ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2014.086.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 86

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
21. märts 2014


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 282/2014, 11. märts 2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014, 11. märts 2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ ( 1 )

14

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 284/2014, 21. märts 2014, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

27

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu rakendusotsus 2014/151/ÜVJP, 21. märts 2014, millega rakendatakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

30

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 282/2014,

11. märts 2014,

millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 168 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 168 tuleb tagada kogu liidu poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liit peab täiendama ja toetama liikmesriikide tervisepoliitikat, soodustama liikmesriikidevahelist koostööd ja edendama liikmesriikide programmide vahelist kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel, tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks tegemisel.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklis 168 esitatud nõuete täitmine nõuab pidevaid jõupingutusi. Hea tervise edendamine liidu tasandil on ka tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” (edaspidi „strateegia „Euroopa 2020””) lahutamatu osa. Inimeste tervena ja aktiivsena hoidmine pikema aja jooksul ning neile võimaluste andmine aktiivselt oma tervise eest hoolitseda avaldab positiivset mõju tervisele üldiselt, vähendades sealhulgas tervisest tingitud ebavõrdsust, ning mõjutab positiivselt inimeste elukvaliteeti, tootlikkust ja konkurentsivõimet, vähendades samal ajal survet riigi eelarvele. Innovatsiooni kui tervist mõjutava teguri toetamine ja tunnustamine aitab paremini lahendada kõnealuse valdkonna jätkusuutlikkuse probleemi demograafiliste muutuste taustal ning tervisest tingitud ebavõrdsuse vähendamise meetmed on olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Seetõttu on asjakohane luua liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm”).

(3)

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine”. Liidu rahvastiku tervise parandamise ja tervisliku seisundi erinevuse vähendamise nimel on oluline, et ei keskendutaks üksnes füüsilisele tervisele. WHO andmetel moodustavad vaimse tervise probleemid ligikaudu 40 % puuetega elatud aastatest. Vaimse tervise probleemid on väga erinevad, kauakestvad ning diskrimineerimist põhjustavad, suurendades märkimisväärselt tervisliku seisundi erinevust. Lisaks sellele mõjutab majanduskriis ka vaimset tervist määravaid tegureid, kuna kaitsetegurid on nõrgemad ja riskitegurid suurenevad.

(4)

Eelmised ühenduse tegevusprogrammid rahvatervise valdkonnas (2003–2008) ja tervisevaldkonnas (2008–2013), mis võeti vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ (4) ja otsusega nr 1350/2007/EÜ, (5) („eelmised terviseprogrammid”) on saanud positiivseid hinnanguid paljude oluliste arengusuundade ja parenduste eest. Uus programm peaks toetuma eelmiste programmide saavutustele. Selles tuleks samuti arvesse võtta läbiviidud välisauditite ja hindamiste järgseid soovitusi, esmajoones Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 2/2009 esitatud soovitusi, mille kohaselt peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon pärast 2013. aastat algava perioodi osas uuesti läbi vaatama liidu rahvatervise meetmete ulatuse ja liidu poolset rahastamist käsitleva lähenemisviisi nimetatud valdkonnas. Seda tuleks teha nii, et võetakse arvesse kättesaadavaid eelarvevahendeid ja muid olemasolevaid koostöömehhanisme, mis hõlbustavad sidusrühmadevahelist koostööd ja teabevahetust üle kogu Euroopa.

(5)

Kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega peaks programm keskenduma selgelt määratletud eesmärkidele ja meetmetele, millel on liidu jaoks ilmne ja tõendatud lisaväärtus, ja suunama toetuse väiksemale hulgale meetmetele prioriteetsetes valdkondades. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tuleks rõhk asetada valdkondadele, kus on tegemist selgete piiriüleste või siseturu küsimustega või kus liidu tasandi koostöö annab olulisi eeliseid ja parandab tõhusust.

(6)

Programmiga tuleks edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas liidu lisaväärtus, mida saaks tõendada järgmiste näitajate alusel: heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel; teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine; piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks; teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille puhul on liidul märkimisväärsed õigused, et tagada kvaliteetsete lahenduste elluviimine kõigis liikmesriikides; innovatsiooni potentsiaali avamine tervise valdkonnas; meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et võimaldada teadlike otsuste tegemist liidu tasandil; suurem tõhusus topelttööst põhjustatud ressursside raiskamise ärahoidmise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel.

(7)

Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel ning terviseteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.

(8)

WHO 2009. aasta Euroopa terviseraportis määrati kindlaks rahvatervisesse ja tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute suurendamise ulatus. Seoses sellega julgustatakse liikmesriike määrama tervise parandamise oma riigisiseste programmide üheks prioriteediks ja paremini kasutama teadmisi liidupoolse rahastamise võimalustest tervise valdkonnas. Sellest tulenevalt peaks programm hõlbustama programmi tulemuste ülevõtmist riikide tervisepoliitikatesse.

(9)

Innovatsiooni tervisevaldkonnas tuleks käsitada rahvatervise strateegiana, mis ei piirdu vaid tehnoloogiliste edusammudega asjakohaste toodete ja teenuste puhul. Innovatsiooni soodustamisega rahvatervise valdkonna meetmetes, ennetusstrateegiates, tervishoiusüsteemi juhtimisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja osutamisel, sealhulgas haiguste ennetamisel ja tervise edendamise meetmete võtmisel saab parandada tulemusi rahvatervise valdkonnas, parandada patsientide ravi kvaliteeti ja täita rahuldamata vajadusi ning samuti suurendada sidusrühmade konkurentsivõimet ja parandada terviseteenuste ja arstiabi kulutõhusust ja jätkusuutlikkust. Sellest tulenevalt peaks programm hõlbustama innovatsiooni vabatahtlikku lülitamist tervisevaldkonda, võttes arvesse Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühiseid väärtusi ja põhimõtteid, mis on esitatud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes (6).

(10)

Programm peaks aitama lahendada tervisest tingitud ebavõrdsuse küsimust ning edendama võrdsust ja solidaarsust, eriti majanduskriisi tingimustes, tehes seda erinevate eesmärkide kohaste meetmete abil ning julgustades ja soodustades parimate tavade vahetamist.

(11)

ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt edendab liit meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja püüab võidelda diskrimineerimisega. Vastavalt sellele peaks programm toetama soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide arvestamist kõikides programmiga hõlmatud meetmetes.

(12)

Patsientidele tuleb tagada muu hulgas tervisealase teadlikkuse parandamise teel võimalused tegeleda aktiivsemalt oma tervise ja tervishoiuga, ennetada tervise halvenemist ning teha teadlikke valikuid. Optimeerida tuleks tervishoiumeetmete ja -süsteemide läbipaistvust ning usaldusväärse, sõltumatu ja kasutajasõbraliku teabe kättesaadavust patsientidele. Tervishoiuteenuste osutajad peaksid saama patsientidelt tagasisidet ja nendega suhtlema. Liikmesriikide, patsiendiorganisatsioonide ja sidusrühmade toetus on oluline ning seda tuleks kooskõlastada liidu tasandil, et tõhusalt aidata patsientidel, eelkõige haruldaste haiguste põdejatel, kasutada piiriüleseid tervishoiuteenuseid.

(13)

Tervishoiusüsteemide tõhususe ja patsientide turvalisuse nimel on oluline vähendada resistentsete ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste levikut ning tagada tõhusate antimikroobsete ravimite kättesaadavus. Programmiga tuleks toetada järjepidevaid jõupingutusi, mille eesmärk on parandada antimikroobse resistentsuse tuvastamise ja ennetamise analüüsi meetodeid ning edendada antimikroobse resistentsusega tegelemisel tervishoiutöötajate võrgustikke, sealhulgas veterinaarsektoris.

(14)

Vananevas ühiskonnas võivad tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks mõeldud hästi suunatud investeeringud suurendada tervena elatud aastate arvu ning seega võimaldada eakatel jätkata vananedes tervet ja aktiivset elu. Kroonilised haigused põhjustavad üle 80 % enneaegsetest surmadest liidus. Programmiga tuleks kindlaks määrata tõenduspõhised head tavad tervise edendamise ja haiguste ennetamise eesmärgil kulutõhusate meetmete võtmiseks, milles keskendutakse eelkõige peamistele riskiteguritele, nagu tubaka ja uimastite tarvitamisele, alkoholi kuritarvitamisele ning ebatervislikule toitumisele, rasvumisele ja vähesele liikuvusele, samuti HIVile/AIDSile, tuberkuloosile ja hepatiidile, ning neid tavasid levitada ja nende kasutuselevõttu toetada. Tõhus ennetustegevus aitaks parandada tervishoiusüsteemide finantsilist jätkusuutlikkust. Programm peaks soolisi erisusi arvestavas raamistikus toimides kaasa aitama haiguste ennetamisele kõikides selle aspektides (esmases, teiseses ja kolmandas) ning liidu kodanike kogu eluea jooksul, tervise edendamisele ja tervislikke eluviise soosivate keskkondade loomisele, võttes arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud taustategureid ning samuti teatavate puuete mõju tervisele.

(15)

Selleks et minimeerida selliste piiriüleste terviseohtude mõju rahvatervisele, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/EL (7) ja mis võivad ulatuda kemikaalidega seotud õnnetuste tagajärjel tekkinud ulatuslikust reostusest kuni pandeemiateni, nagu hiljutised E. coli, H1N1 või SARSi (raskekujuline äge respiratoorne sündroom) puhangud, või rahvastiku suureneva liikuvuse mõju tervisele, peaks programm aitama luua ja töökorras hoida vastupidavaid mehhanisme suurte piiriüleste terviseohtude tuvastamiseks, hindamiseks ja lahendamiseks. Selliste ohtude laadi tõttu tuleks programmiga toetada liidu tasandil koordineeritud rahvatervise meetmeid, millega käsitleda piiriüleste terviseohtude erinevaid aspekte ning mis tuginevad valmisoleku ja reageerimise planeerimisele, vastupidavale ja usaldusväärsele riskihindamisele ning tugevale riskijuhtimis- ja kriisiohjeraamistikule. Seda arvesse võttes tuleks programmile oluliselt kasuks vastastikune täiendavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (8) loodud haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskuse töökavaga võitluses nakkushaiguste vastu ning liidu teadusuuringute- ja innovatsiooniprogrammide raames toetatavate meetmetega. Erilisi jõupingutusi tuleks teha selleks, et tagada ühtsus ja sünergia programmi ja muude liidu programmide alusel tervisevaldkonnas ülemaailmsel tasandil tehtava töö ning vahendite vahel, mille raames käsitletakse esmajoones grippi, HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja muid piiriüleseid terviseohte käsitlevaid valdkondi kolmandates riikides.

(16)

Programmi kohaselt võetavate meetmetega peaks olema võimalik hõlmata ka piiriüleseid terviseohte, mis tulenevad bioloogiliste või keemiliste ainetega toimunud õnnetustest, keskkonnast ja kliimamuutusest. Nagu on märgitud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, on komisjon kohustunud võtma kliimamuutuste küsimust arvesse kõikides liidu rahastamisprogrammides ning suunama vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Kulutused programmi tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva erieesmärgi raames peaksid üldiselt aitama kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele, käsitledes kliimamuutustega seotud terviseohtusid. Komisjon peaks esitama teavet kliimamuutustega seotud kulutuste kohta, mis on tehtud programmi raames.

(17)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 114 tuleks siseturu loomist ja selle toimimist käsitlevate liidu õigusaktidega tagada tervisekaitse kõrge tase. Seda eesmärki silmas pidades tuleks programmi raames teha erilisi jõupingutusi, et toetada meetmeid, mis on nõutavad liidu õigusaktidega nakkushaiguste ja muude terviseohtude, inimkudede ja -rakkude, vere, inimorganite, meditsiiniseadmete, ravimite, piiriüleses tervishoius ettenähtud patsiendiõiguste ning tubakatoodete ja tubaka reklaami valdkonnas ning mis toetavad nendes õigusaktides seatud eesmärkide saavutamist.

(18)

Programmiga tuleks toetada tõenduspõhiste otsuste tegemist, edendades terviseteabe- ja oskusteabesüsteemi, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks WHO ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) asjakohast tegevust. Kõnealune süsteem peaks muu hulgas hõlmama olemasolevate vahendite kasutamist ning asjakohasel juhul tervisealase olukorra seireks mõeldud standarditud terviseteabe ja -vahendite edasiarendamist, terviseandmete kogumist ja analüüsi, komisjoni otsusega 2008/721/EÜ (9) loodud teaduskomiteede toetamist ning programmi tulemuste ulatuslikku levitamist.

