27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/1

NÕUKOGU OTSUS,

23. aprill 2012,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Iisraeli Riigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokollide nr 1 ja 2 lisasid) liidu nimel allakirjutamise kohta

(2012/338/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	20. novembril 1995 kirjutati alla Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel (edaspidi „Euroopa – Vahemere piirkonna leping”) (1).

(2)

Nõukogu volitas 14. novembril 2005 komisjoni pidama teatavate Vahemere riikidega läbirääkimisi, et saavutada põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoode kaubanduse suurem liberaliseerimine. Läbirääkimised Iisraeliga viidi edukalt lõpule 18. juulil 2008. Kõnealuste läbirääkimiste tulemused sisalduvad 1. jaanuaril 2010 jõustunud, Euroopa Ühenduse ja Iisraeli riigi vahelises kirjavahetuse vormis lepingus, milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete ning kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ning millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) (2) ja asendatakse selle protokollid nr 1 ja nr 2 ning nende lisad (edaspidi „2010. aasta leping”).

(3)

Pärast 2010. aasta lepingu jõustumist pidasid Euroopa Komisjon ja Iisrael mõned lepingu rakendamisega seotud tehnilised koosolekud. Need koosolekud näitasid, et Euroopa – Vahemere piirkonna lepingusse on vaja teha mõned tehnilised kohandused, et täita Euroopa ühenduste ja Iisraeli Riigi vaheliste eelmiste, 2000. ja 2006. aastal jõustunud lepingutega võetud kohustusi. Komisjon ja Iisrael lõpetasid 19. septembril 2011 läbirääkimised vajalike tehniliste kohanduste üle, mis sisalduvad uues, ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingus, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokollide nr 1 ja 2 lisasid (edaspidi „leping”).

(4)	Lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada, tingimusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokollide nr 1 ja 2 lisasid) allakirjutamiseks antakse liidu nimel luba, tingimusel et kõnealune leping sõlmitakse (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama, tingimusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

Luxembourg, 23. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) EÜT L 147, 21.6.2000, lk 3.

(2) ELT L 313, 28.11.2009, lk 83.

(3) Lepingu tekst avaldatakse koos lepingu sõlmimist käsitleva otsusega.

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 551/2012,

21. juuni 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 7/2010, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada teatavate liidus alatoodetud kaupade piisav ja püsiv tarnimine ning et vältida võimalikke turuhäireid, avati nõukogu määrusega (EL) nr 7/2010 (1) teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed tariifikvoodid, mille raames kõnealuseid tooteid võib importida tollimaksu nullmääraga. Samal põhjusel on vaja alates 1. juulist 2012 avada kahe toote asjakohaseid koguseid hõlmavad uued tollimaksu nullmääraga tariifikvoodid.

(2)	Järjekorranumbrit 09.2638, 09.2814 ja 09.2889 kandvate ühepoolsete liidu tariifikvootide eelnevalt kehtestatud mahud ei ole piisavad liidu tööstuse vajaduste rahuldamiseks. Seepärast tuleks kõnealuseid kvoodimahtusid suurendada alates 1. jaanuarist 2012.

(3)	Järjekorranumbrit 09.2633 kandva liidu ühepoolse tariifikvoodi tootekirjeldust tuleks kohandada.

(4)	Lisaks sellele ei ole liidu huvides järjekorranumbrit 09.2767 kandva kvoodi suhtes tariifikvoodi kohaldamine 2012. aasta teisel poolaastal. Seepärast tuleks kõnealune tariifikvoot sulgeda 1. juulist 2012 ning vastav rida tuleks määruse (EL) nr 7/2010 lisast välja jätta.

(5)	Kuna mõned käesolevas määruses sätestatud meetmed peaksid jõustuma 1. jaanuarist 2012 ja teised 1. juulist 2012, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samadest kuupäevadest ning see peaks pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist viivitamata jõustuma.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 7/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 7/2010 lisa muudetakse järgmiselt:

1)	lisatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud read järjekorranumbritega 09.2644 ja 09.2645;

2)	tariifikvootide read järjekorranumbritega 09.2638, 09.2814 ja 09.2889 asendatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud ridadega;

3)	tariifikvoodi rida järjekorranumbriga 09.2633 asendatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud reaga;

4)	tariifikvoodi rida järjekorranumbriga 09.2767 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2012.

Artikli 1 lõiget 2 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 21. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. FREDERIKSEN

(1) ELT L 3, 7.1.2010, lk 1.

I LISA

Artikli 1 punktides 1 ja 3 osutatud tariifikvoodid

Jrk-nr

CN-kood

TARIC

Kauba kirjeldus

Kvoodi kehtivusaeg

Kvoodi maht

Kvoodi tolli-maksumäär (%)

09.2644

ex 3824 90 97

Valmistis, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	55–78 % dimetüülglutaraati,

—	10–28 % dimetüüladipaati ning

—	kuni 25 % dimetüülsuktsinaati

1.7–31.12

7 500 tonni

09.2645

ex 3921 14 00

Regenereeritud tselluloosist vahtplastikplokk, mis on immutatud magneesiumkloriidi ja kvaternaarseid ammooniumühendeid sisaldava veega ja mille mõõtmed on 100 cm (± 10 cm) × 100 cm (± 10 cm) × 40 cm (± 5 cm)

1.7–31.12

650 tonni

09.2633

ex 8504 40 82

Elektrialaldi võimsusega kuni 1 kVA, mida kasutatakse epilatsiooniseadmete valmistamiseks (1)

1.1–31.12

4 500 000 ühikut

(1) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikleid 291–300 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

II LISA

Artikli 1 punktis 2 osutatud tariifikvoodid

Jrk-nr	CN-kood	TARIC	Kauba kirjeldus	Kvoodi kehtivusaeg	Kvoodi maht	Kvoodi tolli-maksumäär (%)
09.2638	ex 2915 21 00	10	Äädikhape puhtusega vähemalt 99 % massist (CASi nr 64-19-7)	1.1–31.12	1 000 000 tonni	0
09.2889	3805 10 90		Sulfaattärpentin	1.1–31.12	25 000 tonni	0
09.2814	ex 3815 90 90	76	Titaandioksiidist ja volframtrioksiidist koosnev katalüsaator	1.1–31.12	3 000 tonni	0

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/7

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 552/2012,

21. juuni 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1344/2011, millega peatatakse teatavatele põllumajandus-, kalandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liidu huvides on peatada täielikult ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine teatavate toodete puhul, mida ei ole praegu loetletud nõukogu määruse (EL) nr 1344/2011 (1) lisas.

(2)

Määruse (EL) nr 1344/2011 lisas loetletud kuus toodet TARICi koodidega 2914390020, 2918300050, 3206110020, 3815120020, 3815120030 ja 8302420080 tuleks kõnealusest loetelust välja jätta, kuna ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude jätkuv peatamine nende toodete puhul ei ole enam liidu huvides.

(3)

On vaja muuta määruse (EL) nr 1344/2011 lisas olevate CN-koodiga 2819 10 00 toote ja TARICi koodidega 2914199040, 2914700050, 2922498510, 3815199010, 3919900051, 3920102891, 3920510030, 3920910093, 8529909250 ja 9401908010 toodete kirjeldusi, et võtta arvesse toodete tehnilist arengut ja majandussuundumusi turul. Lisaks tuleks muuta kehtivaid TARICi koode 2009419270, 2009897992 ja 8505199031. Samuti peetakse vajalikuks TARICi koodiga 3904400091 toote kahetist liigitamist.

(4)	Kõnealused peatamised, mille puhul on vajalikud tehnilised muudatused, tuleks määruse (EL) nr 1344/2011 lisa peatamiste loetelust välja jätta ning uuesti kõnealusesse loetellu kanda uute tootekirjelduste või uute CN- või TARICi koodidega.

(5)

Võttes arvesse peatamiste ajutist iseloomu, tuleks I lisas loetletud peatamised süstemaatiliselt läbi vaadata hiljemalt viis aastat pärast nende kohaldamist või pikendamist. Lisaks peaks olema õigustatud komisjoni ettepanekul teatavate peatamiste lõpetamine komisjoni algatusel tehtud läbivaatamise põhjal mis tahes ajal või ühe või mitme liikmesriigi nõudmisel, kui peatamine ei ole enam liidu huvides või kui selleks annavad põhjust toodete tehniline areng, muutunud tingimused või turusuundumused.

(6)	Kuna käesolevas määruses sätestatud peatamised peaksid jõustuma 1. juulist 2012, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast ning see peaks pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist viivitamata jõustuma.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1344/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1344/2011 lisa muudetakse järgmiselt:

1)	lisatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud toodete read;

2)	jäetakse välja selliste toodete read, mille CN- ja TARICi koodid on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 21. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. FREDERIKSEN

(1) ELT L 349, 31.12.2011, lk 1.

I LISA

Artikli 1 punktis 1 osutatud tooted

CN-kood

TARIC

Kauba kirjeldus

Ühepoolse tollimaksu määr

Kohustusliku läbivaatamise kuupäev

ex 2009 41 92

Ananassimahl:

8 %

31.12.2015

ex 2009 41 99

—	ei ole valmistatud kontsentraadist,

—	valmistatud perekonda Ananas kuuluvate taimede viljadest,

—	Brixi arvuga 11 kuni 16,

kasutatakse joogitööstuse toodete valmistamiseks (1)

ex 2009 89 79

Vamplimahla külmutatud kontsentraat Brixi arvuga vähemalt 61, kuid mitte rohkem kui 67, kontaktpakendis mahuga vähemalt 50 l

0 %

31.12.2016

ex 2811 19 80

Vesinikjodiid (CAS RN 10034-85-2)

0 %

31.12.2016

2819 10 00

Kroomtrioksiid (CAS RN 1333-82-0)

0 %

31.12.2016

ex 2819 90 90

Dikroomtrioksiid metallurgias kasutamiseks (CAS RN 1308-38-9) (1)

0 %

31.12.2016

ex 2826 90 80

Liitiumheksafluorofosfaat (CAS RN 21324-40-3)

0 %

31.12.2016

ex 2850 00 20

Germaaniumtetrahüdriid (CAS RN 7782-65-2)

0 %

31.12.2016

ex 2903 39 90

Perfluoro(4-metüül-2-penteen) (CAS RN 84650-68-0)

0 %

31.12.2016

ex 2903 89 90

Heksabromotsüklododekaan

0 %

31.12.2016

ex 2907 29 00

2,3,5-trimetüülhüdrokinoon (CAS RN 700-13-0)

0 %

31.12.2016

ex 2907 29 00

2-metüülhüdrokinoon (CAS RN 95-71-6)

0 %

31.12.2016

ex 2909 20 00

8-metoksütsedraan (CAS RN 19870-74-7)

0 %

31.12.2016

ex 2909 30 38

1,1’-propaan-2,2-diüülbis[3,5-dibromo-4-(2,3-dibromopropoksü)benseen] (CAS RN 21850-44-2)

0 %

31.12.2016

ex 2910 90 00

Allüülglütsidüüleeter (CAS RN 106-92-3)

0 %

31.12.2016

ex 2914 19 90

Pentaan-2-oon (CAS RN 107-87-9)

0 %

31.12.2012

ex 2914 29 00

trans-β-Damaskoon (CAS RN 23726-91-2)

0 %

31.12.2016

ex 2914 50 00

4-(4-hüdroksüfenüül)butaan-2-oon (CAS RN 5471-51-2)

0 %

31.12.2016

ex 2914 69 90

p-bensokinoon (CAS RN 106-51-4)

0 %

31.12.2016

ex 2914 70 00

3’-kloropropiofenoon (CAS RN 34841-35-5)

0 %

31.12.2013

ex 2916 12 00

2-hüdroksüetüülakrülaat puhtusega vähemalt 97 massiprotsenti (CAS RN 818-61-1)

0 %

31.12.2016

ex 2916 31 00

Bensüülbensoaat (CAS RN 120-51-4)

0 %

31.12.2016

ex 2918 99 90

Naatrium-5-[2-kloro-4-(trifluorometüül)fenoksü]-2-nitrobensoaat (CAS RN 62476-59-9)

0 %

31.12.2016

ex 2919 90 00

Trietüülfosfaat (CAS RN 78-40-0)

0 %

31.12.2016

ex 2922 49 85

Ornitiinaspartaat (INNM), (CAS RN 3230-94-2)

0 %

31.12.2013

ex 2924 29 98

N-etüül-2-(isopropüül)-5-metüültsükloheksaankarboksamiid (CAS RN 39711-79-0)

0 %

31.12.2016

ex 2928 00 90

N-isopropüülhüdroksüülamiin (CAS RN 5080-22-8)

0 %

31.12.2016

ex 2930 90 99

Merkaptamiinvesinikkloriid (CAS RN 156-57-0)

0 %

31.12.2016

ex 2930 90 99

1-metüül-5-[3-metüül-4-[4-[(trifluorometüül)tio]fenoksü]fenüül]biureet (CAS RN 106310-17-2)

0 %

31.12.2016

ex 2931 90 90

Trioktüülfosfiinoksiid (CAS RN 78-50-2)

0 %

31.12.2016

ex 2932 99 00

Etüül-2-metüül-1,3-dioksolaan-2-atsetaat (CAS RN 6413-10-1)

0 %

31.12.2016

ex 2933 29 90

Tsüasofamiid (ISO), (CAS RN 120116-88-3)

0 %

31.12.2016

ex 2933 39 99

2,3-dikloro-5-trifluorometüülpüridiin (CAS RN 69045-84-7)

0 %

31.12.2016

ex 2933 39 99

5,6-dimetoksü-2-[(4-piperidinüül)metüül]indaan-1-oon (CAS RN 120014-30-4)

0 %

31.12.2016

ex 2933 59 95

Triatsetüülgantsükloviir (CAS RN 86357-14-4)

0 %

31.12.2016

ex 2933 69 80

Dietüülheksüülbutamidotriasoon (INCI), (CAS RN 154702-15-5)

0 %

31.12.2016

ex 2933 99 80

Kandesartaanetüülester (INNM), (CAS RN 139481-58-6)

