22.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/1

(1)

2007. ja 2008. aasta finantskriisi tagajärjel tulid ilmsiks finantsjärelevalve olulised puudused nii üksikjuhtudel kui ka finantssüsteemis tervikuna. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid on jäänud maha finantssektori globaliseerumisest ning Euroopa integreeritud ja omavahel seotud finantsturgudest, kus paljud finantseerimisasutused tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide pädevate asutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.

(2)

Euroopa Parlament on nõudnud integreerituma Euroopa järelevalve poole liikumist, et tagada tõeliselt võrdsed võimalused kõikidele osalejatele liidu tasandil, ning niisuguses järelevalves liidu finantsturgude suureneva integreeritusega arvestamist mitmes enne finantskriisi ja selle ajal vastu võetud resolutsioonis, eelkõige oma 13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta, 21. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus, 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta, 23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta komisjonile, 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur, 22. aprilli 2009. aasta seisukohas muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) ja 23. aprilli 2009. aasta seisukohas ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta.

(3)

Novembris 2008 tegi komisjon Jacques de Larosière'i poolt juhitud kõrgetasemelisele töörühmale ülesandeks sõnastada soovitused tugevdamaks Euroopa järelevalvekorda, et kaitsta paremini liidu kodanikke ning taastada usaldus finantssüsteemi vastu. Oma 25. veebruaril 2009. aastal esitatud lõpparuandes („de Larosière'i aruanne”) soovitas kõrgetasemeline töörühm, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku. Töörühm soovitas liidu finantssektori järelevalve struktuuri põhjalikult reformida. De Larosière'i aruandes soovitati ka luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis koosneks kolmest Euroopa järelevalveasutusest, millest esimene tegutseks pangandussektoris, teine väärtpaberisektoris ning kolmas kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(4)

Finantsstabiilsus on eeltingimus töökohtade loomiseks, krediidi võimaldamiseks ning majanduskasvuks reaalmajanduses. Finantskriis on toonud esile olulised puudujäägid finantsjärelevalves, mille raames ei suudetud prognoosida ebasoodsaid arengusuundumusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas ega vältida ülemääraste riskide kuhjumist finantssüsteemis.

(5)

Euroopa Ülemkogu soovitas oma järeldustes, mis tehti pärast 18. ja 19. juuni 2009. aasta kohtumist, et tuleks luua kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest koosnev Euroopa finantsjärelevalveasutuste süsteem. Euroopa Ülemkogu soovitas ka seada süsteemi eesmärgiks parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste konsolideerimisgruppide järelevalvet ning kehtestada Euroopa ühtne reeglistik, mida kohaldatakse siseturul kõikide finantseerimisasutuste suhtes. Euroopa Ülemkogul rõhutati, et Euroopa järelevalveasutustel peaks olema õigus teha järelevalvet ka reitinguagentuuride üle, ja kutsuti komisjoni üles koostama konkreetsed ettepanekud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tegevuse mõjususe tagamiseks kriisiolukordades.

(6)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2010. aastal vastu kolm määrust, millega asutati Euroopa järelevalveasutused: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, (4) millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, (5) millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, (6) millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”), mis kuuluvad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi.

(7)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb kolme Euroopa järelevalveasutuse tegevusvaldkonda reguleerivates liidu seadusandlikes aktides teha muudatusi. Sellised muudatused hõlmavad Euroopa järelevalveasutuste teatavate volituste ulatuse kindlaksmääramist, teatavate volituste integreerimist liidu asjakohaste seadusandlike aktidega kehtestatud mehhanismidesse ning muudatusi Euroopa järelevalveasutuste sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames.

(8)

Koos Euroopa järelevalveasutuste loomisega tuleks seetõttu välja töötada ka ühtne reeglistik, millega tagatakse eeskirjade ühtlustamine ja nende ühtne kohaldamine ning seega soodustatakse siseturu veelgi tõhusamat toimimist ning tõhusamat mikrotasandi järelevalvet. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi asutamist käsitlevates määrustes on sätestatud, et asjakohaste õigusaktidega konkreetselt ette nähtud valdkondades võivad Euroopa järelevalveasutused välja töötada tehniliste standardite eelnõusid, mis esitatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitele 290 ja 291 komisjonile delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega vastuvõtmiseks. Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/78/EL (7) on määratletud esimesed sellised valdkonnad, peaks käesoleva direktiiviga määratletama järgmised valdkonnad, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1060/2009 (9) ning määrustega (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010.

(9)

Asjaomastes seadusandlikes aktides tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus Euroopa järelevalveasutused võivad välja töötada tehniliste standardite eelnõusid, ja viis, kuidas tuleks sellised standardid vastu võtta. Asjaomastes seadusandlikes aktides tuleks delegeeritud õigusaktide puhul sätestada ELi toimimise lepingu artiklis 290 kirjeldatud elemendid, tingimused ja täpsustused.

(10)

Nende valdkondade väljaselgitamisel, milles tuleks vastu võtta tehnilised standardid, tuleks leida sobiv tasakaal ühtsete eeskirjade kehtestamise ja selle vältimise vahel, et reguleerimine ja jõustamine ei muutuks põhjendamatult keeruliseks. Valida tuleks ainult need valdkonnad, kus ühtsed tehnilised eeskirjad aitavad oluliselt ja tulemuslikult kaasa asjaomaste seadusandlike aktide eesmärkide saavutamisele, tagades samal ajal, et poliitilised otsused võtavad vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastavalt tavapärasele korrale.

(11)

Tehnilistes standardites tuleks käsitleda üksnes tehnilisi küsimusi ning nende väljatöötamiseks on vaja järelevalveekspertide erialateadmisi. Delegeeritud õigusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu võetavate regulatiivsete tehniliste standarditega tuleks töötada põhjalikumalt välja, täpsustada ja määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud seadusandlikes aktides sätestatud eeskirjade järjekindla ühtlustamise tingimused, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid vähemolulisi osasid. Seevastu ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaselt rakendusaktidena vastu võetavate rakenduslike tehniliste standarditega tuleks kehtestada tingimused liidu seadusandlike aktide ühetaoliseks kohaldamiseks. Tehniliste standardite kohaldamine ei tohiks hõlmata poliitilisi valikuid.

(12)

Regulatiivsete tehniliste standardite puhul on asjakohane kohaldada vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korda. Rakenduslikud tehnilised standardid tuleks võtta vastu vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 kehtestatud korras.

(13)

Regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid peaksid täiendama Euroopa Ülemkogu poolt 2009. aasta juunis vastu võetud järeldustes heaks kiidetud finantsteenusteõiguse ühtset reeglistikku. Ulatuses, mil liidu seadusandlikes aktides sätestatud nõuded ei ole täielikult ühtlustatud ja vastavalt järelevalves kohaldatavale ettevaatuspõhimõttele ei tohiks nende nõuete kohaldamise tingimusi välja töötavad, täpsustavad või kindlaksmääravad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid takistada liikmesriike nõudmast täiendavat teavet ega kehtestamast rangemaid nõudeid. Regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid peaksid seetõttu võimaldama liikmesriikidel nõuda lisateavet või kehtestada rangemad nõuded teatavates valdkondades, kui selline kaalutlusõigus on kõnealustes seadusandlikes aktides ette nähtud.

(14)

Kooskõlas määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 peaksid Euroopa järelevalveasutused enne regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite esitamist komisjonile korraldama vajaduse korral nendega seotud avaliku konsulteerimise ning analüüsima võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu.

(15)

Regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite puhul peaks olema võimalik sätestada piisava tähtajaga üleminekumeetmed, kui kohese rakendamise kulud oleksid saadavat kasu arvesse võttes ülemäära suured.

(16)

Käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal on töö seoses direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud raameeskirjade rakendamise esimese meetmete kogumi ettevalmistamise ja nende üle konsulteerimisega juba käimas. Nimetatud meetmete kiire väljatöötamise huvides on asjakohane lubada komisjonil üleminekuperioodi jooksul võtta vastu käesolevas direktiivis sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid vastavalt delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise korrale. Kõik selliste delegeeritud õigusaktide muudatused või pärast üleminekuperioodi lõppemist kõik regulatiivsed tehnilised standardid, mida kasutatakse direktiivi 2009/138/EÜ rakendamiseks, tuleks vastu võtta määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt.

(17)

Lisaks on asjakohane võimaldada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel pärast kaheaastase üleminekuperioodi lõppemist esildada regulatiivsete tehniliste standardite vormis delegeeritud õigusaktide ajakohastused. Kõnealuste ajakohastuste puhul tuleks piirduda asjaomaste delegeeritud õigusaktide tehniliste aspektidega ning need ei peaks hõlmama strateegilisi otsuseid ega poliitilisi valikuid.

(18)

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve valmistab ette ja koostab regulatiivseid tehnilisi standardeid delegeeritud õigusaktide vastavusse viimiseks finantsturgude tehnilise arenguga, peaks komisjon tagama kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude reguleerimisala käsitleva teabe sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 on ette nähtud liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise kord. Kui liikmesriigi järelevalveasutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine liikmesriigi järelevalveasutus võtab valdkonnas, mis on täpsustatud liidu seadusandlikes aktides vastavalt kõnealustele määrustele, ning mille puhul on asjakohaste seadusandlike aktide kohaselt vaja rohkem kui ühe asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühiste otsuste vastuvõtmist, või ei ole nõus selliste meetmete võtmatajätmisega, peaks asjassepuutuval Euroopa järelevalveasutusel olema võimalik ühe asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel aidata asutustel jõuda kokkuleppele Euroopa järelevalveasutuse seatud tähtajaks, mille puhul tuleks arvesse võtta asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegu ning erimeelsust põhjustava küsimuse kiireloomulisust ja keerukust. Kui sellised erimeelsused jäävad püsima, peaks Euroopa järelevalveasutus saama vaidlusalust küsimust ise lahendada.

(20)

Määrustes (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 on kehtestatud nõue, et juhtumid, mille korral võib kohaldada liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise korda, tuleb kindlaks määrata valdkondlikes õigusaktides. Käesolevas direktiivis tuleks määratleda esimene selliste juhtumite kogum kindlustus- ja edasikindlustussektoris ning see ei tohiks takistada muude juhtumite lisamist tulevikus. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada Euroopa järelevalveasutusi toimimast muude volituste kohaselt ega täitmast määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 kehtestatud ülesandeid, sealhulgas järgimast mittesiduvaid vahendusmenetlusi ning kaasa aitamast liidu õiguse sidusale, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele. Lisaks sellele tuleb muudatusi teha valdkondades, kus asjaomases õiguses on juba mõnes vormis kehtestatud mittesiduv vahendusmenetlus või kus on kehtestatud tähtajad, mille jooksul üks või mitu liikmesriigi järelevalveasutust peavad jõudma ühisele otsusele; muudatusi on vaja teha ühisele otsusele jõudmise menetluse selguse ja sujuvuse tagamiseks ning selleks, et vajaduse korral saaks erimeelsused lahendada Euroopa järelevalveasutused. Erimeelsuste lahendamist käsitlev siduv menetlus on loodud selliste olukordade lahendamiseks, kus liikmesriikide järelevalveasutused ei suuda omavahel lahendada liidu õiguse täitmisega seotud menetluslikke või sisulisi küsimusi.

(21)

Seepärast tuleks käesolevas direktiivis määratleda olukorrad, kus võib olla vaja lahendada menetluslikke või sisulisi liidu õiguse järgimise küsimusi ning kus liikmesriikide järelevalveasutused ise ei pruugi suuta neid küsimusi lahendada. Sellises olukorras peaks ühel asjaomastest liikmesriikide järelevalveasutustest olema võimalik edastada küsimus asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele. Kõnealune Euroopa järelevalveasutus peaks toimima vastavalt tema asutamise määrusele ja käesolevale direktiivile. Küsimuse lahendamiseks ja liidu õiguse järgimise tagamiseks peaks tal olema võimalus nõuda asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuselt teatava meetme võtmist või selle võtmisest hoidumist, kusjuures see oleks asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele siduv. Kui asjaomane liidu seadusandlik akt annab kaalutlusõiguse liikmesriikidele, ei peaks Euroopa järelevalveasutuse otsused asendama liikmesriigi järelevalveasutuse kaalutlusõigust, kui seda kasutatakse kooskõlas liidu õigusega.

(22)

Direktiivis 2009/138/EÜ on sätestatud ühised otsused seoses konsolideerimisgrupi ja tütarettevõtja tasandil sisemudeli kasutamise taotluse heakskiitmisega, taotluse heakskiitmisega kohaldada tütarettevõtja suhtes kõnealuse direktiivi artikleid 238 ja 239 ning seoses konsolideerimisgrupi järelevalvaja kindlaksmääramisega muude kriteeriumide alusel kui need, mis on sätestatud selle artiklis 247. Kõigis kõnealustes valdkondades tuleks muudatustega selgelt märkida, et erimeelsused võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lahendada määruses (EL) nr 1094/2010 sätestatud korras. Sellise lähenemisviisiga on selge, et kuigi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei tohiks teostada kaalutlusõigust liikmesriikide järelevalveasutuste asemel, peaks olema võimalik lahendada erimeelsusi ja tugevdada koostööd enne seda, kui liikmesriigi järelevalveasutus teeb lõpliku otsuse või see esitatakse asjaomasele asutusele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks lahendama erimeelsusi, vahendades liikmesriikide järelevalveasutuste vastandlikke seisukohti.

(23)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi uue finantsjärelevalvekorra kohaselt peavad liikmesriikide järelevalveasutused tegema Euroopa järelevalveasutustega tihedat koostööd. Asjaomaste seadusandlike aktide muudatuste eesmärk peaks olema vältida õiguslikke takistusi teabevahetuskohustuste täitmisele, mis on sätestatud määrustes (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010, ning tagada, et teabe esitamine ei põhjustaks tarbetut halduskoormust.

(24)

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid olema kohustatud esitama oma liikmesriigi järelevalveasutustele üksnes sellist teavet, mis on oluline järelevalve seisukohast, võttes arvesse järelevalve eesmärke, mis on kehtestatud direktiivis 2009/138/EÜ. Teave, mis käsitleb vara täielikku kirjepõhist loetelu, ning muu teave, mis tuleb esitada sagedamini kui kord aastas, peaks olema nõutav üksnes juhul, kui täiendavad teadmised, mille liikmesriigi järelevalveasutused omandavad ettevõtjate majandusliku olukorra jälgimiseks või võtmaks arvesse nende otsuste võimalikku mõju finantsstabiilsusele, kaaluvad üle koormuse, mis on seotud kõnealuse teabe esitamise ja arvutuste tegemisega. Pärast ettevõtja tegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukuse hindamist peaks liikmesriikide järelevalveasutustel olema õigus võimaldada piiranguid teabe esitamise sageduse ja esitatava teabe ulatuse osas või anda vabastusi kirjepõhisest aruandlusest, kui vastav ettevõtja ei ületa konkreetseid piirmäärasid. Tuleks tagada, et väikseimate ettevõtjate suhtes oleks võimalik kohaldada kõnealuseid piiranguid ja vabastusi ning et nende ettevõtjate turuosa liikmesriigi elukindlustusturul ja kahjukindlustusturul või selle edasikindlustusturul ei oleks suurem kui 20 %.

(25)

Tagamaks et teave, mida osalust omavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad või kindlustusvaldusettevõtjad esitavad konsolideerimisgrupi tasandil, on täpne ja täielik, ei tohiks liikmesriigi järelevalveasutused võimaldada piiranguid esitatava teabe sageduse suhtes ega anda kirjepõhisest aruandlusest vabastusi ettevõtjatele, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi järelevalveasutus on veendunud, et aruandlus oleks konsolideerimisgrupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes asjakohatu.

(26)

Valdkondades, kus komisjonil on praegu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt õigus võtta vastu rakendusmeetmeid juhul, kui kõnealused meetmed on üldkohaldatavad muud kui seadusandlikud aktid, et täiendada või muuta kõnealuse direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi ELi toimimise lepingu artikli 290 tähenduses, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas kõnealuse artikliga vastu delegeeritud õigusakte või regulatiivseid tehnilisi standardeid määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt.

(27)

Selle tagamiseks, et kõiki kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kes arvutavad solventsuskapitalinõude direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt standardvalemi alusel, koheldakse ühtmoodi, või et võtta arvesse turusuundumusi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte standardvalemi alusel solventsuskapitalinõude arvutamise kohta.

(28)

Kui riskid ei ole piisavalt kaetud alakomponendiga, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjatepensionide Järelevalvele anda õigus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud standardvalemi alusel arvutatava solventsuskapitalinõude kvantitatiivsete piirangute ja varade nõuetekohasuse kriteeriumide kohta.

(29)

Selleks et võimaldada kindlustus- või edasikindlustusandjatel direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kindlustustehnilisi eraldisi järjepidevalt arvutada, on vaja, et keskne organ koguks, avaldaks ja ajakohastaks teatavat asjakohase riskivaba intressikõveraga seotud tehnilist teavet regulaarselt, võttes arvesse tähelepanekuid finantsturul. Asjakohase riskivaba intressikõvera tuletamise viis peaks olema läbipaistev. Arvestades kõnealuste ülesannete tehnilist ja kindlustusalast olemust, peaks neid täitma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve.

