ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.047.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 47
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. aastakäik
20. veebruar 2013

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 139/2013, 7. jaanuar 2013, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 140/2013, 18. veebruar 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pa de Pagès Català (KGT)]

18

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 141/2013, 19. veebruar 2013, millega rakendatakse seoses Euroopa terviseuuringul põhineva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta ( 1 )

20

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 142/2013, 19. veebruar 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2535/2001 seoses Uus-Meremaal piimatoodete ekspordisertifikaate välja andvat asutust käsitlevate andmetega

49

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 143/2013, 19. veebruar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses CO2 heitkoguste määramisega mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul ( 1 )

51

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 144/2013, 19. veebruar 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 606/2009 seoses teatavate veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega ning määrust (EÜ) nr 436/2009 seoses kõnealuste tavade märkimisega toodete veo saatedokumentidesse ning veinisektoris peetavatesse registritesse

56

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 145/2013, 19. veebruar 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes

63

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 146/2013, 19. veebruar 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

68

 

 

OTSUSED

 

 

2013/90/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 18. veebruar 2013, millega kiidetakse heaks kava metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Läti teatavates piirkondades (teatavaks tehtud numbri C(2013) 720 all)

70

 

 

2013/91/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 18. veebruar 2013, millega muudetakse otsust 2008/855/EÜ seoses Lätis sigade klassikalise katku tõttu võetud loomatervishoiualaste tõrjemeetmetega (teatavaks tehtud numbri C(2013) 722 all)  ( 1 )

72

 

 

2013/92/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 18. veebruar 2013, Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade veol kasutatava puidust pakkematerjali suhtes kohaldatava järelevalve, taimetervise kontrolli ja meetmete kohta (teatavaks tehtud numbri C(2013) 789 all)

74

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 139/2013,

7. jaanuar 2013,

milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eelkõige artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkti b,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (2) eelkõige selle artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõiget 3 ning artikli 18 lõike 1 esimest ja neljandat taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse, (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Pärast kõrge patogeensusega Aasia tüvega linnugripi puhanguid 2004. aastal Kagu-Aasias võttis komisjon vastu mitu otsust, millega keelati teiste kaupade seas ka muude lindude kui kodulindude import asjaomastest kolmandatest riikidest.

(3)

Et anda ülevaade vangistuses elavate lindude impordi tagajärjel tekkida võivast ohust, palus komisjon 13. aprillil 2005 Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) esitada teaduslik arvamus ohtude kohta, mida põhjustab metslindude ja vangistuses elavate lindude import kolmandatest riikidest.

(4)

Pärast seda palvet võttis EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon oma 26.-27. oktoobri 2006. aasta koosolekul vastu teadusliku arvamuse loomatervishoiu ja loomade heaolu ohtude kohta, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga Euroopa Liitu. Kõnealuses arvamuses määratakse kindlaks võimalikud vahendid ja valikuvõimalused, mille abil saaks vähendada mis tahes tuvastatud ohtu loomade tervisele, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga.

(5)

Üks EFSA teadusliku arvamuse soovitus on seotud kontrollide tegemisega muid linde kui kodulinde liitu eksportivates kolmandates riikides. Nakatunud lindude liitu importimise tõenäosust peaks kõige rohkem vähendama ekspordikohtades tehtavad parandused. Seetõttu tuleks käesolevas määruses kehtestada imporditingimused nii, et import oleks lubatud ainult neist kolmandatest riikidest, millel on kõnealuste lindude liitu importimise luba.

(6)

Teine EFSA soovitus on seotud looduses püütud lindude impordiga. Teaduslikus arvamuses kirjeldatakse ohtu, mida põhjustavad linnud, kes võivad olla saanud nakkuse nii teistelt nakatunud metslindudelt ja saastunud keskkonnast kui ka nakatunud kodulindudelt. Võttes arvesse rändlindude rolli linnugripi levitamisel Aasiast Euroopasse 2005. ja 2006. aastal, on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi ainult vangistuses kasvatatud lindudega.

(7)

Looduses püütud ja vangistuses kasvatatud lindude vahel on väga harva võimalik kindlat vahet teha. Märgistamismeetodeid saab kohaldada mõlemat tüüpi lindude suhtes, ilma et nende vahel oleks võimalik vahet teha. Seetõttu on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi paljundusettevõtetega, kelle kolmanda ekspordiriigi pädev asutus on heaks kiitnud, ning kehtestada selleks heakskiitmiseks teatud miinimumnõuded.

(8)

Imporditud linnud tuleks transportida liikmesriigis otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, kuhu nad peaks jääma nii kauaks, kuni on välistatud linnugripi või Newcastle’i haigusega nakatumine.

(9)

Kui heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses on linnugripi või Newcastle’i haigusega nakatumise kahtlus, on asjakohane oodata, kuni kahtlus on leidnud kinnitust, et välistada muud haigusnähtude põhjused, enne kui alustatakse lindude tapmist ja hävitamist asjaomastes ruumides.

(10)

Linnugripi tõrjumisel saadud kogemuse arvesse võtmiseks võeti vastu nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate liidu meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (5). Nimetatud direktiivi alusel võeti vastu komisjoni 4. augusti 2006. aasta otsus 2006/437/EÜ, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga (6) ning milles sätestatakse ühenduse tasandil diagnostilised menetlused, proovivõtumeetodid ja linnugripi puhangu kindlakstegemiseks tehtavate laboriuuringute tulemuste hindamise kriteeriumid. Nimetatud otsust tuleb arvesse võtta nimetatud heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes lindude gripi diagnoosimise korra sätestamisel.

(11)

Selleks, et tagada imporditud lindude jõudmine määratud heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse mõistliku aja jooksul, on asjakohane kehtestada täiendavad impordimenetlused seoses lindude veoga liitu sisenemisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse.

(12)

Heakskiidetud karantiinikeskused ja -asutused, mille nimekirjad tuleb avaldada liikmesriikidel, peaks järgima teatud minimaalseid tingimusi.

(13)

Mõne linnu importi reguleerivad teised liidu õigusaktid. Seega tuleks nende lindude import käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(14)

Selliste kirjatuvide, kes tuuakse liitu, kus nad vabastatakse, et nad saaksid oma päritolukohta tagasi lennata, põhjustatav oht loomade tervisele on niisugune, et nad tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(15)

Lisaks kehtivad mõnes kolmandas riigis liidu õigusaktidega samaväärsed loomatervishoiu nõuded. Seega tuleks lindude import neist riikidest käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(16)

Sellise lindude puhul, kellel leitakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripp või Newcastle’i haigus, tuleks kaaluda ka teatud erandeid juhtudel, kui haiguse esinemine ei kujuta endast ohtu liidu loomade tervisele.

(17)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse loomatervishoiu nõuded teatavate lindude importimisel liitu I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest ning selle impordiga seotud karantiinitingimused.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse lindude suhtes.

Seda ei kohaldata siiski järgmiste lindude suhtes:

a)

kodulinnud;

b)

sihtliikmesriigi pädeva asutuse heakskiidetud kaitseprogrammide tarvis imporditud linnud;

c)

direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 1 nimetatud lemmikloomad, kellega on kaasas omanik;

d)

loomaaedade, tsirkuste, lõbustusparkide ja katsete jaoks ette nähtud linnud;

e)

direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 kohaselt heakskiidetud asutustesse, instituutidesse ja keskustesse saadetavad linnud;

f)

kirjatuvid, kes tuuakse liidu territooriumile kolmandast naaberriigist, kus nad tavaliselt elavad, ning vabastatakse seal kohe eeldusel, et nad lendavad tagasi sellesse kolmandasse riiki;

g)

Andorrast, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ja Vatikani Linnriigist imporditud linnud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid, välja arvatud nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 4 toodud kodulindude mõiste. Käesoleva määruse mõistes on kodulinnud kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, nurmkanad ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või jahilinnuvarude taastootmiseks.

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„linnud” – kõik linnud, välja arvatud need, mis on nimetatud artikli 2 teises lõigus;

b)

„heakskiidetud paljundusettevõte” on:

i)

ainult lindude paljundamiseks mõeldud asutus ja

ii)

asutus, mida eksportiva kolmanda riigi pädev asutus on artiklis 4 ja II lisas sätestatud tingimustele vastavuse eesmärgil kontrollinud ja heaks kiitnud;

c)

„vangistuses kasvanud linnud” – linnud, kes ei ole püütud loodusest, vaid on sündinud vanematest, kes on vangistuses paaritunud või muul viisil sugurakke üle kandnud;

d)

„liitekohata jalarõngas” – rõngas või pael, mis moodustab ühtse, ilma katkestuse või liitekohata ringi, mida ei ole kuidagi rikutud ja mis on sellise suurusega, et seda ei saa täiskasvanud linnu jalalt eemaldada pärast jalale kinnitamist linnu esimestel elupäevadel, ning on kommertseesmärgil selleks otstarbeks toodetud;

e)

„heakskiidetud karantiiniasutus” – muud ruumid peale karantiinikeskuste:

i)

kus imporditud linde karantiinis hoitakse;

ii)

mida pädev asutus on artiklis 6 ja IV lisas sätestatud miinimumtingimustele vastavuse eesmärgil kontrollinud ja heaks kiitnud;

f)

„heakskiidetud karantiinikeskus” – ruumid:

i)

kus imporditud linde karantiinis hoitakse;

ii)

kus asub mitu tegevuslikult ja füüsiliselt üksteisest eraldatud üksust ning mille igas üksuses hoitakse üksnes ühe ja sama partii linde, kelle tervislik seisund on ühesugune, ning seega moodustab iga üksus ühe epidemioloogilise üksuse;

iii)

mida pädev asutus on artiklis 6 ja IV lisas sätestatud miinimumtingimustele vastavuse eesmärgil kontrollinud ja heaks kiitnud;

g)

„sentinell-linnud” – kodulinnud, keda kasutatakse karantiinis diagnostilise abina;

h)

„diagnostikakäsiraamat” – otsuse 2006/437/EÜ lisas sätestatud lindude gripi diagnostika käsiraamat.

Artikkel 4

Heakskiidetud paljundusettevõtted

Heakskiidetud paljundusettevõtted peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)

paljundusettevõte peab olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud II lisas sätestatud tingimuste kohaselt ja talle peab olema antud loanumber;

b)

nimetatud asutus peab olema edastanud selle loanumbri komisjonile;

c)

paljundusettevõtte nimi ja loanumber peavad olema kantud komisjoni koostatud paljundusettevõtete loendisse;

d)

pädev asutus peab paljundusettevõtte tegevusloa tühistama või peatama kohe, kui paljundusettevõte enam ei vasta II lisa nõuetele, ning sellest tuleb komisjonile kohe teatada.

Artikkel 5

Imporditingimused

Lindude importimine on lubatud üksnes siis, kui linnud vastavad järgmistele tingimustele:

a)

linnud on vangistuses kasvanud;

b)

linnud pärinevad I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest;

c)

linnud on pärit heakskiidetud paljundusettevõtetest, mis vastavad artiklis 4 sätestatud tingimustele;

d)

lindudele tehti 7–14 päeva enne teelesaatmist laboratoorne viiruse avastamise proov ja saadi negatiivne tulemus kõikide lindude gripi viiruste ja Newcastle’i haiguse viiruse esinemise suhtes;

e)

linnud ei ole lindude gripi vastu vaktsineeritud;

f)

lindudega on kaasas III lisas esitatud näidisele vastav veterinaartõend (edaspidi „veterinaartõend”);

g)

linnud on vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (7) artikli 66 lõikele 2 märgistatud individuaalse identifitseerimisnumbriga kordumatult tähistatud liitekohata jalarõnga või mikrokiibi abil;

h)

punktis g ette nähtud jalarõngale või mikrokiibile kantud individuaalne identifitseerimisnumber peab sisaldama vähemalt järgmist:

—

identifitseerimist teostava kolmanda ekspordiriigi ISO kood,

—

kordumatu seerianumber;

i)

punktis g ette nähtud individuaalne identifitseerimisnumber peab olema märgitud veterinaartõendile;

j)

linde veetakse uutes transportimisvahendites, mis on väliselt eristatavad neile kantud identifitseerimisnumbri abil, mis peab vastama veterinaartõendil märgitud identifitseerimisnumbrile.

Artikkel 6

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama IV lisas sätestatud miinimumtingimustele.

Iga liikmesriik koostab nimekirja heakskiidetud karantiiniasutustest ja -keskustest ning nende loanumbritest, ajakohastab seda ning teeb nimekirja komisjonile, teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 7

Lindude otsevedu heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse

Linnud transporditakse piiripunktist puurides või kastides otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse.

Veo kogukestus piiripunktist karantiiniasutuse või -keskuseni ei tohi tavaliselt kesta kauem kui üheksa tundi.

Kui veoks kasutatakse sõidukeid, peavad need olema pädevate asutuste poolt võltsimiskindla plommiga suletud.

Artikkel 8

Tõendamine

Importijad või nende esindajad peavad esitama kirjaliku tõendi karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutava isiku allkirjaga, mis kinnitab, et linnud pannakse karantiini; tõend peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kuhu linnud viiakse.

See tõend peab

a)

kandma selgelt karantiiniasutuse või -keskuse nimetust, aadressi ja loanumbrit;

b)

jõudma elektronposti või faksi teel piiripunkti enne partii saabumist piiripunkti või esitab selle teabe importija või tema esindaja vahetult enne lindude vabastamist piiripunktist.

Artikkel 9

Lindude transiitvedu liidus

Kui linnud tuuakse liitu muu liikmesriigi kui sihtliikmesriigi kaudu, tuleb võtta kõik meetmed tagamaks, et partii jõuab ettenähtud sihtliikmesriiki.

Artikkel 10

Lindude veo seire

1.   Kui liidu õigusaktidega nähakse ette lindude seire nende liikumisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, peab toimuma järgmine teabevahetus:

a)

asjaomase piiripunkti riiklik veterinaararst teavitab saadetise sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavat pädevat asutust lindude päritolust ja sihtkohast TRACESi süsteemi kaudu;

b)

sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik teatab ühe tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse elektronposti või faksi teel sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavale riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta;

c)

sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav riiklik veterinaararst teatab TRACESi süsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse temale partii saatmisest teatanud asjaomase piiripunkti riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta.

2.   Kui piiripunkti eest vastutavale pädevale asutusele esitatakse kinnitus selle kohta, et heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse saatmiseks ettenähtuna deklareeritud linnud ei ole kolme päeva jooksul alates saadetise eeldatavast karantiiniasutusse või -keskusesse saabumise ajast sinna jõudnud, võtab pädev asutus saadetise eest vastutava isiku suhtes vajalikke meetmeid.

Artikkel 11

Karantiinitingimused

1.   Linnud pannakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses vähemalt 30 päevaks karantiini (edaspidi „karantiin”).

2.   Riiklik veterinaararst kontrollib karantiinitingimusi iga partii puhul vähemalt karantiini alguses ja lõpus; see hõlmab suremuse arvestuse kontrollimist ja lindude kliinilist läbivaatust igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses.

Kui haigusolukord seda nõuab, peab riiklik veterinaararst tegema kontrolle sagedamini.

Artikkel 12

Uuringud, proovide võtmine ja analüüside tegemine saadetisele karantiinis oleku ajal

1.   Pärast lindude paigutamist karantiini tehakse V lisas sätestatud uuringud, võetakse proovid ja tehakse analüüsid lindude gripi ja Newcastle’i haiguse avastamiseks.

2.   Kui kasutatakse sentinell-linde, tuleb igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses kasutada vähemalt kümmet sentinell-lindu.

3.   Uuringutel, proovide võtmisel ja analüüside tegemisel kasutatavad sentinell-linnud peavad olema

a)

vähemalt kolme nädala vanused ja neid võib kasutada sel eesmärgil ainult ühe korra;

b)

tuvastatavad jalarõnga või muu eemaldamatu märgise abil;

c)

vaktsineerimata ning neilt peab olema võetud 14 päeva jooksul enne karantiini algust lindude gripi ja Newcastle’i haiguse proovid, mille tulemused on olnud seronegatiivsed;

d)

paigutatud heakskiidetud karantiiniasutusse või heakskiidetud karantiinikeskuse üksusesse enne lindude saabumist ning nad peavad olema lindudele võimalikult lähedal, et oleks tagatud sentinell-lindude kokkupuude karantiinilindude väljaheidetega.

Artikkel 13

Tegevus heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses haiguskahtluse korral

1.   Kui heakskiidetud karantiiniasutuses kahtlustatakse karantiini ajal, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

pädev asutus kehtestab heakskiidetud karantiiniasutuse suhtes ametliku järelevalve;

b)

nakatunud lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse V lisa punkti 2 kohaselt lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

c)

ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiiniasutusse tuua ega sealt välja viia, kuni kahtlus on välistatud.