0 %

31.12.2016

ex 2934 99 90

Klopidogreelhappe vesinikkloriid (CAS RN 144750-42-5)

0 %

31.12.2016

ex 2934 99 90

Propaan-2-ool - 2-metüül-4-(4-metüülpiperasiin-1-üül)-10H-tieno[2,3-b][1,5]bensodiasepiin (1:2), dihüdraat (CAS RN 864743-41-9)

0 %

31.12.2016

ex 2935 00 90

(3R,5S,6E)-7-[4-(4-Fluorofenüül)-2-[metüül(metüülsulfonüül)amino]-6-(propaan-2-üül)pürimidiin-5-üül]-3,5-dihüdroksühept-6-eenhape - 1-[(R)-(4-klorofenüül)(fenüül)metüül]piperasiin (1:1), (CAS RN 1235588-99-4)

0 %

31.12.2016

ex 3204 12 00

Värvaine C.I. Acid Blue 9

0 %

31.12.2016

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Green 7

0 %

31.12.2016

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Blue 15:3

0 %

31.12.2016

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Yellow 14

0 %

31.12.2016

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Red 202

0 %

31.12.2016

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Violet 27

0 %

31.12.2016

ex 3204 20 00

Värvaine C.I. Fluorescent Brightener 71

0 %

31.12.2016

ex 3204 20 00

Värvaine C.I. Fluorescent Brightener 351

0 %

31.12.2016

ex 3205 00 00

Värvaine C.I. Carbon Black 7 Lake

0 %

31.12.2016

ex 3206 19 00

Valmistis, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	72 % (± 2 %) vilgukivi ning

—	28 % (± 2 %) titaandioksiidi

0 %

31.12.2016

ex 3801 90 00

Paisuv grafiit (CAS RN 90387-90-9 ja CAS RN 12777-87-6)

0 %

31.12.2016

ex 3812 30 80

UV-stabilisaator, mis sisaldab:

—	2-(4,6-bis(2,4-dimetüülfenüül)-1,3,5-triasiin-2-üül)-5-(oktüüloksü)-fenooli (CAS RN 2725-22-6) ja

—	kas N,N’-bis(1,2,2,6,6-pentametüül-4-piperidinüül)-1,6-heksaandiamiini polümeeri 2,4-dikloro-6-(4-morfolinüül)-1,3,5-triasiiniga (CAS RN 193098-40-7) või

—	N,N’-bis(2,2,6,6-tetrametüül-4-piperidinüül)-1,6-heksaandiamiin polümeeri 2,4-dikloro-6-(4-morfolinüül)-1,3,5-triasiiniga (CAS RN 82451-48-7)

0 %

31.12.2016

ex 3812 30 80

Fotostabilisaator, mis sisaldab 3-(2H-bensotriasolüül)-5-(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksübenseenpropaanhappe (CAS RN 127519-17–9) hargneva ja lineaarahelaga alküülestreid

0 %

31.12.2016

ex 3812 30 80

Plastikmaterjali stabilisaator, mis sisaldab:

—	2-etüülheksüül-10-etüül-4,4-dimetüül-7-okso-8-oksa-3,5-ditia-4-stannatetradekanaati (CAS RN 57583-35-4),

—	2-etüülheksüül-10-etüül-4-[[2-[(2-etüülheksüül)oksü]-2-oksoetüül]tio]-4-metüül-7-okso-8-oksa-3,5-ditia-4-stannatetradekanaati (CASRN57583-34-3) ja

—	2-etüülheksüülmerkaptoatsetaati (CAS RN7659-86-1)

0 %

31.12.2016

ex 3812 30 80

Fotostabilisaator, mis sisaldab:

—	3-(2H-bensotriasolüül)-5-(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksübenseenpropaanhappe (CAS RN 127519-17-9) hargneva ja lineaarahelaga alküülestreid ning

—	1-metoksü-2-propüülatsetaati (CAS RN 108-65-6)

0 %

31.12.2016

ex 3815 19 90

Katalüsaator, mis sisaldab kroomtrioksiidi, dikroomtrioksiidi või kroomorgaanilisi ühendeid ränidioksiidkandjal, mille pooride ruumala on vähemalt 2 cm3/g (määratud lämmastiku adsorptsiooni meetodil)

0 %

31.12.2016

ex 3815 19 90

Katood, rullides, kasutamiseks tsink-õhk-akudes (nööpelemendid kuuldeaparaatide jaoks) (1)

0 %

31.12.2016

ex 8506 90 00

ex 3817 00 80

Segu, mis koosneb alküülnaftaleenidest, mida on modifitseeritud alifaatsete ahelatega, mille pikkus on 12–56 süsinikuaatomit

0 %

31.12.2016

ex 3824 90 97

Vesidispersioon, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	76 % (± 0,5 %) ränikarbiidi (CAS RN 409-21-2),

—	4,6 % (± 0,05 %) alumiiniumoksiidi (CAS RN 1344-28-1) ning

—	2,4 % (± 0,05 %) ütriumoksiidi (CAS RN 1314-36-9)

0 %

31.12.2016

ex 3824 90 97

Segu, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	70–80 % bis(1,2,2,6,6-pentametüül-4-piperidüül)sebatsaati (CAS RN 41556-26-7) ning

—	20–30 % metüül-1,2,2,6,6-pentametüül-4-piperidüülsebatsaati (CAS RN 82919-37-7)

0 %

31.12.2016

ex 3824 90 97

Järgmiste komponentide segu:

—	aluseline tsirkooniumkarbonaat (CAS RN 57219-64-4) ja

—	tseeriumkarbonaat (CAS RN 537-01-9)

0 %

31.12.2016

ex 3824 90 97

Valmistis, mis sisaldab:

—	trioktüülfosfiinoksiidi (CAS RN 78-50-2),

—	dioktüülheksüülfosfiinoksiidi (CAS RN 31160-66-4),

—	oktüüldiheksüülfosfiinoksiidi (CAS RN 31160-64-2) ja

—	triheksüülfosfiinoksiidi (CAS RN 597-50-2)

0 %

31.12.2016

ex 3903 90 90

Stüreeni ja maleiinanhüdriidi kopolümeer, osaliselt esterdatud või täielikult keemiliselt modifitseeritud, keskmise molekulmassiga (Mn) kuni 4 500, helvestena või pulbrina

0 %

31.12.2016

ex 3911 90 99

ex 3904 30 00

Vinüülkloriidi ja vinüülatsetaadi ning vinüülalkoholi kopolümeer, mis sisaldab:

0 %

31.12.2013

ex 3904 40 00

—	vinüülkloriidi vähemalt 87 %, kuid mitte üle 92 % massist,

—	vinüülatsetaati vähemalt 2 %, kuid mitte üle 9 % massist, ja

—	vinüülalkoholi vähemalt 1 %, kuid mitte üle 8 % massist,

grupi 39 märkuse 6 punktis a või b nimetatud kujul, rubriikide 3215 või 8523 kaupade valmistamiseks või toidu ja joogi säilitamiseks kasutatavate mahutite ja sulgurite pinnete valmistamiseks (1)

ex 3907 20 11

[3-[3-(2H-bensotriasool-2-üül)-5-(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüül]-1-oksopropüül]-hüdroksüpolü(okso-1,2-etaandiüül) (CAS RN 104810-48-2)

0 %

31.12.2016

ex 3907 20 11

Valmistis, mis sisaldab:

—	α-[3-[3-(2H-bensotriasool-2-üül)-5-(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüül]-1-oksopropüül]-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüüli) (CAS RN 104810-48-2) ja

—	α-[3-[3-(2H-bensotriasool-2-üül)-5-(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüül]-1-oksopropüül]-ω-[3-[3-(2H-bensotriasool-2-üül)-5-(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüül]-1-oksopropoksü]polü(oksü-1,2-etaandiüüli) (CAS RN 104810-47-1)

0 %

31.12.2016

ex 3912 20 11

Nitrotselluloos

0 %

31.12.2016

ex 3919 10 80

Akrüülteip rullides:

0 %

31.12.2016

ex 3919 90 00

—	mõlemalt poolelt isekleepuv,

—	kogupaksusega 0,04–1,25 mm,

—	kogulaiusega 5 – 1 205 mm

kasutatakse rubriiki 8521 või 8528 kuuluvate toodete valmistamisel (1)

ex 3919 90 00

Kahesuunaliselt orienteeritud polü(metüülmetakrülaat)kile paksusega 50–90 μm, ühelt poolt liimikihi ja eemaldatava kaitsekilega kaetud

0 %

31.12.2013

ex 3919 90 00

Polü(metüülmetakrülaadist) ning hõbeda ja vasega kaetud kihtidest koosnev mitmekihiline kile, mille:

—	minimaalne peegeldustegur on meetodi ASTM G173-03 abil määratuna 93,5 %,

—	üks külg on kaetud eemaldatava polüetüleenkihiga,

—	teine külg on kaetud rõhutundliku akrüülliimiga ja silikoonitud polüesterkaitsekihiga

0 %

31.12.2016

ex 3919 90 00

Isekleepuv läbipaistev kile, mille valgusläbivus on üle 90 % ja hägusus alla 3 % (määratud meetodil ASTM D1003) ning mis koosneb mitmest kihist, sh:

—	akrüülitüüpi liimainekihist paksusega 20–70 μm,

—	polüuretaanipõhisest kihist paksusega 100–300 μm

0 %

31.12.2016

ex 3920 10 28

Polü(etüleen)kile, millele on trükitud graafiline kujutis, mis on saadud nelja põhivärvi tinti ja lisaks eriotstarbelisi värve kasutades, et saada mitmevärviline tinditrükk kile ühel küljel ja ühevärviline trükk teisel küljel; graafilisel mustril on veel järgmised tunnused:

—	korduv ja kile pikkuses võrdsete vahedega,

—	kile mõlemalt poolt vaadatuna ühtmoodi mustriks sobitatud

0 %

31.12.2013

ex 3920 20 21

Kahesuunalise orientatsiooniga polüpropüleenkile lehed:

—	paksusega kuni 0,1 mm,

—	mõlemale poolele trükitud eriotstarbelise kattekihiga, mis võimaldab pangatähtede turvalist trükkimist

0 %

31.12.2016

ex 3920 20 29

Rullina esitatav polüpropüleenleht, mille omadused on järgmised:

0 %

31.12.2016

ex 8507 90 30

—	paksus kuni 30 μm,

—	laius kuni 210 mm,

—	vastab standardile ASTM D882,

kasutatakse elektrisõidukite liitium-ioonakude separaatorite valmistamiseks (1)

ex 3920 51 00

Kahesuunaliselt orienteeritud polü(metüülmetakrülaat)kile paksusega 50–90 μm

0 %

31.12.2013

ex 3920 91 00

Polü(etüleentereftalaat)kile, ühelt või mõlemalt poolt metallitatud või metallitamata, või polü(etüleentereftalaat)kilest valmistatud üksnes väljastpoolt metallitatud laminaatkile, millel on järgmised omadused:

—	valgusläbivus 50 % või rohkem,

—	ühelt või mõlemalt poolt polü(vinüülbutüraal)ikihiga kaetud, kuid katmata liimi või muu materjaliga, v.a polü(vinüülbutüraal),

—	kogupaksus polü(vinüülbutüraali) arvestamata ei ületa 0,2 mm ning polü(vinüülbutüraalist) kihi paksus on suurem kui 0,2 mm,

kasutamiseks soojust peegeldava või dekoratiivse laminaatklaasi valmistamisel (1)

0 %

31.12.2013

ex 3921 90 90

Rullides polümeer-metall-laminaat, mille koostis ja omadused on järgmised:

0 %

31.12.2016

ex 8507 90 80

—	kiht polü(etüleentereftalaati),

—	kiht alumiiniumi,

—	kiht polüpropüleeni,

—	laius kuni 275 mm,

—	kogupaksus kuni 165 μm,

—	vastab standarditele ASTM D1701-91 ja ASTM D882-95A,

kasutatakse elektrisõidukite liitium-ioonakude valmistamiseks (1)

ex 3923 10 00

Fotomaskide mahuti:

—	koosneb antistaatilistest materjalidest või termoplastikute segust, millel on erilised elektrostaatilist lahendust (ESD) ja degaseerumist takistavad omadused,

—	mittepoorsete, abrasiooni- või löögikindlate pindadega,

—	varustatud spetsiaalselt selleks ette nähtud lukustussüsteemiga, mis kaitseb fotomaski pinna- või kosmeetiliste kahjustuste eest, ning

—	tihendiga või ilma,

kasutatakse fotolitograafia tootmises fotomaskide hoidmiseks

0 %

31.12.2016

ex 3926 90 97

Autoraadio esipaneelide osad:

—	valmistatud akrülonitriil-butadieen-stüreenist polükarbonaadiga või ilma,

—	kaetud vase-, nikli- ja kroomikihiga,

—	kattekihi kogupaksusega 5,54–22,3 μm

0 %

31.12.2016

ex 7318 14 99

Kiviankur:

0 %

31.12.2016

ex 7318 14 99

—	mis on isekeermestav kruvi,

—	pikkusega kuni 300 mm,

kaevanduskäikude toestamisel kasutatavat tüüpi

ex 7326 90 98

Televiisorijalg metallist ülaosaga, kasutatakse televiisori kinnitamiseks ja stabiliseerimiseks

0 %

31.12.2016

ex 8529 90 49

ex 8529 90 92

ex 7410 11 00

Rullides grafiit-vask-laminaatfoolium, mille omadused on järgmised:

0 %

31.12.2016

ex 8507 90 80

—	laius 610–620 mm,

ex 8545 90 90

—	diameeter 690–710 mm,

kasutatakse elektrisõidukite liitium-ioonakude valmistamiseks (1)

ex 7410 22 00

Nikliga kaetud vaskfooliumi lõigatud leht, mille omadused on järgmised:

0 %

31.12.2016

ex 8507 90 80

—	laius 70 mm (± 5 mm),

—	paksus 0,4 mm (± 0,2 mm),

—	pikkus kuni 55 mm,

kasutatakse elektrisõidukite liitium-ioonakude valmistamiseks (1)

ex 7607 11 90

Alumiiniumfoolium rullides:

—	puhtusastmega 99,99 massiprotsenti,

—	paksusega 0,021–0,2 mm,

—	laiusega 500 mm,

—	3–4 nm paksuse pindmise oksiidkihiga

—	ja rohkem kui 95 % ulatuses kuubilise tekstuuriga

0 %

31.12.2016

ex 7607 19 90

Rullina esitatav laminaatmaterjali leht, mis kujutab endast alumiiniumile seotud liitiumi ja mangaani ning mille omadused on järgmised:

0 %

31.12.2016

ex 8507 90 80

—	laius 595–605 mm ning

—	diameeter 690–710 mm,

kasutatakse elektrisõidukite liitium-ioonakude katoodide valmistamiseks (1)

ex 7616 99 90

Helikopteri sabatiiviku rootorivõlli valmistamisel kasutatavad ühendusdetailid (1)

0 %

31.12.2016

ex 8482 80 00

ex 8803 30 00

ex 8108 90 30

Traat titaanisulamist, mis sisaldab (massiprotsentides):

—	vanaadiumi 22 % (± 3 %) ning

—	alumiiniumi 4 % (± 0,5 %)

0 %

31.12.2016

ex 8108 90 50

Riba titaanisulamist, mis sisaldab massiprotsentides kuni:

—	15 % (± 1 %) vanaadiumi,

—	kroomi 3 % (± 0,5 %),

—	tina 3 % (± 0,5 %) ning

—	alumiiniumi 3 % (± 0,5 %)

0 %

31.12.2016

ex 8108 90 50

Plekk, lehed, ribad ja foolium titaanisulamist, mis sisaldab massiprotsentides:

—	0,3–0,7 % alumiiniumi ja

—	0,25–0,6 % räni

0 %

31.12.2016

ex 8108 90 50

Plekk, lehed, ribad ja foolium, mis on saadud külmvaltsimisega titaanisulamist, mis sisaldab (massiprotsentides) kuni:

—	0,25 % rauda,

—	0,20 % hapnikku,

—	0,08 % süsinikku,

—	0,03 % lämmastikku ning

—	0,013 % vesinikku

0 %

31.12.2016

ex 8108 90 90

Prilliraamide titaanisulamist osad, sealhulgas prilliraamides kasutatavat tüüpi kruvid

0 %

31.12.2016

ex 9003 90 00

ex 8113 00 20

Metallkeraamilised plokid, mis sisaldavad vähemalt 60 massiprotsenti alumiiniumi ja vähemalt 5 massiprotsenti boorkarbiidi

0 %

31.12.2016

ex 8409 91 00

Väljalaskekollektor, mis vastab standardile DIN EN 13835, võib olla koos turbiinikorpusega, nelja sisselaskeavaga, kasutatakse väljalaskekollektori valmistamiseks, mida treitakse, freesitakse, puuritakse ja/või töödeldakse muul viisil (1)

0 %

31.12.2016

ex 8409 99 00

ex 8414 59 80

Põikvooluventilaator:

0 %

31.12.2016

ex 8414 90 00

—	kõrgusega 575 mm (± 1,0 mm) või enam, kuid mitte rohkem kui 850 mm (± 1,0 mm),

—	läbimõõduga 95 mm (± 0,6 mm) või 102 mm (± 0,6 mm),

—	antistaatilisest, antibakteriaalsest ja kuumakindlast, 30 % klaaskiuga sarrustatud plastist, mille minimaalne temperatuurikindlus on 70 °C (± 5 °C),

split-tüüpi kliimaseadmete siseruumides asuvate osade valmistamiseks (1)

ex 8501 31 00

Vastupäeva pöörelda võiv harjadeta alalisvoolumootor, mille omadused on järgmised:

—	sisendpinge 264–391 V,

—	välisläbimõõt 81 mm (± 2,5 mm) kuni 150 mm (± 0,8 mm),

—	väljundvõimsus kuni 125 W,

—	E- või B-klassi mähiseisolatsioon,

kasutatakse sise- või välistingimustes töötamiseks ette nähtud mitmeosaliste (split-tüüpi) kliimaseadmete valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2016

ex 8504 40 82

Trükkplaat, mis on varustatud sildalaldi ahela ning muude aktiivsete ja passiivsete komponentidega,

—	kahe väljundkonnektoriga,

—	kahe sisendkonnektoriga, mis on juurdepääsetavad ja kasutatavad paralleelselt,

—	on võimalik lülitada heledasse või hämardatud töörežiimi,

—	sisendpingega 40 V (+ 25 %, – 15 %) või 42 V (+ 25 %, – 15 %) heledas töörežiimis ja sisendpingega 30 V (± 4 V) hämardatud töörežiimis või

—	sisendpingega 230 V (+ 20 %, – 15 %) heledas töörežiimis ja sisendpingega 160 V (± 15 %) hämardatud töörežiimis, või

—	sisendpingega 120 V (+ 15 %, – 35 %) heledas töörežiimis ja sisendpingega 60 V (± 20 %) hämardatud töörežiimis,

—	sisendvooluga, mis saavutab 80 % oma nimiväärtusest 20 ms jooksul,

—	sisendsagedusega 45–65 Hz sisendpinge 42 V ja 230 V versiooni puhul ning 45–70 Hz sisendpinge 120 V versiooni puhul,

—	maksimaalse tõukevoolu üleviskega kuni 250 % sisendvoolust,

—	tõukevoolu üleviske kestusega kuni 100 ms,

—	sisendvoolu negatiivse üleviskega vähemalt 50 % sisendvoolust,

—	negatiivse üleviske kestusega kuni 20 ms,

—	seadistatava väljundvooluga,

—	väljundvooluga, mis saavutab 90 % oma seadistatud nimiväärtusest 50 ms jooksul,

—	väljundvooluga, mis jõuab nullini 30 ms jooksul pärast sisendpinge kõrvaldamist,

—	määratletud tõrkestaatusega koormuse puudumise või ülekoormuse puhul (rikkisolekufunktsioon)

0 %

31.12.2012

ex 8505 11 00

Püsimagnet jääkmagnetismiga 455 mT (± 15 mT)

0 %

31.12.2013

ex 8505 11 00

Neodüüm-raudrõngas, mille välisdiameeter on kuni 13 mm ja sisediameeter on kuni 9 mm

0 %

31.12.2013

ex 8507 60 00

Silindrikujuline liitiumioonaku, mille omadused on järgmised:

—	alalispinge 3,5–3,8 V,

—	300–900 mAh ja

—	läbimõõt 10,0–14,5 mm

0 %

31.12.2016

ex 8507 60 00

Ristkülikukujuline liitiumioonaku, mille omadused on järgmised:

—	metallkorpus,

—	pikkus 173 mm (± 0,15 mm),

—	laius 21 mm (± 0,1 mm),

—	kõrgus 91 mm (± 0,15 mm),

—	nimipinge 3,3 V,

—	nimimahtuvus vähemalt 21 Ah

0 %

31.12.2016

ex 8529 90 92

Vedelkristall-värvikuvari paneel rubriigi 8528 vedelkristallmonitoride jaoks:

—	ekraani diagonaal 14,48–31,24 cm,

—	taustvalgustuse ja mikrokontrolleriga,

—	kontrolleri-ala võrgu (Controller area network, CAN) kontrolleriga, millel on madalpingelise diferentsiaal-signaaliedastuse (LVDS) liides ja CAN/toite sokkel või APIX-kontroller (Automotive Pixel Link) koos APIX-liidesega,

—	korpuses, mille tagaküljel võib olla jahutusradiaator,

—	ilma signaalitöötlusmoodulita,

gruppi 87 kuuluvate sõidukite valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2015

ex 8708 80 99

Sõiduki vedrustussüsteemi amortisaatori kolvi varras, mille omadused on järgmised:

—	diameeter kõige jämedamas kohas 12,4–28 mm,

—	pikkus 236,5–563,5 mm

0 %

31.12.2016

ex 8803 30 00

Helikopteri eelvalmistatud rootorivõllid järgmiste omadustega

—	ümmargune ristlõige,

—	pikkus 1 249,68–1 496,06 mm,

—	välisläbimõõt 81,356–82,2198 mm,

—	mõlemad otsad vormpinnidega stantsitud välisläbimõõduni 63,8683–66,802 mm,

—	termotöödeldud vastavalt standarditele MIL-H-6088, AMS 2770 või AMS 2772

0 %

31.12.2016

ex 9001 10 90

Optiline polümeerkiud järgmiste omadustega:

—	polümetüülmetakrülaadist südamik,

—	fluoropolümeerist ümbris,

—	läbimõõt kuni 3,0 mm ja

—	pikkus rohkem kui 150 m,

kasutatakse polümeerkiust kaablite valmistamiseks

0 %

31.12.2016

ex 9401 90 80

Allalastava seljatoega autoistmete valmistamiseks kasutatavat tüüpi põrkrattad

0 %

31.12.2015

(1) Tollimaksude kohaldamine peatatakse vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 291–300 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

II LISA

Artikli 1 punktis 2 osutatud tooted

CN-kood	TARIC
2009 41 92	70
2009 41 99	70
2009 89 79	92
2819 10 00
2914 19 90	40
2914 39 00	20
2914 70 00	50
2918 30 00	50
2922 49 85	10
3206 11 00	20
3815 19 90	10
3815 12 00	20
3815 12 00	30
3904 40 00	91
3919 90 00	51
3920 10 28	91
3920 51 00	30
3920 91 00	93
8302 42 00	80
8505 19 90	31
8529 90 92	50
9401 90 80	10

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 553/2012,

19. juuni 2012,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Tolliseadustiku komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Keermestamata terastoode muust kui roostevabast terasest, kuuskantpeaga, tõmbetugevusega 1 040 MPa ja mõõtmetega 160 mm (pikkus), 32 mm (pea suurus) ja 16 mm (varva läbimõõt).

Pärast tollile esitamist tuleb seda veel täiendavalt töödelda rubriigi 7318 valmistooteks.

7318 15 89

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 2 a ja 6 ning CN-koodide 7318, 7318 15 ja 7318 15 89 sõnastusega.

Kuna toode ei ole valmis vahetuks kasutamiseks, on valmistootele lähedase kujuga ja kuna seda saab kasutada ainult töötlemiseks rubriigi 7318 valmistooteks, loetakse see klassifitseerimise üldreegli 2 a mõistes lõpetamata tooteks ja toorikuks (vt ka HS, selgitav märkus klassifitseerimise üldreegli 2 a kohta, punkt II, ning rubriigi 7318 kohta, osa A, viies lõik).

Arvestades toote objektiivseid tunnuseid, nagu kuju, kuuskantpea ja tõmbetugevus, loetakse see lõpetamata tooteks CN-koodiga 7318 15 89.

Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 7318 15 89 alla.

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 554/2012,

19. juuni 2012,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

LISA

Kaupade kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Kaunistus, mis koosneb tehislilledest (jõulutäht), -oksakestest (okaspuuoksad) ja -viljadest (marjad). See on valmistatud brokaatkangast, plastikust ja metalltraadist.

Toodet kasutatakse küünlakaunistusena. See esitatakse tollile ilma küünla ja küünlaaluseta.

(1) Vt foto.

6702 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 6702 ja 6702 90 00 sõnastusega.

Toodet ei saa pidada rubriiki 9505 kuuluvaks pühadega seotud tooteks, kuna see ei ole disainitud ega toodetud üksnes pühadega seotud tootena, samuti ei peeta seda üksnes pühadega seotud tooteks. Sellel ei ole trükimustreid, sümboleid ega pealdisi ja seega ei ole selle kasutamine seotud mingi teatava konkreetse pühaga (vaata ka CNi selgitavad märkused, rubriik 9505).

Toodet ei saa seepärast klassifitseerida rubriiki 9505 kuuluvaks pühadega seotud tooteks.

Seepärast tuleb see klassifitseerida CN-koodi 6702 90 00 alla kui tehislilledest, -lehtedest ja -puuviljadest valmistatud muust materjalist toode.

(1) Foto on üksnes illustratsiooniks.

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 555/2012,

22. juuni 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta seoses andmenõuete ja määratluste ajakohastamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 184/2005 on kehtestatud ühtne raamistik maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva liidu statistika süstemaatiliseks tootmiseks.

(2)

Võttes arvesse majanduslikke ja tehnilisi muudatusi, on vaja ajakohastada määruse (EÜ) nr 184/2005 andmenõudeid ja määratlusi, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, millega on ette nähtud üldised maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika koostamise põhireeglid.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas maksebilansi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 184/2005 lisad asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 5, 8.2.2005, lk 23.

