ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 153

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
22. mai 2014


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/51/EL, 16. aprill 2014, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 seoses Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) volitustega

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL, 16. aprill 2014, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ ( 1 )

62

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

22.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/51/EL,

16. aprill 2014,

millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 seoses Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) volitustega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 50, 53, 62 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

2007. ja 2008. aasta finantskriisi tagajärjel tulid ilmsiks finantsjärelevalve olulised puudused nii üksikjuhtudel kui ka finantssüsteemis tervikuna. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid on jäänud maha finantssektori globaliseerumisest ning Euroopa integreeritud ja omavahel seotud finantsturgudest, kus paljud finantseerimisasutused tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide pädevate asutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.

(2)

Euroopa Parlament on nõudnud integreerituma Euroopa järelevalve poole liikumist, et tagada tõeliselt võrdsed võimalused kõikidele osalejatele liidu tasandil, ning niisuguses järelevalves liidu finantsturgude suureneva integreeritusega arvestamist mitmes enne finantskriisi ja selle ajal vastu võetud resolutsioonis, eelkõige oma 13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta, 21. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus, 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta, 23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta komisjonile, 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur, 22. aprilli 2009. aasta seisukohas muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) ja 23. aprilli 2009. aasta seisukohas ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta.

(3)

Novembris 2008 tegi komisjon Jacques de Larosière'i poolt juhitud kõrgetasemelisele töörühmale ülesandeks sõnastada soovitused tugevdamaks Euroopa järelevalvekorda, et kaitsta paremini liidu kodanikke ning taastada usaldus finantssüsteemi vastu. Oma 25. veebruaril 2009. aastal esitatud lõpparuandes („de Larosière'i aruanne”) soovitas kõrgetasemeline töörühm, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku. Töörühm soovitas liidu finantssektori järelevalve struktuuri põhjalikult reformida. De Larosière'i aruandes soovitati ka luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis koosneks kolmest Euroopa järelevalveasutusest, millest esimene tegutseks pangandussektoris, teine väärtpaberisektoris ning kolmas kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(4)

Finantsstabiilsus on eeltingimus töökohtade loomiseks, krediidi võimaldamiseks ning majanduskasvuks reaalmajanduses. Finantskriis on toonud esile olulised puudujäägid finantsjärelevalves, mille raames ei suudetud prognoosida ebasoodsaid arengusuundumusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas ega vältida ülemääraste riskide kuhjumist finantssüsteemis.

(5)

Euroopa Ülemkogu soovitas oma järeldustes, mis tehti pärast 18. ja 19. juuni 2009. aasta kohtumist, et tuleks luua kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest koosnev Euroopa finantsjärelevalveasutuste süsteem. Euroopa Ülemkogu soovitas ka seada süsteemi eesmärgiks parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste konsolideerimisgruppide järelevalvet ning kehtestada Euroopa ühtne reeglistik, mida kohaldatakse siseturul kõikide finantseerimisasutuste suhtes. Euroopa Ülemkogul rõhutati, et Euroopa järelevalveasutustel peaks olema õigus teha järelevalvet ka reitinguagentuuride üle, ja kutsuti komisjoni üles koostama konkreetsed ettepanekud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tegevuse mõjususe tagamiseks kriisiolukordades.

(6)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2010. aastal vastu kolm määrust, millega asutati Euroopa järelevalveasutused: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, (4) millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, (5) millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, (6) millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”), mis kuuluvad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi.

(7)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb kolme Euroopa järelevalveasutuse tegevusvaldkonda reguleerivates liidu seadusandlikes aktides teha muudatusi. Sellised muudatused hõlmavad Euroopa järelevalveasutuste teatavate volituste ulatuse kindlaksmääramist, teatavate volituste integreerimist liidu asjakohaste seadusandlike aktidega kehtestatud mehhanismidesse ning muudatusi Euroopa järelevalveasutuste sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames.

(8)

Koos Euroopa järelevalveasutuste loomisega tuleks seetõttu välja töötada ka ühtne reeglistik, millega tagatakse eeskirjade ühtlustamine ja nende ühtne kohaldamine ning seega soodustatakse siseturu veelgi tõhusamat toimimist ning tõhusamat mikrotasandi järelevalvet. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi asutamist käsitlevates määrustes on sätestatud, et asjakohaste õigusaktidega konkreetselt ette nähtud valdkondades võivad Euroopa järelevalveasutused välja töötada tehniliste standardite eelnõusid, mis esitatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitele 290 ja 291 komisjonile delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega vastuvõtmiseks. Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/78/EL (7) on määratletud esimesed sellised valdkonnad, peaks käesoleva direktiiviga määratletama järgmised valdkonnad, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1060/2009 (9) ning määrustega (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010.

(9)

Asjaomastes seadusandlikes aktides tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus Euroopa järelevalveasutused võivad välja töötada tehniliste standardite eelnõusid, ja viis, kuidas tuleks sellised standardid vastu võtta. Asjaomastes seadusandlikes aktides tuleks delegeeritud õigusaktide puhul sätestada ELi toimimise lepingu artiklis 290 kirjeldatud elemendid, tingimused ja täpsustused.

(10)

Nende valdkondade väljaselgitamisel, milles tuleks vastu võtta tehnilised standardid, tuleks leida sobiv tasakaal ühtsete eeskirjade kehtestamise ja selle vältimise vahel, et reguleerimine ja jõustamine ei muutuks põhjendamatult keeruliseks. Valida tuleks ainult need valdkonnad, kus ühtsed tehnilised eeskirjad aitavad oluliselt ja tulemuslikult kaasa asjaomaste seadusandlike aktide eesmärkide saavutamisele, tagades samal ajal, et poliitilised otsused võtavad vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastavalt tavapärasele korrale.

(11)

Tehnilistes standardites tuleks käsitleda üksnes tehnilisi küsimusi ning nende väljatöötamiseks on vaja järelevalveekspertide erialateadmisi. Delegeeritud õigusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu võetavate regulatiivsete tehniliste standarditega tuleks töötada põhjalikumalt välja, täpsustada ja määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud seadusandlikes aktides sätestatud eeskirjade järjekindla ühtlustamise tingimused, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid vähemolulisi osasid. Seevastu ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaselt rakendusaktidena vastu võetavate rakenduslike tehniliste standarditega tuleks kehtestada tingimused liidu seadusandlike aktide ühetaoliseks kohaldamiseks. Tehniliste standardite kohaldamine ei tohiks hõlmata poliitilisi valikuid.

(12)

Regulatiivsete tehniliste standardite puhul on asjakohane kohaldada vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korda. Rakenduslikud tehnilised standardid tuleks võtta vastu vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 kehtestatud korras.

(13)

Regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid peaksid täiendama Euroopa Ülemkogu poolt 2009. aasta juunis vastu võetud järeldustes heaks kiidetud finantsteenusteõiguse ühtset reeglistikku. Ulatuses, mil liidu seadusandlikes aktides sätestatud nõuded ei ole täielikult ühtlustatud ja vastavalt järelevalves kohaldatavale ettevaatuspõhimõttele ei tohiks nende nõuete kohaldamise tingimusi välja töötavad, täpsustavad või kindlaksmääravad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid takistada liikmesriike nõudmast täiendavat teavet ega kehtestamast rangemaid nõudeid. Regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid peaksid seetõttu võimaldama liikmesriikidel nõuda lisateavet või kehtestada rangemad nõuded teatavates valdkondades, kui selline kaalutlusõigus on kõnealustes seadusandlikes aktides ette nähtud.

(14)

Kooskõlas määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 peaksid Euroopa järelevalveasutused enne regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite esitamist komisjonile korraldama vajaduse korral nendega seotud avaliku konsulteerimise ning analüüsima võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu.

(15)

Regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite puhul peaks olema võimalik sätestada piisava tähtajaga üleminekumeetmed, kui kohese rakendamise kulud oleksid saadavat kasu arvesse võttes ülemäära suured.

(16)

Käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal on töö seoses direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud raameeskirjade rakendamise esimese meetmete kogumi ettevalmistamise ja nende üle konsulteerimisega juba käimas. Nimetatud meetmete kiire väljatöötamise huvides on asjakohane lubada komisjonil üleminekuperioodi jooksul võtta vastu käesolevas direktiivis sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid vastavalt delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise korrale. Kõik selliste delegeeritud õigusaktide muudatused või pärast üleminekuperioodi lõppemist kõik regulatiivsed tehnilised standardid, mida kasutatakse direktiivi 2009/138/EÜ rakendamiseks, tuleks vastu võtta määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt.

(17)

Lisaks on asjakohane võimaldada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel pärast kaheaastase üleminekuperioodi lõppemist esildada regulatiivsete tehniliste standardite vormis delegeeritud õigusaktide ajakohastused. Kõnealuste ajakohastuste puhul tuleks piirduda asjaomaste delegeeritud õigusaktide tehniliste aspektidega ning need ei peaks hõlmama strateegilisi otsuseid ega poliitilisi valikuid.

(18)

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve valmistab ette ja koostab regulatiivseid tehnilisi standardeid delegeeritud õigusaktide vastavusse viimiseks finantsturgude tehnilise arenguga, peaks komisjon tagama kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude reguleerimisala käsitleva teabe sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 on ette nähtud liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise kord. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine liikmesriigi järelevalveasutus võtab valdkonnas, mis on täpsustatud liidu seadusandlikes aktides vastavalt kõnealustele määrustele, ning mille puhul on asjakohaste seadusandlike aktide kohaselt vaja rohkem kui ühe asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühiste otsuste vastuvõtmist, või ei ole nõus selliste meetmete võtmatajätmisega, peaks asjassepuutuval Euroopa järelevalveasutusel olema võimalik ühe asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel aidata asutustel jõuda kokkuleppele Euroopa järelevalveasutuse seatud tähtajaks, mille puhul tuleks arvesse võtta asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegu ning erimeelsust põhjustava küsimuse kiireloomulisust ja keerukust. Kui sellised erimeelsused jäävad püsima, peaks Euroopa järelevalveasutus saama vaidlusalust küsimust ise lahendada.

(20)

Määrustes (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 on kehtestatud nõue, et juhtumid, mille korral võib kohaldada liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise korda, tuleb kindlaks määrata valdkondlikes õigusaktides. Käesolevas direktiivis tuleks määratleda esimene selliste juhtumite kogum kindlustus- ja edasikindlustussektoris ning see ei tohiks takistada muude juhtumite lisamist tulevikus. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada Euroopa järelevalveasutusi toimimast muude volituste kohaselt ega täitmast määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 kehtestatud ülesandeid, sealhulgas järgimast mittesiduvaid vahendusmenetlusi ning kaasa aitamast liidu õiguse sidusale, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele. Lisaks sellele tuleb muudatusi teha valdkondades, kus asjaomases õiguses on juba mõnes vormis kehtestatud mittesiduv vahendusmenetlus või kus on kehtestatud tähtajad, mille jooksul üks või mitu liikmesriigi järelevalveasutust peavad jõudma ühisele otsusele; muudatusi on vaja teha ühisele otsusele jõudmise menetluse selguse ja sujuvuse tagamiseks ning selleks, et vajaduse korral saaks erimeelsused lahendada Euroopa järelevalveasutused. Erimeelsuste lahendamist käsitlev siduv menetlus on loodud selliste olukordade lahendamiseks, kus liikmesriikide järelevalveasutused ei suuda omavahel lahendada liidu õiguse täitmisega seotud menetluslikke või sisulisi küsimusi.

(21)

Seepärast tuleks käesolevas direktiivis määratleda olukorrad, kus võib olla vaja lahendada menetluslikke või sisulisi liidu õiguse järgimise küsimusi ning kus liikmesriikide järelevalveasutused ise ei pruugi suuta neid küsimusi lahendada. Sellises olukorras peaks ühel asjaomastest liikmesriikide järelevalveasutustest olema võimalik edastada küsimus asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele. Kõnealune Euroopa järelevalveasutus peaks toimima vastavalt tema asutamise määrusele ja käesolevale direktiivile. Küsimuse lahendamiseks ja liidu õiguse järgimise tagamiseks peaks tal olema võimalus nõuda asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuselt teatava meetme võtmist või selle võtmisest hoidumist, kusjuures see oleks asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele siduv. Kui asjaomane liidu seadusandlik akt annab kaalutlusõiguse liikmesriikidele, ei peaks Euroopa järelevalveasutuse otsused asendama liikmesriigi järelevalveasutuse kaalutlusõigust, kui seda kasutatakse kooskõlas liidu õigusega.

(22)

Direktiivis 2009/138/EÜ on sätestatud ühised otsused seoses konsolideerimisgrupi ja tütarettevõtja tasandil sisemudeli kasutamise taotluse heakskiitmisega, taotluse heakskiitmisega kohaldada tütarettevõtja suhtes kõnealuse direktiivi artikleid 238 ja 239 ning seoses konsolideerimisgrupi järelevalvaja kindlaksmääramisega muude kriteeriumide alusel kui need, mis on sätestatud selle artiklis 247. Kõigis kõnealustes valdkondades tuleks muudatustega selgelt märkida, et erimeelsused võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lahendada määruses (EL) nr 1094/2010 sätestatud korras. Sellise lähenemisviisiga on selge, et kuigi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei tohiks teostada kaalutlusõigust liikmesriikide järelevalveasutuste asemel, peaks olema võimalik lahendada erimeelsusi ja tugevdada koostööd enne seda, kui liikmesriigi järelevalveasutus teeb lõpliku otsuse või see esitatakse asjaomasele asutusele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks lahendama erimeelsusi, vahendades liikmesriikide järelevalveasutuste vastandlikke seisukohti.

(23)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi uue finantsjärelevalvekorra kohaselt peavad liikmesriikide järelevalveasutused tegema Euroopa järelevalveasutustega tihedat koostööd. Asjaomaste seadusandlike aktide muudatuste eesmärk peaks olema vältida õiguslikke takistusi teabevahetuskohustuste täitmisele, mis on sätestatud määrustes (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010, ning tagada, et teabe esitamine ei põhjustaks tarbetut halduskoormust.

(24)

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid olema kohustatud esitama oma liikmesriigi järelevalveasutustele üksnes sellist teavet, mis on oluline järelevalve seisukohast, võttes arvesse järelevalve eesmärke, mis on kehtestatud direktiivis 2009/138/EÜ. Teave, mis käsitleb vara täielikku kirjepõhist loetelu, ning muu teave, mis tuleb esitada sagedamini kui kord aastas, peaks olema nõutav üksnes juhul, kui täiendavad teadmised, mille liikmesriigi järelevalveasutused omandavad ettevõtjate majandusliku olukorra jälgimiseks või võtmaks arvesse nende otsuste võimalikku mõju finantsstabiilsusele, kaaluvad üle koormuse, mis on seotud kõnealuse teabe esitamise ja arvutuste tegemisega. Pärast ettevõtja tegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukuse hindamist peaks liikmesriikide järelevalveasutustel olema õigus võimaldada piiranguid teabe esitamise sageduse ja esitatava teabe ulatuse osas või anda vabastusi kirjepõhisest aruandlusest, kui vastav ettevõtja ei ületa konkreetseid piirmäärasid. Tuleks tagada, et väikseimate ettevõtjate suhtes oleks võimalik kohaldada kõnealuseid piiranguid ja vabastusi ning et nende ettevõtjate turuosa liikmesriigi elukindlustusturul ja kahjukindlustusturul või selle edasikindlustusturul ei oleks suurem kui 20 %.

(25)

Tagamaks et teave, mida osalust omavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad või kindlustusvaldusettevõtjad esitavad konsolideerimisgrupi tasandil, on täpne ja täielik, ei tohiks liikmesriigi järelevalveasutused võimaldada piiranguid esitatava teabe sageduse suhtes ega anda kirjepõhisest aruandlusest vabastusi ettevõtjatele, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi järelevalveasutus on veendunud, et aruandlus oleks konsolideerimisgrupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes asjakohatu.

(26)

Valdkondades, kus komisjonil on praegu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt õigus võtta vastu rakendusmeetmeid juhul, kui kõnealused meetmed on üldkohaldatavad muud kui seadusandlikud aktid, et täiendada või muuta kõnealuse direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi ELi toimimise lepingu artikli 290 tähenduses, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas kõnealuse artikliga vastu delegeeritud õigusakte või regulatiivseid tehnilisi standardeid määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt.

(27)

Selle tagamiseks, et kõiki kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kes arvutavad solventsuskapitalinõude direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt standardvalemi alusel, koheldakse ühtmoodi, või et võtta arvesse turusuundumusi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte standardvalemi alusel solventsuskapitalinõude arvutamise kohta.

(28)

Kui riskid ei ole piisavalt kaetud alakomponendiga, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjatepensionide Järelevalvele anda õigus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud standardvalemi alusel arvutatava solventsuskapitalinõude kvantitatiivsete piirangute ja varade nõuetekohasuse kriteeriumide kohta.

(29)

Selleks et võimaldada kindlustus- või edasikindlustusandjatel direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kindlustustehnilisi eraldisi järjepidevalt arvutada, on vaja, et keskne organ koguks, avaldaks ja ajakohastaks teatavat asjakohase riskivaba intressikõveraga seotud tehnilist teavet regulaarselt, võttes arvesse tähelepanekuid finantsturul. Asjakohase riskivaba intressikõvera tuletamise viis peaks olema läbipaistev. Arvestades kõnealuste ülesannete tehnilist ja kindlustusalast olemust, peaks neid täitma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve.

(30)

Asjakohase riskivaba intressikõvera puhul tuleks vältida kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite kunstlikku volatiilsust ning soodustada head riskijuhtimist. Riskivabade intressimäärade ekstrapoleerimise lähtepunkti valik peaks võimaldama ettevõtjatel sobitada võlakirjadega rahavood, mida parima hinnangu arvutamisel diskonteeritakse ekstrapoleerimata intressimääradega. Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaga sarnaste turutingimuste korral peaks riskivabade intressimäärade ekstrapoleerimise lähtepunktiks olema eelkõige euro puhul tähtaeg, milleks on 20 aastat. Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaga sarnaste turutingimuste korral peaks asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleeritud osa lähenema eelkõige euro puhul lõplikule forvardintressimäärale sellisel viisil, et tähtpäevade puhul, milleks on 40 aastat pärast ekstrapoleerimise lähtepunkti, ei erine ekstrapoleeritud forvardintressimäärad lõplikust forvardintressimäärast rohkem kui kolme baaspunkti võrra. Muude valuutade puhul, mis ei ole euro, tuleks riskivabade intressimäärade ekstrapoleerimise lähtepunkti ja asjakohase lõplikule forvardintressimäärale lähenemise perioodi kindlaksmääramisel võtta arvesse kohalike võlakirja- ja vahetustehinguturgude omadusi.

(31)

Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad hoiavad võlakirju või muid samasuguste rahavootunnustega varasid tähtajani, ei ohusta neid kõnealuse vara osas hinnavahe muutused. Vältimaks vara hinnavahe muutuste mõju niisuguste ettevõtjate omavahendite suurusele, peaks neil olema lubatud kohandada asjakohast riskivaba intressikõverat parima hinnangu arvutamiseks vastavalt oma vara hinnavahe liikumistele. Niisuguse kattuvuse kohandamise kohaldamise tingimuseks peaks olema järelevalveasutuse heakskiit ning vara ja kohustusi käsitlevad ranged nõuded peaksid tagama kindlustusandjatele ja edasikindlustusandjatele võimaluse hoida oma vara tähtajani. Eelkõige tuleks kattuvusse viia vara ja kohustuste rahavood ning vara tuleks asendada üksnes kattuvuse säilitamiseks, kui oodatavad rahavood on oluliselt muutunud, näiteks võlakirja reitingu alandamise või võlakirjaga seotud makseviivituse korral. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid piisava läbipaistvuse tagamiseks avalikustama mõju, mida kattuvuse kohandamise kohaldamine avaldab nende finantsseisundile.

(32)

Protsüklilise investeerimiskäitumise vältimiseks tuleks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel lubada kohandada asjakohast riskivaba intressikõverat kindlustustehniliste eraldiste parima hinnangu arvutamiseks, et maandada võlakirja liiga suurte hinnavahede mõju. Niisuguse volatiilsuse kohandamise aluseks tuleks võtta kõnealuste ettevõtjate võrdlusportfellid asjaomastes valuutades ning juhul, kui see on vajalik esindavuse tagamiseks, liikmesriikide kindlustusturgude võrdlusportfell. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid piisava läbipaistvuse tagamiseks avalikustama mõju, mida volatiilsuse kohandamine avaldab nende finantsseisundile.

(33)

Võttes arvesse diskonteerimise olulisust kindlustustehniliste eraldiste arvutamise jaoks, tuleks direktiiviga 2009/138/EÜ tagada ühetaolised tingimused diskontomäärade valikuks kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt. Selleks et tagada sellised ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, kehtestamaks parima hinnangu arvutamiseks kasutatavad asjakohased riskivabad intressikõverad ning kattuvuse ja volatiilsuse kohandamise arvutamiseks kasutatav alushinnavahe. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10). Nimetatud rakendusaktides tuleks kasutada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt saadud ja selle avalikustatud tehnilist teavet. Kõnealuste rakendusaktide kohandamiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(34)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud riskivaba intressikõveraga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(35)

Võimaliku ebakohase protsüklilise mõju leevendamiseks tuleks solventsuskapitalinõude täitmise taastamise perioodi pikendada erakordsetes ebasoodsates olukordades, sealhulgas finantsturgudel toimuvate järskude languste, püsivalt madala intressimäära keskkonna ja suurt mõju omavate katastroofiliste sündmuste korral, mis mõjutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kellele kuulub märkimisväärne osa turust või mõjutatud tegevusvaldkonnast. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks vastutama erakorraliste ebasoodsate olukordade teatavakstegemise eest ning komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, milles täpsustatakse kriteeriumeid ja asjaomaseid menetlusi.

(36)

Käesoleva direktiivi kohaselt riskivaba intressikõverale kohaldatava kattuvuse kohandamise kontekstis tuleks nõuet, et kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfell, mille suhtes kattuvuse kohandamist kohaldatakse, ja määratud varaportfell määratakse kindlaks ning neid korraldatakse ja hallatakse eraldi kindlustusandjate muust tegevusest ning et kõnealust vara ei saa kasutada kindlustusandja muust tegevusest tuleneva kahjumi katmiseks, mõista majanduslikus tähenduses. See ei tohiks tähendada liikmesriikide jaoks kohustust omada eraldatud toodete õiguslikku kontseptsiooni siseriiklikes õigusaktides. Ettevõtjad, kes kasutavad kattuvuse kohandamist, peaksid määrama kindlaks vara ja kohustuste portfelli ning seda korraldama ja haldama ülejäänud tegevusest eraldi ning nad ei tohiks seetõttu määratud varaportfelli kasutades katta riske, mis esinevad nende tegevuse muudes valdkondades. Kuigi see võimaldab portfelli tõhusat haldamist, peab kattuvuse kohandamise kohaldamise eesmärgil piiratum ülekantavus ja hajutatuse ulatus määratud portfelli ja ülejäänud ettevõtja tegevuse vahel kajastuma omavahendite ja solventsuskapitalinõude kohandustes.

(37)

Käesolevas direktiivis osutatud võrdlusportfelli hinnavahe tuleks määrata kindlaks läbipaistval viisil ja olemasolu korral asjaomaseid indekseid kasutades.

(38)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaselt sätestatud volatiilsuse kohandamise, kattuvuse kohandamise ning riskivaba intressimääraga ja kindlustustehniliste eraldistega seotud üleminekumeetmete läbipaistev kohaldamine, peaksid kindlustus- ja edasikindlustusandjad avalikustama, kuidas kõnealuste meetmete kohaldamata jätmine mõjutaks nende finantsseisundit, sealhulgas kindlustustehniliste eraldiste suurust, solventsuskapitalinõuet, miinimumkapitalinõuet vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ, põhiomavahendeid ning miinimumkapitalinõude ja solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike omavahendite suurust.

(39)

Liikmesriigid peaksid saama oma siseriiklikes õigusaktides anda riiklikele järelevalveasutustele õiguse lubada volatiilsuse kohandamise kasutamist ja erandjuhtudel sellest keelduda.

(40)

Tagamaks et teatavat tehnilist teavet antakse standardvalemit kasutava solventsuskapitalinõude jaoks ühtlustatud korras, et näiteks võimaldada ühtlustatult kasutada reitinguid, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele anda teatavad ülesanded. Reitinguagentuuride tunnustamist tuleks ühtlustada ja viia see kooskõlla määrusega (EÜ) nr 1060/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (12). Vältida tuleks kattuvust määrusega (EÜ) nr 1060/2009 ning sel eesmärgil on määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee roll õigustatud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks kasutama optimaalselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusi ja kogemust. Selliste ülesannete täitmise täpne viis tuleks täpsustada meetmetega, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega.

(41)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldatud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste nimekirjad ei peaks olema üksikasjalikumad, kui on vajalik selle tagamiseks, et niisuguseid valitsusi või omavalitusi koheldakse ühtmoodi üksnes siis, kui riskipositsioonid on samad mis keskvalitsustel.

(42)

Selleks et tagada ühtlustatud lähenemisviis direktiivi 2009/138/EÜ kohasele selle kindlaksmääramisele, kas solventsuskapitalinõude mittetäitmise tuvastamisele järgneva taastamise perioodi pikendamine on lubatud, tuleks täpsustada tingimused, mille korral on tegemist erakordselt ebasoodsa olukorraga. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele peaks vastutama erakordselt ebasoodsate olukordade teatavakstegemise eest ning komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, milles täpsustatakse kriteeriumeid ja asjaomaseid menetlusi taoliste erakordselt ebasoodsate olukordade puhuks.

(43)

Selleks et tagada valdkondadevaheline kooskõla ja kõrvaldada huvide ebakõla nende ettevõtjate, kes struktureerivad laenud ümber kaubeldavateks väärtpaberiteks või muudeks finantsinstrumentideks (algataja või sponsor), ning nende kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse, tuleks komisjonile anda õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid seoses direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt ümberstruktureeritud laenudesse investeerimisega, täpsustades mitte üksnes nõudeid, vaid ka kõnealuste nõuete rikkumisega kaasnevaid tagajärgi.

(44)

Selleks et oleks võimalik rohkem ühtlustada direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud järelevalveasutustepoolse heakskiitmise menetlust ettevõtjaspetsiifiliste parameetrite, mudelite muutmise korra, eriotstarbeliste varakogumite ning lisakapitalinõuete sätestamise ja tühistamise puhul, tuleks komisjonile anda õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid, milles täpsustatakse asjaomaseid menetlusi kõnealustes valdkondades.

(45)

Rahvusvahelise Kindlustusejärelevalve Assotsiatsiooni poolne ülemaailmse riskipõhise solventsusstandardi väljatöötamine on käimas ja see edendab ka tulevikus suuremat järelevalvealast koordineerimist ja koostööd rahvusvahelisel tasandil. Direktiivi 2009/138/EÜ sätted, mis käsitlevad komisjoni delegeeritud õigusakte, millega tehakse kindlaks kolmandate riikide solventsusrežiimide ja järelevalvekordade samaväärsus, on kooskõlas eesmärgiga soodustada rahvusvahelist ühtlustumist riskipõhiste solventsusrežiimide ja järelevalvekordade kehtestamise suunas. Selleks et tunnistada asjaolu, et mõni kolmas riik võib vajada rohkem aega, et kohandada ja rakendada solventsusrežiime ja järelevalvekordasid, mis täielikult vastaksid kriteeriumidele, mille alusel saab neid tunnustada samaväärsetena, on vaja täpsustada tingimusi seoses selliste kolmandate riikide režiimide ja kordade käsitlemisega, et neid kolmandaid riike saaks ajutiselt samaväärsetena tunnustada. Komisjoni delegeeritud õigusaktides, millega tehakse kindlaks ajutine samaväärsus, tuleks vajaduse korral võtta arvesse rahvusvahelisi suundumusi. Kui komisjon teeb kindlaks, et kolmanda riigi konsolideerimisgrupi järelevalve suhtes kohaldatav järelevalvekord on ajutiselt samaväärne, tuleks võimaldada täiendavate järelevalvearuannete esitamist, et tagada liidus kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse.

(46)

Kindlustusturu erilist olemust arvesse võttes ning kolmandates riikides asutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjatele võrdsete võimaluste tagamiseks, sõltumata sellest, kas nende emaettevõtja on asutatud liidus või mitte, peaks komisjonil olema võimalik kindlaks teha, et kolmas riik on ajutiselt samaväärne konsolideerimisgrupi solventsusnõuete ja kõnealuste nõuete täitmiseks vajalike omavahendite arvutamise eesmärgil.

(47)

Selleks et tagada huvitatud sidusrühmade nõuetekohane teavitamine kindlustus- ja edasikindlustusandjate konsolideerimisgruppide struktuurist, tuleb nende õiguslikku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri käsitlev teave teha üldsusele kättesaadavaks. Kõnealune teave peaks hõlmama vähemalt teavet tütarettevõtjate, oluliste sidusettevõtjate ja oluliste filiaalide juriidilise nime, äritegevuse laadi ja asutamisriigi kohta.

(48)

Komisjoni otsustes selle kohta, et kolmanda riigi solventsusrežiim või järelevalvekord on täielikult või ajutiselt samaväärne, tuleks vajaduse korral võtta arvesse kõnealuste kolmandate riikide režiimide või kordade raames võetavate üleminekumeetmete olemasolu, kestust ja laadi.

(49)

Selleks et Euroopa ühistu, mis on asutatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1435/2003, (13) saaks osutada kindlustus- ja edasikindlustusteenuseid, on vaja täiendada direktiivi 2009/138/EÜ kohast kindlustus- ja edasikindlustusandjate lubatud õiguslike vormide loetelu, et lisada loetellu Euroopa ühistu.

(50)

Tuleks kohandada kindlustus- ja edasikindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäära eurodes. Selline kohandamine tuleneb kehtivate kapitalinõuete alammäärade korrapärasest kohandamisest selliste ettevõtjate puhul, et võtta arvesse inflatsiooni.

(51)

Tervisekindlustuse solventsuskapitalinõude arvutamine peaks kajastama siseriiklikke tasandussüsteeme ning seejuures tuleks võtta arvesse ka siseriiklike tervisealaste õigusaktide muudatusi, sest need on vastavatel siseriiklikel tervishoiuturgudel kindlustussüsteemi üheks põhiliseks osaks.

(52)

Teatavad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 202 kohaselt antud rakendusvolitused tuleks asendada asjakohaste sätetega ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt.

(53)

Komiteemenetluste vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga, eelkõige selle artikliga 290, peaks toimuma üksikjuhtumi põhiselt. Selleks et võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut ja täpsustada käesoleva direktiiviga muudetud direktiividega kehtestatud nõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusaktid tuleks vastu võtta eelkõige seoses üksikasjadega, mis käsitlevad juhtimisnõudeid, hindamist, järelevalvearuandlust ja avalikustamist, omavahendite kindlaksmääramist ja liigitamist, solventsuskapitalinõude arvutamise standardvalemit (sealhulgas kõik olulised muudatused lisakapitalinõude valdkonnas) ning kindlustustehniliste eraldiste arvutusmeetodite valikut ja eeldusi.

