30.8.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 260/4

ASSOTSIEERIMISLEPING

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „Euratom”,

ühelt poolt ning

MOLDOVA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid edasi arendada, tugevdada ja laiendada;

TUNNUSTADES Moldova Vabariigi Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;

TUNNISTADES, et väärtused, millele EL tugineb — nimelt demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Moldova Vabariigi suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi;

TUNNISTADES, et Moldova Vabariik on Euroopa riik, kellel on ühine ajalugu ja ühised väärtused liikmesriikidega ning kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja propageerida, sest neil põhineb tema Euroopa-orientatsioon;

TUNNISTADES ELi ja Moldova Vabariigi ühise Euroopa naabruspoliitika 2005. aasta veebruari tegevuskava tähtsust ELi ja Moldova Vabariigi suhete tugevdamises ja Moldova Vabariigis reformi- ja ühtlustamisprotsessi edendamises ning seega järkjärgulise majandusliku lõimumise ja poliitilise assotsieerimise soodustamises;

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist;

RÕHUTADES eriti oma soovi edendada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, muu hulgas tehes tihedat koostööd Euroopa Nõukogu raames;

SOOVIDES aidata kaasa Moldova Vabariigi poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes koostööd paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas hea valitsemistava, vabaduse, turvalisuse ja õiguse, kaubanduse integreerimise ja majanduskoostöö tihendamise, tööhõive ja sotsiaalpoliitika, finantsjuhtimise, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformi, kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise, institutsioonide arendamise, vaesuse vähendamise ning jätkusuutliku arengu alal;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi 1991. aasta ja Viini 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses ja vaidluste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;

TUNNISTADES Moldova Vabariigi piirkondlikes koostöövormides aktiivse osalemise tähtsust;

SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜJVP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP);

VÕTTES ARVESSE ELi valmisolekut toetada rahvusvahelist tegevust Moldova Vabariigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tugevdamiseks ning aidata kaasa tema taasintegreerimisele;

TUNNISTADES, et Moldova Vabariigi võetud kohustus leida püsiv lahendus Transnistria konfliktile ja ELi võetud kohustus toetada konfliktijärgset rehabilitatsiooni on väga olulised;

VÕTTES EESMÄRGIKS ennetada igasugust organiseeritud kuritegevust, inimkaubandust ja korruptsiooni ning nende vastu võidelda, samuti tõhustada koostööd terrorismivastases võitluses;

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada dialoogi ja koostööd rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, lähtudes ELi välisrändepoliitika raamistikust, mille puhul pööratakse tähelepanu koostööle seadusliku rände, sealhulgas korduvrände valdkonnas, võitlusele ebaseadusliku rändega ning Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu tõhusale rakendamisele;

TUNNISTADES Moldova Vabariigi kodanikele järk-järgult viisavaba reisimise võimaldamist, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded;

KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ELi osana, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Moldova Vabariigile ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse ELi osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Moldova Vabariigile viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes osutatud aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaselt;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama kaasa majandusreformidele Moldova Vabariigis;

VÕTTES EESMÄRGIKS austada keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd seoses mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega ja viies neid lepinguid ellu, ning järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

SOOVIDES järk-järgult saavutada majanduslikku integratsiooni ELi siseturuga, nagu on sätestatud käesolevas lepingus, muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu;

SOOVIDES järk-järgult luua põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), ning kõnealuseid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt rakendada;

USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;

VÕTTES EESMÄRGIKS suurendada energiavarustuse kindlust, toetades asjakohase taristu arengut ning edendades turuintegratsiooni ja õigusnormide ühtlustamist ELi õigustiku põhielementidega, samuti energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist;

TUNNISTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse asutamisleping;

SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimusi;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja arengu, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;

TUNNISTADES Moldova Vabariigi kohustust järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid ELi õigusaktidega ning neid tõhusalt rakendada;

TUNNISTADES Moldova Vabariigi kohustust töötada välja haldus- ja institutsiooniline taristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;

VÕTTES ARVESSE ELi soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel.

2. Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)	edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas laiendades Moldova Vabariigi osalemist ELi poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;

b)	tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;

c)	aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Moldova Vabariigis;

d)	edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;

e)	toetada ja süvendada koostööd vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist, ning samuti liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide valdkonnas;

f)	toetada Moldova Vabariigi püüdlusi teha rahvusvahelist koostööd oma majanduse arendamiseks ka tema õigusaktide ELi õigusaktidega ühtlustamise kaudu;

luua tingimused tõhustatud majandus- ja kaubandussuhete loomiseks, et vastavalt käesolevale lepingule integreerida Moldova Vabariik järk-järgult ELi siseturuga, sealhulgas luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis, ning kõnealuseid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt rakendada, ning

h)	luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

1. Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.

2. Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.

3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames.

4. Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid, sealhulgas koostööd ühist huvi pakkuvate projektide väljatöötamisel, eelkõige korruptsiooni, organiseeritud ja muu (sealhulgas riikidevahelise) kuritegevuse ning terrorismi ennetamise ja nende vastu võitlemise projektide raames. Kõnealune kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kaasa piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 3

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1. Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes.

2. Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)	süvendada poliitilist assotsieerimist ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupoliitika valdkonnas;

b)	edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

c)	tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid;

d)	edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

e)	parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas vähemuste õiguste austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;

f)	arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning

g)	austada ja edendada territoriaalse ühtsuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtteid.

Artikkel 4

Siseriiklikud reformid

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine,

b)	inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine,

c)	kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus,

d)	avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine ning

e)	korruptsioonivastase võitluse tulemuslikkuse tagamine, pidades eelkõige silmas korruptsioonivastase võitluse alase rahvusvahelise koostöö tõhustamist, ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine.

Artikkel 5

Välis- ja julgeolekupoliitika

1. Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.

Artikkel 6

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ja tagada tuleks selliste kuritegude eest tõhus vastutuselevõtmine, võttes meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2. Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised lepivad kokku toetada Rahvusvahelist Kriminaalkohust, rakendades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.

Artikkel 7

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Moldova Vabariigi võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele võib eelneda ELi-poolne kutse.

Artikkel 8

Piirkondlik stabiilsus

1. Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edendamiseks ning eelkõige selleks, et teha koostööd piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet leida jätkusuutlik lahendus Transnistria küsimusele, austades Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning aidates ühiselt kaasa konflikti tagajärgede ületamisele. Kuni küsimuse lahendamiseni ning sõltumata läbirääkimiste kehtestatud vormist on Transnistria küsimus üks lepinguosalistevahelise ning lepinguosaliste ja muude huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö kesksetest teemadest.

3. Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

Artikkel 9

Massihävitusrelvad

1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2. Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa,

a)	astudes samme asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimiseks ning vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.

Artikkel 10

Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll

1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi, mis tulenevad muudest kõnealuses valdkonnas kohaldatavatest rahvusvahelistest dokumentidest, näiteks ÜRO tegevusprogrammist väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise ülemaailmsel, piirkondlikul, osapiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

4. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli küsimustes.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.

Artikkel 11

Rahvusvaheline koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et tõkestada terrorismi ning võidelda sellega vastavalt rahvusvahelisele õigusele, asjakohastele ÜRO resolutsioonidele, rahvusvahelistele inimõiguste normidele ning pagulas- ja humanitaarõigusele.

2. Sel eesmärgil teevad nad koostööd eelkõige rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks võitluses terrorismi vastu, sealhulgas vajaduse korral terroriaktide õigusliku määratluse küsimuses, ning tehes tööd rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis kokkuleppele jõudmise nimel.

3. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 (2001), teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning asjakohaste rahvusvahelise konventsioonide ja vahendite täielikuks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja oma õigusaktidele teavet terroriorganisatsioonide ja -rühmituste, nende tegevuse ning toetusvõrgustike kohta

III JAOTIS

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

Artikkel 12

Õigusriik

1. Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edendamisele.

2. Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.

3. Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Artikkel 13

Isikuandmete kaitse

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt ELi, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele instrumentidele ja normidele.

2. Igasuguse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu I lisas nimetatud õigusnorme. Isikuandmeid edastatakse lepinguosaliste vahel üksnes juhul, kui see on vajalik selleks, et lepinguosaliste pädevad asutused saaksid rakendada käesolevat lepingut või muid lepinguosaliste vahel sõlmitud lepinguid.

Artikkel 14

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, arendavad edasi igakülgset dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku rände, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.

2. Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)	rände algpõhjused ja tagajärjed;

siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine;

c)	riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;

d)	tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustikega võitlemise ning inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

e)	ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumise hõlbustamine ning

piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitused, hea tava ja muud operatiivmeetmed ning Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Moldova Vabariigi Piirivalveameti vahelise koostöö tugevdamine.

3. Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.

Artikkel 15

Isikute liikumine

1. Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

a)	Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. jaanuaril 2008, ning

b)	Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline viisalihtsustusleping, mis jõustus 1. jaanuaril 2008 ja mida muudeti 27. juunil 2012.

2. Lepinguosalised kavatsevad parandada kodanike liikuvust ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi — viisavabaduse — poole, kui aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.

Artikkel 16

Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

1. Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas rahvusvahelise organiseeritud ja muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Selline koostöö hõlmab järgmist:

a)	inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b)	kaupade, sealhulgas kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

c)	ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;

d)	käesoleva lepingu VI jaotises „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” osutatud pettus rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide puhul;

e)	korruptsioon era- ja avalikus sektoris, sealhulgas ametiseisundi kuritarvitamine ja mõjuvõimuga kauplemine;

f)	dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning

g)	küberkuritegevus.

2. Lepinguosalised tõhustavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Moldova Vabariigi ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonis ja selle kolmes protokollis, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastases konventsioonis ning Euroopa Nõukogu korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni vastu võitlemise instrumentides.

Artikkel 17

Võitlus ebaseaduslike uimastitega

1. Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, ELi 2013.–2020. aasta narkostrateegiast ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 18

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1. Lepinguosalised teevad koostööd selle nimel, et vältida oma rahandussüsteemi ja muude süsteemide kasutamist kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

2. Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ja selliste rahapesuga ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud standarditega.

Artikkel 19

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja rahvusvaheliste inimõiguste, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO 2006. aasta ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ning lepinguosaliste õigus- ja haldusnormidega. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1267 (1999), 1373 (2001), 1540 (2004) ja 1904 (2009) ning muude asjaomaste ÜRO instrumentide ning kohaldatavate rahvusvahelise konventsioonide ja instrumentide täielikuks rakendamiseks lepinguosalised:

a)	vahetavad kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

b)	vahetavad seisukohti terrorismi suundumuste, terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna ja koolituse kohta ning vahetavad kogemusi terrorismi ennetamise kohta ning

c)	vahetavad head tava inimõiguste kaitse kohta terrorismivastases võitluses.

Artikkel 20

Õiguskoostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

2. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada koostööd vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

IV JAOTIS

MAJANDUSLIK JA MUU VALDKONDLIK KOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

Avaliku halduse reform

Artikkel 21

Koostöö eesmärk on arendada Moldova Vabariigis välja selline tõhus ja aruandekohustuslik avalik haldus, mis toetaks õigusriigi põhimõtete rakendamist ning tagaks, et riigi institutsioonide tööst saaks kasu kogu kõik Moldova Vabariigi elanikud, ning soodustada Moldova Vabariigi ja tema partnerite vaheliste suhete sujuvat arengut. Erilist tähelepanu pööratakse täidesaatvate ülesannete ajakohastamisele ja arendamisele, et Moldova Vabariigi kodanikele pakutaks kvaliteetseid teenuseid.

Artikkel 22

Koostöö hõlmab järgmisi valdkondi:

a)	avalike ametiasutuste institutsiooniline ja funktsionaalne arendamine, et tõhustada nende tegevust ja tagada, et otsustusprotsess ja strateegilise planeerimine oleks tõhus, kaasav ja läbipaistev;

b)	avalike teenuste ajakohastamine, sealhulgas e-valitsuse väljatöötamine ja rakendamine, et tõhustada kodanikele teenuste osutamist ja vähendada ettevõtluskulusid;

c)	juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhineva professionaalse avaliku teenistuse loomine ning töölevõtmise, koolituse, hindamise ja töötasustamise aususe ja läbipaistvuse süvendamine;

d)	personalijuhtimise ja karjääri kujundamise tulemuslikkuse ja professionaalsuse parandamine ning

e)	avalikus teenistuses eetiliste väärtuste edendamine.

Artikkel 23

Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.

2. PEATÜKK

Majandusdialoog

Artikkel 24

1. EL ja Moldova Vabariik edendavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõistmist. Lepinguosalistevahelise koostöö eesmärk on edendada toimivale turumajandusele vastavat majanduspoliitikat ning sellise majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.

2. Moldova Vabariik püüab luua toimiva turumajanduse ja järk-järgult lähendada oma poliitikat ELi poliitikale, lähtudes eesmärgist tagada usaldusväärne makromajandus- ja rahanduspoliitika, sealhulgas keskpanga sõltumatus ja hinnastabiilsus, ning usaldusväärne riigi rahandus ja jätkusuutlik maksebilanss.

Artikkel 25

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha nimetatud eesmärkidel koostööd järgmistes valdkondades:

a)	teabevahetus makromajanduspoliitika ja struktuurireformide, makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning majandusarengu strateegiate küsimustes;

vastastikust huvi pakkuvate majandusküsimuste, sealhulgas majanduspoliitikameetmete ja nende rakendamise vahendite, näiteks majanduse prognoosimise ja strateegiliste poliitikadokumentide väljatöötamise meetodite ühine analüüsimine, et tugevdada Moldova Vabariigi poliitikakujundust ELi põhimõtete ja tavade kohaselt, ning

c)	makromajandusliku ja finantsteabe vahetamine, sealhulgas hulgas riigi rahandus, finantssektori arendamise ja õigusliku reguleerimise, raha- ja vahetuskursipoliitika ja raamistike, rahandusliku välisabi ja majandusstatistika alase ekspertteabe vahetamine.

2. Koostöö hõlmab ka teabevahetust Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse üle.

Artikkel 26

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

3. PEATÜKK

Äriühinguõigus, raamatupidamine ja audi ning ettevõtete üldjuhtimine

Artikkel 27

1. Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku koostöös järgmistes valdkondades:

a)	osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele;

b)	riigi tasandil asjaomaste rahvusvaheliste standardite kehtestamine ja Moldova Vabariigi raamatupidamis- ja auditieeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi omadega ning

c)	ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning Moldova Vabariigi selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi eeskirjade ja soovitustega.

2. Asjaomased ELi eeskirjad on loetletud käesoleva lepingu II lisas.

Artikkel 28

Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised parandada liikmesriikide äriregistrite ja Moldova Vabariigi riikliku ettevõtteregistri vahelist teabevahetust.

Artikkel 29

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 30

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu II lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused

Artikkel 31

Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning sotsiaalsete õiguste valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.

Artikkel 32

Koostöö seisneb teabe ja hea tava vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:

a)	vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

b)	tööhõivepoliitika, kus eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;

c)	aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahuldada tööturu vajadusi;

d)	tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;

e)	tööjõu rände tõhus juhtimine, et suurendada selle positiivset mõju arengule;

f)	võrdsed võimalused eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused; võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu;

g)	sotsiaalpoliitika eesmärgiga tõsta sotsiaalkaitse — sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustuse — taset ning viia sotsiaalkaitsesüsteemid vastavusse tänapäevaste kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja rahalise jätkusuutlikkuse nõuetega;

h)	sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas sidusrühmade suutlikkuse suurendamise teel ning

i)	töötervishoiu ja tööohutuse parandamine.

Artikkel 33

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist Moldova Vabariigi poliitika kujundamisse ja reformimisse ning käesoleva lepingu alusel toimuvasse koostöösse.

Artikkel 34

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

Artikkel 35

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud ÜRO 2000. aasta globaalses kokkuleppes ning ILO kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.

Artikkel 36

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 37

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu III lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

5. PEATÜKK

Tarbijakaitse

Artikkel 38

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüsteemide vahel.

Artikkel 39

Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:

a)	kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesolevas artikli IV lisas sõnastatud prioriteetidele, et luua tarbijatele tegelik valikuvõimalus;

tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine muu hulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, sealhulgas turujärelevalve, tarbijate teavitamissüsteemide ja -vahendite, tarbijate harimise, tarbijate õiguste, tarbijate kaebuste lahendamise ning kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud müügi- ja teenuselepingute küsimustes;

c)	haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning

d)	sõltumatute tarbijaühenduste, sealhulgas valitsusväliste tarbijaorganisatsioonide arengu stimuleerimine, tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine ning ametiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide tarbijakaitsealase koostöö edendamine.

Artikkel 40

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu IV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

6. PEATÜKK

Statistika

Artikkel 41

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk — ajakohaste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab ELi ja Moldova Vabariigi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.

Artikkel 42

Koostöö eesmärk on:

a)	riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade — avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate — vajadustest;

b)	Moldova Vabariigi statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga;

c)	ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifikaatorite kasutamist;

d)	riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada ELi statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Moldova Vabariigi statistikasüsteemi arendamisele;

e)	kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning

f)	kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.

Artikkel 43

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele:

a)	rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused, ja sotsiaalstatistika;

b)	põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;

c)	ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

d)	makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;

e)	energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;

f)	piirkondlik statistika ning

g)	horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine jms.

Artikkel 44

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele ühtlustamisele ELi statistikaõigustikuga, tuginedes Moldova Vabariigi statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Artikkel 45

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes peetakse järjepidevat dialoogi. Moldova Vabariigile tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.

Artikkel 46

1. Lepinguosalised kohustuvad välja töötama Moldova Vabariigi õigusaktide järkjärgulise ELi statistikaõigustikuga ühtlustamise alusprogrammi ning seda programmi korrapäraselt ajakohastama.

2. Statistikaõigustikku käsitletakse kord aastas ajakohastatavas statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (V lisa).

7. PEATÜKK

Riigi rahanduse juhtimine: eelarvepoliitika, sisekontroll, finantsjärelevalve ja välisaudit

Artikkel 47

Käesoleva peatüki valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on rakendada selles valdkonnas rahvusvahelisi norme ja ELi head tava, et toetada Moldova Vabariigis kaasaegse riigi rahanduse juhtimise süsteemi arendamist kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste aluspõhimõtetega, milleks on läbipaistvus, aruandekohustus, säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

Artikkel 48

Eelarve- ja arvepidamissüsteemid

Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et:

a)	parandada ja süstematiseerida eelarvehalduse, riigikassa ning arvepidamis- ja aruandlussüsteemide regulatiivdokumente ja neid rahvusvaheliste standardite alusel ühtlustada, järgides ELi avaliku sektori head tava;

b)	pidevalt arendada mitmeaastast eelarveplaneerimist ja viia see vastavusse ELi hea tavaga;

c)	õppida tundma Euroopa riikide vahelisi suhteid eelarvevaldkonnas, et arendada seda valdkonda Moldova Vabariigis;

d)	ühtlustada riigihangete kord ELi omaga ning

e)	vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.

Artikkel 49

SISEKONTROLL, FINANTSJÄRELEVALVE JA VÄLISAUDIT

Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et:

a)	veelgi parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste sisekontrolli süsteemi, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsiooni, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning ELi hea tavaga;

b)	arendada välja vajadustele vastav finantsjärelevalve süsteem, mis täiendab siseauditi funktsiooni ilma seda dubleerimata ning hoiab üleminekuperioodi jooksul ja ka hiljem valitsemissektori tulud ja kulud piisava kontrolli all;

c)	saavutada finantsjuhtimises ja kontrollis, auditeerimisel ja järelevalves osalejate tulemuslik koostöö riigikassa ning eelarve ja raamatupidamisarvestuse valdkonnas osalejatega, et toetada valitsemistava edasiarendamist;

d)	tugevdada avaliku halduse sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegeleva kesküksuse pädevust;

e)	rakendada Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) rahvusvaheliselt tunnustatud välisauditinormid ning

f)	vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.

Artikkel 50

Võitlus pettuse ja korruptsiooni vastu

Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et:

a)	vahetada teavet, kogemusi ja head tava;

b)	parandada pettuse ja korruptsiooniga võitlemise ja nende ennetamise meetodeid käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades, sealhulgas asjaomaste haldusasutuste koostöö valdkonnas, ning

c)	tagada tulemuslik koostöö asjaomaste ELi institutsioonide ja organitega seoses ELi vahendite haldamise ja kontrolli kohapealse kontrollimise ja auditeerimisega vastavalt asjaomastele eeskirjadele ja korrale.

Artikkel 51

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

8. PEATÜKK

Maksustamine

Artikkel 52

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

Artikkel 53

Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 52, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 54

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd Moldova Vabariigi maksusüsteemi ja -halduse parandamisel ja arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, keskendudes eriti käibemaksu tagastamise menetlustele, et vältida võla kuhjumist, tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Artikkel 55

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitikat, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. See koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid, pidades muu hulgas piirkondlikul tasandil dialoogi, ja kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Artikkel 56

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 57

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

9. PEATÜKK

Finantsteenused

Artikkel 58

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade rolli täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:

a)	toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;

b)	tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;

c)	tagada kogu Moldova Vabariigi finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

d)	edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd ning

e)	tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.

Artikkel 59

1. Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2. Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 60

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 61

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII-A lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

10. PEATÜKK

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika

Artikkel 62

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama ELis ja Moldova Vabariigis tegutsevate Moldova Vabariigi ja ELi ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Artikkel 63

Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:

rakendada VKEde arendamise strateegiaid, mis tuginevad Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse aruandluse ja dialoogi raames. Selle koostöö käigus pööratakse tähelepanu ka mikroettevõtjatele, kes mängivad ELi ja Moldova Vabariigi majanduses äärmiselt olulist rolli;

luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist), avaliku ja erasektori partnerluse arendamist ning keskkonna- ja energiaküsimusi, nagu energiatõhusus ja puhtam tootmine;

c)	lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele;

d)	innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e)	toetada kontaktide laiendamist ELi ja Moldova Vabariigi ettevõtjate, samuti nimetatud ettevõtjate ning ELi ja Moldova Vabariigi asutuste vahel;

f)	toetada Moldova Vabariigis ekspordi elavdamise meetmete juurutamist ning

g)	süvendada Moldova Vabariigi teatavate tööstussektorite ajakohastamist ja ümberkorraldamist.

Artikkel 64

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. Dialoogi kaasatakse ka ELi ja Moldova Vabariigi ettevõtjate esindajaid.

11. PEATÜKK

Mäetööstus ja toorained

Artikkel 65

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd mäetööstuse ja toorainekaubanduse valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide kaevandamise ja mineraaltoormega.

Artikkel 66

Lepinguosalised teevad nimetatud eesmärgil koostööd järgmistes valdkondades:

a)	lepinguosalistevaheline teabevahetus mäetööstussektori ja toorainesektori kohta;

b)	teabevahetus toorainekaubandusega seotud küsimustes eesmärgiga edendada lepinguosalistevahelist suhtlust;

c)	teabe ja hea tava vahetamine mäetööstuse jätkusuutliku arengu kohta ning

d)	teabe ja hea tava vahetamine mäetööstuse valdkonna koolituste, kutseoskuste ja ohutuse kohta.

12. PEATÜKK

Põllumajandus ja maaelu areng

Artikkel 67

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Artikkel 68

Lepinguosalistevaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)	põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;

b)	riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt ELi õigusaktidele ja heale tavale;

c)	põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle jätkusuutlikkuse edendamine;

d)	maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja hea tava vahetamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;

e)	põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine;

f)	eelkõige geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine;

g)	teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning

h)	seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.

Artikkel 69

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 70

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

13. PEATÜKK

Kalandus- ja merenduspoliitika

1. Jagu

Kalanduspoliitika

Artikkel 71

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd kalanduse ja merenduse juhtimise alal, et süvendada kahe- ja mitmepoolset koostööd kalandussektoris. Lepinguosalised taotlevad kalandusküsimuste terviklikku käsitlemist ja kalanduse jätkusuutlikku arendamist.

Artikkel 72

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

a)	kalavarude hea majandamine ja hea tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisile;

b)	jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning

c)	koostöö vee-elusressursside majandamise ja kaitsega tegelevates piirkondlikes organisatsioonides.

Artikkel 73

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetamine ja toe pakkumine, et tagada jätkusuutliku kalanduspoliitika rakendamine järgmistes valdkondades:

a)	kalavarude ja vesiviljelusressursside haldamine;

b)	kalapüügi järelevalve ja kontroll ning asjakohaseid meetmeid kohaldada suutvate haldus- ja õigusstruktuuride arendamine;

c)	püügi-, lossimis-, bioloogiliste ja majandusandmete kogumine;

d)	turgude toimimise tõhustamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust, ning

e)	kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine, pöörates erilist tähelepanu kalanduspiirkondade jätkusuutlikule arengule; seejuures kalanduspiirkonnana mõistetakse piirkonda, mis hõlmab järve kallast või tiike või jõe suudmeala, kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalandussektoriga.

2. Jagu

Merenduspoliitika

Artikkel 74

Võttes arvesse koostööd kalanduses, transpordis, keskkonna alal ja muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, arendavad lepinguosalised vastavalt vajadusele ka koostööd ja teotavad üksteist merendusküsimustes eelkõige rahvusvahelisel merendusfoorumitel, kus toetatakse aktiivselt integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele ja Musta mere head haldamist.

Artikkel 75

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

14. PEATÜKK

Energiakoostöö

Artikkel 76

Lepinguosalised lepivad kokku, et jätkavad oma praegust energiakoostööd, lähtudes partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist. Koostöö eesmärk peaks olema energeetikasektoris energiatõhususe ja turuintegratsiooni süvendamine ning õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajulgeolek ning juurdepääs, keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale muu hulgas kooskõlas energiaühenduse asutamislepinguga.

Artikkel 77

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi ja eesmärke:

a)	energiastrateegia ja -poliitika;

b)	ELi normidele vastavate ja muu hulgas energiaühenduse lepingu nõuetele vastavate, konkurentsil põhinevate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate energiaturgude arendamine energiasektori ümberkorraldamise ja piirkondliku energiakoostöö kaudu;

c)	atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise teel;

d)	energiataristu, sealhulgas ühist huvi pakkuvad projektid, millega majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistatakse energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore, muu hulgas soodustades laenudest ja toetustest rahastatavate investeeringute tegemist;

e)	energiavarustuse ja energiakaubanduse, -transiidi ja -transpordi stabiilsuse ja kindluse vastastikku kasulik ja mittediskrimineeriv laiendamine ja tugevdamine kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste eeskirjadega;

f)	muu hulgas hoonete energiatõhususe ja -säästu edendamine ning majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlike alternatiivkütuste ja taastuvenergia väljatöötamine ja toetamine;

g)	kasvuhoonegaaside heite vähendamine, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvenergia projektid,

h)	teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning

koostööd võib teha ka tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav.

Artikkel 78

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 79

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

15. PEATÜKK

Transport

Artikkel 80

Lepinguosalised:

a)	laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;

b)	edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet ning

c)	püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.

Artikkel 81

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)	jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;

valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, sisevee-, õhu- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;

c)	taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;

d)	taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduvate rahastamisstrateegiate väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine;

e)	ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tulemusliku täitmise tagamise menetlustega;

f)	teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme, ning

g)	kõigi transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.

Artikkel 82

1. Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Moldova Vabariigi, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuse lihtsustamise meetmeid.

2. Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), idapartnerluse raames tehtav transpordikoostöö ja muud transpordialgatused, ning

b)	rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames.

Artikkel 83

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 84

Lepinguosalised teevad koostööd transpordiühenduste parandamiseks vastavalt käesoleva lepingu IX lisale.

Artikkel 85

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu X ja XXVIII-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisadele.

16. PEATÜKK

Keskkond

Artikkel 86

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob ELi ja Moldova Vabariigi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust, keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimisest ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemisest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.

Artikkel 87

Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, haridus ja koolitus, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus;

b)	õhu kvaliteet;

c)	vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, samuti veenappus ja põud;

d)	jäätme- ja ressurssihaldus ning jäätmete vedu;

e)	looduskaitse, sealhulgas elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse;

f)	tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud;

g)	kemikaalid;

h)	mürasaaste;

i)	pinnase kaitse;

j)	linna- ja maakeskkond;

k)	keskkonnatasud ja -maksud;

l)	seire ja keskkonnaalased infosüsteemid;

m)	inspekteerimine ja õigusnormide täitmise tagamine ning

n)	ökoinnovatsioon, sealhulgas parimad kättesaadavad tehnoloogiad.

Artikkel 88

Lepinguosalised muu hulgas:

a)	vahetavad teavet ja kogemusi,

b)	tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas,

c)	kavandavad tööstusest tulenevatele ohtudele ja õnnetustele reageerimist,

d)	rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

Artikkel 89

Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

kavandatud institutsionaalseid reforme (koos ajakavadega) hõlmava üldise keskkonnastrateegia väljatöötamine, et tagada keskkonnaalaste õigusnormide rakendamine ja täitmine; keskkonnaasutuste pädevuse jaotamine riiklikul, piirkondlikul ja omavalitsuste tasandil; otsuste tegemise ja otsuste rakendamise menetlused; keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamise menetlused; keskkonnahoidliku majanduse ja ökoinnovatsiooni edendamine; vajalike inim- ja finantsressursside ning kontrollimehhanismi väljaselgitamine ning

õhu kvaliteeti käsitlevate valdkondlike strateegiate väljatöötamine; vee kvaliteet ja veevarude haldamine; jäätme- ja ressurssihaldus; bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitse; tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning kemikaalid, mürasaaste, pinnasekaitse, linna- ja maakeskkond, ökoinnovatsioon, sealhulgas rakendamise konkreetsed ajakavad ja eesmärgid, haldusülesanded ning taristu- ja tehnoloogiainvesteeringute rahastamisstrateegiad.

Artikkel 90

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 91

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

17. PEATÜKK

Kliimameetmed

Artikkel 92

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

Artikkel 93

Koostöö raames toetatakse siseriiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi meetmeid muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)	kliimamuutuse mõju vähendamine;

b)	kliimamuutustega kohanemine;

c)	süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine;

d)	ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine;

e)	kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas ning

f)	teadlikkuse suurendamine, haridus ja koolitus.

Artikkel 94

Lepinguosalised muu hulgas:

a)	vahetavad teavet ja kogemusi,

b)	tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas;

c)	rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

Artikkel 95

Koostöö hõlmab muu hulgas arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:

a)	üldine kliimastrateegia ning tegevuskava pikemas perspektiivis kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjuga kohanemiseks;

b)	haavatavus- ja kohanemishinnangud;

c)	kliimamuutustega kohanemise riiklik strateegia;

d)	vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad;

e)	pikaajalised meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks;

f)	süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemiseks valmistumise meetmed;

g)	meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel;

h)	meetmed, millega edendatakse kliimakaalutluste peavoolustamist muude valdkondade poliitikas ning

i)	meetmed, mis on seotud osoonikihti kahandavate ainetega.

Artikkel 96

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 97

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

18. PEATÜKK

Infoühiskond

Artikkel 98

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema soodustada juurdepääsu elektroonilise side teenuste turule, elavdades valdkonna konkurentsi ja sellesse investeerimist ning toetada avalike veebipõhiste teenuste väljatöötamist.

Artikkel 99

Koostöö võib hõlmata järgmisi teemasid:

a)	teabe ja hea tava vahetamine riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega;

teabe, hea tava ja kogemuste vahetamine, et edendada elektroonilise side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna eest vastutavate riiklike ametiasutuste ja sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Moldova Vabariigi siseste ning Moldova Vabariigi ja ELi vaheliste võrkude koostalitlusvõimet;

c)	edendada ja toetada IKT vahendite rakendamist valitsemistava, e-õppe ja teadustöö, tervishoiu, kultuuripärandi digiteerimise, e-sisu ja e-kaubanduse arendamiseks ning

d)	parandada isikuandmete turvet ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side puhul.

Artikkel 100

Lepinguosalised edendavad ELi reguleerivate asutuste ja Moldova Vabariigi e-side valdkonna reguleeriva asutuse koostööd. Lepinguosalised kaaluvad koostöö tegemist ka muudes asjaomastes valdkondades, sealhulgas piirkondlike algatuste kaudu.

Artikkel 101

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 102

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

19. PEATÜKK

Turism

Artikkel 103

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

Artikkel 104

Kahepoolse, piirkondliku ja Euroopa tasandi koostöö tugineks järgmistele põhimõtetele:

a)	kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, eelkõige maapiirkondades;

b)	kultuuripärandi tähtsus ning

c)	turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.

Artikkel 105

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

a)	teabe, hea tava ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta;

b)	era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmavate strateegiliste partnerluste loomine turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks;

c)	turismitoodete ja -turgude, taristu, inimressursside ja institutsioonide struktuuri edendamine ja arendamine ning reisiteenuste valdkonnas esinevate tõkete väljaselgitamine ja kõrvaldamine;

d)	tõhusa poliitika ja strateegiate, sealhulgas asjakohaste õiguslike, haldus- ja finantsaspektide arendamine ja rakendamine;

e)	turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et tõsta teenuste taset, ning

f)	kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

Artikkel 106

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

20. PEATÜKK

Regionaalareng ning piiriülene ja piirkondlik koostöö

Artikkel 107

1. Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalpoliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.

2. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et Moldova Vabariigis hakataks arvestama järgmiste põhimõtetega:

a)	otsustamisprotsessi detsentraliseerimine, viies selle kesktasandilt piirkondlikule tasandile;

b)	kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning

c)	regionaalarengu programmides ja projektides osalevate lepinguosaliste pakutav kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol.

Artikkel 108

1. Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste kaasamist piiriülesesse ja piirkondlikku koostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate riiklike ja piirkondlike institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:

a)	täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahel tehtava vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;

b)	suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas ELi eeskirjade ja tavaga ning

c)	jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja head tava, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut.

Artikkel 109

1. Lepinguosalised süvendavad ja edendavad piiriüleste ja piirkondlike elementide arendamist muu hulgas transpordi, energia, sidevõrkude, kultuuri, hariduse, turismi ja tervishoiu valdkonnas ning muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, mis mõjutavad piiriülest ja piirkondlikku koostööd.

2. Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikidevaheliste ja piiriüleste programmidega, ergutavad Moldova Vabariigi piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.

Selle tegevuse raamistik on:

a)	Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö (sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames);

b)	idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopalistes ja piirkondlikes projektides ja algatustes, ning

c)	koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Arenguagentuuride Assotsiatsiooni (EURADA) ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga (ESPON).

Artikkel 110

1. Lepinguosalised tõhustavad ja parandavad tegevuse koordineerimist ja koostööd riikide ja piirkondadega ELi Doonau piirkonna strateegia raames muu hulgas selleks, et parandada transpordi- ja energiaühendusi, keskkonda, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning julgeolekut, et muuta maantee- ja raudteetransport kiiremaks, energiavarustus odavamaks ja kindlamaks, keskkond paremaks ja vesi puhtamaks, ning selleks, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tõhustada piiriülest tegevust üleujutuste vältimiseks.

2. Lepinguosalised tugevdavad piiriülest koostööd Pruti jõel laevaliikluse taastamiseks eesmärgiga vältida üleujutusi jõe valgalal, parandada vee kvaliteeti ja põllumajandusmaa niisutamist, elavdada majandustegevust, edendada turismi ja kultuurielu ning toetada suutlikkuse suurendamist.

Artikkel 111

Lepinguosalised hõlbustavad selliste ELi ja Moldova Vabariigi kodanike liikumist, kes peavad sageli piiri ületama ja läbivad selleks lühikese vahemaa.

Artikkel 112

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

21. PEATÜKK

Rahvatervis

Artikkel 113

Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise vallas, et tõsta rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimus.

Artikkel 114

Koostööl on eelkõige järgmised eesmärgid:

a)	Moldova Vabariigi rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades esmatasandi tervishoiu kvaliteedi, parandades tervisevaldkonna juhtimist ja tervishoiu rahastamist;

b)	nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi, viirushepatiidi ja tuberkuloosi epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine;

c)	mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja head tava, edendades tervislikku eluviisi ja tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus;

d)	inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus;

e)	terviseteave ja -teadmised ning

f)	rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva 2003. aasta raamkonventsiooni täielik ja kiire rakendamine.

Artikkel 115

Koostöö eesmärk on:

a)	Moldova Vabariigi järkjärguline integreerimine ELi tervise valdkonna võrgustikesse ning

b)	Moldova Vabariigi ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vahelise suhtluse järkjärguline edendamine.

Artikkel 116

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

22. PEATÜKK

Kodanikukaitse

Artikkel 117

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust kodanikukaitse valdkonnas.

Artikkel 118

Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.

Artikkel 119

Muu hulgas vahetavad lepinguosalised teavet ja kogemusi ning võtavad ühismeetmeid riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Koostöö toimub lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja halduskokkulepete rakendamise teel, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele.

Artikkel 120

Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)	hädaolukordades vastastikuse abistamise lihtsustamine;

b)	ELi või Moldova Vabariiki tabanud suurte hädaolukordade kohta varaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine 24-tunnise tsüklina;

c)	katastroofide keskkonnamõju hindamine;

d)	ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele;

e)	lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Moldova Vabariigi korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning

f)	koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.

Artikkel 121

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

23. PEATÜKK

Koostöö hariduse, koolituse, mitmekeelsuse, noorsoo ja spordi valdkonnas

Artikkel 122

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.

Artikkel 123

Nimetatud koostöö suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)	elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral;

b)	haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine;

c)	vastastikuse lähenemise edendamine kõrghariduse valdkonnas vastavalt Bologna protsessile ja ELi kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskavale;

d)	rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine ELi koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;

e)	riikliku kvalifikatsiooniraamistiku rajamine, et parandada kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvust ja tunnustamist ning

f)	Kopenhaageni protsessi eesmärkide edendamine, et parandada Euroopa koostööd kutsehariduse valdkonnas.

Artikkel 124

Lepinguosalised edendavad teabe ja parimate praktikate vahetamise kaudu koostööd ja suhtlust vastastikust huvi pakkuvates valdkondades nagu keeleline mitmekesisus ning elukestev keeleõpe.

Artikkel 125

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:

a)	süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noorsootöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;

b)	soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnaelus;

c)	toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool formaalharidust, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu, ning

d)	edendada noorteorganisatsioonide vahelist koostööd, et toetada kodanikuühiskonda.

Artikkel 126

Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja parimaid praktikaid, et ELis ja Moldovas edendada tervislikku eluviisi, propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ning edendada spordivaldkonnas head valitsemist.

24. PEATÜKK

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas

Artikkel 127

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 128

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:

a)	poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;

b)	lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;

c)	Moldova teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine ELi teadusuuringute raamprogrammi;

d)	kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine;

e)	lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja liikuvusprogrammid;

f)	lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning

g)	lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alane koostöö (sealhulgas piirkondliku lähenemisviisi ja piirkondlike algatuste kaudu).

Artikkel 129

Teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alase koostöö käigus tuleks taotleda, et Teadus- ja Tehnoloogiakeskuse (STCU) kaudu rahastatavate meetmete ning muude ELi ja Moldova vahelise rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel tekiks koostoime.

25. PEATÜKK

Kultuuri-, audiovisuaalpoliitika- ja meediakoostöö

Artikkel 130

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Moldova Vabariigi loomemajanduse arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Moldova Vabariigi kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.

Artikkel 131

1. Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada kaastootmist kino ja televisiooni valdkonnas.

2. Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediavaldkonna asjatundjate koolitamist ning meedia toetamist, et suurendada nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid ELi meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.

Artikkel 132

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a)	kultuurikoostöö ja kultuurivahetus ning kunsti ja kunstnike liikuvus;

b)	kultuuridevaheline dialoog;

c)	dialoog kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika teemadel;

d)	koostöö rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et arendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit, ning

e)	meediakoostöö.

Artikkel 133

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

26. PEATÜKK

Kodanikuühiskonna koostöö

Artikkel 134

Lepinguosalised rajavad kodanikuühiskonna koostöö, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a)	ELi ja Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine;

b)	ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Moldova Vabariigi, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja probleemidest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda, ning

c)	Euroopa Liidu samavõrra parem tundmine ja mõistmine Moldova Vabariigis, eelkõige Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu ELi alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.

Artikkel 135

Lepinguosalised edendavad ELi ja Moldova Vabariigi suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Selle dialoogi ja koostöö eesmärk on:

a)	kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Moldova Vabariigi suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse;

b)	kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige algatades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi;

c)	institutsioonide loomise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise igakülgne toetamine, sealhulgas propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid eelkõige kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning

d)	kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise sotsiaal- ja kodanikuühiskonna partnerite vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga integreerida kodanikuühiskonna organisatsioone Moldova Vabariigi poliitilisse protsessi.

Artikkel 136

Lepinguosalised peavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes järjepidevat dialoogi.

27. PEATÜKK

Koostöö laste õiguste kaitsmise ja edendamise valdkonnas

Artikkel 137

Võttes arvesse prioriteete, mis tulenevad Moldova Vabariigi, eelkõige kaitsetute rühmade olukorrast, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd laste õiguste edendamiseks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja normide, eelkõige 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.

Artikkel 138

See koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a)	kõikide ekspluateerimisvormide (sh lapstööjõu), kuritarvitamise, hooletuse ja laste vastu suunatud vägivalla ennetamine ja nendega võitlemine, muu hulgas arendades ja tugevdades õigus- ja institutsioonilist raamistikku ning viies läbi kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas;

b)	ebasoodsas olukorras olevate laste väljaselgitamise ja abistamise süsteemi parandamine, suurendades laste osalemist otsustamisprotsessis ning võttes kasutusele tõhusad mehhanismid laste esitatud üksikkaebuste lahendamiseks;

c)	laste vaesuse leevendamist käsitleva teabe ja hea tava vahetamine, käsitledes sotsiaalpoliitika laste heaolu nimel rakendamise meetmeid, ning hariduse lastele kättesaadavaks tegemise edendamine ja hõlbustamine;

d)	meetmete rakendamine laste õiguste edendamiseks perekonnas ja asutustes ning vanemate ja hooldajate suutlikkuse suurendamine laste arengu küsimustes ning

e)	ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega ühinemine ning nende ratifitseerimine ja rakendamine eesmärgiga edendada ja kaitsta laste õigusi kooskõlas valdkonna kõrgeimate standarditega.

Artikkel 139

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

28. PEATÜKK

Osalemine euroopa liidu asutuste töös ja programmides

Artikkel 140

Moldova Vabariik võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Moldova Vabariik sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks ELiga eraldi lepingu, milles käsitletakse ka rahalise osaluse suurust.

Artikkel 141

Moldova Vabariik võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes ELi programmides, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Moldova Vabariigi osalemine ELi programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu I protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.

Artikkel 142

Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Moldova Vabariigi osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Moldova Vabariigile uute liidu ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 140 ja 141 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.

V JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 143

Eesmärk

Vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga loovad osalised järk-järgult, kuni 10aastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, vabakaubanduspiirkonna.

Artikkel 144

Kehtivus- ja rakendusala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse (1) suhtes.

2. Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu II protokollis kehtestatud päritolureeglitele.

2. Jagu

Tollimaksude ja tasude kaotamine

Artikkel 145

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

a)	tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 152;

b)	tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”, ega

c)	muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 151.

Artikkel 146

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse kooskõlas 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemiga (HS) Moldova Vabariigi tariifinomenklatuuris, mis tugineb HS 2012. aasta versioonil ja selle hilisematel muudatustel.

Artikkel 147

Imporditollimaksude tühistamine

1. Lepinguosalised vähendavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt võetavaid tollimakse või kaotavad need vastavalt lepingu XV lisas esitatud ajakavale.

2. Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi või mis tuleb kaotada, käesoleva lepingu XV lisas märgitud määr.

3. Kui lepinguosaline mingil hetkel pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, kohaldatakse seda tollimaksumäära baasmäärana üksnes juhul ja seni, kui see on madalam kui käesoleva lepingu XV lisa kohaselt arvutatud tollimaksumäär.

4. Pärast käesoleva lepingu jõustumist võivad lepinguosalised leppida kokku, et kaaluvad võimalust kiirendada ja laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollimaksude kaotamist. Otsus, mille käesoleva lepingu artiklis 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduse erikoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb kaubale määratud tollimaksu kaotamise tempo kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta, asendab käesoleva lepingu XV lisa kohaselt määratud tollimaksumäära või üleminekukategooria.

5. Kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist hindavad lepinguosalised olukorda, võttes arvesse lepinguosalistevahelist põllumajandustoodete kaubanduse struktuuri, selliste toodete erilist tundlikkust ja mõlemapoolset põllumajanduspoliitika arengut.

6. Lepinguosalised vaatavad kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees asjakohase vastastikkuse alusel läbi võimalused teha üksteisele muid soodustusi, et veelgi rohkem liberaliseerida kaubandust põllumajandustoodetega, eelkõige selliste toodetega, mille suhtes kohaldatakse tariifikvoote.

Artikkel 148

Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism

1. Käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu XV-C lisas on esitatud Moldova Vabariigist Euroopa Liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide kaupa.

2. Kui ühe või enama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni XV-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Moldova Vabariigile teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast teate esitamist ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni käesoleva lepingu XV-C lisas esitatud mahust, esitab Moldova Vabariik liidule impordi suurenemise mõjuva põhjenduse. Kui import saavutab 100 % käesoleva lepingu XV-C lisas märgitud mahust ja kui Moldova Vabariik ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.

3. Liit teavitab Moldova Vabariiki lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.

4. Liit võib ajutise peatamise lõpetada enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Moldova Vabariik esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu XV-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Moldova Vabariigis muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.

5. Liidu ja Moldova Vabariigi kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Moldova Vabariigi taotluse korral muuta käesoleva lepingu XV-C lisa ja selles ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Moldova Vabariigis.

Artikkel 149

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei tohi suurendada olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele. See ei takista kumbagi lepinguosalist:

a)	tõstmast tollimaksu XV lisas kindlaks määratud tasemele pärast seda, kui seda on ühepoolselt vähendatud, ega

b)	säilitamast või suurendamast tollimaksu, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ.

Artikkel 150

Eksporditollimaksud

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 152 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.

Artikkel 151

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 147 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

3. Jagu

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 152

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 153

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

4. Jagu

Kaupadega seotud erisätted

Artikkel 154

Ülderandid

1. Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GATT 1994 kohaste tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

2. Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktide i ja j alusel meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe ning püüab leida lepinguosalisi rahuldava lahenduse. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib lepinguosaline kohaldada asjaomase kauba suhtes meetmeid käesoleva lõike alusel. Kui erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on vaja viivitamatut reageerida ja eelnev teavitamine või läbivaatamine on võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline kohaldada viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ja teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

5. Jagu

Halduskoostöö ja koordineerimine teiste riikidega

Artikkel 155

Halduskoostöö erisätted

1. Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt oluline käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2. Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta käesoleva artikli ja eelkõige lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:

a)	asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)	korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)	korduvat keeldumist loa hankimisest ja põhjendamatut viivitust loa hankimisel seoses kontrollkäikudega, mida korraldatakse kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsuse ja andmete õigsuse kontrollimiseks.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5. Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kaubanduskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

kui lepinguosalised on alustanud eespool nimetatud komitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teate esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta;

käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui selle kehtivusaja lõpus ei ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees peetakse korrapäraseid konsultatsioone, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud.

6. Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma siseriiklikule korrale.

Artikkel 156

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu II protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 157

Lepingud teiste riikidega

1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, muude vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2. Lepinguosalised konsulteerivad vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsimustes ning taotluse korral ka muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Moldova Vabariigi käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

2. PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed

1. Jagu

Üleilmsed kaitsemeetmed

Artikkel 158

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „WTO asutamisleping”) 1 A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1 A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklist 5.

2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3. Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 159

Läbipaistvus

1. Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2. Olenemata käesoleva lepingu artiklist 158 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral ka teate kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina seda, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

Artikkel 160

Meetmete kohaldamine

1. Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad seda teha viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2. Kui lepinguosaline leiab lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks.

2. Jagu

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

Artikkel 161

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

3. Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 162

Läbipaistvus

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2. Lepinguosalised tagavad kõigi meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate oluliste asjaolude ja kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

3. Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti vastavalt uurimismenetlusi käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Artikkel 163

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Artikkel 164

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, vaid peab olema dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

3. Jagu

Kahepoolsed kaitsemeetmed

Artikkel 165

Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine

1. Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühest lepinguosalisest pärit kaupu teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline rakendada lõikes 2 sätestatud meetmeid käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras.

2. Importiv lepinguosaline võib võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:

a)	peatatakse asjaomase kauba suhtes käesoleva lepingu alusel kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või

suurendatakse kauba suhtes kehtivat tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

i)	enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis kauba suhtes meetme võtmise ajal, või

ii)	käesoleva lepingu XV lisa tabelites artikli 147 kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.

Artikkel 166

Tingimused ja piirangud

1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist, et vaadata läbi uurimise tulemusena saadud teave ja vahetada arvamusi meetme kohta.

2. Lepinguosaline võib kohaldada kahepoolset kaitsemeedet üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on läbi viinud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktile c. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

3. Lõikes 2 kirjeldatud uurimise käigus täidab lepinguosaline kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkti a nõudeid. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkt a käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

4. Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused lõpetavad lõikes 2 nimetatud uurimise ühe aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.

5. Lepinguosaline ei või kohaldada ühtegi kahepoolset meedet:

a)	muidu, kui ainult sellises ulatuses ja nii kaua, kui on vajalik, et hoida ära või heastada tõsine kahju ja kaasa aidata omamaise tootmisharu kohanemisele;

kauem kui kaks aastat. Seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja omamaise tootmisharu kohanemisele kaasaaitamiseks ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning tingimusel, et meetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei ületa nelja aastat;

c)	pärast üleminekuperioodi lõppu ega

d)	sama toote suhtes ja samal ajal, kui ta kohaldab GATT 1994 XIX artiklist ja kaitsemeetmete lepingust tulenevat meedet.

6. Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks kohaldatud vastavalt käesoleva lepingu XV lisa tabelile, kui meedet ei oleks olnud.

Artikkel 167

Ajutised meetmed

Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline kohaldada ajutist kahepoolset kaitsemeedet, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teisest lepinguosalisest pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. Ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma käesoleva lepingu artikli 166 lõigete 2 ja 3 nõuded. Lepinguosaline maksab käesoleva lepingu XV lisas sätestatud tollimaksust enam makstud tollimaksu viivitamata tagasi, kui käesoleva lepingu artikli 166 lõikes 2 kirjeldatud uurimisega tuvastatakse, et käesoleva lepingu artikli 165 nõuded ei ole täidetud. Ajutise meetme kohaldamisaeg arvestatakse käesoleva lepingu artikli 166 lõike 5 punktis b kirjeldatud ajavahemiku osaks.

Artikkel 168

Kompensatsioon

1. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et omavahelise kokkuleppega kindlaks määrata asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele või mis on võrdväärsed kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Lepinguosaline võimaldab korraldada selliseid konsultatsioone hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist.

2. Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise algust, võib lepinguosaline, kelle kaupade suhtes rakendatakse kaitsemeedet, peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide kohaldamise kaitsemeedet kohaldava lepinguosalise suhtes.

3. Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

Artikkel 169

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tõsine kahju” ja „tõsise kahju oht” — vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktidele a ja b. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks; ning

b)	„üleminekuperiood” — kümneaastane ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked, standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

Artikkel 170

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3. Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 171

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

Artikkel 172

Tehniline koostöö

1. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormidealast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2. Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)	õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;

b)	kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest;

c)	Moldova Vabariigi standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteeditaristu arendamise toetamine;

d)	toetus Moldova Vabariigi osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;

e)	tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning

f)	seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).

Artikkel 173

Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine

1. Moldova Vabariik võtab vajalikud meetmed, et viia oma tehnilised normid ning standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult vastavusse liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus.

2. Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks Moldova Vabariik:

a)	järk-järgult inkorporeerib oma õigustikku asjaomased liidu õigusaktid vastavalt käesoleva lepingu XVI lisale ning

b)	teeb haldus- ja institutsioonilised reformid käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks.

3. Moldova Vabariik ei muuda oma horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusakte järk-järgult lähendada asjakohastele liidu õigusaktidele ja neid sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.

4. Moldova Vabariik tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetroloogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad nende organisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

5. Oma standardisüsteemi integreerimiseks Moldova Vabariik:

a)	võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Moldova Vabariigi õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse;

b)	samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tühistab kokkusobimatud riiklikud standardid ning

c)	järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused.

6. Pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Moldova Vabariik liidule üks kord aastas aruande meetmete kohta, mis on võetud vastavalt käesoleva lepingu XVI lisale. Kui käesoleva lepingu XVI lisas loetletud meetmeid ei rakendata samas lisas ettenähtud aja jooksul, esitab Moldova Vabariik uue ajakava asjaomaste meetmete lõpuleviimise kohta. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu XVI lisa kohandada.

Artikkel 174

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

1. Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab käesoleva lepingu XVI lisas loetletud sektoreid, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidupoolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Moldova Vabariigi valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on viidud täielikult kooskõlla liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Eesmärk on tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut laiendada, kuni see hõlmab kõiki käesoleva lepingu XVI lisas loetletud sektoreid.

2. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.

Artikkel 175

Märgistamine ja etikettimine

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 173 ja 174 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2. Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)	nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ELi kõnealuse valdkonna õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks, ning

b)	neil on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.

4. PEATÜKK

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 176

Eesmärk

1. Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega hõlmatud põhikaupadega,

a)	tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse;

b)	ühtlustades Moldova Vabariigi õigussüsteemi liidu õigussüsteemiga;

c)	tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

d)	rajades käesoleva lepingu XVII lisas esitatud ja lepinguosalise ajakohastatavasse loetelusse kantud meetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi;

e)	jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

f)	luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning

g)	täiustades käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel.

2. Käesoleva peatüki eesmärk on tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.

Artikkel 177

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.

Artikkel 178

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete suhtes.

Artikkel 179

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed”– sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa punktis 1 määratletud meetmed;

2) „loomad”– loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloomade tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;

3) „loomsed saadused”– loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale;

4) „loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks”– loomsed tooted, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-A lisa -2 (II) osas;

5) „taimed”– elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned. Taimede elusosad on:

a)	puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud,

b)	köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud,

c)	varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

d)	lõikelilled,

e)	oksad lehtede või okastega,

f)	langetatud puud lehtede või okastega,

g)	taimede koekultuurid,

h)	lehed, lehestik,

i)	elus õietolm ning

j)	pungad, pistikud, pookoksad;

6) „taimsed saadused”– taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu XVII-A lisa 3. osas sätestatud taimed;

7) „seemned”– seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;

8) „kahjurid (kahjulikud organismid)”– mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik;

9) „kaitstud ala”– ametlikult määratletud geograafiline piirkond liidus, mis on vaba kindlaksmääratud reguleeritud kahjulikust organismist, hoolimata sellest, et tingimused on tema jaoks soodsad ja et teda leidub muudes liidu osades;

10) „loomahaigus”– kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;

11) „vesiviljelusorganismi haigus”– kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud OIE tervishoiueeskirjades;

12) „loomade nakkus”– olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;

13) „loomade heaolu standardid”– loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;

14) sanitaar- ja fütosanitaarkaitse „vajalik tase”– sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu lisa A lõikes 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

15) „piirkond”– loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „territoorium” ja „riik” liidu territooriumi;

16) „kahjurivaba ala”– ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;

17) „piirkondadeks jaotamine”– piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 6;

18) „saadetis”– sama tüüpi elusloomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest partiist. Loomsete saaduste saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

19) „taimede või taimsete saaduste saadetis”– ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

20) „partii”– ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;

21) „samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”)– olukord, kus importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise XVII lisas loetletud meetmed enda meetmetega samaväärseks ka juhul, kui need on erinevad, tingimusel et eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmete vajalik tase on sama kõrge kui importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnistatud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse või vastuvõetavaks tunnistatud riski tase;

22) „sektor”– lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;

23) „allsektor”– sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;

24) „põhikaubad”– kauplemiseks veetavad konkreetsed saadused ja muud esemed, sealhulgas sellised, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 2–7;

25) „impordi eriluba”– importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki rakendusalas;

26) „tööpäevad”– nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;

27) „ülevaatus”– sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;

28) „taimetervise kontroll”– taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;

29) „kontrollimine”– teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.

Artikkel 180

Pädevad asutused

Käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepinguosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavitavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.

Artikkel 181

Järkjärguline ühtlustamine

1. Moldova Vabariik ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar- ning loomade heaolu valdkonna õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XXIV lisale.

2. Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XXIV lisa kohase ühtlustamisprotsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.

4. Moldova Vabariik esitab hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu neist ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt käesoleva lepingu XVII lisas määratletud meetmetele ja selles loetletakse põhikaubad või põhikaupade rühmad, mille suhtes neid meetmeid võetakse. Sellest ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.

5. Ühtlustatavate õigusaktide loetelu ning ühtlustamise edusammude hindamise põhimõtted esitatakse käesoleva lepingu XXIV lisas ning nende puhul võetakse arvesse seda, millised on Moldova Vabariigi tehnilised ja rahalised vahendid.

Artikkel 182

Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

1. Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:

a)	seoses käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu XIX lisa A osas sätestatud korras;

kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või mõnel selle piirkonnal on eristaatus XVIII-A lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib see lepinguosaline taotleda selle staatuse tunnustamist XIX lisa C osas sätestatud korras. Importiv lepinguosaline võib taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel;

lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust XVIII-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Importiv lepinguosaline võib taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 184, 186 ja 190 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel.

2. Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

a)	lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil oma staatust seoses käesoleva lepingu XVIII-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu lisale XIX-B, ning

3. Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures; edaspidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt 8. mai 2000. aasta direktiivile nr 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning XVIII-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu XIX lisa A ja B osale.

5. Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 184 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 185 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 185 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 188.

6. Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaatust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhistele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 185 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 188 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.

7. Pärast käesoleva artikli lõigetes 4–6 kirjeldatud menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

8. Lepinguosalised peavad täiendavat arutelu bioturvarühmitamise põhimõtte rakendamiseks.

Artikkel 183

Samaväärsuse tunnustamine

1. Samaväärsust võib tunnustada:

a)	üksikmeetme

b)	meetmete rühma või

c)	sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.

2. Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiivselt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.

3. Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu XXI lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4. Kui tänu käesoleva lepingu artikli 181 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse õigusakte, teatab Moldova Vabariik sellest kohe liidule. Teadet käsitatakse Moldova Vabariigi taotlusena alustada asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsessi vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 12 kuu jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.

6. Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7. Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Ühe kuu jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused, lähtudes kavandatavatest meetmetest.

8. Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusraamistikuga. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud järelduste ja otsuste tegemiseks vastavalt käesolevale artiklile. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10. Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu XXI lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosalistevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 191 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.

Samaväärsuse staatus loetletakse käesoleva lepingu XXV lisas.

Artikkel 184

Läbipaistvus ja teabevahetus

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 185 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruktuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võivad lepinguosalised muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid. Lepinguosalised võivad vajaduse korral vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2. Käesoleva lepingu artiklis 181 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 183 osutatud samaväärsuse tunnustamise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.

3. Sellega seoses teavitab liit Moldova Vabariiki piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Moldova Vabariik saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepinguosaline seda taotleb.

Selleks teeb kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele aegsasti teatavaks oma kontaktpunktid ja nendes tehtud muudatused.

Artikkel 185

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

a)	meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 182;

b)	käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud loomahaiguste ja XVIII-B lisas esitatud loetelusse kantud kahjurite esinemine ja areng;

c)	epidemioloogilise tähtsusega leiud ja nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu XVIII-A ja XVIII-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning

d)	täiendavad meetmed, mida lepinguosalised on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2. Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 184 lõikes 3 osutatud kontaktpunktidele.

Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-kirja teel edastatud teadet. Teateid edastavad ainult käesoleva lepingu artikli 184 lõikes 3 osutatud kontaktpunktid samas osutatud kontaktpunktidele.

3. Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda selle lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4. Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5. Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 184 lõiget 3.

6. Moldova Vabariik töötab välja ja võtab kasutusele ELi vastavate süsteemidega ühilduva riikliku toidu- ja söödaalase kiirhoiatusmehhanismi ja riikliku varajase hoiatamise mehhanismi. Kui Moldova Vabariik on rakendanud vajalikud valdkondlikud õigusaktid ja loonud tingimused mõlema mehhanismi ladusaks toimimiseks kohapeal, seotakse toidu- ja söödaalane kiirhoiatusmehhanism ja riiklik varajase hoiatamise mehhanism lepinguosaliste kokkulepitud sobiva tähtaja jooksul vastavate ELi süsteemidega.

Artikkel 186

Kaubandustingimused

1. Üldised imporditingimused:

Lepinguosalised lepivad kokku kohaldada käesoleva lepingu XVII-A ning XVII-C(2) ja (3) lisas osutatud põhikaupade impordi suhtes üldisi imporditingimusi. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 182 võetud otsuste rakendamist, kohaldatakse importiva lepinguosalise imporditingimusi kogu eksportiva lepinguosalise territooriumi suhtes. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 sätetega teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele XVII-A ja XVII-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.

i)	Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga ettenähtud korras, olenemata sellest, kas neid meetmeid reguleeritakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga või mitte.

ii)	Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepinguosaliste vahel.

iii)	Kui importiv lepinguosaline neid teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.

2. Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

90 päeva jooksul pärast samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahelises kauplemises käesoleva lepingu XVII-A ning XVII-C(2) ja (3) lisas osutatud põhikaupadega. Nende kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu XXIII-B lisale.

b)	Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

3. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei kohaldata impordiloa nõuet käesoleva lepingu XVII-A ja XVII-C(2) lisas nimetatud põhikaupade suhtes.

4. Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 191 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et lubada kaubandust kokkulepitud imporditingimuste alusel.

5. Ettevõtete loetelu ja tingimuslik tunnustamine

Käesoleva lepingu XVII-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu XX lisa punktis 2, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu XX lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel saab importimist lubada, ühe kuu jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased tagatised.

Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu XX lisa.

b)	Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.

6. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.

Artikkel 187

Sertimismenetlus

1. Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu XXIII lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2. Käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3. Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 181 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

Artikkel 188

Kontrollimine

1. Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

a)	vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega ning

b)	saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta ja saada teada selle süsteemi alusel toimunud kontrolli tulemused.

2. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punktis a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosalise õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamise peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3. Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepinguosalisele sellisest käigust vähemalt kolm kuud ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel ja kui lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.

4. Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrollimise käigus.

5. Kontrollimisteate kirjalik kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele kolme kuu jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

6. Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese võtta käesoleva lepingu artiklites 181, 183 ja 189 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.

Artikkel 189

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu XXII lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 188 osutatud kontrolliprotsessis.

2. Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu XXII lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 181, 183 ja 186 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud fütosanitaarvaldkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu XI lisa B osa.

3. Inspekteerimistasud ei või olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5. Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artikli 188 lõike 1 punktis b osutatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 186 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes teostatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud kaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

Artikkel 190

Kaitsemeetmed

1. Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2. Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol oleva kauba puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

3. Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 185 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 185 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 191

Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee

1. Käesolevaga asutatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. Allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekutevahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:

a)	vaadata läbi käesoleva peatükiga seotud küsimusi;

b)	teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendamisega;

c)	vaadata läbi käesoleva lepingu XVII–XXV lisa, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele;

d)	muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu XVII–XXV lisa, ning

e)	käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele.

3. Lepinguosalised lepivad kokku moodustada vajaduse korral tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.

6. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

5. PEATÜKK

Toll ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 192

Eesmärgid

1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

Artikkel 193

Õigusaktid ja menetlused

1. Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tolliõigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja kõikehõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad ja erapooletud ning et nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

a)	kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku täitmise ja nendele vastavuse tagamise teel;

b)	vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;

c)	kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;

d)	võtta meetmeid, et tõhustada ja lihtsustada tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendada nende läbipaistvust;

e)	kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

f)	vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust ettevõtete, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks;

g)	tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv haldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;

kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku, WTO tolliväärtuse määramise lepingut, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta, ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint);

i)	võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;

näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;

k)	kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele;

l)	kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning

m)	kohaldada tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

2. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a)	võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid;

b)	lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;

kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel;

astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning

tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikale (Customs Blueprint 2007).

3. Lepinguosalised ei kohalda:

a)	tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõudeid ega

b)	kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõudeid.

4. Käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GATT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil (sisetransiit).

Lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Moldova Vabariigi tulevase ühinemise 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga.

Lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.

Artikkel 194

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

a)	tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Ette tuleks näha, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega;

b)	vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas. Selleks kehtestavad lepinguosalised asjakohased ja korrapärased konsultatsioonimehhanismid ametiasutuste ja äriringkondade vahel;

c)	teha üldsusele võimaluse korral elektroonselt kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas ametiasutuste esitatavad nõuded ning riiki sisenemise ja sealt väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

d)	vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel (nt vastastikuse mõistmise memorandumid), ning

e)	tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad head tava ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.

Artikkel 195

Tasud

1. Alates käesoleva lepingu jõustumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist kaotavad lepinguosalised haldustasud, millel on impordi- ja eksporditollimaksudega samaväärne toime.

2. Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste artiklite kohaldamist, kehtib järgmine:

a)	tasu võib võtta üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega, -kohta ja -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega ja mida nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul;

b)	tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;

c)	tasusid ei arvutata väärtuse alusel;

d)	teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi; ning

e)	uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

Artikkel 196

Tolliväärtuse määramine

1. Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1 A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingust ja selle muudatustest. Osutatud sätted inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Artikkel 197

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Vajaduse korral kasutavad lepinguosalised Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint 2007).

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

a)	vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)	töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;

c)	teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;

d)	vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte;

e)	teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks;

f)	vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjon;

g)	teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

h)	vahetavad head tava eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise, eriti aga võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta;

i)	edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning

j)	asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubandussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise.

Artikkel 198

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Lepinguosalised osutavad üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 197 ettenähtud koostöövorme.

Artikkel 199

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Artikkel 200

Tolli allkomitee

1. Käesolevaga asutatakse tolli allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2. Allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, sealhulgas tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.

3. Tolli allkomitee muu hulgas:

a)	jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu II ja III protokolli nõuetekohast täitmist;

b)	võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu II ja III protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;

c)	vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;

d)	vajadusel esitab soovitusi ning

e)	võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 201

Tollialaste õigusaktide ühtlustamine

Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XXVI lisale.

6. PEATÜKK

Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 202

Eesmärk, reguleerimis- ja kohaldamisala

1. Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2. Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki „Riigihanked”. Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks riigihangete suhtes kohustusi.

3. Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki „Konkurents”. Lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.

4. Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitavad lepinguosalised õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

5. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

6. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu XXVII ja XXVIII lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt (2).

Artikkel 203

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„meede” — lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

„lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” — meetmed, mille võtjaks on:

a)	keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning

b)	valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

3)	„lepinguosalise füüsiline isik” — ELi liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;

4)	„juriidiline isik” — kohaldatava õiguse järgi nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud õigussubjekt kas era- või riigiomandis, sealhulgas aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

„liidu juriidiline isik” ja „Moldova Vabariigi juriidiline isik” on punktis 4 määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas liikmesriigi või Moldova Vabariigi õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil (3) või Moldova Vabariigi territooriumil.

Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Moldova Vabariigi territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Moldova Vabariigi äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Moldova Vabariigi majandusega.

Eelmisest lõigust olenemata kohaldatakse käesolevat lepingut väljaspool liitu või Moldova Vabariiki asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt mõne liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud liikmesriigis või Moldova Vabariigis ning sõidavad mõne liikmesriigi või Moldova Vabariigi lipu all;

6)	lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” — juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all (4);

juriidilise isiku „filiaal” — äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased küll teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

„ettevõtete asutamine” —

a)	liidu või Moldova Vabariigi juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas liidu või Moldova Vabariigi territooriumil;

b)	füüsiliste isikute puhul liidu ja Moldova Vabariigi füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

9)	„majandustegevus” — tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;

10)	„tegevus” — majandustegevusega tegelemine;

11)	„teenused” — kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;

12)	„teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” — teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

13)

„piiriülene teenuste pakkumine” — teenuse pakkumine:

a)	lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile (1. viis) või

b)	lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale (2. viis);

14)	lepinguosalise „teenusepakkuja” — lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust;

15)	„ettevõtja” — lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.

2. Jagu

Ettevõtete asutamine

Artikkel 204

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a)	tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine (5);

b)	relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c)	audiovisuaalteenused;

d)	riigisisene merekabotaaž (6) ning

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (7) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)	õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)	õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)	arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv)	lendude maapealne teenindus;

v)	lennujaamateenused.

Artikkel 205

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1. Võttes arvesse käesoleva lepingu XXVII-E lisas loetletud piiranguid, pakub Moldova Vabariik alates käesoleva lepingu jõustumisest:

liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui Moldova Vabariik võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

liidu asutatud juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste Moldova Vabariigis tegutsemise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui Moldova Vabariik võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (8).

2. Võttes arvesse XXVII-A lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:

Moldova Vabariigi juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui liit võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

Moldova Vabariigi asutatud juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste liidus tegutsemise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui liit võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (9).

3. Lepinguosalised, võttes arvesse käesolevas lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas loetletud piiranguid, ei võta vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Moldova Vabariigi juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.

Artikkel 206

Läbivaatamine

1. Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi ettevõtete asutamise õigusraamistiku (10) ja asutamiskeskkonna.

2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Lepinguosalised leiavad sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste teel, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

Artikkel 207

Muud lepingud

Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste ettevõtjate õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste investeeringualaste lepingutega, milles lepinguosaliseks on mõni liikmesriik ja Moldova Vabariik.

Artikkel 208

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1. Käesoleva lepingu artikkel 205 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2. Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.

3. Jagu

Piiriülene teenuste pakkumine

Artikkel 209

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste pakkumist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a)	audiovisuaalteenused;

b)	riigisisene merekabotaaž (11) ning

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (12) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)	õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)	õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)	arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv)	lendude maapealne teenindus;

v)	lennujaamateenused.

Artikkel 210

Turulepääs

1. Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas loetletud erikohustustega.

2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

a)	piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b)	teenusetehingute või vara üldväärtuse piirangud arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol;

c)	teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.

Artikkel 211

Võrdne kohtlemine

1. Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4. Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

Artikkel 212

Kohustuste loetelud

1. Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.

2. Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonist ja filmide ühistootmist käsitlevast Euroopa konventsioonist, ei hõlma käesoleva lepingu XXVII- B ja XXVII-F lisas esitatud kohustuste loendid audiovisuaalteenuste valdkonnas võetud kohustusi.

Artikkel 213

Läbivaatamine

Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 212 osutatud kohustuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse muu hulgas arvesse käesoleva lepingu artiklites 230, 240, 249 ja 253 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.

4. Jagu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 214

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega, ilma et see piiraks käesoleva lepingu 202 lõike 5 kohaldamist.

2. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „juhtivtöötajad”– ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) (13) heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest;

i) „ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega)– kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;

ii) „äriühingusiseselt üleviidavad isikud”– füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidilisse isikusse, kes võib olla selle juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. Asjaomane füüsiline isik kuulub ühte allpool loetletud kategooriasse:

(1) „tegevjuhid”– juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt:

—	asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud

—	teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud ning

—	isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks.

(2) „spetsialistid”– juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

b) „kõrgharidusega praktikandid”– füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil (14);

c) „müügiesindajad” (15) – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügiagendid;

d) „lepingulised teenusepakkujad”– füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (16);

e) „sõltumatud spetsialistid”– füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (17);

f) „kvalifikatsioon”– diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

Artikkel 215

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1. Kui käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas ning XXVII-C JA XXVII-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 214 määratletud tähenduses. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.

2. Kui käesoleva lepingu XXVII-C ja XXVII-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.

Artikkel 216

Müügiesindajad

Kui käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas ning XXVII-B ja XXVII-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 217

Lepingulised teenusepakkujad

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.

Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XXVII-D ja XXVII-H lisale.

2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)	füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku teenistuses vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus (18) teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)	kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, (19) ning

ii)	kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)	füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e)	füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f)	käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse, ning

g)	teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse.

Artikkel 218

Sõltumatud spetsialistid

1. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XXVII-D ja XXVII-H lisale.

2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)	füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b)	füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris;

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)	kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, (20) ning

ii)	kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)	füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, ning

e)	käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.

5. Jagu

Õigusraamistik

1. Alljagu

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 219

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:

a)	piiriülest teenuste pakkumist;

b)	käesoleva lepingu artikli 203 lõikes 8 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil;

c)	käesoleva lepingu artikli 214 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses. Juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise viibimise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XXVII-C ja XXVII-D ning XXVII-G ja XXVII-H lisas loetletud piirangud.

3. Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast ajakavadest tulenevaid piiranguid.

4. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „litsentsimisnõuded”– kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;

b) „litsentsimismenetlus”– haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

c) „kvalifikatsiooninõuded”– sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;

d) „kvalifikatsioonimenetlused”– haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel, ning

e) „pädev asutus”– kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuse pakkumises.

Artikkel 220

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1. Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a)	proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes;

b)	selged ja ühemõttelised;

c)	objektiivsed;

d)	eelnevalt kehtestatud;

e)	eelnevalt avalikustatud ning

f)	läbipaistvad ja kättesaadavad.

3. Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4. Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga võtta arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

Artikkel 221

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu (21) peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.

3. Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse otsused ning tema litsentsimis- ja loaandmismenetlused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.

4. Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.

5. Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.

6. Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust mööda ja mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.

7. Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.

8. Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

9. Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.

2. Alljagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 222

Vastastikune tunnustamine

1. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust pakkuvad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2. Lepinguosalised õhutavad asjaomaseid kutseühinguid esitama vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.

3. Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:

a)	mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ning

b)	vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust.

4. Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra. Seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.

5. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vastastikuse tunnustamise leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu asjakohaste sätetega, eriti GATSi VII artikliga.

Artikkel 223

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1. Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteisele oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2. Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

3. Alljagu

Arvutiteenused

Artikkel 224

Arvutiteenuste käsituslepe

1. Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jao „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesolevat artiklit.

2. Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC (22) 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:

a)	arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöötamine ja rakendamine;

b)	andmete töötlemine ja salvestamine ning

c)	nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele.

Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- või domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a)	arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine,

arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine,

c)	andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused,

d)	kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused, ning

e)	arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elektroonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.

4. Alljagu

Posti- ja kullerteenused

Artikkel 225

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kullerteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „litsents”– luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;

b) „universaalteenus”– lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.

Artikkel 226

Konkurentsivastaste võtete tõkestamine posti- ja kulleriteenuste valdkonnas

Säilitatakse või kehtestatakse asjakohased meetmed, et teenusepakkujad, kellel tänu oma turupositsioonile on kas üksi või üheskoos võime mõjutada oluliselt asjaomasel posti- ja kulleriteenuste turul osalemise tingimusi (hinna ja pakkumise osas), ei saaks võtta kasutusele või edasi kasutada konkurentsivastaseid võtteid.

Artikkel 227

Universaalteenus

Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

Artikkel 228

Litsentsid

1. Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.

2. Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:

a)	kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ning

b)	litsentsitingimused.

3. Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral. Lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 229

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 230

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

5. Alljagu

Elektroonilise side võrgud ja -teenused

Artikkel 231

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsilise side teenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

„elektroonilise side teenused” — teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonilise side võrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonilise side võrkude ja teenuste abil edastatava sisu suhtes;

b)	„üldkasutatav sidevõrk” — elektroonilise side võrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutamiseks;

„elektroonilise side võrk” — ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

d)	„reguleeriv asutus” — elektroonilise side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas peatükis nimetatud elektroonilise side reguleerimine;

„märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, st olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;

„vastastikune sidumine” — ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate sidevõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu;

g)	„universaalteenus” — kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis. Selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;

„juurdepääs” — elektroonilise side teenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele ning juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;

i)	„lõppkasutaja” — kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid;

j)	„kliendiliin” — füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.

Artikkel 232

Reguleeriv asutus

1. Lepinguosalised tagavad, et elektroonilise side teenuseid reguleerivad asutused on elektroonilise side teenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2. Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3. Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4. Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mis võivad vajada eelnevat reguleerimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 234 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5. Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 234 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 234 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

7. Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8. Lepinguosalised tagavad, et elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

Artikkel 233

Elektroonilise side teenuste osutamise luba

1. Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.

2. Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

a)	tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b)	tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;

c)	on taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud, ning

ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud (23) kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.

Artikkel 234

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonilise side teenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 232 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul;

vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;

kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud seadmetele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides;

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, ning siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel.

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada.

Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid riske;

avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;

läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille kohaselt eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna.

4. Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga sidevõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 231 lõike 2 punktis d nimetatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

Artikkel 235

Piiratud ressursid

1. Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2. Raadiosageduste tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroonilise side teenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3. Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks riigi reguleerivale asutusele.

4. Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

Artikkel 236

Universaalteenus

1. Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2. Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3. Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4. Lepinguosalised tagavad, et:

a)	kasutajatele on trükituna või elektrooniliselt või mõlemal viisil kättesaadavad kõiki abonente sisaldavad kataloogid, mida ajakohastatakse regulaarselt vähemalt kord aastas, ning

b)	punktis a nimetatud teenuseid osutavad organisatsioonid rakendavad teiste organisatsioonide poolt neile esitatud teabe käitlemisel mittediskrimineerimise põhimõtet.

Artikkel 237

Piiriülene elektroonilise side teenuste osutamine

Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja on asutatud, viibib või elab lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 238

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonilise side võrgu ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

Artikkel 239

Teenusepakkujate vaidlused

1. Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas peatükis osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2. Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele teenusepakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.

3. Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 240

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

6. Alljagu

Finantsteenused

Artikkel 241

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevas jaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

a) „finantsteenus”– igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike:

kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

a)	elukindlustus;

b)	kahjukindlustus;

2)	edasikindlustus ja retrotsessioon;

3)	kindlustuse vahendamine, näiteks tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning

4)	kindlustuse abiteenused, näiteks nõustamine, aktuaariteenus, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

ii)

panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

1)	hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

2)	kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

3)	kapitalirent;

4)	kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5)	tagatis- ja garantiitehingud;

kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

a)	rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusesertifikaadid);

b)	välisvaluutaga;

c)	tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;

d)	valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;

e)	vabalt kaubeldavate väärtpaberitega;

f)	muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7)	osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8)	rahamaakleri tegevus;

9)	varahaldus, nagu kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldusvarahaldusteenused;

10)	finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11)	finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine;

12)

kõigi punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

b) „finantsteenuse pakkuja”– lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c) „avalik-õiguslik üksus”–

i)	lepinguosaliste valitsus, keskpank või rahandus- ja finantsasutus või lepinguosaliste omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita riiklikke või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid pakkuvad üksused, ning

ii)	eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, selliste funktsioonide täitmisel;

d) „uus finantsteenus”– finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 242

Ettevaatuserand

1. Lepinguosalised võivad vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

a)	investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus;

b)	lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2. Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 243

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1. Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a)	ametliku väljaande kaudu või

b)	muus kirjalikus või elektroonses vormis.

2. Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

3. Lepinguosalised annavad endast parima tagamaks, et nende territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangandusjärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

Artikkel 244

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.

Artikkel 245

Andmetöötlus

1. Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2. Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

Artikkel 246

Erandid

1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Artikkel 247

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artikli 205 lõikega 1 ja artikliga 211 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 248

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikli alusel ei võimaldata juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

Artikkel 249

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 243 lõikes 3 loetletud hea tava normidega ja käesoleva lepingu XXVIII-A lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

7. Alljagu

Transporditeenused

Artikkel 250

Reguleerimisala

Käesolevas jaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” liberaliseeritavate rahvusvaheliste veoteenuste põhimõtted.

Artikkel 251

Rahvusvaheline meretransport

1. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „rahvusvaheline merevedu”– ukselt-uksele-transpordi- ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide osutajatega;

b) „mereveoste käitlemisteenused”– stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i)	kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt;

ii)	kauba kinnitamine ja lahtivõtmine ning

iii)	kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c) „tollivormistusteenused” (kasutatakse ka nimetust „tollimaakleri teenused”– tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

d) „konteinerjaama- ja depooteenused”– tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida/tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;

e) „laevade agenteerimisteenused”– tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i)	mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;

ii)	ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;

f) „ekspedeerimisteenused”– tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

g) „fiiderteenused”– eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.

2. Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.

Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a)	lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata;

lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

3. Kõnealuseid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:

a)	tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid mõistliku aja jooksul, ning

b)	kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

4. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

5. Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

6. Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Moldova Vabariigi sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

7. Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakkujatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.

Artikkel 252

Lennutransport

Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse ELi ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.

Artikkel 253

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

6. Jagu

E-kaubandus

1. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 254

Eesmärgid ja põhimõtted

1. Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema täielikus vastavuses rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standarditega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste pakkumiseks käesoleva peatüki 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

Artikkel 255

Koostöö e-kaubanduse valdkonnas

1. Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

a)	üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine;

b)	vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c)	soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine;

d)	tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ning

e)	muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2. Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

2. Alljagu

Vahendusteenuste osutajate vastutus

Artikkel 256

Vahendusteenuste kasutamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed.

2. Käesoleva lepingu artikli 257 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punktide vahel, ilma selle materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 258 ja 259 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.

Artikkel 257

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

a)	ei algata edastust;

b)	ei vali edastuse saajat ning

c)	ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2. Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 258

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)	ei muuda teavet;

b)	järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c)	järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d)	ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e)	kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.

2. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 259

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”

1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a)	teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või

b)	sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.

Artikkel 260

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1. Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 257, 258 ja 259 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2. Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

7. Jagu

Erandid

Artikkel 261

Ülderandid

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 446 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E, XXVII-B ja XXVII-F, XXVII-C ja XXVII-G, XXVII-D ja XXVII-H lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2. Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

a)	vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)	vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)	seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele;

d)	vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad:

i)	kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii)	isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii)

ohutust;

f)	vastuolus käesoleva lepingu artikli 205 lõikega 1 ja artikliga 211, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine (24).

3. Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E, XXVII-B ja XXVII-F, XXVII-C ja XXVII-G ning XXVII-D ja XXVII-H lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 262

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Artikkel 263

Julgeolekuerandid

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)	kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)	seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;

ii)	seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

iii)	seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega ja ainetega, millest neid saadakse, või

iv)	sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c)	takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

7. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 264

Jooksvad maksed

Lepinguosalised lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

Artikkel 265

Kapitali liikumine

1. Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soetamise, ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:

a)	kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul ning

b)	kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.

Artikkel 266

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Moldova Vabariigi vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised võtta kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitsemeetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

Artikkel 267

Hõlbustamine ja edasiarendamine

1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3. Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.

8. PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 268

Eesmärgid

1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

2. Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks avalikus sektoris ja võrgustiku valdkonnas. Sellega nähakse ette Moldova Vabariigi riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu riigihangete õigustikuga ning institutsioonilise reformi läbiviimise ja tõhusa riigihangete süsteemi loomine vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

Artikkel 269

Reguleerimisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, võrgustiku valdkonna ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid võrgustiku valdkonna avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad võrgustiku valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel.

3. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XXIX-A lisas sätestatud piirmäära.

4. Riigihankelepingu hinnangulise maksumuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Piirmäärade kohaldamisel Moldova Vabariik arvutab ja konverteerib need oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.

5. Piirmäärad vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; piirmäärad jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud piirmäärad ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Piirmäärade läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 270

Institutsiooniline raamistik

1. Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki sätete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2. Institutsioonilise reformi raames määrab Moldova Vabariik eelkõige:

a)	majanduspoliitika eest vastutava keskvalitsustasandi täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamise protsessi, ning

b)	erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.

3. Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.

Artikkel 271

Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded

1. Hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

2. Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali kaudu viisil, mis võimaldab:

a)	konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning

b)	huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

3. Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4. Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse liik, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

5. Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6. Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.

7. Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, tootmisprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8. Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata esimesest lõigust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.

9. Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.

10. Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Neid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11. Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

a)	seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning

b)	valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12. Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13. Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.

14. Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud lepingu sõlmimise kriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada otsuse läbivaatamist.

15. Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

Artikkel 272

Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine

1. Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Moldova Vabariik käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigustikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XXIX-B lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2. Tegevuskava hõlmab reformi kõiki aspekte ja riigihangete rakendamise õigusraamistikku, eelkõige riigihankeid, kommunaalteenuste hankeid, ehitustööde kontsessioone ja läbivaatamise korda käsitlevate õigusaktide ühtlustamist ning kõikide tasandite asutuste (sealhulgas läbivaatavate organite) haldussuutlikkuse ja täitemehhanismide parandamist.

3. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Moldova Vabariiki tegevuskava rakendamisel.

Artikkel 273

Järkjärguline ühtlustamine

1. Moldova Vabariik viib oma olemasolevad ja tulevikus vastu võetavad riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult vastavusse liidu riigihangete õigustikuga.

2. Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XXIX-C–XXIX-F, XXIX-H, XXIX-I ja XXIX-K lisale. Käesoleva lepingu XXIX-G ja XXIX-J lisas on loetletud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XXIX-L–XXIX-O lisas on loetletud need liidu õigusaktide elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Moldova Vabariiki viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Ta annab ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4. Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 271.

Artikkel 274

Turulepääs

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turulepääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisale.

2. Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse vastavalt hinnangule, mis antakse vastu võetud õigusaktide kvaliteedile ning nende tegelikule rakendamisele. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teostab sellist hindamist korrapäraselt.

3. Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XXIX-B lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele,

a)	võimaldab liit Moldova Vabariigi ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele;

võimaldab Moldova Vabariik liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Moldova Vabariigis või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Moldova Vabariigi ettevõtetele.

4. Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille maksumus on madalam käesoleva lepingu XXIX-A lisas sätestatud piirmäärast.

5. Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.

Artikkel 275

Teave

1. Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

2. Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

Artikkel 276

Koostöö

1. Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma hea tava ja õigusraamistiku kohta.

2. Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3. Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XXIX-P lisas.

9. PEATÜKK

Intellektuaalomandi õigused

1. Jagu

Üldsätted ja -põhimõtted

Artikkel 277

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a)	soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b)	saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.

Artikkel 278

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1. Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 280–317.

3. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967) (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

Artikkel 279

Ammendumine

Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.

2. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste standardid

1. Alljagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 280

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised järgivad järgmistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi:

a)	kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon;

b)	teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (1961);

c)	TRIPS-leping;

d)	WIPO autoriõiguse leping ning

e)	WIPO esituse ja fonogrammide leping.

Artikkel 281

Autorid

Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)	oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)	oma teoste ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük, ning

c)	oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

Artikkel 282

Esitajad

Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:

a)	lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine (25);

b)	lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c)	teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

d)	lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e)	lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestise põhjal.

Artikkel 283

Fonogrammitootjad

Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:

a)	lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)	teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil ning

c)	lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal.

Artikkel 284

Ringhäälinguorganisatsioonid

Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)	oma ringhäälingusaadete salvestamine;

b)	oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine;

c)	oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning

d)	oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 285

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

1. Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

2. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

Artikkel 286

Kaitse kestus

1. Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.

2. Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingimusel et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.

3. Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:

a)	kui esituse salvestis (v.a fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)	kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4. Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:

kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva;

kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes.

5. Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

6. Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

Artikkel 287

Tehniliste meetmete kaitse

1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2. Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a)	mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b)	millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise ning

c)	mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilisi meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

Artikkel 288

Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine

1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:

a)	kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet;

b)	levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud,

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriiklike õigusnormide kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 289

Erandid ja piirangud

1. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 281–286 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.

2. Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 282 – 285 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:

a)	edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b)	seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 282–285 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

Artikkel 290

Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus

1. Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2. Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3. Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4. Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

5. Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taotletakse. Autoritasu suurus ja selle kogumise kord nähakse ette siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 291

Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et parandada muuta teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.

2. Alljagu

Kaubamärgid

Artikkel 292

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised:

a)	täidavad märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli, WIPO kaubamärgiõiguse lepingut ning märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza lepingut ning

b)	teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et ühineda kaubamärgiõiguse Singapuri lepinguga.

Artikkel 293

Registreerimismenetlus

1. Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.

2. Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.

3. Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.

Artikkel 294

Tuntud kaubamärgid

Selleks et rakendada 1967. aasta Pariisi konventsiooni artikkel 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta, kohaldavad lepinguosalised ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.

Artikkel 295

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja käesoleva lepingu artiklis 303 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

3. Alljagu

Geograafilised tähised

Artikkel 296

Reguleerimisala

1. Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2. Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 297 osutatud õigusaktide reguleerimisalasse.

3. „Geograafiline tähis” tähendab TRIPS-lepingu artikli 22 lõikes 1 määratletud tähist, mis hõlmab ka „päritolunimetust”.

Artikkel 297

Kehtestatud geograafilised tähised

1. Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXX-A lisa A osas loetletud Moldova Vabariigi õigusaktid geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab liit, et need vastavad käesoleva lepingu XXX-A lisa C osas sätestatud nõuetele.

2. Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXX-A lisa B osas loetletud liidu õigusaktid geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Moldova Vabariik, et need vastavad käesoleva lepingu XXX-A lisa C osas sätestatud nõuetele.

3. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud liidu põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-D lisas, kaitseb Moldova Vabariigi valitsus kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud Moldova Vabariigi poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud Moldova Vabariigi põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

5. Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III ja IV lisa ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III ja IV lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid samal viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.

Artikkel 298

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 297 lõigetes 3 ja 4 osutatud geograafiliste tähiste läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 306 lõikes 3 sätestatud korras.

2. Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 299

Geograafiliste tähiste kaitse reguleerimisala

1. Käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 298 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse

kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i)	sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele, ja

ii)	kui selline kasutus põhineb geograafilise tähise maine ärakasutamisel;

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise (26) eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud, translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend;

muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust, ning

d)	mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2. Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku selle kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

4. Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.

5. Käesolev alljagu ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

Artikkel 300

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1. Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab, toodab, töötleb ja valmistab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine ja piiritusjooke.

2. Kui geograafiline tähis on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

Artikkel 301

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu artiklitega 297–300 ette nähtud kaitse muu hulgas tollipiiril (ekspordi ja impordi puhul) vastavalt vajadusele kas halduskorras või õigusliku menetlusega, et ennetada ja tõkestada igasugust kaitstud geograafiliste tähiste ebaseaduslikku kasutamist. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 302

Täiendavate meetmete rakendamine

Ilma et see piiraks geograafiliste tähiste kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja nende täitmise tagamisest tulenevaid Moldova Vabariigi varasemaid kohustusi kaitsta liidu geograafilisi tähiseid, sealhulgas registreeritud päritolunimetuste kaitse ja nende rahvusvahelise registreerimise Lissaboni lepingu raames võetud kohustusi, ning kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 301 võimaldatakse Moldova Vabariigile 1. aprillil 2013 algav viieaastane üleminekuperiood, et võtta kõik täiendavad meetmed igasuguse kaitstud geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise peatamiseks, eelkõige meetmed tollipiiril.

Artikkel 303

Seos kaubamärkidega

1. Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 299 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2. Käesoleva lepingu artiklis 297 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2013.

3. Käesoleva lepingu artiklis 298 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4. Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta käesoleva lepingu artiklis 298 osutatud geograafilisi tähiseid juhul, kui kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes võib selline kaitse tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 299 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Artikkel 304

Üldeeskirjad

1. Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2. Käesoleva lepingu artiklites 297 ja 298 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 302 kohaldamist.

3. Registreeritud nimetustega toodete tehnilistest kirjeldustest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikliga 306 moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee.

4. Käesoleva alljao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes see lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

5. Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

Artikkel 305

Koostöö ja läbipaistvus

1. Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 306 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alljao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2. Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva artikli alusel kaitstavate geograafiliste tähiste tootekirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

Artikkel 306

Geograafiliste tähiste allkomitee

1. Käesolevaga asutatakse geograafiliste tähiste allkomitee.

2. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva alljao rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

3. Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra. Ta tuleb kokku vähemalt ühe korra aastas ja ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ELis ja Moldova Vabariigis, kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

4. Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

a)	käesoleva lepingu XXX-A lisa A ja B osas esitatud lepinguosaliste kohaldatavate õigusaktide viidete muutmine;

b)	käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas esitatud geograafiliste tähiste loetelu muutmine;

c)	teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;

d)	teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alljaole, ning

e)	käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas loetletud geograafiliste tähiste kaitse tagamise jälgimine.

4. Alljagu

Disainilahendused

Artikkel 307

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised järgivad tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni (1999).

Artikkel 308

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1. Lepinguosalised näevad ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse (27). Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduste omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile.

2. Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:

a)	kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ning

b)	sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja originaalsuse tunnustamise tingimustele.

3. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus” kasutamist lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

4. Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast ilma tema nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.

5. Kaitse tähtaeg on 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamisest.

Artikkel 309

Registreerimata disainilahendustele antav kaitse

1. Lepinguosalised näevad ette õiguslikud meetmed, et takistada registreerimata disainilahenduste kasutamist, üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb sellise toote registreerimata välimuse kopeerimisest. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kasutamine” toote müügiks pakkumist, turustamist, importi ja eksporti.

2. Registreerimata disainilahenduste kaitse kestab vähemalt kolm aastat alates kuupäevast, mil disainilahendus ühe lepinguosalise territooriumil avalikkusele kättesaadavaks tehti.

Artikkel 310

Erandid

1. Lepinguosalised võivad disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

2. Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

Artikkel 311

Suhe autoriõigusega

Alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, on see kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

5. Alljagu

Patendid

Artikkel 312

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised ühinevad WIPO patendikoostöölepinguga ja teevad kõik mõistlikult võimaliku WIPO patendiõiguse lepingu täitmiseks.

Artikkel 313

Patendid ja rahvatervis

1. Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust. Lepinguosalised tagavad käesolevas jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel järjepidevuse selle deklaratsiooniga.

2. Lepinguosalised järgivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6 käsitlevat WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust ning aitavad kaasa sellerakendamisele.

Artikkel 314

Täiendava kaitse tunnistus

1. Lepinguosalised nendivad, et patendiga kaitstud ravimi ja taimekaitsevahendi suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja siseriiklike õigusaktide kohaselt lepinguosalise turule viimise esmaloa andmise vahele.

2. Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.

3. Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.

4. Lepinguosalised näevad ette lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, tingimusel et ravimi tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

Artikkel 315

Ravimi turuleviimisloa saamiseks esitatud andmete kaitse

1. Lepinguosalised rakendavad tervikliku süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise (28).

2. Lepinguosalised tagavad, et ravimite müügiloa saamiseks esitatud andmeid ei avalikustata kolmandatele isikutele ning et ebaausa kommertskasutuse vastu on võimalik saada kaitset.

Sel eesmärgil:

vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil vastava lepinguosalise territooriumil antakse müügiluba, ei lubata ühelgi avalik-õiguslikul ega eraõiguslikul isikul (välja arvatud sellised avaldamisele mittekuuluvad andmed esitanud isik või üksus) otseselt ega kaudselt tugineda sellistele andmetele ilma selle isiku või üksuse selgesõnalise nõusolekuta, kes esitas need andmed koos taotlusega saada luba viia ravim turule;

vähemalt seitse aastat alates kuupäevast, mil vastava lepinguosalise territooriumil antakse müügiluba, ei anta müügiluba ühelegi järgmisele taotlusele, välja arvatud juhul, kui järgmine taotleja esitab omaenda andmed või esialgse loa omaniku andmed viimase loal ning vastab samadele nõuetele kui esimese loa andmisel. Ilma selliseid andmeid esitamata registreeritud tooted kõrvaldatakse turult kuni nõuete täitmiseni.

3. Lõike 2 punktis b osutatud seitsme aasta pikkust tähtaega pikendatakse kuni kaheksa aastani, kui loa omanik esimese viie aasta jooksul pärast esialgse loa saamist saab loa seoses veel ühe või mitme ravinäidustusega, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata tagasiulatuvalt. Käesolev artikkel ei mõjuta selliste ravimite müüki, mille müügiluba on antud enne käesoleva lepingu jõustumist.

5. Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, lähendab Moldova Vabariik liidu õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

Artikkel 316

Taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete kaitse

1. Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2. Lepinguosalised annavad esmakordselt taimekaitsevahendi müügiloa saamiseks esitatud katse- või uuringuaruande omanikule õiguse andmete ajutisele kaitsele.

Andmete kaitse perioodil ei kasutata katse- või uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma omaniku selgesõnalise nõusolekuta.

3. Katse- või uuringuaruandele esitatakse järgmised nõuded:

a)	see on vajalik loa andmiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning

b)	see on tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava põhimõtetega.

4. Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese loa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul võib seda tähtaega pikendada 13 aastani.

5. Lõikes 4 osutatud väheolulisteks kasutusteks antud loa tähtaega pikendatakse kolme kuu haaval, (29) kui loa omanik esitab loa saamise taotluse hiljemalt viis aastat pärast esimese loa saamise kuupäeva. Kogu andmete kaitse tähtaeg ei tohi olla pikem kui 13 aastat. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul ei tohi kogu andmete kaitse tähtaeg olla pikem kui 15 aastat.

6. Katse- või uuringuaruannete andmeid kaitstakse ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks. Sellisel juhul on andmete kaitse perioodi pikkus 30 kuud.

Artikkel 317

Taimesordid

Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile (UPOV), sealhulgas aretaja õigust käsitlevale valikulisele erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artikli 15 lõikes 2, ning teevad koostööd sordikaitse edendamiseks ja õiguste jõustamiseks.

3. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamine

Artikkel 318

Üldised kohustused

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks (30).

2. Need täiendavad meetmed, menetlused ja heastamisvahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.

3. Lisaks peavad need täiendavad meetmed ja heastamisvahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 319

Õigustatud taotlejad

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a)	intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b)	kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel;

c)	intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel ning

d)	kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.

1. Alljagu

Tsiviilõiguslik kaitse

Artikkel 320

Tõendite säilitamise meetmed

1. Lepinguosalise tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2. Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

Artikkel 321

Õigus saada teavet

1. Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või mõni muu isik,

a)	kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

b)	kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt;

c)	kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt

d)	kellele punktis a, b ja c viidatud isikud on osutanud kui kaasosalisele kaupade tootmises, valmistamises ja levitamises või teenuste osutamises.

2. Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a)	asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse;

b)	toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, millega:

a)	antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;

b)	reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses;

c)	reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d)	antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguste rikkumises, ning

e)	reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

Artikkel 322

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

1. Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.

2. Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3. Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või vastavat ligipääsu olulisele teabele.

Artikkel 323

Parandusmeetmed

1. Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.

2. Kohtuasutustel on volitus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, kui erilised põhjused ei nõua nende kohaldamist.

Artikkel 324

Ettekirjutused

Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ning vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.

Artikkel 325

Alternatiivmeetmed

Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesoleva lepingu artiklis 323 ja/või 324 sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta kummaski artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 326

Kahjutasu

1. Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutused määravad kannatanud osapoole avalduse alusel rikkuja, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud kahju ulatuses kahjutasu. Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:

a)	võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või

b)	võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks luba taotlenud.

2. Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 327

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.

Artikkel 328

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.

Artikkel 329

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Käesolevas jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a)	kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist;

b)	punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud sisu suhtes.

2. Alljagu

Muud sätted

Artikkel 330

Piiril võetavad meetmed

1. Kui käesolevas alljaos ei ole sätestatud teisiti, võivad lepinguosalised võtta vastu korra, mis võimaldab õiguse omajal, kellel on alust kahtlustada intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade (31) importimist, eksportimist, reeksportimist, tolliterritooriumile sisenemist või sealt väljumist, peatamismenetlusele suunamist või vabatsooni või vabalattu paigutamist, esitada pädevale haldus-või kohtuasutusele kirjaliku taotluse, et toll peataks kõnealuste kaupade ringlusse lubamise või peaks need kinni.

2. Lepinguosalised näevad ette, et kui tollil on oma tegevuse käigus juba enne seda, kui õiguse omaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup rikub intellektuaalomandi õigusi, võib toll peatada kauba vabasse ringlusse laskmise või kauba kinni pidada, et õiguse omajal oleks võimalik esitada sekkumistaotlus vastavalt lõikele 1.

3. Kõiki käesoleva artikli ja TRIPS-lepingu III osa 4. jao alusel siseriiklike õigusaktidega ettenähtud importija õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka kaupade eksportija ja valdaja suhtes.

4. Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad ametiasutused nõuavad, et õiguste omaja, kes taotleb lõikes 1 osutatud menetluste kohaldamist, esitab pädevaid ametiasutusi rahuldavad tõendid selle kohta, et menetlust kohaldava lepinguosalise õigusaktide kohaselt on prima facie rikutud intellektuaalomandi õiguste omaja õigusi, ning edastab piisava teabe, mis on kõigi eelduste kohaselt õiguste omaja valduses ning mis võimaldab pädevatel ametiasutustel kahtlaseid kaupu hõlpsasti ära tunda. Piisava teabe edastamise kohustus ei tohi põhjendamatult takistada lõikes 1 kirjeldatud menetluste kasutamist.

5. Et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigusi on rikutud, teatab tolliasutus õiguste omajale tema taotluse alusel kaubasaaja, kaubasaatja ja kauba valdaja nimed ja aadressid ning intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba päritolu- ja lähteriigi, kui need on teada.

Lisaks annab tolliasutus taotlejale võimaluse kontrollida kaupu, mille ringlusse laskmine on peatatud või mis on kinni peetud. Kauba kontrollimisel võib tolliasutus võtta kaubanäidiseid ja anda või saata need õiguste omaja nõudmisel õiguste omajale ainsa eesmärgiga neid analüüsida ja lihtsustada edasist menetlemist.

6. Intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba saadetiste otsimisel ja väljaselgitamisel lähtuvad tolliasutused riskianalüüsi meetodeist. Nad töötavad välja süsteemi, et teha tihedat koostööd õiguste omajatega, sealhulgas tõhusad mehhanismid riskianalüüsi teostamiseks vajaliku teabe kogumise.

7. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et lõpetada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega. Sel eesmärgil vahetavad nad vastavalt vajadusele eelkõige teavet ja korraldavad pädevate asutuste koostööd intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega kauplemise valdkonnas.

8. Kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile, siis esimene lepinguosaline esitab selle kohta teabe teisele lepinguosalisele, et võimaldada tõhusat õiguskaitset intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba saatmise vastu.

9. Ilma et see piiraks muid koostöövorme, kohaldatakse seoses intellektuaalomandi õigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rikkumisega käesoleva artikli lõigete 7 ja 8 suhtes III protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes.

10. Käesoleva artikli nõuetekohase täitmise ja rakendamise eest vastutavaks komiteeks on käesoleva lepingu artiklis 200 osutatud tolli allkomitee.

Artikkel 331

Tegevusjuhendid

Lepinguosalised toetavad:

a)	kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, ning

b)	lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist.

Artikkel 332

Koostöö

1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” hõlmab koostöö järgmisi tegevusi (loetelu ei ole ammendav):

a)	teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; nende valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b)	intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;

c)	kesk- ja piirkondlikul tasandil õiguskaitse valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja kohtuasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega;

d)	suutlikkuse suurendamine; töötajate koolitus ja vahetus;

e)	intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;

f)	institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites;

laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete asjus; selliste strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad määrata kindlaks peamise publiku ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide kohta ning seose kohta organiseeritud kuritegevusega.

10. PEATÜKK

Konkurents

1. Jagu

Monopolidevastased meetmed ja ühinemised

Artikkel 333

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „konkurentsiasutus”– liidu puhul Euroopa Komisjon ja Moldova Vabariigi puhul konkurentsinõukogu;

2) „konkurentsialased õigusnormid”–

a)	liidu puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101, 102 ja 106, nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (edaspidi „EÜ ühinemismäärus”) ning nende rakendusmäärused ja hilisemad muudatused;

b)	Moldova Vabariigi puhul konkurentsiseadus (11. juuli 2012. aasta seadus nr 183) ning selle rakendusmäärused ja muudatused ning

c)	muudatused, mida võidakse punktides a ja b nimetatud õigusaktides teha pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 334

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.

Artikkel 335

Rakendamine

1. Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsi kahjustavat tegevust ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle.

2. Lepinguosalisel peab olema oma tegevuses sõltumatu ametiasutus, kellel on piisavad inimressursid ja rahalised vahendid artikli 333 lõikes 2 nimetatud konkurentsialaste õigusnormide täitmise tagamiseks.

3. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.

Artikkel 336

Riigimonopolid, riigi osalusega ettevõtjad ja eri- või ainuõigused saanud ettevõtjad

1. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata või säilitada riigimonopole, riigi osalusega äriühinguid või ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigused kooskõlas tema siseriiklike õigusaktidega.

2. Lepinguosalised tagavad, et ärisuunitlusega riigimonopolide, riigi osalusega ettevõtjate ja eri- või ainuõigused saanud ettevõtjate suhtes kohaldatakse artikli 333 lõikes 2 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme niivõrd, kuivõrd nende õigusnormide kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele avalikes huvides määratud ülesannete täitmist.

Artikkel 337

Koostöö ja teabevahetus

1. Lepinguosalised tunnistavad nende vastavate pädevate asutuste vahelise koostöö ja nende tegevuse kooskõlastamise tähtsust, et veelgi edendada konkurentsialaste õigusnormide tõhusat täitmist ning saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, edendades konkurentsi ja piirates konkurentsivastast ärikäitumist või konkurentsi moonutavaid tehinguid.

2. Iga konkurentsiasutus võib teavitada teist konkurentsiasutust oma valmisolekust teha koostööd mis tahes lepinguosalise õiguskaitsemenetluse vallas. Lepinguosalistel ei keelata teha omi otsuseid koostöö valdkondadesse kuluvates küsimustes.

3. Konkurentsiasutused võivad vahetada mittekonfidentsiaalset teavet, et tulemuslikult tagada oma konkurentsialaste õigusnormide täitmine. Kogu teabevahetuses arvestatakse iga lepinguosalise kohaldatavaid konfidentsiaalsusnorme. Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse nende jurisdiktsioonis ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.

Artikkel 338

Vaidluste lahendamine

Käesoleva jao suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.

2. Jagu

Riigiabi

Artikkel 339

Üldpõhimõtted ja reguleerimisala

1. Liidu või Moldova Vabariigi poolt või mõne lepinguosalise ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav riigiabi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid, teatavate kaupade tootmist või teatavate teenuste pakkumist viisil, millega kahjustatakse lepinguosalistevahelist kaubandust, on käesoleva lepinguga kokkusobimatu.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata kalandusega või põllumajanduslepingu 1. lisaga hõlmatud toodetega seotud riigiabi ega muude põllumajanduslepinguga hõlmatud abivormide suhtes.

Artikkel 340

Riigiabi hindamine

1. Riigiabi hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mis tulenevad Euroopa Liidus kehtivate konkurentsieeskirjade, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 107 ning ELi institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide, sealhulgas asjakohase Euroopa Kohtu praktika kohaldamisest.

2. Käesolevast artiklist tulenevad kohustused kehtivad viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 341

Riigiabi valdkonna õigusaktid ja ametiasutus

1. Lepinguosalised vastavalt vajadusele võtavad vastu või säilitavad riigiabi kontrollimist käsitlevad õigusaktid. Nad loovad või säilitavad sõltumatult toimiva asutuse, kellel on riigiabi kontrollimise pädevus. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabikavu ja üksikabi ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.

2. Käesolevast artiklist tulenevad kohustused täidetakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

3. Kõik enne riigiabi valdkonna asutuse asutamist käivitatud abiprogrammid viiakse vastavusse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste peatükkide kohaldamist, pikendatakse vabamajanduspiirkondi käsitleva Moldova Vabariigi 27. juuli 2001. aasta seaduse nr 440-XV kohaste riigiabikavade puhul vastavusse viimise tähtaega kuni kümne aastani alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 342

Läbipaistvus

1. Lepinguosalised tagavad riigiabi valdkonna läbipaistvuse. Selleks esitab lepinguosaline alates 1. jaanuarist 2016 iga kahe aasta tagant teisele lepinguosalisele aruande, mille koostamisel lähtutakse samast metoodikast, mida kasutatakse iga-aastase ELi riigiabi ülevaate koostamisel. Aruanne loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud või lasknud enda nimel avaldada asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.

2. Lepinguosaline, kelle arvates teise lepinguosalise antud riigiabi mõjutab tema kaubandussuhteid, võib taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet konkreetse riigiabi kohta.

Artikkel 343

Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised vahetavad käesoleva peatüki kohaselt teavet, võttes arvesse ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.

Artikkel 344

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised jälgivad pidevalt käesolevas peatükis osutatud küsimusi. Lepinguosalised võivad esitada sellised küsimused läbivaatamiseks vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Lepinguosalised lepivad kokku, et hindavad käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusamme iga kahe aasta tagant pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

11. PEATÜKK

Kaubandusvaldkonna energiaküsimused

Artikkel 345

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „energiakaubad”– toornafta (HS-kood 27.09), maagaas (HS-kood 27.11) ja elektrienergia (HS-kood 27.16);

2) „püsitaristu”– edastus- või jaotusvõrk, maagaasi veeldusjaam või gaasihoidla, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju;

3) „transport”– direktiivides 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ määratletud edastamine ja jaotus ning nafta vedu või ülekanne torujuhtmete kaudu;

4) „loata võtmine”– tegevus, mis seisneb energiakaupade ebaseaduslikus eemaldamises püsitaristust.

Artikkel 346

Riigisiseselt kindlaksmääratud hinnad

1. Vastavalt Moldova Vabariigi energiaühendusega ühinemise protokollile määrab mitte-kodutarbijatele tarnitava gaasi ja elektri hinna vaid pakkumine ja nõudmine.

2. Erandina lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada üldise majandushuvi (32) raames ettevõtetele kohustuse, mis seondub tarnitava maagaasi ja elektri hinnaga (edaspidi „reguleeritud hind”). Kui mitte-kodutarbijad ei suuda elektri või maagaasi tarnijaga kokku leppida hinda, mis on väiksem kui maagaasi või elektrienergia reguleeritud hind või sellega võrdne, on sellistel tarbijatel õigus sõlmida elektri ja maagaasiga varustamise leping tarnijaga, kelle suhtes kohaldatakse reguleeritud hinnaga pakkumise kohustust. Mitte-kodutarbijal on igal juhul õigus läbi rääkida ja sõlmida leping mis tahes muu tarnijaga.

3. Lõikes 2 sätestatud kohustust kehtestav lepinguosaline tagab, et kohustus on selgelt määratletud, läbipaistev, proportsionaalne, mittediskrimineeriv, kontrollitav ja piiratud kestusega. Kõnealuse kohustuse kehtestamisel tagavad lepinguosalised ka teistele ettevõtetele võrdse juurdepääsu tarbijatele.

4. Kui lepinguosaline reguleerib maagaasi ja elektri riigisisest müügihinda, tagab see lepinguosaline, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

Artikkel 347

Kaksikhinna keeld

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 346 lõigete 2 ja 3 kohast reguleeritud hindade kehtestamise võimalust, ei võta lepinguosaline ega tema reguleeriv asutus vastu ega säilita meedet, mille tulemusel on teisele lepinguosalisele eksporditavate energiakaupade hind kõrgem kui samasuguste riigisiseseks tarbimiseks ettenähtud kaupade hind.

2. Eksportiv lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral tõendid selle kohta, et koduturul ja ekspordiks müüdavate samade energiakaupade hinnaerinevus ei tulene lõikega 1 keelatud meetmest.

Artikkel 348

Transiit

Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et soodustada transiiti, lähtudes vaba transiidi põhimõttest ning kooskõlas GATT 1994 V artikli lõigetega 1, 2, 4 ja 5 ning energiaharta lepingu artikli 7 lõigetega 1 ja 3, mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja moodustavad selle osa.

Artikkel 349

Transport

Elektri ja gaasi transpordi ning eelkõige kolmandate isikute püsitaristule juurdepääsu osas kohandavad lepinguosalised oma õigusakte, millele on viidatud käesoleva lepingu VIII lisas ja 2005. aasta energiaühenduse lepingus, tagamaks, et tariifid, mis avaldatakse enne nende jõustumist, võimsuse jaotamise protseduurid ja kõik muud tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega diskrimineeri elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

Artikkel 350

Transiitkaupade loata võtmine

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed, et keelata tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel isikutel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade loata võtmine ning selline võtmine lõpetada.

Artikkel 351

Transiidi peatamise keeld

1. Lepinguosaline ei sekku läbi tema alade toimuvasse energiakaupade transiiti, välja arvatud juhul, kui see on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes.

2. Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat isikut, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit toimub, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval isikul, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõttel, katkestada ega vähendada energiakaupade juba toimuvat transporti või transiiti enne asjakohases lepingus või käesoleva lepingu XXXI lisas ettenähtud eriolukorramenetluse või käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” ettenähtud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel.

3. Lepinguosalist ei peeta vastutavaks transiidi käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või transiidina vedada kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

Artikkel 352

Käitaja transiidikohustus

Lepinguosalised tagavad, et püsitaristu käitajad võtavad vajalikud meetmed, et:

a)	minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise oht ning

b)	operatiivselt taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine.

Artikkel 353

Elektri- ja maagaasivaldkonna reguleeriv asutus

1. Kooskõlas direktiividega 2003/55/EÜ ja 2003/54/EÜ peab elektri- ja maagaasivaldkonna reguleeriv asutus olema juriidiliselt eraldiseisev ja oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest isikutest ning tal peavad olema piisavad volitused, et tagada tõhus konkurents ja turu tulemuslik toimimine.

2. Reguleeriva asutuse otsused ja tema kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3. Käitajal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

Artikkel 354

Suhe energiaühenduse lepinguga

1. Käesoleva peatüki ning energiaühenduse lepingu ja selle alusel kohaldatavate liidu õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses energiaühenduse lepingut või selle alusel kohaldatavat asjaomast liidu õigusakti.

2. Käesoleva peatüki rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas energiaühenduse lepinguga või tuginevad liidus kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva peatükiga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva peatükiga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.

3. Lepinguosaline ei kasuta käesoleva lepingu vaidluste lahendamise alaseid sätteid teise lepinguosalise süüdistamiseks energiaühenduse lepingu sätete rikkumises.

12. PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 355

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „üldkohaldatavad meetmed”– üldkohaldatavad seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused ning kõik muud üldised või abstraktsed toimingud, tõlgendused või muud nõuded, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimusi. See ei hõlma konkreetse isiku suhtes kohaldatavat otsust;

2) „huvitatud isik”– füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes võivad kehtida õigused ja kohustused vastavalt üldkohaldatavatele meetmetele käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tähenduses.

Artikkel 356

Eesmärk ja reguleerimisala

Tunnistades mõju, mida nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, tagavad lepinguosalised ettevõtjate jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

Artikkel 357

Avaldamine

1. Lepinguosalised tagavad, et:

a)	üldkohaldatavad meetmed avaldatakse operatiivselt ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis ning teostatavuse ja võimaluse korral elektroonsete vahenditega, et igaühel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b)	selgitatakse üldkohaldatavate meetmete eesmärki ja põhjusi ning

c)	üldkohaldatavate meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud põhjendatud juhtudel.

2. Lepinguosalised:

a)	püüavad piisavalt varases etapis avaldada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b)	annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning

c)	püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta.

Artikkel 358

Päringud ja kontaktpunktid

1. Selleks et soodustada lepinguosalistevahelist teabevahetust käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimustes, määrab kumbki lepinguosaline koordineerimisülesannet täitva kontaktpunkti.

2. Lepinguosalised säilitavad või kehtestavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide kaudu või muude mehhanismide kaudu, olenevalt olukorrast.

3. Lepinguosalised tunnistavad, et lõike 2 kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

4. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

Artikkel 359

Üldkohaldatavate meetmete haldamine

Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:

a)	püüdma teatada huvitatud isikutele, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b)	andma huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c)	tagama, et tema menetlused ja nende rakendamine on kooskõlas tema õigusnormidega.

Artikkel 360

Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine

1. Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, et käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusküsimusi mõjutavad haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2. Lepinguosalised tagavad, et kõnealuse kohtuorgani või menetluse korral antakse menetluspooltele õigus saada:

a)	piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning

b)	otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusaktides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.

3. Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või pädeva asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

Artikkel 361

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et parandada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades õigusliku reguleerimise head tava ning teavet oma õigusliku reguleerimise poliitika ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta.

2. Lepinguosalised kohustuvad järgima hea haldustava põhimõtteid (33) ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja head tava.

Artikkel 362

Erieeskirjad

Käesolev peatükk ei piira käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muudes peatükkides sätestatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamist.

13. PEATÜKK

Kaubandus ja jätkusuutlik areng

Artikkel 363

Kontekst ja eesmärgid

1. Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutliku arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut ja tunnistavad, et selle sambad on majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse, mis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Nad rõhutavad, et kasulik on kaubandusega seotud tööjõu- (34) ja keskkonnaküsimusi käsitada osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 364

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

1. Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust kehtestada oma jätkusuutliku arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusakte ja poliitikat kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 365 ja 366 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega.

2. Lepinguosalised püüavad tagada, et nende õigusaktid ja tegevuspõhimõtted näeksid ette ja soodustaksid kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset, ning püüavad tõsta pakutava kaitse taset ja parandada sellele vastavalt kõnealuseid õigusakte ja tegevuspõhimõtteid.

Artikkel 365

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1. Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimisel põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööjõuküsimustes.

2. Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle 1998. aastal vastuvõetud järgimismehhanismist, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud ILO olulistes konventsioonides, eelkõige järgmisi reegleid:

a)	ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b)	kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine;

c)	lapstööjõu kasutamise tegelik keelustamine ning

d)	tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

3. Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat tahet rakendada vastavalt liikmesriikide ja Moldova Vabariigi ratifitseeritud põhi- ja esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid.

4. Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on klassifitseerinud päevakohasena. Seda silmas pidades vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet konventsioonide ratifitseerimise edenemise ja olukorra kohta.

5. Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ega kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.

Artikkel 366

Mitmepoolsed keskkonnalepingud ja keskkonnajuhtimistavad

1. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning nad rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda arvesse võttes kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses kaubandusalastes keskkonnaküsimustes peetavate läbirääkimistega.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord kavatsust oma õigusnormides ja tegevuses tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja muutmisel.

4. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning sellega seotud lepingutele ja otsustele töötada välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.

5. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 367

Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Sellest tulenevalt lepinguosalised:

a)	tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika parema tasakaalustamise;

b)	püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;

püüavad toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, sealhulgas võttes vastu poliitikaraamistiku, mis soodustab parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist, ning võttes kasutusele standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;

lepivad kokku edendada selliste kaupadega kauplemist, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ökomärgised ning loodusvaradest valmistatud toodete sertimiskavad;

lepivad kokku edendada äriühingute sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja hea tava vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, nagu OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, ÜRO üleilmne kokkulepe ning ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.

Artikkel 368

Bioloogiline mitmekesisus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on jätkusuutliku arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.

2. Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kauplemist selliste loodusvaradest valmistatud toodetega, mille saamiseks on bioloogilisi ressursse kasutatud jätkusuutlikult ning kaitstud bioloogilist mitmekesisust;

b)	vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitika mõju ja tagada selle vastastikune täiendavus;

c)	edendama ohustatuks peetavate liikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist ja ökosüsteemide taastamist ning kõrvaldada või vähendada elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide mitmekesisust mõjutavate negatiivseid keskkonnamõjusid.

Artikkel 369

Metsaressursside jätkusuutlik haldamine ja metsasaadustega kauplemise edendamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja selle jätkusuutlik majandamine on väga oluline ning et mets mängib märkimisväärset rolli lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

2. Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kauplemist selliste toodetega, mis on saadud jätkusuutlikult majandatud ja metsa ülestöötamise riigi õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast. Sel eesmärgil võib sõlmida metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse vabatahtliku partnerluslepingu;

b)	vahetama teavet jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimise edendamise meetmete kohta ja sobivatel juhtudel tegema koostööd selliste meetmete arendamisel;

c)	võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;

d)	vahetama teavet metsade haldamise parandamise meetmete kohta ja vastavalt vajadusele tegema koostööd, et muuta tulemuslikumaks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika ning tagada nende valdkondade poliitika vastastikune täiendavus;

e)	edendama ohustatuks peetavate puiduliikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

f)	tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et laiendada metsa kaitset ja igat liiki metsa jätkusuutlikku kasutamist, kasutades sertimist metsa vastutustundliku haldamise edendamiseks.

Artikkel 370

Kalatoodetega kauplemine

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kalavarude majandamise head tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

b)	võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;

c)	tagama piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastuvõetud kaitse- ja kontrollimeetmete täieliku järgimise ning tegema võimalikult ulatuslikku koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende raames ning

tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuse vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid. Lepinguosalised kehtestavad ka poliitika ja meetmed, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule.

Artikkel 371

Kaitsetaseme säilitamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid siseriiklike keskkonna- ja tööjõualaste õigusnormidega ettenähtud kaitse vähendamise teel.

2. Lepinguosaline ei tohi võimaldada keskkonna- ja tööjõuvaldkonna õigusaktide täitmisest loobuda või teha neist erandeid, et toetada kaubandust, investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.

3. Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööjõualaseid õigusnorme järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

Artikkel 372

Teadusinfo

Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonnatingimuste ja töötajate olukorra parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, peavad nad võtma arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, kaasa arvatud ettevaatuspõhimõtet.

Artikkel 373

Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriiklikele õigusnormide ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 12. peatükiga „Läbipaistvus”, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- ja tööjõutingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.

Artikkel 374

Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkusalase mõjuhindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” rakendamise mõju jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 375

Ühine tegevus kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas

Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” eesmärkide saavutamiseks tööjõu- ja keskkonnapoliitika kaubandus aspektide valdkonnas on oluline tegutseda ühiselt. Nad võivad koostööd teha muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)	koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu tööjõu- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;

b)	jätkusuutlikkusele avaldatava mõju analüüsi meetodite ja näitajate väljatöötamine;

c)	tööjõu- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ja investeeringutele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju tööjõu- ja keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas tööjõu- ja keskkonnakaitse valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ja poliitikale;

d)	käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” positiivne ja negatiivne mõju jätkusuutlikule arengule, samuti selle mõju suurendamise, ärahoidmise ja leevendamise viisid, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosaliste läbiviidud jätkusuutliku arengu mõjuhinnanguid;

e)	ILO põhi- ja esmatähtsate konventsioonide ning muude päevakohaste konventsioonide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise edendamine ja tulemuslik rakendamine;

f)	era- ja riiklike sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;

g)	ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks võttes meetmeid, et suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende järgimist ja rakendamist ning järelmeetmete võtmist;

ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas järgmised valdkonnad: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;

i)	mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;

j)	kliimamuutuse vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;

k)	kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks;

l)	kaubandusega seotud meetmed metsade hävitamise, sealhulgas ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemiseks ning

m)	kaubandusega seotud meetmed jätkusuutliku kalanduse ja jätkusuutlikult majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.

Artikkel 376

Institutsiooniline ja seiremehhanism

1. Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis käesoleva peatüki rakendamisel tegutseb teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.

2. Käesolevaga moodustatakse kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.

3. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas artikli 375 kohast ühist tegevust. Allkomitee kehtestab oma kodukorra.

4. Kumbki lepinguosaline kutsub kokku uue riigisisese jätkusuutliku arengu nõuanderühma, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatükiga seotud küsimustes, või peab nõu olemasoleva rühmaga, kui see on moodustatud. Need rühmad võivad muu seas ka omal algatusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva jaotise rakendamise kohta.

5. Riiklikesse nõuanderühmadesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaala sidusrühmad, sh tööandjate ja töötajate organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

Artikkel 377

Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum

1. Lepinguosalised aitavad kaasa oma territooriumil asutatud kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas siseriiklikke nõuanderühmi ja laiemat avalikkust hõlmava ühisfoorumi tekkele, et edendada dialoogi käesoleva lepingu jätkusuutliku arengu aspektide üle. Lepinguosalised taotlevad, et huvid oleksid esindatud tasakaalustatult ning et esindatud oleksid muu hulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonid, keskkonnakaitsjad, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

2. Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi kodukorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3. Lepinguosalised teavitavad ühist kodanikuühiskonna dialoogi foorumit käesoleva peatüki rakendamisest. Ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi seisukohad ja arvamused esitatakse lepinguosalistele ja avaldatakse.

Artikkel 378

Valitsuste konsultatsioonid

1. Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel lähtuvad lepinguosalised üksnes käesoleva lepingu artikliga 379 kehtestatud korrast.

2. Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse selge teave, et aidata probleemi välja selgitada, ja lühikokkuvõte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.

3. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised küsida nõu või abi kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või mis tahes isikult või asutuselt, keda nad peavad asjaomase küsimuse põhjalikuks uurimiseks asjakohaseks.

4. Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.

5. Allkomitee võib vajaduse korral küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja paluda abi muudelt ekspertidelt.

6. Lahendus, millele konsulteerivad lepinguosalised asjaomases küsimuses jõuavad, avaldatakse.

Artikkel 379

Eksperdikomisjon

1. Lepinguosaline võib 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 378 lõike 2 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.

2. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. jao 1. ja 3. alljagu ning 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” artiklit 406, samuti käesoleva lepingu XXXIII lisas esitatud kodukorda ning käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

3. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee koostab oma käesoleva lepingu jõustumise järgsel esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda eksperdikomisjoni tegevuses. Lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta soovib näha eksperdina. Lisaks valivad lepinguosalised vähemalt viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

4. Lõikes 3 osutatud loetelu hõlmab isikuid, kellel on eriteadmised ja kogemused käesolevas peatükis käsitletud õiguse, tööjõupoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ning nad tohi asjaomase küsimusega seoses vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud käitumisjuhendit.

5. Eksperdikomisjon käesoleva peatüki alusel tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja kantud ekspertidest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 385 ja XXXIII lisas sätestatud kodukorra 8. reegliga.

6. Eksperdikomisjon võib küsida teavet ja nõu oma äranägemisel lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja mujalt. Käesoleva lepingu artiklites 365 ja 366 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimuste lahendamisel peaks eksperdikomisjon küsima teavet ja nõu ILO-lt ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames asutatud asutustelt.

7. Eksperdikomisjon esitab aruande lepinguosalistele vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud asjakohasele menetlusele. Aruandes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ja eksperdikomisjoni järelduste ja soovituste põhjendus. Lepinguosalised avaldavad aruande 15 päeva jooksul pärast selle esitamist.

8. Lepinguosalised arutavad meetmete võtmist, võttes arvesse eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab nõuanderühma(sid) ja teist lepinguosalist meetmete suhtes tehtud otsusest hiljemalt kolm kuud pärast aruande avaldamist. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Nõuandeorganid ja ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum võivad selle kohta esitada oma arvamusi kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomiteele.

14. PEATÜKK

Vaidluste lahendamine

1. Jagu

Eesmärgid ja reguleerimisala

Artikkel 380

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida ühine lahendus.

Artikkel 381

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Jagu

Konsultatsioonid ja vahendus

Artikkel 382

Konsultatsioonid

1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2. Konsultatsiooni algatamiseks esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, milles esitatakse taotluse põhjendus ning nimetatakse probleemi valmistanud meede ja see, milliseid käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada; konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

3. Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised konsultatsioonide käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.

4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenustega seoses, peetakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

5. Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda käesoleva lepingu artikli 384 kohase menetluse algatamist.

6. Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.

7. Kui konsultatsioonid käsitlevad energiakaupade transporti võrkude kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu kiireloomuliseks küsimuseks, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

Artikkel 383

Vahendus

Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu XXXII lisale.

3. Jagu

Vaidluste lahendamise menetlus

1. Alljagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 384

Vahekohtumenetluse algatamine

1. Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 382 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsulteerimist taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.

2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, milline meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

Artikkel 385

Vahekohtu moodustamine

1. Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus 10 päeva jooksul pärast kuupäeva, millal lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai vahekohtu moodustamise taotluse.

3. Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib iga lepinguosaline viie päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist nimetada vahekohtuniku oma nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu. Kui mõnel vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku määrata, valib vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu.

4. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele vahekohtu eesistuja osas lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja loosi teel vahekohtu eesistuja nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu.

5. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul pärast seda, kui emb-kumb lepinguosaline esitab lõikes 3 ja 4 nimetatud taotluse.

6. Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil käesoleva lepingu XXXIII lisas esitatud kodukorra kohaselt nõustub enda nimetamisega viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust.

7. Kui käesoleva artikli lõikes 3 ja 4 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 404 nimetatud nimekirja või kui need ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast.

8. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, lõike 3 teist lauset ja lõiget 4, kuid mitte lõiget 2, kusjuures lõikes 5 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.

Artikkel 386

Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus

Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus 10 päeva jooksul pärast oma moodustamist eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

Artikkel 387

Vahekohtu aruanne

1. Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest kirjalikult teavitama lepinguosalisi ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2. Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3. Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma aruanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Lepinguosaline võib 7 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

4. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

5. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, esitatakse vahearuanne 20 päevaga alates vahekohtu moodustamisest ja käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

Artikkel 388

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2. Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates enda lepitajaks määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.

3. Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4. Lepitaja järgib käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendit.

Artikkel 389

Vahekohtu otsuse teatavakstegemine

1. Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

2. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ja -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

3. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul alates oma moodustamise kuupäevast.

2. Alljagu

Otsuse täitmine

Artikkel 390

Vahekohtu otsuse täitmine

Vajaduse korral võtab lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada vaidlusaluse küsimuse kohta tehtud vahekohtu otsuse heauskne täitmine.

Artikkel 391

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1. Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatama, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), ning esitab põhjenduse kavandatava tähtaja pikkuse kohta.

2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamist lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne mõistliku tähtaja möödumist.

4. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 392

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teatatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Selles taotluses nimetatakse, milline meede on kõne all, ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 393

Ajutised parandusmeetmed otsuse täitmata jätmise korral

1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 392 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast temaga konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.

2. Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 392 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt meetmeid ei ole võetud või võetud meede ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse. Pärast 10 tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kohustuste täitmise igal ajal peatada, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne lõikes 2 nimetatud 10-päevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

4. Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine peab olema ajutine ja seda ei kohaldata, kui:

a)	lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahendusesvastavalt käesoleva lepingu artiklile 398;

b)	lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et käesoleva lepingu artikli 392 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätted, ning

c)	käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt käesoleva lepingu artikli 392 lõikele 1.

Artikkel 394

Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks

1. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosaliste vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, kohaldatakse käesoleva parandusmeetmete artikli sätteid.

2. Erandina käesoleva lepingu artiklitest 391, 392 ja 393 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmise võrdväärses ulatuses tühistamise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu otsust täitnud 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada nii kauaks, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu otsuse.

3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab otsuse mittetäitmise fakti või otsuse mittetäitmisest tuleneva kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artikli 393 lõike 3 või artikli 395 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

Artikkel 395

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete võtmist

1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele meetmetest, mis ta on pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud lõike 2 kohastel juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.

2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meede vastab käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Vajaduse korral kohandab kaebuse esitanud lepinguosaline kontsessioonide peatamise ulatust, viies selle vahekohtu otsusega ettenähtud tasemele.

3. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 396

Vahekohtunike asendamine

Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 385 sätestatud korda. Vahekohtu otsusest teatamise tähtaega pikendatakse selle aja võrra, mida on vaja uue vahekohtuniku ametisse nimetamiseks, kuid mitte rohkem kui 20 päeva võrra.

Artikkel 397

Vahekohtu- ja vastavusmenetluse peatamine ja lõpetamine

Kui vahekohus saab lepinguosalistelt kirjaliku taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab sellest vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimeest ja teist lepinguosalist. Menetlus lõpetatakse, kui lepinguosalised ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses, kui käesoleva lepingu artiklist 405 ei tulene teisiti.

Artikkel 398

Lepinguosalisi rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teavitavad sellisest otsusest üheskoos vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ja vajaduse korral ka vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.

Artikkel 399

Kodukord

1. Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XXXIII lisas sätestatud kodukorra ja XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendiga.

2. Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 400

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel koguda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluse pooltelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.

Artikkel 401

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis on ettenähtud käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 402

Vahekohtu otsused

1. Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata.

2. Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu otsustega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda äriteabe konfidentsiaalsuse tagamise huvides mitte teha.

Artikkel 403

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1. Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. peatükis „Tehnilised kaubandustõkked”, 4. peatükis „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed”, 5. peatükis „Tolli ja kaubanduse soodustamine”, 6. peatükis „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”, 8. peatükis „Riigihanked” ja 10. peatükis „Konkurents” sisalduva ning järkjärgulise ühtlustamisega seonduva sätte või muul viisil liidu õigusnormile viitamise teel lepinguosalisele kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja rakendamist.

2. Kui vaidluse käigus kerkib esile probleem lõikes 1 osutatud liidu õigusakti tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

4. Jagu

Üldsätted

Artikkel 404

Vahekohtunike nimekirjad

1. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri sisaldab kolme osanimekirja: kummagi lepinguosalise nimekirja ning nimekirja isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2. Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendit.

3. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võib koostada 12 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada lisanimekirju käesoleva lepingu artikliga 385 ettenähtud korras.

Artikkel 405

Seos WTO raames võetud kohustustega

1. Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlust.

2. Kui küsimus on kohustuses, mis on üldiselt võrdväärne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline konkreetse meetme puhul hüvitist mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on üldiselt võrdväärne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui esimesena valitud foorum ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:

a)	WTO asutamislepingu kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ning

b)	käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada käesoleva lepingu artikli 384 kohane vahekohus.

4. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 406

Tähtajad

1. Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2. Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades ettepaneku põhjenduse.

15. PEATÜKK

V jaotises ettenähtud õigusaktide ühtlustamise suhtes kohaldatavad üldsätted

Artikkel 407

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise käik

1. Lepinguosalised arutavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomitees õigusaktide ühtlustamise vastavust V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatükis sätestatud kokkulepitud ajakavadele, et lihtsustada käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Moldova Vabariigi õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise hindamist vastavalt artiklitele 451 ja 452.

2. Liidu taotlusel ning arutelu huvides esitab Moldova Vabariik kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kirjalikult teabe käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Moldova Vabariigi õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise ning ühtlustatud õigusaktide tulemusliku rakendamise ja täitmise käigu kohta.

3. Kui Moldova Vabariik leiab, et mõne lõikes 1 osutatud peatüki kohaste õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, teatab ta sellest liidule.

Artikkel 408

Vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Õigusaktide ühtlustamise käigus tühistab Moldova Vabariik oma õigusnormid ja lõpetab tavad, mis on vastuolus liidu õigusnormidega ning siseriiklike õigusnormidega, mis on käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusaktidega.

Artikkel 409

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise hindamine

1. Liit alustab V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” osutatud ühtlustamise hindamist pärast seda, kui Moldova Vabariik on vastavalt käesoleva lepingu artikli 407 lõikele 3 liitu teavitanud, kui käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4. ja 8. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2. Liit hindab, kas Moldova Vabariigi õigusaktid on ühtlustatud ELi õigusaktidega ning kas nende rakendamine ja täitmine on tulemuslik. Moldova Vabariik annab liidule kogu hindamiseks vajaliku teabe keeles, mis omavahel kokku lepitakse.

3. Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas Moldova Vabariigis on olemas tema õigusaktide tulemuslikuks rakendamiseks ja täitmiseks vajalik taristu, asutused ja menetlused ning kuidas need toimivad.

4. Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas leidub siseriiklikke õigusnorme ja tavasid, mis on vastuolus liidu õigusnormidega ning siseriiklike õigusnormidega, mis on käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusaktidega.

5. Liit teavitab Moldova Vabariiki hindamise tulemustest 12 kuu jooksul alates lõikes 1 nimetatud hindamise algusest, kui ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguosalised arutavad hinnangut vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 452, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 410

Õigusaktide ühtlustamise käik

1. Moldova Vabariik tagab ELi õigusaktidega ühtlustatud siseriiklike õigusaktide tulemusliku rakendamise ja teeb kõik vajaliku selleks, et võtta liidu õigusaktides tehtud muudatusi arvesse oma õigusaktides, mis kuuluvad käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondadesse.

2. Moldova Vabariik hoidub mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud õigusaktide ühtlustamise eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

3. Liit teavitab Moldova Vabariiki kõigist lõplikest Euroopa Komisjoni ettepanekutest võtta vastu või muuta selliseid liidu õigusakte, millega Moldoval tuleb ühtlustada oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu V jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”.

4. Moldova Vabariik teavitab liitu seadusandlikest algatustest ja meetmetest, sealhulgas siseriiklikest tavadest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate Moldova Vabariigi kohustuste täitmist.

5. Taotluse saamisel arutavad lepinguosalised käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud ettepanekute ja meetmete mõju Moldova Vabariigi õigusaktidele ja käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmisele.

6. Kui Moldova Vabariik muudab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu artikli 409 kohase hindamise tulemustele, et võtta arvesse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatükis tehtud muudatusi, teeb liit uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 409. Kui Moldova Vabariik võtab muid meetmeid, mis võivad mõjutada liidu õigusaktidega ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja täitmist, võib liit teha uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 409.

7. Soodustused, mida liit on võimaldanud, lähtudes hinnangust, et Moldova Vabariigi õigusaktid on ühtlustatud liidu õigusaktidega ning neid rakendatakse ja täidetakse tõhusalt, võib, kui olukord seda nõuab, ajutiselt peatada kooskõlas lõikega 8, kui Moldova Vabariik ei ühtlusta oma õigusakte liidu õigusaktidega pärast käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muutmist, kui lõikes 6 osutatud hindamise tulemusel selgub, et Moldova Vabariigi õigusaktid ei ole enam kooskõlas liidu õigusaktidega, ja kui käesoleva lepingu artikliga 434 moodustatud assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust ajakohastada käesoleva lepingu V jaotis „Kaubandus ja kaubandusküsimused” vastavalt liidu õigusaktide muutmisele.

8. Kui liit kavatseb sellise peatamise rakendada, teatab ta sellest viivitamatult Moldova Vabariigile. Moldova Vabariik võib suunata küsimuse vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühe kuu jooksul alates teate saamisest, esitades põhjendused kirjalikult. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee arutab küsimust kolme kuu jooksul pärast selle temale suunamist. Kui küsimust ei suunata kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele või kui komitee ei suuda seda lahendada kolme kuu jooksul alates küsimuse temale suunamisest, võib liit soodustused peatada. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee küsimuse hiljem lahendab, lõpetatakse peatamine kohe.

Artikkel 411

Teabevahetus

Teabevahetus V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohase õigusaktide ühtlustamise teemadel toimub käesoleva lepingu artikli 358 lõikega 1 asutatud kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 412

Üldsätted

1. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab vastu õigusaktide ühtlustamise hindamise ja selle kohta tulemusliku teabevahetuse tagamise korra, nähes muu hulgas ette vahetatava teabe vormi ja sisu ning teabevahetuse keele.

2. Käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud viited konkreetsele liidu õigusaktidele hõlmavad ka muudatusi, täiendusi ja asendusmeetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 29. novembrit 2013.

3. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatüki sätted on käesoleva peatüki sätete suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need sätted on omavahel vastuolus.

4. Käesoleva peatüki sätete rikkumise teateid ei menetleta vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükile „Vaidluste lahendamine”.

VI JAOTIS

RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

1. PEATÜKK

Rahaline abi

Artikkel 413

Moldova Vabariik saab rahalist abi vastavate ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Moldova Vabariik võib laenu saada ka Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ning muudelt rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt. Rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva peatüki kohaselt.

Artikkel 414

Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette ELi rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.

Artikkel 415

Lepinguosaliste vahel kokku lepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastaste tegevusprogrammidega, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, kus kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Moldova Vabariigi vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 416

Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et ELi abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõtetega.

Artikkel 417

Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste vastavasisuliste lepingute raames.

Artikkel 418

Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast järelevalve- ja hindamisteavet.

Artikkel 419

Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd ELi ja Moldova Vabariigi finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile „Pettusevastased ja kontrollisätted”.

2. PEATÜKK

Pettusevastased ja kontrollisätted

Artikkel 420

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu IV protokollis sätestatud mõisteid.

Artikkel 421

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel edaspidi sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Moldova Vabariik võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Kontrollikoja omi.

Artikkel 422

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed

Lepinguosalised võtavad mõjusaid meetmeid, et ennetada pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 423

Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö

1. Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad ELi ja Moldova Vabariigi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2. OLAF võib oma Moldova Vabariigi partneritega kokku leppida edasises koostöös pettustevastase võitluse valdkonnas, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Moldova Vabariigi asutustega.

3. Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III jaotise „Vabadus, turvalisus ja õigus” artiklit 13.

Artikkel 424

Eeskirjade eiramise, pettuse ja korruptsiooni ennetamine

1. Moldova Vabariigi asutused kontrollivad korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.

2. Moldova Vabariigi ja ELi ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.

3. Moldova Vabariigi ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.

4. Euroopa Komisjonil on õigus koguda tõendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 56.

5. Euroopa Komisjonil on õigus hankida tõendeid ka selle kohta, et hankemenetlused ja toetuste andmise menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning et nende puhul välditakse igasugust huvide konflikti, antakse rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele vastavad tagatised ja tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmine.

6. Selleks esitavad Moldova Vabariigi pädevad asutused komisjonile kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad Euroopa Komisjonile viivitamatult teada oma menetluste ja süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.

Artikkel 425

Uurimine ja süüdistuse esitamine

Moldova Vabariigi ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Moldova Vabariigi pädevaid asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada Euroopa Pettustevastane Amet.

Artikkel 426

Eeskirjade eiramisest, pettusest ja korruptsioonist teatamine

1. Moldova Vabariigi ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti kahtlusega juhtumite kohta seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuste ja korruptsiooni kahtlustuste korral teavitatakse ka OLAFit.

2. Moldova Vabariigi ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mis nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja kõigi muude eeskirjade eiramiste kahtlustusi ja kinnitust leidnud juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Moldova Vabariigi ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile pärast iga kalendriaasta lõppu.

Artikkel 427

Auditid

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

2. Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse finantsaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.

3. Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Moldova Vabariigis asuvate alltöövõtjate ruumides.

4. Euroopa Komisjonile, tema volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonsel kujul olevale teabele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleks teavitada kõiki Moldova Vabariigi riigiasutusi ning see sätestatakse konkreetselt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.

5. Käesolevas artiklis osutatud kontrolle ja auditeid kohaldatakse kõigi töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on otseselt või kaudselt saanud ELi vahendeid. Oma ülesannete täitmisel teevad Euroopa Kontrollikoda ja Moldova Vabariigi auditiasutused koostööd usalduse vaimus, säilitades samas oma sõltumatuse.

Artikkel 428

Kohapealsed kontrollid

1. Käesoleva lepingu raames volitatakse OLAFit ELi finantshuvide pettuste ja muu eeskirjade eiramiste eest kaitsmiseks tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.

2. OLAF valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimise ette ning viib need läbi tihedas koostöös Moldova Vabariigi pädevate asutustega.

3. Moldova Vabariigi ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Moldova Vabariigi pädevate asutuste ametnikud.

4. Kui asjaomased Moldova Vabariigi ametiasutused avaldavad selleks huvi, võivad nad koos Euroopa Pettustevastase Ametiga läbi viia ühist kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.

5. Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Moldova Vabariigi ametiasutused riiklikke eeskirju järgides OLAFile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.

Artikkel 429

Haldusmeetmed ja -karistused

Komisjon võib rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

Artikkel 430

Tagasinõudmine

1. Moldova Vabariigi ametiasutused võtavad kõik asjakohased meetmed alusetult makstud ELi vahendite tagasinõudmiseks.

2. Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Moldova Vabariigi ametiasutustele, on alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma volitatud Euroopa Komisjon, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Moldova Vabariigi ametiasutuste võetud meetmeid.

3. Enne mis tahes tagasinõudmist käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib Euroopa Komisjon Moldova Vabariigiga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab assotsieerimisnõukogu.

4. Kui Euroopa Komisjon kasutab ELi vahendeid otseselt või kaudselt, usaldades eelarve täitmisega seonduvad ülesanded kolmandatele isikutele, tuleb Euroopa Komisjoni poolt käesoleva lepingu käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, Moldova Vabariigis täitmisele pöörata järgmiste põhimõtete kohaselt:

täitmisele pööramine toimub vastavalt Moldova Vabariigi tsiviilmenetlusele. Riiklik ametiasutus, kelle Moldova Vabariigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb, lisab otsusele selle täitmise korralduse ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise;

b)	kui punktis a osutatud formaalsused on asjassepuutuva lepinguosalise avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud lepinguosaline asuda otsust täitma kooskõlas Moldova Vabariigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele;

c)	täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Moldova Vabariigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

5. Täitekorralduse annab välja Moldova Vabariigi valitsuse poolt määratud asutus ilma mingite täiendavate kontrollideta peale otsuse autentsuse tõestamise. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas Moldova Vabariigis kehtiva menetlusega. Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.

6. Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaselt sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

Artikkel 431

Konfidentsiaalsus

Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Moldova Vabariigi õiguse ja vastavate ELi institutsioonide suhtes kehtivate sätete alusel samamoodi nagu muud sarnast teavet. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ELi asutustes, liikmesriikides ja Moldova Vabariigis, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.

Artikkel 432

Õigusaktide ühtlustamine

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

VII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Institutsiooniline raamistik

Artikkel 433

Lepinguosalised võivad omavahelist valdkondlikku koostööd käsitlevat dialoogi, sealhulgas üld- ja valdkonnapoliitilist dialoogi pidada mis tahes tasandil. Korrapärast kõrgetasemelist valdkonnapoliitilist dialoogi peetakse käesoleva lepingu artikli 434 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste ministri tasandil esindajate vaheliste regulaarsete kohtumiste raames, mis toimuvad vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 434

1. Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2. Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Vastastikusel kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu kokku tulla kõigis vajalikes koosseisudes.

3. Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames üles kerkivad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 435

1. Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Moldova Vabariigi valitsuse liikmed.

2. Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma kodukorra.

3. Assotsieerimisnõukogu esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Moldova Vabariigi esindaja.

4. Vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel võivad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejana osaleda muude asutuste esindajad.

Artikkel 436

1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, vajaduse korral ka käesoleva lepinguga asutatud organite kaudu. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui vastavad sisemenetlused on lõpule viidud.

2. Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Moldova Vabariigi õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu õigusaktidega, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks koostatavate ja kehtivate ELi ja Moldova Vabariigi õigusaktide ning rakendamis-, täite- ja vastavusmeetmete kohta.

3. Kooskõlas lõikega 1 võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Artikkel 437

1. Käesolevaga moodustatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel.

2. Komiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.

3. Assotsieerimiskomitee esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Moldova Vabariigi esindaja.

Artikkel 438

1. Assotsieerimisnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas.

2. Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

3. Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel.

4. Kõigi käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” seonduvate küsimuste käsitlemiseks tuleb assotsieerimiskomitee kokku erikoosseisus. See assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 439

1. Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed.

2. Kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja -organid pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” erisätete kohaldamist.

3. Assotsieerimiskomitee võib luua ka allkomiteesid, et analüüsida käesolevas lepingus osutatud korrapärase dialoogi valdkonnas tehtud edusamme.

4. Allkomiteedel on volitused teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.

5. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaselt moodustatud allkomiteed teatavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele piisava ajavaruga oma koosolekute kuupäeva ja päevakorra. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele selle igal koosolekul.

6. Mis tahes allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse assotsieerimiskomitee poole, sealhulgas siis, kui see tuleb kokku kaubanduskoosseisus vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4.

Artikkel 440

1. Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. See koosneb Euroopa Parlamendi ja Moldova Vabariigi parlamendi liikmetest, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

2. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma kodukorra.

3. Parlamentaarse assotsieerimiskomitee esimeheks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Moldova Vabariigi parlamendi esindaja.

Artikkel 441

1. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele esitab.

2. Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.

4. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib luua parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.

Artikkel 442

1. Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid informeerituna käesoleva lepingu rakendamisest ja saada selleks nendepoolset teavet.

2. Käesolevaga moodustatakse kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeist, ning Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

3. Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab ise oma kodukorra.

4. Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

Artikkel 443

1. Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

2. Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

3. Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.

2. PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 444

Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse

Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes oma kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 445

Juurdepääs ametlikele dokumentidele

Käesolev leping ei piira lepinguosaliste selliste siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele.

Artikkel 446

Julgeolekuerandid

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid:

a)	mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)	mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega, ning

c)	mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 447

Diskrimineerimise keeld

1. Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)	meetmed, mida Moldova Vabariik rakendab liidu ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel, ning

b)	meetmed, mida liit ja selle liikmesriigid rakendavad Moldova Vabariigi suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist Moldova Vabariigi kodanike ega äriühingute vahel.

2. Lõige 1 ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 448

Järkjärguline ühtlustamine

Moldova Vabariik ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid käesoleva lepingu lisades osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. See säte ei piira käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.

Artikkel 449

Dünaamiline ühtlustamine

Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Moldova Vabariigi õigusaktid ELi õigusaktidega ning eelkõige vastavalt käesoleva lepingu III, IV, V ja VI jaotisele ja lisadele vaatab assotsieerimisnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisasid, võttes arvesse ELi õigustiku arengut vastavalt käesoleva lepingu määratlustele. See säte ei piira käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Artikkel 450

Järelevalve

Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine. Lepinguosalised teevad koostööd, et soodustada järelevalvet käesoleva lepinguga loodud institutsioonilises raamistikus.

Artikkel 451

Õigusaktide ühtlustamise hindamine

1. EL hindab käesoleva lepinguga ettenähtud Moldova Vabariigi õigusaktide ühtlustamist ELi õigusaktidega. Hinnatakse rakendamist ja täitmist. Sellist hindamist võib läbi viia EL üksi, EL kokkuleppel Moldova Vabariigiga ja lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Moldova Vabariik ELile aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.

2. Õigusaktide ühtlustamise hindamine võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja ametite, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.

Artikkel 452

Järelevalvetoimingute, sealhulgas ühtlustamise hindamise tulemused

1. Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 451 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi, arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühehäälselt kokku lepitud ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja need pööratakse täitmisele, lepib assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artikliga 436 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” käsitletud turu edasises avamises.

3. Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 1 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist. Käesoleva lepingu alusel asutatud organi tehtud otsuse või otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist.

Artikkel 453

Kohustuste täitmine

1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3. Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvad vaidlused käesoleva lepingu artikli 454 kohaselt assotsieerimisnõukogule lahendamiseks. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

Artikkel 454

Vaidluste lahendamine

1. Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes osutatud jaotise 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

2. Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 437 ja 439 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3. Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.

4. Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 453 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule või ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artiklis 439 osutatud asjaomastes organites. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

5. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

Artikkel 455

Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed

1. Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui kõnealust küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 454 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõuet ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2. Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 453 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt artikli 453 lõikele 3 ja artiklile 454.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud erandiks on:

a)	lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja

b)	käesoleva lepingu I jaotise „Üldpõhimõtted” artiklis 2 osutatud oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.

Artikkel 456

Seos muude lepingutega

1. Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel Luksemburgis 28. novembril 1994 allakirjutatud ja 1. juulil 1998 jõustunud partnerlus- ja koostööleping tunnistatakse kehtetuks.

2. Lõikes 1 osutatud lepingu asendab käesolev leping. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid osutatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3. 26. juunil 2012. aastal Brüsselis allakirjutatud ja 1. aprillil 2013 jõustunud Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping asendatakse käesoleva lepinguga.

Artikkel 457

1. Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Moldova Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega.

2. Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

Artikkel 458

1. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised lepingud on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa.

2. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha Moldova Vabariigiga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga uusi koostöölepinguid.

Artikkel 459

Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 460

Kestus

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 461

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ning asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Moldova Vabariiki.

Artikkel 462

Territoriaalne kohaldatavus

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lepingut ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Moldova Vabariigi territooriumi suhtes.

2. Nende Moldova Vabariigi piirkondade suhtes, mille üle Moldova Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll, hakatakse käesolevat lepingut ja selle V jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldama siis, kui Moldova Vabariik tagab käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täieliku rakendamise ja täitmise kogu oma territooriumil.

3. Selle, kas kogu Moldova Vabariigi territooriumil on tagatud käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, otsustab assotsiatsiooninõukogu.

4. Lepinguosaline, kes asub seisukohale, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogu Moldova Vabariigi territooriumil ei ole enam tagatud käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, võib esitada taotluse, et assotsiatsiooninõukogu muudaks oma otsust käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kõnealuste piirkondade suhtes kohaldamise kohta. Assotsiatsiooninõukogu uurib olukorda ja võtab kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist vastu otsuse käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise jätkamise kohta. Kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, peatatakse käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamine kõnealuste piirkondade suhtes seniks, kuni assotsiatsiooninõukogu on otsuse vastu võtnud.

5. Käesoleva artikli kohased otsused, mille assotsiatsiooninõukogu teeb käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise kohta, ei saa osutatud jaotist hõlmata ainult osaliselt, vaid ainult tervikuna.

Artikkel 463

Lepingu hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

Artikkel 464

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma riigisisese menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2. Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

3. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad liit ja Moldova Vabariik kokku, et kohaldavad lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele siseriiklikele menetlustele ja õigusaktidele.

4. Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil käesoleva lepingu hoiulevõtja on kätte saanud:

a)	liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning

b)	Moldova Vabariigi teate käesoleva lepingu ajutiseks kohaldamiseks vajalike menetluste lõpuleviimise kohta.

5. Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes, sealhulgas artikli 459 kohastes lisades ja protokollides osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva” käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana” käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.

6. Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt Luxembourgis 28. novembril 1994 allakirjutatud ja 1. juulil 1998 jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu neid sätteid, mida ei hõlma käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.

7. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu hoiulevõtjale esitada kirjaliku teate selle kohta, et kavatseb lepingu ajutise kohaldamise lõpetada. Ajutine kohaldamine lõpeb kuus kuud pärast seda, kui käesoleva lepingu hoiulevõtja on sellekohase teate kätte saanud.

Artikkel 465

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE TÕENDUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Za Českou republiku

For Kongeriget Danmark

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Za Republiku Hrvatsku

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā –

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Magyarország részéről

Għar-Repubblika ta' Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Европейската общност за атомна енергия

Por la Comunidad Europea de la Energía Atómica

Za Evropské společenství pro atomovou energii

For Det Europæiske Atomenergifællesskab

Für die Europäische Atomgemeinschaft

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Ατομικής Ενέργειας

For the European Atomic Energy Community

Pour la Communauté européenne de l'énergie atomique

Za Europsku zajednicu za atomsku energiju

Per la Comunità europea dell'energia atomica

Eiropas Atomenerģijas Kopienas vārdā –

Europos atominés energijos bendrijos vardu

Az Európai Atomenergia-közösség részéről

F'isem il-Komunità Ewropea tal-Enerġija Atomika

Voor de Europese Gemeenschap voor Atoomenergie

W imieniu Europejskiej Wspólnoty Energii Atomowej

Pela Comunidade Europeia da Energia Atómica

Pentru Comunitatea Europeană a Energiei Atomice

Za Európske spoločenstvo pre atómovú energiu

Za Evropsko skupnost za atomsko energtjo

Euroopan atomienergiajärjestön puolcsta

För Europeiska atomenergigemenskapen

Pentru Republica Moldova

(1) Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Ainuüksi asjaolu, et mõnede riikide füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada lepingu kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

(3) Selguse huvides tuleb märkida, et territoorium hõlmab majandusvööndit ja mandrilava vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile.

(4) Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.

(5) Selguse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikaatoris koodile 2330.

(6) Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu liikmesriigis või Moldova Vabariigis asuva sadama või punkti ning mõne teise liikmesriigis või Moldova Vabariigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt liikmesriigis või Moldova Vabariigis.

(7) Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(8) See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(9) See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(10) See hõlmab käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisa.

(11) Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu liikmesriigis või Moldova Vabariigis asuva sadama või punkti ning mõne teise liikmesriigis või Moldova Vabariigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt liikmesriigis või Moldova Vabariigis.

(12) Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(13) Märge „välja arvatud mittetulundusühingu” kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Austria, Portugali, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriigi suhtes.

(14) Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Austria, Tšehhi, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Ungari puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoolikraadiga.

(15) Ühendkuningriigi puhul käsitatakse müügiesindajat üksnes teenusemüüjana.

(16) Punktides d ja e nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kus lepingut täidetakse.

(17) Punktides d ja e nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kus lepingut täidetakse.

(18) Omandatud pärast täisealiseks saamist.

(19) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

(20) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

(21) Litsentsimistasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(22) CPC — ÜRO Statistikaameti ühtne tooteklassifikaator (ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991).

(23) Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(24) Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:

a)	mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenusepakkujate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel,

b)	mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil,

c)	mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksukuulekust soodustavad meetmed,

d)	mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt pakutavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistele tarbijatele lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või neilt nende maksude kogumine,

e)	millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

f)	millega määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi.

Käesoleva lõike punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste mõistete ja määratluste või nendega võrdväärsete või samalaadsete mõistete ja määratluste järgi.

(25) Käesoleva peatüki kohaldamisel on „salvestis” helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

(26) Seoste tekitamisena käsitatakse mis tahes kasutamist toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriiki nr 20.09, kuid ainult niivõrd, kuivõrd kõnealused tooted on seotud kõnealuse süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvate veinide, rubriiki 22.05 kuuluvate aromatiseeritud veinide ja rubriiki 22.08 kuuluvate piiritusjookidega.

(27) Käesoleva artikli tähenduses võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

(28) Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ravim”

i)	ainet või ainete kombinatsiooni, mida antakse inimestele haiguste ravimiseks või ärahoidmiseks ning

ii)	ainet või ainete kombinatsiooni, mida võib manustada inimestele meditsiiniliseks diagnoosimiseks ja füsioloogilise talitluse taastamiseks, parandamiseks või muutmiseks.

Ravimite hulka kuuluvad näiteks keemilised ravimid, bioloogilised ravimid (näiteks vaktsiinid, (anti)toksiinid), sealhulgas verest ja vereplasmast valmistatud ravimid, uudsed ravimid (näiteks geeniteraapia ravimid, rakuteraapia ravimid), taimsed ravimid ja radiofarmatseutilised ravimid.

(29) Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „väheoluline kasutus” sellise taimekaitsevahendi kasutamist lepinguosalise sellisel taimedel ja taimsetel saadustel, mida selle lepinguosalise territooriumil kasvatatakse vähe või mida kasvatatakse laialdaselt erakorralise taimekaitsevajaduse rahuldamiseks.

(30) Käesoleva alljao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused” vähemalt järgmisi õigusi: autoriõigus, autoriõigusega seotud õigused, andmebaaside loojate sui generis õigused, pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused, kaubamärgiga seotud õigused, tööstusdisainilahenduse õigused, patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused, geograafilised tähised, kasulike mudelitega seotud õigused, sordikaitsega seotud õigused ja kaubanimed, kui need on siseriiklike õigusaktidega kaitstud ainuõigusega.

(31) Käesoleva artikli kohaldamisel on „intellektuaalomandi õigusi rikkuv kaup”

„võltsitud kaup”, st:

i)	kaup, sealhulgas pakendid, mis on ilma loata varustatud kaubamärgiga, mis on identne sama liiki kaupade puhul nõuetekohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida ei saa tema oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada, ja millega seetõttu rikutakse kõnealuse kaubamärgi omaniku õigusi;

ii)	mis tahes kaubamärgi sümbol (logo, etikett, kleebis, brošüür, kasutamisjuhend või garantiidokument), isegi kui see on esitatud eraldi, samadel tingimustel nagu alapunktis i osutatud kaup;

iii)	võltsitud kaupade kaubamärki kandev eraldi esitatud pakkematerjal, samadel tingimustel nagu alapunktis i osutatud kaup;

„piraatkaup”, st kaup, mis on ilma õiguste omaja või tema poolt valmistamisriigis nõuetekohaselt volitatud isiku nõusolekuta tehtud koopia või sisaldab sellist koopiat ja mis on tehtud otseselt või kaudselt kaubaartikli järgi, mille puhul koopia valmistamine oleks olnud autoriõiguse, sellega kaasnevate õiguste või tööstusdisainilahenduse õiguste rikkumine importiva maa seaduste järgi, olenemata sellest, kas selline kaup on siseriikliku õiguse alusel registreeritud või mitte;

c)	kaup, mis vastavalt tolli sekkumise taotluse saanud lepinguosalise õigusaktidele rikub patenti, sordikaitsega seotud õigusi või geograafilist tähist.

(32) Terminit „üldine majandushuvi” tõlgendatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 106, eriti aga Euroopa Kohtu praktikale.

(33) Vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. juuni 2007. aasta soovitusele CM/Rec(2007)7 liikmesriikidele hea halduse kohta.

(34) Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööjõule”, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.

I LISA

III JAOTISELE „ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS”

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist

Isikuandmete kaitse alased kohustused ja põhimõtted

Lepinguosalised tagavad lepingu rakendamise kontekstis, et isikuandmeid kaitstakse vähemalt tasemel, mis on ette nähtud 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, nõukogu 27. oktoobri 2008. aasta raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ning 28. jaanuaril 1981. aastal allakirjutatud konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel (ETS nr 108) ja selle 8. novembril 2001. aastal allakirjutatud lisaprotokolliga, milles käsitletakse järelevalveasutusi ja riikidevahelisi andmevoogusid (ETS nr 181). Asjakohastel juhtudel võtavad lepinguosalised arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R (87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

Lisaks lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

nii andmeid edastav kui ka neid vastuvõttev asutus võtab kõik mõistlikud meetmed, et tagada vastavalt vajadusele isikuandmete parandamine, kustutamine või blokeerimine juhul, kui nende töötlemine ei vasta käesoleva lepingu artiklile 13, eelkõige seetõttu, et need andmed ei ole piisavad, asjakohased, täpsed või neid on liiga palju võrreldes töötlemise eesmärgiga. Teist lepinguosalist teavitatakse andmete parandamisest, kustutamisest ja blokeerimisest;

b)	vastuvõttev asutus teavitab edastavat asutust viimase taotlusel edastatud andmete kasutamisest ja kasutamise tulemustest;

c)	isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele asutustele. Andmete edastamiseks muudele asutustele on vaja edastava asutuse eelnevat nõusolekut;

d)	edastav ja vastuvõttev asutus on kohustatud isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerima.

II LISA

IV JAOTISE 3. PEATÜKILE „ÄRIÜHINGUÕIGUS, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT NING ETTEVÕTETE ÜLDJUHTIMINE”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Äriühinguõigus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/101/EÜ, 16. september 2009, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks

Ajakava: direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Teine nõukogu direktiiv 77/91/EMÜ, 13. detsember 1976, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks; muudetud direktiividega 92/101/EMÜ, 2006/68/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 77/91/EMÜ rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kolmas nõukogu direktiiv 78/855/EMÜ, 9. oktoober 1978, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g; muudetud direktiividega 2007/63/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 78/855/EMÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kuues nõukogu direktiiv 82/891/EMÜ, 17. detsember 1982, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g; muudetud direktiividega 2007/63/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 82/891/EMÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Üheteistkümnes nõukogu direktiiv 89/666/EMÜ, 21. detsember 1989, avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt

Ajakava: direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/102/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb äriühinguõiguses reguleeritavaid ühe osanikuga osaühinguid

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ, 11. juuli 2007, noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Raamatupidamine ja auditeerimine

Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Seitsmes nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ, 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta

Ajakava: määrus rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni soovitus, 6. mai 2008, avaliku huvi üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö välise kvaliteeditagamise kohta (2008/362/EÜ)

Ajakava: ei kohaldata

Komisjoni soovitus, 5. juuni 2008, kutseliste audiitorite ja audiitorühingute tsiviilvastutuse piiramise kohta (2008/473/EÜ)

Ajakava: ei kohaldata

Ettevõtete üldjuhtimine

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ettevõtete üldjuhtimise põhimõtted.

