25.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 219/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 799/2014,

24. juuli 2014,

millega määratakse kindlaks rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, (1) eriti selle artikli 54 lõiget 8,

olles konsulteerinud määruse (EL) nr 514/2014 artikli 59 lõike 1 alusel loodud Varjupaiga-, Rände-, Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EL) nr 514/2014 ja määruse (EL) nr 514/2014 artikli 2 lõikes a osutatud erimäärused moodustavad raamistiku liidupoolseks rahastamiseks, et toetada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala väljaarendamist.

(2)

Määrusega (EL) nr 514/2014 on ette nähtud, et liikmesriigid esitavad komisjonile rakendamise aastaaruande iga riikliku programmi kohta. Samuti tuleb liikmesriikidel esitada 2023. aasta lõpuks riiklike programmide rakendamise lõpparuanne. Selleks et tagada komisjonile esitatava teabe järjepidevus ja võrreldavus, tuleb kindlaks määrata rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised.

(3)	Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada ja et riiklike programmide heakskiitmine ei viibiks, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(4)	Määrus (EL) nr 514/2014 ja seega ka käesolev määrus on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduvad.

(5)	Määrus (EL) nr 514/2014 ja käesolev määrus ei ole Taani suhtes siduvad.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Varjupaiga-, Rände-, Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendamisaruannete näidised

Rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised on esitatud lisas.

Need tuleks komisjonile esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 802/2014 (2) artikliga 2 ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 24. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 112.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 802/2014, 24. juuli 2014, millega määratakse kindlaks riiklike programmide näidised ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 22).

LISA

RAKENDAMISE AASTA- JA LÕPPARUANDE NÄIDIS

1. PUNKT

Programmi eesmärgid (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõige 2)

Erieesmärk (nagu see on sätestatud erimäärustes): esitage kokkuvõte eelarveaasta jooksul strateegia rakendamisel tehtud edusammudest ja riiklike eesmärkide saavutamisest.

Esitage strateegia, riiklike eesmärkide või muude asjaolude muudatused, mis võivad esile kutsuda muutuseid tulevikus.

Esitage mis tahes olulised asjaolud, mis mõjutavad riikliku programmi täitmist.

Riiklik eesmärk : loetlege peamised meetmed, mida toetati ja mis viidi ellu eelarveaasta jooksul, edusammud ja tuvastatud (ja lahendatud) probleemid.

Erimeede (nagu see on sätestatud erimäärustes): loetlege peamised meetmed, mida toetati ja mis viidi ellu eelarveaasta jooksul, edusammud ja tuvastatud (ja lahendatud) probleemid.

Kastides esitatud teave peab olema terviklik ja see ei tohi osutada mis tahes lisatud dokumendis esitatud teabele ega sisaldada hüperlinke.

ERIEESMÄRK N: Nimetus

Riiklik eesmärk n: nimetus

Erimeede n: nimetus

Aruanne soovitusliku ajakava kohta

Märkige riiklikus programmis esitatud soovitusliku ajakava mis tahes muudatused.

Soovituslik ajakava

	Meetme nimetus	Kavandamise algus	Rakendamise algus	Lõpetamine
Erieemärk n: nimetus
Riiklik eesmärk n:

2. PUNKT

Erijuhud

Esitage kohustuste kava tulemused (arvandmed iga kategooria kohta)

Kohustuste kava:
Kategooriad	Kohustuste periood	Kohustuste periood	Kohustuste periood

Kokku

3. PUNKT

Ühised näitajad ja programmi erinäitajad (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt f)

Esitage andmed asjaomase eelarveaasta iga näitaja kohta.

Näitaja tunnuskood	Näitaja kirjeldus	Mõõtühik	Algväärtus	Sihtväärtus	Andmeallikas	n eelarveaasta	Eelarveaasta n + 1	Kokku
ERIEESMÄRK: n: nimetus

Esitage selgitus iga näitaja kohta, mis võib oluliselt mõjutada mis tahes eesmärgi saavutamist, eriti edusammude puudumist.

Iga eelarveaasta kohta võib lisada dokumendi, et selgitada edusammude puudumist või eesmärgi ületamise võimalust ühe või mitme näitaja puhul.

4. PUNKT

Programmi rakendamise raamistik liikmesriigis

4.1. Järelevalvekomitee (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 12 lõige 4)

Esitage loetelu peamistest järelevalvekomitees tehtud otsustest ja lahendamata küsimustest.

4.2. Ühine järelevalve- ja hindamisraamistik (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt f)

Vastutava asutuse võetud järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas andmete kogumise kord, hindamistegevus, tekkinud raskused ja nende ületamiseks astutud sammud.

4.3. Partnerite kaasamine riikliku programmi rakendamisse ning järelevalve- ja hindamistegevusse (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 12 lõige 3)

Esitage lühikirjeldus eelarveaasta jooksul partneritelt saadud peamistest arvamustest ja teabest.

4.4. Teave ja avalikustamine (määruse (EL) nr 514/2014 artikkel 53)

Esitage programmi veebisaidi link.

Esitage eelarveaasta jooksul ellu viidud peamiste teavitamise ja avalikustamise meetmete loetelu. Lisada materjalide näidised.

4.5. Vastastikune täiendavus teiste liidu vahenditega (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt e ja artikli 14 lõike 5 punkt f)

Kirjeldage lühidalt peamisi meetmeid ja konsultatsioone, mida korraldati kooskõlastamise tagamiseks liidu teiste vahenditega, eelkõige järgmistega:

—	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond);

—	muud ELi fondid või programmid (nt elukestva õppe programm, kultuuriprogramm, programm „Euroopa noored”);

—	ELi välissuhetele suunatud vahendid (nt ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, stabiliseerimisvahend) niivõrd, kuivõrd need on seotud kolmandates riikides või nendega seoses elluviidud meetmetega.

4.6. Otseleping

Esitage iga otselepingu sõlmimise põhjendus.

5. PUNKT

Finantsaruanne (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõike 2 punkt a)

5.1. Finantsaruanne erieesmärkide lõikes

Tabel

(eurodes)
Erieesmärk n: nimetus
Riiklik eesmärk n: nimetus
Riiklike eesmärkide vahesumma
Erimeede n
Kokku 1. erieesmärk
Riiklik eesmärk n + 1
Riiklike eesmärkide vahesumma
Erimeede n + 1
Kokku n
Erijuhtumid
Kokku erijuhtumid
Tehniline abi: (maksimum = kindlaksmääratud summa + (kogutoetus) * 5 või 5,5 % kooskõlas erimäärustega)
KOKKU

Riikliku programmi rahastamiskava rakendamine; ELi toetuse kogusumma iga eelarveaasta kohta

5.2. Rahastamiskava eelarveaastate lõikes

Tabel

(eurodes)
AASTA	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020	KOKKU
Kokku kavandatud
Kokku võetud kohustused

5.3. Erimääruses sätestatud miinimummääradest kõrvalekaldumise põhjendus.

(Nõutakse vaid siis, kui olukord on võrreldes heakskiidetud riikliku programmiga muutunud, määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 5 punkt b)

Esitage üksikasjalik selgitus erimäärustes sätestatud miinimummääradest kõrvalekaldumise kohta.

25.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 219/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 800/2014,

24. juuli 2014,

millega määratakse kindlaks riiklike programmide ja transiidi eriskeemi kaudu antavast tegevustoetusest teavitamise menetlused ja muu vajalik tegutsemiskord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 6 ja artikli 11 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 515/2014 artiklile 19 kohaldatakse välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 (2) sätteid. Seepärast kohaldatakse välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes ka määruse (EL) nr 514/2014 alusel vastu võetud mis tahes komisjoni delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

(2)	Komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 802/2014 (3) ja (EL) nr 799/2014 (4) nähakse eelkõige ette komisjoni ja liikmesriikide elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused, näidised riiklike programmide jaoks ja rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised.

(3)

Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 10 lõike 1 kohaselt võib liikmesriik kasutada kuni 40 % sellest summast, mille ta on saanud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest. Enne riikliku programmi heakskiitmist peab liikmesriik, kes soovib oma riikliku programmi raames rahastada tegevuskulusid, esitama konkreetset teavet eelkõige selleks, et komisjon saaks hinnata, kas määruse (EL) nr 515/2014 artikli 10 lõikes 2 esitatud tingimused on täidetud. Samuti tuleks kehtestada täiendavad aruandlusnõuded seoses tegevustoetusega.

(4)

Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 11 lõike 2 kohaselt eraldatakse Leedule täiendavat eriotstarbelist tegevustoetust Leedu ja komisjoni vahelise transiidi eriskeemi alusel. Sellega seoses tuleks Leedult nõuda eriteavet, et komisjon saaks eelkõige hinnata, kas määruse (EL) nr 515/2014 artikli 11 lõikes 3 osutatud kulud, mida Leedu kavatseb rahastamisvahendist rahastada, on rahastamiskõlblikud. Samuti tuleks kehtestada täiendavad aruandlusnõuded seoses transiidi eriskeemi tegevustoetusega.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Kuna käesolev määrus põhineb Schengeni acquis' sätetel, otsustab Taani nimetatud protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud käesolevat määrust käsitleva otsuse, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses.

(6)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (5) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondade reguleerimisalasse jäävate Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (6) tähenduses.

(7)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(8)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' (9) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(9)	Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada ja et riiklike programmide heakskiitmine ei viibiks, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Riikliku programmi ja transiidi eriskeemi raames rahastatava tegevustoetusega seotud tegutsemiskord

1. Kui liikmesriik otsustab taotleda tegevustoetust määruse (EL) nr 515/2014 artikli 10 alusel, esitab ta komisjonile lisaks rakendusmääruse (EL) nr 802/2014 lisas nõutavale teabele ka käesoleva määruse I lisas loetletud teabe.

Samuti esitab liikmesriik komisjonile soovitusliku kavandamisvormi, mis on koostatud kooskõlas käesoleva määruse II lisas esitatud näidisega.

2. Kui Leedu otsustab kasutada määruse (EL) nr 515/2014 artikli 11 alusel transiidi eriskeemile ette nähtud tegevustoetust, esitab ta komisjonile lisaks rakendusmääruse (EL) nr 802/2014 lisas nõutavale teabele ka käesoleva määruse III lisas osutatud teabe.

3. Teave ja käesolevas artiklis osutatud vormid tuleks esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 802/2014 artikliga 2 ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Artikkel 2

Riikliku programmi ja transiidi eriskeemi alusel rahastatud tegevustoetuse aruandlusnäidised

1. Kui tegevustoetust rahastatakse riikliku programmi alusel, annab asjaomane liikmesriik selle rakendamise kohta aru määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud rakendamise aruandes, mis on koostatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 799/2014 lisas sätestatud näidisele.

Lisaks rakendamise aruandele esitab liikmesriik komisjonile ka käesoleva määruse IV lisas osutatud teabe.

2. Kui transiidi eriskeemi jaoks antavat tegevustoetust rahastatakse Leedu riikliku programmi raames, annab Leedu selle rakendamise kohta aru määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud rakendamise aruandes, mis koostatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 799/2014 lisas sätestatud näidisele.

Lisaks rakendamise aruandele esitab Leedu komisjonile ka käesoleva määruse V lisas osutatud teabe.

3. Käesolevas artiklis osutatud teave tuleks esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 802/2014 artikliga 2 ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 24. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 143.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT, L 150, 20.5.2014, lk 112).

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 802/2014, 24. juuli 2014, millega määratakse kindlaks riiklike programmide näidised ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega kehtestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 22).

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 799/2014, 24. juuli 2014, millega määratakse kindlaks rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4).

(5) Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(6) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8) Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10) Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

I LISA

TEGEVUSTOETUSE KAVANDAMINE RIIKLIKE PROGRAMMIDE RAAMES

Iga liikmesriik kinnitab, et ta järgib määruse (EL) nr 515/2014 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimusi, kui tegevustoetust antakse riikliku programmi alusel.

Riiklik eesmärk: esitada tegevustoetuse kasutamise üldine eesmärk, samuti eesmärgid ja sihid, mida soovitakse saavutada, ning tegevustoetuse mehhanismist rahastatavad teenused ja ülesanded.

Kui riiklik programm hõlmab tegevustoetust välispiiride ja viisade jaoks, tuleb täita ja lisada soovituslik kavandamisvorm. Soovituslik kavandamisvorm ei ole hõlmatud komisjoni otsusega, millega kiidetakse heaks riiklik programm.

ERIEESMÄRK: tegevustoetus/määruse (EL) nr 515/2014 artikli 10 lõige 2

kinnitab käesolevaga, et järgib piire ja viisasid reguleerivat liidu acquis'd.

kinnitab käesolevaga, et järgib liidu piiride ja viisade valdkonna hea valitsemistava norme ja suuniseid, mida on eelkõige kirjeldatud Schengeni välispiirikontrolli kataloogis, piirivalveametnike praktilises käsiraamatus ja viisakäsiraamatus.

Riiklik eesmärk: tegevustoetus viisadega seotud aspektide jaoks

Riiklik eesmärk: tegevustoetus piiride jaoks

II LISA

SOOVITUSLIK KAVANDAMISVORM RIIKLIKU PROGRAMMI RAAMES ANTAVA TEGEVUSTOETUSE JAOKS

See vorm ei ole hõlmatud komisjoni otsusega, millega kiidetakse heaks riiklik programm.

Iga tegevustoetuse liigi (viisad või piirid) kohta esitage

toetusesaajate soovituslik loend:

—	toetusesaaja nimi (nt välisministeerium, politsei sisserändeosakond, rannikuvalve, sadamavaldaja, relvajõud) ja tema õiguslik seisund (nt riigiasutus, aktsiaselts jne);

—	toetusesaaja põhikirjajärgsed ülesanded;

—	peamised ülesanded, mida toetusesaaja täidab seoses piirihalduse/viisadega, sealhulgas ülesanded, mida soovitakse toetada.

Vajaduse korral lisage veel ridu;

ii)

ülesannete soovituslik loend: kirjeldage peamisi ülesandeid, mida toetusesaaja täidab seoses

—	viisade väljastaminega, sealhulgas ülesanded, mida soovitakse toetada määruse (EL) nr 515/2014 artikli 10 alusel, või

—	piirihaldusega, sealhulgas ülesanded, mida soovitakse toetada määruse (EL) nr 515/2014 artikli 10 alusel. Kirjeldage vaid neid toetusesaaja ülesandeid, mis on seotud piirihalduse ja sisserändekontrolliga (nt relvajõud, kes tegelevad mereseirega, et vältida ebaseaduslikku riiki sisenemist).

Ülesanded esitatakse geograafilise asukoha kaupa vastavalt sellele, kus neid täidetakse (nt peakonsulaat Pekingis, välisministeerium või Slovakkia-Ukraina piir). Esitage võimalikult täpselt piirilõik iga ülesande puhul, mida on kirjeldatud piiride jaoks antava tegevustoetuse all;

iii)	töötajate soovituslik arv: vajaduse korral esitage iga toetusesaaja ja ülesande kohta asjaomaste toetatavate töötajate arv (täistööaja ekvivalendina tegevustoetuse kogu kestuse vältel);

iv)

eelarve soovituslik jaotumine toetusesaaja liikide kaupa järgmistes kulukategooriates:

personalikulud, sh koolitus,

teeninduskulud, näiteks hooldus ja remont,

seadmete uuendamine/asendamine,

kinnisvara (kulum, uuendamine),

IT-süsteemid (VISi, SISi ja uute IT-süsteemide operatiivjuhtimine, ruumide rent ja uuendamine, sideinfrastruktuur ja turvalisus),

muu (kulud, mida eespool esitatud kategooriad ei hõlma).

