ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 188

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. aastakäik
27. juuni 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 709/2014, 20. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 152/2009 seoses dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide sisalduse määramisega ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 710/2014, 23. juuni 2014, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta ühisotsuste tegemise protsessi kohaldamise tingimustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL ( 1 )

19

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 711/2014, 26. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

60

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 712/2014, 26. juuni 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

62

 

 

OTSUSED

 

 

2014/398/EL

 

*

Nõukogu otsus, 20. juuni 2014, Regioonide Komitee kolme Itaalia liikme ja nelja Itaalia asendusliikme ametisse nimetamise kohta

64

 

 

2014/399/EL

 

*

Nõukogu otsus, 24. juuni 2014, millega määratakse kindlaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses Afganistani Islamivabariigi ühinemisega Maailma Kaubandusorganisatsiooniga

66

 

*

Nõukogu otsus 2014/400/ÜVJP, 26. juuni 2014, millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

68

 

*

Nõukogu otsus 2014/401/ÜVJP, 26. juuni 2014, mis käsitleb Euroopa Liidu Satelliidikeskust ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta

73

 

 

2014/402/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 25. juuni 2014, milles käsitletakse Saksamaa poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/8/EÜ teatatud piiranguid IPBCd sisaldavate biotsiidide lubades (teatavaks tehtud numbri C(2014) 4167 all)  ( 1 )

85

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 709/2014,

20. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 152/2009 seoses dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide sisalduse määramisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009 (2) hõlmab meetodeid polüklorodibenso-p-dioksiinide (PCDDd), polüklorodibensofuraanide (PCDFid) ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse ametlikuks kontrolliks söödas.

(2)

Tuleks sätestada nõuded sõeluuringumeetodite kohta, mida kasutatakse PCDD/Fide või dioksiinitaoliste PCBde märkimisväärse sisaldusega proovide kindlakstegemiseks (millega peamiselt saab kindlaks teha häiretaset ületavad proovid ja mille puhul on tagatud piirnorme ületavate proovide kindlakstegemine) ning millel on suur jõudlus. Võttes arvesse suurimat piirnormi, peaks selliste sõeluuringumeetodite valenegatiivsete tulemuste osa jääma alla 5 %.

(3)

Kui sõeluuringumeetoditega saadud tulemused ületavad künnist, tuleks algset proovi analüüsida sellise meetodiga, mille abil on võimalik teha kindlaks proovis sisalduvad PCDD/Fid ja dioksiinitaolised PCBd ning määrata nende sisaldus. Siin ja edaspidi nimetatakse selliseid meetodeid „kinnitavateks meetoditeks”. Tehnika areng on näidanud, et lisaks gaasikromatograafiale koos kõrglahutus-massispektromeetriaga (GC-HRMS) tuleks piirnormile vastavuse kontrollimise kinnitava meetodina lubada kasutada gaasikromatograafiat koos tandem-massispektromeetriaga (GC-MS/MS).

(4)

Praegu kehtivate eeskirjade kohaldamisel saadud kogemuste alusel on asjakohane muuta kehtivaid sätteid seoses kordusanalüüside vajalikkusega, nõuetele vastavuse hindamisega kordusanalüüside korral ning nõuetega seoses vastuvõetava erinevusega kahe analüüsi ülemise ja alumise tulemuse vahel.

(5)

Määrust (EÜ) nr 152/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 152/2009 V lisa B osa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009, 27. jaanuar 2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1).


LISA

Määruse (EÜ) nr 152/2009 V lisa B osa „DIOKSIINIDE (PCDD/PCDF) JA PCBde SISALDUSE MÄÄRAMINE” asendatakse järgmisega:

„B.   DIOKSIINIDE (PCDD/PCDF) JA PCBde SISALDUSE MÄÄRAMINE

I PEATÜKK

Proovivõtumeetodid ja analüüsitulemuste tõlgendamine

1.   Eesmärk ja reguleerimisala

Proovid polüklorodibenso-p-dioksiinide (PCDDd), polüklorodibensofuraanide (PCDFid), dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCBd) (1) ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks söödas võetakse I lisa kohaselt. Kohaldatakse I lisa punktis 5.1 sätestatud, söödas ühtlaselt jaotunud ainete või toodete kontrollimisega seotud kvantitatiivseid nõudeid. Selliselt võetud koondproove käsitatakse selle partii või osapartii esinduslike proovidena, millest need on võetud. Direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud piirnormidele vastavust kontrollitakse laboriproovides määratud sisalduste alusel.

Käesolevas B osas kohaldatakse komisjoni otsuse 2002/657/EÜ (2) I lisas esitatud mõisteid.

Lisaks osutatud mõistetele kasutatakse käesolevas B osas järgmisi mõisteid.

 

Sõeluuringumeetodid” on meetodid selliste proovide väljaselgitamiseks, mille PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldus ületab piirnormi või häiretaseme. Need meetodid on kulutõhusad ja suure jõudlusega ning see suurendab võimalusi avastada uusi juhtumeid, mis kujutavad tarbijate jaoks suurt kokkupuute- ja terviseriski. Sõeluuringumeetodid peavad põhinema bioanalüütilistel või GC-MS meetoditel. Künnist ületavate proovide tulemused tuleb kontrollida täieliku kordusanalüüsiga esialgsest proovist, kasutades kinnitavat meetodit.

 

Kinnitavad meetodid” on meetodid, mis annavad täielikku või täiendavat teavet PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde üheseks tuvastamiseks ja sisalduse kindlakstegemiseks piirnormile või vajaduse korral häiretasemele vastava sisalduse juures. Nende meetodite puhul kasutatakse gaasikromatograafiat koos kõrglahutus-massispektromeetriaga (GC-HRMS) või gaasikromatograafiat koos tandem-massispektromeetriaga (GC-MS/MS).

2.   Partii või osapartii vastavus piirnormile

2.1.   Mittedioksiinitaoliste PCBde puhul

Partii vastab piirnormile, kui analüüsitulemus ei ületa direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse piirnormi, võttes arvesse mõõtemääramatust.

Partii ei vasta piirnormile, kui kordusanalüüsiga (3) kinnitatud analüüsitulemuse ülemine tõke (4) ületab direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud piirnormi, võttes arvesse mõõtemääramatust. Nõuetele vastavuse hindamisel kasutatakse kahe analüüsi keskmist, võttes arvesse mõõtemääramatust.

Mõõtemääramatust võetakse arvesse ühel järgmisel viisil:

arvutatakse laiendatud mõõtemääramatus, kasutades kattefaktorit 2, mis tagab ligikaudu 95 % suuruse usaldusväärsuse. Partii või osapartii ei vasta nõuetele, kui mõõdetud väärtus, millest lahutatakse U, ületab piirnormi;

vastavalt otsuse 2002/657/EÜ I lisa punktile 3.1.2.5 määratakse kindlaks otsustuspiir (CCα, decision limit [osutatud otsuse tõlkes „määramispiir”]). Partii või osapartii ei vasta nõuetele, kui mõõdetud väärtus võrdub CCα-ga või on sellest suurem.

Ametlikuks kontrolliks ette nähtud proovide analüüsitulemuste suhtes kohaldatakse lõikeid 1, 2 ja 3. Kaitse või võrdluse eesmärgil tehtud analüüside puhul kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

2.2.   PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde puhul

Partii vastab piirnormidele, kui ühe analüüsi tulemus,

mis on saadud sõeluuringumeetodiga, mille valenegatiivsete tulemuste määr on alla 5 %, näitab, et sisaldus ei ületa asjaomast direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud PCDDde/PCDFide piirnormi ega PCDDde/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormi;

mis on saadud kinnitava meetodiga, näitab, et sisaldus ei ületa asjaomast direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud PCDDde/PCDFide piirnormi ega PCDDde/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormi, kui võetakse arvesse mõõtemääramatust.

Sõeluuringu puhul määratakse kindlaks künnis, mille alusel otsustatakse, kas proov vastab PCDDde/PCDFide jaoks kindlaks määratud piirnormile või PCDDde/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summa jaoks kindlaks määratud piirnormile.

Partii ei vasta piirnormile, kui kinnitava meetodiga saadud analüüsitulemuse ülemine tõke, (5) mida kinnitab kordusanalüüs, on mõõtemääramatust arvesse võttes kõrgem kui direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud piirnorm (6). Nõuetele vastavuse hindamisel kasutatakse kahe analüüsi keskmist, võttes arvesse mõõtemääramatust.

Mõõtemääramatust võetakse arvesse ühel järgmisel viisil:

arvutatakse laiendatud mõõtemääramatus, kasutades kattefaktorit 2, mis tagab ligikaudu 95 % suuruse usaldusväärsuse. Partii või osapartii ei vasta nõuetele, kui mõõdetud väärtus, millest lahutatakse U, ületab piirnormi. Kui PCDDde/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldus määratakse eraldi, tuleb PCDDde/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summa hinnangulise laiendatud mõõtemääramatusena kasutada PCDDde/PCDFide analüüsitulemuse ja dioksiinitaoliste PCBde analüüsitulemuse laiendatud mõõtemääramatuste summat;

vastavalt otsuse 2002/657/EÜ I lisa punktile 3.1.2.5 määratakse kindlaks otsustuspiir (CCα). Partii või osapartii ei vasta nõuetele, kui mõõdetud väärtus võrdub CCα-ga või on sellest suurem.

Ametlikuks kontrolliks ette nähtud proovide analüüsitulemuste suhtes kohaldatakse lõikeid 1–4. Kaitse või võrdluse eesmärgil tehtud analüüside suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

3.   Direktiivi 2002/32/EÜ II lisas sätestatud häiretasemeid ületavad tulemused

Häiretasemeid kasutatakse proovide valimiseks juhul, kui on vaja kindlaks teha saasteallikas ning võtta meetmeid saaste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Sõeluuringumeetoditega tehakse kindlaks selliste proovide valimiseks sobivad künnised. Juhul, kui saasteallika kindlakstegemiseks ning saaste vähendamiseks või kõrvaldamiseks on vaja teha märkimisväärseid pingutusi, võib olla asjakohane teha häiretaseme ületamise kontrollimiseks kinnitava meetodiga kordusanalüüs, võttes arvesse mõõtemääramatust (7).

II PEATÜKK

Proovi ettevalmistamine ja nõuded analüüsimeetoditele, mida kasutatakse dioksiinide (PCDD/PCDFide) ja dioksiinitaoliste pcbde sisalduse ametlikuks kontrolliks söödas

1.   Kohaldamisala

Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse sööda analüüsimisel 2,3,7,8-asendatud polüklorodibenso-p-dioksiinide ja polüklorodibensofuraanide (PCDD/Fid) ning dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (dioksiinitaolised PCBd) sisalduse ametlikuks kontrolliks ja muudel regulatiivsetel eesmärkidel.

PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemist söödas võib kontrollida kahe eri liiki analüüsimeetodiga:

a)

Sõeluuringumeetodid

Sõeluuringumeetodiga selgitatakse välja sellised proovid, mille PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldus ületab piirnormi või häiretaseme. Sõeluuringumeetodid peaksid võimaldama kulutõhusalt töödelda suurt proovide hulka ning see suurendab võimalusi avastada uusi juhtumeid, mis kujutavad tarbijate jaoks suurt kokkupuute- ja terviseriski. Nende kasutamisel tuleks sihiks seada valenegatiivsete tulemuste vältimine. Need võivad hõlmata bioanalüütilisi ja GC-MS-meetodeid.

Sõeluuringumeetoditega võrreldakse analüüsitulemusi künnisega ning saadakse jaatav või eitav vastus piirnormi või häiretaseme võimaliku ületamise kohta. Piirnormile mittevastavuse kahtlusega proovides tuleb PCDD/Fide ning PCDD/Fide sisaldus ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse summa määrata/kinnitada kinnitava meetodi abil.

Lisaks sellel võib sõeluuringumeetoditega saada proovis leiduvate PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse hinnangu. Bioanalüütiliste sõeluuringumeetodite puhul väljendatakse tulemus bioanalüütilistes ekvivalentides (BEQdes), füüsikalis-keemiliste GC-MS-meetodite puhul toksilisusekvivalentides (TEQ). Sõeluuringumeetoditega saadud numbriliste tulemustega saab näidata nõuetekohasust või nõuetele mittevastavuse kahtlust või häiretaseme ületamist ning anda hinnanguline näitajate vahemik kinnitavate meetoditega kontrollimisel. Need meetodid ei sobi tausttaseme ja söödaga saadavate annuste hindamiseks, sisalduse ajalise muutumise uurimiseks ning häiretaseme ja piirnormi ümberhindamiseks.

b)

Kinnitavad meetodid

Kinnitavate meetoditega on võimalik üheselt määrata PCDD/Fisid ja dioksiinitaolisi PCBsid ning leida nende sisaldust proovis ning saada täielik teave analoogide kohta. Seega saab selliste meetoditega kontrollida piirnorme ja häiretasemeid, sealhulgas kinnitada sõeluuringumeetoditega saadud tulemusi. Lisaks võib tulemusi kasutada muudel eesmärkidel, nagu väikese taustsisalduse määramine sööda seires, ajaliste suundumuste jälgimine, kokkupuute hindamine ning andmebaasi loomine võimalikuks häiretasemete ja piirnormide ümberhindamiseks. Need meetodid on olulised ka analoogide kombinatsioonide kindlakstegemiseks, et tuvastada võimalik saasteallikas. Nende meetodite puhul kasutatakse GC-HRMSi. Piirnormile vastavuse või mittevastavuse kinnitamiseks võib kasutada ka GC-MS/MSi.

2.   Taust

Toksilisusekvivalentides (TEQdes) väljendatud sisalduste arvutamiseks korrutatakse individuaalsete ainete sisaldused asjaomases proovis vastava toksilisuse ekvivalentfaktoriga (TEF) (vt peatüki I allmärkus (1)*) ja liidetakse seejärel kokku, et saada TEQdes väljendatud dioksiinitaoliste ühendite üldsisaldus.

Käesolevas B osas tähendab üksikanaloogi sisalduse aktsepteeritav määramispiir väikseimat analüüdisisaldust, mida saab mõistliku statistilise usaldusväärsusega määrata ning mis vastab määramiskriteeriumidele, mis on sätestatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardites, nagu standard EN 16215:2012 „Animal feed — Determination of dioxins and dioxin-like PCBs by GC-HRMS and of indicator PCBs by GC-HRMS” (Loomasööt — dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse määramine gaasikromatograafia/kõrglahutus-massispektromeetria (GC-HRMS) abil ning indikaator-PCBde sisalduse määramine GC-HRMSi abil) ja/või EPA meetodid 1613 ja 1668 (läbivaadatud).

Üksikanaloogi sisalduse määramispiiri võib määratleda järgmiselt:

a)

selline prooviekstraktis leiduva analüüdi sisaldus, mis annab kahe mõõdetava iooni jaoks mõõtmistulemuse, mille puhul nõrgema töötlemata andmesignaali signaali ja müra suhe on 3: 1 või

b)

väikseima sisalduse punkt kaliibrimiskõveral, mille puhul saadakse vastuvõetav (≤ 30 %) ja kooskõlaline (mõõdetud vähemalt proovide analüüsiseeria alguses ja lõpus) kõrvalekalle keskmisest suhtelisest tulemustegurist, mis on arvutatud iga proovisarja kõikide kaliibrimiskõvera punktide järgi, kui tehnilistel põhjustel signaali ja müra suhte arvutus ei anna usaldusväärset tulemust. Määramispiir LOQ arvutatakse väikseima sisalduse järgi, võttes arvesse sisestandardite saagist ja suhtelist proovikogust.

Bioanalüütilised sõeluuringumeetodid ei anna tulemusi analoogi tasemel, vaid näitavad (8) üksnes TEQ väärtust, väljendatuna bioanalüütilistes ekvivalentides (BEQdes), millega võetakse arvesse asjaolu, et kõik prooviekstraktis leiduvad ühendid, mis analüüsis vastuse annavad, ei tarvitse vastata kõikidele TEQ-põhimõtte nõuetele.

Sõeluuringu- ja kinnitavaid meetodeid saab teatavas materjalis sisalduse kontrollimiseks kasutada vaid juhul, kui kõnealused meetodid on piisavalt tundlikud, et häiretasemele või piirnormile vastavat sisaldust usaldusväärselt kindlaks teha.

3.   Kvaliteedi tagamise nõuded

3.1.   Igas proovivõtu- ja analüüsietapis tuleb võtta meetmed ristsaastumise vältimiseks.

3.2.   Proove tuleb säilitada ja transportida säilitamiseks sobivates klaas-, alumiinium-, polüpropüleen- või polüetüleennõudes, mis ei mõjuta proovide PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldust. Paberitolmu jäägid tuleb proovinõust eemaldada.

3.3.   Proove tuleb säilitada ja transportida nii, et söödaproovi koostises ei toimuks muutusi.

3.4.   Vajaduse korral iga laboriproov jahvatatakse (peenjahvatus) ja segatakse põhjalikult meetodil, mis tagab täielikult homogeense proovi (näiteks jahvatatakse proov nii peeneks, et see läheks läbi 1 mm suuruste avadega sõela). Kui proovi niiskusesisaldus on liiga suur, tuleb seda enne jahvatamist kuivatada.

3.5.   Tähtis on kontrollida, et reaktiivid, klaasnõud ja seadmed ei mõjutaks TEQdes või BEQdes väljendatud tulemusi.

3.6.   Tuleb teha tühikatse, mille puhul tehakse kõik analüüsijärgud ilma proovita.

3.7.   Bioanalüütiliste meetodite puhul tuleb kontrollida, et ükski analüüsis kasutatav klaasnõu või lahusti ei sisaldaks ühendeid, mis segavad uuritavate ühendite avastamist töövahemikus. Klaasnõu tuleb loputada lahustiga või kuumutada temperatuuril, mis sobib PCDDde/PCDFide, dioksiinitaoliste ühendite ja segavate ühendite jääkide eemaldamiseks selle pinnalt.

3.8.   Ekstraheeritava proovi suurus peab olema piisav, et see vastaks nõuetele, mida kohaldatakse piisavalt madala tööpiirkonna korral, sh piirnormile ja häiretasemele vastava sisalduse puhul.

3.9.   Uuritavatest toodetest võetud proovide ettevalmistamiseks kasutatavate konkreetsete meetodite puhul tuleb järgida rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid.

4.   Nõuded laboritele

4.1.   Vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 peavad laborid olema ISO juhendi 58 kohaselt tegutseva tunnustatud asutuse poolt akrediteeritud, millega tagatakse, et laborid kohaldavad analüüsimisel kvaliteeditagamissüsteemi. Laborid tuleb akrediteerida standardi EN ISO/IEC 17025 kohaselt.

4.2.   Labori pädevust tuleb tõendada pideva eduka osalemisega laboritevahelistes uuringutes, mida korraldatakse PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse määramiseks asjakohastes söödamaterjalides ja sisaldusvahemikes.

4.3.   Laborid, kes kasutavad proovide tavakontrolliks sõeluuringumeetodeid, peavad tegema nii kvaliteedi kontrollimisel kui ka saastekahtlusega proovide analüüsitulemuste kinnitamisel tihedat koostööd kinnitavat meetodit kasutavate laboritega.

5.   Dioksiinide (PCDD/PCDFid) ja dioksiinitaoliste PCBde analüüsi puhul esitatavad põhinõuded

5.1.   Väikese sisaldusega töövahemik ja määramispiirid

PCDD/PCDFide tuvastatavad kogused peavad mõne nimetatud ühendi äärmiselt suure toksilisuse tõttu olema femtogrammi (10–15 g) ülemises vahemikus. Enamiku PCBde analoogide puhul piisab nanogrammi täpsusega (10–9 g) määramispiirist. Toksilisemate dioksiinitaoliste PCBde analoogide (eriti orto-asendamata analoogide) sisalduse määramiseks peab töövahemiku alumine osa ulatuma pikogrammi (10–12 g) alumiste väärtusteni. Kõigi muude PCBde analoogide puhul piisab nanogrammi (10–9 g) täpsusega määramispiirist.