Ajakava: ei kohaldata

Komisjoni soovitus, 14. detsember 2004, noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete sobiva tasustamiskorra edendamiseks (2004/913/EÜ)

Ajakava: ei kohaldata

Komisjoni soovitus, 15. veebruar 2005, noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta (2005/162/EÜ).

Ajakava: ei kohaldata

Komisjoni soovitus, 30. aprill 2009, palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (2009/384/EÜ)

Ajakava: ei kohaldata

Komisjoni soovitus, 30. aprill 2009, millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga (2009/385/EÜ)

Ajakava: ei kohaldata

III LISA

IV JAOTISE 4. PEATÜKILE „TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Tööõigus

Nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ, 14. oktoober 1991, tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ, 28. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 97/81/EÜ, 15. detsember 1997, Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta — Lisa: Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe.

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/383/EMÜ, 25. juuni 1991, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/59/EÜ, 20. juuli 1998, kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ, 12. märts 2001, ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ, 11. märts 2002, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses — Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Diskrimineerimisvastane võitlus ja sooline võrdõiguslikkus

Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, 29. juuni 2000, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ, 5. juuli 2006, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ, 13. detsember 2004, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 92/85/EMÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ, 19. detsember 1978, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Töötervishoid ja tööohutus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).

Ajakava: uute töökohtade suhtes hakatakse direktiivi 89/654/EMÜ, sealhulgas selle II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid, rakendatama kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes hakatakse seda direktiivi, sealhulgas direktiivi II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid, rakendatama kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: uute töövahendite suhtes hakatakse direktiivi 2009/104/EÜ, sealhulgas direktiivi I lisas sätestatud miinimumnõudeid, rakendatama kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töövahendite suhtes hakatakse seda direktiivi, sealhulgas direktiivi I lisas sätestatud miinimumnõudeid, rakendatama seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ, 30. november 1989, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 89/656/EMÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ, 24. juuni 1992, tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).

Ajakava: direktiiv 92/57/EMÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

Ajakava: direktiiv rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2004/37/EMÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2000/54/EMÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 90/270/EMÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 92/58/EMÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ, 3. november 1992, puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 92/91/EMÜ seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes hakatakse seda direktiivi, sealhulgas direktiivi lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid, rakendatama 12 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ, 3. detsember 1992, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 92/104/EMÜ seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes hakatakse seda direktiivi, sealhulgas direktiivi lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid, rakendatama 16 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 98/24/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).

Ajakava: direktiiv 1999/92/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).

Ajakava: direktiiv 2002/44/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2003/10/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/40/EÜ, 29. aprill 2004, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2004/40/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2006/25/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 93/103/EÜ, 23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 93/103/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Ajakava: direktiiv rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/269/EMÜ, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 90/269/EMÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ, 29. mai 1991, soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl

Ajakava: direktiiv 91/322/EMÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, 8. juuni 2000, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl

Ajakava: direktiiv 2000/39/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/15/EL, 7. veebruar 2006, millega kehtestatakse teine loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ

Ajakava: direktiiv 2006/15/EÜ rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, 17. detsember 2009, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ

Ajakava: direktiiv 2009/161/EL rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

IV LISA

IV JAOTISE 5. PEATÜKILE „TARBIJAKAITSE”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Tooteohutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ, 25. juuni 1987, tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2009/251/EÜ, 17. märts 2009, millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraat sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks

Ajakava: otsus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2006/502/EÜ, 11. mai 2006, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine

Ajakava: otsus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Turustamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998, tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel

Ajakava: direktiiv rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lepinguõigus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ, 25. mai 1999, tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, 20. mai 1997, tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ, 20. detsember 1985, tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ, 13. juuni 1990, reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/122/EÜ, 14. jaanuar 2009, tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Finantsteenused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ, 23. september 2002, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tarbijakrediit

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid

Ajakava: direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Hüvitamine

Komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovitus tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta (98/257/EÜ).

Ajakava: ei kohaldata

Komisjoni 4. aprilli 2001. aasta soovitus tarbijavaidluste konsensuslikul lahendamisel osalevaid kohtuväliseid asutusi käsitlevate põhimõtete kohta (2001/310/EÜ).

Ajakava: ei kohaldata

Õigusnormide täitmise tagamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/27/EÜ, 19. mai 1998, tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tarbijakaitsealane koostöö (määrus)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004, 27. oktoober 2004, tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus).

Ajakava: määrus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

V LISA

IV JAOTISE 6. PEATÜKILE „STATISTIKA”

Käesoleva lepingu IV jaotise „Majandus- ja muu valdkondlik koostöö” 6. peatüki „Statistika” artiklis 46 osutatud ELi statistikaõigustik esitatakse iga-aastases statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised käsitavad käesoleva lepingu lisana.

Statistikanõuete kogumik on elektroonne ja selle uusim versioon on kättesaadav Eurostati veebilehel http://epp.eurostat.ec.europa.eu

VI LISA

IV JAOTISE 8. PEATÜKILE „MAKSUSTAMINE”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Kaudne maksustamine

Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Teema ja reguleerimisala (I jaotis, artikkel 1 ning artikli 2 lõike 1 punktid a, c ja d)

—	Maksukohustuslased (III jaotis, artikli 9 lõige 1 ja artiklid 10–13)

—	Maksustatavad tehingud (IV jaotis, artiklid 14–16, 18, 19 ja 24–30)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Maksustatavate tehingute koht (V jaotis, artiklid 31–32)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

—	Maksustatavate tehingute koht (V jaotis, artikli 36 lõige 1, artiklid 38, 39, 43–49, 53–56 ja 58–61)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Maksustatav teokoosseis ja käibemaksu sissenõutavus (VI jaotis, artiklid 62–66, 70 ja 71)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

—	Maksustatav väärtus (VII jaotis, artiklid 72–82, 85–92)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

—	Maksumäär (VIII jaotis, lõiked 93–99, 102 ja 103)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Maksuvabastused (IX jaotis, artiklid 131–137, 143, 144, artikli 146 lõike 1 punktid a, c, d ja e, artikli 146 lõige 2, artiklid 147 ja 148, artikli 150 lõige 2 ning artiklid 151–161 ja 163)

Ajakava: ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude peatükkide kohaldamist, rakendatakse direktiiv vabakaubanduspiirkondade selliste kaupade ja teenuste suhtes, millele on tehtud erand vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112, kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Muude erandite suhtes rakendatakse kõnealused direktiivi sätted viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Mahaarvamine (X jaotis, artiklid 167–169 ja 173–192)

Ajakava: juriidilistest isikutest maksukohustuslaste mahaarvamiste suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Muude mahaarvamiste suhtes rakendatakse direktiiv viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Maksukohustuslaste ja teatavate mittemaksukohustuslaste kohustused (XI jaotis, artiklid 193, 194, 198, 199, 201–208, 211, 212, artikli 213 lõige 1, artikli 214 lõike 1 punkt a, artikli 214 lõige 2 ning artiklid 215, 217–236, 238–242, 244, 246–248, 250–252, 255, 256, 260, 261 ja 271–273)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Erikorrad (XII jaotis, artiklid 281–292, 295–344 ja 346–356)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Muud sätted (XIV jaotis, artikkel 401)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

Nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ, 20. detsember 2007, kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	3. jagu „Koguselised piirangud”

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tubakas

Nõukogu direktiiv 2011/64/EL, 21. juuni 2011, tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud artikli 7 lõige 2, artiklid 8, 9, 10, 11 ja 12, artikli 14 lõiked 1, 2 ja 4 ning artiklid 18 ja 19, mis rakendatakse 2025. aastaks. Assotsiatsiooninõukogu kehtestab teistsuguse rakendamise ajakava, kui piirkonna vajadused seda nõuavad.

Alkohol

Nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Energeetika

Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

Ajakava: direktiivi sätted määrade kohta rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiivi muud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Direktiivi artikkel 1

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ, 17. november 1986, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord

Ajakava: juriidilistest isikutest maksukohustuslaste suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiivi muud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

VII LISA

IV JAOTISE 12. PEATÜKILE „PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENG”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Kvaliteedipoliitika

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

Ajakava: määrus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1898/2006, 14. detsember 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Ajakava: määrus (EÜ) nr 1898/2006 rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta

Ajakava: määrus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) — määruse II osa II jaotise I peatüki osa, milles käsitletakse veini geograafilisi tähiseid

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega, V jaotis „Veinisektori kontrollimine”

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 555/2008 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2007, 18. oktoober 2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1216/2007 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Mahepõllumajandus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 889/2008 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1235/2008, 8. detsember 2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta

Ajakava: määrus (EÜ) nr 1235/2008 rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Taimede, nende seemnete, neist valmistatud toodete, puu- ja köögiviljade turustamisstandardid

Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:

—	horisontaalküsimuste puhul: artikkel 113 ning I, III ja IV lisa;

—	külviseemne puhul: artikkel 157;

—	suhkru puhul: IV lisa punkt B;

—	teravilja ja riisi puhul: IV lisa punkt A;

—	tubaka puhul: artiklid 123, 124 ja 126; tuleb lisada, et käesoleva lepinguga seoses ei kohaldata artiklit 104;

—	humala puhul: artiklid 117, artikli 121 esimese lõigu punkt g ja artikkel 158; tuleb lisada, et käesoleva lepinguga seoses ei kohaldata artiklit 185;

—	toiduõli ja oliiviõli puhul: artikkel 118 ja XVI lisa;

—	elustaimede, värskete lõikelillede ja värske taimmaterjali puhul: I lisa XIII osa;

—	puu- ja köögivilja puhul: artikkel 113a

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1295/2008, 18. detsember 2008, humala importimise kohta kolmandatest riikidest

Ajakava: määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/34/EMÜ, 28. aprill 1992, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/56/EÜ, 20. juuli 1998, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2001/111/EÜ, 20. detsember 2001, teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2568/91, 11. juuli 1991, oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta

Ajakava: määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 76/621/EMÜ, 20. juuli 1976, millega määratakse toiduõlide ja -rasvade ning õli- või rasvalisandiga toiduainete maksimaalne eruukhappesisaldus

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1019/2002, 13. juuni 2002, oliiviõli turustusnormide kohta

Ajakava: määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2568/91, 11. juuli 1991, oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta

Ajakava: määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/36/EÜ, 23. juuni 2000, inimtoiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2001/113/EÜ, 20. detsember 2001, inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/4/EÜ, 22. veebruar 1999, kohvi- ja siguriekstraktide kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ, 20. detsember 2001, inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1580/2007, 21. detsember 2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris.

Kohaldatakse kogu määrust (EÜ) nr 1580/2007 koos lisadega, välja arvatud määruse III ja IV jaotis

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Elusloomade ja loomsete saaduste turustamisstandardid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta

Ajakava: määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1825/2000, 25. august 2000, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veiseliha ja veiselihatoodete märgistamisega

Ajakava: määrus (EÜ) nr 1825/2000 rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:

—	horisontaalküsimuste puhul: artikkel 113 ning I, III ja IV lisa;

—	kodulindude ja munade puhul: kõik XIV lisa A, B ja C osa artiklid;

—	vasikaliha puhul: artikkel 113b; XI lisa A osa kõik artiklid;

—	täiskasvanud veiste, sigade ja lammaste puhul: V lisa;

—	piima- ja piimatoodete puhul: artiklid 114 ja 115 koos lisadega; XII lisa kõik artiklid; XIII lisa kõik artiklid; XV lisa kõik artiklid.

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 566/2008, 18. juuni 2008, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamiseks seoses kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamisega

Ajakava: määrus (EÜ) nr 566/2008 rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 589/2008, 23. juuni 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta.

Kohaldatakse kogu määrust (EÜ) nr 589/2008, välja arvatud artiklid 33–35 ning III ja V lisa

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/2008, 10. detsember 2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Kohaldatakse kogu määrust, välja arvatud artiklid 18, 26, 35 ja 37

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 617/2008, 27. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 617/2008 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 445/2007, 23. aprill 2007, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2991/94, millega sätestatakse võiderasvade standardid, ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta, teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Ajakava: määrus (EÜ) nr 445/2007 rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2001/114/EÜ, 20. detsember 2001, teatavate inimtoiduks ettenähtud täielikult või osaliselt veetustatud piimakonservide kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 273/2008, 5. märts 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad piima ja piimatoodete analüüsimise ning kvaliteedi hindamise meetodite kohta

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 273/2008 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 543/2008, 16. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 543/2008 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2001/110/EÜ, 20. detsember 2001, mee kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

VIII LISA

IV JAOTISE 14. PEATÜKILE „ENERGIAKOOSTÖÖ”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Käesoleva lisa suhtes kehtivad need muude lepingutega ettenähtud tähtajad, mille lepinguosalised on juba kindlaks määranud osutatud lepingute raames.

Elekter

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju

Ajakava: direktiiv rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009. a., milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses

Ajakava: määrus rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ, 18. jaanuar 2006, elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Gaas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju

Ajakava: direktiiv rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta

Ajakava: määrus rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 994/2010, 20. oktoober 2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid

Ajakava: määrus rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Nafta

Nõukogu direktiiv 2009/119/EÜ, 14. september 2009, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

Ajakava: direktiiv rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Taristu

Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010, 24. juuni 2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest

Ajakava: määrus rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Süsivesinike geoloogiline luure ja uurimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ, 30. mai 1994, süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Energiatõhusus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus, 19. november 2008, millega kehtestatakse üksikasjalikud suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ II lisa rakendamiseks ja kohaldamiseks (2008/952/EÜ)

Ajakava: otsus rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel (2007/74/EÜ)

Ajakava: otsus rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ, 23. aprill 2009, keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Rakendusdirektiivid ja -määrused:

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009, 6. aprill 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile

—

Komisjoni määrus (EL) nr 347/2010, 21. aprill 2010, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 245/2009 seoses sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuetega

—

Komisjoni määrus (EL) nr 245/2009, 18. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes

—	Komisjoni määrus (EL) nr 244/2009, 18. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuetega

—	Komisjoni määrus (EL) nr 107/2009, 4. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1275/2008, 17. detsember 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega

—	Nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ, 21. mai 1992, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta

Ajakava: raamdirektiivi sätted ning asjaomased olemasolevad rakendusmeetmed rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogudirektiiv 2010/30/EL, 19. mai 2010, energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses

Ajakava: rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Rakendusdirektiivid ja -määrused:

—	Komisjoni direktiiv 2003/66/EÜ, 3. juuli 2003, millega muudetakse komisjoni direktiivi 94/2/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiamärgistuse puhul

—	Komisjoni direktiiv 2002/40/EÜ, 8. mai 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriahjude energiamärgistuse alased sätted

—	Komisjoni direktiiv 2002/31/EÜ, 22. märts 2002. a., millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiamärgistuse alased sätted

—	Komisjoni direktiiv 1999/9/EÜ, 26. veebruar 1999, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/17/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse puhul

—	Komisjoni direktiiv 98/11/EÜ, 27. jaanuar 1998, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse puhul

—	Komisjoni direktiiv 97/17/EÜ, 16. aprill 1997, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse puhul

—	Komisjoni direktiiv 96/89/EÜ, 17. detsember 1996, millega muudetakse direktiivi 95/12/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse alased sätted

—	Komisjoni direktiiv 96/60/EÜ, 19. september 1996. a., millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul

—	Komisjoni direktiiv 95/13/EÜ, 23. mai 1995, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste trummelkuivatite energiamärgistuse puhul

—	Komisjoni direktiiv 95/12/EÜ, 23. mai 1995, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse puhul

—	Komisjoni direktiiv 94/2/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiamärgistuse puhul

—	Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ, 22. september 1992, kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses

Ajakava: raamdirektiiv ning asjaomased olemasolevad rakendusmeetmed rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 106/2008, 15. jaanuar 2008, ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta

Ajakava: määrus rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu otsus 2006/1005/EÜ, 18. detsember 2006, Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu sõlmimise kohta

Ajakava: otsus rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009, 25. november 2009, rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta

Ajakava: määrus rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Taastuvenergia

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

IX LISA

IV JAOTISE 15. PEATÜKILE „TRANSPORT”

1.	Lepinguosalised on otsustanud teha koostööd strateegilise transpordivõrgustiku arendamisel Moldova Vabariigi territooriumil. Moldova Vabariigi esitatud soovituslik strateegilise transpordivõrgustiku kaart on esitatud käesolevas lisas (vt käesoleva lisa punkt 6).

Sellega seoses rõhutavad lepinguosalised, et oluline on rakendada Moldova Vabariigis transporditaristu investeeringute strateegia peamised prioriteetsed meetmed, mille eesmärk on taastada ja laiendada Moldova Vabariiki läbivaid rahvusvaheliselt olulisi raudtee- ja maanteeühendusi, alustades riikliku tähtsusega maanteedest M3 Chișinău — Giurgiulești ja M14 Brest — Briceni — Tiraspol — Odessa, ning ajakohastada ja kaasajastada kasutada rahvusvaheliseks ja transiitliikluseks kasutatavad raudteeühendused naaberriikidega.

Lepinguosalised tunnistavad transpordiühenduste parandamise tähtsust ja vajadust muuta neid sujuvamaks, ohutumaks ja usaldusväärsemaks. See on ELi ja Moldova Vabariigi ühistes huvides. Lepinguosalised teevad koostööd, et arendada täiendavaid transpordiühendusi, tehes selleks järgmist:

a)	poliitikakoostöö, tõhusamad haldusmenetlused piiriületustel ja taristu kitsaskohtade kaotamine;

b)	transpordikoostöö idapartnerluse raames;

c)	koostöö rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, mis võib kaasa aidata transpordi täiustamisele;

d)	Moldova Vabariigis koordineerimismehhanismi ja infosüsteemi edasiarendamine, et tagada taristu kavandamise, sealhulgas liikluse juhtimise süsteemide, kasutustasude määramise ja rahastamise tõhusus ja läbipaistvus;

piiriliikluse hõlbustamise meetmete võtmine vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 5. peatükile „Toll ja kaubanduse soodustamine”, eesmärgiga parandada transpordivõrgustiku toimimist, et muuta ELi, Moldova Vabariigi ja piirkondlike partnerite vahelised transpordivood sujuvamaks;

f)	hea tava vahetamine projektide (nii taristu- kui ka horisontaalmeetmete) rahastamisvõimaluste kohta, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused, asjaomased õigusaktid ja kasutajate maksustamine;

g)	vajaduse korral käesoleva lepingu IV jaotise „Majandus- ja muu valdkondlik koostöö” 16. peatükis „Keskkond” esitatud keskkonnaalaste sätete, eelkõige strateegilise mõjuhindamise, keskkonnamõju hindamise ning looduse ja õhu kvaliteediga seonduvate ELi õigusaktide arvessevõtmine;

h)	tõhusate liikluse juhtimise süsteemide, nagu Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) arendamine piirkondlikul tasandil, tagades kulutõhususe, koostalitlusvõime ja kvaliteedi.

4.	Lepinguosalised teevad koostööd Moldova Vabariigi strateegilise transpordivõrgustiku ühendamiseks TEN-T võrgustiku ja piirkonna võrgustikega.

5.	Lepinguosalised selgitavad välja võimalikud vastastikust huvi pakkuvad projektid, mida saaks teostada Moldova Vabariigi strateegilises transpordivõrgustikus.

6.	Kaart (Moldova Vabariigi territooriumi olevate strateegiliste transpordivõrgustike kaart).

X LISA

IV JAOTISE 15. PEATÜKILE „TRANSPORT”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Maanteetransport

Tehnilised tingimused

Nõukogu direktiiv 92/6/EMÜ, 10. veebruar 1992, teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses

Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Esmakordselt registreeritavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ohutustingimused

Nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ, 29. juuli 1991, juhilubade kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	juhiloakategooriate kehtestamine (artikkel 3);

—	juhiloa väljastamise tingimused (artiklid 4, 5, 6 ja 7);

—	sõidueksamite nõuded (II ja III lisa)

asendatakse hiljemalt 19. jaanuariks 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ (juhilubade kohta) asjakohaste sätetega

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta

Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sotsiaalsed tingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist.

Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse nimetatud määrus alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse nimetatud määrus, välja arvatud selle artikkel 27 digitaalsete sõidumeerikute kohta, kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nimetatud määruse artikkel 27 digitaalsete sõidumeerikute kohta rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta

Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:

—	Määruse artiklid 3, 4, 5, 6, 7 (ilma finantssuutlikkuse rahalise väärtuseta), 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja I lisa.

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ, 11. märts 2002, autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Maksustamistingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Raudteetransport

Juurdepääs turule ja taristule

Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Sõltumatule majandamisele üleminek ja finantsolukorra parandamine (artiklid 2, 3, 4, 5 ja 9)

—	Infrastruktuuri haldamise ja vedude eraldamine üksteisest (artiklid 6, 7 ja 8)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Litsentside kehtestamine direktiivi artiklites 1, 2, 3, 4 (välja arvatud artikli 4 lõige 5), 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 15 loetletud tingimustel.

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/14/EÜ, 26. veebruar 2001, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja ohutustingimused ning koostalitlusvõime

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv)

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta

Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kombineeritud transport

Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ, 7. detsember 1992, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel

Ajakava: direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Muud aspektid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel

Ajakava: määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lennutransport

26. juunil 2012 Brüsselis allakirjutatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vaheline igakülgne ühise lennunduspiirkonna leping, milles on esitatud ELi lennunduse valdkonna õigusaktide loetelu ja rakendamise ajakava.

Siseveetransport

Turu toimimine

Nõukogu direktiiv 96/75/EÜ, 19. november 1996, mis käsitleb riigisiseses ja rahvusvahelises siseveetranspordis prahtimise ja hinnakujunduse süsteeme ühenduses

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Juurdepääs tegevusalale

Nõukogu direktiiv 87/540/EMÜ, 9. november 1987, juurdepääsu kohta veeteekaubaveo-ettevõtja tegevusalale siseriiklikus ja rahvusvahelises veonduses ning selle tegevusala diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 96/50/EÜ, 23. juuli 1996, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ohutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ, 12. detsember 2006, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta

Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Jõeteabeteenused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/44/EÜ, 7. september 2005, ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XI LISA

16. PEATÜKILE „KESKKOND”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Käesoleva lisa suhtes kehtivad need muude lepingutega ettenähtud tähtajad, mille lepinguosalised on juba kindlaks määranud osutatud lepingute raames.

Keskkonnaalane juhtimine ja keskkonnaküsimuste integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Keskkonnamõju hindamise nõude kehtestamine I lisa projektide puhul; II lisa projektide puhul keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamise korra kehtestamine (artikkel 4).

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Arendaja poolt esitatava teabe ulatuse kindlaksmääramine (artikkel 5)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Keskkonna asutuste ja üldsusega konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Naaberriikidega teabe vahetamise ja konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 7)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Teostusloa taotluste suhtes langetatud otsuste tulemustest üldsuse teavitamise meetmete kehtestamine (artikkel 9)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Üldsust ja valitsusväliseid organisatsioone kaasava tõhusa, taskukohase ja kiire haldusliku ja kohtuliku arutamise menetluse kehtestamine (artikkel 11)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kindlakstegemise korra kehtestamine; keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude alla kuuluvate kavade ja programmide hindamise kohustuse kehtestamine (artikkel 3)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Keskkonna asutuste ja üldsusega konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Naaberriikidega teabe vahetamise ja konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 7)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Keskkonnateabele avaliku juurdepääsu korra ja sellest tehtavate erandite kehtestamine (artiklid 3 ja 4)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Riigiasutuste poolt keskkonnateabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise tagamine (artikli 3 lõige 1)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Keskkonnateabe mitteandmise ja üksnes osalise teabe andmise otsuste läbivaatamise korra kehtestamine (artikkel 6)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Avalikkusele keskkonnateabe andmise süsteemi loomine (artikkel 7)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, 26. mai 2003, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse.

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Üldsuse teavitamise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punktid a ja d)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Üldsusega konsulteerimise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt b ja lõige 3)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Otsuste tegemisel üldsuse kommentaaride ja arvamuste arvessevõtmise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt c)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—

Üldsusele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele tõhusa, kiire ja taskukohase juurdepääsu tagamine halduslikule ja kohtulikule õigusemõistmisele avalike asutuste menetlustes tehtud otsuste, tegude ja tegevusetuse sisulise ja menetlusliku seaduslikkuse üle (artikli 3 lõige 7 ja artikli 4 lõige 4, keskkonnamõju hindamine ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (tööstusheidete direktiiv))

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õhu kvaliteet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine (artikkel 3)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikkel 4)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Saasteainete suhtes välisõhu kvaliteedi hindamise kriteeriumide ja korra kehtestamine (artiklid 5, 6 ja 9)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Piirtaset/sihtväärtust ületavate saasteainete tasemega piirkondade ja linnastute õhukvaliteedi kavade koostamine (artikkel 23)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Lühiajaliste tegevuskavade koostamine piirkondades ja linnastutes, kus on oht, et ületatakse häiretaset (artikkel 24)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Avalikkusele teabe andmise süsteemi loomine (artikkel 26)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikkel 3)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Saasteainete suhtes välisõhu kvaliteedi hindamise kriteeriumide ja korra kehtestamine (artikkel 4)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Meetmete võtmine õhukvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks õhu saasteainesisalduse seisukohast (artikkel 3)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Avalikkusele teabe andmise süsteemi loomine (artikkel 7)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

—	Tõhusa proovivõtusüsteemi ja asjakohaste analüütiliste analüüsimeetodite kehtestamine (artikkel 6)

—	Kehtestatud piirtasemetest suurema väävlisisaldusega raske kütteõli ja gaasiõli kasutamise keelamine (artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1)

—	Laevakütuste väävlisisalduse piirtasemete kohaldamine (artiklid 4a ja 4b)

Ajakava: rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

Nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kõigi bensiini hoiu- ja laadimisterminalide väljaselgitamine (artikkel 2)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Tehniliste meetmete võtmine bensiinikao vähendamiseks terminalide hoidlates ja teenindusjaamades ning teisaldatavate mahutite laadimisel ja tühjendamisel terminalides (artiklid 3, 4 ja 6 ning III lisa)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Nõuete täitmise nõudmine kõigilt paakautode laadimisestakaadidelt ja teisaldatavatelt mahutitelt (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalsete piirväärtuste kehtestamine värvidele ja lakkidele (artikkel 3 ja II lisa 2. faas)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Nõuete kehtestamine, millega tagatakse, et turule lastavad tooted kannavad etiketti ja vastavad asjakohastele nõuetele (artiklid 3 ja 4)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine, et täita nõue esitada heiteinventuuri aruandeid ja direktiivi kohaseid aruandeid

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Riiklike programmide väljatöötamine, et tagada siseriiklikest ülemmääradest kinnipidamine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Muude kohustuste täitmine, sealhulgas siseriiklikest heitkoguste ülemmääradest kinnipidamine

10 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest kehtivad need heitkoguste siseriiklikud ülemmäärad, mis on ette nähtud esialgse 1999. aasta Göteborgi protokolliga hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta.

Lisaks seab Moldova Vabariik eesmärgiks selle aja jooksul ratifitseerida Göteborgi protokoll, sealhulgas selle 2012. aasta muudatused.

Vee kvaliteet ja veevarude haldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mida on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Valglapiirkondade kindlaksmääramine ning rahvusvaheliste jõgede, järvede ja rannikuvete halduskorralduse kehtestamine (artikkel 3)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Valglapiirkondade tunnuste analüüs (artikkel 5)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Veekvaliteedi järelevalveprogrammide väljatöötamine (artikkel 8)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Vesikondade majandamiskavade koostamine, konsulteerimine üldsusega ja nimetatud kavade avaldamine (artiklid 13 ja 14)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ, 23. oktoober 2007, üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Üleujutusriski esialgne hindamine (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine (artikkel 6).

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Üleujutusriski maandamise kavade koostamine (artikkel 7)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 98/15/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 91/271/EMÜ sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Asulareovee kogumise ja puhastamise alase olukorra hindamine.

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Tundlike alade ja linnastute kindlaksmääramine (artikkel 5 ja II lisa)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Asulareovee puhastusnõuete rakendamise tehnilise ja investeeringuprogrammi koostamine (artikkel 17)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Joogivee standardite kehtestamine (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 6 ja 7)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Tarbijatele teabe andmise mehhanismi loomine (artikkel 13)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Seireprogrammide kehtestamine (artikkel 6)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Reostunud ja reostumise ohus olevate veekogude väljaselgitamine ning nitraaditundlike alade kindlaksmääramine (artikkel 3)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Nitraaditundlike alade jaoks tegevuskavade ja hea põllumajandustava eeskirjade väljatöötamine (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Jäätmekäitlus ja ressursside haldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Viieastmelise jäätmehierarhia alusel jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide koostamine (V peatükk)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kõigi kulude väljanõudmise mehhanismi kehtestamine põhimõtte „saastaja maksab” ja tootja laiendatud vastutuse põhimõtte kohaselt (artikkel 14)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Loasüsteemi kehtestamine asutustele lisa/ettevõtetele, kes teostavad kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid ning kellel on erikohustus käidelda ohtlikke jäätmeid (IV peatükk)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Jäätmete kogumise ja transpordiga tegelevate asutuste ja ettevõtete registri loomine (IV peatükk)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta, mida on muudetud määrusega (EÜ) 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Prügilate liigitus (artikkel 4)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Riikliku strateegia koostamine prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete koguse vähendamiseks (artikkel 5)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Lubade taotlemise ning jäätmete vastuvõtmise süsteemi kehtestamine (artiklid 5–7, 11, 12 ja 14)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Prügilate kasutusaegse kontrolli ja seire ning suletavate prügilate sulgemise ja järelhoolduse korraldamine (artiklid 12 ja 13)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Olemasolevate prügilate vastavusse viimise kavade koostamine (artikkel 14)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kulumehhanismide kehtestamine (artikkel 10)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Jäätmete asjakohase töötlemise tagamine enne prügilasse ladestamist (artikkel 6)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Süsteemi kehtestamine selle tagamiseks, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad koostaksid jäätmekavad (jäätmehoidlate väljaselgitamine ja liigitamine; jäätmete iseloomustus) (artiklid 4 ja 9)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Loasüsteemi, rahaliste tagatiste ja järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 7, 14 ja 17)

Ajakava: direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kaeveõõnte haldamis- ja järelevalvemenetluste kehtestamine (artikkel 10)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kaevandamisjäätmete hoidlate sulgemis- ja sulgemisjärgsete menetluste kehtestamine (artikkel 12)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Suletud kaevandamisjäätmete hoidlate inventeerimine (artikkel 20)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Looduskaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Erilisi kaitsemeetmeid vajavate linnuliikide ja reeglipäraselt esinevate rändliikide hindamine.

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Linnuliikide erikaitsealade kindlaksmääramine ja nimetamine (artikli 4 lõige 1)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Reeglipäraselt esinevate rändliikide erikaitsemeetmete kindlaksmääramine (artikli 4 lõige 2)

Ajakava: rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegade jooksul.

—	Kõigi metslinnuliikide (mille hulka kuuluvad jahitavad liigid) kaitse üldsüsteemi kehtestamine ja teatavate tapmis-/püüdmisviiside keelamine (artiklid 5, 6, 7 ja 8 ning artikli 9 lõiked 1 ja 2)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, mida on muudetud direktiividega 97/62/EÜ ja 2006/105/EÜ ning määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 92/43/EMÜ sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Alade inventeerimise ettevalmistamine, kõnealuste alade kindlaksmääramine ja nende haldamisprioriteetide kehtestamine (sealhulgas võimalike Emeraldi võrgustiku alade inventeerimise lõpuleviimine ning nende alade kaitse- ja haldamismeetmete kehtestamine) (artikkel 4)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Selliste alade kaitseks vajalike meetmete kehtestamine (artikkel 6)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalvesüsteemi kehtestamine (artikkel 11)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Moldova Vabariigi osas direktiivi IV lisas loetletud liikide range kaitse süsteemi kehtestamine (artikkel 12)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Üldsuse teadlikkuse tõstmise ja üldise teavitamise mehhanismi loomine (artikkel 22)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tööstussaaste ja tööstusohud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Luba vajavate rajatiste kindlaksmääramine (I lisa)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	PVT rakendamine, võttes arvesse PVT-viitedokumentide järeldusi (artikli 14 lõiked 3–6 ja artikli 15 lõiked 2–4)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kompleksse loasüsteemi kehtestamine (artiklid 4–6, 12, 21 ja 24 ning IV lisa)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Vastavuse järelevalve mehhanismi loomine ja rakendamine (artikkel 8, artikli 14 lõike 1 punkt d ja artikli 23 lõige 1)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Põletusseadmete heidete piirnormide kehtestamine (artikkel 30 ja V lisa)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Olemasolevate seadmete aastase heitkoguse vähendamise üleminekukava koostamine (alternatiivina olemasolevate seadmete heidete piirnormide kehtestamisele) (artikkel 32)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ, 9. detsember 1996, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/105/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 96/82/EÜ sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Asjaomaste asutuste vahel tõhusate kooskõlastusmehhanismide kehtestamine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Asjaomaste Seveso käitiste kohta teabe kogumise ja suurõnnetustest teavitamise süsteemide loomine (artiklid 6, 14 ja 15)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kemikaalid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 689/2008, 17. juuni 2008, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta

Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:

—	Ekspordist teatamise menetluse rakendamine (artikkel 7)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Teistelt riikidelt saadud eksporditeatiste käsitlemise menetluste rakendamine (artikkel 8)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Vahetult kohaldatavast regulatiivmeetme kohta teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 10)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Impordiotsuse teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 12)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri rakendamine teatavate ohtlike kemikaalide, eelkõige teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooni III lisas loetletud kemikaalide ekspordi suhtes (artikkel 13)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Eksporditavate kemikaalide märgistamis- ja pakendamisnõuete rakendamine (artikkel 16)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kemikaalide importi ja eksporti kontrollivate riiklike ametiasutuste määramine (artikkel 17)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:

—	Pädeva(te) asutus(t)e määramine (artikkel 43)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Ainete ja segude klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamisnõuete rakendamine (artikkel 4)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet

Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:

—	Pädeva(te) asutus(t)e ja täitevasutuste määramine ning ametliku seire- ja kontrollisüsteemi rajamine (artiklid 121 ja 125)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kemikaale käsitlevate siseriiklike õigusaktide rikkumise eest määratavaid karistusi käsitlevate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine (artikkel 126)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Keemiliste ainete ja segude riiklikku registreerimissüsteemi käsitlevate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine (II jaotis, artiklid 5, 6, 7 ja 14)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Keemiliste ainete ja segude tarneahelas teabe esitamise ja allkasutajate kohustusi käsitlevate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine (IV ja V jaotis, artiklid 31 ja 37)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

—	Kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (REACH) XVII lisa kohaste piirangute loetelu vastuvõtmist käsitlevate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine (VIII jaotis, artikkel 67)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XII LISA

IV JAOTISE 17. PEATÜKILE „KLIIMAMEETMED”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Kliimamuutused ja osoonikihi kaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Asjaomaste rajatiste väljaselgitamise ja kasvuhoonegaaside kindlaksmääramise süsteemi loomine (I ja II lisa)

—	Järelevalve-, aruandlus-, kontrollimis- ja jõustamissüsteemide ning üldsusega konsulteerimise menetluste kehtestamine (artiklid 9, 14–17, 19 ja 21)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

—	Asjaomaste töötajate ja ettevõtete riiklike koolitus- ja sertifitseerimisnõuete kehtestamine/vastuvõtmine (artikkel 5)

—	Aruandlussüsteemide kehtestamine, asjaomastelt sektoritelt heiteid käsitlevate andmete saamiseks (artikkel 6)

—	Õigusnormide täitmise tagamise süsteemi kehtestamine (artikkel 13)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009, 16. september 2009, osoonikihti kahandavate ainete kohta

Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

—	Keeld toota kontrollitavaid aineid muuks kui teatavaks eriotstarbeks; keeld ei hõlma klorofluorosüsivesinikke (HCFC) kuni 2019. aastani (artikkel 4)

—	Kontrollitavate ainete turuleviimise ja kasutamise keelamine; keeld ei hõlma taaskasutuses olevat HCFCd, mida võib kasutada külmaainena kuni 2015. aastani (artiklid 5 ja 11)

—

Eriotstarbeliselt kasutatavate (näiteks lähteaineks, tootmise abiaineks või laboris ja analüüside tegemiseks, samuti haloonide kriitiline kasutus) kontrollitavate ainete tootmis-, turuleviimis- ja kasutustingimuste kindlaksmääramine ning üksikerandite kehtestamine, näiteks hädaolukorras metüülbromiidi kasutamise lubamine (III peatükk)

—	Eriotstarbeliselt kasutatavate kontrollitavate ainete impordi ja ekspordi litsentsimise süsteemi (IV peatükk) ning liikmesriikide ja ettevõtjate aruandekohustuse kehtestamine (artiklid 26 ja 27)

—	Kasutatud kontrollitavate ainete taaskasutamis-, ringlussevõtu-, taasväärtustamis- ja hävitamiskohustuste kehtestamine (artikkel 22)

—	Kontrollitavate ainete lekete järelevalve- ja kontrollimenetluste kehtestamine (artikkel 23)

Ajakava: need määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, 13. oktoober 1998, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:

—	Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

—	Kütuse tarbimise hindamine riigi tasandil.

—	Kütusekvaliteedi järelevalve süsteemi väljatöötamine (artikkel 8)

—	Pliibensiini turustamise keelustamine (artikli 3 lõige 1)

—	Liikurmasinates, põllumajandus- ja metsatraktorites kasutatavate pliivaba bensiini, diislikütuse ja gaasiõlide turustamise lubamine vaid juhul, kui need vastavad kehtestatud nõuetele (artiklid 3 ja 4)

—	Erakorraliste asjaolude hõlmamiseks regulatiivsüsteemi ja riigi kütusekvaliteedi andmete kogumise süsteemi kehtestamine (artiklid 7 ja 8)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XIII LISA

IV JAOTISE 21. PEATÜKILE „RAHVATERVIS”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Tubakas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ, 5. juuni 2001, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/33/EÜ, 26. mai 2003, tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu soovitus 2003/54/EÜ, 2. detsember 2002, suitsetamise ennetamise ja tubakatoodete tarbimise piiramise kohta

Ajakava: ei kohaldata

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta soovitus suitsuvaba keskkonna kohta (2009/C 296/02)

Ajakava: ei kohaldata

Nakkushaigused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2119/98/EÜ, 24. september 1998, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik

Ajakava: otsus rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2000/96/EÜ, 22. detsember 1999. a., nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järkjärgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2000/96/EÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2002/253/EÜ, 19. märts 2002, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2002/253/EÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsus 2000/57/EÜ varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2000/57/EÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Veri

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2004/33/EÜ, 22. märts 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas

Ajakava: direktiiv 2004/33/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2005/62/EÜ, 30. september 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemiga seotud ühenduse standardite ja spetsifikaatide suhtes

Ajakava: direktiiv 2005/62/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2005/61/EÜ, 30. september 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ jälgitavusnõuete ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamise osas

Ajakava: direktiiv 2005/61/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Elundid, koed ja rakud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/17/EÜ, 8. veebruar 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas

Ajakava: direktiiv 2006/17/EMÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/86/EÜ, 24. oktoober 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ jälgitavusnõuete, rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise ning inimkudede ja -rakkude kodeerimist, töötlemist, säilitamist, ladustamist ja jaotamist käsitlevate teatavate tehniliste nõuete osas

Ajakava: direktiiv 2006/86/EMÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/53/EL, 7. juuli 2010, siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Vaimne tervis — Uimastisõltuvus

Nõukogu 18. juuni 2003. aasta soovitus 2003/488/EÜ narkosõltuvusega seotud tervisekahjustuste ennetamise ja vähendamise kohta

Ajakava: ei kohaldata

Alkohol

Nõukogu 5. juuni 2001. aasta soovitus 2001/458/EÜ noorte inimeste, eriti laste ja noorukite alkoholitarbimise kohta

Ajakava: ei kohaldata

Vähktõbi

Nõukogu 2. detsembri 2003. aasta soovitus 2003/878/EÜ vähktõve sõeluuringute kohta

Ajakava: ei kohaldata

Kehavigastuste ärahoidmine ja ohutuse edendamine

Nõukogu soovitus 2007/C 164/01, 31. mai 2007, kehavigastuste vältimise ja ohutuse edendamise kohta

Ajakava: ei kohaldata

XIV LISA

IV JAOTISE 25. PEATÜKILE „KULTUURI-, AUDIOVISUAALPOLIITIKA- JA MEEDIAKOOSTÖÖ”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/65/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

Ajakava: direktiiv 2007/65/EÜ rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

UNESCO 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon

Ajakava: ei kohaldata

XV LISA

TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE

1.	Lepinguosalised kaotavad alates käesoleva lepingu jõustumisest kõik tollimaksud teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt, välja arvatud käesoleva lisa punktides 2, 3 ja 4 sätestatud juhud ning ilma, et see piiraks käesoleva lisa punkti 5 kohaldamist.

2.	XV-A lisas loetletud tooteid imporditakse liitu nimetatud lisas sätestatud tariifikvootide piires tollimaksuvabalt. Tariifikvoodi piiri ületavale impordile kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära.

3.	XV-B lisas loetletud toodete ELi importimisel kohaldatakse imporditollimaksu, mis on vabastatud imporditollimaksu väärtuselisest komponendist.

Teatavate tollimaksude kaotamine Moldova Vabariigi poolt, nagu sätestatud XV-D lisas, toimub järgmise korra kohaselt:

a)	Moldova Vabariigi tariifitabeli üleminekukategooria 5 kirjetes loetletud kaupade tollimaksud kaotatakse kuues etapis võrdsete osadena, kusjuures esimene tollimaksumäära vähendamine toimub käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, järgmised aga viie järgmise aasta 1. jaanuaril;

b)	Moldova Vabariigi tariifitabeli üleminekukategooria 3 kirjetes loetletud kaupade tollimaksud kaotatakse neljas etapis võrdsete osadena, kusjuures esimene tollimaksumäära vähendamine toimub käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, järgmised aga kolme järgmise aasta 1. jaanuaril;

c)	Moldova Vabariigi tariifitabeli üleminekukategooria 10-A kirjetes loetletud kaupade tollimaksud kaotatakse 10 võrdses iga-aastases etapis alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuarist;

d)	Moldova Vabariigi tariifitabeli üleminekukategooria 5-A kirjetes loetletud kaupade tollimaksud kaotatakse viies võrdses iga-aastases etapis alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuarist;

e)	Moldova Vabariigi tariifitabeli üleminekukategooria 3-A kirjetes loetletud kaupade tollimaksud kaotatakse kolmes võrdses iga-aastases etapis alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuarist;

f)	tariifitabeli üleminekukategooria 10-S (tooted, mille puhul kohaldatakse viieaastast ooteaega) kirjetes loetletud toodete tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viienda aasta 1. jaanuaril.

5.	XV-C lisas loetletud Moldova Vabariigist pärinevate toodete impordi puhul kohaldatakse liidu dumpinguvastaseid meetmeid, mis on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 148.

XV-A LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE IGA-AASTASEID TOLLIMAKSUVABU TARIIFIKVOOTE (LIIT)

Jrk nr	CN-kood 2012	Toote kirjeldus	Kogus (tonnides)	Tollimaksu määr
1	0702 00 00	Tomatid, värsked või jahutatud	2 000	Tollimaksuvaba
2	0703 20 00	Küüslauk, värske või jahutatud	220	Tollimaksuvaba
3	0806 10 10	Värsked lauaviinamarjad	10 000	Tollimaksuvaba
4	0808 10 80	Värsked õunad (v.a siidriõunad, lahtiselt, 16. september — 15. detsember)	40 000	Tollimaksuvaba
5	0809 40 05	Värsked ploomid	10 000	Tollimaksuvaba
6	2009 61 10	Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 30, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 EUR, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)	500	Tollimaksuvaba
	2009 69 19	Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)
	2009 69 51	Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)
	2009 69 59	Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga)

XV-B LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE SISENEMISHINDA (1)

ja mis vabastatakse imporditollimaksu väärtuselisest komponendist (LIIT)

CN-kood 2012	Toote kirjeldus
0707 00 05	Kurgid, värsked või jahutatud
0709 91 00	Artišokid, värsked või jahutatud
0709 93 10	Kabatšokid, värsked või jahutatud
0805 10 20	Magusad apelsinid, värsked
0805 20 10	Klementiinid
0805 20 30	Monrealid ja satsumad
0805 20 50	Mandariinid ja vilkingid
0805 20 70	Tangeriinid
0805 20 90	Värsked või kuivatatud tangelod, ortanikiid, malakiinid jms tsitrushübriidid (v.a klementiinid, monrealid, satsumad, mandariinid, vilkingid ja tangeriinid)
0805 50 10	Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)
0808 30 90	Pirnid (v.a siidripirnid, lahtiselt, 1. august — 31. detsember)
0809 10 00	Värsked aprikoosid
0809 21 00	Hapukirsid (Prunus cerasus), värsked
0809 29 00	Kirsid (v.a hapukirsid), värsked
0809 30 10	Nektariinid, värsked
0809 30 90	Virsikud (v.a nektariinid), värsked
2204 30 92	Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)
2204 30 94	Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)
2204 30 96	Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)
2204 30 98	Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

(1) Vaata komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 927/2012 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 2. lisa.

XV-C LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE DUMPINGUVASTASEID MEETMEID (LIIT)

Tootekategooria

CN-kood 2012

Toote kirjeldus

Käivituskogus (tonnides)

Põllumajandustooted

Sealiha

0203 11 10

Värsked või jahutatud kodusea rümbad ja poolrümbad

4 500

0203 12 11

Värsked või jahutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega

0203 12 19

Värsked või jahutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 19 11

Värsked või jahutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid

0203 19 13

Värsked või jahutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid

0203 19 15

Värsked või jahutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

0203 19 55

Värke või jahutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 19 59

Värske või jahutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 21 10

Külmutatud kodusea rümbad ja poolrümbad

0203 22 11

Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega

0203 22 19

Külmutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 29 11

Külmutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid

0203 29 13

Külmutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 29 15

Külmutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

0203 29 55

Külmutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 29 59

Külmutatud kodusea liha, kontidega (v.a eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)

2	Kodulinnuliha

0207 11 30

Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

600

0207 11 90

Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud värsked või jahutatud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 83 % ja 70 % kanad)

0207 12 10

Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

0207 12 90

Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 70 % kanad)

0207 13 10

Liigi Gallus domesticus lindude kondita jaotustükid, värsked või jahutatud

0207 13 20

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad

0207 13 30

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 13 50

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 13 60

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 13 99

Liigi Gallus domesticus lindude värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 14 10

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tükid, kontideta

0207 14 20

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või veerandrümbad

0207 14 30

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 14 50

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 14 60

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 14 99

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav rups (v.a maks)

0207 24 10

Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 24 90

Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud värsked või jahutatud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid)

0207 25 10

Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 25 90

Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid)

0207 26 10

Värsked või jahutatud kodukalkuni tükid, kontideta

0207 26 20

Kodukalkunite värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad

0207 26 30

Kodukalkunite värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 26 50

Kodukalkunite värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 26 60

Kodukalkunite värsked või jahutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega

0207 26 70

Kodukalkunite värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred)

0207 26 80

Kodukalkunite värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)

0207 26 99

Kodukalkunite värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 27 10

Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta

0207 27 20

Kodukalkunite külmutatud pool- või veerandrümbad

0207 27 30

Kodukalkunite külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 27 50

Kodukalkunite külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 27 60

Kodukalkunite külmutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega

0207 27 70

Kodukalkunite külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred)

0207 27 80

Kodukalkunite külmutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)

0207 27 99

Kodukalkunite külmutatud söödav rups (v.a maks)

0207 41 30

Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 41 80

Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

0207 42 30

Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 42 80

Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

0207 44 10

Värsked või jahutatud kodupartide jaotustükid, kontideta

0207 44 21

Värsked või jahutatud kodupartide pool- või veerandrümbad

0207 44 31

Värsked või jahutatud kodupartide tiivad

0207 44 41

Värsked või jahutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 44 51

Kodupartide värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 44 61

Kodupartide värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 44 71

Kodupartide värsked või jahutatud paletotid, kontidega

0207 44 81

Kodupartide värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 44 99

Kodupartide värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 45 10

Külmutatud kodupartide jaotustükid, kontideta

0207 45 21

Külmutatud kodupartide pool- või veerandrümbad

0207 45 31

Külmutatud kodupartide tiivad

0207 45 41

Külmutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 45 51

Külmutatud kodupartide rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 45 61

Külmutatud kodupartide koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 45 81

Kodupartide külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 45 99

Külmutatud kodupartide söödav rups (v.a maks)

0207 51 10

Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud, veretustatud, lõplikult puhastamata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

0207 51 90

Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 52 90

Külmutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 54 10

Värsked või jahutatud koduhanede jaotustükid, kontideta

0207 54 21

Värsked või jahutatud koduhanede pool- või veerandrümbad

0207 54 31

Värsked või jahutatud koduhanede tiivad

0207 54 41

Värsked või jahutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 54 51

Koduhanede värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 54 61

Koduhanede värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 54 71

Koduhanede värsked või jahutatud paletotid, kontidega

0207 54 81

Koduhanede värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 54 99

Koduhanede värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 55 10

Külmutatud koduhanede jaotustükid, kontideta

0207 55 21

Külmutatud koduhanede pool- või veerandrümbad

0207 55 31

Külmutatud koduhanede tiivad

0207 55 41

Külmutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 55 51

Külmutatud koduhanede rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 55 61

Külmutatud koduhanede koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 55 81

Koduhanede külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 55 99

Külmutatud koduhanede söödav rups (v.a maks)

0207 60 05

Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade liha, tükeldamata

0207 60 10

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontideta

0207 60 31

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade tiivad

0207 60 41

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 60 51

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 60 61

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 60 81

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 60 99

Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade söödav rups (v.a maks)

1602 32 11

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)

1602 32 30

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 32 90

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)

3	Piimatooted

0402 10 11

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg

1 700

0402 10 19

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg

0402 10 91

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg

0402 10 99

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg

0405 10 11

Naturaalne või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 19

Naturaalne või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg ja veetustatud või ja ghee)

0405 10 30

Taastatud või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 50

Vadakuvõi rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 90

Või rasvasisaldusega üle 85 %, kuid mitte üle 95 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

4	Koorega munad

0407 21 00

Värsked kodulindude munad, koorega (v.a viljastatud munad inkubeerimiseks)

7 000 (1)

0407 29 10

Värsked kodulindude munad, koorega (v.a kanamunad ja viljastatud munad inkubeerimiseks)

0407 29 90

Värsked linnumunad, koorega (v.a kanamunad ja viljastatud munad inkubeerimiseks)

0407 90 10

Kodulindude munad, koorega, konserveeritud või kuumtöödeldud

5	Munad ja albumiinid

0408 91 80

Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a munakollased)

400

0408 99 80

Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a kuivatatud munad ja munakollased)

6	Nisu, nisujahu ja -graanulid

1001 91 90

Nisuseeme, seemneks (v.a kõva nisu, harilik nisu ja speltanisu)

75 000

1001 99 00

Nisu ja meslin (v.a seemneks ja kõva nisu)

7	Oder, odrajahu ja -graanulid

1003 90 00

Oder (v.a seemneks)

70 000

8	Mais, maisijahu ja -graanulid

1005 90 00

Mais (v.a seemneks)

130 000

Suhkrud

1701 99 10

Valge suhkur, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 99,5 % massist (v.a maitse- või värvainelisanditega)

37 400

Töödeldud põllumajandustooted

10	Töödeldud teravili

1904 30 00

Bulgurnisu, töödeldud teradena, saadud kõvade nisuterade kuumtöötlemisel

2 500

2207 10 00

Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

2207 20 00

Denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega

2208 90 91

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga kuni 2 liitrit

2208 90 99

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga üle 2 liitri

2905 43 00

Mannitool

2905 44 11

D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 19

D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena (v.a D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav)

2905 44 91

D-glütsitool (sorbitool), sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a vesilahusena)

2905 44 99

D-glütsitool (sorbitool) (v.a vesilahusena ja D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav)

3505 10 10

Dekstriinid

3505 10 50

Esterdatud ja eeterdatud tärklised (v.a dekstriinid)

3505 10 90

Modifitseeritud tärklised (v.a esterdatud ja eeterdatud tärklised ja dekstriinid)

3505 20 30

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 25 %, kuid alla 55 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3505 20 50

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 55 %, kuid alla 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3505 20 90

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3809 10 10

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist

3809 10 30

3809 10 50

3809 10 90

3824 60 11

Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 19

Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 91

Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 99

Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool])

Sigaretid

2402 10 00

Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

1 000 või 1 miljardit tükki (2)

2402 20 90

Tubakat sisaldavad sigaretid (v.a nelgiõli sisaldavad)

12	Töödeldud piimatooted

0405 20 10

Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

500

0405 20 30

Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 60 %, kuid kuni 75 % massist

1806 20 70

Granuleeritud piimašokolaaditooted nõudes või kontaktpakendis massiga üle 2 kg

2106 10 80

Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist

2202 90 99

Muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu vähemalt 2 % massist

13	Töödeldud suhkur

1302 20 10

Kuivatatud pektiinid, pektinaadid ja pektaadid pulbrina

4 200

1302 20 90

Vedelad pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

1702 50 00

Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul

1702 90 10

Keemiliselt puhas maltoos tahkel kujul

1704 90 99

Kondiitritootemass, martsipan, nugat ja muud valmis suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm, valge šokolaad, kurgupastillid ja köhatropsid, kummikompvekid, k.a marmelaad, sefiir, pastilaa, karamellkompvekid, iirised (toffee) jms maiustused, pressitud tabletid ja kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis massiga vähemalt 1 kg)

1806 10 30

Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 65 %, kuid alla 80 %

1806 10 90

Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 80 %,

1806 20 95

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg, mis sisaldavad kakaovõid alla 18 % massist

1901 90 99

Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning toiduained piimast, rõõsast koorest, petipiimast, hapupiimast, hapukoorest

2101 12 98

Tooted kohvist

2101 20 98

Tooted teest või matest

2106 90 98

Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist

3302 10 29

Lõhnaainetel põhinevad tooted, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid aroomiaineid, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist, kasutamiseks jookide tootmisel (v.a tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust)

14	Suhkrumais

0710 40 00

Suhkrumais, kuumtöötlemata, aurutatud või keedetud, külmutatud

1 500

0711 90 30

Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais, näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu

2001 90 30

Suhkrumais Zea mays var. saccharata, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud

2004 90 10

Suhkrumais Zea mays var. saccharata, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud

2005 80 00

Suhkrumais Zea mays var. saccharata, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud)

(1) 140 mln × 50 g = 7 000 t

(2) Tingimusel, et üks sigaret kaalub umbes 1 g.