Soovituslik kavandamisvorm I. Tegevustoetus viisade jaoks

I.1 osa. Ülesannete soovituslik loetelu

Ülesanded

Toetusesaaja

Töötajad

1.	Konsulaadid ja muud välisriikides asuvad üksused

1.1.

1.n.

2.	Kesktasandi ja muud teenused (kesktasandi ja muud viisade väljastamise teenused, mis ei ole seotud konkreetse asukohaga (nt välisministeerium — viisaosakond))

2.1.

2.n.

I.2 osa. Eelarve soovituslik jaotamine

Toetuseaaja kohta kokku

Toetusesaaja:

1.1.

personalikulud, sh koolitus

1.2.

teeninduskulud, näiteks hooldus ja remont

1.3.

seadmete uuendamine/asendamine

1.4.

kinnisvara (kulum, uuendamine)

1.5.

IT-süsteemid (VISi, SISi ja uute IT-süsteemide operatiivjuhtimine, ruumide rent ja uuendamine, sideinfrastruktuur ja turvalisus)

1.6.

muu (kulud, mida eespool esitatud kategooriad ei hõlma)

Kokku:

Soovituslik kavandamisvorm II. Tegevustoetus piiride jaoks

II.1 osa. Ülesannete soovituslik loetelu

Ülesanded

Toetusesaaja

Töötajad

1.	Maismaapiirid

1.1.

1.n.

Merepiir

2.1.

2.n.

Õhupiir

3.1.

3.n.

4.	Kesktasandi- ja muud teenused (kesktasandi ja muud piirihaldusteenused, mis ei ole seotud konkreetse asukohaga (nt piirivalve peakorteri koostatud riskianalüüs, koolitustegevus))

4.1.

4.n.

II.2 osa. Eelarve soovituslik jaotamine

Toetusesaaja kohta kokku

1.	Toetusesaaja:

1.1.

personalikulud, sh koolitus

1.2.

teeninduskulud, näiteks hooldus ja remont

1.3.

seadmete uuendamine/asendamine

1.4.

kinnisvara (kulum, uuendamine)

1.5.

IT-süsteemid (VISi, SISi ja uute IT-süsteemide operatiivjuhtimine, ruumide rent ja uuendamine, sideinfrastruktuur ja turvalisus)

1.6.

muu (kulud, mida eespool esitatud kategooriad ei hõlma)

Kokku:

III LISA

TEGEVUSTOETUSE KAVANDAMINE TRANSIIDI ERISKEEMI ALUSEL

Tegevustoetus transiidi eriskeemi jaoks (Leedu): esitage eriskeemi rakendamise riiklik strateegia, strateegias sätestatud nõuded ning riiklikud eesmärgid nende nõuete täitmiseks. Esitage tulemused ja strateegia soovitavad tulemused.

Lisakulude liigid: esitage lisakulude liigid, mida toetatakse seoses transiidi eriskeemi rakendamisega.

Erijuhtum: tegevustoetus transiidi eriskeemile (Leedu)

Lisakulude liigid

IV LISA

ARUANDLUS TEGEVUSTOETUSE KOHTA

Kokkuvõte: arvestades lähteolukorda, esitage eelarveaasta jooksul tegevustoetuse rakendamisel tehtud edusammude, saavutatud eesmärkide ja sihtide kokkuvõte.

Meetmed: loetlege eelarveaastal ellu viidud peamised meetmed, saavutatud edusammud ja tuvastatud (lahendatud) probleemid.

ERIEESMÄRK: tegevustoetuse kokkuvõte

Tegevustoetus viisameetmete jaoks

Tegevustoetus piiride jaoks

V LISA

ARUANDLUS TEGEVUSTOETUSE KOHTA TRANSIIDI ERISKEEMI RAAMES

Transiidi eriskeem (nagu see on sätestatud erimäärustes): esitage ülevaade transiidi eriskeemi rakendamise kohta.

Esitage strateegia või riiklike eesmärkide mis tahes muudatused, samuti tulevikus muudatusi tingida võivad asjaolud.

Esitage olulised asjaolud, mis mõjutavad transiidi eriskeemi tulemusi.

—	Riiklikud eesmärgid: loetlege eelarveaastal ellu viidud peamised meetmed, saavutatud edusammud ja tuvastatud (lahendatud) probleemid.

ERIEESMÄRK: tegevustoetus transiidi eriskeemile (Leedu), kokkuvõte

Riiklik eesmärk: transiidi eriskeem

25.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 219/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 802/2014,

24. juuli 2014,

millega määratakse kindlaks riiklike programmide näidised ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EL) nr 514/2014 ja määruse (EL) nr 514/2014 artikli 2 punktis a osutatud erimäärused moodustavad raamistiku liidupoolseks rahastamiseks, et toetada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arengut.

(2)	Määrusega (EL) nr 514/2014 on ette nähtud, et iga liikmesriik esitab mitmeaastase riikliku programmi. Selleks et tagada komisjonile esitatava teabe järjepidevus ja võrreldavus, tuleb kindlaks määrata riikliku programmi näidis.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 24 lõikele 5 peab kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel toimuma elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu. Seepärast on vaja kehtestada tingimused, millele kõnealune elektrooniline andmevahetussüsteem peaks vastama. Kulutõhususe ja üldise ühtsuse tagamiseks kõigi liidu fondidega, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, kehtestatakse elektroonilise andmevahetussüsteemi puhul võimaluse korral samad tingimused, nagu on ette nähtud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 184/2014 (2).

(4)	Selleks et parandada teabevahetuse kvaliteeti ja muuta teabevahetuse süsteem kasulikumaks ja lihtsamaks, on vaja määrata kindlaks vahetatava teabe vormi ja ulatust käsitlevad põhinõuded.

(5)	On vaja määrata kindlaks põhimõtted ja eeskirjad, mida kohaldatakse seoses dokumentide üleslaadimise ja nende ajakohastamise eest vastutavate osaliste identifitseerimisega.

(6)	Selleks et vähendada liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust, tuleb kehtestada tõhusa elektroonilise andmevahetussüsteemi tehnilised omadused.

(7)	Selle tagamiseks, et liikmesriigid ja komisjon saaksid jätkata teabe vahetamist vääramatu jõu korral, mis takistab elektroonilise andmevahetussüsteemi kasutamist, tuleb ette näha alternatiivsed andmete kodeerimise ja edastamise vahendid.

(8)	Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et andmete edastamine elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu toimub turvalisel viisil, millega tagatakse andmete kättesaadavus, terviklikkus, autentsus, konfidentsiaalsus ning salgamise vääramine. Seetõttu tuleks sätestada turvalisuseeskirjad.

(9)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. Seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3). Seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumisega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (4).

(10)	Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada ja et riiklike programmide heakskiitmine ei viibiks, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(11)	Määrus (EL) nr 514/2014 ja seega ka käesolev määrus on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduvad.

(12)	Määrus (EL) nr 514/2014 ja käesolev määrus ei ole Taani suhtes siduvad.

(13)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Varjupaiga-, Rände-, Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Riiklike programmide näidised

Riiklike programmide näidised on esitatud lisas.

Artikkel 2

Elektroonilise andmevahetussüsteemi loomine

Komisjon loob elektroonilise andmevahetussüsteemi kogu ametliku teabevahetuse jaoks liikmesriikide ja komisjoni vahel (edaspidi „SFC2014-süsteem”).

Artikkel 3

Elektroonilise andmevahetussüsteemi sisu

1. SFC2014-süsteem sisaldab vähemalt teavet, mis on ette nähtud käesoleva määruse artiklis 1 esitatud näidistes, vormingutes ja vormides, mis on kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014 ja määruse (EL) nr 514/2014 artikli 2 punktis a osutatud erimäärustega.

2. SFC2014-süsteemi sisestatud elektronblankettidel esitatud teavet (edaspidi „struktureeritud andmed”) ei või asendada struktureerimata andmetega, sealhulgas ei saa kasutada hüperlinke ega muud liiki struktureerimata andmeid, näiteks lisada dokumente või pilte. Kui liikmesriik edastab sama teabe struktureeritud ja struktureerimata andmete kujul, kasutatakse vastuolude korral struktureeritud andmeid.

Artikkel 4

SFC2014-süsteemi toimimine

1. Komisjon ja määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 25 osutatud pädevad asutused sisestavad SFC2014-süsteemi edastamiseks teabe, mille eest nad vastutavad, ning kõik selle teabe muudatused.

2. Iga komisjonile tehtavat teabeülekannet kontrollib ja selle edastab muu isik kui see, kes nimetatud ülekandes sisalduvad andmed sisestas. Ülesannete lahushoidmist toetavad SFC2014-süsteem või liikmesriigi infotehnoloogilised juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis on SFC2014-süsteemiga automaatselt ühendatud.

3. Liikmesriigid määravad riiklikul või piirkondlikul või mõlemal tasandil isiku või isikud, kelle ülesandeks on hallata SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigusi. Nimetatud isik täidab järgmisi ülesandeid:

a)	tuvastab juurdepääsu taotlevad kasutajad ning veendub, et kõnealused kasutajad on organisatsiooni töötajad;

b)	teavitab kasutajaid nende kohustusest kaitsta süsteemi turvalisust;

c)	kontrollib, kas taotletav kasutusõiguse tase on vastavuses kasutaja ülesannete ja ametikohaga;

d)	taotleb kasutusõiguste äravõtmist, kui kasutusõigusi ei ole enam vaja või kui need ei ole põhjendatud;

e)	teavitab viivitamata kahtlastest juhtumitest, mis võiksid ohustada süsteemi turvalisust;

f)	tagab kasutaja isikuandmete õigsuse ja teavitab mis tahes muudatustest isikuandmetes;

g)	võtab vajalikud ettevaatusabinõud seoses andmekaitse ja ärisaladuse hoidmisega kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike eeskirjadega ning

h)	teavitab komisjoni kõigist muudatustest, mis mõjutavad liikmesriikide ametiasutuste või SFC2014-süsteemi kasutajate suutlikkust täita lõikes 1 osutatud kohustusi või isiku enda suutlikkust täita punktides a–g nimetatud ülesandeid.

4. Andmeülekanded ja tehingud peavad kandma elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ tähenduses (5). Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad SFC2014-süsteemis kasutatud elektroonilise allkirja õiguslikku jõudu ja selle tõendina vastuvõetavust kohtumenetlustes.

5. Teabe töötlemisel SFC2014-süsteemis tagatakse üksikisikute puhul nende eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning juriidiliste isikute puhul ärisaladus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/136/EÜ, (7) direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 5

SFC2014-süsteemi omadused

Elektroonilise teabevahetuse tagamiseks peab SFC2014-süsteem võimaldama järgmist:

a)	interaktiivsed blanketid või süsteemis juba varem salvestatud andmete põhjal süsteemi poolt eeltäidetud blanketid;

b)	automaatsed arvutused, kui see vähendab kasutajatepoolse kodeerimise vajadust;

c)	automaatkontrollid, et kontrollida edastatud andmete sisemist kooskõla ja nende andmete kooskõla kohaldatavate eeskirjadega;

d)	süsteemi loodud hoiatusteated, mis hoiatavad SFC2014-süsteemi kasutajaid, et teatavaid toiminguid saab või ei saa teha;

e)	süsteemi sisestatud teabe töötlemise jälgimine võrgus ning

f)	varasemate andmete kättesaadavus kogu teabe puhul, mis on seoses riikliku programmiga sisestatud.

Artikkel 6

Andmete edastamine SFC2014-süsteemi kaudu

1. Liikmesriigid ja komisjon saavad SFC2014-süsteemi kasutada kas otse interaktiivse kasutajaliidese (st veebirakendus) või tehnilise liidese kaudu (st veebiteenused), kasutades eelnevalt kindlaks määratud protokolle, mis võimaldab liikmesriikide infosüsteemide ja SFC2014-süsteemi vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada.

2. Kuupäeva, mil liikmesriik edastab teabe elektrooniliselt komisjonile (või vastupidi), loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks.

3. Vääramatu jõu, SFC2014-süsteemi talitlushäire või SFC2014-süsteemiga ühenduse puudumise korral kauem kui ühe tööpäeva jooksul viimasel nädalal enne teabe edastamiseks ette nähtud tähtaega, või viie tööpäeva jooksul muudel juhtudel, võivad liikmesriigid ja komisjon kasutada teabe vahetamiseks paberkandjat, kasutades artikli 3 lõikes 1 osutatud näidiseid, vorminguid ja vorme.

Kui elektroonilise andmevahetussüsteemi rike kõrvaldatakse, ühendus sellega taastatakse või vääramatu jõu põhjus kõrvaldatakse, kannab asjaomane osaline paberkandjal juba esitatud teabe viivitamata ka SFC2014-süsteemi.

4. Lõikes 3 osutatud juhtudel loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks postitempli kuupäeva.

Artikkel 7

SFC2014-süsteemi kaudu edastatud andmete turvalisus

1. Komisjon kehtestab SFC2014-süsteemi jaoks arvutiturbestrateegia (edaspidi „SFC-süsteemi arvutiturbestrateegia”), mida kohaldatakse SFC2014-süsteemi kasutavate töötajate suhtes vastavalt asjaomastele liidu eeskirjadele, eelkõige komisjoni otsusele K(2006) 3602 (8) ja selle rakenduseeskirjadele. Komisjon määrab ühe või mitu isikut, kes vastutavad SFC2014-süsteemi arvutiturbestrateegia kindlaksmääramise, säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest.

2. Liikmesriigid ja muud Euroopa institutsioonid (v.a komisjon), kes on saanud SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigused, järgivad SFC2014-süsteemi portaalis avaldatud arvutiturbe tingimusi ning meetmeid, mida komisjon andmeülekannete turvalisuse tagamiseks SFC2014-süsteemis rakendab, eelkõige seoses käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kasutamisega.

3. Liikmesriigid ja komisjon rakendavad nende poolt SFC2014-süsteemis salvestatud ja selle kaudu edastatud andmete kaitseks võetud turvameetmeid ning tagavad nende tõhususe.

4. Liikmesriigid võtavad vastu riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia, milles käsitletakse juurdepääsu SFC2014-süsteemile ja sellesse andmete automaatset sisestamist, tagades minimaalsed turvanõuded. Kõnealune riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia võib osutada muudele turvadokumentidele. Iga liikmesriik tagab, et kõnealuseid arvutiturbestrateegiaid kohaldatakse kõigile asutustele, kes kasutavad SFC2014-süsteemi.

5. Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia hõlmab järgmist:

a)	SFC2014-süsteemi vahetu kasutamise korral sellis(t)e isiku(te) töö infotehnoloogiaalane turvalisus, kes vastutavad käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud juurdepääsuõiguste haldamise eest;

selliste riiklike, piirkondlike või kohalike arvutisüsteemide infotehnoloogiaalane turvalisus, mis on ühendatud SFC2014-süsteemiga käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kaudu.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel käsitletakse vajaduse korral järgmisi infotehnoloogiaalase turvalisuse aspekte:

a)	füüsiline turvalisus;

b)	andmekandjate kontroll ja juurdepääsu reguleerimine;

c)	salvestuskontroll;

d)	juurdepääsu ja salasõnade kontroll;

e)	jälgimine;

f)	ühendus SFC2014-süsteemiga;

g)	sideinfrastruktuur;

h)	inimressursid ning

i)	vahejuhtumite lahendamine.

6. Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia põhineb riskianalüüsil ja kirjeldatud meetmed on proportsionaalsed tuvastatud riskidega.

7. Dokumendid, milles riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia sätestatakse, tehakse komisjonile tema taotluse korral kättesaadavaks.

8. Liikmesriigid määravad riiklikul või piirkondlikul tasandil ühe või mitu isikut, kes vastutavad riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia säilitamise ja kohaldamise eest. Kõnealune isik (isikud) peab (peavad) kontaktisiku(te)na ühendust komisjoni määratud isiku või isikutega, kellele osutatakse lõikes 1.

