6.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 167/4

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline

LEPING,

milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte'i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele

EUROOPA LIIT (edaspidi „EL”)

ning

SEIŠELLI VABARIIK, edaspidi „Seišellid”,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES tihedaid koostöösuhteid ELi ja Seišellide vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu raames (edaspidi „Cotonou leping”), ning mõlemapoolset soovi kõnealust koostööd tõhustada,

MÄRKIDES, et pärast Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe sõlmimist 1987. aastal, on ELi ja Seišellide vahel toimunud tihe kalandusalane koostöö. Lepinguosalised tugevdasid kõnealust kokkulepet 2006. aastal sõlmitud kalandusalase partnerluslepinguga, mis on endiselt jõus ja mida rakendatakse kõnealuse lepingu asjakohase protokolli kaudu,

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

VÕTTES SAMUTI ARVESSE, et EL ja Seišellid on mõlemad osalised India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) — valitsustevahelises organisatsioonis, mille ülesanne on hallata tuuni ja selle lähiliikide püüki India ookeanis ja sellega seotud meredes,

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas poliitiliste otsustega ja tagavad jõupingutuste koostoime,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad Seišellide laevade kalapüüki ELi vetes ning samuti need, mis käsitlevad Seišellide antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad:

—	majandus-, finants-, tehnilist ja teaduskoostööd kalandussektoris, et ELi vetes toimuks vastutustundlik kalapüük, mis tagaks kalavarude kaitse ja säästva kasutamise;

—	Seišellide kalalaevade juurdepääsu tingimusi ELi vetele, vastavalt lisas esitatud määratlusele;

—	järelevalve teostamist ELi majandusvööndis toimuva kalapüügi üle, eesmärgiga tagada eespool nimetatud eeskirjade ja tingimuste täitmine; kalavarude tulemuslikuks kaitseks ja majandamiseks võetavaid meetmeid ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Seišellide asutused”— Seišellide kalandusamet;

b) „Seišellide laevad”— Seišellide lipu all sõitvad ja Seišellidel registreeritud laevad;

c) „ELi asutused”— Euroopa Komisjon;

d) „ELi veed”— Mayotte'i veed, mis kuuluvad ELi jurisdiktsiooni alla;

e) „ühiskomitee”— ELi ja Seišellide esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 8.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised edendama ELi vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes nendes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks samas geograafilises piirkonnas paiknevate arengumaade vahel sõlmitud kokkulepete, sealhulgas vastastikuste kalastuskokkulepete kohaldamist.

2. Käesoleva lepingu kohane kalastustegevuse eeskiri peab olema kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) resolutsioonidega.

3. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut kohaldatakse kooskõlas ELi ühise kalanduspoliitika põhimõtetega ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistavaga.

Artikkel 4

Statistika- ja teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Käesoleva lepinguga hõlmatud ajavahemiku jooksul jälgivad EL ja Seišellid kalavarude arengut ELi vetes. Vajaduse korral korraldatakse ühe lepinguosalise taotlusel ühine teaduskohtumine.

2. Lepinguosalised vahetavad ka asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet ning teevad koostööd asjakohaste teaduskohtumiste raames, mis võivad osutuda vajalikuks elusressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil.

3. Tuginedes India Ookeani Tuunikomisjoni parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega käesoleva lepingu artikli 8 kohaselt loodud ühiskomitee raames ja lepivad vajaduse korral kokku, et võtavad meetmeid ELi mere bioloogiliste ressursside säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 5

Seišellide laevade juurdepääs ELi vete kalavarudele

1. Kooskõlas käesoleva lepinguga ja selle lisaga kohustub EL lubama Seišellide laevadel tegeleda kalapüügiga ELi vetes.

2. Seišellid tagavad, et tema laevad järgivad käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, millega reguleeritakse kalapüüki ELis.

Artikkel 6

Kalapüügiload

1. Seišellide kalalaevad võivad kalastada ELi vetes üksnes juhul, kui neil on pardal käesoleva lepingu alusel välja antud kalapüügiluba või selle koopia.

2. Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid on sätestatud lisas.

Artikkel 7

Hõlmatud liigid

Kalapüügiluba antakse ainult siirdekalade (ÜRO mereõiguse 1982. aasta konventsiooni 1. lisas loetletud liigid) püügiks, v.a perekondadesse Alopiidae ja Sphyrnidae kuuluvad liigid ning järgmised liigid: Cetorhinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharhinus falciformis, Carcharhinus longimanus.

Artikkel 8

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib käesoleva lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist;

b)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)	toimib käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vaatab vajaduse korral läbi kalapüügivõimalused, tuginedes teaduslikele nõuannetele, ning hindab sellest tulenevalt ümber rahalise toetuse;

e)	teeb vajaduse korral otsuse vaadata läbi käesoleva lepingu ja selle lisa tehnilised sätted;

f)	täidab muud ülesanded, mille kohta võivad lepinguosalised otsuseid teha.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ELis ja Seišellidel ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 9

Kalapüügivõimaluste kohandamine ühiskomitee otsusega

Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 8 võib ühiskomitee hinnata lisa II peatükis osutatud kalapüügivõimalusi uuesti ning kohandada neid ühiskomitee otsusega, tingimusel et India Ookeani Tuunikomisjoni soovitused ja resolutsioonid, mis käsitlevad tuuni ja selle lähiliikide jätkusuutlikku majandamist India ookeanis, toetavad hinnangut.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu kohaldamise peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel ning lepinguosalised arutavad peatamist ning kokkuleppe saavutamist käesoleva lepingu artiklis 8 sätestatud ühiskomitees järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki ELi vete püügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva lepingu ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi, mida ei suudeta kõrvaldada;

c)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva lepingu ja selle lisa sätteid;

d)	pärast ühe lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva lepingu asjaomaseid sätteid;

e)	lisas sätestatud üldiste kohustuste täitmata jätmise korral;

f)	kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele;

g)	kui ei ole täidetud käesoleva lepingu artiklis 3 ja käesoleva lepingu lisa I peatüki punktis 3 sätestatud kohustust järgida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni.

2. Käesoleva lepingu kohaldamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3. Kui lepingu kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised üksteisega konsulteerimist, et lahendada erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva lepingu kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 11

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude ilmnemisel, nagu asjaomaste varude vähenemine või lepinguosalise suutmatus täita võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamisega.

2. Käesoleva lepingu lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone. Juhul, kui pärast konsultatsioone võetakse vastu otsus lepingu lõpetamise taotlus tagasi võtta, jätkatakse käesoleva lepingu täieulatuslikku kohaldamist.

Artikkel 12

Kohaldatav õigus

1. Seišellide kalalaevade tegevuse suhtes ELi vetes kohaldatakse ELi õigusnorme, kui käesolevas lepingus ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2. EL teavitab Seišelle viivitamata ühises kalanduspoliitikas või kalandusalastes õigusaktides tehtud muudatustest.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohase resolutsiooniga tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud püügitegevusega ELi vetes. Muul juhul konfidentsiaalsetena käsitatavaid andmeid kasutatakse vaid käesoleva lepingu kohaldamiseks ja asjaomaste pädevate asutuste poolt kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

Artikkel 14

Elektrooniline teabevahetus

1. Seišellid ja EL kohustuvad võtma kasutusele vajalikud elektroonilised süsteemid käesoleva lepingu ja selle lisa kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe vahetamiseks.

2. Mõlemad lepinguosalised teavitavad viivitamata sellist vahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse käesoleva lepingu ja selle lisa kohaldamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

3. Elektroonilised ja paberkandjal dokumendid on samaväärsed.

Artikkel 15

Vahekokkuvõte

Lepinguosalised lepivad kokku, et kolm aastat pärast käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva tehakse vahehindamine, et hinnata käesoleva lepingu toimimist ja tõhusust.

Artikkel 16

Kohustus seoses käesoleva lepingu kehtivuse lõppemise või lõpetamisega

Käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel vastavalt artiklile 11 vastutavad Seišellide laevaomanikud jätkuvalt käesoleva lepingu sätete või ELi õigusaktide rikkumise eest, mis leidis aset enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemist või lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

Artikkel 17

Kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast. Käesolevat lepingut saab pikendada kuue aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 11.

Artikkel 18

Ajutine kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Съставено в Брюксел на двадесети май две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el veinte de mayo de dos mil catorce.

V Bruselu dne dvacátého května dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tyvende maj to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am zwanzigsten Mai zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta maikuu kahekümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι Μαΐου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the twentieth day of May in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le vingt mai deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadesetog svibnja dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì venti maggio duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada divdesmitajā maijā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų gegužės dvidešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év május havának huszadik napján.

Magħmul fi Brussell, fl-għoxrin jum ta’ Mejju tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de twintigste mei tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego maja roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em vinte de maio de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci mai două mii paisprezece.

V Bruseli dvadsiateho mája dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne dvajsetega maja leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenä päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den tjugonde maj tjugohundrafjorton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Република Сейшели

Por la República de Seychelles

Za Seychelskou republiku

For Republikken Seychellerne

Fur die Republik Seychellen

Seišelli Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία των Εεϋχελλώυ

For the Republic of Seychelles

Pour la République des Seychelles

Za Republiku Sejšele

Per la Repubblica delle Seychelles

Seišelu Salu Republikas vārdā –

Seišelių Respublikos vardu

A Seychelle Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tas-Seychelles

Voor de Republiek der Seychellen

W imieniu Republiki Seszeli

Pela República das Seicheles

Pentru Republica Seychelles

Za Seychelskú republiku

Za Republiko Sejšeli

Seychellien tasavallan puolesta

För Republiken Seychellerna

LISA

Seišellide laevade kalapüügitingimused

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Üldised kohustused

Seišellide laevad, millele on käesoleva lepingu kohaselt antud kalapüügiluba, täidavad kalastusvööndis kalastades ELi ühise kalanduspoliitika sätetes määratletud kaitse- ja kontrollimeetmeid ning muid selles püügipiirkonnas ELi laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid ning käesoleva lepingu sätteid.

Püügipiirkonnad

a)	EL edastab Seišellidele selle piirkonna geograafilised koordinaadid, kus Seišellide laevad võivad kalastada enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist.

b)	Seišellide laevadel on keelatud tuuni ja selle lähiliikide püük seinnootadega piirkonnas, mis ulatub territoriaalvete lähtejoontest mõõdetult 24 miili kaugusele Mayotte'i saare rannikust.

c)	Kõigist püügipiirkondadega seotud muudatustest teatatakse Seišellide asutustele 4 nädalat enne muudatuse jõustumist.

Töötingimused

Meremeeste palkamist laevadele käesoleva lepingu raames reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioon.

II PEATÜKK

KOHALDAMISAEG JA KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Käesoleva lepingu artikliga 5 kehtestatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks on järgmised:

—	8 tuunipüügiseinerit ja

—	2 abilaeva.

Seišellide laevad tohivad tegeleda ELi vetes kalapüügiga üksnes juhul, kui nad on India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirjas ja neil on olemas vastavalt käesoleva lepingu artiklile 6 ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustele ning kooskõlas lepingu lisaga väljastatud kalapüügiluba.

III PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

1. JAGU

Kalapüügilubade taotlemine ja väljaandmine

Kalapüügiluba on kehtiv õigus või luba püüda kala vastavalt käesoleva lepingu kohaselt välja antud kalapüügiloa tingimustele.

Seišellide laev saab taotleda käesoleva lepingu alusel kalapüügiluba, kui:

a)	ta on kantud nende laevade loetelusse, mille kohta on Seišellid teatanud, et need teostavad püügitegevust käesoleva lepingu alusel;

b)	ta on kantud India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja;

c)	ta on viimase 12 kuu jooksul, mil kalapüük toimus laevaomanike ja Mayotte'i eraviisilise kokkuleppe alusel, pidanud kinni kõnealuse kokkuleppe tingimustest ja täitnud oma kohustused Mayotte'i ees;

d)	ta ei ole kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

e)	tal on olemas ja ta esitab käesoleva lepingu kohaselt nõutavad andmed ning

f)	ta tagab, et kalapüügiloa taotlus on kooskõlas käesoleva lepingu ja selle lisaga.