XV-D LISA

MOLDOVA VABARIIGI KONTSESSIOONIDE LOEND

Moldova Vabariigi 2011. aasta nomenklatuur	Kauba kirjeldus	Kohaldatava enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär	Kategooria
0203 11 10	Värsked või jahutatud kodusea rümbad ja poolrümbad	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 12 11	Värsked või jahutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 12 19	Värsked või jahutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 19 11	Värsked või jahutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 19 13	Värsked või jahutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 19 15	Värsked või jahutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 19 55	Värske või jahutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid)	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 19 59	Värske või jahutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 21 10	Külmutatud kodusea rümbad ja poolrümbad	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 22 11	Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 22 19	Külmutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega	20 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 29 11	Külmutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid	10 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 29 13	Külmutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid, kontidega	10 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 29 15	Külmutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid	10 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 29 55	Külmutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid)	10 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0203 29 59	Külmutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)	10 % + 200 eurot/t	Tariifikvoot 1 (4 000 t)
0206 30 00	Värske või jahutatud söödav sea rups	15	10-S
0206 41 00	Külmutatud söödav sea maks	15	10-S
0206 49 20	Külmutatud kodusea söödav rups (v.a maks)	15	10-S
0207 11 10	Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud, soolikad välja võetud, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 11 30	Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 11 90	Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud värsked või jahutatud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 83 % ja 70 % kanad)	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 12 10	Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 12 90	Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 70 % kanad)	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 13 10	Värsked või jahutatud liigi Gallus domesticus lindude tükid, kontideta	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 13 20	Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 13 30	Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 13 50	Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 13 60	Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 13 99	Liigi Gallus domesticus lindude värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)	20 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 10	Liigi Gallus domesticus kodulindude külmutatud tükid, kontideta	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 20	Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või veerandrümbad	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 30	Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 40	Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 50	Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 60	Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 70	Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 91	Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav maks	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0207 14 99	Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav rups (v.a maks)	15 % + 100 eurot/t	Tariifikvoot 2 (4 000 t)
0210 99 41	Kodusea söödav maks, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud	15	10-A
0210 99 49	Kodusea söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud (v.a maks)	15	10-A
0401 10 10	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 10 90	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l)	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 20 11	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 3 %, kuid üle 1 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 20 19	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 3 %, kuid üle 1 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l)	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 20 91	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 20 99	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l)	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 30 11	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 21 %, kuid üle 6 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 30 19	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 21 %, kuid üle 6 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l)	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 30 31	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 21 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 30 39	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 21 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l)	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 30 91	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0401 30 99	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l)	15	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0402 10 11	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg	10	10-A
0402 10 19	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg	10	10-A
0402 10 91	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg	10	10-A
0402 10 99	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg	10	10-A
0402 21 11	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg	10	10-A
0402 21 17	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 11 %, kuid üle 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg või mõnel muul viisil pakendatud	10	10-A
0402 21 19	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 11 %, kuid mitte üle 27 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg või mõnel muul viisil pakendatud	10	10-A
0402 21 91	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 27 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg	10	10-A
0402 21 99	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 27 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg	10	10-A
0402 29 15	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 27 %, kuid üle 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a imikutele hermeetilistes pakendites massiga kuni 500 g)	10	10-A
0402 29 19	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 27 %, kuid üle 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg	10	10-A
0402 29 91	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 27 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg	10	10-A
0402 29 99	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 27 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg	10	10-A
0402 91 11	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 8 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 91 19	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 8 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 91 31	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 91 39	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 91 51	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 91 59	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 91 91	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 91 99	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 99 11	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 9,5 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 99 19	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 9,5 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 99 31	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 9,5 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 99 39	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 9,5 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 99 91	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0402 99 99	Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul)	10	10-A
0405 10 11	Naturaalne või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a veetustatud või ja ghee)	15 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 10 19	Naturaalne või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg ja veetustatud või ja ghee)	15 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 10 30	Taastatud või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)	15 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 10 50	Vadakuvõi rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)	15 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 10 90	Või rasvasisaldusega üle 85 %, kuid mitte üle 95 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)	15 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 20 10	Piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 39 %, kuid alla 60 % massist	20 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 20 30	Piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 60 %, kuid mitte üle 75 % massist	20 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 20 90	Piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 75 %, kuid alla 80 % massist	20 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 90 10	Piimarasvad ja-õlid, rasvasisaldusega vähemalt 99,3 % massist ja veesisaldusega kuni 0,5 % massist	20 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0405 90 90	Piimarasvad ja-õlid, veetustatud või ja ghee (v.a rasvasisaldusega vähemalt 99,3 % massist ja veesisaldusega kuni 0,5 % massist ja naturaalne või, taastatud või ja vadakuvõi)	20 % + 500 eurot/t	Tariifikvoot 3 (1 000 t)
0406 10 20	Värske juust, st valmimata või laagerdamata juust, k.a vadakujuust ja kohupiim rasvasisaldusega kuni 40 % massist	10	5-A
0406 10 80	Värske juust, st valmimata või laagerdamata juust, k.a vadakujuust ja kohupiim rasvasisaldusega üle 40 % massist	10	5-A
0406 20 90	Riivitud juust või juustupulber (v.a Glarusi ürdijuust, tuntud nimetuse Schabziger all)	10	5-A
0406 30 10	Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata, mille valmistamisel ei ole kasutatud muid juustusorte peale Emmentali, Gruyère ja Appenzelli juustu ja millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all) jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %	10	3-A
0406 30 31	Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata, rasvasisaldus massist kuni 36 % ja rasvasisaldus kuivaine massist kuni 48 % (v.a sulatatud juustu segud, mille valmistamisel on kasutatud Emmentali, Gruyère ja Appenzelli juustu ja millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu, tuntud nimetuse Schabziger all, jaemüügiks pakendatud)	10	3-A
0406 30 39	Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata, rasvasisaldus massist kuni 36 % ja rasvasisaldus kuivaine massist üle 48 % (v.a sulatatud juustu segud, mille valmistamisel on kasutatud Emmentali, Gruyère ja Appenzelli juustu ja millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu, tuntud nimetuse Schabziger all, jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %)	10	3-A
0406 30 90	Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata, rasvasisaldus massist üle 36 % (v.a sulatatud juustu segud, mille valmistamisel on kasutatud Emmentali, Gruyère ja Appenzelli juustu ja millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu, tuntud nimetuse Schabziger all, jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %)	10	3-A
0406 90 01	Juust töötlemiseks (v.a värske juust, k.a vadakujuust ja kohupiim, sulatatud juust, sinihallitusjuust ja muu juust, mis sisaldab Penicillium roqueforti kasutamisel saadud hallitust, ning riivitud või pulbristatud juust):	10	5-A
0406 90 13	Emmentali juust (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks)	10	5-A
0406 90 21	Cheddar (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks)	10	5-A
0406 90 23	Edam (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks)	10	5-A
0406 90 25	Tilsit (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks)	10	5-A
0406 90 27	Butterkäse (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks)	10	5-A
0406 90 29	Kashkaval (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks)	10	5-A
0406 90 50	Lamba- või pühvlipiimast juust, soolvett sisaldavates pakendites või lamba- või kitsenahast lähkrites (v.a feta)	10	5-A
0406 90 69	Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega kuni 47 % massist, mujal nimetamata	10	5-A
0406 90 78	Gouda, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks)	10	5-A
0406 90 86	Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist, mujal nimetamata	10	5-A
0406 90 87	Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist, mujal nimetamata	10	5-A
0406 90 88	Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist, mujal nimetamata	10	5-A
0406 90 93	Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega kuni 72 % massist, mujal nimetamata	10	5-A
0406 90 99	Muu juust, rasvasisaldusega üle 40 % massist	10	5-A
0702 00 00	Tomatid, värsked või jahutatud	1. jaanuar — 15. märts: — 10; 1. aprill — 31. oktoober: — 20; 16. november — 31. detsember:- 10	5-A
0703 10 19	Sibulad, värsked või jahutatud (v.a tippsibulad)	15	5-A
0704 10 00	Lillkapsas ja spargelkapsas, värske või jahutatud	15	5-A
0704 90 10	Valge ja punane peakapsas, värske või jahutatud	15	5-A
0706 10 00	Porgandid ja naerid, värsked või jahutatud	15	5-A
0706 90 10	Juurseller, värske või jahutatud	15	5-A
0706 90 90	Värske või jahutatud söögipeet, aed-piimjuur, redis jms söödav juurvili (v.a porgand, naeris, juurseller ja mädarõigas)	15	5-A
0707 00 05	Kurgid, värsked või jahutatud	1. jaanuar — 15. märts: — 10; 1. aprill — 31. oktoober: — 15; 16. november — 31. detsember:- 10	5-A
0708 10 00	Värsked või jahutatud herned (Pisum sativum), poetatud või poetamata	15	5-A
0708 20 00	Värsked või jahutatud aedoad (Vigna spp. ja Phaseolus spp.), poetatud või poetamata	15	5-A
0708 90 00	Värsked või jahutatud kaunviljad, poetatud või poetamata (v.a herned (Pisum sativum) ja aedoad (Vigna spp. ja Phaseolus spp.))	15	5-A
0709 30 00	Värsked või jahutatud baklažaanid	15	5-A
0709 51 00	Värsked või jahutatud seened perekonnast Agaricus	15	5-A
0709 60 10	Paprika, värske või jahutatud	15	5-A
0709 90 70	Kabatšokid, värsked või jahutatud	15	5-A
0806 10 10	Värsked lauaviinamarjad	1. jaanuar — 14. juuli: — 10; 15. juuli — 20. november: — 15; 21. november — 31. detsember:- 10	10-S
0808 10 80	Värsked õunad (v.a siidriõunad, lahtiselt, 16. septembrist kuni 15. detsembrini)	1. jaanuar — 30. juuni: — 10; 1. juuli — 31. juuli: — 20; 1. august — 31. detsember:- 10	10-S
0809 20 05	Värsked hapukirsid (Prunus cerasus)	1. jaanuar — 20. mai: — 10; 21. mai — 10. august: — 20; 11. august — 31. detsember:- 10	5-A
0809 20 95	Värsked kirsid (v.a hapukirsid (Prunus cerasus))	1. jaanuar — 20. mai: — 10; 21. mai — 10. august: — 20; 11. august — 31. detsember:- 10	10-A
0809 30 10	Värsked nektariinid	1. jaanuar — 10. juuni: — 10; 11. juuni — 30. september: — 20; 1. oktoober — 31. detsember:- 10	5-A
0809 30 90	Värsked virsikud (v.a nektariinid)	1. jaanuar — 10. juuni: — 10; 11. juuni — 30. september: — 20; 1. oktoober — 31. detsember:- 10	10-S
0809 40 05	Värsked ploomid	1. jaanuar — 10. juuni: — 10; 11. juuni — 30. september: — 20; 1. oktoober — 31. detsember:- 10	10-S
0810 10 00	Värsked maasikad	1. jaanuar — 30. aprill — 10; 1. mai — 31. juuli: — 20; 1. august — 31. detsember:- 10	5-A
0810 90 50	Värsked mustad sõstrad	10	5-A
0810 90 60	Värsked punased sõstrad	10	5-A
0810 90 70	Värsked valged sõstrad ja karusmarjad	10	5-A
0811 10 90	Külmutatud maasikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita	15	5-A
0811 20 31	Külmutatud vaarikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita	15	5-A
0811 20 39	Külmutatud mustad sõstrad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita	15	5-A
0811 20 51	Külmutatud punased sõstrad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita	15	5-A
0811 20 59	Külmutatud kitsemurakad ja mooruspuumarjad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita	15	5-A
0811 20 90	Külmutatud logani murakad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita	15	5-A
0811 90 75	Külmutatud hapukirsid (Prunus cerasus), aurutatud või vees keedetud või mitte, suhkru- või muu magusainelisandita	15	5-A
1601 00 10	Maksavorstid ja samalaadsed tooted ning nendel põhinevad toiduained	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1601 00 91	Kuumtöötlemata vorstid lihast, rupsist või verest (v.a maks)	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1601 00 99	Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest ja nende baasil valmistatud toiduained (v.a maksavorstid ja kuumtöötlemata vorstid)	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 31 11	Tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha (v.a vorstid jms tooted)	20	10-A
1602 31 19	Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	20	10-A
1602 31 30	Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab linnuliha või rupsi üle 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	20	10-A
1602 31 90	Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud (v.a tooted, mis sisaldavad linnuliha või rupsi üle 25 %, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)	20	10-A
1602 32 11	Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)	20	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 32 19	Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	20	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 32 30	Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi üle 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a kalkun ja pärlkana, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	20	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 32 90	Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi üle 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)	20	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 39 21	Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)	20	10-A
1602 39 29	Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	20	10-A
1602 39 40	Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	20	10-A
1602 39 80	Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 % massist ning vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)	20	10-A
1602 41 10	Kodusea tagaosadest ja nende jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid	20	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 42 10	Kodusea abatükkidest ja nende jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid	20	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 49 11	Kodusea seljatükkidest ja nende jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid, k.a segud selja- või tagatükkidest (v.a kaelakarbonaad)	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 49 13	Kodusea kaelakarbonaadist ja selle jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid, k.a segud kaela- ja abatükkidest	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 49 15	Kodusea tagaosadest, seljatükkidest, abatükkidest, kaelakarbonaadist ja nende jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid (v.a segud, mis on valmistatud üksnes selja- ja tagatükkidest või üksnes kaelakarbonaadist ja abatükkidest)	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 49 19	Kodusea liha või rups, k.a segud kodusea lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab mis tahes liha või rupsi vähemalt 80 % massist, k.a searasva või mis tahes liiki või päritoluga rasva (v.a tagaosad, seljatükid, abatükid, kaelakarbonaad ja nende jaotustükid, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 49 30	Kodusea liha või rups, k.a segud kodusea lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab mis tahes liha või rupsi vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist, k.a mis tahes liiki rasva (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 49 50	Kodusea liha või rups, k.a segud kodusea lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab mis tahes liha või rupsi ja mis tahes liiki rasva vähem kui 40 % (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 50 10	Veiseliha ja -rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, kuumtöötlemata, k.a kuumtöödeldud liha ja rupsi ning kuumtöötlemata liha ja rupsi segud (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)	15	10-S
1602 50 31	soolaliha õhukindlas pakendis	15	10-A
1602 50 39	Veiseliha ja -rups, toiduks valmistatud või konserveeritud (v.a soolaliha), õhukindlas pakendis (v.a kuumtöötlemata; kuumtöödeldud liha ja rupsi ning kuumtöötlemata liha ja rupsi segud)	15	10-S
1602 50 80	Veiseliha ja -rups, toiduks valmistatud või konserveeritud (v.a soolaliha), mitte õhukindlas pakendis (v.a kuumtöötlemata; kuumtöödeldud liha ja rupsi ning kuumtöötlemata liha ja rupsi segud)	15	10-S
1602 90 51	Kodusea lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a kodulinnu-, veise-, põhjapõdra-, uluki- ja küülikulihast, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)	15	Tariifikvoot 4 (1 700 t)
1602 90 61	Veiselihast või -rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, k.a kuumtöödeldud või kuumtöötlemata liha ja kuumtöödeldud või kuumtöötlemata rupsi segud (v.a kodulinnu-, kodusea-, põhjapõdra-, uluki- või küülikulihast, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g ja maksatooted)	15	10-A
1602 90 69	Veiselihast või -rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid (v.a kodulinnu-, kodusea-, uluki- või küülikulihast, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)	15	10-A
1701 11 10	Toor-roosuhkur, rafineerimiseks (v.a maitse- või värvainelisanditega)	75	Tariifikvoot 5 (5 400 t)
1701 11 90	Toor-roosuhkur (v.a rafineerimiseks ja maitse- või värvainelisanditega)	75	Tariifikvoot 5 (5 400 t)
1701 12 10	Toor-peedisuhkur, rafineerimiseks (v.a maitse- või värvainelisanditega)	75	Tariifikvoot 5 (5 400 t)
1701 12 90	Toor-peedisuhkur (v.a rafineerimiseks ja maitse- või värvainelisanditega)	75	Tariifikvoot 5 (5 400 t)
1701 91 00	Rafineeritud roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega, tahkel kujul	75	Tariifikvoot 5 (5 400 t)
1701 99 10	Valge suhkur, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 99,5 % massist (v.a maitse- või värvainelisanditega)	75	Tariifikvoot 5 (5 400 t)
1701 99 90	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul (v.a roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega ning toorsuhkur ja valge suhkur)	75	Tariifikvoot 5 (5 400 t)
1702 30 10	Isoglükoos tahkel kujul, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 30 51	Glükoosja glükoosisiirup valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ja mille kuivaine glükoosisisaldus on vähemalt 99 % massist (v.a isoglükoos)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 30 59	Glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ja mille kuivaine glükoosisisaldus on vähemalt 99 % massist (v.a isoglükoos ja glükoosisiirup valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 30 91	Glükoos ja grükoosisiirup valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ja mille kuivaine glükoosisisaldus on alla 99 % massist (v.a isoglükoos)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 30 99	Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ja mille kuivaine glükoosisisaldus on vähemalt 99 % massist (v.a isoglükoos ja glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 40 10	Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a invertsuhkur)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 40 90	Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvilisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a isoglükoos ja invertsuhkur)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 50 00	Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 60 10	Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 60 95	Fruktoos tahkel kujul ja fruktoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a isoglükoos, inuliinisiirup, keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 90 10	Keemiliselt puhas maltoos tahkel kujul	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 90 30	Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, saadud glükoosi polümeeridest	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 90 60	Tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 90 71	Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 90 75	Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist, pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 90 79	Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist (v.a suhkur ja melass pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1702 90 99	Suhkrud tahkel kujul, k.a invertsuhkur ning muu suhkru ja suhkrusiirupi segud, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, ilma maitse- või värvainelisanditeta (v.a roo- või peedisuhkur, keemiliselt puhas sahharoos ja maltoos, laktoos, vahtrasuhkur, glükoos, fruktoos, maltodekstriin ja nende siirupid, isoglükoos, inuliinisiirup, tehismesi ka karamell)	75	Tariifikvoot 6 (640 t)
1902 11 00	Kuumtöötlemata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, muna sisaldavad	10	3-A
1902 19 90	Kuumtöötlemata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, mis sisaldavad hariliku nisu püüli- või jämejahu, kuid ei sisalda muna	10	5-A
1904 10 10	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel valmistatud toidukaubad, maisist	15	5-A
1904 10 90	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel valmistatud toidukaubad (v.a maisist või riisist)	15	3-A
1904 20 10	Müslisarnased tooted röstimata teraviljahelvestest	15	3-A
1904 20 91	Röstimata teraviljahelvestest või röstimata teraviljahelveste ja röstitud teraviljahelveste segudest või paisteradest valmistatud toidukaubad, maisist (v.a müslisarnased tooted röstimata teraviljahelvestest)	15	3-A
1904 20 99	Röstimata teraviljahelvestest või röstimata teraviljahelveste ja röstitud teraviljahelveste segudest või paisteradest valmistatud toidukaubad (v.a maisist või riisist ja müslisarnased tooted röstimata teraviljahelvestest)	15	3-A
1905 10 00	Näkileib	15	5-A
1905 31 99	Magusad küpsised, kakaoga või kakaota, mis sisaldavad alla 8 % piimarasvu (v.a šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud ja kihilised küpsised)	15	5-A
1905 32 11	Vahvlid, kakaoga või kakaota, šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud, kontaktpakendis massiga kuni 85 g (v.a veesisaldusega üle 10 % massist)	15	3-A
1905 32 99	Vahvlid, kakaoga või kakaota, täidisega või ilma (v.a šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud, soolased vahvlid ja veesisaldusega üle 10 % massist)	15	5-A
1905 40 10	Kuivikud	15	5-A
1905 90 30	Leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ja mis võivad sisaldada suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist	10	5-A
1905 90 45	Küpsised (v.a magusad küpsised)	10	5-A
1905 90 55	Pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased (v.a näkileib, kuivikud jms röstitud leiva- ja saiatooted ning vahvlid)	10	5-A
1905 90 60	Puuviljatort, korintit sisaldav leivatoode, panettone, besee, stritsel, sarvesai ja muud pagaritooted magusainelisandiga (v.a näkileib, piparkoogid jms, magusad küpsised, vahvlid ja kuivikud)	10	5-A
1905 90 90	Pitsa, quiche ja muud magusainelisanditeta pagaritooted (v.a näkileib, piparkoogid jms, magusad küpsised, vahvlid, kuivikud jms röstitud leiva- ja saiatooted, leiva- ja saiatooted, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms)	10	3-A
2001 90 70	Paprika, toiduks valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappega	20	3-A
2002 10 10	Kooritud tomatid, terved või tükeldatud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	20	5-A
2002 10 90	Koorimata tomatid, terved või tükeldatud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	20	5-A
2002 90 11	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega alla 12 % massist, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid)	20	5-A
2002 90 19	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega alla 12 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid)	20	5-A
2002 90 31	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega vähemalt 12 %, kuid kuni 30 % massist, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid)	20	3-A
2002 90 39	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega vähemalt 12 %, kuid alla 30 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid)	20	3-A
2002 90 91	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega üle 30 % massist, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid)	20	3-A
2002 90 99	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega üle 30 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid)	20	3-A
2004 90 50	Herned Pisum sativum ja piimküpsuses aedoakaunad liikidest Phaseolus spp., toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud	10	3-A
2005 40 00	Herned (Pisum sativum), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud)	25	5-A
2005 51 00	Poetatud aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud)	15	5-A
2005 80 00	Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud)	10	3-A
2005 99 50	Köögiviljasegud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata	15	3-A
2005 99 90	Köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata (v.a suhkrus säilitatud, alamrubriigi 2005.10 homogeenitud köögivili, ning tomatid, seened, trühvlid, kartulid, hapukapsas, herned Pisum sativum, aedoad Vigna spp., Phaseolus spp, spargel, oliivid, suhkrumais Zea Mays var. Saccharata, bambusevõrsed, perekonda Capsicum kuuluvad teravamaitselised viljad, kapparid, artišokid, porgandid ja köögiviljasegud)	15	3-A
2007 99 10	Püree ja pasta ploomidest, saadud kuumtöötlemisel, suhkrulisandiga üle 30 % massist, pakendis massiga üle 100 kg, tööstuslikuks töötlemiseks	10	5-A
2007 99 31	Džemmid, keedised, želeed, marmelaadid, püreed või pastad kirssidest, saadud kuumtöötlemisel, suhkrulisandiga üle 30 % massist (v.a alamrubriigi 2007.10 homogeenitud tooted)	10	5-A
2007 99 33	Džemmid, keedised, želeed, marmelaadid, püreed või pastad maasikatest, saadud kuumtöötlemisel, suhkrulisandiga üle 30 % massist (v.a alamrubriigi 2007.10 homogeenitud tooted)	10	5-A
2007 99 35	Džemmid, keedised, želeed, marmelaadid, püreed või pastad vaarikatest, saadud kuumtöötlemisel, suhkrulisandiga üle 30 % massist (v.a alamrubriigi 2007.10 homogeenitud tooted)	10	5-A
2009 50 10	Tomatimahl kuivainesisaldusega alla 7 % massist, suhkrulisandiga, kääritamata (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 50 90	Tomatimahl kuivainesisaldusega alla 7 % massist, kääritamata (v.a suhkrulisandiga või piirituselisandiga)	15	5-A
2009 69 11	Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 69 19	Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 69 51	Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 69 59	Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga)	15	5-A
2009 69 71	Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, sisaldab üle 30 % suhkrut (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 69 79	Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, sisaldab üle 30 % suhkrut (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga)	15	5-A
2009 69 90	Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a üle 30 % suhkrut sisaldav või piirituselisandiga)	15	5-A
2009 71 10	Õunamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 20, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 71 91	Õunamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 20, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, suhkrulisandiga (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 79 19	Õunamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 79 93	Õunamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 20, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, kuni 30 % suhkrulisandiga (v.a piirituselisandiga)	15	5-A
2009 80 96	Kirsimahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67 (v.a suhkrulisandiga või piirituselisandiga)	10	5-A
2009 80 99	Puu- või köögivilja või marjamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67 (v.a suhkrulisandiga, piirituselisandiga, segud ning tsitrusviljade, guajaavi-, mango-, mangostani-, papaia-, tamarindi-, kašuõuna-, litši-, jaka-, sapotilli ploomi, kannatuslille vilja, karamboola-, pitahaia-, ananassi-, tomati-, viinamarja-, (ka viinamarjavirre), õuna-, pirni-, kirsimahl ja mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede marjadest)	10	5-A
2009 90 51	Mahlasegud puuvilja- ja marjamahlast, k.a viinamarjavirdest, ning köögiviljamahlast, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga (v.a piirituselisandiga ning mahlasegud õuntest ja pirnidest või tsitrusviljadest ja ananassist)	15	3-A
2009 90 59	Mahlasegud puuvilja- ja marjamahlast, k.a viinamarjavirdest, ning köögiviljamahlast, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro (v.a suhkrulisandiga, piirituselisandiga ning mahlasegud õuntest ja pirnidest või tsitrusviljadest ja ananassist)	15	5-A
2204 10 19	Vahuvein värsketest viinamarjadest tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 8,5 % mahust (v.a šampanja)	0,5 eurot/l	5-A
2204 10 91	Asti spumante tegeliku alkoholisisaldusega alla 8,5 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 10 99	Vahuvein värsketest viinamarjadest tegeliku alkoholisisaldusega alla 8,5 % mahust (v.a Asti spumante)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 10	Vahuvein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, suletud seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused, mahuga kuni 2 l; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari, nõudes mahuga kuni 2 liitrit (v.a vahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 11	Alsace'i piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 12	Bordeaux' piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 13	Bourgogne (Burgundia) piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 17	Val de Loire'i (Loire'i org) piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 18	Mosel-Saar-Ruweri piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 19	Pfalzi piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 22	Rheinhesseni piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 23	Tokaj piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, k.a Aszu, Szamorodni, Máslás, Fordítás, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 24	Lazio [Latiumi] piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 26	Toscana piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 27	Trentino, Alto Adige ja Friuli piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 28	Veneto piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 32	Vinho Verde kategooria valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 34	Penedési piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 36	Rioja piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 37	Valencia piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 38	Konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a Alsace'i, Bordeaux', Bourgogne, Val de Loire'i, Mosel-Saar-Ruweri, Pfalzi, Rheinhesseni, Tokaj, Lazio, Toscana, Trentino, Alto Adige, Friuli, Veneto, vinho verde, Penedési, Rioja ja Valencia piirkonna vein, vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 42	Bordeaux' piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 43	Bourgogne (Burgundia) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 44	Beaujolais' piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 46	Côtes-du-Rhône'i piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 47	Languedoc-Roussilloni piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 48	Val de Loire'i (Loire'i org) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 62	Piemonte (Piedmonti) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 66	Toscana piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 67	Trentino ja Alto Adige piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 68	Veneto piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 69	Dão, Bairrada ja Douro piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 71	Navarra piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 74	Penedési piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 76	Rioja piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 77	Valdepeńasi piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 78	Konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a Bordeaux', Bourgogne, Beaujolais, Côtes-du-Rhône'i, Languedoc-Roussilloni, Val de Loire'i, Piemonte, Toscana, Trentino, Alto Adige, Veneto, Dão, Bairrada ja Douro, Navarra, Penedési, Rioja ja Valdepeńasi piirkonna vein, vahuvein, poolvahuvein ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 79	Valge vein värsketest viinamarjadest nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 80	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv millele käärimise peatamiseks on lisatud alkoholi, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 81	Tokaj piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, k.a Aszu, Szamorodni, Máslás, Fordítás, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 82	Konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a Tokaj, vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 83	Konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 84	Valge vein värsketest viinamarjadest nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ning konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 85	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein ja viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud või katkestatud alkoholi lisamisega, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 87	Marsala, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 88	Samos ja Muscat de Lemnos, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 89	Portvein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 91	Madeira ja Setúbal muscatel, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 92	Šerri, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 93	Tokaj (Aszu ja Szamorodni), nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 94	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, Marsala, Samos ja Muscat de Lemnos, portvein, Madeira ja Setúbal muscatel ning šerri)	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 95	Portvein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 96	Madeira, šerri ja Setúbal muscatel, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 97	Tokaj (Aszu ja Szamorodni), nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 98	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust (v.a portvein, Madeira, šerri ja Setúbal muscatel	0,5 eurot/l	5-A
2204 21 99	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 10	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, suletud seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused, mahuga üle 2 l; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari, nõudes mahuga üle 2 liitri (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 11	Tokaj piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, k.a Aszu, Szamorodni, Máslás, Fordítás, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 12	Bordeaux' piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 13	Bourgogne (Burgundia) piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 17	Val de Loire'i (Loire'i org) piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 18	Konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a Tokaj, Bordeaux, Bourgogne, Val de Loire, vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 42	Bordeaux' piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 43	Bourgogne (Burgundia) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 44	Beaujolais' piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 46	Côtes-du-Rhône'i piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 47	Languedoc-Roussilloni piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 48	Val de Loire'i (Loire'i org) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 58	Konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a Bordeaux', Bourgogne, Beaujolais, Côtes-du-Rhône'i, Languedoc-Roussilloni ja Val de Loire'i piirkonna vein ning vahuvein, poolvahuvein ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 62	Sitsiilias toodetud valge vein nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ja konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 64	Veneto piirkonnas toodetud valge vein nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ja konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 65	Valge vein värsketest viinamarjadest nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ja Sitsiilias ja Venetos toodetud veinid)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 71	Puglia [Apulia] piirkonnas toodetud veinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 72	Sitsiilias toodetud veinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 75	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein ja viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud või katkestatud alkoholi lisamisega, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 77	Tokaj piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, k.a Aszu, Szamorodni, Máslás, Fordítás, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 78	Konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a Tokaj, vahuvein ja poolvahuvein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 82	Konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 83	Valge vein värsketest viinamarjadest, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 84	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein ja viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud või katkestatud alkoholi lisamisega, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 87	Marsala, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 88	Samos ja Muscat de Lemnos, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 89	Portvein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 91	Madeira ja Setúbal muscatel, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 92	Šerri, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 93	Tokaj (Aszu ja Szamorodni), nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 94	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, kaitstud päritolunimetuseta valge vein, Marsala, Samos ja Muscat de Lemnos, portvein, Madeira, Setúbal muscatel ja šerri)	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 95	Portvein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 96	Madeira, šerri ja Setúbal muscatel, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 98	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust (v.a portvein, Madeira, šerri ja Setúbal muscatel	0,5 eurot/l	5-A
2204 29 99	Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust	0,5 eurot/l	5-A
2204 30 10	Viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamata, tegeliku alkoholisisaldusega üle 1 % mahust (v.a viinamarjavirre, millele käärimise peatamiseks on lisatud alkoholi)	0,5 eurot/l	5-A
2204 30 92	Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)	0,5 eurot/l	5-A
2204 30 94	Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)	0,5 eurot/l	5-A
2204 30 96	Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)	0,5 eurot/l	5-A
2204 30 98	Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)	0,5 eurot/l	5-A
2208 20 40	Toordestillaat, nõudes mahuga üle 2 liitri	0,5 eurot/l	5-A
2208 20 62	Cognac, nõudes mahuga üle 2 liitri	0,5 eurot/l	5-A
2208 20 64	Armagnac, nõudes mahuga üle 2 liitri	0,5 eurot/l	5-A
2208 20 87	Brandy de Jerez, nõudes mahuga üle 2 liitri	0,5 eurot/l	5-A
2208 20 89	Piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest, nõudes mahuga üle 2 liitri (v.a toordestillaat, Cognac, Armagnac, Grappa ja Brandy de Jerez)	0,5 eurot/l	5-A
2523 10 00	Tsementklinkrid	10	5
2523 29 00	Portlandtsement (v.a valge, kunstlikult värvitud või värvimata)	10	5
3917 21 10	Jäigad torud ja voolikud etüleeni polümeeridest, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata	6,5	5
3917 21 90	Jäigad torud ja voolikud etüleeni polümeeridest (v.a õmblusteta ja ainult pikuti lõigatud)	6,5	5
3917 22 10	Jäigad torud ja voolikud propüleeni polümeeridest, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata	6,5	5
3917 22 90	Jäigad torud ja voolikud propüleeni polümeeridest (v.a õmblusteta ja ainult pikuti lõigatud)	6,5	5
3917 23 10	Jäigad torud ja voolikud vinüülkloriidi polümeeridest, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata	6,5	5
3917 23 90	Jäigad torud ja voolikud vinüülkloriidi polümeeridest (v.a õmblusteta ja ainult pikuti lõigatud)	6,5	5
3917 31 00	Painduvad torud ja voolikud plastidest, survetugevusega vähemalt 27,6 MPa	6,5	5
3917 32 10	Painduvad torud ja voolikud, kondensatsiooni/ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata	6,5	5
3917 32 31	Painduvad torud ja voolikud etüleeni polümeeridest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata	6,5	5
3917 32 35	Painduvad torud ja voolikud vinüülkloriidi polümeeridest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata	6,5	5
3917 32 39	Painduvad torud ja voolikud liitumispolümerisatsiooni saadustest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a etüleeni või vinüülkloriidi polümeeridest)	6,5	5
3917 32 51	Painduvad torud ja voolikud plastidest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a liitumispolümerisatsiooni saadustest, kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata torud)	6,5	5
3917 32 91	Tehissooled (vorstikestad) (v.a tahkunud proteiinist või tselluloosmaterjalist)	6,5	5
3917 32 99	Painduvad torud ja voolikud plastidest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, liitmiketa (v.a õmblusteta ja ainult pikuti lõigatud ja tehissooled)	6,5	5
3917 39 12	Painduvad torud ja voolikud, kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata, armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a torud survetugevusega vähemalt 27,6 MPa)	6,5	3
3917 39 15	Painduvad torud ja voolikud liitumispolümerisatsiooni saadustest, armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a torud survetugevusega vähemalt 27,6 MPa)	6,5	3
3917 39 19	Painduvad torud ja voolikud, armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a liitumispolümerisatsiooni saadustest, kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest ja tooted, mis peavad vastu survetugevusele vähemalt 27,6 MPa)	6,5	3
3917 39 90	Painduvad torud ja voolikud plastidest, armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud (v.a liitmiketa või ainult pikuti lõigatud; torud survetugevusega vähemalt 27,6 MPa)	6,5	3
3917 40 00	Plastliitmikud torudele ja -voolikutele, k.a toruliited, torupõlved ja äärikud	6,5	3
3922 10 00	Plastist vannid, dušinurga-alused, valamud ja kraanikausid	6,5	3
3922 20 00	Plastist prill-lauad ja nende kaaned	6,5	3
3922 90 00	Plastist bideed, tualetipotid, loputuskastid jms sanitaartehnikatooted (v.a vannid, dušinurga-alused, valamud, kraanikausid, prill-lauad ja nende kaaned)	6,5	3
3923 10 00	Plastist karbid, kastid, korvid jms tooted kaupade veoks või pakkimiseks	6,5	3
3923 21 00	Kotid ja pakendid (sh torbikud) etüleeni polümeeridest	6,5	3
3923 29 10	Kotid ja pakendid (sh torbikud) polüvinüülkloriidist	6,5	3
3923 29 90	Plastist kotid ja pakendid (sh torbikud) (v.a polüvinüülkloriidist ja etüleeni polümeeridest)	6,5	3
3923 30 10	Plastist korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid kaupade veoks või pakkimiseks, mahutavusega kuni 2 liitrit	6,5	3
3923 30 90	Plastist korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid kaupade veoks või pakkimiseks, mahutavusega üle 2 liitri	6,5	3
3923 50 90	Plastist korgid, kaaned, kapslid jm sulgurid (v.a pudelikorgid ja -kapslid)	6,5	3
3923 90 90	Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks (v.a karbid, kastid, korvid jms tooted; kotid ja pakendid (sh torbikud); korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid; poolid, käävid, värtnad jms tooted; korgid, kaaned, kapslid jm sulgurid; ekstrusiooni teel valmistatud torujad võrgud)	6,5	3
3924 10 00	Plastist laua- ja kööginõud	6,5	3
3924 90 11	Regenereeritud tselluloosist käsnad majapidamises või tualett-tarbena kasutamiseks	6,5	3
3924 90 90	Plastist (v.a regenereeritud tselluloosist) majapidamis- ja tualett-tarbed (v.a laua- ja kööginõud, vannid, dušinurga-alused, kraanikausid, bideed, klosetipotid, prill-lauad ja nende kaaned, loputuskastid jms sanitaartehnikatooted)	6,5	3
3925 10 00	Plastist reservuaarid, paagid, vaadid jm mahutid mahutavusega üle 300 l	6,5	3
3925 20 00	Plastist uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid	6,5	3
3925 30 00	Plastist aknaluugid ja rulood (sh ribakardinad), muud taolised tooted ning nende osad (v.a liitmikud jms tooted)	6,5	3
3925 90 10	Plastist uste, akende, treppide, seinte või teiste ehitise osade sisse või peale paigaldamiseks mõeldud liitmikud ja kinnitusdetailid	6,5	3
3925 90 20	Elektrivõrkude juhtmete, kaablite ja torude plastist paigaldusalused	6,5	3
3925 90 80	Plastist mujal nimetamata ehitusdetailid põrandate, seinte, vaheseinte, lagede, katuste jms valmistamiseks, katuserennid ja tarvikud, trepikäsipuud, tarad jms, sobitatud riiulid poodide, tehaste, ladude, laoruumide jms jaoks, arhitektuursed ornamendid, nagu kannelüürid, liistud ja lipid	6,5	3
3926 20 00	Rõivad ja rõivamanused, mis on saadud plastkihtide kokkuõmblemisel või -kleepimisel (sh sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad)	6,5	3
3926 90 97	Plastist ja teistest rubriikidesse 3901 kuni 3914 kuuluvatest materjalidest tooted, mujal nimetamata	6,5	5
5702 41 10	Axminsteri vaibad lamba- või muude loomade villast, telgedel kootud, v.a tafting- ja flokeeritud vaibad, karusvaibad, valmistoodetena	12	5
5702 41 90	Telgedel kootud vaibad jm tekstiilpõrandakatted lamba- või muude loomade villast (v.a tafting- ja flokeeritud vaibad), karusvaibad, valmistoodetena (v.a „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad ning Axminsteri vaibad)	12	5
5702 42 10	Axminsteri vaibad keemilistest tekstiilmaterjalidest, telgedel kootud, v.a tafting- ja flokeeritud vaibad, karusvaibad, valmistoodetena	20	5
5702 42 90	Telgedel kootud vaibad jm tekstiilpõrandakatted keemilistest tekstiilmaterjalidest (v.a tafting- ja flokeeritud vaibad), karusvaibad, valmistoodetena (v.a „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad ning Axminsteri vaibad)	20	5
5702 49 00	Telgedel kootud vaibad jm tekstiilpõrandakatted taimsetest tekstiilmaterjalidest või loomakarvadest (v.a tafting- ja flokeeritud vaibad), karusvaibad, valmistoodetena (v.a „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad ning kookoskiust põrandakatted)	12	5
5703 10 00	Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, lambavillast või muude loomade villast, valmistoodetena või mitte	12	5
5703 20 19	Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, nailonist või muust polüamiidkiust, valmistoodetena või mitte, trükitud (v.a vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2	12,5	5
5703 20 99	Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, nailonist või muust polüamiidkiust, valmistoodetena või mitte, trükitud (v.a trükitud ja vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2)	12,5	5
5703 30 19	Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, polüpropüleenist, valmistoodetena või mitte (v.a vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2)	12,5	5
5704 90 00	Vildist vaibad ja muud viltpõrandakatted (v.a tafting- ja flokeetooted), valmistoodetena või mitte (v.a vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2)	12	5
5705 00 30	Keemilistest tekstiilmaterjalidest vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, valmistoodetena või mitte (v.a sõlmtehnikas, telgedel kootud, taftingvaibad ja vildist vaibad)	12	5
5705 00 90	Taimsetest tekstiilmaterjalidest või loomakarvadest vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, valmistoodetena või mitte (v.a sõlmtehnikas, telgedel kootud, taftingvaibad ja vildist vaibad)	12	5
6101 20 90	Meeste ja poiste anorakid, k.a suusajakid, tuulejoped, tuulepluusid jms puuvillased rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a ülikonnad, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, rinnatüki ja traksidega tunked ja püksid)	12	5
6101 30 90	Meeste ja poiste anorakid, k.a suusajakid, tuulejoped, tuulepluusid jms keemilistest kiududest rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a ülikonnad, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, rinnatüki ja traksidega tunked ja püksid)	12	5
6102 20 90	Naiste ja tüdrukute anorakid, k.a suusajakid, tuulejoped, tuulepluusid jms puuvillased rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked)	12	5
6102 30 90	Naiste ja tüdrukute anorakid, k.a suusajakid, tuulejoped, tuulepluusid jms keemilistest kiududest rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked)	12	5
6103 32 00	Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6103 33 00	Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6103 42 00	Meeste ja poiste püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a supelrõivad ja aluspüksid)	12	5
6103 43 00	Meeste ja poiste püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a supelrõivad ja aluspüksid)	12	5
6104 32 00	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulepluusid jms rõivad)	12	3
6104 33 00	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulepluusid jms rõivad)	12	3
6104 39 00	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, tuulejakid jms rõivad)	12	3
6104 42 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud)	12	5
6104 43 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud)	12	5
6104 44 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, tehiskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud)	12	5
6104 49 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased, keemilistest kiududest ja alusseelikud)	12	5
6104 52 00	Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud)	12	3
6104 53 00	Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud)	12	3
6104 59 00	Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, ja alusseelikud)	12	3
6104 62 00	Naiste ja tüdrukute püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a aluspüksid ja supelrõivad)	12	3
6104 63 00	Naiste ja tüdrukute püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a aluspüksid ja supelrõivad)	12	3
6104 69 00	Naiste ja tüdrukute püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, ning aluspüksid ja supelrõivad)	12	3
6105 10 00	Meeste ja poiste päevasärgid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a öösärgid, T-särgid, särgikud jm alussärgid)	12	5
6105 20 10	Meeste ja poiste päevasärgid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a öösärgid, T-särgid, särgikud jm alussärgid)	12	5
6106 10 00	Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid ja alussärgid)	12	5
6106 20 00	Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid ja alussärgid)	12	5
6107 11 00	Meeste ja poiste aluspüksid ja püksikud, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud	12	5
6107 12 00	Meeste ja poiste aluspüksid ja püksikud, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud	12	5
6107 19 00	Meeste ja poiste aluspüksid ja püksikud, muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a puuvillased või keemilistest kiududest)	12	5
6107 21 00	Meeste ja poiste öösärgid ja pidžaamad, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid ja särgikud)	12	5
6107 22 00	Meeste ja poiste öösärgid ja pidžaamad, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid ja särgikud)	12	5
6108 21 00	Naiste ja tüdrukute püksikud ja aluspüksid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud	12	5
6108 22 00	Naiste ja tüdrukute püksikud ja aluspüksid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud	12	5
6108 29 00	Naiste ja tüdrukute püksikud ja aluspüksid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a puuvillased või keemilistest kiududest)	12	5
6108 31 00	Naiste ja tüdrukute öösärgid ja pidžaamad, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid, alussärgid ja negližeed)	12	5
6108 32 00	Naiste ja tüdrukute öösärgid ja pidžaamad, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid, alussärgid ja negližeed)	12	5
6108 91 00	Naiste ja tüdrukute negližeed, supelmantlid, hommikumantlid, kodukuued jms rõivaesemed, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid jms tooted)	12	5
6108 92 00	Naiste ja tüdrukute negližeed, supelmantlid, hommikumantlid, kodukuued jms rõivaesemed, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid jms tooted)	12	5
6109 10 00	T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud	12	3
6109 90 30	T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud	12	3
6109 90 90	T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- ja muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest)	12	3
6110 11 10	Kampsunid ja pulloverid lambavilla sisaldusega vähemalt 50 % massist ja toote massiga vähemalt 600 g, silmkoelised või heegeldatud	12	5
6110 11 30	Meeste ja poiste kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, lambavillast, silmkoelised või heegeldatud (v.a kampsunid ja pulloverid lambavilla sisaldusega vähemalt 50 % massist ja toote massiga vähemalt 600 g, ja vateeritud vestid)	12	5
6110 11 90	Naiste ja tüdrukute kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, lambavillast, silmkoelised või heegeldatud (v.a kampsunid ja pulloverid lambavilla sisaldusega vähemalt 50 % massist ja toote massiga vähemalt 600 g, ja vateeritud vestid)	12	5
6110 20 10	Kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud	12	3
6110 20 91	Meeste ja poiste kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, ja vateeritud vestid)	12	3
6110 20 99	Naiste ja tüdrukute kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, ja vateeritud vestid)	12	3
6110 30 10	Kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud	12	5
6110 30 91	Meeste ja poiste kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, ja vateeritud vestid)	12	5
6110 30 99	Naiste ja tüdrukute kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, ja vateeritud vestid)	12	5
6115 21 00	Sukkpüksid ja retuusid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi (v.a tugisukad)	12	3
6115 22 00	Sukkpüksid ja retuusid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud, ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi (v.a tugisukad)	12	3
6115 29 00	Sukkpüksid ja retuusid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, sünteeskiust ning sukktooted väikelastele)	12	3
6115 95 00	Sukad, põlvikud, sokid jm sukktooted, k.a kamassid (jalatsipealsed), puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, sukkpüksid ja retuusid, naiste sukad ja põlvikud ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi, ja sukktooted väikelastele)	12	3
6115 96 91	Naistesukad sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, naiste sukad ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi ja põlvikud)	12	3
6115 96 99	Sukad, sokid jm sukktooted, k.a kamassid (jalatsipealsed), sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, naiste sukkpüksid ja retuusid, sukad ja põlvikud ja sukktooted väikelastele)	12	3
6115 99 00	Sukad, põlvikud, sokid jm sukktooted, k.a kamassid (jalatsipealsed), tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, tugisukad, sukkpüksid ja retuusid, naiste sukad ja põlvikud ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi, ja sukktooted väikelastele)	12	3
6201 11 00	Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6201 12 10	Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, puuvillased, toote massiga kuni 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6201 12 90	Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, puuvillased, toote massiga üle 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6201 13 10	Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, keemilistest kiududest, toote massiga kuni 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6201 13 90	Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, keemilistest kiududest, toote massiga üle 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6201 19 00	Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6201 91 00	Meeste ja poiste anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid)	12	3
6201 92 00	Meeste ja poiste anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid ja suusajakid)	12	3
6201 93 00	Meeste ja poiste anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid ja suusajakid)	12	3
6201 99 00	Meeste ja poiste anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid)	12	3
6202 11 00	Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6202 12 10	Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, puuvillased, toote massiga kuni 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6202 12 90	Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, puuvillased, toote massiga üle 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6202 13 10	Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, keemilistest kiududest, toote massiga kuni 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6202 13 90	Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, keemilistest kiududest, toote massiga üle 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6202 19 00	Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6202 91 00	Naiste ja tüdrukute anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid)	12	3
6202 92 00	Naiste ja tüdrukute anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, püksid ja suusajakid)	12	3
6202 93 00	Naiste ja tüdrukute anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid ja suusajakid)	12	3
6202 99 00	Naiste ja tüdrukute anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid)	12	3
6203 11 00	Meeste ja poiste ülikonnad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid)	12	3
6203 12 00	Meeste ja poiste ülikonnad, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid)	12	3
6203 19 10	Meeste ja poiste ülikonnad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid)	12	3
6203 19 30	Meeste ja poiste ülikonnad, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid)	12	3
6203 19 90	Meeste ja poiste komplektid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid)	12	3
6203 22 10	Meeste ja poiste töö- ja ametirõivaste komplektid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6203 31 00	Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, lamba-või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad)	12	3
6203 32 10	Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad)	12	3
6203 32 90	Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad)	12	3
6203 33 10	Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad)	12	3
6203 33 90	Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad)	12	3
6203 41 10	Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid)	12	3
6203 42 11	Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid, töö- ja ametirõivad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked)	12	3
6203 42 31	Meeste ja poiste puuvillased denimist püksid ja põlvpüksid (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid)	12	3
6203 42 35	Meeste ja poiste puuvillased püksid ja põlvpüksid (v.a denimist, läbilõigatud kudekarustusega pesusametist, silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid)	12	3
6203 42 51	Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, puuvillased, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6203 42 59	Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad)	12	3
6203 42 90	Meeste ja poiste lühikesed püksid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, supelkostüümid ja aluspüksid)	12	3
6203 43 11	Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked)	12	3
6203 43 19	Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid)	12	3
6203 43 31	Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6203 43 39	Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad)	12	3
6203 43 90	Meeste ja poiste lühikesed püksid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad)	12	3
6203 49 11	Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid tehiskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked)	12	3
6203 49 19	Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid)	12	3
6203 49 31	Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, tehiskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	3
6203 49 39	Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad)	12	3
6203 49 50	Meeste ja poiste lühikesed püksid, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad)	12	3
6203 49 90	Meeste ja poiste püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, supelpüksid ja aluspüksid)	12	3
6204 12 00	Naiste ja tüdrukute kostüümid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, suusakostüümid ja supelrõivad)	12	5
6204 13 00	Naiste ja tüdrukute kostüümid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, suusakostüümid ja supelrõivad)	12	5
6204 19 10	Naiste ja tüdrukute kostüümid, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, suusakostüümid ja supelrõivad)	12	5
6204 19 90	Naiste ja tüdrukute kostüümid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, suusakostüümid ja supelrõivad)	12	5
6204 31 00	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulejakid jms rõivad)	12	3
6204 32 10	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6204 32 90	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6204 33 10	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6204 33 90	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6204 39 11	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, tehiskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6204 39 19	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6204 39 90	Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad)	12	5
6204 41 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 42 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, alusseelikud)	12	5
6204 43 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 44 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 49 00	Naiste ja tüdrukute kleidid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 51 00	Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 52 00	Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 53 00	Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 59 10	Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 59 90	Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud)	12	5
6204 61 10	Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad)	12	5
6204 61 85	Naiste ja tüdrukute trakside ja rinnatükiga tunked ja lühikesed püksid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad)	12	5
6204 62 11	Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid puuvillast, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked)	12	5
6204 62 31	Naiste ja tüdrukute puuvillased denimist püksid ja põlvpüksid (v.a töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid)	12	5
6204 62 39	Naiste ja tüdrukute puuvillased püksid ja põlvpüksid (v.a läbilõigatud kudekarustusega pesusametist, denimist, silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked, püksikud ja spordidresside püksid)	12	5
6204 63 11	Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked)	12	5
6204 63 18	Naiste ja tüdrukute sünteeskiududest püksid ja põlvpüksid (v.a läbilõigatud kudekarustusega pesusametist, denimist, silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked, püksikud ja spordidresside püksid)	12	5
6204 69 11	Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid tehiskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked)	12	5
6204 69 18	Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid tehiskiududest (v.a läbilõigatud kudekarustusega pesusametist, denimist, silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked, püksikud ja spordidresside püksid)	12	5
6204 69 90	Naiste ja tüdrukute püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad)	12	5
6205 20 00	Meeste ja poiste päevasärgid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, öösärgid, särgikud jm alussärgid)	12	3
6205 30 00	Meeste ja poiste päevasärgid, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, öösärgid, särgikud jm alussärgid)	12	5
6205 90 10	Meeste ja poiste päevasärgid, lina- või ramjeekiust (v.a silmkoelised või heegeldatud, öösärgid, särgikud jm alussärgid)	12	5
6205 90 80	Meeste ja poiste päevasärgid, tekstiilmaterjalist (v.a puuvillased või keemilistest kiududest, lina- või ramjeekiust, silmkoelised või heegeldatud, särgikud jm alussärgid)	12	5
6206 10 00	Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, siidist või siidijääkidest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alussärgid)	12	5
6206 30 00	Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alussärgid)	12	5
6206 40 00	Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alussärgid)	12	5
6211 32 10	Meeste ja poiste töö- ja ametirõivad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	5
6211 33 10	Meeste ja poiste töö- ja ametirõivad, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud)	12	5
6212 10 90	Rinnahoidjad, mis tahes tekstiilmaterjalist, elastsed või mitte, sh silmkoelised ja heegeldatud (v.a rinnahoidjast ja aluspükstest koosnev jaemüügikomplekt)	12	5
6302 21 00	Puuvillane voodipesu, trükitud (v.a silmkoeline või heegeldatud)	12	5
6302 31 00	Puuvillane voodipesu (v.a trükitud, silmkoeline või heegeldatud)	12	5
6302 32 90	Keemilistest kiududest voodipesu (v.a lausriidest, trükitud, silmkoeline või heegeldatud)	12	5
6302 51 00	Lauapesu, puuvillane (v.a silmkoeline või heegeldatud)	12	5
6302 53 90	Keemilistest kiududest lauapesu (v.a lausriidest, silmkoeline või heegeldatud)	12	5
6302 60 00	Vannilinad, käterätikud ja köögirätikud, puuvillasest froteerätikuriidest või samalaadsest froteeriidest (v.a põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid)	12	5
6302 91 00	Vannilinad, käterätikud ja köögirätikud, puuvillased (v.a froteerätikuriidest või samalaadsest froteeriidest, põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid)	12	5
6302 93 90	Keemilistest kiududest vannilinad, käterätikud ja köögirätikud (v.a lausriidest, põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid)	12	5
6302 99 90	Vannilinad, käterätikud ning köögirätikud, tekstiilmaterjalist (v.a puuvillased, linased või keemilistest kiududest, põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid)	12	5
6309 00 00	Kantud rõivad jm kasutatud tooted, tekid ja reisivaibad, magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid mis tahes tekstiilmaterjalist, sh mis tahes jalanõud ja peakatted, millel on näha olulised kulumistunnused ning mis on esitatud puistekaubana või pallides, kottides vms pakendis (v.a vaibad, muud põrandakatted ning seinavaibad)	12,5	5
6402 20 00	Jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega (v.a mänguasjade jalatsid)	15	5
6402 91 10	Jalatsid säärisega, mis katab pahkluu, tugevdatud metallist ninatsiga, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega (v.a rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, spordijalatsid ja ortopeedilised jalatsid)	15	5
6402 91 90	Jalatsid säärisega, mis katab pahkluu, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega (v.a tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, spordijalatsid, ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid)	15	5
6402 99 05	Jalatsid tugevdatud metallist ninatsiga, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, spordijalatsid ja ortopeedilised jalatsid)	15	5
6402 99 10	Jalatsid kummist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, spordijalatsid, ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid)	15	5
6402 99 31	Jalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, kontsaosa kõrgus koos tallaga üle 3 cm (v.a rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega)	15	5
6402 99 39	Jalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, kontsaosa kõrgus koos tallaga kuni 3 cm (v.a rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega)	15	5
6402 99 50	Tuhvlid jm toajalatsid, kummist või plastist pealsete ja välistaldadega (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, ja mänguasjade jalatsid)	15	5
6402 99 91	Jalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, sisetalla pikkusega alla 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, toajalatsid, spordijalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid)	15	5
6402 99 93	Jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena, plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, toajalatsid, spordijalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid ja ortopeedilised jalatsid)	15	5
6402 99 96	Meestejalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, toajalatsid, spordijalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, ortopeedilised jalatsid ja jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena)	15	5
6402 99 98	Naistejalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, toajalatsid, spordijalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, ortopeedilised jalatsid ja jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena)	15	5
6403 59 95	Meestejalatsid nahast välistaldade ja pealsetega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, puutalla või -platvormtallaga, sisetallata, rihmadest pöövi või pealsetega, toajalatsid, spordijalatsid ja ortopeedilised jalatsid)	15	5
6403 59 99	Naistejalatsid nahast välistaldade ja pealsetega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, puutalla või -platvormtallaga, sisetallata, rihmadest pöövi või pealsetega, toajalatsid, spordijalatsid ja ortopeedilised jalatsid)	15	5
6403 91 16	Meestejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud katvad, kuid sääremarja mittekatvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 loetletud jalatsid)	15	5
6403 91 18	Naistejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud katvad, kuid sääremarja mittekatvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 loetletud jalatsid)	15	5
6403 91 96	Meestejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud katvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 ja 6403.90–16 loetletud jalatsid)	15	5
6403 91 98	Naistejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud katvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 ja 6403.91.18 loetletud jalatsid)	15	5
6403 99 36	Meestejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega (pahkluud mittekatvad), rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, kontsaosa kõrgus koos tallaga kuni 3 cm, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 loetletud jalatsid)	15	5
6403 99 38	Naistejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega (pahkluud mittekatvad), rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, kontsaosa kõrgus koos tallaga kuni 3 cm, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm v.a rubriikides 6403.1100 kuni 6403.40.00 loetletud jalatsid)	15	5
6403 99 96	Meestejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud mittekatvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00, 6403.99.11, 6403.99.36, 6403.99.50 loetletud jalatsid)	15	5
6403 99 98	Naistejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a pahkluud katvad jalatsid; tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid; puutallaga, ilma sisetallata jalatsid; rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava; toa-, spordi- või ortopeedilised jalatsid; jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena)	15	5
6404 11 00	Spordijalatsid, sh tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid, kummist või plastist välistaldade ja tekstiilpealsetega	15	5
6404 19 10	Tuhvlid jm toajalatsid kummist või plastist välistaldade ja tekstiilpealsetega (v.a tennise-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid, ning mänguasjade jalatsid)	15	5
6404 19 90	Jalatsid kummist või plastist välistaldade ja tekstiilpealsetega (v.a toajalatsid, spordijalatsid, k.a tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid, ning mänguasjade jalatsid)	15	5
6405 20 91	Tuhvlid jm toajalatsid tekstiilpealsetega (v.a kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldadega ja mänguasjade jalatsid)	15	5
6405 20 99	Jalatsid tekstiilpealsetega (v.a kummist, plastist, nahast või komposiitnahast, puidust või korgist välistaldadega, toajalatsid, ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid)	15	5
6405 90 10	Jalatsid kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldadega ja muust materjalist kui nahast, komposiitnahast või tekstiilmaterjalist pealsetega (v.a ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid)	15	5
7010 90 41	Pudelid värvitust klaasist, jookide ja toiduainete säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks, nimimahuga vähemalt 1 liiter, kuid alla 2,5 liitri	10	5
7010 90 43	Pudelid värvitust klaasist, jookide ja toiduainete säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks, nimimahuga üle 0,33 liitri, kuid alla 1 liitri	10	5
7010 90 51	Pudelid värvilisest klaasist, jookide ja toiduainete säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks, nimimahuga vähemalt 1 liiter, kuid alla 2,5 liitri	10	5
7010 90 53	Pudelid värvilisest klaasist, jookide ja toiduainete säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks, nimimahuga üle 0,33 liitri, kuid alla 1 liitri	10	5
9401 30 10	Reguleeritava kõrgusega pöördtoolid, polsterdatud, seljatoega, ratastel või rullidel (v.a meditsiini-, kirurgia- ja hambaravimööbel)	10	5
9401 30 90	Reguleeritava kõrgusega pöördtoolid (v.a polsterdatud, seljatoega, ratastel või rullidel, meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaariamööbel ja juuksuritoolid)	10	5
9401 40 00	Voodiks teisendatavad istmed (v.a aiatoolid ja matkavarustus ning meditsiini-, hambaravi- või kirurgiamööbel)	10	5
9401 61 00	Polsterdatud, puitkarkassiga istmed (v.a voodiks teisendatavad istmed)	10	5
9401 69 00	Puitkarkassiga istmed (v.a polsterdatud)	10	5
9401 71 00	Polsterdatud istmed, metallkarkassiga (v.a lennukite ja mootorsõidukite istmed, reguleeritava kõrgusega pöördtoolid ning meditsiini-, hambaravi- või kirurgiamööbel)	10	5
9401 79 00	Istmed, metallkarkassiga (v.a polsterdatud, reguleeritava kõrgusega pöördtoolid ning meditsiini-, hambaravi- või kirurgiamööbel)	10	5
9401 80 00	Istmed, mujal nimetamata	10	5
9403 20 80	Metallmööbel (v.a kontorimööbel, meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaariamööbel, voodid ja istmed)	10	5
9403 30 11	Puitkarkassiga kirjutuslauad	10	5
9403 30 19	Puidust kontorimööbel, kõrgusega kuni 80 cm (v.a kirjutuslauad ja istmed)	10	5
9403 30 91	Puidust kontorikapid, kõrgusega üle 80 cm	10	5
9403 30 99	Puidust kontorimööbel, kõrgusega üle 80 cm (v.a kapid)	10	5
9403 40 10	Sisseehitatav köögimööbel	10	5
9403 40 90	Puidust köögimööbel (v.a istmed ja sisseehitatav köögimööbel)	10	5
9403 50 00	Puidust magamistoamööbel (v.a istmed)	10	5
9403 60 10	Puidust söögitoa- ja elutoamööbel (v.a istmed)	10	5
9403 60 30	Puidust kauplusemööbel (v.a istmed)	10	5
9403 60 90	Puidust mööbel (v.a kontori- või kauplusemööbel, köögi-, söögitoa-, elutoa- ja magamistoamööbel ning istmed)	10	5
9403 70 00	Plastmööbel (v.a meditsiini-, hambaravi-, kirurgia- või veterinaariamööbel ja istmed)	10	5
9403 89 00	Mööbel pilliroost, vitstest vms materjalist (v.a bambusest, rotangist, metallist, puidust ja plastist ning istmed ja meditsiini-, hambaravi-, kirurgia- või veterinaariamööbel)	10	5
9403 90 30	Mööbliosad, puidust, mujal nimetamata (v.a istmed)	10	5
9403 90 90	Mööbliosad, mujal nimetamata (v.a metallist või puidust ning istmed, meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaariamööbel)	10	5

XVI LISA

ÕIGUSAKTIDE LOETELU KOOS ÜHTLUSTAMISE AJAKAVAGA (1)

ELi õigusakt	Ühtlustamise tähtpäev
TOODETE TURUSTAMISE HORISONTAALNE ÕIGUSRAAMISTIK
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta	Ühtlustatud seaduse nr 235 jõustumise kuupäeval, 1. detsembril 2011
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2014
Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2012
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist	Ühtlustamine: 2015
Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ, 20. detsember 1979, mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/3/EÜ	Ühtlustamine: 2015
UUE LÄHENEMISVIISI PÕHIMÕTTEL RAJANEVAD ÕIGUSAKTID, MILLES ON SÄTESTATUD CE-MÄRGIS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/95/EÜ, 12. detsember 2006, teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EÜ, 16. september 2009, lihtsate surveanumate kohta	Ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused	Täielik ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, 15. detsember 2004, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015
Nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ, 21. detsember 1989, isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/142/EÜ, 30. november 2009, küttegaasiseadmete kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ, 20. märts 2000, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta	Ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015
Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ, 5. aprill 1993, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta Komisjoni otsus 2004/388/EÜ, 15. aprill 2004, lõhkematerjalide ühendusesisese veo dokumendi kohta Komisjoni direktiiv 2008/43/EÜ, 4. aprill 2008, nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/16/EÜ, 29. juuni 1995, lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb masinaid	Ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ, 31. märts 2004, mõõtevahendite kohta	Ühtlustamine: 2014
Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta Nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ, 20. juuni 1990, aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ, 27. oktoober 1998, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015
Nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ, 21. mai 1992, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta	Täielik ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/23/EÜ, 23. aprill 2009, mitteautomaatkaalude kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, et viia see vastavusse otsuse 768/2008/EÜ mudeleid käsitlevate sätetega	Täielik ühtlustamine: 2014
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/23/EÜ, 29. mai 1997, surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ, 9. märts 1999, raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 18 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/25/EÜ, 16. juuni 1994, väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta	Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/23/EÜ, 23. mai 2007, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta	Ühtlustamine: 2015
UUE VÕI ÜLDISE LÄHENEMISVIISI PÕHIMÕTTEL RAJANEVAD DIREKTIIVID, MILLES EI OLE SÄTESTATUD CE-MÄRGISE KASUTAMINE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta	Ühtlustamine: 2015
Nõukogu direktiiv 1999/36/EÜ, 29. aprill 1999, transporditavate surveseadmete kohta	Ühtlustamine: 2016
KOSMEETIKATOOTED
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta	Ühtlustamine: 2015
Esimene komisjoni direktiiv 80/1335/EMÜ, 22. detsember 1980, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2015
Teine komisjoni direktiiv 82/434/EMÜ, 14. mai 1982, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Kolmas komisjoni direktiiv 83/514/EMÜ, 27. september 1983, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Neljas komisjoni direktiiv 85/490/EMÜ, 11. oktoober 1985, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Viies komisjoni direktiiv 93/73/EMÜ, 9. september 1993, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalike analüüsimeetodite kohta
Kuues komisjoni direktiiv 95/32/EÜ, 7. juuli 1995, mis käsitleb kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid
Seitsmes komisjoni direktiiv 96/45/EÜ, 2. juuli 1996, mis käsitleb kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid
MOOTORSÕIDUKITE EHITUS
1. Mootorsõidukid ja nende haagised
1.1 Tüübikinnitus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)	Ühtlustamine: 2016
1.2 Ühtlustatud tehnilised nõuded
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 78/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust	Ühtlustamine: 2018
Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, 18. juuli 2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust	Ühtlustamine: 2018
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid	Ühtlustamine: 2018
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust	Ühtlustamine: 2018
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/64/EÜ, 26. oktoober 2005, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust	Ühtlustamine: 2018
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/40/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid	Ühtlustamine: 2015
2. Kahe- või kolmerattalised mootorsõidukid
2.1 Tüübikinnitus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/24/EÜ, 18. märts 2002, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta	Ühtlustamine: 2015
2.2 Ühtlustatud tehnilised nõuded
Nõukogu direktiiv 93/14/EMÜ, 5. aprill 1993, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurite kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/80/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemist	Ühtlustamine: 2017
Nõukogu direktiiv 93/30/EMÜ, 14. juuni 1993, kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite helisignaalseadmete kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/78/EÜ, 13. juuli 2009, kaherattaliste mootorsõidukite tugiharkide kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/79/EÜ, 13. juuli 2009, kaherattaliste mootorsõidukite sõitjakäepidemete kohta	Ühtlustamine: 2017
Nõukogu direktiiv 93/33/EMÜ, 14. juuni 1993, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite omavolilist kasutamist takistavate kaitseseadeldiste kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/139/EÜ, 25. november 2009, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kohustusliku märgistuse kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/67/EÜ, 13. juuli 2009, kahe- või kolmerattalistele mootorsõidukitele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta	Ühtlustamine: 2017
Nõukogu direktiiv 93/93/EMÜ, 29. oktoober 1993, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite massi ja mõõtmete kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/62/EÜ, 13. juuli 2009, kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite tagumise registreerimismärgi paigalduskoha kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/1/EÜ, 2. veebruar 1995, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite maksimaalse valmistajakiiruse, mootori maksimaalse pöördemomendi ja maksimaalse kasuliku võimsuse kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/24/EÜ, 17. juuni 1997, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta	Ühtlustamine: 2017
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/7/EÜ, 20. märts 2000, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kiirusmõõdikute kohta	Ühtlustamine: 2017
3. Põllu- või metsamajanduslikud ratastraktorid
3.1 Tüübikinnitus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/37/EÜ, 26. mai 2003, põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta	Ühtlustamine: 2016
3.2 Ühtlustatud tehnilised nõuded
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/63/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite teatavate osade ja omaduste kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/60/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite maksimaalse valmistajakiiruse ja koormaplatvormide kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/59/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tahavaatepeeglite kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/2/EÜ, 15. jaanuar 2008, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhastite kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/66/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite roolisüsteemi kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/64/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike traktorite tekitatud raadiohäirete summutamise (elektromagnetiline ühilduvus) kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 76/432/EMÜ, 6. aprill 1976, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 76/763/EMÜ, 27. juuli 1976, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite kaassõitjaistmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/76/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtide poolt tajutava müra taseme kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/57/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 77/537/EMÜ, 28. juuni 1977, metsa- või põllumajanduslike ratastraktorite diiselmootoritest eralduvate heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 78/764/EMÜ, 25. juuli 1978, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhiistmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/61/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/68/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete osa tüübikinnituse kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/58/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite haakeseadiste ja tagasikäigu kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/75/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta (staatiline testimine)	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 80/720/EMÜ, 24. juuni 1980, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, ligipääsu juhtimiskohale ning uksi ja aknaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 86/297/EMÜ, 26. mai 1986, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite jõusiirdevõlle ja nende kaitseseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 86/298/EMÜ, 26. mai 1986, kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 86/415/EMÜ, 24. juuli 1986, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 87/402/EMÜ, 25. juuni 1987, kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette kinnitatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 89/173/EMÜ, 21. detsember 1988, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite teatavaid osasid ja omadusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/25/EÜ, 22. mai 2000, põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta	Ühtlustamine: 2016
KEMIKAALID
1. Kemikaalimäärus REACH ja selle rakendamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsembri 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet	Ühtlustamine: 2013- 2014
Nõukogu määrus (EÜ) nr 440/2008, 30. mai 2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)	Ühtlustamine: 2013-2014
2. Ohtlikud kemikaalid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 689/2008, 17. juuni 2008, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta	Ühtlustamine: 2016
Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ, 9. detsember 1996, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL, 8. juuni 2011, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes	Ühtlustamine: 2014
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuari 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta	Ühtlustamine: 2016
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, 6. septembri 2006. mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid	Ühtlustamine: 2013-2014
Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ, 16. september 1996, polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta	Ühtlustatud 2009. aastal
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprilli 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta	Ühtlustamine: 2013-2014
3. Liigitus, pakendamine ja märgistus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsembri 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist	Ühtlustamine: 2013-2014
4. Detergendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta	Ühtlustamine: 2013-2014
5. Väetised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta	Ühtlustatud 11. juunil 2013
6. Narkootikumide lähteained
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohta	Ühtlustamine: 2015
7. Hea laboritava Heade laboritavade põhimõtete rakendamine, inspekteerimine ja kontrollimine keemiliste ainetega teostatavate katsete tegemisel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist	Ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta	Ühtlustamine: 2013-2014
RAVIMID
1. Inimtervishoius kasutatavad ravimid
Nõukogu direktiiv 89/105/EMÜ, 21. detsember 1988, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega	Ühtlustamine: 2014
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta	Ülevõtmine: 2015
2. Veterinaarravimid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta	Ühtlustamine: 2013
Komisjoni direktiiv 2006/130/EÜ, 11. detsember 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ rakendamise kohta kriteeriumide kehtestamise osas, mille alusel vabastatakse teatavad toiduloomade veterinaarravimid veterinaararsti retsepti esitamise nõudest	Ühtlustamine: 2014
3. Muu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist	Ühtlustamine: 2014
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märtsi 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta	Ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/35/EÜ, 23. aprill 2009, ravimites lubatud värvainete kohta	Ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta	Ühtlustamine: 2015
Komisjoni määrus (EÜ) nr 540/95, 10. märts 1995, milles sätestatakse teatamise kord ootamatute, kuid mitte raskete kõrvaltoimete ilmnemist ühenduses või kolmandas riigis nende inimtervishoius või veterinaarias kasutatavate ravimite puhul, millele on antud luba vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2309/93 sätetele	Ühtlustamine: 2015
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1662/95, 7. juuli 1995, millega kehtestatakse teatav ühenduse otsustamismenetluste üksikasjalik rakenduskord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate toodete müügilubade andmiseks	Ühtlustamine: 2015
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2141/96, 7. november 1996, mis käsitleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 2309/93 reguleerimisalasse jääva ravimi müügiloa üleandmise taotluse läbivaatamist	Ühtlustamine: 2015
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 469/2009, 6. mai 2009, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta	Ühtlustamine: 2015

(1) Käesoleva lisa ja käesoleva lepingu artikli 173 lõike 2 tähenduses hõlmavad viited liidu õigustikule, õigusaktidele ja konkreetsetele ELi õigusaktidele nimetatud õigusaktides tehtud või tehtavaid muudatusi ning nende õigusaktidega seotud rakendusmeetmeid.

XVII LISA

REGULEERIMISALA

XVII-A LISA

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

1. OSA

Peamiste elusloomade kategooriate suhtes kohaldatavad meetmed

I.	Hobuslased (sh sebrad) või eeslid või kõnealuste liikide ristamisel saadud järeltulijad

II.	Veised (sealhulgas Bubalus bubalis ja piison)

III.	Lambad ja kitsed

IV.

Sead

V.	Kodulinnud (sealhulgas kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned)

VI.

Eluskala

VII.	Koorikloomad

VIII.

Molluskid

IX.	Eluskalade munad ja sugurakud

X.	Haudemunad

XI.	Sperma, munarakud, embrüod

XII.	Muud imetajad

XIII.

Muud linnud

XIV.

Roomajad

XV.	Kahepaiksed

XVI.	Teised selgroogsed

XVII.

Mesilased

2. OSA

Loomsete toodete suhtes kohaldatavad meetmed

I. Inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete peamised kategooriad

1.	Kodukabiloomade, kodulindude ja jäneseliste, tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite värske liha, sealhulgas rups

2.	Hakkliha, lihavalmistised, lihamass, lihatooted

3.	Elusad kahepoolmelised molluskid

4.	Kalandustooted

5.	Toorpiim, ternespiim, piimatooted ja ternespiimatooted

6.	Munad ja munatooted

7.	Konnakoivad ja teod

8.	Sulatatud loomarasvad ja kõrned

9.	Töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad

10.	Želatiin, inimtoiduks ettenähtud želatiini valmistamiseks vajalik tooraine

11.

Kollageen

12.	Mesi ja mesindustooted

II. Loomsete kõrvalsaaduste peamised tootekategooriad:

Tapamajas	Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused
	Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused
	Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted
	Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad
	Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused
Piimatöötlemisettevõtetes	Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused
Piimatöötlemisettevõtetes	Ternespiim ja ternespiimatooted
Muudes loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatistes	Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted
	Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks
	Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest) töödeldud toodete valmistamiseks, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat
	Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad
	Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku
	Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks
	Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)
	Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin
	Vill ja karvad
	Töödeldud suled, suleosad ja udusuled
Töötlemisettevõtted	Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit
	Söödatoorainena kasutatavad veretooted
	Kabiloomade töödeldud toornahad
	Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva)
	Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku
	Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli
	Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad
	Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad
	Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen
	Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat
	Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks
	Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid
	Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid
	Söödatoorainena kasutatavad munatooted
Lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted)	Lemmikloomatoidu konservid
	Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid
	Koerte närimiskondid
	Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit
	Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad
Jahitrofeesid tootvas ettevõttes	Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad
Jahitrofeesid tootvas ettevõttes	Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed
Vahesaadusi tootvates ettevõtetes	Vahesaadused
Väetised ja mullaparandusained	Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit
Väetised ja mullaparandusained	Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano
Töödeldud toodete ladustamises	Kõik töödeldud tooted

III. Haigustekitajad

3. OSA

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, (1) mis on võimalikud kahjurite kandjad, mis oma laadi või töötlemisviisi tõttu võivad olla ohtlikud kahjurite sissetoomise ja leviku seisukohast.

4. OSA

Toidu ja söödalisandite suhtes kohaldatavad meetmed

Toit:

1.	Lisaained (kõik lisaained ja toiduvärvid);

abiained;

3.	toidu lõhna- ja maitseained;

4.	toiduensüümid.

Sööt (2):

5.	Söödalisandid;

6.	söödatooraine;

7.	segasööt ja lemmikloomatoit, kui 2. osa (II) seda ei hõlma;

8.	soovimatud ained söödas.

(1) Pakendamine, edasitoimetamine, mahutid, pinnas ja kasvusubstraat või muud organismid, esemed või materjalid, mis võivad olla soodsaks pinnaseks kahjuritele või neid levitada.

(2) Üksnes loomsed kõrvalsaadused mis pärinevad loomadelt või loomade kehaosadest, mis on tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, võivad siseneda põllumajandusloomade toiduahelasse.

XVII-B LISA

LOOMADE HEAOLUSTANDARDID

Loomade heaolustandardid hõlmavad:

1.	loomade tuimastust ja tapmist;

2.	loomade transporti ja sellega seotud toiminguid;

3.	põllumajandusloomi.

XVII-C LISA

MUUD V JAOTISE 4. PEATÜKI ALLA KUULUVAD MEETMED

1.	Pakendimaterjalide ainete migratsioonist pärit kemikaalid;

2.	liittooted;

3.	geneetiliselt muundatud organismid (GMOd);

4.	kasvuhormoonid, türeostaadid, teatavad hormoonid ja beetaagonistid.

XVII-D LISA

PÄRAST ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMIST KASUTUSELE VÕETAVAD MEETMED

1.	Toidu puhastamise kemikaalid;

2.	kloonimine;

3.	kiiritamine (ionisatsioon).

XVIII LISA

LOETELU TEATAMISKOHUSTUSLIKE LOOMA- JA AKVAKULTUURLOOMADE HAIGUSTE KOHTA NING REGULEERITUD KAHJURITEST, MILLE OSAS SAAB TUNNUSTADA HAIGUSVABA PIIRKONNA STAATUST

XVIII-A LISA

TEATAMISKOHUSTUSLIKUD LOOMA- JA KALAHAIGUSED, MILLE PUHUL TUNNUSTATAKSE LEPINGUOSALISTE STAATUST NING MILLE OSAS VÕIB VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSE

1.	Suu- ja sõrataud

2.	Sigade vesikulaarhaigus

3.	Vesikulaarne stomatiit

4.	Hobuste aafrika katk

5.	Sigade aafrika katk

6.	Lammaste katarraalne palavik

7.	Patogeenne linnugripp

8.	Newcastle'i haigus (NCD)

9.	Veiste katk

10.	Sigade klassikaline katk

11.	Veiste nakkav pleuropneumoonia

12.	Väikemäletsejaliste katk

13.	Lammaste ja kitsede rõuged

14.	Rifti oru palavik

15.	Nodulaarne dermatiit

16.	Hobuste venetsueela entsefalomüeliit

17.

Malleus

18.

Kargtaud

19.	Enteroviirus-entsefalomüeliit

20.	Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)

21.	Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)

22.	Lõhe nakkav aneemia (ISA)

23.	Bonamia ostreae

24.	Marteilia refringens

XVIII-B LISA

KAHJURITEGA SEOTUD HETKEOLUKORRA TUNNUSTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD VÕI KAITSEALUSED PIIRKONNAD

A. Kahjuritega seotud hetkeolukorra tunnustamine

Iga lepinguosaline koostab ja edastab reguleeritud kahjurite nimekirja järgmiste põhimõtete alusel.

1.	Kahjurid, mida teadaolevalt tema territooriumi üheski osas ei esine.

2.	Kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad ja mis on ametliku kontrolli all.

3.	Kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad, mis on ametliku kontrolli all ja millega seoses on loodud kahjurivabad piirkonnad/kaitsealused piirkonnad.

Kahjuritega seotud hetkeolukorra nimekirja kõikidest muudatustest tuleb teisele lepinguosalisele kohe teatada, kui nendest ei ole teatatud asjaomasele rahvusvahelisele organisatsioonile.

B. Kahjurivabade piirkondade ja kaitsealuste piirkondade tunnustamine

Lepinguosalised tunnustavad kaitsealuste piirkondade põhimõtet ja kahjurivabade piirkondade põhimõtet ning nende kohaldamist seoses asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standarditega.

XIX LISA

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD JA KAITSEALUSED PIIRKONNAD

A. Looma- ja akvakultuurloomade haigused

1. Loomahaigused

Lepinguosalise territooriumi loomahaiguste staatuse tunnustamise aluseks on rahvusvahelise episootiaameti (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskiri. Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks loomahaiguste puhul on OIE maismaaloomade tervishoiu eeskiri.

2. Akvakultuurloomade haigused

Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks akvakultuurloomade haiguste puhul on OIE veeloomatervishoiu eeskiri.

B. Kahjurid

Teatavate kahjurite osas kahjurivabade piirkondade või kaitsealuste piirkondade loomise kriteeriumid vastavad ühele järgmisest:

—	ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 4, mis käsitleb nõudeid kahjurivabade piirkondade loomiseks ja asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standardite määratlusi, või

—	Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkt h

C. Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste eristaatuse tunnustamise kriteeriumid

1. Kui importiv lepinguosaline peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks loomahaigusest, välja arvatud käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud haigustest, esitab ta eksportivale lepinguosalisele asjakohased tõendavad dokumendid, kus on eelkõige esitatud järgmised kriteeriumid:

—	haiguse olemus ning selle varasem esinemine tema territooriumil;

—	vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel, patoloogilistel või epidemioloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb õigusaktide alusel teatada pädevatele asutustele;

—	ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti;

—	vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine kõnealuse haiguse vastu on olnud keelatud, ja geograafiline piirkond, kus keeld on kehtinud;

—	haiguse puudumise kindlakstegemise kord.

2. Nii üldised kui ka konkreetsed lisatagatised, mida importiv lepinguosaline võib nõuda, ei tohi ületada neid, mida importiv lepinguosaline riigisiseselt rakendab.

3. Lepinguosalised teavitavad teineteist mis tahes muudatusest käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud haigusega seotud kriteeriumites. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib sellist teatamist silmas pidades käesoleva punkti lõike 2 kohaselt kindlaks määratud lisatagatisi muuta või tühistada.

XX LISA

ETTEVÕTETE AJUTINE HEAKSKIITMINE

Ettevõtete ajutise heakskiitmise tingimused ja sätted

Ettevõtete ajutine heakskiitmine tähendab, et importiv lepinguosaline kiidab impordi eesmärgil ajutiselt heaks eksportiva lepinguosalise ettevõtted selle lepinguosalise esitatud asjakohaste tagatiste alusel ilma ettevõtete eelneva kontrollita importiva lepinguosalise poolt kooskõlas käesoleva lisa lõike 4 sätetega. Käesoleva lisa lõikes 2 sätestatud loetelusid muudetakse või täiendatakse käesoleva lisa lõikes 4 sätestatud korras ja tingimuste alusel, et võtta arvesse saadud uusi taotlusi ja tagatisi. Kontroll võib moodustada menetluse osa üksnes ettevõtete algse loetelu puhul kooskõlas lõike 4 punkti d sätetega.

Ajutist heakskiitu kasutatakse algselt järgmiste ettevõtete kategooriate puhul:

2.1.

Inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi tootvad ettevõtted:

—	Tapamajad kodukabiloomade, kodulindude, jäneseliste ja tehistingimustes peetavate ulukite värske liha tootmiseks (XVII-A lisa, 1. osa)

—	Ulukiliha käitlemisega tegelevad ettevõtted

—	Lihalõikusettevõtted

—	Ettevõtted hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete tootmiseks

—	Elusate kahepoolmeliste molluskite puhastamis- ja saatmiskeskused

—

Järgmisi tooteid tootvad ettevõtted:

—	munatooted

—	piimatooted

—	kalandustooted

—	töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad

—	želatiin ja kollageen

—

kalaõli

—	kalatöötlemislaevad

—	külmutuslaevad

2.2.

Heakskiidetud või registreeritud ettevõtted, kus toodetakse loomseid kõrvalsaadusi, ja selliste loomsete kõrvalsaaduste peamised kategooriad, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks

Heakskiidetud või registreeritud ettevõtete tüüp	Toode
Tapamajad	Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused
	Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused
	Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted
	Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad
	Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused
Piimatöötlemisettevõtted	Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused
Piimatöötlemisettevõtted	Ternespiim ja ternespiimatooted
Muudes loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatistes	Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted
	Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks
	Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks
	Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad
	Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku
	Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks
	Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)
	Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin
	Vill ja karvad
	Töödeldud suled, suleosad ja udusuled
Töötlemisettevõtted	Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit
	Söödatoorainena kasutatavad veretooted
	Kabiloomade töödeldud toornahad
	Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva)
	Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku
	Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli
	Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad
	Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad
	Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen
	Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat
	Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks
	Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid
	Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid
	Söödatoorainena kasutatavad munatooted
Lemmikloomatoitu tootvad ettevõtted (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted)	Lemmikloomatoidu konservid
	Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid
	Koerte närimiskondid
	Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit
	Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad
Jahitrofeesid tootvad ettevõtted	Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad
Jahitrofeesid tootvad ettevõtted	Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed
Vahesaadusi tootvad ettevõtted	Vahesaadused
Väetised ja mullaparandusained	Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit
Väetised ja mullaparandusained	Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano
Töödeldud toodete ladustamine	Kõik töödeldud tooted

3.	Importiv lepinguosaline koostab ajutiselt heakskiidetud ettevõtete loetelud lõigete 2.1 ja 2.2 kohaselt ja teeb need loetelud üldsusele kättesaadavaks.

Ajutise heakskiitmise tingimused ja kord:

a)	Importiv lepinguosaline on lubanud asjassepuutuvate loomsete toodete importi eksportiva lepinguosalise territooriumilt ning asjassepuutuvate toodete asjaomased imporditingimused ja sertifitseerimisnõuded on sätestatud;

Eksportiva lepinguosalise pädev asutus on esitanud importivale lepinguosalisele piisavad tagatised asjaomaste importiva lepinguosalise tervishoiunõuete täitmise kohta loetellu või loeteludesse kantud ettevõtetes ja ettevõtete ametliku heakskiitmise kohta ekspordiks importiva lepinguosalise territooriumile;

c)	Juhul kui ettevõte ei vasta mainitud tagatiste tingimustele, peavad eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel olema reaalsed volitused ekspordi peatamiseks importiva lepinguosalise territooriumile ettevõttest, mille kohta ta on esitanud tagatised;

Importiva lepinguosalise poolne kontroll vastavalt käesoleva lepingu artikli 188 sätetele võib moodustada ajutise heakskiitmise menetluse osa. Kõnealune kontroll käsitleb ettevõtete heakskiitmise eest vastutava pädeva asutuse struktuuri ja korraldust, sellele pädevale asutusele kuuluvaid volitusi ning tagatisi, mida asutus saab anda importiva osapoole eeskirjade rakendamise kohta. Selline kontroll võib hõlmata ka eksportiva osapoole poolt esitatud loetellu või loeteludesse kuuluvate ettevõtete teatava valikrühma kohapealset kontrolli.

Võttes arvesse pädevuse struktuuri ja jaotust Euroopa Liidus, võib sellist kontrolli Euroopa Liidus rakendada üksikute liikmesriikide suhtes.

e)	Käesoleva lõike punktis d sätestatud kontrolli tulemuste alusel võib importiv lepinguosaline muuta olemasolevat ettevõtete loetelu.

XXI LISA

SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE MENETLUS

1. Põhimõtted

a)	Samaväärsuse saab kindlaks teha üksikmeetme või meetmete rühmade või teatava põhikauba või põhikaupade kategooriatega seotud süsteemide kohta või nende kõigi kohta.

b)	Kaubavahetust ei tohi katkestada ega kõnesoleva kauba importi eksportivalt lepinguosaliselt ei tohi peatada põhjusel, et importiv lepinguosaline vaatab läbi eksportiva lepinguosalise taotlust tunnustada konkreetset põhikaupa puudutava menetluse samaväärsust;

Samaväärsuse tunnustamise menetlus on eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise vaheline vastastikmõjuline protsess. Menetlus hõlmab üksikmeetmete samaväärsuse objektiivset tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt ja samaväärsuse objektiivset hindamist importiva lepinguosalise samaväärsuse võimalikku tunnustamist silmas pidades.

d)	Eksportiva lepinguosalise asjaomaste meetmete lõpliku tunnustamise otsustab üksnes importiv lepinguosaline.

2. Eeltingimused

Protsess sõltub tervislikust ja kahjuritega seotud hetkeolukorrast, õigusaktidest ja põhikaubaga seotud kontrollimise ja kontrollisüsteemi tõhususest eksportiva lepinguosalise territooriumil. Sel eesmärgil võetakse arvesse asjaomase sektori õigusakte ning eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse struktuuri, hierarhiat, volitusi, töökorda ja ressursse ning pädevate asutuste toimimise tõhusust kontrollimise ja kontrollisüsteemide osas, sealhulgas põhikaubaga seotud õigusaktide täitmist ja importiva lepinguosalise teavitamise kiirust tuvastatud ohtude korral. Sellist tunnustamist võivad toetada dokumendid ja kontroll ning varasemate kogemuste, hindamiste ja kontrollidega seotud dokumendid, aruanded ja teave.

b)	Lepinguosalised võivad algatada käesoleva lepingu artikli 183 kohase samaväärsuse tunnustamise menetluse pärast käesoleva lepingu artikli 181 lõikes 4 sätestatud ühtlustamisloetellu kantud meetmeid, meetmete rühma või süsteemi käsitlevate õigusnormide ühtlustamise edukat lõpuleviimist.

c)	Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse üksnes siis, kui põhikaubale ei kohaldata eksportiva lepinguosalise suhtes importiva lepinguosalise kehtestatud kaitsemeetmeid.

3. Menetlus

a)	Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse, esitades importivale lepinguosalisele taotluse sektori või allsektori põhikauba või põhikaupade kategooria üksikmeetme või meetmete rühma või süsteemi või kõigi nende samaväärsuse tunnustamise kohta.

Eksportiv lepinguosaline taotleb selleks, et saada mõne põhikauba või põhikaupade kategooria importimise luba, oma programmi või kava samaväärsuse tunnustamist, milleks ta esitab importivale lepinguosalisele taotluse ja nõutavad dokumendid ning teabe käesoleva lepingu XXIV lisa kohaste, käesoleva lõike punktis a nimetatud meetmeid ja süsteeme käsitlevate õigusaktide ühtlustamise hetkeseisu kohta;

Kõnealuse taotlusega eksportiv lepinguosaline:

i)	selgitab kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria kaubavahetuse tähtsust;

ii)	esitab üksikmeetme(d), mida ta suudab täita kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooria suhtes;

iii)	esitab üksikmeetme(d), mille suhtes ta taotleb samaväärsust kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooria suhtes;

d)	vastuseks kõnealusele taotlusele esitab importiv lepinguosaline üldise ja üksikeesmärgi ning oma meetme(te) motiivi, sealhulgas riski identifitseerimine;

e)	selle selgitusega teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist oma siseriiklike meetmete ja imporditingimuste seosest kõnealuse põhikauba osas.

f)	eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema poolt identifitseeritud meetmed on samaväärsed imporditingimustega kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria osas;

g)	importiv lepinguosaline hindab objektiivselt samaväärsuse tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt;

h)	importiv lepinguosaline otsustab, kas samaväärsus on saavutatud või mitte;

i)	importiv lepinguosaline esitab eksportiva lepinguosalise taotluse korral eksportivale lepinguosalisele täieliku selgituse ja täiendavad andmed oma määratluste ja otsuste kohta.

4. Meetmete samaväärsuse tõendamine eksportiva lepinguosalise poolt ja sellise tõendamise hindamine importiva lepinguosalise poolt

Eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt importiva lepinguosalise imporditingimustes esitatud iga identifitseeritud meetme samaväärsust. Vajaduse korral tõendatakse samaväärsust objektiivselt mis tahes kava või programmi osas, mida importiv lepinguosaline nõuab impordi lubamise tingimusena (nt jääkide kava jne);

Objektiivne tõendamine ja hindamine sellega seoses peaks niipalju kui võimalik põhinema järgmisel:

—	rahvusvaheliselt tunnustatud standardid ja/või nõuetekohastel teaduslikel tõenditel tuginevad standardid; ja/või

—	riskianalüüs; ja/või

—	varasemate kogemuste, hindamiste ja kontrollidega seotud dokumendid, aruanded ja teave; ja

—	meetme õiguslik seisund või haldusseisundi tase ja

—

rakendamise ja õigusnormide täitmise tase, eelkõige järgmise alusel:

—	järelevalve- ja seireprogrammide vastavad ja asjaomased tulemused;

—	eksportiva lepinguosalise kontrolli tulemused;

—	tunnustatud analüüsimeetoditega tehtud analüüsi tulemused;

—	importiva lepinguosalise kontrolli ja impordikontrollide tulemused;

—	eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste tulemuslikkus ja

—	varasem kogemus.

5. Importiva lepinguosalise otsused

Importiva lepinguosalise negatiivse otsuse korral esitab ta eksportivale lepinguosalisele üksikasjaliku ja põhjendatud selgituse.

6. Taimede ja taimetoodete puhul tehakse fütosanitaarmeetmete samaväärsus kindlaks käesoleva lepingu artikli 183 lõikes 6 sätestatud tingimuste alusel.

XXII LISA

IMPORDIKONTROLLID JA INSPEKTEERIMISLÕIVUD

A. Impordikontrolli põhimõtted

Impordikontroll koosneb dokumentide kontrollist, identsuskontrollist ja füüsilisest kontrollist.

Loomade ja loomsete saaduste puhul sõltuvad füüsilised kontrollid ja nende sagedus sellise importimisega seotud riski tasemest.

Selleks et tagada, et taimsed saadused ja muud tooted ei oleks kahjuritest saastatud, tagab importiv lepinguosaline toodete või nende representatiivse valimi hoolika ametliku kontrollimise.

Juhul kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et kontrollitavad tooted ei vasta asjaomastele standarditele ja/või nõuetele, võtab importiv lepinguosaline ametlikud meetmed vastavalt kaasnevale riskile. Võimaluse korral tuleb importijale või tema esindajale anda juurdepääs partiile ning võimaldada tal esitada vajalik teave, et importiv lepinguosaline saaks teha partii kohta lõpliku otsuse. Selline otsus peab olema vastavuses sellise importimisega kaasneva riski tasemega

B. Füüsilise kontrolli sagedus

B.1. Loomade ja loomsete toodete importimine ELi ja Moldova Vabariiki

Piirikontrolli liik

Sagedus

1.	Dokumentide kontroll

100 %

2.	Identsuskontroll

100 %

3.	Füüsiline kontroll

Elusloomad 100 %

100 %

I kategooria tooted

Värske liha, sealhulgas rups, ning tooted veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuslaste lihast vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivile 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (muudetud).

Kalatooted hermeetiliselt suletud mahutites, mis on ette nähtud hoidma neid stabiilsena ümbritseva õhu temperatuuri suhtes, värske ja külmutatud kala ning kuivatatud ja/või soolatud kalandustooted

Terved munad

Pekk ja sulatatud rasvad

Loomasooled

Ööpäevased tibud

20 %

II kategooria tooted

Linnuliha ja linnulihatooted

Küülikuliha, ulukiliha (looduslik/tehistingimustes peetav) ja vastavad tooted

Inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted

Munatooted

Inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomne valk (100 % esimesest kuuest lahtisest kaubasaadetisest — Nõukogu direktiiv 92/118/EMÜ, 17. detsember 1992, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid).

Muud kalandustooted, välja arvatud need, mis on nimetatud komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid (muudetud).

Kahepoolmelised molluskid

Mesi

50 %

III kategooria tooted

Sperma

Embrüod

Sõnnik

Piim ja piimatooted (ei ole ette nähtud inimtoiduks)

Želatiin

Konnakoivad ja teod

Kondid ja nendest valmistatud tooted

Toornahad

Harjased, vill, karvad ja suled

Sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted

Mesindustooted

Ulukitrofeed

Töödeldud lemmikloomatoit

Tooraine lemmikloomatoidu tootmiseks

Tooraine, veri, verepreparaadid, näärmed ja elundid kasutamiseks farmaatsias või tehnilisel otstarbel

Hein ja põhk

Haigustekitajad

Töödeldud loomne valk (pakendatud)

Miinimum 1 %

Maksimum 10 %

Töödeldud loomne valk, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (lahtine kaup)

100 % esimese kuue saadetise puhul (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. oktoobri 2002. aasta määruse 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (muudetud) VII lisa II peatüki punktid 10 ja 11).

B.2. Muu kui loomset päritolu toidu importimine ELi ja Moldova Vabariiki

—	Vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud — ex 0904 20 90

—	Vürtspaprika tooted (karri) — 0910 91 05

—	Curcuma longa (kollajuur) — 0910 30 00 (Toit — kuivatatud vürtsid)

—	Punane palmiõli — ex 1511 10 90

10 % kõikidest kolmandatest riikidest pärit sudaanvärvainete puhul

B.3. Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete importimine ELi ja Moldova Vabariiki

Direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul:

Importiv lepinguosaline kontrollib saadetis(t)e fütosanitaarseisundit.

Reguleeritud põhikaupade, välja arvatud komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1756/2004 (millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid) taimede, taimsete saaduste ja muude toodete impordikontrolli sagedust võib vähendada.

XXIII LISA

SERTIFITSEERIMINE

A. Sertifitseerimise põhimõtted

Taimed ja taimsed saadused ning muud tooted:

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sertifitseerimisel kohaldavad pädevad asutused asjakohastes rahvusvahelistes taimekaitsemeetmete standardites sätestatud põhimõtteid.

Loomad ja loomsed saadused:

Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et sertifikaati väljastavatel ametnikel on piisavad teadmised veterinaaria-alastest õigusaktidest sertifitseeritavate loomade või loomsete saaduste kohta ja nad on üldiselt informeeritud eeskirjadest, mida tuleb järgida sertifikaatide koostamisel ja väljastamisel, ning vajaduse korral enne sertifitseerimist teostatavate järelpärimiste, testide või kontrollimiste olemusest ja ulatusest.

2.	Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi tõendada andmeid, mille kohta neil ei ole isiklikke teadmisi või mida nad ei saa kindlaks teha.

Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi alla kirjutada tühjadele või mittetäielikele sertifikaatide vormidele ega sertifikaatidele loomade või loomsete saaduste kohta, mida nad ei ole kontrollinud või mis on juba väljunud nende kontrolli alt. Kui sertifikaadile kirjutatakse alla teise sertifikaadi või tunnistuse alusel, peab viimatinimetatud dokument olema enne allakirjutamist sertifikaati väljastava ametniku valduses.

Sertifikaate väljastav ametnik võib tõendada andmeid, mis on:

a)	tuvastatud käesoleva lisa lõigete 1–3 alusel teise isiku poolt, kellele on antud vastav luba pädeva ametiasutuse poolt ja kes tegutseb viimatinimetatud ametiasutuse kontrolli all, tingimusel et sertifikaate väljastav ametnik võib kinnitada andmete täpsust, või

b)	saadud seireprogrammide raames viitega ametlikult tunnustatud kvaliteedi tagamise programmidele või epidemioloogilise järelevalvesüsteemi kaudu, kui see on lubatud veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt.

Lepinguosaliste pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimise usaldusväärsus. Eelkõige tagavad nad, et nende poolt määratud sertifikaate väljastavad ametnikud:

a)	on seisundis, mis tagab nende erapooletuse ja neil puudub otsene ärihuvi sertifitseeritavate loomade või toodete või vastavate majandite või ettevõtete suhtes, kust need pärit on; ja

b)	on täielikult teadlikud iga nende poolt allakirjutatava sertifikaadi sisu tähtsusest.

Sertifikaadid koostatakse selliselt, et on tagatud seos konkreetse sertifikaadi ja konkreetse partii vahel sertifikaati väljastavale ametnikule arusaadavas keeles ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles vastavalt käesoleva lisa C osale.

Sertifikaadile allakirjutamise kuupäev ei tohi olla hilisem kui partii(de) lähetamise kuupäev.

7.	Igal pädeval asutusel peab olema võimalik seostada sertifikaati vastava sertifikaadi väljastanud ametnikuga ja tagada, et kõikide väljastatud sertifikaatide koopiad on kättesaadavad pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul.

8.	Selleks et takistada võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljastamist ja veterinaaria-alastes õigusaktides sätestatud eesmärkidel väljastatavate sertifikaatide võltsimist või väärkasutamist, kehtestavad lepinguosalised vajaliku kontrolli.

Ilma et see piiraks kohtumenetlust või karistuste kohaldamist, teostavad pädevad asutused uurimist või kontrolle ja võtavad karistamiseks vajalikke meetmeid võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljaandmise korral, millele nende tähelepanu on juhitud. Kõnealuste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaate väljastavate ametnike ajutine vabastamine nende kohustustest kuni uurimise lõpetamiseni. Eelkõige:

a)	kui kontrolli käigus leitakse, et sertifikaati väljastav ametnik on teadlikult väljastanud võltsitud sertifikaadi, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et asjaomane isik ei saaks õigusrikkumist korrata;

kui kontrolli käigus leitakse, et üksikisik või ettevõte on ametlikku sertifikaati väärkasutanud või muutnud, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et kõnealune üksikisik või ettevõte ei saaks õigusrikkumist korrata. Selliste meetmete hulka võib kuuluda keeldumine ametliku sertifikaadi väljastamisest asjaomasele isikule või ettevõttele.

B. Käesoleva lepingu artikli 186 lõike 2 punktis a nimetatud sertifikaat.

Sertifikaadis sisalduv terviseohutuse kinnitus sisaldab teavet asjaomase põhikauba samaväärsuse staatuse kohta. Terviseohutuse kinnitus kinnitab vastavust eksportiva lepinguosalise tootmisstandarditele, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsena.

C. Sertifitseerimise ametlikud keeled

1. Import Euroopa Liitu Taimed, taimsed saadused ja muud tooted:

Sertifikaadid koostatakse keeles, mida sertifikaati väljastav ametnik mõistab, ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles.

Loomad ja loomsed saadused:

Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles ja vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub käesoleva lepingu artiklis 189 sätestatud impordikontroll.

2. Import Moldova Vabariiki

Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud Moldova Vabariigi ametlikus keeles.

XXIV LISA

ÜHTLUSTAMINE

XXIV-A LISA

ÜHTLUSTAMISE EDUSAMMUDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED

I OSA

Järkjärguline ühtlustamine

1. Üldeeskirjad

Moldova Vabariigi sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevad õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevate õigusaktidega, võttes aluseks ühtlustatavate õigusaktide loetelu. Käesoleva lepingu XVII lisas kindlaks määratud meetmed esitatakse loetelus prioriteetsete valdkondade kaupa, võttes arvesse Moldova Vabariigi tehnilisi ja rahalisi vahendeid. Sel põhjusel määrab Moldova Vabariik kindlaks prioriteetsed kaubandusvaldkonnad.

Oma siseriiklike eeskirjade ELi eeskirjadega ühtlustamiseks Moldova Vabariik

a)	rakendab asjaomasesse liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad ja tagab nende täitmise täiendavate siseriiklike eeskirjade ja menetluste vastuvõtmise teel või

b)	võtab liidu põhiõigustikku kuuluvad eeskirjad üle asjaomaste siseriiklike eeskirjade ja menetluste muutmise teel.

Mõlemal juhul Moldova Vabariik

a)	tunnistab kehtetuks mis tahes siseriiklikud õigusaktid, määrused, tavad ja muud meetmed, mis ei ole kooskõlas ühtlustatud siseriiklike eeskirjadega, ning

b)	tagab ühtlustatud siseriiklike eeskirjade tõhusa rakendamise.

Moldova Vabariik dokumenteerib sellise ühtlustamise vormikohastes vastavustabelites, märkides ära siseriiklike eeskirjade jõustumise kuupäeva ja viite ametlikule teatajale, milles eeskirjad avaldati. Ettevalmistuste tegemisel ja hindamise läbiviimisel kasutatava vastavustabeli vorm on esitatud käesoleva lisa II osas. Kui ühtlustamine ei ole lõpule viidud, kirjeldavad inspekteerijad (1) puudusi märkuste jaoks ettenähtud veerus.

Olenemata kindlaks määratud prioriteetsetest valdkondadest koostab Moldova Vabariik konkreetsed vastavustabelid, millest nähtub, kuidas on ühtlustatud muud üldised ja konkreetsed õigusaktid, sealhulgas üldeeskirjad, mis on seotud:

kontrollisüsteemidega

—	siseturuga

—

impordiga

loomatervise ja loomade heaoluga

—	loomade identifitseerimise ja registreerimisega ning nende liikumise registreerimisega

—	loomahaiguste kontrollimeetmetega

—	siseriikliku kauplemisega elusloomadega, sperma, munarakkude ja embrüotega

—	loomade heaoluga põllumajandusettevõttes, loomade veo ja tapmise ajal

toiduohutusega

—	toidu ja sööda turuleviimisega

—	toiduainete märgistuse, esitlemise ja reklaamimisega, kaasa arvatud toitumis- ja tervisealaste väidetega

—	jääkide kontrollimisega

—	sööda erieeskirjadega

d)	loomsete kõrvalsaadustega

taimetervisega

—	kahjulike organismidega

—	taimekaitsevahenditega

geneetiliselt muundatud organismidega,

—	mis on keskkonda viidud

—	geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga.

II OSA

Hindamine

1. Menetlus ja metoodika

Moldova Vabariik ühtlustab järkjärguliselt oma sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevad õigusaktid, mis kuuluvad V jaotise 4 peatüki (Kaubandus ja kaubandusküsimused) alla, Euroopa Liidu õigusaktidega ja täidab neid tõhusalt (2).

Vastavustabelid koostatakse vastavalt punktis 2 toodud vormile iga ühtlustatud õigusakti kohta ning nende ingliskeelne versioon esitatakse inspekteerijatele ülevaatamiseks.

Kui üksikmeetme, meetmete rühma, sektori, allsektori, põhikauba või põhikaupade rühmaga seotud süsteemide hindamise tulemus on positiivne, kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 183 lõikes 4 sätestatud tingimusi.

2. Vastavustabelid

2.1.

Vastavustabelite koostamisel tuleb silmas pidada järgmist:

Vastavustabeli koostamise aluseks on liidu õigusaktid, kusjuures lähtutakse ühtlustamise ajal kehtivast õigusakti redaktsioonist. Moldova Vabariik pöörab erilist tähelepanu õigusaktide täpsele tõlkimisele riigikeelde, kuna keelelised ebatäpsused võivad põhjustada vaidlusi, eriti kui need on seotud õiguse reguleerimisalaga (3).

2.2.

Vastavustabeli vorm

ELi õigusakti (koos muudatustega) (pealkiri)

riikliku õigusakti (pealkiri)

VAHELINE

VASTAVUSTABEL

(Avaldatud (koht))

Avaldamise kuupäev:

Rakendamise kuupäev:

ELi õigusakt	Riiklik õigusakt	(Moldova Vabariigi) märkused	Inspekteerijate märkused

Selgitus:

ELi õigusakt : vastavustabeli vasakus veerus esitatakse ELi õigusakti artiklite, lõigete, punktide jne täielik pealkiri ja viide (4)

Riiklik õigusakt : vasakus veerus esitatud ELi õigusakti sätetele vastavate riiklike õigusaktide sätete kohta esitatakse Moldova Vabariigi õigusakti täielik pealkiri ja viide. Õigusakti sisu kirjeldatakse täpsemalt teises veerus.

Moldova Vabariigi märkused : selles veerus esitab Moldova Vabariik vastava artikli, lõike, punkti jne viited ja muud sätted, eriti kui sätte tekst ei ole ühtlustatud. Ühtlustamata sätte kohta esitatakse ühtlustamata jätmise põhjendus.

Inspekteerijate märkused : juhul kui inspekteerijad leiavad, et ühtlustamist ei ole saavutatud, esitavad nad selles veerus oma hinnangu põhjenduse ja puuduse kirjelduse.

(1) Inspekteerijad on eksperdid, kelle nimetab ametisse Euroopa Komisjon.

(2) Seda tegevust võivad toetada liikmesriikide eksperdid kas eraldi või terviklike institutsioonide väljaarendamise programmide (mestiprojektid, TAIEX jne) raames.

