ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2014.096.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 96

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
29. märts 2014


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/28/EL, 26. veebruar 2014, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/29/EL, 26. veebruar 2014, lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

45

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/30/EL, 26. veebruar 2014, elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )

79

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL, 26. veebruar 2014, mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

107

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL, 26. veebruar 2014, mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )

149

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL, 26. veebruar 2014, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

251

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/34/EL, 26. veebruar 2014, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )

309

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL, 26. veebruar 2014, teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

357

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/28/EL,

26. veebruar 2014,

tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Käesolevas direktiivis on vaja selgitada, et pärast ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovituste vastuvõtmist liigitati teatavad tooted pürotehnilisteks toodeteks või laskemoonaks, mistõttu need jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Komisjoni 23. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/57/EÜ (pürotehniliste toodete ja teatud laskemoona identifitseerimise kohta nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohaselt tsiviilkasutuseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) (5), mis praegu sisaldab selliste toodete nimekirja, tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (6) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (7) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 93/15/EMÜ tuleks seetõttu kohandada nimetatud otsust silmas pidades.

(5)

Ohutut ladustamist on käsitletud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) (8), milles kehtestatakse ohutusnõuded rajatistele, kus hoitakse lõhkematerjale. Transportimise vältel reguleeritakse lõhkematerjalide ohutust rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega, sealhulgas ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovitustega. Nimetatud aspektid ei peaks seega kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(6)

Pürotehniliste toodete puhul on vajalikud asjakohased meetmed, mille abil tagatakse lõpptarbijate kaitse ja üldsuse julgeolek. Pürotehnilisi tooteid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiviga 2013/29/EL (pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9). Seega ei peaks käesolevat direktiivi kohaldama pürotehnilistele toodetele.

(7)

Laskemoon peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ainult vedude järelevalvet reguleerivate eeskirjade ja nendega seotud abinõude osas. Laskemoona vedamise tingimused sarnanevad relvaveo tingimustele ja seetõttu peaksid laskemoona vedu reguleerima sätted, mis sarnanevad nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/477/EMÜ (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) (10) ettenähtud relvavedu reguleerivatele sätetele.

(8)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(9)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate lõhkematerjalide määratlused peaksid lähtuma selliste toodete määratlustest, mis on sätestatud ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes.

(10)

Selleks et tagada lõhkematerjalide vaba liikumine, on vaja ühtlustada lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist käsitlevaid õigusnorme.

(11)

Ettevõtjad peaksid vastutama lõhkematerjalide vastavuse eest käesolevale direktiivile vastavalt sellele, kus nad asuvad tarneahelas, et tagada avalike huvide, nagu inimeste tervise ja ohutuse ning avaliku julgeoleku kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(12)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga kooskõlas olevaid lõhkematerjale. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(13)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja lõppkasutajate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(14)

Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote kavandamis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(15)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad lõhkematerjalid vastaksid käesolevale direktiivile ja eelkõige, et tootjad on rakendanud lõhkematerjalide suhtes nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate lõhkematerjalide vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule lõhkematerjale, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis kujutavad endast riski. Samuti tuleks sätestada importijatele kohustus tagada, et vastavushindamismenetlused on teostatud ja et lõhkematerjalide märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadav.

(16)

Levitaja teeb lõhkematerjali turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et toote käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt lõhkematerjali nõuetelevastavust.

(17)

Kui ettevõtja laseb lõhkematerjali turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada lõhkematerjali vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(18)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase lõhkematerjaliga seotud kogu vajaliku teabe.

(19)

Lõhkematerjalide unikaalne identifitseerimine on oluline, kui tuleb pidada täpset ja täielikku dokumentatsiooni lõhkematerjalide kohta tarneahela kõigil etappidel. See peaks võimaldama identifitseerida ja jälgida lõhkematerjali tootmiskohast ja turulelaskmisest kuni selle lõppkasutajani, samuti selle kasutamist, pidades silmas väärkasutuse ja varguse vältimist ja õiguskaitseorganite abistamist kadunud või varastatud lõhkematerjalide päritolu selgitamisel. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab ka turujärelevalveasutuste tööd mittevastava lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile lõhkematerjali tarninud või kellele nemad on lõhkematerjali tarninud.

(20)

Käesoleva direktiivi sätted, mis on seotud turul kättesaadavaks tegemisega, peaksid piirduma lõhkematerjalide oluliste ohutusnõuete määratlemisega, et kaitsta inimeste tervist ja ohutust, vara ja keskkonda. Et hinnata vastavust kõnealustele nõuetele, on vaja sätestada vastavuse eeldamine nende lõhkematerjalide puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist) (11), ja mille eesmärk on kõnealuste nõuete üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide väljendamine.

(21)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei vasta täielikult käesoleva direktiivi nõuetele.

(22)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate lõhkematerjalide vastavust olulistele ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja üksiklahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlused valida kõnealuste moodulite hulgast. Oma eriomaduste ja kaasnevate riskide tõttu tuleks lõhkematerjalid alati esitada kolmandale isikule vastavushindamiseks.

(23)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva direktiivi kohast teavet lõhkematerjali vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(24)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib kõnealune ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(25)

CE-märgis, mis tõendab lõhkematerjali nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-märgise tootele kinnitamise kohta.

(26)

Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(27)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 93/15/EMÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad teavitamist, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(28)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused.

(29)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastele nõuetele.

(30)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteemiga. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(31)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidus riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(32)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti mõne vastavushindamistoimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate lõhkematerjalide nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samadele nõuetele kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate vastavushindamisasutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(33)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(34)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(35)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on oluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(36)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik täpsustada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka lõhkematerjalide suhtes. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(37)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lõhkematerjale on võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Lõhkematerjale tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(38)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale riski kujutavate lõhkematerjalidega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste lõhkematerjalide suhtes varakult meetmeid võtta.

(39)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(40)

Kui lõhkematerjalide või laskemoona ebaseadusliku valdamise või kasutamise tõttu satub avalik julgeolek ohtu või seda rünnatakse, tuleks lubada liikmesriikidel teha lõhkematerjalide ja laskemoona vedamise puhul teatavatel tingimustel käesolevast direktiivist erand, et hoida ära selline ebaseaduslik valdamine või kasutamine.

(41)

Oluline on luua liikmesriikide pädevate asutuste vahel halduskoostöö süsteem. Seepärast peaksid pädevad asutused toetuma oma põhimõtetes nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) (12).

(42)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust võtta meetmeid ebaseadusliku lõhkematerjalide ja laskemoonaga kauplemise vältimiseks.

(43)

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende liidu meetmete osas, mis käsitlevad käesoleva direktiivi kohandamist ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovitustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (13).

(45)

Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikke parandusmeetmeid teavitatud asutuste suhtes, mis ei täida või on lakanud täitmast teavituse aluseks olevaid nõudeid, tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(46)

Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse praktilised üksikasjad lõhkematerjalide unikaalse identifitseerimise ja jälgimise süsteemi toimimiseks ning tehnilised üksikasjad lõhkematerjalide vedu käsitlevate sätete kohaldamiseks, eriti seoses näidisdokumendi kasutamisega, tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(47)

Kontrollimenetlust tuleks samuti kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate lõhkematerjalidega, mis kujutavad endast riski inimeste tervisele ja ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(48)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale riski kujutavate, nõuetele vastavate lõhkematerjalidega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(49)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(50)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(51)

Komisjon peaks otsustama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate lõhkematerjalide suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(52)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama kõnealuste eeskirjade jõustamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(53)

On vaja näha ette mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate siseriiklike meetmete kohaldamise alguskuupäeva turul kättesaadavaks lõhkematerjalid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 93/15/EMÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud lõhkematerjale, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaldamise alguskuupäeva.

(54)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad lõhkematerjalid täidavad nõudeid, mis tagavad tervise ja ohutuse ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse ning samas ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

Kohustus võtta käesolev direktiiv siseriiklikku õigusesse üle peaks piirduma sätetega, mida on võrreldes varasemate direktiividega oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(56)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide suhtes.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgnevale:

a)

lõhkematerjalid, sealhulgas laskemoon, mis on siseriikliku õiguse kohaselt mõeldud kasutamiseks relvajõududes või politseis;

b)

direktiivi 2013/29/EL kohaldamisalasse kuuluvad pürotehnilised tooted;

c)

laskemoon, välja arvatud artiklites 12, 13 ja 14 sätestatud juhtudel.

I lisa sisaldab mitteammendavat loetelu pürotehnilistest toodetest ja laskemoonast, millele osutatakse käesoleva lõike punktis b ja artikli 2 punktis 2 ning mis määratleti pärast ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovituste vastuvõtmist.

3.   Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike käsitlemast oma siseriiklikes õigusnormides teatavaid käesoleva direktiiviga reguleerimata aineid lõhkematerjalidena.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „lõhkematerjalid”– materjalid ja tooteid, mida käsitletakse lõhkematerjalidena ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste 1. klassi;

2)   „laskemoon”– kaasaskantavates tulirelvades, muudes tulirelvades ja suurtükiväerelvades kasutatavad väljapaiskelaenguga või väljapaiskelaenguta lendkehad ja paukpadrunid;

3)   „ohutus”– õnnetuste vältimine ja õnnetuse toimumise korral toimetulek selle tagajärgedega;

4)   „julgeolek”– õiguskorraga vastuolus oleva kasutamise vältimine;

5)   „heakskiit”– otsus, millega lubatakse lõhkematerjalide kavandatud vedu liidu piires;

6)   „vedu”– lõhkematerjalide tegelik teise kohta viimine liidus, välja arvatud teise kohta viimine sama tegevuskoha piires;

7)   „turul kättesaadavaks tegemine”– lõhkematerjali tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

8)   „turule laskmine”– lõhkematerjali esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

9)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab lõhkematerjali või kes laseb lõhkematerjali projekteerida või valmistada ja kes turustab seda lõhkematerjali oma nime või kaubamärgi all või kasutab seda oma tarbeks;

10)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

11)   „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit lõhkematerjali;

12)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb lõhkematerjali turul kättesaadavaks;

13)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja ja füüsiline või juriidiline isik, kes ladustab, kasutab, veab, impordib ja ekspordib lõhkematerjale või kaupleb nendega;

14)   „relvakaupmees”– füüsiline või juriidiline isik, kelle amet seisneb täielikult või osaliselt tulirelvade ja laskemoona valmistamises, nendega kauplemises, nende vahetamises, rendileandmises, parandamises või ümbertegemises;

15)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette lõhkematerjalile esitatavad tehnilised nõuded;

16)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

17)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

18)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

19)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas lõhkematerjaliga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud;

20)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teostab vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

21)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi lõhkematerjal, mis on lõpptarbija jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

22)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemist;

23)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustustingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

24)   „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et lõhkematerjal vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist.

Artikkel 4

Turul kättesaadavaks tegemine

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lõhkematerjale võib turul kättesaadavaks teha üksnes siis, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 5

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad lõhkematerjale turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas II lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega.

2.   Tootjad koostavad III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja lasevad teostada artiklis 20 osutatud vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud lõhkematerjali vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi lõhkematerjali konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal lõhkematerjali vastavust kinnitatakse.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud lõhkematerjalid kannavad unikaalseid identifitseerimisandmeid, mis on kooskõlas artiklis 15 sätestatud identifitseerimis- ja jälgimissüsteemiga. Nimetatud süsteemiga hõlmamata lõhkematerjalide puhul tootjad:

a)

tagavad, et nende poolt turule lastud lõhkematerjalid kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui lõhkematerjali väiksus, kuju või konstruktsioon seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on lõhkematerjali pakendil või sellega kaasasolevas dokumendis;

b)

märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi lõhkematerjalile või, kui see ei ole võimalik, lõhkematerjali pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

6.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud lõhkematerjaliga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

7.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia lõhkematerjal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast riski, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lõhkematerjali kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud lõhkematerjalidega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 6

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 5 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast seda, kui lõhkematerjal on turule lastud;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi volitatud esindaja volitustega hõlmatud lõhkematerjalidega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 7

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid lõhkematerjale.

2.   Enne lõhkematerjali turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase artikli 20 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et lõhkematerjal kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 5 lõikes 5 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et lõhkematerjal ei vasta II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta lõhkematerjali turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui lõhkematerjal kujutab endast riski.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi lõhkematerjalile või, kui see ei ole võimalik, pürotehnilise toote pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et lõhkematerjaliga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui lõhkematerjal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia lõhkematerjal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast riski, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lõhkematerjali kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

7.   Importijad hoiavad 10 aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav.

8.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel lõhkematerjali vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turule lastud lõhkematerjalidega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 8

Levitajate kohustused

1.   Lõhkematerjali turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas toode kannab CE-märgist, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 5 lõikes 5 ning artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et lõhkematerjal ei vasta II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta lõhkematerjali turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui lõhkematerjal kujutab endast riski.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui lõhkematerjal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia lõhkematerjal nõuetega vastavusse, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast riski, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lõhkematerjali kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalidega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 9

Tootja kohustuste kohaldamine importija ja levitaja suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 5 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb lõhkematerjali turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud lõhkematerjal viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 10

Ettevõtjate tuvastamine

Artiklis 15 kehtestatud süsteemiga hõlmamata lõhkematerjalide puhul teatavad ettevõtjad turujärelevalveasutusele viimase taotluse korral:

a)

iga ettevõtja, kes on neile lõhkematerjale tarninud;

b)

iga ettevõtja, kellele nemad on lõhkematerjale tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui lõhkematerjal neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise lõhkematerjali tarnisid.

3.   PEATÜKK

JULGEOLEKUSÄTTED

Artikkel 11

Lõhkematerjalide vedu

1.   Lõhkematerjalide vedu võib toimuda ainult kooskõlas lõigetega 2–8.

2.   Lõhkematerjalide vedamiseks annab kaubasaajale heakskiidu kaubasaaja liikmesriigi pädev asutus. Pädev asutus kontrollib, et kaubasaajal on õigus omandada lõhkematerjale ja et tal on vajalikud litsentsid või load. Vedamise eest vastutav ettevõtja teatab transiitliikmesriigi pädevatele asutustele lõhkematerjalide liikumisteekonna läbi asjaomase liikmesriigi ning taotleb asjaomase transiitliikmesriigi eelnevat heakskiitu.

3.   Kui liikmesriik leiab, et seoses lõikes 2 osutatud lõhkematerjalide omandamise õiguse kontrollimisega on probleeme, edastab kõnealune liikmesriik selles küsimuses kättesaadava teabe komisjonile, kes teatab sellest teistele liikmesriikidele.

4.   Kui kaubasaaja liikmesriigi pädev asutus annab veoks heakskiidu, väljastab ta kaubasaajale dokumendi, mis sisaldab kogu lõikes 5 osutatud teavet. Selline dokument peab olema lõhkematerjalidega kaasas lõhkematerjalide jõudmiseni kindlaksmääratud sihtkohta. Dokument tuleb esitada asjaomaste pädevate asutuste nõudmisel. Kaubasaaja säilitab kõnealuse dokumendi koopia ja esitab selle taotluse korral läbivaatamiseks kaubasaaja liikmesriigi pädevale asutusele.

5.   Kui lõhkematerjalide vedamise üle tuleb teostada järelevalvet, et kõik oleks kooskõlas liikmesriigi territooriumil või selle osal kehtivate julgeoleku erinõuetega, esitab kaubasaaja enne veo alustamist kaubasaaja liikmesriigi pädevale asutusele järgmised andmed:

a)

asjaomaste ettevõtjate nimed ja aadressid;

b)

veetavate lõhkematerjalide arv ja kogus;

c)

kõnealuste lõhkematerjalide ja nende identifitseerimise meetodite täielik kirjeldus, sealhulgas ÜRO tunnuskood;

d)

kui on kavas lõhkematerjalid turule lasta, andmed vastavuse kohta turulelaskmise tingimustele;

e)

veovahendid ja marsruut;

f)

lahkumise ja saabumise eeldatavad kuupäevad;

g)

vajaduse korral liikmesriikidesse sisenemise ja sealt lahkumise täpsed punktid.

Esimese lõigu punktis a osutatud andmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et pädeval asutusel oleks võimalik ettevõtjatega ühendust võtta ja saada kinnitus selle kohta, et asjaomastel ettevõtjatel on õigus kaubasaadetis vastu võtta.

Kaubasaaja liikmesriigi pädev asutus vaatab veotingimused läbi eelkõige seoses julgeoleku erinõuetega. Kui julgeoleku erinõuded on täidetud, antakse veoks heakskiit. Kui transiit läbib teiste liikmesriikide territooriumi, vaatavad ka need liikmesriigid veo üksikasjad läbi ja annavad heakskiidu.

6.   Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et lõigetes 4 ja 5 osutatud julgeoleku erinõuded ei ole vajalikud, võib lõhkematerjale asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osas vedada, ilma et eelnevalt oleks esitatud lõikes 5 sätestatud teavet. Kaubasaaja liikmesriigi pädev asutus annab seejärel heakskiidu määratud ajaks, mille võib igal ajal peatada või tühistada põhjendatud otsusega. Lõikes 4 osutatud dokumendis, mis peab olema lõhkematerjalidega kaasas kuni lõhkematerjalide jõudmiseni sihtkohta, viidatakse ainult kõnealusele heakskiidule.

7.   Ilma et see piiraks tavapärast kontrollimist, mida lähteliikmesriik oma territooriumil teostab, edastavad asjaomased kaubasaajad ja ettevõtjad asjaomaste pädevate asutuste palvel lähteliikmesriigi ja transiidiliikmesriigi pädevatele asutustele kõik nende käsutuses olevad asjaomased andmed lõhkematerjalide veo kohta.

8.   Ükski ettevõtja ei või lõhkematerjale vedada, kui kaubasaajal ei ole vedamiseks vajalikke lube vastavalt lõigetele 2, 4, 5 ja 6.

Artikkel 12

Laskemoona vedu

1.   Laskemoona võib ühest liikmesriigist teise vedada ainult lõigetes 2–5 sätestatud korras. Neid lõikeid kohaldatakse ka sidevahendite kaudu müüdud laskemoona veo suhtes.

2.   Kui laskemoona veetakse teise liikmesriiki, edastab asjaomane isik enne lähetamist laskemoona asukoha liikmesriigile järgmised andmed:

a)

laskemoona müüja või vedaja ja ostja või omandaja ning vajaduse korral omaniku nimi ja aadress;

b)

aadress, kuhu laskemoon saadetakse või transporditakse;

c)

saadetava või transporditava laskemoona kogus;

d)

andmed, mis võimaldavad laskemoona identifitseerida, samuti märge, et laskemoona on kontrollitud kooskõlas 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooniga;

e)

veovahendid;

f)

lähetuskuupäev ja eeldatav saabumiskuupäev.

Esimese lõigu punktides e ja f osutatud andmeid ei ole vaja esitada, kui on tegemist kahe relvakaupmehe vahelise veoga. Liikmesriigid kontrollivad veotingimusi, eelkõige julgeoleku osas. Kui liikmesriik lubab selliseid vedusid teostada, väljastab ta kõiki esimeses lõigus nimetatud andmeid sisaldava litsentsi. Selline litsents on laskemoonaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni. See esitatakse alati liikmesriikide pädevate asutuste nõudmisel.

3.   Iga liikmesriik võib anda relvakaupmeestele õiguse vedada laskemoona asjaomase riigi territooriumilt teises liikmesriigis paiknevale relvakaupmehele ilma lõikes 2 osutatud eelneva loata. Selleks väljastab liikmesriik loa, mis kehtib kolm aastat ja mille kehtivuse võib põhjendatud otsusega igal ajal peatada või tühistada. Sellisele loale viitav dokument peab olema laskemoonaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni. See esitatakse alati liikmesriikide pädevate asutuste nõudmisel.

Enne vedu edastab relvakaupmees lähteliikmesriigi ametiasutustele kõik lõike 2 esimeses lõigus loetletud andmed.

4.   Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele selliste lõhkematerjalide nimekirja, mille toomist tema territooriumile võib lubada ilma tema eelneva nõusolekuta.

Sellised laskemoona nimekirjad edastatakse relvakaupmeestele, kes on saanud loa vedada laskemoona ilma lõikes 3 sätestatud korra kohase eelneva loata.

5.   Iga liikmesriik edastab kogu tema käsutuses oleva vajaliku teabe laskemoona lõpetatud vedude kohta sellele liikmesriigile, kelle territooriumile laskemoon on lõplikult viidud.

Kogu teave, mille liikmesriigid saavad lõigete 2 ja 3 kohaselt, edastatakse hiljemalt asjaomase vedamise ajal sihtliikmesriikidele ja vajaduse korral hiljemalt vedamise ajal ka transiidiliikmesriigile.

Artikkel 13

Julgeolekuga seotud erandid

Kui lõhkematerjalide või laskemoona ebaseadusliku valdamise või kasutamise tõttu satub avalik julgeolek suurde ohtu või kui seda rünnatakse, võib liikmesriik erandina artikli 11 lõigete 2, 4, 5 ja 6 ning artikli 12 sätetest võtta kõik vajalikud meetmed seoses lõhkematerjalide ja laskemoona vedamisega, et vältida sellist ebaseaduslikku valdamist ja kasutamist.

Esimeses lõigus osutatud meetmete puhul võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Selliste meetmete näol ei tohi olla tegemist ei meelevaldse diskrimineerimise vahendite ega liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramisega.

Iga liikmesriik, kes selliseid meetmeid võtab, teatab neist viivitamata komisjonile. Komisjon teatab neist teistele liikmesriikidele.

Artikkel 14

Teabevahetus

1.   Artiklite 11 ja 12 rakendamiseks loovad liikmesriigid teabevahetamise võrgud. Nad teatavad teabe edastamise ja vastuvõtmise ning kõnealustes artiklites nimetatud menetluste kohaldamise eest vastutavatest siseriiklikest asutustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Liikmesriigid võimaldavad teistel liikmesriikidel ja komisjonil tutvuda ajakohastatud teabega artiklis 16 osutatud litsentse või lube omavate ettevõtjate kohta.

2.   Käesoleva direktiivi rakendamisel kohaldatakse mutatis mutandis määrust (EÜ) nr 515/97, eelkõige selle konfidentsiaalsust käsitlevaid nõudeid.

Artikkel 15

Lõhkematerjalide identifitseerimine ja jälgimine

1.   Ettevõtjad kasutavad lõhkematerjalide unikaalse identifitseerimise ja jälgimise süsteemi, mille juures võetakse arvesse nende mõõtmeid, kuju või konstruktsiooni, välja arvatud juhul, kui lõhkematerjalile ei ole vaja panna unikaalseid identifitseerimisandmeid, kuna lõhkmaterjal ei ole eriti ohtlik tulenevalt oma omadustest ja sellistest näitajatest nagu väike lõhkejõud, kasutusviisid ja vähene julgeolekurisk (võimalik väärkasutus ei põhjusta tõsiseid tagajärgi).

Süsteemi ei kohaldata lõhkematerjalide suhtes, mida transporditakse või tarnitakse pakendamata või paakautodes nende otsese mahalaadimiseni lõhkeauku, ning lõhkematerjalide suhtes, mis on valmistatud lõhkamiskohtades ja mis laetakse viivitamata pärast nende tootmist (nn kohapealne tootmine).

2.   Kõnealune süsteem näeb ette andmete kogumise ja säilitamise, sealhulgas vajaduse korral elektrooniliselt, et võimaldada lõhkematerjali unikaalset identifitseerimist ja jälgimist, samuti lõhkematerjalile ja/või selle pakendile unikaalsete identifitseerimisandmete paigaldamise juurdepääsuks nimetatud andmetele. Kõnealused andmed on seotud lõhkematerjali unikaalsete identifitseerimisandmetega, mis hõlmavad ka selle asukohta ettevõtjate valduses ja vastavate ettevõtjate identifitseerimisandmeid.

3.   Lõikes 2 osutatud andmeid kontrollitakse korrapäraselt ja kaitstakse juhusliku või kuritahtliku kahjustamise või hävimise eest. Kõnealuseid andmeid säilitatakse 10 aastat pärast tehingu toimumist, või lõhkematerjalide kasutamise või võõrandamise korral 10 aastat pärast nende kasutamist või võõrandamist, seda ka siis, kui asjaomane ettevõtja on äritegevuse lõpetanud. Pädevate asutuste nõudmisel tuleb nimetatud dokumendid esitada viivitamata.

4.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte:

a)

millega kehtestatakse praktilised üksikasjad lõikes 1 osutatud unikaalse identifitseerimise ja jälgimise süsteemi toimimiseks, võttes seejuures arvesse lõhkematerjalide mõõtmeid, kuju või konstruktsiooni, eelkõige lõikes 2 osutatud unikaalsete identifitseerimisandmete vormi ja struktuuri;

b)

milles määratletakse sellised lõikes 1 nimetatud juhtumid, mil ettevõtjad lõhkematerjali vähese ohtlikkuse tõttu ei pea järgima unikaalse identifitseerimise ja jälgimise süsteemi nimetatud lõike tähenduses.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 16

Litsentsid või load

Ettevõtjatel on litsents või luba, mis annab neile õiguse toota, ladustada, kasutada, importida, eksportida ja vedada lõhkematerjale või nendega kaubelda.

Esimest lõiku ei kohaldata litsentsi või luba omava ettevõtja töötajate suhtes.

Artikkel 17

Tootmistegevuse litsentsimine

Kui liikmesriik väljastab artiklis 16 osutatud litsentsi või loa lõhkematerjalide valmistamiseks, kontrollib ta eelkõige seda, et vastutavad ettevõtjad suudaksid täita endale võetavaid tehnilisi kohustusi.

Artikkel 18

Konfiskeerimine

Iga liikmesriik võtab meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada pädevatel asutustel konfiskeerida lõhkematerjal, mille puhul on piisavaid tõendeid selle kohta, et asjaomane lõhkematerjal võidakse omandada, et seda võidakse kasutada või sellega võidakse kaubelda ebaseaduslikult.

4.   PEATÜKK

LÕHKEMATERJALI NÕUETELEVASTAVUS

Artikkel 19

Lõhkematerjalide nõuetele vastavuse eeldamine

Lõhkematerjalid, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses II lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 20

Vastavushindamismenetlused

Lõhkematerjalide vastavuse hindamiseks kasutab tootja ühte järgmistest III lisas osutatud menetlustest:

a)

ELi tüübihindamismenetlus (moodul B) ja tootja valikul üks järgmistest:

i)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollil (moodul C2);

ii)

tüübivastavus, mis põhineb tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisel (moodul D);

iii)

tüübivastavus, mis põhineb tootekvaliteedi tagamisel (moodul E);

iv)

tüübivastavus, mis põhineb toote kontrollimisel (moodul F);

b)

tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus (moodul G).

Artikkel 21

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et II lisas sätestatud olulised ohutusnõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab III lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus lõhkematerjal turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui lõhkematerjali suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealune deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse lõhkematerjali vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 22

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 23

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kantakse lõhkematerjalidele nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase lõhkematerjali olemust arvestades lubatud, kinnitatakse märgis toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

2.   CE-märgis kinnitatakse lõhkematerjalile enne selle turule laskmist.

3.   CE-märgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.   CE-märgise ja vajaduse korral teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

5.   CE-märgis tuleb kinnitada saatedokumentidele, kui tegemist on oma tarbeks toodetud lõhkematerjalidega, lõhkematerjalidega, mida transporditakse ja tarnitakse pakendamata või lõhkematerjali teisaldatavate tootmismoodulite (Mobile Explosives Manufacturing Unit – MEMU) kujul nende vahetuks mahalaadimiseks lõhkeauku, ning lõhkematerjalidega, mis valmistatakse lõhkamiskohas ja mis laetakse viivitamata pärast nende tootmist (nn kohapealne tootmine).

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-märgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad nimetatud märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

5.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 24

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 25

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 30 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

Artikkel 26

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ärilisi või konkureerivaid nõustamisteenuseid.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 27

Teavitavate asutuste teabekohustused

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 28

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavitamise eesmärgil täidab vastavushindamisasutus lõigetes 2–11 sätestatud nõudeid.

2.   Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning ta on õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või lõhkematerjalist, mida ta hindab.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei lõhkematerjali kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada ühtegi nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike lõhkematerjalide kasutamist ega lõhkematerjalide kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud lõhkematerjali kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada nimetatud tegevustega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale III lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati kõigile lõhkematerjali liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad vajalikud:

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevusteks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende teostatavate hindamiste nõuetest ning kõnealuste hindamiste teostamiseks vajalik pädevus;

c)

II lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada hindamise teostamist tõendavaid sertifikaate, protokolle ja aruandeid.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda teostatud hindamiste arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud III lisa või selle rakendamiseks vastuvõetud siseriikliku õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutus osaleb asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teavitatud, ning rakendab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 29

Vastavushindamisasutuse nõuetele vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 28 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 30

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 28 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.   Toiminguid võib lasta teostada alltöövõtjal või tütarettevõtjal ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt III lisa alusel tehtud tööd.

Artikkel 31

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja lõhkematerjali või lõhkematerjalide kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (olemasolu korral), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 28 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumentaalsed tõendid, mille alusel saab kontrollida ja tunnustada tema vastavust artiklis 28 sätestatud nõuetele ning teha selle üle korrapäraselt järelevalvet.

Artikkel 32

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 28 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest lõhkematerjalist või lõhkematerjalidest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 31 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja kehtiva korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning selle jätkuv vastavus artiklis 28 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult siis, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist juhul, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitletakse akrediteeritud asutusena ainult sellist asutust.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 33

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 34

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 28 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et uurimise käigus saadud tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas III lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamist teostatakse tasakaalustatud viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada lõhkematerjali vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud II lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et lõhkematerjal ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati, peatab selle või tühistab.

Artikkel 37

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teostanud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnase vastavushindamistoimingute ja samade lõhkematerjalidega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 39

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 40

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub teavitatud asutuste valdkondliku töörühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud töörühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

6.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE LÕHKEMATERJALIDE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 41

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate lõhkematerjalide kontroll

Lõhkematerjalide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 16–29.

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et lõhkematerjale võib turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist ega ohutust.

Artikkel 42

Menetlus lõhkematerjalide jaoks, mis kujutavad endast riski riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et lõhkematerjal kujutab endast riski inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, viivad nad läbi asjaomase lõhkematerjali hindamise lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et lõhkematerjal ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed lõhkematerjali nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks lõhkematerjali turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalide suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata lõhkematerjali kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, lõhkematerjal turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava lõhkematerjali tuvastamiseks vajalikku teavet, lõhkematerjali päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjusest:

a)

lõhkematerjal ei vasta nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või vara või keskkonna kaitset, või

b)

esinevad puudused artiklis 19 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase lõhkematerjali nõuetele mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase lõhkematerjali suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks lõhkematerjal kõrvaldatakse turult.

Artikkel 43

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab riigisisest meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, millega otsustatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava lõhkematerjali kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik kõnealuse meetme kehtetuks.

3.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks ja lõhkematerjali mittevastavust põhjendatakse puudustega käesoleva direktiivi artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 44

Vastavuses olevad lõhkematerjalid, mis kujutavad endast riski

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 42 lõike 1 kohast hindamist, et käesolevale direktiivile vastav lõhkematerjal kujutab endast siiski riski inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane lõhkematerjal ei kujutaks endast turule laskmisel enam riski, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik riski laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalide suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava lõhkematerjali tuvastamiseks vajalikku teavet, lõhkematerjali päritolu ja tarneahelat, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud riigisiseseid meetmeid. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutusega või vara või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 49 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 45

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 23 rikkudes;

b)

CE-märgis ei ole kinnitatud;

c)

teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 23 sätteid rikkudes või ei ole kinnitatud;

d)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

e)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

f)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

g)

artikli 5 lõikes 5 või artikli 7 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

h)

artiklis 5 või artiklis 7 sätestatud muud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse sealt tagasi.

7.   PEATÜKK

DELEGEERITUD JA RAKENDAMISVOLITUSED NING KOMITEE

Artikkel 46

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 47 vastu delegeeritud õigusakte I lisa ajakohastamise kohta, et viia see vastavusse ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovitustega.

Artikkel 47

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 46 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 46 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta mis tahes juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastuvõtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 46 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 48

Rakendusaktid

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artikli 11 kohaldamiseks tehnilised meetmed, eelkõige kasutatavad näidisdokumendid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 49

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab tsiviilotstarbeliseks kasutuseks mõeldud lõhkematerjalide komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koosmõjus kõnealuse määruse artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib komitee kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

8.   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 50

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusaktide ettevõtjatepoolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 51

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid ei takista oma territooriumil nende direktiiviga 93/15/EMÜ hõlmatud lõhkematerjalide kättesaadavaks tegemist, mis on nimetatud direktiiviga kooskõlas ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

2.   Direktiivi 93/15/EMÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

3.   Komisjoni 4. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/43/EÜ (nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta) (14) kohaldatakse seni, kuni see asendatakse käesoleva direktiivi artikli 15 alusel vastu võetavate meetmetega.

Artikkel 52

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu artikli 2 punktide 2, 7–13 ja 15–24, artiklite 3–10, artikli 14 lõike 1, artiklite 15 ja 16, artikli 20 punkti a alapunkti i, artiklite 21–27, artikli 28 lõigete 1–4, 6, 7, 10 ja 11, artiklite 29–45, 50 ja 51 ning III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 19. aprilliks 2016. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 53

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 93/15/EMÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud määrustega, ning direktiiv 2004/57/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 54

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1, 3–6 ja 14, artikleid 11, 12 ja 13, artikli 14 lõiget 2, artikleid 17–19, artikli 20 punkti a alapunkte ii–iv ja punkti b, artikli 28 lõikeid 5, 8 ja 9, artikleid 46, 47, 48 ja 49 ning I, II, V ja VI lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 55

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20.

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  ELT L 127, 29.4.2004, lk 73.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(7)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(8)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.

(9)  ELT L 178, 28.6.2013, lk 27.

(10)  EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

(11)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(12)  EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.

(13)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(14)  ELT L 94, 5.4.2008, lk 8.


I LISA

TOOTED, MIDA KÄSITLETAKSE ASJAKOHASTES ÜRO SOOVITUSTES PÜROTEHNILISTE TOODETE VÕI LASKEMOONANA

ÜRO nr

NIMETUS ja KIRJELDUS

KLASS / AINE LIIGI KOOD

SÕNASTIK (ainult abistavaks teabeks)

Grupp G

0009

Süütelaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.2 G

Laskemoon

Üldmõiste, mis on seotud peamiselt sõjaliselt kasutatavate toodetega – igat liiki pommide, granaatide, rakettide, miinide, mürskude jms.

Süütelaskemoon

Süüteainet sisaldav laskemoon. Välja arvatud juhtudel, kui laskemoon on iseplahvatav, sisaldab see kas üht või mitut komponenti järgmistest: väljapaiskelaeng koos tongi ja süütelaenguga; sütik koos lõhke- või heitelaenguga.

0010

Süütelaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0009

0015

Suitsulaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.2 G

Suitsulaskemoon

Laskemoon, mis sisaldab suitsu tekitavat ainet. Välja arvatud juhtudel, kui laskemoon on iseplahvatav, sisaldab see kas üht või mitut komponenti järgmistest: väljapaiskelaeng koos tongi ja süütelaenguga; sütik koos lõhke- või heitelaenguga.

0016

Suitsulaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0015

0018

Pisargaasilaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga

1.2 G

Pisargaasilaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga

Laskemoon, mis sisaldab pisaravoolust tekitavat ainet. Sisaldab ka üht või mitut komponenti järgmistest: pürotehniline aine; väljapaiskelaeng koos tongi ja süütelaenguga; sütik koos lõhke- või heitelaenguga.

0019

Pisargaasilaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0018

0039

Valgustuspommid

1.2 G

Pommid

Lõhkematerjalid, mida heidetakse alla õhusõidukeilt. Võivad sisaldada süütevedelikku koos purustuslaenguga, valgustussegu või purustuslaengut. Termin hõlmab mõisteid: pommid, valgustussegu.

0049

Valgustuspadrunid

1.1 G

Valgustuspadrunid

Koosnevad kestast, tongist ja valgustuspulbrist; need on terviklikud tooted ning tulistamiseks valmis.

0050

Valgustuspadrunid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0049

0054

Signaalpadrunid

1.3 G

Signaalpadrunid

Tooted, mis tekitavad tulistamisel värvilist valgust või mille abil antakse muid signaale signaalpüstolitest jne.

0066

Süütenöör

1.4G

Süütenöör

Tekstiilmaterjalist valmistatud toode, mis on kaetud suitsuga püssirohu või muu kiirestipõleva pürotehnilise ainega ning elastse kaitsekihiga või toode, mis koosneb suitsuga püssirohul põhinevast südamikust ja seda ümbritsevast elastsest punutud kangast. Süütenöör põleb välise leegiga pikisuunas progresseeruvalt ja seda kasutatakse süüte ülekandmiseks süüteseadeldiselt laengule.

0092

Pinnavalgustusraketid

1.3 G

Valgustusraketid Pürotehnilisi aineid sisaldavad tooted, mis on mõeldud valgustamiseks, identifitseerimiseks, signaliseerimiseks või hoiatamiseks.

0093

Valgustuspommid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0101

Süütenöör, mittedetoneeriv

1.3 G

Süütenöör/sütik

Kuigi nende kahe sõna algupära on ühine (prantsuskeelsetest sõnadest fusée, fusil) ja inglise keeles peetakse neid mõnikord sama mõiste erinevateks kirjaviisideks (fuse/fuze), tasub siin meenutada kokkulepet, et süütenööriks nimetatakse nööritaolist süütevahendit, sütikuks aga laskemoona koostises kasutatavat seadist, mis sisaldab mehaanilisi, elektrilisi, keemilisi või hüdrostaatilisi komponente ja mis on mõeldud süüteahela käivitamiseks deflagratsiooni või detonatsiooni teel.

Süütenöör, hetktoimega, mittedetoneeriv (quick-match)

Puuvillasest lõngast toode, mis on immutatud peene- teralise püssirohuga (quickmatch). Põleb välise leegiga ja kasutatakse ilutulestike jms süüteahelates.

0103

Torusütik, metallümbrises

1.4G

Torusütik, metallümbrises

Toode, mis koosneb südamikku või deflagreeruvat lõhkeainet sisaldavast metalltorust.

0171

Valgustuslaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.2 G

Valgustuslaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

Laskemoon, mis on mõeldud üksiku intensiivse valgusallika tekitamiseks pinna valgustamisel. Termin hõlmab valgustuspadruneid, -granaate ja -mürske ning valgustus- ja sihtmärgi identifitseerimise pomme.

0191

Käsisignaalseadised

1.4 G

Tooted, mis on mõeldud signaalide andmiseks.

0192

Raudteepetardid, plahvatavad

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0194

Merehädasignaalid

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0195

Merehädasignaalid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0196

Suitsusignaalid

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0197

Suitsusignaalid

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0212

Laskemoona trasseerlaengud

1.3 G

Laskemoona trasseerlaengud

Kinnised pürotehnilisi aineid sisaldavad tooted, mis muudavad tulistamise trajektoori nähtavaks.

0254

Valgustuslaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0171

0297

Valgustuslaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0254

0299

Valgustuspommid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0039

0300

Süütelaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0009

0301

Pisargaasilaskemoon lõhke- või heitelaenguga

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0018

0303

Suitsulaskemoon lõhke-, või heitelaenguga või ilma

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0015

0306

Laskemoona trasseerlaengud

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0212

0312

Signaalpadrunid

1.4 G

Signaalpadrunid

Tooted, mis tekitavad tulistamisel värvilist valgust või mille abil antakse muid signaale signaalpüstolitest jne

0313

Suitsusignaalid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0195

0318

Õppe-, käsi- või püssigranaadid

1.3 G

Käsi- või püssigranaadid

Tooted, mis on mõeldud käsitsi heitmiseks või püssist lennutamiseks. Termin hõlmab mõisteid: õppe-, käsi- või püssigranaadid

0319

Süütekapslid, torujad

1.3 G

Süütekapslid, torujad

Tooted, mis sisaldavad süütavat tongi ja deflagreeruvast lõhkeainest (näiteks suitsuga püssirohi) koosnevat lisalaengut, kasutatakse väljapaiskelaengu süütamiseks näiteks kahuri laskemoonakestas.

0320

Süütekapslid, torujad

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0319

0333

Ilutulestiku vahendid

1.1 G

Ilutulestiku vahendid

Meelelahutuseks mõeldud pürotehnilised tooted.

0334

Ilutulestiku vahendid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0333

0335

Ilutulestiku vahendid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0333

0336

Ilutulestiku vahendid

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0333

0362

Õppelaskemoon

1.4G

Õppelaskemoon

Lõhke- või heitelaengut sisaldav laskemoon, mis ei sisalda purustuslaengut. Koosneb tavaliselt ka sütikust ja väljapaiskelaengust.

0363

Katselaskemoon

1.4G

Katselaskemoon

Pürotehnilisi aineid sisaldav laskemoon, mida kasutatakse uue laskemoona toime või selle tugevuse, relvaosade või -koostude testimiseks.

0372

Õppe-, käsi- või püssigranaadid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0318

0373

Käsisignaalseadised

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0403

Valgustuspommid

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0418

Pinnavalgustusraketid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0419

Pinnavalgustusraketid

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0420

Valgustuspommid

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0421

Valgustuspommid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0424

Trasseerivad mürsud (kuulid) lõhkelaenguta

1.3 G

Mürsud (kuulid)

Tooted, mida heidetakse suurtükkidest või muudest suurtükiväerelvadest, püssidest või muudest väikerelvadest. Need võivad olla lõhkelaenguta mürsud (-kuulid), trasseerivad või mitte, võivad sisaldada lõhke- või heitelaengut või purustuslaengut. Termin hõlmab mõisteid: trasseerivad mürsud (kuulid) lõhkelaenguta; lõhke- või heitelaenguga mürsud (kuulid); purustuslaenguga mürsud (kuulid).

0425

Trasseerivad mürsud (kuulid) lõhkelaenguta

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0424

0428

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.1 G

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

Pürotehnilisi aineid sisaldavad tooted, mida kasutatakse tehnilisel otstarbel, näiteks soojuse, gaasi või lavaefektide tekitamiseks jne. Termin hõlmab tooteid, mis on järgmisena eraldi loetletud: kogu laskemoon; signaalpadrunid; kaablilõikurid (traalpadrunid), plahvatavad; ilutulestikud; valgustuspommid; pinnavalgustusraketid; päästeseadised, plahvatavad; needid, plahvatavad; käsisignaalseadised; hädasignaalseadised; raudteepetardid, plahvatavad; suitsusignaalid.

0429

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0428

0430

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0428

0431

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0428

0434

Lõhke- või heitelaenguga mürsud (kuulid)

1.2 G

Mürsud (kuulid)

Tooted, mida heidetakse suurtükkidest või muudest suurtükiväerelvadest, püssidest või muudest väikerelvadest. Need võivad olla lõhkelaenguta mürsud (-kuulid), trasseerivad või mitte, võivad sisaldada lõhke- või heitelaengut või purustuslaengut. Termin hõlmab mõisteid: mürsud (kuulid), lõhkelaenguta, trasseerivad; lõhke- või heitelaenguga mürsud (kuulid); purustuslaenguga mürsud (kuulid).

0435

Lõhke- või heitelaenguga mürsud (kuulid)

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0434

0452

Õppe-, käsi- või püssigranaadid

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0372

0487

Suitsusignaalid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0194

0488

Õppelaskemoon

1.3 G

Õppelaskemoon

Lõhke- või heitelaengut sisaldav laskemoon, mis ei sisalda purustuslaengut. Koosneb tavaliselt ka sütikust ja väljapaiskelaengust. Termin hõlmab tooteid, mis on järgmisena eraldi loetletud: õppegranaadid.

0492

Raudteepetardid, plahvatavad

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0194

0493

Raudteepetardid, plahvatavad

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0194

0503

Turvapadja täitjad, turvapadja moodulid või turvavöö eelpingutid

1.4G

 

Grupp S

0110

Õppe-, käsi- või püssigranaadid

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0318

0193

Raudteepetardid, plahvatavad

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0194

0337

Ilutulestiku vahendid

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0334

0345

Trasseerivad mürsud (kuulid) lõhkelaenguta

1.4 S

Mürsud (kuulid)

Tooted, mida heidetakse suurtükkidest või muudest suurtükiväerelvadest, püssidest või muudest väikerelvadest. Need võivad olla lõhkelaenguta mürsud (-kuulid), trasseerivad või mitte, võivad sisaldada lõhke- või heitelaengut või purustuslaengut.

0376

Süütekapslid, torujad

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0319

0404

Valgustuspommid

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0405

Signaalpadrunid

1.4 S

Signaalpadrunid

Tooted, mis tekitavad tulistamisel värvilist valgust või mille abil antakse muid signaale signaalpüstolitest jne.

0432

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.4 S

 


II LISA

OLULISED OHUTUSNÕUDED

I.   Üldnõuded

1.

Kõik lõhkematerjalid tuleb kavandada, valmistada ja tarnida selliselt, et tavaliste ja tõenäoliste asjaolude korral, eelkõige ohutuseeskirjade ja tavapärase töö puhul oleks risk inimeste elule ja tervisele võimalikult väike ning välistatud oleks kahju tekitamine varale ja keskkonnale kogu selle aja jooksul, mis eelneb lõhkematerjali kasutamisele.

2.

Maksimaalse ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad kõik lõhkematerjalid vastama valmistaja sätestatud parameetritele.

3.

Kõik lõhkematerjalid tuleb kavandada ja valmistada selliselt, et asjakohaseid meetodeid kasutades oleks nende kõrvaldamise mõju keskkonnale võimalikult väike.

II.   Erinõuded

1.   Vastavalt vajadusele tuleb silmas pidada või kontrollida vähemalt järgmisi andmeid ja omadusi:

a)

konstruktsioon ja iseloomulikud omadused, sealhulgas keemiline koostis, homogeensuse aste ja vajaduse korral mõõtmed ja granulomeetriline koostis;

b)

lõhkematerjali füüsiline ja keemiline stabiilsus kõigi keskkonnatingimuste korral, millesse ta võib sattuda;

c)

põrutus- ja hõõrdumiskindlus;

d)

kõigi komponentide vastastikune sobivus, arvestades nende füüsikalist ja keemilist stabiilsust;

e)

lõhkematerjali keemiline puhtus;

f)

lõhkematerjali veekindlus, kui lõhkematerjal on mõeldud kasutamiseks niiskes või märjas keskkonnas ja kui vesi võib selle ohutust või töökindlust kahjustada;

g)

vastupidavus madalatele ja kõrgetele temperatuuridele, kui lõhkematerjal on mõeldud säilitamiseks või kasutamiseks sellistel temperatuuridel ja ühe komponendi või toote kui terviku jahtumine või kuumenemine võib kahjustada lõhkematerjali ohutust või töökindlust;

h)

lõhkematerjali sobilikkus kasutamiseks ohutsoonides (nt paukgaase sisaldavas keskkonnas, kuumades massides), kui lõhkematerjal on mõeldud kasutamiseks sellistel tingimustel;

i)

enneaegset või tahtmatut initsieerimist või süttimist takistavad ohutusabinõud;

j)

lõhkematerjali õige laadimine ja toimimine, kui seda kasutatakse ettenähtud otstarbel;

k)

nõuetekohased juhised ja vajaduse korral märgised ohutu käitlemise, ladustamise, kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamise kohta;

l)

lõhkematerjali, selle pakendi ja muude komponentide riknematus ladustamise ajal kuni valmistaja sätestatud tarvitamise lõpptähtpäevani;

m)

kõigi lõhkematerjali usaldusväärseks ja ohutuks toimimiseks vajalike seadiste ja manuste spetsifikatsioonid.

2.   Kõik lõhkematerjalidega tehtavad katsed peavad toimuma tegelikkusele vastavates oludes. Kui see ei ole võimalik laboratooriumis, peavad katsed toimuma keskkonnas, kus lõhkematerjali kasutama hakatakse.

3.   Lõhkematerjalide rühmade kohta kehtivad nõuded

3.1.

Lõhketöödel kasutatavad lõhkematerjalid peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

kavandatud initsieerimismeetod peab vastavalt vajadusele tagama lõhketöödel kasutatava lõhkematerjali ohutu, usaldusväärse ja täieliku detonatsiooni või süttimise. Musta püssirohu puhul kontrollitakse selle süttivust;

b)

padrundatud lõhkematerjal peab andma detonatsiooni padruniterea ühest otsast teiseni edasi ohutult ja usaldusväärselt;

c)

allmaakasutuseks mõeldud lõhketöödel kasutatavate lõhkematerjalide tekitatavad aurud võivad sisaldada süsinikmonooksiidi, lämmastikgaase, muid gaase, aure või õhku paiskunud tahkeid aineid ainult sellistes kogustes, mis ei kahjusta tavaliste töötingimuste korral tervist.

3.2.

Detoneerivad nöörid, sulavkaitsmed, muud kaitsmed ja õhulöögi tekitamise torud peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

detoneerivate nööride, sulavkaitsmete, muude kaitsmete ja õhulöögi tekitamise torude kattekiht peab olema sobiva mehhaanilise tugevusega ning pakkuma lõhkeainest koosnevale sisule piisavat kaitset tavaliste prognoositavate mehhaaniliste mõjutuste korral;

b)

sulavkaitsmete puhul peavad olema sätestatud põlemisaja parameetrid ning neist tuleb nõuetekohaselt kinni pidada;

c)

detoneerivaid süütenööre peab saama usaldusväärsel viisil initsieerida, nende initsieerimisvõimsus peab olema piisav ja need peavad vastama ladustamisnõuetele isegi raskete ilmastikuolude puhul.

3.3.

Detonaatorid (sealhulgas viitdetonaatorid) ja releed peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

detonaatorid peavad kõigi võimalike kasutustingimuste korral usaldusväärselt initsieerima lõhketöödel nendega koos kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide detonatsiooni;

b)

detoneeriva nööri viitereleed peavad olema töökindlalt initsieeritud;

c)

niiskus ei tohi initsieerimisvõimet kahjustada;

d)

viitdetonaatorite viiteajad peavad olema piisavalt ühtsed tagamaks, et külgnevate viiteastmete kattumise tõenäosus oleks väike;

e)

elektridetonaatorite elektrilised omadused peavad olema märgitud nende pakenditel (näiteks plahvatust mittepõhjustav voolutugevus, takistus);

f)

arvestades elektridetonaatorite kasutusotstarvet, peavad nende juhtmed olema piisavalt isoleeritud ja mehhaaniliselt piisavalt vastupidavad, sealhulgas ka ühenduskohtades detonaatoriga.

3.4.

Propellendid ja raketikütused peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

nimetatud ained ei tohi ettenähtud otstarbel kasutamise korral detoneeruda;

b)

propellendid tuleb vajaduse korral (näiteks siis, kui nad on nitrotselluloosipõhised) stabiliseerida, et nad ei laguneks;

c)

pressitud või pulbrilises tahkes raketikütuses ei tohi olla juhuslikke pragusid või gaasimulle, mis võiksid nimetatud aine toimimisele ohtlikult mõjuda.


III LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUSED

MOODUL B

ELi tüübihindamine

1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab lõhkematerjali konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et lõhkematerjali konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse.

2.

ELi tüübihindamine teostatakse lõhkematerjali konstruktsiooninõuetele vastavuse hindamisena tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate tõendite kontrollimise teel ning kavandatud toodangut esindava valmistoote näidise hindamisena (toote tüübi ja konstruktsiooni tüübi kombinatsioon).

3.

Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata lõhkematerjali vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse lõhkematerjali projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

i)

lõhkematerjali üldkirjeldus;

ii)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

iii)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning lõhkematerjali tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)

nende täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

v)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

vi)

katseprotokollid;

d)

kavandatava toodangu näidised. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)

tõendusmaterjal konstruktsioonilahenduse nõuetelevastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

4.

Teavitatud asutus teeb alljärgnevaid toiminguid.

Lõhkematerjali puhul:

4.1.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata lõhkematerjali vastavust konstruktsiooninõuetele.

Näidis(t)e puhul:

4.2.

veendub, et näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja teeb kindlaks, millised elemendid on projekteeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, ja millised elemendid on projekteeritud vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele;

4.3.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohastes harmoneeritud standardites pakutud lahendusi, on neid korrektselt kohaldatud;

4.4.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui asjakohastes harmoneeritud standardites sisalduvaid lahendusi ei ole rakendatud, vastavad muid asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone rakendava tootja lahendused käesoleva direktiivi vastavatele olulistele ohutusnõuetele;

4.5.

lepib tootjaga kokku uuringute ja katsete läbiviimise koha.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 teostatud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui tüüp vastab asjaomase lõhkematerjali suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, kehtivustingimusi (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud lõhkematerjalide vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada lõhkematerjali vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või nimetatud tõendi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

8.

Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele regulaarselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja sellistest tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest ta on keeldunud, mille ta on tühistanud, peatanud või mida ta on muul viisil piiranud, ning taotluse korral ka sellistest tõenditest ja/või nende lisadest, mille ta on väljastanud.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

9.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volitustes täpsustatud.

MOODUL C 2

Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollidel

1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollidel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud lõhkematerjalide vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Tootekontroll

Tootja valitud teavitatud asutus teeb või laseb teha tootekontrolli selle asutuse poolt kindlaks määratud juhuslike ajavahemike järel, et kontrollida lõhkematerjali suhtes tehtud sisekontrolli kvaliteeti, võttes muu hulgas arvesse lõhkematerjalide tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Enne turule laskmist kontrollib teavitatud asutus lõpptoodetest kohapeal võetud asjakohast valimit ja teeb harmoneeritud standardite asjaomastes osades kindlaksmääratud katsed ja/või nendega samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides, et kontrollida lõhkematerjali vastavust ELi tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele. Kui valimi kvaliteet ei ole vastuvõetaval tasemel, võtab teavitatud asutus asjakohased meetmed.

Rakendatava valimimeetodi eesmärk on kindlaks määrata, kas lõhkematerjali valmistamisprotsess toimub lõhkematerjali nõuetelevastavuse tagamiseks ettenähtud piirides.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel tootele selle valmistamisprotsessi käigus teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

4.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale lõhkematerjalile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab igat liiki lõhkematerjali kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjali tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

MOODUL D

Tüübivastavus, mis põhineb tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisel

1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmiskvaliteedi tagamisel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootjal on kehtestatud punkti 3 kohane heakskiidetud süsteem tootmiskvaliteedi tagamiseks, valmistoodete kontrollimiseks ja asjaomaste lõhkematerjalide katsetamiseks ja tema suhtes kohaldatakse punkti 4 kohast jälgimist.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab tema enda valitud registreeritud asutusele taotluse hinnata asjaomaste lõhkematerjalide tarvis kehtestatud kvaliteedisüsteemi.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave kavandatud lõhkmaterjali kategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

e)

tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab, et lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele, mida nende toodete suhtes kohaldatakse.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

b)

asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

c)

enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

d)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne;

e)

toote nõutava kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellise kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kvaliteedisüsteemide alastele kogemustele on auditirühmas vähemalt üks liige, kellel on asjaomase valdkonna ja tootetehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 punktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on mõistnud käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada lõhkematerjali vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsiooni;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale üksikule lõhkematerjalile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab igat liiki lõhkematerjali kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjali tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Iga teavitatud asutused teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele korraliselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutused teatab teistele teavitatud asutustele nendest juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati, tühistati või seda piirati muul viisil, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

MOODUL E

Tüübivastavus, mis põhineb tootekvaliteedi tagamisel

1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootekvaliteedi tagamisel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootjal on kehtestatud punkti 3 kohane heakskiidetud süsteem valmistoodete kontrollimiseks ja asjaomaste lõhkematerjalide katsetamiseks ja tema suhtes kohaldatakse punkti 4 kohast jälgimist.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab tema enda valitud registreeritud asutusele taotluse hinnata asjaomaste lõhkematerjalide tarvis kehtestatud kvaliteedisüsteemi.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave kavandatud lõhkematerjali kategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

e)

tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab lõhkematerjalide vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

b)

pärast tootmist tehtavad uuringud ja katsed;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne;

d)

kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et kõnealustele nõuetele vastavad sellise kvaliteedisüsteemi elemendid, mis on kooskõlas asjakohase harmoneeritud standardi vastavate spetsifikatsioonidega.

Lisaks kvaliteedisüsteemide alastele kogemustele on auditirühmas vähemalt üks liige, kellel on asjaomase valdkonna ja tootetehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 punktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on mõistnud käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada lõhkematerjali vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsiooni;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale üksikule lõhkematerjalile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab igat liiki lõhkematerjali kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjali tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele korraliselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele nendest juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati, tühistati või seda piirati muul viisil, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

MOODUL F

Tüübivastavus, mis põhineb toote kontrollimisel

1.   Tüübivastavus, mis põhineb toote kontrollimisel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 5.1 ja 6 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et punkti 3 sätetega kooskõlas olevad asjaomased lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud lõhkematerjalide vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Kontrollimine

Tootja valitud teavitatud asutus viib läbi asjakohased kontrollid ja katsetused, et kontrollida lõhkematerjalide vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Kõik vajalikud kontrollid ja katsed lõhkematerjalide vastavuse kontrollimiseks asjaomastele nõuetele tehakse tootja valikul kas nii, et iga toodet kontrollitakse ja katsetatakse punkti 4 kohaselt, või tooteid kontrollitakse ja katsetatakse punktis 5 kirjeldatud statistilistel alustel.

4.   Vastavuse kontrollimine iga toote kontrollimise ja katsetamise teel

4.1.

Selleks et kontrollida vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, kontrollitakse iga lõhkeainet eraldi ja tehakse asjaomas(t)ele harmoneeritud standardi(te)le vastavad katsed ja/või muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud samaväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

4.2.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud lõhkematerjalile identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike asutuste jaoks kontrollimiseks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

5.   Statistiline vastavuse kontrollimine

5.1.

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagavad iga toodetava partii ühtlikkuse, ning esitab lõhkematerjalid kontrollimiseks ühtlike partiidena.

5.2.

Igast partiist võetakse juhuslik valim. Kõiki valimis olevaid lõhkematerjale kontrollitakse eraldi ja nendega tehakse asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s ettenähtud katsed ja/või muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud samaväärsed katsed, et kontrollida nende vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, ning otsustada, kas partii kiidetakse heaks või lükatakse tagasi. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

5.3.

Kui partii kiidetakse heaks, loetakse kõik partiis olevad lõhkematerjalid heakskiidetuks, välja arvatud need partiis sisalduvad lõhkematerjalid, mis ei läbinud katset.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud lõhkematerjalile identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

5.4.

Kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus või pädev asutus vajalikud meetmed, et vältida kõnealuse partii turule laskmist. Kui partiisid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise kontrollimise peatada.

6.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

6.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale üksikule lõhkematerjalile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

6.2.

Tootja koostab igat liiki lõhkematerjali kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjali tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

Tootja võib kokkuleppel punktis 3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada lõhkematerjalidele teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

Tootja võib kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri lõhkematerjalidele valmistamise ajal.

7.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktides 2 ja 5.1 sätestatud tootja kohustusi.

MOODUL G

Tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus

1.   Tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased lõhkematerjalid, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

2.1.

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud teavitatud asutusele. Dokumentatsioon võimaldab hinnata lõhkematerjali vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse lõhkematerjali projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab, kui see on asjakohane, vähemalt järgmisi elemente:

a)

lõhkeaine üldine kirjeldus;

b)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning lõhkematerjali tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

nende täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mis on vastu võetud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Kui harmoneeritud standardeid kohaldatakse osaliselt, täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis, milliseid osi on kohaldatud;

e)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused, ja

f)

katseprotokollid.

2.2.

Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni asjakohaste riiklike asutuste jaoks kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud lõhkematerjali vastavuse käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

4.   Kontrollimine

Selleks, et kontrollida lõhkematerjali vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele, teeb tootja valitud teavitatud asutus või laseb teha asjakohastes harmoneeritud standardites ettenähtud kontrollitoimingud ja katsed ja/või muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud samaväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda heakskiidetud lõhkematerjalile identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 4 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale lõhkematerjalile, mis vastab käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjal, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Volitatud esindaja

Punktides 2.2 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.


IV LISA

ELI VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX (1))

1.

Toote-, tüübi-, partii- või seerianumber:

2.

Tootja ja kui see on asjakohane, volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (toote identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida):

5.

Ülalkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Teavitatud asutus … (nimi, number) teostas … (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid koos hilisemate muudatustega

(osutatud artiklis 53)

Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ

(EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20).

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

Üksnes II lisa punkti 13 osas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009

(ELT L 87, 31.3.2009, lk 109).

Üksnes lisa punkti 2.2 osas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

Üksnes artikli 26 lõike 1 punkti b osas

Komisjoni direktiiv 2004/57/EÜ

(ELT L 127, 29.4.2004, lk 73).

 

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 53)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise alguskuupäev

93/15/EMÜ (artiklid 9, 10, 11, 12, 13 ja 14)

30. september 1993

30. september 1993

93/15/EMÜ (kõik ülejäänud artiklid)

30. juuni 1994

1. jaanuar 1995

2004/57/EÜ

31. detsember 2004

31. jaanuar 2005


VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 93/15/EMÜ

Direktiiv 2004/57/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

 

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

 

Artikli 2 lõige 1

Artikli 1 lõige 3

 

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 4

 

Artikli 2 lõiked 3–6, 8 ja 13 ja 14

 

Artikli 2 lõiked 2, 7, 9–12 ja 15–24

Artikli 1 lõige 5

 

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõige 1

 

Artikkel 3

Artikli 2 lõige 2

 

Artikkel 4

Artikli 2 lõige 3

 

Artikkel 22

Artikkel 3

 

Artikkel 4 ja artikli 5 lõige 1

 

Artikli 5 lõiked 2–8

 

Artikkel 6

 

Artikkel 7

 

Artikkel 8

 

Artikkel 9

 

Artikkel 10

Artikli 4 lõige 1

 

Artikkel 19

Artikli 4 lõige 2

 

Artikkel 5

 

Artikli 43 lõige 3

Artikli 6 lõige 1

 

Artikkel 20

 

Artikkel 21

 

Artiklid 24–27

Artikli 6 lõige 2

 

Artiklid 28–40

Artikli 7 lõige 1

 

Artiklid 22 ja 23

Artikli 7 lõige 2

 

Artikkel 22

Artikli 7 lõige 3

 

Artikkel 22

 

Artikkel 41

Artikli 8 lõige 1

 

Artiklid 42 ja 44

Artikli 8 lõige 2

 

Artikkel 43

Artikli 8 lõige 3

 

Artikkel 45

Artikli 9 lõige 1

 

Artikli 11 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

 

Artikli 9 lõige 3

 

Artikli 11 lõige 2

Artikli 9 lõige 4

 

Artikli 11 lõige 3

Artikli 9 lõige 5

 

Artikli 11 lõige 4

Artikli 9 lõige 6

 

Artikli 11 lõige 6

Artikli 9 lõige 7

 

Artikli 11 lõige 5

Artikli 9 lõige 8

 

Artikli 11 lõige 7

Artikli 9 lõige 9

 

Artikli 11 lõige 8

Artikli 10 lõige 1

 

Artikli 12 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

 

Artikli 12 lõige 2

Artikli 10 lõige 3

 

Artikli 12 lõige 3

Artikli 10 lõige 4

 

Artikli 12 lõige 4

Artikli 10 lõige 5

 

Artikli 12 lõige 5

Artikkel 11

 

Artikkel 13

Artikli 12 lõige 1

 

Artikli 14 lõige 1

Artikli 12 lõige 2

 

Artikli 14 lõige 2

Artikli 13 lõige 1

 

Artikli 49 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

 

Artikli 13 lõige 3

 

Artiklid 46 ja 47

 

Artikkel 48

Artikli 13 lõige 4

 

Artikli 49 lõiked 2–5

Artikli 13 lõige 5

 

Artiklid 46 ja 47

Artikli 14 esimene lõik

 

Artikkel 16

Artikli 14 teine lõik

 

Artikli 15 lõiked 1 ja 4

Artikli 14 kolmas lõik

 

Artikli 15 lõiked 2 ja 4

Artikli 14 neljas lõik

 

Artikli 15 lõige 3

Artikkel 15

 

Artikkel 16

 

Artikkel 17

Artikkel 17

 

Artikkel 50

Artikkel 18

 

Artikkel 18

Artikkel 19

 

Artiklid 51 ja 52

 

Artikkel 53

 

Artikkel 54

Artikkel 20

 

Artikkel 55

 

Artikkel 1

 

Artikkel 2

 

Artikkel 3

 

Artikkel 4

 

Artikkel 5

 

I lisa

I lisa

 

II lisa

I lisa

 

II lisa

II lisa

 

III lisa

III lisa

 

Artikkel 28

IV lisa

 

Artikkel 22

 

IV lisa

 

V lisa

 

VI lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/45


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/29/EL,

26. veebruar 2014,

lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (5), on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 2009/105/EÜ tuleks kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Käesolevas direktiivis käsitletakse lihtsaid surveanumaid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas uued lihtsad surveanumad, mille on valmistanud liidus asutatud tootja, või uued või kasutatud lihtsad surveanumad, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(6)

Liikmesriigid peaksid tagama oma territooriumil inimeste tervise ja ohutuse ning koduloomade ja vara kaitse seoses lihtsate surveanumate lekkimisest või lõhkemisest tulenevate ohtudega.

(7)

Kooskõlas oma rolliga turustusahelas peaksid ettevõtjad peaksid vastutama, et lihtsad surveanumad vastavad käesolevale direktiivile, et tagada selliste avalike huvide kaitse kõrge tase, nagu inimeste tervis ja ohutus ning koduloomade ja vara kaitse, ning tagada õiglane konkurents liidu turul.

(8)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid lihtsaid surveanumaid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(9)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja lõppkasutajate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile ka veebiaadressi.

(10)

Lihtsate surveanumate projekteerimise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(11)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad lihtsad surveanumad oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid lihtsate surveanumate suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate lihtsate surveanumate vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule lihtsaid surveanumaid, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et toote märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(12)

Lihtsa surveanuma turule laskmisel peaks iga importija märkima lihtsale surveanumale oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui lihtsa surveanuma laad seda ei võimalda.

(13)

Levitaja teeb lihtsa surveanuma turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et lihtsa surveanuma käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt toote nõuetelevastavust.

(14)

Kui ettevõtja laseb lihtsa surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või muudab lihtsat surveanumat selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(15)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase lihtsa surveanumaga seotud kogu vajaliku teabe.

(16)

Lihtsa surveanuma jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtjad, kes on nõuetele mittevastavad lihtsad surveanumad turul kättesaadavaks teinud. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile lihtsa surveanuma tarninud või kellele nemad on tarninud lihtsa surveanuma.

(17)

Käesolevas direktiivis tuleks esitada üksnes olulised ohutusnõuded. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda lihtsad surveanumad, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (7), eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone.

(18)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei täida täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(19)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate lihtsate surveanumate vastavust olulistele ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt ohu tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(20)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva direktiivi kohaselt nõutavat teavet lihtsa surveanuma vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(21)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(22)

CE-vastavusmärgis ehk lihtsa surveanuma nõuetelevastavuse näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist ja selle suhet muudesse märgistesse käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis peaksid olema sätestatud eeskirjad CE-vastavusmärgise tootele kinnitamise kohta.

