9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/1

(1)

Määrusega (EL) nr 236/2012 kehtestatakse teatavad meetmed seoses lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingutega. Määruse (EL) nr 236/2012 artikliga 42 volitatakse komisjoni võtma kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu kõnealust määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte. Käesoleva delegeeritud õigusaktiga täiendatakse ja muudetakse teatavaid mitteolemuslikke osi.

(2)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna teatamis- ja avaldamiskünnised ning riigi krediidiriski vahetustehingus olevate katmata positsioonide kindlaksmääramine sõltuvad mõistete määratlusest ja lühikeste positsioonide arvutamise meetoditest ning finantsinstrumentide väärtuse märkimisväärset langust ja riigi võlakohustuste turu likviidsuse langust käsitlevad sätted on lahutamatult seotud sätetega, milles määratakse kindlaks ebasoodsad sündmused. Et tagada ühtsus selliste lühikeseks müüki käsitlevate sätete vahel, mis peaks jõustuma samal ajal, on asjakohane koondada kõik määrusega (EL) nr 236/2012 nõutud sätted ühteainsasse määrusesse.

(3)

Määrus (EL) nr 236/2012 sisaldab teatavaid määratlusi. Selguse ja õiguskindluse suurendamiseks on vaja võtta vastu täiendavad sätted seoses artikli 2 lõikes 1 määratletud mõistetega, eelkõige selleks, et teha kindlaks, millal peetakse lühikeseks müügi mõiste tõlgendamisel finantsinstrumenti füüsilise või juriidilise isiku omanduses olevaks, ning et täpsustada, millisel juhul „hoiab” füüsiline või juriidiline isik aktsiat või võlainstrumenti määruse (EL) nr 236/2012 tähenduses. Kõnealuste mõistete täpsustamine aitab tagada, et määrus (EL) nr 236/2012 avaldab vaatamata liikmesriikide õigusaktide lahknevusele järjepidevalt soovitud mõju. Praeguse seisuga ei ole liikmesriigid väärtpaberite omamise ja hoidmise mõisteid ühtlustanud, kuid määruse (EL) nr 236/2012 sätted on mõeldud kohaldamiseks üksnes lühikese müügi suhtes ning need ei mõjuta tulevasi seadusandlikke muudatusi, näiteks õigusaktide ühtlustamist.

(4)

Määrusega (EL) nr 236/2012 kehtestatakse aktsiates ja riigi võlakohustustes lühikesi netopositsioone hoidvate või võtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes piirangud ja kohustused, näiteks teatamis- ja avaldamisnõuded. Aktsiates ja riigi võlakohustustes olevaid lühikesi ja pikki positsioone saab hoida ja hinnata mitmel viisil. Ühtse lähenemisviisi tagamiseks ning aktsiates ja riigi võlakohustustes olevate lühikeste positsioonidega seotud meetmete eesmärgi saavutamiseks oleks seepärast vaja täpsemalt kindlaks määrata lühikeste netopositsioonide arvutamise meetod. Lühikeseks müük võib toimuda nii üksikute instrumentide kui ka riigi võlakohustuste korvide kaudu ning seega tuleb kindlaks määrata, kuidas võetakse arvutustes arvesse korvide kaudu toimuvat lühikeseks müüki. Et tagada lühikeste netopositsioonide arvutamise usaldusväärsus tuleb kohaldada aktsiates olevate pikkade positsioonide kindlaksmääramise suhtes rangemaid piiranguid kui lühikeste positsioonide kindlaksmääramisel. Tuleb täpsustada, kuidas võtta arvesse asjaolu, et mõne finantsinstrumendi väärtus sõltub alusvaraks oleva instrumendi hinnakõikumisest. Kasutatakse deltaga korrigeerimise meetodit kui kõige tavapärasemat.

(5)

Lühikesed netopositsioonid arvutatakse füüsilise või juriidilise isiku pikkade ja lühikeste positsioonide alusel. Pikad ja lühikesed positsioonid võivad aga kuuluda konsolideerimisgrupi eri üksustele või fondivalitseja valitsetavatesse eri fondidesse. Suuri lühikesi netopositsioone saab varjata, jaotades need konsolideerimisgrupi eri üksuste või eri fondide vahel. Et vähendada kõrvalehoidmist ja tagada, et lühikestest positsioonidest teatamisega antakse täpne ja representatiivne ülevaade, tuleb võtta vastu üksikasjalikumad sätted konsolideerimisgrupi üksuste ja fondivalitsejate lühikeste netopositsioonide arvutamise kohta. Nende sätete jõustamiseks on vaja määratleda investeerimisstrateegia tähendus, et selgitada, milliste konsolideerimisgrupi üksuste lühikesed positsioonid ja milliste fondide lühikesed positsioonid tuleb koondada. Samuti tuleb määratleda valitsemine, et selgitada, milliste fondide lühikesed positsioonid tuleb koondada. Teatamise tagamiseks tuleb määrata kindlaks, millised konsolideerimisgrupi või fondi üksused arvutuste tegemise ja teatamise eest vastutavad.

(6)

Määrusega (EL) nr 236/2012 kehtestatakse piirangud riigi krediidiriski vahetustehingutes katmata positsioonide omamise suhtes, aga lubatakse riigi krediidiriski vahetustehingutes kaetud positsioonide võtmist seaduslikuks riskimaandamiseks. Riigi krediidiriski vahetustehinguid kasutades võib maandada mitmesuguste varade ja kohustustega seotud riske, kuid paljudel juhtudel võib olla keeruline teha vahet seadusliku riskimaandamise ja spekuleerimise vahel. Seepärast on vaja üksikasjalikult ja täiendavalt määrata kindlaks juhud, mil riigi krediidiriski vahetustehingut saab pidada kaetuks. Korrelatsiooni mõõtmise ühtse kvantitatiivse meetodina tuleb kasutada mõnd lihtsat, üldkasutatavat ja üldmõistetavat näitajat, näiteks Pearsoni korrelatsioonikoefitsienti, mis mõõdab kahe muutuja vahelist kovariatsiooni, mis jagatakse nende standardhälvete korrutisega. Varade ja kohustuste sobitamisel põhinev „perfektne” riskimaandamine on eri varade ja kohustuste erinevate omaduste ning nende väärtuse volatiilsuse tõttu praktikas keeruline. Määrusega (EL) nr 236/2012 nähakse ette proportsionaalne lähenemisviis ning seetõttu tuleb krediidiriski vahetustehingute katmata positsiooni määratlemisel näidata, kuidas tuleks proportsionaalset lähenemisviisi kohaldada varade ja kohustuste suhtes, millega seotud riske maandatakse krediidiriski vahetustehingutes oleva kaetud positsiooniga. Kuna määruses (EL) nr 236/2012 ei sätestata riigi krediidiriski vahetustehingutes oleva positsiooni kaetuks lugemiseks konkreetset korrelatsioonimäära, tuleb teha kindlaks, et nõutav korrelatsioon oleks põhjendatud.