Lisaks peavad kalapüügiluba taotlevad Seišellide laevad vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (kalapüügilubade kohta) asjakohastele sätetele.

Kõikidel kalapüügiluba taotlevatel Seišellide laevadel peaks olema Mayotte'il asuv volitatud esindaja, sellise esindaja puudumisel Seišellidel asuv volitatud esindaja. Kõnealuse esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud kalapüügiloa taotluses.

Asjaomased Seišellide asutused esitavad käesoleva lepingu artiklis 2 kindlaksmääratud ELi pädevale asutusele kalapüügiloa taotluse iga käesoleva lepingu alusel kalastada sooviva Seišellide laeva nimel vähemalt 20 päeva enne kalapüügiloa kehtivusaja algust.

Kui kalapüügiloa taotlust ei ole esitatud enne kehtivusaja algust punktis 5 sätestatud tähtaja jooksul, võib laevaomanik või tema volitatud esindaja seda teha kehtivusaja jooksul hiljemalt 20 päeva enne kalapüügi algust. Sellisel juhul tasub laevaomanik või tema volitatud esindaja kõik kalapüügiloaga seotud ettemaksed kogu kalapüügiloa kehtivusaja eest.

Kalapüügiloa taotlused esitatakse ELi pädevale asutusele Mauritiusel asuva delegatsiooni kaudu vormil, mis on koostatud vastavalt 1. liites esitatud näidisele ja millele on lisatud järgmised dokumendid:

a)	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

b)	muu dokument või tõend, mida nõutakse käesoleva lepingu kohaselt asjaomase laevaliigi suhtes kohaldatavates eeskirjades.

Kõik maksed, mis on seotud kalapüügilubade ja saagiga, makstakse pangakontole ELis, mille andmed esitab EL enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist. Pangaülekannetega seotud kulud kannab laevaomanik või tema esindaja.

Loatasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

10.

Kõikide Seišellide laevade kalapüügiload antakse laevaomanikele või nende esindajatele välja 15 päeva jooksul pärast kõikide punktis 7 osutatud dokumentide esitamist ELile. Kalapüügiloa koopia saadetakse Seišellide eest vastutavale ELi delegatsioonile.

11.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele Seišellide laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral vastavalt punktile 13.

12.

ELi vetes Seišellide lipu all sõitvad abilaevad peavad samuti taotlema luba ning täitma samu, käesolevas lisas sätestatud kohustusi. Kõnealustel laevadel on keelatud kala püüda.

13.

Tõendatud vääramatu jõu korral ja Seišellide taotlusel võib Seišellide laeva kalapüügiloa edasi anda loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele Seišellide laevale täiendava loatasuta.

14.

Esimese laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa ELile Seišellide eest vastutava ELi delegatsiooni kaudu.

15.

Uus kalapüügiluba hakkab kehtima päevast, mil laevaomanik tagastab tühistatud kalapüügiloa ELile. Seišellide eest vastutavat ELi delegatsiooni tuleb kalapüügiloa edasiandmisest teavitada.

16.

Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal, olenemata käesoleva lisa VI peatüki („Kontroll”) punkti 2 sätetest.

2. JAGU

Laevaomanike tasu, ettemaksed ja loatasude aruanne

Laevaomanike makstavad tasud arvutatakse püütud tonni eest kehtestatud maksumäära alusel järgmiselt:

käesoleva lepingu esimesel kohaldamisaastal 110 eurot tonni kohta;

käesoleva lepingu teisel ja kolmandal kohaldamisaastal 115 eurot tonni kohta;

käesoleva lepingu neljandal ja viiendal kohaldamisaastal 120 eurot tonni kohta;

käesoleva lepingu kuuendal kohaldamisaastal 125 eurot tonni kohta.

Iga-aastase ettemakse ELile tasuvad Seišellide laevaomanikud ELi asutuste poolt väljaantava kalapüügiloa taotlemise ajal järgmiselt:

Tuunipüügiseinerid

Käesoleva lepingu esimesel kohaldamisaastal on ettemakse 11 000 eurot ehk 110 eurot tonni kohta 100 tonni tuuni ja selle lähiliikide püügi eest Mayotte'i vetes.

Käesoleva lepingu teisel ja kolmandal kohaldamisaastal on ettemakse 11 500 eurot ehk 115 eurot tonni kohta 100 tonni tuuni ja selle lähiliikide püügi eest Mayotte'i vetes.

Käesoleva lepingu neljandal ja viiendal kohaldamisaastal on ettemakse 12 000 eurot ehk 120 eurot tonni kohta 100 tonni tuuni ja selle lähiliikide püügi eest Mayotte'i vetes.

Käesoleva lepingu kuuendal kohaldamisaastal on ettemakse 12 500 eurot ehk 125 eurot tonni kohta 100 tonni tuuni ja selle lähiliikide püügi eest Mayotte'i vetes.

Püügi suhtes, mis ületab 100 tonni, kohaldatakse punktiga 1 ette nähtud aastast määra püügitonni kohta.

ELi asutused koostavad eelmise kalendriaasta eest makstavate loatasude aruande Seišellide laevade esitatud püügiaruannete ja ELi asutuste käsutuses oleva muu teabe alusel. Koopia esitatakse kontrollimiseks Seišellide asutustele.

Aruanne saadetakse Seišellide asutustele enne jooksva aasta 31. märtsi. Seišellide asutused edastavad selle laevaomanikele enne 15. aprilli.

Kui laevaomanik ei nõustu ELi asutuste esitatud aruandega, võib ta püügiandmete kontrollimiseks konsulteerida Seišellide pädevate teadusinstituutidega ja arutada seejärel küsimust Seišellide asutustega, kes teavitavad sellest komisjoni, et lõpparuande saaks kinnitada enne jooksva aasta 31. maid. Kui laevaomanikel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse ELi asutuste esitatud aruanne lõplikuks. Kui lõpparuande summa on punktis 2 osutatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet laevaomanikele.

Abilaevad

Abilaevale antakse luba samasuguse menetluse korras nagu kalalaevade puhul ning ettemakse loa andmise eest on 3 000 eurot. Juhul kui sätteid, tasusid ja tingimusi muudetakse, teavitab EL Seišelle kõnealusest muudatusest enne selle jõustumist.

IV PEATÜKK

JÄRELEVALVE

1. JAGU

Püügiaruanded

Kuni mõlemad lepinguosalised kasutavad elektrooniliste püügiaruannete edastamise süsteemi punkti 5 kohaselt, esitavad kõik Seišellide laevad, kellel on käesoleva lepingu alusel lubatud kalastada ELi vetes ELi pädevale asutusele oma püügiaruande järgmisel viisil:

a)	ELi vetesse kala püüdma lubatud Seišellide laevad täidavad iga ELi vetes tehtud reisi iga päeva kohta 2. liites sätestatud püügiaruande vormi. Vorm tuleb täita ka juhul, kui kala ei püütud. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten või tema esindaja;

b)	ELi vetes viibimise aja jooksul esitavad Seišellide laevad ELi ja Seišellide pädevale asutusele nõutud teabe iga kolme (3) päeva järel 2. liitega ettenähtud vormis;

alapunktides a ja c osutatud püügiaruande vormi esitamisel peavad Seišellide laevad:

—	Seišellide sadama külastamise korral esitama täidetud vormid Seišellide asutustele viie (5) päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem;

—	kõigil muudel juhtudel saatma täidetud vormid Seišellide asutustele neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast saabumist muusse sadamasse kui Victoria;

d)	püügiaruannete koopiad tuleb samal ajal saata ka ELi delegatsioonile Mauritiusel punkti 1 alapunktis b sätestatud tähtajaks.

2. JAGU

Väljapüütud kogustest teatamine: ELi vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

Käesolevas lisas mõistetakse Seišellide laeva püügireisi kestuse all järgmist:

—	ajavahemik ELi vetesse sisenemise ja sealt lahkumise vahel;

—	ajavahemik ELi vetesse sisenemise ja ümberlaadimise vahel või

—	ajavahemik laeva ELi vetesse sisenemise ja ELis lossimise vahel.

Seišellide laevad teatavad ELi asutustele vähemalt kuus (6) tundi ette oma kavatsusest ELi vetesse siseneda või sealt lahkuda ja iga kolme päeva järel oma sel ajavahemikul ELi vetest püütud kalakoguse.

Sisenemisest/lahkumisest teatamisel teatavad Seišellide laevad ka oma asukoha teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi mahu ja liigid. Kõnealused teabevahetused tehakse 4. liites sätestatud vormis e-posti või faksi teel seal märgitud aadressidel.

Seišellide laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et oleks sellest eelnevalt asjaomaseid ELi asutusi teavitanud, käsitletakse püügiluba mitteomava laevana. Sellistel juhtudel kohaldatakse VII peatükis nimetatud sanktsioone.

3. JAGU

Ümberlaadimine ja lossimine

1. Lossimine

Lossimistegevuseks määratud sadam Seišellidel on Victoria, Mahé.

Kõik oma saaki Seišellide määratud sadamates lossida soovivad Seišellide laevad edastavad Seišellide pädevale asutusele vähemalt 24 tundi ette järgmise teabe:

a)	lossimissadam;

b)	kalapüügilaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	lossimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	lossitav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

e)	toote esitusviis.

Käesoleva peatüki 2. jao punkti 1 kohaselt käsitatakse lossimist lahkumisena ELi vetest. Seega peavad Seišellide laevad esitama Seišellide pädevatele asutustele lossimisdeklaratsiooni.

2. Ümberlaadimine

Ümberlaadimine merel on keelatud ja iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse ELi õigusaktidega ettenähtud täitemeetmeid. Ümberlaadimist võib teha Mayotte'i määratud sadamas.

Kui ümberlaadimine toimub Mayotte'i määratud sadamas, peab Seišellide laevaomanik või tema esindaja esitama korraga ELi pädevatele asutustele ja Mayotte'i sadama käitajale vähemalt 72 tundi ette järgmise teabe:

a)	ümberlaadimissadam või ala, kus seda tehakse;

b)	mahalaadiva Seišellide laeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	vastuvõtva kalalaeva ja/või külmutuslaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

d)	ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

e)	ümberlaaditav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

f)	toote esitusviis.

2. jao punkti 1 kohaselt käsitatakse ümberlaadimist lahkumisena ELi vetest. Seišellide laevad peavad esitama oma püügiaruanded ELi pädevatele asutustele ja püügiaruannete koopiad sadamakäitajale hiljemalt kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

4. JAGU

Laevaseiresüsteem (VMS)

Kõik Seišellide laevad, mis püüavad kala käesoleva lepingu alusel ELi vete püügipiirkonnas või kavandavad seda, peavad vastama kõigile 6. liite sätetele.

V PEATÜKK

VAATLEJAD

Mõlemad lepinguosalised rõhutavad, kui oluline on järgida teadusvaatlejate programmi käsitlevas India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonis 11/04 sätestatud kohustusi.

Seišellide laevad, millel on käesoleva lepingu alusel lubatud kalastada ELi vetes, võtavad pardale ELi asutuste poolt määratud vaatlejad, välja arvatud turvanõuetest tulenevate ruumipiirangute korral. Vaatlejate pardale võtmise kord on järgmine:

a)	Seišellide laevad võtavad võimaluse korral piirkondliku vaatluskava raames pardale ühe vaatleja;

ELi asutused koostavad nimekirja Seišellide laevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Need edastatakse Seišellide asutustele kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel üks kord kolme kuu jooksul;

c)	ELi asutused teatavad asjaomastele Seišellide laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalemineku kavandatavat kuupäeva.