(30)

Asjakohase riskivaba intressikõvera puhul tuleks vältida kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite kunstlikku volatiilsust ning soodustada head riskijuhtimist. Riskivabade intressimäärade ekstrapoleerimise lähtepunkti valik peaks võimaldama ettevõtjatel sobitada võlakirjadega rahavood, mida parima hinnangu arvutamisel diskonteeritakse ekstrapoleerimata intressimääradega. Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaga sarnaste turutingimuste korral peaks riskivabade intressimäärade ekstrapoleerimise lähtepunktiks olema eelkõige euro puhul tähtaeg, milleks on 20 aastat. Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaga sarnaste turutingimuste korral peaks asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleeritud osa lähenema eelkõige euro puhul lõplikule forvardintressimäärale sellisel viisil, et tähtpäevade puhul, milleks on 40 aastat pärast ekstrapoleerimise lähtepunkti, ei erine ekstrapoleeritud forvardintressimäärad lõplikust forvardintressimäärast rohkem kui kolme baaspunkti võrra. Muude valuutade puhul, mis ei ole euro, tuleks riskivabade intressimäärade ekstrapoleerimise lähtepunkti ja asjakohase lõplikule forvardintressimäärale lähenemise perioodi kindlaksmääramisel võtta arvesse kohalike võlakirja- ja vahetustehinguturgude omadusi.

(31)

Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad hoiavad võlakirju või muid samasuguste rahavootunnustega varasid tähtajani, ei ohusta neid kõnealuse vara osas hinnavahe muutused. Vältimaks vara hinnavahe muutuste mõju niisuguste ettevõtjate omavahendite suurusele, peaks neil olema lubatud kohandada asjakohast riskivaba intressikõverat parima hinnangu arvutamiseks vastavalt oma vara hinnavahe liikumistele. Niisuguse kattuvuse kohandamise kohaldamise tingimuseks peaks olema järelevalveasutuse heakskiit ning vara ja kohustusi käsitlevad ranged nõuded peaksid tagama kindlustusandjatele ja edasikindlustusandjatele võimaluse hoida oma vara tähtajani. Eelkõige tuleks kattuvusse viia vara ja kohustuste rahavood ning vara tuleks asendada üksnes kattuvuse säilitamiseks, kui oodatavad rahavood on oluliselt muutunud, näiteks võlakirja reitingu alandamise või võlakirjaga seotud makseviivituse korral. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid piisava läbipaistvuse tagamiseks avalikustama mõju, mida kattuvuse kohandamise kohaldamine avaldab nende finantsseisundile.

(32)

Protsüklilise investeerimiskäitumise vältimiseks tuleks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel lubada kohandada asjakohast riskivaba intressikõverat kindlustustehniliste eraldiste parima hinnangu arvutamiseks, et maandada võlakirja liiga suurte hinnavahede mõju. Niisuguse volatiilsuse kohandamise aluseks tuleks võtta kõnealuste ettevõtjate võrdlusportfellid asjaomastes valuutades ning juhul, kui see on vajalik esindavuse tagamiseks, liikmesriikide kindlustusturgude võrdlusportfell. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid piisava läbipaistvuse tagamiseks avalikustama mõju, mida volatiilsuse kohandamine avaldab nende finantsseisundile.

(33)

Võttes arvesse diskonteerimise olulisust kindlustustehniliste eraldiste arvutamise jaoks, tuleks direktiiviga 2009/138/EÜ tagada ühetaolised tingimused diskontomäärade valikuks kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt. Selleks et tagada sellised ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, kehtestamaks parima hinnangu arvutamiseks kasutatavad asjakohased riskivabad intressikõverad ning kattuvuse ja volatiilsuse kohandamise arvutamiseks kasutatav alushinnavahe. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10). Nimetatud rakendusaktides tuleks kasutada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt saadud ja selle avalikustatud tehnilist teavet. Kõnealuste rakendusaktide kohandamiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(34)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud riskivaba intressikõveraga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(35)

Võimaliku ebakohase protsüklilise mõju leevendamiseks tuleks solventsuskapitalinõude täitmise taastamise perioodi pikendada erakordsetes ebasoodsates olukordades, sealhulgas finantsturgudel toimuvate järskude languste, püsivalt madala intressimäära keskkonna ja suurt mõju omavate katastroofiliste sündmuste korral, mis mõjutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kellele kuulub märkimisväärne osa turust või mõjutatud tegevusvaldkonnast. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks vastutama erakorraliste ebasoodsate olukordade teatavakstegemise eest ning komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, milles täpsustatakse kriteeriumeid ja asjaomaseid menetlusi.

(36)

Käesoleva direktiivi kohaselt riskivaba intressikõverale kohaldatava kattuvuse kohandamise kontekstis tuleks nõuet, et kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfell, mille suhtes kattuvuse kohandamist kohaldatakse, ja määratud varaportfell määratakse kindlaks ning neid korraldatakse ja hallatakse eraldi kindlustusandjate muust tegevusest ning et kõnealust vara ei saa kasutada kindlustusandja muust tegevusest tuleneva kahjumi katmiseks, mõista majanduslikus tähenduses. See ei tohiks tähendada liikmesriikide jaoks kohustust omada eraldatud toodete õiguslikku kontseptsiooni siseriiklikes õigusaktides. Ettevõtjad, kes kasutavad kattuvuse kohandamist, peaksid määrama kindlaks vara ja kohustuste portfelli ning seda korraldama ja haldama ülejäänud tegevusest eraldi ning nad ei tohiks seetõttu määratud varaportfelli kasutades katta riske, mis esinevad nende tegevuse muudes valdkondades. Kuigi see võimaldab portfelli tõhusat haldamist, peab kattuvuse kohandamise kohaldamise eesmärgil piiratum ülekantavus ja hajutatuse ulatus määratud portfelli ja ülejäänud ettevõtja tegevuse vahel kajastuma omavahendite ja solventsuskapitalinõude kohandustes.

(37)

Käesolevas direktiivis osutatud võrdlusportfelli hinnavahe tuleks määrata kindlaks läbipaistval viisil ja olemasolu korral asjaomaseid indekseid kasutades.

(38)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaselt sätestatud volatiilsuse kohandamise, kattuvuse kohandamise ning riskivaba intressimääraga ja kindlustustehniliste eraldistega seotud üleminekumeetmete läbipaistev kohaldamine, peaksid kindlustus- ja edasikindlustusandjad avalikustama, kuidas kõnealuste meetmete kohaldamata jätmine mõjutaks nende finantsseisundit, sealhulgas kindlustustehniliste eraldiste suurust, solventsuskapitalinõuet, miinimumkapitalinõuet vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ, põhiomavahendeid ning miinimumkapitalinõude ja solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike omavahendite suurust.

(39)

Liikmesriigid peaksid saama oma siseriiklikes õigusaktides anda riiklikele järelevalveasutustele õiguse lubada volatiilsuse kohandamise kasutamist ja erandjuhtudel sellest keelduda.

(40)

Tagamaks et teatavat tehnilist teavet antakse standardvalemit kasutava solventsuskapitalinõude jaoks ühtlustatud korras, et näiteks võimaldada ühtlustatult kasutada reitinguid, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele anda teatavad ülesanded. Reitinguagentuuride tunnustamist tuleks ühtlustada ja viia see kooskõlla määrusega (EÜ) nr 1060/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (12). Vältida tuleks kattuvust määrusega (EÜ) nr 1060/2009 ning sel eesmärgil on määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee roll õigustatud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks kasutama optimaalselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusi ja kogemust. Selliste ülesannete täitmise täpne viis tuleks täpsustada meetmetega, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega.

(41)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldatud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste nimekirjad ei peaks olema üksikasjalikumad, kui on vajalik selle tagamiseks, et niisuguseid valitsusi või omavalitusi koheldakse ühtmoodi üksnes siis, kui riskipositsioonid on samad mis keskvalitsustel.

(42)

Selleks et tagada ühtlustatud lähenemisviis direktiivi 2009/138/EÜ kohasele selle kindlaksmääramisele, kas solventsuskapitalinõude mittetäitmise tuvastamisele järgneva taastamise perioodi pikendamine on lubatud, tuleks täpsustada tingimused, mille korral on tegemist erakordselt ebasoodsa olukorraga. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele peaks vastutama erakordselt ebasoodsate olukordade teatavakstegemise eest ning komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, milles täpsustatakse kriteeriumeid ja asjaomaseid menetlusi taoliste erakordselt ebasoodsate olukordade puhuks.

(43)

Selleks et tagada valdkondadevaheline kooskõla ja kõrvaldada huvide ebakõla nende ettevõtjate, kes struktureerivad laenud ümber kaubeldavateks väärtpaberiteks või muudeks finantsinstrumentideks (algataja või sponsor), ning nende kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse, tuleks komisjonile anda õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid seoses direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt ümberstruktureeritud laenudesse investeerimisega, täpsustades mitte üksnes nõudeid, vaid ka kõnealuste nõuete rikkumisega kaasnevaid tagajärgi.

(44)

Selleks et oleks võimalik rohkem ühtlustada direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud järelevalveasutustepoolse heakskiitmise menetlust ettevõtjaspetsiifiliste parameetrite, mudelite muutmise korra, eriotstarbeliste varakogumite ning lisakapitalinõuete sätestamise ja tühistamise puhul, tuleks komisjonile anda õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid, milles täpsustatakse asjaomaseid menetlusi kõnealustes valdkondades.

(45)

Rahvusvahelise Kindlustusejärelevalve Assotsiatsiooni poolne ülemaailmse riskipõhise solventsusstandardi väljatöötamine on käimas ja see edendab ka tulevikus suuremat järelevalvealast koordineerimist ja koostööd rahvusvahelisel tasandil. Direktiivi 2009/138/EÜ sätted, mis käsitlevad komisjoni delegeeritud õigusakte, millega tehakse kindlaks kolmandate riikide solventsusrežiimide ja järelevalvekordade samaväärsus, on kooskõlas eesmärgiga soodustada rahvusvahelist ühtlustumist riskipõhiste solventsusrežiimide ja järelevalvekordade kehtestamise suunas. Selleks et tunnistada asjaolu, et mõni kolmas riik võib vajada rohkem aega, et kohandada ja rakendada solventsusrežiime ja järelevalvekordasid, mis täielikult vastaksid kriteeriumidele, mille alusel saab neid tunnustada samaväärsetena, on vaja täpsustada tingimusi seoses selliste kolmandate riikide režiimide ja kordade käsitlemisega, et neid kolmandaid riike saaks ajutiselt samaväärsetena tunnustada. Komisjoni delegeeritud õigusaktides, millega tehakse kindlaks ajutine samaväärsus, tuleks vajaduse korral võtta arvesse rahvusvahelisi suundumusi. Kui komisjon teeb kindlaks, et kolmanda riigi konsolideerimisgrupi järelevalve suhtes kohaldatav järelevalvekord on ajutiselt samaväärne, tuleks võimaldada täiendavate järelevalvearuannete esitamist, et tagada liidus kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse.

(46)

Kindlustusturu erilist olemust arvesse võttes ning kolmandates riikides asutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjatele võrdsete võimaluste tagamiseks, sõltumata sellest, kas nende emaettevõtja on asutatud liidus või mitte, peaks komisjonil olema võimalik kindlaks teha, et kolmas riik on ajutiselt samaväärne konsolideerimisgrupi solventsusnõuete ja kõnealuste nõuete täitmiseks vajalike omavahendite arvutamise eesmärgil.

(47)

Selleks et tagada huvitatud sidusrühmade nõuetekohane teavitamine kindlustus- ja edasikindlustusandjate konsolideerimisgruppide struktuurist, tuleb nende õiguslikku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri käsitlev teave teha üldsusele kättesaadavaks. Kõnealune teave peaks hõlmama vähemalt teavet tütarettevõtjate, oluliste sidusettevõtjate ja oluliste filiaalide juriidilise nime, äritegevuse laadi ja asutamisriigi kohta.

(48)

Komisjoni otsustes selle kohta, et kolmanda riigi solventsusrežiim või järelevalvekord on täielikult või ajutiselt samaväärne, tuleks vajaduse korral võtta arvesse kõnealuste kolmandate riikide režiimide või kordade raames võetavate üleminekumeetmete olemasolu, kestust ja laadi.

(49)

Selleks et Euroopa ühistu, mis on asutatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1435/2003, (13) saaks osutada kindlustus- ja edasikindlustusteenuseid, on vaja täiendada direktiivi 2009/138/EÜ kohast kindlustus- ja edasikindlustusandjate lubatud õiguslike vormide loetelu, et lisada loetellu Euroopa ühistu.

(50)

Tuleks kohandada kindlustus- ja edasikindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäära eurodes. Selline kohandamine tuleneb kehtivate kapitalinõuete alammäärade korrapärasest kohandamisest selliste ettevõtjate puhul, et võtta arvesse inflatsiooni.

(51)

Tervisekindlustuse solventsuskapitalinõude arvutamine peaks kajastama siseriiklikke tasandussüsteeme ning seejuures tuleks võtta arvesse ka siseriiklike tervisealaste õigusaktide muudatusi, sest need on vastavatel siseriiklikel tervishoiuturgudel kindlustussüsteemi üheks põhiliseks osaks.

(52)

Teatavad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 202 kohaselt antud rakendusvolitused tuleks asendada asjakohaste sätetega ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt.

(53)

Komiteemenetluste vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga, eelkõige selle artikliga 290, peaks toimuma üksikjuhtumi põhiselt. Selleks et võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut ja täpsustada käesoleva direktiiviga muudetud direktiividega kehtestatud nõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusaktid tuleks vastu võtta eelkõige seoses üksikasjadega, mis käsitlevad juhtimisnõudeid, hindamist, järelevalvearuandlust ja avalikustamist, omavahendite kindlaksmääramist ja liigitamist, solventsuskapitalinõude arvutamise standardvalemit (sealhulgas kõik olulised muudatused lisakapitalinõude valdkonnas) ning kindlustustehniliste eraldiste arvutusmeetodite valikut ja eeldusi.

(54)

Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioonis (nr 39) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohta võttis konverents arvesse komisjoni kavatsust jätkata finantsteenuste alal delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel konsulteerimist liikmesriikide määratud asjatundjatega vastavalt väljakujunenud tavale.

(55)

Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral pikendada kolme kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada. Selline delegeeritud õigusaktide varajane heakskiit on asjakohane eelkõige siis, kui on tarvis kinni pidada tähtaegadest, näiteks põhiõigusaktis komisjonile seatud tähtaegadest delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

(56)

Finantskriisi ja selliste protsükliliste mehhanismide taustal, mis aitasid kaasa finantskriisi tekkimisele ja suurendasid selle mõju, andsid finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangandusjärelevalve komitee ja G20 soovitusi, kuidas piirata finantsregulatsiooni protsüklilist mõju. Neil soovitustel on kindlustus- ja edasikindlustusandjatele kui finantssüsteemi olulistele osadele otsene mõju.

(57)

Käesoleva direktiivi sidusa kohaldamise saavutamiseks ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve tagamiseks kogu liidus on asjakohane, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (14) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töötaks välja põhimõtted, mis lähtuvad liidu majandusest.

(58)

Finantskriis tõi esile tõsiasja, et finantseerimisasutused alahindasid suuresti börsiväliste tuletisinstrumentidega seonduva vastaspoole krediidiriski taset. Sellest lähtuvalt nõudis G20 septembris 2009 varasemast suurema hulga börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimist keskse vastaspoole kaudu. Lisaks paluti selliste börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, mida ei saa keskselt kliirida, kõrgemate kapitalinõuete kohaldamist, et võtta nõuetekohaselt arvesse nende instrumentidega seonduvaid suuremaid riske.

(59)

Solventsuskapitalinõude standardvalemi arvutamisel tuleks käsitleda nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte riskipositsioone kooskõlas niisuguste riskipositsioonide käsitlemisega kapitalinõuetes, mis kehtivad krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste suhtes, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikes 1, pidades eelkõige silmas käsitluserinevusi nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte ja muude vastaspoolte osas.

(60)

Selleks et tagada liidu pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu eesmärgi ja direktiivi 2009/138/EÜ eesmärkide jätkuv täitmine eelkõige kindlustusvõtjate kaitsmiseks ja ka finantsstabiilsuse tagamiseks, peaks komisjon vaatama läbi solventsuskapitalinõude standardvalemi arvutamisel kasutatavate meetodite, eelduste ja standardnäitajate asjakohasuse viie aasta jooksul alates direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisest. Läbivaatamine peaks põhinema eelkõige kindlustus- ja edasikindlustusandjate üleminekuperioodil solventsuskapitalinõude standardvalemi kasutamisel saadud üldistel kogemustel. Läbivaatamisel tuleks võtta arvesse ka mis tahes varaklassi või finantsinstrumentide tootlust, kõnealusesse varasse ja nimetatud finantsinstrumentidesse investeerijate käitumist ning finantsteenuste rahvusvaheliste standardite kehtestamise suundumusi. Vajalikuks võib osutuda teatavate varaklasside (näiteks fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ja pikaajaline infrastruktuur) standardnäitajate eelisjärjekorras läbivaatamine.

(61)

Selleks et vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ oleks võimalik sujuvalt üle minna uuele režiimile, on vaja kehtestada järkjärguline kohaldamine ja konkreetsed üleminekumeetmed. Üleminekumeetmete eesmärk peaks olema vältida turuhäireid ja piirata olemasolevate toodete katkestamist ning samal ajal tagada kindlustustoodete kättesaadavus. Üleminekumeetmed peaksid julgustama ettevõtjaid võimalikult kiiresti järgima uue režiimi teatavaid nõudeid.

(62)

Sätestada tuleb üleminekukord Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (15) artikli 4 kohaselt kindlustusandjate poolt tööandjapensioni kogumisega seotud tegevuse jaoks, kuni komisjon on viinud lõpule kõnealuse direktiivi läbivaatamise. Üleminekukorra kohaldamine peaks lõppema kohe, kui jõustuvad direktiivi 2003/41/EÜ muudatused.