(23)

Lõppkasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitseks on vaja kontrollida vastavust asjakohastele olulistele ohutusnõuetele.

(24)

Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(25)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2009/105/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad, et tagada teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline toimimine kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad olla teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(26)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele.

(27)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused.

(28)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(29)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsuse tagamiseks tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(30)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate lihtsate surveanumate nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(31)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige tuleb seda kohandada uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(32)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(33)

Konkurentsivõime huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise kohaldamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(34)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka lihtsate surveanumate suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(35)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lihtsaid surveanumaid oleks võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Lihtsaid surveanumaid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(36)

Direktiivis 2009/105/EÜ on juba sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriigi poolt mittevastavaks tunnistatud lihtsate surveanumate vastu võetud meetme põhjendatust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(37)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale ohtu kujutavate lihtsate surveanumatega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste lihtsate surveanumate suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(38)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(39)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(40)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või ei vasta enam teavituse aluseks olnud nõuetele.

(41)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate lihtsate surveanumatega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(42)

Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele ning loomadele ja varale ohtu kujutavate, nõuetele vastavate lihtsate surveanumatega.

(43)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(44)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(45)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate lihtsate surveanumate suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(46)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(47)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldab, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riigisiseste meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele lihtsaid surveanumaid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2009/105/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud lihtsaid surveanumaid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas enne käesoleva direktiivi riigisiseste ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(48)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tagada, et turul olevad lihtsad surveanumad täidavad nõudeid, mis tagavad inimeste tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse ning koduloomade ja vara kaitse ning samal ajal ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)

Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(50)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses V lisa B osas esitatud direktiivide ettenähtud aja jooksul riigisisesesse õigusse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse seeriaviisiliselt toodetud lihtsate surveanumate (edaspidi „surveanumad”) suhtes, millel on järgmised omadused:

a)

surveanum on keevisliitega anum, mis on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise siserõhu jaoks ning sisaldama õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks;

b)

anuma survestatud osad ja koostud valmistatakse kas legeerimata kvaliteetterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevanandatud alumiiniumisulamitest;

c)

surveanum koosneb järgmistest elementidest:

i)

kas ümmarguse ristläbilõikega silindrilisest osast, mis suletakse silindrilise osaga ühise telje ümber pöörlevate kumerate ja/või lamedate põhjadega;

ii)

või kahest ümber sama telje pöörlevast kumerast põhjast;

d)

surveanuma maksimaalne töörõhk ei ületa 30 baari ning selle rõhu (baarides) ja anuma mahutavuse (liitrites, l) korrutis (PS × V) ei ületa 10 000 baar.l;

e)

minimaalne töötemperatuur ei lange alla - 50 °C ja maksimaalne töötemperatuur ei tõuse üle 300 °C terasest ja üle 100 °C alumiiniumist või alumiiniumisulamitest anumate puhul.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)

spetsiaalselt tuumakasutuseks konstrueeritud surveanumatele, mille purunemine võib põhjustada radioaktiivse lekke;

b)

spetsiaalselt laevadele ja õhusõidukitele paigaldamiseks või nende tõukejõuga varustamiseks mõeldud surveanumatele;

c)

tulekustutitele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „turul kättesaadavaks tegemine”– surveanuma tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)   „turule laskmine”– surveanuma liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

3)   „tootja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveanuma või kes laseb surveanuma projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveanumat oma nime või kaubamärgi all;

4)   „volitatud esindaja”– iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

5)   „importija”– iga liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärit surveanuma liidu turule;

6)   „levitaja”– iga turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveanuma turul kättesaadavaks;

7)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette surveanumale esitatavad tehnilised nõuded;

9)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses;

10)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

11)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

12)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas surveanumaga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud;

13)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis viib läbi vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

14)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveanum, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

15)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva surveanuma turul kättesaadavaks tegemist;

16)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustamistingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

17)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et surveanum vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et surveanumaid võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate kaitstus surveanumate kasutamisel, tingimusel et see ei eelda anumate muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

Artikkel 4

Olulised nõuded

1.   Anum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, peab vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

2.   Anum, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, peab olema projekteeritud ja valmistatud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga.

Artikkel 5

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja kasutuselevõttu oma territooriumil.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega.

Selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga.

2.   Selliste surveanumate jaoks, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, koostavad tootjad II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teevad või lasevad teha artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud sellise surveanuma vastavus asjakohastele nõuetele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised.

Tootjad tagavad, et surveanumatele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, on kinnitatud III lisa punktis 1 sätestatud pealdised.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi surveanumate konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal surveanuma vastavust kinnitati.

Kui seda peetakse surveanumast tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumaid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate surveanumate ja surveanumate tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et surveanumatel, mille nad on turule lasknud, on tüübi- ja seeria- või partiitähis, mis võimaldab neid identifitseerida.

6.   Tootjad märgivad surveanumale oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et surveanumaga on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud lõppkasutajad. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus peavad olema selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle surveanuma käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 osutatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu surveanuma vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis volitatud esindaja volitusega hõlmatud surveanumate põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid surveanumaid.

2.   Enne sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdiseid ja et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta surveanumat turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu.

Enne sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, tagavad importijad, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga, kannab III lisa punktis 1.2 sätestatud pealdiseid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi surveanumale või, kui see ei ole võimalik, surveanumaga kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et surveanumaga on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud lõppkasutajad.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6.   Kui seda peetakse surveanumast tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumaid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate surveanumate ja surveanumate tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad säilitavad kümne aasta jooksul pärast sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle surveanuma käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Surveanumat turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne sellise surveanuma turul kättesaadavaks tegemist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, kontrollivad levitajad, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta surveanumat turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu.

Enne sellise surveanuma, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveanum kannab III lisa punktis 1.2 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu surveanuma vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud surveanumat viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

iga ettevõtja, kes on neile surveanumaid tarninud;

b)

iga ettevõtja, kellele nemad on surveanumaid tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui surveanum neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveanuma tarnisid.

3.   PEATÜKK

SURVEANUMATE, MILLE TÖÖRÕHU PS JA MAHU V KORRUTIS ON SUUREM KUI 50 baar.l, NÕUETELEVASTAVUS

Artikkel 12

Vastavuse eeldamine selliste surveanumate puhul, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l

Surveanumad, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l ja mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 13

Vastavushindamismenetlused

1.   Surveanumatele, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tehakse enne nende valmistamist II lisa punktis 1 ette nähtud ELi tüübihindamine (Moodul B) järgmiselt:

a)

surveanumate puhul, mis on toodetud kooskõlas artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, tootja valikul ühel järgmistest viisidest:

i)

surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma prototüüpi kontrollimata (moodul B – konstruktsiooni tüüp);

ii)

surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ja kavandatud tootmisele representatiivse surveanuma lõpliku prototüübi hindamine (moodul B – toote tüüp);

b)

surveanumate puhul, mida toodetakse mittevastavuses või ainult osalises vastavuses artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, esitab tootja hindamiseks kavandatud tootmisele representatiivse surveanuma lõpliku prototüübi ning tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavad tõendid, et kontrollida ja hinnata surveanuma vastavust konstruktsiooninõuetele (moodul B – toote tüüp).

2.   Enne nende turule laskmist kohaldatakse surveanumate suhtes järgmisi menetlusi:

a)

kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 3 000 baar.l, tüübivastavust, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2;

b)

kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3 000 baar.l, kuid on suurem kui 200 baar.l, tootja valikul üht järgmistest:

i)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2;

ii)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanuma kontrollidel (moodul C2), mis on ette nähtud II lisa punktis 3.

c)

kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 200 baar.l, kuid on suurem kui 50 baar.l, tootja valikul üht järgmistest:

i)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2;

ii)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil (moodul C), mis on esitatud II lisa punktis 4.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud vastavushindamismenetlustega seotud protokollid ja kirjavahetus koostatakse selle liikmesriigi keeles, kus teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt aktsepteeritavas keeles.

Artikkel 14

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised ohutusnõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus surveanum turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui surveanuma suhtes kohaldatakse enam kui üht liidu õigusakti, milles nähakse ette ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse üks kõiki selliseid liidu õigusakte arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse surveanuma vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise ja pealdiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgis ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil surveanumale või selle andmeplaadile.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse surveanumale enne selle turule laskmist.

3.   CE-vastavusmärgise järele märgitakse tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri paigaldab asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.   CE-vastavusmärgise ja teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

5.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 17

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 18

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artikli 23 sätete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 19 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 19

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädevate isikute poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 20

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabes.

Artikkel 21

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või surveanumast, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud selliste surveanumate projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveanuma projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud surveanumate kasutamist ega nende surveanumate kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati ja kõigile surveanumate liikidele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)

I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisesele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel või nende rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 22

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 23

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või teeb need ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltööettevõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjaid või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel.

Artikkel 24

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse sellis(t)e vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja surveanuma või surveanumate kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 25

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 21 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest surveanumast või surveanumatest ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 24 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 21 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 26

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 27

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 21 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 28

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveanuma tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada surveanuma vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast tunnistuse väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et surveanum ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab tunnistuse.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab tunnistust, peatab või tühistab selle.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

tunnistuse andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade surveanumatega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 32

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub valdkondlike teavitatud asutuste rühma või rühmade vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otse või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE SURVEANUMATE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 34

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate surveanumate kontroll

Käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud surveanumate suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 35

Menetlus surveanumate jaoks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva direktiiviga hõlmatud surveanum kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase surveanuma hindamise, lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et surveanum ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed surveanuma vastavusse viimiseks nimetatud nõuetega, kõrvaldaks surveanuma turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata surveanuma kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, surveanum turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjuseks on:

a)

surveanuma mittevastavus käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust, koduloomade või vara kaitset; või

b)

esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase surveanuma mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase surveanuma suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse surveanum turult.

Artikkel 36

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava surveanuma kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning surveanuma mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 37

Vastavuses olevad surveanumad, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 35 lõike 1 kohase hindamise läbiviimist, et surveanum, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline surveanum ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu ja turustusahelat, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse või koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 39 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 38

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva direktiivi artikli 16 sätteid rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgist ei ole kinnitatud;

c)

tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 16 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;

d)

III lisa punktis 1 osutatud pealdisi ei ole kinnitatud või need on kinnitatud artikli 16 või III lisa punkti 1 sätteid rikkudes;

e)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

f)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

g)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)

artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave puudub, on vale või puudulik;

i)

mõni muu artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid surveanuma turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

6.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab lihtsate surveanumate komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 40

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 41

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista selliste direktiivi 2009/105/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutuselevõttu, mis vastab kõnealusele direktiivile ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Volitatud kontrolliasutuste poolt direktiivi 2009/105/EÜ alusel välja antud tunnistused kehtivad käesoleva direktiivi kohaldamisel.

Artikkel 42

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 19. aprillil 2016 artikli 2, artiklite 6–41, II lisa ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2009/105/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas nimetatud määrusega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 44

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 3, 4 ja 5 ning I ja III lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 45

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 27, 3.2.2009, lk 41.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 264, 8.10.2009, lk 12. Direktiiviga 2009/105/EÜ kodifitseeritakse nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/404/EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 48).

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


I LISA

OLULISED OHUTUSNÕUDED

1.   Materjalid

Materjalid valitakse vastavalt surveanumate kavandatud kasutusele ning kooskõlas punktidega 1.1–1.4.

1.1.   Survestatud osad

Survestatud osade tootmiseks kasutatavad materjalid peavad olema:

a)

keevitatavad;

b)

plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena;

c)

vananemisele mitte kalduvad.

Terasanumate tootmiseks kasutatavad materjalid peavad lisaks vastama punktis 1.1.1 ning alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest anumate tootmiseks kasutatavad materjalid punktis 1.1.2 esitatud erinõuetele.

Materjalidele tuleb lisada materjali tootja poolt III lisa punkti 3.1 alapunktis i sätestatud nõuete kohaselt koostatud kontrollidokument.

1.1.1.   Terasanumad

Legeerimata kvaliteetteras peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

see peab olema rahulik ja seda tarnitakse normaliseeritult või sellega võrdväärses olekus;

b)

toote süsinikusisaldus peab olema alla 0,25 % ning väävli- ja fosforisisaldus kumbki alla 0,05 %;

c)

sellel peavad olema järgmised mehaanilised omadused:

i)

maksimaalne tõmbetugevus Rm,max peab olema alla 580 N/mm2;

ii)

katkevenivus peab olema järgmine:

kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga paralleelselt:

paksus ≥ 3 mm:

A

≥ 22 %,

paksus < 3 mm:

A80 mm

≥ 17 %,

kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga risti:

paksus ≥ 3 mm:

A

≥ 20 %,

paksus < 3 mm:

A80 mm

≥ 15 %,

iii)

keskmine löögisitkus KCV kolme pikisihilise katsekehaga peab minimaalsel töötemperatuuril olema vähemalt 35 J/cm2. Ainult üks neist kolmest arvust võib olla väiksem kui 35 J/cm2, kuid mitte alla 25 J/cm2. Kui teras on ette nähtud kasutamiseks sellise anuma valmistamiseks, mille minimaalne töötemperatuur on alla -10 °C ja mille seinapaksus on üle 5 mm, tuleb seda omadust kontrollida.

1.1.2.   Alumiiniumanumad

Legeerimata alumiiniumi alumiiniumisisaldus peab olema vähemalt 99,5 % ja artikli 1 lõike 1 punktis b kirjeldatud sulamid peavad olema piisavalt vastupidavad kristallidevahelisele korrosioonile maksimaalsel töötemperatuuril.

Lisaks peavad need materjalid vastama järgmistele nõuetele:

a)

nad tuleb tarnida lõõmutatud olekus;

b)

neil peavad olema järgmised mehaanilised näitajad:

maksimaalne tõmbetugevus Rm,max ei tohi olla suurem kui 350 N/mm2;

katkevenivus peab olema järgmine:

A ≥ 16 % valtsimissihiga paralleelselt võetud katsekehadel;

A ≥ 14 % valtsimissihiga risti võetud katsekehadel.

1.2.   Keevitusmaterjalid

Keevitusmaterjalid, mida kasutatakse surveanuma või selle keevisliidete tegemiseks, peavad olema asjakohased ja sobima keevitatavatele materjalidele.

1.3.   Lisaseadised, millest sõltub anuma tugevus

Need lisaseadised (nt poldid ja mutrid) tuleb toota punktis 1.1 märgitud materjalidest või muud liiki terasest, alumiiniumist või alumiiniumisulamist, mis sobivad kokku survestatud osade tootmiseks kasutatavate materjalidega.

Nimetatud materjalidel peab minimaalsel töötemperatuuril olema nõutav katkevenivus ja löögisitkus.

1.4.   Survestamata osad

Keevitatud anumate kõik survestamata osad tuleb toota materjalidest, mis sobivad kokku nende osade materjaliga, mille külge nad keevitatakse.

2.   Anuma projekt

a)

Tootja peab anuma projekteerimisel määrama selle tulevase rakenduse ja valima:

i)

minimaalse töötemperatuuri Tmin;

ii)

maksimaalse töötemperatuuri Tmax;

iii)

maksimaalse töörõhu PS.

Kui valitud minimaalne töötemperatuur on kõrgem kui -10 °C, peavad materjalidele esitatavad nõuded -10 °C juures olema siiski täidetud.

b)

Tootja peab arvesse võtma ka järgmisi sätteid:

i)

anumaid peab saama kontrollida seestpoolt;

ii)

anumaid peab saama tühjendada;

iii)

mehaanilised omadused peavad säilima kogu selle aja vältel, mil anumat kavandatud otstarbel kasutatakse;

iv)

anumad peavad ettenähtud kasutamistel olema piisavalt kaitstud korrosiooni eest.

c)

Tootja peab arvesse võtma, et kavandatud kasutamistingimustel:

i)

ei tohi koormata anumaid pingetega, mis võivad kahjustada nende kasutusohutust;

ii)

siserõhk ei tohi püsivalt ületada maksimaalset töörõhku PS. Hetkeliselt võib seda siiski ületada kuni 10 %.

d)

Ring- ja pikiõmblused tuleb teha täieliku läbikeevitusega või sellega samaväärse tugevusega keevitusmeetodiga. Kumerpõhjadel, välja arvatud sfäärilistel, peab olema silindriline äär.

2.1.   Seinapaksus

Kui anuma rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3 000 baar.l, tuleb tootjal valida üks punktides 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud meetoditest anuma seinapaksuse määramiseks. Kui PS ja V korrutis on suurem kui 3 000 baar.l või maksimaalne töötemperatuur üle 100 °C, tuleb anuma seinapaksus määrata punktis 2.1.1 kirjeldatud meetodi järgi.

Silindersektsioonide ja põhjade tegelik paksus peab terasest anumatel siiski olema vähemalt 2 mm ja alumiiniumist või alumiiniumisulamist anumatel vähemalt 3 mm.

2.1.1.   Arvutuslik meetod

Anuma survestatud osade minimaalse paksuse arvutamisel tuleb arvesse võtta rõhkude suurust ja järgmisi sätteid:

a)

kasutatav arvutuslik rõhk peab olema vähemalt sama suur kui valitud maksimaalne töörõhk PS;

b)

lubatav üldine membraanpinge ei tohi ületada kas 0,6 ReT või 0,3 Rm väärtustest väiksemat. Anuma tootja peab lubatava pinge määramisel kasutama materjali tootja garanteeritud ReT ja Rm miinimumväärtusi.

Kui anuma silindrilises osas on aga üks või enam mitteautomaatsel meetodil keevitatud pikiõmblust, tuleb esimese lõigu alusel arvutatud paksus korrutada teguriga 1,15.

2.1.2.   Katseline meetod

Anuma seinapaksus tuleb määrata selliselt, et anum taluks ümbritseva õhu temperatuuril vähemalt viiekordset maksimaalset töörõhku, kusjuures perifeerne jäävdeformatsioon ei tohi ületada 1 %.

3.   Tootmisprotsessid

Anumad valmistatakse ja neid kontrollitakse tootmise käigus II lisa punktide 2, 3 või 4 kohaselt.

3.1.   Koostisosade ettevalmistus

Anuma koostisosade ettevalmistus (nt vormimine, servade töötlemine) ei tohi kaasa tuua pinnavigastusi, pragusid ega selliseid mehaaniliste omaduste muutusi, mis võiksid kahjustada anuma ohutust.

3.2.   Survestatud osade keevitamine

Keevisliidete ja külgnevate alade omadused peavad sarnanema keevismaterjalide omadustega ja neis ei tohi olla anuma ohutust kahjustavaid pinna- ega sisedefekte.

Keevisliiteid teevad kvalifitseeritud keevitajad või asjakohase pädevusega oskustöölised, kasutades heakskiidetud keevitusmeetodeid. Sellise heakskiitmis- ja kvalifikatsioonitesti peavad läbi viima teavitatud asutused.

Tootja peab samuti tootmise käigus tagama keevisliidete ühetaolise kvaliteedi, tehes selleks vastavate menetluste alusel asjakohaseid katseid. Katsete tulemuste kohta koostatakse aruanne.

4.   Anuma kasutuselevõtt

Anumale tuleb lisada tootja koostatud juhised, millele on osutatud III lisa punktis 2.


II LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUSED

1.   ELi tüübihindamine (Moodul B)

1.1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab surveanuma konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et surveanuma konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse.

1.2.

ELi tüübihindamist tehakse kooskõlas artikliga 13 ühel järgmistest viisidest:

surveanuma konstruktsiooninõuetele vastavuse hindamine punktis 1.3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ja kavandatud tootmise jaoks representatiivse valmis surveanuma prototüübi hindamine (toote tüüp);

surveanuma konstruktsiooninõuetele vastavuse hindamine punktis 1.3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma prototüübi hindamiseta (konstruktsiooni tüüp).

1.3.

Tootja esitab ELi tüübihindamise taotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata surveanuma vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveanuma projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmisi elemente:

i)

surveanuma üldine kirjeldus;

ii)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide plaanid jms;

iii)

nimetatud joonistest ja plaanidest ning surveanuma tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

v)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

vi)

katseprotokollid;

vii)

III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave;

viii)

dokument, milles kirjeldatakse:

valitud materjale;

valitud keevitusmeetodeid;

valitud kontrolle;

surveanuma konstruktsiooni puutuvaid üksikasju;

d)

kui see on asjakohane, siis kavandatava toodangu prototüübid. Teavitatud asutus võib nõuda täiendavaid prototüüp-surveanumaid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)

tõendusmaterjal konstruktsioonilahenduse nõuetelevastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

Kui kontrollitakse prototüüp-surveanumat, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama ka järgmist:

tunnistused keevitusmeetodite sobivuse ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub surveanuma tugevus;

tehtud kontrollimiste ja katsete protokollid või kavandatavate kontrollide kirjeldus.

1.4.

Teavitatud asutus teeb järgmisi toiminguid:

surveanuma puhul:

1.4.1.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata surveanuma vastavust konstruktsiooninõuetele;

prototüüp-surveanuma(te) puhul:

1.4.2.

veendub, et prototüüp-surveanum(ad) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, et nende kasutamine kavandatud töötingimustes on ohutu, ja teeb kindlaks, millised elemendid on projekteeritud vastavalt asjakohaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, ja millised elemendid on projekteeritud vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele;

1.4.3.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohastes harmoneeritud standardites pakutud lahendusi, on neid korrektselt kohaldatud;

1.4.4.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja ei ole kohaldanud asjakohastes harmoneeritud standardites pakutud lahendusi, vastavad tootja valitud lahendused, kui ta kohaldab muid asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides pakutud lahendusi, käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele;

1.4.5.

lepib tootjaga kokku uuringute ja katsete läbiviimise koha.

1.5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 1.4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitava asutuse ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

1.6.

Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõendile märgitakse tootja nimi ja aadress, hindamise järeldused, kehtivuse tingimused (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud surveanumate vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli. Lisaks peavad seal olema märgitud kõik selle väljaandmisega seotud tingimused ning tõendiga peavad kaasas olema kinnitatud prototüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

1.7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada surveanuma vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või nimetatud tõendi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

1.8.

Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja sellistest tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest ta on keeldunud, mille ta on tühistanud, peatanud või mida ta on muul viisil piiranud, ning taotluse korral ka sellistest tõenditest ja/või nende lisadest, mille ta on väljastanud.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

1.9.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist.

1.10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 1.3 osutatud taotluse ning täita punktides 1.7 ja 1.9 sätestatud kohustusi, kui need on volitustes täpsustatud.

2.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (Moodul C1)

2.1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Enne tootmise alustamist esitab tootja tema valitud teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab ka järgmist:

tunnistused keevitusmeetodite sobivuse ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub anuma tugevus;

aruanne kontrollimiste ja katsete kohta.

b)

kontrollidokumendi, milles kirjeldatakse tootmise ajal läbi viidavaid asjakohaseid kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega;

c)

ELi tüübihindamistõendi.

2.3.   Surveanumate kontrollid

2.3.1.

Iga toodetud surveanuma puhul teeb teavitatud asutus kõik asjakohased kontrollimised ja katsed, et teha kindlaks surveanuma vastavus ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi vastavatele nõuetele järgmiste punktide kohaselt:

a)

tootja esitab oma surveanumad ühtlike partiidena ja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks iga partii ühtlikkus;

b)

partii kontrollimise puhul tagab teavitatud asutus, et surveanumad on valmistatud ja kontrollitud tehnilise dokumentatsiooni kohaselt, ning teeb iga partiisse kuuluva surveanuma tugevuse kontrollimiseks hüdraulilise või samaväärse pneumaatilise survekatse rõhu juures, mis on suurem kui 1,5 korda sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse töörõhu. Pneumaatiliste survekatsete ohutust käsitlevaid menetlusi peab tunnustama see liikmesriik, kus katseid tehakse;

c)

lisaks sellele teeb teavitatud asutus keevisliidete kontrollimiseks katseid katsekehadega, mis tootja valikul võetakse kas toodangunäidise katsekehast või surveanumast. Katsetatakse pikikeeviseid. Kui piki- ja ringkeeviste tegemisel on kasutatud erinevaid keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringkeevistega;

d)

surveanumate puhul, mille suhtes kohaldatakse I lisa punktis 2.1.2 osutatud katselist meetodit, asendatakse need katsekehadega tehtavad katsed hüdrauliliste katsetega, mida tehakse viie igast partiist juhuslikult valitud surveanumaga, et kontrollida nende vastavust I lisa punktis 2.1.2 sätestatud olulistele ohutusnõuetele;

e)

teavitatud asutus kinnitab või laseb igale vastuvõetud partii surveanumale kinnitada oma identifitseerimisnumbri ja koostab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse. Kõik selliste partiide surveanumad võib turule lasta, välja arvatud need, mis ei ole edukalt läbinud hüdraulilist või pneumaatilist katset;

f)

kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus vajalikke meetmeid selle partii turule laskmise tõkestamiseks. Kui partiid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavustõendamise peatada;

g)

tootja saab asjaomaste asutuste nõudmise korral esitada punktis e märgitud teavitatud asutuse vastavustunnistuse.

2.3.2.

Teavitatud asutus edastab tema poolt väljastatud kontrolliaruande koopia temast teavitanud liikmesriigile ning taotluse korral teistele teavitatud asutustele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2.3.3.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel tootele selle valmistamisprotsessi käigus teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

2.4.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

2.4.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

2.4.2.

Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

2.4.3.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

2.5.   Volitatud esindaja

Punktis 2.4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

3.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanuma kontrollidel (Moodul C2)

3.1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanuma kontrollidel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.   Tootmine

3.2.1.

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.2.

Enne tootmise alustamist esitab tootja tema valitud teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab ka järgmist:

tunnistused keevitusmeetodite sobivuse ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub anuma tugevus;

aruanne kontrollimiste ja katsete kohta;

b)

ELi tüübihindamistõendi;

c)

dokumendi, milles kirjeldatakse tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks ELi tüübihindamistõendil kirjeldatud tüübile.

Enne tootmise alustamise kuupäeva tutvub teavitatud asutus nimetatud dokumentidega, et tõendada nende vastavust ELi tüübihindamistõendile.

3.2.3.

Punkti 3.2.2 alapunktis c osutatud dokument sisaldab järgmist:

a)

anumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus;

b)

kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid asjakohaseid kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega;

c)

kohustus teha kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud anumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5-kordse sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse rõhuga. Need kontrollid ja katsed viiakse läbi tootmispersonalist sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse;

d)

tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev.

3.3.   Surveanumate kontrollid

Teavitatud asutus teeb või laseb teha surveanumate juhuvalimite kontrolle selle asutuse poolt kindlaksmääratud juhuslike ajavahemike järel, et kontrollida surveanumate suhtes tehtud sisekontrolli kvaliteeti, võttes muu hulgas arvesse surveanumate tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Enne turule laskmist kontrollib teavitatud asutus lõplikest surveanumatest kohapeal võetud asjakohast valimit ja teeb harmoneeritud standardite asjaomastes osades kindlaksmääratud katsed ja/või nendega samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides, et kontrollida surveanumate vastavust ELi tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele.

Teavitatud asutus tagab ka, et tootja tegelikult kontrollib seeriatoodetud anumate vastavust punkti 3.2.3 alapunktile c.

Kui valimi kvaliteet ei ole vastuvõetaval tasemel, võtab teavitatud asutus asjakohased meetmed.

Rakendatava valimimeetodi eesmärk on kindlaks määrata, kas surveanuma valmistamisprotsess toimub surveanuma nõuetelevastavuse tagamiseks ettenähtud piirides.

Teavitatud asutus edastab tema poolt väljastatud kontrolliaruande koopia temast teavitanud liikmesriigile ning taotluse korral teistele teavitatud asutustele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel tootele selle valmistamisprotsessi käigus teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

3.4.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.4.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

3.4.2.

Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab selle riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

3.4.3.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

3.5.   Volitatud esindaja

Punktis 3.4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

4.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil (Moodul C)

4.1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 4.2 ja 4.3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

4.2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Enne tootmise alustamist esitab tootja ELi tüübihindamistõendi väljastanud teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

tunnistused keevitusmeetodite sobivuse ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

b)

kontrollidokumendi materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub surveanuma tugevus;

c)

aruande kontrollimiste ja katsete kohta;

d)

dokumendi, milles kirjeldatakse tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks ELi tüübihindamistõendil kirjeldatud tüübile.

Nimetatud dokument sisaldab järgmist:

i)

surveanumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus;

ii)

kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid asjakohaseid kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega;

iii)

kohustus teha kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud surveanumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5-kordse sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse rõhuga. Need kontrollid ja katsed viiakse läbi tootmispersonalist sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse;

iv)

tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev.

Enne tootmise alustamise kuupäeva tutvub teavitatud asutus nimetatud dokumentidega, et tõendada nende vastavust ELi tüübihindamistõendile.

4.3.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.3.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

4.3.2.

Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab selle riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

4.3.3.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

4.4.   Volitatud esindaja

Punktis 4.3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.


III LISA

PEALDISED, JUHISED, MÕISTED JA TÄHISED

1.   CE-vastavusmärgis ja pealdised

1.1.

Surveanumatele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tuleb kanda määruse (EÜ) nr 765/2008 II lisas sätestatud CE-vastavusmärgis ja CE-vastavusmärgise kinnitamise aasta kaks viimast numbrit.

1.2.

Surveanumale või selle andmeplaadile tuleb kanda vähemalt järgmised andmed:

a)

maksimaalne töörõhk PS (baarides);

b)

maksimaalne töötemperatuur Tmax (°C);

c)

minimaalne töötemperatuur Tmin (°C);

d)

surveanuma mahutavus V (l);

e)

tootja nimi, registreeritud kaubanduslik nimetus või registreeritud kaubamärk ja aadress;

f)

surveanuma tüübi- ja seeria- või partiitähis.

1.3.

Andmeplaadi kasutamise korral peab see olema kujundatud nii, et seda ei saaks korduvalt kasutada ja et sellel oleks vaba ruumi ka muu teabe jaoks.

2.   Juhised ja ohutusalane teave

Juhised sisaldavad järgmist teavet:

a)

punktis 1.2 toodud andmed, välja arvatud surveanuma seerianumber või partiitähis;

b)

anuma kavandatud kasutus;

c)

hooldus- ja paigaldusnõuded anuma ohutuse tagamiseks.

3.   Mõisted ja tähised

3.1.   Mõisted

a)

Arvutuslik rõhk P on tootja valitud rõhk, millest lähtuvalt määratakse surveanuma survestatud osade paksused.

b)

Maksimaalne rõhk PS on maksimaalne rõhk, mida võib rakendada surveanuma normaalsetel töötingimustel.

c)

Minimaalne töötemperatuur Tmin on madalaim püsitemperatuur, mis võib surveanuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel.

d)

Maksimaalne töötemperatuur Tmax on kõrgeim püsitemperatuur, mis võib surveanuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel.

e)

Voolavuspiir ReT on maksimaalsel töötemperatuuril Tmax üks järgmistest:

i)

ülemine voolavuspiir ReH, kui materjalil on olemas ülemine ja alumine voolavuspiir;

ii)

0,2 % tinglik voolavuspiir Rp0,2;

iii)

1,0 % tinglik voolavuspiir Rp1,0 legeerimata alumiiniumi korral.

f)

Surveanumate rühmad

Surveanumad kuuluvad samasse rühma, kui nad erinevad prototüübist ainult läbimõõdult, tingimusel et I lisa punktides 2.1.1 ja 2.1.2 toodud nõuded on täidetud, või kui silindrilise osa pikkuse suhtes kehtib järgmine piirang:

i)

kui prototüübil on lisaks põhjadele olemas ka üks või mitu rõngaslüli, peab samasse rühma kuuluval surveanumal olema vähemalt ühest rõngaslülist kere;

ii)

kui prototüüp koosneb ainult kahest kumerpõhjast, ei tohi samasse rühma kuuluval surveanumal rõngaslülisid olla.

Surveanumate erinevad pikkusvariandid, mis nõuavad kere avade või läbiviikude muutmist, tuleb iga variandi puhul esitada joonisel.

g)

Surveanumate partii koosneb kuni 3 000 sama tüüpi anumast.

h)

Seeriatootmiseks loetakse käesoleva direktiivi tähenduses pidevas tootmisprotsessis teatava ajavahemiku vältel üle ühe sama tüüpi ja sama konstruktsiooniga surveanuma tootmist sama tootmistehnoloogiat kasutades.

i)

Kontrollidokument: dokument, milles materjalide tootja kinnitab, et tarnitavad tooted vastavad tellimuse nõuetele, ning milles ta esitab tavaliste tehasekatsete tulemused, eelkõige toote keemilise koostise ja mehaanilised omadused, mis on saadud sama tootmisprotsessi tulemusena valmistatud toodete, kuid mitte tingimata tarnitavate toodete katsetamisel.

3.2.   Tähised

A

katkevenivus (Lo = 5,65√So)

%

A80 mm

katkevenivus (Lo = 80 mm)

%

KCV

löögisitkus

J/cm2

P

arvutuslik rõhk

baar

PS

maksimaalne töörõhk

baar

Ph

hüdraulilise või pneumaatilise survekatse rõhk

baar

Rp0,2

0,2 % tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil

N/mm2

ReT

voolavuspiir maksimaalsel töötemperatuuril

N/mm2

ReH

ülemine voolavuspiir

N/mm2

Rm

tõmbetugevus

N/mm2

Rm, max

maksimaalne tõmbetugevus

N/mm2

Rp1,0

1,0 % tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil

N/mm2

Tmax

maksimaalne töötemperatuur

°C

Tmin

minimaalne töötemperatuur

°C

V

surveanuma maht

L


IV LISA

ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX (1))

1.

Surveanum/surveanuma mudel (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja ja kui see on asjakohane, siis volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (surveanuma identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida); kui see on surveanuma identifitseerimiseks vajalik, võib see hõlmata ka kujutist:

5.

Eelkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Teavitatud asutus … (nimi, number) teostas … (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise kuupäev ja koht):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EÜ

(ELT L 264, 8.10.2009, lk 12)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12)

Ainult artikli 26 lõike 1 punkt j

B   OSA

Direktiivi 2009/105/EÜ IV lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtajad

(osutatud artiklis 43)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Kohaldamise kuupäev

87/404/EMÜ

31. detsember 1989

1. juuli 1990 (1)

90/488/EMÜ

1. juuli 1991

93/68/EMÜ

30. juuni 1994

1. jaanuar 1995 (2)


(1)  Kooskõlas direktiivi 87/404/EMÜ artikli 18 lõike 2 kolmanda lõiguga lubavad liikmesriigid oma territooriumil enne 1. juulit 1990 kehtinud eeskirjadele vastavate anumate turulelaskmist ja/või kasutusele võtmist kuni 1. juulini 1992.

(2)  Kooskõlas direktiivi 93/68/EMÜ artikli 14 lõikega 2 lubavad liikmesriigid kuni 1. jaanuarini 1997 turule lasta ja kasutusele võtta 1. jaanuarini 1995 jõus olnud märgistamiskorrale vastavaid tooteid.


VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2009/105/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 3 punkt a

Artikli 1 lõike 1 punktid a–e

Artikli 1 lõike 3 punkt b

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 13

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikli 11 lõiked 1 ja 2

Artikli 11 lõige 3

II lisa punkt 2.3

Artikkel 12

Artikli 13 lõige 1

II lisa punkt 3.2.1

Artikli 13 lõige 2

II lisa punkt 3.2.2

Artikli 13 lõige 3

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 18

Artikli 42 lõige 2

Artikli 42 lõige 1

Artikkel 19

Artikkel 43

Artikkel 20

Artikkel 44

Artikkel 21

Artikkel 45

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa punktid 1, 2 ja 4

III lisa

II lisa punkt 3

II lisa punkti 1.3 alapunkt c, punktid 2.2, 3.2.2 ning punkti 4.2 alapunktid a, b ja c

III lisa

IV lisa

IV lisa

V lisa

V lisa

VI lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/79


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/30/EL,

26. veebruar 2014,

elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (3), tuleb teha mitu muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (4) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (5) on sätestatud üldpõhimõtted ja sätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 2004/108/EÜ tuleks kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Liikmesriigid peaksid vastutama selle eest, et oleks tagatud raadioside, sealhulgas ringhäälingu vastuvõtu ja vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) raadioside-eeskirjadele tegutseva amatöörraadioside, elektri- ja telekommunikatsioonivõrkude ning nendega ühendatud seadmete kaitse elektromagnetiliste häiringute eest.

(5)

Elektromagnetiliste häiringute vastast kaitset tagavad riigisisesed õigusnormid tuleb ühtlustada, et kindlustada elektri- ja elektroonikaaparatuuri vaba liikumine, vähendamata seejuures põhjendatud kaitsetaset liikmesriikides.

(6)

Käesolev direktiiv hõlmab tooteid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas täiesti uued tooted, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või täiesti uued või kasutatud tooted, mis on imporditud kolmandast riigist.

(7)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(8)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud seadmete hulka peaksid olema arvatud nii aparatuur kui ka paigaldised. Mõlematele tuleks siiski ette näha eraldi sätted. Seda seepärast, et aparatuur kui selline võib liidu sees vabalt liikuda, samas kui paigaldised on paigaldatud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohta ja koosnevad eri liiki aparatuurist ja vajaduse korral muudest seadistest. Selliste paigaldiste ülesehitus ja toimimine vastavad enamikel juhtudel nende kasutajate konkreetsetele vajadustele.

(9)

Kui käesoleva direktiiviga reguleeritakse aparatuuri, tuleks seda kohaldada turule lastud valmisaparatuuri suhtes. Teatavaid koostisosasid või alakooste peaks teatavatel tingimustel käsitlema aparatuurina, kui need tehakse kättesaadavaks lõppkasutajale.

(10)

Raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed ei tohiks olla hõlmatud käesoleva direktiiviga, kuna neid reguleeritakse juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (6). Mõlema direktiivi elektromagnetilise ühilduvuse nõuetega saavutatakse sama kaitsetase.

(11)

Käesolev direktiiv ei tohiks hõlmata õhusõidukeid või nendesse paigaldamiseks mõeldud seadmeid, kuna nende suhtes juba kohaldatakse elektromagnetilist ühilduvust käsitlevaid liidu või rahvusvahelisi erieeskirju.

(12)

Käesoleva direktiiviga ei tuleks reguleerida elektromagnetilise ühilduvuse seisukohalt loomupäraselt ohutuid seadmeid.

(13)

Käesolev direktiiv ei tohiks hõlmata seadmete ohutust, kuna seda käsitlevad eraldi liidu või riigisisesed õigusaktid.

(14)

Võrku ühendatavate seadmete tootjad peaksid seadmeid valmistama sellisel viisil, et seadmete tavapärastel töötingimustel kasutamisel oleks välistatud võrguteenuse kvaliteedi vastuvõetamatu halvenemine. Võrguoperaatorid peaksid konstrueerima oma võrgud sellisel viisil, et võrku ühendatavate seadmete tootjatel ei lasuks ebaproportsionaalselt suurt kohustust võrguteenuse kvaliteedi vastuvõetamatu halvenemise välistamiseks. Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid harmoneeritud standardite väljatöötamisel seda eesmärki piisavalt arvesse võtma (sealhulgas asjakohaste elektromagnetiliste nähtuste liikide kumulatiivseid toimeid).

(15)

Kaitse elektromagnetiliste häiringute vastu nõuab mitmesugustele ettevõtjatele kohustuste kehtestamist. Neid kohustusi tuleks sellise kaitse saavutamiseks kohaldada õiglasel ja tõhusal viisil.

(16)

Ettevõtjad peaksid vastutama selle eest, et aparatuur vastab käesolevale direktiivile kooskõlas oma rolliga turustusahelas, et tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(17)

Kõik tarne- ja turustusahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses oleva aparatuuri. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(18)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(19)

Toote kavandamise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(20)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid aparatuuri suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastava aparatuuri vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule aparatuuri, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlik. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et aparatuuri märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(21)

Aparatuuri turule laskmisel peaks iga importija märkima aparatuurile oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui aparatuuri suurus või laad seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importija peaks avama pakendi, et lisada aparatuurile oma nimi ja aadress.

(22)

Levitaja teeb aparatuuri turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et aparatuuri käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt aparatuuri nõuetelevastavust.

(23)

Kui ettevõtja laseb aparatuuri turule oma nime või kaubamärgi all või muudab aparatuuri selliselt, et see võiks mõjutada aparatuuri vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(24)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase aparatuuriga seotud kogu vajaliku teabe.

(25)

Aparatuuri jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtjad, kes tegid nõuetele mittevastava aparatuuri turul kättesaadavaks. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile aparatuuri tarninud või kellele nemad on aparatuuri tarninud.

(26)

Paigaldised, sealhulgas suured masinad ja võrgud, võivad tekitada elektromagnetilisi häiringuid või olla neist mõjutatud. Paigaldiste ja aparatuuri vahel võib olla liides ning paigaldise poolt tekitatud elektromagnetilised häiringud võivad mõjutada aparatuuri ja vastupidi. Elektromagnetilise ühilduvuse seisukohast ei ole oluline, kas elektromagnetilised häiringud on tekitatud aparatuuri või paigaldise poolt. Sellest tulenevalt peaks paigaldistele ja aparatuurile kohaldama ühtset ja terviklikku oluliste nõuete korda.

(27)

Käesolev direktiiv peaks piirduma oluliste nõuete kindlaksmääramisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda seadmed, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (7) eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone. Harmoneeritud standardid kajastavad liidus üldtunnustatud tehnika taset elektromagnetilise ühilduvuse osas.

(28)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei täida täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(29)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtava aparatuuri vastavust olulistele nõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt ohu tasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(30)

Vastavushindamise kohustusega tuleks tootjalt nõuda aparatuuri elektromagnetilise ühilduvuse hindamist asjakohaste nähtuste seisukohalt, et teha kindlaks, kas aparatuur vastab käesoleva direktiivi olulistele nõuetele.

(31)

Kui aparatuuril võib olla erinevaid konfiguratsioone, peaks elektromagnetilise ühilduvuse hindamine kinnitama, et aparatuur vastab olulistele nõuetele sellistes konfiguratsioonides, mida tootja peab representatiivseks aparatuuri tavapärasel kasutamisel sellele ettenähtud rakendustes; sellisel juhul peaks olema piisav, kui hindamine teostatakse kõige tõenäolisemalt kõige suuremaid häiringuid põhjustada võiva konfiguratsiooni ja häiringutele kõige vastuvõtlikuma konfiguratsiooni põhjal.

(32)

Turule lastud aparatuuri puhul, mis on ette nähtud ühendamiseks teatava paigaldisega ning mis ei ole teisiti turul kättesaadavaks tehtud, ei ole asjakohane teostada vastavushindamist eraldi selle paigaldise vastavushindamisest, millega ühendamiseks aparatuur on ette nähtud. Selline aparatuur tuleks seega vabastada tavaliselt aparatuuri suhtes kohaldatavast vastavushindamismenetlusest. Siiski ei tohiks lubada, et see aparatuur seab ohtu sellise paigaldise nõuetele vastavuse, millega aparatuur on ühendatud. Kui aparatuur ühendatakse enam kui ühe identse paigaldisega, peaks nende paigaldiste elektromagnetilise ühilduvuse karakteristikute tuvastamine olema piisav, et tagada vabastamine vastavushindamismenetlusest.

(33)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, andes käesoleva direktiivi kohast teavet aparatuuri vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele liidu asjakohastele ühtlustamisaktidele.

(34)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(35)

CE-vastavusmärgis ehk aparatuuri vastavuse näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-vastavusmärgise tootele kinnitamise kohta.

(36)

Paigaldised ei pea oma eripära tõttu olema varustatud CE-vastavusmärgise ega ELi vastavusdeklaratsiooniga.

(37)

Ühe käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluse puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(38)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2004/108/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(39)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

(40)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja järelevalvesse kaasatud asutused.

(41)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(42)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab sertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(43)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastava aparatuuri nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(44)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(45)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(46)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(47)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud aparatuuri suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(48)

Kaitsemeetmete menetlus on juba sätestatud direktiivis 2004/108/EÜ. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(49)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud pooltel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitse aspektidele ohtu kujutava aparatuuriga. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega sellise aparatuuri suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(50)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(51)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(52)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või enam ei vasta teavituse aluseks olnud nõuetele.

(53)

Kooskõlas väljakujunenud tava võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste arutamisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(54)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(55)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastava aparatuuri suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse selle eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(56)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud riigisisese õiguse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(57)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riigisiseste meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele aparatuur, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2004/108/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud aparatuuri, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi riigisiseste ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(58)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on siseturu toimimise tagamine, nõudes seadmete vastavust kohasele elektromagnetilise ühilduvuse tasemele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)

Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(60)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisas sätestatud direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäevade ja kohaldamise kuupäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolev direktiiv reguleerib seadmete elektromagnetilist ühilduvust. Selle eesmärk on tagada siseturu toimimine, nõudes seadmete vastavust kohasele elektromagnetilise ühilduvuse tasemele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse artiklis 3 määratletud seadmete suhtes.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)

direktiivi 1999/5/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate seadmete suhtes;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (9), osutatud lennundustoodete, osade ja seadmete suhtes;

c)

raadioamatööride kasutavate raadioseadmete suhtes Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni (10) raames vastu võetud raadioside-eeskirjade mõistes, välja arvatud juhul, kui seadmed on turul kättesaadavaks tehtud;

d)

seadmete suhtes, mis oma loomupäraste füüsikaliste omaduste tõttu:

i)

ei ole võimelised elektromagnetkiirguse tekitamiseks või sellele kaasa aitamiseks, mis ületaks taset, millest kõrgema taseme korral ei saa raadio- ja telekommunikatsioonisideseadmed või muud seadmed töötada ettenähtud viisil, ja

ii)

töötab ettenähtud kasutamisest tuleneva elektromagnetilise häiringu korral töökvaliteedi vastuvõetamatu halvenemiseta;

e)

eritellimusel valminud hindamiskomplektid, mis on mõeldud erialaspetsialistidele eranditult eesmärgipäraseks kasutamiseks teadus-ja arendusasutustes.

Punkti c esimese lõigu kohaldamisel ei peeta raadioamatööridele kokkupanemiseks mõeldud komplekte ning raadioamatööride muudetud ja neile kasutamiseks mõeldud turul kättesaadavaks tehtud seadmeid turul kättesaadavaks tehtud seadmeteks.

3.   Kui I lisas sätestatud olulised nõuded lõikes 1 osutatud seadmetele on osaliselt või täielikult sätestatud täpsemalt liidu muudes õigusaktides, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata või selle kohaldamine lõpeb nende seadmete suhtes selliste nõuete osas kõnealuste liidu õigusaktide rakendamise kuupäevast.

4.   Käesolev direktiiv ei mõjuta seadmete ohutust reguleerivate liidu või riigisiseste õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „seade”– mis tahes aparatuur või paigaldis;

2)   „aparatuur”– mis tahes lõppseade või lõppseadmete kombinatsioon, mis on lõppkasutajale mõeldud ühtse funktsionaalse üksusena tehtud turul kättesaadavaks ja võib tekitada elektromagnetilisi häiringuid või mille toimimist võivad sellised häiringud mõjutada;

3)   „paigaldis”– eriomane kombinatsioon mitut tüüpi aparatuurist ja, kui see on asjakohane, muudest seadistest, mis on kokku pandud ja paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas;

4)   „elektromagnetiline ühilduvus”– seadme võime toimida rahuldavalt elektromagnetilises keskkonnas, tekitamata vastuvõetamatuid elektromagnetilisi häiringuid muudele selles keskkonnas asuvatele seadmetele;

5)   „elektromagnetiline häiring”– elektromagnetiline nähtus, mis võib halvendada seadme toimimist; elektromagnetiline häiring võib olla elektromagnetiline müra, soovimatu signaal või levikeskkonna muutumine;

6)   „häiringukindlus”– seadme võime toimida ettenähtud viisil talitluse kvaliteedi halvenemiseta elektromagnetilise häiringu korral;

7)   „ohutuse huvides”– inimelu või vara kaitse huvides;

8)   „elektromagnetiline keskkond”– kõik teatavas kohas täheldatavad elektromagnetilised nähtused;

9)   „turul kättesaadavaks tegemine”– aparatuuri tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

10)   „turule laskmine”– aparatuuri liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

11)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab aparatuuri või laseb aparatuuri kavandada või valmistada ning turustab seda aparatuuri oma nime või kaubamärgi all;

12)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

13)   „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit aparatuuri;

14)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb aparatuuri turul kättesaadavaks;

15)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

16)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette seadmele esitatavad tehnilised nõuded;

17)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

18)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

19)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

20)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas aparatuuriga seotud käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud;

21)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

22)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi aparatuur, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

23)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist;

24)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

25)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et aparatuur vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse aparatuurina järgmist:

1)

„koostisosad” või „alakoostud”, mis on kavandatud ühendamiseks aparatuuriga lõppkasutaja poolt ning mis võivad tekitada elektromagnetilise häiringu või mille toimimist selline häiring võib mõjutada;

2)

„teisaldatavad seadmed”, mis on määratletud aparatuuri või asjakohasel juhul muude seadiste kogumina ning mida saab vajaduse korral liigutada ja kasutada paljudes asukohtades.

Artikkel 4

Turul kättesaadavaks tegemine ja/või kasutusele võtmine

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et seade tehakse turul kättesaadavaks ja/või võetakse kasutusele ainult siis, kui see nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning eesmärgipärase kasutamise korral vastab käesolevale direktiivile.

Artikkel 5

Seadmete vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei takista elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhjustel käesoleva direktiivi nõuetele vastavate seadmete turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil.

2.   Käesoleva direktiivi nõuded ei takista järgmiste seadmete kasutusele võtmist või kasutamist käsitlevate erimeetmete rakendamist mis tahes liikmesriigis:

a)

meetmed, mille eesmärk on lahendada teatavas kohas olemasolev või prognoositav elektromagnetilise ühilduvuse probleem;

b)

ohutuse huvides võetavad meetmed, mille eesmärk on kaitsta üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või vastuvõtu- või saatejaamu, kui neid kasutatakse ohutuse huvides täpselt määratletud olukordade spektri korral.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (11) kohaldamist, teatavad liikmesriigid neist erimeetmetest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Heakskiidetud erimeetmed avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastava seadme väljapanekut ja/või esitlemist messidel, näitustel või sarnastel üritustel tingimusel, et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et sellist seadet ei tohi turul kättesaadavaks teha ega võtta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud käesoleva direktiiviga. Väljapanek võib toimuda üksnes tingimusel, et elektromagnetiliste häiringute vältimiseks on võetud kohased meetmed.

Artikkel 6

Olulised nõuded

Seade peab vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Tootjate kohustused

1.   Aparatuuri turule laskmisel tagavad tootjad, et see on kavandatud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

2.   Tootjad koostavad II või III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 14 osutatud asjaomase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud aparatuuri vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul peale aparatuuri turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad, et on olemas menetlused, mis võimaldavad säilitada seeriatoodangu vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi aparatuuri konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal aparatuuri vastavust kinnitati.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud aparatuur kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui aparatuuri suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või aparatuuriga kaasasolevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi aparatuurile või, kui see ei ole võimalik, aparatuuri pakendile või aparatuuriga kaasasolevasse dokumenti. Aadress osutab ühele ainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et aparatuuriga on kaasas juhised ja artiklis 18 osutatud teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle aparatuuri käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele esitamiseks kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle aparatuuri vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis volitatud esindaja volitusega hõlmatud aparatuuri põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavat aparatuuri.

2.   Enne aparatuuri turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 14 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et aparatuur kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et aparatuur ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta aparatuuri turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui aparatuur kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi aparatuurile või, kui see ei ole võimalik, aparatuuri pakendile või aparatuuriga kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et aparatuuriga on kaasas juhised ja artiklis 18 osutatud teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja muude lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui aparatuur on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

6.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

7.   Importijad säilitavad kümme aastat pärast aparatuuri turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

8.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel aparatuuri vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Levitajate kohustused

1.   Aparatuuri turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et aparatuur kannab CE-vastavusmärgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja artiklis 18 osutatud teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud lõppkasutajad, mille turul aparatuur kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et aparatuur ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei tee ta aparatuuri turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui aparatuur kujutab endast ohtu.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui aparatuur on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu aparatuuri vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 11

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 7 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb aparatuuri turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud aparatuuri viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 12

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

ettevõtjad, kes on neile aparatuuri tarninud;

b)

ettevõtjad, kellele nemad on aparatuuri tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui aparatuur neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise aparatuuri tarnisid.

3.   PEATÜKK

SEADME VASTAVUS

Artikkel 13

Seadme vastavuse eeldus

Seade, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 14

Aparatuuri vastavushindamismenetlused

Aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele tõendatakse ühega järgmistest vastavushindamismenetlustest:

a)

tootmise sisekontroll, mis on sätestatud II lisas;

b)

ELi tüübihindamine, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, mis on sätestatud III lisas.

Tootja võib otsustada piirata esimese lõigu punktis b osutatud menetluse kohaldamist oluliste nõuete teatavate aspektidega, tingimusel et oluliste nõuete muude aspektide suhtes kohaldatakse esimese lõigu punktis a osutatud menetlust.

Artikkel 15

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II ja III lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus aparatuur turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui aparatuuri suhtes kohaldatakse enam kui üht liidu õigusakti, milles nähakse ette ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse üks kõiki selliseid liidu õigusakte arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse aparatuuri vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17

CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kantakse aparatuurile või selle andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase aparatuuri olemust arvestades lubatud, kinnitatakse märgis aparatuuri pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse aparatuurile enne selle turule laskmist.

3.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Artikkel 18

Aparatuuri kasutamist käsitlev teave

1.   Aparatuuriga pannakse kaasa teave iga konkreetse ettevaatusabinõu kohta, mida peab aparatuuri kokkupanekul, paigaldamisel, hooldamisel või kasutamisel tarvitusele võtma, et tagada aparatuuri kasutusele võtmisel selle vastavus I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

2.   Aparatuurile, mille vastavus I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele ei ole elamurajoonides tagatud, ja vajaduse korral ka selle pakendile, lisatakse selge viide kõnealusele kasutuspiirangule.

3.   Aparatuuriga kaasasolevas juhendis peab sisalduma teave, mida on vaja aparatuuri eesmärgipäraseks kasutamiseks.

Artikkel 19

Paigaldised

1.   Aparatuurile, mis on turul kättesaadavaks tehtud ja mida võidakse ühendada paigaldisega, kohaldatakse kõiki käesolevas direktiivis aparatuuri kohta sätestatud asjakohaseid sätteid.

Artiklite 6–12 ja 14–18 nõuded ei ole siiski kohustuslikud aparatuuri korral, mis on ette nähtud ühendamiseks konkreetse paigaldisega ega ole teisiti turul kättesaadavaks tehtud.

Sellisel juhul määratlevad aparatuuriga kaasasolevad dokumendid paigaldise ja selle elektromagnetilise ühilduvuse karakteristikud ning viitavad aparatuuri paigaldisega ühendamisel võetavatele ettevaatusabinõudele, et mitte rikkuda asjaomase seadme nõuetele vastavust. Lisaks sellele sisaldavad need artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 osutatud teavet.

I lisa punktis 2 osutatud hea inseneritava dokumenteeritakse ja dokumentatsiooni hoiab vastutav isik või hoiavad vastutavad isikud asjaomastele riiklikele asutustele kontrollimiseks esitamiseks kogu paigaldise eluea vältel.

2.   Märkide olemasolu korral paigaldise mittevastavuse kohta, eelkõige kaebuste korral seadmete poolt tekitatud häiringute kohta, võivad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused taotleda paigaldise nõuetele vastavuse tõendamist ning vajaduse korral algatada hindamise.

Mittevastavuse tuvastamisel kehtestavad pädevad asutused asjakohased meetmed, et viia paigaldis vastavusse I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

3.   Liikmesriigid näevad ette vajalikud sätted paigaldise asjakohastele olulistele nõuetele vastavuse eest vastutava isiku või vastutavate isikute kindlakstegemiseks.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 20

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 21

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 26 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 22

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 23

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teab.

Artikkel 24

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või aparatuurist, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud hinnatava aparatuuri kavandamise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava aparatuuri kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada mõnda nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajaliku hinnatava aparatuuri kasutamist ega aparatuuri kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud aparatuuri kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale III lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati kõigile aparatuuri liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse aparatuuri tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)

I lisas sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisesele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud III lisa või selle rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 25

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 26

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd III lisa alusel.

Artikkel 27

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja aparatuuri kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 28

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest aparatuurist ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 27 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 24 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 29

Identifitseerimisnumber ja loetelu teavitatud asutustest

1.   Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu; loetelu sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 30

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas III lisas sätestatud vastavushindamismenetlusega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse aparatuuri tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada aparatuuri vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et aparatuur ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus kas piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja sama aparatuuriga tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 35

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub valdkondliku teavitatud asutuste rühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVA APARATUURI KONTROLL JA LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 37

Liidu turujärelevalve ja liidu turule siseneva aparatuuri kontroll

Aparatuuri suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 38

Menetlus aparatuuri jaoks, mis kujutab endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et mõni käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv aparatuur ohustab käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitsega seotud aspekte, viivad nad asjaomase aparatuuri hindamise läbi kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et aparatuur ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmeid aparatuuri nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud aparatuuride suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et piirata või keelata aparatuuri kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, aparatuur turult kõrvaldada või see tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava aparatuuri tuvastamiseks vajalikku teavet, aparatuuri päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

a)

aparatuuri mittevastavus käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitse aspekte käsitlevatele nõuetele või

b)

esinevad puudused artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase aparatuuri mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase aparatuuri suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse aparatuur turult.

Artikkel 39

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab riigisisesele meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava aparatuuri kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning aparatuuri mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 38 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 40

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 17 rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgis ei ole kinnitatud;

c)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

e)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

f)

artikli 7 lõikes 6a või artikli 9 lõikes 3 nimetatud teave puudub, on vale või puudulik;

g)

mõni muu artiklis 7 või artiklis 9 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et aparatuur võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

6.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab elektromagnetilise ühilduvuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 42

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 43

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista direktiivi 2004/108/EÜ reguleerimisalasse kuuluva sellise seadme turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist, mis vastab kõnealusele direktiivile ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Artikkel 44

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 19. aprillil 2016 artikli 2 lõike 2, artikli 3 lõike 1 punktide 9–25, artikli 4, artikli 5 lõike 1, artiklite 7–12, artiklite 15, 16 ja 17, artikli 19 lõike 1 esimese lõigu, artiklite 20–43 ning II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/108/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud V lisas esitatud nimetatud direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäeva ning kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 46

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artiklit 2, artikli 3 lõike 1 punkte 1–8, artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artiklit 6, artiklit 13, artikli 19 lõiget 3 ning I lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 47

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

(4)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(6)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(9)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(10)  Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikiri ja konventsioon, mis on vastu võetud täiendaval täievolilisel konverentsil (Genf, 1992) ja mida on muudetud täievolilisel konverentsil (Kyoto, 1994).

(11)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.


I LISA

OLULISED NÕUDED

1.   Üldised nõuded

Tehnika taset arvesse võttes peavad seadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et oleks tagatud, et:

a)

tekitatavad elektromagnetilised häiringud ei ületa taset, millest kõrgema taseme korral ei saa raadio- ja telekommunikatsiooniseadmestikud või muud seadmestikud töötada ettenähtud viisil;

b)

neil oleks eesmärgipärasel kasutamisel eeldatava elektromagnetilise häiringu kindlus, mis võimaldab neil töötada ilma eesmärgipärase kasutamise kvaliteedi vastuvõetamatu halvenemiseta.

2.   Erinõuded paigaldistele

Koostisosade paigaldamine ja eesmärgipärane kasutamine

Pidades silmas vastavust punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele, ehitatakse paigaldis hea inseneritava kohaselt ja võttes arvesse teavet seadme koostisosade eesmärgipärase kasutamise kohta.


II LISA

MOODUL A: TOOTMISE SISEKONTROLL

1.   Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab käesoleva lisa punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomane aparatuur vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Elektromagnetilise ühilduvuse hindamine

Tootja viib läbi aparatuuri elektromagnetilise ühilduvuse hindamise, mis põhineb asjakohastel nähtustel, pidades silmas vastavust I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

Elektromagnetilise ühilduvuse hindamisel võetakse arvesse kõiki tavapäraseid asjaomaseid töötingimusi. Kui aparatuuril võib olla erinevaid konfiguratsioone, peab elektromagnetilise ühilduvuse hindamine kinnitama seda, kas aparatuur vastab I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele kõigis võimalikes konfiguratsioonides, mida tootja on määratlenud selle eesmärgipärast kasutamist esindavatena.

3.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata aparatuuri vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse aparatuuri kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

a)

aparatuuri üldkirjeldus;

b)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning aparatuuri tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

f)

katseprotokollid.

4.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud aparatuuri vastavuse käesoleva lisa punktis 3 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

5.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale aparatuurile, mis vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga aparatuurimudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklikele asutustele esitamiseks vähemalt kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse aparatuur, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Volitatud esindaja

Punktis 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


III LISA

A   OSA

Moodul B: ELi tüübihindamine

1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab aparatuuri konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et aparatuuri konstruktsioon vastab I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

2.

ELi tüübihindamine on aparatuuri konstruktsiooni vastavuse hindamine punktis 3 nimetatud tehnilise dokumentatsiooni kontrollimise teel ilma näidise hindamiseta (konstruktsioonitüüp). Vastavalt tootja või tema volitatud esindaja juhistele võib see piirduda oluliste nõuete teatavate aspektidega.

3.

Tootja esitab ELi tüübihindamisavalduse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotluses täpsustatakse oluliste nõuete aspektid, mille hindamist taotletakse, ning see sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata aparatuuri vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse aparatuuri kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

i)

aparatuuri üldkirjeldus;

ii)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

iii)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning aparatuuri tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Kui harmoneeritud standardeid kohaldatakse osaliselt, täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis, milliseid osi on kohaldatud;

v)

konstruktsiooniarvutuste, tehtud uuringute jms tulemused;

vi)

katseprotokollid.

4.

Teavitatud asutus kontrollib tehnilist dokumentatsiooni, et hinnata aparatuuri vastavust konstruktsioonnõuetele seoses oluliste nõuete aspektidega, mille hindamist taotletakse.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitava asutuse vastu, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui tüüp vastab asjaomase aparatuuri suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, hindamisega hõlmatud oluliste nõuete aspekte, kehtivustingimusi (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud aparatuuri vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõenditega seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada aparatuuri vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele või nimetatud tõendi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

8.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja nimetatud tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud nimetatud tõenditest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

9.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist.

10.

Punktis 3 osutatud taotluse võib esitada ning punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi võib täita tootja volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

B   OSA

Moodul C: tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil

1.   Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomane aparatuur vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud aparatuuri vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale aparatuurile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.

Tootja koostab iga aparatuurimudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse aparatuurimudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

4.   Volitatud esindaja

Punktis 3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


IV LISA

ELi vastavusdeklaratsioon (nr XXXX  (1))

1.

Aparatuurimudel/toode (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (aparatuuri identifitseerimine, mis võimaldab aparatuuri jälgida. Lisada võib ka piisavalt selge värvilise kujutise, kui see on vajalik aparatuuri identifitseerimiseks):

5.

Eelkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele (sh standardite kinnitamise kuupäev) või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele (sh tehniliste spetsifikatsioonide kinnitamise kuupäev), millele vastavust deklareeritakse:

7.

Kui see on asjakohane: teavitatud asutus … (nimi, number) teostas … (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise kuupäev ja koht):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäev ja kohaldamise kuupäev

(osutatud artiklis 45)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise kuupäev

2004/108/EÜ

20. jaanuar 2007

20. juuli 2007


VI LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2004/108/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1 ja artikli 2 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõike 2 punktid a–c

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõige 4

Artikli 2 lõige 3

Artikli 1 lõige 5

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõike 1 punkt 1

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 3 lõike 1 punkt 2

Artikli 2 lõike 1 punkt c

Artikli 3 lõike 1 punkt 3

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 3 lõike 1 punkt 4

Artikli 2 lõike 1 punkt e

Artikli 3 lõike 1 punkt 5

Artikli 2 lõike 1 punkt f

Artikli 3 lõike 1 punkt 6

Artikli 2 lõike 1 punkt g

Artikli 3 lõike 1 punkt 7

Artikli 2 lõike 1 punkt h

Artikli 3 lõike 1 punkt 8

Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 13

Artikkel 7

Artikkel 14

Artikkel 8

Artiklid 16 ja 17

Artikli 9 lõige 1

Artikli 7 lõige 5

Artikli 9 lõige 2

Artikli 7 lõige 6

Artikli 9 lõige 3

Artikli 18 lõige 1

Artikli 9 lõige 4

Artikli 18 lõige 2

Artikli 9 lõige 5

Artikli 18 lõige 3

Artiklid 10 ja 11

Artiklid 37, 38 ja 39

Artikkel 12

4. peatükk

Artikkel 13

Artikkel 19

Artikkel 14

Artikkel 45

Artikkel 15

Artikkel 43

Artikkel 16

Artikkel 44

Artikkel 17

Artikkel 46

Artikkel 18

Artikkel 47

I lisa

I lisa

II lisa ja IV lisa punkt 1

II lisa

III lisa

III lisa

IV lisa punkt 2

IV lisa

V lisa

Artiklid 16 ja 17

VI lisa

Artikkel 24

VII lisa

VI lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/107


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/31/EL,

26. veebruar 2014,

mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta direktiivi 2009/23/EÜ (mitteautomaatkaalude kohta) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (5) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (6) on sätestatud üldpõhimõtete ja erisätete ühine raamistik, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide puhul, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Seepärast tuleks direktiivi 2009/23/EÜ kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Käesolevas direktiivis käsitletakse mitteautomaatkaalusid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas täiesti uued mitteautomaatkaalud, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või on tegemist täiesti uute või kasutatud mitteautomaatkaaludega, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)

Liikmesriigid peaksid üldsust kaitsma valede kaalumistulemuste eest teatavat liiki rakendusvaldkondades mitteautomaatkaalude kasutamisel.

(6)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(7)

Ettevõtjad peaksid vastutama selle eest, et mitteautomaatkaalud vastavad käesolevale direktiivile kooskõlas oma rolliga turustusahelas, et tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(8)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid mitteautomaatkaalusid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(9)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja lõppkasutajate vahel, peaksid liikmesriigid innustama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(10)

Toote kavandamise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(11)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad mitteautomaatkaalud oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid mitteautomaatkaalude suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate mitteautomaatkaalude vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule mitteautomaatkaale, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et mitteautomaatkaalude märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(12)

Mitteautomaatkaalu turule laskmisel peaks iga importija märkima mitteautomaatkaalule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha, sealhulgas juhuks kui importija peaks avama pakendi üksnes selleks, et lisada kaalule oma nimi ja aadress.

(13)

Levitaja teeb mitteautomaatkaalu turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et mitteautomaatkaalu käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt kaalu vastavust.

(14)

Kui ettevõtja laseb mitteautomaatkaalu turule oma nime või kaubamärgi all või muudab mitteautomaatkaalu selliselt, et see võiks mõjutada mitteautomaatkaalu vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(15)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase mitteautomaatkaaluga seotud kogu vajaliku teabe.