(54)

Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioonis (nr 39) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohta võttis konverents arvesse komisjoni kavatsust jätkata finantsteenuste alal delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel konsulteerimist liikmesriikide määratud asjatundjatega vastavalt väljakujunenud tavale.

(55)

Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral pikendada kolme kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada. Selline delegeeritud õigusaktide varajane heakskiit on asjakohane eelkõige siis, kui on tarvis kinni pidada tähtaegadest, näiteks põhiõigusaktis komisjonile seatud tähtaegadest delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

(56)

Finantskriisi ja selliste protsükliliste mehhanismide taustal, mis aitasid kaasa finantskriisi tekkimisele ja suurendasid selle mõju, andsid finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangandusjärelevalve komitee ja G20 soovitusi, kuidas piirata finantsregulatsiooni protsüklilist mõju. Neil soovitustel on kindlustus- ja edasikindlustusandjatele kui finantssüsteemi olulistele osadele otsene mõju.

(57)

Käesoleva direktiivi sidusa kohaldamise saavutamiseks ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve tagamiseks kogu liidus on asjakohane, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (14) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töötaks välja põhimõtted, mis lähtuvad liidu majandusest.

(58)

Finantskriis tõi esile tõsiasja, et finantseerimisasutused alahindasid suuresti börsiväliste tuletisinstrumentidega seonduva vastaspoole krediidiriski taset. Sellest lähtuvalt nõudis G20 septembris 2009 varasemast suurema hulga börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimist keskse vastaspoole kaudu. Lisaks paluti selliste börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, mida ei saa keskselt kliirida, kõrgemate kapitalinõuete kohaldamist, et võtta nõuetekohaselt arvesse nende instrumentidega seonduvaid suuremaid riske.

(59)

Solventsuskapitalinõude standardvalemi arvutamisel tuleks käsitleda nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte riskipositsioone kooskõlas niisuguste riskipositsioonide käsitlemisega kapitalinõuetes, mis kehtivad krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste suhtes, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikes 1, pidades eelkõige silmas käsitluserinevusi nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte ja muude vastaspoolte osas.

(60)

Selleks et tagada liidu pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu eesmärgi ja direktiivi 2009/138/EÜ eesmärkide jätkuv täitmine eelkõige kindlustusvõtjate kaitsmiseks ja ka finantsstabiilsuse tagamiseks, peaks komisjon vaatama läbi solventsuskapitalinõude standardvalemi arvutamisel kasutatavate meetodite, eelduste ja standardnäitajate asjakohasuse viie aasta jooksul alates direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisest. Läbivaatamine peaks põhinema eelkõige kindlustus- ja edasikindlustusandjate üleminekuperioodil solventsuskapitalinõude standardvalemi kasutamisel saadud üldistel kogemustel. Läbivaatamisel tuleks võtta arvesse ka mis tahes varaklassi või finantsinstrumentide tootlust, kõnealusesse varasse ja nimetatud finantsinstrumentidesse investeerijate käitumist ning finantsteenuste rahvusvaheliste standardite kehtestamise suundumusi. Vajalikuks võib osutuda teatavate varaklasside (näiteks fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ja pikaajaline infrastruktuur) standardnäitajate eelisjärjekorras läbivaatamine.

(61)

Selleks et vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ oleks võimalik sujuvalt üle minna uuele režiimile, on vaja kehtestada järkjärguline kohaldamine ja konkreetsed üleminekumeetmed. Üleminekumeetmete eesmärk peaks olema vältida turuhäireid ja piirata olemasolevate toodete katkestamist ning samal ajal tagada kindlustustoodete kättesaadavus. Üleminekumeetmed peaksid julgustama ettevõtjaid võimalikult kiiresti järgima uue režiimi teatavaid nõudeid.

(62)

Sätestada tuleb üleminekukord Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (15) artikli 4 kohaselt kindlustusandjate poolt tööandjapensioni kogumisega seotud tegevuse jaoks, kuni komisjon on viinud lõpule kõnealuse direktiivi läbivaatamise. Üleminekukorra kohaldamine peaks lõppema kohe, kui jõustuvad direktiivi 2003/41/EÜ muudatused.

(63)

Hoolimata direktiivi 2009/138/EÜ oodatavast kohaldamisest, eelkõige eesmärgiga viia läbi hindamisi, mis on seotud sisemudelite, lisaomavahendite, omavahendite liigitamise, ettevõtjate spetsiifiliste näitajate, eriotstarbeliste varakogumite ja kestusel põhineva aktsiakursiriski alakomponendi heakskiitmisega, ning niisuguse üleminekusätte oodatavast kohaldamisest, mis käsitleb parima hinnangu arvutamist seoses kindlustus- või edasikindlustuskohustustega, mis vastavad sissemakstud kindlustusmaksetele kehtivate lepingute puhul, tuleks 2015. aasta lõpuni jätkuvalt kohaldada nõukogu direktiive 64/225/EMÜ, (16) 73/239/EMÜ, (17) 73/240/EMÜ, (18) 76/580/EMÜ, (19) 78/473/EMÜ, (20) 84/641/EMÜ, (21) 87/344/EMÜ, (22) 88/357/EMÜ (23) ja 92/49/EMÜ (24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ, (25) 2001/17/EÜ, (26) 2002/83/EÜ (27) ja 2005/68/EÜ (28) (edaspidi ühiselt „Solventsus I”), mida on muudetud direktiivi 2009/138/EÜ VI lisa A osas loetletud õigusaktidega.

(64)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustusid liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama oma ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/138/EÜ puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(65)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada siseturu toimimist, tagades usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta kindlustusvõtjaid ja soodustatud isikuid ning seega ettevõtteid ja tarbijaid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(66)

Direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/71/EÜ muudatused

Direktiivi 2003/71/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisas, esitatakse need investoritele ja päritoluliikmesriigi pädevale asutusele; kõnealune pädev asutus esitab need vastuvõtva(te) riigi (riikide) pädevale asutusele iga üldsusele pakkumise tegemisel niipea kui võimalik ja võimaluse korral enne väärtpaberite üldsusele pakkumise algust või kauplemisele lubamist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab kõnealused lõplikud tingimused Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Lõplikud tingimused sisaldavad üksnes teavet, mis on seotud väärtpaberikirjeldusega ning seda ei lisata põhiprospektile. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punkti a.”

2)

Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva artikliga, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada andmeid, mis esitatakse viidetena.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

3)

Artikli 13 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses prospektide kinnitamisega, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prospekti kinnitamise korda ja tingimusi, mille alusel võib tähtaegu kohandada.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

4)

Artikli 14 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva artikliga, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõigetes 1–4 esitatud prospekti avaldamist käsitlevaid sätteid.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

5)

Artikli 15 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva artikliga, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätteid, mis käsitlevad selliste reklaamide levitamist, milles teatatakse väärtpaberite üldsusele pakkumise või reguleeritud turul kauplemise loa taotlemise kavatsusest, eeskätt juhul, kui reklaami tehakse enne prospekti üldsusele kättesaadavaks tegemist või märkimise algust, ning et täpsustada lõikes 4 sätestatut.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) personal ja ressursid

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) hindab, milline on tema personali- ja ressursivajadus käesoleva direktiivi kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.”

Artikkel 2

Direktiivi 2009/138/EÜ muudatused

Direktiivi 2009/138/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 32 järele lisatakse järgmine punkt:

„32a.

„nõuetele vastav keskne vastaspool” — keskne vastaspool, kes on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (29) artikli 14 kohaselt tegevusloa või keda on tunnustatud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 25;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„40.

„krediidikvaliteeti hindav asutus” — reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (30), või krediidireitinguid andev keskpank, kes ei kuulu kõnealuse määruse reguleerimisalasse.

2)

Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud III lisas (välja arvatud selle A, B ja C osade punktides 28 ja 29) sätestatud vormide loeteluga.”

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Tegevusloast teavitamine ja selle avaldamine või tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Igast tegevusloa andmisest või selle kehtetuks tunnistamisest teatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (31) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”). Iga tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusandja nimi kantakse nimekirja. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab kõnealuse nimekirja ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

4)

Artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjoni poolt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides ning regulatiivsetes ja rakenduslikes tehnilistes standardites võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, tagades seega käesoleva direktiivi proportsionaalse kohaldamise, eelkõige väikeste kindlustusandjate puhul.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt, rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes, mis esitatakse sama määruse artikli 15 kohaselt, ning suunistes ja soovitustes, mis esitatakse sama määruse artikli 16 kohaselt, võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, tagades seega käesoleva direktiivi proportsionaalse kohaldamise, eelkõige väikeste kindlustusandjate puhul.”

5)

Artiklit 31 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ilma et see piiraks artikli 35, artikli 51, artikli 254 lõike 2 ja artikli 256 kohaldamist, võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles käsitletakse käesoleva artikli lõiget 2 ning täpsustatakse põhiaspekte, mille kohta tuleb agregeeritud statistilised andmed avalikustada, samuti avalikustamise sisu ja avalikustamise tähtaega.

5.   Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 2 kohaldamise ühetaolised tingimused ning ilma et see piiraks artikli 35, artikli 51, artikli 254 lõike 2 ja artikli 256 kohaldamist, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesolevas artiklis sätestatud andmete avalikustamise vorme ja struktuuri.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

6)

Artiklile 33 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui järelevalveasutus on teavitanud vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusi, et ta kavatseb teha vastavalt esimesele lõigule kohapealseid kontrolle, ja kui kõnealusel järelevalveasutusel keelatakse kasutada oma õigust kõnealuseid kohapealseid kontrolle teha või kui vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutused ei saa tegelikkuses kasutada teise lõigu kohast osalemise õigust, võivad järelevalveasutused pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 osaleda kohapealsetes kontrollides, kui neid teostavad koos kaks või enam järelevalveasutust.”

7)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid nõuavad kindlustus- ja edasikindlustusandjatelt, et nad esitaksid järelevalveasutusele järelevalveks vajaliku teabe, võttes arvesse artiklites 27 ja 28 sätestatud järelevalve eesmärke. Kõnealune teave hõlmab vähemalt teavet, mis on artiklis 36 osutatud menetluse rakendamisel vajalik järgmistel juhtudel:”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Ilma et see piiraks artikli 129 lõike 4 kohaldamist, võivad asjaomased järelevalveasutused juhul, kui lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad on lühemad kui üks aasta, nõuda regulaarsete järelevalvearuannete esitamist harvemini, kui:

a)

kõnealuse teabe esitamine oleks ettevõtja tegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukusega võrreldes ülemäära koormav;

b)

teave esitatakse vähemalt kord aastas.

Järelevalveasutused ei või sagedamini kui kord aastas esitatavate regulaarsete järelevalvearuannete harvemini esitamist kasutada kindlustus- või edasikindlustusandjate puhul, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi artikli 212 lõike 1 punkti c tähenduses, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab järelevalveasutust veenda, et regulaarsete järelevalvearuannete esitamine sagedamini kui kord aastas on asjakohatu, võttes arvesse konsolideerimisgrupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust.

Regulaarsete järelevalvearuannete harvemini esitamist võimaldatakse üksnes ettevõtjatele, kelle turuosa liikmesriigi elukindlustus- ja kahjukindlustusturul ning edasikindlustusturul ei ole vastavalt suurem kui 20 %, kusjuures kahjukindlustusturu osa põhineb kindlustusmaksete brutosummal ja elukindlustusturu osa põhineb kindlustustehniliste eraldiste brutosummal.

Järelevalveasutused peavad ettevõtjate kõnealustele aruannete harvemini esitamise tingimustele vastavuse kindlakstegemisel esmatähtsaks väiksemaid ettevõtjaid.

7.   Asjaomased järelevalveasutused võivad regulaarseid järelevalvearuandeid nõuda harvemini või vabastada kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid kirjepõhisest aruandlusest, kui:

a)

kõnealuse teabe esitamine oleks ettevõtja tegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukusega võrreldes ülemäära koormav;

b)

kõnealuse teabe esitamine ei ole vajalik ettevõtja tõhusaks järelevalveks;

c)

vabastus ei kahjusta liidus asjaomaste finantssüsteemide stabiilsust; ning

d)

ettevõtja on võimeline esitama teavet nõudmise korral.

Järelevalveasutused ei vabasta kirjepõhisest aruandlusest kindlustus- või edasikindlustusandjaid, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi artikli 212 lõike 1 punkti c tähenduses, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab järelevalveasutust veenda, et kirjepõhine aruandlus on asjakohatu, arvestades konsolideerimisgrupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust ning võttes arvesse finantsstabiilsuse eesmärki.

Kirjepõhisest aruandlusest vabastatakse üksnes ettevõtjad, kelle turuosa liikmesriigi elukindlustus- ja kahjukindlustusturul või edasikindlustusturul ei ole vastavalt suurem kui 20 %, kusjuures kahjukindlustusturu osa põhineb kindlustusmaksete brutosummal ja elukindlustusturu osa põhineb kindlustustehniliste eraldiste brutosummal.

Järelevalveasutused peavad ettevõtjate kõnealuste vabastuste tingimustele vastavuse kindlakstegemisel esmatähtsaks väikseimaid ettevõtjaid.

8.   Lõigete 6 ja 7 kohaldamisel hindavad järelevalveasutused järelevalve käigus, kas teabe esitamine oleks ettevõtja riskide laadi, ulatuse ja keerukusega võrreldes ülemäära koormav, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)

ettevõtja kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja vara maht;

b)

ettevõtja kaetavate nõuete ja hüvitiste volatiilsus;

c)

tururiskid, mis tulenevad ettevõtja investeeringutest;

d)

riskikontsentratsiooni tase;

e)

selliste elukindlustus- ja kahjukindlustusliikide koguarv, millega seoses on tegevusluba saadud;

f)

ettevõtja varahalduse võimalik mõju finantsstabiilsusele;

g)

ettevõtja süsteemid ja struktuurid, mis on ette nähtud järelevalve teostamise eesmärgil teabe andmiseks, ja kirjalik strateegia, millele on osutatud lõikes 5;

h)

ettevõtja juhtimissüsteemi asjakohasus;

i)

solventsuskapitalinõude ja miinimumkapitalinõude täitmiseks vajalike omavahendite tase;

j)

asjaolu, kas ettevõtja on emaettevõtja riske kindlustav ettevõtja või emaettevõtja riske edasi kindlustav tütarettevõtja, kes kindlustab ainult selle tööstus- või ärigrupi riske, kuhu ta kuulub.

9.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud teavet ning kõnealuse teabe esitamise tähtaegu, et tagada järelevalvearuannete asjakohane ühtlus.

10.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud regulaarsete järelevalvearuannete esitamise kohta seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalveasutustele teabe esitamise vormidega.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

11.   Selleks et soodustada lõigete 6 ja 7 sidusat ja järjepidevat kohaldamist, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 16 kohased suunised, et määrata kindlaks lõigete 6 ja 7 kolmandas lõigus osutatud turuosade kindlaksmääramisel kasutatavad meetodid.”

8)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

järelevalveasutus otsustab, et kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiil kaldub märkimisväärselt kõrvale solventsuskapitalinõude aluseks olevatest eeldustest, mille arvutamisel on kasutatud sisemudelit või osalist sisemudelit vastavalt VI peatüki 4. jao 3. alajaole, sest teatavaid kvantitatiivseid riske ei ole piisavalt arvesse võetud ning mudelit ei suudetud riskiprofiili paremaks kajastamiseks õigeks ajaks kohandada;”;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„d)

kindlustus- või edasikindlustusandja kohaldab artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamist, artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist või artiklites 308c ja 308d osutatud üleminekumeetmeid ning järelevalveasutus otsustab, et kõnealuse ettevõtja riskiprofiil kaldub märkimisväärselt kõrvale kõnealuste kohandamiste ja üleminekumeetmete aluseks olevatest eeldustest.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel arvutatakse lisakapitalinõue nii, et on tagatud kõnealuse ettevõtja vastavus artikli 101 lõikele 3.

Lõike 1 punktis c osutatud juhtudel on lisakapitalinõue proportsionaalne oluliste riskidega, mis tulenevad puudujääkidest, mille tõttu järelevalveasutus tegi otsuse kehtestada lisakapitalinõue.

Lõike 1 punktis d osutatud juhtudel on lisakapitalinõue proportsionaalne oluliste riskidega, mis tulenevad selles lõikes osutatud kõrvalekaldest.”;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse selliste olukordade täiendavad kirjeldused, mille puhul võib kehtestada lisakapitalinõude.

7.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse täiendavad lisakapitalinõuete arvutamiseks kasutatavate metoodikate kirjeldused.

8.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud menetluste kohta lisakapitalinõuete sätestamise, arvutamise ja kaotamise alaste otsuste tegemisel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

9)

Artikli 38 lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui järelevalveasutus on teavitanud teenusepakkuja liikmesriigi asjakohast asutust sellest, et ta kavatseb teha vastavalt käesolevale lõikele kohapealse kontrolli, või kui ta teeb kohapealse kontrolli vastavalt esimesele lõigule, kui kõnealusel järelevalveasutusel ei ole tegelikkuses võimalik kasutada oma õigust seda kohapealset kontrolli teha, võib järelevalveasutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga talle antud volitustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 osaleda kohapealses kontrollis, kui seda teevad koos kaks või enam järelevalveasutust.”

10)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad kohaldavad artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamist või artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist, koostavad nad likviidsusplaani, milles prognoositakse sissetulevaid ja väljaminevaid rahavoogusid seoses vara ja kohustustega, mille suhtes kõnealuseid kohandamisi kohaldatakse.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Vara ja kohustuste juhtimisega seoses hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad regulaarselt järgmist:

a)

oma kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite tundlikkust eelduste suhtes, mis on artiklis 77a osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimise aluseks;

b)

artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamise kohaldamise korral:

i)

oma kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite tundlikkust eelduste suhtes, mis on kattuvuse kohandamise arvutamise aluseks, sealhulgas artikli 77c lõike 1 punktis b osutatud alushinnavahe arvutamise aluseks, ning vara sundmüügi võimalikku mõju oma nõuetekohastele omavahenditele;

ii)

oma kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite tundlikkust määratud varaportfelli koosseisu muutuste suhtes;

iii)

kattuvuse kohandamise nullini vähendamise mõju;

c)

artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamise kohaldamise korral:

i)

oma kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite tundlikkust eelduste suhtes, mis on volatiilsuse kohandamise arvutamise aluseks, ning vara sundmüügi võimalikku mõju oma nõuetekohastele omavahenditele;

ii)

volatiilsuse kohandamise nullini vähendamise mõju.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad esitavad esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud hinnangud järelevalveasutusele kord aastas artikli 35 alusel esitatava teabe hulgas. Kui kattuvuse või volatiilsuse kohandamise vähendamine nullini põhjustaks solventsuskapitalinõudele mittevastavuse, esitab ettevõtja ka selliste meetmete analüüsi, mida ta saaks sellises olukorras kohaldada solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite taseme taastamiseks või oma riskiprofiili vähendamiseks, et taastada vastavus solventsuskapitalinõudele.

Artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamise kohaldamise korral hõlmab artikli 41 lõikes 3 osutatud kirjalik riskijuhtimisstrateegia volatiilsuse kohandamise kohaldamise kriteeriumide strateegiat.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Selleks et vältida liigset tuginemist krediidikvaliteeti hindavatele asutustele, kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad välist krediidikvaliteedi hinnangut kindlustehniliste eraldiste ja solventsuskapitalinõude arvutamiseks, hindavad nad oma riskijuhtimise raames kõnealuste väliste krediidikvaliteedi hinnangute asjakohasust, kasutades teostatavuse korral täiendavaid hinnanguid, et vältida automaatset sõltumist välistest hinnangutest.

Selleks et tagada käesoleva lõike kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud väliste krediidikvaliteedi hinnangute hindamise korra kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

11)

Artiklile 45 lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandja kohaldab artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamist, artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist või artiklites 308c ja 308d osutatud üleminekumeetmeid, hindab ta lõike 1 punktis b osutatud kapitalinõuetele vastavust kõnealuseid kohandamisi ja üleminekumeetmeid arvesse võttes ja arvesse võtmata.”

12)

Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Delegeeritud õigusaktid ja regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendavalt täpsustada järgmist:

a)

artiklites 41, 44, 46 ja 47 osutatud süsteemide elemendid ning eelkõige valdkonnad, mida peab hõlmama kindlustus- ja edasikindlustusandja vara ja kohustuste juhtimine ning investeerimispoliitika, nagu on osutatud artikli 44 lõikes 2;

b)

artiklites 44, 46, 47 ja 48 osutatud funktsioonid.

2.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva jaoga, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)

artiklis 42 sätestatud nõuded ja nendega seotud funktsioonid;

b)

tingimused teenuste edasiandmiseks eelkõige kolmandates riikides asuvatele teenusepakkujatele.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud hindamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, kõnealuse hindamise üksikasjade täpsustamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

13)

Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamise kohaldamise korral hõlmab lõike 1 punktis d osutatud kirjeldus kattuvuse kohandamise ning niisuguste kohustuste ja määratud vara portfelli kirjeldust, mille suhtes kattuvuse kohandamist kohaldatakse, samuti kvantitatiivset mõjuhinnangut finantsseisundile seoses kattuvuse kohandamise nullini vähendamisega.

Lõike 1 punktis d osutatud kirjeldus hõlmab ka märget selle kohta, kas ettevõtja kasutab artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist, ning kvantitatiivset mõjuhinnangut finantsseisundile seoses volatiilsuse kohandamise nullini vähendamisega.”;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks muudes õiguslikes või regulatiivsetes nõuetes sätestatud kohustusliku avalikustamise nõudeid, võivad liikmesriigid siiski ette näha, et kui ka lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud solventsuskapitali kogunõue avalikustatakse, ei pea lisakapitalinõuet ega niisuguste spetsiifiliste parameetrite mõju, mida kindlustus- või edasikindlustusandja peab kasutama artikli 110 kohaselt, eraldi avalikustama üleminekuperioodil, mis lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2020.”

14)

Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Teave Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning tema esitatavad aruanded

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et järelevalveasutused esitaksid igal aastal Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele järgmise teabe:

a)

keskmine lisakapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja kohta ning eelmisel aastal järelevalveasutuse kehtestatud lisakapitalinõuete summa, arvutatuna protsendina solventsuskapitalinõudest ning esitatuna eraldi järgmiste kindlustusandjate kaupa:

i)

kindlustus- ja edasikindlustusandjad;

ii)

elukindlustusandjad;

iii)

kahjukindlustusandjad;

iv)

kindlustusandjad, kes tegelevad nii elukindlustus- kui ka kahjukindlustustegevusega;

v)

edasikindlustusandjad;

b)

iga käesoleva lõike punktis a sätestatud rühma puhul lisakapitalinõude osakaal, mis on kehtestatud vastavalt artikli 37 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt;

c)

niisuguste kindlustus- ja edasikindlustusandjate arv, kes saavad kasu regulaarsete järelevalvearuannete harvemini esitamise võimalusest, ning niisuguste kindlustus- ja edasikindlustusandjate arv, kes on vabastatud kirjepõhisest aruandlusest, nagu on osutatud artikli 35 lõigetes 6 ja 7, koos nende kapitalinõuete, kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja vara mahuga, mis arvutatakse vastavalt protsendina liikmesriigi kindlustus- ja edasikindlustusandjate kapitalinõuete, kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja vara kogumahust;

d)

niisuguste konsolideerimisgruppide arv, kes saavad kasu regulaarsete järelevalvearuannete harvemini esitamise võimalusest, ning niisuguste konsolideerimisgruppide arv, kes on vabastatud kirjepõhisest aruandlusest, nagu on osutatud artikli 254 lõikes 2, koos nende kapitalinõuete, kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja vara mahuga, mis arvutatakse vastavalt protsendina kõikide konsolideerimisgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja vara kogumahust.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab igal aastal järgmise teabe:

a)

lisakapitalinõude jaotus kõigi liikmesriikide kohta kokku, mõõdetuna protsendina solventsuskapitalinõudest järgmiste rühmade kaupa:

i)

kindlustus- ja edasikindlustusandjad;

ii)

elukindlustusandjad;

iii)

kahjukindlustusandjad;

iv)

kindlustusandjad, kes tegelevad nii elukindlustus- kui ka kahjukindlustustegevusega;

v)

edasikindlustusandjad;

b)

iga liikmesriigi kohta eraldi lisakapitalinõude jaotus, mõõdetuna protsendina solventsuskapitalinõudest, mis hõlmab kõiki kindlustus- ja edasikindlustusandjaid asjaomases liikmesriigis;

c)

käesoleva lõike punktides a ja b osutatud iga avalikustamise puhul lisakapitalinõude osakaal, mis on kehtestatud artikli 37 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt;

d)

kõikide liikmesriikide kohta ühiselt kokku niisuguste kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning konsolideerimisgruppide koguarv, kes saavad kasu regulaarsete järelevalvearuannete harvemini esitamise võimalusest, ning niisuguste kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning konsolideerimisgruppide koguarv, kes on vabastatud kirjepõhisest aruandlusest, nagu on osutatud artikli 35 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 254 lõikes 2, koos nende kapitalinõuete, kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja varade mahuga, mis arvutatakse vastavalt protsendina kõikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning konsolideerimisgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja varade kogumahust;

e)

iga liikmesriigi kohta eraldi niisuguste kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning konsolideerimisgruppide arv, kes saavad kasu regulaarsete järelevalvearuannete harvemini esitamise võimalusest, ning niisuguste kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning konsolideerimisgruppide arv, kes on vabastatud kirjepõhisest aruandlusest, nagu on osutatud artikli 35 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 254 lõikes 2, koos nende kapitalinõuete, kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja vara mahuga, mis arvutatakse vastavalt protsendina liikmesriigi kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning konsolideerimisgruppide kindlustusmaksete, kindlustustehniliste eraldiste ja vara kogumahust.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile lõikes 2 osutatud teabe koos aruandega, milles kirjeldatakse järelevalve ühtsuse taset seoses eri liikmesriikide järelevalveasutuste kehtestatud lisakapitalinõudega.”

15)

Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56

Maksevõime ja finantsseisundi aruanne: delegeeritud õigusaktid ja rakenduslikud tehnilised standardid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt teavet, mis tuleb avalikustada, ning tähtaegu selle teabe avalikustamiseks kord aastas kooskõlas 3. jaoga.

Selleks et tagada käesoleva jao kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud menetluste, vormingute ja vormide kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

16)

Artikli 58 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva jaoga, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada artikli 59 lõikes 4 osutatud täielik loetelu teabest, mille kavandavad omandajad peavad esitama oma teates, ilma et see piiraks artikli 58 lõike 2 kohaldamist.

Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva jaoga ja võtta arvesse tulevast arengut, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artikli 59 lõikes 1 esitatud kriteeriumide kohandusi.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses ja teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

9.   Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaldamise ühetaolised tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud artiklis 60 osutatud asjaomaste järelevalveasutuste vahelises konsulteerimises kasutatavate menetluste, vormingute ja vormide kohta.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

17)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 65a

Koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused teevad kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010 käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega koostööd.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1094/2010.”

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 67a

Euroopa Parlamendi uurimisvolitused

Artiklid 64 ja 67 ei piira uurimisvolitusi, mis on Euroopa Parlamendile antud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 226.”

19)

Artikli 69 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sellist teavet edastatakse ainult siis, kui see on vajalik usaldatavusnormatiivide täitmise kontrollimiseks. Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et artikli 65 ja artikli 68 lõike 1 alusel ning artiklis 33 osutatud kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib avalikustada ainult juhul, kui selleks on selgesõnaline nõusolek teabe avalikustanud järelevalveasutuselt või selle liikmesriigi järelevalveasutuselt, kus toimus kohapealne kontroll.”

20)

Artikkel 70 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 70

Teabe edastamine keskpankadele, rahandusasutustele, maksesüsteemide järelevaatajatele ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule

1.   Ilma et see piiraks artiklite 64–69 kohaldamist, võib järelevalveasutus edastada järgmistele asutustele ja organitele nende ülesannete täitmiseks mõeldud teavet:

a)

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) keskpangad, sh Euroopa Keskpank (EKP) ja muud sarnaste ülesannetega organid, kui need tegutsevad rahandusasutusena ja kui kõnealune teave on asjakohane nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, kliirimis- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ning finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks;

b)

vajaduse korral muud maksesüsteemide järelevalve eest vastutavad siseriiklikud asutused ning

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (32) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kui see teave on tema ülesannete täitmiseks asjakohane.

2.   Eriolukorras, sh määruse (EL) nr 1094/2010 artiklis 18 osutatud eriolukorras, lubavad liikmesriigid järelevalveasutustel viivitamatult edastada EKPSi keskpankadele, sh EKP-le teavet, kui kõnealune teave on asjakohane nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, kliirimis- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ning finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, kui kõnealune teave on tema ülesannete täitmiseks asjakohane.

3.   Kõnealused asutused või organid võivad edastada järelevalveasutustele ka sellist teavet, mida need võivad vajada artikli 67 tähenduses. Kõnealuses kontekstis saadud teabe puhul kehtivad käesolevas jaos sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuded.

21)

Artiklit 71 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused peavad oma ülesannete täitmisel käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide kohaldamisel silmas järelevalvevahendite ning järelevalvetavade lähendamist. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:

a)

järelevalveasutused osalevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuses;

b)

järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et järgida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 16 esitatud suuniseid ja soovitusi ning esitavad põhjendused juhul, kui nad seda ei tee;

c)

järelevalveasutustele liikmesriigi tasandil antud volitused ei takista neil kohustuste täitmist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve liikmena või käesoleva direktiivi kohaselt.”;

b)

lõige 3 jäetakse välja.

22)

Artikli 75 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada meetodid ja eeldused, mida kasutatakse vara ja kohustuste hindamisel vastavalt lõikele 1.

3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses vara ja kohustuste hindamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)

niivõrd, kuivõrd lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktid nõuavad komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kasutamist, nende raamatupidamisstandardite kooskõla lõigetes 1 ja 2 sätestatud varade ja kohustuste hindamise viisidega;

b)

meetodid ja eeldused, mida kasutatakse juhul, kui noteeritud turuhinnad ei ole kättesaadavad või kui komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole kas ajutiselt või alaliselt kooskõlas lõigetes 1 ja 2 sätestatud varade ja kohustuste hindamise viisidega;

c)

meetodid ja eeldused, mida kasutatakse varade ja kohustuste hindamisel vastavalt lõikele 1, kui lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktidega lubatakse kasutada alternatiivseid hindamismeetodeid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

23)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 77a

Asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimine

Artikli 77 lõikes 2 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera kindlaksmääramisel kasutatakse asjakohastest finantsinstrumentidest saadud teavet ja kindlaksmääramine peab olema selle teabega kooskõlas. Kõnealuse kindlaksmääramise puhul võetakse arvesse selliste tähtaegadega asjakohaseid finantsinstrumente, mille puhul nii nende finantsinstrumentide kui ka võlakirjade turud on sügavad, likviidsed ja läbipaistvad. Selliste tähtaegade jaoks, mille puhul asjakohaste finantsinstrumentide või võlakirjade turud ei ole enam sügavad, likviidsed ja läbipaistvad, ekstrapoleeritakse asjakohane riskivaba intressikõver.

Asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleeritud osa põhineb forvardintressimääradel, mis lähenevad sujuvalt ühelt forvardintressimääralt või forvardintressimäärade kogumilt seoses pikimate tähtaegadega, mille puhul asjakohast finantsinstrumenti ja võlakirju sügaval, likviidsel ja läbipaistval turul võib vaadelda, üheks lõplikuks forvardintressimääraks.

Artikkel 77b

Kattuvuse kohandamine asjakohasele riskivabale intressikõverale

1.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kohaldada elukindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli, sh kahjukindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate annuiteetide parima hinnangu arvutamiseks kattuvuse kohandamist asjakohasele riskivabale intressikõverale, kui järelevalveasutused on selle eelnevalt heaks kiitnud ja täidetud on järgmised tingimused:

a)

kindlustus- või edasikindlustusandja on määranud varaportfelli, mis sisaldab võlakirju ja muid sarnaseid rahavootunnustega varasid kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli parima hinnangu katteks, ning säilitab selle määramise kohustuste kestuse ajaks, välja arvatud juhul, kui rahavoogude olulise muutumise korral on eesmärgiks säilitada varade ja kohustuste vaheliste oodatavate rahavoogude kattuvus;

b)

kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfell, mille suhtes kattuvuse kohandamist kohaldatakse, ja määratud varaportfell määratakse kindlaks ning neid korraldatakse ja hallatakse eraldi kindlustusandjate muust tegevusest ning määratud varaportfelli ei saa kasutada kindlustusandjate muust tegevusest tuleneva kahjumi katmiseks;

c)

määratud varaportfelli oodatavad rahavood kattuvad kõigi kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli oodatavate rahavoogudega samas valuutas ning mis tahes mittekattuvus ei too kaasa riske, mis on olulised võrreldes kindlustuse või edasikindlustuse majandustegevuse riskidega, mille suhtes kattuvuse kohandamist kohaldatakse;

d)

kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli aluseks olevate lepingutest ei tulene tuleviku kindlustusmakseid;

e)

ainsad kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelliga seotud kindlustusriskid on üleelamisrisk, kulude risk, ümberhindamise risk ja suremusrisk;

f)

kui kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelliga seotud kindlustusrisk sisaldab suremusriski, ei suurene kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli parim hinnang artikli 101 lõigete 2–5 kohaselt kalibreeritud suremusriski stressi korral üle 5 %;

g)

kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli aluseks olevad lepingud ei sisalda kindlustusvõtja valikuõigusi või sisaldavad ainult lepingu tagasiostmise valikuõigust, kui tagasiostuväärtus ei ületa artikli 75 kohaselt hinnatud varade väärtust, mis katab kindlustus- või edasikindlustuskohustused lepingu tagasiostmise valikuõiguse kasutamise ajal;

h)

määratud varaportfelli rahavood on kindlaks määratud ja varade emitendid ega kolmandad isikud ei saa neid muuta;

i)

käesoleva lõike eesmärgil kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli koostamisel ei käsitleta kindlustus- või edasikindlustuslepingu kindlustus- või edasikindlustuskohustusi eraldi.

Olenemata esimese lõigu punktist h võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad kasutada varasid, mille rahavood on kindlaks määratud, välja arvatud inflatsioonist sõltuvuse korral, tingimusel et need varad vastavad kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli inflatsioonist sõltuvatele rahavoogudele.

Juhul kui emitentidel või kolmandatel isikutel on õigus muuta vara rahavoogusid nii, et investor saab piisavat hüvitist selleks, et võimaldada tal saada samasugused rahavood, reinvesteerides samaväärse või parema krediidikvaliteediga varadesse, ei tühista õigus muuta rahavoogusid õigust lisada vara määratud portfelli vastavalt esimese lõigu punktile h.

2.   Kindlustus- või edasikindlustusandjad, kes kohaldavad kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli suhtes kattuvuse kohandamist, ei tohi tagasi pöörduda lähenemisviisi juurde, mis ei sisalda kattuvuse kohandamist. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja, kes kohaldab kattuvuse kohandamist, ei suuda enam täita lõikes 1 sätestatud tingimusi, teavitab ta kohe järelevalveasutust ja võtab vajalikud meetmed kõnealustele tingimustele vastavuse taastamiseks. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja ei suuda kahe kuu jooksul arvates tingimuste täitmata jätmise kuupäevast taastada kõnealustele tingimustele vastavust, lõpetab ta oma kindlustus- või edasikindlustuskohustuste suhtes kattuvuse kohandamise kohaldamise ning ei või kattuvuse kohandamist kohaldada järgmise 24 kuu jooksul.

3.   Kattuvuse kohandamist ei kohaldata kindlustus- või edasikindlustuskohustuste suhtes, mille puhul asjakohane riskivaba intressikõver nende kohustuste parima hinnangu arvutamiseks sisaldab artikli 77d kohast volatiilsuse kohandamist või artikli 308c kohast riskivaba intressimääraga seotud üleminekumeedet.

Artikkel 77c

Kattuvuse kohandamise arvutamine

1.   Iga valuuta jaoks arvutatakse artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamine järgmiste põhimõtete alusel:

a)

kattuvuse kohandamine peab olema võrdne järgmiste intressimäärade vahega:

i)

aastane tegelik intressimäär, mis arvutatakse ühe diskontomäärana, mis kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli rahavoogude suhtes kohaldamise korral annab väärtuse, mis on võrdne vastavalt artiklile 75 määratud varade portfelli väärtusega;

ii)

aastane tegelik intressimäär, mis arvutatakse ühe diskontomäärana, mis kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli rahavoogude suhtes kohaldamise korral annab väärtuse, mis on võrdne kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli parima hinnangu väärtusega, kui põhilist riskivaba intressikõverat kasutades võetakse arvesse raha ajaväärtust;

b)

kattuvuse kohandamine ei tohi sisaldada alushinnavahet, mis kajastab kindlustus- või edasikindlustusandjale jäävaid riske;

c)

olenemata punktist a peab vajaduse korral suurendama alushinnavahet tagamaks, et investeerimisjärgust madalama krediidikvaliteediga varade puhul ei ületa kattuvuse kohandamine kattuvuse kohandamisi investeerimisjärgu krediidikvaliteedi ning sama kestuse ja varaklassiga varade puhul;

d)

väliste krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine kattuvuse kohandamise arvutamisel peab olema kooskõlas artikli 111 lõike 1 punktiga n.

2.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel alushinnavahe:

a)

võrdub järgmiste elementidega:

i)

krediidiriski hinnavahe, mis vastab vara äralangemise tõenäosusele;

ii)

krediidiriski hinnavahe, mis vastab vara allahindamisest tulenevale eeldatavale kahjumile;

b)

ei ole nõuete korral liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu alla 30 % sama kestuse, krediidikvaliteedi ja varaklassiga varade riskivaba intressimäära ületava hinnavahe pikaajalisest keskmisest finantsturgudel;

c)

ei ole muude varade kui nõuete korral liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu alla 35 % sama kestuse, krediidikvaliteedi ja varaklassiga varade riskivaba intressimäära ületava hinnavahe pikaajalisest keskmisest finantsturgudel.

Esimese lõigu punkti a alapunktis i osutatud vara äralangemise tõenäosus põhineb pikaajalisel vara äralangemise statistikal, mis on vara suhtes asjakohane seoses selle kestuse, krediidikvaliteedi ja varaklassiga.

Kui teises lõigus osutatud vara äralangemise statistikast ei ole võimalik usaldusväärset krediidiriski hinnavahet tuletada, on alushinnavahe võrdne punktides b ja c sätestatud osaga riskivaba intressimäära ületava marginaali pikaajalisest keskmisest.

Artikkel 77d

Volatiilsuse kohandamine asjakohasele riskivabale intressikõverale

1.   Selleks et kindlustus- ja edasikindlustusandjad võiksid kohaldada artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks asjakohase riskivaba intressikõvera suhtes volatiilsuse kohandamist, võivad liikmesriigid nõuda järelevalveasutuste eelnevat luba.

2.   Iga asjaomase valuuta puhul põhineb volatiilsuse kohandamine asjakohasele riskivabale intressikõverale intressimäära, mida oleks võimalik teenida kõnealuse valuuta võrdlusportfellis sisalduvatelt varadelt, ning kõnealuse valuuta asjakohase põhilise riskivaba intressikõvera määrade vahelisel hinnavahel.

Valuuta võrdlusportfell on esindav selles valuutas nomineeritud varade suhtes, millesse kindlustus- ja edasikindlustusandjad on investeerinud kõnealuses valuutas nomineeritud kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste parima hinnangu katteks.

3.   Riskivabade intressimäärade volatiilsuse kohandamine vastab 65 %-le riskiga korrigeeritud valuuta hinnavahest.

Riskiga korrigeeritud valuuta hinnavahe arvutatakse erinevusena lõikes 2 osutatud hinnavahe ja nimetatud hinnavahe selle osa vahel, mille võib panna eeldatava kahjumi või varaga seotud ootamatu krediidiriski või muu riski realistliku hinnangu arvele.

Volatiilsuse kohandamist kohaldatakse ainult sellisele asjakohasele riskivabale intressikõverale, mis ei ole tuletatud artikli 77a kohase ekstrapoleerimise teel. Asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimine toimub kõnealuste kohandatud riskivabade intressimäärade alusel.

4.   Iga asjaomase riigi puhul suurendatakse lõikes 3 osutatud riskivabade intressimäärade volatiilsuse kohandamist kõnealuse riigi valuuta jaoks enne 65 % teguri kohaldamist riskiga korrigeeritud riigi hinnavahe ja kahekordse riskiga korrigeeritud valuuta hinnavahe erinevuse võrra, kui see erinevus on positiivne ning riskiga korrigeeritud riigi hinnavahe on suurem kui 100 baaspunkti. Suurendatud volatiilsuse kohandamist kohaldatakse kõnealuse riigi kindlustusturul müüdavate toodete kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste parima hinnangu arvutamisel. Riskiga korrigeeritud riigi hinnavahe arvutatakse samal viisil, nagu kõnealuse riigi valuuta riskiga korrigeeritud hinnavahe, kuid selle aluseks on võrdlusportfell, mis on esindav varade suhtes, millesse kindlustus- ja edasikindlustusandjad on investeerinud kõnealuse riigi kindlustusturul müüdavate ja kõnealuse riigi valuutas nomineeritud toodete kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste parima hinnangu katteks.

5.   Volatiilsuse kohandamist ei kohaldata kindlustuskohustuste suhtes, mille puhul asjakohane riskivaba intressikõver nende kohustuste parima hinnangu arvutamiseks sisaldab artikli 77b kohast kattuvuse kohandamist.

6.   Erandina artiklist 101 ei kata solventsuskapitalinõue põhiomavahendite vähenemise riski, mis tuleneb volatiilsuse kohanduse muutusest.

Artikkel 77e

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud tehniline teave

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab ja avaldab iga asjaomase valuuta kohta vähemalt kord kvartalis järgmise tehnilise teabe:

a)

artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajalik asjakohane riskivaba intressikõver ilma igasuguse kattuvuse või volatiilsuse kohandamiseta;

b)

iga asjaomase kestuse, krediidikvaliteedi ja varaklassi jaoks alushinnavahe artikli 77c lõike 1 punktis b osutatud kattuvuse kohandamise arvutamiseks;

c)

iga asjaomase siseriikliku kindlustusturu jaoks artikli 77d lõikes 1 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera volatiilsuse kohandamine.

2.   Selleks et tagada ühetaolised tingimused kindlustustehniliste eraldiste ja põhiomavahendite arvutamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles esitatakse iga asjaomase valuuta kohta lõikes 1 osutatud tehniline teave. Nimetatud rakendusaktides kasutatakse kõnealust tehnilist teavet.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 301 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud asjakohase riskivaba intressikõvera kättesaadavusega, võtab komisjon kooskõlas artikli 301 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

3.   Kui komisjon on lõikes 1 osutatud tehnilise teabe kooskõlas lõikega 2 vastu võtnud, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kõnealust tehnilist teavet artikli 77 kohase parima hinnangu, artikli 77c kohase kattuvuse kohandamise ja artikli 77d kohase volatiilsuse kohandamise arvutamisel.

Nende valuutade ja siseriiklike turgude puhul, mille kohta lõike 1 punktis c osutatud kohandamist ei ole lõikes 2 osutatud rakendusaktides esitatud, ei kohaldata parima hinnangu arvutamiseks asjakohase riskivaba intressikõvera suhtes volatiilsuse kohandamist.

Artikkel 77f

Pikaajaliste garantiide meetmete ja aktsiakursiriski alaste meetmete läbivaatamine

1.   Kuni 1. jaanuarini 2021 esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande artiklite 77a–77e, artikli 106, artikli 138 lõike 4 ning artiklite 304, 308c ja 308d, sealhulgas nimetatud sätete alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamise mõju kohta.

Nimetatud ajavahemiku jooksul esitavad järelevalveasutused igal aastal Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele järgmise teabe:

a)

pikaajaliste garantiidega kindlustustoodete kättesaadavus nende siseriiklikel turgudel ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate käitumine pikaajaliste investoritena;

b)

selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate arv, kes kohaldavad kattuvuse kohandamist, volatiilsuse kohandamist, taastamise perioodi pikendamist vastavalt artikli 138 lõikele 4, kestusel põhinevat aktsiakursiriski alakomponenti ning artiklites 308c ja 308d esitatud üleminekumeetmeid;

c)

kattuvuse kohandamise, volatiilsuse kohandamise, omakapitali nõude sümmeetrilise kohandusmehhanismi, kestusel põhineva aktsiakursiriski alakomponendi ning artiklites 308c ja 308d esitatud üleminekumeetmete mõju kindlustus- ja edasikindlustusandjate finantsseisundile riigi tasandil ja anonüümselt iga ettevõtja kohta;

d)

kattuvuse kohandamise, volatiilsuse kohandamise, omakapitali nõude sümmeetrilise kohandusmehhanismi ja kestusel põhineva aktsiakursiriski alakomponendi mõju kindlustus- ja edasikindlustusandjate investeerimiskäitumisele ja sellele, kas nad ei tekita ebakohast kapitali vabanemist;

e)

taastamise perioodi vastavalt artikli 138 lõikele 4 mis tahes pikendamise mõju kindlustus- ja edasikindlustusandjate püüdlustele taastada solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite tase või vähendada riskiprofiili, et tagada vastavus solventsuskapitalinõudele;

f)

kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad artiklites 308c ja 308d esitatud üleminekumeetmeid, siis kas nad järgivad artiklis 308e osutatud järkjärgulise kohaldamise kavasid, ning väljavaated nendest üleminekumeetmetest sõltuvuse vähendamiseks, sealhulgas meetmed, mida ettevõtjad ja järelevalveasutused on võtnud või eeldatavasti võtavad, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi regulatiivset keskkonda.

2.   Konsulteerides asjakohasel juhul Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja olles läbi viinud avaliku konsulteerimise, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonile arvamuse artiklite 77a–77e, artikli 106 ning artikli 138 lõike 4 ning artiklite 304, 308c ja 308d, sealhulgas nimetatud sätete alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamise hindamise kohta. Kõnealuses hindamises käsitletakse pikaajaliste garantiidega kindlustustoodete kättesaadavust, kindlustus- ja edasikindlustusandjate käitumist pikaajaliste investoritena ning finantsstabiilsust üldiselt.

3.   Lõikes 2 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamuse alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 1. jaanuariks 2021 või kui see on asjakohane, siis varem. Aruandes pööratakse eelkõige põhitähelepanu sellele, milline on olnud mõju:

a)

kindlustusvõtja kaitsele;

b)

Euroopa kindlustusturgude toimimisele ja stabiilsusele;

c)

siseturule ning eelkõige konkurentsile ja võrdsetele võimalustele Euroopa kindlustusturgudel;

d)

ulatusele, mil määral kindlustus- ja edasikindlustusandjad jätkavad tegutsemist pikaajaliste investoritena;

e)

annuiteettoodete kättesaadavusele ja hinnale;

f)

konkureerivate toodete kättesaadavusele ja hinnale;

g)

kindlustusandjate pikaajalisele investeerimisstrateegiale seoses toodetega, mille suhtes kohaldatakse artikleid 77b ja 77c, võrreldes toodetega, mille suhtes kehtivad muud pikaajalised garantiid;

h)

tarbijate valikule ja riskiteadlikkusele;

i)

kindlustustegevuse mitmekesistatuse astmele ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate varaportfellile;

j)

finantsstabiilsusele.

Lisaks sellele tuginetakse aruandes järelevalve kogemustele artiklite 77a–77e, artikli 106, artikli 138 lõike 4, artiklite 304, 308c ja 308d kohaldamisel, sealhulgas kõnealuste sätete alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamisel.

4.   Komisjoni aruandega kaasnevad vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.”

24)

Artikkel 86 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 86

Delegeeritud õigusaktid ning regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

a)

artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajalik kindlustusmatemaatiline ja statistiline metoodika;

b)

metoodika, põhimõtted ja tehnika artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajaliku asjakohase riskivaba intressikõvera määramiseks;

c)

asjaolud, mille korral kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna või parima hinnangu ja riskimarginaali summana ning meetodid juhuks, kui kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna, nagu on osutatud artikli 77 lõikes 4;

d)

riskimarginaali arvutamisel kasutatavad meetodid ja eeldused, sealhulgas selliste nõuetekohaste omavahendite summa kindlaksmääramine, mis toetavad kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste täitmist ning kapitalikulu määra kalibreerimist, nagu on osutatud artikli 77 lõikes 5;

e)

tegevusvaldkonnad, mille alusel jaotatakse kindlustus- ja edasikindlustuskohustused osadeks, et arvutada artiklis 80 osutatud kindlustustehnilisi eraldisi;

f)

kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate andmete asjakohasuse, täielikkuse ja täpsuse tagamiseks järgitavad standardid ning konkreetsed olukorrad, kus parima hinnangu arvutamiseks on asjakohane kasutada ligikaudseid väärtusi, sealhulgas juhtumipõhiseid lähenemisviise, nagu on osutatud artiklis 82;

g)

artikli 77b lõikes 1 sätestatud nõuete kirjeldused, sealhulgas artikli 77b lõike 1 punktis e osutatud suremusriski stressi mõju arvutamisel kasutatavad meetodid, eeldused ja standardnäitajad;

h)

artiklis 77c sätestatud nõuete kirjeldused, sealhulgas kattuvuse kohandamise ja alushinnavahe arvutamisel kohaldatavad eeldused ja meetodid;

i)

meetodid ja eeldused artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamise arvutamiseks, sealhulgas valem nimetatud artikli lõikes 2 osutatud hinnavahe arvutamiseks.

2.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses kindlustustehniliste eraldiste alaste meetodite ja arvutustega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)

metoodika, mille abil arvutatakse artikli 81 kohased vastaspoole maksejõuetusega seotud kohandused, mille eesmärk on võtta arvesse vastaspoole maksejõuetusest tingitud eeldatavat kahju;

b)

vajaduse korral kindlustustehniliste eraldiste lihtsustatud arvutusmeetodid selle tagamiseks, et punktides a ja d osutatud kindlustusmatemaatilised ja statistilised meetodid oleksid proportsionaalsed kindlustus- ja edasikindlustusandjate, kaasa arvatud emaettevõtja riske kindlustavate tütarettevõtjate ja emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate kantavate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

3.   Selleks et tagada artikli 77b kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud artikli 77b lõikes 1 osutatud kattuvuse kohandamise kohaldamisele heakskiidu andmisele kohaldatava menetluse kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

25)

Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Delegeeritud õigusaktid ning regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid”;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses omavahendite kindlaksmääramisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriteeriumeid järelevalveasutuse poolse heakskiidu andmiseks lisaomavahenditele kooskõlas artikliga 90.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

1a.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse finantseerimis- ja krediidiasutuste märkimisväärsete osaluste käsitamist artikli 212 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses seoses omavahendite kindlaksmääramisega.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Selleks et tagada artikli 90 kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud järelevalveasutuste poolt lisaomavahendite kasutamisele heakskiidu andmisele kohaldatava menetluse kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

26)

Artikkel 97 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 97

Delegeeritud õigusaktid ja regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse artiklis 94 esitatud kriteeriumidele vastavana käsitatavate omavahendite, kaasa arvatud nende, millele viidatakse artiklis 96, loetelu, mis sisaldab iga omavahendi liigitamisel määravaks osutunud omaduste täpset kirjeldust.

2.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses omavahendite liigitamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada meetodeid, mida järelevalveasutused kasutavad lõikes 1 osutatud loeteluga hõlmamata omavahendite hindamise ja liigitamise heakskiitmisel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Komisjon vaatab turusuundumusi silmas pidades korrapäraselt läbi lõikes 1 osutatud loetelu ja vajaduse korral ajakohastab seda.”

27)

Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99

Omavahendite nõuetekohasust käsitlevad delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

a)

artikli 98 lõigetes 1 ja 2 osutatud kvantitatiivsed piirangud;

b)

kohandused, mis tuleks teha, et kajastada nende omavahendite ülekantavuse puudumist, mida saab kasutada üksnes sellise kahjumi katmiseks, mis tuleneb teatavast spetsiifilisest kohustuste segmendist või teatavatest spetsiifilistest riskidest (eraldatud tooted).”

28)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 109a

Standardvalemis kasutatavate tehniliste andmete ühtlustamine

1.   Selleks et arvutada solventsuskapitalinõue vastavalt standardvalemile, töötavad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee raames välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidihinnangule krediidikvaliteedi astme määramise kohta objektiivsel skaalal, kasutades artikli 111 lõike 1 punkti n kohaselt täpsustatud astmeid.

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

2.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused ning selleks, et lihtsustada artikli 105 lõikes 5 osutatud tururiski komponendi arvutamist, artikli 105 lõikes 6 osutatud vastaspoole maksejõuetuse riski komponendi arvutamist, hinnata artikli 101 lõikes 5 osutatud riskimaandamismeetodeid ning arvutada kindlustustehnilisi eraldisi, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega:

a)

nende piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste loetelu, kelle suhtes olevat riskipositsiooni käsitatakse nõudena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad on loodud, tingimusel et piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste iseseisvast maksukogumisõigusest tulenevalt puudub kõnealuste riskipositsioonide vahel erinevus ja on olemas konkreetsed institutsioonilised meetmed, millega vähendatakse maksejõuetuse riski;

b)

artikli 106 lõikes 2 osutatud aktsiaindeks vastavalt artikli 111 lõike 1 punktides c ja o kehtestatud üksikasjalikele kriteeriumidele;

c)

artikli 105 lõikes 5 osutatud valuutariski alakomponendi kohandamised, mis tuleb teha seoses euroga seotud valuutaga vastavalt artikli 111 lõike 1 punktis p kehtestatud üksikasjalikele kriteeriumidele kohandamiste kohta, mis tuleb teha seoses euroga seotud valuutaga, et hõlbustada valuutariski alakomponendi arvutamist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab tehnilise teabe, sealhulgas artiklis 106 osutatud sümmeetrilist kohandusmehhanismi käsitleva teabe vähemalt kord kvartalis.

4.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused ning selleks, et lihtsustada artikli 105 lõikes 4 osutatud tervisekindlustusriski komponendi arvutamist, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutuste esitatud arvutusi arvesse võttes välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud standardhälvete kohta seoses liikmesriikide teatavate riiklike õigusmeetmetega, millega lubatakse terviseriskiga seotud väljamaksete jagamist kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel ja mis vastavad lõikes 5 esitatud kriteeriumidele ning delegeeritud õigusaktidega kehtestatud täiendavatele kriteeriumidele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

5.   Lõikes 4 osutatud rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldatakse üksnes liikmesriikide nende riiklike õigusmeetmete suhtes, millega lubatakse terviseriskiga seotud väljamaksete jagamist kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel ja mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)

nõuete jagamise mehhanism on läbipaistev ja selle aastase perioodi eel, mille kohta see kehtib, üksikasjalikult täpsustatud;

b)

nõuete jagamise mehhanism, nende kindlustusandjate arv, kes tervisekindlustuse riskide tasandussüsteemis (TRTS) osalevad, ja TRTSiga seotud äritegevuse risk tagavad, et iga TRTSis osaleva kindlustusandja TRTSiga seotud äritegevuse aastase kahju volatiilsust vähendatakse oluliselt TRTSi abil nii kindlustusmaksete kui ka eraldiste riskiga seoses;

c)

TRTSi-põhine tervisekindlustus on kohustuslik ja on osaline või täielik alternatiiv tervisekindlustusele, mida pakub riiklik sotsiaalkindlustussüsteem;

d)

TRTSis osalevate kindlustusandjate maksejõuetuse korral tagavad ühe või mitme liikmesriigi valitsused, et kindlustusvõtjate nõuded, mis on seotud TRTSi kohase kindlustustegevusega, täidetakse täielikult.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles esitatakse täiendavad kriteeriumid, millele õigusmeetmete võtmist käsitlevad siseriiklikud sätted peavad vastama, ning käesoleva artikli lõikes 4 osutatud standardhälvete arvutamise metoodika ja nõuded.”

29)

Artikkel 111 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 111

Artikleid 103–109 puudutavad delegeeritud õigusaktid ja regulatiivsed ning rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

a)

standardvalem vastavalt artiklile 101 ja artiklitele 103–109;

b)

kõik alakomponendid, mis on vajalikud või mis hõlmavad täpsemalt artiklis 104 osutatud vastavate riskikomponentide alla kuuluvaid riske, samuti nende edasine ajakohastamine;

c)

artiklites 104, 105 ja 304 sätestatud põhisolventsuskapitali nõude riskikomponentide ja alakomponentide arvutamisel kasutatavad meetodid, eeldused ja standardnäitajad, mis tuleb kalibreerida vastavalt artikli 101 lõikes 3 osutatud usaldusnivoole, sümmeetriline kohandusmehhanism ning asjakohane ajaperiood väljendatuna kuude arvuna, nagu on osutatud artiklis 106, ning asjakohane lähenemisviis artiklis 304 osutatud meetodi integreerimiseks solventsuskapitalinõude arvutamisse standardvalemi kohaselt;

d)

korrelatsiooniparameetrid, sealhulgas vajaduse korral IV lisas sätestatud parameetrid, ja nende parameetrite ajakohastamise kord;

e)

kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad riskimaandamismeetodeid, siis asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiili muutuste hindamisel ja solventsuskapitalinõude arvutamise kohandamisel kasutatavad meetodid ja eeldused;

f)

kvalitatiivsed kriteeriumid, millele punktis e osutatud riskimaandamismeetodid peavad vastama selle tagamiseks, et risk oleks tegelikult üle kantud kolmandale isikule;

fa)

vastaspoole maksejõuetuse riski kapitalinõude hindamisel kasutatav meetod ja näitajad nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte riskipositsioonide korral, kusjuures kõnealused näitajad tagavad järjekindluse selliste riskipositsioonide käsitlemisel krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 26 tähenduses;

g)

artiklis 107 kehtestatud operatsiooniriski kapitalinõude hindamisel kasutatavad meetodid ja näitajad, sealhulgas artikli 107 lõikes 3 osutatud protsent;

h)

meetodid ja kohandused, mida tuleb kasutada selleks, et kajastada kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskide hajutamise väiksemat ulatust eraldatud toodetega seoses;

i)

sellise kohandamise arvutamise meetod, mis on seotud kindlustustehniliste eraldiste või edasilükkunud maksude kasutamisega kahjumi katteks, nagu on sätestatud artiklis 108;

j)

elu-, kahju- ja tervisekindlustusriski komponentide standardnäitajate osa, mille võib asendada kindlustus- või edasikindlustusandja puhul spetsiifiliste näitajatega, nagu on märgitud artikli 104 lõikes 7;

k)

standardmeetodid, mida kindlustus- või edasikindlustusandjal tuleb kasutada punkti j kohaste kindlustus- või edasikindlustusandja spetsiifiliste näitajate arvutamisel, ja kõik kasutatavate andmete täielikkuse, täpsuse ja asjakohasuse kriteeriumid, mis peavad olema täidetud enne järelevalveasutuse poolt heakskiidu andmist, ning menetlus, mida tuleb sellise heakskiidu saamiseks järgida;

l)

konkreetsete alakomponentide ja riskikomponentide lihtsustatud arvutused, samuti kriteeriumid, millele kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kaasa arvatud emaettevõtja riske kindlustavad tütarettevõtjad ja emaettevõtja riske edasi kindlustavad tütarettevõtjad peavad vastama, et saada õigus kõikide kõnealuste lihtsustuste kasutamiseks, nagu on sätestatud artiklis 109;

m)

lähenemisviis, mida tuleb kasutada artikli 212 tähenduses sidusettevõtjate puhul solventsuskapitalinõude arvutamisel, eelkõige artikli 105 lõikes 5 osutatud aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel, võttes arvesse asjaomaste sidusettevõtjate väärtuse kõikumise tõenäolist vähenemist, mis tuleneb asjaomaste investeeringute strateegilisest olemusest ja osalust omava ettevõtja mõjust nimetatud sidusettevõtjatele;

n)

kuidas kasutada krediidikvaliteeti hindavate asutuste väliseid krediidihinnanguid solventsuskapitalinõude arvutamisel vastavalt standardvalemile ja väliste krediidihinnangute jaotamist artikli 109a lõikes 1 osutatud krediidikvaliteedi astmete skaalale, mis peab olema sidus krediidikvaliteeti hindavate asutuste väliste krediidihinnangute kasutamisega kapitalinõuete arvutamisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutuste ja artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutuste puhul;

o)

artikli 109a lõike 2 punktis c osutatud aktsiaindeksi täpsed kriteeriumid;

p)

euroga seotud valuuta puhul kohanduste täpsed kriteeriumid, et lihtsustada artikli 109a lõike 2 punktis d osutatud valuutariski alakomponendi arvutamist;

q)

artikli 109a lõike 2 punktis a osutatud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste liigitamise tingimused.

2.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud lõike 1 punktis k osutatud kindlustus- või edasikindlustusandja spetsiifiliste näitajate kasutamisele järelevalveasutuste heakskiidu andmisele kohaldatavate menetluste kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

3.   Hiljemalt 31. detsembriks 2020 hindab komisjon solventsuskapitalinõude standardvalemi arvutamisel kasutatavate meetodite, eelduste ja standardnäitajate asjakohasust. Eelkõige võtab ta arvesse varaklassi või finantsinstrumentide tootlust, kõnealustesse varadesse ja finantsinstrumentidesse investeerijate käitumist ning finantsteenuste rahvusvaheliste standardite kehtestamise suundumusi. Esmatähtsaks võidakse pidada teatavate varaklasside läbivaatamist. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi või käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide muutmiseks.

