ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2013.204.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 204
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
56. köide
31. juuli 2013
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.204.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 204 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
56. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/1 |
Teade lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel) IV osa (kaubandus) ajutise kohaldamise kohta (Nicaragua)
Kuni lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel ja mis allkirjastati 29. juunil 2012 Tegucigalpas) sõlmimiseks vajalike menetluste lõpetamiseni kohaldatakse kooskõlas lepingu artikli 353 lõikega 4 ajutiselt selle IV osa (kaubandus) Euroopa Liidu ja Nicaragua vahel alates 1. augustist 2013. Tulenevalt nõukogu 25. juuni 2012. aasta otsuse (lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta) artikli 3 lõikest 1 ei kohaldata ajutiselt artiklit 271.
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/1 |
Teade lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel) IV osa (kaubandus) ajutise kohaldamise kohta (Panama)
Kuni lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel ja mis allkirjastati 29. juunil 2012 Tegucigalpas) sõlmimiseks vajalike menetluste lõpetamiseni kohaldatakse kooskõlas lepingu artikli 353 lõikega 4 ajutiselt selle IV osa (kaubandus) Euroopa Liidu ja Panama vahel alates 1. augustist 2013. Tulenevalt nõukogu 25. juuni 2012. aasta otsuse (lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta) artikli 3 lõikest 1 ei kohaldata ajutiselt artiklit 271.
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/1 |
Teade lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel) IV osa (kaubandus) ajutise kohaldamise kohta (Honduras)
Kuni lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel ja mis allkirjastati 29. juunil 2012 Tegucigalpas) sõlmimiseks vajalike menetluste lõpetamiseni kohaldatakse kooskõlas lepingu artikli 353 lõikega 4 ajutiselt selle IV osa (kaubandus) Euroopa Liidu ja Hondurase vahel alates 1. augustist 2013. Tulenevalt nõukogu 25. juuni 2012. aasta otsuse (lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta) artikli 3 lõikest 1 ei kohaldata ajutiselt artiklit 271.
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/2 |
KOMISJONI OTSUS,
31. juuli 2012,
Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse vahelise, tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta
(2013/408/Euratom)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,
võttes arvesse nõukogu heakskiitu
ning arvestades järgmist:
Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse vahel tuleks sõlmida tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Komisjoni volinikku volitatakse lepingule alla kirjutama ja võtma kõik vajalikud meetmed, et jõustada Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmitav leping.
Brüssel, 31. juuli 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Günther OETTINGER
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/3 |
Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) vaheline tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alane
KOOSTÖÖLEPING
Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus, edaspidi „Lõuna-Aafrika”, ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), edaspidi „ühendus”, edaspidi koos „lepinguosalised”,
VÕTTES ARVESSE sõbralikke suhteid ja koostööd lepinguosaliste vahel;
MÄRKIDES rahuloluga, et lepinguosaliste vaheline majandus-, tehnika- ja teaduskoostöö on olnud viljakas;
VÕTTES arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel 11. oktoobril 1999 sõlmitud kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut;
VÕTTES arvesse 23. juunil 2000 sõlmitud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;
SOOVIDES edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd;
KINNITADES, et Lõuna-Aafrika Vabariik, ühendus ja liikmesriikide valitsused toetavad kindlalt tuumarelva leviku tõkestamist, sealhulgas Lõuna-Aafrika Vabariigi ja ühenduse vahelist tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd hõlmavate asjaomaste kaitsemeetmete ja ekspordikontrolli süsteemide tugevdamist ning tõhusat ellurakendamist;
KINNITADES Lõuna-Aafrika Vabariigi, ühenduse ja liikmesriikide valitsuste toetust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi „IAEA”) eesmärkidele ja kaitsemeetmesüsteemile;
KINNITADES Lõuna-Aafrika Vabariigi, ühenduse ja selle liikmesriikide kindlat kohustust järgida tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooni, mis sõlmiti 3. märtsil 1980;
ARVESTADES, et Lõuna-Aafrika Vabariik ja kõik ühenduse liikmesriigid on 1. juulil 1968 sõlmitud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (edaspidi „tõkestamisleping”) osalised;
MÄRKIDES, et ühenduse kõikides liikmesriikides kohaldatakse nii Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping”) kui ka ühenduse, selle liikmesriikide ja IAEA vahel sõlmitud kaitselepingute kohaseid tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid;
VÕTTES arvesse Aafrika tuumarelvavaba tsooni lepingut (Pelindaba leping), mis sõlmiti 11. aprillil 1996 ja mis jõustus 15. juulil 2009;
MÄRKIDES, et Lõuna-Aafrika Vabariik ja ühenduse kõikide liikmesriikide valitsused osalevad tuumatarneriikide grupi töös;
MÄRKIDES, et arvesse tuleks võtta kohustusi, mis Lõuna-Aafrika Vabariik ja ühenduse kõikide liikmesriikide valitsused on endale tuumatarneriikide grupi raames võtnud;
TUNNUSTADES vaba liikumise aluspõhimõtte kohaldamist Euroopa Liidu siseturul;
NÕUSTUDES, et käesolev leping peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, mis Euroopa Liit ja Lõuna-Aafrika Vabariik on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutega,
RÕHUTADES Lõuna-Aafrika Vabariigi ja ühenduse liikmesriikide valitsuste kohustusi, mis tulenevad nende kahepoolsetest lepingutest tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise kohta,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I artikkel
Mõisted
Kui ei ole täpsustatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:
1) „pädev asutus”–
|
a) |
Lõuna-Aafrika Vabariigis energeetikaministeerium, |
|
b) |
ühenduse puhul Euroopa Komisjon |
või muu asutus, millest asjaomane lepinguosaline võib igal ajal teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada;
2) „seadmed”– dokumendi IAEA ringkirja INFCIRC/254/Rev.10/Part 1 (tuumamaterjali veo suunised) B lisa 1., 3., 4., 5., 6. ja 7. jaos loetletud kaubad;
3) „teave”– teaduslikud või tehnilised andmed ning uurimis- ja arendustegevuse tulemused või meetodid, mis tulenevad ühistest uurimisprojektidest, samuti kogu muu teave, mida lepinguosalised ja/või ühistes uurimisprojektides osalejad peavad vajalikuks edastada või vahetada käesoleva lepingu või sellekohaste teadusuuringute raames;
4) „intellektuaalomand”– 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamiskonventsiooni (muudetud 28. septembril 1979) artiklis 2 kindlaksmääratud omand, mis vastavalt lepinguosaliste vastastikusele kokkuleppele võib hõlmata muud sisu;
5) „ühised uurimisprojektid”– ühe või mõlema lepinguosalise rahalisel toetusel või ilma selleta toimuvad teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus, mille raames teevad koostööd ühenduse ja Lõuna-Aafrika osalejad ning mille kohta lepinguosalised või nende teadusuuringuprogramme rakendavad teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid ja -asutused on kirjalikult kinnitanud, et tegemist on ühiste teadusuuringutega. Kui rahastajaks on vaid üks lepinguosaline, on kinnitajaks see lepinguosaline ja projektis osaleja;
6) „tuumamaterjal”– lähtematerjal või lõhustuv erimaterjal IAEA põhikirja XX artiklis määratletud tähenduses. Kõik IAEA põhikirja XX artikli põhjal tehtud IAEA juhatajate nõukogu otsused, millega muudetakse lähtematerjalina või lõhustuva erimaterjalina käsitatavate ainete loetelu, jõustuvad käesoleva lepingu kohaselt ainult juhul, kui lepinguosalised on üksteisele kirjalikult teatanud, et nad kiidavad sellised otsused heaks;
7) „mittetuumamaterjal”–
|
a) |
deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ning muud deuteeriumiühendid, milles deuteeriumiaatomite arvu suhe vesinikuaatomite arvusse on suurem kui 1: 5000 ning mis on ette nähtud kasutamiseks IAEA ringkirja INFCIRC/254/Rev.10/Part 1 B lisa punktis 1.1 kindlaksmääratud tuumareaktoris; |
|
b) |
tuumatehnoloogilise puhtusastmega grafiit: grafiit, mis on ette nähtud kasutamiseks IAEA ringkirja INFCIRC/254/Rev.10/Part 1 B lisa punktis 1.1 kindlaksmääratud tuumareaktoris ja mille booriekvivalent on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,50 g/cm3; |
8) „osaleja”– isik, uurimisinstituut, juriidiline isik või äriühing või mõni mis tahes muu asutus, kellele üks lepinguosaline on andnud loa osaleda käesoleva lepingu alusel toimuvas ja lepinguosalisi endid hõlmavas koostöös ja/või sellekohastes ühistes uurimisprojektides;
9) „isik”– füüsiline isik, ettevõtja või muu üksus, kelle suhtes kohaldatakse lepinguosaliste jurisdiktsiooni all oleval territooriumil kehtivaid õigusakte, välja arvatud lepinguosalised ise;
10) „intellektuaalse tegevuse tulemused”– teave ja/või intellektuaalomand;
11) „lepinguosalised”– ühelt poolt Lõuna-Aafrika Vabariik ja teiselt poolt ühendus;
„ühendus”–
|
a) |
Euratomi asutamislepinguga loodud juriidiline isik ning |
|
b) |
territoorium, mille suhtes kohaldatakse Euratomi asutamislepingut; |
12) „tehnoloogia”– IAEA ringkirja INFCIRC/254/Rev.10/Part 1 A lisas kindlaksmääratud tehnoloogia.
II artikkel
Eesmärk
1. Käesoleva lepingu eesmärk on vastastikusest kasust, võrdsusest ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes soodustada ja hõlbustada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahel, et tihendada nendevahelisi üldisi koostöösuhteid kooskõlas nende asjakohaste tuumaprogrammide vajaduste ja prioriteetidega.
2. Käesoleva lepinguga püütakse edendada teaduskoostööd ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahel, eelkõige soodustada Lõuna-Aafrika asutuste osalemist asjakohaste ühenduse uurimisprogrammide raames teostatavates uurimisprojektides ning tagada ühenduse ja selle liikmesriikide teadusuasutuste vastastikune osalemine Lõuna-Aafrika projektides analoogsetes valdkondades.
3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see seoks lepinguosalisi mis tahes ainuõigusega, ja kõigil osalistel on valitsevatest turunõuetest lähtuvalt õigus tegutseda üksteisest sõltumatult.
III artikkel
Koostöö ulatus ja vormid
1. Tuumamaterjali, seadmeid, mittetuumamaterjali ja kõrvaltootena toodetud tuumamaterjali kasutatakse üksnes rahuotstarbeliselt ning neid ei tohi kasutada mis tahes tuumalõhkeseadmes, sellise seadmega seotud teadus- või arendustegevuses ega sõjalisel eesmärgil.
2. Käesoleva lepinguga kavandatud koostöö on seotud tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamisega ning hõlmab muu hulgas järgmist:
|
a) |
tuumaenergiaalased (sh tuumasünteesialased) teadusuuringud ja sellekohane arendustegevus; |
|
b) |
tuumamaterjalide ja -tehnoloogia kasutamine nt tervishoius, põllumajanduses; |
|
c) |
tuumamaterjali ja seadmete üleandmine; |
|
d) |
tuumaohutus, radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütuse käitlemine, dekomisjoneerimine, kiirguskaitse, sh hädaolukorraks valmisolek ja selles tegutsemine; |
|
e) |
tuumaenergiaalased kaitsemeetmed; |
|
f) |
muud ühiselt kokkulepitavad valdkonnad, kui lepinguosaliste vastavad programmid neid hõlmavad. |
3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud koostöö võib toimuda järgmises vormis:
|
a) |
tuuma- ja mittetuumamaterjali, seadmete ja asjakohase tehnika tarnimine; |
|
b) |
tuumkütusetsükliga seotud teenuste osutamine; |
|
c) |
vajaduse korral töörühmade loomine, et rakendada konkreetseid uurimisi ja projekte teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas; |
|
d) |
ekspertide ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine, teadusseminaride ja -konverentside korraldamine, haldus-, teadus- ja tehnikapersonali koolitamine; |
|
e) |
teadus- ja tehnikaalased nõupidamised ning ühisuuringud kokkulepitud programmide raames; |
|
f) |
tuumaohutuse suurendamise alane koostöö ning |
|
g) |
muud koostöövormid, mille lepinguosalised võivad kirjalikult kindlaks määrata. |
4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud koostöö võib ka toimuda lepinguosaliste vastaval territooriumil asuvate volitatud isikute ja ettevõtjate vahel.
IV artikkel
Lepingu reguleerimisalasse kuuluvad esemed
1. Käesolevat lepingut kohaldatakse tuumamaterjali, mittetuumamaterjali ja seadmete suhtes, mille lepinguosalised või nende asjakohased isikud annavad üle otse või kolmanda riigi kaudu. Tuuma- ja mittetuumamaterjal ning seadmed kuuluvad käesoleva lepingu reguleerimisalasse alates hetkest, mil leping jõustub vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, tingimusel et tarniv lepinguosaline on halduskokkulepetes kindlaksmääratud korras kirjalikult teavitanud vastuvõtvat lepinguosalist kavandatud üleandmisest ning et kavandatud vastuvõtja, juhul kui selleks on keegi muu kui vastuvõttev lepinguosaline, on volitatud isik vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tuumamaterjali, mittetuumamaterjali ja seadmete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid seni, kuni halduskokkulepetes sätestatud korra kohaselt tehakse kindlaks, et:
|
a) |
kõnealune kaup on vastavalt käesoleva lepingu asjakohastele sätetele vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alt välja veetud või |
|
b) |
tuumamaterjali ei ole enam võimalik kasutada käesoleva lepingu VI artikli lõikes 1 osutatud kaitsemeetmete seisukohast oluliseks tuumategevuseks või et see on muutunud taaskasutamiseks praktiliselt kõlbmatuks või |
|
c) |
seadmed või mittetuumamaterjal ei ole tuumategevuseks enam kasutatavad või |
|
d) |
lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks, et käesolevat lepingut ei peaks sellise kauba suhtes enam kohaldama. |
3. Käesolevat lepingut kohaldatakse tehnoloogia üleandmise suhtes nende ühenduse liikmesriikide puhul, kes on väljendanud soovi korraldada selliseid üleandmisi käesoleva lepingu raames ning teatanud sellest kirjalikult Euroopa Komisjonile. Enne iga üleandmist peavad asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ja Euroopa Komisjon ühelt poolt ning Lõuna-Aafrika teiselt poolt teist osalist üleandmisest eelnevalt teavitama.
V artikkel
Tuumamaterjali, mittetuumamaterjali ja seadmetega kauplemine
1. Tuumamaterjali, mittetuumamaterjali või seadmete üleandmine koostöö raames toimub vastavalt ühenduse, selle liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvahelistele kohustustele, mis on seotud tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamisega ja loetletud käesoleva lepingu VI artiklis.
2. Lepinguosalised abistavad teineteist võimaluse piires tuumamaterjali, mittetuumamaterjali või seadmete hankimisel, mida teeb kumbki lepinguosaline või ühenduses asuv või Lõuna-Aafrika Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluv isik.
3. Käesoleva lepinguga kavandatud koostöö jätkamine sõltub sellest, kas kaitsemeetme- ja kontrollisüsteemi, mille ühendus on Euratomi asutamislepingu kohaselt kehtestanud, ning tuumamaterjali, mittetuumamaterjali ja seadmeid käsitlevat kaitsemeetme- ja kontrollisüsteemi, mille Lõuna-Aafrika Vabariik on kehtestanud, kohaldatakse vastastikku rahuldaval tasemel.
4. Käesoleva lepingu sätetega ei takistata vaba liikumise põhimõtte kohaldamist Euroopa Liidu siseturul.
5. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluv tuumamaterjal antakse üle ja asjakohaseid teenuseid osutatakse õiglastel kaubandustingimustel ning sellega ei seata ohtu lepinguosaliste rahvusvahelisi kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira Euratomi asutamislepingu ja sellest tulenevate õigusaktide ega Lõuna-Aafrika õigusnormide kohaldamist.
6. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid tuuma- ja mittetuumamaterjali, seadmeid või tehnoloogiat võib viia lepinguosaliste jurisdiktsiooni alt välja üksnes selliste kohustuste raames, mis ühenduse üksikute liikmesriikide valitsused ja Lõuna-Aafrika Vabariik on võtnud tuumamaterjali tarnivate riikide grupis ehk tuumatarneriikide grupis. Eelkõige kohaldatakse kõikide käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate tuuma- ja mittetuumamaterjali, seadmete ja tehnoloogia edasiandmisel tuumamaterjali veo suuniseid, nagu on sätestatud IAEA ringkirjas INFCIRC/254/Rev. 10/Part 1.
7. Kui käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tuumamaterjali veo suunistes on nõutud tarniva lepinguosalise nõusolekut tuumamaterjali vedamiseks, tuleb selline kirjalik nõusolek saada enne tuumamaterjali vedamist riiki, mis ei ole esitatud käesoleva artikli lõike 8 kohaselt kehtestatud kolmandate riikide loetelus.
8. Käesoleva lepingu jõustumisel vahetavad lepinguosalised nende kolmandate riikide loetelud, kuhu teine lepinguosaline võib tuumamaterjali vedada vastavalt käesoleva artikli lõikele 7, ilma et oleks vaja tarniva lepinguosalise eelnevat luba. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kõnealuse kolmandate riikide loetelu muudatustest.
