ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.327.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 327

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
27. november 2012


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/33/EL, 21. november 2012, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 1099/2012, 26. november 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses

14

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 1100/2012, 26. november 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

16

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1101/2012, 26. november 2012, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 1 )

18

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1102/2012, 26. november 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

20

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1103/2012, 26. november 2012, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2012/2013 rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

22

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2012/39/EL, 26. november 2012, millega muudetakse direktiivi 2006/17/EÜ inimkudede ja -rakkude uurimise teatavate tehniliste nõuete osas ( 1 )

24

 

*

Komisjoni direktiiv 2012/40/EL, 26. november 2012, millega parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I lisa ( 1 )

26

 

*

Komisjoni direktiiv 2012/41/EL, 26. november 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et täiendada toimeainet nonaanhape käsitlevat kannet direktiivi I lisas nii, et see hõlmaks ka tooteliiki 2 ( 1 )

28

 

*

Komisjoni direktiiv 2012/42/EL, 26. november 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine vesiniktsüaniid ( 1 )

31

 

*

Komisjoni direktiiv 2012/43/EL, 26. november 2012, millega muudetakse teatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ I lisa veergude pealkirju ( 1 )

34

 

*

Komisjoni rakendusdirektiiv 2012/44/EL, 26. november 2012, millega muudetakse direktiive 2003/90/EÜ ja 2003/91/EÜ (millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivide 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks) seoses teatavate põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimustega ( 1 )

37

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus 2012/723/ÜVJP, 26. november 2012, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses

44

 

*

Nõukogu otsus 2012/724/ÜVJP, 26. november 2012, millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias

45

 

 

2012/725/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 22. november 2012, millega antakse luba veiste laktoferriini turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel (Morinaga) (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8390 all)

46

 

 

2012/726/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 22. november 2012, millega antakse luba dihüdrokapsiaadi turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8391 all)

49

 

 

2012/727/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 22. november 2012, millega antakse luba veiste laktoferriini turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel (FrieslandCampina) (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8404 all)

52

 

 

2012/728/EL

 

*

Komisjoni otsus, 23. november 2012, milles käsitletakse bifentriini kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA ja IB lisasse tooteliiki 18 kuuluvates toodetes kasutamiseks (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8442 all)  ( 1 )

55

 

 

2012/729/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 23. november 2012, millega muudetakse kohaldamisaja osas otsust 2008/866/EÜ erakorraliste meetmete kohta, millega peatatakse inimtoiduks ettenähtud kahepoolmeliste molluskite import Peruust (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8459 all)  ( 1 )

56

 

 

Parandused

 

 

Komisjoni 22. novembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1095/2012 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade suhtes) parandus (ELT L 325, 23.11.2012)

57

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/33/EL,

21. november 2012,

millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Keskkonnaalastes tegevusprogrammides ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ (3) vastuvõetud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks eesmärk on saavutada selline õhukvaliteedi tase, mis ei kahjustaks ega ohustaks märkimisväärselt inimeste tervist ega keskkonda.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 191 lõikes 2 sätestatakse, et liidu keskkonnapoliitika seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust.

(3)

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatud vedelkütustes (4), on sätestatud liidus kasutatava raske kütteõli, gaasiõli, laeva kerge kütteõli ja laeva diislikütuse maksimaalne lubatud väävlisisaldus.

(4)

Suure väävlisisaldusega laevakütuse põletamise tõttu laevanduses tekkiv heide saastab õhku vääveldioksiidi ja tahkete osakestega, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda ning tekitavad happevihma. Käesolevas direktiivis sätestatud meetmete puudumisel oleks laevanduses tekkiv heide peagi suurem kui kõikidest maapealsetest allikatest tekkiv heide.

(5)

Kai ääres seisvate laevade tekitatud õhusaaste on suur probleem paljude sadamalinnade jaoks, kes teevad pingutusi, et saavutada liidu õhukvaliteedi piirnorme.

(6)

Liikmesriigid peaksid edendama kaldal toodetava elektrienergia kasutamist, sest tavaliselt toodetakse tänapäeva laevadel elektrienergiat lisamootoritega.

(7)

Direktiivi 1999/32/EÜ kohaselt peab komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru direktiivi rakendamise kohta ja esitama koos aruandega võimalikud ettepanekud direktiivi muutmiseks, eelkõige seoses SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades kasutatava laevakütuse väävlisisalduse vähendamisega, kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames tehtava tööga.

(8)

2008. aastal võttis IMO vastu resolutsiooni muuta 1997. aasta protokolli (millega muudetakse 1973. aasta rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni, mida on muudetud selle juurde kuuluva 1978. aasta protokolliga („MARPOL”)) VI lisa, milles on esitatud laevade õhusaaste vältimise eeskirjad. MARPOLi muudetud VI lisa jõustus 1. juulil 2010.

(9)

MARPOLi muudetud VI lisaga kehtestatakse muu hulgas laevakütustele rangemad väävlisisalduse piirnormid nii SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades (1,00 % alates 1. juulist 2010 ja 0,10 % alates 1. jaanuarist 2015) kui ka väljaspool nimetatud piirkondi asuvatel merealadel (3,50 % alates 1. jaanuarist 2012 ja põhimõtteliselt 0,50 % alates 1. jaanuarist 2020). Oma rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt peab enamik liikmesriike nõudma laevadelt alates 1. juulist 2010 SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades maksimaalselt 1,00 % väävlisisaldusega kütuse kasutamist. Selleks, et tagada järjepidevus rahvusvahelise õigusega ja uute üleilmselt kehtestatud väävlisisalduse normide nõuetekohane jõustamine liidus, tuleks direktiivi 1999/32/EÜ sätted MARPOLi muudetud VI lisaga kooskõlla viia. Laevades kasutatava kütuse minimaalse kvaliteedi tagamiseks kooskõlas kütuse- või tehnoloogiapõhise nõude täitmisega ei tohiks lubada liidus kasutada laevakütust, mille väävlisisaldus ületab üldist normi 3,50 massiprotsenti, välja arvatud kütused, mida tarnitakse suletud süsteemides heitevähendusmeetodeid kasutavate laevade tankimiseks.

(10)

MARPOLi VI lisa on võimalik muuta SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade osas IMO menetluste kohaselt. Juhul kui MARPOLi IV lisas tehakse SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade piirnormide osas muudatusi või erandeid, peaks komisjon neid muudatusi arvesse võtma ja vajaduse korral esitama viivitamatult vajaliku ettepaneku vastavalt ELi toimimise lepingule, et viia direktiiv 1999/32/EÜ täielikult kooskõlla IMO eeskirjadega SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade osas.

(11)

Uute heitekontrolli piirkondade määramine peaks toimuma vastavalt MARPOLi VI lisa kohasele IMO menetlusele, tuginedes põhjendatud argumentidele, mis lähtuvad keskkonna- ja majanduslikest põhjendustest ja mida toetavad teadusandmed.

(12)

Vastavalt MARPOLi muudetud VI lisa eeskirjale 18 peaksid liikmesriigid püüdma tagada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate laevakütuste kättesaadavuse.

(13)

Arvestades keskkonnapoliitika ning laevanduses tekkiva saaste ülemaailmset ulatust, tuleks sätestada ülemaailmsel tasandil rangemad heitenormid.

(14)

Reisilaevad tegutsevad enamjaolt sadamates või ranniku lähedal ning neil on märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks et parandada sadama- ja rannikualade õhu kvaliteeti, peavad kõnealused laevad kasutama maksimaalselt 1,50 % väävlisisaldusega laevakütust, kuni hakkavad kehtima rangemad väävlisisalduse normid kõigi laevade suhtes liikmesriikide territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkonnas.

(15)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 193 ei tohiks käesolev direktiiv takistada liikmesriike säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid, et ergutada laevakütuse maksimaalset väävlisisaldust käsitlevate sätete kiiret rakendamist, kasutades näiteks heitevähendusmeetodeid väljapool SOx-heitkoguste kontrolli piirkondi.

(16)

Märkimisväärse heite vähendamise potentsiaaliga uutele mootoritehnoloogiatele ülemineku hõlbustamiseks merendussektoris peaks komisjon uurima veel viise, kuidas võimaldada ja ergutada laevades gaasimootorite kasutamist.

(17)

Direktiivi 1999/32/EÜ eesmärkide saavutamiseks peab laevakütuste väävlisisaldusega seotud kohustuste täitmine olema tagatud nõuetekohase riikliku sunniga. Direktiivi 1999/32/EÜ rakendamisel saadud kogemused on näidanud vajadust jõulisema kontrolli- ja täitesüsteemi järele, et tagada direktiivi nõuetekohane rakendamine. Selleks peab liikmesriik tagama nii turul oleva või laevades kasutatavast laevakütusest piisavalt sagedase ja nõuetekohase proovivõtmise kui ka laevade logiraamatute ja kütusemahuti saatelehtede kontrollimise. Samuti peab liikmesriik kehtestama tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate trahvide süsteemi direktiivi 1999/32/EÜ sätete täitmata jätmise puhuks. Teabe suurema läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane näha ette, et laevakütuse kohalike tarnijate register tehakse avalikult kättesaadavaks.

(18)

Direktiivi 1999/32/EÜ kohane liikmesriikide aruandlus on osutunud ebapiisavaks, et kontrollida direktiivi järgimist, sest puuduvad ühtlustatud ja küllaldaselt täpsed sätted liikmesriikide aruannete sisu ja vormi kohta. Seepärast tuleb ühtlustatud aruandluse tagamiseks üksikasjalikumalt täpsustada aruannete sisu ja vormi.

(19)

Pärast seda, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)) (5), milles on uuesti sõnastatud tööstusheiteid käsitlevad liidu õigusaktid, tuleb vastavalt muuta direktiivi 1999/32/EÜ raske kütteõli maksimaalset väävlisisaldust käsitlevaid sätteid.

(20)

Eriti SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades võib laevakütuse väävlisisalduse madalate piirnormide järgimine tuua vähemalt lühiajaliselt kaasa kõnealuse kütuse hinna märkimisväärse tõusu ning kahjustada nii lähimereveo konkurentsivõimet võrreldes muude transpordiliikidega kui ka SOx-heitkoguste kontrolli piirkondadega piirnevate riikide tööstuse konkurentsivõimet. Mõjutatud ettevõtjatel tekkivate nõuetele vastavuse kulude vähendamiseks tuleb leida sobilikud lahendused, näiteks lubada kasutada alternatiivseid kulutõhusamaid nõuetele vastavuse tagamise meetodeid kui nõuetele vastavuse tagamine kütuse valimisega, ning neid vajaduse korral toetada. Komisjon jälgib hoolikalt, sealhulgas liikmesriikide aruannete kaudu, kuidas laevandussektor täidab kütuse uusi kvaliteedinorme, eelkõige seoses sellega, kas meretransport võib asenduda maismaatranspordiga, ning teeb vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete kohta selle suundumuse peatamiseks.

(21)

Oluline on piirata meretranspordilt maanteeveole üleminekut, sest kui suureneb maanteedel transporditavate kaupade osakaal, läheks see paljudel juhtudel vastuollu liidu kliimamuutuse valdkonna eesmärkidega ning sageneksid liiklusummikud.

(22)

Uute vääveldioksiidi heite vähendamise nõuetega kaasnevad kulud võivad viia meretranspordilt maanteeveole üleminekuni ja sellel võib olla negatiivne mõju tööstuse konkurentsivõimele. Komisjon peaks selliste vahendite nagu Marco Polo programmi või üleeuroopalise transpordivõrgu pakutavad võimalused täielikult ära kasutama, et teistele transpordivahenditele ümbersuunamise ohu vähendamiseks sihipärast abi pakkuda. Liikmesriigid võivad pidada vajalikuks toetada käesolevast direktiivist mõjutatud ettevõtjaid kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega.

(23)

Vastavalt kehtivatele suunistele keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta ja piiramata tulevikus neis muudatuste tegemist, võivad liikmesriigid anda riigiabi käesolevast direktiivist mõjutatud ettevõtjatele, sealhulgas anda abi olemasolevate laevade moderniseerimiseks, kui sellised abimeetmed sobivad kokku siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108, eelkõige arvestades kehtivaid suuniseid keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta. Sellega seoses võib komisjon võtta arvesse, et teatavate heitevähendusmeetodite kasutamine on ulatuslikum kui käesoleva direktiivi nõuded, kuna lisaks vääveldioksiidi heitele vähendatakse ka muid heiteid.

