15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/1

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Püridalüüli puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2007/669/EÜ (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas Sumitomo Chemical Agro Europe S.A.S. 9. oktoobril 2006 Austriale taotluse toimeaine püridalüüli lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2007/669/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 8. jaanuaril 2009.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine püridalüüli pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta (4)24. mail 2013. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 13. detsembril 2013 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne püridalüüli kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et püridalüüli sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavasti üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisi korral. Seepärast on asjakohane püridalüül heaks kiita.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmisi meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud aega püridalüüli sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tühistama. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitleva täieliku, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohase toimiku esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (5) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisega näitavad, et võib tekkida raskusi küsimuses, kuidas tõlgendada kehtiva kasutusloa omaniku kohustust seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa omanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (6) lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

kui taimekaitsevahend sisaldab püridalüüli ainsa toimeainena, muudavad liikmesriigid vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. detsembriks 2015; või

b)

kui toode sisaldab püridalüüli ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. detsembriks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/7

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Valifenalaadi puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2006/586/EÜ (3).

(2)

Vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 sai Ungari 2. septembril 2005. aastal ettevõttelt Isagro S.p.A (4) taotluse kanda toimeaine valifenalaat direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2006/586/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 19. veebruaril 2008. Komisjoni määruse (EL) nr 188/2011 (5) artikli 11 lõike 6 kohaselt nõuti taotlejalt 18. juulil 2011 täiendavat teavet. Ungari hinnang täiendavatele andmetele esitati ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 2012. aasta aprillis.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine valifenalaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta (6)31. mail 2013. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 13. detsembril 2013 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne valifenalaadi kohta.

(5)

Mitme uuringu põhjal on selgunud, et eeldatavasti vastavad valifenalaati sisaldavad taimekaitsevahendid üldjoontes direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuetele, eriti kasutusviiside puhul, mida on uuritud ja mille kohta on esitatud üksikasjalikud andmed komisjoni läbivaatamisaruandes. Seetõttu on asjakohane valifenalaat heaks kiita.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmisi meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud aega valifenalaati sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tühistama. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitleva täieliku, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohase toimiku esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (7) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisega näitavad, et võib tekkida raskusi küsimuses, kuidas tõlgendada kehtiva kasutusloa omaniku kohustust seoses andmetele juurdepääsuga. Probleemide vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, kas loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa omanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (8) lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. detsembriks 2015, juhul kui taimekaitsevahend sisaldab valifenalaati ainsa toimeainena, või

b)

kui toode sisaldab valifenalaati ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. detsembriks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/12

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Tieenkarbasooni puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused tunnistatud täidetuks komisjoni otsusega 2008/566/EÜ (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 sai Ühendkuningriik 13. aprillil 2007 äriühingult Bayer CropScience AG taotluse toimeaine tieenkarbasooni kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2008/566/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning et seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 17. detsembril 2008. Komisjoni määruse (EL) nr 188/2011 (4) artikli 11 lõike 6 kohaselt nõuti taotlejalt 7. juulil 2011 täiendavat teavet. Ühendkuningriigi hinnang täiendavatele andmetele esitati ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 2012. aasta aprillis.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine tieenkarbasooni riskianalüüsi kohta selle kasutamisel pestitsiidina (5)17. juunil 2013. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 13. detsembril 2013 vormistati need lõplikult komisjoni läbivaatamisaruandena tieenkarbasooni kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et tieenkarbasooni sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seetõttu on asjakohane tieenkarbasoon heaks kiita.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmiseid meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud tieenkarbasooni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tagasi võtma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitleva täieliku, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohase toimiku esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (6) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisega näitavad, et andmetele juurdepääsu küsimuses võib tekkida raskusi kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega. Raskuste vältimiseks tulevikus on seega vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa omanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiivide või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (7) lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

kui toode sisaldab tieenkarbasooni ainsa toimeainena, muudavad liikmesriigid vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. detsembriks 2015 või

b)

kui toode sisaldab tieenkarbasooni ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. detsembriks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/17

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/19

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. veebruarist 2014 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/22

(1)

Vastavalt komisjoni 7. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2000 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiide käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta) (2) artiklile 4 teatati vase kasutamisest muu hulgas tooteliikide 2, 5 ja 11 puhul, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (3) V lisas.