(7)

Määrusega (EL) nr 236/2012 nähakse ette, et füüsilised või juriidilised isikud, kelle lühike netopositsioon riigi võlakohustustes ületab künnise, peavad sellistest positsioonidest teavitama asjaomast pädevat asutust. Seetõttu tuleb kõnealune künnis kindlaks määrata. Teatamist ei tuleks ette näha väikeste positsioonide puhul, mis asjaomast riigi võlakohustuste turgu märkimisväärselt ei mõjuta, ning künnise kindlaksmääramisel tuleks muu hulgas arvesse võtta iga võlakirjaturu likviidsust ning riigi võlakohustuste jääki ning samuti meetme eesmärke.

(8)

Riigi emiteeritud võlakohustustes olevatest lühikestest netopositsioonidest teatamise künniste arvutamiseks vajalikud andmed ei ole käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks kättesaadavad. Seepärast peaksid avaldamiskuupäeval esialgsete teatamiskünniste määramisel kasutatavad kaks põhikriteeriumi olema esiteks riigist emitendi emiteeritud võlakohustuste kogujääk ja teiseks likviidse futuurituru olemasolu asjaomaste riigi võlakohustuste jaoks. Kui saadakse nõutud andmed kõigi kriteeriumide kohta, tuleb künnised läbi vaadata.

(9)

Kui riigi võlakohustuste turu likviidsus langeb teatavast künnisest allapoole, võidakse riigi võlakohustuste katteta lühikeseks müügi suhtes kehtestatud piirangud ajutiselt peatada, et suurendada kõnealuse turu likviidsust. Kui finantsinstrumendi väärtus mõnes kauplemiskohas märkimisväärselt langeb, võivad pädevad asutused keelata asjaomase instrumendi lühikeseks müügi, seda piirata või muul viisil sellise instrumendiga tehtavatele tehingutele piiranguid seada. Finantsinstrumente on väga erinevaid ning iga finantsinstrumentide liigi jaoks tuleb kehtestada eraldi künnis, võttes arvesse instrumentidevahelisi erinevusi ning nende turgude erinevat volatiilsust.

(10)

Käesoleva määrusega ei kehtestata künnist noteeritud eurofondide osakute hinna märkimisväärsele vähenemisele, v.a selliste eurofondide puhul, mis on börsil kaubeldavad fondid, sest kuigi hinnad võivad kauplemiskohas vabalt kõikuda, kohaldatakse nende suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (2) sätet, mis hoiab hinnad eurofondi osaku puhasväärtuse lähedal. Künniseid ei määrata tuletisinstrumentide väärtuse märkimisväärsele langusele, v.a käesolevas määruses kindlaks määratud juhtudel.

(11)

Käesolevas määruses täpsustatakse nii asjaomaste pädevate asutuste kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) alusel asutatud ja tegutseva Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) sekkumisõigusi ebasoodsate sündmuste või suundumuste korral. Ühtse lähenemisviisi tagamiseks tuleb esitada selliste sündmuste loend, mis võimaldaks ebasoodsate sündmuste või suundumuste korral võtta asjakohaseid meetmeid.

(12)

Õiguskindluse huvides peab käesolev määrus jõustuma samal päeval kui komisjoni delgeeritud määrus (EL) nr 919/2012 (4),

—

määruse (EL) nr 236/2012 artikli 2 lõiget 2 omamise ja lühikeseks müügi mõistete täpsustamisega;

—

määruse (EL) nr 236/2012 artikli 3 lõiget 7 lühikese netopositsiooni arvutamise meetodi täpsustamisega ja hoidmise määratlemisega;

—

määruse (EL) nr 236/2012 artikli 4 lõiget 2 riigi krediidiriski vahetustehingutes olevate katmata positsioonide ning konsolideerimisgruppide ja fondivalitsejate puhul kasutatavate arvutusmeetodite täpsustamisega;

—

määruse (EL) nr 236/2012 artikli 7 lõiget 3 künnise kehtestamisega riigi võlakohustustes olevatest märkimisväärsetest lühikestest positsioonidest teatamiseks;

—

määruse (EL) nr 236/2012 artikli 13 lõiget 4 likviidsuskünnise kehtestamisega riigi võlakohustuste lühikeseks müügi piirangute peatamiseks;

—

määruse (EL) nr 236/2012 artikli 23 lõiget 7 muude finantsinstrumentide kui likviidsete aktsiate väärtuse märkimisväärse languse tähenduse selgitamisega;

—

määruse (EL) nr 236/2012 artiklit 30 seoses kriteeriumide ja teguritega, mida tuleb arvesse võtta otsustamisel, millistel juhtudel saab rääkida määruse (EL) nr 236/2012 artiklites 18–21 ja artiklis 27 osutatud ebasoodsatest sündmustest ja suundumustest ning artikli 28 lõike 2 punktis a osutatud ohtudest.