9. Nii SFC-süsteemi arvutiturbestrateegiat kui ka asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke arvutiturbestrateegiaid ajakohastatakse tehnoloogiliste muutuste, uute ohtude tuvastamise või muude oluliste muutuste korral. Arvutiturbestrateegiad vaadatakse igal juhul läbi kord aastas, et tagada nende jätkuv nõuetekohane toimimine.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 24. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 112.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 184/2014, 25. veebruar 2014, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused ning võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) vastu sekkumiskategooriate nomenklatuur toetuse määramiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames (ELT L 57, 27.2.2014, lk 7).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ, 25. november 2009, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11).

(8) Komisjoni otsus K(2006) 3602, 16. august 2006, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni kasutatavate infosüsteemide turvalisust.

LISA

RIIKLIKU PROGRAMMI NÄIDIS

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide eest vastutavad pädevad asutused (määruse (EL) nr 514/2014 artikkel 25)

Asutused ja nende kontaktandmed:

Lisatud dokument: määramise teade, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	ülesannete üldine jaotus asutuse üksuste vahel;

b)	vajaduse korral asutuse seos volitatud asutustega, delegeeritavad ülesanded ning nende delegeeritavate ülesannete järelevalveks ette nähtud peamised menetlused ning

c)	toetusesaajate esitatud rahaliste nõuete läbivaatamise ning kulude kinnitamise ja kirjendamise peamiste menetluste kokkuvõte.

Esitage kavandatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide kokkuvõttev kirjeldus (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt g).

1. JAGU

Kommenteeritud kokkuvõte

Esitage kogu programmi üldkokkuvõte, tuues esile riiklikud strateegiad, riiklikud eesmärgid ja sihid (soovitud tulemused).

2. JAGU

Liikmesriigi lähteolukord (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punktid a ja b)

Liikmesriigi lähteolukord on kokkuvõte fondiga seotud valdkondade olukorrast liikmesriigis 2013. aasta detsembri seisuga. Käesolevas jaos märgitakse:

—	liikmesriigi lähteolukorra kirjeldus, millele on lisatud ka vajaduste nõuetekohaseks hindamiseks vajalik faktiline teave;

—	liikmesriigi vajaduste, sealhulgas poliitikadialoogi tulemuste peamiste küsimuste analüüs;

—	siiani võetud meetmed, sealhulgas endiste siseasjade fondide raames rakendatud meetmed;

—	riiklike vajaduste, sealhulgas asjaomastes hinnangutes kindlaks määratud ülesannete hinnang ning

—	iga-aastased soovituslikud vahendid riigieelarvest, jaotatuna vastavalt riiklikes programmides kehtestatud erieesmärkidele.

Teave peab olema terviklik ja see ei tohi osutada mis tahes lisatud dokumendis esitatud teabele ega sisaldada hüperlinke. Lisada võib täiendavaid üksikasju sisaldava dokumendi.

Lisatud dokumendid ei moodusta osa komisjoni otsusest, millega kiidetakse heaks riiklik programm vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõikele 7.

3. JAGU

Programmi eesmärgid (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punktid b, c ja d)

Teave erieesmärkide kohta peab olema terviklik ja see ei tohi osutada mis tahes lisatud dokumendis esitatud teabele ega sisaldada hüperlinke.

Erieesmärk (erimääruste kohaselt): esitada asjaomane strateegia, määrates kindlaks riiklikud eesmärgid ja kirjeldades sealhulgas erimääruste eesmärkide täitmisviise, et täita lähteolukorras kindlaks määratud vajadused.

Riiklik eesmärk : esitada riiklike eesmärkide täitmise peamiste meetmete lühikirjeldus, näidates ära need näidismeetmed, mida toetatakse riiklikust programmist (st rahastamisprioriteedid), ning märkides kirjelduses eesmärgid (soovitud tulemused).

Erimeede (erimääruste kohaselt):

—	kirjeldada, kuidas meede viiakse ellu, ja esitada põhjendus eelarves ettenähtud summa kohta;

—	ühismeetmete (riikidevahelised projektid) puhul tuleb juhtival liikmesriigil loetleda osalevad liikmesriigid, märkides ära nende rolli ja võimaliku rahalise toetuse, kui asjakohane, ning

—	osalevad liikmesriigid peaksid kirjeldama oma rolli ja rahalist toetust, kui asjakohane.

ERIEESMÄRK N: Nimetus

Riiklik eesmärk n: Nimetus

Erimeede n: nimetus

Soovituslik ajakava: iga riikliku eesmärgi puhul märkige kolm põhimeedet, mida toetatakse riiklikust programmist. Iga meetme puhul lisage aasta, millal see on kavandatud (nt pakkumiskutsed), millal see rakendatakse (nt sõlmitud lepingud/toetuslepingud) ja millal meede lõpetatakse või viiakse lõpule (nt lõpparuanne).

Soovituslik ajakava

(määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt c)

4. JAGU

Erijuhud

Juhul kui riiklik kava sisaldab kohustusi, esitage asjaomase kohustuste perioodi iga kategooria arvandmed.

Kohustuste kava täites kinnitab liikmesriik, et kohustuse täitmiseks on riigi tasandil võetud ametlik kohustus asjaomaseks kohustuste perioodiks ning et meetmed viiakse selle perioodi jooksul tulemuslikult ellu.

Kohustuste kava: kohustuste põhjendus, kohustuste täitmiseks riigi tasandil võetud ametlik kohustus, soovituslik ajakava, valikuprotsess ja kohustuste täitmiseks vajalikud tegevused.

Kohustuste kava:

Kategooriad	Kohustuste periood	Kohustuste periood	Kohustuste periood

Kokku

5. JAGU

Ühised näitajad ja programmi erinäitajad (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt f)

Ühine näitaja (erimääruste kohaselt): iga erieesmärgi puhul esitage iga ühise näitaja sihtväärtus ja andmeallikas (nt projekti aruanded).

Juhul kui riiklik programm sisaldab programmile omaseid näitajaid, esitage seos asjaomase erieesmärgiga, näitaja kirjeldus, mõõteühik, algväärtus, sihtväärtus ja andmeallikas. Programmiomane erinäitaja peab olema seotud konkreetse erieesmärgiga.

Näitaja tunnuskood	Näitaja kirjeldus	Mõõtühik	Algväärtus	Sihtväärtus	Andmeallikas
Erieesmärk n: nimetus

6. JAGU

Programmi liikmesriigipoolne ettevalmistamise ja rakendamise raamistik

6.1. Partnerite kaasamine riikliku programmi ettevalmistamisse (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 12 lõige 3)

Valitud lähenemisviisi kirjeldus, partnerite koosseis ja osalemise ulatus ning ulatusliku konsulteerimise põhietapid, vajaduse korral lisage nimekiri kaasatud peamistest partneritest (või partnerite liikidest) või partneritest, kellega konsulteeriti.

6.2. Järelevalvekomitee (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 12 lõige 4)

6.3. Ühine järelevalve- ja hindamisraamistik (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt f)

Esitage lühikirjeldus kavandatavast lähenemisviisist ja kasutatavatest meetoditest.

Lisage vastused järgmistele küsimustele.

a)	Kus hindamis- ja järelevalveasutus asub? Milline üksus vastutab hindamise eest?

b)	Kas hindamine ja järelevalve toimub allhanke korras?

c)	Kuidas kogutakse projektide ja näitajate andmeid (järelevalvesüsteem)?

6.4. Partnerite kaasamine riikliku programmi rakendamisse ning järelevalve- ja hindamistegevusse (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 12 lõige 3 ja artikli 14 lõike 2 punkt h)

Esitage partnerite puhul kasutatava lähenemisviisi lühikirjeldus, nende osalemise määr ja ulatusliku konsulteerimise põhietapid, vajaduse korral lisage nimekiri kaasatud partnerite liikidest või partneritest, kellega konsulteeriti (või peamistest partneritest).

6.5. Teave ja avalikustamine (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt j ja artikkel 53)

Esitage riikliku programmi avalikustamiseks kasutatavate mehhanismide ja meetodite kirjeldus.

6.6. Kooskõlastamine ja vastastikune täiendavus teiste liidu vahenditega (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt e ja artikli 14 lõike 5 punkt f)

Kirjeldage lühidalt mehhanisme, millega tagatakse kooskõlastamine erimäärustega kehtestatud vahendite ning teiste liidu ja riiklike vahendite vahel. Kirjelduses tuleks vajaduse korral märkida nendes valdkondades kooskõlastamise eest vastutavad asutused ja vajaduse korral sel eesmärgil kasutatavad struktuurid või korraldus (nt komiteed, konsulteerimismenetlused).

Täiendavuse puhul teiste liidu vahenditega tuleks kaaluda järgmist:

—	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond);

—	muud ELi fondid või programmid (nt elukestva õppe programm, kultuuriprogramm, programm „Euroopa noored”);

—	ELi välissuhetele suunatud vahendid (nt ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, stabiliseerimisvahend) niivõrd, kuivõrd need on seotud kolmandates riikides või nendega seoses elluviidud meetmetega.

6.7. Toetusesaajad ja otselepingud

6.7.1. Loetlege programmi toetusesaajate peamised liigid (kasutage allpool esitatud nimekirja)

Toetusesaaja liigid on järgmised: riigi/föderaalsed ametiasutused, kohalikud avalik-õiguslikud asutused, valitsusvälised organisatsioonid, rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid, riigi Punane Rist, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon, avalik-õiguslikud ja eraettevõtted, haridus- ja teadusasutused, sotsiaalpartnerid.

6.7.2. Otseleping

Märkige riiklik eesmärk, mille puhul on kavas kasutada otselepingut, ning esitage iga olukorra kohta põhjendus.

7. JAGU

Programmi rahastamiskava (määruse (EL) nr 514/2014 artikli 14 lõike 2 punkt i)

Riikliku programmi rahastamiskava, milles täpsustatakse ELi kogutoetuse suurus iga erieesmärgi kohta kogu programmiperioodi jooksul. Riiklike eesmärkide suurus erieesmärkide raames on soovituslik. Märgitakse tehnilise abi kogukulu.

7.1. Finantsaruanne erieesmärkide lõikes

Tabel

(eurodes)
Erieesmärk n: nimetus
Riiklik eesmärk n:
Riiklike eesmärkide vahesumma
Erimeede n
Kokku 1. erieesmärk
Riiklik eesmärk n + 1
Riiklike eesmärkide vahesumma
Erimeede n + 1
Kokku n
Erijuhtumid
Kokku erijuhtumid
Tehniline abi: (maksimum = kindlaksmääratud summa + (kogutoetus) * 5 või 5,5 % kooskõlas erimäärustega)
KOKKU

Riikliku programmi soovituslik rahastamiskava; ELi toetuse kogusumma iga eelarveaasta kohta

7.2. Rahastamiskava eelarveaastate lõikes

Tabel

(eurodes)
AASTA	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020	KOKKU
KOKKU

7.3. Erimäärustes sätestatud miinimummääradest kõrvalekaldumise põhjendus. (Nõutud ainult siis, kui miinimummäärad ei ole täidetud). Artikli 14 lõike 5 punkt b

Esitage üksikasjalik selgitus erimäärustes sätestatud miinimummääradest kõrvalekaldumise kohta.

25.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 219/42

NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/87/EURATOM,

8. juuli 2014,

millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on koostatud pärast arvamuse saamist eksperdirühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on määranud liikmesriikide teadusekspertide hulgast,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom (3) kehtestatakse ühtsed põhilised ohutusnormid kutse-, meditsiini- ja elanikukiiritust saavate isikute tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

(2)

Nõukogu direktiivis 2009/71/Euratom (4) on seatud liikmesriikidele kohustus kehtestada tuumaohutuse siseriiklik raamistik ja tagada selle toimimine. Nimetatud direktiivis arvestatakse nõudeid, mis on sätestatud peamises rahvusvahelises õigusaktis tuumaohutuse kohta, nimelt tuumaohutuse konventsioonis, (5) ning samuti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutuse põhialustes (6).

(3)	Nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom (7) on seatud liikmesriikidele kohustus luua kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik raamistik ja tagada selle toimimine.

(4)

Nõukogu 8. mai 2007. aasta järeldustes tuumaohutuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise kohta on rõhutatud, et „tuumaohutuse eest vastutavad riigid ning vastavaid meetmeid võetakse vajaduse korral ELi raamistikus. Ohutusmeetmete ning tuumaseadmete järelevalve üle otsustamine on eranditult käitajate ja riigiasutuste pädevuses”.

(5)

Fukushima tuumaavarii Jaapanis 2011. aastal viis ülemaailmselt tähelepanu uuesti meetmetele, mis on vajalikud riski miinimumini viimiseks ja tuumaohutuse kõrgeima taseme tagamiseks. Vastavalt 24.–25. märtsil 2011. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustele viisid siseriiklikud pädevad reguleerivad asutused koos komisjoniga komisjoni otsusega 2007/530/Euratom (8) moodustatud tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (ENSREG) raames läbi ulatusliku kogu ühendust haarava tuumaelektrijaamade ohutuse ja vastupidavuse hindamise (edaspidi „vastupidavushindamine”). Hindamine tõi välja mitu soovitust, mida võiks kasutada osavõtvate riikide ohutusmeetmete ja tööstuslike tavade parandamiseks.

Lisaks palus Euroopa Ülemkogu komisjonil vaadata vastavalt vajadusele läbi olemasolev tuumaseadmete ohutuse alane õiguslik ja reguleeriv raamistik ning soovitada, milliseid parandusi tuleks teha. Veel rõhutas Euroopa Ülemkogu, et liidus tuleks rakendada rangeimaid tuumaohutuse standardeid ja neid pidevalt täiustada.

(6)

Ühenduse tuumaohutuse õigusraamistiku põhinõue on sellise tugeva pädeva reguleeriva asutuse olemasolu, kellel on tegelik sõltumatus teha regulatiivseid otsuseid. On äärmiselt oluline, et see pädev reguleeriv asutus saaks rakendada oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja vabana igasugusest põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel, et tagada tuumaohutuse kõrgeim tase. Tuumaohutusalased reguleerivad otsused ja jõustamismeetmed peaksid põhinema objektiivsetel ohutusega seotud tehnilistel kaalutlustel ning need tuleks kehtestada põhjendamatu välismõjuta, mis võiks kahjustada ohutust, nagu muutuvate poliitiliste, majanduslike või ühiskondlike tingimustega seotud põhjendamatu mõju.

Direktiivi 2009/71/Euratom sätteid pädeva reguleeriva asutuse funktsioonide eraldamise kohta tuleks tugevdada, et tagada reguleerivate asutuste tegelik sõltumatus põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel ja neile pandud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalike vahendite ja pädevuse olemasolu. Eelkõige peaks reguleerival asutusel olema piisavad õiguslikud volitused, piisav personal ja piisavad rahalised vahendid talle määratud kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

Tugevdatud nõuded ei tohiks aga piirata vajaduse korral tihedat koostööd teiste asjaomaste riiklike asutustega ega liikmesriikide poliitiliste üldsuuniste järgimist.

(7)

Regulatiivses otsustamisprotsessis tuleks arvestada pädevusi ja eksperditeadmisi, mida võivad anda tehnilist tuge pakkuvad organisatsioonid. Need eksperditeadmised peaksid põhinema kaasaegsetel teaduse ja tehnika alastel andmetel, mis pärinevad muu hulgas töökogemustest ja ohutusega seotud uuringutest, teadmushaldusel ja piisavatel tehnilistel vahenditel.

