21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/1

(1)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 168 tuleb tagada kogu liidu poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liit peab täiendama ja toetama liikmesriikide tervisepoliitikat, soodustama liikmesriikidevahelist koostööd ja edendama liikmesriikide programmide vahelist kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel, tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks tegemisel.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklis 168 esitatud nõuete täitmine nõuab pidevaid jõupingutusi. Hea tervise edendamine liidu tasandil on ka tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” (edaspidi „strateegia „Euroopa 2020””) lahutamatu osa. Inimeste tervena ja aktiivsena hoidmine pikema aja jooksul ning neile võimaluste andmine aktiivselt oma tervise eest hoolitseda avaldab positiivset mõju tervisele üldiselt, vähendades sealhulgas tervisest tingitud ebavõrdsust, ning mõjutab positiivselt inimeste elukvaliteeti, tootlikkust ja konkurentsivõimet, vähendades samal ajal survet riigi eelarvele. Innovatsiooni kui tervist mõjutava teguri toetamine ja tunnustamine aitab paremini lahendada kõnealuse valdkonna jätkusuutlikkuse probleemi demograafiliste muutuste taustal ning tervisest tingitud ebavõrdsuse vähendamise meetmed on olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Seetõttu on asjakohane luua liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm”).

(3)

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine”. Liidu rahvastiku tervise parandamise ja tervisliku seisundi erinevuse vähendamise nimel on oluline, et ei keskendutaks üksnes füüsilisele tervisele. WHO andmetel moodustavad vaimse tervise probleemid ligikaudu 40 % puuetega elatud aastatest. Vaimse tervise probleemid on väga erinevad, kauakestvad ning diskrimineerimist põhjustavad, suurendades märkimisväärselt tervisliku seisundi erinevust. Lisaks sellele mõjutab majanduskriis ka vaimset tervist määravaid tegureid, kuna kaitsetegurid on nõrgemad ja riskitegurid suurenevad.

(4)

Eelmised ühenduse tegevusprogrammid rahvatervise valdkonnas (2003–2008) ja tervisevaldkonnas (2008–2013), mis võeti vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ (4) ja otsusega nr 1350/2007/EÜ, (5) („eelmised terviseprogrammid”) on saanud positiivseid hinnanguid paljude oluliste arengusuundade ja parenduste eest. Uus programm peaks toetuma eelmiste programmide saavutustele. Selles tuleks samuti arvesse võtta läbiviidud välisauditite ja hindamiste järgseid soovitusi, esmajoones Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 2/2009 esitatud soovitusi, mille kohaselt peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon pärast 2013. aastat algava perioodi osas uuesti läbi vaatama liidu rahvatervise meetmete ulatuse ja liidu poolset rahastamist käsitleva lähenemisviisi nimetatud valdkonnas. Seda tuleks teha nii, et võetakse arvesse kättesaadavaid eelarvevahendeid ja muid olemasolevaid koostöömehhanisme, mis hõlbustavad sidusrühmadevahelist koostööd ja teabevahetust üle kogu Euroopa.

(5)

Kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega peaks programm keskenduma selgelt määratletud eesmärkidele ja meetmetele, millel on liidu jaoks ilmne ja tõendatud lisaväärtus, ja suunama toetuse väiksemale hulgale meetmetele prioriteetsetes valdkondades. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tuleks rõhk asetada valdkondadele, kus on tegemist selgete piiriüleste või siseturu küsimustega või kus liidu tasandi koostöö annab olulisi eeliseid ja parandab tõhusust.

(6)

Programmiga tuleks edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas liidu lisaväärtus, mida saaks tõendada järgmiste näitajate alusel: heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel; teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine; piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks; teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille puhul on liidul märkimisväärsed õigused, et tagada kvaliteetsete lahenduste elluviimine kõigis liikmesriikides; innovatsiooni potentsiaali avamine tervise valdkonnas; meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et võimaldada teadlike otsuste tegemist liidu tasandil; suurem tõhusus topelttööst põhjustatud ressursside raiskamise ärahoidmise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel.

(7)

Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel ning terviseteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.

(8)

WHO 2009. aasta Euroopa terviseraportis määrati kindlaks rahvatervisesse ja tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute suurendamise ulatus. Seoses sellega julgustatakse liikmesriike määrama tervise parandamise oma riigisiseste programmide üheks prioriteediks ja paremini kasutama teadmisi liidupoolse rahastamise võimalustest tervise valdkonnas. Sellest tulenevalt peaks programm hõlbustama programmi tulemuste ülevõtmist riikide tervisepoliitikatesse.

(9)

Innovatsiooni tervisevaldkonnas tuleks käsitada rahvatervise strateegiana, mis ei piirdu vaid tehnoloogiliste edusammudega asjakohaste toodete ja teenuste puhul. Innovatsiooni soodustamisega rahvatervise valdkonna meetmetes, ennetusstrateegiates, tervishoiusüsteemi juhtimisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja osutamisel, sealhulgas haiguste ennetamisel ja tervise edendamise meetmete võtmisel saab parandada tulemusi rahvatervise valdkonnas, parandada patsientide ravi kvaliteeti ja täita rahuldamata vajadusi ning samuti suurendada sidusrühmade konkurentsivõimet ja parandada terviseteenuste ja arstiabi kulutõhusust ja jätkusuutlikkust. Sellest tulenevalt peaks programm hõlbustama innovatsiooni vabatahtlikku lülitamist tervisevaldkonda, võttes arvesse Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühiseid väärtusi ja põhimõtteid, mis on esitatud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes (6).

(10)

Programm peaks aitama lahendada tervisest tingitud ebavõrdsuse küsimust ning edendama võrdsust ja solidaarsust, eriti majanduskriisi tingimustes, tehes seda erinevate eesmärkide kohaste meetmete abil ning julgustades ja soodustades parimate tavade vahetamist.

(11)

ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt edendab liit meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja püüab võidelda diskrimineerimisega. Vastavalt sellele peaks programm toetama soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide arvestamist kõikides programmiga hõlmatud meetmetes.

(12)

Patsientidele tuleb tagada muu hulgas tervisealase teadlikkuse parandamise teel võimalused tegeleda aktiivsemalt oma tervise ja tervishoiuga, ennetada tervise halvenemist ning teha teadlikke valikuid. Optimeerida tuleks tervishoiumeetmete ja -süsteemide läbipaistvust ning usaldusväärse, sõltumatu ja kasutajasõbraliku teabe kättesaadavust patsientidele. Tervishoiuteenuste osutajad peaksid saama patsientidelt tagasisidet ja nendega suhtlema. Liikmesriikide, patsiendiorganisatsioonide ja sidusrühmade toetus on oluline ning seda tuleks kooskõlastada liidu tasandil, et tõhusalt aidata patsientidel, eelkõige haruldaste haiguste põdejatel, kasutada piiriüleseid tervishoiuteenuseid.