4.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses solventsuskapitalinõudega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kvantitatiivseid piiranguid ja vara nõuetekohasuse kriteeriumeid, kui need riskid ei ole alakomponendiga piisavalt kaetud.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Kõnealuseid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse kindlustustehnilisi eraldisi katvate varade suhtes, v.a sellised elukindlustuslepingutega seoses olemasolevad varad, mille puhul investeerimisriski kannavad kindlustusvõtjad. Komisjon vaatab need läbi, võttes arvesse standardvalemi ja finantsturgude arengut.”

30)

Artikkel 114 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 114

Solventsuskapitalinõude sisemudeleid käsitlevad delegeeritud õigusaktid ja rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

a)

artiklites 120–125 esitatud standarditesse tehtavad kohandused, võttes arvesse osalise sisemudeli piiratud kohaldamisala;

b)

viis, kuidas osaline sisemudel täielikult integreerida solventsuskapitalinõude standardvalemisse, millele osutatakse artikli 113 lõike 1 punktis c, ning alternatiivsete integreerimismeetodite kasutamise nõuded.

2.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses menetlustega:

a)

sisemudeli heakskiitmiseks kooskõlas artikliga 112 ning

b)

artiklis 115 osutatud sisemudeli suuremate muudatuste ja sisemudeli muutmise korra muudatuste heakskiitmiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

31)

Artikkel 127 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 127

Artikleid 120–126 puudutavad delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab seoses artiklitega 120–126 kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, et parandada kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskiprofiili ja tegevuse juhtimise hindamist seoses sisemudeli kasutamisega kogu liidus.”

32)

Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti d alapunktid i, ii ja iii asendatakse järgmisega:

„i)

2 500 000 eurot kahjukindlustusandjate, sealhulgas emaettevõtja riske kindlustavate tütarettevõtjate puhul, välja arvatud juhul, kui kõik või mõned I lisa A osas loetletud liikidesse 10–15 kuuluvad riskid on kaetud, millisel juhul ei või see olla väiksem kui 3 700 000 eurot;

ii)

3 700 000 eurot elukindlustusandjate, sealhulgas emaettevõtja riske kindlustavate tütarettevõtjate puhul;

iii)

3 600 000 eurot edasikindlustusandjate, välja arvatud emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate puhul, millisel juhul ei või miinimumkapitalinõue olla väiksem kui 1 200 000 eurot;”;

b)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Hiljemalt kuni 31. detsembrini 2017 lubavad liikmesriigid oma järelevalveasutustel nõuda, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldaksid esimeses lõigus osutatud protsendimäärasid eranditult oma solventsuskapitalinõude suhtes, mis arvutatakse vastavalt VI peatüki 4. jao 2. alajaole.”;

c)

lõikesse 4 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Lõikes 3 osutatud piirmäärade arvutamiseks ei kohustata ettevõtjaid arvutama solventsuskapitalinõuet kord kvartalis.”;

d)

lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2020 aruande lõigete 1–4 kohaselt liikmesriikides vastu võetud eeskirjade ja järelevalveasutuste tegevuse kohta.”

33)

Artikkel 130 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 130

Delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse artiklites 128 ja 129 osutatud miinimumkapitalinõude arvutamist.”

34)

Artikli 131 esimeses lõigus asendatakse kuupäevad „31. oktoobriks 2012” ja „31. oktoobriks 2013” vastavalt kuupäevadega „31. detsembriks 2015” ja „31. detsembriks 2016”.

35)

Artikkel 135 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 135

Kvalitatiivseid nõudmisi puudutavad delegeeritud õigusaktid ja regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kvalitatiivseid nõudmisi järgmistes valdkondades:

a)

investeeringutest tulenevate riskide kindlaksmääramine, mõõtmine, jälgimine ja juhtimine seoses artikli 132 lõike 2 esimese lõiguga;

b)

artikli 132 lõike 4 teises lõigus osutatud tuletisinstrumentidesse ja varadesse tehtavatest investeeringutest tulenevate eririskide kindlaksmääramine, mõõtmine, jälgimine ja juhtimine ning selle kindlaksmääramine, mil määral loetakse selliste varade kasutamine riski vähendamiseks või tõhusaks portfelli haldamiseks, nagu on osutatud artikli 132 lõike 4 kolmandas lõigus.

2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

a)

nõuded, mida ettevõtjad, kes tegelevad nn laenude struktureerimisega kaubeldavateks väärtpaberiteks või teisteks finantsinstrumentideks (väärtpaberistamise tehingu algatajad või sponsorid), peavad täitma, et kindlustus- või edasikindlustusandjal oleks lubatud investeerida sellistesse väärtpaberitesse või finantsinstrumentidesse, mis on välja lastud pärast 1. jaanuari 2011, sealhulgas nõuded, mis tagavad, et väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab jätkuvalt olulise neto majandusliku huvi, mis mingil juhul ei ole väiksem kui 5 %;

b)

kvalitatiivsed nõuded, mis tuleb täita sellistesse väärtpaberitesse või finantsinstrumentidesse investeerivatel kindlustus- või edasikindlustusandjatel;

c)

olukordade kirjeldused, mille puhul võib kehtestada proportsionaalse täiendava kapitalinõude, kui on rikutud käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud nõudeid, ilma et see piiraks artikli 101 lõike 3 kohaldamist.

3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses lõike 2 punktiga c, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada nimetatud punktis osutatud proportsionaalse täiendava kapitalinõude arvutamise metoodikat.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

36)

Artikli 138 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt teatavaks tehtud erakordselt ebasoodsas olukorras, mis mõjutab kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kellele kuulub märkimisväärne osa turust või mõjutatud tegevusvaldkonnast, ja vajaduse korral pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, võib järelevalveasutus pikendada mõjutatud ettevõtjate jaoks lõike 3 teises lõigus sätestatud ajavahemikku maksimaalselt seitsme aasta võrra, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kindlustustehniliste eraldiste keskmist kestust.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 18 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste kohaldamist, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva lõike kohaldamisel pärast asjaomase järelevalveasutuse taotlust teatavaks erakordselt ebasoodsa olukorra olemasolu. Asjaomane järelevalveasutus võib esitada taotluse, kui kindlustus- või edasikindlustusandjad, kellele kuulub märkimisväärne osa turust või mõjutatud tegevusvaldkonnast, ei suuda tõenäoliselt täita lõikes 3 sätestatud nõudeid. Erakordselt ebasoodne olukord esineb, kui selliste kindlustus- või edasikindlustusandjate finantsolukorda, kellele kuulub märkimisväärne osa turust või mõjutatud tegevusvaldkonnast, mõjutab tõsiselt või negatiivselt üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)

finantsturgude langus, mis on ettenägematu, järsk ja kiire;

b)

püsivalt madal intressimäära keskkond;

c)

suurt mõju omav katastroofiline sündmus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab koostöös asjaomase järelevalveasutusega regulaarselt, kas teises lõigus osutatud tingimused on endiselt täidetud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teatab koostöös asjaomase järelevalveasutusega, millal erakordselt ebasoodne olukord on lõppenud.

Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja esitab iga kolme kuu järel oma järelevalveasutusele eduaruande, kirjeldades võetud meetmeid ja tehtud edusamme solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite taseme taastamiseks või riskiprofiili vähendamiseks, et tagada vastavus solventsuskapitalinõudele.

Esimeses lõigus osutatud pikendus tunnistatakse kehtetuks, kui eduaruandest selgub, et solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite taseme taastamisel ega solventsuskapitalinõudele vastavuse tagamise eesmärgil riskiprofiili vähendamisel ei ole solventsuskapitalinõude mittetäitmise tuvastamise kuupäeva ja eduaruande esitamise kuupäeva vahelisel ajavahemikul olulisi edusamme tehtud.”

37)

Artikkel 143 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 143

Artikli 138 lõiget 4 puudutavad delegeeritud õigusaktid ning regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse erakordselt ebasoodsate olukordade liike ning täpsustatakse tegureid ja kriteeriume, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab arvesse võtma erakordselt ebasoodsate olukordade olemasolu teatavaks tegemisel ning järelevalveasutused taastamise perioodi pikendamisel vastavalt artikli 138 lõikele 4.

2.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 138 lõikega 2, artikli 139 lõikega 2 ja artikliga 141, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artikli 138 lõikes 2 osutatud finantsseisundi taastamise kava ja artikli 139 lõikes 2 osutatud finantseerimisskeemi ning artiklis 141 osutatud täpsemaid tingimusi, vältides nõuetekohase hoolikusega protsüklilisi mõjusid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

38)

Artikkel 149 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 149

Muudatused riskide või kohustuste laadis

Kõik muudatused, mida kindlustusandja kavatseb teha artiklis 147 osutatud teabes, tehakse artiklitega 147 ja 148 ette nähtud korras.”

39)

Artiklit 155 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik:

„Lisaks võib päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.”;

b)

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele selliste juhtude arvu ja liigi, mille puhul keelduti andmete või teabe edastamisest artiklite 146 ja 148 alusel või võeti meetmeid käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 alusel.”

40)

Artikli 158 lõike 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik:

„Lisaks võib päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.”

41)

Artikkel 159 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 159

Statistiline teave piiriülese tegevuse kohta

Iga kindlustusandja teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale järelevalveasutusele eraldi nii asutamisõiguse alusel tehtud tehingute kui ka teenuste osutamise vabaduse alusel tehtud tehingutega seotud kindlustustasude, nõuete ja komisjonitasude summad, millest ei ole edasikindlustust maha arvatud, esitades andmed liikmesriikide kaupa ja järgmiselt:

a)

kahjukindlustuse puhul tegevusvaldkondade lõikes kooskõlas asjaomase delegeeritud õigusaktiga;

b)

elukindlustuse puhul tegevusvaldkondade lõikes kooskõlas asjaomase delegeeritud õigusaktiga.

I lisa A osa liigi 10 puhul, välja arvatud vedaja vastutus, teatab asjaomane ettevõtja kõnealusele järelevalveasutusele ka nõuete sageduse ja keskmise hinna.

Iga asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuse taotluse korral edastab päritoluliikmesriigi järelevalveasutus neile esimeses ja teises lõigus osutatud teabe mõistliku aja jooksul ja koondatud kujul.”

42)

Artikkel 172 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 172

Samaväärsus seoses edasikindlustusandjatega

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumeid selle hindamiseks, kas kolmanda riigi solventsusrežiim, mida kohaldatakse selliste edasikindlustusandjate tegevusele, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on samaväärne I jaotises sätestatuga.

2.   Kui kolmas riik täidab lõike 1 kohaselt vastu võetud kriteeriume, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusakti, milles teeb kindlaks, et selle kolmanda riigi solventsusrežiim, mida kohaldatakse selliste edasikindlustusandjate tegevusele, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on samaväärne käesoleva direktiivi I jaotises sätestatuga.

Kõnealune delegeeritud õigusakt vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki olulisi muudatusi I jaotises sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

3.   Kui kolmanda riigi solventsusrežiim loetakse lõike 2 kohaselt samaväärseks käesolevas direktiivis sätestatuga, käsitatakse selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, samal viisil kui selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kellele on antud tegevusluba käesoleva direktiivi kohaselt.

4.   Erandina lõikest 2 ja isegi kui lõike 1 kohaselt täpsustatud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon piiratud ajavahemikuks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusakti, milles teeb kindlaks, et kolmanda riigi kohaldatav solventsusrežiim selliste edasikindlustusandjate tegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on ajutiselt samaväärne I jaotises sätestatuga, kui see kolmas riik vastab vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

riik on võtnud liidu ees kohustuse võtta enne kõnealuse piiratud ajavahemiku lõppu vastu solventsusrežiim, mida saab vastavalt lõikele 2 pidada samaväärseks, ning seda kohaldada ja osaleda samaväärsuse hindamisel;

b)

riik on võtnud punktis a osutatud kohustuse täitmiseks vastu tööprogrammi;

c)

riik on eraldanud punktis a osutatud kohustuse täitmiseks piisavad vahendid;

d)

riigil on solventsusrežiim, mis on riskipõhine ning millega sätestatakse kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed solventsusnõuded ja nõuded, mis on seotud järelevalvearuannete ja läbipaistvusega;

e)

riigil on olemas kirjalik kord selle kohta, kuidas teha koostööd ja vahetada konfidentsiaalset järelevalvealast teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning järelevalveasutustega;

f)

riigil on sõltumatu järelevalvesüsteem; ning

g)

riik on kehtestanud ametisaladuse hoidmise kohustuse kõigile isikutele, kes tegutsevad tema järelevalveasutuste nimel, eelkõige kehtib see teabevahetuse kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning järelevalveasutustega.

Delegeeritud õigusaktides ajutise samaväärsuse kohta võetakse kooskõlas artikli 177 lõikega 2 arvesse komisjoni aruandeid. Kõnealused delegeeritud õigusaktid vaadatakse korrapäraselt läbi asjaomase kolmanda riigi eduaruannete põhjal, mis kord aastas esitatakse komisjonile, kes neid hindab. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abistab komisjoni eduaruannete hindamisel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

5.   Lõike 4 esimeses lõigus osutatud piiratud ajavahemik lõppeb 31. detsembril 2020 või kuupäeval, milleni loetakse kolmanda riigi järelevalvekorda kooskõlas lõikega 2 samaväärseks I jaotises sätestatuga, olenevalt sellest, kumb neist on varasem.

Kõnealust ajavahemikku võib pikendada kõige rohkem ühe aasta võrra, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel ja komisjonil on seda aega vaja lõike 2 kohaseks samaväärsuse hindamiseks.

6.   Selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kelle peakontor asub mõnes sellises kolmandas riigis, kelle järelevalvekord loetakse lõike 4 kohaselt ajutiselt samaväärseks, koheldakse samamoodi nagu lõikes 3 osutatud edasikindlustuslepinguid. Edasikindlustusandjate suhtes, kelle peakontor asub sellises kolmandas riigis, kelle järelevalvekord loetakse lõike 4 kohaselt ajutiselt samaväärseks, kohaldatakse ka artiklit 173.”

43)

Artikkel 176 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 176

Liikmesriikide teave komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele

Liikmesriikide järelevalveasutused teatavad komisjonile, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning teiste liikmesriikide järelevalveasutustele kõikidest tegevuslubade andmistest tütarettevõtjatele, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi õiguse alusel tegutsev emaettevõtja.

Kõnealune teave hõlmab ka asjaomase konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldust.

Kui kolmanda riigi õiguse alusel tegutsev ettevõtja omandab liidus tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusandjas osaluse, mille tagajärjel muutub kõnealune kindlustus- või edasikindlustusandja kolmanda riigi kõnealuse ettevõtja tütarettevõtjaks, teatavad päritoluliikmesriigi järelevalveasutused sellest komisjonile, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning teiste liikmesriikide järelevalveasutustele.”

44)

Artikli 177 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõigist üldistest raskustest, mis tekivad nende kindlustus- või edasikindlustusandjatel seoses asutamise või tegevusega kolmandas riigis või teenuste osutamisel kolmandas riigis.”

45)

Artikli 210 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sätteid seoses piiratud edasikindlustustegevusest tulenevate riskide jälgimise, juhtimise ja kontrolliga.”

46)

Artikli 211 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse järgmisi kriteeriumeid järelevalveasutuse heakskiidu saamiseks:

a)

tegevusloa ulatus;

b)

kohustuslike tingimuste lülitamine kõikidesse väljastatud lepingutesse;

c)

eriotstarbelisi varakogumeid juhtivate isikute sobivus ja nõuetekohasus vastavalt artiklile 42;

d)

eriotstarbeliste varakogumite enamusaktsionäride, -osanike või liikmete sobivus ja nõuetekohasus;

e)

usaldusväärne haldus- ja raamatupidamiskord, piisavad sisekontrollimehhanismid ja riskijuhtimisnõuded;

f)

raamatupidamise, usaldatavusnõuete ja statistilise teabe nõuded;

g)

solventsusnõuded.

2a.   Selleks et tagada artikli 211 lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud eriotstarbeliste varakogumite loomisele järelevalveasutuste poolt heakskiidu andmisele kohaldatavate menetluste ning lõike 2 punkti f kohaldamisel kasutatavate vormingute ja vormide kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

2b.   Selleks et tagada artikli 211 lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühetaolised tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud järelevalveasutustevahelise koostöö ja teabevahetuse puhul kohaldatavate menetluste kohta, kui eriotstarbeline varakogum, mis võtab üle kindlustus- või edasikindlustusandja riskid, on asutatud mõnes muus liikmesriigis kui see, kus kindlustus- või edasikindlustusandjale tegevusluba anti.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

3.   Eriotstarbeliste varakogumite suhtes, millele on tegevusluba antud enne 31. detsembrit 2015, kohaldatakse eriotstarbeliseks varakogumiks loa andnud liikmesriigi õigust. Nimetatud eriotstarbelise varakogumi uute toimingute suhtes, mis algavad pärast nimetatud kuupäeva, kohaldatakse lõikeid 1, 2 ja 2a.”

47)

Artikli 212 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

„järelevalvekolleegium” — alaline, kuid paindlik koostöö, koordineerimise ja konsolideerimisgrupi järelevalvet puudutava otsustetegemise lihtsustamise struktuur;”.

48)

Artiklit 216 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Sel juhul põhjendab järelevalveasutus oma otsust nii konsolideerimisgrupi järelevalvajale kui ka lõplikule emaettevõtjale liidu tasandil. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab järelevalvekolleegiumi kooskõlas artikli 248 lõike 1 punktiga a.

Artikleid 218–258 kohaldatakse mutatis mutandis, kui käesoleva artikli lõigetest 2–6 ei tulene teisiti.”;

b)

lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalveasutus põhjendab sellist otsust nii ettevõtjale kui ka konsolideerimisgrupi järelevalvajale. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab järelevalvekolleegiumi kooskõlas artikli 248 lõike 1 punktiga a.”;

c)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse tegemise asjaolusid.”

49)

Artiklit 217 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Sel juhul põhjendavad järelevalveasutused oma nõusolekut nii konsolideerimisgrupi järelevalvajale kui ka lõplikule emaettevõtjale liidu tasandil. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab järelevalvekolleegiumi kooskõlas artikli 248 lõike 1 punktiga a.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse tegemise asjaolusid.”

50)

Artikkel 227 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 227

Seotud kolmandate riikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate samaväärsus

1.   Sellise kindlustus- või edasikindlustusandja konsolideerimisgrupi artikli 233 kohasel maksevõime arvutamisel, kes on osalust omav ettevõtja kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjas, käsitatakse kõnealust kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjat sidusettevõtjaks oleva kindlustus- või edasikindlustusandjana ainult kõnealusel arvutamisel.

Kui kolmas riik, kus asub kõnealuse ettevõtja peakontor, nõuab sellise tegevuse puhul tegevusluba ja kehtestab solventsusrežiimi, mis on vähemalt samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga, võivad liikmesriigid näha ette, et arvutamisel võetakse kõnealuse ettevõtja puhul arvesse solventsuskapitalinõuet ja kõnealuse nõude täitmiseks vajalikke omavahendeid, mis on sätestanud asjaomane kolmas riik.

2.   Kui käesoleva artikli lõigete 4 või 5 kohast delegeeritud õigusakti ei ole vastu võetud, kontrollib konsolideerimisgrupi järelevalvaja osaleva ettevõtja taotlusel või omal algatusel, kas kolmanda riigi kehtestatud režiim on vähemalt samaväärne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abistab konsolideerimisgrupi järelevalvajat kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikega 2.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja konsulteerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga enne samaväärseks tunnistamise kohta otsuse tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega. Kõnealune otsus tehakse vastavalt lõike 3 kohaselt vastu võetud kriteeriumidele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei tee kolmanda riigiga seoses ühtki otsust, mis oleks vastuolus kõnealuse kolmanda riigi suhtes varem tehtud otsusega, v.a juhul, kui see on vajalik, et võtta arvesse olulisi muudatusi I jaotise VI peatükis sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Kui järelevalveasutused ei nõustu kooskõlas teise lõiguga tehtud otsusega, võivad nad kolme kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja neile otsusest teada on andnud, pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklilt 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga talle antud volitustele.

3.   Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumeid, mille alusel hinnata, kas kolmanda riigi solventsusrežiim on samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga.

4.   Kui kolmas riik täidab lõike 3 kohaselt vastu võetud kriteeriume, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles tehakse kindlaks, et selle kolmanda riigi kohaldatav järelevalvekord on samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse olulisi muudatusi I jaotise VI peatükis sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

5.   Erandina lõikest 4 ja isegi kui lõike 3 kohaselt täpsustatud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon lõikes 6 osutatud ajavahemikuks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles tehakse kindlaks, et kolmanda riigi kohaldatav solventsusrežiim selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on ajutiselt samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga, kui:

a)

on võimalik näidata, et kolmandas riigis kehtib solventsusrežiim, mida saab vastavalt lõikele 4 pidada samaväärseks, või on see võimalik vastu võtta ja seda kohaldada;

b)

kolmandal riigil on solventsusrežiim, mis on riskipõhine ja millega sätestatakse kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed solventsusnõuded ja nõuded, mis on seotud järelevalvearuannete esitamise ja läbipaistvusega;

c)

kolmanda riigi õigus põhimõtteliselt lubab teha koostööd ja vahetada konfidentsiaalset järelevalvealast teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning järelevalveasutustega;

d)

kolmandal riigil on sõltumatu järelevalvesüsteem ning

e)

kolmas riik on kehtestanud ametisaladuse hoidmise kohustuse kõigile isikutele, kes tegutsevad tema järelevalveasutuste nimel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

6.   Lõikes 5 osutatud ajutise samaväärsuse esialgne ajavahemik kestab 10 aastat, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu:

a)

kõnealune delegeeritud õigusakt tunnistatakse kehtetuks või

b)

on lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt, millega peetakse kõnealuse kolmanda riigi kohaldatavat järelevalvekorda samaväärseks I jaotise VI peatükis sätestatuga.

Ajutist samaväärsust pikendatakse täiendavalt 10 aasta kaupa, kui lõikes 5 osutatud kriteeriumid on endiselt täidetud. Komisjon võtab sellised delegeeritud õigusaktid vastu kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2.

Delegeeritud õigusaktis, milles tehakse kindlaks ajutine samaväärsus, võetakse arvesse komisjoni aruandeid vastavalt artikli 177 lõikele 2. Komisjon vaatab sellised delegeeritud õigusaktid korrapäraselt läbi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abistab komisjoni kõnealuste otsuste hindamisel. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kõigist asetleidvatest läbivaatamistest ja esitab Euroopa Parlamendile aruande oma järelduste kohta.

7.   Kui kooskõlas lõikega 5 on vastu võetud delegeeritud õigusakt, milles tehakse kindlaks, et kolmanda riigi järelevalvekord on ajutiselt samaväärne, siis peetakse kõnealust kolmandat riiki lõike 1 teise lõigu kohaldamisel samaväärseks.”

51)

Artikkel 231 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 231

Konsolideerimisgrupi sisemudel

1.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandja ja selle sidusettevõtjad või kindlustusvaldusettevõtja sidusettevõtjad üheskoos taotlevad luba arvutada konsolideerimisgrupi konsolideeritud solventsuskapitalinõuet ja konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate solventsuskapitalinõuet sisemudeli alusel, teevad asjaomased järelevalveasutused koostööd, et otsustada, kas kõnealune luba anda või mitte, ja määrata kindlaks muud võimalikud tingimused, mille alusel kõnealune luba antakse.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse konsolideerimisgrupi järelevalvajale.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab sellest viivitamata teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ning edastab neile täieliku taotluse.

2.   Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse suhtes ühisele otsusele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil konsolideerimisgrupi järelevalvaja täieliku taotluse kätte sai.

3.   Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõikes 2 osutatud kuuekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Pärast kuuekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta.

Kui töörühma otsus lükatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 41 lõigetega 2 ja 3 ning artikli 44 lõike 1 kolmanda lõiguga tagasi, siis teeb lõpliku otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda. Kuuekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ühiste otsuste tegemise hõlbustamiseks töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 osutatud loataotluste kohta lõikes 2 osutatud ühise otsuse tegemise protsessi kohaldamise ühetaolisi tingimusi.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

5.   Kui asjaomased järelevalveasutused on jõudnud lõikes 2 osutatud ühisele otsusele, edastab konsolideerimisgrupi järelevalvaja taotlejale dokumendi, milles esitatakse igakülgsed põhjendused.

6.   Kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupp on täieliku taotluse kätte saanud, ei ole ühisele otsusele jõutud, teeb konsolideerimisgrupi järelevalvaja taotluse kohta otsuse ise.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võtab kohaselt arvesse teiste asjaomaste järelevalveasutuste kõnealuse kuue kuu jooksul esitatud seisukohti ja reservatsioone.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab dokumendi koos igati põhjendatud otsusega taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele.

Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

7.   Kui mõni asjaomane järelevalveasutus leiab, et tema järelevalve alla kuuluva kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiil erineb oluliselt konsolideerimisgrupi tasandil heakskiidetud sisemudeli aluseks olevatest eeldustest, ja kui kõnealune ettevõtja ei ole järelevalveasutuse tõstatatud probleeme nõuetekohaselt lahendanud, võib kõnealune järelevalveasutus kehtestada artikli 37 kohaselt kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude, mis on tingitud sellise sisemudeli kohaldamisest.

Kui selline lisakapitalinõue ei ole asjakohane, võib järelevalveasutus asjaomaselt ettevõtjalt erandkorras nõuda, et solventsuskapitalinõue arvutataks I jaotise VI peatüki 4. jao 1. ja 2. alajaos osutatud standardvalemi alusel. Järelevalveasutus võib kooskõlas artikli 37 lõike 1 punktidega a ja c kehtestada kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude, mis on tingitud standardvalemi kohaldamisest.

Järelevalveasutus põhjendab esimeses ja teises lõigus osutatud otsust nii kindlustus- või edasikindlustusandjale kui ka teistele järelevalvekolleegiumi liikmetele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib anda suuniseid, millega tagada käesoleva lõike järjekindel ja ühtne rakendamine.”

52)

Artikli 232 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Selleks et määrata kindlaks, kas konsolideerimisgrupi konsolideeritud solventsuskapitalinõue kajastab konsolideerimisgrupi riskiprofiili nõuetekohaselt, pöörab konsolideerimisgrupi järelevalvaja eelkõige tähelepanu juhtumitele, mille puhul artikli 37 lõike 1 punktides a–d osutatud asjaolud võivad esineda konsolideerimisgrupi tasandil, eelkõige siis, kui:”.

53)

Artikli 232 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 37 lõikeid 1–5 kohaldatakse koostoimes artikli 37 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakenduslike tehniliste standarditega mutatis mutandis.”

54)

Artikli 233 lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 37 lõikeid 1–5 kohaldatakse koostoimes artikli 37 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakenduslike tehniliste standarditega mutatis mutandis.”

55)

Artikkel 234 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 234

Artikleid 220–229 ja 230–233 puudutavad delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse artiklites 220–229 sätestatud tehnilisi põhimõtteid ja meetodeid ning artiklite 230–233 kohaldamist, võttes arvesse spetsiifiliste õigusstruktuuride majanduslikku olemust.”

56)

Artikkel 237 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 237

Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad: otsus taotluse kohta

1.   Kui taotletakse luba kohaldada artiklites 238 ja 239 sätestatud eeskirju, teevad asjaomased järelevalveasutused üksteisega igakülgselt koostööd järelevalvekolleegiumi raames, et otsustada, kas kõnealune taotlus rahuldada või mitte, ja määrata kindlaks muud võimalikud tingimused, mille alusel kõnealune luba antakse.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse ainult tütarettevõtjale loa andnud järelevalveasutusele. Kõnealune järelevalveasutus teavitab sellest viivitamata teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ning edastab neile täieliku taotluse.

2.   Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse suhtes ühisele otsusele kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kõik järelevalvekolleegiumi kuuluvad järelevalveasutused on täieliku taotluse kätte saanud.

3.   Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõikes 2 osutatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtab oma otsuse vastu vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole pärast kolmekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist ei pöörduta.

Kui töörühma otsus lükatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 41 lõigetega 2 ja 3 ning artikli 44 lõike 1 kolmanda lõiguga tagasi, siis teeb lõpliku otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda. Kolmekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ühiste otsuste tegemise hõlbustamiseks töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada lõikes 1 osutatud loataotluste kohta lõikes 2 osutatud ühise otsuse tegemise protsessi kohaldamiseks ühtsed tingimused.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

5.   Kui asjaomased järelevalveasutused on jõudnud lõikes 2 osutatud ühisele otsusele, esitab tütarettevõtjale loa andnud järelevalveasutus taotlejale otsuse, milles esitatakse kõik põhjendused. Ühist otsust peetakse lõplikuks ja asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

6.   Kui asjaomased järelevalveasutused ei võta lõikes 2 sätestatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul vastu ühist otsust, teeb taotluse kohta otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja.

Kõnealuse ajavahemiku jooksul võtab konsolideerimisgrupi järelevalvaja arvesse järgmist:

a)

asjaomaste järelevalveasutuste seisukohad ja reservatsioonid;

b)

järelevalvekolleegiumi kuuluvate teiste järelevalveasutuste reservatsioonid.

Otsust põhjendatakse igakülgselt ja selles selgitatakse iga olulist kõrvalekaldumist teiste asjaomaste järelevalveasutuste reservatsioonidest. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab otsuse koopia taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Otsust peetakse lõplikuks ja asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.”

57)

Artikli 238 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Järelevalvekolleegium teeb kõik endast oleneva, et jõuda tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutuse ettepaneku või teiste võimalike meetmete osas kokkuleppele.

Kõnealust kokkulepet peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.”

58)

Artikli 238 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kui järelevalveasutus ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei jõua kokkuleppele, võib kumbki järelevalveasutus ühe kuu jooksul pärast järelevalveasutuselt ettepaneku saamist pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealust pöördumist. Ühekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta, kui käesolevas lõigus osutatud ühekuuline periood on möödunud või kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 on kolleegiumis kokkuleppele jõutud.

Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus viivitab oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 kohase otsuse ning võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele.

Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb.

Otsus esitatakse tütarettevõtjale ja järelevalvekolleegiumile.”

59)

Artiklisse 239 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Järelevalveasutus või konsolideerimisgrupi järelevalvaja võib pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19, kui nad on eriarvamusel:

a)

finantsseisundi taastamise kava heakskiitmises, sh taastamise perioodi pikendamises, lõikes 1 osutatud neljakuulise ajavahemiku jooksul, või

b)

võetavate meetmete heakskiitmises lõikes 2 osutatud ühekuulise ajavahemiku jooksul.

Sellistel juhtudel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealust pöördumist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta:

a)

pärast esimeses lõigus osutatud nelja- või ühekuulise ajavahemiku lõppu;

b)

kui vastavalt lõike 1 teisele lõigule või lõike 2 teisele lõigule on kolleegiumis jõutud kokkuleppele;

c)

lõikes 2 osutatud eriolukordade korral.