(19)

Liidu tervisepoliitika eesmärk on täiendada ja toetada riikide tervisepoliitikat, soodustada liikmesriikidevahelist koostööd ning edendada riikide programmide kooskõlastamist. Heade tavade vahetamine on selle poliitika elluviimise peamiseks vahendiks. Tavade vahetamine peaks võimaldama riikide ametiasutustel saada kasu teistes liikmesriikides välja töötatud tõhusatest lahendustest, vähendama jõupingutuste kattumist ning suurendama kulutuste tasuvust, edendades innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Sellest tulenevalt peaks programm keskenduma peamiselt koostööle liikmesriikide tervisevaldkonnas pädevate asutustega ja looma stiimuleid kõigi liikmesriikide ulatuslikumaks osalemiseks, nagu soovitati eelmiste tervisevaldkonna programmide hinnangutes. Tuleks aktiivselt soodustada seda, et liikmesriikide tervisevaldkonnas pädevate asutuste või nende pädevate asutuste volitatud asutuste poolt kaasrahastatavates meetmetes osaleksid eelkõige need liikmesriigid, kelle kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest. Selliseid meetmeid tuleks pidada eriti kasulikeks ning need peaksid eelkõige vastama eesmärgile tagada nende liikmesriikide, kelle kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, ulatuslikum ja hõlpsam osalemine. Kaaluda tuleks ka selliste liikmesriikide osalemise täiendavat ja asjakohast mitterahalist toetamist, näiteks taotluste esitamise protsessi, teadmussiirde ja oskusteabe kasutuselevõtu puhul.

(20)

Valitsusvälised organisatsioonid ja tervisevaldkonna sidusrühmad, eeskätt patsientide organisatsioonid ja tervishoiutöötajate ühingud täidavad olulist rolli, andes komisjonile programmi rakendamiseks vajalikku teavet ja nõu. Seda tehes võib neil olla vaja programmi raames eraldatavat toetust, mis võimaldab neil oma ülesannet täita. Seetõttu peaks programm olema kättesaadav rahvatervise valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja patsientide organisatsioonidele, kes täidavad olulist osa kodanikuühiskonna dialoogis liidu tasandil, osaledes näiteks nõuanderühmades, ning aitavad sel viisil kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele.

(21)

Programmiga peaks edendama koostoimet ja samal ajal vältima tegevuse kattumist liidu asjaomaste programmide ja meetmetega, edendades vajaduse korral teadusvaldkonnas toimunud innovatsiooniläbimurrete kasutuselevõttu tervisesektoris. Vastavate meetmete raames tuleks asjakohasel viisil kasutada liidu muid rahalisi vahendeid ja programme, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (10) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi aastateks 2014–2020 („Horisont 2020”) ja selle tulemusi; struktuurifonde; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013 (11) loodud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi; nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 (12) loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi;

liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat aastateks 2007–2012; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1287/2013 (13) loodud ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/2013 (14) loodud keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE); tarbijakaitseprogrammi; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1382/2013 (15) loodud õigusprogrammi; intelligentse elukeskkonna ühisprogrammi; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (16) loodud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi (Erasmus+); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/2013 (17) loodud Euroopa statistikaprogrammi ning täisväärtusliku eluperioodi pikendamise alast Euroopa innovatsioonipartnerlust.

(22)

ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 3on sätestatud, et liit ja liikmesriigid edendavad rahvatervise alal koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellest tulenevalt peaks programm olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele, esmajoones ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatidele, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia raames, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) / Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidele, naaberriikidele ja riikidele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat, ning muudele riikidele asjakohastes kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustel.

(23)

Soodustada tuleks asjakohaseid suhteid programmis mitteosalevate kolmandate riikidega, et aidata saavutada programmi eesmärke, võttes arvesse kõiki nende riikide ja liidu vahel sõlmitud asjakohaseid lepinguid. See võib hõlmata seda, et liit korraldab tervisealaseid üritusi või kolmandad riigid võtavad ühist huvi pakkuvates valdkondades meetmeid, mis täiendavad programmi raames rahastatavaid meetmeid, kuid see ei tohiks hõlmata programmi alusel makstavat rahalist toetust.

(24)

Selleks et suurendada programmi meetmete tõhusust ja tulemuslikkust liidu ja rahvusvahelisel tasandil ning programmi rakendada tuleks arendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle allasutustega, eelkõige WHOga, samuti Euroopa Nõukogu ja OECDga.

(25)

Programmi kestus peaks olema seitse aastat, et viia see vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (18) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega. Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi kehtivusajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (19) punkti 17 tähenduses.

(26)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (20) artikliga 54 on käesolev määruse programmi meetmete ja rakendamise õiguslikuks aluseks.

(27)

Selleks et tagada programmi raames asutuste tegevuskuludeks antava rahalise toetuse jätkuvus, peaks komisjonil olema võimalik pidada 2014. aasta tööprogrammis rahastamiskõlblikeks tekkinud kulusid, mis on otseselt seotud toetatud meetmete elluviimisega, isegi kui toetuse saajal olid sellised kulud tekkinud enne rahastamistaotluse esitamist.

(28)

Selleks, et tagada iga-aastaste tööprogrammide abil käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (21).

(29)

Programmi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada läbipaistvuse põhimõttest. Eelarvevahendid tuleks jaotada tasakaalustatult programmi eri eesmärkide vahel kogu programmi kestuse ajal, võttes arvesse tervise edendamise võimalikke eeliseid. Programmi raames tuleks välja valida ja rahastada asjakohaseid meetmeid, mis vastavad programmi erieesmärkidele ning millel on selge liidu lisaväärtus. Iga-aastastes tööprogrammides tuleks kindlaks määrata eelkõige peamised valikukriteeriumid, mida kohaldatakse võimalike abisaajate valimisel ja mis on kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, tagamaks, et neil on finantssuutlikkus ja tegevusvõime programmi raames rahastatavate meetmete võtmiseks ning vajaduse korral oma sõltumatuse tõendamiseks.

(30)

Programmi väärtust ja mõju tuleks korrapäraselt kontrollida ja hinnata. Programmi hindamisel tuleks arvestada asjaolu, et programmi eesmärkide saavutamine võib võtta programmi kestusest kauem aega. Programmi keskel, ent hiljemalt 30. juuniks 2017 tuleks koostada vahehindamise aruanne, et hinnata programmi valdkondlike prioriteetide rakendamise olukorda.

(31)

Selleks, et programm saaks täiel määral kasu selle rakendamist käsitlevast vahehindamise aruandest ning et võimaldada programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike võimalike kohanduste tegemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et jätta välja käesolevas määruses sätestatud valdkondlikke prioriteete või neid käesolevasse määrusesse lisada. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)

Oluline on liikmesriikide asutuste koostöö, et jagada teavet potentsiaalsete taotlejatega, eesmärgiga võimaldada programmis osalemine võrdsetel tingimustel, ning edastada programmi abil saadud teadmisi riikliku tervisesektori erinevatele sidusrühmadele. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid nende meetmete toetamiseks määrama koordinatsioonikeskused.

(33)

Määruse rakendamisel peaks komisjon nõu pidama asjaomaste ekspertidega, sealhulgas riikide koordinatsioonikeskustega.

(34)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli jooksul kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mille hulgas on meetmed eeskirjade eiramise ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks, kaotatud, alusetult makstud või vääralt kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmiseks ning vajaduse korral karistused.

(35)

Tagada tuleks üleminek programmi ja eelmise programmi vahel, mida see asendab, pidades eriti silmas mitmeaastaste haldusstruktuuride, näiteks tehnilise ja haldustoe rahastamise jätkumist. Alates 1. jaanuarist 2021 peaksid tehnilise ja haldusabi assigneeringud vajaduse korral katma kulud, mis on seotud 2020. aasta lõpuks veel lõpule viimata meetmete haldamisega.

(36)

Kuna käesoleva määruse üldeesmärke, nimelt täiendada ja toetada liikmesriikide poliitikat ja anda sellele lisaväärtust eesmärgiga parandada liidu rahvastiku tervist ja vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust tervist edendades, tervisevaldkonnas innovatsiooni soodustades, tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust parandades ja liidu kodanikke tõsiste piiriüleste terviseohtude eest kaitstes, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)

Käesolev määrus asendab otsuse nr 1350/2007/EÜ. Nimetatud otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(38)

Asjakohane on tagada sujuv ja katkestusteta üleminek eelmise tervisevaldkonna programmi (2008–2013) ja programmi vahel ning viia programmi kestus vastavusse määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013. Seetõttu tuleks kõnealust programmi kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Programmi loomine

Käesoleva määrusega luuakse liidu kolmas mitmeaastane tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 (edaspidi „programm”).

Artikkel 2

Üldeesmärgid

Programmi üldeesmärgid on täiendada ja toetada liikmesriikide poliitikat ning anda sellele lisaväärtust, parandada liidu kodanike tervist ja vähendada tervisest tingitud ebavõrdust, edendades selleks tervist, soodustades tervisevaldkonnas innovatsiooni, parandades tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust ja kaitstes liidu kodanikke tõsiste piiriüleste terviseohtude eest.

II   PEATÜKK

EESMÄRGID JA MEETMED

Artikkel 3

Erieesmärgid ja näitajad

Artiklis 2 nimetatud üldeesmärke püütakse saavutada järgmiste erieesmärkide kaudu:

1)

tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja tervislikke eluviise soosiva keskkonna loomiseks: teha kindlaks, millised on tõenduspõhised head tavad kulutõhusate meetmete võtmisel tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks, neid tavasid levitada ja edendada nende kasutuselevõttu, käsitledes eeskätt peamisi eluviisidega seotud riskitegureid, keskendudes sealjuures liidu jaoks loodavale lisaväärtusele.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige nende liikmesriikide arvu suurenemise alusel, kes edendavad head tervist ja ennetavad haigusi, kasutades selleks tõenduspõhiseid ja häid tavasid liikmesriikides asjakohasel tasandil võetavate meetmete kaudu;

2)

liidu kodanike kaitsmiseks tõsiste piiriüleste terviseohtude eest: määrata kindlaks ja töötada välja ühtsed lähenemisviisid ning edendada nende rakendamist, et parandada valmisolekut ja koordineerimist tervisega seotud hädaolukordade puhul.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige nende liikmesriikide arvu suurenemise alusel, kes lisavad väljatöötatud ühtsed lähenemisviisid oma valmisolekukavadesse;

3)

rahvatervisealase suutlikkuse suurendamise toetamiseks ning innovaatiliste, tõhusate ja jätkusuutlike tervisesüsteemide edendamiseks: määrata liidu tasandil kindlaks ja töötada välja vahendid ja mehhanismid, mille abil tulla toime ressursside – nii inimeste kui ka rahaliste vahendite – puudusega ning aidata kaasa innovatsiooni vabatahtlikule edendamisele rahvatervise alastes sekkumis- ja ennetusstrateegiates.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige antud nõuannete hulga suurenemise ning nende liikmesriikide arvu suurenemise alusel, kes kasutavad kindlaksmääratud vahendeid ja mehhanisme, et aidata kaasa tõhusate tulemuste saavutamisele oma tervisesüsteemides;

4)

hõlbustamaks liidu kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele: parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe kättesaadavust väljaspool riigipiire, hõlbustada teadusuuringute tulemuste rakendamist ning töötada välja vahendid tervishoiu kvaliteedi ja patsientide ohutuse parandamiseks, muu hulgas tervisealase teadlikkuse parandamisele kaasa aitavate meetmete abil.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL (22) kohaselt loodud Euroopa tugivõrgustike (edaspidi „Euroopa tugivõrgustikud”) arvu, Euroopa tugivõrgustikega ühinenud tervishoiuteenuste osutajate ja eksperdikeskuste arvu ning väljatöötatud vahendeid kasutavate liikmesriikide arvu suurenemise alusel.

Artikkel 4

Rahastamiskõlblikud meetmed

Programmi erieesmärkide saavutamiseks kasutatakse meetmeid, mis on kooskõlas I lisas loetletud valdkondlike prioriteetidega ning mida rakendatakse artiklis 11 nimetatud iga-aastaste tööprogrammide kaudu.

III   PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 5

Rahastamine

Rahastamispakett programmi rakendamiseks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 on 449 394 000 eurot jooksevhindades.

Iga-aastased eraldised määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kindlaks vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

Artikkel 6

Kolmandate riikide osalemine

Programmis võivad kulupõhiselt osaleda kolmandad riigid, eelkõige

a)

ühinemiseelse strateegiaga hõlmatud ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende liidu programmides osalemise üldtingimustele ja üldistele põhimõtetele, mis on sätestatud nendega sõlmitud raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes;

b)

EFTA/EMP riigid EMP lepingus sätestatud tingimustel;

c)

naaberriigid ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid asjakohastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustel;

d)

muud riigid asjakohastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustel.

Artikkel 7

Sekkumise liigid

1.   Vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 antakse liidu rahalist toetust kas toetuste või avalike hangete kujul või sekkudes muul moel, mis on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks.

2.   Toetust võib anda

a)

meetmetele, millel on liidu jaoks selge lisaväärtus ja mida kaasrahastavad liikmesriigis või artikli 6 alusel programmis osalevas kolmandas riigis tervise valdkonnas pädevad asutused või nende asutuste volitatud artikli 8 lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutused ja valitsusvälised organisatsioonid, tegutsedes kas eraldi või võrgustikuna;

b)

meetmetele, millel on liidu jaoks iga-aastases tööprogrammis sõnaselgelt ette nähtud ja nõuetekohaselt põhjendatud lisaväärtus ning mida kaasrahastavad artikli 8 lõikes 1 nimetatud teised avaliku sektori, valitsusvälised või erasektori asutused, sealhulgas tervise valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid, ning viimatinimetatud juhul vajaduse korral ka ilma eelneva konkursikutseta meetmetele;

c)

artikli 8 lõikes 2 nimetatud valitsusväliste asutuste tegevusele, kui rahaline toetus on vajalik ühe või mitme programmis esitatud erieesmärgi saavutamiseks.