LISA

„

I LISA

Tabel 1

Kuu maksebilanss

Tähtpäev:

44. kalendripäev pärast vaatlusperioodi lõppu

Regulaarsus:

kuu

Esimene vaatlusperiood:

aprill 2014

	Kreedit	Deebet	Saldo
1. Jooksevkonto
Kaubad	Geo 3	Geo 3
Teenused	Geo 3	Geo 3
Esmane tulu
Tööjõutulu	Geo 3	Geo 3
Investeerimistulu
Otseinvesteeringud
Omakapital	Geo 3	Geo 3
sellest: residentide sektori reinvesteeritud tulu (Sektor 1)	Geo 2 (1)	Geo 2 (1)
Võlainstrumendid	Geo 3	Geo 3
Portfelliinvesteeringud
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad	Geo 3	Geo 1
Võlaväärtpaberid	Geo 3	Geo 1
Muud investeeringud	Geo 3	Geo 3
sellest: intress	Geo 2 (1)	Geo 2 (1)
Reservvarad	Geo 3	Geo 3
sellest: intress	Geo 2 (1)	Geo 2 (1)
Muu esmane tulu	Geo 3	Geo 3
Teisene tulu	Geo 3	Geo 3
2. Kapitalikonto
Kapitalikonto	Geo 3	Geo 3
	Finantsvara netosoetamine	Neto kohustuste võtmine	Neto
3. Finantskonto
Otseinvesteeringud
Omakapital residentide sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)	Geo 2 (1)
Võlainstrumendid residentide sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)	Geo 2 (1)
Portfelliinvesteeringud
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad
Residentide sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)	Geo 1 (1)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)
Võlaväärtpaberid
Lühiajalised
Residentide sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)	Geo 1 (1)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)
Pikaajalised
Residentide sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)	Geo 1 (1)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid			Geo 2 (1)
Muud investeeringud
Residentide sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 2 (1)	Geo 2 (1)
sellest: sularaha ja hoiused	Geo 2 (1)	Geo 2 (1)
Reservvarad
Rahaline kuld
Füüsiline kuld	Geo 1 (1)
Isikupäratud kullakontod	Geo 1 (1)
Eriarveldusühikud (SDRid)	Geo 1 (1)
Reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF)	Geo 1 (1)
Muud reservvarad
Sularaha ja hoiused
Nõuded rahandusasutuste, IMFi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) vastu	Geo 1 (1)
Nõuded muude institutsioonide (pangad) vastu	Geo 1 (1)
Väärtpaberid
Võlaväärtpaberid
Lühiajalised	Geo 1 (1)
Pikaajalised	Geo 1 (1)
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad	Geo 1 (1)
Tuletisinstrumendid (neto)	Geo 1 (1)
Muud nõuded	Geo 1 (1)

Tabel 2

Kvartali maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon

Regulaarsus:

kvartal

Esimene vaatlusperiood:

aasta 2014 esimene kvartal

Tähtpäev:

t + 85, 2014 – 2016; t + 82, 2017 – 2018 (3) ; t + 80, alates 2019 (3)

	Kreedit	Deebet	Saldo
A. Jooksevkonto
Kaubad	Geo 4	Geo 4
Üldkaubad maksebilansi alusel	Geo 3	Geo 3
Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames	Geo 3
Kaubandusteenuse raames omandatud kaubad (negatiivne kreedit)	Geo 3
Kaubandusteenuse raames müüdud kaubad	Geo 3
Mitterahaline kuld	Geo 3	Geo 3
Bränding – kaudtransiidi korrigeerimine	Geo 4	Geo 4
Teenused	Geo 4	Geo 4
Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused	Geo 4	Geo 4
Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused	Geo 4	Geo 4
Veoteenused	Geo 4	Geo 4
Reisiteenused	Geo 4	Geo 4
Ehitus	Geo 4	Geo 4
Kindlustus- ja pensioniteenused	Geo 4	Geo 4
Finantsteenused	Geo 4	Geo 4
Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused	Geo 3	Geo 3
Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)	Geo 3	Geo 3
Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud	Geo 4	Geo 4
Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused	Geo 4	Geo 4
Muud äriteenused	Geo 4	Geo 4
Teadus- ja arendusteenused	Geo 3	Geo 3
Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused	Geo 3	Geo 3
Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused	Geo 3	Geo 3
Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused	Geo 4	Geo 4
Valitsemissektori kaubad ja teenused (mujal kajastamata)	Geo 4	Geo 4
Esmane tulu
Tööjõutulu	Geo 4	Geo 4
Investeerimistulu
Tulu otseinvesteeringutelt
Omakapital	Geo 4	Geo 4
Dividendid ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad
Otseinvesteeringu ettevõtetes	Geo 3	Geo 3
Otseinvestoris (pöördinvesteering)	Geo 3	Geo 3
Sõsarettevõtete vahel	Geo 3	Geo 3
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Reinvesteeritud tulu	Geo 4	Geo 4
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Võlainstrumendid	Geo 4	Geo 4
Otseinvesteeringu ettevõtetes	Geo 3	Geo 3
Otseinvestoris (pöördinvesteering)	Geo 3	Geo 3
Sõsarettevõtete vahel	Geo 3	Geo 3
sellest: Intress
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Tulu portfelliinvesteeringutelt
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad	Geo 4	Geo 1
Omandiväärtpaberid
Dividendid
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)
Investeerimisfondide aktsiad
Dividendid
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)
Reinvesteeritud tulu
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)
Võlaväärtpaberid
Lühiajalised	Geo 4	Geo 1
Intress
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)
Pikaajalised	Geo 4	Geo 1
Intress
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)
Muu investeerimistulu	Geo 4	Geo 4
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad	Geo 3	Geo 3
Intress	Geo 3	Geo 3
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
sellest: SDRide intress		Geo 1
sellest: intress enne kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid	Geo 3	Geo 3
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Kindlustus-, pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu	Geo 3	Geo 3
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Tulu reservvaradelt	Geo 3
sellest: Intress	Geo 3
Muu esmane tulu	Geo 4	Geo 4
Valitsemissektor	Geo 3	Geo 3
Tootmis- ja impordimaksud	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Tootemaksud	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Muud tootmismaksud	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Subsiidiumid	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Tootesubsiidiumid	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Muud tootmissubsiidiumid	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Rent	Geo 3	Geo 3
Muud sektorid	Geo 3	Geo 3
Tootmis- ja impordimaksud	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Tootemaksud	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Muud tootmismaksud	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Subsiidiumid	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Tootesubsiidiumid	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Muud tootmissubsiidiumid	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Rent	Geo 3	Geo 3
Teisene tulu	Geo 4	Geo 4
Valitsemissektor	Geo 3	Geo 3
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne	Geo 3	Geo 3
Sotsiaalmaksed	Geo 3	Geo 3
Sotsiaaltoetused	Geo 3	Geo 3
Rahvusvaheline koostöö (D74)	Geo 3	Geo 3
sellest: liidu institutsioonidega (v.a EKP)	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Mitmesugused jooksevülekanded (D75)	Geo 3	Geo 3
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu omavahendid (D76)	Liidu institutsioonid	Liidu institutsioonid
Muud sektorid	Geo 3	Geo 3
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne	Geo 3	Geo 3
Sotsiaalmaksed	Geo 3	Geo 3
Sotsiaaltoetused	Geo 3	Geo 3
Kahjukindlustuse netopreemiad	Geo 3	Geo 3
Kahjukindlustuse nõuded	Geo 3	Geo 3
Mitmesugused jooksevülekanded (D75)	Geo 3	Geo 3
sellest: isiklikud ülekanded (residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel)	Geo 3	Geo 3
sellest: Töötajate rahaülekanded	Geo 4	Geo 4
Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes	Geo 3	Geo 3
B. Kapitalikonto
Kapitalikonto	Geo 4	Geo 4
Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised, bruto	Geo 3	Geo 3
Kapitalisiirded	Geo 3	Geo 3
Valitsemissektor	Geo 3	Geo 3
Kapitalimaksud	Geo 3	Geo 3
Investeerimistoetused	Geo 3	Geo 3
Muud kapitalisiirded	Geo 3	Geo 3
sellest: võlgade kustutamine	Geo 3	Geo 3
Muud sektorid	Geo 3	Geo 3
Kapitalimaksud	Geo 3	Geo 3
Investeerimistoetused	Geo 3	Geo 3
Muud kapitalisiirded	Geo 3	Geo 3
sellest: võlgade kustutamine	Geo 3	Geo 3

	Finantsvara netosoetamine	Neto kohustuste võtmine	Neto
C. Finantskonto
Finantskonto	Geo 1	Geo 1
Otseinvesteeringud	Geo 4	Geo 4
Omakapital	Geo 4	Geo 4
Omakapital reinvesteeritud tuluta
Otseinvesteeringu ettevõtetes	Geo 3	Geo 3
Otseinvestoris (pöördinvesteering)	Geo 3	Geo 3
Sõsarettevõtete vahel	Geo 3	Geo 3
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Noteeritud	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Noteerimata	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Muu (nt kinnisvara)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Tulu reinvesteerimine	Geo 4	Geo 4
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Võlainstrumendid	Geo 4	Geo 4
Otseinvesteeringu ettevõtetes	Geo 3	Geo 3
Otseinvestoris (pöördinvesteering)	Geo 3	Geo 3
Sõsarettevõtete vahel	Geo 3	Geo 3
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Portfelliinvesteeringud	Geo 4	Geo 1
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad	Geo 4	Geo 1
Omandiväärtpaberid
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
Noteeritud	Geo 2 (2)	Geo 1 (2)
Noteerimata	Geo 2 (2)	Geo 1 (2)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)
Noteeritud	Geo 2 (2)
Noteerimata	Geo 2 (2)
Investeerimisfondide aktsiad
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
sellest: Tulu reinvesteerimine	Geo 3	Geo 1 (5)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)
sellest: Tulu reinvesteerimine	Geo 2 (2)
Võlaväärtpaberid
Lühiajalised	Geo 4	Geo 1
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)
Pikaajalised	Geo 4	Geo 1
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 1 (5)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)			Geo 3
Muud investeeringud	Geo 4	Geo 4
Residentide sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 4	Geo 4
Muu omakapital	Geo 3	Geo 3
Sularaha ja hoiused
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)
Lühiajalised	Geo 3	Geo 3
Pikaajalised	Geo 3	Geo 3
Laenud
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)
Lühiajalised	Geo 3, IMF	Geo 3, IMF
Pikaajalised	Geo 3, IMF	Geo 3, IMF
Kindlustus-, pensioni- ja standardsed tagatisskeemid
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3	Geo 3
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)
Lühiajalised	Geo 3	Geo 3
Pikaajalised	Geo 3	Geo 3
Muud saada-/makstaolevad arved
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)
Lühiajalised	Geo 3	Geo 3
Pikaajalised	Geo 3	Geo 3
SDRid		Geo 1
Reservvarad	Geo 3
D. Tasakaalustavad kirjed
Kaupade ja teenuste saldo			Geo 4
Jooksevkonto saldo			Geo 1
Neto laenuandmine (+) / neto laenuvõtmine (–) (jooksevkonto ja kapitalikonto saldo)			Geo 1
Neto laenuandmine (+) / neto laenuvõtmine (–) (finantskonto saldo)			Geo 1
Statistiline viga, neto			Geo 1

	Nõuded			Kohustused
	Positsioonid	Vahetuskursside muutusest tulenevad ümberhindlused	Muudest hinnamuutustest tulenevad ümberhindlused	Positsioonid	Vahetuskursside muutusest tulenevad ümberhindlused	Muudest hinnamuutustest tulenevad ümberhindlused
E. Rahvusvaheline investeerimispositsioon
Finantskonto	Geo 1			Geo 1
Otseinvesteeringud	Geo 4 (4)			Geo 4 (4)
Omakapital	Geo 4 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 4 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Otseinvesteeringu ettevõtetes	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Otseinvestoris (pöördinvesteering)	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Sõsarettevõtete vahel	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Noteeritud	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Noteerimata	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Muu (nt kinnisvara)	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Võlainstrumendid	Geo 4 (4)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 4 (4)	Geo (2)	Geo 2 (2)
Otseinvesteeringu ettevõtetes	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Otseinvestoris (pöördinvesteering)	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Sõsarettevõtete vahel	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Portfelliinvesteeringud	Geo 4 (4)			Geo 1
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad	Geo 4 (4)			Geo 1
Omandiväärtpaberid
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3 (4)			Geo 1 (5)
Noteeritud	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 1 (2)	Geo 1 (2)	Geo 1 (2)
Noteerimata	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 1 (2)	Geo 1 (2)	Geo 1 (2)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)
Noteeritud	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Noteerimata	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Investeerimisfondide aktsiad
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 1 (2)	Geo 1 (2)	Geo 1 (2)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Võlaväärtpaberid
Lühiajalised	Geo 4 (4)			Geo 1
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3 (4)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 1 (5)	Geo 1 (2)	Geo 1 (2)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Vääringu kaupa:
Euro	Geo 2 (2)			Geo 1 (2)
USA dollar	Geo 2 (2)			Geo 1 (2)
Muud vääringud	Geo 2 (2)			Geo 1 (2)
Pikaajalised	Geo 4 (4)			Geo 1
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3 (4)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 1 (5)	Geo 1 (2)	Geo 1 (2)
Lunastamistähtajaga kuni üks aasta				Geo 1 (2)
Lunastamistähtajaga üle ühe aasta				Geo 1 (2)
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Lunastamistähtajaga kuni üks aasta	Geo 2 (2)
Lunastamistähtajaga üle ühe aasta	Geo 2 (2)
Vääringu kaupa:
Euro	Geo 2 (2)			Geo 1 (2)
USA dollar	Geo 2 (2)			Geo 1 (2)
Muud vääringud	Geo 2 (2)			Geo 1 (2)
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid	Geo 4 (4)			Geo 4 (4)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 2 (2)		Geo 2 (2)	Geo 2 (2)		Geo 2 (2)
Muud investeeringud	Geo 4 (4)			Geo 4 (4)
Residentide sektori kaupa (Sektor 1)	Geo 4 (4)			Geo 4 (4)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)		Geo 2 (2)	Geo 2 (2)		Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Muu omakapital	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Sularaha ja hoiused	Geo 4 (4)	Geo 2 (2)		Geo 4 (4)	Geo 2 (2)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)
Lühiajalised	Geo 3 (4)			Geo 3 (4)
Pikaajalised	Geo 3 (4)			Geo 3 (4)
Laenud	Geo 4 (4)	Geo 2 (2)		Geo 4 (4)	Geo 2 (2)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)
Lühiajalised	Geo 3 (4), IMF			Geo 3 (4), IMF
Pikaajalised	Geo 3 (4), IMF			Geo 3 (4), IMF
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid		Geo 2 (2)	Geo 2 (2)		Geo 2 (2)	Geo 2 (2)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)	Geo 3 (4)			Geo 3 (4)
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed	Geo 4 (4)	Geo 2 (2)		Geo 4 (4)	Geo 2 (2)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)
Lühiajalised	Geo 3 (4)			Geo 3 (4)
Pikaajalised	Geo 3 (4)			Geo 3 (4)
Muud saada-/makstaolevad arved		Geo 2 (2)			Geo 2 (2)
Residentide sektori kaupa (Sektor 2)
Lühiajalised	Geo 3 (4)			Geo 3 (4)
Pikaajalised	Geo 3 (4)			Geo 3 (4)
SDRid				Geo 1	Geo 1 (2)

Tabel 3

Rahvusvaheline teenuskaubandus

Tähtpäev:

t + 9 kuud

Regulaarsus:

aasta

Esimene vaatlusperiood:

2013

	Kreedit	Deebet	Saldo
Tööjõutulu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Isiklikud ülekanded	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Töötajate rahaülekanded	Geo 5	Geo 5	Geo 5
TEENUSED	Geo 6	Geo 6	Geo 6
Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Veoteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Meretransport	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Meretranspordi reisijatevedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Meretranspordi kaubavedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu veoteenus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Õhutransport	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Õhutranspordi reisijatevedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Õhutranspordi kaubavedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu veoteenus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu transport	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Reisijatevedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Kaubavedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu veoteenus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu transpordi laiendatud liigitus
Kosmosetransport	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Raudteetransport	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Raudteetranspordi reisijatevedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Raudteetranspordi kaubavedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu veoteenus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Maanteetransport	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Maanteetranspordi reisijatevedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Maanteetranspordi kaubavedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu veoteenus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Siseveetransport	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Siseveetranspordi reisijatevedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Siseveetranspordi kaubavedu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu veoteenus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Torutransport	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Elektrienergia ülekandmine	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud transpordi tugi- ja lisateenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Posti- ja kullerteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Reisiteenused
Ärireisid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud ärireisid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Erareisid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Tervishoiuga seotud kulutused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Õpingutega seotud kulutused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Ehitus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Ehitus välismaal	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Ehitus koostavas riigis	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Kindlustus- ja pensioniteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otsekindlustus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Elukindlustus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Veosekindlustus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud otsekindlustusteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Edasikindlustus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud kindlustuse abiteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Pensioni- ja standardsed tagatisteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Pensioniteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Standardsed tagatisteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Finantsteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)	Geo 3	Geo 3	Geo 3
Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Telekommunikatsiooniteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Arvutiteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Infoteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Uudisteagentuuride teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud infoteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud äriteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Teadus- ja arendusteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muu	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Õigusabiteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldus	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Arhitektuurialased teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Projekteerimisteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Teadus- ja muud tehnilised teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Jäätmekäitlus-, reostuse kõrvaldamise, põllumajandus- ja mäetööstuse teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
millest: Jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Kasutusrent	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Kaubandusega seotud teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud äriteenused, mida ei ole mujal kajastatud	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Tervishoiuteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Haridusteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud isikuteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Mujal kajastamata valitsemissektori kaubad ja -teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Saatkonna- ja konsulaarteenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Sõjaväeüksuste ja -esinduste teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Muud valitsemissektori kaubad ja -teenused	Geo 5	Geo 5	Geo 5

Tabel 4

Välismaised otseinvesteerimistehingud (sh tulu)

Tabel 4.1 Otseinvesteerimise finantstehingud

Tähtpäev

t + 9 kuud

Regulaarsus

aasta

Esimene vaatlusperiood

2013

	Neto	Finantsvara netosoetus	Neto kohustuste võtmine
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal – Tehingud	Geo 6	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital reinvesteeritud tuluta	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital reinvesteeritud tuluta (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital sõsarettevõtete vahel, reinvesteeritud tuluta (kõrgeim kontrolliv üksus on resident koostavas riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu reinvesteerimine	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident koostavas riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tehingud	Geo 6	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital reinvesteeritud tuluta	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital reinvesteeritud tuluta (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital sõsarettevõtete vahel, reinvesteeritud tuluta (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident koostavas riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu reinvesteerimine	Geo 5		Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi	Geo 5
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal – Tehingud (6)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tehingud (6)	Geo 5	Geo 5	Geo 5

Tabel 4.2 Tulu otseinvesteeringutelt

Tähtpäev:

t + 9 kuud

Regulaarsus:

aasta

Esimene vaatlusperiood:

2013

	Saldo	Kreedit	Deebet
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu	Geo 6	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid (välja arvatud dividendid sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Reinvesteeritud tulu	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt (välja arvatud tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu	Geo 6	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid (välja arvatud dividendid sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Reinvesteeritud tulu	Geo 5		Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt (välja arvatud tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi	Geo 5
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu (7)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu (7)	Geo 5	Geo 5	Geo 5

Tabel 4.3 Jaotus tegevusvaldkonna järgi ja geograafiline jaotus

Tähtpäev:

t + 21 kuud

Regulaarsus:

aasta

Esimene vaatlusperiood:

2013

	Andmete liik	Geograafiline jaotus	Jaotus tegevusvaldkonna järgi NACE REV2
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal	Neto	Geo 5	Tase 1
Otseinvesteeringud välismaal	Neto	Geo 4	Tase 2
Otseinvesteeringud koostavas riigis	Neto	Geo 5	Tase 1
Otseinvesteeringud koostavas riigis	Neto	Geo 4	Tase 2
Tulu otseinvesteeringutelt	Kreedit, deebet, saldo	Geo 5	Tase 1
Tulu otseinvesteeringutelt	Kreedit, deebet, saldo	Geo 4	Tase 2
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal (8)	Neto	Geo 5	Tase 1
Otseinvesteeringud koostavas riigis (8)	Neto	Geo 5	Tase 1
Tulu otseinvesteeringutelt (8)	Kreedit, deebet, saldo	Geo 5	Tase 1

Tabel 5

Välismaiste Otseinvesteeringute positsioonid

Tabel 5.1 Otseinvesteeringute positsioonid

Tähtpäev:

t + 9 kuud

Regulaarsus:

aasta

Esimene vaatlusperiood:

2013

	Neto	Nõuded	Kohustused
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal	Geo 6	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis	Geo 6	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)	Geo 5	Geo 5	Geo 5
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala	Geo 5
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi	Geo 5
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal	Geo 5	Geo 5	Geo 5
Otseinvesteeringud koostavas riigis	Geo 5	Geo 5	Geo 5

Tabel 5.2 Otseinvesteeringute positsioonid Jaotus tegevusvaldkonna järgi ja geograafiline jaotus

Tähtpäev:

t + 21 kuud

Regulaarsus:

aasta

Esimene vaatlusperiood:

2013

	Andmete liik	Geograafiline jaotus	Jaotus tegevusvaldkonna järgi, NACE REV2
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal	Neto positsioonid	Geo 5	Tase 1
Otseinvesteeringud välismaal	Neto positsioonid	Geo 4	Tase 2
Otseinvesteeringud koostavas riigis	Neto positsioonid	Geo 5	Tase 1
Otseinvesteeringud koostavas riigis	Neto positsioonid	Geo 4	Tase 2
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED
Otseinvesteeringud välismaal	Neto positsioonid	Geo 5	Tase 1
Otseinvesteeringud koostavas riigis	Neto positsioonid	Geo 5	Tase 1

Tabel 6

Geograafilise jaotuse tasemed

GEO 1	GEO 2	GEO 3
VÄLISMAAILM	VÄLISMAAILM	VÄLISMAAILM
	Euroalasisene	LIIDUSISENE
	Euroalaväline	LIIDUVÄLINE
		Euroalasisene
		Euroalaväline

GEO 4	GEO 5	GEO 6
VÄLISMAAILM	VÄLISMAAILM	VÄLISMAAILM
	EUROOPA	EUROOPA
Euroalavälised liidu liikmesriigid (9)	Belgia	Belgia
	Bulgaaria	Bulgaaria
	Tšehhi Vabariik	Tšehhi Vabariik
	Taani	Taani
	Saksamaa	Saksamaa
	Eesti	Eesti
	Iirimaa	Iirimaa
	Kreeka	Kreeka
	Hispaania	Hispaania
	Prantsusmaa	Prantsusmaa
	Itaalia	Itaalia
	Küpros	Küpros
	Läti	Läti
	Leedu	Leedu
	Luksemburg	Luksemburg
	Ungari	Ungari
	Malta	Malta
	Madalmaad	Madalmaad
	Austria	Austria
	Poola	Poola
	Portugal	Portugal
	Rumeenia	Rumeenia
	Sloveenia	Sloveenia
	Slovakkia	Slovakkia
	Soome	Soome
	Rootsi	Rootsi
	Ühendkuningriik	Ühendkuningriik
	Island	Island
	Liechtenstein	Liechtenstein
	Norra	Norra
Šveits	Šveits	Šveits
	MUUD EUROOPA RIIGID	MUUD EUROOPA RIIGID
		Albaania
		Andorra
		Valgevene
		Bosnia ja Hertsegoviina
	Horvaatia	Horvaatia
		Fääri saared
		Gibraltar
		Guernsey
		Vatikan
		Mani saar
		Jersey
		Makedoonia, endine Jugoslaavia Vabariik
		Moldova
		Montenegro
Venemaa	Venemaa	Venemaa
		Serbia
		San Marino
	Türgi	Türgi
		Ukraina
	AAFRIKA	AAFRIKA
	PÕHJA-AAFRIKA	PÕHJA-AAFRIKA
		Alžeeria
	Egiptus	Egiptus
		Liibüa
	Maroko	Maroko
		Tuneesia
	MUUD AAFRIKA RIIGID	MUUD AAFRIKA RIIGID
		Angola
		Benin
		Botswana
		Briti India ookeani ala
		Burkina Faso
		Burundi
		Kamerun
		Roheneemesaared
		Kesk-Aafrika Vabariik
		Tšaad
		Komoorid
		Kongo
		Côte d’Ivoire
		Kongo Demokraatlik Vabariik
		Djibouti
		Ekvatoriaal-Guinea
		Eritrea
		Etioopia
		Gabon
		Gambia
		Ghana
		Guinea
		Guinea-Bissau
		Kenya
		Lesotho
		Libeeria
		Madagaskar
		Malawi
		Mali
		Mauritaania
		Mauritius
		Mosambiik
		Namiibia
		Niger
	Nigeeria	Nigeeria
	Lõuna-Aafrika	Lõuna-Aafrika
		Rwanda
		Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha
		São Tomé ja Príncipe
		Senegal
		Seišellid
		Sierra Leone
		Somaalia
		Sudaan
		Lõuna-Sudaan
		Svaasimaa
		Tansaania
		Togo
		Uganda
		Sambia
		Zimbabwe
	AMEERIKA	AMEERIKA
	PÕHJA-AMEERIKA RIIGID	PÕHJA-AMEERIKA RIIGID
Kanada	Kanada	Kanada
		Gröönimaa
Ühendriigid	Ühendriigid	Ühendriigid
	KESK-AMEERIKA RIIGID	KESK-AMEERIKA RIIGID
		Anguilla
		Antigua ja Barbuda
		Aruba
		Bahama
		Barbados
		Belize
		Bermuda
		Bonaire, Sint Eustatius ja Saba
		Neitsisaared, Briti
		Kaimanisaared
		Costa Rica
		Kuuba
		Curaçao
		Dominica
		Dominikaani Vabariik
		El Salvador
		Grenada
		Guatemala
		Haiti
		Honduras
		Jamaica
	Mehhiko	Mehhiko
		Montserrat
		Nicaragua
		Panama
		Saint Kitts ja Nevis
		Saint Lucia
		Sint-Maarten
		Saint Vincent ja Grenadiinid
		Trinidad ja Tobago
		Turks ja Caicos
		Neitsisaared, USA
	LÕUNA-AMEERIKA RIIGID	LÕUNA-AMEERIKA RIIGID
	Argentina	Argentina
		Boliivia
Brasiilia	Brasiilia	Brasiilia
	Tšiili	Tšiili
		Colombia
		Ecuador
		Falklandi saared
		Guajaana
		Paraguay
		Peruu
		Suriname
	Uruguay	Uruguay
	Venezuela	Venezuela
	AASIA	AASIA
	LÄHIS- JA KESK-IDA RIIGID	LÄHIS- JA KESK-IDA RIIGID
	PÄRSIA LAHE RIIGID	PÄRSIA LAHE RIIGID
		Bahrein
		Iraak
		Kuveit
		Omaan
		Katar
		Saudi Araabia
		Araabia Ühendemiraadid
		Jeemen
	MUUD LÄHIS- JA KESK-IDA RIIGID	MUUD LÄHIS- JA KESK-IDA RIIGID
		Armeenia
		Aserbaidžaan
		Gruusia
		Iisrael
		Jordaania
		Liibanon
		Palestiina territoorium
		Süüria
	MUUD AASIA RIIGID	MUUD AASIA RIIGID
		Afganistan
		Bangladesh
		Bhutan
		Brunei
		Birma/Myanmar
		Kambodža
Hiina	Hiina	Hiina
Hongkong	Hongkong	Hongkong
India	India	India
	Indoneesia	Indoneesia
		Iraan
Jaapan	Jaapan	Jaapan
		Kasahstan
		Kõrgõzstan
		Laos
		Macau
	Malaisia	Malaisia
		Maldiivid
		Mongoolia
		Nepal
		Põhja-Korea
		Pakistan
	Filipiinid	Filipiinid
	Singapur	Singapur
	Lõuna-Korea	Lõuna-Korea
		Sri Lanka
	Taiwan	Taiwan
		Tadžikistan
	Tai	Tai
		Ida-Timor
		Türkmenistan
		Usbekistan
		Vietnam
	OKEAANIA JA POLAARALAD	OKEAANIA JA POLAARALAD
		Ameerika Samoa
		Guam
		Ühendriikide hajasaared
	Austraalia	Austraalia
		Kookossaared (Keelingi saared)
		Jõulusaar
		Heard ja McDonald
		Norfolk
		Fidži
		Prantsuse Polüneesia
		Kiribati
		Marshalli saared
		Mikroneesia
		Nauru
		Uus-Kaledoonia
	Uus-Meremaa	Uus-Meremaa
		Cooki saared
		Niue
		Tokelau
		Põhja-Mariaanid
		Belau
		Paapua Uus-Guinea
		Pitcairn
		Antarktika
		Bouvet’ saar
		Lõuna Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared
		Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad
		Saalomoni saared
		Tonga
		Tuvalu
		Vanuatu
		Samoa
		Wallis ja Futuna
LIIDUSISENE	LIIDUSISENE	LIIDUSISENE
LIIDUVÄLINE	LIIDUVÄLINE	LIIDUVÄLINE
Euroalasisene	Euroalasisene	Euroalasisene
Euroalaväline	Euroalaväline	Euroalaväline
Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP)	Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP)	Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP)
Euroopa Investeerimispank	Euroopa Investeerimispank	Euroopa Investeerimispank
	Euroopa Keskpank (EKP)	Euroopa Keskpank (EKP)
	LIIDUSISENE (JAOTAMATA)	LIIDUSISENE (JAOTAMATA)
	LIIDUVÄLINE (JAOTAMATA)	LIIDUVÄLINE (JAOTAMATA)
Offshore-finantskeskused	Offshore-finantskeskused	Offshore-finantskeskused
Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid)	Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid)	Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid)
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)	Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)	Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Tabel 7

