28.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/1

(1)

Euroopa Liidu tasandil kontsessioonilepingute sõlmimise selgete eeskirjade puudumine tekitab õiguskindlusetust, takistab teenuste vaba osutamist ja põhjustab moonutusi siseturu toimimisel. Seetõttu ei saa ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kasutada siseturul oma õigusi ja jäävad ilma olulistest ärivõimalustest ning ametiasutused ei pruugi leida parimat kasutust avaliku sektori rahale, nii et liidu kodanikud saaksid kasu kvaliteetsetest teenustest parima hinnaga. Kontsessioonide andmise sobilik, tasakaalustatud ja paindlik õigusraamistik tagaks kõigile Euroopa Liidu ettevõtjatele tulemusliku ja mittediskrimineeriva juurdepääsu turule ja õiguskindluse, soodustades avaliku sektori investeeringuid taristusse ja kodanike jaoks strateegilistesse teenustesse. Selline õigusraamistik tagaks ühtlasi suurema õiguskindluse ettevõtjatele ja võiks olla riigihangete rahvusvahelise turu edasise avamise aluseks ja vahendiks ning edendada rahvusvahelist kaubandust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas parandada VKEde juurdepääsuvõimalusi liidu kontsessiooniturgudele.

(2)

Kontsessioonide andmisele kohaldatava õigusraamistiku eeskirjad peaksid olema selged ja lihtsad. Nendes peaks selgelt kajastuma kontsessioonide eripära võrreldes riigihankelepingutega ning nendega ei tohiks kaasneda liigset bürokraatiat.

(3)

Riigihanked täidavad väga olulist rolli strateegias „Euroopa 2020”, mis on esitatud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „strateegia „Euroopa 2020””), kuna need on üks turupõhistest vahenditest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, tagades, et avaliku sektori rahalisi vahendeid kasutatakse kõige tõhusamalt. Selles kontekstis on kontsessioonilepingud olulised vahendid taristute ja strateegiliste teenuste pikaajalises struktuurses arendamises, toetades konkurentsi arenemist siseturul, võimaldades saada kasu erasektori oskusteadmistest ning aidates kaasa tõhususe tagamisele ning innovatsioonile.

(4)

Avaliku sektori ehitustööde kontsessioonide andmist reguleeriti seni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ, (4) samal ajal kui piiriülest huvi pakkuvate teenuste kontsessioonide andmisele laienevad pelgalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) põhimõtted, eriti kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtted, samuti nendest tulenevad põhimõtted, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. Esineb õiguskindlusetuse oht, mis on seotud kõnealuste põhimõtete erineva tõlgendamisega liikmesriikide seadusandjate poolt, ning oht, et eri liikmesriikide õigusaktide vahel on suured erinevused. Sellise ohu olemasolu kinnitab Euroopa Liidu Kohtu ulatuslik praktika, milles on kontsessioonilepingute sõlmimise teatavaid aspekte käsitletud siiski üksnes osaliselt.

On vaja, et kohaldataks ELi toimimise lepingu põhimõtteid ühetaoliselt kõigis liikmesriikides ja kaotataks erinevused nende põhimõtete tõlgendamisel liidu tasandil, et kõrvaldada praegused siseturu moonutused. See soodustaks avaliku sektori kulutõhusust, lihtsustaks VKEde võrdset juurdepääsu ja õiglast osalemist kontsessioonilepingute sõlmimisel nii kohalikul kui ka liidu tasandil ning toetaks avaliku sektori jätkusuutlike poliitiliste eesmärkide saavutamist.

(5)

Käesoleva direktiiviga tunnustatakse ja kinnitatakse liikmesriikide ja ametiasutuste õigust otsustada, milline haldusmeetod on tööde tegemise ja teenuste osutamise puhul kõige kohasem. Eelkõige ei tohi käesoleva direktiiviga mis tahes viisil piirata liikmesriikide ja ametiasutuste vabadust pakkuda ehitustöid või teenuseid üldsusele otse või delegeerida neid allhanke korras kolmandatele isikutele. Avaliku sektori poliitiliste eesmärkide taotlemiseks peaks liikmesriikidele ja ametiasutustele jääma vabadus määrata kooskõlas liidu õigusega osutatavate teenuste omadused, sealhulgas teenuste kvaliteedile või hinnale seatavad tingimused.

(6)

Tuleks meenutada, et liikmesriigid on vabad otsustama kooskõlas ELi toimimise lepingu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja isikute vaba liikumise põhimõtetega, kuidas korraldada teenuste osutamist kas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste või majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenuste osutamisena või korraga mõlemat liiki teenuste osutamisena. Samuti tuleks meenutada, et käesolev direktiiv ei piira riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vabadust määrata oma riikliku poliitika eesmärkide täitmiseks kooskõlas liidu õigusega kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused, nende ulatus ja osutatavate teenuste omadused, sealhulgas tingimused teenuse kvaliteedile. Samuti ei tohiks käesolev direktiiv piirata siseriiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste õigust osutada, tellida ja rahastada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 14 ning ELi toimimise lepingule ja Euroopa Liidu lepingule (edaspidi „ELi leping”) lisatud protokolliga nr 26. Lisaks ei käsitle käesolev direktiiv üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamist ega liikmesriikide poolt liidu konkurentsieeskirjade kohaselt antava abi süsteeme, eelkõige sotsiaalvaldkonnas. On asjakohane selgitada, et majandushuvi mittepakkuvad üldhuviteenused ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(7)

Samuti on asjakohane meenutada, et käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevaid õigusakte. Samuti ei tohiks see käsitleda avalik-õiguslikele või eraõiguslikele isikutele reserveeritud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste liberaliseerimist ega teenuseid osutavate avalik-õiguslike isikute erastamist.

(8)

Teatavale maksumusele vastavate või seda ületavate kontsessioonide puhul on asjakohane näha ette selliste lepingute sõlmimise riiklike menetluste teatav minimaalne koordineerimine, mis põhineks ELi toimimise lepingu põhimõtetel, et tagada kontsessioonide avatus konkurentsile ja piisav õiguskindlus. Kõnealused koordineerivad sätted ei peaks minema kaugemale sellest, mida on vaja eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks ning teatava paindlikkuse tagamiseks. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kõnealuseid sätteid täiendada ja edasi arendada, kui nad peavad seda asjakohaseks, eelkõige selleks, et paremini tagada eespool sätestatud põhimõtete järgimine.

(9)

Tuleks selgitada, et ettevõtjate rühmad, sealhulgas juhul, kui nad on koondunud kokku ajutise ühenduse kujul, võivad osaleda kontsessiooni andmise menetluses, ilma et nad peaksid võtma teatava õigusliku vormi. Sellisel määral, mis on vajalik näiteks juhtudel, kui on nõutav solidaarvastutus, võib sellisele rühmale kontsessiooni andmisel nõuda teatavat vormi. Samuti tuleks selgitada, et avaliku sektori hankijatel või võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalik sõnaselgelt sätestada, kuidas ettevõtjate rühmad peavad vastama majandusliku ja finantsseisundiga seotud nõuetele või tehnilise ja kutsealase suutlikkusega seotud kriteeriumidele, mida nõutakse omal käel osalevatelt ettevõtjatelt. Kontsessioonilepingute täitmine ettevõtjate rühmade poolt võib kaasa tuua vajaduse seada tingimused, mida ei ole kehtestatud eraldiseisvate osalejate suhtes. Kõnealused tingimused, mis peaksid olema objektiivsetel alustel põhjendatavad ning proportsionaalsed, võivad näiteks sisaldada kontsessiooni andmise menetluse läbiviimiseks ühise esindaja või juhtiva partneri nimetamist või nende ülesehituse kohta teabe nõudmist.

(10)

Samuti tuleks kehtestada teatavad koordineerivad sätted ehitustööde ja teenuste kontsessioonidele energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, pidades silmas, et ametiasutused võivad mõjutada nimetatud sektorites tegutsevaid üksusi, ning võttes arvesse kõnealuste turgude suletust, tulenevalt liikmesriikide antud eri- või ainuõigustest seoses kõnealuseid teenuseid pakkuvate võrkude varustamise, pakkumise ja opereerimisega.

(11)

Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mille kohaselt üks või mitu avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijat usaldavad ehitustööde tegemise või teenuste osutamise ja korraldamise ühele või mitmele ettevõtjale. Selliste lepingute eesmärk on hankida ehitustööd või teenused kontsessiooni abil, kui tasu seisneb õiguses ekspluateerida neid ehitisi või teenuseid või sellises õiguses koos tasuga. Selliste lepingutega võib kaasneda, kuid ei pea tingimata kaasnema omandiõiguse üleminek avaliku sektori hankijatele või võrgustiku sektori hankijale, kuid avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad saavad alati kõnealustest ehitistest ja teenustest tulenevaid hüvesid.

(12)

Käesoleva direktiivi puhul tuleks täpsustada, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei jää mõne tegevuse pelk rahastamine, eelkõige toetuste kaudu, mis on sageli seotud kohustusega hüvitada saadud summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt.

(13)

Peale selle ei tuleks kontsessioonideks pidada korda, mille puhul kõikidel teatavaid tingimusi täitvatel ettevõtjatel on ilma valikumenetluseta õigus täita teatavat ülesannet, sealhulgas tarbijavalikul põhinevad süsteemid või teenuste vautšerite süsteemid, isegi kui tegemist on ametiasutuse ja ettevõtja vahelise juriidilise kokkuleppega. Selliste süsteemide aluseks on tavaliselt ametiasutuse otsus, milles määratakse kindlaks läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tingimused ettevõtjate püsivaks juurdepääsuks eriteenuste, näiteks sotsiaalteenuste osutamisele, võimaldades tarbijal selliste ettevõtjate vahel valida.

(14)

Lisaks ei tuleks pidada kontsessioonideks liikmesriikide teatavaid toiminguid, nagu selliste tegevuslubade või litsentside andmine, millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, sealhulgas tingimus tegeleda teatava tegevusalaga, tavaliselt ettevõtja taotlusel ning mitte avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija algatusel, ning mille puhul ettevõtjale jääb vabadus ehitustööde tegemisest või teenuste osutamisest loobuda. Liikmesriikide nimetatud toimingutele võidakse kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (5) konkreetseid sätteid. Vastupidi liikmesriikide nimetatud toimingutele nähakse kontsessioonilepingutega ette vastastikku siduvad kohustused, kui ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt kindlaks määratud spetsiifilisi nõudeid, mida saab õiguslikult maksma panna.

(15)

Lisaks ei tuleks käesoleva direktiivi tähenduses kontsessioonideks pidada teatavaid lepinguid, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada era- või avaliku õiguse alusel teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nagu maa või mis tahes avalik vara, eelkõige mere-, sisesadamate või lennujaamasektoris, mille puhul riik või avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, korraldamata konkreetsete ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks hanget. See on nii tavaliselt avaliku ala või maa rendi lepingute puhul, mis üldjuhul sisaldavad tingimusi, mis käsitlevad vara rendilevõtja valdusesse minemist ja vara kasutamise eesmärki, rendileandja ja rendilevõtja kohustusi seoses vara hooldamisega, rendilepingu kestust ja valduse loovutamist rendileandjale, rendilevõtja makstavat renti ja kaasnevaid tasusid.

(16)

Lisaks ei tuleks käesoleva direktiivi tähenduses kontsessioonideks pidada trasside rajamise õigust andvaid lepinguid, mille esemeks on avaliku sektori kinnisasja kasutamine püsiliinide või võrkude pakkumiseks või opereerimiseks üldsusele teenuse osutamise eesmärgil niivõrd, kuivõrd nende lepingutega ei kehtestata kohustust tarnida asju või osutada teenuseid avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale endale või lõppkasutajatele.

(17)

Käesolev direktiiv ei peaks laienema lepingutele, mis ei näe ette maksete tegemist ettevõtjale ning mille puhul ettevõtjat tasustatakse reguleeritud tariifide alusel, mis arvutatakse nii, et kõik ettevõtja poolt teenuse osutamiseks kantud kulutused ja tehtud investeeringud oleksid kaetud.

(18)

Kontsessiooni ja riigihankelepingu mõistete tõlgendamise raskused on põhjustanud sidusrühmadele jätkuvat õiguskindlusetust ning Euroopa Liidu Kohus on pidanud selles küsimuses langetama arvukalt otsuseid. Seepärast tuleks kontsessiooni mõistet täpsustada, viidates eelkõige äririski mõistele. Kontsessiooni põhiomadusega – õigusega kasutada ehitisi või osutada teenuseid – kaasneb kontsessionääri jaoks alati majanduslikku laadi äririsk, et ehitise või teenuste ekspluateerimisega seotud investeeringud või seotud kulud ei tasu end tavapäraste tegevustingimuste korral ära, kuigi osa riskist jääb avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kanda. Kontsessiooni andmise erisätete kohaldamine ei oleks põhjendatud, kui avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vabastaks ettevõtja mis tahes võimalikust kahjust, tagades talle miinimumtulu, mis on ettevõtja poolt lepingu täitmisega seoses tehtud investeeringute ja kantud kuludega võrdne või nendest suurem. Samal ajal tuleks teha selgeks, et teatavad kokkulepped, mille puhul kulud kannab üksnes avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, peaksid kvalifitseeruma kontsessioonideks, kui ettevõtja poolt seoses ehitustööde tegemise või teenuse osutamisega tehtud investeeringute ja kantud kulude tasateenimine sõltub tegelikust nõudlusest teenuse või vara järele või nende pakkumisest.

(19)

Kui valdkondlike õigusaktidega kaotatakse risk, nähes kontsessionäärile ette tagatise, et lepingu täitmisega seotud investeeringud ja kulud kaetakse, ei loeta sellist lepingut kontsessiooniks käesoleva direktiivi tähenduses. Asjaolu, et risk on juba algselt piiratud, ei tohiks välistada võimalust, et nimetatud leping kvalifitseerub kontsessiooniks. See võib kehtida näiteks reguleeritud tariifidega sektorites või juhtumitel, kus äririsk on piiratud lepinguliste suhete korra kaudu, millega nähakse ette osaline hüvitamine, sealhulgas hüvitamine kontsessiooni ennetähtaegse lõpetamise korral kas avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale omistatavatel põhjustel või vääramatu jõu tõttu.

(20)

Äririsk peaks tulenema asjaoludest, mis ei ole osapoolte kontrolli all. Sellised riskid, mis on seotud halva juhtimise, ettevõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega või vääramatu jõu juhuga, ei ole kontsessiooniks klassifitseerimise seisukohast otsustavad, kuna need riskid on omased igale lepingule, olgu selleks siis riigihankeleping või kontsessioonileping. Äririskina tuleks mõista turul ettenägematute olukordade esinemise riski, milleks võib olla kas nõudluse või pakkumisega seotud risk või nii nõudluse kui ka pakkumise mõlemaga seotud risk. Nõudlusega seotud riski tuleks mõista kui riski seoses tegeliku nõudlusega lepingu esemeks oleva ehitustöö või teenuse järele. Pakkumisega seotud riski tuleks mõista kui riski seoses lepingu esemeks oleva ehitustöö tegemise või teenuse osutamisega, eelkõige riski, et teenuste pakkumine ei vasta nõudlusele. Selleks et äririski hinnata, peaks järjepideval ja ühtsel viisil võtma arvesse kontsessionääri kogu investeeringu, kulude ja tulu nüüdispuhasväärtust.

(21)

Euroopa Liidu Kohus on mõistet „avalik-õiguslik isik” oma praktikas korduvalt analüüsinud. Kohtu selgitused on seega võtmeks selle kontseptsiooni täielikuks mõistmiseks. Nende selgituste kohaselt ei tuleks isikut, kes tegutseb tavapärastes turutingimustes, püüab teenida kasumit ja kannab oma tegevusega seotud kahju, käsitada avalik-õigusliku isikuna, sest üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mille rahuldamiseks see asutus on loodud või mille rahuldamine on tehtud talle ülesandeks, võib pidada olemuselt tööstuslikuks või äriliseks. Samamoodi on kohus uurinud asjaomase isiku rahastamise allikatega seonduvaid asjaolusid ning muu hulgas on selgitatud, et rahastamine „suuremas osas” osutab suuremale osale kui pool ning et selline rahastamine võib hõlmata kasutajate tehtavaid makseid, mis kehtestatakse, mille suurus arvutatakse ja mis kogutakse vastavalt avaliku õiguse normidele.

(22)

Oleks tarvis määratleda mõisted „ainuõigus” ja „eriõigus”, sest need on hädavajalikud käesoleva direktiivi kohaldamisala ning võrgustiku sektori hankijate määratlemiseks. Tuleks selgitada, et nende üksuste suhtes, mis ei ole artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses võrgustiku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd nad teostavad ühte selliste õigustega hõlmatud tegevust. Kuid neid ei käsitata võrgustiku sektori hankijatena, kui nimetatud õigused on antud objektiivsetel kriteeriumidel põhineva menetluse käigus eelkõige liidu õigusaktide kohaselt ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine. Kõnealuste õigusaktide hulka peaksid kuuluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007 (10). Tuleks samuti selgitada, et see õigusaktide loetelu ei ole täielik ning et mis tahes vormis õigused, mis on antud muude objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate menetluste käigus ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei ole asjakohased käesoleva direktiiviga hõlmatud võrgustiku sektori hankijate kindlaksmääramisel.

(23)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ainult selliste kontsessioonilepingute puhul, mille maksumus vastab teatavale piirmäärale või ületab seda, et muuta selget piiriülest huvi pakkuvad kontsessioonid nähtavaks ettevõtjatele, kes asuvad teises liikmesriigis kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad. Seega on vaja sätestada kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvutamise meetod ning see peaks olema ehitustööde ja teenuste kontsessioonide puhul sama, sest mõlemad lepingud hõlmavad sageli nii ehitustöid kui ka teenuseid. Arvutuses tuleks viidata kontsessionääri kogukäibele seoses kontsessiooni esemeks olevate ehitustööde ja teenustega, nagu seda hindab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija lepingu kestuse ajal, võtmata arvesse käibemaksu.

(24)

Selleks et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaal kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud ettevõtjad oleksid määratletud mingil muul alusel kui nende juriidiline staatus. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdne kohtlemine ei oleks ohus. ELi toimimise lepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et ei mõjutataks omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides. Sel põhjusel tuleks mõnda eespool nimetatud tegevust sooritava ettevõtja poolt selliste tegevuste teostamiseks antud kontsessioonide suhtes kohaldada konkreetseid ja ühetaolisi eeskirju, ükskõik kas tegemist on riigi, kohaliku või piirkondliku omavalitsuse, avalik-õigusliku isiku, avalik-õigusliku äriühingu või muu üksusega, kelle suhtes kehtib eri- või ainuõigus. Ettevõtjaid, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad mõne II lisas osutatud tegevusega seotud teenuse osutamise eest, tuleks käsitada neid tegevusi teostavatena.

(25)

Tuleks selgitada, et asjakohane tegevus lennujaamade sektoris hõlmab samuti reisijatele pakutavaid teenuseid, mis aitavad kaasa lennujaamade sujuvale toimimisele ning mida hästi toimivalt ja moodsalt lennujaamalt eeldatakse, näiteks kauplused, toitlustusasutused ning autoparklad.

(26)

Osa ettevõtjaid tegelevad aktiivselt nii soojus- kui ka jahutusenergia tootmise, edastamise või jaotamisega. Võib esineda teatavat ebakindlust selles, milliseid eeskirju kohaldatakse soojusenergiaga ja milliseid jahutusenergiaga seotud tegevustele. Seega tuleks selgitada, et soojusenergia edastamine ja/või jaotamine on tegevus, mis on hõlmatud II lisaga, ning seega kohaldatakse soojusenergiasektoris tegutsevatele ettevõtjatele käesoleva direktiivi neid eeskirju, mida kohaldatakse võrgustiku sektori hankijatele niivõrd, kuivõrd nimetatud ettevõtjaid saab käsitada võrgustiku sektori hankijatena. Teiselt poolt kohaldatakse jahutusenergiasektoris tegutsevatele ettevõtjatele käesoleva direktiivi eeskirju, mida kohaldatakse avaliku sektori hankijatele niivõrd, kuivõrd nimetatud ettevõtjaid saab käsitada avaliku sektori hankijatena. Lõpuks tuleks selgitada, et nii soojus- kui ka jahutusenergialepingute sõlmimiseks antavad kontsessioonid tuleb läbi vaadata seoses mitmete tegevuste sooritamiseks kohaldatavate lepingute eeskirjadega, et teha kindlaks, milliseid hanke-eeskirju kontsessioonide andmisel kasutada, kui neid üldse kasutada.