(8)	Kooskõlas IAEA üldiste ohutusnõuete 1. osaga tuleks austada nii liikmesriikide rolli tuumaohutuse raamistiku kehtestamisel kui ka reguleeriva asutuse rolli kõnealuse raamistiku rakendamisel.

(9)

Arvestades tuumatööstuse eripära ning vajalike teadmiste ja pädevusega personali vähesust, mistõttu võib tuumatööstusesse tööle sattuda juhtivtöötajaid reguleerivatest asutustest ja vastupidi, tuleks pöörata erilist tähelepanu huvide konflikti ärahoidmisele. Lisaks sellele tuleks tagada, et ei esineks huvide konflikti selliste asutuste puhul, kes pakuvad pädevale reguleerivale asutusele nõu või teenuseid.

(10)

Tuumaavarii tagajärjed võivad ületada riigipiire, sellepärast tuleks toetada tihedat koostööd, koordineerimist ja teabevahetust tuumaseadme lähedal asuvate liikmesriikide pädevate reguleerivate asutuste vahel, sõltumata sellest, kas nendes liikmesriikides käitatakse tuumaseadmeid. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et oleks kehtestatud asjakohane kord sellise koostöö edendamiseks piiriülese mõjuga tuumaohutuse küsimustes.

(11)

Tagamaks, et omandatakse vajalikud oskused ning saavutatakse ja säilitatakse pädevuse piisav tase, peaksid kõik asjaosalised hoolitsema selle eest, et kõik töötajad, kelle ülesanded on seotud tuumaseadmete tuumaohutusega ja kohapeal hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorras tegutsemise meetmetega, täiendaksid pidevalt oma teadmisi. Seda saab saavutada koolitusprogrammide ja -kavade väljatöötamise, korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamisega ning koolituseks vajalike eelarveeraldiste olemasoluga.

(12)

Veel üks Fukushima tuumaavariist saadud oluline õppetund on tuumaohutuse küsimustes läbipaistvuse suurendamise tähtsus. Läbipaistvus on tähtis vahend ka selleks, et edendada sõltumatust regulatiivsete otsuste tegemisel. Seega tuleks direktiivi 2009/71/Euratom praegusi üldsuse teavitamist käsitlevaid sätteid täpsustada selles osas, millist liiki teavet tuleks anda. Lisaks tuleks üldsusele anda kooskõlas tuumaohutuse siseriikliku raamistikuga võimalus osaleda tuumaseadmetega seotud otsuste tegemise protsessi asjakohastes etappides, võttes arvesse erinevaid riiklikke süsteeme. Lubade andmisega seotud otsuste tegemise vastutus jääb riiklikele pädevatele asutustele.

(13)

Käesoleva direktiivi läbipaistvuse nõuded täiendavad kehtivaid Euratomi õigusakte. Nõukogu otsusega 87/600/Euratom (9) kohustatakse liikmesriike teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike ning esitama neile teavet nende territooriumil tekkinud kiirgushädaolukorra puhul, kusjuures direktiivi 2013/59/Euratom kohaselt tuleb liikmesriikidel teavitada üldsust tervisekaitsemeetmetest ja -toimingutest, mida tuleb teha kiirgushädaolukorras, ning anda elanikkonnale, keda hädaolukord tõenäoliselt mõjutab, korrapäraselt ajakohastatud teavet.

(14)

Tuumaohutuse konventsiooni osalised kinnitasid kuuendal läbivaatamiskohtumisel oma seotust Fukushima avarii järel toimunud teise erakorralise kohtumise järeldustega. Eelkõige rõhutasid nad, et „tuumaelektrijaamu tuleks kavandada, ehitada ja käitada nii, et peetakse silmas avariide ärahoidmist ning avarii korral selle mõju leevendamist ja rajatisest väljapoole ulatuva saaste ärahoidmist”, ning „reguleerivad asutused peaksid tagama, et nimetatud eesmärke kohaldatakse asjakohaste ohutuse parandamise võimaluste kindlakstegemiseks ja rakendamiseks olemasolevates elektrijaamades”.

(15)

Pidades silmas IAEA sätete abil ja Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse (edaspidi „WENRA”) poolt saavutatud tehnilisi edusamme ja reageerides vastupidavushindamistest ja Fukushima tuumaavarii uurimisest saadud õppetundidele, tuleks direktiivi 2009/71/Euratom muuta, et lisada sellesse ühenduse tuumaohutuse kõrgetasemeline eesmärk, mis hõlmab kõiki olelusringi etappe (tuumaseadme asukoha valik, tuumaseadme kavandamine, ehitamine, kasutuselevõtmine, käitamine, tegevuse lõpetamine). Eelkõige on selle eesmärgi jaoks tarvis tõhustada märkimisväärselt ohutust uute reaktorite kavandamisel, mille puhul tuleks kasutada viimaseid teadmisi ja tehnoloogiat, võttes arvesse uusimaid rahvusvahelisi ohutusnõudeid.

(16)

Kõnealused eesmärgid tuleks eelkõige saavutada tuumaohutuse hindamiste kaudu, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Neid peaks pädeva riikliku reguleeriva asutuse kontrolli all tegema loa omajad ning neid võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (10) kohaselt kasutada suure avarii ohu hindamiseks, tingimusel et käesoleva direktiivi nõuded on täidetud.

(17)

Tuumaseadme ohutuse seisukohast on väga tähtis mitmekordse kaitse põhimõte ning see on tuumaohutuse kõrgetasemeliste eesmärkide rakendamise aluseks. Rahvusvaheliste standardite ja suunistega ning WENRA poolt tunnustatavate mitmekordse kaitse põhimõtete kohaldamine tagab, et ohutusmeetmetele kohaldatakse mõistliku teostatavuse korral mitme sõltumatu tasandi eeskirju, et tõrke korral see avastataks, kompenseeritaks või parandataks asjakohaste meetmete abil. Iga tasandi toimivus on mitmekordse kaitse põhimõtte oluline aspekt avariide ärahoidmiseks ja võimalike tagajärgede leevendamiseks nende tekkimise korral. Mitmekordne kaitse on tavaliselt jagatud viieks tasandiks. Kui ühel tasandil ilmneb tõrge, rakendub järgmine tasand. Esimese kaitsetasandi eesmärk on hoida ära väärtalitlust ja süsteemi tõrkeid. Kui esimese tasandi kaitse ebaõnnestub, võetakse väärtalitlus kontrolli alla või tuvastatakse tõrked teisel kaitsetasandil. Kui teise tasandi kaitse peaks ebaõnnestuma, tagab kolmas tasand, et konkreetsete ohutussüsteemide ja muude ohutusalaste omaduste abil täidetakse täiendavaid ohutusfunktsioone. Kui kolmanda tasandi kaitse peaks ebaõnnestuma, piirab neljas tasand avarii kulgu avarii ohjamise teel, et hoida ära või leevendada raske avarii tingimusi, mil radioaktiivne materjal pihkub rajatisest välja. Viimane eesmärk (viies kaitsetasand) on materjali märkimisväärse pihkumise radioloogiliste tagajärgede leevendamine, reageerides hädaolukorrale väljaspool rajatist.

(18)

Koos mitmekordse kaitsega loetakse tõhusat tuumaohutuskultuuri põhjapanevaks teguriks tuumaohutuse kõrge taseme saavutamisel ja selle pideval parandamisel. Tõhusa tuumaohutuskultuuri näitajate hulka kuuluvad eelkõige: asutuse iga tasandi töötajate ja juhtkonna pühendumus tuumaohutusele ja selle pidevale parandamisele; iga tasandi töötajate võimekuse edendamine suhtuda kriitiliselt asjakohaste ohutuspõhimõtete ja -toimingute täitmisesse, et parandada pidevalt tuumaohutust; töötajate võime teatada õigel ajal ohutusprobleemidest; töö käigus saadud kogemuste kindlakstegemine ning süstemaatiline teatamine normaalsete töötingimuste või avarii ohjeldamise korraga seotud kõrvalekaldumistest, mis võivad mõjutada tuumaohutust. Olulised elemendid, mis aitavad saavutada tugevat tuumaohutust, hõlmavad eelkõige tõhusaid juhtimissüsteeme, asjakohast haridust ja koolitust ning loa omaja meetmeid ohutuse seisukohast oluliste sisemiste ja väliste töökogemuste registreerimiseks, hindamiseks ja dokumenteerimiseks ning tõstatatud probleemide tõhusaks lahendamiseks.

(19)	Kui käesolevas direktiivis kasutatakse väljendit „mõistlikult teostatav”, tuleks seda kohaldada kooskõlas kindlaksmääratud mõistetega, eelkõige WENRA ja IAEA mõistetega.

(20)

Pärast Three Mile Islandi ja Tšernobõli tuumaavariid on Fukushima tuumaavarii taas näidanud, kui tähtis on kaitsekest, mis on viimane tõke inimeste ja keskkonna kaitseks avarii korral tekkiva radioaktiivse pihkumise eest. Seepärast peaks uue tuuma- või uurimisreaktori loa taotleja näitama, et kavandi kohaselt reaktori südamikus tekkiva rikke korral selle mõju kaitsekestast väljapoole ei pääse, st loa taotleja peaks tõestama, et ulatuslik või lubamatu radioaktiivse aine väljumine kaitsekestast on äärmiselt ebatõenäoline, ning ta peaks olema võimeline näitama suure usaldusväärsusega, et sellist radioaktiivse aine väljumist ei juhtu.

(21)

Avariide ärahoidmiseks ja leevendamiseks tuleks nõuda konkreetsemat avarii ohjamise ja hädaolukorra kohapealse lahendamise korda. Need peaksid vastama direktiivi 2013/59/Euratom asjakohastele sätetele ega tohiks nende kohaldamist piirata. Loa omaja peaks nägema ette menetlused, suunised ja korra, mida rakendatakse avarii, sealhulgas raske avarii korral, mis võib juhtuda kõigis töörežiimides, sealhulgas täisvõimsusel töö, seiskamine ja vahepealsed seisundid, tagades järjekindluse ja järjepidevuse kõigi selliste menetluste ja kordade vahel ning tagades, et neid täidetakse, vaadatakse läbi ja ajakohastatakse. Kõnealustes kordades tuleks ette näha ka piisava personali, varustuse ja muude vajalike vahendite olemasolu. Ette tuleks näha vajalik organisatsiooniline struktuur, kus oleks selge ülesannete jaotus, ning reageerivate üksuste tegevuse koordineerimine.

(22)

Vastupidavushindamised on näidanud, et kõikide tuumaohutuse eest vastutavate asjaosaliste tõhusatel koostöö- ja koordineerimismehhanismidel on otsustav tähtsus. Vastastikused hindamised on osutunud heaks vahendiks usalduse loomisel, et omandada kogemusi ja neid vahetada ning tagada rangete tuumaohutuse standardite järgimine.

(23)

Liikmesriikidevaheline tuumaohutusalane koostöö on hästi välja kujunenud ja võib anda lisaväärtust seoses tuumaohutuse, läbipaistvuse ja avatusega sidusrühmade suhtes Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

Liikmesriigid peaksid oma pädevate reguleerivate asutuste kaudu, kasutades asjakohasel viisil ära ENSREGi ja tuginedes WENRA eksperditeadmistele, määrama iga kuue aasta tagant kindlaks oma tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetset ühist tehnilist teemat puudutavate vastastikuste hindamiste metoodika, tingimused ja ajakava. Käsitletav konkreetne ühine tehniline teema tuleks teha kindlaks WENRA ohutuse viitetasemete seast või töökogemusega seotud tagasiside, vahejuhtumite ja avariide ning tehnika ja teaduse arengu alusel. Liikmesriigid peaksid läbi viima riikliku enesehindamise ja tegema korraldusi selleks, et teiste liikmesriikide pädevad reguleerivad asutused hindaksid ühiselt vastastikku nende riiklikku enesehindamist.

Kõnealuste vastastikuste hindamiste järelduste kohta tuleks koostada aruanded. Kõnealuseid vastastikuste hindamiste aruandeid arvestades peaksid liikmesriigid koostama riiklikud tegevuskavad, et võtta meetmeid kõigi asjakohaste järelduste ja nende enda riikliku hindamise suhtes. Vastastikuse hindamise aruanded peaksid olema aluseks ka kogu liitu hõlmava temaatilise vastastikuse hindamise tulemusi käsitlevatele koondaruannetele, mille valmistavad ühiselt ette liikmesriikide reguleerivad asutused. Koondaruande eesmärk ei peaks olema anda hinnet tuumaseadmete ohutusele, vaid keskenduda temaatilise vastastikuse hindamise protsessile ja tehnilistele tulemustele, et sellest saadud kogemusi oleks võimalik jagada.

Vastastikuse hindamise puhul peaks valitsema vastastikune usaldus ja seetõttu oleks komisjonil asjakohane teavitada liikmesriike teostatavuse korral sellest, kui ta kavatseb kasutada vastastikuse hindamise aruannete tulemusi oma poliitikadokumentides.

(24)

Liikmesriikide kohustus teatada käesoleva direktiivi rakendamisest ja komisjoni kohustus koostada riiklike aruannete põhjal aruanne peaks andma võimaluse teha kokkuvõte käesoleva direktiivi rakendamise erinevatest aspektidest ja selle tõhususest ning neid hinnata. Rahvusvahelisel tasandil on mitmeid asjakohaseid aruandekohustusi, nagu kohustus koostada tuumaohutuse konventsiooni aruandeid, ning nende tulemusi võib kasutada käesoleva direktiivi rakendamise hindamiseks. Lisaks tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada täiendavad aruandlusnõuded seoses tuumaseadmete temaatiliste vastastikuste hindamiste tulemustega. Eesmärgiga lihtsustada õigusakte ja vähendada halduskoormust tuleks liikmesriikide aruandekohustust seega vähendada nii seoses aruannete esitamise sageduse kui ka aruannete sisuga.

(25)

Kooskõlas ohutaset arvestava lähenemisviisiga sõltub käesoleva direktiivi sätete rakendamine teatavas liikmesriigis paiknevate tuumaseadmete tüübist. Seega peaksid liikmesriigid võtma nende sätete rakendamisel oma õigusaktides arvesse oma kavandatavatest või käitatavatest tuumaseadmetest tuleneva ohu võimalikku suurust ja laadi. Eelkõige peaks ohutaset arvestav lähenemisviis puudutama selliseid liikmesriike, kus on tuumajäätmete ja radioaktiivsete materjalide kogus väike, nt kui tegemist on väikeste uurimisreaktoritega, kus tõsise avarii korral ei teki tagajärgi, mille ulatus oleks võrreldav tuumaelektrijaamades tekkiva avarii tagajärgedega.

(26)

Käesoleva direktiivi sätteid, mis on oma olemuselt seotud tuumaseadmete olemasoluga, nimelt loa omaja kohustustega seotud sätteid, uusi tuumaseadmete konkreetseid nõudeid ja kohapealse hädaolukorraks valmisoleku ja tegutsemise sätteid ei tuleks kohaldada selliste liikmesriikide suhtes, kus ei ole tuumaseadmeid. Käesoleva direktiivi sätteid tuleks üle võtta ja rakendada proportsionaalselt vastavalt iga riigi oludele ja võttes arvesse asjaolu, et nimetatud liikmesriikides ei ole tuumaseadmeid, kuid tagades, et valitsus või pädevad asutused osutaksid tuumaohutusele asjakohast tähelepanu.

(27)

Vastavalt direktiivile 2009/71/Euratom peavad liikmesriigid kehtestama tuumaseadmete tuumaohutuse siseriikliku õigusliku, reguleeriva ja korraldusliku raamistiku ja tagama selle toimimise. Liikmesriikide pädevusse jääb selle otsustamine, kuidas siseriiklik raamistik vastu võetakse ning millise vahendi abil seda kohaldatakse.