(63)

Hoolimata direktiivi 2009/138/EÜ oodatavast kohaldamisest, eelkõige eesmärgiga viia läbi hindamisi, mis on seotud sisemudelite, lisaomavahendite, omavahendite liigitamise, ettevõtjate spetsiifiliste näitajate, eriotstarbeliste varakogumite ja kestusel põhineva aktsiakursiriski alakomponendi heakskiitmisega, ning niisuguse üleminekusätte oodatavast kohaldamisest, mis käsitleb parima hinnangu arvutamist seoses kindlustus- või edasikindlustuskohustustega, mis vastavad sissemakstud kindlustusmaksetele kehtivate lepingute puhul, tuleks 2015. aasta lõpuni jätkuvalt kohaldada nõukogu direktiive 64/225/EMÜ, (16) 73/239/EMÜ, (17) 73/240/EMÜ, (18) 76/580/EMÜ, (19) 78/473/EMÜ, (20) 84/641/EMÜ, (21) 87/344/EMÜ, (22) 88/357/EMÜ (23) ja 92/49/EMÜ (24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ, (25) 2001/17/EÜ, (26) 2002/83/EÜ (27) ja 2005/68/EÜ (28) (edaspidi ühiselt „Solventsus I”), mida on muudetud direktiivi 2009/138/EÜ VI lisa A osas loetletud õigusaktidega.

(64)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustusid liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama oma ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/138/EÜ puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(65)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada siseturu toimimist, tagades usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta kindlustusvõtjaid ja soodustatud isikuid ning seega ettevõtteid ja tarbijaid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(66)

Direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 tuleks seega vastavalt muuta,

1)

Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisas, esitatakse need investoritele ja päritoluliikmesriigi pädevale asutusele; kõnealune pädev asutus esitab need vastuvõtva(te) riigi (riikide) pädevale asutusele iga üldsusele pakkumise tegemisel niipea kui võimalik ja võimaluse korral enne väärtpaberite üldsusele pakkumise algust või kauplemisele lubamist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab kõnealused lõplikud tingimused Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Lõplikud tingimused sisaldavad üksnes teavet, mis on seotud väärtpaberikirjeldusega ning seda ei lisata põhiprospektile. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punkti a.”

2)

Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva artikliga, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada andmeid, mis esitatakse viidetena.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

3)

Artikli 13 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses prospektide kinnitamisega, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prospekti kinnitamise korda ja tingimusi, mille alusel võib tähtaegu kohandada.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

4)

Artikli 14 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva artikliga, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõigetes 1–4 esitatud prospekti avaldamist käsitlevaid sätteid.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

5)

Artikli 15 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva artikliga, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätteid, mis käsitlevad selliste reklaamide levitamist, milles teatatakse väärtpaberite üldsusele pakkumise või reguleeritud turul kauplemise loa taotlemise kavatsusest, eeskätt juhul, kui reklaami tehakse enne prospekti üldsusele kättesaadavaks tegemist või märkimise algust, ning et täpsustada lõikes 4 sätestatut.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) personal ja ressursid

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) hindab, milline on tema personali- ja ressursivajadus käesoleva direktiivi kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.”

1)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud III lisas (välja arvatud selle A, B ja C osade punktides 28 ja 29) sätestatud vormide loeteluga.”

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Tegevusloast teavitamine ja selle avaldamine või tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Igast tegevusloa andmisest või selle kehtetuks tunnistamisest teatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (31) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”). Iga tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusandja nimi kantakse nimekirja. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab kõnealuse nimekirja ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

4)

Artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjoni poolt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides ning regulatiivsetes ja rakenduslikes tehnilistes standardites võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, tagades seega käesoleva direktiivi proportsionaalse kohaldamise, eelkõige väikeste kindlustusandjate puhul.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt, rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes, mis esitatakse sama määruse artikli 15 kohaselt, ning suunistes ja soovitustes, mis esitatakse sama määruse artikli 16 kohaselt, võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, tagades seega käesoleva direktiivi proportsionaalse kohaldamise, eelkõige väikeste kindlustusandjate puhul.”

5)

Artiklit 31 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ilma et see piiraks artikli 35, artikli 51, artikli 254 lõike 2 ja artikli 256 kohaldamist, võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles käsitletakse käesoleva artikli lõiget 2 ning täpsustatakse põhiaspekte, mille kohta tuleb agregeeritud statistilised andmed avalikustada, samuti avalikustamise sisu ja avalikustamise tähtaega.

5.   Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 2 kohaldamise ühetaolised tingimused ning ilma et see piiraks artikli 35, artikli 51, artikli 254 lõike 2 ja artikli 256 kohaldamist, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesolevas artiklis sätestatud andmete avalikustamise vorme ja struktuuri.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

6)

Artiklile 33 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui järelevalveasutus on teavitanud vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusi, et ta kavatseb teha vastavalt esimesele lõigule kohapealseid kontrolle, ja kui kõnealusel järelevalveasutusel keelatakse kasutada oma õigust kõnealuseid kohapealseid kontrolle teha või kui vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutused ei saa tegelikkuses kasutada teise lõigu kohast osalemise õigust, võivad järelevalveasutused pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 osaleda kohapealsetes kontrollides, kui neid teostavad koos kaks või enam järelevalveasutust.”

7)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

9)

Artikli 38 lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui järelevalveasutus on teavitanud teenusepakkuja liikmesriigi asjakohast asutust sellest, et ta kavatseb teha vastavalt käesolevale lõikele kohapealse kontrolli, või kui ta teeb kohapealse kontrolli vastavalt esimesele lõigule, kui kõnealusel järelevalveasutusel ei ole tegelikkuses võimalik kasutada oma õigust seda kohapealset kontrolli teha, võib järelevalveasutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga talle antud volitustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 osaleda kohapealses kontrollis, kui seda teevad koos kaks või enam järelevalveasutust.”

10)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

11)

Artiklile 45 lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandja kohaldab artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamist, artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist või artiklites 308c ja 308d osutatud üleminekumeetmeid, hindab ta lõike 1 punktis b osutatud kapitalinõuetele vastavust kõnealuseid kohandamisi ja üleminekumeetmeid arvesse võttes ja arvesse võtmata.”

12)

Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Delegeeritud õigusaktid ja regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendavalt täpsustada järgmist:

2.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva jaoga, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud hindamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, kõnealuse hindamise üksikasjade täpsustamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

13)

Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

14)

Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Teave Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning tema esitatavad aruanded

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et järelevalveasutused esitaksid igal aastal Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele järgmise teabe:

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab igal aastal järgmise teabe:

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile lõikes 2 osutatud teabe koos aruandega, milles kirjeldatakse järelevalve ühtsuse taset seoses eri liikmesriikide järelevalveasutuste kehtestatud lisakapitalinõudega.”

15)

Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56

Maksevõime ja finantsseisundi aruanne: delegeeritud õigusaktid ja rakenduslikud tehnilised standardid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt teavet, mis tuleb avalikustada, ning tähtaegu selle teabe avalikustamiseks kord aastas kooskõlas 3. jaoga.

Selleks et tagada käesoleva jao kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud menetluste, vormingute ja vormide kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

16)

Artikli 58 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva jaoga, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada artikli 59 lõikes 4 osutatud täielik loetelu teabest, mille kavandavad omandajad peavad esitama oma teates, ilma et see piiraks artikli 58 lõike 2 kohaldamist.

Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva jaoga ja võtta arvesse tulevast arengut, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artikli 59 lõikes 1 esitatud kriteeriumide kohandusi.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses ja teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

9.   Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaldamise ühetaolised tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud artiklis 60 osutatud asjaomaste järelevalveasutuste vahelises konsulteerimises kasutatavate menetluste, vormingute ja vormide kohta.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

17)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 65a

Koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused teevad kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010 käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega koostööd.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1094/2010.”

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 67a

Euroopa Parlamendi uurimisvolitused

Artiklid 64 ja 67 ei piira uurimisvolitusi, mis on Euroopa Parlamendile antud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 226.”

19)

Artikli 69 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sellist teavet edastatakse ainult siis, kui see on vajalik usaldatavusnormatiivide täitmise kontrollimiseks. Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et artikli 65 ja artikli 68 lõike 1 alusel ning artiklis 33 osutatud kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib avalikustada ainult juhul, kui selleks on selgesõnaline nõusolek teabe avalikustanud järelevalveasutuselt või selle liikmesriigi järelevalveasutuselt, kus toimus kohapealne kontroll.”

20)

Artikkel 70 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 70

Teabe edastamine keskpankadele, rahandusasutustele, maksesüsteemide järelevaatajatele ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule

1.   Ilma et see piiraks artiklite 64–69 kohaldamist, võib järelevalveasutus edastada järgmistele asutustele ja organitele nende ülesannete täitmiseks mõeldud teavet:

2.   Eriolukorras, sh määruse (EL) nr 1094/2010 artiklis 18 osutatud eriolukorras, lubavad liikmesriigid järelevalveasutustel viivitamatult edastada EKPSi keskpankadele, sh EKP-le teavet, kui kõnealune teave on asjakohane nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, kliirimis- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ning finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, kui kõnealune teave on tema ülesannete täitmiseks asjakohane.

3.   Kõnealused asutused või organid võivad edastada järelevalveasutustele ka sellist teavet, mida need võivad vajada artikli 67 tähenduses. Kõnealuses kontekstis saadud teabe puhul kehtivad käesolevas jaos sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuded.

21)

Artiklit 71 muudetakse järgmiselt:

22)

Artikli 75 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada meetodid ja eeldused, mida kasutatakse vara ja kohustuste hindamisel vastavalt lõikele 1.

3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses vara ja kohustuste hindamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

23)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 77a

Asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimine

Artikli 77 lõikes 2 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera kindlaksmääramisel kasutatakse asjakohastest finantsinstrumentidest saadud teavet ja kindlaksmääramine peab olema selle teabega kooskõlas. Kõnealuse kindlaksmääramise puhul võetakse arvesse selliste tähtaegadega asjakohaseid finantsinstrumente, mille puhul nii nende finantsinstrumentide kui ka võlakirjade turud on sügavad, likviidsed ja läbipaistvad. Selliste tähtaegade jaoks, mille puhul asjakohaste finantsinstrumentide või võlakirjade turud ei ole enam sügavad, likviidsed ja läbipaistvad, ekstrapoleeritakse asjakohane riskivaba intressikõver.

Asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleeritud osa põhineb forvardintressimääradel, mis lähenevad sujuvalt ühelt forvardintressimääralt või forvardintressimäärade kogumilt seoses pikimate tähtaegadega, mille puhul asjakohast finantsinstrumenti ja võlakirju sügaval, likviidsel ja läbipaistval turul võib vaadelda, üheks lõplikuks forvardintressimääraks.

Artikkel 77b

Kattuvuse kohandamine asjakohasele riskivabale intressikõverale

1.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kohaldada elukindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli, sh kahjukindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate annuiteetide parima hinnangu arvutamiseks kattuvuse kohandamist asjakohasele riskivabale intressikõverale, kui järelevalveasutused on selle eelnevalt heaks kiitnud ja täidetud on järgmised tingimused:

Olenemata esimese lõigu punktist h võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad kasutada varasid, mille rahavood on kindlaks määratud, välja arvatud inflatsioonist sõltuvuse korral, tingimusel et need varad vastavad kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli inflatsioonist sõltuvatele rahavoogudele.

Juhul kui emitentidel või kolmandatel isikutel on õigus muuta vara rahavoogusid nii, et investor saab piisavat hüvitist selleks, et võimaldada tal saada samasugused rahavood, reinvesteerides samaväärse või parema krediidikvaliteediga varadesse, ei tühista õigus muuta rahavoogusid õigust lisada vara määratud portfelli vastavalt esimese lõigu punktile h.

2.   Kindlustus- või edasikindlustusandjad, kes kohaldavad kindlustus- või edasikindlustuskohustuste portfelli suhtes kattuvuse kohandamist, ei tohi tagasi pöörduda lähenemisviisi juurde, mis ei sisalda kattuvuse kohandamist. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja, kes kohaldab kattuvuse kohandamist, ei suuda enam täita lõikes 1 sätestatud tingimusi, teavitab ta kohe järelevalveasutust ja võtab vajalikud meetmed kõnealustele tingimustele vastavuse taastamiseks. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja ei suuda kahe kuu jooksul arvates tingimuste täitmata jätmise kuupäevast taastada kõnealustele tingimustele vastavust, lõpetab ta oma kindlustus- või edasikindlustuskohustuste suhtes kattuvuse kohandamise kohaldamise ning ei või kattuvuse kohandamist kohaldada järgmise 24 kuu jooksul.

3.   Kattuvuse kohandamist ei kohaldata kindlustus- või edasikindlustuskohustuste suhtes, mille puhul asjakohane riskivaba intressikõver nende kohustuste parima hinnangu arvutamiseks sisaldab artikli 77d kohast volatiilsuse kohandamist või artikli 308c kohast riskivaba intressimääraga seotud üleminekumeedet.

Artikkel 77c

Kattuvuse kohandamise arvutamine

1.   Iga valuuta jaoks arvutatakse artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamine järgmiste põhimõtete alusel:

2.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel alushinnavahe:

Esimese lõigu punkti a alapunktis i osutatud vara äralangemise tõenäosus põhineb pikaajalisel vara äralangemise statistikal, mis on vara suhtes asjakohane seoses selle kestuse, krediidikvaliteedi ja varaklassiga.

Kui teises lõigus osutatud vara äralangemise statistikast ei ole võimalik usaldusväärset krediidiriski hinnavahet tuletada, on alushinnavahe võrdne punktides b ja c sätestatud osaga riskivaba intressimäära ületava marginaali pikaajalisest keskmisest.

Artikkel 77d

Volatiilsuse kohandamine asjakohasele riskivabale intressikõverale

1.   Selleks et kindlustus- ja edasikindlustusandjad võiksid kohaldada artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks asjakohase riskivaba intressikõvera suhtes volatiilsuse kohandamist, võivad liikmesriigid nõuda järelevalveasutuste eelnevat luba.

2.   Iga asjaomase valuuta puhul põhineb volatiilsuse kohandamine asjakohasele riskivabale intressikõverale intressimäära, mida oleks võimalik teenida kõnealuse valuuta võrdlusportfellis sisalduvatelt varadelt, ning kõnealuse valuuta asjakohase põhilise riskivaba intressikõvera määrade vahelisel hinnavahel.

Valuuta võrdlusportfell on esindav selles valuutas nomineeritud varade suhtes, millesse kindlustus- ja edasikindlustusandjad on investeerinud kõnealuses valuutas nomineeritud kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste parima hinnangu katteks.

3.   Riskivabade intressimäärade volatiilsuse kohandamine vastab 65 %-le riskiga korrigeeritud valuuta hinnavahest.

Riskiga korrigeeritud valuuta hinnavahe arvutatakse erinevusena lõikes 2 osutatud hinnavahe ja nimetatud hinnavahe selle osa vahel, mille võib panna eeldatava kahjumi või varaga seotud ootamatu krediidiriski või muu riski realistliku hinnangu arvele.

Volatiilsuse kohandamist kohaldatakse ainult sellisele asjakohasele riskivabale intressikõverale, mis ei ole tuletatud artikli 77a kohase ekstrapoleerimise teel. Asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimine toimub kõnealuste kohandatud riskivabade intressimäärade alusel.

4.   Iga asjaomase riigi puhul suurendatakse lõikes 3 osutatud riskivabade intressimäärade volatiilsuse kohandamist kõnealuse riigi valuuta jaoks enne 65 % teguri kohaldamist riskiga korrigeeritud riigi hinnavahe ja kahekordse riskiga korrigeeritud valuuta hinnavahe erinevuse võrra, kui see erinevus on positiivne ning riskiga korrigeeritud riigi hinnavahe on suurem kui 100 baaspunkti. Suurendatud volatiilsuse kohandamist kohaldatakse kõnealuse riigi kindlustusturul müüdavate toodete kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste parima hinnangu arvutamisel. Riskiga korrigeeritud riigi hinnavahe arvutatakse samal viisil, nagu kõnealuse riigi valuuta riskiga korrigeeritud hinnavahe, kuid selle aluseks on võrdlusportfell, mis on esindav varade suhtes, millesse kindlustus- ja edasikindlustusandjad on investeerinud kõnealuse riigi kindlustusturul müüdavate ja kõnealuse riigi valuutas nomineeritud toodete kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste parima hinnangu katteks.

5.   Volatiilsuse kohandamist ei kohaldata kindlustuskohustuste suhtes, mille puhul asjakohane riskivaba intressikõver nende kohustuste parima hinnangu arvutamiseks sisaldab artikli 77b kohast kattuvuse kohandamist.

6.   Erandina artiklist 101 ei kata solventsuskapitalinõue põhiomavahendite vähenemise riski, mis tuleneb volatiilsuse kohanduse muutusest.

Artikkel 77e

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud tehniline teave

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab ja avaldab iga asjaomase valuuta kohta vähemalt kord kvartalis järgmise tehnilise teabe:

2.   Selleks et tagada ühetaolised tingimused kindlustustehniliste eraldiste ja põhiomavahendite arvutamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles esitatakse iga asjaomase valuuta kohta lõikes 1 osutatud tehniline teave. Nimetatud rakendusaktides kasutatakse kõnealust tehnilist teavet.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 301 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud asjakohase riskivaba intressikõvera kättesaadavusega, võtab komisjon kooskõlas artikli 301 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

3.   Kui komisjon on lõikes 1 osutatud tehnilise teabe kooskõlas lõikega 2 vastu võtnud, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kõnealust tehnilist teavet artikli 77 kohase parima hinnangu, artikli 77c kohase kattuvuse kohandamise ja artikli 77d kohase volatiilsuse kohandamise arvutamisel.

Nende valuutade ja siseriiklike turgude puhul, mille kohta lõike 1 punktis c osutatud kohandamist ei ole lõikes 2 osutatud rakendusaktides esitatud, ei kohaldata parima hinnangu arvutamiseks asjakohase riskivaba intressikõvera suhtes volatiilsuse kohandamist.

Artikkel 77f

Pikaajaliste garantiide meetmete ja aktsiakursiriski alaste meetmete läbivaatamine

1.   Kuni 1. jaanuarini 2021 esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande artiklite 77a–77e, artikli 106, artikli 138 lõike 4 ning artiklite 304, 308c ja 308d, sealhulgas nimetatud sätete alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamise mõju kohta.