(2)

Vase lisamise kohta direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse ei ole ühekski asjakohaseks tähtajaks esitatud täielikku toimikut. Vastavalt komisjoni 9. veebruari 2012. aasta otsusele 2012/78/EL, milles käsitletakse teatavate ainete kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA ja IB lisasse (4) ja mida tuleb tõlgendada koos määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 4 lõikega 2, ei lasta vaske tooteliikides 2, 5 ja 11 kasutamiseks enam turule alates 1. veebruarist 2013.

(3)

Ühendkuningriik, Hispaania, Madalmaad ja Poola on vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artiklile 5 esitanud komisjonile eraldi taotlused, et saada luba vaske sisaldavate biotsiidide turuleviimiseks kasutusalade puhul, mille kohta on käesoleva otsuse lisas märgitud „Jah”.

(4)

Komisjon tegi taotlused elektroonilisel teel üldsusele kättesaadavaks. Komisjonile laekus märkusi ning need tehti üldsusele kättesaadavaks.

(5)

Taotlustest selgub, et bakteri Legionella levikut seostatakse eelkõige vee (näiteks joogivesi, pesuvesi, dušivesi ja tornjahutite vesi) kasutamisega. Lisaks selgub, et Legionella võib olla surmav, eelkõige haavatavate rühmade, näiteks haigla patsientide jaoks. Taotluste kohaselt on Legionella tõrje jaoks sobiva süsteemi valimine keeruline ja sõltub paljudest parameetritest nagu süsteemi projekt, vanus, keerukus ja vee keemiline koostis.

(6)

Mõnest taotlusest nähtub ka, et vaske sisaldavaid biotsiide kasutatakse organismide kasvu takistamiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide peamises vee sisselaskekohas, kus selle kasutamine on oluline, et mitte tõkestada sellise vee sisselaskekohta, mida kasutatakse muu hulgas töötlemiseks, joogi- ja pesuvee saamiseks ning tuletõrjeveena, kuna sellise sisselaskekoha tõkestamine võib olla käitise töötajate tervise ja ohutuse seisukohast eluohtlik.

(7)

Mõnes avaliku arutelu käigus esitatud märkuses on viidatud veevärgi desinfitseerimise alternatiivsetele meetoditele. Taotluse esitanud liikmesriigid aga väidavad, et nende territooriumil on vaja piisavat hulka tehniliselt ja majanduslikult teostatavaid alternatiive Legionella tõrjeks ning et vajaduse korral on vaja vähendada avamererajatiste peamise vee sisselaskekoha tõkestamise riski. Seda on mõnes avalikus arutelus kinnitanud ka kõnealuste toodete kasutajad, näiteks haiglad.

(8)

Seetõttu on tõenäoline, et kui nendes liikmesriikides ei lubata kasutada vaske kõnealustes toodetes Legionella tõrjeks või vajaduse korral avamere nafta- ja gaasiplatvormide vee sisselaskekohtades organismide kasvu ärahoidmiseks, kujutaks see endast tõsist ohtu inimeste tervisele. Seepärast on taotletud erandid olulise kasutuse eesmärgil praegu vajalikud.

(9)

Kui aga täielikku taotlust vase kasutamise heakskiitmiseks asjaomaste tooteliikide puhul ei esitata põhjendamatu viivituseta, peaksid vaske sisaldavate biotsiidide kasutajad rakendama Legionella tõrjeks või organismide kasvu ärahoidmiseks alternatiivseid meetodeid. Seepärast on asjakohane nõuda, et sellisel juhul teavitataks kõnealuste liikmesriikide kasutajaid aktiivselt ja õigeaegselt, mis võimaldaks neil tagada, et need alternatiivsed meetodid on kasutusele võetud enne, kui vaske sisaldavad biotsiidid tuleb turult kõrvaldada,

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/24

(1)

Direktiivis 2009/156/EÜ on kehtestatud hobuslaste liitu importimist reguleerivad loomatervishoiu nõuded. Artikli 13 lõike 1 punkti a kohaselt on üks hobuslaste liitu importimise lubamise tingimus see, et nad peavad olema pärit kolmandast riigist, mis on kahe aasta jooksul olnud vaba hobuste Venetsueela entsefalomüeliidist.