(13)

Tervishoiusüsteemide tõhususe ja patsientide turvalisuse nimel on oluline vähendada resistentsete ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste levikut ning tagada tõhusate antimikroobsete ravimite kättesaadavus. Programmiga tuleks toetada järjepidevaid jõupingutusi, mille eesmärk on parandada antimikroobse resistentsuse tuvastamise ja ennetamise analüüsi meetodeid ning edendada antimikroobse resistentsusega tegelemisel tervishoiutöötajate võrgustikke, sealhulgas veterinaarsektoris.

(14)

Vananevas ühiskonnas võivad tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks mõeldud hästi suunatud investeeringud suurendada tervena elatud aastate arvu ning seega võimaldada eakatel jätkata vananedes tervet ja aktiivset elu. Kroonilised haigused põhjustavad üle 80 % enneaegsetest surmadest liidus. Programmiga tuleks kindlaks määrata tõenduspõhised head tavad tervise edendamise ja haiguste ennetamise eesmärgil kulutõhusate meetmete võtmiseks, milles keskendutakse eelkõige peamistele riskiteguritele, nagu tubaka ja uimastite tarvitamisele, alkoholi kuritarvitamisele ning ebatervislikule toitumisele, rasvumisele ja vähesele liikuvusele, samuti HIVile/AIDSile, tuberkuloosile ja hepatiidile, ning neid tavasid levitada ja nende kasutuselevõttu toetada. Tõhus ennetustegevus aitaks parandada tervishoiusüsteemide finantsilist jätkusuutlikkust. Programm peaks soolisi erisusi arvestavas raamistikus toimides kaasa aitama haiguste ennetamisele kõikides selle aspektides (esmases, teiseses ja kolmandas) ning liidu kodanike kogu eluea jooksul, tervise edendamisele ja tervislikke eluviise soosivate keskkondade loomisele, võttes arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud taustategureid ning samuti teatavate puuete mõju tervisele.

(15)

Selleks et minimeerida selliste piiriüleste terviseohtude mõju rahvatervisele, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/EL (7) ja mis võivad ulatuda kemikaalidega seotud õnnetuste tagajärjel tekkinud ulatuslikust reostusest kuni pandeemiateni, nagu hiljutised E. coli, H1N1 või SARSi (raskekujuline äge respiratoorne sündroom) puhangud, või rahvastiku suureneva liikuvuse mõju tervisele, peaks programm aitama luua ja töökorras hoida vastupidavaid mehhanisme suurte piiriüleste terviseohtude tuvastamiseks, hindamiseks ja lahendamiseks. Selliste ohtude laadi tõttu tuleks programmiga toetada liidu tasandil koordineeritud rahvatervise meetmeid, millega käsitleda piiriüleste terviseohtude erinevaid aspekte ning mis tuginevad valmisoleku ja reageerimise planeerimisele, vastupidavale ja usaldusväärsele riskihindamisele ning tugevale riskijuhtimis- ja kriisiohjeraamistikule. Seda arvesse võttes tuleks programmile oluliselt kasuks vastastikune täiendavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (8) loodud haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskuse töökavaga võitluses nakkushaiguste vastu ning liidu teadusuuringute- ja innovatsiooniprogrammide raames toetatavate meetmetega. Erilisi jõupingutusi tuleks teha selleks, et tagada ühtsus ja sünergia programmi ja muude liidu programmide alusel tervisevaldkonnas ülemaailmsel tasandil tehtava töö ning vahendite vahel, mille raames käsitletakse esmajoones grippi, HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja muid piiriüleseid terviseohte käsitlevaid valdkondi kolmandates riikides.

(16)

Programmi kohaselt võetavate meetmetega peaks olema võimalik hõlmata ka piiriüleseid terviseohte, mis tulenevad bioloogiliste või keemiliste ainetega toimunud õnnetustest, keskkonnast ja kliimamuutusest. Nagu on märgitud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, on komisjon kohustunud võtma kliimamuutuste küsimust arvesse kõikides liidu rahastamisprogrammides ning suunama vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Kulutused programmi tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva erieesmärgi raames peaksid üldiselt aitama kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele, käsitledes kliimamuutustega seotud terviseohtusid. Komisjon peaks esitama teavet kliimamuutustega seotud kulutuste kohta, mis on tehtud programmi raames.

(17)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 114 tuleks siseturu loomist ja selle toimimist käsitlevate liidu õigusaktidega tagada tervisekaitse kõrge tase. Seda eesmärki silmas pidades tuleks programmi raames teha erilisi jõupingutusi, et toetada meetmeid, mis on nõutavad liidu õigusaktidega nakkushaiguste ja muude terviseohtude, inimkudede ja -rakkude, vere, inimorganite, meditsiiniseadmete, ravimite, piiriüleses tervishoius ettenähtud patsiendiõiguste ning tubakatoodete ja tubaka reklaami valdkonnas ning mis toetavad nendes õigusaktides seatud eesmärkide saavutamist.

(18)

Programmiga tuleks toetada tõenduspõhiste otsuste tegemist, edendades terviseteabe- ja oskusteabesüsteemi, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks WHO ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) asjakohast tegevust. Kõnealune süsteem peaks muu hulgas hõlmama olemasolevate vahendite kasutamist ning asjakohasel juhul tervisealase olukorra seireks mõeldud standarditud terviseteabe ja -vahendite edasiarendamist, terviseandmete kogumist ja analüüsi, komisjoni otsusega 2008/721/EÜ (9) loodud teaduskomiteede toetamist ning programmi tulemuste ulatuslikku levitamist.

(19)

Liidu tervisepoliitika eesmärk on täiendada ja toetada riikide tervisepoliitikat, soodustada liikmesriikidevahelist koostööd ning edendada riikide programmide kooskõlastamist. Heade tavade vahetamine on selle poliitika elluviimise peamiseks vahendiks. Tavade vahetamine peaks võimaldama riikide ametiasutustel saada kasu teistes liikmesriikides välja töötatud tõhusatest lahendustest, vähendama jõupingutuste kattumist ning suurendama kulutuste tasuvust, edendades innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Sellest tulenevalt peaks programm keskenduma peamiselt koostööle liikmesriikide tervisevaldkonnas pädevate asutustega ja looma stiimuleid kõigi liikmesriikide ulatuslikumaks osalemiseks, nagu soovitati eelmiste tervisevaldkonna programmide hinnangutes. Tuleks aktiivselt soodustada seda, et liikmesriikide tervisevaldkonnas pädevate asutuste või nende pädevate asutuste volitatud asutuste poolt kaasrahastatavates meetmetes osaleksid eelkõige need liikmesriigid, kelle kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest. Selliseid meetmeid tuleks pidada eriti kasulikeks ning need peaksid eelkõige vastama eesmärgile tagada nende liikmesriikide, kelle kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, ulatuslikum ja hõlpsam osalemine. Kaaluda tuleks ka selliste liikmesriikide osalemise täiendavat ja asjakohast mitterahalist toetamist, näiteks taotluste esitamise protsessi, teadmussiirde ja oskusteabe kasutuselevõtu puhul.