5.2.   Suur selektiivsus (spetsiifilisus)

5.2.1.   PCDD/PCDFisid ja dioksiinitaolisi PCBsid peab olema võimalik eristada paljudest muudest kaasa ekstraheeruvatest ja segada võivatest ühenditest, mille sisaldus võib vaatlusaluste analüütide sisaldusega võrreldes olla mitu suurusjärku suurem. GC-MS-meetodite puhul peab olema võimalik eristada eri analooge, näiteks toksilisi analooge (nt seitseteist 2,3,7,8-asendatud PCDD/PCDFi ning kaksteist dioksiinitaolist PCBd), muudest analoogidest.

5.2.2.   Bioanalüütiliste meetoditega peab olema võimalik tuvastada uuritavaid ühendeid PCDD/PCDFide ja/või dioksiinitaoliste PCBde summana. Proove tuleb puhastada, et kõrvaldada ühendid, mis põhjustavad valepositiivseid tulemusi, ja ühendid, mis võivad tulemust vähendada, põhjustades valenegatiivseid tulemusi.

5.3.   Suur mõõtetäpsus (tõesus ja kordustäpsus, bioanalüüsi näiline saagis)

5.3.1.   GC-MS-meetodite puhul peab määramine andma pädeva hinnangu aine tegeliku sisalduse kohta proovis. Suur mõõtetäpsus on vajalik, et vältida analüüsitulemuse tagasilükkamist kindlaksmääratud TEQ väärtuse vähese usaldusväärsuse tõttu. Mõõtetäpsust väljendatakse tõesuse (sertifitseeritud aine analüüsimisel mõõdetud analüüdi sisalduse keskmise väärtuse ja selle sertifitseeritud väärtuse erinevus protsentides) ja kordustäpsusena (RSDR on suhteline standardhälve, mis arvutatakse korratavuse tingimustes saadud tulemuste põhjal).

5.3.2.   Bioanalüütiliste meetoditega määratakse bioanalüüsi näiline saagis. „Bioanalüüsi näiline saagis” tähendab BEQ väärtust, mis arvutatakse 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiini (TCDD) või PCB 126 kaliibrimiskõvera alusel, mida korrigeeritakse tühiprooviga ja mis jagatakse seejärel TEQ väärtusega, mis on määratud kinnitava meetodi abil. Sellega püütakse korrigeerida selliseid tegureid nagu PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste ühendite kadu ekstraheerimisel ja puhastamisel, kaasa ekstraheeruvad ühendid, mis suurendavad või vähendavad tulemust (agonistlik ja antagonistlik mõju), kaliibrimiskõvera võimalik vigasus ning toksilisusfaktori (TEF) ja suhtelise potentsuse (REP) väärtuse erinevus. Bioanalüüsi näiline saagis arvutatakse sobivate etalonproovide alusel, milles esinduslike analoogide sisaldus ligikaudu vastab ainete sisalduse vahekorrale proovis ning on huvipakkuva sisalduse vahemikus.

5.4.   Valideerimine piirnormi vahemikus ja üldised kvaliteedikontrolli meetmed

5.4.1.   Labor tõendab valideerimismenetluse ja/või tavaanalüüsiga meetodi tulemuslikkust piirnormi vahemikus, nt 0,5-, 1- ja 2-kordsel piirnormi sisaldusel, kusjuures kordusanalüüsi variatsioonikordaja peab olema vastuvõetava suurusega.

5.4.2.   Sisemiste kvaliteedikontrolli meetmetena tuleb teha regulaarseid tühi- ja rikastamiskatseid või analüüsida kontrollproove (võimaluse korral tuleb eelistada sertifitseeritud etalonaineid). Tühi- ja rikastamiskatsete ning kontrollproovide analüüsi kohta tuleb koostada kvaliteedikontrolli kaardid, mille alusel kontrollitakse, kas analüüside tulemuslikkus vastab nõuetele.

5.5.   Määramispiir

5.5.1.   Bioanalüütilise sõeluuringumeetodi puhul ei ole määramispiiri tingimata vaja kindlaks määrata, kuid tuleb tõendada, et meetodiga on võimalik eristada tühikatsel saavutatud väärtust ja künnist. BEQ väärtuse esitamise korral määratakse kindlaks teatamiskünnis, et tegeleda proovidega, mis annavad sellest künnisest madalamal tasemel tulemuse. Tuleb tõendada, et teatamiskünnis erineb menetluse tühiproovide väärtusest vähemalt kolm korda ja tulemus jääb töövahemikust allapoole. Seepärast arvutatakse see proovide alusel, mis sisaldavad sihtühendeid ligikaudu nõutud miinimumtasandil, mitte signaali-müra suhte või tühikatse põhjal.

5.5.2.   Kinnitava meetodi puhul peab määramispiir (LOQ) olema ligikaudu üks viiendik piirnormist.

5.6.   Analüüsikriteeriumid

Kinnitava või sõeluuringumeetodi abil usaldusväärsete tulemuste saamiseks peab TEQ ja BEQ väärtus, vastavalt piirnormi või häiretaseme vahemikus, vastama järgmistele kriteeriumidele, olenemata sellest, kas see määratakse kindlaks TEQ koguväärtusena (PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summana) või PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde kohta eraldi:

 

Sõeluuring bioanalüütiliste või füüsikalis-keemiliste meetoditega

Kinnitavad meetodid

Valenegatiivsete tulemuste määr (1)

< 5 %

 

Tõesus

 

– 20 % kuni + 20 %

Korratavus (RSDr)

< 20 %

 

Laborisisene korratavus (RSDR)

< 25 %

< 15 %

5.7.   Sõeluuringumeetodile esitatavad erinõuded

5.7.1.   Sõeluuringuks võib kasutada nii GC-MSi meetodit kui ka bioanalüütilisi meetodeid. GC-MS-meetodite suhtes kohaldatakse punktis 6 sätestatud nõudeid. Rakupõhistele bioanalüütilistele meetoditele esitatavad erinõuded on sätestatud punktis 7.

5.7.2.   Laborid, kes kasutavad proovide tavakontrolliks sõeluuringumeetodeid, peavad tegema tihedat koostööd kinnitavat meetodit kasutavate laboritega.

5.7.3.   Tavaanalüüside käigus tuleb kontrollida sõeluuringumeetodi tulemuslikkust analüüsi kvaliteedi kontrollimise ja meetodi pideva valideerimise teel. Nõuetele vastavate tulemuste kontrollimiseks peab olema kehtestatud pidev kava.

5.7.4.   Raku reaktsiooni võimaliku pärssumise ja tsütotoksilisuse kontroll

20 % prooviekstraktidest tuleb kontrollida tavapärase sõeluuringuga, lisades neile või jättes lisamata piirnormile või häiretasemele vastavas koguses 2,3,7,8-TCDDd, et kontrollida, kas prooviekstraktis esinevad segavad ained võivad reaktsiooni pärssida. Rikastatud proovis mõõdetud sisaldust võrreldakse rikastamata ekstrakti sisalduse ja rikastava aine sisalduse summaga. Kui mõõdetud sisaldus on arvutatud (summaarsest) sisaldusest rohkem kui 25 % väiksem, viitab see signaali võimalikule pärssumisele ning asjaomast proovi tuleb analüüsida GC-HRMSi meetodil tehtava kinnitava analüüsiga. Tulemusi kontrollitakse kvaliteedikontrolli kaartide alusel.

5.7.5.   Nõuetele vastavate proovide kvaliteedikontroll

Ligikaudu 2–10 % nõuetele vastavate proovide tulemustest tuleb olenevalt proovi materjalist ja labori kogemustest kinnitada GC-HRMS-meetodiga.

5.7.6.   Valenegatiivsete tulemuste osa arvutamine kvaliteedikontrolli andmete põhjal

Määratakse, kui suur on valenegatiivsete tulemuste osa, mis on saadud alla- ja ülespoole piirnormi või häiretaset jäävate proovide sõeluuringul. Valenegatiivsete vastuste tegelik osa peab jääma alla 5 %. Kui proovimaterjali/-materjalide rühma kohta on olemas vähemalt 20 nõuetele vastava proovi kvaliteedikontrolliga kinnitatud tulemused, arvutatakse nende andmete põhjal valenegatiivsete tulemuste osa. Valenegatiivsete tulemuste osa hindamiseks vajaliku 20 tulemuse hulka võib arvata ka laboritevahelistes võrdluskatsetes või seoses saastamisjuhtumiga analüüsitud proovide tulemused, milles määratava aine sisaldus ületab piirnormi näiteks kaks korda. Proovid peavad hõlmama levinumaid analoogide kombinatsioone, mis pärinevad eri allikatest.

Kuigi sõeluuringu eelistatav eesmärk on teha kindlaks häiretaset ületavad proovid, lähtutakse valenegatiivsete tulemuste osa kindlaksmääramisel piirnormist, võttes arvesse kinnitava meetodi mõõtemääramatust.

5.7.7.   Sõeluuringuga leitud nõuetele mittevastavuse kahtlusega proove tuleb alati kontrollida esialgse proovi täieliku kordusanalüüsiga, kasutades kinnitavat meetodit. Neid proove võib kasutada ka valepositiivsete tulemuste osa hindamiseks. Sõeluuringumeetodite puhul on valepositiivsete tulemuste osa selliste tulemuste osa, mis tunnistatakse kinnitava analüüsiga nõuetele vastavaks, kuigi varasemal sõeluuringul on proov osutunud nõuetele mittevastavuse kahtlusega prooviks. Sõeluuringumeetodi eeliste hindamisel tuleb valepositiivse tulemuse andnud proovide arvu võrrelda kontrollitud proovide koguarvuga. Saadud osa peab olema piisavalt väike, et sõeluuringumeetodit oleks mõtet kasutada.

5.7.8.   Bioanalüütilised meetodid peavad vähemalt valideerimistingimustes näitama usaldusväärselt, milline on BEQdes arvutatud ja väljendatud TEQ väärtus.

Ka korratavuse tingimustes rakendatud bioanalüütiliste meetodite puhul peaks laborisisene RSDr olema tavaliselt väiksem kui korratavuse RSDR.

6.   GC-MS-meetoditele esitatavad erinõuded, mida tuleb täita sõeluuringu või kinnitava analüüsi puhul

6.1.   WHO-TEQ tulemuste ülemise tõkke ja alumise tõkke vaheline vastuvõetav erinevus

Ülemise ja alumise tõkke vaheline erinevus ei tohi piirnormi ja vajaduse korral häiretaseme ületamise kinnitamisel olla suurem kui 20 %.

6.2.   Saagiste kontroll

6.2.1.   Analüüsimeetodi valideerimiseks tuleb analüüsi alguses, näiteks enne ekstraheerimist, lisada 13C-märgistatud 2,3,7,8-klooritud PCDD/PCDFide sisestandardeid ja 13C-märgistatud dioksiinitaoliste PCBde sisestandardeid. Iga tetra- kuni oktaklooritud PCDD/PCDFide homoloogilise rühma ning iga dioksiinitaolise PCBde homoloogilise rühma kohta tuleb lisada vähemalt üks analoog (alternatiivina võib lisada vähemalt ühe analoogi iga massispektromeetriliselt selekteeritud iooni registreerimisfunktsiooni kohta, mida kasutatakse PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse kontrolliks). Kinnitavate meetodite puhul tuleb kasutada kõiki seitsetteist 13C-märgistatud 2,3,7,8-asendatud PCDD/PCDFide sisestandardit ja kõiki kahtteist 13C-märgistatud dioksiinitaoliste PCBde sisestandardit.

6.2.2.   Asjakohaseid kaliibrimislahuseid kasutades tuleb määrata suhtelised kaliibrimistegurid ka neile analoogidele, mille puhul ei lisata 13C-märgistatud analoogi.

6.2.3.   Taimse ja loomse sööda puhul, mille rasvasisaldus on alla 10 %, tuleb sisestandardid lisada enne ekstraheerimist. Kui loomse sööda rasvasisaldus on üle 10 %, lisatakse sisestandardid kas enne või pärast rasva ekstraheerimist. Ekstraheerimise tõhusus tuleb valideerida sobival viisil olenevalt sellest, millisel analüüsietapil sisestandardid lisatakse ja kas analüüsitulemused esitatakse toote või rasva kohta.

6.2.4.   Enne GC-MSi analüüsi tuleb lisada 1 või 2 saagise (surrogaat)standardit.

6.2.5.   Saagist tuleb kontrollida. Kinnitava meetodi puhul peab individuaalse sisestandardi saagis olema vahemikus 60–120 %. Individuaalsete analoogide, eriti mõne hepta- või oktaklooritud dibenso-p-dioksiini ja dibensofuraani puhul on lubatud väiksemad või suuremad saagised, kui nende panus TEQ väärtusesse ei ületa 10 % TEQ koguväärtusest (PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summa alusel). GC-MS-sõeluuringumeetodite puhul peab saagis olema vahemikus 30–140 %.

6.3.   Segavate ainete eraldamine

PCDD/PCDFid eraldatakse segavatest klooritud ühenditest, näiteks mittedioksiinitaolistest PCBdest ja klooritud difenüüleetritest, sobiva kromatograafilise meetodiga (eelistada tuleks florisil-, alumiiniumoksiid- ja/või süsinikkolonne).

Isomeeride gaasikromatograafiline lahutus peab olema selline, et 1,2,3,4,7,8-HxCDFi ja 1,2,3,6,7,8-HxCDFi piikide kattuvus on alla 25 %.

6.4.   Kaliibrimine standardkõveraga

Kaliibrimiskõvera vahemik peab hõlmama asjakohast piirnormi või häiretaseme sisaldusvahemikku.

6.5.   Kinnitavate meetodite erikriteeriumid

GC-HRMSi puhul:

HRMSi puhul peab lahutusvõime tüüpiliselt olema vähemalt 10 000 kogu massivahemiku jaoks 10 % oru korral.

Selliste täiendavate kindlakstegemise ja määramise kriteeriumide täitmine, nagu kirjeldatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardites, nt EN 16215:2012 (Animal feed — Determination of dioxins and dioxin-like PCBs by GC-HRMS and of indicator PCBs by GC-HRMS (Loomasööt — dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde määramine GC-HRMSiga ning indikaator-PCBde määramine GC-HRMSiga)) ja/või läbivaadatud EPA meetodid 1613 ja 1668.

GC-MS/MSi puhul:

tuleb jälgida vähemalt 2 spetsiifilist eellasiooni, millest kummalgi on vastav spetsiifiline ülemineku-järglasioon kõikide märgistatud ja märgistamata analüütide jaoks analüüsitavas vahemikus;

valitud üleminekujärglasioonide suhteliste signaalitugevuste suurim lubatud hälve võib olla ± 15 % võrreldes arvutatud või mõõdetud väärtustega (kaliibrimisstandardite keskmine), identsetes MS/MSi tingimustes, eelkõige põrkeenergia ja põrkegaasi rõhu osas, iga analüüdi ülemineku puhul;

iga kvadrupooli lahutusvõime peab olema võrdne ühikmassilahutusvõimega või sellest parem (ühikmassilahutusvõime: lahutusvõime, mis on piisav kahe ühe massiühiku kaugusel asuva piigi eristamiseks), et minimeerida uuritavate analüütide võimalikke häireid.

Selliste täiendavate kriteeriumide täitmine, nagu kirjeldatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardites, nt EN 16215:2012 (Animal feed — Determination of dioxins and dioxin-like PCBs by GC-HRMS and of indicator PCBs by GC-HRMS (Loomasööt — dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde määramine GC-HRMSiga ning indikaator-PCBde määramine GC-HRMSiga)) ja/või läbivaadatud EPA meetodid 1613 ja 1668, välja arvatud kohustus kasutada GC-HRMSi.

7.   Bioanalüütilistele meetoditele esitatavad erinõuded

Bioanalüütilised meetodid on bioloogilistele põhimõtetele tuginevad meetodid, nagu rakupõhine, retseptor- ja immuunanalüüs. Käesolevas punktis 7 sätestatakse bioanalüütiliste meetodite üldnõuded.

Sõeluuringumeetodiga liigitatakse proov põhimõtteliselt nõuetele vastavaks või nõuetele mittevastavuse kahtlusega prooviks. Selleks võrreldakse arvutatud BEQ väärtust künnisega (vt punkt 7.3). Künnisest allapoole jäävad proovid tunnistatakse nõuetele vastavaks, künnisega võrdsed või seda ületavad proovid loetakse mittevastavuse kahtlusega proovideks ning neid tuleb analüüsida kinnitava meetodiga. Praktikas võib kõige sobivamaks künniseks olla BEQ väärtus, mis vastab 2/3 piirnormist, eeldusel, et on tagatud valenegatiivsete tulemuste osa jäämine alla 5 % ja vastuvõetav valepositiivsete tulemuste osa. Kui PCDD/Fide piirnorm ning PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnorm on erinevad, on proovide nõuetele vastavuse kontrollimiseks ilma fraktsioneerimiseta vaja PCDD/Fide jaoks asjakohaseid bioanalüüsi künniseid. Häiretaset ületavate proovide kontrollimisel on sobivaks künniseks asjakohane protsent vastavatest häiretasemetest.

Lisaks võidakse teatud bioanalüütiliste meetodite puhul määrata töövahemikku jäävatele ja teatamiskünnise ületavatele proovidele BEQdes väljendatud soovituslik sisaldus (vt punktid 7.1.1 ja 7.1.6).

7.1.   Analüüsitulemuse hindamine

7.1.1.   Üldnõuded

Kui sisaldusi arvutatakse TCDD kaliibrimiskõvera alusel, iseloomustab kõvera alumise ja ülemise osa väärtusi suur varieeruvus (variatsioonikordaja CV suur väärtus). Töövahemik on ala, kus CV on väiksem kui 15 %. Töövahemiku alumine piir (teatamiskünnis) peab olema oluliselt (vähemalt kolm korda) suurem tühikatse tulemusest. Töövahemiku ülemine piir esitatakse tavaliselt EC70 väärtusena (70 % suurimast toimet avaldavast sisaldusest), kuid see on väiksem, kui CV on selles vahemikus suurem kui 15 %. Töövahemik määratakse valideerimise käigus. Ka künnised (punkt 7.3) peavad kindlalt jääma töövahemikku.

Standardlahuseid ja prooviekstrakte analüüsitakse vähemalt kaks korda. Kordusanalüüsi korral annab analüüsitav standardlahus või kontrollekstrakt, mida analüüsitakse 4–6 üle plaadi jaotatud pesas, tulemuse või sisalduse (võimalik ainult töövahemikus), mis põhineb CV-l, mis on väiksem kui 15 %.

7.1.2.   Kaliibrimine

7.1.2.1.   Kaliibrimine standardkõveraga

Proovide dioksiinisisaldust tuleb hinnata võrreldes analüüsitulemust TCDD (või PCB 126 või PCDD/PCDFi/dioksiinitaolise PCB standardsegu) kaliibrimiskõveraga, millest arvutatakse ekstrakti ja seejärel proovi BEQ väärtus.

Kaliibrimiskõver peab hõlmama 8–12 sisaldust (vähemalt kahe paralleelmõõtmisega), nii et kõvera alumises osas (töövahemikus) oleks piisavalt sisaldusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata regressioonikõvera kvaliteedile töövahemikus. Mittelineaarse regressiooni korral ei ole R2 väärtusest regressiooni kvaliteedi hindamisel eriti või üldse abi. Parem regressioonikõver kõvera töövahemikus saavutatakse arvutatud ja mõõdetud sisalduste vahede minimeerimisega (nt ruuthälvete summa minimeerimisega).

Seejärel tuleb korrigeerida proovi ekstrakti hinnangulist dioksiinisisaldust uuritava materjali/lahusti tühikatse alusel arvutatud BEQ väärtuse põhjal (et võtta arvesse kasutatud lahustites ja kemikaalides esinevaid lisandeid) ning näilise saagise põhjal (arvutatakse sellise sobiva etalonproovi BEQ väärtuse alusel, mille esinduslik analoogikombinatsioon vastab umbkaudu piirnormile või häiretasemele). Saagise korrigeerimiseks peab näiline saagis alati olema nõutavas vahemikus (vt punkt 7.1.4). Saagise korrigeerimiseks kasutatavad etalonproovid peavad vastama punktis 7.2 sätestatud nõuetele.