3.   Liidu antav toetus ei tohi ületada 60 % rahastamiskõlblikest kuludest meetme puhul, mis on seotud programmi mõne eesmärgiga või valitsusvälise asutuse tegevusega. Eriliselt kasulikel juhtudel võib liidu toetus olla kuni 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Lõike 2 punktis a osutatud meetmete puhul loetakse eriliselt kasulikuks muu hulgas neid juhtusid, mille puhul

a)

eraldatakse vähemalt 30 % kavandatava meetme eelarvest liikmesriikidele, kelle kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest; ja

b)

meetmes osalevad vähemalt 14 osalisriigist pärit asutused ning vähemalt nelja osaleva riigi kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest.

4.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 130 lõikest 2 ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon 2014. aasta programmis pidada alates 1. jaanuarist 2014 rahastamiskõlblikeks selliseid kulusid, mis on otseselt seotud toetatud meetmete elluviimisega, isegi kui toetuse saajal olid sellised kulud tekkinud enne rahastamistaotluse esitamist.

Artikkel 8

Toetuse saamise tingimustele vastavad toetusesaajad

1.   Artikli 7 lõike 2 punktides a ja b nimetatud meetmete võtmiseks võivad toetust saada seaduslikult asutatud organisatsioonid, riigiasutused, avaliku sektori asutused, eelkõige teadus- ja terviseasutused, ülikoolid ja kõrgharidusasutused.

2.   Artikli 7 lõike 2 punktis c nimetatud asutuste tegevuse jaoks ettenähtud toetust võib anda nendele asutustele, mis vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

a)

nad on valitsusvälised ja mittetulunduslikud ning tööstus-, kaubandus- ja ärihuvidest või muudest vastandlikest huvidest sõltumatud;

b)

nad tegutsevad rahvatervise valdkonnas, täidavad tähtsat rolli liidu tasandil peetavas kodanikuühiskonna dialoogis ja püüdlevad vähemalt ühe artiklis 3 nimetatud erieesmärgi poole;

c)

nad tegutsevad liidu tasandil ja vähemalt pooltes liikmesriikides, kusjuures nende geograafiline katvus liidu piires on tasakaalustatud.

Artikkel 9

Haldus- ja tehniline abi

Programmi rahastamispaketist võib katta ka kulusid, mis on seotud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamisega, eelkõige kulud uuringutele, kohtumistele ning teavitus- ja kommunikatsioonimeetmetele, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, kui need on seotud programmi üldeesmärkidega, ja kulusid, mis on seotud teabevahetusega tegelevatele IT-võrgustikega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi haldamisel tekivad.

IV   PEATÜKK

RAKENDAMINE

Artikkel 10

Rakendusmeetodid

Komisjon vastutab programmi rakendamise eest kooskõlas määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud eelarve täitmise viisidega.

Artikkel 11

Iga-aastased tööprogrammid

1.   Komisjon kehtestab programmi rakendamiseks iga-aastased tööprogrammid kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ning kriteeriumitega, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid, milles eelkõige nähakse ette võetavad meetmed, sealhulgas rahaliste vahendite soovituslik jaotus. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Programmi rakendamisel tagab komisjon koos liikmesriikidega selle vastavuse kõikidele asjakohastele isikuandmete kaitse suhtes kehtivatele õigusnormidele ning võtab selliste andmete konfidentsiaalsuse ja kaitstuse tagamiseks vajaduse korral kasutusele vastavad mehhanismid.

Artikkel 12

Kooskõla ja vastastikune täiendavus muude poliitikavaldkondadega

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi täieliku kooskõla ja vastastikuse täiendavuse liidu ning sealhulgas liidu asjaomaste asutuste muude poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmetega.

Artikkel 13

Seire, hindamine ja tulemustest teavitamine

1.   Komisjon jälgib tihedas koostöös liikmesriikidega programmi meetmete rakendamist, pidades silmas selle eesmärke ja näitajaid, sealhulgas ka kättesaadavat teavet kliimaga seotud kulutuste kohta. Komisjon annab igal aastal selle kohta aru artikli 17 lõikes 1 osutatud komiteele ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel kättesaadavat teavet programmi rakendamise ja mõju kohta. Sellised teabetaotlused on proportsionaalsed ning need ei põhjusta liikmesriikide halduskoormuse tarbetut suurenemist.

3.   Programmi kestuse ajal, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande, mis käsitleb programmi eesmärkide saavutamist, I lisas sätestatud valdkondlike prioriteetidega seotud olukorda ning vahendite kasutamise tõhusust ja programmi lisaväärtust liidu jaoks, et teha otsus valdkondlike prioriteetide jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Vahehindamise aruandes käsitletakse ka lihtsustamisvõimalusi, programmi sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Aruandes võetakse arvesse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

Eelkõige märgib komisjon vahehindamise aruandes ära järgmise:

a)

kas I lisas loetletud üht või mitut valdkondlikku prioriteeti ei ole programmi eesmärkide kohaselt ja järelejäänud kestust silmas pidades võimalik rakendada ja saavutada;

b)

kas hindamise käigus on kindlaks tehtud üks või mitu konkreetset olulist valdkondlikku prioriteeti, mida ei ole loetletud I lisas, kuid mis on osutunud vajalikuks programmi üld- ja erieesmärkide saavutamist silmas pidades;

c)

punktides a ja b nimetatud järelduste põhjendused.

Hinnatakse ka programmi tulemuste pikemaajalist mõju ja kestlikkust, et sellest lähtuvalt teha otsus edaspidise programmi võimaliku jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta.

4.   Komisjon avaldab käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete tulemused ning tagab nende laialdase levitamise, et aidata kaasa tervise edendamisele liidus.

Artikkel 14

Vahehindamise aruande järelmeetmed

1.   Kui vahehindamise aruandes on kindlaks määratud, et programmi üht või mitut valdkondlikku prioriteeti ei ole programmi eesmärke ja järelejäänud kestust silmas pidades võimalik rakendada või saavutada, on komisjonil õigus võtta hiljemalt 31. augustil 2017 kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et jätta üks või mitu asjaomast valdkondlikku prioriteeti I lisast välja. Programmi kestuse jooksul võib artikli 18 kohaselt jõustuda üksnes üks delegeeritud õigusakt ühe või mitme valdkondliku prioriteedi väljajätmise kohta.

2.   Kui vahehindamise aruandes on kindlaks tehtud üks või mitu konkreetset olulist valdkondlikku prioriteeti, mida ei ole loetletud I lisas, kuid mis on osutunud vajalikuks programmi üld- ja erieesmärkide saavutamist silmas pidades, on komisjonil õigus võtta hiljemalt 31. augustil 2017 kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et lisada asjaomane valdkondlik prioriteet või prioriteedid I lisasse. Valdkondlik prioriteet peab olema saavutatav programmi kestuse jooksul. Programmi kestuse jooksul võib artikli 18 kohaselt jõustuda üksnes üks delegeeritud õigusakt ühe või mitme valdkondliku prioriteedi lisamise kohta.

3.   Valdkondlike prioriteetide väljajätmine ja lisamine peab olema kooskõlas programmi üldeesmärkidega ning asjaomaste erieesmärkidega.

Artikkel 15

Riikide koordinatsioonikeskused

Liikmesriigid määravad koordinatsioonikeskused, mis aitavad komisjonil programmi edendada ning vastavalt vajadusele levitada programmi tulemusi ja olemasolevat teavet programmi mõju kohta vastavalt artikli 13 lõikele 2.

Artikkel 16

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, mis tagavad, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kohaldatakse liidu finantshuvide kaitseks pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavaid meetmeid ja tõhusaid kontrolle ning eeskirjade eiramise avastamise korral määratakse hoiatavad haldus- ja rahalised karistused.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide põhjal kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud käesoleva määruse kohaselt liidu rahalisi vahendeid.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (23) ning nõukogu määruse (EURATOM, EÜ) nr 2185/96 (24) sätetega ja menetlustega, et teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või käesoleva määruse alusel rahastatud lepinguga seoses on esinenud pettust/kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud, lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires kõnealust auditerimist ja juurdlust.

V   PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 14 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

VI   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.   Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, mis on vajalikud programmi ja otsuse nr 1350/2007/EÜ kohaselt vastu võetud meetmete vahelise ülemineku tagamiseks.

2.   Vajaduse korral võib artiklis 9 sätestatud kulude katteks tehtavaid assigneeringuid eelarvesse kirjendada ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis 31. detsembriks 2020 ei ole veel lõpule viidud.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1350/2007/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 102.

(2)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 223.

(3)  Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

(6)  Nõukogu järeldused ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta (ELT C 146, 22.6.2006, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(9)  Komisjoni 5. augusti 2008. aasta otsus 2008/721/EÜ, millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/210/EÜ (ELT L 241, 10.9.2008, lk 21).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L, 347, 20.12.2013, lk 238).

(12)  Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1382/2013, millega luuakse õigusprogramm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 73).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(18)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(19)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(24)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (EURATOM, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


I LISA

VALDKONDLIKUD PRIORITEEDID

1.   Tervise edendamine, haiguste ennetamine ja tervislikke eluviise soosiva keskkonna loomine, pidades silmas põhimõtet, mille kohaselt tuleb tervist arvesse võtta kõikides poliitikavaldkondades

1.1.

Kulutõhusad edendus- ja ennetusmeetmed, mis on kooskõlas eelkõige alkoholi ja toitumist käsitlevate liidu strateegiatega ning hõlmavad meetmeid, millega toetatakse tõenduspõhiste ja heade tavade vahetamist käsitlemaks selliseid riskitegureid nagu tubaka tarvitamine ja passiivne suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikuvus, võttes arvesse näiteks sotsiaalsete või keskkonnaga seotud taustategurite rahvatervisealasid aspekte, mis keskenduvad liidu jaoks loodavale lisaväärtusele.

1.2.

Meetmed, millega täiendatakse liikmesriikide meetmeid uimastitega seotud tervisekahjude vähendamiseks, kaasa arvatud teavitamine ja ennetamine.

1.3.

Nakkushaigustele, näiteks HIVile/AIDSile, tuberkuloosile ja hepatiidile tõhusalt reageerimise toetamine, määrates kindlaks tõenduspõhised head tavad kulutõhusaks ennetustegevuseks, diagnoosimiseks, raviks ja hoolduseks, neid tavasid levitades ning nende kasutuselevõttu edendades.

1.4.

Koostöö ja suhtevõrgustike loomise toetamine liidus, et ennetada kroonilisi haigusi, sealhulgas vähki, vananemisega seotud haigusi ja närvisüsteemi degeneratiivseid haigusi, ning parandada nendele reageerimist, sel eemärgil teadmisi ja häid tavasid vahetades ning ühiseid ennetus-, varajase diagnoosimise ja kontrollimeetmeid välja töötades (hõlmates ka tervisealast teadlikkust ja ise haiguse kontrolli all hoidmist). Juba ellu viidud vähivastased järelmeetmed, sealhulgas Euroopa vähivastase partnerlusmeetme soovitatud asjakohased meetmed.

1.5.

Tubakatooteid, nende reklaami ja turustamist käsitlevates liidu õigusaktides nõutavad või nende õigusaktide rakendamist soodustavad meetmed. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda tegevused, mille eesmärk on tagada nende õigusaktide rakendamine, kohaldamine, seire ja läbivaatamine.

1.6.

Sellise terviseteabe ja -teadmiste süsteemi soodustamine, mis toetab tõenduspõhiste otsuste tegemist, sealhulgas olemasolevate vahendite kasutamist ja asjakohasel juhul tervisealase olukorra seireks mõeldud standarditud terviseteabe ja -vahendite edasi arendamist, terviseandmete kogumine ja analüüs ning programmi tulemuste ulatuslik levitamine.

2.   Liidu kodanike kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest

2.1.

Riskide hindamise parandamine ja puudujääkide kõrvaldamine riskihindamissuutlikkuses, tagades teadusekspertiisi täiendava suutlikkuse ja kaardistades olemasolevad hinnangud.

2.2.

Liikmesriikide terviseohtudega toimetuleku suutlikkuse toetamine, sealhulgas vajaduse korral koostöö naaberriikidega: valmisoleku- ja reageerimiskavade väljatöötamine, võttes arvesse ja koordineerides ülemaailmseid algatusi, üldtasandi ja konkreetse valmisoleku planeerimise komponente, rahvatervisega seotud reageerimise koordineerimist, mittesiduvaid lähenemisviise vaktsineerimismeetodite suhtes; rahvastiku liikuvusest tulenevate suurenevate terviseohtudega tegelemine; suuniste koostamine hädaolukorra kaitseabinõude ja teabe kohta, juhised heade tavade kohta; vabatahtliku mehhanismi loomisele kaasa aitamine, sealhulgas optimaalse vaktsineerimise alustamine nakkushaiguste taastekkega tõhusalt võitlemise nimel, ja meditsiiniliste vastumeetmete ühishankimise raamistiku loomisesse panustamine; ühtsete kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamine.

2.3.

Nakkushaigusi ja muid terviseohte, sealhulgas bioloogilistest ja keemilistest õnnetusjuhtumitest või keskkonnast või kliimamuutusest tingitud terviseohte käsitlevates liidu õigusaktides nõutavad või nende õigusaktide rakendamist soodustavad meetmed. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda tegevused, mille eesmärk on hõlbustada nende õigusaktide rakendamist, kohaldamist, seiret ja läbivaatamist.