Nelja- või ühekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus viivitab oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse ning võtab vastu oma lõpliku otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb.

Otsus esitatakse tütarettevõtjale ja järelevalvekolleegiumile.”

60)

Artikkel 241 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 241

Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad: delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse:

a)

kriteeriumeid artiklis 236 sätestatud tingimuste täitmise hindamiseks;

b)

kriteeriumeid sellise olukorra hindamiseks, mida peetakse artikli 239 lõike 2 alusel eriolukorraks;

c)

menetlusi, mida järelevalveasutused peavad järgima teabe vahetamisel, õiguste kasutamisel ja kohustuste täitmisel vastavalt artiklitele 237–240.”

61)

Artikli 242 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Hiljemalt 31. detsembriks 2017 hindab komisjon III jaotise kohaldamist, eelkõige järelevalveasutuste koostööd järelevalvekolleegiumis ning järelevalvekolleegiumi toimimist ning järelevalvetegevust lisakapitalinõuete sätestamisel, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.”

62)

Artikli 242 lõikes 2 asendatakse kuupäev „31. oktoobriks 2015” kuupäevaga „31. detsembriks 2018”.

63)

Artikli 244 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu olulise riskikontsentratsiooni määratlemist käsitlevad delegeeritud õigusaktid.

5.   Et tagada riskikontsentratsiooni järelevalve järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada olulise riskikontsentratsiooni väljaselgitamist ja asjakohaste piirmäärade kehtestamist lõike 3 kohaldamisel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

6.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud lõike 2 kohaldamisel riskikontsentratsioone puudutavate aruannete esitamise vormingute ja vormide kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

64)

Artikli 245 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu olulise konsolideerimisgrupisisese tehingu määratlemist käsitlevad delegeeritud õigusaktid.

5.   Et tagada konsolideerimisgrupisiseste tehingute järelevalve järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada olulise konsolideerimisgrupisisese tehingu väljaselgitamist lõike 3 kohaldamisel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

6.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud lõike 2 kohaldamisel konsolideerimisgrupisiseseid tehinguid puudutavate aruannete esitamise korra, vormingute ja vormide kohta.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

65)

Artikli 247 lõiked 3–7 asendatakse järgmisega:

„3.   Erijuhtudel võivad asjaomased järelevalveasutused võtta mis tahes muu järelevalveasutuse nõudmisel vastu ühise otsuse teha erand lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest, kui nende kohaldamine ei ole asjakohane, võttes arvesse konsolideerimisgrupi struktuuri ja kindlustus- või edasikindlustusandja tegevuse suhtelist tähtsust eri riikides, ja määrata konsolideerimisgrupi järelevalvajaks muu järelevalveasutuse.

Sel juhul võib mis tahes asjaomane järelevalveasutus nõuda, et arutataks, kas lõikes 2 osutatud kriteeriumid on asjakohased. Selline arutelu ei toimu sagedamini kui kord aastas.

Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda konsolideerimisgrupi järelevalvaja valimise suhtes kolme kuu jooksul pärast arutelu nõudmist ühisele otsusele. Enne otsuse tegemist annavad asjaomased järelevalveasutused konsolideerimisgrupile võimaluse oma arvamuse esitamiseks.

Konsolideerimisgrupi järelevalvajaks määratu esitab konsolideerimisgrupile ühise otsuse, esitades kõik põhjendused.

4.   Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitavad asjaomased järelevalveasutused oma ühise otsusega ning ootavad seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtavad oma ühise otsuse vastu vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda. Kolmekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud pöördumist. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta, kui kolmekuuline ajavahemik on möödunud või kui on jõutud ühisele otsusele. Konsolideerimisgrupi järelevalvajaks määratu esitab ühise otsuse konsolideerimisgrupile ja järelevalvekolleegiumile, esitades kõik põhjendused.

6.   Kui ühist otsust ei tehta, täidab konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid käesoleva artikli lõike 2 alusel kindlaksmääratav järelevalveasutus.

7.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni vähemalt kord aastas kõikidest lõigete 2, 3 ja 6 kohaldamisel tekkinud suurematest raskustest.

Kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumide kohaldamisel tekivad suuremad raskused, võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt kõnealuseid kriteeriume.”

66)

Artiklit 248 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei täida lõikes 1 osutatud ülesandeid või kui järelevalvekolleegiumi liikmed ei tee koostööd käesolevas lõikes osutatud ulatuses, võib mis tahes asjaomane järelevalveasutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.”;

b)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Järelevalvekolleegiumi koosseisu kuuluvad konsolideerimisgrupi järelevalvaja ja kõikide nende liikmesriikide järelevalveasutused, milles asuvad tütarettevõtjate peakontorid, ning vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve.”;

c)

lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui koordineerimiskorra suhtes tekib lahkarvamusi, võib mis tahes järelevalvekolleegiumi liige pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teeb oma lõpliku otsuse kooskõlas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab otsuse teistele asjaomastele järelevalveasutustele.”;

d)

lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga konsolideerimisgrupi järelevalvajale ja teistele järelevalveasutustele antud õiguste ja kohustuste kohaldamist, võib koordineerimiskorra raames anda konsolideerimisgrupi järelevalvajale, teistele järelevalveasutustele või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele lisaülesandeid, kui sellega kaasneb konsolideerimisgrupi tõhusam järelevalve ning see ei kahjusta järelevalvekolleegiumi liikmete järelevalvetegevust nende konkreetses vastutusalas.”;

e)

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve annab välja järelevalvekolleegiumide toimimise suunised, tuginedes põhjalikele ülevaadetele nende tööst, et hinnata nendevahelise ühtluse taset. Nimetatud ülevaated koostatakse vähemalt iga kolme aasta tagant. Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele teabe järelevalvekolleegiumi tegevuse ja kõikide esinenud raskuste kohta, mis on ülevaate seisukohast olulised.

Et tagada järelevalveasutuste vahelise koordineerimise järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada esimeses lõigus osutatud suuniste põhjal järelevalvekolleegiumide toimimist.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

7.   Et tagada järelevalveasutuste vahelise koordineerimise järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõigete 1–6 kohast konsolideerimisgrupi järelevalve koordineerimist.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

8.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid seoses „olulise filiaali” mõiste määratlemisega.”

67)

Artiklit 249 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesmärgiga tagada, et järelevalveasutuste, kaasa arvatud konsolideerimisgrupi järelevalvaja käsutuses oleks sama hulk asjakohast teavet, jagavad asutused teineteisega teavet, et võimaldada ja lihtsustada teiste asutuste järelevalveülesannete täitmist käesoleva direktiivi kohaselt, ilma et see piiraks nende vastavaid kohustusi ja olenemata sellest, kas nad on asutatud samas liikmesriigis. Sellega seoses edastavad asjaomased järelevalveasutused ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja üksteisele viivitamata kogu kättesaadava asjakohase teabe või vahetavad teavet taotluse korral. Käesolevas lõigus osutatud teave hõlmab muu hulgas konsolideerimisgrupi ja järelevalveasutuste tegevust puudutavat ning konsolideerimisgrupi esitatud teavet.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Kui järelevalveasutus ei ole edastanud asjakohast teavet või kui taotlus koostööks, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või sellele ei ole kahe nädala jooksul vastatud, võivad järelevalveasutused pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole.

Kui on pöördutud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, tegutseda vastavalt talle määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 19 antud volitustele.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Selleks et tagada järelevalveasutuste vahelise koordineerimise ja teabevahetuse järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)

valdkonnad, mille kohta konsolideerimisgrupi järelevalvaja kogub regulaarselt andmeid ning edastab need teistele asjaomastele järelevalveasutustele, või mida teised asjaomased järelevalveasutused edastavad konsolideerimisgrupi järelevalvajale;

b)

konsolideerimisgrupi tasandil järelevalveks olulised või asjakohased valdkonnad, et tagada järelevalvearuannete ühtsus.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

4.   Selleks et tagada kohaldamise ühetaolised tingimused seoses järelevalveasutuste vahelise koordineerimise ja teabevahetusega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud konsolideerimisgrupi järelevalvajale teabe esitamise korra ja vormide ning menetluse kohta, mis käsitleb järelevalveasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust vastavalt käesolevas artiklis sätestatule.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

68)

Artiklit 250 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 250

Järelevalveasutustevaheline konsulteerimine

1.   Ilma et see piiraks artikli 248 kohaldamist ja kui otsus mõjutab teiste järelevalveasutuste järelevalveülesannete täitmist, konsulteerivad asjaomased järelevalveasutused enne otsuse tegemist üksteisega järelevalvekolleegiumis järgmistes küsimustes:

a)

osanike ja aktsionäride struktuuri ning konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate organisatsiooni- või juhtimisstruktuuri muutused, mis vajavad järelevalveasutuste heakskiitu või luba;

b)

taastamise perioodi pikendamist käsitlev artikli 138 lõigete 3 ja 4 kohane otsus;

c)

järelevalveasutuste kehtestatud olulised karistused või võetud erimeetmed, sealhulgas artikli 37 alusel solventsuskapitalinõude suhtes kehtestatud lisakapitalinõue ja igasugused I jaotise VI peatüki 4. jao 3. alajao alusel solventsuskapitalinõude arvutamiseks kasutatavate sisemudelite suhtes kehtestatud piirangud.

Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel konsulteeritakse alati konsolideerimisgrupi järelevalvajaga.

Kui otsus tugineb teistelt järelevalveasutustelt saadud teabele, konsulteerivad asjaomased järelevalveasutused enne otsuse tegemist ka üksteisega.

2.   Ilma et see piiraks artikli 248 kohaldamist, võib järelevalveasutus otsuse teha ilma teiste järelevalveasutustega konsulteerimata kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui selline konsulteerimine võiks ohustada otsuse tulemuslikkust. Sellisel juhul teavitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja viivitamata teisi asjaomaseid järelevalveasutusi.”

69)

Artikli 254 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid näevad ette, et konsolideerimisgrupi järelevalve eest vastutavatel asutustel on juurdepääs mis tahes teabele, mis võib kõnealuse järelevalve seisukohast olla oluline, olenemata asjaomase ettevõtja laadist. Artikli 35 lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võib artikli 35 lõike 6 kohaselt nõuda, et regulaarseid järelevalvearuandeid esitataks konsolideerimisgrupi tasandil harvemini kui kord aastas, kui harvem aruannete esitamine on kasulik kõigile gruppi kuuluvatele kindlustus- ja edasikindlustusandjatele, arvestades grupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võib anda kooskõlas artikli 35 lõikega 7 kirjepõhisest aruandlusest konsolideerimisgrupi tasandil vabastuse, kui vabastus on kasulik kõigile gruppi kuuluvatele kindlustus- ja edasikindlustusandjatele, arvestades grupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust ning finantsstabiilsuse eesmärki.”

70)

Artikli 255 lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui teisele järelevalveasutusele esitatud taotlusele käesoleva lõike kohase kontrolli tegemiseks ei ole kahe nädala jooksul vastatud, või kui järelevalveasutus ei ole tegelikult võimeline kasutama oma õigust osaleda vastavalt kolmandale lõigule, võib taotluse esitanud asutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 õigus osaleda kohapealsetes kontrollides, kui neid viivad ühiselt läbi kaks või enam järelevalveasutust.”

71)

Artiklit 256 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt, milline teave avaldamisele kuulub ja millal see igal aastal avaldada tuleb nii maksevõime ja finantsseisundi kohta esitatava ühtse aruande puhul kooskõlas lõikega 2 kui ka konsolideerimisgrupi tasandi maksevõime ja finantsseisundi aruande puhul kooskõlas lõikega 1.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Selleks et tagada maksevõime ja finantsseisundi kohta esitatava ühtse aruande ja konsolideerimisgrupi tasandi aruande puhul nõuete kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu käesolevas artiklis sätestatud maksevõime ja finantsseisundi kohta esitatava individuaalse aruande ja konsolideerimisgrupi tasandi aruande avalikustamise korra, vormide ja avalikustamise viisi kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

72)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 256a

Konsolideerimisgrupi struktuur

Liikmesriigid nõuavad, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad avalikustaksid konsolideerimisgrupi tasandil igal aastal õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri, sh kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate, oluliste sidusettevõtjate ja oluliste filiaalide kirjelduse.”

73)

Artikli 258 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sunnimeetmete koordineerimiseks võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid.”

74)

Artikkel 259 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 259

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aruandlus

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab igal aastal Euroopa Parlamendile kooskõlas määruse (EL) 1094/2010 artikliga 50 aruande.

2.   Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve annab muu hulgas aru järelevalvetegevuse kõikidest asjassepuutuvatest ja olulistest kogemustest ning järelevalvajatevahelisest koostööst III jaotise raames, eelkõige seoses:

a)

konsolideerimisgrupi järelevalvaja nimetamise protsessi, konsolideerimisgrupi järelevalvajate arvu ja nende geograafilise jaotusega;

b)

järelevalvekolleegiumi tööga, eelkõige seoses järelevalveasutuste osaluse ja kohustustega juhul, kui tegemist ei ole konsolideerimisgrupi järelevalvajaga.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve samuti anda aru artikli 248 lõikes 6 osutatud ülevaadetega seoses omandatud olulistest kogemustest, kui see on asjakohane.”

75)

Artikkel 260 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 260

Väljaspool liitu asuvad emaettevõtjad: samaväärsuse kontroll

1.   Artikli 213 lõike 2 punktis c osutatud juhul kontrollivad asjaomased järelevalveasutused, kas kindlustus- või edasikindlustusandja üle, mille emaettevõtja peakontor asub väljaspool liitu, tehakse kolmanda riigi järelevalveasutuse poolt järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatud artikli 213 lõike 2 punktides a ja b osutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjate konsolideerimisgrupi tasandi järelevalvega.

Juhul kui ei ole võetud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, 3 või 5, teeb kontrolli järelevalveasutus, mis oleks konsolideerimisgrupi järelevalvaja juhul, kui kohaldataks artikli 247 lõikes 2 sätestatud kriteeriume (edaspidi „konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja”), emaettevõtja või liidus tegevusloa saanud mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja taotlusel või omal algatusel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitjat kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikega 2.

Nii toimides konsulteerib konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga enne samaväärseks tunnistamise kohta otsuse tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega. Kõnealune otsus tehakse vastavalt lõike 2 kohaselt kehtestatud kriteeriumidele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja ei tee kolmanda riigiga seoses ühtki otsust, mis oleks vastuolus kõnealuse kolmanda riigi suhtes varem tehtud otsusega, v.a juhul, kui see on vajalik, et võtta arvesse olulisi muudatusi, mida I jaotises sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras on tehtud.

Kui järelevalveasutused ei nõustu kolmanda lõigu kohaselt tehtud otsusega, võivad nad kolme kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja neile otsusest teada on andnud, pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga talle antud volitustele.

2.   Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumeid selle hindamiseks, kas konsolideerimisgrupi järelevalvekord kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga.

3.   Kui kolmas riik täidab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud kriteeriumeid, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles tehakse kindlaks, et järelevalvekord kõnealuses kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga.

Selline delegeeritud õigusakt vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki muudatusi käesoleva jaotise kohases konsolideerimisgrupi järelevalvekorras ja konsolideerimisgrupi järelevalvekorras kolmandas riigis, ja kõiki muid õiguslikke muudatusi, mis võivad mõjutada samaväärsuse kohta langetatud otsust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

4.   Juhul kui komisjon ei võta vastu delegeeritud õigusakti vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 või 5, kohaldatakse artiklit 262.

5.   Erandina lõikest 3 ja isegi kui lõikes 2 täpsustatud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon piiratud ajavahemikuks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles tehakse kindlaks, et kõnealuse kolmanda riigi kohaldatav järelevalvekord, mida kohaldatakse selliste ettevõtjate suhtes, kelle emaettevõtja peakontor asub 1. jaanuaril 2014 väljaspool liitu, on ajutiselt samaväärne I jaotises sätestatuga, kui kõnealune kolmas riik vastab vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

riik on võtnud liidu ees kohustuse võtta enne kõnealuse piiratud ajavahemiku lõppu vastu järelevalvekord, mida saab vastavalt lõikele 3 pidada samaväärseks, ning seda kohaldada ja osaleda samaväärsuse hindamisel;

b)

riik on võtnud punkti a kohase kohustuse täitmiseks vastu tööprogrammi;

c)

riik on eraldanud punkti a kohase kohustuse täitmiseks piisavad vahendid;

d)

riigil on järelevalvekord, mis on riskipõhine ja millega sätestatakse kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed solventsusnõuded ja nõuded, mis on seotud järelevalvearuannete ja läbipaistvuse ning konsolideerimisgruppide järelevalvega;

e)

riigil on olemas kirjalik kokkulepe selle kohta, kuidas teha koostööd ja vahetada konfidentsiaalset järelevalvealast teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning artikli 13 punktis 10 määratletud järelevalveasutustega;

f)

riigil on sõltumatu järelevalvesüsteem;

g)

riik on kehtestanud ametisaladuse hoidmise kohustuse kõigile isikutele, kes tegutsevad tema järelevalveasutuste nimel, eelkõige kehtib see teabevahetuse kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning artikli 13 lõikes 10 määratletud järelevalveasutustega.

Delegeeritud õigusaktis ajutise samaväärsuse kohta võetakse arvesse komisjoni aruandeid vastavalt artikli 177 lõikele 2. Kõnealune delegeeritud õigusakt vaadatakse korrapäraselt läbi asjaomase kolmanda riigi eduaruannete põhjal, mis kord aastas esitatakse komisjonile, kes neid hindab. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abistab komisjoni eduaruannete hindamisel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt esimeses lõigus sätestatud tingimusi. Delegeeritud õigusaktid võivad hõlmata ka järelevalveasutuste õigust kehtestada ajutise samaväärsuse ajal täiendavad järelevalvearuannete nõuded.

6.   Lõikes 5 osutatud piiratud ajavahemik lõppeb 31. detsembril 2020 või kuupäeval, milleni peetakse kolmanda riigi järelevalvekorda kooskõlas lõikega 3 samaväärseks käesolevas jaotises sätestatuga, olenevalt sellest, kumb neist on varasem.

Kõnealust ajavahemikku võib pikendada kõige rohkem ühe aasta võrra, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel ja komisjonil on seda aega vaja lõike 3 kohaseks samaväärsuse hindamiseks.

7.   Kui vastavalt artiklile 5 on vastu võetud delegeeritud õigusakt, milles tehakse kindlaks, et kolmanda riigi järelevalvekord on ajutiselt samaväärne, kohaldavad liikmesriigid artiklit 261, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on asutatud kindlustus- või edasikindlustusandja, mille bilansimaht on suurem kui väljaspool liitu asutatud emaettevõtja bilansimaht. Sellisel juhul täidab konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja.”

76)

Artikli 262 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklis 260 osutatud järelevalvekorraga samaväärse korra puudumise korral või juhul, kui liikmesriik kooskõlas artikli 260 lõikega 7 ei kohalda ajutise samaväärsuse korral artiklit 261, kohaldab asjaomane liikmesriik kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes üht järgmistest:

a)

artikleid 218–235 ja artikleid 244–258 mutatis mutandis;

b)

üht lõikes 2 sätestatud meetoditest.”

77)

Artikli 300 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevas direktiivis eurodes väljendatud summad vaadatakse läbi iga viie aasta järel, suurendades eurodes baasosa protsentuaalse muutuse võrra komisjoni (Eurostati) avaldatavas kõiki liikmesriike hõlmavas ühtlustatud tarbijahinnaindeksis alates 31. detsembrist 2015 kuni läbivaatamise kuupäevani, ja ümardatakse see järgmise 100 000 euro täiskordseni.”

78)

Artikkel 301 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 301

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa kindlustus- ametipensionikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2004/9/EÜ (33). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes sama määruse artikliga 4.

Artikkel 301a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 17, 31, 35, 37, 50, 56, 75, 86, 92, 97, 99, 109a, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 256, 258, 260 ja 308b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 23. maist 2014.

Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 17, 31, 35, 37, 50, 56, 75, 86, 92, 97, 99, 109a, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 256, 258, 260 ja 308b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artiklite 17, 31, 35, 37, 50, 56, 75, 86, 92, 97, 99, 109a, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 256, 258, 260 või 308b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 301b

Regulatiivsete tehniliste standarditega seotud tähtpäevaklausel

1.   Kuni 24. maini 2016 järgib komisjon artiklites 50, 58, 75, 86, 92, 97, 111, 135, 143, 244, 245, 248 ja 249 ette nähtud regulatiivsete tehniliste standardite esmakordsel vastuvõtmisel artiklis 301a sätestatud menetlust. Kõik muudatused sellistes delegeeritud õigusaktides või pärast üleminekuperioodi lõppemist välja töötatavad uued regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt.

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 12 igal ajal tagasi võtta.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib komisjonile esitada 24. maiks 2016 regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et viia artiklites 17, 31, 35, 37, 50, 56, 75, 86, 92, 97, 99, 109a, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 256, 258, 260 ja 308b ettenähtud delegeeritud õigusaktid finantsturgude tehnilise arenguga vastavusse.

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude puhul piirdutakse esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide tehniliste aspektidega kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

79)

Artikli 304 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2020 aruande, milles käsitletakse lõikes 1 sätestatud lähenemisviisi kohaldamist ja lõike 1 alusel vastu võetud järelevalveasutuste töötavasid ning millele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud. Kõnealuses aruandes käsitletakse eelkõige kõnealuse lähenemisviisi kasutamise piiriüleseid mõjusid, et vältida kindlustus- või edasikindlustusandjate õiguslikku arbitraaži.”

80)

VI jaotise I peatükki lisatakse järgmine jagu:

„3. JAGU

KINDLUSTUS JA EDASIKINDLUSTUS

Artikkel 308a

Järkjärguline kohaldamine

1.   Alates 1. aprillist 2015 tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutustel on õigus heaks kiita:

a)

lisaomavahendid kooskõlas artikliga 90;

b)

artikli 95 kolmandas lõigus osutatud omavahendite liigitamine;

c)

kindlustusandja ja edasikindlustusandja spetsiifilised näitajad kooskõlas artikli 104 lõikega 7;

d)

täielik või osaline sisemudel kooskõlas artiklitega 112 ja 113;

e)

eriotstarbeline varakogum, mis asutatakse nende territooriumil kooskõlas artikliga 211;

f)

vahendava kindlustusvaldusettevõtja lisaomavahendid kooskõlas artikli 226 lõikega 2;

g)

konsolideerimisgrupi sisemudel kooskõlas artiklitega 230 ja 231 ning artikli 233 lõikega 5;

h)

kestusel põhineva aktsiakursiriski alakomponendi kasutamine kooskõlas artikliga 304;

i)

asjakohase riskivaba intressikõvera kattuvuse kohandamise kasutamine kooskõlas artiklitega 77b ja 77c;

j)

kui liikmesriigid seda nõuavad, siis asjakohase riskivaba intressikõvera volatiilsuse kohandamise kasutamine kooskõlas artikliga 77d;

k)

riskivaba intressimääraga seotud üleminekumeetme kasutamine kooskõlas artikliga 308c;

l)

kindlustustehniliste eraldistega seotud üleminekumeetme kasutamine kooskõlas artikliga 308d.

2.   Alates 1. aprillist 2015 tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutustel on õigus:

a)

määrata kindlaks konsolideerimisgrupi järelevalve tase ja ulatus kooskõlas III jaotise I peatüki 2. ja 3. jaoga;

b)

määrata konsolideerimisgrupi järelevalvaja kooskõlas artikliga 247;

c)

luua järelevalvekolleegium kooskõlas artikliga 248.

3.   Alates 1. juulist 2015 tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutustel on õigus:

a)

otsustada maha arvata mis tahes osalus kooskõlas artikli 228 teise lõiguga;

b)

määrata kindlaks konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamise meetodi valik kooskõlas artikliga 220;

c)

teha vajadusel korral kindlaks samaväärsus kooskõlas artiklitega 227 ja 260;

d)

lubada kohaldada kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes artikleid 238 ja 239 kooskõlas artikliga 236;

e)

teha artiklites 262 ja 263 osutatud otsused;

f)

määrata vajaduse korral kindlaks üleminekumeetmete kohaldamine kooskõlas artikliga 308b.

4.   Liikmesriigid kohustavad asjaomaseid järelevalveasutusi vaatama läbi kindlustus- ja edasikindlustusandjate esitatud taotlused heakskiidu või loa saamiseks vastavalt lõigetele 2 ja 3. Järelevalveasutuste otsused heakskiidu või loa saamise taotluste kohta ei ole kohaldatavad enne 1. jaanuari 2016.

Artikkel 308b

Üleminekumeetmed

1.   Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei kohaldata kindlustus- ega edasikindlustusandjate suhtes, kes on 1. jaanuariks 2016 lõpetanud uute kindlustus- või edasikindlustuslepingute sõlmimise ja haldavad oma olemasolevat portfelli üksnes oma tegevuse lõpetamise eesmärgil, käesoleva direktiivi I, II ega III jaotist kuni lõikes 2 sätestatud kuupäevadeni, kui:

a)

ettevõtja on veennud järelevalveasutust, et ta lõpetab oma tegevuse enne 1. jaanuari 2019, või

b)

ettevõtja suhtes kohaldatakse IV jaotise II peatükis sätestatud tervendamismeetmeid ja määratud on haldur.

2.   Kindlustus- või edasikindlustusandjate suhtes, kes:

a)

kuuluvad lõike 1 punkti a alla, kohaldatakse käesoleva direktiivi I, II ja III jaotist alates 1. jaanuarist 2019 või varasemast kuupäevast, kui järelevalveasutus ei ole rahul edusammudega, mida on ettevõtja tegevuse lõpetamiseks tehtud;

b)

kuuluvad lõike 1 punkti b alla, kohaldatakse käesoleva direktiivi I, II ja III jaotist alates 1. jaanuarist 2021 või varasemast kuupäevast, kui järelevalveasutus ei ole rahul edusammudega, mida on ettevõtja tegevuse lõpetamiseks tehtud.

3.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud üleminekumeetmeid ainult siis, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

ettevõtja ei kuulu konsolideerimisgruppi või kui kuulub, siis on kõik konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad lõpetanud uute kindlustus- või edasikindlustuslepingute sõlmimise;

b)

ettevõtja esitab oma järelevalveasutusele aastaaruande, milles on välja toodud tegevuse lõpetamiseks tehtu;

c)

ettevõtja on oma järelevalveasutusele teada andnud, et ta kohaldab üleminekumeetmeid.

Lõiked 1 ja 2 ei takista ettevõtjatel tegutsemast kooskõlas käesoleva direktiivi I, II ja III jaotisega.

4.   Liikmesriigid koostavad asjaomaste kindlustus- ja edasikindlustusandjate nimekirja ja edastavad selle kõikidele teistele liikmesriikidele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et ajavahemikul, mis ei ole pikem kui neli aastat pärast 1. jaanuari 2016, lüheneb tähtaeg, mis kindlustus- ja edasikindlustusandjatele on antud kord aastas või harvemini artikli 35 lõigetes 1–4 osutatud teabe esitamiseks, igal majandusaastal kahe nädala võrra, olles alguses, st ettevõtja selle majandusaasta puhul, mis lõppeb 30. juunil 2016 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2017, mitte pikem kui 20 nädalat pärast majandusaasta lõppu ning lõpus, st ettevõtja selle majandusaasta puhul, mis lõppeb 30. juunil 2019 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2020, mitte pikem kui 14 nädalat pärast majandusaasta lõppu.

6.   Ajavahemikul, mis ei ole pikem kui neli aastat pärast 1. jaanuari 2016, lüheneb tähtaeg, mis kindlustus- ja edasikindlustusandjatele on antud artiklis 51 osutatud teabe avalikustamiseks, igal majandusaastal kahe nädala võrra, olles alguses, st ettevõtja selle majandusaasta puhul, mis lõppeb 30. juunil 2016 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2017, mitte pikem kui 20 nädalat pärast majandusaasta lõppu ning lõpus, st ettevõtja selle majandusaasta puhul, mis lõppeb 30. juunil 2019 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2020, mitte pikem kui 14 nädalat pärast majandusaasta lõppu.

7.   Ajavahemikul, mis ei ole pikem kui neli aastat pärast 1. jaanuari 2016, lüheneb tähtaeg, mis kindlustus- ja edasikindlustusandjatele on antud kord kvartalis artikli 35 lõigetes 1–4 osutatud teabe esitamiseks, igal majandusaastal ühe nädala võrra, olles alguses, st kvartali puhul, mis lõppeb 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2017, mitte pikem kui kaheksa nädalat ning lõpus, st kvartali puhul, mis lõppeb 1. jaanuaril 2019 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2020, viis nädalat.

8.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikeid 5, 6 ja 7 kohaldatakse kooskõlas artiklitega 254 ja 256 konsolideerimisgrupi tasandil mutatis mutandis osalust omava kindlustus- ja edasikindlustusandjate, kindlustusvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes ning seejuures pikendatakse lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud tähtaegu kuue nädala võrra.

9.   Olenemata artiklist 94, arvatakse põhiomavahendite kirjed 1. taseme põhiomavahendite hulka kuni 10 aastaks pärast 1. jaanuari 2016 tingimusel, et:

a)

need emiteeriti enne 1. jaanuari 2016 või enne artiklis 97 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)

neid võiks 31. detsembril 2015 kasutada kasutusel oleva solventsusmarginaali täitmiseks kuni 50 % ulatuses solventsusmarginaalist kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikele 3, direktiivi 2002/13/EÜ artiklile 1, direktiivi 2002/83/EÜ artikli 27 lõikele 3 ja direktiivi 2005/68/EÜ artikli 36 lõikele 3;

c)

neid muidu ei liigitataks 1. ega 2. taseme omavahenditeks kooskõlas artikliga 94.

10.   Olenemata artiklist 94, arvatakse põhiomavahendite kirjed 2. taseme põhiomavahendite hulka kuni 10 aastaks pärast 1. jaanuari 2016 tingimusel, et:

a)

need emiteeriti enne 1. jaanuari 2016 või enne artiklis 97 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)

neid võiks 31. detsembril 2015 kasutada kasutusel oleva solventsusmarginaali täitmiseks kuni 25 % ulatuses solventsusmarginaalist kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikele 3, direktiivi 2002/13/EÜ artiklile 1, direktiivi 2002/83/EÜ artikli 27 lõikele 3 ja direktiivi 2005/68/EÜ artikli 36 lõikele 3.

11.   Enne 1. jaanuari 2011 väljastatud ümberstruktureeritud laenudel põhinevatesse kaubeldavatesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse investeerivate kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kohaldatakse artikli 135 lõikes 2 osutatud nõudeid ainult siis, kui pärast 31. detsembrit 2014 on lisandunud või asendunud uusi alusvarast tulenevaid riske.