(27)

Enne, kui kavandada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse muudatusi seoses jahutusenergiasektoriga, tuleks analüüsida nimetatud sektori olukorda, et saada piisavalt teavet, eelkõige konkurentsiolukorra, piiriüleste hangete osakaalu ja sidusrühmade seisukohtade kohta. Võttes arvesse, et käesoleva direktiivi kohaldamine nimetatud sektorile võib avaldada märkimisväärset mõju seoses turu avamisega, tuleks nimetatud analüüs teha direktiivi mõju hindamise ajal.

(28)

Tuleks selgitada, et II lisa punktide 1 ja 2 kohaldamisel hõlmab „tarnimine” tootmist, hulgimüüki ja jaemüüki. Gaasi tootmine ammutamise teel kuulub siiski nimetatud lisa punkti 6 kohaldamisalasse.

(29)

Segalepingute korral tuleks kohaldatavad eeskirjad määrata kindlaks lepingu põhieseme alusel, kui lepingu eri osad ei ole objektiivselt eraldatavad. Seetõttu tuleks selgelt sätestada, kuidas avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad peaksid määrama kindlaks, kas eri osad on eraldatavad või mitte. Sellise selgitamise puhul tuleks lähtuda Euroopa Liidu Kohtu asjaomasest praktikast. Eraldatavus tuleks kindlaks määrata iga üksikjuhtumi korral, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija väljendatud või eeldatav soov käsitada segalepingu eri aspekte eraldamatuna ei ole piisav, kuid sellele peaksid lisanduma objektiivsed tõendid, mille alusel saab seda soovi tõendada ja teha kindlaks vajadus sõlmida üks leping. Selline tõendatud vajadus sõlmida üks leping võiks näiteks esineda ühe sellise hoone ehitamise korral, mille üht osa hakkab kasutama asjaomane avaliku sektori hankija otse ning teist osa hakatakse haldama kontsessiooni alusel, näiteks avaliku parkimisteenuse pakkumiseks. Tuleks selgitada, et ühe lepingu sõlmimise vajadus võib tuleneda nii tehnilist laadi kui ka majanduslikest põhjustest.

(30)

Eraldatavate osadega segalepingute korral on avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel alati vabadus sõlmida eraldi lepinguid segalepingu eraldi osade kohta. Sellisel juhul tuleks iga eraldi osa suhtes kohaldatavad sätted määrata kindlaks üksnes lähtuvalt selle konkreetse lepingu omadustest. Teiselt poolt, kui avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida lepingu, mis sisaldab nii kontsessiooni- kui ka muid elemente, siis olenemata elementide maksumusest ja nende suhtes tavaliselt kohaldatavast õiguskorrast, tuleks märkida, milliseid eeskirju sellistel puhkudel kohaldatakse. Segalepingute jaoks, mis sisaldavad kaitse- või julgeolekuaspekte või teatavaid ELi toimimise lepingu kohaldamisalasse mittekuuluvaid osi, tuleks kehtestada erisätted.

(31)

Võrgustiku sektori hankijad võivad kontsessioone anda selliste eri tegevuste nõuete täitmiseks, millele laieneb erinev õiguskord. Tuleks selgitada, et õiguskord, mida rakendatakse eri tegevusi hõlmava üksikkontsessiooni puhul, peaks lähtuma eeskirjadest, mida kohaldatakse lepingu põhiesemena mõeldud tegevuse suhtes. Kontsessiooni põhiesemena mõeldud tegevuse kindlaksmääramine võib põhineda konkreetse kontsessiooni nõuete analüüsil, mille koostab võrgustiku sektori hankija, et hinnata kontsessiooni maksumust ja koostada kontsessiooni andmise dokumendid. Mõnel juhul võib olla objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milline on kontsessiooni põhiesemena mõeldud tegevus. Tuleks märkida, milliseid eeskirju sellistel puhkudel kohaldada.

(32)

Teatud juhtudel võib konkreetne avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kelleks on kas riik, kohalik või piirkondlik omavalitsus või avalik-õiguslik isik või nende ühendus, olla konkreetse teenuse ainus osutaja, mille jaoks tal on ainuõigus siseriiklike seaduste ja määruste ning avaldatud haldusnormide alusel, mis on kooskõlas ELi toimimise lepinguga. Tuleks selgelt sätestada, et sellistes olukordades võib käesolevas põhjenduses nimetatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või nende ühendus anda kontsessioone sellistele isikutele ilma käesolevat direktiivi kohaldamata.

(33)

Samuti on asjakohane jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja teatavad teenuste kontsessioonid, mis antakse ettevõtjatele, kui need antakse tulenevalt ainuõigusest, mis kõnealusel ettevõtjal on siseriikliku õigusnormi või avaldatud haldusnormi kohaselt ning mis on antud vastavalt ELi asutamislepingule ja liidu õigusaktidele, milles sätestatakse turulepääsu ühiseeskirjad, mida kohaldatakse II lisas osutatud tegevustele, kuna selline ainuõigus muudab võimatuks järgida konkurentsipõhist kontsessioonimenetlust. Erandina ja ilma et see mõjutaks õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad käesoleva direktiivi kohaldamisalast üldise väljajätmisega, tuleks artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud kontsessioonide suhtes kohaldada kohustust avaldada kontsessiooni andmise teade, et tagada minimaalne läbipaistvus, v.a juhul, kui läbipaistvustingimused on ette nähtud valdkondlike õigusaktidega. Läbipaistvuse suurendamiseks peaks liikmesriik, kui ta annab ettevõtjale ainuõiguse II lisas osutatud tegevuse teostamiseks, teavitama sellest komisjoni.

(34)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks mõisteid „oluline julgeolekuhuvi”, „kaitseotstarbeline varustus”, „tundlik varustus”, „tundlikud ehitustööd” ja „tundlikud teenused” mõista nii, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ (11).

(35)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust otsustada kooskõlas liidu õigusega, millisel viisil peaks toimuma hasartmängude ja kihlvedude korraldamine ja kontroll nende üle, sealhulgas tegevuslubade kasutamisega. On asjakohane jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja kontsessioonid, mis on seotud loteriidega, mille käitamise on liikmesriigid andnud ettevõtjale ainuõiguse alusel, mis anti teavituseta menetlusega vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja avaldatud haldusnormidele kooskõlas ELi asutamislepinguga. Selline kohaldamisalast väljajätmine on õigustatud, sest ainuõiguse andmine ühele ettevõtjale ei võimalda konkurentsipõhise menetluse kohaldamist, samuti peab liikmesriikidele jääma võimalus reguleerida hasartmängusektorit riiklikul tasandil, sest neil on kohustus tagada avalik ja sotsiaalne kord.

(36)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada teatavate päästeteenuste suhtes, mida osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused, kuna nende organisatsioonide eripära oleks raske säilitada juhul, kui teenuseosutajaid tuleks valida vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud menetlustele. Siiski ei tohiks see väljajätmine minna hädavajalikust kaugemale. Seega tuleks selgelt sätestada, et patsiendi kiirabiautoga vedamise teenust ei tohiks kohaldamisalast välja jätta. Samuti on sellega seoses vaja selgitada, et ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) grupp 601 „Maismaatransporditeenused” ei hõlma kiirabiteenuseid, mis kuuluvad CPV klassi 8514. Seega tuleks selgitada, et CPV koodi 85143000-3 alla kuuluvate teenuste suhtes, mis seisnevad üksnes patsiendi kiirabiautoga vedamise teenuses, tuleks kohaldada sotsiaal- ja teistele eriteenustele kohaldatavat erikorda (lihtsustatud kord). Sellest tulenevalt peaks kiirabiteenuste osutamiseks sõlmitavate segakontsessioonilepingute suhtes üldiselt kohaldama lihtsustatud korda, kui patsiendi kiirabiautoga vedamise teenuse maksumus on suurem kui muude kiirabiteenuste maksumus.

(37)

On asjakohane meelde tuletada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes liikmesriikide avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate suhtes. Sellest tulenevalt ei kohaldata üldiselt selle sätteid erakondade suhtes, kuna nad ei ole ei avaliku sektori ega ka võrgustiku sektori hankijad. Siiski võib mõnes liikmesriigis olla erakondi, mis on hõlmatud avalik-õigusliku isiku mõistega. Teatavad valimiskampaania käigus osutatavad teenused (näiteks propagandafilmide ja -videote tootmine) on aga nii lahutamatult seotud teenuseosutaja poliitiliste vaadetega, et tavaliselt valitakse teenuseosutajad viisil, mida ei saa kontsessioonieeskirjadega reguleerida. Lõpuks tuleks meelde tuletada, et Euroopa poliitiliste erakondade ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamise suhtes kohaldatakse muid eeskirju kui neid, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.

(38)

Mitmed võrgustiku sektori hankijad on koondunud majanduskontserni, mis võib koosneda mitmest eraldiseisvast ettevõtjast; sageli on igal ettevõtjal kontserni tervikkontekstis eri roll. Seetõttu on asjakohane jätta käesoleva direktiivi kohaldamisest välja teatavad teenuste ja ehitustööde kontsessioonid, mis antakse sidusettevõtjale, kelle põhitegevuseks on selliste teenuste osutamine või ehitustööde tegemine kontsernile, millesse ta kuulub, mitte nende pakkumine turul. Samuti on asjakohane jätta välja teatavad teenuste ja ehitustööde kontsessioonid, mis võrgustiku sektori hankija annab ühisettevõttele, mille on loonud mitu võrgustiku sektori hankijat käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevusteks, kui võrgustiku sektori hankija ise on selle ühisettevõtte osa. Samuti on vaja tagada, et see väljajätmine ei moonutaks konkurentsi nende ettevõtjate või ühisettevõtete kasuks, mis on seotud võrgustiku sektori hankijatega; on vaja ette näha asjakohased eeskirjad, eriti seoses maksimaalsete piirmääradega, mille ulatuses ettevõtjad võivad saada oma käibe turult ja mille ületamisel nad kaotavad võimaluse saada kontsessioon hanget välja kuulutamata, seoses ühisettevõtete koosseisuga ja nende ühisettevõtete ning neid moodustanud võrgustiku sektori hankijate vaheliste sidemete stabiilsusega.

(39)

Ettevõtjaid tuleks käsitada seotuna, kui asjaomase võrgustiku sektori hankija ja ettevõtja vahel on otsene või kaudne valitsev mõju või kui mõlemad on mõne teise ettevõtja valitseva mõju all; selles osas ei tohiks iseenesest olla oluline eraõigusliku isiku osalus. Tõendamine, kas ettevõtja on konkreetse võrgustiku sektori hankijaga seotud või mitte, peaks toimuma võimalikult lihtsalt. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et sellise otsese või kaudse valitseva mõju võimalik olemasolu peab olema juba tõendatud, et otsustada, kas asjaomaste ettevõtjate ja hankijate raamatupidamise aastaaruanded tuleks konsolideerida, tuleks ettevõtjaid käsitada seotuna juhul, kui nende raamatupidamise aastaaruanded on konsolideeritud. Konsolideeritud raamatupidamise aruandeid käsitlevaid liidu õigusakte ei kohaldata siiski teatavatel juhtudel, näiteks asjaomase ettevõtja suuruse tõttu või seetõttu, et teatavad nõuded nende õigusliku vormi suhtes ei ole täidetud. Sellistel juhtumitel, mil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (12) ei kohaldata, on vaja analüüsida, kas otsene või kaudne valitsev mõju on olemas, võttes arvesse omandiõigust, rahalist osalust või nimetatud ettevõtjaid reguleerivaid eeskirju.

(40)

Veemajanduse kontsessioonide suhtes kohaldatakse sageli spetsiifilist ja keerukat korda, mis nõuab eritähelepanu, võttes arvesse vee tähtsust avaliku hüvena, millel on põhiväärtus liidu kodanike jaoks. Sellise korra erijooned õigustavad veemajandussektori väljajätmist käesoleva direktiivi kohaldamisalast. Väljajätmine hõlmab ehitustööde ja teenuste kontsessioone selliste püsivõrkude pakkumiseks või käitamiseks, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust või tarnida joogivett sellistesse võrkudesse. Reovee ärajuhtimise ja töötlemise ning vesiehitusprojektide, niisutuse või maakuivendusega (tingimusel, et joogiveetarne moodustab üle 20 % nimetatud projektide või niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust) seotud kontsessioonid tuleks samuti välja jätta niivõrd, kuivõrd need on seotud väljajäetud tegevusega.

(41)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada võrgustiku sektori hankijate antud kontsessioonide suhtes, mis on ette nähtud II lisas osutatud tegevusalal tegutsemise lubamiseks, kui liikmesriigis on asjaomane tegevusala avatud vahetult konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud, nagu on sätestatud selleks ette nähtud menetlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL (13). Seetõttu on kohane säilitada menetlus, mida kohaldatakse kõigis käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorites või selle osades ja mis võimaldaks võtta arvesse seda mõju, mida avaldab kas juba toimunud või tulevikus toimuv turu avamine konkurentsile. Selline menetlus peaks asjaomastele ettevõtjatele looma õiguskindluse ja kindlustama asjakohase otsustamiskorra, tagades lühikese aja jooksul liidu õiguse ühetaolise rakendamise selles valdkonnas. Õiguskindluse huvides tuleks sõnaselgelt sätestada, et jätkuvalt kohaldatakse kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (14) artikli 30 alusel enne käesoleva direktiivi jõustumist vastu võetud otsuseid.

(42)

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele ja seda ei kohaldata kontsessioonide andmise suhtes, mida korraldavad rahvusvahelised organisatsioonid oma nimel ja arvel. Tuleb siiski selgitada, mil määral tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavate rahvusvaheliste eeskirjadega hõlmatud kontsessioonide andmise suhtes.

(43)

Kontsessioonide andmisel meediateenuse osutajale teatavate audiovisuaalmeedia ja raadioringhäälingu teenuste osutamiseks tuleks võtta arvesse kultuuriliselt ja sotsiaalselt olulisi aspekte, mis muudab kontsessioonide andmise eeskirjade kohaldamise asjakohatuks. Nimetatud põhjustel tuleks seetõttu teha erand teenuste kontsessioonide puhul, mida meediateenuste osutajad annavad väljaspool maja valmivate saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks ja kaastootmiseks ning muudeks ettevalmistavateks teenusteks, näiteks saadete tootmiseks vajalikud käsikirjad või esinemisega seotud teenused. Samuti tuleks selgitada, et seda väljajätmist kohaldatakse võrdselt nii ringhäälinguteenuste kui ka tellitavate meediateenuste (mittelineaarsed teenused) suhtes. Seda erandit ei tuleks aga kohaldada selliste saadete tootmiseks, kaastootmiseks ja edastamiseks vajaliku tehnilise varustuse tarnimise suhtes.

(44)

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust näha ette avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine niivõrd, kuivõrd selline rahastamine tagatakse ringhäälinguorganisatsioonidele selleks, et nad saaksid täita avaliku teenuse osutamise ülesannet, nagu selle on neile andnud, määratlenud ja korraldanud iga liikmesriik kooskõlas ELi toimimise lepingule ja ELi lepingule lisatud liikmesriikide avalik-õiguslikku ringhäälingusüsteemi käsitleva protokolliga nr 29.

(45)

Esineb märkimisväärset õiguskindlusetust selles suhtes, mil määral peaksid kontsessioonieeskirjad hõlmama avalik-õiguslike isikute vahel sõlmitud lepinguid. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast praktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad erinevalt. Seepärast on vaja selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju avalik-õiguslike isikute vahel sõlmitud lepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Liidu Kohtu asjakohases praktikas kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemad lepingupooled on ise ametiasutused, ei välista käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade kohaldamist. Käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade kohaldamine ei tohiks siiski mõjutada ametiasutuste vabadust täita neile antud avalike teenustega seotud ülesandeid, kasutades omaenda ressursse, mis hõlmab võimalust teha koostööd teiste ametiasutustega. Tuleks tagada, et kohaldamisalast välja jääv ametiasutustevaheline koostöö ei moonutaks konkurentsi eraettevõtjate suhtes olukorras, kus eraõiguslik teenuseosutaja seatakse tema konkurentide suhtes eelisolukorda.

(46)

Kontrollitavatele juriidilistele isikutele antavate kontsessioonide suhtes ei tuleks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud menetlusi, kui artikli 7 lõike 1 punktis a nimetatud avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, tingimusel et kontrollitava juriidilise isiku tegevusest moodustab rohkem kui 80 % nende ülesannete täitmine, mida talle on andnud kontrolliv avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija või nimetatud avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt kontrollitavad muud juriidilised isikud, olenemata sellest, kes on lepingu täitmise puhul kasusaaja. Erandit ei tuleks laiendada nendele olukordadele, kus eraettevõtjal on otsene osalus kontrollitava juriidilise isiku kapitalis, kuna sellisel juhul annaks kontsessiooni andmine ilma konkurentsipõhise menetluseta eraettevõtjale, kellel on kapitaliosalus kontrollitavas juriidilises isikus, põhjendamatu eelise oma konkurentide ees. Pidades silmas kohustusliku liikmesusega riigiasutuste, näiteks teatavate avalike teenuste haldamise või osutamise eest vastutavate organisatsioonide eripära, ei tuleks seda siiski kohaldada juhtudel, kus konkreetse eraettevõtja osalus kontrollitava juriidilise isiku kapitalis on kooskõlas aluslepingutega tehtud kohustuslikuks mõne siseriikliku seadusandliku sättega, tingimusel et selline osalus ei ole kontrolliv ega blokeeriv ning sellel ei ole kontrollitava juriidilise isiku otsuste üle otsustavat mõju. Samuti tuleks selgitada, et otsustavaks asjaoluks on ainult otsene erasektori osalus kontrollitavas juriidilises isikus.

Sellest tulenevalt, kui kontrollival avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal või kontrollivatel avaliku sektori hankijatel või võrgustiku sektori hankijatel on erakapitali osalus, ei välista see riigihankelepingute sõlmimist kontrollitava juriidilise isikuga ilma käesolevas direktiivis sätestatud menetlusi kohaldamata, kuna selline osalus ei mõjuta negatiivselt eraettevõtjatevahelist konkurentsi. Samuti tuleks selgitada, et sellised avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad nagu avalik-õiguslikud isikud, kelles erakapital võib osaleda, peaksid saama kasutada horisontaalse koostöö erandit. Seetõttu, kui kõik muud horisontaalse koostööga seotud tingimused on täidetud, peaks horisontaalse koostöö erand laienema sellistele avaliku sektori hankijatele või võrgustiku sektori hankijatele, kui leping on sõlmitud ainult avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate vahel.

(47)

Artikli 7 lõike 1 punktis a nimetatud avaliku sektori hankijatel või võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalik osutada oma avalikke teenuseid ühiselt koostöö korras, ilma et nad oleksid kohustatud kasutama mingit konkreetset õiguslikku vormi. Selline koostöö võib hõlmata igasugust tegevust, mis on seotud osalevatele asutustele antud või nende poolt võetud teenuste osutamise ülesannete ja kohustuste täitmisega, nagu kohalike või piirkondlike omavalitsuste kohustuslikud või vabatahtlikud ülesanded või teenused, mille osutamine on tehtud ülesandeks konkreetsetele avalik-õiguslikele isikutele. Erinevate osalevate asutuste või ettevõtjate osutatud teenused ei pea tingimata olema identsed, need võivad olla ka üksteist täiendavad. Avalike teenuste ühiseks osutamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei tuleks kohaldada käesolevat direktiivi, tingimusel et need lepingud on sõlmitud ainult avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate vahel, et sellise koostöö tegemisel juhindutakse üksnes avalike huvidega seotud kaalutlustest ning et mitte ühtegi eraõiguslikku teenuseosutajat ei seata tema konkurentide suhtes eelisolukorda.