2.4.

Sellise terviseteabe ja -teadmiste süsteemi edendamine, mis toetab tõenduspõhiste otsuste tegemist, sealhulgas olemasolevate vahendite kasutamist ja asjakohasel juhul tervisealase olukorra seireks mõeldud standarditud terviseteabe ja -vahendite edasi arendamist, terviseandmete kogumine ja analüüs ning programmi tulemuste ulatuslik levitamine.

3.   Panustamine innovaatilistesse, tõhusatesse ja jätkusuutlikesse tervisesüsteemidesse

3.1.

Tervisetehnoloogia hindamisel liikmesriikide vahel vabatahtlikkuse alusel tehtava koostöö toetamine direktiiviga 2011/24/EL loodud tervishoiutehnoloogia hindamise vabatahtliku Euroopa võrgustiku kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (1) vastu võetud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames rahastatavate teadusprojektidega saadud tulemuste kasutamise ja pikemas perspektiivis teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi („Horisont 2020”) raames toimuva tegevuse soodustamine.

3.2.

Tervisega seotud innovatsiooni ja e-tervise vabatahtliku kasutuselevõtu edendamine, suurendades patsiendiregistrite ja muude e-tervise rakenduste koostalitlusvõimet; liidu e-tervise alase koostöö toetamine, eelkõige registrite ja nende tervishoiutöötajate poolt kasutuselevõtu osas. See täidab direktiiviga 2011/24/EL loodud e-tervise vabatahtliku võrgustiku eesmärke.

3.3.

Tervisesektori tööjõu jätkusuutlikkuse toetamine, töötades välja tõhusa tööjõu prognoosimise ja planeerimise tervisesektoris töötajate arvu, soolise võrdõiguslikkuse ja tegevusulatuse osas ning koolituse ja vajaminevate oskuste kooskõla osas, hõlmates ka suutlikkust kasutada uusi infosüsteeme ja muid kõrgetasemelisi tehnoloogiaid, tervishoiutöötajate (liidusisese) liikuvuse ja väljarände seire, töötajate värbamise ja hoidmise tõhusate strateegiate edendamine ning suutlikkuse arendamine, võttes nõuetekohaselt arvesse teiste abist sõltumise ja rahvastiku vananemisega seotud probleeme.

3.4.

Oskusteabe tagamine ja heade tavade jagamine, et aidata tervisesüsteemide reformimisega tegelevaid liikmesriike, luues liidu tasandil mehhanismi eksperditeadmiste koondamiseks, et anda usaldusväärset ja tõenduspõhist nõu rahvatervisesse ja tervisesüsteemidesse tõhusa ja mõjusa investeerimise ning asjakohase innovatsiooni kohta. Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames rahastatavate teadusprojektide raames saadud tulemuste kasutamise ja pikemas perspektiivis teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi („Horisont 2020”) raames toimuva tegevuse soodustamine.

3.5.

Vananeva ühiskonna terviseprobleemidele suunatud meetmete toetamine, hõlmates ka asjakohaseid meetmeid, mida soovitatakse täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kolmes teemavaldkonnas, milleks on teadlikkuse, ennetamise ja varajase avastamisega seotud innovatsioon, ravi ja hooldusega seotud innovatsioon ning innovatsioon aktiivsena vananemise ja iseseisva elu vallas.

3.6.

Meditsiiniseadmeid, ravimeid ja piiriülest tervishoidu käsitlevates liidu õigusaktides nõutavad või nende õigusaktide rakendamist soodustavad meetmed. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda tegevused, mille eesmärk on hõlbustada nende õigusaktide rakendamist, kohaldamist, seiret ja läbivaatamist.

3.7.

Sellise terviseteabe ja -teadmiste süsteemi soodustamine, mis toetab tõenduspõhiste otsuste tegemist, sealhulgas olemasolevate vahendite kasutamist ja vajaduse korral tervisealase olukorra seireks mõeldud standarditud terviseteabe ja -vahendite edasi arendamist, terviseandmete kogumine ja analüüs, programmi tulemuste ulatuslik levitamine ning otsusega 2008/721/EÜ loodud teaduskomiteede tegevuse toetamine.

4.   Liidu kodanike juurdepääsu hõlbustamine parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele

4.1.

Sellise Euroopa tugikeskuste võrgustike süsteemi loomise toetamine, mis on mõeldud patsientidele, kelle seisund nõuab väga spetsialiseeritud ravi ja eriliste vahendite või oskuste koondamist, nt haruldaste haiguste puhul, ja direktiivis 2011/24/EL kehtestatud kriteeriumide alusel.

4.2.

Liikmesriikide, patsiendiorganisatsioonide ja sidusrühmade toetamine liidu tasandil tehtava kooskõlastatud tegevuse abil, et tõhusalt aidata haruldasi haigusi põdevaid patsiente. See hõlmab haruldaste haiguste tugikeskuste võrgustike (punkti 4.1 kohaselt), kogu liitu hõlmavate andmebaaside ja registrite süsteemi loomist, mille aluseks on ühtsed kriteeriumid.

4.3.

Patsientide ohutuse ja tervishoiu kvaliteedi alase koostöö tõhustamine muu hulgas järgmiste meetmete abil: patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet käsitleva nõukogu 9. juuni 2009. aasta soovituse (2) rakendamine; heade tavade vahetamine kvaliteedi tagamise süsteemide kohta; suuniste ja vahendite väljatöötamine kvaliteedi ja patsientide ohutuse edendamiseks; ohutust ja kvaliteeti käsitleva teabe patsientidele kättesaadavuse parandamine; tervishoiutöötajate ja patsientide vahelise koostöö ja tagasiside parandamine.

4.4.

Vastavalt tegevuskavale suureneva antimikroobse resistentsuse riski vastu, antimikroobsete ravimite sihipärase kasutamise parandamine ning antimikroobset resistentsust suurendavate tavade vähendamine, eelkõige haiglates; tõhusate ennetus- ja hügieenimeetmete edendamine nakkuste ennetamiseks ja tõrjeks; resistentsete ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste leviku vähendamine ning tõhusate antimikroobsete ravimite kättesaadavuse tagamine.

4.5.

Inimkudesid ja -rakke, verd, inimorganeid, meditsiiniseadmeid, ravimeid ja piiriülese tervishoiuga seonduvaid patsientide õigusi käsitlevates liidu õigusaktides nõutavad või nende õigusaktide rakendamist soodustavad meetmed, austades täies ulatuses liikmesriikide pädevust ja eetilisi valikuid kõnealustes valdkondades. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda tegevused, mille eesmärk on hõlbustada nende õigusaktide rakendamist, kohaldamist, seiret ja läbivaatamist.

4.6.

Sellise terviseteabe ja -teadmiste süsteemi edendamine, mis toetab tõenduspõhiste otsuste tegemist, sealhulgas olemasolevate vahendite kasutamist ja vajaduse korral tervisealase olukorra seireks mõeldud standarditud terviseteabe ja -vahendite edasi arendamist, terviseandmete kogumine ja analüüs ning programmi tulemuste ulatuslik levitamine.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(2)  ELT C 151, 3.7.2009, lk 1.


II LISA

TÖÖPROGRAMMIDE KOOSTAMISE KRITEERIUMID

Iga-aastased tööprogrammid koostatakse programmi kestuse jooksul järgmiste kriteeriumide alusel:

kavandatavate meetmete vastavus artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidele ning I lisas sätestatud valdkondlikele prioriteetidele ning ELi tervisestrateegiale „Üheskoos tervise nimel”;

kavandatavate meetmetega liidu jaoks loodav lisaväärtus I lisas sätestatud valdkondlikest prioriteetidest lähtudes;

kavandatavate meetmete asjakohasus rahvatervise aspektist, pidades silmas tervise edendamist ja haiguste ennetamist, liidu kodanike kaitsmist terviseohtude eest ja tervisesüsteemide toimimise parandamist;

kavandatavate meetmete asjakohasus liidu tervisealaste õigusaktide rakendamise toetamise aspektist;

kavandatavate meetmete geograafilise katvuse asjakohasus;

eelarveressursside tasakaalustatud jaotatus programmi erinevate eesmärkide vahel, võttes arvesse tervise edendamise võimalikke eeliseid;

I lisas sätestatud valdkondlike prioriteetide piisav hõlmatus.


21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/14


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 283/2014,

11. märts 2014,

milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamusi (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Telekommunikatsioonivõrgud ja -teenused muutuvad üha enam internetipõhisteks taristuteks ning lairibavõrgud ja digiteenused on omavahel tihedasti seotud. Internetist saab teabevahetuse, teenuste, hariduse, sotsiaalses ja poliitilises elus osalemise, kultuurisisu ja äritegevuse peamine platvorm. Seepärast on sotsiaalse arengu ja majanduskasvu, konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks ja siseturu toimimiseks äärmiselt oluline teha laialdase levikuga, väga kiire ja turvaline internetiühendus ning avalikud digiteenused üleeuroopaliselt kättesaadavaks.

(2)

Euroopa Ülemkogu kiitis 17. juunil 2010 heaks komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatise „Euroopa digitaalne tegevuskava”, mille eesmärk on panna paika kurss, et maksimaalselt ära kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi. Kõnealuse tegevuskavaga püütakse ergutada konkurentsivõimelise väga kiire interneti taristu ja internetipõhiste digiteenuste nõudlust ja pakkumist, et luua tõeliselt digitaalne ühtne turg, mis on vajalik aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (4) määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu sektoris. Euroopa ühendamise rahastuga hõlmatud sektorites esinevaid samalaadseid probleeme ja võimalusi silmas pidades on hea võimalus kasutada ära nendevahelist sünergiat, sh kombineerides Euroopa ühendamise rahastu vahendeid muude rahastamisallikatega.

(4)

Olemas on palju piiriüleseid digiteenuseid, mille abil Euroopa haldusasutused vahetavad omavahel liidu poliitikameetmete toetamiseks teavet. Uute lahenduste pakkumisel on tähtis kasutada ära Euroopa muude algatuste raames juba rakendatavaid lahendusi, vältida töö kattumist ning tagada algatuste ja poliitikameetmete (nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 922/2009/EÜ (5) loodud ISA programm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 (6) loodud programm „Fiscalis” ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (7) loodud raamprogramm „Horisont 2020”) vahel tegevuspõhimõtete ja lahenduste koordineerimine ja kooskõla. Samuti on tähtis, et lahendused vastaksid kokkulepitud rahvusvahelistele ja/või Euroopa standarditele või koosvõime avatud spetsifikatsioonidele, eelkõige komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (8) kohaselt kindlaks määratutele, ning muudele asjakohastele spetsifikatsioonidele ja suunistele, nt Euroopa avalike teenuste koosvõime raamistikule.

(5)

Väga kiirete lairibavõrkude arendamisele tulevad kasuks Euroopa tehnilised standardid. Kui soovitakse, et liit oleks telekommunikatsioonitööstuses juhtival kohal, on vaja liidu teadusuuringuid ja arendusprogramme ning suurendada järelevalvet standardimismenetluste üle.

(6)

Liikmesriikide vaheliste ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (9) raames kaasrahastatavate ulatuslike projekti eSENS raames konsolideeritavate katseprojektide (nt PEPPOL, STORK, epSOS, eCODEX ja SPOCS) abil on tõendatud ühistel alustaristutel põhinevate oluliste piiriüleste digiteenuste otstarbekust siseturul. Kõnealused katseprojektid on juba praegu või lähitulevikus kasutusküpsed. Läbiviidavad ühishuviprojektid, nt kultuuripärandi (Europeana), lastekaitse (programm „Safer Internet”) ja sotsiaalkindlustuse (sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetuse süsteem EESSI) valdkonnas on juba näidanud, et Euroopa tasandi meetmetel on selge lisaväärtus ning ettepanekuid on tehtud ka teiste projektide kohta, nt tarbijakaitse valdkonnas (vaidluste veebipõhise lahendamise platvorm ODR).

(7)

Digiteenuste taristute puhul peaksid alustaristud olema muudest digiteenuste taristutest tähtsamad, sest esimestest sõltub viimaste arendamine. Digiteenuste taristud peaksid muu hulgas looma Euroopa lisaväärtust ja rahuldama kindlakstehtud vajadused. Nagu edukate katseprojektide põhjal on kindlaks tehtud, peaksid nad olema nii tehniliselt kui ka tegevustasandil piisavalt kasutusküpsed. Need taristud tuleks välja töötada konkreetse säästlikkuskava alusel, et tagada põhiteenusplatvormide keskmise tähtajaga kuni pikaajaline tegevus ka pärast Euroopa ühendamise rahastu kasutamist. Seepärast tuleks rahalise abi andmine käesoleva määruse alusel aja jooksul võimaluse korral järk-järgult lõpetada ja otsida vajaduse korral rahalisi vahendeid mujalt kui Euroopa ühendamise rahastust.

(8)

Et toetada paljusid digiteenuste taristuid ja töötada Euroopas aja jooksul välja koosvõimelised süsteemid, on tähtis rahastada digiteenuste taristuid, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate õiguslike kohustuste täitmiseks ja/või millega arendatakse või tagatakse alustaristuid, mis võivad suuresti mõjutada üleeuroopaliste avalike teenuste väljatöötamist. Siinkohal tähendavad õiguslikud kohustused erisätteid, millega nõutakse digiteenuste taristute arendamist või kasutamist või tulemusi, mida on võimalik saavutada vaid Euroopa digiteenuste taristute kaudu.