VI artikkel
Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tuumamaterjali suhtes kohaldatavad nõuded
1. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tuumamaterjali suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
|
a) |
ühenduses Euratomi kaitsemeetmed vastavalt Euratomi asutamislepingule ning IAEA kaitsemeetmed vastavalt järgmistele kaitsemeetmete lepingutele, kuivõrd need on asjakohased, ning võttes arvesse nende võimalikku muutmist ja asendamist, kuni tagatakse tõkestamislepinguga nõutav kohaldamisala:
|
|
b) |
Lõuna-Aafrikas IAEA kaitsemeetmed vastavalt Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse ja IAEA vahelisele lepingule, mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga ja mis jõustus 16. septembril 1991 (avaldatud dokumendis INFCIRC/394) ning mida on täiendatud lisaprotokolliga, mis sõlmiti ja jõustus 13. septembril 2002, ning Aafrika tuumarelvavaba tsooni lepingut, mis sõlmiti 11. aprillil 1996 ja jõustus 15. juulil 2009. |
2. Kui ühenduses või Lõuna-Aafrikas peatatakse või lõpetatakse mingil põhjusel mõne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud, IAEAga sõlmitud lepingu kohaldamine, sõlmib asjaomane lepinguosaline IAEAga lepingu, milles sätestatakse samasugune tõhusus ja reguleerimisala, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõike 1 punkti a või b kohases kaitsemeetmete lepingus, või kui see ei ole võimalik,
|
a) |
kohaldab ühendus, niivõrd kui see ühendust puudutab, Euratomi kaitsemeetmesüsteemil põhinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad samasuguse tõhususe ja reguleerimisala, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud kaitsemeetmelepingutes, või kui see ei ole võimalik, |
|
b) |
lepivad lepinguosalised kokku menetluses selliste kaitsemeetmete kohaldamiseks, millega tagatakse samasugune tõhusus ja reguleerimisala, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõike 1 punktis a või b osutatud kaitsemeetmelepingutes. |
3. Alati kohaldatakse füüsilise kaitse meetmeid tasemel, mis vastab vähemalt IAEA ringkirja INFCIRC/254/Rev.10/Part 1 C lisas sätestatud kriteeriumidele; lisaks kõnealusele dokumendile lähtuvad ühenduse liikmesriigid, Euroopa Komisjon ning Lõuna-Aafrika füüsilise kaitse meetmete kohaldamise korral oma kohustustest, mis tulenevad tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioonist, mis sõlmiti 3. märtsil 1980, sealhulgas selle muudatustest, mis kõigi lepinguosaliste jaoks kehtivad, ning tuumajulgeolekut käsitlevatest soovitustest tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilise kaitse kohta (IAEA dokument (INFCIRC/225/Revision 5, IAEA Nuclear Security Series No. 13). Rahvusvahelise transpordi suhtes kohaldatakse 3. märtsil 1980. aastal sõlmitud tuumamaterjali füüsilise kaitse rahvusvahelise konventsiooni sätteid, sealhulgas selle muudatusi, mis kõigi lepinguosaliste jaoks kehtivad, ning IAEA eeskirju radioaktiivsete materjalide ohutu veo kohta (IAEA ohutusstandardite seeria nr TS-R-1).
4. Tuumaohutuse ja jäätmekäitluse suhtes kohaldatakse tuumaohutuse konventsiooni (IAEA ringkiri INFCIRC/449), kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevat ühiskonventsiooni (INFCIRC/546), tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsiooni (INFCIRC/336) ja tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooni (INFCIRC/335).
VII artikkel
Teabevahetus ja intellektuaalomand
Teavet ja intellektuaalomandi õigusi, sh tööstusomandit, patente, autoriõigusi ja käesoleva lepingu kohase koostöö raames üle antud tehnoloogiat kasutatakse ja levitatakse kooskõlas käesoleva lepingu lisa sätetega.
VIII artikkel
Lepingu rakendamine
1. Käesoleva lepingu sätteid rakendatakse heas usus, vältides Lõuna-Aafrika ja ühenduse tuumaalase tegevuse takistamist, viivitamist või sellesse põhjendamatult sekkumist ning tegutsedes kooskõlas aruka juhtimise tavadega, mis on vajalikud tuumaalase tegevuse majanduslikku tasuvust ja ohutust silmas pidades.
2. Käesoleva lepingu sätteid ei kasutata kaubandusliku või tööstusliku eelise taotlemiseks, kummagi lepinguosalise või volitatud isikute siseriiklikesse või rahvusvahelistesse kaubandus- või tööstushuvidesse sekkumiseks, kummagi lepinguosalise või ühenduse liikmesriikide tuumapoliitikasse sekkumiseks, tuumaenergia rahuotstarbelise, lõhkeainetega mitte seotud kasutuse edendamise takistamiseks ega käesoleva lepingu alla kuuluvate kaupade või selliste kaupade, mille kohta on esitatud teade, et nende suhtes käesolevat lepingut kohaldada, lepinguosaliste jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil liikumise või Lõuna-Aafrika ja ühenduse vahel liikumise takistamiseks.
3. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tuumamaterjali käitlemisel järgitakse tuumamaterjalide proportsionaalsuse, vahetatavuse ja võrdväärsuse põhimõtet.
4. Kõik käesoleva lepingu I, V ja VI artiklis nimetatud, IAEA avaldatud dokumentide muudatused jõustuvad käesoleva lepingu alusel alles siis, kui lepinguosalised on teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu teatanud selliste muudatuste heakskiitmisest.
IX artikkel
Halduskokkulepped
1. Mõlema lepinguosalise pädevad asutused sõlmivad käesoleva lepingu sätete tulemusliku täitmise tagamiseks halduskokkulepped.
2. Sellised halduskokkulepped võivad muu hulgas hõlmata finantssätteid, juhtimisülesannete määramist ning üksikasjalikke sätteid teabe levitamise ja intellektuaalomandi õiguste kohta.
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sõlmitud halduskokkuleppeid võib muuta, kui pädevad asutused on koos teinud sellekohase kirjaliku otsuse.
X artikkel
Kohaldatav õigus
Käesoleva lepingu alusel tehtav koostöö on kooskõlas Lõuna-Aafrikas ja Euroopa Liidus kehtivate õigusnormidega ning lepinguosaliste sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega. Ühenduse puhul hõlmab kohaldatav õigus Euratomi asutamislepingut ning sellel põhinevaid õigusakte.
XI artikkel
Nõuete rikkumine
1. Kui üks lepinguosaline või mõni ühenduse liikmesriik rikub mõnda käesoleva lepingu olulist sätet, võib teine lepinguosaline käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö täielikult või osaliselt peatada või lõpetada, teatades sellest kirjalikult ette.
2. Enne kui lepinguosalised astuvad sellekohaseid samme, konsulteerivad nad üksteisega, et jõuda otsusele parandusmeetmete vajaduses ning, kui kõnealused meetmed on vajalikud, siis võetavate parandusmeetmete ning ajavahemiku osas, mille jooksul need meetmed võetakse. Samme astutakse üksnes juhul, kui lepinguosaliste määratud ajavahemiku jooksul ei ole olnud võimalik võtta kokkulepitud meetmeid, või kui pärast lepinguosaliste määratud ajavahemiku möödumist ei ole suudetud lahendust leida.
3. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta selliste kokkulepete ja/või lepingute rakendamist, mis on sõlmitud käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul, ent mida ei ole selle lõpetamise ajaks lõpule viidud, v.a juhul, kui lepinguosalised lepivad teisiti kokku.
XII artikkel
Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine
1. Vähemalt ühe lepinguosalise taotlusel kohtuvad lepinguosaliste esindajad vajaduse korral selleks, et konsulteerida üksteisega käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamise küsimustes, jälgida lepingu toimimist ja pidada aru käesolevas lepingus sätestatud koostöökokkuleppeid täiendavate kokkulepete üle. Sellised konsultatsioonid võivad toimuda ka kirjavahetuse vormis.
2. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel, kohaldamisel või rakendamisel tekkivad vaidlused, mida lepinguosalised ei lahenda läbirääkimiste teel või muul kokkuleppelisel viisil, esitatakse ühe või teise lepinguosalise taotlusel vahekohtule, mis koosneb kolmest vahekohtunikust. Kumbki lepinguosaline määrab ühe vahekohtuniku ja kaks sellisel viisil määratud vahekohtunikku valivad kolmanda, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodakondsusega ja kellest saab vahekohtu esimees. Kui kolmekümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise avalduse esitamist ei ole üks lepinguosalistest vahekohtunikku ametisse nimetanud, võib teine vaidlusosaline nõuda, et vahekohtuniku nimetamata jätnud lepinguosalise vahekohtuniku nimetaks ametisse Rahvusvahelise Kohtu president. Kui kolmekümne päeva jooksul pärast mõlema lepinguosalise vahekohtuniku määramist või ametisse nimetamist ei ole valitud kolmandat vahekohtunikku, võib kumbki lepinguosaline nõuda, et kõnealuse kolmanda vahekohtuniku nimetaks ametisse Rahvusvahelise Kohtu president. Vahekohtu liikmete enamus moodustab kvoorumi ja kõik otsused võetakse vastu kõigi vahekohtu liikmete häälteenamusega. Vahekohtumenetluse määrab kindlaks vahekohus. Vahekohtu otsused on mõlema lepinguosalise jaoks siduvad ja nad peavad neid otsuseid täitma. Vahekohtunike töötasu määratakse kindlaks samadel alustel kui Rahvusvahelise Kohtu ad hoc-kohtunike töötasu.
3. Vaidluste lahendamisel kasutatakse käesoleva lepingu ingliskeelset versiooni.
XIII artikkel
Täiendavad sätted
1. Käesolev leping ei piira liikmesriikide õigust sõlmida Lõuna-Aafrikaga kahepoolseid lepinguid ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt ühenduse pädevuse piires, kui kõnealused kahepoolsed lepingud on täielikult vastavuses käesoleva lepingu eesmärkidega. Kahepoolseid lepinguid, mille teatavad liikmesriigid on sõlminud enne ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelise lepingu jõustumist, võib jätkuvalt kohaldada.
2. Kõnealuste lepingute ja käesoleva lepingu kooskõlastamise kavandamisel tuleks vajaduse korral lähtuda lepinguosaliste asjakohasest pädevusest ja asjaosalised peavad olema jõudnud kokkuleppele.
XIV artikkel
Lisa muudatused ja lisa staatus
1. Lepinguosalised võivad teise lepinguosalise taotluse korral pidada nõu käesoleva lepingu võimalike muudatuste üle eelkõige selleks, et võtta arvesse tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete rahvusvahelist arengut.
2. Lepinguosaliste nõusolekul võib käesolevat lepingut muuta.
3. Kõik muudatused jõustuvad kuupäeval, mille lepinguosalised vahetatud diplomaatilistes nootides nende jõustumise kuupäevaks märgivad.
4. Käesoleva lepingu lisa on lepingu lahutamatu osa ja seda võib muuta kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1–3.
XV artikkel
Jõustumine ja kehtivusaeg
1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil viimane lepinguosaline on kirjalikult teatanud, et lepingu jõustamiseks vajalikud siseriiklikud menetlused on lõpetatud.
2. Käesolev leping on sõlmitud kümneks aastaks. Seejärel pikeneb lepingu kehtivusaeg automaatselt viie aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui vähemalt kuus kuud enne kõnealuse täiendava kehtivusperioodi lõppemist teatab üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele oma kavatsusest käesolev leping lõpetada.
3. Olenemata käesoleva lepingu või selle põhjal toimuva koostöö mis tahes põhjusel peatamisest, lõpetamisest või kehtivusaja möödumisest, kehtivad III, IV, V, VI, VII, VIII, IX ja X artiklis sätestatud kohustused seni, kuni kõnealuste artiklite reguleerimisalasse kuuluv tuumamaterjal, mittetuumamaterjal või seadmed on teise lepinguosalise territooriumil või tema jurisdiktsiooni all või kusagil tema kontrolli all või kuni käesoleva lepingu IV artikli sätete kohaselt otsustatakse, et sellist tuumamaterjali ei saa enam kasutada või et seda ei ole võimalik ümber töötada nii, et seda saaks kasutada kaitsemeetmete seisukohast oluliseks tuumategevuseks.
Sõlmitud Pretorias kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta juulikuu kaheksateistkümnendal päeval kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE TÕENDUSEKS on allakirjutanud selleks täielikult volitatuna käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.
Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel
Andris PIEBALGS
Lõuna-Aafrika Vabariigi nimel
Ben MARTINS
LISA
Tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alase koostöölepingu raames tehtavast ühisest teadustegevusest tulenevate intellektuaalomandi õiguste jagamise juhtpõhimõtted
I. ÕIGUSTE OMANDILINE KUULUVUS NING NENDE JAGAMINE JA TEOSTAMINE
|
1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse käesoleva lepingu kohase koostöö suhtes, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Osalejad koostavad ühiselt tehnoloogiahalduskavad (THK), mis käsitlevad koostöö tulemusel tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilist kuuluvust ja kasutamist, sealhulgas avaldamist. Lepinguosalised kinnitavad need kavad enne nendes käsitletavate täpsemate teadus- ja arenduskoostöölepingute sõlmimist. THKde koostamisel võetakse arvesse koostöö eesmärke, osalejate suhtelist panust, territoriaalse või konkreetse kasutusvaldkonna alusel litsentsimise eripära, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja muid tegureid, mida osalejad asjakohaseks peavad. Ühistes THKdes sätestatakse ka käesoleva lepingu kohaselt külalisteadlaste tehtava teadustööga seotud intellektuaalse tegevuse tulemustega seotud õigused ja kohustused. |
|
2. |
Koostöö käigus tekkivad intellektuaalse tegevuse tulemused, mida ei ole THKs sätestatud, jagatakse lepinguosaliste nõusolekul THKs sätestatud põhimõtete kohaselt. Lahkarvamuse korral kuuluvad sellised intellektuaalse tegevuse tulemused ühiselt kõigile osalejatele, kes tegelesid ühiste teadusuuringutega, mille käigus on kõnealused intellektuaalse tegevuse tulemused saadud. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus intellektuaalse tegevuse tulemusi kasutada ilma geograafiliste piiranguteta oma ärilistel eesmärkidel. |
|
3. |
Kumbki lepinguosaline tagab, et teisel lepinguosalisel ja selle osalejatel on võimalus nende põhimõtete kohaselt saada intellektuaalse tegevuse tulemuste õigusi. |
|
4. |
Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades konkurentsitingimusi säilitades püüab kumbki lepinguosaline tagada, et käesoleva lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi teostatakse nii, et soodustatakse eelkõige:
|
II. AUTORIÕIGUSEGA KAITSTUD TÖÖD
Käesoleva lepingu kohaldamisel käsitletakse lepinguosalistele või nende osalejatele kuuluvaid autoriõigusi kooskõlas Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga (1971. aasta Pariisi akt).
III. TEADUSKIRJANDUS
Ilma et see piiraks käesoleva lisa IV jao kohaldamist ja kui THKs ei ole kokku lepitud teisiti, avaldavad lepinguosalised või koostöös osalejad selliste teadusuuringute tulemused ühiselt. Kui sellest üldreeglist ei tulene teisiti, kohaldatakse järgmist korda:
|
a) |
kui lepinguosaline või tema teised osalejad avaldavad käesoleva lepingu kohasest koostööst tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videolinte ja tarkvara, on teisel lepinguosalisel või tema teistel osalejatel õigus saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste tööde tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks; |
|
b) |
lepinguosalised tagavad, et teaduslikku laadi kirjatöid, mis tulenevad käesoleva lepingu kohasest koostööst ja mille avaldavad sõltumatud kirjastajad, levitatakse võimalikult laialdaselt; |
|
c) |
kõikidele autoriõigusega kaitstud tööde eksemplaridele, mida levitatakse avalikult ja mis valmistatakse käesoleva lepingu sätete alusel, märgitakse töö autori(te) nimed või pseudonüümid, välja arvatud juhul, kui autor või autorid on nimetamisest selgesõnaliselt keeldunud. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste ja/või nende esindajate ja/või organisatsioonide koostööpanuse kohta. |
IV. AVALDAMATA TEAVE
1. Avaldamata dokumenteeritud teave
|
a) |
Mõlemad lepinguosalised või vajaduse korral nende osalejad määravad võimalikult kiiresti ja eelistatavalt THKs kindlaks teabe, mille avaldamist nad seoses käesoleva lepinguga ei soovi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:
Kui ei ole teisiti ette nähtud, võivad lepinguosalised ja osalejad teatavatel juhtudel kokku leppida, et käesoleva lepingu kohase koostöö käigus esitatud, vahetatud või loodud teavet ei või osaliselt ega täielikult avaldada. |
|
b) |
Kumbki lepinguosaline tagab, et teine lepinguosaline tunneb hõlpsasti ära käesoleva lepingu kohase avaldamata eelisõigusliku teabe ja saab aru selle salajasusest, näiteks asjakohase märke või piirava seletuskirja järgi. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise taasesituse puhul. Käesoleva lepingu kohaselt avaldamata teavet saav lepinguosaline arvestab selle eelisõiguslikkust. Need piirangud lõpevad automaatselt, kui sellise teabe omanik avaldab teabe valdkonna ekspertidele piiranguteta. |
|
c) |
Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt edastatud avaldamata teavet levitada oma koosseisus olevatele isikutele või oma töötajatele ning muudele oma asjaomastele ametitele või asutustele, kellel on käimasoleva koostöö eriotstarvetega seotud volitused, tingimusel et mis tahes avaldamata teavet levitatakse üksnes konkreetse konfidentsiaalsuslepingu alusel ja see on kooskõlas eespool sätestatuga sellisena hõlpsasti äratuntav. |
|
d) |
Käesoleva lepingu kohaselt avaldamata teavet esitava lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist avaldamata teavet laiemalt, kui punktis c on lubatud. Lepinguosalised teevad sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra koostamiseks koostööd ja kumbki lepinguosaline annab kõnealuse nõusoleku oma riigi tegevuspõhimõtete ja õigusaktidega lubatud ulatuses. |
2. Avaldamata dokumenteerimata teave
Lepinguosalised või nende osalejad käsitlevad käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või muudel nõupidamistel esitatud mittedokumentaalset avaldamata teavet või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või ühisprojektidest tulenevat teavet käesolevas lisas dokumentaalse teabe suhtes sätestatud põhimõtete kohaselt, tingimusel et sellise avaldamata või muu salajase või eelisõigusliku teabe vastuvõtjat on edastamise ajal siiski teavitatud edastatava teabe salajasusest.
3. Kontroll
Kumbki pool püüab tagada, et käesoleva lepingu kohaselt saadud avalikustamisele mittekuuluva teabe järele valvatakse käesoleva lepingu kohaselt. Kui ühele lepinguosalistest saab teatavaks, et ta ei suuda täita punktide 1 ja 2 sätteid levitamisest hoidumise kohta või et see võib tõenäoliselt juhtuda, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.
V. TEHNOLOOGIAHALDUSKAVA (THK) TUNNUSJOONED
THK on osalejate vahel sõlmitav üksikasjalik kokkulepe koostöö tegemise ning osalejate vastavate õiguste ja kohustuste kohta. Intellektuaalse tegevuse tulemuste osas hõlmab THK tavaliselt muu hulgas järgmist: omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused uurimis- ja arendustegevuseks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. Tehnoloogiahalduskavas võib sätestada ka eel- ja taustteabe, litsentsimise ning objektiivse vormi.