2.   Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus asjaomases heakskiidetud karantiiniasutuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 1 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

heakskiidetud karantiiniasutuses tapetakse ja hävitatakse kõik linnud ja sentinell-linnud;

b)

heakskiidetud karantiiniasutus tuleb puhastada ja desinfitseerida;

c)

linde ei tohi viia heakskiidetud karantiiniasutusse enne 21 päeva möödumist lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest.

3.   Kui heakskiidetud karantiinikeskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu karantiinikeskuse üksuse lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

pädev asutus kehtestab heakskiidetud karantiinikeskuse suhtes ametliku järelevalve;

b)

kõnealustelt lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse V lisa punkti 2 kohaselt lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

c)

ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiinikeskusesse tuua ega sealt välja viia, kuni kahtlus on välistatud.

4.   Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 3 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

heakskiidetud karantiiniasutuse asjaomases üksuses tapetakse ja hävitatakse kõik linnud ja sentinell-linnud;

b)

asjaomane üksus puhastatakse ja desinfitseeritakse;

c)

võetakse järgmised proovid:

i)

kui kasutatakse sentinell-linde, võetakse neilt mitte enne, kui asjaomase üksuse lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva, V lisas ette nähtud proovid seroloogiliseks uuringuks, või

ii)

kui sentinell-linde ei kasutata, võetakse teiste karantiiniüksuste lindudelt 7.–15. päeval pärast asjaomase üksuse lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist V lisa punktis 2 ette nähtud proovid seroloogiliseks uuringuks;

d)

ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiinikeskusest välja viia enne, kui punktis c kirjeldatud proovivõtu tulemused on tunnistatud negatiivseks.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 14

Heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse kohta saadud positiivse tulemusega seotud erandid

1.   Kui karantiini ajal leitakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud madala patogeensusega lindude grippi (MPLG) või Newcastle’i haigusesse, võib pädev asutus lubada riskianalüüsi alusel erandeid artikli 13 lõike 2 punktis a ja artikli 13 lõike 4 punktis a sätestatud meetmetest juhul, kui need erandid ei sea ohtu haiguste tõrjet (edaspidi „erand”).

Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest eranditest kohe teavitama.

2.   Kui riiklik veterinaararst kontrollib heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust, millele on tehtud erand ning üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu leitakse olevat nakatunud madala patogeensusega lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb järgida lõigetes 3–7 sätestatud meetmeid.

Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest meetmetest kohe teavitama.

3.   Madala patogeensusega lindude gripi positiivse leiu korral tuleb diagnostikakäsiraamatus ette nähtud standardproovide asemel heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse igast üksusest võtta 21 päeva pärast madala patogeensusega linnugripi viimast leidu ja 21-päevaste intervallide järel laborikatseteks järgmised proovid:

a)

proovivõtu ajal seal leiduvate surnud sentinell-lindude või teiste lindude proovid;

b)

hingetoru / kitsa suuneelu ja kloaagi-tampooniproovid vähemalt 60 linnult või kõigilt lindudelt, kui neid on heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses vähem kui 60; kui linnud on väikesed, eksootilised ning pole kättevõtmisega harjunud või nende kättevõtmine võib olla inimestele ohtlik, tuleb proovid võtta värsketest väljaheidetest; proovide võtmine ja nende laboratoorsed uuringud peavad jätkuma seni, kuni saadakse kaks järjestikust 21-päevase intervalliga negatiivset laboritulemust.

Pädev asutus võib siiski riskide hindamise tulemuste põhjal lubada kõrvalekaldumisi käesolevas lõikes sätestatud proovide arvust.

4.   Newcastle’i haiguse positiivse leiu korral võib pädev asutus lubada erandit ainult juhul, kui 30 päeva pärast viimase sellesse haigusesse nakatunud linnu surma või kliinilist paranemist on V lisa punktide 1 ja 2 kohase proovivõtu tulemused negatiivsed, võtmata arvesse sätestatud aega.

5.   Linde ei tohi karantiinist vabastada enne, kui vähemalt lõikes 3 ette nähtud laboratoorsete uuringute periood on möödas.

6.   Heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomane üksus tuleb pärast tühjendamist puhastada ja desinfitseerida. Kõik tõenäoliselt saastunud materjalid ja jäätmed ning samuti lõikes 3 ette nähtud laborikatsete jooksul kogunenud jäätmed tuleb kõrvaldada viisil, mis tagab, et haigusetekitaja ei levi, ning hävitada viisil, mis tagab madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse viiruse hävimise.

7.   Heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust ei tohi taasasustada enne, kui lõikes 6 ette nähtud lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva.

Artikkel 15

Tegevus klamüdioosikahtluse korral

Kui heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse või saadakse kinnitust, et papagoilised on nakatunud ornitoosi, tuleb kõiki linde selles saadetises ravida pädeva asutuse heakskiidetud meetodil ning karantiini tuleb pikendada vähemalt kaks kuud pärast viimast registreeritud haigusjuhtu.

Artikkel 16

Karantiinist vabastamine

Linnud võib heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse karantiinist vabastada üksnes riikliku veterinaararsti kirjalikul loal.

Artikkel 17

Teavitamis- ja aruandlusnõuded

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses avastatud linnugripi või Newcastle’i haiguse juhtumist 24 tunni jooksul.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal järgmise teabe:

a)

heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste kaudu imporditud lindude arvu liikide ja heakskiidetud päritolu paljundusettevõtete kaupa;

b)

teave imporditud lindude suremuse kohta alates päritoluriigis tehtavast veterinaarkontrollist kuni karantiiniaja lõpuni;

c)

lindude gripi, Newcastle’i haiguse ja ornitoosi positiivsete leidude arv heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes.

Artikkel 18

Karantiiniga seotud kulud

Kõik käesoleva määruse kohaldamisest tulenevad karantiinikulud kannab importija.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 318/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(2)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(3)  ELT L 84, 24.3.2007, lk 7.

(4)  Vt VI lisa.

(5)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6)  ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

(7)  ELT L 166, 19.6.2006, lk 1.

I LISA

Loetelu kolmandate riikide kohta, millest on lubatud importida vangistuses kasvanud linde

1.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 798/2008 (1) I lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandad riigid või nende osad, mille jaoks on kõnealuse tabeli 4. veerus esitatud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude veterinaarsertifikaadi näidis.

2.

Argentina.

3.

Filipiinid: National Capital Region.

(1)  ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

II LISA

Artikli 4 kohast kolmanda päritoluriigi paljundusettevõtete heakskiitmist reguleerivad tingimused

1.   PEATÜKK

Paljundusettevõtete heakskiitmine

Artikli 4 kohase heakskiidu saamiseks peab paljundusettevõte vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele.

1)

Paljundusettevõte peab olema selgelt piiritletud ja ümbrusest eraldatud või peavad loomad olema piiratud ja asuma nii, et nad ei ohusta nende loomade tervist, keda peetakse loomakasvatusettevõtetes, mille sanitaarseisund võib halveneda.

2)

Paljundusettevõttel peavad olema sobivad vahendid loomade püüdmiseks, piiramiseks ja eraldamiseks, nõuetekohased karantiiniruumid ning heakskiidetud kord heakskiitmata asutustest toodavate loomade jaoks.

3)

Paljundusettevõtte eest vastutaval isikul peab olema piisav linnukasvatuse kogemus.

4)

Paljundusettevõte peab olema vaba lindude gripist, Newcastle’i haigusest ja ornitoosist; et paljundusettevõte neist haigustest vabaks tunnistada, hindab pädev asutus vähemalt heakskiitmise taotlusele eelneva kolme aasta jooksul registreeritud andmeid loomade tervisliku seisundi kohta ja paljundusettevõttes loomadega tehtud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemusi. Uued paljundusettevõtted kiidetakse siiski heaks ainult neis tehtud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemuste alusel.

5)

Paljundusettevõte peab pidama ajakohastatud arvestust järgmise kohta:

a)

paljundusettevõttes olevate igat liiki loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus);

b)

paljundusettevõttesse toodavate või sealt välja viidavate loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus), samuti teave nende päritolu või sihtkoha, ettevõttest algava või seal lõppeva veo ning loomade tervisliku seisundi kohta;

c)

vereanalüüside või muude diagnostiliste protseduuride tulemused;

d)

haigusjuhud ja vajaduse korral määratud ravi;

e)

paljundusettevõttes surnud loomade, kaasa arvatud surnult sündinud loomade surmajärgsete uuringute tulemused;

f)

eraldatuse või karantiini vältel tehtud tähelepanekud.

6)

Paljundusettevõttel peab olema kokkulepe pädeva laboratooriumiga surmajärgsete uuringute tegemiseks või üks või mitu sobivat ruumi, kus pädev isik võib heakskiidetud veterinaararsti järelevalve all kõnealuseid kontrolle tehda.

7)

Paljundusettevõttel peab olema sobiv kord või kohapealsed võimalused haiguse tõttu surnud või surmatud loomade surnukehade nõuetekohaseks kõrvaldamiseks.

8)

Paljundusettevõte peab tagama lepingu või aktiga kolmanda ekspordiriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ja tema alluvuses töötava veterinaararsti teenused; veterinaararst

a)

tagab, et asjaomases riigis valitseva haigusolukorraga seotud haiguse järelevalve- ja kontrollimeetmed on heaks kiitnud pädev asutus ning et neid kohaldatakse paljundusettevõttes. Sellised meetmed hõlmavad

i)

iga-aastast haiguse järelevalve kava, kaasa arvatud loomade kontrolli zoonooside osas,

ii)

nakkushaiguse kahtlusega loomade kliinilist, laboratoorset ja surmajärgset analüüsimist,

iii)

vajaduse korral vastuvõtlike loomade vaktsineerimist nakkushaiguste vastu vastavalt maailma loomatervishoiu organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatule;

b)

tagab, et igast kahtlasest surmast või igast muust sümptomist, mis viitab loomade haigestumisele lindude grippi, Newcastle’i haigusesse või ornitoosi, teatatakse viivitamata kolmanda riigi pädevale asutusele;

c)

tagab, et paljundusettevõttesse sissetoodavad loomad on olnud vajaduse korral eraldatud vastavalt käesoleva määruse nõuetele ja pädeva asutuse juhistele (kui need on koostatud);

d)

vastutab nende loomatervishoiu nõuete igapäevase täitmise eest, mis on sätestatud käesolevas määruses ja veetavate loomade heaolu käsitlevates liidu õigusaktides.

9)

Kui paljundusettevõttes kasvatatakse loomi katselaborite jaoks, peab nende loomade üldine hooldus ja pidamine vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (1) artikli 33 nõuetele.

2.   PEATÜKK

Paljundusettevõtete heakskiidu säilitamine

Paljundusettevõtete heakskiit säilitatakse, kui täidetakse käesoleva peatüki nõudeid.

1)

Ruumid on pädeva asutuse riikliku veterinaararsti järelevalve all; riiklik veterinaararst

a)

tagab käesoleva määruse nõuete täitmise;

b)

külastab paljundusettevõtte ruume vähemalt korra aastas;

c)

kontrollib heakskiidetud veterinaararsti tegevust ja iga-aastase haiguste järelevalve kava rakendamist;

d)

tõendab, et loomadega tehtud kliiniliste, surmajärgsete ja laboratoorsete katsete tulemused on näidanud, et lindude grippi, Newcastle’i haigust ja ornitoosi ei esine.

2)

Paljundusettevõttesse võib käesoleva määruse kohaselt tuua üksnes teisest heakskiidetud paljundusettevõttest pärit loomi.

3)

Paljundusettevõte hoiab 1. peatüki punktis 5 nimetatud andmeid alles vähemalt kümne aasta jooksul pärast heakskiitmist.

3.   PEATÜKK

Muudest kohtadest peale heakskiidetud paljundusettevõtete toodud lindude karantiin

Erandina 2. peatüki punktist 2 võib paljundusettevõttesse pädeva asutuse loal tuua linde, kes ei ole pärit heakskiidetud paljundusettevõtetest, tingimusel, et kõnealused loomad läbivad enne olemasolevate loomade juurde laskmist karantiini vastavalt pädeva asutuse juhistele. Karantiin peab kestma vähemalt 30 päeva.

4.   PEATÜKK

Paljundusettevõtete heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine

Paljundusettevõtete heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele.

1)

Kui pädev asutus leiab, et paljundusettevõte ei täida enam 1. ja 2. peatükis esitatud nõudeid või et paljundusettevõtte kasutusotstarvet on muudetud nii, et seda ei kasutata enam ainult lindude paljundamiseks, peatab või tühistab ta paljundusettevõtte heakskiidu.

2)

Kui pädev asutus saab teate lindude gripi, Newcastle’i haiguse või ornitoosi kahtluse kohta, peatab ta paljundusettevõtte heakskiidu, kuni kahtlus on ametlikult välistatud. Pädev asutus tagab, et haiguse kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks vajalikud meetmed võetakse vastavalt liidu õigusaktidele, millega reguleeritakse kõnealuse haiguse vastu võetavaid meetmeid ja milles käsitletakse loomadega kauplemist.

3)

Kui haiguse kahtlus leiab kinnitust, võib pädev asutus paljundusettevõtte 1. peatüki kohaselt taas heaks kiita alles pärast

a)

haiguse ja nakkusallika likvideerimist paljundusettevõttes;

b)

paljundusettevõtte nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist;

c)

1. peatüki nõuete, v.a punkti 4 täitmist.

4)

Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata paljundusettevõtte heakskiidu peatamisest, tühistamisest või taastamisest.

(1)  ELT L 276, 20.10.2010, lk 33.

III LISA

Artikli 5 punktis f osutatud veterinaartõend teatud liitu lähetatavate muude lindude kui kodulindude impordi jaoks

Image 1

Tekst pildi

Image 2

Tekst pildi

Image 3

Tekst pildi

IV LISA

Artiklis 6 osutatud lindude karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiitmise miinimumtingimused

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama 1. ja 2. peatükis sätestatud nõuetele.

1.   PEATÜKK

Karantiiniasutuse või -keskuse ehituslik eripära ja varustus

1)

 Karantiiniasutus või -keskus peab olema eraldi hoone või hoonekompleks, mis on kodulinnumajanditest ja muudest linnukasvatusettevõtetest kaugusel, mille määrab pädev asutus riskianalüüsi alusel, mille puhul on võetud arvesse Newcastle’i haiguse ja lindude gripi epidemioloogiat. Sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema lukustatavad ning neil peab olema silt: „KARANTIIN – kõrvalistel isikutel sisenemine keelatud”.

2)

 Igal karantiinikeskuse üksusel peab olema eraldi õhuruum.

3)

 Karantiiniasutus või -keskus peab olema lindude-, lendamis- ja kahjuritekindel ning fumigatsiooniks õhukindlalt suletav.

4)

 Heakskiidetud karantiiniasutuses või igas heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses peab olema kätepesu võimalus.

5)

 Heakskiidetud karantiiniasutuse või iga heakskiidetud karantiinikeskuse üksuse sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema kahekordsed.

6)

 Heakskiidetud karantiiniasutuse või heakskiidetud karantiinikeskuse eri üksuste sisse- ja väljakäikude juurde peavad olema paigaldatud hügieenitõkked.

7)

 Kogu varustus peab olema puhastatav ja desinfitseeritav.

8)

 Söödaladu peab olema lindude- ja närilistekindel ning putukate vastu kaitstud.

9)

 Allapanu kogumiseks peab olema lindude- ja närilistekindel mahuti.

10)

 Rümpade hoidmiseks peab olema külmik ja/või sügavkülmik.

2.   PEATÜKK

Korraldusnõuded

1)

 Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

neil peab olema tõhus kontrollisüsteem loomade piisava järelevalve tagamiseks;

b)

nad peavad olema riikliku veterinaararsti järelevalve all ja vastutusalas;

c)

neid tuleb puhastada ja desinfitseerida pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tegevuskava järgi ning sellele peab järgnema piisav puhkeaeg; kasutatavad desinfitseerimisvahendid peavad olema pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks heaks kiidetud.

2)

 Iga karantiini pandud lindude saadetise puhul

a)

tuleb heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse üksus puhastada ja desinfitseerida ning hoida seejärel lindudest tühjana vähemalt seitse päeva enne imporditud lindude sisseviimist;

b)

peab lindude saadetis pärinema ühest heakskiidetud kolmanda päritolumaa paljundusettevõttest ning saadetis tuleb karantiini panna maksimaalselt 48 tunni jooksul;

c)

peab karantiiniaeg algama viimase linnu sisseviimisest karantiiniasutusse;

d)

tuleb heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse üksus karantiiniaja lõpus lindudest tühjendada ning puhastada ja desinfitseerida.