(2)

Komisjoni otsusega 93/195/EMÜ (3) on ette nähtud veterinaarsertifikaatide näidised registreeritud hobuste taassisenemiseks pärast võidusõitudel, võistlustel ja kultuuriüritustel osalemise eesmärgil toimunud ajutist eksporti.

(3)

Komisjoni otsusega 2004/211/EÜ (4) on kehtestatud kolmandate riikide või, kui kohaldatakse piirkondadeks jaotamist, nende osade loetelu, millest liikmesriigid peavad lubama elushobuslaste ning nende sperma, munarakkude ja embrüote importi. See loetelu on esitatud kõnealuse otsuse I lisas.

(4)

Komisjoni rakendusotsuses 2013/167/EL, (5) millega muudetakse otsuse 2004/211/EÜ I lisas esitatud loetelu, on sätestatud, et registreeritud hobuste ajutine import, registreeritud hobuste taassisenemine võiduajamiste, võistluste ja kultuuriürituste eesmärgil pärast ajutist eksporti, registreeritud hobuslaste ja tõuaretuseks ja tootmiseks ette nähtud hobuslaste import ning hobuslaste sperma, munarakkude ja embrüote import Mehhikost ei ole lubatud.

(5)

Komisjon on saanud Prantsusmaa pädevate asutuste tehtud riskihinnangu, milles käsitletakse Méxicosse (Mehhiko) ajutiseks ekspordiks ette nähtud hobuste taassisenemist. Kõnealune hinnang sisaldab põhjalikke üksikasju bioturvalisusmeetmete kohta, mida Théâtr équestre Zingaro on kohaldanud, et kaitsta hobuste tervisestaatust Méxicos olemise ajal, aga ka Prantsusmaa pädevate asutuste poolt kõnealuste hobuste suhtes pärast taassisenemist kohaldatud karantiinimeetmete kohta.

(6)

Võttes arvesse veterinaarjärelevalve taset, kokkulepitud korrapäraseid tervisekontrolle ja madalama tervisestaatusega hobuslaste eraldi pidamist, on võimalik sätestada teatavad loomade tervise ja veterinaarsertifikaatide suhtes kehtivad tingimused, mida kohaldatakse selliste hobuste taassisenemise suhtes, kes on ajutiselt eksporditud vähem kui 90 päevaks Méxicosse osalema teatavatel hobustega seotud kultuuriüritustel.

(7)

Otsust 93/195/EMÜ tuleks seega vastavalt muuta.

(8)

Kuna käesolevas otsuses sätestatud meetmeid kohaldatakse ainult suurel kõrgusel asuva piirkonna suhtes kuival ja mõõduka temperatuuriga talveperioodil, mille jooksul vesikulaarse stomatiidi või hobuste Venetsueela entsefalomüeliidi teatavate alatüüpide levimine vektorite kaudu on väiksem, tuleks lubada selliste registreeritud hobuste taassisenemist, kes on võidusõidul, võistlemisel ja kultuuriüritustel osalemiseks vähem kui 90 päevaks ajutiselt eksporditud México suurlinnapiirkonda, mis on piirkond, kus hobuste Venetsueela entsefalomüeliidi esinemisest ei ole rohkem kui kahe viimase aasta jooksul teatatud.

(9)

Seepärast tuleks muuta otsuse 2004/211/EÜ I lisas sisalduvat kannet kõnealuse kolmanda riigi kohta.

(10)

Seepärast tuleks otsust 2004/211/EÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

artiklisse 1 lisatakse järgmine taane:

2)

lisatakse käesoleva otsuse I lisas sätestatud uus, X lisa.

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/29

(1)

Xylella fastidiosa (Well et Raju) (edaspidi „kõnealune kahjulik organism”) kuulub direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osa I jaos esitatud loetellu kahjuliku organismina, mida liidus teadaolevalt ei esine ning mille sissetootmine liikmesriikidesse ja seal levitamine on keelatud.