Nende tingimuste täitmiseks peaks kõnealune koostöö tuginema koostöökontseptsioonile. Selline koostöö ei eelda, et kõik osalevad hankijad võtavad endale kohustuse täita peamisi lepingulisi kohustusi, juhul kui lisaks on olemas kohustused, mille täitmine aitab kaasa kõnealusele avalike teenuste osutamisele koostöö korras. Lisaks peaks sellise koostöö tegemisel, sealhulgas mis tahes rahaliste ülekannete tegemisel, osalevate avaliku sektori hankijate vahel juhinduma üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest.

(48)

Teatavatel juhtudel tegutseb juriidiline isik asjakohaste siseriiklike õigusnormide alusel määratud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija instrumendi või tehnilise teenistusena ning on kohustatud täitma talle sellise avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolt antud korraldusi, ilma et tal oleks mõju oma ülesannete täitmise eest saadavale tasule. Pidades silmas sellise puhtalt haldussuhte mittelepingulist laadi, ei peaks sellised juhud olema hõlmatud kontsessiooni andmise menetlusega.

(49)

Tuleks selgitada, et mõistet „ettevõtja” tuleks tõlgendada laialt, nii et see hõlmaks selliseid isikuid ja/või üksusi, kes pakuvad turul ehitustööde tegemist, asju või teenuseid, olenemata õiguslikust vormist, mille nad on tegutsemiseks valinud. Seega peaks ettevõtja mõiste hõlmama äriühinguid, filiaale, tütarettevõtjaid, ühisettevõtteid, ühistuid, aktsiaseltse, era- või avalik-õiguslikke ülikoole ja muud liiki üksusi, olenemata sellest, kas nad on „juriidilised isikud” kõigil asjaoludel.

(50)

Selleks et tagada piisav eelteave teatava piirmääraga või seda ületava piirmääraga võrgustiku sektori hankijate ja avaliku sektori hankijate antavate ehitustööde ja teenuste kontsessioonide kohta, peaks enne selliste kontsessioonide andmist olema kohustuslik kontsessiooniteate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.

(51)

Pidades silmas kahjustavat mõju konkurentsile, tuleks kontsessiooni andmist ilma eelneva avaldamiseta lubada ainult väga erandlikes olukordades. Sellised erandid peaksid piirduma juhtudega, kui on algusest peale selge, et avaldamine ei suurendaks konkurentsi, kuna objektiivselt on ainult üks ettevõtja, kes saab kontsessiooni täita. Olukord, mis ei võimalda kontsessiooni andmist ühelegi teisele ettevõtjale, ei tohiks olla tekitatud tulevast kontsessiooni andmise menetlust silmas pidades avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija enda poolt. Lisaks tuleks põhjalikult hinnata piisavate asendusvõimaluste olemasolu.

(52)

Turu sulgemise ja konkurentsi piiramise vältimiseks tuleks kontsessiooni kestust piirata. Lisaks põhjustavad väga pikaks ajaks antavad kontsessioonid tõenäoliselt turu suletust ning võivad seega takistada teenuste vaba liikumist ja asutamisvabaduse teostamist. Selline kestus võib siiski olla põhjendatud, kui see on hädavajalik selleks, et võimaldada kontsessionääril teenida tasa kontsessiooni täitmiseks tehtavad investeeringud ja saada investeeritud kapitalilt tootlust. Seega kontsessioonide puhul, mis kestavad kauem kui viis aastat, tuleks kestust piirata ajavahemikuni, mis kontsessionääril võiks tavapäraselt kuluda ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks tavapärastes tegevustingimustes, võttes arvesse investeeritud kapitali tootlust ning kontsessionääri konkreetseid lepinguga taotletavaid eesmärke, et vastata näiteks kasutajale pakutava kvaliteedi või hinnaga seotud nõuetele. Eeldatava maksumuse määramine peab pidama paika kontsessiooni andmise ajal. Peaks olema võimalik hõlmata algseid ja täiendavaid investeeringuid, mida on peetud vajalikuks kontsessiooni täitmiseks, eelkõige kulutused taristule, autoriõigustele, patentidele, seadmetele, logistikale, tööjõule, töötajate koolitusele ja esmased kulud. Kontsessiooni maksimumkestus peaks olema kirjas kontsessiooni alusdokumentides, välja arvatud juhul, kui kestust kasutatakse pakkumiste hindamise kriteeriumina. Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel peaks alati olema võimalik anda kontsessiooni lühemaks perioodiks kui see, mis on vajalik investeeringu tasateenimiseks, kui sellega seotud kompensatsioon ei kõrvalda äririski.

(53)

On asjakohane jätta käesoleva direktiivi täies ulatuses kohaldamisest välja ainult need teenused, millel on piiratud piiriülene mõõde, näiteks teatavad sotsiaal-, tervishoiu- või haridusteenused. Selliseid teenuseid osutatakse konkreetses kontekstis, mis varieerub liikmesriikide erinevate kultuuritraditsioonide tõttu suuresti. Seepärast tuleks kehtestada nende teenuste kontsessioonide jaoks erikord, milles võetakse arvesse asjaolu, et neid teenuseid on hakatud alles hiljuti reguleerima. Kohustus avaldada eelteade ja kontsessiooni andmise teade kõigi selliste kontsessioonide puhul, mille maksumus vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud piirmäärale või ületab seda, on asjakohane viis anda teavet võimalikele pakkujatele ärivõimaluste kohta ja kõigile huvitatud isikutele sõlmitud lepingute arvu ja liigi kohta. Samuti peaksid liikmesriigid kehtestama asjakohased meetmed seoses kõnealuste teenuste kontsessioonilepingute sõlmimisega, et tagada läbipaistvuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine, võimaldades samas avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel anda teavet kõnealuste teenuste eripära kohta. Liikmesriigid peaksid tagama, et avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel lubatakse võtta arvesse vajadust tagada innovatsioon ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 14 ja protokolliga 26 hea kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine.

(54)

Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, tuleks liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesolev direktiiv ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, kas osutada neid teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes ilma mingite piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning austab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(55)

Selleks et kontsessiooni andmise menetlusse asjakohaselt integreerida keskkonna-, sotsiaal- ja tööalased nõuded, on eriti oluline, et liikmesriigid ja avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad võtavad asjakohaseid meetmeid, mis tagavad nende kohustuste täitmise, mis on sätestatud keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguses, mida kohaldatakse kohas, kus hakatakse ehitustöid tegema või teenuseid osutama, ning mis tulenevad nii siseriiklikul kui ka liidu tasandil kehtivatest õigus- või haldusnormidest ning kollektiivlepingutest, tingimusel et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas liidu õigusega. Samuti tuleks kontsessiooni täitmise ajal täita kõikide liikmesriikide poolt ratifitseeritud ja käesolevas direktiivis loetletud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Siiski ei tohiks see kuidagi takistada töötajate jaoks soodsamate töötingimuste kohaldamist. Asjaomaseid meetmeid tuleks kohaldada kooskõlas liidu õiguse aluspõhimõtetega, eelkõige võrdse kohtlemise tagamiseks. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 96/71/EÜ (15) ning sellisel viisil, mis tagab võrdse kohtlemise ega diskrimineeri ei otseselt ega kaudselt muude liikmesriikide ettevõtjaid ega töötajaid.

(56)

Teenused tuleks lugeda osutatuks kohas, kus täidetakse nendele eriomased kohustused. Kui teenuseid osutatakse distantsilt, näiteks kõnekeskuste osutatavad teenused, tuleks teenused lugeda osutatuks nende osutamise kohas, sõltumata sellest, kuhu ja millistele liikmesriikidele on asjaomased teenused suunatud.

(57)

Asjaomaseid kohustusi võiks kajastada kontsessiooni andmise kriteeriumites. Samuti peaks olema võimalik lisada klauslid, millega tagatakse kontsessioonide valdkonnas kollektiivlepingute järgimine kooskõlas liidu õigusega. Asjaomaste kohustuste täitmata jätmist võib käsitada asjaomase ettevõtja raske eksimusena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja kontsessiooni andmise menetlusest kõrvaldada.

(58)

Nende keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusealaste sätete järgimist tuleks kontrollida kontsessiooni andmise menetluse asjaomastes etappides, st kui kohaldatakse osalejate valikut ja lepingu sõlmimist reguleerivaid üldpõhimõtteid ja välistamiskriteeriume.

(59)

Käesolev direktiiv ei tohiks kuidagi takistada selliste meetmete kehtestamist või elluviimist, mis on vajalikud avaliku korra, kõlbluse, julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu, taimede kaitse või muude keskkonnameetmete jaoks, ning eelkõige säästva arengu seisukohalt, kui need meetmed on kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

(60)

Selleks et tagada menetluse konfidentsiaalsus, ei tohiks avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad ega ka ettevõtjad avaldada teavet, mis on klassifitseeritud kui konfidentsiaalne. Nimetatud kohustuste täitmata jätmine peaks kaasa tooma asjakohaste karistuste kohaldamise vastavalt sellele, kuidas ja kas see on sätestatud liikmesriigi tsiviil- või haldusõiguses.

(61)

Kelmuste ja pettuste ning eelistamise ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning huvide konfliktide ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ja kõikide taotlejate ning pakkujate võrdne kohtlemine. Nimetatud meetmete eesmärk peaks olema eelkõige huvide konflikti ja muude tõsiste rikkumiste ärahoidmine.

(62)

Selleks et osalemistaotlusi ja pakkumusi saaksid esitada kõik huvitatud ettevõtjad, peavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad pidama kinni selliste taotluste ja pakkumuste laekumise miinimumtähtajast.

(63)

Proportsionaalsete, mittediskrimineerivate ja õiglaste kvalifitseerimise tingimuste valimine ja nende kohaldamine ettevõtjate suhtes on äärmiselt oluline selleks, et ettevõtjad saaksid kasutada kontsessioonidega seotud majanduslikke võimalusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemiseks võib olla eriti määrava tähtsusega taotleja võimalus toetuda muude üksuste suutlikkusele. Seepärast on asjakohane ette näha, et kvalifitseerimise tingimused oleksid seotud üksnes ettevõtjate kutsealase ja tehnilise suutlikkusega ning finants- ja majandusliku olukorraga ning seotud lepingu esemega, et need oleksid kontsessiooniteates kirjas ega välistaks, välja arvatud erandjuhtudel, ettevõtja võimalust tugineda teiste üksuste suutlikkusele, olenemata ettevõtja ja nende üksuste vahelistest juriidilistest suhetest, kui kõnealused teised ettevõtjad tõendavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale, et nende käsutuses on vajalikud ressursid.

(64)

Lisaks peaks sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kaalutluste parema integreerimise eesmärgil kontsessiooni andmise menetlusse olema avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel võimalik kasutada kontsessiooni andmise kriteeriumeid või kontsessiooni täitmise tingimusi, mis on seotud kontsessioonilepingu alusel tehtavate ehitustööde või osutatavate teenuste olelustsükli – alates tootes kasutatavate toorainete kaevandamisest kuni toote kõrvaldamiseni – mis tahes aspektidega ja selle kõigi etappidega, sealhulgas nende ehitustööde tegemise või teenuste osutamise või turustamise konkreetse protsessiga seotud teguritega või konkreetse protsessiga nende olelustsükli hilisemates etappides, isegi kui need tegurid ei ole nende oluliseks osaks. Sellist tööprotsessi või teenuste osutamist käsitlevate kriteeriumide ja tingimuste hulka kuulub näiteks nõue, et ostetud teenused osutatakse energiatõhusate masinatega. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale kuuluvad nende hulka ka kontsessiooni andmise kriteeriumid ja kontsessiooni täitmise tingimused, mis on seotud õiglase kaubanduse põhimõttele vastavate toodete tarnimise või kasutamisega antud kontsessiooni täitmise käigus. Tootega kauplemise kriteeriumid ja tingimused võivad viidata näiteks nõudele maksta alltöövõtjatele teatav miinimumhind ja hinnalisa. Keskkonnakaitselisi kaalutlusi kätkevates kontsessiooni täitmise tingimustes võidakse käsitleda näiteks jäätmete koguse piiramist ja ressursitõhusust.

(65)

Tootmisprotsessi sotsiaalset aspekti puudutavaid kontsessiooni andmise või täitmise kriteeriumeid ja tingimusi tuleks kohaldada kooskõlas direktiiviga 96/71/EÜ, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, ja neid ei tuleks valida ega kohaldada viisil, mis on otseselt või kaudselt diskrimineeriv liikmesriikide või selliste kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, kes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepingu (GPA) osapool või nende vabakaubanduslepingute osapool, mille on sõlminud ka liit. Seega peaksid selliseid direktiiviga 96/71/EÜ reguleeritavaid põhilisi töötingimusi nagu miinimumpalk käsitlevad nõuded olema tasemel, mis on sätestatud siseriiklikus õiguses või kollektiivlepingutes, mida kohaldatakse liidu õiguse kohaselt nimetatud direktiivi raames. Kontsessiooni täitmise tingimuste eesmärk võib olla ka soodustada tööl meeste ja naiste võrdse kohtlemise edendamiseks võetavate meetmete rakendamist, naiste suuremat osalemist tööturul ning töö- ja pereelu ühildamist, keskkonnakaitset või loomade heaolu, tagada kooskõla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonidega, ning võtta tööle suurem arv ebasoodsas olukorras olevaid isikuid, kui on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega.

(66)

Kontsessiooni andmise kriteeriumides ja kontsessiooni täitmise tingimustes võib samuti käsitleda kontsessiooni täitmise protsessis osalevate töötajate tervise kaitset, ebasoodsas olukorras olevate isikute või haavatavate rühmade liikmete sotsiaalset integreerimist kontsessiooni täitma määratud töötajate hulka või asjaomase kontsessiooni puhul vajalike oskuste õpetamist, tingimusel et need on seotud kontsessioonikohaste ehitustööde tegemisega või teenuste osutamisega. Näiteks võib nendes kriteeriumides ja tingimustes osutada muu hulgas pikka aega tööotsijaks olnud isikute töölevõtmisele, koolitusmeetmete võtmisele töötute või noorte jaoks antava kontsessiooni täitmise käigus. Tehnilistes kirjeldustes võivad avaliku sektori hankijad esitada selliseid sotsiaalalaseid nõudeid, mis otseselt iseloomustavad asjaomast toodet või teenust, nagu puudega inimeste ligipääsuvõimalus või kõigi kasutajatega arvestamine.

(67)

Avaliku sektori hankija ja võrgustiku sektori hankija koostatud tehnilised ja funktsionaalsed nõuded peavad võimaldama avada kontsessioonide andmise konkurentsile. Nimetatud nõuetes tuleks kindlaks määrata kontsessiooniga hõlmatud ehitustööde ja/või teenuste nõutavad omadused ning nendes võidakse viidata tellitavate ehitustööde tegemise või teenuste osutamise konkreetsele protsessile, tingimusel et need on seotud kontsessiooni sisuga ning on proportsionaalsed selle väärtuse ja eesmärkide suhtes. Konkreetne ehitustööde tegemise või teenuste osutamise protsess võib hõlmata nõudeid, mis seonduvad puudega isikute juurdepääsu või keskkonnaohutuse tasemega. Need tehnilised ja funktsionaalsed nõuded peaksid olema esitatud kontsessiooni alusdokumentides ning nende puhul tuleks järgida võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Need tuleks koostada sellisel viisil, et see ei vähendaks kunstlikult konkurentsi, eelkõige teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Igal juhul peaks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võtma arvesse ehitustööde ja/või teenuste, sealhulgas nimetatud ehitustööde ja teenustega seotud asjade pakkumusi, mis vastavad võrdväärselt nõutavatele omadustele.

(68)

Kontsessioonid on tavaliselt pikaajalised keerukad kokkulepped, millega kontsessionäär võtab enda kanda vastutust ja riski, mida tavapäraselt kannavad avaliku sektori hankija ja võrgustiku sektori hankija ja mis tavaliselt kuulub tema vastutusalasse. Seetõttu, pidades kinni käesolevast direktiivist ning läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest, peaks avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatele jääma õigus kontsessionääri valimise menetlus suuresti ise kindlaks määrata ja see korraldada. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse tagamiseks kogu kontsessiooni andmise protsessi vältel on siiski otstarbekas näha ette kontsessiooni andmise protsessi jaoks teatavad põhitagatised, sealhulgas teave kontsessiooni liigi ja ulatuse kohta, taotlejate arvu piirangud, taotlejatele ja pakkujatele teabe levitamine ja asjakohaste dokumentide kättesaadavus. Samuti tuleb potentsiaalsete taotlejate ebaõiglase kohtlemise vältimiseks sätestada, et kontsessiooniteate esialgsetest tingimustest ei kaldutaks kõrvale.

(69)

Kontsessioone ei tohiks anda ettevõtjatele, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas kelmuses, terroriakti toimepanekus, rahapesus, terrorismi rahastamises või inimkaubanduses. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik näha ette erandid nimetatud kohustuslikust kõrvaldamisest erakorralistel asjaoludel, kui üldiste huvidega seotud kaalukatel põhjustel on lepingu sõlmimine hädavajalik. Ka maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmist tuleks karistada menetlusest kõrvaldamisega liidu tasandil.

(70)

Lisaks tuleks avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatele anda võimalus menetlusest kõrvaldada ettevõtjaid, kes on osutunud ebausaldusväärseteks, näiteks keskkonna- või sotsiaalsete kohustuste tõsise või korduva täitmata jätmise pärast, sealhulgas puudega inimeste juurdepääsu nõude eiramise pärast, või ametialaste eeskirjade muu raske rikkumise tõttu, näiteks konkurentsieeskirjade või intellektuaalomandi õiguste rikkumine. Tuleks selgitada, et ametialaste eeskirjade raske rikkumine võib muuta ettevõtja aususe küsitavaks ning seega kontsessioonilepingu sõlmimiseks sobimatuks, sõltumata sellest, kas asjaomasel ettevõtjal oleks muidu olemas lepingu täitmiseks vajalik tehniline ja majanduslik suutlikkus. Võttes arvesse, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vastutab oma võimaliku eksliku otsuse tagajärgede eest, peaks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel olema samuti vabadus võtta seisukoht, et on raskelt eksitud ametialaste eeskirjade vastu, kui enne lõpliku ja siduva otsuse tegemist kohustusliku kõrvaldamise aluse kohta saavad nad mis tahes asjakohasel viisil näidata, et ettevõtja on rikkunud oma kohustusi, sealhulgas kohustust tasuda makse või sotsiaalkindlustusmakseid, kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema samuti võimalik kõrvaldada taotlejad ja pakkujad, kelle tegevus varasemate avaliku sektori või võrgustiku sektori kontsessioonide või muude lepingute täitmisel on osutanud märkimisväärsetele puudustele seoses oluliste nõuetega, näiteks ei ole suudetud kohustusi täita, tarnitud asja või osutatud teenusega seoses on esinenud olulisi puudusi, mistõttu ei ole olnud võimalik neid otstarbekohaselt kasutada, või on aset leidnud sobimatu käitumine, mis põhjustab tõsiseid kahtlusi ettevõtja usaldusväärsuse suhtes. Liikmesriigi õiguses tuleks näha ette selliste kõrvaldamiste maksimaalne kestus.