3)

 Sissetoodavate ja väljaviidavate partiide ristsaastumise vältimiseks tuleks rakendada ettevaatusabinõusid.

4)

 Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse ei tohi siseneda kõrvalised isikud.

5)

 Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevad isikud peavad kandma kaitseriietust ja kaitsejalanõusid.

6)

 Ei tohi esineda selliseid personali kokkupuuteid, mis võivad põhjustada heakskiidetud karantiiniasutuste või heakskiidetud karantiinikeskuste üksuste vahelist saastumist.

7)

 Kättesaadavad peavad olema vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisvahendid.

8)

 Kui tuvastatakse mikrokiibi abil, peab heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses olema sobiv mikrokiibi lugeja.

9)

 Kui transportimisel kasutatud kaste ja puure ei hävitata, tuleb need puhastada ja desinfitseerida heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses. Kui kõnealuseid kaste või puure kasutatakse mitu korda, peavad need olema tehtud tõhusalt puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. Kastid ja puurid tuleb hävitada viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

10)

 Allapanu ja jäätmematerjali tuleb koguda korrapäraselt, ladustada allapanumahutis ning seejärel käidelda viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

11)

 Lindude rümpasid tuleb uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikus laboratooriumis.

12)

 Vajalikud analüüsid ja ravi tuleb teha riikliku veterinaararstiga konsulteerides ja tema järelevalve all.

13)

 Riiklikku veterinaararsti tuleb teavitada karantiini ajal esinenud lindude ja/või sentinell-lindude haigus- ja surmajuhtudest.

14)

 Heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik peab pidama arvestust järgmise kohta:

a)

iga saadetise puhul sissetoomise kuupäeva, lindude arvu ja liigi kohta;

b)

imporditud lindudega kaasas olevate veterinaartõendite ja ühiste veterinaariaalaste piiriületusdokumentide koopiate kohta;

c)

imporditud lindude individuaalsete identifitseerimisnumbrite kohta ning kui tuvastatakse mikrokiibi abil, tuleb märkida andmed kasutatud mikrokiibi tüübi ja mikrokiibi lugeja kohta;

d)

kui karantiiniasutuses või -keskuses kasutatakse sentinell-linde, siis nende arvu ja karantiiniasutusse või -keskusesse paigutamise kohta;

e)

oluliste tähelepanekute kohta: haigusjuhud ja surmajuhtude arv päevas;

f)

proovide võtmise kuupäevade ja tulemuste kohta;

g)

ravi tüübi ja kuupäevade kohta;

h)

karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevate ja sealt väljuvate isikute kohta.

15)

 Punktis 14 kirjeldatud andmeid tuleb alles hoida vähemalt kümme aastat.

3.   PEATÜKK

Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine

Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesoleva peatüki nõuetele.

1)

Kui pädev asutus leiab, et karantiiniasutus või -keskus ei täida enam 1. ja 2. peatükis sätestatud nõudeid või et selle kasutusotstarvet on muudetud nii, et artikli 3 punktid e ja f seda enam ei hõlma, peab ta teatama sellest komisjonile. Selliseid karantiiniasutusi või -keskusi ei tohi vastavalt käesolevale määrusele importimise puhul kasutada.

2)

Karantiiniasutus või -keskus kiidetakse uuesti heaks üksnes siis, kui 1. ja 2. peatükis sätestatud tingimused on jälle täidetud.

V LISA

Uuringud, proovide võtmine ja analüüside tegemine lindude gripi ja Newcastle’i haiguse avastamiseks

1)

 Karantiini ajal peavad sentinell-linnud või kui sentinell-linde ei kasutata, siis imporditud linnud läbima järgmised menetlused.

a)

Sentinell-lindude kasutamise korral:

i)

võetakse vähemalt 21 päeva pärast nende karantiini panemist ja vähemalt kolm päeva enne karantiiniaja lõppu kõigilt sentinell-lindudelt vereproovid seroloogiliseks uuringuks,

ii)

kui sentinell-lindude punktis i osutatud proovide seroloogilised tulemused on positiivsed või ebaselged, tuleb imporditud lindudele teha viroloogiline uuring; kloaagi-tampooniproov (või väljaheiteproov) ja hingetoru / kitsa suuneelu tampooniproov tuleb võtta vähemalt 60 linnult või kui saadetis on väiksem kui 60 lindu, siis kõikidelt lindudelt.

b)

Kui sentinell-linde ei kasutata, tuleb imporditud linde uurida viroloogiliselt (seroloogiline uuring ei ole vajalik). Karantiiniaja seitsmendal kuni viieteistkümnendal päeval tuleb võtta hingetoru / kitsa suuneelu tampooniproov ja/või kloaagi-tampooniproov (või väljaheiteproov) vähemalt 60 linnult või kui saadetis on väiksem kui 60 lindu, siis kõikidelt lindudelt.

2)

 Peale punktis 1 sätestatud proovide tuleb viroloogiliseks uuringuks võtta järgmised proovid:

a)

kloaagi-tampooniproovid (või väljaheiteproov) ja hingetoru / kitsa suuneelu tampooniproovid (võimaluse korral) kliiniliselt haigetelt lindudelt või haigetelt sentinell-lindudelt;

b)

soolesisaldisest, ajust, hingetorust, kopsudest, maksast, põrnast, neerudest või muudest ilmselt haigusest mõjutatud elunditest võimalikult kiiresti pärast surma kas

i)

surnud sentinell-lindudelt ja kõikidelt surnult karantiini saabuvatelt või karantiini ajal surnud lindudelt või

ii)

väikeste lindude suure suremuse korral suurtes saadetistes vähemalt kümnelt protsendilt surnud lindudelt.

3)

 Kõiki karantiini ajal võetud proove tuleb viroloogiliselt ja seroloogiliselt uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikes laboratooriumides, kasutades lindude gripi puhul diagnostikakäsiraamatu ja Newcastle’i haiguse puhul maailma loomatervishoiu organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu diagnostilisi protseduure. Viroloogilise uuringu puhul võib ühe liitproovina kasutada kuni viit üksiku linnu proovi. Väljaheiteid võib liitproovina kasutada elundi- ja koeproovidest eraldi.

4)

 Viiruse isolaadid tuleb esitada riigi tugilaborile.

VI LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 318/2007

(ELT L 84, 24.3.2007, lk 7)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1278/2007

(ELT L 284, 30.10.2007, lk 20)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 86/2008

(ELT L 27, 31.1.2008, lk 8)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 311/2008

(ELT L 93, 4.4.2008, lk 3)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2008

(ELT L 166, 27.6.2008, lk 18)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 754/2008

(ELT L 205, 1.8.2008, lk 6)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1219/2008

(ELT L 330, 9.12.2008, lk 4)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1294/2008

(ELT L 340, 19.12.2008, lk 41)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 201/2009

(ELT L 71, 17.3.2009, lk 3)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 555/2009

(ELT L 164, 26.6.2009, lk 37)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1118/2009

(ELT L 307, 21.11.2009, lk 3)

Komisjoni määrus (EL) nr 239/2010

(ELT L 75, 23.3.2010, lk 18)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 66/2012

(ELT L 23, 26.1.2012, lk 1)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 390/2012

(ELT L 121, 8.5.2012, lk 18)

VII LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 318/2007

Käesolev määrus

Artiklid 1 ja 2

Artiklid 1 ja 2

Artikli 3 esimene lõik

Artikli 3 esimene lõik

Artikli 3 teise lõigu punktid a–h

Artikli 3 teise lõigu punktid a–h

Artikli 3 teise lõigu punkt i

—

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 5 sissejuhatav lause

Artikli 5 sissejuhatav lause

Artikli 5 punkt a

Artikli 5 punkt (a)

Artikli 5 punkt b

Artikli 5 punkt b

Artikli 5 punkt ba

Artikli 5 punkt c

Artikli 5 punkt c

Artikli 5 punkt d

Artikli 5 punkt d

Artikli 5 punkt e

Artikli 5 punkt e

Artikli 5 punkt f

Artikli 5 punkt f

Artikli 5 punkt g

Artikli 5 punkt g

Artikli 5 punkt h

Artikli 5 punkt h

Artikli 5 punkt i

Artikli 5 punkt i

Artikli 5 punkt j

Artiklid 6–18

Artiklid 6–18

Artikkel 19

—

—

Artikkel 19

Artikli 20 esimene lõik

Artikkel 20

Artikli 20 teine lõik

—

I–IV lisa

I–IV lisa

VI lisa

V lisa

—

VI lisa

—

VII lisa

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 140/2013,

18. veebruar 2013,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pa de Pagès Català (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

3. jaanuaril 2013 jõustus määrus (EL) nr 1151/2012. Sellega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2).

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Pa de Pagès Català” (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(3)  ELT C 128, 3.5.2012, lk 14.

LISA

Määruse (EL) nr 1151/2012 I lisa I osas loetletud põllumajandustooted ja toit:

Klass 2.4.   Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

HISPAANIA

Pa de Pagès Català (KGT)

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 141/2013,

19. veebruar 2013,

millega rakendatakse seoses Euroopa terviseuuringul põhineva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1338/2008 on loodud ühtne raamistik rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artikli 9 lõikele 1 on vajalikud rakendusmeetmed, millega täpsustatakse andmed ja metaandmed, mida tuleb esitada kõnealuse määruse I lisaga hõlmatud terviseseisundi, tervist mõjutavate tegurite ja tervishoiu kohta, ning sätestada vaatlusperioodid ja kõnealuste andmete esitamise sagedus.

(3)

Need andmed kujutavad endast minimaalsete statistiliste andmete kogumit, mis peaks võimaldama paremini jälgida rahvatervist käsitlevaid liidu programme ning sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalkaitset, tervisealast ebavõrdsust ja tervena vananemist hõlmavaid poliitikavaldkondi.

(4)

Konfidentsiaalseid andmeid, mida liikmesriigid komisjonile (Eurostat) saadavad, tuleks käsitleda kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

(5)

Teostatud on kulude-tulude analüüs ning seda on hinnatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artiklile 6. Tõendatud on, et üleeuroopaliste võrreldavate andmete kättesaadavus on tõenäoliselt suureks abiks tervishoiu- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisel ning teaduslikel eesmärkidel, võimaldades koos ühiste vahendite kasutamisega tagada andmete järjepidevuse kõikides riikides, isegi kui seonduvad kulud erinevad sõltuvalt nõutavate muutujate ja metoodika integreerimise tasemest senistes riiklikes uuringutes.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Euroopa terviseuuringul põhinev Euroopa statistika hõlmab terviseseisundit, tervishoidu ja tervist mõjutavaid tegureid ning üle 15-aastaste isikute sotsiaal-demograafilisi karakteristikuid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „leibkond”– üksi elav isik või isikute rühm, kes elab koos samas eraeluruumis ning kellel on ühised kulutused ja peamised elatusvahendid. See mõiste ei hõlma institutsioonleibkondi, st haiglaid, hoolde- ja vanadekodusid, vanglaid, sõjaväelaste eluruume, religioosseid asutusi, pansioneid või ühiselamuid;

2)   „alaline elukoht”– koht, kus isik tavaliselt veedab oma igapäevast puhkeaega, välja arvatud ajutised äraolekud vaba aja sisustamiseks, puhkuseks, sõprade ja sugulaste külastamiseks, äritegevuseks, raviks või religioosseks palverännakuks, või selle puudumisel seaduslik või registreeritud elukoht;

Alaliste elanikena käsitatakse üksnes järgmisi kõnealuses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

a)

neid, kes elasid enne vaatluskuupäeva oma alalises elukohas pidevalt vähemalt kaheteistkümne kuu jooksul, või

b)

neid, kes saabusid oma alalisse elukohta vaatluskuupäevale eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Kui punktis a või b kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, tähendab „alaline elukoht” seaduslikku või registreeritud elukohta;

3)   „mikroandmed”– summeerimata tähelepanekud või eraldi üksuste tunnuste mõõtmised;

4)   „metaandmed”– andmeid ja statistikaprotsesse määratlevad ja teised kirjeldavad andmed.

Artikkel 3

Nõutavad andmed

1.   Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) I lisas sätestatud mikroandmed.

2.   Kõnealuseid mikroandmeid kogutakse liikmesriigi jaoks representatiivse tõenäosusvalimi alusel.

3.   Uuringu tulemuste kõrgetasemelise ühtlustamise saavutamiseks kõikides riikides annab komisjon (Eurostat) tihedas koostöös liikmesriikidega välja standardküsimustikku sisaldava „Euroopa terviseuuringu käsiraamatu” metoodiliste ja praktiliste soovituste ning juhistega valimi moodustamiseks ja uuringu korraldamiseks.

4.   Valimi minimaalne tõhus suurus, mis on arvutatud lihtsa juhuvaliku põhimõttel, on sätestatud II lisas. Arvutatakse kaalutegurid, võttes arvesse kaasamistõenäosust, mittevastamist ja vajaduse korral valimi kohandamist välistele andmetele sihtpopulatsiooni isikute jaotuse kohta.

5.   Statistikast jäetakse välja riigi territooriumi väikesed osad, mille rahvastik ei ületa 2 % vastava liikmesriigi rahvastikust, ning III lisas loetletud riigiterritooriumid.

Artikkel 4

Vaatlusaasta ja vaadeldav üldkogum

1.   Vaatlusaastad on 2013., 2014. või 2015. aasta.

2.   Vaadeldav üldkogum on üle 15-aastased isikud, kes elavad andmete kogumise ajal asjaomase liikmesriigi territooriumil tavaleibkonnas.

3.   Andmeid kogutakse vähemalt kolme kuu jooksul, kusjuures vähemalt üks kuu peab jääma sügishooaega (september kuni detsember).

Artikkel 5

Metaandmed

1.   Kvaliteediga seotud metaandmed esitatakse vastavalt Euroopa statistikasüsteemi standardile, mille on kindlaks määranud komisjon (Eurostat) ning mis on kokku lepitud liikmesriikidega.

2.   Liikmesriigid edastavad need metaandmed komisjonile (Eurostat) hiljemalt kahe kuu jooksul pärast mikroandmete edastamist.

Artikkel 6

Mikroandmete ja metaandmete edastamine komisjonile (Eurostat)

1.   Liikmesriigid edastavad käesoleva määrusega nõutavad lõplikud, kinnitatud ja kaalutud mikroandmed ning kvaliteediga seotud metaandmed kooskõlas komisjoni (Eurostat) täpsustatud andmevahetusstandardiga. Mikroandmed ja kvaliteediga seonduvad metaandmed edastatakse ühtse andmesisestusportaali teenuste kaudu.

2.   Mikroandmed tehakse kättesaadavaks hiljemalt 30. septembriks 2015 või üheksa kuud pärast riikliku andmekogumisperioodi lõppemist, juhul kui uuringut teostatakse pärast 2014. aasta detsembrit.

Artikkel 7

Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.