(20)

Valitsusvälised organisatsioonid ja tervisevaldkonna sidusrühmad, eeskätt patsientide organisatsioonid ja tervishoiutöötajate ühingud täidavad olulist rolli, andes komisjonile programmi rakendamiseks vajalikku teavet ja nõu. Seda tehes võib neil olla vaja programmi raames eraldatavat toetust, mis võimaldab neil oma ülesannet täita. Seetõttu peaks programm olema kättesaadav rahvatervise valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja patsientide organisatsioonidele, kes täidavad olulist osa kodanikuühiskonna dialoogis liidu tasandil, osaledes näiteks nõuanderühmades, ning aitavad sel viisil kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele.

(21)

Programmiga peaks edendama koostoimet ja samal ajal vältima tegevuse kattumist liidu asjaomaste programmide ja meetmetega, edendades vajaduse korral teadusvaldkonnas toimunud innovatsiooniläbimurrete kasutuselevõttu tervisesektoris. Vastavate meetmete raames tuleks asjakohasel viisil kasutada liidu muid rahalisi vahendeid ja programme, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (10) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi aastateks 2014–2020 („Horisont 2020”) ja selle tulemusi; struktuurifonde; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013 (11) loodud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi; nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 (12) loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi;

liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat aastateks 2007–2012; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1287/2013 (13) loodud ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/2013 (14) loodud keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE); tarbijakaitseprogrammi; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1382/2013 (15) loodud õigusprogrammi; intelligentse elukeskkonna ühisprogrammi; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (16) loodud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi (Erasmus+); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/2013 (17) loodud Euroopa statistikaprogrammi ning täisväärtusliku eluperioodi pikendamise alast Euroopa innovatsioonipartnerlust.

(22)

ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 3on sätestatud, et liit ja liikmesriigid edendavad rahvatervise alal koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellest tulenevalt peaks programm olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele, esmajoones ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatidele, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia raames, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) / Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidele, naaberriikidele ja riikidele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat, ning muudele riikidele asjakohastes kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustel.

(23)

Soodustada tuleks asjakohaseid suhteid programmis mitteosalevate kolmandate riikidega, et aidata saavutada programmi eesmärke, võttes arvesse kõiki nende riikide ja liidu vahel sõlmitud asjakohaseid lepinguid. See võib hõlmata seda, et liit korraldab tervisealaseid üritusi või kolmandad riigid võtavad ühist huvi pakkuvates valdkondades meetmeid, mis täiendavad programmi raames rahastatavaid meetmeid, kuid see ei tohiks hõlmata programmi alusel makstavat rahalist toetust.

(24)

Selleks et suurendada programmi meetmete tõhusust ja tulemuslikkust liidu ja rahvusvahelisel tasandil ning programmi rakendada tuleks arendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle allasutustega, eelkõige WHOga, samuti Euroopa Nõukogu ja OECDga.

(25)

Programmi kestus peaks olema seitse aastat, et viia see vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (18) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega. Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi kehtivusajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (19) punkti 17 tähenduses.

(26)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (20) artikliga 54 on käesolev määruse programmi meetmete ja rakendamise õiguslikuks aluseks.

(27)

Selleks et tagada programmi raames asutuste tegevuskuludeks antava rahalise toetuse jätkuvus, peaks komisjonil olema võimalik pidada 2014. aasta tööprogrammis rahastamiskõlblikeks tekkinud kulusid, mis on otseselt seotud toetatud meetmete elluviimisega, isegi kui toetuse saajal olid sellised kulud tekkinud enne rahastamistaotluse esitamist.

(28)

Selleks, et tagada iga-aastaste tööprogrammide abil käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (21).

(29)

Programmi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada läbipaistvuse põhimõttest. Eelarvevahendid tuleks jaotada tasakaalustatult programmi eri eesmärkide vahel kogu programmi kestuse ajal, võttes arvesse tervise edendamise võimalikke eeliseid. Programmi raames tuleks välja valida ja rahastada asjakohaseid meetmeid, mis vastavad programmi erieesmärkidele ning millel on selge liidu lisaväärtus. Iga-aastastes tööprogrammides tuleks kindlaks määrata eelkõige peamised valikukriteeriumid, mida kohaldatakse võimalike abisaajate valimisel ja mis on kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, tagamaks, et neil on finantssuutlikkus ja tegevusvõime programmi raames rahastatavate meetmete võtmiseks ning vajaduse korral oma sõltumatuse tõendamiseks.

(30)

Programmi väärtust ja mõju tuleks korrapäraselt kontrollida ja hinnata. Programmi hindamisel tuleks arvestada asjaolu, et programmi eesmärkide saavutamine võib võtta programmi kestusest kauem aega. Programmi keskel, ent hiljemalt 30. juuniks 2017 tuleks koostada vahehindamise aruanne, et hinnata programmi valdkondlike prioriteetide rakendamise olukorda.

(31)

Selleks, et programm saaks täiel määral kasu selle rakendamist käsitlevast vahehindamise aruandest ning et võimaldada programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike võimalike kohanduste tegemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et jätta välja käesolevas määruses sätestatud valdkondlikke prioriteete või neid käesolevasse määrusesse lisada. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)

Oluline on liikmesriikide asutuste koostöö, et jagada teavet potentsiaalsete taotlejatega, eesmärgiga võimaldada programmis osalemine võrdsetel tingimustel, ning edastada programmi abil saadud teadmisi riikliku tervisesektori erinevatele sidusrühmadele. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid nende meetmete toetamiseks määrama koordinatsioonikeskused.

(33)

Määruse rakendamisel peaks komisjon nõu pidama asjaomaste ekspertidega, sealhulgas riikide koordinatsioonikeskustega.

(34)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli jooksul kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mille hulgas on meetmed eeskirjade eiramise ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks, kaotatud, alusetult makstud või vääralt kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmiseks ning vajaduse korral karistused.