MÄÄRUSED
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/11 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 733/2013,
22. juuli 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 109,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 994/98 (1) antakse komisjonile õigus teatada määruste kaudu, et teatavad abi eriliigid sobivad kokku siseturuga ning nende suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust. |
|
(2) |
Riigiabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud objektiivne mõiste. Komisjonile määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitust grupierandite vastuvõtmiseks kohaldatakse ainult nende meetmete suhtes, mis vastavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele ja seega kujutavad endast riigiabi. Teatava abiliigi lisamine määrusesse (EÜ) nr 994/98 või erandimäärusesse ei määra eelnevalt kindlaks meetme käsitamist riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
|
(3) |
Määrusega (EÜ) nr 994/98 on komisjonile antud õigus tunnistada teatavatel tingimustel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi „VKEd”) teadus- ja arendustegevuseks ning keskkonnakaitseks antav abi, tööhõivealane abi, koolitusabi ning abi, mis on kooskõlas kaardiga, mille komisjon on regionaalabi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile, siseturuga kokkusobivaks ja selle suhtes ei pea kohaldama teatamiskohustust. |
|
(4) |
Määrus (EÜ) nr 994/98 lubab komisjonil teatamiskohustusest vabastada teadus- ja arendustegevusele, kuid mitte innovatsioonile antava abi. Innovatsioonist on vahepeal saanud ühe Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames liidu poliitikaprioriteet. Lisaks sellele on paljud innovatsioonile antavad abimeetmed suhteliselt väikese mahuga ega põhjusta märkimisväärset konkurentsimoonutust. |
|
(5) |
Mitmed liikmesriikide poolt kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise sektoris võetud meetmed ei saa endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Kuivõrd kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise valdkonna meetmed kujutavad endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on liikmesriigid praegu kohustatud komisjonile nendest meetmetest teatama. Määruse (EÜ) nr 994/98 alusel on komisjonil õigus kohaldada erandit VKEdele antavale abile, kuid nimetatud teatamiskohustusest vabastamise kasutamine kultuurisektoris on piiratud, kuna abisaajad on sageli suurettevõtted. Ometi ei tekita väikesed kultuuri edendamise ning loomingu ja kultuuripärandi säilitamise projektid, isegi kui nende teostajaks on suurettevõte, tavaliselt olulisi moonutusi, ning hiljutised juhtumid on näidanud sellise abi piiratud mõju kaubandusele. |
|
(6) |
Erandid kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võiks määrata kindlaks suunistes esitatud komisjoni kogemuse põhjal, näiteks kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul, või töötada välja juhtumipõhiselt. Selliste grupierandite koostamisel peaks komisjon võtma arvesse, et need peaksid hõlmama ainult meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi, ja need peaksid põhimõtteliselt keskenduma meetmetele, mis toetavad „ELi riigiabi ajakohastamise” eesmärke, ning et ainult selline abi on grupierandiga hõlmatud, mille osas komisjonil on juba põhjalikud kogemused. Lisaks tuleks võtta arvesse liikmesriikide esmapädevust kultuuri valdkonnas, kultuurilise mitmekesisuse suhtes kohaldatavat erikaitset kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 1 ning kultuuri erilist iseloomu. |
|
(7) |
Liikmesriigid on samuti kohustatud komisjonile teatama loodusõnnetuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisega seotud riigiabikavadest. Nimetatud valdkonnas antud toetuste summad on üldiselt piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. Nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 alusel on komisjonil õigus teatamiskohustusest vabastada üksnes sellisel juhul, kui sellist abi antakse VKEdele. Aga ka suurettevõtted võivad loodusõnnetuse tagajärjel kahjustusi saada. Komisjoni kogemustest nähtub, et selline abi ei tekita üldiselt olulisi moonutusi ning saadud kogemustele tuginedes on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. |
|
(8) |
Samuti on liikmesriigid kohustatud komisjonile teatama kalandusvaldkonnas teatavate halbade ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisega seotud riigiabikavadest. Nimetatud valdkonnas antud toetuste summad on üldiselt piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. Nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 alusel on komisjonil õigus teatamiskohustusest vabastada üksnes sellisel juhul, kui sellist abi antakse VKEdele. Kuid ka kalandusvaldkonna suurettevõtteid võivad mõjutada halvad ilmastikutingimused. Komisjoni kogemustest nähtub, et selline abi ei tekita üldiselt olulisi moonutusi ning tuginedes saadud kogemustele on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. |
|
(9) |
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42 ei kohaldata riigiabi eeskirju teatavatel tingimustel teatavate ELi toimimise lepingu I lisas nimetatud põllumajandustooteid edendavate abimeetmete suhtes. Artiklit 42 ei kohaldata metsandusele antava riigiabi ega I lisas nimetamata toodete suhtes. Seega kohaldatakse praegu määrusega (EÜ) nr 994/98 metsandusele ja I lisas nimetamata toidusektori toodete edendamiseks antava abi suhtes erandit ainult juhul, kui see puudutab VKEsid. Komisjonil peaks olema võimalus kohaldada erandit teatavate abiliikide suhtes metsanduse valdkonnas, muu hulgas maaelu arengu programmide raames antava abi suhtes ning ka I lisas nimetamata toidusektori toodete edendamiseks ja reklaamiks antava abi suhtes, mille puhul on komisjoni kogemustest lähtudes konkurentsimoonutused piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. |
|
(10) |
Vastavalt nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (2) artiklile 7 kohalduvad ELi toimimise lepingu artiklid 107, 108 ja 109 abile, mida liikmesriigid annavad kalandussektori ettevõtetele, välja arvatud liikmesriikide poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1198/2006 tehtud maksed. Täiendaval riigiabil mere ja magevee bioloogiliste ressursside kaitseks on üldiselt piiratud mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele, see aitab kaasa liidu eesmärkide saavutamisele kalandus- ja merenduspoliitika valdkonnas ega põhjusta tõsist konkurentsimoonutust. Antud toetuste summad on üldiselt piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. |
|
(11) |
Mitmed liikmesriikide poolt spordisektoris, eelkõige harrastusspordi valdkonnas võetud meetmed ei pruugi endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Kuivõrd spordivaldkonna meetmed kujutavad endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on liikmesriigid praegu kohustatud komisjonile nendest meetmetest teatama. Spordiga seotud riigiabi meetmetel, eelkõige harrastusspordi valdkonna või väikesemahulistel meetmetel on sageli piiratud mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ning need ei põhjusta tõsist konkurentsimoonutust. Toetuste summad on tavaliselt samuti piiratud. Saadud kogemustele tuginedes on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused, tagamaks, et spordile antud abi ei tekitaks olulisi moonutusi. |
|
(12) |
Seoses õhu- ja meretranspordile antava abiga nähtub komisjoni kogemustest, et äärealade (näiteks äärepoolseimad piirkonnad ja saared, sealhulgas ühe piirkonna moodustavad saarel asuvad liikmesriigid ja hõredalt asustatud piirkonnad) elanikele transpordi jaoks antud sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjaomaste transpordiettevõtjate päritolul põhineva diskrimineerimiseta, ei tekita olulisi moonutusi. Veelgi enam, on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. |
|
(13) |
Lairibainfrastruktuuridele antava abi valdkonnas on komisjon viimastel aastatel saanud palju kogemusi ning on koostanud suunised (3). Komisjoni kogemusest nähtub, et abi teatavat liiki lairibataristutele ei moonuta konkurentsi märkimisväärselt ning grupierandi kohaldamine võib kasulikuks osutuda, juhul kui on täidetud teatavad kokkusobivuse tingimused ja taristut kasutatakse nn valgetes piirkondades, näiteks seal, kus puudub sama liiki taristu (lairiba- või järgmise põlvkonna juurdepääsutaristu) ja kus sellise taristu väljaarendamine lähitulevikus on ebatõenäoline, nagu on esile toodud suuniste raames väljatöötatud kriteeriumides. See kehtib abi suhtes, mis hõlmab lairibaühenduse põhivõrke, ja väikeste üksikabimeetmete suhtes, mis hõlmavad väga kiireid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, ning lairibaühenduse rajatistele ja passiivsele lairibataristule antud abi suhtes. |
|
(14) |
Mitmed liikmesriikide poolt seoses taristuga võetud meetmed ei pruugi endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele või et meede hõlmab üldist majandushuvi esindava teenuse hüvitamist, mis vastab kõigile Altmarki kohtupraktika kriteeriumidele (4). Selles ulatuses, kus taristu rahastamine kujutab endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on liikmesriigid kohustatud komisjonile nendest meetmetest teatama. Seoses taristutega võivad taristuprojektidele antavad väikesed abisummad olla tõhusaks viisiks toetada liidu eesmärke, kui abi vähendab kulusid ja konkurentsimoonutuse potentsiaal on piiratud. Seega peaks komisjonil olema võimalus kohaldada erandit sellistele taristuprojektidele antava riigiabi suhtes, millega toetatakse käesolevas määruses nimetatud eesmärke ja muid ühist huvi pakkuvaid eesmärke, eelkõige strateegia „Euroopa 2020” eesmärke (5). See võiks sisaldada toetust mitut sektorit hõlmavate võrgustikega seotud projektidele või rajatisi, mille puhul on vajalik suhteliselt vähene sekkumine. Grupierandeid võib teha siiski ainult taristuprojektidele, mille puhul komisjonil on piisavalt kogemusi, et määrata kindlaks selged ja ranged kokkusobivuskriteeriumid, millega tagatakse, et potentsiaalse moonutuse oht on piiratud ja et suurtest abisummadest teatatakse endiselt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt. |
|
(15) |
Seega tuleks määruse (EÜ) nr 994/98 reguleerimisala laiendada, et lisada uusi abiliike. Selline lisamine ei mõjuta meetme käsitlemist riigiabina liikide või sektorite puhul, kus liikmesriigid juba tegutsevad. |
|
(16) |
Määruses (EÜ) nr 994/98 sätestatu kohaselt peaksid iga abiliigi jaoks, mille suhtes komisjon võtab vastu grupierandi määruse, olema piirmäärad väljendatud kas abi osatähtsusena kõigi abikõlblike kulutuste suhtes või maksimaalse abisummana. Nimetatud tingimus raskendab grupierandi kohaldamist teatavat liiki riigiabi meetmetele, mida nende eripära tõttu ei saa täpselt väljendada abi osatähtsusena või maksimaalse abisummana, nagu näiteks finantskorraldusvahendid või teatavad meetmete liigid riskikapitaliinvesteeringute edendamiseks. Seda eelkõige seetõttu, et sellised keerulised meetmed võivad hõlmata erinevatel tasanditel antavat toetust: otsesed abisaajad, vahetasandi abisaajad, kaudsed abisaajad. Arvestades selliste meetmete kasvavat tähtsust ja panust liidu eesmärkide saavutamisse, peaks nendele meetmetele erandi kohaldamine olema paindlikum. Seega peaks selliste meetmete puhul olema võimalik määratleda konkreetse abi andmise puhul piirmäärasid riigi toetuse maksimaalse abisummana selles meetmes või seoses selle meetmega. Riigi toetuse maksimaalne abisumma võib hõlmata toetuse elementi, mis ei pruugi olla riigiabi, tingimusel et meede sisaldab vähemalt mõnda elementi, mis sisaldab riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ega ole marginaalne. |
|
(17) |
Määruses (EÜ) nr 994/98 sätestatu kohaselt peab iga liikmesriik esitama kokkuvõtte teabest erandimäärusega hõlmatud abi ja selle rakendamise kohta. Nimetatud kokkuvõtete avaldamine on oluline liikmesriikide poolt vastu võetud meetmete läbipaistvuse tagamiseks. Kokkuvõtete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas oli määruse (EÜ) nr 994/98 vastuvõtmise ajal meetmete läbipaistvuse tagamiseks kõige tõhusam vahend. Kuid võttes arvesse elektrooniliste sidevahendite edasiarengut, on kokkuvõtete avaldamine komisjoni veebisaidil nii kiirem kui ka tõhusam lahendus, suurendades läbipaistvust huvitatud isikute jaoks. Seega tuleks kõnealused kokkuvõtted avaldada Euroopa Liidu Teataja asemel komisjoni veebisaidil. |
|
(18) |
Samuti vaatas riigiabi nõuandekomitee läbi määruste eelnõud ja muud dokumendid, mis vastavalt määrusele (EÜ) nr 994/98 tuleks avaldada Euroopa Liidu Teataja asemel komisjoni veebisaidil, et tagada suurem läbipaistvus ning vähendada halduskoormust ja avaldamisviivitusi. |
|
(19) |
Määruse (EÜ) nr 994/98 artiklis 8 sätestatud konsulteerimismenetluse kohaselt tuleb enne määruse eelnõu avaldamist konsulteerida riigiabi nõuandekomiteega. Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks määruse eelnõu avaldada komisjoni veebisaidil samal ajal, kui komisjon konsulteerib esmakordselt nõuandekomiteega. |
|
(20) |
Määrust (EÜ) nr 994/98 tuleks seega vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 994/98 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Määruse pealkiri asendatakse järgmisega: „Nõukogu määrus (EÜ) nr 994/98, 7. mai 1998, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes”. |
|
2) |
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Artikli 1 lõikes 1osutatud määrustega vabastatud abisüsteemide rakendamisel või süsteemiväliste üksiktoetuste andmisel edastavad liikmesriigid komisjonile selliste abisüsteemide või vabastatud abisüsteemide väliste üksiktoetuste kohta kokkuvõtliku teabe komisjoni veebisaidil avaldamiseks.” |
|
4) |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.
(2) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.
(3) Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).
(4) Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta kohtuasi C-280/00: Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH (EKL 2003, I-7747).