(16)

Mitteautomaatkaalu jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd nõuetele mittevastava mitteautomaatkaalu turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel. Käesoleva direktiivi kohaselt ei tohiks teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile mitteautomaatkaalu tarninud või kellele nemad on mitteautomaatkaalu tarninud.

(17)

Käesolev direktiiv peaks piirduma ainult mitteautomaatkaalude oluliste metroloogiliste ja toimimisnõuete väljendamisega. Et lihtsustada nende oluliste metroloogiliste ja toimimisnõuete seotud vastavushindamist, on vajalik sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda mitteautomaatkaalud, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (7), eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone, eelkõige seoses metroloogiliste, kavandamis- ja konstruktsioonitingimustega.

(18)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei rahulda täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(19)

Metroloogiliste ja tehniliste põhinõuete vastavuskontroll on vajalik, et tõhusalt kaitsta kasutajaid ja kolmandaid isikuid.

(20)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate mitteautomaatkaalude vastavust olulistele nõuetele, on vajalik sätestada nõuetele vastavuse hindamise menetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondade vahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(21)

Tootjad peavad koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, andes käesoleva direktiivi kohast teavet mitteautomaatkaalu vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(22)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(23)

CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis ehk mitteautomaatkaalu vastavuse näitajad märgiste tootele paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted ja selle seosed muude märgistega on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise tootele kinnitamise kohta.

(24)

Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(25)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2009/23/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(26)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta on vastavuses ka käesolevas direktiivis sätestatud vastavate nõuetega.

(27)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja järelevalvesse kaasatud asutused.

(28)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleb täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(29)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(30)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Turule lastavate mitteautomaatkaalude nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(31)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(32)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(33)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(34)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et mitteautomaatkaalusid oleks võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Mitteautomaatkaalusid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti ennustatavast käitumisest.

(35)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja selgitada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud mitteautomaatkaalude suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(36)

Direktiivis 2009/23/EÜ on juba sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriikides mittevastavaks tunnistatud mitteautomaatkaalude vastu võetud meetmete õigustatust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(37)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitsele ohtu kujutavate mitteautomaatkaaludega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste mitteautomaatkaalude suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(38)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(39)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(40)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes ning mis ei vasta enam teavituse aluseks olnud nõuetele.

(41)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate mitteautomaatkaaludega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(42)

Kooskõlas väljakujunenud tavadega võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad standardeeskirjade kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(43)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(44)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate mitteautomaatkaalude suhtes võetud meetmed on õigustatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(45)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(46)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate siseriiklike meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja/või võtta kasutusele mitteautomaatkaalud, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2009/23/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud mitteautomaatkaalusid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(47)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad mitteautomaatkaalud täidavad nõudeid, mis tagavad käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kõrgetasemelise kaitse ning samas ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(49)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustust võtta ettenähtud aja jooksul siseriiklikku õigusse üle ja kohaldada V lisa B osas esitatud direktiive ettenähtud kuupäevadel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi mitteautomaatkaalude suhtes.

2.   Käesolevas direktiivis eristatakse järgmisi mitteautomaatkaalude kasutamise valdkondi:

a)

massi määramine äritehingute tegemiseks;

b)

massi määramine tollimaksude, tariifide, muude maksude, soodustuste, trahvide, hüvitiste, kahjutasude jms maksete arvutamiseks;

c)

massi määramine õigusnormide või eeskirjade kohaldamiseks või ekspertarvamuse andmiseks kohtuasjade lahendamisel;

d)

massi määramine meditsiinis, kui patsiente kaalutakse tervise kontrollimiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks;

e)

massi määramine retsepti järgi ravimite valmistamiseks apteegis ning analüüside tegemiseks meditsiini- ja farmaatsialaboratooriumides;

f)

hinna määramine massi abil otsemüügi ja kinnispakkide puhul;

g)

kasutusvõimalused, mida ei ole loetletud punktides a–f.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „kaal”– mõõteriist, mida kasutatakse keha massi määramiseks sellele kehale toimiva raskusjõu kaudu. Kaalu võidakse kasutada ka muude massiga seotud suuruste, koguste, parameetrite ja tunnuste määramiseks;

2)   „mitteautomaatkaal” või „kaal”– kaal, mille töö nõuab inimese sekkumist;

3)   „turul kättesaadavaks tegemine”– kaalu tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

4)   „turule laskmine”– kaalu liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

5)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab kaalu või laseb kaalu kavandada või valmistada ning turustab seda kaalu oma nime või kaubamärgi all;

6)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

7)   „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit kaalu;

8)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb kaalu turul kättesaadavaks;

9)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

10)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette kaalule esitatavad tehnilised nõuded;

11)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

12)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

13)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

14)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas kaaluga seotud käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud;

15)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

16)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi kaal, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

17)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva kaalu turul kättesaadavaks tegemist;

18)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

19)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et kaal vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutusele võtmine

1.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kaalusid võib turul kättesaadavaks teha üksnes siis, kui need vastavad käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

2.   Liikmesriigid rakendavad kõiki meetmeid selle tagamiseks, et kaalusid ei lubata kasutusele võtta artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud kasutusvaldkondades, kui need ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Liikmesriigid rakendavad kõiki meetmeid selle tagamiseks, et kaalud, mis on kasutusele võetud artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud kasutusvaldkondades, vastaksid ka edaspidi käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 4

Olulised nõuded

Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutatavad või kasutamiseks ette nähtud kaalud peavad vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Kui kaalul on seadiseid, mida ei kasutata või mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, või kui kaal on selliste seadmetega ühendatud, ei kohaldata nende seadiste ja seadmete suhtes olulisi nõudeid.

Artikkel 5

Kaalude vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei takista selliste kaalude turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Liikmesriigid ei takista artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel selliste kaalude kasutusele võtmist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalusid turule lastes tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

2.   Tootjad koostavad artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalude jaoks II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui vastavushindamismenetlusega on tõendatud artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad kaalule CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise.

3.   Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalude puhul säilitavad tootjad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi kaalu väliskujunduses või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal kaalu vastavust kinnitati.

Kui seda peetakse artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalust tulenevaid ohte silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad turul kättesaadavaks tehtud kaalusid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate kaalude ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et kaalud, mille nad on turule lasknud, kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, nagu on sätestatud III lisas.

Kui turule lastavad kaalud on ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kinnitavad tootjad oma kaaludele III lisa punktis 1 osutatud sildid.

Kui turule lastavad kaalud ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kinnitavad tootjad oma kaaludele III lisa punktis 2 osutatud sildid.

Kui kaalul, mis on ette nähtud kasutamiseks ühel artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, on seadiseid, mida ei kasutata või mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, või kui kaal on selliste seadmetega ühendatud, kinnitab tootja igale sellisele seadisele artiklis 18 ja III lisa punktis 3 sätestatud kasutuspiirangu märgi.

6.   Tootjad märgivad kaalule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaaluga on kaasas juhised ja teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis tõendab kaalu vastavust käesolevale direktiivile, paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikele turujärelevalveasutustele kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd volitatud esindaja volitustega hõlmatud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid kaalusid.

2.   Enne artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud vajaliku vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et kaal kannab CE-vastavusmärgist ja III lisas osutatud metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta kaalu turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui kaal kujutab endast ohtu.

Enne, kui turule lastakse kaal, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, tagavad importijad, et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

3.   Importijad märgivad kaalule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Kui selleks tuleks avada pakend, võib teabe kanda pakendile ja kaaluga kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaaluga on kaasas juhised ja teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine kaalu vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

6.   Kui seda peetakse artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalust tulenevaid ohte silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad turul kättesaadavaks tehtud kaalusid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate kaalude ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad säilitavad 10 aastat pärast artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Kaalu turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas kaal kannab CE-vastavusmärgist ja metroloogilist lisamärgist, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul kaal kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta kaalu turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui kaal kujutab endast ohtu.

Enne, kui turul tehakse kättesaadavaks kaal, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kontrollivad levitajad, et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine kaalu vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaluga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Tootja kohustuste kohaldamine importija ja levitaja suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb kaalu turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud kaalu viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Kaalude kohta, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, esitavad ettevõtjad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

ettevõtjad, kes on neile kaalusid tarninud;

b)

ettevõtjad, kellele nemad on kaalusid tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui kaal neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise kaalu tarnisid.

3.   PEATÜKK

KAALUDE VASTAVUS

Artikkel 12

Vastavuse eeldus

Kaalud, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 13

Vastavushindamismenetlused

1.   Kaalude vastavuse I lisas sätestatud olulistele nõuetele võib tootja valikul kindlaks teha ühega kahest järgmisest vastavushindamismenetlusest:

a)

II lisa punktis 1 sätestatud moodul B, millele järgneb II lisa punktis 2 sätestatud moodul D või II lisa punktis 4 sätestatud moodul F.

Moodul B ei ole kohustuslik nende kaalude puhul, mille töös ei kasutata elektronseadiseid ja seadmeid ja mille koormusmõõteseadises ei kasutata koormuse tasakaalustamiseks vedrut. Nende kaalude puhul, mille suhtes ei kohaldata moodulit B, kohaldatakse II lisa punktis 3 sätestatud moodulit D1 või II lisa punktis 5 sätestatud moodulit F1;

b)

II lisa punktis 6 sätestatud moodul G.

2.   Lõikes 1 osutatud vastavushindamismenetluste alased dokumendid ja kirjad koostatakse ühes selle liikmesriigi riigikeeles, kus kavatsetakse neid menetlusi läbi viia, või vastavalt artiklile 19 teavitatud asutuse heakskiidetud keeles.

Artikkel 14

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus kaal turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui kaalu suhtes kohaldatakse enam kui üht ELi vastavusdeklaratsiooni ettenägevat liidu õigusakti, koostatakse üks neid kõiki arvestav deklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende aktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse kaalu vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

Vastavusmärgis

Sellele, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal vastab käesolevale direktiivile, osutavad kaalule kinnitatud, artiklis 16 kirjeldatud CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise üldpõhimõtted

1.   CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

2.   Metroloogiline lisamärgis koosneb suurest M-tähest ja selle pealekandmise aastaarvu kahest viimasest numbrist, mida ümbritseb ristkülik. Ristküliku kõrgus on võrdne CE-vastavusmärgise kõrgusega.

3.   Metroloogilise lisamärgise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17

CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja muude märgiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis kantakse kaalule või selle andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil.

2.   CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis kinnitatakse kaalule enne selle turule laskmist.

3.   Metroloogiline lisamärgis järgneb vahetult CE-vastavusmärgisele.

4.   CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise järele märgitakse II lisas sätestatud tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse või asutuste identifitseerimisnumber (-numbrid).

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

5.   CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja teavitatud asutuse või asutuste identifitseerimisnumbri (-numbrite) järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Artikkel 18

Kasutuspiirangu märk

Artikli 6 lõike 5 neljandas lõigus osutatud ja III lisa punktis 3 kirjeldatud märk tuleb kaalule kinnitada hästi nähtavalt ja püsivalt.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 19

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 20

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 25 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 21 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema korraldused oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 21

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud ameti objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid äriliselt või pakkudes konkurentsi.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 22

Teavitavate asutuste teabekohustused

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 23

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või kaalust, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende kaalude kavandamise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatavate kaalude kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate kaalude kasutamist ega kaalude kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nende kaalude kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peab olema alati kõigile kaalude liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse kaalu tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)

I lisas sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõestavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt siseriiklikule õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud II lisa või selle rakendamiseks kehtestatud siseriikliku õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 24

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 23 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 25

Teavitatud asutuse alltöövõtjad ja tütarettevõtjad

1.   Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 23 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd II lisa alusel.

Artikkel 26

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja kaalu või kaalude kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui selline on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 23 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 23 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 27

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 23 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistegevustest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest kaalust või asjaomastest kaaludest ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 26 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 23 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 28

Identifitseerimisnumber ja loetelu teavitatud asutustest

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 29

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 23 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitavatele ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajadusel teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse kaalutehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada kaalu vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast tunnistuse väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et kaal ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab tunnistuse.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus kas piirab tunnistust, peatab selle või tunnistab kehtetuks.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud, sarnase vastavushindamistegevuse ja samade kaaludega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 34

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub valdkondlike või valdkondade üleste teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma või rühmade töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE KAALUDE KONTROLLIMINE JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 36

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate kaalude kontroll

Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud kaalude suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16 kuni 29.

Artikkel 37

Menetlus kaalude jaoks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv kaal kujutab ohtu käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase kaalu hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et kaal ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmeid kaalu nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud kaalude suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata kaalu kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, kaal turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava kaalu tuvastamiseks vajalikku teavet, kaalu päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

a)

kaalu mittevastavus käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad avaliku huvi kaitse aspekte; või

b)

esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase kaalu mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud siseriikliku meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase kaalu suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kaalu kõrvaldamine turult.

Artikkel 38

Liidu kaitsemenetlus

1.   Kui artikli 37 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et siseriiklik meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab siseriiklikule meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas siseriiklik meede on õigustatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et siseriiklik meede on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava kaalu kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et siseriiklik meede ei ole õigustatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et siseriiklik meede on õigustatud ning kaalu mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 37 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 39

Vastavuses olevad kaalud, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 37 lõike 1 kohast hindamist, et kaal, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu avaliku huvi kaitse aspektidele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline kaal ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik riski laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud kaalude suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava kaalu tuvastamiseks vajalikku teavet, kaalu päritolu ja tarneahelat, kaasneva riski laadi ning võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud siseriiklikele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas siseriiklikud meetmed on õigustatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 40

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis või metroloogiline lisamärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 17 rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgist ega metroloogilist lisamärgist ei ole kinnitatud;

c)

artikli 6 lõikes 5 ette nähtud silte ei ole kaalule kinnitatud või on need kaalule kinnitatud artikli 6 lõiget 5 rikkudes;

d)

teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 17 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;

e)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

f)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

g)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)

artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 nimetatud teave on puudu, vale või puudulik;

i)

artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata kaalu turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et kaal turult eemaldatakse või tagasi võetakse.

6.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab mitteautomaatkaalude komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 42

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt võetud siseriiklike õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 43

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista direktiiviga 2009/23/EÜ hõlmatud kaalude turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, kui tegemist on nimetatud direktiiviga vastavuses olevate kaaludega, mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Direktiivi 2009/23/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 44

Ülevõtmine

1.   Hiljemalt 19. aprilliks 2016 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad artikli 2 punktide 3–19, artiklite 6–17, 19–43 ning II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2009/23/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega ning V lisa B osas esitatud direktiivide kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 46

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1 ja 2, artikleid 3, 4, 5 ja 18 ning I, V ja VI lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 47

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 122, 16.5.2009, lk 6. Direktiiv 2009/23/EÜ on nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivi 90/384/EMÜ (mitteautomaatkaalusid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) kodifitseeritud versioon (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 1).

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


I LISA

OLULISED NÕUDED

Kasutatakse Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni terminoloogiat.

Eelmärkused

Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutatava mitme näidiku või trükiseadisega kaalu või selliste seadmetega ühendatud kaalu puhul, kui olulistele nõuetele vastav osa kaalust trükib või registreerib kaalumise tulemusi õigesti ja kustumiskindlalt ja tulemused on nähtavad mõlemale osapoolele, ei kehti olulised nõuded nende seadiste kohta, mis dubleerivad kaalumise tulemusi ega mõjuta kaalude õiget tööd. Jaemüügil kasutatavate kaalude puhul peavad siiski kõik müüja ja ostja poole suunatud kuvarid ning trükiseadised vastama olulistele nõuetele.

Metroloogilised nõuded

1.   Massiühikud

Tuleb kasutada kehtivaid massiühikuid nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiivis 80/181/EMÜ (mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) määratletud tähenduses.

Selle tingimuse järgimise korral lubatakse kasutada järgmisi massiühikuid:

a)

SI ühikud: kilogramm, mikrogramm, milligramm, gramm, tonn;

b)

inglise süsteemi ühik: apteegiunts (väärismetallide kaalumiseks);

c)

muu SI-väline ühik: meetermõõdustikuline karaat (vääriskivide kaalumiseks).

Kaalude puhul, kus kasutatakse eespool märgitud inglise süsteemi massiühikut, tuleb järgnevalt esitatavad asjakohased olulised nõuded lihtinterpolatsiooni abil väljendada nimetatud ühikuna.

2.   Täpsusklassid

2.1.   Kehtestatakse järgmised täpsusklassid:

a)

I eri-

b)

II kõrgem

c)

III keskmine

d)

IIII tava-

Nendele klassidele vastavad nõuded on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Täpsusklassid

Klass

Taatlusskaala jaotise väärtus (e)

Alumine mõõtepiir (Min)

Taatlusskaala jaotiste arv

Formula

 

 

Miinimumväärtus

Miinimumväärtus

Maksimumväärtus

I

0,001 g ≤ e

100 e

50 000

II

0,001 g ≤ e ≤ 0,05 g

20 e

100

100 000

0,1 g ≤ e

50 e

5 000

100 000

III

0,1 g ≤ e ≤ 2 g

20 e

100

10 000

5 g ≤ e

20 e

500

10 000

IIII

5 g ≤ e

10 e

100

1 000

Nende II ja III klassi kaalude puhul, mida kasutatakse veotariifide määramiseks, vähendatakse alumist mõõtepiiri 5 e-ni.

2.2.   Skaalajaotiste väärtus

2.2.1.

Tegeliku skaala jaotise väärtus (d) ja taatlusskaala jaotise väärtus (e) peavad olema:

1 × 10k, 2 × 10k, või 5 × 10k massiühikut,

kus k on mis tahes täisarv, kaasa arvatud null.

2.2.2.

Kaalude puhul, millel ei ole lisanäidikut, on:

d = e.

2.2.3.

Lisanäidikuga kaalude puhul kehtivad järgmised tingimused:

 

Formula;

 

d < e ≤ 10 d.

Neid tingimusi ei kohaldata tingimusele d < 10–4 g vastavate I klassi kaalude puhul, kus e = 10–3 g.

3.   Liigitus

3.1.   Ühepiirkonnalised kaalud

Lisanäidikuga varustatud kaalud kuuluvad I või II klassi. Nende kaalude puhul leitakse nende kahe klassi alumise mõõtepiiri miinimumväärtus tabelist 1, asendades tulbas 3 taatlusskaala jaotise väärtuse (e) tegeliku skaala jaotise väärtusega (d).

Kui d < 10–4 g, võib I klassi kaalude ülemine mõõtepiir olla väiksem kui 50 000 e.

3.2.   Mitmepiirkonnalised kaalud

Mitu mõõtepiirkonda on lubatud, kui need on kaalul selgesti näidatud. Iga mõõtepiirkond liigitatakse punkti 3.1 kohaselt. Kui mõõtepiirkonnad kuuluvad erinevatesse täpsusklassidesse, peab kaal vastama kõige karmimatele nende nõuete hulgast, mida neile täpsusklassidele esitatakse.

3.3.   Liitpiirkonnalised kaalud

3.3.1.

Ühepiirkonnalisel kaalul võib olla mitu osamõõtepiirkonda (liitpiirkonnaline kaal).

Liitpiirkonnalisel kaalul ei tohi olla lisanäidikut.

3.3.2.

Liitpiirkonnalise kaalu iga osamõõtepiirkonda i iseloomustab selle:

taatlusskaala jaotise väärtus ei

e(i + 1) > ei

ülemine mõõtepiir Maxi

Maxr = Max

alumine mõõtepiir Mini

Mini = Max (i – 1)

ja Min1 = Min

kus:

i

=

1, 2, … r,

i

=

osamõõtepiirkonna järjenumber,

r

=

osamõõtepiirkondade arv.

Kõik mõõtepiirid väljendavad netomassi, olenemata kasutatava taara massist.

3.3.3.

Osamõõtepiirkondi liigitatakse tabeli 2 kohaselt. Kõik osamõõtepiirkonnad peavad kuuluma samasse täpsusklassi, mis on ka asjakohase kaalu täpsusklassiks.

Tabel 2

Liitpiirkonnalised kaalud

i

=

1, 2, … r

i

=

osamõõtepiirkonna järjenumber

r

=

osamõõtepiirkondade arv

Klass

Taatlusskaala jaotise väärtus (e)

Alumine mõõtepiir (Min)

Taatlusskaala jaotiste arv

Miinimumväärtus

Miinimumväärtus (2)

Formula

Maksimumväärtus

Formula

I

0,001 g ≤ ei

100 e1

50 000

II

0,001 g ≤ ei ≤ 0,05 g

20 e1

5 000

100 000

0,1 g ≤ ei

50 e1

5 000

100 000

III

0,1 g ≤ ei

20 e1

500

10 000

IIII

5 g ≤ ei

10 e1

50

1 000

4.   Täpsus

4.1.

Artiklis 13 ette nähtud menetluste rakendamisel ei tohi näidu viga ületada tabelis 3 märgitud näidu lubatud piirviga. Digitaalnäidu puhul tuleb näidu viga parandada ümardusvea võrra.

Lubatud piirvead kehtivad kõigi võimalike koormuste neto- ja taaraväärtuste puhul, välja arvatud arvestuslik taaraväärtus.

Tabel 3

Lubatud piirvead

Koormus

Lubatud piirviga

I klass

II klass

III klass

IIII klass

0 ≤ m ≤ 50 000 e

0 ≤ m ≤ 5 000 e

0 ≤ m ≤ 500 e

0 ≤ m ≤ 50 e

± 0,5 e

50 000 e < m ≤ 200 000 e

5 000 e < m ≤ 20 000 e

500 e < m ≤ 2 000 e

50 e < m ≤ 200 e

± 1,0 e

200 000 e < m

20 000 e < m ≤ 100 000 e

2 000 e < m ≤ 10 000 e

200 e < m ≤ 1 000 e

± 1,5 e

4.2.

Kaalu kasutamisel on lubatud piirvead kaks korda suuremad kui punktis 4.1 määratud lubatud piirvead.

5.   Kaaluga saadavad mõõtmistulemused peavad olema korratavad ning muude näidikutega kaalude ja teiste tasakaalustusmeetodite abil reprodutseeritavad.

Mõõtmistulemused peavad piisavalt vähe olenema koormuse asendist koormuskanduril.

6.   Kaal peab reageerima väikestele koormuse muutustele.

7.   Mõjurid ja toimeaeg

7.1.

II, III ja IIII klassi kaalud, mis on ette nähtud töötamiseks ka kaldasendis, peavad olema piisavalt vähe tundlikud kalde suhtes, mis võib esineda tavakasutamisel.

7.2.

Kaalud peavad vastama metroloogianõuetele tootja piiritletud temperatuurivahemikus. See vahemik on vähemalt:

a)

5 °C I klassi kaalude puhul;

b)

15 °C II klassi kaalude puhul;

c)

30 °C III ja IIII klassi kaalude puhul.

Kui tootja ei ole temperatuurivahemikku piiritlenud, on vahemik – 10 °C kuni + 40 °C.

7.3.

Võrgutoitel töötavad kaalud peavad vastama metroloogilistele nõuetele võrguvoolu parameetrite lubatud kõikumise piirides.

Patareitoitel töötav kaal peab andma märku, kui pinge langeb alla lubatud taseme, ja sel juhul kas õigesti edasi töötama või automaatselt välja lülituma.

7.4.

Kui e on väiksem kui 1 g, peavad elektronkaalud, välja arvatud need, mis kuuluvad I ja II klassi, kõrge suhtelise õhuniiskuse juures nende töö ülemisel piirtemperatuuril vastama metroloogilistele nõuetele.

7.5.

II, III ja IIII klassi kaalu pikaajaline koormamine ei tohi arvestatavalt mõjutada koormatud kaalu näitu ja nullnäitu kohe pärast koormuse eemaldamist.

7.6.

Muudes tingimustes peab kaal kas õigesti edasi töötama või automaatselt välja lülituma.

Väliskujundus ja konstruktsioon

8.   Üldnõuded

8.1.

Kaalu väliskujundus ja konstruktsioon peab olema selline, et õigel kasutamisel ja ülesseadmisel ning ettenähtud keskkonnas kasutamisel selle metroloogilised omadused säilivad. Massi väärtus peab olema näidatud.

8.2.

Häirete puhul ei tohi elektronkaal näidata olulistest riketest mõjutatud tulemusi või peab kaal need rikked automaatselt avastama ja neile osutama.

Olulise rikke automaatsel avastamisel peab elektronkaal andma nähtavat või kuuldavat signaali, kuni kasutaja parandab rikke või rike kaob.

8.3.

Punktide 8.1 ja 8.2 nõudeid tuleb kestvalt järgida mõistliku aja jooksul, silmas pidades kaalu kavatsetavat kasutamist.

Digitaalelektronseadiste ja -seadmete puhul tuleb alati küllaldaselt kontrollida mõõtmisseadise, näidiku ning andmesalvestus- ja -edastussüsteemi õiget tööd.

Olulise püsihälbe automaatsel avastamisel peab elektronkaal andma nähtavat või kuuldavat signaali, kuni kasutaja parandab rikke või rike kaob.

8.4.

Kui elektronkaaluga on sobiva liidese abil ühendatud välisseade, ei tohi see halvendada kaalu metroloogilisi omadusi.

8.5.

Kaaludel ei tohi olla omadusi, mis võiksid soodustada nende ärakasutamist pettuseks, ning ettekavatsemata väärkasutamise võimalus peab olema minimaalne. Osad, mida kasutaja ei tohi demonteerida ja reguleerida, peavad olema sellise tegevuse eest kaitstud.

8.6.

Kaalude väliskujundus peab võimaldama hõlpsat käesoleva direktiivi järgset kohustuslikku kontrolli.

9.   Kaalumistulemuste ja muude kaalumisandmete näitamine

Kaalumistulemusi ja muid kaalumisandmeid tuleb näidata vigadeta, ühetähenduslikult ja eksitamist välistavalt ning näidik peab võimaldama tavalistes kasutamistingimustes näitu hõlpsalt lugeda.

Käesoleva lisa punktis 1 märgitud ühikute nimetused ja tähised peavad vastama direktiivi 80/181/EMÜ normidele, millele on lisatud meetermõõdustikulise karaadi tähis „ct”.

Kaal ei tohi näidata rohkem kui ülemine mõõtepiir (Max) pluss 9 e.

Lisanäidik võib asuda ainult kümnendmärgi järel. Laiendatud skaalaga näidikut võib kasutada ainult ajutiselt ja selle töötamise ajal tuleb printimine peatada.

Kaalu lisanäidud on lubatud tingimusel, et neid ei ole võimalik segamini ajada põhinäitudega.

10.   Kaalumistulemuste ja muude kaalumisandmete väljatrükkimine

Väljatrükitud tulemused peavad olema vigadeta, hästi loetavad ja ühetähenduslikud. Trükikiri peab olema selge, loetav ning kustumis- ja kulumiskindel.

11.   Loodimine

Kui see on vajalik, võib kaalu varustada loodimisseadise ja loodinäidikuga, mis on õige ülesseadmise võimaldamiseks piisavalt tundlikud.

12.   Nullimine

Kaalu võib varustada nullimisseadisega. Selline seadis peab võimaldama täpse nullseisu ega tohi põhjustada mõõtmisvigu.

13.   Taaraseadised ja arvestusliku taara seadised

Kaalul võib olla üks või mitu taaraseadist ja arvestusliku taara seadis. Taaraseadis peab võimaldama täpse nullseisu ja tagama õige netomassi määramise. Arvestusliku taara seadise kasutamine peab tagama netomassi arvestusliku väärtuse õige määramise.

14.   Lisanõuded kaupade avalikul otsemüügil kasutatavatele kaaludele ülemise mõõtepiiriga kuni 100 kg

Kaal, mis on ette nähtud kasutamiseks avalikul otsemüügil, peab näitama kogu olulist informatsiooni kaalumise kohta ja hinda näitava kaalu puhul peab see ostjale selgesti näitama ostetava toote hinnakalkulatsiooni.

Kui kaal näitab müügihinda, peab hind olema täpne.

Hinda arvutav kaal peab näitama olulisi näitusid piisavalt kaua, et ostja jõuaks neid korralikult lugeda.

Muid funktsioone peale kaubaartiklite kaalumise ja hinna arvutamise võib hinda arvutav kaal täita ainult sel tingimusel, kui kõik toimingutega seotud näidud trükitakse ostjale välja kviitungil või lipikul selgesti, ühemõtteliselt ja ülevaatlikult.

Kaalul ei tohi olla omadusi, mis võiksid otseselt või kaudselt põhjustada näitusid, mis pole kergesti mõistetavad või ühetähenduslikud.

Iga kaalu puhul peab ostjale olema tagatud, et selle puudulik töö ei põhjusta ostu-müügitehingutes vigu.

Lisanäidikud ja laiendatud skaalaga näidikud ei ole lubatud.

Lisaseadmed on lubatud ainult juhul, kui neid ei saa kasutada pettuseks.

Kui kaalud on sarnased jaemüügil tavaliselt kasutatavate kaaludega, kuid ei vasta käesoleva jao nõuetele, tuleb neile kuvari lähedale kanda püsiv märgis: „Mitte kasutada avalikul otsemüügil”.

15.   Hinda trükkivad kaalud

Hinda trükkiv kaal peab vastama jaemüügil kasutatavatele hinda näitavatele kaaludele esitatavatele nõuetele, kuivõrd need nõuded on kohaldatavad kõnesoleva kaalu suhtes. Hinnalipikule ei tohi olla võimalik trükkida alumisest mõõtepiirist madalamat hinda.


(1)  EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(2)  Kui i = r, rakendatakse tabeli 1 vastava tulba nõudeid, kusjuures e asendatakse er-ga.


II LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUSED

1.   Moodul B: ELi tüübihindamine

1.1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab kaalu konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et kaalu konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse.

1.2.

ELi tüübihindamist võib teostada ühel järgmistest viisidest:

kavandatud tootmisprotsessile tüüpilise lõpliku kaalu näidise hindamine (toote tüüp);

kaalu konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 1.3 osutatud täiendavate andmete kontrollimise teel koos kavandatud kaalu näidise ühe või mitme kriitilise osa hindamisega (toote- ja konstruktsioonitüübi kombinatsioon);

kaalu konstruktsiooni vastavuse hindamine punktis 1.3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate andmete kontrollimise teel ilma näidise hindamiseta (konstruktsioonitüüp).

1.3.

Tootja esitab ELi tüübihindamisavalduse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata kaalu vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse kaalu kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

i)

kaalu üldkirjeldus;

ii)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

iii)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning kaalu tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

v)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

vi)

katseprotokollid;

d)

kavandatava toodangu näidised. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)

tõendusmaterjal konstruktsiooni nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

1.4.

Teavitatud asutus teeb järgmisi toiminguid:

kaalu puhul:

1.4.1.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata kaalu vastavust konstruktsiooninõuetele;

näidis(t)e puhul:

1.4.2.

veendub, et näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja teeb kindlaks, millised elemendid on kavandatud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, ja millised elemendid on kavandatud vastavalt muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele;

1.4.3.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on otsustanud kohaldada asjaomastes harmoneeritud standardites pakutud lahendusi, on neid korrektselt kohaldatud;

1.4.4.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja ei ole kohaldanud asjaomastes harmoneeritud standardites pakutud lahendusi, vastavad tootja valitud lahendused, millega kohaldatakse muid asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone, käesoleva direktiivi asjakohastele olulistele nõuetele;

1.4.5.

lepib tootjaga kokku uuringute ja katsete tegemise koha suhtes.

1.5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 1.4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste vastu, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

1.6.

Kui tüüp vastab asjaomase kaalu suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, kehtivustingimusi (olemasolu korral) ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud kaalude vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli.

ELi tüübihindamistõendi kehtivusaeg on kümme aastat alates selle väljaandmise kuupäevast; seda võib pikendada kümneaastaste ajavahemike kaupa. Kui kaalu väliskujundus muutub oluliselt näiteks uue tehnoloogia rakendamise tõttu, võib ELi tüübihindamistõendi kehtivusaega lühendada kahe aasta võrra ja selle pikendamise tähtaega kolme aasta võrra.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teavitab sellest taotlejat, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

1.7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale. Tootja teatab ELi tüübihindamistõenditega seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist heakskiidetud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada kaalu vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele või nimetatud tõendi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

1.8.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele asutustele regulaarselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja nimetatud tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud nimetatud tõenditest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

1.9.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendit, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

1.10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 1.3 osutatud taotluse ning täita punktides 1.7 ja 1.9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

2.   Moodul D: vastavusmenetlus, mis põhineb tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisel

2.1.   Tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2.2 ja 2.5 sätestatud kohustusi ja tagab ning kinnitab, et asjaomased kaalud vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.2.   Tootmine

Tootjal on kehtestatud punkti 2.3 kohane heakskiidetud süsteem tootmiskvaliteedi tagamiseks, lõpptoote kontrollimiseks ja asjaomaste kaalude katsetamiseks ja tema suhtes kohaldatakse punkti 2.4 kohast jälgimist.

2.3.   Kvaliteedisüsteem

2.3.1.

Tootja esitab tema enda valitud registreeritud asutusele taotluse hinnata asjaomaste kaalude tarvis kehtestatud kvaliteedisüsteemi.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave kavandatud kaalu kategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon ning

e)

tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamistõendi koopia.

2.3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab, et kaalud vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele, mida nende kaalude suhtes kohaldatakse.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja tootekvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

b)

asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

c)

enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

d)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jms;

e)

nõutava tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

2.3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 2.3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi vastavatele kirjeldustele.

Lisaks kvaliteedisüsteemide alastele kogemustele on auditirühmas vähemalt üks liige, kellel on asjaomase kaaluvaldkonna ja kaalutehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab läbi punkti 2.3.1 alapunktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on mõistnud käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada kaalude vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

2.3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

2.3.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 2.3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

2.4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

2.4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

2.4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

2.4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

2.4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha kaalu katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

2.5.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

2.5.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise, käesolevas direktiivis sätestatud metroloogilise lisamärgise ja punktis 2.3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale üksikule kaalule, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

2.5.2.

Tootja koostab iga kaalumudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse kaalumudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

2.6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punktis 2.3.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 2.3.5 osutatud heakskiidetud kujul muudatuse kohta;

c)

punktides 2.3.5, 2.4.3 ja 2.4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

2.7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele igast kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele korraliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

2.8.   Volitatud esindaja

Punktides 2.3.1, 2.3.5, 2.5 ja 2.6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

3.   Moodul D1: tootmiskvaliteedi tagamine

3.1.   Tootmiskvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 3.2, 3.4 ja 3.7 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased kaalud vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata kaalu vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

a)

kaalu üldkirjeldus;

b)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning kaalu tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

f)

katseprotokollid.

3.3.   Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

3.4.   Tootmine

Tootjal on kehtestatud punkti 3.5 kohane heakskiidetud süsteem tootmiskvaliteedi tagamiseks, lõpptoote kontrollimiseks ja asjaomaste kaalude katsetamiseks ja tema suhtes kohaldatakse punkti 3.6 kohast jälgimist.

3.5.   Kvaliteedisüsteem

3.5.1.

Tootja esitab tema enda valitud teavitatud asutusele taotluse hinnata asjaomaste kaalude tarvis kehtestatud kvaliteedisüsteemi.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave kavandatud kaalu kategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

e)

punktis 3.2 osutatud tehniline dokumentatsioon.

3.5.2.

Kvaliteedisüsteem tagab kaalude vastavuse sellele kohalduvatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja tootekvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

b)

asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

c)

enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

d)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jms;

e)

nõutava tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.5.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.5.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi vastavatele kirjeldustele.

Lisaks kvaliteedisüsteemide alastele kogemustele on auditirühmas vähemalt üks liige, kellel on asjaomase kaaluvaldkonna ja kaalutehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab läbi punkti 3.2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on mõistnud käesoleva direktiivi asjakohaseid nõudeid ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada kaalude vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.5.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.5.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.6.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

3.6.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

3.6.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

b)

punktis 3.2 osutatud tehniline dokumentatsioon;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

3.6.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

3.6.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

3.7.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.7.1.

Tootja kinnitab käesolevas direktiivis sätestatud CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja punktis 3.5.1 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale kaalule, mis vastab käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

3.7.2.

Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse kaalumudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

3.8.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punktis 3.5.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 3.5.5 osutatud heakskiidetud kujul muudatuse kohta;

c)

punktides 3.5.5, 3.6.3 ja 3.6.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

3.9.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele igast kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele korraliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

3.10.   Volitatud esindaja

Punktides 3.3, 3.5.1, 3.5.5, 3.7 ja 3.8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

4.   Moodul F: taatlusel põhinev tüübivastavus

4.1.   Taatlusel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 4.2 ja 4.5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased kaalud, mille suhtes kohaldatakse punkti 4.3 sätteid, vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

4.2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud kaalude vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud heakskiidetud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

4.3.   Tõendamine

Tootja valitud teavitatud asutus teeb asjakohased kontrollid ja katsetused, et kontrollida kaalude vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud heakskiidetud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Kõik vajalikud kontrollid ja katsed, et kontrollida kaalude vastavust asjaomastele nõuetele, teostatakse iga kaalu kontrollimise ja katsetamise teel vastavalt punktile 4.4.

4.4.   Vastavustõendamine iga kaalu kontrollimise ja katsetamise teel

4.4.1.

Selleks et tõendada kaalude vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud heakskiidetud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, kontrollitakse iga kaalu eraldi ja tehakse asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s ette nähtud katsed ja/või muudes asjaomastes tehnilistes spetsifikatsioonides ette nähtud samaväärsed katsed.

Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

4.4.2.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud kaalule identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust kontrollimiseks asjaomaste riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

4.5.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.5.1.

Tootja kinnitab käesolevas direktiivis sätestatud CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja punktis 4.3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale üksikule kaalule, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud heakskiidetud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

4.5.2.

Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse kaalumudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

Tootja võib kokkuleppel punktis 4.3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada kaalule teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

4.6.   Kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel võib tootja kinnitada teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kaalule ka valmistamise ajal.

4.7.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktis 4.2 sätestatud tootja kohustusi.

5.   Moodul F1: taatlemisel põhinev vastavus

5.1.   Taatlusel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 5.2, 5.3 ja 5.6 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased kaalud, mille suhtes kohaldatakse punkti 5.4 sätteid, vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

5.2.   Tehniline dokumentatsioon

5.2.1.

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata kaalu vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse kaalu kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

a)

kaalu üldkirjeldus;

b)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning kaalu tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

f)

katseprotokollid.

5.2.2.

Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

5.3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud kaalu vastavuse käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

5.4.   Tõendamine

Tootja valitud teavitatud asutus teeb asjakohaseid kontrolle ja katseid, et kontrollida kaalude vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

Kõik vajalikud kontrollid ja katsed, et kontrollida vastavust neile nõuetele, teostatakse iga kaalu kontrollimise ja katsetamise teel vastavalt punktile 5.5.

5.5.   Vastavustõendamine iga kaalu kontrollimise ja katsetamise teel

5.5.1.

Selleks et tõendada kaalude vastavust nende suhtes kohaldatavatele nõuetele, kontrollitakse iga kaalu eraldi ja tehakse asjaomastes harmoneeritud standardites ette nähtud katsed ja/või muudes asjaomastes tehnilistes spetsifikatsioonides ette nähtud samaväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

5.5.2.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud kaalule identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

5.6.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.6.1.

Tootja kinnitab käesolevas direktiivis sätestatud CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja punktis 5.4 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale kaalule, mis vastab käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

5.6.2.

Tootja koostab iga kaalumudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse kaalumudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

Tootja võib kokkuleppel punktis 5.5 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada kaalule teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

5.7.   Kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel võib tootja kinnitada teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kaalule ka valmistamise ajal.

5.8.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktides 5.2.1 ja 5.3 sätestatud tootja kohustusi.

6.   Moodul G: tooteühiku kinnitamisel põhinev vastavus

6.1.   Tooteühiku kinnitamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 6.2, 6.3 ja 6.5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased kaalud, mille suhtes kohaldatakse punkti 6.4 sätteid, vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

6.2.   Tehniline dokumentatsioon

6.2.1.

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni ja teeb selle kättesaadavaks punktis 6.4 osutatud teavitatud asutusele. Dokumentatsioon võimaldab hinnata kaalu vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse kaalu kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

a)

kaalu üldkirjeldus;

b)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning kaalu tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

f)

katseprotokollid.

6.2.2.

Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

6.3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud kaalude vastavuse käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

6.4.   Tõendamine

Selleks, et kontrollida kaalu vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele, teeb või laseb teha tootja valitud teavitatud asutus asjaomastes harmoneeritud standardites ettenähtud kontrollitoimingud ja katsed ja/või nendega samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes tehnilistes spetsifikatsioonides. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda heakskiidetud kaalule identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

6.5.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

6.5.1.

Tootja kinnitab käesolevas direktiivis sätestatud CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja punktis 6.4 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale kaalule, mis vastab käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

6.5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse kaal, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.6.   Volitatud esindaja

Punktides 6.2.2 ja 6.5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

7.   Üldsätted

7.1.

Mooduli D, D1, F, F1 või G kohane vastavushindamine võib toimuda tootja ettevõttes või mõnes muus kohas, kui kaalu vedu kasutuskohta ei nõua kaalu lahtimonteerimist, kui töölepanek kasutuskohas ei nõua kaalu kokkumonteerimist või muid tehnilisi töid, mis võiksid mõjutada kaalu tehnilisi omadusi, ja kui võetakse arvesse raskusjõu väärtust kaalu töölepaneku kohas või kui kaalu tehnilised omadused ei olene raskusjõu muutustest. Kõigil muudel juhtudel toimub vastavushindamine kaalu kasutuskohas.

7.2.

Kui kaalu tehnilised omadused sõltuvad raskusjõu muutustest, võib punktis 7.1 märgitud menetlusi teha kahes astmes, kusjuures teine aste hõlmab kontrollimisi ja katseid, mille puhul tulemus sõltub raskusjõust, esimene aste aga kõiki muid kontrollimisi ja katseid. Teine aste toimub kaalu kasutamiskohas. Kui liikmesriik on oma territooriumil kehtestanud gravitatsioonivööndid, võib väljendit „kaalu kasutamiskohas” käsitada ka kui „kaalu kasutamise gravitatsioonivööndis”.

7.2.1.

Kui tootja on mõneks punktis 7.1 märgitud menetluseks valinud kaheastmelise mooduse ja kui neid astmeid sooritavad erinevad isikud, peab esimese astme läbinud kaal kandma selle astme ülesannetega seotud volitatud asutuse tunnuskoodi.

7.2.2.

Toimingu esimese astme sooritanud isik annab iga kaalu kohta tunnistuse, kus on märgitud vajalikud kaalu tunnusandmed ning tehtud kontrollimised ja katsed.

Toimingu teist astet sooritav isik teeb veel tegemata kontrollimised ja katsed.

Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada volitatud asutuse vastavustunnistused.

7.2.3.

Tootja, kes on esimesel astmel valinud mooduli D või D1 kasutamise, võib teisel astmel kasutada sama menetlust või valida teisel astmel vastavalt vajadusele kas mooduli F või F1.

7.2.4.

CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis koos teises astmes osalenud teavitatud asutuse tunnuskoodiga kantakse kaalule pärast teise astme toimingute sooritamist.


III LISA

SILDID

1.   Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalud

1.1.

Nendele kaaludele kantakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil järgmised sildid:

i)

vajaduse korral ELi tüübihindamistõendi number;

ii)

tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk;

iii)

täpsusklass ovaali sees või kahe poolringjoonega ühendatud rõhtjoonte vahel;

iv)

ülemine mõõtepiir: Max …;

v)

alumine mõõtepiir: Min …;

vi)

taatlusskaala jaotise väärtus: e = …;

vii)

tüübi-, partii- või seerianumber;

ja vajaduse korral:

viii)

kaalu puhul, mis koosneb omavahel ühendatud eraldi seadmetest: iga seadme tähis;

ix)

tegeliku skaala jaotise väärtus, kui see erineb e-st: d = …;

x)

taaraseadise liitva toime ülempiir: T = + …;

xi)

taaraseadise lahutava toime ülempiir, kui see erineb Max-st: T = – …;

xii)

taaraseadise skaala jaotise väärtus, kui see erineb d-st: dT = …;

xiii)

ohutu koormuse ülempiir, kui see erineb Max-st: Lim …;

xiv)

temperatuuri eripiirid: … °C/… °C;

xv)

koormuskanduri ja koormuse massi suhe.

1.2.

Nimetatud kaaludel peab olema vastavusmärgise ja siltide pealekandmiseks sobiv koht. See koht peab olema selline, et vastavusmärgist ja silte oleks võimatu maha võtta neid kahjustamata ning et vastavusmärgis ja sildid oleksid kaalu harilikus tööasendis nähtavad.

1.3.

Kui kasutatakse andmeplaati, peab see olema pitseeritud, et plaati ei saaks kahjustamata kõrvaldada. Kui andmeplaat on pitseeritud, peab olema võimalik kanda sellele kontrollmärk.

1.4.

Silte Max, Min, e, d tuleb korrata kuvari läheduses, kui need ei ole sinna juba kantud.

1.5.

Igale koormusmõõteseadisele või -seadmele, mis on ühendatud või mida saab ühendada ühe või mitme koormuskanduriga, peavad olema kantud mainitud koormuskanduritega seotud asjakohased sildid.

2.   Kaaludele, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, tuleb nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil kanda:

tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk;

ülemine mõõtepiir: Max …

Nendele kaaludele ei kanta käesolevas määruses sätestatud metroloogilist lisamärgist.

3.   Artiklis 18 osutatud kasutuspiirangu märk

Kasutuspiirangu märgil peab olema trükitud musta värvi M-täht punasel ruudukujulisel tagapõhjal mõõtmetega vähemalt 25 × 25 mm, millel lõikuvad kaks risti moodustavat diagonaali.


IV LISA

ELI VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX (1))

1.

Kaalumudel/kaal (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav ese (kaalu identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida. Kui see on kaalu identifitseerimiseks vajalik, võib see hõlmata ka kujutist):

5.

Eelkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või normdokumentidele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Teavitatud asutus … (nimi, number) teostas … (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 45)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/23/EÜ

(ELT L 122, 16.5.2009, lk 6)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12)

Ainult artikli 26 lõike 1 punkt i

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad ning direktiivi 2009/23/EÜ VII lisa B osas sätestatud direktiivide kohaldamise kuupäevad

(millele on osutatud artiklis 45)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise kuupäev

90/384/EMÜ

30. juuni 1992

1. jaanuar 1993 (1)

93/68/EMÜ

30. juuni 1994

1. jaanuar 1995 (2)


(1)  Vastavalt direktiivi 90/384/EMÜ artikli 15 lõikele 3 lubavad liikmesriigid kümne aasta jooksul alates nimetatud direktiivis märgitud õigus- ja haldusnormide, mille liikmesriigid on vastu võtnud nimetatud direktiivide ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse, kohaldamise kuupäevast tuua turule ja/või võtta kasutusele kaalud, mis vastavad enne 1. jaanuari 1993 kehtinud eeskirjadele.

(2)  Vastavalt direktiivi 93/68/EMÜ artikli 14 lõikele 2: „Kuni 1. jaanuarini 1997 lubavad liikmesriigid turule viia ja kasutusele võtta 1. jaanuarini 1995 jõus olevale märgistamiskorrale vastavaid tooteid.”


VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2009/23/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause

Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunkt i

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunkt ii

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunkt iii

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunkt iv

Artikli 1 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunkt v

Artikli 1 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunkt vi

Artikli 1 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 punkt g

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punktid 3–19

Artikkel 3

Artikkel 3 lõiked 1 ja 2

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 13 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 9 lõike 1 punkt a

Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 9 lõike 1 punkt b

Artikli 13 lõike 1 punkt b

Artikli 9 lõige 2

Artikli 13 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikli 17 lõiked 1-5

Artikli 17 lõige 6

Artikli 13 esimene lause

Artikli 6 lõike 5 neljas lõik

Artikli 13 teine lause

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikkel 14

Artikli 3 lõige 3

Artikkel 15

Artikkel 43

Artikli 44 lõige 1

Artikkel 16

Artikli 44 lõige 2

Artikkel 17

Artikkel 45

Artikkel 18

Artikli 46 esimene lõik

Artikli 46 teine lõik

Artikkel 19

Artikkel 47

I lisa

I lisa

II lisa punkt 1

II lisa punkt 1

II lisa punkt 2

II lisa punkt 2

II lisa punkt 3

II lisa punkt 3

II lisa punkt 4

II lisa punkt 5

II lisa punkt 4

II lisa punkt 6

II lisa punkt 5

II lisa punkt 7

III lisa

IV lisa

III lisa

IV lisa

V lisa

VI lisa

VII lisa

V lisa

VIII lisa

VI lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/149


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/32/EL,

26. veebruar 2014,

mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/22/EÜ mõõtevahendite turule laskmise kohta (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (5) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 2004/22/EÜ tuleks kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Käesolev direktiiv hõlmab mõõtevahendeid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued; see tähendab seda, et need on kas täiesti uued mõõtevahendid, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või uued või kasutatud mõõtevahendid, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)

Korrektseid ja jälgitavaid mõõtevahendeid saab kasutada mitmesuguste mõõteülesannete jaoks. Nende mõõteülesannete puhul, mis põhinevad avaliku huvi, inimeste tervise, ohutuse ja korra, keskkonna- ja tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja ausa kaubanduse vajadustel, mis mõjutavad mitmel viisil otseselt ja kaudselt inimeste igapäevaelu, võib nõuda legaalmetroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendite kasutamist.

(6)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(7)

Legaalmetroloogiline kontroll ei tohi tõkestada mõõtevahendite vaba liikumist. Kohaldatavad sätted peavad olema samad kõikides liikmesriikides ja vastavustõendamine peab olema heaks kiidetud kogu liidus.

(8)

Legaalmetroloogiline kontroll nõuab vastavust kindlaksmääratud toimimisnõuetele. Toimimisnõuded, millele mõõtevahendid peavad vastama, peaksid pakkuma kõrgetasemelist kaitset. Vastavushindamine peab tagama kõrge usaldatavustaseme.

(9)

Liikmesriigid peaksid legaalmetroloogilise kontrolli üldreeglina sätestama. Kui legaalmetroloogiline kontroll on sätestatud, tuleb kasutada ainult mõõtevahendeid, mis vastavad ühistele toimivusnõuetele.

(10)

Vaba valiku põhimõte, mis on kehtestatud direktiiviga 2004/22/EÜ, võimaldab liikmesriikidel teostada oma õigust otsustada, kas sätestada käesolevas direktiivis reguleeritud mõõtevahendite kasutamine või mitte.

(11)

Riiklikud tehnilised kirjeldused, mis käsitlevad kasutamise asjaomaseid riigisiseseid nõudeid, ei tohi olla vastuolus käesoleva direktiivi sätetega kasutuselevõtu kohta.

(12)

Teatavate mõõtevahendite toimimine on eriliselt tundlik keskkonna suhtes, eriti elektromagnetilise keskkonna suhtes. Mõõtevahendite elektromagnetiline häiringukindlus peaks moodustama käesoleva direktiivi lahutamatu osa, mistõttu ei tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/108/EÜ (mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist) (7) häiringukindluse nõudeid.

(13)

Et tagada mõõtevahendite vaba liikumine liidus, ei tohi liikmesriigid takistada CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist kandvate mõõtevahendite turuleviimist ja/või kasutuselevõttu vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.

(14)

Liikmesriikidel tuleb võtta asjakohaseid meetmeid takistamaks mittevastavate mõõtevahendite turule laskmist ja/või kasutuselevõttu. Piisav koostöö liikmesriikide pädevate asutuste vahel on seega vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks kogu liidus.

(15)

Ettevõtjad peaksid vastutama selle eest, et mõõtevahendid vastavad käesolevale direktiivile kooskõlas oma rolliga turustusahelas, et tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi aspektide kaitse kõrgel tasemel, samuti õiglane konkurents liidu turul.

(16)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid mõõtevahendeid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(17)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(18)

Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kel on üksikasjalikud teadmised toote kavandamisest ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(19)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad mõõtevahendid oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid mõõtevahendite suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule mõõtevahendeid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et mõõtevahendite märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riigiasutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(20)

Mõõtevahendi turule laskmisel peaks iga importija märkima mõõtevahendile oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui mõõtevahendi suurus või laad seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importijal tuleb selleks, et lisada mõõtevahendile oma nimi ja aadress, avada pakend.

(21)

Levitaja teeb mõõtevahendi turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud. Levitaja tegutseb hoolikalt tagamaks, et mõõtevahendi käitlemine tema poolt ei mõjutaks negatiivselt mõõtevahendi vastavust käesolevale direktiivile.

(22)

Kui ettevõtja laseb mõõtevahendi turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada mõõtevahendi vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(23)

Kuna levitajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, peaksid nad olema kaasatud pädevate riigi ametiasutuste teostatavasse turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes nimetatud asutustele kogu asjaomase mõõtevahendiga seotud vajaliku teabe.

(24)

Mõõtevahendi jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtja, kes tegi nõuetele mittevastava mõõtevahendi turul kättesaadavaks. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile mõõtevahendi tarninud või kellele nemad on mõõtevahendi tarninud.

(25)

Käesolev direktiiv peaks piirduma tehnika arengut mitte takistavate põhinõuete, soovitavalt toimivust käsitlevate nõuete esitamisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada vastavuseeldus mõõtevahendite puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (8) ning mille eesmärk on määratleda kõnealuste nõuetega seotud üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid.

(26)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei vasta täielikult käesoleva direktiivi nõuetele.

(27)

Rahvusvaheliselt kokkulepitud tehniliste normdokumentide tehnilised ja toimimiskirjeldused võivad kas osaliselt või täielikult järgida ka käesolevas direktiivis sätestatud olulisi nõudeid. Sellistel juhtudel peaks nende rahvusvaheliselt kokkulepitud tehniliste normdokumentide kasutamine olema alternatiiviks harmoneeritud standardite kasutamisele ja eritingimustel olla vastavuseelduse aluseks.

(28)

Vastavust käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele võivad ette näha ka tehnilised kirjeldused, mis ei sisaldu harmoneeritud standardis ega rahvusvaheliselt kokkulepitud tehnilises normdokumendis. Harmoneeritud standardi või rahvusvaheliselt kokkulepitud tehnilise normdokumendi kasutamine peab seetõttu olema vabatahtlik.

(29)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate mõõtevahendite vastavust olulistele nõuetele, on vaja sätestada nõuetele vastavuse hindamise menetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid erineva rangusastmega, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlus valida kõnealuste moodulite hulgast. Sellegipoolest on vaja neid mooduleid metroloogilise kontrolli eri aspektide kajastamiseks kohandada.

(30)

Alakoostude vastavushindamine peab toimuma kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Juhul kui alakooste tehakse turul kättesaadavaks eraldi ning sõltumatult mõõtevahendist, tuleb vastavushindamine läbi viia kõnealusest mõõtevahendist sõltumatult.

(31)

Mõõtetehnika tase areneb pidevalt ja võib põhjustada muudatusi vastavushindamiste vajadustes. Seetõttu peaks iga mõõtevahendi ja vajaduse korral alakoostu jaoks olema kehtestatud asjakohane menetlus või tagatud valik erinevate samaväärsete menetluste vahel.

(32)

Tootjad peavad koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et esitada käesoleva direktiiviga nõutavat teavet mõõtevahendite vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele liidu asjakohastele ühtlustavatele õigusaktidele.

(33)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(34)

Vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava täieliku menetluse nähtav tulem on mõõtevahendi vastavust tõendav CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis. CE-märgist ja selle suhet muudesse märgistesse käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis peaksid olema sätestatud eeskirjad CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise kinnitamise kohta.

(35)

Võtmaks arvesse erinevusi kliimatingimustes või tarbijakaitse erinevaid tasemeid, mida riiklikul tasandil võidakse kohaldada, on vaja kehtestada oluliste nõuetena keskkonna- või täpsusklassid.

(36)

Käesolevas direktiivis sätestatud teatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(37)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2004/22/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(38)

Kui vastavushindamisasutus on tõendanud vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumitele, tuleks eeldada, et ta järgib käesoleva direktiivi nõudeid.

(39)

Mõõtevahendite vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teatamisse ja nende jälgimisse kaasatud asutused.

(40)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleb täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(41)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisavat usaldusväärsust, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(42)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Turule lastavate mõõtevahendite nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(43)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(44)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(45)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(46)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud mõõtevahendite suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(47)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et mõõtevahendeid oleks võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Mõõtevahendeid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste puhul, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(48)

Direktiivis 2004/22/EÜ on juba sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriikides mittevastavaks tunnistatud mõõtevahendite vastu võetud meetmete põhjendatust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(49)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele ohtu kujutavate mõõtevahenditega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste mõõtevahendite suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(50)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega ühtlustatud standardis või normatiivdokumendis.

(51)

Et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (9).

(52)

Rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta (enam) teavituse aluseks olnud nõuetele, tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(53)

Ka selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele rahvusvaheliselt kokkulepitud tehnilistele normdokumentidele, mille viiteid ei ole Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, tuleks kasutada nõuandemenetlust, kuna asjaomane dokumendi põhjal ei ole veel saadud eeldada, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.

(54)

Selliste, rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele rahvusvaheliselt kokkulepitud tehnilistele normdokumentidele, mille viide on Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud ja mida liikmesriik või komisjon peab põhjendatuks, tuleks kasutada kontrollimenetlust, sest sellised õigusaktid võivad mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.

(55)

Ka selliste rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud nõuetele vastavate mõõtevahenditega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele, tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(56)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(57)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(58)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate mõõtevahendite suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(59)

Selleks et võtta arvesse mõõtetehnoloogias toimunud arenguid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte mõõtevahendeid käsitlevate lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(60)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud riigisisese õiguse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade rakendamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(61)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riiklike meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele mõõtevahendeid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2004/22/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud mõõtevahendeid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi riiklike ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(62)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad mõõtevahendid täidavad nõudeid, mis tagavad käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kõrgetasemelise kaitse ning samal ajal ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63)

Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(64)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustust võtta ettenähtud aja jooksul riigisisesesse õigusse üle ja kohaldada XIV lisa B osas esitatud direktiive ettenähtud kuupäevadel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded, millele peavad vastama mõõtevahendid turul kättesaadavaks tegemisel ja/või kasutuselevõtul artikli 3 lõikes 1 osutatud mõõtmiste osas.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse mõõtevahendite suhtes, mis on määratletud mõõtevahendeid käsitlevates III–XII lisas (edaspidi „mõõtevahendeid käsitlevad lisad”), mis puudutavad veearvesteid (MI-001), gaasiarvesteid ja gaasi leppekoguse mõõtureid (MI-002), aktiivelektrienergiaarvesteid (MI-003), soojusarvesteid (MI-004), kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteeme vedelike (välja arvatud vesi) koguste mõõtmiseks (MI-005), automaatkaale (MI-006), taksomeetreid (MI-007), materiaalmõõte (MI-008), dimensioonimõõtevahendeid (MI-009) ja heitgaasianalüsaatoreid (MI-010).

2.   Käesolev direktiiv on elektromagnetilise häiringukindluse nõuete suhtes eridirektiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/30/EL (10) artikli 2 lõike 3 tähenduses. Nimetatud direktiivi kohaldatakse jätkuvalt emissiooninõuete osas.

Artikkel 3

Vaba valik

1.   Liikmesriigid võivad sätestada mõõtevahendite kasutamise mõõtmisteks, kui nad peavad seda õigustatuks avaliku huvi, inimeste tervise, avaliku ohutuse ja korra, keskkonna- ja tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja ausa kaubanduse tagamisel.

2.   Kui liikmesriigid ei sätesta sellist kasutust, teavitavad nad selle põhjustest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „mõõtevahend”– iga artikli 2 lõikega 1 reguleeritud mõõtmisfunktsiooniga seade või süsteem;

2)   „alakoost”– riistvaraseade, mis on nimetatud mõõtevahendeid käsitlevates lisades ja mis funktsioneerib iseseisvalt ja moodustab mõõtevahendi koos teiste ühilduvate alakoostudega või ühilduva mõõtevahendiga;

3)   „legaalmetroloogiline kontroll”– mõõtetegevuse kontroll mõõtevahendi sellisel kohaldamisalal, mis viiakse läbi avaliku huvi, inimeste tervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja ausa kaubanduse huvides;

4)   „tehniline normdokument”– Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni poolt vastu võetud dokument, mis sisaldab tehnilisi kirjeldusi;

5)   „turul kättesaadavaks tegemine”– mõõtevahendi tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

6)   „turule laskmine”– mõõtevahendi liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

7)   „kasutuselevõtt”– lõppkasutajale ette nähtud mõõtevahendi esmakordne kasutuselevõtt selleks määratud eesmärkidel;

8)   „tootja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes toodab või laseb projekteerida või toota mõõtevahendeid ja turustab neid mõõtevahendeid enda nime või kaubamärgi all või võtab neid kasutusele oma tarbeks;

9)   „volitatud esindaja”– iga liidu piires registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega.

10)   „importija”– iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb mõõtevahendi kolmandast riigist liidu turule;

11)   „levitaja”– iga turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb mõõtevahendi turul kättesaadavaks;

12)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

13)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, milles nähakse ette mõõtevahendile esitatavad tehnilised nõuded;

14)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EÜ) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses;

15)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

16)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

17)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas mõõtevahendit käsitlevad käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud;

18)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

19)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi mõõtevahend, mis on lõpptarbija jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

20)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist;

21)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

22)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et mõõtevahend vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 5

Kohaldatavus alakoostude puhul

Kui mõõtevahendeid käsitlevates lisades on sätestatud olulised nõuded alakoostudele, kohaldatakse selliste alakoostude suhtes käesolevat direktiivi mutatis mutandis.

Alakooste ja mõõtevahendeid võib vastavustõendamise eesmärgil hinnata iseseisvalt ja eraldi.

Artikkel 6

Olulised nõuded

Mõõtevahend peab vastama I lisas ja asjaomases seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Juhul kui mõõtevahendi korrektseks kasutamiseks vaja, võivad liikmesriigid nõuda, et I lisa punktis 9 või asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades osutatud andmed esitataks keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul mõõtevahend kättesaavaks tehakse.

Artikkel 7

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt

1.   Liikmesriigid ei takista käesolevas direktiivis esitatud põhjustel ühegi käesoleva direktiivi nõuetele vastava mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, tagamaks mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemine ja/või kasutuselevõtt ainult juhul, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Liikmesriik võib nõuda, et mõõtevahend vastaks selle kasutuselevõttu reguleerivatele sätetele, mida õigustavad kohalikud kliimatingimused. Sellisel juhul valib liikmesriik I lisa tabelist 1 vajalikud ülemised ja alumised temperatuuri piirid ning võib määratleda niiskustingimused (kondenseerumine või mittekondenseerumine) ning selle, kas kasutuskoht on avatud või suletud.

4.   Kui mõõtevahendile on määratletud erinevad täpsusklassid:

a)

võivad seda liiki mõõtevahendit käsitlevad lisad pealkirja „Kasutuselevõtt” all viidata täpsusklassidele konkreetseteks kasutusaladeks;

b)

kõigil muudel juhtudel võib liikmesriik määrata mõõtevahendi konkreetseteks kasutusaladeks täpsusklassid määratletud klasside hulgast, kohaldades kõigi täpsusklasside lubamist oma territooriumil.

Punkti a või b kohaldamisel võib omaniku valikul kasutusele võtta parema täpsusega mõõtevahendid.

5.   Liikmesriik ei takista käesolevale direktiivile mittevastavate mõõtevahendite näitamist messidel, näitustel, esitlustel ja sarnastel üritustel, tingimusel et nende mittevastavus ning nende kõlbmatus turul kättesaadavaks tegemiseks ja/või kasutuselevõtuks enne nende vastavusse viimist käesoleva direktiivi sätetega on selgelt tähistatud.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 8

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad oma mõõtevahendite turule laskmisel ja/või kasutusele võtmisel, et need on konstrueeritud ja toodetud kooskõlas oluliste nõuetega, mis on sätestatud I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades.

2.   Tootjad koostavad artiklis 18 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui vastavushindamismenetlusega on tõendatud mõõtevahendi vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise.

3.   Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad, et on olemas menetlused, mis võimaldavad säilitada seeriatoodangu vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi mõõtevahendi konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites, tehnilistes normdokumentides või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal mõõtevahendi vastavust kinnitati.

Kui seoses mõõtevahendi toimimisega peetakse vajalikuks, kontrollivad tootjad pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendeid, uurivad kaebusi, mittevastavaid mõõtevahendeid ja mõõtevahendite tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need, ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmetest.

5.   Tootjad tagavad, et mõõtevahendid, mille nad on turule lasknud, kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui mõõtevahendi suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on mõõtevahendiga kaasasolevas dokumendis ja pakendil, kui see olemas on, vastavalt I lisa punktile 9.2.

6.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas mõõtevahendile või, kui see ei ole võimalik, mõõtevahendiga kaasasolevasse dokumenti ja pakendile, kui see olemas on, vastavalt I lisa punktile 9.2. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et mõõtevahendiga, mille nad on turule lasknud, on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikke parandusmeetmeid, et viia mõõtevahend nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad mõõtevahendi kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle mõõtevahendi käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 8 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist;

b)

esitada pädeva riigi ametiasutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu mõõtevahendi vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riigi ametiasutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis nende volitustega hõlmatud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 10

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid mõõtevahendeid.

2.   Enne mõõtevahendi turule laskmist ja/või kasutusele võtmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et mõõtevahend kannab CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning et tootja on täitnud artikli 8 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et mõõtevahend ei vasta I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta mõõtevahendit turule ega võta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui mõõtevahend kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi mõõtevahendile või, kui see ei ole võimalik, mõõtevahendiga kaasasolevasse dokumenti ja mõõtevahendi pakendile, kui see on olemas, vastavalt I lisa punktile 9.2. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et mõõtevahendiga on kaasas juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui mõõtevahend on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine toote vastavust I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulistele nõuetele.

6.   Kui seda peetakse seoses mõõtevahendi toimimisega vajalikuks, kontrollivad importijad pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendeid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid nimetatud järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed mõõtevahendi vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad mõõtevahendi kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijaid hoiavad 10 aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadaval ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädeva riigi ametiasutuse põhjendatud nõudmisel mõõtevahendi vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 11

Levitajate kohustused

1.   Mõõtevahendit turul kättesaadavaks tehes ja/või kasutusele võttes peavad levitajad arvestama käesoleva direktiivi nõuetega.

2.   Enne mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist kontrollivad levitajad, et toode kannab CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon, nõutud dokumendid, juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul mõõtevahend kättesaavaks tehakse ja/või kasutusele võetakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 8 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 10 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et mõõtevahend ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta mõõtevahendit turule ega võta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui mõõtevahend kujutab endast ohtu.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui mõõtevahend on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades sätestatud olulistele nõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turul kättesaadavaks teinud või kasutusele võtnud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune mõõtevahend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu mõõtevahendi vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 12

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb mõõtevahendi turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud mõõtevahendit viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile, ja tema suhtes kohaldatakse artikli 8 alusel tootja kohustusi.

Artikkel 13

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

iga ettevõtja, kes on neid mõõtevahenditega varustanud;

b)

iga ettevõtja, keda nad on mõõtevahenditega varustanud.