a)

väärtpaberite laenuks andmise või repolepingu alusel võõrandatud finantsinstrumentide müük, kui väärtpaberid tagastatakse või võõrandaja ostab väärtpaberid tagasi, nii et arvelduse saab teostada tähtaegselt;

b)

finantsinstrumendi müük füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes on finantsinstrumendi enne müümist ostnud, kuid instrumenti ei ole müügi ajal loovutatud, tingimusel et finantsinstrument loovutatakse sellisel ajal, et arvelduse saab teostada tähtaegselt;

c)

finantsinstrumendi müük füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes on kasutanud kõnealuse finantsinstrumendi suhtes optsiooni või mõnd sarnast nõuet, kui finantsinstrument antakse üle sellisel ajal, et arvelduse saab teostada tähtaegselt.

a)

isik omab aktsiat või võlainstrumenti kooskõlas artikli 3 lõikega 1;

b)

isikul on täitmisele pööratav nõue aktsia või võlainstrumendi omandamiseks asjaomase müügi suhtes kohaldatavate õigusaktide alusel.

a)

ei ole oluline, kas kokku on lepitud sularahaarvelduses või alusvara füüsilises loovutamises;

b)

lühikesi positsioone, mis on seotud finantsinstrumentidega, mis annavad õiguse emiteerimata aktsiatele, märkimisõigustega, vahetusvõlakirjadega ja muude sarnaste instrumentidega, ei käsitata lühikest netopositsiooni arvutades lühikeste positsioonidena.

a)

võtab arvesse selliste fondide ja portfellide positsioone, mille valitsemise on talle delegeerinud kolmas isik;

b)

jätab arvesse võtmata selliste fondide ja portfellide positsioonid, mille valitsemise ta on delegeerinud kolmandale isikule.

i)

ühegi gruppi kuuluva juriidilise isiku positsioon ei ulatu teavitamis- või avalikustamiskünniseni ega ületa seda;

ii)

nii grupi enda kui ka gruppi kuuluva mis tahes juriidilise üksuse positsioonid ulatuvad samaaegselt teatamis- või avalikustamiskünniseni või ületavad seda.

a)

Määruse (EL) nr 236/2012 artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud riskide maandamise käsitamisel ei vaadelda positsiooni riigi krediidiriski vahetustehingus katmata positsioonina määruse (EL) nr 236/2012 artikli 4 lõike 1 kohaselt, kui sellega maandatakse varade või kohustuste väärtuse languse riski, mis on korrelatsioonis riigi krediidiriski vahetustehinguga seotud riigi võlakohustuse väärtuse languse riskiga, kui kõnealused varad või kohustused on seotud avaliku või erasektori üksustega samas liikmesriigis.

b)

Riigi krediidiriski vahetustehingutes olevat positsiooni, mille puhul varad või kohustused on seotud sama liikmesriigi avaliku või erasektori üksustega, mis on ka krediidiriski vahetustehinguga seotud võlakohustused emiteerinud riik, ei käsitata määruse (EL) nr 236/2012 artikli 4 lõike 1 kohaldamisel katmata positsioonina järgmistel tingimustel:

c)

Riigi krediidiriski vahetustehingus olevat positsiooni, mille puhul varad või kohustused on seotud riigist emitendiga, kelle suhtes krediidiriski vahetustehinguga seotud võlakohustuste emitent on garantii andja või aktsionär, ei käsitata määruse (EL) nr 236/2012 artikli 4 lõike 1 kohaldamisel katmata positsioonina järgmistel tingimustel:

a)

kui emaettevõtja asub ühes ja tütarettevõtja teises liikmesriigis ning laen on antud tütarettevõtjale; kui emaettevõtja osaleb kas otseselt või kaudselt tütarettevõtja krediidiriski kahjude katmisel, lubatakse riigi krediidiriski vahetustehinguid osta emaettevõtja, mitte tütarettevõtja liikmesriigis;

b)

kui emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja omab või kontrollib tütarettevõtjaid eri liikmesriikides; kui võlakirja emitent on emaettevõtja, kuid varad ja tulud, millega seotud riske maandatakse, kuuluvad tütarettevõtjale, lubatakse osta tütarettevõtja liikmesriigi võlakohustustega seotud krediidiriski vahetustehinguid;

c)

et maandada riski ühes liikmesriigis asuva ettevõtte suhtes, mis on investeerinud teise liikmesriigi võlakohustustesse sellisel määral, et teise liikmesriigi võlakohustuste väärtuse märkimisväärne langus mõjutaks kõnealust ettevõtet oluliselt, tingimusel et ettevõte asub mõlemas liikmesriigis. Kui korrelatsioon kõnealuse riski ja teise liikmesriigi võlakohustuste vahel on suurem kui korrelatsioon riski ja ettevõtte asukohaliikmesriigi võlakohustuste vahel, on lubatud osta kõnealuse teise liikmesriigiga seotud krediidiriski vahetustehinguid.

a)

kui riskimaandamisega seotud vara või kohustuse võlgnik või vastaspool on kogu liidus tegutsev ettevõte või kui maandatav risk on seotud liidu või liikmesriikidega, kes on võtnud vääringuna kasutusele euro, on lubatud riski maandada riigi võlakirjade krediidiriski vahetustehingute asjakohase Euroopa või euroala indeksiga;

b)

kui riskimaandamisega seotud vara või kohustuse vastaspool on riigiülene emitent, on lubatud vastaspoole riski maandada kõnealuse üksuse aktsionäride või garantii andjatega seotud riigi krediidiriski vahetustehingute nõuetekohaselt valitud korviga.

a)

selgitama, missugused artiklis 15 sätestatud tingimustest olid positsiooni võtmise ajal täidetud;

b)

pädevale asutusele asjaomase riigi krediidiriski vahetustehingute positsiooni hoidmise mis tahes ajal tõendama kõnealuse positsiooni vastavust artiklis 18 sätestatud korrelatsioonitestile ning artiklis 19 sätestatud proportsionaalsusenõuetele.