(3) Ühtlustamismenetluse hõlbustamiseks on teatavate ELi õigusaktide konsolideeritud versioonid kättesaadavad EUR-lexi veebisaidil aadressil: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html

(4) Nagu osutatud EUR-lexi veebisaidil http://eur-lex.europa.eu/homepage.html

XXIV-B LISA

LOETELU ELi ÕIGUSAKTIDEST, MILLE SUHTES MOLDOVA VABARIIK OMA ÕIGUSAKTE ÜHTLUSTAB

Moldova Vabariik esitab käesoleva lepingu artikli 181 lõikes 4 nimetatud loetelu õigusaktidest, mille suhtes Moldova Vabariik oma õigusakte ühtlustab, kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

XXV LISA

SAMAVÄÄRSUSE STAATUS

[…]

XXVI LISA

TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE

Tolliseadustik

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

Ajakava: Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määrusega kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Ühistransiit ja ühtne haldusdokument

20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsioon

20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon

Ajakava: Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud konventsioonidega kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Vabastused tollimaksudest

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009 16. november 2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem

Ajakava: Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määruse I ja II jaotisega kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 608/2013, 12. juuni 2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis

Ajakava: Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määrusega ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

XXVII LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND;

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND;

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND;

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND

Liit

Ettevõtlusega seotud reservatsioonide loend: XXVII-A lisa

Piiriülese teenuste osutamisega seotud loend: XXVII-B lisa

Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XXVII-C lisa

Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XXVII-D lisa

Moldova Vabariik

Ettevõtlusega seotud reservatsioonide loend: XXVII-E lisa

Piiriülese teenuste osutamisega seotud loend: XXVII-F lisa

Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XXVII-G lisa

Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XXVII-H lisa

XXVII-A, XXVII-B, XXVII-C, XXVII-D lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:

AT	Austria
BE	Belgia
BG	Bulgaaria
CY	Küpros
CZ	Tšehhi Vabariik
DE	Saksamaa
DK	Taani
EL	Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid
ES	Hispaania
EE	Eesti
FI	Soome
FR	Prantsusmaa
GR	Kreeka
HR	Horvaatia
HU	Ungari
IE	Iirimaa
IT	Itaalia
LV	Läti
LT	Leedu
LU	Luksemburg
MT	Malta
NL	Madalmaad
PL	Poola
PT	Portugal
RO	Rumeenia
SK	Slovaki Vabariik
SI	Sloveenia
SE	Rootsi
UK	Ühendkuningriik

XXVII-E, XXVII-F, XXVII-G, XXVII-H lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:

MD	Moldova Vabariik

XXVII-A LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad Moldova Vabariigi ettevõtetele ja investoritele liidu reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt artikli 205 lõikele 2.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)	horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes.

b)	sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.

Kui punktis a või b on nimetatud üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles punktis nimetamata liikmesriigid käesoleva lepingu artikli 205 lõike 2 kohaseid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Käesoleva lepingu artikli 205 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis käsitlevad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevuslitsentse või lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna see ei ole lepinguga piiratud.

Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XXVII-C lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.

Horisontaalsed reservatsioonid

Kommunaalteenused

EL: Riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi (1).

Ettevõtluse liigid

EL: Kohtlemine, mis saab osaks liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud tütarettevõtjatele (Moldova Vabariigi äriühingute tütarettevõtjad), mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene liikmesriikides asutatud Moldova Vabariigi äriühingute poolt asutatud filiaalidele ega esindustele (2).

AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

EE: Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema liidus.

FI: Välismaalane, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana ning vähemalt üks partneritest täisühingus või usaldusühingu täisosanik peab olema Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) alaline resident. Kõigi sektorite puhul peab vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ja tegevdirektor olema EMP resident; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Kui Moldova Vabariigi organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.

HU: Riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsemiseks võidakse nõuda elamisluba.

PL: Moldova Vabariigi investorid võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ning kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).

RO: Äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: Välismaa äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis õigussubjekti või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehingud Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPis. Väljaspool EMPi elav füüsiline isik, kes teostab Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse raamatupidamist arvestatakse eraldi. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel filiaali ja elukohta käsitlevates nõuetes erandeid teha. Alla aastapikkused ehitusprojektid, mida teostab väljaspool EMPi asuv äriühing või füüsiline isik, on filiaali asutamise või residendist esindaja määramise kohustuse täitmisest vabastatud. Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMPis elav füüsiline isik, Rootsi õiguse alusel asutatud juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMPi kuuluva riigi õigusaktide alusel ning mille registrijärgne asukoht, peakorter või peamine tegevuskoht asub EMPis. Asutajaks võib olla partnerlus juhul, kui kõik isikliku piiramatu vastutusega omanikud resideerivad EMPis. Väljaspool EMPi asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute puhul peab EMPis elama vähemalt 50 % juhatusest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor, asetegevdirektor ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Kui ükski äriühingu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused võtta äriühingu nimel vastu teenuseid. Vastavad tingimused kehtivad kõikide muude juriidilise isiku liikide asutamise suhtes.

SK: Moldova Vabariigi füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja nimel tegutsema volitatud isikuna, peab esitama Slovaki Vabariigi elamisloa.

Investeerimine

ES: Et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele viitama ka majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või muude üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnev luba.

BG: Välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Moldova Vabariigi füüsilise või juriidilise isiku kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba a) loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis ja b) punktis „a)” nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.

FR: Moldova Vabariigi füüsiliste või juriidiliste isikute ostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmiseid eeskirju:

—	kuni 7,6 miljoni euro suuruseid investeeringuid Prantsusmaa äriühingutesse käibega kuni 76 miljonit eurot võib teha, kui etteteatamisest ja kõnealuste summade järgimise kontrollimisest on möödunud 15 päeva;

—

muudeks investeeringuteks antakse luba automaatselt üks kuu pärast etteteatamist, kui majandusminister ei ole erandlike asjaolude korral kasutanud oma õigust investeering edasi lükata.

Välisosalust hiljuti erastatud äriühingutes võib piirata üldsusele pakutavate aktsiate muutuva kogusega, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.

HU: Moldova Vabariigi füüsiliste või juriidiliste isikute hiljuti erastatud äriühingutes osalemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Valitsus võib kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas tegutsevates ettevõtjates kasutada teatavaid erivolitusi (kõigi kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt olulisteks peetavaid ülesandeid täitvate juriidiliste isikute suhtes). Sama kehtib teatavates energia-, transpordi- ja kommunikatsioonivaldkonna strateegiliselt olulisteks peetavate tegevuste suhtes.

PL: Välismaalastel (välisriigi füüsilistel isikutel või välisriigi juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks ja kaudseks omandamiseks. Piiranguteta riigivara omandamise puhul, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused.

Kinnisvara

Maa ja kinnisvara ostmise suhtes kehtivad järgmised piirangud (3):

AT: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.

BG: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja alaliselt välismaal elavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud õigusi kinnisvara omandamiseks (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute).

CY: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CZ: Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada ainult välisriigi füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigi juriidiliste isikutena loodud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada ainult juhul, kui neile juba kuuluv hoone on sellisele maale ehitatud või kui kõnealune maa on sellise hoone kasutamiseks hädavajalik. Riigimetsamaid saavad osta ainult omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.

DK: Mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud.

HU: Kui põllumaad käsitlevates õigusaktides ettenähtud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, ei või välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud põllumaad osta. Välismaalased peavad kinnisvara ostuks saama kinnisvara asukoha põhjal loa riigi pädevalt ametiasutuselt.

GR: Vastavalt seadusele nr 1892/90 on maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.

HR: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad.

IE: Kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes.

IT: Välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.

LT: Maa, siseveekogude ja metsa omandamine on lubatud välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes vastavad Euroopa ja Atlandi-ülese integratsiooni kriteeriumidele. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseadusega.

LV: Piirangud maa ostmiseks maapiirkondades ja linnades või linnapiirkondades; lubatud on maa rentimine kuni 99 aastaks.

PL: Välismaalastel (välisriigi füüsilistel isikutel või välisriigi juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. Piiranguteta riigivara omandamise puhul, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused.

RO: Füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu.

SI: Välisriigi isikute poolt Sloveenia Vabariigis asutatud filiaalid võivad omandada kinnisvara (välja arvatud maad) ainult sellise majandustegevuse jaoks, milleks nad asutati.

SK: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandus- ja metsamaad. Teatavate kinnisvarakategooriate suhtes kehtivad erieeskirjad. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks (3. ja 4. viis).

Valdkondlikud reservatsioonid

A: Põllumajandus, jahindus, metsandus ja metsaraie

FR: Põllumajandusettevõtete asutamise suhtes ELi mittekuuluvate riikide ettevõtjate poolt ja viinamarjaistanduste omandamise suhtes nõutakse luba.

AT, HR, HU, MT, RO: Põllumajandusliku tegevuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: Investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.

IE: Moldova Vabariigi elanikele jahutootmise asutamise tingimuseks on luba.

BG: Metsaraie puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

B: Kalandus ja vesiviljelus

EL: Liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.

SE: Laev loetakse Rootsi laevaks ja ta võib sõita Rootsi lipu all juhul, kui rohkem kui pool sellest kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all juhul, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või omanik elab alaliselt Rootsis. Laevad, mis kuuluvad 50 % ulatuses EMPi kodanikele või äriühingutele, nende registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPis ning tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti Rootsi registrisse kanda. Kalapüügi kutsetegevuse litsents, mida on vaja professionaalseks kalapüügiks, antakse ainult juhul, kui kalapüük on seotud Rootsi kalatööstusega. Kõnealuseks seotuseks on olla näiteks asjaolu, et pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) lossitakse Rootsis, pooled püügireisidest algavad Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja laevaluba ja kalapüügi kutsetegevuse litsentsi. Luba antakse juhul kui laev on muu hulgas registreeritud riiklikus registris ja laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga.

UK: Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade omandamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, välja arvatud juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes elavad ja asuvad igal juhul Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist.

C: Mäetööstus

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle ELi mittekuuluva riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli (4) all, kust on pärit üle 5 % liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

D: Tootmine

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle ELi mittekuuluva riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli (5) all, kust on pärit üle 5 % liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

HR: Kirjastamise, trükkimise ja salvestiste paljundamise puhul elukohanõue.

IT: Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis.

SE: Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannete omanikud, kes on füüsilised isikud, peavad resideerima Rootsis või olema EMP kodanikud. Juriidilistest isikutest perioodikaväljaannete omanikud peavad olema asutatud EMPis. Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kes elab Rootsis.

Elektri, gaasi, auru ja kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks (6) (v.a tuumaenergiapõhine elektritootmine)

EL: Elektri tootmise, ülekande ja jaotuse puhul enda tarbeks ning gaasi tootmise ja gaaskütuste jaotuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Auru ja kuuma vee tootmine, ülekanne ja jaotamine

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle ELi mittekuuluva riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli (7) all, kust on pärit üle 5 % liidu nafta-, elektri- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

FI: Auru ja kuuma vee tootmise, ülekandmise ja jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

1. Äriteenused

Kutseteenused

EL: Õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels” ning valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturite poolt osutatud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsus- ja/või elukohanõuet.

AT: Õigusteenuste puhul ei tohi välismaalastest advokaatide (kes peavad olema saanud oma asukohariigis täieliku erialase väljaõppe) osalus mis tahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel. Välismaiste vähemusinvestorite või nende kvalifitseeritud töötajate puhul on õigusteenuste osutamine lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus investor või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima; õigusteenuste osutamine seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamine, nõuab täielikku vastuvõtmist advokatuuri ja selle suhtes kehtib kodakondsusnõue.

Kuluarvestuse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenuste puhul ei tohi välisriigi seaduste kohaselt tegutsema volitatud isikute osalemine aktsiakapitalis ja hääleõigus ületada 25 %.

Meditsiiniteenuste (välja arvatud hambaraviteenuste ning psühholoogide ja psühhoterapeutide) ja veterinaariateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („advokatsko sadrujue” ja „advokatsko drujestvo”) reserveeritud advokaatidele, kes on Bulgaarias täielikult advokatuuri vastu võetud. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Maksualase nõustamise teenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul võivad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on oma riigi õigusaktide kohaselt tunnustatud projekteerija litsents, Bulgaarias töid jälgida ja projekteerida iseseisvalt üksnes pärast konkursi võitmist ja kui neid on valitud töövõtjaks vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetlusele; riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide puhul peavad Moldova Vabariigi investorid tegutsema partnerluses kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DK: Välismaalastest audiitorid võivad moodustada partnerettevõtte Taani riigis tegevusluba omavate audiitoritega pärast loa saamist Taani ettevõtlusametilt

FI: Riiklikult või eraõiguslikult rahastatud tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste (st meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda teenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest olema alaline elanik.

FR: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („association d'avocats” ja „société en participation d'avocat”) reserveeritakse advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Arhitektuuriteenuste, meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul on välisinvestoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu „société d'exercice liberal” (sociétés anonymes, sociétés à responsabilité limitée ou sociétés en commandite par actions) ja „société civile professionnelle”. Veterinaariateenuste suhtes kohaldatakse kodakondsuse ja vastastikkuse nõuet.

GR: Hambatehnikute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vannutatud audiitori litsentsi saamiseks ning veterinaariateenuste osutamisel nõutakse ELi kodakondsust.

ES: Vannutatud audiitorite ja tööstusomandiga tegelevate advokaatide puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HR: Piirangud puuduvad, v.a õigusnõustamisel päritoluriigi, välis- ja rahvusvahelises õiguses. Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri („odvjetnici”) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamiseks kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus — ad hoc kohtus muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid.

Auditeerimisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, kui neil on vastavalt Horvaatia Arhitektide Koja või Horvaatia Inseneride Koja heakskiit.

HU: Ettevõtete asutamine partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib EMPi mittekuuluvate riikide kodanike suhtes alalise elukoha nõue.

LV: Vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma Euroopa Liidu või EMP vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele.

LT: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt 3/4 audiitorifirma aktsiatest kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorifirmadele.

PL: Kui ELi advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib ELi kodakondsuse nõue.

SK: Arhitekti-, inseneri- ja veterinaariateenuste osutamiseks on vaja täita alalise elukoha nõue.

SE: Õigusteenuste puhul kehtib elukohanõue advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, elukohanõue. Likvideerijate suhte kehtib elukohanõue. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Majanduskavale sertifitseerija määramisega on seotud EMP nõuded. Auditeerimisteenuste osutamise suhtes kehtib EMP elukohanõue.

Teadus- ja arendusteenused

EL: Riiklikult rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral antakse ainuõigused ja/või -volitused üksnes ELi kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle peakorter on ELis.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

A: Laevadega seotud

LT: Laevad peavad kuuluma Leedu füüsilistele isikutele või Leedus asutatud äriühingutele.

SE: Juhul kui Moldova Vabariigi füüsilisel või juriidilisel isikul on osalus teatavas laevas, tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.

B: Õhusõidukitega seotud

EL: Õhusõidukitega seotud rendi- ja liisinguteenuste puhul, kuigi lühiajaliste liisingulepingute puhul võib lubada erandeid, peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitali omandi ja kontrolli nõuetele (sealhulgas juhatuse liikmete kodakondsus) vastav juriidiline isik.

Muud äriteenused

EL, välja arvatud HU ja SE: Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

EL, välja arvatud BE, DK, GR, ES, FR, HU, IE, IT, LU, NL, SE, UK: Personali töölerakendamise ja värbamise teenuste puhul kehtivad kodakondsuse- ja elukohanõuded.

EL, välja arvatud AT ja SE: Juurdlusteenust puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

AT: Töölerakendamisteenuste ja tööjõu rendi agentuuride valdkonnas võib loa anda üksnes juriidilistele isikutele, kelle peakorter on EMPs ja kelle juhatuse liikmed või juhtimisõiguslikud osanikud/aktsionärid, kes on volitatud juriidilist isikut esindama, on EMP kodanikud alalise elukohaga EMPs.

BE: Väljaspool EMPi peakorterit omav äriühing peab tõendama, et osutab päritoluriigis töölerakendamise teenuseid. Turvateenuste puhul kehtib juhatajate suhtes ELi kodakondsuse ja elukohanõue.

BG: Aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuste puhul kehtib kodakondsusenõue. Personali töölerakendamis- ja värbamisteenuste, kontori abipersonali värbamise teenuste, juurdlusteenuste, turvateenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ning nafta- ja gaasimaardlate seadmete remondi ja demonteerimisega seotud lepinguliste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ametliku kirjaliku ja suulise tõlke puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: Vandetõlkide kodakondsusnõue.

DK: Turvateenuste puhul kehtib elukohanõue ning enamiku juhatuse liikmete ja juhtide puhul kehtib kodakondsusnõue. Lennujaama valveteenistuse töötajate puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EE: Turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vandetõlkijate puhul nõutakse ELi kodakondsust.

FI: Diplomeeritud tõlkijatel EMPi elukohanõue.

FR: Töölerakendamisteenuste valdkonnas õiguste andmise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FR: Välisinvestoritel peab teadusliku ja tehnilise nõuande teenuste jaoks uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.

HR: Töölerakendamis-, uurimis- ja turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Turvateenuste osutamiseks vajaliku loa saamiseks peab olema Itaalia või ELi kodakondsus ning täidetud elukohanõue. Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis. Inkasso- ja krediidiinfoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

LV: Juurdlusteenuste puhul võivad litsentsi saada üksnes sellised detektiivibürood, mille juht ja kõik büroo juhatuses kontorit omavad isikud on ELi või EMP kodanikud. Turvateenuste puhul peab litsentsi saamiseks vähemalt pool omakapitalist kuuluma ELi või EMP füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

LT: Turvateenuste osutamisega võivad tegeleda üksnes EMP või NATO riigi kodakondsusega isikud.

PL: Juurdlusteenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Turvateenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda ainult Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Vandetõlkijatele kehtib ELi kodakondsusnõue. Aerofotograafiateenuste osutajatel ning ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajal peab olema Poola kodakondsus.

PT: Juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamisse investeerijatel peab olema ELi kodakondsus. Turvateenuste osutamisele spetsialiseerunud töötajatel peab olema täidetud kodakondsusnõue.

SE: Kirjastajal ning kirjastus- ja trükiettevõtte omaniku suhtes kehtib elukohanõue. Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid.

SK: Juurdlusteenuste ja turvateenuste puhul võib litsentsi anda üksnes juhul, kui puudub turvarisk ja kui kõik juhid on ELi, EMP või Šveitsi kodanikud.

4. Turustusteenused

EL: Relvade, laskemoona ja lõhkeainete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Mõnedes riikides kehtib kodakondsus- ja elukohanõue apteegipidamise ja tubakamüüjate suhtes.

FR: Tubaka jaemüügi valdkonnas ainuõiguste andmise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Alkoholi ja ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: Ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Alkohoolsete jookide, keemiatoodete, tubaka ja tubakatoodete, ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjavarustuse, nafta- ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide ja vääriskivide turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: Ravimite ja spetsiifiliste meditsiinitoodete jaemüük on lubatud ainult füüsilistele isikutele. Elukohanõue on vajalik apteekrilitsentsi ja/või apteegi avamiseks ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteegieksamit, võivad saada ainult loa võtta üle juba eelneval kolmel aastal tegutsenud apteegi.

HR: Tubakatoodete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

6. Keskkonnateenused

EL: Majapidamistele, tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega seotud teenuste, sealhulgas joogiveega varustamise ning veemajanduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

7. Finantsteenused (8)

EL: Investeerimisfondide vara tohivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.

AT: Välismaise kindlustusandja filiaalile ei anta tegevusluba, kui selle kindlustusandja õiguslik vorm ei vasta või ei ole võrreldav aktsiaseltsi või vastastikuse kindlustusseltsiga. Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

BG: Pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes. Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusandja olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.

CY: üksnes Küprose Börsi liikmed (börsimaaklerid) võivad tegelda äriga, mis on seotud väärtpaberimaaklerlusega Küprosel. Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmena registreerida üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).

GR: Asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusandja alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.

ES: Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusandja olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.

HU: Välisriigi institutsioonide filiaalid ei tohi osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega riskikapitali haldust. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ja kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.

IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad avatud investeerimisfondidena ja muutuva suurusega kapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, kes tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja ja investeerimisfirma olema asutatud Iirimaal või mõnes teises liikmesriigis (filiaalid ei ole lubatud). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas a) Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor/registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või b) muu liikmesriigi tegevusluba.

PT: Pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, millel on luba elukindlustuse valdkonnas tegutsemiseks, või ettevõtted, kellel on luba hallata pensionifonde teistes liikmesriikides.

Filiaali loomiseks Portugalis peavad välisriikide kindlustusseltsid tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemispraktika. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud kindlustusvahenduse eesmärgil, mis on reserveeritud vastavalt liikmesriigi õigusele loodud äriühingutele.

FI: Kohustusliku pensionikindlustuse teenust osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt poolte projektijuhtide, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete alaline elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit.

Kohustusliku pensionikindlustuse teenust mitte osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt ühel juhatuse ja ühel nõukogu liikmel ning tegevdirektoril elukohanõue.

Moldova Vabariigi kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu Euroopa Liidus.

Välisriigi kindlustajatele ei või anda tegevusluba tegutsemiseks Soomes filiaalina, kes annab kohustuslikku pensionikindlustust.

Pangandusteenuste puhul: vähemalt ühel asutajal, ühel juhatuse ja nõukogu liikmel, tegevdirektoril ja isikul, kellel on volitused krediidiasutuse nimel allkirjastada, elukohanõue.

IT: Selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide korral, mis ei ole ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud võõrandatavatesse väärtpaberitesse kollektiivselt investeerimise ettevõtted (UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema registreeritud juriidilise isikuna Itaalias või mõnes muus liikmesriigis ning asutatud filiaali kaudu Itaalias. Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustamata UCITSite fondivalitsejad peavad samuti olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning ELi õigusaktidega ühtlustatud UCITSite fondivalitsejad, mille peakontor on ELis, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud UCITSid. Koduuksemüügi teenuse osutamisel peavad vahendajad kasutama Itaalia registrisse kantud volitatud finantsteenuste osutajaid. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.

LT: Varahalduse eesmärgil nõutakse spetsialiseeritud fondivalitseja asutamist (mitte filiaalid).

Pensionifondide hoiustajateks võivad olla ainult ettevõtjad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal.

Pensionifondide varade hoiustajateks võivad olla ainult pangad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal ning neil on õigus osutada liikmesriikides või EMP riikides investeerimisteenuseid.

PL: Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

SK: Väliskodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina).

Investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).

SE: Kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu.

Hoiupanga asutaja peab olema liidus elav füüsiline isik.

8. Tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenused

EL: Riiklikult rahastavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Eraõiguslikult rahastavate muude tervishoiuteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võib juhatuse liikmete enamuse suhtes kohaldada kodakondsusnõuet.

EL (välja arvatud NL, SE ja SK): Alg-, kesk, kõrg- ja täiskasvanuharidust mitte hõlmavate eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE, CY, CZ, DK, FR, DE, GR, HU, IT, ES, PT, UK: Eraõiguslikult rahastatud tervishoiuteenuste, v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud, puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Eraõiguslikult rahastavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Välisriigi kõrgkoolid ei või avada Bulgaaria Vabariigi territooriumil oma esindusi. Välisriigi kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös nendega.

GR: Kõrgharidusteenuste puhul haridusasutuste asutamiseks, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Eraõiguslikult asutatud alg- ja keskkoolide omanike ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HR: Alghariduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: jätab õiguse võtta ja säilitada meetmeid, mis käsitlevad ametiasutuste poolt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajaid. Nimetatud reservatsiooni kohaldatakse riiklikult rahastatud ja eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, eelkõige riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajad, riigi järelevalve all olevad haridusteenuste osutajad või õpingud, mis annavad õiguse õppetoetustele.

UK: Eraõiguslikult rahastatud kiirabiteenuste või eraõiguslikult rahastatud raviasutuste teenuste, v.a haiglateenuste võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

9. Turismi ja reisimisega seotud teenused

BG, CY, GR, ES, FR: Giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG: Hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste (v.a toitlustamine õhutransporditeenuste käigus) osutamiseks on nõutav asutamine (mitte filiaalina).

IT: Väljapoolt ELi liikmesriike pärit giididel on vaja eriluba.

10. Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

Uudiste ja meediaagentuuri teenused

FR: Välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates olemasolevates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Meediaagentuuride puhul kohaldatakse võrdse kohtlemise suhtes juriidiliste isikute asutamisel vastastikkuse põhimõtet.

Spordi- ja muud puhketeenused

EL: Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Õiguskindluse huvides täpsustatakse, et turulepääsu ei tagata.

AT: Suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul peavad juriidiliste isikute direktorid olema EMP kodanikud.

Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

BE, FR, HR, IT: Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

11. Transport

Meretransport

EL: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Meretranspordi abiteenuseid võivad osutada ainult Soome lipu all sõitvad laevad.

HR: Välismaised juriidilised isikud peavad meretranspordi abiteenuste osutamiseks asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenusepakkujate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.

Siseveetransport (9)

EL: Riigisisese kabotaaži puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

AT, HU: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: Siseveetranspordi puhul antakse kontsessioon üksnes EMP juriidilistele isikutele ning üle 50 % aktsiakapitalist, hääleõigusest ja juhatuse enamus peab kuuluma EMP kodanikele.

HR: Siseveetranspordi puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Õhutransporditeenused

EL: Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna kohta.

EL: ELi lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Õhusõiduki rentimiseks koos meeskonnaga peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Õhusõidukit käitava lennuettevõtja omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

EL: Kui välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda Euroopa Liidu lennuettevõtjatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist (10) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad Euroopa Liidus võimaldavad välisriigi lennuettevõtjatele või Euroopa Liidu lennuettevõtjad võimaldavad välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

Raudteetransport

HR: Reisijate- ja kaubavedude ning puksiirteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Maanteetransport

EL: Kabotaažiteenuste jaoks on nõutav asutamine (mitte filiaalina). Veokorraldajatel on elukohanõue.

AT: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub liidus.

BG: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub liidus. Nõutav on registreerimine juriidilise isikuna. Füüsiliste isikute puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

GR: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud litsentsi. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel –tingimustel. Kreekas asutatud autoveo-ettevõtja võib kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid.

FI: Autovedude osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele.

FR: Välisinvestoritel on keelatud osutada linnadevahelist bussiveo teenust.

LV: Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele. Asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid.

RO: Litsentsi saamiseks võivad maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrustele.

SE: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud litsentsi. Taksolitsentsi saamise kriteeriumid hõlmavad tingimust, mille kohaselt äriühing määrab ametisse isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue — vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Autoveo-ettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ning olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes peab elama ELis. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, v.a maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad võivad üldiselt kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Juhul kui sõiduk on registreeritud välismaal, see kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhiline elukoht on välismaal ning kui kõnealune sõiduk tuuakse ajutiselt Rootsi, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutise kasutuse on Rootsi transpordiamet määratlenud tavaliselt mitte pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta.

14. Energiateenused

EL: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Moldova Vabariigi juriidiliste isikute puhul, kes on selle riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, (11) kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, (12) välja arvatud juhul, kui EL annab kõnealuse riigiga sõlmitud majandusliku integratsiooni lepingu raames täieliku juurdepääsu asjaomasele sektorile selle riigi füüsilistele või juriidilistele isikutele.

EL: Tuumaenergiapõhise elektritootmise ja tuumkütuse töötlemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 võib kolmanda riigi või kolmandate riikide füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all oleva põhivõrguettevõtja sertifitseerimisest keelduda, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja/või ELi energia varustuskindlust.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Kütuste torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE, LV: Maagaasi torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, HU, IT, LU, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, UK: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SI: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud gaasijaotusega kaasnevate teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: Jätab endale õiguse nõuda vastastikkuse põhimõtte rakendamist seoses litsentside andmisega süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks.

15. Muud mujal nimetamata teenused

PT: Seadmete müügi või patendi üleandmisega seotud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: Matuse, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

(1) Kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, tervishoiuteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav valdkonnaspetsiifiline loend otstarbekas. Seda reservatsiooni ei kohaldata telekommunikatsioonisektori ning arvutiteenuste ning nendega seotud teenuste suhtes.

(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 kohaselt käsitatakse kõnealuseid tütarettevõtjaid liidu juriidiliste isikutena. Niivõrd kui neil on alaline ja toimiv seos liidu majandusega, saavad nad liidu siseturu toimimisest kasu, saades muu hulgas kõigis liikmesriikides kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.

(3) Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(4) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku omakapitalis.

(5) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(6) Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(7) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(8) Filiaalide ja tütarettevõtjate erineva kohtlemise suhtes rakendatakse horisontaalpiirangut. Välisfiliaalid võivad saada loa liikmesriigi territooriumil tegutsemiseks üksnes asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja neilt võib seega nõuda vastavust mitmetele konkreetsetele usaldatavusnõuetele.

(9) Sealhulgas siseveetranspordi abiteenused.

(10) „Võrdväärne kohtlemine” — liidu lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine

(11) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 protsendilist osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(12) Tuginedes andmetele energeetika peadirektoraadi värskeimas ELi energiastatistika käsiraamatus: toornafta import väljendatud massina, gaasi import väljendatud kütteväärtusena.

XXVII-B LISA

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (LIIT)

Alljärgnevas kohustuste loendis on esitatud käesoleva lepingu artikli 212 kohaselt liidu poolt liberaliseeritud majandustegevusalad ning nendel tegevusaladel Moldova Vabariigi ettevõtete ja investorite suhtes reservatsioonidena kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loendid koosnevad järgmistest elementidest:

a)	esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse.

b)	teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke EÜ reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse:

a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991;

b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 210 ja 211 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

4.	Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.

5.	Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

6.	Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

7.	Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 203 lõike 13 punktides a) ja b) kirjeldatud teenuste osutamise viisile.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1. ÄRITEENUSED

A.	Kutseteenused

a)	Õigusteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 861 (1))

AT, CY, ES, GR, LT, MT: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

(v.a õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels)

BE: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse seadusjärgse esindamise teenuste puhul, kehtib kodakondsusnõue koos elukohanõuetega. Kvoote kohaldatakse kassatsioonikohtus („Cour de cassation”) tsiviilmenetluses esindamise suhtes.

BG: Välisriikide advokaadid võivad esindada oma asukohariigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: Advokaatide „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d'Etat” kutsealale pääsu suhtes kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HU: Välisriikidest pärit advokaatide õigustegevus peab piirduma õigusnõustamisega.

LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Õigusnõustamise teenuste turustamise õigus on juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis, ja Taanis registreeritud õigusbüroodel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue.

Mooduse nr 1 puhul

HR: Piirangud õigusnõustamisel välis-ja rahvusvahelises õiguses puuduvad. Piiranguteta Horvaatia õiguse praktiseerimisel.

1.	Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 86212 v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 and CPC 86220)

FR, HU, IT, MT, RO, SI: Piiranguteta

AT: kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Kõik liikmesriigid: puuduvad

2.	Auditeerimisteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, UK: Piiranguteta

AT: pädevates asutustes esindamise ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral kehtib kodakondsusnõue.

HR: Välismaised audiitorifirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali vastavalt äriühingute seadusele.

SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada kohustuslikke auditeerimisteenuseid kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures ja seoses füüsiliste isikutega. Üksnes kõnealused isikud ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Kinnitamiseks on vajalik elukoht EMPis või Šveitsis. Nimetusi „kinnitatud audiitor” ja „volitatud audiitor” võivad kasutada ainult audiitorid, kes on Rootsis kinnitatud või volitatud. Kooperatiivsete tulundusühingute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või kinnitatud raamatupidajad, peavad elama EMPis, v.a juhul kui valitsus või valitsuse poolt määratud valitsusasutus otsustab eraldi juhtumi korral teisiti.

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

c)	Maksualase nõustamise teenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 863 (2))

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

CY: Maksunõunikel peab olema rahandusministri luba. Loa andmisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse analoogselt välisinvesteeringutele antavate lubade suhtes (loetletud horisontaaljaotises), sest need kehtivad käesoleva allsektori suhtes, kusjuures alati arvestatakse tööhõive olukorraga selles allsektoris.

BG, MT, RO, SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

d)	Arhitektiteenused

Mooduse nr 1 puhul

Ning

AT: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

e)	Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused

BE, CY, GR, IT, MT, PL, PT, SI: Piiranguteta

DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

HR: Arhitektiteenused: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab Ehituse ja Füüsilise Planeerimise Ministeerium.

Linnaplaneerimine: Teenuseid tohivad pakkuda Ehituse ja Füüsilise Planeerimise Ministeeriumi heakskiidu saanud füüsilised ja juriidilised isikud.

(CPC 8671 ja CPC 8674)

HU, RO: Piiranguteta maastikuarhitektiteenuste puhul.

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

f)	Inseneriteenused; ning

Mooduse nr 1 puhul

g)	Integreeritud inseneriteenused

AT, SI: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

(CPC 8672 ja CPC 8673)

CY, GR, IT, MT, PT: Piiranguteta

HR: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab Ehituse ja Füüselise Planeerimise Ministeerium.

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

h)	Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, UK: Piiranguteta

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin, mille puhul: Puuduvad.

(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)

SI: piiranguteta sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul.

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

i)	Veterinaariateenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 932)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI, SK: Piiranguteta

UK: piiranguteta, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste ning üldnõustamise, juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul.

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

1.	Ämmaemandateenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 93191 osa)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK, UK: Piiranguteta

2.	Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused

FI, PL: piiranguteta, v.a õdede puhul.

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin: Puuduvad.

Mooduse nr 2 puhul

(CPC 93191 osa)

puuduvad

k)	Farmaatsiatoodete jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CZ, DE, CY, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: Piiranguteta

(CPC 63211)

LV, LT: piiranguteta, v.a postimüügi korral.

ja muud apteekriteenused (3)

HU: piiranguteta, v.a CPC 63211 korral.

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

B.	Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

(CPC 84)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

puuduvad

C.	Teadus- ja arendusteenused

a)	Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 852, v.a psühholoogiteenused (4))

EL: Riiklikult rahastatud teadus- ja arendusteenuste puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub liidus.

b)	loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) ning

c)	interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853)

D.	Kinnisvarateenused (5)

a)	Oma või renditud varaga seotud

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 821)

BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta

HR: Nõutav kaubanduslik kohalolek.

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

b)	Tasu eest või lepingu alusel

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 822)

BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta

HR: Nõutav kaubanduslik kohalolek.

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

E.	Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)	Laevadega seotud

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 83103)

BG, CY, DE, HU, MT, RO: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

b)	Õhusõidukitega seotud

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 83104)

BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO, SK: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

BG, CY, CZ, LV, MT, PL, RO, SK: Piiranguteta.

AT, BE, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LT, LU, NL, PT, SI, SE, UK: Euroopa Liidu lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal liidus. Erandeid võib teha lühiajaliste rendilepingute puhul või erakorralistel asjaoludel.

c)	Muude transpordivahenditega seotud

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO, SI: Piiranguteta

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

d)	Muude masinate ja seadmetega seotud

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO, SK: Piiranguteta

(CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

e)	Isiklike ja majapidamistarvetega seotud

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta

(CPC 832)

f)	Telekommunikatsiooniseadmete rentimine

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 7541)

Puuduvad.

F.	Muud äriteenused

a)	Reklaamiteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 871)

Puuduvad.

b)	Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 864)

puuduvad

c)	Juhtimisalase nõustamise teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 865)

Puuduvad.

d)	Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 866)

HU: piiranguteta vahekohtu- ja lepitusteenuste korral (CPC 86602).

e)	Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

Mooduse nr 1 puhul

IT: piiranguteta bioloogi ja keemiaanalüütiku kutseala puhul.

(CPC 8676)

BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: Piiranguteta

f)	Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused

Mooduse nr 1 puhul

IT: piiranguteta agronoomi ja „periti agrari” kutseala puhul.

EE, MT, RO, SI: Piiranguteta

(CPC 881 osa)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

g)	Kalandusega seotud nõustamisteenused

Mooduse nr 1 puhul

LV, MT, RO, SI: Piiranguteta

(CPC 882 osa)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

h)	Tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 884 osa ja CPC 885 osa)

Puuduvad.

i)	Personali töölerakendamise ja värbamise teenused

1.	Juhtide otsimise teenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 87201)

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI, SE: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta..

2.	Töölerakendamisteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 87202)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: Piiranguteta..

3.	Kontori abipersonali värbamise teenused

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI: Piiranguteta

(CPC 87203)

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta

4.	Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Kõik liikmesriigid, v.a HU: Piiranguteta..

(CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206, CPC 87209)

HU: Puuduvad.

1.	Juurdlusteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 87301)

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: Piiranguteta

2.	Turvateenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

HU: piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral.

BE, BG, CY, CZ, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI, SK: Piiranguteta..

Mooduse nr 2 puhul

HU: piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral.

BG, CY, CZ, EE, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: Piiranguteta..

k)	Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, UK: piiranguteta uurimisteenuste korral.

HR: Puuduvad, v.a et põhiliste geoloogiliste, geodeetiliste ja mäetööstusuuringute teenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid uuringuteenuseid võib Horvaatia territooriumil teostada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu.

(CPC 8675)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

1.	Laevade hooldus ja remont

Mooduse nr 1 puhul

Merelaevade korral: BE, BG, DE, DK, GR, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PT, SI, UK: Piiranguteta..

(CPC 8868 osa)

Siseveelaevade korral: EL, välja arvatud EE, HU, LV, PL: Piiranguteta..

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

2.	Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK: Piiranguteta

(CPC 8868 osa)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

3.	Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

puuduvad

4.	Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

(CPC 8868 osa)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

5.	metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

puuduvad

m)	Hoonete puhastusteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 874)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

n)	Fotograafiateenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 875)

BG, EE, MT, PL: piiranguteta aerofotograafiateenuste osutamise korral.

HR, LV: Piiranguteta erifotograafiateenuste korral (CPC 87504).

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

o)	Pakendamisteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 876)

puuduvad

p)	Trükkimine ja kirjastamine

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 88442)

puuduvad

q)	Konverentsiteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 87909 osa)

puuduvad

Muud

1.	Tõlketeenused

Mooduse nr 1 puhul

PL: piiranguteta vannutatud tõlkijate ja tõlkide teenuste korral.

HR: Piiranguteta ametlike dokumentide puhul.

HU, SK: piiranguteta ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral.

(CPC 87905)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

2.	Sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused

Mooduse nr 1 puhul

DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

HR: Piiranguteta..

(CPC 87907)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

3.	Inkassoteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 87902)

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

4.	Krediidiinfoteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 87901)

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

5.	Paljundusteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 87904 (7))

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

6.	Telekommunikatsioonialase nõustamise teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 7544)

puuduvad

7.	Telefonivastamisteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 87903)

puuduvad

2. KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

A.	Posti- ja kulleriteenused

(Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste (8) käitlemisega (9) seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule:

i)	mis tahes liiki füüsilisel kandjal (10) olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, sealhulgas otsepostitus ja hübriidpostiteenus;

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

ii)	Adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine (11),

puuduvad (12)

iii)	Adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine (13),

iv)	Eespool punktides i — iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena,

v)	Eespool punktides i-iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkullerteenused (14),

vi)	Adresseerimata postisaadetiste käitlemine,

vii)	Dokumendivahetus (15)

Allsektorid i, iv ja v võib jätta välja, kui need kuuluvad reserveeritud teenuste valdkonda, st kirjasaadetised hinnaga kuni 5-kordne avalik põhitariif ja mille kaal ei ületa 350 grammi, (16) pluss kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatav tähitud posti teenus.)

(CPC 751 osa, CPC 71235 (17) osa ja CPC 73210 (18) osa)

B.	Telekommunikatsiooniteenused

(Käesolevad teenused ei hõlma telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust.)

a)	kõik elektromagnetiliste vahendite (19) abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist hõlmavad teenused, v.a ringhääling (20)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

puuduvad

b)	satelliitlevi edastamise teenused (21)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: puuduvad, v.a see, et käesoleva sektori teenuseosutajate suhtes võidakse kohaldada kohustust kaitsta nende võrgu kaudu sisu edastamisega seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke kooskõlas ELi elektroonilise side teenuste õigusliku raamistikuga.

BE: Piiranguteta

3. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

puuduvad

4. TURUSTUSTEENUSED

A.	Komisjonimüügiagentide teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

a)	mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused

EL, välja arvatud AT, SI, SE, FI: piiranguteta kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise korral.

(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

AT: piiranguteta pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise korral.

b)	muude komisjonimüügiagentide teenused

AT, BG: piiranguteta meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise korral.

HR: Piiranguteta tubakatoodete turustamise puhul.

(CPC 621)

Mooduse nr 1 puhul

B.	Hulgikaubandusteenused

AT, BG, FR, PL, RO: piiranguteta tubaka ja tubakatoodete turustamise korral.

a)	mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused

(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

BG, FI, PL, RO: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral.

b)	telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused

SE: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral.

(CPC 7542 osa)

AT, BG, CZ, FI, RO, SK, SI: piiranguteta farmaatsiatoodete turustamise korral.

c)	muud hulgimüügiteenused

BG, HU, PL: piiranguteta kaubamaakleri teenuste puhul.

(CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused (22))

FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul piiranguteta, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud seitsmeteistkümnel (17) värskete toiduainete turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Piiranguteta farmaatsiatoodete hulgimüügi korral.

C.	Jaekaubandusteenused (23)

MT: piiranguteta komisjonimüügiagentide teenuste korral.

Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute jaemüügiteenused

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: piiranguteta jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük.

(CPC 61112, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused

(CPC 7542 osa)

Toiduainete jaemüügiteenused

(CPC 631)

Muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (24)

(CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297)

D.	Frantsiisimine

(CPC 8929)

5. HARIDUSTEENUSED

A.	Algharidusteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 921)

BG, CY, FI, HR, MT, RO, SE, SI: Piiranguteta

FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

CY, FI, HR, MT, RO, SE, SI: Piiranguteta

B.	Keskharidusteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 922)

BG, CY, FI, HR, MT, RO, SE: Piiranguteta

FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

CY, FI, MT, RO, SE: Piiranguteta

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

LV: piiranguteta puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224).

C.	Kõrgharidusteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 923)

AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: Piiranguteta

FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: Piiranguteta

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

CZ, SK: piiranguteta kõrgharidusteenuste puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310).

D.	Täiskasvanukoolituse teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 924)

CY, FI, MT, RO, SE: Piiranguteta..

AT: piiranguteta raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul.

E.	Muud haridusteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 929)

AT, BE, BG, CY, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, UK: Piiranguteta..

Mooduse nr 1 puhul

HR: Puuduvad kirjavahetuse või telekommunikatsiooni teel antava hariduse puhul.

6. KESKKONNATEENUSED

A.	Reoveeteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 9401 (25))

EL, v.a EE, LT, LV: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, LT, LV: puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

B.	Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a EE, HU: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, HU: puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

a)	jäätmekäitlusteenused

puuduvad

(CPC 9402)

b)	kanalisatsiooni- jms teenused

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a EE, HU, LT: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, HU, LT: puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

(CPC 9403)

C.	Välisõhu- ja kliimakaitse

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, LT, PL, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, LT, PL, RO: puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

(CPC 9404 (26))

D.	Pinnase ja vete saneerimine

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, RO: puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

a)	saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (CPC 94060 osa (27))

E.	Müra ja vibratsiooni vähendamine

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, LT, PL, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, LT, PL, RO: puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

(CPC 9405)

F.	Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, RO: puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

a)	loodus- ja maastikukaitseteenused

(CPC 9406 osa)

G.	Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, RO: puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

(CPC 94090)

7. FINANTSTEENUSED

A.	Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)	merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)	rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

AT: Reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrosessioon), on keelatud. Kohustusliku õhutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertsõhutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal.

DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult liidus asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele.

DE: Kohustusliku õhusõidukikindlustuse poliise võib väljastada üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu.

FR: Maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusandjad.

PL: Piirangud lubatud edasikindlustuse ja retrosessiooni korral, v.a kaupade riskid rahvusvahelises kaubanduses.

PT: õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis katavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes Euroopa Liidus asutatud isikud või äriühingud.

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: Piiranguteta otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)	merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)	rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

BG: Piiranguteta otsekindlustuse korral, välja arvatud teenuste puhul, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria Vabariigi territooriumil. Välisriigi kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaaria Vabariigis asuvate riskidega. Välisriigi kindlustusandja võib kindlustuslepingu sõlmida ainult filiaali kaudu. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

CY, LV, MT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)	merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)	rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

LT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)	merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)	rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, v.a maismaatranspordi puhul, kui risk asub Leedus.

BG, LV, LT, PL: Piiranguteta kindlustusvahenduse korral.

ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet.

FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub Euroopa Liidus või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht Euroopa Liidus.

HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:

a)	elukindlustus: elukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele;

b)	kahjukindlustus: kahjukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele, v.a liikluskindlustus;

c)	mere-, lennu-, transpordikindlustus.

HU: Ungari territooriumil võivad kindlustusandjad, mis ei ole ELis asutatud, osutada otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.

IT: piiranguteta aktuaaride puhul. Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusseltsid. Seda reservatsiooni ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse.

SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu.

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: piiranguteta vahendusteenuste puhul.

BG: Otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Nendest lepingutest tulenev kindlustushüvitis makstakse välja Bulgaarias. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:

a)	elukindlustus: Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada elukindlustust;

kahjukindlustus:

i)	Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada muud kahjukindlustust kui liikluskindlustus;

ii)

isiku- või varakindlustus, mida Horvaatia Vabariigis ei pakuta; äriühingud, kes ostavad kindlustusteenust välismaalt seoses investeeringutega välismaistesse tööstusettevõtetesse, sh nende tööstusettevõtete sisseseade kindlustus; välislaenude tagasisaamise kindlustus (tagatise kindlustus); nende täielikus omandis ettevõtete ja ühisettevõtete isiku- ja varakindlustus, kelle majandustegevus toimub välisriigis, kui see on kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega või kui seda nõuavad nende registreerimistingimused; ehitatavad või remonditavad laevad, kui nii on sätestatud välismaise kliendiga (ostjaga) sõlmitud lepingus;

c)	mere-, lennu-, transpordikindlustus.

IT: Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Seda reservatsiooni ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse.

B.	Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE, UK: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

BE: Investeerimisalase nõustamise teenuse osutamiseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias.

BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

CY: Piiranguteta, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

EE: Hoiuste vastuvõtmiseks on nõutav Eesti Finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusaktidele.

Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus.

HR: Piiranguteta, v.a laenuandmise, kapitalirendi, makse- ja arveldusteenused, tagatis- ja garantiitehingud, rahamaaklerlus, finantsteabe hankimine ja edastamine ning nõustamis- ja muud finantstugiteenused.

LT: Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, millel on registreeritud filiaal või büroo Leedus.

IE: Investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimisalaseks nõustamiseks on nõutav kas I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor/registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuste osutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimisteenuste direktiiviga.

IT: Piiranguteta „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul.

LV: Kohustusi ei ole võetud, v.a igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

LT: Pensionifondide haldamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek.

MT: Piiranguteta, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.

RO: Piiranguteta kapitalirendi, rahaturu instrumentidega, välisvaluutaga, tuletisinstrumentidega, vahetuskursi ja intressimäära instrumentidega, vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning muude vabalt võõrandatavate instrumentide ja finantsvaradega kauplemise, igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, varahalduse ning finantsvarade arveldus- ja kliiringuteenuste korral. Maksed ja rahaülekandeteenused on lubatud üksnes residentpanga kaudu.

SI:

i)	Riigi võlakirjade emissioonides osalemine ja pensionifondide haldamine: Piiranguteta..

ii)

Kõik muud allsektorid, välja arvatud finantsteabe esitamine ja edastamine, laenu võtmine (kõik laenuliigid) ning tagatiste ja kohustuste võtmine välisriigi krediidiasutustelt siseriiklike juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt ning nõustamine ja muud finantsabiteenused: Piiranguteta.. Sloveenia börsi liikmed peavad olema asutatud Sloveenia Vabariigis või olema välismaiste investeerimisühingute või pankade filiaalid.

Mooduse nr 2 puhul

BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

8. TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED

A.	Haiglateenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 9311)

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin.

C.	Raviasutused, v.a haiglateenused

Mooduse nr 2 puhul

(CPC 93193)

puuduvad

D.	Sotsiaalteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 933)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

BE: Piiranguteta sotsiaalteenuste puhul, v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud.

9. TURISMI- JA REISITEENUSED

A.	Hotellid, restoranid ja toitlustamine

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta, v.a toitlustamise korral.

HR: Piiranguteta

Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (28)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

B.	Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

Mooduse nr 1 puhul

BG, HU: Piiranguteta

(sh reisijuhid)

Mooduse nr 2 puhul

(CPC 7471)

puuduvad

C.	Giiditeenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 7472)

BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK, SI: Piiranguteta..

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

10. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

A.	Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: Piiranguteta

(CPC 9619)

Mooduse nr 2 puhul

CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta

BG: piiranguteta, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); autorite, heliloojate, skulptorite, meelelahutajate ja muude individuaalkunstnike teenused (CPC 96192); teatri kõrvalteenused (CPC 96193)

EE: piiranguteta muude meelelahutusteenuste korral (CPC 96199), v.a kinoteenused.

LT, LV: piiranguteta, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa).

B.	Uudiste ja meediaagentuuri teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 962)

puuduvad

C.	Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 963)

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

D.	Sporditeenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 9641)

AT: piiranguteta suusakooliteenuste ja mäeinstruktoriteenuste korral.

BG, CZ, LV, MT, PL, RO, SK: Piiranguteta

Mooduse nr 1 puhul

CY, EE, HR: Piiranguteta

E.	Puhkeparkide ja supelrandade teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 96491)

puuduvad

11. TRANSPORDITEENUSED

A.	Meretransport

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

a)	Rahvusvaheline reisijatevedu

BG, CY, DE, EE, ES, FR, FI, GR, IT, LT, MT, PT, RO, SI, SE: Fiiderteenused tegevusloa alusel.

(CPC 7211, v.a riiklik kabotaaž) (29).

b)	Rahvusvaheline kaubavedu

(CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž30 (30))

B.	Siseveetransport

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

a)	Reisijatevedu

EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi ja Doonau laevaliiklust käsitlevat Belgradi konventsiooni.

(CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž30)

Kaubavedu

AT: Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias.

(CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž30)

BG, CY, EE, FI, HR, HU, LT, MT, RO, SE, SI: Piiranguteta

CZ, SK: Piiranguteta ainult mooduse nr 1 puhul

C.	raudteetransport

Mooduse nr 1 puhul

a)	Reisijatevedu

EL: Piiranguteta

(CPC 7111)

Mooduse nr 2 puhul

Kaubavedu

Puuduvad.

(CPC 7112)

D.	Maanteetransport

Mooduse nr 1 puhul

a)	Reisijatevedu

EL: Piiranguteta.

(CPC 7121 ja CPC 7122)

Mooduse nr 2 puhul

Kaubavedu

puuduvad

(CPC 7123, v.a postivedu enda tarbeks (31))

E.	Kaupade (v.a kütus) torutransport (32)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta..

(CPC 7139)

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

12. TRANSPORDI ABITEENUSED (33)

A.	Meretranspordi abiteenused

a)	Mereveose käitlemise teenused

Mooduse nr 1 puhul

b)	Hoiustamis- ja ladustamisteenused

EL: Piiranguteta mereveose käitlemise teenuste ning puksiirteenuste, tollivormistusteenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste korral

(CPC 742 osa)

c)	Tollivormistusteenused

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga.

d)	Konteinerjaama- ja depooteenused

e)	Mereagentuuriteenused

BG: piiranguteta

f)	Meretranspordi ekspedeerimise teenused

g)	Laevade rentimine koos meeskonnaga

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta hoiustamis- ja laoteenuste korral.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

(CPC 7213)

h)	Puksiirteenused

(CPC 7214)

i)	Meretranspordi tugiteenused

Mooduse nr 2 puhul

(CPC 745 osa)

puuduvad

j)	Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

B.	Siseveetranspordi abiteenused

a)	Veosekäitlemisteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 741 osa)

EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärused.

b)	Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)	Kaubaveoagentuuri teenused

(CPC 748 osa)

EL: piiranguteta puksiirteenuste korral, v.a. CZ, LV, SK mooduse nr 2 puhul, mille kohaselt: puuduvad

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

d)	Laevade rentimine koos meeskonnaga

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 7223)

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI, SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga.

e)	Puksiirteenused

(CPC 7224)

f)	Siseveetranspordi tugiteenused

(CPC 745 osa)

g)	Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

C.	Raudteetranspordi abiteenused

a)	Veosekäitlemisteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 741 osa)

EL: piiranguteta puksiirteenuste korral.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

b)	Hoiustamis- ja ladustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

(CPC 742 osa)

puuduvad

c)	Kaubaveoagentuuri teenused

(CPC 748 osa)

d)	Puksiirteenused

(CPC 7113)

e)	Raudteetranspordi tugiteenused

(CPC 743)

f)	Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

D.	Maanteetranspordi lisateenused

a)	Veosekäitlemisteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 741 osa)

AT, BG, CY, CZ, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: piiranguteta kommertsveokite rentimisel koos juhiga.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused ja maanteetranspordi tugiteenused, mille jaoks on vaja luba.

b)	Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

Mooduse nr 2 puhul

c)	Kaubaveoagentuuri teenused

puuduvad

(CPC 748 osa)

d)	Kommertsveokite rent (koos juhiga)

(CPC 7124)

e)	Maanteetranspordi tugiteenused

(CPC 744)

f)	Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

D.	Õhutranspordi abiteenused

a)	Lendude maapealne teenindus (sh toitlustamine)

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta, v.a toitlustamise korral.

Mooduse nr 2 puhul

BG, CY, CZ, HR, HU, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta..

b)	Hoiustamis- ja ladustamisteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 742 osa)

Puuduvad.

c)	Kaubaveoagentuuri teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 748 osa)

puuduvad

d)	Õhusõidukite rentimine koos meeskonnaga

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 734)

EL: Liidu lennuettevõtja kasutuses olev õhusõiduk peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis või mujal liidus.

Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

Erandjuhul võib välisriigi lennuettevõtja rentida väljaspool ELi registreeritud õhusõiduki ELi lennuettevõtjale eritingimustel ELi lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või tegevusraskusega toimetulemiseks, mida ei ole võimalik piisavalt saavutada ELis registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada ELi lennuettevõtja litsentseerinud ELi liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit.

e)	Müük ja turustamine

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

f)	Arvutipõhine ettetellimissüsteem

EL: kui välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist (34) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ELis võimaldavad välisriigi lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

g)	Lennujaamade juhtimine

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

E.	Kaupade (v.a kütus) torutranspordi lisateenused (35)

Mooduse nr 1 puhul

a)	Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

(CPC 742 osa)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

13. MUUD TRANSPORDITEENUSED

Kombineeritud transporditeenuse osutamine

BE, DE, DK, GR, ES, FI, FR, IE, IT, LU, NL, PT, UK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste loetelus nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist.

AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: Piiranguteta.

14. ENERGIATEENUSED

A.	Kaevandamisega seotud teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

(CPC 883 (36))

puuduvad

B.	Kütuste torutransport

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 7131)

EL: Piiranguteta..

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

C.	Torude kaudu veetavate kütuste hoiustamis- ja laoteenused

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta

(CPC 742 osa)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

D.	Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgikaubandusteenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste korral.

(CPC 62271)

Mooduse nr 2 puhul

ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused

puuduvad

E.	Mootorikütuse jaekaubandusteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 613)

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

F.	Kütteõli, balloongaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste korral.

(CPC 63297)

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: Piiranguteta kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi korral, v.a postimüük, mille korral puuduvad.

ning elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

G.	Energiajaotusega seotud teenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral, kus puuduvad

(CPC 887)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

15. MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

a)	pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

(CPC 9701)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

b)	juuksuriteenused

Mooduse nr 1 puhul

(CPC 97021)

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

c)	iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

(CPC 97022)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

d)	muud mujal liigitamata iluraviteenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

(CPC 97029)

Mooduse nr 2 puhul

puuduvad

e)	spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (37)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

(CPC ver. 1.0 97230)

puuduvad

g)	sidevõrguteenused (CPC 7543)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

puuduvad

(1) Hõlmab õigusnõustamise, seadusjärgse esindamise, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusmenetluse ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muu hulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja ELi liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel, ning liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes ELi pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(2) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a. Õigusteenused.

(3) Ravimite üldsusele tarnimise suhtes sarnaselt muude teenuste osutamisele kehtivad liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -kord. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

(4) CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 1.A.h. Meditsiini- ja hambaraviteenused.

(5) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(6) Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

(7) Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja mis on esitatud punktis 1.F p.

(8) „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(9) Mõistet „käitlemine” tuleks käsitada vormistamist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist hõlmavana.

(10) Nt kirjad, postkaardid.

(11) Siia alla kuuluvad raamatud ja kataloogid.

(12) Ajakirjad, ajalehed, perioodikaväljaanded.

(13) Allsektoritele i–iv võidakse nõuda konkreetseid universaalteenuse osutamise kohustusi kehtestavaid lube ja/või sissemaksete tegemist tagatisfondi.

(14) Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, nagu kogumine lähetuskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.

(15) Vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse kõnealuse teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(16) „Kirjasaadetis” – mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirjasaadetistena.

(17) Posti maanteevedu omal kulul.

(18) Posti õhuvedu omal kulul.

(19) Kõnealused teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 1.B. Arvutiteenused.

(20) Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid.

(21) Kõnealused teenused hõlmavad telekommunikatsiooniteenuseid, mis seisnevad raadio- ja telesaadete edastamises ja vastuvõtmises satelliidi vahendusel (satelliidi kaudu edastamise katkematu ahel, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammi signaalide levitamiseks üldsusele). See hõlmab satelliitsideteenuste müüki, kuid ei sisalda teleprogrammide pakettide müüki majapidamistele.

(22) Kõnealused teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 18.D.

(23) Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.B ja 1.F.l.).

(24) Farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 1.A.k.)

(25) Vastab reoveekäitlusteenustele.

(26) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(27) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(28) Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 12.D.a (lendude maapealne teenindus).

(29) Ilma et see piiraks selliste tegevuste ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(30) Sisaldab fiiderteenuseid ja seadmete teisaldamist rahvusvaheliste merevedajate poolt samas riigis asuvate sadamate vahel, kui sellega ei kaasne tulu.

(31) CPC 71235 osa, mis on esitatud KOMMUNIKATSIOONITEENUSTE all punktis 2.A. Posti- ja kulleriteenused

(32) Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.B.

(33) Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

(34) „Võrdväärne kohtlemine” – ELi lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine.

(35) Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.C.

(36) Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.

(37) Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 1.A.h Meditsiiniteenused, 1.A.j.2 Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatud teenused ja tervishoiuteenused (8.A ja 8.C).

XXVII-C LISA

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

Alljärgnevas reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 215 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 216 müügiesindajate suhtes, ja määratletakse sellised piirangud. Loetelu koosneb järgmistest osadest:

a)	esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse; ning

b)	teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Liit ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) artikli 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 ning

b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3.	Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 215 ja 216 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Moldova Vabariigi juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

5.	Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6.	Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

7.	Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

8.	Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

9.	Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Äriühingusiseste üleviimiste ulatus

BG: Äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % vastava Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate Euroopa Liidu kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust.

HU: Piirangud lubatud füüsiliste isiku puhul, kes on olnud Moldova Vabariigi juriidilise isiku osanik.

KÕIK SEKTORID

Kõrgharidusega praktikandid

AT, CZ, DE, ES, FR, HU: Väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga.

BG, HU: Kõrgharidusega praktikantide puhul on nõutav majandusvajaduste test (1).

KÕIK SEKTORID

Tegevdirektorid ja audiitorid

AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

FI: Välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema EMPs. EMP elukohanõue kehtib tegevdirektorite suhtes kõigis sektorites, kuid teatavatele äriühingutele võidakse teha erand.

FR: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.

RO: Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: Juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama alaliselt Rootsis.

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (2).

6.	ÄRITEENUSED

A.	Kutseteenused

a)	Õigusteenused (CPC 861 (3)) Õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels.

AT, CY, ES, GR, LT, MT, RO, SK: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. ES puhul võivad pädevad asutused teha erandeid.

BE, FI: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. BE puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote.

BG: Moldova Vabariigi advokaadid võivad esindada Moldova Vabariigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: Advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d'Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HR: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet (Horvaatia kodakondsus või muu liikmesriigi kodakondsus).

HU: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel.

LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegutsemise luba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

LU: Kodakondsusnõue õigusteenuste osutamise puhul seoses Luksemburgi ja ELi õigusega.

SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue.

1.	Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

FR: Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat.

IT: Elukohanõue.

2.	Auditeerimisteenused (CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral.

DK: Elukohanõue.

ES: Diplomeeritud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, mis ei kuulu kaheksanda EMÜ äriühinguõiguse direktiivi alla, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

FI: Vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema alaline elanik.

GR: Vannutatud audiitoritel kodakondsusnõue.

HR: Auditeerimisteenuseid võivad pakkuda üksnes Horvaatia Audiitorite Koja poolt ametlikult tunnustatud litsentsiga sertifitseeritud audiitorid.

IT: Üksikutel audiitoritel elukohanõue.

SE: üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Heakskiitmiseks on nõutav alaline elukoht.

c)	Maksualase nõustamise teenused (CPC 863 (4))

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

BG, SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

HU: Elukohanõue.

d)	Arhitektiteenused ning

e)	Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674)

EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Kodakondsusnõue linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul.

GR, HU, IT: Elukohanõue.

SK: Kohustus olla asjaomase koja liige; tunnustada võidakse asjaomase välismaise institutsiooni liikmestaatust. Elukohanõue, ehkki võidakse kaaluda erandite tegemist.

f)	Inseneriteenused ning

g)	Integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 ja CPC 8673)

EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

HR, IT, SK: Elukohanõue.

GR, HU: Elukohanõue (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes).

h)	meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused (CPC 9312 ja CPC 85201 osa)

CZ, IT, SK: Elukohanõue.

CZ, RO, SK: Pädevate asutuste luba on nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul

BE, LU: Kõrgharidusega praktikantide osas on pädevate asutuste luba nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul.

BG, MT: Kodakondsusnõue.

DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht.

FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide alusel.

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele/ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku tervishoiuasutuse luba, mille andmisel lähtutakse konkreetse piirkonna arstide ja hambaarstide majandusvajadustest.

PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

PT: Psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

i)	Veterinaariateenused (CPC 932)

BG, DE, GR, FR, HR, HU: Kodakondsusnõue.

CZ ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue.

IT: Elukohanõue.

PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

1.	Ämmaemandateenused (CPC 93191 osa)

AT: Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud.

BE, LU: Kõrgharidusega praktikantide osas on pädevate asutuste luba nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul.

CY, EE, RO, SK: Pädevate asutuste luba on nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul

FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide alusel.

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele/ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

HU: Piiranguteta.

IT: Elukohanõue.

LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud ämmaemandate koguarv asjaomases piirkonnas.

PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

2.	Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 osa)

AT: Välisriikide teenuseosutajad võivad tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad. Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud.

BE, FR, LU: Kõrgharidusega praktikantide osas on pädevate asutuste luba nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul.

CY, CZ, EE, RO, SK: Pädevate asutuste luba on nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele/ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

HU: Kodakondsusnõue.

DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht.

CY, CZ, GR, IT: Loa saamiseks on vajalik majandusvajaduste test: otsuse tegemisel kaalutakse piirkonna vabu töökohti ja tööjõu puudust.

LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud õdede koguarv asjaomases piirkonnas.

k)	Farmaatsiatoodete jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211) ja muud apteekriteenused (5)

FR: Kodakondsusnõue. Kehtestatud kvootide raames on Moldova Vabariigi kodanikel juurdepääs siiski võimalik, kui teenuse osutajal on farmaatsia alal Prantsuse diplom.

DE, GR, SK: Kodakondsusnõue.

HU: Kodakondsusnõue, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211).

IT, PT: Elukohanõue.

D.	Kinnisvarateenused (6)

a)	Oma või renditud varaga seotud (CPC 821)

FR, HU, IT, PT: Elukohanõue.

LV, MT, SI: Kodakondsusnõue.

b)	Tasu eest või lepingu alusel (CPC 822)

DK: Elukohanõue, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti.

FR, HU, IT, PT: Elukohanõue.

LV, MT, SI: Kodakondsusnõue.

E.	Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

e)	Isiklike ja majapidamistarvetega seotud (CPC 832)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

f)	Telekommunikatsiooniseadmete rentimine (CPC 7541)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

F.	Muud äriteenused

e)	Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676)

IT, PT: Elukohanõue bioloogidele ja keemiaanalüütikutele.

f)	Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa)

IT: Elukohanõuded agronoomide ja periti agrari puhul.

2.	Turvateenused (CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

BE: Juhtivtöötajatel kodakondsus- ja elukohanõue.

BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kodakondsus- ja elukohanõue.

DK: Tegevjuhtidel ja lennujaama valveteenistuse töötajatel kodakondsus- ja elukohanõue.

ES, PT: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

FR: Tegevjuhtidel ja direktoritel kodakondsusnõue.

IT: Itaalia või ELi kodakondsuse ja elukohanõue, et saada turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks vajalik luba.

k)	Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675)

BG: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

DE: Riiklikult määratud mõõdistajatel kodakondsusnõue.

FR: Kodakondsusnõue mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaseadusega

IT, PT: Elukohanõue.

1.	Laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

MT: Kodakondsusnõue.

2.	Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

LV: Kodakondsusnõue.

3.	Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

EL: Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi korral on spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

5.	Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (7) (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue, v.a:

BE, DE, DK, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, UK CPC 633, 8861, 8866 puhul;

BG: isiklike ja majapidamistarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: CPC 63301, 63302, 63303 osa, 63304, 63309;

AT: CPC 633, 8861–8866 puhul;

EE, FI, LV, LT: CPC 633, 8861–8866 puhul;

CZ, SK: CPC 633, 8861–8865 puhul ning

SI: CPC 633, 8861, 8866 puhul.

m)	Hoonete puhastusteenused (CPC 874)

CY, EE, HR, MT, PL, RO, SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

n)	Fotograafiateenused (CPC 875)

HR, LV: Erifotograafiateenuste puhul kodakondsusnõue.

PL: Aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.

p)	Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442)

HR: Kirjastajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

SE: Kirjastajatel ning kirjastuste ja trükikodade omanikel elukohanõue.

IT: Kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema liikmesriigi kodanikud.

q)	Konverentsiteenused (CPC 87909 osa)

SI: Kodakondsusnõue.

1.	Tõlketeenused (CPC 87905)

FI: Elukohanõue diplomeeritud tõlkijatel.

DK: Elukohanõue ametlike tõlkijate ja tõlkide puhul, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole sellest loobunud

3.	Inkassoteenused (CPC 87902)

BE, GR: Kodakondsusnõue.

IT: Piiranguteta.

4.	Krediidiinfoteenused (CPC 87901)

BE, GR: Kodakondsusnõue.

IT: Piiranguteta.

5.	Paljundusteenused (CPC 87904 (8))

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

8.	EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

9.	TURUSTUSTEENUSED (v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

C.	Jaekaubandusteenused (9)

c)	Toiduainete jaemüügiteenused (CPC 631)

FR: Tubakamüüjatel kodakondsusnõue.

10.	HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused)

A.	Põhiharidusteenused (CPC 921)

FR: Kodakondsusnõue. Moldova Vabariigi kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

GR: Õpetajatel kodakondsusnõue.

B.	Keskharidusteenused (CPC 922)

FR: Kodakondsusnõue. Moldova Vabariigi kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

GR: Õpetajatel kodakondsusnõue.

LV: Puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224).

C.	Kõrgharidusteenused (CPC 923)

FR: Kodakondsusnõue. Moldova Vabariigi kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

CZ, SK: Kõrgharidusteenuste osutamise puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310).

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Professoritel kodakondsusnõue.

12.	FINANTSTEENUSED

A.	Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

AT: Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

EE: Otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva aktsiaseltsi, mille osanike hulka kuulub Moldova Vabariigi füüsiline või juriidiline isik, juhatusse kuuluda Moldova Vabariigi kodanikud proportsionaalselt Moldova Vabariigi füüsilise või juriidilise isiku osaluse suurusega, kuid nad ei tohi moodustada üle poole juhatuse liikmetest Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis.

ES: aktuaaridel elukohanõue (või kaheaastase kogemuse nõue).

FI: Kindlustusseltsi tegevjuhatajate ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht on ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Moldova Vabariigi kindlustusseltsi peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.

HR: Elukohanõue.

IT: Aktuaaridel elukohanõue.

B.	Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

BG: Peadirektorite ja juhataja puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias.

FI: Krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema ELis, kui Finantsinspektsioon ei ole teinud erandit.

HR: Elukohanõue. Juhatus juhib krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab oskama vabalt horvaadi keelt.

IT: Elukohanõue liikmesriigi territooriumil promotori di servizi finanziari (finantsteenuste osutaja) puhul.

LT: Vähemalt üks panga juhtidest peab alaliselt elama Leedus.

PL: Vähemalt üks panga tegevjuht peab vastama kodakondsusnõudele.

13.	TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED (üksnes erateenused)

A.	Haiglateenused (CPC 9311)

B.	Kiirabiteenused (CPC 93192)

C.	Raviasutused, v.a haiglateenused (CPC 93193)

E.	Sotsiaalteenused (CPC 933)

FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele/ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: Arstide, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

14.	TURISMI- JA REISITEENUSED

A.	Hotellid, restoranid ja toitlustamine (CPC 641, CPC 642 ja CPC 643) Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (10)

BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

HR: Elukohanõue kodumajapidamistes ja maakodudes osutatavate majutus- ja toitlustusteenuste puhul.

B.	Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) (CPC 7471)

HR: Büroojuhataja ametikoha puhul turismiministeeriumi luba.

C.	Giiditeenused (CPC 7472)

BG, CY, ES, FR, GR, HR, HU, LT, MT, PL, PT, SK: Kodakondsusnõue.

IT: Kolmandatest riikidest pärit giididel peab olema tegevusluba.

15.	MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED (v.a audiovisuaalteenused)

A.	Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused) (CPC 9619)

FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsusnõue.

16.	TRANSPORDITEENUSED

A.	Meretransport

a)	Rahvusvaheline reisijatevedu (CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž)

b)	Rahvusvaheline kaubavedu (CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž)

EL: Laevade meeskondadel kodakondsusnõue.

AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

D.	Maanteetransport

a)	Reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122)

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK, HR: Kodakondsusnõue ja elukohanõue juhatajate puhul

BG, MT: Kodakondsusnõue.

b)	Kaubavedu (CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks (11))

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, MT: Kodakondsusnõue.

HR: Juhtidel kodakondsus- ja elukohanõue.

E.	Kaupade (v.a kütus) torutransport (12) (CPC 7139)

AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

17.	TRANSPORDI ABITEENUSED (13)

Meretranspordi lisateenused

a)	Mereveose käitlemise teenused

b)	Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)	Tollivormistusteenused

d)	Konteinerjaama- ja depooteenused

e)	Mereagentuuriteenused

f)	meretranspordi ekspedeerimise teenused

g)	Laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7213)

h)	Pukseerimisteenused (CPC 7214)

i)	Meretranspordi tugiteenused (CPC 745 osa)

j)	Muud tugi- ja abiteenused (v.a toitlustamine) (CPC 749 osa)

AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

BG, MT: Kodakondsusnõue.

DK: Elukohanõue tollivormistusteenuste puhul.

GR: Tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

Maanteetranspordi lisateenused

d)	Kommertsveokite rent (koos juhiga) (CPC 7124)

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, MT: Kodakondsusnõue.

Kaupade (v.a kütus) torutranspordi lisateenused (14)

a)	Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

19.	ENERGIATEENUSED

A.	Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883 (15))

SK: Elukohanõue.

20.	MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

a)	Pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

b)	Juuksuriteenused (CPC 97021)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

c)	Kosmeetilise hoolduse, maniküüri ja pediküüri teenused (CPC 97022)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

d)	Muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

e)	Spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (16) (CPC ver. 1.0 97230)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

(1) Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(2) Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu ELis, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 222 määratletud raamistiku raames.

(3) See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid.

Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELI õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(4) Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 6.A.a (õigusteenused).

(5) Farmaatsiatoodete üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

(6) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(7) Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1 kuni 6.F.l.4.

Kontorimasinate ja -seadmete, k.a arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud punktis 6.B. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused.

(8) Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 8442 alla ja on esitatud punktis 6.F.p.

(9) Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l.

Ei hõlma energiatoodete jaemüügiteenuseid, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktides 19.E ja 19.F.

(10) Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 17.E.a (lendude maapealne teenindus).

(11) CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all punktis 7.A. Posti- ja kulleriteenused.

(12) Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B.

(13) Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.

(14) Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C.

(15) Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.

Ei hõlma otsest juurdepääsu loodusvaradele või nende kasutamist.

Ei hõlma muude loodusvarade kui nafta ja gaas (CPC 5115) kaevandamiseks platsi ettevalmistustöid, mis on esitatud punktis 8 EHITUSTEENUSTE JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED all.

(16) Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 6.A.h Meditsiini- ja hambaraviteenused, 6.A.j.2. Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatavad teenused ja tervishoiuteenused (13.A ja 13.C).

XXVII-D LISA

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 217 ja 218, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)	esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse; ning

b)	teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Liit ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool selgesõnaliselt loetletud sektorite.

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 ning

b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

4.	Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 217 ja 218 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Moldova Vabariigi lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

6.	Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

7.	Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

8.	Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud liidu poolt käesoleva lepingu XXVII-A lisas.

9.	Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

10.

Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklite 217 lõikega 1, järgmistes allsektorites:

1.	Õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (st kolmandate riikide seadused)

2.	Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

3.	Maksualase nõustamise teenused

4.	Arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

5.	Inseneriteenused, integreeritud inseneriteenused

6.	Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

7.	Teadus- ja arendusteenused

8.	Reklaamiteenused

9.	Juhtimisalase nõustamise teenused

10.	Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

11.	Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

12.	Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

13.	Seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel

14.	Tõlketeenused.

15.	Ehitusplatsi pinnaseuuringud

16.	Keskkonnateenused

17.	Reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused

18.	Meelelahutusteenused

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artiklite 218 lõikega 2, järgmistes allsektorites:

1)	Õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (st kolmandate riikide seadused)

2)	Arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

3)	Inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused

4)	Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

5)	Juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

6)	Tõlketeenused.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes liikmesriikide kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (1).

Õigusabiteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õiguse osas (st kolmandate riikide õigus)

(CPC 861 osa (2))

AT, CY, DE, EE, IE, LU, NL, PL, PT, SE, UK: Puuduvad.

BE, ES, HR, IT, GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

BG, CZ, DK, FI, HU, LT, MT, RO, SI, SK: Majandusvajaduste testid.

DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

FR: Täielik (lihtsustatud) vastuvõtt advokatuuri sobivustesti põhjal on nõutav. Advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d'Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HR: Esindusteenuste puhul nõutava advokatuuri täisliikmeks olemise puhul kehtib kodakondsusnõue.

Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

BE, CY, DE, EE, ES, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas.

FR: Loanõue. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga.

BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

HR: Elukohanõue.

Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863 (3))

BE, DE, EE, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas; kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

CY: Piiranguteta maksudeklaratsioonide esitamise puhul.

PT: Piiranguteta.

HR, HU: Elukohanõue.

Arhitektiteenused

ning

Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas.

BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test.

HR, HU, SK: Elukohanõue.

Inseneriteenused

ning

Integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 ja CPC 8673)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas.

BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test.

HR, HU: Elukohanõue.

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

(CPC 84)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad.

ES, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

BE: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, DE, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO, SK, UK: Majandusvajaduste test.

HR: Lepinguliste teenuste osutajate puhul elukohanõue. Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta.

Teadus- ja arendusteenused

(CPC 851, 852, v.a psühholoogide teenused, (4) 853)

EL, välja arvatud BE: Volitatud teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping on nõutav (5).

CZ, DK, SK: Majandusvajaduste test.

BE, UK: Piiranguteta.

HR: Elukohanõue.

Reklaamiteenused

(CPC 871)

BE, CY, DE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

ES, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

BE, HR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, BG, CY, CZ, FI, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

HU: Majandusvajaduste test, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste puhul (CPC 86602), sellisel juhul Piiranguteta.

Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

BE, EE, GR, ES, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

DE: Piiranguteta riiklikult määratud mõõdistajate puhul.

FR: Piiranguteta mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega.

BG: Piiranguteta.

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6)

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Tõlkimine

(CPC 87905, v.a ametlik või kinnitatud tõlge)

DE, EE, FR, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

BE, ES, IT, GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

CY, LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

HR: Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta.

Ehitusplatsi pinnaseuuringud

(CPC 5111)

BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Keskkonnateenused

(CPC 9401, (7) CPC 9402, CPC 9403, CPC 9404, (8) CPC 94060 osa, (9) CPC 9405, CPC 9406 osa, CPC 9409)

BE, EE, ES, FR, IE, HR, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, GR, FI, HU, LT, LV, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid (10))

(CPC 7471)

AT, CZ, DE, EE, ES, FR, IT, LU, NL, PL, SI, SE: Puuduvad.

BG, GR, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

BE, CY, DK, FI, IE: Piiranguteta, välja arvatud reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma kohapeal giid olemata)

HR: Elukohanõue.

UK: Piiranguteta.

Meelelahutusteenused, v.a audiovisuaalteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused)

(CPC 9619)

BG, CZ, DE, DK, EE, GR, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE: Tippkvalifikatsioon (11) võib olla nõutav. Majandusvajaduste test.

AT: Tippkvalifikatsioon ja majandusvajaduste test, v.a isikute puhul, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega, järgmistel tingimustel: Puuduvad.

FR: Piiranguteta lepinguliste teenuseosutajate puhul, välja arvatud juhul, kui:

—	Tööluba antakse ajavahemikuks, mis ei ületa üheksat kuud, ning seda on võimalik pikendada kolmeks kuuks.

—	Majandusvajaduste test.

—	Meelelahutusasutus peab maksma Prantsuse immigratsiooni- ja integratsiooniametile maksu.

CY: Majandusvajaduste test ansambli- ja diskoteegiteenuste puhul.

SI: Paigal viibimise aeg on piiratud 7 päevaga ürituse kohta. Tsirkuse- ja lõbustuspargiteenuste puhul paigal viibimise aeg on piiratud kuni 30 päevaga kalendriaasta kohta.

BE, UK: Piiranguteta.

(1) Selleks, et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu Euroopa Liidus, on vaja vastastikuse tunnustamise kokkulepet, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 222 määratletud raamistikus.

(2) Sarnaselt muude teenuste osutamisele kehtivad õigusteenuste suhtes liikmesriikides kohaldatavad litsentsimisnõuded ja -kord. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muu hulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis.

(3) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud Õigusabiteenuste all rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas.

(4) CPC 85201 osa, mis on esitatud Meditsiini- ja hambaraviteenuste all.

(5) Kõikide liikmesriikide puhul, v.a DK, peab teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping vastama direktiivis 2005/71/EÜ kehtestatud tingimustele.

(6) Kontorimasinate ja -seadmete, sh arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud Arvutiteenuste all.

(7) Vastab reoveekäitlusteenustele.

(8) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(9) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(10) Teenuseosutajad, kelle ülesandeks on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma, ilma giidina tegutsemata teatud asukohtades.

(11) Kui kvalifikatsiooni ei ole omandatud ELis ja selle liikmesriikides, võib asjaomane liikmesriik hinnata, kas see vastab tema territooriumil nõutavale kvalifikatsioonile.

XXVII-E LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (MOLDOVA VABARIIK)

Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad liidu ettevõtetele ja investoritele Moldova Vabariigi reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 205 lõikele 1.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)	esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse;

b)	teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid erandeid esimeses veerus nimetatud sektoris või allsektoris.

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991

b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3.	Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 1 kohaselt ei sisalda allpool olev loend poolte määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 205 ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, näiteks õigusliku vormi nõue või kõigi territooriumil tegutsevate teenusepakkujate suhtes, sõltumata kodakondsusest, elukohast ega muudest samaväärsetest kriteeriumidest, kohaldatav litsentsi- või loanõue, sest leping neid ei piira.

5.	Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

I.	HORISONTAAL-RESERVATSIOONID

Maa

Reservatsioonid hõlmavad kõiki sektoreid.

Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks.

Välismaine teenusepakkuja võib maad osta, v.a põllumajandus- ja metsamaa.

I.	ERIRESERVATSIOONID

1.	ÄRITEENUSED

A.	Kutseteenused

a)	Õigusteenused:

—	Piiratud nõustamisega vastuvõtjariigi õiguse alal; (CPC 861)

Õigusteenuseid, mis on seotud esindamisega kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda ELi liikmesriigist pärit advokaat koos kohaliku advokaadiga või pärast üheaastast praktikat Moldova Vabariigi litsentsi saamiseks.

Õigusnõustamisteenuseid, v.a esindamine kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda pärast eelnevat registreerimist advokatuuris.

Kirjalikku ja/või suulist tõlketeenust kohtutes võib pakkuda pärast välisriigi väljastatud vandetõlgi/-tõlkija tunnistuse tunnustamist justiitsministeeriumi atestatsioonikomisjonis.

Vahendusteenuseid võib pakkuda välisriigis väljastatud vahendajalitsentsiga isik pärast sertifitseerimist vahendajate koja poolt.

Volitatud pankrotihalduri teenuseid võib osutada pärast üheaastast praktikat ja eksamit justiitsministeeriumi sertifitseerimis- ja distsipliinikomisjonis.

Kodakondsusnõue notaritele ja kohtutäituritele.

h)	Eraõiguslikud meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312) (CPC 9312 v.a avaliku sektori pakutavad teenused)

Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku tervishoiuasutuse luba, mille andmisel lähtutakse majandusvajaduste testist.

F.	Muud äriteenused

k)	Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 872);

Teenuseid võib osutada üksnes Moldova Vabariigis asutatud juriidiliste isikute kaudu.

l)	Uurimis- ja turvateenused (CPC 873)

2.	SIDETEENUSED

A.	Postiteenused

a)	Rahvusvahelised postiteenused, samuti sisepostiteenused, mis on seotud kuni 350 grammi kaaluvate kirjadega; (CPC 7511)

Riikliku äriühingu „Posta Moldova” monopol.

7.	FINANTSTEENUSED

Pangandussektor ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine.

Moldova Riigipank on riigivõlakirjade turul valitsuse finantsagendiks.

XXVII-F LISA

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND

(MOLDOVA VABARIIK)

Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud Moldova Vabariigi poolt käesoleva lepingu artikli 212 kohaselt liberaliseeritud majandustegevused ning neis tegevustes liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)	esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles kohustus on võetud;

b)	teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid erandeid esimeses veerus nimetatud sektoris või allsektoris.

Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991

b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut käesoleva lepingu artiklite 210 ja 211 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

4.	Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.