Ettevõtjad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui mõõtevahend neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise mõõtevahendi tarnisid.

3.   PEATÜKK

MÕÕTEVAHENDITE VASTAVUS

Artikkel 14

Mõõtevahendi vastavuse eeldamine

1.   Mõõtevahendid, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

2.   Mõõtevahendid, mis on vastavuses normdokumentide osadega, mille loetelu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud normdokumentide osad käsitlevad.

3.   Tootja võib valida mis tahes tehnilise lahenduse, mis järgib I lisas ja asjaomastes kindlaid mõõtevahendite liike käsitlevates lisades sätestatud olulisi nõudeid. Et vastavuseeldusest kasu saada, peab tootja lisaks sellele rakendama õigesti lõigetes 1 ja 2 osutatud asjakohastes harmoneeritud standardites või tehnilistes normdokumentides toodud lahendusi.

4.   Liikmesriik eeldab artikli 18 lõike 3 punktis i nimetatud asjakohaste katsete järgimist juhul, kui vastav katseprogramm sooritati vastavuses lõigetes 1, 2 ja3 nimetatud asjakohaste dokumentidega ning kui katse tulemused tagavad vastavuse olulistele nõuetele.

Artikkel 15

Tehniliste normdokumentide viidete avaldamine

Komisjon, tegutsedes kas liikmesriigi taotlusel või oma algatusel, kui see on asjakohane:

a)

määrab kindlaks normdokumendid ja näitab loetelus ära nende osad, mis on kooskõlas nõuetega, mida nad käsitlevad ja mis on sätestatud I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendeid käsitlevates lisades;

b)

avaldab punktis a osutatud normdokumentide viited ja loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Tehniliste normdokumentide viidete kehtetuks tunnistamine

1.   Kui liikmesriik või komisjon leiab, et tehniline normdokument, mille viited on avaldatud või kavatsetakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas, ei ole täielikult kooskõlas oluliste nõuetega, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud I lisas ja seadmeid käsitlevates lisades, otsustab komisjon

a)

asjaomaste normdokumentide viiteid Euroopa Liidu Teatajas avaldada, mitte avaldada või avaldada osaliselt;

b)

asjaomaste normdokumentide viited Euroopa Liidu Teatajas osaliselt säilitada või kustutada.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud otsus võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 17

Vastavushindamismenetlused

Mõõtevahendi vastavushindamine kohaldatavate oluliste nõuete suhtes toimub taotluse alusel tootja valikul ühe asjaomases seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas nimetatud vastavushindamismenetluse järgi.

Vastavushindamismenetlused on sätestatud II lisas.

Vastavushindamismenetlusi puudutavad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi riigikeeles/riigikeeltes, kus vastavushindamismenetlusi teostav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.

Artikkel 18

Tehniline dokumentatsioon

1.   Tehniline dokumentatsioon peab tegema arusaadavaks mõõtevahendi ehituse, tootmise ja töötamise ning peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt üksikasjalik, et tagada vastavus järgmistele nõuetele:

a)

metroloogiliste omaduste määratlemine;

b)

toodetud mõõtevahendite toimimise korratavus juhul, kui nad on kavakohaselt seadistatud, kasutades selleks ette nähtud asjakohaseid vahendeid;

c)

mõõtevahendi terviklikkus.

3.   Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama sel määral, kui tüübi ja/või mõõtevahendi hindamiseks ja tuvastamiseks on vaja, järgmist teavet:

a)

mõõtevahendi üldine kirjeldus;

b)

osade, alakoostude, seosahelate jmt põhimõttelised kooste- ja tootmisjoonised ning –plaanid;

c)

protseduurid järjepideva tootmise tagamiseks;

d)

kui see on kohaldatav, siis elektronseadmete kirjeldused jooniste, diagrammide, loogika ja üldise tarkvarateabe vooskeemidega, mis selgitavad nende omadusi ja töötamist;

e)

punktides b, c ja d osutatud teabe, sealhulgas mõõtevahendi töötamisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

f)

artiklis 14 osutatud täielikult või osaliselt kohaldatavate harmoneeritud standardite ja/või tehniliste normdokumentide nimekiri, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

g)

lahenduste kirjeldused, mis on kasutusele võetud oluliste nõuete täitmiseks juhtudel, kui artiklis 14 nimetatud harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi normdokumente ei kohaldatud, kaasa arvatud muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu;

h)

konstruktsiooniarvutuste, uuringute jms tulemused;

i)

vajaduse korral asjakohased katsetulemused, näitamaks, et tüüp ja/või mõõtevahend vastavad:

käesoleva direktiivi nõuetele avaldatud töötingimustel ja määratletud keskkonnahäiringute piires;

gaasi-, vee-, soojus- ja muude vedelike kui vee arvestite vastupidavusnõuetele;

j)

ELi tüübihindamistunnistused või ELi konstruktsioonihindamistunnistused mõõtevahendite puhul, mis sisaldavad konstruktsioonilt identseid osi.

4.   Tootja täpsustab, kuhu pandi plommid ja märgised.

5.   Kui see on asjakohane, peab tootja näitama ühilduvustingimused liideste ja alakoostudega.

Artikkel 19

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib XIII lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus mõõtevahend turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui mõõtevahend peab vastama rohkem kui ühele liidu õigusaktile, millega nähakse ette ELi vastavusdeklaratsiooni esitamine, koostatakse üks ELi vastavusdeklaratsioon, mis hõlmab kõiki selliseid liidu õigusakte. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse mõõtevahendi vastavuse eest käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele.

Artikkel 20

Vastavusmärgis

Mõõtevahendi vastavust käesolevale direktiivile tõendatakse CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise olemasoluga sellel mõõtevahendil nagu on määratletud artiklis 21.

Artikkel 21

CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist käsitlevad üldpõhimõtted

1.   CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

2.   Metroloogiline lisamärgis koosneb suurest M-tähest ja selle pealekandmise aastaarvu kahest viimasest numbrist, mida ümbritseb ristkülik. Ristküliku kõrgus on võrdne CE-märgise kõrgusega.

3.   Metroloogilise lisamärgise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 22

CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil mõõtevahendile või selle andmeplaadile. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase mõõtevahendi olemust arvestades lubatud, kinnitatakse need kaasasolevatele dokumentidele ja toote pakendile, kui see on olemas.

2.   Kui mõõtvahend koosneb koos töötavate seadmete komplektist, mis ei ole alakoostud, kantakse CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis mõõtevahendi põhiseadmele.

3.   CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis kantakse mõõtevahendile enne selle turule laskmist.

4.   Kui see on põhjendatud, võib CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise mõõtevahendile kanda tootmisprotsessi ajal.

5.   Metroloogiline lisamärgis järgneb vahetult CE-märgisele.

CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi, nagu on sätestatud II lisas.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

Asjakohase teavitatud asutuse tunnusnumber peab olema kustumatu või eemaldamisel isehävinev.

6.   CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja, kui see on nõutav, teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

7.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 23

Teavitamine

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

2.   Kui liikmesriik ei ole vastu võtnud riigi õigusakte artiklis 3 osutatud mõõtmisteks, säilitab ta õiguse teavitada asutusest kõnealuse mõõtevahendiga seonduvateks vastavushindamistegevusteks.

Artikkel 24

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest ning artikli 29 sätetele vastavuse eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 25 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud tema tegevusest tuleneva vastutuse katmise.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 25

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud ameti objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 26

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

Artikkel 27

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema juriidiline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või mõõtevahendist, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende mõõtevahendite konstrueerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava mõõtevahendi projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole esindaja. See ei välista hinnatud mõõtevahendite kasutamist vastavushindamisasutuse tegevuseks ega nende mõõtevahendite kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud mõõtevahendite projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi poolt, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Teine lõik ei välista sellegipoolest tehnilise teabe vahetamist tootja ja asutuse vahel vastavushindamise eesmärgil.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja mõõtevahendite iga tüübi või kategooria jaoks vajalikud

a)

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse mõõtevahendi tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)

I lisas ja asjaomaste seda liiki mõõtevahendit käsitlevate lisade sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite, tehniliste normdokumentide ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõestavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisestele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud II lisa või selle rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 28

Nõuetele vastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 27 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et lepingupartner või tütarettevõtja vastab artiklis 27 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma lepingupartnerite ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Lepingupartnerit või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad lepingupartneri või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd II lisa alusel.

Artikkel 30

Ettevõttesisesed akrediteeritud asutused

1.   Ettevõttesisest akrediteeritud asutust võib kasutada vastavushindamistoimingu teostamiseks ettevõtjale, mille osaks ta on, II lisa mooduli A2 punktis 2 ja mooduli C2 punktis 5 sätestatud menetluste rakendamise eesmärgil. Kõnealune asutus moodustab eraldioleva ja eristatava osa ettevõtjast ja ei osale nende mõõtevahendite konstrueerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab.

2.   Selline ettevõttesisene asutus vastab järgmistele kriteeriumitele:

a)

ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;

b)

asutus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ja neil on ettevõttes, mille osaks ta on, aruandluse meetodid, mis tagavad nende erapooletust ja tõendavad seda asjakohasele riiklikule akrediteerimisasutusele;

c)

asutus ega selle töötajad ei vastuta oma hinnatavate mõõtevahendite konstrueerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise eest ega ole seotud ühegi tegevusega, mis võiks ohustada nende hindamistegevustega seotud otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;

d)

asutus osutab oma teenuseid ainult sellele ettevõttele, mille osaks ta on.

3.   Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teavitata teisi liikmesriike või komisjoni, aga teavitava asutuse nõudmisel väljastab ettevõtja, mille osaks ta on, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

Artikkel 31

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamistaotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja mõõtevahendi või mõõtevahendite kirjeldus, millega tegelemiseks asutus väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (kui selline on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 27 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 27 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 32

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 27 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab teavet mõõtevahendi(te) liigi (liikide) kohta, mille jaoks iga asutus on määratud, ja vajaduse korral vahendi täpsusklasside, mõõtepiiride, mõõtetehnoloogia ja muude omaduste kohta, mis teavituse ulatust piiravad. Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja mõõtevahendist või mõõtevahenditest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 31 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 27 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 33

Identifitseerimisnumber ja loetelu teavitatud asutustest

1.   Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 34

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 27 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav asutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse mõõtevahendi tehnoloogia keerukuseastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada mõõtevahendi vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust.

4.   Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et mõõtevahend ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus kas piirab sertifikaati, peatab selle või tunnistab kehtetuks.

Artikkel 37

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade mõõtevahenditega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 39

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 40

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike ja valdkondade üleste teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otse või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE MÕÕTEVAHENDITE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 41

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate mõõtevahendite kontroll

Mõõtevahendite suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 42

Menetlus selliste mõõtevahenditega tegelemiseks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv mõõtevahend kujutab endast ohtu käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase mõõtevahendi hindamise kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et mõõtevahend ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et mõõtevahend nimetatud nõuetega vastavusse viia, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendite suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata mõõtevahendi kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, mõõtevahend turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava mõõtevahendi tuvastamiseks vajalikku teavet, mõõtevahendi päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

a)

mõõtevahend ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, mis käsitlevad avaliku huvi kaitse aspekte; või

b)

puudused artiklis 14 osutatud harmoneeritud standardites või tehnilistes normdokumentides, mis annavad alust vastavuse eeldamiseks.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase mõõtevahendi mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase mõõtevahendi suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse mõõtevahend turult.

Artikkel 43

Liidu kaitsemeetmete kaitsemenetlus

1.   Kui artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud meetmed on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava mõõtevahendi kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning mõõtevahendi mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

4.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning mõõtevahendi mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon artiklis 16 sätestatud menetlust.

Artikkel 44

Vastavuses olevad mõõtevahendid, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 42 lõike 1 kohast hindamist, et mõõtevahend, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu avaliku huvi kaitse aspektidele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline mõõtevahend ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättsaadavaks tehtud mõõtevahendite suhtes võetakse parandusmeede.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava mõõtevahendi tuvastamiseks vajalikku teavet, mõõtevahendi päritolu, turustusahelat, ohu laadi, võetud riigisiseste meetmete iseloomu ja kestvust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 45

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis või metroloogiline lisamärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 22 rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgist või metroloogilist lisamärgist ei ole kinnitatud;

c)

teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 22 sätteid rikkudes või ei ole kinnitatud;

d)

mõõtevahendiga ei ole kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni;

e)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

f)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

g)

artikli 8 lõikes 6 või artikli 10 lõikes 3 nimetatud teave puudub, on vale või puudulik;

h)

mõni muu artiklis 8 või artiklis 10 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei lõpetata, siis võtab asjakohane liikmesriik asjakohaseid meetmeid mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.

6.   PEATÜKK

KOMITEE JA DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 46

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab mõõtevahendite komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Kui komitee arvamuse saamiseks on ette nähtud kirjalik menetlus, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemusele jõudmiseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või nõutakse seda komitee liikmete lihthäälteenamusega.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 47

Lisade muutmine

Komisjonil on seoses järgmisega õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte mõõtevahendeid käsitlevate lisade muutmise kohta:

a)

lubatud piirvead ja täpsusklassid;

b)

määratletud töötingimused;

c)

kriitilised üleminekuväärtused;

d)

häiringud.

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 47 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volitustekohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 47 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 47 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7.   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 50

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid ei takista oma territooriumil selliste mõõtevahendite kättesaadavaks tegemist, mis vastavad direktiivi 2004/22/EÜ nõuetele ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Direktiivi 2004/22/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

2.   Direktiivi 2004/22/EÜ artikli 23 toime kehtib kuni 30. oktoobrini 2016.

Artikkel 51

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad hiljemalt 19. aprilliks 2016 vastu õigusnormid, mis on vajalikud artikli 4 punktide 5–22, artiklite 8–11, 13, 14, 19 ja 21, artikli 22 lõigete 1, 3, 5 ja 6, artiklite 23–45, 49 ja 50 ning II lisa järgimiseks. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 52

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, tunnistatakse direktiiv 2004/22/EÜ, mida on muudetud XIV lisa A osas loetletud õigusaktidega, kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud XIV lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ja kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XV lisa vastavustabelile.

Artikkel 53

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 2, 3, artikli 4 lõikeid 1–4, artikleid 5, 6, 7, 15–18, ja 20, artikli 22 lõikeid 2 ja 4 ning I ja III–XII lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 54

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 135, 30.4.2004, lk 1.

(4)  Vt XIV lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

(8)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(9)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk79).


I LISA

OLULISED NÕUDED

Mõõtevahend annab kõrgetasemelise metroloogilise kaitse, nii et iga mõjutatud osapool võib olla kindel mõõtetulemuses, ning see peab olema konstrueeritud ja toodetud kõrgel kvaliteeditasemel, pidades silmas mõõtmistehnoloogiat ja mõõtetulemuste turvalisust.

Olulised nõuded, millele mõõtevahendid vastavad, määratakse allpool ning neid täiendavad, kui see on asjakohane, lisades III–XII sätestatud mõõtevahendite erinõuded, millega täpsustatakse üksikasjalikumalt üldnõuete teatud aspekte.

Oluliste nõuete kohaselt vastuvõetud lahenduses arvestatakse mõõtevahendi kavandatavat kasutusala ja selle mis tahes võimalikku väärkasutust.

MÕISTED

Mõõtesuurus

Suurus, mida kavatsetakse mõõta.

Mõjur

Suurus, mis ei ole mõõtesuurus, kuid mis mõjutab mõõtmise tulemust.

Töötingimused

Mõõtesuuruse ja mõjurite väärtuste kogum, mis piiritleb mõõtevahendi normaalse töö tingimused.

Häiring

Mõjur, mille väärtus on vastava nõude piires määratletud, kuid väljaspool mõõtevahendi töötingimusi. Mõjur on häiring siis, kui tema suhtes ei ole töötingimusi määratletud.

Kriitiline üleminekuväärtus

Väärtus, mille puhul peetakse mõõtetulemuse muutust mittesoovitatavaks.

Mõõt (materiaalmõõt)

Vahend antud suuruse ühe või mitme teadaoleva omaduse püsivaks esitamiseks või püsivaks edastamiseks.

Otsemüük

Kaubandustehing on otsemüük juhul, kui:

mõõtetulemus on makstava hinna aluseks; ja

vähemalt üks mõõtmisega seotud tehingu pooltest on tarbija või mis tahes muu sarnast kaitset nõudev osapool; ja

kõik tehingu asjaosalised aktsepteerivad mõõtetulemust antud ajal ja kohas.

Kliimatingimused

Tingimused, milles mõõtevahendeid võib kasutada. Tulemaks toime kliimaerinevustega liikmesriikide vahel, on määratletud temperatuuri piirväärtuste vahemik.

Tehnovõrk

Elektri-, gaasi-, soojus- või veevõrgud.

OLULISED NÕUDED

1.   Lubatud vead

1.1.   Määratletud töötingimustel ja häiringu puudumise korral ei tohi mõõteviga ületada vastavatele mõõtevahenditele käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates lisades sätestatud lubatud piirvea (MPE) väärtust.

Kui mõõtevahendeid käsitlevates lisades ei ole teisiti ette nähtud, väljendatakse lubatud piirvea väärtust plussmiinushälbena mõõtesuuruse tegelikust väärtusest.

1.2.   Määratletud töötingimustel ja häiring olemasolu korral vastab toimimisnõue käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates asjakohastes lisades sätestatud nõuetele.

Kui mõõtevahend on ette nähtud kasutamiseks määratletud püsivas pidevas elektromagnetilises väljas, peab lubatud toimimine kiiratud elektromagnetilise välja moduleeritud katses olema lubatud piirvea väärtuse piires.

1.3.   Tootja peab määratlema kliima-, mehaaniliste ja elektromagnetiliste tingimuste klassid, milles kasutamiseks mõõtevahend on ette nähtud, toite ja muud mõjurid, mis võivad mõjutada selle täpsust, arvestades käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates asjakohastes lisades sätestatud nõudeid.

1.3.1.   Kliimatingimused

Tootja määratleb temperatuuri ülemise piirväärtuse ja temperatuuri alumise piirväärtuse mis tahes tabelis toodud 1 väärtustest, välja arvatud juhul, kui see on lisades III–XII teisiti määratletud, ning peab osutama, kas seade on konstrueeritud kondenseeruvas või mittekondenseeruvas niiskuses kasutamiseks, samuti nimetama seadmele ettenähtud asukoha, st avatud või suletud.

Tabel 1

 

Temperatuuri piirväärtused

Temperatuuri ülemine piirväärtus

30 °C

40 °C

55 °C

70 °C

Temperatuuri alumine piirväärtus

5 °C

–10 °C

–25 °C

–40 °C

a)

Mehaanilised tingimused liigitatakse klassidesse M1–M3 vastavalt alltoodud kirjeldusele.

M1

Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse madala tasemega vibratsiooni ja löökidega kohtades, näiteks kergetele tugikonstruktsioonidele kinnitatud mõõtevahendite puhul, mida mõjutavad kohalikest lõhkamis- või rammimistegevustest, uste paugutamisest jms tulenevad ebaolulised vibratsioonid ja löögid.

M2

Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse olulise või kõrge tasemega vibratsiooni ja löökidega kohtades – mööduvate raskete masinate läheduses või kõrval, konveierliinide juures jms.

M3

Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, kus vibratsiooni ja löögi tase on kõrge ja väga kõrge, näiteks seadmete puhul, mis on paigaldatud vahetult masinatele, konveierliinidele jms.

b)

Seoses mehaaniliste tingimustega peab arvestama järgmisi mõjureid:

vibratsioon;

mehaaniline löök.

a)

Elektromagnetilised tingimused liigitatakse klassidesse E1, E2 või E3 vastavalt alltoodud kirjeldusele, välja arvatud juhul, kui käesoleva direktiivi mõõtevahendeid käsitlevates asjaomastes lisades on teisiti sätestatud.

E1

Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, mille elektromagnetilised häiringud vastavad sellistele häiringutele, mis tõenäoliselt leiduvad elu-, äri- ja kergetööstushoonetes.

E2

Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, mille elektromagnetilised häiringud vastavad sellistele häiringutele, mis tõenäoliselt leiduvad muudes tööstusehitistes.

E3

Klassi kohaldatakse seadmete puhul, mida toidetakse sõiduki akult. Sellised seadmed järgivad klassi E2 nõudeid ja järgmisi lisanõudeid:

pingelang, mis tekib sisepõlemismootori käiviti rakendamisel,

koormuse avariilise vähendamise siirded, mis esinevad tühjenenud aku lahtiühendamisel mootori töötamise ajal.

b)

Seoses elektromagnetiliste tingimustega tuleb arvestada järgmisi mõjureid:

pingekatkestused;

lühiajalised pingelangud;

pingesiire varustusliinidel ja/või signaalliinidel;

elektrostaatilised lahendused;

raadiosageduslikud elektromagnetväljad;

edastatavad raadiosageduslikud elektromagnetväljad varustusliinidel ja/või signaalliinidel;

pingetõusud varustusliinidel ja/või signaalliinidel.

1.3.4.   Muud mõjurid, millega tuleb vajaduse korral arvestada:

pinge kõikumine;

võrgusageduse kõikumine;

võrgusageduslikud magnetväljad;

mis tahes muu suurus, mis tõenäoliselt mõjutab seadme täpsust olulised viisil.

1.4.   Käesolevas direktiivis ette nähtud katsete korraldamisel kohaldatakse järgmisi punkte:

1.4.1.   Katsetamise ja vea väärtuste määramise põhireeglid

Punktides 1.1 ja 1.2 määratletud olulisi nõudeid kontrollitakse iga asjakohase mõjuri suhtes. Kui käesoleva direktiivi asjaomases mõõtevahendit käsitlevas lisas ei ole teisiti määratletud, kohaldatakse olulisi nõudeid nii, et iga mõjurit rakendatakse ja tema mõju hinnatakse eraldi ning kõik muud mõjurid hoitakse suhteliselt püsivalt nende tugiväärtuse juures.

Metroloogilised katsed tuleb korraldada mõjuri rakendamise ajal või pärast seda, sõltuvalt milline tingimus vastab seadme tavalisele käitamisseisundile, kus antud mõjur tõenäoliselt ilmneb.

1.4.2.   Õhuniiskus

a)

Vastavalt klimaatilistele töötingimustele, milles seade on kasutamiseks ette nähtud, võib olla asjakohane niiske püsiva temperatuuriga (mittekondenseeruv) või niiske tsüklilise temperatuuriga (kondenseeruv) katse.

b)

Niiske tsüklilise temperatuuri katse on asjakohane siis, kui kondenseerumine on oluline või kui aurude läbitungimist kiirendab hingamisefekt. Tingimustes, kus teguriks on mittekondenseeruv niiskus, on kohane niiske püsiva temperatuuri katse.

2.   Korratavus

Sama mõõtesuuruse väärtuse määramine erinevas kohas või eri kasutaja poolt, kui kõik muud tingimused on samad, peab tagama järgnevate mõõtmiste lähedased tulemused. Erinevus mõõtetulemuste vahel peab olema väiksem kui lubatud piirvea väärtus.

3.   Korduvus

Sama mõõtesuuruse väärtuse määramine samades mõõtetingimustes peab tagama järgnevate mõõtmiste lähedased tulemused. Erinevus mõõtetulemuste vahel peab olema väiksem kui lubatud piirvea väärtus.

4.   Kostelävi ja tundlikkus

Mõõtevahend peab olema piisavalt tundlik ja selle kostelävi peab olema kavandatud mõõteülesande jaoks piisavalt madal.

5.   Vastupidavus

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud selliselt, et ta säilitab oma metroloogiliste omaduste piisava stabiilsuse tootja poolt hinnatud aja vältel, tingimusel et mõõtevahend on nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud ning seda kasutatakse vastavalt tootja juhistele ja keskkonnatingimustes, milleks ta on ette nähtud.

6.   Usaldatavus

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud nii, et see vähendaks nii palju kui võimalik defekti mõju, mis võib põhjustada ebatäpset mõõtetulemust, välja arvatud juhul, kui taolise defekti olemasolu on ilmselge.

7.   Sobivus

7.1.

Mõõtevahendil ei tohi olla ühtegi omadust, mis lihtsustaks selle kasutamist pettuseks, samal ajal kui võimalused tahtmatuks väärkasutuseks on minimaalsed.

7.2.

Mõõtevahend peab olema sobiv oma ettenähtud otstarbeks, võttes arvesse tegelikke töötingimusi ning see ei tohi esitada kasutajale õige mõõtetulemuse saavutamiseks põhjendamatuid nõudmisi.

7.3.

Tarbearvestiks ettenähtud mõõtevahendi vead ettenähtud mõõtepiirkonnast väljaspool asuva kulu või voolu juures ei tohi olla ülemäära suured.

7.4.

Kui mõõtevahend on konstrueeritud ajas muutumatu mõõtesuuruse väärtuste mõõtmiseks, peab mõõtevahend olema mõõtesuuruse väärtuse väikeste kõikumiste suhtes mittetundlik või toimima sobival viisil.

7.5.

Mõõtevahend peab olema tugev ja selle konstruktsioonimaterjalid sobima tingimustega, milles selle kasutamine on ette nähtud.

7.6.

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud nii, et on võimalik mõõtmiste kontroll pärast seda, kui mõõtevahend on turule lastud ja kasutusele võetud. Vajaduse korral peavad mõõtevahendi komplektis olema selle kontrolli jaoks eriotstarbelised seadmed või tarkvara. Katsemenetlust kirjeldatakse kasutusjuhendis.

Kui mõõtevahendiga on seotud tarkvara, mis võimaldab peale mõõtmisfunktsiooni veel muid funktsioone, peab metroloogiliste omaduste jaoks oluline tarkvara olema identifitseeritav ega tohi olla liidetud tarkvara poolt lubamatult mõjutatud.

8.   Korruptsioonivastane kaitse

8.1.

Mõõtevahendite metroloogilised omadused ei tohi olla mõjutatud mis tahes lubamatul viisil ühendusest teise seadmega, ühendatud seadme mis tahes omadusest või mis tahes kaugseadmest, mis on sides mõõtevahendiga.

8.2.

Seadmestiku osa, mis on metroloogiliste omaduste jaoks kriitilise tähtsusega, tuleb konstrueerida nii, et seda saab muuta turvaliseks. Ettenähtud turvameetmete tulemusel peab sekkumise korral tekkima selle kohta tõendeid.

8.3.

Metroloogilistele omadustele kriitilise tähtsusega tarkvara peab olema sellisena ka eristatud ning see peab olema turvatud.

Mõõtevahend peab võimaldama tarkvara lihtsat eristamist.

Tõendid sekkumise kohta peavad olema kättesaadavad mõistliku aja jooksul.

8.4.

Säilitatavad või edastatavad mõõteandmed, mõõtmisomaduste jaoks kriitilise tähtsusega tarkvara ja metroloogiliselt olulised parameetrid peavad olema piisavalt kaitstud juhusliku või tahtliku rikkumise eest.

8.5.

Tarbemõõtmiseks ettenähtud mõõtevahendite tarnitud koguste näidikut või näidikuid, millelt saab tuletada tarnitud koguse, kui makse aluseks on nende näidud osaliselt või täielikult, ei tohi olla võimalik kasutamise ajal nullida.

9.   Teave, mida mõõtevahend peab kandma ja mis peab sellega kaasas olema

9.1.

Mõõtevahend peab kandma järgmisi kirjeid:

a)

tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk,

b)

teave mõõtevahendi täpsuse kohta,

ja, kui see on kohaldatav:

c)

teave kasutustingimuste kohta,

d)

mõõtevõime,

e)

mõõteulatus,

f)

tuvastusmärgis,

g)

ELi tüübihindamistõendi või ELi projektihindamistõendi number,

h)

teave selle kohta, kas metroloogilisi tulemusi andvad lisaseadmed järgivad käesoleva direktiivi sätteid legaalmetroloogilise kontrolli kohta.

9.2.

Mõõtevahendite puhul, mis on asjaomase teabe kandmiseks mõõtmetelt liiga väikesed või liiga haprad, tuleb asjakohane märgistus kanda pakendile, kui võimalik, ja käesoleva direktiivi sätete kohaselt nõutavatesse saatedokumentidesse.

9.3.

Mõõtevahendiga peab olema kaasas teave selle kasutamise kohta, välja arvatud juhul, kui mõõtevahendi lihtsus muudab selle ebavajalikuks. Teave peab olema lihtsalt mõistetav ja sisaldama järgmist, kui see on asjakohane:

a)

töötingimusi,

b)

mehaanilisi ja elektromagnetilisi keskkonnaklasse,

c)

temperatuuri ülemist ja alumist piirväärtust, kas kondensatsioon on võimalik või mitte, kas paigalduskoht peab olema avatud või suletud,

d)

paigaldus-, hooldus-, remondi- ja lubatud reguleerimise juhendeid,

e)

juhiseid õigeks kasutamiseks ja mis tahes kasutuse eritingimusi,

f)

ühildumistingimusi kasutajaliideste, alakoostude või mõõtevahenditega.

9.4.

Identsete mõõtevahendite rühmad, mida kasutatakse samas asukohas või samal otstarbel mõõtmiseks, ei vaja ilmtingimata eraldi kasutusjuhendit.

9.5.

Kui see ei ole mõõtevahendit käsitlevas lisas teisiti määratletud, peab mõõdetud väärtuse skaalajaotise väärtus olema kujul 1 × 10n, 2 × 10n või 5 × 10n, kus n on mis tahes täisarv või null. Mõõtühik või selle sümbol peab olema selle numbrilise väärtuse lähedal.

9.6.

Mõõt märgistatakse nimiväärtusega või skaalaga, millele on lisatud kasutatud mõõtühik.

9.7.

Kasutatud mõõtühikud ja nende tähised peavad vastama mõõtühikuid ja nende tähiseid käsitlevate liidu õigusaktide sätetele.

9.8.

Mis tahes nõutavad märgised ja kirjed peavad olema selged, kustumatud, ühetähenduslikud ja mitteteisaldatavad.

10.   Mõõtetulemuse esitamine

10.1.

Mõõtetulemus peab olema esitatud näidiku abil või väljatrükina.

10.2.

Mis tahes mõõtetulemuse esitamine peab olema selge ja ühetähenduslik ning kaasnema selliste tähiste ja kirjetega, mida on vaja kasutaja teavitamiseks tulemuse tähendusest. Esitatud tulemuste lihtne lugemine peab olema lubatud kasutamise tavatingimustel. Näidata võib lisanäite, tingimusel et neid ei saa metroloogiliselt kontrollitud näitudega segamini ajada.

10.3.

Väljatrüki puhul peab väljatrükk või aruanne olema samuti lihtsalt loetav ja kustumatu.

10.4.

Mõõtevahend otsemüügiga tehingute jaoks peab olema konstrueeritud nii, et kavakohasel paigaldamisel esitab see mõõtetulemused mõlemale tehingu osapoolele. Kui see on otsemüügi puhul kriitilise tähtsusega, peab iga käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele mittevastava lisaseadme poolt tarbijale antav kviitung kandma asjakohast piiravat teavet.

10.5.

Olenemata sellest, kas tarbemõõtmiseks ette nähtud mõõtevahendi näitu saab võtta kauglugemise teel või mitte, paigaldatakse sellele igal juhul metroloogiliselt kontrollitud näidik, millele tarbija pääseb ligi ka ilma töövahenditeta. Selle näidiku lugem on makstava tasu aluseks olev mõõtetulemus.

11.   Edasine andmetöötlus kaubatehingu lõpetamiseks

11.1.

Mõõtevahendid, mis ei ole ette nähtud tarbemõõtmisteks, peavad püsivahenditega salvestama mõõtetulemused koos konkreetset tehingut tuvastava teabega, kui:

a)

mõõtmine ei ole korratav ja

b)

mõõtevahend on normaalselt ette nähtud kasutamiseks tehingu ühe poole juuresolekuta.

11.2.

Lisaks peab olema soovi korral kättesaadav püsiv tõestus mõõtetulemuse kohta ja teave tehingu tuvastamiseks ajal, mil mõõtmine teostati.

12.   Vastavushindamine

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud viisil, et see võimaldaks selle vastavuse hindamist käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.


II LISA

MOODUL A:   SISETOOTMISKONTROLL

1.   Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased tooted vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

4.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riigi ametiasutuse käsutuses kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahend, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL A2:   SISETOOTMISKONTROLL KOOS MÕÕTEVAHENDI KONTROLLIMISEGA JUHUSLIKE AJAVAHEMIKE JÄREL

1.   Tootmise sisekontroll koos mõõtevahendi kontrollimisega teavitatud asutuse poolt juhuslike ajavahemike järel on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et kõnealused mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon võimaldab hinnata mõõtevahendi vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik asjakohased meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavate käesoleva direktiivi nõuetele.

4.   Mõõtevahendi kontroll

Tootja valikul teeb või laseb teha mõõtevahendite kontrolli juhuslike ajavahemike järel kas ettevõttesisene akrediteeritud asutus või tootja poolt valitud teavitatud asutus, et tõendada mõõtevahendi sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas mõõtevahendite tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Mõõtevahendite lõpptoodangu sobivaid näidiseid, mida võtab asutus kohapeal enne toote turulelaskmist, eesmärgiga tõendada mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, kontrollitakse ning nendega viiakse läbi harmoneeritud standardite asjaomastes osades ja/või normdokumentides kindlaks määratud asjaomased katsed ja/või muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides kindlaks määratud võrdväärsed katsed. Asjakohase harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane ettevõttesisene akrediteeritud asutus või teavitatud asutus.

Sellistel juhtudel, kus asjakohane mõõtevahendite hulk näidises ei vasta vastuvõetavale kvaliteeditasemele, võtab ettevõttesisene akrediteeritud asutus või teavitatud asutus asjakohased meetmed.

Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

5.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riigi ametiasutuse käsutuses kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahend, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

6.   Volitatud esindaja

Punktis 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL B:   ELi TÜÜBIHINDAMINE

1.

ELi tüübihindamine on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi tehnilist konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et vahendi tehniline konstruktsioon vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.

ELi tüübihindamist võib teostada ühel järgmistest viisidest:

a)

ettenähtud toodangut esindava komplektse mõõtevahendi näidise kontroll (tootetüüp);

b)

mõõtevahendi tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate tõendite kontrollimise teel koos ettenähtud toodangut esindava ühe või enama mõõtevahendi kriitilise osa näidise kontrolliga (toote- ja konstruktsioonitüübi kombinatsioon);

c)

mõõtevahendi tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate tõendite kontrolli teel ilma näidist kontrollimata (konstruktsioonitüüp).

Teavitatud asutus otsustab asjakohase viisi ning nõutud näidise üle.

3.

Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress; kui avalduse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

artiklis 18 kirjeldatud tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

Taotlus sisaldab lisaks, kui see on asjakohane:

d)

ettenähtud tootmist esindavad näidised. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)

tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või normdokumente ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral hõlmab tõendusmaterjal vastavalt muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele tootja nõuetekohases laboris või muus laboris tootja nimel või tema vastutusel tehtud katsete tulemusi.

4.

Teavitatud asutus teeb järgmist:

 

Mõõtevahendi puhul:

4.1.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata mõõtevahendi tehnilise konstruktsiooni nõuetele vastavust;

 

Näidis(t)e puhul:

4.2.

teeb kindlaks, kas näidis(ed) on toodetud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja tuvastab osad, mis on konstrueeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite ja/või normdokumentide kohaldatavatele sätetele, samuti osad, mis on konstrueeritud vastavalt muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele;

4.3.

teeb või laseb teha asjakohased kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on otsustanud rakendada asjaomastes harmoneeritud standardites ja normdokumentides sisalduvaid lahendusi, on neid nõuetekohaselt rakendatud;

4.4.

teeb või laseb teha asjakohased kontrollid ja katseid, et kontrollida, kas juhul, kui asjakohastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides sisalduvaid lahendusi ei ole rakendatud, vastavad muid tehnilisi spetsifikatsioone rakendavate tootjate valitud lahendused käesoleva direktiivi asjakohastele olulistele nõuetele;

4.5.

lepib tootjaga kokku kontrollide ja katsete tegemise kohas.

 

Mõõtevahendi teiste osade puhul:

4.6.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja täiendavat tõendusmaterjali, et hinnata mõõtevahendi teiste osade tehnilise konstruktsiooni vastavust.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitava asutuse ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõendile märgitakse tootja nimi ja aadress, hindamise järeldused, kehtivustingimused (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud mõõtevahendite vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli. Hindamaks toodetud mõõtevahendite vastavust kontrollitud tüübile nende mõõtetulemuste korratavuse suhtes, kui mõõtevahend on nõuetekohaselt reguleeritud ja kasutades selleks sobivaid abinõusid, hõlmavad tõend ja selle lisad järgmist:

mõõtevahendi tüübi metroloogilisi omadusi;

mõõtevahendite terviklikkuse tagamiseks vajalikke meetmeid (plommimine, tarkvaramärgis jms);

mõõtevahendite tuvastamiseks vajalikku teavet teiste elementide kohta ja nende visuaalse välise tüübivastavuse kontrolli;

mis tahes eriteavet, mis on vajalik toodetud mõõtevahendite omaduste kindlakstegemiseks, kui see on asjakohane,

alakoostu puhul kogu vajalikku teavet, et tagada selle ühildumine teiste alakoostude või mõõtevahenditega.

ELi tüübihindamistõend kehtib kümme aastat alates selle väljaandmise kuupäevast ning seda võib iga kümne aasta järel uuendada.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

8.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõenditega seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele või nimetatud tõendi kehtivuse tingimusi. Selliste muudatuste puhul tuleb esialgsele ELi tüübihindamistõendile lisada täiendav kinnitus.

9.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kõnealustest tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia.

Teavitatud asutus säilitab koopiat ELi tüübihindamistõendist, selle lisadest ja täiendustest koos tehnilise dokumentatsiooniga kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

10.

Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana koopiat ELi tüübihindamistõendist, selle lisadest ja täiendustest koos tehnilise dokumentatsiooniga kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

11.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 8 ja 10 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

MOODUL C:   SISETOOTMISKONTROLLIL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Sisetootmiskontrollil põhinev tüübivastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased mõõtevahendid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

3.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

3.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

4.   Volitatud esindaja

Punktis 3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL C2:   SISETOOTMISKONTROLLIL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS KOOS MÕÕTEVAHENDI KONTROLLIDEGA JUHUSLIKE AJAVAHEMIKE JÄREL

1.   Sisetootmiskontrollil ja mõõtevahendi kontrollidel juhuslike ajavahemike järel põhinev tüübivastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

3.   Mõõtevahendi kontroll

Tootja valikul teeb või laseb teha mõõtevahendite kontrolli juhuslike ajavahemike järel kas ettevõttesisene akrediteeritud asutus või tootja poolt valitud teavitatud asutus, et tõendada mõõtevahendi sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas mõõtevahendite tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Mõõtevahendite lõpptoodangu sobivaid näidiseid, mida võtab ettevõttesisene akrediteeritud asutus või teavitatud asutus kohapeal enne toote turulelaskmist, kontrollitakse ning nendega viiakse läbi harmoneeritud standardite asjaomastes osades ja/või normdokumentides kindlaks määratud katsed ja/või tehnilistes spetsifikatsioonides kindlaks määratud võrdväärsed katsed, et tõendada mõõtevahendi vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Kui näidis ei vasta vastuvõetavale kvaliteeditasemele, võtab ettevõttesisene akrediteeritud asutus või teavitatud asutus asjakohased meetmed.

Rakendatava proovivõtumeetodiga tuleks kindlaks määrata, kas mõõtevahendi valmistusprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada mõõtevahendi vastavus.

Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

4.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL D:   TOOTMISKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Tootmise kvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab vastavalt punktis 3 kirjeldatule mõõtevahendi tootmisel, lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 4.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

e)

kinnitatud tüübi tehniline dokumentatsioon ja ELi tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga,

b)

asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

c)

enne ja pärast tootmist ja tootmise ajal läbiviidavad kontrollid ja katsed ning läbiviimise sagedus;

d)

kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded;

e)

vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes.

Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 alapunktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadele ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et teha kindlaks kvaliteedisüsteemi õige toimimine. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punkti 3 lõikes 1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

6.   Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid:

a)

punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid, millele on osutatud punktides 3.5, 4.3 ja 4.4.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL D1:   TOOTMISE KVALITEEDI TAGAMINE

1.   Tootmise kvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

3.   Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

4.   Tootmine

Tootja kasutab vastavalt punktis 5 kirjeldatule mõõtevahendi tootmisel, lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 6.

5.   Kvaliteedisüsteem

5.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

e)

punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon.

5.2.

Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavale nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga,

b)

asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

c)

enne ja pärast tootmist ja tootmise ajal läbiviidavad kontrollid ja katsed ning läbiviimise sagedus,

d)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

e)

vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

5.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes.

Auditirühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

5.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

5.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

6.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

6.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

6.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadele ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

b)

punktis 2 nimetatud tehniline dokumentatsioon;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

6.3.

Teavitatud asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

6.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et teha kindlaks kvaliteedisüsteemi õige toimimine. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

7.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 5.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

7.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

8.   Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid:

a)

punktis 5.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 5.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid, millele on osutatud punktides 5.5, 6.3 ja 6.4.

9.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

10.   Volitatud esindaja

Punktides 3, 5.1, 5.5, 7 ja 8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

MOODUL E:   MÕÕTEVAHENDI KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Mõõtevahendi kvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on see osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab lõpliku mõõtevahendite lõpptoote kontrollimisel ja asjaomaste mõõtevahendite katsetamisel punktis 3 kirjeldatud kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 määratletud järelevalvet.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele avalduse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

e)

tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

b)

tootmisjärgsed uuringud ja katsed;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

d)

kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes.

Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 alapunktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadele ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et teha kindlaks kvaliteedisüsteemi õige toimimine. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

6.   Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid:

a)

punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

punktis 3.5 ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL E1:   MÕÕTEVAHENDITE LÕPPTOODANGU KONTROLLIMISE JA KATSETAMISE KVALITEEDI TAGAMINE

1.   Mõõtevahendite lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise kvaliteedi tagamine on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

3.   Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni asjakohaste riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

4.   Tootmine

Tootja kasutab vastavalt punktis 5 kirjeldatule mõõtevahendite lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 6.

5.   Kvaliteedisüsteem

5.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress; kui avalduse esitab teavitatud asutus, siis ka asutuse nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

e)

punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon.

5.2.

Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavale nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -kavade, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga,

b)

pärast tootmist tehtavad uuringud ja katsed;

c)

kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded;

d)

kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

5.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5,2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes.

Auditirühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

5.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

5.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

6.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

6.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

6.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadele ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

b)

punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

6.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

6.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et teha kindlaks kvaliteedisüsteemi õige toimimine. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

7.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 5.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

7.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

8.   Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid:

a)

punktis 5.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 5.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

teavitatud asutuse otsused ja aruanded, millele on osutatud punktides 5.5, 6.3 ja 6.4.

9.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

10.   Volitatud esindaja

Punktides 3, 5.1, 5.5, 7 ja 8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL F:   TOOTE KONTROLLIMISEL (TAATLEMISEL) PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Toote kontrollimisel (taatlemisel) põhinev tüübivastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5.1 ja 6 sätestatud kohustusi ja tagab ning deklareerib omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

3.   Kontrollimine (taatlemine)

Tootja poolt valitud teavitatud asutus korraldab või laseb korraldada kontrollimisi ja katseid, et kontrollida mõõtevahendite vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Tootja valikul viiakse kontrollimised ja katsed mõõtevahendi vastavuse hindamiseks asjakohastele nõuetele läbi kas iga mõõtevahendi kontrollimise ja katsetamisega, nagu on määratletud punktis 4, või mõõtevahendite kontrollimise ja katsetamisega statistilisel alusel, nagu on määratletud punktis 5.

4.   Kontrollimine iga mõõtevahendi kontrollimise ja katsetamise teel

4.1.

Kõiki mõõtevahendeid kontrollitakse eraldi ning vastavuse kontrollimiseks ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele viiakse läbi asjakohastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides sätestatud katsed ja/või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud võrdväärsed katsed.

Harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus.

4.2.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri.

Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutustele kontrollimiseks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

5.   Statistiline vastavuse kontrollimine

5.1.

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tootmisprotsessi ja selle jälgimisega iga toodetud partii ühtsus, ja esitab oma mõõtevahendid kontrollimiseks ühtsete partiide kujul.

5.2.

Vastavalt punkti 5.3 nõuetele võetakse igast partiist juhuslik näidis. Kõiki näidises olevaid mõõtevahendeid kontrollitakse eraldi ning nende vastavuse kontrollimiseks ELi tüübihindamistõendis ja käesoleva direktiivi kohaldatavates nõuetes kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele korraldatakse asjakohastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides ja/või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud võrdväärsed katsed, et teha kindlaks, kas partii on vastu võetud või tagasi lükatud. Sellise harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus.

5.3.

Statistiline menetlus vastab järgmistele nõuetele:

Statistiline kontrollimine põhineb kvaliteediomadustel. Pistelise kontrolli süsteemiga tagatakse järgmine:

a)

kvaliteeditase, mis vastab 95 % ulatuses vastuvõtmise tõenäosusele, mittevastavusega vähem kui 1 %,

b)

kvaliteedi piirmäär, mis vastab 5 % ulatuses vastuvõtmise tõenäosusele, mittevastavusega vähem kui 7 %.

5.4.

Kui partii on vastu võetud, loetakse vastuvõetuteks ka kõik mõõtevahendid partiis, välja arvatud need mõõtevahendid partii hulgas, mis leiti olevat katsenõuetele mittevastavad.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri.

Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

5.5.

Kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus vajalikud meetmed, et selle partii turuleviimist tõkestada. Kui partiisid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavuskontrolli peatada.

6.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

6.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

6.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

Kui punktis 3 osutatud teavitatud asutus on nõus, võib tootja tema vastutusel kanda mõõtevahenditele ka teavitatud asutuse tunnusnumbri.

7.   Kui teavitatud asutus on nõus ja tema vastutusel võib tootja kanda teavitatud asutuse tunnusnumbri mõõtevahenditele tootmisprotsessi ajal.

8.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei või täita punktides 2 ja 5.1 sätestatud tootja kohustusi.

MOODUL F1:   TOOTE VASTAVUSTÕENDAMISEL (TAATLEMISEL) PÕHINEV VASTAVUS

1.   Toote vastavustõendamisel (taatlemisel) põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3, 6.1 ja 7 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni asjakohaste riigi ametiasutuste käsutuses kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

4.   Vastavustõendamine (taatlemine)

Tootja poolt valitud teavitatud asutus korraldab või laseb korraldada asjakohaseid kontrollimisi ja katseid, et tõendada mõõtevahendite vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

Tootja valikul viiakse kontrollimised ja katsed nõuetele vastavuse kontrollimiseks läbi iga mõõtevahendi kontrollimise ja katsetamisega, nagu on määratletud punktis 5, või mõõtevahendite kontrollimise ja katsetamisega statistilisel alusel, nagu on määratletud punktis 6.

5.   Vastavustõendamine iga mõõtevahendi kontrollimise ja katsetamise teel

5.1.

Selleks et tõendada kaalude vastavust nende suhtes kohaldatavatele nõuetele, kontrollitakse kõiki mõõtevahendeid eraldi ja viiakse läbi asjaomastes harmoneeritud standardites ja või normdokumentides ette nähtud katsed ja/või muudes asjaomastes tehnilistes spetsifikatsioonides ette nähtud samaväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus.

5.2.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri.

Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

6.   Statistiline vastavustõendamine

6.1.

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tootmisprotsessiga iga toodetud partii ühtsus, ja esitab oma mõõtevahendid tõendamiseks ühtsete partiide kujul.

6.2.

Vastavalt punkti 6.4 nõuetele võetakse igast partiist juhuslik näidis.

6.3.

Kõiki näidises olevaid mõõtevahendeid kontrollitakse eraldi ning et tõendada nende vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele ja teha kindlaks, kas partii on vastu võetud või tagasi lükatud, korraldatakse asjakohastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides sätestatud katsed ja/või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud võrdväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus.

6.4.

Statistiline menetlus vastab järgmistele nõuetele:

Statistiline kontrollimine põhineb kvaliteediomadustel. Pistelise kontrolli süsteemiga tagatakse järgmine:

a)

kvaliteeditase, mis vastab 95 % ulatuses vastuvõtmise tõenäosusele, mittevastavusega vähem kui 1 %,

b)

kvaliteedi piirmäär, mis vastab 5 % ulatuses vastuvõtmise tõenäosusele, mittevastavusega vähem kui 7 %.

6.5.

Kui partii on vastu võetud, loetakse vastuvõetuteks ka kõik mõõtevahendid partiis, välja arvatud need mõõtevahendid partii hulgas, mis leiti olevat katsenõuetele mittevastavad.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri.

Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

Kui partii tagasi lükatakse, võtab teavitatud asutus asjakohased meetmed, et takistada selle partii turulelaskmist. Pideva tagasilükkamise korral võib teavitatud asutus peatada statistilise vastavustõendamise ja võtta asjakohased meetmed.

7.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

7.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

Kui punktis 5 osutatud teavitatud asutus on nõus, võib tootja tema vastutusel kanda mõõtevahenditele ka teavitatud asutuse tunnusnumbri.

8.   Kui teavitatud asutus on nõus ja tema vastutusel võib tootja kanda teavitatud asutuse tunnusnumbri mõõtevahenditele tootmisprotsessi ajal.

9.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib tema nimel ja tema vastutusel täita tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punkti 2 lõikes 1, punktis 3 ja punktis 6.1 sätestatud tootja kohustusi.

MOODUL G:   ÜKSIKTOOTE VASTAVUSTÕENDAMISEL (TAATLEMISEL) PÕHINEV VASTAVUS

1.   Üksiktoote vastavustõendamisel (taatlemisel) põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3, ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomane mõõtevahend, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastab käesoleva direktiiviga tema suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud teavitatud asutusele. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni asjakohaste riigi ametiasutuste käsutuses kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

4.   Vastavustõendamine (taatlemine)

Selleks, et tõendada mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, teeb või laseb teha tootja valitud teavitatud asutus asjaomastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides sätestatud kontrollitoimingud ja katsed või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud võrdväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri.

Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

5.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse seade, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

Iga mõõtevahend varustatakse ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga.

6.   Volitatud esindaja

Punktides 2 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL H:   TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1.   Täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab vastavalt punktis 3 kirjeldatule mõõtevahendi konstrueerimisel, tootmisel ning lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 4.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nime ja aadressi ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi;

b)

artiklis 18 kirjeldatud tehnilist dokumentatsiooni iga kavandatava mõõtevahendite kategooria ühe mudeli kohta. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

c)

kvaliteedisüsteemi käsitlevaid dokumente, ja

d)

kirjalikku kinnitust selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavale nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga,

b)

tehnilise konstruktsiooni kirjeldused, sealhulgas standardid, mida rakendatakse, et tagada käesoleva direktiiviga mõõtevahendite suhtes kohaldatavate oluliste nõuete järgimine muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide kohaldamisega, juhul kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või normdokumente täielikult ei kohaldata,

c)

konstruktsioonihindamise ja konstruktsiooni vastavustõendamise meetodid, menetlused ja süstemaatiline tegevus, mida kasutatakse käsitletava mõõtevahendi liigi alla kuuluvate mõõtevahendite konstrueerimisel,

d)

asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

e)

enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

f)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

g)

vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellise kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgib asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavatest nõuetest. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes.

Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 alapunktis b osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi kohaldatavatest nõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu konstrueerimise, tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadesse ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

b)

konstruktsiooni käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediaruanded, nagu analüüsitulemused, kalkulatsioonid, katsed;

c)

tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

6.   Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid:

a)

punktis 3.1 osutatud tehniline dokumentatsioon;

b)

kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon, millele viidatakse punktis 3.1,

c)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

d)

punktis 3.5 ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL H1:   TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL JA KONSTRUKTSIOONIHINDAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1.   Täielikul kvaliteedi tagamisel ja konstruktsioonihindamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 6 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab vastavalt punktis 3 kirjeldatule mõõtevahendi konstrueerimisel, tootmisel ning lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 5.

Mõõtevahendi tehnilise konstruktsiooni vastavust kontrollitakse vastavalt punktile 4.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta;

c)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

d)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavale nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga;

b)

tehnilise konstruktsiooni kirjeldused, sealhulgas standardid, mida rakendatakse, et tagada käesoleva direktiiviga mõõtevahendite suhtes kohaldatavate oluliste nõuete järgimine muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide kohaldamisega, juhul kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või normdokumente täielikult ei kohaldata;

c)

konstruktsioonihindamise ja konstruktsiooni vastavustõendamise meetodid, menetlused ja süstemaatiline tegevus, mida kasutatakse käsitletava mõõtevahendi liigi alla kuuluvate mõõtevahendite konstrueerimisel;

d)

asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

e)

enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

f)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

g)

vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes.

Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine.

Ta teatab oma otsusest tootjale või selle volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.6.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ning teeb oma teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

4.   Konstruktsioonihindamine

4.1.

Tootja esitab taotluse konstruktsiooni kontrollimiseks punktis 3.1 osutatud teavitatud asutusele.

4.2.

Taotlus võimaldab mõõtevahendi konstruktsioonist, tootmisest ja tööpõhimõttest aru saada ning hinnata selle vastavust käesoleva direktiiviga selle suhtes kohaldatavatele nõuetele.

See sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

artiklis 18 kirjeldatud tehniline dokumentatsioon. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Dokumentatsioonis käsitletakse, sedavõrd kui on sellise hindamise puhul asjakohane, mõõtevahendi konstrueerimist ja tööpõhimõtet,

d)

täiendavat tõendusmaterjali tehnilise konstruktsiooni vastavuse kohta. Täiendavas tõendusmaterjalis mainitakse mis tahes kasutatud dokumente, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või normdokumente ei ole täielikult kohaldatud, ning vajaduse korral esitatakse ka tootja asjakohases laboris või muus laboris tema nimel ja vastutusel läbiviidud katsete tulemused, mille puhul kohaldati muid asjaomaseid spetsifikatsioone.

4.3.

Teavitatud asutus kontrollib taotlust ja, kui konstruktsioon vastab käesoleva direktiiviga mõõtevahendi suhtes kohaldatavatele nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi projektihindamistõendi. Tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrolli põhjal tehtud järeldusi, kehtivustingimusi (kui on) ja heakskiidetud projekti identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Tõendil võib olla üks või enam lisa.

Tõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud mõõtevahendite vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli. See võimaldab hinnata toodetud mõõtevahendite vastavust kontrollitud konstruktsioonile nende mõõtmise korduvteostatavuse suhtes, kui need on nõuetekohaselt reguleeritud, kasutades sobivaid vahendeid, sealhulgas järgmist:

a)

mõõtevahendi konstruktsiooni metroloogilised omadused;

b)

mõõtevahendite terviklikkuse tagamiseks vajalikud meetmed (pitseerimine, tarkvaramärgis);

c)

mõõtevahendite tuvastamiseks vajalik teave teiste elementide kohta ja nende välise visuaalse tüübivastavuse kontroll;

d)

mis tahes eriteave, mis on vajalik toodetud mõõtevahendite omaduste kindlakstegemiseks, kui see on asjakohane,

e)

alakoostu puhul kogu vajalik teave, et tagada selle ühildumine teiste alakoostude või mõõtevahenditega.

Teavitatud asutus koostab sellele vastavalt hindamisaruande ja hoiab seda teda määranud liikmesriigi käsutuses. Ilma et see piiraks artikli 27 lõike 10 kohaldamist, avaldab teavitatud asutus täielikult või osaliselt selle aruande sisu ainult kokkuleppel tootjaga.

Tõend kehtib kümme aastat alates selle väljaandmise kuupäevast ning seda võib iga kümne aasta järel uuendada.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi projektihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

4.4.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud projekt võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teavitab ELi projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutust kõikidest kinnitatud projektis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada vastavust käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele või tõendi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused nõuavad ELi projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutuse lisakinnitust, mis väljastatakse esialgse ELi projektihindamistõendi lisana.

4.5.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi projektihindamistõenditest ja/või nende lisadest, mille ta on välja andnud või tühistanud ning teeb teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi projektihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia.

Teavitatud asutus säilitab ELi projektihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopia ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku kuni tõendi kehtivusaja lõpuni.

4.6.

Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana ELi projektihindamistõendit, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

5.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

5.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

5.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu konstrueerimise, tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadesse ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

b)

konstruktsiooni käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediaruanded, nagu analüüsitulemused, kalkulatsioonid, katsed jms,

c)

tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jms.

5.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

5.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

6.   Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

6.1.

Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

6.2.

Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud, ja selles märgitakse projektihindamistõendi number.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

7.   Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid:

a)

kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon, millele viidatakse punktis 3.1;

b)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

punktides 3.5, 5.3 ja 5.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

8.   Volitatud esindaja

Tootja jaoks volitatud esindaja võib esitada punktides 4.1 ja 4.2 osutatud taotluse ning täita punktides 3.1, 3.5, 4.4, 4.6, 6 ja 7 sätestatud kohustusi tema nimel ja vastutusel, kui need on volituses täpsustatud.


III LISA

VEEARVESTID (MI-001)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse elumajades, ärides ja väiketööstustes kasutatava puhta, külma või sooja vee koguse mõõtmiseks ette nähtud veearvestite suhtes.

MÕISTED

Veearvesti

Mõõtevahend, mõõtemuundurist läbi voolava veekoguse mõõtmiseks, salvestamiseks ja esitamiseks mõõtetingimustes.

Miinimumkulu (Q1)

Väikseim veekulu väärtus, mille juures veearvesti näidu hälve vastab lubatud piirvigu käsitlevatele nõuetele.

Üleminekukulu (Q2)

Veekulu väärtus, mis ilmneb nimikulu ja miinimumkulu vahel ning mille juures jagatakse veearvesti mõõtepiirkond kaheks tsooniks – ülemine ja alumine. Mõlemal tsoonil on oma lubatud piirvea väärtus.

Nimikulu (Q3)

Suurim veekulu väärtus, mille juures veearvesti toimib rahuldaval viisil normaaltingimustes, st nii ühtlase kui ka katkendliku voolu tingimustel.

Ülekoormuskulu (Q4)

Suurim veekulu väärtus, mille puhul veearvesti toimib lühikese aja vältel rahuldavalt ning kahjustusteta.

ERINÕUDED

Töötingimused

Tootja määrab kindlaks mõõtevahendiga töötamise tingimused, eelkõige järgmise:

1.

Vee kulupiirid

Kulu piirväärtused peavad täitma järgmisi tingimusi:

 

Formula

 

Formula

 

Formula

2.

Vee temperatuuripiirkond

Vee temperatuuri piirväärtused peavad vastama järgmistele tingimustele:

 

0,1 °C kuni vähemalt 30 °C, või

 

30 °C kuni vähemalt 90 °C.

Arvesti võib olla konstrueeritud nii, et see toimib üle mõlema ulatuse.

3.

Vee töörõhu vahemik 0,3 baarist kuni vähemalt 10 baarini Q3 juures.

4.

Toite puhul: vahelduva toitepinge nimiväärtuse ja/või alalis-toitepinge allika pinge piirväärtused.

Lubatud piirvea väärtus

5.

Üleminekukulu (Q2) (kaasa arvatud) ja ülekoormuskulu (Q4) vahelistel (mõõdetavatel) kogustel on lubatud piirvea positiivne või negatiivne väärtus järgmine:

 

2 % vee puhul, mille temperatuur on ≤ 30 °C,

 

3 % vee puhul, mille temperatuur on > 30 °C.

Arvesti ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

6.

Miinimumkulu (Q1) ja üleminekukulu (Q2) (välja arvatud) vahelistel mõõdetavatel kogustel on lubatud piirvea positiivne või negatiivne väärtus 5 % mis tahes temperatuuriga vee puhul.

Arvesti ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

Lubatud häiringumõju

7.1.   Elektromagnetiline häiringukindlus

7.1.1.

Elektromagnetilise häiringu mõju veearvestile tohib olla järgmine:

muutus mõõtetulemuses ei ole suurem kui punktis 7.1.3 määratud muutuse kriitiline väärtus;

mõõtetulemus on esitatud viisil, mis ei võimalda seda tõlgendada kehtiva tulemusena, nii nagu ei saa mõõtetulemusena tõlgendada, salvestada, või edastada lühiajalist hälvet.

7.1.2.

Pärast elektromagnetilist häiringut peab veearvesti tegema järgmist:

taastub, et töötada lubatud piirvea raames,

selle kõik mõõtmisfunktsioonid on kaitstud,

võimaldab kõigi vahetult enne häiringut salvestatud mõõteandmete taastamist.

7.1.3.

Kriitiline muutusväärtus on väikseim kahest järgmisest väärtusest:

mõõdetud koguse ülemises tsoonis lubatud piirvea poolele absoluutväärtusele vastav kogus,

kogus, mis vastab kulul Q3 ühe minuti jooksul saadud koguse lubatud piirvea väärtusele.

7.2.   Vastupidavus

Pärast asjakohase katse teostamist, arvestades sealjuures tootja poolt hinnatud ajavahemikku, peab olema täidetud järgmine kriteerium:

7.2.1.

Mõõtetulemuse muutus peale vastupidavuskatset, võrrelduna esialgse mõõtetulemusega, ei tohi ületada:

3 % mõõdetud kogusest Q1 (kaasa arvatud) ja Q2 (välja arvatud) vahel,

1,5 % mõõdetud kogusest Q2 (kaasa arvatud) ja Q4 (kaasa arvatud) vahel.

7.2.2.

Peale vastupidavuskatset ei tohi mõõdetud koguse näiduviga ületada:

± 6 % mõõdetud kogusest Q1 (kaasa arvatud) ja Q2 (välja arvatud) vahel,

± 2,5 % mõõdetud kogusest Q2 (kaasa arvatud) ja Q4 (kaasa arvatud) vahel veearvestite puhul, mis on ette nähtud temperatuuriga 0,1–30 °C vee mõõtmiseks,

± 3,5 % mõõdetud kogusest Q2 (kaasa arvatud) ja Q4 (kaasa arvatud) vahel, mis on ette nähtud temperatuuriga 30–90 °C vee mõõtmiseks.

Sobivus

8.1.

Arvestit peab olema võimalik paigaldada nii, et see töötaks igas asendis, välja arvatud juhul, kui see on selge sõnaga teisiti märgitud.

8.2.

Tootja määrab kindlaks, kas arvesti on konstrueeritud mõõtma vastassuunalist voolu. Sellisel juhul lahutatakse kogus vastassuunalisel voolul summaarsest kogusest või salvestatakse see eraldi. Nii päri- kui vastassuunavoolu puhul kohaldatakse sama lubatud piirvea väärtust.

Veearvestid, mis ei ole konstrueeritud vastassuunavoolu mõõtmiseks, peavad vältima vastuvoolu või taluma juhuslikku vastuvoolu ilma selle metroloogiliste omaduste halvenemiseta või muutusteta.

Mõõtühikud

9.

Mõõdetud koguseid näidatakse kuupmeetrites.

Kasutuselevõtt

10.

Liikmesriik tagab, et punktidest 1, 2 ja 3 tulenevad nõuded määrab kindlaks kommunaalettevõtja või isik, kes on õiguslikult määratud arvestit paigaldama, nii et arvesti on ettenähtud või ettenähtava tarbimise täpseks mõõtmiseks kohane.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.


IV LISA

GAASIARVESTID JA LEPPEKOGUSE MÕÕTURID (MI-002)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud gaasiarvestite ja leppekoguse mõõturite puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks elumajades, ärides ja väiketööstustes.

MÕISTED

Gaasiarvesti

Seade seda läbinud küttegaasi koguse (mahu või massi) mõõtmiseks, salvestamiseks ja esitamiseks.

Leppekoguse mõõtur (teisendusseade)

Gaasiarvestiga ühilduv seade, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks.

Miinimumkulu (Qmin)

Väikseim gaasikulu väärtus, mille puhul gaasiarvesti näidu hälve vastab lubatud piirvea väärtusi käsitlevatele nõuetele.

Maksimumkulu (Qmax)

Suurim gaasikulu väärtus, mille puhul gaasiarvesti näidu hälve vastab lubatud piirvea väärtusi käsitlevatele nõuetele.

Üleminekukulu (Qt)

Gaasikulu väärtus, mis esineb maksimum- ja miinimumkulu vahel, mille puhul gaasikulu mõõtepiirkond jagatakse kaheks tsooniks – ülemine ja alumine. Mõlemal tsoonil on oma lubatud piirvea väärtus.

Ülekoormuskulu (Qr)

Suurim gaasikulu väärtus, mille puhul gaasiarvesti töötab lühikese aja vältel, ilma et selle töö halveneks.

Leppetingimused

Kindlaksmääratud tingimused, millesse mõõdetud gaasi kogus teisendatakse.

I   OSA

ERITINGIMUSED

GAASIARVESTID

1.   Töötingimused

Gaasiarvesti töötingimused määrab kindlaks tootja, võttes sealjuures arvesse järgmist:

1.1.   Gaasi voolukulu vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

Klass

Qmax/Qmin

Qmax/Qt

Qr/Qmax

1,5

≥ 150

≥ 10

1,2

1,0

≥ 20

≥ 5

1,2

1.2.   Gaasi temperatuurivahemik, vähemalt 40 °C

1.3.   Kütuse/gaasiga seotud tingimused

Gaasiarvesti on konstrueeritud erinevate gaaside ja torustikusurvete jaoks sihtkohariigis. Eelkõige näitab tootja:

gaasirühma,

suurima töörõhu.

1.4.   Klimaatiliste tingimuste temperatuurivahemik on vähemalt 50 °C.

1.5.   Toite vahelduvpinge nimiväärtus ja/või alalispingeallika piirväärtused.

2.   Lubatud piirviga

2.1.   Mõõtetingimustes mahtu või massi näitav gaasiarvesti

Tabel 1

Klass

1,5

1,0

Qmin ≤ Q < Qt

3 %

2 %

Qt ≤ Q ≤ Qmax

1,5 %

1 %

Gaasiarvesti ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

2.2.   Temperatuuriteisendusega (temperatuurikompensatsiooniga) gaasiarvestite puhul, mis näitavad ainult teisendatud kogust, suurendatakse arvesti lubatud piirviga 0,5 % võrra sümmeetriliselt 30 °C ulatuses tootja poolt määratletud temperatuuri ümber vahemikus 15–25 °C. Väljaspool seda ulatust lubatakse 0,5 % suurust lisaviga iga 10 °C kohta.

3.   Häiringute lubatud mõju

3.1.   Elektromagnetiline häiringukindlus

3.1.1.

Elektromagnetilise häiringu mõju gaasiarvestile või leppekoguse mõõturile tohib olla järgmine:

muutus mõõtetulemuses ei ole suurem kui punktis 3.1.3 määratud muutuse kriitiline väärtus või

mõõtetulemus on esitatud viisil, mis ei võimalda seda tõlgendada kehtiva tulemusena, nii nagu ei saa lühiajalist näidu muutust tõlgendada, salvestada ega edastada kui mõõtetulemust.

3.1.2.

Pärast häiringut peab gaasiarvesti tegema järgmist:

taastub, et töötada lubatud piirvea raames,

selle kõik mõõtmisfunktsioonid on kaitstud,

võimaldab kõigi vahetult enne häiringut salvestatud mõõteandmete taastamist.

3.1.3.