Vaatleja pardaloleku aeg ei või olla pikem kui tema kohustuste täitmiseks vajalik aeg, välja arvatud juhul, kui vaatleja on määratud piirkondliku vaatluskava raames ning ta võib programmi raames jääda pardale oma ülesannete täitmise ajaks. ELi asutused teatavad sellest Seišellide laevaomanikele või nende esindajatele samaaegselt asjaomase Seišellide laeva pardale määratud vaatleja nimega.

Vaatlejate pardalevõtmise tingimused lepitakse kokku laevaomanike või nende esindajate ja ELi asutuste vahel pärast määratud Seišellide laevade nimekirja edastamist.

Asjaomased Seišellide laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul ja kümnepäevase etteteatamisega, millises ELi sadamas ja mis kuupäeval nad kavatsevad vaatlejad pardale võtta.

Kui vaatleja võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui Seišellide laev, mille pardal on ELi vaatleja, lahkub ELi vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine ELi laevaomaniku kulul, välja arvatud juhul, kui vaatleja jääb Seišellide laeva pardale oma ülesannete täitmiseks mõne muu lepingu või vaatlusprogrammi raames.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne (12) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse Seišellide laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib Seišellide laevade püügitegevust;

b)	kontrollib kalapüügiga tegelevate Seišellide laevade asukohta;

c)	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

d)	kontrollib ELi vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

e)	kontrollib kaaspüügiprotsente ja hindab vette tagasi laskmise kogust;

f)	edastab kord nädalas e-postiga, faksiga või muul viisil püügiandmed, sealhulgas pardal oleva ELi vetest püütud saagi ja kaaspüügi koguseid.

Seišellide laeva kapten teeb kõik võimaliku, et tagada vaatlejate ohutus ja heaolu nende pardal viibimise jooksul.

10.

Samuti antakse neile võimaluse korral kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab neile juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, kalapüügiga otseselt seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs hõlbustab vaatlejatel täita nende ülesandeid.

11.

Pardal olles peavad vaatlejad:

a)	võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust;

c)	koostama ja allkirjastama vaatlusperioodi lõpul ja enne Seišellide laevast lahkumist tegevusaruande, edastama selle ELi pädevatele asutustele ning saatma koopia Seišellidele. Aruande üks koopia antakse enne Seišellide laevalt lahkumist kaptenile.

12.

Seišellide laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud samadel tingimustel kui laeva juhtkonna liikmete omad.

13.

Vaatlejate palga ja sotsiaalmaksu tasuvad ELi pädevad asutused.

VI PEATÜKK

KONTROLL

Seišellide laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste spetsifikatsioonide ja muude kalapüügil kohaldatavate tehniliste meetmete osas järgima ELi kohaldatavaid õigusakte ning India Ookeani Tuunikomisjoni poolt vastuvõetud kaitse-, majandamis- ja muid meetmeid.

Seišellid peavad ajakohastatud nimekirja Seišellide laevadest, millele on käesoleva lepingu kohaselt antud kalapüügiluba. Kõnealune nimekiri edastatakse kalandusjärelevalve eest vastutavatele ELi asutustele kohe pärast koostamist ja iga kord pärast ajakohastamist.

ELi vetes kala püüdvate Seišellide kalalaevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud ELi ametiisikutega, kes kontrollivad ja inspekteerivad kalapüüki.

Kontrollimenetluse ohutumaks toimimiseks peaks pardaleminek toimuma nii, et inspekteerimisaluse ja inspektorite puhul oleks võimalik tuvastada, et tegemist on ELi poolt asjaomaste ülesannete täitmiseks volitatud ametiisikutega, ilma et see piiraks ELi õigusaktide sätete kohaldamist.

EL teeb Seišellidele kättesaadavaks nimekirja kõigist inspekteerimislaevadest, mida kasutatakse merel tehtavate kontrollide raames kooskõlas FAO ÜRO kalavarude kokkuleppe soovitustega. Nimekiri peab muu hulgas sisaldama järgmist:

—	patrull-laeva nimi;

—	patrull-laeva andmed;

—	patrull-laeva foto.

EL võib Seišellide taotlusel või selle määratud organil lubada Seišellide inspektoritel jälgida maismaal toimuvate kontrollide käigus Seišellide laevade tegevust, sealhulgas ümberlaadimist.

Kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja vajaduse korral märkuste tegemiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Kontrolliaruande koopia antakse Seišellide laeva kaptenile enne inspektorite laevalt lahkumist.

Volitatud ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

ELi sadamas lossivate või ümberlaadivate Seišellide laevade kaptenid võimaldavad ja hõlbustavad kõnealuste tegevuste kontrollimist ELi ja/või Seišellide volitatud ametiisikute poolt.

10.

Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab EL endale õiguse peatada nõudeid rikkuva Seišellide laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada ELi õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse Seišelle.

VII PEATÜKK

JÕUSTAMINE

1. Sanktsioonid

Eespool esitatud peatükkide mis tahes sätete, mere elusressursside kaitse ja majandamise meetmete või ELi õigusaktide rikkumise puhul kohaldatakse Seišellide laevade suhtes ELi õigusaktides sätestatud sanktsioone.

Seišellidele teatatakse viivitamata igast sanktsioonist ja sellega seotud asjakohastest faktidest.

Kui sanktsiooniks on kalapüügiloa peatamine või kehtetuks tunnistamine, võivad Seišellid peatatud või kehtetuks tunnistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mida oleks muidu kohaldatud teise Seišellide laevaomaniku laeva suhtes.

2. Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

ELi asutused teatavad Seišellidele viivitamata igast käesoleva lepingu alusel kala püüdva Seišellide laeva arestimisest ja/või kinnipidamisest ning edastavad 48 tunni jooksul kontrolliaruande koopia, mis sisaldab sellise arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust.

Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

a)	Arestimise ja/või kinnipidamise korral järgitakse ELi õigusaktide alusel kohaldatavate kohtumenetluste tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse Euroopa Komisjoni ja Seišellide pädevate asutuste nõupidamine.

b)	Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine.

a)	Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Menetlus tuleb lõpetada hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist, kooskõlas ELi õigusaktidega.

b)	Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse sanktsioonid kindlaks vastavalt ELi õigusaktides sätestatud menetlustele. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

c)	Seišellide laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist ja kohtumenetluse lõppemist.

Seišelle teavitatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.

Liited

1.	Kalapüügiloa taotlus

2.	Tuunipüügiseineri püügiaruanne

3.	Elektrooniliste püügiaruannete edastamise süsteemi haldamise ja kasutamise suunised

4.	Teabevahetuse aruandevorm

5.	Laevaseiresüsteemi sõnumite edastamine –Asukohateade

6.	Laevaseiresüsteemi raamistiku suunised

1. liide

KALAPÜÜGILOA TAOTLUS

2. liide

STATEMENT OF CATCH FORM FOR TUNA SEINERS/FICHE DE DÉCLARATION DE CAPTURES POUR THONIERS SENNEURS

3. liide

ELEKTROONILISTE PÜÜGIARUANNETE EDASTAMISE SÜSTEEMI HALDAMISE JA KASUTAMISE SUUNISED

1. JAGU

Üldsätted

Kõik Seišellide laevad, millel on lubatud kalastada ELi vetes käesoleva lisa I peatüki punkti 2 alapunktis a määratletud püügipiirkonnas (edaspidi „püügipiirkond”), peavad olema varustatud elektroonilise süsteemiga (edaspidi „ERS”), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva kalastustegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”)

Seišellide laevadel, millel ei ole ERSi või mille ERS ei ole töökorras, ei ole lubatud siseneda ELi püügipiirkonda kalastustegevuse eesmärgil.

ELi asutused esitavad Seišellidele käesoleva lepinguga ette nähtud seiretegevuse eest vastutava ELi kalapüügiseirekeskuse andmed.

Seišellide kalapüügiseirekeskus edastab Seišellide laevadelt saadud kiireloomulised ERSi sõnumid (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata ELi kalapüügiseirekeskusele. Püügipäevikud tehakse automaatselt ja viivitamata kättesaadavaks Seišellide kalapüügiseirekeskusele.

Seišellid tagavad, et riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud arvutite ja tarkvaraga, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm, ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

Punktis 5 osutatud vormingu muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada kuue kuu möödumisel pärast vormingu kasutuselevõtmist.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilist sidepidamisviisi — nn kiiredastuskanaleid (DEH — Data Exchange Highway), mida haldavad ELi asutused.

EL ja Seišellid määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

a)	ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b)	ELi kalapüügiseirekeskus ja Seišellide kalapüügiseirekeskus edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi nime, aadressi, telefoni, teleksi ja e-posti aadressi.

c)	Kõikidest ERSi korrespondendi andmetega seotud muutustest teavitatakse viivitamata.

2. JAGU

Aruandlus ja ERSi andmete edastamine

Seišellide laevad

a)	edastavad iga päev ERSi andmed iga ELi püügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

b)	registreerivad iga noodaloomuse puhul püütud ja pardal olevad püügikogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)	deklareerivad ELi väljaantud püügiloal märgitud liikide puhul ka vette tagasi lastud või riknenud saagi;

d)	identifitseerivad iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)	esitavad kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)	registreerivad ERSi andmetesse iga ELi väljaantud kalapüügiloal märgitud liigi puhul lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused;

g)	registreerivad iga ELi püügipiirkonda sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga ELi väljaantud kalapüügiloal märgitud liigi kogus pardal püügipiirkonda sisenemise või sealt lahkumise hetkel;

h)	edastavad ERSi andmed Seišellide kalapüügiseirekeskusele iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) kasutades 1. jao punktis 5 osutatud vormingut.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

Seišellide kalapüügiseirekeskus saadab ERSi andmed automaatselt ja koheselt ELi kalapüügiseirekeskusele.

ELi kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist tagasisidesõnumiga ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

3. JAGU

Seišellide laeva pardal oleva ERSi rike ja/või häired ERSi andmete edastamisel laeva ja Seišellide kalapüügiseirekeskuse vahel

Seišellid teatavad viivitamata laeva kaptenile ja/või Seišellide laevaomanikule või tema esindajale kõigist laeva pardal oleva ERSi tehnilistest riketest või mittetoimimisest; andmeedastus toimub laeva ja Seišellide kalapüügiseirekeskuse vahel.

Seišellid teavitavad ELi asutusi mittetoimimisest ja võetud parandusmeetmetest.

Seišellide laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik rikkis seadme parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui Seišellide laev külastab kõnealuse kümne päeva jooksul sadamat, võib ta juhul, kui ERS taas täielikult toimib, jätkata kalapüüki ELi püügipiirkonnas ilma ELi sellekohase loata.

Pärast ERSi riket võib Seišellide laev sadamast lahkuda üksnes juhul, kui:

a)	ERS on Seišellide ja ELi vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)	Seišellide laev saab Seišellide pädevalt asutuselt loa sadamast lahkuda, kuna laeval ei ole kavas alustada uuesti püügitegevust ELi vetes.

Viimati nimetatud juhul teavitavad Seišellid ELi oma otsusest enne, kui lubavad Seišellide laeval sadamast lahkuda.

Iga defektse ERSiga ELi püügipiirkonnas kala püüdev Seišellide laev edastab iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) Seišellide kalapüügiseirekeskusele ja ELi kõik ERSi andmed mõne muu toimiva elektroonilise sidekanali abil, kuni ERS on punktis 3 osutatud tähtajaks parandatud.

ERSi andmed, mida ei ole võimalik ELi asutustele ERSi abil edastada punktis 1 osutatud rikke tõttu, edastab Seišellide kalapüügiseirekeskus ELi kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse prioriteediks, arvestades, et tavapäraselt kohaldatavatest edastamistähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada.

Kui ELi kalapüügiseirekeskus ei ole saanud Seišellide laeva ERSi andmeid kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib EL nõuda Seišellide laevalt, et see suunduks viivitamata ELi määratud sadamasse, kus algatatakse uurimine.

