ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.047.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 47 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
56. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 139/2013,
7. jaanuar 2013,
milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu
(kodifitseeritud tekst)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eelkõige artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkti b,
võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (2) eelkõige selle artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõiget 3 ning artikli 18 lõike 1 esimest ja neljandat taanet,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 23. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse, (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida. |
(2) |
Pärast kõrge patogeensusega Aasia tüvega linnugripi puhanguid 2004. aastal Kagu-Aasias võttis komisjon vastu mitu otsust, millega keelati teiste kaupade seas ka muude lindude kui kodulindude import asjaomastest kolmandatest riikidest. |
(3) |
Et anda ülevaade vangistuses elavate lindude impordi tagajärjel tekkida võivast ohust, palus komisjon 13. aprillil 2005 Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) esitada teaduslik arvamus ohtude kohta, mida põhjustab metslindude ja vangistuses elavate lindude import kolmandatest riikidest. |
(4) |
Pärast seda palvet võttis EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon oma 26.-27. oktoobri 2006. aasta koosolekul vastu teadusliku arvamuse loomatervishoiu ja loomade heaolu ohtude kohta, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga Euroopa Liitu. Kõnealuses arvamuses määratakse kindlaks võimalikud vahendid ja valikuvõimalused, mille abil saaks vähendada mis tahes tuvastatud ohtu loomade tervisele, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga. |
(5) |
Üks EFSA teadusliku arvamuse soovitus on seotud kontrollide tegemisega muid linde kui kodulinde liitu eksportivates kolmandates riikides. Nakatunud lindude liitu importimise tõenäosust peaks kõige rohkem vähendama ekspordikohtades tehtavad parandused. Seetõttu tuleks käesolevas määruses kehtestada imporditingimused nii, et import oleks lubatud ainult neist kolmandatest riikidest, millel on kõnealuste lindude liitu importimise luba. |
(6) |
Teine EFSA soovitus on seotud looduses püütud lindude impordiga. Teaduslikus arvamuses kirjeldatakse ohtu, mida põhjustavad linnud, kes võivad olla saanud nakkuse nii teistelt nakatunud metslindudelt ja saastunud keskkonnast kui ka nakatunud kodulindudelt. Võttes arvesse rändlindude rolli linnugripi levitamisel Aasiast Euroopasse 2005. ja 2006. aastal, on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi ainult vangistuses kasvatatud lindudega. |
(7) |
Looduses püütud ja vangistuses kasvatatud lindude vahel on väga harva võimalik kindlat vahet teha. Märgistamismeetodeid saab kohaldada mõlemat tüüpi lindude suhtes, ilma et nende vahel oleks võimalik vahet teha. Seetõttu on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi paljundusettevõtetega, kelle kolmanda ekspordiriigi pädev asutus on heaks kiitnud, ning kehtestada selleks heakskiitmiseks teatud miinimumnõuded. |
(8) |
Imporditud linnud tuleks transportida liikmesriigis otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, kuhu nad peaks jääma nii kauaks, kuni on välistatud linnugripi või Newcastle’i haigusega nakatumine. |
(9) |
Kui heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses on linnugripi või Newcastle’i haigusega nakatumise kahtlus, on asjakohane oodata, kuni kahtlus on leidnud kinnitust, et välistada muud haigusnähtude põhjused, enne kui alustatakse lindude tapmist ja hävitamist asjaomastes ruumides. |
(10) |
Linnugripi tõrjumisel saadud kogemuse arvesse võtmiseks võeti vastu nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate liidu meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (5). Nimetatud direktiivi alusel võeti vastu komisjoni 4. augusti 2006. aasta otsus 2006/437/EÜ, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga (6) ning milles sätestatakse ühenduse tasandil diagnostilised menetlused, proovivõtumeetodid ja linnugripi puhangu kindlakstegemiseks tehtavate laboriuuringute tulemuste hindamise kriteeriumid. Nimetatud otsust tuleb arvesse võtta nimetatud heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes lindude gripi diagnoosimise korra sätestamisel. |
(11) |
Selleks, et tagada imporditud lindude jõudmine määratud heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse mõistliku aja jooksul, on asjakohane kehtestada täiendavad impordimenetlused seoses lindude veoga liitu sisenemisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse. |
(12) |
Heakskiidetud karantiinikeskused ja -asutused, mille nimekirjad tuleb avaldada liikmesriikidel, peaks järgima teatud minimaalseid tingimusi. |
(13) |
Mõne linnu importi reguleerivad teised liidu õigusaktid. Seega tuleks nende lindude import käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. |
(14) |
Selliste kirjatuvide, kes tuuakse liitu, kus nad vabastatakse, et nad saaksid oma päritolukohta tagasi lennata, põhjustatav oht loomade tervisele on niisugune, et nad tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. |
(15) |
Lisaks kehtivad mõnes kolmandas riigis liidu õigusaktidega samaväärsed loomatervishoiu nõuded. Seega tuleks lindude import neist riikidest käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. |
(16) |
Sellise lindude puhul, kellel leitakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripp või Newcastle’i haigus, tuleks kaaluda ka teatud erandeid juhtudel, kui haiguse esinemine ei kujuta endast ohtu liidu loomade tervisele. |
(17) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesolevas määruses sätestatakse loomatervishoiu nõuded teatavate lindude importimisel liitu I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest ning selle impordiga seotud karantiinitingimused.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse lindude suhtes.
Seda ei kohaldata siiski järgmiste lindude suhtes:
a) |
kodulinnud; |
b) |
sihtliikmesriigi pädeva asutuse heakskiidetud kaitseprogrammide tarvis imporditud linnud; |
c) |
direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 1 nimetatud lemmikloomad, kellega on kaasas omanik; |
d) |
loomaaedade, tsirkuste, lõbustusparkide ja katsete jaoks ette nähtud linnud; |
e) |
direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 kohaselt heakskiidetud asutustesse, instituutidesse ja keskustesse saadetavad linnud; |
f) |
kirjatuvid, kes tuuakse liidu territooriumile kolmandast naaberriigist, kus nad tavaliselt elavad, ning vabastatakse seal kohe eeldusel, et nad lendavad tagasi sellesse kolmandasse riiki; |
g) |
Andorrast, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ja Vatikani Linnriigist imporditud linnud. |
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid, välja arvatud nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 4 toodud kodulindude mõiste. Käesoleva määruse mõistes on kodulinnud kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, nurmkanad ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või jahilinnuvarude taastootmiseks.
Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„linnud” – kõik linnud, välja arvatud need, mis on nimetatud artikli 2 teises lõigus; |
b) |
„heakskiidetud paljundusettevõte” on:
|
c) |
„vangistuses kasvanud linnud” – linnud, kes ei ole püütud loodusest, vaid on sündinud vanematest, kes on vangistuses paaritunud või muul viisil sugurakke üle kandnud; |
d) |
„liitekohata jalarõngas” – rõngas või pael, mis moodustab ühtse, ilma katkestuse või liitekohata ringi, mida ei ole kuidagi rikutud ja mis on sellise suurusega, et seda ei saa täiskasvanud linnu jalalt eemaldada pärast jalale kinnitamist linnu esimestel elupäevadel, ning on kommertseesmärgil selleks otstarbeks toodetud; |
e) |
„heakskiidetud karantiiniasutus” – muud ruumid peale karantiinikeskuste:
|
f) |
„heakskiidetud karantiinikeskus” – ruumid:
|
g) |
„sentinell-linnud” – kodulinnud, keda kasutatakse karantiinis diagnostilise abina; |
h) |
„diagnostikakäsiraamat” – otsuse 2006/437/EÜ lisas sätestatud lindude gripi diagnostika käsiraamat. |
Artikkel 4
Heakskiidetud paljundusettevõtted
Heakskiidetud paljundusettevõtted peavad vastama järgmistele tingimustele:
a) |
paljundusettevõte peab olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud II lisas sätestatud tingimuste kohaselt ja talle peab olema antud loanumber; |
b) |
nimetatud asutus peab olema edastanud selle loanumbri komisjonile; |
c) |
paljundusettevõtte nimi ja loanumber peavad olema kantud komisjoni koostatud paljundusettevõtete loendisse; |
d) |
pädev asutus peab paljundusettevõtte tegevusloa tühistama või peatama kohe, kui paljundusettevõte enam ei vasta II lisa nõuetele, ning sellest tuleb komisjonile kohe teatada. |
Artikkel 5
Imporditingimused
Lindude importimine on lubatud üksnes siis, kui linnud vastavad järgmistele tingimustele:
a) |
linnud on vangistuses kasvanud; |
b) |
linnud pärinevad I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest; |
c) |
linnud on pärit heakskiidetud paljundusettevõtetest, mis vastavad artiklis 4 sätestatud tingimustele; |
d) |
lindudele tehti 7–14 päeva enne teelesaatmist laboratoorne viiruse avastamise proov ja saadi negatiivne tulemus kõikide lindude gripi viiruste ja Newcastle’i haiguse viiruse esinemise suhtes; |
e) |
linnud ei ole lindude gripi vastu vaktsineeritud; |
f) |
lindudega on kaasas III lisas esitatud näidisele vastav veterinaartõend (edaspidi „veterinaartõend”); |
g) |
linnud on vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (7) artikli 66 lõikele 2 märgistatud individuaalse identifitseerimisnumbriga kordumatult tähistatud liitekohata jalarõnga või mikrokiibi abil; |
h) |
punktis g ette nähtud jalarõngale või mikrokiibile kantud individuaalne identifitseerimisnumber peab sisaldama vähemalt järgmist:
|
i) |
punktis g ette nähtud individuaalne identifitseerimisnumber peab olema märgitud veterinaartõendile; |
j) |
linde veetakse uutes transportimisvahendites, mis on väliselt eristatavad neile kantud identifitseerimisnumbri abil, mis peab vastama veterinaartõendil märgitud identifitseerimisnumbrile. |
Artikkel 6
Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused
Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama IV lisas sätestatud miinimumtingimustele.
Iga liikmesriik koostab nimekirja heakskiidetud karantiiniasutustest ja -keskustest ning nende loanumbritest, ajakohastab seda ning teeb nimekirja komisjonile, teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 7
Lindude otsevedu heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse
Linnud transporditakse piiripunktist puurides või kastides otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse.
Veo kogukestus piiripunktist karantiiniasutuse või -keskuseni ei tohi tavaliselt kesta kauem kui üheksa tundi.
Kui veoks kasutatakse sõidukeid, peavad need olema pädevate asutuste poolt võltsimiskindla plommiga suletud.
Artikkel 8
Tõendamine
Importijad või nende esindajad peavad esitama kirjaliku tõendi karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutava isiku allkirjaga, mis kinnitab, et linnud pannakse karantiini; tõend peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kuhu linnud viiakse.
See tõend peab
a) |
kandma selgelt karantiiniasutuse või -keskuse nimetust, aadressi ja loanumbrit; |
b) |
jõudma elektronposti või faksi teel piiripunkti enne partii saabumist piiripunkti või esitab selle teabe importija või tema esindaja vahetult enne lindude vabastamist piiripunktist. |
Artikkel 9
Lindude transiitvedu liidus
Kui linnud tuuakse liitu muu liikmesriigi kui sihtliikmesriigi kaudu, tuleb võtta kõik meetmed tagamaks, et partii jõuab ettenähtud sihtliikmesriiki.
Artikkel 10
Lindude veo seire
1. Kui liidu õigusaktidega nähakse ette lindude seire nende liikumisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, peab toimuma järgmine teabevahetus:
a) |
asjaomase piiripunkti riiklik veterinaararst teavitab saadetise sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavat pädevat asutust lindude päritolust ja sihtkohast TRACESi süsteemi kaudu; |
b) |
sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik teatab ühe tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse elektronposti või faksi teel sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavale riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta; |
c) |
sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav riiklik veterinaararst teatab TRACESi süsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse temale partii saatmisest teatanud asjaomase piiripunkti riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta. |
2. Kui piiripunkti eest vastutavale pädevale asutusele esitatakse kinnitus selle kohta, et heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse saatmiseks ettenähtuna deklareeritud linnud ei ole kolme päeva jooksul alates saadetise eeldatavast karantiiniasutusse või -keskusesse saabumise ajast sinna jõudnud, võtab pädev asutus saadetise eest vastutava isiku suhtes vajalikke meetmeid.
Artikkel 11
Karantiinitingimused
1. Linnud pannakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses vähemalt 30 päevaks karantiini (edaspidi „karantiin”).
2. Riiklik veterinaararst kontrollib karantiinitingimusi iga partii puhul vähemalt karantiini alguses ja lõpus; see hõlmab suremuse arvestuse kontrollimist ja lindude kliinilist läbivaatust igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses.
Kui haigusolukord seda nõuab, peab riiklik veterinaararst tegema kontrolle sagedamini.