(28)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(29)	Direktiivi 2009/71/Euratom tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/71/Euratom muudetakse järgmiselt.

1)	1. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „EESMÄRGID, KOHALDAMISALA JA MÕISTED”.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi tsiviilotstarbeliste tuumaseadmete suhtes, milleks on nõutav luba.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva direktiiviga täiendatakse asutamislepingu artiklis 30 osutatud tuumaseadmete tuumaohutuse põhistandardeid, piiramata ühenduse selliste kehtivate õigusaktide kohaldamist, mille eesmärk on kaitsta töötajate ja muu elanikkonna tervist ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, eriti nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom (11) kohaldamist.

(11) Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).”"

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkti 1 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	tuumaelektrijaam, rikastuskäitis, tuumakütuse valmistamise tehas, ümbertöötamiskäitis, uurimisreaktor, rajatis kasutatud kütuse ladustamiseks ning”;

lisatakse järgmised punktid:

„6) „avarii”— ettekavatsemata sündmus, mille tagajärjed või võimalikud tagajärjed on kiirguskaitse või tuumaohutuse seisukohast märkimisväärsed;

7) „vahejuhtum”— ettekavatsemata sündmus, mille tagajärjed või võimalikud tagajärjed ei ole kaitse või tuumaohutuse seisukohast tähtsusetud;

8) „väärtalitlus”— normaalsest talitlusest kõrvale kalduv käitamisprotsess, mis toimub eeldatavasti vähemalt ühe korra rajatise kasutusaja jooksul, kuid mis ei põhjusta seoses asjakohaste projekteerimistingimustega märkimisväärset kahju ohutuse seisukohast tähtsatele osadele ega too kaasa avariiolukorda;

9) „projekteerimistingimused”— tingimused ja sündmused, mida tuleb tuumaseadme projekteerimisel, sealhulgas ajakohastamistel, sõnaselgelt arvesse võtta vastavalt kehtestatud kriteeriumidele, et ohutussüsteemide kavapärase töö korral tuleks seade selliste tingimuste ja sündmustega toime, ületamata lubatud piirnorme;

10) „projekteerimisel arvessevõetav avarii”— avariiolukord, millega toimetulekuks on tuumaseade kooskõlas kehtestatud projekteerimistingimustega projekteeritud ja mille korral kütusega (kui see on asjakohane) ja radioaktiivse pihkumisega seotud kahjustused jäävad normi piiresse;

11) „rasked tingimused”— tingimused, mis on projekteerimisel arvesse võetava avariiga seotud tingimustest raskemad; selliseid tingimusi võivad põhjustada mitu üheaegset riket, nagu ohutussüsteemi kõigi liinide täielik kadu, või äärmiselt ebatõenäoline sündmus.”

4)	2. peatükis lisatakse pärast pealkirja „KOHUSTUSED” järgmine pealkiri: „1. JAGU Üldised kohustused”.

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid kehtestavad tuumaseadmete ohutuse tagamiseks siseriikliku õigusliku, reguleeriva ja organisatsioonilise raamistiku (edaspidi „siseriiklik raamistik”). Siseriiklikus raamistikus sätestatakse eelkõige:

a)	vastutuse jagunemine asjaomaste riiklike asutuste vahel ja nende tegevuse koordineerimine;

b)	riiklikud tuumaohutuse nõuded, mis hõlmavad tuumaseadmete olelusringi kõiki etappe;

c)	tuumaseadmetele lubade andmise süsteem ja tuumaseadmete loata käitamise keelamise süsteem;

d)	süsteem tuumaohutuse regulatiivseks kontrollimiseks, mida teeb pädev reguleeriv asutus;

e)	tõhusad ja proportsionaalsed jõustamismeetmed, sealhulgas asjakohasel juhul parandusmeetmed või tuumaseadme käitamise peatamine ja loa muutmine või kehtetuks tunnistamine.

Liikmesriikide pädevuses on selle otsustamine, kuidas punktis b osutatud riiklikud tuumaohutusnõuded vastu võetakse ning millise õigusakti abil neid kohaldatakse.”

Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad pädeva reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et pädev reguleeriv asutus:

a)	on funktsionaalselt eraldatud igast muust asutusest või organisatsioonist, mis tegeleb tuumaenergia edendamise või kasutamisega, ja oma reguleerivate ülesannete täitmisel ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki selliselt asutuselt või organisatsioonilt;

b)	teeb reguleerivaid otsuseid kindlate ja läbipaistvate tuumaohutusega seotud nõuete alusel;

c)	saab sihtotstarbelisi ja asjakohaseid eelarveeraldisi, mis võimaldavad siseriiklikus raamistikus kindlaks määratud reguleerivate ülesannete täitmist, ning vastutab eraldatud eelarve kasutamise eest;

d)	peab tööl vajalikku arvu töötajaid, kellel on nende kohustuste täitmiseks vajalikud ettevalmistus, kogemused ja teadmised. Asutus võib kasutada oma reguleerivate ülesannete toetamiseks väliseid teaduslikke ja tehnilisi vahendeid ning eksperte;

e)	kehtestab menetlused huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks;

f)	annab tuumaohutusega seotud teavet, ilma et selleks oleks vajalik ühegi muu asutuse või organisatsiooni nõusolek, tingimusel et sellega ei kahjustata teisi ülekaalukaid huve (näiteks julgeolekut), mida on tunnustatud asjakohaste õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentidega.

3. Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on volitused, mis on vajalikud artikli 4 lõikes 1 kirjeldatud siseriikliku raamistiku kohaste kohustuste täitmiseks. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga antakse pädevatele reguleerivatele asutustele järgmised peamised reguleerivad ülesanded:

a)	teha ettepanekuid riiklike tuumaohutuse nõuete kohta, määrata need kindlaks või osaleda nende kindlaksmääramises;

b)	nõuda, et loa omaja täidaks riiklikke tuumaohutuse nõudeid ja asjaomase loaga kehtestatud tingimusi ning tõendaks nende täitmist;

c)	kontrollida selliste nõuete ja tingimuste täitmist, kasutades selleks reguleerivaid hindamisi ja kontrollkäike;

d)	teha ettepanekuid tõhusate ja proportsionaalsete jõustamismeetmete võtmiseks või viia neid täide.”

Artiklid 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Loa omajad

Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse järgmist:

a)	esmavastutus tuumaseadme tuumaohutuse eest on loa omajal. Nimetatud vastutust ei saa delegeerida ning see hõlmab vastutust töövõtjate ja alltöövõtjate tegevuse eest, mis võib mõjutada tuumaseadme tuumaohutust;

b)	loa taotlemisel peab taotleja tõendama tuumaohutust. Tõendamise üksikasjalikkus ja ulatus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastavate võimalike ohtude ulatuse ja laadiga;

loa omaja peab korrapäraselt hindama, kontrollima ja mõistlikult teostataval määral pidevalt täiustama oma tuumaseadmete tuumaohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil. See hõlmab selle kontrollimist, kas kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas mitmekordse kaitse meetmete rakendamise kontrollimist;

d)	loa omaja kehtestab juhtimissüsteemid, milles tuumaohutusele omistatakse asjakohane prioriteet, ja rakendab neid;

loa omaja näeb ette asjakohased kohapealsed avariiprotseduurid ja vastava korra, sealhulgas raskete avariide ohjeldamise suunised või võrdväärse korra, et reageerida tõhusalt avariidele nende tagajärgede ärahoidmiseks või leevendamiseks. Nimetatud protseduurid eelkõige:

i)	on kooskõlas muu töökorraga ja neid harjutatakse korrapäraselt teostatavuse kontrollimiseks;

ii)	on seotud avariide ja raskete avariidega, mis võivad juhtuda kõigi töörežiimide juures ja mis hõlmavad või mõjutavad korraga mitut üksust;

iii)	näevad ette välise abi saamise korra;

iv)	vaadatakse perioodiliselt läbi ja neid ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse harjutustel saadud kogemusi ning avariidest saadud õppetunde;

loa omaja näeb ette ja valdab rahalisi vahendeid ja inimressursse, kellel on tuumaseadme tuumaohutusega seotud kohustuste täitmiseks vajalik asjakohane ettevalmistus ja pädevus. Loa omaja tagab samuti, et tema vastutusel olevatel töövõtjatel ja alltöövõtjatel, kelle tegevus võib mõjutada tuumaseadme tuumaohutust, on olemas nende kohustuste täitmiseks asjakohase ettevalmistuse ja pädevusega vajalik inimressurss.

Artikkel 7

Tuumaohutusalased eksperditeadmised ja oskused

Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse kõigilt asjaosalistelt, et neil oleks haridus- ja koolituskord oma töötajatele, kes vastutavad tuumaseadmete tuumaohutuse eest, et nad saaksid, säilitaksid ja arendaksid edasi eksperditeadmisi ja oskusi seoses tuumaohutuse ja valmisolekuga kohapealseks hädaolukorraks.

Artikkel 8

Läbipaistvus

1. Liikmesriigid tagavad, et tuumaseadmete tuumaohutuse ja selle reguleerimise kohta antakse vajalikku teavet töötajatele ja elanikkonnale, pöörates eriti tähelepanu kohalikele asutustele, elanikele ja sidusrühmadele tuumaseadmete läheduses. Nimetatud kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus ja loa omajad annavad oma pädevusvaldkondades ja oma kommunikatsioonipoliitika raames:

a)	tuumaseadmete normaalsetest töötingimustest teavet töötajatele ja üldsusele ning

b)	vahejuhtumite ja avariide korral kiiresti teavet töötajatele ja üldsusele ning tuumaseadme läheduses olevate muude liikmesriikide pädevatele reguleerivatele asutustele.

2. Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks vastavalt asjakohastele õigusaktidele ja rahvusvahelistele instrumentidele, tingimusel et sellega ei kahjustata teisi ülekaalukaid huve (näiteks julgeolekut), mida on tunnustatud asjaomaste õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentidega.

3. Liikmesriigid tagavad ilma artikli 5 lõike 2 kohaldamist mõjutamata, et pädev reguleeriv asutus teeb tuumaseadme läheduses olevate muude liikmesriikide pädevate reguleerivate asutustega vastavalt vajadusele tuumaseadmete tuumaohutusega seotud koostööd, muu hulgas vahetades ja/või jagades teavet.

4. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse asjakohaste õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentide kohaselt asjakohane võimalus osaleda tõhusalt tuumaseadmete lubade andmise otsustamise protsessis.”

Artikli 8 järele lisatakse järgmine jagu:

„2. JAGU

Erikohustused

Artikkel 8a

Tuumaseadmete tuumaohutuse eesmärk

1. Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku tuumaohutuse raamistikuga nõutakse, et tuumaseadmete asukohad valitakse, tuumaseadmed projekteeritakse, ehitatakse, võetakse kasutusele, neid käitatakse ja nende tegevus lõpetatakse eesmärgiga hoida ära avariisid ning avarii korral leevendada selle tagajärgi ja ära hoida:

a)	varajast radioaktiivset pihkumist, mis nõuaks erakorraliste meetmete võtmist väljaspool tuumaseadme asukohta, kuid mille rakendamiseks ei ole piisavalt aega;

b)	ulatuslikku radioaktiivset pihkumist, mis nõuaks selliste meetmete võtmist, mida ei ole võimalik ajas ega ruumis piirata.

2. Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et lõikes 1 sätestatud eesmärki:

a)	kohaldatakse tuumaseadmete suhtes, mille ehitusluba antakse esmakordselt pärast 14. augusti 2014;

b)	kasutatakse alusena olemasolevate tuumaseadmete mõistlikult teostatava ohutuse parandamise õigeaegseks rakendamiseks, muu hulgas artikli 8c punktis b kindlaks määratud korrapärase ohutusülevaatuse raames.

Artikkel 8b

Tuumaseadmete tuumaohutuse eesmärgi rakendamine

1. Selleks et saavutada artiklis 8a sätestatud tuumaohutuse eesmärk, tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et kui kohaldatakse mitmekordset kaitset, siis tehakse seda selleks, et tagada:

a)	äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju minimeerimine;

b)	väärtalitluse ja rikete ärahoidmine;

c)	väärtalitluse kontrollimine ja rikete avastamine;

d)	projekteerimistingimustele vastavate avariide kontrollimine;

e)	raskete tingimuste kontrollimine, sealhulgas avariide arenemise vältimine ja raskete avariide tagajärgede leevendamine;

f)	artikli 8d lõike 1 kohaste organisatsiooniliste struktuuride olemasolu.

2. Artiklis 8a sätestatud tuumaohutuse eesmärgi saavutamiseks tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et pädev reguleeriv asutus ja loa omaja võtavad meetmeid tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamiseks ja tõhustamiseks. Nimetatud meetmed käsitlevad eelkõige:

juhtimissüsteeme, milles omistatakse tuumaohutusele asjakohane prioriteet ning edendatakse töötajate ja juhtkonna kõigil tasanditel võimet suhtuda kriitiliselt asjakohaste ohutuspõhimõtete ja -toimingute tõhusasse täitmisesse ning võimet teatada õigel ajal ohutusprobleemidest kooskõlas artikli 6 punktiga d;

b)	loa omaja korda ohutuse seisukohast oluliste sisemiste ja väliste töökogemuste registreerimiseks, hindamiseks ja dokumenteerimiseks;

c)	loa omaja kohustust teatada pädevale reguleerivale asutusele sündmustest, millel on võimalik mõju tuumaohutusele, ning

d)	artikli 7 kohast haridus- ja koolituskorda.

Artikkel 8c

Algne hindamine ja korrapärased ohutusülevaatused

Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse järgmist:

a)	igasugune loa andmine tuumaseadme ehitamiseks või tuumaseadme käitamiseks põhineb asjakohasel asukoha- ja seadmepõhisel hindamisel, mis hõlmab tuumaohutuse tõendamist seoses siseriiklike tuumaohutuse nõuetega käesoleva direktiivi artiklis 8a sätestatud eesmärgi alusel;

pädeva reguleeriva asutuse regulatiivse kontrolli all olev loa omaja hindab süstemaatiliselt ja regulaarselt vähemalt iga kümne aasta järel uuesti tuumaseadme ohutust vastavalt artikli 6 punktile c. Nimetatud ohutuse ümberhindamise eesmärk on tagada vastavus kehtivatele projekteerimistingimustele ning selle käigus tehakse kindlaks täiendav ohutuse parandamine, võttes arvesse vananemisega seotud probleeme, käitamiskogemust, viimaseid teadusuuringute tulemusi ja muudatusi rahvusvahelistes standardites, kasutades võrdlusalusena artiklis 8a sätestatud eesmärki.

Artikkel 8d

Kohapealne hädaolukorraks valmisolek ja tegutsemine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2013/59/Euratom kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et siseriiklikus raamistikus nõutakse kohapealse hädaolukorraks valmisoleku ja reageerimise riikliku organisatsioonilise struktuuri olemasolu selge ülesannete jaotuse ja koordineerimisega loa omaja ning pädevate asutuste ja organisatsioonide vahel, võttes arvesse kõiki hädaolukorra etappe.

2. Liikmesriigid tagavad järjekindluse ja järjepidevuse siseriiklikus raamistikus nõutava kohapealse hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise korra ning direktiivi 2013/59/Euratom kohaselt nõutava muu hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise korra vahel.”

Artikli 8d järele lisatakse järgmine peatükk:

„2a. PEATÜKK

Vastastikused hindamised ja aruandlus

Artikkel 8e

Vastastikused hindamised

1. Tuumaohutuse jätkuva parandamise eesmärgil hindavad liikmesriigid ise oma siseriiklikku raamistikku ja pädevaid reguleerivaid asutusi ning kutsuvad rahvusvahelised eksperdid hindama oma siseriiklikku raamistikku ja pädevaid reguleerivaid asutusi vähemalt kord kümne aasta jooksul. Selliste vastastikuste hindamiste tulemuste teatavaks saamisel teavitatakse neist liikmesriike ja komisjoni.