(71)

Siiski tuleks võimaldada ettevõtjatele vastavusmeetmete võtmist kuriteo või väärteo tagajärgede heastamiseks ning edasiste rikkumiste tõhusaks ärahoidmiseks. Sellised meetmed võivad seisneda eelkõige personali- ja organisatsioonilistes meetmetes, nagu igasuguste suhete lõpetamine väärteos osalenud isikute või organisatsioonidega, sobivad personali ümberkorraldamise meetmed, aruandlus- ja kontrollisüsteemide rakendamine, sisekontrolliüksuse loomine nõuetele vastavuse jälgimiseks ning organisatsioonisiseste vastutus- ja hüvitamiseeskirjade vastuvõtmine. Kui sellised meetmed pakuvad piisavaid tagatisi, ei tohiks kõnealust ettevõtjat enam eespool kirjeldatud põhjustel menetlusest kõrvaldada. Ettevõtjatel peaks olema võimalus taotleda kontsessiooni andmise menetluses võimalikuks osalemiseks võetud meetmete läbivaatamist. Selle võimaluse kohaldamiseks täpsete materiaal- ja menetlusõiguse normide sätestamine peaks olema liikmesriikide ülesanne. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema vabadus otsustada, kas lubada asjakohased hindamised teha konkreetsetel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel või usaldada see ülesanne teistele ametiasutustele kas keskvalitsuse tasandil või sellest madalamal tasandil.

(72)

On oluline, et pädevad riiklikud asutused, näiteks tööinspektsioonid või keskkonnakaitseametid, tagavad oma vastutusala ja pädevuse piirides asjakohaste meetmetega keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas alltöövõtjate poolt nendele kohalduvate kohustuste täitmise, mis on kehtestatud liidu või liikmesriikide õigusaktidega või kollektiivlepingutega või käesolevas direktiivis loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega, tingimusel et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas liidu õigusega. Samuti on vaja tagada mõningane läbipaistvus alltöövõtuahelas, kuna see annab avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele teavet selle kohta, kes ehitusplatsidel viibivad, milliseid töid nende jaoks tehakse või millised ettevõtjad osutavad teenuseid hoonete, taristute või alade, näiteks linnavalitsuste, munitsipaalkoolide, spordirajatiste, sadamate või kiirteede juures, mille eest avaliku sektori hankijad vastutavad või mille üle nad teostavad järelevalvet. Tuleks selgitada, et nõutava teabe esitamise kohustus on igal juhul kontsessionääril, kas siis konkreetsete klauslite alusel, mida iga avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija kõikides kontsessiooni andmise menetlustes ette näeb, või kohustuste alusel, mis liikmesriigid panevad kontsessionäärile üldiselt kohaldatavate sätetega.

Samuti tuleks selgitada, et alati, kui liikmesriigi õigus näeb ette alltöövõtjate ja kontsessionääri solidaarvastutuse mehhanismi, tuleks kohaldada tingimusi, mis seonduvad nende kohaldatavate kohustuste täitmisega, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega või kollektiivlepingutega või käesolevas direktiivis loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega, tingimusel et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas liidu õigusega. Lisaks tuleks sõnaselgelt sätestada, et liikmesriikidel peaks olema võimalik minna kaugemale, näiteks laiendades läbipaistvusega seotud kohustusi, lubades või nõudes, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad kontrolliksid, et alltöövõtjad ei ole üheski olukorras, mille puhul oleks õigustatud ettevõtjate kõrvaldamine. Kui selliseid meetmeid alltöövõtjate suhtes kohaldatakse, tuleks tagada sidusus kontsessionääri suhtes kohaldatavate sätetega, nii et kohustusliku kõrvaldamise aluste olemasolule järgneks nõue, et kontsessionäär peab asjaomast alltöövõtjat asendama. Kui sellisel kontrollimisel ilmnevad mittekohustusliku kõrvaldamise alused, tuleks selgitada, et avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad saavad nõuda asendamist. Sellegipoolest tuleks sõnaselgelt sätestada ka see, et avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad võivad olla kohustatud nõudma asjaomase alltöövõtja asendamist, kui kontsessionääri kõrvaldamine oleks sellisel juhul kohustuslik. Lisaks tuleks sõnaselgelt sätestada, et liikmesriigid võivad oma siseriikliku õiguse alusel kehtestada vastutuse kohta rangemad eeskirjad.

(73)

Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija peaks hindama pakkumusi ühe või mitme hindamiskriteeriumi alusel. Selleks et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamise kriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need standardid võivad osutada teguritele, mis ei ole üksnes majanduslikud, vaid millel on mõju pakkumuse maksumusele avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija seisukohast ja mis võimaldavad teha avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija jaoks kindlaks kogu majandusliku kasu. Kriteeriumid tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele taotlejatele või pakkujatele, need peaksid olema seotud lepingu sisuga ega tohiks anda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tegelik konkurents ja nendega peaksid kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet ka tegelikult kontrollida. Kontsessiooni andmise kriteeriumidesse peaks olema võimalik lisada muu hulgas keskkonnakaitse, sotsiaalvaldkonna või innovatsiooniga seotud kriteeriume. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad peaksid samuti loetlema kontsessiooni andmise kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras, et tagada võimalike pakkujate võrdne kohtlemine, andes neile võimaluse olla pakkumuste ettevalmistamisel teadlik kõigist asjaoludest, mida tuleb arvesse võtta.

Erakordsetel asjaoludel, kui avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija saab pakkumuse, milles esitatakse erakordsel tasemel funktsionaalse toimega innovaatiline lahendus, mida hoolas avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ei saanud ette näha, peaks avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija saama erandkorras muuta kontsessiooni andmise kriteeriumide järjekorda, et võtta arvesse nimetatud innovaatilise lahendusega kaasnevaid uusi võimalusi, seda tingimusel, et sellise muudatusega on tagatud kõigi olemasolevate või võimalike pakkujate võrdne kohtlemine, saates välja uue pakkumuse kutse või avaldades vajaduse korral uue kontsessiooniteate.

(74)

Elektroonilised teabevahendid võivad kontsessioonide avaldamist oluliselt lihtsustada ning suurendada kontsessiooniprotsesside tõhusust, kiirust ja läbipaistvust. Neist võiksid kontsessiooni andmise menetlustes saada standardsed side- ja teavitusvahendid, sest need suurendavad oluliselt ettevõtjate võimalusi osaleda kontsessiooni andmise menetluses kogu siseturul.

(75)

Tavaliselt hõlmavad kontsessioonilepingud pikaajalist ja keerukat tehnilist ja finantskorda, mida mõjutavad sageli muutuvad asjaolud. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat arvesse võttes on seetõttu vaja selgitada tingimusi, mille puhul kontsessiooni muutmine täitmise ajal nõuab uut kontsessiooni andmise menetlust. Uut kontsessioonimenetlust on vaja juhul, kui esialgsesse kontsessiooni tehakse olulisi muudatusi, eelkõige seoses lepingupoolte vastastikuste õiguste ja kohustustega, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste jaotumisega. Sellised muudatused näitavad lepingupoolte kavatsust kontsessiooni olulised tingimused uuesti läbi rääkida. Eelkõige tuleb seda teha juhul, kui muudetud tingimused oleksid menetluse tulemusi mõjutanud, kui need oleksid esialgse menetluse ajal kehtinud. Kontsessiooni muutmine, mille tulemusena muutub lepingu maksumus vähesel määral teataval tasemel summani, peaks olema alati võimalik, ilma et oleks vaja korraldada uut kontsessiooni andmise menetlust. Sel eesmärgil ja õiguskindluse tagamiseks tuleks käesoleva direktiiviga näha ette minimaalne piirmäär, millest allapoole jäävate summade puhul ei ole uue menetluse korraldamine nõutud. Piirmäära ületavatesse kontsessioonidesse tehtavad muudatused peaksid olema võimalikud, ilma et oleks vaja korraldada uut kontsessiooni andmise menetlust, kui need muudatused vastavad teatud tingimustele. See võib olla nii näiteks muudatuste puhul, mis on osutunud vajalikuks, et rahuldada avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate taotlusi, mis on seotud julgeolekunõuetega, ning võttes arvesse selliste tegevuste eripära, näiteks mägispordi ja mägiturismiga seotud rajatiste käitamine, mille puhul võidakse õigusakte muuta, et käsitleda seotud ohte, ning kui need muudatused vastavad asjaomastele käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

(76)

Avaliku sektori hankijaid ja võrgustiku sektori hankijaid võivad mõjutada välised asjaolud, mida nad kontsessiooni andmise ajal ei osanud ette näha, eelkõige juhul, kui kontsessiooni täitmine hõlmab pikemat ajavahemikku. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks kontsessiooni selliste asjaoludega kohandada ilma uue kontsessiooni andmise menetluseta. Ettenägematute asjaolude all mõistetakse asjaolusid, mida avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ei saanud esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst hoolimata ette näha, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna parimaid tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal lepingu sõlmimise ettevalmistamisele kulunud ressursside ja lepingu eeldatava maksumuse vahel. Selle all ei mõisteta siiski olukorda, kus muutmise tulemusena muutub kogu kontsessiooni olemus – kui näiteks tehtavad ehitustööd või osutatavad teenused asendatakse millegi muuga või kontsessiooni liiki oluliselt muudetakse -, sest sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse menetluse tulemusele. Kontsessioonide puhul, mis on ette nähtud muudeks kui II lisas osutatud tegevusteks, ei või maksumuse suurendamine, mis ei too kaasa uut kontsessiooni andmise menetlust, ületada siiski 50 % esialgse kontsessiooni maksumusest. Mitme järjestikuse muudatuse korral tuleks seda piirangut kohaldada iga muudatuse väärtuse suhtes. Selliseid järjestikusi muudatusi ei tohiks teha selleks, et hoiduda kõrvale käesoleva direktiivi sätetest.

(77)

Kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ei tohiks kontsessiooni uuesti välja kuulutamata asendada edukat pakkujat teise ettevõtjaga, näiteks kui kontsessioon lõpetatakse selle täitmisel esinenud puuduste tõttu. Siiski peaks kontsessiooni täitev edukas pakkuja, eelkõige juhul, kui kontsessioon on sõlmitud ettevõtjate rühmaga, olema võimeline läbima kontsessiooni täitmise ajal näiteks sisemiste ümberkorralduste, ülevõtmiste, ühinemiste ja omandamiste või maksejõuetuse tulemusena teatavaid struktuurimuutusi. Selliste struktuurimuutuste puhul ei peaks automaatselt nõudma uusi kontsessiooni andmise menetlusi asjaomase pakkuja täidetava kontsessiooni suhtes.

(78)

Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalus ette näha kontsessiooni muutmine läbivaatamis- või valikuklauslite alusel, kuid sellised klauslid ei tohiks anda neile piiramatut kaalutlusõigust. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis sätestada, mil määral võib esialgset kontsessiooni muuta. Sellest tulenevalt tuleks selgitada, et piisavalt selgelt sõnastatud läbivaatamis- või valikuklauslitega võib ette näha näiteks hindade indekseerimise või tagada seda, et teatava ajavahemiku jooksul tarnitavad sideseadmed on jätkuvalt sobivad ka muutuvate sideprotokollide või muude tehnoloogiliste muudatuste korral. Samuti peaks piisavalt selgesõnaliste klauslite korral olema võimalik ette näha kontsessiooni tehtavad kohandused, mille vajaduse on tinginud käitamise või hooldamise ajal ilmnenud tehnilised raskused. Samuti tuleks meelde tuletada, et kontsessioonid võiksid hõlmata näiteks nii tavapärast kui ka erakorralist hooldust, mis võib osutuda vajalikuks avaliku teenuse jätkumise tagamiseks.

(79)

Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad sattuda olukorda, kus on vaja täiendavaid ehitustöid või teenuseid. Sellistel juhtumitel, kui on täidetud käesolevas direktiivis sätestatud tingimused, tuleb pidada õigustatuks muudatuste tegemist esialgsesse kontsessiooni, ilma et korraldataks uut kontsessiooni andmise menetlust.

(80)

Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad seisavad vahel silmitsi asjaoludega, mis nõuavad kontsessiooni ennetähtaegset lõpetamist, et täita liidu kontsessioonialasest õigusest tulenevaid kohustusi. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel on võimalik siseriikliku õigusega ette nähtud tingimuste kohaselt lõpetada kontsessioon selle kehtivusaja jooksul, kui see on liidu õigusega nõutav.

(81)

Taotlejatele ja pakkujatele kontsessioonide andmise menetluse käigus piisava kohtuliku kaitse tagamiseks ning käesoleva direktiivi ja ELi toimimise lepingu põhimõtete jõustamiseks tuleks nõukogu direktiivi 89/665/EMÜ (16) ning nõukogu direktiivi 92/13/EMÜ (17) kohaldada nii avaliku sektori kui ka võrgustiku sektori hankijate antavate teenuste ja ehitustööde kontsessioonide suhtes. Seepärast tuleks direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ vastavalt muuta.

(82)

Käesoleva direktiivi alusel isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (18).

(83)

Liikmesriikidelt nõutakse pidevat ja süstemaatilist kontsessioonilepingute sõlmimise eeskirjade rakendamise ja toimimise seiret, et tagada liidu õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

(84)

Komisjon peaks hindama käesolevas direktiivis sätestatud piirmäärade ja artiklis 12 sätestatud erandi kohaldamisest tulenevat majanduslikku mõju siseturule, eelkõige selliseid tegureid nagu piiriülene lepingute sõlmimine, VKEde osalemine ja tehingute maksumus, võttes arvesse veemajandussektori ülesehituse eripära. Komisjon peaks selle kohta esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 18. aprilliks 2019. Vastavalt GPA XXIV artikli lõikele 7 peetakse kõnealuse lepingu üle täiendavaid läbirääkimisi kolm aastat pärast selle jõustumist ja seejärel regulaarselt. Seda arvestades tuleks GPA läbirääkimistel vaadata samuti läbi piirmäärade asjakohasus, võttes arvesse inflatsiooni mõju ja tehingute maksumust. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks komisjon kaaluma ettepaneku tegemist suurendada järgmises läbirääkimistevoorus GPA alusel kohaldatavaid piirmäärasid. Nimetatud piirmäärade muutmise korral peaks komisjoni aruandele järgnema vajaduse korral õigusakti ettepanek, millega muudetakse käesolevas direktiivis sätestatud piirmäärasid.

(85)

Kiirete tehniliste, majanduslike ja õiguslike muutuste arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata läbi III lisas sätestatud aktide loetelu, vaadata läbi piirmäära arvutamise tehniline käik ja vaadata regulaarselt läbi ka piirmäär ise, muuta viiteid CPV nomenklatuurile ning kohandada X lisas loetletud õigusaktide nimekirja. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(86)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses teadete koostamise ja edastamise menetluse ning V, VII ja VIII lisas osutatud andmete saatmise ja avaldamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (19). Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleks kasutada nõuandemenetlust, kuna nimetatud aktidel puudub finantsmõju ning need ei mõjuta käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste olemust ega ulatust. Kõnealused aktid täidavad üksnes halduseesmärki ning aitavad kaasa käesoleva direktiivi kohaldamisele.

(87)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt teatavate kontsessioonimenetluste suhtes kohaldatavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(88)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

I JAOTIS

I PEATÜKK

I JAGU

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

II JAGU

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

III JAGU

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

IV JAGU

Artikkel 24

Artikkel 25

II PEATÜKK

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

II JAOTIS

I PEATÜKK

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 35

II PEATÜKK

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

III JAOTIS

Artikkel 42

Artikkel 43

Artikkel 44

Artikkel 45

IV JAOTIS

Artikkel 46

Artikkel 47

V JAOTIS

Artikkel 48

Artikkel 49

Artikkel 50

Artikkel 51

Artikkel 52

Artikkel 53

Artikkel 54

Artikkel 55

LISAD

I LISA

II LISA

III LISA

IV LISA

V LISA

VI LISA

VII LISA

VIII LISA

IX LISA

X LISA

XI LISA

a)

avaliku sektori hankija või

b)

võrgustiku sektori hankija, kui ehitustööd või teenused on ette nähtud ühel II lisas osutatud tegevusalal tegutsemiseks.

a)

on moodustatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes huvides ning sellel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;

b)

on juriidilised isikud ja

c)

neid rahastavad peamiselt riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud või nende juhtimine toimub kõnealuste avalik-õiguslike isikute või asutuste järelevalve all või nende haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud isikud.

a)

riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest omavalitsusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused;

b)

avalik-õiguslik äriühingud, nagu on määratletud käesoleva artikli lõikes 4;

c)

muud üksused peale nende, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a ja b, kuid mis tegutsevad eri- või ainuõiguste alusel, mis on antud mõnel II lisas osutatud tegevusalal tegutsemiseks.

a)

väljakuulutamisega hankemenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL (21) ja direktiivile 2014/25/EL, direktiivile 2009/81/EÜ või käesolevale direktiivile;

b)

III lisas loetletud liidu muude õigusaktide kohased menetlused, mis tagavad eelnevalt objektiivsete kriteeriumide alusel lubade andmise piisava läbipaistvuse.

a)

omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist;

b)

omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle;

c)

võivad nimetada rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

a)

igat liiki optsioonide maksumus ja iga kontsessiooni kestuse pikendamine;

b)

tulu, mis saadaks ehitise või teenuse kasutajate makstavatest muudest teenustasudest ja trahvidest kui need, mida kogutakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nimel;

c)

avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või mis tahes muu ametiasutuse poolt kontsessionäärile tehtavad maksed või mis tahes kujul antavad finantssoodustused, sealhulgas hüvitis avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest ning riiklikud investeeringutoetused;

d)

kolmandatelt isikutelt kontsessiooni täitmiseks saadavate toetuste või mis tahes kujul antavate muude finantssoodustuste maksumus;

e)

tulu kontsessiooni osaks oleva mis tahes vara müügist;

f)

avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate poolt kontsessionäärile kättesaadavaks tehtavate asjade ja teenuste maksumus, tingimusel et need on vajalikud ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks;

g)

auhinnaraha või maksed taotlejatele või pakkujatele.

a)

õigusaktiga, mis loob kohustusi rahvusvahelise õiguse mõttes, nagu rahvusvaheline leping või kokkulepe, mis on sõlmitud liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi või selle allpiirkonna vahel ELi toimimise lepingu kohaselt ja mis hõlmab ehitustöid, asju või teenuseid, mis on ette nähtud teatava projekti ühiseks rakendamiseks või kasutamiseks allakirjutanute poolt;

b)

rahvusvahelise organisatsiooni poolt.

a)

menetluse erinormid, mille aluseks on ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping või kokkulepe;

b)

menetluse erinormid, mille aluseks on sõlmitud rahvusvaheline leping või kokkulepe, mis käsitleb sõjaväeüksuste paigutamist ja liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjaid;

c)

sellise rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud menetluse erinormid, kes ostab oma vajadusteks, või kontsessioonide jaoks, mille liikmesriik peab andma vastavalt nendele normidele.

a)

kontsessioonid, mille puhul käesoleva direktiivi kohaldamine kohustaks liikmesriiki andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks, või kontsessioonid, mille andmine ja täitmine on kuulutatud salajaseks või millega peavad kaasnema erilised julgeolekumeetmed kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate siseriiklike õigus- ja haldusnormidega, tingimusel et liikmesriik on kindlaks teinud, et selliseid julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega, nagu lõikes 7 osutatud meetmed;

b)

kontsessioonid, mis on antud direktiivi 2009/81/EÜ artikli 13 punktis c osutatud koostööprogrammi raames;

c)

valitsuse poolt teise riigi valitsusele antud kontsessioonid, mis käsitlevad kaitseotstarbelise varustuse või tundliku varustusega otseselt seotud ehitustöid ja teenuseid või spetsiifiliselt sõjalisteks eesmärkideks ette nähtud ehitustöid ja teenuseid või tundlikke ehitustöid ja teenuseid;

d)

kolmandas riigis antud kontsessioonid, mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole liidu territooriumi, kui operatiivvajaduste tõttu tuleb need kontsessioonid sõlmida operatsioonide piirkonnas asuvate ettevõtjatega, ning

e)

käesoleva direktiivi kohaldamisalast muul viisil välja jäetud kontsessioonid.