Artikkel 12
Uuringud, proovide võtmine ja analüüside tegemine saadetisele karantiinis oleku ajal
1. Pärast lindude paigutamist karantiini tehakse V lisas sätestatud uuringud, võetakse proovid ja tehakse analüüsid lindude gripi ja Newcastle’i haiguse avastamiseks.
2. Kui kasutatakse sentinell-linde, tuleb igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses kasutada vähemalt kümmet sentinell-lindu.
3. Uuringutel, proovide võtmisel ja analüüside tegemisel kasutatavad sentinell-linnud peavad olema
a) |
vähemalt kolme nädala vanused ja neid võib kasutada sel eesmärgil ainult ühe korra; |
b) |
tuvastatavad jalarõnga või muu eemaldamatu märgise abil; |
c) |
vaktsineerimata ning neilt peab olema võetud 14 päeva jooksul enne karantiini algust lindude gripi ja Newcastle’i haiguse proovid, mille tulemused on olnud seronegatiivsed; |
d) |
paigutatud heakskiidetud karantiiniasutusse või heakskiidetud karantiinikeskuse üksusesse enne lindude saabumist ning nad peavad olema lindudele võimalikult lähedal, et oleks tagatud sentinell-lindude kokkupuude karantiinilindude väljaheidetega. |
Artikkel 13
Tegevus heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses haiguskahtluse korral
1. Kui heakskiidetud karantiiniasutuses kahtlustatakse karantiini ajal, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:
a) |
pädev asutus kehtestab heakskiidetud karantiiniasutuse suhtes ametliku järelevalve; |
b) |
nakatunud lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse V lisa punkti 2 kohaselt lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse; |
c) |
ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiiniasutusse tuua ega sealt välja viia, kuni kahtlus on välistatud. |
2. Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus asjaomases heakskiidetud karantiiniasutuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 1 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:
a) |
heakskiidetud karantiiniasutuses tapetakse ja hävitatakse kõik linnud ja sentinell-linnud; |
b) |
heakskiidetud karantiiniasutus tuleb puhastada ja desinfitseerida; |
c) |
linde ei tohi viia heakskiidetud karantiiniasutusse enne 21 päeva möödumist lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest. |
3. Kui heakskiidetud karantiinikeskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu karantiinikeskuse üksuse lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:
a) |
pädev asutus kehtestab heakskiidetud karantiinikeskuse suhtes ametliku järelevalve; |
b) |
kõnealustelt lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse V lisa punkti 2 kohaselt lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse; |
c) |
ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiinikeskusesse tuua ega sealt välja viia, kuni kahtlus on välistatud. |
4. Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 3 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:
a) |
heakskiidetud karantiiniasutuse asjaomases üksuses tapetakse ja hävitatakse kõik linnud ja sentinell-linnud; |
b) |
asjaomane üksus puhastatakse ja desinfitseeritakse; |
c) |
võetakse järgmised proovid:
|
d) |
ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiinikeskusest välja viia enne, kui punktis c kirjeldatud proovivõtu tulemused on tunnistatud negatiivseks. |
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.
Artikkel 14
Heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse kohta saadud positiivse tulemusega seotud erandid
1. Kui karantiini ajal leitakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud madala patogeensusega lindude grippi (MPLG) või Newcastle’i haigusesse, võib pädev asutus lubada riskianalüüsi alusel erandeid artikli 13 lõike 2 punktis a ja artikli 13 lõike 4 punktis a sätestatud meetmetest juhul, kui need erandid ei sea ohtu haiguste tõrjet (edaspidi „erand”).
Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest eranditest kohe teavitama.
2. Kui riiklik veterinaararst kontrollib heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust, millele on tehtud erand ning üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu leitakse olevat nakatunud madala patogeensusega lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb järgida lõigetes 3–7 sätestatud meetmeid.
Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest meetmetest kohe teavitama.
3. Madala patogeensusega lindude gripi positiivse leiu korral tuleb diagnostikakäsiraamatus ette nähtud standardproovide asemel heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse igast üksusest võtta 21 päeva pärast madala patogeensusega linnugripi viimast leidu ja 21-päevaste intervallide järel laborikatseteks järgmised proovid:
a) |
proovivõtu ajal seal leiduvate surnud sentinell-lindude või teiste lindude proovid; |
b) |
hingetoru / kitsa suuneelu ja kloaagi-tampooniproovid vähemalt 60 linnult või kõigilt lindudelt, kui neid on heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses vähem kui 60; kui linnud on väikesed, eksootilised ning pole kättevõtmisega harjunud või nende kättevõtmine võib olla inimestele ohtlik, tuleb proovid võtta värsketest väljaheidetest; proovide võtmine ja nende laboratoorsed uuringud peavad jätkuma seni, kuni saadakse kaks järjestikust 21-päevase intervalliga negatiivset laboritulemust. |
Pädev asutus võib siiski riskide hindamise tulemuste põhjal lubada kõrvalekaldumisi käesolevas lõikes sätestatud proovide arvust.
4. Newcastle’i haiguse positiivse leiu korral võib pädev asutus lubada erandit ainult juhul, kui 30 päeva pärast viimase sellesse haigusesse nakatunud linnu surma või kliinilist paranemist on V lisa punktide 1 ja 2 kohase proovivõtu tulemused negatiivsed, võtmata arvesse sätestatud aega.
5. Linde ei tohi karantiinist vabastada enne, kui vähemalt lõikes 3 ette nähtud laboratoorsete uuringute periood on möödas.
6. Heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomane üksus tuleb pärast tühjendamist puhastada ja desinfitseerida. Kõik tõenäoliselt saastunud materjalid ja jäätmed ning samuti lõikes 3 ette nähtud laborikatsete jooksul kogunenud jäätmed tuleb kõrvaldada viisil, mis tagab, et haigusetekitaja ei levi, ning hävitada viisil, mis tagab madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse viiruse hävimise.
7. Heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust ei tohi taasasustada enne, kui lõikes 6 ette nähtud lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva.
Artikkel 15
Tegevus klamüdioosikahtluse korral
Kui heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse või saadakse kinnitust, et papagoilised on nakatunud ornitoosi, tuleb kõiki linde selles saadetises ravida pädeva asutuse heakskiidetud meetodil ning karantiini tuleb pikendada vähemalt kaks kuud pärast viimast registreeritud haigusjuhtu.
Artikkel 16
Karantiinist vabastamine
Linnud võib heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse karantiinist vabastada üksnes riikliku veterinaararsti kirjalikul loal.
Artikkel 17
Teavitamis- ja aruandlusnõuded
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses avastatud linnugripi või Newcastle’i haiguse juhtumist 24 tunni jooksul.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal järgmise teabe:
a) |
heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste kaudu imporditud lindude arvu liikide ja heakskiidetud päritolu paljundusettevõtete kaupa; |
b) |
teave imporditud lindude suremuse kohta alates päritoluriigis tehtavast veterinaarkontrollist kuni karantiiniaja lõpuni; |
c) |
lindude gripi, Newcastle’i haiguse ja ornitoosi positiivsete leidude arv heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes. |
Artikkel 18
Karantiiniga seotud kulud
Kõik käesoleva määruse kohaldamisest tulenevad karantiinikulud kannab importija.
Artikkel 19
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EL) nr 318/2007 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. jaanuar 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.
(2) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.
(3) ELT L 84, 24.3.2007, lk 7.
(4) Vt VI lisa.
(5) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.
I LISA
Loetelu kolmandate riikide kohta, millest on lubatud importida vangistuses kasvanud linde
1. |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 798/2008 (1) I lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandad riigid või nende osad, mille jaoks on kõnealuse tabeli 4. veerus esitatud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude veterinaarsertifikaadi näidis. |
2. |
Argentina. |
3. |
Filipiinid: National Capital Region. |
II LISA
Artikli 4 kohast kolmanda päritoluriigi paljundusettevõtete heakskiitmist reguleerivad tingimused
1. PEATÜKK
Paljundusettevõtete heakskiitmine
Artikli 4 kohase heakskiidu saamiseks peab paljundusettevõte vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele.
1) |
Paljundusettevõte peab olema selgelt piiritletud ja ümbrusest eraldatud või peavad loomad olema piiratud ja asuma nii, et nad ei ohusta nende loomade tervist, keda peetakse loomakasvatusettevõtetes, mille sanitaarseisund võib halveneda. |
2) |
Paljundusettevõttel peavad olema sobivad vahendid loomade püüdmiseks, piiramiseks ja eraldamiseks, nõuetekohased karantiiniruumid ning heakskiidetud kord heakskiitmata asutustest toodavate loomade jaoks. |
3) |
Paljundusettevõtte eest vastutaval isikul peab olema piisav linnukasvatuse kogemus. |
4) |
Paljundusettevõte peab olema vaba lindude gripist, Newcastle’i haigusest ja ornitoosist; et paljundusettevõte neist haigustest vabaks tunnistada, hindab pädev asutus vähemalt heakskiitmise taotlusele eelneva kolme aasta jooksul registreeritud andmeid loomade tervisliku seisundi kohta ja paljundusettevõttes loomadega tehtud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemusi. Uued paljundusettevõtted kiidetakse siiski heaks ainult neis tehtud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemuste alusel. |
5) |
Paljundusettevõte peab pidama ajakohastatud arvestust järgmise kohta:
|
6) |
Paljundusettevõttel peab olema kokkulepe pädeva laboratooriumiga surmajärgsete uuringute tegemiseks või üks või mitu sobivat ruumi, kus pädev isik võib heakskiidetud veterinaararsti järelevalve all kõnealuseid kontrolle tehda. |
7) |
Paljundusettevõttel peab olema sobiv kord või kohapealsed võimalused haiguse tõttu surnud või surmatud loomade surnukehade nõuetekohaseks kõrvaldamiseks. |
8) |
Paljundusettevõte peab tagama lepingu või aktiga kolmanda ekspordiriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ja tema alluvuses töötava veterinaararsti teenused; veterinaararst
|
9) |
Kui paljundusettevõttes kasvatatakse loomi katselaborite jaoks, peab nende loomade üldine hooldus ja pidamine vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (1) artikli 33 nõuetele. |
2. PEATÜKK
Paljundusettevõtete heakskiidu säilitamine
Paljundusettevõtete heakskiit säilitatakse, kui täidetakse käesoleva peatüki nõudeid.
1) |
Ruumid on pädeva asutuse riikliku veterinaararsti järelevalve all; riiklik veterinaararst
|
2) |
Paljundusettevõttesse võib käesoleva määruse kohaselt tuua üksnes teisest heakskiidetud paljundusettevõttest pärit loomi. |
3) |
Paljundusettevõte hoiab 1. peatüki punktis 5 nimetatud andmeid alles vähemalt kümne aasta jooksul pärast heakskiitmist. |
3. PEATÜKK
Muudest kohtadest peale heakskiidetud paljundusettevõtete toodud lindude karantiin
Erandina 2. peatüki punktist 2 võib paljundusettevõttesse pädeva asutuse loal tuua linde, kes ei ole pärit heakskiidetud paljundusettevõtetest, tingimusel, et kõnealused loomad läbivad enne olemasolevate loomade juurde laskmist karantiini vastavalt pädeva asutuse juhistele. Karantiin peab kestma vähemalt 30 päeva.
4. PEATÜKK
Paljundusettevõtete heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine
Paljundusettevõtete heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele.
1) |
Kui pädev asutus leiab, et paljundusettevõte ei täida enam 1. ja 2. peatükis esitatud nõudeid või et paljundusettevõtte kasutusotstarvet on muudetud nii, et seda ei kasutata enam ainult lindude paljundamiseks, peatab või tühistab ta paljundusettevõtte heakskiidu. |
2) |
Kui pädev asutus saab teate lindude gripi, Newcastle’i haiguse või ornitoosi kahtluse kohta, peatab ta paljundusettevõtte heakskiidu, kuni kahtlus on ametlikult välistatud. Pädev asutus tagab, et haiguse kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks vajalikud meetmed võetakse vastavalt liidu õigusaktidele, millega reguleeritakse kõnealuse haiguse vastu võetavaid meetmeid ja milles käsitletakse loomadega kauplemist. |
3) |
Kui haiguse kahtlus leiab kinnitust, võib pädev asutus paljundusettevõtte 1. peatüki kohaselt taas heaks kiita alles pärast
|
4) |
Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata paljundusettevõtte heakskiidu peatamisest, tühistamisest või taastamisest. |
III LISA
Artikli 5 punktis f osutatud veterinaartõend teatud liitu lähetatavate muude lindude kui kodulindude impordi jaoks
Tekst pildi
Tekst pildi
Tekst pildi
IV LISA
Artiklis 6 osutatud lindude karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiitmise miinimumtingimused
Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama 1. ja 2. peatükis sätestatud nõuetele.