(35)

Tagada tuleks üleminek programmi ja eelmise programmi vahel, mida see asendab, pidades eriti silmas mitmeaastaste haldusstruktuuride, näiteks tehnilise ja haldustoe rahastamise jätkumist. Alates 1. jaanuarist 2021 peaksid tehnilise ja haldusabi assigneeringud vajaduse korral katma kulud, mis on seotud 2020. aasta lõpuks veel lõpule viimata meetmete haldamisega.

(36)

Kuna käesoleva määruse üldeesmärke, nimelt täiendada ja toetada liikmesriikide poliitikat ja anda sellele lisaväärtust eesmärgiga parandada liidu rahvastiku tervist ja vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust tervist edendades, tervisevaldkonnas innovatsiooni soodustades, tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust parandades ja liidu kodanikke tõsiste piiriüleste terviseohtude eest kaitstes, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)

Käesolev määrus asendab otsuse nr 1350/2007/EÜ. Nimetatud otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(38)

Asjakohane on tagada sujuv ja katkestusteta üleminek eelmise tervisevaldkonna programmi (2008–2013) ja programmi vahel ning viia programmi kestus vastavusse määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013. Seetõttu tuleks kõnealust programmi kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

1)

tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja tervislikke eluviise soosiva keskkonna loomiseks: teha kindlaks, millised on tõenduspõhised head tavad kulutõhusate meetmete võtmisel tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks, neid tavasid levitada ja edendada nende kasutuselevõttu, käsitledes eeskätt peamisi eluviisidega seotud riskitegureid, keskendudes sealjuures liidu jaoks loodavale lisaväärtusele.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige nende liikmesriikide arvu suurenemise alusel, kes edendavad head tervist ja ennetavad haigusi, kasutades selleks tõenduspõhiseid ja häid tavasid liikmesriikides asjakohasel tasandil võetavate meetmete kaudu;

2)

liidu kodanike kaitsmiseks tõsiste piiriüleste terviseohtude eest: määrata kindlaks ja töötada välja ühtsed lähenemisviisid ning edendada nende rakendamist, et parandada valmisolekut ja koordineerimist tervisega seotud hädaolukordade puhul.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige nende liikmesriikide arvu suurenemise alusel, kes lisavad väljatöötatud ühtsed lähenemisviisid oma valmisolekukavadesse;

3)

rahvatervisealase suutlikkuse suurendamise toetamiseks ning innovaatiliste, tõhusate ja jätkusuutlike tervisesüsteemide edendamiseks: määrata liidu tasandil kindlaks ja töötada välja vahendid ja mehhanismid, mille abil tulla toime ressursside – nii inimeste kui ka rahaliste vahendite – puudusega ning aidata kaasa innovatsiooni vabatahtlikule edendamisele rahvatervise alastes sekkumis- ja ennetusstrateegiates.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige antud nõuannete hulga suurenemise ning nende liikmesriikide arvu suurenemise alusel, kes kasutavad kindlaksmääratud vahendeid ja mehhanisme, et aidata kaasa tõhusate tulemuste saavutamisele oma tervisesüsteemides;

4)

hõlbustamaks liidu kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele: parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe kättesaadavust väljaspool riigipiire, hõlbustada teadusuuringute tulemuste rakendamist ning töötada välja vahendid tervishoiu kvaliteedi ja patsientide ohutuse parandamiseks, muu hulgas tervisealase teadlikkuse parandamisele kaasa aitavate meetmete abil.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL (22) kohaselt loodud Euroopa tugivõrgustike (edaspidi „Euroopa tugivõrgustikud”) arvu, Euroopa tugivõrgustikega ühinenud tervishoiuteenuste osutajate ja eksperdikeskuste arvu ning väljatöötatud vahendeid kasutavate liikmesriikide arvu suurenemise alusel.

a)

ühinemiseelse strateegiaga hõlmatud ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende liidu programmides osalemise üldtingimustele ja üldistele põhimõtetele, mis on sätestatud nendega sõlmitud raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes;

b)

EFTA/EMP riigid EMP lepingus sätestatud tingimustel;

c)

naaberriigid ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid asjakohastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustel;

d)

muud riigid asjakohastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustel.

a)

meetmetele, millel on liidu jaoks selge lisaväärtus ja mida kaasrahastavad liikmesriigis või artikli 6 alusel programmis osalevas kolmandas riigis tervise valdkonnas pädevad asutused või nende asutuste volitatud artikli 8 lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutused ja valitsusvälised organisatsioonid, tegutsedes kas eraldi või võrgustikuna;

b)

meetmetele, millel on liidu jaoks iga-aastases tööprogrammis sõnaselgelt ette nähtud ja nõuetekohaselt põhjendatud lisaväärtus ning mida kaasrahastavad artikli 8 lõikes 1 nimetatud teised avaliku sektori, valitsusvälised või erasektori asutused, sealhulgas tervise valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid, ning viimatinimetatud juhul vajaduse korral ka ilma eelneva konkursikutseta meetmetele;

c)

artikli 8 lõikes 2 nimetatud valitsusväliste asutuste tegevusele, kui rahaline toetus on vajalik ühe või mitme programmis esitatud erieesmärgi saavutamiseks.

a)

eraldatakse vähemalt 30 % kavandatava meetme eelarvest liikmesriikidele, kelle kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest; ja

b)

meetmes osalevad vähemalt 14 osalisriigist pärit asutused ning vähemalt nelja osaleva riigi kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest.

a)

nad on valitsusvälised ja mittetulunduslikud ning tööstus-, kaubandus- ja ärihuvidest või muudest vastandlikest huvidest sõltumatud;

b)

nad tegutsevad rahvatervise valdkonnas, täidavad tähtsat rolli liidu tasandil peetavas kodanikuühiskonna dialoogis ja püüdlevad vähemalt ühe artiklis 3 nimetatud erieesmärgi poole;

c)

nad tegutsevad liidu tasandil ja vähemalt pooltes liikmesriikides, kusjuures nende geograafiline katvus liidu piires on tasakaalustatud.

a)

kas I lisas loetletud üht või mitut valdkondlikku prioriteeti ei ole programmi eesmärkide kohaselt ja järelejäänud kestust silmas pidades võimalik rakendada ja saavutada;

b)

kas hindamise käigus on kindlaks tehtud üks või mitu konkreetset olulist valdkondlikku prioriteeti, mida ei ole loetletud I lisas, kuid mis on osutunud vajalikuks programmi üld- ja erieesmärkide saavutamist silmas pidades;

c)

punktides a ja b nimetatud järelduste põhjendused.