(9)

Esmajärjekorras tuleks rahastada projekti Europeana ja programmi „Turvalisem Internet laste jaoks” kui hästitoimivaid digiteenuste taristuid. Eelkõige tuleks nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (10) aastateks 2014-2020 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel tagada liidu rahaliste vahendite jätkuv suunamine muudest liidu programmidest Euroopa ühendamise rahastusse nii, et katkematu ja edukas teenuseosutamine oleks samal tasemel, nagu on ette nähtud praeguse rahastamiskavaga. Nõukogu rõhutas 10. mail 2012, et äärmiselt tähtis on tagada Europeana pikaajaline elujõulisus, sealhulgas selle juhtimise ja rahastamise osas (11).

(10)

Lastele ja noortele tuleks tagada ohutu, kaasav ja positiivne veebikeskkond. Laste õiguste veebikeskkonnas kaitsmise ja edendamise otsustava tähtsusega meetmena tuleks tagada programmi „Safer Internet” toimimine pärast 2014. aastat. Käesoleva määruse rakendamisega tuleks lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia rakendamist nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil toetada rahaliselt, eelkõige liikmesriikide turvalisema interneti keskuste osas. Kõnealuse strateegia edukuse võtmeelemendiks ja eeltingimuseks on turvalisema interneti keskuste, sealhulgas teadlikkuse suurendamise keskuste tegevus ja muu teadlikkust suurendav tegevus, samuti laste, vanemate ja hooldajate jaoks ette nähtud abiliinid, kus käsitletakse laste jaoks parimaid interneti kasutusviise, ning vihjeliinid, kuhu saab teatada laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud infosisust.

(11)

Liidu tulevases õigusaktis e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul määratakse kindlaks üksikasjalikud nõuded ja tingimused selliste põhieelduste vastastikuseks tunnustamiseks, mida järgnevalt nimetatakse digiteenuste alustaristuteks. Nimetatud õigusakt hõlmab käesoleva määruse lisas esitatud ühishuviprojektide osana mitmeid kõige olulisemaid alustaristuid, näiteks e-identimist ja e-allkirja.

(12)

Digiteenuste taristud, mida kasutatakse vastavalt otsusele nr 922/2009/EÜ, hõlbustavad Euroopa haldusasutuste vahel piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist. See omakorda võimaldab osutada olulisi teenuseid muu hulgas sellistes valdkondades nagu elektrooniline identimine ja autentimine, elektroonilised riigihanked ning äriregistrite vastastikune piiriülene sidumine, samuti koosvõimelisi piiriüleseid e-tervise teenuseid, ning teha ka küberjulgeolekuga seotud piiriülest koostööd, aidates nii kaasa digitaalse ühtse turu loomisele. Selline haldusasutuste suhtlus saab toimida sel moel, et töötatakse välja ja/või täiustatakse koosvõimelisi põhiteenusplatvorme, tuginedes nende olemasolevatele ühistele alustaristutele ja/või muude põhiteenusplatvormide arendamiseks vajalike täiendavate ühiste alustalade loomisele, ning nendega seotud üldteenuseid, mis seovad riikide taristud piiriüleste digiteenuste osutamiseks põhiteenusplatvormidega.

(13)

Liikmesriigid peaksid kannustama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi täielikult ja tulemuslikult osalema digiteenuste taristute juhtimises ning tagama, et e-valitsuse teenuste piiriülese osutamisega seotud ühishuviprojektides võetaks arvesse Euroopa avalike teenuste koosvõime raamistikus tehtud soovitusi.

(14)

Euroopa Parlament rõhutas 6. juuli 2011. aasta resolutsioonis „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu”, (12) et lairibateenused on liidu tööstuse konkurentsivõime alus ning annavad suure panuse liidu majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja kvaliteetse tööhõive loomisesse. Kui liit soovib juurutada innovatsiooni, teadmisi ja teenuseid, siis on investeerimisel tipptasemel ja tulevikukindlasse tehnoloogiasse otsustav tähtsus.

(15)

Euroopa turg, kus peaaegu 500 miljonil inimesel on väga kiire lairibaühendus, oleks siseturu arendamise liikumapanevaks jõuks, luues kogu maailmas unikaalse kasutajate kriitilise massi, avades kõik piirkonnad uutele võimalustele ja pakkudes igale kasutajale suuremat väärtust ning andes liidule võimaluse kujuneda maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks. Väga kiirete lairibavõrkude kiire kasutuselevõtt on ülitähtis liidu tootlikkuse arendamise seisukohast ning selliste uute ja väikeste ettevõtete tekkeks, mis võivad olla juhtival kohal erinevates sektorites, nagu tervishoiu-, tootmise ja teenindussektoris.

(16)

Uued taristuvõimalused koos uute, uuenduslike ja koosvõimeliste teenustega peaksid käivitama soodsa mõjuringi, edendades suuremat nõudlust väga kiirete lairibavõrkude järele, millele oleks äri seisukohast soovitatav reageerida.

(17)

Euroopa digitaalses tegevuskavas on kirjas, et 2020. aastaks peaks kõikidel Euroopa elanikel olema juurdepääs internetiühendusele kiirusega üle 30 megabiti sekundis ning vähemalt pooltel Euroopa kodumajapidamistel peaks olema kiirem internetiühendus kui 100 megabitti sekundis.

(18)

Võttes arvesse üha kiiremat internetiühendust vajavate teenuste ja rakenduste kiiret arengut ning seda võimaldavate tipptasemel tehnoloogiate kiiret arengut, siis on Euroopa digitaalse tegevuskava hindamisel asjakohane kaaluda lairibaühendusele 2020. aastaks seatud eesmärkide muutmist selle tagamiseks, et liidul oleksid võrreldes muude maailma majanduspiirkondadega konkurentsivõimelised lairibaühenduskiirused.

(19)

Osadele lairibaprojektidele tuleks kiiruse osas seada kõrgemad eesmärgid ning seega peaksid need olema kiiremat ühendust puudutavad katseprojektid ja mudelid, mida on võimalik korrata.

(20)

Euroopa Parlament rõhutas 12. septembri 2013. aasta resolutsioonis kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda, et tulevikku vaatavas muudetud Euroopa digitaalses tegevuskavas 2020. aastaks seatud eesmärk on tagada kõikidele liidu kodumajapidamistele lairibuühendus kiirusega 100 megabitti sekundis ja 50 % kodumajapidamistele internetiühendus kiirusega vähemalt 1 gigabitti sekundis.

(21)

Erasektoril peaks olema lairibavõrkude arendamisel ja ajakohastamisel juhtroll ning teda peaks selles toetama konkurentsivõimeline ja investeerimist soodustav õigusraamistik. Kui erainvesteeringuid ei tehta piisavalt, peaksid Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks vajalikke pingutusi tegema liikmesriigid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (13) kohaselt tuleks avaliku sektori rahalist abi lairibavõrkude jaoks kasutada üksnes selliste programmide või algatuste puhul, mis hõlmavad projekte, mida ei saa rahastada vaid erasektor, mis on leidnud kinnitust eelhindamise käigus, millega tehakse kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad.

(22)

Lairibavõrkude rahastamisvahendid ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi, tõrjuda eemale erainvesteeringuid ega luua tingimusi, mis pärsiksid eraettevõtjate investeerimismotivatsiooni. Eelkõige peavad nad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 101, 102, 106 ja 107 ning vajaduse korral kooskõlas ELi suunistega riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga.

(23)

Lairibavõrkude rahastamine riiklikest vahenditest peab olema suunatud ainult sellistele taristutele, mille puhul järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige konkurentsiõigust, ning juurdepääsu võimaldamise kohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/19/EÜ (14).

(24)

Kuna Euroopa ühendamise rahastust saadaolevad rahalised vahendid on piiratud, tuleks rahaline abi suunata liidu tasandi rahastamismehhanismide loomisele, et meelitada ligi lisainvesteeringuid, soodustada mitmekordistava mõju tekitamist ja hõlbustada seega erasektori ja muude avaliku sektori vahendite tulemuslikku kasutamist investeerimiseks. Nii saavad ettevõtjad ja institutsioonid rahastamisse panustada hoopis suuremaid summasid kui on võimalik saada otse Euroopa ühendamise rahastust.

(25)

Kuna Euroopa ühendamise rahastu rahalised vahendid on piiratud ning digiteenuste taristutele piisava rahastamise tagamiseks ei tohiks lairibaühendusele ette nähtud kogueelarve ületada minimaalset summat, mis on vajalik selleks, et kehtestada kulutõhusaid sekkumisi, mis tuleks eelneva hindamise käigus kindlaks määrata, võttes muu hulgas arvesse kavandatud rahastamisvahendite liiki, võimalikku võimendavat mõju minimaalse tõhususega projektiportfellile ning turutingimusi.

(26)

Euroopa ühendamise rahastu toetus lairibaühenduse kasutuselevõtuks peaks täiendama muude liidu programmide ja algatuste (sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide) raames antavat toetust juhul, kui eelhindamisega on tehtud kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ja kui korraldusasutused on nii otsustanud. Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamine lairibaühenduse kasutuselevõtu jaoks peaks toetama liikmesriikide pingutusi nii otseselt kui ka kaudselt, tagades investeerimisvahendi muudest allikatest (sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest) pärit vabatahtlike ja sihtotstarbeliste vahendite jaoks ning võimaldades seega liikmesriikidel avaliku sektori kulutuste tõhustamiseks ära kasutada liidu juhitavate vahenditega kaasnevat oskusteavet ja mastaabimõju.

(27)

Majanduslikult soodsaima tulemuse tagamiseks ja arvestades Euroopa ühendamise rahastu piiratud rahalisi vahendeid, peaks rahastamine Euroopa ühendamise rahastust olema kättesaadav projektidele, mis kasutavad konkreetse projekti jaoks sobivaimat tehnoloogiat, võivad aidata edendada uuenduslike ärimudelite loomist ja mida on suure tõenäosusega võimalik korrata. Kui projekte rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust, näiteks Euroopa struktuuri- ja innovatsioonifondidest antavate vabatahtlike toetuste abil või riiklikest või piirkondlikest vahenditest, siis peaksid rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid olema paindlikumad ja võtma arvesse selliste valdkondade konkreetset olukorda ja tingimusi, mida sellise rahastamisega on kavas toetada.

(28)

Liit võib toetada Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärke saavutada aitavate lairibavõrkude kasutuselevõttu mis tahes piirkondades. Digitaaltehnoloogia erinevuse vähendamine ja e-kaasatuse suurendamine on Euroopa digitaalse tegevuskava olulised eesmärgid. Sellepärast tuleks kõikide liidu lairibavaldkonna meetmetega käsitleda selliste linnalähedaste, maa- ja eelkõige hõredalt asustatud ja vähem arenenud piirkondade erivajadusi, kuhu on vaja luua internetiühendus. See hõlmab lairibavõrkude kasutuselevõttu saarte ning raskesti ligipääsetavate, mägiste, kaugete ja äärealade, sh saartel asuvate liikmesriikide sidumiseks liidu keskpiirkondadega ja/või meetmeid, mille eesmärk on suurendada selliste alade ja liidu keskpiirkondade vaheliste lairibaühenduste usaldusväärsust või parandada nende toimimist.

(29)

Digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks tuleks ergutada Euroopa ühendamise rahastu programmi ning riiklike ja piirkondlike lairibaühendust käsitlevate meetmete vahelist kooskõla.

(30)

Käesoleva määruse rakendamisel tuleks rahalise abi andmise viisid viia vastavusse asjaomaste meetmete laadiga. Seega tuleks digiteenuste taristute puhul rahastada hangete või erandjuhtudel toetuste kaudu eelisjärjekorras põhiteenusplatvorme, mida ei ole võimalik rahastada muudest allikatest, ning üldteenuste jaoks tuleks anda vaid piiratud rahalist abi Euroopa ühendamise rahastust. Pealegi peaks Euroopa ühendamise rahastust antava rahalise abi eesmärk olema liidu vahendite tõhus kasutamine, mistõttu tuleks lairibavõrke toetada rahastamisvahenditega, millega tagatakse suurem võimendav mõju kui toetustega.

(31)

Käesoleval määrusel põhineva sekkumise eesmärk peaks olema saavutada koostoime ja koosvõime lisas kirjeldatud ühishuviprojektide vahel ning muude taristutega, sh Euroopa ühendamise rahastust toetatavate transpordi- ja energiataristutega, asjakohaste teadustaristutega, mida toetatakse muu hulgas raamprogrammi „Horisont 2020” alusel, ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate taristutega, vältides samas tegevuse kattumist ja põhjendamatut halduskoormust.

(32)

Ühishuviprojektide jaoks antavat rahalist abi tuleks täiendada horisontaalmeetmetega, sh tehniline abi, nõudlust suurendavad meetmed ja koordineerimine, mille eesmärk peaks olema maksimeerida liidu sekkumise mõju.

(33)

Lairibavõrke käsitleva sekkumise jaoks rahaliste vahendite eraldamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse olemasolevate liidu rahastamisvahendite hindamiste tulemusi.