2. Liikmesriigid tagavad, et koordineeritult:

a)	korraldatakse riiklikku hindamist, mis põhineb nende territooriumil asuvate asjakohaste tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetsel teemal;

b)	palutakse kõigil teistel liikmesriikidel ja komisjonil vaatlejana teha punktis a osutatud riikliku hindamise vastastikust hindamist;

c)	vastastikuse hindamise protsessi asjakohaste tulemuste alusel võetakse sobivaid järelmeetmeid;

d)	avaldatakse nimetatud protsessi ja selle põhitulemuste kohta asjakohased aruanded, kui tulemused saavad teatavaks.

3. Liikmesriigid tagavad meetmete võtmise selleks, et 2017. aastal saaks alata esimene temaatiline vastastikune hindamine ning et seejärel toimuksid temaatilised vastastikused hindamised vähemalt iga kuue aasta järel.

4. Avarii korral, mis põhjustab olukorra, mis nõuab erakorraliste meetmete võtmist väljaspool seadme asukohta või kaitsemeetmete võtmist üldsuse jaoks, tagab asjaomane liikmesriik rahvusvahelise vastastikuse hindamise viivitamatu taotlemise.”

10)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid esitavad komisjonile esimese aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta esmakordselt 22. juuliks 2014 ja seejärel 22. juuliks 2020.”;

b)	lõige 3 jäetakse välja.

11)

Artikli 10 lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:

„1a. Artiklite 6, 8a, 8b, 8c ja 8d ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata tuumaseadmeteta liikmesriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui ta otsustab oma jurisdiktsiooni kuuluval territooriumil alustada loa olemasolu nõudvate tuumaseadmete alast tegevust.”

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. augustiks 2017. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ning kõnealuste õigusnormide hilisemad muudatused.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. juuli 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1) 2. aprilli 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 341, 21.11.2013, lk 92.

(3) Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).

(4) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(5) Komisjoni 16. novembri 1999. aasta otsus 1999/819/Euratom Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ühinemise kohta 1994. aasta tuumaohutuse konventsiooniga (EÜT L 318, 11.12.1999, lk 20).

(6) IAEA ohutuse põhialused: ohutuse aluspõhimõtted, IAEA Safety Standard Series nr SF-1 (2006).

(7) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

(8) Komisjoni 17. juuli 2007. aasta otsus 2007/530/Euratom, millega moodustatakse tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemeline Euroopa töörühm (ELT L 195, 27.7.2007, lk 44).

(9) Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta otsus 87/600/Euratom ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgushädaolukorra puhul (EÜT L 371, 30.12.1987, lk 76).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

25.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 219/53

NÕUKOGU OTSUS 2014/496/ÜVJP,

22. juuli 2014,

Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtu, toimimise ja kasutamise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, ning millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2004/552/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Pidades eelkõige silmas Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) strateegilist mõõdet, piirkondlikku ja ülemaailmset ulatust ning mitmesuguseid kasutusvaldkondi, moodustab see tundliku infrastruktuuri, mille kasutuselevõtmine ja kasutamine võib mõjutada liidu ja liikmesriikide julgeolekut.

(2)	Juhul, kui rahvusvaheline olukord nõuab liidu operatiivset tegevust ja kui GNSSi toimimine võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, või süsteemi toimimist ähvardava ohu puhul, peaks nõukogu otsustama vajalike meetmete võtmise üle.

(3)	Sel põhjusel võttis nõukogu 12. juulil 2004 vastu ühismeetme 2004/552/ÜVJP (1).

(4)	Pärast Lissaboni lepingu jõustumist peaks ülesandeid ja kohustusi, mida varem täitis nõukogu peasekretär/kõrge esindaja, nüüdsest täitma liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”).

(5)	Galileo programmil põhineva süsteemi arengu edusammud, kasutuselevõtmise alustamine ja eelseisev käivitamine nõuavad ühismeetmes 2004/552/ÜVJP ette nähtud menetluse kohandamist.

(6)	Teavet ja eksperditeadmisi selle kohta, kas mõni süsteemiga seotud sündmus ohustab liitu, liikmesriike või GNSSi, peaks nõukogule ja kõrgele esindajale edastama Euroopa GNSSi Agentuur (GSA), liikmesriigid ja komisjon. Peale selle võivad sellist teavet edastada ka kolmandad riigid.

(7)	Tuleks täpsustada nõukogu, kõrge esindaja, GSA kui Galileo turvaseirekeskuse käitaja ning liikmesriikide vastavaid ülesandeid kehtestatavas operatiivkohustuste ahelas, kuidas reageerida ohule liidu, liikmesriikide või GNSSi suhtes.

(8)

Sellega seoses on põhilisi ohte käsitletud süsteemispetsiifiliste turvanõuete teatises, milles on esitatud põhilised üldohud, millele GNSS peab tervikuna ise reageerima, ja süsteemi turvaplaanis, mis sisaldab turvalisuse akrediteerimise korra raames koostatud turvariskide registrit. Need on lähtedokumendid selleks, et tuvastada ohud, millega konkreetselt tuleb tegeleda käesoleva otsuse alusel, ja luua korralduslikud meetmed käesoleva otsuse rakendamiseks.

(9)	Kiireloomulistel juhtudel võib vajalikuks osutuda otsuste tegemine kõigest mõne tunni jooksul pärast ohtu käsitleva teabe saamist.

(10)	Kui asjaolud ei võimalda nõukogul teha otsust, et kõrvaldada ohtu või leevendada tõsist kahju liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulistele huvidele, peaks kõrgel esindajal olema õigus võtta vajalikke ajutisi meetmeid.

(11)	Euroopa GNSSi juhtimist on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 683/2008 (2) ja (EL) nr 1285/2013 (3). Eelkõige näeb määruse (EL) nr 1285/2013 artikkel 14 ette, et GSA tagab Galileo turvaseirekeskuse tegevuse.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 512/2014 (4) pannakse GSA tegevdirektorile ülesanne tagada, et GSA suudab Galileo turvaseirekeskuse käitajana järgida ühismeetme 2004/552/ÜVJP (mis asendatakse käesoleva otsusega) alusel antud juhiseid. Lisaks sellele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1104/2011/EL (5) sätestatud eeskirjad, mille alusel liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus, liidu agentuurid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada juurdepääsu Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutavale avalikule reguleeritud teenusele. Iseäranis on otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 6 määratletud Galileo turvaseirekeskus kui avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavate asutuste, nõukogu, kõrge esindaja ning kontrollikeskuste operatiivliides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse kohustused, mida täidavad nõukogu ning kõrge esindaja, et kõrvaldada sellist ohtu liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või leevendada sellist tõsist kahju liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulistele huvidele, mis tuleneb Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtmisest, toimimisest või kasutamisest, eelkõige liidu tegevust nõudvast rahvusvahelisest olukorrast, või süsteemi või selle teenuste toimimist ähvardava ohu korral.

Artikkel 2

Sellise ohu korral teavitavad olenevalt asjaoludest kas liikmesriigid, komisjon või GSA kõrget esindajat viivitamata kõigist neile teadaolevatest asjaoludest, mida nad peavad asjakohaseks.

Artikkel 3

1. Nõukogu otsustab GSAle antavate vajalike juhiste üle, tehes seda ühehäälselt kõrge esindaja ettepanekul.

2. GSA ja komisjon annavad nõukogule nõu kavandatavate juhiste tõenäolise laiema mõju kohta GNSSile.

3. Vajaduse korral esitab poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogule arvamuse kavandatavate juhiste kohta.

Artikkel 4

1. Kui olukorra kiireloomulisus nõuab viivitamatut tegutsemist enne seda, kui nõukogu on teinud artikli 3 lõike 1 kohase otsuse, on kõrgel esindajal õigus anda GSA-le vajalikke ajutisi juhiseid. Kõrge esindaja võib GSA-le selliste juhiste andmise õiguse delegeerida Euroopa välisteenistuse tegevpeasekretärile või mõnele tema asetäitjale. Kõrge esindaja teavitab viivitamata nõukogu ja komisjoni käesoleva lõike kohaselt antud juhistest.

2. Nõukogu kinnitab kõrge esindaja ajutised juhised, muudab neid või tunnistab need kehtetuks nii kiiresti kui võimalik.

3. Kõrge esindaja vaatab oma ajutised juhised pidevalt läbi, muudab neid vajaduse korral või tunnistab need kehtetuks, kui viivitamatu tegutsemine ei ole enam nõutav. Igal juhul lõpeb ajutiste juhiste kehtivus nelja nädala möödumisel nende andmisest või lõike 2 kohase nõukogu otsuse alusel.

Artikkel 5

Kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest koostab kõrge esindaja liikmesriikide ekspertide toetusel käesoleva otsuse praktiliseks rakendamiseks vajalikud esialgsed korralduslikud meetmed ning esitab need poliitika- ja julgeolekukomiteele heakskiitmiseks. Ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest esitatakse poliitika- ja julgeolekukomiteele heakskiitmiseks korralduslike meetmete lõplik versioon. Poliitika- ja julgeolekukomitee vaatab korralduslikud meetmed läbi ja ajakohastab neid vähemalt iga kahe aasta järel.

Artikkel 6

1. Kooskõlas liidu või liidu ja selle liikmesriikide varem sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega, sealhulgas nendega, millega antakse otsuse nr 1104/2011/EL artikli 3 lõike 5 kohaselt juurdepääs avalikule reguleeritud teenusele, on kõrgel esindajal õigus sõlmida kolmandate riikidega halduskokkuleppeid käesoleva otsuse alusel tehtava koostöö kohta. Nõukogu peab sellised kokkulepped ühehäälselt heaks kiitma.

2. Kui sellised kokkulepped eeldavad juurdepääsu liidu salastatud teabele, kiidetakse salastatud teabe avaldamine või vahetamine heaks kooskõlas kohaldatavate julgeolekueeskirjadega.

Artikkel 7

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva või liikmesriikide taotlusel või artikli 3 kohaste meetmete võtmise järel vaatab nõukogu läbi käesolevas otsuses sätestatud eeskirjad ja menetlused ning vajaduse korral muudab neid.

Artikkel 8

Kui see on asjakohane, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada käesoleva otsuse rakendamine oma vastutusalas, kooskõlas muu hulgas määruse (EL) nr 1285/2013 artikliga 28. Sel eesmärgil määravad liikmesriigid kontaktpunktid, et aidata kaasa ohuolukorra operatiivsele juhtimisele. Kõnealused kontaktpunktid võivad olla füüsilised või juriidilised isikud.

Artikkel 9

Ühismeede 2004/552/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 22. juuli 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut (ELT L 246, 20.7.2004, lk 30).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 512/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (ELT L 150, 20.5.2014, lk 72).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutavale avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).

25.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 219/56

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

23. juuli 2014,

Xylella fastidiosa (Well et Raju) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2014) 5082 all)

(2014/497/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on võtnud vastu rakendusotsuse 2014/87/EL (2) liidus Xylella fastidiosa (Well et Raju) (edaspidi „kõnealune organism”) leviku vastu võetavate meetmete kohta.

(2)	Pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist on Itaalia ametiasutused uurinud nakatunud aladel ja neid ümbritsevatel aladel kõnealuse organismi leidumist ja selle laadi. Nende uurimistega on saadud esialgsed tulemused, mis on piisavad, et võimaldada täpsemate meetmete vastuvõtmist.

(3)

Itaalia ametiasutuste uurimise ning kättesaadavate teaduslike ja tehniliste tõenditega on kinnitust leidnud, et taimed Catharanthus G. Don, Nerium L., Olea L., Prunus L. ja Vinca L. on kõnealuse organismi peremeestaimed. Kättesaadavate tõendite järgi otsustades on tõenäoline, et ka taimed Malva L., Portulaca L., Quercus L. ja Sorghum L. võivad olla kõnealuse organismi peremeestaimed. Seepärast tuleks meetmeid kohaldada järgmiste istutamiseks ettenähtud taimede, välja arvatud seemnete puhul: Catharanthus G. Don, Nerium L., Olea L., Prunus L., Vinca L., Malva L., Portulaca L., Quercus L. ja Sorghum L. (edaspidi „nimetatud taimed”).

(4)

On asjakohane kehtestada liitu toomisel nõuded taimedele, mis on pärit sellistest kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt seda organismi esineb. Tuleks vastu võtta konkreetsed nõuded registreerimise, järelevalve ja tootmiskohtade seisundi kohta, samuti kontrollimise, proovide võtmise, analüüside tegemise ja vedude kohta, tagamaks, et liitu toodavad taimed ei kannaks seda organismi.

(5)

Nimetatud taimed, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust sellisel piiristatud alal või mida on sellise ala kaudu veetud, on suurema tõenäosusega kui muud taimed nakatunud kõnealuse organismiga. Seepärast tuleks nende liikumise suhtes kohaldada erinõudeid. Need nõuded peaksid olema sarnased sellistest kolmandatest riikidest pärit taimede suhtes kehtestatud nõuetega, kus teadaolevalt nimetatud organismi esineb.

(6)	Liikmesriigid peaksid tegema iga-aastaseid uuringuid, et teha kindlaks nimetatud organismi esinemine oma territooriumil, et vältida selle sissetoomist ja levikut.

(7)

Selleks et tagada võimalikult kiiresti meetmete võtmine kõnealuse organismi olemasolu korral, peaks igaüks, kes on teadlik kõnealuse organismi olemasolust, teatama sellest liikmesriikidele. Lisaks peaksid liikmesriigid selleks, et sidusrühmad saaksid vajalikke meetmeid võtta, teatama asjaomastele käitlejatele, et nende territooriumil võib nimetatud organismi leiduda, ja teatama, milliseid meetmeid tuleks võtta.

(8)

Et nimetatud organismi tõrjuda ja selle levikut tõkestada, peaksid liikmesriigid kehtestama piiristatud alad ja võtma vajalikud meetmed. Sellised piiristatud alad peavad lisaks nakatunud vööndile sisaldama puhvervööndit. Puhvervööndi laiuse määramisel tuleks pidada silmas ohtu, et kõnealune kahjulik organism võib levida teistesse piirkondadesse.

(9)

Kui piiristatud ala ei tundu olevat vajalik, et kõrvaldada nimetatud organismi, peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalus mitte kehtestada piiristatud ala viivitamata. Sellisel juhul tuleks nimetatud organism kõrvaldada taimedelt, kus seda kõigepealt leiti, ning uurida, kas on veel taimi, mis on nakatunud.

(10)	Tuleks kehtestada konkreetsed meetmed, et tagada nimetatud organismi likvideerimine seal, kus seda on leitud.

(11)	Selguse huvides tuleks rakendusotsus 2014/87/EL kehtetuks tunnistada.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „nimetatud taimed”— järgmised istutamiseks ettenähtud taimed, välja arvatud seemned: Catharanthus G. Don, Nerium L., Olea L., Prunus L., Vinca L., Malva L., Portulaca L., Quercus L. ja Sorghum L.;

b) „kõnealune organism”— Xylella fastidiosa (Well et Raju).

Artikkel 2

Nimetatud taimede toomine liitu kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb kõnealust organismi

Kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb kõnealust organismi, on lubatud nimetatud taimi liitu importida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	taimed vastavad I lisa 1. jaotises sätestatud sissetoomise erinõuetele;

b)	liitu sissetoomiseks on vastutav ametiasutus neid kontrollinud vastavalt I lisa 2. jaotisele kõnealuse organismi esinemise suhtes;

c)	kontrollimisel vastavalt I lisa 2. jaotisele ei ole leitud kõnealust organismi ega selle esinemise nähte.