4. JAGU

Rike kalapüügiseirekeskuses — ERSi andmed ei jõua ELi kalapüügiseirekeskuseni

Kui ühe lepinguosalise kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid, teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise kalapüügiseirekeskust ning osaleb vajaduse korral probleemi lahendamises.

Seišellide ja ELi kalapüügiseirekeskus lepivad vastastikku kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sellekohastest muudatustest.

Kui EL kalapüügiseirekeskus annab teada, et ERSi andmed ei ole laekunud ja Seišellide kalapüügiseirekeskus tuvastab probleemi põhjused, võtavad Seišellid asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Seišellide kalapüügiseirekeskus teavitab ELi kalapüügiseirekeskust probleemist ja võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke tuvastamist.

Kui rikke kõrvaldamiseks kulub rohkem kui 24 tundi, esitab Seišellide kalapüügiseirekeskus puuduvad ERSi andmed viivitamata ELi kalapüügiseirekeskusele, kasutades 3. jao punktis 6 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

EL teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalveteenistusi, et kuigi Seišellide kalapüügiseirekeskus ei edasta ERSi andmeid, ei pane Seišellide laevad toime rikkumist, vaid tegemist on rikkega kalapüügiseirekeskuse süsteemis.

5. JAGU

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata katkestuste, rikete või hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

Hoolduse kestel kuni süsteemi uuesti töökorda seadmiseni võib tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Pärast katkestuse lõppu tehakse asjaomased ERSi andmed viivitamata kättesaadavaks.

Kui hooldustööd kestavad kauem kui 24 tundi, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks 3. jao punktis 6 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

Seišellid ja EL teavitavad oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalveteenistusi, et kuigi ERSi andmeid ei edastata, ei pane Seišellide laevad toime rikkumist, vaid tegemist on kalapüügiseirekeskuse hooldustöödega.

4. liide

TEABEVAHETUSE ARUANDEVORM

Sisenemisaruanne (COE (1))

Sisu	Andmete edastamine
Sihtkoht	FRA
Tegevuskood	COE
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sisenemise koht	LT/LG
Sisenemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA — TT.MM
Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa:
Kulduim-tuun (YFT)	(t)
Suursilm-tuun (BET)	(t)
Vööttuun (SKJ)	(t)
Muud (täpsustada)	(t)

Lahkumisaruanne (COX (2))

Sisu	Andmete edastamine
Sihtkoht	FRA
Tegevuskood	COX
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sisenemise koht	LT/LG
Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA — TT.MM
Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa:
Kulduim-tuun (YFT)	(t)
Suursilm-tuun (BET)	(t)
Vööttuun (SKJ)	(t)
Muud (täpsustada)	(t)

Püügiaruande vorm (CAT) ELi püügipiirkonnas viibimise ajal (3).

Sisu	Andmete edastamine
Sihtkoht	FRA
Tegevuskood	CAT
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Aruande koostamise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA — TT.MM
Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa:
Kulduim-tuun (YFT)	(t)
Suursilm-tuun (BET)	(t)
Sisu	(t)
Muud (täpsustada)	(t)
Püügikordade arv alates viimasest aruandest

Aruanded edastatakse pädevale asutusele järgmiste kontaktide kaudu:

E-post: cnsp-france@developpement-durable.gouv.fr

Faks: (+ 33) 2 97 55 23 75

Postiaadress: Avenue Louis Bougo, F-56410 Etel, FRANCE

(1) Saata kuus (6) tundi enne ELi püügipiirkonda sisenemist.

(2) Saata kuus (6) tundi enne ELi püügipiirkonnast lahkumist.

(3) Iga kolme (3) päeva järel pärast ELi püügipiirkonda sisenemist.

5. liide

LAEVASEIRESÜSTEEMI SÕNUMITE EDASTAMINE

Asukohateade

Määratud andmeelemendid	Kood	Kohustuslik/valikuline	Märkused
Teate algus	SR	O	Süsteemiga seotud teave — märgib teate algust
Vastuvõtja	AD	O	Teatega seotud teave — saaja riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Saatja	FS	O	Teatega seotud teave — saatja riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Sõnumi liik	TM	O	Teatega seotud teave — teate tüüp on „POS”
Raadiokutsung	CR	O	Laevaga seotud teave — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	F	Laevaga seotud teave — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	F	Laevaga seotud teave — laeva küljele kantud number
Lipuriik	FS	F	Lipuriigiga seotud andmed
Laiuskraad	The	O	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS–84)
Pikkuskraad	Lo	O	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS 84)
Kuupäev	DA	O	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	O	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	O	Süsteemiga seotud teave, mis märgib registreerimise lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Iga andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood SR tähistavad teate algust;

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood tähistavad andmeelemendi algust;

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

—	andmepaare eraldab tühik;

—	väljakood ER ja topeltkaldjoon (//) lõpus tähistavad teate lõppu.

—	vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

6. liide

LAEVASEIRESÜSTEEM (VMS)

Üldpõhimõtted

Seoses käesoleva lepingu lisa IV peatüki 4. jaos osutatud laevaseiresüsteemiga peavad kõik Seišellide laevad, mis püüdvad kala või kavandavad püügitegevust lisa I peatüki punkti 2 alapunktis a määratletud ELi püügipiirkonnas (edaspidi „püügipiirkond”), vastama järgmistele sätetele.

Kui Seišellide laev ei ole VMSi laeva asukoha määramise seadmega varustatud või kui pardal olev laeva asukoha määramise seade ei tööta, ei ole laeval lubatud siseneda püügitegevuseks ELi püügipiirkonda.

Seišellide laevade asukohta ja liikumist jälgitakse muu hulgas laevaseiresüsteemiga, ilma diskrimineerimata ja vastavalt järgmistele sätetele.

ELi asutused teatavad laevaseiresüsteemi rakendamiseks ELi kalapüügiseirekeskustele ELi püügipiirkonna koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid).

ELi asutused edastavad selle teabe Seišellide pädevatele asutustele elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemis väljendatuna kümnendkraadides.

ELi asutused ja Seišellide kalapüügiseirekeskused vahetavad teavet vastavate kontaktandmete kohta, eelkõige elektroonilised aadressid https-vormingus või vajaduse korral muud turvalised teabevahetusprotokollid ja nende kalapüügiseirekeskuse kasutatavad spetsifikaadid, samuti rikete korral kasutatavad alternatiivsed elektroonilised sidevahendid.

Kõik kalapüügiluba omavad Seišellide laevad on varustatud laevale paigaldatud täielikult toimiva laeva asukoha määramise seadmega, mille abil edastatakse nende geograafilised koordinaadid automaatselt ja pidevalt Seišellide kalapüügiseirekeskusele.

Edastussagedus on kord tunnis.

Lepinguosalised lepivad kummagi lepinguosalise taotlusel kokku laevaseiresüsteemi seadmega seotud teabe vahetamises, et käesolevate sätete kohaldamisel vastaks asjaomane seade täielikult teise lepinguosalise nõuetele.

10.

Lepinguosalised lepivad vastavalt vajadusele kokku käesolevate sätete läbivaatamises, sealhulgas konkreetsete Seišellide laevadega seotud rikke- või hälbejuhtumite asjakohases analüüsis. ELi asutused teatavad sellistest juhtumitest Seišellide pädevatele asutustele vähemalt 15 päeva enne läbivaatamist, mis toimub ühiskomitee kohtumise raames.

11.

Käesolevate sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral alustavad lepinguosalised konsulteerimist käesoleva lepingu artiklis 8 sätestatud ühiskomitees.

Laevaseiresüsteemi terviklikkus

12.

Seišellide laeva kaptenil või tema volitatud isikul on keelatud ELi püügipiirkonnas viibimise ajal laeva asukoha määramise seadet välja lülitada, selle tegevust takistada või sekkuda mis tahes viisil Seišellide kalapüügiseirekeskuse edastatud andmetesse.

13.

Kapten vastutab registreeritud ja edastatud VMSi andmete täpsuse eest.

14.

Kapten tagab eelkõige, et:

a)	andmeid ei muudeta;

b)	satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata;

c)	satelliitseadmete energiavarustus ei katke;

d)	Seišellide laeva asukoha määramise seadet ei eemaldata laevalt või kohast, kuhu see algselt paigaldati;

e)	ELi pädevat asutust teavitatakse viivitamata Seišellide laeva seiresüsteemi asendamisest.

Eespool osutatud kohustuste rikkumise korral kohaldatakse kapteni suhtes ELi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

15.

Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvaraelemendid peavad olema võimalikult võltsimisekindlad, st mitte võimaldama valeandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada.

16.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja toimima igal ajal, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseadme hävitamine, kahjustamine, töökõlbmatuks tegemine või süsteemi sekkumine on keelatud.

17.

Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 100 meetri ning usaldusvahemikus 99 %.

VMSi andmete edastamine

18.

Kui käesoleva lepingu alusel kala püüdev Seišellide laev siseneb ELi püügipiirkonda, peab Seišellide kalapüügiseirekeskus edastama sisenemisele järgnevad asukohateated automaatselt, reaalajas, eespool punktis 8 sätestatud sagedusega ELi kalapüügiseirekeskusele.

19.

Edastatud VMSi teated määratakse kindlaks järgmiste kolmetäheliste koodidega:

a)	„ENT” — esimene VMSi andmete aruanne, mille laev edastab ELi püügipiirkonda sisenemisel;

b)	„POS” — iga VMSi andmete aruanne, mille laev edastab ELi püügipiirkonnas viibimisel;

c)	„EXI” — esimene VMSi andmete aruanne, mille laev edastab pärast ELi püügipiirkonnast lahkumist.

20.

Teadete saatmise ajavahemikku võib vähendada kuni 30 minutini, kui on olemas veenvad tõendid selle kohta, et Seišellide laev on panemas toime rikkumist.

a)	ELi kalapüügiseirekeskus esitab asjakohased tõendid koos sageduse muutmise taotlusega Seišellide kalapüügiseirekeskusele ja Euroopa Komisjonile. Seišellide kalapüügiseirekeskus saadab kõnealused andmed kohe pärast taotluse kättesaamist automaatselt reaalajas ELi kalapüügiseirekeskusele.

b)	ELi kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata Seišellide kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Komisjoni seiremenetluse lõppemisest.

c)	Seišellide kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Komisjoni teavitatakse käesolevas punktis osutatud eritaotluse põhjal alustatud kontrollimenetluse järelmeetmetest.

21.

Punktis 19 osutatud sõnumid edastatakse elektrooniliselt https-vormingus või muu asjaomaste kalapüügiseirekeskuste vahel eelnevalt kokku lepitud turvalise andmeedastusprotokolliga.

Rike Seišellide laeva pardal olevas laevaseiresüsteemi seadmes

22.

Kui Seišellide laeva pardale paigaldatud laevaseiresüsteemi seadmes tekib tehniline probleem või rike, edastab laeva kapten punktis 19 kindlaksmääratud teabe punktis 6 kokkulepitud teabevahetuse vormi kasutades Seišellide kalapüügiseirekeskusele kohe pärast probleemist või rikkest teatamist ELi pädeva asutuse poolt.

23.

Sel juhul tuleb saata vähemalt üks üldine asukohateade iga nelja tunni tagant, mil Seišellide laev viibib ELi püügipiirkonnas. Selline üldine asukohateade sisaldab kapteni registreeritud igatunniseid asukohti nende nelja tunni jooksul ja vastavalt 5. liites sätestatule.

24.

Seišellide kalapüügiseirekeskus edastab need teated viivitamata ELi kalapüügiseirekeskusele. Vajaduse või kahtluste korral, võib ELi pädev asutus taotleda, et asjakohane Seišellide laev edastaks asukohateate iga tunni tagant.

25.

Rikkis seadmed parandatakse või asendatakse niipea, kui Seišellide laev on püügireisi lõpetanud. Laev ei tohi alustada ühtegi uut püügireisi enne, kui seadmed on parandatud või asendatud ning Seišellide pädev asutus on andnud nõuetekohaselt vastava heakskiidu ja teavitanud oma otsusest ELi asutusi.