(24)

Hõlbustada tuleks heitevähendusmeetodite kasutamist. Selliste meetoditega on võimalik saavutada vähemalt samaväärne või isegi suurem heite vähenemine kui madala väävlisisaldusega kütuse kasutamise korral, tingimusel et need meetodid ei avalda keskkonnale, näiteks mere ökosüsteemile märkimisväärset kahjulikku mõju ning et nende väljatöötamisel on rakendatud sobilikke heakskiitmis- ja kontrollimehhanisme. Liit peaks tunnustama juba väljatöötatud alternatiivseid meetodeid, näiteks pardal paiknevaid heitgaaside puhastussüsteeme või kütuse ja veeldatud maagaasi segu või biokütuste kasutamist. Tähtis on edendada uute heitevähendusmeetodite katsetamist ja arendamist, et muu hulgas piirata meretranspordilt maanteeveole üleminekut.

(25)

Heitevähendusmeetodite abil on võimalik heiteid vähendada olulisel määral. Komisjon peaks seega edendama nende tehnoloogiate katsetamist ja arendamist ning kaaluma muu hulgas tööstussektoriga kaasrahastatava ühisprogrammi loomist, mis põhineb sarnaste programmide (näiteks Clean Sky Programme) põhimõtetel.

(26)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega arendama edasi meetmeid, mis on kindlaks määratud komisjoni 16. septembri 2011. aasta töödokumendis meretranspordist tulenevate heitkoguste vähendamise ja säästva veetranspordi vahendite paketi kohta.

(27)

Alternatiivsete heitevähendusmeetodite, näiteks teatavat liiki puhastusseadmete rakendamisega võib kaasneda selliste jäätmete teke, mida tuleks nõuetekohaselt käidelda ega tohiks merre lasta. Kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) (6) ei ole läbi vaadatud, peaksid liikmesriigid tagama, et kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega on sadamates asjakohased vastuvõtmise seadmed heitgaaside puhastussüsteeme kasutavatele laevadele, mis vastavad viimaste vajadustele. Direktiivi 2000/59/EÜ läbivaatamisel peaks komisjon kaaluma laiendada heitgaaside puhastussüsteemidest tulevale heitele käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtet, et sadamatasudele ei lisata eritasu laevaheite eest.

(28)

Komisjon peaks oma õhukvaliteedipoliitika läbivaatamise raames 2013. aastal kaaluma võimalusi vähendada õhusaastet, sealhulgas liikmesriikide territoriaalvetes.

(29)

Direktiivi 1999/32/EÜ kohaldamise seisukohalt on olulised tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Liikmesriigid peaksid lisama karistuste hulka trahvid, mille arvutamise viisi abil tagatakse, et rikkumisest majanduslikku tulu saanud jääb tulust ilma ja et trahvid suurenevad järk-järgult korduvate rikkumiste puhul. Liikmesriigid teatavad komisjonile karistusi käsitlevad sätted.

(30)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte heitevähendusmeetodites kasutatavate samaväärsete heite piirnormide ja heitevähendusmeetodite kasutamise kriteeriumide muutmise kohta, et kohandada direktiivi 1999/32/EÜ sätteid teaduse ja tehnika arenguga viisil, mis tagab täieliku kooskõla IMO asjakohaste instrumentidega, ja direktiivi 1999/32/EÜ artikli 2 punktide 1, 2, 3, 3a, 3b ja 4, artikli 6 lõike 1a punkti b ja lõike 2 muutmise kohta, et kohandada kõnealuse direktiivi sätteid teaduse ja tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(31)

Selleks et tagada direktiivi 1999/32/EÜ rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (7).

(32)

On asjakohane, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) (8), loodud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee abistaks komisjoni heitevähendusmeetodite heakskiitmisel, mida ei ole käsitletud nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (9).

(33)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise avaldusega selgitavate dokumentide kohta (10) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(34)

Seepärast tuleks direktiivi 1999/32/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 1999/32/EÜ muudatused

Direktiivi 1999/32/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõike 2 punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

kütuste suhtes, mida kasutatakse laevadel, kus rakendatakse heitevähendusmeetodeid vastavalt artiklitele 4c ja 4e, ilma et see piiraks artikli 3a kohaldamist.”

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)   raske kütteõli:

igasugune toornaftast saadud vedelkütus – välja arvatud laevakütused –, mis vastab CN-koodide 2710 19 51 kuni 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35, 2710 20 39 määratlusele, või

igasugune toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud punktides 2 ja 3 määratletud gaasiõli, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse, mille mahust üle 65 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) destilleerub temperatuuril 250 °C ASTM D86 meetodi järgi. Kui destillatsiooni ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus samuti raske kütteõlina;

2)   gaasiõli:

igasugune toornaftast saadud vedelkütus – välja arvatud laevakütused –, mis vastab CN-koodide 2710 19 25, 2710 19 29, 2710 19 47, 2710 19 48, 2710 20 17 või 2710 20 19 määratlusele, või

igasugune toornaftast saadud vedelkütus – välja arvatud laevakütused –, mille mahust destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C vähem kui 65 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) ja temperatuuril 350 °C vähemalt 85 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod).

Käesolev määratlus ei hõlma diislikütust, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta) (11) artikli 2 punktis 2. Käesolev määratlus ei hõlma ka kütuseid, mida kasutatakse väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates ja põllumajandustraktorites.

b)

punktid 3a ja 3b asendatakse järgmisega:

„3a)   „laeva diislikütus”- igasugune laevakütus, mis vastab ISO 8217 I tabelis esitatud DMB kvaliteediklassi määratlusele, välja arvatud väävlisisaldust käsitleva viite osas;

3b)   „laeva kerge kütteõli”- igasugune laevakütus, mis vastab ISO 8217 I tabelis esitatud DMX, DMA ja DMZ kvaliteediklassi määratlusele, välja arvatud väävlisisaldust käsitleva viite osas;”

c)

punkt 3m asendatakse järgmisega:

„3m)   „heitevähendusmeetod”- igasugune laevale paigaldatav seadmestik, materjal, seade või aparaat või muu protseduur, alternatiivne kütus või nõuete täitmise meetod, mida kasutatakse alternatiivina väikese väävlisisaldusega laevakütusele ning mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning on kontrollitav, mõõdetav ja jõustatav;”.

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei kasutata rasket kütteõli, mille väävlisisaldus on suurem kui 1 massiprotsent.

2.   Tingimusel et pädevad asutused teostavad kohast heiteseiret, ei kohaldata lõiget 1 kuni 31. detsembrini 2015 raskete kütteõlide suhtes:

a)

mida kasutatakse põletusseadmetes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ (teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta) (12) reguleerimisalasse, mille suhtes kehtivad kõnealuse direktiivi artikli 4 lõiked 1 või 2 või lõike 3 punkt a ning mis vastavad kõnealuses direktiivis selliste seadmete kohta kehtestatud vääveldioksiidi lubatud heitele;

b)

mida kasutatakse direktiivi 2001/80/EÜ reguleerimisalasse kuuluvates põletusseadmetes, mille suhtes kehtivad kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 3 punkt b ja lõige 6 ning mille kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa 1 700 mg/Nm3, kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

c)

mida kasutatakse muudes põletusseadmetes, mis ei kuulu punktide a ja b reguleerimisalasse ning mille kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa 1 700 mg/Nm3, kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

d)

mis on ette nähtud põletamiseks rafineerimistehastes, kui tehase kõikide seadmete, välja arvatud punktide a ja b reguleerimisalasse kuuluvad põletusseadmed, gaasiturbiinid ja gaasimootorid, kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa, olenemata kasutatavast kütuseliigist või kütusekombinatsioonist, 1 700 mg/Nm3, kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust.

3.   Tingimusel et pädevad asutused teostavad kohast heiteseiret, ei kohaldata lõiget 1 alates 1. jaanuarist 2016 raskete kütteõlide suhtes:

a)

mida kasutatakse põletusseadmetes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (13) III peatüki reguleerimisalasse ning mis vastavad kõnealuse direktiivi V lisas selliste seadmete kohta sätestatud vääveldioksiidi heite piirnormidele või, kui kõnealused heite piirnormid ei ole vastavalt nimetatud direktiivile kohaldatavad, mille kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa 1 700 mg/Nm3, kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

b)

mida kasutatakse põletusseadmetes, mis ei kuulu punkti a reguleerimisalasse ning mille kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa 1 700 mg/Nm3, kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

c)

mis on ette nähtud põletamiseks rafineerimistehastes, kui tehase kõikide seadmete, välja arvatud punkti a reguleerimisalasse kuuluvad põletusseadmed, gaasiturbiinid ja gaasimootorid, kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa, olenemata kasutatavast kütuseliigist või kütuste kombinatsioonist, 1 700 mg/Nm3, kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust.

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et ilma pädeva asutuse loata, milles on kindlaks määratud lubatud heite piirnorm, ei käitata ühtegi rasket kütteõli kasutavat põletusseadet, mille väävlisisaldus ületab lõikes 1 sätestatut.

b)

lõige 3 jäetakse välja.

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Laevakütuse maksimaalne väävlisisaldus

Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 3,50 massiprotsenti, välja arvatud kütused, mida tarnitakse artiklis 4c osutatud heitevähendusmeetodeid kasutavate laevade tankimiseks suletud süsteemides.”

5)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei kasutata gaasiõlisid, mille väävlisisaldus ületab 0,10 massiprotsenti.”

6)

Artiklit 4a muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigi territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades, sealhulgas SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades ja liidu sadamatesse või sadamatest liinivedusid teostavatel reisilaevadel kasutatava laevakütuse maksimaalne väävlisisaldus”;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades, mis moodustavad osa SOx-heitkoguste kontrolli piirkondadest, ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus on suurem kui:

a)

1,00 massiprotsenti kuni 31. detsembrini 2014;

b)

0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolevat lõiget kohaldatakse kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse kõiki hilisemaid muudatusi MARPOLi VI lisas sätestatud nõuetes, mida kohaldatakse SOx-heitkoguste kontrolli piirkonnas, ja kui see on asjakohane, teeb põhjendamatu viivituseta ettepanekuid muuta vastavalt käesolevat direktiivi.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus ületab:

a)

3,50 massiprotsenti alates 18. juunist 2014;

b)

0,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2020.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 4 ning artikli 4b kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lõiget kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu.”;

d)

lõiked 4, 5, 6 ja 7 asendatakse järgmistega:

„4.   Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et liidu sadamatesse või sadamatest liinivedusid teostavad reisilaevad ei kasuta SOx-heitkoguste kontrolli piirkonnast väljapoole jäävates tema territoriaalvetes, majandusvööndis ega heitekontrolli piirkonnas laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 1,50 massiprotsenti kuni 1. jaanuarini 2020.

Liikmesriigid on käesolevate sätete rakendamise eest vastutavad vähemalt laevade osas, mis sõidavad nende lipu all, ja kõikide lippude all sõitvate laevade osas ajal, mil laevad viibivad nende sadamates.

5.   Liikmesriik nõuab logiraamatu nõuetekohast pidamist, kusjuures logiraamatus esitatakse ka andmed kütuse vahetamise kohta.

5a.   Liikmesriik püüab tagada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate laevakütuste kättesaadavuse ning teavitab komisjoni nõuetele vastavate laevakütuste kättesaadavusest oma sadamates ja terminalides.

5b.   Kui liikmesriik leiab, et laeval kasutatav laevakütus ei vasta käesoleva direktiiviga laevakütuse kohta kehtestatud nõuetele, on liikmesriigi pädeval asutusel õigus nõuda, et laev:

a)

esitaks dokumendi meetmete kohta, mida on võetud nõuetele vastavuse saavutamiseks, ning

b)

esitaks tõendid selle kohta, et vastavalt reisikavale on püütud osta käesoleva direktiivi nõuetele vastavat laevakütust ning kui see ei olnud kavandatud kohas kättesaadav, püüti leida alternatiivseid allikaid sellise laevakütuse saamiseks ning vaatamata kõigile käesoleva direktiivi nõuetele vastava laevakütuse saamiseks tehtud jõupingutustele polnud sellist laevakütust võimalik osta.

Laevalt ei nõuta nõuetele vastavuse saavutamiseks kavandatud marsruudilt kõrvalekaldumist ega tarbetut viivitamist.

Kui laev esitab esimeses lõigus osutatud teabe, võtab asjaomane liikmesriik arvesse kõiki olulisi asjaolusid ja esitatud tõendeid, et kindlaks määrata asjakohased meetmed, sealhulgas jätta kontrollimeetmed võtmata.

Kui käesoleva direktiivi nõuetele vastavat laevakütust osta ei õnnestu, teavitab laev sellest oma lipuriiki ja asjaomast sihtsadama pädevat asutust.

Kui laev on esitanud tõendid selle kohta, et käesoleva direktiivi nõuetele vastav laevakütus pole kättesaadav, teavitab sadamariik sellest komisjoni.