Kriitiline muutusväärtus on väikseim kahest järgmisest väärtusest:

mõõdetud koguse ülemises tsoonis lubatud piirvea poolele absoluutväärtusele vastav kogus,

kogus, mis vastab kulul Q3 ühe minuti jooksul saadud koguse lubatud piirvea väärtusele.

3.2.   Voolusuuna häiringute mõju

Tootja poolt määratletud tingimustes ei tohi vooluhäiringute mõju ületada üht kolmandikku lubatud piirvea väärtusest.

4.   Vastupidavus

Pärast asjakohase katse teostamist, arvestades sealjuures tootja poolt hinnatud ajavahemikku, peab olema täidetud järgmine kriteerium:

4.1.   Klass 1.5 arvestid

4.1.1.

Mõõtetulemuse variatsioon peale vastupidavuskatset, võrreldes esialgsete mõõtetulemustega kulupiirkonnas Qt–Qmax, ei tohi ületada 2 %.

4.1.2.

Näiduviga peale vastupidavuskatset ei tohi ületada kahekordset punktis 2 esitatud lubatud piirvea väärtust.

4.2.   Klass 1.0 arvestid

4.2.1.

Mõõtetulemuse variatsioon peale vastupidavuskatset, võrreldes esialgse mõõtetulemusega, ei tohi ületada kolmandikku punktis 2 esitatud lubatud piirvea väärtusest.

4.2.2.

Näiduviga pärast vastupidavuskatset ei tohi ületada punktis 2 esitatud lubatud piirvea väärtust.

5.   Sobivus

5.1.

Võrgutoitega (vahelduv või alalisvool) gaasiarvestil peab olema hädaolukordade jaoks varutoide või muud vahendid, mis tagavad põhitoiteallika häiringu ajal kõikide mõõtefunktsioonide kaitse.

5.2.

Määratud toiteallika toimimiskestvus on vähemalt viis aastat. Kui 90 % sellest on möödunud, esitatakse asjakohane hoiatus.

5.3.

Näituril on piisav arv numbrikohti, tagamaks, et 8 000 tunni jooksul Qmax juures läbinud kogus ei lülita numbreid tagasi oma esialgsetele väärtustele.

5.4.

Gaasiarvestit on võimalik paigaldada tootja poolt selle paigaldusjuhendis näidatud mis tahes asendis.

5.5.

Gaasiarvestil on katseelement, mis võimaldab katsete läbiviimist mõistliku aja jooksul.

5.6.

Gaasiarvesti järgib lubatud piirviga mis tahes voolusuunas või ainult ühes selgelt märgitud voolusuunas.

6.   Ühikud

Mõõdetud kogust näidatakse kuupmeetrites või kilogrammides.

II   OSA

ERINÕUDED

LEPPEKOGUSE MÕÕTURID

Leppekoguste mõõtur moodustab alakoostu, kui see on koos ühilduva mõõtevahendiga.

Kui need on kohaldatavad, rakendatakse leppekoguse mõõturi puhul gaasiarvesti olulisi nõudeid. Lisaks kohaldatakse järgmiseid nõudeid:

7.   Põhinõuded teisendatud kogustele

Teisendatud koguste põhinõuded määrab kindlaks tootja.

8.   Lubatud piirvea väärtus

0,5 %, kui ümbritsev temperatuur on 20 °C ± 3 °C, õhuniiskus on 60 % ± 15 % energiatoite nimiväärtuste juures,

0,7 % temperatuuriteisendusega leppekoguse mõõturite puhul määratletud töötingimustel,

1 % muude leppekoguse mõõturite puhul määratletud töötingimustel.

Märkus:

Gaasiarvesti viga ei ole arvesse võetud.

Gaasi leppekoguse mõõtur ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

9.   Sobivus

9.1.

Elektrooniline leppekoguse mõõtur peab suutma teha kindlaks, kui mõõtevahend töötab väljaspool tootja poolt määratud töötamisulatust/töötamisulatusi mõõtetäpsuse osas oluliste parameetrite puhul. Sellisel juhul peab mõõtur peatama leppekoguse summeerimise ja see võib summeerida väljaspool töötamisulatust töötamise vältel muudantud koguse eraldi.

9.2.

Elektrooniline leppekoguse mõõtur peab suutma näidata mõõtmise jaoks olulisi andmeid ilma lisamõõtevahenditeta.

III   OSA

KASUTUSELEVÕTT JA VASTAVUSHINDAMINE

Kasutuselevõtt

10.

a)

Kui liikmesriik kohaldab kodukasutuse mõõtmist, lubab ta taolise mõõtmise teostamist mis tahes klassi 1,5 arvesti ja klassi 1,0 arvestite abil, mille Qmax/Qmin suhe on võrdne või suurem kui 150.

b)

Kui liikmesriik kohaldab ärilise ja/või väiketööstusliku kasutuse mõõtmist, lubab ta taoliste mõõtmiste teostamist mis tahes klassi 1,5 arvesti abil.

c)

Punktides 1.2 ja 1.3 sätestatud nõuete puhul tagavad liikmesriigid, et omadused määrab kommunaalettevõtja või isik, kes on õiguslikult määratud arvesteid paigaldama nii, et arvesti on asjakohane ettenähtud või ettenähtava koguse täpseks mõõtmiseks.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille vahel tootja võib valida, on

B + F või B + D või H1.


V LISA

AKTIIVELEKTRIENERGIA ARVESTID (MI-003)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse aktiivelektrienergia arvestite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks elumajades, ärides ja väiketööstustes.

Märkus:

Elektrienergiaarvesteid võib kasutada sõltuvalt rakendatavast mõõtmistehnikast koos väliste mõõtetrafodega. Käesolev lisa käsitleb sellegipoolest ainult elektrienergiaarvesteid, mitte mõõtetrafosid.

MÕISTED

Aktiivelektrienergia arvesti on seade, mis mõõdab vooluahelas tarbitud aktiivelektrienergia kogust.

I

=

Arvestit läbiva elektrivoolu tugevus;

In

=

Määratletud nimivoolu tugevus, mille jaoks trafoühendusega arvesti on kavandatud.

Ist

=

I väikseim deklareeritud väärtus, mille juures arvesti registreerib aktiivenergia ühikulise energiateguri korral (sümmeetrilise koormusega mitmefaasilised arvestid);

Imin

=

I väärtus, millest suurematel väärtustel jääb mõõtehälve lubatud veapiiridesse (sümmeetrilise koormusega mitmefaasilised arvestid);

Itr

=

I väärtus, millest suurematel väärtustel ei ületa mõõtehälve antud arvesti täpsusklassile vastava väikseima lubatud piirvea väärtust;

Imax

=

I suurim väärtus, mille juures mõõtehälve ei ületa lubatud piirviga;

U

=

Arvesti toitepinge;

Un

=

Määratletud nimipinge;

f

=

Arvesti toitepinge sagedus;

fn

=

Määratletud nimisagedus;

PF

=

Võimsustegur = cos φ = I ja U vahelise faasinihke φ koosinus.

ERINÕUDED

1.   Täpsus

Arvesti klassi indeksi määratleb tootja. Klasside indeksid määratletakse järgmiselt: klass A, B ja C.

2.   Töötingimused

Arvesti töötingimused määrab kindlaks tootja, eelkõige:

fn, Un, In, Ist, Imin, Itr ja Imax väärtused, mida arvestile kohaldatakse. Määratletud vooluväärtuste puhul vastab arvesti tabelis 1 toodud tingimustele;

Tabel 1

 

Klass A

Klass B

Klass C

Otseühenduse arvestid

Ist

Formula

Formula

Formula

Imin

Formula

Formula

Formula

Imax

Formula

Formula

Formula

Trafoühendusega arvestid

Ist

Formula

Formula

Formula

Imin

Formula

Formula

 (1)

Formula

In

Formula

Formula

Formula

Imax

Formula

Formula

Formula

Pinge, sageduse ja võimsusteguri piirkonnad, milles arvesti vastab lubatud piirvea väärtuse nõuetele, on määratletud tabelis 2. Need piirid vastavad avalike jaotussüsteemide elektrienergia tüüpilistele omadustele.

Pinge- ja sageduspiirkonnad on vähemalt järgmised:

 

Formula

 

Formula

võimsusteguri piirid vähemalt cos φ = 0,5 (induktiivne) kuni cos φ = 0,8 (mahtuvuslik).

3.   Lubatud piirvea väärtus

Erinevate mõõtesuuruste ja mõjurite (a, b, c…) mõjusid hinnatakse eraldi, hoides kõik muud mõõtesuurused ja mõjurid suhteliselt püsivana nende võrdlusväärtuste juures. Mõõteviga, mis ei ületa tabelis 2 toodud lubatud piirvea väärtusi, arvutatakse järgmiselt:

Formula

Kui arvesti toimib vahelduva koormusvooluga, ei tohi suhtvead ületada tabelis 2 toodud piirmäärasid.

Tabel 2

Lubatud piirvea suhtväärtused määratletud töötingimustes ja määratletud koormusvoolu tasemete ja töötemperatuuri juures

 

Töötemperatuur

Töötemperatuur

Töötemperatuur

Töötemperatuur

 

+ 5 °C … + 30 °C

– 10 °C … + 5 °C

või

+ 30 °C … + 40 °C

– 25 °C … – 10 °C

või

+ 40 °C … + 55 °C

– 40 °C … – 25 °C

või

+ 55 °C … + 70 °C

Arvestiklass

A

B

C

A

B

C

A

B

C

A

B

C

Ühefaasiline arvesti; mitmefaasiline arvesti, kui see töötab sümmeetrilisel koormamisel

Formula

3,5

2

1

5

2,5

1,3

7

3,5

1,7

9

4

2

Formula

3,5

2

0,7

4,5

2,5

1

7

3,5

1,3

9

4

1,5

Mitmefaasiline arvesti, kui see töötab ühe faasi koormamisel

Formula

, vt erand allpool

4

2,5

1

5

3

1,3

7

4

1,7

9

4,5

2

Elektromehaaniliste mitmefaasiliste arvestite puhul on ühefaasilise koormuse vooluulatus piiratud

Formula

Kui arvesti töötab erinevate temperatuuride juures, kohaldatakse vastavaid lubatud piirvea väärtusi.

Arvesti ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

4.   Häiringute lubatud mõju

4.1.   Üldtingimused

Et elektrienergiaarvestid on otseühenduses võrgutoitega ja võrgu vool on ühtlasi üks mõõtesuurustest, kasutatakse elektriarvestite puhul erilist elektromagnetilist keskkonda.

Arvesti peab vastama elektromagnetilise keskkonna klassile E2 ja punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud lisatingimustele.

Elektromagnetiline keskkond ja lubatud vead näitavad olukorda, et on olemas pikemaajalised mõjud, mis ei mõjuta täpsust üle kriitiliste muutusväärtuste, ja lühiajalised häiringud, mis võivad põhjustada töö või soorituse halvenemist või kadu, kuid millest arvesti peab taastuma ning mis ei tohi mõjutada täpsust üle kriitilise muutusväärtuse.

Kui seoses välguga eksisteerib prognoositav oht või kui valdavad on õhuliinid, tuleb arvesti metroloogilisi omadusi kaitsta.

4.2.   Pikaajaliste häiringute mõju

Tabel 3

Pikaajaliste häiringute kriitilised muutusväärtused

Häiring

Kriitilised muutusväärtused protsentides arvestiklasside kaupa

A

B

C

Ümberpööratud faasijärjestus

1,5

1,5

0,3

Pinge asümmeetria (ainult mitmefaasiliste arvestite korral)

4

2

1

Vooluahelate harmoonilised komponendid (2)

1

0,8

0,5

Vooluahelate alalisvoolulised ja harmoonilised komponendid (2)

6

3

1,5

Kiired siirdeimpulsid

6

4

2

Magnetväljad; kõrgsageduslik (kiiratud raadiosageduslik) elektromagnetväli; raadiosagedusväljade põhjustatud juhtivuslikud häiringud; võnkelainete häiringukindlus

3

2

1

4.3.   Lühiaegsete elektromagnetiliste ilmingute lubatud mõju

4.3.1.

Elektromagnetilise häiringu mõju elektrienergiaarvestile tohib olla selline, et häiringu ajal ja vahetult peale seda:

mis tahes koormus, mis on ette nähtud arvesti täpsuse katsetamiseks, ei anna suuremale kui kriitilise muutusväärtusega energiale vastavaid impulsse ega signaale

ja mõistliku aja jooksul peale häiringut

taastub arvesti töötamaks lubatud piirvea väärtuste piires, ja

selle kõik mõõtmisfunktsioonid on kaitstud,

see võimaldab kõigi enne häiringut salvestatud mõõtmisandmete taastamist ja

ei näita registreeritud energias muutust, mis on suurem kui kriitiline muutusväärtus.

Kriitiline muutusväärtus kilovatt-tundides on Formula

(kus m on arvesti mõõteelementide arv, Un on pinge voltides ja Imax voolutugevus amprites).

4.3.2.

Liigvoolu puhul on kriitiline muutusväärtus 1,5 %.

5.   Sobivus

5.1.   Arvesti positiivne viga allpool määratletud tööpinget ei tohi ületada 10 %.

5.2.   Koguenergia näidikul peab olema piisav arv numbrikohti, tagamaks, et kui arvesti toimib 4 000 tundi täiel koormusel (I = Imax, U = Un ja PF = 1), ei lülitu näit tagasi oma esialgsele väärtusele ja seda ei saa kasutamise ajal nullida.

5.3.   Elektrikatkestuse puhul vooluahelas peavad jääma mõõdetud elektrienergiakogused loetavaks vähemalt 4 kuu jooksul.

5.4.   Tühijooks

Kui rakendatakse pinget ilma vooluta vooluahelas (vooluahel on avatud), ei tohi arvesti registreerida energiat pingeväärtuste Formula ja 1,1 Un vahel.

5.5.   Käivitamine

Arvesti peab alustama ja jätkama registreerimist Un, PF = 1 juures (mitmefaasiline arvesti sümmeetriliste koormustega) ja voolu juures, mis on võrdne Ist-ga.

6.   Ühikud

Mõõdetud elektrienergia kogus esitatakse kilovatt-tundides või megavatt-tundides.

7.   Kasutuselevõtt

a)

Kui liikmesriik määrab mõõtmise kodukasutuseks, lubab ta sellist mõõtmist teostada mis tahes A klassi arvesti abil. Erieesmärkidel on liikmesriigil õigus nõuda mis tahes B klassi arvestit.

b)

Kui liikmesriik määrab mõõtmise kasutamiseks ärides ja/või väiketööstustes, lubab ta sellist mõõtmist teostada mis tahes B klassi arvesti abil. Erieesmärkidel on liikmesriigil õigus nõuda mis tahes C klassi arvestit.

c)

Liikmesriik tagab, et vooluulatus määratakse kommunaalettevõtja või isiku poolt, kes on õiguslikult määratud arvestit paigaldama, nii et arvesti on kohane ettenähtud või ettenähtava tarbimise õigeks mõõtmiseks.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.


(1)  Klassi B kuuluvate elektromehaaniliste arvestite puhul peab kehtima Formula.

(2)  Elektromehaaniliste elektriarvestite puhul ei ole vooluahela harmooniliste komponentide puhul vooluahelas ja vooluahelate alalisvoolu- ja harmooniliste komponentide kriitiline muutumisväärtus määratud.


VI LISA

SOOJUSARVESTID (MI-004)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesolevas lisas loetletud erinõudeid ja vastavushindamismenetlusi kohaldatakse soojusarvestitele, mis on ette nähtud kasutamiseks elumajades, ärides ja väiketööstustes.

MÕISTED

Soojusarvesti – mõõtevahend, mis on konstrueeritud soojuse mõõtmiseks, mida soojusvahetuskontuuris eraldab vedelik, mida nimetatakse soojuskandjaks.

Soojusarvesti on iseseisev mõõtevahend või kombineeritud mõõtevahend, mis koosneb artikli 4 lõikes 2 määratletud alakoostudest, kulumõõtemuundurist (kulumuundurist), temperatuuriandurite paarist ja arvutusplokist või nende kombinatsioonist.

θ

=

Soojuskandja temperatuur

θin

=

θ väärtus soojusvahetuskontuuri sisendis;

θοut

=

θ väärtus soojusvahetuskontuuri väljundis;

Δθ

=

Temperatuuride vahe θin — θout, kui Δθ ≥ 0;

θmax

=

θ ülemine piirväärtus soojusarvesti korrektseks töötamiseks lubatud piirvea väärtuse piires;

θmin

=

θ alumine piirväärtus soojusarvesti korrektseks töötamiseks lubatud piirvea väärtuse piires;

Δθmax

=

θ ülemine piirväärtus soojusarvesti korrektseks töötamiseks lubatud piirvea väärtuse piires;

Δθmin

=

θ alumine piirväärtus soojusarvesti korrektseks töötamiseks lubatud piirvea väärtuse piires;

q

=

Soojuskandja voolukulu;

qs

=

Lühiajaliselt lubatud q suurim väärtus, mille juures soojusarvesti toimib korrektselt;

qp

=

Püsivalt lubatud q suurim väärtus, mille juures soojusarvesti toimib korrektselt;

qi

=

q väikseim lubatud väärtus soojusarvesti korrektseks töötamiseks;

P

=

Soojusvahetuse soojusvõimsus;

Ps

=

P ülemine lubatud piirväärtus soojusarvesti korrektseks töötamiseks.

ERINÕUDED

1.   Töötingimused

Tootja määrab kindlaks määratletud töötingimuste väärtused järgmiselt:

1.1.

Vedeliku temperatuuri puhul: θmax, θmin,

temperatuuride vahe puhul: Δθmax, Δθmin,

millele kehtivad järgmised piirangud: Formula; Δθmin = 3 K või 5 K või 10 K.

1.2.

Vedeliku rõhu puhul: suurim positiivne siserõhk, mida arvesti võib pidevalt taluda temperatuuri ülemisel piiril).

1.3.

Vedeliku kulude puhul: qs, qp, qi, kus qp ja qi väärtustele kehtivad järgmised piirangud:

Formula

.

1.4.

Soojusvõimsuse puhul: Ps.

2.   Täpsusklassid

Soojusarvestitele on määratletud järgmised täpsusklassid: 1, 2, 3.

3.   Komplektsetele soojusarvestitele kohaldatavad lubatud piirvea väärtused

Komplektsetele soojusarvestitele kohaldatavad lubatud piirvea väärtused, mida väljendatakse iga täpsusklassi puhul protsendina tegelikust väärtusest, on järgmised:

klass 1: Formula, kus Ef, Et, Ec vastavalt punktidele 7.1–7.3.

klass 2: Formula, kus Ef, Et, Ec vastavalt punktidele 7.1–7.3.

klass 3: Formula, kus Ef, Et, Ec vastavalt punktidele 7.1–7.3.

Komplektne soojusarvesti ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

4.   Elektromagnethäiringute lubatud mõjud

4.1.

Seadet ei tohi mõjutada staatilised magnetväljad ja võrgusageduslikud elektromagnetväljad.

4.2.

Elektromagnethäiringu mõju tohib olla selline, et muutus mõõtetulemustes ei ole suurem kui nõudes 4.3 sätestatud kriitiline muutusväärtus, või kui mõõtetulemuse näit on selline, et seda ei saa tõlgendada kehtiva tulemusena.

4.3.

Komplektse soojusarvesti kriitiline muutusväärtus on võrdne sellele soojusarvestile kohaldatava lubatud piirvea absoluutväärtusega (vt punkt 3).

5.   Vastupidavus

Pärast asjakohase katse teostamist, arvestades sealjuures tootja poolt hinnatud ajavahemikku, peab olema täidetud järgmine kriteerium:

5.1.

Kulumõõtemuundurid: mõõtetulemuse variatsioon peale vastupidavuskatset ei tohi võrreldes esialgsete mõõtetulemustega ületada kriitilist muutusväärtust.

5.2.

Temperatuuriandurid: mõõtetulemuse variatsioon peale vastupidavuskatset ei tohi võrreldes esialgsete mõõtetulemustega ületada 0,1 °C.

6.   Soojusarvesti kirjed

Täpsusklass

Kulupiirid

Temperatuuripiirid

Temperatuurivahe piirid

Kulumõõtemuunduri paigaldamise koht: peale- või tagasivoolul

Voolusuuna tähis.

7.   Alakoostud

Alakoostudele kehtivaid sätteid võib kohaldada sama või erineva tootja poolt toodetud alakoostudele. Kui soojusarvesti koosneb sellistest alakoostudest, kohaldatakse asjaomastele alakoostudele soojusarvestite olulisi nõudeid. Lisaks kohaldatakse alljärgnevat:

7.1.   Vooluandurite suhteline lubatud piirvea väärtus täpsusklassidele, väljendatuna protsentides, on järgmine:

klass 1: Formula, kuid mitte üle 5 %,

klass 2: Formula, kuid mitte üle 5 %,

klass 3: Formula, kuid mitte üle 5 %,

kus viga Ef väljendab näidu erinevust kulumuunduri väljundsignaali ja vedeliku massi või mahu seose tegelikust väärtusest.

7.2.   Temperatuuriandurite paari suhteline lubatud piirvea väärtus, väljendatud protsentides, on järgmine:

Formula,

kui viga Et väljendab näidu erinevust temperatuuriandurite paari väljundi ja temperatuurierinevuse vahelise seose tegelikust väärtusest.

7.3.   Arvutusüksuse suhteline lubatud piirvea väärtus, väljendatud protsentides, on järgmine:

Formula,

kui viga Ec väljendab soojuse väärtuse näidu erinevust soojuse tegelikust väärtusest.

7.4.   Soojusarvesti alakoostu kriitiline muutusväärtus on võrdne alakoostule kohaldatava lubatud piirvea vastava absoluutväärtusega (vt punktid 7.1, 7.2 või 7.3)

7.5.   Alakoostude kirjed

Kulumõõtemuundur

Täpsusklass

Kulupiirid

Temperatuuripiirid

Arvesti nimitegur (nt liitrit impulsi kohta) või sellele vastav väljundsignaal

Voolusuuna tähis

Temperatuuriandurite paar:

Tüübitunnus (nt Pt 100)

Temperatuuripiirid

Temperatuurivahe piirid

Arvutusüksus:

Temperatuuriandurite tüüp

Temperatuuripiirid

Temperatuurivahe piirid

Nõutav arvesti nimitegur (nt liitrit impulsi kohta) või sellele vastav väljundsignaal kulumõõtemuundurist tulev sisendsignaal

Kulumõõtemuunduri paigaldamise koht: peale- või tagasivoolul

KASUTUSELEVÕTT

a)

Kui liikmesriik määrab kodukasutamise mõõtmise, lubab ta sellist mõõtmist teostada mis tahes 3. klassi arvestiga.

b)

Kui liikmesriik määrab ärilise ja/või väiketööstusliku kasutamise mõõtmise, on tal õigus nõuda mis tahes 2. klassi arvestit.

c)

Punktides 1.1–1.4 sätestatud nõuete puhul tagavad liikmesriigid, et omadused määrab kommunaalettevõtja või isik, kes on õiguslikult määratud arvesteid paigaldama nii, et arvesti on asjakohane ettenähtud või ettenähtava koguse täpseks mõõtmiseks.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.


VII LISA

KESTVA DÜNAAMILISE TOIMIMISEGA MÕÕTESÜSTEEMID VEDELIKE (VÄLJA ARVATUD VESI) KOGUSTE MÕÕTMISEKS (MI-005)

I lisa asjakohaseid olulisi nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse mõõtesüsteemidele, mis on ette nähtud muude vedelike kui vee koguste (mahtude või masside) pidevaks ja dünaamiliseks mõõtmiseks. Kui see on asjakohane, võib käesolevas lisas lugeda mahtu ja liitreid kui massi ja kilogramme.

MÕISTED

Mõõtur (mõõdik)

Mõõtevahend, mis on konstrueeritud mõõtemuundurist kinnises, täielikult täidetud torust läbivoolava vedeliku koguse pidevaks mõõtmiseks, salvestamiseks ja esitamiseks mõõtetingimustel.

Arvutusüksus (arvutusplokk)

Arvesti osa, mis võtab vastu väljundsignaale mõõtemuundurilt või-muunduritelt ja võimaluse korral ühendatud kaasmõõtevahenditest ning esitab mõõtetulemusi.

Kaasmõõtevahend

Arvutusüksusega ühendatud mõõtevahend teatavate vedelikule omaste suuruste mõõtmiseks, et teha parandusi ja/või teisendusi.

Leppekoguse mõõtur (teisendusseade)

Arvutusüksuse osa, mis, võttes arvesse kaasmõõtevahendi abil mõõdetud või salvestatud vedeliku omadusi (temperatuur, tihedus jne), automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud väärtused järgmisel viisil:

mõõtetingimustel mõõdetud vedeliku mahu leppetingimustele vastavaks mahuks ja/või massiks, või

mõõtetingimustel mõõdetud vedeliku massi mõõtetingimustele ja/või leppetingimustele vastavaks mahuks.

Märkus:

Leppekoguse mõõtur hõlmab asjakohaseid kaasmõõtevahendeid.

Leppetingimused

Kindlaksmääratud tingimused, milleks mõõtetingimustel mõõdetud vedeliku hulk teisendatakse.

Mõõtesüsteem

Süsteem, mis koosneb arvestist endast ja kõigist seadmetest, mis on vajalikud korrektse mõõtmise tagamiseks või mis on ette nähtud mõõtmise lihtsustamiseks.

Kütusetankur

Mõõtesüsteem, mis on ette nähtud mootorsõidukite, väikelaevade ja väikelennukite tankimiseks.

Selve

Kord, mis võimaldab kliendil kasutada mõõtesüsteemi vedeliku saamiseks oma tarbeks

Selveseade

Eriseade, mis on osa selvest ja mis võimaldab ühel või enamal mõõtesüsteemil seda antud korras teostada.

Väikseim mõõdetav kogus (MMQ)

Väikseim vedelikukogus, mille mõõtmine on mõõtesüsteemi jaoks metroloogiliselt aktsepteeritav.

Otsenäit

Mahu- või massinäit, mis vastab mõõdetud kogusele ja mida arvesti on füüsiliselt võimeline mõõtma.

Märkus:

Otsenäidu võib teisendada teiseks suuruseks, kasutades leppekoguse mõõturit.

Katkestatava- või pideva toimimisega mõõtesüsteem

Mõõtesüsteem on katkestatava või pideva toimimisega siis, kui vedeliku voogu on või ei ole võimalik hõlpsalt ja kiiresti peatada või katkestada.

Kulupiirkond

Miinimumkulu (Qmin) ja maksimumkulu (Qmax) vaheline ulatus.

ERINÕUDED

1.   Töötingimused

Tootja määrab kindlaks mõõtevahendi töötingimused, eelkõige järgmise:

1.1.   Kulupiirkond

Kulupiirkond peab vastama järgmistele tingimustele:

i)

mõõtesüsteemi kulupiirkond jääb iga oma elemendi, eelkõige arvesti, kulupiiridesse.

ii)

mõõtur ja mõõtesüsteem:

Tabel 1

Mõõtesüsteem

Vedeliku omadus

Qmax:Qmin miinimumsuhe

Kütusetankurid

Mittevedelad gaasid

10: 1

Vedelgaasid

5: 1

Mõõtesüsteem

Krüogeenilised vedelikud

5: 1

Mõõtesüsteemid torustikel ja laevade laadimiseks ette nähtud süsteemid

Kõik vedelikud

Kasutamiseks sobiv

Kõik muud mõõtesüsteemid

Kõik vedelikud

4: 1

1.2.   Mõõtevahendiga mõõdetava vedeliku omadused, määrates vedeliku nimetuse või tüübi või selle asjaomased omadused, näiteks:

temperatuuripiirid (-vahemik),

rõhupiirid,

tihedusvahemik,

viskoossusvahemik.

1.3.   Vahelduvpingetoite nimiväärtus ja/või alalispinge allika piirväärtused.

1.4.   Teisendatud väärtuste baastingimused

Märkus:

Punkti 1.4 kohaldamine ei piira liikmesriikide kohustusi nõuda vastavalt nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (1) artikli 12 lõikele 2 temperatuuri 15 °C.

2.   Täpsusklassid ja lubatud piirvea väärtused

2.1.   Koguste puhul, mis on võrdsed või suuremad kui 2 liitrit, on näitude lubatud piirvea väärtused järgmised:

Tabel 2

 

Täpsusklass

 

0,3

0,5

1,0

1,5

2,5

Mõõtesüsteemid (A)

0,3 %

0,5 %

1,0 %

1,5 %

2,5 %

Mõõturid (B)

0,2 %

0,3 %

0,6 %

1,0 %

1,5 %

2.2.   Koguste puhul, mis on väiksemad kui 2 liitrit, on näitude lubatud piirvea väärtused järgmised:

Tabel 3

Mõõdetud maht V

Lubatud piirvea väärtus

V < 0,1 L

4 × väärtus tabelis 2, kohaldatud mahule 0,1 l

0,1 L ≤ V < 0,2 L

4 × väärtus tabelis 2

0,2 L ≤ V < 0,4 L

2 × väärtus tabelis 2, kohaldatud mahule 0,4 l

0,4 L ≤ V < 1 L

2 × väärtus tabelis 2

1 L ≤ V < 2 L

Väärtus tabelis 2, kohaldatud mahule 2 l

2.3.   Olenemata mõõdetud kogusest antakse lubatud piirvea absoluutväärtus sellegipoolest järgmisest kahest väärtusest suuremaga:

tabelis 2 või tabelis 3 antud lubatud piirvea absoluutväärtus,

väikseima mõõdetava koguse (Emin) lubatud piirvea absoluutväärtus.

2.4.1.   Väikseima mõõdetava koguse puhul, mis on vähemalt 2 liitrit, kehtivad järgmised tingimused:

 

Tingimus 1

Emin täidab tingimust: Emin ≥ 2 R, kui R on näidumõõtevahendi väikseim skaalajaotise väärtus.

 

Tingimus 2

Emin saadakse valemiga: Formula, kus

MMQ on väikseim mõõdetud kogus,

A on tabeli 2 real A määratletud arvuline väärtus.

2.4.2.   Väikseima mõõdetud koguse puhul, mis on vähem kui kaks liitrit, kehtib ülalmainitud tingimus 1 ja Emin on tabelis 3 määratletud ja tabeli 2 reaga A seonduva väärtuse kahekordne väärtus.

2.5.   Teisendatud näit

Teisendatud näidu puhul on lubatud piirvead samad nagu tabeli 2 real A.

2.6.   Teisendusseadmed

Teisendatud näitude lubatud piirvead tulenevalt vahetusmõõtevahendist on võrdsed ± (A-B), kusjuures A ja B on tabelis 2 määratletud väärtused.

Teisendusseadmete osad, mida võib eraldi katsetada

a)   Arvutusüksus

Arvutatavate vedelikunäitude koguste lubatud piirvead, kas positiivsed või negatiivsed, on võrdsed ühe kümnendikuga tabelis 2 real A määratletud lubatud piirvigadest.

b)   Kaasmõõtevahendid

Kaasmõõtevahendite täpsus on vähemalt sama suur kui väärtused tabelis 4:

Tabel 4

Mõõtmise lubatud piirviga

Mõõtesüsteemi täpsusklassid

0,3

0,5

1,0

1,5

2,5

Temperatuuri mõõtmisel

± 0,3 °C

± 0,5 °C

± 1,0 °C

Rõhu mõõtmisel

Väiksem kui 1 MPa: ± 50 kPa

1–4 MPa: ± 5 %

Üle 4 MPa: ± 200 kPa

Tiheduse mõõtmisel

± 1 kg/m3

± 2 kg/m3

± 5 kg/m3

Neid väärtusi kohaldatakse vedelikke iseloomustavate suuruste näidu suhtes teisendusseadmel.

c)   Arvutusfunktsiooni täpsus

Iga vedeliku iseloomuliku suuruse arvutamise lubatud piirviga, positiivne või negatiivne, on võrdne kahe viiendikuga punktis b määratud väärtusest.

2.7.   Punkti 2.6 alapunkti a nõue kehtib iga arvutuse, mitte ainult teisendamise suhtes.

2.8.   Mõõtesüsteem ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

3.   Häiringute lubatud mõju

3.1.

Elektromagnetilise häiringu mõju mõõtesüsteemile on üks järgnevatest:

muutus mõõtetulemuses ei ole suurem kui punktis 3.2 määratletud kriitiline muutusväärtus,

mõõtetulemuse näit näitab lühiajalist muutust, mida ei saa tõlgendada, salvestada ega edastada kui mõõtetulemust. Peale selle võib see katkestatava süsteemi puhul tähendada ka võimaluse puudumist mis tahes mõõtmist sooritada, või

muutus mõõtetulemuses on suurem kui kriitiline muutusväärtus, sel juhul võimaldab mõõtesüsteem mõõtetulemuse fikseerimist vahetult enne kriitilise muutusväärtuse ilmnemist ja voolu katkestamist.

3.2.

Kriitiline muutusväärtus on suurem kui kas 1/5 konkreetse mõõdetud koguse lubatud piirvea väärtusest või Emin.

4.   Vastupidavus

Peale sobiva katse sooritamist, võttes arvesse tootja poolt hinnatud ajavahemikku, peab järgmine kriteerium olema täidetud:

Mõõtetulemuse variatsioon peale vastupidavuskatset võrreldes esialgsete mõõtetulemustega ei tohi ületada mõõturi jaoks kehtestatud väärtust tabeli 2 real B.

5.   Sobivus

5.1.   Mis tahes sama mõõtmisega seonduva mõõdetud koguse puhul ei tohi erinevate seadmete näidud üksteisest erineda enam kui ühe skaalajaotise väärtuse võrra, kui seadmetel on sama skaalajaotiste väärtus. Kui seadmetel on erinevad skaalajaotiste väärtused, ei tohi hälve olla suurem kui suurima skaalajaotise väärtus.

Selve puhul on mõõtesüsteemi põhinäidiku skaalajaotise väärtus ja selvemõõtevahendi skaalajaotiste väärtused sellegipoolest samad ja mõõtetulemused üksteisest ei erine.

5.2.   Mõõdetud kogust ei tohi olla tavalistes kasutustingimustes võimalik kõrvale juhtida, välja arvatud juhul, kui see on selgelt nähtav.

5.3.   Mis tahes õhu või gaasi sisaldus, mida ei ole vedelikus lihtne avastada, ei tohi põhjustada suuremat vea variatsiooni kui:

0,5 % vedelike puhul, mis ei ole joogivedelikud, ja vedelike puhul, mille viskoossus ei ületa 1 mPa.s, või

1 % joogivedelike puhul ja vedelike puhul, mille viskoossus ületab 1 mPa.s.

Sellegipoolest ei tohi lubatud muutus olla väiksem kui 1 % väikseimast mõõdetud kogusest. See väärtus kehtib õhu- või gaasitaskute puhul.

5.4.   Otsemüügiks ette nähtud mõõtevahendid

5.4.1.   Otsemüügiks ette nähtud mõõtesüsteem peab olema varustatud seadmetega, mida on vaja näituri nullimiseks.

Mõõdetud kogust ei tohi olla võimalik kõrvale juhtida.

5.4.2.   Koguse näit, millel tehing põhineb, on jääv kuni hetkeni, mil kõik tehingu asjaosalised on mõõtetulemuse aktsepteerinud.

5.4.3.   Otsemüügiks ette nähtud mõõtesüsteemid peavad olema katkestatavad.

5.4.4.   Õhu või gaasi mis tahes protsent vedelikus ei tohi põhjustada suuremat variatsiooni kui punktis 5.3 määratletud väärtused.

5.5.   Kütusetankurid

5.5.1.   Kütusetankurite näite ei tohi olla võimalik mõõtmise ajal nullida.

5.5.2.   Uue mõõtmise algus peab olema takistatud seni, kuni näit on nullitud.

5.5.3.   Kui mõõtesüsteemile on paigaldatud hinnanäidik, ei tohi erinevus näidatud hinna ning ühikuhinna ja näidatud koguse põhjal arvutatud hinna vahel ületada hinda, mis vastab Emin-ile. See erinevus ei pea sellegipoolest olema väiksem kui väikseim rahaline väärtus.

6.   Voolukatkestus

Mõõtesüsteem peab olema varustatud avariitoiteallikaga, mis kaitseb katkestuse ajal kõiki mõõtefunktsioone põhitoiteallika häiringu ajal, või seadmetega, mis võimaldavad salvestatud andmeid säilitada ja näidata, et võimaldada poolelioleva tehingu lõpetamist, ja voolu peatamise seadmega põhitoiteallika häiringu hetkel.

7.   Kasutuselevõtt

Tabel 5

Täpsusklass

Mõõtesüsteemi tüübid

0,3

Mõõtesüsteemid torustikel

0,5

Kõik mõõtesüsteemid, kui mujal käesolevas tabelis ei ole märgitud teisiti, eelkõige:

kütusetankurid (muu kütuse kui vedelgaaside jaoks)

mõõtesüsteemid väikese viskoossusega (< 20 mPa.s) vedelike autotsisternidele

mõõtesüsteemid laevade ning raudtee- ja maanteeautotsisternide laadimiseks (2)

mõõtesüsteemid piima jaoks

mõõtesüsteemid lennukite tankimiseks

1,0

Mõõtesüsteemid rõhu all olevate vedelgaaside jaoks, mida mõõdetakse temperatuuril, mis on võrdne või kõrgem kui –10 °C

Mõõtesüsteemid, mis tavaliselt kuuluvad klassi 0,3 või 0,5, aga mida kasutatakse järgmiste vedelike puhul:

mille temperatuur on madalam kui –10 °C või kõrgem kui 50 °C

mille dünaamiline viskoossus on suurem kui 1 000 mPa.s

mille suurim mahukulu ei ole üle 20 l/h

1,5

Mõõtesüsteemid veeldatud süsinikdioksiidi jaoks

Mõõtesüsteemid rõhu all olevate vedelgaaside jaoks, mida mõõdetakse temperatuuril, mis on madalam kui –10 °C (välja arvatud krüogeensed vedelikud)

2,5

Mõõtesüsteemid krüogeenste vedelike jaoks (temperatuuril alla –153 °C)

8.   Mõõtühikud

Arvestatud kogust näidatakse milliliitrites, kuupsentimeetrites, kuupmeetrites, grammides, kilogrammides või tonnides.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1 või G.


(1)  ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

(2)  Liikmesriigid võivad siiski nõuda 0,3 või 0,5 täpsusklassi mõõtesüsteeme, kui neid kasutatakse tollimaksude kehtestamiseks mineraalõlidele laeva-, raudtee- ja autotsisternide laadimisel.

Märkus: tootja võib sellegipoolest määrata teatud tüüpi mõõtesüsteemidele suurema täpsuse.


VIII LISA

AUTOMAATKAALUD (MI-006)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesoleva lisa I peatükis loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud automaatkaalude puhul, mis on ette nähtud keha massi mõõtmiseks, kasutades selleks kehale mõjuvat gravitatsiooni.

MÕISTED

Automaatkaal

Mõõtevahend, mis määrab toote massi ilma operaatori sekkumiseta ja järgib mõõtevahendile omase automaatprotsessi ettemääratud programmi.

Automaatpiirkaal

Automaatkaal, mis määrab eelnevalt moodustatud üksikkoormuste (näiteks kinnispakkide) või lahtise materjali üksikute portsjonite massi.

Automaatkontrollkaal (sorteerkaal)

Automaatpiirkaal, mis jaotab erineva massiga kaalutised kahte või enamasse alarühma nende massi ja kaalu nimiseade väärtuse alusel.

Massimärgisti

Automaatpiirkaal, mis märgistab üksikkaalutised massi väärtusega.

Massi-/hinnamärgisti

Automaatpiirkaal, mis märgistab üksikkaalutised massi- ja hinnateabega.

Automaatne gravimeetriline kaalannusti

Automaatkaal, mis täidab mahuteid etteantud põhimõtteliselt konstantse annusega aide üldmassist.

Tsüklilise toimega summeerkaal (summeeriv punkerkaal)

Automaatkaal, mis määrab lasti massi, jagades selle üksiklastideks. Iga üksiklasti mass määratakse järjekorras ja summeeritakse. Seejärel lisatakse iga üksiklaste mass lastile.

Pideva toimega summeerkaal (konveierkaal)

Automaatkaal, mis määrab püsivalt puistekauba massi konveierliinil, ilma toote süstemaatilise jaotamiseta ja konveierliini liikumist katkestamata.

Raudteekaal

Automaatkaal, mille koormuskehamil on raudteesõidukite edasiliikumiseks vajalikud rööpad.

ERINÕUDED

I   PEATÜKK

Kõigile automaatkaalutüüpidele ühised nõuded

1.   Töötingimused

Tootja määrab kindlaks mõõtevahendi määratletud töötingimused järgmiselt:

1.1.

Mõõtesuuruste puhul:

ülemine ja alumine mõõtepiirkond.

1.2.

Elektritoite mõjurite puhul:

vahelduvpinge

:

vahelduvpinge nimiväärtus või vahelduvpinge piirväärtused

alalispinge

:

alalispinge nimi- ja miinimumväärtus või alalispinge piirväärtused.

1.3.

Mehaanilised ja kliimamõjurid:

Väiksem temperatuurivahemik on 30 °C, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva lisa järgnevates peatükkides määratletud teisiti.

Mehaaniliste tingimuste klassid vastavalt I lisa punktile 1.3.2 ei kehti. Mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse erilise mehaanilise koormuse all, näiteks sõidukitesse paigaldatud mõõtevahendid, määratleb tootja kasutamise mehaanilised tingimused.

1.4.

Muud mõjurid (kui see on kohaldatav):

 

Tööpiirkond/tööpiirkonnad

 

Kaalutava toote/kaalutavate toodete omadused

2.   Lubatud häiringumõju – elektromagnetiline keskkond

Nõutud sooritus ja kriitiline muutusväärtus on antud käesoleva lisa asjakohases peatükis iga mõõtevahendiliigi kohta.

3.   Sobivus

3.1.

Tuleb tagada vahendid piiramaks kallutuse, koormamise ja töötingimuste mõju sel määral, et tavakäitlemisel ei ületata lubatud piirvea väärtust.

3.2.

Tuleb ette näha kohased materjalitöötlemisseadmed, et võimaldada mõõtevahendil toimida tavalise töötamise ajal lubatud piirvigade piires.

3.3.

Kõik kasutajaliidesed peavad olema selged ja tõhusalt toimivad.

3.4.

Kasutaja peab näidiku olemasolu korral saama jälgida, et näidik oleks korras.

3.5.

Tagada tuleb piisav nullimisulatus, et võimaldada toimida tavaliste töötingimuste korral lubatud piirvigade piires.

3.6.

Kui on võimalik väljatrükk, peab mis tahes väljaspool mõõtepiirkonda saadud tulemus olema selgelt identifitseeritav.

4.   Vastavushindamine

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

 

Mehaaniliste süsteemide puhul:

B + D või B + E või B + F või D1 või F1 või G või H1.

 

Elektromehaaniliste mõõtevahendite puhul:

B + D või B + E või B + F või G või H1.

 

Elektrooniliste süsteemide või tarkvara sisaldavate süsteemide puhul:

B + D või B + F või G või H1.

II   PEATÜKK

Automaatpiirkaalud

1.   Täpsusklassid

1.1.

Mõõtevahendid jagatakse põhikategooriatesse tähistega

X või Y

vastavalt tootja määratlusele.

1.2.

Need põhikategooriad jagunevad omakorda neljaks täpsusklassiks:

 

XI, XII, XIII ja XIIII

ning

 

Y(I), Y(II), Y(a) ja Y(b)

mille määrab kindlaks tootja.

2.   X-kategooria mõõtevahendid

2.1.

X-kategooriat kohaldatakse mõõtevahenditele, mida kasutatakse kinnispakkide kontrollimiseks, mis on tehtud vastavalt nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivile 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) ja mida kohaldatakse kinnispakkidele.

2.2.

Täpsusklasse täiendab tegur x; mis täpsustab punktis 4.2 määratletud suurimat lubatavat standardhälvet.

Tootja määratleb teguri x, kus x peab olema ≤ 2 ja kujul 1 × 10k, 2 × 10k või 5 × 10k, kui k on negatiivne täisarv või null.

3.   Y-kategooria mõõtevahendid

Y-kategooriat kohaldatakse kõigile muudele automaatpiirkaaludele.

4.   Lubatud piirvea väärtus

4.1.   X-kategooria vea keskväärtus/Y-kategooria lubatud piirvea väärtus

Tabel 1

Netokoormus (m) taatlusskaala jaotise väärtustes (e)

Vea suurim lubatud keskväärtus

Lubatud piirviga

XI

Y(I)

XII

Y(II)

XIII

Y(a)

XIIII

Y(b)

X

Y

0 < m ≤ 50 000

0 < m ≤ 5 000

0 < m ≤ 500

0 < m ≤ 50

± 0,5 e

± 1 e

50 000 < m ≤ 200 000

5 000 < m ≤ 20 000

500 < m ≤ 2 000

50 < m ≤ 200

± 1,0 e

± 1,5 e

200 000 < m

20 000 < m ≤ 100 000

2 000 < m ≤ 10 000

200 < m ≤ 1 000

± 1,5 e

± 2 e

4.2.   Standardhälve

X (x) klassi mõõtevahendite standardhälbe lubatud piirväärtus on teguri x ja alltoodud tabelis 2 (esitatud) väärtuse korrutis.

Tabel 2

Netokoormus (m)

Klassi X(1) standardhälbe lubatud piirväärtus

m ≤ 50 g

0,48 %

50 g < m ≤ 100 g

0,24 g

100 g < m ≤ 200 g

0,24 %

200 g < m ≤ 300 g

0,48 g

300 g < m ≤ 500 g

0,16 %

500 g < m ≤ 1 000 g

0,8 g

1 000 g < m ≤ 10 000 g

0,08 %

10 000 g < m ≤ 15 000 g

8 g

15 000 g < m

0,053 %

Klassi XI ja XII korral peab x olema väiksem kui 1.

Klassi XIII korral ei tohi x olla suurem kui 1.

Klassi XIIII korral peab x olema suurem kui 1.

4.3.   Taatlusskaala jaotise väärtus – ühe ühemõõtepiirkonnalised kaalud (mõõtevahendid)

Tabel 3

Täpsusklassid

Taatlusskaala jaotise väärtus

Taatlusskaala jaotiste arv

Formula

 

 

 

Väikseim

Suurim

XI

Y(I)

0,001 g ≤ e

50 000

XII

Y(II)

0,001 g ≤ e ≤ 0,05 g

100

100 000

0,1 g ≤ e

5 000

100 000

XIII

Y(a)

0,1 g ≤ e ≤ 2 g

100

10 000

5 g ≤ e

500

10 000

XIIII

Y(b)

5 g ≤ e

100

1 000

4.4.   Taatlusskaala jaotise väärtus – liitpiirkonnalised kaalud

Tabel 4

Täpsusklassid

Taatlusskaala jaotise väärtus

Taatlusskaala jaotiste arv

Formula

 

 

 

Väikseim väärtus (2)

Formula

Suurim väärtus

Formula

XI

Y(I)

0,001 g ≤ ei

50 000

XII

Y(II)

0,001 g ≤ ei ≤ 0,05 g

5 000

100 000

 

 

0,1 g ≤ ei

5 000

100 000

XIII

Y(a)

0,1 g ≤ ei

500

10 000

XIIII

Y(b)

5 g ≤ ei

50

1 000

Kus:

i

=

1, 2, … r

i

=

osamõõtepiirkond

r

=

osamõõtepiirkondade arv

5.   Mõõtepiirkond

Määratledes Y-klassi mõõtevahendite kaalumispiirkonda, võtab tootja arvesse, et miinimumkoormus ei tohi olla väiksem kui:

klass Y(I)

:

100 e

klass Y(II)

:

20 e, kui 0,001 g ≤ e ≤ 0,05 g, ja 50, kui 0,1 g ≤ e

klass Y(a)

:

20 e

klass Y(b)

:

10 e

Sorteerimiseks kasutatavad kaalud, näiteks postikaalud ja prügikaalud

:

5 e

6.   Dünaamiline seadistus

6.1.

Dünaamiline seadistusvahend peab toimima tootja poolt määratletud koormuste piires.

6.2.

Paigaldatud dünaamiline seadistusvahend, mis kompenseerib liikuva koormuse dünaamilist toimet, ei tohi toimida väljaspool kaalu mõõtepiirkonda ja seda peab olema võimalik turvata (plommida).

7.   Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

7.1.   Mõjuritest tulenevad lubatud piirvea väärtused on järgmised:

7.1.1.   X-kategooria mõõtevahendite puhul:

automaatrežiimil; vastavalt tabelites 1 ja 2 määratletule,

staatilise kaalumise puhul mitteautomaatrežiimil vastavalt tabelis 1 määratletule

7.1.2.   Y-kategooria mõõtevahendite puhul:

iga koormuse puhul automaatrežiimil vastavalt tabelis 1 määratletule,

staatilise kaalumise puhul mitteautomaatrežiimil vastavalt tabelis 1 X-kategooriale määratletule

7.2.   Häiringust põhjustatud kriitiline muutusväärtus on üks taatlusskaala jaotise väärtus.

7.3.   Temperatuuripiirid:

klasside XI ja Y(I) puhul on vähim ulatus 5 °C,

klasside XII ja Y(II) puhul on vähim ulatus 15 °C.

III   PEATÜKK

Automaatsed gravimeetrilised kaalannustid

1.   Täpsusklassid

1.1.

Tootja määratleb nii kontrolltäpsusklassi Ref(x) kui töötäpsusklassi/töötäpsusklassid X(x).

1.2.

Mõõtevahendile määratakse kontrolltäpsusklass Ref(x), mis vastab selle tüübi suurimale võimalikule täpsusele. Peale paigaldamist määratakse eraldi mõõtevahenditele üks või enam töötäpsusklassi X(x), võttes arvesse kaalutavaid eritooteid. Klassifitseeriv tegur x peab olema ≤ 2 ja kujul 1 × 10k, 2 × 10k või 5 × 10k, kui k on negatiivne täisarv või null.

1.3.

Kontrolltäpsusklassi Ref(x) kohaldatakse staatiliste koormuste puhul.

1.4.

Töötäpsusklassi X(x) puhul on X koormuse massi ja täpsust siduv seisund ja x on punktis 2.2 klassile X(1) määratud klassifitseerimisteguri väärtus.

2.   Lubatud piirvea väärtus

2.1.   Viga staatilisel kaalumisel

2.1.1.

Staatilistel koormustel peab töötingimustes kontrolltäpsusklassi Ref(x) lubatud piirvea väärtus olema 0,312 kaalutise lubatud piirhälbest keskväärtusest, nagu on määratletud tabelis 5, korrutatuna klassifitseerimisteguriga x.

2.1.2.

Mõõtevahendite puhul, kus kaalutis võib koosneda enam kui ühest koormusest (näiteks kumulatiivsed või selektiivsed kombineeritud kaalud), peab vastama staatiliste koormuste lubatud piirviga täpsusele, mis on punkti 2.2 määratluse kohaselt nõutav ühele kaalutisele (näiteks mitte üksikkaalutiste lubatud piirhälvete summa).

2.2.   Hälve keskmisest kaalutisest

Tabel 5

Kaalutiste massi väärtus, m (g)

Mis tahes kaalutise lubatud piirhälve keskväärtusest klassi X(1) puhul

m ≤ 50

7,2 %

50 < m ≤ 100

3,6 g

100 < m ≤ 200

3,6 %

200 < m ≤ 300

7,2 g

300 < m ≤ 500

2,4 %

500 < m ≤ 1 000

12 g

1 000 < m ≤ 10 000

1,2 %

10 000 < m ≤ 15 000

120 g

15 000 < m

0,8 %

Märkus:

Iga kaalutise arvutuslikku hälvet keskmisest võib kohandada, võttes arvesse materjaliosakeste suuruse mõju.

2.3.   Eelseadistatud väärtusega seonduv viga (seadmisviga)

Mõõtevahendite puhul, kui kaalutise massi on võimalik eelseadistada, ei tohi suurim erinevus eelseadistatud väärtuse ja kaalutiste keskmise massi vahel ületada 0,312 mis tahes kaalutise lubatud piirhälbest keskväärtusest, nagu on määratletud tabelis 5.

3.   Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

3.1.

Mõjuritest tulenev lubatud piirviga on selline, nagu on määratletud punktis 2.1.

3.2.

Häiringust põhjustatud kriitiline väärtusmuutus on staatilise kaalumise näidu muutus, mis on võrdne lubatud piirvea väärtusega nagu sätestatud punktis 2.1, mis on arvestatud väikseima lubatud kaalutise jaoks, või muutus, mis annaks kaalutisele samasuguse mõju kaalude puhul, mille kaalutis koosneb mitmest üksiklastist. Arvutuslik kriitiline muutusväärtus ümardatakse järgmise kõrgema skaalajaotise väärtuseni (d).

3.3.

Tootja määrab kindlaks määratletud väikseima kaalutise väärtuse.

IV   PEATÜKK

Tsüklilise toimega summeerkaalud (punkerkaalud)

1.   Täpsusklassid

Mõõtevahendid on jagatud nelja täpsusklassi järgmiselt: 0,2; 0,5; 1; 2.

2.   Lubatud piirvea väärtus

Tabel 6

Täpsusklass

Summeeritud koormuse lubatud piirvea väärtus

0,2

± 0,10 %

0,5

± 0,25 %

1

± 0,50 %

2

± 1,00 %

3.   Summeerimisskaala jaotise väärtus

Summeerimisskaala jaotise väärtus (dt) peab jääma vahemikku

0,01 % Max ≤ dt ≤ 0,2 % Max

4.   Väikseim summeeritav koormus (Σmin)

Väikseim summeeritud koormus (Σmin) ei tohi olla väiksem kui koormus, mille puhul lubatud piirviga on võrdne summeerimisskaala jaotise väärtusega (dt), ega väiksem, kui tootja poolt määratletud väikseim kaalutis.

5.   Nullimisseade

Mõõtevahenditel, mis ei tareeri kaalu peale iga tühjendamist, peab olema nullimisseadis. Automaatrežiim peab olema katkestatud, kui nullinäit erineb järgmisest:

1 dt võrra automaatse nullimisseadisega kaalude puhul;

0,5 dt võrra poolautomaatse või mitteautomaatse nullimisseadisega kaalude puhul.

6.   Kasutajaliides

Kasutajapoolne justeerimine ja algseadistusvõimalus peab olema automaatrežiimi ajal takistatud.

7.   Väljatrükk

Trükiseadisega varustatud mõõtevahenditel peab olema kogusumma algseadistamine takistatud nii kaua, kuni kogusumma on välja trükitud. Kui automaatrežiim katkestatakse, peab toimuma kogusumma väljatrükk.

8.   Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

8.1.

Mõjuritest tulenevad lubatud piirvea väärtused peavad vastama tabelis 7 toodud väärtustele.

Tabel 7

Koormus (m) summeerimisskaala jaotise väärtustes (dt)

Lubatud piirvea väärtus

0 < m ≤ 500

± 0,5 dt

500 < m ≤ 2 000

± 1,0 dt

2 000 < m ≤ 10 000

± 1,5 dt

8.2.

Häiringust põhjustatud kriitiline muutumisväärtus on üks summeerimisskaala jaotise väärtus mis tahes kaalunäidu puhul ja mis tahes salvestatud kogusumma puhul.

V   PEATÜKK

Pideva toimega summeerkaalud

1.   Täpsusklassid

Mõõtevahendid jagatakse järgmiselt kolme täpsusklassi: 0,5, 1, 2.

2.   Mõõtepiirkond

2.1.

Tootja peab määratlema mõõtepiirkonna, kaalumislõigu väikseima netokoormuse ja suurima kaalutava koormuse suhte ning väikseima summeeritud koormuse.

2.2.

Väikseim summeeritud koormus Σmin ei tohi olla väiksem kui

 

800 d klassi 0,5 kaaludel

 

400 d klassi 1 kaaludel

 

200 d klassi 2 kaaludel,

kus d on põhisummeerimisseadme summeerimisskaala jaotise väärtus.

3.   Lubatud piirvea väärtus

Tabel 8

Täpsusklass

Summeeritud koormuse lubatud piirvea väärtus

0,5

± 0,25 %

1

± 0,5 %

2

± 1,0 %

4.   Lindi kiirus

Lindi kiiruse määratleb tootja. Ühe kiirusega konveierkaalude puhul ja käsitsi reguleeritava kiirusega konveierkaalude puhul ei tohi kiirus erineda rohkem kui 5 % nimiväärtusest. Kaalutaval materjalil ei tohi olla lindikiirusest erinevat kiirust.

5.   Põhisummeerimisseade

Põhisummeerimisseadet ei tohi olla võimalik nullida.

6.   Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

6.1.

Mõjurist tulenev lubatud piirviga koormuse puhul, mis ei ole väiksem kui Σmin, ei tohi ületada 0,7-kordset tabelis 8 toodud vastavat väärtust, ümardatud lähima summeerimisskaala jaotise väärtuseni (d).

6.2.

Häiringust põhjustatud kriitilise muutuse väärtus ei tohi ületada 0,7-kordset tabelis 8 asjakohasele täpsusklassile määratletud vastavat väärtust koormuse puhul, mis on võrdne Σmin-ga, ümardatud summeerimisskaala jaotise järgmise suurema väärtuseni (d).

VI   PEATÜKK

Automaatsed raudteekaalud

1.   Täpsusklassid

Mõõtevahendid on jagatud nelja täpsusklassi järgmiselt:

0,2, 0,5, 1; 2.

2.   Lubatud piirvea väärtus

2.1.

Lubatud piirvea väärtused liikuva üksiku vaguni või kogu rongi kaalumisel on toodud tabelis 9.

Tabel 9

Täpsusklass

Lubatud piirvea väärtus

0,2

± 0,1 %

0,5

± 0,25 %

1

± 0,5 %

2

± 1,0 %

2.2.

Kokkuhaagitud või haakimata vagunite massi määramisel peab lubatud piirviga liikumise ajal kaalumisel olema suurim järgmistest väärtustest:

vastavalt tabelile 9 arvutatud väärtus, mis on ümardatud lähima skaalajaotise väärtuseni,

vastavalt tabelile 9 arvutatud väärtus massist, mis on võrdne 35 % vaguni markeeringukohasest suurimast massist, mis on ümardatud lähima skaalajaotise väärtuseni,

üks skaalajaotise väärtus (d).

2.3.

Lubatud piirviga liikuva rongi kaalumisel peab olema suurim järgmistest väärtustest:

vastavalt tabelile 9 arvutatud väärtus, mis on ümardatud lähima skaalajaotise väärtuseni,

vastavalt tabelile 9 arvutatud väärtus massist, mis on võrdne 35 % vaguni markeeringukohasest suurimast massist korrutatud kontrollvagunite arvuga (mitte üle 10), mis on ümardatud lähima skaalajaotise väärtuseni,

üks skaalajaotise väärtus (d) rongi iga vaguni puhul, kuid mitte üle 10 d.

2.4.

Kokkuhaagitud vagunite kaalumisel ei tohi vagunite ühe- või mitmekordsel kaalumisel enam kui 10 % kaalumistulemuste vea väärtustest ületada punktis 2.2 määratletud asjakohaseid lubatud piirvea väärtusi, kuid igal juhul ei tohi ükski tulemus ületada kahekordset lubatud piirvea väärtust.

3.   Skaalajaotise väärtus (d)

Täpsusklassi ja skaalajaotise väärtuse vaheline seos peab vastama tabelis 10 määratletule.

Tabel 10

Täpsusklass

Skaalajaotise väärtus (d)

0,2

d ≤ 50 kg

0,5

d ≤ 100 kg

1

d ≤ 200 kg

2

d ≤ 500 kg

4.   Mõõtepiirkond

4.1.

Alumine mõõtepiir ei tohi olla väiksem kui 1 t ega suurem kui vaguni miinimummass jagatud osakaalumiste arvuga.

4.2.

Vaguni miinimummass ei tohi olla väiksem kui 50 d.

5.   Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

5.1.

Mõjurist tulenev lubatud piirviga peab vastama tabelis 11 toodud väärtusele.

Tabel 11

Koormus (m) taatlusskaala jaotise väärtustes (d)

Lubatud piirvea väärtus

0 < m ≤ 500

± 0,5 d

500 < m ≤ 2 000

± 1,0 d

2 000 < m ≤ 10 000

± 1,5 d

5.2.

Häiringust põhjustatud muutuse kriitiline väärtus on üks skaalajaotise väärtus.


(1)  EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1.

(2)  Kui i = r, rakendatakse tabeli 3 vastava tulba nõudeid, kusjuures e asendatakse er-ga


IX LISA

TAKSOMEETRID (MI-007)

I lisa asjakohaseid nõuded, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse taksomeetritele.

MÕISTED

Taksomeeter

Seade, mis töötades koos impulsianduriga (1) moodustab mõõtevahendi.

Taksomeeter mõõdab sõidu kestust ja arvutab impulsianduri poolt edastatud signaali alusel läbitud vahemaa pikkust. Lisaks arvutab ja näitab ta arvutatud vahemaa pikkuse või mõõdetud sõidu kestuse põhjal tasumisele kuuluvat sõidutasu.

Sõidutasu

Sõidu eest tasutav summa, mis põhineb fikseeritud sõidualustustasul ja/või läbitud vahemaa pikkusel ja/või sõidu kestusel. Sõidutasu ei sisalda lisatasusid täiendavate teenuste eest.

Üleminekukiirus

Kiiruse väärtus, mis saadakse ajatariifi väärtuse jagamisel sõidukilomeetri tariifi väärtusega.

Tavaline arvutusrežiim S (ühekordne tariifi rakendamine)

Sõidutasu arvutamine, mis põhineb ajatariifi rakendamisel allpool üleminekukiirust ning sõidukilomeetri tariifi rakendamisel üleminekukiirusest suurema kiiruse puhul.

Tavaline arvutusrežiim D (kahekordne tariifi rakendamine)

Sõidutasu arvutamine, mis põhineb ajatariifi ja sõidukilomeetri tariifi üheaegsel rakendamisel kogu sõidu vältel.

Tööseisund

Mitmesugused režiimid, mille juures taksomeeter täidab oma erinevaid tööülesandeid. Tööseisundeid eristatakse järgmiste näitude järgi:

„Vaba”

:

tööseisund, mille puhul sõidutasu arvestamine on blokeeritud

„Hõivatud”

:

tööseisund, mille puhul sõidutasu arvestamine leiab aset võimaliku esialgse tasu ja läbitud vahemaa pikkuse või ajatariifi alusel

„Tasuda”

:

tööseisund, mille puhul näidatakse sõidutasu ja vähemalt ajal põhinev tasuarvestus on blokeeritud.

KONSTRUKTSIOONINÕUDED

1.

Taksomeeter peab olema konstrueeritud arvutama läbitud vahemaa pikkust ja mõõtma sõidu kestust.

2.

Taksomeeter peab olema konstrueeritud arvutama ja näitama tööseisundis „hõivatud” tasu, mis suureneb järkudena, mis on võrdsed liikmesriigi määratud lahutusvõimega. Taksomeeter peab olema konstrueeritud ka näitama sõidutasu tööseisundis „tasuda”.

3.

Taksomeeter peab olema võimeline rakendama tavalisi arvutusrežiime S ja D. Nende arvutusrežiimide vahel peab olema võimalik valida turvatud seadistuse abil.

4.

Taksomeeter peab olema võimeline läbi kohase turvatud liidese/liideste andma järgmist teavet:

tööseisund: „vaba”, „hõivatud”, „tasuda”,

summeerimisandmed vastavalt punktile 15.1,

üldinformatsioon: impulsianduri konstant, kohandamise kuupäev, takso tuvastamisandmed, reaalaeg, tariifi eristus,

teave sõidu eest tasumise kohta: tasutav summa (arve), sõidutasu ja selle arvutamine, lisatasu, kuupäev, sõidu alguse- ja lõpu kellaaeg ning läbitud vahemaa pikkus,

tariifi/tariifide teave: tariifi/tariifide parameetrid.

Riigisisesed õigusaktid võivad ette näha teatavate lisaseadmete ühendamist taksomeetri liidesega/liidestega. Kui sellist lisaseadet nõutakse, peab turvatud seadistusega olema võimalik automaatselt takistada taksomeetri töötamist nõutud lisaseadmete puudumise või ebakorrektse toimimise puhul.

5.

Vajaduse korral peab olema taksomeetrit võimalik kohandada temaga ühendatud impulsianduri konstandiga ning seda turvata.

TÖÖTINGIMUSED

6.1.

Kohaldatav mehaaniliste tingimuste klass on M3.

6.2.

Tootja määrab kindlaks mõõtevahendi töötingimused, eelkõige järgmise:

väikseima temperatuurivahemiku 80 °C kliimatingimuste osas,

alalis-toitepingeallika pinge piirväärtused, mille jaoks mõõtevahend on konstrueeritud.

LUBATUD PIIRVEA VÄÄRTUSED

7.

Lubatud piirvea väärtused, välja arvatud mis tahes taksomeetri taksos rakendamisest põhjustatud viga, on järgmised:

kulunud aeg: ± 0,1 %

lubatud piirvea väikseim väärtus: 0,2s;

läbitud vahemaa pikkus: ± 0,2 %

lubatud piirvea väikseim väärtus: 4 m;

sõidutasu arvutamine: ± 0,1 %

väikseim, sealhulgas ümardamine: vastavalt tasunäidu väikseimale numbrikohale.

LUBATUD HÄIRINGUMÕJU

8.   Elektromagnetiline häiringukindlus

8.1.

Kohaldatav elektromagnetiliste tingimuste klass on E3.

8.2.

Punktis 7 sätestatud lubatud piirväärtusi tuleb järgida ka elektromagnethäiringu puhul.

ENERGIAVARUSTUSE HÄIRING

9.

Kui toitepinge langeb väärtuseni, mis on allpool tootja poolt määratletud töötamispiiri, peab taksomeeter tegema järgmist:

jätkama korrektset töötamist või hakkama uuesti korrektselt tööle ilma enne pinge langemist salvestatud teabe kaotamiseta, kui pingelangus oli ajutine, näiteks põhjustatud mootori taaskäivitamisest,

lõpetama mõõtmise ja naasma tööseisundisse „vaba”, kui toitepinge langeb pikemaks ajaks.

MUUD NÕUDED

10.

Nõuded taksomeetri ja impulsianduri vahelisele ühilduvusele määratleb taksomeetri tootja.

11.

Kui lisateenuse eest on ette nähtud täiendav tasu, mis sisestatakse juhi poolt käsitsi, tuleb see taksomeetri sõidutasu näidust välja arvata. Sellisel juhul võib taksomeeter sellegipoolest näidata sõidutasu väärtust ajutiselt nii, et lisatud on ka täiendav tasu.

12.

Kui sõidutasu on arvutatud vastavalt arvutusrežiimile D, võib taksomeetril olla täiendav näidurežiim, milles näidatakse ainult kogu läbitud vahemaa pikkust ja sõidu kestust reaalajas.

13.

Kõik kliendile taksomeetri näidikul näidatavad väärtused peavad olema sobivalt märgistatud. Need väärtused, nagu ka nende märgistus, peavad olema selgelt loetavad nii päevavalguses kui ka pimedas.

14.1.

Kui funktsiooni valik eelnevalt programmeeritud seadistusest või andmete vaba seadistus võib mõjutada tasumisele kuuluvat arvet või kuritahtliku kasutamise ärahoidmiseks tarvitusele võetavaid meetmeid, peab olema võimalik taksomeetri seadistusi ja sisestatud andmeid turvata.

14.2.

Võimalused taksomeetri turbe tagamiseks peavad olema sellised, et iga seadimisvõimalus oleks eraldi kaitstav.

14.3.

I lisa punkti 8.3 sätteid kohaldatakse ka tariifidele.