21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/14

(1)

Telekommunikatsioonivõrgud ja -teenused muutuvad üha enam internetipõhisteks taristuteks ning lairibavõrgud ja digiteenused on omavahel tihedasti seotud. Internetist saab teabevahetuse, teenuste, hariduse, sotsiaalses ja poliitilises elus osalemise, kultuurisisu ja äritegevuse peamine platvorm. Seepärast on sotsiaalse arengu ja majanduskasvu, konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks ja siseturu toimimiseks äärmiselt oluline teha laialdase levikuga, väga kiire ja turvaline internetiühendus ning avalikud digiteenused üleeuroopaliselt kättesaadavaks.

(2)

Euroopa Ülemkogu kiitis 17. juunil 2010 heaks komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatise „Euroopa digitaalne tegevuskava”, mille eesmärk on panna paika kurss, et maksimaalselt ära kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi. Kõnealuse tegevuskavaga püütakse ergutada konkurentsivõimelise väga kiire interneti taristu ja internetipõhiste digiteenuste nõudlust ja pakkumist, et luua tõeliselt digitaalne ühtne turg, mis on vajalik aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (4) määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu sektoris. Euroopa ühendamise rahastuga hõlmatud sektorites esinevaid samalaadseid probleeme ja võimalusi silmas pidades on hea võimalus kasutada ära nendevahelist sünergiat, sh kombineerides Euroopa ühendamise rahastu vahendeid muude rahastamisallikatega.

(4)

Olemas on palju piiriüleseid digiteenuseid, mille abil Euroopa haldusasutused vahetavad omavahel liidu poliitikameetmete toetamiseks teavet. Uute lahenduste pakkumisel on tähtis kasutada ära Euroopa muude algatuste raames juba rakendatavaid lahendusi, vältida töö kattumist ning tagada algatuste ja poliitikameetmete (nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 922/2009/EÜ (5) loodud ISA programm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 (6) loodud programm „Fiscalis” ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (7) loodud raamprogramm „Horisont 2020”) vahel tegevuspõhimõtete ja lahenduste koordineerimine ja kooskõla. Samuti on tähtis, et lahendused vastaksid kokkulepitud rahvusvahelistele ja/või Euroopa standarditele või koosvõime avatud spetsifikatsioonidele, eelkõige komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (8) kohaselt kindlaks määratutele, ning muudele asjakohastele spetsifikatsioonidele ja suunistele, nt Euroopa avalike teenuste koosvõime raamistikule.

(5)

Väga kiirete lairibavõrkude arendamisele tulevad kasuks Euroopa tehnilised standardid. Kui soovitakse, et liit oleks telekommunikatsioonitööstuses juhtival kohal, on vaja liidu teadusuuringuid ja arendusprogramme ning suurendada järelevalvet standardimismenetluste üle.

(6)

Liikmesriikide vaheliste ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (9) raames kaasrahastatavate ulatuslike projekti eSENS raames konsolideeritavate katseprojektide (nt PEPPOL, STORK, epSOS, eCODEX ja SPOCS) abil on tõendatud ühistel alustaristutel põhinevate oluliste piiriüleste digiteenuste otstarbekust siseturul. Kõnealused katseprojektid on juba praegu või lähitulevikus kasutusküpsed. Läbiviidavad ühishuviprojektid, nt kultuuripärandi (Europeana), lastekaitse (programm „Safer Internet”) ja sotsiaalkindlustuse (sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetuse süsteem EESSI) valdkonnas on juba näidanud, et Euroopa tasandi meetmetel on selge lisaväärtus ning ettepanekuid on tehtud ka teiste projektide kohta, nt tarbijakaitse valdkonnas (vaidluste veebipõhise lahendamise platvorm ODR).

(7)

Digiteenuste taristute puhul peaksid alustaristud olema muudest digiteenuste taristutest tähtsamad, sest esimestest sõltub viimaste arendamine. Digiteenuste taristud peaksid muu hulgas looma Euroopa lisaväärtust ja rahuldama kindlakstehtud vajadused. Nagu edukate katseprojektide põhjal on kindlaks tehtud, peaksid nad olema nii tehniliselt kui ka tegevustasandil piisavalt kasutusküpsed. Need taristud tuleks välja töötada konkreetse säästlikkuskava alusel, et tagada põhiteenusplatvormide keskmise tähtajaga kuni pikaajaline tegevus ka pärast Euroopa ühendamise rahastu kasutamist. Seepärast tuleks rahalise abi andmine käesoleva määruse alusel aja jooksul võimaluse korral järk-järgult lõpetada ja otsida vajaduse korral rahalisi vahendeid mujalt kui Euroopa ühendamise rahastust.

(8)

Et toetada paljusid digiteenuste taristuid ja töötada Euroopas aja jooksul välja koosvõimelised süsteemid, on tähtis rahastada digiteenuste taristuid, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate õiguslike kohustuste täitmiseks ja/või millega arendatakse või tagatakse alustaristuid, mis võivad suuresti mõjutada üleeuroopaliste avalike teenuste väljatöötamist. Siinkohal tähendavad õiguslikud kohustused erisätteid, millega nõutakse digiteenuste taristute arendamist või kasutamist või tulemusi, mida on võimalik saavutada vaid Euroopa digiteenuste taristute kaudu.

(9)

Esmajärjekorras tuleks rahastada projekti Europeana ja programmi „Turvalisem Internet laste jaoks” kui hästitoimivaid digiteenuste taristuid. Eelkõige tuleks nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (10) aastateks 2014-2020 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel tagada liidu rahaliste vahendite jätkuv suunamine muudest liidu programmidest Euroopa ühendamise rahastusse nii, et katkematu ja edukas teenuseosutamine oleks samal tasemel, nagu on ette nähtud praeguse rahastamiskavaga. Nõukogu rõhutas 10. mail 2012, et äärmiselt tähtis on tagada Europeana pikaajaline elujõulisus, sealhulgas selle juhtimise ja rahastamise osas (11).

(10)

Lastele ja noortele tuleks tagada ohutu, kaasav ja positiivne veebikeskkond. Laste õiguste veebikeskkonnas kaitsmise ja edendamise otsustava tähtsusega meetmena tuleks tagada programmi „Safer Internet” toimimine pärast 2014. aastat. Käesoleva määruse rakendamisega tuleks lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia rakendamist nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil toetada rahaliselt, eelkõige liikmesriikide turvalisema interneti keskuste osas. Kõnealuse strateegia edukuse võtmeelemendiks ja eeltingimuseks on turvalisema interneti keskuste, sealhulgas teadlikkuse suurendamise keskuste tegevus ja muu teadlikkust suurendav tegevus, samuti laste, vanemate ja hooldajate jaoks ette nähtud abiliinid, kus käsitletakse laste jaoks parimaid interneti kasutusviise, ning vihjeliinid, kuhu saab teatada laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud infosisust.