12.   Olenemata artiklist 100, artikli 101 lõikest 3 ja artiklist 104, kohaldatakse järgmist:

a)

kuni 31. detsembrini 2017 kasutatakse selliste nõuete puhul liikmesriikide keskvalitsuste või keskpankade vastu, mis on nomineeritud või väljastatud mis tahes liikmesriigi valuutas, standardvalemi kohaselt kontsentratsiooniriski alakomponendi ja hinnavaheriski alakomponendi arvutamiseks standardnäitajatena samu standardnäitajaid, mida kasutatakse selliste nõuete puhul, mis on nomineeritud ja väljastatud liikmesriikide enda valuutas;

b)

2018. aastal vähendatakse selliste nõuete puhul liikmesriikide keskvalitsuste või keskpankade vastu, mis on nomineeritud või väljastatud mis tahes muu liikmesriigi valuutas, standardvalemi kohaselt kontsentratsiooniriski alakomponendi ja hinnavaheriski alakomponendi arvutamiseks kasutavaid standardnäitajaid 80 %;

c)

2019. aastal vähendatakse liikmesriikide keskvalitsuste või keskpankade riskipositsioonide puhul, mis on nomineeritud või väljastatud mis tahes muu liikmesriigi valuutas, standardvalemi kohaselt kontsentratsiooniriski alakomponendi ja hinnavaheriski alakomponendi arvutamiseks kasutavaid standardnäitajaid 50 %;

d)

alates 1. jaanuarist 2020 standardvalemi kohaselt kontsentratsiooniriski alakomponendi ja hinnavaheriski alakomponendi arvutamiseks kasutavaid standardnäitajaid liikmesriikide keskvalitsuste ega keskpankade riskipositsioonide puhul, mis on nomineeritud või väljastatud mis tahes muu liikmesriigi valuutas, ei vähendata.

13.   Olenemata artiklist 100, artikli 101 lõikest 3 ja artiklist 104, arvutatakse ettevõtja poolt ostetud aktsiate puhul standardnäitajad, mida standardvalemi kohaselt kasutatakse aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel 1. jaanuaril 2016 või enne seda ilma artiklis 304 sätestatud võimalust kasutamata järgmiste näitajate kaalutud keskmisena:

a)

standardnäitaja, mida kasutatakse aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel artikli 304 kohaselt, ning

b)

standardnäitaja, mida kasutatakse aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel standardvalemi kohaselt ilma artiklis 304 sätestatud võimalust kasutamata.

Esimese lõigu punktis b nimetatud näitaja kaal suureneb vähemalt lineaarselt iga aasta lõpus, olles alguses, st 1. jaanuaril 2016 algaval aastal 0 % ja lõpus, st 1. jaanuaril 2023 100 %.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt täitmisele kuuluvaid kriteeriume, sh aktsiad, mille suhtes võidakse kohaldada üleminekuperioodi.

Et tagada üleminekuperioodi kohaldamiseks ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud menetluse kohta käesoleva lõike kohaldamiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

14.   Olenemata artikli 138 lõikest 3 ja ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, nõuab järelevalveasutus juhul, kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad täidavad direktiivi 73/239/EMÜ artiklis 16a, direktiivi 2002/83/EÜ artiklis 28 või direktiivi 2005/68/EÜ artiklites 37, 38 või 39 osutatud nõutavat solventsusmarginaali kujul, mil seda kohaldati liikmesriigi õiguses päeval enne nimetatud direktiivide kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 310, kuid ei täida käesoleva direktiivi kohaldamise esimesel aastal solventsuskapitalinõuet, et asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja võtaks meetmeid, mille abil saavutada solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite tase, või vähendaks riskiprofiili, et tagada solventsuskapitalinõude täitmine hiljemalt 31. detsembriks 2017.

Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja esitab iga kolme kuu tagant oma järelevalveasutusele eduaruande, milles on kirjeldatud solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite taseme saavutamiseks või solventsuskapitalinõude täitmise tagamiseks riskiprofiili vähendamisel võetud meetmeid ja tehtud edusamme.

Esimeses lõigus osutatud pikendus tunnistatakse kehtetuks, kui eduaruandest selgub, et solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite taseme taastamisel ega solventsuskapitalinõude täitmise eesmärgil riskiprofiili vähendamisel ei tehtud olulisi edusamme solventsuskapitalinõude mittetäitmise kindlakstegemise kuupäeva ja eduaruande esitamise kuupäeva vahelisel ajavahemikul.

15.   Päritoluliikmesriigid, kes 23. mail 2014 kohaldasid direktiivi 2003/41/EÜ artiklis 4 osutatud sätteid, võivad kuni 31. detsembrini 2019 jätkata nende õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mille nad olid vastu võtnud direktiivi 2002/83/EÜ artiklite 1–19, 27–30, 32–35 ja 37–67 järgimiseks direktiivi 2002/83/EÜ kohaldamise viimasel päeval kehtival kujul.

Komisjon võib võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperioodi, kui direktiivi 2003/41/EÜ artikleid 17–17c puudutavad muudatused on vastu võetud enne käesolevas lõikes sätestatud kuupäeva.

16.   Liikmesriigid võivad lubada lõplikul kindlustus- või edasikindlustusandjal kui emaettevõtjal kuni 31. märtsini 2022 taotleda konsolideerimisgrupi ühe osa suhtes kohaldatava konsolideerimisgrupi sisemudeli heakskiitmist, kui ettevõtja ja lõplik emaettevõtja asuvad samas liikmesriigis ning kui kõnealune osa moodustab eristatava osa, mille riskiprofiil on ülejäänud konsolideerimisgrupist oluliselt erinev.

17.   Olenemata artikli 218 lõigetest 2 ja 3, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 8–12 ja 15 ning artiklites 308c, 308d ja 308e osutatud üleminekusätteid mutatis mutandis konsolideerimisgrupi tasandil.

Olenemata artikli 218 lõigetest 2, 3 ja 4, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 14 osutatud üleminekusätteid mutatis mutandis konsolideerimisgrupi tasandil ja juhul, kui osalust omavad kindlustus- või edasikindlustusandjad või konsolideerimisgruppi kuuluvad kindlustus- või edasikindlustusandjad vastavad direktiivi 98/78/EÜ artiklis 9 osutatud korrigeeritud maksejõulisusele, kuid ei täida konsolideerimisgrupi solventsuskapitalinõuet.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse muudatused konsolideerimisgrupi maksevõimes, kui on võimalik kohaldada käesoleva artikli lõikes 13 osutatud üleminekusätteid, ja mis on seotud järgmisega:

a)

artiklites 222 ja 223 sätestatud nõuetekohaste omavahendite topeltkasutamise ja konsolideerimisgrupi sisese kapitali välistamine;

b)

artiklis 224 sätestatud varade ja kohustuste hindamine;

c)

arvutusmeetodite kohaldamine artiklis 225 sätestatud sidusettevõtjaks olevate kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes;

d)

arvutusmeetodite kohaldamine artiklis 226 sätestatud vahendavate kindlustusvaldusettevõtjate suhtes;

e)

artiklites 230 ja 233 sätestatud konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamise meetod;

f)

artiklis 231 sätestatud konsolideerimisgrupi solventsuskapitalinõude arvutamine;

g)

artiklis 232 sätestatud lisakapitalinõude sätestamine;

h)

artiklis 235 sätestatud kindlustusvaldusettevõtja konsolideerimisgrupi solventsuse arvutamise põhimõtted.

Artikkel 308c

Riskivaba intressimääraga seotud üleminekumeede

1.   Kui kindlustus- ja edasikindlustusandja järelevalveasutus on selle eelnevalt heaks kiitnud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldada asjakohase riskivaba intressikõvera suhtes lubatavate kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste puhul üleminekulist kohandamist.

2.   Iga valuuta puhul arvutatakse kohandamise määr selle alusel, kui suur on erinevus järgmiste näitajate vahel:

a)

kindlustus- või edasikindlustusandja poolt direktiivi 2002/83/EÜ artikli 20 kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide alusel kindlaks määratud ja käesoleva direktiivi kohaldamise viimasel päeval kehtiv intressimäär;

b)

aastane tegelik intressimäär, mis arvutatakse ühe diskontomäärana, mis lubatavate kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste portfelli rahavoogude suhtes kohaldamise korral annab väärtuse, mis on võrdne lubatavate kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste portfelli parima hinnangu väärtusega, kui artikli 77 lõikes 2 osutatud asjakohast riskivaba intressikõverat kasutades võetakse arvesse raha ajaväärtust.

Kui liikmesriigid on direktiivi 2002/83/EÜ artikli 20 lõike 1 punkti B alapunkti a alapunkti ii kohaselt vastu võtnud õigus- ja haldusnormid, määratakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud intressimäär kindlaks meetodite abil, mida kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab direktiivi 2002/83/EÜ kohaldamise viimasel päeval.

Esimeses lõigus osutatud määr väheneb lineaarselt iga aasta lõpus, olles alguses, st 1. jaanuaril 2016 algaval aastal 100 % ja lõpus, st 1. jaanuaril 2032 0 %.

Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist, on punktis b osutatud asjakohane riskivaba intressikõver artiklis 77d osutatud kohandatud asjaomane riskivaba intressikõver.

3.   Lubatavate kindlustus- ja edasikindlustuskohutuste hulka kuuluvad ainult järgmistele tingimustele vastavad kindlustus- ja edasikindlustuskohutused:

a)

lepingud, millest tulenevad kindlustus- ja edasikindlustuskohutused, sõlmiti enne käesoleva direktiivi kohaldamise esimest päeva, v.a sel kuupäeval või pärast seda sõlmitud lepingupikendused;

b)

kindlustus- ja edasikindlustuskohutuste kindlustustehnilised eraldised olid kuni direktiivi 2002/83/EÜ kohaldamise viimase päevani kindlaks määratud vastavalt õigus- ja haldusnormidele, mis olid kõnealuse direktiivi artikli 20 kohaselt vastu võetud selle kohaldamise viimaseks päevaks;

c)

artiklit 77b ei kohaldata kindlustus- ega edasikindlustuskohustuste suhtes.

4.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes kohaldavad lõiget 1,

a)

ei võta artiklis 77d sätestatud volatiilsuse kohandamise arvutamisel arvesse lubatavaid kindlustus- ega edasikindlustuskohutusi;

b)

ei kohalda artiklit 308d;

c)

annavad artiklis 51 osutatud maksevõime ja finantsseisundi aruandes teada, et nad kohaldavad ülemineku riskivaba intressikõverat, ning esitavad kvantitatiivse mõjuhinnangu nende finantsseisundile, kui seda üleminekumeedet ei kohaldataks.

Artikkel 308d

Kindlustustehniliste eraldistega seotud üleminekumeede

1.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad oma järelevalveasutuse eelneval heakskiidul kohaldada kindlustustehniliste eraldiste suhtes üleminekulist mahaarvamist. Kõnealust mahaarvamist võib kohaldada artiklis 80 osutatud homogeensete riskirühmade lõikes.

2.   Üleminekulise mahaarvamise määr vastab kahe järgmise summa vahelise erinevuse suurusele:

a)

kindlustustehnilised eraldised pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest saadavate summade mahaarvamist, mis arvutatakse artikli 76 kohaselt käesoleva direktiivi kohaldamise esimesel päeval;

b)

kindlustustehnilised eraldised pärast edasikindlustuslepingutest saadavate summade mahaarvamist, mis on arvutatud kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artiklile 15, direktiivi 2002/83/EÜ artiklile 20 ja direktiivi 2005/68/EÜ artiklile 32, päeval enne nimetatud direktiivide kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 310.

Maksimaalne mahaarvatav määr väheneb lineaarselt iga aasta lõpus, olles alguses, st 1. jaanuaril 2016 algaval aastal 100 % ja lõpus, st 1. jaanuaril 2032 0 %.

Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad käesoleva direktiivi kohaldamise esimesel päeval artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist, arvutatakse punktis a osutatud summa kõnealusel kuupäeval kehtiva volatiilsuse kohandamisega.

3.   Kui järelevalveasutus selle eelnevalt heaks kiidab või teeb selleks ise ettepaneku, võib kindlustustehniliste eraldiste summad, sh vajadusel korral volatiilsuse kohandamise, mida kasutatakse lõike 2 punktides a ja b osutatud üleminekulise mahaarvamise arvutamiseks, arvutada ümber iga 24 kuu järel või sagedamini, kui ettevõtja riskiprofiil on oluliselt muutunud.

4.   Järelevalveasutus võib lõikes 2 osutatud mahaarvamist piirata, kui selle tagajärjel võiksid ettevõtja suhtes kohaldatavad rahaliste vahendite nõuded väheneda võrreldes nendega, mis on arvutatud kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud vastavalt direktiivile 73/239/EMÜ, direktiivile 2002/83/EÜ ja direktiivile 2005/68/EÜ, päeval enne nimetatud direktiivide kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 310.

5.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes kohaldavad lõiget 1:

a)

ei kohalda artiklit 308c;

b)

esitavad oma järelevalveasutusele kord aastas aruande meetmete kohta, mida on võetud, ja edusammude kohta, mida on tehtud, et taastada lõike 2 punktis a osutatud üleminekuperioodi lõpuks solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite tase või vähendada solventsuskapitalinõude täitmise tagamiseks oma riskiprofiili, kui need kindlustus- ja edasikindlustusandjad ilma üleminekulise mahaarvamiseta solventsuskapitalinõuet ei täidaks;

c)

annavad artiklis 51 osutatud maksevõime ja finantsseisundi aruandes teada, et nad kohaldavad kindlustustehniliste eraldiste suhtes üleminekulist mahaarvamist, ning esitavad kvantitatiivse mõjuhinnangu nende finantsseisundile, kui kõnealust üleminekulist mahaarvamist ei kohaldataks.

Artikkel 308e

Riskivaba intressimääraga ja kindlustustehniliste eraldistega seotud üleminekumeetmete järkjärgulise kohaldamise kava

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes kohaldavad artiklites 308c või 308d sätestatud üleminekumeetmeid, teavitavad järelevalveasutust kohe, kui nad on kindlaks teinud, et ilma kõnealuste üleminekumeetmeteta nad solventsuskapitalinõuet ei täidaks. Järelevalveasutus nõuab, et asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja võtaks meetmeid, mille abil tagada üleminekuperioodi lõpuks solventsuskapitalinõude täitmine.

Kahe kuu jooksul pärast seda, kui kindlustus- või edasikindlustusandja on kindlaks teinud, et ilma üleminekumeetmeteta ta solventsuskapitalinõuet ei täidaks, esitab asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalveasutusele järkjärgulise kohaldamise kava, milles on sätestatud meetmed, mille abil ta kavatseb üleminekuperioodi lõpuks saavutada solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite taseme või vähendada solventsuskapitalinõude täitmise tagamiseks oma riskiprofiili. Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja võib järkjärgulise kohaldamise kava üleminekuperioodil ajakohastada.

Asjaomased kindlustus- ja edasikindlustusandjad esitavad oma järelevalveasutusele kord aastas aruande meetmete kohta, mida on võetud, ja edusammude kohta, mida on tehtud, et solventsuskapitalinõue üleminekuperioodi lõpuks täita. Järelevalveasutus tühistab üleminekumeetmete kohaldamiseks antud heakskiidu, kui eduaruandest selgub, et solventsuskapitalinõude täitmine üleminekuperioodi lõpuks on ebareaalne.”

81)

Artikli 309 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid jõustavad artiklite 4, 10, 13, 14, 18, 23, 26–32, 34–49, 51–55, 67, 68, 71, 72, 74–85, 87–91, 93–96, 98, 100–110, 112, 113, 115–126, 128, 129, 131–134, 136–142, 144, 146, 148, 162–167, 172, 173, 178, 185, 190, 192, 210–233, 235–240, 243–258, 260–263, 265, 266, 303 ja 304 ning III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. märtsiks 2015. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata teisest lõigust, kohaldavad liikmesriigid artikli 308a järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme alates 1. aprillist 2015.”

82)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 310a

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personal ja ressursid

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab, milline on tema personali- ja ressursivajadus käesoleva direktiivi kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks, ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.”

83)

Artikkel 311 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 311

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 308a kohaldatakse alates 1. aprillist 2015.

Artikleid 1, 2, 3, 5–9, 11, 12, 15, 16, 17, 19–22, 24, 25, 33, 57–66, 69, 70, 73, 145, 147, 149–161, 168–171, 174–177, 179–184, 186–189, 191, 193–209, 267–300, 302, 305–308 ja 308b ning I, II, V, VI ja VII lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Komisjon võib delegeeritud õigusakte ning regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid vastu võtta enne kolmandas lõigus osutatud kuupäeva.”

84)

III lisa A osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28.

Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud kahjukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, mis on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 2157/2001(1).

29.

Kuivõrd asjaomane liikmesriik lubab ühistu õiguslikul vormil osaleda kahjukindlustustegevuses ning punktides 1–28 loetletud kahjukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu vormis kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1435/2003 (34).

85)

III lisa B osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28.

Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud elukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 2157/2001.

29.

Kuivõrd asjaomane liikmesriik lubab ühistu õiguslikul vormil osaleda elukindlustustegevuses ning punktides 1–28 loetletud elukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu vormis kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1435/2003.”

86)

III lisa C osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28.

Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud elukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 2157/2001.

29.

Kuivõrd asjaomane liikmesriik lubab ühistu õiguslikul vormil osaleda edasikindlustustegevuses ning punktides 1–28 loetletud edasikindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu vormis kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1435/2003.”

87)

VII lisas esitatud vastavustabeli veergu „Käesolev direktiiv” lisatakse, et artikli 13 punkt 27 vastab direktiivi 73/239/EMÜ artikli 5 punktile d.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muudatus

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 2 lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 1094/2010 muudatused

Määrust (EL) nr 1094/2010 muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni poolt vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib kõnealust tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Kui komisjon võtab vastu järelevalveasutuse esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samasuguse regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega ühe kuu võrra. Pikendatud tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel veel ühe kuu võra pikendada.”

2)

Artikli 17 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata järelevalveasutusele kogu teabe, mida järelevalveasutus peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sh teabe selle kohta, kuidas on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatud.”

Artikkel 5

Määruse (EL) nr 1095/2010 muudatused

Määrust (EL) nr 1095/2010 muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni poolt vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega kolme kuu võrra.

Kui komisjon võtab vastu järelevalveasutuse esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samasuguse regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega ühe kuu võrra. Pikendatud tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel veel ühe kuu võrra pikendada.”

2)

Artikli 17 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata järelevalveasutusele kogu teabe, mida järelevalveasutus peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sh teabe selle kohta, kuidas on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatud.”

Artikkel 6

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2017 ja seejärel kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles täpsustatakse, kas Euroopa järelevalveasutused on esitanud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis on ette nähtud direktiivides 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ, kas selliste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamine on kohustuslik või fakultatiivne, ning lisab ettepanekud, kui see on asjakohane.

Artikkel 7

Õigusaktide ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 1 punkti 1 ja artikli 2 punktide 1, 3, 6–11, 13, 14, 17–23, 32, 34, 36, 38–44, 46–54, 56–59, 65–70, 72, 75, 76, 80, 81, 84, 85 ja 86 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. märtsiks 2015. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid kohaldavad lõikes 1 osutatud sätteid alates 1. jaanuarist 2016.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 2 punkte 25, 43 ja 82 kohaldatakse alates 31. märtsist 2015.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 159, 28.5.2011, lk 10.

(2)  ELT C 218, 23.7.2011, lk 82.

(3)  Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/78/EL seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(13)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(16)  Nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiiv 64/225/EMÜ asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangute kaotamise kohta edasikindlustuse ja retrosessiooni puhul (EÜT 56, 4.4.1964, lk 878).

(17)  Nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimene direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3).

(18)  Nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/240/EMÜ, millega kaotatakse asutamisvabaduse piirangud otsekindlustuse, välja arvatud elukindlustuse puhul (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 20).

(19)  Nõukogu 29. juuni 1976. aasta direktiiv 76/580/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 189, 13.7.1976, lk 13).

(20)  Nõukogu 30. mai 1978. aasta direktiiv 78/473/EMÜ ühenduse kaaskindlustust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 151, 7.6.1978, lk 25).

(21)  Nõukogu 10. detsembri 1984. aasta direktiiv 84/641/EMÜ, millega muudetakse eriti turistiabi osas esimest direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21).

(22)  Nõukogu 22. juuni 1987. aasta direktiiv 87/344/EMÜ kohtukulude kindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 185, 4.7.1987, lk 77).

(23)  Nõukogu 22. juuni 1988. aasta teine direktiiv 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ (EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1).

(24)  Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/17/EÜ kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust ja millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 92/49/EMÜ ning direktiive 98/78/EÜ ja 2002/83/EÜ (ELT L 323, 9.12.2005, lk 1).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).”;

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).”

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).”

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).”

(33)  Komisjoni 5. novembri 2003. aasta otsus 2004/9/EÜ, millega luuakse Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee (ELT L 3, 7.1.2004, lk 34).”

(34)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).”


22.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/62


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/53/EL,

16. aprill 2014,

raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides asendada uue direktiiviga.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (4) kehtestatakse vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, toodete turujärelevalve raamistik ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ (5) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 1999/5/EÜ tuleks seetõttu kohandada vastavalt nimetatud otsusele.

(4)

Direktiivis 1999/5/EÜ sätestatud olulised nõuded telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kohta, st et tagada inimeste ja koduloomade tervise kaitse ja ohutus, vara kaitse ja piisav elektromagnetiline ühilduvus, käsitletakse asjakohasel määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/35/EL (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/30/EL (7). Seepärast ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmetele.

(5)

Konkurentsiküsimusi lõppseadmete turul käsitletakse asjakohaselt komisjoni direktiivis 2008/63/EÜ, (8) millega kehtestatakse eelkõige riiklikele reguleerivatele asutustele kohustus tagada võrgu juurdepääsuliideste üksikasjaliste tehniliste kirjelduste avaldamine. Seega ei ole käesolevasse direktiivi vaja lisada direktiivis 2008/63/EÜ sisalduvaid nõudeid konkurentsi soodustamise kohta lõppseadmete turul.

(6)

Seadmed, mis kiirgavad või võtavad raadioside või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiolaineid, kasutavad süstemaatiliselt raadiospektrit. Selleks et tagada raadiospektri otstarbekas kasutus, nii et välditaks kahjulikke raadiohäireid, peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala hõlmama kõiki asjaomaseid seadmeid.

(7)

Direktiiviga 2014/35/EL sätestatud ohutusnõuetega seotud eesmärgid on raadioseadmete jaoks piisavad, mistõttu tuleks käesolevas direktiivis nendele viidata ja sätestada nende kohaldamine. Selleks et vältida tarbetuid kordusi sätetes, välja arvatud selliseid olulisi nõudeid puudutavad sätted, ei tuleks direktiivi 2014/35/EL kohaldada raadioseadmete suhtes.

(8)

Direktiiviga 2014/30/EL kehtestatud olulised elektromagnetilist ühilduvust käsitlevad nõuded on raadioseadmete jaoks piisavad, mistõttu tuleks käesolevas direktiivis nendele viidata ja sätestada nende kohaldamine. Selleks et vältida tarbetuid kordusi sätetes, välja arvatud olulisi nõudeid puudutavad sätted, ei tuleks direktiivi 2014/30/EL kohaldada raadioseadmete suhtes.

(9)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(10)

Selle tagamiseks, et raadioseadmed kasutaksid raadiospektrit tulemuslikult ja toetaksid raadiospektri otstarbekat kasutamist, tuleks raadioseadmed valmistada nii, et saatja kiirgaks nõuetekohase paigalduse, hooldamise ja eesmärgipärase kasutamise korral selliseid raadiolaineid, mis ei põhjusta kahjulikke raadiohäireid samal ajal kui saatja poolt näiteks naaberkanalitel tekitatud soovimatu raadiokiirguse suhtes, mis võib raadiospektri poliitika eesmärke silmas pidades kahjulikuks osutuda, tuleks kehtestada piirnorm, mis võimaldaks kahjulikke raadiohäireid kõige kaasaegsemate vahenditega vältida. Vastuvõtuseade peab toimima selliselt, et tagatud on selle eesmärgipärane töö ja kaitse kahjulike raadiohäirete eest, eelkõige ühistel või naaberkanalitel, ning seeläbi peab seade aitama parandada ühiste või naaberkanalite tulemuslikku kasutamist.

(11)

Kuigi vastuvõtuseadmed iseenesest ei tekita kahjulikke raadiohäireid, on vastuvõtuparameetrid raadiospektri otstarbeka kasutuse tagamisel üha olulisemad, kuna tõstavad vastavalt liidu ühtlustamisõigusaktide asjaomastele olulistele nõuetele vastuvõtuseadmete häirekindlust kahjulike raadiohäirete ja soovimatute signaalide osas.

(12)

Mõningatel juhtudel on vajalik tagada kogu liidus võrguülene koostalitlusvõime muude raadioseadmetega ja ühendus asjakohast tüüpi liidestega. Raadioseadmete ja tarvikute, näiteks laadijate koostalitlusvõime muudab raadioseadmete kasutamise lihtsamaks ning vähendab tarbetute jäätmete teket ja kulusid. Eelkõige tarbijate ja muude lõppkasutajate huvides tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et töötada konkreetsete raadioseadmete kategooriate või klasside jaoks välja ühtsed laadijad; käesolev direktiiv peaks seetõttu sisaldama seda valdkonda käsitlevaid konkreetseid nõudeid. Esmajoones peaksid ühtsete laadijatega ühilduma turul kättesaadavaks tehtavad mobiiltelefonid.

(13)

Raadioseadmete teatavate eriomadustega on võimalik pakkuda paremat kasutajate ja abonentide isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset, samuti kaitset pettuste eest. Seepärast tuleks raadioseadmed projekteerida vajaduse korral selliselt, et need kõnealuseid funktsioone toetaksid.

(14)

Raadioseadmetest on kasu juurdepääsu võimaldamisel hädaabiteenustele. Seepärast tuleks raadioseadmed vajaduse korral projekteerida selliselt, et need toetaksid kõnealustele teenustele juurdepääsu võimaldavaid funktsioone.

(15)

Raadioseadmed on olulised puuetega inimeste heaolu ja tööhõive tagamisel ning see rahvastikurühm moodustab liikmesriikide elanikest märkimisväärse ja üha kasvava osa. Seepärast tuleks raadioseadmed vajaduse korral projekteerida nii, et puuetega inimesed saaksid seadmeid kasutada ilma kohandamata või minimaalselt kohandades.

(16)

Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate raadioseadmete puhul võib esineda olukord, kus tarkvara lisamine, samuti muudatuste tegemine olemasolevasse tarkvarasse võib mõjutada seadmete vastavust käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele. Raadioseadmete kasutajal või kolmandal isikul peaks olema võimalik laadida seadmesse tarkvara ainult juhul, kui selle tagajärjel ei eksita kehtivate oluliste nõuete vastu.

(17)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)

Selleks et tegeleda tulemuslikult selliste küsimustega nagu koostalitlusvõime, kasutajate ja abonentide isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus, kaitse pettuste eest, juurdepääs hädaabiteenustele, sobivus puuetega kasutajatele või raadioseadmete ja tarkvara nõuetele mittevastavate kombinatsioonide ennetamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks raadioseadmete kategooriad või klassid, mis neid vajadusi silmas pidades peavad vastama käesolevas direktiivis sätestatud ühele või mitmele täiendavale olulisele nõudele.

(19)

Tarkvara ja raadioseadmete kombinatsioonide nõuetelevastavuse kontrolli ei tohiks teha selleks, et takistada seadme kasutamist sõltumatute isikute tarnitud tarkvaraga. Raadioseadmete ja tarkvara kavandatavate kombinatsioonide nõuetelevastavust käsitleva teabe kättesaadavus riigiasutustele, tootjatele ja kasutajatele peaks soodustama konkurentsi. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks raadioseadmete kategooriad või klassid, mille puhul peavad tootjad esitama teabe selle kohta, et raadioseadmete ja tarkvara kavandatud kombinatsioonid vastavad käesolevas direktiivis kehtestatud olulistele nõuetele.

(20)

Nõue registreerida turulelastav raadioseade keskses süsteemis võib parandada turujärelevalve tõhusust ja tulemuslikkust ja aidata seeläbi tagada käesoleva direktiivi nõuete hea täitmise. See nõue paneb ettevõtjatele lisakoormuse, mistõttu tuleks see kehtestada üksnes selliste raadioseadmete kategooriate puhul, kus nõudeid täiel määral ei täideta. Selleks et tagada sellise nõude kohaldamine, tuleks pärast liikmesriikidelt saadud seadmete nõuetele vastavuse informatsiooni alusel tehtud oluliste nõuete mittejärgimise ohu hindamist anda komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks raadioseadmete kategooriad või klassid ning tehniliste dokumentide elemendid, mis tootjad peavad keskses süsteemis registreerima.

(21)

Raadioseadmed, mis vastavad asjakohastele olulistele nõuetele, tuleks lubada vabasse ringlusse. Selliseid raadioseadmeid tuleks lubada kasutusele võtta ja kasutada ettenähtud otstarbel ning vajaduse korral kooskõlas raadiospektri kasutamiseks ja asjaomase teenuse osutamiseks vajalike lubade andmise eeskirjadega.

(22)

Raadioseadmetega kauplemisel ilmnevate tarbetute kaubandustõkete vältimiseks siseturul peaksid liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/34/EÜ (9) teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma ettepanekutest tehniliste eeskirjade, näiteks raadioliideste vallas, välja arvatud juhul, kui need tehnilised eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel tagada vastavuse siduvate liidu õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ (10) alusel vastu võetud komisjoni otsustega raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta, või kui tegemist on raadioseadmetega, mida võib liidus rakendada ja kasutada ilma piiranguteta.

(23)

Teabe avaldamine reguleeritud raadioliideste samaväärsuse ja kasutustingimuste kohta vähendab tõkkeid, mis takistavad raadioseadmete pääsu siseturule. Seepärast peaks komisjon hindama ja kinnitama reguleeritud raadioliideste samaväärsust ning tegema vastava teabe kättesaadavaks raadioseadmete klassifikatsiooni vormis.

(24)

Kooskõlas komisjoni otsusega 2007/344/EÜ (11) peavad liikmesriigid kasutama Euroopa Sidebüroo (ECO) raadiosageduste infosüsteemi (EFIS), et üldsusel oleks internetis juurdepääs võrreldavale teabele raadiospektri kasutamise kohta eri liikmesriikides. Tootjatel on võimalik saada EFISest enne raadioseadmete turulelaskmist teavet kõigis liikmesriikides kasutatavate sageduste kohta ja seeläbi prognoosida, kas ja millistel tingimustel lubatakse tooteid eri liikmesriikides kasutada. Seepärast ei ole vaja lisada käesolevasse direktiivi sätteid, millega nõutaks näiteks eelnevat teavitamist, et võimaldada tootjatel saada teavet ühtlustamata sagedusribadel töötavate raadioseadmete kasutustingimuste kohta.

(25)

Teadusuuringute ja esitlusürituste edendamise seisukohast peaks olema võimalik eksponeerida kaubandusmessidel, näitustel ja muudel samaväärsetel üritustel käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavaid raadioseadmeid, mida ei või turule lasta, tingimusel et esitlejad tagavad, et külastajatele antakse selle kohta piisavalt teavet.