7.1.2.2.   Kaliibrimine etalonproovide abil

Teise võimalusena võib kasutada vähemalt nelja etalonproovi alusel koostatud kaliibrimiskõverat (vt punkt 7.2.4: üks uuritava materjali tühikatse ning kolm etalonproovi sisaldusega, mis võrdub 0,5-, 1,0- ja 2,0-kordse piirnormi või häiretaseme sisaldusega), mille puhul ei ole vaja arvestada tühikatse ja saagise parandit. Sellisel juhul võib otse nende proovide alusel arvutada analüüsitulemuse, mis vastab 2/3 piirnormist (vt punkt 7.3), ja kasutada seda künnisena. Häiretaset ületavate proovide kontrollimisel on sobivaks künniseks asjakohane protsent sellistest häiretasemetest.

7.1.3.   PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde eraldi määramine

Ekstraktid võib jaotada PCDD/PCDFisid ja dioksiinitaolisi PCBsid sisaldavateks osadeks, mis võimaldab eraldi kindlaks määrata PCDDde/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde TEQ väärtused (BEQdes). Dioksiinitaolisi PCBsid sisaldava osa analüüsimise tulemuste hindamiseks tuleks eelistatavalt kasutada standardiga PCB 126 saadud kaliibrimiskõverat.

7.1.4.   Bioanalüüsi näilised saagised

Bioanalüüsi näiline saagis arvutatakse sobivate etalonproovide alusel, mille esinduslik analoogide kombinatsioon vastab ligikaudu piirnormile või häiretasemele ja seda väljendatakse BEQ väärtuse protsendina TEQ väärtusest. Olenevalt analüüsi liigist ja kasutatud TEFist (9) võib dioksiinitaoliste PCBde TEF- ja REP-kordajate erinevuse tõttu dioksiinitaoliste PCBde näiline saagis olla PCDD/PCDFide näilise saagisega võrreldes väike. Seepärast peab PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse eraldi määramisel bioanalüüsi näiline saagis olema järgmine: dioksiinitaoliste PCBde puhul 20–60 % ja PCDD/PCDFide puhul 50–130 % (vahemik kehtib TCDD kaliibrimiskõvera kasutamisel). Dioksiinitaoliste PCBde osa PCDDde/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summas võib eri proovimaterjalide ja proovide puhul olla erinev; need vahemikud kajastuvad PCDDde/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summa bioanalüüsi näilises saagises, mis peab olema 30–130 %. Kui PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde TEFide väärtusi Euroopa Liidu õiguses oluliselt muudetakse, tuleb need vahemikud läbi vaadata.

7.1.5.   Saagiste kontroll puhastamisel

Valideerimisel kontrollitakse ühendite kadu puhastamisel. Analoogide seguga rikastatud tühiproov (paralleelkatsete arv n on vähemalt 3) puhastatakse ning saagist ja varieeruvust kontrollitakse kinnitava meetodiga. Saagis peab olema vahemikus 60–120 %, eelkõige selliste analoogide puhul, mis moodustavad eri segude TEQ väärtusest rohkem kui 10 %.

7.1.6.   Teatamiskünnis

BEQ väärtustest teatamisel tuleb teatamiskünnis kindlaks määrata tüüpiliste analoogide kombinatsioonidega asjakohasest materjalist proovide alusel, mitte standardite kaliibrimiskõvera alusel, kuna kõvera alumises osas on täpsus väike. Ekstraheerimise ja puhastamise mõju tuleb arvesse võtta. Teatamiskünnis peab olema tühikatse väärtusest oluliselt (vähemalt kolm korda) suurem.

7.2.   Etalonproovide kasutamine

7.2.1.   Etalonproovid peavad esindama uuritava proovi materjali, analoogide kombinatsioone ja PCDD/PCDFide ning dioksiinitaoliste PCBde sisaldusi vahemikus, mis vastab piirnormile või häiretasemele.

7.2.2.   Igas katseseerias tuleb kasutada tühikatset, eelistatavalt uuritava proovi materjaliga tühikatset ja piirnormi või häiretaseme sisaldusega etalonproovi. Neid proove tuleb ekstraheerida ja analüüsida samal ajal ja samades tingimustes. Etalonproovi dioksiinisisaldus peab olema selgelt suurem tühiproovi dioksiinisisaldusest, mis tõendab, et analüüs on tehtud õigesti. Neid proove võib kasutada tühikatset ja saagist arvestava parandi tegemisel.

7.2.3.   Saagiseparandi tegemiseks valitud etalonproovid peavad olema analüüsitava proovi suhtes representatiivsed, st analoogide kombinatsioonid ei tohi põhjustada sisalduse alahindamist.

7.2.4.   Et tõendada analüüsi nõuetekohast tulemuslikkust huvipakkuvas sisalduste vahemikus piirnormi või häiretaseme kontrollimiseks, võib lisaks kasutada näiteks etalonproove sisaldusega, mis võrdub 0,5- ja 2-kordse piirnormile või häiretasemele vastava sisaldusega. Üheskoos võib neid proove kasutada analüüsitavate proovide BEQ väärtuste arvutamiseks (vt punkt 7.1.2.2).

7.3.   Künniste leidmine

Tuleb teha kindlaks BEQdes väljendatud bioanalüütiliste tulemuste ja TEQ väärtustes väljendatud kinnitava meetodi tulemuste vaheline sõltuvus (nt asjakohase proovimaterjaliga tehtud kaliibrimiskatsetega, milles kasutatakse etalonproove, mille rikastustasemed on 0, 0,5-, 1- ja 2-kordne piirnorm ja mida korratakse igal tasemel 6 korda (n = 24)). Selle sõltuvuse alusel saab hinnata (tühiproovi ja saagise) parandid, kuid neid tuleb kontrollida punkti 7.2.2 kohaselt.

Künnised tuleb leida selleks, et otsustada, kas proov vastab piirnormile, või vajaduse korral häiretaseme kontrollimiseks, kusjuures asjaomased piirnormid või häiretasemed on kehtestatud kas PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde jaoks või PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summa jaoks. Künnis on bioanalüüsi tulemuste (mida on parandatud tühikatse ja saagise arvestamiseks) jaotuse alumine piir, mis vastab 95 % usaldusväärsusega kinnitava meetodi otsustuspiirile (eeldades, et valenegatiivsete tulemuste osa on < 5 % ja RSDR < 25 %). Kinnitava meetodi otsustuspiir on piirnorm, võttes arvesse mõõtemääramatust.

Praktikas võib künnise (BEQdes) arvutada, kasutades üht punktides 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 sätestatud lähenemisviisidest. (vt joonis 1).

7.3.1.   Künnise määramine 95 % usaldusvahemiku alumise piiri kasutamisega kinnitava meetodi jaoks kindlaksmääratud otsustuspiiri puhul:

Formula

kus:

BEQDL

on BEQ, mis vastab kinnitava meetodi otsustuspiirile ja on piirnorm, mille puhul on arvesse võetud mõõtemääramatus

sy,x

on jääkstandardhälve

t α,f = m-2

on Studenti tegur (α = 5 %, f = vabadusastmete arv, ühepoolse piiranguga);

m

on kaliibrimispunktide koguarv (indeks j)

n

on korduste arv igal tasemel

xi

on proovi sisaldus (TEQdes) kaliibrimispunktis i, nagu määratud kinnitava meetodiga;

Formula

on kõikide kaliibrimisproovide keskmine sisaldus (TEQdes);

Formula

ruutude summa muutuja, i — kaliibrimispunkti i indeks;

7.3.2.   Künnis arvutatakse kinnitava meetodi jaoks kindlaksmääratud otsustuspiirile vastava saastega proovide korduval analüüsimisel (n≥ 6) saadud (tühikatse ja saagise arvestamiseks parandatud) bioanalüütiliste tulemuste põhjal; see on jaotuse alumine piir vastava keskmise BEQ väärtuse korral:

künnis = BEQDL — 1,64×SDR

ning

SDR

on bioanalüüsi tulemuste standardhälve BEQDL korral, mõõdetuna laborisisese korratavuse tingimustes.

7.3.3.   Künnise arvutamine bioanalüütiliste tulemuste keskväärtusena (BEQdes, parandatud tühikatse ja saagise arvestamiseks) 2/3 piirnormi või häiretaseme ulatuses saastatud proovide mitmekordse analüüsimise (n≥ 6) alusel (põhineb tähelepanekul, et kõnealune tase vastab umbkaudu punkti 7.3.1 või 7.3.2 alusel kindlaks määratud künnisele):

Joonis 1

Image 1

Bioanalüütilised tulemused (BEQ)

HRGC/HRMS-i analüüsitulemused (TEQdes)

BEQOtsustuspiir

Künnis

BEQHäiretase

Regressioonikõver 95 %-usaldusvahemiku korral

β = 5 %

Häiretase

Piir-norm

Otsustus-piir

Joonis 1. Künniste arvutamine 95 % usaldusnivoo korral eeldusel, et valenegatiivsete tulemuste osa < 5 % ja RSDR < 25 %:

1.

95 % usaldusvahemiku alumise piiri kasutamisega kinnitava meetodi jaoks kindlaksmääratud otsustuspiiri puhul;

2.

kinnitava meetodi jaoks kindlaksmääratud otsustuspiirile vastava saastega proovide korduva analüüsimise (n ≥ 6) alusel saadud tulemuste jaotuse (joonisel kellukesekujuline kõver) alumise piiri järgi sellekohase keskmise BEQ väärtuse juures.

7.3.4.   Künnistele kehtestatud piirangud

BEQ-põhised künnised, mis on arvutatud valideerimise käigus saadud RSDR alusel, kasutades piiratud arvu proove erinevate materjalide ning analoogide kombinatsiooniga, võivad olla kõrgemad kui TEQ-põhised piirnormile või häiretasemele vastavad sisaldused, kuna valideerimisel saavutatakse suurem kordustäpsus kui tavaolukorras (kus tuleb kontrollida võimalike analoogikombinatsioonide tundmatut spektrit). Sellisel juhul võetakse künnise arvutamisel aluseks kas RSDR = 25 % või eelistatakse sisaldust 2/3 piirnormist või häiretasemest.

7.4.   Tulemuslikkuse näitajad

7.4.1.   Bioanalüütiliste meetodite puhul ei ole võimalik kasutada sisestandardeid, seepärast on väga tähtis teha katseseeriasisese ja katseseeriatevahelise standardhälbe kohta andmete saamiseks korduvuskatsed. Korduvus peab olema alla 20 %, laborisisene korratavus alla 25 %. See peab põhinema arvutatud BEQ väärtustel pärast tühikatse- ja saagiseparandi arvessevõtmist.

7.4.2.   Valideerimise käigus tõendatakse, et analüüs võimaldab eristada tühiproovi ja künnisele vastavat sisaldust, mis võimaldab kindlaks teha proovid, milles asjaomane künnis on ületatud (vt punkt 7.1.2).

7.4.3.   Määratakse kindlaks uuritavad ühendid, võimalikud segavad tegurid ja tühikatse suurimad lubatud väärtused.

7.4.4.   Ühe prooviekstrakti kolmekordsel määramisel saadud tulemuse (võimalik üksnes töövahemikus) alusel arvutatud standardhälve ei tohi analüüsitulemuses või sisalduses ületada 15 %.

7.4.5.   Bioanalüütilise meetodi tulemuslikkuse hindamiseks kindlal ajavahemikul kasutatakse etalonproovi(de) (tühikatse ning piirnormile ja häiretasemele vastav sisaldus) korrigeerimata tulemusi, mis on väljendatud BEQdes.

7.4.6.   Määramismeetodi tühikatsete ja iga tüüpi etalonproovide kohta tuleb koostada kvaliteedikontrolli kaardid ja kontrollida, kas analüüsi tulemuslikkus vastab nõuetele; eelkõige on nõutav teatava miinimumerinevuse olemasolu määramismeetodi tühikatsete ja töövahemiku alumise piiri vahel ning etalonproovide puhul on nõutav laborisisene korratavus. Määramismeetodi tühikatseid tuleb põhjalikult kontrollida, et vältida valenegatiivsete tulemuste saamist pärast lahutamist.

7.4.7.   Kinnitava meetodiga saadud nõuetele mittevastavuse kahtlusega proovide ja 2–10 % nõuetekohaste proovide (vähemalt 20 proovi iga uuritava materjali kohta) tulemused tuleb koondada ning kasutada sõeluuringumeetodi tulemuslikkuse ja BEQ ning TEQ suhte hindamiseks. Neid andmeid võib kasutada tavaproovide suhtes kohaldatavate künniste ümberhindamiseks valideeritud proovimaterjalide jaoks.

7.4.8.   Meetodi tulemuslikkust võib tõendada ka laboritevahelistes võrdluskatsetes osalemisega. Võrdluskatsete käigus analüüsitud proovid hõlmavad nt kuni kahekordse piirnormini ulatuvat sisalduste vahemikku ja nende tulemusi võib kasutada valenegatiivsete tulemuste määra hindamisel, kui labor suudab tõendada oma suutlikkust. Proovid peavad hõlmama levinumaid analoogide kombinatsioone, mis pärinevad eri allikatest.

7.4.9.   Saastamisjuhtumite korral võidakse künnised ümber hinnata, võttes arvesse konkreetset materjali ja asjaomase juhtumi puhul esinevaid analoogide kombinatsioone.

8.   Tulemuste esitamine

8.1.   Kinnitavad meetodid

8.1.1.   Selleks et tulemuste aruanne sisaldaks võimalikult palju andmeid ja võimaldaks tulemuste tõlgendamist erinõuete kohaselt, peavad analüüsitulemused, kui kasutatud analüüsimeetod seda võimaldab, hõlmama individuaalsete PCDD/PCDFi ja PCB analoogide sisaldust ning olema esitatud alumise ja ülemise tõkke ning vaheväärtusena.

8.1.2.   Aruandes esitatakse PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde ekstraheerimiseks kasutatud meetod.

8.1.3.   Üksikute sisestandardite saagised tuleb esitada juhul, kui need jäävad väljapoole punktis 6.2.5 nimetatud vahemikku ja kui on ületatud piirnorm (sellisel juhul ühe korduskatse saagised) või kui nõutakse neist teatamist.

8.1.4.   Kuna proovi nõuetele vastavuse hindamisel tuleb arvesse võtta mõõtemääramatust, tuleb esitada ka see näitaja. Analüüsitulemused tuleb seega esitada kujul x +/– U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendatud mõõtemääramatus, kusjuures arvutamisel kasutatakse kattetegurit 2, mis annab usaldusnivoo ligikaudu 95 %. Kui PCDD/PCDFid ja dioksiinitaolised PCBd määratakse eraldi, tuleb PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde summa kohta kasutada PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde eraldi analüüsitulemuste hinnanguliste laiendatud mõõtemääramatuste summat.

8.1.5.   Kui mõõtemääramatust võetakse arvesse CCα kaudu (nagu on kirjeldatud käesoleva osa B I peatüki punktis 2.2), tuleb see näitaja esitada.

8.1.6.   Tulemused tuleb esitada samades ühikutes ja vähemalt sama tüvenumbrite arvuga nagu on esitatud direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud piirnormid.

8.2.   Bioanalüütilised sõeluuringumeetodid

8.2.1.   Sõeluuringu tulemus esitatakse järgmisel kujul: nõuetele vastav või nõuetele mittevastavuse kahtlusega („kahtlane”).

8.2.2.   Lisaks sellele võib PCDDde/PCDFide ja/või dioksiinitaoliste PCBde sisalduse esitada BEQdes, mitte TEQdes.

8.2.3.   Allapoole teatamispiiri jääva tulemusega proovi kohta märgitakse „allpool teatamispiiri”.

8.2.4.   Aruandes tuleb iga proovimaterjali tüübi kohta esitada piirnorm või häiretase, millel hindamine põhineb.

8.2.5.   Aruandes esitatakse kasutatud analüüsi liik, peamised analüüsimise põhimõtted ja kaliibrimise viis.

8.2.6.   Aruandes esitatakse PCDD/PCDFide ja dioksiinitaoliste PCBde ekstraheerimiseks kasutatud meetod.

8.2.7.   Mittevastavuse kahtlusega proovide puhul tuleb aruandesse lisada märkus võetavate meetmete kohta. Suurema sisaldusega proovides tuleb PCDD/Fide sisaldus ning PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa määrata ja kinnitada kinnitava meetodi abil.

III PEATÜKK

Proovide ettevalmistamine ja nõuded analüüsimeetoditele, mida kasutatakse mittedioksiinitaoliste PCBde (PCB nr 28, 52, 101, 138, 153, 180) sisalduse ametlikuks kontrolliks

1.   Kohaldamisala

Käesolevas lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse sööda analüüsimisel mittedioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (mittedioksiinitaoliste PCBde) sisalduse ametlikuks kontrollimiseks ja muudel regulatiivsetel eesmärkidel.

2.   Kasutatavad määramismeetodid

Gaasikromatograafia koos elektronhaarde detekteerimisega (GC-ECD), GC-LRMS, GC-MS/MS, GC-HRMS või samaväärsed meetodid.

3.   Vaatlusaluste analüütide määramine ja kinnitamine

3.1.   Suhteline retentsiooniaeg vastavalt sisestandarditele või etalonstandarditele (lubatud hälve +/– 0,25 %).

3.2.   Tuleb kinnitada kõigi kuue indikaator-PCB (PCB 28, PCB 52, PCB 101, PCB 138, PCB 153 ja PCB 180) gaasikromatograafiline eraldamine segavatest ainetest, eelkõige koos elueeruvatest PCBdest, ennekõike kui proovides leiduvad sisaldused on kehtiva piirnormi piires ning kui tuleb kinnitada nõuetele mittevastavust.

[Sageli koos elueeruvad analoogid on nt PCB 28/31, PCB 52/69 ja PCB 138/163/164. GC-MS-meetodi puhul tuleb arvesse võtta ka tugevamalt klooritud analoogide fragmentide võimalikku segavat mõju.]

3.3.   Nõuded GC-MSi meetoditele:

tuleb kontrollida vähemalt järgmist:

a)

HRMSi puhul kaht konkreetset iooni;

b)

LRMSi puhul kaht konkreetset iooni, mille puhul m/z > 200, või kolme konkreetset iooni, mille puhul m/z > 100;

c)

MS-MSi puhul 1 eellasiooni ja 2 järglasiooni.

Valitud massiosade isotoopkoguste suhte suurimad lubatud hälbed:

valitud massifragmentide isotoopkoguste suhte suhteline hälve teoreetilisest isotoopide kogusest või uuritava iooni (kõige levinum kontrollitav ioon) ja iseloomuliku iooni (iseloomulike ioonide) kaliibrimisstandardist:

Iseloomuliku iooni (iseloomulike ioonide) suhteline intensiivsus, võrreldes sihtiooniga

GC-EI-MS

(suhteline hälve)

GC-CI-MS, GC-MSn

(suhteline hälve)

> 50 %

± 10 %

± 20 %

> 20 % — 50 %

± 15 %

± 25 %

> 10 % — 20 %

± 20 %

± 30 %

≤ 10 %

± 50 % (2)

± 50 % (2)

3.4.   Nõuded GC-ECD meetoditele:

tolerantsi ületavaid tulemusi tuleb kinnitada kahe GC-kolonniga, millel on eri polaarsusega statsionaarne faas.

4.   Meetodi tulemuslikkuse tõendamine

Meetodi tulemuslikkus valideeritakse piirnormile vastava sisalduse vahemikus (0,5- kuni 2-kordse piirnormi sisalduse korral); tõendatakse, et korduvanalüüsi variatsioonikordaja on vastuvõetav (vt vahetäpsuse nõuded, punkt 9).

5.   Määramispiir

Tühikatse väärtused ei tohi ületada 30 % piirnormile vastavast saastetasemest (10).