(11)

Liidu tulevases õigusaktis e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul määratakse kindlaks üksikasjalikud nõuded ja tingimused selliste põhieelduste vastastikuseks tunnustamiseks, mida järgnevalt nimetatakse digiteenuste alustaristuteks. Nimetatud õigusakt hõlmab käesoleva määruse lisas esitatud ühishuviprojektide osana mitmeid kõige olulisemaid alustaristuid, näiteks e-identimist ja e-allkirja.

(12)

Digiteenuste taristud, mida kasutatakse vastavalt otsusele nr 922/2009/EÜ, hõlbustavad Euroopa haldusasutuste vahel piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist. See omakorda võimaldab osutada olulisi teenuseid muu hulgas sellistes valdkondades nagu elektrooniline identimine ja autentimine, elektroonilised riigihanked ning äriregistrite vastastikune piiriülene sidumine, samuti koosvõimelisi piiriüleseid e-tervise teenuseid, ning teha ka küberjulgeolekuga seotud piiriülest koostööd, aidates nii kaasa digitaalse ühtse turu loomisele. Selline haldusasutuste suhtlus saab toimida sel moel, et töötatakse välja ja/või täiustatakse koosvõimelisi põhiteenusplatvorme, tuginedes nende olemasolevatele ühistele alustaristutele ja/või muude põhiteenusplatvormide arendamiseks vajalike täiendavate ühiste alustalade loomisele, ning nendega seotud üldteenuseid, mis seovad riikide taristud piiriüleste digiteenuste osutamiseks põhiteenusplatvormidega.

(13)

Liikmesriigid peaksid kannustama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi täielikult ja tulemuslikult osalema digiteenuste taristute juhtimises ning tagama, et e-valitsuse teenuste piiriülese osutamisega seotud ühishuviprojektides võetaks arvesse Euroopa avalike teenuste koosvõime raamistikus tehtud soovitusi.

(14)

Euroopa Parlament rõhutas 6. juuli 2011. aasta resolutsioonis „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu”, (12) et lairibateenused on liidu tööstuse konkurentsivõime alus ning annavad suure panuse liidu majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja kvaliteetse tööhõive loomisesse. Kui liit soovib juurutada innovatsiooni, teadmisi ja teenuseid, siis on investeerimisel tipptasemel ja tulevikukindlasse tehnoloogiasse otsustav tähtsus.

(15)

Euroopa turg, kus peaaegu 500 miljonil inimesel on väga kiire lairibaühendus, oleks siseturu arendamise liikumapanevaks jõuks, luues kogu maailmas unikaalse kasutajate kriitilise massi, avades kõik piirkonnad uutele võimalustele ja pakkudes igale kasutajale suuremat väärtust ning andes liidule võimaluse kujuneda maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks. Väga kiirete lairibavõrkude kiire kasutuselevõtt on ülitähtis liidu tootlikkuse arendamise seisukohast ning selliste uute ja väikeste ettevõtete tekkeks, mis võivad olla juhtival kohal erinevates sektorites, nagu tervishoiu-, tootmise ja teenindussektoris.

(16)

Uued taristuvõimalused koos uute, uuenduslike ja koosvõimeliste teenustega peaksid käivitama soodsa mõjuringi, edendades suuremat nõudlust väga kiirete lairibavõrkude järele, millele oleks äri seisukohast soovitatav reageerida.

(17)

Euroopa digitaalses tegevuskavas on kirjas, et 2020. aastaks peaks kõikidel Euroopa elanikel olema juurdepääs internetiühendusele kiirusega üle 30 megabiti sekundis ning vähemalt pooltel Euroopa kodumajapidamistel peaks olema kiirem internetiühendus kui 100 megabitti sekundis.

(18)

Võttes arvesse üha kiiremat internetiühendust vajavate teenuste ja rakenduste kiiret arengut ning seda võimaldavate tipptasemel tehnoloogiate kiiret arengut, siis on Euroopa digitaalse tegevuskava hindamisel asjakohane kaaluda lairibaühendusele 2020. aastaks seatud eesmärkide muutmist selle tagamiseks, et liidul oleksid võrreldes muude maailma majanduspiirkondadega konkurentsivõimelised lairibaühenduskiirused.

(19)

Osadele lairibaprojektidele tuleks kiiruse osas seada kõrgemad eesmärgid ning seega peaksid need olema kiiremat ühendust puudutavad katseprojektid ja mudelid, mida on võimalik korrata.

(20)

Euroopa Parlament rõhutas 12. septembri 2013. aasta resolutsioonis kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda, et tulevikku vaatavas muudetud Euroopa digitaalses tegevuskavas 2020. aastaks seatud eesmärk on tagada kõikidele liidu kodumajapidamistele lairibuühendus kiirusega 100 megabitti sekundis ja 50 % kodumajapidamistele internetiühendus kiirusega vähemalt 1 gigabitti sekundis.

(21)

Erasektoril peaks olema lairibavõrkude arendamisel ja ajakohastamisel juhtroll ning teda peaks selles toetama konkurentsivõimeline ja investeerimist soodustav õigusraamistik. Kui erainvesteeringuid ei tehta piisavalt, peaksid Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks vajalikke pingutusi tegema liikmesriigid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (13) kohaselt tuleks avaliku sektori rahalist abi lairibavõrkude jaoks kasutada üksnes selliste programmide või algatuste puhul, mis hõlmavad projekte, mida ei saa rahastada vaid erasektor, mis on leidnud kinnitust eelhindamise käigus, millega tehakse kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad.

(22)

Lairibavõrkude rahastamisvahendid ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi, tõrjuda eemale erainvesteeringuid ega luua tingimusi, mis pärsiksid eraettevõtjate investeerimismotivatsiooni. Eelkõige peavad nad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 101, 102, 106 ja 107 ning vajaduse korral kooskõlas ELi suunistega riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga.

(23)

Lairibavõrkude rahastamine riiklikest vahenditest peab olema suunatud ainult sellistele taristutele, mille puhul järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige konkurentsiõigust, ning juurdepääsu võimaldamise kohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/19/EÜ (14).

(24)

Kuna Euroopa ühendamise rahastust saadaolevad rahalised vahendid on piiratud, tuleks rahaline abi suunata liidu tasandi rahastamismehhanismide loomisele, et meelitada ligi lisainvesteeringuid, soodustada mitmekordistava mõju tekitamist ja hõlbustada seega erasektori ja muude avaliku sektori vahendite tulemuslikku kasutamist investeerimiseks. Nii saavad ettevõtjad ja institutsioonid rahastamisse panustada hoopis suuremaid summasid kui on võimalik saada otse Euroopa ühendamise rahastust.