(26)

Ettevõtjad peaksid vastutama raadioseadmete vastavuse eest käesoleva direktiivi nõuetele vastavalt oma rollile turustusahelas, et tagatud oleks inimeste ja koduloomade tervise kaitse ja ohutuse kõrge tase, vara kaitse ja kohane elektromagnetiline ühilduvus, raadiospektri otstarbekas ja tõhus kasutamine ja vajaduse korral muude avalike huvide kõrgetasemeline kaitse ning õiglane konkurents liidu turul.

(27)

Kõik tarne- ja turustusahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga kooskõlas olevaid raadioseadmeid. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(28)

Selleks et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile ka internetiaadressi.

(29)

Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma üksnes tootja kohustuseks.

(30)

Tootja peaks andma piisavat teavet raadioseadme ettenähtud kasutuse kohta, nii et seda kasutataks olulisi nõudeid järgides. Selline teave peaks vajaduse korral sisaldama tarvikute (nt antennid) ja osade (nt tarkvara) kirjeldust ning täpsustusi raadioseadme paigaldamiseks.

(31)

Direktiivis 1999/5/EÜ ette nähtud nõue lisada seadmele ELi vastavusdeklaratsioon on arvamuste kohaselt informatsiooni saamist lihtsustanud ja tõhustanud ning turujärelevalvet parandanud. Võimalus esitada ELi vastavusdeklaratsioon lihtsustatud kujul on võimaldanud kõnealuse nõudega kaasnevat halduskoormust kärpida, vähendamata seejuures tulemuslikkust, mistõttu tuleks see võimalus käesolevas direktiivis sätestada. Selleks et tagada ELi vastavusdeklaratsiooni, sh lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsiooni hõlbus ja hea kättesaadavus, peaks seda ühtlasi saama kinnitada asjaomase raadioseadme pakendile.

(32)

Vaja on tagada kolmandatest riikidest liidu turule sisenevate raadioseadmete vastavus käesolevale direktiivile ning eelkõige see, et tootjad on nende raadioseadmete puhul kasutanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad peavad tagama nende poolt turulelastavate raadioseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei tohi turule lasta nendele nõuetele mittevastavaid või ohtlikke raadioseadmeid. Samuti tuleks sätestada importijate kohustus tagada, et vastavushindamismenetlus on läbi viidud ning raadioseadmete märgistus ja tootja koostatud dokumentatsioon on riiklikele pädevatele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(33)

Raadioseadmete turulelaskmisel peaks iga importija märkima raadioseadmele oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või kaubamärgi ja postiaadressi, mille kaudu temaga ühendust saab. Juhtudeks, kui raadioseadme suurus või omadused seda ei võimalda, tuleks ette näha erandid. See hõlmab ka juhtumeid, kui importijal tuleks tootele oma nime ja aadressi lisamiseks pakend avada.

(34)

Levitaja teeb raadioseadmed turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on raadioseadmed turule lasknud, ja ta tegutseb hoolikalt tagamaks, et tema käitlemine ei tekitaks probleeme seoses raadioseadmete nõuetekohasusega.

(35)

Kui ettevõtja laseb raadioseadmed turule oma nime või kaubamärgi all või muudab raadioseadmeid selliselt, et see võib mõjutada seadmete vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda käsitleda tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(36)

Levitajad ja importijad on turuga tihedalt seotud ja nad tuleks kaasata riiklike pädevate asutuste turujärelevalvetoimingutesse, samuti peaksid nad olema valmis aktiivseks koostööks ja andma nendele asutustele kogu asjaomaste raadioseadmetega seotud vajaliku teabe.

(37)

Raadioseadmete jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus kauba ringluse jälgimissüsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd selliste ettevõtjate tuvastamisel, kes on teinud turul kättesaadavaks nõuetele mittevastavaid raadioseadmeid. Käesoleva direktiivi kohaselt muude ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda teabe ajakohastamist, kui see puudutab teisi ettevõtjaid, kes on neile või kellele nemad on raadioseadmeid tarninud.

(38)

Käesolevas direktiivis tuleks piirduda oluliste nõuete määratlemisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja ette näha nõuetelevastavuse eeldamine raadioseadmete puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, (12) mille eesmärk on määratleda kõnealuste nõuetega seotud üksikasjalikud tehnilised kirjeldused.

(39)

Määruses (EL) nr 1025/2012 nähakse ette harmoneeritud standardite suhtes vastuväidete esitamise kord, juhuks kui need standardid ei ole käesoleva direktiivi nõuetega täielikult kooskõlas.

(40)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada, et turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmed vastavad olulistele nõuetele, on vaja ette näha vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlused vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Selleks et tagada valdkondadevaheline ühtsus ja vältida erakorralisi lahendusi, tuleks vastavushindamismenetlus valida kõnealuste moodulite hulgast.

(41)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, milles esitatakse käesoleva direktiivi kohaselt nõutav teave raadioseadmete vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele.

(42)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib ühtne ELi vastavusdeklaratsioon olla üksikutest asjakohastest vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik.

(43)

CE-märgis, mis tõendab raadioseadme nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis tuleks ette näha eeskirjad CE-märgise kinnitamise kohta.

(44)

CE-märgise tootele kinnitamise nõue on tarbijate ja riigiasutuste teavitamiseks oluline. Direktiiviga 1999/5/EÜ ette nähtud võimalus kinnitada väikesemõõdulistele seadmetele vähendatud mõõtmetega CE-märgis, kui selle nähtavus ja loetavus ei halvene, on võimaldanud lihtsustada kõnealuse nõude rakendamist ilma selle tulemuslikkust kahjustamata ja seepärast tuleks see lisada käesolevasse direktiivi.

(45)

Direktiivis 1999/5/EÜ ette nähtud nõue kinnitada CE-märgis seadme pakendile on turujärelevalvet arvamuste kohaselt lihtsustanud ja tuleks seepärast lisada käesolevasse direktiivi.

(46)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et raadioseadme võib turul kättesaadavaks teha ainult juhul, kui see vastab nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning eesmärgipärase kasutamise korral käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele, kusjuures inimeste ja koduloomade tervise kaitse ja ohutuse ja vara kaitse olulised nõuded peavad olema täidetud ka põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste korral. Raadioseadet tuleks käsitada kõnealusele olulisele nõudele mittevastavana ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(47)

Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut paberivaba keskkonna ja raadioseadmete ekraaniga varustamise suunas, peaks komisjon käesoleva direktiivi toimimise läbivaatamise raames uurima, kas oleks teostatav asendada teabe (tootja nimi, registreeritud kaubanduslik nimetus või kaubamärk, ühtne kontaktpunkt või postiaadress, mille kaudu saab tootjaga ühendust võtta, CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon) tootele kinnitamise nõue võimalusega, et teave kuvatakse raadioseadme käivitamisel kas automaatselt ekraanil või lõppkasutaja saab ise valida, kas kuvada asjaomane teave või mitte. Kui sisseehitatud ekraaniga raadioseade töötab sisseehitatud akul, mis ei ole algselt laetud, peaks komisjon selle teostatavusuuringu raames käsitlema ka võimalust kasutada teabe edastamiseks ekraanile kinnitatavaid läbipaistvaid eemaldatavaid märgiseid.

(48)

Käesolevas direktiivis sätestatud teatavate vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(49)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 1999/5/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad, et tagada teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline toimimine kogu liidus. Samas on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid ühesugusel tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Seepärast on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada vastavushindamisteenuseid osutavateks teavitatud asutusteks.

(50)

Kui vastavushindamisasutus on tõendanud oma vastavust harmoneeritud standardites ette nähtud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta täidab ka käesoleva direktiivi vastavaid nõudeid.

(51)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks on vaja kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamise, teavitamise ja järelevalvega seotud asutused.

(52)

Käesolevas direktiivis ette nähtud süsteemi tuleks täiendada määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud akrediteerimissüsteemiga. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka sellest asutusest teavitamisel.

(53)

Riiklikud asutused peaksid kasutama kõikjal liidus vastavushindamisasutuse tehnilise pädevuse kinnitamiseks eelistatavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 kohast läbipaistvat akrediteerimist, mis tagab vastavussertifikaatide vajaliku usaldusväärsuse. Samas võivad riiklikud asutused otsustada, et nende valduses on sobivad vahendid, et selline hindamine ise läbi viia. Sellisel juhul peaksid nad muude riiklike asutuste hindamistoimingute piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumentaalsed tõendid, mis näitavad hinnatud vastavushindamisasutuste vastavust asjaomastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(54)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Et tagada raadioseadmete liidu turule laskmisel nõutav kaitsetase, on oluline, et vastavushindamist teostavad alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid vastavushindamistoimingute läbiviimisel samu nõudeid nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et asutuste pädevuse ja tegevuse hindamisel käsitletaks lisaks asutustele, kellest on kavas teatada, ja juba teavitatud asutustele ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate teostatud toiminguid.

(55)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust on vaja suurendada ning eelkõige on seda vaja kohandada uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(56)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu Euroopa Liidus, siis peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul lahendada kõik võimalikud vastavushindamisasutuse pädevust puudutavad küsitavused või probleemid, enne kui ta alustab tegevust teavitatud asutusena.

(57)

Konkurentsivõime huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlust ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluse tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on kõige paremini võimalik saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(58)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud raadioseadmete suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(59)

Direktiivis 1999/5/EÜ on sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mida kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja olemasolevat kaitsemeetmete menetlust parandada, et muuta see tõhusamaks ja liikmesriikide ekspertiisivõimalustele toetuvaks.

(60)

Otsuse nr 676/2002/EÜ alusel vastu võetud komisjoni otsused võivad hõlmata raadiospektri juurdepääsetavust ja otstarbekat kasutamist puudutavaid tingimusi (näiteks kasutusaja piirangu kuupäev, võrgukasutajate maksimaalne tihedus või igas liikmesriigis või liidus kasutatavate raadioseadmete maksimaalne lubatud arv), millega võib kaasneda kasutuselevõetavate raadioseadmete koguarvu piiramine. Kõnealused tingimused võimaldavad avada turu uutele raadioseadmetele, piirates samal ajal kahjulike raadiohäirete tekke ohtu, mida põhjustaks liiga paljude raadioseadmete kumulatiivne kasutuselevõtt vaatamata sellele, et kõnealused seadmed võivad olla kõik vastavuses käesolevas direktiivis ettenähtud oluliste nõuetega. Nende tingimuste rikkumine võib seada ohtu olulised nõuded, põhjustades eelkõige kahjulike raadiohäirete ohu.

(61)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse raadioseadmete suhtes, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele, või seoses avaliku huvi kaitse muude aspektidega, mida reguleeritakse käesolevas direktiivis. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste seadmete tuvastamise korral võimalikult ruttu reageerida.

(62)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetmete põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(63)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(64)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega määratakse kindlaks, kuidas esitada teavet juhtudel, kus on juba kehtestatud nõuded seadmete kasutuselevõtu piiranguteks või väljaantud kasutamislubade kohta, ning millega nõutakse teavitavalt liikmesriigilt vajalike parandusmeetmete võtmist teavitatud asutuse suhtes, kes ei vasta või enam ei vasta talle teavitamisel kehtestatud nõuetele.

(65)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada järgmiste rakendusaktide vastuvõtmiseks: määramaks kindlaks, kas teatud elektriliste või elektrooniliste toodete kategooriad vastavad raadioseadme määratlusele; kehtestamaks rakenduseeskirjad seoses vastavust käsitleva teabe kättesaadavaks tegemisega; kehtestamaks rakenduseeskirjad seoses registreerimise ja registreerimisnumbri raadioseadmele kinnitamisega ning tuvastamaks teavitatud raadioliideste samaväärsust ja määramaks raadioseadmete klasse. Kontrollimenetlust tuleks kasutada ka nõuetele vastavate raadioseadmete korral, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(66)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel seoses nõuetele vastavate raadioseadmetega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(67)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla abiks, uurides käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee esimees või liikmesriigi esindaja.

(68)

Kui komisjoni eksperdirühm uurib käesoleva direktiiviga seotud küsimusi, mis ei puuduta direktiivi rakendamist või rikkumist, tuleks kooskõlas väljakujunenud tavaga esitada Euroopa Parlamendile täielik sellekohane teave ja dokumentatsioon ning asjakohastel juhtudel kutse asjaomastel koosolekutel osalemiseks.

(69)

Komisjon peaks määrama rakendusaktidega kindlaks, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate raadioseadmete suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse rakendusaktide eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(70)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral, ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Kehtestatavad karistused peaksid olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(71)

Tuleb ette näha üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele raadioseadmeid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 1999/5/EÜ.

(72)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

(73)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada turul olevad raadioseadmed vastavad tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse, piisava elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ning raadiospektri tõhusa ja otstarbeka, kahjulike häirete vältimist võimaldava kasutuse nõuetele nii, et samas oleks tagatud siseturu tõrgeteta toimimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(74)

Direktiiv 1999/5/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks.

(75)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (14) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatisele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul peab seadusandja selliste dokumentide edastamist põhjendatuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesoleva direktiiviga luuakse reguleeriv raamistik raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemiseks ja nende kasutuselevõtmiseks liidus.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata I lisas loetletud seadmete suhtes.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata raadioseadmete suhtes, mida kasutatakse ainult avaliku julgeoleku, riigikaitse ja riigi julgeolekuga (kaasa arvatud riigi majanduslik heaolu, kui toiming on seotud riigi julgeoleku küsimustega) seotud tegevuseks ja riigi tegevuseks kriminaalõiguse valdkonnas.

4.   Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate raadioseadmete suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/35/EL, välja arvatud käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„raadioseade” — elektriline või elektrooniline toode, mis kiirgab ja/või võtab raadioside ja/või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiolaineid, või elektriline või elektrooniline toode, millele tuleb lisada tarvik, nt antenn, et kiirata ja/või võtta raadioside ja/või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiolaineid;

2)

„raadioside” — kommunikatsioon raadiolainete vahendusel;

3)

„raadiotuvastus” — objekti asukoha, kiiruse ja/või muude näitajate kindlaksmääramine või nende näitajatega seotud teabe hankimine raadiolainete levimise kaudu;

4)

„raadiolained” — elektromagnetlained, mille sagedus on madalam kui 3 000 GHz ning mis levivad ruumis ilma tehisjuhita;

5)

„raadioliides” — raadiospektri reguleeritud kasutuse spetsifikatsioon;

6)

„raadioseadmeklass” — klass, mis identifitseerib käesoleva direktiivi põhjal samalaadseks loetavad konkreetsed raadioseadmete kategooriad ja raadioliidesed, mille jaoks need raadioseadmed on mõeldud;

7)

„kahjulikud raadiohäired” — kahjulikud raadiohäired, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (15) artikli 2 punktis r;

8)

„elektromagnetilised häired” — elektromagnetilised häired, mis on määratletud direktiivi 2014/30/EL artikli 3 lõigu 1 punktis 5;

9)

„turul kättesaadavaks tegemine” — raadioseadme tasu eest või tasuta pakkumine liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

10)

„turule laskmine” — raadioseadme esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

11)

„kasutusele võtmine” — raadioseadme esmakordne kasutuselevõtt liidus lõppkasutajate poolt;

12)

„tootja” — füüsiline või juriidiline isik, kes raadioseadme valmistab või laseb seadme projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

13)

„volitatud esindaja” — liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kindlaksmääratud ülesannetes;

14)

„importija” — liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärineva raadioseadme liidu turule;

15)

„levitaja” — turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb raadioseadme turul kättesaadavaks;

16)

„ettevõtja” — tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

17)

„tehniline kirjeldus” — dokument, millega nähakse ette raadioseadmele esitatavad tehnilised nõuded;

18)

„harmoneeritud standard” — määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

19)

„akrediteerimine” — määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

20)

„riiklik akrediteerimisasutus” — määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

21)

„vastavushindamine” — protsess, mille käigus hinnatakse, kas raadioseadmele käesoleva direktiiviga kehtestatud olulised nõuded on täidetud;

22)

„vastavushindamisasutus” — asutus, kes viib läbi vastavushindamise toiminguid;

23)

„tagasivõtmine” — meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi raadioseade, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

24)

„kõrvaldamine” — meede, mille eesmärk on vältida turustusahelas oleva raadioseadme turul kättesaadavaks tegemist;

25)

„liidu ühtlustamisõigusaktid” — liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi;

26)

„CE-märgis” — märgis, millega tootja kinnitab, et raadioseade vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

2.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks, kas teatavad elektriliste või elektrooniliste toodete kategooriad vastavad käesoleva artikli lõike 1 punktis 1 sätestatud määratlusele. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 3

Olulised nõuded

1.   Raadioseade tuleb konstrueerida selliselt, et oleks tagatud:

a)

isikute ja koduloomade tervise kaitse ja ohutus ning vara kaitse, sealhulgas direktiivis 2014/35/EL sätestatud ohutusnõuetega seotud eesmärkide täitmine, ilma et kohaldataks miinimumpinge nõuet;

b)

kohane elektromagnetiline ühilduvus vastavalt direktiivile 2014/30/EL.

2.   Raadioseadmed tuleb konstrueerida selliselt, et need kasutaks raadiospektrit otstarbekalt ja toetaksid selle otstarbekat kasutamist, et vältida kahjulike häirete tekkimist.

3.   Teatavatesse kategooriatesse või klassidesse kuuluvad raadioseadmed tuleb konstrueerida selliselt, et täidetud oleksid järgmised olulised nõuded:

a)

raadioseadmel on koostalitlusvõime tarvikutega, eelkõige ühtsete laadijatega;

b)

raadioseadmel on võrkude kaudu koostalitlusvõime teiste raadioseadmetega;

c)

raadioseadet on võimalik ühendada kogu liidus asjakohast tüüpi liidestega;

d)

raadioseade ei kahjusta võrku ega selle tööd ega kuritarvita võrgu ressursse, mis halvendaks lubamatult teenuste kvaliteeti;

e)

raadioseade sisaldab turvaseadmeid, et tagada kasutajate ja abonentide isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse;

f)

raadioseade toetab teatavaid funktsioone, mille eesmärk on kaitse pettuste eest;

g)

raadioseade toetab teatavaid hädaabiteenustele juurdepääsu tagavaid funktsioone;

h)

raadioseade toetab teatavaid võimalusi, mis muudavad kõnealused seadmed puuetega inimestele hõlpsamini kasutatavaks;

i)

raadioseade toetab teatavaid funktsioone, millega tagatakse, et tarkvara on võimalik raadioseadmesse laadida ainult juhul, kui on kindlaks tehtud raadioseadme ja tarkvara kombinatsiooni ühilduvus.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks, milliste raadioseadmete klasside või kategooriate puhul käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–i esitatud nõuded kehtivad.

Artikkel 4

Teave raadioseadmete ja tarkvara kombinatsioonide nõuetelevastavuse kohta

1.   Raadioseadme ja selle ettenähtud kasutust võimaldava tarkvara tootjad esitavad liikmesriikidele ja komisjonile teabe, mis käsitleb raadioseadme ja tarkvara kavandatavate kombinatsioonide vastavust artiklis 3 esitatud olulistele nõuetele. Sellise teabe aluseks on vastavushindamine, mis viiakse läbi kooskõlas artikliga 17 ning mis antakse vastavuskinnituse vormis, mis hõlmab ka VI lisas sätestatud elemente. Olenevalt raadioseadmete ja tarkvara konkreetsest kombinatsioonist on kõnealuses teabes täpselt välja toodud, millist raadioseadet ja tarkvara hinnati, ning seda teavet ajakohastatakse pidevalt.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks, milliste raadioseadmete kategooriate või klasside puhul käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõue kehtib.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad vastavust käsitleva teabe kättesaadavaks tegemise kohta kategooriate ja klasside kaupa, mis on kindlaks määratud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5

Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate raadioseadmete tüüpide registreerimine

1.   Alates 12. juunist 2018 peavad tootjad enne, kui lasevad turule kategooriasse, milles artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetele vastavuse tase on madal, kuuluvad raadioseadmed, registreerima nende raadioseadmete tüübid lõikes 4 osutatud keskses süsteemis. Selliste raadioseadmete tüüpide registreerimisel esitavad tootjad mõned või põhjendatud juhtudel kõik V lisa punktides a, d, e, f, g, h ja i loetletud tehniliste dokumentide elemendid. Komisjon määrab igale registreeritud raadioseadmetüübile registreerimisnumbri, mille tootja kinnitab turule lastavale raadioseadmele.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks, milliste raadioseadmete kategooriate puhul käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõue kehtib ning millised tehniliste dokumentide elemendid on vaja esitada, tuginedes seejuures liikmesriikidest artikli 47 lõike 1 kohaselt raadioseadme nõuetelevastavuse kohta saadud teabele ja järgides oluliste nõuete rakendamata jätmise ohule antud hinnangut.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud kategooriate suhtes võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks rakenduseeskirjad registreerimise ja registreerimisnumbri raadioseadmele kinnitamise kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjon teeb tootjatele kättesaadavaks keskse süsteemi, mis võimaldab neil nõutavat teavet registreerida. Kõnealune süsteem tagab asjakohase kontrolli konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu üle.

5.   Pärast käesoleva artikli lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamiskuupäeva koostatakse selle mõju hindamiseks aruanded kooskõlas artikli 47 lõigetega 1 ja 2.

Artikkel 6

Turul kättesaadavaks tegemine

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed selle tagamiseks, et raadioseadmed tehakse turul kättesaadavaks ainult siis, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 7

Kasutuselevõtmine ja kasutamine

Liikmesriigid lubavad raadioseadmed kasutusele võtta ja neid kasutada, kui need vastavad nõuetekohase paigalduse, hooldamise ja eesmärgipärase kasutamise korral käesoleva direktiivi nõuetele. Ilma et see mõjutaks otsusest nr 676/2002/EÜ tulenevaid kohustusi ja liidu õigusaktide, eriti direktiivi 2002/21/EÜ artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaselt sagedusribade kasutamisloa andmisega seonduvaid tingimusi, võivad liikmesriigid kehtestada raadioseadmete kasutuselevõtmise ja/või kasutamise kohta lisatingimusi ainult põhjustel, mis on seotud raadiospektri tõhusa ja otstarbeka kasutamise, kahjulike raadiohäirete ja elektromagnetiliste häirete vältimise või rahvatervise kaitsega.

Artikkel 8

Raadioliideste kirjeldustest teatamine ja raadioseadmete klasside määramine

1.   Liikmesriigid annavad direktiivis 98/34/EÜ sätestatud korra kohaselt teada, milliste raadioliideste suhtes reguleerivaid meetmeid kavandatakse, välja arvatud:

a)

raadioliideste puhul, mis vastavad täielikult ja igakülgselt otsuse nr 676/2002/EÜ alusel vastu võetud komisjoni otsustele raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta, ning

b)

raadioliideste puhul, mis vastavad käesoleva artikli lõike 2 alusel vastu võetud rakendusaktide kohaselt raadioseadmetele, mida võib kogu liidus igasuguste piiranguteta kasutusele võtta ja kasutada.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et hinnata teatatud raadioliideste samaväärsust ja määrata raadioseadme klass, mille kohta avaldatakse üksikasjalik teave Euroopa Liidu Teatajas. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Raadioseadmete vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei takista oma territooriumil käesolevas direktiivis käsitletud aspektidega seotud põhjustel käesolevale direktiivile vastavate raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist..

2.   Liikmesriigid ei loo takistusi käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate seadmete esitlemiseks messidel, näitustel või muudel samaväärsetel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et selliseid raadioseadmeid ei või turul kättesaadavaks teha ega kasutusele võtta enne, kui need on käesoleva direktiiviga vastavusse viidud. Raadioseadmete demonstreerimine on lubatud ainult juhul, kui seejuures rakendatakse liikmesriigi poolt kahjulike raadiohäirete ja elektromagnetiliste häirete vältimiseks, inimeste ja koduloomade tervise või ohutuse tagamiseks või vara ohustamise vältimiseks ette nähtud asjakohaseid meetmeid.

II PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 10

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad oma raadioseadme turulelaskmisel, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetega.

2.   Tootjad tagavad, et raadioseade on konstrueeritud viisil, et seda saab vähemalt ühes liikmesriigis kasutada nii, et seejuures ei rikutaks raadiospektri kasutamisele kehtivaid nõudeid.

3.   Tootjad koostavad artiklis 21 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega leiab tõendust raadioseadme vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

4.   Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast konkreetse raadioseadme turulelaskmist.

5.   Tootjad tagavad, et kehtestatud on menetlused, millega tagatakse seeriatoodangu püsiv vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Asjakohaselt võetakse arvesse muudatusi raadioseadme konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes kirjeldustes, mille põhjal raadioseadme vastavust deklareeritakse.

Kui seda peetakse raadioseadmest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, teevad tootjad selleks, et kaitsta lõppkasutajate tervist ja ohutust, turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid raadioseadmeid ja toodete tagasivõtmisi, peavad vajadusel sellekohast registrit ning teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvetoimingust.

6.   Tootjad tagavad, et nende turulelastud raadioseadmed kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, ning juhul, kui raadioseadme suurus või omadused seda ei võimalda, tagavad tootjad, et nõutud teave on esitatud pakendil või raadioseadmega kaasasolevas dokumendis.

7.   Tootjad märgivad raadioseadmele oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või kaubamärgi ja postiaadressi, mille kaudu nendega ühendust saab, või kui raadioseadme suurus või omadused seda ei võimalda, märgitakse see teave pakendile või raadioseadmega kaasasolevasse dokumenti. Tootjaga ühenduse võtmiseks tuleb märkida üksainus aadress. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajale ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles.

8.   Tootjad tagavad, et raadioseadmega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Juhised sisaldavad teavet, mida on vaja raadioseadme kasutamiseks ettenähtud otstarbel. Kõnealune teave hõlmab vajaduse korral selliste tarvikute ja osade, aga ka tarkvara kirjeldust, mis võimaldavad raadioseadet kasutada selleks ettenähtud otstarbel. Juhised, ohutusalane teave ja kogu märgistus peab olema selge, arusaadav ja mõistetav.

Kui raadioseade kiirgab eesmärgipärasel kasutamisel raadiolaineid, tuleb esitada ka järgmine teave:

a)

sagedusriba(d), millel raadioseade töötab;

b)

raadioseadme töösagedus(t)el edastatav maksimaalne saatevõimsus.

9.   Tootjad tagavad, et iga konkreetse raadioseadmega on kaasas koopia ELi vastavusdeklaratsioonist või lihtsustatud vastavusdeklaratsioon. Kui esitatakse lihtsustatud deklaratsioon, peab see sisaldama täpset internetiaadressi, kust on võimalik leida ELi vastavusdeklaratsiooni täistekst.

10.   Kui kasutuselevõtt on piiratud või kasutamislubade kohta on juba nõuded kehtestatud, peab pakendil esitatud teabe põhjal olema võimalik kindlaks teha liikmesriik või asjakohase liikmesriigi territooriumil asuv piirkond, kus sellised kasutuselevõtupiirangud või kasutamisloaga seonduvad nõuded kehtivad. Kõnealune teave peab sisalduma raadioseadmega kaasasolevates juhistes. Komisjon võib vastu võtta kõnealuse teabe esitamist reguleerivaid rakendusakte. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

11.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et raadioseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtavad viivitamatult parandusmeetmed, mis on vajalikud selle raadioseadme nõuetega vastavusse viimiseks ning vajaduse korral tagasivõtmiseks või turult kõrvaldamiseks. Kui raadioseade on ohtlik, teavitavad tootjad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad raadioseadme turul kättesaadavaks tegid, ning esitavad andmed, eelkõige mittevastavuse ning võetud parandusmeetmete ja nende tulemuste kohta.

12.   Tootjad esitavad pädevale riiklikule asutusele viimase põhjendatud nõudmise korral kogu tõendava teabe ja dokumentatsiooni raadioseadme vastavuse kohta käesolevale direktiivile, tehes seda kas paberkandjal või elektrooniliselt ning keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turulelastud raadioseadmete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 10 lõikes 1 sätestatud kohustused ja kohustus koostada artikli 10 lõikes 3 sätestatud tehniline dokumentatsioon ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab talle tootja volituses määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast raadioseadme turulelaskmist;

b)

esitada pädevale riiklikule asutusele viimase põhjendatud nõudmise korral kogu raadioseadme vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmise korral koostööd meetmetes, mis võetakse sellistest raadioseadmetest põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks, mida volitatud esindajate volitused hõlmavad.

Artikkel 12

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid raadioseadmeid.

2.   Enne raadioseadme turulelaskmist tagavad importijad, et tootja on viinud läbi artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse ning et raadioseade on konstrueeritud viisil, et seda saab vähemalt ühes liikmesriigis kasutada nii, et seejuures ei rikutaks raadiospektri kasutamisele kehtivaid nõudeid. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et raadioseadmele on kinnitatud CE-märgis ja sellega on kaasas artikli 10 lõigetes 8, 9 ja 10 osutatud teave ja dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 10 lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust arvata, et raadioseade ei ole kooskõlas artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetega, siis ei lase ta raadioseadet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teatab importija raadioseadme ohtlikuks osutumise korral sellest tootjale ja turujärelevalveasutustele.

3.   Importijad märgivad raadioseadmele oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või kaubamärgi ja postiaadressi, mille kaudu nendega ühendust saab, või kui see ei ole võimalik, märgitakse nimetatud teave pakendile või raadioseadmega kaasasolevasse dokumenti. Nii tuleb toimida ka juhul, kui toote suurus ei võimalda importijal oma nime ja aadressi raadioseadmele kinnitada või kui tal tuleks selleks avada pakend. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajale ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles.

4.   Importijad tagavad, et raadioseadmega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui raadioseade on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused seadme vastavust artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele.

6.   Kui seda peetakse raadioseadmest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, teevad importijad lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitse eesmärgil turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid raadioseadmeid ja toodete tagasivõtmisi, peavad vajadusel sellekohast registrit ning teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvetoimingust.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et raadioseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed selle raadioseadme nõuetega vastavusse viimiseks ning vajaduse korral tagasivõtmiseks või turult kõrvaldamiseks. Kui raadioseade on ohtlik, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad raadioseadme turul kättesaadavaks tegid, ning esitavad andmed, eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad hoiavad ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast raadioseadme turule laskmist ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks turujärelevalveasutuste nõudmise korral neile kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädevale riiklikule asutusele viimase põhjendatud nõudmise korral kogu tõendava teabe ja dokumentatsiooni raadioseadme nõuetelevastavuse kohta, tehes seda kas paberkandjal või elektrooniliselt ning keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigis meetmes, mis võetakse nende poolt turule lastud raadioseadmete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 13

Levitajate kohustused

1.   Raadioseadme turul kättesaadavaks tegemisel tegutsevad levitajad käesoleva direktiivi nõuete kohaselt.

2.   Enne raadioseadme turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et raadioseadmel on CE-märgis, et sellel on kaasas käesoleva direktiivi kohaselt nõutavad dokumendid ning juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud lõppkasutajad, mille turul raadioseade kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud neile vastavalt artikli 10 lõigetes 2 ja 6–10 ning artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust arvata, et raadioseade ei ole kooskõlas artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetega, siis ei tee ta raadioseadet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui raadioseade on ohtlik, teavitavad levitajad sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui raadioseade on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused seadme vastavust artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et raadioseade, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, tagavad vajalike parandusmeetmete võtmise selle raadioseadme nõuetega vastavusse viimiseks ning vajaduse korral tagasivõtmiseks või turult kõrvaldamiseks. Kui raadioseade on ohtlik, teavitavad levitajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad raadioseadme turul kättesaadavaks tegid, ning esitavad andmed, eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral kas paberkandjal või elektrooniliselt kogu tõendava teabe ja dokumentatsiooni raadioseadme nõuetelevastavuse kohta. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 14

Tootja kohustuste kohaldamine importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas direktiivis loetakse tootjaks importijat või levitajat, kes laseb raadioseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud raadioseadet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile, ning tema suhtes kohaldatakse artikli 10 kohaseid tootja kohustusi.