Nimetatud ajavahemiku jooksul esitavad järelevalveasutused igal aastal Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele järgmise teabe:

2.   Konsulteerides asjakohasel juhul Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja olles läbi viinud avaliku konsulteerimise, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonile arvamuse artiklite 77a–77e, artikli 106 ning artikli 138 lõike 4 ning artiklite 304, 308c ja 308d, sealhulgas nimetatud sätete alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamise hindamise kohta. Kõnealuses hindamises käsitletakse pikaajaliste garantiidega kindlustustoodete kättesaadavust, kindlustus- ja edasikindlustusandjate käitumist pikaajaliste investoritena ning finantsstabiilsust üldiselt.

3.   Lõikes 2 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamuse alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 1. jaanuariks 2021 või kui see on asjakohane, siis varem. Aruandes pööratakse eelkõige põhitähelepanu sellele, milline on olnud mõju:

Lisaks sellele tuginetakse aruandes järelevalve kogemustele artiklite 77a–77e, artikli 106, artikli 138 lõike 4, artiklite 304, 308c ja 308d kohaldamisel, sealhulgas kõnealuste sätete alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamisel.

4.   Komisjoni aruandega kaasnevad vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.”

24)

Artikkel 86 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 86

Delegeeritud õigusaktid ning regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

2.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses kindlustustehniliste eraldiste alaste meetodite ja arvutustega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

3.   Selleks et tagada artikli 77b kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud artikli 77b lõikes 1 osutatud kattuvuse kohandamise kohaldamisele heakskiidu andmisele kohaldatava menetluse kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

25)

Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

26)

Artikkel 97 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 97

Delegeeritud õigusaktid ja regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse artiklis 94 esitatud kriteeriumidele vastavana käsitatavate omavahendite, kaasa arvatud nende, millele viidatakse artiklis 96, loetelu, mis sisaldab iga omavahendi liigitamisel määravaks osutunud omaduste täpset kirjeldust.

2.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses omavahendite liigitamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada meetodeid, mida järelevalveasutused kasutavad lõikes 1 osutatud loeteluga hõlmamata omavahendite hindamise ja liigitamise heakskiitmisel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Komisjon vaatab turusuundumusi silmas pidades korrapäraselt läbi lõikes 1 osutatud loetelu ja vajaduse korral ajakohastab seda.”

27)

Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99

Omavahendite nõuetekohasust käsitlevad delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

28)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 109a

Standardvalemis kasutatavate tehniliste andmete ühtlustamine

1.   Selleks et arvutada solventsuskapitalinõue vastavalt standardvalemile, töötavad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee raames välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidihinnangule krediidikvaliteedi astme määramise kohta objektiivsel skaalal, kasutades artikli 111 lõike 1 punkti n kohaselt täpsustatud astmeid.

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

2.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused ning selleks, et lihtsustada artikli 105 lõikes 5 osutatud tururiski komponendi arvutamist, artikli 105 lõikes 6 osutatud vastaspoole maksejõuetuse riski komponendi arvutamist, hinnata artikli 101 lõikes 5 osutatud riskimaandamismeetodeid ning arvutada kindlustustehnilisi eraldisi, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega:

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab tehnilise teabe, sealhulgas artiklis 106 osutatud sümmeetrilist kohandusmehhanismi käsitleva teabe vähemalt kord kvartalis.

4.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused ning selleks, et lihtsustada artikli 105 lõikes 4 osutatud tervisekindlustusriski komponendi arvutamist, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutuste esitatud arvutusi arvesse võttes välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud standardhälvete kohta seoses liikmesriikide teatavate riiklike õigusmeetmetega, millega lubatakse terviseriskiga seotud väljamaksete jagamist kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel ja mis vastavad lõikes 5 esitatud kriteeriumidele ning delegeeritud õigusaktidega kehtestatud täiendavatele kriteeriumidele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

5.   Lõikes 4 osutatud rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldatakse üksnes liikmesriikide nende riiklike õigusmeetmete suhtes, millega lubatakse terviseriskiga seotud väljamaksete jagamist kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel ja mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles esitatakse täiendavad kriteeriumid, millele õigusmeetmete võtmist käsitlevad siseriiklikud sätted peavad vastama, ning käesoleva artikli lõikes 4 osutatud standardhälvete arvutamise metoodika ja nõuded.”

29)

Artikkel 111 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 111

Artikleid 103–109 puudutavad delegeeritud õigusaktid ja regulatiivsed ning rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

2.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud lõike 1 punktis k osutatud kindlustus- või edasikindlustusandja spetsiifiliste näitajate kasutamisele järelevalveasutuste heakskiidu andmisele kohaldatavate menetluste kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

3.   Hiljemalt 31. detsembriks 2020 hindab komisjon solventsuskapitalinõude standardvalemi arvutamisel kasutatavate meetodite, eelduste ja standardnäitajate asjakohasust. Eelkõige võtab ta arvesse varaklassi või finantsinstrumentide tootlust, kõnealustesse varadesse ja finantsinstrumentidesse investeerijate käitumist ning finantsteenuste rahvusvaheliste standardite kehtestamise suundumusi. Esmatähtsaks võidakse pidada teatavate varaklasside läbivaatamist. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi või käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide muutmiseks.

4.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses solventsuskapitalinõudega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kvantitatiivseid piiranguid ja vara nõuetekohasuse kriteeriumeid, kui need riskid ei ole alakomponendiga piisavalt kaetud.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Kõnealuseid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse kindlustustehnilisi eraldisi katvate varade suhtes, v.a sellised elukindlustuslepingutega seoses olemasolevad varad, mille puhul investeerimisriski kannavad kindlustusvõtjad. Komisjon vaatab need läbi, võttes arvesse standardvalemi ja finantsturgude arengut.”

30)

Artikkel 114 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 114

Solventsuskapitalinõude sisemudeleid käsitlevad delegeeritud õigusaktid ja rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

2.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses menetlustega:

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

31)

Artikkel 127 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 127

Artikleid 120–126 puudutavad delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab seoses artiklitega 120–126 kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, et parandada kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskiprofiili ja tegevuse juhtimise hindamist seoses sisemudeli kasutamisega kogu liidus.”

32)

Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

33)

Artikkel 130 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 130

Delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse artiklites 128 ja 129 osutatud miinimumkapitalinõude arvutamist.”

34)

Artikli 131 esimeses lõigus asendatakse kuupäevad „31. oktoobriks 2012” ja „31. oktoobriks 2013” vastavalt kuupäevadega „31. detsembriks 2015” ja „31. detsembriks 2016”.

35)

Artikkel 135 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 135

Kvalitatiivseid nõudmisi puudutavad delegeeritud õigusaktid ja regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kvalitatiivseid nõudmisi järgmistes valdkondades:

2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses lõike 2 punktiga c, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada nimetatud punktis osutatud proportsionaalse täiendava kapitalinõude arvutamise metoodikat.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

36)

Artikli 138 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt teatavaks tehtud erakordselt ebasoodsas olukorras, mis mõjutab kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kellele kuulub märkimisväärne osa turust või mõjutatud tegevusvaldkonnast, ja vajaduse korral pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, võib järelevalveasutus pikendada mõjutatud ettevõtjate jaoks lõike 3 teises lõigus sätestatud ajavahemikku maksimaalselt seitsme aasta võrra, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kindlustustehniliste eraldiste keskmist kestust.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 18 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste kohaldamist, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva lõike kohaldamisel pärast asjaomase järelevalveasutuse taotlust teatavaks erakordselt ebasoodsa olukorra olemasolu. Asjaomane järelevalveasutus võib esitada taotluse, kui kindlustus- või edasikindlustusandjad, kellele kuulub märkimisväärne osa turust või mõjutatud tegevusvaldkonnast, ei suuda tõenäoliselt täita lõikes 3 sätestatud nõudeid. Erakordselt ebasoodne olukord esineb, kui selliste kindlustus- või edasikindlustusandjate finantsolukorda, kellele kuulub märkimisväärne osa turust või mõjutatud tegevusvaldkonnast, mõjutab tõsiselt või negatiivselt üks või mitu järgmistest tingimustest:

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab koostöös asjaomase järelevalveasutusega regulaarselt, kas teises lõigus osutatud tingimused on endiselt täidetud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teatab koostöös asjaomase järelevalveasutusega, millal erakordselt ebasoodne olukord on lõppenud.

Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja esitab iga kolme kuu järel oma järelevalveasutusele eduaruande, kirjeldades võetud meetmeid ja tehtud edusamme solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite taseme taastamiseks või riskiprofiili vähendamiseks, et tagada vastavus solventsuskapitalinõudele.

Esimeses lõigus osutatud pikendus tunnistatakse kehtetuks, kui eduaruandest selgub, et solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite taseme taastamisel ega solventsuskapitalinõudele vastavuse tagamise eesmärgil riskiprofiili vähendamisel ei ole solventsuskapitalinõude mittetäitmise tuvastamise kuupäeva ja eduaruande esitamise kuupäeva vahelisel ajavahemikul olulisi edusamme tehtud.”

37)

Artikkel 143 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 143

Artikli 138 lõiget 4 puudutavad delegeeritud õigusaktid ning regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse erakordselt ebasoodsate olukordade liike ning täpsustatakse tegureid ja kriteeriume, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab arvesse võtma erakordselt ebasoodsate olukordade olemasolu teatavaks tegemisel ning järelevalveasutused taastamise perioodi pikendamisel vastavalt artikli 138 lõikele 4.

2.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 138 lõikega 2, artikli 139 lõikega 2 ja artikliga 141, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artikli 138 lõikes 2 osutatud finantsseisundi taastamise kava ja artikli 139 lõikes 2 osutatud finantseerimisskeemi ning artiklis 141 osutatud täpsemaid tingimusi, vältides nõuetekohase hoolikusega protsüklilisi mõjusid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

38)

Artikkel 149 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 149

Muudatused riskide või kohustuste laadis

Kõik muudatused, mida kindlustusandja kavatseb teha artiklis 147 osutatud teabes, tehakse artiklitega 147 ja 148 ette nähtud korras.”

39)

Artiklit 155 muudetakse järgmiselt:

40)

Artikli 158 lõike 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik:

„Lisaks võib päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.”

41)

Artikkel 159 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 159

Statistiline teave piiriülese tegevuse kohta

Iga kindlustusandja teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale järelevalveasutusele eraldi nii asutamisõiguse alusel tehtud tehingute kui ka teenuste osutamise vabaduse alusel tehtud tehingutega seotud kindlustustasude, nõuete ja komisjonitasude summad, millest ei ole edasikindlustust maha arvatud, esitades andmed liikmesriikide kaupa ja järgmiselt:

I lisa A osa liigi 10 puhul, välja arvatud vedaja vastutus, teatab asjaomane ettevõtja kõnealusele järelevalveasutusele ka nõuete sageduse ja keskmise hinna.

Iga asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuse taotluse korral edastab päritoluliikmesriigi järelevalveasutus neile esimeses ja teises lõigus osutatud teabe mõistliku aja jooksul ja koondatud kujul.”

42)

Artikkel 172 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 172

Samaväärsus seoses edasikindlustusandjatega

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumeid selle hindamiseks, kas kolmanda riigi solventsusrežiim, mida kohaldatakse selliste edasikindlustusandjate tegevusele, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on samaväärne I jaotises sätestatuga.

2.   Kui kolmas riik täidab lõike 1 kohaselt vastu võetud kriteeriume, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusakti, milles teeb kindlaks, et selle kolmanda riigi solventsusrežiim, mida kohaldatakse selliste edasikindlustusandjate tegevusele, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on samaväärne käesoleva direktiivi I jaotises sätestatuga.

Kõnealune delegeeritud õigusakt vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki olulisi muudatusi I jaotises sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

3.   Kui kolmanda riigi solventsusrežiim loetakse lõike 2 kohaselt samaväärseks käesolevas direktiivis sätestatuga, käsitatakse selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, samal viisil kui selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kellele on antud tegevusluba käesoleva direktiivi kohaselt.

4.   Erandina lõikest 2 ja isegi kui lõike 1 kohaselt täpsustatud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon piiratud ajavahemikuks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusakti, milles teeb kindlaks, et kolmanda riigi kohaldatav solventsusrežiim selliste edasikindlustusandjate tegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on ajutiselt samaväärne I jaotises sätestatuga, kui see kolmas riik vastab vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

Delegeeritud õigusaktides ajutise samaväärsuse kohta võetakse kooskõlas artikli 177 lõikega 2 arvesse komisjoni aruandeid. Kõnealused delegeeritud õigusaktid vaadatakse korrapäraselt läbi asjaomase kolmanda riigi eduaruannete põhjal, mis kord aastas esitatakse komisjonile, kes neid hindab. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abistab komisjoni eduaruannete hindamisel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

5.   Lõike 4 esimeses lõigus osutatud piiratud ajavahemik lõppeb 31. detsembril 2020 või kuupäeval, milleni loetakse kolmanda riigi järelevalvekorda kooskõlas lõikega 2 samaväärseks I jaotises sätestatuga, olenevalt sellest, kumb neist on varasem.

Kõnealust ajavahemikku võib pikendada kõige rohkem ühe aasta võrra, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel ja komisjonil on seda aega vaja lõike 2 kohaseks samaväärsuse hindamiseks.

6.   Selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kelle peakontor asub mõnes sellises kolmandas riigis, kelle järelevalvekord loetakse lõike 4 kohaselt ajutiselt samaväärseks, koheldakse samamoodi nagu lõikes 3 osutatud edasikindlustuslepinguid. Edasikindlustusandjate suhtes, kelle peakontor asub sellises kolmandas riigis, kelle järelevalvekord loetakse lõike 4 kohaselt ajutiselt samaväärseks, kohaldatakse ka artiklit 173.”

43)

Artikkel 176 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 176

Liikmesriikide teave komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele

Liikmesriikide järelevalveasutused teatavad komisjonile, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning teiste liikmesriikide järelevalveasutustele kõikidest tegevuslubade andmistest tütarettevõtjatele, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi õiguse alusel tegutsev emaettevõtja.

Kõnealune teave hõlmab ka asjaomase konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldust.

Kui kolmanda riigi õiguse alusel tegutsev ettevõtja omandab liidus tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusandjas osaluse, mille tagajärjel muutub kõnealune kindlustus- või edasikindlustusandja kolmanda riigi kõnealuse ettevõtja tütarettevõtjaks, teatavad päritoluliikmesriigi järelevalveasutused sellest komisjonile, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning teiste liikmesriikide järelevalveasutustele.”

44)

Artikli 177 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõigist üldistest raskustest, mis tekivad nende kindlustus- või edasikindlustusandjatel seoses asutamise või tegevusega kolmandas riigis või teenuste osutamisel kolmandas riigis.”

45)

Artikli 210 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sätteid seoses piiratud edasikindlustustegevusest tulenevate riskide jälgimise, juhtimise ja kontrolliga.”

46)

Artikli 211 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse järgmisi kriteeriumeid järelevalveasutuse heakskiidu saamiseks:

2a.   Selleks et tagada artikli 211 lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud eriotstarbeliste varakogumite loomisele järelevalveasutuste poolt heakskiidu andmisele kohaldatavate menetluste ning lõike 2 punkti f kohaldamisel kasutatavate vormingute ja vormide kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

2b.   Selleks et tagada artikli 211 lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühetaolised tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud järelevalveasutustevahelise koostöö ja teabevahetuse puhul kohaldatavate menetluste kohta, kui eriotstarbeline varakogum, mis võtab üle kindlustus- või edasikindlustusandja riskid, on asutatud mõnes muus liikmesriigis kui see, kus kindlustus- või edasikindlustusandjale tegevusluba anti.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

3.   Eriotstarbeliste varakogumite suhtes, millele on tegevusluba antud enne 31. detsembrit 2015, kohaldatakse eriotstarbeliseks varakogumiks loa andnud liikmesriigi õigust. Nimetatud eriotstarbelise varakogumi uute toimingute suhtes, mis algavad pärast nimetatud kuupäeva, kohaldatakse lõikeid 1, 2 ja 2a.”

47)

Artikli 212 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

48)

Artiklit 216 muudetakse järgmiselt:

49)

Artiklit 217 muudetakse järgmiselt:

50)

Artikkel 227 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 227

Seotud kolmandate riikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate samaväärsus

1.   Sellise kindlustus- või edasikindlustusandja konsolideerimisgrupi artikli 233 kohasel maksevõime arvutamisel, kes on osalust omav ettevõtja kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjas, käsitatakse kõnealust kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjat sidusettevõtjaks oleva kindlustus- või edasikindlustusandjana ainult kõnealusel arvutamisel.

Kui kolmas riik, kus asub kõnealuse ettevõtja peakontor, nõuab sellise tegevuse puhul tegevusluba ja kehtestab solventsusrežiimi, mis on vähemalt samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga, võivad liikmesriigid näha ette, et arvutamisel võetakse kõnealuse ettevõtja puhul arvesse solventsuskapitalinõuet ja kõnealuse nõude täitmiseks vajalikke omavahendeid, mis on sätestanud asjaomane kolmas riik.

2.   Kui käesoleva artikli lõigete 4 või 5 kohast delegeeritud õigusakti ei ole vastu võetud, kontrollib konsolideerimisgrupi järelevalvaja osaleva ettevõtja taotlusel või omal algatusel, kas kolmanda riigi kehtestatud režiim on vähemalt samaväärne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abistab konsolideerimisgrupi järelevalvajat kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikega 2.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja konsulteerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga enne samaväärseks tunnistamise kohta otsuse tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega. Kõnealune otsus tehakse vastavalt lõike 3 kohaselt vastu võetud kriteeriumidele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei tee kolmanda riigiga seoses ühtki otsust, mis oleks vastuolus kõnealuse kolmanda riigi suhtes varem tehtud otsusega, v.a juhul, kui see on vajalik, et võtta arvesse olulisi muudatusi I jaotise VI peatükis sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Kui järelevalveasutused ei nõustu kooskõlas teise lõiguga tehtud otsusega, võivad nad kolme kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja neile otsusest teada on andnud, pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklilt 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga talle antud volitustele.