5.	Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend poolte määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

6.	Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

7.	Moodus 1 ja 2 on teenuste osutamise viisid, nagu on kirjeldatud käesoleva lepingu artikli 203 lõike 13 punktides a ja b.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

I.	ERIKOHUSTUSED

1.	ÄRITEENUSED

A.	Kutseteenused

a)	Õigusteenused:

—	V.a õigusnõustamisel päritoluriigi ja rahvusvahelises õiguses;

1)	Piiranguteta, v.a õigusdokumentide koostamise osas.

(CPC 861)

Puuduvad

—	Õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelises õiguses;

Puuduvad

(CPC 861 osa)

Puuduvad

b)	Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused (CPC 862);

Puuduvad

c)	Maksualase nõustamise teenused (CPC 863);

d)	Arhitektiteenused; (CPC 8671);

e)	Inseneriteenused; (CPC 8672);

f)	Integreeritud inseneriteenused (CPC 8673);

g)	Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8674);

h)	Eraõiguslikud meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312) (CPC 9312 v.a avaliku sektori pakutavad teenused)

Puuduvad

2)	Riiklikud tervisekindlustuse programmid ei kata kulusid välismaal osutatavatele meditsiiniteenustele.

i)	Veterinaariateenused. (CPC 932)

Puuduvad

j)	Ämmaemandate, meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 v.a avalikus sektoris pakutavad teenused)

Puuduvad

2)	Riiklikud kindlustuseprogrammid ei kata kulusid välismaal tarbitavatele meditsiiniteenustele.

B.	Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

a)	Arvuti riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused (CPC 841);

b)	Tarkvararakendusteenused (CPC 842);

c)	Andmetöötlusteenused; (CPC 843);

d)	Andmebaasiteenused (CPC 844);

e)	Muud (CPC 845 + 849).

Puuduvad

C.	Teadus- ja arendusteenused

a)	loodusteaduslikud uurimis- ja arendusteenused (CPC 851);

b)	Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud uurimis- ja arendusteenused (CPC 852);

c)	Interdistsiplinaarsed uurimis- ja arendusteenused (CPC 853).

Puuduvad

D.	Kinnisvarateenused

a)	Oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821);

b)	Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822)

Puuduvad

E.	Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)	Laevadega seotud (CPC 83103);

b)	Õhusõidukitega seotud (CPC 83104);

c)	Muude transpordiseadmetega seotud (CPC 83101 + 83102 + 83105);

d)	Muude masinate ja seadmetega seotud (CPC 83106-83109);

Puuduvad

e)	Muud (CPC 832), k.a eelnevalt salvestatud videokassetid ja optilised kettad koduseadmetes kasutamiseks.

F.	Muud äriteenused

a)	Reklaamiteenused (CPC 871);

b)	Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (CPC 864);

Puuduvad

c)	Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865);

d)	Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866);

e)	Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676);

f)	Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused (CPC 881);

g)	Kalastamisega seotud teenused (CPC 882);

h)	Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883 + 5115);

i)	Tööstusliku tootmisega seotud teenused (CPC 884 + 885); (v.a 88442);

j)	Energiajaotusega seotud teenused (CPC 887);

k)	Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 872);

l)	Juurdlus- ja turvateenused (CPC 873);

m)	Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675);

n)	Seadmete hooldus ja remont (v.a merelaevad, õhusõidukid ja muud transpordivahendid) (CPC 633 + 8861-8866);

o)	Hoonete puhastusteenused (CPC 874);

p)	Fotograafiateenused (CPC 875);

q)	Pakendamisteenused (CPC 876);

r)	Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442);

s)	Konverentsiteenused (CPC 87909*);

t)	Muud (CPC 8790).

2.	SIDETEENUSED

A.	Postiteenused

a)	Rahvusvahelised postiteenused, samuti sisepostiteenused, mis on seotud kuni 350 grammi kaaluvate kirjadega (CPC 7511);

1)	Riikliku äriühingu „Posta Moldova” monopol.

Puuduvad

b)	Pakkidega seotud postiteenused (CPC 75112);

Puuduvad

c)	Letiteenused postiasutuses (CPC 75113).

B.	Kulleriteenused (CPC 7512)

Puuduvad

C.	Telekommunikatsiooniteenused

a)	Üldkasutatavad telefonsideteenused; (CPC 7521);

Puuduvad

b)	Analoogmobiilside teenused (CPC 75213,1);

c)	Digitaalse mobiilside teenused (CPC 75213,2);

Mobiilteenused

(CPC 75213):

—	kaugotsinguteenused; (CPC 75291),

—	mobiilandmesideteenused;

e)	Satelliitsidevõrgud;

f)	Ärisideteenused (CPC 7522);

g)	Pakettkommuteeritud andmesideteenused (CPC 75232);

h)	Ahelkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*);

i)	Telegraafi- ja teleksiteenused (CPC 7522 ja 7523)

j)	Faksiteenused (CPC 7521+7529);

k)	Rendiliiniteenused (CPC 7522+7523)

l)	Elektronpost (CPC 7523*);

m)	Kõnepost (CPC 7523*);

n)	Sidusinfo ja andmebaasiotsingud (CPC 7523*);

o)	Elektrooniline andmevahetus (CPC 7523*);

p)	Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine (CPC 7523*);

q)	Koodide ja protokollide teisendamine (CPC puudub);

r)	Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine) (CPC 843);

s)	Muud sideteenused (CPC 7529);

t)	Muud (CPC 7549).

3.	EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

a)	Üldehitus (CPC 512);

b)	ÜLDEHITUS TSIVIILEHITUSELE (CPC 513);

Puuduvad

c)	Paigaldus- ja koostetööd (CPC 514 + 516);

d)	Ehitiste viimistlemise tööd (CPC 517);

e)	Muud (CPC 511 + 515 + 518).

4.	TURUSTUSTEENUSED

a)	Komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621);

b)	Hulgimüügiteenused (CPC 611, 622);

Puuduvad

c)	Jaemüügiteenused (CPC 611 + 613 + 631 + 632 + 633 + 6111 + 6113 + 6121), sealhulgas audio- ja videosalvestised ja lindid ning optilised kettad (СРС 63234);

d)	Frantsiisimine (CPC 8929);

e)	Muud müügiteenused.

5.	HARIDUSTEENUSED

a)	Esimese taseme haridusteenused (CPC 921);

b)	Teise taseme haridusteenused (CPC 922);

Puuduvad

c)	Kõrgharidusteenused (CPC 923 osa);

d)	Täiskasvanukoolitusteenused (CPC 924);

e)	Muud haridusteenused (CPC 929)

6.	KESKKONNATEENUSED

A.	Reoveeteenused (CPC 9401 (1))

Puuduvad

B.	Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport

a)	Prügimäeteenused (CPC 9402)

b)	Sanitaaria- jms teenused (CPC 9403)

C.	Välisõhu- ja kliimakaitse (CPC 9404 (2))

D.	Pinnase ja vete saneerimine

a)	Saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (CPC 94060 osa (3))

E.	Müra ja vibratsiooni vähendamine (CPC 9405)

F.	Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

a)	Loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406 osa)

G.	Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused (CPC 94090)

7.	FINANTSTEENUSED

A.	Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

a)	Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused;

b)	Kahjukindlustusteenused (CPC 8129, v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus);

Puuduvad

c)	Mere-, lennundus- ja transpordikindlustus;

d)	Edasikindlustus ja retrosessioon;

e)	Kindlustuse lisateenused (k.a vahendamine ja esindamine)

B.	Pangandussektor ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

a)	hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

b)	Kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

Puuduvad

c)	kapitalirent;

d)	Kõik makse- ja rahaedastusteenused;

e)	Tagatis- ja garantiitehingud;

Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega:

—	rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne);

—	välisvääringutega;

—	tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;

—	vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms;

—	vabalt võõrandavate väärtpaberitega;

—	muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

g)	rahamaaklerlus;

h)	vara haldamine, nagu raha- ja väärtpaberiportfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

i)	finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

kõigi MTN.TNC/W/50 artiklis 1B loetletud tegevustega seotud nõustamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute soetamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

k)	teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine;

l)	Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine.

8.	HAIGLAD NING MUUD TERVISHOIU- JA HOOLDUSASUTUSED

a)	Haiglateenused Erahaigla- ja erasanatooriumiteenused (CPC 9311, v.a avaliku sektori pakutavad teenused)

b)	Sotsiaalteenused (CPC 933);

c)	Muud tervishoiuteenused (CPC 9319 peale CPC 93191).

Puuduvad

9.	TURISMI- JA REISITEENUSED

a)	Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine) (CPC 641–643);

b)	Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (CPC 7471);

Puuduvad

c)	Giiditeenused (CPC 7472);

d)	Muud turismi ja reisimisega seotud teenused.

10.	MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

a)	Kinoteenused (CPC 96199** (4)

1)	Piiranguteta

2)	Piiranguteta

b)	Muud meelelahutusteenused (CPC 96191 + 96194);

c)	Uudisteagentuuride teenused (CPC 962);

Puuduvad

e)	Spordi- ja muud puhketeenused (CPC 964).

11.	TRANSPORDITEENUSED

a)	Meretransporditeenused (CPC 7211, 7212, 7213, 8868, 7214, 745);

b)	Siseveetransport (CPC 7221, 7222, 7223, 8868, 7224, 745);

Puuduvad

Õhutranspordi lisas määratletud õhutransporditeenused:

a) ja b)

Reisijate- ja kaubavedu (CPC 731, 732),

c)	Laevade rentimine koos meekonnaga (CPC 734),

d)	Õhusõidukite hooldus ja remont (CPC 8868**),

e)	Õhutransporditeenuste müük ja turustamine; (CPC 746*),

f)	Arvutipõhised broneerimissüsteemid; (CPC 746*);

g)	Lennujaamade juhtimine

h)	Lendude maapealne teenindus (sh toitlustamine)

d)	Kosmosetransport (CPC 733);

e)	Raudteetransporditeenused (CPC 7111, 7112, 7113, 8868**, 743);

Maanteetransporditeenused

a)	Reisijatevedu (CPC 7121 + 7122),

b)	Kaubavedu (CPC 7123, v.a kabotaažiteenused),

c)	Kaubanduslike veokite rentimine koos juhtidega (CPC 7124),

d)	Maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112 + 8867),

e)	Maanteetransporditeenuste abiteenused (CPC 744);

g)	Torutransport (CPC 7131, 7139);

Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused:

a)	Veosekäitlemine, hoiustamis- ja laoteenused (CPC 741, 742),

b)	kaubaveoagentuuri ning muud transpordi tugi- ja abiteenused (CPC 748, 749).

(1) Vastab reoveekäitlusteenustele.

(2) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(3) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(4)

** Osutab sellele, et kirjeldatud teenus on ainult osa kõikidest CPC viitenumbriga hõlmatud tegevustest.

XXVII-G LISA

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (MOLDOVA VABARIIK)

Allpoolloetletud reservatsioonide juures on märgitud käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 215 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 216 müügiesindajate suhtes, ja määratletakse sellised piirangud.

Loetelu koosneb järgmistest osadest:

a)	esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse; ning

b)	teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Moldova Vabariik ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) artikli 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 ning

b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3.	Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 215 ja 216 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse liidu juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

5.	Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Moldova Vabariigi õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6.	Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

7.	Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

8.	Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Moldova Vabariigi turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

9.	Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

I.	ERIKOHUSTUSED

1.	ÄRITEENUSED

A.	Kutseteenused

a)	Õigusteenused:

—	Piiratud nõustamisega vastuvõtjariigi kohta; (CPC 861)

Õigusnõustamisteenuseid, v.a esindamine kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda pärast eelnevat registreerimist advokatuuris.

Kirjalikku ja/või suulist tõlketeenust kohtutes võib pakkuda pärast välisriigi väljastatud vandetõlgi/-tõlkija tunnistuse tunnustamist justiitsministeeriumi atestatsioonikomisjonis.

Vahendusteenuseid võib pakkuda välisriigis väljastatud vahendajalitsentsiga isik pärast sertifitseerimist vahendajate koja poolt.

Volitatud pankrotihalduri teenuseid võib osutada pärast üheaastast praktikat ja eksamit justiitsministeeriumi sertifitseerimis- ja distsipliinikomisjonis.

Kodakondsusnõue notaritele ja kohtutäituritele.

j)	Ämmaemandate, meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 v.a avalikus sektoris pakutavad teenused)

Kodakondsusnõue.

XXVII-H LISA

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND (MOLDOVA VABARIIK)

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)	esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse; ning

b)	teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Moldova Vabariik ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool selgesõnaliselt loetletud sektorite.

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 ning

b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

4.	Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 217 ja 218 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse liidu lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

6.	Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Moldova Vabariigi õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

7.	Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

8.	Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud Moldova Vabariigi poolt käesoleva lepingu XXVII-E lisas.

9.	Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

I.	ERIKOHUSTUSED

1.	ÄRITEENUSED

A.	Kutseteenused

a)	Õigusteenused:

—	V.a õigusnõustamisel päritoluriigi ja rahvusvahelises õiguses; (CPC 861)

Õigusnõustamisteenuseid, v.a esindamine kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda pärast eelnevat registreerimist advokatuuris.

Kirjalikku ja/või suulist tõlketeenust kohtutes võib pakkuda pärast välisriigi väljastatud vandetõlgi/-tõlkija tunnistuse tunnustamist justiitsministeeriumi atestatsioonikomisjonis.

Vahendusteenuseid võib pakkuda välisriigis väljastatud vahendajalitsentsiga isik pärast sertifitseerimist vahendajate koja poolt.

Volitatud pankrotihalduri teenuseid võib osutada pärast üheaastast praktikat ja eksamit justiitsministeeriumi sertifitseerimis- ja distsipliinikomisjonis.

Kodakondsusnõue notaritele ja kohtutäituritele.

—	Õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelises õiguses; (CPC 861 osa)

Puuduvad

b)	Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused (CPC 862);

Puuduvad

c)	Maksualase nõustamise teenused (CPC 863);

d)	Arhitektiteenused; (CPC 8671)

e)	Inseneriteenused; (CPC 8672)

f)	Integreeritud inseneriteenused (CPC 8673)

g)	Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8674)

h)	Eraõiguslikud meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312) (CPC 9312 v.a avaliku sektori pakutavad teenused)

i)	Veterinaariateenused. (CPC 932)

j)	Ämmaemandate, meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 v.a avalikus sektoris pakutavad teenused)

Kodakondsusnõue.

B.	Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

a)	Arvuti riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused; (CPC 841)

b)	Tarkvararakendusteenused; (CPC 842)

c)	Andmetöötlusteenused; (CPC 843)

d)	Andmebaasiteenused; (CPC 844)

e)	Muud (CPC 845 + 849)

Puuduvad

C.	Teadus- ja arendusteenused

a)	loodusteaduslikud uurimis- ja arendusteenused (CPC 851);

b)	Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud uurimis- ja arendusteenused (CPC 852);

c)	Interdistsiplinaarsed uurimis- ja arendusteenused (CPC 853).

Puuduvad

D.	Kinnisvarateenused

a)	Oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821);

b)	Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822).

Puuduvad

E.	Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)	Laevadega seotud (CPC 83103);

b)	Õhusõidukitega seotud (CPC 83104);

c)	Muude transpordiseadmetega seotud (CPC 83101 + 83102 + 83105);

d)	Muude masinate ja seadmetega seotud (CPC 83106-83109);

Puuduvad

e)	Muud (CPC 832), k.a eelnevalt salvestatud videokassetid ja optilised kettad koduseadmetes kasutamiseks.

F.	Muud äriteenused

a)	Reklaamiteenused (CPC 871);

b)	Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (CPC 864);

Puuduvad

c)	Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865);

d)	Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866);

e)	Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676);

f)	Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused (CPC 881);

g)	Kalastamisega seotud teenused (CPC 882);

h)	Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883 + 5115);

i)	Tööstusliku tootmisega seotud teenused (CPC 884 + 885); (v.a 88442);

j)	Energiajaotusega seotud teenused (CPC 887);

k)	Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 872);

l)	Juurdlus- ja turvateenused (CPC 873);

m)	Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675);

n)	Seadmete hooldus ja remont (v.a merelaevad, õhusõidukid ja muud transpordivahendid) (CPC 633 + 8861-8866);

o)	Hoonete puhastusteenused (CPC 874);

p)	Fotograafiateenused (CPC 875);

q)	Pakendamisteenused (CPC 876);

r)	Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442);

s)	Konverentsiteenused (CPC 87909*);

t)	Muud (CPC 8790).

2.	SIDETEENUSED

A.	Postiteenused

a)	Rahvusvahelised postiteenused, samuti sisepostiteenused, mis on seotud kuni 350 grammi kaaluvate kirjadega; (CPC 7511)

Puuduvad

b)	Pakkidega seotud postiteenused (CPC 75112);

c)	Letiteenused postiasutuses (CPC 75113);

B.	Kulleriteenused (CPC 7512)

Puuduvad

C.	Telekommunikatsiooniteenused

a)	Üldkasutatavad telefonsideteenused; (CPC 7521);

Puuduvad

b)	Analoogmobiilside teenused (CPC 75213,1);

c)	Digitaalse mobiilside teenused (CPC 75213,2);

Mobiilteenused

(CPC 75213):

—	kaugotsinguteenused; (CPC 75291),

—	mobiilandmesideteenused;

e)	Satelliitsidevõrgud;

f)	Ärisideteenused (CPC 7522);

g)	Pakettkommuteeritud andmesideteenused (CPC 75232);

h)	Ahelkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*);

i)	Telegraafi- ja teleksiteenused; (CPC 7522 ja 7523)

j)	Faksiteenused; (CPC 7521+7529);

k)	Rendiliiniteenused; (CPC 7522+7523)

l)	Elektronpost (CPC 7523*);

m)	Kõnepost (CPC 7523*);

n)	Sidusinfo ja andmebaasiotsingud (CPC 7523*);

o)	Elektrooniline andmevahetus (CPC 7523*);

p)	Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine (CPC 7523*);

q)	Koodide ja protokollide teisendamine (CPC puudub);

r)	Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine) (CPC 843);

s)	Muud sideteenused (CPC 7529);

t)	Muud (CPC 7549).

3.	EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

a)	Üldehitus; (CPC 512)

b)	Üldehitus tsiviilehitusele; (CPC 513);

Puuduvad

c)	Paigaldus- ja koostetööd; (CPC 514 + 516);

d)	Ehitiste viimistlemise tööd (CPC 517);

e)	Muud (CPC511 + 515 + 518).

4.	TURUSTUSTEENUSED

a)	Komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621);

b)	Hulgimüügiteenused (CPC 611, 622);

Puuduvad

c)	Jaemüügiteenused (CPC 611 + 631 + 632 + 633 + 6111 + 6113 + 6121), sealhulgas audio- ja videosalvestised ja lindid ning optilised kettad (СРС 63234);

d)	Frantsiisimine (CPC 8929);

e)	Muud müügiteenused.

5.	HARIDUSTEENUSED

a)	Esimese taseme haridusteenused (CPC 921);

b)	Teise taseme haridusteenused (CPC 922);

Puuduvad

c)	Kõrgharidusteenused (CPC 923 osa);

d)	Täiskasvanukoolitusteenused (CPC 924);

e)	Muud haridusteenused (CPC 929).

6.	KESKKONNATEENUSED

A.	Reoveeteenused (CPC 9401 (1))

Puuduvad

B.	Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport

a)	jäätmekäitlusteenused (CPC 9402)

b)	kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403)

C.	Välisõhu- ja kliimakaitse (CPC 9404 (2))

D.	Pinnase ja vete saneerimine

a)	saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (CPC 94060 osa (3))

E.	Müra ja vibratsiooni vähendamine (CPC 9405)

F.	Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

a)	loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406 osa)

G.	Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused (CPC 94090)

7.	FINANTSTEENUSED

A.	Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

a)	elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (CPC 8121);

b)	Kahjukindlustusteenused (CPC 8129, v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus);

Puuduvad

c)	Mere-, õhu- ning muu transpordikindlustus (CPC 8129);

d)	Edasikindlustus ja retrotsessioon (CPC 81299);

e)	Kindlustuse lisateenused (k.a vahendamine ja esindamine) (CPC 8140).

B.	Pangandussektor ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

a)	hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt (CPC 81115-81119);

b)	Kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine; (CPC 8113);

Puuduvad

c)	kapitalirent; (8112);

d)	Kõik makse- ja rahaedastusteenused (CPC 81339*);

e)	Tagatis- ja garantiitehingud; (CPC 81199*);

Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega:

—	rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne) (81339*),

—	välisvääringutega, (81333);

—	derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid (81339*),

—	vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms (81339*),

—	vabalt võõrandavate väärtpaberitega; (CPC 81321*),

—	muud vabalt kaubeldavad instrumendid ja finantsvarad, sh väärismetallikangid (81339*)

g)	Rahamaakleri tegevus (81339*);

h)	Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused (8119*, 81323);

i)	finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused (81339* või 81319*);

(8131 või 8133);

k)	teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine (8131);

l)	Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine (8132).

8.	HAIGLAD NING MUUD TERVISHOIU- JA HOOLDUSASUTUSED

a)	Haiglateenused Eraõiguslikud haigla- ja sanatooriumiteenused (CPC 9311 v.a avaliku sektori pakutavad teenused);

Puuduvad

b)	Sotsiaalteenused (CPC 933);

c)	Muud tervishoiuteenused (CPC 9319 peale CPC 93191).

9.	TURISMI- JA REISITEENUSED

a)	Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine) (CPC 641–643);

b)	Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (CPC 7471);

Puuduvad

c)	Giiditeenused (CPC 7472);

d)	Muud turismi ja reisimisega seotud teenused.

10.	MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

a)	Kinoteenused (CPC 96199**) (4);

Puuduvad

b)	Muud meelelahutusteenused (CPC 96191 + 96194);

c)	Uudisteagentuuride teenused (CPC 962);

e)	Spordi- ja muud puhketeenused (CPC 964).

11.	TRANSPORDITEENUSED

a)	Meretransporditeenused (CPC 7211, 7212, 7213, 8868, 7214, 745);

b)	Siseveetransport (CPC 7221, 7222, 7223, 8868, 7224, 745);

Puuduvad

Õhutranspordi lisas määratletud õhutransporditeenused:

a) ja b)

Reisijate- ja kaubavedu

(CPC 731, 732),

c)	Laevade rentimine koos meekonnaga (CPC 734),

d)	Õhusõidukite hooldus ja remont (CPC 8868**),

e)	Õhutransporditeenuste müük ja turustamine; (CPC 746*),

f)	Arvutipõhised broneerimissüsteemid; (CPC 746*);

d)	Kosmosetransport (CPC 733);

e)	Raudteetransporditeenused (CPC 7111, 7112, 7113, 8868**, 743);

Maanteetransporditeenused

a)	Reisijatevedu (CPC 7121 + 7122),

b)	Kaubavedu (CPC 7123, v.a kabotaažiteenused),

c)	Kaubanduslike veokite rentimine koos juhtidega (CPC 7124),

d)	Maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112 + 8867),

e)	Maanteetransporditeenuste abiteenused (CPC 744);

g)	Torutransport (CPC 7131, 7139);

Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused:

a)	Veosekäitlemine, hoiustamis- ja laoteenused (CPC 741, 742),

b)	kaubaveoagentuuri ning muud transpordi tugi- ja abiteenused (CPC 748, 749).

(1) Vastab reoveekäitlusteenustele.

(2) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(3) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(4)

** Osutab sellele, et kirjeldatud teenus on ainult osa kõikidest CPC viitenumbriga hõlmatud tegevustest.

XXVIII LISA

ÜHTLUSTAMINE

XXVIII-A LISA

FINANTSTEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, 5. september 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega

Ajakava: direktiivi 2007/44/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta

Moldova Vabariigi hoiu- ja laenuühistuid koheldakse samuti kui nimetatud direktiivi artiklis 2 loetletud asutusi ja need jäävad seega direktiivi kohaldamisalast välja.

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Komisjoni direktiiv 2007/18/EÜ, 27. märts 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ seoses teatavate krediidiasutuste selle reguleerimisalast väljaarvamise või selle reguleerimisalasse lisamisega ning mitmepoolsete arengupankadega seotud nõuete käsitlemisega

Ajakava: direktiivi 2007/18/EÜ sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ, 14. juuni 2006, investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

Ajakava: direktiivi sätteid, allpoolesitatud eranditega, rakendatakse kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Muude krediidiasutuste suhtes, peale nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a määratletute, rakendatakse algkapitali nõutava tasemega seotud sätted, mis sisalduvad kõnealuse direktiivi artikli 5 lõigetes 1 ja 3, artiklis 6, artikli 7 punktides a, b ja c, artikli 8 punktides a, b ja c ning artiklis 9, kümne aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta

Ajakava: direktiivi sätted, v.a artiklis 7 sätestatud minimaalne hüvitise tase igale hoiustajale, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiivi artiklis 7 sätestatud minimaalne hüvitise tase igale hoiustajale, rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/65/EÜ, 27. september 2001, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega

Ajakava: direktiivi 2001/65/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/51/EÜ, 18. juuni 2003, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta

Ajakava: direktiivi 2003/51/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/46/EÜ, 14. juuni 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

Ajakava: direktiivi 2006/46/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ, 4. aprill 2001, krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta

Ajakava: direktiivi sätted rakendatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/674/EMÜ, 19. detsember 1991, kindlustusseltside raamatupidamise aasta ja ühend-aruannete kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni soovitus, 18. detsember 1991, kindlustusvahendajate kohta (92/48/EMÜ)

Ajakava: ei kohaldata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/92/EÜ, 9. detsember 2002, kindlustusvahenduse kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ, 16. september 2009, mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/73/EÜ, 10. august 2006 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

Ajakava: direktiivi 2006/73/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1287/2006, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

Ajakava: Määruse sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ, 4. november 2003, väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist

Ajakava: Määruse sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2007/14/EÜ, 8. märts 2007, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Ajakava: direktiivi 2007/14/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta

Ajakava: direktiivi sätted, v.a artiklis 4 sätestatud minimaalne hüvitise tase igale investorile, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiivi artiklis 4 sätestatud minimaalne hüvitise tase igale investorile, rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ, 28. jaanuar 2003, siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2004/72/EÜ, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega

Ajakava: direktiivi 2004/72/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2003/124/EÜ, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega

Ajakava: direktiivi 2003/124/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2003/125/EÜ, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega

Ajakava: direktiivi 2003/125/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2273/2003, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega

Ajakava: Määruse sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta

Ajakava: Määruse sätteid rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2007/16/EÜ, 19. märts 2007, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega

Ajakava: direktiivi 2007/16/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ, 6. juuni 2002, finantstagatiskokkulepete kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/44/EÜ, 6. mai 2009, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega

Ajakava: direktiivi 2009/44/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007, makseteenuste kohta siseturul

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ, 26. oktoober 2005, rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, 1. august 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta

Ajakava: direktiivi 2006/70/EÜ sätted rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1781/2006, 15. november 2006, raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta

Ajakava: määruse sätteid rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXVIII-B LISA

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/21/EÜ sätteid:

—	tugevdada elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatust ja haldussuutlikkust;

—	korraldada avalikke arutelusid uute reguleerivate meetmete teemal;

—	kehtestada tõhusad edasikaebamist võimaldavad mehhanismid riikliku reguleeriva asutuse otsuste suhtes elektroonilise side valdkonnas; ning

—	määratleda asjaomased toote- ja teenuseturud elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist ning analüüsida neid turge eesmärgiga teha kindlaks, kas neis on olemas märkimisväärne turujõud

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse pooleteise aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/20/EÜ sätteid:

—	rakendada määrust üldlubade andmise kohta ja individuaalsete litsentside vajaduse piiramise kohta ainult erandkorras põhjendatud juhtudel

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002, elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ

Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis viidi läbi kooskõlas raamdirektiiviga, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:

—	juurdepääsuga teatavatele võrguvahenditele ja nende kasutamisega;

—	juurdepääsu- ja sidumistasude hinnakontrollide, sealhulgas kulupõhisuse kohustustega; ning

—	läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja raamatupidamise lahususega.

Ajakava: need direktiivi 2002/19/EÜ sätted rakendatakse pooleteise aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kohta (universaalteenuse direktiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/22/EÜ sätteid:

—	rakendada universaalteenuse osutamise määrust, sealhulgas arvestamise ja rahastamise mehhanismide loomist ning

—	tagada kasutajate huvide ja õiguste austamine, eelkõige numbri operaatoritevahelise teisaldatavuse ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamine

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ, 16. september 2002, konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel

Ajakava: direktiivi toimimisest tulenevad meetmed rakendatakse pooleteise aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/58/EÜ sätteid:

—	rakendusmäärus, mis on vajalik põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta

—	võtta vastu poliitiline tegevuskava ja määrus, millega tagatakse ühtlustatud juurdepääs raadiospektrile ja selle tõhus kasutamine

Ajakava: otsuse kohaldamisest tulenevaid meetmeid rakendatakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Komisjoni otsus 2008/294/EÜ, 7. aprill 2008, õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste spektrikasutuse ühtlustatud tingimuste kohta ühenduses

Ajakava: otsuse kohaldamisest tulenevaid meetmeid rakendatakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ, 9. märts 1999, raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse pooleteise aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ, 8. juuni 2000, infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)

Kohaldatakse järgmisi selle direktiivi sätteid:

—	elektroonilise kaubanduse arendamine;

—	infoühiskonna teenuste piiriülest pakkumist takistavate tõkete kõrvaldamine;

—	õiguskindluse tagamine infoühiskonna teenuste pakkujatele; ning

—	vahendajatena tegutsevate teenuseosutajate vastutuse piirangute ühtlustamine pelga edastamise, vahemällu salvestamise või majutamise puhul, sätestamata üldist jälgimiskohustust.

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ, 17. november 2003, avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta

Kohaldatakse järgmisi selle direktiivi sätteid:

—	poliitika ja õigusaktide vastuvõtmine elektrooniliste allkirjade kasutamise raamistiku loomiseks, tagades nende põhimõttelise õigusliku tunnustamise ja nende tõenduskõlblikkuse kohtumenetlustes

—	akrediteeritud sertifitseerimisteenuste osutajate kohustusliku järelevalvesüsteemi loomine.

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXVIII-C LISA

POSTI- JA KULLERITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

Direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

Ajakava: direktiivi sätted rakendatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/39/EÜ, 10. juuni 2002, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta

Ajakava: direktiivi 2002/39/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, 20. veebruar 2008, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega

Ajakava: direktiivi 2008/6/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XXVIII-D LISA

RAHVUSVAHELISE MERETRANSPORDI SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

Meresõiduohutus — lipuriik/klassifikatsiooniühingud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 391/2009, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Ajakava: Määruse sätteid rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lipuriik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/21/EÜ, 23. aprill 2009, lipuriigi nõuete täitmise kohta.

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sadamariigi kontroll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, 23. aprill 2009, mis käsitleb sadamariigi kontrolli

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevaliikluse jälgimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, 27. juuni 2002, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õnnetusjuhtumite uurimine

Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Reisijate vedajate vastutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 392/2009, 23. aprill 2009, reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral.

Ajakava: Määruse sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires

Ajakava: määruse sätteid rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja töökorralduslikud eeskirjad

Reisilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta.

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ, 14. aprill 2003, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta.

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Naftatankerid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 417/2002, 18. veebruar 2002, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul

Ajakava ühekordse põhja ja parrastega tankerite järkjärguliseks kaotamiseks vastavalt MARPOLi konventsiooniga ettenähtud ajakavale.

Puistlastilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevapere

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ, 19. november 2008, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Keskkond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ, 27. november 2000, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates

Ajakava: Tähtaeg: direktiivi sätteid rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003, 14. aprill 2003, tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel

Ajakava: Määruse sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised tingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/65/EL, 20. oktoober 2010, ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsuste kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sotsiaalsed tingimused

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, 21. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, sätete kohaldamist. — Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/95/EÜ, 13. detsember 1999, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel

Ajakava: direktiivi sätteid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Meresõidu turvalisus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta

Ajakava: direktiivi sätteid (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Ajakava: määruse sätteid (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

XXIX LISA

RIIGIHANKED

XXIX-A LISA

PIIRMÄÄRAD

Käesoleva lepingu artikli 269 lõikes 3 nimetatud väärtuslävi mõlema lepinguosalise jaoks on:

a)	130 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis on sõlmitud keskvalitsusasutuste poolt, välja arvatud direktiivi 2004/18/EÜ artikli 7 punkti b kolmandas taandes määratletud teenuste riigihankelepingud;

b)	200 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga a;

c)	5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute ja riiklike ehitustööde kontsessioonide puhul;

d)	5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;

e)	400 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris.

Lõikes 1 osutatud väärtuslävesid kohandatakse nii, et need kajastaksid piirmäärasid, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise ajal vastavalt komisjoni 13. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1336/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses lepingu sõlmimise menetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega.

XXIX-B LISA

INSTITUTSIOONILISE REFORMI, ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMISE JA TURULEPÄÄSU ESIALGNE AJAKAVA

Etapp		Esialgne ajakava	ELi toodete pääs Moldova Vabariigi turule	Moldova Vabariigi toodete pääs ELi turule
1.	Käesoleva lepingu artikli 271 rakendamine Käesoleva lepingu artikli 270 lõikes 2 sätestatud institutsioonilise reformi rakendamine Käesoleva lepingu artiklis 272 sätestatud reformistrateegia kokkulepe	9 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist	Tarned keskvalitsusasutustele	Tarned keskvalitsusasutustele
2.	Direktiivi 2004/18/EÜ ja direktiivi 89/665/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine	3 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist	Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele	Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele	XXIX-C ja XXIX-D lisa
3.	Direktiivi 2004/17/EÜ ja direktiivi 92/13/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine	4 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist	Tarned kõigile kommunaalteenuste sektori hankijatele	Tarned kõigile hankijatele	XXIX-E ja XXIX-F lisa
4.	Direktiivi 2004/18/EÜ muude elementide ühtlustamine ja rakendamine	6 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist	Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid	Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid	XXIX-G, XXIX-H ja XXIX-I lisa
5.	Direktiivi 2004/17/EÜ muude elementide ühtlustamine ja rakendamine	8 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist	Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud	Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud	XXIX-J ja XXIX-K lisa

XXIX-C LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta DIREKTIIVI 2004/18/EÜ

(ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta)

PÕHIELEMENDID

(2. etapp)

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1

Mõisted (lõiked 1, 2, 8, 9, lõike 11 punktid a, b ja d, lõiked 12, 13, 14 ja 15)

Artikkel 2

Lepingute sõlmimise põhimõtted

Artikkel 3

Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 4

Ettevõtjad

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus

II PEATÜKK

Reguleerimisala

1. jagu

Piirmäärad

Artikkel 8

Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses hankija rahastatud

Artikkel 9

Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

2. jagu

Eriolukorrad

Artikkel 10

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

3. jagu

Reguleerimisalast välja jäetud lepingud

Artikkel 12

Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud (alles pärast direktiivi 2004/17/EÜ põhisätete ühtlustamist)

Artikkel 13

Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

Artikkel 14

Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

Artikkel 15

Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 16

Konkreetsed erandid

Artikkel 18

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

4. jagu

Erikord

Artikkel 19

Reserveeritud lepingud

III PEATÜKK

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

Artikkel 20

II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 21

II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 22

II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 23

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 24

Variandid

Artikkel 25

Allhanked

Artikkel 26

Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 27

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 28

Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

Artikkel 30

Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

Artikkel 31

Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 35

Teated: lõige 1 mutatis mutandis; lõige 2; lõike 4 esimene, kolmas ja neljas punkt

Artikkel 36

Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis: lõige 1; lõige 7

2. jagu

Tähtajad

Artikkel 38

Osalemistaotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad

Artikkel 39

Avatud menetlus: kirjeldused, täiendav dokumentatsioon ja teave

3. jagu

Teabe sisu ja edastamisvahendid

Artikkel 40

Pakkumuse esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

Artikkel 41

Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

4. jagu

Teabevahetus

Artikkel 42

Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 44

Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

2. jagu

Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

Artikkel 45

Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

Artikkel 46

Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Artikkel 47

Finants- ja majanduslik seisund

Artikkel 48

Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

Artikkel 49

Kvaliteedi tagamise standardid

Artikkel 50

Keskkonnajuhtimise standardid

Artikkel 51

Täiendavad dokumendid ja teave

3. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 53

Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 55

Ebanormaalselt madalad pakkumised

LISAD

I lisa

Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud ehitustööde loetelu

II lisa

Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused

II A lisa

II B lisa

V lisa

Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas

VI lisa

Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

VII lisa

Teave, mis peab sisalduma teadetes

VII A lisa

Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes

X lisa

Pakkumuste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded

XXIX-D LISA

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta DIREKTIIVI 89/665/EMÜ

(riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta; direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas)

PÕHIELEMENDID

(2. etapp)

Artikkel 1

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

Artikkel 2

Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

Artikkel 2a

Ooteaeg

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt b

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt b

Lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e

Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f

Tähtajad

XXIX-E LISA

Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta DIREKTIIVI 2004/17/EÜ

(millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused)

PÕHIELEMENDID

(3. etapp)

I JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

I PEATÜKK

Põhitingimused

Artikkel 1

Mõisted (lõiked 2, 7, 9, 11, 12, 13)

II PEATÜKK

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

1. jagu

Subjektid

Artikkel 2

Hankijad

2. jagu

Tegevused

Artikkel 3

Gaas, soojusenergia ja elektrienergia

Artikkel 4

Vesi

Artikkel 5

Transporditeenused

Artikkel 6

Postiteenused

Artikkel 7

Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad

Artikkel 9

Mitut tegevust hõlmavad lepingud

III PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 10

Lepingute sõlmimise põhimõtted

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 11

Ettevõtjad

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

II PEATÜKK

Künnised ja kõrvalejätmise sätted

1. jagu

Künnised

Artikkel 16

Lepingukünnised

Artikkel 17

Meetodid lepingute, raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks

2. jagu

Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

2. alajagu

Kõigi hankijate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 19

Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele

Artikkel 20

Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis: lõige 1

Artikkel 21

Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid

Artikkel 22

Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 23

Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava hankijaga sõlmitavad lepingud

3. alajagu

Kõigile hankijatele, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid

Artikkel 24

Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta

Artikkel 25

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

4. alajagu

Ainult teatavatele hankijatele kohaldatavad erandid

Artikkel 26

Lepingud, mis teatavad hankijad sõlmivad vee hankimiseks ja elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

III PEATÜKK

Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 31

XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 32

XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 33

Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta

IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 34

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 35

Tehniliste kirjelduste edastamine

Artikkel 36

Variandid

Artikkel 37

Allhanked

Artikkel 39

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 40

(v.a lõike 3 punktid i ja l) Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine

VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 41

Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta

Artikkel 42

Hankekuulutusena kasutatavad teated: lõiked 1 ja 3

Artikkel 43

Lepingu sõlmimise teated (v.a lõike 1 teine ja kolmas lõik)

Artikkel 44

Teadete vorm ja avaldamisviis (v.a lõike 2 esimene lõik ja lõiked 4, 5 ja 7)

2. jagu

Tähtajad

Artikkel 45

Osalemistaotluste ja pakkumuste vastuvõtmise tähtajad

Artikkel 46

Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

Artikkel 47

Kutse esitada pakkumus või alustada läbirääkimisi

3. jagu

Teatamine ja teave

Artikkel 48

Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

Artikkel 49

Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Artikkel 51

Üldsätted

1. jagu

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 52

Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine

Artikkel 54

Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

2. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 55

Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 57

Ebanormaalselt madalad pakkumised

XIII lisa

Hanketeates avaldatav teave:

A.	Avatud menetlus

B.	Piiratud menetlus

C.	Läbirääkimistega menetlus

XIV lisa

Teave, mis avaldatakse teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust

XV A lisa

Teave, mis avaldatakse perioodilises eelteates

XV B lisa

Teave, mis avaldatakse teates perioodilise eelteate avaldamise kohta hankijaprofiilis, mida ei kasutata hankekuulutusena

XVI lisa

Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates

XVII A lisa

Teenused artikli 31 tähenduses

XVII B lisa

Teenused artikli 32 tähenduses

XX lisa

Avaldamist puudutav teave

XXI lisa

Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

XXIII lisa

Artikli 59 lõikes 4 viidatud rahvusvahelise tööõiguse sätted

XXIV lisa

Pakkumuste, osalemistaotluste, kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud seadmetele esitatavad nõuded

XXIX-F LISA

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta DIREKTIIVI 92/13/EMÜ

(veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta; direktiivi on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ)

PÕHIELEMENDID

(3. etapp)

Artikkel 1

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

Artikkel 2

Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

Artikkel 2a

Ooteaeg

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt b

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt b

Lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e

Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f

Tähtajad

XXIX-G LISA

DIREKTIIVI 2004/18/EÜ MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(4. etapp)

Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2004/18/EÜ sätted ei ole kohustuslikud, kuid ühtlustamiseks soovitatavad. Moldova Vabariik võib ühtlustada need elemendid käesoleva lepingu XXIX-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1

Mõisted (lõiked 5, 6, 7, 10 ja lõike 11 punkt c)

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK

Reguleerimisala

2. jagu

Eriolukorrad

Artikkel 11

Kesksete hankijate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

4. jagu

Erikord

Artikkel 19

Reserveeritud lepingud

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 29

Konkurentidega peetav dialoog

Artikkel 32

Raamlepingud

Artikkel 33

Dünaamilised hankesüsteemid

Artikkel 34

Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 35

Teated: lõige 3 ja lõike 4 teine ja kolmas lõik

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

2. jagu

Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

Artikkel 52

Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

3. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 54

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

XXIX-H LISA

DIREKTIIVI 2004/18/EÜ MUUD KOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(4. etapp)

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1

Mõisted (lõiked 3, 4 ja lõike 11 punkt e)

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK

Reguleerimisala

3. jagu

Reguleerimisalast välja jäetud lepingud

Artikkel 17

Teenuste kontsessioonid

III JAOTIS

Riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

Artikkel 56

Reguleerimisala

Artikkel 57

Erandid seoses reguleerimisalaga (v.a viimane lõik)

Artikkel 58

Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

Artikkel 59

Tähtaeg

Artikkel 60

Allhanked

Artikkel 61

Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

II PEATÜKK

Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on hankija

Artikkel 62

Kohaldatavad eeskirjad

III PEATÜKK

Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole hankija

Artikkel 63

Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

Artikkel 64

Teate avaldamine

Artikkel 65

Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad

IV JAOTIS

Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

Artikkel 66

Üldsätted

Artikkel 67

Reguleerimisala

Artikkel 68

Erandid reguleerimisalast

Artikkel 69

Teated

Artikkel 70

Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis

Artikkel 71

Teabe edastamise vahendid

Artikkel 72

Konkursil osalejate valik

Artikkel 73

Žürii koosseis

Artikkel 74

Žürii otsused

VII B lisa

Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes

VII C lisa

Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole hankijad

VII D lisa

Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes

XXIX-I LISA

DIREKTIIVI 89/665/EMÜ MUUD ELEMENDID

direktiivi on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ

(4. etapp)

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt c

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt c

lõige 5

XXIX-J LISA

DIREKTIIVI 2004/17/EÜ MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(5. etapp)

Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2004/17/EÜ sätted ei ole kohustuslikud, kuid ühtlustamiseks soovitatavad. Moldova Vabariik võib ühtlustada need elemendid käesoleva lepingu XXIX-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

I PEATÜKK

Põhitingimused

Artikkel 1

Mõisted (lõiked 4, 5, 6, 8)

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 14

Raamlepingud

Artikkel 15

Dünaamilised hankesüsteemid

2. jagu

Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

5. alajagu

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted kesksete hankijate kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 28

Reserveeritud lepingud

Artikkel 29

Kesksete hankijate sõlmitavad lepingud ja raamlepingud

V PEATÜKK

Menetlused

Artikli 40 lõike 3 punktid i ja l

VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 42

Hankekuulutusena kasutatavad teated: lõige 2

Artikkel 43

Lepingu sõlmimise teated (ainult lõike 1 teine ja kolmas lõik)

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

2. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 56

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

XIII lisa

Hanketeates avaldatav teave:

D.	Dünaamilise hankesüsteemi puhul kasutatav lihtsustatud hanketeade

XXIX-K LISA

DIREKTIIVI 92/13/EMÜ MUUD ELEMENDID

direktiivi on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ

(5. etapp)

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt c

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt c

lõige 5

XXIX-L LISA

DIREKTIIVI 2004/18/EÜ SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 36

Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis: lõiked 2, 3, 4, 5, 6, 8

Artikkel 37

Vabatahtlik avaldamine

5. jagu

Aruanded

Artikkel 43

Aruannete sisu

V JAOTIS

Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvolitused ja lõppsätted

Artikkel 75

Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 76

Statistiliste aruannete sisu

Artikkel 77

Nõuandekomitee

Artikkel 78

Piirmäärade läbivaatamine

Artikkel 79

Muudatused

Artikkel 80

Rakendamine

Artikkel 81

Järelevalvemehhanismid

Artikkel 82

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 83

Jõustumine

Artikkel 84

Adressaadid

LISAD

III lisa

Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate loetelu

IV lisa

Keskvalitsusasutused

VIII lisa

Avaldamist puudutav teave

IX lisa

Registrid

IX A lisa

Ehitustööde riigihankelepingud

IX B lisa

Asjade riigihankelepingud

IX C lisa

Teenuste riigihankelepingud

XI lisa

Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (Artikkel 80)

XII lisa

Vastavustabel

XXIX-M LISA

DIREKTIIVI 2004/17/EÜ SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

I JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

II PEATÜKK

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

2. jagu

Tegevused

Artikkel 8

Hankijate loendid

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 12

Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused

2. jagu

Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

1. alajagu

Artikkel 18

Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele

2. alajagu

Kõigi hankijate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 20

Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis: lõige 2

5. alajagu

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted kesksete hankijate kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 27

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 30

Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus

IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 38

Lepingute täitmise tingimused

VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 44

Teadete vorm ja avaldamisviis (ainult lõike 2 esimene lõik ja lõiked 4, 5 ja 7)

3. jagu

Teatamine ja teave

Artikkel 50

Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

3. jagu

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused ja suhted nende riikidega

Artikkel 58

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused

Artikkel 59

Suhted kolmandate riikidega ehitus-, tarne- ja teenuslepingute alal

IV JAOTIS

Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvolitused ja lõppsätted

Artikkel 67

Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 68

Nõuandekomitee

Artikkel 69

Künniste läbivaatamine

Artikkel 70

Muudatused

Artikkel 71

Direktiivi rakendamine

Artikkel 72

Järelevalvemehhanismid

Artikkel 73

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 74

Jõustumine

Artikkel 75

Adressaadid

LISAD

I lisa

Hankijad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites

II lisa

Hankijad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites

III lisa

Hankijad joogivee tootmise, transpordi või jaotuse sektorites

IV lisa

Raudteeteeninduse sektori hankijad

V lisa

Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektori hankijad

VI lisa

Hankijad postiteenuste sektoris

VII lisa

Hankijad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

VIII lisa

Hankijad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

IX lisa

Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori hankijad

X lisa

Lennujaamaseadmete valdkonna hankijad

XI lisa

Artikli 30 lõikes 3 viidatud õigusaktide loend

XII lisa

Artikli 1 lõike 2 punktis b toodud tegevuste loend

XXII lisa

Artiklis 45 toodud tähtaegade koondtabel

XXV lisa

Ülevõtmis- ja kohaldamistähtajad

XXVI lisa

Vastavustabel

XXIX-N LISA

DIREKTIIVI 89/665/EMÜ, MIDA ON MUUDETUD DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt a

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt a

Lõige 4

Artikkel 3

Korrektiivmeetmed

Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

Artikkel 4

Rakendamine

Artikkel 4a

Läbivaatamine

XXIX-O LISA

DIREKTIIVI 92/13/EMÜ, MIDA ON MUUDETUD DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt a

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt a

Lõige 1

Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

Artikkel 8

Korrektiivmeetmed

Artikkel 12

Rakendamine

Artikkel 12a

Läbivaatamine

XXIX-P LISA

MOLDOVA VABARIIK: KOOSTÖÖVALDKONDADE SOOVITUSLIK NIMEKIRI

1.	Moldova Vabariigi valitsusasutustes riigihangetega tegelevate ametnike koolitamine nii liidus kui ka Moldova Vabariigis.

2.	Riigihangetes osalemisest huvitatud tarnijate koolitamine.

3.	Riigihangete valdkonna parimaid tavasid ja reguleerivaid eeskirju käsitleva teabe ja kogemuste vahetamine.

4.	Riigihankeid käsitleva veebisaidi funktsionaalsuse suurendamine ning riigihangete järelevalvesüsteemi loomine.

5.	ELi konsultatsioonid ja metoodiline abi riigihangetega seotud kaasaegse elektroonilise tehnoloogia rakendamiseks.

6.	Selliste ametiasutuste tugevdamine, mille ülesandeks on poliitika sidususe tagamine kõigis riigihangetega seotud valdkodades ning hankijate otsuste erapooletu kaalumine (läbivaatamine). (vrd käesoleva lepingu artikkel 270).

XXX LISA

GEOGRAAFILISED TÄHISED

XXX-A LISA

GEOGRAAFILISTE TÄHISTE REGISTREERIMISE JA KONTROLLI NÕUDED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 297 LÕIGETES 1 JA 2

A OSA

Artikli 297 lõikes 1 osutatud õigusaktid

Geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kaitse seadus, nr 66-XVI, 27.3.2008, ning selle rakenduseeskirjad seoses geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste taotlemis-, läbivaatamis- ja registreerimismenetlusega Moldova Vabariigis.

B OSA

Artikli 297 lõikes 2 osutatud õigusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) (ühise turukorralduse ühtne määrus) II osa II jaotise I peatüki 1a jagu, ning selle rakenduseeskirjad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning selle rakenduseeskirjad

Nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad ning selle rakenduseeskirjad

C OSA

Geograafiliste tähiste registreerimise ja kontrolli nõuded (nimetatud artikli 297 lõikes 1 ja artikli 297 lõikes 2)

Territooriumil kaitstavate geograafiliste tähiste register.

Haldusmenetlus, millega tõendatakse, et geograafilised tähised näitavad, et kaup on pärit kummagi lepinguosalise territooriumilt, piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga.

Nõue, mille kohaselt registreeritud nimetus peab vastama konkreetsele tootele või konkreetsetele toodetele, mille kohta on koostatud tootekirjeldus, mida võib muuta üksnes nõuetekohast haldusmenetlust rakendades.

Tootmise suhtes kohaldatavad kontrollisätted.

Vastuväite esitamise menetlus, mis võimaldab arvesse võtta nimetuste varasemate kasutajate seaduslikke huve, olenemata sellest, kas kõnealused nimetused on intellektuaalomandina kaitstud või mitte.

Nõue, et kaitstud nimetused ei või muutuda üldnimedeks.

Registreerimissätted, mis võivad hõlmata registreeritud nimetustega osaliselt või täielikult kattuvate nimetuste, kaupade tavakeelsete nimetuste ning taimesordi või loomatõu nimede koostisosaks olevate terminite registreerimisest keeldumist. Selliste sätete puhul võetakse arvesse asjaomaste poolte seaduslikke huve.

XXX-B LISA

VASTUVÄITE ESITAMISE MENETLUSSE LISATAVAD KRITEERIUMID ARTIKLI 297 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 297 LÕIKES 4 NIMETATUD TOOTED

1.	Nimetuste loetelu koos vastava transkriptsiooniga ladina tähestikus, kui see on vajalik.

2.	Andmed tooteklasside kohta.

Liikmesriike (ELi puhul) või kolmandaid riike või liikmesriikides (ELi puhul), Moldova Vabariigis või kolmandates riikides tegutsevaid või asuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, kutsutakse üles esitama vastuväiteid sellise kaitse suhtes, esitades nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite.

4.	Vastuväide peab Euroopa Komisjonini või Moldova Vabariigi valitsuseni jõudma kahe kuu jooksul alates teadaande avaldamisest.

Vastuvõetavad on üksnes vastuväited, mis saadakse punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul, ning millest nähtub, et vastava nimetuse kaitse:

—	oleks vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

—	see on vastuolus homonüümse nimetusega, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt;

—	asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada;

—	asjaomane nimetus ohustaks täiesti või osaliselt identset nimetust või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne teatise avaldamist;

—	oleks vastuolus nimetusega, mida peetakse üldnimetuseks.

6.	Punktis 5 osutatud kriteeriume hinnatakse ELi (intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus õigused on kaitstud) või Moldova Vabariigi territooriumist lähtuvalt.

XXX-C LISA

TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 297 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 297 LÕIKES 4

ELi põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, kanged alkohoolsed joogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Moldova Vabariigis

Liikmesriik	Kaitstav nimetus	Toote liik	Transkriptsioon ladina tähestikku
AT	Gailtaler Speck	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
AT	Tiroler Speck	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
AT	Gailtaler Almkäse	Juust
AT	Tiroler Almkäse; Tiroler Alpkäse	Juust
AT	Tiroler Bergkäse	Juust
AT	Tiroler Graukäse	Juust
AT	Vorarlberger Alpkäse	Juust
AT	Vorarlberger Bergkäse	Juust
AT	Steirisches Kübiskernöl	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
AT	Marchfeldspargel	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
AT	Steirischer Kren	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
AT	Wachauer Marille	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
AT	Waldviertler Graumohn	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
BE	Jambon d'Ardenne	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
BE	Fromage de Herve	Juust
BE	Beurre d'Ardenne	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
BE	Brussels grondwitloof	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
BE	Vlaams-Brabantse Tafeldruif	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
BE	Pâté gaumais	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
BE	Geraardsbergse Mattentaart	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
BE	Gentse azalea	Lilled ja dekoratiivtaimed
CY	Λουκούμι Γεροσκήπου	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted	Loukoumi Geroskipou
CZ	Nošovické kysané zelí	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
CZ	Všestarská cibule	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
CZ	Pohořelický kapr	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
CZ	Třeboňský kapr	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
CZ	Český kmín	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
CZ	Chamomilla bohemica	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
CZ	Žatecký chmel	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
CZ	Brněnské pivo; Starobrněnské pivo	Õlu
CZ	Březnický ležák	Õlu
CZ	Budějovické pivo	Õlu
CZ	Budějovický měšťanský var	Õlu
CZ	České pivo	Õlu
CZ	Černá Hora	Õlu
CZ	Českobudějovické pivo	Õlu
CZ	Chodské pivo	Õlu
CZ	Znojemské pivo	Õlu
CZ	Hořické trubičky	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
CZ	Karlovarský suchar	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
CZ	Lomnické suchary	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
CZ	Mariánskolázeňské oplatky	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
CZ	Pardubický perník	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
CZ	Štramberské uši	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
CZ	Jihočeská Niva	Juust
CZ	Jihočeská Zlatá Niva	Juust
DE	Diepholzer Moorschnucke	Värske liha (ja rups)
DE	Lüneburger Heidschnucke	Värske liha (ja rups)
DE	Schwäbisch-Hällisches Qualitätsschweinefleisch	Värske liha (ja rups)
DE	Ammerländer Dielenrauchschinken; Ammerländer Katenschinken	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
DE	Ammerländer Schinken; Ammerländer Knochenschinken	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
DE	Greußener Salami	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
DE	Nürnberger Bratwürste; Nürnberger Rostbratwürste	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
DE	Schwarzwälder Schinken	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
DE	Thüringer Leberwurst	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
DE	Thüringer Rostbratwurst	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
DE	Thüringer Rotwurst	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
DE	Allgäuer Bergkäse	Juust
DE	Allgäuer Emmentaler	Juust
DE	Altenburger Ziegenkäse	Juust
DE	Odenwälder Frühstückskäse	Juust
DE	Lausitzer Leinöl	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
DE	Bayerischer Meerrettich; Bayerischer Kren	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
DE	Feldsalat von der Insel Reichenau	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
DE	Gurken von der Insel Reichenau	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
DE	Salate von der Insel Reichenau	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
DE	Spreewälder Gurken	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
DE	Spreewälder Meerrettich	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
DE	Tomaten von der Insel Reichenau	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
DE	Holsteiner Karpfen	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
DE	Oberpfälzer Karpfen	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
DE	Schwarzwaldforelle	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
DE	Bayerisches Bier	Õlu
DE	Bremer Bier	Õlu
DE	Dortmunder Bier	Õlu
DE	Hofer Bier	Õlu
DE	Kölsch	Õlu
DE	Kulmbacher Bier	Õlu
DE	Mainfranken Bier	Õlu
DE	Münchener Bier	Õlu
DE	Reuther Bier	Õlu
DE	Wernesgrüner Bier	Õlu
DE	Aachener Printen	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
DE	Lübecker Marzipan	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
DE	Meißner Fummel	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
DE	Nürnberger Lebkuchen	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
DE	Schwäbische Maultaschen; Schwäbische Suppenmaultaschen	Pastatooted
DE	Hopfen aus der Hallertau	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
DK	Danablu	Juust
DK	Esrom	Juust
DK	Lammefjordsgulerod	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
GR	Ανεβατό	Juust	Anevato
GR	Γαλοτύρι	Juust	Galotyri
GR	Γραβιέρα Αγράφων	Juust	Graviera Agrafon
GR	Γραβιέρα Κρήτης	Juust	Graviera Kritis
GR	Γραβιέρα Νάξου	Juust	Graviera Naxou
GR	Καλαθάκι Λήμνου	Juust	Kalathaki Limnou
GR	Κασέρι	Juust	Kasseri
GR	Κατίκι Δομοκού	Juust	Katiki Domokou
GR	Κεφαλογραβιέρα	Juust	Kefalograviera
GR	Κοπανιστή	Juust	Kopanisti
GR	Λαδοτύρι Μυτιλήνης	Juust	Ladotyri Mytilinis
GR	Μανούρι	Juust	Manouri
GR	Μετσοβόνε	Juust	Metsovone
GR	Μπάτζος	Juust	Batzos
GR	Ξυνομυζήθρα Κρήτης	Juust	Xynomyzithra Kritis
GR	Πηχτόγαλο Χανίων	Juust	Pichtogalo Chanion
GR	Σαν Μιχάλη	Juust	San Michali
GR	Σφέλα	Juust	Sfela
GR	Φέτα	Juust	Feta
GR	Φορμαέλλα Αράχωβας Παρνασσού	Juust	Formaella Arachovas Parnassou
GR	Άγιος Ματθαίος Κέρκυρας	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Agios Mattheos Kerkyras
GR	Αποκορώνας Χανίων Κρήτης	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Apokoronas Chanion Kritis
GR	Αρχάνες Ηρακλείου Κρήτης	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Arxanes Irakliou Kritis
GR	Βιάννος Ηρακλείου Κρήτης	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Viannos Irakliou Kritis
GR	Βόρειος Μυλοπόταμος Ρεθύμνης Κρήτης	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Vorios Mylopotamos Rethymnis Kritis
GR	Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο „Τροιζηνία”	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Exeretiko partheno eleolado „Trizinia”
GR	Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο Θραψανό	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Exeretiko partheno eleolado Thrapsano
GR	Ζάκυνθος	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Zakynthos
GR	Θάσος	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Thassos
GR	Καλαμάτα	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Kalamata
GR	Κεφαλονιά	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Kefalonia
GR	Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Kolymvari Chanion Kritis
GR	Κρανίδι Αργολίδας	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Kranidi Argolidas
GR	Κροκεές Λακωνίας	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Krokees Lakonias
GR	Λακωνία	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Lakonia
GR	Λέσβος; Μυτιλήνη	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Lesvos; Mytilini
GR	Λυγουριό Ασκληπιείου	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Lygourio Asklipiiou
GR	Ολυμπία	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Olympia
GR	Πεζά Ηρακλείου Κρήτης	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Peza Irakliou Kritis
GR	Πέτρινα Λακωνίας	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Petrina Lakonias
GR	Πρέβεζα	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Preveza
GR	Ρόδος	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Rodos
GR	Σάμος	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Samos
GR	Σητεία Λασιθίου Κρήτης	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Sitia Lasithiou Kritis
GR	Φοινίκι Λακωνίας	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Finiki Lakonias
GR	Χανιά Κρήτης	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)	Chania Kritis
GR	Ακτινίδιο Πιερίας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Aktinidio Pierias
GR	Ακτινίδιο Σπερχειού	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Aktinidio Sperchiou
GR	Ελιά Καλαμάτας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Elia Kalamatas
GR	Θρούμπα Αμπαδιάς Ρεθύμνης Κρήτης	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Throumpa Ampadias Rethymnis Kritis
GR	Θρούμπα Θάσου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Throumpa Thassou
GR	Θρούμπα Χίου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Throumpa Chiou
GR	Κελυφωτό φυστίκι Φθιώτιδας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Kelifoto fystiki Fthiotidas
GR	Κεράσια τραγανά Ροδοχωρίου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Kerassia Tragana Rodochoriou
GR	Κονσερβολιά Αμφίσσης	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Konservolia Amfissis
GR	Κονσερβολιά Άρτας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Konservolia Artas
GR	Κονσερβολιά Αταλάντης	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Konservolia Atalantis
GR	Κονσερβολιά Πηλίου Βόλου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Konservolia Piliou Volou
GR	Κονσερβολιά Ροβίων	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Konservolia Rovion
GR	Κονσερβολιά Στυλίδας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Konservolia Stylidas
GR	Κορινθιακή Σταφίδα Βοστίτσα	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Korinthiaki Stafida Vostitsa
GR	Κουμ Κουάτ Κέρκυρας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Koum kouat Kerkyras
GR	Μήλα Ζαγοράς Πηλίου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Mila Zagoras Piliou
GR	Μήλα Ντελίσιους Πιλαφά Τριπόλεως	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Mila Delicious Pilafa Tripoleos
GR	Μήλο Καστοριάς	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Milo Kastorias
GR	Ξερά σύκα Κύμης	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Xera syka Kymis
GR	Πατάτα Κάτω Νευροκοπίου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Patata Kato Nevrokopiou
GR	Πορτοκάλια Μάλεμε Χανίων Κρήτης	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Portokalia Maleme Chanion Kritis
GR	Ροδάκινα Νάουσας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Rodakina Naoussas
GR	Σταφίδα Ζακύνθου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Stafida Zakynthou
GR	Σύκα Βραβρώνας Μαρκοπούλου Μεσογείων	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Syka Vavronas Markopoulou Messongion
GR	Τσακώνικη μελιτζάνα Λεωνιδίου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Tsakoniki Melitzana Leonidiou
GR	Φασόλια (Γίγαντες Ελέφαντες) Πρεσπών Φλώρινας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Fassolia Gigantes Elefantes Prespon Florinas
GR	Φασόλια (πλακέ μεγαλόσπερμα) Πρεσπών Φλώρινας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Fassolia (plake megalosperma) Prespon Florinas
GR	Φασόλια γίγαντες — ελέφαντες Καστοριάς	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Fassolia Gigantes-Elefantes Kastorias
GR	Φασόλια γίγαντες ελέφαντες Κάτω Νευροκοπίου	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Fassolia Gigantes Elefantes Kato Nevrokopiou
GR	Φασόλια κοινά μεσόσπερμα Κάτω Νευροκοπίοu	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Fassolia kina Messosperma Kato Nevrokopiou
GR	Φυστίκι Αίγινας	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Fystiki Eginas
GR	Φυστίκι Μεγάρων	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul	Fystiki Megaron
GR	Αυγοτάραχο Μεσολογγίου	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted	Avgotaracho Messolongiou
GR	Κρόκος Κοζάνης	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)	Krokos Kozanis
GR	Μέλι Ελάτης Μαινάλου Βανίλια	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)	Meli Elatis Menalou Vanilia
GR	Κρητικό παξιμάδι	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted	Kritiko paximadi
GR	Μαστίχα Χίου	Looduslikud kummivaigud ja vaigud	Masticha Chiou
GR	Τσίχλα Χίου	Looduslikud kummivaigud ja vaigud	Tsikla Chiou
GR	Μαστιχέλαιο Χίου	Eeterlikud õlid	Mastichelaio Chiou
ES	Arzùa-Ulloa	Juust
ES	Carne de Ávila	Värske liha (ja rups)
ES	Carne de Cantabria	Värske liha (ja rups)
ES	Carne de la Sierra de Guadarrama	Värske liha (ja rups)
ES	Carne de Morucha de Salamanca	Värske liha (ja rups)
ES	Carne de Vacuno del País Vasco; Euskal Okela	Värske liha (ja rups)
ES	Cordero de Navarra; Nafarroako Arkumea	Värske liha (ja rups)
ES	Cordero Manchego	Värske liha (ja rups)
ES	Lacón Gallego	Värske liha (ja rups)
ES	Lechazo de Castilla y León	Värske liha (ja rups)
ES	Pollo y Capón del Prat	Värske liha (ja rups)
ES	Ternasco de Aragón	Värske liha (ja rups)
ES	Ternera Asturiana	Värske liha (ja rups)
ES	Ternera de Extremadura	Värske liha (ja rups)
ES	Ternera de Navarra; Nafarroako Aratxea	Värske liha (ja rups)
ES	Ternera Gallega	Värske liha (ja rups)
ES	Botillo del Bierzo	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Cecina de León	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Chorizo Riojano	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Dehesa de Extremadura	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Guijuelo	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Jamón de Huelva	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Jamón de Teruel	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Jamón de Trevélez	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Salchichón de Vic; Llonganissa de Vic	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Sobrasada de Mallorca	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
ES	Afuega'l Pitu	Juust
ES	Cabrales	Juust
ES	Cebreiro	Juust
ES	Gamoneu; Gamonedo	Juust
ES	Idiazábal	Juust
ES	Mahón-Menorca	Juust
ES	Picón Bejes-Tresviso	Juust
ES	Queso de La Serena	Juust
ES	Queso de l'Alt Urgell y la Cerdanya	Juust
ES	Queso de Murcia	Juust
ES	Queso de Murcia al vino	Juust
ES	Queso de Valdeón	Juust
ES	Queso Ibores	Juust
ES	Queso Majorero	Juust
ES	Queso Manchego	Juust
ES	Queso Nata de Cantabria	Juust
ES	Queso Palmero; Queso de la Palma	Juust
ES	Queso Tetilla	Juust
ES	Queso Zamorano	Juust
ES	Quesucos de Liébana	Juust
ES	Roncal	Juust
ES	San Simón da Costa	Juust
ES	Torta del Casar	Juust
ES	Miel de Galicia; Mel de Galicia	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
ES	Miel de Granada	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
ES	Miel de La Alcarria	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
ES	Aceite de La Alcarria	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Aceite de la Rioja	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Aceite de Mallorca; Aceite mallorquín; Oli de Mallorca; Oli mallorquí	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Aceite de Terra Alta; Oli de Terra Alta	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Aceite del Baix Ebre-Montsià; Oli del Baix Ebre-Montsià	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Aceite del Bajo Aragón	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Aceite Monterrubio	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Antequera	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Baena	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Gata-Hurdes	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Les Garrigues	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Mantequilla de l'Alt Urgell y la Cerdanya; Mantega de l'Alt Urgell i la Cerdanya	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Mantequilla de Soria	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Montes de Granada	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Montes de Toledo	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Poniente de Granada	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Priego de Córdoba	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Sierra de Cadiz	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Sierra de Cazorla	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Sierra de Segura	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Sierra Mágina	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Siurana	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
ES	Ajo Morado de las Pedroñeras	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Alcachofa de Benicarló; Carxofa de Benicarló	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Alcachofa de Tudela	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Alubia de La Bañeza-León	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Arroz de Valencia; Arròs de València	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Arroz del Delta del Ebro; Arròs del Delta de l'Ebre	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Avellana de Reus	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Berenjena de Almagro	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Calasparra	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Calçot de Valls	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Cereza del Jerte	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Cerezas de la Montaña de Alicante	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Chirimoya de la Costa tropical de Granada-Málaga	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Cítricos Valencianos; Cítrics Valencians	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Clementinas de las Tierras del Ebro; Clementines de les Terres de l'Ebre	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Coliflor de Calahorra	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Espárrago de Huétor-Tájar	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Espárrago de Navarra	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Faba Asturiana	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Faba de Lourenzá	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Garbanzo de Fuentesaúco	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Judías de El Barco de Ávila	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Kaki Ribera del Xúquer	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Lenteja de La Armuña	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Lenteja Pardina de Tierra de Campos	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Manzana de Girona; Poma de Girona	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Manzana Reineta del Bierzo	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Melocotón de Calanda	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Nísperos Callosa d'En Sarriá	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Pataca de Galicia; Patata de Galicia	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Patatas de Prades; Patates de Prades	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Pera de Jumilla	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Peras de Rincón de Soto	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Pimiento Asado del Bierzo	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Pimiento Riojano	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Pimientos del Piquillo de Lodosa	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Uva de mesa embolsada „Vinalopó”	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
ES	Caballa de Andalucia	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
ES	Mejillón de Galicia; Mexillón de Galicia	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
ES	Melva de Andalucia	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
ES	Azafrán de la Mancha	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
ES	Chufa de Valencia	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
ES	Pimentón de la Vera	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
ES	Pimentón de Murcia	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
ES	Pemento do Couto	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
ES	Sidra de Asturias; Sidra d'Asturies	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
ES	Alfajor de Medina Sidonia	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Ensaimada de Mallorca; Ensaimada mallorquina	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Jijona	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Mantecadas de Astorga	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Mazapán de Toledo	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Pan de Cea	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Pan de Cruz de Ciudad Real	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Tarta de Santiago	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Turrón de Agramunt; Torró d'Agramunt	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
ES	Turrón de Alicante	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
FI	Lapin Poron liha	Värske liha (ja rups)
FI	Lapin Puikula	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FI	Kainuun rönttönen	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
FR	Agneau de l'Aveyron	Värske liha (ja rups)
FR	Agneau de Lozère	Värske liha (ja rups)
FR	Agneau de Pauillac	Värske liha (ja rups)
FR	Agneau de Sisteron	Värske liha (ja rups)
FR	Agneau du Bourbonnais	Värske liha (ja rups)
FR	Agneau du Limousin	Värske liha (ja rups)
FR	Agneau du Poitou-Charentes	Värske liha (ja rups)
FR	Agneau du Quercy	Värske liha (ja rups)
FR	Barèges-Gavarnie	Värske liha (ja rups)
FR	Bœuf charolais du Bourbonnais	Värske liha (ja rups)
FR	Boeuf de Bazas	Värske liha (ja rups)
FR	Bœuf de Chalosse	Värske liha (ja rups)
FR	Bœuf du Maine	Värske liha (ja rups)
FR	Dinde de Bresse	Värske liha (ja rups)
FR	Pintadeau de la Drome	Värske liha (ja rups)
FR	Porc de la Sarthe	Värske liha (ja rups)
FR	Porc de Normandie	Värske liha (ja rups)
FR	Porc de Vendée	Värske liha (ja rups)
FR	Porc du Limousin	Värske liha (ja rups)
FR	Taureau de Camargue	Värske liha (ja rups)
FR	Veau de l'Aveyron et du Ségala	Värske liha (ja rups)
FR	Veau du Limousin	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles d'Alsace	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles d'Ancenis	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles d'Auvergne	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Bourgogne	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Bresse	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Bretagne	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Challans	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Cholet	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Gascogne	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Houdan	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Janzé	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de la Champagne	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de la Drôme	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de l'Ain	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Licques	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de l'Orléanais	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Loué	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Normandie	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles de Vendée	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles des Landes	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Béarn	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Berry	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Charolais	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Forez	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Gatinais	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Gers	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Languedoc	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Lauragais	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Maine	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du plateau de Langres	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Val de Sèvres	Värske liha (ja rups)
FR	Volailles du Velay	Värske liha (ja rups)
FR	Boudin blanc de Rethel	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
FR	Canard à foie gras du Sud-Ouest (Chalosse, Gascogne, Gers, Landes, Périgord, Quercy)	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
FR	Jambon de Bayonne	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
FR	Jambon sec et noix de jambon sec des Ardennes	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
FR	Abondance	Juust
FR	Banon	Juust
FR	Beaufort	Juust
FR	Bleu d'Auvergne	Juust
FR	Bleu de Gex Haut-Jura; Bleu de Septmoncel	Juust
FR	Bleu des Causses	Juust
FR	Bleu du Vercors-Sassenage	Juust
FR	Brie de Meaux	Juust
FR	Brie de Melun	Juust
FR	Brocciu Corse; Brocciu	Juust
FR	Camembert de Normandie	Juust
FR	Cantal; Fourme de Cantal; Cantalet	Juust
FR	Chabichou du Poitou	Juust
FR	Chaource	Juust
FR	Chevrotin	Juust
FR	Comté	Juust
FR	Crottin de Chavignol; Chavignol	Juust
FR	Emmental de Savoie	Juust
FR	Emmental français est-central	Juust
FR	Époisses	Juust
FR	Fourme d'Ambert; Fourme de Montbrison	Juust
FR	Laguiole	Juust
FR	Langres	Juust
FR	Livarot	Juust
FR	Maroilles; Marolles	Juust
FR	Mont d'or; Vacherin du Haut-Doubs	Juust
FR	Morbier	Juust
FR	Munster; Munster-Géromé	Juust
FR	Neufchâtel	Juust
FR	Ossau-Iraty	Juust
FR	Pélardon	Juust
FR	Picodon de l'Ardèche; Picodon de la Drôme	Juust
FR	Pont-l'Évêque	Juust
FR	Pouligny-Saint-Pierre	Juust
FR	Reblochon; Reblochon de Savoie	Juust
FR	Rocamadour	Juust
FR	Roquefort	Juust
FR	Sainte-Maure de Touraine	Juust
FR	Saint-Nectaire	Juust
FR	Salers	Juust
FR	Selles-sur-Cher	Juust
FR	Tome des Bauges	Juust
FR	Tomme de Savoie	Juust
FR	Tomme des Pyrénées	Juust
FR	Valençay	Juust
FR	Crème d'Isigny	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
FR	Crème fraîche fluide d'Alsace	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
FR	Miel d'Alsace	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
FR	Miel de Corse; Mele di Corsica	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
FR	Miel de Provence	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
FR	Miel de sapin des Vosges	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
FR	Œufs de Loué	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
FR	Beurre Charentes-Poitou; Beurre des Charentes; Beurre des Deux-Sèvres	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Beurre d'Isigny	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Huile d'olive d'Aix-en-Provence	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Huile d'olive de Corse; Huile d'olive de Corse-Oliu di Corsica	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Huile d'olive de Haute-Provence	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Huile d'olive de la Vallée des Baux-de-Provence	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Huile d'olive de Nice	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Huile d'olive de Nîmes	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Huile d'olive de Nyons	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Huile essentielle de lavande de Haute-Provence	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
FR	Ail blanc de Lomagne	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Ail de la Drôme	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Ail rose de Lautrec	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Asperge des sables des Landes	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Chasselas de Moissac	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Clémentine de Corse	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Coco de Paimpol	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Fraise du Périgord	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Haricot tarbais	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Kiwi de l'Adour	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Lentille vert du Puy	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Lentilles vertes du Berry	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Lingot du Nord	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Mâche nantaise	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Melon du Haut-Poitou	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Melon du Quercy	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Mirabelles de Lorraine	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Muscat du Ventoux	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Noix de Grenoble	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Noix du Périgord	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Oignon doux des Cévennes	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Olive de Nice	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Olives noires de la Vallée des Baux de Provence	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Olives noires de Nyons	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Petit Epeautre de Haute Provence	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Poireaux de Créances	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Pomme de terre de l'Île de Ré	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Pomme du Limousin	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Pommes de terre de Merville	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Pommes et poires de Savoie	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Pommes des Alpes de Haute Durance	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Pruneaux d'Agen; Pruneaux d'Agen mi-cuits	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Riz de Camargue	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
FR	Anchois de Collioure	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
FR	Coquille Saint-Jacques des Côtes d'Armor	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
FR	Cidre de Bretagne; Cidre Breton	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
FR	Cidre de Normandie; Cidre Normand	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
FR	Cornouaille	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
FR	Domfront	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
FR	Farine de Petit Épeautre de Haute Provence	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
FR	Huîtres Marennes Oléron	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
FR	Pays d'Auge; Pays d'Auge-Cambremer	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
FR	Piment d'Espelette; Piment d'Espelette — Ezpeletako Biperra	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
FR	Bergamote(s) de Nancy	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
FR	Brioche vendéenne	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
FR	Pâtes d'Alsace	Pastatooted
FR	Raviole du Dauphiné	Pastatooted
FR	Foin de Crau	Hein
HU	Budapesti téliszalámi	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
HU	Szegedi szalámi; Szegedi téliszalámi	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
HU	Hajdúsági torma	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IE	Connemara Hill lamb; Uain Sléibhe Chonamara	Värske liha (ja rups)
IE	Timoleague Brown Pudding	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IE	Imokilly Regato	Juust
IE	Clare Island Salmon	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
IT	Abbacchio Romano	Värske liha (ja rups)
IT	Agnello di Sardegna	Värske liha (ja rups)
IT	Mortadella Bologna	Värske liha (ja rups)
IT	Prosciutto di S. Daniele	Värske liha (ja rups)
IT	Vitellone bianco dell'Appennino Centrale	Värske liha (ja rups)
IT	Bresaola della Valtellina	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Capocollo di Calabria	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Ciauscolo	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Coppa Piacentina	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Cotechino Modena	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Culatello di Zibello	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Lardo di Colonnata	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Pancetta di Calabria	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Pancetta Piacentina	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Prosciutto di Carpegna	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Prosciutto di Modena	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Prosciutto di Norcia	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Prosciutto di Parma	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Prosciutto Toscano	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Prosciutto Veneto Berico-Euganeo	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Prosciutto di Sauris	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Salame Brianza	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Salame Cremona	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Salame di Varzi	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Salame d'oca di Mortara	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Salame Piacentino	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Salame S. Angelo	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Salamini italiani alla cacciatora	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Salsiccia di Calabria	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Soppressata di Calabria	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Soprèssa Vicentina	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Speck dell'Alto Adige; Südtiroler Markenspeck; Südtiroler Speck	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Valle d'Aosta Jambon de Bosses	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Valle d'Aosta Lard d'Arnad	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Zampone Modena	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
IT	Asiago	Juust
IT	Bitto	Juust
IT	Bra	Juust
IT	Caciocavallo Silano	Juust
IT	Canestrato Pugliese	Juust
IT	Casatella Trevigiana	Juust
IT	Casciotta d'Urbino	Juust
IT	Castelmagno	Juust
IT	Fiore Sardo	Juust
IT	Fontina	Juust
IT	Formai de Mut dell'Alta Valle Brembana	Juust
IT	Gorgonzola	Juust
IT	Grana Padano	Juust
IT	Montasio	Juust
IT	Monte Veronese	Juust
IT	Mozzarella di Bufala Campana	Juust
IT	Murazzano	Juust
IT	Parmigiano Reggiano	Juust
IT	Pecorino di Filiano	Juust
IT	Pecorino Romano	Juust
IT	Pecorino Sardo	Juust
IT	Pecorino Siciliano	Juust
IT	Pecorino Toscano	Juust
IT	Provolone Valpadana	Juust
IT	Provolone del Monaco	Juust
IT	Quartirolo Lombardo	Juust
IT	Ragusano	Juust
IT	Raschera	Juust
IT	Ricotta Romana	Juust
IT	Robiola di Roccaverano	Juust
IT	Spressa delle Giudicarie	Juust
IT	Stelvio; Stilfser	Juust
IT	Taleggio	Juust
IT	Toma Piemontese	Juust
IT	Valle d'Aosta Fromadzo	Juust
IT	Valtellina Casera	Juust
IT	Miele della Lunigiana	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
IT	Alto Crotonese	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Aprutino Pescarese	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Brisighella	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Bruzio	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Canino	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Cartoceto	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Chianti Classico	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Cilento	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Collina di Brindisi	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Colline di Romagna	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Colline Salernitane	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Colline Teatine	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Colline Pontine	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Dauno	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Garda	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Irpinia — Colline dell'Ufita	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Laghi Lombardi	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Lametia	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Lucca	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Molise	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Monte Etna	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Monti Iblei	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Penisola Sorrentina	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Pretuziano delle Colline Teramane	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Riviera Ligure	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Sabina	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Sardegna	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Tergeste	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Terra di Bari	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Terra d'Otranto	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Terre di Siena	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Terre Tarentine	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Toscano	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Tuscia	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Umbria	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Val di Mazara	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Valdemone	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Valle del Belice	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Valli Trapanesi	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Veneto Valpolicella, Veneto Euganei e Berici, Veneto del Grappa	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
IT	Arancia del Gargano	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Arancia Rossa di Sicilia	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Asparago Bianco di Bassano	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Asparago bianco di Cimadolmo	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Asparago verde di Altedo	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Basilico Genovese	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Cappero di Pantelleria	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Carciofo di Paestum	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Carciofo Romanesco del Lazio	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Carota dell'Altopiano del Fucino	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Castagna Cuneo	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Castagna del Monte Amiata	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Castagna di Montella	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Castagna di Vallerano	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Ciliegia di Marostica	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Cipolla Rossa di Tropea Calabria	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Cipollotto Nocerino	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Clementine del Golfo di Taranto	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Clementine di Calabria	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Crudo di Cuneo	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Fagiolo di Lamon della Vallata Bellunese	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Fagiolo di Sarconi	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Fagiolo di Sorana	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Farina di Neccio della Garfagnana	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Farro della Garfagnana	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Fico Bianco del Cilento	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Ficodindia dell'Etna	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Fungo di Borgotaro	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Kiwi Latina	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	La Bella della Daunia	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Lenticchia di Castelluccio di Norcia	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Limone Costa d'Amalfi	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Limone di Sorrento	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Limone Femminello del Gargano	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Marrone del Mugello	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Marrone di Castel del Rio	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Marrone di Roccadaspide	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Marrone di San Zeno	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Marrone di Caprese Michelangelo	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Mela Alto Adige; Südtiroler Apfel	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Mela Val di Non	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Mela di Valtellina	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Melannurca Campana	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Nocciola Romana	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Nocciola del Piemonte; Nocciola Piemonte	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Nocciola di Giffoni	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Nocellara del Belice	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Oliva Ascolana del Piceno	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Patata di Bologna	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Peperone di Senise	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Pera dell'Emilia Romagna	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Pera mantovana	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	PESCA di Verona	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	PESCA e nettarina di Romagna	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Pistacchio Verde di Bronte	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Pomodorino del Piennolo del Vesuvio	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Pomodoro di Pachino	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Pomodoro S. Marzano dell'Agro Sarnese-Nocerino	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Radicchio di Chioggia	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Radicchio di Verona	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Radicchio Rosso di Treviso	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Radicchio Variegato di Castelfranco	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Riso di Baraggia Biellese e Vercellese	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Riso Nano Vialone Veronese	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Scalogno di Romagna	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Sedano Bianco di Sperlonga	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Uva da tavola di Canicattì	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Uva da tavola di Mazzarrone	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
IT	Acciughe Sotto Sale del Mar Ligure	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
IT	Tinca Gobba Dorata del Pianalto di Poirino	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
IT	Zafferano di Sardegna	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
IT	Aceto Balsamico di Modena	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
IT	Aceto balsamico tradizionale di Modena	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
IT	Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
IT	Zafferano dell'Aquila	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
IT	Zafferano di San Gimignano	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
IT	Coppia Ferrarese	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
IT	Pagnotta del Dittaino	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
IT	Pane casareccio di Genzano	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
IT	Pane di Altamura	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
IT	Pane di Matera	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
IT	Ricciarelli di Siena	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
IT	Bergamotto di Reggio Calabria — Olio essenziale	Eeterlikud õlid
LU	Viande de porc, marque nationale grand-duché de Luxembourg	Värske liha (ja rups)
LU	Salaisons fumées, marque nationale grand-duché de Luxembourg	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
LU	Miel — Marque nationale du Grand-Duché de Luxembourg	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
LU	Beurre rose — Marque Nationale du Grand-Duché de Luxembourg	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
NL	Boeren-Leidse met sleutels	Juust
NL	Kanterkaas; Kanternagelkaas; Kanterkomijnekaas	Juust
NL	Noord-Hollandse Edammer	Juust
NL	Noord-Hollandse Gouda	Juust
NL	Opperdoezer Ronde	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
NL	Westlandse druif	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PL	Bryndza Podhalańska	Juust
PL	Oscypek	Juust
PL	Wielkopolski ser smażony	Juust
PL	Miód wrzosowy z Borów Dolnośląskich	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PL	Andruty kaliskie	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
PL	Rogal świętomarciński	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
PL	Wiśnia nadwiślanka	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Borrego da Beira	Värske liha (ja rups)
PT	Borrego de Montemor-o-Novo	Värske liha (ja rups)
PT	Borrego do Baixo Alentejo	Värske liha (ja rups)
PT	Borrego do Nordeste Alentejano	Värske liha (ja rups)
PT	Borrego Serra da Estrela	Värske liha (ja rups)
PT	Borrego Terrincho	Värske liha (ja rups)
PT	Cabrito da Beira	Värske liha (ja rups)
PT	Cabrito da Gralheira	Värske liha (ja rups)
PT	Cabrito das Terras Altas do Minho	Värske liha (ja rups)
PT	Cabrito de Barroso	Värske liha (ja rups)
PT	Cabrito Transmontano	Värske liha (ja rups)
PT	Carnalentejana	Värske liha (ja rups)
PT	Carne Arouquesa	Värske liha (ja rups)
PT	Carne Barrosã	Värske liha (ja rups)
PT	Carne Cachena da Peneda	Värske liha (ja rups)
PT	Carne da Charneca	Värske liha (ja rups)
PT	Carne de Bísaro Transmontano; Carne de Porco Transmontano	Värske liha (ja rups)
PT	Carne de Bovino Cruzado dos Lameiros do Barroso	Värske liha (ja rups)
PT	Carne de Porco Alentejano	Värske liha (ja rups)
PT	Carne dos Açores	Värske liha (ja rups)
PT	Carne Marinhoa	Värske liha (ja rups)
PT	Carne Maronesa	Värske liha (ja rups)
PT	Carne Mertolenga	Värske liha (ja rups)
PT	Carne Mirandesa	Värske liha (ja rups)
PT	Cordeiro Bragançano	Värske liha (ja rups)
PT	Cordeiro de Barroso; Anho de Barroso; Cordeiro de leite de Barroso	Värske liha (ja rups)
PT	Vitela de Lafões	Värske liha (ja rups)
PT	Alheira de Barroso-Montalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Alheira de Vinhais	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Butelo de Vinhais; Bucho de Vinhais; Chouriço de Ossos de Vinhais	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Cacholeira Branca de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriça de carne de Barroso-Montalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriça de Carne de Vinhais; Linguiça de Vinhais	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriça doce de Vinhais	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriço azedo de Vinhais; Azedo de Vinhais; Chouriço de Pão de Vinhais	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriço de Abóbora de Barroso-Montalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriço de Carne de Estremoz e Borba	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriço de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriço grosso de Estremoz e Borba	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Chouriço Mouro de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Farinheira de Estremoz e Borba	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Farinheira de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Linguiça de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Linguíça do Baixo Alentejo; Chouriço de carne do Baixo Alentejo	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Lombo Branco de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Lombo Enguitado de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Morcela de Assar de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Morcela de Cozer de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Morcela de Estremoz e Borba	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Paia de Estremoz e Borba	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Paia de Lombo de Estremoz e Borba	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Paia de Toucinho de Estremoz e Borba	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Painho de Portalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Paio de Beja	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Presunto de Barrancos	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Presunto de Barroso	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Presunto de Camp Maior e Elvas; Paleta de Campo Maior e Elvas	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Presunto de Santana da Serra; Paleta de Santana da Serra	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Presunto de Vinhais/Presunto Bísaro de Vinhais	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Presunto do Alentejo; Paleta do Alentejo	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Salpicão de Barroso-Montalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Salpicão de Vinhais	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Sangueira de Barroso-Montalegre	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
PT	Queijo de Azeitão	Juust
PT	Queijo de cabra Transmontano	Juust
PT	Queijo de Nisa	Juust
PT	Queijo do Pico	Juust
PT	Queijo mestiço de Tolosa	Juust
PT	Queijo Rabaçal	Juust
PT	Queijo S. Jorge	Juust
PT	Queijo Serpa	Juust
PT	Queijo Serra da Estrela	Juust
PT	Queijo Terrincho	Juust
PT	Queijos da Beira Baixa (Queijo de Castelo Branco, Queijo Amarelo da Beira Baixa, Queijo Picante da Beira Baixa)	Juust
PT	Azeite do Alentejo Interior	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel da Serra da Lousã	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel da Serra de Monchique	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel da Terra Quente	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel das Terras Altas do Minho	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel de Barroso	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel do Alentejo	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel do Parque de Montezinho	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel do Ribatejo Norte (Serra d'Aire, Albufeira de Castelo de Bode, Bairro, Alto Nabão	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Mel dos Açores	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Requeijão Serra da Estrela	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
PT	Azeite de Moura	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
PT	Azeite de Trás-os-Montes	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
PT	Azeites da Beira Interior (Azeite da Beira Alta, Azeite da Beira Baixa)	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
PT	Azeites do Norte Alentejano	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
PT	Azeites do Ribatejo	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
PT	Queijo de Évora	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
PT	Ameixa d'Elvas	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Amêndoa Douro	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Ananás dos Açores/São Miguel	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Anona da Madeira	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Arroz Carolino Lezírias Ribatejanas	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Azeitona de conserva Negrinha de Freixo	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Azeitonas de Conserva de Elvas e Campo Maior	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Batata Doce de Aljezur	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Batata de Trás-os-montes	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Castanha da Terra Fria	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Castanha de Padrela	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Castanha dos Soutos da Lapa	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Castanha Marvão-Portalegre	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Cereja da Cova da Beira	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Cereja de São Julião-Portalegre	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Citrinos do Algarve	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Maçã Bravo de Esmolfe	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Maçã da Beira Alta	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Maçã da Cova da Beira	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Maçã de Alcobaça	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Maçã de Portalegre	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Maracujá dos Açores/S. Miguel	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Pêra Rocha do Oeste	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Pêssego da Cova da Beira	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
PT	Ovos moles de Aveiro	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
SE	Svecia	Juust
SE	Skånsk spettkaka	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
SI	Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre	Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
SK	Slovenská bryndza	Juust
SK	Slovenská parenica	Juust
SK	Slovenský oštiepok	Juust
SK	Skalický trdelník	Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
UK	Isle of Man Manx Loaghtan Lamb	Värske liha (ja rups)
UK	Orkney beef	Värske liha (ja rups)
UK	Orkney lamb	Värske liha (ja rups)
UK	Scotch Beef	Värske liha (ja rups)
UK	Scotch Lamb	Värske liha (ja rups)
UK	Shetland Lamb	Värske liha (ja rups)
UK	Welsh Beef	Värske liha (ja rups)
UK	Welsh lamb	Värske liha (ja rups)
UK	Beacon Fell traditional Lancashire cheese	Juust
UK	Bonchester cheese	Juust
UK	Buxton blue	Juust
UK	Dorset Blue Cheese	Juust
UK	Dovedale cheese	Juust
UK	Exmoor Blue Cheese	Juust
UK	Single Gloucester	Juust
UK	Staffordshire Cheese	Juust
UK	Swaledale cheese; Swaledale ewes' cheese	Juust
UK	Teviotdale Cheese	Juust
UK	West Country farmhouse Cheddar cheese	Juust
UK	White Stilton cheese; Blue Stilton cheese	Juust
UK	Melton Mowbray Pork Pie	Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)
UK	Cornish Clotted Cream	Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)
UK	Yorkshire Forced Rhubarb	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
UK	Jersey Royal potatoes	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
UK	Arbroath Smokies	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
UK	Scottish Farmed Salmon	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
UK	Whitstable oysters	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted
UK	Gloucestershire cider/perry	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
UK	Herefordshire cider/perry	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
UK	Worcestershire cider/perry	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
UK	Kentish ale and Kentish strong ale	Õlu
UK	Rutland Bitter	Õlu

Moldova Vabariigi põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, kanged alkohoolsed joogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud ELis.