Jaotus institutsionaalsete sektorite järgi

Sektor 1	Sektor 2
Keskpank (S.121)	Keskpank (S.121)
Muud rahaloomeasutused (RAd)	Muud rahaloomeasutused (RAd)
Hoiuettevõtted, v.a. keskpank (S. 122)	Hoiuettevõtted, v.a. keskpank (S. 122)
Rahaturufondid (S.123)	Rahaturufondid (S.123)
Valitsemissektor (S.13)	Valitsemissektor (S.13)
Muud sektorid	Muud sektorid
	Muud finantsinstitutsioonid kui RAd (S.124+S.125+S.126+S.127+S.128+S.129)
	Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted, kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.11+S.14+S.15)

Tabel 8

Tegevusvaldkonna järgi jaotamise tasemed

Tase 1	Tase 2	NACE rev. 2
	PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS	A jagu
MÄETÖÖSTUS	MÄETÖÖSTUS	B jagu
	Toornafta ja maagasi tootmine ning kaevandamist abistavad tegevusalad	osad 06, 09
TÖÖTLEV TÖÖSTUS	TÖÖTLEV TÖÖSTUS	C jagu
	Toiduainete, jookide ja tubaka tootmine	osad 10, 11, 12
	Tekstiili ja puidutootmine KOKKU	osad 13, 14, 16, 17, 18
	Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine	osad 13, 14
	Puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja paberitoodete tootmine; kirjastamine ja trükkimine	osad 16, 17, 18
Nafta-, keemia-, farmaatsia-, kummi-, plasttoodete tootmine	Naftatoodete, kemikaalide, farmaatsia-, kummi-, plasttoodete tootmine KOKKU	osa 19, 20, 21, 22
	Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine	osa 19
	Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	osa 20
	Kummi- ja plasttoodete tootmine	osa 22
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	Metalli- ja masinaehituse tootmine KOKKU	osad 24, 25, 26, 28
	Metalli ja metalltoodete tootmine	osad 24, 25
	Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	osa 26
	Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine	osa 28
Sõidukite, muude transpordivahendite tootmine	Sõidukite ja muude transpordivahendite tootmine KOKKU	osad 29, 30
	Sõidukite ja muude transpordivahendite tootmine	osa 29
	Muude transpordivahendite tootmine	osa 30
	Muu tootmine KOKKU	osad 15, 23, 27, 31, 32, 33
ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE	ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE	jagu D
VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS	VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS	jagu E
	Veekogumine, -töötlus ja -varustus	osa 36
	Kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	osad 37, 38, 39
EHITUS	EHITUS	jagu F
TEENUSED KOKKU	TEENUSED KOKKU	jaod G, H, I, J, K, L, M, N O, P, Q, R, S, T, U
HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT	HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT	jagu G
	Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont	osa 45
	Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;	osa 46
	Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;	osa 47
VEONDUS JA LAONDUS	VEONDUS JA LAONDUS	jagu H
	Veondus ja laondus KOKKU	osad 49, 50, 51, 52
	Maismaaveondus ja torutransport	osa 49
	Veetransport	osa 50
	Õhutransport	osa 51
	Laondus ja veondust abistavad tegevusalad	osa 52
	Posti- ja kulleriteenistus	osa 53
MAJUTUS JA TOITLUSTUS	MAJUTUS JA TOITLUSTUS	jagu I
TEAVE JA TEABEVAHETUS	TEAVE JA TEABEVAHETUS	jagu J
	Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, muu meelelahutustegevus	osad 59, 60
	Telekommunikatsioon	osa 61
	Muu info- ja sidetegevus	osad 58, 62, 63
FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS	FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS	jagu K
	Finantsvahendus, v.a kindlustus ja pensionifondid	osa 64
	Valdusfirmade tegevus	rühm 64.2
	Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus	osa 65
	Muu finantstegevus	osa 66
	KINNISVARAALANE TEGEVUS	jagu L
KUTSE-, TEADUS JA TEHNIKAALANE TEGEVUS	KUTSE-, TEADUS JA TEHNIKAALANE TEGEVUS	jagu M
	Õigusabi ja raamatupidamine	osa 69
	Õigusabi	rühm 69.1
	Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine	rühm 69.2
	Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine	osa 70
	Peakontorite tegevus	rühm 70.1
	Juhtimisalane nõustamine	rühm 70.2
	Arhitektuurialane tegevus ja projekteerimine; teimimine ja analüüs	osa 71
Teadus- ja arendustegevus	Teadus- ja arendustegevus	osa 72
	Reklaamiteenused ja turu-uuringud	osa 73
	Reklaamiteenused	rühm 73.1
	Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused	rühm 73.2
	Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veterinaaria	osad 74, 75
	HALDUS- JA ABITEGEVUSED	jagu N
	Rentimine ja kasutusrent	osa 77
	Muud haldus- ja abitegevused	osad 78, 79, 80, 81, 82
	HARIDUS	jagu P
	TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE	jagu Q
KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG	KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG	jagu R
	Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus	osa 90
	Raamatukogude, arhiivide, muuseumide, muude kultuuriasutuste tegevus	osa 91
	Spordi- ja muud vaba aja tegevused; hasartmängude ja kihlvedude korraldamine	osad 92, 93
	MUU TEENINDUS	jagu S
	Organisatsioonide tegevus	osa 94
	Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus, muu teenindus	osad 95, 96
	Jaotamata
	Eraisikute kinnisvaramüük ja -ost
KOKKU	KOKKU

II LISA

MÄÄRATLUSED (artiklis 10 nimetatud)

Järgmised määratlused põhinevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatu kuuendal taastrükil (edaspidi „BPM6”), Euroopa arvepidamise süsteemil, rahvusvahelise teenuskaubanduse statistika kogumist käsitleval 2010. aasta käsiraamatul, OECD välismaiste otseinvesteeringute standardil (edaspidi „BD4”).

A. JOOKSEVKONTO

Jooksevkonto kajastab residentide ja mitteresidentide vahelisi kaupade ja teenuste ning esmase ja teisese tulu vooge.

1. KAUBAD

Maksebilansi jooksevkonto kaupade konto hõlmab vallasvarana kaupu, mille puhul toimub omandiõiguse üleminek residentide ja mitteresidentide vahel.

1.1 Üldkaubad maksebilansi alusel

„Üldkaubad maksebilansi alusel” all kajastatakse kaupu, mille osas toimub omandiõiguse üleminek residendi ja mitteresidendi vahel ning mis ei ole hõlmatud muude kirjetega, nagu kaubandusteenuse raames omandatud ja müüdud kaubad (vt 1.2) ja mitterahaline kuld (vt 1.3), või mis on osa teenuse osutamisest. Üldkaupu hinnatakse turuväärtuses FOB-hinna (franko laeva pardal) alusel. Riigi andmete edastamisel liidu koondnäitajate koostamiseks esitatakse andmed kaupade impordi ja ekspordi kohta kaudtransiidis; liidusisese kaubavahetuse puhul tuleb määratleda partnerriik vastavalt saatjariigi põhimõttele.

1.2 Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames

Kaubandusteenuseks nimetatakse residendi poolt kaupade ostmist mitteresidendilt ning nende järgnevat edasimüümist teisele mitteresidendile ilma, et kaubad siseneksid koostava riigi territooriumile. Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames on vahendatavate kaupade müügihinna ja ostuhinna vahe. See kirje hõlmab vahendajate marginaale, kapitalikasumeid ja -kahjumeid ning muutusi vahendatavate kaupade varudes.

1.2.1 Kaubandusteenuse raames omandatud kaubad kajastatakse kaubandusettevõtja riigi negatiivse ekspordi/kreeditina.

1.2.2 Kaupade müük esitatakse kirje „Kaubandusteenuse raames müüdud kaubad” all kaubandusettevõtja riigi positiivse ekspordi/krediidina.

1.3 Mitterahaline kuld

Mitterahalise kulla all kajastatakse kogu kuld, mis ei ole rahaline kuld. Rahaline kuld kuulub rahandusasutustele ning seda hoitakse reservvarana (vt 6.5.1). Mitterahaline kuld võib olla füüsiline kuld (s.t. mündid, valuplokid või kangid, mille puhtus on vähemalt 995 osa 1 000st, k.a. isikupärastatud kullakontodel hoitav kuld), kullapulber ja muu töötlemata kujul või pooltöödeldud kujul hoitav kuld.

1.4 Bränding – kaudtransiidi korrigeerimine

Kaudtransiidi all mõistetakse kaupu, mille on liikmesriiki importinud ning tollis liidusiseseks vabaks ringluseks (ja impordimaksu kohaldamiseks) vormistanud üksus, keda ei käsitleta residendist institutsionaalsete üksustena, ning mis on seejärel saadetud teise liikmesriiki. Bränding registreeritakse kaudtransiidi poolt mõjutatud liikmesriigis eesmärgiga koguda andmeid algselt kolmandast riigist imporditud ja tollis deklareeritud üldkauba väärtuse erinevuse kohta teise liikmesriiki saadetud kauba väärtusest. Geograafiline jaotus koostatakse koostavas riigis asjaomaste kaupadega seonduvaid tolliprotseduure teostavat ettevõtet kontrolliva emaettevõtte asukohamaa alusel.

2. TEENUSED

Teenused on tarbivate üksuste tingimusi muutva, või toodete või finantsvarade vahetustehinguid soodustava tootmistegevuse tulemus. Teenused ei ole tavaliselt eraldi objektid, mille osas rakendatakse omandiõigust, ning neid ei saa enamasti eristada nende tootmisest.

2.1 Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused

Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused hõlmavad kaupade töötlemist, komplekteerimist, markeerimist, pakendamist jne ettevõtte poolt, kes ei ole vastavate kaupade omanik. Kaupu töötleb üksus, kellele kaupade omanik maksab selle eest tasu. Kuivõrd kaupade omandiõigus ei muutu, ei registreerita töötleja ja omaniku vahel ka kauba ostu-müügi tehingut. Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise eest makstav tasu ei pea vastama töötlusse antud kaupade väärtuse ja töödeldud kaupade väärtuse vahele. Siia ei kuulu kasutamisvalmis osade kokkupanemine (kajastatakse kirje ehitus all) ning markeerimine ja pakendamine transpordi (kajastatakse kirje veoteenused all) eesmärgil.

2.2 Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused

„Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused” all kajastatakse mitteresidentide omandis olevate kaupade hooldamist ja remonti residentide poolt (ning vastupidi). Remonti võib teha remonditöid teostava ettevõtte asukohas või mujal. Hooldus- ja remonditööde hind sisaldab remonditööde teostaja poolt tarnitud ja teenustasus sisalduvate osade ja materjalide maksumust. Osad ja materjalid, mille eest võetakse eraldi tasu, kajastatakse üldkauba all. Siia kuuluvad ka laevade, õhusõidukite ja muude transpordivahendite hooldus- ja remonditööd. Siia ei kuulu transpordivahendite puhastamine, mis kajastatakse veoteenuste all. Siia ei kuulu ehituse hooldus- ja remonditööd, mis kajastatakse ehituse all. Siia ei kuulu ka arvutite hooldus- ja remonditööd, mis kajastatakse arvutiteenuste all.

2.3 Veoteenused

Veoteenuste all kajastatakse inimeste ja kaupade transporti ning seonduvaid tugi- ja lisateenuseid. Veoteenused hõlmavad ka posti- ja kullerteenuseid. Veoteenused kajastatakse maksebilansis, kui teenuseid osutatakse ühe riigi residendi poolt teise riigi residendile. Veoteenused saab liigitada:

a)	transpordiliigi järgi, s.t mere-, õhu- või muu transport. Muu transpordi laiendatud liigitus võib hõlmata veel raudtee-, maantee-, sisevee-, toru- ja kosmosetransporti, aga ka elektrienergia edastamist;

b)	selle järgi, mida veetakse, s.t reisijate- või kaubavedu või muu (siia alla kuuluvad tugi- ja lisateenused, nagu konteinerite täitmine ja tühjendamine, laondus, pakendamine ja uuestipakendamine, sadamas ja lennujaamas transpordivahendite puhastamine).

2.3.1 Meretransport

Hõlmab kõiki merega seotud veoteenuseid. Meretransport peab jagunema reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks.

2.3.2 Õhutransport

Hõlmab kõiki õhuveoga seotud veoteenuseid. Õhutransport peab jagunema reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks.

2.3.3 Muu transport

Hõlmab kõiki veoteenuseid, v.a mere- ja õhuveoga seotud teenused. Muu transport jaguneb reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks. Muu transpordi laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist:

2.3.3.1

Kosmosetransport, mis hõlmab ettevõtjate poolt satelliitide väljasaatmise teenust satelliitide omanikele (näiteks telekommunikatsiooniettevõtted) ja muud kosmosetehnikaoperaatorite teenust, näiteks kaupade ja inimeste vedu teadusuuringuteks. Siia kuulub ka reisijatevedu kosmoses ja ühe riigi maksed teisele riigile tema residentide poolt sooritatud kosmosereiside eest.

2.3.3.2

Raudteetransport, mis hõlmab veoteenuseid raudteel. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.

2.3.3.3

Maanteetransport, mis hõlmab veoteenuseid veoautode, busside jmt veoteenuseid. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.

2.3.3.4

Siseveetransport on seotud rahvusvaheliste veoteenustega jõgedel, kanalitel, järvedel jmt. Siia kuuluvad ühe riigi siseveeteed ja sellised veeteed, mis on ühised kahele või mitmele riigile. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.

2.3.3.5

Torutransport hõlmab selliste kaupade, nagu nafta ja naftatooted, vesi ja gaas, rahvusvahelist transporti torude kaudu. Siin ei kirjendata jaotusteenuseid tarbijale, tavaliselt alajaamade kaudu, (need kajastatakse muude äriteenuste all) ja transporditavate toodete maksumust (kajastatakse üldkaupade all).