(2)

21. oktoobril 2013 teavitas Itaalia liikmesriike ja komisjoni kõnealuse kahjuliku organismi esinemisest oma territooriumil Apuulia maakonna Lecce provintsi kahel eraldi asetseval alal. Seejärel avastati veel kaks eraldi esinemisjuhtu samas provintsis. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemist kinnitati mitme taimeliigi puhul, sh Olea europaea L., Prunus amygdalus Batsch, Nerium oleander L. ja Quercus sp. L., mille lehed kattusid pruunide laikudega ja kärbusid kiiresti. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemist liidu territooriumil ei ole kunagi varem kinnitatud. Mitme muu taimeliigi puhul ei ole organismi esinemise kontrollid veel lõpule viidud. Kõnealuse kahjuliku organismi vektori kindlakstegemine Apuulias ei ole veel lõppenud.

(3)

29. oktoobril 2013 võttis Apuulia piirkond erakorralised meetmed kõnealuse kahjuliku organismi vältimiseks ja hävitamiseks (2) vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõikele 1.

(4)

Itaalia teatas, et läbiviidud inspekteerimiste käigus ei leitud kõnealust kahjulikku organismi naaberprovintsidest Brindisist ja Tarantost.

(5)

Vastuseks komisjoni palvele võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) 25. novembril 2013 vastu seisukoha, (3) mis sisaldab järgmisi järeldusi. Kõnealusel kahjulikul organismil on ilmselt väga palju võimalikke peremeestaimi, sealhulgas paljud Euroopas levinud kultuur- ja looduslikud taimed.

(6)

Kõnealust kahjulikku organismi tuuakse peamiselt sisse istutamiseks ettenähtud taimede (välja arvatud seemnete) veo käigus. Taimesaadetistega veetava kõnealuse kahjuliku organismi nakkusliku vektori edasikandumine tekitab samuti muret. Puuviljad ja puit on väiksema tähtsusega sissetoomiskanalid, mille kaudu edasikandumise tõenäosus on tähtsusetu. Seemned, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal on väiksema tähtsusega sissetoomiskanalid, mille kaudu edasikandumise tõenäosus on väike. Istutamiseks ettenähtud nakatunud taimede veol levib kõnealune kahjulik organism pika maa taha kõige kiiremini.

(7)

Kõnealune kahjulik organism levib tõenäoliselt kiiresti ja ulatuslikult. Tuleb võtta viivitamata meetmeid, et vältida kõnealuse kahjuliku organismi levimist ülejäänud liitu. Kuni täpsem teave peremeesorganismide, vektorite, edasikandumiskanalite ja riskivähendusvõimaluste kohta muutub kättesaadavaks, on asjakohane keelata taimede liikumine väljapoole aladelt, kus võib leiduda nakatunud taimi.

(8)

Võttes arvesse kõnealuse kahjuliku organismi esinemise asukohti, Lecce provintsi erilist geograafilist olukorda ning piiritlemise kriteeriumidega seonduvat ebakindlust, peaks keeldu kohaldama kogu provintsi suhtes, et seda saaks kohaldada kiiresti ja tõhusalt.

(9)

Keeldu tuleks kohaldada istutamiseks ettenähtud taimede, välja arvatud seemnete suhtes, sest sellised taimed on kõnealuse kahjuliku organismi peamiseks sissetoomiskanaliks. Siiski on Lecce provintsis ulatuslike proovide võtmiste ja kontrollide käigus ilmnenud, et teatavatesse perekondadesse ja liikidesse kuuluvad istutamiseks ettenähtud taimed, mis on pärit Lecce provintsi nakatunud osadest, ei ole kõnealuse kahjuliku organismiga nakatunud. Sellisele tõendusmaterjalile tuginedes ei tuleks keeldu kohaldada sellistesse perekondadesse ja liikidesse kuuluvate istutamiseks ettenähtud taimede partiide suhtes, millest on võetud proove ja mida on kontrollitud kõnealuse kahjuliku organismi esinemise suhtes. Samuti oleks asjakohane vabastada keelu kohaldamisest istutamiseks ettenähtud taimed, mida kasvatati kõnealuse kahjuliku organismi sissetoomise eest füüsiliselt täielikult kaitstud kohas ning mis kuuluvad perekondadesse ja liikidesse, mis on ametlikult sertifitseeritud sertifitseerimiskava alusel, millega nõutakse, et taimed oleks läbinud ametliku kontrolli kõnealuse kahjuliku organismi esinemise suhtes, ning millel ei ole leitud kõnealust organismi.