6.   Kvaliteedikontroll

Korrapärased tühikatsed, rikastatud proovide analüüs, kvaliteedikontrolli proovid, osalemine asjaomaste materjalide laboritevahelistes uuringutes.

7.   Saagiste kontroll

7.1.   Kasutatakse sobivaid sisestandardeid, mille füüsikalis-keemilised omadused on võrreldavad vaatlusaluste analüütide omadega.

7.2.   Sisestandardite lisamine:

lisamine toodetele (enne ekstraheerimist ja puhastamist);

7.3.   Nõuded meetoditele, mille puhul kasutatakse kõiki kuut isotoopmärgistatud indikaator-PCB analoogi:

a)

tulemustesse viiakse sisse sisestandardite saagiseid arvestav parand;

b)

isotoopmärgistatud sisestandardi saagis peab olema 50–120 %;

c)

individuaalsetel analoogidel, mille osatähtsus kuue indikaator-PCB summas on alla 10 %, võivad olla suuremad või väiksemad saagised.

7.4.   Nõuded meetoditele, mille puhul ei kasutata kõiki kuut isotoopmärgistatud sisestandardit või kasutatakse muid sisestandardeid:

a)

iga proovi sisestandardi(te) saagise kontroll;

b)

sisestandardi(te) saagis peab olema 60–120 %;

c)

tulemustesse viiakse sisse sisestandardite saagiseid arvestav parand.

7.5.   Märgistamata analoogide saagiseid kontrollitakse rikastatud proovide või kvaliteedikontrolli proovidega, mille sisaldused on piirnormi sisaldusvahemikus. Selliste analoogide aktsepteeritavad saagised on 70–120 %.

8.   Nõuded laboritele

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 peavad laborid olema ISO juhendi 58 kohaselt tegutseva tunnustatud asutuse poolt akrediteeritud, millega tagatakse, et laborid kohaldavad analüüsimisel kvaliteeditagamissüsteemi. Laborid tuleb akrediteerida standardi EN ISO/IEC 17025 kohaselt.

9.   Tulemuslikkuse näitajad: kuue piirnormi sisaldusele vastava indikaator-PCB summa suhtes kohaldatavad kriteeriumid

Tõesus

– 30 kuni +30 %

Vahetäpsus (RSD %)

≤ 20 %

Ülemise ja alumise tõkke erinevus

≤ 20 %

10.   Tulemuste esitamine

10.1.   Selleks et tulemuste aruanne sisaldaks võimalikult palju andmeid ja võimaldaks tulemuste tõlgendamist erinõuete kohaselt, peavad analüüsitulemused, kui kasutatud analüüsimeetod seda võimaldab, hõlmama üksikute PCB-analoogide sisaldust ning olema esitatud alumise ja ülemise tõkke ning vaheväärtusena.

10.2.   Aruandesse tuleb märkida PCBde ja lipiidide ekstraheerimiseks kasutatud meetod.

10.3.   Üksikute sisestandardite saagised tuleb esitada juhul, kui need jäävad väljapoole punktis 7 nimetatud vahemikku ja kui on ületatud piirnormi või nõutakse neist teatamist.

10.4.   Kuna proovi nõuetele vastavuse hindamisel tuleb arvestada mõõtemääramatust, tuleb esitada ka see näitaja. Analüüsitulemused tuleb seega esitada kujul x +/– U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendatud mõõtemääramatus, kusjuures arvutamisel kasutatakse kattetegurit 2, mis annab usaldusnivoo ligikaudu 95 %.

10.5.   Kui mõõtemääramatust võetakse arvesse CCα kaudu (nagu on kirjeldatud I peatüki punktis 2.1), tuleb see näitaja esitada.

10.6.   Tulemused tuleb esitada samades ühikutes ja vähemalt sama tüvenumbrite arvuga nagu on esitatud direktiivis 2002/32/EÜ sätestatud piirnormid.


(1)  Dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde toksilisusfaktorite (TEF) tabel

Inimeste tervist ähvardavate ohtude hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusfaktorid, mis põhinevad 2005. aasta juunis Genfis toimunud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) ekspertide kohtumise järeldustel (Martin van den Berg et al., „The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds”, Toxicological Sciences 93(2), 223–241 (2006)).

Analoog

TEFi väärtus

Analoog

TEFi väärtus

Polüklorodibenso-p-dioksiinid (PCDDd) ja polüklorodibensofuraanid (PCDFid)

Dioksiinitaolised PCBd: orto-asendamata PCBd + mono-ortoasendatud-PCBd

2,3,7,8-TCDF

1

 

 

1,2,3,7,8-PeCDD

1

Orto-asendamata PCBd

 

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

PCB 77

0,0001

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

PCB 81

0,0003

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

PCB 126

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

PCB 169

0,03

OCDD

0,0003

 

 

 

 

Mono-orto-asendatud-PCBd

 

2,3,7,8-TCDF

0,1

PCB 105

0,00003

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

PCB 114

0,00003

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

PCB 118

0,00003

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

PCB 123

0,00003

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

PCB 156

0,00003

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

PCB 157

0,00003

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

PCB 167

0,00003

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

PCB 189

0,00003

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

 

 

OCDF

0,0003

 

 

Kasutatud lühendid: T = tetra; Pe = penta; Hx = heksa; Hp = hepta; O = okta; CDD = klorodibensodioksiin; CDF = klorodibensofuraan; CB = klorobifenüül.

(2)  Komisjoni otsus 2002/657/EÜ, 14. august 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas (EÜT L 221, 17.8.2002, lk 8).

(3)  Ülemise tõkke põhimõtte kohaselt vastab iga kvantitatiivselt määramata analoogi panus määramispiiri väärtusele. Alumise tõkke põhimõtte kohaselt vastab iga kvantitatiivselt määramata analoogi panus nullile. Vaheväärtuse põhimõtte kohaselt vastab iga kvantitatiivselt määramata analoogi panus poolele määramispiiri väärtusest.

(4)  Üldiselt kohaldatakse kordusanalüüsi suhtes II lisa C peatüki punktis 3 sätestatud nõudeid. Kinnitavate meetodite puhul, milles kasutatakse asjaomaste analüütide puhul 13C-märgisega sisestandardit, on kordusanalüüs vajalik ainult siis, kui esimene määramine kõnealuse kinnitava meetodiga ei anna vastavust kinnitavat tulemust. Kordusanalüüs on vajalik, et välistada sisemise ristsaastumise või proovide juhusliku segiajamise võimalus. Kui analüüs tehakse seoses saastamisjuhtumiga, võib kordusanalüüsi jätta tegemata, kui analüüsiks valitud proovid on päritolu jälgitavuse kaudu seostatavad saastamisjuhtumiga ning tuvastatud saastumise tase on märkimisväärselt üle piirnormi.

(5)  Ülemise tõkke põhimõtte kohaselt vastab toksilisusekvivalendi (TEQ) arvutamisel iga kvantitatiivselt määramata analoogi panus määramispiiri väärtusele. Alumise tõkke põhimõtte kohaselt vastab TEQ arvutamisel iga kvantitatiivselt määramata analoogi panus nullile. Vaheväärtuse põhimõtte kohaselt vastab TEQ arvutamisel iga kvantitatiivselt määramata analoogi panus poolele määramispiiri väärtusest.

(6)  Üldiselt kohaldatakse kordusanalüüsi suhtes II lisa C peatüki punktis 3 sätestatud nõudeid. Kinnitavate meetodite puhul, milles kasutatakse asjaomaste analüütide puhul 13C-märgisega sisestandardit, on kordusanalüüs vajalik ainult siis, kui esimene määramine kõnealuse kinnitava meetodiga ei anna vastavust kinnitavat tulemust. Kordusanalüüs on vajalik, et välistada sisemise ristsaastumise või proovide juhusliku segiajamise võimalus. Kui analüüs tehakse seoses saastamisjuhtumiga, võib kordusanalüüsi jätta tegemata, kui analüüsiks valitud proovid on päritolu jälgitavuse kaudu seostatavad saastamisjuhtumiga ning tuvastatud saastumise tase on märkimisväärselt üle piirnormi.

(7)  Häiretaseme kontrollimiseks tehtava kordusanalüüsi suhtes kehtivad samas selgitused ja nõuded, mis on esitatud joonealuses märkuses (5)* piirnormide kohta.

(8)  Bioanalüütiliste meetoditega ei saa määrata spetsiifiliselt toksilisusfaktori (TEF) süsteemi kuuluvaid analooge. Prooviekstrakt võib sisaldada muid sarnase struktuuriga AhR-aktiivseid ühendeid, mis mõjutavad üldist tulemust. Seega ei saa bioanalüütilist tulemust pidada TEQ taseme hinnanguks, pigem on see viide TEQ võimalikule tasemele proovis.

(9)  Kehtivad nõuded põhinevad TEFidel, mis on avaldatud artiklis: M. Van den Berg et al, Toxicol Sci 93 (2), 223–241 (2006).

(10)  On väga soovitatav, et reaktiivi tühikatse tulemus oleks väike võrreldes proovis leiduva saasteaine sisaldusega. Labor on kohustatud kontrollima tühikatse tulemuse muutumist, eriti siis, kui tühikatse tulemus tuleb lahutada.””


(1)  Piirnormide puhul.

(2)  Ei soovitata kasutada iseloomulikke ioone, mille suhteline intensiivsus on väiksem kui 10 % võrreldes uuritava iooniga, kuna on olemas piisav arv massifragmente, mille suhteline intensiivsus on üle 10 %.


27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/19


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 710/2014,

23. juuni 2014,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta ühisotsuste tegemise protsessi kohaldamise tingimustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 113 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Asjakohase teabe tõhus vahetamine on esmatähtis, et jõuda ühisotsusele omavahendite adekvaatsuse kohta, likviidsuse järelevalvega seotud järelevalvemeetmete kohta, likviidsuse taseme ja kapitalinõuete kohta, mida kohaldatakse konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu suhtes ning konsolideerimisgrupi suhtes.

(2)

Selleks et tagada ühisotsuste tegemise protsessi ühtne kohaldamine, on oluline täpselt määratleda iga etapp. Selge protsess hõlbustaks ka teabe vahetamist, edendaks vastastikust mõistmist, arendaks järelevalveasutuste vahelisi suhteid ja soodustaks tõhusat järelevalvet.

(3)

Selleks et hinnata krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi riski ja likviidsusriski profiili, peaks konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel olema ülevaade kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute, sealhulgas väljaspool liitu tegutsevad krediidiasutused või investeerimisühingud, tegevusest. Seepärast tuleks edendada liidu pädevate asutuste ja kolmandate riikide järelevalveasutuste koostööd, et liidu pädevad asutused saaksid hinnata konsolideerimisgrupile avatud ülemaailmseid riske.

(4)

Esmatähtis on ühisotsuste tegemise protsessi õigeaegne ja realistlik kavandamine. Iga asjaomane pädev asutus peaks õigeaegselt esitama konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele asjakohase teabe. Selleks et individuaalseid hinnanguid esitataks ja tõlgendataks järjepideval ja ühtsel viisil, tuleb kehtestada iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu põhise järelevalve ja hindamise protsessi tulemuste ühine vorm.

(5)

Kohaldamise jaoks ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks kehtestada ühise riskihindamise ja ühisotsuste tegemise sammud, võttes arvesse, et teatavaid ühise riskihindamise ja ühisotsuste tegemise protsessi ülesandeid võib täita samaaegselt ja teisi ülesandeid järjestikuselt.

(6)

Ühisotsusele jõudmise hõlbustamiseks on oluline, et otsuse tegemise protsessiga seotud pädevad asutused peaksid omavahel arutelusid, eelkõige enne riski hindamise aruannete ja ühisotsuste lõplikku vormistamist.

(7)

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus peaks esitama asjaomastele pädevatele asutustele kogu asjaomase teabe, mida on vaja nende individuaalsete riskihinnangute koostamiseks ning kapitali käsitlevatele ühisotsustele ja likviidsust käsitlevatele ühisotsustele jõudmiseks.

(8)

Konsolideerimisgrupi riski hindamist käsitlev aruanne on peamine dokument, mis võimaldab pädevatel asutustel mõista ja kajastada pangagrupi üldise riskiprofiili hinnangut, et jõuda ühisotsusele omavahendite adekvaatsuse kohta ja omavahendite taseme kohta, mida konsolideerimisgrupp peab hoidma. Konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamist käsitlev aruanne on oluline dokument, mis võimaldab pädevatel asutustel mõista ja kajastada konsolideerimisgrupi üldise likviidsusprofiili hinnangut. Selleks et esitada konsolideerimisgrupi üldine riskihinnang ja likviidsusriski hinnang ühtsel viisil, toetada viljakaid arutelusid pädevate asutuste vahel ja võimaldada usaldusväärset hinnata piiriüleste pangagruppide riske, tuleks kehtestada kõnealuste aruannete ühtsed vormid.

(9)

Tunnistades, et direktiivi 2013/36/EL artiklis 97 sätestatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusi võib eri liikmesriikides kajastada erinevalt, olenevalt kõnealuse artikli rakendamisest siseriiklikes õigusaktides, võttes lisaks arvesse direktiivi 2013/36/EL artikli 107 lõike 2 kohaselt Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve, EBA) antud suuniseid, tuleks standardvormidega näha ette ühisotsustele jõudmiseks kasutatava järelevalvealase läbivaatamise protsessi järelduste ja tulemuste edastamise ühtne vorming.

(10)

Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ega konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande puhul ei tuleks piirduda pädevatelt asutustelt saadud individuaalsete panuste kokkuliitmisega. Mõlemat aruannet tuleks kasutada vahendina, mille abil teostatakse kogu konsolideerimisgrupi riskide ühine hindamine ning analüüsitakse grupisiseste kirjete vastasmõju.

(11)

Ühisotsuste sisu ja ülesehitust käsitleva selge korra kehtestamine peaks tagama, et ühisotsused on täielikult põhjendatud, ning hõlbustama ühisotsuste seiret ja jõustamist.

(12)

Selleks et selgitada ühisotsusele jõudmise järel järgitavat protsessi, tagada otsuse tulemuse käsitlemise läbipaistvus ja hõlbustada vajaduse korral asjakohaste järelmeetmete võtmist, tuleks kehtestada täielikult põhjendatud ühisotsuse edastamist ja selle rakendamise järelevalvet käsitlevad standardid.

(13)

Tuleks ette näha ühisotsuste ajakohastamise kord, et tagada järjepidev ja läbipaistev lähenemisviis, samuti pädevate asutuste nõuetekohane kaasamine ja tulemuste edastamine.

(14)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohane ühisotsuste tegemise protsess hõlmab protsessi, mida järgitakse ühisotsusele mittejõudmise korral. Selleks et tagada protsessi selle aspekti kohaldamise ühtsed tingimused, täielikult põhjendatud otsuste sõnastamine ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste esitatud seisukohtade ja reservatsioonide käsitlemine, tuleks kehtestada standardid, mis käsitlevad ühisotsuse puudumise korral tehtavate otsuste ajakava ja selliste otsuste üksikasjade edastamist.

(15)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EBA esitas komisjonile.

(16)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust pangandussektori sidusrühmade kogult, mis asutati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artiklile 37,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses täpsustatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 113 osutatud järgmised ühisotsuse tegemise protsessid:

a)

protsess ühisotsusele jõudmiseks artikli 113 lõike 1 punktis a osutatud küsimustes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artiklite 7, 10 või 15 kohaselt tehtud mis tahes erandit;

b)

protsess ühisotsusele jõudmiseks artikli 113 lõike 1 punktis b osutatud küsimustes, võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 6, 8 või 10 kohaselt tehtud mis tahes erandit, ning mis tahes konsolideeritud tasemel kohaldamiseks kõnealuse määruse artikli 11 lõike 3 kohaselt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

    „asjaomased pädevad asutused” — pädevad asutused, kes vastutavad liikmesriigis ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest;

(2)

   „muud pädevad asutused” — mis tahes järgmistest:

a)

pädevad asutused, mis ei ole asjaomased pädevad asutused;

b)

ametiasutused või organid, keda ametlikult tunnustatakse siseriiklike õigusaktidega, kellele on siseriiklike õigusaktidega antud volitused teostada järelevalvet määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud finantssektori ettevõtjate üle, kes tegutsevad asjaomases liikmesriigis ja kes ei ole krediidiasutused ega investeerimisühingud;

(3)

    „järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanne” — aruanne, milles esitatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 97 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemused;

(4)

    „likviidsusriski hindamise aruanne” — aruanne, milles esitatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 97 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi likviidsusriski käsitleva osa tulemused;

(5)

    „konsolideerimisgrupi riski hindamise aruanne” — aruanne, mis sisaldab direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punkti a kohast krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi riski hinnangut;

(6)

    „konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruanne” — aruanne, mis sisaldab direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punkti b kohast krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi likviidsusriskiprofiili hinnangut;

(7)

    „kapitali käsitlev ühisotsus” – ühisotsus artikli 1 punktis a osutatud küsimustes;

(8)

    „likviidsust käsitlev ühisotsus” – ühisotsus artikli 1 punktis b osutatud küsimustes.

II PEATÜKK

ÜHISOTSUSE TEGEMISE PROTSESS

Artikkel 3

Ühisotsuse tegemise protsessi etappide kavandamine

1.   Enne ühisotsuse tegemise protsessi algust lepivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused kokku ühisotsuse tegemise protsessi etappide ajakavas (edaspidi „ühisotsuse ajakava”). Kui kokkuleppele ei jõuta, kehtestab ühisotsuse ajakava konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kaaludes asjaomaste pädevate asutuste esitatud seisukohti ja reservatsioone.

2.   Ühisotsuse tegemise ajakava ajakohastatakse vähemalt kord aastas ja see hõlmab järgmist:

a)

kokkulepe artikli 4 kohase muude pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste kaasamise kohta;

b)

asjaomased pädevad asutused esitavad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded ja likviidsusriski hindamise aruanded vastavalt artiklile 5 ning muud pädevad asutused ja asjaomaste kolmandate riikide pädevad asutused panuse vastavalt artikli 4 lõikele 2;

c)

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande asjaomastele pädevatele asutustele vastavalt artikli 6 lõikele 6 ning muudele pädevatele asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele vastavalt artikli 4 lõikele 3 ja artikli 6 lõikele 7;

d)

artikli 7 kohane arutelu konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahel konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande üle;

e)

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande asjaomastele pädevatele asutustele vastavalt artikli 8 lõikele 2 ning muudele pädevatele asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele vastavalt artikli 4 lõikele 3 ja artikli 8 lõikele 5;

f)

asjaomased pädevad asutused esitavad panuse esialgsesse kapitali käsitlevasse ühisotsusesse ja esialgsesse likviidsust käsitlevasse ühisotsusesse konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele vastavalt artikli 9 lõikele 1;

g)

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab asjaomastele pädevatele asutustele kapitali käsitleva ühisotsuse esialgse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse esialgse dokumendi vastavalt artikli 10 lõikele 6 ja artikli 11 lõikele 5;

h)

kui liikmesriigi õigusaktidega on ette nähtud, konsulteeritakse kapitali käsitleva ühisotsuse esialgse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse esialgse dokumendi üle ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingutega;

i)

arutelu konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahel esialgse kapitali käsitleva ühisotsuse ja esialgse likviidsust käsitleva ühisotsuse üle;

j)

kapitali käsitlevale ühisotsusele ja likviidsust käsitlevale ühisotsusele jõudmine vastavalt artiklile 12;

k)

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused edastavad kapitali käsitleva ühisotsuse ja likviidsust käsitleva ühisotsuse ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule ning konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele vastavalt artiklile 13;

l)

kokkulepe ühisotsuste tegemise protsessi kavandamise järgmise aasta ajakava kohta.

3.   Ühisotsuse ajakava vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)

see kajastab iga ülesande ulatust ja keerukust, võttes arvesse konsolideerimisgrupi suurust, süsteemset olulisust, laadi, tegevuse ulatust ja keerukust, samuti selle riskiprofiili;

b)

selles võetakse võimaluse korral arvesse konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste kohustusi direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 kolmanda lõigu punktis c osutatud järelevalvealaste kontrollikavade raames.