(5) Vt nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitust 2010/410/EL liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 191, 23.7.2010, lk 28) ning nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/15 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 734/2013,
22. juuli 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 109,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Võttes arvesse riigiabi eeskirjade põhjalikku ajakohastamist, mille eesmärk on aidata kaasa nii majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” (1) rakendamisele kui ka eelarvete konsolideerimisele, tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 107 kohaldada tõhusalt ja ühetaoliselt kogu liidus. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 659/1999 (2) kodifitseeriti komisjoni senine tava ja tugevdati seda, et suurendada õiguskindlust ja toetada riigiabi poliitika arendamist läbipaistvas keskkonnas. Võttes aga arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi ja viimase aja sündmusi, nagu liidu laienemine ning majandus- ja finantskriis, tuleks määruse (EÜ) nr 659/1999 teatavaid aspekte muuta, et komisjon saaks tegutseda tõhusamalt. |
|
(2) |
Selleks et hinnata ELi toimimise lepingu artikli 108 kohaselt komisjoni ainupädevusse kuuluva teatatud või ebaseadusliku riigiabi kokkusobivust siseturuga, on asjakohane tagada, et komisjonil on riigiabi eeskirjade täitmise tagamiseks volitused taotleda kogu vajalikku turuteavet kõikidelt liikmesriikidelt, ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt alati, kui tal on kahtlusi asjaomase meetme liidu eeskirjadega kokkusobivuse suhtes ja ta on seetõttu algatanud ametliku uurimismenetluse. Eelkõige peaks komisjon neid volitusi kasutama juhtudel, kui tundub olevat vajalik teostada kompleksne sisuline hindamine. Kõnealuste volituste kasutamise üle otsustamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse eeluurimise kestust. |
|
(3) |
Selleks et hinnata pärast ametliku uurimismenetluse algatamist abimeetme siseturuga kokkusobivust, eelkõige seoses tehniliselt keerukate juhtumitega, mida tuleb sisuliselt hinnata, peaks komisjonil, juhul kui asjaomase liikmesriigi poolt eeluurimise ajal esitatud teave ei ole piisav, olema võimalik tavalise teabetaotluse või otsusega taotleda mis tahes liikmesriigilt, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt kogu hindamise lõpuleviimiseks vajalikku turuteavet, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. |
|
(4) |
Võttes arvesse abisaajate ja asjaomase liikmesriigi vahelisi erisuhteid, peaks komisjonil olema võimalik taotleda abisaajalt teavet üksnes asjaomase liikmesriigi nõusoleku korral. Asjaomase abimeetme abisaaja poolt teabe esitamine ei ole õiguslikuks aluseks kahepoolsetele läbirääkimistele komisjoni ja asjaomase abisaaja vahel. |
|
(5) |
Komisjon peaks valima teabenõuete adressaadid objektiivsete ja iga juhtumi osas asjakohaste kriteeriumite alusel, tagades samas selle, et kui taotlused adresseeritakse ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste valimile, on vastajate valim igas kategoorias representatiivne. Taotletav teave peaks hõlmama eelkõige faktilisi äriühingu- ja turuandmeid ning turu toimimise faktipõhist analüüsi. |
|
(6) |
Komisjon peaks menetluse algatajana vastutama liikmesriigi, ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste teabeedastamise kontrollimise eest ning teabe avaldamise konfidentsiaalsusnõuete järgimise eest. |
|
(7) |
Komisjonil peaks olema võimalik tagada, et mis tahes ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele adresseeritud teabetaotlustele vastatakse, määrates vajaduse korral proportsionaalseid trahve ja perioodilisi karistusmakseid. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määrade kehtestamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Nende isikute õigusi, kellelt teavet taotletakse, tuleks kaitsta, andes neile võimaluse esitada oma seisukohad enne trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsuse tegemist. Euroopa Liidu Kohtul peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 261 kohaselt täielik pädevus selliseid trahve või perioodilisi karistusmakseid määrata. |
|
(8) |
Komisjonil peaks olema võimalik proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse võttes vähendada perioodilisi karistusmakseid või loobuda täielikult nende kohaldamisest, kui teabetaotluste adressaadid esitavad taotletud teabe, tehes seda siiski pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. |
|
(9) |
Trahve ja perioodilisi karistusmakseid ei kohaldata liikmesriikide suhtes, sest vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 4 on liikmesriigid kohustatud tegema komisjoniga koostööd ja esitama talle kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks täita talle määrusega (EÜ) nr 659/1999 pandud kohustusi. |
|
(10) |
Selleks et kaitsta asjaomase liikmesriigi kaitseõigusi, tuleks talle esitada teistele liikmesriikidele, ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele saadetud teabetaotluse koopiad ning tal peaks olema võimalik esitada oma tähelepanekuid nende märkuste kohta. Asjaomast liikmesriiki tuleks ka teavitada konsulteeritud ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste nimedest, tehes seda sellises ulatuses, mis on kooskõlas kõnealuste üksuste õigustatud huviga keelduda oma andmete avaldamisest. |
|
(11) |
Komisjon peaks nõuetekohaselt arvestama ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Komisjonil ei tohiks olla võimalik kasutada üheski otsuses vastajate antud konfidentsiaalset teavet, mida ei ole võimalik koondada või muul viisil anonüümseks muuta, kui ta ei ole eelnevalt saanud nende nõusolekut kõnealuse teabe asjaomasele liikmesriigile avaldamiseks. |
|
(12) |
Juhul kui näib, et konfidentsiaalsena tähistatud teabe suhtes ei kehti ametisaladuse hoidmise kohustus, on asjakohane luua menetlus, mille abil komisjon saab otsustada, millises ulatuses saab sellist teavet avaldada. Kui tehakse otsus mitte aktsepteerida teabe konfidentsiaalsuse nõuet, tuleb selles märkida ajavahemik, mille möödumisel teave avaldatakse, nii et vastaja saab kasutada talle kättesaadavat kohtulikku kaitset, sealhulgas ajutisi kaitsemeetmeid. |
|
(13) |
Komisjonil peaks olema võimalik omal algatusel läbi vaadata mis tahes allikast pärineva teabe ebaseadusliku abi kohta, et tagada ELi toimimise lepingu artikli 108 ning eriti selle lõikes 2 sätestatud teatamiskohustuse ja kavandatava meetme rakendamise keelu järgimine ning hinnata asjaomase abi kokkusobivust siseturuga. Sellega seoses on kaebused oluline teabeallikas, mille põhjal saab avastada liidu riigiabi eeskirjade rikkumisi. |
|
(14) |
Selleks et parandada komisjonile esitatavate kaebuste kvaliteeti ning samal ajal suurendada läbipaistvust ja õiguskindlust, on asjakohane määrata kindlaks tingimused, mida kaebuse esitaja peaks täitma, et anda komisjonile teavet väidetava ebaseadusliku abi kohta, mille põhjal algatatakse esialgne uurimine. Nendele tingimustele mittevastavat teavet tuleks säilitada üldise turuteabena ning see ei põhjusta tingimata ex officio uurimist. |
|
(15) |
Kaebuste esitajatelt tuleks nõuda, et nad tõendaksid, et nad on huvitatud pooled ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti h tähenduses. Samuti tuleks nõuda, et nad esitaksid teatava hulga teavet vormis, mille komisjon peaks olema volitatud kindlaks määrama rakendussättes. Võimalike kaebuste esitajate demotiveerimise ärahoidmiseks tuleks rakendussättes võtta arvesse, et nõuded, mida huvitatud pool peab täitma kaebuse esitamiseks, ei tohiks olla koormavad. |
|
(16) |
Õiguskindluse huvides on asjakohane kehtestada trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtajad. |
|
(17) |
Tagamaks, et komisjon käsitleb samalaadseid küsimusi järjekindlalt kogu siseturu ulatuses, on asjakohane täiendada komisjoni seniseid volitusi, nähes selleks ette konkreetse õigusliku aluse teatava majandussektori või teatavate mitmes liikmesriigis kasutatavate abivahendite uurimise algatamiseks. Proportsionaalsuse huvides ja võttes arvesse selliste uuringutega kaasnevat suurt halduskoormust, peaks sektoriuuringuid teostama üksnes juhul, kui kättesaadav teave annab alust põhjendatud kahtluseks, et teatavas sektoris võetavad riigiabi meetmed võivad piirata või moonutada konkurentsi mitme liikmesriigi siseturul või et teatavas sektoris mitmes liikmesriigis võetavad abimeetmed ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobivad. Sellised uuringud võimaldaksid komisjonil käsitleda horisontaalse riigiabi küsimusi tõhusalt ja läbipaistvalt ning saada asjaomasest sektorist eelnevalt terviklik ülevaade. |
|
(18) |
Riigiabi eeskirjade järjekindel kohaldamine eeldab liikmesriikide kohtute ja komisjoni koostöö korra ettenägemist. Selline koostöö on asjakohane kõikide liikmesriikide kohtute puhul, kes kohaldavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108. Liikmesriikide kohtutel peaks olema võimalik küsida komisjonilt teavet või komisjoni arvamust riigiabi eeskirjade kohaldamisega seotud küsimustes. Peale selle peaks komisjonil olema võimalik esitada kohtutele, kes kohaldavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108, kirjalikke või suulisi tähelepanekuid. Liikmesriikide kohtute abistamisel peaks komisjon tegutsema kooskõlas oma kohustusega kaitsta avalikke huve. |
|
(19) |
Komisjoni tähelepanekud ja arvamused ei tohiks piirata ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaldamist ega ole liikmesriikide kohtutele õiguslikult siduvad. Need tähelepanekud tuleks esitada liikmesriikide menetluseeskirjade ja -tavade, sealhulgas poolte õiguste kaitset käsitlevate eeskirjade kohaselt ning liikmesriikide kohtute sõltumatust täielikult järgides. Komisjoni õigust esitada omal algatusel tähelepanekuid tuleks piirata olukordadega, mil see on vajalik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 ühetaoliseks kohaldamiseks, eelkõige juhtumitega, mis on olulised liidu riigiabi kohtupraktika jõustamiseks või edasiarendamiseks). |
|
(20) |
Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides tuleks komisjoni otsuseid käsitlev teave avalikustada. Seepärast on asjakohane avaldada trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsused, sest need mõjutavad asjaomaste teabeallikate huve. Komisjon peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 järgima oma otsuste avaldamisel ametisaladuse hoidmisega seotud eeskirju, sealhulgas kogu konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kaitset. |
|
(21) |
Komisjon peaks tihedas koostöös riigiabi nõuandekomiteega saama vastu võtta rakendussätteid, millega nähakse ette määruse (EÜ) nr 659/1999 kohaselt esitatud kaebuste vormi, sisu ja muid kriteeriume käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. |
|
(22) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 659/1999 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESEOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 659/1999 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Määruse pealkiri asendatakse järgmisega: „NÕUKOGU 22. MÄRTSI 1999. AASTA MÄÄRUS (EÜ) nr 659/1999, MILLEGA KEHTESTATAKSE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 108 KOHALDAMISEKS”. |
|
2) |
Artikli 5 pealkiri asendatakse järgmisega. „Teavitavale liikmesriigile esitatav teabetaotlus”. |
|
3) |
Lisatakse järgmised artiklid. „Artikkel 6a Muudele allikatele esitatav teabetaotlus 1. Komisjon võib pärast artikliga 6 sätestatud ametliku uurimismenetluse algatamist ning eelkõige seoses tehniliselt keerukate juhtumitega, mida tuleb sisuliselt hinnata ning juhul kui asjaomase liikmesriigi poolt eeluurimise ajal esitatud teave ei ole piisav, nõuda igalt teiselt liikmesriigilt, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, et see annaks kogu vajaliku turuteabe, mis võimaldab komisjonil asjaomase meetme hindamise lõpule viia, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. 2. Komisjon võib teavet taotleda üksnes:
3. Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused, kes esitavad teavet vastavalt komisjoni taotlusele, mis on esitatud turuteabe saamiseks lõigete 6 ja 7 alusel, esitavad oma vastuse üheaegselt nii komisjonile kui asjaomasele liikmesriigile ning teevad seda sellises ulatuses, et esitatud dokumendid ei sisaldaks teavet, mis on selle liikmesriigi puhul konfidentsiaalne. Komisjon juhib teabe edastamist asjaomaste liikmesriikide, ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste vahel, teostab järelevalvet teabe edastamise üle ning kontrollib edastatava teabe konfidentsiaalsusnõuete järgimist. 4. Komisjon võib taotleda üksnes sellise teabe edastamist, mis on taotluse adressaadiks oleva liikmesriigi, ettevõtja või ettevõtjate ühenduse käsutuses. 5. Liikmesriigid esitavad teabe tavalise teabetaotluse alusel komisjoni poolt ettenähtud tähtaja jooksul, mis ei tohiks tavaliselt ületada üht kuud. Kui asjaomane liikmesriik ei esita taotletud teavet tähtaja jooksul või esitab mittetäieliku teabe, saadab komisjon talle meeldetuletuse. 6. Komisjon võib nõuda ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, et see annaks teavet tavalise teabetaotluse alusel. Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele tavalise teabetaotluse, märgib ta selles taotluse õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise proportsionaalse tähtaja. Samuti viitab ta artikli 6b lõikes 1 sätestatud trahvidele, mis määratakse ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. 7. Komisjon võib ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt teabe esitamist nõuda otsusega. Kui komisjon nõuab ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt teavet otsusega, märgib ta selles nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise proportsionaalse tähtaja. Otsuses viidatakse ka artikli 6b lõikes 1 sätestatud trahvidele ning viidatakse artikli 6b lõikes 2 sätestatud perioodilistele karistusmaksetele või määratakse kõnealused karistusmaksed, kui see on asjakohane. Samuti teavitatakse otsuses ettevõtjat või ettevõtjate ühendust tema õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule. 8. Samal ajal lõike 1 või 6 alusel teabetaotluse esitamisega või lõike 7 alusel otsuse tegemisega esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile selle koopia. Komisjon märgib samuti kriteeriumid, mida kohaldatakse teabetaotluse või otsuse saajate valimiseks. 9. Taotletud või nõutavat teavet esitavad asjaomaste ettevõtjate nimel ettevõtjate omanikud või nende esindajad või juriidiliste isikute, äriühingute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud isikud võivad esitada teavet oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, vastutab täielikult klient. Artikkel 6b Trahvid ja perioodilised karistusmaksed 1. Kui seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, võib komisjon oma otsusega määrata ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise eelarveaasta kogukäibest, kui need tahtlikult või raske hooletuse tõttu:
2. Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele perioodilisi karistusmakseid, kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused ei ole esitanud täielikku ja õiget teavet, mida komisjon on taotlenud artikli 6a lõike 7 kohaselt tehtud otsusega. Perioodilised karistusmaksed ei ületa 5 % asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse eelmise eelarveaasta keskmisest päevakäibest iga teabe esitamisega viivitatud tööpäeva kohta, mida arvutatakse alates otsuses määratud kuupäevast, kuni nad esitavad täieliku ja õige teabe, mida komisjon nõuab või mis on nõutud. 3. Trahvi- või perioodilise karistusmakse summa määramisel võetakse arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja ajalist kestust, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. 4. Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks perioodiline karistusmakse määrati, võib komisjon määrata perioodilise karistusmakse lõppsummaks algses perioodilise karistusmakse määramise otsuses ettenähtust väiksema summa. Samuti võib komisjon määratud perioodilise karistusmakse kohaldamisest täielikult loobuda. 5. Enne kui komisjon võtab lõigete 1 või 2 kohaselt vastu mis tahes otsuseid, kehtestab ta kahe nädala pikkuse lõpliku tähtaja puuduoleva turuteabe saamiseks asjaomastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt ning annab asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele võimaluse esitada oma seisukohti. 6. Euroopa Liidu Kohtul on ELi toimimise lepingu artiklis 261 sätestatud täielik pädevus vaadata läbi komisjoni määratud trahvid või perioodilised karistusmaksed. Ta võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.” |
|
4) |
Artiklile 7 lisatakse järgmised lõiked: „8. Enne kui komisjon võtab lõigete 2–5 kohaselt vastu mis tahes otsuseid, annab ta asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukohti (kehtestades selleks tähtaja, mis ei ole tavaliselt pikem kui üks kuu) seoses komisjoni saadud teabega, mis on esitatud asjaomasele liikmesriigile artikli 6a lõike 3 kohaselt. 9. Komisjon ei või kasutada üheski lõigete 2–5 kohaselt tehtud otsuses vastajate antud konfidentsiaalset teavet, mida ei ole võimalik koondada või muul viisil anonüümseks muuta, kui ta ei ole saanud nende nõusolekut kõnealuse teabe avaldamiseks asjaomasele liikmesriigile. Komisjon võib teha põhjendatud otsuse, millest teatatakse asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ja milles ta tõdeb, et vastaja esitatud ja konfidentsiaalsena tähistatud teave ei ole kaitstud, ning määrab kindlaks tähtpäeva, mille järel teave avaldatakse. Kõnealune ajavahemik peab olema vähemalt üks kuu. 10. Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet. Huvitatud poole isikut ei avaldata asjaomasele liikmesriigile, kui artikli 6a kohaselt teavet esitav ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kes ei ole kõnealuse riigiabi meetme puhul abisaaja, esitab potentsiaalse kahju tõttu sellekohase taotluse.” |
|
5) |
Artikli 10 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1. Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, võib komisjon omal algatusel kontrollida mis tahes allikast väidetava ebaseadusliku abi kohta saadud teavet. Komisjon kontrollib põhjendamatu viivituseta kõiki kaebusi, mis huvitatud pooled on artikli 20 lõike 2 kohaselt esitanud, ning tagab, et asjaomasele liikmesriigile teatatakse täielikult ja korrapäraselt läbivaatamisel tehtud edusammud ja selle tulemused. 2. Vajaduse korral taotleb komisjon asjaomaselt liikmesriigilt teavet. Artikli 2 lõiget 2 ja artikli 5 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis. Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist võib komisjon taotleda teavet ka teiselt liikmesriigilt, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, tehes seda vastavalt artiklitele 6a ja 6b, mida kohaldatakse mutatis mutandis.” |
|
6) |
Artikli 14 järele lisatakse järgmine peatükk. „IIIa PEATÜKK AEGUMISTÄHTAJAD”. |
|
7) |
Artikli 15 pealkiri asendatakse järgmisega. „Abi tagastamise aegumistähtaeg”. |
|
8) |
Lisatakse järgmised artiklid. „Artikkel 15a Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtaeg 1. Komisjonile artikliga 6b antud volitused kehtivad kolm aastat. 2. Lõikes 1 osutatud tähtaeg hakkab kulgema artiklis 6b osutatud rikkumise toimepanemise päevast. Pideva või korduva rikkumise korral hakkab aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõppemise päevast. 3. Mis tahes komisjoni meede, mida ta rakendab artiklis 6b osutatud rikkumisega seotud uurimise või menetluse eesmärgil, katkestab trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise suhtes kohaldatava aegumistähtaja alates kuupäevast, mil meetmest teatati asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. 4. Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti. Aegumistähtaeg möödub hiljemalt päeval, mil lõpeb kuue aasta pikkune ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või perioodilist karistusmakset. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse aja võrra, mille jooksul aegumistähtaeg on lõike 5 kohaselt peatatud. 5. Trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisega seotud aegumistähtaja kulgemine peatatakse komisjoni otsuse Euroopa Liidu Kohtus läbivaatamise ajaks. Artikkel 15b Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete täitmisele pööramise aegumistähtaeg 1. Komisjoni volitused pöörata täitmisele artikli 6b kohaselt vastu võetud otsuseid kehtivad viis aastat. 2. Lõikes 1 osutatud tähtaeg hakkab kulgema artikli 6b kohaselt tehtud otsuse jõustumisest. 3. Lõikes 1 osutatud aegumistähtaja kulgemine katkeb:
4. Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti. 5. Lõikes 1 osutatud aegumistähtaeg peatatakse seniks:
|
|
9) |
Artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Abi kuritarvitamine Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, võib komisjon abi kuritarvitamise korral algatada ametliku uurimismenetluse vastavalt artikli 4 lõikele 4. Artikleid 6, 6a, 6b, 7, 9 ja 10, artikli 11 lõiget 1 ning artikleid 12–15 kohaldatakse mutatis mutandis.” |
|
10) |
Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega. „2. Iga huvitatud pool võib komisjonile esitada kaebuse väidetava ebaseadusliku abi ja abi väidetava kuritarvitamise kohta. Selleks täidab huvitatud pool nõuetekohaselt artiklis 27 osutatud rakendussättes kindlaksmääratud vormi ja esitab kogu nõutava kohustusliku teabe. Kui komisjon leiab, et huvitatud pool ei järgi kohustuslikku kaebuse vormi või kui ta leiab, et huvitatud poole esitatud faktilised ja õiguslikud asjaolud ei võimalda prima facie kontrolli alusel piisavalt tõendada ebaseadusliku abi olemasolu või abi kuritarvitamist, teatab ta sellest huvitatud poolele ja kutsub teda üles esitama märkusi ettenähtud tähtaja jooksul, mis tavaliselt ei ületa ühte kuud. Kui huvitatud pool ei suuda oma seisukohti ettenähtud tähtaja jooksul esitada, loetakse kaebus tagasivõetuks. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile, et kaebus on loetud tagasivõetuks. Komisjon saadab kaebuse eset käsitleva juhtumi kohta tehtud otsuse koopia kaebuse esitajale.” |
|
11) |
Artikli 20 järele lisatakse järgmine peatükk. „VIa PEATÜKK MAJANDUSSEKTORITE JA ABIVAHENDITEGA SEOTUD UURIMISED Artikkel 20a Majandussektorite ja abivahenditega seotud uurimised 1. Kui kättesaadav teave annab alust põhjendatud kahtluseks, et teatava sektori või teataval abivahendil põhinevad riigiabi meetmed võivad oluliselt piirata või moonutada konkurentsi mitme liikmesriigi siseturul või et teatavas sektoris mitmes liikmesriigis võetavad abimeetmed ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobivad, võib komisjon korraldada uuringu, mis käsitleb seda majandussektorit või asjaomase abivahendi kasutamist mitmes liikmesriigis. Uuringu käigus võib komisjon nõuda kõnealustelt liikmesriikidelt ja/või asjaomastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamiseks vajaliku teabe esitamist, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Komisjon põhjendab kõikides käesoleva artikli alusel saadetud teabetaotlustes uuringu läbiviimist ja adressaatide valikut. Komisjon avaldab aruande teatavat majandussektorit või mitmes liikmesriigis kasutatavaid abivahendeid käsitleva uuringu tulemuste kohta ning kutsub kõnealuseid liikmesriike ning asjaomaseid ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi üles märkusi esitama. 2. Sektoriuuringute tulemusel saadud teavet võib kasutada käesoleva määruse kohaste menetluste raames. 3. Artikleid 5, 6a ja 6b kohaldatakse mutatis mutandis.” |
|
12) |
Artikli 23 järele lisatakse järgmine peatükk. „VIIa PEATÜKK KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDE KOHTUTEGA Artikkel 23a Koostöö liikmesriikide kohtutega 1. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 kohaldamisel võivad liikmesriikide kohtud paluda komisjonil edastada neile tema valduses olevat teavet või esitada oma arvamuse riigiabi eeskirjade kohaldamisega seotud küsimuste kohta. 2. Kui see on vajalik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 ühetaoliseks kohaldamiseks, võib komisjon omal algatusel esitada kirjalikke tähelepanekuid liikmesriikide kohtutele, kes vastutavad kõnealuste riigiabi eeskirjade kohaldamise eest. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest esitada oma tähelepanekud enne, kui ta seda ametlikult teeb. Komisjon võib üksnes tähelepanekute koostamise eesmärgil nõuda, et liikmesriigi asjaomane kohus edastaks talle kohtu käsutuses olevad dokumendid, mis on komisjonile vajalikud juhtumi hindamiseks.” |
|
13) |
Artikkel 25 asendatakse järgmisega: „Artikkel 25 Otsuste adressaadid 1. Artikli 6a lõike 7, artikli 6b lõigete 1 ja 2 ning artikli 7 lõike 9 kohaselt tehtud otsused adresseeritakse asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Komisjon teatab nendest otsustest viivitamata adressaadile ja annab talle võimaluse teatada komisjonile, millist teavet ta peab ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks. 2. Kõik muud vastavalt II, III, IV, V ja VII peatükile tehtud komisjoni otsused adresseeritakse asjaomasele liikmesriigile. Komisjon teatab nendest otsustest viivitamata asjaomasele liikmesriigile ja annab talle võimaluse teatada komisjonile, millist teavet ta peab ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks.” |
|
14) |
Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige: „2a. Komisjon avaldab artikli 6b lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud otsused Euroopa Liidu Teatajas.” |
|
15) |
Artikkel 27 asendatakse järgmisega: „Artikkel 27 Rakendussätted Komisjonil on artiklis 29 sätestatud korras õigus võtta vastu rakendussätted, mis käsitlevad:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, 3.3.2010, KOM(2010) 2020 (lõplik).