3.   Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumeid, mille alusel hinnata, kas kolmanda riigi solventsusrežiim on samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga.

4.   Kui kolmas riik täidab lõike 3 kohaselt vastu võetud kriteeriume, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles tehakse kindlaks, et selle kolmanda riigi kohaldatav järelevalvekord on samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse olulisi muudatusi I jaotise VI peatükis sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

5.   Erandina lõikest 4 ja isegi kui lõike 3 kohaselt täpsustatud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon lõikes 6 osutatud ajavahemikuks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles tehakse kindlaks, et kolmanda riigi kohaldatav solventsusrežiim selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on ajutiselt samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga, kui:

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

6.   Lõikes 5 osutatud ajutise samaväärsuse esialgne ajavahemik kestab 10 aastat, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu:

Ajutist samaväärsust pikendatakse täiendavalt 10 aasta kaupa, kui lõikes 5 osutatud kriteeriumid on endiselt täidetud. Komisjon võtab sellised delegeeritud õigusaktid vastu kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2.

Delegeeritud õigusaktis, milles tehakse kindlaks ajutine samaväärsus, võetakse arvesse komisjoni aruandeid vastavalt artikli 177 lõikele 2. Komisjon vaatab sellised delegeeritud õigusaktid korrapäraselt läbi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abistab komisjoni kõnealuste otsuste hindamisel. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kõigist asetleidvatest läbivaatamistest ja esitab Euroopa Parlamendile aruande oma järelduste kohta.

7.   Kui kooskõlas lõikega 5 on vastu võetud delegeeritud õigusakt, milles tehakse kindlaks, et kolmanda riigi järelevalvekord on ajutiselt samaväärne, siis peetakse kõnealust kolmandat riiki lõike 1 teise lõigu kohaldamisel samaväärseks.”

51)

Artikkel 231 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 231

Konsolideerimisgrupi sisemudel

1.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandja ja selle sidusettevõtjad või kindlustusvaldusettevõtja sidusettevõtjad üheskoos taotlevad luba arvutada konsolideerimisgrupi konsolideeritud solventsuskapitalinõuet ja konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate solventsuskapitalinõuet sisemudeli alusel, teevad asjaomased järelevalveasutused koostööd, et otsustada, kas kõnealune luba anda või mitte, ja määrata kindlaks muud võimalikud tingimused, mille alusel kõnealune luba antakse.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse konsolideerimisgrupi järelevalvajale.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab sellest viivitamata teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ning edastab neile täieliku taotluse.

2.   Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse suhtes ühisele otsusele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil konsolideerimisgrupi järelevalvaja täieliku taotluse kätte sai.

3.   Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõikes 2 osutatud kuuekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Pärast kuuekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta.

Kui töörühma otsus lükatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 41 lõigetega 2 ja 3 ning artikli 44 lõike 1 kolmanda lõiguga tagasi, siis teeb lõpliku otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda. Kuuekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ühiste otsuste tegemise hõlbustamiseks töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 osutatud loataotluste kohta lõikes 2 osutatud ühise otsuse tegemise protsessi kohaldamise ühetaolisi tingimusi.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

5.   Kui asjaomased järelevalveasutused on jõudnud lõikes 2 osutatud ühisele otsusele, edastab konsolideerimisgrupi järelevalvaja taotlejale dokumendi, milles esitatakse igakülgsed põhjendused.

6.   Kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupp on täieliku taotluse kätte saanud, ei ole ühisele otsusele jõutud, teeb konsolideerimisgrupi järelevalvaja taotluse kohta otsuse ise.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võtab kohaselt arvesse teiste asjaomaste järelevalveasutuste kõnealuse kuue kuu jooksul esitatud seisukohti ja reservatsioone.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab dokumendi koos igati põhjendatud otsusega taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele.

Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

7.   Kui mõni asjaomane järelevalveasutus leiab, et tema järelevalve alla kuuluva kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiil erineb oluliselt konsolideerimisgrupi tasandil heakskiidetud sisemudeli aluseks olevatest eeldustest, ja kui kõnealune ettevõtja ei ole järelevalveasutuse tõstatatud probleeme nõuetekohaselt lahendanud, võib kõnealune järelevalveasutus kehtestada artikli 37 kohaselt kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude, mis on tingitud sellise sisemudeli kohaldamisest.

Kui selline lisakapitalinõue ei ole asjakohane, võib järelevalveasutus asjaomaselt ettevõtjalt erandkorras nõuda, et solventsuskapitalinõue arvutataks I jaotise VI peatüki 4. jao 1. ja 2. alajaos osutatud standardvalemi alusel. Järelevalveasutus võib kooskõlas artikli 37 lõike 1 punktidega a ja c kehtestada kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude, mis on tingitud standardvalemi kohaldamisest.

Järelevalveasutus põhjendab esimeses ja teises lõigus osutatud otsust nii kindlustus- või edasikindlustusandjale kui ka teistele järelevalvekolleegiumi liikmetele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib anda suuniseid, millega tagada käesoleva lõike järjekindel ja ühtne rakendamine.”

52)

Artikli 232 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Selleks et määrata kindlaks, kas konsolideerimisgrupi konsolideeritud solventsuskapitalinõue kajastab konsolideerimisgrupi riskiprofiili nõuetekohaselt, pöörab konsolideerimisgrupi järelevalvaja eelkõige tähelepanu juhtumitele, mille puhul artikli 37 lõike 1 punktides a–d osutatud asjaolud võivad esineda konsolideerimisgrupi tasandil, eelkõige siis, kui:”.

53)

Artikli 232 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 37 lõikeid 1–5 kohaldatakse koostoimes artikli 37 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakenduslike tehniliste standarditega mutatis mutandis.”

54)

Artikli 233 lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 37 lõikeid 1–5 kohaldatakse koostoimes artikli 37 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakenduslike tehniliste standarditega mutatis mutandis.”

55)

Artikkel 234 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 234

Artikleid 220–229 ja 230–233 puudutavad delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse artiklites 220–229 sätestatud tehnilisi põhimõtteid ja meetodeid ning artiklite 230–233 kohaldamist, võttes arvesse spetsiifiliste õigusstruktuuride majanduslikku olemust.”

56)

Artikkel 237 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 237

Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad: otsus taotluse kohta

1.   Kui taotletakse luba kohaldada artiklites 238 ja 239 sätestatud eeskirju, teevad asjaomased järelevalveasutused üksteisega igakülgselt koostööd järelevalvekolleegiumi raames, et otsustada, kas kõnealune taotlus rahuldada või mitte, ja määrata kindlaks muud võimalikud tingimused, mille alusel kõnealune luba antakse.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse ainult tütarettevõtjale loa andnud järelevalveasutusele. Kõnealune järelevalveasutus teavitab sellest viivitamata teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ning edastab neile täieliku taotluse.

2.   Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse suhtes ühisele otsusele kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kõik järelevalvekolleegiumi kuuluvad järelevalveasutused on täieliku taotluse kätte saanud.

3.   Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõikes 2 osutatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtab oma otsuse vastu vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole pärast kolmekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist ei pöörduta.

Kui töörühma otsus lükatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 41 lõigetega 2 ja 3 ning artikli 44 lõike 1 kolmanda lõiguga tagasi, siis teeb lõpliku otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda. Kolmekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ühiste otsuste tegemise hõlbustamiseks töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada lõikes 1 osutatud loataotluste kohta lõikes 2 osutatud ühise otsuse tegemise protsessi kohaldamiseks ühtsed tingimused.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

5.   Kui asjaomased järelevalveasutused on jõudnud lõikes 2 osutatud ühisele otsusele, esitab tütarettevõtjale loa andnud järelevalveasutus taotlejale otsuse, milles esitatakse kõik põhjendused. Ühist otsust peetakse lõplikuks ja asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

6.   Kui asjaomased järelevalveasutused ei võta lõikes 2 sätestatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul vastu ühist otsust, teeb taotluse kohta otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja.

Kõnealuse ajavahemiku jooksul võtab konsolideerimisgrupi järelevalvaja arvesse järgmist:

Otsust põhjendatakse igakülgselt ja selles selgitatakse iga olulist kõrvalekaldumist teiste asjaomaste järelevalveasutuste reservatsioonidest. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab otsuse koopia taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Otsust peetakse lõplikuks ja asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.”

57)

Artikli 238 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Järelevalvekolleegium teeb kõik endast oleneva, et jõuda tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutuse ettepaneku või teiste võimalike meetmete osas kokkuleppele.

Kõnealust kokkulepet peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.”

58)

Artikli 238 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kui järelevalveasutus ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei jõua kokkuleppele, võib kumbki järelevalveasutus ühe kuu jooksul pärast järelevalveasutuselt ettepaneku saamist pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealust pöördumist. Ühekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta, kui käesolevas lõigus osutatud ühekuuline periood on möödunud või kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 on kolleegiumis kokkuleppele jõutud.

Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus viivitab oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 kohase otsuse ning võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele.

Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb.

Otsus esitatakse tütarettevõtjale ja järelevalvekolleegiumile.”

59)

Artiklisse 239 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Järelevalveasutus või konsolideerimisgrupi järelevalvaja võib pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19, kui nad on eriarvamusel:

Sellistel juhtudel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealust pöördumist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta:

Nelja- või ühekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus viivitab oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse ning võtab vastu oma lõpliku otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda.

Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb.

Otsus esitatakse tütarettevõtjale ja järelevalvekolleegiumile.”

60)

Artikkel 241 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 241

Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad: delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse:

61)

Artikli 242 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Hiljemalt 31. detsembriks 2017 hindab komisjon III jaotise kohaldamist, eelkõige järelevalveasutuste koostööd järelevalvekolleegiumis ning järelevalvekolleegiumi toimimist ning järelevalvetegevust lisakapitalinõuete sätestamisel, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.”

62)

Artikli 242 lõikes 2 asendatakse kuupäev „31. oktoobriks 2015” kuupäevaga „31. detsembriks 2018”.

63)

Artikli 244 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu olulise riskikontsentratsiooni määratlemist käsitlevad delegeeritud õigusaktid.

5.   Et tagada riskikontsentratsiooni järelevalve järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui artiklist 301b ei tulene teisiti, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada olulise riskikontsentratsiooni väljaselgitamist ja asjakohaste piirmäärade kehtestamist lõike 3 kohaldamisel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

6.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud lõike 2 kohaldamisel riskikontsentratsioone puudutavate aruannete esitamise vormingute ja vormide kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

64)

Artikli 245 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu olulise konsolideerimisgrupisisese tehingu määratlemist käsitlevad delegeeritud õigusaktid.

5.   Et tagada konsolideerimisgrupisiseste tehingute järelevalve järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada olulise konsolideerimisgrupisisese tehingu väljaselgitamist lõike 3 kohaldamisel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

6.   Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud lõike 2 kohaldamisel konsolideerimisgrupisiseseid tehinguid puudutavate aruannete esitamise korra, vormingute ja vormide kohta.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

65)

Artikli 247 lõiked 3–7 asendatakse järgmisega:

„3.   Erijuhtudel võivad asjaomased järelevalveasutused võtta mis tahes muu järelevalveasutuse nõudmisel vastu ühise otsuse teha erand lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest, kui nende kohaldamine ei ole asjakohane, võttes arvesse konsolideerimisgrupi struktuuri ja kindlustus- või edasikindlustusandja tegevuse suhtelist tähtsust eri riikides, ja määrata konsolideerimisgrupi järelevalvajaks muu järelevalveasutuse.

Sel juhul võib mis tahes asjaomane järelevalveasutus nõuda, et arutataks, kas lõikes 2 osutatud kriteeriumid on asjakohased. Selline arutelu ei toimu sagedamini kui kord aastas.

Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda konsolideerimisgrupi järelevalvaja valimise suhtes kolme kuu jooksul pärast arutelu nõudmist ühisele otsusele. Enne otsuse tegemist annavad asjaomased järelevalveasutused konsolideerimisgrupile võimaluse oma arvamuse esitamiseks.

Konsolideerimisgrupi järelevalvajaks määratu esitab konsolideerimisgrupile ühise otsuse, esitades kõik põhjendused.

4.   Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitavad asjaomased järelevalveasutused oma ühise otsusega ning ootavad seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtavad oma ühise otsuse vastu vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust otsust peetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused kohaldavad seda. Kolmekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud pöördumist. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta, kui kolmekuuline ajavahemik on möödunud või kui on jõutud ühisele otsusele. Konsolideerimisgrupi järelevalvajaks määratu esitab ühise otsuse konsolideerimisgrupile ja järelevalvekolleegiumile, esitades kõik põhjendused.

6.   Kui ühist otsust ei tehta, täidab konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid käesoleva artikli lõike 2 alusel kindlaksmääratav järelevalveasutus.

7.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni vähemalt kord aastas kõikidest lõigete 2, 3 ja 6 kohaldamisel tekkinud suurematest raskustest.

Kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumide kohaldamisel tekivad suuremad raskused, võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt kõnealuseid kriteeriume.”

66)

Artiklit 248 muudetakse järgmiselt:

67)

Artiklit 249 muudetakse järgmiselt:

68)

Artiklit 250 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 250

Järelevalveasutustevaheline konsulteerimine

1.   Ilma et see piiraks artikli 248 kohaldamist ja kui otsus mõjutab teiste järelevalveasutuste järelevalveülesannete täitmist, konsulteerivad asjaomased järelevalveasutused enne otsuse tegemist üksteisega järelevalvekolleegiumis järgmistes küsimustes:

Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel konsulteeritakse alati konsolideerimisgrupi järelevalvajaga.

Kui otsus tugineb teistelt järelevalveasutustelt saadud teabele, konsulteerivad asjaomased järelevalveasutused enne otsuse tegemist ka üksteisega.

2.   Ilma et see piiraks artikli 248 kohaldamist, võib järelevalveasutus otsuse teha ilma teiste järelevalveasutustega konsulteerimata kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui selline konsulteerimine võiks ohustada otsuse tulemuslikkust. Sellisel juhul teavitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja viivitamata teisi asjaomaseid järelevalveasutusi.”

69)

Artikli 254 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid näevad ette, et konsolideerimisgrupi järelevalve eest vastutavatel asutustel on juurdepääs mis tahes teabele, mis võib kõnealuse järelevalve seisukohast olla oluline, olenemata asjaomase ettevõtja laadist. Artikli 35 lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võib artikli 35 lõike 6 kohaselt nõuda, et regulaarseid järelevalvearuandeid esitataks konsolideerimisgrupi tasandil harvemini kui kord aastas, kui harvem aruannete esitamine on kasulik kõigile gruppi kuuluvatele kindlustus- ja edasikindlustusandjatele, arvestades grupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võib anda kooskõlas artikli 35 lõikega 7 kirjepõhisest aruandlusest konsolideerimisgrupi tasandil vabastuse, kui vabastus on kasulik kõigile gruppi kuuluvatele kindlustus- ja edasikindlustusandjatele, arvestades grupi tegevusega seotud riskide laadi, ulatust ja keerukust ning finantsstabiilsuse eesmärki.”

70)

Artikli 255 lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui teisele järelevalveasutusele esitatud taotlusele käesoleva lõike kohase kontrolli tegemiseks ei ole kahe nädala jooksul vastatud, või kui järelevalveasutus ei ole tegelikult võimeline kasutama oma õigust osaleda vastavalt kolmandale lõigule, võib taotluse esitanud asutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 õigus osaleda kohapealsetes kontrollides, kui neid viivad ühiselt läbi kaks või enam järelevalveasutust.”

71)

Artiklit 256 muudetakse järgmiselt:

72)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 256a

Konsolideerimisgrupi struktuur

Liikmesriigid nõuavad, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad avalikustaksid konsolideerimisgrupi tasandil igal aastal õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri, sh kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate, oluliste sidusettevõtjate ja oluliste filiaalide kirjelduse.”

73)

Artikli 258 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sunnimeetmete koordineerimiseks võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid.”

74)

Artikkel 259 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 259

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aruandlus

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab igal aastal Euroopa Parlamendile kooskõlas määruse (EL) 1094/2010 artikliga 50 aruande.

2.   Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve annab muu hulgas aru järelevalvetegevuse kõikidest asjassepuutuvatest ja olulistest kogemustest ning järelevalvajatevahelisest koostööst III jaotise raames, eelkõige seoses:

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve samuti anda aru artikli 248 lõikes 6 osutatud ülevaadetega seoses omandatud olulistest kogemustest, kui see on asjakohane.”

75)

Artikkel 260 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 260

Väljaspool liitu asuvad emaettevõtjad: samaväärsuse kontroll

1.   Artikli 213 lõike 2 punktis c osutatud juhul kontrollivad asjaomased järelevalveasutused, kas kindlustus- või edasikindlustusandja üle, mille emaettevõtja peakontor asub väljaspool liitu, tehakse kolmanda riigi järelevalveasutuse poolt järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatud artikli 213 lõike 2 punktides a ja b osutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjate konsolideerimisgrupi tasandi järelevalvega.

Juhul kui ei ole võetud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, 3 või 5, teeb kontrolli järelevalveasutus, mis oleks konsolideerimisgrupi järelevalvaja juhul, kui kohaldataks artikli 247 lõikes 2 sätestatud kriteeriume (edaspidi „konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja”), emaettevõtja või liidus tegevusloa saanud mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja taotlusel või omal algatusel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitjat kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikega 2.