4.   Vajaduse korral, võttes eelkõige arvesse artiklite 20 ja 21 kohase mis tahes erakorralise ajakohastamise kiireloomulisust, vaadatakse ühisotsuse ajakava läbi.

5.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused teatavad konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kelle eest nad vastavalt vastutavad, lõike 2 punktis h osutatud sellise konsulteerimise esialgse kuupäeva, mis käsitleb esialgse ühisotsuse dokumendi aspekte, kuivõrd kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud on sellega seotud.

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused teatavad konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kelle eest nad vastavalt vastutavad, lõike 2 punktis k osutatud edastamise eeldatava kuupäeva.

Artikkel 4

Muude pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste kaasamine konsolideerimisgrupi riski hindamise protsessi

1.   Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande koostamiseks võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kaasata muid pädevaid asutusi ja kolmandate riikide pädevaid asutusi. Kõnealuse otsuse aluseks on filiaali või krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisus konsolideerimisgrupis ja tema tähtsus kohalikul turul.

Sellise kaasamise suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on samaväärsed direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki II jao ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (4) artiklite 54 ja 58 kohaste nõuetega.

Samaväärsust hindavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kõik asjaomased pädevad asutused.

2.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab kaasata muu kui artikli 2 lõikes 2 määratletud pädeva asutuse või kolmanda riigi pädeva asutuse, peavad mõlemad asutused jõudma kokkuleppele muu pädeva asutuse või kolmanda riigi pädeva asutuse kaasamise ulatuse üle. Sellised kokkulepped on lubatud järgmistel eesmärkidel:

a)

esitada konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele panused konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandesse või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandesse;

b)

lisada punktis a osutatud panused konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgsele või lõplikule aruandele või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgsele või lõplikule aruandele lisadena.

3.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab kaasata muid pädevaid asutusi ja kolmandate riikide pädevaid asutusi, ei esita konsolideeritud järelevalvet teostav asutus konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgset ja lõplikku aruannet ega konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgset ja lõplikku aruannet muudele pädevatele asutustele ega kolmandate riikide pädevatele asutustele ilma kõigi asjaomaste pädevate asutuste nõusolekuta.

4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi täielikult muude pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste konsolideerimisgrupi riski hindamise protsessi kaasamise ulatusest, tasemest ja laadist ning sellest, millist kasu andis nende panus konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandele.

Artikkel 5

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruannete ning likviidsusriski hindamise aruannete koostamine

1.   Selleks et hõlbustada tütarettevõtjate riski hindamise arvessevõtmist ühisotsuses vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõikele 2, esitavad asjaomased pädevad asutused konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded ning likviidsusriski hindamise aruanded varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti b kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

2.   Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruannete koostamiseks kasutatakse I lisa vormi. Kõnealustele aruannetele lisatakse punktisummade kokkuvõte (II lisa tabel 1) ja kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (II lisa tabel 2).

Likviidsusriski hindamise aruannete koostamiseks kasutatakse V lisa vormi. Kõnealustele aruannetele lisatakse punktisummade kokkuvõte (VI lisa tabel 1) ja likviidsuse hindamise kokkuvõte (VI lisa tabel 2).

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded ning likviidsusriski hindamise aruanded võivad sisaldada täiendavat asjakohast teavet.

Artikkel 6

Konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande koostamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande kõige järgmise põhjal:

a)

enda koostatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded või likviidsusriski hindamise aruanded ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kohta;

b)

artikli 5 kohaselt asjaomaste pädevate asutuste esitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded või likviidsusriski hindamise aruanded tütarettevõtjate kohta;

c)

muude pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste panus vastavalt artikli 4 lõikele 2;

2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded koos kõnealuse lõike punktis c osutatud panustega lisatakse konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgsele aruandele või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgsele aruandele lisadena.

3.   Konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgne aruanne ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgne aruanne sisaldavad selle hindamise tulemusi, kas konsolideerimisgrupi ja selle krediidiasutuste ja investeerimisühingute rakendatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning nende omavahendid ja likviidsed vahendid tagavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja katte.

4.   Konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande koostamiseks kasutatakse III lisa vormi. Kõnealusele aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (IV lisa tabel 1) ja kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (IV lisa tabel 2).

Konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande koostamiseks kasutatakse VII lisa vormi. Kõnealusele aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (VIII lisa tabel 1) ja likviidsuse hindamise kokkuvõte (VIII lisa tabel 2).

5.   Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tagab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kõik järgmise:

a)

ühishinnangus kajastatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute olulisust konsolideerimisgrupis ning nende tähtsust kohalikul turul;

b)

konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgses aruandes ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgses aruandes märgitakse, kuidas kõnealust olulisust ja tähtsust arvesse võeti.

6.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab esialgsed aruanded asjaomastele pädevatele asutustele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti c kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

7.   Kui artikli 4 lõikes 3 osutatud kokkuleppest ei tulene teisiti, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitada konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande muudele pädevatele asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele.

Artikkel 7

Arutelu konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande üle

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus määrab kindlaks asjaomaste pädevate asutustega konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande üle peetava arutelu vormi ja ulatuse.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused arutavad artikli 6 lõikes 1 osutatud individuaalsetesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruannetesse ning likviidsusriski hindamise aruannetesse lisatud kvantitatiivsete ettepanekute kooskõlastavat võrdlemist konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgses aruandes ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgses aruandes esitatud kvantitatiivsete ettepanekutega vastavalt vajadusele.

3.   Lõikes 2 osutatud kvantitatiivsed ettepanekud koosnevad vähemalt järgmistest ettepanekutest:

a)

selliste omavahendite kavandatud tase, mida krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp peab hoidma konsolideeritud tasemel ning kõnealusesse konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma individuaalsel tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

b)

selliste likviidsuse erinõuete kavandatud tase, mida krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp peab täitma konsolideeritud tasemel ning kõnealusesse konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma individuaalsel tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105.

Artikkel 8

Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande lõplik vormistamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus vormistab artiklis 7 osutatud arutelu põhjal lõplikult konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande, kasutades artiklis 6 osutatud konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande vormingut ja sisu. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus põhjendab konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandes või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandes tehtud mis tahes olulisi muudatusi. Muudatused kajastavad arutelu tulemusi ning hõlmavad konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande lisade asjakohast ajakohastamist.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande asjaomastele pädevatele asutustele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti e kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

3.   Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punktile a hakatakse konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande esitamisest asjaomastele pädevatele asutustele arvestama neljakuulist ajavahemikku, mille jooksul tuleb jõuda kapitali käsitlevale ühisotsusele.

4.   Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punktile b hakatakse konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande esitamisest asjaomastele pädevatele asutustele arvestama ühekuulist ajavahemikku, mille jooksul tuleb jõuda likviidsust käsitlevale ühisotsusele.

5.   Kui artikli 4 lõikes 3 osutatud kokkuleppest ei tulene teisiti, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitada konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande muudele pädevatele asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele.

Artikkel 9

Kapitali käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse ja likviidsust käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse antava panuse koostamine

1.   Asjaomased pädevad asutused esitavad oma panuse kapitali käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse ja likviidsust käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti f kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks. Panused hõlmavad kõiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, mis kuuluvad ühisotsuste tegemise protsessi alla.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus panustab kapitali käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse. Tema panus hõlmab kõike järgmist:

a)

konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik sellised krediidiasutused ja investeerimisühingud individuaalsel tasandil, kes on saanud tegevusloa konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse jurisdiktsioonis ja kes kuuluvad ühisotsuste tegemise protsessi alla;

b)

krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupp konsolideeritud tasandil.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus panustab likviidsust käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse. Tema panus hõlmab kõike järgmist:

a)

konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud individuaalsel tasandil, kui kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud tegevusloa konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse jurisdiktsioonis ja nad kuuluvad ühisotsuste tegemise protsessi alla;

b)

krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupp konsolideeritud tasandil.

4.   Panus esialgsesse kapitali käsitlevasse ühisotsusesse hõlmab kõiki artiklis 10 osutatud punkte.

5.   Panus esialgsesse likviidsust käsitlevasse ühisotsusesse hõlmab kõiki artiklis 11 osutatud punkte.

Artikkel 10

Kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse koostamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab täielikult põhjendatud kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse, mis hõlmab konsolideerimisgruppi ning sellesse kuuluvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Kapitali käsitlevas esialgses ühisotsuses esitatakse kõik järgmised punktid:

a)

kapitali käsitleva ühisotsuse tegemise protsessiga seotud konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste nimed;

b)

krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi nimi ning konsolideerimisgruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste või investeerimisühingute loetelu, kellega kapitali käsitlev esialgne ühisotsus on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud kapitali käsitlevate ühisotsuste koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse ja selle mis tahes asjaomase ajakohastamise kuupäev;

e)

järeldus direktiivi 2013/36/EL artiklite 73 ja 97 kohaldamise kohta;

f)

järeldus krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasemel hoitavate omavahendite adekvaatsuse kohta;

g)

järeldus konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsel tasemel hoitavate omavahendite adekvaatsuse kohta;

h)

järeldus selliste omavahendite taseme kohta, mida konsolideerimisgruppi kuuluv iga krediidiasutus või investeerimisühing peab hoidma individuaalsel tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

i)

järeldus selliste omavahendite taseme kohta, mida krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp peab hoidma konsolideeritud tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

j)

teave minimaalsete usaldatavusnõuete kohta, mida kohaldatakse iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92 ja direktiivi 2013/36/EL artiklitele 103, 129, 130, 131 ja 133, ning mis tahes muude asjakohaste usaldatavusnõuete või makrotasandi usaldatavusnõuete ja sellealaste juhiste, soovituste või hoiatuste kohta;

k)

punktides e–i osutatud järeldustega seotud aluskuupäev;

l)

vajaduse korral punktides h ja i osutatud järelduste rakendamise ajakava.

2.   Lõike 1 punktis e osutatud järeldus sisaldab kõiki järgmisi punkte:

a)

hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kindlad, tõhusad ja terviklikud strateegiad ja protsessid sisemise kapitali hindamiseks, säilitamiseks ja jaotamiseks ning kas sellised strateegiad ja protsessid on ajakohastatud;

b)

hinnang selle kohta, kas sellise sisemise kapitali summa, liigid ja jaotus on adekvaatsed, et katta konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutusele või investeerimisühingule avatud või avaneda võivate riskide laadi ja taset;

c)

hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on rakendanud asjakohase korra, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, et täita kõiki direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid;

d)

hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute rakendatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid tagavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja katte;

e)

teave direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktide b–l ja artikli 102 kohaste järelevalvemeetmete ja volituste kohta, mida kohaldatakse punktides a–d osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

3.   Lõike 1 punktides f ja g osutatud järeldused on seotud lõike 1 punktis e osutatud järeldusega ja toetuvad sellele.

4.   Lõike 1 punktides h ja i osutatud järeldused vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

a)

need kajastatakse summa või määrana või nende mõlema kombinatsioonina;

b)

need annavad üksikasjalikku teavet nõutavate täiendavate omavahendite kvaliteedi kohta;

c)

need on seotud lõike 1 punktis e osutatud järeldusega ja toetuvad sellele.

5.   Järeldused seoses konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühinguga individuaalsel tasandil ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupiga konsolideeritud tasandil on kapitali käsitlevas esialgses ühisotsuses selgelt kindlaks tehtavad.

6.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse asjaomastele pädevatele asutustele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti g kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

Artikkel 11

Likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse koostamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab täielikult põhjendatud likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse, mis hõlmab konsolideerimisgruppi ning sellesse kuuluvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Likviidsust käsitlevas esialgses ühisotsuses esitatakse kõik järgmised punktid:

a)

likviidsust käsitleva ühisotsuse tegemise protsessiga seotud konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste nimed;

b)

krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi nimi ning konsolideerimisgruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute loetelu, kellega likviidsust käsitlev esialgne ühisotsus on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud likviidsust käsitlevate ühisotsuste koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse ja selle mis tahes asjaomase ajakohastamise kuupäev;

e)

järeldus konsolideerimisgrupi likviidsuse adekvaatsuse kohta konsolideeritud tasemel;

f)

järeldus konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu individuaalsel tasemel likviidsuse adekvaatsuse kohta;

g)

järeldus meetmete kohta, mida on võetud, et käsitleda olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 86 ning seoses vajadusega kehtestada vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 105 likviidsuse erinõuded konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu individuaalsel tasemel ning konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasemel;

h)

teave mis tahes muude asjakohaste usaldatavusnõuete või makrotasandi usaldatavusnõuete ja sellealaste juhiste, soovituste või hoiatuste kohta;

i)

punktides e–g osutatud järeldustega seotud aluskuupäev;

j)

vajaduse korral punktis g osutatud järelduste rakendamise ajakava.

2.   Lõike 1 punktides e ja f osutatud järeldus sisaldab kõiki järgmisi punkte:

a)

hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on rakendanud kindlad strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid likviidsusriski kindlakstegemiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks asjakohastel ajavahemikel;

b)

hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsel tasemel ning konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil hoitav likviidsus katab piisavalt likviidsusriske;

c)

hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on rakendanud asjakohase korra, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, et täita kõiki direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid.

3.   Lõike 1 punktis g osutatud järeldus sisaldab üksikasju võetud meetmete laadi kohta. Kui kõnealused meetmed on seotud vajadusega kehtestada likviidsuse erinõuded vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105, esitatakse järelduses üksikasjad kõnealuste likviidsuse erinõuete ülesehituse kohta.

4.   Järeldused seoses konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühinguga individuaalsel tasandil ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupiga konsolideeritud tasandil on likviidsust käsitlevas esialgses ühisotsuses selgelt kindlaks tehtavad.

5.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse asjaomastele pädevatele asutustele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti g kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

Artikkel 12

Kapitali käsitlevale ühisotsusele ja likviidsust käsitlevale ühisotsusele jõudmine

1.   Pärast artikli 3 lõike 2 punktis i osutatud arutelu asjaomaste pädevate asutustega kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse ja likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse üle, vaatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse ja likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse vajaduse korral läbi, et kõnealused otsused lõplikult vormistada.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kõik asjaomased pädevad asutused peavad jõudma kokkuleppele kapitali käsitlevas ühisotsuses ja likviidsust käsitlevas ühisotsuses.

3.   Kokkuleppe sõlmivad kirjalikult konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste esindajad, kellel on asjakohased volitused võtta vastavate pädevate asutuste nimel kohustusi.

Artikkel 13

Kapitali käsitleva ühisotsuse ja likviidsust käsitleva ühisotsuse edastamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab kapitali käsitleva ühisotsuse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse dokumendi ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganile varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti k kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saadab asjaomastele pädevatele asutustele kõnealuse edastamise kohta kinnituse.

2.   Liikmesriikide asjaomased pädevad asutused esitavad kõnealuses liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorganitele kapitali käsitleva ühisotsuse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse dokumendi vastavad osad, mis on iga kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul asjakohased, varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti k kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus arutab vajaduse korral kapitali käsitleva ühisotsuse dokumenti ja likviidsust käsitleva ühisotsuse dokumenti ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühinguga, et selgitada kõnealuste otsuste üksikasju ja kohaldamist.

4.   Vajaduse korral arutavad liikmesriigi asjaomased pädevad asutused kõnealuses liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingutega kapitali käsitleva ühisotsuse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse dokumendi vastavaid osasid, mis on iga kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul asjakohased, et selgitada kõnealuste otsuste üksikasju ja kohaldamist.

Artikkel 14

Kapitali käsitleva ühisotsuse ja likviidsust käsitleva ühisotsuse kohaldamise jälgimine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab artikli 13 lõikes 3 osutatud arutelu tulemused asjaomastele pädevatele asutustele, kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing peab võtma ühe järgmistest meetmetest:

a)

täitma täiendavate omavahendite nõudeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a individuaalsel või konsolideeritud tasemel;

b)

käsitlema olulisi küsimusi või järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega või täitma likviidsuse erinõudeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105 individuaalsel või konsolideeritud tasemel.

2.   Liikmesriikide asjaomased pädevad asutused edastavad artikli 13 lõikes 4 osutatud arutelu tulemused konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele, kui kõnealuses liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing peab võtma ühe järgmistest meetmetest:

a)

täitma täiendavate omavahendite nõudeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a individuaalsel tasemel;

b)

käsitlema olulisi küsimusi või järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega või täitma likviidsuse erinõudeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105 individuaalsel tasemel.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab lõikes 2 osutatud arutelu tulemused teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused jälgivad selliste kapitali käsitlevate ühisotsuste ja likviidsust käsitlevate ühisotsuste kohaldamist, mis on asjakohased konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu puhul, kelle järelevalve eest nad vastavalt vastutavad.

III PEATÜKK

ERIMEELSUSED JA ÜHISOTSUSE PUUDUMISE KORRAL TEHTAVAD OTSUSED

Artikkel 15

Ühisotsuse puudumise korral järgitav otsustusprotsess

1.   Kui kapitali käsitlevale ühisotsusele või likviidsust käsitlevale ühisotsusele ei jõuta artikli 8 vastavalt lõigetes 3 või 4 osutatud ajavahemiku jooksul, vormistatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõikes 3 osutatud otsused kirjalikult ja tehakse need järgmistest tähtaegadest hiliseimaks tähtajaks:

a)

üks kuu pärast artikli 8 vastavalt lõigetes 3 või 4 osutatud ajavahemiku lõppemist;

b)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 kolmanda lõigu kohase konsulteerimistaotluse alusel andnud mis tahes nõu;

c)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 3 esimese või teise lõigu kohaselt teinud mis tahes otsuse, või EBA poolt sellises otsuses sätestatud mis tahes muu kuupäev.

2.   Asjaomased pädevad asutused edastavad ühisotsuse puudumise korral individuaalsel tasemel tehtud otsused konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koondab lõikes 2 osutatud otsused koos otsustega, mille ta on teinud individuaalsel ja konsolideeritud tasemel, ühte dokumenti ja esitab kõnealuse dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele asutustele.

4.   Kui on konsulteeritud EBAga, peab lõikes 3 osutatud dokument sisaldama selgitust EBA nõuandest mis tahes kõrvalekaldumise kohta.

Artikkel 16

Kapitali käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtavate kapitaliotsuste koostamine

1.   Kapitali käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtav kapitaliotsus sätestatakse dokumendis, mis sisaldab kõiki järgmisi punkte:

a)

kapitaliotsust tegeva konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või asjaomase pädeva asutuse nimi;

b)

krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu nimi, kellega kapitaliotsus on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud kapitaliotsuste koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

kapitaliotsuse kuupäev;

e)

järeldus direktiivi 2013/36/EL artiklite 73 ja 97 kohaldamise kohta;

f)

konsolideeritud tasemel tehtud kapitaliotsuste puhul järeldus krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasemel hoitavate omavahendite adekvaatsuse kohta;

g)

individuaalsel tasemel tehtud kapitaliotsuste puhul järeldus asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsel tasemel hoitavate omavahendite adekvaatsuse kohta;

h)

konsolideeritud tasemel tehtud kapitaliotsuste puhul järeldus selliste omavahendite taseme kohta, mida krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp peab hoidma konsolideeritud tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

i)

individuaalsel tasemel tehtud kapitaliotsuste puhul järeldus selliste omavahendite taseme kohta, mida asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peab hoidma individuaalsel tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

j)

teave minimaalsete usaldatavusnõuete kohta, mida kohaldatakse asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92 ja direktiivi 2013/36/EL artiklitele 103, 129, 130, 131 ja 133, ning mis tahes muude asjakohaste usaldatavusnõuete või makrotasandi usaldatavusnõuete ja sellealaste juhiste, soovituste või hoiatuste kohta;

k)

punktides e–i osutatud järeldustega seotud aluskuupäev;

l)

vajaduse korral kirjeldus selle kohta, kuidas on arvesse võetud teiste asjaomaste pädevate asutuste või konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse esitatud hinnangut, seisukohti ja reservatsioone;

m)

vajaduse korral punktides h ja i osutatud järelduste rakendamise ajakava.