a)

pikk positsioon asjaomase riigist emitendi võlakohustustes;

b)

mis tahes positsioon või portfell, mida kasutatakse asjaomaste vahetustehingute aluseks olevad võlakohustused emiteerinud riigi suhtes võetud riski maandamiseks;

c)

varad või kohustused, mis on seotud avaliku sektori üksustega liikmesriigis, kelle võlakohustused on seotud krediidiriski vahetustehinguga. See hõlmab keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või muu avaliku sektori üksuse suhtes võetud riskipositsioone ja nimetatud asutuste tagatisega kaetud mis tahes riskipositsiooni ning võib hõlmata finantslepinguid, varade või finantskohustuste portfelli, intressimäära või valuutavahetustehinguid, millega seoses kasutatakse riigi võlakohustuse krediidiriski vahetustehingut vastaspoole riski juhtimise vahendina finants- ja väliskaubanduslepingutest tuleneva riskipositsiooni maandamiseks;

d)

riskipositsiooni, mis on seotud erasektori üksustega liikmesriigis, kelle võlakohustused on krediidiriski vahetustehingu aluseks. Kõnealune riskipositsioon hõlmab muu hulgas laenusid, vastaspoole krediidiriski (sh potentsiaalseid riskipositsioone, juhul kui riskipositsiooni võtmiseks on vaja regulatiivset kapitali), nõudeid ja tagatisi. Kõnealused varad ja kohustused hõlmavad muu hulgas finantslepinguid, varade või finantskohustuste portfelli, intressimäära- või valuutavahetustehinguid, millega seoses kasutatakse riigi võlakohustuse krediidiriski vahetustehingut vastaspoole riski juhtimise vahendina finants- ja väliskaubanduslepingutest tuleneva riskipositsiooni maandamiseks;

e)

mis tahes nimetatud üksuste suhtes võetud mis tahes kaudsed riskipositsioonid, mis on võetud indeksite, fondide või eriotstarbelise rahastamisvahendi suhtes võetud riskipositsioonide kaudu.

a)

kvantitatiivne korrelatsioonitest on läbitud, kui Pearsoni korrelatsioonikoefitsient varade või kohustuste hinna ja riigi võlakohustuste hinna vahel on vähemalt 70 %, võttes arvesse riigi krediidiriski vahetustehingutes positsiooni võtmisele vahetult eelneva 12 kuu kauplemispäevade andmeid;

b)

kvalitatiivne korrelatsioonitest on läbitud, kui tõendatakse, et korrelatsioon on tähenduslik, st see põhineb asjakohastel andmetel ning ei näita üksnes ajutist sõltuvust. Korrelatsiooni arvutatakse riigi krediidiriski vahetustehingutes positsiooni võtmisele vahetult eelneva 12 kuu kauplemispäevade andmete alusel, mida on kaalutud kõige uuemate andmetega. Kui leiab kinnitust, et muul ajavahemikul valitsenud tingimused sarnanevad riigi krediidiriski vahetustehingute positsiooni võtmise või riskipositsiooni maandamise ajal kehtivatele tingimustele, kasutatakse asjaomast muud ajavahemikku. Varade puhul, millel puudub likviidne turuhind või piisavalt pikk hinnaajalugu, kasutatakse sobivat asendusvara.

a)

maandatav riskipositsioon on seotud ettevõttega, mille omanik või enamuse hääleõigusliku kapitali omanik on riigist emitent või kelle võlakohustusi riigist emitent tagab;

b)

maandatav riskipositsioon on seotud kõnealuse liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsusega;

c)

maandatav riskipositsioon on seotud ettevõttega, mille rahavood sõltuvad oluliselt riigist emitendiga sõlmitud lepingutest või projektist, näiteks infrastruktuuriprojektist, mida rahastab täielikult või olulises ulatuses riigist emitent.

a)

nominaalse positsiooni suurus;

b)

krediidiriski vahetustehingute aluseks olevate riigi emiteeritud kohustustega seotud riskipositsioonide tundlikkus;

c)

kas kasutatakse dünaamilist või staatilist riskimaandamisstrateegiat.

a)

künnised ei nõua lühikestest netopositsioonidest teatamist, kui nende väärtus teatava riigist emitendi suhtes on minimaalne;

b)

riigist emitendi emiteeritud võlakohustuste jäägi kogusumma ja turuosaliste poolt asjaomase emitendi võlakohustuste suhtes võetud positsioonide keskmine suurus;

c)

riigist emitentide emiteeritud võlakohustuste turu likviidsus, sealhulgas vajaduse korral kõnealuste võlakohustustega seotud futuurituru likviidsus.

a)

0,1 %, kui riigi võlakohustuste jäägi kogusumma on 0–500 miljardit eurot;

b)

0,5 %, kui riigi võlakohustuste jäägi kogusumma ületab 500 miljardit eurot või kui asjaomastel võlakohustustel on likviidne futuuriturg.

a)

algkünnise 0,1 % ületamisel iga 0,05 % võrra, alates 0,15 protsendist;

b)

algkünnise 0,5 % ületamisel iga 0,25 % võrra, alates 0,75 protsendist.

a)

aktsia hinna langust vähemalt 10 %, kui aktsia kuulub riigi peamisesse aktsiaindeksisse ning on alusvaraks tuletislepingutele, mis on lubatud kauplemisele kauplemiskohas;

b)

aktsia hinna langust vähemalt 20 %, kui aktsia hind on vähemalt 0,50 eurot või selle ekvivalent kohalikus vääringus;

c)

kõigil muudel juhtudel aktsia hinna langust vähemalt 40 %.

a)

tõsised finants-, rahandus- või eelarvestabiilsuse probleemid, mis võivad häirida finantsstabiilsust seoses mõne liikmesriigiga või liidus tegutseva pangaga või globaalse finantssüsteemi jaoks olulise muu finantseerimisasutusega, näiteks kindlustusandja, turuinfrastruktuuri pakkuja või varahaldusettevõttega, kui see võib ohustada liidu finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või finantssüsteemi stabiilsust;

b)

krediidireitingu läbivaatamine või mõne liikmesriigi või liidus tegutseva panga või globaalse finantssüsteemi jaoks olulise finantseerimisasutuse, näiteks kindlustusandja, turuinfrastruktuuri pakkuja või varahaldusettevõtte kohustuste täitmata jätmine, kui see põhjustab või võib põhjustada tõsiseid kahtlusi kõnealuste asutuste maksevõime suhtes;

c)