2.3.3.6

Elektrienergia ülekanne hõlmab teenuseid elektrienergia ülekandmiseks kõrgpingel omavahel ühendatud liinide võrgu ja nendega seotud seadmete kaudu toitepunktide ja nende punktide vahel, kus toimub muutmine madalpingeks tarbijatele edastamiseks või edastamiseks muudesse elektrisüsteemidesse. Siia kuuluvad elektrienergia ülekandetasud, kui need on eristatavad elektri tootmise ja jaotamise maksumusest. Elektrienergia enese maksumus siia alla ei kuulu. Samuti ei kirjendata siin elektrienergia jaotusteenuseid (need kajastatakse muude äriteenuste ja mujal kajastamata muude äriteenuste all).

2.3.3.7

Muud transpordi tugi- ja lisateenused hõlmavad kõiki muid veoteenuseid, mida ei saa liigitada ühegi eespool kirjeldatud veoteenuse liigi alla.

2.3.4 Posti- ja kullerteenused

Posti- ja kullerteenused hõlmavad kirjade, ajalehtede, ajakirjade, brošüüride ja muude trükiste ning pakkide kogumist saatja juurest, nende vedu ja kättetoimetamist saajale, sealhulgas postkontori letiteenused ja postkastide rentimise teenused.

2.4 Reisiteenused

Reisiteenuste kreedit hõlmab riigi külastamisel mitteresidendi poolt oma tarbeks või kingituseks asjaomasest riigist omandatud kaupu ja teenuseid. Reisiteenuste deebet hõlmab teise riigi külastamisel residendi poolt oma tarbeks või kingituseks asjaomasest riigist omandatud kaupu ja teenuseid Reisiteenustena kajastatakse kohalikku transporti (s.t. külastatavas riigis residendi poolt mitteresidendile osutatud veoteenused), kuid mitte rahvusvahelist transporti (kajastatakse reisijateveo all). Samuti jäävad välja reisija poolt ostetud kaubad edasimüügiks reisija kodu- või mõnes teises riigis. Reisiteenused jagunevad kahte peamisse alarühma: ärireisid ja erareisid.

2.4.1 Ärireisid

Ärireisid hõlmavad kaupade ja teenuste omandamist ärireisijate poolt. See hõlmab ka kaupade ja teenuste omandamist isiklikuks kasutamiseks hooajatöötajate, piirialatöötajate ja teiste töötajate poolt, kes ei ole selle riigi residendid, kus nad töötavad. Ärireisid on lisaks jaotatud kahte rühma: kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt ning muud ärireisid.

2.4.1.1 Kirje „Kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt” alla kuulub kaupade ja teenuste omandamine isiklikeks vajadusteks hooajatöötajate, piirialatöötajate ja teiste töötajate poolt, kes ei ole selle riigi residendid, kus nad töötavad ja kelle tööandja on kõnealuse riigi resident.

2.4.1.2 Muude ärireiside alla kuuluvad kõik ärireisi kulud, mida ei ole kandnud piiriala- ja hooajatöötajad või teised lühiajalised töötajad.

2.4.2 Erareisid

Erareisid hõlmavad kaupu ja teenuseid, mida omandavad reisijad, kes külastavad välisriiki muudel eesmärkidel kui äritegevus, näiteks puhkus, meelelahutus ja kultuuriüritustel osalemine, sõprade ja sugulaste külastamine, palverännak ning hariduse ja tervisega seotud eesmärkidel. Erareisid jagunevad kolme peamisse alarühma: tervishoiuga seotud kulutused, õpingutega seotud kulutused ja muud erareisid.

2.4.2.1 Tervishoiuga seotud kulutused hõlmab ravi eesmärgil reisivate isikute kogukulutusi.

2.4.2.2 Õpingutega seotud kulutused hõlmab õppurite kogukulutusi.

2.4.2.3 Muud erareisid hõlmavad kõiki erareisiteenuseid, mis ei kajastu tervishoiuga seotud kulutuste ega õpingutega seotud kulutuste all.

2.5 Ehitus

Ehituse all kajastatakse põhivarana arvele võetud ehitiste, inseneritehniliste maaparanduste ja muude rajatiste (k.a. teed, sillad, tammid jne) rajamist, renoveerimist, remontimist ja laiendamist. Siia kuuluvad kõik seonduvad paigaldus- ja monteerimistööd, ehitusplatsi ettevalmistus- ja üldehitustööd, eriteenused (maalri-, toru- ja lammutustööd) ning ehitusprojektide juhtimine. Rahvusvahelise teenuskaubanduse ehituslepingud on tavaliselt lühiajalised. Mastaapseid ehitusprojekte, mille hankijaks on mitteresidendist ettevõte ning mille valmimiseks kulub vähemalt aasta, käsitletakse tavaliselt residendi projektidena.

Ehituse saab lisaks jaotada järgmiselt: ehitus välismaal ja ehitus koostavas riigis.

2.5.1 Ehitus välismaal

„Ehitus välismaal” hõlmab mitteresidentidele osutatud ehitusteenuseid koostava riigi residentidest ettevõtjate poolt (kreedit/eksport) ja nende poolt vastuvõtvas riigis ostetud kaupu ja teenuseid (deebet/import).

2.5.2 Ehitus koostavas riigis

„Ehitus koostavas riigis” hõlmab mitteresidentidest ehitusettevõtjate poolt koostava riigi residentidele osutatavaid ehitusteenuseid (deebet) ja mitteresidentidest ehitusettevõtjate poolt koostavas riigis ostetud kaupu ja teenuseid (kreedit).

2.6 Kindlustus- ja pensioniteenused

Kindlustus- ja pensioniteenused: otsekindlustus, edasikindlustus, muud kindlustuse abiteenused,, pensioni- ja standardsed tagatisteenused. Otsekindlustus jaotatakse üksikasjalikumalt elukindlustuseks, veosekindlustuseks ja muudeks otsekindlustusteenusteks. Pensioni- ja standardsed tagatisteenused jaotatakse üksikasjalikumalt pensioniteenusteks ja standardseteks tagatisteenusteks. Neid teenuseid hinnatakse või nende väärtust määratakse pigem kogu kindlustuspreemias sisalduva teenustasu alusel kui kindluspreemia kogusumma alusel.

2.6.1 Elukindlustus

Elukindlustuspoliisi omanikud maksavad kindlustusandjale regulaarseid kindlustusmakseid (võib olla ka ainult ühekordne makse), mille eest kindlustusandja garanteerib kindlustusvõtjale kokkulepitud minimaalse summa või annuiteetmaksete tasumise kindlaksmääratud kuupäeval või kindlustusvõtja surma korral, kui see on varasem. Tähtajalist elukindlustust, mille puhul hüvitist makstakse ainult surma korral, siin ei kajastata (kajastatakse muu otsekindlustuse all).

2.6.2 Veosekindlustus

Veosekindlustusteenused on seotud eksporditavate või imporditavate kaupade kindlustusega arvestades kaupade FOB-hinda ja veokulusid.

2.6.3 Muud otsekindlustusteenused

Muud otsekindlustusteenused hõlmavad kõiki muid kahjukindlustusliike. Siia kuuluvad tähtajaline elukindlustus; õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus (kui seda ei osuta riik sotsiaalkindlustussüsteemi osana); mere-, õhu- ja muu transpordikindlustus; tulekindlustus ja muu kindlustus varalise kahju vastu; rahalise kahju kindlustus; tsiviilvastutuskindlustus ja muud kindlustustegevuse liigid, näiteks reisikindlustus ning laenu- ja krediitkaartidega seonduv kindlustus.

2.6.4 Edasikindlustus

Edasikindlustus on kindlustusriski osaline edasikandmine edasikindlustusega tegelevale ettevõtjale kindlustuspreemiaga saadava tulu proportsionaalse osa eest. Edasikindlustustehingud võivad olla seotud erinevaid riskiliike ühendatavate pakettidega.

2.6.5 Muud kindlustuse abiteenused

Muud kindlustuse abiteenused hõlmavad kindlustus- ja pensionifondide tegevusega tihedalt seotud tehinguid. Siia kuuluvad agentide vahendustasud, kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi teenused, kindlustuse- ja pensionialased konsultatsiooniteenused, hindamis- ja korrigeerimisteenused, aktuaari teenused, päästetööde juhtimisteenused, hüvitistega seotud reguleerivad ja järelevalveteenused, võlgnevuste sissenõudmise teenused.

2.6.6 Pensioniteenused

Pensioniteenused hõlmavad selliste fondide teenuseid, mis on valitsuse poolt või töötajate nimel kindlustusettevõtte poolt asutatud konkreetsetele töötajate rühmadele, et tagada pensionipõlves sissetulek ja toetused surma või puude korral.

2.6.7 Standardsed tagatisteenused

Standardsed tagatisteenused on standardsete tagatisskeemidega seotud teenused. Need on kokkulepped, mille kohaselt üks pool (käendaja) võtab kohustuse kanda laenuandja kahju, juhul kui laenuvõtja ei täida oma kohustusi. Siia kuuluvad muuhulgas ekspordikrediit ja õppelaenu tagatised.

2.7 Finantsteenused

Finantsteenuste hulka kuuluvad vahendus- ja lisateenused, välja arvatud kindlustus- ja pensionifonditeenused, mida tavaliselt osutavad pangad või muud finantsinstitutsioonid.

2.7.1 Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused

Paljude finantsteenuste puhul võetakse teenuse osutamise eest otseselt tasu ning eriarvutused ei ole vajalikud. Nimetatud tasude hulka kuuluvad deposiidi- ja laenutasud, ühekordse tagatise tasud, ennetähtaegse tagasimaksmise tasud ja viivistrahvid, akreditiivide tasud, krediitkaardi teenustasud ning kapitalirendi, faktooringu, emissiooni ja maksete arveldamisega seonduvad vahendustasud ja tasud. Siia kuuluvad ka finantsnõustamisteenused, finantsvarade või investeerimiskulla hoidmine, finantsvarahaldus, järelevalveteenused, likviidsuse lisamise teenused, riskide ülevõtmise teenused (v.a. kindlustus), ühinemiste ja ülevõtmiste teenused, krediidireitinguteenused, börsiteenused ja usaldushoiuteenused. Finantsinstrumentide vahendajad võivad oma teenuste eest võtta täielikult või osaliselt tasu ostu- ja müügihinna marginaali arvelt. Ostu- ja müügitehingute marginaalid sisalduvad otsese tasu eest osutatavate ja muude finantsteenuste hinnas.

2.7.2 Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)

Tegelik intress sisaldab nii sissetuleku elementi kui ka teenustasu. Laenuandjate ja hoiusevõtjate tegevus põhineb laenuvõtjate intressist madalama intressiga hoiuste pakkumisel. Finantsinstitutsioonid kasutavad teenitud intressimarginaali kulude katmiseks ja tegevuse ülejäägi tootmiseks. Tavapäraselt rakendatakse nimetatud kaudseid tasusid intressi näol vaid laenudele ja hoiustele, ning vaid juhul, kui asjaomaseid laene ja hoiuseid väljastavad või hoiustavad finantsinstitutsioonid.

2.8 Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud

Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud hõlmavad:

a)	tasud varaliste õiguste kasutamise eest (näiteks patendid, kaubamärgid, autoriõigused, tööstustehnoloogia ja tööstusdisainlahendused, k.a. ärisaladused ja frantsiisid). Nimetatud õigused võivad tekkida teadus- ja arendustegevusest ning turustamisest; ja

b)	litsentsitasud originaalteoste või prototüüpide (näiteks raamatute ja käsikirjade, arvutitarkvara, filmikunstiteoste ja helisalvestiste autoriõigused) reprodutseerimise või levitamise eest ning seonduvate õiguste eest (näiteks elavettekanded ja televisiooni-, kaabli- või satelliitülekanded).

2.9 Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused

Arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused määratletakse teenuse olemuse, mitte osutamismeetodi järgi.

2.9.1 Telekommunikatsiooniteenused

Telekommunikatsiooniteenuste all kajastatakse heli, kujutise või muu teabe edastamist telefoni, teleksi, telegrammi, raadio, televisioonikaabli, ringhäälingu, satelliidi või elektronposti, faksi teel jne, sealhulgas äritegevusega seonduvaid võrguteenuseid, telekonverentsi- ja tugiteenuseid. Telekommunikatsiooniteenuste all ei kajastata edastatava teabe maksumust. Siia kuuluvad ka mobiilse telekommunikatsiooni teenused, interneti tuumvõrgu ja kasutamise teenuseid, sealhulgas juurdepääsu tasud. Siia ei kuulu telefonivõrgu seadmete paigaldusteenus, mis kajastatakse ehituse all, ning andmebaasidega seonduvad teenused, mis kajastatakse infoteenuste all.

2.9.2 Arvutiteenused

Arvutiteenuste all kajastatakse riistvara ja/või tarkvaraga seonduvaid teenuseid ning andmetöötlusteenuseid. Siia kuuluvad ka riist- ja tarkvara ning nende rakendamist käsitlevad konsultatsioonid; arvutite ja välisseadmete hooldus ja remont; avariijärgsed taasteteenused; nõustamine ja abi osutamine arvuti ressursi juhtimise küsimustes; kasutusvalmis süsteemide analüüs, projekteerimine ja programmeerimine (muu hulgas kodulehekülgede väljatöötamine ja kujundamine) ja tarkvara käsitlevad tehnilised konsultatsioonid; kohandamata tarkvara kasutuslitsentsid; kohandatud tarkvara arendamine, tootmine, tarnimine ja dokumenteerimine, sealhulgas tellimuse alusel konkreetsele kasutajale tehtud operatsioonisüsteemid; süsteemi hooldus- ja muud tugiteenused, näiteks konsultatsiooni osana pakutav koolitus; andmetöötlusteenuseid, näiteks andmete sisestamine, tabelite vormistamine ja ajajaotusel põhinev töötlemine; kodulehekülje majutusteenused (st internetis klientide kodulehekülgede hoidmiseks serveriruumi võimaldamine) ja arvutuskeskuste haldamine. Siia ei kuulu tarkvara reprodutseerimise ja/või levitamise litsentsid, mis kajastatakse intellektuaalomandi kasutamise tasude all. Arvuti rentimine ilma operaatorita kajastatakse kasutusrendi all.