(25)

Kuna Euroopa ühendamise rahastu rahalised vahendid on piiratud ning digiteenuste taristutele piisava rahastamise tagamiseks ei tohiks lairibaühendusele ette nähtud kogueelarve ületada minimaalset summat, mis on vajalik selleks, et kehtestada kulutõhusaid sekkumisi, mis tuleks eelneva hindamise käigus kindlaks määrata, võttes muu hulgas arvesse kavandatud rahastamisvahendite liiki, võimalikku võimendavat mõju minimaalse tõhususega projektiportfellile ning turutingimusi.

(26)

Euroopa ühendamise rahastu toetus lairibaühenduse kasutuselevõtuks peaks täiendama muude liidu programmide ja algatuste (sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide) raames antavat toetust juhul, kui eelhindamisega on tehtud kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ja kui korraldusasutused on nii otsustanud. Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamine lairibaühenduse kasutuselevõtu jaoks peaks toetama liikmesriikide pingutusi nii otseselt kui ka kaudselt, tagades investeerimisvahendi muudest allikatest (sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest) pärit vabatahtlike ja sihtotstarbeliste vahendite jaoks ning võimaldades seega liikmesriikidel avaliku sektori kulutuste tõhustamiseks ära kasutada liidu juhitavate vahenditega kaasnevat oskusteavet ja mastaabimõju.

(27)

Majanduslikult soodsaima tulemuse tagamiseks ja arvestades Euroopa ühendamise rahastu piiratud rahalisi vahendeid, peaks rahastamine Euroopa ühendamise rahastust olema kättesaadav projektidele, mis kasutavad konkreetse projekti jaoks sobivaimat tehnoloogiat, võivad aidata edendada uuenduslike ärimudelite loomist ja mida on suure tõenäosusega võimalik korrata. Kui projekte rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust, näiteks Euroopa struktuuri- ja innovatsioonifondidest antavate vabatahtlike toetuste abil või riiklikest või piirkondlikest vahenditest, siis peaksid rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid olema paindlikumad ja võtma arvesse selliste valdkondade konkreetset olukorda ja tingimusi, mida sellise rahastamisega on kavas toetada.

(28)

Liit võib toetada Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärke saavutada aitavate lairibavõrkude kasutuselevõttu mis tahes piirkondades. Digitaaltehnoloogia erinevuse vähendamine ja e-kaasatuse suurendamine on Euroopa digitaalse tegevuskava olulised eesmärgid. Sellepärast tuleks kõikide liidu lairibavaldkonna meetmetega käsitleda selliste linnalähedaste, maa- ja eelkõige hõredalt asustatud ja vähem arenenud piirkondade erivajadusi, kuhu on vaja luua internetiühendus. See hõlmab lairibavõrkude kasutuselevõttu saarte ning raskesti ligipääsetavate, mägiste, kaugete ja äärealade, sh saartel asuvate liikmesriikide sidumiseks liidu keskpiirkondadega ja/või meetmeid, mille eesmärk on suurendada selliste alade ja liidu keskpiirkondade vaheliste lairibaühenduste usaldusväärsust või parandada nende toimimist.

(29)

Digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks tuleks ergutada Euroopa ühendamise rahastu programmi ning riiklike ja piirkondlike lairibaühendust käsitlevate meetmete vahelist kooskõla.

(30)

Käesoleva määruse rakendamisel tuleks rahalise abi andmise viisid viia vastavusse asjaomaste meetmete laadiga. Seega tuleks digiteenuste taristute puhul rahastada hangete või erandjuhtudel toetuste kaudu eelisjärjekorras põhiteenusplatvorme, mida ei ole võimalik rahastada muudest allikatest, ning üldteenuste jaoks tuleks anda vaid piiratud rahalist abi Euroopa ühendamise rahastust. Pealegi peaks Euroopa ühendamise rahastust antava rahalise abi eesmärk olema liidu vahendite tõhus kasutamine, mistõttu tuleks lairibavõrke toetada rahastamisvahenditega, millega tagatakse suurem võimendav mõju kui toetustega.

(31)

Käesoleval määrusel põhineva sekkumise eesmärk peaks olema saavutada koostoime ja koosvõime lisas kirjeldatud ühishuviprojektide vahel ning muude taristutega, sh Euroopa ühendamise rahastust toetatavate transpordi- ja energiataristutega, asjakohaste teadustaristutega, mida toetatakse muu hulgas raamprogrammi „Horisont 2020” alusel, ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate taristutega, vältides samas tegevuse kattumist ja põhjendamatut halduskoormust.

(32)

Ühishuviprojektide jaoks antavat rahalist abi tuleks täiendada horisontaalmeetmetega, sh tehniline abi, nõudlust suurendavad meetmed ja koordineerimine, mille eesmärk peaks olema maksimeerida liidu sekkumise mõju.

(33)

Lairibavõrke käsitleva sekkumise jaoks rahaliste vahendite eraldamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse olemasolevate liidu rahastamisvahendite hindamiste tulemusi.

(34)

Komisjoni peaks abistama kõikide liikmesriikide esindajatest koosnev eksperdirühm, kellega tuleks pidada nõu muu hulgas käesoleva määruse rakendamise seire ning kavandamise, hindamise ja rakendamisprobleemide lahendamise üle ning kes peaks neis küsimustes kaastööd tegema.

(35)

Eksperdirühm peaks samuti tegema koostööd käesoleva määruse rakendamisega seotud üksustega, näiteks kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, internetiühenduse pakkujate, riikide haldusasutuste ja osade tootjatega, samuti riikide reguleerivate asutuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1211/2009 loodud (15) elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC).

(36)

Määrusega (EL) nr 1316/2013 luuakse Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee, mis on komitee ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (16) tähenduses. Määrusega (EL) nr 1316/2013 antakse komisjonile ka õigus võtta kontrollimenetluse kohaselt vastu iga- ja mitmeaastaseid tööprogramme, sealhulgas telekommunikatsioonisektoris, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Sellega seoses on oluline selgitada, et käesoleva määrusega seotud küsimuste ning eelkõige iga- ja mitmeaastaste tööprogrammide arutamisel peaksid Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitees esindama liikmesriike telekommunikatsioonitaristu sektori eksperdid.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrkude koordineeritud arendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid toetatavate taristute piiriülesuse ja kogu liidu territooriumi hõlmava toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Määruses (EL) nr 1316/2013 määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada ühishuviprojekte transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu sektoris. Nimetatud määrusega kehtestatakse samuti määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 alusel eraldatavate vahendite jaotus kõigis kolmes sektoris. Määrust (EL) nr 1316/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Seetõttu on asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamisaeg kooskõlla määruse (EL) nr 1316/2013 ja määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 kohaldamisajaga. Käesolevat määrust tuleks seetõttu kohaldada alates 1. jaanuarist 2014.