a)

maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamine või rendilevõtmine mis tahes rahaliste vahenditega;

b)

audiovisuaalmeedia või raadioteenuste pakkuja poolt sõlmitavad lepingud, mis käsitlevad audiovisuaalmeedia teenuste või raadiosaadete jaoks mõeldud saatematerjali omandamist, arendamist, tootmist või ühistootmist, või audiovisuaalmeedia või raadioteenuste pakkujale antavad kontsessioonid, mis käsitlevad saateaega või saate pakkumist. Käesoleva punkti kohaldamisel käsitatakse mõisteid „audiovisuaalmeedia teenus” ja „meediateenuse osutaja” samas tähenduses kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (23) artikli 1 lõike 1 punktides a ja d. Mõistet „saade” kasutatakse samas tähenduses kui nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, kuid see hõlmab ka raadiosaateid ja raadiosaadete materjale. Käesoleva sätte kohaldamisel on mõistel „saatematerjal” sama tähendus nagu mõistel „saade”;

c)

vahekohtu- ja lepitamisteenused;

d)

järgmised õigusteenused:

e)

finantsteenused, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (25) tähenduses, keskpanga teenused ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga ja Euroopa Stabiilsusmehhanismiga seotud toiminguid;

f)

laenud, mis on või ei ole seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega;

g)

tsiviilkaitse, kodanikukaitse ja ohu ärahoidmisega seotud teenused, mida osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused ning mis on hõlmatud järgmiste CPV koodidega: 75250000-3, 75251000-0, 75251100-1, 75251110-4, 75251120-7, 75252000-7, 75222000-8, 98113100-9 ja 85143000-3, välja arvatud patsiendi vedu kiirabi poolt;

h)

CPV koodide 79341400-0, 92111230-3 ja 92111240-6 alla kuuluvaid poliitiliste kampaaniate korraldamise teenuseid käsitlevad lepingud, mis sõlmitakse erakonna poolt valimiskampaania käigus.

a)

selliste püsivõrkude pakkumiseks või käitamiseks, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust;

b)

joogivee tarnimiseks sellistesse võrkudesse.

a)

vesiehitusprojektid, niisutus või maakuivendus, tingimusel et joogiveetarne moodustab üle 20 % nimetatud projektide, niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust, või

b)

reovee ärajuhtimine ja töötlemine.

a)

tema üle võib võrgustiku sektori hankijal olla otsene või kaudne valitsev mõju;

b)

tal võib olla valitsev mõju võrgustiku sektori hankija üle või

c)

tema ja võrgustiku sektori hankija üle on teisel ettevõtjal valitsev mõju tulenevalt omandiõigusest või finantsosalusest või teda reguleerivatest eeskirjadest.

a)

mille võrgustiku sektori hankija annab sidusettevõtjale või

b)

mille ühisettevõte, mille mitu võrgustiku sektori hankijat on loonud üksnes II lisas osutatud tegevusalal tegutsemiseks, annab ettevõtjale, kes on ühe kõnealuse võrgustiku sektori hankija sidusettevõtja.

a)

teenuste kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest, võttes arvesse kõiki nimetatud ettevõtja osutatud teenuseid, on saadud selliste teenuste osutamisest võrgustiku sektori hankijale või teistele temaga seotud ettevõtjatele;

b)

ehitustööde kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest, võttes arvesse kõiki nimetatud ettevõtja tehtud töid, on saadud selliste ehitustööde tegemisest võrgustiku sektori hankijale või teistele temaga seotud ettevõtjatele.

a)

ühisettevõte, mille mitu võrgustiku sektori hankijat on loonud üksnes II lisas osutatud tegevusalal tegutsemiseks, ühele nendest võrgustiku sektori hankijatest või

b)

võrgustiku sektori hankija sellisele ühisettevõttele, kuhu ta kuulub.

a)

asjaomaste ettevõtjate või ühisettevõtete nimed;

b)

asjaomaste kontsessioonide olemus ja maksumus;

c)

tõendusmaterjal, mida komisjon peab vajalikuks tõendamaks, et suhe võrgustiku sektori hankija ja selle ettevõtja või ühisettevõtte vahel, kellega sõlmitakse lepingud, vastab artikli 13 või artikli 14 nõuetele.

a)

avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;

b)

üle 80 % kontrollitud juriidilise isiku tegevusest on selliste ülesannete täitmine, mille talle on andnud kontrolliv avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või nimetatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontrollitav muu juriidiline isik, ja

c)

kontrollitaval juriidilisel isikul puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud kontrolliõiguseta ja mitteblokeerivad erakapitali osaluse vormid, mis on kooskõlas aluslepingutega nõutavad siseriiklike õigusaktidega ja mille puhul ei avaldata kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.

a)

avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija teostab teise avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatega ühiselt juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle;

b)

üle 80 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest on selliste ülesannete täitmine, mille talle on andnud kontrollivad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad või nimetatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate kontrollitavad muud juriidilised isikud, ning

c)

kontrollitaval juriidilisel isikul puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud kontrolliõiguseta ja mitteblokeerivad erakapitali osaluse vormid, mis on kooskõlas aluslepingutega nõutavad siseriiklike õigusaktidega ja mille puhul ei avaldata kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.

i)

kontrollitava juriidilise isiku otsuseid tegevad organid koosnevad kõigi osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate esindajatest. Esindaja võib esindada mitut või kõiki osalevaid avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaid;

ii)

kõnealused avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad saavad ühiselt avaldada otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele ning

iii)

kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate huvidega.

a)

leping kehtestab osalevate avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate vahelise koostöö või rakendab seda eesmärgiga tagada, et avaliku sektori hankijad osutavad oma ülesandeks olevaid avalikke teenuseid oma ühiste eesmärkide täitmiseks;

b)

sellise koostöö tegemisel juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest ning

c)

osalevate avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate sellise koostööga seonduvast tegevusest toimub avatud turul alla 20 %.

a)

kui asjaomase lepingu osa on hõlmatud ELi toimimise lepingu artikliga 346 või kui eri osad on hõlmatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikliga 346 ja direktiiviga 2009/81/EÜ, võib lepingu sõlmida ilma käesolevat direktiivi kohaldamata, tingimusel et ühtse lepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatud;

b)

kui asjaomase lepingu osa on hõlmatud direktiiviga 2009/81/EÜ, võib lepingu sõlmida kooskõlas käesoleva direktiiviga või kooskõlas direktiiviga 2009/81/EÜ, tingimusel et ühtse lepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatud.

a)

juhul kui ühe tegevusala suhtes, mille jaoks leping on kavandatud, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid, mida kohaldatakse avaliku sektori hankijate antavatele kontsessioonidele, ja teise suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid, mida kohaldatakse avaliku sektori antavatele kontsessioonidele, antakse kontsessioon kooskõlas nende käesoleva direktiivi sätetega, mida kohaldatakse võrgustiku sektori hankijate antavate kontsessioonide suhtes;

b)

leping sõlmitakse direktiivi 2014/24/EL kohaselt, kui üht tegevusaladest, mille jaoks leping on ette nähtud, reguleeritakse käesoleva direktiiviga, ja teist direktiiviga 2014/24/EL;

c)

leping sõlmitakse käesoleva direktiivi kohaselt, kui üht tegevusaladest, mille jaoks leping on ette nähtud, reguleeritakse käesoleva direktiiviga, ja teist ei reguleerita käesoleva direktiiviga, direktiiviga 2014/24/EL ega direktiiviga 2014/25/EL.

a)

mis on hõlmatud ELi toimimise artikliga 346 või

b)

mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/81/EÜ,

i)

sõlmida lepingu punktis a sätestatud juhtumitel käesolevat direktiivi kohaldamata või

ii)

sõlmida lepingu punktis b sätestatud juhtumitel kooskõlas käesoleva direktiiviga või kooskõlas direktiiviga 2009/81/EÜ. Käesoleva lõike esimene lõik ei piira direktiiviga 2009/81/EÜ ette nähtud piirmäärade ja erandite kohaldamist.

a)

kontsessioonist tuleneb kasu üksnes avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale tema enda tegevuse läbiviimiseks;

b)

osutatud teenuse eest tasub täielikult avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija.

a)

elektroonilised sidevahendid;

b)

post või faks;

c)

muu kui kontsessiooni andmise menetluse oluliste elementidega seotud teabe puhul suuline suhtlus, sealhulgas telefoni teel, tingimusel et suulise suhtluse sisu dokumenteeritakse piisavas ulatuses püsivale andmekandjale;

d)

käsipostiga kättetoimetamine, mida kinnitab vastuvõtutõend.

a)

kontsessiooni eesmärk on unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomine või omandamine;

b)

konkurentsi puudumine tehnilistel põhjustel;

c)

ainuõiguse olemasolu;

d)

intellektuaalomandi õiguste ja selliste ainuõiguste kaitse, mis ei ole määratletud artikli 5 punktis 10.

a)

kui asjaomane taotleja kõrvaldatakse või võidakse kõrvaldada artikli 38 lõigete 5–9 kohaselt või kui ta ei vasta avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastavalt artikli 38 lõikele 1;

b)

kui osalemistaotlused sisaldavad pakkumusi, mis ei ole eespool teises lõigus toodud määratluse kohaselt sobivad.

a)

pakkumus vastab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija sätestatud miinimumnõuetele;

b)

pakkuja vastab artikli 38 lõikes 1 osutatud kvalifitseerimise tingimustele ning

c)

pakkujat ei ole kontsessiooni andmise menetlusest kõrvaldatud vastavalt artikli 38 lõigetele 4–7 ning tema suhtes kohaldatakse artikli 38 lõiget 9.

a)

kontsessiooniteates kontsessiooni kirjelduse ja kvalifitseerimise tingimused;

b)

kontsessiooniteates, pakkumuse esitamise ettepanekus või muudes kontsessiooni alusdokumentides pakkumiste hindamise kriteeriumide kirjelduse ja vajaduse korral miinimumnõuded.

a)

osalemine nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (28) artiklis 2 kindlaks määratud kuritegelikku ühendusse kuulumisega seotud süütegudes;

b)

Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni (29) artiklis 3 ning nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (30) artikli 2 lõikes 1 määratletud korruptsioon ning avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või ettevõtja siseriiklikus õiguses määratletud korruptsioon;

c)

pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (31) artikli 1 tähenduses;

d)

terroriakti toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, mis on määratletud nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (32) artiklites 1 ja 3, või kõnealuse raamotsuse artiklis 4 osutatud õigusrikkumisele kihutamine, sellele kaasaaitamine ning selle katse;

e)

rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (33) artiklis 1;

f)

laste tööjõu kasutamine ja muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (34) artiklis 2.

a)

ta saab mis tahes asjakohaste vahendite abil tõendada artikli 30 lõikes 3 osutatud kohaldatavate kohustuste mis tahes rikkumist;

b)

ettevõtja on pankrotis või tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, tema äritegevus on peatatud või ta on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras; avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib siiski otsustada mitte kõrvaldada ühes eespool osutatud olukorras olevat ettevõtjat menetlusest või liikmesriik võib temalt nõuda mitte kõrvaldada seda ettevõtjat menetlusest, kui on kindlaks tehtud, et kõnealune ettevõtja on suuteline kontsessiooni täitma, võttes arvesse kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju ja äritegevuse jätkumiseks võetavaid meetmeid nimetatud olukordades;

c)

avaliku sektori hankija suudab mis tahes asjakohaste vahenditega tõendada, et ettevõtja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab ta aususe küsitavaks;

d)

huvide konflikti artikli 35 teise lõigu tähenduses ei ole võimalik mis tahes muu, vähem sekkuva meetmega tõhusalt heastada;

e)

avaliku sektori hankijal on piisavalt usaldusväärseid andmeid, mille alusel järeldada, et ettevõtja on sõlminud kokkuleppeid teiste ettevõtjatega konkurentsi moonutamise eesmärgil;

f)

ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või püsivaid puudusi varasema kontsessiooni või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasema lepingu kohase olulise nõude täitmisel, nagu on määratletud käesolevas direktiivis või direktiivis 2014/25/EL, mille tulemusel on kõnealune varasem leping tulnud ennetähtaegselt lõpetada, on makstud kahjutasu või on rakendatud muid sellega võrreldavaid sanktsioone;

g)

ettevõtja on menetluses osalemisest kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata või ei ole suuteline esitama selle teabe tõendamiseks nõutavaid dokumente;

h)

ettevõtja on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise kontsessiooni andmise menetluses, või tahtlikult esitada eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvaldamise, väljavalimise või lepingu sõlmimise kohta tehtavaid otsuseid;

i)

direktiivis 2009/81/EÜ osutatud kaitse ja julgeoleku valdkonnas antavate kontsessioonide puhul on leitud ettevõtja, kelle kohta on teada (ka kaitstud andmeallikatele tuginedes), et tal ei ole usaldusväärsust, mis on vajalik liikmesriigi julgeolekule avalduvate ohtude välistamiseks.

a)

nende teenuste kontsessioonidele, mis ei ole seotud rajatistel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija järelevalve all osutatavate teenustega, või ehitustööde või teenuste kontsessioonidega seotud tarnijatele;

b)

kontsessionääri alltöövõtjate alltöövõtjatele või alltöövõtuahelas veelgi allapoole.

a)

kui liikmesriigi siseriiklik õigus näeb ette alltöövõtjate ja kontsessionääri solidaarvastutuse mehhanismi, peab asjaomane liikmesriik tagama asjakohaste eeskirjade kohaldamise vastavalt artikli 30 lõikes 3 sätestatud tingimustele;

b)

avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontrollida, kas alltöövõtjate kõrvaldamine on põhjendatud vastavalt artikli 38 lõigetele 4–10. Sellistel juhtudel nõuab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, et ettevõtja asendaks alltöövõtjat, kelle puhul kontrollimine näitas kohustuslike kõrvaldamise aluste olemasolu. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib nõuda või liikmesriik võib teda kohustada nõudma, et ettevõtja asendaks alltöövõtjat, kelle puhul kontrollimine näitas mittekohustuslike kõrvaldamise aluste olemasolu.

a)

kui muudatused, sõltumata nende rahalisest väärtusest, olid esialgsetes kontsessiooni alusdokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslitega, mis võivad hõlmata maksumuse läbivaatamise klausleid või võimalusi. Sellistes klauslites märgitakse võimalike muudatuste või alternatiivsete lahenduste ulatus ja olemus ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nendega ei nähta ette muudatusi või alternatiivseid lahendusi, millega muudetaks kontsessiooni üldist olemust;

b)

kui algne kontsessionäär teeb täiendavaid ehitustöid või osutab täiendavaid teenuseid, mis on muutunud vajalikuks ning mida esialgne kontsessioon ei sisaldanud, juhul kui kontsessionääri vahetamine

Avaliku sektori hankija antud kontsessioonide puhul, mis on ette nähtud muudeks kui II lisas osutatud tegevusaladeks, ei või maksumuse suurendamine siiski ületada 50 % esialgse kontsessiooni maksumusest. Mitme järjestikuse muudatuse korral kohaldatakse seda piirangut iga muudatuse maksumuse suhtes. Selliseid järjestikusi muudatusi ei tohi teha selleks, et hoiduda kõrvale käesoleva direktiivi sätetest;

c)

kui on kõik täidetud järgmised tingimused:

d)

kui uus kontsessionäär asendab seda kontsessionääri, kellele avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija algselt kontsessiooni andis, ühel järgmisel põhjusel:

e)

kui muudatused ei ole sõltumata oma väärtusest lõike 4 tähenduses olulised.

i)

artiklis 8 sätestatud piirmäär ning

ii)

10 % algse kontsessiooni maksumusest.

a)

muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud taotlejatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumisi või oleksid kontsessiooni andmise menetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid tingimusi oleks kasutatud algses kontsessiooni andmise menetluses;

b)

muudatusega muudetakse kontsessiooni majanduslikku tasakaalu kontsessionääri jaoks soodsamaks viisil, mida ei olnud algses kontsessioonis ette nähtud;

c)

muudatusega laiendatakse kontsessiooni reguleerimisala märkimisväärselt;

d)

kui uus kontsessionäär asendab seda kontsessionääri, kellele avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija algselt kontsessiooni andis, muudel kui lõike 1 punktis d ette nähtud põhjustel.

a)

kontsessiooni on tehtud muudatus, mis oleks nõudnud uue artikli 43 kohase kontsessiooni andmise menetluse korraldamist;

b)

kontsessionäär oli kontsessiooni sõlmimise ajal ühes artikli 38 lõikes 4 osutatud olukordadest ning oleks seetõttu tulnud kontsessiooni andmise menetlusest kõrvale jätta;

c)

Euroopa Liidu Kohus leiab ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase menetluse käigus, et liikmesriik on jätnud aluslepingute kohased kohustused täitmata, kuna kõnealuse liikmesriigi avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud kõnealuse kontsessiooni, jättes aluslepingutest ja käesolevast direktiivist tulenevad kohustused täitmata.

1)

Artiklis 1 asendatakse lõige 1 järgmisega:

„1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (35) osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui sellistele lepingutele kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 17 ja 37.

Seda direktiivi kohaldatakse ka avaliku sektori hankija antud kontsessioonide suhtes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL, (36) välja arvatud juhul, kui selliste kontsessioonide suhtes kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 10, 11, 12, 17 ja 25.

Lepingud käesoleva direktiivi mõistes hõlmavad riigihankelepinguid, raamlepinguid, ehitustööde ja teenuste kontsessioone ja dünaamilisi hankesüsteeme.

Liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jäävate lepingutega vajalikud meetmed tagamaks, et avaliku sektori hankijate tehtud otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas selle direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid reguleeriva liidu õigusega või seda õigust üle võtvate siseriiklike eeskirjadega.

2)

Artikli 2a lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 2b muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklis 2c asendatakse sõnad „direktiivi 2004/18/EÜ” sõnadega „direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/23/EL”.

5)

Artiklit 2d muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 2f lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

7)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon võib alustada lõigetega 2–5 ette nähtud menetlust juhul, kui ta tuvastab enne lepingu sõlmimist, et direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jääva hankemenetluse käigus on tõsiselt rikutud riigihankeid käsitlevaid liidu õigust.”

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL (37) osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste lepingute kohta kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 18–24, 27–30, artiklile 34 või 55.

Lepingud käesoleva direktiivi mõistes hõlmavad riigihankelepinguid, raamlepinguid, ehitustööde ja teenuste kontsessioone ja dünaamilisi ostusüsteeme.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka tellija sõlmitud kontsessioonide suhtes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL, (38) välja arvatud juhul, kui selliste lepingute suhtes kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 10, 12, 13, 14, 16, 17 ja 25.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et seoses direktiivi 2014/25/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jäävate lepingutega võib tellijate tehtud otsuseid läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid reguleeriva liidu õigusega või seda õigust üle võtvate siseriiklike eeskirjadega.

2)

Artikli 2a lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 2b muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklis 2c asendatakse sõnad „direktiivi 2004/17/EÜ” sõnadega „direktiivi 2014/25/EL või direktiivi 2014/23/EL”.

5)

Artiklit 2d muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 2f lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

7.

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon võib alustada lõigetega 2–5 ette nähtud menetlust juhul, kui ta enne lepingu sõlmimist leiab, et direktiivi 2014/25/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jääva hankemenetluse käigus on tõsiselt rikutud riigihankeid käsitlevaid liidu õigusakte, või seoses direktiivi 2014/25/EL artikli 26 lõike 1 punktiga a nende tellijate puhul, kelle suhtes nimetatud sätet kohaldatakse.”

28.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/65

(1)

Riigihankelepingute sõlmimine liikmesriikide ametiasutuste poolt või nende nimel peab toimuma Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud põhimõtete alusel ning järgides eelkõige kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtteid ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, vastastikune tunnustamine, proportsionaalsus ja läbipaistvus. Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhul oleks siiski vaja riiklikke hankemenetlusi kooskõlastavaid sätteid, mis aitaksid tagada, et kõnealuseid põhimõtteid praktikas järgitakse ning et riigihanked oleksid konkurentsile avatud.