(2)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(3)  ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

I LISA

Komisjonile (Eurostat) edastatavad mikroandmed

TEHNILISED UURINGU MUUTUJAD

Muutuja nimetus

Kirjeldus

Vastusekategooriad ja koodid

Filter

PID

Vastaja identifitseerimisnumber

kümnekohaline arv

– 1

vastus puudub

Kõik

HHID

Leibkonna identifitseerimisnumber

kümnekohaline arv

– 1

vastus puudub

Kõik

PRIMSTRAT

Esmased kihid, nagu neid kasutati valimi moodustamisel

0001 – 9999

– 2

ei rakendata (kihistamata)

Kõik

PSU

Esmased valimikontrolliühikud, nagu neid kasutati valimi moodustamisel

0001 – 9999

– 2

ei rakendata (valimi moodustamine ei ole mitmeastmeline)

Kõik

WGT

Lõplik individuaalne kaal

Arv: 5,3

– 1

vastus puudub

Kõik

PROXY

Kas küsitleti valitud isikut või kedagi teist (vahendatud küsitlus)

1

valitud isikut

2

leibkonna teist liiget

3

leibkonnast välja jäävat isikut

– 1

vastus puudub

Kõik

REFYEAR

Küsitluse võrdlusaasta

neli numbrikohta

Kõik

REFMONTH

Küsitluse võrdluskuu

1 – 12

– 1

vastus puudub

Kõik

INTMETHOD

Kasutatud andmekogumismeetod

10

posti teel, mitteelektrooniline versioon

11

posti teel, elektrooniline versioon (e-post)

20

näost näkku küsitlus, mitteelektrooniline versioon

21

näost näkku küsitlus, elektrooniline versioon

30

telefoni teel, mitteelektrooniline versioon

31

telefoni teel, elektrooniline versioon

40

Interneti teel

50

andmekogumine segameetodil (nt kogutakse andmeid nii posti teel kui ka intervjuuga)

Kõik

INTLANG

Intervjuu keel

3-kohaline kood (standardne koodiloend, Eurostat)

– 1

vastus puudub

Kõik


PEAMISED SOTSIAALSED MUUTUJAD

Muutuja nimetus

Kirjeldus

Vastusekategooriad ja koodid

Filter

SEX

Vastaja sugu

1

mees

2

naine

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AGE

Vastaja vanus täisaastates intervjuu ajal

number

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

COUNTRY

Elukohariik

kahekohaline arv ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) põhjal kõige koondatumal tasemel (tase 0 või riigi tase)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

BIRTHPLACE

Sünniriik

10

sündinud samas riigis

21

sündinud muus ELi liikmesriigis

22

sündinud väljaspool ELi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CITIZEN

Kodakondsus andmete kogumise ajal

10

andmeid esitava riigi kodanik

21

mittekodanik: ei ole andmeid esitava riigi kodanik, vaid muu ELi liikmesriigi kodanik

22

mittekodanik: ei ole andmeid esitava riigi kodanik, vaid kolmanda riigi kodanik

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

REGION

Elukohapiirkond

Kodeerimine vastavalt NUTSi kahekohalisele tasandile

– 1

puudub

Kõik

DEG_URB

Linnastumise määr

1

tiheasustusega ala

2

keskmise asustustihedusega ala

3

hõreasustusega ala

– 1

vastus puudub

Kõik

MARSTALEGAL

Seaduslik perekonnaseis

1

ei ole kunagi olnud abielus ega registreeritud kooselus

2

abielus või registreeritud kooselus

3

lesestunud või registreeritud kooselu lõppes partneri surmaga (ei ole uuesti abiellunud ega registreerinud uut kooselu)

4

lahutatud või registreeritud kooselu lõpetati õiguslikult (ei ole uuesti abiellunud ega registreerinud uut kooselu)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MARSTADEFACTO

Tegelik perekonnaseis

1

isik, kes elab registreerimata kooselus

2

isik, kes ei ela registreerimata kooselus

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HATLEVEL

Hariduse kõrgeim lõpetatud tase (haridustase)

ISCED-2011 klassifikatsiooni põhjal

0

—

algkoolieelne haridus, alusharidus

1

—

algharidus

2

—

põhihariduse ülemine aste

3

—

keskharidus

4

—

teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus

5

—

kolmanda taseme haridus, lühike tsükkel

6

—

kolmanda taseme haridus, bakalaureuse või samaväärne tase

7

—

kolmanda taseme haridus, magistri- või samaväärne tase

8

—

kolmanda taseme haridus, doktori- või samaväärne tase

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MAINSTAT

Hõiveseisund isiku hinnangul

10

töötab, sealhulgas tasustamata töö pereettevõttes või talumajapidamises, praktika või tasustatud stažeerimine jms

20

töötu

31

õpilane, üliõpilane, täiendõpe, tasustamata töökogemus

32

pensionil või ennetähtaegsel pensionil või loobunud ettevõtlusest

33

alaliselt töövõimetu

34

kohustuslikus sõjaväeteenistuses või üldkasulik töö

35

kodune

36

muu mitteaktiivne isik

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

FT_PT

Täistööajaga või osalise tööajaga töö

1

täistööajaga töö

2

osalise tööajaga töö

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

MAINSTAT = 10

JOBSTAT

Tööhõiveseisund

10

füüsilisest isikust ettevõtja

21

isikul on alaline töökoht või tähtajatu tööleping

22

isikul on ajutine töökoht või tähtajaline tööleping

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

MAINSTAT = 10

JOBISCO

Ametikoht

ISCO-08 kahenumbriline tasand

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

MAINSTAT = 10

LOCNACE

Ametikoha majandussektor

NACE Rev. 2 – jaod

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

MAINSTAT = 10

HHNBPERS

Leibkonnas elavate isikute arv (koos vastajaga)

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HHNBPERS_0_4

Alla 4-aastaste isikute arv

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HHNBPERS_5_13

5 – 13-aastaste isikute arv

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HHNBPERS_14_15

14 – 15-aastaste isikute arv

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HHNBPERS_16_24

16 – 24-aastaste isikute arv

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HHNBPERS_25_64

25 – 64-aastaste isikute arv

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HHNBPERS_65plus

65-aastaste ja vanemate isikute arv

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HHTYPE

Leibkonna tüüp

10

üheliikmeline leibkond

21

üksikvanem ja alla 25 aasta vanune laps (vanused lapsed)

22

paar ilma alla 25 aasta vanuse lapseta (vanuste lasteta)

23

paar ja alla 25 aasta vanune laps (vanused lapsed)

24

paar või üksikvanem ja alla 25 aasta vanune laps (vanused lapsed) ja teised leibkonnas elavad inimesed

25

muud tüüpi leibkond

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HH_ACT

Töötavate 16 – 64-aastaste isikute arv leibkonnas

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HH_INACT

Töötute või majanduslikult mitteaktiivsete 16 – 64-aastaste isikute arv leibkonnas

0 – 98

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HHINCOME

Leibkonna kuu netosissetulek kokku

1

alla esimese kvintiili

2

esimese ja teise kvintiili vahel

3

teise ja kolmanda kvintiili vahel

4

kolmanda ja neljanda kvintiili vahel

5

neljanda ja viienda kvintiili vahel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik


TERVISEMUUTUJAD

Muutuja nimetus

Kirjeldus

Vastusekategooriad ja koodid

Filter

Tervisestaatus – Euroopa terviseseisundi minimoodul

HS1

Enesehinnanguline üldine tervis:

kuidas isik ise oma tervist üldiselt hindab

1

väga hea

2

hea

3

rahuldav

4

halb

5

väga halb

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HS2

Pikaajaline terviseprobleem:

vähemalt kuus kuud kestnud haigus või terviseprobleem

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HS3

Üldine tegutsemispiirang:

tavapärane tegevus on olnud terviseprobleemide tõttu piiratud vähemalt viimase kuue kuu jooksul

1

oluliselt piiratud

2

mõningal määral piiratud

3

ei ole üldse piiratud

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Haigused ja kroonilised haigusseisundid

CD1a

Astma viimase 12 kuu jooksul (kaasa arvatud allergiline astma)

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1b

Krooniline bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või emfüseem viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1c

Südameinfarkt (südamerabandus) viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1d

Südame isheemiatõbi või rahulolekustenokardia viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1e

Kõrgvererõhk viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1f

Rabandus (ajuhemorraagia, ajutromboos) viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1g

Artroos (välja arvatud artriit) viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1h

Alaseljavaevused või muud kroonilised seljaprobleemid viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1i

Kaelavaevused või muud kroonilised kaelaprobleemid viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1j

Diabeet viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1k

Allergia, nt riniit, silmapõletik, dermatiit, toiduallergia vms (välja arvatud allergiline astma) viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1l

Maksatsirroos viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1m

Uriinipidamatus, probleemid põie kontrollimisel viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1n

Neeruprobleemid viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

CD1o

Depressioon viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Õnnetusjuhtumid ja vigastused

AC1a

Liiklusõnnetus viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AC1b

Kodune õnnetusjuhtum viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AC1c

Vaba aja õnnetusjuhtum viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AC2

Raskeima õnnetusjuhtumiga seotud tõsiseim meditsiiniline sekkumine viimase 12 kuu jooksul

1

haiglaravile või muusse tervishoiuasutusse paigutamine

2

arst või õde

3

sekkumine ei olnud vajalik

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui

AC1a = 1 või

AC1b = 1 või

AC1c = 1

Töölt puudumine (terviseprobleemide tõttu)

AW1

Töölt puudumine terviseprobleemide tõttu viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui MAINSTAT = 10

AW2

Töölt terviseprobleemide tõttu puudutud päevade arv viimase 12 kuu jooksul

Päevade arv

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AW1 = 1

Kehalised ja meeleelundkonnaga seotud funktsionaalsed piirangud

PL1

Prillide või kontaktläätsede kandmine

1

jah

2

ei

3

pime või ei näe üldse

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PL2

Raskused nägemisel isegi prille või kontaktläätsi kandes

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei näe midagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui PL1 = 1 või 2

PL3

Kuulmisaparaadi kasutamine

1

jah

2

ei

3

sügav kuulmispuue

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PL4

Raskused teise isiku kõne kuulmisel vaikses toas, isegi kui kasutatakse kuulmisaparaati

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei kuule midagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui PL3 = 1 või 2

PL5

Raskused teise isiku kõne kuulmisel mürarikkamas toas, isegi kui kasutatakse kuulmisaparaati

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei kuule midagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui PL3 = 1 või 2 ja

PL4 = 1 või 2 või 3

PL6

Raskused liikuda pool kilomeetrit tasasel pinnal ilma abivahendita

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PL7

Raskused liikuda 12 trepiastet üles või alla

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Enesehoolitsus

PC1a

Raskused söömisega

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

PC1b

Raskused voodisse heitmise ja voodist tõusmisega või toolile istumise ja sealt tõusmisega

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

PC1c

Raskused riidessepanekul ja lahtiriietumisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

PC1d

Raskused tualeti kasutamisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

PC1e

Raskused vannis ja duši all käimisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

PC2

Tavaliselt saab abi ühe või mitme enesehoolitsusega seotud tegevuse puhul: enda toitmine, voodisse heitmine või sealt tõusmine, toolile istumine või sealt tõusmine, riidessepanek ja lahtiriietumine, tualeti kasutamine, vannis või duši all käimine

1

jah, vähemalt ühe tegevuse puhul

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui (AGE >= 65) ja

{PC1a ≠ 1 või PC1b ≠ 1 või PC1c ≠ 1 või PC1d ≠ 1 või PC1e ≠ 1}

PC3

Vajab abi või rohkem abi ühe või mitme enesehoolitsusega seotud tegevuse puhul: enda toitmine, voodisse heitmine või sealt tõusmine, toolile istumine või sealt tõusmine, riidessepanek ja lahtiriietumine, tualeti kasutamine, vannis või duši all käimine

1

jah, vähemalt ühe tegevuse puhul

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui (AGE >= 65) ja

{PC1a ≠ 1 või PC1b ≠ 1 või PC1c ≠ 1 või PC1d ≠ 1 või PC1e ≠ 1}

Majapidamistööd

HA1a

Raskused toidu valmistamisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

5

ei ole asjakohane (ei ole kunagi proovinud või ei ole vajadust seda teha)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

HA1b

Raskused telefoni kasutamisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

5

ei ole asjakohane (ei ole kunagi proovinud või ei ole vajadust seda teha)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

HA1c

Raskused poes käimisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

5

ei ole asjakohane (ei ole kunagi proovinud või ei ole vajadust seda teha)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

HA1d

Raskused ravimite võtmisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

5

ei ole asjakohane (ei ole kunagi proovinud või ei ole vajadust seda teha)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

HA1e

Raskused kergete majapidamistööde tegemisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

5

ei ole asjakohane (ei ole kunagi proovinud või ei ole vajadust seda teha)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

HA1f

Raskused aeg-ajalt ette tulevate füüsiliselt raskete majapidamistööde tegemisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

5

ei ole asjakohane (ei ole kunagi proovinud või ei ole vajadust seda teha)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

HA1g

Raskused rahaga ümberkäimisel ja igapäevaste asjaajamistega toimetulemisel

1

raskusteta

2

väheste raskustega

3

suurte raskustega

4

ei suuda

5

ei ole asjakohane (ei ole kunagi proovinud või ei ole vajadust seda teha)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui AGE >= 65

HA2

Tavaliselt abistatakse ühes või mitmes majapidamistöös: toidu valmistamine, telefoni kasutamine, poes käimine, ravimite võtmine, kerge või juhuslik raske majapidamistöö, rahaga ümberkäimine ja igapäevased asjaajamised

1

jah, vähemalt ühe tegevuse puhul

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui (AGE >= 65) ja

{HA1a ≠ 1 või HA1b ≠ 1 või HA1c ≠ 1 või HA1d ≠ 1 või HA1e ≠ 1 või HA1f ≠ 1 või HA1g ≠ 1}

HA3

Vajab abi ühe või mitme majapidamistöö puhul: toidu valmistamine, telefoni kasutamine, poes käimine, ravimite võtmine, kerge või juhuslik raske majapidamistöö, rahaga ümberkäimine ja igapäevased asjaajamised

1

jah, vähemalt ühe tegevuse puhul

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

kui (AGE >= 65) ja

{HA1a ≠ 1 või HA1b ≠ 1 või HA1c ≠ 1 või HA1d ≠ 1 või HA1e ≠ 1 või HA1f ≠ 1 või HA1g ≠ 1}

Valu esinemine

PN1

Kehalise valu tugevus viimase nelja nädala jooksul

1

puudub

2

väga nõrk

3

nõrk

4

keskmine

5

tugev

6

väga tugev

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PN2

Millisel määral takistas valu tavapärast tööd viimase nelja nädala jooksul (sealhulgas nii tööd väljaspool kodu kui ka majapidamistöid)

1

üldse mitte

2

pisut

3

keskmiselt

4

küllaltki palju

5

väga palju

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Vaimne tervis

MH1a

Millisel määral on olnud viimase kahe nädala jooksul huvi midagi ette võtta ja sellest rõõmu tunda

1

üldse mitte

2

mõnel päeval

3

üle pooltel päevadel

4

peaaegu kõikidel päevadel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MH1b

Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul oldud rõhutud või lootusetus meeleolus või depressioonis

1

üldse mitte

2

mõnel päeval

3

üle pooltel päevadel

4

peaaegu kõikidel päevadel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MH1c

Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul olnud raskusi magamajäämisega või öist ärkamist või liiga kaua magamist

1

üldse mitte

2

mõnel päeval

3

üle pooltel päevadel

4

peaaegu kõikidel päevadel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MH1d

Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul tuntud väsimust või on olnud väga vähe energiat

1

üldse mitte

2

mõnel päeval

3

üle pooltel päevadel

4

peaaegu kõikidel päevadel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MH1e

Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul olnud liiga väike või liiga suur söögiisu

1

üldse mitte

2

mõnel päeval

3

üle pooltel päevadel

4

peaaegu kõikidel päevadel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MH1f

Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul end iseenda pärast halvasti tuntud või tuntud, et ollakse ebaõnnestunud

1

üldse mitte

2

mõnel päeval

3

üle pooltel päevadel

4

peaaegu kõikidel päevadel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MH1g

Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul olnud raskusi keskendumisel, nt ajalehe lugemisel või televiisori vaatamisel

1

üldse mitte

2

mõnel päeval

3

üle pooltel päevadel

4

peaaegu kõikidel päevadel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MH1h

Millisel määral on viimase kahe nädala jooksul liigutud või räägitud nii aeglaselt, et seda on tähele pannud teised inimesed, või oldud rahutu või püsimatu

1

üldse mitte

2

mõnel päeval

3

üle pooltel päevadel

4

peaaegu kõikidel päevadel

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Tervishoid

Haigla- ja päevaravi kasutamine

HO1

Haiglaravile paigutamine viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HO2

Haiglaravil viibitud ööde arv viimase 12 kuu jooksul

Arv: 1 – 99

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui HO1 = 1

HO3

Haiglasse päevaravile paigutamine viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

HO4

Haiglasse päevaravile paigutamiste kordade arv viimase 12 kuu jooksul

Arv: 1 – 300

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui HO3 = 1

Ambulatoorse arstiabi ja koduse ravi kasutamine

AM1

Viimane hambaarsti või ortodondi külastus

(isikliku ravi eesmärgil)

1

vähem kui 6 kuud tagasi

2

6 – 12 kuud tagasi

3

12 kuud või kauem aega tagasi

4

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AM2

Viimane üld- või perearsti konsultatsioon (isikliku ravi eesmärgil)

1

vähem kui 12 kuud tagasi

2

12 kuud või kauem aega tagasi

3

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AM3

Üld- või perearsti konsultatsioonide arv (isikliku ravi eesmärgil) viimase nelja nädala jooksul

Arv: 0 – 99

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui AM2 = 1

AM4

Viimane eriarsti või kirurgi konsultatisoon (isikliku ravi eesmärgil)

1

vähem kui 12 kuud tagasi

2

12 kuud või kauem aega tagasi

3

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AM5

Eriarsti või kirurgi konsultatsioonide arv (isikliku ravi eesmärgil) viimase nelja nädala jooksul

Arv: 0 – 99

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui AM4 = 1

AM6a

Füsioterapeudi või liikumisravi spetsialisti külastused viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AM6b

Psühholoogi või psühhoterapeudi külastused viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AM7

Koduste hooldusteenuste kasutamine isiklikeks vajadusteks viimase 12 kuu jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Ravimite kasutamine

MD1

Arsti väljakirjutatud ravimite kasutamine viimase kahe nädala jooksul

(välja arvatud rasestumisvastased ravimid)