6.   Vastavalt MARPOLi VI lisa eeskirjale 18 liikmesriik:

a)

peab avalikult kättesaadavat kohalike laevakütuse tarnijate registrit;

b)

tagab, et tarnija märgib tema territooriumil müüdavate kõikide laevakütuste väävlisisalduse kütusemahuti saatelehele, millega on kaasas vastuvõtva laeva esindaja allkirjastatud pitseeritud proov;

c)

rakendab meetmeid laevakütuse tarnija suhtes, kes on tabatud kütusemahuti saatelehele märgitud spetsifikatsioonile mittevastava kütuse tarnimiselt;

d)

tagab nõuetele mittevastava laevakütuse avastamisel meetmete võtmise laevakütuse nõuetega kooskõlla viimiseks.

7.   Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei viida turule laeva diislikütust, mille väävlisisaldus ületab 1,50 massiprotsenti.”;

e)

lõige 8 jäetakse välja.

7)

Artiklid 4b ja 4c asendatakse järgmistega:

„Artikkel 4b

Liidu sadamates kai ääres seisvate laevade kasutatava kütuse maksimaalne väävlisisaldus

1.   Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et liidu sadamakaide ääres seisvad laevad ei kasuta laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 0,10 massiprotsenti, kusjuures meeskonnale jäetakse piisavalt aega, et pärast kai äärde saabumist nii kiiresti kui võimalik ja enne ärasõitu nii hilja kui võimalik teostada nõutav kütuse vahetus.

Liikmesriik nõuab, et iga kütuse vahetuse aeg kantaks laeva logiraamatusse.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata:

a)

laevade suhtes, mis seisavad avaldatud sõiduplaani kohaselt sadamakai ääres vähem kui kaks tundi;

b)

laevade suhtes, mis lülitavad välja kõik mootorid ja kasutavad sadamakai ääres seistes maa pealt saadavat elektrienergiat.

3.   Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei viida turule laeva kerget kütteõli, mille väävlisisaldus ületab 0,10 massiprotsenti.

Artikkel 4c

Heitevähendusmeetodid

1.   Liikmesriik lubab oma sadamates, territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades mis tahes lipu all sõitval laeval kasutada artiklite 4a ja 4b nõuetele vastava laevakütuse kasutamise alternatiivina heitevähendusmeetodeid, kui on täidetud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2.   Lõikes 1 osutatud heitevähendusmeetodit kasutav laev peab pidevalt saavutama vääveldioksiidi heite vähenemise, mis on vähemalt samaväärne artiklite 4a ja 4b nõuetele vastava laevakütuse kasutamise korral saavutatava vähenemisega. Samaväärsed heite piirnormid määratakse kindlaks vastavalt I lisale.

2a.   Liikmesriigid soodustavad heite vähendamise alternatiivse lahendusena kaldal asuvate energiavarustussüsteemide kasutamist sildunud laevade poolt.

3.   Lõikes 1 osutatud heitevähendusmeetodid vastavad II lisas osutatud õigusaktides täpsustatud kriteeriumidele.

4.   Kui see on põhjendatud teadusliku ja tehnilise arenguga heite vähendamise alternatiivsete meetodite osas ning tagamaks täielikku kooskõla IMO kehtestatud asjakohaste instrumentide ja nõuetega:

a)

on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte lisade I ja II muutmise kohta;

b)

võtab komisjon vastu rakendusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud heiteseire nõuded, kui see on asjakohane. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

8)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4d

Liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal kasutatava heitevähendusmeetodi heakskiitmine

1.   Nõukogu direktiivi 96/98/EÜ (14) reguleerimisalasse kuuluv heitevähendusmeetod kiidetakse heaks kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

2.   Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmamata heitevähendusmeetod kiidetakse heaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2099/2002 (millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS)) (15) artikli 3 lõikes 2 osutatud menetlusega, võttes arvesse:

a)

IMO koostatud suuniseid;

b)

artikli 4e kohaselt läbi viidud katsete tulemusi;

c)

mõju keskkonnale, sealhulgas saavutatavat heite vähenemist, ning mõju ökosüsteemidele suletud sadamates ja jõesuudmetes ja

d)

järelevalve ja kontrolli teostatavust.

Artikkel 4e

Uute heitevähendusmeetodite katsetamine

Liikmesriik võib – vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikidega – anda loa laeva heitevähendusmeetodi katsetamiseks tema lipu all sõitval laeval või tema jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal. Kõnealuste katsetuste ajal ei ole artiklite 4a ja 4b nõuetele vastava laevakütuse kasutamine kohustuslik, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

komisjoni ja asjaomast sadamariiki teavitatakse kirjalikult vähemalt kuus kuud enne katsetuste algust;

b)

katsetuste korraldamise load ei kehti kauem kui 18 kuud;

c)

igale asjaomasele laevale paigaldatakse manipuleerimist välistavad seadmed pidevaks järelevalveks korstnast eralduva heite üle ja neid kasutatakse kogu katsetusperioodi vältel;

d)

igal asjaomasel laeval saavutatakse heite vähenemine, mis on vähemalt võrdne käesolevas direktiivis täpsustatud kütuse väävlisisalduse piirnormide järgimisel saavutatava vähenemisega;

e)

kogu katsetusperioodi vältel on olemas sobiv jäätmekäitlussüsteem jäätmete jaoks, mis tekivad heitevähendusmeetodi kasutamise tõttu;

f)

kogu katsetusperioodi vältel kontrollitakse mõju merekeskkonnale, eriti suletud sadamate ja jõesuudmete ökosüsteemidele, ja

g)

kuue kuu jooksul pärast katsetuste lõpetamist esitatakse täielikud tulemused komisjonile ning tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 4f

Finantsmeetmed

Liikmesriik võib käesolevast direktiivist mõjutatud operaatorite kasuks vastu võtta finantsmeetmed, kui need on kooskõlas riigiabi eeskirjadega, mida kohaldatakse või mis kehtestatakse kõnealuses valdkonnas.

9)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Proovivõtmine ja analüüs

1.   Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, et proovivõtmise teel kontrollida kasutatava kütuse väävlisisalduse vastavust artiklitele 3, 3a, 4, 4a ja 4b. Proovivõtmine algab kuupäeval, mil jõustub asjakohane kütuse väävlisisalduse piirnorm. Proove võetakse järjepidevalt, piisavalt sageli ja sellisel arvul, et proovid on representatiivsed uuritava kütuse suhtes, ning laevakütuste puhul sellise kütuse suhtes, mida laevad kasutavad asjaomastel merealadel või sadamates. Proove analüüsitakse põhjendamatu viivituseta.

1a.   Rakendatakse järgmisi laevakütuse proovide võtmise ning nende analüüsi ja kontrolli vahendeid:

a)

logiraamatute ja kütusemahuti saatelehtede kontroll,

ning vajaduse korral järgmisi proovide võtmise ja analüüsi vahendeid:

b)

laevakütusest, mis tarnitakse laevale laeva pardal põletamiseks, võetakse proov tarnimise ajal vastavalt kütteõli proovide võtmist käsitlevatele suunistele, et teha kindlaks kütteõli vastavus IMO merekeskkonna kaitse komitee poolt 17. juulil 2009 resolutsiooniga 182(59) vastu võetud MARPOLi muudetud VI lisale, ja määratakse proovi väävlisisaldus, või

c)

proov võetakse laeva pardal põletamiseks ettenähtud laevakütuse tankidest, kui see on tehniliselt ja majanduslikul teostatav, ja laeva pardal asuvatest suletud mahutitest ning määratakse proovi väävlisisaldus.

1b.   Komisjon võib vastu võtta vastu rakendusakte:

a)

proovivõtmise sageduse kohta;

b)

proovivõtmise meetodite kohta;

c)

uuritava kütuse representatiivse proovi määratlemise kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Väävlisisalduse määramise standardmeetod on ISO meetod 8754 (2003) või meetod PrEN ISO 14596 (2007).

Selleks et teha kindlaks, kas laevale tarnitav ja seal kasutatav laevakütus vastab artiklite 3a, 4, 4a ja 4b kohaselt nõutavale väävlisisalduse piirnormidele, kasutatakse MARPOLi VI lisa VI liites sätestatud kütteõli vastavustõendamise menetlust.”

10)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 6 kohaselt teostatud proovivõtmise, analüüside ja kontrollimise tulemuste põhjal esitab liikmesriik komisjonile iga aasta 30. juuniks eelmist aastat käsitleva aruande käesolevas direktiivis sätestatud väävlinormide täitmise kohta.

Võttes aluseks käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt esitatud aruanded ning teated käesoleva direktiivi nõuetele vastavate laevakütuste puudumise kohta, mille liikmesriigid edastasid vastavalt artikli 4a lõike 5b viiendale lõigule, koostab komisjon ja avaldab 12 kuu jooksul alates käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kuupäevast aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Komisjon hindab vajadust käesoleva direktiivi asjaomaseid sätteid edaspidi karmistada ning esitab asjakohased seadusandlikud ettepanekud.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Komisjoni võib võtta vastu rakendusakte aruandes sisalduva teabe ning aruande vormi kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”;

c)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud. Komisjon kaalub aruandes õhusaaste vähendamise võimalusi, võttes muu hulgas arvesse: lõigete 1 ja 1a alusel esitatud aastaaruandeid; täheldatud õhukvaliteeti ja hapestumist; kütuse hindu; võimalikku majandusmõju ning täheldatud suundumusi ja edusamme laevade heidete vähendamisel.

3.   Komisjon töötab koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega 2012. aasta 31. detsembriks välja asjakohased meetmed, sealhulgas komisjoni 16. septembri 2011. aasta töödokumendis meretranspordist tulenevate heidete vähendamise ja säästva veetranspordi vahendite paketi kohta määratletud meetmed, mis edendavad käesoleva direktiivi keskkonnanormide järgimist ja vähendavad võimalikku negatiivset mõju.”;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte artikli 2 punktide 1, 2, 3, 3a, 3b ja 4, artikli 6 lõike 1a punkti b ja lõike 2 kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kohandamine ei või kaasa tuua käesoleva direktiivi reguleerimisala või käesolevas direktiivis määratletud kütuste väävlisisalduse piirnormide otsest muutmist.”

11)

Artikkel 8 jäetakse välja.

12)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (16) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

13)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4c lõikes 4 ja artikli 7 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. detsembrist 2012. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4c lõikes 4 ja artikli 7 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 4c lõike 4 ja artikli 7 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.”

14)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Karistused

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral.

2.   Määratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad hõlmata sellisel viisil arvutatud trahve, millega tagatakse, et rikkumisest majanduslikku kasu saanu jäetakse saadust ilma ja et trahvid suurenevad järk-järgult korduvate rikkumiste puhul.”

15)

Direktiivi 1999/32/EÜ lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. juunil 2014. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 21. november 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS


(1)  ELT C 68, 6.3.2012, lk 70.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 29. oktoobri 2012. aasta otsus.

(3)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13.

(5)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(6)  EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81.

(7)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(8)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(9)  EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.

(10)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(11)  EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.”;

(12)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.

(13)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.”;

(14)  EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.

(15)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.”

(16)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.”


LISA

I LISA

ARTIKLI 4c LÕIKES 2 OSUTATUD SAMAVÄÄRSED HEITE PIIRNORMID HEITEVÄHENDUSMEETODI KASUTAMISE KORRAL

Artiklites 4a ja 4b ning MARPOLi VI lisa eeskirja 14 punktides 1 ja 4 osutatud laevakütuse väävlisisalduse piirnormid ning vastavad artikli 4c lõikes 2 osutatud heite piirnormid:

Laevakütuse väävlisisaldus (massiprotsent)

SO2 (ppm) / CO2 (mahuprotsent) heite suhtarv

3,50

151,7

1,50

65,0

1,00

43,3

0,50

21,7

0,10

4,3

Märkused

Heite suhtarv on kohaldatav üksnes naftal põhinevate kütteõli destillaatide või masuudi kasutamise korral.

Põhjendatud juhtudel, kui CO2 sisaldust vähendab heitgaasi puhastussüsteem, võib CO2 sisaldust mõõta heitgaasi puhastussüsteemi sisselaskeava juures, tingimusel et sellise meetodi õigsust on võimalik selgelt näitlikustada.

II LISA

ARTIKLI 4c LÕIKES 3 OSUTATUD HEITEVÄHENDUSMEETODITE KASUTAMISE KRITEERIUMID

Artiklis 4c osutatud heitevähendusmeetodid vastavad vähemalt järgmistes kohaldatavates õigusaktides täpsustatud kriteeriumidele:

Heitevähendusmeetod

Kasutamise kriteeriumid

Laevakütuse ja aurustuva gaasi segu

Komisjoni 13. detsembri 2010. aasta otsus 2010/769/EL, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel veeldatud maagaasi tankerid saavad kasutada muid tehnilisi meetodeid alternatiivina nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ (mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes; muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu laevakütuste väävlisisaldust käsitleva direktiiviga 2005/33/EÜ) artikli 4b nõuetele vastavate madala väävlisisaldusega laevakütuste kasutamisele (1).