oluline müügisurve või ebatavaline volatiilsus, mistõttu võib sattuda langusspiraali mõne liidus tegutseva pangaga või globaalse finantssüsteemi jaoks olulise finantseerimisasutusega, näiteks kindlustusandja, turuinfrastruktuuri pakkuja või varahaldusettevõtte või riigist emitendiga seotud mis tahes finantsinstrument;

d)

mis tahes märkimisväärne kahju oluliste finantsemitentide, turuinfrastruktuuride, kliiring- ja arveldussüsteemide ning järelevalveasutuste füüsilistele struktuuridele, mis võib turge ebasoodsalt mõjutada, eelkõige juhul, kui kahju on põhjustanud loodusõnnetus või terrorirünnak;

e)

oluline tõrge mis tahes maksesüsteemis või arveldusprotsessis eelkõige seoses pankadevaheliste toimingutega, mis põhjustab või võib põhjustada tõsiseid makse- või arveldushäireid või viivitusi liidu maksesüsteemide töös, eriti juhul, kui see võib soodustada stressiolukorra levikut pangas või globaalse finantssüsteemi jaoks olulises finantseerimisasutuses, näiteks kindlustusandjas, turuinfrastruktuuri pakkujas või varahaldusettevõttes, või mõnes liikmesriigis.

a)

tõsiste finants-, rahandus- või eelarvestabiilsuse häirete oht seoses mõne liikmesriigiga või liikmesriigi finantssüsteemiga, kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi või mõne selle osa stabiilsust;

b)

liikmesriigi või riigiülese emitendi kohustuste täitmata jätmise võimalus;

c)

mis tahes märkimisväärne kahju oluliste finantsemitentide, turuinfrastruktuuride, kliiring- ja arveldussüsteemide ning järelevalveasutuste füüsilistele struktuuridele, mis võib piiriüleseid turge tõsiselt mõjutada, eelkõige juhul, kui kahju on põhjustanud loodusõnnetus või terrorirünnak, kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi või mõne selle osa stabiilsust;

d)

oluline tõrge mis tahes maksesüsteemis või arveldusprotsessis eelkõige seoses pankadevaheliste toimingutega, mis põhjustab või võib põhjustada tõsiseid makse- või arveldushäireid või viivitusi liidu piiriüleste maksesüsteemide töös, eriti juhul, kui see võib soodustada finants-või majandusstressi levimist liidu finantssüsteemis või mõnes selle osas.

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/16

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (2) I lisa C jaos loetletud finantsinstrumentide väärtuse märkimisväärse languse arvutamise meetodit tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse väärtuse languse eri avaldumisviise sõltuvalt asjaomase finantsinstrumendi liigist. Kõnealune meetod võtab arvesse finantsinstrumendi hinna tegelikku langust, äriühingu emiteeritud võlainstrumendi tootluse suurenemist või riigist emitendi emiteeritud võlainstrumentide tootluse suurenemist tootluse kõveral.

(2)

Käesolevat määrust tuleks käsitada kookõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 918/2012 (3), millega määratakse kindlaks väärtuse märkimisväärse languse künnised mittelikviidsete aktsiate, riigist ja äriühingust emitentide emiteeritud võlainstrumentide, börsil kaubeldavate fondide, rahaturuinstrumentide ja selliste tuletisinstrumentide puhul, mille ainsaks alusvaraks oleva finantsinstrumendiga kaubeldakse kauplemiskohas. Seepärast tuleks käesolevas määruses ainult määrata kindlaks kõnealuste instrumentide väärtuse märkimisväärse languse arvutamise meetod.

(3)

Selleks et tagada turuosalistele ja pädevatele asutustele ühtsus ja õiguskindlus, peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäev olema sama mis määrusel (EL) nr 236/2012 ja delegeeritud määrusel (EL) nr 918/2012.

(4)

Kuna määrusega (EL) nr 236/2012 on ette nähtud, et siduvad tehnilised standardid tuleks vastu võtta enne kõnealuse määruse mõistlikku kohaldamist, ja kuna on esmatähtis määrata enne 1. novembrit 2012 kindlaks nõutud mitteolemuslikud osad, et lihtsustada turuosalistel kõnealuse määruse järgimist ja pädevatel asutustel selle jõustamist, on oluline, et käesoleva määrus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(5)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitas komisjonile.

(6)

ESMA on läbi viinud üldsusega konsulteerimise käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (4) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

a)

mittelikviidsed aktsiad;

b)

järgmised finantsinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid:

c)

tuletisinstrumendid, mille ainus alusvara on kauplemiskohas kaubeldav finantsinstrument.

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/18

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 44/2012 (millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse) (2) on kindlaks määratud hariliku tuuni kogus, mida Euroopa Liidu kalalaevad tohivad 2012. aastal püüda Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres.

(2)

Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 302/2009 (milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007) (3) on ette nähtud, et liikmesriigid teatavad komisjonile üle 24-meetristele laevadele eraldatud individuaalse kvoodi ning alla 24-meetriste laevade puhul vähemalt tootjaorganisatsioonidele või samalaadse püügivahendiga kala püüdvate laevade rühmale eraldatud kvoodi.

(3)

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalandussektori pikaajaline elujõulisus vee-elusressursside säästva kasutamise kaudu, tuginedes ettevaatusprintsiibile.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 36 lõike 2 kohaselt teavitab komisjon asjaomaseid liikmesriike, kui ta leiab liikmesriikide esitatud teabe või tema enda käsutuses oleva muu teabe põhjal, et ELile, liikmesriigile või liikmesriikide rühmale kättesaadavad kalapüügivõimalused loetakse olevat ammendatud ühe või enama püügivahendi või laeva jaoks, ning keelustab püügitegevuse antud püügitegevusega seotud vastava piirkonna, püügivahendite, kalavaru, kalavarude rühma või laevastiku jaoks.

(5)

Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal loetakse Küprose lipu all sõitvatele või selles riigis registreeritud õngejadalaevadele eraldatud hariliku tuuni püügivõimalused Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres ammendatuks.