(2) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/23 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 735/2013,
30. juuli 2013,
millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 4. veebruaril 2011 vastu määruse (EL) nr 101/2011. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 101/2011 I lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja organite loetelu kanded kolme isiku kohta tuleks asendada ja nende loetellu kandmise kohta tuleks esitada uued põhjendused. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa tuleks vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 30. juuli 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
L. LINKEVIČIUS
LISA
Määruse (EL) nr 101/2011 I lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja organite loetelu kanded allpool loetletud isikute kohta asendatakse järgmiste kannetega:
|
|
Nimi |
Identifitseerimisandmed |
Põhjused |
|
1. |
Mohamed Ben Moncef Ben Mohamed TRABELSI |
Tuneeslane, sündinud 7. jaanuaril 1980 Șabhās Liibüas, Yamina SOUIEI poeg, ettevõtte juht, abielus Inès LEJRIGA, elukoht Résidence de l’Etoile du Nord, suite B 7. korrus, korter nr 25 - Centre urbain du nord - El Khadra - Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04524472. |
Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku võimu kandja (panga Banque Nationale Agricole endise tegevdirektori) ametiseisu kuritarvitamisele, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju. |
|
2. |
Fahd Mohamed Sakher Ben Moncef Ben Mohamed Hfaiez MATERI |
Tuneeslane, sündinud 2. detsembril 1981 Tunises, Naïma BOUTIBA poeg, abielus Nesrine BEN ALIGA, kasutab isikutunnistust nr 04682068. |
Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses järgmisega: mõju avaldamine avaliku võimu kandjale (endisele presidendile Ben Alile), et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks, kaasa aitamine avaliku võimu kandja (endise presidendi Ben Ali) ametiseisu kuritarvitamisele, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju, ning kaasa aitamine Tuneesia avaliku sektori vahendite väärkasutamisele avaliku võimu kandja (endise presidendi Ben Ali) poolt. |
|
3. |
Mohamed Slim Ben Mohamed Hassen Ben Salah CHIBOUB |
Tuneeslane, sündinud 13. jaanuaril 1959, Leïla CHAIBI poeg, abielus Dorsaf BEN ALIGA, ettevõtte tegevdirektor, elukoht rue du Jardin - Sidi Bousaid - Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00400688. |
Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses mõju avaldamisega avaliku võimu kandjale (endisele presidendile Ben Alile), et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks, ning kaasa aitamisega avaliku võimu kandja ametiseisu kuritarvitamisele, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju. |
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/25 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 736/2013,
17. mai 2013,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012 biotsiidides kasutatavate olemasolevate toimeainete läbivaatamise tööprogrammide kestuse osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 89 lõike 1 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EL) nr 528/2012 on nähtud ette jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (2) artikli 16 lõike 2 kohaselt alustatud tööprogrammi, mille eesmärk on kõikide biotsiidides kasutatavate olemasolevate toimeainete süstemaatiline läbivaatamine. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 89 lõike 1 esimese lõiguga on nähtud ette viia tööprogramm lõpule 14. maiks 2014. |
|
(3) |
Komisjoni kõige hiljutisema hinnangu kohaselt, mille ta on esitanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 kohases teatises Euroopa Parlamendile seoses nõukogu seisukohaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist) vastuvõtmise kohta, (3) lõpeb kõikide biotsiidides kasutatavate olemasolevate toimeainete süstemaatiline läbivaatamine alles 31. detsembriks 2024. |
|
(4) |
Seetõttu oleks vaja pikendada tööprogrammi kestust kõnealuse kuupäevani, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 89 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Komisjon jätkab direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaselt alustatud tööprogrammi, mille eesmärk on kõikide olemasolevate toimeainete süstemaatiline läbivaatamine, eesmärgiga viia see lõpule 31. detsembriks 2024. Selleks peab komisjonil olema artikli 83 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis hõlmaksid tööprogrammi elluviimist ning pädevate asutuste ja programmis osalejate asjaomaseid õigusi ja kohustusi.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. mai 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(3) KOM(2011) 498 (lõplik).
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/26 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 737/2013,
30. juuli 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 501/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 3/2008 põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides, (1) eriti selle artikleid 4, 5 ja 15,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 501/2008 (2) on sätestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 3/2008 ettenähtud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete väljatöötamise, valiku, teostuse, rahastamise ja kontrolli eeskirjad. |
|
(2) |
Teemade ja toodete loetelu, mille puhul võib rakendada siseturu meetmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 3 lõikega 1, on sätestatud määruse (EÜ) nr 501/2008 I lisa A osas ning loetelu toodetest, mida võib kolmandates riikides hõlmata müügiedendusmeetmetega kooskõlas määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 3 lõikega 2, on sätestatud määruse (EÜ) nr 501/2008 II lisa A osas. Need loetelud vaadatakse läbi iga kahe aasta järel. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 5 lõikes 1 osutatud suunised on sätestatud määruse (EÜ) nr 501/2008 I lisa B osas. |
|
(4) |
Seoses kriisiga lambalihasektoris ja eesmärgiga tõsta teadlikkust lambaliha ning selle tootmise ja tarbimise kohta tuleks sektori kutseorganisatsioonidele või kutsealadevahelistele organisatsioonidele anda võimalus saada liidu kaasrahastamist liidu päritolu lambaliha kui tooteliiki käsitlevate teavitamis- ja müügiedendusprogrammide jaoks. |
|
(5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavade kohta) (3) kehtestatud vabatahtlikud kvaliteedimõisted moodustavad väärtust lisavate kvaliteedisüsteemide teise etapi. Neid saab tutvustada siseturul ning need viitavad kindlatele horisontaalsetele omadustele, mis on seotud ühe või mitme tooteliigi, põllumajandusliku tootmise meetodi või töötlemisviisiga, mida konkreetsetes piirkondades kohaldatakse. Selleks et täiendada siseturul müügiedendusprogrammide kasutatavust seoses kõigi kehtivate kvaliteedikavadega, peaksid praeguse vabatahtlike kvaliteedimõistete kavaga hõlmatud tooted olema samamoodi abikõlblikud nagu sellised tooted, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetuste (KPN), kaitstud geograafiliste tähiste (KGT) ja garanteeritud traditsiooniliste toodete (GTE) abikavaga. |
|
(6) |
Kodulinnuliha abikõlblikuks tunnistamise põhjused enam ei kehti, kuna linnugripi kriisile järgnenud aeg on olnud piisavalt pikk, et tarbijate usaldust taastada. Seepärast tuleks viited kodulinnulihale välja jätta. |
|
(7) |
Kolmandate riikide valimisel määruse (EÜ) nr 501/2008 II lisa B osasse kandmiseks tuleb võtta arvesse kolmandate riikide turge, kus on tegelik või potentsiaalne nõudlus. Pidevalt kasvava tarbimise tõttu ning seoses liidu põllumajandustoodete potentsiaali ja huviga kõnealuste toodete vastu, aga ka edasise teavitamisega liidu programmide ja koostööprojektide kohta tuleks müügiedendusprogrammide jaoks uusi riike ja piirkondi käsitada abikõlblike turgudena. |
|
(8) |
Seoses Horvaatia ühinemisega Euroopa Liiduga 1. juulil 2013 tuleks see riik abikõlblike kolmandate riikide loetelust välja jätta. |
|
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 501/2008 vastavalt muuta. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 501/2008 I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. juuli 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(2) ELT L 147, 6.6.2008, lk 3.
(3) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
LISA
Määruse (EÜ) nr 501/2008 I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.
|
(1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
(2) |
II lisa muudetakse järgmiselt.
|
|
(3) |
III lisa muudetakse järgmiselt.
|
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/32 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 738/2013,
30. juuli 2013,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses teatavate lisaainete kasutamisega merevetikapõhistes kalamarjaasendajates
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused. |
|
(2) |
Kõnealust loetelu võib muuta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) (2) artikli 3 lõikega 1 kas komisjoni algatusel või vastava taotluse saamisel. |
|
(3) |
2011. aasta 1. veebruaril esitati taotlus mitme lisaaine kasutamise lubamiseks merevetikapõhistes kalatoodete asendajates ning see taotlus on tehtud kättesaadavaks liikmesriikidele. |
|
(4) |
Merevetikapõhised kalamarjaasendajad on välja töötatud merevetikaekstraktidest ning need moodustavad umbes 85 % kõigist kalamarjaasendajatest. Täiendavad koostisained on vesi, maitseained ja lubatud lisaained. Merevetikapõhised kalamarjaasendajad kuuluvad määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa D osas esitatud toidus kasutada lubatud lisaainete Euroopa Liidu loetelu kohaselt toidugruppi 04.2.4.1 „Marja-, puu- ja köögiviljavalmistised, välja arvatud kompotid”. |
|
(5) |
Kuna neil toodetel puudub ahvatlev välimus, on vaja kasutada teatavaid toiduvärve. Magusainete kasutamine on vajalik maitse kohandamiseks, et peita kibedat maitset, ning selleks, et hoida ära mikrobioloogilise stabiilsuse ja säilivusaja vähenemine, mida põhjustaks suhkru kasutamine. Täiendavalt taotletud lisaained on vajalikud stabilisaatorite ja antioksüdantidena. |
|
(6) |
Merevetikapõhised kalamarjaasendajad on peamiselt ette nähtud garnituuriks või roogade kaunistamiseks kalamarja alternatiivina. Kõnealuste lisaainete kasutamisest tulenev tarbimise suurenemine oleks võrreldes nende ainete kasutamisega muudes toiduainetes tähtsusetu ning seetõttu ei ole tõenäoline, et need lisaained võiksid inimeste tervisele mõju avaldada. Seetõttu on asjakohane anda luba teatavate värvainete, magusainete, antioksüdantide ja stabilisaatorite kasutamiseks kalamarjaasendajates. |
|
(7) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud toidus kasutada lubatud lisaainete Euroopa Liidu loetelu ajakohastamiseks küsima Euroopa Toiduohutusameti arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine ei mõjuta inimeste tervist. Kuna kurkumiini (E 100), riboflaviinide (E 101), košenilli, karmiinhappe, karmiinide (E 120), klorofülli ja klorofülliini vasekomplekside (E 141), karamellide (E 150a), taimse söe (E 153), karotiinide (E 160a), paprikaekstrakti, kapsantiini, kapsorubiini (E 160c), β-apo-8'-karotenaali (C 30) (E 160e), peedipunase, betaniini (E 162), antotsüaniinide (E 163), titaandioksiidi (E 171), raudoksiidide ja -hüdroksiidide (E 172), rosmariiniekstraktide (E 392), fosforhappe, fosfaatide, di-, tri- ja polüfosfaatide (E 338–452) ning sahhariini ning selle naatrium-, kaalium- ja kaltsiumsoolade (E 954) kasutamise lubamine merevetikapõhistes kalamarjaasendajates kujutab endast nimetatud loetelu ajakohastamist sellisel viisil, mis tõenäoliselt ei avalda mõju inimeste tervisele, siis ei ole vaja küsida Euroopa Toiduohutusameti arvamust. |
|
(8) |
Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides.
Brüssel, 30. juuli 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.
(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osas muudetakse toidugruppi 04.2.4.1 „Marja-, puu- ja köögiviljavalmistised, välja arvatud kompotid” järgmiselt.
|
1) |
Lisatakse järgmised kirjed numbrite järjekorras:
|
|
2) |
Joonealuse märkuse 34 järele lisatakse järgmine joonealune märkus:
|
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/35 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 739/2013,
30. juuli 2013,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide kasutamisega stabilisaatorina külmutamisvalmis alkoholikokteilides ning komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa seoses suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide spetsifikatsioonidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 14,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus), (2) eriti selle artikli 7 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused. |
|
(2) |
Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (3) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid. |
|
(3) |
Kõnealuseid loendeid võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt. |
|
(4) |
11. veebruaril 2011 esitati taotlus saada luba suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide kasutamiseks stabilisaatorina külmutamisvalmis alkoholikokteilides ning kõnealune taotlus tehti liikmesriikidele kättesaadavaks. |
|
(5) |
Paljude külmutamisvalmis alkoholikokteilide tootmisel on tehnoloogiliselt vajalik kasutada suure stigmasteroolisisaldusega taimseid steroole, mis toimivad stabilisaatorina (jää tekkimist hõlbustava abivahendina), mille abil kokteilis tekitatakse jääkristallide dispersioon ja säilitatakse seda. Kõnealused tooted on mõeldud vedelal kujul ostmiseks ja kodus sügavkülmikusse paigutamiseks, mille tulemusel tekib pooleldi jäätunud jook. Kokteilidele jää tekkimist hõlbustava abivahendina (stabilisaatorina) lisatud suure stigmasteroolisisaldusega taimsed steroolid tagavad kokteilide jäätumise ja soovitud pooljäätunud joogi tekkimise tarbija sügavkülmikus. Kui suure stigmasteroolisisaldusega taimseid steroole ei kasutata, võib toimuda joogi allajahtumine ja muutub võimatuks jää tekke tagamine ning toode muutub kasutuskõlbmatuks. |
|
(6) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastamiseks küsima Euroopa Toiduohutusameti arvamust. |
|
(7) |
Euroopa Toiduohutusamet hindas suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide ohutust toidu lisaainena kasutamise korral ja esitas oma arvamuse 14. mail 2012 (4). Toiduohutusameti hinnangul ei ole suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide kohta piisavalt toksikoloogilisi andmeid, et määrata kindlaks lubatud päevast tarbitavat kogust. Olemasolevate andmete põhjal järeldas aga toiduohutusamet, et suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide kasutamist külmutamisvalmis alkoholikokteilide stabilisaatorina võib kõnealuse kasutusviisi ja kasutatava sisalduse puhul ohutuks pidada. Amet on arvamusel, et taimsete steroolide päevane tarbitav kogus, mis hõlmab kokkupuudet kõikide allikatega (st uutest kasutusviisidest, looduslikest allikatest ja toidu uuendkoostisosana kasutamisest tulenevat kokkupuudet), ei tohiks ületada 3 grammi. |
|
(8) |
Seetõttu on asjakohane anda luba suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide kasutamiseks külmutamisvalmis alkoholikokteilide stabilisaatorina ja määrata kõnealuse toidu lisaaine E-numbriks E 499. |
|
(9) |
Fütosteroole, fütostanoole ja nende estreid on varem hinnanud mitmed teadusasutused, sealhulgas toidu teaduskomitee, FAO/WHO ühine toidu lisaainete eksperdikomitee ja Euroopa Toiduohutusamet, ning nende kasutamine on liidus lubatud mitmesuguste toitude puhul kogustes kuni 3 g päevas. Kõnealuseid aineid kasutatakse toidu uuendkoostisosadena, mis aitavad hüperkolesteroleemiat põdevatel isikutel reguleerida LDL-kolesterooli taset veres. |
|
(10) |
Komisjoni 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 608/2004, mis käsitleb toidukaupade ja toidukaupade koostisosade märgistamist, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja/või fütostanoolestreid, (5) on ette nähtud kohustuslikud üksikasjad, mis tuleb esitada kõnealuste toiduainete märgistusel lisaks neile üksikasjadele, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistust, esitlust ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (6) artiklis 3. Kõnealused märgistusnõuded on seotud fütosteroolide, fütosteroolestrite, fütostanoolide ja/või fütostanoolestrite mõjuga vere kolesteroolitasemele. |
|
(11) |
Kuna alkohoolsetes jookides kasutatavate suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide kogus ei ole vere kolesteroolitaseme mõjutamiseks piisav, tuleks suure stigmasteroolisisaldusega taimseid steroole sisaldavad alkoholikokteilid vabastada määrusega (EÜ) nr 608/2004 kehtestatud märgistusnõuetest. |
|
(12) |
Määrusesse (EL) nr 231/2012 tuleks lisada suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide spetsifikatsioon. |
|
(13) |
Euroopa Toiduohutusameti 14. mai 2012. aasta hinnangus suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide ohutusele hinnati taotleja esitatud kõnealuse toidu lisaaine spetsifikatsioone, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Toiduohutusamet järeldas, et kõnealused spetsifikatsioonid põhinevad FAO/WHO ühise toidu lisaainete eksperdikomitee (7) kehetstatud spetsifikatsioonidel fütosteroolide, fütostanoolide ja nende estrite jaoks, ning suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide analüüsi tulemused kinnitasid, et tootmisprotsess tagab ühtlase kvaliteediga toote, mis vastab esitatud spetsifikatsioonidele. |
|
(14) |
Määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud spetsifikatsioonide ajakohastamisel tuleb arvesse võtta FAO/WHO ühise toidu lisaainete ekspertkomitee poolt codex alimentarius’es esitatud toidu lisaainete spetsifikatsioone ja analüüsimeetodeid. |
|
(15) |
Määrusi (EÜ) nr 1333/2008 ja (EL) nr 231/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(16) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. juuli 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.