(10)

Pidades silmas piiratud teavet kõnealuse kahjuliku organismi võimaliku esinemise kohta ülejäänud liidus, peaksid liikmesriigid viima läbi iga-aastased vaatlused kõnealuse kahjuliku organismi esinemise suhtes oma territooriumidel. Peremeestaimede laia ringi silmas pidades tuleks kõnealuste vaatluste korraldamisel võtta arvesse iga piirkonna eripärasid, peremeestaimi, taimesaadusi ja potentsiaalsete vektorite omadusi.

(11)

Et koguda võimalikult palju teavet kõnealuse kahjuliku organismi ja selle esinemise kohta, peaksid liikmesriigid tagama, et asjakohane teave edastatakse neile.

(12)

Liikmesriigid peaksid viivitamata teatama komisjonile meetmetest, mida nad on võtnud käesoleva otsuse täitmiseks, et tagada tõhus ülevaade käesoleva otsuse rakendamisest.

(13)

On asjakohane vaadata kõnealused meetmed läbi hiljemalt 30. aprilliks 2014, et võtta arvesse täpsemat teaduslikku ja tehnilist teavet, mis muutub kättesaadavaks, ning Itaalia ametiasutuste poolt läbiviidavate käimasolevate inspekteerimiste ja kontrollide tulemusi.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

a)

seemned;

b)

I lisas loetletud perekondadesse ja liikidesse kuuluvate istutamiseks ettenähtud taimede partiid, millest on võetud proove ja mida on kontrollitud Xylella fastidiosa (Well et Raju) (edaspidi „kõnealune kahjulik organism”) esinemise suhtes ning millel ei ole leitud kõnealust organismi;

c)

II lisas loetletud perekondadesse ja liikidesse kuuluvad istutamiseks ettenähtud taimed, mida kasvatati kõnealuse kahjuliku organismi sissetoomise eest füüsiliselt täielikult kaitstud kohas ning mis on ametlikult sertifitseeritud sertifitseerimiskava alusel, millega nõutakse, et taimed oleks läbinud ametliku kontrolli kõnealuse kahjuliku organismi esinemise suhtes, ning millel ei ole leitud kõnealust organismi.

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/34

(1)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 on sätestatud üldpõhimõtted, milles käsitletakse toitu üldiselt ning eelkõige toidu ohutust liidu ja liikmesriikide tasandil. Määrusega on sätestatud kiireloomulised meetmed, mida komisjon võtab juhul, kui on tõendeid, et kolmandatest riikidest imporditud toit võib tõsiselt ohustada inimeste tervist.

(2)

Alates 2011. aasta oktoobrist on toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemile edastatud 142 teadet suure hulga patogeensete salmonella tüvede leidumise kohta Bangladeshist pärit või sealt saadetud beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavates või nendest koosnevates toiduainetes.

(3)

Bangladesh on teatanud komisjonile, et alates 2012. aasta novembrist on keelatud igasuguste beetlipipra lehtede eksport kuni patogeenivaba beetlipipra lehtede ekspordiprogrammi kehtestamiseni.

(4)

Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi Veterinaar- ja Toiduamet (FVO) korraldas 30. jaanuarist kuni 7. veebruarini 2013 Bangladeshis auditi, et hinnata ametlikku kontrollisüsteemi, mida rakendatakse taimede liitu eksportimisel. Auditi ajal leiti, et patogeenivaba beetlipipra lehtede ekspordiprogramm on alles väljatöötamisel. Auditis järeldati, et puudusi esineb ekspordisüsteemi igas etapis ning eelkõige ekspordieelse kontrolli etapis. Ekspordieelne kontroll on oluline tagamaks, et liitu eksporditakse üksnes selliseid beetlipipra lehti, mis vastavad ekspordiprogrammis kehtestatud tingimustele.