(6)

Küpros teatas komisjonile 22. augustil 2012, et ta peatas oma 2012. aastal tuunipüügiga tegelenud õngejadalaevade püügitegevuse. Küpros teatas 5. septembril komisjonile, et kõnealune lõpetamine jõustus 22. augustil 2012 kell 9.39.

(7)

Ilma et see piiraks Küprose poolt eespool osutatud meetme võtmist, on vaja, et komisjon keelaks Küprose lipu all sõitvatele või selles riigis registreeritud õngejadalaevadele hariliku tuuni püügi Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres alates 22. augustist 2012 kella 9.39,

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/20

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

27. septembril 2012 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe füüsilise isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, olles vaadanud läbi selle isiku taotluse end nimekirjast kõrvaldada ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1904(2009) alusel määratud ombudsmani põhjaliku aruande.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/22

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/24

(1)

Nõukogu direktiivi 86/297/EMÜ (2) I lisa punktis 4.2 sätestatakse eesmise jõusiirdevõlli suhtes kohaldatavad üldsätted. Kõnealuse lisa tabelis 2 on sätestatud, et eesmise jõusiirdevõlliga traktorite suhtes kohaldatakse standardit ISO 8759-1:1998, millega nähakse ka ette eesmise jõusiirdevõlli asukoha mõõtmed. Uute projekteerimisnõuete tõttu ei vasta paljud põllumajandus- ja metsatraktorid kõnealustele jõusiirdevõlli asukohta käsitlevatele nõuetele.

(2)

Direktiivis 86/297/EMÜ sätestatud nõuded eesmiste jõusiirdevõllide kohta käsitlevad vaid ohutuse küsimusi, see tähendab eesmise jõusiirdevõlli asukohta ning nõudeid selle katmise ja liikumisruumi kohta. Direktiiviga 86/297/EMÜ jõusiirdevõlli asukoha suhtes kehtestatud nõuded ei ole mitme praegu turustatava traktorite kategooria ning nende külgemonteeritud tööriistade puhul kohaldatavad. Direktiivi 86/297/EMÜ I lisa tabeli 2 kohaselt on kategooriatesse T4.1 ja T4.3 kuuluvad traktorid jõusiirdevõlli asukohta käsitlevate nõuete kohaldamisalast juba välja arvatud.

(3)

Lisaks kategooriate T4.1 ja T4.3 traktoritele, mis on juba vabastatud standardi ISO 8759-1: 1998 punkti 4.2 nõuete kohaldamisest, ei vasta kõnealustele nõuetele ka kategooriate T1, T2, T3, T4.2, T5 traktorid.

(4)

Mitu traktorit võivad olla varustatud spetsiaalset tüüpi jõusiirdevõlliga, mille suhtes standardit ISO 8759-1:1998 ei kohaldata.

(5)

T3 kategooria traktorite puhul kohaldatakse standardit ainult juhul, kui traktor on varustatud selles standardis kirjeldatud jõusiirdevõlliga. Samas võivad ka muu kategooria sõidukid, nagu näiteks T2 kategooria ja teatavad väiksemad T1 kategooria traktorid, olla varustatud spetsiaalse jõusiirdevõlliga, mida standard ei hõlma. Seega tuleks erandit standardi ISO 8759-1:1998 nõuetest laiendada ka T1 ja T2 kategooria traktoritele.

(6)

Sama liiki probleeme esineb vastavate C-kategooriate puhul.

(7)

Kuna standardi ISO 8759-1:1998 tehnilisi tingimusi, välja arvatud punkti 4.2, kohaldatakse kõikide T- ja C-kategooria traktorite suhtes, mis on varustatud eesmise jõusiirdevõlliga, muutub tabel 2 tarbetuks ja tuleks seepärast välja jätta.

(8)

Seega tuleks direktiivi 86/297/EMÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

1)

Punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

„4.2   Eesmise jõusiirdevõlli suhtes kohaldatavad sätted

Kõigi T- ja C-kategooria traktorite suhtes, mis on varustatud standardis ISO 8759-1:1998 kirjeldatud eesmise jõusiirdevõlliga, kohaldatakse nimetatud standardit, välja arvatud selle punkti 4.2.”

2)

Tabel 2 jäetakse välja.

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/26

(1)

Komisjonis 3. veebruaril 2012 registreeritud kirjaga taotles Ungari luba kehtestada alates 1. juulist 2012 kaheks aastaks erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193, milles käsitletakse maksuhalduritele käibemaksu tasumise eest vastutavat käibemaksukohustuslast. Kõnealuses kirjas teatas Ungari, et ta ei taotle kõnealuse loa uuendamist.

(2)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 26. aprilli 2012. aasta kirjaga teisi liikmesriike Ungari taotlusest. Komisjon teatas 2. mai 2012. aasta kirjaga Ungarile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave. 29. juunil 2012 esitas komisjon nõukogule oma ettepaneku erandiks loa andmise kohta.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 193 kohaselt on käibemaksu tasuv isik üldreeglina kaupu tarniv maksukohustuslane. Ungari taotletud erandi eesmärk on muuta piiratud ajavahemikuks vastutavaks maksukohustuslane, kellele teravilja ja õliseemnesektoris on tarnitud töötlemata põllumajandustooteid.

(4)

Ungari on täheldanud, et kõnealustes sektorites tegelevad mitmed ettevõtjad nii sisemaises kui liidusiseses kaubanduses eri liiki maksupettusega, jättes maksuhalduritele maksmata tarnete kohta sissenõutava käibemaksu. Maksukohustuslastest klientidel, kellel on täielik mahaarvamisõigus, on õigus käibemaks maha arvata.

(5)

Tarnija asemel tarnete saaja käibemaksukohustuslaseks määramine oleks ajutine erakorraline meede, millega kõrvaldataks võimalus hoida maksudest kõnealusel viisil kõrvale. Et meede oleks tõhus, peaks see hõlmama 2012. aasta saaki. Kõnealust meedet tuleks kohaldada kaks aastat, mis peaks andma Ungarile piisavalt aega, et võtta põllumajandussektoris lõplikud meetmed, mis on kooskõlas direktiiviga 2006/112/EÜ ja millega on võimalik kõnealust liiki maksupettusi ära hoida ja nende vastu võidelda.