[…]

XXX-D LISA

TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 297 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 297 LÕIKES 4

A OSA

ELi veinid, mis on kaitstud Moldova Vabariigis

Liikmesriik	Kaitstav nimetus
BE	Côtes de Sambre et Meuse	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BE	Hagelandse wijn	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BE	Haspengouwse Wijn	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BE	Heuvellandse Wijn	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BE	Vlaamse mousserende kwaliteitswijn	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BE	Cremant de Wallonie	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BE	Vin mousseux de qualite de Wallonie	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BE	Vin de pays des Jardins de Wallonie	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
BE	Vlaamse landwijn	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
BG	Асеновград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Asenovgrad	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Болярово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Bolyarovo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Болярово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Brestnik	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Варна, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Varna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Велики Преслав, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Veliki Preslav	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Видин, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Vidin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Враца, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Vratsa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Върбица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Varbitsa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Долината на Струма, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Struma valley	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Драгоево, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Dragoevo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Евксиноград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Evksinograd	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Ивайловград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Ivaylovgrad	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Карлово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Karlovo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Карнобат, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Karnobat	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Ловеч, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lovech	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Лозицa, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lozitsa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Лом, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lom	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Любимец, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lyubimets	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Лясковец, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lyaskovets	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Мелник, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Melnik	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Монтана, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Montana	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Нова Загора, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Nova Zagora	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Нови Пазар, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Novi Pazar	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Ново село, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Novo Selo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Оряховица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Oryahovitsa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Павликени, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Pavlikeni	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Пазарджик, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Pazardjik	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Перущица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Perushtitsa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Плевен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Pleven	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Пловдив, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Plovdiv	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Поморие, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Pomorie	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Русе, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Ruse	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Сакар, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Sakar	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Сандански, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Sandanski	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Свищов, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Svishtov	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Септември, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Septemvri	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Славянци, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Slavyantsi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Сливен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Sliven	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Стамболово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Stambolovo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Стара Загора, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Stara Zagora	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Сунгурларе, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Sungurlare	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Сухиндол, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Suhindol	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Търговище, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Targovishte	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Хан Крум, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Han Krum	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Хасково, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Haskovo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Хисаря, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Hisarya	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Хърсово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Harsovo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Черноморски, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Black Sea	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Шивачево, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Shivachevo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Шумен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Shumen	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Ямбол, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Yambol	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Южно Черноморие, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Southern Black Sea Coast	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
BG	Дунавска равнина Samaväärne mõiste: Danube Plain	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
BG	Тракийска низина Samaväärne mõiste: Thracian Lowlands	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
CZ	Čechy, millele võib järgneda Litoměřická	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CZ	Čechy, millele võib järgneda Mělnická	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CZ	Morava, millele võib järgneda Mikulovská	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CZ	Morava, millele võib järgneda Slovácká	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CZ	Morava, millele võib järgneda Velkopavlovická	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CZ	Morava, millele võib järgneda Znojemská	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CZ	České	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
CZ	Moravské	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Ahr, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Baden, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Franken, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Hessische Bergstraße, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Mittelrhein, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Mosel-Saar-Ruwer, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Mosel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Nahe, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Pfalz, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Rheingau, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Rheinhessen, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Saale-Unstrut, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Sachsen, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Württemberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
DE	Ahrtaler	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Badischer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Bayerischer Bodensee	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Mosel	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Ruwer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Saar	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Main	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Mecklenburger	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Mitteldeutscher	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Nahegauer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Pfälzer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Regensburger	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Rheinburgen	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Rheingauer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Rheinischer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Saarländischer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Sächsischer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Schwäbischer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Starkenburger	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Taubertäler	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Brandenburger	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Neckar	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Oberrhein	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Rhein	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Rhein-Neckar	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
DE	Schleswig-Holsteinischer	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αγχίαλος Samaväärne mõiste: Anchialos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Αμύνταιο Samaväärne mõiste: Amynteo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Αρχάνες Samaväärne mõiste: Archanes	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Γουμένισσα Samaväärne mõiste: Goumenissa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Δαφνές Samaväärne mõiste: Dafnes	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Ζίτσα Samaväärne mõiste: Zitsa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Λήμνος Samaväärne mõiste: Lemnos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μαντινεία Samaväärne mõiste: Mantinia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας Samaväärne mõiste: Mavrodaphne of Cephalonia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μαυροδάφνη Πατρών Samaväärne mõiste: Mavrodaphne of Patras	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μεσενικόλα Samaväärne mõiste: Messenikola	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μοσχάτος Κεφαλληνίας Samaväärne mõiste: Cephalonia Muscatel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μοσχάτος Λήμνου Samaväärne mõiste: Lemnos Muscatel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μοσχάτος Πατρών Samaväärne mõiste: Patras Muscatel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μοσχάτος Ρίου Πατρών Samaväärne mõiste: Muscat of Rio Patras	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Μοσχάτος Ρόδου Samaväärne mõiste: Rhodes Muscatel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Νάουσα Samaväärne mõiste: Naoussa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Νεμέα Samaväärne mõiste: Nemea	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Πάρος Samaväärne mõiste: Paros	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Πάτρα Samaväärne mõiste: Patras	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Πεζά Samaväärne mõiste: Peza	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Πλαγιές Μελίτωνα Samaväärne mõiste: Cotes de Meliton	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Ραψάνη Samaväärne mõiste: Rapsani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Ρόδος Samaväärne mõiste: Rhodes	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Ρομπόλα Κεφαλληνίας Samaväärne mõiste: Robola of Cephalonia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Σάμος Samaväärne mõiste: Samos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Σαντορίνη Samaväärne mõiste: Santorini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Σητεία Samaväärne mõiste: Sitia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
GR	Άβδηρα Samaväärne mõiste: Avdira	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Άγιο Όρος Samaväärne mõiste: Mount Athos/Holy Mountain	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ήπειρος Samaväärne mõiste: Epirus	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ίλιον Samaväärne mõiste: Ilion	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ίσμαρος Samaväärne mõiste: Ismaros	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αγορά Samaväärne mõiste: Agora	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αδριανή Samaväärne mõiste: Adriani	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αιγαίο Πέλαγος Samaväärne mõiste: Aegean Sea	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ανάβυσσος Samaväärne mõiste: Anavyssos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αργολίδα Samaväärne mõiste: Argolida	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αρκαδία Samaväärne mõiste: Arkadia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αταλάντη Samaväärne mõiste: Atalanti	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αττική Samaväärne mõiste: Attiki	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Αχαϊα Samaväärne mõiste: Αchaia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Βίλιτσα Samaväärne mõiste: Vilitsa	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Βελβεντός Samaväärne mõiste: Velventos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Βερντέα Ονομασία κατά παράδοση Ζακύνθου Samaväärne mõiste: Verdea Onomasia kata paradosi Zakinthou	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Γεράνεια Samaväärne mõiste: Gerania	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Γρεβενά Samaväärne mõiste: Grevena	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Δράμα Samaväärne mõiste: Drama	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Δωδεκάνησος Samaväärne mõiste: Dodekanese	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Επανομή Samaväärne mõiste: Epanomi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Εύβοια Samaväärne mõiste: Evia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ηλεία Samaväärne mõiste: Ilia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ημαθία Samaväärne mõiste: Imathia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ηράκλειο Samaväärne mõiste: Heraklion	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Θήβα Samaväärne mõiste: Thebes	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Θαψανά Samaväärne mõiste: Thapsana	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Θεσσαλία Samaväärne mõiste: Thessalia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Θεσσαλονίκη Samaväärne mõiste: Thessaloniki	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Θράκη Samaväärne mõiste: Thrace	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ικαρία Samaväärne mõiste: Ikaria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ιωάννινα Samaväärne mõiste: Ioannina	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κάρυστος Samaväärne mõiste: Karystos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κέρκυρα Samaväärne mõiste: Corfu	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κίσαμος Samaväärne mõiste: Kissamos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Καρδίτσα Samaväärne mõiste: Karditsa	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Καστοριά Samaväärne mõiste: Kastoria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κιθαιρώνας Samaväärne mõiste: Kitherona	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κλημέντι Samaväärne mõiste: Klimenti	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κνημίδα Samaväärne mõiste: Knimida	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κοζάνη Samaväärne mõiste: Kozani	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κορωπί Samaväärne mõiste: Koropi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κρήτη Samaväärne mõiste: Crete	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κρανιά Samaväärne mõiste: Krania	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κραννώνα Samaväärne mõiste: Krannona	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κυκλάδες Samaväärne mõiste: Cyclades	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κω Samaväärne mõiste: Κοs	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Κόρινθος Samaväärne mõiste: Korinthos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Λακωνία Samaväärne mõiste: Lakonia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Λασίθι Samaväärne mõiste: Lasithi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Λετρίνα Samaväärne mõiste: Letrines	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Λευκάδας Samaväärne mõiste: Lefkada	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ληλάντιο Πεδίο Samaväärne mõiste: Lilantio Pedio	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μέτσοβο Samaväärne mõiste: Metsovo	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μαγνησία Samaväärne mõiste: Magnissia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μακεδονία Samaväärne mõiste: Macedonia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μαντζαβινάτα Samaväärne mõiste: Mantzavinata	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μαρκόπουλο Samaväärne mõiste: Markopoulo	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μαρτίνο Samaväärne mõiste: Μartino	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μεσσηνία Samaväärne mõiste: Messinia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μετέωρα Samaväärne mõiste: Meteora	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μεταξάτα Samaväärne mõiste: Metaxata	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Μονεμβασία Samaväärne mõiste: Monemvasia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Νέα Μεσήμβρια Samaväärne mõiste: Nea Messimvria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Οπούντια Λοκρίδος Samaväärne mõiste: Opountia Lokridos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πέλλα Samaväärne mõiste: Pella	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Παγγαίο Samaväärne mõiste: Pangeon	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Παιανία Samaväärne mõiste: Peanea	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Παλλήνη Samaväärne mõiste: Pallini	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Παρνασσός Samaväärne mõiste: Parnasos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πελοπόννησος Samaväärne mõiste: Peloponnese	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πιερία Samaväärne mõiste: Pieria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πισάτιδα Samaväärne mõiste: Pisatis	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πλαγίες Αιγιαλείας Samaväärne mõiste: Slopes of Egialia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πλαγίες Πάικου Samaväärne mõiste: Slopes of Paiko	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πλαγιές Αμπέλου Samaväärne mõiste: Slopes of Ambelos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πλαγιές Βερτίσκου Samaväärne mõiste: Slopes of Vertiskos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πλαγιές Πάρνηθας Samaväärne mõiste: Slopes of Parnitha	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πλαγιές Πεντελικού Samaväärne mõiste: Slopes of Pendeliko	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πλαγιές Πετρωτού Samaväärne mõiste: Slopes of Petroto	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πλαγιές του Αίνου Samaväärne mõiste: Slopes of Enos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Πυλία Samaväärne mõiste: Pylia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Αττικής, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Retsina of Attiki	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Βοιωτίας, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Retsina of Viotia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Εύβοια Samaväärne mõiste: Retsina of Gialtra (Evvia)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Ευβοίας, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Retsina of Evvia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτία Samaväärne mõiste: Retsina of Thebes (Viotia)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Εύβοια Samaväärne mõiste: Retsina of Karystos (Evvia)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Kropia or Retsina of Koropi (Attika)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Markopoulo (Attika)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Megara (Attika)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Mesogia (Attika)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Peania or Retsina of Liopesi (Attika)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Pallini (Attika)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Pikermi (Attika)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Spata (Attika)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Εύβοια Samaväärne mõiste: Retsina of Halkida (Evvia)	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Ριτσώνα Samaväärne mõiste: Ritsona	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Σέρρες Samaväärne mõiste: Serres	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Σιάτιστα Samaväärne mõiste: Siatista	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Σιθωνία Samaväärne mõiste: Sithonia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Σπάτα Samaväärne mõiste: Spata	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Στερεά Ελλάδα Samaväärne mõiste: Sterea Ellada	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Σύρος Samaväärne mõiste: Syros	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Τεγέα Samaväärne mõiste: Tegea	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Τριφυλία Samaväärne mõiste: Trifilia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Τύρναβος Samaväärne mõiste: Tyrnavos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Φλώρινα Samaväärne mõiste: Florina	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Χαλικούνα Samaväärne mõiste: Halikouna	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
GR	Χαλκιδική Samaväärne mõiste: Halkidiki	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Ajaccio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Aloxe-Corton	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace, millele võib järgneda viinamarjasordi nimi ja/või väiksem geograafiline üksus Samaväärne mõiste: Vin d'Alsace	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Bergbieten	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Bergheim	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Wolxheim	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Brand	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Bruderthal	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Eichberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Engelberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Florimont	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Frankstein	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Froehn	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Furstentum	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Geisberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Gloeckelberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Goldert	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Hatschbourg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Hengst	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Kanzlerberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Kastelberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Kessler	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Kirchberg de Barr	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Kirchberg de Ribeauvillé	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Kitterlé	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Mambourg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Mandelberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Marckrain	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Moenchberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Muenchberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Ollwiller	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Osterberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Pfersigberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Pfingstberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Praelatenberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Rangen	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Saering	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Schlossberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Schoenenbourg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Sommerberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Sonnenglanz	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Spiegel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Sporen	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Steinen	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Steingrubler	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Steinklotz	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Vorbourg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Wiebelsberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgnebWineck-Schlossberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Winzenberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Zinnkoepflé	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele järgneb Zotzenberg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Alsace Grand Cru, millele eelneb Rosacker	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Anjou, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Anjou Coteaux de la Loire, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Anjou Villages, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Anjou-Villages Brissac, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Arbois, millele võib järgneda Pupillin, millele võib järgneda„mousseux”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Auxey-Duresses, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bandol Samaväärne mõiste: Vin de Bandol	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Banyuls, millele võib järgneda„Grand Cru” ja/või „Rancio”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Barsac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bâtard-Montrachet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Béarn, millele võib järgneda Bellocq	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda„Villages”, millele võib järgneda„Supérieur”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Beaune	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bellet Samaväärne mõiste: Vin de Bellet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bergerac, millele võib järgneda„sec”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bienvenues-Bâtard-Montrachet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Blagny, millele võib järgneda Côte de Beaune/Côte de Beaune-Villages	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Blanquette de Limoux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Blanquette méthode ancestrale	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Blaye	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bonnes-mares	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bonnezeaux, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bordeaux, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé”, „Mousseux” või „supérieur”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bordeaux Côtes de Francs	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bordeaux Haut-Benauge	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourg Samaväärne mõiste: Côtes de Bourg/Bourgeais	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Chitry	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côte Chalonnaise	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côte Saint-Jacques	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côtes d'Auxerre	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côtes du Couchois	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Coulanges-la-Vineuse	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Épineuil	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Hautes Côtes de Beaune	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Hautes Côtes de Nuits	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi La Chapelle Notre-Dame	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Le Chapitre	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Montrecul/Montre-cul/En Montre-Cul	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Vézelay	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” „ordinaire” või„grand ordinaire”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne aligoté	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgogne passe-tout-grains	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bourgueil	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bouzeron	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Brouilly	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Bugey, millele võib järgneda Cerdon, millele võib eelneda„Vins du”, „Mousseux du”, „Pétillant” või„Roussette du”, või millele järgneb„Mousseux” või„Pétillant”, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Buzet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cabardès	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cabernet d'Anjou, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cabernet de Saumur, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cadillac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cahors	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cassis	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cérons	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Beauroy, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Berdiot, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Beugnons	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Butteaux, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Chapelot, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Chatains, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Chaume de Talvat, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Côte de Bréchain, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Côte de Cuissy	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Côte de Fontenay, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Côte de Jouan, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Côte de Léchet, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Côte de Savant, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Côte de Vaubarousse, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Côte de Prés Girots, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Forêts, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Fourchaume, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda L'Homme mort, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Les Beauregards, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Les Épinottes, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Les Fourneaux, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Les Lys, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Mélinots, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Mont de Milieu, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Montée de Tonnerre	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Montmains, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Morein, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Pied d'Aloup, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Roncières, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Sécher, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Troesmes, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vaillons, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vau de Vey, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vau Ligneau, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vaucoupin, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vaugiraut, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vaulorent, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vaupulent, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vaux-Ragons, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis, millele võib järgneda Vosgros, millele võib järgneda„premier cru”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis grand cru, millele võib järgneda Blanchot	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis grand cru, millele võib järgneda Bougros	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis grand cru, millele võib järgneda Grenouilles	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis grand cru, millele võib järgneda Les Clos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis grand cru, millele võib järgneda Preuses	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis grand cru, millele võib järgneda Valmur	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chablis grand cru, millele võib järgneda Vaudésir	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chambertin-Clos-de-Bèze	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chambolle-Musigny	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Champagne	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chapelle-Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Charlemagne	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Charmes-Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chassagne-Montrachet, millele võib järgneda Côte de Beaune/Côtes de Beaune-Villages	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Château Grillet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Château-Chalon	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Châteaumeillant	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Châteauneuf-du-Pape	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Châtillon-en-Diois	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chaume — Premier Cru des coteaux du Layon	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chenas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chevalier-Montrachet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cheverny	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chinon	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chiroubles	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Chorey-les-Beaune, millele võib järgneda Côte de Beaune/Côte de Beaune-Villages	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Clairette de Bellegarde	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Clairette de Die	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Clairette de Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Clos de la Roche	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Clos de Tart	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Clos de Vougeot	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Clos des Lambrays	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Clos Saint-Denis	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Collioure	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Condrieu	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corbières	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cornas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corse, millele võib järgneda Calvi, millele võib eelneda„Vin de”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corse, millele võib järgneda Coteaux du Cap Corse, millele võib eelneda„Vin de”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corse, millele võib järgneda Figari, millele võib eelneda„Vin de”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corse, millele võib järgneda Porto-Vecchio, millele võib eelneda„Vin de”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corse, millele võib järgneda Sartène, millele võib eelneda„Vin de”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corse, millele võib eelneda„Vin de”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corton	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Corton-Charlemagne	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Costières de Nîmes	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côte de Beaune, millele eelneb väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côte de Beaune-Villages	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côte de Brouilly	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côte de Nuits-villages	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côte roannaise	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côte Rôtie	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux d'Aix-en-Provence	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux d'Ancenis, millele järgneb viinamarjasordi nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux de Die	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux de l'Aubance, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux de Pierrevert	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux de Saumur, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Giennois	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Cabrières	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de la Méjanelle/La Méjanelle	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de Saint-Christol/Saint-Christol	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de Vérargues/Vérargues	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Grès de Montpellier	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda La Clape	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Montpeyroux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Pic-Saint-Loup	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Quatourze	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Drézéry	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Georges-d'Orques	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Saturnin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Picpoul-de-Pinet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Layon, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Layon Chaume, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Loir, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Lyonnais	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Quercy	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Tricastin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux du Vendômois, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Coteaux varois	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes Canon Fronsac Samaväärne mõiste: Canon Fronsac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Boudes	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Chanturgue	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Châteaugay	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Corent	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Madargue	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Bergerac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Blaye	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Bordeaux Saint-Macaire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Castillon	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Duras	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Millau	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Montravel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Provence	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Saint-Mont	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes de Toul	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Brulhois	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Forez	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Jura, millele võib järgneda„mousseux”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Lubéron	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Marmandais	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Rhône	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Roussillon	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Roussillon Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Ventoux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Côtes du Vivarais	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Cour-Cheverny, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crémant d'Alsace	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crémant de Bordeaux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crémant de Bourgogne	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crémant de Die	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crémant de Limoux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crémant de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crémant du Jura	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crépy	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Criots-Bâtard-Montrachet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Crozes-Hermitage Samaväärne mõiste: Crozes-Ermitage	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Échezeaux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Entre-Deux-Mers	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Entre-Deux-Mers-Haut-Benauge	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Faugères	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Brem	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Mareuil	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Pissotte	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Vix	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fitou	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fixin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fleurie	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Floc de Gascogne	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fronsac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Frontignan, millele võib eelneda„Muscat de” või„Vin de”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Fronton	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Gaillac, millele võib järgneda„mousseux”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Gaillac premières côtes	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Gevrey-Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Gigondas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Givry	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Grand Roussillon, millele võib järgneda„Rancio”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Grand-Échezeaux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Graves, millele võib järgneda„supérieures”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Graves de Vayres	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Griotte-Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Gros plant du Pays nantais	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Haut-Médoc	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Haut-Montravel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Haut-Poitou	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Hermitage Samaväärne mõiste: l'Hermitage/Ermitage/l'Ermitage	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Irancy	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Irouléguy	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Jasnières, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Juliénas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Jurançon, millele võib järgneda„sec”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	L'Étoile, millele võib järgneda„mousseux”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	La Grande Rue	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Ladoix, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Lalande de Pomerol	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Latricières-Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Les Baux de Provence	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Limoux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Lirac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Listrac-Médoc	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Loupiac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Lussac-Saint-Émilion	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda„Supérieur” või„Villages” Samaväärne mõiste: Pinot-Chardonnay-Mâcon	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Macvin du Jura	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Madiran	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Malepère	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maranges, millele võib järgneda Clos de la Boutière	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maranges, millele võib järgneda La Croix Moines	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maranges, millele võib järgneda La Fussière	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maranges, millele võib järgneda Le Clos des Loyères	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maranges, millele võib järgneda Le Clos des Rois	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maranges, millele võib järgneda Les Clos Roussots	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maranges, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Marcillac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Margaux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Marsannay, millele võib järgneda„rosé”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Maury, millele võib järgneda„Rancio”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Mazis-Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Mazoyères-Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Médoc	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Menetou-Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Mercurey	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Meursault, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Minervois	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Minervois-La-Livinière	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Monbazillac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Montagne Saint-Émilion	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Montagny	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Monthélie, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Montlouis-sur-Loire, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Montrachet	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Montravel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Morey-Saint-Denis	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Morgon	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Moselle	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Moulin-à-Vent	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Moulis Samaväärne mõiste: Moulis-en-Médoc	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscadet, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscadet-Coteaux de la Loire, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscadet-Côtes de Grandlieu, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscadet-Sèvre et Maine, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscat de Beaumes-de-Venise	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscat de Lunel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscat de Mireval	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscat de Saint-Jean-de-Minvervois	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Muscat du Cap Corse	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Musigny	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Néac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Nuits Samaväärne mõiste: Nuits-Saint-Georges	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Orléans, millele võib järgneda Cléry	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pacherenc du Vic-Bilh, millele võib järgneda„sec”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Palette	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Patrimonio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pauillac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pécharmant	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pernand-Vergelesses, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pessac-Léognan	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pineau des Charentes Samaväärne mõiste: Pineau Charentais	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pomerol	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pommard	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pouilly-Fuissé	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pouilly-Loché	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pouilly-sur-Loire, millele võib järgneda Val de Loire Samaväärne mõiste: Blanc Fumé de Pouilly/Pouilly-Fumé	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Pouilly-Vinzelles	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Premières Côtes de Blaye	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Puisseguin-Saint-Emilion	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Puligny-Montrachet, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Quarts de Chaume, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Quincy, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Rasteau, millele võib järgneda„Rancio”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Régnié	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Reuilly, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Richebourg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Rivesaltes, millele võib järgneda„Rancio”, millele võib eelneda„Muscat”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Romanée (La)	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Romanée Contie	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Romanée Saint-Vivant	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Rosé de Loire, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Rosé des Riceys	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Rosette	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Rosé d'Anjou	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Ruchottes-Chambertin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Rully	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Sardos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Amour	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Aubin, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Bris	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Chinian	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Émilion	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Émilion Grand Cru	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Estèphe	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Georges-Saint-Émilion	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Joseph	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Julien	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint Mont	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Nicolas-de-Bourgueil, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Péray, millele võib järgneda„mousseux”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Pourçain	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Romain, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saint-Véran	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Sainte-Croix du Mont	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Sainte-Foy Bordeaux	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Sancerre	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Santenay, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saumur, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saumur-Champigny, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Saussignac	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Sauternes	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Savennières, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Savennières-Coulée de Serrant, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Savennières-Roche-aux-Moines, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Savigny-les-Beaune, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” Samaväärne mõiste: Savigny	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Seyssel, millele võib järgneda„mousseux”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Tâche (La)	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Tavel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Touraine, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Touraine Amboise, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Touraine Azay-le-Rideau, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Touraine Mestand, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Touraine Noble Joué, millele võib järgneda Val de Loire	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Tursan	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vacqueyras	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Valençay	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vin d'Entraygues et du Fel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vin d'Estaing	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vin de Lavilledieu	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vin de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vins du Thouarsais	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vins Fins de la Côte de Nuits	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Viré-Clessé	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Volnay	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Volnay Santenots	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vosnes Romanée	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vougeot	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Vouvray, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
FR	Agenais	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Aigues	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Ain	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Allier	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Allobrogie	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Alpes de Haute Provence	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Alpes Maritimes	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Alpilles	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Ardèche	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Argens	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Ariège	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Aude	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Aveyron	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Balmes Dauphinoises	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Bénovie	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Bérange	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Bessan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Bigorre	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Bouches du Rhône	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Bourbonnais	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Calvados	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Cassan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Cathare	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Caux	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Cessenon	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Charentais, millele võib järgneda Ile d'Oléron	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Charentais, millele võib järgneda Saint Sornin	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Charente	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Charentes Maritimes	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Cher	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Cité de Carcassonne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Collines de la Moure	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Collines Rhodaniennes	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Comté de Grignan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Comté Tolosan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Comtés Rhodaniens	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Corrèze	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côte Vermeille	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux Charitois	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Bessilles	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Cèze	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Coiffy	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Fontcaude	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Glanes	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de l'Ardèche	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de la Cabrerisse	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Laurens	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de l'Auxois	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Miramont	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Montélimar	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Murviel	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Narbonne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Peyriac	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux de Tannay	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux des Baronnies	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux du Cher et de l'Arnon	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux du Grésivaudan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux du Libron	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux du Littoral Audois	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux du Pont du Gard	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux du Salagou	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux du Verdon	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux d'Enserune	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux et Terrasses de Montauban	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Coteaux Flaviens	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes Catalanes	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Ceressou	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Gascogne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Lastours	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Meuse	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Montestruc	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Pérignan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Prouilhe	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Thau	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes de Thongue	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes du Brian	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes du Condomois	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes du Tarn	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Côtes du Vidourle	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Creuse	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Cucugnan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Deux-Sèvres	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Dordogne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Doubs	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Drôme	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Duché d'Uzès	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Franche-Comté, millele võib järgneda Coteaux de Champlitte	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Gard	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Gers	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Haute Vallée de l'Orb	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Haute Vallée de l'Aude	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Haute-Garonne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Haute-Marne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Haute-Saône	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Haute-Vienne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Hauterive, millele võib järgneda Coteaux du Termenès	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Hauterive, millele võib järgneda Côtes de Lézignan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Hauterive, millele võib järgneda Val d'Orbieu	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Hautes-Alpes	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Hautes-Pyrénées	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Hauts de Badens	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Hérault	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Île de Beauté	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Indre	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Indre et Loire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Isère	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Landes	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Loir et Cher	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Loire-Atlantique	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Loiret	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Lot	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Lot et Garonne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Maine et Loire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Maures	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Méditerranée	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Meuse	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Mont Baudile	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Mont-Caume	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Monts de la Grage	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Nièvre	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Oc	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Petite Crau	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Principauté d'Orange	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Puy de Dôme	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Pyrénées Orientales	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Pyrénées-Atlantiques	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Sables du Golfe du Lion	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Saint-Guilhem-le-Désert	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Sainte Baume	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Sainte Marie la Blanche	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Saône et Loire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Sarthe	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Seine et Marne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Tarn	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Tarn et Garonne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Terroirs Landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Terroirs Landais, millele võib järgneda Côtes de L'Adour	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Terroirs Landais, millele võib järgneda Sables de l'Océan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Terroirs Landais, millele võib järgneda Sables Fauves	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Thézac-Perricard	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Torgan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Urfé	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Val de Cesse	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Val de Dagne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Val de Loire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Val de Montferrand	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Vallée du Paradis	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Var	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Vaucluse	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Vaunage	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Vendée	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Vicomté d'Aumelas	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Vienne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Vistrenque	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
FR	Yonne	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Aglianico del Taburno Samaväärne mõiste: Taburno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Aglianico del Vulture	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Albana di Romagna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Albugnano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alcamo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Aleatico di Gradoli	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Aleatico di Puglia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alezio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alghero	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alta Langa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige, millele järgneb Colli di Bolzano Samaväärne mõiste: Südtiroler Bozner Leiten	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige, millele järgneb Meranese di collina Samaväärne mõiste: Alto Adige Meranese/Südtirol Meraner Hügel/Südtirol Meraner	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige, millele järgneb Santa Maddalena Samaväärne mõiste: Südtiroler St.Magdalener	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige, millele järgneb Terlano Samaväärne mõiste: Südtirol Terlaner	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige, millele järgneb Valle Isarco Samaväärne mõiste: Südtiroler Eisacktal/Eisacktaler	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige, millele järgneb Valle Venosta Samaväärne mõiste: Südtirol Vinschgau	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige Samaväärne mõiste: dell'Alto Adige/Südtirol/Südtiroler	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige or dell'Alto Adige, millele võib järgneda Bressanone Samaväärne mõiste: dell'Alto Adige Südtirol või Südtiroler Brixner	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Alto Adige or dell'Alto Adige, millele võib järgneda Burgraviato Samaväärne mõiste: dell'Alto Adige Südtirol või Südtiroler Buggrafler	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Ansonica Costa dell'Argentario	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Aprilia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Arborea	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Arcole	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Assisi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Asti, millele võib järgneda„spumante” või eelneda„Moscato d'”	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Atina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Aversa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bagnoli di Sopra Samaväärne mõiste: Bagnoli	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barbaresco	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barbera d'Alba	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barbera d'Asti, millele võib järgneda Colli Astiani o Astiano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barbera d'Asti, millele võib järgneda Nizza	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barbera d'Asti, millele võib järgneda Tinella	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barbera del Monferrato	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barbera del Monferrato Superiore	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barco Reale di Carmignano Samaväärne mõiste: Rosato di Carmignano/Vin santo di Carmignano/Vin Santo di Carmignano occhio di pernice	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bardolino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bardolino Superiore	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Barolo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bianchello del Metauro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bianco Capena	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bianco dell'Empolese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bianco della Valdinievole	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bianco di Custoza Samaväärne mõiste: Custoza	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bianco di Pitigliano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bianco Pisano di San Torpè	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Biferno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bivongi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Boca	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bolgheri, millele võib järgneda Sassicaia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bosco Eliceo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Botticino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Brachetto d'Acqui Samaväärne mõiste: Acqui	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Bramaterra	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Breganze	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Brindisi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Brunello di Montalcino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cacc'e' mmitte di Lucera	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cagnina di Romagna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Campi Flegrei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Campidano di Terralba Samaväärne mõiste: Terralba	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Canavese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Candia dei Colli Apuani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Jerzu	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Oliena/Nepente di Oliena	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Capalbio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Capri	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Capriano del Colle	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Carema	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Carignano del Sulcis	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Carmignano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Carso	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Castel del Monte	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Castel San Lorenzo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Casteller	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Castelli Romani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cellatica	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cerasuolo di Vittoria	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cerveteri	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cesanese del Piglio Samaväärne mõiste: Piglio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cesanese di Affile Samaväärne mõiste: Affile	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cesanese di Olevano Romano Samaväärne mõiste: Olevano Romano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Chianti, millele võib järgneda Colli Fiorentini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Chianti, millele võib järgneda Colli Senesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Chianti, millele võib järgneda Colline Pisane	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Chianti, millele võib järgneda Montalbano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Chianti, millele võib järgneda Montespertoli	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Chianti, millele võib järgneda Rufina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Chianti Classico	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cilento	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cinque Terre, millele võib järgneda Costa da Posa Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cinque Terre, millele võib järgneda Costa de Campu Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cinque Terre, millele võib järgneda Costa de Sera Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Circeo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cirò	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cisterna d'Asti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Albani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Altotiberini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Amerini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Asolani — Prosecco Samaväärne mõiste: Asolo- Prosecco	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Berici	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Oliveto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riosto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline Marconiane	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi, millele võib järgneda Monte San Pietro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi, millele võib järgneda Serravalle	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi, millele võib järgneda Terre di Montebudello	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi, millele võib järgneda Zola Predosa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Bolognesi Classico — Pignoletto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli d'Imola	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli del Trasimeno Samaväärne mõiste: Trasimeno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli dell'Etruria Centrale	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli della Sabina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli di Conegliano, millele võib järgneda Fregona	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli di Faenza	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli di Luni	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli di Parma	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli di Rimini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli di Scandiano e di Canossa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Etruschi Viterbesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Euganei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Lanuvini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Maceratesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Martani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Rosazzo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Schiopettino di Prepotto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Orientali del Friuli Picolit, millele võib järgneda Cialla	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Perugini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Pesaresi, millele võib järgneda Roncaglia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Piacentini, millele võib järgneda Gutturnio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Piacentini, millele võib järgneda Monterosso Val d'Arda	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Piacentini, millele võib järgneda Val Trebbia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Piacentini, millele võib järgneda Valnure	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Romagna centrale	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colli Tortonesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Collina Torinese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colline di Levanto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colline Joniche Tarantine	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colline Lucchesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colline Novaresi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Colline Saluzzesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Collio Goriziano Samaväärne mõiste: Collio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Conegliano — Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze Samaväärne mõiste: Conegliano or Valdobbiadene	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cònero	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Contea di Sclafani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Contessa Entellina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Controguerra	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Copertino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cori	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cortese dell'Alto Monferrato	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Corti Benedettine del Padovano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Cortona	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Furore	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Ravello	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Tramonti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Coste della Sesia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Curtefranca	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Delia Nivolelli	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto d'Acqui	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto d'Alba	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto d'Asti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto delle Langhe Monregalesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto di Diano d'Alba Samaväärne mõiste: Diano d'Alba	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto di Dogliani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto di Dogliani Superiore Samaväärne mõiste: Dogliani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto di Ovada Samaväärne mõiste: Dolcetto d'Ovada	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Dolcetto di Ovada Superiore or Ovada	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Donnici	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Elba	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Eloro, millele võib järgneda Pachino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Erbaluce di Caluso Samaväärne mõiste: Caluso	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Erice	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Esino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Est!Est!!Est!!! di Montefiascone	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Etna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Falerio dei Colli Ascolani Samaväärne mõiste: Falerio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Falerno del Massico	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Fara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Faro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Fiano di Avellino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Franciacorta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Frascati	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Freisa d'Asti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Freisa di Chieri	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Friuli Annia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Friuli Aquileia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Friuli Grave	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Friuli Isonzo Samaväärne mõiste: Isonzo del Friuli	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Friuli Latisana	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Gabiano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Galatina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Galluccio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Gambellara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Garda	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Garda Colli Mantovani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Gattinara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Gavi Samaväärne mõiste: Cortese di Gavi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Genazzano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Ghemme	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Gioia del Colle	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Girò di Cagliari	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Golfo del Tigullio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Gravina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Greco di Bianco	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Greco di Tufo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Grignolino d'Asti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Grignolino del Monferrato Casalese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Guardia Sanframondi Samaväärne mõiste: Guardiolo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	I Terreni di San Severino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Irpinia, millele võib järgneda Campi Taurasini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Ischia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lacrima di Morro Samaväärne mõiste: Lacrima di Morro d'Alba	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lago di Caldaro Samaväärne mõiste: Caldaro/Kalterer/Kalterersee	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lago di Corbara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lambrusco di Sorbara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lambrusco Grasparossa di Castelvetro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Oltre Po Mantovano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Viadanese-Sabbionetano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lambrusco Salamino di Santa Croce	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lamezia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Langhe	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lessona	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Leverano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lison-Pramaggiore	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lizzano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Loazzolo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Locorotondo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Lugana	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Malvasia delle Lipari	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Malvasia di Bosa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Malvasia di Cagliari	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Malvasia di Casorzo d'Asti Samaväärne mõiste: Cosorzo/Malvasia di Cosorzo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Malvasia di Castelnuovo Don Bosco	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Mamertino di Milazzo Samaväärne mõiste: Mamertino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Mandrolisai	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Marino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Marsala	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Martina Samaväärne mõiste: Martina Franca	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Matino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Melissa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Menfi, millele võib järgneda Bonera	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Menfi, millele võib järgneda Feudo dei Fiori	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Merlara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Molise Samaväärne mõiste: del Molise	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Monferrato, millele võib järgneda Casalese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Monica di Cagliari	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Monica di Sardegna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Monreale	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montecarlo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montecompatri-Colonna Samaväärne mõiste: Montecompatri/Colonna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montecucco	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montefalco	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montefalco Sagrantino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montello e Colli Asolani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Casauria/Terre di Casauria	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Terre dei Vestini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Colline Teramane	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Monteregio di Massa Marittima	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Montescudaio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Monti Lessini Samaväärne mõiste: Lessini	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Morellino di Scansano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscadello di Montalcino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscato di Cagliari	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscato di Pantelleria Samaväärne mõiste: Passito di Pantelleria/Pantelleria	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Gallura	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Tempio Pausania	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Tempo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscato di Siracusa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscato di Sorso-Sennori Samaväärne mõiste: Moscato di Sorso/Moscato di Sennori	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Moscato di Trani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Nardò	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Nasco di Cagliari	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Nebbiolo d'Alba	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Nettuno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Noto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Nuragus di Cagliari	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Offida	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Oltrepò Pavese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Orcia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Orta Nova	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Orvieto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Ostuni	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Parrina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Lettere	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Sorrento	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Pentro di Isernia Samaväärne mõiste: Pentro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Pergola	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Piemonte	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Pietraviva	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Pinerolese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Pollino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Pomino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Pornassio Samaväärne mõiste: Ormeasco di Pornassio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Primitivo di Manduria	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Prosecco	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Ramandolo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Recioto di Gambellara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Recioto di Soave	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Reggiano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Reno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Riesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Riviera del Brenta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Riviera del Garda Bresciano Samaväärne mõiste: Garda Bresciano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Albenga/Albengalese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Finale/Finalese	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Riviera dei Fiori	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Roero	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Romagna Albana spumante	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rossese di Dolceacqua Samaväärne mõiste: Dolceacqua	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rosso Barletta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rosso Canosa, millele võib järgneda Canusium	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rosso Conero	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rosso di Cerignola	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rosso di Montalcino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rosso di Montepulciano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rosso Orvietano Samaväärne mõiste: Orvietano Rosso	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rosso Piceno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Rubino di Cantavenna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Ruchè di Castagnole Monferrato	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Salaparuta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Salice Salentino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sambuca di Sicilia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	San Colombano al Lambro Samaväärne mõiste: San Colombano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	San Gimignano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	San Ginesio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	San Martino della Battaglia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	San Severo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	San Vito di Luzzi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sangiovese di Romagna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sannio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sant'Agata de' Goti Samaväärne mõiste: Sant'Agata dei Goti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sant'Anna di Isola Capo Rizzuto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sant'Antimo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Santa Margherita di Belice	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Savuto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Scanzo Samaväärne mõiste: Moscato di Scanzo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Scavigna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sciacca	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Serrapetrona	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sforzato di Valtellina Samaväärne mõiste: Sfursat di Valtellina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sizzano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Soave, millele võib järgneda Colli Scaligeri	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Soave Superiore	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Solopaca	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Sovana	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Squinzano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Strevi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Tarquinia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Taurasi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Teroldego Rotaliano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Terracina Samaväärne mõiste: Moscato di Terracina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Terratico di Bibbona, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Terre dell'Alta Val d'Agri	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Terre di Casole	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Terre Tollesi Samaväärne mõiste: Tullum	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Torgiano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Torgiano rosso riserva	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Trebbiano d'Abruzzo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Trebbiano di Romagna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Trentino, millele võib järgneda Isera/d'Isera	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Trentino, millele võib järgneda Sorni	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Trentino, millele võib järgneda Ziresi/dei Ziresi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Trento	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Val d'Arbia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Val Polcèvera, millele võib järgneda Coronata	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valcalepio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valdadige, millele võib järgneda Terra dei Forti Samaväärne mõiste: Etschtaler	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valdadige Terradeiforti Samaväärne mõiste: Terradeiforti Valdadige	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valdichiana	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valle d'Aosta, millele võib järgneda Arnad-Montjovet Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valle d'Aosta, millele võib järgneda Blanc de Morgex et de la Salle Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valle d'Aosta, millele võib järgneda Chambave Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valle d'Aosta, millele võib järgneda Donnas Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valle d'Aosta, millele võib järgneda Enfer d'Arvier Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valle d'Aosta, millele võib järgneda Nus Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valle d'Aosta, millele võib järgneda Torrette Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valsusa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valtellina Superiore, millele võib järgneda Inferno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valtellina Superiore, millele võib järgneda Maroggia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valtellina Superiore, millele võib järgneda Sassella	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Valtellina Superiore, millele võib järgneda Valgella	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Velletri	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Verbicaro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Verdicchio dei Castelli di Jesi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Verdicchio di Matelica	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Verduno Pelaverga Samaväärne mõiste: Verduno	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vermentino di Gallura	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vermentino di Sardegna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vernaccia di Oristano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vernaccia di San Gimignano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vernaccia di Serrapetrona	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vesuvio	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vicenza	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vignanello	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vin Santo del Chianti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vin Santo del Chianti Classico	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vin Santo di Montepulciano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vini del Piave Samaväärne mõiste: Piave	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vino Nobile di Montepulciano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Vittoria	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Zagarolo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
IT	Allerona	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Alta Valle della Greve	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Alto Livenza	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Alto Mincio	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Alto Tirino	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Arghillà	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Barbagia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Basilicata	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Benaco bresciano	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Beneventano	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Bergamasca	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Bettona	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Bianco del Sillaro Samaväärne mõiste: Sillaro	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Bianco di Castelfranco Emilia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Calabria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Camarro	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Campania	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Cannara	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Civitella d'Agliano	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colli Aprutini	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colli Cimini	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colli del Limbara	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colli del Sangro	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colli della Toscana centrale	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colli di Salerno	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colli Trevigiani	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Collina del Milanese	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colline di Genovesato	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colline Frentane	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colline Pescaresi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colline Savonesi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Colline Teatine	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Condoleo	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Conselvano	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Costa Viola	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Daunia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Del Vastese Samaväärne mõiste: Histonium	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Delle Venezie	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Dugenta	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Emilia Samaväärne mõiste: Dell'Emilia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Epomeo	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Esaro	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Fontanarossa di Cerda	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Forlì	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Fortana del Taro	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Frusinate Samaväärne mõiste: del Frusinate	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Golfo dei Poeti La Spezia Samaväärne mõiste: Golfo dei Poeti	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Grottino di Roccanova	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Isola dei Nuraghi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Lazio	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Lipuda	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Locride	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Marca Trevigiana	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Marche	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Maremma Toscana	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Marmilla	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Mitterberg tra Cauria e Tel Samaväärne mõiste: Mitterberg/Mitterberg zwischen Gfrill und Toll	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Modena Samaväärne mõiste: Provincia di Modena/di Modena	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Montecastelli	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Montenetto di Brescia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Murgia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Narni	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Nurra	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Ogliastra	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Osco Samaväärne mõiste: Terre degli Osci	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Paestum	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Palizzi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Parteolla	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Pellaro	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Planargia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Pompeiano	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Provincia di Mantova	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Provincia di Nuoro	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Provincia di Pavia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Provincia di Verona Samaväärne mõiste: Veronese	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Puglia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Quistello	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Ravenna	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Roccamonfina	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Romangia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Ronchi di Brescia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Ronchi Varesini	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Rotae	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Rubicone	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Sabbioneta	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Salemi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Salento	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Salina	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Scilla	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Sebino	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Sibiola	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Sicilia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Spello	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Tarantino	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Terrazze Retiche di Sondrio	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Terre Aquilane Samaväärne mõiste: Terre dell'Aquila	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Terre del Volturno	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Terre di Chieti	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Terre di Veleja	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Terre Lariane	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Tharros	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Toscano Samaväärne mõiste: Toscana	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Trexenta	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Umbria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Val di Magra	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Val di Neto	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Val Tidone	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Valcamonica	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Valdamato	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Vallagarina	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Valle Belice	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Valle d'Itria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Valle del Crati	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Valle del Tirso	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Valle Peligna	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Valli di Porto Pino	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Veneto	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Veneto Orientale	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Venezia Giulia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
IT	Vigneti delle Dolomiti Samaväärne mõiste: Weinberg Dolomiten	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
CY	Βουνί Παναγιάς — Αμπελίτη Samaväärne mõiste: Vouni Panayia — Ampelitis	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CY	Κουμανδαρία Samaväärne mõiste: Commandaria	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CY	Κρασοχώρια Λεμεσού, millele võib järgneda Αφάμης Samaväärne mõiste: Krasohoria Lemesou — Afames	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CY	Κρασοχώρια Λεμεσού, millele võib järgneda Λαόνα Samaväärne mõiste: Krasohoria Lemesou — Laona	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CY	Λαόνα Ακάμα Samaväärne mõiste: Laona Akama	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CY	Πιτσιλιά Samaväärne mõiste: Pitsilia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
CY	Λάρνακα Samaväärne mõiste: Larnaka	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
CY	Λεμεσός Samaväärne mõiste: Lemesos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
CY	Λευκωσία Samaväärne mõiste: Lefkosia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
CY	Πάφος Samaväärne mõiste: Pafos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
LU	Crémant du Luxembourg	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
LU	Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Ahn/Assel/Bech-Kleinmacher/Born/Bous/Bumerange/Canach/Ehnen/Ellingen/Elvange/Erpeldingen/Gostingen/Greveldingen/Grevenmacher, millele järgneb Appellation contrôlée	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
LU	Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Lenningen/Machtum/Mechtert/Moersdorf/Mondorf/Niederdonven/Oberdonven/Oberwormelding/Remich/Rolling/Rosport/Stadtbredimus, millele järgneb Appellation contrôlée	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
LU	Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Remerschen/Remich/Schengen/Schwebsingen/Stadtbredimus/Trintingen/Wasserbilig/Wellenstein/Wintringen or Wormeldingen, millele järgneb Appellation contrôlée	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
LU	Moselle luxembourgeoise, millele järgneb viinamarjasordi nimi, millele järgneb Appellation contrôlée	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Ászár-Neszmélyi borvidék, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Badacsonyi, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Balaton	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Balaton-felvidéki, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Balatonboglári, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Balatonfüred-Csopaki borvidék, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Balatoni	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Bükk, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Csongrád, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Debrői Hárslevelű	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Duna	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Egri Bikavér	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Egri Bikavér Superior	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Egr, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Etyek-Buda, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Hajós-Baja, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Izsáki Arany Sárfehér	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Kunság, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Mátra, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Mór, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Nagy-Somló, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Pannonhalma, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Pécs, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Somlói	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Somlói Arany	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Somlói Nászéjszakák Bora	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Sopron, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Szekszárd, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Tokaj, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Tolna, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Villány, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Villányi védett eredetű classicus	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Zala, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Egerszóláti Olaszrizling	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Káli	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Neszmély, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Pannon	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Tihany	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
HU	Alföldi, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Balatonmelléki, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Dél-alföldi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Dél-dunántúli	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Duna melléki	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Duna-Tisza közi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Dunántúli	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Észak-dunántúli	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Felső-magyarországi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Nyugat-dunántúli	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Tisza melléki	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Tisza völgyi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
HU	Zempléni	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
MT	Gozo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
MT	Malta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
MT	Maltese Islands	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Drenthe	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Flevoland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Friesland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Gelderland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Groningen	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Limburg	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Noord Brabant	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Noord Holland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Overijssel	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Utrecht	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Zeeland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
NL	Zuid Holland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
AT	Burgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Carnuntum, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Donauland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Kamptal, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Kärnten, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Kremstal, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Leithaberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Mittelburgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Neusiedlersee, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Neusiedlersee-Hügelland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Niederösterreich, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Oberösterreich, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Salzburg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Steiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Süd-Oststeiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Südburgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Südsteiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Thermenregion, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Tirol, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Traisental, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Vorarlberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Wachau, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Wagram, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Weinviertel, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Weststeiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Wien, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
AT	Bergland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
AT	Steierland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
AT	Weinland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
AT	Wien	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Alenquer	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Alentejo, millele võib järgneda Borba	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Alentejo, millele võib järgneda Évora	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Alentejo, millele võib järgneda Granja-Amareleja	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Alentejo, millele võib järgneda Moura	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Alentejo, millele võib järgneda Portalegre	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Alentejo, millele võib järgneda Redondo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Alentejo, millele võib järgneda Reguengos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Alentejo, millele võib järgneda Vidigueira	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Arruda	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Bairrada	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Beira Interior, millele võib järgneda Castelo Rodrigo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Beira Interior, millele võib järgneda Cova da Beira	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Beira Interior, millele võib järgneda Pinhel	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Biscoitos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Bucelas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Carcavelos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Colares	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Dão, millele võib järgneda Alva	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Dão, millele võib järgneda Besteiros	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Dão, millele võib järgneda Castendo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Dão, millele võib järgneda Serra da Estrela	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Dão, millele võib järgneda Silgueiros	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Dão, millele võib järgneda Terras de Azurara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Dão, millele võib järgneda Terras de Senhorim	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Dão Nobre	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Douro, millele võib järgneda Baixo Corgo Samaväärne mõiste: Vinho do Douro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Douro, millele võib järgneda Cima Corgo Samaväärne mõiste: Vinho do Douro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Douro, millele võib järgneda Douro Superior Samaväärne mõiste: Vinho do Douro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Encostas d'Aire, millele võib järgneda Alcobaça	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Encostas d'Aire, millele võib järgneda Ourém	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Graciosa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Lafões	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Lagoa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Lagos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Madeirense	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Madeira Samaväärne mõiste: Madera/Vinho da Madeira/Madeira Weine/Madeira Wine/Vin de Madère/Vino di Madera/Madeira Wijn	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Moscatel de Setúbal	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Moscatel do Douro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Óbidos	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Porto Samaväärne mõiste: Oporto/Vinho do Porto/Vin de Porto/Port/Port Wine/Portwein/Portvin/Portwijn	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Palmela	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Pico	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Portimão	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Ribatejo, millele võib järgneda Almeirim	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Ribatejo, millele võib järgneda Cartaxo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Ribatejo, millele võib järgneda Chamusca	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Ribatejo, millele võib järgneda Coruche	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Ribatejo, millele võib järgneda Santarém	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Ribatejo, millele võib järgneda Tomar	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Setúbal	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Setúbal Roxo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Tavira	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Távora-Varosa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Torres Vedras	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Trás-os-Montes, millele võib järgneda Chaves	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Trás-os-Montes, millele võib järgneda Planalto Mirandês	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Trás-os-Montes, millele võib järgneda Valpaços	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho do Douro, millele võib järgneda Baixo Corgo Samaväärne mõiste: Douro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho do Douro, millele võib järgneda Cima Corgo Samaväärne mõiste: Douro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho do Douro, millele võib järgneda Douro Superior Samaväärne mõiste: Douro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Amarante	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Ave	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Baião	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Basto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Cávado	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Lima	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Monção e Melgaço	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Paiva	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde, millele võib järgneda Sousa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde Alvarinho	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Vinho Verde Alvarinho Espumante	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
PT	Lisboa, millele võib järgneda Alta Estremadura	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Lisboa, millele võib järgneda Estremadura	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Península de Setúbal	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Tejo	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Beira Alta	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Beira Litoral	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Terras de Sicó	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Licoroso Algarve	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Açores	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Alentejano	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Algarve	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Beira Alta	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Beira Litoral	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Terras de Sicó	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Duriense	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Minho	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Terras do Sado	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Terras Madeirenses	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
PT	Vinho Regional Transmontano	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Aiud, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Alba Iulia, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Babadag, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Banat, millele võib järgneda Dealurile Tirolului	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Banat, millele võib järgneda Moldova Nouă	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Banat, millele võib järgneda Silagiu	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Banu Mărăcine, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Bohotin, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Cernăteşti — Podgoria, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Coteşti, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Cotnari	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Crişana, millele võib järgneda Biharia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Crişana, millele võib järgneda Diosig	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Crişana, millele võib järgneda Şimleu Silvaniei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Bujorului, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Mare, millele võib järgneda Boldeşti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Mare, millele võib järgneda Breaza	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Mare, millele võib järgneda Ceptura	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Mare, millele võib järgneda Merei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Mare, millele võib järgneda Tohani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Mare, millele võib järgneda Urlaţi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Mare, millele võib järgneda Valea Călugărească	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Dealu Mare, millele võib järgneda Zoreşti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Drăgăşani, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Huşi, millele võib järgneda Vutcani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Iana, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Iaşi, millele võib järgneda Bucium	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Iaşi, millele võib järgneda Copou	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Iaşi, millele võib järgneda Uricani	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Lechinţa, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Mehedinţi, millele võib järgneda Corcova	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Mehedinţi, millele võib järgneda Golul Drâncei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Mehedinţi, millele võib järgneda Oreviţa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Mehedinţi, millele võib järgneda Severin	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Mehedinţi, millele võib järgneda Vânju Mare	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Miniş, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Murfatlar, millele võib järgneda Cernavodă	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Murfatlar, millele võib järgneda Medgidia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Nicoreşti, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Odobeşti, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Oltina, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Panciu, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Pietroasa, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Recaş, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Sâmbureşti, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Sarica Niculiţel, millele võib järgneda Tulcea	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Sebeş — Apold, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Segarcea, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Ştefăneşti, millele võib järgneda Costeşti	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Târnave, millele võib järgneda Blaj	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Târnave, millele võib järgneda Jidvei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Târnave, millele võib järgneda Mediaş	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
RO	Colinele Dobrogei, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Crişanei, millele võib järgneda allregiooni nimi	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Covurluiului	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Hârlăului	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Huşilor	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Huşilor	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Tutovei	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Terasele Siretului	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Moldovei	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Munteniei	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Olteniei	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Sătmarului	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Transilvaniei	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Vrancei	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Dealurile Zarandului	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Terasele Dunării	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Viile Caraşului	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
RO	Viile Timişului	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
SI	Bela krajina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Belokranjec, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Bizeljsko-Sremič, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi Samaväärne mõiste: Sremič-Bizeljsko	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Bizeljčan, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Cviček, Dolenjska, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Dolenjska, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Goriška Brda, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi Samaväärne mõiste: Brda	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Kras, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Metliška črnina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Prekmurje, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi Samaväärne mõiste: Prekmurčan	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Slovenska Istra, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Štajerska Slovenija, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Teran, Kras, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Vipavska dolina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi Samaväärne mõiste: Vipava, Vipavec, Vipavčan	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SI	Podravje, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
SI	Posavje, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
SI	Primorska, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Dunajskostredský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hurbanovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Komárňanský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Palárikovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Štúrovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Šamorínsky vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Strekovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Galantský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vrbovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Trnavský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Skalický vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Orešanský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hlohovecký vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Doľanský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Senecký vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Stupavský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Modranský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Bratislavský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Pezinský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Záhorský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Pukanecký vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Žitavský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Želiezovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Nitriansky vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vrábeľský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Tekovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Zlatomoravecký vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Šintavský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Radošinský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Fil'akovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Gemerský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hontiansky vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Ipeľský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vinický vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Tornaľský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Modrokamencký vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Vinohradnícka oblasť Tokajoblasť, millele võib järgneda Viničky	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Veľká Tŕňa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Malá Tŕňa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Čerhov	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Slovenské Nové Mesto	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Černochov	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Bara	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Michalovský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Kráľovskochlmecký vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Moldavský vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Sobranecký vinohradnícky rajón	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
SK	Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno”	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
SK	Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno”	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
SK	Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno”	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
SK	Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno”	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
SK	Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno”	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Abona	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Alella	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Alicante, millele võib järgneda Marina Alta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Almansa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ampurdán-Costa Brava	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Arabako Txakolina Samaväärne mõiste: Txakolí de Álava	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Arlanza	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Arribes	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Bierzo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Binissalem	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Bizkaiko Txakolina Samaväärne mõiste: Chacolí de Bizkaia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Bullas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Calatayud	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Campo de Borja	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Campo de la Guardia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Cangas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Cariñena	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Cataluña	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Cava	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Chacolí de Bizkaia Samaväärne mõiste: Bizkaiko Txakolina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Chacolí de Getaria Samaväärne mõiste: Getariako Txakolina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Cigales	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Conca de Barberá	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Condado de Huelva	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Costers del Segre, millele võib järgneda Artesa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Costers del Segre, millele võib järgneda Les Garrigues	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Costers del Segre, millele võib järgneda Raimat	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Costers del Segre, millele võib järgneda Valls de Riu Corb	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Dehesa del Carrizal	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Dominio de Valdepusa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	El Hierro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Empordá	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Finca Élez	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Getariako Txakolina Samaväärne mõiste: Chacolí de Getaria	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Gran Canaria	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Granada	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Guijoso	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Jerez/Xérès/Sherry	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Jumilla	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	La Gomera	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	La Mancha	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	La Palma, millele võib järgneda Fuencaliente	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	La Palma, millele võib järgneda Hoyo de Mazo	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	La Palma, millele võib järgneda Norte de la Palma	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Lanzarote	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Lebrija	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Málaga	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Manchuela	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Manzanilla Sanlúcar de Barrameda	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Méntrida	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Mondéjar	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Monterrei, millele võib järgneda Ladera de Monterrei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Monterrei, millele võib järgneda Val de Monterrei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Montilla-Moriles	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Montsant	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Navarra, millele võib järgneda Baja Montaña	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Navarra, millele võib järgneda Ribera Alta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Navarra, millele võib järgneda Ribera Baja	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Navarra, millele võib järgneda Tierra Estella	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Navarra, millele võib järgneda Valdizarbe	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Pago Florentino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Pago de Arínzano Samaväärne mõiste: Vino de pago de Arinzano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Pago de Otazu	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Penedés	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Pla de Bages	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Pla i Llevant	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Prado de Irache	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Priorat	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rías Baixas, millele võib järgneda Condado do Tea	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rías Baixas, millele võib järgneda O Rosal	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rías Baixas, millele võib järgneda Ribeira do Ulla	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rías Baixas, millele võib järgneda Soutomaior	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rías Baixas, millele võib järgneda Val do Salnés	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribeira Sacra, millele võib järgneda Amandi	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribeira Sacra, millele võib järgneda Chantada	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribeira Sacra, millele võib järgneda Quiroga-Bibei	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribeira Sacra, millele võib järgneda Ribeiras do Miño	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribeira Sacra, millele võib järgneda Ribeiras do Sil	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribeiro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribera del Duero	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Cañamero	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Matanegra	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Montánchez	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Ribera Alta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Ribera Baja	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Tierra de Barros	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ribera del Júcar	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rioja, millele võib järgneda Rioja Alavesa	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rioja, millele võib järgneda Rioja Alta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rioja, millele võib järgneda Rioja Baja	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Rueda	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Sierras de Málaga, millele võib järgneda Serranía de Ronda	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Somontano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Tacoronte-Acentejo, millele võib järgneda Anaga	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Tarragona	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Terra Alta	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Tierra de León	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Tierra del Vino de Zamora	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Toro	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Txakolí de Álava Samaväärne mõiste: Arabako Txakolina	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Uclés	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Utiel-Requena	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valdeorras	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valdepeñas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valencia, millele võib järgneda Alto Turia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valencia, millele võib järgneda Clariano	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valencia, millele võib järgneda Moscatel de Valencia	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valencia, millele võib järgneda Valentino	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valle de Güímar	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valle de la Orotava	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Valles de Benavente	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Vino de Calidad de Valtiendas	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Vinos de Madrid, millele võib järgneda Arganda	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Vinos de Madrid, millele võib järgneda Navalcarnero	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Vinos de Madrid, millele võib järgneda San Martín de Valdeiglesias	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Ycoden-Daute-Isora	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	Yecla	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein
ES	3 Riberas	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Abanilla	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Altiplano de Sierra nevada	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Bajo Aragón	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Ribera del Gállego-Cinco Villas	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Ribera del Jiloca	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Valdejalón	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Valle del Cinca	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Bailén	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Barbanza e Iria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Betanzos	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Cádiz	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Campo de Cartagena	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Cangas	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Castelló	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Castilla	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Castilla y León	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Contraviesa-Alpujarra	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Córdoba	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Costa de Cantabria	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Cumbres de Guadalfeo	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Desierto de Almería	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	El Terrerazo	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Extremadura	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Formentera	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Gálvez	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Granada Sur-Oeste	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Ibiza	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Illes Balears	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Isla de Menorca	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Laujar-Alpujarra	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Lederas del Genil	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Liébana	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Los Palacios	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Mallorca	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Murcia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Norte de Almería	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Norte de Granada	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Pozohondo	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Ribera del Andarax	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Ribera del Queiles	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Serra de Tramuntana-Costa Nord	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Sierra de Las Estancias y Los Filabres	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Sierra Norte de Sevilla	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Sierra Sur de Jaén	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Torreperogil	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Valle del Miño-Ourense	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Valles de Sadacia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
ES	Villaviciosa de Córdoba	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	English Vineyards	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Welsh Vineyards	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Berkshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Buckinghamshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Cheshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Cornwall	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Derbyshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Devon	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Dorset	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega East Anglia	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Gloucestershire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Hampshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Herefordshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Isle of Wight	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Isles of Scilly	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Kent	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Lancashire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Leicestershire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Lincolnshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Northamptonshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Nottinghamshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Oxfordshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Rutland	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Shropshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Somerset	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Staffordshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Surrey	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Sussex	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Warwickshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega West Midlands	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Wiltshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Worcestershire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	England, mida võib asendada nimega Yorkshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Cardiff	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Cardiganshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Carmarthenshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Denbighshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Gwynedd	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Monmouthshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Newport	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Pembrokeshire	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Rhondda Cynon Taf	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Swansea	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega The Vale of Glamorgan	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein
UK	Wales, mida võib asendada nimega Wrexham	Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

Moldova Vabariigi veinid, mis on kaitstud ELis

Ciumai/Чумай

Romănești

B OSA

ELi piiritusjoogid, mis on kaitstud Moldova Vabariigis

Liikmesriik

Kaitstav nimetus

Toote liik

Rhum de la Martinique

Rumm

Rhum de la Guadeloupe

Rumm

Rhum de la Réunion

Rumm

Rhum de la Guyane

Rumm

Rhum de sucrerie de la Baie du Galion

Rumm

Rhum des Antilles françaises

Rumm

Rhum des départements français d'outre-mer

Rumm

Ron de Málaga

Rumm

Ron de Granada

Rumm

Rum da Madeira

Rumm

UK (Šotimaa)

Scotch Whisky

Viski

Irish Whiskey/Uisce Beatha Eireannach/Irish Whisky

Viski

Whisky español

Viski

Whisky breton/Whisky de Bretagne

Viski

Whisky alsacien/Whisky d'Alsace

Viski

Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise

Teraviljapiiritus

DE, AT, BE (Saksakeelsed piirkonnad)

Korn/Kornbrand

Teraviljapiiritus

Münsterländer Korn/Kornbrand

Teraviljapiiritus

Sendenhorster Korn/Kornbrand

Teraviljapiiritus

Bergischer Korn/Kornbrand

Teraviljapiiritus

Emsländer Korn/Kornbrand

Teraviljapiiritus

Haselünner Korn/Kornbrand

Teraviljapiiritus

Hasetaler Korn/Kornbrand

Teraviljapiiritus

Samanė

Teraviljapiiritus

Eau-de-vie de Cognac

Veinipiiritus

Eau-de-vie des Charentes

Veinipiiritus

Eau-de-vie de Jura

Veinipiiritus

Cognac

(Nimetusele „Cognac” võib lisada järgmisi sõnu:

—

Fine

—	Grande Fine Champagne

—	Grande Champagne

—	Petite Fine Champagne

—	Petite Champagne

—	Fine Champagne

—

Borderies

—

Fins Bois

—	Bons Bois)

Veinipiiritus

Fine Bordeaux

Veinipiiritus

Fine de Bourgogne

Veinipiiritus

Armagnac

Veinipiiritus

Bas-Armagnac

Veinipiiritus

Haut-Armagnac

Veinipiiritus

Armagnac-Ténarèze

Veinipiiritus

Blanche Armagnac

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin de la Marne

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin de Bourgogne

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin originaire du Bugey

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin de Savoie

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin originaire de Provence

Veinipiiritus

Eau-de-vie de Faugères/Faugères

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc

Veinipiiritus

Aguardente de Vinho Douro

Veinipiiritus

Aguardente de Vinho Ribatejo

Veinipiiritus

Aguardente de Vinho Alentejo

Veinipiiritus

Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes

Veinipiiritus

Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes de Alvarinho

Veinipiiritus

Aguardente de Vinho Lourinhã

Veinipiiritus

Сунгурларска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сунгурларе/Sungurlarska grozdova rakya/Grozdova rakya from Sungurlare

Veinipiiritus

Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сливен)/Slivenska perla (Slivenska grozdova rakya/Grozdova rakya from Sliven)

Veinipiiritus

Стралджанска Мускатова ракия/Мускатова ракия от Стралджа/Straldjanska Muscatova rakya/Muscatova rakya from Straldja

Veinipiiritus

Поморийска гроздова ракия/Гроздова ракия от Поморие/Pomoriyska grozdova rakya/Grozdova rakya from Pomorie

Veinipiiritus

Русенска бисерна гроздова ракия/Бисерна гроздова ракия от Русе/Russenska biserna grozdova rakya/Biserna grozdova rakya from Russe

Veinipiiritus

Бургаска Мускатова ракия/Мускатова ракия от Бургас/Bourgaska Muscatova rakya/Muscatova rakya from Bourgas

Veinipiiritus

Добруджанска мускатова ракия/Мускатова ракия от Добруджа/Dobrudjanska muscatova rakya/muscatova rakya from Dobrudja

Veinipiiritus

Сухиндолска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сухиндол/Suhindolska grozdova rakya/Grozdova rakya from Suhindol

Veinipiiritus

Карловска гроздова ракия/Гроздова Ракия от Карлово/Karlovska grozdova rakya/Grozdova Rakya from Karlovo

Veinipiiritus

Vinars Târnave

Veinipiiritus

Vinars Vaslui

Veinipiiritus

Vinars Murfatlar

Veinipiiritus

Vinars Vrancea

Veinipiiritus

Vinars Segarcea

Veinipiiritus

Brandy de Jerez

Brändi ehk Weinbrand

Brandy del Penedés

Brändi ehk Weinbrand

Brandy italiano

Brändi ehk Weinbrand

Brandy Αττικής/Brandy of Attica

Brändi ehk Weinbrand

Brandy Πελοποννήσου/Brandy of the Peloponnese

Brändi ehk Weinbrand

Brandy Κεντρικής Ελλάδας/Brandy of central Greece

Brändi ehk Weinbrand

Deutscher Weinbrand

Brändi ehk Weinbrand

Wachauer Weinbrand

Brändi ehk Weinbrand

Weinbrand Dürnstein

Brändi ehk Weinbrand

Pfälzer Weinbrand

Brändi ehk Weinbrand

Karpatské brandy špeciál

Brändi ehk Weinbrand

Brandy français/Brandy de France

Brändi ehk Weinbrand

Marc de Champagne/Eau-de-vie de marc de Champagne

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc d'Aquitaine/Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc de Bourgogne/Eau-de-vie de marc de Bourgogne

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc du Centre-Est/Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc de Franche-Comté/Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc du Bugey/Eau-de-vie de marc originaire de Bugey

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc de Savoie/Eau-de-vie de marc originaire de Savoie

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc des Côteaux de la Loire/Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc des Côtes-du-Rhône/Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc de Provence/Eau-de-vie de marc originaire de Provence

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc du Languedoc/Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc d'Alsace Gewürztraminer

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc de Lorraine

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc d'Auvergne

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Marc du Jura

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Aguardente Bagaceira Bairrada

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Aguardente Bagaceira Alentejo

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes de Alvarinho

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Orujo de Galicia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa di Barolo

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa piemontese/Grappa del Piemonte

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa lombarda/Grappa di Lombardia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa trentina/Grappa del Trentino

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa friulana/Grappa del Friuli

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa veneta/Grappa del Veneto

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Südtiroler Grappa/Grappa dell'Alto Adige

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa Siciliana/Grappa di Sicilia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Grappa di Marsala

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Τσικουδιά/Tsikoudia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Τσικουδιά Κρήτης/Tsikoudia of Crete

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Τσίπουρο/Tsipouro

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Τσίπουρο Μακεδονίας/Tsipouro of Macedonia

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Τσίπουρο Θεσσαλίας/Tsipouro of Thessaly

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Τσίπουρο Τυρνάβου/Tsipouro of Tyrnavos

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Ζιβανία/Τζιβανία/Ζιβάνα/Zivania

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Törkölypálinka

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

Schwarzwälder Kirschwasser

Puuviljaviin

Schwarzwälder Mirabellenwasser

Puuviljaviin

Schwarzwälder Williamsbirne

Puuviljaviin

Schwarzwälder Zwetschgenwasser

Puuviljaviin

Fränkisches Zwetschgenwasser

Puuviljaviin

Fränkisches Kirschwasser

Puuviljaviin

Fränkischer Obstler

Puuviljaviin

Mirabelle de Lorraine

Puuviljaviin

Kirsch d'Alsace

Puuviljaviin

Quetsch d'Alsace

Puuviljaviin

Framboise d'Alsace

Puuviljaviin

Mirabelle d'Alsace

Puuviljaviin

Kirsch de Fougerolles

Puuviljaviin

Williams d'Orléans

Puuviljaviin

Südtiroler Williams/Williams dell'Alto Adige

Puuviljaviin

Südtiroler Aprikot/Aprikot dell'Alto Adige

Puuviljaviin

Südtiroler Marille/Marille dell'Alto Adige

Puuviljaviin

Südtiroler Kirsch/Kirsch dell'Alto Adige

Puuviljaviin

Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell'Alto Adige

Puuviljaviin

Südtiroler Obstler/Obstler dell'Alto Adige

Puuviljaviin

Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige

Puuviljaviin

Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell'Alto Adige

Puuviljaviin

Williams friulano/Williams del Friuli

Puuviljaviin

Sliwovitz del Veneto

Puuviljaviin

Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia

Puuviljaviin

Sliwovitz del Trentino-Alto Adige

Puuviljaviin

Distillato di mele trentino/Distillato di mele del Trentino

Puuviljaviin

Williams trentino/Williams del Trentino

Puuviljaviin

Sliwovitz trentino/Sliwovitz del Trentino

Puuviljaviin

Aprikot trentino/Aprikot del Trentino

Puuviljaviin

Medronho do Algarve

Puuviljaviin

Medronho do Buçaco

Puuviljaviin

Kirsch Friulano/Kirschwasser Friulano

Puuviljaviin

Kirsch Trentino/Kirschwasser Trentino

Puuviljaviin

Kirsch Veneto/Kirschwasser Veneto

Puuviljaviin

Aguardente de pêra da Lousã

Puuviljaviin

Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise

Puuviljaviin

Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise

Puuviljaviin

Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise

Puuviljaviin

Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise

Puuviljaviin

Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise

Puuviljaviin

Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise

Puuviljaviin

Wachauer Marillenbrand

Puuviljaviin

Szatmári Szilvapálinka

Puuviljaviin

Kecskeméti Barackpálinka

Puuviljaviin

Békési Szilvapálinka

Puuviljaviin

Szabolcsi Almapálinka

Puuviljaviin

Gönci Barackpálinka

Puuviljaviin

HU, AT (aprikoosist valmistatud kanged alkohoolsed joogid, mis on toodetud ainult järgmistes liidumaades: Niederösterreich, Burgenland, Steiermark, Wien)

Pálinka

Puuviljaviin

Bošácka slivovica

Puuviljaviin

Brinjevec

Puuviljaviin

Dolenjski sadjevec

Puuviljaviin

Троянска сливова ракия/Сливова ракия от Троян/Troyanska slivova rakya/Slivova rakya from Troyan

Puuviljaviin

Силистренска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Силистра/Silistrenska kaysieva rakya/Kaysieva rakya from Silistra

Puuviljaviin

Тервелска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Тервел/Tervelska kaysieva rakya/Kaysieva rakya from Tervel

Puuviljaviin

Ловешка сливова ракия/Сливова ракия от Ловеч/Loveshka slivova rakya/Slivova rakya from Lovech

Puuviljaviin

Pălincă

Puuviljaviin

Ţuică Zetea de Medieşu Aurit

Puuviljaviin

Ţuică de Valea Milcovului

Puuviljaviin

Ţuică de Buzău

Puuviljaviin

Ţuică de Argeş

Puuviljaviin

Ţuică de Zalău

Puuviljaviin

Ţuică Ardelenească de Bistriţa

Puuviljaviin

Horincă de Maramureş

Puuviljaviin

Horincă de Cămârzana

Puuviljaviin

Horincă de Seini

Puuviljaviin

Horincă de Chioar

Puuviljaviin

Horincă de Lăpuş

Puuviljaviin

Turţ de Oaş

Puuviljaviin

Turţ de Maramureş

Puuviljaviin

Calvados

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Calvados Pays d'Auge

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Calvados Domfrontais

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de cidre de Bretagne

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de poiré de Bretagne

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de cidre de Normandie

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de poiré de Normandie

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de cidre du Maine

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Aguardiente de sidra de Asturias

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de poiré du Maine

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Svensk Vodka/Swedish Vodka

Viin

Suomalainen Vodka/Finsk Vodka/Vodka of Finland

Viin

Polska Wódka/Polish Vodka

Viin

Laugarício vodka

Viin

Originali lietuviška degtinė/Original Lithuanian vodka

Viin

Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass/Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej

Viin

Latvijas Dzidrais

Viin

Rīgas Degvīns

Viin

Estonian vodka

Viin

Schwarzwälder Himbeergeist

Geist

Bayerischer Gebirgsenzian

Gentian

Südtiroler Enzian/Genziana dell'Alto Adige

Gentian

Genziana trentina/Genziana del Trentino

Gentian

BE, NL, FR (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62)), DE (Saksamaa liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen)

Genièvre/Jenever/Genever

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE, NL, FR (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62))

Genièvre de grains, Graanjenever, Graangenever

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE, NL

Jonge jenever, jonge genever

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE, NL

Oude jenever, oude genever

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE (Hasselt, Zonhoven, Diepenbeek)

Hasseltse jenever/Hasselt

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE (Balegem)

Balegemse jenever

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE (Oost-Vlaanderen)

O' de Flander-Oost-Vlaamse Graanjenever

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE (Région wallonne)

Peket-Pékêt/Peket-Pékêt de Wallonie

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

FR (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62))

Genièvre Flandres Artois

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Ostfriesischer Korngenever

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Steinhäger

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Plymouth Gin

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Gin de Mahón

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Vilniaus džinas/Vilnius Gin

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Spišská borovička

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Slovenská borovička Juniperus

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Slovenská borovička

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Inovecká borovička

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Liptovská borovička

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Dansk Akvavit/Dansk Aquavit

Akvavit/Aquavit

Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit

Akvavit/Aquavit

Anis español

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Anís Paloma Monforte del Cid

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Hierbas de Mallorca

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Hierbas Ibicencas

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Évora anisada

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Cazalla

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Chinchón

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Ojén

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Rute

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Janeževec

Aniisimaitselised piiritusjoogid

CY, GR

Ouzo/Ούζο

Destilleeritud anis

Ούζο Μυτιλήνης/Ouzo of Mitilene

Destilleeritud anis

Ούζο Πλωμαρίου/Ouzo of Plomari

Destilleeritud anis

Ούζο Καλαμάτας/Ouzo of Kalamata

Destilleeritud anis

Ούζο Θράκης/Ouzo of Thrace

Destilleeritud anis

Ούζο Μακεδονίας/Ouzo of Macedonia

Destilleeritud anis

Demänovka bylinná horká

Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter

Rheinberger Kräuter

Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter

Trejos devynerios

Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter

Slovenska travarica

Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter

Berliner Kümmel

Liköör

Hamburger Kümmel

Liköör

Münchener Kümmel

Liköör

Chiemseer Klosterlikör

Liköör

Bayerischer Kräuterlikör

Liköör

Irish Cream

Liköör

Palo de Mallorca

Liköör

Ginjinha portuguesa

Liköör

Licor de Singeverga

Liköör

Mirto di Sardegna

Liköör

Liquore di limone di Sorrento

Liköör

Liquore di limone della Costa d'Amalfi

Liköör

Genepì del Piemonte

Liköör

Genepì della Valle d'Aosta

Liköör

Benediktbeurer Klosterlikör

Liköör

Ettaler Klosterlikör

Liköör

Ratafia de Champagne

Liköör

Ratafia catalana

Liköör

Anis português

Liköör

Suomalainen Marjalikööri/Suomalainen Hedelmälikööri/Finsk Bärlikör/Finsk Fruktlikör/Finnish berry liqueur/Finnish fruit liqueur

Liköör

Grossglockner Alpenbitter

Liköör

Mariazeller Magenlikör

Liköör

Mariazeller Jagasaftl

Liköör

Puchheimer Bitter

Liköör

Steinfelder Magenbitter

Liköör

Wachauer Marillenlikör

Liköör

Jägertee/Jagertee/Jagatee

Liköör

Hüttentee

Liköör

Allažu Ķimelis

Liköör

Čepkelių

Liköör

Demänovka bylinný likér

Liköör

Polish Cherry

Liköör

Karlovarská Hořká

Liköör

Pelinkovec

Liköör

Blutwurz

Liköör

Cantueso Alicantino

Liköör

Licor café de Galicia

Liköör

Licor de hierbas de Galicia

Liköör

FR, IT

Génépi des Alpes/Genepì degli Alpi

Liköör

Μαστίχα Χίου/Masticha of Chios

Liköör

Κίτρο Νάξου/Kitro of Naxos

Liköör

Κουμκουάτ Κέρκυρας/Koum Kouat of Corfu

Liköör

Τεντούρα/Tentoura

Liköör

Poncha da Madeira

Liköör

Cassis de Bourgogne

Crème de Cassis

Cassis de Dijon

Crème de Cassis

Cassis de Saintonge

Crème de Cassis

Cassis du Dauphiné

Crème de Cassis

Cassis de Beaufort

Crème de Cassis

Nocino di Modena

Nocino

Orehovec

Nocino

Pommeau de Bretagne

Muud piiritusjoogid

Pommeau du Maine

Muud piiritusjoogid

Pommeau de Normandie

Muud piiritusjoogid

Svensk Punsch/Swedish Punch

Muud piiritusjoogid

Pacharán navarro

Muud piiritusjoogid

Pacharán

Muud piiritusjoogid

Inländerrum

Muud piiritusjoogid

Bärwurz

Muud piiritusjoogid

Aguardiente de hierbas de Galicia

Muud piiritusjoogid

Aperitivo Café de Alcoy

Muud piiritusjoogid

Herbero de la Sierra de Mariola

Muud piiritusjoogid

Königsberger Bärenfang

Muud piiritusjoogid

Ostpreußischer Bärenfang

Muud piiritusjoogid

Ronmiel

Muud piiritusjoogid

Ronmiel de Canarias

Muud piiritusjoogid

BE, NL, FR (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62)), DE (Saksamaa liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen)

Genièvre aux fruits/Vruchtenjenever/Jenever met vruchten/Fruchtgenever

Muud piiritusjoogid

Domači rum

Muud piiritusjoogid

Irish Poteen/Irish Póitín

Muud piiritusjoogid

Trauktinė

Muud piiritusjoogid

Trauktinė Palanga

Muud piiritusjoogid

Trauktinė Dainava

Muud piiritusjoogid

Moldova Vabariigi piiritusjoogid, mis on kaitstud ELis

[…]

C OSA

ELi aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Moldova Vabariigis

Liikmesriik	Kaitstav nimetus
IT	Vermouth di Torino
FR	Vermouth de Chambéry
DE	Nürnberger Glühwein
DE	Thüringer Glühwein

Moldova Vabariigi aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud ELis

[…]

XXXI LISA

VARAJASE HOIATAMISE MEHHANISM

Käesolevaga loovad liit ja Moldova Vabariik „varajase hoiatamise mehhanismi”, mille eesmärk on kehtestada praktilised meetmed, et hädaolukordi ära hoida ning neile ja nende ohule kiiresti reageerida. Mehhanismiga nähakse ette maagaasi, nafta ja elektri pakkumise ja nõudlusega seonduvate võimalike ohtude ja probleemide varajane hindamine, hädaolukordade ärahoidmine ning kiire reageerimine neile ja nende ohule.