15.1.

Taksomeetrile tuleb paigaldada algseadistamist mittevõimaldavad summaatorid kõigi järgnevate väärtuste jaoks:

takso koguläbisõit,

läbisõit tööseisundi „hõivatud” ajal,

klientidega sõitude koguarv,

lisatasudena kasseeritud raha kogusumma,

sõidutasuna kasseeritud raha kogusumma.

Summeeritud väärtused peavad hõlmama vastavalt punktile 9 toitekatkestuse puhul salvestatud väärtusi.

15.2.

Toitest lahti ühendatuna peab taksomeeter võimaldama ühe aasta jooksul säilitada summeeritud väärtusi, et võimaldada kanda taksomeetri väärtused teisele infokandjale.

15.3.

Peavad olema rakendatud kohased meetmed takistamaks summeeritud väärtuste kuvamist klientide eksitamiseks või petmiseks.

16.

Tariifide automaatne muutumine on lubatud tulenevalt järgmisest:

sõidu vahemaa,

sõidu kestus,

kellaaeg,

kuupäev,

nädalapäev.

17.

Kui takso omadused on taksomeetri korrektseks tööks olulised, peab taksomeeter olema varustatud vahenditega, mis turvaksid taksomeetri ühenduse taksoga, millesse see on paigaldatud.

18.

Katsetamise eesmärgil tuleb varustada taksomeeter peale paigaldamist võimalusega katsetada eraldi aja ja läbitud vahemaa mõõtmise täpsust ja arvutuste täpsust.

19.

Taksomeeter ja selle tootja poolt määratletud paigaldamisjuhised peavad olema sellised, et paigaldamisel tootja juhiste kohaselt oleks vahemaa pikkust edastava mõõtesignaali petturlik muutmine piisavalt välistatud.

20.

Üldised olulised nõuded, mis käsitlevad kuritahtlikku kasutamist, tuleb täita nii, et kliendi, juhi, juhi tööandja ja maksuasutuste huvid oleksid kaitstud.

21.

Taksomeeter tuleb konstrueerida nii, et tavakasutuse korral töötaks see lubatud piirvigade piires ilma reguleerimiseta ühe aasta jooksul.

22.

Taksomeeter tuleb varustatud reaalajakellaga, mis näitab aega ja kuupäeva, millest kumbagi võib kasutada tariifi automaatseks muutmiseks. Nõuded reaalajakellale on järgmised:

käigustabiilsus 0,02 %,

kella korrigeerimisvõimalus ei tohi olla suurem kui 2 minutit nädalas. Korrigeerimine suve- ja talveajale peab toimuma automaatselt,

automaatne või käsitsi korrigeerimine sõidu ajal peab olema välistatud.

23.

Läbitud vahemaa pikkuse ja kulunud aja väärtuste kuvamisel või väljatrükkimisel vastavalt käesolevale direktiivile kasutatakse järgmisi ühikuid:

 

Läbitud vahemaa:

kilomeetrid;

miilid liikmesriikide puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 80/181/EMÜ artikli 1 lõiget b.

 

Kulunud aeg:

sekundid, minutid või tunnid vastavalt sellele, mis on sobivaim, arvestades sobivat lahutusvõimet ja vajadust arusaamatuste vältimise järele.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.


(1)  Kaugussignaali generaator jääb käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.


X LISA

MATERIAALMÕÕDUD (MI-008)

I   PEATÜKK

Pikkusmõõdud

I lisa asjakohaseid olulisi nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas peatükis loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud pikkusmõõtude suhtes. Nõuet vastavusdeklaratsioonide koopia esitamise kohta võib siiski tõlgendada nii, et seda kohaldatakse pigem partii kui iga üksikvahendi kohta.

MÕISTED

Pikkusmõõt

Mõõtevahend, mis koosneb skaalamärkidest, mille vahekaugused on antud pikkuse ametlikes mõõtühikutes.

ERINÕUDED

Normaaltingimused

1.1.

Mõõdulintide puhul, mille pikkus on võrdne või suurem kui viis meetrit, peavad mõõtetulemused jääma lubatud veapiiresse, kui kohaldatakse viiekümne njuutoni suurust tõmbejõudu või muid tootja poolt määratletud ja vastavalt mõõdulindile märgitud jõu väärtusi, või juhul, kui jäikade või pooljäikade mõõdulintide puhul ei ole tõmbejõudu vaja rakendada.

1.2.

Normaaltemperatuur on 20 °C, välja arvatud juhul, kui see on tootja poolt teisiti määratletud ja vastavalt pikkusmõõdule märgitud.

Lubatud piirvea väärtus

2.

Lubatud piirvea positiivne või negatiivne väärtus millimeetrites kahe mittekõrvutise skaalamärgi vahel on (a + bL), kus:

L on pikkuse väärtus, mis on ümardatud järgmise täismeetrini ning

a ja b on antud alltoodud tabelis 1.

Kui pikkusmõõdu üheks mõõteotsaks on pind, suurendatakse mis tahes selles punktis algava vahekauguse lubatud piirviga tabelis 1 antud c väärtusega.

Tabel 1

Täpsusklass

a (mm)

b

c (mm)

I

0,1

0,1

0,1

II

0,3

0,2

0,2

III

0,6

0,4

0,3

D –

eriklass tasememõõdulintide (loodmõõdulintide) jaoks (1)

kuni ja kaasa arvatud 30 m (2)

1,5

null

null

S –

eriklass mahutimõõtmise mõõdulintide jaoks

iga 30 m puhul, kui mõõdulint on paigutatud siledale pinnale

1,5

null

null

Loodmõõdulindid võivad kuuluda ka klassi I või II, sellisel juhul on mis tahes kahe skaalamärgise vahemiku, millest üks on raskusel ja teine mõõdulindil, lubatud piirviga ± 0,6 mm, kui valemi rakendamine annab väärtuse, mis on väiksem kui 0,6 mm.

Kahe üksteisele järgneva skaalamärgise vahekauguse lubatud piirviga ja kahe järgneva jaotise väärtuse lubatud erinevus on antud alltoodud tabelis 2.

Tabel 2

Jaotise pikkus i

Lubatud piirvea väärtus või vahe millimeetrites vastavalt täpsusklassile

I

II

III

i ≤ 1 mm

0,1

0,2

0,3

1 mm < i ≤ 1 cm

0,2

0,4

0,6

Kui pikkusmõõt on kokkupandav, peavad ühendused olema sellised, et need ei põhjusta lisaks ülaltoodule mingeid lisavigu, mis ületavad: 0,3 mm II klassi puhul ja 0,5 mm III klassi puhul.

Materjalid

3.1.

Pikkusmõõtude valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad olema sellised, et pikkusemuutused, mis tulenevad temperatuuri kõikumisest kuni ± 8 °C normaaltemperatuurist, ei ületa lubatud piirvea väärtust. See ei kehti S klassi ja D klassi mõõtevahendite puhul, kui tootja on ette näinud, et vajaduse korral tuleb lugemi võtmisel arvestada soojuspaisumisega.

3.2.

Mõõdud, mis on valmistatud materjalist, mille mõõtmed õhuniiskuse muutumisel oluliselt muutuvad, võivad kuuluda ainult klassi II või III.

Märgised

4.

Mõõdule märgitakse nimiväärtus. Millimeetriskaalal nummerdatakse iga sentimeeter ja mõõtude puhul, mille skaalajaotise väärtus on suurem kui 2 cm, on nummerdatud kõik skaalamärgised.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

F 1 või D1 või B + D või H või G.

II   PEATÜKK

Baarimõõdunõud

I lisa asjakohaseid olulisi nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas peatükis loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud baarimõõdunõudele. Nõuet vastavusdeklaratsioonide koopia esitamise kohta võib siiski tõlgendada nii, et seda kohaldatakse pigem partii kui iga üksikvahendi kohta. Samuti ei kohaldata nõuet, mille järgi peab mõõtevahend kandma teavet oma täpsuse kohta.

MÕISTED

Baarimõõdunõu

Mahumõõt (nagu joogiklaas, kann või pits), mis on ette nähtud koheseks tarbimiseks mõeldud vedelike (välja arvatud farmaatsiatoodete) määratletud koguse mõõtmiseks.

Joonmõõt

Baarimõõdunõu, mis on nimimahu väljendamiseks märgitud joonega (täitejoon).

Servamõõt

Baarimõõdunõu, mille sisemaht on võrdne selle nimimahuga.

Ülekandemõõt

Baarimõõdunõu, mille puhul on ette nähtud, et vedelik valatakse enne tarbimist ümber.

Maht

Siseruumala servani või siseruumala joonmõõdu täitejooneni.

ERINÕUDED

1.   Normaaltingimused

1.1.

Temperatuur: mahu mõõtmise normaaltemperatuur on 20 °C.

1.2.

Asend korrektseks näitamiseks: horisontaalsel tasapinnal vabalt seisev.

2.   Lubatud piirvea väärtus

Tabel 1

 

Joonmõõdud

Servamõõdud

Ülekandemõõdud

 

 

< 100 ml

± 2 ml

– 0

+ 4 ml

≥ 100 ml

± 3 %

– 0

+ 6 %

Serveerimismõõdud

 

 

< 200 ml

± 5 %

– 0

+ 10 %

≥ 200 ml

± (5 ml + 2,5 %)

– 0

+ 10 ml + 5 %

3.   Materjalid

Baarimõõdunõud tuleb valmistada materjalist, mis on piisavalt jäik ja stabiilsete mõõtmetega, et säilitada mahtu lubatud piirvea piires.

4.   Kuju

4.1.

Ülekandemõõdud tuleb konstrueerida nii, et lubatud piirveaga võrdne sisumuutus põhjustab nivoo muutuse vähemalt 2 mm serval või täitejoonel.

4.2.

Ülekandemõõdud tuleb konstrueerida nii, et mõõdetava vedeliku saaks täielikult välja valada.

5.   Kirjed

5.1.

Avaldatud nimimaht peab olema mõõdule peale märgitud selgelt ja kustumatult.

5.2.

Baarimõõdunõud võivad samuti olla märgistatud kuni kolme selgelt eristatava mahuga, millest ükski ei tohi põhjustada teise mahu suhtes eksitust.

5.3.

Kõik täitejooned peavad olema piisavalt selged ja püsivad, et hoida ära lubatud piirvigade ületamine kasutamise ajal.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

A2 või F1 või D1 või E1 või B + E või B + D või H.


(1)  Kohaldatakse mõõdulindi ja loodi kombinatsioonide puhul.

(2)  Kui mõõdulindi nominaalpikkus ületab 30 m, on lubatud täiendav lubatud piirvea väärtus 0,75 mõõdulindi iga 30 meetri kohta.


XI LISA

DIMENSIOONIMÕÕTEVAHENDID (MI-009)

I lisa asjakohaseid olulisi nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud dimensioonimõõtevahenditele.

MÕISTED

Pikkusmõõtemasin

Pikkusmõõtemasin on ette nähtud köietaoliste materjalide (näiteks tekstiilmaterjali, lintide, kaablite) pikkuse mõõtmiseks mõõdetava toote etteandeliikumisel.

Pindalamõõtemasin

Pindalamõõtemasin on ette nähtud korrapäratute esemete (näiteks naha) pindala mõõtmiseks.

Mitme dimensiooni mõõtemasinad

Mõõtevahend objekti täielikult ümbritseva väikseima servapikkusega risttahuka mõõtmete (pikkus, kõrgus, laius) määramiseks.

I   PEATÜKK

Kõigi dimensioonmõõtevahendite ühised nõuded

Elektromagnetiline häiringukindlus

1.

Elektromagnetilise häiringu mõju dimensioonimõõtevahendile tohib olla selline, et

muutus mõõtetulemuses ei ole suurem kui punktis 2 määratletud kriitiline muutusväärtus, või

ühtegi mõõtmist ei ole võimalik sooritada või

mõõtetulemuses on lühiajalised muutused, mida ei ole võimalik tõlgendada, salvestada ega edastada kui mõõtetulemust või

mõõtetulemuses on piisavalt suured muutused, et neid märkaksid kõik mõõtetulemusest huvitatud asjaosalised.

2.

Kriitiline muutusväärtus on võrdne ühe skaalajaotise väärtusega.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

 

Mehaaniliste või elektromehaaniliste mõõtevahendite puhul:

või E1 või D1 või B + F või B + E või B + D või H või H1 või G.

 

Elektrooniliste või tarkvara sisaldavate mõõtevahendite puhul:

B + F või B + D või H1 või G.

II   PEATÜKK

Pikkusmõõtemasinad

Mõõdetava toote omadused

1.

Tekstiile iseloomustab omadustegur K. See tegur hõlmab venivust ja toote ühiku pindalale mõjuvat mõõdetud jõudu ja seda määratletakse järgmise valemiga:

K

=

Formula, kus

ε on 1 m laia riideproovi suhteline venivus 10 N tõmbejõu korral,

GA on kangaproovi tugevus (N/m2) pindalaühiku kohta.

Töötingimused

2.1.   Ulatus

Mõõdud ja K-tegur, kui see on kohaldatav, peavad olema tootja poolt mõõtevahendile määratletud ulatuses. K-teguri ulatused on antud tabelis 1:

Tabel 1

Grupp

K ulatus

Toote omadus

I

0 < K < 2 × 10–2 N/m2

Väike venivus

II

2 × 10–2 N/m2 < K < 8 × 10–2 N/m2

Keskmine venivus

III

8 × 10–2 N/m2 < K < 24 × 10–2 N/m2

Suur venivus

IV

24 × 10–2 N/m2 < K

Väga suur venivus

2.2.   Kui mõõdetavat objekti ei teisaldata mõõtevahendiga, peab selle kiirus olema mõõtevahendile tootja poolt määratletud ulatuse piirides.

2.3.   Kui mõõtetulemus sõltub materjali paksusest, pinnatingimustest ja tarnetüübist (näiteks suurest rullist või kuhjast), määratleb vastavad piirangud tootja.

Lubatud piirvea väärtus

3.   Mõõtevahend

Tabel 2

Täpsusklass

Lubatud piirvea väärtus

I

0,125 %, kuid vähemalt 0,005 Lm

II

0,25 %, kuid vähemalt 0,01 Lm

III

0,5 %, kuid vähemalt 0,02 Lm

Kus Lm on väikseim mõõdetav pikkus, see tähendab väikseim tootja poolt kindlaksmääratud pikkus, mille puhul on mõõtevahend kasutamiseks kavandatud.

Erinevat tüüpi materjalide tegeliku pikkuse väärtust mõõdetakse, kasutades sobivaid mõõtevahendeid (näiteks mõõdulinte). Sealjuures peab mõõdetav materjal olema sirgelt ja venitamata asetatud sobivale alusele (näiteks sobivale lauale).

Muud nõuded

4.

Mõõtevahendid peavad võimaldama, et toodet mõõdetakse venitamata vastavalt ettenähtud venivusele, mille jaoks mõõtevahend on kavandatud.

III   PEATÜKK

Pindala mõõtevahendid

Töötingimused

1.1.   Ulatus

Mõõtmed tootja poolt mõõtevahendile määratud ulatuses.

1.2.   Toote tingimused

Tootja määratleb kiirusele ja vajaduse korral toote pinnatingimuste paksusele vastavad mõõtevahendi piirangud.

Lubatud piirvea väärtus

2.   Mõõtevahend

Lubatud piirvea väärtus on 1,0 %, kuid vähemalt 1 dm2.

Muud nõuded

3.   Toote etteandmine

Toote tagasitõmbamisel või peatamisel ei tohi mõõteviga olla võimalik või näit peab olema tühi.

4.   Skaalajaotise väärtus

Mõõtevahenditel peab olema skaalajaotise väärtus 1,0 dm2. Lisaks peab olema võimalik katsetamiseks kasutada skaalajaotist 0,1 dm2.

IV   PEATÜKK

Mitme dimensiooni mõõtemasinad

Töötingimused

1.1.   Ulatus

Mõõtmed tootja poolt mõõtevahendile määratud ulatuses.

1.2.   Väikseim mõõde

Väikseima mõõtme alampiir kõigi skaalajaotiste väärtuse puhul on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Skaalajaotise väärtus (d)

Väikseim mõõde (min)

(alampiir)

d ≤ 2 cm

10 d

2 cm < d ≤ 10 cm

20 d

10 cm < d

50 d

1.3.   Toote liikumiskiirus

Kiirus peab olema mõõtevahendile tootja poolt määratletud ulatuse piires.

Lubatud piirvea väärtus

2.   Mõõtevahend

Lubatud piirviga on ± 1,0 d.


XII LISA

HEITGAASIANALÜSAATORID (MI-010)

Lisa I asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud heitgaasianalüsaatoritele, mis on ette nähtud kasutuses olevate mootorsõidukite ülevaatuseks ja professionaalseks hoolduseks.

MÕISTED

Heitgaasianalüsaator

Mõõtevahend, mis on ette nähtud sädesüütega mootorsõidukite heitgaasi määratletud komponentide mahuosade määramiseks analüüsitava proovi niiskustasemel.

Need gaasikomponendid on süsinikmonoksiid (CO), süsinikdioksiid (CO2), hapnik (O2) ja süsivesinikud (HC).

Süsivesinike sisaldus peab olema väljendatud n-heksaani kontsentratsioonina (C6 H14), mõõdetuna lähiinfrapunase kiirguse neeldumisel.

Gaasikomponentide mahuosasid väljendatakse CO, CO2 ja O2 puhul mahuprotsendina ja HC puhul mahuosadena miljoni osakese kohta (mahu-ppm).

Peale selle arvutab heitgaasianalüsaator heitgaasi komponentide mahuosade λ-väärtuse.

λ-väärtus

λ-väärtus on mootori põlemisefektiivsuse dimensioonita näiteväärtus õhu-kütuse suhtena heitgaasides. See määratakse standardse põhivalemiga.

ERINÕUDED

Mõõtevahendiklassid

1.

Heitgaasianalüsaatori jaoks määratletakse kaks klassi (0 ja I). Nende klasside vastavad väikseimad mõõtepiirid on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Klassid ja mõõteulatused

Parameeter

Klassid 0 ja I

CO sisaldus

0–5 mahuprotsenti

CO2 sisaldus

0–16 mahuprotsenti

HC sisaldus

0–2 000 mahu-ppm

O2 sisaldus

0–21 mahuprotsenti

λ

0,8–1,2.

Töötingimused

2.

Tootja määrab kindlaks määratletud töötingimuste väärtused järgmiselt:

2.1.

Klimaatiliste ja mehaaniliste mõjurite puhul:

väikseima temperatuurivahemiku 35 °C kliimatingimuste osas,

kohaldatav mehaaniliste tingimuste klass on M1.

2.2.

Elektrilised mõjurid:

pinge ja sageduse ulatus vahelduvpingetoite puhul;

alalispinge toite piirmäärad.

2.3.

Õhurõhu puhul:

muutuva rõhu väikseimad ja suurimad väärtused on mõlema klassi puhul pmin ≤ 860 hPa, pmax ≥ 1 060 hPa.

Lubatud piirvea väärtused

3.

Lubatud piirvea väärtused on määratletud järgmiselt:

3.1.

Iga mõõdetava komponendi puhul on lubatud piirviga töötingimustel vastavalt I lisa punktile 1.1 suurim kahest väärtusest, mis on toodud tabelis 2. Absoluutväärtusi väljendatakse mahuprotsentides või mahuosadena miljoni osakese kohta (mahu-ppm), suhtvea väärtused aga protsentides tegelikust väärtusest.

Tabel 2

Lubatud piirvea väärtus

Parameeter

Klass 0

Klass I

CO sisaldus

± 0,03 mahuprotsenti

± 5 %

± 0,06 mahuprotsenti

± 5 %

CO2 sisaldus

± 0,5 mahuprotsenti

± 5 %

± 0,5 mahuprotsenti

± 5 %

HC sisaldus

± 10 mahu-ppm

± 5 %

± 12 mahu-ppm

± 5 %

O2 sisaldus

± 0,1 mahuprotsenti

± 5 %

± 0,1 mahuprotsenti

± 5 %

3.2.

Lubatud piirvea väärtus on λ arvutamise puhul 0,3 %. Leppeväärtus (tegelik väärtus) arvutatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 83 punktis 5.3.7.3 määratletud valemile (1).

Sel eesmärgil kasutatakse arvutamiseks mõõtevahendite näite.

Häiringute lubatud mõju

4.

Iga mõõtevahendi poolt mõõdetud mahuosa puhul on kriitiline muutumisväärtus võrdne asjakohase parameetri lubatud piirvea väärtusega.

5.

Elektromagnetilise häiringu mõju tohib olla selline, et:

muutus mõõtetulemuses ei ole suurem kui punktis 4 sätestatud muutuse kriitiline väärtus või

mõõtetulemused esitatakse sellistena, et neid ei saa käsitleda kehtiva tulemusena.

Muud nõuded

6.

Lahutusvõime peab olema võrdne või ühe suurusjärgu võrra suurem kui tabelis 3 toodud väärtused.

Tabel 3

Lahutusvõime

 

CO

CO2

O2

HC

Klassid 0 ja I

0,01 mahuprotsenti

0,1 mahuprotsenti

 (2)

1 mahu-ppm

λ-väärtust näidatakse lahutusvõimega (diskreetsusega) 0,001.

7.

20 mõõtmise standardhälve ei tohi olla suurem kui üks kolmandik gaasi mahuosa iga kohaldatava lubatud piirvea moodulist.

8.

CO, CO2 ja HC mõõtmiseks peab analüsaator koos juurdekuuluva gaasikäitlussüsteemiga üleminekul nullkontsentratsiooniga gaasisegult (näit värske õhk) saavutama 15 sekundiga 95 % kalibreerimisgaasiga määratud näidu lõppväärtusest. O2 mõõtmisel peab analüsaator samades tingimustes üleminekul värskelt õhult hapnikuvabale gaasisegule saavutama 60 sekundiga näidu, mis erineb nullnäidust vähem kui 0,1 %.

9.

Heitgaasikomponendid peale nende komponentide, mille väärtusi mõõdetakse, ei tohi mõjutada mõõtetulemusi rohkem kui poole lubatud piirvigade mooduli võrra, kui need komponendid eksisteerivad järgmistes suurimates mahuosades:

 

6 mahuprotsenti CO,

 

16 mahuprotsenti CO2,

 

10 mahuprotsenti O2,

 

5 mahuprotsenti H2,

 

0,3 mahuprotsenti NO,

 

2 000 mahu-ppm HC (n-heksaanina),

veeaur kuni küllastumiseni.

10.

Heitgaasianalüsaatoril peab olema reguleerimisseade nullimiseks, kalibreerimiseks gaasiga ja justeerimiseks. Reguleerimisseade nullimiseks ja justeerimiseks peab olema automaatne.

11.

Automaatsete või poolautomaatsete justeerimisseadmete puhul ei tohi olla mõõtevahendiga võimalik mõõtmist sooritada nii kaua, kui justeerimist ei ole läbi viidud.

12.

Heitgaasianalüsaator tuvastab süsivesinike jääke gaasikäsitlussüsteemis. Mõõtmist ei tohi olla võimalik sooritada, kui enne mis tahes mõõtmist olemasolev süsivesinike jääk ületab 20 mahu-ppm.

13.

Heitgaasianalüsaatoril peab olema seade, mis tuvastab automaatselt hapnikukanali anduri mis tahes talitushäiring, mille on põhjustanud ühendustoru kulumine või purunemine.

14.

Kui heitgaasianalüsaator võimaldab mõõta erinevatest kütustest (näiteks bensiin või veeldatud gaas) tingitud heitgaase, peab olema võimalus valida λ arvutamiseks sobivaid koefitsiente ilma vastavat valemit muutmata.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.


(1)  ELT L 42, 15.2.2012, lk 1.

(2)  0,01 mahuprotsenti mõõdu ja väärtuse puhul, mis on kuni 4 %, muudel juhtudel 0,1 mahuprotsenti.


XIII LISA

ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX (1))

1.

Mõõtevahendi mudel/mõõtevahend (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (toote jälgimist võimaldava vahendi identifitseerimine; vahendi identifitseerimise eesmärgil võib toode hõlmata kujutist):

5.

Eelkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustatud õigusaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või normdokumentidele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Kui see on asjakohane, siis teavitatud asutus … (nimi, number) … teostas … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


XIV LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja loetelu selle hilisematest muudatustest

(osutatud artiklis 52)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ

(ELT L 135, 30.4.2004, lk 1).

 

Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ

(ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).

Ainult lisa punkt B.3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1137/2008

(ELT L 311, 21.11.2008, lk 1).

Ainult lisa punkt 3.8

Komisjoni direktiiv 2009/137/EÜ

(ELT L 294, 11.11.2009, lk 7).

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

Ainult artikli 26 lõike 1 punkt g

B   OSA

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad

(osutatud artiklis 52)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Kohaldamise kuupäev

2004/22/EÜ

30. aprill 2006

30. oktoober 2006

2006/96/EÜ

 

 

2009/137/EÜ

1. detsember 2010

1. juuni 2011


XV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2004/22/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikli 2 lõige 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikli 3 esimene lõik

Artikkel 1

Artikli 3 teine lõik

Artikli 2 lõige 2

Artikkel 4

Artikli 4 lõiked 1–4 ning lõiked 6–9

Artikli 4 lõige 5 ning lõiked 10–22

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 6

Artikli 6 lõige 2

Artikli 7 lõige 1

Artikkel 20

Artikli 7 lõige 2

Artikli 22 lõige 4

Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 9

Artikkel 17

Artikkel 10

Artikkel 18

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõike 2 esimene lõik

Artikli 11 lõike 2 teine lõik

Artikli 23 lõige 2

Artikkel 12

Artikli 13 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 14 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 14 lõige 3

Artikli 13 lõige 4

Artikli 14 lõige 4

Artikkel 14

Artikli 15 lõige 1

Artikli 46 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 46 lõige 3

Artikli 15 lõige 3

Artikli 15 lõige 4

Artikli 15 lõige 5

Artikli 16 lõige 1

Artikkel 15

Artikli 16 lõige 2

Artikkel 47

Artikli 16 lõige 3

Artikkel 16

Artikli 16 lõige 4

Artikli 17 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 21 lõige 2

Artikli 17 lõige 3

 

Artikli 17 lõike 4 esimene lõik

Artikli 22 lõige 2

Artikli 17 lõike 4 teine lõik

Artikli 17 lõige 5

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikli 21 lõige 1

Artikli 22 lõige 1

Artikli 22 lõige 3

Artikli 22 lõike 5 teine lõik

Artikli 22 lõike 5 kolmas lõik

Artikli 22 lõige 6

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikli 19 lõige 1

Artikli 19 lõike 2 punkti a esimene lõik

Artikli 19 lõike 2 punkti a teine lõik

Artikli 19 lõike 2 punkti a kolmas lõik

Artikli 43 lõige 4

Artikli 19 lõike 2 punkt b

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikli 43 lõige 1

Artikli 43 lõige 2

Artikli 43 lõige 3

Artikkel 44

Artikkel 45

Artikkel 48

Artikkel 49

Artikkel 50

Artikkel 24

Artikkel 51

Artikkel 25

Artikkel 52

Artikkel 26

Artikli 53 esimene lõik

Artikli 53 teine lõik

Artikkel 27

Artikkel 54

I lisa

I lisa

A lisa

II lisa punkt 1

A1 lisa

II lisa punkt 2

B lisa

II lisa punkt 3

C lisa

II lisa punkt 4

C1 lisa

II lisa punkt 5

D lisa

II lisa punkt 6

D1 lisa

II lisa punkt 7

E lisa

II lisa punkt 8

E1 lisa

II lisa punkt 9

F lisa

II lisa punkt 10

F1 lisa

II lisa punkt 11

G lisa

II lisa punkt 12

H lisa

II lisa punkt 13

H1 lisa

II lisa punkt 14

MI-001 lisa

III lisa

MI-002 lisa

IV lisa

MI-003 lisa

V lisa

MI-004 lisa

VI lisa

MI-005 lisa

VII lisa

MI-006 lisa

VIII lisa

MI-007 lisa

IX lisa

MI-008 lisa

X lisa

MI-009 lisa

XI lisa

MI-010 lisa

XII lisa

XIV lisa

XV lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/251


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/33/EL,

26. veebruar 2014,

lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiivi 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (5) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 95/16/EÜ tuleks kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatest liftidest saavad valmistooted alles siis, kui need on alaliselt paigaldatud hoonesse või rajatisse. Järelikult ei ole võimalik lifte liitu importida ning neid üksnes lastakse turule ja neid ei tehta seejärel kättesaadavaks: liftide puhul puuduvad „importijad” või „levitajad”.

(5)

Käesolevas direktiivis käsitletakse lifti ohutusseadiseid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas uued ohutusseadised, mille on valmistanud tootja liidus, või uued või kasutatud ohutusseadised, mis on imporditud kolmandast riigist.

(6)

Komisjon võttis 8. juunil 1995 vastu liikmesriikidele adresseeritud 8. juuni 1995. aasta soovituse 95/216/EÜ (7) olemasolevate liftide ohutuse parandamise kohta.

(7)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(8)

Ettevõtjad peaksid vastutama selle eest, et liftid ja lifti ohutusseadised vastavad käesolevale direktiivile kooskõlas oma rolliga tarneahelas, et tagada inimeste tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase ning, kui see on asjakohane, vara turvalisus ning õiglane konkurents liidu turul.

(9)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad laseksid turule ainult lifte ja teeksid turul kättesaadavaks ainult lifti ohutusseadiseid, mis on vastavuses käesoleva direktiiviga. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(10)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(11)

Toote projekteerimise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olevad tootjad ja paigaldajad on kõige sobivamateks vastavushindamismenetluse korraldajateks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja või paigaldaja kohustuseks.

(12)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad lifti ohutusseadised oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige et tootjad oleksid lifti ohutusseadiste suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate lifti ohutusseadiste vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule lifti ohutusseadiseid, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et lifti ohutusseadiste märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(13)

Lifti ohutusseadise turule laskmisel peaks iga importija märkima sellele oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui lifti ohutusseadise suurus või laad seda ei võimalda.

(14)

Levitaja teeb lifti ohutusseadise turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja peaks tegutsema hoolikalt tagamaks, et lifti ohutusseadise käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt lifti ohutusseadise nõuetelevastavust.

(15)

Kui ettevõtja laseb lifti ohutusseadise turule oma nime või kaubamärgi all või muudab lifti ohutusseadist selliselt, et see võiks mõjutada lifti ohutusseadise vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(16)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomaste lifti ohutusseadistega seotud kogu vajaliku teabe.

(17)

Lifti ohutusseadiste jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtjad, kes tegid nõuetele mittevastavad lifti ohutusseadised turul kättesaadavaks. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile lifti ohutusseadise tarninud või kellele nemad on lifti ohutusseadise tarninud.

(18)

Käesolev direktiiv peaks piirduma ainult oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kindlaksmääramisega. Selleks et hõlbustada liftide ja lifti ohutusseadiste nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda liftid ja lifti ohutusseadised, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (8), eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone. Käesoleva direktiivi olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded tagavad ettenähtud ohutustaseme ainult siis, kui asjakohased vastavushindamismenetlused tagavad kooskõla direktiiviga.

(19)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei täida täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(20)

Käesoleva direktiiviga seotud harmoneeritud standardite puhul tuleks arvesse võtta ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni (9).

(21)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turule lastavate liftide ja turul kättesaadavaks tehtavate lifti ohutusseadiste vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi vastavalt ohu tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(22)

Paigaldajad või tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, andes käesoleva direktiivi kohast teavet lifti või lifti ohutusseadise vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele liidu asjakohastele ühtlustamisaktidele.

(23)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(24)

CE-vastavusmärgis ehk lifti või lifti ohutusseadise vastavuse näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-vastavusmärgise tootele kinnitamise kohta.

(25)

Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(26)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 95/16/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(27)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

(28)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja jälgimisse kaasatud asutused.

(29)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(30)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisava usaldusväärsuse, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(31)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate liftide ja lifti ohutusseadiste nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste jälgimine hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(32)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(33)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(34)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise kohaldamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(35)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lifti ohutusseadiseid oleks võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Lifti ohutusseadiseid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(36)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud liftide ja lifti ohutusseadiste suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(37)

Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(38)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud pooltel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste tervisele või ohutusele või, kui see on asjakohane, vara turvalisusele ohtu kujutavate liftide või lifti ohutusseadistega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste liftide ja lifti ohutusseadiste suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(39)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(40)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (10).

(41)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või enam ei vasta teavituse aluseks olnud nõuetele.

(42)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate liftide või lifti ohutusseadistega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi aspektidele.

(43)

Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele ohtu kujutavate, nõuetele vastavate liftide või lifti ohutusseadistega.

(44)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(45)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(46)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate liftide või lifti ohutusseadiste suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(47)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud riigisisese õiguse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(48)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad liftid ja lifti ohutusseadised täidavad nõudeid, mis tagavad tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse ning samal ajal ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riigisiseste meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks lifti ohutusseadiseid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 95/16/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud lifti ohutusseadiseid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi riigisiseste ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(50)

Käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise ja toimimise jälgimiseks ja tagamiseks palutakse komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne, milles uuritakse ka selles valdkonnas uue seadusandliku ettepaneku esitamise vajadust.

(51)

Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(52)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XIII lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäevade ja kohaldamise kuupäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse ehitisi ja rajatisi alaliselt teenindavate liftide suhtes, mis on mõeldud järgmise transportimiseks:

a)

inimesed,

b)

inimesed ja kaubad,

c)

ainult kaubad, kui kandur on ligipääsetav, st inimene pääseb sinna takistusteta, ja varustatud kanduril paiknevate või kanduril oleva inimese käeulatuses olevate juhtimisseadmetega.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka esimeses lõigus osutatud liftides kasutamiseks mõeldud ja III lisas loetletud lifti ohutusseadiste suhtes.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)

tõstevahendid, mille kiirus ei ole suurem kui 0,15 m/s,

b)

ehitustõstukid,

c)

köisteed, kaasa arvatud köisraudteed,

d)

sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud liftid,

e)

tõstevahendid, millelt saab teostada töötoiminguid,

f)

kaevanduste tõstemasinad,

g)

tõstevahendid, mis on mõeldud esinejate tõstmiseks etenduste ajal,

h)

transpordivahendite külge kinnitatud tõstevahendid,

i)

seadmetega ühendatud tõstevahendid, mis on ette nähtud ainult töötamiskohtadele, sealhulgas ka masinate hooldus- ja kontrollipunktidele juurdepääsu tagamiseks,

j)

hammaslattrongid,

k)

eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed.

3.   Kui liftidega või lifti ohutusseadistega seotud ning käesolevas direktiivis osutatud ohud kuuluvad täielikult või osaliselt liidu eriõigusakti reguleerimisalasse, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata või lõpetatakse käesoleva direktiivi kohaldamine niisuguste liftide või lifti ohutusseadiste ja niisuguste ohtude puhul, mille suhtes kohaldatakse kõnealust liidu eriõigusakti.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„lift” – tõstevahend, mis liigub kindlate tasapindade vahel ja millel on piki jäiku, horisontaali suhtes üle 15-kraadise kaldega juhikuid liikuv kandur, või tõstevahend, mis liigub kindlal suunal ka siis, kui see ei liigu piki jäiku juhikuid;

2)

„kandur” – liftiosa, mille abil inimesi ja/või kaupa üles või alla tõstetakse;

3)

„näidislift” – tüüpiliseks näiteks olev lift, mille tehniline dokumentatsioon näitab, kuidas saavutatakse vastavus I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele liftide puhul, mis vastavad objektiivsete parameetrite alusel määratud ja identseid lifti ohutusseadiseid kasutavale näidisliftile;

4)

„turul kättesaadavaks tegemine” – lifti ohutusseadise tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

5)

„turule laskmine”:

lifti ohutusseadise esmakordselt turul kättesaadavaks tegemine; või

kasutamise eesmärgil lifti tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus;

6)

„paigaldaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on vastutav lifti projekteerimise, tootmise, paigaldamise ja turule laskmise eest;

7)

„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab lifti ohutusseadise või laseb sellise lifti ohutusseadise projekteerida või valmistada ning turustab seda lifti ohutusseadist oma nime või kaubamärgi all;

8)

„volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud paigaldajalt või tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

9)

„importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit lifti ohutusseadise;

10)

„levitaja” – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb lifti ohutusseadise turul kättesaadavaks;

11)

„ettevõtja” – paigaldaja, tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

12)

„tehniline spetsifikatsioon” – dokument, millega nähakse ette liftile või lifti ohutusseadisele esitatavad tehnilised nõuded;

13)

„harmoneeritud standard” – harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

14)

„akrediteerimine” – akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

15)

„riiklik akrediteerimisasutus” – riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

16)

„vastavushindamine” – menetlus, mille käigus hinnatakse, kas lifti või lifti ohutusseadisega seotud käesoleva direktiivi olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud;

17)

„vastavushindamisasutus” – asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja inspekteerib;

18)

„tagasivõtmine” – lifti korral meede, mille eesmärk on lifti demonteerimine ja ohutu kasutuselt kõrvaldamine, ning lifti ohutusseadise korral meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi lifti ohutusseadis, mis on juba paigaldaja või lõppkasutaja jaoks kättesaadavaks tehtud;

19)

„kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva lifti ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemist;

20)

„liidu ühtlustamisaktid” – toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

21)

„CE-vastavusmärgis” – märgis, millega paigaldaja või tootja kinnitab, et lift või lifti ohutusseadis vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei või oma territooriumil keelata, piirata ega takistada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate liftide turule laskmist või ekspluatatsiooni andmist või lifti ohutusseadiste turul kättesaadavaks tegemist.

2.   Liikmesriigid ei takista messidel, näitustel ja esitlustel käesolevale direktiivile mittevastavate liftide või lifti ohutusseadiste näitamist, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et need ei vasta nimetatud sätetele ning et neid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks enne, kui need on viidud nimetatud sätetega vastavusse. Esitluste ajal võetakse piisavaid ohutusmeetmeid, et tagada inimeste kaitstus.

3.   Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada kooskõlas liidu õigusega nõudeid, mida nad võivad pidada vajalikuks inimeste kaitstuse tagamiseks kõnealuste liftide ekspluatatsiooni andmisel või kasutamisel, seda eeldusel, et see ei tähenda liftide modifitseerimist viisil, mida käesolevas direktiivis täpsustatud ei ole.

Artikkel 4

Turule laskmine, turul kättesaadavaks tegemine ja ekspluatatsiooni andmine

1.   Liikmesriigid rakendavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid lifte võib turule lasta ja ekspluatatsiooni anda ainult juhul, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning eesmärgipärase kasutamise korral vastavad käesolevale direktiivile.

2.   Liikmesriigid rakendavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid lifti ohutusseadiseid võib turul kättesaadavaks teha ja ekspluatatsiooni anda ainult juhul, kui need nõuetekohase monteerimise ja hooldamise ning eesmärgipärase kasutamise korral vastavad käesolevale direktiivile.

Artikkel 5

Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded

1.   Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad liftid vastavad I lisaga sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

2.   Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad lifti ohutusseadised vastavad I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning võimaldavad täita kõnealuseid nõudeid liftides, millesse need monteeritakse.

Artikkel 6

Hooned ja rajatised, kuhu liftid paigaldatakse

1.   Liikmesriigid rakendavad kõiki asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et hoones või rajatises teostatavate tööde eest vastutav isik ja paigaldaja mõlemad esitaksid üksteisele vajaliku teabe ja astuksid vajalikke samme lifti nõuetekohase käitamise ja ohutu kasutamise tagamiseks.

2.   Liikmesriigid rakendavad kõiki vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et liftide jaoks mõeldud šahtid ei sisalda muid torusid, juhtmeid või ühendusdetaile peale nende, mis on lifti käitamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikud.

II   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Paigaldajate kohustused

1.   Lifti turule lastes tagavad paigaldajad, et see on projekteeritud, toodetud, paigaldatud ja seda on katsetatud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega.

2.   Paigaldajad koostavad tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 16 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud lifti vastavus kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, koostab paigaldaja ELi vastavusdeklaratsiooni, tagab, et see on liftiga kaasas, ning kinnitab tootele CE-vastavusmärgise.

3.   Paigaldaja säilitab tehnilise dokumentatsiooni, ELi vastavusdeklaratsiooni ning vajaduse korral kinnitusotsuse (-otsused) 10 aasta jooksul peale lifti turule laskmist.

4.   Kui seda peetakse seoses liftist tuleneva ohuga vajalikuks, uurivad paigaldajad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks kaebusi ja nõuetele mittevastavaid lifte ning peavad vajaduse korral nende kohta registrit.

5.   Paigaldajad tagavad, et liftid kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada.

6.   Paigaldajad märgivad liftile oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Aadress peab osutama ühele ainsale kohale, kus paigaldajaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Paigaldajad tagavad, et liftiga on kaasas I lisa punktis 6.2 osutatud juhised keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav ning mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus lift turule lastakse. Sellised juhised ja igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Paigaldajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lift, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune lift nõuetega vastavusse. Kui lift kujutab endast ohtu, teavitavad paigaldajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad lifti turule lasksid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Paigaldajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lifti käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav.

Paigaldajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud liftidega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 8

Tootjate kohustused

1.   Lifti ohutusseadiseid turule lastes tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artikli 5 lõikega 2.

2.   Tootjad koostavad nõutud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 15 osutatud asjaomase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud lifti ohutusseadise vastavus kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni, tagavad, et see on lifti ohutusseadisega kaasas, ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni, ELi vastavusdeklaratsiooni ning vajaduse korral kinnitusotsuse (-otsused) 10 aasta jooksul pärast lifti ohutusseadise turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad, et on olemas menetlused, mis võimaldavad säilitada seeriatoodangu vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi toote konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal lifti ohutusseadise vastavust kinnitati.

Kui seda peetakse lifti ohutusseadisest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud lifti ohutusseadiseid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate lifti ohutusseadiste ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid ja paigaldajaid kõnealusest jälgimisest.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud lifti ohutusseadised kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui lifti ohutusseadise suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on artikli 19 lõikes 1 osutatud etiketil.

6.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi lifti ohutusseadisele või, kui see ei ole võimalik, artikli 19 lõikes 1 osutatud etiketile. Aadress osutab ühele ainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et lifti ohutusseadisega on kaasas I lisa punktis 6.1 osutatud juhised asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lifti ohutusseadis, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia lifti ohutusseadis nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada lifti ohutusseadis turult või võtta see tagasi. Kui lifti ohutusseadis kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lifti ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lifti ohutusseadise käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav.

Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud lifti ohutusseadistega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 9

Volitatud esindajad

1.   Tootja või paigaldaja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 7 lõikes 1 või artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 7 lõikes 2 või artikli 8 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab tootjalt või paigaldajalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja vajaduse korral kinnitusotsust (-otsuseid), mis on seotud tootja või paigaldaja kvaliteedisüsteemiga, ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast lifti ohutusseadise või lifti turule laskmist;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle lifti ohutusseadise või lifti vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis volitatud esindaja volitusega hõlmatud lifti ohutusseadise või lifti põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 10

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid lifti ohutusseadiseid.

2.   Enne lifti ohutusseadise turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 15 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et lifti ohutusseadis kannab CE-vastavusmärgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon ja nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 8 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et lifti ohutusseadis ei vasta artikli 5 lõikele 2, ei lase ta lifti ohutusseadist turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui lifti ohutusseadis kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi lifti ohutusseadisele või, kui see ei ole võimalik, lifti ohutusseadise pakendile või lifti ohutusseadisega kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et lifti ohutusseadisega on kaasas I lisa punktis 6.1 osutatud juhised asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja muude lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui lifti ohutusseadis on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine lifti ohutusseadise vastavust artikli 5 lõikes 2 osutatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

6.   Kui seda peetakse lifti ohutusseadisest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad pisteliselt tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud lifti ohutusseadiseid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate lifti ohutusseadiste ja lifti ohutusseadiste tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid ja paigaldajaid mis tahes kõnealusest jälgimisest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lifti ohutusseadis, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia lifti ohutusseadis nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada lifti ohutusseadis turult või võtta see tagasi. Kui lifti ohutusseadis kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lifti ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad säilitavad 10 aastat pärast lifti ohutusseadise turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni ja vajaduse korral kinnitusotsuse (-otsuste) koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel lifti ohutusseadiste vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud lifti ohutusseadistega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 11

Levitajate kohustused

1.   Lifti ohutusseadist turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne lifti ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas lifti ohutusseadis kannab CE-vastavusmärgist, kas sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon, nõutud dokumendid ja I lisa punktis 6.1 osutatud juhised asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, millest saavad kergesti aru lõppkasutajad, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 8 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 10 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et lifti ohutusseadis ei vasta artikli 5 lõikele 2, ei tee ta lifti ohutusseadist turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui lifti ohutusseadis kujutab endast ohtu.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui lifti ohutusseadis on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine lifti ohutusseadise vastavust artikli 5 lõikele 2.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lifti ohutusseadis, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia lifti ohutusseadis nõuetega vastavusse, kõrvaldada lifti ohutusseadis turult või võtta see tagasi. Kui lifti ohutusseadis kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lifti ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lifti ohutusseadise vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turul kättesaadavaks tehtud lifti ohutusseadistega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 12

Juhtumid, millal tootja kohustusi kohaldatakse importijate või levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 8 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb lifti ohutusseadise turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud lifti ohutusseadist viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 13

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

ettevõtjad, kes on neile lifti ohutusseadise tarninud;

b)

ettevõtjad, kellele nemad on lifti ohutusseadise tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui lifti ohutusseadis neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise lifti ohutusseadise tarnisid.

III   PEATÜKK

LIFTIDE JA LIFTIDE OHUTUSSEADISTE VASTAVUS

Artikkel 14

Liftide ja lifti ohutusseadiste vastavuse eeldamine

Liftid ja lifti ohutusseadised, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 15

Lifti ohutusseadiste vastavushindamismenetlused

Lifti ohutusseadiste suhtes kohaldatakse ühte järgmistest vastuvushindamismenetlustest:

a)

lifti ohutusseadise näidis esitatakse IV lisa A osas sätestatud ELi tüübihindamise tegemiseks ja tüübivastavus tagatakse lifti ohutusseadise IX lisas sätestatud juhusliku kontrollimisega;

b)

lifti ohutusseadise näidis esitatakse IV lisa A osas sätestatud ELi tüübihindamise tegemiseks ja selle suhtes kohaldatakse tootekvaliteedi tagamisel põhinevat tüübivastavust kooskõlas VI lisaga;

c)

VII lisas sätestatud kvaliteedi täielikul tagamisel põhinev vastavus.

Artikkel 16

Liftide vastavushindamismenetlused

1.   Lift peab läbima ühe järgmistest vastavushindamismenetlustest:

a)

kui lift projekteeriti ja toodeti vastavalt IV lisa B osas sätestatud ELi tüübihindamismenetluse läbinud näidisliftile:

i)

lifti lõplik inspekteerimine, mis on sätestatud V lisas;

ii)

lifti tootekvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastutus, mis on sätestatud X lisas;

iii)

lifti tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus, mis on sätestatud XII lisas;

b)

kui lift projekteeriti ja toodeti vastavalt XI lisa kohaselt kinnitatud kvaliteedisüsteemile:

i)

lifti lõplik inspekteerimine, mis on sätestatud V lisas;

ii)

lifti tootekvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus, mis on sätestatud X lisas;

iii)

lifti tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus, mis on sätestatud XII lisas;

c)

lifti tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus, mis on sätestatud VIII lisas;

d)

lifti kvaliteedi täielikul tagamisel projekti hindamisel põhinev vastavus, mis on sätestatud XI lisas.

2.   Eespool nimetatud lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel peab, juhul kui lifti projekteerimise ja tootmise eest vastutava isiku ning lifti paigaldamise ja selle katsetamise eest vastutava isiku puhul ei ole tegemist sama isikuga, esimesena nimetatu varustama viimati nimetatut kõikide vajalike dokumentide ja kogu vajaliku teabega, et viimasel oleks võimalik tagada korrektne ja ohutu lifti paigaldamine ja katsetamine.

3.   Kõik lubatud kõrvalekalded näidislifti ja kõikide niisuguste liftide vahel, mis moodustavad osa näidisliftist tulenevatest liftidest, on selgelt määratletud (koos maksimaalsete ja minimaalsete väärtustega) tehnilises dokumentatsioonis.

4.   Arvutuste ja/või konstruktsioonijooniste alusel on lubatud demonstreerida seadmete hulga sarnasust I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastamisel.

Artikkel 17

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib II lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab asjakohases V–XII lisas määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus lift või lifti ohutusseadis turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui lifti või lifti ohutusseadise suhtes kohaldatakse enam kui üht liidu õigusakti, milles nähakse ette ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse üks kõiki selliseid liidu õigusakte arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse lifti ohutusseadise vastavuse eest ja paigaldaja võtab endale vastutuse lifti vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 18

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 19

CE-vastavusmärgise ja muude märgiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil igale liftikabiinile ning igale lifti ohutusseadisele või, kui see ei ole võimalik, siis lifti ohutusseadisele lahutamatult kinnitatud etiketile.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse liftile või lifti ohutusseadisele enne selle turule laskmist.

3.   CE-vastavusmärgise järele märgitakse niisuguse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, mis on kaasatud mis tahes järgmisse vastavushindamismenetlusse:

a)

V lisa kohane lõplik inspekteerimine;

b)

VIII lisas osutatud tooteühiku kontrollimine;

c)

X, XI või XII lisas osutatud kvaliteedi tagamine.

4.   CE-vastavusmärgise järel märgitakse mis tahes järgmisse vastavushindamismenetlusse kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber:

a)

VI lisas osutatud tootekvaliteedi tagamine;

b)

VII lisas osutatud kvaliteedi täielik tagamine;

c)

IX lisas osutatud lifti ohutusseadiste tüübivastavuse määramine juhusliku kontrollimise teel.

5.   Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri paigaldab asutus ise või tootja või tema volitatud esindaja või paigaldaja või tema volitatud esindaja vastavalt asutuse juhistele.

CE-vastavusmärgise ja teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

IV   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 20

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 21

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 26 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud tema tegevusest tuleneva vastutuse katmise.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 22

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 23

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste jälgimise menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

Artikkel 24

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või liftidest või lifti ohutusseadistest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud niisuguste liftide või lifti ohutusseadiste projekteerimise, tootmise, tarnimise, kokkupaneku, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava lifti või lifti ohutusseadise projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada mõnda nimetatud isikut.

See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike liftide või lifti ohutusseadiste kasutamist ega niisuguste liftide või lifti ohutusseadiste kasutamist isiklikuks otstarbeks.

See ei välista tootja või paigaldaja ja asutuse vahel tehnilise teabe vahetamise võimalust.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud liftide või lifti ohutusseadiste projekteerimise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut.

Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale IV ja XII lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati kõigile liftide või lifti ohutusseadiste liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)

I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja asjakohaste riigisiseste õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuse, selle juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisesele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud IV–XII lisa või nende rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja artikli 36 alusel loodud liftidega tegelevate teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud. Vastavushindamisasutused kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 25

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuste puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 26

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd IV–XII lisa alusel.

Artikkel 27

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismenetluse või -menetluste ja liftide või lifti ohutusseadiste kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui selline on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 28

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismenetlusest või -menetlustest ja asjaomastest liftidest või lifti ohutusseadistest ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 27 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast jälgimist tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 24 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 29

Identifitseerimisnumber ja loetelu teavitatud asutustest

1.   Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu; loetelu sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 30

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas artiklites 15 ja 16 sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Teavitatud asutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse lifti või lifti ohutusseadise tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada liftide või lifti ohutusseadiste vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et paigaldaja või tootja ei ole järginud käesoleva direktiivi olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt paigaldajalt või tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist või (vastavalt vajadusele) kinnitusotsuse vastuvõtmist vastavuse jälgimise käigus, et lift või lifti ohutusseadis ei vasta enam nõuetele, nõuab ta paigaldajalt või tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi või kinnitusotsuse.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati või kinnitusotsust (kinnitusotsuseid) või peatab või tühistab selle.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest või kinnitusotsuse tegemisest keeldumine, nende piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja sama tüüpi liftide või samade lifti ohutusseadistega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 35

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub liftidega tegelevate teavitatud asutuste koordineerimisrühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate vahendusel.

V   PEATÜKK

LIIDU TURULE SISENEVATE LIFTIDE VÕI LIFTIDE OHUTUSSEADISTE TURUJÄRELEVALVE, KONTROLL NING LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 37

Liidu turule sisenevate liftide või lifti ohutusseadiste turujärelevalve ja kontroll

Liftide ja lifti ohutusseadiste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16 kuni 29.

Artikkel 38

Menetlus liftide või lifti ohutusseadiste jaoks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et mõni käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv lift või lifti ohutusseadis ohustab inimeste tervist või ohutust või, kui see on asjakohane, vara turvalisust, viivad nad asjaomase lifti või lifti ohutusseadise hindamise läbi kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et lift ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata paigaldajalt, et see võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed lifti nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et lifti ohutusseadis ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed lifti ohutusseadise nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjatelt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud liftide ja lifti ohutusseadiste suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui paigaldaja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et piirata või keelata asjaomase lifti riigisisesele turule laskmist või selle kasutamist või see tagasi võtta.

Kui ettevõtja ei võta lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata lifti ohutusseadise kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, lifti ohutusseadis turult kõrvaldada või see tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 kolmandas lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava lifti või lifti ohutusseadise tuvastamiseks vajalikku teavet, lifti või lifti ohutusseadise päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

a)

lifti või lifti ohutusseadise mittevastavus käesoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, või

b)

esinevad puudused artiklis 14 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase lifti või lifti ohutusseadise mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 kolmandas lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase lifti või lifti ohutusseadise suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse lifti ohutusseadis turult.

Artikkel 39

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab riigisisesele meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et lifti käsitlev riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, mis tagavad, et asjaomase nõuetele mittevastava lifti turule laskmist või kasutamist piiratakse või keelatakse või see võetakse tagasi.

Kui leitakse, et lifti ohutusseadiseid käsitlev riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava lifti ohutusseadise kõrvaldamine oma turult.

Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.

Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning lifti või lifti ohutusseadise mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 38 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 40

Nõuetele vastavad liftid või lifti ohutusseadised, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 38 lõike 1 kohase hindamise läbiviimist, et lift, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele ning asjakohasel juhul vara turvalisusele, nõuab ta paigaldajalt, et see võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane lift ei kujutaks endast enam ohtu või et lift võetaks tagasi või et piirataks selle kasutamist või keelataks selle kasutamine mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab.

Kui liikmesriik leiab pärast artikli 38 lõike 1 kohase hindamise läbiviimist, et lifti ohutusseadis, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele ning asjakohasel juhu vara turvalisusele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane lifti ohutusseadis ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud liftide ja lifti ohutusseadiste suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige asjaomaste liftide või lifti ohutusseadiste tuvastamiseks vajalikku teavet, liftide või lifti ohutusseadiste päritolu ja tarneahelat, kaasneva ohu laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 42 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 41

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 19 rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgis ei ole kinnitatud;

c)

teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 19 sätteid rikkudes või ei ole kinnitatud, kui see on nõutud artikli 19 kohaselt;

d)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

e)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

f)

IV lisa A ja B osas ning VII, VIII ja XI lisas osutatud tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

g)

paigaldaja, tootja või importija nimi, registreeritud ärinimi või registreeritud kaubamärk või aadress ei ole märgitud vastavalt artikli 7 lõikele 6, artikli 8 lõikele 6 või artikli 10 lõikele 3;

h)

lifti või lifti ohutusseadise tuvastamist võimaldav teave ei ole märgitud vastavalt artikli 7 lõikele 5 või artikli 8 lõikele 5;

i)

lifti või lifti ohutusseadisega ei ole kaasas artikli 7 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 7 osutatud dokumentatsioon või kõnealune dokumentatsioon ei vasta kohaldatavatele nõuetele.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata lifti kasutamist või see tagasi võtta või piirata või keelata lifti ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemist või tagada, et see võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

VI   PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab liftide komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koosmõjus kõnealuse määruse artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul nõutakse määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt konsulteerimist valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 43

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 44

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate selliste lifti ohutusseadiste kasutusele võtmist või turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad kõnealusele direktiivile ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Direktiivi 95/16/EÜ alusel teavitatud asutuste välja antud sertifikaadid ja otsused kehtivad ka käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 45

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad artikli 2 punktide 4–21, artiklite 7–14, artiklite 17 ja 18, artikli 19 lõike 5, artiklite 20–44, artikli 45 lõike 1, artiklite 47–48 ning II lisa A osa punktide f, k, l ja m, II lisa B osa punktide e, k, l ja m, IV lisa A osa punkti 2 alapunkti e, punkti 3 alapunktide c, d ja f, punkti 4 alapunktide b–e, punktide 5–9, IV lisa B osa punkti 2 alapunkti e, punkti 3 alapunktide c, e ja h, punkti 4 alapunktide c–e, punkti 6 teise, kolmanda ja neljanda lõigu, punktide 7–10, V lisa punkti 3.2 alapunkti b, punktide 5 ja 6, VI lisa punkti 3.1 alapunktide a–c, punkti 3.3 neljanda ja viienda lõigu, punkti 4.3, punkti 7, VII lisa punkti 3.1 alapunktide a, b, d ja f, punkti 3.3, punkti 4.2, punkti 7, VIII lisa punkti 3 alapunktide c, e ja h, punkti 4, IX lisa punkti 3 alapunktide a–d, X lisa punkti 3.1 alapunktide a ja e, punkti 3.4, punkti 6, XI lisa punkti 3.1 alapunktide a, b, c ja e, punktide 3.3.4 ja 3.3.5, punktide 3.4 ja 3.5, punkti 5 alapunkti b, punkti 6, XII lisa punkti 3.1 alapunkti a, punkti 3.3 ja punkti 6 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 19. aprilliks 2016. Nad edastavad nimetatud meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 46

Läbivaatamine

1.   Komisjon esitab enne 19. aprilli 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja toimimise kohta.

2.   Aruanne põhineb konsulteerimisel asjaomaste sidusrühmadega.

3.   Vajaduse korral lisatakse kõnealusele aruandele ettepanek käesoleva direktiivi läbivaatamise kohta.

Artikkel 47

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 95/16/EÜ, mida on muudetud XIII lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud XIII lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäevade ning kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XIV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 48

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1–4, artikleid 3–6, artikleid 15 ja 16, artikli 19 lõikeid 1–4, artiklit 44, artikli 45 lõiget 2, artiklit 49 ning I lisa, II lisa A osa punkte a–e ja g–j, II lisa B osa punkte a, c, d ja f–j, III lisa, IV lisa A osa punkti 1, punkti 2 alapunkte a–d, punkti 3 alapunkte a ja b, punkti 3 alapunkte e, g ja h, punkti 4 alapunkti a, punkti 10, IV lisa B osa punkti 1, punkti 2 alapunkte a–d, punkti 3 alapunkte a, b, d, f, g, i ja j, punkti 4 alapunkte a ja b, punkti 6 esimest lõiku, punkti 11, V lisa punkte 1–3.1, punkti 3.2 alapunkti a, punkte 3.3–4, VI lisa punkte 1 ja 2, punkti 3.1 alapunkte d–f, punkti 3.2, punkti 3.3 esimest kuni kolmandat lõiku, punkte 3.4–4.2, punkti 6, VII lisa punkte 1 ja 2, punkti 3.1 alapunkte c ja e, punkti 3.2, punkti 3.4, punkti 4.1, punkte 4.3–6, VIII lisa punkte 1 ja 2, punkti 3 alapunkte a, b, f, g ja i, punkti 6, IX lisa punkte 1 ja 2, punkte 4–6, X lisa punkte 1 ja 2, punkti 3.1 alapunkte b, c ja d, punkte 3.2 ja 3.3, punkte 4 ja 5, XI lisa punkte 1 ja 2, punkti 3.1 alapunkti d, punkti 3.2, punkti 3.3.1, punkti 4, punkti 5 alapunkte a, c ja d, XII lisa punkte 1 ja 2, punkti 3.1 alapunkte b, c ja d, punkti 3.2, punkti 3.4 ning punkte 4 ja 5 kohaldatakse alates 19. aprillist 2016.

Artikkel 49

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1.

(4)  Vt XIII lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  EÜT L 134, 20.6.1995, lk 37.

(8)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(9)  Konventsioon on heaks kiidetud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(10)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


I LISA

OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1.

Olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest tulenevad kohustused kehtivad ainult juhul, kui vastav oht on olemas seoses asjaomase lifti või lifti ohutusseadisega ja kui seda kasutatakse paigaldaja või tootja poolt eesmärgipärasel viisil.

2.

Direktiivis sisalduvad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on siduvad. Samas ei pruugi nendega kehtestatavad eesmärgid olla tehnika hetketaset arvestades saavutatavad. Niisugustel juhtudel tuleb lift või lifti ohutusseadis projekteerida ja valmistada nimetatud eesmärke võimalikult suures ulatuses arvestades.

3.

Tootja ja paigaldaja on kohustatud korraldama riskihindamise, et selgitada välja kõik ohud, mis võiksid olla seotud nende toodetega, ning seejärel peavad nad hinnangut oma toodete projekteerimisel ja valmistamisel arvesse võtma.

1.   Üldosa

1.1.   Direktiivi 2006/42/EÜ kohaldamine

Kui asjakohane oht on olemas ning seda käesolevas lisas ei käsitleta, siis kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ (1) I lisas esitatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 1.1.2 esitatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid kohaldatakse igal juhul.

1.2.   Kandur

Iga lifti kandur peab olema kabiin. See peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et see vastaks ruumikuselt ja tugevuselt lifti paigaldaja ettenähtud maksimaalsele inimeste arvule ja nimikoormusele.

Inimeste transportimiseks ettenähtud liftide puhul peab liftikabiin olema, juhul kui liftikabiini mõõtmed seda lubavad, projekteeritud ja valmistatud selliselt, et selle strukturaalsed tunnusjooned ei takista ega tõkesta juurdepääsu liftile ega lifti kasutamist puuetega inimeste poolt ning võimaldavad teha asjakohaseid kohandusi, mille eesmärk on muuta liftikabiini kasutamine puuetega inimestele hõlpsamaks.

1.3.   Riputus- ja toetusvahendid

Liftikabiini riputus- ja/või toetusvahendid, selle lisaseadised ja liftiterminalid peavad olema valitud ja projekteeritud selliselt, et oleks tagatud piisav üldise turvalisuse tase ning et liftikabiini kukkumise oht kasutustingimusi, kasutatud materjale ja tootmistingimusi arvestades oleks viidud miinimumini.

Kui liftikabiini riputamiseks kasutatakse trosse või kette, siis tuleb kasutada vähemalt kaht sõltumatut, eraldiseisvate ankurdussüsteemidega trossi või ketti. Niisugustel trossidel ja kettidel ei või olla jätkukohti, välja arvatud juhul, kui see osutub vajalikuks kinnitamisel või silmuse loomisel.

1.4.   Järelevalve koormuse (kaasa arvatud lubatud kiiruse ületamise) üle

1.4.1.

Liftid peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et nimikoormuse ületamisel oleks välistatud lifti normaalne käivitumine.

1.4.2.

Liftid peavad olema varustatud lubatud kiiruse ületamist takistava automaatregulaatoriga.

Nimetatud nõudeid ei kohaldata niisuguste liftide suhtes, mille ajamisüsteem välistab lubatud kiiruse ületamise.

1.4.3.

Kiirliftid peavad olema varustatud kiiruse jälgimise ja piiramise seadisega.

1.4.4.

Hõõrdrataste poolt liikuma pandavad liftid peavad olema projekteeritud selliselt, et oleks tagatud veotrosside stabiilsus rihmarattal.

1.5.   Masinad

1.5.1.

Kõikidel inimeste veoks mõeldud liftidel peab olema oma isiklik liftimasin. Nimetatud nõuet ei kohaldata niisuguste liftide suhtes, millel vastukaale asendab teine liftikabiin.

1.5.2.

Paigaldaja peab tagama, et liftimasin ning sellega seotud lifti seadised on ligipääsetavad vaid hoolduse teostamiseks ja hädaolukordades.

1.6.   Juhtimisseadised

1.6.1.

Saatjateta puuetega inimeste poolt kasutamiseks mõeldud liftide juhtimisseadised peavad olema vastavalt projekteeritud ja paigutatud.

1.6.2.

Juhtimisseadiste ülesanne peab olema selgelt ära näidatud.

1.6.3.

Liftidegrupi siseselt võivad kutseliinid olla jagatud või omavahel seotud.

1.6.4.

Elektriseadmed peavad olema paigaldatud ja ühendatud selliselt, et:

a)

puuduks igasugune võimalus ajada neid segi ahelatega, millel ei ole liftiga otsest ühendust;

b)

vooluvarustust oleks võimalik lülitada koormatuse ajal;

c)

lifti liikumised sõltuksid elektriohutusseadistest eraldiseisvas elektriohutusahelas;

d)

lühis elektripaigalduses ei tekitaks ohtlikku olukorda.

2.   Ohud inimestele väljaspool liftikabiini

2.1.

Lift peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et puuduks juurdepääs liftikabiini liikumise ruumile, välja arvatud hooldustööde teostamise ajal ja hädaolukordades. Enne inimese sisenemist nimetatud ruumi peab lifti tavapärane kasutamine olema muudetud võimatuks.

2.2.

Lift peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et liftikabiini ühes piirasendis asumisel oleks välistatud muljumisoht.

Mainitud eesmärk saavutatakse piirasendite taga paikneva vaba ruumi või ohutusruumi abil.

Kui liikmesriigid annavad selleks eelneva nõusoleku, võib eriolukordades siiski rakendada nimetatud ohu ärahoidmiseks muid sobivaid vahendeid, eriti olemasolevates ehitistes, kus kirjeldatud lahendust ei ole võimalik kasutada.

2.3.

Šahtimademed peavad liftikabiini sissepääsu ja liftikabiinist väljapääsu kohal olema varustatud šahtiustega, millel on ettenähtud kasutustingimuste jaoks piisav mehaaniline takistus.

Blokeerimisseadis peab lifti tavapärase töötamise korral välistama:

a)

liftikabiini liikuma hakkamise, leiab see siis aset kavatsetult või mitte, kui kõik šahtiuksed ei ole suletud ja lukustatud;

b)

šahtiukse avanemise, kui liftikabiin veel liigub, ning väljaspool ettenähtud mahatuleku- või pealeminekutsooni.

Kindlaksmääratud tsoonides on siiski lubatud lifti avatud ustega liikumine šahtis tingimusel, et liftikabiini korrusemademega samale tasapinnale liikumise kiirus on kontrollitud.

3.   Ohud inimestele liftikabiinis

3.1.

Liftikabiinid peavad olema täispikkuses seinte ning monteeritud põrandate ja lagedega muudetud täiesti kinnisteks ruumideks, välja arvatud ventilatsiooniavad. Liftikabiinidel peavad olema täispikkuses uksed. Need peavad olema projekteeritud ja paigaldatud selliselt, et liftikabiin ei saa liikuda, kui uksed ei ole suletud (välja arvatud punkti 2.3 kolmandas lõigus nimetatud liftikabiini korrusemademega samale tasapinnale liikumise puhul), ning et liftikabiin seiskub uste avamisel.