(5)

Hoolimata Bangladeshi kehtestatud meetmetest, mis on võetud seoses tingimusi eiravate eksportijatega, jätkatakse Bangladeshist beetlipipra lehtede eksportimist liitu ning endiselt on suur ka kiirhoiatuste arv.

(6)

Kõnealuste toiduainete kõrge saastatuse tase kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele. Seepärast on asjakohane peatada kõnealusest kolmandast riigist selliste toiduainete import liitu, mis sisaldavad beetlipipra lehti või koosnevad nendest, kuni kõnealuste toiduainete kohta piisavate garantiide saamiseni.

(7)

Ajutine impordikeeld peaks olema jõus vähemalt 31. juulini 2014, et Bangladeshi pädevad asutused saaksid anda tagasisidet ja kaaluda sobivate riskiohjamismeetmete võtmist.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/36

(1)

Siseturu infosüsteem (Internal Market Information System, edaspidi „IMI”), mis loodi ametlikult IMI määrusega, on interneti kaudu kättesaadav tarkvararakendus, mille komisjon töötas välja koostöös liikmesriikidega, et aidata liikmesriikidel tegelikkuses täita siseturgu käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud teabevahetusnõudeid, luues piiriülest teabevahetust ja vastastikust abistamist lihtsustava keskse sidepidamisvahendi.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/59/EÜ (2) on sätestatud teatavad ühised normid vedurijuhtide sertifitseerimise kohta, mille eesmärk on kõrvaldada erinevused liikmesriikide vahel ja aidata seega kaasa töötajate liikumisvabaduse, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabadusega seotud liidu poliitika eesmärkide saavutamisele ühise transpordipoliitika raames, selleks et vedurijuhtidel oleks lihtsam ühest liikmesriigist teise liikuda. See hõlmab eelkõige vedurijuhilubasid ja vedurijuhtide sertifikaate sisaldavate liikmesriikide registrite omavahelist ühendamist.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004 (3) asutatud Euroopa Raudteeagentuur (ERA) loodi selleks, et toetada komisjoni ühtse lähenemisviisi tagamisel raudtee koostalitlusele ja ohutusele liidus.

(4)

ERA koostatud „Vedurijuhilubade ja lisasertifikaatide registrite koostalitlusvõime teostatavusuuringus”, mis võeti vastu 2. aprillil 2013, leiti, et IMI on sobiv vahend liikmesriikide loaregistrite teabevahetuse korraldamiseks, ning soovitati korraldada katseprojekt.

(5)

Komisjoni otsuses 2010/17/EÜ (4) on sätestatud, et Euroopa Raudteeagentuur vastutab katseprojekti toimimise jälgimise ja sellekohase aruandluse eest. IMI määrusega on ette nähtud, et komisjon hindab katseprojekti tulemusi.

(6)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas siseturu infosüsteemi komitee arvamusega,

a)

direktiivi 2007/59/EÜ artikli 22 lõike 1 punkt b koostoimes otsuse 2010/17/EÜ I lisa punktidega 4 ja 5;

b)

direktiivi 2007/59/EÜ artikli 29 lõige 2;

c)

direktiivi 2007/59/EÜ artikli 29 lõige 3;

d)

direktiivi 2007/59/EÜ artikli 29 lõike 4 punkt b täiendava kontrolli või loa peatamise taotluste puhul.

a)

direktiivi 2007/59/EÜ artikli 29 lõike 4 punkt b komisjonile ja teistele pädevatele asutustele mõeldud teabe puhul;

b)

direktiivi 2007/59/EÜ artikli 29 lõike 4 punkt c komisjonile ja teistele pädevatele asutustele mõeldud teabe puhul;

c)

direktiivi 2007/59/EÜ artikli 29 lõike 4 teine lõik komisjonile ja teistele pädevatele asutustele mõeldud teabe puhul;

d)

direktiivi 2007/59/EÜ artikli 29 lõige 5 küsimuse edastamise puhul komisjonile.

a)

andmekaitseküsimused,

b)

tasuvus,

c)

tõhusad tõlkefunktsioonid,

d)

kasutajasõbralikkus,

e)

kasutajate üldine rahuolu.