Kalapüügiseirekeskuse rike — ELi kalapüügiseirekeskus ei saa VMSi andmeid kätte

26.

Kui üks kalapüügiseirekeskustest ei saa VMSi andmeid kätte, teavitab kõnealune kalapüügiseirekeskus sellest teise kalapüügiseirekeskuse kontaktisikut, tehes vajaduse korral koostööd, et leida probleemile lahendus.

27.

Seišellide kalapüügiseirekeskus ja ELi kalapüügiseirekeskus lepivad enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul VMSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud muudatustest.

28.

Kui ELi kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole VMSi andmeid kätte saanud, selgitab Seišellide kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Seišellide kalapüügiseirekeskus teavitab ELi kalapüügiseirekeskust võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

29.

Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab Seišellide kalapüügiseirekeskus puuduolevad VMSi andmed ELi kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks punktis 27 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

30.

EL teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalveteenistusi, et kuigi ELi kalapüügiseirekeskus ei ole saanud VMSi andmeid, ei pane Seišellide laevad toime rikkumist, vaid tegemist on rikkega kalapüügiseirekeskuse süsteemis.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

31.

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada VMSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

32.

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida VMSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased VMSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

33.

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse VMSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks punktis 27 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

34.

ELi asutused teavitavad oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalveteenistusi, et VMSi andmeid edastamata jättes ei pane Seišellide laevad toime rikkumist, vaid tegemist on kalapüügiseirekeskuse rikkega.

6.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 167/30

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 604/2014,

4. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega kvalitatiivsete ja asjakohaste kvantitatiivsete kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 94 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2013/36/EL, täpsemalt selle artikliga 74, nõutakse, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peab olema kindel äriühingu juhtimiskord ning tõhusad protseduurid riskide või võimalike riskide kindaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks. See kord ja need protseduurid peavad olema piisavalt ulatuslikud ning vastama ärimudelis ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuses peituvate riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Muude riskide hulgas peab nendes olema arvesse võetud kõnealuse direktiivi artiklites 79 kuni 87 kindlaks määratud spetsiifilisi riske. Pädevad asutused hindavad seda korda ja neid protsesse osana järelevalve ja hindamise protsessist vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 97. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad kindlaks määratud riske arvesse sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raames vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 73.

(2)

Direktiiviga 2013/36/EL kehtestatud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve raamistikuga nõutakse, et kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kindlaks määrama kõik töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. Töötaja ametialase tegevuse poolt riskiprofiilile avaldatava mõju olulisuse hindamisel kasutatavates kriteeriumides tuleb arvesse võtta töötaja võimalikku mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile lähtuvalt tema õigustest ja ülesannetest ning krediidiasutuse või investeerimisühingu riski- ja tulemusnäitajatest. Hindamisel tuleb arvesse võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemist korraldust ning tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Kriteeriumid peaksid peegeldama täielikult kõiki riske, millele krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp on avatud või võib avatud olla. See peaks ühtlasi võimaldama krediidiasutustel ja investeerimisühingutel näha tasustamispoliitika raames ette asjakohased stiimulid, et tagada töötajate usaldusväärne käitumine, ning tagama, et oma ametialase tegevusega krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile olulist mõju avaldavate töötajate kindlaksmääramine peegeldab krediidiasutuses või investeerimisühingus teostatavate erinevate tegevustega seotud riski tasemeid.

(3)

2012. aastal avaldas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) uuringutulemused selle kohta, kuidas on kulgenud töötajate poolt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile avaldatava mõju olulisuse hindamise üldkriteeriume sisaldavate, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (CEBS) poolt välja antud tasustamispoliitikat ja -tavasid käsitlevate suuniste (edaspidi „CEBSi suunised”) siseriiklik rakendamine ja praktiline kohaldamine. Uuring näitas, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/48/EÜ (2) kehtestatud tasustamissätete rakendamisega krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning pädevate asutuste poolt ei saavutatud piisavat ühtlustamist. Tasustamistavade vahemik jäi ebakohaselt laiaks ning eelkõige ei võetud töötajate kindlaksmääramiseks kasutatavates kriteeriumides alati piisavalt arvesse töötaja ametialase tegevuse mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile. Jäid alles märkimisväärsed lahknevused erinevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning liikmesriikide poolt rakendatavates lähenemisviisides selliste töötajate kindlaksmääramisel. Seepärast tuleks käesolevates regulatiivsetes tehnilistes standardites tugineda direktiivi 2006/48/EÜ ja CEBSi suuniste kohaldamisel saadud kogemustele ning võtta eesmärgiks saavutada suurem ühtlustatus. Kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 75 lõikega 2 annab EBA usaldusväärse tasustamispoliitika kohta välja uued suunised, mis vastavad kõnealuses direktiivis sätestatud põhimõtetele.

(4)

Selliste töötajate põhikategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tuleks kehtestada selged kvalitatiivsed ja asjakohased kvantitatiivsed kriteeriumid, mis tagaksid kogu liidus ühtlustatud lähenemisviisi ning hõlmaksid ühtset kogumit kõige olulisemaid riske. Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõikele 2 peavad kõik nende kriteeriumide alusel kindlaks määratavad töötajate kategooriad hõlmama neid töötajaid, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. Samuti peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtma oma sisemiste protseduuride raames teostatavate riskianalüüside tulemusi. Pädevad asutused peaksid tagama kõigi oma ametialase tegevusega krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile olulist mõju avaldavate töötajate täieliku kindlaksmääramise.

(5)

Lõplik vastutus krediidiasutuse või investeerimisühingu ning selle strateegia ja tegevuse eest lasub selle juhtorganite liikmetel, mistõttu võivad nad alati avaldada krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile olulist mõju. See kehtib nii juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liikmete puhul, kes teevad otsuseid, kui ka järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmete puhul, kes teostavad otsuste tegemise protsessi üle järelevalvet ning vaidlustavad tehtud otsuseid.

(6)

Kõrgem juhtkond ja kõrgema astme töötajad, kes vastutavad oluliste äriüksuste ning konkreetsete riskikategooriate, näiteks likviidsus-, operatsiooni- või intressiriski juhtimise eest ning kontrollifunktsioonide täitmise eest krediidiasutuses või investeerimisühingus, vastutavad äriühingu ning selle riskide või kontrollifunktsioonide igapäevase juhtimise eest. See hõlmab vastutust strateegiliste või muude põhimõttelise tähtsusega otsuste tegemise eest äriühingu tegevuse või rakendatava kontrolliraamistiku kohta. Äriühingu võetavad riskid ja nende juhtimise viis on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili seisukohast kõige tähtsamad tegurid.

(7)

Lisaks isikutele, kes vastutavad täiendava äritegevuse loomise eest, seavad ka äriühingu tegevuse seisukohast olulise sisemise toe pakkumise eest vastutavad ja nendes valdkondades otsuste tegemiseks õigust omavad funktsioonid krediidiasutuse või investeerimisühingu silmitsi oluliste operatsiooni- ja muude riskidega. Seepärast mõjutab krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili oluliselt ka neid funktsioone täitvate töötajate ametialane tegevus.

(8)

Täiendava äritegevuse loomisel võetakse tavaliselt krediidiriske ja tururiske, mistõttu võib neid riske loovate tegevuste poolt riskiprofiilile avaldatavat mõju hinnata kasutades kriteeriume, mis põhinevad volituste piiridel, mis arvutatakse vähemalt kord aastas kapitalinäitajate ja regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate meetodite alusel, kohaldades sealjuures krediidiriskide miinimumkünnist, et tagada kriteeriumide proportsionaalne kohaldamine väikestes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.

(9)

Kriteeriumides, mille alusel määratakse kindlaks töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tuleks arvesse võtta asjaolu, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (3) võib kauplemisportfelliga seotud nõuetest mõnede krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul loobuda ning et kapitalinõuete arvutamiseks erinevaid meetodeid kasutavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele on seatud erinevad piirmäärad.

(10)	Arvestades, et otsuse tulemusi mõjutavad sageli otsuse algatanud töötajad, samas kui ametlik otsuste tegemise õigus on kõrgema astme töötajatel või komisjonidel, tuleks kõnealustes kriteeriumides arvesse võtta sellistes otsuste tegemise protsessides sisalduvaid olulisi elemente.

(11)

Juhtival ametikohal olevad töötajad vastutavad äritegevuse eest nende poolt juhitavas valdkonnas. Seepärast peaksid asjakohased kriteeriumid tagama, et töötajat käsitataks töötajana, kes mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, kui ta vastutab selliste töötajate rühmade eest, kelle tegevus võib krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili oluliselt mõjutada. See hõlmab ka olukordi, kus ühegi tema juhitava töötaja tegevus eraldivõetuna krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili oluliselt ei mõjuta, kuid nende tegevused koosvõetuna võivad seda mõjutada.

(12)

Lisaks kvalitatiivsetele kriteeriumidele tuleks kehtestada ka asjakohased kvantitatiivsed kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. Määratava töötasu kogusumma sõltub põhimõtteliselt töötaja poolt krediidiasutuse või investeerimisühingu ärieesmärkide edukasse saavutamisse antud panusest ning seega töötaja ülesannetest, kohustustest, võimetest ja oskustest ning töötaja ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tulemusnäitajatest. Kui töötajale määratakse töötasu kogusummas, mis ületab asjakohast künnist, on põhjust oletada, et see on seotud töötaja panusega krediidiasutuse või investeerimisühingu ärieesmärkide saavutamisse ning tema ametialase tegevuse mõjuga krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile. Sellest tulenevalt on asjakohane lähtuda neis kvantitatiivsetes kriteeriumides töötajale makstava töötasu kogusummast — ja seda nii absoluutarvudes kui ka võrreldes teiste sama krediidiasutuse või investeerimisühingu töötajatega. Kui see on asjakohane, tuleks kõnealuste kvantitatiivsete kriteeriumide kohaldamisel arvesse võtta asjaolu, et tasustamise tasemed on jurisdiktsioonide lõikes erinevad. Oma ametialase tegevusega krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile olulist mõju avaldavate töötajate kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada selged ja asjakohased künnised, võttes arvesse EBA ja pädevate asutuste kogutud andmeid. Kõnealused kvantitatiivsed kriteeriumid loovad tugeva eelduse, et töötaja mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. Samas ei tuleks selliseid kvantitatiivsetel kriteeriumidel põhinevaid eeldusi kohaldada juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb täiendavatest objektiivsetest tingimustest lähtuvalt kindlaks, et töötaja tegelikult ei mõjuta oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, võttes arvesse kõiki riske, millele krediidiasutus või investeerimisühing on avatud või võib avatud olla. Kõnealuste kriteeriumide tõhusa ja järjepideva kohaldamise tagamiseks võiks nende alusel kindlaks määratud ja kõrgeimat töötasu teenivate töötajate väljajätmine toimuda üksnes pädeva asutuse heakskiidul. Töötajate puhul, kellele määratud töötasu ületab 1 000 000 eurot (kõrgepalgalised), peaksid pädevad asutused EBAt sellest enne teavitama, kui nad nende väljajätmise heaks kiidavad, et tagada kõnealuste kriteeriumide ühtne kohaldamine, eriti sellistel erandlikel asjaoludel. Sellest hoolimata tuleks töötajate kindlaksmääramise protsessi suhtes, sealhulgas väljajätmiste suhtes, alati kohaldada järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikele 2.