Heitgaaside puhastussüsteemid

Resolutsioon MEPC.184(59), vastu võetud 17. juulil 2009

Kemikaale, lisaaineid, valmistisi ja kohapeal valmistatud asjakohaseid keemilisi ühendeid kasutavate heitgaaside puhastussüsteemide pesuvett, millele osutatakse resolutsiooni MEPC.184(59) punktis 10.1.6.1, ei tohi lasta merre, sealhulgas suletud sadamatesse ja jõesuudmetesse, välja arvatud juhul, kui laevaoperaator tõendab, et sellise pesuvee merre laskmine ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju ega ohusta inimeste tervist ega keskkonda. Kui kasutatav keemiline ühend on naatriumhüdroksiid, piisab sellest, et pesuvesi vastab resolutsioonis MEPC.184(59) esitatud kriteeriumidele ja selle pH ei ole kõrgem kui 8,0.

Biokütused

Biokütuste kasutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (2) määratlusele kooskõlas asjakohaste CEN ja ISO standarditega.

Biokütuste ja laevakütuste segud peavad vastama käesoleva direktiivi artiklis 3a, artikli 4a lõigetes 1, 1a ja 4 ning artiklis 4b sätestatud väävlisisalduse normidele.


(1)  ELT L 328, 14.12.2010, lk 15.

(2)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/14


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1099/2012,

26. november 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 270/2011 (2) jõustatakse otsuses 2011/172/ÜVJP sätestatud meetmed.

(2)

Nõukogu otsusega 2012/723/ÜVJP (3) nähakse ette muudatus otsuses 2011/172/ÜVJP, et lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist juhul, kui neid on vaja liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsuse või liikmesriigis täitmisele pööratava kohtuotsuse täitmiseks.

(3)

Määruse (EL) nr 270/2011 artiklis 9 käsitletakse isikute, üksuste ja asutuste kohustust esitada liikmesriigi pädevale asutusele määruse järgimist hõlbustav teave, mis edastatakse ühtlasi komisjonile. Artikli 9 lõike 2 kohaselt kasutatakse kogu esitatud ja saadud teavet ainult sel otstarbel, milleks see esitati või saadi. See ei tohiks aga takistada liikmesriike edastamast siseriikliku õiguse alusel sellist teavet Egiptuse asjaomastele ametiasutustele ja teistele liikmesriikidele, kui seda on vaja selleks, et aidata kaasa seadusvastaselt omandatud vara sissenõudmisele.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 270/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 270/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Erandina artiklist 2 võivad II lisas loetletud veebisaitidel esitatud liikmesriikide pädevad asutused lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud I lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud loast.”

2)

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nendelt kontodelt tasumisele kuuluvad intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis kuuluvad tasumisele lepingute, kokkulepete või kohustuste alusel, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisas esitatud loetellu, või

c)

maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et kõnealused intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse artikli 2 lõike 1 kohaselt.”

3)

Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lõige 2 ei takista liikmesriike edastamast siseriikliku õiguse alusel sellist teavet Egiptuse asjaomastele ametiasutustele ja teistele liikmesriikidele, kui seda on vaja selleks, et aidata kaasa seadusvastaselt omandatud vara sissenõudmisele.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DEMOSTHENOUS


(1)  ELT L 76, 22.3.2011, lk 63.

(2)  ELT L 76, 22.3.2011, lk 4.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 44.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/16


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1100/2012,

26. november 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 101/2011 (2) jõustatakse otsuses 2011/72/ÜVJP sätestatud meetmed.

(2)

Nõukogu otsusega 2012/724/ÜVJP (3) nähakse ette muudatus otsuses 2011/72/ÜVJP, et lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist juhul, kui neid on vaja liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsuse või liikmesriigis täitmisele pööratava kohtuotsuse täitmiseks.

(3)

Määruse (EL) nr 101/2011 artiklis 9 käsitletakse isikute, üksuste ja asutuste kohustust esitada liikmesriigi pädevale asutusele määruse järgimist hõlbustav teave, mis edastatakse ühtlasi komisjonile. Artikli 9 lõike 2 kohaselt kasutatakse kogu esitatud ja saadud teavet ainult sel otstarbel, milleks see esitati või saadi. See ei tohiks aga takistada liikmesriike edastamast siseriikliku õiguse alusel sellist teavet Tuneesia asjaomastele ametiasutustele ja teistele liikmesriikidele, kui seda on vaja selleks, et aidata kaasa seadusevastaselt omandatud vara sissenõudmisele.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 101/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 101/2011 muudetakse järgmiselt:

1)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Erandina artiklist 2 võivad II lisas loetletud veebisaitidel esitatud liikmesriikide pädevad asutused lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud I lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud loast.”

2)

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nendelt kontodelt tasumisele kuuluvad intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis kuuluvad tasumisele lepingute, kokkulepete või kohustuste alusel, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisas esitatud loetellu, või

c)

maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et kõnealused intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse artikli 2 lõike 1 kohaselt.”

3)

Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lõige 2 ei takista liikmesriike edastamast siseriikliku õiguse alusel sellist teavet Tuneesia asjaomastele ametiasutustele ja teistele liikmesriikidele, kui seda on vaja selleks, et aidata kaasa seadusevastaselt omandatud vara sissenõudmisele.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DEMOSTHENOUS


(1)  ELT L 28, 2.2.2011, lk 62.

(2)  ELT L 31, 5.2.2011, lk 1.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 45.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/18


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1101/2012,

26. november 2012,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. septembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1006/2011 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) (2) jõustumisega kohaldatakse biodiislit sisaldavate gaasi- ja kütteõlide suhtes uusi CN-koode. Kõnealused muudatused võivad mõjutada mineraalõlitööstust, kuna teatavaid segamistoiminguid ei ole enam lubatud tolliladustamisprotseduuri raames ja vabatsoonides tavaliste käitlemistoimingutena teha, sest nende kaheksakohaline CN-kood muutuks seetõttu.

(2)

Tuleks leida lahendus, mis võimaldaks jätkata gruppi 27 kuuluvate biodiislit mittesisaldavate gaasi- või kütteõlide segamist samasse gruppi kuuluvate biodiislit sisaldavate gaasi- või kütteõlidega tolliladustamisprotseduuri raames ja vabatsoonides nagu enne määruse (EL) nr 1006/2011 jõustumist 1. jaanuaril 2012.

(3)

Gaasi- või kütteõlide segamine biodiisliga peaks olema lubatud, nii et mõlemat liiki kaupa ei oleks vaja eraldi ladustada. Võttes arvesse kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 lisamärkust 2, peaks saadud segu siiski sisaldama kas biodiislit või gaasi- või kütteõlisid vähem kui 0,5 % mahust.

(4)

Seetõttu tuleks komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (3) lisa 72 vastavalt muuta.

(5)

Muudatus peaks jõustuma tagasiulatuvalt, et saaks kustutada tollivõlad, mis on tekkinud alates 1. jaanuarist 2012 tulenevalt uute CN-koodide kehtestamisest.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisa 72 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(2)  ELT L 282, 28.10.2011, lk 1.

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.


LISA

Lisa 72 teises lõigus lisatakse punkti 14 järele järgmised punktid 14a ja 14b:

„14a.

kombineeritud nomenklatuuri gruppi 27 kuuluvate biodiislit mittesisaldavate gaasi- või kütteõlide segamine samasse gruppi kuuluvate biodiislit sisaldavate gaasi- või kütteõlidega, et saada ühtlane kvaliteet või kliendi soovitud kvaliteet kaupade laadi muutmata, isegi kui selle tulemusel muutub kaheksakohaline CN-kood;

14b.

gaasi- või kütteõlide segamine biodiisliga nii, et saadav segu sisaldab vähem kui 0,5 % mahust biodiislit, ning biodiisli segamine gaasi- või kütteõlidega nii, et saadav segu sisaldab vähem kui 0,5 % mahust gaasi- või kütteõlisid;”.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/20


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1102/2012,

26. november 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

44,1

MA

45,9

MK

37,4

TN

73,5

TR

80,9

ZZ

56,4

0707 00 05

AL

64,5

MA

141,4

MK

58,4

TR

117,0

ZZ

95,3

0709 93 10

MA

88,1

TR

111,2

ZZ

99,7

0805 20 10

MA

138,7

ZZ

138,7

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

65,5

HR

35,6

TR

85,9

ZZ

62,3

0805 50 10

AR

68,7

TR

85,4

ZA

49,1

ZZ

67,7

0808 10 80

CN

79,8

MK

33,9

NZ

138,3

US

125,6

ZA

137,2

ZZ

103,0

0808 30 90

CN

56,6

TR

116,3

US

136,8

ZZ

103,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/22


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1103/2012,

26. november 2012,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2012/2013 rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud turustusaastaks 2012/2013 on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 (3). Kõnealuseid hindu ja makse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1092/2012 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja tollimakse muuta määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaselt.

(3)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse turustusaastaks 2012/2013 muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 263, 28.9.2012, lk 37.

(4)  ELT L 323, 22.11.2012, lk 15.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 27. novembrist 2012

(eurodes)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 12 10 (1)

34,63

0,76

1701 12 90 (1)

34,63

4,22

1701 13 10 (1)

34,63

0,90

1701 13 90 (1)

34,63

4,52

1701 14 10 (1)

34,63

0,90

1701 14 90 (1)

34,63

4,52

1701 91 00 (2)

39,67

5,57

1701 99 10 (2)

39,67

2,44

1701 99 90 (2)

39,67

2,44

1702 90 95 (3)

0,40

0,28


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.


DIREKTIIVID

27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/24


KOMISJONI DIREKTIIV 2012/39/EL,

26. november 2012,

millega muudetakse direktiivi 2006/17/EÜ inimkudede ja -rakkude uurimise teatavate tehniliste nõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta, (1) eriti selle artikli 28 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. veebruari 2006. aasta direktiivis 2006/17/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas, (2) on sätestatud nõue, et HTLV-I antikehade uuring tuleb teha doonorite puhul, kes elavad kõrge haigestumusega piirkondades või pärinevad sellistest piirkondadest või kelle seksuaalpartnerid või vanemad pärinevad sellistest piirkondadest. Sellise uuringu nõue kehtib nii sugurakudoonorite (vastavalt direktiivi 2006/17/EÜ III lisale) kui ka muude doonorite (vastavalt sama direktiivi II lisale) puhul.

(2)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse hiljutised teaduslikud tõendid ja praktilised kogemused on näidanud, et teaduse praegust taset arvestades on väga keeruline kindlaks teha, mis on HTLV-I puhul kõrge haigestumusega piirkond. See tähendab, et uuringu nõuet ei rakendata kõikjal ühte moodi.

(3)

Mõiste „haigestumus” tähistab uute haigusjuhtude esinemist, samas kui mõiste „levimus” viitab sellele, kui suur osa populatsioonist on konkreetsel ajal haigestunud. Praktikas on levimuse kohta saada rohkem andmeid kui haigestumuse kohta. Ühtlasi on levimus haigestumusest parem näitaja, kui hinnatakse kroonilise haiguse mõju inimrühmas ja sellest tulenevaid vajadusi. Seepärast on otstarbekas asendada viited kõrgele haigestumusele viidetega kõrgele levimusele, et tagada HTLV-I uuringu nõuete järjekindlam rakendamine liikmesriikides.

(4)

Direktiivi 2006/17/EÜ III lisa punktis 4.2 on sätestatud, et sugurakkude annetamise korral tuleb vereproovid võtta iga annetamise ajal nii partneri annetuse (mitteotseseks kasutamiseks) kui ka muude isikute kui partneri annetuse puhul.

(5)

Hiljutised teadusuuringud on näidanud, et nõue teha uuringuid kindlate ajavahemike järel kuni 24 kuu jooksul ei vähenda partneri annetatud sugurakkude ohutust, kui kunstliku viljastamise tehnoloogiat kasutavates koepankades on kasutusel vajalikud ohutus- ja kvaliteedisüsteemid vastavalt direktiivi 2004/23/EÜ artiklile 16. Nende ajavahemike jooksul võib toetuda sama doonori eelmise uuringu tulemustele.

(6)

Iga annetuse ajal tehtavad uuringud ei suurenda partneri annetatud sugurakkude ohutust ning nagu elu on näidanud, on selline nõue kulukas ja tülikas nii patsientide kui ka tervishoiusüsteemi jaoks. Seega on ohutuse saavutamise seisukohast otstarbekam lubada liikmesriikidel nõuda, iga annetuskorra ajal tehtavate uuringute asemel tehtaks uuringuid nende poolt määratud ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui 24 kuud.