1. PEATÜKK
Karantiiniasutuse või -keskuse ehituslik eripära ja varustus
1) |
Karantiiniasutus või -keskus peab olema eraldi hoone või hoonekompleks, mis on kodulinnumajanditest ja muudest linnukasvatusettevõtetest kaugusel, mille määrab pädev asutus riskianalüüsi alusel, mille puhul on võetud arvesse Newcastle’i haiguse ja lindude gripi epidemioloogiat. Sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema lukustatavad ning neil peab olema silt: „KARANTIIN – kõrvalistel isikutel sisenemine keelatud”. |
2) |
Igal karantiinikeskuse üksusel peab olema eraldi õhuruum. |
3) |
Karantiiniasutus või -keskus peab olema lindude-, lendamis- ja kahjuritekindel ning fumigatsiooniks õhukindlalt suletav. |
4) |
Heakskiidetud karantiiniasutuses või igas heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses peab olema kätepesu võimalus. |
5) |
Heakskiidetud karantiiniasutuse või iga heakskiidetud karantiinikeskuse üksuse sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema kahekordsed. |
6) |
Heakskiidetud karantiiniasutuse või heakskiidetud karantiinikeskuse eri üksuste sisse- ja väljakäikude juurde peavad olema paigaldatud hügieenitõkked. |
7) |
Kogu varustus peab olema puhastatav ja desinfitseeritav. |
8) |
Söödaladu peab olema lindude- ja närilistekindel ning putukate vastu kaitstud. |
9) |
Allapanu kogumiseks peab olema lindude- ja närilistekindel mahuti. |
10) |
Rümpade hoidmiseks peab olema külmik ja/või sügavkülmik. |
2. PEATÜKK
Korraldusnõuded
1) |
Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
2) |
Iga karantiini pandud lindude saadetise puhul
|
3) |
Sissetoodavate ja väljaviidavate partiide ristsaastumise vältimiseks tuleks rakendada ettevaatusabinõusid. |
4) |
Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse ei tohi siseneda kõrvalised isikud. |
5) |
Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevad isikud peavad kandma kaitseriietust ja kaitsejalanõusid. |
6) |
Ei tohi esineda selliseid personali kokkupuuteid, mis võivad põhjustada heakskiidetud karantiiniasutuste või heakskiidetud karantiinikeskuste üksuste vahelist saastumist. |
7) |
Kättesaadavad peavad olema vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisvahendid. |
8) |
Kui tuvastatakse mikrokiibi abil, peab heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses olema sobiv mikrokiibi lugeja. |
9) |
Kui transportimisel kasutatud kaste ja puure ei hävitata, tuleb need puhastada ja desinfitseerida heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses. Kui kõnealuseid kaste või puure kasutatakse mitu korda, peavad need olema tehtud tõhusalt puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. Kastid ja puurid tuleb hävitada viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut. |
10) |
Allapanu ja jäätmematerjali tuleb koguda korrapäraselt, ladustada allapanumahutis ning seejärel käidelda viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut. |
11) |
Lindude rümpasid tuleb uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikus laboratooriumis. |
12) |
Vajalikud analüüsid ja ravi tuleb teha riikliku veterinaararstiga konsulteerides ja tema järelevalve all. |
13) |
Riiklikku veterinaararsti tuleb teavitada karantiini ajal esinenud lindude ja/või sentinell-lindude haigus- ja surmajuhtudest. |
14) |
Heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik peab pidama arvestust järgmise kohta:
|
15) |
Punktis 14 kirjeldatud andmeid tuleb alles hoida vähemalt kümme aastat. |
3. PEATÜKK
Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine
Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesoleva peatüki nõuetele.
1) |
Kui pädev asutus leiab, et karantiiniasutus või -keskus ei täida enam 1. ja 2. peatükis sätestatud nõudeid või et selle kasutusotstarvet on muudetud nii, et artikli 3 punktid e ja f seda enam ei hõlma, peab ta teatama sellest komisjonile. Selliseid karantiiniasutusi või -keskusi ei tohi vastavalt käesolevale määrusele importimise puhul kasutada. |
2) |
Karantiiniasutus või -keskus kiidetakse uuesti heaks üksnes siis, kui 1. ja 2. peatükis sätestatud tingimused on jälle täidetud. |
V LISA
Uuringud, proovide võtmine ja analüüside tegemine lindude gripi ja Newcastle’i haiguse avastamiseks
1) |
Karantiini ajal peavad sentinell-linnud või kui sentinell-linde ei kasutata, siis imporditud linnud läbima järgmised menetlused.
|
2) |
Peale punktis 1 sätestatud proovide tuleb viroloogiliseks uuringuks võtta järgmised proovid:
|
3) |
Kõiki karantiini ajal võetud proove tuleb viroloogiliselt ja seroloogiliselt uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikes laboratooriumides, kasutades lindude gripi puhul diagnostikakäsiraamatu ja Newcastle’i haiguse puhul maailma loomatervishoiu organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu diagnostilisi protseduure. Viroloogilise uuringu puhul võib ühe liitproovina kasutada kuni viit üksiku linnu proovi. Väljaheiteid võib liitproovina kasutada elundi- ja koeproovidest eraldi. |
4) |
Viiruse isolaadid tuleb esitada riigi tugilaborile. |
VI LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga
Komisjoni määrus (EÜ) nr 318/2007 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1278/2007 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 86/2008 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 311/2008 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2008 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 754/2008 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1219/2008 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1294/2008 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 201/2009 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 555/2009 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1118/2009 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 239/2010 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 66/2012 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 390/2012 |
VII LISA
Vastavustabel
Määrus (EÜ) nr 318/2007 |
Käesolev määrus |
Artiklid 1 ja 2 |
Artiklid 1 ja 2 |
Artikli 3 esimene lõik |
Artikli 3 esimene lõik |
Artikli 3 teise lõigu punktid a–h |
Artikli 3 teise lõigu punktid a–h |
Artikli 3 teise lõigu punkt i |
— |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikli 5 sissejuhatav lause |
Artikli 5 sissejuhatav lause |
Artikli 5 punkt a |
Artikli 5 punkt (a) |
Artikli 5 punkt b |
Artikli 5 punkt b |
Artikli 5 punkt ba |
Artikli 5 punkt c |
Artikli 5 punkt c |
Artikli 5 punkt d |
Artikli 5 punkt d |
Artikli 5 punkt e |
Artikli 5 punkt e |
Artikli 5 punkt f |
Artikli 5 punkt f |
Artikli 5 punkt g |
Artikli 5 punkt g |
Artikli 5 punkt h |
Artikli 5 punkt h |
Artikli 5 punkt i |
Artikli 5 punkt i |
Artikli 5 punkt j |
Artiklid 6–18 |
Artiklid 6–18 |
Artikkel 19 |
— |
— |
Artikkel 19 |
Artikli 20 esimene lõik |
Artikkel 20 |
Artikli 20 teine lõik |
— |
I–IV lisa |
I–IV lisa |
VI lisa |
V lisa |
— |
VI lisa |
— |
VII lisa |
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/18 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 140/2013,
18. veebruar 2013,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pa de Pagès Català (KGT)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
3. jaanuaril 2013 jõustus määrus (EL) nr 1151/2012. Sellega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2). |
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Pa de Pagès Català” (3). |
(3) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. veebruar 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
komisjoni liige
Dacian CIOLOȘ
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
LISA
Määruse (EL) nr 1151/2012 I lisa I osas loetletud põllumajandustooted ja toit:
Klass 2.4. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
HISPAANIA
Pa de Pagès Català (KGT)
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/20 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 141/2013,
19. veebruar 2013,
millega rakendatakse seoses Euroopa terviseuuringul põhineva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1338/2008 on loodud ühtne raamistik rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks. |
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artikli 9 lõikele 1 on vajalikud rakendusmeetmed, millega täpsustatakse andmed ja metaandmed, mida tuleb esitada kõnealuse määruse I lisaga hõlmatud terviseseisundi, tervist mõjutavate tegurite ja tervishoiu kohta, ning sätestada vaatlusperioodid ja kõnealuste andmete esitamise sagedus. |
(3) |
Need andmed kujutavad endast minimaalsete statistiliste andmete kogumit, mis peaks võimaldama paremini jälgida rahvatervist käsitlevaid liidu programme ning sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalkaitset, tervisealast ebavõrdsust ja tervena vananemist hõlmavaid poliitikavaldkondi. |
(4) |
Konfidentsiaalseid andmeid, mida liikmesriigid komisjonile (Eurostat) saadavad, tuleks käsitleda kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3). |
(5) |
Teostatud on kulude-tulude analüüs ning seda on hinnatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artiklile 6. Tõendatud on, et üleeuroopaliste võrreldavate andmete kättesaadavus on tõenäoliselt suureks abiks tervishoiu- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisel ning teaduslikel eesmärkidel, võimaldades koos ühiste vahendite kasutamisega tagada andmete järjepidevuse kõikides riikides, isegi kui seonduvad kulud erinevad sõltuvalt nõutavate muutujate ja metoodika integreerimise tasemest senistes riiklikes uuringutes. |
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisala
Euroopa terviseuuringul põhinev Euroopa statistika hõlmab terviseseisundit, tervishoidu ja tervist mõjutavaid tegureid ning üle 15-aastaste isikute sotsiaal-demograafilisi karakteristikuid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „leibkond”– üksi elav isik või isikute rühm, kes elab koos samas eraeluruumis ning kellel on ühised kulutused ja peamised elatusvahendid. See mõiste ei hõlma institutsioonleibkondi, st haiglaid, hoolde- ja vanadekodusid, vanglaid, sõjaväelaste eluruume, religioosseid asutusi, pansioneid või ühiselamuid;
2) „alaline elukoht”– koht, kus isik tavaliselt veedab oma igapäevast puhkeaega, välja arvatud ajutised äraolekud vaba aja sisustamiseks, puhkuseks, sõprade ja sugulaste külastamiseks, äritegevuseks, raviks või religioosseks palverännakuks, või selle puudumisel seaduslik või registreeritud elukoht;
Alaliste elanikena käsitatakse üksnes järgmisi kõnealuses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:
a) |
neid, kes elasid enne vaatluskuupäeva oma alalises elukohas pidevalt vähemalt kaheteistkümne kuu jooksul, või |
b) |
neid, kes saabusid oma alalisse elukohta vaatluskuupäevale eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta. |
Kui punktis a või b kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, tähendab „alaline elukoht” seaduslikku või registreeritud elukohta;
3) „mikroandmed”– summeerimata tähelepanekud või eraldi üksuste tunnuste mõõtmised;
4) „metaandmed”– andmeid ja statistikaprotsesse määratlevad ja teised kirjeldavad andmed.
Artikkel 3
Nõutavad andmed
1. Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) I lisas sätestatud mikroandmed.
2. Kõnealuseid mikroandmeid kogutakse liikmesriigi jaoks representatiivse tõenäosusvalimi alusel.
3. Uuringu tulemuste kõrgetasemelise ühtlustamise saavutamiseks kõikides riikides annab komisjon (Eurostat) tihedas koostöös liikmesriikidega välja standardküsimustikku sisaldava „Euroopa terviseuuringu käsiraamatu” metoodiliste ja praktiliste soovituste ning juhistega valimi moodustamiseks ja uuringu korraldamiseks.
4. Valimi minimaalne tõhus suurus, mis on arvutatud lihtsa juhuvaliku põhimõttel, on sätestatud II lisas. Arvutatakse kaalutegurid, võttes arvesse kaasamistõenäosust, mittevastamist ja vajaduse korral valimi kohandamist välistele andmetele sihtpopulatsiooni isikute jaotuse kohta.
5. Statistikast jäetakse välja riigi territooriumi väikesed osad, mille rahvastik ei ületa 2 % vastava liikmesriigi rahvastikust, ning III lisas loetletud riigiterritooriumid.
Artikkel 4
Vaatlusaasta ja vaadeldav üldkogum
1. Vaatlusaastad on 2013., 2014. või 2015. aasta.
2. Vaadeldav üldkogum on üle 15-aastased isikud, kes elavad andmete kogumise ajal asjaomase liikmesriigi territooriumil tavaleibkonnas.
3. Andmeid kogutakse vähemalt kolme kuu jooksul, kusjuures vähemalt üks kuu peab jääma sügishooaega (september kuni detsember).
Artikkel 5
Metaandmed
1. Kvaliteediga seotud metaandmed esitatakse vastavalt Euroopa statistikasüsteemi standardile, mille on kindlaks määranud komisjon (Eurostat) ning mis on kokku lepitud liikmesriikidega.
2. Liikmesriigid edastavad need metaandmed komisjonile (Eurostat) hiljemalt kahe kuu jooksul pärast mikroandmete edastamist.