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

MD2

Käsimüügiravimite, taimsete ravimite või vitamiinide kasutamine viimase kahe nädala jooksul

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Ennetavad teenused

PA1

Viimane gripivastane vaktsineerimine

kuu/aasta (KKAAAA)

mitte kunagi või väga kaua aega tagasi (0)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PA2

Viimane kord, kui tervishoiutöötaja mõõtis vererõhku

1

viimase 12 kuu jooksul

2

1 – 3 aastat tagasi

3

3 – 5 aastat tagasi

4

üle 5 aasta tagasi

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PA3

Viimane kord, kui tervishoiutöötaja mõõtis vere kolesteroolisisaldust

1

viimase 12 kuu jooksul

2

1 – 3 aastat tagasi

3

3 – 5 aastat tagasi

4

üle 5 aasta tagasi

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PA4

Viimane kord, kui tervishoiutöötaja mõõtis veresuhkrut

1

viimase 12 kuu jooksul

2

1 – 3 aastat tagasi

3

3 – 5 aastat tagasi

4

üle 5 aasta tagasi

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PA5

Viimane peiteveretest

1

viimase 12 kuu jooksul

2

1 – 2 aastat tagasi

3

2 – 3 aastat tagasi

4

üle 3 aasta tagasi

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PA6

Viimane kolonoskoopia

1

viimase 12 kuu jooksul

2

1 – 5 aastat tagasi

3

5 – 10 aastat tagasi

4

üle 10 aasta tagasi

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PA7

Viimane mammograafia (rindade röntgen)

1

viimase 12 kuu jooksul

2

1 – 2 aastat tagasi

3

2 – 3 aastat tagasi

4

üle 3 aasta tagasi

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui SEX = 2

PA8

Viimane PAP-test

1

viimase 12 kuu jooksul

2

1 – 2 aastat tagasi

3

2 – 3 aastat tagasi

4

üle 3 aasta tagasi

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui SEX = 2

Arstiabi ei ole saadud

UN1a

Viimase 12 kuu jooksul ei ole arstiabi saanud pika ravijärjekorra tõttu

1

jah

2

ei

3

raviks ei ole olnud vajadust

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

UN1b

Viimase 12 kuu jooksul ei ole arstiabi saanud vahemaa või transpordiprobleemide tõttu

1

jah

2

ei

3

raviks ei ole olnud vajadust

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

UN2a

Viimase 12 kuu jooksul ei saanud endale raha puudusel lubada arstlikku läbivaatust või ravi

1

jah

2

ei

3

vajadus puudub

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

UN2b

Viimase 12 kuu jooksul ei saanud endale raha puudusel lubada hammaste uuringut või ravi

1

jah

2

ei

3

vajadus puudub

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

UN2c

Viimase 12 kuu jooksul ei saanud endale raha puudusel lubada retseptiravimeid

1

jah

2

ei

3

vajadus puudub

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

UN2d

Viimase 12 kuu jooksul ei saanud endale raha puudusel lubada vaimse tervise ravi (nt psühholoogi või psühhiaatrit)

1

jah

2

ei

3

vajadus puudub

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Tervist mõjutavad tegurid

Kaal ja pikkus

BM1

Pikkus ilma jalanõudeta

Sentimeetrites

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

BM2

Kaal ilma riiete ja jalanõudeta

Kilogrammides

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Füüsiline tegevus / kehakultuuriga tegelemine

PE1

Füüsiline pingutus tööülesannete täitmisel (sh nii tasustatud kui ka tasustamata töö)

1

peamiselt istumine või seismine

2

peamiselt käimine või mõõdukat füüsilist pingutust nõudvad ülesanded

3

rasket füüsilist pingutust nõudev töö

4

ei täida tööülesandeid

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PE2

Päevade arv tavapärase nädala jooksul, mil kõnnitakse ühest kohast teise liikumiseks vähemalt 10 minutit järjest

Päevade arv: 1 – 7

0

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PE3

Kõndimiseks kulutatud aeg ühest kohast teise liikumiseks tavapärase päeva jooksul

1

10 – 29 minutit päevas

2

30 – 59 minutit päevas

3

1 – 2 tundi päevas

4

2 – 3 tundi päevas

5

3 või enam tundi päevas

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui PE2 ≠ 0

PE4

Päevade arv tavapärase nädala jooksul, mil ühest kohast teise liikumiseks sõidetakse jalgrattaga vähemalt 10 minutit järjest

Päevade arv 1 – 7

0

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PE5

Jalgrattaga sõitmiseks kulutatud aeg ühest kohast teise liikumiseks tavapärase päeva jooksul

1

10 – 29 minutit päevas

2

30 – 59 minutit päevas

3

1 – 2 tundi päevas

4

2 – 3 tundi päevas

5

3 või enam tundi päevas

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui PE4 ≠ 0

PE6

Selliste päevade arv tavapärase nädala jooksul, mil tegeletakse spordi, kehakultuuri või vaba aja veetmisega seotud füüsilise tegevusega, mis põhjustab kasvõi vähest hingamise või pulsi kiirenemist vähemalt 10 minutit järjest

Päevade arv 1 – 7

0

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

PE7

Spordile, kehakultuurile või vaba aja veetmisega seotud füüsilisele tegevusele pühendatud aeg tavapärase nädala jooksul

Tunnid ja minutid (TTMM)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui PE6 ≠ 0

PE8

Selliste päevade arv tavapärases nädalas, mil tehakse jõuharjutusi

Päevade arv 1 – 7

0

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Puu- ja köögiviljade söömine

FV1

Puuviljade söömise sagedus (v.a mahla joomine)

1

üks või rohkem kordi päevas

2

4 – 6 korda nädalas

3

1 – 3 korda nädalas

4

alla 1 korra nädalas

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

FV2

Puuviljaportsjonite arv päevas (v.a mahl)

Arv: 1 – 99

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui FV1 = 1

FV3

Köögiviljade või salati söömise sagedus (v.a mahla joomine ja kartuli söömine)

1

üks või rohkem kordi päevas

2

4 – 6 korda nädalas

3

1 – 3 korda nädalas

4

alla 1 korra nädalas

5

mitte kunagi

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

FV4

Köögivilja- või salatiportsjonite arv päevas (v.a mahl ja kartulid)

Arv: 1 – 99

1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui FV3 = 1

Suitsetamine

SK1

Suitsetamisharjumused

1

iga päev

2

vahetevahel

3

ei suitseta

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

SK2

Tarbitav tubakatoode

1

sigaretid (tööstustoodang ja/või käsitsi keeratud)

2

sigarid

3

piibutubakas

4

muu

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui SK1 = 1 või 2

SK3

Päevas keskmiselt suitsetatud sigarettide arv

Arv: 1 – 99

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui SK1 = 1 ja

SK2 = 1

SK4

Siseruumides tubakasuitsuga kokkupuute sagedus

1

mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi

2

vähem kui 1 tund päevas

3

1 või enam tundi päevas

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Alkoholi tarbimine

AL1

Alkohoolse joogi (õlu, veini, siidri, kangete alkohoolsete jookide, kokteilide, valmissegude, likööride, kodus valmistatud alkoholi jne) tarbimise sagedus viimase 12 kuu jooksul

1

iga päev või peaaegu iga päev

2

5 – 6 päeval nädalas

3

3 – 4 päeval nädalas

4

1 – 2 päeval nädalas

5

2 – 3 päeval kuus

6

kord kuus

7

vähem kui kord kuus

8

viimase 12 kuu jooksul mitte, kuna ei tarbi enam alkoholi

9

mitte kunagi või üksnes mõned lonksud või korrad kogu elu jooksul

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

AL2

Alkohoolse joogi tarbimise sagedus esmaspäevast kuni neljapäevani

1

kõigil neljal päeval

2

kolmel päeval neljast

3

kahel päeval neljast

4

ühel päeval neljast

5

mitte ühelgi päeval neljast

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui AL1 = 1, 2, 3 või 4

AL3

Keskmine alkohoolsete jookide (standardsuuruses) arv ühel päeval (esmaspäevast kuni neljapäevani)

1

16 või rohkem alkohoolset jooki päevas

2

10 – 15 alkohoolset jooki päevas

3

6 – 9 alkohoolset jooki päevas

4

4 – 5 alkohoolset jooki päevas

5

3 alkohoolset jooki päevas

6

2 alkohoolset jooki päevas

7

1 alkohoolne jook päevas

8

mitte ühtegi alkohoolset jooki päevas

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui (AL1 = 1, 2, 3 või 4) ja (AL2 = 1, 2, 3 või 4)

AL4

Alkohoolse joogi tarbimise sagedus reedest kuni pühapäevani

1

kõigil kolmel päeval

2

kahel päeval kolmest

3

ühel päeval kolmest

4

mitte ühelgi päeval kolmest

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui AL1 = 1, 2, 3 või 4

AL5

Keskmine alkohoolsete jookide (standardsuuruses) arv ühel päeval (reedest kuni pühapäevani)

1

16 või rohkem alkohoolset jooki päevas

2

10 – 15 alkohoolset jooki päevas

3

6 – 9 alkohoolset jooki päevas

4

4 – 5 alkohoolset jooki päevas

5

3 alkohoolset jooki päevas

6

2 alkohoolset jooki päevas

7

1 alkohoolne jook päevas

8

mitte ühtegi alkohoolset jooki päevas

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui (AL1 = 1, 2, 3 või 4) ja (AL4 = 1, 2, või 3)

AL6

Kahjustava alkoholikoguse (ühe korraga 60 g puhast etanooli või rohkem) tarbimise sagedus viimase 12 kuu jooksul

1

iga päev või peaaegu iga päev

2

5 – 6 päeval nädalas

3

3 – 4 päeval nädalas

4

1 – 2 päeval nädalas

5

2 – 3 päeval kuus

6

kord kuus

7

alla 1 korra kuus

8

ei ole tarbitud viimase 12 kuu jooksul

9

mitte kunagi elu jooksul

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui AL1 = 1, 2, 3, 4, 5, 6 või 7

Sotsiaalne tugi

SS1

Lähedaste inimeste arv, kelle toetusele võib loota tõsiste isiklike probleemide korral

1

mitte ühtegi

2

1 või 2

3

3 kuni 5

4

6 või rohkem

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

SS2

Millisel määral tunnevad teised huvi/muret isiku tegevuse vastu

1

suurel määral

2

teataval määral

3

ei ole kindel

4

vähesel määral

5

üldse mitte

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

SS3

Kui lihtne on saada vajaduse korral praktilist abi naabritelt

1

väga lihtne

2

lihtne

3

võimalik

4

raske

5

väga raske

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

Mitteametliku hoolduse pakkumine või abi osutamine

IC1

Hoolduse pakkumine või abi osutamine vähemalt üks kord nädalas ühele või mitmele isikule, kes kannatab/kannatavad samade vanusega seotud probleemide, kroonilise haiguse või nõrga tervise tõttu

(välja arvatud ametialane tegevus)

1

jah

2

ei

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

Kõik

IC2

Suhe isiku(te)ga, keda vastaja tema kroonilise haiguse või nõrga tervise või vanaduse tõttu vähemalt üks kord nädalas hooldab või abistab

1

vastaja pereliige (pereliikmed)

2

ei ole vastaja pereliige (pereliikmed)

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui IC1 = 1

IC3

Tundide arv nädalas, mil vastaja hooldab või abistab isikut (isikuid), kellel on krooniline haigus või nõrk tervis või kes vajab (vajavad) abi vanaduse tõttu

1

alla 10 tunni nädalas

2

vähemalt 10 tundi, kuid alla 20 tunni nädalas

3

20 tundi nädalas või rohkem

– 1

vastus puudub (ei tea, keelduti vastamast)

– 2

ei ole asjakohane

Kui IC1 = 1

II LISA

Lõplik saavutatav valimi suurus

 

Üle 15-aastased intervjueeritavad isikud

ELi liikmesriik

Belgia

6 500

Bulgaaria

5 920

Tšehhi Vabariik

6 510

Taani

5 350

Saksamaa

15 260

Eesti

4 270

Iirimaa

5 057

Kreeka

6 667

Hispaania

11 620

Prantsusmaa

13 110

Itaalia

13 180

Küpros

4 095

Läti

4 555

Leedu

4 850

Luksemburg

4 000

Ungari

6 410

Malta

3 975

Madalmaad

7 515

Austria

6 050

Poola

10 690

Portugal

6 515

Rumeenia

8 420

Sloveenia

4 486

Slovakkia

5 370

Soome

5 330

Rootsi

6 200

Ühendkuningriik

13 085

ELi liikmesriigid kokku

194 990

Šveits

5 900

Island

3 940

Norra

5 170

Šveits, Island ja Norra kokku

210 000

III LISA

Uuringust välja jäetavad riikide territooriumid

Riik

Riigi territooriumid

Prantsusmaa

Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja -territooriumid

Küpros

Valitsuse kontrolli alt välja jäävad alad

Madalmaad

Kariibi mere saared (Bonaire, St. Eustatius ja Saba), Lääne-Friisi saared, välja arvatud Texel

Iirimaa

Avameresaared, välja arvatud Achill, Bull, Cruit, Gorumna, Inishnee, Lettermore, Lettermullan ja Valentia

Ühendkuningriik

Kaledoonia kanalist põhja poole jääv Šotimaa osa, Scilly saared

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/49

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 142/2013,

19. veebruar 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2535/2001 seoses Uus-Meremaal piimatoodete ekspordisertifikaate välja andvat asutust käsitlevate andmetega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artikli 148 punkti c koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2535/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega) (2) XII lisas on loetletud IMA 1-sertifikaatide väljaandmise eest vastutavad asutused.

(2)

Uus-Meremaa on komisjonile teatanud 1. märtsil 2013 jõustuvast muudatusest seoses kõnealuses lisas loetletud väljaandva asutuse nime ja asukohaga. Seda silmas pidades on vaja ajakohastada andmed, mis on seotud kõnealuse määruse XII lisas loetletud Uus-Meremaa väljaandva asutusega.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2535/2001 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2013 väljaantavate IMA 1-sertifikaatide suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29.

LISA

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 XII lisas asendatakse Uus-Meremaad käsitlev kanne järgmisega:

„Uus-Meremaa

ex 0405 10 11

Või

Ministry for Primary Industries

Pastoral House

25 The Terrace

PO Box 2526

Wellington 6140

Tel +64 4 894 0100

Faks + 64 4 894 0720

www.mpi.govt.nz”

ex 0405 10 19

Või

ex 0405 10 30

Või

ex 0406 90 01

Töötlemiseks ettenähtud juust

ex 0406 90 21

Cheddar

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/51

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 143/2013,

19. veebruar 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses CO2 heitkoguste määramisega mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 715/2007 on kehtestatud ühised tehnilised nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade tüübikinnituseks seoses heitmetega; samuti on määruses sätestatud eeskirjad kasutusel olevate sõidukite vastavuse, heitgaaside puhastusseadmete vastupidavuse, pardadiagnostikasüsteemide, kütusekulu mõõtmise ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta.

(2)

Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (3) on sätestatud haldusnõuded, mille alusel kontrollitakse sõidukite CO2-heite vastavust, ning selliste sõidukite CO2-heite ja kütusetarbimise mõõtmise normid.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määruses (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, (4) on sätestatud kohustus luua kord representatiivsete CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja komplekteeritud sõidukite massi näitajate saamiseks, tagades seejuures baassõiduki tootjale õigeaegse juurdepääsu andmetele komplekteeritud sõiduki massi ja CO2 eriheite kohta.

(4)

Vastavalt määrusele (EL) nr 510/2011 eraldatakse komplekteeritud sõiduki CO2 eriheide baassõiduki tootjale. Selleks et tagada komplekteeritud sõidukite CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja massi näitajate representatiivsus, tuleb järelevalvemenetluse kehtestamisel sätestada meetod massi ja CO2-heite näitajate määramiseks, lähtudes vastavalt vajadusele kas lõpliku inertsmassi klassidele vastavate CO2 näitajate tabelist või siis ühestainsast CO2 näitajast, mille aluseks on baassõiduki mass pluss N1-kategooria põhjal diferentseeritud massi vaikeväärtus.

(5)

Võttes arvesse määruse (EL) nr 510/2011 II lisa B osa punktis 7 osutatud alternatiivseid meetodeid, kaaluti ja hinnati erinevate valikutega seotud täpsust, representatiivsust ja teostatavust. Valik, mis põhineb sellise baassõiduki katsetamisel, mille massil on üks tuletatud väärtus, ning kus kere osa arvutamisel kasutatakse polünomiaalset valemit, milles võetakse arvesse baassõiduki tuletatud massi, tagab parema tasakaalu komplekteeritud sõiduki CO2-heite kindlaksmääramise täpsuse, kaasnevate kulude ja rakendamise lihtsuse vahel.