(34)

Komisjoni peaks abistama kõikide liikmesriikide esindajatest koosnev eksperdirühm, kellega tuleks pidada nõu muu hulgas käesoleva määruse rakendamise seire ning kavandamise, hindamise ja rakendamisprobleemide lahendamise üle ning kes peaks neis küsimustes kaastööd tegema.

(35)

Eksperdirühm peaks samuti tegema koostööd käesoleva määruse rakendamisega seotud üksustega, näiteks kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, internetiühenduse pakkujate, riikide haldusasutuste ja osade tootjatega, samuti riikide reguleerivate asutuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1211/2009 loodud (15) elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC).

(36)

Määrusega (EL) nr 1316/2013 luuakse Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee, mis on komitee ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (16) tähenduses. Määrusega (EL) nr 1316/2013 antakse komisjonile ka õigus võtta kontrollimenetluse kohaselt vastu iga- ja mitmeaastaseid tööprogramme, sealhulgas telekommunikatsioonisektoris, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Sellega seoses on oluline selgitada, et käesoleva määrusega seotud küsimuste ning eelkõige iga- ja mitmeaastaste tööprogrammide arutamisel peaksid Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitees esindama liikmesriike telekommunikatsioonitaristu sektori eksperdid.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrkude koordineeritud arendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid toetatavate taristute piiriülesuse ja kogu liidu territooriumi hõlmava toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Määruses (EL) nr 1316/2013 määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada ühishuviprojekte transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu sektoris. Nimetatud määrusega kehtestatakse samuti määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 alusel eraldatavate vahendite jaotus kõigis kolmes sektoris. Määrust (EL) nr 1316/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Seetõttu on asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamisaeg kooskõlla määruse (EL) nr 1316/2013 ja määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 kohaldamisajaga. Käesolevat määrust tuleks seetõttu kohaldada alates 1. jaanuarist 2014.

(39)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1336/97/EÜ (17) tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesolevas määruses sätestatakse suunised üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrkudega seotud ühishuviprojektide õigeaegseks kasutuselevõtmiseks ja nende koosvõime tagamiseks.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse eelkõige:

a)

ühishuviprojektide eesmärgid ja tegevusprioriteedid;

b)

ühishuviprojektide kindlaksmääramine;

c)

kriteeriumid, mille alusel võib ühishuviprojektide väljatöötamist, rakendamist, kasutuselevõtmist, vastastikust sidumist ja koosvõime tagamist toetavale tegevusele anda liidu rahalist abi kooskõlas määrusega (EL) nr 1316/2013;

d)

ühishuviprojektide rahastamise prioriteedid.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1316/2013 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

2.   Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1316/2013 kohaldamisel kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

a)   „telekommunikatsioonitaristu”– lairibavõrgud ja digiteenuste taristud;

b)   „digiteenuste taristud”– taristud, mis võimaldavad osutada võrgupõhiseid teenuseid elektrooniliselt, üldjuhul internetis, ja millega pakutakse üleeuroopalisi koosvõimelisi ühishuviteenuseid kodanikele, ettevõtjatele ja/või ametiasutustele, ja mis koosnevad põhiteenusplatvormidest ja üldteenustest;

c)   „alustaristud”– digiteenuste peamised taristud, mida on võimalik keerukamates digiteenuste taristutes korduvalt kasutada;

d)   „põhiteenusplatvormid”– digiteenuste taristute kesksed teljed, mille eesmärk on tagada kogu Euroopas ühenduvus, juurdepääs ja koosvõime, ning mis on avatud liikmesriikidele ja mis võivad olla avatud ka teistele üksustele;

e)   „üldteenused”– lüüsiteenused, mis seovad ühte või mitut riikide taristut ühe või mitme põhiteenusplatvormiga;

f)   „lairibavõrgud”– traadiga ja traadita juurdepääsuvõrgud, lisataristu ning põhivõrgud, mis on võimelised pakkuma ülikiiret ühenduvust;

g)   „horisontaalmeetmed”– määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 2 punktis 6 määratletud uuringud ja punktis 7 määratletud programmi rakendamist toetavad meetmed.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Ühishuviprojektid aitavad saavutada määruse (EL) nr 1316/2013 artiklis 3 sätestatud üldeesmärke.

2.   Lisaks üldeesmärkidele aitavad ühishuviprojektid saavutada üht või mitut järgmist erieesmärki:

a)

aidata kaasa majanduskasvule ja toetada siseturu loomist ja toimimist, et toetada Euroopa majanduse, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet;

b)

parandada kodanike, ettevõtjate ja ametiasutuste igapäevaelu igal tasandil, edendades lairibavõrkusid, riikide, piirkondade ja kohalike lairibavõrkude vastastikust sidumist ja koosvõimet ning mittediskrimineerivat juurdepääsu sellistele võrkudele ja e-kaasatust;

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärgid saavutatakse järgmiste tegevusprioriteetide abil:

a)

üleeuroopaliste digiteenuste taristute koosvõime, ühenduvus, säästev kasutuselevõtt, toimimine ja ajakohastamine, samuti koordineerimine Euroopa tasandil;

b)

mõjusad avaliku ja erasektori investeeringud lairibavõrkude kasutuselevõtu ja uuendamise soodustamiseks, et aidata saavutada Euroopa digitaalse tegevuskava lairibaühendusega seotud eesmärke.

Artikkel 4

Ühishuviprojektid

1.   Ühishuviprojektidel on eelkõige järgmised eesmärgid:

a)

luua ja/või täiustada koosvõimelisi ja võimaluse korral rahvusvaheliselt ühilduvaid põhiteenusplatvorme koos digiteenuste taristute üldteenustega;

b)

tagada tõhusad lairibavõrkudesse investeerimise vahendid, meelitada ligi uut liiki investoreid ja projektide elluviijaid ning kannustada korratavate uuenduslike projektide ja ärimudelite loomist.

2.   Ühishuviprojekt võib hõlmata kogu projektitsüklit, sealhulgas teostatavusuuringuid, rakendamist, pidevat toimimist ja ajakohastamist, koordineerimist ja hindamist.

3.   Ühishuviprojekte võivad toetada horisontaalmeetmed.

4.   Ühishuviprojekte ja neid toetavaid meetmeid on täpsemalt kirjeldatud lisas.

Artikkel 5

Sekkumismeetodid

1.   Digiteenuste taristute puhul loob põhiteenusplatvorme peamiselt liit ning üldteenuseid osutavad asjakohase põhiteenusplatvormiga ühendatud osalised. Lairibavõrkudesse investeerib peamiselt erasektor, keda toetab konkurentsivõimeline ja investeerimist soodustav õigusraamistik. Avaliku sektori toetust lairibavõrkudele antakse vaid turutõrke korral või mitteoptimaalses investeerimisolukorras.

2.   Liikmesriike ja muid üksusi, kes vastutatavad ühishuviprojektide elluviimise eest või aitavad sellele kaasa, innustatakse võtma ühishuviprojektide elluviimise hõlbustamiseks vajalikke meetmeid. Liikmeriigi territooriumi puudutava ühishuviprojekti elluviimise puhul tehakse lõplik otsus pärast asjaomaselt liikmesriigilt heakskiidu saamist.

3.   Ühishuviprojekte toetavatele meetmetele, mis vastavad käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud kriteeriumidele, võib anda liidu rahalist abi määruse (EL) nr 1316/2013 alusel saadaolevatest vahenditest ja kõnealuses määruses sätestatud tingimustel. Rahalist abi antakse kooskõlas liidu vastuvõetud asjaomaste eeskirjade ja menetlustega ning vastavalt käesoleva määruse artikli 6 sätestatud rahastamisprioriteetidele ja vahendite olemasolule, võttes arvesse abisaajate konkreetseid vajadusi.

4.   Digiteenuste taristute valdkonna ühishuviprojekte toetavaid meetmeid toetatakse:

a)

hangete kaudu ja/või

b)

toetustega.

5.   Lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte toetavaid meetmeid toetatakse:

a)

määruses (EL) nr 1316/2013 määratletud rahastamisvahenditega, mida võib täiendada Euroopa ühendamise rahastu muudest sektoritest, muudest vahenditest ja kavadest ning liidu eelarve ridadelt, liikmesriikidelt (sh piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt) ja muudelt investoritelt (sh erainvestoritelt) pärinevate vahenditega kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 15 lõikega 2, ja/või

b)

kombineerides muudest liidu või liikmesriikide allikatest kui Euroopa ühendamise rahastust pärinevaid avaliku sektori toetusi ja rahastamisvahendeid.

6.   Horisontaalmeetmeid toetatakse:

a)

hangete kaudu ja/või

b)

toetustega.

7.   Lairibavõrkude toetamiseks kasutatavatele rahastamisvahenditele eraldatav kogueelarve ei ületa minimaalset summat, mis on vajalik selleks, et kehtestada kulutõhusaid sekkumisi, mis määratakse kindlaks määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 14 lõikes 1 osutatud eelneva hindamise alusel.

Kõnealune summa on 15 % määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 5 lõike 1 punktis b telekommunikatsioonisektorile ette nähtud rahastamispaketist.

8.   Käesoleva määruse alusel rahalist abi saavatest lairibaprojektidest on vähemalt ühe kolmandiku eesmärk saavutada lairibaühenduskiirus üle 100 megabiti sekundis.

9.   Tulenevalt artikli 8 lõikes 6 osutatud aruandest võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal muuta käesoleva artikli lõike 7 kohaselt kindlaksmääratud summat ja lõikes 8 osutatud projektide osakaalu.

10.   Kui Euroopa ühendamise rahastust antava toetusega täiendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pärinevaid ja muid avaliku sektori otsetoetusi, saab Euroopa ühendamise rahastu meetmete ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pärinevate toetuste koostoimet suurendada asjakohase koordineerimismehhanismi abil.

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja rahastamisprioriteedid

1.   Digiteenuste taristute valdkonna ühishuviprojekte toetavad meetmed on rahastamiskõlblikud juhul, kui nad vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumitele:

a)

nad on piisavalt kasutusküpsed, mis on eelkõige tõendatud innovatsiooni ja teadusuuringutega seonduvate liidu programmide alusel ellu viidud edukate katseprojektide põhjal;

b)

nad aitavad kaasa siseturgu toetavale liidu poliitikale ja tegevusele;

c)

nendega luuakse Euroopa lisaväärtust ning esitatakse pikaajalise jätkusuutlikkuse strateegia ja ajakava, kasutades vajaduse korral muid rahastamisallikaid kui Euroopa ühendamise rahastu, ning mille kvaliteet tehakse kindlaks teostatavus- ja tasuvusanalüüsiga. Sellist strateegiat ajakohastatakse, kui see on asjakohane;

d)

nad vastavad rahvusvahelistele ja/või Euroopa standarditele või avatud spetsifikatsioonidele ja suunistele, nt Euroopa koosvõime raamistikule, ja neis kasutatakse ära olemasolevaid lahendusi.

2.   Digiteenuste taristute valdkonna ühishuviprojekte toetavad meetmed, mida rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust, valitakse välja ja nende rahastamise tase määratakse kindlaks määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 17 lõikes 1 osutatud iga-aastase tööprogrammi osana.

3.   Eelisjärjekorras rahastatakse lisa 1. jao punktis 1 loetletud alustaristuid, mis on vajalikud muude digiteenuste taristute arendamiseks, kasutuselevõtuks ja toimimiseks ning mida kavatsetakse tõendatult selleks kasutada.

4.   Teise eelistusena rahastatakse lisa jagudes 1.2 ja 1.3 loetletud muid digiteenuste taristuid, mis toetavad liidu õigust, poliitikat ja programme ja põhinevad võimaluse korral olemasolevatel alustaristutel.

5.   Esmajärjekorras toetatakse põhiteenusplatvorme ja alles seejärel üldteenuseid.

6.   Käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidest ja käesoleva määruse lisas esitatud ühishuviprojektide kirjeldusest lähtuvalt ning võttes arvesse olemasolevaid eelarvevahendeid, võidakse määruse (EL) nr 1316/2013 artiklis 17 osutatud mitme- ja iga-aastastes tööprogrammides määrata digiteenuste taristute valdkonnas kindlaks täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja rahastamisprioriteedid.

7.   Lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte toetavad meetmed on rahastamiskõlblikud juhul, kui nad vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumitele:

a)

nad aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamisele;

b)

nendega seotud projektid on piisavalt hilises arengu- ja ettevalmistusjärgus, mida toetavad tõhusad rakendusmehhanismid;

c)

nende abil kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi;

d)

nad ei tekita turumoonutusi ega tõrju eemale erainvesteeringuid;

e)

nende puhul kasutatakse tehnoloogiat, mida peetakse asjaomase geograafilise piirkonna vajaduste rahuldamiseks kõige sobivamaks, võttes arvesse geograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid ning järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet;

f)

nende puhul võetakse kasutusele tehnoloogia, mis sobib konkreetsele projektile kõige paremini, pakkudes samas välja parima tasakaalu uusimate tehnoloogiate vahel andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu vastupidavuse ja kulutõhususe osas;

g)

neid on suure tõenäosusega võimalik korrata ja/või nende puhul järgitakse innovatiivseid ärimudeleid.

8.   Käesoleva artikli lõike 7 punktis g osutatud kriteeriume ei ole vaja täita projektide puhul, mida rahastatakse täiendavate sihtotstarbeliste vahenditega, mis on eraldatud kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 15 lõikega 2.