Lifti seiskumisel kahe tasapinna vahel, kui on olemas liftikabiini ja šahti vahele kukkumise oht või kui šaht puudub, peavad liftikabiini uksed jääma suletuks ja blokeerituks.

3.2.

Toitekatkestuse või seadiste rikke puhuks peab lift olema varustatud seadistega, mis välistavad liftikabiini vaba langemise või kontrollimatu liikumise.

Liftikabiini vaba langemist ära hoidev seadis peab olema liftikabiini riputusvahendist sõltumatu.

Nimetatud seadis peab suutma liftikabiini paigaldaja poolt ettenähtud nimikoormuse ja maksimaalse kiiruse rakendamisel peatada. Seadise poolt põhjustatud liftikabiini peatumine ei või ükskõik millise koormatuse puhul põhjustada liftikabiinis olevatele inimestele ohtlikku aeglustumist.

3.3.

Šahti põhja ja liftikabiini põranda vahele tuleb paigaldada puhvrid.

Sel juhul tuleb mõõta punktis 2.2 nimetatud vaba ruumi täielikult kokkusurutud puhvritega.

Mainitud nõue ei kehti liftidele, mille liftikabiin ei saa ajamisüsteemi tõttu punktis 2.2 nimetatud vabasse ruumi siseneda.

3.4.

Liftid peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et kui punktiga 3.2 ettenähtud seadis ei ole tööasendis, oleks nende liikuma hakkamine muudetud võimatuks.

4.   Muud ohud

4.1.

Kui šahtiuksed ja liftikabiini uksed või mõlemad uksed koos on motoriseeritud, siis peavad need olema varustatud seadisega, mis välistab uste liikumisel muljumisohu.

4.2.

Kui šahtiuksed (kaasa arvatud klaasosi sisaldavad šahtiuksed) peavad aitama kaasa ehitise kaitsmisele tule eest, siis peavad need olema oma terviklikkuse, isoleerivate omaduste (leekide tagasihoidmine) ja soojusülekandeomaduste (soojuskiirgus) poolest sobivalt tulekindlad.

4.3.

Vastukaalud peavad olema paigaldatud selliselt, et oleks välistatud nende liftikabiiniga kokku põrkamise ja nende liftikabiinile kukkumise oht.

4.4.

Liftid peavad olema varustatud liftikabiini lõksu jäänud inimesi vabastada ja evakueerida võimaldavate vahenditega.

4.5.

Liftikabiinid peavad olema varustatud kahepoolset kommunikatsiooni võimaldavate vahenditega, mis lubavad olla päästeteenistusega pidevas kontaktis.

4.6.

Liftid peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et kui liftimasinas tõuseb temperatuur üle paigaldaja poolt kindlaksmääratud maksimumi, suudavad liftimasinad poolelioleva liikumise viia lõpule, ent keelduvad uusi käsklusi vastu võtmast.

4.7.

Liftikabiinid peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et liftiga sõitjate jaoks oleks tagatud piisav ventilatsioon, seda isegi kauakestva toppamise korral.

4.8.

Liftikabiin peab olema küllaldaselt valgustatud nii kasutamise ajal kui ka ajal, mil uks on avatud; lisaks peab olemas olema avariivalgustus.

4.9.

Punktis 4.5 nimetatud kommunikatsioonivahendid ja punktis 4.8 nimetatud avariivalgustus peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et need funktsioneeriks ka ilma tavapärase toiteta. Nende tööperiood peab olema piisavalt pikk, et võimaldada teostada päästeprotseduuri normaalsel moel.

4.10.

Niisuguste liftide juhtimisahelad, mida võidakse kasutada tulekahju korral, peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et oleks võimalik välistada liftide seiskumine teatud tasemetel ning võimaldada päästemeeskondadel teostada lifti eelisjuhtimist.

5.   Märgistamine

5.1.

Lisaks iga masina puhul vastavalt direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktile 1.7.3 nõutavatele minimaalsetele üksikasjadele peab iga liftikabiin olema varustatud kergesti nähtava plaadiga, millel on selgelt näidatud nimikoormus kilogrammides ja transporditavate reisijate maksimaalne arv.

5.2.

Kui lift on projekteeritud selliselt, et liftikabiini lõksu jäänud inimestel on võimalik pääseda välja ilma välise abita, siis peavad vastavad juhised olema selged ja paiknema liftikabiinis nähtaval kohal.

6.   Juhised

6.1.

III lisas osutatud lifti ohutusseadistega peavad olema kaasas juhised, et oleks võimalik tulemuslikult ja ilma ohuta teostada

a)

kokkupanekut,

b)

ühendamist,

c)

reguleerimist,

d)

tehnilist hooldust.

6.2.

Iga liftiga peavad olema kaasas juhised. Kõnealused juhised sisaldavad vähemalt järgmisi dokumente:

a)

niisuguseid jooniseid ja skeeme sisaldavad juhised, mis on vajalikud lifti tavapärasel kasutamisel ning mis on seotud hoolduse, inspekteerimise, remontimise, perioodiliste kontrollimiste ja punktis 4.4 osutatud päästeoperatsioonidega,

b)

lifti kasutamis- ja hoolduspäevik, millesse on võimalik märkida teostatavad remonttööd ja asjakohasusel ka perioodilised kontrollimised.


(1)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.


II LISA

A.   LIFTI OHUTUSSEADISTE ELi VASTAVUSDEKLARATSIOONI SISU

Lifti ohutusseadiste ELi vastavusdeklaratsioonile märgitakse järgmine teave:

a)

tootja ärinimi ja aadress;

b)

kui see on asjakohane, siis volitatud esindaja ärinimi ja aadress;

c)

lifti ohutusseadise kirjeldus, andmed tüübi või seeria kohta ja seerianumber (kui on olemas); kui see on lifti ohutusseadise identifitseerimiseks vajalik, võib see hõlmata ka kujutist;

d)

lifti ohutusseadise ohutusalane funktsioon (kui see kirjeldusest ei selgu);

e)

lifti ohutusseadise tootmise aasta;

f)

kõik asjakohased sätted, mille nõuetele lifti ohutusseadis vastab;

g)

avaldus selle kohta, et lifti ohutusseadis on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega;

h)

vajaduse korral viide või viited kasutatud harmoneeritud standardi(te)le;

i)

vajaduse korral IV lisa A osas ja VI lisas sätestatud lifti ohutusseadise ELi tüübihindamise teinud teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber ja viide kõnealuse teavitatud asutuse poolt välja antud ELi tüübihindamistõendile;

j)

vajaduse korral IX lisas sätestatud lifti ohutusseadise tüübivastavuse juhusliku kontrollimise teel määranud teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber;

k)

vajaduse korral selle teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber, kes kinnitas kvaliteedisüsteemi, mida tootja kasutab kooskõlas VI või VII lisas sätestatud vastavushindamismenetlusega;

l)

selle isiku nimi ja amet, kellel on õigus tootja või tema volitatud esindaja nimel deklaratsioonile alla kirjutada;

m)

allakirjutamise koht ja kuupäev;

n)

allkiri.

B.   LIFTIDE ELi VASTAVUSDEKLARATSIOONI SISU

Lifti ELi vastavusdeklaratsioon koostatakse samas keeles, milles koostatakse I lisa punktis 6.2 nimetatud juhised, ja see sisaldab järgmist teavet:

a)

paigaldaja ärinimi ja aadress;

b)

kui see on asjakohane, siis volitatud esindaja ärinimi ja aadress;

c)

lifti kirjeldus, andmed tüübi või seeria kohta, seerianumber ja lifti paigalduskoha aadress;

d)

lifti paigaldamise aasta;

e)

kõik asjakohased sätted, mille nõuetele lift vastab;

f)

avaldus selle kohta, et lift on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega;

g)

vajaduse korral viide või viited kasutatud harmoneeritud standardi(te)le;

h)

vajaduse korral IV lisa B osas sätestatud lifti ELi tüübihindamise teinud teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber ja viide kõnealuse teavitatud asutuse poolt välja antud ELi tüübihindamistõendile;

i)

vajaduse korral VIII lisas sätestatud lifti tooteühiku kontrollimise menetluse läbi viinud teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber;

j)

vajaduse korral V lisas sätestatud lifti lõpliku inspekteerimise teinud teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber;

k)

vajaduse korral selle teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber, kes kinnitas kvaliteedisüsteemi, mida paigaldaja kasutab kooskõlas X, XI või XII lisas sätestatud vastavushindamismenetlusega;

l)

selle isiku nimi ja amet, kellel on õigus paigaldaja või tema volitatud esindaja nimel deklaratsioonile alla kirjutada;

m)

allakirjutamise koht ja kuupäev;

n)

allkiri.


III LISA

LIFTI OHUTUSSEADISTE LOETELU

1.

Seadised šahtiuste lukustamiseks.

2.

Seadised I lisa punktis 3.2 osutatud kukkumiste vältimiseks, et hoida ära liftikabiini kukkumist ja liftikabiini kontrollimatut liikumist.

3.

Lubatud kiiruse ületamist takistavad seadised.

4.

a)

Energiat akumuleerivad puhvrid:

i)

mittelineaarsed või

ii)

tagasiliikumist summutavad.

b)

Energiat hajutavad puhvrid.

5.

Hüdrauliliste jõuahelate tõsteseadmete külge monteeritud ohutusseadised, kui neid kasutatakse kukkumist ärahoidvate seadistena.

6.

Elektriohutusseadised elektroonilisi komponente sisaldavate ohutusahelate kujul.


IV LISA

LIFTIDE JA LIFTI OHUTUSSEADISTE ELI TÜÜBIHINDAMINE

(moodul B)

A.   Lifti ohutusseadiste eli tüübihindamine

1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille raames teavitatud asutus hindab lifti ohutusseadise konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et lifti ohutusseadise konstruktsioon vastab I lisa alusel kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ja võimaldab liftil, mille külge see nõuetekohaselt monteeritakse, täita neid nõudeid.

2.

Tootja või tema volitatud esindaja esitab ELi tüübihindamise taotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress, ja lifti ohutusseadiste tootmise koht;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon;

d)

lifti ohutusseadise tüüpiline näidiseksemplar või andmed selle kohta, kus seda on võimalik uurida. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)

tõendusmaterjal konstruktsiooni nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, sealhulgas muud asjaomased tehnilised spetsifikatsioonid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele asjaomastele tehnilistele spetsifikatsioonidele tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

3.

Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata, kas lifti ohutusseadis vastab punktis 1 osutatud tingimustele, ning see sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse lifti ohutusseadise projekteerimist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral.

Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul järgmist:

a)

lifti ohutusseadise kirjeldus, kaasa arvatud selle kasutusvaldkond (eriti võimalikud kiirus-, koormus- ja võimsuspiirangud) ja tingimused (eriti plahvatusohtlikud keskkonnad ja kokkupuude elementidega);

b)

konstruktsioon ja tootmisjoonised ja -skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning lifti ohutusseadise tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud selleks, et võimaldada lifti ohutusseadisel täita punktis 1 osutatud tingimusi, sealhulgas muude kohaldatud asjaomaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

tootja enda poolt või tema nimel teostatud konstruktsiooniarvutuste tulemused;

f)

katseprotokollid;

g)

lifti ohutusseadiste juhiste koopia;

h)

üksikasjad selle kohta, kuidas tootmise ajal tagati seeriaviisiliselt toodetud lifti ohutusseadiste vastavus uuritud lifti ohutusseadisele.

4.

Teavitatud asutus teeb järgmist:

a)

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata lifti ohutusseadise vastavust konstruktsiooninõuetele;

b)

lepib taotluse esitajaga kokku kontrollide ja katsete tegemise koha suhtes;

c)

veendub, et tüüpilised näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja teeb kindlaks, millised elemendid on projekteeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, ja millised elemendid on projekteeritud vastavalt muudele asjaomastele tehniliste spetsifikatsioonidele;

d)

teeb või laseb teha asjakohased kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on otsustanud kohaldada asjaomastes harmoneeritud standardites esitatud spetsifikatsioone, on neid nõuetekohaselt kohaldatud;

e)

teeb või laseb teha asjakohased kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja ei ole kohaldanud asjaomastes harmoneeritud standardites esitatud spetsifikatsioone, võimaldavad tootja valitud lahendused, kui ta kohaldab muudes asjaomastes tehnilistes spetsifikatsioonides pakutud lahendusi, täita lifti ohutusseadisel punktis 1 osutatud tingimusi.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud teostatud kontrollid, tõendamised ja katsed ning nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste vastu, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

5.

Kui tüüp vastab punktis 1 osutatud tingimustele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõendile märgitakse tootja nimi ja aadress, ELi tüübihindamise järeldused, tõendi kehtivuse tingimused ja vajalikud andmed kinnitatud tüübi kindlakstegemiseks.

ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud lifti ohutusseadiste vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli.

Kui lifti ohutusseadise tüüp ei täida punktis 1 osutatud tingimusi, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste ning tehnilise dokumentatsiooni ja hindamisaruande koopiaid 15 aastat alates kõnealuse tõendi väljaandmise kuupäevast.

6.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam täita punktis 1 osutatud tingimusi, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

7.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada lifti ohutusseadise vastavust punktis 1 osutatud tingimustele või ELi tüübihindamistõendi kehtivuse tingimusi.

Teavitatud asutus uurib muudatusi ja annab taotlejale teada, kas ELi tüübihindamistõend jääb kehtima või on vaja täiendavat kontrollimist, tõendamist või katsetamist. Vajaduse korral annab teavitatud asutus ELi tüübihindamise originaaltõendile välja lisa või palub esitada uue ELi tüübihindamise taotluse.

8.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja niisugustest tõenditest ja nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka niisugustest väljastatud tõenditest ja/või nende lisadest.

9.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste, tõendamiste ja katsete aruande koopia.

10.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi ja selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast lifti ohutusseadise turule laskmist.

11.

Volitatud esindaja

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 2 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 10 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

B.   Liftide eli tüübihindamine

1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille raames teavitatud asutus hindab näidislifti või niisuguse lifti konstruktsiooni, mille jaoks puuduvad lisandusi või variante puudutavad normid, ning kontrollib ja kinnitab, et näidislifti või lifti konstruktsioon vastab I lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Lifti ELi tüübihindamine hõlmab lõplikult komplekteeritud lifti tüüpilise näidiseksemplari hindamist.

2.

Paigaldaja või tema volitatud esindaja esitab ELi tüübihindamise taotluse ühele enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

paigaldaja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon;

d)

andmed koha kohta, kus lifti näidiseksemplari on võimalik uurida. Uurimiseks esitatud lifti näidiseksemplar on varustatud liftiterminalidega ning suudab teenindada vähemalt kolme tasapinda (ülemist, keskmist ja alumist);

e)

tõendusmaterjal konstruktsiooni nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, sealhulgas muud asjaomased tehnilised spetsifikatsioonid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele asjaomastele tehnilistele spetsifikatsioonidele paigaldaja asjakohases laboris või paigaldaja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

3.

Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata lifti vastavust kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning mõista lifti konstruktsiooni ja toimimist.

Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul järgmist:

a)

näidislifti kirjeldus, milles on selgelt näidatud kõik näidislifti lubatud kõrvalekalded;

b)

konstruktsioon ja tootmisjoonised ja -skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning lifti tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud selgitused;

d)

loetelu olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest, millega on arvestatud;

e)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja juhul, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjaomaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

f)

lifti monteeritud lifti ohutusseadiste ELi vastavusdeklaratsioonide koopiad;

g)

paigaldaja enda poolt või tema jaoks teostatud konstruktsiooniarvutuste tulemused;

h)

katseprotokollid;

i)

koopia I lisa punktis 6.2 osutatud juhistest;

j)

üksikasjad selle kohta, kuidas paigaldamise ajal tagati seeriaviisiliselt toodetud lifti vastavus I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

4.

Teavitatud asutus teeb järgmist:

a)

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata näidislifti või niisuguse lifti konstruktsiooni, mille jaoks puuduvad lisandusi või variante puudutavad normid;

b)

lepib paigaldajaga kokku kontrollide ja katsete tegemise koha suhtes;

c)

kontrollib, kas lifti näidiseksemplar on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja teeb kindlaks, millised elemendid on projekteeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, ja millised elemendid on projekteeritud vastavalt muudele asjaomastele tehnilistele spetsifikatsioonidele;

d)

teeb või laseb teha asjakohased kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui paigaldaja on otsustanud kohaldada asjaomastes harmoneeritud standardites esitatud spetsifikatsioone, on neid korrektselt kohaldatud;

e)

teeb või laseb teha asjakohased kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui paigaldaja ei ole kohaldanud asjaomastes harmoneeritud standardites esitatud spetsifikatsioone, vastavad paigaldaja valitud lahendused, kui ta kohaldab muudes asjaomastes tehnilistes spetsifikatsioonides pakutud lahendusi, käesoleva direktiivi asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud teostatud kontrollid, tõendamised ja katsed ning nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste vastu, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult paigaldaja loal.

6.

Kui tüüp vastab asjaomase lifti suhtes kohaldatavatele I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis väljastab teavitatud asutus paigaldajale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõendile märgitakse lifti paigaldaja nimi ja aadress, ELi tüübihindamise järeldused, tõendi kehtivuse tingimused ja vajalikud andmed kinnitatud tüübi kindlakstegemiseks.

ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik selleks, et võimaldada lõpliku inspekteerimise ajal hinnata liftide vastavust kinnitatud tüübile.

Kui tüüp ei vasta I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest paigaldajale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste ning tehnilise dokumentatsiooni ja hindamisaruande koopiaid 15 aastat alates kõnealuse tõendi väljaandmise kuupäevast.

7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest paigaldajale.

8.

Paigaldaja teatab teavitatud asutusele kõikidest kinnitatud tüübis tehtud muudatustest, sh kõrvalekalletest, mida ei ole märgitud tehnilise dokumentatsiooni originaali ning mis võivad mõjutada lifti vastavust I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele või ELi tüübihindamistõendi kehtivustingimusi.

Teavitatud asutus uurib muudatusi ja annab paigaldajale teada, kas ELi tüübihindamistõend jääb kehtima või on vaja täiendavat kontrollimist, tõendamist või katsetamist. Vajaduse korral annab teavitatud asutus ELi tüübihindamise originaaltõendile välja lisa või palub esitada uue ELi tüübihindamise taotluse.

9.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja niisugustest tõenditest ja nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka niisugustest väljastatud tõenditest ja nende lisadest.

10.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste, tõendamiste ja katsete aruande koopia.

11.

Paigaldaja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi koopiat, sealhulgas selle lisasid ja täiendusi koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist.

12.

Volitatud esindaja

Paigaldaja volitatud esindaja võib esitada punktis 2 osutatud taotluse ning täita punktides 8 ja 11 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.


V LISA

LIFTI LÕPLIK INSPEKTEERIMINE

1.   Lõplik inspekteerimine on osa vastavushindamismenetlusest, millega teavitatud asutus selgitab välja ja tõendab, et lift, millel on ELi tüübihindamistõend või mis on projekteeritud ja toodetud kooskõlas kinnitatud kvaliteedisüsteemiga, vastab I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

2.   Paigaldaja kohustused

Paigaldaja võtab meetmeid, mida on vaja paigaldatava lifti I lisas esitatud kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning ühele järgmistest tingimustest vastavuse tagamiseks:

a)

ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüüp;

b)

lift, mis on projekteeritud ja valmistatud kooskõlas XI lisa kohase kvaliteedisüsteemiga ja kooskõlas ka ELi projektihindamistõendiga, kui projekt ei ole täielikult kooskõlas harmoneeritud standarditega.

3.   Lõplik inspekteerimine

Paigaldaja poolt valitud teavitatud asutus korraldab turule lastava lifti lõpliku inspekteerimise, et kontrollida, kas see vastab kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

3.1.

Paigaldaja esitab lõpliku inspekteerimise taotluse ühele enda valitud teavitatud asutusele ning esitab teavitatud asutusele järgmised dokumendid:

a)

lõplikult komplekteeritud lifti joonis;

b)

lõpliku inspekteerimise teostamiseks vajalikud joonised ja skeemid, eriti juhtimisahela skeemid;

c)

I lisa punktis 6.2 osutatud juhiste koopia;

d)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus ei pruugi lifti vastavuse tõendamiseks nõuda detailseid jooniseid või täpset teavet.

Lifti vastavuse kontrollimiseks kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele tuleb teha asjakohas(t)es harmoneeritud standardi(te)s määratletud asjakohased kontrollimised ja katsed või samaväärsed katsed.

3.2.

Kontrollimine hõlmab vähemalt ühte järgmist tegevust:

a)

kontrollitakse punktis 3.1 osutatud dokumente, et teha kindlaks, kas lift vastab kinnitatud tüübile, mida on kirjeldatud IV lisa B osa kohasel ELi tüübihindamistõendil;

b)

kontrollitakse punktis 3.1 osutatud dokumente, et teha kindlaks, kas lift on kooskõlas liftiga, mis on projekteeritud ja valmistatud vastavalt XI lisa kohasele kvaliteedisüsteemile ja kooskõlas ka ELi projektihindamistõendiga, kui projekt ei ole täielikult kooskõlas harmoneeritud standarditega.

3.3.

Lifti katsed hõlmavad vähemalt järgmist:

a)

lifti töötamine nii tühjalt kui ka maksimumkoormusel, et tagada ohutusseadiste nõuetekohane paigaldamine ja funktsioneerimine (otsmised puhvrid, lukustusseadised jms);

b)

lifti töötamine nii tühjalt kui ka maksimumkoormusel, et tagada ohutusseadiste korrektne funktsioneerimine toite kaotuse korral;

c)

staatiline katse koormusel, mis võrdub1,25-kordse nimikoormusega.

Nimikoormus on I lisa punktis 5 osutatud koormus.

Teavitatud asutus kontrollib pärast nende katsete teostamist, kas ei ole tekkinud lifti kasutamist negatiivselt mõjutada võivaid moonutusi või kahjustusi.

4.   Kui lift vastab I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kinnitab teavitatud asutus või laseb kinnitada CE-vastavusmärgise kõrvale oma identifitseerimisnumbri kooskõlas artiklitega 18 ja 19 ning annab välja lõpliku inspekteerimise tõendi, millel on märgitud teostatud kontrollimised ja katsed.

Teavitatud asutus täidab I lisa punktis 6.2 osutatud kasutamis- ja hoolduspäeviku vastavad leheküljed.

Kui teavitatud asutus keeldub lõpliku inspekteerimise tõendit välja andmast, esitab ta keeldumise üksikasjalikud põhjendused ja määrab kindlaks, millised vajalikud parandusmeetmed tuleb võtta. Kui paigaldaja taotleb korduvat lõplikku inspekteerimist, esitab ta taotluse samale teavitatud asutusele.

5.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Paigaldaja kinnitab CE-vastavusmärgise iga sellise lifti kabiini, mis vastab käesoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning punktis 3.1 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri iga lifti kabiini CE-vastavusmärgise kõrvale.

5.2.

Paigaldaja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga lifti kohta ning säilitab ELi vastavusdeklaratsiooni ja lõpliku inspekteerimise tõendi koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Taotluse korral võivad komisjon ja liikmesriigid saada lõpliku inspekteerimise tõendi koopia.

7.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1 ja 5 sätestatud paigaldaja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


VI LISA

LIFTI OHUTUSSEADISTE TOOTEKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

(moodul E)

1.   Lifti ohutusseadiste tootekvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille raames hindab teavitatud asutus tootja kvaliteedisüsteemi ning mille eesmärk on tagada, et lifti ohutusseadised on toodetud ja kontrollitud vastavalt ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile, vastavad I lisa raames kohaldatavatele nõuetele ning nõuetekohaselt lifti külge monteerituna tagavad lifti vastavuse kõnealustele nõuetele.

2.   Tootjate kohustused

Tootja kasutab lifti ohutusseadiste lõplikul inspekteerimisel ja katsetamisel punkti 3 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse punktis 4 määratletud jälgimist.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab ühele enda valitud teavitatud asutusele taotluse asjaomase lifti ohutusseadiste suhtes kohaldatava kvaliteedisüsteemi hindamiseks.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

ruumide aadress, kus lifti ohutusseadiste lõplik inspekteerimine ja katsetamine toimus;

d)

kogu asjakohane teave toodetavate lifti ohutusseadiste kohta;

e)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

f)

kinnitatud lifti ohutusseadiste tehniline dokumentatsioon ja ELi tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteemi kohaldades kontrollitakse lifti igat ohutusseadist ja tehakse asjakohased harmoneeritud standardites sätestatud sobivad katsed või nendega samaväärsed katsed, et tagada selle vastavus punktis 1 osutatud tingimustele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedieesmärgid;

b)

organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused seoses tootekvaliteediga;

c)

pärast tootmist tehtavad kontrollimised ja katsed;

d)

kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise jälgimise vahendid; ning

e)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad kvaliteedisüsteemi elemendid, mille puhul järgitakse asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kvaliteedisüsteemide alastele kogemustele on auditirühmas vähemalt üks liige, kellel on asjakohase liftitehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

Auditi raames tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 alapunktis f osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on saanud aru käesoleva direktiivi asjakohastest nõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada lifti ohutusseadiste vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja või tema volitatud esindaja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemis kavandatavatest muudatustest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teavitab tootjat oma otsusest. Teade sisaldab kontrolli järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele hindamise teostamiseks juurdepääsu lõpliku inspekteerimise kohale ja katsetamiskohale ning laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

b)

tehniline dokumentatsioon;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus teha ette teatamata kontrollkäike tootja ruumidesse, kus lifti ohutusseadiste lõplikku inspekteerimist ja katsetamist läbi viiakse.

Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse läbiviimise korral ka katseprotokolli.

5.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale lifti ohutusseadisele, mille puhul on täidetud punktis 1 osutatud tingimused.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga lifti ohutusseadise kohta ning säilitab selle koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti ohutusseadise turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lifti ohutusseadis, mille kohta see koostati.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti ohutusseadise turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punkti 3.1 alapunktis f osutatud tehniline dokumentatsioon;

b)

punkti 3.1 alapunktis e osutatud dokumentatsioon;

c)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta;

d)

punkti 3.5 kolmandas lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele igast kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja otsustest, millega kinnitusest keelduti, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest otsustest, millega kvaliteedisüsteemi ei kinnitatud, kinnitus peatati või tühistati, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele kvaliteedisüsteemi kinnituse koopia.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


VII LISA

LIFTI OHUTUSSEADISE TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

(moodul H)

1.   Lifti ohutusseadiste täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille raames hindab teavitatud asutus tootja kvaliteedisüsteemi ning mille eesmärk on tagada, et lifti ohutusseadised on projekteeritud, toodetud ja inspekteeritud ning neid on katsetatud nii, et need vastaksid I lisa alusel kohaldatavatele nõuetele ning nõuetekohaselt lifti külge monteerituna tagaksid lifti vastavuse kõnealustele nõuetele.

2.   Tootja kohustused

Tootja kasutab lifti ohutusseadiste projekteerimise, tootmise, lõpliku inspekteerimise ja katsetamise jaoks kinnitatud kvaliteedisüsteemi vastavalt punktile 3 ning tema suhtes kohaldatakse punkti 4 kohast jälgimist.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab kvaliteedisüsteemi hindamise taotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele. Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

ruumide aadress, kus lifti ohutusseadised on projekteeritud, toodetud ja inspekteeritud ning kus neid katsetati;

c)

kogu asjakohane teave toodetavate lifti ohutusseadiste kohta;

d)

IV lisa A osa punktile 3 vastav tehniline dokumentatsioon, mis koosõlas III lisaga hõlmab ühte mudelit igast toodetavate lifti ohutusseadiste kategooriast;

e)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

f)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.

Kvaliteedisüsteemiga tagatakse lifti ohutusseadiste vastavus punktis 1 osutatud tingimustele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused projekteerimise ja tootekvaliteedi osas;

b)

projekti tehnilised spetsifikatsioonid, sealhulgas kohaldatavad standardid, ja kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata või ei kohaldata neid täielikult, siis meetmed, sealhulgas muud asjaomased tehnilised spetsifikatsioonid, mida võetakse tagamaks, et punktis 1 osutatud tingimused saaksid täidetud;

c)

lifti ohutusseadiste projekteerimisel kasutatavad kontrolli- ja tõendamismeetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed;

d)

kasutatavad asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatilised meetmed;

e)

enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

f)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

g)

nõutava konstruktsiooni ja toote kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise jälgimise vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad kvaliteedisüsteemi elemendid, mille puhul järgitakse asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kvaliteedisüsteemide alastele kogemustele on auditirühmas vähemalt üks liige, kellel on asjakohase liftitehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Auditi raames tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 alapunktis d osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on saanud aru kohaldatavatest I lisas sätestatud olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada lifti ohutusseadiste vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale ja vajaduse korral tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemis kavandatavatest muudatustest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teavitab tootjat oma otsusest. Teade sisaldab hindamise järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise teostamiseks juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, inspekteerimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;

b)

kvaliteedisüsteemi projekteerimisosas esitatud kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsitulemused, arvutused, katsed;

c)

toodetud lifti ohutusseadiste tehniline dokumentatsioon;

d)

täieliku kvaliteedisüsteemi tootmisosas esitatud kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale lifti ohutusseadisele, mille puhul on täidetud punktis 1 osutatud tingimused.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga lifti ohutusseadise kohta ning säilitab selle koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti ohutusseadise turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lifti ohutusseadis, mille kohta see koostati.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti ohutusseadise turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punkti 3.1 alapunktis e osutatud dokumentatsioon;

b)

punkti 3.1 alapunktis d osutatud tehniline dokumentatsioon;

c)

teave punkti 3.5 esimeses lõigus osutatud muudatuse kohta;

d)

punkti 3.5 kolmandas lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele igast kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja otsustest, millega kinnitusest keelduti, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest otsustest, millega kvaliteedisüsteemi ei kinnitatud, kinnitus peatati või tühistati, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele kvaliteedisüsteemi kinnituse koopia.

Teavitatud asutus säilitab kinnitusotsuse, selle lisade ja täienduste ning tehnilise dokumentatsiooni koopiat 15 aastat alates nende väljaandmise kuupäevast.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


VIII LISA

LIFTI TOOTEÜHIKU KONTROLLIMISEL PÕHINEV VASTAVUS

(moodul G)

1.   Tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille raames teavitatud asutus kontrollib, kas lift vastab kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

2.   Paigaldaja kohustused

2.1.

Paigaldaja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle jälgimine tagaksid lifti vastavuse kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

2.2.

Paigaldaja esitab taotluse tooteühiku kontrollimiseks ühele enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

paigaldaja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

lifti paigaldamise koht;

c)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

d)

tehniline dokumentatsioon.

3.   Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata lifti vastavust kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmist:

a)

lifti kirjeldus;

b)

konstruktsiooni- ja tootmisjoonised või -skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning lifti tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud selgitused;

d)

loetelu olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest, millega on arvestatud;

e)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja juhul, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjaomaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

f)

lifti monteeritud lifti ohutusseadiste ELi tüübihindamistõendite koopiad;

g)

paigaldaja enda poolt või tema jaoks teostatud konstruktsiooniarvutuste tulemused;

h)

katseprotokollid;

i)

I lisa punktis 6.2 osutatud juhiste koopia.

4.   Kontroll

Paigaldaja valitud teavitatud asutus uurib tehnilist dokumentatsiooni ja lifti ning teeb asjakohastes harmoneeritud standardites sätestatud sobivad või nendega samaväärsed katsed, et kontrollida lifti vastavust I lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Katsed hõlmavad vähemalt V lisa punktis 3.3 osutatud katseid.

Kui lift vastab I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, annab teavitatud asutus seoses tehtud katsetega välja vastavussertifikaadi.

Teavitatud asutus täidab I lisa punktis 6.2 osutatud kasutamis- ja hoolduspäeviku vastavad leheküljed.

Kui teavitatud asutus keeldub vastavussertifikaati välja andmast, esitab ta keeldumise üksikasjalikud põhjendused ja määrab kindlaks, millised vajalikud parandusmeetmed tuleb võtta. Kui paigaldaja taotleb taas tooteühiku kontrollimist, esitab ta taotluse samale teavitatud asutusele.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele vastavussertifikaadi koopia.

5.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Paigaldaja kinnitab CE-vastavusmärgise iga sellise lifti kabiini, mis vastab käesoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning punktis 2.2 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri iga lifti kabiini CE-vastavusmärgise kõrvale.

5.2.

Paigaldaja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga lifti kohta ning säilitab ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Paigaldaja säilitab koos tehnilise dokumentatsiooniga vastavussertifikaadi koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist.

7.   Volitatud esindaja

Punktides 2.2 ja 6 sätestatud paigaldaja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


IX LISA

LIFTI OHUTUSSEADISTE TÜÜBIVASTAVUSE MÄÄRAMINE JUHUSLIKU KONTROLLIMISE TEEL

(moodul C2)

1.   Tüübivastavuse määramine juhusliku kontrollimise teel on vastavushindamismenetluse osa, mille raames teavitatud asutus kontrollib lifti ohutusseadiseid eesmärgiga tagada, et need vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja I lisa alusel kohaldatavatele nõuetele ning võimaldavad liftil, millesse need on nõuetekohaselt monteeritud, täita neid nõudeid.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle jälgimine tagaksid valmistatud lifti ohutusseadiste vastavuse punktis 1 osutatud tingimustele.

3.   Tootja esitab taotluse juhusliku kontrollimise teostamiseks ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave toodetud lifti ohutusseadiste kohta;

d)

ruumide aadress, kus saab võtta lifti ohutusseadiste näidised.

4.   Teavitatud asutus teeb või laseb teha juhuslike ajavahemike järel lifti ohutusseadiste kontrolli. Teavitatud asutus uurib kohapeal võetud valmis ohutusseadiste küllaldast valimit ning teeb lifti ohutusseadiste punktis 1 osutatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks asjaomaste harmoneeritud standarditega kehtestatud asjakohased katsed ja/või nendega samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjaomastes tehnilistes spetsifikatsioonides. Kui üks või mitu kontrollitud lifti ohutusseadist ei vasta nõuetele, rakendab teavitatud asutus asjakohaseid meetmeid.

Kõik niisuguse menetluse eest vastutavad teavitatud asutused määravad lifti ohutusseadiste olulisi omadusi arvesse võttes koos kindlaks punktid, millega tuleb ohutusseadiste kontrollimisel arvestada.

Teavitatud asutus annab tehtud kontrollide ja katsete kohta välja tüübivastavuse sertifikaadi.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele tüübivastavuse sertifikaadi koopia.

5.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise ning punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale lifti ohutusseadisele, mille puhul on täidetud punktis 1 osutatud tingimused.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga lifti ohutusseadise kohta ning säilitab selle koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti ohutusseadise turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lifti ohutusseadis, mille kohta see koostati.

6.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei täida punktis 2 sätestatud tootja kohustusi.


X LISA

LIFTIDE TOOTEKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

(moodul E)

1.   Tootekvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille raames hindab teavitatud asutus paigaldaja tootekvaliteedi süsteemi ning mille eesmärk on tagada, et liftid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile või XI lisa kohaselt kinnitatud täieliku kvaliteedisüsteemi raames projekteeritud ja valmistatud liftile ning kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

2.   Paigaldaja kohustused

Paigaldajal on kehtestatud punkti 3 kohane kinnitatud kvaliteedisüsteem lifti lõplikuks inspekteerimiseks ja katsetamiseks ning selle suhtes kohaldatakse punkti 4 kohast jälgimist.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Paigaldaja esitab asjakohaste liftide suhtes rakendatava kvaliteedisüsteemi hindamise taotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

paigaldaja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kogu asjakohane teave paigaldatavate liftide kohta;

c)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

d)

paigaldatavate liftide tehniline dokumentatsioon;

e)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.

Kvaliteedisüsteemi kohaldades uuritakse igat lifti ja tehakse asjakohastes harmoneeritud standardites sätestatud asjakohased katsed või nendega samaväärsed katsed, et tagada lifti vastavus kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Kõik paigaldaja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja kvaliteediandmestike järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedieesmärgid;

b)

organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused seoses tootekvaliteediga;

c)

uurimised ja katsed, mis teostatakse enne turule laskmist, kaasa arvatud vähemalt V lisa punktis 3.3 sätestatud katsed;

d)

kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise jälgimise vahendid;

e)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad kvaliteedisüsteemi elemendid, mille puhul järgitakse asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Auditirühmas on vähemalt üks liige, kellel on asjaomase liftitehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Auditi raames tehakse kontrollkäik paigaldaja ruumidesse ja kontrollkäik paigalduskohale.

Otsusest teatatakse paigaldajale. Teade peab sisaldama auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Paigaldaja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.4.1.

Paigaldaja peab teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kõigist süsteemis kavandatavatest muudatustest.

3.4.2.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsuse paigaldajale või vajaduse korral tema volitatud esindajale. Teade sisaldab hindamise järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

Kooskõlas artiklitega 18 ja 19 kinnitab teavitatud asutus või laseb kinnitada CE-vastavusmärgise kõrvale oma identifitseerimisnumbri.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et paigaldaja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Paigaldaja võimaldab teavitatud asutusele hindamise teostamiseks juurdepääsu paigaldus-, inspekteerimis- ja katseruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;

b)

tehniline dokumentatsioon;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et paigaldaja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab paigaldajale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha liftide paigaldamise kohtadesse ootamatuid kontrollkäike.

Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem ja lift toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab paigaldajale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   Paigaldaja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast viimase turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punkti 3.1 alapunktis c osutatud dokumentatsioon;

b)

punkti 3.1 alapunktis d osutatud tehniline dokumentatsioon;

c)

teave punktis 3.4.1 osutatud muudatuse kohta;

d)

punkti 3.4.2 teises lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele igast kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja otsustest, millega kinnitusest keelduti, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest otsustest, millega kvaliteedisüsteemi ei kinnitatud, kinnitus peatati või tühistati, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele kvaliteedisüsteemi kinnituse koopia.

7.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.

Paigaldaja kinnitab CE-vastavusmärgise iga sellise lifti kabiini, mis vastab käesoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning punktis 3.1 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri iga lifti kabiini CE-vastavusmärgise kõrvale.

7.2.

Paigaldaja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga lifti kohta ning säilitab ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.4.1, 5 ja 7 sätestatud paigaldaja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


XI LISA

LIFTIDE TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL JA PROJEKTI HINDAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

(moodul H1)

1.   Liftide täielikul kvaliteedi tagamisel ja projekti hindamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille raames hindab teavitatud asutus paigaldaja kvaliteedisüsteemi ning vajaduse korral ka lifti projekti ning mille eesmärk on tagada, et liftid vastavad kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

2.   Paigaldaja kohustused

Paigaldaja kasutab lifti projekteerimise, tootmise, kokkupaneku, paigaldamise, lõpliku inspekteerimise ja katsetamise jaoks kinnitatud kvaliteedisüsteemi vastavalt punktile 3 ning tema suhtes kohaldatakse punkti 4 kohast jälgimist. Lifti konstruktsiooni hinnatakse vastavalt punktile 3.3.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.   Paigaldaja esitab kvaliteedisüsteemi hindamise taotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

paigaldaja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kogu asjakohane teave paigaldatavate liftide kohta, eriti niisugune teave, mis võimaldab mõista lifti konstruktsiooni ja funktsioneerimise vahelist suhet;

c)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

d)

IV lisa B osa punktis 3 kirjeldatud tehniline dokumentatsioon;

e)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.   Kvaliteedisüsteem tagab liftide vastavuse I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kõik paigaldaja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja kvaliteediandmestike järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused projekteerimise ja tootekvaliteedi osas;

b)

projekti tehnilised spetsifikatsioonid, sealhulgas kohaldatavad standardid, ja kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täielikult, siis meetmed, sealhulgas muud asjaomased tehnilised spetsifikatsioonid, mida võetakse tagamaks, et kohaldatavad I lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded saaksid täidetud;

c)

liftide projekteerimisel kasutatavad kontrolli- ja tõendamismeetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed;

d)

materjale, seadiseid ja alakooste vastu võttes teostatavad uurimised ja katsed;

e)

vastavad kokkupaneku, paigaldamise, kvaliteedi kontrollimise ja kvaliteedi hindamise meetodid ning kasutatavad protsessid ja süstemaatilised meetmed;

f)

uurimised ja katsed, mis teostatakse enne paigaldamist (paigaldustingimuste kontrollimine: šaht, masina kere jne), paigaldamise ajal ja pärast paigaldamist (kaasa arvatud vähemalt katsed, mis on sätestatud V lisa punktis 3.3);

g)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

h)

nõutava konstruktsiooni ja tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise jälgimise vahendid.

3.3.   Projekti hindamine

3.3.1.

Kui projekt ei vasta täielikult harmoneeritud standarditele, siis peab teavitatud asutus kindlaks tegema, kas projekt vastab I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning juhul kui vastab, väljastama paigaldajale ELi projektihindamistõendi, milles on esitatud andmed tõendi kehtivuse kohta ning vajalikud andmed kinnitatud projekti kindlakstegemiseks.

3.3.2.

Kui projekt ei vasta kohaldatavatele I lisas sätestatud nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi projektihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest paigaldajale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud projekt võib mitte enam vastata I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest paigaldajale.

3.3.3.

Paigaldaja teatab ELi projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutusele kõikidest kinnitatud projektis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele või tõendi kehtivustingimusi. ELi projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutus kinnitab sellised muudatused täiendavalt ja vormistab need esialgse ELi projektihindamistõendi lisana.

3.3.4.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi projektihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja ELi projektihindamistõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi projektihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud tõenditest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi projektihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia.

3.3.5.

Paigaldaja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi projektihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist.

3.4.   Kvaliteedisüsteemi hindamine

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad kvaliteedisüsteemi elemendid, mille puhul järgitakse asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Auditirühmas on vähemalt üks liige, kellel on asjakohase liftitehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Auditi raames tehakse kontrollkäik paigaldaja ruumidesse ja kontrollkäik paigalduskohale.

Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 alapunktis d osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas paigaldaja on saanud aru kohaldatavatest I lisas sätestatud olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada lifti vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse paigaldajale või vajaduse korral tema volitatud esindajale. Teade peab sisaldama hindamise järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.5.   Paigaldaja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

Paigaldaja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kõigist süsteemis kavandatavatest muudatustest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsuse paigaldajale või vajaduse korral tema volitatud esindajale. Teade sisaldab hindamise järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

Kooskõlas artiklitega 18 ja 19 kinnitab teavitatud asutus või laseb kinnitada CE-vastavusmärgise kõrvale oma identifitseerimisnumbri.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et paigaldaja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Paigaldaja võimaldab teavitatud asutusele hindamise teostamiseks juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, kokkupaneku-, paigaldus-, inspekteerimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;

b)

kvaliteedisüsteemi projekteerimisosas esitatud kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsitulemused, arvutused, katsed;

c)

materjalide vastuvõtmist ja paigaldamist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas esitatud kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et paigaldaja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab paigaldajale auditiaruande.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus teha paigaldaja ruumidesse või lifti paigalduskohta etteteatamata kontrollkäike. Nimetatud kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab paigaldajale kontrollkäigu aruande ja katsete läbiviimisel ka katseprotokolli.

5.   Paigaldaja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punkti 3.1 alapunktis c osutatud dokumentatsioon;

b)

punkti 3.1 alapunktis d osutatud tehniline dokumentatsioon;

c)

teave punkti 3.5 teises lõigus osutatud muudatuste kohta;

d)

punkti 3.5 neljandas lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele igast täielikust kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja otsustest, millega kinnitusest keelduti, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest otsustest, millega kvaliteedisüsteemi ei kinnitatud, kinnitus peatati või tühistati, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

Teavitatud asutus säilitab kinnitusotsuse, selle lisade ja täienduste ning tehnilise dokumentatsiooni koopiat 15 aastat alates nende väljaandmise kuupäevast.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele kvaliteedisüsteemi kinnituse koopia.

7.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.

Paigaldaja kinnitab CE-vastavusmärgise iga sellise lifti kabiini, mis vastab käesoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning punktis 3.1 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri iga lifti kabiini CE-vastavusmärgise kõrvale.

7.2.

Paigaldaja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga lifti kohta ning säilitab ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.3.3, 3.3.5, 5 ja 7 sätestatud paigaldaja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


XII LISA

LIFTI TOOTMISKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

(moodul D)

1.   Liftide tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille raames hindab teavitatud asutus paigaldaja tootmise kvaliteedisüsteemi ning mille eesmärk on tagada, et paigaldatud liftid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile või XI lisa kohase kvaliteedisüsteemi raames projekteeritud ja valmistatud liftile ning kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

2.   Paigaldaja kohustused

Paigaldaja kasutab liftide tootmise, kokkupaneku, paigaldamise, lõpliku inspekteerimise ja katsetamise jaoks kinnitatud kvaliteedisüsteemi vastavalt punktile 3 ning tema suhtes kohaldatakse punkti 4 kohast jälgimist.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Paigaldaja esitab kvaliteedisüsteemi hindamise taotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

paigaldaja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kogu asjakohane teave paigaldatavate liftide kohta;

c)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

d)

paigaldatavate liftide tehniline dokumentatsioon;

e)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab liftide vastavuse kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Kõik paigaldaja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused tootekvaliteedi osas;

b)

kasutatavad tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatilised meetmed;

c)

paigaldamise eel, paigaldamise ajal ja pärast paigaldamist teostatavad kontrollid ja katsed;

d)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

e)

nõutava tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise jälgimise vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad kvaliteedisüsteemi elemendid, mille puhul järgitakse asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Auditirühmas on vähemalt üks liige, kellel on asjaomase liftitehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

Auditi raames tehakse kontrollkäik paigaldaja ettevõttesse ja käik paigalduskohale.

Otsusest teatatakse paigaldajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Paigaldaja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.4.1.

Paigaldaja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kõigist süsteemis kavandatavatest muudatustest.

3.4.2.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsuse paigaldajale või vajaduse korral tema volitatud esindajale. Teade sisaldab hindamise järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

Kooskõlas artiklitega 18 ja 19 kinnitab teavitatud asutus või laseb kinnitada CE-vastavusmärgise kõrvale oma identifitseerimisnumbri.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et paigaldaja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Paigaldaja võimaldab teavitatud asutusele hindamise teostamiseks juurdepääsu tootmis-, kokkupaneku-, paigaldus-, inspekteerimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:

a)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

b)

tehniline dokumentatsioon;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et paigaldaja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab paigaldajale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha paigaldaja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab paigaldajale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   Paigaldaja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punkti 3.1 alapunktis c osutatud dokumentatsioon;

b)

punkti 3.1 alapunktis d osutatud tehniline dokumentatsioon;

c)

teave punktis 3.4.1 osutatud muudatuste kohta;

d)

punkti 3.4.2 teises lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele igast tootmise kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja otsustest, millega kinnitusest keelduti, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest otsustest, millega kvaliteedisüsteemi ei kinnitatud, kinnitus peatati või tühistati, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

Taotluse korral esitab teavitatud asutus komisjonile ja liikmesriikidele kvaliteedisüsteemi kinnituse koopia.

7.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.

Paigaldaja kinnitab CE-vastavusmärgise iga sellise lifti kabiini, mis vastab käesoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning punktis 3.1 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri iga lifti kabiini CE-vastavusmärgise kõrvale.

7.2.

Paigaldaja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga lifti kohta ning säilitab ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lifti turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.4.1, 5 ja 7 sätestatud paigaldaja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


XIII LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 47)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/16/EÜ

(EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

Ainult I lisa punkt 10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ

(ELT L 157, 9.6.2006, lk 24)

Ainult artikkel 24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12)

Ainult artikli 26 lõike 1 punkt i

B   OSA

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäevad ning kohaldamise kuupäevad

(osutatud artiklis 45)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise kuupäev

95/16/EÜ

1. jaanuar 1997

1. juuli 1997

2006/42/EÜ, artikkel 24

29. juuni 2008

29. detsember 2009


XIV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 95/16/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 esimene lõik

Artikli 1 lõike 1 teine lõik

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik

Artikli 2 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 teine lõik

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik

 

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 4 esimese lõigu esimene taane

Artikli 2 punkt 6

Artikli 1 lõike 4 esimese lõigu teine taane

Artikli 2 punkt 5

Artikli 1 lõike 4 esimese lõigu neljas taane

Artikli 2 punkt 7

Artikli 1 lõike 4 esimese lõigu viies taane

Artikli 2 punkt 3

Artikli 1 lõike 4 teine lõik

Artikli 16 lõige 3

Artikli 1 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 16 lõige 4

Artikli 1 lõige 5

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 lõike 1 esimene taane

Artikli 4 lõige 1

Artikli 2 lõike 1 teine taane

Artikli 4 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

Artikli 6 lõige 1

Artikli 2 lõige 3

Artikli 6 lõige 2

Artikli 2 lõige 4

Artikli 3 lõige 3

Artikli 2 lõige 5

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 esimene lõik

Artikli 5 lõige 1

Artikli 3 teine lõik

Artikli 5 lõige 2

Artikli 4 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artiklid 7–14

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 14

Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõiked 3 ja 4

Artikkel 42

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik

Artikli 38 lõige 1

Artikli 7 lõike 1 teine lõik

Artikli 38 lõige 5

Artikli 7 lõike 2 esimene lõik

Artikli 39 lõige 3

Artikli 7 lõige 3

 

Artikli 7 lõige 4

Artikli 40 lõige 4

Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikkel 15

Artikli 8 lõike 1 punktid b ja c

Artikli 8 lõige 2

Artikkel 16

Artikli 8 lõike 3 esimene ja kolmas taane

Artikli 17 lõige 2 ja artikli 19 lõige 3

Artikli 8 lõike 3 teine taane

Artikli 7 lõige 3

Artikli 8 lõige 4

Artikli 8 lõige 5

Artikkel 12

Artikli 9 lõige 1

Artikkel 20

Artikli 9 lõige 2

 

Artikli 9 lõige 3

Artikli 30 lõige 1

 

Artikli 10 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 19 lõige 1

Artikli 10 lõige 3

Artikli 10 lõike 4 punkt a

Artikli 41 lõike 1 punkt a

Artikli 10 lõike 4 punkt b

Artikkel 11

Artikkel 43

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikli 15 lõiked 1 ja 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 45 lõige 2

Artikkel 16

Artikkel 46

Artikkel 17

Artikkel 49

I lisa

I lisa

II lisa A osa

II lisa A osa

II lisa B osa

II lisa B osa

III lisa

Artikkel 18

IV lisa

III lisa

V lisa A osa

IV lisa A osa

V lisa B osa

IV lisa B osa

VI lisa

V lisa

VII lisa

VIII lisa

VI lisa

IX lisa

VII lisa

X lisa

VIII lisa

XI lisa

IX lisa

XII lisa

X lisa

XIII lisa

XI lisa

XIV lisa

XII lisa

XIII lisa

XIV lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/309


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/34/EL,

26. veebruar 2014,

plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (5) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusega nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 94/9/EÜ tuleks kohandada nimetatud otsust silmas pidades.

(4)

Käesolevas direktiivis käsitletakse tooteid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab, et need on kas uued tooted, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või on tegemist uute või kasutatud toodetega, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(6)

Liikmesriigid vastutavad inimeste, eriti töötajate tervise ja ohutuse, ning teatud juhtudel koduloomade ja vara kaitse eest oma territooriumil, eriti plahvatusohtliku keskkonna eest kaitsvate seadmete ja süsteemide kasutamisest tulenevate ohtude puhul.

(7)

Direktiiv 94/9/EÜ on kaasa toonud positiivse arengu tõhusa plahvatuskaitse tagamisel; nii kaevandusseadmete kui ka maapealsete seadmete puhul. Neid kahte seadmerühma kasutatakse paljudes kaubandus- ja tööstussektorites ning need on märkimisväärse majandusliku tähtsusega.

(8)

Tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmine on oluline seadmete ja kaitsesüsteemide ohutuse tagamiseks. Kõnealused nõuded tuleks jaotada üld- ja lisanõueteks, millele seadmed ja kaitsesüsteemid peavad vastama. Eelkõige lisanõuetes tuleks arvesse võtta olemasolevaid ja võimalikke ohte. Seetõttu peaksid seadmed ja kaitsesüsteemid vastama vähemalt ühele nimetatud nõuetest, kui see on vajalik nende nõuetekohase toimimise seisukohast või on kohaldatav nende otstarbekohase kasutamise suhtes. Otstarbekohase kasutamise mõiste on seadmete ja kaitsesüsteemide plahvatuskindlaks muutmisel esmase tähtsusega. Oluline on, et tootjad esitaksid täielikud andmed. Samuti oleks vajalik, et seadmetel ja kaitsesüsteemidel oleks selge erimärgistus, milles viidatakse nende kasutamisele plahvatusohtlikus keskkonnas.

(9)

Käesolevas direktiivis sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmine peaks olema seadmete ja kaitsesüsteemide ohutuse tagamiseks kohustuslik. Kõnealuste nõuete täitmisel tuleks arvesse võtta valmistusaegset tehnoloogiat ning peamisi tehnilisi ja majanduslikke nõudeid.

(10)

Ettevõtjad peaksid vastutama toodete vastavuse eest käesolevale direktiivile vastavalt sellele, kus nad asuvad tarneahelas, et tagada inimeste, eriti töötajate tervis ja ohutus ning vajaduse korral koduloomade ja vara kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(11)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teevad turul kättesaadavaks üksnes käesoleva direktiiviga kooskõlas olevaid tooteid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(12)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(13)

Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimise ja tootmise protsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(14)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted vastaksid käesolevale direktiivile ja eelkõige, et tootjad on rakendanud nende toodete suhtes asjakohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate toodete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule tooteid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis kujutavad endast riski. Samuti tuleks sätestada importijatele kohustus tagada, et vastavushindamismenetlused on teostatud ja et toote märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadav.

(15)

Toote turule laskmisel peaks iga importija märkima tootele oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui toote suurus või laad seda ei võimalda. See hõlmab ka juhte, kui importija peaks avama pakendi, et lisada tootele oma nimi ja aadress.

(16)

Levitaja teeb toote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et toote käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt toote nõuetekohasust.

(17)

Kui ettevõtja laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(18)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase tootega seotud kogu vajaliku teabe.

(19)

Toote jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimissüsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd mittevastavuses oleva toote turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel. Käesoleva direktiivi kohaselt ei tohiks ettevõtjatelt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile toote tarninud või kellele nemad on toote tarninud.

(20)

Käesolev direktiiv peaks piirduma ainult oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kindlaksmääramisega. Selleks et lihtsustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja ette näha, et vastavuse eeldus nende toodete puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist) (7), ja mille eesmärk on kõnealuste nõuete üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide väljendamine.

(21)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei vasta täielikult käesoleva direktiivi nõuetele.

(22)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtud toodete vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja üksiklahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlused valida kõnealuste moodulite hulgast.

(23)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva direktiivi kohast teavet toote vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(24)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib kõnealune ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(25)

CE-märgis, mis tõendab toote nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-märgise tootele kinnitamise kohta.

(26)

Teatavate käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(27)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 94/9/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(28)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastele nõuetele.

(29)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, neist teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused.

(30)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud akrediteerimissüsteemiga. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(31)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidus riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(32)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti mõne vastavushindamistoimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate toodete nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega samadele nõuetele kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(33)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(34)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(35)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on oluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(36)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid on võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja hõlpsasti prognoositavast käitumisest.

(37)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete suhtes. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(38)

Kaitsemeetmete menetlus, mis on vajalik võimalikuks toote vastavuse vaidlustamiseks, on juba ette nähtud direktiiviga 94/9/EÜ. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(39)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste, eriti töötajate tervisele või ohutusele, koduloomadele või varale riski kujutavate toodetega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste toodete suhtes varakult meetmeid võtta.

(40)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(41)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (8).

(42)

Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikke parandusmeetmeid teavitatud asutuste suhtes, mis ei täida või on lakanud täitmast teavituse aluseks olevaid nõudeid, tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(43)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate toodetega, mis kujutavad endast riski inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(44)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale riski kujutavate, nõuetele vastavate toodetega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(45)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad komitee kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(46)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentsatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(47)

Komisjon peaks otsustama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate toodete suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(48)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama kõnealuste eeskirjade jõustamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(49)

On vaja näha ette mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate siseriiklike meetmete kohaldamise alguskuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele tooteid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 94/9/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud tooteid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaldamise alguskuupäeva.

(50)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad tooted täidavad nõudeid, mis tagavad inimeste, eriti töötajate tervise ja ohutuse ning vajaduse korral ka koduloomade ja vara kaitse ning samas ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)

Kohustus võtta käesolev direktiiv siseriiklikku õigusesse üle peaks piirduma sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

(52)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XI lisa B osas osutatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete („tooted”) suhtes:

a)

plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid;

b)

ohutus-, kontroll- ja reguleerimisseadised, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool plahvatusohtlikke keskkondi, aga on plahvatusohtu silmas pidades vajalikud või aitavad kaasa seadmete ja kaitsesüsteemide ohutule toimimisele;

c)

punktis a osutatud seadmetes ja kaitsesüsteemides kasutamiseks mõeldud komponendid.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

meditsiinilises keskkonnas kasutatavad meditsiiniseadmed;

b)

seadmed ja kaitsesüsteemid juhtudeks, kus plahvatusohu põhjustab eranditult lõhkematerjali või ebastabiilsete keemiliste ainete lähedalolek;

c)

seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks koduses majapidamises ja mitteärilises keskkonnas, kus plahvatusohtlik keskkond võib tekkida harva, üksnes küttegaasi juhusliku lekke tagajärjel;

d)

nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/686/EMÜ (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9) käsitletud isikukaitsevahendid;

e)

meresõidukid ja avamere ujuvrajatised koos sellistel sõidukitel või rajatistel olevate seadmetega;

f)

transpordivahendid, s.o sõidukid ja nende haagised, mis on mõeldud ainult inimeste veoks õhus, teedel, raudteel või veeteel, samuti transpordivahendid, mis on mõeldud kauba veoks õhus, avalikuks kasutamiseks määratud maanteel, raudteel või veeteel. Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad sõidukid kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse;

g)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktiga b hõlmatud seadmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „seadmed”– masinad, aparatuur, püsi- ja liikuvseadised, nende kontrollosad ja -riistad ning avastamis- ja ennetamissüsteemid, mis eraldi või koos on mõeldud energia tootmiseks, ülekandmiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks ja muundamiseks ja/või materjali töötlemiseks ning mis on oma sisemiste süüteallikate tõttu võimelised põhjustama plahvatusi;

2)   „kaitsesüsteemid”– muud seadmed kui seadme osad, mis on mõeldud tekkivate plahvatuste viivitamatuks seiskamiseks ja/või plahvatuse mõjuala piiramiseks ning mida võib turul kättesaadavaks teha eraldi iseseisvate süsteemidena;

3)   „komponent”– seadmete või kaitsesüsteemide töökindla toimimise jaoks oluline osa, mis iseseisvalt ei toimi;

4)   „plahvatuskeskkond”– gaasi, auru, udu või tolmu kujul esinevad tuleohtlikud ained, mis kokkupuutes õhuga moodustavad segu, mille süttimise korral levib põlemine kogu ülejäänud segule;

5)   „plahvatusohtlik keskkond”– keskkond, mis võib muutuda plahvatavaks kohalike olude ja ekspluatatsioonitingimuste tõttu;

6)   „I seadmerühm”– seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ja nende kaevanduste maapealsete rajatiste niisugustes osades, kus on kaevandusgaasi ja/või põlevtolmu tekkimise oht, sh I lisa kohaselt kategooriatesse M1 ja M2 kuuluvad seadmed;

7)   „II seadmerühm”– seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks muudes kohtades, mida võib ohustada plahvatuskeskkond, sh I lisa kohaselt kategooriatesse 1, 2 ja 3 kuuluvad seadmed;

8)   „seadmekategooria”– seadme liigitamine igas konkreetses seadmerühmas, nagu on täpsustatud I lisas, millega määratakse kindlaks nõutav kaitsetase;

9)   „otstarbekohane kasutamine”– toote kasutamine nii, nagu tootja on määranud, olles toote liigitanud konkreetsesse seadmerühma või -kategooriasse või olles esitanud kogu teabe, mis on vajalik kaitsesüsteemi, seadme või komponendi ohutuks toimimiseks;

10)   „turul kättesaadavaks tegemine”– toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

11)   „turule laskmine”– toote esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

12)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb selle projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all või kasutab seda oma tarbeks;

13)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

14)   „importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

15)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

16)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

17)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette tootele esitatavad tehnilised nõuded;

18)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

19)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

20)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

21)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas tootega seotud käesoleva direktiivi olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud;

22)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teostab vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

23)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

24)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemist;

25)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustustingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

26)   „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutusele võtmine

1.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et tooteid võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta üksnes siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesolevale direktiivile.

2.   Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitstus kõnealuste toodete kasutamise korral, tingimusel et see ei tähenda nende toodete muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

3.   Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate toodete näitamist messidel, näitustel ja esitlustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et kõnealused tooted ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele ja et neid ei müüda enne, kui tootja on need nõuetele vastavaks muutnud. Esitluste ajal võetakse piisavaid ohutusmeetmeid, et tagada inimeste kaitstus.

Artikkel 4

Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded

Tooted peavad vastama II lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida nende suhtes kohaldatakse, arvestades otstarbekohast kasutust.

Artikkel 5

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista oma territooriumil selliste toodete turul kättesaadavaks tegemist ja kasutuselevõtmist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad oma toodete turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas II lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega.

2.   Tootjad koostavad III–IX lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 13 osutatud vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud toote (mis ei ole komponent) vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

Kui komponendi vastavus kohaldatavatele nõuetele on asjakohase vastavushindamismenetlusega tõendatud, väljastab tootja artikli 13 lõikes 3 osutatud kirjaliku vastavustõendi.

Tootja tagab, et iga tootega oleks nõuetekohaselt kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni või vastavustõendi koopia. Kui aga ühele ja samale kasutajale tarnitakse suurel hulgal tooteid, võib vastavale partiile või saadetisele kaasa panna üheainsa koopia.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni või vajaduse korral vastavustõendit kümne aasta jooksul pärast toote turulelaskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi toote disainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse tootest tulenevat riski silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad turul kättesaadavaks tehtud tooteid pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud tooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

6.   Tootjad tagavad, et tooted (mis ei ole komponendid), mis nad on turule lasknud, kannavad plahvatuskaitse erimärget ning vajaduse korral muid märkeid ja andmeid, millele on osutatud II lisa punktis 1.0.5.

7.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

8.   Tootjad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

9.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast riski, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

10.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turule lastud toodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni või vajaduse korral vastavustõendi ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui toode on turule lastud;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi volitatud esindaja volitustega hõlmatud toodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid.

2.   Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et toode kannab, kui see on kohaldatav, CE-märgist, et tootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon või vastavustõend ning nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta II lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast riski.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

6.   Kui seda peetakse tootest tulenevat riski silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad turul kättesaadavaks tehtud tooteid pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast riski, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad hoiavad kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia või vajaduse korral vastavustõendi koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentsatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turule lastud toodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Toodet turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas toode kannab CE-märgist, kas sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon või vastavustõend (kui see on nõutav) ning nõutud dokumendid ja juhendid ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul kõnealune toode kättesaavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5, 6 ja 7 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta II lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis ei tee ta toodet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast riski.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast riski, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 10

Tootja kohustuste kohaldamine importija ja levitaja suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad teatavad turujärelevalveasutusele taotluse korral:

a)

iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;

b)

iga ettevõtja, kellele nemad on tooteid tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui toode neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise toodet tarnisid.

3.   PEATÜKK

TOOTE NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 12

Toote nõuetele vastavuse eeldamine

1.   Tooted, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses II lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

2.   Harmoneeritud standardite puudumise korral võtavad liikmesriigid kõik vajalikuks peetavad meetmed, et juhtida asjaomaste isikute tähelepanu kehtivatele siseriiklikele standarditele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele, mida peetakse II lisas osutatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete nõuetekohase rakendamise seisukohast tähtsaks või asjakohaseks.

Artikkel 13

Vastavushindamismenetlused

1.   Seadmete ja vajaduse korral artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud seadiste vastavushindamismenetlus on järgmine:

a)

I ja II seadmerühm, seadmekategooriad M 1 ja 1: kohaldatakse III lisas sätestatud ELi tüübihindamist koos ühega järgmistest:

IV lisas sätestatud tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus;

V lisas sätestatud toote kontrollimisel põhinev tüübivastavus;

b)

I ja II seadmerühm, seadmekategooriad M 2 ja 2:

i)

nimetatud rühmade ja kategooriate sisepõlemismootorite ja elektriseadmete puhul kohaldatakse III lisas sätestatud tüübihindamist koos ühega järgmistest:

VI lisas sätestatud tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega;

VII lisas sätestatud tootekvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus;

ii)

nimetatud rühmade ja kategooriate muude seadmete puhul kohaldatakse VIII lisas sätestatud tootmise sisekontrolli ning edastatakse VIII lisa punktis 2 sätestatud tehniline dokumentatsioon teavitatud asutusele, kes kinnitab niipea kui võimalik selle kättesaamist ja säilitab selle;

c)

II seadmerühm, seadmekategooria 3: kohaldatakse VIII lisas sätestatud tootmise sisekontrolli;

d)

I ja II seadmerühm: lisaks käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud menetlustele võib järgida IX lisas sätestatud tooteühiku kontrollimisel põhinevat vastavusmenetlust.

2.   Kaitsesüsteemide vastavushindamiseks kasutatakse lõike 1 punktis a või d osutatud menetlust.

3.   Lõikes 1 osutatud menetlust kohaldatakse komponentide suhtes, välja arvatud CE-märgise kinnitamine ja ELi vastavusdeklaratsiooni koostamine. Tootja väljastab kirjaliku vastavustõendi, mis kinnitab komponentide vastavust nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi sätetele, märgib nende omadused ja kirjeldab, kuidas neid ühendada seadmete või kaitsesüsteemidega nii, et see aitaks kaasa valmisseadmete või -kaitsesüsteemide suhtes kohaldatavate, II lisas sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmisele.

4.   II lisa punktis 1.2.7 osutatud ohutusaspektide hindamisel võib lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud vastavushindamismenetlusele kohaldada VIII lisas osutatud menetlust.

5.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 4 võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral lubada asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lasta või kasutusele võtta tooteid (mis ei ole komponendid), mille suhtes lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud menetlusi ei kohaldatud ja mille kasutamine on kaitse seisukohast tähtis.

6.   Lõigetes 1–4 osutatud vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse asjaomase liikmesriigi määratud keeles.

Artikkel 14

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et II lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib X lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab III–IX lisas sätestatud asjakohastes vastavushindamismenetlustes määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealune deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse toote vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 16

CE-märgise ja muude märgiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle andmeplaadile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgist tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile või tootega kaasas olevatele dokumentidele.

2.   CE-märgis kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist.

3.   CE-märgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.   CE-märgise ja vajaduse korral teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele lisatakse plahvatuskaitse erimärge Image , seadmerühma ja -kategooria tähised ning vajaduse korral muud II lisa punktis 1.0.5 osutatud märked ja andmed.

5.   CE-märgise ning lõikes 4 osutatud märgete, tähiste ja andmete ning vajaduse korral teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

Tooted, mis on projekteeritud kasutamiseks konkreetses plahvatuskeskkonnas, peavad olema vastavalt märgistatud.