Artikkel 6
Mikroandmete ja metaandmete edastamine komisjonile (Eurostat)
1. Liikmesriigid edastavad käesoleva määrusega nõutavad lõplikud, kinnitatud ja kaalutud mikroandmed ning kvaliteediga seotud metaandmed kooskõlas komisjoni (Eurostat) täpsustatud andmevahetusstandardiga. Mikroandmed ja kvaliteediga seonduvad metaandmed edastatakse ühtse andmesisestusportaali teenuste kaudu.
2. Mikroandmed tehakse kättesaadavaks hiljemalt 30. septembriks 2015 või üheksa kuud pärast riikliku andmekogumisperioodi lõppemist, juhul kui uuringut teostatakse pärast 2014. aasta detsembrit.
Artikkel 7
Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. veebruar 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.
I LISA
Komisjonile (Eurostat) edastatavad mikroandmed
TEHNILISED UURINGU MUUTUJAD
Muutuja nimetus |
Kirjeldus |
Vastusekategooriad ja koodid |
Filter |
||||||||||||||||
PID |
Vastaja identifitseerimisnumber |
kümnekohaline arv
|
Kõik |
||||||||||||||||
HHID |
Leibkonna identifitseerimisnumber |
kümnekohaline arv
|
Kõik |
||||||||||||||||
PRIMSTRAT |
Esmased kihid, nagu neid kasutati valimi moodustamisel |
0001 – 9999
|
Kõik |
||||||||||||||||
PSU |
Esmased valimikontrolliühikud, nagu neid kasutati valimi moodustamisel |
0001 – 9999
|
Kõik |
||||||||||||||||
WGT |
Lõplik individuaalne kaal |
Arv: 5,3
|
Kõik |
||||||||||||||||
PROXY |
Kas küsitleti valitud isikut või kedagi teist (vahendatud küsitlus) |
|
Kõik |
||||||||||||||||
REFYEAR |
Küsitluse võrdlusaasta |
neli numbrikohta |
Kõik |
||||||||||||||||
REFMONTH |
Küsitluse võrdluskuu |
1 – 12
|
Kõik |
||||||||||||||||
INTMETHOD |
Kasutatud andmekogumismeetod |
|
Kõik |
||||||||||||||||
INTLANG |
Intervjuu keel |
3-kohaline kood (standardne koodiloend, Eurostat)
|
Kõik |
PEAMISED SOTSIAALSED MUUTUJAD
Muutuja nimetus |
Kirjeldus |
Vastusekategooriad ja koodid |
Filter |
|||||||||||||||||||||||||||||
SEX |
Vastaja sugu |
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
AGE |
Vastaja vanus täisaastates intervjuu ajal |
number
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
COUNTRY |
Elukohariik |
kahekohaline arv ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) põhjal kõige koondatumal tasemel (tase 0 või riigi tase)
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
BIRTHPLACE |
Sünniriik |
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
CITIZEN |
Kodakondsus andmete kogumise ajal |
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
REGION |
Elukohapiirkond |
Kodeerimine vastavalt NUTSi kahekohalisele tasandile
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
DEG_URB |
Linnastumise määr |
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
MARSTALEGAL |
Seaduslik perekonnaseis |
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
MARSTADEFACTO |
Tegelik perekonnaseis |
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HATLEVEL |
Hariduse kõrgeim lõpetatud tase (haridustase) |
ISCED-2011 klassifikatsiooni põhjal
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
MAINSTAT |
Hõiveseisund isiku hinnangul |
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
FT_PT |
Täistööajaga või osalise tööajaga töö |
|
MAINSTAT = 10 |
|||||||||||||||||||||||||||||
JOBSTAT |
Tööhõiveseisund |
|
MAINSTAT = 10 |
|||||||||||||||||||||||||||||
JOBISCO |
Ametikoht |
ISCO-08 kahenumbriline tasand
|
MAINSTAT = 10 |
|||||||||||||||||||||||||||||
LOCNACE |
Ametikoha majandussektor |
NACE Rev. 2 – jaod
|
MAINSTAT = 10 |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHNBPERS |
Leibkonnas elavate isikute arv (koos vastajaga) |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHNBPERS_0_4 |
Alla 4-aastaste isikute arv |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHNBPERS_5_13 |
5 – 13-aastaste isikute arv |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHNBPERS_14_15 |
14 – 15-aastaste isikute arv |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHNBPERS_16_24 |
16 – 24-aastaste isikute arv |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHNBPERS_25_64 |
25 – 64-aastaste isikute arv |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHNBPERS_65plus |
65-aastaste ja vanemate isikute arv |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHTYPE |
Leibkonna tüüp |
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HH_ACT |
Töötavate 16 – 64-aastaste isikute arv leibkonnas |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HH_INACT |
Töötute või majanduslikult mitteaktiivsete 16 – 64-aastaste isikute arv leibkonnas |
0 – 98
|
Kõik |
|||||||||||||||||||||||||||||
HHINCOME |
Leibkonna kuu netosissetulek kokku |
|
Kõik |
TERVISEMUUTUJAD
Muutuja nimetus |
Kirjeldus |
Vastusekategooriad ja koodid |
Filter |
||||||||||||||||||||||
Tervisestaatus – Euroopa terviseseisundi minimoodul |
|||||||||||||||||||||||||
HS1 |
Enesehinnanguline üldine tervis: kuidas isik ise oma tervist üldiselt hindab |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
HS2 |
Pikaajaline terviseprobleem: vähemalt kuus kuud kestnud haigus või terviseprobleem |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
HS3 |
Üldine tegutsemispiirang: tavapärane tegevus on olnud terviseprobleemide tõttu piiratud vähemalt viimase kuue kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Haigused ja kroonilised haigusseisundid |
|||||||||||||||||||||||||
CD1a |
Astma viimase 12 kuu jooksul (kaasa arvatud allergiline astma) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1b |
Krooniline bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või emfüseem viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1c |
Südameinfarkt (südamerabandus) viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1d |
Südame isheemiatõbi või rahulolekustenokardia viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1e |
Kõrgvererõhk viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1f |
Rabandus (ajuhemorraagia, ajutromboos) viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1g |
Artroos (välja arvatud artriit) viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1h |
Alaseljavaevused või muud kroonilised seljaprobleemid viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1i |
Kaelavaevused või muud kroonilised kaelaprobleemid viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1j |
Diabeet viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1k |
Allergia, nt riniit, silmapõletik, dermatiit, toiduallergia vms (välja arvatud allergiline astma) viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1l |
Maksatsirroos viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1m |
Uriinipidamatus, probleemid põie kontrollimisel viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1n |
Neeruprobleemid viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
CD1o |
Depressioon viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Õnnetusjuhtumid ja vigastused |
|||||||||||||||||||||||||
AC1a |
Liiklusõnnetus viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AC1b |
Kodune õnnetusjuhtum viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AC1c |
Vaba aja õnnetusjuhtum viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AC2 |
Raskeima õnnetusjuhtumiga seotud tõsiseim meditsiiniline sekkumine viimase 12 kuu jooksul |
|
kui AC1a = 1 või AC1b = 1 või AC1c = 1 |
||||||||||||||||||||||
Töölt puudumine (terviseprobleemide tõttu) |
|||||||||||||||||||||||||
AW1 |
Töölt puudumine terviseprobleemide tõttu viimase 12 kuu jooksul |
|
kui MAINSTAT = 10 |
||||||||||||||||||||||
AW2 |
Töölt terviseprobleemide tõttu puudutud päevade arv viimase 12 kuu jooksul |
Päevade arv
|
kui AW1 = 1 |
||||||||||||||||||||||
Kehalised ja meeleelundkonnaga seotud funktsionaalsed piirangud |
|||||||||||||||||||||||||
PL1 |
Prillide või kontaktläätsede kandmine |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PL2 |
Raskused nägemisel isegi prille või kontaktläätsi kandes |
|
Kui PL1 = 1 või 2 |
||||||||||||||||||||||
PL3 |
Kuulmisaparaadi kasutamine |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PL4 |
Raskused teise isiku kõne kuulmisel vaikses toas, isegi kui kasutatakse kuulmisaparaati |
|
Kui PL3 = 1 või 2 |
||||||||||||||||||||||
PL5 |
Raskused teise isiku kõne kuulmisel mürarikkamas toas, isegi kui kasutatakse kuulmisaparaati |
|
Kui PL3 = 1 või 2 ja PL4 = 1 või 2 või 3 |
||||||||||||||||||||||
PL6 |
Raskused liikuda pool kilomeetrit tasasel pinnal ilma abivahendita |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PL7 |
Raskused liikuda 12 trepiastet üles või alla |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Enesehoolitsus |
|||||||||||||||||||||||||
PC1a |
Raskused söömisega |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
PC1b |
Raskused voodisse heitmise ja voodist tõusmisega või toolile istumise ja sealt tõusmisega |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
PC1c |
Raskused riidessepanekul ja lahtiriietumisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
PC1d |
Raskused tualeti kasutamisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
PC1e |
Raskused vannis ja duši all käimisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
PC2 |
Tavaliselt saab abi ühe või mitme enesehoolitsusega seotud tegevuse puhul: enda toitmine, voodisse heitmine või sealt tõusmine, toolile istumine või sealt tõusmine, riidessepanek ja lahtiriietumine, tualeti kasutamine, vannis või duši all käimine |
|
kui (AGE >= 65) ja {PC1a ≠ 1 või PC1b ≠ 1 või PC1c ≠ 1 või PC1d ≠ 1 või PC1e ≠ 1} |
||||||||||||||||||||||
PC3 |
Vajab abi või rohkem abi ühe või mitme enesehoolitsusega seotud tegevuse puhul: enda toitmine, voodisse heitmine või sealt tõusmine, toolile istumine või sealt tõusmine, riidessepanek ja lahtiriietumine, tualeti kasutamine, vannis või duši all käimine |
|
kui (AGE >= 65) ja {PC1a ≠ 1 või PC1b ≠ 1 või PC1c ≠ 1 või PC1d ≠ 1 või PC1e ≠ 1} |
||||||||||||||||||||||
Majapidamistööd |
|||||||||||||||||||||||||
HA1a |
Raskused toidu valmistamisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
HA1b |
Raskused telefoni kasutamisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
HA1c |
Raskused poes käimisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
HA1d |
Raskused ravimite võtmisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
HA1e |
Raskused kergete majapidamistööde tegemisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
HA1f |
Raskused aeg-ajalt ette tulevate füüsiliselt raskete majapidamistööde tegemisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
HA1g |
Raskused rahaga ümberkäimisel ja igapäevaste asjaajamistega toimetulemisel |
|
kui AGE >= 65 |
||||||||||||||||||||||
HA2 |
Tavaliselt abistatakse ühes või mitmes majapidamistöös: toidu valmistamine, telefoni kasutamine, poes käimine, ravimite võtmine, kerge või juhuslik raske majapidamistöö, rahaga ümberkäimine ja igapäevased asjaajamised |
|
kui (AGE >= 65) ja {HA1a ≠ 1 või HA1b ≠ 1 või HA1c ≠ 1 või HA1d ≠ 1 või HA1e ≠ 1 või HA1f ≠ 1 või HA1g ≠ 1} |
||||||||||||||||||||||
HA3 |
Vajab abi ühe või mitme majapidamistöö puhul: toidu valmistamine, telefoni kasutamine, poes käimine, ravimite võtmine, kerge või juhuslik raske majapidamistöö, rahaga ümberkäimine ja igapäevased asjaajamised |
|
kui (AGE >= 65) ja {HA1a ≠ 1 või HA1b ≠ 1 või HA1c ≠ 1 või HA1d ≠ 1 või HA1e ≠ 1 või HA1f ≠ 1 või HA1g ≠ 1} |
||||||||||||||||||||||
Valu esinemine |
|||||||||||||||||||||||||
PN1 |
Kehalise valu tugevus viimase nelja nädala jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PN2 |
Millisel määral takistas valu tavapärast tööd viimase nelja nädala jooksul (sealhulgas nii tööd väljaspool kodu kui ka majapidamistöid) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Vaimne tervis |
|||||||||||||||||||||||||
MH1a |
Millisel määral on olnud viimase kahe nädala jooksul huvi midagi ette võtta ja sellest rõõmu tunda |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
MH1b |
Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul oldud rõhutud või lootusetus meeleolus või depressioonis |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
MH1c |
Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul olnud raskusi magamajäämisega või öist ärkamist või liiga kaua magamist |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
MH1d |
Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul tuntud väsimust või on olnud väga vähe energiat |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
MH1e |
Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul olnud liiga väike või liiga suur söögiisu |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