9.   Horisontaalmeetmed on rahastamiskõlblikud juhul, kui nad vastavad ühele järgmistest kriteeriumitest:

a)

nendega valmistatakse ette või toetatakse rakendusmeetmete kasutuselevõttu, juhtimist ja rakendamisel tekkinud või tekkivate probleemide lahendamist;

b)

nende abil tekitatakse uut nõudlust digiteenuste taristute järele.

Artikkel 7

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.   Liit võib luua kontakte, pidada arutelusid, vahetada teavet ja teha koostööd kolmandate riikide haldusasutuste või muude organisatsioonidega, et saavutada käesoleva määruse eesmärgid. Lisaks muudele eesmärkidele püütakse sellise koostööga suurendada liidu telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrkude ja kolmandate riikide sarnaste võrkude vahelist koosvõimet.

2.   Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid võivad osaleda telekommunikatsioonitaristut hõlmavas Euroopa ühendamise rahastu sektoris EMP lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

3.   Erandina määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 8 lõikest 3 ja artikli 9 lõikest 4 võivad telekommunikatsioonitaristut hõlmavas Euroopa ühendamise rahastu sektoris osaleda ühinevad riigid ja kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia raames, vastavalt liiduga allkirjastatud lepingutele.

4.   EFTA riikide osalemise puhul käsitatakse telekommunikatsioonitaristut hõlmavat Euroopa ühendamise rahastu määruse sektorit eraldiseisva programmina.

Artikkel 8

Teabevahetus, seire ja aruandlus

1.   Määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 22 kolmanda lõigu kohaselt saadud teabe põhjal vahetavad liikmesriigid ja komisjon teavet ja parimaid tavasid käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusammude kohta. Vajaduse korral kaasavad liikmesriigid sellesse protsessi kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused. Komisjon avaldab igal aastal kõnealusest teabest ülevaate ja edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.   Komisjon konsulteerib kõikide liikmesriikide esindajatest koosneva eksperdirühmaga, kes teda ka abistab. Eelkõige aitab eksperdirühm komisjonil:

a)

teostada käesoleva määruse rakendamise üle seiret;

b)

võtta vajaduse korral arvesse riiklikke kavasid või strateegiaid;

c)

võtta meetmeid tööprogrammide rakendamise hindamiseks finants- ja tehnilisel tasandil;

d)

lahendada olemasolevate või uute projektide rakendamisega seotud probleeme;

e)

määrata kindlaks strateegilised suunised enne määruse (EL) nr 1316/2013 artiklis 17 osutatud iga- ja mitmeaastaste tööprogrammide koostamist, pöörates erilist tähelepanu selliste meetmete valimisele ja lõpetamisele, mis annavad panuse ühishuviprojektidesse, eelarve jagunemise kindlaksmääramisele ning kõnealuste tööprogrammide läbivaatamisele.

3.   Eksperdirühm võib käsitleda ka muid üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrkude arendamisega seotud küsimusi.

4.   Komisjon teavitab eksperdirühma määruse (EL) nr 1316/2013 artiklis 17 osutatud iga- ja mitmeaastaste tööprogrammide rakendamisel tehtud edusammudest.

5.   Eksperdirühm teeb koostööd digivõrkude ja -teenuste planeerimisse, arendamisse ja juhtimisse kaasatud üksustega ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

Komisjon ja muud käesoleva määruse rakendamise eest vastutavad üksused, näiteks Euroopa Investeerimispank, pööravad erilist tähelepanu eksperdirühma tähelepanekutele.

6.   Koostoimes määruse (EL) nr 1316/2013 vahe- ja järelhindamisega, millele osutatakse kõnealuse määruse artiklis 27, ning eksperdirühma abil avaldab komisjon aruande käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusammude kohta. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7.   Aruandes hinnatakse ühishuviprojektide arendamisel ja rakendamisel saavutatud edusamme, esitades vajaduse korral muu hulgas teabe rakendamisel toimunud viivituste ja esilekerkinud probleemide kohta, ning samuti kulukohustusi ja makseid käsitleva teabe.

8.   Aruandes hindab komisjon ka seda, kas ühishuviprojektide ulatus vastab jätkuvalt tehnika, innovatsiooni, õigusnormide või turu ja majanduse arengule ning kas mõne toetatava ühishuviprojekti rahastamine tuleks sellist arengut ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise vajadust arvestades järk-järgult lõpetada või tuleks otsida nende rahastamise allikaid mujalt. Projektide puhul, millel on tõenäoliselt märkimisväärne keskkonnamõju, sisaldavad kõnealused aruanded keskkonnamõju analüüsi, võttes vajaduse korral arvesse kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet. Sellist hindamist võidakse vajaduse korral teha ka muul ajal.

9.   Artiklis 3 sätestatud erieesmärkide saavutamist mõõdetakse muuhulgas järgmiste näitajate järelhindamise abil:

a)

digiteenuste taristute kättesaadavus ehk iga digiteenuste taristuga ühendatud liikmesriikide arv,

b)

digiteenuste taristuid kasutavate kodanike ja äriühingute osakaal ning selliste teenuste piiriülene kättesaadavus,

c)

lairibavõrkude valdkonnas tehtud investeeringute maht ja võimendav mõju artikli 5 lõike 5 punktis b osutatud avaliku sektori allikatest rahastatavate projektide puhul.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1336/97/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  22. veebruari 2012. aasta arvamus (ELT C 143, 22.5.2012, lk 120) ja 16. oktoobri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 211 ja ELT C 356, 5.12.2013, lk 116.

(3)  Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsus nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 25).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007-2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

(10)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014-2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(11)  ELT C 169, 15.6.2012, lk 5.

(12)  ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 89.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (ELT L 108, 24.4.2002, lk 7).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta otsus nr 1336/97/EÜ üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta (EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12).


LISA

ÜHISHUVIPROJEKTID

1. JAGU   DIGITEENUSTE TARISTUD

Digiteenuste taristutega seotud sekkumised toimuvad üldjuhul kahel tasandil ehk põhiteenusplatvormide ja üldteenuste tasandil. Põhiteenusplatvormi olemasolu on digiteenuste taristu loomiseks vajalik eeltingimus.

Põhiteenusplatvormidega tagatakse ühishuviprojektide puhul koosvõime ja turvalisus. Nende ülesanne on võimaldada standarditud, piiriüleste ja kasutajasõbralike teabevahetusplatvormide kaudu digitaalset suhtlust avaliku sektori asutuste ja kodanike, ametiasutuste, ettevõtjate ja organisatsioonide ning eri riikide ametiasutuste vahel.

Digiteenuste taristute alustaristud on muudest digiteenuste taristutest tähtsamad, sest esimestest sõltub viimaste arendamine. Üldteenused tagavad ühenduvuse põhiteenusplatvormidega ja võimaldavad riikide lisaväärtust pakkuvatel teenuste osutajatel neid platvorme kasutada. Üldteenused ühendavad riigisiseseid teenuseid põhiteenusplatvormidega ning võimaldavad riikide ametiasutustel ja organisatsioonidel, ettevõtjatel ja/või kodanikel kasutada neid platvorme piiriüleste tehingute tegemiseks. Tagatakse teenuste kvaliteet ja tugi piiriüleste tehingutega seotud osalistele. Nende teenuste abil toetatakse ja soodustatakse põhiteenusplatvormide kasutuselevõttu.

Rõhk ei ole mitte üksnes digiteenuste taristute ja nendega seotud teenuste väljatöötamisel, vaid ka selliste platvormide tegevuse juhtimisel.

Uued põhiteenusplatvormid põhinevad üldjuhul olemasolevatel platvormidel ja nende alustaristutel ja/või võimaluse korral lisatakse nende jaoks uusi alustaristuid.

1.

Artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt kindlaks määratud alustaristud, mis lisatakse tööprogrammidesse, on järgmised:

a)

elektrooniline identimine ja autentimine: teenused, mis võimaldavad e-identimise ja e-allkirja piiriülest tunnustamist ja valideerimist;

b)

dokumentide elektrooniline edastamine: teenused, mis võimaldavad elektroonilisi dokumente turvaliselt ja jälgitavalt üle piiri edastada;

c)

automaattõlge: masintõlkemootorid ja keeltega seotud erivahendid, sh vahendid ja programmeerimisliidesed, mis on vajalikud üle-euroopaliste digiteenuste osutamiseks mitmekeelses keskkonnas;

d)

esmatähtsate digiteenuste taristute toetamine: teabevahetuskanalid ja -platvormid, mille kaudu parandatakse kogu liidus küberohtudeks valmisolekut, nendega seotud teabe jagamist, koordineerimist ning neile reageerimist;

e)

e-arveldamine: teenused, mis võimaldavad arveid turvaliselt elektrooniliselt vahetada.

2.

Hästi toimivad digiteenuste taristud, mis on artikli 6 lõike 1 kohaselt rahastamiskõlblikud eelkõige seoses teenuse katkematu osutamisega:

a)

juurdepääs Euroopa kultuuripärandi digitaalsetele ressurssidele: praegusele Europeana portaalile tuginev põhiteenusplatvorm. Platvormiga tagatakse juurdepääsupunkt Euroopa kultuuripärandi infosisule ühiku tasandil, liideste spetsifikatsioonid taristuga suhtlemiseks (andmeotsing, andmete allalaadimine), metaandmete kohandamise ja uue infosisu talletamise tugi ning teave taristu kaudu juurdepääsetava infosisu korduskasutamise tingimuste kohta;

b)

turvalisema interneti teenustetaristu: platvorm, mis võimaldab omandada, käitada ja hallata jagatud andmetöötlusseadmeid, andmebaase, tarkvaravahendeid ja vahetada parimaid tavasid liikmesriikide turvalisema interneti keskuste jaoks. See hõlmab ka laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud internetis leiduva infosisu kohta tehtud avalduste käsitlemist toetavat tegevust ning ühendust politseiasutustega, sh selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Interpol, ning vajaduse korral nimetatud infosisu eemaldamist asjaomastelt veebisaitidelt. Seda toetavad ühised andmebaasid ja ühised tarkvarasüsteemid. Turvalisema interneti keskused ja nende asjaomased tegevused, näiteks abiliinid, vihjeliinid, teadlikkuse suurendamise keskused ja muud teadlikkuse suurendamise meetmed on turvalisema interneti taristu peamisteks elementideks.

3.

Muud digiteenuste taristud, mis on artikli 6 lõike 1 kohaselt rahastamiskõlblikud:

a)

koosvõimelised piiriülesed elektroonilised hanketeenused: teenused, mida saavad kasutada avalikus ja erasektoris tegutsevad e-riigihanketeenuse osutajad piiriüleste e-riigihankeplatvormide loomiseks. See taristu võimaldab kõikidel äriühingutel liidus järgida mis tahes liikmesriigi hankija riigihankemenetlusi nii lepingu sõlmimisele eelnevas kui ka sellele järgnevas elektroonilises hanketegevuses ning see hõlmab selliseid funktsioone nagu pakkumuste elektrooniline esitamine, ettevõtja virtuaaltoimik, e-kataloogid, e-tellimused ja e-arved;

b)

koosvõimelised piiriülesed e-tervise teenused: platvorm, mis võimaldab kodanikel/patsientidel ja tervishoiutöötajatel omavahel suhelda, asutustel omavahel ja organisatsioonidel omavahel andmeid vahetada või nii kodanikel/patsientidel ja/või tervishoiutöötajatel ja asutustel omavahel suhelda. Nende teenustega pakutakse piiriülest juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele, võimaldatakse välja anda digiretsepte, teha tervise kaugkontrolli, osutada intelligentset elukeskkonda hõlmavaid kaugteenuseid jne;

c)

Euroopa platvorm Euroopa äriregistrite vastastikuseks sidumiseks: platvorm, mis pakub keskseid vahendeid ja teenuseid, mis võimaldavad kõikide liikmesriikide äriregistritel vahetada teavet registreeritud äriühingute, nende filiaalide, ühinemise ja tegevuse lõpetamise kohta. Sellega osutatakse kasutajatele ka mitut riiki hõlmavat ja mitmekeelset otsinguteenust e-õiguse portaali kaudu kättesaadava keskse juurdepääsupunkti vahendusel;

d)

juurdepääs korduskasutatavale avaliku sektori teabele: platvorm, millega tagatakse ühtne juurdepääsupunkt mitmekeelsetele (kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes) andmetele, mis on liidus ametiasutuste valduses Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil; andmete otsimise ja visualiseerimise vahendid; kindlus, et olemasolevad andmekogumid on nõuetekohaselt anonüümseks muudetud ning neile on avaldamiseks, levitamiseks ja korduskasutamiseks antud litsents ja vajaduse korral lisatud hind, sh tagades andmete päritolu kontrolljälje.

Muus Euroopa riigis äriühingu asutamise ja juhtimise elektroonilised menetlused: teenus, mis võimaldab kõiki haldusmenetlusi läbi viia elektroonilisel teel piiriüleselt ühtsete kontaktpunktide kaudu. Nimetatud teenus on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ (1) sätestatud kohustus;

e)

koosvõimelised piiriülesed sidusteenused: platvormid, mis hõlbustavad liikmesriikide koostööd sellistes ühishuvivaldkondades, mille kaudu püütakse eelkõige parandada ühtse turu toimimist, näiteks e-õiguskeskkond, mis võimaldab kodanikel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja õigusala töötajatel piiriüleselt elektrooniliselt juurde pääseda õiguslikele vahenditele, dokumentidele ja kohtumenetlustele, internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm ODR, mis võimaldab interneti kaudu piiriüleselt lahendada tarbijate ja kauplejate vahelisi vaidlusi, ning sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetuse süsteem EESSI, mille abil saavad sotsiaalkindlustusasutused kogu liidus teavet kiiremini ja turvalisemalt vahetada.