(39)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1336/97/EÜ (17) tuleks tunnistada kehtetuks,

a)

ühishuviprojektide eesmärgid ja tegevusprioriteedid;

b)

ühishuviprojektide kindlaksmääramine;

c)

kriteeriumid, mille alusel võib ühishuviprojektide väljatöötamist, rakendamist, kasutuselevõtmist, vastastikust sidumist ja koosvõime tagamist toetavale tegevusele anda liidu rahalist abi kooskõlas määrusega (EL) nr 1316/2013;

d)

ühishuviprojektide rahastamise prioriteedid.

a)

aidata kaasa majanduskasvule ja toetada siseturu loomist ja toimimist, et toetada Euroopa majanduse, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet;

b)

parandada kodanike, ettevõtjate ja ametiasutuste igapäevaelu igal tasandil, edendades lairibavõrkusid, riikide, piirkondade ja kohalike lairibavõrkude vastastikust sidumist ja koosvõimet ning mittediskrimineerivat juurdepääsu sellistele võrkudele ja e-kaasatust;

a)

üleeuroopaliste digiteenuste taristute koosvõime, ühenduvus, säästev kasutuselevõtt, toimimine ja ajakohastamine, samuti koordineerimine Euroopa tasandil;

b)

mõjusad avaliku ja erasektori investeeringud lairibavõrkude kasutuselevõtu ja uuendamise soodustamiseks, et aidata saavutada Euroopa digitaalse tegevuskava lairibaühendusega seotud eesmärke.

a)

luua ja/või täiustada koosvõimelisi ja võimaluse korral rahvusvaheliselt ühilduvaid põhiteenusplatvorme koos digiteenuste taristute üldteenustega;

b)

tagada tõhusad lairibavõrkudesse investeerimise vahendid, meelitada ligi uut liiki investoreid ja projektide elluviijaid ning kannustada korratavate uuenduslike projektide ja ärimudelite loomist.

a)

hangete kaudu ja/või

b)

toetustega.

a)

määruses (EL) nr 1316/2013 määratletud rahastamisvahenditega, mida võib täiendada Euroopa ühendamise rahastu muudest sektoritest, muudest vahenditest ja kavadest ning liidu eelarve ridadelt, liikmesriikidelt (sh piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt) ja muudelt investoritelt (sh erainvestoritelt) pärinevate vahenditega kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 15 lõikega 2, ja/või

b)

kombineerides muudest liidu või liikmesriikide allikatest kui Euroopa ühendamise rahastust pärinevaid avaliku sektori toetusi ja rahastamisvahendeid.

a)

hangete kaudu ja/või

b)

toetustega.

a)

nad on piisavalt kasutusküpsed, mis on eelkõige tõendatud innovatsiooni ja teadusuuringutega seonduvate liidu programmide alusel ellu viidud edukate katseprojektide põhjal;

b)

nad aitavad kaasa siseturgu toetavale liidu poliitikale ja tegevusele;

c)

nendega luuakse Euroopa lisaväärtust ning esitatakse pikaajalise jätkusuutlikkuse strateegia ja ajakava, kasutades vajaduse korral muid rahastamisallikaid kui Euroopa ühendamise rahastu, ning mille kvaliteet tehakse kindlaks teostatavus- ja tasuvusanalüüsiga. Sellist strateegiat ajakohastatakse, kui see on asjakohane;

d)

nad vastavad rahvusvahelistele ja/või Euroopa standarditele või avatud spetsifikatsioonidele ja suunistele, nt Euroopa koosvõime raamistikule, ja neis kasutatakse ära olemasolevaid lahendusi.

a)

nad aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamisele;

b)

nendega seotud projektid on piisavalt hilises arengu- ja ettevalmistusjärgus, mida toetavad tõhusad rakendusmehhanismid;

c)

nende abil kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi;

d)

nad ei tekita turumoonutusi ega tõrju eemale erainvesteeringuid;

e)

nende puhul kasutatakse tehnoloogiat, mida peetakse asjaomase geograafilise piirkonna vajaduste rahuldamiseks kõige sobivamaks, võttes arvesse geograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid ning järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet;

f)

nende puhul võetakse kasutusele tehnoloogia, mis sobib konkreetsele projektile kõige paremini, pakkudes samas välja parima tasakaalu uusimate tehnoloogiate vahel andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu vastupidavuse ja kulutõhususe osas;

g)

neid on suure tõenäosusega võimalik korrata ja/või nende puhul järgitakse innovatiivseid ärimudeleid.

a)

nendega valmistatakse ette või toetatakse rakendusmeetmete kasutuselevõttu, juhtimist ja rakendamisel tekkinud või tekkivate probleemide lahendamist;

b)

nende abil tekitatakse uut nõudlust digiteenuste taristute järele.

a)

teostada käesoleva määruse rakendamise üle seiret;

b)

võtta vajaduse korral arvesse riiklikke kavasid või strateegiaid;

c)

võtta meetmeid tööprogrammide rakendamise hindamiseks finants- ja tehnilisel tasandil;

d)

lahendada olemasolevate või uute projektide rakendamisega seotud probleeme;

e)

määrata kindlaks strateegilised suunised enne määruse (EL) nr 1316/2013 artiklis 17 osutatud iga- ja mitmeaastaste tööprogrammide koostamist, pöörates erilist tähelepanu selliste meetmete valimisele ja lõpetamisele, mis annavad panuse ühishuviprojektidesse, eelarve jagunemise kindlaksmääramisele ning kõnealuste tööprogrammide läbivaatamisele.

a)

digiteenuste taristute kättesaadavus ehk iga digiteenuste taristuga ühendatud liikmesriikide arv,

b)

digiteenuste taristuid kasutavate kodanike ja äriühingute osakaal ning selliste teenuste piiriülene kättesaadavus,

c)

lairibavõrkude valdkonnas tehtud investeeringute maht ja võimendav mõju artikli 5 lõike 5 punktis b osutatud avaliku sektori allikatest rahastatavate projektide puhul.

21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/27

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)

Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetelusse füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada veel isikuid.

(3)

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/30

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP.

(2)

Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetelusse isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada veel isikuid.

(3)

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,