MH1f |
Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul end iseenda pärast halvasti tuntud või tuntud, et ollakse ebaõnnestunud |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
MH1g |
Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul olnud raskusi keskendumisel, nt ajalehe lugemisel või televiisori vaatamisel |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
MH1h |
Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul liigutud või räägitud nii aeglaselt, et seda on tähele pannud teised inimesed, või oldud rahutu või püsimatu |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Tervishoid |
|||||||||||||||||||||||||
Haigla- ja päevaravi kasutamine |
|||||||||||||||||||||||||
HO1 |
Haiglaravile paigutamine viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
HO2 |
Haiglaravil viibitud ööde arv viimase 12 kuu jooksul |
Arv: 1 – 99
|
Kui HO1 = 1 |
||||||||||||||||||||||
HO3 |
Haiglasse päevaravile paigutamine viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
HO4 |
Haiglasse päevaravile paigutamiste kordade arv viimase 12 kuu jooksul |
Arv: 1 – 300
|
Kui HO3 = 1 |
||||||||||||||||||||||
Ambulatoorse arstiabi ja koduse ravi kasutamine |
|||||||||||||||||||||||||
AM1 |
Viimane hambaarsti või ortodondi külastus (isikliku ravi eesmärgil) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AM2 |
Viimane üld- või perearsti konsultatsioon (isikliku ravi eesmärgil) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AM3 |
Üld- või perearsti konsultatsioonide arv (isikliku ravi eesmärgil) viimase nelja nädala jooksul |
Arv: 0 – 99
|
Kui AM2 = 1 |
||||||||||||||||||||||
AM4 |
Viimane eriarsti või kirurgi konsultatisoon (isikliku ravi eesmärgil) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AM5 |
Eriarsti või kirurgi konsultatsioonide arv (isikliku ravi eesmärgil) viimase nelja nädala jooksul |
Arv: 0 – 99
|
Kui AM4 = 1 |
||||||||||||||||||||||
AM6a |
Füsioterapeudi või liikumisravi spetsialisti külastused viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AM6b |
Psühholoogi või psühhoterapeudi külastused viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AM7 |
Koduste hooldusteenuste kasutamine isiklikeks vajadusteks viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Ravimite kasutamine |
|||||||||||||||||||||||||
MD1 |
Arsti väljakirjutatud ravimite kasutamine viimase kahe nädala jooksul (välja arvatud rasestumisvastased ravimid) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
MD2 |
Käsimüügiravimite, taimsete ravimite või vitamiinide kasutamine viimase kahe nädala jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Ennetavad teenused |
|||||||||||||||||||||||||
PA1 |
Viimane gripivastane vaktsineerimine |
kuu/aasta (KKAAAA) mitte kunagi või väga kaua aega tagasi (0)
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PA2 |
Viimane kord, kui tervishoiutöötaja mõõtis vererõhku |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PA3 |
Viimane kord, kui tervishoiutöötaja mõõtis vere kolesteroolisisaldust |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PA4 |
Viimane kord, kui tervishoiutöötaja mõõtis veresuhkrut |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PA5 |
Viimane peiteveretest |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PA6 |
Viimane kolonoskoopia |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PA7 |
Viimane mammograafia (rindade röntgen) |
|
Kui SEX = 2 |
||||||||||||||||||||||
PA8 |
Viimane PAP-test |
|
Kui SEX = 2 |
||||||||||||||||||||||
Arstiabi ei ole saadud |
|||||||||||||||||||||||||
UN1a |
Viimase 12 kuu jooksul ei ole arstiabi saanud pika ravijärjekorra tõttu |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
UN1b |
Viimase 12 kuu jooksul ei ole arstiabi saanud vahemaa või transpordiprobleemide tõttu |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
UN2a |
Viimase 12 kuu jooksul ei saanud endale raha puudusel lubada arstlikku läbivaatust või ravi |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
UN2b |
Viimase 12 kuu jooksul ei saanud endale raha puudusel lubada hammaste uuringut või ravi |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
UN2c |
Viimase 12 kuu jooksul ei saanud endale raha puudusel lubada retseptiravimeid |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
UN2d |
Viimase 12 kuu jooksul ei saanud endale raha puudusel lubada vaimse tervise ravi (nt psühholoogi või psühhiaatrit) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Tervist mõjutavad tegurid |
|||||||||||||||||||||||||
Kaal ja pikkus |
|||||||||||||||||||||||||
BM1 |
Pikkus ilma jalanõudeta |
Sentimeetrites
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
BM2 |
Kaal ilma riiete ja jalanõudeta |
Kilogrammides
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Füüsiline tegevus / kehakultuuriga tegelemine |
|||||||||||||||||||||||||
PE1 |
Füüsiline pingutus tööülesannete täitmisel (sh nii tasustatud kui ka tasustamata töö) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PE2 |
Päevade arv tavapärase nädala jooksul, mil kõnnitakse ühest kohast teise liikumiseks vähemalt 10 minutit järjest |
Päevade arv: 1 – 7
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PE3 |
Kõndimiseks kulutatud aeg ühest kohast teise liikumiseks tavapärase päeva jooksul |
|
Kui PE2 ≠ 0 |
||||||||||||||||||||||
PE4 |
Päevade arv tavapärase nädala jooksul, mil ühest kohast teise liikumiseks sõidetakse jalgrattaga vähemalt 10 minutit järjest |
Päevade arv 1 – 7
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PE5 |
Jalgrattaga sõitmiseks kulutatud aeg ühest kohast teise liikumiseks tavapärase päeva jooksul |
|
Kui PE4 ≠ 0 |
||||||||||||||||||||||
PE6 |
Selliste päevade arv tavapärase nädala jooksul, mil tegeletakse spordi, kehakultuuri või vaba aja veetmisega seotud füüsilise tegevusega, mis põhjustab kasvõi vähest hingamise või pulsi kiirenemist vähemalt 10 minutit järjest |
Päevade arv 1 – 7
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
PE7 |
Spordile, kehakultuurile või vaba aja veetmisega seotud füüsilisele tegevusele pühendatud aeg tavapärase nädala jooksul |
Tunnid ja minutid (TTMM)
|
Kui PE6 ≠ 0 |
||||||||||||||||||||||
PE8 |
Selliste päevade arv tavapärases nädalas, mil tehakse jõuharjutusi |
Päevade arv 1 – 7
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Puu- ja köögiviljade söömine |
|||||||||||||||||||||||||
FV1 |
Puuviljade söömise sagedus (v.a mahla joomine) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
FV2 |
Puuviljaportsjonite arv päevas (v.a mahl) |
Arv: 1 – 99
|
Kui FV1 = 1 |
||||||||||||||||||||||
FV3 |
Köögiviljade või salati söömise sagedus (v.a mahla joomine ja kartuli söömine) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
FV4 |
Köögivilja- või salatiportsjonite arv päevas (v.a mahl ja kartulid) |
Arv: 1 – 99
|
Kui FV3 = 1 |
||||||||||||||||||||||
Suitsetamine |
|||||||||||||||||||||||||
SK1 |
Suitsetamisharjumused |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
SK2 |
Tarbitav tubakatoode |
|
Kui SK1 = 1 või 2 |
||||||||||||||||||||||
SK3 |
Päevas keskmiselt suitsetatud sigarettide arv |
Arv: 1 – 99
|
Kui SK1 = 1 ja SK2 = 1 |
||||||||||||||||||||||
SK4 |
Siseruumides tubakasuitsuga kokkupuute sagedus |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Alkoholi tarbimine |
|||||||||||||||||||||||||
AL1 |
Alkohoolse joogi (õlu, veini, siidri, kangete alkohoolsete jookide, kokteilide, valmissegude, likööride, kodus valmistatud alkoholi jne) tarbimise sagedus viimase 12 kuu jooksul |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
AL2 |
Alkohoolse joogi tarbimise sagedus esmaspäevast kuni neljapäevani |
|
Kui AL1 = 1, 2, 3 või 4 |
||||||||||||||||||||||
AL3 |
Keskmine alkohoolsete jookide (standardsuuruses) arv ühel päeval (esmaspäevast kuni neljapäevani) |
|
Kui (AL1 = 1, 2, 3 või 4) ja (AL2 = 1, 2, 3 või 4) |
||||||||||||||||||||||
AL4 |
Alkohoolse joogi tarbimise sagedus reedest kuni pühapäevani |
|
Kui AL1 = 1, 2, 3 või 4 |
||||||||||||||||||||||
AL5 |
Keskmine alkohoolsete jookide (standardsuuruses) arv ühel päeval (reedest kuni pühapäevani) |
|
Kui (AL1 = 1, 2, 3 või 4) ja (AL4 = 1, 2, või 3) |
||||||||||||||||||||||
AL6 |
Kahjustava alkoholikoguse (ühe korraga 60 g puhast etanooli või rohkem) tarbimise sagedus viimase 12 kuu jooksul |
|
Kui AL1 = 1, 2, 3, 4, 5, 6 või 7 |
||||||||||||||||||||||
Sotsiaalne tugi |
|||||||||||||||||||||||||
SS1 |
Lähedaste inimeste arv, kelle toetusele võib loota tõsiste isiklike probleemide korral |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
SS2 |
Millisel määral tunnevad teised huvi/muret isiku tegevuse vastu |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
SS3 |
Kui lihtne on saada vajaduse korral praktilist abi naabritelt |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
Mitteametliku hoolduse pakkumine või abi osutamine |
|||||||||||||||||||||||||
IC1 |
Hoolduse pakkumine või abi osutamine vähemalt üks kord nädalas ühele või mitmele isikule, kes kannatab/kannatavad samade vanusega seotud probleemide, kroonilise haiguse või nõrga tervise tõttu (välja arvatud ametialane tegevus) |
|
Kõik |
||||||||||||||||||||||
IC2 |
Suhe isiku(te)ga, keda vastaja tema kroonilise haiguse või nõrga tervise või vanaduse tõttu vähemalt üks kord nädalas hooldab või abistab |
|
Kui IC1 = 1 |
||||||||||||||||||||||
IC3 |
Tundide arv nädalas, mil vastaja hooldab või abistab isikut (isikuid), kellel on krooniline haigus või nõrk tervis või kes vajab (vajavad) abi vanaduse tõttu |
|
Kui IC1 = 1 |
II LISA
Lõplik saavutatav valimi suurus
|
Üle 15-aastased intervjueeritavad isikud |
ELi liikmesriik |
|
Belgia |
6 500 |
Bulgaaria |
5 920 |
Tšehhi Vabariik |
6 510 |
Taani |
5 350 |
Saksamaa |
15 260 |
Eesti |
4 270 |
Iirimaa |
5 057 |
Kreeka |
6 667 |
Hispaania |
11 620 |
Prantsusmaa |
13 110 |
Itaalia |
13 180 |
Küpros |
4 095 |
Läti |
4 555 |
Leedu |
4 850 |
Luksemburg |
4 000 |
Ungari |
6 410 |
Malta |
3 975 |
Madalmaad |
7 515 |
Austria |
6 050 |
Poola |
10 690 |
Portugal |
6 515 |
Rumeenia |
8 420 |
Sloveenia |
4 486 |
Slovakkia |
5 370 |
Soome |
5 330 |
Rootsi |
6 200 |
Ühendkuningriik |
13 085 |
ELi liikmesriigid kokku |
194 990 |
Šveits |
5 900 |
Island |
3 940 |
Norra |
5 170 |
Šveits, Island ja Norra kokku |
210 000 |
III LISA
Uuringust välja jäetavad riikide territooriumid
Riik |
Riigi territooriumid |
Prantsusmaa |
Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja -territooriumid |
Küpros |
Valitsuse kontrolli alt välja jäävad alad |
Madalmaad |
Kariibi mere saared (Bonaire, St. Eustatius ja Saba), Lääne-Friisi saared, välja arvatud Texel |
Iirimaa |
Avameresaared, välja arvatud Achill, Bull, Cruit, Gorumna, Inishnee, Lettermore, Lettermullan ja Valentia |
Ühendkuningriik |
Kaledoonia kanalist põhja poole jääv Šotimaa osa, Scilly saared |
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/49 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 142/2013,
19. veebruar 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2535/2001 seoses Uus-Meremaal piimatoodete ekspordisertifikaate välja andvat asutust käsitlevate andmetega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artikli 148 punkti c koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2535/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega) (2) XII lisas on loetletud IMA 1-sertifikaatide väljaandmise eest vastutavad asutused. |
(2) |
Uus-Meremaa on komisjonile teatanud 1. märtsil 2013 jõustuvast muudatusest seoses kõnealuses lisas loetletud väljaandva asutuse nime ja asukohaga. Seda silmas pidades on vaja ajakohastada andmed, mis on seotud kõnealuse määruse XII lisas loetletud Uus-Meremaa väljaandva asutusega. |
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2535/2001 vastavalt muuta. |
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2535/2001 XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2013 väljaantavate IMA 1-sertifikaatide suhtes.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. veebruar 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
LISA
Määruse (EÜ) nr 2535/2001 XII lisas asendatakse Uus-Meremaad käsitlev kanne järgmisega:
„Uus-Meremaa |
ex 0405 10 11 |
Või |
Ministry for Primary Industries |
|
|||||||
ex 0405 10 19 |
Või |
||||||||||
ex 0405 10 30 |
Või |
||||||||||
ex 0406 90 01 |
Töötlemiseks ettenähtud juust |
||||||||||
ex 0406 90 21 |
Cheddar |
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/51 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 143/2013,