(13)

Sellele, et töötaja ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, võib osutada ka asjaolu, et töötaja kuulub samasse töötasuvahemikku kui kõrgem juhtkond või riskide võtjad. Vahemiku määramisel ei tuleks arvesse võtta töötasu, mis on makstud kontrolli- ja tugifunktsioone täitvatele töötajatele ning järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmetele. Selle kriteeriumi kohaldamisel tuleks samuti arvesse võtta asjaolu, et tasustamise tasemed on jurisdiktsioonide lõikes erinevad. Krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda võimalus tõendada, et töötaja, kes kuulub sellesse töötasuvahemikku, kuid ei vasta ühelegi kvalitatiivsele ega muule kvantitatiivsele kriteeriumile, ei mõjuta oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, võttes arvesse kõiki riske, millele krediidiasutus või investeerimisühing on avatud või võib avatud olla. Kogusummas kõrget töötasu saanud töötaja selle kriteeriumi kohaldamisalast väljajätmise suhtes tuleks õigeaegse järelevalve võimaldamiseks rakendada teavitamismenetlust, et tagada selle kriteeriumi järjepidev kohaldamine.

(14)

Selleks et pädeval asutusel ja audiitoritel oleks võimalik hindamist tagantjärele kontrollida, peaksid pädevad asutused tagama, et krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitavad dokumendid tehtud hindamiste kohta ning töötajate kohta, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nende ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. Dokumentides peaksid olema kajastatud ka töötajad, kelle puhul on kindlaks tehtud, et oma töötasu põhjal nad küll vastavad kriteeriumidele, kuid et hindamise kohaselt nende ametialane tegevus krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili oluliselt ei mõjuta.

(15)	Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(16)

EBA on läbi viinud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse regulatiivsed tehnilised standardid kvalitatiivsete ja asjakohaste kvantitatiivsete kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, nagu märgitud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2, konsolideerimisgrupi, emaettevõtja ja tütarettevõtja tasanditel, sealhulgas offshore-finantskeskustes asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute tasandil.

Artikkel 2

Kriteeriumide kohaldamine

Ilma et see piiraks pädevale asutusele pandud kohustust tagada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad direktiivi 2013/36/EL artiklites 92, 93 ja 94 sätestatud põhimõtteid kõigi selliste töötajate kategooriate puhul, kelle ametialane tegevus mõjutab kõnealuse direktiivi artikli 92 lõike 2 kohaselt oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, määratakse töötajad, kes vastavad käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud mis tahes kvalitatiivsele kriteeriumile või käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud mis tahes kvantitatiivsele kriteeriumile, kindlaks töötajatena, kes mõjutavad oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili.

Artikkel 3

Kvalitatiivsed kriteeriumid

Töötajat käsitatakse töötajana, kes mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest kvalitatiivsetest kriteeriumidest:

1)	töötaja on juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liige;

2)	töötaja on järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liige;

3)	töötaja on kõrgema juhtkonna liige;

4)	töötaja vastutab sõltumatu riskijuhtimise funktsiooni, vastavuskontrolli funktsiooni või siseauditi funktsiooni tegevuse eest ning on juhtorgani ees sellise funktsiooni tegevuse suhtes aruandekohustuslik;

töötajal lasub üldine vastutus riskijuhtimise eest määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 3 määratletud äriüksuses, millele on eraldatud direktiivi 2013/36/EL artikli 73 kohaselt sisemist kapitali, mis moodustab vähemalt 2 % krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemisest kapitalist (edaspidi „oluline äriüksus”);

6)	töötaja juhib olulist äriüksust;

7)	töötajal lasub juhtimisvastutus ühes punktis 4 nimetatud funktsioonidest või olulises äriüksuses ning ta annab otseselt aru punkti 4 või 5 kohaselt kindlaksmääratud töötajale;

8)	töötajal lasub juhtimisvastutus olulises äriüksuses ning ta annab otseselt aru seda üksust juhtivale töötajale;

9)	töötaja juhib funktsiooni, mis vastutab õigusküsimuste, finantsküsimuste, sealhulgas maksu- ja eelarveküsimused, personali, tasustamispoliitika, infotehnoloogia või majandusanalüüsi eest;

10)	töötaja vastutab sellise komisjoni eest või on sellise komisjoni liige, mis vastutab direktiivi 2013/36/EL artiklites 79 kuni 87 sätestatud riskikategooria juhtimise eest, välja arvatud krediidirisk ja tururisk;

11)

seoses krediidiriski positsioonidega, mille nimiväärtus tehingu kohta moodustab 0,5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest ning on vähemalt 5 miljonit eurot, töötaja:

a)	vastutab krediidiettepanekute algatamise või krediiditoodete struktureerimise eest, mille tagajärjeks võivad olla sellised krediidiriski positsioonid, või

b)	omab õigust selliste krediidiriski positsioonidega seotud otsuste tegemiseks, heakskiitmiseks või keelamiseks, või

c)	on sellise komisjoni liige, millel on punktis a või b nimetatud otsuste tegemise õigus;

12)

seoses krediidiasutuse või investeerimisühinguga, mille suhtes ei kohaldata kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikse mahu korral kohaldatavat erandit, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 94, töötaja:

omab õigust selliste otsuste tegemiseks, heakskiitmiseks või keelamiseks, mis käsitlevad kauplemisportfelliga seotud tehinguid, mis kokku on vähemalt võrdsed ühega järgmistest künnistest:

i)	kui kasutatakse standardmeetodit, siis tururiski omavahendite nõue vähemalt 0,5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest, või

ii)	kui regulatiivsetel eesmärkidel on heaks kiidetud sisemudelitel põhinev meetod, siis vähemalt 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemisest VaR riskiväärtuse piirmäärast kauplemisportfelli riskipositsioonide ühesuunalise usaldusvahemiku 99. protsentiili juures, või

b)	on sellise komisjoni liige, millel on punktis a sätestatud otsuste tegemise õigus;

13)

töötajal lasub selliste töötajate rühma juhtimise vastutus, kellel on isiklikult õigus teha krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks siduvaks tehinguid, ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	nende õiguste summa on vähemalt võrdne künnisega, mis on sätestatud punkti 11 alapunktis a, punkti 11 alapunktis b või punkti 12 alapunkti a alapunktis i;

kui regulatiivsetel eesmärkidel on heaks kiidetud sisemudelitel põhinev meetod, siis moodustavad need õigused vähemalt 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemisest VaR riskiväärtuse piirmäärast kauplemisportfelli riskipositsioonide ühesuunalise usaldusvahemiku 99. protsentiili juures. Juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing selle töötaja tasandil VaR riskiväärtust ei arvuta, liidetakse selle töötaja juhtimise all olevate töötajate VaR riskiväärtuse piirmäärad kokku;

14)

seoses otsustega, millega kiidetakse heaks või keelatakse uute toodete turule toomine, töötaja:

a)	omab õigust selliseid otsuseid teha või

b)	on sellise komisjoni liige, millel on selliste otsuste tegemise õigus;

15)	töötajal lasub mõnele punktides 1 kuni 14 sätestatud kriteeriumile vastava töötaja juhtimise vastutus.

Artikkel 4

Kvantitatiivsed kriteeriumid

1. Arvestades lõikeid 2 kuni 5, käsitatakse töötajat töötajana, kes mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest kvantitatiivsetest kriteeriumidest:

a)	töötajale on määratud eelneval majandusaastal töötasu kogusummas vähemalt 500 000 eurot;

b)	töötaja kuulub töötajate arvust selle 0,3 % hulka, mis on ümardatud järgmise täisarvuni, kellele määrati eelneval majandusaastal kogusummas kõige suurem töötasu;

c)	töötajale määrati eelneval majandusaastal töötasu kogusummas, mis on vähemalt sama suur kui väikseim kogutöötasu, mis määrati kõnealusel majandusaastal kõrgema juhtkonna liikmele, või töötaja vastab mis tahes kriteeriumile, mis on sätestatud artikli 3 punktis 1, 3, 5, 6, 8, 11, 12, 13 või 14.

2. Lõikes 1 sätestatud kriteeriumi ei loeta täidetuks, kui krediidiasutus või investeerimisühing määrab kindlaks, et töötaja ametialane tegevus ei mõjuta oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, sest see töötaja või töötajate kategooria, kuhu see töötaja kuulub:

a)	tegeleb ametialase tegevusega ning omab volitusi ainult äriüksuses, mis ei ole oluline äriüksus, või

b)	ei mõjuta oma ametialase tegevusega oluliselt olulise äriüksuse riskiprofiili.

3. Lõike 2 punktis b sätestatud tingimust hinnatakse lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumidest, milles võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riski- ja tulemusnäitajaid, mida krediidiasutus või investeerimisühing kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 74 riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks kasutab, ning lähtuvalt töötaja või töötajate kategooria kohustustest ja õigustest ning nende mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile, võrreldes nende töötajate ametialase tegevuse mõjuga, kes on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele.

4. Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab lõike 2 kohaldamisest seoses lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumiga pädevat asutust, kes vastutab tema usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest. Teates märgitakse, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing otsustas, et asjaomane töötaja või töötajate kategooria, millesse see töötaja kuulub, vastab ühele lõikes 2 sätestatud tingimustest, ning kui see on asjakohane, esitatakse selles ka hinnang, mille krediidiasutus või investeerimisühing on teinud kooskõlas lõikega 3.

5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing soovib kohaldada lõiget 2 töötaja suhtes, kellele määrati eelneval majandusaastal töötasu kogusummas vähemalt 750 000 eurot, või seoses lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumiga, tuleb tal selleks saada enda usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutava pädeva asutuse eelnev heakskiit.

Pädev asutus annab oma eelneva heakskiidu ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab tõendada, et üks lõikes 2 sätestatud tingimustest on täidetud, võttes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse puhul arvesse lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriume.

Kui töötajale määrati eelneval majandusaastal töötasu kogusummas vähemalt 1 000 000 eurot, annab pädev asutus oma eelneva heakskiidu ainult erandlikel asjaoludel. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, teavitab pädev asutus enne sellise töötaja suhtes heakskiidu andmist Euroopa Pangandusjärelevalvet.

Artikkel 5

Määratud töötasu arvutamine

1. Käesoleva määruse kohaldamisel hinnatakse määratud, kuid veel välja maksmata töötasu väärtust töötasu määramise kuupäeva seisuga, võtmata arvesse direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punkti g alapunktis iii osutatud diskontomäära kohaldamist ega muutuvtasu hilisema tagasinõudmise kaudu või muul viisil väljamaksetest tehtud mahaarvamisi. Kõik summad arvutatakse brutosummas ning täistööaja ekvivalendi baasil.

2. Artikli 4 lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel võib määratud töötasu vaadelda eraldi iga liikmesriigi ja kolmanda riigi lõikes, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on tegevuskoht, ning töötaja seostatakse riigiga, kus ta valdavas osas tegutseb.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

6.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 167/36

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 605/2014,

5. juuni 2014,

millega muudetakse horvaadikeelsete ohu- ja hoiatuslausete lisamise ning tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse akti Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta, (1) eriti selle artiklit 50,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, (2) eriti selle artikli 37 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 487/2013 (3) muudetakse mõningaid määruse (EÜ) nr 1272/2008 III lisa ohulausete keeletabeleid ja kõnealuse määruse IV lisa hoiatuslausete keeletabeleid. Tulenevalt Horvaatia ühinemisest Euroopa Liiduga 1. juulil 2013 on vaja, et kõik ohu- ja hoiatuslaused, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 487/2013, oleks kättesaadavad ka horvaadi keeles. Käesoleva määrusega tehakse keeletabelites vajalikud muudatused.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas on esitatud kaks ohtlike ainete ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse loendit. Tabelis 3.1 on ohtlike ainete ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse loend, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 2.–5. osas sätestatud kriteeriumidel. Tabelis 3.2 on ohtlike ainete ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse loend, mis põhineb nõukogu direktiivi nr 67/548/EMÜ (4) VI lisas sätestatud kriteeriumidel.

(3)

Euroopa Kemikaaliametile on määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 kohaselt esitatud ettepanekud teatavate ainete puhul ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse uuendamiseks või uue ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kehtestamiseks. Kõnealuste ettepanekute kohta Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komiteelt saadud arvamuste ning asjaomaste isikute esitatud märkuste kohaselt on asjakohane muuta kõnealuse määruse VI lisa, et teatavate ainete puhul ühtlustatud klassifikatsioone ja märgistusi kehtestada, välja jätta või uuendada.