(6)

Selleks et sõidukitootjate saavutusi CO2 heitkoguste vähendamisel vastavalt määrusele (EL) nr 510/2011 saaks nõuetekohaselt ja tõhusalt kontrollida, on vaja lisada asjakohane teave vastavussertifikaadile.

(7)

Tuleks anda piisav üleminekuaeg, et võimaldada tootjatel ja riikide ametiasutustel kohandada nende meetodid vastavaks uutele eeskirjadele.

(8)

Võttes arvesse kogemusi, mis on saadud komplekteeritud sõidukite CO2 heitkoguste kindlaksmääramise menetluse kohaldamisel ja kõnealuste heitkoguste järelevalve käigus, on asjakohane, et hiljemalt 2016. aasta lõpuks vaadatakse menetlus läbi ning hinnatakse CO2 heitkoguste representatiivsust ja CO2 heitkoguste järelevalve tõhusust ja täpsust.

(9)

Seepärast tuleks direktiivi 2007/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 692/2008 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2007/46/EÜ I ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 692/2008 I ja XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Komisjon hindab vajadust vaadata läbi määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktides 5.1–5.7 sätestatud menetlus, mida on muudetud käesoleva määrusega.

Selle hinnangu alusel ja hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud.

Artikkel 4

1.   N1-kategooria baassõidukite vastavussertifikaadid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse ja on välja antud vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 692/2008 enne käesoleva määrusega tehtud muudatusi, kehtivad üleminekuperioodi ajal, mis kestab kuni 1. jaanuarini 2014.

2.   N1-kategooria komplekteeritud sõidukite vastavussertifikaadid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse ja on välja antud vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 692/2008 enne käesoleva määrusega tehtud muudatusi, kehtivad üleminekuperioodi ajal, mis kestab kuni 1. jaanuarini 2014.

3.   Alates 1. jaanuarist 2013 käsitavad riiklikud ametiasutused kehtivana vastavussertifikaate, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud artikli 4 lõige 3, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3)  ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.

(4)  ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.

I LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ I ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisale lisatakse punktid 2.17, 2.17.1 ja 2.17.2:

2.17.   Sõiduk esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks (ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse kuuluv N1 kategooria mittekomplektne või komplekteeritud sõiduk): jah/ei (1)

2.17.1.   Sõidukorras baassõiduki mass: …kg.

2.17.2.   Liidetava massi vaikeväärtus, mis on arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktile 5: …kg.”

2)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I osa „Komplektsed ja komplekteeritud sõidukid” muudetakse järgmiselt:

i)

Näidise B 1. leheküljele lisatakse komplekteeritud sõidukite EÜ vastavussertifikaadile punkt 0.2.2.:

„0.2.2.

Baassõiduki (q) tüübikinnitust käsitlev teave:

Tüüp: …

Variant (a): …

Versioon (a): …

Tüübikinnituse number, sh laienduse number …”;

ii)

Näidise B 1. leheküljele lisatakse komplekteeritud sõidukite EÜ vastavussertifikaadile punkt 0.5.1.:

„0.5.1.

Baassõiduki (q) tootja nimi ja aadress: …”;

iii)

2. leheküljele lisatakse N1 kategooria mittekomplektsete ja komplekteeritud sõidukite kohta punkt 14:

„14.

 Sõidukorras baassõiduki mass: …kg (1)(q)”;

b)

IX lisa selgitavatesse märkustesse lisatakse järgmine selgitav märkus (q):

„(q)

Määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse kuuluv N1 kategooria komplekteeritud sõiduk.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 692/2008 I ja XII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa 3. liitele lisatakse punktid 2.17, 2.17.1 ja 2.17.2:

2.17.   Sõiduk esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks (ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse kuuluv N1 kategooria mittekomplektne või komplekteeritud sõiduk): jah/ei (1)

2.17.1.   Sõidukorras baassõiduki mass: … kg

2.17.2.   Liidetava massi vaikeväärtus, mis on arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktile 5: …kg.”

2)

XII lisale lisatakse punkt 5:

„5.   Mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks esitatud N1-kategooria sõidukite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramine

5.1.   Selleks, et määrata kindlaks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 7 määratletud mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki CO2-heide ja kütusekulu, katsetatakse kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 18 määratletud baassõidukit vastavalt käesoleva lisa punktidele 2 ja 3.

5.2.   Katsetamisel lähtutakse tuletatud massist, mille arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:

Formula

Selles valemis:

RM

=

tuletatud mass, millest katsetamisel lähtutakse (kg).

RM baassõiduk

=

baassõiduki tuletatud mass vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 3 sätestatud määratlusele (kg).

DAM

=

punktis 5.3 sätestatud valemi kohaselt arvutatud lisatud massi vaikeväärtus, mis vastab baassõiduki kere arvestuslikule kaalule (kg).

5.3.   Lisatud massi vaikeväärtus arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:

DAM: Formula

Selles valemis:

DAM

=

lisatud massi vaikeväärtus (kg)

a

=

kordustegur, mis arvutatakse vastavalt punktis 5.4 sätestatud valemile

TPMLM

=

baassõiduki tootja poolt määratud suurim tehniliselt lubatud täismass (kg)

RM baassõiduk

=

baassõiduki tuletatud mass vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 3 sätestatud määratlusele (kg).

5.4.   Kordusteguri arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:

Formula

Selles valemis:

a

=

kordustegur

RM baassõiduk

=

baassõiduki tuletatud mass vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 3 sätestatud määratlusele (kg).

5.5.   Punktides 5.1–5.4 sätestatud nõuete nõuetekohase rakendamise eest vastutab baassõiduki tootja.

5.6.   Komplekteeritud sõiduki tootja lisab vastavustunnistusele baassõidukit käsitleva teabe vastavalt Direktiivi 2007/46/EÜ IX lisale.

5.7.   Kui sõiduk esitatakse üksiksõiduki tüübikinnituse saamiseks, peab üksiksõiduki kinnitustunnistus sisaldama järgmist teavet:

a)

CO2-heide, mis on mõõdetud punktides 5.1–5.4 sätestatud metoodika kohaselt;

b)

sõidukorras komplekteeritud sõiduki mass;

c)

tunnuskood, mis kajastab baassõiduki tüüpi, varianti ja versiooni;

d)

baassõiduki tüübikinnituse number, sh laienduse number;

e)

baassõiduki tootja nimi ja aadress;

f)

sõidukorras baassõiduki mass.

5.8.   Punktides 5.1–5.7 sätestatud menetlust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 1.2.1 määratletud N1-kategooria baassõidukite suhtes, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 reguleerimisalasse.”

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/56

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 144/2013,

19. veebruar 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 606/2009 seoses teatavate veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega ning määrust (EÜ) nr 436/2009 seoses kõnealuste tavade märkimisega toodete veo saatedokumentidesse ning veinisektoris peetavatesse registritesse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 kolmandat ja neljandat lõiku ning artiklit 185a, artikli 185c lõiget 3 ja artiklit 192 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 10. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 606/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega) (2) artikli 3 kohaselt on lubatud veinivalmistustavad määratud kindlaks kõnealuse määruse I lisas. Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon muutis teatavate liidus juba lubatud veinivalmistustavade kasutustingimusi. Selleks et tagada liidu tootjatele samasugused võimalused, mis on antud kolmandate riikide tootjatele, tuleks liidus kõnealuste veinivalmistustavade kasutustingimusi Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis kehtestatud kasutustingimustest lähtuvalt muuta.

(2)

Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon on võtnud vastu uued veinivalmistustavad. Selleks et anda liidu tootjatele uued, kolmandate riikide tootjatele pakutud võimalused, tuleks liidus lubada selliste uute veinivalmistustavade kasutamist Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni määratletud tingimustel.

(3)

Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa 10. liide sisaldab veinide osalise alkoholitustamise nõudeid. Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon asendas veinide osalise alkoholitustamise nõude veini alkoholisisalduse korrigeerimise nõudega. Seepärast tuleks liite teksti vastavalt kohandada. Lisaks on kõnealuses liites märgitud, et liikmesriigid võivad näha ette, et osalise alkoholitustamise korral tuleb esitada pädevatele asutustele deklaratsioon. Tõhusa kontrolli tagamiseks tuleks täpsustada, et tegemist on eeldeklaratsiooniga, mis esitatakse enne tegelikku alkoholitustamist.

(4)

Sordi „Aleatico” viinamarjadest saadud Itaalia veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Pergola” ning traditsioonilist väljendit „passito” ning Ungarist pärit kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinid, millel on õigus kanda väljendit „jégbor”, on väga suure suhkrusisaldusega ning neid toodetakse väikeses koguses. Nende veinide piisava säilitamise võimaldamiseks palusid Itaalia ja Ungari teha neile erandi vääveldioksiidisisalduse piirmäärast. Itaalia veinide puhul tuleks kehtestada vääveldioksiidisisalduse piirmääraks 350 milligrammi liitri kohta ning Ungari veinide puhul 400 milligrammi liitri kohta.

(5)

Tingituna gaasivahetusest, mis toimub süsinikdioksiidi kasutamisel vasturõhuna valamisel, võib vahuveinis tekkida süsinikdioksiid, mis ei ole pärit selle kuvee alkoholkäärimisest. Selline gaasivahetus ei suurenda süsinikdioksiidi rõhku, mistõttu see ei tohi tekitada kõnealuste toodete gaseerimist. Seega tuleks selgitada, et lubatud on ainult selline gaasivahetus, mis toimub asjaomase kuvee alkoholkääritamisel tekkiva süsinikdioksiidiga ja mis on vasturõhuna valamise tulemusel vältimatu.

(6)

Kui Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon ei ole meetodeid ja eeskirju soovitanud ega avaldanud, on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 120g kohaselt määruse (EÜ) nr 606/2009 IV lisaga ette nähtud teatavad analüüsimeetodid, mille alusel määratakse kindlaks veinisektori toodete koostis, ning eeskirjad, mille alusel selgitatakse, kas tooteid on käideldud lubatust erineval viisil. Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon on võtnud vastu teatavad viinamarjasuhkru analüüside erimeetodid (rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirded). Seepärast tuleks praegu määruse (EÜ) nr 606/2009 IV lisas esitatud meetodid välja jätta.

(7)

Teatavate veinivalmistustavade puhul on väärkasutuse oht eriti suur ning need tuleb komisjoni 26. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 436/2009 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega) (3) kohaselt märkida registritesse ja saatedokumentidesse. Valmistustavasid käsitlevate selliste nõuete puhul, nagu alkoholisisalduse korrigeerimine, katioonivahetusainetega töötlemine hapestamiseks ning elektromembraantöötlus, on ette nähtud, et asjaomased tavad tuleb kanda kõnealustesse registritesse. Selleks et käesoleva määrusega määrusesse (EÜ) nr 606/2009 tehtud muudatusi arvesse võtta, tuleks kohandada määrusega (EÜ) nr 436/2009 ette nähtud märkimisnõudeid.

(8)

Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 436/2009 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõike 3 kohaselt esitatud regulatiivkomitee arvamusega ning põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 606/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 606/2009 muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa A osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale,

2)

I lisa B osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud tekstile,

3)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale,

4)

IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 436/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 436/2009 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 41 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt p asendatakse järgmise tekstiga:

„p)

elektrodialüüs või töötlemine katioonivahetusainetega viinhappe soolade koguse stabiilsuse tagamiseks või töötlemine katioonivahetusainetega veini hapestamiseks;”;

b)

punkt s asendatakse järgmise tekstiga:

„s)

alkoholisisalduse korrigeerimine;”;

c)

lisatakse punkt v:

„v)

elektromembraantöötlusega hapestamine või hapetustamine.”

2)

VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 193, 24.7.2009, lk 1.

(3)  ELT L 128, 27.5.2009, lk 15.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

10. reas:

i)

esimesele veerule lisatakse järgmine taane:

„—

pärmi proteiini ekstraktid.”;

ii)

kolmandale veerule lisatakse järgmine tekst:

„Virde, valge ja roosa veini töötlemisel on pärmi proteiini ekstraktide kasutamise piirmäär 30 g/hl ning punase veini töötlemisel 60 g/hl;”;

b)

40. reas asendatakse esimeses veerus märgitud veinivalmistustava järgmise tekstiga:

„Alkoholisisalduse korrigeerimine”;

c)

lisatakse järgmised read:

„48

Hapestamine katioonivahetusainetega töötlemisega

Tingimused ja piirmäärad on sätestatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVa lisa punktides C ja D ning käesoleva määruse artiklites 11 ja 13.

Tingimused on sätestatud 15. liites.

 

49

Suhkrusisalduse vähendamine virretes läbi membraanfiltri filtreerimisega

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIb lisa punktis 10 nimetatud toodete puhul, vastavalt 16. liites sätestatud tingimustele.

 

50

Hapetustamine elektromembraantöötlusega

Tingimused ja piirmäärad on sätestatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVa lisa punktides C ja D ning käesoleva määruse artiklites 11 ja 13.

Tingimused on sätestatud 17. liites.”

 

2)

10. liide asendatakse järgmisega:

„Liide 10

Veinide alkoholisisaldust korrigeeriva töötlemise nõuded

Alkoholisisaldust korrigeeriva töötlemise (edasipidi „töötlemine”) eesmärk on vähendada veinietanooli ülemäärast kogust maitse tasakaalu parandamiseks.

Nõuded:

1)

Töötlemise eesmärki võib saavutada kas ühte eraldamismeetodit või selliste meetodite kombinatsiooni kasutades.

2)

Töödeldud veinidel ei tohi ilmneda organoleptilisi vigu ning need peavad olema valmis otsetarbimiseks.

3)

Alkoholitustada ei tohi sellist veini, mille valmistamisel kasutatakse viinamarjasaadust, mida on rikastatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVa lisa kohaselt.

4)

Alkoholisisaldust võib vähendada kuni 20 % ning lõpptoote tegelik alkoholisisaldus peab vastama määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIb lisa punkti 1 teise lõigu alapunktis a määratule.

5)

Töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all.

6)

Töötlemine registreeritakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 185c lõikes 2 osutatud registris.

7)

Liikmesriigid võivad näha ette, et asjaomase töötluse korral tuleb esitada pädevale asutusele eeldeklaratsioon.”

3)

14. liite 3. ja 4. taane asendatakse järgmise tekstiga:

„—

Töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all. Töötlemine registreeritakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 185c lõikes 2 osutatud registris.

—

Kasutatavad membraanid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1935/2004 ja komisjoni määruses (EL) nr 10/2011 (*1) sätestatud nõuetele ning nende ülevõtmiseks kehtestatud riigisisestele eeskirjadele. Membraanid peavad vastama Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinvalmistuskoodeksi nõuetele.

(*1)  ELT L 12, 15.1.2011, lk 1.”"

4)

Lisatakse 15., 16. ja 17. liide:

„Liide 15

Nõuded katioonivahetusainetega töötlemisega hapestamise kohta

Katioonivahetusainetega töötlemise (edasipidi „töötlemine”) eesmärk on suurendada tiitritavat happesust ja tegelikku happesust (pH vähendamine) katioonide osalise füüsikalise ekstraheerimise teel katioonivahetusainete abil.

Nõuded:

1)

Töötlemine toimub happetsüklis taastuvate katioonivahetuspolümeeride abil.

2)

Töötlemine peab piirduma üleliigsete katioonide kõrvaldamisega.

3)

Selleks et vältida virde- või veinifraktsioonide teket, toimub töötlemine katkematult ning selle käigus lisatakse töödeldud tooted lineaarselt lähtetoodetesse.

4)

Alternatiivina võib vajalikus koguses vaiku viia otse mahutisse ning seejärel eraldada see sobiva tehnilise vahendiga.

5)

Kogu töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all.

6)

Töötlemine registreeritakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 185c lõikes 2 osutatud registris.

7)

Polümeer peab vastama määrusele (EÜ) nr 1935/2004 ja selle rakendamiseks vastu võetud liidu ja siseriiklikele eeskirjadele ning olema kooskõlas käesoleva lisa 4. liites sätestatud analüüsinõuetega. Polümeerid ei tohi muuta liigselt virde või veini füüsikalist ja keemilist koostist ega meeltega tajutavaid omadusi ning nende kasutus peab olema vastavuses Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni uurimuse „Katioonvahetuspolümeerid” punktis 3 sätestatud piirmääradega.

„Liide 16

Nõuded suhkrusisalduse vähendamiseks virretes läbi membraanfiltri filtreerimisega

Töötlemine suhkrusisalduse vähendamiseks (edasipidi „töötlemine”), mille eesmärk on eemaldada virdest suhkur läbi membraanfiltri filtreerimisega mikro-, ultra- või nanofiltrimisel või pöördosmoosiga.