(2)

Riigihanked täidavad väga olulist rolli komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”), kuna need on üks turupõhistest vahenditest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks ning aitavad samas tagada, et avaliku sektori rahalisi vahendeid kasutatakse kõige tõhusamalt. Seetõttu tuleks läbi vaadata ja ajakohastada praegu kehtivad riigihanke-eeskirjad, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/17/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ (5) et suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust, hõlbustades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) riigihangetes osalemist ning võimaldades hankijatel kasutada riigihankeid tulemuslikumalt ühiste ühiskondlike eesmärkide toetamiseks. Ka on vaja selgitada põhimõisteid ja -kontseptsioone, et tagada õiguskindlus ja võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjakohase väljakujunenud kohtupraktika teatavaid asjakohaseid aspekte.

(3)

Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks arvesse võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, (6) eelkõige sidevahendite valimisel ning tehniliste kirjelduste, pakkumuste hindamise kriteeriumite ja lepingu täitmise tingimuse osas.

(4)

Avaliku sektori üha mitmekesisemaks muutuv tegevus on tekitanud riigihangete mõiste selgema määratlemise vajaduse. Selgem määratlus ei tohiks siiski laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala võrreldes direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamisalaga. Riigihankeid käsitlevate liidu eeskirjade eesmärk ei ole hõlmata kõiki avaliku sektori vahenditest tehtavaid väljamakseid, vaid ainult neid, mille eesmärk on hankida tasu eest ehitustöid, asju ja teenuseid riigihankelepingu alusel. Tuleks selgitada, et selline ehitustööde, asjade ja teenuste hankimine peaks olema käesoleva direktiiviga hõlmatud sõltumata sellest, kas seda tehakse ostmise, liisimise või muus lepingulises vormis.

Hankimist tuleks siinkohal mõista laiemas tähenduses ehitustöödest, asjadest ja teenustest tulenevate hüvede saamisena, millega ei kaasne tingimata omandiõiguse üleminekut avaliku sektori hankijale. Lisaks ei kuulu tavaliselt riigihangete eeskirjade kohaldamisalasse ka mõne tegevuse pelk rahastamine, eelkõige toetuste kaudu, mis on tihti seotud kohustusega hüvitada saadud summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt. Sarnaselt sellele ei tuleks käsitada hankena, vaid lihtsalt loa andmise süsteemina (nt loa andmine ravimite või raviteenuste puhul), olukordi, mille puhul kõikidel teatavaid tingimusi täitvatel ettevõtjatel on õigus täita teatavat ülesannet, ilma et oleks toimunud mingit valikumenetlust, näiteks tarbijate võimalus valida või teenuskupongide süsteemid.

(5)

Tuleks meelde tuletada, et käesolevas direktiivis ei kohustata liikmesriike mitte millegagi andma selliste teenuste osutamise ülesannet kolmandatele isikutele või sisse ostma selliste teenuste osutamist, mida nad soovivad ise osutada või korraldada muul viisil kui riigihankelepingutena käesoleva direktiivi tähenduses. Teenuste osutamine seadusest tulenevalt või töölepingute alusel ei peaks olema hõlmatud. Mõnes liikmesriigis võib see nii olla teatavate haldus- ja valitsusasutuste pakutavate teenuste puhul, nagu näiteks täitevülesannete ja seadusloomega seotud teenused, või teatavate kogukonnale osutatavate teenuste puhul, näiteks välissuhete valdkonna või õigusvaldkonna teenused või kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused.

(6)

Samuti on asjakohane meelde tuletada, et käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevaid õigusakte. Samuti ei tohiks käsitleda avalik-õiguslikele või eraõiguslikele isikutele reserveeritud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste liberaliseerimist ega teenuseid osutavate avalik-õiguslike isikute erastamist.

Samuti tuleks meelde tuletada, et liikmesriikidel on vabadus korraldada kohustuslike sotsiaal- või muude teenuste, näiteks postiteenuste osutamist kas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste või majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenuste osutamisena või korraga mõlemat liiki teenuste osutamisena. On asjakohane selgitada, et majandushuvi mittepakkuvad üldhuviteenused ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(7)

Tuleks meelde tuletada, et käesolev direktiiv ei piira riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vabadust määrata oma riikliku poliitika eesmärkide täitmiseks kooskõlas liidu õigusega kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused, nende ulatuse ja osutatava teenuse omadused, sealhulgas mis tahes tingimused seoses teenuse kvaliteediga. Samuti ei tohiks käesolev direktiiv piirata riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste õigust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 14 ja ELi toimimise lepingule ja Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) lisatud protokolliga nr 26 üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutada, tellida ja rahastada. Lisaks ei käsitle käesolev direktiiv üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamist ega liikmesriikide antava abi süsteeme, eelkõige sotsiaalvaldkonnas, vastavalt liidu konkurentsieeskirjadele.

(8)

Lepingut tuleks ehitustööde riigihankelepinguna käsitada ainult juhul, kui lepingu ese hõlmab konkreetselt II lisas loetletud töid, isegi juhul, kui leping hõlmab kõnealusteks töödeks vajalike muude teenuste osutamist. Teenuste riigihankelepingud, eriti kinnisvarahaldusega seotud teenuste valdkonnas, võivad teatavatel tingimustel hõlmata ehitustöid. Kui kõnealused ehitustööd on lepingu põhieseme suhtes kõrvalise tähtsusega ning täiendavad lepingu põhieset või tulenevad sellest, ei anna asjaolu, et leping hõlmab ka kõnealuseid ehitustöid, alust pidada teenuste riigihankelepingut ehitustööde riigihankelepinguks.

Silmas pidades ehitustööde hankelepingute mitmekesisust, peaks avaliku sektori hankijatel olema siiski võimalus ette näha, kas projekteerimise ja ehitustööde hankelepingud sõlmitakse eraldi või ühiselt. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole teha ettekirjutusi lepingute ühiselt või eraldi sõlmimise kohta.

(9)

Ehitustööde tegemine vastavalt avaliku sektori hankija nõuetele eeldab, et kõnealune hankija on võtnud meetmeid ehitustöö liigi määratlemiseks või on vähemalt avaldanud otsustavat mõju selle projektile. See, kas töövõtja teeb kõik tööd või osa nendest ise või tagab tööde elluviimise muul viisil, ei tohiks mõjutada asjaomase lepingu liigitamist ehitustööde riigihankelepinguks, seni kuni töövõtjal on otsene või kaudne õiguslikult täitmisele pööratav kohustus tagada tööde elluviimine.

(10)

Euroopa Liidu Kohtu praktikas on korduvalt analüüsitud mõistet „avaliku sektori hankija” ja eelkõige mõistet „avalik-õiguslik isik”. Selleks et selgitada, et käesoleva direktiivi isikuline kohaldamisala (ratione personae) peaks jääma muutumatuks, on asjakohane järgida määratlust, millest lähtus kohus, ja lisada teatavad kõnealusest kohtupraktikast tulenevad täpsustused, mis on olulised selle mõiste mõistmiseks, kavatsuseta muuta kohtupraktikas täpsustatud mõiste mõistmist. Selleks tuleks selgelt sätestada, et asutust, mis tegutseb tavapärastes turutingimustes, püüab teenida kasumit ja kannab oma tegevusega seotud kahju, ei tuleks käsitada avalik-õigusliku isikuna, sest üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mille rahuldamiseks see isik on loodud või mille rahuldamine on tehtud talle ülesandeks, võib pidada olemuselt tööstuslikuks või äriliseks.

Samamoodi on kohtupraktikas käsitletud asjaomase asutuse rahastamisallikaga seotud asjaolusid ning on muu hulgas selgitatud, et rahastamine „suuremas osas” osutab suuremale osale kui pool ning et selline rahastamine võib hõlmata kasutajate tehtavaid makseid, mis kehtestatakse, mille suurus arvutatakse ja mis kogutakse vastavalt avaliku õiguse normidele.

(11)

Segalepingute korral tuleks kohaldatavad eeskirjad määrata kindlaks lepingu põhieseme alusel, kui lepingu eri osad ei ole objektiivselt eraldatavad. Seetõttu tuleks selgelt sätestada, kuidas avaliku sektori hankijad peaksid määrama kindlaks, kas eri osad on eraldatavad või mitte. Sellise selgitamise puhul tuleks lähtuda Euroopa Liidu Kohtu asjaomasest praktikast.

Eraldatavus tuleks kindlaks määrata iga üksikjuhtumi korral, kui avaliku sektori hankija väljendatud või eeldatav soov käsitada segalepingu eri aspekte eraldamatuna ei ole piisav, kuid sellele peaksid lisanduma objektiivsed tõendid, mille alusel saab seda soovi tõendada ja teha kindlaks vajadus sõlmida üks leping. Selline tõendatud vajadus sõlmida üks leping võiks näiteks esineda ühe hoone ehitamise korral, mille üht osa hakkab kasutama asjaomane avaliku sektori hankija otse ning teist osa hakatakse haldama kontsessiooni alusel, näiteks avaliku parkimisteenuse pakkumiseks. Tuleks selgitada, et vajadus sõlmida üks leping võib tuleneda nii tehnilistest kui ka majanduslikest põhjustest.

(12)

Segalepingute korral, mille osad on eraldatavad, on avaliku sektori hankijatel alati vabadus sõlmida eraldi hankelepinguid segalepingu eraldi osade kohta. Sellisel juhul tuleks iga eraldi osa suhtes kohaldatavad sätted määrata kindlaks üksnes lähtuvalt selle konkreetse hankelepingu omadustest. Teiselt poolt, kui avaliku sektori hankijad otsustavad lisada hankesse muid elemente, olenemata lisatud elementide väärtusest ja nende suhtes muidu kohaldatavast õiguskorrast, peaks peamine põhimõte olema, et kui hankeleping sõlmitakse eraldi käesoleva direktiivi sätete kohaselt, siis tuleks käesolevat direktiivi kohaldada jätkuvalt kogu segalepingu suhtes.

(13)

Ent segalepingute jaoks, mis sisaldavad kaitse- või julgeolekuaspekte või ELi toimimise lepingu kohaldamisalasse mittekuuluvaid osi, tuleks ette näha erisätted. Sellistel juhtudel peaks olema võimalik käesolevat direktiivi mitte kohaldada, tingimusel et üheainsa hankelepingu sõlmimine on objektiivsetel põhjustel õigustatud ning et otsust sõlmida üksainus hankeleping ei tehta eesmärgiga arvata hankelepingud välja käesoleva direktiivi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ (7) kohaldamisest. Tuleks selgitada, et avaliku sektori hankijaid ei tohiks takistada direktiivi 2009/81/EÜ asemel kohaldamast käesolevat direktiivi teatavate segalepingute suhtes.

(14)

Tuleks selgitada, et mõistet „ettevõtja” tuleks tõlgendada laialt, nii et see hõlmaks mis tahes isikuid ja/või üksusi, kes pakuvad turul vastavalt ehitustööde teostamist, asju või teenuseid, olenemata õiguslikust vormist, millena nad on otsustanud tegutseda. Seega peaks ettevõtja mõiste hõlmama äriühinguid, filiaale, tütarettevõtjaid, ühisettevõtteid, ühistuid, aktsiaseltse, era- või avalik-õiguslikke ülikoole ja muud liiki üksusi, mis ei ole füüsilised isikuid, olenemata sellest, kas nad on „juriidilised isikud” kõigis aspektides.

(15)

Tuleks selgitada, et ettevõtjate rühm, sealhulgas juhul, kui nad on kokku tulnud ajutise ühenduse vormis, võib osaleda hankemenetlustes, ilma et neil oleks vaja võtta mingit konkreetset juriidilist vormi. Vajalikus ulatuses, näiteks juhul, kui on nõutav solidaarvastutus, võib selline konkreetne juriidiline vorm olla vajalik siis, kui kõnealuse rühmaga sõlmitakse leping.

Samuti tuleks selgitada, et avaliku sektori hankijatel peaks olema võimalik sõnaselgelt sätestada, kuidas ettevõtjate rühmad peavad vastama majandusliku ja finantsseisundi kriteeriumidele või käesoleva direktiivi kohastele tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kriteeriumidele, mida nõutakse omal käel osalevatelt ettevõtjatelt.

Lepingute täitmine ettevõtjate rühmade poolt võib tingida vajaduse kehtestada selliseid tingimusi, mida ei kehtestata eraldiseisvate osalejate suhtes. Sellised tingimused, mis peaksid olema objektiivsetel alustel põhjendatavad ja proportsionaalsed, võiksid hõlmata näiteks hankemenetluse läbiviimiseks ühise esindaja või juhtiva partneri määramise nõudmist või nende ülesehituse kohta teabe esitamise nõudmist.

(16)

Avaliku sektori hankijad peaksid kasutama kõiki siseriiklike õigusnormide kohaselt nende käsutuses olevaid võimalikke vahendeid, et hoida hankemenetlustes ära huvide konfliktidest tulenevad moonutused. See võiks hõlmata menetlusi huvide konfliktide tuvastamiseks, vältimiseks ja heastamiseks.

(17)

Nõukogu otsusega 94/800/EÜ (8) kiideti heaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeleping (edaspidi „WTO riigihankeleping”). WTO riigihankelepingu eesmärk on luua riigihankelepingute mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust. WTO riigihankelepingu 1., 2., 4. ja 5. lisa ja Euroopa Liitu käsitleva I liitega ning samuti teiste asjakohaste, liidu suhtes siduvate rahvusvaheliste kokkulepetega hõlmatud lepingute puhul peaksid avaliku sektori hankijad täitma kõnealuste kokkulepetega sätestatud kohustusi, kohaldades käesolevat direktiivi kokkulepetega ühinenud kolmandate riikide ettevõtjate suhtes.

(18)

WTO riigihankelepingut kohaldatakse teatavat kõnealuses lepingus kindlaks määratud ja Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes väljendatud maksumust ületavate hankelepingute suhtes. Käesoleva direktiiviga sätestatud piirmäärasid tuleks kohandada nii, et need vastaksid WTO riigihankelepingus sätestatud piirmäärade ekvivalendile eurodes. Samuti tuleks ette näha, et eurodes väljendatud piirmäärad vaadatakse teatavate ajavahemike järel läbi ja neid kohandatakse üksnes matemaatikatehte alusel euro väärtuse võimaliku kõikumise võrra Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühiku suhtes. Peale nende perioodiliste matemaatiliste kohandamiste tuleks järgmises läbirääkimistevoorus analüüsida lepingus kehtestatud piirmäärade suurendamist.

(19)

Tuleks selgelt sätestada, et hankelepingu eeldatava maksumuse arvestamisel tuleb võtta arvesse kõiki nii avaliku sektori hankijalt kui ka kolmandatelt isikutelt saadud tulu. Samuti tuleks selgelt sätestada, et piirmäärade arvestamiseks tuleks sarnaseid asju käsitada kui tooteid, mis on mõeldud samaks või sarnaseks otstarbeks, nagu näiteks erinevad toiduained või mitmesugused kontoris kasutatavad mööbliesemed. Üldjuhul pakub asjaomases valdkonnas tegutsev ettevõtja tõenäoliselt selliseid tooteid oma tavapärase tootevaliku hulgas.

(20)

Konkreetse hankemenetluse eeldatava maksumuse hindamiseks tuleks selgitada, et riigi hanke jaotamise põhjal peaks eeldatava maksumuse hindamine olema lubatud ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel. Näiteks peaks olema põhjendatud lepingu maksumuse hindamine avaliku sektori hankija eraldi tegutseva üksuse tasandil, näiteks koolide või lasteaedade tasandil, tingimusel et kõnealune üksus on oma riigihanke eest sõltumatult vastutav. See võib nii olla juhul, kui eraldi tegutsev üksus viib sõltumatult läbi hankemenetlusi ja teeb ostuotsuseid, tal on asjaomaste riigihangete jaoks eraldi eelarverida, ta sõlmib lepingu sõltumatult ning rahastab seda oma kontrollitavast eelarvest. Riigihanke jaotamine ei ole põhjendatud, kui avaliku sektori hankija pelgalt korraldab riigihanke detsentraliseeritul viisil.

(21)

Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste valdkonnas tegutsevate avaliku sektori hankijate sõlmitud ning vastavate valdkondadega seotud riigihankelepinguid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/25/EL (9). Hankelepingud, mis avaliku sektori hankijad on sõlminud seoses oma mere-, ranniku- või jõetransporditeenustega seotud tegevusega, kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(22)

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele ning seda ei kohaldata riigihangete suhtes, mida korraldavad rahvusvahelised organisatsioonid oma nimel ja arvel. Tuleb siiski selgitada, mil määral tuleks direktiivi kohaldada teatavate rahvusvaheliste eeskirjadega hõlmatud riigihangete suhtes.

(23)

Riigihankelepingute sõlmimisel meediateenuse osutajaga teatavate audiovisuaalmeedia ja raadioringhäälingu teenuste osutamiseks tuleks võtta arvesse kultuuriliselt ja sotsiaalselt olulisi aspekte, mis muudab hanke-eeskirjade kohaldamise asjakohatuks. Nimetatud põhjustel tuleks seetõttu teha erand teenuste riigihankelepingute puhul, mis meediateenuste osutajad sõlmivad valmissaadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks ja kaastootmiseks ning muudeks ettevalmistavateks teenusteks, näiteks saadete tootmiseks vajalike käsikirjade või esinemisega seotud teenused. Tuleks selgitada, et seda väljajätmist kohaldatakse võrdselt nii ringhäälinguteenuste kui tellitavate meediateenuste (mittelineaarsed teenused) suhtes. Seda väljajätmist ei tuleks aga kohaldada selliste saadete tootmiseks, kaastootmiseks ja edastamiseks vajaliku tehnilise varustuse tarnimise suhtes.

(24)

Tuleks meelde tuletada, et vahekohtu- ja lepitamisteenuseid ning muid sarnaseid alternatiivseid vaidluste lahendamise vorme osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa riigihanke-eeskirjadega reguleerida. Tuleks selgitada, et käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste osutamiseks sõlmitud teenuslepingute suhtes, sõltumata nende teenuste nimetusest siseriiklikus õiguses.

(25)

Teatud õigusteenuseid, mis hõlmavad juristide poolt klientide esindamist kohtumenetluses, osutavad liikmesriigi kohtu määratud teenuseosutajad, neid peavad osutama notarid või need on seotud riigivõimu teostamisega. Selliseid õigusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa riigihanke-eeskirjadega reguleerida, näiteks võib olla tegemist riigiprokuröri ametissenimetamisega teatud liikmesriikides. Need õigusteenused tuleks seega käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(26)

On asjakohane täpsustada, et käesolevas direktiivis osutatud finantsinstrumentide mõistel on sama tähendus nagu muudes siseturu õigusaktides ning, võttes arvesse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi hiljutist loomist, tuleks näha ette, et selle fondi ja mehhanismi raames tehtud toimingud jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Samuti tuleks selgelt sätestada, et laenud, olenemata sellest, kas need on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise või muude neid puudutavate toimingutega, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(27)

Tuleks meeles pidada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (10) artikli 5 lõikes 1 on selgelt sätestatud, et direktiivi 2004/17/EÜ ja direktiivi 2004/18/EÜ kohaldatakse vastavalt teenuselepingutele ja teenuste riigihankelepingutele avaliku reisijateveoteenuse osutamise osas bussi- või trammiga, samas kui määrust (EÜ) nr 1370/2007 kohaldatakse bussi- ja trammitransporditeenuste kontsessioonide suhtes. Lisaks tuleks meeles pidada, et nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt teenuste (riigi)hankelepingute ning teenuste kontsessioonide suhtes avalikuks reisijateveoks raudteel ja metrooga. Käesoleva direktiivi ja määruse (EÜ) nr 1370/2007 vaheliste suhete selgitamiseks tuleks selgelt sätestada, et käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada teenuste riigihankelepingute suhtes avalike raudtee- või metrootransporditeenuste osutamiseks; neid sõlmitakse jätkuvalt nimetatud määruse kohaselt. Kui määrus (EÜ) nr 1370/2007 lubab siseriiklikus õiguses kalduda kõrvale nimetatud määruses sätestatud eeskirjadest, peaks liikmesriikidel olema võimalik näha jätkuvalt oma siseriiklikus õiguses ette, et avalikke raudtee- või metrootransporditeenuseid tuleb hankida nende üldiste riigihanke-eeskirjade kohase hankemenetlusega.