Artikkel 3

Nimetatud taimede edasitoimetamine liidu piires

Nimetatud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiristatud alal, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 7, või mida on läbi sellise ala veetud, tohib vedada ainult sellistesse aladesse ja sellistel aladel, mis ei ole nakatunud vöönd, kui need vastavad II lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 4

Kõnealuse organismi uuring

1. Iga liikmesriik viib läbi iga-aastaseid uuringuid, et teha kindlaks nimetatud organismi esinemine oma territooriumil nimetatud taimedel ja teistel võimalikel peremeestaimedel.

Kõnealuseid uuringuid teeb vastutav ametiasutus või tehakse uuringuid vastutava ametiasutuse ametliku järelevalve all. Uuring seisneb vaatluses ja kahtluse tekkimisel kõnealuse organismi leidumise kohta, proovide kogumises ja analüüside tegemises. Uuringud põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel ning neid tehakse sobival ajal, mil kõnealust organismi on võimalik avastada.

Kõnealustes uuringutes võetakse arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid, kõnealuse organismi ja tema vektorite bioloogiat ja nimetatud taimede bioloogiat, mis tõenäoliselt võivad olla kõnealuse organismi peremeestaimed, ning muud asjakohast teavet kõnealuse organismi leidumise kohta.

2. Liikmesriigid edastavad nende uuringute tulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga aasta 31. detsembriks.

Artikkel 5

Teave kõnealuse organismi kohta

1. Kui saadakse teavet kõnealuse organismi leidumise kohta või on põhjust kahtlustada, et sellist organismi võib leiduda, peab isik, kel on sellist teavet, viivitamata teavitama vastutavat ametiasutust.

Vastutav ametiasutus peab viivitamata registreerima sellise teabe.

2. Kui see on asjakohane, peab vastutav ametiasutus nõudma lõikes 1 osutatud isikult, et see esitaks kogu muu teabe, mis sellel isikul on kõnealuse organismi esinemise kohta.

Artikkel 6

Kinnitus leidumise kohta

1. Kui vastutavale ametiasutusele on teatatud kas kõnealuse organismi leidumisest või sellisest kahtlusest artikli 4 lõikes 1 osutatud vaatlusuuringu põhjal või vastavalt artiklile 5, peab vastutav ametiasutus võtma ette vajalikud sammud, et saada leidumise kohta kinnitus.

2. Kui saadakse kinnitus kõnealuse organismi leidumise kohta sellises piirkonnas, kus seda varem ei ole esinenud, peab asjaomane liikmesriik viie tööpäeva jooksul kinnituse saamisest sellest teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Sama kehtib juhul, kui saadakse ametlik kinnitus kõnealuse organismi leidumise kohta sellisel peremeestaimel, millel teadaolevalt ei ole varem sellist organismi leitud. Need teated esitatakse kirjalikult.

3. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjaid, kelle nimetatud taimi võib mõjutada kõnealune organism, teavitatakse viivitamata, et asjaomase liikmesriigi territooriumil leidub kõnealust organismi ja teatatakse, millised on ohud ja milliseid meetmeid tuleb võtta.

Artikkel 7

Piiristatud alad

1. Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud uuringute tulemusena ilmneb, et leidub kõnealust organismi või kui kõnealuse organismi leidumine saab kinnitust, nii nagu osutatud artikli 6 lõikes 1, piiritleb asjaomane liikmesriik viivitamata asjaomase ala ja edaspidi nimetatakse seda ala „piiristatud alaks”.

2. Piiristatud ala koosneb vööndist, kust nimetatud organismi leiti (edaspidi „nakatunud vöönd”). Kõnealune vöönd kehtestatakse vastavalt III lisa 1. jaotisele. Lisaks peab piiristatud ala koosnema vööndist, mis ümbritseb nakatunud vööndit (edaspidi „puhvervöönd”). Kõnealune vöönd kehtestatakse vastavalt III lisa 1. jaotisele.

3. Liikmesriigid võtavad piiristatud aladel meetmeid, nagu on sätestatud III lisa 2. jaotises.

4. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik otsustada mitte kehtestada piiristatud ala viivitamata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	on tõendeid, et nimetatud organism on hiljuti toodud piirkonda koos taimedega, millelt seda leiti;

b)	on tõendeid, et kõnealused taimed olid nakatunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda;

c)	selliste taimede läheduses ei ole leitud asjaomaseid vektoreid, mis tõendab, et kõnealune organism ei ole kaugemale levinud.

Sellisel juhul peab liikmesriik tegema uuringu, et teha kindlaks, kas nakatunud on veel taimi lisaks neile, millelt kõnealust organismi esialgu leiti. Sellise uuringu põhjal otsustab liikmesriik, kas on vaja kehtestada piiristatud ala. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende uuringute tulemused ning põhjenduse, miks piiristatud ala ei kehtestata.

5. Liikmesriigid kehtestavad tähtajad lõikes 3 sätestatud meetmete võtmiseks ning vajaduse korral lõikes 4 sätestatud uuringu tegemiseks.

Artikkel 8

Aruanded meetmete kohta

1. 30 päeva jooksul pärast artikli 6 lõikes 2 osutatud teatamist esitavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande, milliseid meetmeid nad on võtnud või kavatsevad võtta vastavalt artikli 7 lõikele 3 ja millised on artikli 7 lõike 5 kohased tähtajad.

Aruandes esitatakse veel järgmine:

a)	teave piiristatud ala asukoha kohta, selle ala omaduste kirjeldus, mis võib olla asjakohane kõnealuse organismi tõrje ja leviku tõkestamise seisukohast;

b)	kaart, millel on näidatud, kus piiristatud ala paikneb;

c)	teave kõnealuse organismi ja tema vektorite leidumise kohta;

d)	meetmed, millega täidetakse nõudeid, mis on seotud nimetatud taimede veoga liidu piires, nagu on sätestatud artiklis 3.

Aruandes tuleb kirjeldada tõendeid ja kriteeriume, millel meetmed põhinevad.

2. Liikmesriigid peavad igal aastal 31. detsembriks edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande, mis sisaldab lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatud kujul.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus 2014/87/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. juuli 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusotsus 2014/87/EL, 13. veebruar 2014, liidus Xylella fastidiosa (Well et Raju) leviku vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 45, 15.2.2014, lk 29).

I LISA

NÕUDED SELLISTE NIMETATUD TAIMEDE LIITU SISSETOOMISEKS, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 2

1. JAOTIS

Avaldused, mis tuleb lisada taimepuhtuse tunnistusele direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 alapunkti ii kohaselt

Nimetatud taimi, mis on pärit kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt kõnealust organismi esineb, võib Euroopa Liitu tuua ainult juhul, kui taimedega on kaasas taimepuhtuse tunnistus, millele on osutatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii ja mis vastab punktis 2 või 3 sätestatud tingimustele.

Taimepuhtuse tunnistuses tuleb lahtris „lisadeklaratsioon” märkida, et taimed on kogu oma eluaja kasvanud tootmiskohas, mille päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on registreerinud ja mille järele ta valvab ning mis asub piirkonnas, mille kõnealune organisatsioon on asjakohaste rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite alusel tunnistanud kahjustajavabaks piirkonnaks.

Kahjustajavaba piirkonna nimi märgitakse tunnistusel lahtrisse „päritolukoht”.

Taimepuhtuse tunnistuses tuleb lahtris „lisadeklaratsioon” esitada järgmised avaldused:

nimetatud taimed on kogu oma eluaja jooksul kasvanud tootmiskohas, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)	tootmiskoht on fütosanitaarmeetmete asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt vaba kõnealusest organismist ja selle vektoritest;

ii)	päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on selle registreerinud ja valvab selle järele;

iii)	tootmiskoht on füüsiliselt kaitstud selle eest, et kõnealust organismi ei toodaks sisse selle organismi vektoritega;

iv)	sellele on tehtud asjakohane fütosanitaartöötlus, et seda hoida vabana kõnealuse organismi vektoritest;

v)	sellele tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas asjakohaste ajavahemike järel. Seniste kontrollide käigus ei ole leitud kõnealust organismi ega selle vektoreid ning kahtluse korral on tehtud uuring ja saadud kinnitus kõnealuse organismi puudumise kohta;

b)	fütosanitaartöötlusi kõnealuse organismi vektorite vastu on tehtud tootmiskoha vahetus läheduses;

c)	nimetatud taimede partiid on läbinud iga-aastase kontrolli, mis põhineb proovide võtmisel, ning asümptomaatiline kõnealuse organismi esinemine on välistatud;

d)	taimi on veetud väljaspool kõikide kõnealuse organismi teadaolevate vektorite lendlusperioodi või suletud anumates või pakendites, millega on tagatud, et kõnealuse organismi või selle teadaolevate vektorite nakkust ei saa tekkida;

vahetult enne partiide eksportimist on kõnealuseid taimi uuritud vaatluse teel, võetud proove ja tehtud analüüse sel viisil, et on võimalik kinnitada usaldustasemega 99 %, et kõnealuse organismi leidumine nimetatud taimedel on alla 1 %, mis eelkõige kehtib nende taimede kohta, millel on kõnealuse organismi suhtes kahtlasi nähte.

Punkte 2 ja 3 kohaldatakse niivõrd, kuivõrd see on kohaldatav nimetatud taimede suhtes, mis on kasvanud kahjustajavabas piirkonnas ja väljaspool seda.

2. JAOTIS

Kontrollimine

Nimetatud taimi peab vastutav ametiasutus hoolikalt kontrollima piiriületuspunktis või sihtkohas, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni direktiivile 2004/103/EÜ (1). Kontrollida tuleb vaatluse teel ja kõnealuse organismi kahtluse korral tuleb igast nimetatud taimede partiist võtta proove ja teha analüüse. Proovide suurus peab olema selline, et 99 % usaldustasemega oleks võimalik kinnitada, et kõnealust organismi leidub vähem kui 1 % nendest taimedest.

(1) Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi (ELT L 313, 12.10.2004, lk 16).

II LISA

NÕUDED SELLISTE NIMETATUD TAIMEDE EDASITOIMETAMISEKS LIIDUS, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 3

1.	Nimetatud taimi, mida on kasvatatud vähemalt osa oma elust piiristatud alal, võib edasi toimetada üksnes muudes vööndites kui nakkusvööndis ainult juhul, kui nendega on kaasas taimepass, mis on koostatud ja välja antud vastavalt komisjoni direktiivile 92/105/EMÜ (1).

Nimetatud taimi, mida on kasvatatud vähemalt osa oma elust piiristatud alal, võib edasi toimetada üksnes muudes vööndites kui nakkusvööndis ainult juhul, kui kogu selle aja, mis nad on viibinud piiristatud alal, on täidetud järgmised nõuded lisaks punktile 1:

tootmiskohas, kus neid on kasvatatud piiristatud alal, on täidetud järgmised tingimused:

i)	on kindlaks tehtud, et tootmiskoht on kõnealusest organismist vaba;

ii)	tootmiskoht on registreeritud vastavalt komisjoni direktiivile 92/90/EMÜ (2);

iii)	tootmiskoht on füüsiliselt kaitstud selle eest, et kõnealust organismi ei toodaks sisse selle organismi vektoritega;

iv)	sellele on tehtud asjakohane fütosanitaartöötlus, et seda hoida vabana kõnealuse organismi vektoritest;

v)	sellele tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas asjakohaste ajavahemike järel. Seniste kontrollide käigus ei ole leitud kõnealust organismi ega selle vektoreid ning kahtluse korral on tehtud uuring ja saadud kinnitus kõnealuse organismi puudumise kohta;

b)	igal aastal on iga nimetatud taime liigi ja iga tootmiskoha esinduslikust proovist tehtud analüüs ning asümptomaatiline kõnealuse organismi esinemine on välistatud;

c)	tootmiskoha vahetus läheduses on tehtud fütosanitaartöötlusi kõnealuse organismi vektorite vastu.

Nimetatud taimi, mida tuleb edasi toimetada piiristatud alas või läbi sellise ala, tuleb vedada väljaspool kõigi kõnealuse organismi teadaolevate vektorite lendlusperioodi või suletud anumates või pakendites, millega on tagatud, et kõnealuse organismi või selle teadaolevate vektorite nakkust ei saa tekkida.

(1) Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord (EÜT L 4, 8.1.1993, lk 22).

(2) Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad (EÜT L 344, 26.11.1992, lk 38).

III LISA

PIIRISTATUD ALADE KEHTESTAMINE JA ARTIKLIS 7 SÄTESTATUD MEETMED

1. JAOTIS

Piiristatud alade kehtestamine

Nakatunud vöönd hõlmab kõiki taimi, mis teadaolevalt on nakatunud kõnealuse organismiga, kõiki taimi, millel on võimaliku kõnealuse organismiga nakatumise nähud, ning kõiki muid taimi, mis võivad olla kõnealuse organismiga nakatunud seetõttu, et nad paiknevad nakatunud taimede või ühise nakkusallika lähedal või on kasvanud nakatunud taimedest.

Puhvervööndi laius peab olema vähemalt 2 000 m.

Puhvervööndi laiust võib vähendada kuni 1 000 meetrini, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	nakatunud taimed koos taimedega, millel esineb kõnealuse organismiga nakatumise nähte ning taimedega, mis võivad tõenäoliselt nakatuda, kõrvaldatakse. Taimed tuleb kõrvaldada nii, et kõrvaldatud taimedest ei jääks järele mingit materjali;

b)	on tehtud uuring koos sellise kontrolliga, mille käigus võetud proovide põhjal saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et kõnealust organismi leidub 2 000 m laiusel alal ümber nakatunud vööndi vähem kui 0,1 % taimedest.

Vööndite täpne piiristamine peab põhinema arukatel teaduslikel põhimõtetel, kõnealuse kahjuliku organismi ja selle vektorite bioloogial ning sõltuma nakatumise tasemest, vektorite esinemisest ning võimalike peremeestaimede esinemisest kõnealusel alal.

Kui nimetatud organismi esinemine leiab kinnitust väljaspool nakatunud vööndit, tuleb saastunud vööndi ja puhvervööndi piirid üle vaadata ja vastavalt vajadusele muuta.

Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud uuringute ja käesoleva lisa 2. jaotise punktis h osutatud järelevalve põhjal ei ole kõnealust organismi avastatud viis aastat, võib piiristatud ala tühistada.