(7)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/23/EÜ artikli 29 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/17/EÜ II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 17. juunil 2014. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 102, 7.4.2004, lk 48.

(2)  ELT L 38, 9.2.2006, lk 40.


LISA

Direktiivi 2006/17/EÜ II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.

HTLV-I antikehade uuring tuleb teha doonorite puhul, kes elavad või pärinevad kõrge levimusega piirkondadest või kelle seksuaalpartnerid pärinevad nimetatud piirkondadest või kui doonori vanemad pärinevad nimetatud piirkondadest.”

2)

III lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 2.4 asendatakse järgmisega:

„2.4.

HTLV-I antikehade uuring tuleb teha doonorite puhul, kes elavad kõrge levimusega piirkondades või pärinevad sellistest piirkondadest või kelle seksuaalpartnerid või vanemad pärinevad sellistest piirkondadest.”

b)

Punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.

HTLV-I antikehade uuring tuleb teha doonorite puhul, kes elavad kõrge levimusega piirkondades või pärinevad sellistest piirkondadest või kelle seksuaalpartnerid või vanemad pärinevad sellistest piirkondadest.”

c)

Punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.

Kui tegemist ei ole partneri annetusega, tuleb vereproovid võtta iga annetamise ajal.

Partneri annetuse puhul (mitteotsene kasutamine) tuleb vereproovid võtta kolme kuu jooksul alates esimesest annetusest. Sama doonori järgmiste annetuste puhul tuleb vereproovid võtta vastavalt riigi õigusaktides sätestatule, kuid mitte hiljem kui 24 kuud pärast eelmise proovi võtmist.”


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/26


KOMISJONI DIREKTIIV 2012/40/EL,

26. november 2012,

millega parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/91/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine dinaatriumtetraboraat, (2) on dinaatriumtetraboraadi kolm eri vormi määratletud kolme CASi numbriga. Kõnealused CASi numbrid põhinevad Madalmaadelt komisjonile 7. juulil 2006 esitatud aruandel ja alaline biotsiidide komitee kiitis need heaks 20. veebruaril 2009.

(2)

Madalmaad on teatanud komisjonile, et aine pentahüdraadi vormi CASi number ei olnud algses aruandes õige, ning on esitanud komisjonile muudetud aruande, mille kohaselt on aine nimetatud kuju õige CASi number 12179-04-3. Alaline biotsiidide komitee kiitis muudetud aruande heaks 25. mail 2012.

(3)

Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ I lisa vastavalt parandada.

(4)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. märtsiks 2013. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2)  ELT L 201, 1.8.2009, lk 39.


LISA

Otsuse 98/8/EÜ I lisas asendatakse kande nr 24 kolmas veerg järgmisega.

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

„dinaatriumtetraboraat

EÜ nr: 215-540-4

CASi nr (veevaba): 1330-43-4

CASi nr (pentahüdraat): 12179-04-3

CASi nr (dekahüdraat): 1303-96-4”


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/28


KOMISJONI DIREKTIIV 2012/41/EL,

26. november 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et täiendada toimeainet nonaanhape käsitlevat kannet direktiivi I lisas nii, et see hõlmaks ka tooteliiki 2

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Nonaanhape kuulub sellesse loetellu.

(2)

Komisjoni 8. veebruari 2011. aasta direktiiviga 2011/13/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine nonaanhape, (3) kanti nonaanhape toimeainena direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 19 (repellendid ja atraktandid).

(3)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on nonaanhapet nüüd hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 2 (eraruumide ja avalike tervishoiuruumide desinfektsioonivahendid ja muud biotsiidid).

(4)

Referentliikmesriigiks määratud Austria esitas 6. augustil 2010 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(5)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused 25. mail 2012 alalises biotsiidide komitees hindamisaruandesse.

(6)

Hindamistest ilmnes, et eraruumide ja avalike tervishoiuruumide desinfektsioonivahenditena kasutatavate ja muude biotsiidide puhul, mis on määratletud direktiivi 98/8/EÜ V lisas ning mis sisaldavad nonaanhapet, võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seepärast on asjakohane täiendada nonaanhapet käsitlevat kannet nimetatud direktiivi I lisas nii, et see hõlmaks ka tooteliiki 2.

(7)

Euroopa Liidu tasandil ei ole hinnatud kõiki võimalikke kasutusalasid. Seepärast on asjakohane nõuda, et liikmesriigid hindavad selliseid kasutusalasid või kokkupuutestsenaariume ning selliseid riske inimestele ja keskkonnaosadele, mida ei ole riskide hindamisel ELi tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning tagavad tootele turustusloa andmisel, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlakstehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni.

(8)

Pidades silmas kõnealuse aine ärritavaid omadusi, on asjakohane nõuda, et muu kui kutselise kasutaja kokkupuude ainega viiakse miinimumini pakendi kujunduse abil, kui toote kasutusloa taotlemisel ei ole võimalik tõendada, et ohtu inimeste tervisele on võimalik vähendada lubatud tasemeni muul viisil.

(9)

Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainet nonaanhape sisaldavate tooteliiki 2 kuuluvate biotsiidide võrdne kohtlemine ELi turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(10)

Toimeaine direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku koostanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(11)

I lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid kohaldada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3.

(12)

Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(13)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (4) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõetavate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

(14)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. septembriks 2013.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 2014.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

(3)  ELT L 34, 9.2.2011, lk 52.

(4)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisas lisatakse kande nr 41 juurde järgmine teave:

Nr

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg (välja arvatud rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisasse kandmise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

 

 

 

 

„1. oktoober 2014

30. september 2016

30. september 2024

2

Tootele loa andmise taotluse hindamisel vastavalt artiklile 5 ja VI lisale hindavad liikmesriigid, kui see on teatava toote puhul asjakohane, selliseid kasutusalasid või kokkupuutestsenaariume ning selliseid ohte inimestele ja keskkonnaosadele, mida ei ole ELi tasandil riskide hindamisel piisavalt põhjalikult uuritud.

Liikmesriigid tagavad, et toote kasutusload muuks kui kutseliseks kasutamiseks antakse tingimusel, et pakendi kujunduse abil viiakse kasutaja kokkupuude ainega miinimumini, kui toote kasutusloa taotlemisel ei ole võimalik tõendada, et ohtu inimeste tervisele on võimalik vähendada lubatud tasemeni muul viisil.”


(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/31


KOMISJONI DIREKTIIV 2012/42/EL,

26. november 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine vesiniktsüaniid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Vesiniktsüaniid kuulub sellesse loetellu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on vesiniktsüaniidi hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad järgmistesse kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliikidesse: tooteliik 8 (puidukonservandid), tooteliik 14 (näriliste tõrjevahendid) ja tooteliik 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks).

(3)

Referentliikmesriigiks määratud Tšehhi Vabariik esitas 24. jaanuaril 2008 komisjonile kolm pädeva asutuse aruannet ja soovitused vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruanded läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused 25. mail 2012. aastal alalises biotsiidide komitees kolme hindamisaruandesse.

(5)

Hindamisel ilmnes, et puidukonservantidena, näriliste tõrjevahendina, insektitsiididena, akaritsiididena ja muude lülijalgsete tõrjeks kasutatavate vesiniktsüaniidi sisaldavate biotsiidide puhul võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda vesiniktsüaniid kõnealuse direktiivi I lisasse.

(6)

Euroopa Liidu tasandil ei ole hinnatud kõiki võimalikke kasutusalasid. Seepärast on asjakohane nõuda, et liikmesriigid hindavad selliseid kasutusalasid või kokkupuutestsenaariume ning selliseid riske inimestele ja keskkonnaosadele, mida ei ole riskide hindamisel ELi tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning tagavad tootele turustusloa andmisel, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlaks tehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni.

(7)

Pidades silmas asjaolu, et kõnealune toimeaine on väga mürgine ja tuleohtlik ning võttes arvesse riskihindamise käigus tehtud eeldusi, on asjakohane nõuda, et tooteid lubatakse kasutada üksnes kutselistel kasutajatel, kes on saanud selleks nõuetekohase väljaõppe, ning et kasutajate ja kõrvaliste isikute kaitsmiseks fumigeerimise ja ventileerimise ajal nähakse ette ohutusmeetmed, mis hõlmavad järgmist: toodete puhul kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid, sealhulgas, vajaduse korral, kompaktset hingamisaparaati ja gaasikindlat riietust; keelatakse sisenemine fumigeeritud ruumidesse enne, kui aine sisaldus õhus on viidud ventileerimise teel kasutajate ja kõrvaliste isikute jaoks ohutule tasemele; luuakse järelevalvatav keeluala, et vältida ventileerimise ajal ja pärast seda kasutajate ja kõrvaliste isikute kokkupuudet ohutut taset ületava kontsentratsiooniga; enne fumigeerimist tühjendatakse fumigeeritavad ruumid toiduainetest ja kõigist poorsetest materjalidest (v.a töötlemiseks ettenähtud puit), millesse toimeaine võib imenduda, või kaitstakse sobivate vahenditega sellise imendumise eest, ning fumigeeritav ruum kaitstakse tahtmatu süttimise eest.

(8)

Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada samaaegselt kõigis liikmesriikides, et tagada toimeainet vesiniktsüaniid sisaldavate tooteliiki 8, 14 ja 18 kuuluvate biotsiidide võrdne kohtlemine ELi turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

Toimeaine direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku koostanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(10)

I lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid kohaldada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (3) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

(13)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. septembril 2013.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 2014.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

(3)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kanne:

Nr

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg (välja arvatud rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisasse kandmise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„60

vesiniktsüaniidhape

vesiniktsüaniidhape

EÜ nr: 200-821-6

CASi nr: 74-90-8

976 g/kg

1. oktoober 2014

30. september 2016

30. september 2024

8, 14 ja 18

Tootele loa andmise taotluse hindamisel vastavalt artiklile 5 ja VI lisale hindavad liikmesriigid, kui see on teatava toote puhul asjakohane, selliseid kasutusalasid või kokkupuutestsenaariume ning selliseid ohte inimestele ja keskkonnaosadele, mida ei ole ELi tasandil riskide hindamisel piisavalt põhjalikult uuritud.

Liikmesriigid tagavad, et fumigandina kasutatavate toodete turustuslube antakse järgmistel tingimustel:

1)

tooteid müüakse üksnes nõuetekohase väljaõppe saanud kutselistele kasutajatele ja tooteid võivad kasutada üksnes sellised kasutajad;

2)

kasutajate ja kõrvaliste isikute kaitsmiseks fumigeerimise ja ventileerimise ajal nähakse ette ohutusmeetmed;

3)

toodete puhul kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid, sealhulgas, vajaduse korral, kompaktset hingamisaparaati ja gaasikindlat riietust;

4)

keelatakse sisenemine fumigeeritud ruumidesse enne, kui aine sisaldus õhus on viidud ventileerimise teel kasutajate ja kõrvaliste isikute jaoks ohutule tasemele;

5)

luuakse järelevalvatav keeluala, et vältida ventileerimise ajal ja pärast seda kasutajate ja kõrvaliste isikute kokkupuudet ohutut taset ületava kontsentratsiooniga;

6)

enne fumigeerimist tühjendatakse fumigeeritavad ruumid toiduainetest ja kõigist poorsetest materjalidest (v.a töötlemiseks ettenähtud puit), millesse toimeaine võib imenduda, või kaitstakse sobivate vahenditega sellise imendumise eest, ning fumigeeritav ruum kaitstakse tahtmatu süttimise eest.”


(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/34


KOMISJONI DIREKTIIV 2012/43/EL,

26. november 2012,

millega muudetakse teatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ I lisa veergude pealkirju

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4 ja artikli 16 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (2) on ette nähtud olemasolevate toimeainete hindamise üksikasjalikud eeskirjad. Selle määruse artikli 15 lõikega 2 on ette nähtud, et komisjon konsulteerib liikmesriikide ekspertidega enne otsuste vastuvõtmist toimeaine I lisasse kandmise kohta.

(2)

Vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 2 punktile i kohaldatakse toimeaine I lisasse kandmise suhtes vajaduse korral nõudeid, milles käsitletakse toimeaine minimaalset puhtusastet ning teatavate lisandite laadi ja maksimaalset sisaldust.