(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.
(3) ELT L 83, 22.3.2012, lk 1.
(4) EFSA toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon. Teaduslik seisukoht suure stigmasteroolisisaldusega taimsete steroolide kui toidu lisaaine ohutuse kohta. EFSA Journal 2012;10(5):2659.
(5) ELT L 97, 1.4.2004, lk 44.
(6) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
(7) FAO/WHO ühine toidu lisaainete eksperdikomitee, 2008. Phytosterols, phytostanols and their esters. Compendium of Food Additive Specifications. Koostatud 69. JECFA kohtumisel (2008), FAO JECFA Monographs 5.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
B osa punktis 3 lisatakse kande E 495 järele järgmine kanne E 499:
|
|
2) |
E osa toidurühma 14.2.8 „Muud alkohoolsed joogid, sealhulgas alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide segud ning alla 15 % alkoholisisaldusega joogid” muudetakse järgmiselt:
|
II LISA
Määruse (EL) nr 231/2012 lisasse lisatakse kande E 495 järele järgmine kanne E 499:
„E 499 SUURE STIGMASTEROOLISISALDUSEGA TAIMSED STEROOLID
|
Sünonüümid |
|
|
Määratlus |
Suure stigmasteroolisisaldusega taimsed steroolid on saadud sojaubadest ja on kindla keemilise koostisega lihtne segu, mis koosneb vähemalt 95 % ulatuses taimsetest steroolidest (stigmasterool, β-sitosterool, kampesterool ja brassikasterool) ning stigmasterooli sisaldus suure stigmasteroolisisaldusega taimsetes steroolides on vähemalt 85 %. |
|
Einecs |
|
|
Keemiline nimetus |
|
|
Stigmasterool |
(3S,8S,9S,10R,13R,14S,17R)-17-(5-etüül-6-metüül-hept-3-een-2-üül)-10,13-dimetüül-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-dodekahüdro-1H-tsüklopenta[a]fenantreen-3-ool |
|
β-sitosterool |
(3S,8S,9S,10R,13R,14S,17R)-17-[(2S,5S)-5-etüül-6-metüülheptaan-2-üül]-10,13-dimetüül-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-dodekahüdro-1H-tsüklopenta[a]fenantreen-3-ool |
|
Kampesterool |
(3S,8S,9S,10R,13R,14S,17R)-17-(5,6-dimetüülheptaan-2-üül)-10,13-dimetüül-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-dodekahüdro-1H-tsüklopenta[a]fenantreen-3-ool |
|
Brassikasterool |
(3S,8S,9S,10R,13R,14S,17R)-17-[(E,2R,5R)-5,6-dimetüülhept-3-een-2-üül]-10,13-dimetüül-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-dodekahüdro-1H-tsüklopenta[a]fenantreen-3-ool |
|
Keemiline valem |
|
|
Stigmasterool |
C29H48O |
|
β-sitosterool |
C29H50O |
|
Kampesterool |
C28H48O |
|
Brassikasterool |
C28H46O |
|
Molekulmass |
|
|
Stigmasterool |
412,6 g/mol |
|
β-sitosterool |
414,7 g/mol |
|
Kampesterool |
400,6 g/mol |
|
Brassikasterool |
398,6 g/mol |
|
Analüüs (üksnes vabasid steroole ja stanoole sisaldavad tooted) |
Vabade steroolide/stanoolide sisaldus kokku vähemalt 95 % veevabas olekus |
|
Kirjeldus |
Kergesti lenduvad valged või kreemikasvalged pulbrid, tabletid või pastillid; värvusetud või helekollased vedelikud |
|
Määramine |
|
|
Lahustuvus |
Vees praktiliselt ei lahustu. Fütosteroolid ja fütostanoolid lahustuvad atsetoonis ja etüülatsetaadis. |
|
Stigmasteroolisisaldus |
Vähemalt 85 % (massiprotsent) |
|
Muud taimsed steroolid/stanoolid: nii koos kui ka eraldi, sealhulgas brassikasterool, kampestanool, kampesterool, Δ-7-kampesterool, kolesterool, klerosterool, sitostanool ja β-sitosterool. |
Mitte üle 15 % (massiprotsent) |
|
Puhtus |
|
|
Tuhasisaldus |
Mitte üle 0,1 % |
|
Lahusti jäägid |
Etanool: mitte üle 5 000 mg/kg |
|
Metanool: mitte üle 50 mg/kg |
|
|
Veesisaldus |
Mitte üle 4 % (Karl Fischeri meetod) |
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg |
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg |
|
Mikrobioloogilised kriteeriumid |
|
|
Bakterite üldarv |
Mitte üle 1 000 CFU/g |
|
Pärmiseened |
Mitte üle 100 CFU/g |
|
Hallitusseened |
Mitte üle 100 CFU/g |
|
Escherichia coli |
Mitte üle 10 CFU/g |
|
Salmonella spp. |
Ei leidu 25 grammis” |
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/40 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 740/2013,
30. juuli 2013,
erandite tegemise kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise vabakaubanduslepingu II lisas sätestatud päritolureeglitest, mis kehtivad kvootide raames teatavatele Colombiast pärit toodetele
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 31. mai 2012. aasta otsust 2012/735/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (1), eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu kiitis otsusega 2012/735/EL heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu (edaspidi „leping”) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise. Otsuse 2012/735/EL kohaselt kohaldatakse lepingut ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. augustist 2013. |
|
(2) |
Lepingu II lisas käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise. Mitmete toodete puhul on kõnealuse lisa liites 2A ette nähtud erandid lisas aastakvootide raames sätestatud päritolureeglitest. Seetõttu tuleb kehtestada kõnealuste erandite kohaldamise tingimused Colombiast imporditud kaupade suhtes. |
|
(3) |
Komisjon peaks II lisa liites 2A sätestatud tariifikvoote haldama põhimõttel „kes ees, see mees” kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (2). |
|
(4) |
Tariifsete soodustuste saamiseks tuleb tolliasutusele esitada asjakohane päritolutõend, nagu see on sätestatud lepingus. |
|
(5) |
Kuna lepingut kohaldatakse alates 1. augustist 2013, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu (edaspidi „leping”) II lisa liites 2A sätestatud päritolureeglid kehtivad käesoleva määruse lisas sätestatud kvootide raames.
Artikkel 2
Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse juhul, kui lisas loetletud toodetega on kaasas lepingu II lisas sätestatud päritolutõend.
Artikkel 3
Lisas sätestatud tariifikvoote haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 308a–308c sätetega.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. juuli 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 354, 21.12.2012, lk 1.
(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
LISA
Colombia
Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava ulatus on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide raames.
|
Jrk-nr |
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodimaht aastas (netokaal tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) |
|
09.7140 |
3920 |
Muud tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad, plastist, v.a vahtplastist, armeerimata, lamineerimata, tugevdamata ja muul viisil teiste materjalidega kombineerimata |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
15 000 |
|
09.7141 |
6108 22 00 |
Naiste või tüdrukute aluspüksid, silmkoelised või heegeldatud, keemilistest kiududest |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
200 |
|
09.7142 |
6112 31 |
Meeste või poiste supelkostüümid, silmkoelised või heegeldatud, sünteeskiududest |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
25 |
|
09.7143 |
6112 41 |
Naiste või tüdrukute supelkostüümid, silmkoelised või heegeldatud, sünteeskiududest |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
100 |
|
09.7144 |
6115 10 |
Tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad), silmkoelised või heegeldatud |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
25 |
|
09.7145 |
6115 21 00 |
Muud sukkpüksid ja retuusid, sünteeskiududest, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
40 |
|
09.7146 |
6115 22 00 |
Muud sukkpüksid ja retuusid, sünteeskiududest, ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
15 |
|
09.7147 |
6115 30 |
Muud naiste sukad ja põlvikud, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
25 |
|
09.7148 |
6115 96 |
Muud sünteeskiududest kaubad, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
175 |
|
09.7161 |
7321 |
Rauast või terasest pliidid (k.a sisseehitatud keskkütte-kuumaveekatlaga), ahjud, kaminad, söepannid, gaasipõletid, soojendusplaadid jm mitteelektrilised kütteseadmed, nende osad |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
20 000 ühikut |
|
09.7162 |
7323 |
Rauast või terasest laua-, köögi- jm majapidamistarbed, nende osad; raud- või terasvill; rauast või terasest nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed ja -kindad |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
50 000 |
|
09.7163 |
7325 |
Muud rauast või terasest valatud tooted |
Alates 1. augustist kuni 31. juulini |
50 000 |
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/43 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 741/2013,
30. juuli 2013,
millega avatakse Colombiast pärit põllumajandustoodetele Euroopa Liidu tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 31. mai 2012. aasta otsust 2012/735/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (1) eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu kiitis otsusega 2012/735/EL heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu (edaspidi „leping”). Otsuse 2012/735/EL kohaselt kohaldatakse lepingut ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. augustist 2013. |
|
(2) |
Lepingu I lisa 1. liite B jao alajaos 1 käsitletakse Euroopa Liidu tariifide kaotamise ajakava Colombiast pärit kaupade suhtes. Mitme konkreetse toote suhtes on ette nähtud tariifikvootide kohaldamine. Seetõttu on vaja avada kõnealuste toodete tariifikvoodid. |
|
(3) |
Komisjon peaks tariifikvoote haldama põhimõttel „kes ees, see mees” kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (2). |
|
(4) |
Tariifsete soodustuste saamiseks tuleb tolliasutusele esitada asjakohane päritolutõend, nagu see on sätestatud lepingus. |
|
(5) |
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (mis käsitleb tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku), (3) (mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012) (4) I lisa sisaldab uusi CN-koode, mis erinevad lepingus osutatud koodidest. Seetõttu tuleks uusi koode kajastada käesoleva määruse lisas. |
|
(6) |
Kuna lepingut kohaldatakse alates 1. augustist 2013, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu tariifikvoodid avatakse Colombiast pärit kaupadele, mis on loetletud lisas.
Artikkel 2
Colombiast pärinevate ja lisas loetletud kaupade ELi importimisel kohaldatavad tollimaksud peatatakse käesoleva määruse lisas sätestatud asjaomaste tariifikvootide ulatuses.
Artikkel 3
Lisas sätestatud tariifikvoote haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 308a–308c sätetega.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. juuli 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 354, 21.12.2012, lk 1.
(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
(3) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(4) ELT L 304, 31.10.2012, lk 1.
LISA
Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava kohaldamisala on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide raames.
|
Jrk-nr |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodimaht aastas (netokaal tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) |
|
09.7230 |
0201 30 0202 30 |
Värske, jahutatud või külmutatud kondita veiseliha |
Alates 1.8.2013–31.12.2013 |
2 334 |
|
Alates 1.1.–31.12.2014 ja seejärel ajavahemikul 1.1.–31.12. |
6 160 (1) |
|||
|
09.7231 |
0711 51 |
Perekonda Agaricus kuuluvad seened, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud, kuid sellisena otsetarbimiseks kõlbmatud |
Alates 1.8.2013–31.12.2013 |
42 |
|
2003 10 |
Perekonda Agaricus kuuluvad seened, töödeldud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta |
Alates 1.1.–31.12.2014 ja seejärel ajavahemikul 1.1.–31.12. |
105 (2) |
|
|
09.7232 |
2208 40 51 2208 40 99 |
Rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel, nõudes mahuga üle 2 liitri |
Alates 1.8.2013–31.12.2013 |
625 hektoliitrit (väljendatuna puhta alkoholi ekvivalendina) |
|
Alates 1.1.–31.12.2014 ja seejärel ajavahemikul 1.1.–31.12. |
1 600 hektoliitrit (väljendatuna puhta alkoholi ekvivalendina (3)) |
|||
|
09.7233 |
0710 40 0711 90 30 2001 90 30 2004 90 10 2005 80 |
Suhkrumais |
Alates 1.8.2013–31.12.2013 |
84 |
|
2008 99 85 |
Mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata), muul viisil töödeldud või konserveeritud, ilma piirituse- ja suhkrulisandita |
Alates 1.1.–31.12.2014 ja seejärel ajavahemikul 1.1.–31.12. |
210 (4) |
|
|
09.7234 |
0403 10 |
Jogurt |
Alates 1.8.2013–31.12.2013 |
42 |
|
Alates 1.1.–31.12.2014 ja seejärel ajavahemikul 1.1.–31.12. |
105 (2) |
|||
|
09.7235 |
1701 13 1701 14 1701 91 1701 99 |
Maitse- ja värvainelisanditeta toorsuhkur; maitse- ja värvainelisanditeta roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, v.a toorsuhkur |
Alates 1.8.2013–31.12.2013 |
25 834 (väljendatuna toorsuhkru ekvivalendina) |
|
Alates 1.1.–31.12.2014 ja seejärel ajavahemikul 1.1.–31.12. |
63 860 (väljendatuna toorsuhkru ekvivalendina (5)) |
|||
|
09.7236 |
Ex17049099 |
Muud suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod, sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist |
Alates 1.8.2013–31.12.2013 |
8 334 |
|
1806 10 30 1806 10 90 |
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 % massist |
Alates 1.1.–31.12.2014 ja seejärel ajavahemikul 1.1.–31.12. |
20 600 (6) |
|
|
Ex18062095 |
Muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg, kakaovõi sisaldusega vähem kui 18 % massist ja sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist |
|
|
|
|
Ex19019099 |
Muud jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist |
|
|
|
|
Ex20060031 Ex20060038 |
Puuviljad (v.a troopilised puuviljad ja ingver), köögiviljad, pähklid (v.a troopilised pähklid), puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud), sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist |
|
|
|
|
Ex20079110 Ex20079920 Ex20079931 Ex20079933 Ex20079935 Ex20079939 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, saadud kuumtöötlemisel, sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist |
|
|
|
|
Ex20 09 |
Puuviljamahlad (v.a tomatimahl, troopilise puuvilja mahl ja troopilise puuvilja mahlade segud) ja köögiviljamahlad, mille väärtus ei ületa 30 eurot 100 kg netomassi kohta, kääritamata ja piirituselisandita, suhkrulisandi sisaldusega vähemalt 30 % massist |
|
|
|
|
Ex21011298 Ex21012098 |
Tooted, mis põhinevad kohvi-, tee- või mateekstraktidel ja sisaldavad sahharoosi vähemalt 70 % massist |
|
|
|
|
Ex21069098 |
Muud mujal nimetamata toidukaubad, mille sahharoosisisaldus on vähemalt 70 % massist |
|
|
|
|
Ex33021029 |
Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine baasil loodud segud kasutamiseks jookide tootmisel, mis sisaldavad kõiki joogi aroomiaineid, tegeliku alkoholisisaldusega kuni 0,5 % mahust ja mis sisaldavad sahharoosi vähemalt 70 % massist |
|
|
|
|
09.7237 |
0402 99 |
Piim ja rõõsk koor suhkru- või muu magusainelisandiga, v.a pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul |
Alates 1.8.2013–31.12.2013 |
42 |
|
Alates 1.1.–31.12.2014 ja seejärel ajavahemikul 1.1.–31.12. |
105 (2) |
(1) Suureneb 560 tonni aastas alates 2015. aastast.
(2) Suureneb 5 tonni aastas alates 2015. aastast.
(3) Suureneb 100 hektoliitrit (väljendatuna puhta alkoholi ekvivalendina) igal aastal alates 2015. aastast.
(4) Suureneb 10 tonni aastas alates 2015. aastast.
(5) Suureneb 1 860 tonni (väljendatuna toorsuhkru ekvivalendina) igal aastal alates 2015. aastast.
(6) Suureneb 600 tonni aastas alates 2015. aastast.