Nõuded:

1)

Töötlemine vähendab virde mahtu vastavalt algsest virdest eemaldatud suhkrulahuse kogusele ja suhkrusisaldusele.

2)

Töötlemisel peavad säilima virde koostisained, v.a suhkur.

3)

Virde suhkrusisalduse vähendamine välistab sellest saadud veinide alkoholisisalduse korrigeerimist.

4)

Töötlemist ei ole lubatud kombineerida määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVa lisas sätestatud rikastamistoimingutega.

5)

Töödeldava virde maht määratakse kindlaks selle põhjal, milline on suhkrusisalduse vähendamise eesmärk.

6)

Esimese etapi eesmärk on valmistada virre ette teiseks kontsentratsioonietapiks ning säilitada makromolekulid, mis on membraani läbilaskvuse piirist suuremad. See etapp võib toimuda ultrafiltrimisega.

7)

Töötlemise esimeses etapis saadud permeaat kontsentreeritakse seejärel nanofiltrimise või pöördosmoosiga.

Algse vee ja orgaanilised happed, mis paratamatult nanofiltrimisel tekkisid, võib viia tagasi töödeldud virdesse.

8)

Töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all.

9)

Kasutatavad membraanid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1935/2004 ja määruses (EL) nr 10/2011 sätestatud nõuetele ning osutatud määruste ülevõtmiseks kehtestatud riigisisestele eeskirjadele. Membraanid peavad vastama Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinvalmistuskoodeksi nõuetele.

„Liide 17

Nõuded elektromembraantöötlusega hapetustamise kohta

Elektromembraantöötlus (edasipidi „töötlemine”) on füüsiline meetod, millega eraldatakse virdest või veinist ioonid elektrivälja toimel anioone läbilaskvate ja bipolaarsete membraanide abil. Anioone läbilaskvate membraanide ja bipolaarsete membraanide ühendus võimaldab vähendada tiitritavat happesust ja tegelikku happesust (pH tõus).

Nõuded:

1)

Anioonilised membraanid peavad asetsema selliselt, et need võimaldaksid üksnes anioonide ning eelkõige virde või veini orgaaniliste hapete eraldamist.

2)

Bipolaarsed membraanid peavad laskma läbi nii veini ja virde anioone kui ka katioone.

3)

Kõnealuse töötlemisega virde või veini hapetustamisel saadud vein peab sisaldama vähemalt 1 g.l-1 viinhapet.

4)

Hapetustamine läbi membraanfiltri ja hapestamine ei ole koos lubatud.

5)

Töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all.

6)

Töötlemine registreeritakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 185c lõikes 2 osutatud registris.

7)

Kasutatavad membraanid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1935/2004 ja määruses (EL) nr 10/2011 sätestatud nõuetele ning osutatud määruste ülevõtmiseks kehtestatud riigisisestele eeskirjadele. Membraanid peavad vastama Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinvalmistuskoodeksi nõuetele.
.

(*1)  ELT L 12, 15.1.2011, lk 1.””

II LISA

Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osas muudetakse A osa punkti 2 järgmiselt:

1)

punktile d lisatakse järgmine taane:

„—

sordi „Aleatico” viinamarjadest saadud Itaalia veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Pergola” ning traditsioonilist väljendit „passito”.”;

2)

punkti e kuues taane asendatakse järgmise tekstiga:

„—

Ungarist pärit veinid, millel on õigus kanda mõnda kaitstud päritolunimetust ja millel kasutatakse vastavalt riiklikele õigusnormidele märgistamiseks väljendit „Tokaji máslás”, „Tokaji fordítás”, „Tokaji aszúeszencia”, „Tokaji eszencia”, „Tokaji aszú”, „Töppedt szőlőből készült bor” või „Jégbor”;”.

III LISA

Määruse (EÜ) nr 606/2009 II lisa A osa punkti 10 kolmas lõik asendatakse järgmise tekstiga:

„Süsinikdioksiidi kasutamine vasturõhuna valamise ajal on lubatud järelevalve all ja tingimusel, et sellise vältimatu gaasivahetuse tulemusel, mis toimub kuvee alkoholkääritamisel saadud süsinikdioksiidiga, ei tõuse vahuveinis sisalduva süsinikdioksiidi rõhk.”

IV LISA

Määruse (EÜ) nr 606/2009 IV lisa B osa punktid a ja e jäetakse välja.

V LISA

Määruse (EÜ) nr 436/2009 VI lisa B osa punkti 1.4 alapunkti b 11. alapunkt asendatakse järgmisega:

„11: toote alkoholisisaldust on korrigeeritud”.

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/63

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 145/2013,

19. veebruar 2013,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes, (1) eriti selle artikli 11 punkti a ja punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisas on esitatud nende isikute nimekiri, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. Määruse (EÜ) nr 314/2004 II lisas on loetletud pädevad asutused, kellele on pandud kõnealuse määruse rakendamisega seotud konkreetsed ülesanded.

(2)

Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta otsuses 2011/101/ÜVJP (2), mis käsitleb Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid, on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute loetelu, kelle suhtes peab piiranguid kohaldama, nagu on sätestatud nimetatud otsuse artiklis 5, ja määrusega (EÜ) nr 314/2004 jõustatakse see otsus, kuivõrd olukord nõuab Euroopa Liidu tasandi meetmeid.

(3)

18. veebruaril 2013 otsustas nõukogu eemaldada teatavad kanded nende isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes tuleks piiranguid kohaldada. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisa muuta, et tagada järjepidevus nõukogu kõnealuse otsusega.

(4)

Samuti tuleks ajakohastada määruse (EÜ) nr 314/2004 II lisa liikmesriikidelt saadud viimase teabe alusel seoses pädevate ametiasutuste kindlaksmääramisega.

(5)

Määrust (EÜ) nr 314/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 314/2004 muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

2)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1)  ELT L 55, 24.2.2004, lk 1.

(2)  ELT L 42,16.2.2011, lk 6-23.

I LISA

„II LISA

Veebilehed, mis annavad teavet artiklites 4, 7 ja 8 osutatud pädevate asutuste kohta, ning aadress Euroopa Komisjonile teadete saatmiseks

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRI

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.maec.es/es/MenuPpal/Asuntos/Sanciones%20Internacionales/Paginas/Sanciones_%20Internacionales.aspx

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

MADALMAAD

www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-vrede-en-veiligheid/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.min-nestrangeiros.pt

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika_in_mednarodno_pravo/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.foreign.gov.sk

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

www.fco.gov.uk/competentauthorities

Aadress Euroopa Komisjonile teadete saatmiseks:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

EEAS 02/309

B-1049 Brussels

Belgium

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu"

II LISA

Määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Pealkirja „I. Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmised kanded:

 

Nimi

(ja võimalikud varjunimed)

Tuvastamisandmed

Põhjused

(1)

Chapfika, David

Endine asepõllumajandusminister (endine aserahandusminister), sündinud 7.4.1957;

passi nr ZL037165.

ID: 63-052161G48

ZANU-PF partei rahastamiskomitee esimees, kes rahastas 2008. aastal relvastatud rühmitisi, toetades nende toetusbaase Mutoko Hoyuyu piirkonnas.

(2)

Chigudu, Tinaye Elisha Nzirasha

Endine Masvingo provintsi kuberner; Manicaland. Sünd. 13.08.1942.

Passi nr AD000013,

ID 63-022247R42.

Endine Zimbabwe kaevanduste ja kaevandusarenduse ministeeriumi alaline sekretär ja endine Manicalandi provintsi kuberner. Seotud valitsuse ZANU-PF fraktsiooniga. Andis 2008. aasta juunis käsu represseerida MDC toetajaid.

(3)

Chipanga, Tongesai Shadreck

Endine siseministri asetäitja, sünd. 10.10.1940 või 10.10.1946.

Endine valitsusliige ja endine Zimbabwe salapolitsei ülem, keda seostatakse poliitmõrvadega.

(4)

Kwenda, R.

Major, Zaka East.

Otseselt seotud valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga. 2008. aastal Zakas toimunud vägivallaaktide eestvedaja.

(5)

Mahofa, Shuvai Ben

Endine noorte arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja töökohtade loomise ministri asetäitja, sünd. 4.4.1941.

Pass nr AD000369,

ID 27-031942V27

Rahastas isikuid, kes asutasid piinamiskeskused Masvingos. Isikud neist keskustest tapsid 24. aprillil 2008 Mapurisa Zvidzai ja 11. juunil 2008 Tiziro Moyo.

(6)

Mashava, G.

Colonel, Chiredzi Central.

Juhtis 2008. aastal poliitiliselt motiveeritud vägivallaakte Chirendzis.

(7)

Moyo, Gilbert

„Sõjaveteran”, ZANU-PF relvastatud rühmitiste juht.

2008. aasta valimiste eel ja jooksul Mashonaland Westis (Chegutu) läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik; seotud farmide vägivaldse võõrandamisega.

(8)

Mpabanga, S.

Lieutenant-Colonel, Mwenezi East

Otseselt seotud valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga. Juhtis poliitiliselt motiveeritud vägivalda Mwenezis.

(9)

Msipa, Cephas George

Endine Masvingo provintsi kuberner; endine Midlandsi provintsi kuberner, sündinud 7.7.1931.

Endine valitsusparteiga ZANU-PF seotud provintsikuberner.

(10)

Muchono, C.

Kolonel-leitnant, Mwenezi West.

Valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik, kes juhtis 2008. aastal hirmukampaaniat Mwenezis.

(11)

Mudenge, Isack Stanislaus Gorerazvo

Kõrg- ja kolmanda taseme hariduse minister (endine välisminister), sünd. 17.12.1941 või 17.12.1948.

Passi nr AD000964.

ID 63-645385Q22

ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.

(12)

Mudonhi, Columbus

Inspektori abi, ZRP.

Otseselt seotud enne ja pärast 2008. aasta valimisi toimunud hirmukampaaniaga, juhtis 2008. aastal hirmukampaaniat Buheras.

(13)

Mugariri, Bothwell

Endine politseiülema vanemabi.

Endine julgeolekujõudude liige, kannab ulatuslikku vastutust rahumeelse kogunemise õiguse tõsiste rikkumiste eest. Harare vastutava ametnikuna on seotud 2007. aasta märtsis toimunud vägivaldsete operatsioonidega.

(14)

Mumba, Isaac

Peainspektor.

Otseselt seotud enne ja pärast 2008. aasta valimisi toimunud hirmukampaaniaga. Osales käsuliinis, mis korraldas Muzarabanis Soka külas toimepandud vägivallateod.

(15)

Mutsvunguma, S.

Colonel, Headlands.

Otseselt seotud valimiste eel ja jooksul 2008. aastal Mutares ja Highlandsis läbiviidud hirmukampaaniaga.

(16)

Nkomo, John Landa

Asepresident. Endine assamblee spiiker (endine eriasjade minister presidendi kantseleis), ZANU–PF riiklik eesistuja, sünd. 22.8.1934.

Passi nr AD000477,

ID 63-358161Q73

ZANU-PFi kuuluv valitsuse kõige pikaajalisem liige.

(17)

Nyambuya, Michael Reuben

Endine energeetikaminister (endine kindralleitnant, Manicalandi provintsi kuberner), sünd. 23.7.1955.

Passi nr AN045019.

ID 50-013758E50

ZANU-PFi kuuluv endine valitsuse liige. Seotud Manicalandis toimepandud vägivallaga, kasutas sõjaväe isikkoosseisu liikmeid farmide ülevõtmisel.

(18)

Parirenyatwa, David Pagwese

Endine tervishoiu ja laste hoolekande minister (endine ministri asetäitja), sünd. 2.8.1950.

Passi nr AD000899.

ID 63-320762P47

ZANU-PFi kuuluv endine valitsuse liige. Korraldas Murehwa North provintsis piinamiseks kasutatud baaside loomist ja osutas toetust jõukudele, kes 17. juunil 2008 mõrvasid Edward Pfukwa ja 2008. aasta novembris Alloys Chandisareva Sanyangore.

(19)

Rangwani, Dani

Politsei detektiivinspektor. Sünd. 11.02.1962.

ID 70-006039V70

Julgeolekujõudude liige. Osales otseselt ZANU-PFi poolt rahastatud rühmas, mis koosnes 50 mehest ning mis 2007. aasta aprillis otsis ja piinas MDC toetajaid.

(20)

Ruwodo, Richard

Kaitseministeeriumi sõjaveteranide asjade direktor. Brigaadikindral, ülendati 12. augustil 2008 kindralmajoriks (erru läinud); endine kaitseministeeriumi kantsleri kohusetäitja, sünd. 14.3.1954.

ID 63-327604B50

Enne ja pärast valimisi toimunud hirmukampaaniaga otseselt seotud kõrgem sõjaväeametnik. Juhib sõjaveterane, keda on kasutatud valitsuse ZANU-PF fraktsiooni repressiivse poliitika toimepanemisel.

(21)

Zhuwao, Patrick

Endine teadus- ja tehnikaministri asetäitja. Sünd. 23.5.1967.

ID 63-621736K70

ZANU-PFi kuuluv endine valitsuse liige. Häiris 2009. aasta juulis põhiseaduskonverentsi tööd. Hirmutas koos CIO agentidega Nortoni lähistel MDC toetajaid.

2)

Pealkirja „II. Üksused” alt jäetakse välja järgmine kanne:

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjused

(1)

Divine Homes (PVT) Ltd

6 Hillside Shopping Centre, Harare, Zimbabwe; 31 Kensington Highlands, Harare, Zimbabwe; 12 Meredith Drive, Eastlea, Harare, Zimbabwe.

Esimees David Chapfika.

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/68

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 146/2013,

19. veebruar 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

80,1

MA

60,3

TN

88,1

TR

118,6

ZZ

86,8

0707 00 05

EG

208,4

MA

191,6

TR

166,4

ZZ

188,8

0709 91 00

EG

76,0

ZZ

76,0

0709 93 10

MA

41,2

TR

118,0

ZZ

79,6

0805 10 20

EG

52,4

IL

71,3

MA

56,1

TN

52,2

TR

58,3

ZZ

58,1

0805 20 10

IL

147,9

MA

101,7

ZZ

124,8

0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90

EG

67,0

IL

138,3

KR

134,8

MA

121,6

TR

66,6

ZA

148,7

ZZ

112,8

0805 50 10

EG

83,9

TR

79,2

ZZ

81,6

0808 10 80

CN

84,0

MK

34,9

US

177,3

ZZ

98,7

0808 30 90

AR

136,4

CL

223,6

CN

36,6

TR

179,9

US

140,7

ZA

109,9

ZZ

137,9

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

OTSUSED

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/70

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18. veebruar 2013,

millega kiidetakse heaks kava metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Läti teatavates piirkondades

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 720 all)

(Ainult lätikeelne tekst on autentne)

(2013/90/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks, (1) eriti selle artikli 16 lõike 1 teist lõiku ja artikli 20 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2001/89/EÜ on sisse seatud liidu miinimummeetmed sigade klassikalise katku tõrjeks, sealhulgas meetmed, mida kohaldatakse siis, kui metssigadel esineva klassikalise sigade katku kohta on saadud ametlik kinnitus.

(2)

2012. aasta novembris kinnitas Läti klassikalise sigade katku esinemist metssigadel riigi territooriumi idaosas Venemaa ja Valgevene piiril.

(3)

Pärast metssigadel esineva sigade katku juhtumeid said 2012. aasta novembris kinnitust klassikalise sigade katku puhangud samas piirkonnas asuvates kodustes seafarmides.

(4)

Läti on rakendanud tauditõrjemeetmeid vastavalt direktiivile 2001/89/EÜ, mille tulemusena on nimetatud taud kõnealustest seakasvatusettevõtetest likvideeritud.

(5)

Epidemioloogilist olukorda arvesse võttes esitas Läti kooskõlas direktiiviga 2001/89/EÜ 15. jaanuaril 2013 komisjonile sigade klassikalise katku likvideerimise kava asjaomastes Läti piirkondades. Kuna Läti kavatseb korraldada ka metssigade vaktsineerimise, esitas ta samal päeval komisjonile heakskiitmiseks ka vaktsineerimise kava.

(6)

Komisjon kontrollis Läti esitatud kavasid ja leidis, et need on kooskõlas direktiiviga 2001/89/EÜ.

(7)

Läbipaistvuse huvides on asjakohane käesolevas otsuses esitada loetelu Läti geograafilistest piirkondadest, kus on kavas likvideerimiskava rakendada ja kus korraldatakse metssigade erakorraline vaktsineerimine.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks 15. jaanuaril 2013 Läti esitatud kava metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks käesoleva dokumendi lisa 1. osas nimetatud piirkondades.

Artikkel 2

Kiidetakse heaks 15. jaanuaril 2013 Läti esitatud kava metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks käesoleva dokumendi lisa 2. osas nimetatud piirkondades.