(3)

Esimene toimeaine kanti I lisasse komisjoni 20. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/140/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, kandes toimeaine sulfurüülfluoriidi selle I lisasse (3). Kõnealuses direktiivis määrati kindlaks direktiivi 98/8/EÜ I lisa veergude pealkirjad. Nende hulka kuulub pealkiri „Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis”.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 2 kohaselt toimunud konsultatsioonide käigus on liikmesriikide eksperdid välja töötanud meetodi sarnasuse tuvastamiseks selliste ainete keemilise koostise ja ohuprofiili vahel (nn „tehniline samaväärsus”), mis kuuluvad sama määratluse alla, kuid mis on toodetud erinevatest allikatest või erineva tootmisprotsessi abil. Sellise tuvastamise puhul on puhtusaste ainult üks sellistest teguritest, mis võivad olla otsustavad. Lisaks ei pruugi madalam puhtusaste aine ohuprofiili tingimata mõjutada.

(5)

Seepärast on asjakohane asendada direktiivi 98/8/EÜ I lisa veergude pealkirjades viide miinimumpuhtusele viitega selle toimeaine minimaalsele puhtusastmele, mida kasutati direktiivi artikli 11 kohasel hindamisel, ning osutada, et turuleviidud tootes võib toimeaine puhtusaste olla erinev, eeldusel et toimeaine tehniline samaväärsus hinnatud ainega on tõestatud.

(6)

Direktiivi 98/8/EÜ I lisale komisjoni direktiiviga 2006/140/EÜ lisatud esimene rida sisaldab samuti pealkirja „Artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg (v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisasse kandmise otsuses sätestatud tähtaeg)”.

(7)

Direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt peab juba olemasoleva loa vastastikuse tunnustamise taotluse saanud liikmesriik andma tootele oma riigis loa 120 päeva jooksul vastastikuse tunnustamise teel. Kui kõnealusele tootele antakse esmakordne luba vähem kui 120 päeva enne direktiivi artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaega, ei saa asjaomase loa vastastikuse tunnustamise täieliku taotluse saanud liikmesriik järgida direktiivi artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaega, kui ta kasutab direktiivi artikli 4 lõikega 1 ettenähtud 120 päeva, isegi siis, kui vastastikuse tunnustamise täielik taotlus esitati kohe pärast loa esmakordset väljastamist.

(8)

Seepärast on asjakohane, et selliste toodete puhul, millele esmakordne luba anti vähem kui 120 päeva enne direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõike 3 järgimise esialgset tähtaega, pikendatakse liikmesriikidele direktiivi artikli 16 lõike 3 järgimiseks ettenähtud tähtaega esmakordsete lubade vastastikuse tunnustamise teel 120 päeva võrra alates loa vastastikuse tunnustamise täieliku taotluse esitamisest tingimusel, et loa vastastikuse tunnustamise täielik taotlus on esitatud 60 päeva jooksul alates esmakordse loa andmisest.

(9)

Kui liikmesriik teeb direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaja jooksul ettepaneku teha erand vastastikuse tunnustamise põhimõttest kooskõlas direktiivi artikli 4 lõikega 4, võib kõnealusel liikmesriigil olla võimatu kinni pidada direktiivi artikli 16 lõike 3 järgimise tähtajast, ning järgimise tähtaeg sõltub kuupäevast, mil komisjon võtab vastu direktiivi artikli 4 lõike 4 teise lõigu kohase otsuse. Sellisel juhul tuleks tähtaega pikendada mõistliku ajavahemiku võrra alates sellest, kui komisjon on otsuse vastu võtnud.

(10)

Seepärast on asjakohane, et selliste toodete puhul, mille suhtes üks või mitu liikmesriiki on teinud ettepaneku teha erand vastastikuse tunnustamise põhimõttest direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt, pikendatakse liikmesriikidele direktiivi artikli 16 lõike 3 järgimiseks ettenähtud tähtaega esmakordsete lubade vastastikuse tunnustamise teel 30 päeva võrra alates komisjoni otsuse vastuvõtmisest.

(11)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. märtsiks 2013. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

(3)  ELT L 414, 30.12.2006, lk 78.


LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisas sõnastatakse esimene rida, mis sisaldab kõigi kannete pealkirju, järgmiselt:

„Nr

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine minimaalne puhtusaste (1)

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse ühte joonealuses märkuses osutatud eranditest (2)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (3)


(1)  Selles veerus viidatud puhtusaste oli selle toimeaine minimaalne puhtusaste, mida kasutati direktiivi artikli 11 kohasel hindamisel. Turuleviidud tootes võib toimeaine puhtusaste olla kas sama või erinev, kui on tõestatud, et toimeaine on hinnatud ainega tehniliselt samaväärne.

(2)  Selliste toodete puhul, mis sisaldavad mitut artikli 16 lõikega 2 hõlmatud toimeainet, on artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg käesolevasse lisasse viimasena kantavat toimeainet käsitlev tähtaeg. Selliste toodete puhul, millele on esmakordne luba antud vähem kui 120 päeva enne artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaega ning mille loa vastastikuse tunnustamise täielik taotlus on artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud 60 päeva jooksul alates tootele esmakordse loa saamisest, pikendatakse kõnealuse taotlusega seotud tähtaega, mis on ette nähtud artikli 16 lõike 3 järgimiseks, esmakordse loa vastastikuse tunnustamise teel 120 päeva võrra alates kuupäevast, mil loa vastastikuse tunnustamise täielik taotlus vastu võeti. Selliste toodete puhul, mille suhtes liikmesriik on teinud ettepaneku teha erand vastastikuse tunnustamise põhimõttest kooskõlas artikli 4 lõikega 4, pikendatakse artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaega 30 päeva võrra alates kuupäevast, mil komisjon võttis vastu artikli 4 lõike 4 teise lõigu kohase otsuse.

(3)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm.”


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/37


KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV 2012/44/EL,

26. november 2012,

millega muudetakse direktiive 2003/90/EÜ ja 2003/91/EÜ (millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivide 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks) seoses teatavate põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 punkte a ja b,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 7 lõike 2 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiivid 2003/90/EÜ (3) ja 2003/91/EÜ (4) on vastu võetud eesmärgiga tagada liikmesriikide ametlikesse kataloogidesse lisatavate sortide vastavus Ühenduse Sordiameti (CPVO) kehtestatud suunistele (kui need on olemas) mitmesuguste liikide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja sortide kontrollimise miinimumtingimuste osas. Muude sortide puhul on kõnealuste direktiividega ette nähtud kohaldada Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniseid.

(2)

CPVO ja UPOV on vahepeal avaldanud täiendavaid suuniseid ühe muu liigi kohta ning ajakohastanud seni kehtivaid suuniseid.

(3)

Seepärast tuleks direktiive 2003/90/EÜ ja 2003/91/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/90/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisa A osaga.

Artikkel 2

Direktiivi 2003/91/EÜ lisad asendatakse käesoleva direktiivi lisa B osaga.

Artikkel 3

Kui kontrollimist on alustatud enne 1. jaanuari 2014, võib liikmesriik kohaldada direktiive 2003/90/EÜ ja 2003/91/EÜ sellistena, nagu neid kohaldati enne muutmist käesoleva direktiiviga.

Artikkel 4

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2013. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2014.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.

(2)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(3)  ELT L 254, 8.10.2003, lk 7.

(4)  ELT L 254, 8.10.2003, lk 11.


LISA

A   OSA

I LISA

Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud nende liikide loetelu, mis peavad vastama Ühenduse Sordiameti (CPVO) kontrolliprotokollidele

Teaduslik nimetus

Tavanimetus

Ühenduse Sordiameti protokoll

Festuca filiformis Pourr.

Niitjas aruhein (ahtalehine aruhein)

TP 67/1, 23.6.2011

Festuca ovina L.

Lamba-aruhein

TP 67/1, 23.6.2011

Festuca rubra L.

Punane aruhein

TP 67/1, 23.6.2011

Festuca trachyphylla (Hack.) Krajina

Kink-aruhein

TP 67/1, 23.6.2011

Lolium multiflorum Lam.

Itaalia raihein

TP 4/1, 23.6.2011

Lolium perenne L.

Karjamaa raihein

TP 4/1, 23.6.2011

Lolium x boucheanum Kunth

Hübriidraihein

TP 4/1, 23.6.2011

Pisum sativum L.

Põldhernes

TP 7/2, 11.3.2010

Brassica napus L.

Raps

TP 36/2, 16.11.2011

Helianthus annuus L.

Päevalill

TP 81/1, 31.10.2002

Linum usitatissimum L.

Lina/linaseeme

TP 57/1, 21.3.2007

Avena nuda L.

Paljas kaer

TP 20/1, 6.11.2003

Avena sativa L. (sh A. byzantina K. Koch)

Harilik kaer ja bütsantsi kaer

TP 20/1, 6.11.2003

Hordeum vulgare L.

Oder

TP 19/3, 21.3.2012

Oryza sativa L.

Riis

TP 16/2, 21.3.2012

Secale cereale L.

Rukis

TP 58/1, 31.10.2002

xTriticosecale Wittm. ex A. Camus

Perekonda Triticum kuuluva liigi ja perekonda Secale kuuluva liigi ristamisel saadud hübriidid

TP 121/2 rev. 1, 16.2.2011

Triticum aestivum L.

Nisu

TP 3/4 rev. 2, 16.2.2011

Triticum durum Desf.

Kõva nisu

TP 120/2, 6.11.2003

Zea mays L.

Mais

TP 2/3, 11.3.2010

Solanum tuberosum L.

Kartul

TP 23/2, 1.12.2005

Nimetatud protokollide tekst on kättesaadav Ühenduse Sordiameti veebilehel (www.cpvo.europa.eu).

II LISA

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud nende liikide loetelu, mis peavad vastama UPOVi kontrollisuunistele

Teaduslik nimetus

Tavanimetus

UPOVi suunis

Beta vulgaris L.

Söödapeet

TG/150/3, 4.11.1994

Agrostis canina L.

Sookastehein

TG/30/6, 12.10.1990

Agrostis gigantea Roth.

Suur kastehein

TG/30/6, 12.10.1990

Agrostis stolonifera L.

Valge kastehein

TG/30/6, 12.10.1990

Agrostis capillaris L.

Harilik kastehein

TG/30/6, 12.10.1990

Bromus catharticus Vahl

Lapik luste

TG/180/3, 4.4.2001

Bromus sitchensis Trin.

Alaska luste

TG/180/3, 4.4.2001

Dactylis glomerata L.

Kerahein

TG/31/8, 17.4.2002

Festuca arundinacea Schreber

Roog-aruhein

TG/39/8, 17.4.2002

Festuca pratensis Huds.

Harilik aruhein

TG/39/8, 17.4.2002

xFestulolium Asch. et Graebn.

Perekonda Festuca kuuluva liigi ja perekonda Lolium kuuluva liigi ristamisel saadud hübriidid

TG/243/1, 9.4.2008

Phleum nodosum L.

Mugultimut

TG/34/6, 7.11.1984

Phleum pratense L.

Timut

TG/34/6, 7.11.1984

Poa pratensis L.

Harilik nurmikas

TG/33/6, 12.10.1990

Lupinus albus L.

Valge lupiin

TG/66/4, 31.3.2004

Lupinus angustifolius L.

Ahtalehine lupiin

TG/66/4, 31.3.2004

Lupinus luteus L.

Kollane lupiin

TG/66/4, 31.3.2004

Medicago sativa L.

Lutsern

TG/6/5, 6.4.2005

Medicago x varia T. Martyn

Hübriidlutsern

TG/6/5, 6.4.2005

Trifolium pratense L.

Punane ristik

TG/5/7, 4.4.2001

Trifolium repens L.

Valge ristik

TG/38/7, 9.4.2003

Vicia faba L.

Põlduba

TG/8/6, 17.4.2002

Vicia sativa L.

Harilik hiirehernes

TG/32/6, 21.10.1988

Brassica napus L. var. napobrassica (L.) Rchb.

Kaalikas

TG/89/6rev., 4.4.2001 + 1.4.2009

Raphanus sativus L. var. oleiformis Pers.

Õlirõigas

TG/178/3, 4.4.2001

Arachis hypogea L.

Maapähkel

TG/93/3, 13.11.1985

Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs

Rüps

TG/185/3, 17.4.2002

Cannabis sativa L.

Kanep

TG/276/1, 28.3.2012

Carthamus tinctorius L.

Värvisafloor

TG/134/3, 12.10.1990

Gossypium spp.

Puuvill

TG/88/6, 4.4.2001

Papaver somniferum L.

Unimagun

TG/166/3, 24.3.1999

Sinapis alba L.

Valge sinep

TG/179/3, 4.4.2001

Glycine max (L.) Merrill

Sojaoad

TG/80/6, 1.4.1998

Sorghum bicolor (L.) Moench

Suhkrusorgo

TG/122/3, 6.10.1989

Nimetatud suuniste tekst on kättesaadav UPOVi veebisaidil (www.upov.int).