19. veebruar 2013,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses CO2 heitkoguste määramisega mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 715/2007 on kehtestatud ühised tehnilised nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade tüübikinnituseks seoses heitmetega; samuti on määruses sätestatud eeskirjad kasutusel olevate sõidukite vastavuse, heitgaaside puhastusseadmete vastupidavuse, pardadiagnostikasüsteemide, kütusekulu mõõtmise ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta. |
(2) |
Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (3) on sätestatud haldusnõuded, mille alusel kontrollitakse sõidukite CO2-heite vastavust, ning selliste sõidukite CO2-heite ja kütusetarbimise mõõtmise normid. |
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määruses (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, (4) on sätestatud kohustus luua kord representatiivsete CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja komplekteeritud sõidukite massi näitajate saamiseks, tagades seejuures baassõiduki tootjale õigeaegse juurdepääsu andmetele komplekteeritud sõiduki massi ja CO2 eriheite kohta. |
(4) |
Vastavalt määrusele (EL) nr 510/2011 eraldatakse komplekteeritud sõiduki CO2 eriheide baassõiduki tootjale. Selleks et tagada komplekteeritud sõidukite CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja massi näitajate representatiivsus, tuleb järelevalvemenetluse kehtestamisel sätestada meetod massi ja CO2-heite näitajate määramiseks, lähtudes vastavalt vajadusele kas lõpliku inertsmassi klassidele vastavate CO2 näitajate tabelist või siis ühestainsast CO2 näitajast, mille aluseks on baassõiduki mass pluss N1-kategooria põhjal diferentseeritud massi vaikeväärtus. |
(5) |
Võttes arvesse määruse (EL) nr 510/2011 II lisa B osa punktis 7 osutatud alternatiivseid meetodeid, kaaluti ja hinnati erinevate valikutega seotud täpsust, representatiivsust ja teostatavust. Valik, mis põhineb sellise baassõiduki katsetamisel, mille massil on üks tuletatud väärtus, ning kus kere osa arvutamisel kasutatakse polünomiaalset valemit, milles võetakse arvesse baassõiduki tuletatud massi, tagab parema tasakaalu komplekteeritud sõiduki CO2-heite kindlaksmääramise täpsuse, kaasnevate kulude ja rakendamise lihtsuse vahel. |
(6) |
Selleks et sõidukitootjate saavutusi CO2 heitkoguste vähendamisel vastavalt määrusele (EL) nr 510/2011 saaks nõuetekohaselt ja tõhusalt kontrollida, on vaja lisada asjakohane teave vastavussertifikaadile. |
(7) |
Tuleks anda piisav üleminekuaeg, et võimaldada tootjatel ja riikide ametiasutustel kohandada nende meetodid vastavaks uutele eeskirjadele. |
(8) |
Võttes arvesse kogemusi, mis on saadud komplekteeritud sõidukite CO2 heitkoguste kindlaksmääramise menetluse kohaldamisel ja kõnealuste heitkoguste järelevalve käigus, on asjakohane, et hiljemalt 2016. aasta lõpuks vaadatakse menetlus läbi ning hinnatakse CO2 heitkoguste representatiivsust ja CO2 heitkoguste järelevalve tõhusust ja täpsust. |
(9) |
Seepärast tuleks direktiivi 2007/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 692/2008 vastavalt muuta. |
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2007/46/EÜ I ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 692/2008 I ja XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Komisjon hindab vajadust vaadata läbi määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktides 5.1–5.7 sätestatud menetlus, mida on muudetud käesoleva määrusega.
Selle hinnangu alusel ja hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud.
Artikkel 4
1. N1-kategooria baassõidukite vastavussertifikaadid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse ja on välja antud vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 692/2008 enne käesoleva määrusega tehtud muudatusi, kehtivad üleminekuperioodi ajal, mis kestab kuni 1. jaanuarini 2014.
2. N1-kategooria komplekteeritud sõidukite vastavussertifikaadid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse ja on välja antud vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 692/2008 enne käesoleva määrusega tehtud muudatusi, kehtivad üleminekuperioodi ajal, mis kestab kuni 1. jaanuarini 2014.
3. Alates 1. jaanuarist 2013 käsitavad riiklikud ametiasutused kehtivana vastavussertifikaate, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud artikli 4 lõige 3, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. veebruar 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
I LISA
Direktiivi 2007/46/EÜ I ja IX lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisale lisatakse punktid 2.17, 2.17.1 ja 2.17.2: 2.17. Sõiduk esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks (ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse kuuluv N1 kategooria mittekomplektne või komplekteeritud sõiduk): jah/ei (1) 2.17.1. Sõidukorras baassõiduki mass: …kg. 2.17.2. Liidetava massi vaikeväärtus, mis on arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktile 5: …kg.” |
2) |
IX lisa muudetakse järgmiselt:
|
II LISA
Määruse (EÜ) nr 692/2008 I ja XII lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa 3. liitele lisatakse punktid 2.17, 2.17.1 ja 2.17.2: 2.17. Sõiduk esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks (ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse kuuluv N1 kategooria mittekomplektne või komplekteeritud sõiduk): jah/ei (1) 2.17.1. Sõidukorras baassõiduki mass: … kg 2.17.2. Liidetava massi vaikeväärtus, mis on arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktile 5: …kg.” |
2) |
XII lisale lisatakse punkt 5: „5. Mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks esitatud N1-kategooria sõidukite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramine 5.1. Selleks, et määrata kindlaks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 7 määratletud mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki CO2-heide ja kütusekulu, katsetatakse kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 18 määratletud baassõidukit vastavalt käesoleva lisa punktidele 2 ja 3. 5.2. Katsetamisel lähtutakse tuletatud massist, mille arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:
Selles valemis:
5.3. Lisatud massi vaikeväärtus arvutamisel kasutatakse järgmist valemit: DAM: Selles valemis:
5.4. Kordusteguri arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:
Selles valemis:
5.5. Punktides 5.1–5.4 sätestatud nõuete nõuetekohase rakendamise eest vastutab baassõiduki tootja. 5.6. Komplekteeritud sõiduki tootja lisab vastavustunnistusele baassõidukit käsitleva teabe vastavalt Direktiivi 2007/46/EÜ IX lisale. 5.7. Kui sõiduk esitatakse üksiksõiduki tüübikinnituse saamiseks, peab üksiksõiduki kinnitustunnistus sisaldama järgmist teavet:
5.8. Punktides 5.1–5.7 sätestatud menetlust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 1.2.1 määratletud N1-kategooria baassõidukite suhtes, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse.” |
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/56 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 144/2013,
19. veebruar 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 606/2009 seoses teatavate veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega ning määrust (EÜ) nr 436/2009 seoses kõnealuste tavade märkimisega toodete veo saatedokumentidesse ning veinisektoris peetavatesse registritesse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 kolmandat ja neljandat lõiku ning artiklit 185a, artikli 185c lõiget 3 ja artiklit 192 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 10. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 606/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega) (2) artikli 3 kohaselt on lubatud veinivalmistustavad määratud kindlaks kõnealuse määruse I lisas. Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon muutis teatavate liidus juba lubatud veinivalmistustavade kasutustingimusi. Selleks et tagada liidu tootjatele samasugused võimalused, mis on antud kolmandate riikide tootjatele, tuleks liidus kõnealuste veinivalmistustavade kasutustingimusi Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis kehtestatud kasutustingimustest lähtuvalt muuta. |
(2) |
Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon on võtnud vastu uued veinivalmistustavad. Selleks et anda liidu tootjatele uued, kolmandate riikide tootjatele pakutud võimalused, tuleks liidus lubada selliste uute veinivalmistustavade kasutamist Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni määratletud tingimustel. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa 10. liide sisaldab veinide osalise alkoholitustamise nõudeid. Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon asendas veinide osalise alkoholitustamise nõude veini alkoholisisalduse korrigeerimise nõudega. Seepärast tuleks liite teksti vastavalt kohandada. Lisaks on kõnealuses liites märgitud, et liikmesriigid võivad näha ette, et osalise alkoholitustamise korral tuleb esitada pädevatele asutustele deklaratsioon. Tõhusa kontrolli tagamiseks tuleks täpsustada, et tegemist on eeldeklaratsiooniga, mis esitatakse enne tegelikku alkoholitustamist. |
(4) |
Sordi „Aleatico” viinamarjadest saadud Itaalia veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Pergola” ning traditsioonilist väljendit „passito” ning Ungarist pärit kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinid, millel on õigus kanda väljendit „jégbor”, on väga suure suhkrusisaldusega ning neid toodetakse väikeses koguses. Nende veinide piisava säilitamise võimaldamiseks palusid Itaalia ja Ungari teha neile erandi vääveldioksiidisisalduse piirmäärast. Itaalia veinide puhul tuleks kehtestada vääveldioksiidisisalduse piirmääraks 350 milligrammi liitri kohta ning Ungari veinide puhul 400 milligrammi liitri kohta. |
(5) |
Tingituna gaasivahetusest, mis toimub süsinikdioksiidi kasutamisel vasturõhuna valamisel, võib vahuveinis tekkida süsinikdioksiid, mis ei ole pärit selle kuvee alkoholkäärimisest. Selline gaasivahetus ei suurenda süsinikdioksiidi rõhku, mistõttu see ei tohi tekitada kõnealuste toodete gaseerimist. Seega tuleks selgitada, et lubatud on ainult selline gaasivahetus, mis toimub asjaomase kuvee alkoholkääritamisel tekkiva süsinikdioksiidiga ja mis on vasturõhuna valamise tulemusel vältimatu. |
(6) |
Kui Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon ei ole meetodeid ja eeskirju soovitanud ega avaldanud, on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 120g kohaselt määruse (EÜ) nr 606/2009 IV lisaga ette nähtud teatavad analüüsimeetodid, mille alusel määratakse kindlaks veinisektori toodete koostis, ning eeskirjad, mille alusel selgitatakse, kas tooteid on käideldud lubatust erineval viisil. Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon on võtnud vastu teatavad viinamarjasuhkru analüüside erimeetodid (rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirded). Seepärast tuleks praegu määruse (EÜ) nr 606/2009 IV lisas esitatud meetodid välja jätta. |
(7) |
Teatavate veinivalmistustavade puhul on väärkasutuse oht eriti suur ning need tuleb komisjoni 26. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 436/2009 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega) (3) kohaselt märkida registritesse ja saatedokumentidesse. Valmistustavasid käsitlevate selliste nõuete puhul, nagu alkoholisisalduse korrigeerimine, katioonivahetusainetega töötlemine hapestamiseks ning elektromembraantöötlus, on ette nähtud, et asjaomased tavad tuleb kanda kõnealustesse registritesse. Selleks et käesoleva määrusega määrusesse (EÜ) nr 606/2009 tehtud muudatusi arvesse võtta, tuleks kohandada määrusega (EÜ) nr 436/2009 ette nähtud märkimisnõudeid. |
(8) |
Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 436/2009 vastavalt muuta. |
(9) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõike 3 kohaselt esitatud regulatiivkomitee arvamusega ning põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 606/2009 muutmine
Määrust (EÜ) nr 606/2009 muudetakse järgmiselt:
1) |
I lisa A osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale, |
2) |
I lisa B osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud tekstile, |
3) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale, |
4) |
IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale. |
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 436/2009 muutmine
Määrust (EÜ) nr 436/2009 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 41 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale. |
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. veebruar 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa muudetakse järgmiselt.