Artikkel 3

Läti peab artiklites 1 ja 2 osutatud kavade rakendamiseks jõustama vajalikud õigus- ja haldusnormid.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel, 18. veebruar 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1)  EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5.

LISA

1.   OSA

Likvideerimise kavaga hõlmatud piirkonnad

Alūksne piirkonnas Pededze ja Liepna vallad. Rēzekne piirkonnas Puša, Mākoņkalnsi ja Kaunata vallad. Daugavpilsi piirkonnas Dubna, Višķi, Ambeļi, Biķernieki, Maļinova, Naujene, Tabore, Vecsaliena, Saliena, Skrudaliena, Demene ja Laucesa vallad. Balvi piirkonnas Vīksna, Kubuļi, Balvi, Bērzkalne, Lazduleja, Briežuciemsi, Vectilža, Tilža, Krišjāņi ja Bērzpilsi vallad. Rugāju piirkonnas Rugāji ja Lazdukalnsi vallad. Viļaka piirkonnas Žiguri, Vecumi, Kuprava, Susāji, Medņeva ja Šķilbēni vallad. Baltinava piirkonnas Baltinava vald. Kārsava piirkonnas Salnava, Malnava, Goliševa, Mērdzene ja Mežvidi vallad. Cibla piirkonnas Pušmucova, Līdumnieki, Cibla, Zvirgzdene ja Blonti vallad. Ludza piirkonnas Ņukši, Briģi, Isnauda, Nirza, Pilda, Rundēni ja Istra vallad. Zilupe piirkonnas Zaļesje, Lauderi ja Pasiene vallad. Dagda piirkonnas Andzeļi, Ezernieki, Šķaune, Svariņi, Bērziņi, Ķepova, Asūne, Dagda, Konstantinova ja Andrupene vallad. Aglona piirkonnas Kastuļina, Grāveri, Šķeltova ja Aglona vallad. Krāslava piirkonnas Auleja, Kombuļi, Skaista, Robežnieki, Indra, Piedruja, Kalnieši, Krāslava, Kaplava, Ūdrīši ja Izvalta vallad.

2.   OSA

Erakorralise vaktsineerimise kavaga hõlmatud piirkonnad

Alūksne piirkonnas Pededze ja Liepna vallad. Rēzekne piirkonnas Puša, Mākoņkalnsi ja Kaunata vallad. Daugavpilsi piirkonnas Dubna, Višķi, Ambeļi, Biķernieki, Maļinova, Naujene, Tabore, Vecsaliena, Saliena, Skrudaliena, Demene ja Laucesa vallad. Balvi piirkonnas Vīksna, Kubuļi, Balvi, Bērzkalne, Lazduleja, Briežuciemsi, Vectilža, Tilža, Krišjāņi ja Bērzpilsi vallad. Rugāju piirkonnas Rugāji ja Lazdukalnsi vallad. Viļaka piirkonnas Žiguri, Vecumi, Kuprava, Susāji, Medņeva ja Šķilbēni vallad. Baltinava piirkonnas Baltinava vald. Kārsava piirkonnas Salnava, Malnava, Goliševa, Mērdzene ja Mežvidi vallad. Cibla piirkonnas Pušmucova, Līdumnieki, Cibla, Zvirgzdene ja Blonti vallad. Ludza piirkonnas Ņukši, Briģi, Isnauda, Nirza, Pilda, Rundēni ja Istra vallad. Zilupe piirkonnas Zaļesje, Lauderi ja Pasiene vallad. Dagda piirkonnas Andzeļi, Ezernieki, Šķaune, Svariņi, Bērziņi, Ķepova, Asūne, Dagda, Konstantinova ja Andrupene vallad. Aglona piirkonnas Kastuļina, Grāveri, Šķeltova ja Aglona vallad. Krāslava piirkonnas Auleja, Kombuļi, Skaista, Robežnieki, Indra, Piedruja, Kalnieši, Krāslava, Kaplava, Ūdrīši ja Izvalta vallad.

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/72

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18. veebruar 2013,

millega muudetakse otsust 2008/855/EÜ seoses Lätis sigade klassikalise katku tõttu võetud loomatervishoiualaste tõrjemeetmetega

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 722 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/91/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eelkõige selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 3. novembri 2008. aasta otsuses 2008/855/EÜ (loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides) (3) on sätestatud teatavad tõrjemeetmed seoses sigade klassikalise katkuga liikmesriikides või nende piirkondades, mis on loetletud kõnealuse otsuse lisas. Sigade klassikalise katku epidemioloogiline olukord on liikmesriikides ja nende piirkondades erinev. Seepärast koosneb otsuse 2008/855/EÜ lisa kolmest osast, millest igaühes on loetletud liikmesriikide piirkonnad, mille suhtes kohaldatakse erinevaid tõrjemeetmeid vastavalt epidemioloogilisele olukorrale.

(2)

Asjaomased liikmesriigid, kelle piirkonnad on loetletud otsuse 2008/855/EÜ lisa II osas, tagavad, et asjaomastes piirkondades asuvate majandite värsket sealiha ning kõnealuste sigade lihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid lähetatakse teistesse liikmesriikidesse ainult tingimusel, et need vastavad teatavatele nõuetele.

(3)

Läti teatas 20. novembril 2012 metssigadel tuvastatud sigade klassikalise katku juhtumitest Venemaa ja Valgevene piiri ääres asuvas Dagda ja Zilupe piirkonnas. Metssigu kontrolliti riikliku järelevalveprogrammi raames. Lisaks teatas Läti 27. novembril sigade klassikalise katku puhangutest sama piirkonna kodustes seakasvatustes.

(4)

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/89/EÜ (ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks) (4) raames on Läti võtnud meetmed ning kehtestanud nakkuspiirkonnad Alūksne, Rēzekne, Daugavpilsi, Balvi, Rugāji, Viļaka, Baltinava, Kārsava, Cibla, Ludza, Zilupe, Dagda, Aglona ja Krāslava piirkonna osades. Lisaks sellele on Läti esitanud komisjonile sigade klassikalise katku likvideerimise kava liikmesriigi asjaomases piirkonnas. Kõnealune kava on heaks kiidetud komisjoni 18. veebruari 2013. aasta rakendusotsusega 2013/90/EL, millega kiidetakse heaks kava metssigadel esineva sigade klassikalise katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Läti teatavates piirkondades (5).

(5)

Läti esitatud teabe alusel on asjakohane esitada Alūksne, Rēzekne, Daugavpilsi, Balvi, Rugāji, Viļaka, Baltinava, Kārsava, Cibla, Ludza, Zilupe, Dagda, Aglona ja Krāslava piirkonna asjaomaste osade loetelu otsuse 2008/855/EÜ lisa II osas.

(6)

Seepärast tuleks otsust 2008/855/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2008/855/EÜ lisa II osasse lisatakse järgmine kanne:

„Läti

Alūksne piirkonna Pededze ja Liepna vald. Rēzekne piirkonna Puša, Mākoņkalna ja Kaunata vald. Daugavpilsi piirkonna Dubna, Višķi, Ambeļi, Biķernieki, Maļinova, Naujene, Tabore, Vecsaliena, Saliena, Skrudaliena, Demene ja Laucesa vald. Balvi piirkonna Vīksna, Kubuļi, Balvi, Bērzkalne, Lazduleja, Briežuciemsi, Vectilža, Tilža, Krišjāņi ja Bērzpilsi vald. Rugāji piirkonna Rugāji ja Lazdukalnsi vald. Viļaka piirkonna Žiguri, Vecumi, Kuprava, Susāji, Medņeva ja Šķilbēni vald. Baltinava piirkonna Baltinava vald. Kārsava piirkonna Salnava, Malnava, Goliševa, Mērdzene ja Mežvidi vald. Cibla piirkonna Pušmucova, Līdumnieki, Cibla, Zvirgzdene ja Blonti vald. Ludza piirkonna Ņukši, Briģi, Isnauda, Nirza, Pilda, Rundēni ja Istra vald. Zilupe piirkonna Zaļesje, Lauderi ja Pasiene vald. Dagda piirkonna Andzeļi, Ezernieki, Šķaune, Svariņi, Bērziņi, Ķepova, Asūne, Dagda, Konstantinova ja Andrupene vald. Aglona piirkonna Kastuļina, Grāveri, Šķeltova ja Aglona vald. Krāslava piirkonna Auleja, Kombuļi, Skaista, Robežnieki, Indra, Piedruja, Kalnieši, Krāslava, Kaplava, Ūdrīši ja Izvalta vald.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. veebruar 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  ELT L 302, 13.11.2008, lk 19.

(4)  EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5.

(5)  Vt käesoeleva Euroopa Liidu Teataja lk 70.

20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/74

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18. veebruar 2013,

Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade veol kasutatava puidust pakkematerjali suhtes kohaldatava järelevalve, taimetervise kontrolli ja meetmete kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 789 all)

(2013/92/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 kolmandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Puidust pakkematerjal, mida kasutatakse mis tahes esemete veol liitu, peab vastama direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktidele 2 ja 8.

(2)

Liikmesriikide poolt hiljuti tehtud taimetervise kontrollide käigus on ilmnenud, et teatavate Hiinast pärit kaupade veol kasutatav puidust pakkematerjal on saastunud kahjulike organismidega, eelkõige kahjuriga Anoplophora glabripennis (Motschulsky), mis on põhjustanud kõnealuste kahjurite levikut Austrias, Hollandis, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis.

(3)

Seetõttu tuleks selliste kaupade pakkematerjali suhtes kohaldada direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõikes 1 osutatud järelevalvet, artikli 13a lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud taimetervise kontrolli ning vajaduse korral artikli 13c lõikes 7 osutatud meetmeid. Komisjoni tuleb teavitada taimetervise kontrolli tulemustest.

(4)

Komisjonile edastatud tulemuste põhjal tuleb 31. maiks 2014 hinnata käesoleva otsuse tõhusust ja teatavate Hiinast pärit kaupade liitu importimisel kasutatud puidust pakkematerjaliga kaasnevat fütosanitaarset ohtu.

(5)

Käesolevat otsust kohaldatakse 31. märtsini 2015.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „puidust pakkematerjal”– puit või puittooted, mida kasutatakse kaupade toestamiseks, kaitsmiseks või kandmiseks ning mis esinevad pakkekastide, puitpakendi, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitaluste, äärtega puitaluste ja muude kaubaalustena, kaubaaluste puidust äärtena ja pakkimispuiduna, mida mis tahes esemete veol tegelikult kasutatakse; mõiste ei hõlma töödeldud puitu, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone, ning pakkematerjali, mis koosneb tervenisti 6 mm või õhemast puidust;

b)   „kindlaksmääratud kaubad”–

Hiinast pärit kaubad, mida imporditakse liitu I lisas loetletud CN-koodide all ning mis vastavad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (2) I lisas esitatud kirjeldustele;

c)   „saadetis”– kaubakogus, mis on hõlmatud ühe tollivormistusdokumendi või muid formaalsusi täitva dokumendiga.

Artikkel 2

Järelevalve

1.   Kindlaksmääratud kaupade saadetiste puidust pakkematerjali suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (3) kohast tollijärelevalvet ning määruse 2000/29/EÜ artikli 13 lõikes 1 osutatud vastutavate ametiasutuste järelevalvet. Kui artiklis 3 osutatud formaalsused on täidetud, võib kindlaksmääratud kaupade suhtes kohaldada ainult ühte määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punkti 16 alapunktides a, d, e, f ja g loetletud tolliprotseduuri.

2.   Vastutavad ametiasutused võivad nõuda, et lennujaamade ja sadamate pädevad isikud, importijad või käitlejad (vastavalt sellele, nagu nad on kokku leppinud) teatavad piiriületuspunkti tolliasutusele ja vastutavatele ametiasutustele ette kindlaksmääratud kaupade peatsest saabumisest kohe, kui nad sellest teada saavad.

Artikkel 3

Taimetervise kontroll

Kindlaksmääratud kaupade saadetiste puidust pakkematerjali suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13a lõike 1 punkti b alapunktiga iii ette nähtud taimetervise kontrolli vähemalt käesoleva otsuse I lisas osutatud sagedusega, et teha kindlaks, kas puidust pakkematerjal vastab direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktides 2 ja 8 sätestatud nõuetele.

Taimetervise kontroll toimub liitu sisenemise piiriületuspunktis või mutatis mutandis komisjoni direktiivi 2004/103/EÜ (4) kohaselt kindlaks määratud sihtkohas.

Artikkel 4

Meetmed rikkumise korral

Kui artiklis 3 osutatud taimekaitse kontrolli käigus ilmneb, et direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktides 2 ja 8 sätestatud nõudeid ei ole täidetud või et puidust pakkematerjal on saastunud kõnealuse direktiivi I lisa A osas loetletud kahjulike organismidega, võtab asjaomane liikmesriik nõuetele mittevastava puidust pakkematerjali suhtes viivitamata ühe kõnealuse direktiivi artikli 13c lõikega 7 ette nähtud meetmetest.

Artikkel 5

Aruandlus

Ilma et see piiraks komisjoni direktiivi 94/3/EÜ (5) kohaldamist, teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva otsuse artiklite 2 ja 3 kohaselt tehtud taimetervise kontrollide arvu ja tulemused ajavahemiku 1. aprill 2013 – 30. september 2013 kohta 31. oktoobriks 2013, ajavahemiku 1. oktoober 2013 – 31. märts 2014 kohta 30. aprilliks 2014, ajavahemiku 1. aprill 2014 – 30. september 2014 kohta 31. oktoobriks 2014 ja ajavahemiku 1. oktoober 2014 – 31. märts 2015 kohta 30. aprilliks 2015, kasutades selleks II lisas esitatud aruandevormi.

Artikkel 6

Läbivaatamine

Käesolev otsus vaadatakse läbi 31. maiks 2014.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamisaeg

Käesolev otsus jõustub 1. aprillil 2013.

Seda kohaldatakse kuni 31. märtsini 2015.

Artikkel 8

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. veebruar 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(3)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(4)  ELT L 313, 12.10.2004, lk 16.

(5)  EÜT L 32, 5.2.1994, lk 37.

I LISA

KINDLAKSMÄÄRATUD KAUBAD

Kombineeritud nomenklatuuri kood (CN-kood)

Kauba kirjeldus

Taimetervise kontrolli sagedus (%)

2514 00 00

Kiltkivi, tahumata või jämedalt tahutud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud

90

2515

Marmor, travertiin, ekausiin jm raid- või ehituslubjakivi (tihedusega 2,5 kg/dm3 ja rohkem) ning alabaster, ka jämedalt tahutud, saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud

90

2516

Graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- või ehituskivi, klompimata või klombitud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud

90

6801 00 00

Klompkivi, ääriskivid ja sillutusplaadid looduslikust kivist (v.a kiltkivist)

15

6802

Töödeldud kivi (v.a kiltkivi) monumentideks ja ehituse tarbeks, tooted sellest, v.a rubriigi 6801 tooted; mosaiigikuubikud jms looduslikust kivist (sh kiltkivist) tooted, alusele kinnitatud või mitte; looduslikust kivist (sh kiltkivist) kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber

15

II LISA

ARUANDEVORM

Aruanne Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade saadetiste puidust pakkematerjali fütosanitaarkontrollide kohta.

Aruandeperiood:

Aruandev liikmesriik:

Asjaomased piiriületuspunktid:

Kontrollimise koht

:

piiriületuspunktis kontrollitud saadetiste arv:

sihtkohas kontrollitud saadetiste arv:

 

CN-kood: 2514 00 00

CN-kood: 2515

CN-kood: 2516

CN-kood: 6801 00 00

CN-kood: 6802

Aruandva liikmesriigi kaudu ELi sisenenud saadetiste arv

 

 

 

 

 

Kontrollitud saadetiste arv

 

 

 

 

 

—

Kahjulikke organisme sisaldavate ja nõuetekohase ISPM15-märgiseta saadetiste arv (andmed esitada iga kahjuliku organismi kohta eraldi ning näidata ära, kas märgis on puudu või ei vasta nõuetele)

 

 

 

 

 

—

Kahjulikke organisme sisaldavate ja nõuetekohase ISPM15-märgisega saadetiste arv (andmed esitada iga kahjuliku organismi kohta eraldi)

 

 

 

 

 

—

Ainult nõuetekohase ISPM15-märgiseta saadetiste arv (esitada eraldi andmed puuduvate ja nõuetele mittevastavate märgiste kohta)

 

 

 

 

 

Nõuetele mittevastava puidust pakkematerjaliga kontrollitud saadetiste arv kokku

 

 

 

 

 

Nõuetele vastava puidust pakkematerjaliga kontrollitud saadetiste arv kokku