Artikkel 15

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutusele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik kindlaks teha järgmist:

a)

iga ettevõtja, kes on neid raadioseadmetega varustanud;

b)

iga ettevõtja, keda nad on raadioseadmetega varustanud.

Ettevõtjad peavad tagama esimeses lõigus osutatud teabe kättesaadavuse kümne aasta jooksul pärast seda, kui raadioseadmed neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise raadioseadmed tarnisid.

III PEATÜKK

RAADIOSEADMETE NÕUETELEVASTAVUS

Artikkel 16

Raadioseadmete nõuetelevastavuse eeldamine

Raadioseadet, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, peetakse vastavaks artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele, mida nimetatud standardid või nende osad hõlmavad.

Artikkel 17

Vastavushindamismenetlused

1.   Tootja viib läbi raadioseadme vastavushindamise, et tagada artiklis 3 sätestatud oluliste nõuete täitmine. Vastavushindamisel võetakse arvesse kõiki kavandatavaid kasutustingimusi ning artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud oluliste nõuete puhul võetakse hindamisel arvesse ka põhjendatult eeldatavaid kasutustingimusi. Kui raadioseadmel on mitu eri konfiguratsiooni, peab vastavushindamine kinnitama, et raadioseade vastab kõikides konfiguratsioonides kõikidele artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele.

2.   Tootjad kasutavad selleks, et tõendada raadioseadme vastavust artikli 3 lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele, järgmisi vastavushindamismenetlusi:

a)

tootmise sisekontroll, mis on sätestatud II lisas;

b)

ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, nagu on sätestatud III lisas;

c)

täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus, nagu on sätestatud IV lisas.

3.   Kui tootja on selleks, et hinnata raadioseadme vastavust artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud olulistele nõuetele, kohaldanud harmoneeritud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, kasutab ta järgmisi menetlusi:

a)

tootmise sisekontroll, mis on sätestatud II lisas;

b)

ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, nagu on sätestatud III lisas;

c)

täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus, nagu on sätestatud IV lisas.

4.   Kui tootja on selleks, et hinnata raadioseadme vastavust artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud olulistele nõuetele, kohaldanud harmoneeritud standardeid, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ainult osaliselt või üldse mitte või kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ei ole olemas, hinnatakse raadioseadet kõnealuste oluliste nõuete osas ühega järgmistest menetlustest:

a)

ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, nagu on sätestatud III lisas;

b)

täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus, nagu on sätestatud IV lisas.

Artikkel 18

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et artiklis 3 sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib VI lisas sätestatud näidisstruktuuri, sisaldab selles lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. Vastavusdeklaratsioon tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus raadioseade turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

Artikli 10 lõikes 9 osutatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab VII lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. Vastavusdeklaratsioon tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus raadioseade turule lastakse või kättesaadavaks tehakse. ELi vastavusdeklaratsiooni täielik tekst peab olema kättesaadav internetiaadressil, millele on viidatud lihtsustatud ELi vastavausdeklaratsiooni ja peab olema esitatud keeles või keeltes, mida nõuab liikmesriik, kus raadioseade turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui raadioseadme suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, milles nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse üks ELi vastavusdeklaratsioon kõigi asjaomaste ELi õigusaktide suhtes. See deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende aktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse raadioseadme vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 19

CE-märgise üldpõhimõtted

1.   CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

2.   Raadioseadmele kinnitatava CE-märgise kõrgus võib seadme omadustest tulenevalt olla alla 5 mm, tingimusel et märgis on nähtav ja loetav.

Artikkel 20

CE-märgise ja teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis tuleb raadioseadmele või selle andmeplaadile kinnitada nii, et see on nähtav, loetav ja kustumatu, välja arvatud juhul, kui seda ei saa teha või tagada raadioseadme omaduste tõttu. CE-märgis tuleb kinnitada nähtavalt ja loetavalt ka pakendile.

2.   CE-märgis kinnitatakse raadioseadmele enne selle turulelaskmist.

3.   Kui rakendatakse IV lisas sätestatud vastavushindamismenetlust, tuleb CE-märgise järele märkida teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumber peab olema sama kõrge kui CE-märgis.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab seadmele teavitatud asutus ise või viimase juhendamisel tootja või tootja volitatud esindaja.

4.   Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgist käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ja võtavad märgise väärkasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 21

Tehniline dokumentatsioon

1.   Tehniline dokumentatsioon sisaldab kõiki asjakohaseid andmeid või üksikasju vahendite kohta, mida tootja on kasutanud selleks, et tagada raadioseadmete vastavus artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele. See peab sisaldama vähemalt V lisas sätestatud elemente.

2.   Tehniline dokumentatsioon koostatakse enne raadioseadmete turulelaskmist ja seda ajakohastatakse pidevalt.

3.   ELi tüübihindamismenetlusega seotud tehniline dokumentatsioon ja kirjavahetus koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus teavitatud asutus on registreeritud, või mõnes muus asutusele vastuvõetavas keeles.

4.   Kui tehniline dokumentatsioon ei vasta käesoleva artikli lõigete 1, 2 või 3 nõuetele, mistõttu see ei sisalda piisavalt asjakohaseid andmeid vahendite kohta, mida tootja on kasutanud selleks, et tagada raadioseadmete vastavus artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele, võib turujärelevalveasutus paluda, et tootja või importija laseks turujärelevalveasutuse poolt aktseptitud asutusel asjaomast raadioseadet artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetada, kusjuures katsetamine peab toimuma tootja või importija kulul kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

IV PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 22

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud täitma kolmandate osapooltena vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 23

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 28 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 nimetatud hindamis- ja jälgimistoiminguid teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamis-, teavitamis- või jälgimistoimingud asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 24 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealusel asutusel olema piisavalt vahendeid oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 24

Nõuded teavitavatele asutustele

1.   Teavitav asutus on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 25

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada menetlustest, mis nad on kehtestanud vastavushindamisasutuste hindamiseks, nendest teavitamiseks ja teavitatud asutuste jälgimistoiminguteks, ning nendes menetlustes tehtavatest muudatustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 26

Nõuded teavitatud asutustele

1.   Vastavushindamisasutus peab selleks, et temast teavitataks, vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus luuakse liikmesriigi õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või raadioseadmest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud selliste raadioseadmete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks, kui on tõendatud selle sõltumatus ning huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava raadioseadme projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista hinnatud raadioseadmete kasutamist vastavushindamisasutuse tegevuseks ega nende kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud raadioseadmete projekteerimise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega; nad ei tohi alluda mis tahes surveavaldustele ja ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale III ja IV lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati vajalikud vahendid, et teostada iga vastavushindamismenetlust iga raadioseadmete klassi või kategooria puhul, millega seoses temast on teavitatud, nimelt:

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse ja mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

toimingute menetluskord, mis võtab arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, hinnatava raadioseadme tehnilise keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutuse käsutuses olevad vahendid peavad tagama vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohase täitmise.

7.   Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised pädevused:

a)

usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe kõigi vastavushindamistoimingute osas, mille teostamisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisav pädevus vastavushindamise teostamiseks ja piisavad teadmised sellealastest nõuetest;

c)

artiklis 3 sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada ELi tüübihindamistõendeid või kvaliteedisüsteemi kinnitusi, registreid ja aruandeid, mis tõendavad, et hindamine on teostatud.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud III ja IV lisa või nende jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on teavitatud asjakohastest standardimistoimingutest, reguleerivast tegevusest raadioseadmete ja sageduste planeerimise valdkonnas ning asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisgrupi tegevusest, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 27

Teavitatud asutuse nõuetelevastavuse eeldus

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 26 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 28

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud töö eest, olenemata nende asukohast.

3.   Töö tegemiseks võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutused hoiavad teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ning III ja IV lisa alusel nende poolt tehtud tööga.

Artikkel 29

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2.   Teavitamise taotlusega koos esitab ta dokumendi, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja raadioseadet, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (viimase olemasolu korral), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele.

3.   Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kogu dokumentaalse tõendusmaterjali, mis on vajalik, et kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida artiklis 26 sätestatud nõuete järgimist.

Artikkel 30

Teavitamiskord

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 26 sätestatud nõuetele.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja raadioseadmest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 29 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle järjepidev vastavus artiklis 26 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib teavitatud asutusena tegutseda ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui teavitamine põhines akrediteerimistunnistusel, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist, kui akrediteerimist ei kasutatud.

Käesolevas direktiivis käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 31

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelud

1.   Komisjon määrab igale teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja pidevalt ajakohastatakse.

Artikkel 32

Muudatused teavitustes

1.   Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 26 sätestatud nõuetele või ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või ei täida enam kehtivad nõudeid ega talle pandud ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste tegevusega seotud kohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas III ja IV lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamist tehakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase raadioseadme tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mis on vajalik selleks, et raadioseade vastaks käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud artiklis 3 sätestatud olulistest nõuetest või vastavatest harmoneeritud standarditest või muudest tehnilistest kirjeldustest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta ELi tüübihindamistõendit või kvaliteedisüsteemi kinnitust.

4.   Kui teavitatud asutus pärast ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse väljastamist nõuetelevastavust jälgides avastab, et raadioseade ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab, peatab või tühistab mis tahes ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette kaebemenetlus.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:

a)

III ja IV lisas sätestatud nõuete kohaselt teatatakse ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse andmisest keeldumisest, selle piiramisest, peatamisest või tühistamisest;

b)

teavitamise ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral teave nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.

2.   Teavitatud asutused esitavad III ja IV lisas sätestatud nõuete kohaselt teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja sama kategooria raadioseadmetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

3.   Teavitatud asutused täidavad teabekohustusi vastavalt III ja IV lisas sätestatule.

Artikkel 37

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikides teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab, et käivitatakse käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vaheline asjakohane koordineerimine ja koostöö, mille edukaks toimimiseks moodustatakse teavitatud asutuste valdkondlik rühm.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

V PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE RAADIOSEADMETE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 39

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate raadioseadmete kontroll

Raadioseadmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 40

Menetlus selliste raadioseadmetega tegelemiseks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv raadioseade kujutab ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase raadioseadme hindamise kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus nimetatud hindamise käigus, et raadioseadmed ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et raadioseadmed nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaks raadioseadmed turult või võtaks need tarbijalt tagasi turujärelevalveasutuse poolt määratud mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.

Turujärelevalveasutused teatavad sellest asjakohasele teavitatud asutusele.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste raadioseadmete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul asjakohaseid parandusmeetmeid, rakendavad turujärelevalveasutused sobivaid ajutisi meetmeid eesmärgiga keelata või piirata raadioseadme kättesaadavaks tegemist siseriiklikul turul, see sealt kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nendest meetmetest viivitamatult.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastavate raadioseadmete tuvastamiseks vajalikku teavet, seadmete päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski olemust, võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud järgmiste põhjusega:

a)

raadioseade ei vasta artiklis 3 sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele või

b)

puudused artiklis 16 osutatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse eelduse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase raadioseadme mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus võetud siseriikliku meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus nimetatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase raadioseadme suhtes võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse raadioseade turult.

Artikkel 41

Liidu kaitsemenetlus

1.   Kui artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et riiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ja hindab riiklikku meedet. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles tehakse kindlaks, kas siseriiklik meede on õigustatud või mitte.

Komisjon edastab otsuse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjaomast ettevõtjat või asjaomaseid ettevõtjaid.

2.   Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastavate raadioseadmete kõrvaldamine või tagasivõtmine oma turult, ja teatavad sellest komisjonile. Kui leitakse, et riiklik meede ei ole õigustatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja raadioseadme mittevastavus viitab puudustele käesoleva direktiivi artikli 40 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 42

Nõuetelevastavad raadioseadmed, mis kujutavad endast riski

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 40 lõike 1 kohast hindamist, et raadioseade kujutab olenemata sellest, et ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ikkagi ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas direktiivis sätestatud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjakohane ettevõtja võtaks kohaseid meetmeid, tagamaks, et see raadioseade ei kujutaks turule laskmisel endast enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi poolt määratud mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste raadioseadmete suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomaste raadioseadmete tuvastamiseks vajalikku teavet, seadmete päritolu ja tarneahelat, riski olemust ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ja hindab võetud riiklikku meedet. Selle hinnangu tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete kohta.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon edastab otsuse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjaomast ettevõtjat või asjaomaseid ettevõtjaid.

Artikkel 43

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on avastanud ühe järgmisest asjaoludest:

a)

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva direktiivi artikli 20 sätteid rikkudes;

b)

CE-märgist ei ole kinnitatud;

c)

teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on (IV lisas sätestatud vastavushindamise menetluse kohaldamise korral) kinnitatud artikli 20 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;

d)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

e)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

f)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

g)

artikli 10 lõigetes 6 või 7 või artikli 12 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

h)

raadioseadmega ei ole kaasas artikli 10 lõigetega 8, 9 ja 10 ettenähtud teavet ettenähtud kasutuse või kasutuspiirangute kohta ning ELi vastavusdeklaratsiooni;

i)

artikliga 15 ettenähtud nõuded ettevõtjate tuvastamise kohta ei ole täidetud;

j)

artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et selle raadioseadme turul kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, või tagab, et see turult kõrvaldatakse või tagasi võetakse.

VI PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, RAKENDUSAKTID JA KOMITEE

Artikkel 44

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõike 3 teises lõigus, artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 11. juunist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 3 teises lõigus, artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 3 lõike 3 teise lõigu, artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab telekommunikatsiooniseadmete nõuetekohasuse hindamise ja turujärelevalve komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8, koostoimes artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

VII PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 46

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse, kui ettevõtjad rikuvad vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklikke õigusakte, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende jõustamise tagamiseks. Sellised eeskirjad võivad hõlmata raskete rikkumiste korral kriminaalkaristusi.

Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 47

Läbivaatamine ja aruandlus

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile regulaarseid aruandeid käesoleva direktiivi kohaldamise kohta hiljemalt 12. juunil 2017 ja pärast seda vähemalt iga kahe aasta järel. Aruannetes antakse ülevaade liikmesriikide rakendatud turujärelevalvemeetmetest ja tehakse teatavaks, kas ja millises ulatuses on saavutatud käesoleva direktiivi nõuete täitmine, eelkõige ettevõtjate tuvastamist käsitlevate nõuete osas.

2.   Komisjon vaatab käesoleva direktiivi toimimise läbi ning annab selle kohta aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 12. juunil 2018 ja pärast seda iga viie aasta järel. Aruannetes käsitletakse asjakohaste standardite koostamise edenemist ja direktiivi rakendamise käigus tekkinud võimalikke probleeme. Aruannetes antakse samuti ülevaade telekommunikatsiooniseadmete nõuetekohasuse hindamise ja turujärelevalve komitee tegevusest, hinnatakse saavutusi raadioseadmete avatud ja konkurentsile rajatud turu ülesehitamisel liidu tasandil ja arutletakse, kuidas tuleks arendada raadioseadmete turulelaskmise ja kasutuselevõtmise reguleerivat raamistikku, et oleks võimalik:

a)

tagada liidu tasandil ühtse, kõiki raadioseadmeid hõlmava süsteemi loomine;

b)

võimaldada telekommunikatsiooni-, audiovisuaal- ja infotehnoloogiasektori lähenemist;

c)

võimaldada reguleerivate meetmete ühtlustamist rahvusvahelisel tasandil;

d)

saavutada tarbijakaitse kõrge tase;

e)

tagada, et kaasaskantavatel raadioseadmetel on koostalitlusvõime tarvikutega, eelkõige ühiste laadimisseadmetega;

f)

kui raadioseadmel on ekraan, oleks võimalik nõutav teave kuvada ekraanile.

Artikkel 48

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista käesolevas direktiivis käsitletud aspektidega seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate selliste raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist või kasutusele võtmist, mis on kooskõlas enne 13. juunit 2016 kohaldatavate asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega ja mis on turule lastud enne 13. juunit 2017.

Artikkel 49

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 12. juunil 2016. Nad edastavad nende õigusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 13. juunist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 50

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 1999/5/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 13. juunist 2016.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VIII lisa vastavustabelile.

Artikkel 51

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 52

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 133, 9.5.2013, lk 58.

(2)  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

(8)  Komisjoni 20. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete turgudel (ELT L 162, 21.6.2008, lk 20).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1).

(11)  Komisjoni 16. mai 2007. aasta otsus 2007/344/EÜ teabe kättesaadavuse ühtlustamise kohta seoses raadiospektri kasutamisega ühenduses (ELT L 129, 17.5.2007, lk 67).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).


I LISA

VÄLJAPOOLE KÄESOLEVA DIREKTIIVI REGULEERIMISALA JÄÄVAD SEADMED

1.

Raadioamatööride kasutatavad raadioseadmed Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) raadioeeskirjade artikli 1 määratluse 56 tähenduses, kui need ei ole turul kättesaadavaks tehtud.

Seadmetena, mis ei ole turul kättesaadavaks tehtud, käsitatakse järgmisi seadmeid:

a)

raadioamatööridele kokkupanemiseks ja kasutamiseks mõeldud komplektid;

b)

raadioamatööride modifitseeritud ja neile kasutamiseks mõeldud raadioseadmed;

c)

üksikute raadioamatööride ehitatud seadmed, mida amatöörraadioside raames kasutatakse katse- või teaduseesmärkidel.

2.

Nõukogu direktiivi 96/98/EÜ (1) reguleerimisalasse kuuluvad laevadel kasutatavad raadioseadmed;

3.

Lennundustooted, osad ja seadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (2) artikli 3 reguleerimisalasse.

4.

Eritellimusel spetsialistide jaoks valmistatud hindamisseadmete komplektid, mida kasutatakse üksnes uurimis- ja arendusasutustes teaduseesmärkidel.


(1)  Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).


II LISA

VASTAVUSHINDAMISE MOODUL A

TOOTMISE SISEKONTROLL

1.   Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab käesoleva lisa punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased raadioseadmed vastavad artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni artiklis 21 sätestatud nõuete kohaselt.

3.   Tootmine

Tootja teeb kõik vajaliku, et tootmisprotsess ja selle jälgimine tagaksid valminud raadioseadme vastavuse käesoleva lisa punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ning artiklis 3 sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele.

4.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kinnitab CE-märgise vastavalt artiklitele 19 ja 20 igale raadioseadmele, mis vastab käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele..

4.2.

Tootja koostab iga raadioseadme tüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast raadioseadme turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse raadioseade, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


III LISA

VASTAVUSHINDAMISE MOODULID B JA C

ELI TÜÜBIHINDAMINE JA TOOTMISE SISEKONTROLLIL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

Kui viidatakse käesolevale lisale, on tegemist käesoleva lisa vastavushindamismenetluse moodulitega B (ELi tüübihindamine) ja C (tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus).

Moodul B

ELi tüübihindamine

1.   ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab raadioseadme tehnilist projekti ning kontrollib ja kinnitab, et raadioseadme tehniline projekt vastab artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele.

2.   ELi tüübihindamist teostatakse raadioseadme tehnilise projekti nõuetelevastavuse hindamisega punktis 3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma tootenäidist (konstruktsioonitüüpi) kontrollimata.

3.   Tootja esitab ELi tüübihindamisavalduse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata raadioseadme vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis loetletakse kohaldatavad nõuded ja käsitletakse raadioseadme projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vajaduse korral V lisas sätestatud elemente;

d)

tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetelevastavuse kohta. Kõnealuses tõendusmaterjalis nimetatakse kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud või ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral lisatakse ka tootja enda nõuetekohases laboris või tema nimel ja vastutusel muus katselaboris kooskõlas muude asjakohaste tehniliste kirjeldustega tehtud katsete tulemused.

4.   Teavitatud asutus kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja lisatud tõendusmaterjali, et hinnata raadioseadme tehnilise projekti nõuetelevastavust.

5.   Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks punktis 8 sätestatud kohustusi, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu, kas täielikult või osaliselt, ainult tootja loal.

6.   Kui tüüp vastab asjaomase raadioseadme suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. See tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrollimise põhjal tehtud järeldusi, kontrollitud oluliste nõuete aspekte, kehtivustingimusi (kui need kehtestatakse) ja hindamise läbinud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. ELi tüübihindamistõendil võib olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad peavad sisaldama kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valminud raadioseadme vastavust kontrollitud tüübile ja teha kasutuskontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendit välja andmast ning teeb selle taotlejale teatavaks keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.   Teavitatud asutus hoiab end kursis muutustega valdkonna üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis tähendab seda, et kord kinnitatud tüüp võib mõne aja pärast osutuda käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele mittevastavaks, mistõttu asutus seejärel otsustab, kas need muutused toovad kaasa täiendava uurimise. Kui uurimine on vajalik, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teavitab teavitatud asutust, kelle käes on hoiul ELi tüübihindamistõendiga seotud tehniline dokumentatsioon, kõigist kinnitatud raadioseadmetüübi osas tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada selle vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele või nimetatud tõendi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

8.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud tõenditest ja/või nende lisadest.

Teavitatud asutused teatavad liikmesriikidele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest ka sellisel juhul, kui harmoneeritud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ei ole rakendatud või ei ole rakendatud täies ulatuses. Liikmesriigid, komisjon ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Liikmesriigid ja komisjon võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollitoimingute tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kümme aastat pärast raadioseadme hindamist või kuni tõendi kehtivusaja lõpuni.

9.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana koopiat ELi tüübihindamistõendist, selle lisadest ja täiendustest koos tehnilise dokumentatsiooniga kümme aastat pärast raadioseadme turulelaskmist.

10.   Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

Moodul C

Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus

1.   Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased raadioseadmed vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et raadioseadmete tootmisprotsess ja selle kontrollimine tagaksid toodete vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.1.

Tootja kinnitab CE-märgise vastavalt artiklitele 19 ja 20 igale raadioseadmele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga raadioseadme tüübi kohta ja hoiab seda riiklikele asutustele kättesaadavana kümme aastat pärast raadioseadmete turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse raadioseadme tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

4.   Volitatud esindaja

Punktis 3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


IV LISA

VASTAVUSHINDAMISE MOODUL H

TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1.   Täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased raadioseadmed vastavad selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab asjaomaste raadioseadmete projekteerimise, tootmise, valmis raadioseadmete kontrollimise ja katsetamise jaoks punktis 3 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet punktis 4 kirjeldatud viisil.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja valib teavitatud asutuse, kellele ta esitab taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste raadioseadmetega.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

tehniline dokumentatsioon tootmiseks kavandatava iga raadioseadme tüübi kohta. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vajaduse korral V lisas sätestatud elemente;

c)

kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon ja

d)

kirjalik kinnitust selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab raadioseadmete vastavuse nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon võimaldab kvaliteedikavasid, -plaane, -käsiraamatuid ja -aruandeid ühtselt tõlgendada.

Eelkõige annab kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon piisava ülevaate järgmisest:

a)

kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhatuse vastutus ja volitused seoses projekteerimise ja tootekvaliteediga;

b)

tehnilise projekti kirjeldused, sealhulgas kohaldatavad standardid, ja kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies ulatuses, siis vahendid, mida rakendatakse tagamaks käesoleva direktiiviga raadioseadmete suhtes kohaldatavate oluliste nõuete järgimine;

c)

projekteerimise järelevalve- ja kontrollimeetodid, asjaomasesse tüüpi kuuluvate raadioseadmete projekteerimisel kasutatavad protsessid ja süstemaatilised meetmed;

d)

tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed;

e)

enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad ülevaatused ja katsed ning nende sagedus;

f)

kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks kontrolliaruanded ning katse- ja taatlustulemused, töötajate kvalifikatsiooniaruanded jms;

g)

toote nõutava konstruktsiooni ja kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et kontrollida, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjakohase harmoneeritud standardi kirjeldustele.

Auditirühma liikmetel on kogemused kvaliteedisüsteemide alal ning vähemalt üks rühma liige on kogemustega hindaja asjaomase raadioseadme ja vastava tehnoloogia valdkonnas ning tunneb selle suhtes kohaldatava käesoleva direktiivi nõudeid. Auditi käigus tehakse kontrollkäik tootja valdustesse. Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 punktis b osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada toodete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale.

Teade peab sisaldama auditeerimise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi mis tahes kavandatud muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel teostatav järelevalve.

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu kohtadele, kus toimub konstrueerimine, tootmine, kontroll, katsetamine ja ladustamine, ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

b)

kvaliteedisüsteemis konstruktsiooni käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu analüüsitulemused, arvutused, katsed jms;

c)

kvaliteedisüsteemis tootmist käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu kontrolliaruanded ning katse- ja taatlustulemused, töötajate kvalifikatsiooniaruanded jms.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja haldab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus teha etteteatamata kontrollkäike tootja valdustesse. Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha raadioseadmete katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Ta annab tootjale kontrollkäigu aruande ja katsete läbiviimise korral ka katsearuande.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab igale artikli 3 asjakohastele nõuetele vastavale raadioseadmele vastavalt artiklitele 19 ja 20 CE-märgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga raadioseadme tüübi kohta ja hoiab seda riiklikele asutustele kättesaadavana kümme aastat pärast raadioseadmete turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse raadioseadme tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punktis 3.1 osutatud tehniline dokumentatsioon;

b)

kvaliteedisüsteemi käsitleva dokumentatsioon, millele on osutatud punktis 3.1;

c)

punktis 3.5 osutatud muudatus heakskiidetud kujul;

d)

teavitatud asutuse otsused ja aruanded, millele on osutatud punktides 3.5, 4.3 ja 4.4.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või tema taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


V LISA

TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI SISU

Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)

raadioseadme üldine kirjeldus, sealhulgas:

i)

fotod või illustratsioonid, mis kujutavad välist vormi, märgistust ja sisemist struktuuri;

ii)

tark- või püsivara versioonid, mis mõjutavad seadme vastavust olulistele nõuetele;

iii)

teave kasutajale ja seadistamisjuhised;

b)

konstruktsiooni põhimõtteline lahendus ning koostisosade, alakoostude, lülituste ja muude asjakohaste elementide tööjoonised ja skeemid;

c)

eelnimetatud joonistest ja skeemidest ning raadioseadme tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

loetelu täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standarditest, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, siis nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud artiklis 3 sätestatud oluliste nõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste kirjelduste loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis, milliseid osi on kohaldatud;

e)

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia;

f)

juhul kui on kasutatud III lisas sätestatud vastavushindamismoodulit, koopia asjakohase teavitatud asutuse antud ELi tüübihindamistõendist ja selle lisadest;

g)

tehtud projektiarvutuste, teostatud ekspertiiside tulemused ning muud asjakohased andmed;

h)

katseprotokollid;

i)

selgitus selle kohta, kas on täidetud artikli 10 lõike 2 kohane nõue ja kas pakendil on esitatud artikli 10 lõike 10 kohane teave.


VI LISA

ELI VASTAVUSDEKLARATSIOON (NR XXX (1))

1.

Raadioseade (toode, tüüp, partii- või seerianumber):

2.

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel:

4.

Deklareeritav toode (raadioseadme määratlus, mis võimaldab toodet jälgida; lisada võib ka piisavalt selge värvilise kujutise, kui see on vajalik raadioseadme identifitseerimiseks):

5.

Ülalkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega:

 

Direktiiv 2014/53/EL

 

Muud liidu ühtlustamisõigusaktid (vajaduse korral)

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või muudele tehnilistele kirjeldustele, millele vastavust deklareeritakse. Viidetele peab lisama nende identifitseerimisnumbri ja versiooni ning vajaduse korral väljaandmise kuupäeva:

7.

Vajaduse korral: teavitatud asutus … (nimi, number) … teostas … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja ELi tüübihindamistõendi: …

8.

Vajaduse korral selliste tarvikute ja osade, samuti tarkvara kirjeldus, mis võimaldavad raadioseadet kasutada ettenähtud otstarbel ja kooskõlas ELi vastavusdeklaratsiooniga:

9.

Lisateave:

 

Alla kirjutanud (kelle poolt/nimel): …

 

(väljaandmise koht ja kuupäev):

 

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral ELi vastavusdeklaratsioone nummerdada.


VII LISA

LIHTSUSTATUD ELI VASTAVUSDEKLARATSIOON

Artikli 10 lõikes 9 osutatud lihtsustatud vastavusdeklaratsioon esitatakse järgmisel kujul:

 

Käesolevaga deklareerib [tootja nimi], et käesolev raadioseadme tüüp [raadioseadme tüübi nimetus] vastab direktiivi 2014/53/EL nõuetele.

 

ELi vastavusdeklaratsiooni täielik tekst on kättesaadav järgmisel internetiaadressil:


VIII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 1999/5/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 lõiked 1 ja 2

Artikli 3 lõiked 1 ja 2

Artikli 3 lõige 3 ja artikkel 15a

Artikli 3 lõige 3 (välja arvatud artikli 3 lõike 3 punkt i) ja artikkel 44

Artikli 4 lõige 1 ja artiklid 13–15

Artiklid 8 ja 45

Artikli 4 lõige 2

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 16

Artikli 5 lõiked 2 ja 3

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 6

Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikli 10 lõiked 8, 9 ja 10

Artikli 6 lõige 4

Artikli 7 lõiked 1 ja 2

Artikkel 7

Artikli 7 lõiked 3, 4 ja 5

Artikli 8 lõiked 1 ja 2

Artikkel 9

Artikli 8 lõige 3

Artikkel 9

Artiklid 39–43

Artikkel 10

Artikkel 17

Artikkel 11

Artiklid 22–38

Artikkel 12

Artiklid 19 ja 20 ning artikli 10 lõiked 6 ja 7

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 47

Artikkel 18

Artikkel 48

Artikkel 19

Artikkel 49

Artikkel 20

Artikkel 50

Artikkel 21

Artikkel 51

Artikkel 22

Artikkel 52

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

IV lisa

III lisa

V lisa

IV lisa

VI lisa

Artikkel 26

VII lisa punktid 1–4

Artiklid 19 ja 20

VII lisa punkt 5

Artikli 10 lõige 10


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda nn komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.