1) |
Tabelit muudetakse järgmiselt:
|
2) |
10. liide asendatakse järgmisega: „Liide 10 Veinide alkoholisisaldust korrigeeriva töötlemise nõuded Alkoholisisaldust korrigeeriva töötlemise (edasipidi „töötlemine”) eesmärk on vähendada veinietanooli ülemäärast kogust maitse tasakaalu parandamiseks. Nõuded:
|
3) |
14. liite 3. ja 4. taane asendatakse järgmise tekstiga:
|
4) |
Lisatakse 15., 16. ja 17. liide: „Liide 15 Nõuded katioonivahetusainetega töötlemisega hapestamise kohta Katioonivahetusainetega töötlemise (edasipidi „töötlemine”) eesmärk on suurendada tiitritavat happesust ja tegelikku happesust (pH vähendamine) katioonide osalise füüsikalise ekstraheerimise teel katioonivahetusainete abil. Nõuded:
„Liide 16 Nõuded suhkrusisalduse vähendamiseks virretes läbi membraanfiltri filtreerimisega Töötlemine suhkrusisalduse vähendamiseks (edasipidi „töötlemine”), mille eesmärk on eemaldada virdest suhkur läbi membraanfiltri filtreerimisega mikro-, ultra- või nanofiltrimisel või pöördosmoosiga. Nõuded:
„Liide 17 Nõuded elektromembraantöötlusega hapetustamise kohta Elektromembraantöötlus (edasipidi „töötlemine”) on füüsiline meetod, millega eraldatakse virdest või veinist ioonid elektrivälja toimel anioone läbilaskvate ja bipolaarsete membraanide abil. Anioone läbilaskvate membraanide ja bipolaarsete membraanide ühendus võimaldab vähendada tiitritavat happesust ja tegelikku happesust (pH tõus). Nõuded:
|
II LISA
Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osas muudetakse A osa punkti 2 järgmiselt:
1) |
punktile d lisatakse järgmine taane:
|
2) |
punkti e kuues taane asendatakse järgmise tekstiga:
|
III LISA
Määruse (EÜ) nr 606/2009 II lisa A osa punkti 10 kolmas lõik asendatakse järgmise tekstiga:
„Süsinikdioksiidi kasutamine vasturõhuna valamise ajal on lubatud järelevalve all ja tingimusel, et sellise vältimatu gaasivahetuse tulemusel, mis toimub kuvee alkoholkääritamisel saadud süsinikdioksiidiga, ei tõuse vahuveinis sisalduva süsinikdioksiidi rõhk.”
IV LISA
Määruse (EÜ) nr 606/2009 IV lisa B osa punktid a ja e jäetakse välja.
V LISA
Määruse (EÜ) nr 436/2009 VI lisa B osa punkti 1.4 alapunkti b 11. alapunkt asendatakse järgmisega:
„11: toote alkoholisisaldust on korrigeeritud”.
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/63 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 145/2013,
19. veebruar 2013,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes, (1) eriti selle artikli 11 punkti a ja punkti b,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisas on esitatud nende isikute nimekiri, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. Määruse (EÜ) nr 314/2004 II lisas on loetletud pädevad asutused, kellele on pandud kõnealuse määruse rakendamisega seotud konkreetsed ülesanded. |
(2) |
Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta otsuses 2011/101/ÜVJP (2), mis käsitleb Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid, on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute loetelu, kelle suhtes peab piiranguid kohaldama, nagu on sätestatud nimetatud otsuse artiklis 5, ja määrusega (EÜ) nr 314/2004 jõustatakse see otsus, kuivõrd olukord nõuab Euroopa Liidu tasandi meetmeid. |
(3) |
18. veebruaril 2013 otsustas nõukogu eemaldada teatavad kanded nende isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes tuleks piiranguid kohaldada. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisa muuta, et tagada järjepidevus nõukogu kõnealuse otsusega. |
(4) |
Samuti tuleks ajakohastada määruse (EÜ) nr 314/2004 II lisa liikmesriikidelt saadud viimase teabe alusel seoses pädevate ametiasutuste kindlaksmääramisega. |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 314/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 314/2004 muudetakse järgmiselt.
1) |
II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga. |
2) |
III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. veebruar 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
välispoliitika vahendite talituse direktor
I LISA
„II LISA
Veebilehed, mis annavad teavet artiklites 4, 7 ja 8 osutatud pädevate asutuste kohta, ning aadress Euroopa Komisjonile teadete saatmiseks
BELGIA
http://www.diplomatie.be/eusanctions
BULGAARIA
http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html
TŠEHHI VABARIIK
http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce
TAANI
http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/
SAKSAMAA
http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html
EESTI
http://www.vm.ee/est/kat_622/
IIRI
http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519
KREEKA
http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html
HISPAANIA
http://www.maec.es/es/MenuPpal/Asuntos/Sanciones%20Internacionales/Paginas/Sanciones_%20Internacionales.aspx
PRANTSUSMAA
http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/
ITAALIA
http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm
KÜPROS
http://www.mfa.gov.cy/sanctions
LÄTI
http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539
LEEDU
http://www.urm.lt/sanctions
LUKSEMBURG
http://www.mae.lu/sanctions
UNGARI
http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/
MALTA
http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp
MADALMAAD
www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-vrede-en-veiligheid/sancties
AUSTRIA
http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=
POOLA
http://www.msz.gov.pl
PORTUGAL
http://www.min-nestrangeiros.pt
RUMEENIA
http://www.mae.ro/node/1548
SLOVEENIA
http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika_in_mednarodno_pravo/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/
SLOVAKKIA
http://www.foreign.gov.sk
SOOME
http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet
ROOTSI
http://www.ud.se/sanktioner
ÜHENDKUNINGRIIK
www.fco.gov.uk/competentauthorities
Aadress Euroopa Komisjonile teadete saatmiseks:
European Commission |
Service for Foreign Policy Instruments (FPI) |
EEAS 02/309 |
B-1049 Brussels |
Belgium |
E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu" |
II LISA
Määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisa muudetakse järgmiselt.
(1) |
Pealkirja „I. Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmised kanded:
|
2) |
Pealkirja „II. Üksused” alt jäetakse välja järgmine kanne:
|
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/68 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 146/2013,
19. veebruar 2013,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. veebruar 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
IL |
80,1 |
MA |
60,3 |
|
TN |
88,1 |
|
TR |
118,6 |
|
ZZ |
86,8 |
|
0707 00 05 |
EG |
208,4 |
MA |
191,6 |
|
TR |
166,4 |
|
ZZ |
188,8 |
|
0709 91 00 |
EG |
76,0 |
ZZ |
76,0 |
|
0709 93 10 |
MA |
41,2 |
TR |
118,0 |
|
ZZ |
79,6 |
|
0805 10 20 |
EG |
52,4 |
IL |
71,3 |
|
MA |
56,1 |
|
TN |
52,2 |
|
TR |
58,3 |
|
ZZ |
58,1 |
|
0805 20 10 |
IL |
147,9 |
MA |
101,7 |
|
ZZ |
124,8 |
|
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90 |
EG |
67,0 |
IL |
138,3 |
|
KR |
134,8 |
|
MA |
121,6 |
|
TR |
66,6 |
|
ZA |
148,7 |
|
ZZ |
112,8 |
|
0805 50 10 |
EG |
83,9 |
TR |
79,2 |
|
ZZ |
81,6 |
|
0808 10 80 |
CN |
84,0 |
MK |
34,9 |
|
US |
177,3 |
|
ZZ |
98,7 |
|
0808 30 90 |
AR |
136,4 |
CL |
223,6 |
|
CN |
36,6 |
|
TR |
179,9 |
|
US |
140,7 |
|
ZA |
109,9 |
|
ZZ |
137,9 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/70 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
18. veebruar 2013,
millega kiidetakse heaks kava metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Läti teatavates piirkondades
(teatavaks tehtud numbri C(2013) 720 all)
(Ainult lätikeelne tekst on autentne)
(2013/90/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks, (1) eriti selle artikli 16 lõike 1 teist lõiku ja artikli 20 lõike 2 neljandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 2001/89/EÜ on sisse seatud liidu miinimummeetmed sigade klassikalise katku tõrjeks, sealhulgas meetmed, mida kohaldatakse siis, kui metssigadel esineva klassikalise sigade katku kohta on saadud ametlik kinnitus. |
(2) |
2012. aasta novembris kinnitas Läti klassikalise sigade katku esinemist metssigadel riigi territooriumi idaosas Venemaa ja Valgevene piiril. |
(3) |
Pärast metssigadel esineva sigade katku juhtumeid said 2012. aasta novembris kinnitust klassikalise sigade katku puhangud samas piirkonnas asuvates kodustes seafarmides. |
(4) |
Läti on rakendanud tauditõrjemeetmeid vastavalt direktiivile 2001/89/EÜ, mille tulemusena on nimetatud taud kõnealustest seakasvatusettevõtetest likvideeritud. |
(5) |
Epidemioloogilist olukorda arvesse võttes esitas Läti kooskõlas direktiiviga 2001/89/EÜ 15. jaanuaril 2013 komisjonile sigade klassikalise katku likvideerimise kava asjaomastes Läti piirkondades. Kuna Läti kavatseb korraldada ka metssigade vaktsineerimise, esitas ta samal päeval komisjonile heakskiitmiseks ka vaktsineerimise kava. |
(6) |
Komisjon kontrollis Läti esitatud kavasid ja leidis, et need on kooskõlas direktiiviga 2001/89/EÜ. |
(7) |
Läbipaistvuse huvides on asjakohane käesolevas otsuses esitada loetelu Läti geograafilistest piirkondadest, kus on kavas likvideerimiskava rakendada ja kus korraldatakse metssigade erakorraline vaktsineerimine. |
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kiidetakse heaks 15. jaanuaril 2013 Läti esitatud kava metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks käesoleva dokumendi lisa 1. osas nimetatud piirkondades.
Artikkel 2
Kiidetakse heaks 15. jaanuaril 2013 Läti esitatud kava metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks käesoleva dokumendi lisa 2. osas nimetatud piirkondades.
Artikkel 3
Läti peab artiklites 1 ja 2 osutatud kavade rakendamiseks jõustama vajalikud õigus- ja haldusnormid.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.
Brüssel, 18. veebruar 2013
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Tonio BORG
LISA
1. OSA
Likvideerimise kavaga hõlmatud piirkonnad
Alūksne piirkonnas Pededze ja Liepna vallad. Rēzekne piirkonnas Puša, Mākoņkalnsi ja Kaunata vallad. Daugavpilsi piirkonnas Dubna, Višķi, Ambeļi, Biķernieki, Maļinova, Naujene, Tabore, Vecsaliena, Saliena, Skrudaliena, Demene ja Laucesa vallad. Balvi piirkonnas Vīksna, Kubuļi, Balvi, Bērzkalne, Lazduleja, Briežuciemsi, Vectilža, Tilža, Krišjāņi ja Bērzpilsi vallad. Rugāju piirkonnas Rugāji ja Lazdukalnsi vallad. Viļaka piirkonnas Žiguri, Vecumi, Kuprava, Susāji, Medņeva ja Šķilbēni vallad. Baltinava piirkonnas Baltinava vald. Kārsava piirkonnas Salnava, Malnava, Goliševa, Mērdzene ja Mežvidi vallad. Cibla piirkonnas Pušmucova, Līdumnieki, Cibla, Zvirgzdene ja Blonti vallad. Ludza piirkonnas Ņukši, Briģi, Isnauda, Nirza, Pilda, Rundēni ja Istra vallad. Zilupe piirkonnas Zaļesje, Lauderi ja Pasiene vallad. Dagda piirkonnas Andzeļi, Ezernieki, Šķaune, Svariņi, Bērziņi, Ķepova, Asūne, Dagda, Konstantinova ja Andrupene vallad. Aglona piirkonnas Kastuļina, Grāveri, Šķeltova ja Aglona vallad. Krāslava piirkonnas Auleja, Kombuļi, Skaista, Robežnieki, Indra, Piedruja, Kalnieši, Krāslava, Kaplava, Ūdrīši ja Izvalta vallad.
2. OSA
Erakorralise vaktsineerimise kavaga hõlmatud piirkonnad
Alūksne piirkonnas Pededze ja Liepna vallad. Rēzekne piirkonnas Puša, Mākoņkalnsi ja Kaunata vallad. Daugavpilsi piirkonnas Dubna, Višķi, Ambeļi, Biķernieki, Maļinova, Naujene, Tabore, Vecsaliena, Saliena, Skrudaliena, Demene ja Laucesa vallad. Balvi piirkonnas Vīksna, Kubuļi, Balvi, Bērzkalne, Lazduleja, Briežuciemsi, Vectilža, Tilža, Krišjāņi ja Bērzpilsi vallad. Rugāju piirkonnas Rugāji ja Lazdukalnsi vallad. Viļaka piirkonnas Žiguri, Vecumi, Kuprava, Susāji, Medņeva ja Šķilbēni vallad. Baltinava piirkonnas Baltinava vald. Kārsava piirkonnas Salnava, Malnava, Goliševa, Mērdzene ja Mežvidi vallad. Cibla piirkonnas Pušmucova, Līdumnieki, Cibla, Zvirgzdene ja Blonti vallad. Ludza piirkonnas Ņukši, Briģi, Isnauda, Nirza, Pilda, Rundēni ja Istra vallad. Zilupe piirkonnas Zaļesje, Lauderi ja Pasiene vallad. Dagda piirkonnas Andzeļi, Ezernieki, Šķaune, Svariņi, Bērziņi, Ķepova, Asūne, Dagda, Konstantinova ja Andrupene vallad. Aglona piirkonnas Kastuļina, Grāveri, Šķeltova ja Aglona vallad. Krāslava piirkonnas Auleja, Kombuļi, Skaista, Robežnieki, Indra, Piedruja, Kalnieši, Krāslava, Kaplava, Ūdrīši ja Izvalta vallad.