(4)

Vastavust uuele ühtsele klassifikatsioonile ei ole otstarbekas nõuda kohe, sest tarnijatel tuleb võimaldada teatava ajavahemiku jooksul ainete ja segude märgistusi ja pakendeid uute klassifikatsioonidega kohandada ning olemasolevaid varusid müüa. Lisaks sellele on vaja teatud ajavahemikku, et tarnijad saaksid täita uuest ühtlustatud klassifikatsioonist tulenevaid registreerimiskohustusi ainete puhul, mis on liigitatud 1A või 1B kategooria (tabel 3.1) või 1. ja 2. kategooria (tabel 3.2) kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks, või selliste ainete puhul, mis on väga mürgised veeorganismidele ning mis võivad avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet, ning täita eelkõige neid kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (5) artiklis 23.

(5)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 üleminekusätetega, milles lubatakse uusi sätteid vabatahtlikult varem kohaldada, peaks tarnijatel olema võimalus enne järgimise alustamise tähtpäeva uut ühtset klassifikatsiooni vabatahtlikult kohaldada ning märgistust ja pakendeid sellele vastavalt kohandada.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1272/2008 muudetakse järgmiselt:

1)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

2)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

3)	VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 2

1. Erandina artikli 3 lõikest 2 võib aineid ja segusid vastavalt enne 1. detsembrit 2014 ja 1. juunit 2015 käesoleva määruse kohaselt klassifitseerida, märgistada ja pakendada.

2. Erandina artikli 3 lõikest 2 ei nõuta määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud ning enne 1. detsembrit 2014 turule lastud ainete puhul käesoleva määruse kohast ümbermärgistamist ja ümberpakendamist kuni 1. detsembrini 2016.

3. Erandina artikli 3 lõikest 2 ei nõuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (6) või määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud ning enne 1. juunit 2015 turule lastud segude puhul käesoleva määruse kohast ümbermärgistamist ja ümberpakendamist kuni 1. juunini 2017.

4. Erandina artikli 3 lõikest 3 võib käesoleva määruse III lisas sätestatud ühtseid klassifikatsioone kohaldada enne artikli 3 lõikes 3 osutatud kuupäeva.

Artikkel 3

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikli 1 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainete suhtes alates 1. detsembrist 2014 ja segude suhtes alates 1. juunist 2015.

3. Artikli 1 lõiget 3 kohaldatakse alates 1. aprillist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 112, 24.4.2012, lk 21.

(2) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 487/2013, 8. mai 2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 149, 1.6.2013, lk 1).

(4) Nõukogu direktiiv nr 67/548/EMÜ, 27. juuni 1967, ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 196, 16.8.1967, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ, 31. mai 1999, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

I LISA

III lisa 1. osa tabelit 1.1 muudetakse järgmiselt.

Koodi H229 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Spremnik pod tlakom: može se rasprsnuti ako se grije.”

Koodi H230 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Može eksplozivno reagirati i bez prisustva zraka.”

Koodi H231 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Može eksplozivno reagirati i bez prisustva zraka na povišenom tlaku i/ili temperaturi.”

II LISA

IV lisa 2. osa muudetakse järgmiselt.

Tabelit 1.2 muudetakse järgmiselt:

koodi P210 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Čuvati odvojeno od topline, vrućih površina, iskri, otvorenih plamena i ostalih izvora paljenja. Ne pušiti.”

koodi P223 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Spriječiti dodir s vodom.”

koodi P244 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Spriječiti dodir ventila i spojnica s uljem i masti.”

koodi P251 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Ne bušiti, niti paliti čak niti nakon uporabe.”

koodi P284 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

[U slučaju nedovoljne ventilacije] nositi sredstva za zaštitu dišnog sustava.”

Tabelit 1.3 muudetakse järgmiselt:

koodi P310 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Odmah nazvati CENTAR ZA KONTROLU OTROVANJA/liječnika/…”

koodi P311 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Nazvati CENTAR ZA KONTROLU OTROVANJA/liječnika/…”

koodi P312 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

U slučaju zdravstvenih tegoba nazvati CENTAR ZA KONTROLU OTROVANJA/liječnika/…”

koodi P340 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Premjestiti osobu na svježi zrak i postaviti ju u položaj koji olakšava disanje.”

koodi P352 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Oprati velikom količinom vode/…”

koodi P361 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Odmah skinuti svu zagađenu odjeću.”

koodi P362 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Skinuti zagađenu odjeću.”

koodi P364 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

I oprati je prije ponovne uporabe.”

koodi P378 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Za gašenje rabiti …”

kombineeritud koodide P301 + P310 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

AKO SE PROGUTA: odmah nazvati CENTAR ZA KONTROLU OTROVANJA/liječnika/…”

kombineeritud koodide P301 + P312 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

AKO SE PROGUTA: u slučaju zdravstvenih tegoba nazvati CENTAR ZA KONTROLU OTROVANJA/liječnika/…”

kombineeritud koodide P302 + P352 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

U SLUČAJU DODIRA S KOŽOM: oprati velikom količinom vode/…”

kombineeritud koodide P303 + P361 + P353 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

U SLUČAJU DODIRA S KOŽOM (ili kosom): odmah skinuti svu zagađenu odjeću. Isprati kožu vodom/tuširanjem.”

kombineeritud koodide P304 + P340 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

AKO SE UDIŠE: premjestiti osobu na svježi zrak i postaviti ju u položaj koji olakšava disanje.”

kombineeritud koodide P308 + P311 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

U SLUČAJU izloženosti ili sumnje na izloženost: nazvati CENTAR ZA KONTROLU OTROVANJA/liječnika/…”

kombineeritud koodide P342 + P311 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Pri otežanom disanju: nazvati CENTAR ZA KONTROLU OTROVANJA/liječnika/…”

kombineeritud koodide P361 + P364 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Odmah skinuti svu zagađenu odjeću i oprati je prije ponovne uporabe.”

kombineeritud koodide P362 + P364 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

Skinuti zagađenu odjeću i oprati je prije ponovne uporabe.”

kombineeritud koodide P370 + P378 puhul lisatakse iirikeelse (GA) kande järele järgmine kanne:

„HR

U slučaju požara: za gašenje rabiti …”

III LISA

VI lisa 3. osa muudetakse järgmiselt.

Tabelit 3.1 muudetakse järgmiselt:

a)	jäetakse välja kanne indeksinumbriga 015–188-00-X;

kanded indeksinumbritega 006–086-00–6, 015–154-00–4, 015–192-00–1, 601–023-00–4, 601–026-00–0, 603–061-00–7, 605–001-00–5, 605–008-00–3 ja 616–035-00–5 asendatakse järgmiste kannetega:

„006–086-00–6	fenoxycarb (ISO); ethyl [2-(4-phenoxyphenoxy)ethyl]carbamate	276–696-7	72490-01–8	Carc. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H351 H400 H410	GHS08 GHS09 Wng	H351 H410		M = 1 M = 10 000
015–154-00–4	ethephon; 2-chloroethylphosphonic acid	240–718-3	16672-87–0	Acute Tox. 3 Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1C Aquatic Chronic 2	H311 H332 H302 H314 H411	GHS06 GHS05 GHS09 Dgr	H311 H332 H302 H314 H411	EUH071
015–192-00–1	tetrakis(2,6-dimethylphenyl)-m-phenylene biphosphate	432–770-2	139189-30–3	Skin Sens. 1	H317	GHS07 Wng	H317
601–023-00–4	ethylbenzene	202–849-4	100–41-4	Flam. Liq. 2 Acute Tox. 4* STOT RE 2 Asp. Tox. 1	H225 H332 H373 (kuulmiselundid) H304	GHS02 GHS07 GHS08 Dgr	H225 H332 H373 (kuulmiselundid) H304
601–026-00–0	styrene	202–851-5	100–42-5	Flam. Liq. 3 Repr. 2 Acute Tox. 4* STOT RE 1 Skin Irrit. 2 Eye Irrit. 2	H226 H361d H332 H372 (kuulmiselundid) H315 H319	GHS02 GHS08 GHS07 Dgr	H226 H361d H332 H372 (kuulmiselundid) H315 H319		*	D
603–061-00–7	tetrahydro-2-furylmethanol; tetrahydrofurfuryl alcohol	202–625-6	97–99-4	Repr. 1B Eye Irrit. 2	H360Df H319	GHS08 GHS07 Dgr	H360Df H319
605–001-00–5	formaldehyde …%	200–001-8	50–00-0	Carc. 1B Muta. 2 Acute Tox. 3* Acute Tox. 3* Acute Tox. 3* Skin Corr. 1B Skin Sens. 1	H350 H341 H301 H311 H331 H314 H317	GHS08 GHS06 GHS05 Dgr	H350 H341 H301 H311 H331 H314 H317		* Skin Corr. 1B; H314: C ≥ 25 % Skin Irrit. 2; H315: 5 % ≤ C < 25 % Eye Irrit. 2; H319: 5 % ≤ C < 25 % STOT SE 3; H335: C ≥ 5 % Skin Sens. 1; H317: C ≥ 0,2 %	B, D
605–008-00–3	acrolein; prop-2-enal; acrylaldehyde	203–453-4	107–02-8	Flam. Liq. 2 Acute Tox. 1 Acute Tox. 2 Acute Tox. 3 Skin Corr. 1B Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H225 H330 H300 H311 H314 H400 H410	GHS02 GHS06 GHS05 GHS09 Dgr	H225 H330 H300 H311 H314 H410	EUH071	Skin Corr. 1B; H314: C ≥ 0,1 % M = 100 M = 1	D
616–035-00–5	cymoxanil (ISO); 2-cyano-N-[(ethylamino)carbonyl]-2-(methoxyimino)acetamide	261–043-0	57966-95–7	Repr. 2 Acute Tox. 4 STOT RE 2 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H361fd H302 H373 (veri, harkelund) H317 H400 H410	GHS08 GHS07 GHS09 Wng	H361fd H302 H373 (veri, harkelund) H317 H410		M = 1 M = 1”

järgmised kanded lisatakse vastavalt tabelis 3.1 esitatud kannete järjekorrale:

„050–028-00–2	2-ethylhexyl 10-ethyl-4,4-dimethyl-7-oxo-8-oxa-3,5-dithia-4-stannatetradecanoate	260–829-0	57583-35–4	Repr. 2 Acute Tox. 4 STOT RE 1 Skin Sens. 1 A	H361d H302 H372 (närvisüsteem, immuunsüsteem) H317	GHS08 GHS07 Dgr	H361d H302 H372 (närvisüsteem, immuunsüsteem) H317
050–029-00–8	dimethyltin dichloride	212–039-2	753–73-1	Repr. 2 Acute Tox. 2 Acute Tox. 3 Acute Tox. 3 STOT RE 1 Skin Corr. 1B	H361d H330 H301 H311 H372 (närvisüsteem, immuunsüsteem) H314	GHS08 GHS06 GHS05 Dgr	H361d H330 H301 H311 H372 (närvisüsteem, immuunsüsteem) H314	EUH071
601–088-00–9	4-vinylcyclohexene	202–848-9	100–40-3	Carc. 2	H351	GHS08 Wng	H351
601–089-00–4	muscalure; cis-tricos-9-ene	248–505-7	27519-02–4	Skin Sens. 1B	H317	GHS07 Wng	H317
604–090-00–8	4-tert-butylphenol	202–679-0	98–54-4	Repr. 2 Skin Irrit. 2 Eye Dam. 1	H361f H315 H318	GHS08 GHS05 Dgr	H361f H315 H318
604–091-00–3	etofenprox (ISO); 2-(4-ethoxyphenyl)-2-methylpropyl 3-phenoxybenzyl ether	407–980-2	80844-07–1	Lact. Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H362 H400 H410	GHS09 Wng	H362 H410		M = 100 M = 1 000
606–146-00–7	tralkoxydim (ISO); 2-(N-ethoxypropanimidoyl)-3-hydroxy-5-mesitylcyclohex-2-en-1-one	—	87820-88–0	Carc. 2 Acute Tox. 4 Aquatic Chronic 2	H351 H302 H411	GHS08 GHS07 GHS09 Wng	H351 H302 H411
606–147-00–2	cycloxydim (ISO); 2-(N-ethoxybutanimidoyl)-3-hydroxy-5-(tetrahydro-2H-thiopyran-3-yl)cyclohex-2-en-1-one	405–230-9	101205-02–1	Repr. 2	H361d	GHS08 Wng	H361d
607–705-00–8	benzoic acid	200–618-2	65–85-0	STOT RE 1 Skin Irrit. 2 Eye Dam. 1	H372 (kopsud) (sissehingamine) H315 H318	GHS08 GHS05 Dgr	H372 (kopsud) (sissehingamine) H315 H318
607–706-00–3	methyl 2,5-dichlorobenzoate	220–815-7	2905-69–3	Acute Tox. 4 STOT SE 3 Aquatic Chronic 2	H302 H336 H411	GHS07 GHS09 Wng	H302 H336 H411
612–287-00–5	fluazinam (ISO); 3-chloro-N-[3-chloro-2,6-dinitro-4-(trifluoromethyl)phenyl]-5-(trifluoromethyl)pyridin-2-amine	—	79622-59–6	Repr. 2 Acute Tox. 4 Eye Dam. 1 Skin Sens. 1 A Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H361d H332 H318 H317 H400 H410	GHS08 GHS07 GHS05 GHS09 Dgr	H361d H332 H318 H317 H410		M = 10 M = 10
613–317-00-X	penconazole (ISO); 1-[2-(2,4-dichlorophenyl)pentyl]-1H-1,2,4-triazole	266–275-6	66246-88–6	Repr. 2 Acute Tox. 4 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H361d H302 H400 H410	GHS08 GHS07 GHS09 Wng	H361d H302 H410		M = 1 M = 1
613–318-00–5	fenpyrazamine (ISO); S-allyl 5-amino-2-isopropyl-4-(2-methylphenyl)-3-oxo-2,3-dihydro-1H-pyrazole-1-carbothioate	—	473798-59–3	Aquatic Chronic 2	H411	GHS09	H411
616–212-00–7	3-iodo-2-propynyl butylcarbamate; 3-iodoprop-2-yn-1-yl butylcarbamate	259–627-5	55406-53–6	Acute Tox. 3 Acute Tox. 4 STOT RE 1 Eye Dam. 1 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H331 H302 H372 (kõri) H318 H317 H400 H410	GHS06 GHS08 GHS05 GHS09 Dgr	H331 H302 H372 (kõri) H318 H317 H410		M = 10 M = 1”

Tabelit 3.2 muudetakse järgmiselt:

a)	jäetakse välja kanne indeksinumbriga 015–188-00-X;

kanded indeksinumbritega 006–086-00–6, 015–154-00–4, 015–192-00–1, 601–023-00–4, 601–026-00–0, 603–061-00–7, 605–001-00–5 ja 616–035-00–5 asendatakse järgmiste kannetega:

„006–086-00–6	fenoxycarb (ISO);ethyl [2-(4-phenoxyphenoxy)ethyl]carbamate	276–696-7	72490-01–8	Carc. Cat. 3; R40 N; R50-53	Xn; N R: 40–50/53 S: (2-)22–36/37–60-61	N; R50-53: C ≥ 25 % N; R51-53: 2,5 % ≤ C < 25 % R52-53: 0,25 % ≤ C < 2,5 %
015–154-00–4	ethephon; 2-chloroethylphosphonic acid	240–718-3	16672-87–0	C; R34 Xn; R20/21/22 N; R51-53	C; N R: 20/21/22–34-51/53 S: (1/2-)26–36/37/39–45-61	Xi; R37: 5 % ≤ C < 10 %
015–192-00–1	tetrakis(2,6-dimethylphenyl)-m-phenylene biphosphate	432–770-2	139189-30–3	R43	Xi R: 43 S: (2-)24–37
601–023-00–4	ethylbenzene	202–849-4	100–41-4	F; R11 Xn; R20-48/20–65	F; Xn R: 11–20-48/20–65 S: (2-)16–24/25–29-62
601–026-00–0	styrene	202–851-5	100–42-5	Repr. Cat. 3; R63 Xn; R20-48/20 Xi; R36/38 R10	Xn R: 10–20-36/38–48/20–63 S: (2-)23–36/37–46	Xn; R20: C ≥ 12,5 % Xi; R36/38: C ≥ 12,5 %	D
603–061-00–7	tetrahydro-2-furylmethanol; tetrahydrofurfuryl alcohol	202–625-6	97–99-4	Repr. Cat. 2; R61 Repr. Cat. 3; R62 Xi; R36	T R: 36–61-62 S: 45–53	Xi; R36: C ≥ 10 %
605–001-00–5	formaldehyde …%	200–001-8	50–00-0	Carc. Cat. 2; R45 Muta. Cat. 3; R68 T; R23/24/25 C; R34 R43	T R: 23/24/25–34-43–45-68 S: 45–53	T; R23/24/25: C ≥ 25 % Xn; R20/21/22: 5 % ≤ C < 25 % C; R34: C ≥ 25 % Xi; R36/37/38: 5 % ≤ C < 25 % R43: C ≥ 0,2 %	B, D
616–035-00–5	cymoxanil (ISO); 2-cyano-N-[(ethylamino)carbonyl]-2-(methoxyimino)acetamide	261–043-0	57966-95–7	Repr. Cat. 3; R62-63 Xn; R22-48/22 R43 N; R50-53	Xn; N R: 22–43-48/22–62-63–50/53 S: (2-)36/37–46-60–61	N; R50-53: C ≥ 25 % N; R51-53: 2,5 % ≤ C < 25 % R52-53: 0,25 % ≤ C < 2,5 %”

järgmised kanded lisatakse vastavalt tabelis 3.2 esitatud kannete järjekorrale:

„050–028-00–2	2-ethylhexyl 10-ethyl-4,4-dimethyl-7-oxo-8-oxa-3,5-dithia-4-stannatetradecanoate	260–829-0	57583-35–4	Repr. Cat. 3; R63 T; R48/25 Xn; R22 R43	T R: 22–43-48/25–63 S: (1/2-)36/37–45
050–029-00–8	dimethyltin dichloride	212–039-2	753–73-1	Repr. Cat. 3; R63 T+; R26 T; R24/25–48/25 C; R34	T+ R: 24/25–26-34–48/25–63 S: (1/2-)26–28-36/37/39–45-63
601–088-00–9	4-vinylcyclohexene	202–848-9	100–40-3	Carc. Cat. 3; R40	Xn R: 40 S: (2-)36/37
601–089-00–4	muscalure; cis-tricos-9-ene	248–505-7	27519-02–4	R43	Xi R: 43 S: (2-)24–37
604–090-00–8	4-tert-butylphenol	202–679-0	98–54-4	Repr. Cat. 3; R62 Xi; R38-41	Xn R: 38–41-62 S: (2-)26–36/37/39–46
604–091-00–3	etofenprox (ISO); 2-(4-ethoxyphenyl)-2-methylpropyl 3-phenoxybenzyl ether	407–980-2	80844-07–1	R64 N; R50-53	N R: 50/53–64 S: 60–61	N; R50-53: C ≥ 0,25 % N; R51-53: 0,025 % ≤ C < 0,25 % R52-53: 0,0025 % ≤ C < 0,025 %
606–146-00–7	tralkoxydim (ISO); 2-(N-ethoxypropanimidoyl)-3-hydroxy-5-mesitylcyclohex-2-en-1-one	—	87820-88–0	Carc. Cat. 3; R40 Xn; R22 N; R51-53	Xn; N R: 22–40-51/53 S: (2-)36/37–60-61
606–147-00–2	cycloxydim (ISO); 2-(N-ethoxybutanimidoyl)-3-hydroxy-5-(tetrahydro-2H-thiopyran-3-yl)cyclohex-2-en-1-one	405–230-9	101205-02–1	F; R11 Repr. Cat. 3; R63	F; Xn R: 11–63 S: (2-)16–36/37–46
607–705-00–8	benzoic acid	200–618-2	65–85-0	T; R48/23 Xi; R38-41	T R: 38–41-48/23 S: (1/2-)26–39-45–63
607–706-00–3	methyl 2,5-dichlorobenzoate	220–815-7	2905-69–3	Xn; R22 N; R51-53	Xn; N R: 22–51/53 S: (2-) 46–61
612–287-00–5	fluazinam (ISO); 3-chloro-N-[3-chloro-2,6-dinitro-4-(trifluoromethyl)phenyl]-5-(trifluoromethyl)pyridin-2-amine	—	79622-59–6	Repr. Cat. 3; R63 Xn; R20 Xi; R41 R43 N; R50-53	Xn; N R: 20–41-43–50/53–63 S: (2-)26–36/37/39–46-60–61	N; R50-53: C ≥ 2,5 % N; R51-53: 0,25 % ≤ C < 2,5 % R52-53: 0,025 % ≤ C < 0,25 %
613–317-00-X	penconazole (ISO); 1-[2-(2,4-dichlorophenyl)pentyl]-1H-1,2,4-triazole	266–275-6	66246-88–6	Repr. Cat. 3; R63 Xn; R22 N; R50-53	Xn; N R: 22–50/53–63 S: (2-) 36/37–46-60–61	N; R50-53: C ≥ 25 % N; R51-53: 2,5 % ≤ C < 25 % R52-53: 0,25 % ≤ C < 2,5 %
613–318-00–5	fenpyrazamine (ISO); S-allyl 5-amino-2-isopropyl-4-(2-methylphenyl)-3-oxo-2,3-dihydro-1H-pyrazole-1-carbothioate	—	473798-59–3	N; R51-53	N R: 51/53 S: 60–61
616–212-00–7	3-iodo-2-propynyl butylcarbamate; 3-iodoprop-2-yn-1-yl butylcarbamate	259–627-5	55406-53–6	T; R23-48/23 Xn; R22 Xi; R41 R43 N; R50	T; N R: 22–23-41–43-48/23–50 S: (1/2-)24–26-37/39–45-63	N; R50: C ≥ 2,5 %”

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 167

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 6. juuni 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/331/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu (milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte'i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte'i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele	4
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 604/2014, 4. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega kvalitatiivsete ja asjakohaste kvantitatiivsete kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ( 1 )	30
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 605/2014, 5. juuni 2014, millega muudetakse horvaadikeelsete ohu- ja hoiatuslausete lisamise ning tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ( 1 )	36
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 606/2014, 5. juuni 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	50
		OTSUSED
		2014/332/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 4. juuni 2014, millega muudetakse otsuste 92/260/EMÜ, 93/197/EMÜ ja 2004/211/EÜ lisasid loomatervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuete osas, mis kehtivad registreeritud hobuste importimisel India territooriumi teatavatest osadest (teatavaks tehtud numbri C(2014) 3582 all) ( 1 )	52
		2014/333/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. juuni 2014, isikuandmete kaitse kohta Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis	57

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	46,1
	MK	77,0
	TR	76,3
	ZZ	66,5
0707 00 05	MK	30,7
	TR	106,1
	ZZ	68,4
0709 93 10	TR	113,3
0709 93 10	ZZ	113,3
0805 50 10	AR	120,1
	TR	118,2
	ZA	132,6
	ZZ	123,6
0808 10 80	AR	105,4
	BR	86,4
	CL	101,0
	CN	98,8
	NZ	141,9
	US	173,1
	UY	158,2
	ZA	94,2
	ZZ	119,9
0809 10 00	TR	257,1
0809 10 00	ZZ	257,1
0809 29 00	TR	379,1
0809 29 00	ZZ	379,1


	(1) EMPs kohaldatav tekst