(6)

Selleks et vältida toodete töötlemisetappide, muude toodete ja sektoritega seotud maksupettust, peaks Ungari kehtestama asjakohased kontrollimeetmed ja aruandluskohustused ning nendest komisjoni teavitama.

(7)

Selle kindlustamiseks, et erimeedet kohaldatakse üksnes teatavate konkreetsete põllumajanduslike toodete suhtes, ning et tagada meetme õiguskindlus, tuleks kõnealuse erimeetmega hõlmatud kaubad võimalikult täpselt kindlaks määrata nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (2) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri alusel.

(8)

Erimeede on asjaomaste eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne, kuna see on ajaliselt piiratud ning seda ei kavatseta kohaldada üldiselt, vaid üksnes teatud hulga selliste hoolikalt kindlaksmääratud toodete suhtes, mis tavaliselt ei ole ette nähtud muutmata kujul lõpptarbimiseks ning millega seotud maksupettus on põhjustanud käibemaksutulu märkimisväärset vähenemist.

(9)

Nimetatud erimeetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust saadavatele liidu omavahenditele,

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/28

(1)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Andreas LOUROUTZIATISE volituste lõppemisega,

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/29

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud kuus liikmekohta seoses Decebal ARNĂUTU, Veronica DIACONU, Edita Emőke LOKODI, Constantin OSTAFICIUCI, Vasile SAVA ja Gheorghe Bunea STANCU volituste lõppemisega. Regioonide Komitees on vabanenud viis asendusliikme kohta seoses Árpád Szabolcs CSEHI, Gheorghe FLUTURI, Mariana MIRCEA, Mircia MUNTEANI ja Ioana TRIFOI volituste lõppemisega,

a)

liikmetena

ning

b)

asendusliikmetena

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/30

(1)

Komisjon tegi 17. novembril 2009 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteele, kelle ülesanded on üle võtnud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, mis asutati 1. jaanuaril 2011 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (2) (ESMA), ülesandeks anda nõu Austraalia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku tehnilise hindamise kohta.

(2)

Oma 18. aprilli 2012. aasta arvamuses tegi ESMA ettepaneku tunnistada Austraalia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik samaväärseks määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõuetega.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teisele lõigule on kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku tunnistamiseks samaväärseks määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõuetega vaja hinnata kolme nõude täitmist.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi reitinguagentuuridel olema tegevusluba või nad peavad olema registreeritud ja nende tegevuse üle teostatakse regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet. Austraalia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik kehtestati 1. jaanuaril 2010. Jõustunud on kõik asjakohased seadused ja õigusaktid, st äriseadustik (2001) ja Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjoni (ASIC) seadus (2001). Kõnealuse õigusraamistiku kohaselt peavad reitinguagentuurid olema registreeritud Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjoni (ASIC) poolt, kes teostab nende üle pidevat järelevalvet. Austraalia õigus- ja järelevalveraamistikuga on ASICile antud piisavad volitused, et tagada reitinguagentuuride tõhus järelevalve ja jõustamine, sealhulgas kehtestada sanktsioone, kui reitinguagentuurid on kohaldatavaid eeskirju rikkunud. ASICil on õigus võtta kaasa dokumente, mida ei ole koostanud reitinguagentuur. Pädeva õigusasutuse antud läbiotsimismääruse alusel on ASICil õigus otsida läbi reitinguagentuuride ruume. Lisaks on ASICil äriseadustiku kohaselt õigus taotleda föderaalkohtult reitinguagentuuri tegevusloa tühistamist. Tegevusloa tühistamise järel võib ASIC taotleda kohtult korraldust, millega reitinguagentuuril keelatakse alaliselt reitingute andmine Austraalias. Äriseadustiku kohaselt võib ASIC anda korraldusi reitinguagentuuri ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kehtestada trahve, kui reitinguagentuur on asjaomase finantsteenuseid käsitleva õigusakti kohased mis tahes kohustused täitmata jätnud. ESMA ja ASICi vahel sõlmitud koostöölepinguga on ette nähtud teabe vahetamine seoses piiriüleste reitinguagentuuride suhtes võetud jõustamis- ja järelevalvemeetmetega.

(5)

Teise tingimuse kohaselt peavad kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kehtima õiguslikult siduvad eeskirjad, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklites 6–12 ja I lisas sätestatutega. Austraalia õigus- ja järelevalveraamistik vastab reitinguagentuure käsitlevate ELi õigusaktide eesmärkidele huvide konfliktide juhtimise osas. Huvide konfliktide juhtimine on ette nähtud Austraalia õigusaktidega (ASICi seadus) ning see hõlmab huvide konfliktide juhtimise kohustust ja organisatsioonilisi nõudeid, eelkõige seoses tegevuse edasiandmisega, arvestuse pidamisega ja konfidentsiaalsusega. Äriühingu üldjuhtimise osas on ASICi tegevusloa andmise tingimustega ette nähtud, et reitinguagentuuri tegevus peab olema korraldatud nii, et tema ärihuvid ei kahjusta krediidireitingualase tegevuse sõltumatust ja täpsust. Samuti on Austraalia raamistikuga ette nähtud, et reitinguagentuurid kehtestavad reitingu andmise meetodite range läbivaatamise korra, ja kehtestatud avalikustamisnõuded seoses krediidireitingute ja krediidireitingualase tegevusega. Austraalia õigus- ja järelevalveraamistik vastab seega määruse (EÜ) nr 1060/2009 eesmärkidele huvide konfliktide juhtimise, reitinguagentuurile vajalike organisatsiooniliste protsesside ja menetluste olemasolu, reitingute ja reitingumeetodite kvaliteedi, krediidireitingute avalikustamise ja krediidireitingualase tegevuse üldise ja perioodilise avalikustamise osas. Seega pakub Austraalia raamistik reitinguagentuuride terviklikkuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava ning krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse osas samaväärset kaitset.