Nii toimides konsulteerib konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga enne samaväärseks tunnistamise kohta otsuse tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega. Kõnealune otsus tehakse vastavalt lõike 2 kohaselt kehtestatud kriteeriumidele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja ei tee kolmanda riigiga seoses ühtki otsust, mis oleks vastuolus kõnealuse kolmanda riigi suhtes varem tehtud otsusega, v.a juhul, kui see on vajalik, et võtta arvesse olulisi muudatusi, mida I jaotises sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras on tehtud.

Kui järelevalveasutused ei nõustu kolmanda lõigu kohaselt tehtud otsusega, võivad nad kolme kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja neile otsusest teada on andnud, pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga talle antud volitustele.

2.   Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumeid selle hindamiseks, kas konsolideerimisgrupi järelevalvekord kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga.

3.   Kui kolmas riik täidab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud kriteeriumeid, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles tehakse kindlaks, et järelevalvekord kõnealuses kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga.

Selline delegeeritud õigusakt vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki muudatusi käesoleva jaotise kohases konsolideerimisgrupi järelevalvekorras ja konsolideerimisgrupi järelevalvekorras kolmandas riigis, ja kõiki muid õiguslikke muudatusi, mis võivad mõjutada samaväärsuse kohta langetatud otsust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

4.   Juhul kui komisjon ei võta vastu delegeeritud õigusakti vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 või 5, kohaldatakse artiklit 262.

5.   Erandina lõikest 3 ja isegi kui lõikes 2 täpsustatud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon piiratud ajavahemikuks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles tehakse kindlaks, et kõnealuse kolmanda riigi kohaldatav järelevalvekord, mida kohaldatakse selliste ettevõtjate suhtes, kelle emaettevõtja peakontor asub 1. jaanuaril 2014 väljaspool liitu, on ajutiselt samaväärne I jaotises sätestatuga, kui kõnealune kolmas riik vastab vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

Delegeeritud õigusaktis ajutise samaväärsuse kohta võetakse arvesse komisjoni aruandeid vastavalt artikli 177 lõikele 2. Kõnealune delegeeritud õigusakt vaadatakse korrapäraselt läbi asjaomase kolmanda riigi eduaruannete põhjal, mis kord aastas esitatakse komisjonile, kes neid hindab. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abistab komisjoni eduaruannete hindamisel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide nimekirja ja ajakohastab seda.

Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt esimeses lõigus sätestatud tingimusi. Delegeeritud õigusaktid võivad hõlmata ka järelevalveasutuste õigust kehtestada ajutise samaväärsuse ajal täiendavad järelevalvearuannete nõuded.

6.   Lõikes 5 osutatud piiratud ajavahemik lõppeb 31. detsembril 2020 või kuupäeval, milleni peetakse kolmanda riigi järelevalvekorda kooskõlas lõikega 3 samaväärseks käesolevas jaotises sätestatuga, olenevalt sellest, kumb neist on varasem.

Kõnealust ajavahemikku võib pikendada kõige rohkem ühe aasta võrra, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel ja komisjonil on seda aega vaja lõike 3 kohaseks samaväärsuse hindamiseks.

7.   Kui vastavalt artiklile 5 on vastu võetud delegeeritud õigusakt, milles tehakse kindlaks, et kolmanda riigi järelevalvekord on ajutiselt samaväärne, kohaldavad liikmesriigid artiklit 261, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on asutatud kindlustus- või edasikindlustusandja, mille bilansimaht on suurem kui väljaspool liitu asutatud emaettevõtja bilansimaht. Sellisel juhul täidab konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja.”

76)

Artikli 262 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklis 260 osutatud järelevalvekorraga samaväärse korra puudumise korral või juhul, kui liikmesriik kooskõlas artikli 260 lõikega 7 ei kohalda ajutise samaväärsuse korral artiklit 261, kohaldab asjaomane liikmesriik kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes üht järgmistest:

77)

Artikli 300 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevas direktiivis eurodes väljendatud summad vaadatakse läbi iga viie aasta järel, suurendades eurodes baasosa protsentuaalse muutuse võrra komisjoni (Eurostati) avaldatavas kõiki liikmesriike hõlmavas ühtlustatud tarbijahinnaindeksis alates 31. detsembrist 2015 kuni läbivaatamise kuupäevani, ja ümardatakse see järgmise 100 000 euro täiskordseni.”

78)

Artikkel 301 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 301

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa kindlustus- ametipensionikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2004/9/EÜ (33). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes sama määruse artikliga 4.

Artikkel 301a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 17, 31, 35, 37, 50, 56, 75, 86, 92, 97, 99, 109a, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 256, 258, 260 ja 308b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 23. maist 2014.

Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 17, 31, 35, 37, 50, 56, 75, 86, 92, 97, 99, 109a, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 256, 258, 260 ja 308b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artiklite 17, 31, 35, 37, 50, 56, 75, 86, 92, 97, 99, 109a, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 256, 258, 260 või 308b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 301b

Regulatiivsete tehniliste standarditega seotud tähtpäevaklausel

1.   Kuni 24. maini 2016 järgib komisjon artiklites 50, 58, 75, 86, 92, 97, 111, 135, 143, 244, 245, 248 ja 249 ette nähtud regulatiivsete tehniliste standardite esmakordsel vastuvõtmisel artiklis 301a sätestatud menetlust. Kõik muudatused sellistes delegeeritud õigusaktides või pärast üleminekuperioodi lõppemist välja töötatavad uued regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt.

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 12 igal ajal tagasi võtta.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib komisjonile esitada 24. maiks 2016 regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et viia artiklites 17, 31, 35, 37, 50, 56, 75, 86, 92, 97, 99, 109a, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 256, 258, 260 ja 308b ettenähtud delegeeritud õigusaktid finantsturgude tehnilise arenguga vastavusse.

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude puhul piirdutakse esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide tehniliste aspektidega kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

79)

Artikli 304 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2020 aruande, milles käsitletakse lõikes 1 sätestatud lähenemisviisi kohaldamist ja lõike 1 alusel vastu võetud järelevalveasutuste töötavasid ning millele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud. Kõnealuses aruandes käsitletakse eelkõige kõnealuse lähenemisviisi kasutamise piiriüleseid mõjusid, et vältida kindlustus- või edasikindlustusandjate õiguslikku arbitraaži.”

80)

VI jaotise I peatükki lisatakse järgmine jagu:

„3. JAGU

KINDLUSTUS JA EDASIKINDLUSTUS

Artikkel 308a

Järkjärguline kohaldamine

1.   Alates 1. aprillist 2015 tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutustel on õigus heaks kiita:

2.   Alates 1. aprillist 2015 tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutustel on õigus:

3.   Alates 1. juulist 2015 tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutustel on õigus:

4.   Liikmesriigid kohustavad asjaomaseid järelevalveasutusi vaatama läbi kindlustus- ja edasikindlustusandjate esitatud taotlused heakskiidu või loa saamiseks vastavalt lõigetele 2 ja 3. Järelevalveasutuste otsused heakskiidu või loa saamise taotluste kohta ei ole kohaldatavad enne 1. jaanuari 2016.

Artikkel 308b

Üleminekumeetmed

1.   Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei kohaldata kindlustus- ega edasikindlustusandjate suhtes, kes on 1. jaanuariks 2016 lõpetanud uute kindlustus- või edasikindlustuslepingute sõlmimise ja haldavad oma olemasolevat portfelli üksnes oma tegevuse lõpetamise eesmärgil, käesoleva direktiivi I, II ega III jaotist kuni lõikes 2 sätestatud kuupäevadeni, kui:

2.   Kindlustus- või edasikindlustusandjate suhtes, kes:

3.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud üleminekumeetmeid ainult siis, kui täidetud on järgmised tingimused:

Lõiked 1 ja 2 ei takista ettevõtjatel tegutsemast kooskõlas käesoleva direktiivi I, II ja III jaotisega.

4.   Liikmesriigid koostavad asjaomaste kindlustus- ja edasikindlustusandjate nimekirja ja edastavad selle kõikidele teistele liikmesriikidele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et ajavahemikul, mis ei ole pikem kui neli aastat pärast 1. jaanuari 2016, lüheneb tähtaeg, mis kindlustus- ja edasikindlustusandjatele on antud kord aastas või harvemini artikli 35 lõigetes 1–4 osutatud teabe esitamiseks, igal majandusaastal kahe nädala võrra, olles alguses, st ettevõtja selle majandusaasta puhul, mis lõppeb 30. juunil 2016 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2017, mitte pikem kui 20 nädalat pärast majandusaasta lõppu ning lõpus, st ettevõtja selle majandusaasta puhul, mis lõppeb 30. juunil 2019 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2020, mitte pikem kui 14 nädalat pärast majandusaasta lõppu.

6.   Ajavahemikul, mis ei ole pikem kui neli aastat pärast 1. jaanuari 2016, lüheneb tähtaeg, mis kindlustus- ja edasikindlustusandjatele on antud artiklis 51 osutatud teabe avalikustamiseks, igal majandusaastal kahe nädala võrra, olles alguses, st ettevõtja selle majandusaasta puhul, mis lõppeb 30. juunil 2016 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2017, mitte pikem kui 20 nädalat pärast majandusaasta lõppu ning lõpus, st ettevõtja selle majandusaasta puhul, mis lõppeb 30. juunil 2019 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2020, mitte pikem kui 14 nädalat pärast majandusaasta lõppu.

7.   Ajavahemikul, mis ei ole pikem kui neli aastat pärast 1. jaanuari 2016, lüheneb tähtaeg, mis kindlustus- ja edasikindlustusandjatele on antud kord kvartalis artikli 35 lõigetes 1–4 osutatud teabe esitamiseks, igal majandusaastal ühe nädala võrra, olles alguses, st kvartali puhul, mis lõppeb 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2017, mitte pikem kui kaheksa nädalat ning lõpus, st kvartali puhul, mis lõppeb 1. jaanuaril 2019 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2020, viis nädalat.

8.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikeid 5, 6 ja 7 kohaldatakse kooskõlas artiklitega 254 ja 256 konsolideerimisgrupi tasandil mutatis mutandis osalust omava kindlustus- ja edasikindlustusandjate, kindlustusvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes ning seejuures pikendatakse lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud tähtaegu kuue nädala võrra.

9.   Olenemata artiklist 94, arvatakse põhiomavahendite kirjed 1. taseme põhiomavahendite hulka kuni 10 aastaks pärast 1. jaanuari 2016 tingimusel, et:

10.   Olenemata artiklist 94, arvatakse põhiomavahendite kirjed 2. taseme põhiomavahendite hulka kuni 10 aastaks pärast 1. jaanuari 2016 tingimusel, et:

11.   Enne 1. jaanuari 2011 väljastatud ümberstruktureeritud laenudel põhinevatesse kaubeldavatesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse investeerivate kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kohaldatakse artikli 135 lõikes 2 osutatud nõudeid ainult siis, kui pärast 31. detsembrit 2014 on lisandunud või asendunud uusi alusvarast tulenevaid riske.

12.   Olenemata artiklist 100, artikli 101 lõikest 3 ja artiklist 104, kohaldatakse järgmist:

13.   Olenemata artiklist 100, artikli 101 lõikest 3 ja artiklist 104, arvutatakse ettevõtja poolt ostetud aktsiate puhul standardnäitajad, mida standardvalemi kohaselt kasutatakse aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel 1. jaanuaril 2016 või enne seda ilma artiklis 304 sätestatud võimalust kasutamata järgmiste näitajate kaalutud keskmisena:

Esimese lõigu punktis b nimetatud näitaja kaal suureneb vähemalt lineaarselt iga aasta lõpus, olles alguses, st 1. jaanuaril 2016 algaval aastal 0 % ja lõpus, st 1. jaanuaril 2023 100 %.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt täitmisele kuuluvaid kriteeriume, sh aktsiad, mille suhtes võidakse kohaldada üleminekuperioodi.

Et tagada üleminekuperioodi kohaldamiseks ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud menetluse kohta käesoleva lõike kohaldamiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

14.   Olenemata artikli 138 lõikest 3 ja ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, nõuab järelevalveasutus juhul, kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad täidavad direktiivi 73/239/EMÜ artiklis 16a, direktiivi 2002/83/EÜ artiklis 28 või direktiivi 2005/68/EÜ artiklites 37, 38 või 39 osutatud nõutavat solventsusmarginaali kujul, mil seda kohaldati liikmesriigi õiguses päeval enne nimetatud direktiivide kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 310, kuid ei täida käesoleva direktiivi kohaldamise esimesel aastal solventsuskapitalinõuet, et asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja võtaks meetmeid, mille abil saavutada solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite tase, või vähendaks riskiprofiili, et tagada solventsuskapitalinõude täitmine hiljemalt 31. detsembriks 2017.

Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja esitab iga kolme kuu tagant oma järelevalveasutusele eduaruande, milles on kirjeldatud solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite taseme saavutamiseks või solventsuskapitalinõude täitmise tagamiseks riskiprofiili vähendamisel võetud meetmeid ja tehtud edusamme.

Esimeses lõigus osutatud pikendus tunnistatakse kehtetuks, kui eduaruandest selgub, et solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite taseme taastamisel ega solventsuskapitalinõude täitmise eesmärgil riskiprofiili vähendamisel ei tehtud olulisi edusamme solventsuskapitalinõude mittetäitmise kindlakstegemise kuupäeva ja eduaruande esitamise kuupäeva vahelisel ajavahemikul.

15.   Päritoluliikmesriigid, kes 23. mail 2014 kohaldasid direktiivi 2003/41/EÜ artiklis 4 osutatud sätteid, võivad kuni 31. detsembrini 2019 jätkata nende õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mille nad olid vastu võtnud direktiivi 2002/83/EÜ artiklite 1–19, 27–30, 32–35 ja 37–67 järgimiseks direktiivi 2002/83/EÜ kohaldamise viimasel päeval kehtival kujul.

Komisjon võib võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperioodi, kui direktiivi 2003/41/EÜ artikleid 17–17c puudutavad muudatused on vastu võetud enne käesolevas lõikes sätestatud kuupäeva.

16.   Liikmesriigid võivad lubada lõplikul kindlustus- või edasikindlustusandjal kui emaettevõtjal kuni 31. märtsini 2022 taotleda konsolideerimisgrupi ühe osa suhtes kohaldatava konsolideerimisgrupi sisemudeli heakskiitmist, kui ettevõtja ja lõplik emaettevõtja asuvad samas liikmesriigis ning kui kõnealune osa moodustab eristatava osa, mille riskiprofiil on ülejäänud konsolideerimisgrupist oluliselt erinev.

17.   Olenemata artikli 218 lõigetest 2 ja 3, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 8–12 ja 15 ning artiklites 308c, 308d ja 308e osutatud üleminekusätteid mutatis mutandis konsolideerimisgrupi tasandil.

Olenemata artikli 218 lõigetest 2, 3 ja 4, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 14 osutatud üleminekusätteid mutatis mutandis konsolideerimisgrupi tasandil ja juhul, kui osalust omavad kindlustus- või edasikindlustusandjad või konsolideerimisgruppi kuuluvad kindlustus- või edasikindlustusandjad vastavad direktiivi 98/78/EÜ artiklis 9 osutatud korrigeeritud maksejõulisusele, kuid ei täida konsolideerimisgrupi solventsuskapitalinõuet.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse muudatused konsolideerimisgrupi maksevõimes, kui on võimalik kohaldada käesoleva artikli lõikes 13 osutatud üleminekusätteid, ja mis on seotud järgmisega:

Artikkel 308c

Riskivaba intressimääraga seotud üleminekumeede

1.   Kui kindlustus- ja edasikindlustusandja järelevalveasutus on selle eelnevalt heaks kiitnud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldada asjakohase riskivaba intressikõvera suhtes lubatavate kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste puhul üleminekulist kohandamist.

2.   Iga valuuta puhul arvutatakse kohandamise määr selle alusel, kui suur on erinevus järgmiste näitajate vahel:

Kui liikmesriigid on direktiivi 2002/83/EÜ artikli 20 lõike 1 punkti B alapunkti a alapunkti ii kohaselt vastu võtnud õigus- ja haldusnormid, määratakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud intressimäär kindlaks meetodite abil, mida kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab direktiivi 2002/83/EÜ kohaldamise viimasel päeval.

Esimeses lõigus osutatud määr väheneb lineaarselt iga aasta lõpus, olles alguses, st 1. jaanuaril 2016 algaval aastal 100 % ja lõpus, st 1. jaanuaril 2032 0 %.

Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist, on punktis b osutatud asjakohane riskivaba intressikõver artiklis 77d osutatud kohandatud asjaomane riskivaba intressikõver.

3.   Lubatavate kindlustus- ja edasikindlustuskohutuste hulka kuuluvad ainult järgmistele tingimustele vastavad kindlustus- ja edasikindlustuskohutused:

4.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes kohaldavad lõiget 1,

Artikkel 308d

Kindlustustehniliste eraldistega seotud üleminekumeede

1.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad oma järelevalveasutuse eelneval heakskiidul kohaldada kindlustustehniliste eraldiste suhtes üleminekulist mahaarvamist. Kõnealust mahaarvamist võib kohaldada artiklis 80 osutatud homogeensete riskirühmade lõikes.

2.   Üleminekulise mahaarvamise määr vastab kahe järgmise summa vahelise erinevuse suurusele:

Maksimaalne mahaarvatav määr väheneb lineaarselt iga aasta lõpus, olles alguses, st 1. jaanuaril 2016 algaval aastal 100 % ja lõpus, st 1. jaanuaril 2032 0 %.

Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad käesoleva direktiivi kohaldamise esimesel päeval artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist, arvutatakse punktis a osutatud summa kõnealusel kuupäeval kehtiva volatiilsuse kohandamisega.