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/47 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 742/2013,
30. juuli 2013,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. juuli 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0707 00 05 |
TR |
147,7 |
|
ZZ |
147,7 |
|
|
0709 93 10 |
TR |
124,7 |
|
ZZ |
124,7 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
78,1 |
|
BO |
73,4 |
|
|
CL |
73,3 |
|
|
TR |
71,0 |
|
|
UY |
86,6 |
|
|
ZA |
93,5 |
|
|
ZZ |
79,3 |
|
|
0806 10 10 |
CL |
140,3 |
|
EG |
221,6 |
|
|
MA |
158,2 |
|
|
MX |
242,3 |
|
|
TR |
174,6 |
|
|
ZZ |
187,4 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
135,2 |
|
BR |
96,6 |
|
|
CL |
121,1 |
|
|
CN |
111,1 |
|
|
NZ |
141,8 |
|
|
US |
151,0 |
|
|
ZA |
125,9 |
|
|
ZZ |
126,1 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
96,7 |
|
CL |
149,3 |
|
|
NZ |
112,3 |
|
|
TR |
161,6 |
|
|
ZA |
109,6 |
|
|
ZZ |
125,9 |
|
|
0809 10 00 |
TR |
192,1 |
|
ZZ |
192,1 |
|
|
0809 29 00 |
CA |
303,6 |
|
TR |
339,3 |
|
|
ZZ |
321,5 |
|
|
0809 30 |
TR |
147,1 |
|
ZZ |
147,1 |
|
|
0809 40 05 |
BA |
57,9 |
|
TR |
115,1 |
|
|
XS |
66,6 |
|
|
ZZ |
79,9 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
DIREKTIIVID
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/49 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2013/44/EL,
30. juuli 2013,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I ja IA lisasse toimeaine maisitõlvikupulber
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. See loetelu hõlmab maisitõlvikupulbrit. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on maisitõlvikupulbrit hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas kindlaksmääratud tooteliiki 14 (näriliste tõrjevahendid). |
|
(3) |
Referentliikmesriigiks määrati Kreeka, kes esitas 22. oktoobril 2009 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6. |
|
(4) |
Komisjon ja liikmesriigid on koostöös taotlejaga pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused 21. septembril 2012 alalises biotsiidide komitees hindamisaruandesse. |
|
(5) |
Hindamisaruanne näitab, et maisitõlvikupulbrit sisaldavate biotsiidide kasutamisel näriliste tõrjevahendina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele, ja seepärast soovitatakse kanda maisitõlvikupulber kasutamiseks tooteliiki 14 kuuluva toimeainena kõnealuse direktiivi I lisasse. Seda soovitust on asjakohane järgida. |
|
(6) |
Hindamisaruanne näitab ka seda, et maisitõlvikupulbrit sisaldavate biotsiidide kasutamisel näriliste tõrjevahendina võib eeldada, et need on üksnes vähesel määral ohtlikud inimestele, muusse kui sihtliiki kuuluvatele loomadele ja keskkonnale, eelkõige uuritud ja hindamisaruandes üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisi korral, st graanulitena kuivas kohas. Seepärast soovitatakse aruandes kanda maisitõlvikupulber eespool nimetatud kasutamiseks direktiivi 98/8/EÜ lisasse IA. Seda soovitust on asjakohane järgida. |
|
(7) |
Kooskõlas praeguse tavaga ja vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõikele 1 on asjakohane kanda maisitõlvikupulber lisasse vaid kümneks aastaks. |
|
(8) |
ELi tasandil ei ole hinnatud kõiki võimalikke kasutusalasid ega kokkupuutestsenaariume. Seepärast on asjakohane nõuda, et liikmesriigid hindavad selliseid kasutusalasid või kokkupuutestsenaariume ning selliseid riske inimestele ja keskkonnaosadele, mida ei ole riskide hindamisel ELi tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning tagavad tootele turustusloa andmisel, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlakstehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni. |
|
(9) |
Käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud sätteid tuleks kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada maisitõlvikupulbrit toimeainena sisaldavate tooteliiki 14 kuuluvate biotsiidide võrdne kohtlemine ELi turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist. |
|
(10) |
Toimeaine direktiivi 98/8/EÜ I ja IA lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku koostanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast. |
|
(11) |
Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3. |
|
(12) |
Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta. |
|
(13) |
Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (3) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. |
|
(14) |
Direktiivi 98/8/EÜ artikli 28 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei ole käesolevas direktiivis sätestatud meetmete kohta oma arvamust avaldanud ning seepärast esitas komisjon kõnealuseid meetmeid käsitleva ettepaneku nõukogule ja saatis selle Euroopa Parlamendile. Nõukogu ei teinud otsust kahekuulise ajavahemiku jooksul, mis on ette nähtud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4) artikliga 5a, ning seepärast esitas komisjon ettepaneku viivitamata Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlament ei avaldanud ettepaneku edastamisest möödunud nelja kuu jooksul meetmele vastuseisu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 98/8/EÜ I ja IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2014. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. veebruarist 2015.
Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. juuli 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.
(3) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
LISA
|
1) |
Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kanne:
|
|
2) |
Direktiivi 98/8/EÜ IA lisasse lisatakse järgmine kanne:
|
(1) Selles veerus viidatud puhtusaste oli selle toimeaine minimaalne puhtusaste, mida kasutati direktiivi artikli 11 kohasel hindamisel. Turule viidud tootes võib toimeaine puhtusaste olla kas sama või erinev, kui on tõestatud, et toimeaine on hinnatud ainega tehniliselt samaväärne.
(2) Selliste toodete puhul, mis sisaldavad mitut artikli 16 lõikega 2 hõlmatud toimeainet, on artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg käesolevasse lisasse viimasena kantavat toimeainet käsitlev tähtaeg. Selliste toodete puhul, millele on esmakordne luba antud vähem kui 120 päeva enne artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaega ning mille loa vastastikuse tunnustamise täielik taotlus on artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud 60 päeva jooksul alates tootele esmakordse loa saamisest, pikendatakse kõnealuse taotlusega seotud tähtaega, mis on ette nähtud artikli 16 lõike 3 järgimiseks, esmakordse loa vastastikuse tunnustamise teel 120 päeva võrra alates kuupäevast, mil loa vastastikuse tunnustamise täielik taotlus vastu võeti. Selliste toodete puhul, mille suhtes liikmesriik on teinud ettepaneku teha erand vastastikuse tunnustamise põhimõttest kooskõlas artikli 4 lõikega 4, pikendatakse artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaega 30 päeva võrra alates kuupäevast, mil komisjon võttis vastu artikli 4 lõike 4 teise lõigu kohase otsuse.
(3) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm
(4) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm
OTSUSED
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/52 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2013/409/ÜVJP,
30. juuli 2013,
millega rakendatakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
võttes arvesse järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2011 vastu otsuse 2011/72/ÜVJP. |
|
(2) |
Otsuse 2011/72/ÜVJP lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu kanded kolme isiku kohta tuleks asendada ja nende loetellu kandmise kohta tuleks esitada uued põhjendused. |
|
(3) |
Otsuse 2011/72/ÜVJP lisa tuleks vastavalt muuta, |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2011/72//ÜVJP lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 30. juuli 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
L. LINKEVIČIUS
(1) ELT L 28, 2.2.2011, lk 62.
LISA
Otsuse 2011/72/ÜVJP lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu kanded allpool loetletud isikute kohta asendatakse järgmiste kannetega:
|
|
Nimi |
Identifitseerimisandmed |
Põhjused |
|
1. |
Mohamed Ben Moncef Ben Mohamed TRABELSI |
Tuneeslane, sündinud 7. jaanuaril 1980 Șabhās Liibüas, Yamina SOUIEI poeg, ettevõtte juht, abielus Inès LEJRIGA, elukoht Résidence de l’Etoile du Nord, suite B 7. korrus, korter nr 25 - Centre urbain du nord - El Khadra - Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04524472. |
Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku võimu kandja (panga Banque Nationale Agricole endise tegevdirektori) ametiseisu kuritarvitamisele, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju. |
|
2. |
Fahd Mohamed Sakher Ben Moncef Ben Mohamed Hfaiez MATERI |
Tuneeslane, sündinud 2. detsembril 1981 Tunises, Naïma BOUTIBA poeg, abielus Nesrine BEN ALIGA, kasutab isikutunnistust nr 04682068. |
Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses järgmisega: mõju avaldamine avaliku võimu kandjale (endisele presidendile Ben Alile), et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks, kaasa aitamine avaliku võimu kandja (endise presidendi Ben Ali) ametiseisu kuritarvitamisele, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju, ning kaasa aitamine Tuneesia avaliku sektori vahendite väärkasutamisele avaliku võimu kandja (endise presidendi Ben Ali) poolt. |
|
3. |
Mohamed Slim Ben Mohamed Hassen Ben Salah CHIBOUB |
Tuneeslane, sündinud 13. jaanuaril 1959, Leïla CHAIBI poeg, abielus Dorsaf BEN ALIGA, ettevõtte tegevdirektor, elukoht rue du Jardin - Sidi Bousaid - Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00400688. |
Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses mõju avaldamisega avaliku võimu kandjale (endisele presidendile Ben Alile), et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks ning kaasa aitamisega avaliku võimu kandja ametiseisu kuritarvitamisele, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju. |
|
31.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/54 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
10. juuli 2013,
Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli programmidele 2013. aastal
(teatavaks tehtud numbri C(2013) 4256 all)
(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rumeenia-, rootsi-, saksa-, sloveeni-, soome- ja taanikeelne tekst on autentsed)
(2013/410/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (1), eriti selle artiklit 21,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjon määras 9. oktoobri 2012. aasta kirjas kindlaks eelisvaldkonnad, mida liit kalanduse kontrolli programmide raames rahastab. Need eelisvaldkonnad hõlmavad liikmesriigi kontrollisüsteemi tõhustamist, mootori võimsuse mõõtmisi ja kalandustoodete jälgitavust. Komisjon täpsustas oma 14. mai 2012. aasta kirjas ka nõudeid, mida ettevõtjad ja liikmesriigid peavad täitma, kui nad jälgitavuse projektidesse investeerivad. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 20 kohaselt on liikmesriigid esitanud komisjonile 2013. aasta kalanduse kontrolli programmid koos taotlustega liidu rahalise toetuse saamiseks, et katta programmi projektide kulusid. |
|
(3) |
Sellest lähtuvalt ning eelarvepiiranguid arvestades on koos programmidega esitatud liidu rahalise toetuse taotlused tagasi lükatud selliste mitteprioriteetsete meetmete rahastamiseks nagu automaatsete identifitseerimissüsteemide paigaldamine (AIS) kalalaevade pardale, koolitusprogrammid, mis ei ole seotud liikmesriikide kontrollisüsteemi tehtavate tõhustamistega, samuti patrull-laevade ja -õhusõidukite ost ja uuendamine, kuna need ei käsitlenud eelisvaldkondi. |
|
(4) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu rahalise toetuse maksimumsummad ja toetuse määrad määruse (EÜ) nr 861/2006 artikliga 15 ettenähtud piirides ning sätestada toetuse andmise tingimused. |
|
(5) |
Jälgitavuse projektide puhul on oluline tagada, et neid arendataks välja rahvusvaheliselt tunnustatud standardite alusel vastavalt komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 67 lõikele 8. |
|
(6) |
Liidu toetuse saamiseks esitatavaid taotlusi hinnati nende vastavuse alusel eeskirjadele, mis on sätestatud komisjoni 11. aprilli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 391/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kuludega, mis kaasnevad ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate seire- ja kontrollisüsteemide rakendamisega (3). |
|
(7) |
Komisjon hindas projekte, mille maksumus ei ületa 40 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja valis välja need, mille puhul on liidu kaasrahastamine põhjendatud, arvestades taotleja liikmesriigi kontrollisüsteemi võimalikku tõhustamist nende projektide abil. |
|
(8) |
Et soodustada investeeringuid komisjonis kindlaksmääratud eelisvaldkondadesse ning pidades silmas finantskriisi negatiivset mõju liikmesriikide eelarvetele, tuleks eelisvaldkondadega seotud kulude puhul kehtestada kõrge kaasrahastamise määr määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 15 sätestatud piirides. |
|
(9) |
Toetuse saamiseks peavad automaatsed lokaliseerimisseadmed ning elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed kaubanduslaeva pardal vastama nõuetele, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011. |
|
(10) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva otsusega nähakse ette liidu 2013. aasta rahaline toetus kulude katmiseks, mis tekivad liikmesriikidel 2013. aastal ühise kalanduspoliitika järelevalve- ja kontrollisüsteemi rakendamisel, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 lõike 1 punktis a.
Artikkel 2
Täitmata kulukohustuste lõpetamine
Asjaomane liikmesriik teeb 30. juuniks 2017 kõik maksed, mille hüvitamist taotletakse. Pärast kõnealust tähtaega liikmesriigi poolt tehtud maksed hüvitamisele ei kuulu. Käesoleva otsusega seotud eelarveassigneeringud vabastatakse hiljemalt 31. detsembriks 2018.
Artikkel 3
Uus tehnoloogia ja IT-võrgud
1. Selleks et hüvitada I lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud uue tehnoloogia ja arvutivõrkude kasutuselevõtuga, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmete kogumist ja haldamist seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega ning samuti mootorivõimsuse kontrolliga, võib anda rahalist toetust, mis katab 90 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.
2. Jälgitavuse projektide puhul on liidu toetus kuni 1 000 000 eurot, kui investeeringuid teevad liikmesriikide ametiasutused, ja kuni 250 000 eurot, kui tegemist on erainvesteeringutega. Üks eraettevõtja võib liikmesriigi ja rahastamisotsuse kohta esitada maksimaalselt kaks projekti. Eraettevõtjate teostatavate jälgitavuse projektide koguarv on kaheksa projekti liikmesriigi ja rahastamisotsuse kohta.
3. Selleks et lõikes 2 osutatud rahalist toetust saada, peavad kõik käesoleva otsuse kohaselt kaasrahastatavad projektid vastama määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (4) ja määrusega (EL) nr 404/2011 kehtestatud kohaldamisnõuetele.
4. Selleks et hüvitada I lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud muid kulusid, võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.
Artikkel 4
Automaatsed lokaliseerimisseadmed
1. Selleks et hüvitada II lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud selliste automaatsete lokaliseerimisseadmete ostmise ja pardale paigaldamisega, mis võimaldavad kalapüügi seirekeskusel teha laevaseiresüsteemi abil laevade kaugseiret, võib anda rahalist toetust, mis katab 90 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.
2. Lõikes 1 osutatud rahaline toetus arvutatakse hinna alusel, milleks on kuni 2 500 eurot laeva kohta.
3. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse saamiseks peavad automaatsed lokaliseerimisseadmed vastama komisjoni määruses (EÜ) nr 2244/2003 (5) sätestatud nõuetele.
Artikkel 5
Elektroonilised registreerimis- ja aruandlussüsteemid
Et hüvitada III lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi jaoks vajalike osade väljatöötamise, ostmise, paigaldamise ja tehnilise abiga, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmevahetust seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega, võib anda rahalist toetust, mis katab 90 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.
Artikkel 6
Elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed
1. Et hüvitada IV lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud selliste elektrooniliste registreerimis- ja aruandlusseadmete ostmise ja pardale paigaldamisega, mis võimaldavad laevadel kalandustegevuse andmed registreerida ja kalapüügi seirekeskusele elektrooniliselt edastada, võib anda rahalist toetust, mis katab 90 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.
2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, arvutatakse lõikes 1 osutatud rahaline toetus hinna alusel, milleks on kuni 3 000 eurot laeva kohta.
3. Rahalise toetuse saamiseks peavad elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed vastama rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 sätestatud nõuetele.
4. Selliste seadmete puhul, mis täidavad nii elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi kui ka laevaseiresüsteemi ülesandeid ning mis vastavad rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 sätestatud nõuetele, arvutatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahaline toetus hinna alusel, milleks on kuni 4 500 eurot laeva kohta.
Artikkel 7
Katseprojektid
Selleks et hüvitada V lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud uue tehnoloogia rakendamise katseprojektidega, võib anda rahalist toetust, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb antud lisas sätestatud piiridesse.
Artikkel 8
Liidu suurim toetus
Liidu suurim toetus liikmesriigi kohta on järgmine:
|
(eurodes) |
|||
|
Liikmesriik |
Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
|
Belgia |
1 369 250 |
1 369 250 |
1 232 325 |
|
Bulgaaria |
15 339 |
15 339 |
13 805 |
|
Taani |
6 801 633 |
5 226 502 |
4 691 350 |
|
Saksamaa |
17 502 400 |
4 291 800 |
3 794 200 |
|
Eesti |
280 000 |
280 000 |
252 000 |
|
Iirimaa |
1 200 000 |
1 200 000 |
1 080 000 |
|
Kreeka |
1 370 029 |
1 370 029 |
1 153 026 |
|
Hispaania |
12 186 266 |
9 137 042 |
7 562 370 |
|
Prantsusmaa |
5 373 796 |
5 363 796 |
4 811 416 |
|
Itaalia |
7 480 000 |
2 160 000 |
1 944 000 |
|
Küpros |
600 000 |
600 000 |
540 000 |
|
Läti |
192 735 |
192 735 |
173 462 |
|
Leedu |
389 539 |
389 539 |
350 585 |
|
Malta |
1 375 002 |
1 228 802 |
636 605 |
|
Madalmaad |
3 264 205 |
2 389 410 |
2 142 252 |
|
Poola |
3 422 251 |
3 322 251 |
2 990 026 |
|
Portugal |
1 608 900 |
703 500 |
633 150 |
|
Rumeenia |
769 000 |
419 000 |
313 100 |
|
Sloveenia |
315 100 |
293 400 |
241 500 |
|
Soome |
1 682 500 |
1 682 500 |
1 514 250 |
|
Rootsi |
1 392 838 |
1 392 838 |
1 253 555 |
|
Ühendkuningriik |
1 039 444 |
1 039 444 |
816 423 |
|
Kokku |
69 630 227 |
44 067 177 |
38 139 400 |
Artikkel 9
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Küprose Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 10. juuli 2013
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Maria DAMANAKI
(1) ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 112, 30.4.2011, lk 1.
(3) ELT L 97, 12.4.2007, lk 30.
(4) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(5) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.