(6)

Kolmanda tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi õiguskorraga ära hoidma seda, et kõnealuse kolmanda riigi järelevalveasutused ja muud ametiasutused mõjutavad krediidireitingute sisu ja meetodeid. Mis tahes selline krediidireitingute sisu ja meetodite mõjutamine oleks vastuolus Austraalia äriseadustiku (2001) 7. peatüki ja ASICi eesmärkidega. ASICil ega mis tahes muul ametiasutusel ei ole õigust mõjutada krediidireitingute sisu ja meetodeid.

(7)

Hinnatud tegureid silmas pidades saab Austraalia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teises lõigus sätestatud tingimustele. Seepärast tuleks Austraalia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks määrusega (EÜ) nr 1060/2009 loodud õigus- ja järelevalveraamistikuga. Koostöös ESMAga jälgib komisjon jätkuvalt Austraalia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

9.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/32

(1)

Komisjon tegi 12. juunil 2009 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteele, kelle ülesanded on üle võtnud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, mis asutati 1. jaanuaril 2011 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)), (2) ülesandeks anda tehnilist nõu Ameerika Ühendriikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku tehnilise hindamise kohta.

(2)

21. mail 2010. esitatud esimeses nõuendes osutas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee kahele valdkonnale (meetodite ja reitingute kvaliteet ning reitingute avalikustamine), kus on Ameerika Ühendriikide ja liidu raamistikes olulisi erinevusi. Pärast Dodd-Frank Wall Streeti reformi ja tarbijakaitseseaduse jõustumist 21. juulil 2010 ajakohastas ESMA komisjonile antud tehnilist nõuannet, märkides, et Ameerika Ühendriikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku võib nüüdsest lugeda samaväärseks määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõuetega.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teisele lõigule on kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku tunnistamiseks samaväärseks määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõuetega vaja hinnata kolme nõude täitmist.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi reitinguagentuuridel olema tegevusluba või nad peavad olema registreeritud ja nende tegevuse üle teostatakse regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet. Ameerika Ühendriikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik hõlmab reitinguagentuuride reformi 2006. aasta seadust, mille eesmärk on parandada reitingute kvaliteeti, edendades vastutust, läbipaistvust ja konkurentsi reitinguagentuuride sektoris, et kaitsta investorite ja üldsuse huvisid, ning väärtpaberituru seaduse (Securities Exchange Act) 15E, (3) 17 (4) ja 21B(a) jagu (5). Reitinguagentuuride seaduse rakendussätteid hakati kohaldama pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide väärtpaberi- ja börsikomisjon (Securities and Exchange Commission – SEC) võttis 2007. aasta juunis vastu eeskirjad, millega kohaldatakse registreerimis- ja järelevalvekava reitinguasutuste suhtes, keda registreeritakse riiklikult tunnustatud statistiliste reitingute organisatsioonidena (Nationally Recognized Statistical Ratings Organizations –NRSRO). Selleks et reitinguagentuuri krediidireitinguid saaks järelevalve eesmärgil kasutada, peab reitinguagentuur olema SECi poolt registreeritud ja SECi pideva järelevalve all. SECil on ulatuslikud järelevalvevolitused, mille alusel kontrollitakse, kas reitinguagentuurid täidavad õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kõnealused volitused hõlmavad õigust pääseda ligi dokumentidele, teostada uurimist ja kohapealseid kontrolle, samuti nõuda juurdepääsu telefonikõnede salvestustele ja elektroonilise teabevahetuse andmetele. SECil on õigus kasutada oma volitusi mitte ainult reitinguagentuuride suhtes, vaid ka krediidireitingualase tegevusega seotud teiste isikute suhtes. Väärtpaberituru seaduse 15E(p)(3)(A) jaoga on ette nähtud, et SEC kontrollib igat NRSROd vähemalt korra aastas ja esitab kontrolli tulemuste kohta aruande (6). Kui SEC on teinud kindlaks, et NRSRO rikub asjaomasest õigusraamistikust tulenevaid mis tahes kohustusi, võib ta rikkumise lõpetamiseks võtta eri järelevalvemeetmeid. Kõnealused meetmed hõlmavad õigust tühistada tegevusluba, peatada reitingute kasutamine järelevalve eesmärgil ja anda reitinguagentuurile korraldus lõpetada rikkumine. Samuti võib SEC määrata reitinguagentuuridele asjaomaste nõuete rikkumiste eest ranged karistused. Seega teostatakse NRSROde suhtes pidevalt tõhusat järelevalvet ja jõustamist. ESMA ja SECi vahel sõlmitud koostöölepinguga on ette nähtud teabe vahetamine seoses piiriüleste reitinguagentuuride suhtes võetud jõustamis- ja järelevalvemeetmetega.

(5)

Teise tingimuse kohaselt peavad kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kehtima õiguslikult siduvad eeskirjad, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklites 6–12 ja I lisas sätestatutega. Ameerika Ühendriikide õigus- ja järelevalveraamistik vastab määruse (EÜ) nr 1060/2009 eesmärkidele huvide konfliktide juhtimise, reitinguagentuurile vajalike organisatsiooniliste protsesside ja menetluste olemasolu, reitingute ja reitingumeetodite kvaliteedi, krediidireitingute avalikustamise ja krediidireitingualaste tegevuste üldise ja perioodilise avalikustamise osas. Seega pakub Ameerika Ühendriikide raamistik reitinguagentuuride terviklikkuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava ning krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse osas samaväärset kaitset.

(6)

Kolmanda tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi õiguskorraga ennetama seda, et kõnealuse kolmanda riigi järelevalveasutused ja muud ametiasutused mõjutavad krediidireitingute sisu ja meetodeid. Sellega seoses on SEC-l ja muudel Ameerika Ühendriikide ametiastutusel seadusega keelatud mõjutada krediidireitingute sisulist külge ja meetodeid.

(7)

Hinnatud tegureid silmas pidades saab Ameerika Ühendriikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teises lõigus sätestatud tingimustele. Seepärast tuleks Ameerika Ühendriikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks määrusega (EÜ) nr 1060/2009 loodud õigus- ja järelevalveraamistikuga. Koostöös ESMAga jälgib komisjon jätkuvalt Ameerika Ühendriikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,