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-märgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad nimetatud märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 17

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 18

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti nende vastavuse eest artikli 23 sätetele.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab kõnealune asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 19 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tuleneva vastutuse katmise.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 19

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse nii, et vastavushindamisasutuse teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ärilisi või konkureerivaid nõustamisteenuseid.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 20

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 21

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavitamise eesmärgil täidab vastavushindamisasutus lõigetes 2–11 sätestatud nõudeid.

2.   Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning ta on õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, valmistamise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega esindada ühtegi nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada nimetatud tegevustega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ega allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale III–VII lisa ja IX lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muid tegevusi;

c)

menetlused tegevuste teostamiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel on:

a)

usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende teostatavate hindamiste nõuetest ning kõnealuste hindamiste teostamiseks vajalik pädevus;

c)

II lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada hindamise teostamist tõendavaid sertifikaate, protokolle ja aruandeid.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda teostatud hindamiste arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud III–VII lisa ja IX lisa või nende rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutus osaleb asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teavitatud ning rakendab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 22

Teavitatud asutuse nõuetele vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 23

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.   Toiminguid võib lasta teostada alltöövõtjal või tütarettevõtjal ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt III–VII lisa ja IX lisa alusel tehtud tööd.

Artikkel 24

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (olemasolu korral), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele.

3.   Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumentaalsed tõendid, mille alusel saab kontrollida ja tunnustada tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele ning teha selle üle korrapäraselt järelevalvet.

Artikkel 25

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 21 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 24 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja kehtiva korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning selle jätkuv vastavus artiklis 21 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult siis, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist juhul, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitatakse akrediteeritud asutusena ainult sellist asutust.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 26

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 27

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 21 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 28

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et uurimise käigus saadud tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas III–VII lisas ja IX lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamist teostatakse tasakaalustatud viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada toodete vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud II lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et toode ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati, peatab selle või tühistab.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavitamise ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teostanud, ja muud tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud samalaadsete vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 32

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub teavitatud asutuste valdkondliku töörühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud töörühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE TOODETE KONTROLL NING LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 34

Liidu turujärelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontroll

Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 35

Menetlus toodete jaoks, mis kujutavad endast riski liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et toode kujutab endast riski inimeste tervisele või ohutusele, koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase toote hindamise lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed toote nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks toote turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjusest:

a)

toode ei vasta nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või koduloomade või vara kaitset, või

b)

esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase toote nõuetele mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.

7.   Kui kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode turult.

Artikkel 36

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab riigisisest meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, millega otsustatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjoni adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava toote kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

3.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks ja toote mittevastavust põhjendatakse puudustega käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 37

Vastavuses olevad tooted, mis kujutavad endast riski

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 35 lõike 1 kohast hindamist, et käesoleva direktiivi nõuetele vastav toode kujutab endast siiski riski inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane toode ei kujutaks turule laskmisel enam riski, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik riski laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, tarneahelat, riski laadi, võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud riigisiseseid meetmeid. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse või koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 39 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 38

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on tuvastanud ühe järgmisest:

a)

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 16 rikkudes;

b)

kui CE-märgis on nõutav, ei ole seda kinnitatud;

c)

plahvatuskaitse erimärge Image , seadmerühma ja -kategooria tähised ning vajaduse korral muud märked ja andmed on tootele kinnitatud II lisa punktis 1.0.5 sätestatud nõudeid rikkudes või neid ei ole tootele kinnitatud;

d)

teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 16 nõudeid rikkudes või ei ole kinnitatud;

e)

tootele ei ole lisatud ELi vastavusdeklaratsiooni või, kui see on asjakohane, vastavustõendit;

f)

ELi vastavusdeklaratsioon või, kui see on nõutav, vastavustõend ei ole koostatud nõuetekohaselt;

g)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)

artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

i)

artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud muud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, siis võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata toote turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse sealt tagasi.

6.   PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlev komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koosmõjus sama määruse artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib komitee kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 40

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusaktide ettevõtjatepoolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 41

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid ei takista nende direktiiviga 94/9/EÜ hõlmatud toodete turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis on nimetatud direktiiviga kooskõlas ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

2.   Direktiivi 94/9/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 42

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu artikli 1, artikli 2 punkti 2 ja punktide 8–26, artikli 3, artiklite 5–41 ning III–X lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 19. aprilliks 2016. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/9/EÜ, mida on muudetud XI lisa A osas loetletud määrustega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XI lisa B osas osutatud direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 44

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 2 punkte 1 ja 3–7, artiklit 4 ning I, II, XI ja XII lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 45

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.

(4)  Vt XI lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(9)  EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.


I LISA

SEADMERÜHMADE KATEGOORIATESSE LIIGITAMISE KRITEERIUMID

1.   I Seadmerühm

a)

Seadmekategooria M 1 hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud ja vajaduse korral varustatud täiendavate erikaitsevahenditega, et toimida vastavalt tootja kehtestatud tööparameetritele ja tagada väga kõrge kaitsetase.

Selle kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ja nende kaevanduste maapealsete rajatiste niisugustes osades, kus on kaevandusgaasi ja/või põlevtolmu tekkimise oht.

Selle kategooria seadmed peavad toimima ka harva esinevate seadmekahjustuste korral plahvatuskeskkonnas ja neid iseloomustavad sellised kaitsevahendid, mille puhul:

ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend,

nõutud kaitsetase on tagatud, kui kaks riket esinevad teineteisest sõltumatult.

Selle kategooria seadmed peavad vastama II lisa punktis 2.0.1 osutatud täiendavatele nõuetele.

b)

Seadmekategooria M 2 hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud nii, et need toimivad vastavalt tootja kehtestatud tööparameetritele ja tagavad kõrge kaitsetaseme.

Selle kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ja nende kaevanduste maapealsete rajatiste niisugustes osades, kus on kaevandusgaasi ja/või põlevtolmu tekkimise oht.

Plahvatuskeskkonnas on ette nähtud nende seadmete väljalülitamine.

Selle kategooria seadmete kaitsevahendid tagavad nõutud kaitsetaseme tavapärasel ekspluateerimisel ja ka keerulisemates ekspluatatsioonitingimustes, eriti seadme jõulise käsitsemise või muutuvate keskkonnatingimuste korral.

Selle kategooria seadmed peavad vastama II lisa punktis 2.0.2 osutatud täiendavatele nõuetele.

2.   II Seadmerühm

a)

Seadmekategooria 1 hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud nii, et need toimivad vastavalt tootja kehtestatud tööparameetritele ja tagavad väga kõrge kaitsetaseme.

Selle kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus õhu ja gaaside, aurude või udu segud või õhu-tolmusegud põhjustavad pideva, pikaajalise või sagedase plahvatuskeskkonna.

Selle kategooria seadmed peavad tagama nõutud kaitsetaseme ka harva esinevate seadmekahjustuste korral ja neid iseloomustavad sellised kaitsevahendid, mille puhul:

ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend;

nõutud kaitsetase on tagatud, kui kaks riket esinevad teineteisest sõltumatult.

Selle kategooria seadmed peavad vastama II lisa punktis 2.1 osutatud täiendavatele nõuetele.

b)

Seadmekategooria 2 hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud nii, et need toimivad vastavalt tootja kehtestatud tööparameetritele ja tagavad kõrge kaitsetaseme.

Selle kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus mõnikord esineb gaaside, aurude, udu- või õhu-tolmusegude põhjustatud plahvatuskeskkonna tekkimise oht.

Selle kategooria seadmete kaitsevahendid tagavad nõutud kaitsetaseme isegi niisuguste sagedasti esinevate häirete või seadmerikete korral, mida tuleb üldiselt arvesse võtta.

Selle kategooria seadmed peavad vastama II lisa punktis 2.2 osutatud täiendavatele nõuetele.

c)

Seadmekategooria 3 hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud nii, et need toimivad vastavalt tootja kehtestatud tööparameetritele ja tagavad tavalise kaitsetaseme.

Selle kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus gaaside, aurude, udu- või õhu-tolmusegude põhjustatud plahvatuskeskkonna tekkimise oht ei ole tõenäoline või esineb vaid harva ja lühiajaliselt.

Selle kategooria seadmed tagavad nõutud kaitsetaseme tavapärase ekspluateerimise käigus.

Selle kategooria seadmed peavad vastama II lisa punktis 2.3 osutatud täiendavatele nõuetele.


II LISA

PLAHVATUSOHTLIKUS KESKKONNAS KASUTATAVATE SEADMETE JA KAITSESÜSTEEMIDE PROJEKTEERIMISE JA KONSTRUEERIMISEGA SEOTUD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

Eelmärkused

A.

On vaja arvesse võtta kiiresti muutuvat tehnoloogilist oskusteavet ja seda võimalust mööda viivitamata kasutada.

B.

Artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud seadmete suhtes kohaldatakse olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid üksnes niivõrd, kui see on vajalik nende seadeldiste ohutuks ja häireteta toimimiseks ja ekspluateerimiseks plahvatusohtu silmas pidades.

1.   Seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevad ühised nõuded

1.0.   Üldnõuded

1.0.1.   Integreeritud plahvatusohutuse tagamise põhimõtted

Plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavate seadmete ja kaitsesüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda integreeritud plahvatusohutuse tagamise põhimõtetest.

Sellega seoses peab tootja võtma meetmeid, mis:

võimaluse korral takistavad eelkõige selliste plahvatusohtlike keskkondade teket, mida võivad põhjustada ja käivitada seadmed ja kaitsesüsteemid ise;

takistavad plahvatuskeskkonna süttimist, võttes arvesse iga elektrilise ja mitteelektrilise süüteallika iseloomu;

juhul, kui peaks siiski toimuma plahvatus, mis võiks otseselt või kaudselt ohustada inimesi ja teatavatel juhtudel koduloomi või omandit, seiskaks selle viivitamata ja/või piiraks plahvatusleekide ja -rõhu mõjuala piisava kaitsetasemeni.

1.0.2.   Seadmed ja kaitsesüsteemid tuleb projekteerida ja konstrueerida pärast võimalike ekspluatatsioonihäirete nõuetekohast analüüsi, et nii palju kui võimalik välistada ohtlikke olukordi.

Arvesse tuleb võtta võimalik väärkasutamine, mida võib põhjendatult eeldada.

1.0.3.   Kontrolli ja hoolduse eritingimused

Seadmed ja kaitsesüsteemid, mille suhtes kehtivad kontrolli ja hoolduse eritingimused, tuleb projekteerida ja konstrueerida neid tingimusi arvestades.

1.0.4.   Ümbruskonna suhtes kehtivad tingimused

Seadmed ja kaitsesüsteemid tuleb projekteerida ja konstrueerida nii, et need toimiksid ümbruskonna tegelikes või ennustatavates tingimustes.

1.0.5.   Märgistus

Kõikidele seadmetele ja kaitsesüsteemidele tuleb loetavalt ja kustutamatult märkida vähemalt järgmised andmed:

tootja nimi, registreeritud ärinimi või registreeritud kaubamärk ja aadress;

CE-märgis (vt määruse (EÜ) nr 765/2008 II lisa);

seeria- või tüübinimetus;

partii- või seerianumber, kui on;

valmistusaasta;

plahvatuskaitse erimärge Image , millele järgneb seadmerühma ja -kategooria tähis;

II seadmerühma puhul täht „G” (mis tähistab gaaside, aurude või udu põhjustatud plahvatuskeskkonda),

ja/või

täht „D” (mis tähistab tolmu põhjustatud plahvatuskeskkonda).

Kui vaja, tuleb märgistuses esitada ka seadmete ja kaitsesüsteemide ohutu kasutamise seisukohast olulised andmed.

1.0.6.   Kasutusjuhend

a)

Kõikide seadmete ja kaitsesüsteemidega peab olema kaasas kasutusjuhend, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

samad andmed, mis on märgitud seadmele või kaitsesüsteemile, välja arvatud partii- või seerianumber (vt punkt 1.0.5), koos kogu asjakohase lisateabega, mis hõlbustab hooldust (nt hooldustöökoja aadress);

ohutusjuhendid, mis käsitlevad:

kasutussevõttu,

kasutamist,

monteerimist ja demonteerimist,

hooldust (tehnohooldus- ja erakorralised remonttööd),

paigaldust,

reguleerimist;

vajaduse korral andmed rõhuvabastusseadmeid ümbritseva ohustatud ala kohta;

vajaduse korral koolitusjuhend;

üksikasjad, mille põhjal võib igasuguse kahtluseta otsustada, kas teatava kategooria seadet või kaitsesüsteemi võib kavakohasel alal ja ootuspärastes ekspluatatsioonitingimustes ohutult kasutada;

elektri ja rõhuga seotud näitajad, maksimaalsed pinnatemperatuurid ja muud piirväärtused;

vajaduse korral kasutuse eritingimused, kaasa arvatud üksikasjad võimaliku väärkasutuse kohta, mis kogemuste põhjal otsustades võib aset leida;

vajaduse korral seadme või kaitsesüsteemi külge kinnitatavate tööriistade olulised omadused.

b)

Kasutusjuhend peab sisaldama seadme või kaitsesüsteemi kasutussevõtuks, hoolduseks, kontrolliks, töökorra kontrolliks ja vajaduse korral paranduseks vajalikke jooniseid ja diagramme ning kõiki tarvilikke, eelkõige ohutust käsitlevaid juhiseid.

c)

Seadet või kaitsesüsteemi kirjeldav trükis ei tohi ohutuse seisukohalt olla vastuolus kasutusjuhendiga.

1.1.   Materjalide valik

1.1.1.   Võttes arvesse tõenäolisi ekspluatatsioonikoormusi, ei tohi seadmete ja kaitsesüsteemide valmistamiseks kasutatavad materjalid tekitada plahvatust.

1.1.2.   Tootja kehtestatud ekspluatatsioonitingimuste piires ei tohi kasutatud materjalide ja plahvatusohtliku keskkonna komponentide vahel tekkida reaktsiooni, mis võiks kaasa tuua plahvatuskaitse vähenemise.

1.1.3.   Materjalid tuleb valida nii, et nende omaduste prognoositavad muudatused ja kokkusobivus teiste materjalidega ei tooks kaasa pakutud kaitse vähenemist; eelkõige tuleb arvesse võtta materjali korrosiooni- ja kulumiskindlust, elektrijuhtivust, mehaanilist vastupidavust, vananemist ja temperatuurivaheldumise mõjusid.

1.2.   Projekteerimine ja konstrueerimine

1.2.1.   Seadmete ja kaitsesüsteemide projekteerimisel ja konstrueerimisel tuleb arvesse võtta plahvatuskaitset käsitlevat tehnoloogilist oskusteavet, nii et neid oleks võimalik ohutult kasutada ettenähtud kasutusaja jooksul.

1.2.2.   Osad, mis on mõeldud seadmete või kaitsesüsteemidega ühendamiseks või nende varuosadeks, tuleb projekteerida ja konstrueerida nii, et need toimiksid ohutult vastavalt oma ettenähtud plahvatuskaitse otstarbele, kui need on paigaldatud vastavalt tootja juhistele.

1.2.3.   Kinnine ehitus ja lekete ärahoidmine

Seadmed, mis võivad eraldada tuleohtlikke gaase või tolmu, peavad võimaluse korral olema ainult kinnise ehitusega.

Kui seadmetel on avausi või tihendamata kohti, tuleb need võimaluse korral projekteerida nii, et eralduvad gaasid või tolm ei saaks tekitada plahvatuskeskkonda väljaspool seadet.

Täite- ja tühjendusavad tuleb võimaluse korral projekteerida ja valmistada nii, et piirataks tuleohtlike ainete eraldumist täitmise või tühjendamise ajal.

1.2.4.   Tolmukihid

Tolmule avatud kohtades kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema projekteeritud nii, et nende pinnal olev tolmukiht ei süttiks.

Üldiselt tuleks tolmukihti vältida, kui võimalik. Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema kergesti puhastatavad.

Seadme osade pinnatemperatuur tuleb hoida tolmukihi süttimise temperatuurist madalamal.

Tolmukihi paksust tuleb arvestada ja vajaduse korral võtta temperatuuri piiravaid meetmeid, et takistada kuumuse järk-järgulist kogunemist.

1.2.5.   Täiendavad kaitsemeetmed

Seadmed ja kaitsesüsteemid, mis võivad olla avatud teatavat liiki väliskoormustele, tuleb vajaduse korral varustada täiendavate kaitsevahenditega.

Seadmed peavad neile suunatud koormustele vastu pidama, ilma et see kahjustaks plahvatuskaitset.

1.2.6.   Ohutu avamine

Kui seadmed ja kaitsesüsteemid asuvad niisuguses ruumis või suletud konteineris, mis ise moodustab osa plahvatuskaitsest, peab seda ruumi või konteinerit olema võimalik avada üksnes spetsiaalse tööriistaga või asjakohaseid kaitsemeetmeid kohaldades.

1.2.7.   Kaitse muude ohutegurite eest

Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et:

a)

hoidutakse otsesest või kaudsest kokkupuutest põhjustatud kehavigastustest või muudest kahjustustest;

b)

oleks tagatud, et ei teki ligipääsetavate osade ohtlikku pinnatemperatuuri ja kiirgust;

c)

oleks välistatud mitteelektrilised ohud, mis kogemuste kohaselt ilmnevad;

d)

oleks tagatud, et prognoositavad ülekoormustingimused ei põhjusta ohtlikku olukorda.

Kui seadmete või kaitsesüsteemidega seotud ning käesolevas punktis osutatud riskid kuuluvad täielikult või osaliselt muude liidu õigusaktide reguleerimisalasse, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata või käesoleva direktiivi kohaldamine lõpetatakse selliste seadmete või kaitsesüsteemide või selliste riskide puhul, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid muid liidu õigusakte.

1.2.8.   Seadmete ülekoormus

Seadmete ohtlik ülekoormus tuleb välistada projekteerimisjärgus, kasutades niisuguseid sisseehitatud mõõte-, reguleerimis- ja kontrollseadiseid nagu liigvoolukaitselülitid, temperatuuripiirikud, rõhuvahelülitid, vooluhulgamõõturid, viitereleed, tahhomeetrid ja/või samasugust liiki seireseadiseid.

1.2.9.   Plahvatusrõhukindla ehitusega süsteemid

Kui plahvatuskeskkonnas paigutatakse süttivad osad kaitsekesta, tuleb võtta meetmeid, et see kaitsekest peaks vastu lõhkesegu põhjustatud sisemise plahvatuse rõhule ja takistaks plahvatuse kandumist kaitsekesta ümbritsevasse plahvatuskeskkonda.

1.3.   Potentsiaalsed süüteallikad

1.3.1.   Erinevate süüteallikatega seotud ohutegurid

Niisuguseid potentsiaalseid süüteallikaid nagu sädemed, leegid, elektrikaared, kõrged pinnatemperatuurid, akustiline energia, optiline kiirgus, elektromagnetlained ja muud süüteallikad, ei tohi esineda.

1.3.2.   Staatilise elektriga seotud ohutegurid

Asjakohaste meetmetega tuleb vältida elektrostaatilisi laenguid, mis võivad kaasa tuua ohtlikke elektrilahendusi.

1.3.3.   Uitvoolu ja lekkevooluga seotud ohutegurid

Seadme juhtivates osades tuleb takistada uitvoolu ja lekkevoolu, mis võib kaasa tuua näiteks ohtliku korrosiooni, pindade ülekuumenemise või süütesädemete tekke.

1.3.4.   Ülekuumenemisega seotud ohutegurid

Projekteerimisjärgus tuleb nii palju kui võimalik vältida ülekuumenemise võimalikkust, mis on tingitud hõõrdumisest või näiteks materjalide ja osade omavahelisest kokkupuutest pöörlemisel või võõrkehade sattumisest seadmesse.

1.3.5.   Erinevate rõhkude tasakaalustamisega seotud ohutegurid

Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema niiviisi projekteeritud või varustatud sisemiste kontroll- ja reguleerimisseadistega, et neist lähtuv rõhu tasakaalustamine ei tekita lööklaineid ega survet, mis võiks põhjustada süttimist.

1.4.   Välismõjudega seotud ohutegurid

1.4.1.   Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et nende kasutamine vastavalt ettenähtud otstarbele oleks ohutu isegi muutuvates keskkonnatingimustes ja võõrpinge, niiskuse, vibratsiooni, saaste ja muude välismõjude esinemise korral, võttes arvesse tootja kehtestatud ekspluatatsioonitingimusi.

1.4.2.   Kasutatavad seadmeosad peavad vastama kavandatavale mehhaanilistele ja soojuslikele koormustele ning vastu pidama olemasolevate või tõenäoliselt ette tulevate tugevatoimeliste ainete mõjule.

1.5.   Nõuded ohutusseadiste suhtes

1.5.1.   Ohutusseadised peavad toimima kõikidest toimimiseks vajalikest mõõte- ja/või kontrollseadistest sõltumatult.

Asjakohased tehnilised vahendid peavad avastama ohutusseadise rikke nii kiiresti kui võimalik, et ohuolukorra tekkimine oleks vähetõenäoline.

Tõrkekindluse põhimõtet tuleb kohaldada üldiselt.

Üldiselt peab ohutusseade käivitama vastava kontrollseadise vahetult, ilma juhtimisseadme vahepealse korralduseta.

1.5.2.   Ohutusseadise rikke korral tuleb seadmed ja/või kaitsesüsteemid võimalust mööda turvata.

1.5.3.   Ohutusseadiste hädaseiskamispidemed peavad võimaluse korral olema varustatud taaskäivitamise blokeeringuga. Uus käivitamiskorraldus hakkab tavapärase kasutuse puhul toimima alles pärast seda, kui taaskäivitamise blokeering on teadlikult ennistatud.

1.5.4.   Juhtimisseadised ja kuvarid

Kui kasutatakse juhtimisseadiseid ja kuvareid, peavad need olema projekteeritud ergonoomiliste põhimõtete kohaselt, et saavutada võimalikult kõrge toimimiskindlus plahvatusohu suhtes.

1.5.5.   Nõuded plahvatuskaitse mõõteriistade suhtes

Kuivõrd tegemist on plahvatuskeskkonnas kasutatavate seadmetega, peavad mõõteriistad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et need toimiksid vastavalt tõenäolistele ekspluatatsiooninõuetele ja erilistes kasutustingimustes.

1.5.6.   Vajaduse korral peab olema võimalik kontrollida mõõteriistade töökorras olekut ja näitude täpsust.

1.5.7.   Mõõteriistade projekteerimisel tuleb arvesse võtta ohutustegurit, mis tagaks, et häirekünnis on piisavalt kaugel mõõdetava keskkonna plahvatus- ja/või süttimispiirist, võttes arvesse rajatise ekspluatatsioonitingimusi ja mõõtesüsteemi võimalikke hälbeid.

1.5.8.   Tarkvaraga seotud ohutegurid

Tarkvara abil töötavate seadmete, kaitsesüsteemide ja ohutusseadiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta programmi vigadest tulenevaid ohutegureid.

1.6.   Süsteemiga seotud ohutusnõuete integreerimine

1.6.1.   Automatiseeritud protsessidesse lülitatud seadmeid ja kaitsesüsteeme, mis kalduvad kõrvale ettenähtud ekspluatatsioonitingimustest, peab olema võimalik käsitsi välja lülitada, tingimusel et see ei kahjusta ohutust.

1.6.2.   Kui käivitatakse hädaseiskamise süsteem, tuleb akumuleerunud energia nii kiiresti ja ohutult kui võimalik hajutada või isoleerida, et see ei oleks enam ohtlik.

See nõue ei kehti elektrokeemiliselt talletatud energia suhtes.

1.6.3.   Energiavarustuse häiretega seotud ohutegurid

Kui seadmed ja kaitsesüsteemid võivad energiavarustuse häirete korral põhjustada lisaohte, peab olema võimalik hoida neid ohutus kasutuses ülejäänud seadmest sõltumatult.

1.6.4.   Ühendustega seotud ohutegurid

Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema varustatud nõuetekohaste kaabli- ja juhtmesisenditega.

Kui seadmed ja kaitsesüsteemid on mõeldud kasutamiseks koos teiste seadmete ja kaitsesüsteemidega, peavad liidesed olema ohutud.

1.6.5.   Seadme osadeks olevate hoiatusseadiste paigaldamine

Kui seadmed või kaitsesüsteemid varustatakse avastamis- või häireseadistega plahvatuskeskkonna tekke jälgimiseks, tuleb anda vajalikud juhised, mille alusel need nõutavatesse kohtadesse paigutada.

2.   Seadmetele esitatavad lisanõuded

2.0.   I seadmerühma kuuluvate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded

2.0.1.   I seadmerühma kategooriasse M 1 kuuluvate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded

2.0.1.1.

Seadmed peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et süüteallikad ei saaks aktiveeruda isegi harva esinevate seadmekahjustuste korral.

Seadmed peavad olema varustatud niisuguste kaitsevahenditega, et

ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend;

nõutud kaitsetase on tagatud, kui teineteisest sõltumatult esinevad kaks riket.

Vajaduse korral tuleb seade varustada täiendavate erikaitsevahenditega.

Seade peab toimima plahvatuskeskkonnas.

2.0.1.2.

Vajaduse korral peab seade olema konstrueeritud nii, et tolm ei pääse sinna sisse.

2.0.1.3.

Seadme osade pinnatemperatuur tuleb hoida tõenäolise õhu-tolmusegu süttimistemperatuurist madalamal, et vältida heljuva tolmu süttimist.

2.0.1.4.

Seade peab olema projekteeritud nii, et selle niisuguste osade avamine, mis võivad olla süüteallikaks, on võimalik ainult mitteaktiivsetes ja sädemeohututes tingimustes. Kui seadet ei ole võimalik seisata, peab tootja kinnitama seadme avamisosale hoiatusmärgise.

Vajaduse korral tuleb seade varustada nõuetekohaste täiendavate blokeerimissüsteemidega.

2.0.2.   I seadmerühma kategooriasse M 2 kuuluvate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded

2.0.2.1.

Seadmed peavad olema varustatud kaitsevahenditega, mis tagavad, et süüteallikad ei aktiveeru tavapärasel ekspluateerimisel ja isegi keerulisemates ekspluatatsioonitingimustes, eriti seadme koormava käsitsemise või muutuvate keskkonnatingimuste korral.

Plahvatuskeskkonnas on ette nähtud nende seadmete väljalülitamine.

2.0.2.2.

Seade peab olema projekteeritud nii, et selle niisuguste osade avamine, mis võivad olla süüteallikaks, on võimalik ainult mitteaktiivsetes tingimustes või asjakohaste blokeerimissüsteemide kaudu. Kui seadet ei ole võimalik seisata, peab tootja kinnitama seadme avamisosale hoiatusmärgise.

2.0.2.3.

Kohaldada tuleb seadmekategooria M 1 suhtes kohaldatavaid nõudeid tolmuga seotud plahvatusohu kohta.

2.1.   II seadmerühma seadmekategooria 1 suhtes kohaldatavad nõuded

2.1.1.   Gaaside, aurude või udu põhjustatud plahvatuskeskkonnad

2.1.1.1.

Seadmed peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et süüteallikad ei saaks aktiveeruda isegi harva esinevate seadmekahjustuste korral.

Seadmed peavad olema varustatud niisuguste kaitsevahenditega, et

ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend;

nõutud kaitsetase on tagatud, kui teineteisest sõltumatult esinevad kaks riket.

2.1.1.2.

Niisuguste seadmete puhul, mille pinnad võivad kuumeneda, tuleb võtta meetmeid, mis tagaksid, et määratud maksimaalset pinnatemperatuuri ei ületata isegi kõige ebasoodsamates tingimustes.

Arvesse tuleb võtta ka kuumuse kogunemisest ja keemilistest reaktsioonidest põhjustatud temperatuuri tõusu.

2.1.1.3.

Seade peab olema projekteeritud nii, et selle niisuguste osade avamine, mis võivad olla süüteallikaks, on võimalik ainult mitteaktiivsetes ja sädemeohututes tingimustes. Kui seadet ei ole võimalik seisata, peab tootja kinnitama seadme avamisosale hoiatusmärgise.

Vajaduse korral tuleb seade varustada nõuetekohaste täiendavate blokeerimissüsteemidega.

2.1.2.   Õhu-tolmusegust põhjustatud plahvatuskeskkonnad

2.1.2.1.

Seadmed peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et õhu-tolmusegu ei saaks süttida isegi harva esinevate seadmekahjustuste korral.

Seade peab olema varustatud selliste kaitsevahenditega, et

ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend;

nõutud kaitsetase on tagatud, kui teineteisest sõltumatult esinevad kaks riket.

2.1.2.2.

Vajaduse korral peab seade olema projekteeritud nii, et tolm pääseks seadmesse ja sealt välja üksnes spetsiaalselt kindlaksmääratud kohtadest.

See nõue peab olema täidetud ka kaablisisendi ja ühendusdetailide puhul.

2.1.2.3.

Seadme osade pinnatemperatuur tuleb hoida tõenäolise õhu-tolmusegu süttimistemperatuurist palju madalamal, et vältida heljuva tolmu süttimist.

2.1.2.4.

Seadme osade ohutu avamise suhtes kehtib punktis 2.1.1.3 esitatud nõue.

2.2.   II seadmerühma seadmekategooria 2 suhtes kohaldatavad nõuded

2.2.1.   Gaaside, aurude või udu põhjustatud plahvatuskeskkonnad

2.2.1.1.

Seadmed peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et oleks välistatud süüteallikate teke isegi niisuguste sagedasti esinevate häirete või seadmerikete korral, mida tuleb üldiselt arvesse võtta.

2.2.1.2.

Seadme osad peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et nende määratud pinnatemperatuuri ei ületata isegi tootja poolt tõenäoliseks peetavate ebatavaliste tingimustega seotud ohu korral.

2.2.1.3.

Seade peab olema projekteeritud nii, et selle niisuguste osade avamine, mis võivad olla süüteallikaks, on võimalik ainult mitteaktiivsetes tingimustes või asjakohaste blokeerimissüsteemide kaudu. Kui seadet ei ole võimalik seisata, peab tootja kinnitama seadme avamisosale hoiatusmärgise.

2.2.2.   Õhu-tolmusegust põhjustatud plahvatuskeskkonnad

2.2.2.1.

Seadmed peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et õhu-tolmusegu süttimine oleks välistatud isegi niisuguste sagedasti esinevate häirete või seadmerikete korral, mida tuleb üldiselt arvesse võtta.

2.2.2.2.

Pinnatemperatuuride suhtes kehtib punktis 2.1.2.3 esitatud nõue.

2.2.2.3.

Tolmu eest kaitsmise suhtes kehtib punktis 2.1.2.2 esitatud nõue.

2.2.2.4.

Seadme osade ohutu avamise suhtes kehtib punktis 2.2.1.3 esitatud nõue.

2.3.   II seadmerühma seadmekategooria 3 suhtes kohaldatavad nõuded

2.3.1.   Gaaside, aurude või udu põhjustatud plahvatuskeskkonnad

2.3.1.1.

Seadmed peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et tavapärase ekspluatatsiooni käigus oleks välistatud tõenäoliste süüteallikate teke.

2.3.1.2.

Pinnatemperatuurid ei tohi ületada ettenähtud ekspluatatsioonitingimuste jaoks kindlaksmääratud maksimaalseid pinnatemperatuure. Erakordsete asjaolude puhul võib lubada kõrgemaid temperatuure ainult juhul, kui tootja võtab täiendavaid erikaitsemeetmeid.

2.3.2.   Õhu-tolmusegust põhjustatud plahvatuskeskkonnad

2.3.2.1.

Seadmed peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et oleks välistatud õhu-tolmusegu süttimine tavapärase ekspluatatsiooni käigus tõenäoliselt olemasolevate süüteallikate kaudu.

2.3.2.2.

Pinnatemperatuuride suhtes kehtib punktis 2.1.2.3 esitatud nõue.

2.3.2.3.

Seade, kaasa arvatud selle kaablisisend ja ühendusdetailid, peavad olema konstrueeritud nii, et arvestades osiste suurust, ei saaks tekkida tolmu ja õhu plahvatavat segu ega ohtlikke tolmu kogunemisi seadme sees.

3.   Kaitsesüsteemidele esitatavad lisanõuded

3.0.   Üldnõuded

3.0.1.   Kaitsesüsteemid peavad olema mõõtmestatud nii, et plahvatuse mõju vähendatakse piisava ohutustasemeni.

3.0.2.   Kaitsesüsteemid peavad olema projekteeritud ja neid peab olema võimalik paigutada nii, et oleks takistatud plahvatuste levimine ohtlike ahelreaktsioonidena või leegilahvatustena ning et algstaadiumis ei tekiks plahvatustest detonatsiooni.

3.0.3.   Energiavarustuse häirete korral peab kaitsesüsteem püsima toimivana ajavahemiku vältel, mis on piisav ohtliku olukorra vältimiseks.

3.0.4.   Kaitsesüsteemides ei tohi esineda välistegurite mõjust põhjustatud toimimishäireid.

3.1.   Kavandamine ja projekteerimine

3.1.1.   Materjalide omadused

Materjalide omaduste osas kavandamisjärgus arvesse võetav maksimaalne rõhk ja temperatuur on erakorralistes ekspluatatsioonitingimustes tekkinud plahvatusega tõenäoliselt kaasnev rõhk ja leegi tõenäoline soojuslik toime.

3.1.2.   Kaitsesüsteemid, mille eesmärk on takistada või ohjeldada plahvatusi, peavad vastu pidama tekkinud lööklainele süsteemi terviklikkust kaotamata.

3.1.3.   Kaitsesüsteemide lisaseadmed peavad vastu pidama tõenäolisele plahvatusrõhule, jäädes töökorda.

3.1.4.   Kaitsesüsteemide kavandamisel ja projekteerimisel tuleb arvesse võtta välisseadmete ja ühendatud torustike rõhust põhjustatud reaktsioone.

3.1.5.   Rõhuvabastussüsteemid

Kui on tõenäoline, et kaitsesüsteemide rõhud ületavad nende ehitusliku tugevuse, tuleb projekteerimisel ette näha sobivad rõhuvabastusseadmed, mis ei ohusta läheduses viibivaid inimesi.

3.1.6.   Plahvatuse summutamise süsteemid

Plahvatuse summutamise süsteemid peavad olema kavandatud ja projekteeritud nii, et need plahvatusolukorras reageeriksid tekkivale plahvatusele võimalikult vara ja avaldaksid sellele võimalikult tõhusat vastutoimet, võttes arvesse rõhu suurenemise maksimaalset taset ja suurimat plahvatusrõhku.

3.1.7.   Lahtisidestussüsteemid

Lahtisidestussüsteemid, mis on mõeldud tekkiva plahvatuse korral teatavate seadmete võimalikult kiireks väljalülitamiseks asjakohaste seadiste abil, peavad olema kavandatud ja projekteeritud nii, et püsivad süttimiskindlana sisemise süttimise leviku korral ja säilitavad mehhaanilise vastupidavuse ekspluatatsioonitingimustes.

3.1.8.   Kaitsesüsteeme peab saama ühendada mikrolülitusega, millel on asjakohane häirekünnis, nii et vajaduse korral saab katkestada toote toite ja väljalaske ning seisata need osad, mis ei saa enam ohutult toimida.


III LISA

MOODUL B:   ELi TÜÜBIHINDAMINE

1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab toote tehnilist projekti ja kontrollib ning kinnitab, et toote tehniline projekt vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.

ELi tüübihindamisel hinnatakse kavandatud lõpliku toote näidist (toote tüüp).

3.

Tootja esitab ELi tüübihindamisavalduse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

i)

toote üldkirjeldus;

ii)

põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

iii)

nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatavate harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatavate asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

v)

projektiarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused ning

vi)

katseprotokollid;

d)

kavandatava toodangu näidised. Teavitatud asutus võib nõuda lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

4.

Teavitatud asutus teeb järgmisi toiminguid:

4.1.

uurib tehnilist dokumentatsiooni, kontrollib, kas näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja teeb kindlaks nii need elemendid, mis on projekteeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, kui ka elemendid, mis on projekteeritud vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele;

4.2.

teeb või laseb teha asjaomased kontrollid ja katsed, et selgitada välja, kas tootja on asjakohastes harmoneeritud standardites esitatud lahendusi ka tegelikult kohaldanud juhtudel, kui tootja on otsustanud neid kohaldada;

4.3.

teeb või laseb teha asjaomased kontrollid ja katsed, et selgitada välja, kas juhul, kui asjaomastes harmoneeritud standardites sisalduvaid lahendusi ei ole rakendatud, vastavad muid asjakohaste tehnilisi spetsifikatsioone rakendava tootja lahendused käesoleva direktiivi vastavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

4.4.

lepib tootjaga kokku kontrollide ja vajalike katsete sooritamise koha.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste vastu, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui tüüp vastab asjaomase toote suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrollide põhjal tehtud järeldusi, kehtivustingimusi (kui on) ja vajalikke andmeid kinnitatud tüübi identifitseerimiseks. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud toodete vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.

Teavitatud asutus hindab muutusi üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis osutab sellele, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas selline muutus nõuab täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust käeoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele või tõendi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

8.

Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele regulaarselt või nende taotlusel kättesaadavaks loetelu niisugustest tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ja taotluse korral väljastatud tõenditest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

9.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.

10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.


IV LISA

MOODUL D: TOOTMISKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ja tagab ning kinnitab, et asjaomased tooted vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja toodete katsetamise jaoks punktis 3 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 4 kohaselt.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab taotluse asjaomaste toodete kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave kavandatava tootekategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;

e)

kinnitatud tüübi tehniline dokumentatsioon ja koopia ELi tüübihindamistõendist.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab toodete vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon võimaldab kvaliteedikavade, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühemõttelist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid, tootekvaliteedi tagamise organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohane vastutus ja volitused;

b)

kasutatavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed;

c)

enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad ülevaatused ja katsed ning nende sagedus;

d)

kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded, katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne, ning

e)

vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutud kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi spetsifikatsioonidele.

Lisaks kvaliteedisüsteemidega seotud kogemustele peab vähemalt ühel auditirühma liikmel olema kogemus asjaomase toote ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi raames kehtivatest nõuetest. Auditi käigus tehakse kontrollkäik tootja valdustesse. Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 alapunktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada toodete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi mis tahes kavandatud muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis, ELi vastavusdeklaratsioon ja vastavustõend

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale tootele (mis ei ole komponent), mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga tootemudeli (mis ei ole komponent) kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote (mis ei ole komponent) turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse sellise toote mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia on kaasas iga tootega (mis ei ole komponent).

5.3.

Tootja koostab iga komponendimudeli kohta kirjaliku vastavustõendi ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast komponendi turule laskmist. Vastavustõendis näidatakse ära see komponendimudel, mille kohta vastavustõend on koostatud. Vastavustõendi koopia on kaasas iga komponendiga.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist:

a)

punktis 3.1 osutatud dokumentatsiooni;

b)

teavet punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid.

7.   Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teeb teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks loetelu kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati, tühistati või mida piirati muul moel, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


V LISA

MOODUL F:   TOOTE KONTROLLIMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Toote kontrollimisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Kontrollimine

Tootja valitud teavitatud asutus teeb asjakohased kontrollid ja katsetused, et kontrollida toote vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Kõik vajalikud kontrollid ja katsed toote vastavuse kontrollimiseks asjaomastele nõuetele tehakse iga toodet punkti 4 kohaselt kontrollides ja katsetades.

4.   Vastavuse kontrollimine iga toote hindamise ja katsetamise teel

4.1.

Selleks et kontrollida toodete vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, hinnatakse iga toodet eraldi ja tehakse asjaomastele harmoneeritud standarditele vastavad katsed ja/või samaväärsed katsed, mis vastavad muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele.

Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

4.2.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud tootele identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavussertifikaati kontrollimiseks asjaomaste riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.

5.   CE-märgis, ELi vastavusdeklaratsioon ja vastavustõend

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale tootele (mis ei ole komponent), mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud heakskiidetud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga tootemudeli (mis ei ole komponent) kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote (mis ei ole komponent) turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse sellise toote mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia on kaasas iga tootega (mis ei ole komponent).

Tootja võib kokkuleppel punktis 3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada tootele (mis ei ole komponent) teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

5.3.

Tootja koostab iga komponendimudeli kohta kirjaliku vastavustõendi ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast komponendi turule laskmist. Vastavustõendis näidatakse ära see komponendimudel, mille kohta vastavustõend on koostatud. Vastavustõendi koopia on kaasas iga komponendiga.

6.   Tootja võib kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

7.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktis 2 sätestatud tootja kohustusi.


VI LISA

MOODUL C1:   TÜÜBIVASTAVUS, MIS PÕHINEB TOOTMISE SISEKONTROLLIL KOOS KONTROLLITAVA TOOTE KATSETAMISEGA

1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Tootekontroll

Tootja peab iga toote puhul tegema või laskma teha ühe või mitu katset, mis käsitlevad toote üht või mitut aspekti, et kontrollida toote vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Katsed korraldatakse tootja valitud määratud asutuse vastutusel.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

4.   CE-märgis, ELi vastavusdeklaratsioon ja vastavustõend

4.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale tootele (mis ei ole komponent), mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab iga tootemudeli (mis ei ole komponent) kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote (mis ei ole komponent) turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse sellise toote mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia on kaasas iga tootega (mis ei ole komponent).

4.3.

Tootja koostab iga komponendimudeli kohta kirjaliku vastavustõendi ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast komponendi turule laskmist. Vastavustõendis näidatakse ära see komponendimudel, mille kohta vastavustõend on koostatud. Vastavustõendi koopia on kaasas iga komponendiga.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


VII LISA

MOODUL E:   TOOTEKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Tootekvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse selline osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise jaoks heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, nagu on sätestatud punktis 3, ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 4 kohaselt.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab taotluse asjaomaste toodete kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave kavandatava tootekategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon ja

e)

kinnitatud tüübi tehniline dokumentatsioon ja koopia ELi tüübihindamistõendist.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab toodete vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon võimaldab kvaliteedikavade, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühemõttelist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid, tootekvaliteedi tagamise organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohane vastutus ja volitused;

b)

pärast valmistamist teostatavad hindamised ja katsed;

c)

kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne;

d)

vahendid, mis võimaldavad jälgida kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi spetsifikatsioonidele.

Lisaks kvaliteedisüsteemidega seotud kogemustele peab vähemalt ühel auditirühma liikmel olema kogemus asjaomase toote ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi raames kehtivatest nõuetest. Auditi käigus tehakse kontrollkäik tootja valdustesse. Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 alapunktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada toodete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi mis tahes kavandatud muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis, ELi vastavusdeklaratsioon ja vastavustõend

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale tootele (mis ei ole komponent), mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga tootemudeli (mis ei ole komponent) kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote (mis ei ole komponent) turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse sellise toote mudel (mis ei ole komponent), mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia on kaasas iga tootega (mis ei ole komponent).

5.3.

Tootja koostab iga komponendimudeli kohta kirjaliku vastavustõendi ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast komponendi turule laskmist. Vastavustõendis näidatakse ära see komponendimudel, mille kohta vastavustõend on koostatud. Vastavustõendi koopia on kaasas iga komponendiga.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist:

a)

punktis 3.1 osutatud dokumentatsiooni;

b)

teavet punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid.

7.   Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teeb teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks loetelu kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


VIII LISA

MOODUL A:   TOOTMISE SISEKONTROLL

1.   Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)

toote üldkirjeldus;

b)

põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

c)

nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatavate harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatavate asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

projektiarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused ning

f)

katseprotokollid.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

4.   CE-märgis, ELi vastavusdeklaratsioon ja vastavustõend

4.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale üksiktootele (mis ei ole komponent), mis vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab iga tootemudeli (mis ei ole komponent) kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote (mis ei ole komponent) turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse sellise toote mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia on kaasas iga tootega (mis ei ole komponent).

4.3.

Tootja koostab iga komponendimudeli kohta kirjaliku vastavustõendi ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast komponendi turule laskmist. Vastavustõendis näidatakse ära see komponent, mille kohta vastavustõend on koostatud. Vastavustõendi koopia on kaasas iga komponendiga.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


IX LISA

MOODUL G:   TOOTEÜHIKU KONTROLLIMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1.   Tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastavad nende toodete suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

2.1.

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud teavitatud asutusele. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)

toote üldkirjeldus;

b)

põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

c)

nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatavate harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatavate asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

projektiarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused ning

f)

katseprotokollid.

2.2.

Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud toote vastavuse käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

4.   Kontrollimine

Selleks, et kontrollida toote vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele, teeb tootja valitud teavitatud asutus asjaomastes harmoneeritud standardites ettenähtud kontrollid ja katsed ja/või samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjaomastes tehnilistes spetsifikatsioonides. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud tootele identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavussertifikaati riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.

5.   CE-märgis, ELi vastavusdeklaratsioon ja vastavustõend

5.1.

Igale tootele (mis ei ole komponent), mis vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, kinnitab tootja CE-märgise ja punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast toote (mis ei ole komponent) turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse selline toode, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia on kaasas iga tootega (mis ei ole komponent).

5.3.

Tootja koostab kirjaliku vastavustõendi ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast komponendi turule laskmist. Vastavustõendis näidatakse ära see komponent, mille kohta vastavustõend on koostatud. Vastavustõendi koopia on kaasas iga komponendiga.

6.   Volitatud esindaja

Punktides 2.2 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


X LISA

ELI VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX (1))

1.

Tootemudel/toode (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja ja kui see on asjakohane, tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (toote identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida. See võib hõlmata ka kujutist, kui see on toote identifitseerimiseks vajalik):

5.

Ülalkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Kui see on asjakohane, teavitatud asutus … (nimi, number) teostas … (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


XI LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatusega

(osutatud artiklis 43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ

(EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1).

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

Üksnes I lisa punkti 8 osas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

Üksnes artikli 26 lõike 1 punkti c osas

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 43)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise alguskuupäev

94/9/EÜ

1. september 1995

1. märts 1996


XII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 94/9/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 punkt a

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 1 punkt b

Artikli 1 lõike 1 punkt c

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 punktid 1–9

Artikli 2 punktid 10–26

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikli 5 lõike 1 esimene lõik

Artikli 5 lõike 1 teine lõik

Artikli 12 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikli 12 lõige 1

Artikli 5 lõige 3

Artiklid 6–11

Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõige 3

Artikli 39 lõiked 1–4

Artikli 39 lõike 5 esimene lõik

Artikli 6 lõige 4

Artikli 39 lõike 5 teine lõik

Artikkel 7

Artikli 8 lõiked 1–6

Artikli 13 lõiked 1–6

Artikli 8 lõige 7

Artiklid 14 ja 15

Artikkel 9

Artikli 10 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 16 lõige 1

Artikli 10 lõige 3

Artikli 16 lõiked 2–6

Artiklid 17–33

Artikkel 11

Artiklid 34–38

Artiklid 12 ja 13

Artikkel 40

Artikli 41 lõige 1

Artikli 14 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 41 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

Artikli 15 lõige 1

Artikli 42 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 42 lõige 2

Artiklid 43 ja 44

Artikkel 16

Artikkel 45

I–IX lisa

I–IX lisa

X lisa

XI lisa

X lisa

XI lisa

XII lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/357


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/35/EL,

26. veebruar 2014,

teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/95/EÜ (teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) tuleb teha mitu muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (4), on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (5) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 2006/95/EÜ tuleks seepärast kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Käesolevas direktiivis käsitletakse teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab, et need elektriseadmed on kas täiesti uued tooted, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või on tegemist täiesti uute või kasutatud elektriseadmetega, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(6)

Ettevõtjad peaksid vastutama selle eest, et elektriseadmed vastavad käesolevale direktiivile kooskõlas oma rolliga turustusahelas, et tagada avalike huvide, nagu inimeste ja koduloomade tervise ja ohutuse, ning vara kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(7)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid elektriseadmeid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(8)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(9)

Toote kavandamise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks. Käesolevas direktiivis puudub teavitatud asutuse sekkumist vajav vastavushindamismenetlus.

(10)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad elektriseadmed oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid selliste elektriseadmete suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate elektriseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule elektriseadmeid, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et elektriseadmete märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(11)

Elektriseadmete turule laskmisel märgivad importijad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi elektriseadmetele. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui elektriseadmete suurus või iseloom seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importija peaks avama pakendi, et lisada elektriseadmele oma nime ja aadressi.

(12)

Levitaja teeb elektriseadmed turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on need turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et elektriseadmete käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt elektriseadmete nõuetelevastavust.

(13)

Kui ettevõtja laseb elektriseadmed turule oma nime või kaubamärgi all või muudab elektriseadmeid selliselt, et see võiks mõjutada seadmete vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(14)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomaste elektriseadmetega seotud kogu vajaliku teabe.

(15)

Elektriseadmete jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd selliste ettevõtjate tuvastamisel, kes on nõuetele mittevastavad elektriseadmed turul kättesaadavaks teinud. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile elektriseadmed tarninud või kellele nemad on elektriseadmed tarninud.

(16)

Käesolevas direktiivis peaks piirduma ohutuseesmärkide määratlemisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele eesmärkidele vastavuse hindamist, on vaja sätestada vastavuseeldus elektriseadmete puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (6), eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste eesmärkide tehnilisi spetsifikatsioone.

(17)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei rahulda täielikult käesolevas direktiivis esitatud ohutuseesmärke.

(18)

Käesoleva direktiivi seisukohast asjakohased harmoneeritud standardite puhul tuleks arvesse võtta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni (7).

(19)

Selliste elektriseadmete vaba liikumine, mille kohta harmoneeritud standardeid veel ei ole, tuleks saavutada selliste ohutuseeskirjade kohaldamise teel, mille on kehtestanud Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon, või kohaldades riiklikke standardeid.

(20)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate elektriseadmete vastavust ohutuseesmärkidele, on vajalik sätestada nõuetele vastavuse hindamise menetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondade vahelise ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(21)

Tootjad peavad koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, andes käesoleva direktiivi kohast teavet elektriseadmete vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele liidu asjakohastele ühtlustamisaktidele.

(22)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(23)

CE-märgis ehk elektriseadmete vastavuse näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-märgise elektriseadmele kinnitamise kohta.

(24)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka elektriseadmete suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(25)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et elektriseadmeid oleks võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Elektriseadmeid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud ohutuseesmärkidele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(26)

Direktiivis 2006/95/EÜ on sätestatud kaitsemenetlus, mida kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemenetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(27)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste või koduloomade tervisele ja ohutusele või varale ohtu kujutavate elektriseadmetega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste elektriseadmete suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(28)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(29)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(30)

Rakendusaktide vastuvõtmiseks seoses nõuetele vastavate elektriseadmetega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele, tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(31)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste või koduloomade tervisele või ohututsele või varale ohtu kujutavate, nõuetele vastavate elektriseadmetega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(32)

Kooskõlas väljakujunenud tavadega võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(33)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(34)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate elektriseadmete suhtes võetud meetmed on õigustatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(35)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(36)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate siseriiklike meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks elektriseadmeid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2006/95/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud elektriseadmeid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(37)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad elektriseadmed täidavad ohutuseesmärke, mis tagavad inimeste ja koduloomade tervise ja ohutuse ja vara kõrgetasemelise kaitse ning samas ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(39)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustust võtta ettenähtud aja jooksul riiklikku õigusse üle ja kohaldada V lisas esitatud direktiivi ettenähtud kuupäevadel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada turule lastud elektriseadmete vastavus nõuetele, millega tagatakse inimeste ja koduloomade tervise ja ohutuse ning vara kõrgetasemeline kaitse ning tagatakse ühtlasi siseturu toimimine.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse elektriseadmete puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks pingevahemikus 50–1 000 V vahelduvvoolu puhul ja 75–1 500 V alalisvoolu puhul, välja arvatud II lisas loetletud seadmed ja nähtused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „turul kättesaadavaks tegemine”– elektriseadme tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)   „turule laskmine”– elektriseadme liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

3)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab elektriseadme või laseb elektriseadme kavandada või valmistada ning turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

4)   „volitatud esindaja”– liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegelda kindlaksmääratud ülesannetega tema nimel;

5)   „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit elektriseadme;

6)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb elektriseadme turul kättesaadavaks;

7)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette elektriseadmele esitatavad tehnilised nõuded;

9)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 esimese lõigu punktis c määratletud tähenduses;

10)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas elektriseadmega seotud, artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärgid on täidetud;

11)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi elektriseade, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

12)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva elektriseadme turul kättesaadavaks tegemist;

13)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

14)   „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et elektriseade vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja ohutuseesmärgid

Elektriseadmeid võib teha liidu turul kättesaadavaks üksnes juhul, kui need on valmistatud liidus kehtivate heade ohutustehnika tavade kohaselt ega ohusta nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbeks kasutamise korral inimeste ja koduloomade tervist ja ohutust ega vara.

Ohutuseesmärkide põhipunktid on loetletud I lisas.

Artikkel 4

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiiviga hõlmatud aspektide tõttu käesoleva direktiivi nõuetele vastavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist.

Artikkel 5

Elektriga varustamine

Elektriseadmete osas tagavad liikmesriigid, et elektrijaotusettevõtted ei sea võrku ühendamise ega elektriseadmete kasutajate elektriga varustamise eeltingimuseks artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidest rangemaid ohutusnõudeid.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Oma elektriseadmeid turule lastes tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidega.

2.   Tootjad koostavad III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia III lisas osutatud vastavushindamismenetluse.

Kui esimeses lõigus nimetatud vastavushindamismenetlusega on tõendatud elektriseadme kooskõla artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidega, siis koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

3.   Tootjad säilitavad III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul peale elektriseadme turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi elektriseadme konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, artiklites 13 ja 14 osutatud rahvusvahelistes või riiklikes standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal elektriseadme vastavust kinnitati.

Kui seda peetakse elektriseadmest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud elektriseadmeid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate elektriseadmete ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud elektriseadmel on tüübi-, partii- või seerianumbrid või muud märge, mis võimaldaks seadet kindlaks teha, või kui elektriseadme suurus või iseloom seda ei võimalda, tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või elektriseadmega kaasasolevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad elektriseadmele oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi või, kui see ei ole võimalik, elektriseadme pakendile või sellega kaasasolevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et elektriseadmega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektriseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia elektriseade nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui elektriseade kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad elektriseadme kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle elektriseadme käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud elektriseadmetega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab talle tootja volituses määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklike turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast elektriseadme turule laskmist;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu elektriseadme vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni;

c)

teha pädeva riikliku asutusega viimase nõudmisel koostööd volitatud esindajate volituste alla kuuluvate elektriseadmetega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid elektriseadmeid.

2.   Enne elektriseadme turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud vastavushindamismenetluse. Importijad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et elektriseade kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et elektriseade ei vasta artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidele, ei lase ta elektriseadet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui elektriseade kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad elektriseadmele oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi või, kui see ei ole võimalik, elektriseadme pakendile või sellega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et elektriseadmega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratud keeles, mis on tarbijate ja muude lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui elektriseade on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidele.

6.   Kui seda peetakse elektriseadmest tulenevaid ohte silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud elektriseadmeid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate elektriseadmete ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektriseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia elektriseade nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui elektriseade kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad elektriseadme kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad säilitavad kümme aastat pärast elektriseadme turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle elektriseadme vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud elektriseadmega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Elektriseadet turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne elektriseadme turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas elektriseade kannab CE-märgist, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid ning juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et elektriseade ei vasta artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidele, ei tee ta elektriseadet turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui elektriseade kujutab endast ohtu.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui elektriseade on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektriseade, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia elektriseade nõuetega vastavusse, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui elektriseade kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad elektriseadme kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle elektriseadme vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turul kättesaadavaks tehtud elektriseadmega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Tootja kohustuste kohaldamine importija ja levitaja suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb elektriseadme turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud elektriseadet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

ettevõtjad, kes on neile elektriseadmeid tarninud;

b)

ettevõtjad, kellele nemad on elektriseadmeid tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui elektriseadmed neile tarniti ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise elektriseadmed tarnisid.

3.   PEATÜKK

ELEKTRISEADMETE VASTAVUS

Artikkel 12

Harmoneeritud standardil põhinev eeldus

Elektriseadmed, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 13

Rahvusvahelistel standarditel põhinev eeldus

1.   Kui artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardeid ei ole koostatud ja avaldatud, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et turul kättesaadavaks tegemise või vaba liikumise eesmärgil, nagu osutatud vastavalt artiklites 3 ja 4, käsitavad nende pädevad asutused artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidele vastavana ka elektriseadmeid, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) kehtestatud rahvusvaheliste standardite ohutuseeskirjadega, mille suhtes on kohaldatud käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohast avaldamiskorda.

2.   Komisjon teatab lõikes 1 osutatud ohutuseeskirjadest liikmesriikidele. Pärast liikmesriikidega nõu pidamist teatab komisjon ohutuseeskirjadest ja eeskätt nende variantidest, mida ta soovitab avaldada.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kolme kuu jooksul võimalikest vastuväidetest vastavalt lõikele 2 teatavaks tehtud ohutuseeskirjadele, märkides ohutusega seotud põhjused, mille tõttu ei tohiks neid eeskirju tunnustada.

Viited ohutuseeskirjadele, mille suhtes ei ole vastuväiteid esitatud, avaldatakse teadmiseks Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Riiklikel standarditel põhinev eeldus

Kui artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardeid ei ole veel koostatud avaldatud ja artiklis 13 osutatud rahvusvahelisi standardeid ei ole veel avaldatud, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et turul kättesaadavaks tegemise või vaba liikumise eesmärgil, nagu osutatud vastavalt artiklites 3 ja 4, käsitavad nende pädevad asutused artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidele vastavana ka elektriseadmeid, mis on valmistatud kooskõlas valmistusliikmesriigis kehtivate ohutuseeskirjadega, kui seeläbi tagatakse nende endi territooriumil nõutavaga samaväärne ohutustase.

Artikkel 15

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärgid on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab III lisas sätestatud moodulis A määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. Vastavusdeklaratsioon tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus elektriseade turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui elektriseadme suhtes kohaldatakse enam kui üht ELi vastavusdeklaratsiooni ettenägevat liidu õigusakti, koostatakse üks neid kõiki arvestav deklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende aktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse elektriseadme vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 16

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kantakse elektriseadmele või selle andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase elektriseadme olemust arvestades lubatud, kinnitatakse märgis toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

2.   CE-märgis kinnitatakse elektriseadmele enne selle turule laskmist.

3.   Liikmesriigid tuginevad CE-märgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE ELEKTRISEADMETE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 18

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate elektriseadmete kontroll

Elektriseadmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 19

Menetlus elektriseadmete jaoks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et mõni käesoleva direktiiviga hõlmatud elektriseade toode ohustab inimeste või koduloomade tervist või ohutust või vara, viivad nad asjaomase elektriseadme hindamise läbi kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et elektriseade ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmeid elektriseadme nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud elektriseadmete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata elektriseadme kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, elektriseade turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava elektriseadmete tuvastamiseks vajalikku teavet, elektriseadmete päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, siseriiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

a)

elektriseadmed ei vasta inimeste või koduloomade tervist või ohutust või vara ohutust käsitlevatele, artiklis 3 osutatud ja I lisas sätestatud ohutuseesmärkidele, või

b)

puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites või artiklites 13 ja 14 osutatud rahvusvahelistes või riiklikes standardites, mis loovad vastavuse eelduse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase elektriseadme mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud siseriikliku meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase elektriseadme suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks elektriseadme kõrvaldamine turult.

Artikkel 20

Liidu kaitsemenetlus

1.   Kui artikli 19 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et siseriiklikud meetmed on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on õigustatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et siseriiklik meede on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava elektriseadme kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et siseriiklik meede ei ole õigustatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et siseriiklik meede on õigustatud ning elektriseadme mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 19 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 21

Nõuetele vastavad elektriseadmed, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab peale artikli 19 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi toode on käesoleva direktiivi nõuetega kooskõlas, kujutab see endast ikkagi ohtu inimeste tervisele või ohutusele, koduloomadele või varale, nõuab ta, et asjakohane ettevõtja võtaks kohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomased elektriseadmed ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks seadmed turult või võtaks need tagasi liikmesriigi poolt määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu laadile.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud elektriseadmete suhtes võetakse parandusmeetmed.

3.   Liikmesriik teavitab viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomaste elektriseadmete tuvastamiseks vajalikku teavet, seadmete päritolu ja tarneahelat, riski laadi ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ja hindab võetud siseriiklikku parandusmeedet. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktina vastu otsuse, kas meede on põhjendatud või mitte, ning vajadusel teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse, koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 23 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjoni otsus adresseeritakse kõigile liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamatult neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

Artikkel 22

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 17 rikkudes;

b)

CE-märgist ei ole kinnitatud;

c)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

e)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

f)

artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 nimetatud teave on puudu, vale või puudulik;

g)

artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata elektriseadme turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode turult kõrvaldatakse või tagasi võetakse.

5.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab elektriseadmete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koosmõjus kõnealuse määruse artikliga 5.

4.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 24

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriikliku õiguse sätete ettevõtjate poolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 25

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista oma territooriumil selliste elektriseadmete kättesaadavaks tegemist, mis vastavad direktiivi 2006/95/EÜ nõuetele ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Artikkel 26

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad 19. aprilliks 2016 vastu õigusnormid, mis on vajalikud artikli 2, artikli 3 esimese lõigu, artikli 4, artiklite 6–12, artikli 13 lõike 1, artiklite 14–25 ning II, III ja IV lisa järgimiseks. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2006/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustust võtta ettenähtud aja jooksul siseriiklikusse õigusesse üle ja kohaldada V lisas esitatud direktiive ettenähtud kuupäevadel.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 3 teist lõiku, artiklit 5, artikli 13 lõikeid 2 ja 3 ning I, V ja VI lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 29

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 374, 27.12.2006, lk 10. Direktiiv 2006/95/EÜ on nõukogu 19. veebruari 1973. aasta direktiivi 73/23/EMÜ (teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) kodifitseeritud versioon (EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29).

(4)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(6)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(7)  Heaks kiidetud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


I LISA

TEATAVATES PINGEVAHEMIKES KASUTATAVATE ELEKTRISEADMETEGA SEOTUD OHUTUSEESMÄRKIDE PÕHIPUNKTID

1.   Üldtingimused

a)

Põhiomadused, mille tundmine ja arvessevõtmine tagab, et elektriseadet kasutatakse ohutult ja ettenähtud otstarbeks, märgitakse elektriseadmele või, kui see ei ole võimalik, kaasasolevale dokumendile.

b)

Elektriseade koos selle koostisosadega valmistatakse nii, et seadet oleks võimalik ohutult ja nõuetekohaselt kokku panna ja toitevõrku ühendada.

c)

Elektriseade kavandatakse ja valmistatakse nii, et oleks tagatud kaitse punktides 2 ja 3 sätestatud ohtude eest juhul, kui seadet kasutatakse ettenähtud otstarbel ja hooldatakse asjakohaselt.

2.   Kaitse elektriseadmest tulenevate ohtude eest

Punkti 1 kohaselt sätestatakse tehnilised meetmed tagamaks, et:

a)

inimesed ja koduloomad on piisavalt kaitstud kehavigastuste või muu kahju eest, mida võib põhjustada otsene või kaudne kokkupuude;

b)

ei teki ohtlikke temperatuure, elektrikaari ega kiirgust;

c)

inimesed, koduloomad ja vara on piisavalt kaitstud mitteelektriliste ohtude eest, mida elektriseade kogemuse kohaselt põhjustab;

d)

isolatsioon on eeldatavates oludes sobiv.

3.   Kaitse ohtude eest, mida võib põhjustada elektriseadmele avalduv välismõju

Punkti 1 kohaselt tuleb sätestada tehnilised meetmed tagamaks, et elektriseade:

a)

vastab eeldatavatele mehhaanilistele nõuetele nii, et inimesed, koduloomad ega vara ei oleks ohus;

b)

on eeldatavates keskkonnaoludes vastupidav mittemehhaanilistele mõjudele nii, et inimesed, koduloomad ega vara ei oleks ohus;

c)

ei ohusta inimesi, koduloomi ega vara eeldatavates ülekoormusoludes.


II LISA

KÄESOLEVA DIREKTIIVI KOHALDAMISALAST VÄLJA JÄÄVAD SEADMED JA NÄHTUSED

Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad elektriseadmed

Radioloogias ja meditsiinis kasutatavad elektriseadmed

Kauba- ja inimesetõstukite elektrilised osad

Elektriarvestid

Kodumajapidamistes kasutatavad pistikud ja pistikupesad

Elektritarade toiteseadmed

Elektrilised raadiohäired

Laevades, lennukites või raudteedel kasutatavad elektrilised eriseadmed, mis vastavad nende rahvusvaheliste asutuste koostatud ohutuseeskirjadele, kus liikmesriigid on osalised.

Eritellimusel valminud hindamiskomplektid, mis on mõeldud erialaspetsialistidele eranditult eesmärgipäraseks kasutamiseks teadus- ja arendusasutustes.


III LISA

MOODUL A

Tootmise sisekontroll

1.   Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased elektriseadmed vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata elektriseadmete vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse elektriseadmete kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

a)

elektriseadme üldkirjeldus;

b)

põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

c)

joonistest ja skeemidest ning elektriseadme tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või artiklites 13 ja 14 osutatud rahvusvaheliste või riiklike standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud või rahvusvahelisi või riiklikke standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mis on vastu võetud käesolevas direktiivis esitatud ohutuseesmärkide järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud või artiklites 13 ja 14 osutatud rahvusvaheliste või riiklike standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused ning

f)

katseprotokollid.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid valmistatud elektriseadmete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

4.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale elektriseadmele, mis vastab käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast elektriseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse elektriseade, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste turujärelevalveasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


IV LISA

ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX (1))

1.

Toote mudel/toode (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavausdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (elektriseadme identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida; vajaduse korral võib elektriseadme identifitseerimiseks lisada piisavalt selge värvilise kujutise):

5.

Eelkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

Direktiivi 2006/95/EÜ V lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(millele on osutatud artiklis 27)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise kuupäev

73/23/EMÜ

21. august 1974 (1)

93/68/EMÜ

1. juuli 1994

1. jaanuar 1995 (2)


(1)  Taani puhul pikendati seda tähtaega viie aastani, 21. veebruarini 1978. Vt direktiivi 73/23/EMÜ artikli 13 lõiget 1.

(2)  Kuni 1. jaanuarini 1997 pidid liikmesriigid lubama selliste toodete turuleviimist ja kasutuselevõtmist, mis vastasid enne 1. jaanuarit 1995 jõust olevale märgistamiskorrale. Vt direktiivi 93/68/EMÜ artikli 14 lõiget 2.


VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2006/95/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikli 1 teine lõik

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 12

Artikkel 6

Artikkel 13

Artikkel 7

Artikkel 14

Artikli 8 lõige 1

Artiklid 16 ja 17

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikkel 9

Artiklid 18–20

Artikkel 10

Artiklid 16 ja 17

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikli 26 lõige 2

Artikkel 14

Artikkel 27

Artikkel 15

Artikkel 28

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

IV lisa artiklid 15 ja 16

IV lisa

III lisa

V lisa

V lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.