2.	Käesolevas lisas tähendab hädaolukord olukorda, mis põhjustab Moldova Vabariigi ja liidu vaheliste maagaasi-, nafta- ja elektritarnete olulise häire või füüsilise katkestuse.

3.	Käesoleva lisa tähenduses on koordinaatorid Moldova Vabariigi energeetikaminister ja energeetika eest vastutav Euroopa Komisjoni liige.

4.	Energeetiliste materjalide ja toodete pakkumise ja nõudlusega seonduvaid võimalikke ohte ja probleeme tuleks lepinguosalistel üheskoos korrapäraselt hinnata ja sellest tuleks koordinaatoritele aru anda.

5.	Kui käesoleva lepingu üks lepinguosaline saab teada hädaolukorrast või olukorrast, mis tema hinnangul võib viia hädaolukorrani, teatab ta sellest viivitamatult teisele lepinguosalisele.

6.	Punktis 5 sätestatud tingimustel teatavad koordinaatorid üksteisele võimalikult kiiresti varajase hoiatamise mehhanismi rakendamise vajadusest. Muu hulgas antakse teada kindlaksmääratud isikutest, keda koordinaatorid on volitanud olema üksteisega pidevas kontaktis.

Punkti 6 kohasel teatamisel esitab kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele oma hinnangu. Hinnang hõlmab prognoosi aja kohta, mille jooksul on võimalik hädaolukord või hädaolukorra oht likvideerida. Lepinguosalised reageerivad kiiresti teise lepinguosalise hinnangule ja täiendavad seda kättesaadava lisateabega.

Kui üks lepinguosaline ei suuda adekvaatselt hinnata või aktsepteerida teise lepinguosalise hinnangut olukorrale või prognoosi aja kohta, mille jooksul on võimalik hädaolukord või selle oht likvideerida, võib esimese lepinguosalise koordinaator taotleda konsultatsioone, mis peavad algama kolme päeva jooksul alates punkti 6 kohase teatise edastamisest. Sellised konsultatsioonid toimuvad eksperdirühma raames, mis koosneb koordinaatorite poolt volitatud esindajatest. Konsultatsioonide eesmärk on:

a)	olukorrale ja sündmuste võimalikule edasisele arengule ühise hinnangu väljatöötamine;

b)	hädaolukorra likvideerimise või hädaolukorra ohu ärahoidmise soovituste sõnastamine;

c)	ühiseks tegevuskavaks (et minimeerida hädaolukorra mõju ja võimaluse korral hädaolukord likvideerida), sealhulgas spetsiaalse järelevalverühma moodustamise võimaluseks soovituste sõnastamine.

9.	Konsultatsioonid, ühised hinnangud ja sõnastatud soovitused tuginevad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttele.

10.	Koordinaatorid teevad oma pädevuse piires tööd selle nimel, et hädaolukord likvideerida või hädaolukorra ohtu ära hoida, võttes arvesse soovitusi, mis konsultatsioonide tulemusel sõnastati.

11.	Punktis 8 nimetatud eksperdirühmad annavad koordinaatoritele vahetult pärast kokkulepitud tegevuskava rakendamist aru oma tegevuse kohta.

12.

Hädaolukorra kujunedes võivad koordinaatorid moodustada valitsevate tingimustega ja sündmuste arenguga tutvumiseks ning nende objektiivseks registreerimiseks spetsiaalse järelevalverühma. Spetsiaalse järelevalverühma koosseisu kuuluvad:

a)	mõlema lepinguosalise esindajad;

b)	lepinguosaliste energiaettevõtete esindajad;

c)	rahvusvaheliste energiaorganisatsioonide esindajad, keda lepinguosalised on soovitanud ja kelle nad on üheskoos heaks kiitnud;

d)	sõltumatud eksperdid, keda lepinguosalised on soovitanud ja kelle nad on üheskoos heaks kiitnud.

13.	Spetsiaalne järelevalverühm alustab viivitamatult tööd ja tegutseb vajaduse korral seni, kuni hädaolukord on likvideeritud. Spetsiaalse järelevalverühma töö lõpetamise otsuse võtavad koordinaatorid vastu ühiselt.

14.

Alates ajast, mil üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist punktis 5 kirjeldatud asjaoludest kuni käesolevas lisas sätestatud menetluste lõpetamiseni ning kuni hädaolukorra likvideerimiseni või hädaolukorra ohu ärahoidmiseni, teevad lepinguosalised kõik endast sõltuva, et minimeerida negatiivseid tagajärgi teisele lepinguosalisele. Lepinguosalised teevad läbipaistvuse vaimus koostööd, et jõuda kohese lahenduseni. Lepinguosalised hoiduvad kehtiva hädaolukorraga mitteseonduvatest meetmetest, mis võiksid tuua või süvendada negatiivseid tagajärgi Moldova Vabariigi ja liidu vahelistele maagaasi-, nafta- või elektritarnetele.

15.	Kumbki lepinguosaline kannab käesoleva lisa raames võetavate meetmetega seonduvad kulud iseseisvalt.

16.

Lepinguosalised hoiavad saladuses kogu nende vahel vahetatud teabe, mis on määratletud konfidentsiaalsena. Lepinguosalised võtavad konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikud meetmed Moldova Vabariigi või liidu ja/või selle liikmesriikide kehtivate õigus- ja normatiivaktide alusel ning vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele.

17.	Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel kutsuda punktides 8 ja 12 osutatud konsultatsioonides või järelevalves osalema kolmandate isikute esindajaid.

18.	Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva lisa sätete muutmises, et luua varajase hoiatamise mehhanism nende ja kolmandate isikute vahel.

19.

Varajase hoiatamise mehhanismi korra rikkumine ei saa olla käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lisaks ei tohi kumbki lepinguosaline sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena

a)	seisukohti või ettepanekuid, mida teine lepinguosaline on käesolevas lisas sätestatud menetluse käigus väljendanud või

b)	asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus varajase hoiatamise mehhanismi raames käsitletud hädaolukorra suhtes leitud lahendusega.

XXXII LISA

VAHENDUSMEHHANISM

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

1. jagu

Vahendusmehhanismi raames kohaldatav menetlus

Artikkel 2

Teabenõue

1. Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal kirjalikult taotleda teavet lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme kohta. Sellise taotluse saanud lepinguosaline esitab kahekümne päeva jooksul kirjaliku vastuse, mis sisaldab tema märkusi taotluses esitatud teabe kohta.

2. Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik kahekümne päeva jooksul esitada, teavitab ta taotlevat lepinguosalist viivituse põhjustest, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.

Artikkel 3

Menetluse algatamine

1. Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised algataksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning

a)	nimetama ära konkreetse kõnealuse meetme;

b)	kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, mida meede praegu või tulevikus avaldab taotluse esitanud lepinguosalise arvates lepinguosaliste vahelisele kaubandusele või investeeringutele ning

c)	selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kõnealune mõju seotud selle meetmega.

2. Vahendusmenetlust saab algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lõike 1 kohase taotluse adressaadiks olev lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab selle tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

Artikkel 4

Vahendaja valimine

1. Pärast vahendusmenetluse algatamist püüavad lepinguosalised kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva lisa artiklis 3 osutatud taotlusele antud vastuse kättesaamist.

2. Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud aja jooksul vahendaja isikus kokkuleppele jõuda, võib kumbki lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistujal või kaaseesistujatel või nende määratud isikutel määrata vahendaja loosi teel käesoleva lepingu artikli 404 lõike 1 kohaselt koostatud nimekirjast. Mõlema lepinguosalise esindajatele saadetakse aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tuli(d).

3. Käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistuja või kaaseesistujad või nende määratud isikud valivad vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lepinguosalise käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotlusest.

4. Kui käesoleva lisa artikli 3 kohase taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud käesoleva lepingu artikli 404 lõikes 1 nimetatud nimekirja, valitakse vahendaja loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.

5. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei ole vahendaja kummagi lepinguosalise kodanik.

6. Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud vahekohtute liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes mutatis mutandis. Käesoleva lepingu XXXIII lisa „Vaidluste lahendamise kord” punkte 3–7 („Teatised”) ja 41–45 („Kirjalik ja suuline tõlge”) kohaldatakse samuti mutatis mutandis.

Artikkel 5

Vahendusmenetluse eeskirjad

1. Pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline kümne päeva jooksul vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ja selle mõju kohta kaubandusele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks.

2. Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste vahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja nõu lepinguosalistega.

3. Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse. Lepinguosalised võivad selle heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.

4. Vahendusmenetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil.

5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.

6. Lahendus võidakse vormistada käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusena. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele teatavaks. Avaldatud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.

7. Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande projekti, andes lühiülevaate menetluste raames käsitletavast meetmest, järgitud menetlustest ning kõnealuste menetluste lõppetulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavast lahendusest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

8. Menetlus lõpetatakse:

a)	lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega selle vastuvõtmise kuupäeval;

b)	lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel menetluse ükskõik millises etapis nimetatud kokkuleppe sõlmimise kuupäeval;

c)	vahendaja kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, olles eelnevalt pidanud nõu lepinguosalistega, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval; või

d)	lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist, avalduse esitamise kuupäeval.

2. jagu

Rakendamine

Artikkel 6

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1. Kui lepinguosalised on jõudnud lahenduses kokkuleppele, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud ajaraamistikus.

2. Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.

3. jagu

Üldsätted

Artikkel 7

Konfidentsiaalsus ja seos vaidluste lahendamisega

1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 5 lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline avaldada üldsusele vahendamise toimumise fakti.

2. Vahendusmenetlus ei piira käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest või muude lepingute sätetest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

3. Käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) raames ette nähtud konsultatsioonid ei ole vajalikud enne vahendusmenetluse alustamist. Siiski peaks lepinguosaline enne vahendusmenetluse algatamist kasutama käesolevas lepingus ette nähtud muid koostöö- või konsulteerimissätteid.

4. Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse

a)	teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti või käesoleva lisa artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel kogutud teavet;

b)	asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega ega

c)	vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

5. Vahendaja ei saa tegutseda vahekohtu liikmena käesoleva lepingu või WTO lepingu kohases vaidluste lahendamise menetluses, mis on seotud sama meetmega, mille puhul ta on olnud vahendaja.

Artikkel 8

Tähtajad

Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta vahendusmenetlustes osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 9

Kulud

1. Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

2. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab vaidluste lahendamise korra punkti 8 alapunktis e ette nähtud vahekohtu eesistuja puhul ettenähtud tasule.

XXXIII LISA

VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

Üldsätted

Käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) ja käesoleva korra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „nõustaja”– isik, kelle vaidluses osalev lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;

b) „vahekohtunik”– käesoleva lepingu artikli 385 alusel moodustatud vahekohtu liige;

c) „vahekohus”– käesoleva lepingu artikli 385 kohaselt moodustatud kohus;

d) „assistent”– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

e) „kaebuse esitanud lepinguosaline”– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist käesoleva lepingu artikli 384 alusel;

f) „päev”– kalendripäev;

g) „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati”– lepinguosaline, kes väidetavalt rikub käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid;

h) „lepinguosalise esindaja”– töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses.

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt.

Teatised

Kumbki vaidluses osalev lepinguosaline ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-kirja teel teisele lepinguosalisele ning kirjalikud esildised ja vahekohtumenetlusega seotud taotlused igale vahekohtunikule. Vahekohus edastab dokumendid lepinguosalistele samuti e-kirja teel. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval. Tõendavad dokumendid, mis on suuremad kui kümme megabaiti, esitatakse teisele lepinguosalisele mõnes muus elektroonilises formaadis ning vajaduse korral igale vahekohtunikule kahe päeva jooksul alates e-kirja saatmisest.

Vastavalt punktile 3 edastatud dokumentide koopiad esitatakse teisele lepinguosalisele ning vajaduse korral igale vahekohtunikule e-kirja saatmise päeval faksi teel, tähtsaadetisena, kulleriga või kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise.

Kõik teatised adresseeritakse vastavalt kas Moldova Vabariigi majandusministeeriumile või Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile.

Taotlustes, teatistes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.

Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb liidu või Moldova Vabariigi ametlikule pühale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval.

Vahekohtumenetluse alustamine

Kui käesoleva lepingu artikli 385 või käesoleva vaidluste lahendamise korra punkti 20 kohaselt valitakse vahekohtunik loosi teel, toimub loosimine kaebuse esitanud lepinguosalise valitud ajal ja kohas ning sellest teavitatakse viivitamata lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, võib soovi korral loosimise ajal kohal olla. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tulid.

Kui vahekohtunik valitakse käesoleva lepingu artikli 385 või käesoleva korra punkti 20 kohaselt loosi teel ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 on kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel kaks eesistujat, viivad valiku läbi mõlemad eesistujad või nende määratud isikud, või üks eesistuja, kui teine eesistuja või tema määratud isik ei nõustu loosimisel osalema.

c)	Lepinguosalised teavitavad valitud vahekohtunikke nende ametisse nimetamisest.

Vahekohtunik, kes on ametisse nimetatud vastavalt käesoleva lepingu artiklis 385 kehtestatud menetlusele, kinnitab oma valmisolekut teenida vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee vahekohtunikuna viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil teda nimetamisest teavitati. Kui kandidaadi loobumine ametisse nimetamisest on põhjendatud, kasutatakse uue vahekohtuniku valimiseks sama menetlust nagu loobunud kandidaadi puhul.

Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine vastavalt WTO normidele. Iga vahekohtuniku assistendile makstav tasu ei ületa 50 % sellele vahekohtunikule makstavast tasust. Vahekohtunikud ja vaidluses osalevate lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellel kohtumisel telefonitsi või videokonverentsi kaudu.

Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul alates vahekohtunike valimise kuupäevast kokku teisiti, tehakse vahekohtu ülesandeks „vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud meede läbi vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt osutatud lepingu asjakohaste sätete alusel, kontrollida kõnealuse meetme kokkusobivust käesoleva lepingu artiklis 381 viidatud sätetega ja teha käesoleva lepingu artiklite 387 ja 402 kohane otsus”.

b)	Lepinguosalised teatavad vahekohtule kokkulepitud volitustest kolme päeva jooksul pärast nende suhtes kokkuleppele jõudmist.

Esmased esildised

10.

Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitatakse, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättesaamise kuupäeva.

Vahekohtute töö

11.

Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

12.

Kui käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus kasutada oma töös mis tahes vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

13.

Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla.

14.

Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei delegeerita.

15.

Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) ja selle lisadega XXXII, XXXIII ja XXXIV hõlmatud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas nende sätetega.

16.

Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega (v.a käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) sätestatud tähtajad) või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta vaidluses osalevaid lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse.

Asendamine

17.

Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda vahekohtumenetluses, kui ta end taandab või kui ta tuleb käesoleva lepingu XXXIV lisas sätestatud tegevusjuhendi nõuete mittetäitmise tõttu välja vahetada, valitakse talle asendaja kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 385 ja vaidluste lahendamise korra punktiga 8.

18.

Kui vaidluses osalev lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele vaidluses osalevale lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai tõendeid asjaoludest seoses vahekohtunikupoolse tegevusjuhendi olulise rikkumisega.

19.

Juhul kui vaidluses osalev lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik (välja arvatud vahekohtu eesistuja) ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue vahekohtuniku vastavalt käesoleva lepingu artiklile 385 ja käesoleva korra punktile 8.

Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb vaidluses osalev lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks vahekohtu eesistujale, kes teeb lõpliku otsuse.

Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valitakse uus vahekohtunik vastavalt käesoleva lepingu artiklile 385 ja käesoleva korra punktile 8.

20.

Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue eesistuja vastavalt käesoleva lepingu artiklile 385 ja kõnealuse korra punktile 8.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ühele isikutest, kes on kantud käesoleva lepingu artikli 404 lõike 1 kohasesse eesistujate nimekirja. Kõnealuse isiku valib loosi teel vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatule kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistuja või tema määratud isik viie päeva jooksul alates taotlusest. Selliselt valitud isiku otsus eesistuja väljavahetamise vajalikkuse kohta on lõplik.

Kui selliselt valitud isik otsustab, et algne eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valib ta loosi teel uue eesistuja käesoleva lepingu artikli 404 lõikes 1 osutatud eesistujate nimekirja kantud ülejäänud isikute seast. Uus vahekohtu eesistuja valitakse viie päeva jooksul kuupäevast, millal käesolevas lõikes osutatud otsus tehti.

21.

Vahekohtu töö peatatakse kõnealuse vaidluste lahendamise korra punktides 18, 19 ja 20 sätestatud menetluste teostamise ajaks.

Istungid

22.

Vahekohtu eesistuja määrab kokkuleppel vaidluses osalevate lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega kindlaks istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta kirjaliku kinnituse vaidluses osalevatele lepinguosalistele. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. Vahekohus võib jätta istungi kokku kutsumata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus.

23.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Moldova Vabariik, ja Chișinăus, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on liit.

24.

Vahekohus võib kokku kutsuda täiendavad istungid, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

25.

Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema.

26.

Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:

a)	vaidluses osalevate lepinguosaliste esindajad;

b)	vaidluses osalevate lepinguosaliste nõustajad;

c)	halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

d)	vahekohtunike assistendid.

Vahekohtu poole võib pöörduda vaid vaidluses osaleva lepinguosalise esindaja või nõustaja.

27.

Iga vaidluses osalev lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

28.

Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega:

Väited

a)	kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b)	selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

Vastuväited

a)	kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b)	selle lepinguosalise vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.

29.

Vahekohus võib esitada mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

30.

Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise vaidluses osalevatele lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik. Vaidluses osalevad lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

31.

Iga vaidluses osalev lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

Kirjalikud küsimused

32.

Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi vaidluses osalevale lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

33.

Vaidluses osalev lepinguosaline saadab ka teisele vaidluses osalevale lepinguosalisele koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Iga vaidluses osalev lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast vastuse kättesaamise kuupäeva.

Konfidentsiaalsus

34.

Mõlemad vaidluses osalevad lepinguosalised ja nende nõustajad kohtlevad teise vaidluses osaleva lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui vaidluses osalev lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotluse korral hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, väidetes sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate, mida võib üldsusele avaldada, ning selgituse selle kohta, miks avalikustamata teave on konfidentsiaalne. Käesolev vaidluste lahendamise kord ei keela vaidluses osaleval lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalsena märgitud teavet. Vahekohtu istung on kinnine, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Vaidluses osalevad lepinguosalised ja nende nõustajad tagavad vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse, kui istungit peetakse kinnise istungina.

Ühepoolsed kontaktid

35.

Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

36.

Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti mis tahes aspekti vaidluses osaleva lepinguosalisega või mõlema lepinguosalisega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

Amicus curiae esildised

37.

Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu vaidluses osaleva lepinguosalise territooriumil asuvate vaidluses osalevate lepinguosaliste valitsustest sõltumatute füüsiliste või juriidiliste isikute poolt omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva, et need on lühikesed, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ja et need on otseselt asjakohased vahekohtu käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel.

38.

Esildis sisaldab selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades sealhulgas tema kodakondsuse või tegevuskoha, tegevuse laadi, õigusliku seisundi, üldeesmärgid ja rahastamisallikad, ning täpsustab kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse vastavalt käesoleva korra punktidele 41 ja 42 vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt valitud keeltes.

39.

Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad käesoleva korra punktidele 37 ja 38. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Vahekohus esitab kõik esildised vaidluses osalevatele lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Vaidluses osalevad lepinguosalised esitavad märkused kümne päeva jooksul ning vahekohus võtab arvesse kõiki selliseid märkusi.

Kiireloomulised juhtumid

40.

Käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 11. peatükis („Kaubandusvaldkonna energiaküsimused”) osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast vaidluses osalevate lepinguosalistega konsulteerimist asjakohaselt käesolevas korras nimetatud tähtaegu ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest.

Kirjalik ja suuline tõlge

41.

Käesoleva lepingu artiklis 382 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva korra punkti 8 alapunktis e osutatud kohtumisel püüavad vaidluses osalevad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles.

42.

Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ühises töökeeles kokku leppida ei suuda, esitab iga lepinguosaline kirjalikud esildised oma valitud keeles. Sellisel juhul esitab kõnealune lepinguosaline samal ajal tõlke teise lepinguosalise poolt valitud keeles, välja arvatud siis, kui tema esildised on kirjutatud ühes Maailma Kaubandusorganisatsiooni töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke vaidluses osalevate lepinguosaliste valitud keeltesse.

43.

Vahekohtu otsused esitatakse vaidluses osalevate lepinguosaliste valitud keeles või keeltes.

44.

Käesoleva korra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad kõik vaidluses osalevad lepinguosalised märkusi esitada.

45.

Iga lepinguosaline kannab oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud. Vahekohtu otsuse tõlkimise kulud kannavad vaidluses osalevad lepinguosalised võrdselt.

Muud menetlused

46.

Käesolevat vaidluste lahendamise korda kohaldatakse ka käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14 peatüki („Vaidluste lahendamine”) artiklis 382, artikli 391 lõikes 2, artikli 392 lõikes 2, artikli 393 lõikes 2 ja artikli 395 lõikes 2 sätestatud menetluste suhtes. Vahekohus kohandab käesolevas vaidluste lahendamise korras sätestatud tähtaegu vastavalt konkreetsetele tähtaegadele, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.

XXXIV LISA

VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND

Mõisted

Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „vahekohtunik”– käesoleva lepingu artikli 385 alusel nõuetekohaselt moodustatud vahekohtu liige;

b) „assistent”– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt viib läbi uurimisi või abistab vahekohtunikku;

c) „kandidaat”– üksikisik, kelle nimi on käesoleva lepingu artikli 404 lõikes 1 nimetatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse käesoleva lepingu artikli 385 alusel;

d) „vahendaja”– isik, kes teostab vahendamismenetlust kooskõlas käesoleva lepingu lisaga XXXII („Vahendusmehhanism”);

e) „menetlus”– vahekohtumenetlus käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti;

f) „töötajad”– vahekohtuniku puhul vahekohtuniku juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

Menetlusega seotud kohustused

Kogu menetluse jooksul väldib iga kandidaat ja vahekohtunik ebasobivat või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgib kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised vahekohtunikud peavad järgima käesoleva tegevusjuhendi punktides 15–18 sätestatud kohustusi.

Avalikustamiskohustus

Enne enda vahekohtunikuks valimise kinnitamist käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või võivad põhjendatult tekitada ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje menetluses. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

Kandidaat või vahekohtunik avaldab käesoleva tegevusjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumisega seotud teabe üksnes käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik tegevusjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Vahekohtunik avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades neist kirjalikult kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda.

Vahekohtunike ülesanded

Käesoleva lepingu artikli 404 lõikes 1 esitatud vahekohtunike nimekirja kantud vahekohtunik võib ametisse nimetamisest keelduda üksnes sellistel põhjendatud juhtudel nagu haigus, osalemine muudes kohtu- või vahekohtumenetlustes või huvide konflikt. Vahekohtunikuks valimise kinnitamisega on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet mis tahes muule isikule.

Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi punktidest 2–5 ja 16–18 ning täidavad neid.

Vahekohtunik ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.

Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus.

10.

Vahekohtunik on sõltumatu ja erapooletu, väldib ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje teket ega lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikest protestidest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

11.

Vahekohtunik ei võta otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12.

Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks. Vahekohtunik väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

13.

Vahekohtunik ei lase rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14.

Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.

Endiste vahekohtunike kohustused

15.

Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.

Konfidentsiaalsus

16.

Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

17.

Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avaldamist vastavalt käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) peatükis 14 („Vaidluste lahendamine”) ettenähtule.

18.

Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtuniku seisukohtade kohta.

Kulud

19.

Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi ja töötajate tööaja ja kulude kohta.

Vahendajad

20.

Käesolevas tegevusjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse vahekohtunike ja endiste vahekohtunike suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes

XXXV LISA

VI JAOTISE 2. PEATÜKK „PETTUSTEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED”

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon

Kohaldatakse järgmisi konventsiooni sätteid:

—	Artikkel 1. Üldsätted, mõisted

—	Artikli 2 lõige 1. Moldova Vabariik võtab meetmeid tagamaks, et artiklis 1 osutatud tegevus ning artikli 1 lõikes 1 osutatud tegevuses osalemine, sellele õhutamine ja sellise tegevuse katsed oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega.

—	Artikkel 3. Äriühingu juhtide kriminaalvastutus

Ajakava: need konventsiooni sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse protokoll

Kohaldatakse järgmisi protokolli sätteid:

—	Artikli 1 lõike 1 punkt c ja artikli 1 lõige 2. Asjakohased mõisted

—	Artikkel 2. Passiivne korruptsioon

—	Artikkel 3. Aktiivne korruptsioon

—	Artikli 5 lõige 1. Moldova Vabariik võtab meetmed tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus ning selles tegevuses osalemine ja sellele õhutamine oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega.

—	Artikkel 7 konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas

Ajakava: need protokolli sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse teine protokoll

Kohaldatakse järgmisi protokolli sätteid:

—	Artikkel 1. Mõisted

—	Artikkel 2. Rahapesu

—	Artikkel 3. Juriidiliste isikute vastutus

—	Artikkel 4. Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused

—	Artikkel 12 konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas

Ajakava: need protokolli sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

I PROTOKOLL

EUROOPA LIIDU JA MOLDOVA VABARIIGI VAHELINE RAAMLEPING MOLDOVA VABARIIGI LIIDU PROGRAMMIDES OSALEMISE ÜLDPÕHIMÕTETE KOHTA

Artikkel 1

Moldova Vabariik võib osaleda kõigi kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud.

Artikkel 2

Moldova Vabariik toetab rahaliselt ELi üldeelarvet vastavalt oma osalusele konkreetsetes programmides.

Artikkel 3

Moldova Vabariigi esindajad võivad osaleda vaatlejatena Moldova Vabariigi poolt rahaliselt toetatavate programmide järelevalve eest vastutavate korralduskomiteede kohtumistel, kui arutatakse Moldova Vabariigiga seotud küsimusi.

Artikkel 4

Moldova Vabariigi esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

Artikkel 5

Moldova Vabariigi osalemisega seotud eritingimused, sealhulgas rahaline osalus ning aruandlus- ja hindamiskord, määratakse iga konkreetse programmi puhul eraldi kindlaks Euroopa Komisjoni ja Moldova Vabariigi pädevate ametiasutuste vahelise vastastikuse mõistmise memorandumiga asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumide alusel.

Kui Moldova Vabariik taotleb liidult konkreetses liidu programmis osalemiseks välisabi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) artiklile 3 või vastavalt mõnele muule sarnasele liidu õigusaktile, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette liidu välisabi andmine Moldova Vabariigile, määratakse tingimused, mis reguleerivad liidu abi kasutamist Moldova Vabariigi poolt, kindlaks rahastamislepinguga, järgides eelkõige määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklit 20.

Artikkel 6

Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, nähakse käesoleva protokolli artikli 5 kohaselt sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga ette finantskontrollid, auditid ja muud kontrollid, kaasa arvatud haldusjuurdlused, mida viivad läbi Euroopa Komisjon, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet või mis toimuvad nende järelevalve all.

Võetakse vastu üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja tagasinõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile pädevuse, mis on samaväärne nende pädevusega liidus asuvate abisaajate ja töövõtjate suhtes.

Artikkel 7

Käesolevat protokolli kohaldatakse käesoleva lepingu kohaldamise ajal.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Protokoll kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Protokolli lõpetamine pärast selle denonsseerimist ühe lepinguosalise poolt ei mõjuta vajaduse korral artikli 5 ja 6 sätete kohaselt läbiviidavaid kontrollimisi ja auditeid.

Artikkel 8

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta tagant võivad mõlemad lepinguosalised käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Moldova Vabariigi tegeliku osavõtu liidu programmidest.

II PROTOKOLL

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ VIISID

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Artikkel 3

Päritolu kumulatsioon

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Artikkel 9

Komplektid

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

Artikkel 12

Otsevedu

Artikkel 13

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Artikkel 26

Päritolutõendist vabastamine

Artikkel 27

Tõendavad dokumendid

Artikkel 28

Päritolutõendite, ja tõendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 29

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 31

Halduskoostöö

Artikkel 32

Päritolutõendi õigsuse kontroll

Artikkel 33

Vaidluste lahendamine

Artikkel 34

Karistused

Artikkel 35

Vabatsoonid

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 36

Käesoleva protokolli kohaldamine

Artikkel 37

Eritingimused

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Käesoleva protokolli muudatused

Artikkel 39

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Lisade loetelu

I lisa

Sissejuhatavad märkused II lisas esitatud loetelu kohta

II lisa

Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavast töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

III lisa

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

IV lisa

Päritoludeklaratsiooni tekst

Ühisdeklaratsioonid

Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta

Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta

II protokollis „Mõiste” päritolustaatusega tooted „määratlus ja halduskoostöö viisid” esitatud päritolureeglite läbivaatamise kohta

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „valmistamine”– igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;

b) „materjal”– koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c) „toode”– valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d) „kaup”– nii materjalid kui ka tooted;

e) „tolliväärtus”– 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu kohaselt määratud tolliväärtus;

f) „tehasehind”– hind, mida makstakse lepinguosalises asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel, et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g) „materjalide väärtus”– kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportivas lepinguosalises;

h) „päritolustaatusega materjalide väärtus”– selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis;

i) „lisandväärtus”– toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad nende lepinguosaliste riikidest, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportivas lepinguosalises;

j) „grupid” ja „rubriigid”– grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”);

k) „klassifitseerimine”– toote või materjali klassifitseerimine teatavasse rubriiki;

l) „kaubasaadetis”– tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

m) „territooriumid”– hõlmab ka territoriaalvesi;

n) „lepinguosaline”– üks või mitu Euroopa Liidu liikmesriiki või kõik liikmesriigid, Euroopa Liit või Moldova Vabariik;

o) „lepinguosalise tolliasutus”– Euroopa Liidu puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutus.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmised tooted lepinguosalisest pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult lepinguosalises saadud tooted artikli 4 tähenduses;

b)	lepinguosalises saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et neid on ühenduses piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses.

Artikkel 3

Päritolu kumulatsioon

Olenemata artiklist 2 käsitatakse tooteid lepinguosalisest pärinevana, kui need on seal saadud nõnda, et neis on kasutatud teisest lepinguosalisest pärit materjale, tingimusel, et tehtud töö või töötlus on artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum, samas kui teisest lepinguosalisest pärit materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

1. Täielikult lepinguosalises saadud toodeteks loetakse:

a)	tema pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)	seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)	seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)	seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)	sealt saadud jahi- ja kalasaak;

f)	merekalapüügisaadused ja muud väljaspool eksportiva lepinguosaliste territoriaalvett tema laevade poolt püütud saadused;

g)	tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h)	seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i)	sealse valmistamise jäätmed ja jäägid;

j)	väljaspool lepinguosalise territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel, et lepinguosalisel on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k)	kõik kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2. Lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „tema laevad” ja „tema kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:

a)	mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või Moldova Vabariigis;

b)	mis sõidavad Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi lipu all;

millest vähemalt 50 % kuulub Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Moldova Vabariigis ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud ja — juhul, kui on tegemist täis- või osaühinguga — mille kapitalist vähemalt pool kuulub Euroopa Liidu liikmesriikidele või Moldova Vabariigile või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)	mille kapten ja juhtkonna liikmed on Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud ning

e)	mille laevaperest vähemalt 75 % on Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud.

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1. Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui käesoleva protokolli II lisa loetelus esitatud tingimused on täidetud.

Need tingimused puudutavad toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavaid töid või töötlemistoiminguid ja neid tingimusi kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loetelus sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata esimese toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse sellest valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.

2. Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida käesoleva protokolli II lisas esitatud loetelus ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui:

a)	nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast;

b)	käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 6 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte:

a)	toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)	pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)	pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)	tekstiili triikimine või pressimine;

e)	lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)	teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)	suhkru toonimine või tükkipressimine;

h)	puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)	teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j)	tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)	lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)	märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m)	ühte või mitut sorti toodete segamine;

n)	suhkru segamine mis tahes ainega;

o)	toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

p)	kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos;

q)	loomade tapmine.

2. Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki lepinguosalises selle tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt:

a)	kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)	kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.

2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb seda pidada toote juurde kuuluvaks ka päritolu määramisel.

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 9

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:

a)	energia ja kütus;

b)	sisseseade ja varustus;

c)	masinad ja tööriistad;

d)	kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

1. Kui artiklis 3 ja käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema lepinguosalises täidetud katkestusteta.

2. Kui artiklis 3 ei ole sätestatud teisiti, tuleb lepinguosalisest mõnda teise riiki eksporditavate päritolustaatusega kaupade tagasitoomisel käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tolliasutustele ei saa nõuetekohaselt tõendada, et:

a)	tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ning

b)	need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3. Lepinguosalisest eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool lepinguosalist toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:

a)	kõnealused materjalid on täielikult saadud lepinguosalises või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikumad; ning

tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:

i)	reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötlemise teel ning

ii)	käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool lepinguosalist tekkinud kogulisandväärtus ei ole üle 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4. Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool lepinguosalist toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui aga lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks on käesoleva protokolli II lisa loetelus kehtestatud reegel, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool lepinguosalist omandatud kogulisandväärtusega olla suurem ettenähtud protsendimäärast.

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool lepinguosalist tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.

6. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta käesoleva protokolli II lisa loetelus sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirmäärasid.

7. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

8. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus, mis toimub väljaspool lepinguosalist, peab toimuma välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.

Artikkel 12

Otsevedu

1. Käesoleva lepinguga ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse üksnes käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mida veetakse otse lepinguosaliste vahel. Tooteid, mis moodustavad üheainsa kaubasaadetise, võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel, et need jäävad transiit- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või pealelaadimise või muude kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.

Päritolustaatusega tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi kui eksportijate või importijatena tegutsevate lepinguosaliste territoorium.

2. Tõenduseks, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise tollile:

a)	üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda eksportivast lepinguosalisest läbi transiidiriigi, või

transiidiriigi tolli väljastatud tõend:

i)	milles on esitatud toodete täpne kirjeldus;

ii)	milles on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud transpordivahendid ning

iii)	mis näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või

c)	nende puudumisel muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 13

Näitused

1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse näitusele riiki, mis pole lepinguosaline riik, ja mis pärast näitust müüakse impordiks lepinguosalisse, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, juhul kui tollile nõuetekohaselt tõendatakse, et:

a)	eksportija on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt riiki, kus näitus toimub, ja need seal näitusel välja pannud;

b)	kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalises asuvale isikule;

c)	tooted on näituse ajal või vahetult pärast näitust tagasi saadetud samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning

d)	alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel näitusel väljapanekuks.

2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva lepinguosalise tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud selliste lepinguosalisest pärit toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotisele, ei kohaldata lepinguosalises mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida kohaldatakse lepinguosalises toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui selline tagasimaksmine, vähendamine või maksudest vabastamine kehtib sõnaselgelt või faktiliselt juhtudel, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhtudel, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.

3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.

4. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 8 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 9 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.

5. Käesoleva artikli lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult selliste materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

1. Kui ühest lepinguosalisest pärit tooted imporditakse teise lepinguosalisse, kohaldatakse nende suhtes käesoleva lepingu sätteid, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:

a)	liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli III lisas,

käesoleva protokolli artikli 21 lõikes 1 osutatud deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon”), mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida; päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse käesoleva protokolli tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 26 nimetatud juhtudel käesoleva lepingu sätteid, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Toodete kirjeldus tuleb kanda selleks ettenähtud lahtrisse tühje ridu jätmata. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3. Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud eksportiva lepingusoalise tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.

4. Kui asjaomaseid tooteid saab käsitada Euroopa Liidust või Moldova Vabariigist pärinevatena ja nad vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, väljastab Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi toll liikumissertifikaadi EUR.1, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

5. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud toll võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7. Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1. Olenemata artikli 16 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a)	seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või

b)	tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2. Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.

3. Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagasiulatuvalt alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4. Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

„ISSUED RETROSPECTIVELY”

5. Lõikes 4 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tollilt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2. Sel viisil väljaantud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

„DUPLICATE”

3. Lõikes 2 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.

4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse lepinguosalises tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, et saata kõik tooted või osa neist mujale kõnealuse lepinguosalise piires. Liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide eraldi varudest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võivad tolliasutused asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi (edaspidi „meetod”), mida kasutatakse varude korraldamiseks.

2. See meetod peab tagama, et nende saadud toodete arv, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, peab võrdlusperioodi jooksul vastama arvule, mis oleks saadud, kui kaubavarud olnuksid füüsiliselt eraldatud.

3. Tolliasutused võivad lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida nad peavad vajalikuks.

4. Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse selles riigis kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, kus toode on valmistatud.

5. Isik, kellele võimaldatakse sellise meetodi kasutamist, võib olenevalt asjaoludest koostada või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

6. Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1. Artikli 15 lõike 1 punktis b nimetatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:

a)	artiklis 22 määratletud heakskiidetud eksportija või

b)	iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2. Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada Euroopa Liidust või Moldova Vabariigist pärit toodeteks ja kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

3. Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.

4. Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keeleversiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriikliku õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.

5. Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija omakäelise originaalallkirja. Heakskiidetud eksportijalt artikli 22 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva lepinguosalise tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.

6. Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni siis, kui sellega hõlmatud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel, et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

1. Eksportiva lepinguosalise toll võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes veab sageli käesoleva protokolli alusel kaupu, loa täita ise päritoludeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tollile esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.

4. Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija kõnealust luba kasutab.

5. Toll võib loa igal ajal tühistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas lepinguosalises ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva lepinguosalise pädevatele asutustele.

2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepinguosalise tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva lepinguosalise toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse lõpptähtaja möödumist.

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva lepinguosalise tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 26

Päritolutõendist vabastamine

1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2. Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 27

Tõendavad dokumendid

Artikli 16 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada lepinguosalisest pärit toodeteks ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)	otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises;

b)	dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud vastavas lepinguosalises, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

c)	dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on asjaomases lepinguosalises läbinud töö või töötluse, ja mis on välja antud või koostatud asjaomases lepinguosalises, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

d)	liikumissertifikaadid EUR.1 või päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomases lepinguosalises vastavalt käesolevale protokollile;

e)	piisavad tõendid artikli 11 kohaselt väljaspool asjaomast lepinguosalist toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud;

Artikkel 28

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 16 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2. Päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab selle päritoludeklaratsiooni koopiat ja artikli 21 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3. Eksportiva lepinguosalise toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 16 lõikes 2 osutatud taotlust vähemalt kolm aastat.

4. Importiva lepinguosalise toll säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 29

Lahknevused ja vormistusvead

1. Kui päritolutõendil ja dokumendis, mis esitatakse tollile toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi andmetes, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2. Päritolutõendit ei lükata tagasi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

1. Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, kinnitavad asjaomased lepinguosalised artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.

2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b või artikli 26 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt fikseeritud summadele.

3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.

5. Tolli allkomitee vaatab lepinguosalise taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub tolli allkomitee, kas asjaomaseid piiranguid on soovitav reaalväärtuses säilitada. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 31

Halduskoostöö

1. Lepinguosaliste tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tollis kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest.

2. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu liikumissertifikaatide EUR.1 ja päritoludeklaratsioonide ehtsuse ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 32

Päritolutõendi õigsuse kontroll

1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tollil tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva protokolli nõuete täitmises.

2. Lõike 1 rakendamisel tagastab importiva lepinguosalise toll eksportiva lepinguosalise tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

3. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise toll. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4. Kui importiva lepinguosalise toll otsustab kuni kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusmeetmed.

5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada lepinguosalisest pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.

6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata kindlaks toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 33

Vaidluste lahendamine

1. Kui seoses käesoleva protokolli artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus ei suuda omavahel lahendada, esitatakse need lahendamiseks käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine” ei kohaldata.

2. Kui käesoleva protokolli tõlgendamisel tekib vaidlusi, mis ei ole seotud käesoleva protokolli artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega, esitatakse need lahendamiseks tolli allkomiteele. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud vaidluste lahendamise menetluse võib algatada üksnes juhul, kui tolli allkomitee ei ole suutnud vaidlust lahendada kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil vaidlus talle lahendamiseks esitati.

3. Importija ja importiva lepinguosalise tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt.

Artikkel 34

Karistused

Karistus määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 35

Vabatsoonid

1. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida transportimise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei vahetata muude kaupade vastu ega tehta nendega muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.

2. Kui lepinguosalisest pärit tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõike 1 sätetest eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 36

Käesoleva protokolli kohaldamine

1. Mõiste „Euroopa Liit” ei hõlma Ceutat ja Melillat.

2. Ceutasse ja Melillasse imporditavate Moldova Vabariigist pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Moldova Vabariik kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse Euroopa Liidust ja mis pärinevad sealt.

3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis vastavalt artiklis 37 sätestatud eritingimustele.

Artikkel 37

Eritingimused

1. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete kohaselt, loetakse:

(1)

Ceutast ja Melillast pärit toodeteks:

a)	täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;

Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)	nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse artikli 5 tähenduses

või

ii)	nimetatud tooted pärinevad lepinguosalisest, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;

(2)

Moldova Vabariigist pärit toodeteks:

a)	täielikult Moldova Vabariigis saadud tooteid;

Moldova Vabariigis saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)	nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse artikli 5 tähenduses

või

ii)	nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Liidust, tingimusel, et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „Moldova Vabariik” ning „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile nende päritolustaatus.

4. Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Käesoleva protokolli muudatused

Tolli allkomitee võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

Artikkel 39

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Käesolevat lepingut võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesolevale protokollile ja on lepingu jõustumise kuupäeval kas transiitveol või ajutiselt ladustatud lepinguosalise tollilaos või vabatsoonis, kui importiva lepinguosalise tollile esitatakse nelja kuu jooksul pärast kõnealust kuupäeva tagantjärele koostatud päritolutõend koos dokumentidega, millest nähtub, et kaupu on veetud otse vastavalt artiklile 12.

II PROTOKOLLI I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II PROTOKOLLI II LISAS ESITATUD LOETELU KOHTA

Märkus 1:

Loetelus on sätestatud tingimused, millele kõik tooted peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses.

Märkus 2:

2.1.

Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see seda, et kolmandas või neljandas veerus olev reegel kehtib üksnes rubriigi või grupi selle osa suhtes, mida teises veerus on kirjeldatud.

2.2.

Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ning seetõttu on teises veerus kaupa kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru vastavat reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud ükskõik millisesse kõnealuse grupi rubriiki või ükskõik millisesse esimeses veerus ühte koondatud rubriikidest.

2.3.	Kui loetelus on ühe rubriigi eri toodete suhtes kehtestatud erinevad reeglid, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel.

2.4.	Kui kahe esimese veeru kandele vastab nii kolmanda kui ka neljanda veeru reegel, võib eksportija valida, kas ta kohaldab kolmandas või neljandas veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus päritolureeglit ei ole, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit.

Märkus 3:

3.1.

Käesoleva protokolli artikli 5 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

Näide:

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”.

Kui see eelvormitud teras on Euroopa Liidus sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib eelvormitud terast käsitleda päritolustaatusega tootena, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases või mõnes muus Euroopa Liidu tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.

3.2.

Loetelu reegliga nähakse ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas valmistamisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on kõnealuse materjali kasutamine lubatud ka varasemas valmistamisetapis, kuid hilisemas etapis enam mitte.

3.3.

Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest” või „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse klassifitseeritud materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus on sama, mis loetelu teises veerus esitatud tootekirjeldus.

3.4.

Kui loetelus esitatud reegel näeb ette, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

Näide:

Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht neist või mõlemat.

3.5.

Kui loetelu reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta.)

Näide:

Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis sõnaselgelt keelab kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja muid lisaaineid, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata siiski toodete suhtes, mida võib toota sama laadi materjalist varasemas tootmisetapis, kuigi neid ei või valmistada teatavatest loetelus määratletud materjalidest.

Näide:

Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõivaeseme puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet ei saa tavaliselt valmistada lõngast. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas järgus, see tähendab kiu kujul.

3.6.

Kui loetelu reegel näeb kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtusena ette kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgemat kehtestatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ühegi materjali väärtus ületada selle suhtes kohaldatavat protsendimäära.

Märkus 4:

4.1.	Loetelus kasutatud mõiste „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Mõiste hõlmab vaid ketruseelses etapis olevaid kiude, sealhulgas jäätmeid, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab mõiste ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.

4.2.

Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

4.3.	Loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.

4.4.	Loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.

Märkus 5:

5.1.	Kui loetelus on mõne toote puhul viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkused 5.3 ja 5.4.)

5.2.

Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

—

siid,

—

vill,

—	loomakarv,

—	loomavill,

—	hobusejõhv,

—

puuvill,

—	paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

—

lina,

—

kanep,

—	džuut ja muud niintekstiilkiud,

—	sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

—	kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

—	sünteesfilamentkiud,

—	tehisfilamentkiud,

—	elektrit juhtiv filamentkiud,

—	polüpropüleenstaapelkiud,

—	polüesterstaapelkiud,

—	polüamiidstaapelkiud,

—	polüakrüülnitriilstaapelkiud,

—	polüimiidstaapelkiud,

—	polütetrafluoroetüleenstaapelkiud,

—	polüfenüleensulfiidstaapelkiud,

—	polüvinüülkloriidstaapelkiud,

—	muud sünteesstaapelkiud,

—	viskoosstaapelkiud,

—	muud tehisstaapelkiud,

—	mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab elastseid polüeetrilõike,

—	mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab elastseid polüestrilõike,

—	rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust,

—	muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud lõng, mis kuulub rubriiki 5205, on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.

Näide:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud taftingriie, mis kuulub rubriiki 5802, on segatoode ainult juhul, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide:

Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad endast kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

5.3.	Toodetes, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata polüuretaanlõnga, mis sisaldab elastseid polüeetrilõike”, on sellise lõnga piirmäär 20 %.

5.4.	Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 6:

6.1.

Kui loetelus on viidatud käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglitele, tingimusel, et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

6.2.

Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete valmistamiseks vabalt kasutada materjale, mida ei klassifitseerita gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide:

Kui loetelus esitatud reegel näeb ette, et teatava tekstiileseme, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

6.3.	Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 7:

7.1.

Rubriikides ex ex 2707, 2713–2715, ex ex 2901, ex ex 2902 ja ex ex 3403 nimetatud „eritöötlused” on järgmised:

a)	vaakumdestilleerimine;

b)	põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)	krakkimine;

d)	reformimine;

e)	ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)	kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)	polümeerimine;

h)	alküülimine;

i)	isomeerimine.

7.2.

Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud „eritöötlused” on järgmised:

a)	vaakumdestilleerimine;

b)	põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)	krakkimine;

d)	reformimine;

e)	ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)	kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)	polümeerimine;

h)	alküülimine;

i)	isomeerimine;

j)	üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k)	(üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul) parafiinitustamine, välja arvatud filtrimine;

(üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul) vesinikuga töötlemine rõhul üle 20 baari ja temperatuuril üle 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

m)	(üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul) atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel, et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n)	(üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid) töötlemine kõrgsageduse elektrilahendusega;

o)	(üksnes rubriiki ex ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul, v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

7.3.

Rubriikide ex ex 2707, 2713–2715, ex ex 2901, ex ex 2902 ja ex ex 3403 puhul lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

II PROTOKOLLI II LISA

LOETELU PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVAST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu muid osi.

HSi rubriik

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 3

Kalad ja koorikloomad, limused ja muud veeselgrootud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 4

Piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitseainetega või ilma, puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma)

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud,

—	kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuvilja- ja marjamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega ja

—	kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex ex 0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad

Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgendamine

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud ja

—	kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

0901

kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; mis tahes vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

0902

Tee, sh lõhna- või maitseainetega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

ex ex 0910

Vürtsisegud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

Grupp 10

Teraviljad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik rubriiki 0714 kuuluvad teravili, köögivili, söödavad juured ja mugulad või puuviljad ja marjad on täielikud saadud

ex ex 1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest peen- ja jämejahu ning pulber

Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

—	modifitseeritud taimeliimid ja paksendajad

Valmistamine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest

—

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1501

Searasv ja -rasvkude (sh seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, välja arvatud rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

—	kondi- ja jäägirasv

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 0203, 0206 ja 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

—

muud

Valmistamine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist

1502

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, välja arvatud rubriiki 1503 kuuluv

—	kondi- ja jäägirasv

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 0201, 0202, 0204 ja 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

—	tahked fraktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1504 kuuluvatest materjalidest

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex ex 1505

Rafineeritud lanoliin

Valmistamine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

—	tahked fraktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1506 kuuluvatest materjalidest

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

1507–1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

—	soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassu-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks ette nähtud õlid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

—	tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid

Valmistamine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja

—	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ja nende fraktsioonidest

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja

—	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Valmistamine:

—	gruppi 1 kuuluvatest loomadest ja/või

—	mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 1701

roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

—	keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1702 kuuluvatest materjalidest

—	muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega

ex ex 1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

—	linnaseekstrakt

Valmistamine grupi 10 teraviljast

—

muud

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1902

Makarontooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

—	mis sisaldavad liha, rupsi, kala, koorikloomi või molluskeid kuni 20 % massist

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud

—	mille massist liha, rups, kala, koorikloomad või molluskid moodustavad üle 20 %

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud ja

—	kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a jäme- ja peenjahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid,

—	mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud ja

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1905

Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid.

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud

ex ex 2001

Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2004 ja ex ex 2005

Kartul jahu, pulbri või helvestena, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2006

Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, saadud kuumutamisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 2008

—	Pähklid magusaine- või alkoholilisandita

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast

—	Maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

—	Muu, välja arvatud puuvili ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

—	kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud;

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada.

—	sinepipulber ja valmissinep

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

ex ex 2104

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvatest töödeldud või konserveeritud köögiviljadest

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad marjamahlad ning puu- ja köögiviljamahlad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 2207 ja 2208 materjal, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud, või kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 2207 ja 2208 materjal, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud, või kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2301

Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, koorikloomadest, molluskitest vm veeselgrootutest

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex ex 2303

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist

Valmistamine, mille puhul kogu kasutatav mais on täielikult saadud

ex ex 2306

Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted

Valmistamine, mille puhul:

—	kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega, ja

—	kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubaka aseained; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

ex ex 2403

Suitsetamistubakas

Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjal, lubi ja tsement; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2504

Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit

Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine

ex ex 2515

Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil

ex ex 2516

Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil

ex ex 2518

Kaltsineeritud dolomiit

Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine

ex ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesia

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

ex ex 2520

Stomatoloogiline kips

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2524

Looduslikud asbestikiud

Valmistamine asbesti kontsentraadist

ex ex 2525

Vilgupulber

Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine

ex ex 2530

Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad

Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 27

Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2707

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2709

Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

Bituumenainete kuivutmine

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2805

„Mischmetall”

Valmistamine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2811

Vääveltrioksiid

Valmistamine vääveldioksiidist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2833

Alumiiniumsulfaat

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2840

Naatriumperboraat

Valmistamine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2852

Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriikidesse 2852, 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex ex 2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex ex 2905

Käesolevasse rubriiki kuuluva alkoholi ja etanooli metallalkoholaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2932

—	Sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	Tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud ja nitroositud derivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2933

Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriikidesse 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2939

Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad alkaloide vähemalt 50 % massist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 30

Farmaatsiatooted; välja arvatud:

3002

Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste protsesside abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:

—	vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted nii mõõdetud annustena kui ka jaemüügiks pakendatuna

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

—

muud

—

inimveri

—	ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri

—	verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

—	hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

—

muud

3003 ja 3004

Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad tooted):

—	valmistatud rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ning

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 3006

—	Käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed

Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis

—	Kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitteimenduvad:

—

plastist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

—

riidest

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

—	stoomi korral kasutatavad vahendid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 31

Väetised; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:

—	naatriumnitraat

—	kaltsiumtsüaanamiid

—	kaaliumsulfaat

—	magneesiumkaaliumsulfaat

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ning

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvaineid ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3201

Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid

Valmistamine taimse päritoluga parkaineekstraktidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3205

Lakkpigmendid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (3)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadusena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse „rühma” (4) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3403

Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

—	mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, välja arvatud:

—	hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega,

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja

—	rubriiki 3404 kuuluvad materjalid.

Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

—	eeterdatud ja esterdatud tärklis

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3505 kuuluvatest materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3507

Mujal nimetamata ensüümvalmistised

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 37

Foto- ja kinokaubad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3701

Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm pakendatud või pakendamata:

—	pakendatud värvilised kiirfotofilmid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3702

Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3704

Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 3701–3704 materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3801

—	kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikusisaldusega pastad elektroodidele

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

—	grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab grafiiti rohkem kui 30 % massist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3806

Estervaigud

Valmistamine vaikhapetest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3807

Puidupigi (puidutõrvapigi)

Puutõrva destilleerimine

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3809

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

—	määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3812

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid ja muud plasti- ja kummikompaundi stabilisaatorid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3813

Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3814

Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3818

Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3819

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3820

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 3821

Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3822

Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

—	tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped, rafineerimisel saadud happelised õlid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

—	tööstuslikud rasvalkoholid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3823 kuuluvatest materjalidest

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

—	järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted:

—	valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained

—	nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

—	sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad

—	ioonivahetid

—	elektronlampide getterid

—	leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

—	koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator

—	Sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

—	puskari- ja kondiõli

—	segud erinevate anioonidega sooladest

—	želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte

—

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3901–3915

Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; välja arvatud rubriikidesse ex ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

—	liitumis-homopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3907

—	Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist valmistatud kopolümeer

—

Polüester

Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või valmistamine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

3912

Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul

Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

3916–3921

Plastist pool- ja valmistooted; välja arvatud rubriikidesse ex ex 3916, ex ex 3917, ex ex 3920 ja ex ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

—	lehtplasttooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või lõikamine muusse vormi kui ristküliku- või ruudukujuliseks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

—

muud:

—	liitumis-homopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3916 ja ex ex 3917

Profiilvormid ja -torud

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3920

—	Ionomeerlehed ja -kiled

Valmistamine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

—	Regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed

Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex ex 3921

Metalliseeritud plastkiled

Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

3922–3926

Plasttooted

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4001

Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks

Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine

4005

Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide, v.a loodusliku kautšuki väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

4012

Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

—	protekteeritud õhk-, täis-, või lausrehvid, kummist

Kasutatud rehvide protekteerimine

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid

ex ex 4017

Kõvakummist tooted

Valmistamine kõvakummist

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4102

Lamba ja talle villata toornahad

Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt

4104–4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või lauskmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4107, 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluv materjal

ex ex 4114

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk

Valmistamine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

—	nelinurksete tükkide, ristide jms kujul

Ühendamata pargitud või töödeldud karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele

—

muud

Valmistamine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Valmistamine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4403

Jämedalt kanditud puit

Valmistamine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust

ex ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex ex 4408

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex ex 4409

Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel või serval, hööveldatud või lihvitud või pikijätkatud või mitte:

—	lihvitud või pikijätkatud

lihvimine või pikijätkamine

—	profileeritud liistud

Profileerimine

ex ex 4410 — ex ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest

ex ex 4416

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad

Valmistamine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda

ex ex 4418

—	Puidust tisleri- ja puusepatooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

—	Profileeritud liistud

Profileerimine

ex ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

ex grupp 45

Kork ja korgist tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4503

Looduslikust korgist tooted

Valmistamine rubriiki 4501 kuuluvast korgist

Grupp 46

Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4811

Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline

Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

4816

Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt

Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4818

Tualettpaber

Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

ex ex 4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4820

Kirjaplokid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4823

Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas

Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

ex grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4909

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

4910

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega:

—	püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

ex grupp 50

Siid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 5003

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

5004–ex ex 5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5007

Siidriie või siidijääkidest riie:

—	kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberistvõi

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106–5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5111–5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:

—	kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberistvõi

ex grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204–5207

Puuvillane lõng ja niit

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5208–5212

Puuvillane riie:

—	kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberistvõi

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306–5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5309–5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

—	kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	džuutlõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberistvõi

5401–5406

Keemilistest filamentkiududest lõng, monofilament ja niit

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

—	kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberistvõi

5501–5507

Keemilised staapelkiud

Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

5508–5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5512–5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

—	kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberistvõi

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

—	nõeltöödeldud vilt

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassistKuid:

—	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

—	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

—	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

—	tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

—

muud

Valmistamine (7):

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriiki 5404 või 5405 kuuluvast ribast vms

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

Grupp 57

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted:

—	nõeltöödeldud vildist

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassistKuid:

—	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

—	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

—	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

—	muust vildist

Valmistamine (7):

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookos- või džuutlõngast,

—	sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,

—	looduslikest kiududest või

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududestAluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud:

—	kumminiidiga kombineeritud

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

—

muud

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassistvõi

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie

Valmistamine lõngast

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

—	mis sisaldab tekstiilmaterjale kuni 90 % massist

Valmistamine lõngast

—

muud

Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Valmistamine lõngast

või

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Valmistamine lõngast (7)

5905

Tekstiilseinakatted:

—	kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Valmistamine lõngast

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassistvõi

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

—	silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

—	muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Valmistamine keemilistest materjalidest

—

muud

Valmistamine lõngast

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Valmistamine lõngast

või

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

—	impregneeritud hõõgsukad

Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909–5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

—	poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Valmistamine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest

—

tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—

järgmistest materjalidest:

—	polütetrafluoroetüleenlõng (8),

—	mitmekordne polüamiidlõng, mida on immutatud või mis on kaetud fenoolvaikudega,

—	m-fenüleendiamiini ja isoftalaathappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

—	polütetrafluoroetüleenist valmistatud monofilament (8),

—	polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

—	fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng (8),

—	kopolüester-monofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4-tsükloheksaandietanoolhappest ja isoftaalhappest,

—	looduslikud kiud,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud või

—	keemilised materjalid või tekstiilimass

—

muud

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

—	saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Valmistamine lõngast (7) (9)

—

muud

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

Valmistamine lõngast (7) (9)

ex ex 6202, ex ex 6204, ex ex 6206, ex ex 6209 ja ex ex 6211

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

Valmistamine lõngast (9)

või

valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

ex ex 6210 ja ex ex 6216

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Valmistamine lõngast (9)

või

valmistamine pealistamata kangast, kui pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

—

tikitud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

või

valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

—

muud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

või

valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

—

tikitud

Valmistamine lõngast (9)

või

valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

—	tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Valmistamine lõngast (9)

või

valmistamine pealistamata kangast, kui pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

—	vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmis lõigatud

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine lõngast (9)

ex grupp 63

Muud valmis rõivamanused; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301–6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

—	vildist, lausriidest

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

—

muud:

—

tikitud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10)

või

valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

—	lausriidest

Valmistamine (7) (9):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

—

muud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

6307

Muud valmistekstiiltooted, sh jäigast tekstiilist rõivalõiked (šabloonid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 65

Peakatted ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6505

Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsi, vildi vm riide ühest või mitmest tükist (kuid mitte ribadest), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma

Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (9)

ex grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6601

Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms varjud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ja tooted nendest; kunstlilled; tooted juustest

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 6803

Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted

Valmistamine töödeldud kiltkivist

ex ex 6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

ex ex 6814

Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Valmistamine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilk)

Grupp 69

Keraamikatooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7003, ex ex 7004 ja ex ex 7005

Mittepeegeldava kihiga klaas

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

7006

Rubriikide 7003, 7004 ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta

—	dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMI standardite (11) kohased pooljuhid

Valmistamine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

—

muud

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

7007

Karastatud või lamineeritud turvaklaas

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

7008

Mitmekihilised klaasisolaatorid

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata, sh tahavaatepeeglid

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade transpordiks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 7019

Klaaskiust tooted, v.a lõng

Valmistamine:

—	värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast või tükeldatud kiust või

—	klaasvillast

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7101

Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 7102, ex ex 7103 ja ex ex 7104

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest

7106, 7108 ja 7110

Väärismetallid:

—	survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 7106, 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid,

või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline või termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

—	pooltöödeldud või pulbrina

Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest

ex ex 7107, ex ex 7109 ja ex ex 7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

7116

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 72

Raud ja teras; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

Valmistamine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest

7208–7216

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, varbmaterjal ja kujuprofiilid

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7217

Rauast või legeerimata terasest traat

Valmistamine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

ex ex 7218, 7219–7222

Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, varbmaterjal, kujuprofiilid

Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7223

Roostevabast terasest traat

Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

ex ex 7224, 7225–7228

Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Valmistamine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7229

Muust legeerterasest traat

Valmistamine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest

ex grupp 73

Raud- või terastooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7301

Sulundkonstruktsioonid

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest

7304, 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Valmistamine rubriigi 7206, 7207, 7218 või 7224 materjalidest

ex ex 7307

Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712)

Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katuseferrnid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud nurk- ja profiilraudu ei tohi siiski kasutada

ex ex 7315

Rehviketid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7401

Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7402

Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

—	rafineeritud vask

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

—	vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente

Valmistamine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest

7404

Vasejäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7405

Vaseligatuurid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7501–7503

Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7601

Survetöötlemata alumiinium

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnastvõi

valmistamine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7616

Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist riiet, võresid, võrke ja tarasid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada; ning

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 77

Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis

ex grupp 78

Plii ja pliitooted; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7801

Survetöötlemata plii:

—	rafineeritud plii

Valmistamine pliikangidest või toorpliist

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

7802

Pliijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 79

Tsink ja tsinktooted; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7901

Survetöötlemata tsink

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

7902

Tsingijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 80

Tina ja tinatooted; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8001

Survetöötlemata tina

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

8002 ja 8007

Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest:

—	muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest

Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 8202–8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikide 8202–8205 tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

8207

Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsi-tööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks) sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8208

Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8211

Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriiki 8208 kuuluvad noad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 8302

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8401

Tuumareaktorite kütteelemendid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal (12)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8402

Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8403 ja ex ex 8404

Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8406

Auruturbiinid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8409

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8411

Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8412

Muud mootorid ja jõuseadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8413

Rootorpumbad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8414

Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda õhuniiskust eraldi reguleerida

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8419

Masinad puidu-, pabermassi-, paberi- ja papitööstuse jaoks

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8420

Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid)

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8423

Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8425–8428

Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8429

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid:

—

teerullid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8430

Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8431

Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8439

Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8441

Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8443

Büroomasinate (nt automaatsete andmetöötlusmasinate, tekstitöötlusmasinate jne) printerid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8444–8447

Nimetatud rubriikidesse kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8448

Rubriikide 8444 ja 8445 masinate abiseadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8452

Õmblusmasinad (v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks); spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad:

—	õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust ja

—	kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega

—

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8456–8466

Rubriikidesse 8456–8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8469–8472

Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8480

Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8482

Veerelaagrid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8484

Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ja tihendeid; mehaanilised tihendid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8486

—	- Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel ning nende osad ja tarvikud

—	Tööpingid (sh pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, nende osad ja tarvikud

—	Tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi vms mineraalse materjali töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks, nende osad ja tarvikud

—	Tähistusvahendid mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	- Valuvormid survevaluks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

—	- Tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8487

Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja -taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8501

Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed)

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8502

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8501 ja 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8504

Arvutite toiteallikad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8517

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	-kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8522

Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8519–8521 kuuluvatele seadmetele sobivad osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8523

—	Salvestuseta plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, v.a grupi 37 tooted;

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	Salvestusega plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, v.a grupi 37 tooted

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

—	- Matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a gruppi 37 kuuluvad tooted

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

—	Kahe või enama elektroonilise integraallülitusega lähidistantskaardid ja kiipkaardid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

—	- Ühe elektroonilise integraallülitusega kiipkaardid

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnastvõi

difusioonitoiming, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või katsetamine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmete või kellaga või ilma

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8528

—	televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	muud televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikidesse 8525–8528 kuuluvates aparaatides:

—	sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetes

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt televisiooni vastuvõtuseadmeta monitoride ja projektorite puhul, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	-mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8535

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8536

—	Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

—	Optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused

—

plastist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

—	keraamilised

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

—

vasest

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8537

Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriiki 8535 või 8536 kuuluvat voolulülitus- või jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on gruppi 90 kuuluvaid aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriiki kuuluvad 8517 kommutatsiooniseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8541

Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8542

Elektroonilised integraallülitused:

—	monoliitsed integraallülitused

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnastvõi

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

—	mujal käesolevas grupis nimetamata mitmikkiibid, mis on masinate ja seadmete osad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid, komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8546

Elektriisolaatorid, mis tahes materjalist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriiki 8546 kuuluvad isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8548

—	Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8608

Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8709

Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8710

Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

—	sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga:

—	kuni 50 cm3

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

—	üle 50 cm3

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8712

Kuullaagriteta jalgrattad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8715

Lapsevankrid ja nende osad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8804

Rotovarjud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 8804 kuuluvatest materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8805

Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eelnimetatud toodete osad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9001

Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9004

Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 9005

Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9006

Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9007

Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma nendeta

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9011

Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9014

Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9015

Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9016

Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9017

Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9018

Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks:

—	hambaravitoolid koos hambaraviseadmete või süljekaussidega

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 9018 kuuluvatest materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9019

Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9020

Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid (v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid)

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9024

Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9025

Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9026

Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi vooluhulga, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9027

Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

—	osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9029

Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9030

Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või määramiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9031

Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9032

Automaatregulatsiooni- ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9033

Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide ja aparatuuri mujal nimetamata osad ja lisaseadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 91

Kellad ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9105

Muud kellad

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9109

Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9110

Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 9114 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9111

Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9112

Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9113

Kellarihmad, -võrud ja -ketid; nende osad:

—	mitteväärismetallist (kullatud või hõbetatud või mitte) või väärismetalliga plakeeritud metallist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 9401 ja ex ex 9403

Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks koos rubriiki 9401 või 9403 kuuluvate materjalidega, kui:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

—	kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast ning

—	kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9406

Kokkupandavad ehitised

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 9503

Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 9506

Golfikepid ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks ettenähtud toorikuid võib siiski kasutada

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 9601 ja ex ex 9602

Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed

Valmistamine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest

ex ex 9603

Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 9613

Piesosüüteseadmega välgumihklid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9614

Piibud ja piibukahad

Valmistamine toorikutest

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

(2) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2

(3) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et tegemist on valmististega, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvainete valmistamiseks, tingimusel et viimased ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki

(4) „Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus

(6) Üliläbipaistvad kiled on kiled, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003–16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on vähem kui 2 %.

(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(8) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(9) Vt sissejuhatav märkus 6.

(10) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.

(11) SEMI (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) — Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.

(12) Seda reeglit kohaldatakse kuni 31.12.2005.

II PROTOKOLLI III LISA

KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED

Trükkimisjuhised

Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

Lepinguosaliste pädevad asutused võivad jätta omale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

II PROTOKOLLI IV LISA

PÄRITOLUDEKLARATSIOONI TEKST

Päritoludeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br… (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi… (2) preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės produktai.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

Moldova Vabariigi tekst

(3)

(Koht ja kuupäev)

(4)

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)

(1) Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb siia kanda heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(2) Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt kaupu, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija need selgelt tähistama märkega „CM” dokumendis, mille alusel sertifikaat koostatakse.

(3) Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib need tähised märkimata jätta.

(4) Kui eksportija allkirja ei nõuta, tähendab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kirjutamisest vabastamist.

ÜHISDEKLARATSIOON

ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA

1.	Moldova Vabariik aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.	II protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määramiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

SAN MARINO VABARIIGI KOHTA

1.	Moldova Vabariik aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.	II protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määramiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

II PROTOKOLLIS „MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ VIISID” ESITATUD PÄRITOLUREEGLITE LÄBIVAATAMISE KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et vaatavad läbi II protokollis „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” sisalduvad päritolureeglid ja arutavad vajalikke muudatusi, kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb. Sellistes aruteludes võtavad pooled arvesse tehnika arengut, tootmisprotsesse, hinnakõikumisi ja kõiki muid asjaolusid, mis võivad õigustada reeglite muutmist.

2.	II protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” II lisa kohandatakse vastavalt harmoneeritud süsteemi perioodilistele muudatustele.

III PROTOKOLL

VASTASTIKUSE HALDUSABI KOHTA TOLLIKÜSIMUSTES

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tollialased õigusaktid”– lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b) „taotluse esitanud asutus”– pädev haldusasutus, kes esitab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;

c) „taotluse saanud asutus”– pädev haldusasutus, kes saab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;

d) „isikuandmed”– igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga;

e) „tollialaseid õigusakte rikkuv toiming”– igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada oma tollialaste õigusaktide õige rakendamine, eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ärahoidmise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2. Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikust abi kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see niisuguse teabe vahetamist, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud organid on andnud loa sellise teabe edastamiseks.

3. Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse neid õigusakte või võidakse neid rikkuda.

2. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral teatab taotluse saanud asutus talle:

a)	kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b)	kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a)	füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b)	paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c)	kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

d)	transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige teavet:

a)	toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b)	tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c)	kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d)	füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle puhul on alust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e)	transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine ja teavitamine

1. Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et edastada taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asuvale adressaadile kõik dokumendid ja teatada talle kõikidest otsustest, mis pärinevad taotluse esitanud asutuselt ja kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse.

2. Taotlused dokumentide ja teadete edastamiseks või otsuste teatavakstegemiseks koostatakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1. Käesoleva protokolli kohased taotlused koostatakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2. Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	taotluse esitanud asutus;

b)	taotletav meede;

c)	taotluse eesmärk ja põhjus;

d)	asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e)	võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f)	asjassepuutuvate faktide ja juba teostatud uurimiste kokkuvõte.

3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4. Kui taotlus ei vasta käesolevas artiklis loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades teavet, mis on juba taotluse saanud asutuse käsutuses, tehes vajalikke järelepärimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2. Abitaotlusi täidetakse viivitamata ning taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuse või muu asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli kohaldamiseks.

4. Ühe lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1. Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjakohased dokumendid, tõestatud koopiad või muud materjalid.

2. Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.

3. Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral juhul, kui tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1. Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva protokolli kohane abi:

a)	võib kahjustada Moldova Vabariigi või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust;

b)	võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel, või

c)	rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2. Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, kohtueelset menetlust või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele kooskõlas selle teabe saanud lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate vastavate õigusnormidega.

2. Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma viisil, mida edastav lepinguosaline peab piisavaks.

3. Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud haldus- või kohtumenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse sellisest teabe ja dokumentide kasutamisest.

4. Käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosaline soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana haldus- või kohtumenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Sellise palve peab ametnikule esitama taotluse esitanud asutus ja selles tuleb täpselt nimetada, millises haldus- või kohtuasutuses ametnik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu teda küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1. Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Moldova Vabariigi tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nemad otsustavad kõigi käesoleva protokolli kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse valdkonnas kehtivaid norme.

2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mille nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1. Võttes vastavalt arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust:

a)	ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest,

b)	on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Moldova Vabariigi vahel, ning

c)	ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib liidule huvi pakkuda.

2. Olenemata lõike 1 sätetest on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud mis tahes kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida ELi mõne liikmesriigi ja Moldova Vabariigi vahel, juhul kui selliste kahepoolsete lepingute sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

Artikkel 15

Konsulteerimine

Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste omavaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 200 alusel loodud tolli allkomitees.

IV PROTOKOLL

MÕISTED

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „Eeskirjade eiramine”– ELi õiguse, käesoleva lepingu või järgnevate kokkulepete ja lepingute mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet või tema juhitavaid eelarveid kas otse ELi nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.

2. „Pettus”–

kulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud:

—	valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise ja esitamisega, mille tagajärjel vääralt eraldatakse või hoitakse vahendeid, mis sisalduvad ELi üldeelarves või ELi poolt või tema nimel hallatavates eelarvetes;

—	teabe varjamisega, rikkudes teatavat kohustust, millel on samasugused tagajärjed kui eespool märgitud juhul;

—	käesoleva punkti esimeses taandes osutatud vahendite väärkasutusega, st vahendite kasutamine muuks kui algselt ettenähtud otstarbeks;

tulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud:

—	eksitavate, ebaõigete või mittetäielike aruannete ja dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel vähendatakse õigusvastaselt ELi üldeelarve või ELi poolt või tema nimel hallatavate eelarvete vahendeid;

—	teabe varjamisega, rikkudes teatavat kohustust, millel on samasugused tagajärjed kui eespool märgitud juhul;

—	õiguspäraselt saadud kasu väärkasutusega, millel on samasugused tagajärjed kui käesoleva punkti esimeses taandes märgitud juhul.

3. „Aktiivne korruptsioon”– tahtlik tegevus, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametnikule tema enda või kolmanda isiku jaoks suvalist liiki soodustus vastutasuks selle eest, et ta tegutseks või hoiduks tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada ELi finantshuve.

4. „Passiivne korruptsioon”– tahtlik tegevus, millega ametnik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab suvalist liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse kohta, et vastutasuks tegutseda või hoiduda tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada ELi finantshuve.

5. „Huvide konflikt”– olukord, mis võib tekitada kahtlust või mille tõttu võivad kolmandad isikud põhjendatult kahelda teenistuja võimes täita oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt perekonna-, tunde-, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjustel või mis tahes muul põhjusel, mis tulenevad kõnealuse isiku ning pakkuja, taotleja või abisaaja ühistest huvidest.

6. „Alusetult makstud”– makstud ELi vahendeid käsitlevaid eeskirju rikkudes.

7. „Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)”– Euroopa Komisjoni pettustevastasele võitlusele spetsialiseerunud üksus. OLAF on oma tegevuses sõltumatu ning vastutab haldusjuurdluste korraldamise eest, mille eesmärk on võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, nagu on sätestatud komisjoni 28. aprilli 1999. aastaotsuses 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/492/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. juuni 2014, ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Assotsieerimisleping Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline	4
		2014/493/Euratom
	*	Nõukogu otsus, 16. juuni 2014, millega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel	739

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 260

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 30. august 2014