I LISA
UUS TEHNOLOOGIA JA IT-VÕRGUD
|
(eurodes) |
|||
|
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
|
Belgia |
|||
|
BE/13/01 |
240 000 |
240 000 |
216 000 |
|
BE/13/02 |
30 000 |
30 000 |
27 000 |
|
BE/13/03 |
30 000 |
30 000 |
27 000 |
|
BE/13/05 |
60 000 |
60 000 |
54 000 |
|
BE/13/06 |
30 000 |
30 000 |
27 000 |
|
BE/13/08 |
4 250 |
4 250 |
3 825 |
|
BE/13/09 |
825 000 |
825 000 |
742 500 |
|
Vahesumma |
1 219 250 |
1 219 250 |
1 097 325 |
|
Bulgaaria |
|||
|
BG/13/01 |
15 339 |
15 339 |
13 805 |
|
Vahesumma |
15 339 |
15 339 |
13 805 |
|
Taani |
|||
|
DK/13/01 |
536 215 |
536 215 |
482 593 |
|
DK/13/03 |
402 161 |
402 161 |
361 945 |
|
DK/13/04 |
335 134 |
0 |
0 |
|
DK/13/05 |
268 107 |
268 107 |
241 297 |
|
DK/13/06 |
335 134 |
335 134 |
301 621 |
|
DK/13/07 |
536 215 |
0 |
0 |
|
DK/13/08 |
201 080 |
201 080 |
180 972 |
|
DK/13/09 |
134 054 |
134 054 |
120 648 |
|
DK/13/10 |
335 134 |
335 134 |
301 621 |
|
DK/13/11 |
402 161 |
402 161 |
361 945 |
|
DK/13/12 |
100 540 |
0 |
0 |
|
DK/13/13 |
134 054 |
0 |
0 |
|
DK/13/14 |
536 215 |
536 215 |
482 593 |
|
DK/13/15 |
201 080 |
0 |
0 |
|
DK/13/16 |
268 107 |
0 |
0 |
|
DK/13/17 |
1 125 000 |
1 125 000 |
1 000 000 |
|
DK/13/18 |
73 000 |
73 000 |
65 700 |
|
DK/13/19 |
275 000 |
275 000 |
247 500 |
|
DK/13/20 |
268 107 |
268 107 |
241 296 |
|
Vahesumma |
6 466 498 |
4 891 368 |
4 389 731 |
|
Saksamaa |
|||
|
DE/13/09 |
60 000 |
60 000 |
54 000 |
|
DE/13/10 |
75 000 |
75 000 |
67 500 |
|
DE/13/12 |
90 000 |
90 000 |
81 000 |
|
DE/13/15 |
2 880 000 |
2 880 000 |
2 592 000 |
|
DE/13/14 |
170 000 |
170 000 |
153 000 |
|
DE/13/17 |
353 800 |
353 800 |
250 000 |
|
DE/13/18 |
110 000 |
110 000 |
99 000 |
|
DE/13/19 |
350 000 |
0 |
0 |
|
DE/13/20 |
95 000 |
0 |
0 |
|
DE/13/21 |
443 100 |
0 |
0 |
|
DE/13/22 |
650 000 |
0 |
0 |
|
DE/13/23 |
970 000 |
0 |
0 |
|
DE/13/24 |
275 000 |
0 |
0 |
|
DE/13/25 |
420 000 |
0 |
0 |
|
DE/13/26 |
250 000 |
0 |
0 |
|
DE/13/27 |
105 500 |
105 500 |
94 950 |
|
Vahesumma |
7 297 400 |
3 844 300 |
3 391 450 |
|
Kreeka |
|||
|
EL/13/02 |
300 000 |
300 000 |
270 000 |
|
EL/13/03 |
200 000 |
200 000 |
100 000 |
|
EL/13/04 |
300 000 |
300 000 |
270 000 |
|
EL/13/05 |
50 000 |
50 000 |
45 000 |
|
EL/13/06 |
50 000 |
50 000 |
45 000 |
|
EL/13/08 |
169 694 |
169 694 |
152 724 |
|
EL/13/09 |
230 335 |
230 335 |
207 302 |
|
Vahesumma |
1 300 029 |
1 300 029 |
1 090 026 |
|
Iirimaa |
|||
|
IE/13/01 |
50 000 |
50 000 |
45 000 |
|
IE/13/02 |
50 000 |
50 000 |
45 000 |
|
Vahesumma |
100 000 |
100 000 |
90 000 |
|
Hispaania |
|||
|
ES/13/01 |
651 500 |
651 500 |
325 750 |
|
ES/13/02 |
205 971 |
205 971 |
185 374 |
|
ES/13/03 |
377 698 |
377 698 |
339 928 |
|
ES/13/04 |
252 976 |
252 976 |
227 678 |
|
ES/13/05 |
256 514 |
256 514 |
230 863 |
|
ES/13/06 |
527 423 |
527 423 |
474 680 |
|
ES/13/07 |
298 291 |
298 291 |
268 462 |
|
ES/13/09 |
353 996 |
353 996 |
318 596 |
|
ES/13/10 |
63 457 |
63 457 |
57 111 |
|
ES/13/11 |
72 922 |
72 922 |
65 630 |
|
ES/13/12 |
183 900 |
183 900 |
165 510 |
|
ES/13/13 |
215 814 |
215 814 |
194 233 |
|
ES/13/14 |
786 000 |
786 000 |
707 400 |
|
ES/13/15 |
186 567 |
186 567 |
167 910 |
|
ES/13/16 |
367 543 |
367 543 |
330 789 |
|
ES/13/17 |
186 754 |
186 754 |
168 079 |
|
ES/13/18 |
178 000 |
178 000 |
160 200 |
|
ES/13/20 |
115 000 |
115 000 |
103 500 |
|
ES/13/21 |
230 000 |
230 000 |
207 000 |
|
ES/13/22 |
142 400 |
0 |
0 |
|
ES/13/23 |
25 000 |
25 000 |
22 500 |
|
ES/13/24 |
90 000 |
90 000 |
81 000 |
|
ES/13/25 |
250 000 |
0 |
0 |
|
ES/13/27 |
160 000 |
0 |
0 |
|
ES/13/29 |
95 557 |
95 557 |
86 001 |
|
ES/13/30 |
95 410 |
95 410 |
85 869 |
|
ES/13/33 |
33 000 |
33 000 |
29 700 |
|
ES/13/34 |
54 000 |
54 000 |
48 600 |
|
ES/13/35 |
681 000 |
0 |
0 |
|
ES/13/36 |
780 000 |
0 |
0 |
|
ES/13/37 |
518 710 |
518 710 |
250 000 |
|
ES/13/39 |
258 000 |
258 000 |
232 200 |
|
ES/13/40 |
481 698 |
481 698 |
250 000 |
|
ES/13/41 |
379 119 |
263 294 |
236 966 |
|
Vahesumma |
9 554 220 |
7 424 995 |
6 021 529 |
|
Prantsusmaa |
|||
|
FR/13/02 |
180 000 |
180 000 |
162 000 |
|
FR/13/03 |
150 000 |
150 000 |
135 000 |
|
FR/13/04 |
400 000 |
400 000 |
360 000 |
|
FR/13/06 |
1 000 300 |
1 000 300 |
900 270 |
|
FR/13/07 |
1 080 600 |
1 080 600 |
972 540 |
|
FR/13/08 |
1 080 600 |
1 080 600 |
972 540 |
|
FR/13/09 |
211 500 |
211 500 |
190 350 |
|
FR/13/10 |
269 350 |
269 350 |
242 415 |
|
FR/13/11 |
51 446 |
51 446 |
46 301 |
|
Vahesumma |
4 423 796 |
4 423 796 |
3 981 416 |
|
Itaalia |
|||
|
IT/13/01 |
260 000 |
260 000 |
234 000 |
|
IT/13/02 |
120 000 |
0 |
0 |
|
IT/13/03 |
500 000 |
500 000 |
450 000 |
|
IT/13/04 |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
|
IT/13/05 |
300 000 |
300 000 |
270 000 |
|
IT/13/07 |
800 000 |
0 |
0 |
|
IT/13/08 |
2 000 000 |
0 |
0 |
|
IT/13/09 |
2 400 000 |
0 |
0 |
|
Vahesumma |
7 380 000 |
2 060 000 |
1 854 000 |
|
Küpros |
|||
|
CY/13/01 |
50 000 |
50 000 |
45 000 |
|
CY/13/02 |
150 000 |
150 000 |
135 000 |
|
CY/13/03 |
400 000 |
400 000 |
360 000 |
|
Vahesumma |
600 000 |
600 000 |
540 000 |
|
Läti |
|||
|
LV/13/01 |
11 200 |
11 200 |
10 080 |
|
LV/13/02 |
58 350 |
58 350 |
52 515 |
|
LV/13/03 |
123 185 |
123 185 |
110 867 |
|
Vahesumma |
192 735 |
192 735 |
173 462 |
|
Leedu |
|||
|
LT/13/01 |
144 810 |
144 810 |
130 329 |
|
LT/13/03 |
13 033 |
13 033 |
11 730 |
|
Vahesumma |
157 843 |
157 843 |
142 059 |
|
Malta |
|||
|
MT/13/01 |
55 510 |
55 510 |
49 959 |
|
MT/13/02 |
1 173 292 |
1 173 292 |
586 646 |
|
Vahesumma |
1 228 802 |
1 228 802 |
636 605 |
|
Madalmaad |
|||
|
NL/13/01 |
278 172 |
278 172 |
250 000 |
|
NL/13/02 |
277 862 |
277 862 |
250 000 |
|
NL/13/03 |
286 364 |
286 364 |
250 000 |
|
NL/13/04 |
276 984 |
276 984 |
249 285 |
|
NL/13/05 |
129 398 |
129 398 |
116 458 |
|
NL/13/06 |
200 000 |
0 |
0 |
|
NL/13/07 |
230 000 |
0 |
0 |
|
NL/13/08 |
36 120 |
36 120 |
32 508 |
|
NL/13/09 |
89 860 |
0 |
0 |
|
NL/13/10 |
129 500 |
129 500 |
116 550 |
|
NL/13/11 |
125 010 |
125 010 |
112 450 |
|
NL/13/12 |
72 908 |
0 |
0 |
|
NL/13/13 |
282 027 |
0 |
0 |
|
NL/13/14 |
200 000 |
200 000 |
180 000 |
|
NL/13/15 |
400 000 |
400 000 |
360 000 |
|
NL/13/16 |
50 000 |
50 000 |
45 000 |
|
Vahesumma |
3 064 205 |
2 189 410 |
1 962 251 |
|
Poola |
|||
|
PL/13/04 |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
|
PL/13/05 |
540 000 |
440 000 |
396 000 |
|
PL/13/06 |
227 350 |
227 350 |
204 615 |
|
PL/13/07 |
240 300 |
240 300 |
216 270 |
|
PL/13/08 |
172 600 |
172 600 |
155 340 |
|
PL/13/09 |
323 000 |
323 000 |
290 700 |
|
PL/13/10 |
208 760 |
208 760 |
187 884 |
|
PL/13/11 |
416 000 |
416 000 |
374 400 |
|
PL/13/12 |
40 500 |
40 500 |
36 450 |
|
Vahesumma |
3 168 510 |
3 068 510 |
2 761 659 |
|
Portugal |
|||
|
PT/13/01 |
834 000 |
0 |
0 |
|
Vahesumma |
834 000 |
0 |
0 |
|
Rumeenia |
|||
|
RO/13/03 |
155 000 |
155 000 |
139 500 |
|
RO/13/04 |
120 000 |
120 000 |
60 000 |
|
RO/13/05 |
40 000 |
40 000 |
20 000 |
|
RO/13/06 |
104 000 |
104 000 |
93 600 |
|
Vahesumma |
419 000 |
419 000 |
313 100 |
|
Sloveenia |
|||
|
SI/13/01 |
42 000 |
42 000 |
37 800 |
|
SI/13/02 |
7 300 |
0 |
0 |
|
SI/13/03 |
1 200 |
1 200 |
600 |
|
SI/13/04 |
14 400 |
0 |
0 |
|
SI/13/05 |
5 000 |
5 000 |
2 500 |
|
SI/13/06 |
1 200 |
1 200 |
600 |
|
SI/13/07 |
40 000 |
40 000 |
36 000 |
|
SI/13/08 |
40 000 |
40 000 |
36 000 |
|
SI/13/10 |
45 000 |
45 000 |
40 500 |
|
SI/13/12 |
49 000 |
49 000 |
24 500 |
|
SI/13/13 |
20 000 |
20 000 |
18 000 |
|
Vahesumma |
265 100 |
243 400 |
196 500 |
|
Soome |
|||
|
FI/13/01 |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
|
FI/13/03 |
200 000 |
200 000 |
180 000 |
|
FI/13/04 |
150 000 |
150 000 |
135 000 |
|
Vahesumma |
1 350 000 |
1 350 000 |
1 215 000 |
|
Rootsi |
|||
|
SE/13/01 |
348 210 |
348 210 |
313 389 |
|
SE/13/02 |
464 280 |
464 280 |
417 852 |
|
SE/13/03 |
580 348 |
580 348 |
522 314 |
|
Vahesumma |
1 392 838 |
1 392 838 |
1 253 555 |
|
Ühendkuningriik |
|||
|
UK/13/01 |
496 155 |
496 155 |
446 539 |
|
Vahesumma |
496 155 |
496 155 |
446 539 |
|
Kokku |
50 925 720 |
36 617 770 |
31 570 012 |
II LISA
AUTOMAATSED LOKALISEERIMISSEADMED
|
(eurodes) |
|||
|
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
|
Saksamaa |
|||
|
DE/13/08 |
12 500 |
12 500 |
11 250 |
|
DE/13/28 |
367 500 |
0 |
0 |
|
DE/13/02 |
493 500 |
0 |
0 |
|
DE/13/04 |
50 000 |
50 000 |
45 000 |
|
Vahesumma |
923 500 |
62 500 |
56 250 |
|
Malta |
|||
|
MT/13/03 |
146 200 |
0 |
0 |
|
Vahesumma |
146 200 |
0 |
0 |
|
Rumeenia |
|||
|
RO/13/07 |
100 000 |
0 |
0 |
|
Vahesumma |
100 000 |
0 |
0 |
|
Sloveenia |
|||
|
SI/13/09 |
10 000 |
10 000 |
9 000 |
|
Vahesumma |
10 000 |
10 000 |
9 000 |
|
Hispaania |
|||
|
ES/13/19 |
1 256 340 |
1 256 340 |
1 130 706 |
|
ES/13/31 |
326 124 |
326 124 |
293 512 |
|
Vahesumma |
1 582 464 |
1 582 464 |
1 424 218 |
|
Ühendkuningriik |
|||
|
UK/13/03 |
245 597 |
245 597 |
221 037 |
|
Vahesumma |
245 597 |
245 597 |
221 037 |
|
Kokku |
3 007 761 |
1 900 561 |
1 710 505 |
III LISA
ELEKTROONILISED REGISTREERIMIS- JA ARUANDLUSSÜSTEEMID
|
(eurodes) |
|||
|
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
|
Belgia |
|||
|
BE/13/04 |
70 000 |
70 000 |
63 000 |
|
BE/13/07 |
80 000 |
80 000 |
72 000 |
|
Vahesumma |
150 000 |
150 000 |
135 000 |
|
Taani |
|||
|
DK/13/02 |
335 134 |
335 134 |
301 619 |
|
Vahesumma |
335 134 |
335 134 |
301 619 |
|
Saksamaa |
|||
|
DE/13/11 |
75 000 |
75 000 |
67 500 |
|
DE/13/13 |
140 000 |
140 000 |
126 000 |
|
DE/13/16 |
170 000 |
170 000 |
153 000 |
|
Vahesumma |
385 000 |
385 000 |
346 500 |
|
Eesti |
|||
|
EE/13/01 |
110 000 |
110 000 |
99 000 |
|
EE/13/02 |
90 000 |
90 000 |
81 000 |
|
EE/13/03 |
80 000 |
80 000 |
72 000 |
|
Vahesumma |
280 000 |
280 000 |
252 000 |
|
Iirimaa |
|||
|
IE/13/03 |
1 100 000 |
1 100 000 |
990 000 |
|
Vahesumma |
1 100 000 |
1 100 000 |
990 000 |
|
Prantsusmaa |
|||
|
FR/13/05 |
910 000 |
900 000 |
810 000 |
|
Vahesumma |
910 000 |
900 000 |
810 000 |
|
Itaalia |
|||
|
IT/13/06 |
100 000 |
100 000 |
90 000 |
|
Vahesumma |
100 000 |
100 000 |
90 000 |
|
Leedu |
|||
|
LT/13/02 |
231 696 |
231 696 |
208 526 |
|
Vahesumma |
231 696 |
231 696 |
208 526 |
|
Madalmaad |
|||
|
NL/13/17 |
200 000 |
200 000 |
180 000 |
|
Vahesumma |
200 000 |
200 000 |
180 000 |
|
Poola |
|||
|
PL/13/01 |
170 948 |
170 948 |
153 853 |
|
PL/13/02 |
60 000 |
60 000 |
54 000 |
|
PL/13/03 |
27 793 |
27 793 |
20 514 |
|
Vahesumma |
253 741 |
253 741 |
228 367 |
|
Portugal |
|||
|
PT/13/03 |
492 500 |
492 500 |
443 250 |
|
PT/13/05 |
211 000 |
211 000 |
189 900 |
|
Vahesumma |
703 500 |
703 500 |
633 150 |
|
Sloveenia |
|||
|
SI/13/11 |
40 000 |
40 000 |
36 000 |
|
Vahesumma |
40 000 |
40 000 |
36 000 |
|
Hispaania |
|||
|
ES/13/08 |
129 582 |
129 582 |
116 624 |
|
Vahesumma |
129 582 |
129 582 |
116 624 |
|
Kokku |
4 818 653 |
4 808 653 |
4 327 786 |
IV LISA
ELEKTROONILISED REGISTREERIMIS- JA ARUANDLUSSEADMED
|
(eurodes) |
|||
|
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
|
Soome |
|
|
|
|
FI/13/02 |
157 500 |
157 500 |
141 750 |
|
FI/13/05 |
175 000 |
175 000 |
157 500 |
|
Vahesumma |
332 500 |
332 500 |
299 250 |
|
Kokku |
332 500 |
332 500 |
299 250 |
V LISA
KATSEPROJEKTID
|
(eurodes) |
|||
|
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrollikavas kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
|
Hispaania |
|||
|
ES/13/28 |
100 000 |
0 |
0 |
|
ES/13/32 |
530 000 |
0 |
0 |
|
ES/13/38 |
250 000 |
0 |
0 |
|
Vahesumma |
880 000 |
0 |
0 |
|
Prantsusmaa |
|||
|
FR/13/01 |
40 000 |
40 000 |
20 000 |
|
Vahesumma |
40 000 |
40 000 |
20 000 |
|
Ühendkuningriik |
|||
|
UK/13/02 |
297 693 |
297 693 |
148 846 |
|
Vahesumma |
297 693 |
297 693 |
148 846 |
|
Kokku |
1 217 693 |
337 693 |
168 846 |
VI LISA
KOOLITUS- JA VAHETUSPROGRAMMID
|
(eurodes) |
|||
|
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrolli kavas kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
|
Saksamaa |
|||
|
DE/13/03 |
15 000 |
0 |
0 |
|
DE/13/06 |
1 500 |
0 |
0 |
|
Vahesumma |
16 500 |
0 |
0 |
|
Kreeka |
|||
|
EL/13/01 |
70 000 |
70 000 |
63 000 |
|
Vahesumma |
70 000 |
70 000 |
63 000 |
|
Rumeenia |
|||
|
RO/13/01 |
200 000 |
0 |
0 |
|
RO/13/02 |
50 000 |
0 |
0 |
|
Vahesumma |
250 000 |
0 |
0 |
|
Hispaania |
|||
|
ES/13/26 |
40 000 |
0 |
0 |
|
Vahesumma |
40 000 |
0 |
0 |
|
Kokku |
376 500 |
70 000 |
63 000 |
VII LISA
KATSEVAATLUSTE JA VAATLUSKAVADE, ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA EESKIRJADEST TEAVITAMISE ALGATUSTEKS NING PATRULL-LAEVADE JA -ÕHUSÕIDUKITE OSTMISEKS TAOTLETUD SUMMAD, MIS LÜKATI TAGASI
|
(eurodes) |
|||
|
Kulu liik |
Riiklikus kalanduse kontrolli kavas kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
|
Katsevaatlused ja vaatluskavad |
36 000 |
0 |
0 |
|
Algatused ühise kalanduspoliitika eeskirjadest teavitamiseks |
35 400 |
0 |
0 |
|
Patrull-laevad ja -õhusõidukid |
8 880 000 |
0 |
0 |
|
Kokku |
8 951 400 |
0 |
0 |