3.   Kui järelevalveasutus selle eelnevalt heaks kiidab või teeb selleks ise ettepaneku, võib kindlustustehniliste eraldiste summad, sh vajadusel korral volatiilsuse kohandamise, mida kasutatakse lõike 2 punktides a ja b osutatud üleminekulise mahaarvamise arvutamiseks, arvutada ümber iga 24 kuu järel või sagedamini, kui ettevõtja riskiprofiil on oluliselt muutunud.

4.   Järelevalveasutus võib lõikes 2 osutatud mahaarvamist piirata, kui selle tagajärjel võiksid ettevõtja suhtes kohaldatavad rahaliste vahendite nõuded väheneda võrreldes nendega, mis on arvutatud kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud vastavalt direktiivile 73/239/EMÜ, direktiivile 2002/83/EÜ ja direktiivile 2005/68/EÜ, päeval enne nimetatud direktiivide kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 310.

5.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes kohaldavad lõiget 1:

Artikkel 308e

Riskivaba intressimääraga ja kindlustustehniliste eraldistega seotud üleminekumeetmete järkjärgulise kohaldamise kava

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes kohaldavad artiklites 308c või 308d sätestatud üleminekumeetmeid, teavitavad järelevalveasutust kohe, kui nad on kindlaks teinud, et ilma kõnealuste üleminekumeetmeteta nad solventsuskapitalinõuet ei täidaks. Järelevalveasutus nõuab, et asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja võtaks meetmeid, mille abil tagada üleminekuperioodi lõpuks solventsuskapitalinõude täitmine.

Kahe kuu jooksul pärast seda, kui kindlustus- või edasikindlustusandja on kindlaks teinud, et ilma üleminekumeetmeteta ta solventsuskapitalinõuet ei täidaks, esitab asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalveasutusele järkjärgulise kohaldamise kava, milles on sätestatud meetmed, mille abil ta kavatseb üleminekuperioodi lõpuks saavutada solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite taseme või vähendada solventsuskapitalinõude täitmise tagamiseks oma riskiprofiili. Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja võib järkjärgulise kohaldamise kava üleminekuperioodil ajakohastada.

Asjaomased kindlustus- ja edasikindlustusandjad esitavad oma järelevalveasutusele kord aastas aruande meetmete kohta, mida on võetud, ja edusammude kohta, mida on tehtud, et solventsuskapitalinõue üleminekuperioodi lõpuks täita. Järelevalveasutus tühistab üleminekumeetmete kohaldamiseks antud heakskiidu, kui eduaruandest selgub, et solventsuskapitalinõude täitmine üleminekuperioodi lõpuks on ebareaalne.”

81)

Artikli 309 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

82)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 310a

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personal ja ressursid

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab, milline on tema personali- ja ressursivajadus käesoleva direktiivi kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks, ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.”

83)

Artikkel 311 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 311

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 308a kohaldatakse alates 1. aprillist 2015.

Artikleid 1, 2, 3, 5–9, 11, 12, 15, 16, 17, 19–22, 24, 25, 33, 57–66, 69, 70, 73, 145, 147, 149–161, 168–171, 174–177, 179–184, 186–189, 191, 193–209, 267–300, 302, 305–308 ja 308b ning I, II, V, VI ja VII lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Komisjon võib delegeeritud õigusakte ning regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid vastu võtta enne kolmandas lõigus osutatud kuupäeva.”

84)

III lisa A osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

85)

III lisa B osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

86)

III lisa C osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

87)

VII lisas esitatud vastavustabeli veergu „Käesolev direktiiv” lisatakse, et artikli 13 punkt 27 vastab direktiivi 73/239/EMÜ artikli 5 punktile d.

1)

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni poolt vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib kõnealust tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Kui komisjon võtab vastu järelevalveasutuse esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samasuguse regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega ühe kuu võrra. Pikendatud tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel veel ühe kuu võra pikendada.”

2)

Artikli 17 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata järelevalveasutusele kogu teabe, mida järelevalveasutus peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sh teabe selle kohta, kuidas on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatud.”

1)

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni poolt vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega kolme kuu võrra.

Kui komisjon võtab vastu järelevalveasutuse esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samasuguse regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega ühe kuu võrra. Pikendatud tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel veel ühe kuu võrra pikendada.”

2)

Artikli 17 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata järelevalveasutusele kogu teabe, mida järelevalveasutus peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sh teabe selle kohta, kuidas on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatud.”

22.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/62

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides asendada uue direktiiviga.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (4) kehtestatakse vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, toodete turujärelevalve raamistik ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ (5) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 1999/5/EÜ tuleks seetõttu kohandada vastavalt nimetatud otsusele.

(4)

Direktiivis 1999/5/EÜ sätestatud olulised nõuded telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kohta, st et tagada inimeste ja koduloomade tervise kaitse ja ohutus, vara kaitse ja piisav elektromagnetiline ühilduvus, käsitletakse asjakohasel määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/35/EL (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/30/EL (7). Seepärast ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmetele.

(5)

Konkurentsiküsimusi lõppseadmete turul käsitletakse asjakohaselt komisjoni direktiivis 2008/63/EÜ, (8) millega kehtestatakse eelkõige riiklikele reguleerivatele asutustele kohustus tagada võrgu juurdepääsuliideste üksikasjaliste tehniliste kirjelduste avaldamine. Seega ei ole käesolevasse direktiivi vaja lisada direktiivis 2008/63/EÜ sisalduvaid nõudeid konkurentsi soodustamise kohta lõppseadmete turul.

(6)

Seadmed, mis kiirgavad või võtavad raadioside või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiolaineid, kasutavad süstemaatiliselt raadiospektrit. Selleks et tagada raadiospektri otstarbekas kasutus, nii et välditaks kahjulikke raadiohäireid, peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala hõlmama kõiki asjaomaseid seadmeid.

(7)

Direktiiviga 2014/35/EL sätestatud ohutusnõuetega seotud eesmärgid on raadioseadmete jaoks piisavad, mistõttu tuleks käesolevas direktiivis nendele viidata ja sätestada nende kohaldamine. Selleks et vältida tarbetuid kordusi sätetes, välja arvatud selliseid olulisi nõudeid puudutavad sätted, ei tuleks direktiivi 2014/35/EL kohaldada raadioseadmete suhtes.

(8)

Direktiiviga 2014/30/EL kehtestatud olulised elektromagnetilist ühilduvust käsitlevad nõuded on raadioseadmete jaoks piisavad, mistõttu tuleks käesolevas direktiivis nendele viidata ja sätestada nende kohaldamine. Selleks et vältida tarbetuid kordusi sätetes, välja arvatud olulisi nõudeid puudutavad sätted, ei tuleks direktiivi 2014/30/EL kohaldada raadioseadmete suhtes.

(9)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(10)

Selle tagamiseks, et raadioseadmed kasutaksid raadiospektrit tulemuslikult ja toetaksid raadiospektri otstarbekat kasutamist, tuleks raadioseadmed valmistada nii, et saatja kiirgaks nõuetekohase paigalduse, hooldamise ja eesmärgipärase kasutamise korral selliseid raadiolaineid, mis ei põhjusta kahjulikke raadiohäireid samal ajal kui saatja poolt näiteks naaberkanalitel tekitatud soovimatu raadiokiirguse suhtes, mis võib raadiospektri poliitika eesmärke silmas pidades kahjulikuks osutuda, tuleks kehtestada piirnorm, mis võimaldaks kahjulikke raadiohäireid kõige kaasaegsemate vahenditega vältida. Vastuvõtuseade peab toimima selliselt, et tagatud on selle eesmärgipärane töö ja kaitse kahjulike raadiohäirete eest, eelkõige ühistel või naaberkanalitel, ning seeläbi peab seade aitama parandada ühiste või naaberkanalite tulemuslikku kasutamist.

(11)

Kuigi vastuvõtuseadmed iseenesest ei tekita kahjulikke raadiohäireid, on vastuvõtuparameetrid raadiospektri otstarbeka kasutuse tagamisel üha olulisemad, kuna tõstavad vastavalt liidu ühtlustamisõigusaktide asjaomastele olulistele nõuetele vastuvõtuseadmete häirekindlust kahjulike raadiohäirete ja soovimatute signaalide osas.

(12)

Mõningatel juhtudel on vajalik tagada kogu liidus võrguülene koostalitlusvõime muude raadioseadmetega ja ühendus asjakohast tüüpi liidestega. Raadioseadmete ja tarvikute, näiteks laadijate koostalitlusvõime muudab raadioseadmete kasutamise lihtsamaks ning vähendab tarbetute jäätmete teket ja kulusid. Eelkõige tarbijate ja muude lõppkasutajate huvides tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et töötada konkreetsete raadioseadmete kategooriate või klasside jaoks välja ühtsed laadijad; käesolev direktiiv peaks seetõttu sisaldama seda valdkonda käsitlevaid konkreetseid nõudeid. Esmajoones peaksid ühtsete laadijatega ühilduma turul kättesaadavaks tehtavad mobiiltelefonid.

(13)

Raadioseadmete teatavate eriomadustega on võimalik pakkuda paremat kasutajate ja abonentide isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset, samuti kaitset pettuste eest. Seepärast tuleks raadioseadmed projekteerida vajaduse korral selliselt, et need kõnealuseid funktsioone toetaksid.

(14)

Raadioseadmetest on kasu juurdepääsu võimaldamisel hädaabiteenustele. Seepärast tuleks raadioseadmed vajaduse korral projekteerida selliselt, et need toetaksid kõnealustele teenustele juurdepääsu võimaldavaid funktsioone.

(15)

Raadioseadmed on olulised puuetega inimeste heaolu ja tööhõive tagamisel ning see rahvastikurühm moodustab liikmesriikide elanikest märkimisväärse ja üha kasvava osa. Seepärast tuleks raadioseadmed vajaduse korral projekteerida nii, et puuetega inimesed saaksid seadmeid kasutada ilma kohandamata või minimaalselt kohandades.

(16)

Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate raadioseadmete puhul võib esineda olukord, kus tarkvara lisamine, samuti muudatuste tegemine olemasolevasse tarkvarasse võib mõjutada seadmete vastavust käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele. Raadioseadmete kasutajal või kolmandal isikul peaks olema võimalik laadida seadmesse tarkvara ainult juhul, kui selle tagajärjel ei eksita kehtivate oluliste nõuete vastu.

(17)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)

Selleks et tegeleda tulemuslikult selliste küsimustega nagu koostalitlusvõime, kasutajate ja abonentide isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus, kaitse pettuste eest, juurdepääs hädaabiteenustele, sobivus puuetega kasutajatele või raadioseadmete ja tarkvara nõuetele mittevastavate kombinatsioonide ennetamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks raadioseadmete kategooriad või klassid, mis neid vajadusi silmas pidades peavad vastama käesolevas direktiivis sätestatud ühele või mitmele täiendavale olulisele nõudele.

(19)

Tarkvara ja raadioseadmete kombinatsioonide nõuetelevastavuse kontrolli ei tohiks teha selleks, et takistada seadme kasutamist sõltumatute isikute tarnitud tarkvaraga. Raadioseadmete ja tarkvara kavandatavate kombinatsioonide nõuetelevastavust käsitleva teabe kättesaadavus riigiasutustele, tootjatele ja kasutajatele peaks soodustama konkurentsi. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks raadioseadmete kategooriad või klassid, mille puhul peavad tootjad esitama teabe selle kohta, et raadioseadmete ja tarkvara kavandatud kombinatsioonid vastavad käesolevas direktiivis kehtestatud olulistele nõuetele.

(20)

Nõue registreerida turulelastav raadioseade keskses süsteemis võib parandada turujärelevalve tõhusust ja tulemuslikkust ja aidata seeläbi tagada käesoleva direktiivi nõuete hea täitmise. See nõue paneb ettevõtjatele lisakoormuse, mistõttu tuleks see kehtestada üksnes selliste raadioseadmete kategooriate puhul, kus nõudeid täiel määral ei täideta. Selleks et tagada sellise nõude kohaldamine, tuleks pärast liikmesriikidelt saadud seadmete nõuetele vastavuse informatsiooni alusel tehtud oluliste nõuete mittejärgimise ohu hindamist anda komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks raadioseadmete kategooriad või klassid ning tehniliste dokumentide elemendid, mis tootjad peavad keskses süsteemis registreerima.

(21)

Raadioseadmed, mis vastavad asjakohastele olulistele nõuetele, tuleks lubada vabasse ringlusse. Selliseid raadioseadmeid tuleks lubada kasutusele võtta ja kasutada ettenähtud otstarbel ning vajaduse korral kooskõlas raadiospektri kasutamiseks ja asjaomase teenuse osutamiseks vajalike lubade andmise eeskirjadega.

(22)

Raadioseadmetega kauplemisel ilmnevate tarbetute kaubandustõkete vältimiseks siseturul peaksid liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/34/EÜ (9) teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma ettepanekutest tehniliste eeskirjade, näiteks raadioliideste vallas, välja arvatud juhul, kui need tehnilised eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel tagada vastavuse siduvate liidu õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ (10) alusel vastu võetud komisjoni otsustega raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta, või kui tegemist on raadioseadmetega, mida võib liidus rakendada ja kasutada ilma piiranguteta.

(23)

Teabe avaldamine reguleeritud raadioliideste samaväärsuse ja kasutustingimuste kohta vähendab tõkkeid, mis takistavad raadioseadmete pääsu siseturule. Seepärast peaks komisjon hindama ja kinnitama reguleeritud raadioliideste samaväärsust ning tegema vastava teabe kättesaadavaks raadioseadmete klassifikatsiooni vormis.

(24)

Kooskõlas komisjoni otsusega 2007/344/EÜ (11) peavad liikmesriigid kasutama Euroopa Sidebüroo (ECO) raadiosageduste infosüsteemi (EFIS), et üldsusel oleks internetis juurdepääs võrreldavale teabele raadiospektri kasutamise kohta eri liikmesriikides. Tootjatel on võimalik saada EFISest enne raadioseadmete turulelaskmist teavet kõigis liikmesriikides kasutatavate sageduste kohta ja seeläbi prognoosida, kas ja millistel tingimustel lubatakse tooteid eri liikmesriikides kasutada. Seepärast ei ole vaja lisada käesolevasse direktiivi sätteid, millega nõutaks näiteks eelnevat teavitamist, et võimaldada tootjatel saada teavet ühtlustamata sagedusribadel töötavate raadioseadmete kasutustingimuste kohta.

(25)

Teadusuuringute ja esitlusürituste edendamise seisukohast peaks olema võimalik eksponeerida kaubandusmessidel, näitustel ja muudel samaväärsetel üritustel käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavaid raadioseadmeid, mida ei või turule lasta, tingimusel et esitlejad tagavad, et külastajatele antakse selle kohta piisavalt teavet.

(26)

Ettevõtjad peaksid vastutama raadioseadmete vastavuse eest käesoleva direktiivi nõuetele vastavalt oma rollile turustusahelas, et tagatud oleks inimeste ja koduloomade tervise kaitse ja ohutuse kõrge tase, vara kaitse ja kohane elektromagnetiline ühilduvus, raadiospektri otstarbekas ja tõhus kasutamine ja vajaduse korral muude avalike huvide kõrgetasemeline kaitse ning õiglane konkurents liidu turul.

(27)

Kõik tarne- ja turustusahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga kooskõlas olevaid raadioseadmeid. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(28)

Selleks et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile ka internetiaadressi.

(29)

Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma üksnes tootja kohustuseks.

(30)

Tootja peaks andma piisavat teavet raadioseadme ettenähtud kasutuse kohta, nii et seda kasutataks olulisi nõudeid järgides. Selline teave peaks vajaduse korral sisaldama tarvikute (nt antennid) ja osade (nt tarkvara) kirjeldust ning täpsustusi raadioseadme paigaldamiseks.

(31)

Direktiivis 1999/5/EÜ ette nähtud nõue lisada seadmele ELi vastavusdeklaratsioon on arvamuste kohaselt informatsiooni saamist lihtsustanud ja tõhustanud ning turujärelevalvet parandanud. Võimalus esitada ELi vastavusdeklaratsioon lihtsustatud kujul on võimaldanud kõnealuse nõudega kaasnevat halduskoormust kärpida, vähendamata seejuures tulemuslikkust, mistõttu tuleks see võimalus käesolevas direktiivis sätestada. Selleks et tagada ELi vastavusdeklaratsiooni, sh lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsiooni hõlbus ja hea kättesaadavus, peaks seda ühtlasi saama kinnitada asjaomase raadioseadme pakendile.

(32)

Vaja on tagada kolmandatest riikidest liidu turule sisenevate raadioseadmete vastavus käesolevale direktiivile ning eelkõige see, et tootjad on nende raadioseadmete puhul kasutanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad peavad tagama nende poolt turulelastavate raadioseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei tohi turule lasta nendele nõuetele mittevastavaid või ohtlikke raadioseadmeid. Samuti tuleks sätestada importijate kohustus tagada, et vastavushindamismenetlus on läbi viidud ning raadioseadmete märgistus ja tootja koostatud dokumentatsioon on riiklikele pädevatele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(33)

Raadioseadmete turulelaskmisel peaks iga importija märkima raadioseadmele oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või kaubamärgi ja postiaadressi, mille kaudu temaga ühendust saab. Juhtudeks, kui raadioseadme suurus või omadused seda ei võimalda, tuleks ette näha erandid. See hõlmab ka juhtumeid, kui importijal tuleks tootele oma nime ja aadressi lisamiseks pakend avada.

(34)

Levitaja teeb raadioseadmed turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on raadioseadmed turule lasknud, ja ta tegutseb hoolikalt tagamaks, et tema käitlemine ei tekitaks probleeme seoses raadioseadmete nõuetekohasusega.