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/72 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
18. veebruar 2013,
millega muudetakse otsust 2008/855/EÜ seoses Lätis sigade klassikalise katku tõttu võetud loomatervishoiualaste tõrjemeetmetega
(teatavaks tehtud numbri C(2013) 722 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2013/91/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eelkõige selle artikli 10 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 3. novembri 2008. aasta otsuses 2008/855/EÜ (loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides) (3) on sätestatud teatavad tõrjemeetmed seoses sigade klassikalise katkuga liikmesriikides või nende piirkondades, mis on loetletud kõnealuse otsuse lisas. Sigade klassikalise katku epidemioloogiline olukord on liikmesriikides ja nende piirkondades erinev. Seepärast koosneb otsuse 2008/855/EÜ lisa kolmest osast, millest igaühes on loetletud liikmesriikide piirkonnad, mille suhtes kohaldatakse erinevaid tõrjemeetmeid vastavalt epidemioloogilisele olukorrale. |
(2) |
Asjaomased liikmesriigid, kelle piirkonnad on loetletud otsuse 2008/855/EÜ lisa II osas, tagavad, et asjaomastes piirkondades asuvate majandite värsket sealiha ning kõnealuste sigade lihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid lähetatakse teistesse liikmesriikidesse ainult tingimusel, et need vastavad teatavatele nõuetele. |
(3) |
Läti teatas 20. novembril 2012 metssigadel tuvastatud sigade klassikalise katku juhtumitest Venemaa ja Valgevene piiri ääres asuvas Dagda ja Zilupe piirkonnas. Metssigu kontrolliti riikliku järelevalveprogrammi raames. Lisaks teatas Läti 27. novembril sigade klassikalise katku puhangutest sama piirkonna kodustes seakasvatustes. |
(4) |
Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/89/EÜ (ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks) (4) raames on Läti võtnud meetmed ning kehtestanud nakkuspiirkonnad Alūksne, Rēzekne, Daugavpilsi, Balvi, Rugāji, Viļaka, Baltinava, Kārsava, Cibla, Ludza, Zilupe, Dagda, Aglona ja Krāslava piirkonna osades. Lisaks sellele on Läti esitanud komisjonile sigade klassikalise katku likvideerimise kava liikmesriigi asjaomases piirkonnas. Kõnealune kava on heaks kiidetud komisjoni 18. veebruari 2013. aasta rakendusotsusega 2013/90/EL, millega kiidetakse heaks kava metssigadel esineva sigade klassikalise katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Läti teatavates piirkondades (5). |
(5) |
Läti esitatud teabe alusel on asjakohane esitada Alūksne, Rēzekne, Daugavpilsi, Balvi, Rugāji, Viļaka, Baltinava, Kārsava, Cibla, Ludza, Zilupe, Dagda, Aglona ja Krāslava piirkonna asjaomaste osade loetelu otsuse 2008/855/EÜ lisa II osas. |
(6) |
Seepärast tuleks otsust 2008/855/EÜ vastavalt muuta. |
(7) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2008/855/EÜ lisa II osasse lisatakse järgmine kanne:
„Läti
Alūksne piirkonna Pededze ja Liepna vald. Rēzekne piirkonna Puša, Mākoņkalna ja Kaunata vald. Daugavpilsi piirkonna Dubna, Višķi, Ambeļi, Biķernieki, Maļinova, Naujene, Tabore, Vecsaliena, Saliena, Skrudaliena, Demene ja Laucesa vald. Balvi piirkonna Vīksna, Kubuļi, Balvi, Bērzkalne, Lazduleja, Briežuciemsi, Vectilža, Tilža, Krišjāņi ja Bērzpilsi vald. Rugāji piirkonna Rugāji ja Lazdukalnsi vald. Viļaka piirkonna Žiguri, Vecumi, Kuprava, Susāji, Medņeva ja Šķilbēni vald. Baltinava piirkonna Baltinava vald. Kārsava piirkonna Salnava, Malnava, Goliševa, Mērdzene ja Mežvidi vald. Cibla piirkonna Pušmucova, Līdumnieki, Cibla, Zvirgzdene ja Blonti vald. Ludza piirkonna Ņukši, Briģi, Isnauda, Nirza, Pilda, Rundēni ja Istra vald. Zilupe piirkonna Zaļesje, Lauderi ja Pasiene vald. Dagda piirkonna Andzeļi, Ezernieki, Šķaune, Svariņi, Bērziņi, Ķepova, Asūne, Dagda, Konstantinova ja Andrupene vald. Aglona piirkonna Kastuļina, Grāveri, Šķeltova ja Aglona vald. Krāslava piirkonna Auleja, Kombuļi, Skaista, Robežnieki, Indra, Piedruja, Kalnieši, Krāslava, Kaplava, Ūdrīši ja Izvalta vald.”
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 18. veebruar 2013
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Tonio BORG
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) ELT L 302, 13.11.2008, lk 19.
(4) EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5.
(5) Vt käesoeleva Euroopa Liidu Teataja lk 70.
20.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/74 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
18. veebruar 2013,
Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade veol kasutatava puidust pakkematerjali suhtes kohaldatava järelevalve, taimetervise kontrolli ja meetmete kohta
(teatavaks tehtud numbri C(2013) 789 all)
(2013/92/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 kolmandat lauset,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Puidust pakkematerjal, mida kasutatakse mis tahes esemete veol liitu, peab vastama direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktidele 2 ja 8. |
(2) |
Liikmesriikide poolt hiljuti tehtud taimetervise kontrollide käigus on ilmnenud, et teatavate Hiinast pärit kaupade veol kasutatav puidust pakkematerjal on saastunud kahjulike organismidega, eelkõige kahjuriga Anoplophora glabripennis (Motschulsky), mis on põhjustanud kõnealuste kahjurite levikut Austrias, Hollandis, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. |
(3) |
Seetõttu tuleks selliste kaupade pakkematerjali suhtes kohaldada direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõikes 1 osutatud järelevalvet, artikli 13a lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud taimetervise kontrolli ning vajaduse korral artikli 13c lõikes 7 osutatud meetmeid. Komisjoni tuleb teavitada taimetervise kontrolli tulemustest. |
(4) |
Komisjonile edastatud tulemuste põhjal tuleb 31. maiks 2014 hinnata käesoleva otsuse tõhusust ja teatavate Hiinast pärit kaupade liitu importimisel kasutatud puidust pakkematerjaliga kaasnevat fütosanitaarset ohtu. |
(5) |
Käesolevat otsust kohaldatakse 31. märtsini 2015. |
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „puidust pakkematerjal”– puit või puittooted, mida kasutatakse kaupade toestamiseks, kaitsmiseks või kandmiseks ning mis esinevad pakkekastide, puitpakendi, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitaluste, äärtega puitaluste ja muude kaubaalustena, kaubaaluste puidust äärtena ja pakkimispuiduna, mida mis tahes esemete veol tegelikult kasutatakse; mõiste ei hõlma töödeldud puitu, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone, ning pakkematerjali, mis koosneb tervenisti 6 mm või õhemast puidust;
b) „kindlaksmääratud kaubad”–
Hiinast pärit kaubad, mida imporditakse liitu I lisas loetletud CN-koodide all ning mis vastavad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (2) I lisas esitatud kirjeldustele;
c) „saadetis”– kaubakogus, mis on hõlmatud ühe tollivormistusdokumendi või muid formaalsusi täitva dokumendiga.
Artikkel 2
Järelevalve
1. Kindlaksmääratud kaupade saadetiste puidust pakkematerjali suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (3) kohast tollijärelevalvet ning määruse 2000/29/EÜ artikli 13 lõikes 1 osutatud vastutavate ametiasutuste järelevalvet. Kui artiklis 3 osutatud formaalsused on täidetud, võib kindlaksmääratud kaupade suhtes kohaldada ainult ühte määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punkti 16 alapunktides a, d, e, f ja g loetletud tolliprotseduuri.
2. Vastutavad ametiasutused võivad nõuda, et lennujaamade ja sadamate pädevad isikud, importijad või käitlejad (vastavalt sellele, nagu nad on kokku leppinud) teatavad piiriületuspunkti tolliasutusele ja vastutavatele ametiasutustele ette kindlaksmääratud kaupade peatsest saabumisest kohe, kui nad sellest teada saavad.
Artikkel 3
Taimetervise kontroll
Kindlaksmääratud kaupade saadetiste puidust pakkematerjali suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13a lõike 1 punkti b alapunktiga iii ette nähtud taimetervise kontrolli vähemalt käesoleva otsuse I lisas osutatud sagedusega, et teha kindlaks, kas puidust pakkematerjal vastab direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktides 2 ja 8 sätestatud nõuetele.
Taimetervise kontroll toimub liitu sisenemise piiriületuspunktis või mutatis mutandis komisjoni direktiivi 2004/103/EÜ (4) kohaselt kindlaks määratud sihtkohas.
Artikkel 4
Meetmed rikkumise korral
Kui artiklis 3 osutatud taimekaitse kontrolli käigus ilmneb, et direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktides 2 ja 8 sätestatud nõudeid ei ole täidetud või et puidust pakkematerjal on saastunud kõnealuse direktiivi I lisa A osas loetletud kahjulike organismidega, võtab asjaomane liikmesriik nõuetele mittevastava puidust pakkematerjali suhtes viivitamata ühe kõnealuse direktiivi artikli 13c lõikega 7 ette nähtud meetmetest.
Artikkel 5
Aruandlus
Ilma et see piiraks komisjoni direktiivi 94/3/EÜ (5) kohaldamist, teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva otsuse artiklite 2 ja 3 kohaselt tehtud taimetervise kontrollide arvu ja tulemused ajavahemiku 1. aprill 2013 – 30. september 2013 kohta 31. oktoobriks 2013, ajavahemiku 1. oktoober 2013 – 31. märts 2014 kohta 30. aprilliks 2014, ajavahemiku 1. aprill 2014 – 30. september 2014 kohta 31. oktoobriks 2014 ja ajavahemiku 1. oktoober 2014 – 31. märts 2015 kohta 30. aprilliks 2015, kasutades selleks II lisas esitatud aruandevormi.
Artikkel 6
Läbivaatamine
Käesolev otsus vaadatakse läbi 31. maiks 2014.
Artikkel 7
Jõustumine ja kohaldamisaeg
Käesolev otsus jõustub 1. aprillil 2013.
Seda kohaldatakse kuni 31. märtsini 2015.
Artikkel 8
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 18. veebruar 2013
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Tonio BORG
(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.
(2) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(3) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
I LISA
KINDLAKSMÄÄRATUD KAUBAD
Kombineeritud nomenklatuuri kood (CN-kood) |
Kauba kirjeldus |
Taimetervise kontrolli sagedus (%) |
2514 00 00 |
Kiltkivi, tahumata või jämedalt tahutud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud |
90 |
2515 |
Marmor, travertiin, ekausiin jm raid- või ehituslubjakivi (tihedusega 2,5 kg/dm3 ja rohkem) ning alabaster, ka jämedalt tahutud, saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud |
90 |
2516 |
Graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- või ehituskivi, klompimata või klombitud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud |
90 |
6801 00 00 |
Klompkivi, ääriskivid ja sillutusplaadid looduslikust kivist (v.a kiltkivist) |
15 |
6802 |
Töödeldud kivi (v.a kiltkivi) monumentideks ja ehituse tarbeks, tooted sellest, v.a rubriigi 6801 tooted; mosaiigikuubikud jms looduslikust kivist (sh kiltkivist) tooted, alusele kinnitatud või mitte; looduslikust kivist (sh kiltkivist) kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber |
15 |
II LISA
ARUANDEVORM
Aruanne Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade saadetiste puidust pakkematerjali fütosanitaarkontrollide kohta. |
||||||||
Aruandeperiood: |
||||||||
Aruandev liikmesriik: |
||||||||
Asjaomased piiriületuspunktid: |
|
|||||||
|
CN-kood: 2514 00 00 |
CN-kood: 2515 |
CN-kood: 2516 |
CN-kood: 6801 00 00 |
CN-kood: 6802 |
|||
Aruandva liikmesriigi kaudu ELi sisenenud saadetiste arv |
|
|
|
|
|
|||
Kontrollitud saadetiste arv |
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|
|||
Nõuetele mittevastava puidust pakkematerjaliga kontrollitud saadetiste arv kokku |
|
|
|
|
|
|||
Nõuetele vastava puidust pakkematerjaliga kontrollitud saadetiste arv kokku |
|
|
|
|
|