2. JAGU   LAIRIBAVÕRGUD

1.   Meetmete ulatus

Meetmed kätkevad eelkõige üht või mitut järgmist tegevust:

a)

passiivse ja aktiivse füüsilise taristu või nende ja lisataristuelementide kombinatsiooni kasutuselevõtt koos sellise taristu haldamiseks vajalike teenustega;

b)

seonduvad rajatised ja teenused, nagu hoone juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, juhtmed, mastid, päästeluugid ja kaablikapid;

c)

võimaluse korral kasutatakse ära lairibavõrkude ja muude teenustevõrkude (energia, transport, vesi, kanalisatsioon jne), eelkõige arukate elektrijaotusvõrkude kasutuselevõtust tulenevad koostoimevõimalused.

2.   Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine

Kõik käesoleva jao alusel rahalist abi saavad projektid aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamisele.

Liidu poolt otse rahastatavad meetmed vastavad järgmistele tingimustele:

a)

nad põhinevad traadiga või traadita tehnoloogial, mis võimaldab osutada väga kiireid lairibateenuseid ja millega rahuldatakse seega suurt ribalaiust nõudvate rakenduste vajadust;

b)

nad põhinevad uuenduslikel ärimudelitel ja/või meelitavad ligi uut liiki investoreid või projektide elluviijaid või

c)

neid on suure tõenäosusega võimalik korrata ja seega on neil tänu eeskuju mõjule turul laiem mõju;

d)

võimaluse korral aitavad nad vähendada digilõhet;

e)

nende puhul järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige konkurentsiõigust ning juurdepääsu võimaldamise kohustust vastavalt direktiivile 2002/19/EÜ.

Meetmetega, mida rahastatakse määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 15 lõike 2 kohaselt eraldatud täiendavate sihtotstarbeliste vahenditega, luuakse turul uusi võimalusi lairibateenuste kättesaadavuse, kiiruse ja mahu näol. Projektidega, millega kaasneb väiksem andmeedastuskiirus kui 30 megabitti sekundis, tuleks aja jooksul tagada andmeedastuskiiruse suurendamine vähemalt 30 megabitini sekundis ja võimaluse korral 100 megabitini sekundis ning üle selle.

3.   Projektide hindamine optimaalsete rahastamisstruktuuride kindlakstegemiseks

Meetmeid rakendatakse projektide põhjaliku hindamise põhjal. Hinnatakse muu hulgas turutingimusi, sh teavet olemasoleva ja/või kavandatava taristu, projektide elluviijate õiguslikke kohustuste ning äri- ja turundusstrateegiate kohta. Projekti hindamisel tehakse eelkõige kindlaks, kas programm:

a)

on vajalik turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks, mida ei saa teha reguleerivate meetmetega;

b)

ei tekita turumoonutusi ega tõrju eemale erainvesteeringuid.

Kõnealused kriteeriumid määratakse eelkõige kindlaks projekti tulupotentsiaali ja riskitaseme ning meetmega hõlmatud piirkonna tüübi alusel.

4.   Rahastamisallikad

a)

Lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte rahastatakse rahastamisvahendite kaudu. Neile vahenditele eraldatakse selline eelarve, mis katab, kuid ei ületa summat, mis on vajalik täielikult toimiva sekkumise ja vahendi minimaalse efektiivse suuruse tagamiseks.

b)

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, määruse (EL) nr 1316/2013 ja kõigi asjakohaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevate määruste eeskirju kohaldades võib punktis a osutatud rahastamisvahendeid kombineerida lisavahenditega:

i)

Euroopa ühendamise rahastu muudest sektoritest,

ii)

muudest vahenditest, programmidest ja liidu eelarve ridadest;

iii)

liikmeriikidelt (sh piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt), kes otsustavad lisada omi või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saada olevaid vahendeid. Nimetatud fondide vahendid määratakse kindlas piirkonnas kasutamiseks, et tagada nende kulutamine rahalise osamakse tegevas liikmesriigis või piirkonnas;

iv)

muudelt, sh erasektori investoritelt.

c)

Punktides a ja b osutatud rahastamisvahendeid võib kombineerida ka toetustega, mida annavad liikmeriigid (sh piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused), kes otsustavad lisada omi või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saada olevaid vahendeid. Seda tingimusel, et:

i)

asjaomane meede vastab kõigile käesoleva määruse kohastele rahastamiskriteeriumidele ning

ii)

asjakohase riigiabi heakskiit on saadud.

3. JAGU   HORISONTAALMEETMED

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrkude kasutuselevõtuga, mis aitab kõrvaldada ühtse digitaalse turu kitsaskohti, kaasnevad uuringud ja programmi rakendamist toetavad meetmed. Need meetmed võivad kätkeda kas:

a)

tehnilist abi, et valmistada ette või toetada rakendusmeetmete kasutuselevõttu, juhtimist ja rakendamisel tekkinud või tekkivate probleemide lahendamist, või

b)

meetmeid, millega tekitatakse uut nõudlust digiteenuste taristute järele.

Käesoleva määruse alusel antavat liidu toetust koordineeritakse muudest allikatest antava toetusega, vältides samas taristu dubleerimist ja erainvesteeringute mujale viimist.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/27


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 284/2014,

21. märts 2014,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) ning eelkõige selle artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)

Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetelusse füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada veel isikuid.

(3)

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas nimetatud isikud kantakse määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetellu.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.


LISA

Artiklis 1 nimetatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Loetellu kandmise põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

1.

Rogozin, Dmitry Olegovich

Sünnikuupäev ja -koht: 21.12.1963;

Moskva

Venemaa Föderatsiooni asepeaminister. Tegi avaliku üleskutse Krimm annekteerida.

21.3.2014

2.

Glazyev, Sergey

Sünnikuupäev ja -koht: 1.1.1961, Zaporozhye, (Ukraina NSV)

Venemaa Föderatsiooni presidendi nõunik.

Tegi avaliku üleskutse Krimm annekteerida.

21.3.2014

3.

Matviyenko, Valentina Ivanova

Sünnikuupäev ja -koht: 7.4.1949, Shepetovka, Khmelnitskyi oblast (Ukraina NSV)

Föderatsiooninõukogu spiiker. 1. märtsil 2014 toetas Föderatsiooninõukogus avalikult Vene vägede kasutamist Ukrainas.

21.3.2014

4.

Naryshkin, Sergei Evgenevich

Sünnikuupäev ja -koht: 27.10.1954,

Peterburi (endine Leningrad)

Riigiduuma spiiker. Toetas avalikult Vene vägede kasutamist Ukrainas. Toetas avalikult Venemaa ja Krimmi taasühinemise lepingut ja seonduvat föderatsiooni põhiseadust.

21.3.2014

5.

Kiselyov, Dmitry Konstantinovich

Sünnikuupäev: 26.4.1954

Nimetatud presidendi 9. detsembri 2013. aasta määrusega Venemaa Föderatsiooni uudisteagentuuri „Rossija Sevodnja” juhiks.

Keskne isik Ukrainas Vene vägede kasutamist toetava valitsuse propaganda tegemisel.

21.3.2014

6.

Nosatov, Alexander Mihailovich

Sünnikuupäev ja -koht: 27.3.1963 Sevastopol, (Ukraina NSV)

Musta mere laevastiku ülema asetäitja, kontradmiral.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest.

21.3.2014

7.

Kulikov, Valery Vladimirovich

Sünnikuupäev ja -koht: 1.9.1956, Zaporozhye (Ukraina NSV)

Musta mere laevastiku ülema asetäitja, kontradmiral.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest.

21.3.2014

8.

Surkov, Vladislav Yurievich

Sünnikuupäev ja -koht: 21.9.1964, Solntsevo, Lipetsk

Venemaa Föderatsiooni presidendi abi. Organiseeris Krimmis toimunud protsessi, mille käigus Krimmi kohalikud kogukonnad kaasati lavastama sündmusi, mis kahjustasid Ukraina ametivõime Krimmis.

21.3.2014

9.

Mikhail Malyshev

Krimmi valimiskomisjoni esimees

Vastutav Krimmi referendumi korraldamise eest. Venemaa süsteemi kohaselt vastutav referendumi tulemuste allkirjastamise eest.

21.3.2014

10.

Valery Medvedev

Sevastopoli valimiskomisjoni esimees

Vastutav Krimmi referendumi korraldamise eest. Venemaa süsteemi kohaselt vastutav referendumi tulemuste allkirjastamise eest.

21.3.2014

11.

Kindralleitnant Igor Turchenyuk

Vene vägede juhataja Krimmis

Krimmi lähetatud Vene vägede de facto juhataja (keda Venemaa nimetab jätkuvalt ametlikult „kohalikuks omakaitseks”)

21.3.2014

12.

Elena Borisovna Mizulina

Riigiduuma liige

Selliste Venemaal hiljuti tehtud seadusandlike muudatuste algataja ja kaastoetaja, mis oleks võimaldanud teiste riikide piirkondadel Venemaaga ühineda ilma nende keskvõimu eelneva nõusolekuta.

21.3.2014


OTSUSED

21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/30


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2014/151/ÜVJP,

21. märts 2014,

millega rakendatakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP.

(2)

Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetelusse isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada veel isikuid.

(3)

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas nimetatud isikud kantakse otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetelusse.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 21. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.


LISA

Artiklis 1 nimetatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Loetellu kandmise põhjused

Loetellu kandmise kuupäev

1.

Rogozin, Dmitry Olegovich

Sünnikuupäev ja -koht: 21.12.1963;

Moskva

Venemaa Föderatsiooni asepeaminister. Sai avaliku üleskutse Krimm annekteerida.

21.3.2014

2.

Glazyev, Sergey

Sünnikuupäev ja -koht: 1.1.1961, Zaporozhye, (Ukraina NSV)

Venemaa Föderatsiooni presidendi nõunik.

Sai avaliku üleskutse Krimm annekteerida.

21.3.2014

3.

Matviyenko, Valentina Ivanova

Sünnikuupäev ja -koht: 7.4.1949, Shepetovka, Khmelnitskyi oblast (Ukraina NSV)

1. märtsil 2014 toetas Föderatsiooninõukogus avalikult Vene vägede kasutamist Ukrainas.

21.3.2014

4.

Naryshkin, Sergei Evgenevich

Sünnikuupäev ja -koht: 27.10.1954,

Peterburi (endine Leningrad)

Riigiduuma spiiker. Toetas avalikult Vene vägede kasutamist Ukrainas. Toetas avalikult Venemaa ja Krimmi taasühinemise lepingut ja seonduvat föderatsiooni põhiseadust.

21.3.2014

5.

Kiselyov, Dmitry Konstantinovich

Sünnikuupäev: 26.4.1954

Nimetatud presidendi 9. detsembri 2013. aasta määrusega Venemaa Föderatsiooni uudisteagentuuri „Rossija Sevodnja” juhiks.

Valitsuse propaganda keskne figuur, kes toetab Vene vägede viimist Ukrainasse.

21.3.2014

6.

Nosatov, Alexander Mihailovich

Sünnikuupäev ja -koht: 27.3.1963 Sevastopol, (Ukraina NSV)

Musta mere laevastiku ülema asetäitja, kontradmiral.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhtimise eest.

21.3.2014

7.

Kulikov, Valery Vladimirovich

Sünnikuupäev ja -koht: 1.9.1956, Zaporozhye (Ukraina NSV)

Musta mere laevastiku ülema asetäitja, kontradmiral.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhtimise eest.

21.3.2014

8.

Surkov, Vladislav Yurievich

Sünnikuupäev ja -koht: 21.9.1964, Solntsevo, Lipetsk

Venemaa Föderatsiooni presidendi abi. Osales aktiivselt Krimmis toimunud protsessi ettevalmistamisel ja organiseerimisel, mille käigus Krimmi kohalikud kogukonnad kaasati lavastama sündmusi, mis kahjustasid Ukraina ametivõime Krimmis.

21.3.2014

9.

Mikhail Malyshev

Krimmi valimiskomisjoni esimees

Vastutav Krimmi rahvahääletuse läbiviimise eest. Vene süsteemi kohaselt vastutav rahvahääletuse tulemustele allakirjutamise eest.

21.3.2014

10.

Valery Medvedev

Sevastopoli valimiskomisjoni esimees

Vastutav Krimmi rahvahääletuse läbiviimise eest. Vene süsteemi kohaselt vastutav rahvahääletuse tulemustele allakirjutamise eest.

21.3.2014

11.

Kindralleitnant. Igor Turchenyuk

Vene vägede juht Krimmis

Krimmi siirdud Vene vägede de facto juht (kellele Venemaa jätkuvalt viitab kui "kohalikele enesekaitses sõduritele").

21.3.2014

12.

Elena Borisovna Mizulina

Riigiduuma saadik

Hiljutiste seadusandlike ettepanekute, mis lubaksid muude riikide piirkondadel Venemaaga ühineda ilma oma keskasutuste eelneva nõusolekuta, autor ja kaasrahastaja.

21.3.2014