2.   Kapitali käsitleva ühisotsuse puudumise korral individuaalsel ja konsolideeritud tasandil tehtud kapitaliotsused peavad vastama artikli 10 lõigetes 2–4 kindlaks määratud nõuetele, kui see on asjakohane.

Artikkel 17

Likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtavate likviidsusotsuste koostamine

1.   Likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtav likviidsusotsus sätestatakse dokumendis, mis sisaldab kõiki järgmisi punkte:

a)

likviidsusotsust tegeva konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või asjaomase pädeva asutuse nimi;

b)

krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu nimi, kellega likviidsusotsus on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud likviidsusotsuste koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

likviidsusotsuse kuupäev;

e)

konsolideeritud tasemel tehtud likviidsusotsuste puhul järeldus krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi likviidsuse adekvaatsuse kohta konsolideeritud tasemel;

f)

individuaalsel tasemel tehtud likviidsusotsuste puhul järeldus asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse adekvaatsuse kohta individuaalsel tasemel;

g)

konsolideeritud tasemel tehtud likviidsusotsuste puhul järeldus meetmete kohta, mida on võetud, et käsitleda olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 86 ning seoses vajadusega kehtestada konsolideerimisgrupile likviidsuse erinõuded konsolideeritud tasemel vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 105;

h)

individuaalsel tasemel tehtud likviidsusotsuste puhul järeldus meetmete kohta, mida on võetud, et käsitleda olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 86 ning seoses vajadusega kehtestada asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule likviidsuse erinõuded individuaalsel tasemel vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 105;

i)

punktides e–h osutatud järeldustega seotud aluskuupäev;

j)

teave mis tahes muude asjakohaste usaldatavusnõuete või makrotasandi usaldatavusnõuete ja sellealaste juhiste, soovituste või hoiatuste kohta;

k)

vajaduse korral kirjeldus selle kohta, kuidas on arvesse võetud teiste asjaomaste pädevate asutuste või konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse esitatud hinnangut, seisukohti ja reservatsioone;

l)

vajaduse korral punktides g–h osutatud järelduste rakendamise ajakava.

2.   Likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral individuaalsel või konsolideeritud tasandil tehtud likviidsusotsused peavad vastama artikli 11 lõigetes 2–3 kindlaks määratud nõuetele.

Artikkel 18

Kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtavate kapitaliotsuste ja likviidsusotsuste edastamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab artikli 15 lõikes 3 osutatud otsust käsitleva dokumendi ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganile.

2.   Liikmesriikide asjaomased pädevad asutused esitavad kõnealuses liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorganitele lõikes 1 osutatud otsust käsitleva dokumendi vastavad osad, mis on iga kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul asjakohased.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus arutab vajaduse korral otsust käsitlevat dokumenti ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühinguga, et selgitada kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtud kapitaliotsuste või likviidsusotsuste üksikasju ja kohaldamist.

4.   Vajaduse korral arutavad liikmesriigi asjaomased pädevad asutused kõnealuses liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingutega otsust käsitleva dokumendi vastavaid osasid, mis on iga kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul asjakohased, et selgitada kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtud kapitaliotsuste või likviidsusotsuste üksikasju ja kohaldamist.

Artikkel 19

Kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtavate kapitaliotsuste ja likviidsusotsuste kohaldamise jälgimine

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused jälgivad kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtud selliste kapitaliotsuste ja likviidsusotsuste kohaldamist, mis on asjakohased konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu puhul, kelle järelevalve eest nad vastavalt vastutavad.

IV PEATÜKK

ÜHISOTSUSTE JA NENDE PUUDUMISE KORRAL TEHTUD OTSUSTE AJAKOHASTAMINE JA ERAKORRALINE AJAKOHASTAMINE

Artikkel 20

Ühisotsuste erakorraline ajakohastamine

1.   Kui kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse erakorralise ajakohastamise taotluse on algatanud konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või asjaomane pädev asutus direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 4 kohaselt, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kõnealuse taotluse kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Erakorralisel ajakohastamisel järgitakse artiklites 9–14 sätestatud protsessi.

2.   Kui asjaomane pädev asutus taotleb ühisotsuse erakorralist ajakohastamist seoses muu krediidiasutuse või investeerimisühinguga kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segavaldusettevõtja, mida käsitletakse koos konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega kahepoolselt, tehakse taotlus kirjalikult ja seda põhjendatakse täielikult.

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab esimeses lõigus osutatud taotluse kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Taotlus hõlmab kapitali käsitlevat esialgset ühisotsust, mis on kooskõlas artiklis 10 sätestatud nõuetega, või likviidsust käsitlevat esialgset ühisotsust, mis on kooskõlas artiklis 11 sätestatud nõuetega. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kehtestab asjaomastele pädevatele asutustele tähtaja, mille jooksul saavad asjaomased pädevad asutused esitada märkusi selle kohta, kas ajakohastamist tuleks käsitleda kahepoolselt.

Kui kindlaks määratud tähtaja jooksul ei nõua ükski asjaomane pädev asutus ajakohastamise käsitlemist mitte kahepoolselt, panustavad erakorralist ajakohastamist taotlenud konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomane pädev asutus ühisotsusesse ja jõuavad ühisotsuse üle kokkuleppele kahepoolselt.

3.   Kui asjaomane pädev asutus ei soovi esitada artikli 9 kohaselt panust ajakohastatud ühisotsusesse, koostab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ajakohastatud ühisotsuse panuse põhjal, mis on ajaomaselt pädevalt asutuselt ühisotsust käsitleva dokumendi jaoks kõige hiljem saadud.

Artikkel 21

Ühisotsuse puudumise korral tehtud otsuste iga-aastane ja erakorraline ajakohastamine

1.   Ühisotsuse puudumise korral tehtud otsuste iga-aastasel ajakohastamisel järgitakse artikli 3 lõike 2 kohaseid samme, kuivõrd iga samm on direktiivi 2013/36/EL artikli 97 lõike 4 kohaldamisel asjakohane.

2.   Ühisotsuse puudumise korral tehtud otsuste erakorralisel ajakohastamisel vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõikele 4 järgitakse artiklites 9–14 sätestatud protsessi.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).


I LISA

JÄRELEVALVEALASE LÄBIVAATAMISE JA HINDAMISE PROTSESSI ARUANDE VORM

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (tabel 1) ja kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (tabel 2).

Image 2

Tekst pildi

Image 3

Tekst pildi

Image 4

Tekst pildi

Image 5

Tekst pildi

Image 6

Tekst pildi

II LISA

JÄRELEVALVEALASE LÄBIVAATAMISE JA HINDAMISE PROTSESSI ARUANDE VORM

Tabel 1.

Punktisummade kokkuvõte

Image 7

Tekst pildi

Tabel 2.

Kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte

Image 8

Tekst pildi

Image 9

Tekst pildi

III LISA

KONSOLIDEERIMISGRUPI RISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandele lisatakse lisadena kõik asjaomaste pädevate asutuste esitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded. Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (tabel 1) ja kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (tabel 2).

Image 10

Tekst pildi

Image 11

Tekst pildi

Image 12

Tekst pildi

Image 13

Tekst pildi

Image 14

Tekst pildi

IV LISA

KONSOLIDEERIMISGRUPI RISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

Tabel 1.

Punktisummade kokkuvõte

Image 15

Tekst pildi

Tabel 2.

Kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte

Image 16

Tekst pildi

Image 17

Tekst pildi

Image 18

Tekst pildi

Image 19

Tekst pildi

Image 20

Tekst pildi

V LISA

LIKVIIDSUSRISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

Likviidsusriski hindamise aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (tabel 1) ja üldise likviidsuse hindamise kokkuvõte (tabel 2).

Image 21

Tekst pildi

Image 22

Tekst pildi

VI LISA

LIKVIIDSUSRISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

Tabel 1.

Punktisummade kokkuvõte

Image 23

Tekst pildi

Tabel 2.

Image 24

Tekst pildi

VII LISA

KONSOLIDEERIMISGRUPI LIKVIIDSUSRISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

Konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandele lisatakse lisadena kõik asjaomaste pädevate asutuste esitatud likviidsusriski hindamise aruanded. Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (tabel 1) ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (tabel 2).

Image 25

Tekst pildi

Image 26

Tekst pildi

VIII LISA

KONSOLIDEERIMISGRUPI LIKVIIDSUSRISKI ARUANDE VORM

Tabel 1.

Punktisummade kokkuvõte

Image 27

Tekst pildi

Tabel 2.

Likviidsuse hindamise kokkuvõte

Image 28

Tekst pildi

Image 29

Tekst pildi

27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/60


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 711/2014,

26. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1484/95 vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1484/95, 28. juuni 1995, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).


LISA

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(eurot/100 kg)

Artiklis 3 osutatud tagatis

(eurot/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

122,4

0

AR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

134,3

147,4

0

0

AR

BR

0207 14 10

Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud

294,3

220,5

315,7

254,6

2

24

0

14

AR

BR

CL

TH

0207 14 60

Kanakoivad, külmutatud

135,0

2

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

312,5

323,6

0

0

BR

CL

1602 32 11

Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)

267,9

6

BR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”


27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/62


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 712/2014,

26. juuni 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

67,9

TR

78,3

ZZ

73,1

0707 00 05

MK

27,7

TR

74,4

ZZ

51,1

0709 93 10

TR

106,4

ZZ

106,4

0805 50 10

AR

101,8

BO

130,6

TR

125,4

ZA

116,4

ZZ

118,6

0808 10 80

AR

110,6

BR

99,0

CL

112,0

NZ

135,4

US

147,4

ZA

128,8

ZZ

122,2

0809 10 00

TR

225,5

ZZ

225,5

0809 29 00

TR

336,8

ZZ

336,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/64


NÕUKOGU OTSUS,

20. juuni 2014,

Regioonide Komitee kolme Itaalia liikme ja nelja Itaalia asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2014/398/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud kolm liikmekohta Luis DURNWALDERI, Ugo CAPPELLACCI ja Luciano CAVERI ametiaja lõppemise tõttu. Vabanenud on neli asendusliikme kohta Vito DE FILIPPO, Roberto BOMBARDA, Federica SEGANTI ja Alessia ROSOLENI ametiaja lõppemise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:

a)

liikmetena:

Arno KOMPATSCHER, Consigliere e Presidente della Provincia Autonoma di Bolzano,

Raffaele CATTANEO, Consigliere della Regione Lombardia e Presidente del Consiglio regionale,

Augusto ROLLANDIN, Presidente della Regione Autonoma Valle d'Aosta,

ning

b)

asendusliikmetena:

Marcello Maurizio PITTELLA, Presidente della Regione Basilicata,

Ugo ROSSI, Presidente della Provincia Autonoma di Trento,

Francesco PERONI, Assessore della Regione Friuli Venezia Giulia,

Franco IACOP, Consigliere e Presidente del Consiglio della Regione Friuli Venezia Giulia.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 20. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. A. HARDOUVELIS


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.


27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/66


NÕUKOGU OTSUS,

24. juuni 2014,

millega määratakse kindlaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses Afganistani Islamivabariigi ühinemisega Maailma Kaubandusorganisatsiooniga

(2014/399/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ning artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

21. novembril 2004 esitas Afganistani Islamivabariigi valitsus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutava Marrakechi lepingu XII artikli kohaselt taotluse kõnealuse lepinguga ühinemiseks.

(2)

13. detsembril 2004 moodustati Afganistani Islamivabariigi ühinemist käsitlev töörühm, et jõuda kokkuleppele ühinemistingimustes, mis oleksid vastuvõetavad nii Afganistani Islamivabariigile kui ka kõigile WTO liikmetele.

(3)

Komisjon on pidanud liidu nimel läbirääkimisi turu avamisega seotud mitmesuguste Afganistani Islamivabariigi võetavate kohustuste üle, mis rahuldaksid liidu nõudmisi.

(4)

Kõnealused kohustused on nüüd kirja pandud Afganistani Islamivabariigi WTOga ühinemise protokolli („ühinemisprotokoll”).

(5)

Ühinemisel WTOga on eeldatavasti positiivne ja kestev mõju Afganistani Islamivabariigi majandusreformidele ja säästvale arengule.

(6)

Seepärast tuleks ühinemisprotokoll heaks kiita.

(7)

WTO asutamislepingu XII artiklis on sätestatud, et ühinemistingimustes lepivad kokku ühinev riik ja WTO ning WTO poolt kiidab ühinemistingimused heaks WTO ministrite konverents. WTO asutamislepingu IV artikli lõikes 2 on sätestatud, et ministrite konverentsi istungite vaheaegadel täidab selle ülesandeid peanõukogu.

(8)

Seepärast on vaja määrata kindlaks WTO peanõukogus liidu nimel võetav seisukoht seoses Afganistani Islamivabariigi ühinemisega WTOga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus võetav seisukoht Afganistani Islamivabariigi ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga on kiita ühinemine heaks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 24. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

E. VENIZELOS


27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/68


NÕUKOGU OTSUS 2014/400/ÜVJP,

26. juuni 2014,

millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (1)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 25. jaanuaril 2012 vastu otsuse 2012/39/ÜVJP, (2) millega nimetati Samuel ŽBOGAR Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Kosovos. ELi eriesindaja volitused lõppevad 30. juunil 2014.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 8 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse ELi eriesindaja Samuel ŽBOGAR volitusi kuni 28. veebruarini 2015. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kosovos. Need hõlmavad juhtiva rolli täitmist eesmärgiga saavutada stabiilne, elujõuline, rahumeelne, demokraatlik ja mitmerahvuseline Kosovo; tugevdada piirkonna stabiilsust ning toetada Lääne-Balkani piirkonnas piirkondlikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid; soodustada sellise Kosovo kujunemist, kes järgib õigusriigi põhimõtet, kaitseb vähemuste õigusi ning kultuuri- ja usupärandit; toetada Kosovo edusamme liidu suunal kooskõlas piirkonna Euroopa perspektiivi ja asjakohaste nõukogu järeldustega.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)

edendada üldist liidu poliitilist koordineerimist Kosovos;

c)

tugevdada liidu kohalolekut Kosovos ning tagada liidu tegevuse järjepidevus ja tulemuslikkus;

d)

anda Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhile Kosovos kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas;

e)

tagada Kosovos läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus, sealhulgas seoses EULEXi üleviimise juhtimisega kohapeal;

f)

toetada Kosovo edusamme liidu suunal kooskõlas piirkonna Euroopa perspektiiviga, kasutades selleks sihipärast avalikku kommunikatsiooni ja liidu teavitustegevust, mille eesmärgiks on tagada Kosovo avalikkuse suurem arusaamine liiduga seonduvatest küsimustest, sealhulgas EULEXi tööst, ja neile osutatav toetus;

g)

jälgida, toetada ja soodustada edusamme, mida tehakse seoses poliitiliste, majanduslike ja Euroopaga seonduvate prioriteetidega ning kooskõlas iga institutsiooni pädevuse ja vastutusega;

h)

aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas seoses naiste ja laste ning vähemuste kaitsega, austamise arendamisele ja tugevdamisele Kosovos kooskõlas liidu inimõigustepoliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suunistega;

i)

aidata liidu poolt toetatava Belgradi ja Priština vahelise dialoogi toimumist.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juuli 2014 kuni 28. veebruar 2015 ette nähtud lähtesumma on 1 450 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele. Lääne-Balkani piirkonna riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetluses.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Spetsiaalne isikkoosseis määratakse abistama ELi eriesindajat tema volituste täitmisel ning toetama kogu liidu tegevuse järjepidevust, nähtavust ja tõhusust Kosovos. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka tööle ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel on liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastavalt vajadusele vastuvõtva osapoole või vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

1.   ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

2.   Kõrgel esindajal on õigus kooskõlas ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjadega avaldada NATOle/KFORile ELi salastatud teavet ning asjaomase meetme jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”.

3.   Kõrgel esindajal on õigus kooskõlas ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjadega ning vastavalt ELi eriesindaja operatiivvajadustele avaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) ELi salastatud teavet ning asjaomase meetme jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selleks töötatakse välja eraldi kord.

4.   Kõrgel esindajal on õigus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele isikutele ELi salastamata dokumente, mis on seotud meedet käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu kodukorra (4) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioon ja/või liikmesriigid osutavad vajaduse korral piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale ELi eriesindaja vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes missioonile eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni vastutuspiirkonda ja -piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra plaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb missiooni piirkonnale omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja toetab liidu meetmete ühtsust, järjekindlust ja tõhusust ning aitab tagada, et liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab EULEX KOSOVO juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega.

3.   ELi eriesindaja teeb samuti koostööd asjakohaste kohalike asutuste ning teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

4.   ELi eriesindaja tagab koos teiste kohapeal viibivate liidupoolsete osalistega teabe levitamise ja jagamise operatsiooni toimumiskohas asuvate liidupoolsete osaliste vahel, et jõuda võimalikult ühtsele arusaamale olukorrast ja sellele antavast hinnangust.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Kosovosse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2014. aasta novembri lõppu täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Brüssel, 26. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

E. VENIZELOS


(1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)  ELT L 23, 26.1.2012, lk 5.

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).


27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/73


NÕUKOGU OTSUS 2014/401/ÜVJP,

26. juuni 2014,

mis käsitleb Euroopa Liidu Satelliidikeskust ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 20. juulil 2001 vastu ühismeetme 2001/555/ÜVJP (1) Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (SATCEN) loomise kohta. Nõukogu võttis 23. mail 2011 vastu otsuse 2011/297/ÜVJP (2).

(2)

SATCEN on Euroopa autonoomne suutlikkus, mis asjakohaste kosmosevarade ja nendega seotud andmete, sealhulgas satelliit- ja aerokujutiste, kasutamise tulemusel pakub tooteid ja osutab teenuseid ning on olulise tähtsusega varajase hoiatamise süsteemi ja kriisijärelevalve toetamiseks ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) ning eelkõige Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas (ÜJKP).

(3)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) esitas 14. septembril 2012 ühismeetme 2001/555/ÜVJP artikli 22 kohaselt nõukogule aruande keskuse toimimise kohta.

(4)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis selle aruande teadmiseks 27. novembril 2012 ja soovitas, et nõukogu muudaks vastavalt ühismeedet 2001/555/ÜVJP, võttes arvesse aruandes esitatut.

(5)

Õigusselguse huvides on asjakohane konsolideerida eelnevad muudatused ning esitatud lisamuudatused ühte uude otsusesse ning tunnistada kehtetuks ühismeede 2001/555/ÜVJP, sealhulgas selle artikkel 23 Lääne-Euroopa Liitu käsitlevate üleminekusätete kohta.

(6)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. See säte ei takista Taanit osalemast Euroopa Liidu Satelliidikeskuse tsiviiltegevuses, kui Taani avaldab valmisolekut osaleda Euroopa Liidu Satelliidikeskuse selliste kulude rahastamises, millel ei ole kaitsepoliitilist tähendust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Järjepidevus ja asukoht

1.   Ühismeetmega 2001/555/ÜVJP loodud Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN) jätkab oma ülesande täitmist ja arendamist kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Käesolev otsus ei mõjuta õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud ühismeetme 2001/555/ÜVJP raames, ning eeskirju, mis on vastu võetud ühismeetme 2001/555/ÜVJP raames. Eelkõige ei mõjuta see olemasolevate töölepingute ja nendest tulenevate õiguste kehtivust.