(28)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada teatavate päästeteenuste suhtes, mida osutavad mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused, kuna nende organisatsioonide eripära oleks raske säilitada juhul, kui teenuseosutajaid tuleks valida vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud menetlustele. Siiski ei tohiks see väljajätmine minna hädavajalikust kaugemale. Seetõttu tuleks sõnaselgelt sätestada, et patsiendi veo kiirabiteenuseid ei tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Samuti on sellega seoses vaja selgitada, et CPV grupp 601 „Maanteetransporditeenused” ei hõlma kiirabiteenuseid, mis asuvad CPV klassis 8514. Seetõttu tuleks selgitada, et CPV koodiga 85143000-3 hõlmatud teenuste suhtes, mis on ainult patsiendi veo kiirabiteenused, tuleks kohaldada erikorda, mida kohaldatakse sotsiaalteenustele ja muudele teenustele („lihtsustatud kord”). Sellest tulenevalt peaks ka kiirabiteenuste osutamiseks sõlmitud segalepingute suhtes üldiselt kohaldama lihtsustatud korda, kui patsiendi veo kiirabiteenuste maksumus on suurem kui muude kiirabiteenuste maksumus.

(29)

On asjakohane meelde tuletada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult liikmesriikide avaliku sektori hankijate suhtes. Sellest tulenevalt ei kohaldata üldiselt selle sätteid poliitiliste erakondade suhtes, kuna nad ei ole avaliku sektori hankijad. Siiski võib mõnes liikmesriigis olla poliitilisi erakondi, kes on hõlmatud avalik-õigusliku isiku mõistega.

Teatavad valimiskampaania käigus osutatavad teenused (näiteks propagandafilmide ja -videote tootmine) on aga nii lahutamatult seotud teenuseosutaja poliitiliste vaadetega, et tavaliselt valitakse teenuseosutajad viisil, mida ei saa riigihanke-eeskirjadega reguleerida.

Lõpuks tuleks meelde tuletada, et Euroopa poliitiliste erakondade ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamise suhtes kohaldatakse muid eeskirju, kui neid, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.

(30)

Teatud juhtudel võib avaliku sektori hankija või avaliku sektori hankijate ühendus olla konkreetse teenuse ainus osutaja, mille osutamiseks tal on ainuõigus vastavalt õigusnormidele või avaldatud haldusnormidele, mis on kooskõlas ELi toimimise lepinguga. Tuleks täpsustada, et käesolevat direktiivi ei pea kohaldama teenuste riigihankelepingu sõlmimisele sellise avaliku sektori hankija või ühendusega.

(31)

Esineb märkimisväärset õiguskindlusetust selles suhtes, mil määral peaks riigihanke-eeskirjad hõlmama avaliku sektori üksuste vahel sõlmitud lepinguid. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori hankijad erinevalt. Seepärast tuleb selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata riigihanke-eeskirju avaliku sektori üksuste vahel sõlmitud lepingute suhtes.

Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Liidu Kohtu asjakohases kohtupraktikas kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemad lepingupooled on ise ametiasutused, ei välista hanke-eeskirjade kohaldamist. Riigihanke-eeskirjade kohaldamine ei tohiks siiski mõjutada ametiasutuste vabadust täita neile antud avalike teenustega seotud ülesandeid, kasutades oma enda ressursse, mis hõlmab võimalust teha koostööd teiste ametiasutustega.

Tuleks tagada, et kohaldamisalast välja jääv ametiasutustevaheline koostöö ei moonutaks konkurentsi seoses eraettevõtjatega, kus eraõiguslik teenusosutaja seatakse tema konkurentide suhtes eelisolukorda.

(32)

Kontrollitavate juriidiliste isikutega sõlmitud riigihankelepingute suhtes ei tuleks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud menetlusi, kui avaliku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, tingimusel et kontrollitava juriidilise isiku tegevusest moodustab rohkem kui 80 % nende ülesannete täitmine, mida talle on andnud kontrolliv avaliku sektori hankija või nimetatud avaliku sektori hankija poolt kontrollitavad muud juriidilised isikud, olenemata sellest, kes on lepingu täitmise puhul kasusaaja.

Erandit ei tuleks laiendada nendele olukordadele, kus eraettevõtjal on otsene osalus kontrollitava juriidilise isiku kapitalis, kuna sellisel juhul annaks lepingu sõlmimine ilma konkurentsipõhise hankemenetluseta asjaomasele eraettevõtjale põhjendamatu eelise oma konkurentide ees. Pidades silmas kohustusliku liikmesusega riigiasutuste, näiteks teatavate avalike teenuste haldamise või osutamise eest vastutavate organisatsioonide eripära, ei tuleks seda siiski kohaldada juhtudel, kus konkreetse eraettevõtja osalus kontrollitava juriidilise isiku kapitalis on kooskõlas aluslepingutega tehtud kohustuslikuks mõne siseriikliku seadusesättega, tingimusel et selline osalus ei ole kontrolliv ega blokeeriv ning sellel ei ole kontrollitava juriidilise isiku otsuste üle otsustavat mõju. Samuti tuleks selgitada, et otsustavaks asjaoluks on ainult otsene erasektori osalus kontrollitavas juriidilises isikus. Sellest tulenevalt, kui kontrollival avaliku sektori hankijal või kontrollivatel avaliku sektori hankijatel on erakapitali osalus, ei välista see riigihankelepingute sõlmimist kontrollitava juriidilise isikuga ilma käesolevas direktiivis sätestatud menetlusi kohaldamata, kuna selline osalus ei mõjuta negatiivselt ettevõtjate vahelist konkurentsi.

Samuti tuleks selgitada, et sellised avaliku sektori hankijad nagu avalik-õiguslikud isikud, kellel võib olla erakapitali osalus, peaksid saama kasutada horisontaalse koostöö erandit. Seetõttu, kui kõik muud horisontaalse koostööga seotud tingimused on täidetud, peaks horisontaalse koostöö erand laienema sellistele avaliku sektori hankijatele, kui leping on sõlmitud ainult avaliku sektori hankijate vahel.

(33)

Avaliku sektori hankijatel peaks olema võimalik osutada oma avalikke teenuseid ühiselt koostöö korras, ilma et nad oleksid kohustatud kasutama mingit konkreetset juriidilist vormi. Selline koostöö võib hõlmata igasugust tegevust, mis on seotud osalevatele asutustele antud või nende poolt võetud teenuste osutamise ülesannete ja kohustuste täitmisega, nagu kohalike või piirkondlike omavalitsuste kohustuslikud või vabatahtlikud ülesanded või teenused, mille osutamine on tehtud ülesandeks konkreetsetele avalik-õiguslikele isikutele. Erinevate osalevate asutuste poolt osutatud teenused ei pea tingimata olema identsed; need võivad olla ka üksteist täiendavad.

Avalike teenuste ühiseks osutamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei tuleks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju, tingimusel et need lepingud on sõlmitud ainult avaliku sektori hankijate vahel, et sellise koostöö tegemisel juhindutakse üksnes avalike huvidega seotud kaalutlustest ning et mitte ühtegi eraettevõtjast teenuseosutajat ei seata tema konkurentide suhtes eelisolukorda.

Nende tingimuste täitmiseks peaks kõnealune koostöö tuginema koostöökontseptsioonile. Koostöö ei eelda, et kõik osalevad hankijad võtavad endale kohustuse täita peamisi lepingulisi kohustusi, juhul kui lisaks on olemas kohustused, mille täitmine aitab kaasa kõnealuste avalike teenuste osutamisele koostöö korras. Lisaks peaks sellise koostöö tegemisel, sealhulgas mis tahes rahaliste ülekannete tegemisel, osalevate avaliku sektori hankijate vahel juhinduma üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest.

(34)

Eksisteerivad teatavad juhud, mil juriidiline isik tegutseb asjakohaste siseriiklike õigusnormide alusel määratud avaliku sektori hankija instrumendi või tehnilise teenistusena, olles kohustatud täitma talle sellise avaliku sektori hankija poolt antud korraldusi, ilma et tal oleks mõju oma ülesannete täitmise eest saadavale tasule. Pidades silmas sellise puhtalt haldussuhte mittelepingulist laadi, ei peaks sellised juhud olema hõlmatud hankemenetlusega.

(35)

Tuleks ergutada teadusuuringute ja arendustegevuse programmide kaasrahastamist tööstuse poolt. Seetõttu tuleks selgelt sätestada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes juhul, kui sellist kaasrahastamist ei esine ja kui teadusuuringute ja arendustegevuse tulemus läheb asjaomasele avaliku sektori hankijale. See ei tohiks takistada need tegevused sooritanud teenuseosutajal avaldada nende kohta aruande, kui avaliku sektori hankija säilitab ainuõiguse kasutada oma tegevuses teadusuuringute ja arendustegevuse tulemust. Teadusuuringute ja arendustegevuse tulemuste näilik jagamine või sümboolne osalemine teenuseosutajale tasu maksmises ei tohiks takistada käesoleva direktiivi kohaldamist.

(36)

Töötamine ja kutsetegevus aitavad ühiskonda integreeruda ning on kesksel kohal kõigile inimestele võrdsete võimaluste tagamisel. Sellega seoses on oluline roll kaitstud töö keskustel. Sama kehtib muu sotsiaalse ettevõtluse suhtes, mille peamine eesmärk on toetada puudega või ebasoodsas olukorras isikute, nagu töötud ning ebasoodsas olukorras olevatesse vähemusrühmadesse või muul viisil sotsiaalselt tõrjutud rühmadesse kuuluvate isikute sotsiaalset ja kutsealast integratsiooni või taasintegratsiooni. Ent sellised keskused ja ettevõtjad ei pruugi olla suutelised saama tellimusi normaalse konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad anda sellistele õpikodadele ja ettevõtjatele õiguse osaleda riigihankelepingute või nende riigihangete teatavate osadega seotud lepingute sõlmimise menetlustes või näha ette lepingute täitmise kaitstud tööhõive programmide raames.

(37)

Selleks et hankemenetlustesse asjakohaselt integreerida keskkonnaalased, sotsiaalsed ja tööalased nõuded, on eriti oluline, et liikmesriigid ja avaliku sektori hankijad võtavad asjakohaseid meetmeid, mis tagavad kohustuste täitmise, mis on sätestatud keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguses, mida kohaldatakse kohas, kus hakatakse ehitustöid tegema või teenuseid osutama, ning mis tulenevad nii siseriiklikul kui ka liidu tasandil kehtivatest õigusnormidest, määrustest ja otsustest ning kollektiivlepingutest, tingimusel et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas liidu õigusega. Samuti tuleks lepingu täitmise ajal täita kõikide liikmesriikide poolt ratifitseeritud ja X lisas loetletud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Siiski ei tohiks see ühelgi viisil takistada töötajate jaoks soodsamate töötingimuste kohaldamist.

Asjaomaseid meetmeid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõtetega, eelkõige võrdse kohtlemise tagamiseks. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 96/71/EÜ (11) ning sellisel viisil, mis tagab võrdse kohtlemise ega diskrimineeri ei otseselt ega kaudselt muude liikmesriikide ettevõtjaid ja töötajaid.

(38)

Teenused tuleks lugeda osutatuks kohas, kus täidetakse nende iseloomulikud kohustused. Kui teenuseid osutatakse distantsilt, näiteks kõnekeskuste poolt osutatavad teenused, tuleks lugeda need osutatuks nende täitmise kohas, sõltumata sellest, kuhu ja millistele liikmesriikidele on asjaomased teenused suunatud.

(39)

Asjaomaseid kohustusi võiks kajastada lepingu klauslites. Samuti peaks olema võimalik lisada klauslid, millega tagatakse kollektiivlepingute järgimine kooskõlas liidu õigusega riigihankelepingute valdkonnas. Asjaomaste kohustuste täitmata jätmist võidakse käsitada asjaomase ettevõtja raske eksimusena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja riigihankelepingute sõlmimise menetlusest kõrvaldada.

(40)

Nende keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusealaste sätete järgimist tuleks kontrollida hankemenetluse asjaomastes etappides, st kui kohaldatakse osalejate valikut ja lepingute sõlmimist reguleerivaid üldpõhimõtteid, kõrvaldamise aluseid ja põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi käsitlevaid sätteid. Sel eesmärgil tuleks vajalik kontrollimine teostada kooskõlas käesoleva direktiivi, eelkõige nende sätetega, mis reguleerivad tõendusviise ja ettevõtja enda kinnitusi.

(41)

Käesolev direktiiv ei tohiks ühelgi viisil takistada selliste meetmete kehtestamist või elluviimist, mis on vajalikud avaliku korra, kõlbluse, julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu, taimede kaitse või muude keskkonnameetmete jaoks, ning eelkõige säästva arengu seisukohalt, kui need meetmed on kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

(42)

Esineb tungiv vajadus selle järele, et avaliku sektori hankijatel oleks võimalik rakendada täiendavat paindlikkust, et valida läbirääkimistega hankemenetlus. Selliste menetluste ulatuslikum kasutamine suurendaks tõenäoliselt ka piiriülest kaubandust, kuna hindamine on näidanud, et väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse teel sõlmitud lepingute puhul on piiriülesed pakkumused eriti edukad. Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi kasutamine erinevates olukordades, kui läbirääkimisteta avatud või piiratud menetlused ei anna tõenäoliselt hankele rahuldavat tulemust. Tuleks meeles pidada, et lepingu maksumust aluseks võttes on võistleva dialoogi kasutamine viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. See on osutunud kasulikuks juhtudel, kus avaliku sektori hankijad ei suuda määratleda nende vajadustele vastavaid vahendeid või hinnata, milliseid tehnilisi, rahalisi või õiguslikke lahendusi võib turg pakkuda. Selline olukord võib tekkida eelkõige innovatiivsete projektide, suurte integreeritud transpordiinfrastruktuuriprojektide, suurte arvutivõrkude või keeruka ja struktureeritud finantseerimisega projektide puhul. Asjakohasel juhul tuleks avaliku sektori hankijaid ergutada määrama projektijuhi, et tagada hankemenetluse ajal hea koostöö ettevõtjate ja avaliku sektori hankija vahel.

(43)

Ehitustööde riigihankelepingute puhul võib selline olukord esineda juhul, kui on tegemist mittestandardsete hoonete ehitusega või kui ehitustööd hõlmavad projekteerimist või innovatiivseid lahendusi. Tõenäoliselt on konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi kasutamisest kasu selliste teenuste ja asjade puhul, mis nõuavad kohandamist või projekteerimist. Selline kohandamine või projekteerimine on eriti vajalik komplekssete riigihangete puhul, näiteks kui on tegemist keeruliste toodete, intellektuaalteenuste (näiteks mõne nõustamis-, arhitektuuri- või inseneriteenuse) või suuremahuliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) projektidega. Nendel juhtudel võivad läbirääkimised olla vajalikud, tagamaks, et asjaomased asjad või teenused vastavad avaliku sektori hankija vajadustele. Konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust ega võistlevat dialoogi ei tuleks kasutada valmisteenuste ja -toodete puhul, mida võivad pakkuda mitmed erinevad turul tegutsevad ettevõtjad.

(44)

Konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust peaks olema võimalik kasutada juhul, kui avatud või piiratud hankemenetluse tulemusel saadi üksnes ebakorrektsed või vastuvõetamatud pakkumused. Sellisel juhul peaks avaliku sektori hankijatel olema võimalik pidada läbirääkimisi korrektsete ja nõuetele vastavate pakkumuste saamiseks.

(45)

Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus peaks pakkuma piisavalt tagatisi võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimiseks. Eelkõige peaksid avaliku sektori hankijad esitama eelnevalt miinimumnõuded, mis iseloomustavad riigihanke olemust ja mida ei tohiks läbirääkimistel muuta. Hindamise kriteeriumid ja nende osakaalu määramine peaks kogu menetluse käigus jääma muutumatuks ning neid ei tuleks käsitleda läbirääkimistel, et tagada kõigi ettevõtjate võrdne kohtlemine. Läbirääkimiste eesmärk peaks olema pakkumuste parandamine, et võimaldada avaliku sektori hankijal hankida täpselt tema konkreetsetele vajadustele kohandatud ehitustöid, asju ja teenuseid. Läbirääkimistel võib käsitleda kõiki hangitavate ehitustööde, asjade ja teenuste omadusi, muu hulgas näiteks kvaliteeti, kvantiteeti, võlaõiguslikke tingimusi ning samuti sotsiaal-, keskkonna- ja innovatsioonialaseid aspekte, kui need ei ole miinimumnõuete raames kehtestatud.

Tuleks selgelt sätestada, et avaliku sektori hankija kehtestatavad miinimumnõuded puudutavad neid tingimusi ja omadusi (eelkõige füüsilisi, funktsionaalseid ja õiguslikke), mida iga pakkuja peaks täitma või omama, et võimaldada avaliku sektori hankijal sõlmida leping vastavalt valitud pakkumuste hindamise kriteeriumitele. Protsessi läbipaistvuse ja jälgitavuse tagamiseks tuleks kõik etapid nõuetekohaselt dokumenteerida. Lisaks sellele tuleks kogu menetluse käigus esitada kõik pakkumused kirjalikult.

(46)

Avaliku sektori hankijatel peaks olema lubatud lühendada teatavaid avatud ja piiratud hankemenetluse ning konkurentsipõhiste läbirääkimistega hankemenetluste suhtes kohaldatavaid tähtaegu, kui olukorra kiireloomulisus muudab kõnealuste tähtaegade kasutamise võimatuks, mida avaliku sektori hankijad peavad nõuetekohaselt põhjendama. Tuleks täpsustada, et see ei pea ilmtingimata olema äärmiselt kiireloomuline olukord, mida asjaomane avaliku sektori hankija ei suutnud ette näha ja mida see hankija ei põhjustanud.

(47)

Teadusuuringud ja innovatsioon, sealhulgas ökoinnovatsioon ja sotsiaalne innovatsioon, on tulevase majanduskasvu peamisi mõjutajaid ning seega aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” väga tähtsal kohal. Ametiasutused peaksid kasutama riigihankeid võimalikult strateegiliselt innovatsiooni edendamiseks. Innovatiivsete toodete, ehitustööde ja teenuste ostmisega saab oluliselt parandada avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti ning lahendada tõsiseid ühiskondlikke probleeme. Nii saab avaliku sektori raha kõige tulusamalt kasutada ning lisaks kaasnevad uute ideede loomisega, nende ideede muutmisega innovatiivseteks toodeteks ja teenusteks ning seeläbi jätkusuutliku majanduskasvu edendamisega üldisemad majanduse, keskkonna ja ühiskonnaga seotud hüved.

Tuleks meeles pidada, et kommertskasutusele eelnevaid hankeid käsitlevas komisjoni 14. detsembri 2007. aasta teatises „Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kvaliteetsete avalike teenuste tagamiseks Euroopas” on visandatud mitmeid hankemudeleid, milles käsitletakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävate teadusuuringute ja arendustegevusega seotud teenuste riigihanget. Neid mudeleid oleks võimalik endiselt kasutada, kuid käesolev direktiiv peaks samuti aitama soodustada innovatiivsete toodete riigihangete läbiviimist ning aitama liikmesriikidel saavutada innovatiivse liidu eesmärke.

(48)

Innovatsiooni tähtsuse tõttu ergutatakse avaliku sektori hankijaid lubama alternatiivseid lahendusi nii sageli kui võimalik. Kõnealuste hankijate tähelepanu tuleks seega juhtida vajadusele määratleda miinimumnõuded, millele alternatiivsed lahendused peavad vastama, enne selle teatamist, et alternatiivseid lahendusi on lubatud esitada.