(35)

Kui ettevõtja laseb raadioseadmed turule oma nime või kaubamärgi all või muudab raadioseadmeid selliselt, et see võib mõjutada seadmete vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda käsitleda tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(36)

Levitajad ja importijad on turuga tihedalt seotud ja nad tuleks kaasata riiklike pädevate asutuste turujärelevalvetoimingutesse, samuti peaksid nad olema valmis aktiivseks koostööks ja andma nendele asutustele kogu asjaomaste raadioseadmetega seotud vajaliku teabe.

(37)

Raadioseadmete jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus kauba ringluse jälgimissüsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd selliste ettevõtjate tuvastamisel, kes on teinud turul kättesaadavaks nõuetele mittevastavaid raadioseadmeid. Käesoleva direktiivi kohaselt muude ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda teabe ajakohastamist, kui see puudutab teisi ettevõtjaid, kes on neile või kellele nemad on raadioseadmeid tarninud.

(38)

Käesolevas direktiivis tuleks piirduda oluliste nõuete määratlemisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja ette näha nõuetelevastavuse eeldamine raadioseadmete puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, (12) mille eesmärk on määratleda kõnealuste nõuetega seotud üksikasjalikud tehnilised kirjeldused.

(39)

Määruses (EL) nr 1025/2012 nähakse ette harmoneeritud standardite suhtes vastuväidete esitamise kord, juhuks kui need standardid ei ole käesoleva direktiivi nõuetega täielikult kooskõlas.

(40)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada, et turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmed vastavad olulistele nõuetele, on vaja ette näha vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlused vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Selleks et tagada valdkondadevaheline ühtsus ja vältida erakorralisi lahendusi, tuleks vastavushindamismenetlus valida kõnealuste moodulite hulgast.

(41)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, milles esitatakse käesoleva direktiivi kohaselt nõutav teave raadioseadmete vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele.

(42)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib ühtne ELi vastavusdeklaratsioon olla üksikutest asjakohastest vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik.

(43)

CE-märgis, mis tõendab raadioseadme nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis tuleks ette näha eeskirjad CE-märgise kinnitamise kohta.

(44)

CE-märgise tootele kinnitamise nõue on tarbijate ja riigiasutuste teavitamiseks oluline. Direktiiviga 1999/5/EÜ ette nähtud võimalus kinnitada väikesemõõdulistele seadmetele vähendatud mõõtmetega CE-märgis, kui selle nähtavus ja loetavus ei halvene, on võimaldanud lihtsustada kõnealuse nõude rakendamist ilma selle tulemuslikkust kahjustamata ja seepärast tuleks see lisada käesolevasse direktiivi.

(45)

Direktiivis 1999/5/EÜ ette nähtud nõue kinnitada CE-märgis seadme pakendile on turujärelevalvet arvamuste kohaselt lihtsustanud ja tuleks seepärast lisada käesolevasse direktiivi.

(46)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et raadioseadme võib turul kättesaadavaks teha ainult juhul, kui see vastab nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning eesmärgipärase kasutamise korral käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele, kusjuures inimeste ja koduloomade tervise kaitse ja ohutuse ja vara kaitse olulised nõuded peavad olema täidetud ka põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste korral. Raadioseadet tuleks käsitada kõnealusele olulisele nõudele mittevastavana ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(47)

Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut paberivaba keskkonna ja raadioseadmete ekraaniga varustamise suunas, peaks komisjon käesoleva direktiivi toimimise läbivaatamise raames uurima, kas oleks teostatav asendada teabe (tootja nimi, registreeritud kaubanduslik nimetus või kaubamärk, ühtne kontaktpunkt või postiaadress, mille kaudu saab tootjaga ühendust võtta, CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon) tootele kinnitamise nõue võimalusega, et teave kuvatakse raadioseadme käivitamisel kas automaatselt ekraanil või lõppkasutaja saab ise valida, kas kuvada asjaomane teave või mitte. Kui sisseehitatud ekraaniga raadioseade töötab sisseehitatud akul, mis ei ole algselt laetud, peaks komisjon selle teostatavusuuringu raames käsitlema ka võimalust kasutada teabe edastamiseks ekraanile kinnitatavaid läbipaistvaid eemaldatavaid märgiseid.

(48)

Käesolevas direktiivis sätestatud teatavate vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(49)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 1999/5/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad, et tagada teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline toimimine kogu liidus. Samas on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid ühesugusel tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Seepärast on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada vastavushindamisteenuseid osutavateks teavitatud asutusteks.

(50)

Kui vastavushindamisasutus on tõendanud oma vastavust harmoneeritud standardites ette nähtud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta täidab ka käesoleva direktiivi vastavaid nõudeid.

(51)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks on vaja kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamise, teavitamise ja järelevalvega seotud asutused.

(52)

Käesolevas direktiivis ette nähtud süsteemi tuleks täiendada määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud akrediteerimissüsteemiga. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka sellest asutusest teavitamisel.

(53)

Riiklikud asutused peaksid kasutama kõikjal liidus vastavushindamisasutuse tehnilise pädevuse kinnitamiseks eelistatavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 kohast läbipaistvat akrediteerimist, mis tagab vastavussertifikaatide vajaliku usaldusväärsuse. Samas võivad riiklikud asutused otsustada, et nende valduses on sobivad vahendid, et selline hindamine ise läbi viia. Sellisel juhul peaksid nad muude riiklike asutuste hindamistoimingute piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumentaalsed tõendid, mis näitavad hinnatud vastavushindamisasutuste vastavust asjaomastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(54)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Et tagada raadioseadmete liidu turule laskmisel nõutav kaitsetase, on oluline, et vastavushindamist teostavad alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid vastavushindamistoimingute läbiviimisel samu nõudeid nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et asutuste pädevuse ja tegevuse hindamisel käsitletaks lisaks asutustele, kellest on kavas teatada, ja juba teavitatud asutustele ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate teostatud toiminguid.

(55)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust on vaja suurendada ning eelkõige on seda vaja kohandada uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(56)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu Euroopa Liidus, siis peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul lahendada kõik võimalikud vastavushindamisasutuse pädevust puudutavad küsitavused või probleemid, enne kui ta alustab tegevust teavitatud asutusena.

(57)

Konkurentsivõime huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlust ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluse tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on kõige paremini võimalik saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(58)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud raadioseadmete suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(59)

Direktiivis 1999/5/EÜ on sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mida kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja olemasolevat kaitsemeetmete menetlust parandada, et muuta see tõhusamaks ja liikmesriikide ekspertiisivõimalustele toetuvaks.

(60)

Otsuse nr 676/2002/EÜ alusel vastu võetud komisjoni otsused võivad hõlmata raadiospektri juurdepääsetavust ja otstarbekat kasutamist puudutavaid tingimusi (näiteks kasutusaja piirangu kuupäev, võrgukasutajate maksimaalne tihedus või igas liikmesriigis või liidus kasutatavate raadioseadmete maksimaalne lubatud arv), millega võib kaasneda kasutuselevõetavate raadioseadmete koguarvu piiramine. Kõnealused tingimused võimaldavad avada turu uutele raadioseadmetele, piirates samal ajal kahjulike raadiohäirete tekke ohtu, mida põhjustaks liiga paljude raadioseadmete kumulatiivne kasutuselevõtt vaatamata sellele, et kõnealused seadmed võivad olla kõik vastavuses käesolevas direktiivis ettenähtud oluliste nõuetega. Nende tingimuste rikkumine võib seada ohtu olulised nõuded, põhjustades eelkõige kahjulike raadiohäirete ohu.

(61)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse raadioseadmete suhtes, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele, või seoses avaliku huvi kaitse muude aspektidega, mida reguleeritakse käesolevas direktiivis. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste seadmete tuvastamise korral võimalikult ruttu reageerida.

(62)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetmete põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(63)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(64)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega määratakse kindlaks, kuidas esitada teavet juhtudel, kus on juba kehtestatud nõuded seadmete kasutuselevõtu piiranguteks või väljaantud kasutamislubade kohta, ning millega nõutakse teavitavalt liikmesriigilt vajalike parandusmeetmete võtmist teavitatud asutuse suhtes, kes ei vasta või enam ei vasta talle teavitamisel kehtestatud nõuetele.

(65)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada järgmiste rakendusaktide vastuvõtmiseks: määramaks kindlaks, kas teatud elektriliste või elektrooniliste toodete kategooriad vastavad raadioseadme määratlusele; kehtestamaks rakenduseeskirjad seoses vastavust käsitleva teabe kättesaadavaks tegemisega; kehtestamaks rakenduseeskirjad seoses registreerimise ja registreerimisnumbri raadioseadmele kinnitamisega ning tuvastamaks teavitatud raadioliideste samaväärsust ja määramaks raadioseadmete klasse. Kontrollimenetlust tuleks kasutada ka nõuetele vastavate raadioseadmete korral, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(66)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel seoses nõuetele vastavate raadioseadmetega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(67)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla abiks, uurides käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee esimees või liikmesriigi esindaja.

(68)

Kui komisjoni eksperdirühm uurib käesoleva direktiiviga seotud küsimusi, mis ei puuduta direktiivi rakendamist või rikkumist, tuleks kooskõlas väljakujunenud tavaga esitada Euroopa Parlamendile täielik sellekohane teave ja dokumentatsioon ning asjakohastel juhtudel kutse asjaomastel koosolekutel osalemiseks.

(69)

Komisjon peaks määrama rakendusaktidega kindlaks, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate raadioseadmete suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse rakendusaktide eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(70)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral, ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Kehtestatavad karistused peaksid olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(71)

Tuleb ette näha üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele raadioseadmeid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 1999/5/EÜ.

(72)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

(73)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada turul olevad raadioseadmed vastavad tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse, piisava elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ning raadiospektri tõhusa ja otstarbeka, kahjulike häirete vältimist võimaldava kasutuse nõuetele nii, et samas oleks tagatud siseturu tõrgeteta toimimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(74)

Direktiiv 1999/5/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks.

(75)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (14) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatisele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul peab seadusandja selliste dokumentide edastamist põhjendatuks,

1)

„raadioseade” — elektriline või elektrooniline toode, mis kiirgab ja/või võtab raadioside ja/või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiolaineid, või elektriline või elektrooniline toode, millele tuleb lisada tarvik, nt antenn, et kiirata ja/või võtta raadioside ja/või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiolaineid;

2)

„raadioside” — kommunikatsioon raadiolainete vahendusel;

3)

„raadiotuvastus” — objekti asukoha, kiiruse ja/või muude näitajate kindlaksmääramine või nende näitajatega seotud teabe hankimine raadiolainete levimise kaudu;

4)

„raadiolained” — elektromagnetlained, mille sagedus on madalam kui 3 000 GHz ning mis levivad ruumis ilma tehisjuhita;

5)

„raadioliides” — raadiospektri reguleeritud kasutuse spetsifikatsioon;

6)

„raadioseadmeklass” — klass, mis identifitseerib käesoleva direktiivi põhjal samalaadseks loetavad konkreetsed raadioseadmete kategooriad ja raadioliidesed, mille jaoks need raadioseadmed on mõeldud;

7)

„kahjulikud raadiohäired” — kahjulikud raadiohäired, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (15) artikli 2 punktis r;

8)

„elektromagnetilised häired” — elektromagnetilised häired, mis on määratletud direktiivi 2014/30/EL artikli 3 lõigu 1 punktis 5;

9)

„turul kättesaadavaks tegemine” — raadioseadme tasu eest või tasuta pakkumine liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

10)

„turule laskmine” — raadioseadme esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

11)

„kasutusele võtmine” — raadioseadme esmakordne kasutuselevõtt liidus lõppkasutajate poolt;

12)

„tootja” — füüsiline või juriidiline isik, kes raadioseadme valmistab või laseb seadme projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

13)

„volitatud esindaja” — liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kindlaksmääratud ülesannetes;

14)

„importija” — liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärineva raadioseadme liidu turule;

15)

„levitaja” — turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb raadioseadme turul kättesaadavaks;

16)

„ettevõtja” — tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

17)

„tehniline kirjeldus” — dokument, millega nähakse ette raadioseadmele esitatavad tehnilised nõuded;

18)

„harmoneeritud standard” — määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

19)

„akrediteerimine” — määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

20)

„riiklik akrediteerimisasutus” — määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

21)

„vastavushindamine” — protsess, mille käigus hinnatakse, kas raadioseadmele käesoleva direktiiviga kehtestatud olulised nõuded on täidetud;

22)

„vastavushindamisasutus” — asutus, kes viib läbi vastavushindamise toiminguid;

23)

„tagasivõtmine” — meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi raadioseade, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

24)

„kõrvaldamine” — meede, mille eesmärk on vältida turustusahelas oleva raadioseadme turul kättesaadavaks tegemist;

25)

„liidu ühtlustamisõigusaktid” — liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi;

26)

„CE-märgis” — märgis, millega tootja kinnitab, et raadioseade vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

a)

isikute ja koduloomade tervise kaitse ja ohutus ning vara kaitse, sealhulgas direktiivis 2014/35/EL sätestatud ohutusnõuetega seotud eesmärkide täitmine, ilma et kohaldataks miinimumpinge nõuet;

b)

kohane elektromagnetiline ühilduvus vastavalt direktiivile 2014/30/EL.

a)

raadioseadmel on koostalitlusvõime tarvikutega, eelkõige ühtsete laadijatega;

b)

raadioseadmel on võrkude kaudu koostalitlusvõime teiste raadioseadmetega;

c)

raadioseadet on võimalik ühendada kogu liidus asjakohast tüüpi liidestega;

d)

raadioseade ei kahjusta võrku ega selle tööd ega kuritarvita võrgu ressursse, mis halvendaks lubamatult teenuste kvaliteeti;

e)

raadioseade sisaldab turvaseadmeid, et tagada kasutajate ja abonentide isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse;

f)

raadioseade toetab teatavaid funktsioone, mille eesmärk on kaitse pettuste eest;

g)

raadioseade toetab teatavaid hädaabiteenustele juurdepääsu tagavaid funktsioone;

h)

raadioseade toetab teatavaid võimalusi, mis muudavad kõnealused seadmed puuetega inimestele hõlpsamini kasutatavaks;

i)

raadioseade toetab teatavaid funktsioone, millega tagatakse, et tarkvara on võimalik raadioseadmesse laadida ainult juhul, kui on kindlaks tehtud raadioseadme ja tarkvara kombinatsiooni ühilduvus.

a)

raadioliideste puhul, mis vastavad täielikult ja igakülgselt otsuse nr 676/2002/EÜ alusel vastu võetud komisjoni otsustele raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta, ning

b)

raadioliideste puhul, mis vastavad käesoleva artikli lõike 2 alusel vastu võetud rakendusaktide kohaselt raadioseadmetele, mida võib kogu liidus igasuguste piiranguteta kasutusele võtta ja kasutada.

a)

sagedusriba(d), millel raadioseade töötab;

b)

raadioseadme töösagedus(t)el edastatav maksimaalne saatevõimsus.

a)

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast raadioseadme turulelaskmist;

b)

esitada pädevale riiklikule asutusele viimase põhjendatud nõudmise korral kogu raadioseadme vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmise korral koostööd meetmetes, mis võetakse sellistest raadioseadmetest põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks, mida volitatud esindajate volitused hõlmavad.

a)

iga ettevõtja, kes on neid raadioseadmetega varustanud;

b)

iga ettevõtja, keda nad on raadioseadmetega varustanud.

a)

tootmise sisekontroll, mis on sätestatud II lisas;

b)

ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, nagu on sätestatud III lisas;

c)

täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus, nagu on sätestatud IV lisas.

a)

tootmise sisekontroll, mis on sätestatud II lisas;

b)

ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, nagu on sätestatud III lisas;

c)

täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus, nagu on sätestatud IV lisas.

a)

ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, nagu on sätestatud III lisas;

b)

täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus, nagu on sätestatud IV lisas.

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse ja mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

toimingute menetluskord, mis võtab arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, hinnatava raadioseadme tehnilise keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

a)

usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe kõigi vastavushindamistoimingute osas, mille teostamisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisav pädevus vastavushindamise teostamiseks ja piisavad teadmised sellealastest nõuetest;

c)

artiklis 3 sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada ELi tüübihindamistõendeid või kvaliteedisüsteemi kinnitusi, registreid ja aruandeid, mis tõendavad, et hindamine on teostatud.

a)

III ja IV lisas sätestatud nõuete kohaselt teatatakse ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse andmisest keeldumisest, selle piiramisest, peatamisest või tühistamisest;

b)

teavitamise ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral teave nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.

a)

raadioseade ei vasta artiklis 3 sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele või

b)

puudused artiklis 16 osutatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse eelduse.

a)

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva direktiivi artikli 20 sätteid rikkudes;

b)

CE-märgist ei ole kinnitatud;

c)

teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on (IV lisas sätestatud vastavushindamise menetluse kohaldamise korral) kinnitatud artikli 20 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;

d)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

e)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

f)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

g)

artikli 10 lõigetes 6 või 7 või artikli 12 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

h)

raadioseadmega ei ole kaasas artikli 10 lõigetega 8, 9 ja 10 ettenähtud teavet ettenähtud kasutuse või kasutuspiirangute kohta ning ELi vastavusdeklaratsiooni;

i)

artikliga 15 ettenähtud nõuded ettevõtjate tuvastamise kohta ei ole täidetud;

j)

artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

a)

tagada liidu tasandil ühtse, kõiki raadioseadmeid hõlmava süsteemi loomine;

b)

võimaldada telekommunikatsiooni-, audiovisuaal- ja infotehnoloogiasektori lähenemist;

c)

võimaldada reguleerivate meetmete ühtlustamist rahvusvahelisel tasandil;

d)

saavutada tarbijakaitse kõrge tase;

e)

tagada, et kaasaskantavatel raadioseadmetel on koostalitlusvõime tarvikutega, eelkõige ühiste laadimisseadmetega;

f)

kui raadioseadmel on ekraan, oleks võimalik nõutav teave kuvada ekraanile.