3.   SATCENi peakontor asub Hispaanias Torrejón de Ardozis.

Artikkel 2

Ülesanded ja tegevus

1.   SATCEN toetab liidu otsuste tegemist ja meetmete võtmist ÜVJP, eelkõige ÜJKP valdkonnas, sealhulgas Euroopa Liidu missioonide ja kriisiohjamise operatsioonide osas, pakkudes nõukogu või kõrge esindaja taotluse korral tooteid ja osutades teenuseid, mis tulenevad asjakohaste kosmosevarade ja nendega seotud andmete, sealhulgas satelliit- ja aerokujutiste ning seonduvate teenuste, kasutamisest ning tehes seda vastavalt artiklile 3.

2.   SATCENi missiooni raames annab kõrge esindaja vastava taotluse alusel ja samuti juhul, kui SATCENi töövõime seda võimaldab ning kui see ei takista SATCENi lõikes 1 sätestatud põhiülesannete täitmist, SATCENile korralduse pakkuda tooteid või osutada teenuseid:

i)

liikmesriigile, Euroopa välisteenistusele, komisjonile või liidu ametitele või organitele, millega SATCEN teeb koostööd artikli 18 kohaselt;

ii)

kolmandatele riikidele, kes on heaks kiitnud lisas esitatud sätted SATCENi tegevusega ühinemise kohta;

iii)

rahvusvahelistele organisatsioonidele, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile, kui taotlus on asjakohane ÜVJP, eelkõige ÜJKP valdkonnas.

3.   SATCEN võib artikli 18 kohaselt ja ning takistamata oma lõikes 1 sätestatud põhiülesannete täitmist teha koostööd komisjoni ja liidu ametite, organite või liikmesriikidega, et viia maksimumini koostoime ning vastastikune täiendavus liidu teiste tegevustega, mis mõjutavad SATCENi ning mille osas on SATCENi tegevused asjakohased, eelkõige kosmose ja julgeoleku valdkonnas.

4.   Brüsselis toimuva tegevuse korraldamise hõlbustamiseks on SATCENil Brüsselis kontaktasutus.

5.   Pärast Lääne-Euroopa Liidu tegevuse lõpetamist, täidab SATCEN artiklis 23 loetletud haldusülesandeid. Nende haldusülesannete jätkumise eest vastutav üksus luuakse Brüsselisse.

Artikkel 3

Poliitiline kontroll ja tegevusjuhised

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel SATCENi tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annab poliitilisi juhiseid SATCENi prioriteetide osas.

2.   Kõrge esindaja annab kooskõlas kõrge esindaja vastutusega ÜVJP ja eelkõige ÜJKP valdkonnas SATCENile tegevusjuhiseid, piiramata käesolevas otsuses sätestatud SATCENi juhatuse ja direktori vastutust. Kõrge esindaja seab eelkõige lõikes 1 osutatud juhiste alusel ning kättesaadavaid vahendeid arvesse võttes tähtsuse järjekorda SATCENile saadetud taotlused kooskõlas ülesande suunistega, mida juhatus korrapäraselt läbi vaatab.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud kõrge esindaja ülesannete täitmisel esitab kõrge esindaja nõukogule aruandeid asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt iga kuue kuu järel, sealhulgas juhatusehinnangu selle kohta, kuidas SATCEN on rakendanud lõikes 1 osutatud poliitilisi juhiseid ning lõikes 2 osutatud tegevusjuhiseid.

Artikkel 4

SATCENi tooted ja teenused

1.   Tooted ja teenused, mille SATCEN on välja töötanud artikli 2 lõikele 1 ning artikli 2 lõike 2 punktide ii ja iii kohaselt esitatud taotluse alusel, tehakse liikmesriikidele, Euroopa välisteenistusele, komisjonile ja liidu ametitele või organitele, kellega SATCEN teeb koostööd artikli 18 kohaselt, ning taotluse esitajale kättesaadavaks kooskõlas kehtivate julgeolekusätetega. Nimetatud tooted ja teenused tehakse kättesaadavaks kolmandatele riikidele, kes on heaks kiitnud lisas esitatud sätted ning kooskõlas kõnealustes sätetes kindlaksmääratud üksikasjalike eeskirjadega.

2.   Läbipaistvuse huvides teeb kõrge esindaja kõik artikli 2 kohaselt esitatud taotlused viivitamata kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa välisteenistusele ja komisjonile ja liidu ametitele või organitele, kellega SATCEN teeb koostööd artikli 18 kohaselt, ning neile kolmandatele riikidele, kes on lisas esitatud sätted heaks kiitnud, kõnealustes sätetes kindlaksmääratud üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

3.   SATCENi tooted ja teenused, mis on koostatud artikli 2 lõike 2 punkti i kohaselt esitatud taotluse alusel, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa välisteenistusele, komisjonile või liidu ametile või organile, kellega SATCEN teeb koostööd artikli 18 kohaselt ja/või kolmandatele riikidele, kes on lisas esitatud sätted heaks kiitnud, vastavalt taotluse esitaja otsusele.

4.   Poliitika- ja julgeolekukomitee võib anda kõrgele esindajale suunise teha iga üksikjuhtumi puhul eraldi kindlaks määratud mis tahes kolmandale riigile või organisatsioonile kättesaadavaks SATCENi tooted, mis on koostatud artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud taotluste alusel.

Artikkel 5

Juriidilise isiku staatus

SATCENil on juriidilise isiku staatus, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige võib SATCEN sõlmida lepinguid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks. SATCEN on mittetulunduslik. Liikmesriigid võtavad meetmeid selleks, et anda SATCENile oma siseriikliku õiguse kohaselt juriidilistele isikutele omistatav vajalik õigus- ja teovõime.

Artikkel 6

Juhatus

1.   SATCENil on juhatus, kes kinnitab iga-aastase ja pikaajalise tööprogrammi ning asjakohase eelarve. Juhatus arutab SATCENi tegevuse, töötajate ja seadmetega seotud küsimusi. Juhatus hindab regulaarselt seda, kuidas SATCEN rakendab Artiklis 3 osutatud poliitilisi juhiseid ja tegevusjuhiseid. Juhatus võtab vastu kõik asjakohased otsused, mis on seotud SATCENi missiooni täitmisega, sealhulgas ettepanekud artiklite 18, 19 ja 20 kohaste tegevuste alustamiseks, tingimusel et käesoleva otsuse kohaselt ei ole nende vastuvõtmine antud SATCENi nõukogu või direktori pädevusse.

2.   Juhatuse tööd juhib kõrge esindaja või tema esindaja. Kõrge esindaja esitab nõukogule aruandeid juhatuse töö kohta.

3.   Juhatusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Iga juhatuse liiget võib esindada või temaga koos juhatuse töös osaleda asendusliige. Liikmeks määramise kirjad, mille vastavalt vajadusele on nõuetekohaselt kinnitanud kas liikmesriik või komisjon, esitatakse kõrgele esindajale.

4.   SATCENi direktor või direktori esindaja osaleb üldreeglina juhatuse koosolekutel. Juhatuse koosolekutele võib kutsuda ka teiste asjakohaste ELi struktuuride esindajaid. Juhatuse koosolekutele võib kutsuda ka Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe, Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja ja Euroopa Liidu tsiviiloperatsioonide ülema.

5.   Kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti, võtavad liikmesriikide esindajad juhatuse otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kusjuures hääli arvestatakse ELi lepingu artikli 16 lõigete 4 ja 5 kohaselt. Juhatus võtab vastu oma töökorra.

6.   Juhatus võib otsustada moodustada ajutisi töörühmi või alalisi komiteesid, mille ülesehitus on samalaadne kui juhatusel endal ning mis tegelevad juhatuse vastutusalasse kuuluvate konkreetsete teemade või probleemidega ja tegutsevad juhatuse järelevalve all. Töörühma või komitee moodustamise otsuses sätestatakse selle volitused, koosseis ja tegutsemisaeg.

7.   Esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt kaks korda aastas ning samuti vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Artikkel 7

Direktor

1.   Juhatus valib ja nimetab SATCENi direktori liikmesriikide kodanike hulgast, võttes aluseks nõuandekomitee soovituse. Direktor nimetatakse kolmeks aastaks ja tema ametiaega võib pikendada ühe kaheaastase ametiaja võrra.

2.   Võttes arvesse SATCENi missiooni tehnilist ja tegevuslikku laadi peaks direktori kohale kandideerivatel isikutel olema tunnustatud pikaaegne kogemus georuumilise teabe ja georuumiliste kujutiste või välissuhete ja kaitsepoliitika valdkonnas. Liikmesriigid esitavad juhatusele direktori kandidaadid. Nõuandekomitee, mis koosneb nõuandekomiteed juhtivast kõrgest esindajast või tema esindajast, liikmesriikide kolmest esindajast eesistujariikide kolmiku hulgast ning ühest Euroopa välisteenistuse esindajast, soovitab juhatusele vähemalt kolm kandidaati eesmärgiga direktor välja valida ja nimetada.

3.   Direktor on SATCENi seadusjärgne esindaja.

4.   Direktor vastutab SATCENi muude töötajate töölevõtmise eest.

5.   Pärast juhatuse heakskiidu saamist nimetab direktor ametisse SATCENi asedirektori. Asedirektor nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ja tema ametiaega võib pikendada järgmise kolmeaastase ametiaja võrra.

6.   Direktor tagab SATCENi artiklis 2 sätestatud ülesannete täitmise. Direktor hoolitseb SATCENi kõrgetasemelise asjatundlikkuse ja professionaalsuse eest ning tagab SATCEni ülesannete tõhusa ja tulemusliku täitmise. Direktor võtab selleks vajalikke meetmeid, kaasa arvatud töötajate koolitamine ning keskuse ülesannete täitmist toetavate uurimis- ja arendusprojektide korraldamine.

Direktor vastutab ka järgmiste talle käesoleva otsusega seatud ülesannete täitmise eest:

a)

juhatuse töö ettevalmistamine, eelkõige SATCENi iga-aastase tööprogrammi eelnõu koostamine;

b)

SATCENi igapäevane juhtimine;

c)

tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamine ning SATCENi eelarve täitmine;

d)

julgeolekuaspektid;

e)

kõik personaliküsimused;

f)

poliitika- ja julgeolekukomitee teavitamine iga-aastasest tööprogrammist;

g)

töösuhete ja koostöö loomine komisjoni ja liidu ametite või organitega kooskõlas artikliga 18;

h)

töösuhete ja koostöö loomine liikmesriikide institutsioonidega, tehes seda kooskõlas artikliga 19;

i)

töösuhete ja koostöö loomine kolmandate riikidega, tehes seda kooskõlas artikliga 20;

j)

läbirääkimiste pidamine halduskokkulepete üle, tehes seda vastavalt artiklites 18 ja 20 sätestatud menetlusele.

7.   SATCENi kokkulepitud tööprogrammi ja eelarve piires on direktoril õigus sõlmida lepinguid, võtta tööle eelarves kinnitatud töötajaid ja teha mis tahes kulutusi, mis on SATCENi toimimiseks vajalikud.

8.   Direktor koostab SATCENi tegevuse aastaaruande järgmise aasta 31. märtsiks. Aastaaruanne edastatakse kõrge esindaja kaudu juhatusele ja nõukogule, kes edastab selle Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

9.   Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele.

Artikkel 8

Töötajad

1.   SATCENi töötajateks, direktor kaasa arvatud, on lepingulised töötajad, kes võetakse tööle liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laial alusel, ning lähetatud eksperdid.

2.   Lepingulised töötajad nimetab saavutuste põhjal ning ausa ja läbipaistva konkursi kaudu ametisse direktor.

3.   Lähetamise vajalikkuse otsustab kõrge esindaja, konsulteerides SATCENi direktoriga. Direktori nõusolekul võib SATCENi lähetada liikmesriikide eksperte ning Euroopa välisteenistuse, liidu institutsioonide, ametite või organite ametnikke kukkulepitud ajavahemikuks kas ametikohtadele SATCENi organisatsioonilises struktuuris ja/või konkreetsete ülesannete täitmiseks ning projektides osalemiseks. Sellise lähetamise vajalikkuse ja kestuse otsustab kõrge esindaja, konsulteerides SATCENi direktoriga.

4.   SATCENi lepingulisi töötajaid võib kooskõlas SATCENi personalieeskirjaga lähetada teenistuse huvides piiratud ajavahemikuks ametikohale väljaspool SATCENi.

5.   Juhatus koostab direktori soovituse põhjal SATCENi personalieeskirja, mille nõukogu vastu võtab.

6.   Lähetatud ekspertidega seotud sätted võtab vastu juhatus direktori ettepaneku põhjal.

Artikkel 9

Tööprogramm

1.   Direktor koostab iga aasta 30. septembriks järgmise aasta tööprogrammi kavandi koos pikaajalise tööprogrammi kavandiga, mis sisaldab veel järgneva kahe aasta soovituslikke perspektiive, ja esitab selle heakskiitmiseks juhatusele.

2.   Juhatus kinnitab aasta tööprogrammi ja pikaajalise tööprogrammi iga aasta 30. novembriks.

Artikkel 10

Eelarve

1.   Kõik SATCENi tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma igaks eelarveaastaks (mis vastab kalendriaastale) koostatavates kalkulatsioonides ja need tuleb esitada SATCENi eelarves, kuhu kuulub ka töötajate loetelu.

2.   SATCENi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   SATCENi tulud koosnevad liikmesriikide (välja arvatud Taani) osamaksudest, mis arvutatakse kogurahvatulu astmiku järgi, osutatud teenuste eest saadud tasudest ja muudest tuludest.

4.   Artikli 2 lõike 2 kohaselt pakutud toodete ja esitatud teenuste eest ning kriisiohjamise missioonide ja operatsioonide raames pakutud toodete ja esitatud teenuste eest võetakse tasu kulude katmiseks vastavalt artiklis 12 osutatud SATCENi finantseeskirjades sätestatud suunistele, välja arvatud liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse puhul.

5.   Poliitika- ja julgeolekukomitee otsusega võidakse erandjuhtudel loobuda kolmandalt isikult tasu küsimisest kulude katmise eesmärgil.

6.   Kokkulepete, mida võidakse lubada artiklite 18, 19 ja 20 kohaselt võib SATCEN oma eelarvesse sihtotstarbelise tuluna vastu võtta rahalist toetust konkreetsel eesmärgil:

a)

Euroopa Liidu üldeelarvest, võttes igal üksikjuhul eraldi täielikult arvesse sellele kohaldatavaid eeskirju, menetlusi ja otsustusprotsessi;

b)

liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja muudelt kolmandatelt isikutelt.

7.   Sihtotstarbelist tulu võib kasutada üksnes sellel konkreetsel otstarbel, milleks ta on määratud.

Artikkel 11

Eelarvemenetlus

1.   Direktor esitab iga aasta 30. septembriks juhatusele SATCENi aastaeelarve projekti, mis sisaldab järgmise eelarveaasta halduskulusid, tegevuskulusid ja prognoositavaid tulusid, kaasa arvatud sihtotstarbelisi tulusid, ning pikaajalist prognoosi pikaajalise tööprogrammi kavandiga seotud kulude ja tulude kohta.

2.   Juhatus võtab iga aasta 30. novembriks SATCENi aastaeelarve vastu liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

3.   Vältimatute, erakorraliste või ettenägematute asjaolude korral võib direktor esitada juhatusele paranduseelarve projekti. Võttes asjakohaselt arvesse olukorra kiireloomulisust, võtab juhatus paranduseelarve vastu liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

4.   Kõikide kohustuste võtmist ja kulude maksmist ning kõikide tulude arvestust ja laekumist kontrollib juhatuse määratud sõltumatu sisekontrolör.

5.   Iga aasta 31. märtsiks esitab direktor nõukogule ja juhatusele üksikasjaliku arvestuse SATCENi eelmise eelarveaasta kõikide tulude ja kulude kohta, sealhulgas SATCENi tegevusaruande.

6.   Juhatus annab kinnituse direktori tegevusele SATCENi eelarve täitmisel.

Artikkel 12

Finantseeskirjad

Juhatus koostab nõukogu heakskiidul ja direktori ettepaneku põhjal üksikasjalikud finantseeskirjad, milles täpsustatakse eelkõige SATCENi eelarve koostamise, täitmise ja kontrollimise kord.

Artikkel 13

Privileegid ja immuniteedid ning suhted vastuvõtvate riikidega

1.   Direktori ja SATCENi töötajate privileegid ja immuniteedid on sätestatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. oktoobri 2011. aasta otsusega Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudile ja Euroopa Liidu Satelliidikeskusele antud privileegide ja immuniteetide kohta. Kuni nimetatud otsuse jõustumiseni võib vastuvõttev lepinguosaline anda direktorile ja SATCENi töötajatele selles sätestatud immuniteedid ja privileegid.

2.   SATCENi privileegid ja immuniteedid on sätestatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis nr 7.

Artikkel 14

Õiguslik vastutus

1.   SATCENi lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Euroopa Liidu Kohtul on pädevus vastavalt SATCENi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Töötajate vastutust SATCENi ees reguleerivad SATCENi töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 15

ELi salastatud teabe kaitse

1.   SATCEN kohaldab nõukogu otsust 2013/488/EL (3).

2.   Suhtlemisel SATCENiga ning selle tooteid ja teenuseid puudutavates küsimustes peavad kolmandad riigid SATCENiga peetavas kirjavahetuses kinnitama, et nad kohaldavad otsuses 2013/488/EL kindlaksmääratud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid ning samuti võimalike salastatud andmete esitajate nõutavaid põhimõtteid ja standardeid.

Artikkel 16

Juurdepääs dokumentidele

Direktori ettepaneku alusel võtab juhatus vastu eeskirjad üldsuse juurdepääsu kohta SATCENi dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (4) sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

Artikkel 17

Taani seisukoht

1.   Juhatuses olev Taani esindaja osaleb juhatuse töös, võttes täiel määral arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklit 5.

Taani võib vastavalt nimetatud otsuse 2 artikli 2 lõike 2 punktile i esitada kõrgele esindajale taotlusi, millel ei ole kaitsepoliitilist tähendust.

2.   Tooted ja teenused, mis on välja töötatud artiklis 2 sätestatud SATCENi ülesannete täitmiseks, tehakse Taanile kättesaadavaks samadel tingimustel kui teistele liikmesriikidele, välja arvatud artikli 2 lõikes 2 nimetatud kaitsepoliitilise tähendusega taotlused ja nende alusel välja töötatud tooted.

3.   Taanil on õigus lähetada töötajaid SATCENi vastavalt artiklile 8.

Artikkel 18

Koostöö liidu teiste tegevustega

1.   SATCEN võib luua töösuhted ja teha koostööd komisjoni ja liidu ametite või organitega, et viia maksimumini koostoime ning vastastikune täiendavus liidu teiste tegevustega, mis mõjutavad SATCENi tegevuseesmärke ning mille osas on SATCENi tegevused asjakohased, eelkõige kosmose ja julgeoleku valdkonnas.

2.   Sellise koostöö raames võib SATCEN kõrge esindaja heakskiidul pidada muu hulgas ühendust, vahetada ekspertteadmisi ja nõuandeid, panustada liidu asjakohastesse programmidesse ja projektidesse, saada rahalist toetust liidu asjakohastest programmidest ja projektidest ning teha kättesaadavaks tooteid vastavalt artikli 2 lõike 2 punktile i.

3.   Sellise koostöö edendamise eesmärgil võib SATCEN sõlmida halduskokkuleppeid komisjoni ja liidu teiste asjakohaste ametite või organitega või liikmesriikidega. Juhatus võtab vastu otsuse anda direktorile volitused pidada läbirääkimisi kõnealuste halduskokkulepete sõlmimiseks ja annab direktorile sellekohased juhiseid. Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse juhatusega. SATCEN sõlmib iga sellise halduskokkuleppe pärast juhatuse sellekohase heakskiidu saamist.

Artikkel 19

Koostöö liikmesriikide institutsioonidega

SATCEN võib kõrge esindaja või liikmesriigi ettepanekul ning pärast juhatuselt heakskiidu saamist luua töösuhted ja teha koostööd liikmesriikide institutsioonidega kosmose ja julgeoleku valdkonnas, mis mõjutab SATCENi tegevuseesmärke ning mille osas on SATCENi tegevused kõnealustele institutsioonidele asjakohased.