2. JAOTIS

Piiristatud aladel võetavad meetmed

Piiristatud aladel võtab liikmesriik kõnealuse organismi tõrjeks järgmisi meetmeid:

liikmesriik kõrvaldab võimalikult kiiresti kõik kõnealuse organismiga nakatunud taimed, samuti kõik võimaliku nakkuse nähtudega taimed ning kõik taimed, mis on määratletud kui taimed, mis võivad tõenäoliselt nakatuda. Kõrvaldamine tuleb teha nii, et kõrvaldatud taimedest ei jääks järele mingit materjali ja võttes kõiki abinõusid, et ära hoida kõnealuse organismi levikut kõrvaldamise ajal ja hiljem;

liikmesriik võtab 200 m laiusel alal nakatunud taimede ümber proovid ja analüüsib nimetatud taimi, nakatunud taimedega ühte liiki taimi ja kõiki muid taimi, millel on kõnealuse organismiga nakatumise nähud, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et kõnealust organismi leidub vähem kui 0,1 % sellistest taimedest;

c)	liikmesriik hävitab kohapeal või lähedal asuvas vastava otstarbega kohas piiristatud ala piires taimed, taimeosad või puidu, mis võib soodustada kõnealuse organismi levikut. Hävitada tuleb asjakohasel viisil, millega hoitakse ära kõnealuse organismi levik;

d)	liikmesriik hävitab kohapeal või lähedal asuvas kohas kogu materjali, mis pärineb nimetatud taimedest ja nakatunud taimedega ühte liiki taimedest. Hävitada tuleb asjakohasel viisil, millega hoitakse ära kõnealuse organismi levik selle vektoritega;

e)	liikmesriik teeb asjakohase fütosanitaartöötluse nimetatud taimedele ja kõigile taimedele, mis võivad olla kõnealuse organismi vektorite peremeestaimed, et vältida kõnealuse organismi levikut selle vektoritega;

liikmesriik teeb kindlaks nakkuse päritolu ja uurib välja nakkusjuhuga seotud nimetatud taimed, mis võivad olla edasi toimetatud enne piiristatud ala moodustamist. Selliste taimede sihtkoha asjaomastele ametiasutustele tuleb teatada kõik edasitoimetamise asjaomased üksikasjad, et oleks võimalik taimi uurida ja võtta vajalikke meetmeid, kui see osutub vajalikuks;

g)	liikmesriik keelab nimetatud taimede ja nakatatud taimedega ühte liiki taimede istutamise kohtades, mis ei ole vektorite eest kaitstud;

liikmesriik teeb kõnealuse organismi jälgimiseks tõhusat järelevalvet vähemalt iga-aastasel ülevaatusel selleks sobival ajal, pöörates eriti tähelepanu puhvervööndile, nimetatud taimedele ning nakatunud taimedega ühte liiki taimedele, sealhulgas analüüside tegemisele, seejuures kõigist taimedest, millel esineb nakatumisnähte. Proovide arv tuleb märkida artiklis 8 osutatud aruandesse;

liikmesriik peab rakendama abinõusid, et suurendada üldsuse teadlikkust kõnealuse organismi ohtlikkusest ning meetmetest, mida võetakse, et tõkestada kõnealuse organismi liitu sissetoomist ja levimist liidu piires, sealhulgas tehes teatavaks tingimused, mille alusel nimetatud taimi võib vedada artikli 7 alusel kehtestatud piiristatud alalt välja;

vajaduse korral tuleb liikmesriigil võtta erimeetmeid eriolukordade või raskete juhtude puhuks, mille korral on alust arvata, et ei saa tõrjet teha, see on takistatud või esineb viivitusi; eriti tuleb võtta selliseid meetmeid, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ja selliste taimede asjakohase hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest;

k)	liikmesriik võtab muid meetmeid, mis võivad nimetatud organismi likvideerimisele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (1) ja rakendades ühendmeetodit vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (2).

(1) Guidelines for pest eradication programmes Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Kahjuritõrjejuhised — võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud: 15. detsembril 2011.

(2) The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Süsteemse kahjuritõrje ühendmeetmed — võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud 8. jaanuaril 2014.

25.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 219/66

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 335, 17. detsember 2009 )

Leheküljel 131 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 73/239/EMÜ” eelviimases reas

asendatakse:

„Artikli 2 punkti 3 alapunktid 1-4”

järgmisega:

„Artikli 2 punkti 3 esimene kuni neljas lõik”.

Leheküljel 131 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 73/239/EMÜ” viimases reas

asendatakse:

„Artikli 2 punkti 3 alapunkt 5”

järgmisega:

„Artikli 2 punkti 3 viies lõik”.

Leheküljel 132 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 73/239/EMÜ” esimeses reas

asendatakse:

„Artikli 3 lõike 1 punktid 1 ja 2”

järgmisega:

„Artikli 3 lõike 1 esimene ja teine lõik”.

Leheküljel 132 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 73/239/EMÜ” teises reas

asendatakse:

„Artikli 3 lõike 1 punkt 3”

järgmisega:

„Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik”.

Leheküljel 132 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” eelviimases reas

asendatakse:

„—”

järgmisega:

„Artikli 13 punkt 27”.

Leheküljel 133 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” kümnendas reas

asendatakse:

„Artikli 18 punkt g”

järgmisega:

„Artikli 18 lõike 1 punkt g”.

Leheküljel 133 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” eelviimases reas

asendatakse:

„Artikli 18 punkt h”

järgmisega:

„Artikli 18 lõike 1 punkt h”.

Leheküljel 134 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 92/49/EMÜ” kolmandas reas

asendatakse:

„Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik”

järgmisega:

„Artikli 6 lõike 3 esimene lõik”.

Leheküljel 134 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2002/83/EÜ” kolmandas reas

asendatakse:

„Artikli 6 lõike 5 lõik 3”

järgmisega:

„Artikli 6 lõike 5 kolmas lõik”.

Leheküljel 134 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2002/83/EÜ” neljandas reas

asendatakse:

„Artikli 6 lõike 5 lõik 1”

järgmisega:

„Artikli 6 lõike 5 esimene lõik”.

Leheküljel 135 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2002/83/EÜ” kümnendas reas

asendatakse:

„Artikli 10 lõike 1 esimene lause”

järgmisega:

„Artikli 10 lõike 1 esimene lause ja lõike 2 esimene lõik”.

Leheküljel 136 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2002/83/EÜ” viimases reas

asendatakse:

„Artikli 13 lõike esimene lõik ning teise lõigu punktid a ja b”

järgmisega:

„Artikli 13 lõike 3 esimene lõik ning teise lõigu punktid a ja b”.

Leheküljel 137 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2005/68/EÜ” teises reas

asendatakse:

„Artikli 17 lõigu 4 teine lõik”

järgmisega:

„Artikli 17 lõike 4 teine lõik”.

Leheküljel 137 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 92/49/EMÜ” üheksandas reas

asendatakse:

„Artikli 13 lõike 2 teine ja viies lõik”

järgmisega:

„Artikli 13 lõike 2 teine lõik ja lõige 5”.

Leheküljel 137 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2002/83/EÜ” üheksandas reas

asendatakse:

„Artikli 37 lõike 2 teine ja viies lõik”

järgmisega:

„Artikli 37 lõike 2 teine lõik ja lõige 5”.

Leheküljel 137 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2005/68/EÜ” üheksandas reas

asendatakse:

„Artikli 42 lõike 2 teine ja neljas lõik”

järgmisega:

„Artikli 42 lõike 2 teine lõik ja lõige 4”.

Leheküljel 138 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2002/83/EÜ” seitsmendas reas

asendatakse:

„Artikli 39 lõike 1 teise lõigu esimene lause”

järgmisega:

„Artikli 39 lõike 1 teise lõigu teine lause”.

Leheküljel 142 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 88/357/EMÜ” seitsmendas reas

asendatakse:

„Artikli 7 lõike 1 punkt g — artikli 7 lõige 3”

järgmisega:

„Artikli 7 lõike 1 punkt g ja artikli 7 lõige 3”.

Leheküljel 146 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” esimeses reas

asendatakse:

„Artikli 72 lõike 1 lõik 2”

järgmisega:

„Artikli 72 lõike 1 teine lõik”.

Leheküljel 146 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” 14. reas

asendatakse:

„Artikli 153 lõige 1”

järgmisega:

„Artikli 155 lõige 1”.

Leheküljel 147 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 92/49/EMÜ” kolmandas reas

asendatakse:

„Artikli 46 lõike 2 lõiked 1 kuni 3”

järgmisega:

„Artikli 46 lõike 2 esimene ja kolmas lõik”.

Leheküljel 147 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2002/83/EÜ” kolmandas reas

asendatakse:

„Artikli 50 lõike 1 lõiked 1 ja 3 ning lõige 2”

järgmisega:

„Artikli 50 lõike 1 esimene ja kolmas lõik ning lõige 2”.

Leheküljel 148 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” teises reas

asendatakse:

„Artikli 212 punkti 1 alapunkt a”

järgmisega:

„Artikli 212 lõike 1 punkt a”.

Leheküljel 148 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” kolmandas reas

asendatakse:

„Artikli 212 punkti 1 alapunkt b”

järgmisega:

„Artikli 212 lõike 1 punkt b”.

Leheküljel 148 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 98/78/EÜ” neljandas reas

asendatakse:

„Artikli 1 punkti 1 alapunkt i”

järgmisega:

„Artikli 1 punkt i”.

Leheküljel 148 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2005/68/EÜ” neljandas reas

asendatakse:

„Artikli 59 lõike 2 punktid a alapunkt i”

järgmisega:

„Artikli 59 lõike 2 punkti a alapunkt i”.

Leheküljel 148 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” neljandas reas

asendatakse:

„Artikli 210 punkti 1 alapunkt f”

järgmisega:

„Artikli 212 lõike 1 punkt f”.

Leheküljel 148 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” viiendas reas

asendatakse:

„Artikli 210 punkti 1 alapunkt g”

järgmisega:

„Artikli 212 lõike 1 punkt g”.

Leheküljel 149 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2005/68/EÜ” seitsmendas reas

asendatakse:

„Artikli 59 lõige 9 ja III lisa”

järgmisega:

„Artikli 59 lõige 9 ja II lisa”.

Leheküljel 149 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2005/68/EÜ” kaheksandas reas

asendatakse:

„Artikli 59 lõige 9 ja III lisa”

järgmisega:

„Artikli 59 lõige 9 ja II lisa”.

Leheküljel 149 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” kümnendas reas

asendatakse:

„Artikli 268 punkti 1 alapunkt b”

järgmisega:

„Artikli 268 lõike 1 punkt b”.

Leheküljel 149 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” 11. reas

asendatakse:

„Artikli 268 punkti 1 alapunkt c”

järgmisega:

„Artikli 268 lõike 1 punkt c”.

Leheküljel 149 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” 12. reas

asendatakse:

„Artikli 268 punkti 1 alapunkt d”

järgmisega:

„Artikli 268 lõike 1 punkt d”.

Leheküljel 149 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” viimases reas

asendatakse:

„Artikli 268 punkti 1 alapunkt a”

järgmisega:

„Artikli 268 lõike 1 punkt a”.

Leheküljel 150 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” esimeses reas

asendatakse:

„Artikli 268 punkti 1 alapunkt e”

järgmisega:

„Artikli 268 lõike 1 punkt e”.

Leheküljel 150 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” teises reas

asendatakse:

„Artikli 268 punkti 1 alapunkt f”

järgmisega:

„Artikli 268 lõike 1 punkt f”.

Leheküljel 150 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” kolmandas reas

asendatakse:

„Artikli 268 punkti 1 alapunkt g”

järgmisega:

„Artikli 268 lõike 1 punkt g”.

Leheküljel 151 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” neljandas reas

asendatakse:

„Artikli 268 punkt 2”

järgmisega:

„Artikli 268 lõige 2”.

Leheküljel 152 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2002/83/EÜ” kaheksandas reas

asendatakse:

„Artikli 19 lõike 1 teise lõigu teine taane”

järgmisega:

„Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu teine taane”.

Leheküljel 153 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” viimases reas

asendatakse:

„Artikli 301 lõige 1 ja lõike 3 lõik 4”

järgmisega:

„Artikli 301 lõiked 1 ja 3”.

Leheküljel 154 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” seitsmendas reas

asendatakse:

„Artikli 185 lõige 2 punktid a-c, lõige 3 ja lõike 5 esimene lõik 5”

järgmisega:

„Artikli 185 lõige 2 punktid a-c, lõige 3 ja lõike 5 esimene lõik”.

Leheküljel 154, VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” 12. reas

asendatakse:

„Artikli 13 lõige 7”

järgmisega:

„Artikli 13 punkt 7”.

Leheküljel 154 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” 14. reas

asendatakse:

„Artikli 13 lõige 9”

järgmisega:

„Artikli 13 punkt 9”.

Leheküljel 154 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” 15. reas

asendatakse:

„Artikli 13 lõige 25”

järgmisega:

„Artikli 13 punkt 25”.

Leheküljel 154 VII lisa vastavustabeli tulba „Käesolev direktiiv” 16. reas

asendatakse:

„Artikli 13 lõige 26”

järgmisega:

„Artikli 13 punkt 26”.

Leheküljel 155 VII lisa vastavustabeli tulba „Direktiiv 2005/68/EÜ” teises reas

asendatakse:

„Artikli 5 lõike 1 esimene ja teine lõik”

järgmisega:

„Artikli 5 lõike 1 esimene lõik ja lõige 2”.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 219

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 25. juuli 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 798/2014, 23. juuli 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 799/2014, 24. juuli 2014, millega määratakse kindlaks rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 800/2014, 24. juuli 2014, millega määratakse kindlaks riiklike programmide ja transiidi eriskeemi kaudu antavast tegevustoetusest teavitamise menetlused ja muu vajalik tegutsemiskord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 801/2014, 24. juuli 2014, millega kehtestatakse liidu ümberasustamisprogrammile Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames vahendite eraldamise mehhanismi ajakava ja muud rakendustingimused	19
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 802/2014, 24. juuli 2014, millega määratakse kindlaks riiklike programmide näidised ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted	22
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 803/2014, 24. juuli 2014, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes	33
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 804/2014, 24. juuli 2014, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1122/2009 seoses toetussummade vähendamisega ühtsete taotluste ja toetusõiguste jaotamise taotluste hilise esitamise pärast seoses teatavaid Itaalia piirkondi 2014. aastal tabanud üleujutustega	35
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 805/2014, 24. juuli 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	37
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2014/86/EL, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta	40
	*	Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik	42
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/496/ÜVJP, 22. juuli 2014, Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtu, toimimise ja kasutamise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, ning millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2004/552/ÜVJP	53
		2014/497/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 23. juuli 2014, Xylella fastidiosa (Well et Raju) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2014) 5082 all)	56

	Parandused
*	Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ühiskomitee 21. mai 2014. aasta otsuse nr 2 (seoses Moldova Vabariigi taotlusega ühineda Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga) parandus ( ELT L 217, 23.7.2014 )	65
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) parandused ( ELT L 335, 17.12.2009 )	66

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	121,8	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	131,2 143,0	0 0	AR BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	293,6 220,0 326,7 244,2	2 24 0 17	AR BR CL TH
0207 14 60	Kanakoivad, külmutatud	122,7	6	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	344,2 310,2	0 0	BR CL
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	251,6	11	BR

Äriühing	TARICi lisakood
Liling Taiyu Porcelain Industries Co., Ltd	B956
Liling Xinyi Ceramics Industry Ltd.	B957
T&C Shantou Daily Chemical Industry Co., Ltd.	B958
Jing He Ceramics Co., Ltd	B959

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	59,9
	TR	55,3
	XS	56,8
	ZZ	57,3
0707 00 05	MK	50,7
	TR	81,4
	ZZ	66,1
0709 93 10	TR	84,5
0709 93 10	ZZ	84,5
0805 50 10	AR	107,5
	BO	98,4
	CL	116,3
	NZ	145,2
	TR	74,0
	UY	125,4
	ZA	127,5
	ZZ	113,5
0806 10 10	BR	149,7
	CL	81,7
	EG	186,0
	MA	159,8
	TR	78,9
	ZZ	131,2
0808 10 80	AR	243,2
	BR	134,1
	CL	111,9
	NZ	124,8
	US	145,0
	ZA	142,5
	ZZ	150,3
0808 30 90	AR	77,9
	CL	94,9
	NZ	163,0
	ZA	63,9
	ZZ	99,9
0809 10 00	MK	91,5
	TR	245,3
	XS	80,5
	ZZ	139,1
0809 29 00	CA	344,6
	TR	292,8
	US	344,6
	ZZ	327,3
0809 30	MK	72,6
	TR	137,7
	ZZ	105,2
0809 40 05	BA	54,7
	MK	53,5
	ZZ	54,1

Asutuse nimi

Asutuse juhataja

Määramise kuupäev

Delegeeritud tegevused

Vastutav asutus

Auditeerimisasutus

Volitatud asutus 1

Volitatud asutus 2

Volitatud asutus n (maksimaalselt 10)