B   OSA

I LISA

Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud nende liikide loetelu, mis peavad vastama Ühenduse Sordiameti (CPVO) kontrolliprotokollidele

Teaduslik nimetus

Tavanimetus

Ühenduse Sordiameti protokoll

Allium cepa L. (Cepa group)

Harilik sibul ja värtensibul

TP 46/2, 1.4.2009

Allium cepa L. (Aggregatum-rühm)

Pesasibul

TP 46/2, 1.4.2009

Allium fistulosum L.

Talisibul

TP 161/1, 11.3.2010

Allium porrum L.

Porrulauk

TP 85/2, 1.4.2009

Allium sativum L.

Küüslauk

TP 162/1, 25.3.2004

Allium schoenoprasum L.

Murulauk

TP 198/1, 1.4.2009

Apium graveolens L.

Seller

TP 82/1, 13.3.2008

Apium graveolens L.

Juurseller

TP 74/1, 13.3.2008

Asparagus officinalis L.

Spargel

TP 130/2, 16.2.2011

Beta vulgaris L.

Söögipeet, sh peedisort „Cheltenham”

TP 60/1, 1.4.2009

Brassica oleracea L.

Lehtkapsas

TP 90/1, 16.2.2011

Brassica oleracea L.

Lillkapsas

TP 45/2, 11.3.2010

Brassica oleracea L.

Spragelkapsas (e asparkapsas e brokoli)

TP 151/2, 21.3.2007

Brassica oleracea L.

Rooskapsas

TP 54/2, 1.12.2005

Brassica oleracea L.

Nuikapsas

TP 65/1, 25.3.2004

Brassica oleracea L.

Kähar peakapsas, valge peakapsas ja punane peakapsas

TP 48/3, 16.2.2011

Brassica rapa L.

Hiina kapsas

TP 105/1, 13.3.2008

Capsicum annuum L.

Vürtspaprika

TP 76/2, 21.3.2007

Cichorium endivia L.

Kähar endiivia ja eskariool

TP 118/2, 1.12.2005

Cichorium intybus L.

Tööstuslik sigur

TP 172/2, 1.12.2005

Cichorium intybus L.

Salatsigur

TP 173/1, 25.3.2004

Citrullus lanatus (Thumb.) Matsum. et Nakai

Arbuus

TP 142/1, 21.3.2007

Cucumis melo L.

Melon

TP 104/2, 21.3.2007

Cucumis sativus L.

Kurk ja kornišon

TP 61/2, 13.3.2008

Cucurbita pepo L.

Kabatšokk

TP 119/1, 25.3.2004

Cynara cardunculus L.

Hispaania artišokk ehk kardi

TP 184/1, 25.3.2004

Daucus carota L.

Porgand ja söödaporgand

TP 49/3, 13.3.2008

Foeniculum vulgare Mill.

Apteegitill

TP 183/1, 25.3.2004

Lactuca sativa L.

Aedsalat

TP 13/5, 16.2.2011

Lycopersicon esculentum Mill.

Tomat

TP 44/4, 21.3.2012

Petroselinum crispum (Mill.) Nyman ex A. W. Hill

Petersell

TP 136/1, 21.3.2007

Phaseolus coccineus L.

Õisuba

TP 9/1, 21.3.2007

Phaseolus vulgaris L.

Põõsasaeduba ja lattuba

TP 12/3, 1.4.2009

Pisum sativum L. (partim)

Kortsteraline hernes, siledateraline hernes ja suhkruhernes

TP 7/2, 11.3.2010

Raphanus sativus L.

Redis

TP 64/1, 27.3.2002

Solanum melongena L.

Baklažaan

TP 117/1, 13.3.2008

Spinacia oleracea L.

Spinat

TP 55/4, 21.3.2012

Valerianella locusta (L.) Laterr.

Põldkännak

TP 75/2, 21.3.2007

Vicia faba L. (partim)

Põlduba

TP Broadbean/1, 25.3.2004

Zea mays L. (partim)

Suhkrumais ja lõhenev mais

TP 2/3, 11.3.2010

Nimetatud protokollide tekst on kättesaadav Ühenduse Sordiameti veebilehel (www.cpvo.europa.eu).

II LISA

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud nende liikide loetelu, mis peavad vastama UPOVi kontrollisuunistele

Teaduslik nimetus

Tavanimetus

UPOVi suunis

Beta vulgaris L.

Lehtpeet e mangold

TG/106/4, 31.3.2004

Brassica rapa L.

Naeris

TG/37/10, 4.4.2001

Cichorium intybus L.

Punasigur e itaalia sigur

TG/154/3, 18.10.1996

Cucurbita maxima Duchesne

Kõrvits

TG/155/4rev., 28.3.2007 + 1.4.2009

Raphanus sativus L.

Mustrõigas

TG/63/7, 28.3.2012

Rheum rhabarbarum L.

Rabarber

TG/62/6, 24.3.1999

Scorzonera hispanica L.

Mustjuur

TG/116/4, 24.3.2010

Nimetatud suuniste tekst on kättesaadav UPOVi veebisaidil (www.upov.int).


OTSUSED

27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/44


NÕUKOGU OTSUS 2012/723/ÜVJP,

26. november 2012,

millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 21. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/172/ÜVJP (1).

(2)

Seadusevastaselt omastatud raha Egiptuse riigile tagastamise soodustamiseks tuleks muuta otsuses 2011/172/ÜVJP tehtud erandeid, et lubada teatavate külmutatud varade või majandusressursside vabastamist, kui neid on vaja liidus tehtud kohtu- või haldusotsuse või liikmesriigis kohaldatava kohtuotsuse täitmiseks enne või pärast asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise kuupäeva.

(3)

Otsust 2011/172/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/172/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.”

2)

Artikli 1 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nendelt kontodelt tasumisele kuuluvad intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis kuuluvad tasumisele lepingute, kokkulepete või kohustuste alusel, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nimetatud kontode suhtes hakati kohaldama lõigetes 1 ja 2 ettenähtud meetmeid, või

c)

maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 ettenähtud meetmeid.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 26. november 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DEMOSTHENOUS


(1)  ELT L 76, 22.3.2011, lk 63.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/45


NÕUKOGU OTSUS 2012/724/ÜVJP,

26. november 2012,

millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2011 vastu otsuse 2011/72/ÜVJP (1).

(2)

Seadusevastaselt omastatud raha Tuneesia riigile tagastamise soodustamiseks tuleks muuta otsuses 2011/72/ÜVJP tehtud erandeid, et lubada teatavate külmutatud varade või majandusressursside vabastamist, kui neid on vaja liidus tehtud kohtu- või haldusotsuse või liikmesriigis kohaldatava kohtuotsuse täitmiseks enne või pärast asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise kuupäeva.

(3)

Otsust 2011/72/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/72/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.”

2)

Artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nendelt kontodelt tasumisele kuuluvad intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis kuuluvad tasumisele lepingute, kokkulepete või kohustuste alusel, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nimetatud kontode suhtes hakati kohaldama käesolevat otsust, või

c)

maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 ette nähtud meetmeid.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 26. november 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DEMOSTHENOUS


(1)  ELT L 28, 2.2.2011, lk 62.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/46


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. november 2012,

millega antakse luba veiste laktoferriini turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel (Morinaga)

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 8390 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2012/725/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

2. märtsil 2011 esitas äriühing Morinaga Milk Industry Co. Ltd. Iirimaa pädevale asutusele taotluse viia toidu uuendkoostisosana turule veiste laktoferriin. Veiste laktoferriin on piimast saadav rauda siduv proteiin, mida lisatakse toidule.

(2)

22. juunil 2011 andis Iirimaa pädev toiduhindamisasutus välja esmase ohutushindamise aruande. Selles aruandes soovitas ta, et esmase ohutushindamise asemel on vaja täiendavat ohutushindamist, sest EFSA-le on juba esitatud üks teine taotlus veiste laktoferriini kohta.

(3)

Komisjon edastas esmase ohutushindamise aruande kõikidele liikmesriikidele 20. juulil 2011.

(4)

Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA) konsulteeriti 22. augustil 2011.

(5)

28. juunil 2012 jõudis EFSA oma teaduslikus arvamuses veiste laktoferriini kohta (2) järeldusele, et kavandatud kasutusviiside ja -määrade juures on veiste laktoferriin ohutu.

(6)

27. aprillil 2012 oli EFSA ühes teises teaduslikus arvamuses veiste laktoferriini kohta (3) samuti jõudnud järeldusele, et kavandatud kasutusviiside ja -määrade juures on laktoferriin ohutu. Seepärast näib olevat asjakohane anda mõlema taotluse puhul luba samadeks kasutusviisideks.

(7)

Veiste laktoferriin vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas kirjeldatud veiste laktoferriini võib turustada toidu uuendkoostisosana kasutamiseks II lisas sätestatud kasutusaladel ja maksimaalsetes kogustes, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/39/EÜ (5) kohaldamist.

Artikkel 2

Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud veiste laktoferriini sisaldava toidu märgistusele, on „laktoferriin lehmapiimast”.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Morinaga Milk Industry Co., Ltd, 33–1, Shiba 3-chome, Minato-ku, Tokyo 108-8384, Jaapan.

Brüssel, 22. november 2012

Komisjoni nimel

asepresident

Maroš ŠEFČOVIČ


(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2)  EFSA Journal 2012; 10(7): 2811.

(3)  EFSA Journal 2012; 10(5): 2701.

(4)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(5)  ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.


I LISA

VEISTE LAKTOFERRIINI KIRJELDUS

Määratlus

Veiste laktoferriin on proteiin, mida leidub lehmapiimas. Tegemist on rauda siduva glükoproteiiniga, mille molekulmass on ligikaudu 77 kDa ja mis koosneb ühestainsast, 689 aminohappest koosnevast polüpeptiidiahelast.

Veiste laktoferriini eraldatakse rasvatust piimast ioonivahetuse teel, millele järgneb mitu ultrafiltreerimisetappi. Lõpuks saadus kuivatatakse pihustamise teel ja suured osakesed sõelutakse välja.

Kirjeldus: peaaegu lõhnatu, kergelt roosakas pulber

Veiste laktoferriini füüsikalis-keemilised omadused

Niiskus

alla 4,5 %

Tuhk

alla 1,5 %

Arseen

alla 2 mg/kg

Raud

alla 350 mg/kg

Valgud,

üle 93,0 %

sellest veiste laktoferriini

üle 95,0 %

sellest muid valke

alla 5,0 %

pH (2 % lahuses 20 °C juures)

5,2–7,2

lahustuvus (2 % lahuses 20 °C juures)

täielik


II LISA

VEISTE LAKTOFERRIINI KASUTUSALAD

Toidugrupp

Veiste laktoferriini maksimaalne kogus

Imikute piimasegud ja jätkupiimasegud (valmisjoogina)

100 mg / 100 ml

Väikelastele mõeldud piimatoidud (valmistoidu või -joogina)

200 mg / 100 g

Töödeldud teraviljatoidud (tahked)

670 mg / 100 g

Meditsiinilise eriotstarbega toidud

Sõltuvalt isiku vajadustest kuni 3 g/päev

Piimapõhised joogid

200 mg / 100 g

Piimapõhised pulberjoogisegud (valmisjoogina)

330 mg / 100 g

Kääritatud piimal põhinevad joogid (k.a jogurtijoogid)

50 mg / 100 g

Mittealkohoolsed joogid

120 mg / 100 g

Jogurtitooted

80 mg / 100 g

Juustutooted

2 000 mg / 100 g

Jäätis

130 mg / 100 g

Valikpagaritooted

1 000 mg / 100 g

Kompvekid

750 mg / 100 g

Närimiskumm

3 000 mg / 100 g


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/49


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. november 2012,

millega antakse luba dihüdrokapsiaadi turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 8391 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2012/726/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

6. augustil 2010 esitas Jaapani äriühing Ajinomoto Co. Inc. Ühendkuningriigi pädevale asutusele taotluse viia toidu uuendkoostisosana turule dihüdrokapsiaat.

(2)

10. märtsil 2011 esitas Ühendkuningriigi pädev toiduhindamisasutus esmase ohutushindamise aruande. Selles aruandes tegi ta järelduse, et dihüdrokapsiaat ei kujuta endast tarbijatele terviseriski.

(3)

Komisjon edastas esmase ohutushindamise aruande kõikidele liikmesriikidele 13. aprillil 2011.

(4)

Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikes 4 sätestatud 60 päeva pikkuse ajavahemiku jooksul esitati kooskõlas kõnealuse sättega põhjendatud vastuväiteid.

(5)

Seepärast konsulteeriti 9. novembril 2011 Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA).

(6)

28. juunil 2012 jõudis EFSA oma teaduslikus arvamuses diohüdrokapsiaadi kohta (2) järeldusele, et kavandatud kasutusotstarvete ja -määrade juures on dihüdrokapsiaat ohutu.