Artikkel 20

Koostöö kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksustega

1.   Oma tegevuseesmärkide täitmiseks võib SATCEN luua töösuhted ja teha koostööd kolmandate riikide, organisatsioonide või üksustega. Sel eesmärgil võib SATCEN sõlmida halduskokkuleppeid kolmandate riikide, organisatsioonide või üksuste pädevate asutustega.

2.   Juhatus võtab vastu otsuse anda direktorile volitused pidada läbirääkimisi kõnealuste halduskokkulepete sõlmimiseks ja annab direktorile juhiseid. Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse juhatusega. SATCEN sõlmib iga sellise halduskokkuleppe pärast nõukogu heakskiidu saamist ning direktor allkirjastab halduskokkulepped.

3.   Euroopa Liitu mittekuuluvatel NATO riikidel ja Euroopa Liidu kandidaatriikidel on õigus osaleda SATCENi tegevuses üksikjuhtumipõhiselt vastavalt nimetatud otsuse artiklile 4 ja lisas esitatud sätetele.

Artikkel 21

Andmekaitse

Juhatus võtab direktori ettepanekul vastu rakenduseeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

Artikkel 22

Aruannete esitamine

Kõrge esindaja esitab hiljemalt 31. juuliks 2019 nõukogule SATCENi tööd käsitleva aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased soovitused SATCENi edasise arengu kohta.

Artikkel 23

Haldusülesanded pärast Lääne-Euroopa Liidu tegevuse lõpetamist

1.   Pärast Lääne-Euroopa Liidu tegevuse lõpetamist täidab SATCEN Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia Luksemburgi, Madalmaade, Portugali ja Ühendkuningriigi („kümme liikmesriiki”) nimel järgmisi Lääne-Euroopa Liidu haldusülesandeid:

a)

Lääne-Euroopa Liidu endiste töötajate pensionide haldamine;

b)

Lääne-Euroopa Liidu pensionile jäänud endiste töötajate tervisekindlustuse haldamine;

c)

Lääne-Euroopa Liidu sotsiaalkava haldamine;

d)

Lääne-Euroopa Liidu ja selle endiste töötajate vaheliste mis tahes vaidluste ja Lääne-Euroopa Liidu apellatsiooninõukogu või pädeva kohtu otsuste rakendamise haldamine;

e)

kümne liikmesriigi abistamine seoses Lääne-Euroopa Liidu haldusülesannetega, sealhulgas varade likvideerimisega.

2.   Lääne-Euroopa Liidu endiste töötajate pensionide haldamine:

a)

toimub kooskõlas 30. juunil 2011 kehtiva Lääne-Euroopa Liidu pensioniskeemiga, mida lõikes 7 osutatud juhatus võib muuta, tehes seda koordineeritud organisatsioonide raames;

b)

võib olla tehtud ülesandeks eripädevusega asutusele, organisatsioonile või finantsasutusele, mille on SATCENi direktori ettepaneku alusel heaks kiitnud lõikes 7 osutatud juhatus.

Kõik kõnealuste pensionidega seotud ja Lääne-Euroopa Liidu endisi töötajaid hõlmavad vaidlused lahendatakse vastavalt lõikele 5.

3.   Lääne-Euroopa Liidu pensionile jäänud endiste töötajate tervisekindlustuse haldamine toimub vastavalt 30. juunil 2011 kehtivate Lääne-Euroopa Liidu personalieeskirjadele, mida on hiljem muutnud lõikes 7 osutatud juhatus.

4.   Lääne-Euroopa Liidu sotsiaalkava hallatakse Lääne-Euroopa Liidu poolt 22. oktoobril 2010 vastu võetud sotsiaalkava kohaselt. Lisaks sellele toimub haldamine kooskõlas pädeva apellatsiooninõukogu poolt tehtud hilisemate siduvate otsustega ning mis tahes otsustega, mille teevad Lääne-Euroopa Liit või lõikes 7 osutatud juhatus nimetatud otsuste rakendamiseks.

5.   Kõik Lääne-Euroopa Liidu ja selle endiste töötajate vahelised vaidlused, mis tulenevad Lääne-Euroopa Liidu haldusülesannete täitmisest, lahendatakse 30. juunil 2011 kehtivate Lääne-Euroopa Liidu personalieeskirjade vaidluste lahendamise eeskirjade kohaselt, mida on hiljem muutnud lõikes 7 osutatud juhatus.

Lääne-Euroopa Liidu endiste töötajate staatust reguleeritakse 30. juunil 2011 kehtivate Lääne-Euroopa Liidu personalieeskirjade, mida on hiljem muutnud lõikes 7 osutatud juhatus, ning kõigi kohaldatavate otsuste, sealhulgas Lääne-Euroopa Liidu sotsiaalkavaga.

6.   Kümne liikmesriigi abistamine hõlmab jooksvate küsimuste lahendamist ning Lääne-Euroopa Liidu tegevuse lõpetamisest tulenevate mis tahes õiguslike või finantsküsimuste haldamist lõikes 7 osutatud juhatuse juhtimisel.

7.   Kõik otsused seoses käesolevas artiklis sätestatud ülesannetega, sealhulgas käesolevas artiklis nimetatud juhatuse otsused võtab ühehäälselt vastu kümne liikmesriigi esindajatest koosnev juhatus. Sellise koosseisuga juhatus otsustab, kuidas hakkab üks selle liikmetest juhatuse tööd juhtima. SATCENi direktor või direktori esindaja võib vajadusel osaleda sellise koosseisuga juhatuse koosolekutel. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees vähemalt üks kord aastas ja vähemalt kolme juhatuse liikme taotlusel. Juhatuse erakorralisi koosolekuid võib kokku kutsuda eksperdi tasandil, et arutada konkreetseid teemasid või küsimusi. Juhatuse otsused võib vastu võtta kirjaliku menetluse teel.

8.   SATCEN võtab tööle lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad. Kui mõni kümnest liikmesriigist pakub välja, et lähetab töötaja kõnealuste ülesannete täitmiseks, siis see isik võetakse tööle. Kui see nii ei ole või kui lähetamine ei võimalda kõiki nõutud ametikohti täita, võetakse tööle vajalikke töötajaid. SATCENi personalieeskirju kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli sätetele.

9.   Kõik käesoleva artikli rakendamisega seonduvad kulud või tulud moodustavad osa SATCENi eraldi eelarvest eraldi seisvast eelarvest. Eelarve koostatakse igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, ning selle võtab vastu lõikes 7 osutatud juhatus SATCENi direktori ettepanekul iga aasta 30. novembriks. Nimetatud eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Nimetatud eelarve sisaldab lõike 8 kohaselt tööle võetud töötajate nimekirja. Tulud koosnevad kümne liikmesriigi osamaksetest, mis määratakse kindlaks vastavalt 30. juunil 2011 kehtivatele eeskirjadele, millega reguleeritakse liikmesriikide osamakseid Lääne-Euroopa Liitu, ning muust tulust.

Lõikes 7 osutatud juhatus võtab vastu üksikasjalikud finantseeskirjad, mis on SATCENi omast sõltumatud ning milles täpsustatakse eelkõige käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eelarve koostamise ja täitmise kord.

10.   Kümme liikmesriiki rahastavad 5,3 miljoni euro summas käivitusfondi, mis on rahaliste ressursside kättesaadavuse täiendavaks tagatiseks, et täita käesolevas artiklis osutatud Lääne-Euroopa Liidu haldusülesandeid, eelkõige seoses pensioniõigustega.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Ühismeede 2001/555/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 25

Jõustumine

Otsus jõustub selle avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 26. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

E. VENIZELOS


(1)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeede 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta (ELT L 200, 25.7.2001, lk 5).

(2)  Nõukogu 23. mai 2011. aasta otsus 2011/297/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta (ELT L 136, 24.5.2011, lk 62).

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).


LISA

SÄTTED KOLMANDATE RIIKIDE OSALEMISE KOHTA SATCENi TEGEVUSES

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevate sätetega nähakse ette kolmandate riikide osalemise ulatus SATCENi tegevuses ja selle üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 2

Ulatus

Käesoleva otsuse artikli 20 lõikes 3 nimetatud kolmandatel riikidel on õigus:

a)

esitada riiklikke taotlusi kujutiste analüüsimiseks SATCENis,

b)

esitada kandidaate, keda lähetada SATCENi piiratud ajaks kujutiste analüüsijaks,

c)

omada juurdepääsu SATCENi toodetele ja teenustele vastavalt käesolevate sätete artiklile 5.

Artikkel 3

Taotlused

1.   Kolmandad riigid võivad esitada kõrgele esindajale taotlusi kujutiste analüüsimiseks SATCENis vastavalt käesoleva otsuse artikli 2 lõike 2 punktile ii.

2.   Kui SATCENi töövõime seda võimaldab, annab kõrge esindaja SATCENile vastava korralduse vastavalt käesoleva otsuse artiklile 3.

3.   Kolmandad riigid peavad iga taotlusega koos esitama asjakohased lisaandmed ning maksma SATCENile tasu vastavalt käesoleva otsuse artikli 10 lõikele 4 ja SATCENi finantseeskirjades kindlaksmääratud kulude katmise eeskirjadele. Kolmandad riigid teatavad, kas taotlused ja/või tooted peaks muudele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele kättesaadavaks tegema või mitte.

Artikkel 4

Ekspertide lähetamine

1.   Kolmandad riigid võivad esitada SATCENile kandidaate, keda lähetada SATCENi piiratud ajaks eksperdiks, et nad tutvuksid SATCENi tööga.

2.   Direktori kandidaate kaalutakse vastavalt vabade töökohtade olemasolule.

3.   Lähetuse kestus põhineb SATCENi direktori ettepanekul ja sõltub SATCENi võimalustest. Arvestatakse, et huvitatud kolmandate riikide kandidaatide ringlus oleks võimalikult lai.

4.   Kandidaatideks on kogenud eksperdid, kel on piisavad kutseoskused. Lähetatud eksperdid osalevad tavaliselt sellises SATCENi tegevuses, kus kasutatakse ärilist laadi kujutisi.

5.   Kolmandatest riikidest pärit eksperdid täidavad otsust 2013/488/EL ja sõlmivad SATCENiga konfidentsiaalsuse tagamise lepingu.

6.   Kolmandad riigid maksavad nende lähetatud ekspertidele palka ning katavad kõik muud lähetusega seotud kulud nagu toetused, sotsiaalkindlustusmaksud, sisseseadmis- ja reisikulud ning mis tahes lisakulud SATCENi eelarves vastavalt lõikes 8 osutatud üksikasjalikele eeskirjadele.

7.   Kolmandatest riikidest lähetatud ekspertide SATCENi tegevusega seotud lähetuskulud kaetakse SATCENi eelarvest.

8.   Lähetamist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad koostab SATCENi direktor.

Artikkel 5

SATCENi toodete kättesaadavus

1.   Kõrge esindaja teatab kolmandatele riikidele, kui käesoleva otsuse artikli 2 kohaselt taotletud tooted on tehtud kättesaadavaks Euroopa välisteenistuses.

2.   Taotlused ja tooted, mis on koostatud vastavalt käesoleva otsuse artikli 2 lõikele 1, tehakse kolmandatele riikidele kättesaadavaks juhul, kui kõrge esindaja peab seda vajalikuks nimetatud riikide ja liidu vaheliste ÜJKP alaste dialoogide, konsultatsioonide ja koostöö jaoks.

3.   SATCENi taotlused ja tooted, mis on koostatud käesoleva otsuse artikli 2 lõike 2 kohaselt, tehakse kolmandatele riikidele kättesaadavaks vastavalt taotluse esitaja otsusele.

Artikkel 6

Nõuandekomitee

1.   Luuakse nõuandekomitee, mille tegevust juhib SATCENi direktor või tema esindaja ning mille koosseisu kuuluvad juhatuse liikmete esindajad ja nende kolmandate riikide esindajad, kes on käesolevas lisas esitatud sätted heaks kiitnud. Nõuandekomitee võib kokku tulla erinevates koosseisudes.

2.   Nõuandekomitee tegeleb käesoleva lisa sätete reguleerimisalasse kuuluvate ühist huvi pakkuvate küsimustega.

3.   Esimees kutsub nõuandekomitee kokku omal algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Artikkel 7

Jõustumine

1.   Käesolevas lisas esitatud sätted jõustuvad iga kolmanda riigi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil kõrge esindaja sai kolmanda riigi pädevalt asutuselt teate käesolevates sätetes sisalduvate tingimuste heakskiitmise kohta.

2.   Kolmas riik teatab kõrgele esindajale oma otsusest käesolevatest sätetest enam mitte juhinduda vähemalt üks kuu enne nimetatud otsuse jõustumist.


27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/85


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

25. juuni 2014,

milles käsitletakse Saksamaa poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/8/EÜ teatatud piiranguid IPBCd sisaldavate biotsiidide lubades

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 4167 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/402/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) I lisas on esitatud nimekiri toimeainetest, mille kasutamine biotsiidides on liidu tasandil heaks kiidetud. Komisjoni direktiiviga 2008/79/EÜ (3) lisati sellesse nimekirja toimeaine IPBC ja lubati seda kasutada toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid). Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 86 kohaselt on IPBC seega heakskiidetud toimeaine, mis on kantud selle määruse artikli 9 lõikes 2 sätestatud nimekirja.

(2)

Ühendkuningriik andis loa kasutada IPBCd sisaldavaid tooteid puidu tööstuslikuks ja professionaalseks töötlemiseks, mille korral puit kastetakse immutamise eesmärgil automatiseeritult puidukonservanti sisaldavasse paaki. Teised liikmesriigid tunnustasid hiljem vastastikku neile toodetele antud lube.

(3)

Saksamaal biotsiididega tegelev pädev asutus sai direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt taotlused mõne kõnealuse toote (edaspidi „vaidlusalused tooted”) lubade vastastikuseks tunnustamiseks. Vaidlusalused tooted on loetletud käesoleva otsuse lisas.

(4)

4. oktoobril 2012 ja 6. novembril 2012 teatas Saksamaa direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt komisjonile, teistele liikmesriikidele ja taotlejatele ettepanekust vaidlusaluste toodete lubamist piirata. Saksamaa tegi ettepaneku, et neid tooteid ei lubataks automatiseeritud immutamisel kasutada, sest ta leidis, et need ei vasta nimetatud olukorras direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mis puudutavad mõju inimeste tervisele. Saksamaa märkis oma teadetes, et on ilmnenud mõned probleemid seoses professionaalsete käitlejate nahakaudse kokkupuutega IBPCga juhul, kui tooteid kasutatakse automatiseeritud immutamisel. See probleem on Saksamaal eriti aktuaalne, sest seal on palju kõnealust meetodit kasutavaid ettevõtteid, kes on teatanud, et automatiseerituse tase on madal ja seega on suur tõenäosus, et töötajad võivad töödeldud puiduga või saastatud pinnaga naha kaudu kokku puutuda.

(5)

Kooskõlas direktiivi 98/8/EÜ artikli 27 lõikega 1 palus komisjon teistel liikmesriikidel ja taotlejatel esitada kirjalikud märkused iga teate kohta 90 päeva jooksul. Mitu liikmesriiki ja taotlejat esitas selleks tähtajaks märkused. Saksamaa esitatud teadete üle pidasid tootelubade ja vastastikuse tunnustamise hõlbustamise töörühma ja määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 35 osutatud koordineerimisrühma kohtumistel aru komisjoni esindajad ja liikmesriikides biotsiididega tegelevate pädevate asutuste esindajad, vajaduse korral pöörduti ka taotlejate poole.

(6)

Nende arutelude ja saadud märkuste põhjal tehti järeldus, et meetodeid, kuidas hinnata inimeste kokkupuudet ainega immutamise protsessil, tuleks kohandada. Need uued meetodid sellise kokkupuute hindamiseks, mida puidu tööstusliku töötlemise ettevõtetes töötavad professionaalsed käitlejad täisautomatiseeritud immutamismeetodi kasutamisel kogevad, töötas välja vastavatest ekspertidest koosnev rühm, kelle arvamus kiideti heaks biotsiidide komitee tehnilisel kohtumisel, mis leidis aset 16.–20. septembrini 2013 (4). Uued meetodid näitavad, et kui vaidlusaluseid tooteid kasutatakse täisautomatiseeritud immutamisprotsessis, ei ole professionaalsete käitlejate kokkupuude IPBCga eeldatavasti selline, mis avaldaks direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõike 1 tähenduses lubamatut mõju inimeste tervisele.

(7)

Seega tuleks lubada vaidlusaluste toodete kasutamist vastavalt toodete märgistusel esitatud juhistele, mille kohaselt on toodete kasutamine lubatud üksnes täisautomatiseeritud immutamise korral.

(8)

Määrust (EL) nr 528/2012 kohaldatakse vaidlusaluste toodete suhtes vastavalt kõnealuse määruse artikli 92 lõikele 2. Kuna käesoleva otsuse õiguslik alus on sätestatud kõnealuse määruse artikli 36 lõikes 3, peab käesolev otsus kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 36 lõikega 4 olema adresseeritud kõigile liikmesriikidele.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lükatakse tagasi Saksamaa ettepanek mitte lubada kasutada lisas loetletud biotsiide puidu automaatsel immutamisel.

Artikkel 2

Lisas loetletud biotsiidide load peavad sisaldama tingimust, et nende toodete märgistusel esitatakse järgmine juhis:

„Toodet (märkida toote nimetus) tohib kasutada üksnes täisautomatiseeritud immutamisprotsessis, kus kõik töötlemisetapid ja kuivatusprotsess on mehhaniseeritud ja kus midagi käsitsi ei tehta, seda ka töödeldud artiklite transportimisel immutuspaagist nõrguma ja kuivama ning ladustamiskohta (juhul, kui puidu pind ei ole kuiv juba enne ladustamiskohta viimist). Vajaduse korral peavad töötlemisele minevad puitartiklid enne töötlemist ja immutamise ajal olema täies mahus kinnitatud (näiteks rihmade või klambritega) ja nendega ei tohi käsitsi midagi teha enne, kui töödeldud artiklite pind on kuivanud.”

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuni 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ, 16. veebruar 1998, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

(3)  Komisjoni direktiiv 2008/79/EÜ, 28. juuli 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine IPBC selle I lisasse (ELT L 200, 29.7.2008, lk 12.).

(4)  Vt http://echa.europa.eu/documents/10162/19680902/heeg_opinion_18_fully_automated_dipping_en.pdf


LISA

Käesoleva otsuse artiklites 1 ja 2 osutatud biotsiidide hulka kuuluvad alljärgnevas tabelis loetletud tooted, mis on esitatud vastavalt taotluse viitenumbrile biotsiidiregistris, ja ka tooted, mille kohta on esitatud nende toodete lubamise vastastikuse tunnustamise taotlus.

2010/7969/7206/UK/AA/8794

2010/7969/7232/UK/AA/8805

2010/8209/8150/UK/AA/10438

2010/7969/7206/UK/AA/9165

2010/7969/7232/UK/AA/9172

 

2010/7969/7226/UK/AA/8795

2010/7969/7233/UK/AA/8806

 

2010/7969/7226/UK/AA/9166

2010/7969/7233/UK/AA/9173

 

2010/7969/7227/UK/AA/8796

2010/7969/7234/UK/AA/8807

 

2010/7969/7227/UK/AA/9167

2010/7969/7234/UK/AA/9174

 

2010/7969/7228/UK/AA/8797

2010/7969/7759/UK/AA/8808

 

2010/7969/7228/UK/AA/9168

2010/7969/7786/UK/AA/8825

 

2010/7969/7229/UK/AA/8798

2010/7969/7786/UK/AA/9176

 

2010/7969/7229/UK/AA/9169

2010/7969/7787/UK/AA/8826

 

2010/7969/7230/UK/AA/8799

2010/7969/7787/UK/AA/9177

 

2010/7969/7230/UK/AA/9170

2010/7969/7788/UK/AA/8827

 

2010/7969/7231/UK/AA/8800

2010/7969/7788/UK/AA/9175

 

2010/7969/7231/UK/AA/9171

2010/1349/8153/UK/AA/10515