(49)

Kui innovatiivse toote või teenuse või innovatiivsete ehitustööde väljaarendamise ning sellest tulenevate asjade, teenuste või ehitustööde järgneva soetamise vajadust ei saa rahuldada juba turul olemas olevate lahendustega, peaks avaliku sektori hankijatel olema võimalik kasutada erimenetlust seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate lepingutega. Selline erimenetlus peaks võimaldama avaliku sektori hankijatel luua pikaajalisi innovatsioonipartnerlusi uue innovatiivse toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja hilisemaks ostmiseks, tingimusel et sellise innovatiivse toote saab tarnida või sellise teenuse osutada või sellised innovatiivsed ehitustööd teha kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga, ilma et ostmiseks oleks vaja eraldi hankemenetlust. Innovatsioonipartnerlus peaks põhinema protseduurireeglitel, mida kohaldatakse konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse suhtes, ning lepingu sõlmimine tuleks otsustada üksnes parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel, mis on kõige sobivam kriteerium innovatiivseid lahendusi hõlmavate pakkumuste võrdlemiseks. Nii väga suurte projektide kui ka väiksemate innovatiivsete projektide puhul peaks innovatsioonipartnerlus olema üles ehitatud nii, et see saaks luua vajaliku innovatiivse lahenduse väljatöötamist motiveeriva turunõudluse, põhjustamata seejuures turu sulgemist.

Avaliku sektori hankijad peaksid seetõttu kasutama innovatsioonipartnerlusi viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi. Teatavatel juhtudel võiks innovatsioonipartnerluste loomine mitme partneriga aidata sellist mõju vältida.

(50)

Et vältida kahjuliku mõju avaldumist konkurentsile, tuleks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada ainult väga erandlikes olukordades. Sellise erandi kohaldamine peaks piirduma ainult juhtudega, kus väljakuulutamine ei ole võimalik äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, mis on põhjustatud avaliku sektori hankijale ettenägematutest ja temast sõltumatutest asjaoludest, või kui algusest peale on selge, et väljakuulutamine ei aitaks konkurentsi suurendada või saavutada paremat hanketulemust, eelkõige seetõttu, et objektiivsetel asjaoludel leidub ainult üks ettevõtja, kes suudab lepingut täita. Selline on olukord kunstiteoste puhul, kus kunstniku isik määrab olemuslikult kunstiobjekti unikaalse iseloomu ja väärtuse. Eksklusiivsus saab tekkida ka muudel põhjustel, kuid üksnes olukorras, kus ainuõiguse kasutamine on objektiivselt põhjendatud, saab õigustada väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamist, kui eksklusiivsust ei ole tekitanud tulevast hankemenetlust silmas pidades avaliku sektori hankija ise.

Sellele erandile tuginev avaliku sektori hankija peaks esitama põhjendused, miks ei ole mõistlikke alternatiive või aseaineid, nagu alternatiivsete, sealhulgas avaliku sektori hankija liikmesriigist väljastpoolt lähtuvate jaotuskanalite kasutamine või funktsionaalselt võrreldavate ehitustööde, asjade ja teenuste võimalik hankimine.

Kui eksklusiivsus tuleneb tehnilistest põhjustest, tuleks need iga üksikjuhtumi puhul üksikasjalikult määratleda ja põhjendada. Need võivad hõlmata näiteks seda, et teistel ettevõtjatel on tehniliselt peaaegu võimatu saavutada nõutavat kvaliteeti, või on vaja spetsiifilist oskusteavet või spetsiifilisi tööriistu või vahendeid, mis on ainult ühe ettevõtja käsutuses. Tehnilised põhjused võivad tuleneda spetsiifilistest koostalitlusvõime nõuetest, mis peavad olema täidetud, et tagada hangitavate ehitustööde, asjade või teenuste toimimine.

Lisaks ei ole kasulik kasutada hankemenetlust, kui asjad ostetakse otse tooraineturult, sealhulgas kaupade, nagu põllumajandustooted või tooraine, kauplemisplatvormi kaudu, või energiabörsilt, kus reguleeritud ja järelevalvele allutatud mitmepoolne kauplemissüsteem tagab loomulikul viisil turuhinna.

(51)

Tuleks selgitada, et konfidentsiaalse teabe kaitset käsitlevad sätted ei takista ühelgi viisil sõlmitud lepingute mittekonfidentsiaalsete osade, sealhulgas nende hilisemate muudatuste avalikustamist.

(52)

Elektroonilised teabevahendid võivad lepingute väljakuulutamist oluliselt lihtsustada ning suurendada hankeprotsesside tõhusust ja läbipaistvust. Need tuleks hankemenetluses kasutusele võtta standardsete side- ja teavitusvahenditena, sest need suurendavad oluliselt ettevõtjate võimalusi osaleda hankemenetluses kogu siseturul. Sel eesmärgil tuleks teha kohustuslikuks edastada teated elektroonilisel teel, teha hankedokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks ning minna 30-kuulise üleminekuperioodi järel täielikult üle elektroonilisele sidele, mis tähendab sidet, sealhulgas osalemistaotluste ja eelkõige pakkumuste esitamist (elektrooniline esitamine) elektrooniliste vahendite kaudu riigihanke kõigis etappides. Liikmesriikidel ja avaliku sektori hankijatel peaks olema vabadus minna soovi korral kaugemale. Samuti tuleks selgelt sätestada, et käesoleva direktiivi kohane kohustus kasutada elektroonilisi sidevahendeid ei peaks siiski kohustama avaliku sektori hankijaid töötlema pakkumusi elektrooniliselt ega muutma kohustuslikuks elektroonilist hindamist või automaattöötlust. Lisaks ei tohiks käesoleva direktiivi alusel ühegi hankemenetluse elemendi ega avaliku sektori hankija sisese suhtluse suhtes kehtida pärast lepingu sõlmimist kohustus kasutada elektroonilisi sidevahendeid.

(53)

Välja arvatud teatavatel erijuhtudel, peaksid avaliku sektori hankijad kasutama elektroonilisi sidevahendeid, mis on mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitlusvõimelised üldkasutatavate IKT toodetega ega piira ettevõtjate võimalusi hankemenetluses osalemiseks. Selliste sidevahendite kasutamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ka puuetega inimeste ligipääsuvõimalusi. Tuleks selgitada, et kohustus kasutada elektroonilisi vahendeid kõigis hankemenetluse etappides ei ole asjakohane, kui elektrooniliste vahendite kasutamine nõuaks eriseadmeid või üldiselt mittekasutatavate failivormingute kasutamist või kui vastavat sidet saaks pidada üksnes spetsiaalsete kontoriseadmete abil. Seetõttu teatavatel juhtudel, mis tuleks ammendavalt loetleda, ei peaks avaliku sektori hankijad olema kohustatud nõudma esitamisprotsessis elektrooniliste sidevahendite kasutamist. Käesolev direktiiv sätestab, et sellised juhud hõlmavad olukordi, mis nõuavad spetsiaalsete kontoriseadmete kasutamist, mida avaliku sektori hankijad üldiselt ei kasuta, nagu laiformaatprinterid. Mõnedes hankemenetlustes võidakse hankedokumentides nõuda füüsilise või mõõtkavas mudeli esitamist, mida ei saa avaliku sektori hankijale esitada elektrooniliste vahendite abil. Sellistel juhtudel tuleks mudel esitada avaliku sektori hankijale posti teel või muul sobival infokandjal.

Siiski tuleks selgelt sätestada, et muude sidevahendite kasutamisel tuleks piirduda nende pakkumuse elementidega, mille puhul ei ole nõutav elektrooniliste sidevahendite kasutamine.

On asjakohane selgelt sätestada, et juhul, kui see on tehnilistel põhjustel vajalik, peaks avaliku sektori hankijatel olema võimalik näha ette nende dokumendifailide maksimaalne suurus, mida võib esitada.

(54)

Võib esineda erandjuhtumeid, kus avaliku sektori hankijatel peaks olema lubatud elektroonilisi sidevahendeid mitte kasutada, kui see on vajalik selleks, et kaitsta teabe eriti tundlikku iseloomu. Tuleks selgitada, et kui selliste elektrooniliste vahendite kasutamine, mis ei ole üldiselt kättesaadavad, saab pakkuda vajalikul tasemel kaitset, tuleks neid vahendeid kasutada. Nii võib see näiteks olla juhul, kus avaliku sektori hankijad nõuavad spetsiaalsete turvaliste sidevahendite kasutamist, millele nad pakuvad juurdepääsu.

(55)

Erinevad tehnilised vormingud või protsessid ja erinevad sõnumiedastusstandardid võivad potentsiaalselt takistada koostalitlust mitte üksnes liikmesriigisiseselt, vaid eriti ka liikmesriikide vahel. Näiteks selleks, et osaleda hankemenetluses, kus on lubatud või nõutud kasutada elektroonilisi katalooge, mis on ühine vorming teabe esitamiseks ja organiseerimiseks kõigile osalevatele pakkujatele ja mida on võimalik kasutada elektrooniliselt, oleks ettevõtjatel standardi puudumisel vaja kohandada oma katalooge vastavalt igale hankemenetlusele, mis tähendaks väga sarnase teabe esitamist eri vormingutes, sõltuvalt asjaomase avaliku sektori hankija nõuetest. Kataloogi vormingu standardimine parandaks seega koostalitlusvõime ulatust, suurendaks tõhusust ja vähendaks ettevõtjate tehtavaid jõupingutusi.

(56)

Kaaludes, kas on vaja tagada erinevate tehniliste vormingute ja protsesside ning sõnumiedastusstandardite vahelist koostalitlusvõimet või seda suurendada, tehes konkreetsete standardite kasutamise kohustuslikuks, ning sellise vajaduse olemasolu kindlaks teinuna kaaludes, millised standardid kehtestada, peaks komisjon võtma suurel määral arvesse asjaomaste sidusrühmade arvamust. Samuti tuleks uurida, millises ulatuses on ettevõtjad ja avaliku sektori hankijad standardeid tegelikkuses juba kasutanud ja kui hästi need on toiminud. Enne mõne tehnilise standardi kasutamise kohustuslikuks tegemist peaks komisjon samuti hoolikalt analüüsima sellega kaasneda võivaid kulusid, eelkõige seoses olemasolevate elektrooniliste riigihankelepingute sõlmimise lahenduste, sealhulgas infrastruktuuri, protsesside ja tarkvara kohandamisega. Kui asjaomased standardid ei ole välja töötanud rahvusvaheline, Euroopa või riiklik standardiorganisatsioon, peaksid need vastama IKT standardite suhtes kohaldatavatele nõuetele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (12).

(57)

Enne lepingu sõlmimise menetluse erinevates etappides kasutatavate elektrooniliste sidevahendite puhul nõutava turvalisuse taseme kehtestamist peaksid liikmesriigid ja avaliku sektori hankijad hindama ühelt poolt asjaomase teabe saatjate korrektse ja usaldusväärse tuvastamise ja teabe sisu tervikluse tagamise eesmärgil kehtestatavate nõuete ja teiselt poolt probleemide tekkimise (näiteks olukorras, kus sõnumi saadab muu kui märgitud saatja) riskide vahelist proportsionaalsust. Kõiki muid tingimusi samasugustena käsitades tähendaks see seda, et näiteks sellise e-posti sõnumi puhul nõutav turvalisuse tase, milles palutakse täpsustada teabekoosoleku toimumise aadressi, ei peaks olema sama kui pakkumuse puhul, mis on ettevõtja jaoks siduv pakkumine. Sarnaselt võib proportsionaalsuse hindamise tulemuseks olla madalama tasemega turvalisuse taseme nõue seoses elektrooniliste kataloogide uuesti esitamisega või pakkumuste esitamisega raamlepingute kohaste minikonkursside raames või hankedokumentidele juurdepääsuga.

(58)

Kuigi hankemenetluse olulised elemendid, nagu hankedokumendid, osalemistaotlused, huvi kinnitamise avaldused ja pakkumused tuleks alati esitada kirjalikult, peaks olema jätkuvalt võimalik suhelda ettevõtjatega suuliselt, tingimusel et see dokumenteeritakse piisavas ulatuses. See on vajalik selleks, et tagada piisav läbipaistvus, mis võimaldab tõendada, kas on järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelkõige on oluline, et suuline suhtlemine pakkujatega, mis võib mõjutada pakkumuste sisu ja hindamist, dokumenteeritakse piisavas ulatuses ja sobival viisil, näiteks kirjalikult või helisalvestusvahenditega või tehes kokkuvõtte suhtluse peamistest elementidest.

(59)

Euroopa riigihanketurgudel on avaliku sektori hankijad hakanud järjest rohkem nõudlust koondama, et saavutada mastaabisäästu, sealhulgas vähendada hindu ja tehingukulusid, ning tõhustada ja muuta professionaalsemaks riigihangete korraldust. Seda saab saavutada kas osalevate avaliku sektori hankijate arvu või lepingute mahu ja maksumuse koondamisega pikema aja jooksul. Ostude koondamist ja keskseks muutmist tuleb siiski hoolikalt jälgida, et vältida ostujõu ülemäärast koondumist ja konkurentsivastast koostööd ning säilitada läbipaistvus ja konkurents, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu võimalused.

(60)

Laialdast kasutust on leidnud raamlepingud, mida peetakse kogu Euroopas tõhusaks hankemeetodiks. Seetõttu tuleks need jätta suurel määral samaks. Teatavaid aspekte on vaja siiski selgitada, eelkõige seda, et raamlepingut ei peaks kasutama avaliku sektori hankija, kes ei ole raamlepingus kindlaks tehtud. Selleks tuleks selgelt märkida avaliku sektori hankijad, kes on konkreetse raamlepingu osalised algusest peale, kas nimepidi või muul viisil, näiteks osutades teatavale avaliku sektori hankijate kategooriale selgelt piiritletud geograafilisel alal, et asjaomased avaliku sektori hankijad saaks hõlpsalt ja ühemõtteliselt kindlaks teha. Samuti ei peaks raamleping olema pärast selle sõlmimist avatud uutele ettevõtjatele. See tähendab näiteks seda, et kui keskne hankija kasutab avaliku sektori hankijate üldregistrit või nende kategooriat (näiteks konkreetse geograafilise ala kohalikud omavalitsused), kellel on õigus kasutada tema sõlmitavat raamlepingut, peaks see keskne hankija tegema seda viisil, mis võimaldab kindlaks teha nii asjaomase avaliku sektori hankija kui ka kuupäeva, alates millest ta omandab õiguse kasutada keskse hankija sõlmitud raamlepingut, sest see kuupäev määrab kindlaks, milliseid konkreetseid raamlepinguid sellel avaliku sektori hankijal on võimalik kasutada.

(61)

Objektiivsete tingimuste hulka, mille alusel määratakse kindlaks, milline raamlepingu osaliseks olev ettevõtja peaks vastavat ülesannet täitma (näiteks füüsilistele isikutele kasutamiseks ette nähtud asjade tarnimine või teenuste osutamine), võib kõiki tingimusi kehtestava raamlepingu kontekstis kuuluma asjaomaste füüsiliste isikute vajadused ja eelistused.

Avaliku sektori hankijatele tuleks võimaldada täiendavat paindlikkust selliste raamlepingute alusel riigihangete läbiviimisel, mis on sõlmitud rohkem kui ühe ettevõtjaga ja milles kehtestatakse kõik tingimused.

Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori hankijatel olema võimalik tellida ehitustöid või soetada asju või teenuseid, mida käsitletakse raamlepingus, kas taotledes neid ühelt ettevõtjalt, kes on kindlaks määratud vastavalt objektiivsetele kriteeriumitele ja juba kehtestatud tingimustele, või sõlmides pärast raamlepingu osaliseks olevate ettevõtjate vahelise minikonkursi korraldamist konkreetse asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste hankelepingu. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks avaliku sektori hankijad raamlepingu sõlmimiseks esitatavates hankedokumentides märkima objektiivsed kriteeriumid, mille alusel valitakse nende kahe raamlepingu täitmise meetodi vahel. Need kriteeriumid võiksid olla seotud näiteks asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste kvantiteedi, maksumuse või omadustega, sealhulgas vajadusega tagada teenuse või turvalisuse kõrgem tase, või hinnataseme muutusega võrreldes eelnevalt kindlaks määratud hinnaindeksiga. Avaliku sektori hankijad peaksid raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi. Avaliku sektori hankijad ei peaks olema käesoleva direktiivi kohaselt kohustatud kõnealuse raamlepingu alusel hankima raamlepinguga hõlmatud ehitustöid, asju või teenuseid.

(62)

Samuti tuleks selgitada, et samal ajal, kui raamlepingul põhinevad hankelepingud tuleb sõlmida enne raamlepingu kehtivuse lõppemist, ei pea raamlepingul põhinevate üksikute hankelepingute kestus langema kokku selle raamlepingu kestusega, vaid võib olla vastavalt vajadusele kas sellest lühem või pikem. Eelkõige peaks olema lubatud võtta raamlepingul põhinevate üksikute hankelepingute kestuse kindlaksmääramisel arvesse selliseid tegureid nagu nende täitmiseks vajalik aeg, kui leping seondub ka selliste seadmete hooldamisega, mille eeldatav kasulik eluiga on rohkem kui neli aastat, või kui lepingu täitmiseks on vaja töötajate ulatuslikku koolitamist.

Samuti tuleks selgitada, et võib olla erandjuhtumeid, kus ka raamlepingute endi kestus peaks olema lubatud olla pikem kui neli aastat. Sellised juhtumid, mis peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelkõige raamlepingu esemega, võivad tekkida näiteks siis, kui ettevõtjatel on vaja seadmeid, mille amortisatsiooniaeg on pikem kui neli aastat ning mis peavad kogu raamlepingu kestuse ajal olema igal ajal kättesaadavad.

(63)

Samuti oleks vaja omandatud kogemusi arvesse võttes kohandada dünaamiliste hankesüsteemide suhtes kohaldatavaid eeskirju, et avaliku sektori hankijad saaksid täielikult ära kasutada kõnealuse vahendiga seotud võimalused. Neid süsteeme tuleb lihtsustada, eelkõige tuleks neid rakendada piiratud menetluse kujul, kõrvaldades seega esialgsete pakkumuste vajaduse, mida on dünaamiliste hankesüsteemide puhul peetud üheks peamiseks probleemiks. Igal ettevõtjal, kes esitab osalemistaotluse ja vastab kvalifitseerimise tingimustele, tuleks lubada osaleda dünaamilises hankesüsteemis selle kehtivusaja jooksul. See hankesüsteem võimaldab avaliku sektori hankijal saada eriti suures valikus pakkumusi ja tagada seega avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalne kasutamine ulatusliku konkurentsi alusel seoses tavapäraste või valmistoodete, ehitustööde või teenustega, mis on turul üldiselt kättesaadavad.

(64)

Need osalemistaotlused tuleks tavapäraselt läbi vaadata maksimaalselt kümne tööpäeva jooksul, arvestades asjaolu, et kvalifitseerimise tingimusi hinnatakse käesolevas direktiivis sätestatud lihtsustatud dokumentatsiooninõuete alusel. Dünaamilise hankesüsteemi kehtestamisel võivad avaliku sektori hankijad siiski hanketeate esmakordse avaldamise või huvi kinnitamise ettepaneku korral seista vastamisi nii suure osalemistaotluste hulgaga, et nad vajavad nende läbivaatamiseks rohkem aega. See peaks olema lubatud, tingimusel et konkreetset riigihanget ei käivitata enne, kui kõik taotlused on läbi vaadatud. Avaliku sektori hankijatel peaks olema võimalik määrata kindlaks, millisel viisil nad kavatsevad osalemistaotlused läbi vaadata, näiteks otsustades viia sellise läbivaatamise läbi üksnes korra nädalas, tingimusel et järgitakse iga osalemistaotluse läbivaatamise tähtaega.

(65)