(7)

Dihüdrokapsiaat vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas kirjeldatud dihüdrokapsiaati võib turustada toidu uuendkoostisosana kasutamiseks II lisas määratud kasutusaladel ja maksimaalsetes kogustes, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/39/EÜ (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ (5) sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud toidu uuendkoostisosa sisaldava toidu märgistusele, on „dihüdrokapsiaat”.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Ajinomoto Co. Inc., 15–1, Kyobashi, Chuo-ku, 1-choume, 104-8315, Tokyo, Jaapan.

Brüssel, 22. november 2012

Komisjoni nimel

asepresident

Maroš ŠEFČOVIČ


(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2)  EFSA Journal 2012;10(7):2812.

(3)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(4)  ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.

(5)  ELT L 164, 26.6.2009, lk 45.


I LISA

DIHÜDROKAPSIAADI KIRJELDUS

Määratlus

Dihüdrokapsiaati sünteesitakse vanillüülalkoholi ja 8-metüülnonaanhappe ensüümkatalüütilise esterdamise teel. Esterdamise järel ekstraheeritakse dihüdrokapsiaat n-heksaaniga.

Ensüüm Lipozyme 435 on saanud heakskiidu Taani Veterinaar- ja Toiduametilt.

Kirjeldus: viskoosne värvitu kuni kollakas vedelik

Keemiline valem: C18H28O4

Struktuurivalem:

Image

CASi nr: 205687-03–2

Dihüdrokapsiaadi füüsikalis-keemilised omadused

Dihüdrokapsiaat

üle 94 %

8-metüülnonaanhape

alla 6 %

Vanillüülalkohol

alla 1 %

Sünteesiga seotud ained

alla 2 %


II LISA

DIHÜDROKAPSIAADI KASUTUSALAD

Toidugrupp

Maksimaalne kogus

Teraviljabatoonid

9 mg / 100 g

Küpsised ja krõbeküpsised

9 mg / 100 g

Riisipõhised suupisted

12 mg / 100 g

Gaseeritud joogid, lahjendatavad joogid, puuvilja- ja marjamahlal põhinevad joogid

1,5 mg / 100 ml

Köögiviljajoogid

2 mg / 100 ml

Kohvipõhised joogid, teepõhised joogid

1,5 mg / 100 ml

Maitsestatud vesi, gaseerimata

1 mg / 100 ml

Eelnevalt kuumtöödeldud kaerahelbed

2,5 mg / 100 g

Muu teravili

4,5 mg / 100 g

Jäätised, piimadesserdid

4 mg / 100 g

Pudingisegud (valmistoiduna)

2 mg / 100 g

Jogurtil põhinevad tooted

2 mg / 100 g

Šokolaadist kondiitritooted

7,5 mg / 100 g

Karamellkompvekid

27 mg / 100 g

Suhkruvaba närimiskummi

115 mg / 100 g

Joogivalgendaja/kohvikoor

40 mg / 100 g

Magusained

200 mg / 100 g

Supid (valmistoiduna)

1,1 mg / 100 g

Salatikastmed

16 mg / 100 g

Taimsed valgud

5 mg / 100 g

Valmistoidud

Toiduasendajad

3 mg / toidukord

Toitu asendavad joogid

1 mg / 100 ml


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/52


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. november 2012,

millega antakse luba veiste laktoferriini turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel (FrieslandCampina)

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 8404 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2012/727/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

2. märtsil 2009 esitas äriühing FrieslandCampina (endise nimega DMV International) Madalmaade pädevale asutusele taotluse viia toidu uuendkoostisosana turule laktoferriin. Laktoferriin on piimast saadav rauda siduv proteiin, mida lisatakse toidule.

(2)

31. märtsil 2010 andis Madalmaade pädev toiduhindamisasutus välja esmase ohutushindamise aruande. Selles aruandes tegi ta järelduse, et muretsemiseks pole mingit põhjust ja seega võib laktoferriini toidu uuendkoostisosana turule viia.

(3)

Komisjon edastas esmase ohutushindamise aruande kõikidele liikmesriikidele 13. aprillil 2010.

(4)

Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikes 4 sätestatud 60 päeva pikkuse ajavahemiku jooksul esitati kooskõlas kõnealuse sättega põhjendatud vastuväiteid.

(5)

Seepärast konsulteeriti 9. novembril 2010 Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA).

(6)

27. aprillil 2012 jõudis EFSA oma teaduslikus arvamuses veiste laktoferriini kohta (2) järeldusele, et kavandatud kasutusviiside ja -määrade juures on veiste laktoferriin ohutu.

(7)

28. juunil 2012 jõudis EFSA veel ühes teaduslikus arvamuses veiste laktoferriini kohta (3) samuti järeldusele, et kavandatud kasutusviiside ja -määrade juures on veiste laktoferriin ohutu. Seepärast näib olevat asjakohane anda mõlema taotluse puhul luba samadeks kasutusviisideks.

(8)

Veiste laktoferriin vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas kirjeldatud veiste laktoferriini võib turustada toidu uuendkoostisosana kasutamiseks II lisas sätestatud kasutusaladel ja maksimaalsetes kogustes, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/39/EÜ (5) kohaldamist.

Artikkel 2

Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud veiste laktoferriini sisaldava toidu märgistusele, on „laktoferriin lehmapiimast”.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule FrieslandCampina, Nieuwe Kanaal 7R, 6709 PA Wageningen, Madalmaad.

Brüssel, 22. november 2012

Komisjoni nimel

asepresident

Maroš ŠEFČOVIČ


(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2)  EFSA Journal 2012; (5): 2701.

(3)  EFSA Journal 2012; 10(7): 2811.

(4)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(5)  ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.


I LISA

VEISTE LAKTOFERRIINI KIRJELDUS

Määratlus

Veiste laktoferriin on proteiin, mida leidub lehmapiimas. Tegemist on rauda siduva glükoproteiiniga, mille molekulmass on ligikaudu 77 kDa ja mis koosneb ühestainsast, 689 aminohappest koosnevast polüpeptiidiahelast.

Veiste laktoferriini eraldatakse rasvatust piimast ioonivahetuse teel, millele järgneb mitu ultrafiltreerimisetappi. Lõpuks saadus kuivatatakse pihustamise teel ja suured osakesed sõelutakse välja.

Kirjeldus: peaaegu lõhnatu, kergelt roosakas pulber

Veiste laktoferriini füüsikalis-keemilised omadused

Niiskus

alla 4,5 %

Tuhk

alla 1,5 %

Arseen

alla 2 mg/kg

Raud

alla 350 mg/kg

Valgud,

üle 93 %

neist veiste laktoferriini

üle 95 %

neist muid valke

alla 5 %

pH (2 % lahuses 20 °C juures)

5,2–7,2

lahustuvus (2 % lahuses 20 °C juures)

täielik


II LISA

VEISTE LAKTOFERRIINI KASUTUSALAD

Toidugrupp

Veiste laktoferriini maksimaalne kogus

Imikute piimasegud ja jätkupiimasegud (valmisjoogina)

100 mg / 100 ml

Väikelastele mõeldud piimatoidud (valmistoidu või -joogina)

200 mg / 100 g

Töödeldud teraviljatoidud (tahked)

670 mg / 100 g

Meditsiinilise eriotstarbega toidud

Sõltuvalt isiku vajadustest kuni 3 g/päev

Piimapõhised joogid

200 mg / 100 g

Piimapõhised pulberjoogisegud (valmisjoogina)

330 mg / 100 g

Kääritatud piimal põhinevad joogid (k.a jogurtijoogid)

50 mg / 100 g

Mittealkohoolsed joogid

120 mg / 100 g

Jogurtitooted

80 mg / 100 g

Juustutooted

2 000 mg / 100 g

Jäätis

130 mg / 100 g

Valikpagaritooted

1 000 mg / 100 g

Kompvekid

750 mg / 100 g

Närimiskumm

3 000 mg / 100 g


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/55


KOMISJONI OTSUS,

23. november 2012,

milles käsitletakse bifentriini kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA ja IB lisasse tooteliiki 18 kuuluvates toodetes kasutamiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 8442 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/728/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Bifentriin kuulub nimetatud loetelusse.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on bifentriini hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks).

(3)

Referentliikmesriigiks määrati Prantsusmaa, kes esitas 2. novembril 2009 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 25. mail 2012 hindamisaruandesse.

(5)

Hindamisest ilmneb, et insektitsiididena, akaritsiididena ja muude lülijalgsete tõrjeks kasutatavate bifentriini sisaldavate biotsiidide puhul ei saa eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Keskkonnariski hindamisel kasutatud stsenaariumide puhul ilmnes lubamatu oht veekeskkonnale. Seetõttu ei ole asjakohane kanda bifentriini direktiivi 98/8/EÜ I, IA ega IB lisasse kasutamiseks tooteliiki 18 kuuluvates toodetes.

(6)

Õiguskindluse huvides tuleks täpsustada kuupäeva, alates millest ei tohiks lasta tooteliiki 18 kuuluvaid bifentriini sisaldavaid biotsiide enam turule, võttes arvesse nii nende toodete lubamatut mõju kui ka nimetatud toodete tootjate õiguspäraseid ootusi.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bifentriini (CASi nr 82657-04-3) ei kanta direktiivi 98/8/EÜ I, IA ega IB lisasse tooteliiki 18 kuuluvates toodetes kasutamiseks.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 4 lõike 2 kohaselt ei lasta tooteliiki 18 kuuluvaid biotsiide, mis sisaldavad bifentriini (CASi nr 82657-04-3), turule alates 1. maist 2013.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. november 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.


27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/56


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

23. november 2012,

millega muudetakse kohaldamisaja osas otsust 2008/866/EÜ erakorraliste meetmete kohta, millega peatatakse inimtoiduks ettenähtud kahepoolmeliste molluskite import Peruust

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 8459 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (1), eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 on sätestatud põhimõtted, mis käsitlevad toitu ja sööta üldiselt ning eelkõige toidu ja sööda ohutust liidu ja liikmesriikide tasandil. Sellega on ette nähtud kiireloomulised meetmed juhuks, kui ilmneb, et kolmandast riigist imporditud toit või sööt võib tõsiselt ohustada inimeste või loomade tervist või keskkonda ning seda riski ei saa rahuldavalt ohjata asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmete abil.

(2)

Komisjoni 12. novembri 2008. aasta otsus 2008/866/EÜ erakorraliste meetmete kohta, millega peatatakse inimtoiduks ettenähtud kahepoolmeliste molluskite import Peruust (2), võeti vastu pärast Peruust imporditud A-hepatiidi viirusesse (HAV) nakatunud kahepoolmeliste molluskite tarbimisest alguse saanud A-hepatiidi puhangut inimestel. Kõnealust otsust kohaldati esialgu kuni 31. märtsini 2009, kuid komisjoni rakendusotsusega 2011/723/EL (3) pikendati kohaldamisaega kuni 30. novembrini 2012.

(3)

Komisjon tegi 2011. aasta juunis auditi. Inspektorid järeldasid, et rakendatakse nõuetekohast kontrollisüsteemi ja seirekava ning võrreldes eelmise, 2009. aasta kontrollkäiguga on olukord paranenud.

(4)

Peruu pädev asutus esitas eespool mainitud auditi lõpparuandes esitatud soovituste alusel tegevuskava. Elusatel kahepoolmelistel molluskitel viiruse tuvastamiseks mõeldud seiresüsteemi pole siiski veel täielikult rakendatud, seega ei saanud välistada kahepoolmeliste molluskite võimalikku A-hepatiidi viirusesse nakatumist. Lisaks on katsemeetod A-hepatiidi viiruse kindlakstegemiseks veel läbivaatamisel.

(5)

Seepärast tuleks otsuse 2008/866/EÜ kohaldamise kehtivust vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2008/866/EÜ artiklis 5 asendatakse kuupäev „30. november 2012” kuupäevaga „30. november 2013”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. november 2012

Komisjoni nimel

asepresident

Maroš ŠEFČOVIČ


(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2)  ELT L 307, 18.11.2008, lk 9.

(3)  ELT L 288, 5.11.2011, lk 26.


Parandused

27.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/57


Komisjoni 22. novembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1095/2012 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade suhtes) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 325, 23. november 2012 )

Leheküljel 12 asendatakse lisa järgmisega:

LISA

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(eurot / 100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(eurot / 100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

126,4

0

AR

119,7

0

BR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

123,7

0

AR

130,4

0

BR

0207 14 10

Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud

259,0

12

AR

211,0

27

BR

335,9

0

CL

223,2

23

TH

0207 25 10

Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud

193,1

0

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

307,8

0

BR

302,7

0

CL

0408 91 80

Kooreta linnumunad, kuivatatud

468,8

0

AR

1602 32 11

Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)

262,5

7

BR

312,6

0

CL

3502 11 90

Kuivatatud munaalbumiin

594,9

0

AR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”.