2.9.3 Infoteenused

Hõlmab uudisteagentuuride teenuseid ja muid infoteenuseid.

2.9.3.1 Uudisteagentuuride teenused hõlmavad järgmist: meedia varustamine uudiste, fotode ja spetsiaalsete temaatiliste artiklitega.

2.9.3.2 Muude infoteenuste all kajastatakse andmebaasidega seonduvad teenused (andmebaaside loomine, andmete säilitamine ning andmete ja andmebaaside (sealhulgas kataloogide ja elektronikirjade aadresside) levitamine nii internetis kui ka magnet- või optiliste salvestuste või trükimeedia kaudu ning veebi otsinguportaalid (otsingumootori teenused internetiaadresside leidmiseks kliendi poolt võtmesõnapäringu sisestamisel). Siin kajastatakse ka ajalehtede ja perioodiliste väljaannete eraviisilised otsetellimused, mis esitatakse kas postiga, elektrooniliselt või muul viisil, muud veebi sisuteenused ning raamatukogude ja arhiivide teenused. Ajalehtede ja perioodiliste väljaannete suurtellimused kajastatakse üldkaupade all. Infoteenused hõlmavad allalaaditud materjali, välja arvatud tarkvara (mis kajastatakse arvutiteenuste all) või audio ja video (mis kajastatakse audiovisuaalsete ja nendega seotud teenuste all).

2.10 Muud äriteenused

Muude äriteenuste all kajastatakse: teadus- ja arendusteenused, ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused, tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused.

2.10.1 Teadus- ja arendusteenused

Teadus- ja arendusteenused hõlmavad teenuseid, mis on seotud alusuuringutega, rakendusuuringutega ning uute toodete ja tehnoloogiliste protsesside katselise väljatöötamisega. Üldjuhul kuuluvad nimetatud kategooria alla tehnoloogilised saavutused loodusteadustes, sotsiaalteadustes ja humanitaarteadustes, sealhulgas operatsioonisüsteemide väljatöötamine. Samuti kuuluvad siia kaubandusuuringud elektroonika, ravimpreparaatide ja biotehnoloogia valdkonnas.

Teadus- ja arendusteenused hõlmavad järgmist: 1) süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka ja 2) muud teadus- ja arendusteenused.

2.10.1.1 Kirje „Süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka” hõlmab järgmist: a) kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused ja b) teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine.

2.10.1.1.a

Kirje „Kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused” hõlmab tellimuse peale teadus- ja arendusteenuste osutamist (kohandatud teenused) ning üldiste teadus- ja arendusteenuste väljatöötamist, välja arvatud varaliste õiguste müümine (mis kajastatakse kirje 2.10.1.1.b all) ning reprodutseerimis- või kasutuslitsentsidega seotud müük (mis kajastatakse intellektuaalomandi kasutamise tasude all).

2.10.1.1.b

Kirje „Teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine” hõlmab järgmist: patendid, teadus- ja arendustegevusest tulenevad autoriõigused, tööstustehnoloogia või tööstusdisainilahendused (sh ärisaladus).

2.10.1.2 Muud teadus- ja arendusteenused hõlmavad muid toodete/protsesside väljatöötamisteenuseid.

2.10.2 Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused

Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused hõlmavad järgmist: 1) õigusabiteenused, raamatupidamine, juhtimiskonsultatsioonid, juhtimisteenused ja suhtekorraldusteenused ning 2) reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused.

2.10.2.1 Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldus hõlmab järgmist:

a) õigusabiteenused; b) arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid; c) äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldusteenused.

2.10.2.1.a

Õigusabiteenused hõlmavad juriidilist konsultatsiooni ja esindamisteenuseid juriidilistes, kohtu- või põhikirjajärgsetes menetlustes, juriidiliste dokumentide koostamise teenuseid, notariaalse tõestamise alast nõustamist, pärandvara valitsemise teenuseid ning vahekohtu- ja lepitusteenuseid.

2.10.2.1.b

Arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid hõlmab majandustehingute registreerimist, raamatupidamisdokumentide ja -aruannete kontrollimist, maksude planeerimist ja maksukonsultatsioone; maksudokumentide koostamist.

2.10.2.1.c

Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldus hõlmab ettevõtjatele osutatud konsultatsiooni- ja juhendamisteenuseid organisatsiooni majandustegevuse põhimõtete ja strateegia ning üldise planeerimise, korraldamise ja kontrolli vallas. Siia kuuluvad juhtimistasud, tulemusaudit; turunduse ja inimressursside korraldamine, tootmis- ja projektijuhtimise alased konsultatsioonid; konsultatsiooni- ja juhendamisteenused klientide maine kujundamisel ja suhtekorraldusel avalikkuse ja muude institutsioonidega.

2.10.2.2 Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused hõlmab järgmist: reklaamibüroode poolt reklaami kavandamist, loomist ja turustamist, reklaami meediasse paigutamist, sealhulgas reklaamikoha ostmine ja müük, messide poolt osutatavad esitlusteenused, toodete turustamine välismaal, turu-uuringud, teleturustus, avaliku arvamuse küsitlused mitmesugustel teemadel.

2.10.3 Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused

Siia kuuluvad: 1) arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused, 2) jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine, põllumajandus- ja mäetööstusteenused, 3) kasutusrent, 4) kaubandusega seotud teenused, ja 5) mujal kajastamata muud äriteenused.

2.10.3.1 Arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused

Hõlmavad järgmist: a) arhitektuurialased teenused, b) projekteerimisteenused, c) teadus- ja muud tehnilised teenused.

2.10.3.1.a

Arhitektuurialased teenused hõlmavad tehinguid, mis on seotud ehitiste projekteerimisega.

2.10.3.1.b

Projekteerimisteenused hõlmavad masinate, materjalide, instrumentide, struktuuride, protsesside ja süsteemide kavandamist, arendamist ja kasutamist. Sedalaadi teenused hõlmavad projekteerimisega seotud kavandite, plaanide ja uuringute tegemist. Siia alla ei kuulu mäetööstuses tehtavad projekteerimistööd (need kajastatakse kirje „Mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused” all).

2.10.3.1.c

Teadus- ja muud tehnilised teenused hõlmavad järgmist: mõõdistustööd, kartograafia, toodete katsetamine ja sertifitseerimine ja tehnilise kontrolli teenused.

2.10.3.2 Jäätmekäitlus-, reostuse kõrvaldamise, põllumajandus- ja mäetööstuse teenused

Hõlmavad järgmist: a) jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine, b) põllumajandusliku tegevuse, metsanduse ja kalandusega kaasnevad teenused, c) mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused.

2.10.3.2.a

Jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine hõlmab järgmist: jäätmekogumine, ja -kõrvaldus, saastekäitlus, kanalisatsioon ja muud keskkonnakaitseteenused. Siia alla kuuluvad ka keskkonnateenused, nagu süsinikdioksiidi kompensatsioon või süsinikdioksiidi sidumine, mida ei ole liigitatud muude erikategooriate alla.

2.10.3.2.b

Põllumajandusliku tegevuse, metsanduse ja kalandusega kaasnevad teenused hõlmavad järgmist: näiteks põllumajandusmasinate mehitamine, saagi koristamine ja töötlemine, kahjurite tõrje, lemmikloomade pidamisega seotud teenused, loomade eest hoolitsemise ja aretamise teenused. Siia kuuluvad ka jahi- ja püügiteenused, metsandus-, metsaraie ja kalandusteenused ning veterinaarteenused.

2.10.3.2.c

Mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused hõlmavad järgmist: nafta- ja gaasileiukohtades osutatavad kaevandamisteenused, sealhulgas puurimine, puurtornide ehitamine, remondi ja demonteerimisteenused ning nafta- ja gaasipuurkaevude mantlite tsementeerimine. Siia kuuluvad ka maavarade geoloogilise luure ja uurimistegevusega, samuti projekteerimistööde ja geoloogilise mõõdistamisega kaasnevad teenused;

2.10.3.3 Kasutusrent

Kasutusrendi all mõistetakse toodetud vara rendile andmist selliste kokkulepete alusel, mis näevad ette materiaalse põhivara kasutusõiguse andmist rentnikule ilma, et talle läheks üle oluline osa omandiõigusega kaasnevatest riskidest ja hüvedest. Kasutusrenti võib nimetada rentimiseks kui hõlmatud on sellised objektid nagu ehitised või seadmed. Kasutusrenditeenused hõlmavad laevade, õhusõidukite ja muude transpordiseadmete üürimist (rentimist) või prahtimist meeskonnata. Hõlmatud on ka rendimaksed, mis on seotud muude seadmetega ilma teenindava personalita, sealhulgas arvutid ja telekommunikatsiooniseadmed. Litsentsitasud immateriaalse põhivara, nagu tarkvara, intellektuaalomand jne kasutamise eest on kasutusrendi asemel hõlmatud pigem muude kirjetega (arvutiteenused, mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud jne). Kasutusrent ei hõlma telekommunikatsiooniliine või -võimsust (kajastatakse telekommunikatsiooniteenuste all), laevade ja õhusõidukite rentimist ilma meeskonnata (kajastatakse veoteenuste all) ja reisiteenustega kaasnevat rentimist (kajastatakse reisiteenuste all).

2.10.3.4 Kaubandusega seotud teenused

Kaubandusega seotud teenused hõlmavad komisjonitasusid kaupade ja teenuste vahendamise eest kaupmeestele, kaubamaakleritele, vahendajatele või komisjonäridele. Kaubandusega seotud teenused ei hõlma frantsiisitasusid (kajastatakse mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasude all), finantsinstrumentidega seotud maakleriteenuseid (kajastatakse muude kindlustuse abiteenuste all) ja veoteenustega seonduvaid tasusid, nagu komisjonitasud (kajastatakse veoteenuste all).

2.10.3.5 Muud äriteenused, mis ei ole mujal kajastatud

Muud äriteenused hõlmavad vee, auru, gaasi või muude naftatoodete jaotusega seotud teenuseid ning konditsioneeritud õhuga varustamist, kui need on eristatud edastamisteenustest, personali komplekteerimise, turva- ja uurimisteenuseid, kirjalikku ja suulist tõlget, fotograafiateenuseid, kirjastamisteenuseid, hoonete koristustöid ja kinnisvarateenuseid.

2.11 Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Hõlmab audiovisuaalsed ja nendega seotud teenuseid ja muid isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenuseid.

2.11.1 Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused

Need teenused saab üksikasjalikumalt liigitada audiovisuaalseteks teenusteks ja kunstivaldkonna teenusteks. Hõlmab teenuseid ja vastavaid honorare, mis on seotud filmide (filmi- või videolindil), raadio- ja televisioonisaadete (otsesaadete või lindistuste) ja muusikasalvestuste tootmisega. Hõlmatud on audiovisuaalsete teoste ja nendega seotud toodete laenutus ja tasu juurdepääsu eest kodeeritud signaaliga telekanalitele (näiteks kaabellevi või satelliiditeenused), masstoodetud audiovisuaalsed tooted, mis on ostetud või müüdud alaliseks kasutamiseks ja mis tarnitakse elektrooniliselt (allalaaditavad tooted), esinejate (näitlejate, muusikute, tantsijate), autorite, heliloojate jne honorarid. Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused ei hõlma tasusid või litsentse audivisuaalsete teoste reprodutseerimise ja/või levitamise eest (kajastatakse mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasude all).

2.11.2 Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Hõlmavad järgmist: a) haridusteenused, b) tervishoiuteenused, c) kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused ja d) muud isikuteenused.

2.11.2.a

Haridusteenused hõlmavad teenuseid, mida residentide ja mitteresidentide vahel osutatakse seoses haridusega, näiteks kaugõppekursused, õpingud televisiooni või Interneti vahendusel, samuti lektoritasusid, mida saadakse võõrustaja riigis.

2.11.2.b

Tervishoiuteenused hõlmavad arstide, õdede, parameedikute ja samalaadsete spetsialistide teenuseid, laboriteenuseid või muid sarnaseid teenuseid, mida osutatakse kas kaugmeetodil või kohapeal. Siin ei kajastata reisijate kulutusi tervisele ja õpingutele (need kajastatakse reisiteenuste all).

2.11.2.c

Kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused hõlmavad teenuseid, mis on seotud muuseumide ja muude kultuuri-, spordi-, hasartmängu- ja meelelahutusüritustega, välja arvatud need teenused, mida tarbivad isikud väljaspool oma elukohariiki (kajastatakse reisiteenuste all).

2.11.2.d

Muud isikuteenused hõlmavad sotsiaalteenuseid, majapidamisteenuseid jne.

2.12 Mujal kajastamata valitsemissektori kaubad ja teenused

Siin kajastatakse valitsemissektori ülejäänud tehinguid (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide tehinguid) kaupade ja teenustega, mida ei ole võimalik kajastada teiste kirjete all. Siia kuuluvad kõik enklaavide – näiteks saatkondade, konsulaatide, sõjaväebaaside ja rahvusvaheliste organisatsioonide – tehingud (nii kaupade kui teenustega) selle riigi residentidega, kus enklaav asub. Siia ei kuulu enklaavide tehingud koduriigi residentidega. Olenevalt sellest, milline valitsusüksus tehingut teostab, saab selle kirje jaotada saatkondade ja konsulaatide teenusteks, sõjaväeüksuste ja -esinduste teenusteks ja muudeks valitsemissektori kaupadeks ja teenusteks (mujal kajastamata).

3. ESMANE TULU

Esmane tulu koosneb laekumistest institutsionaalsetele üksustele tootmisprotsessi panustamise või muudele institutsionaalsetele üksustele finantsvarade tarnimise või loodusressursside rentimise eest. Siia kuuluvad tööjõutulu, investeerimistulu ja muu esmane tulu.

3.1 Tööjõutulu (D1)

Tööjõutulu kajastatakse juhul, kui tööandja (tootmisüksus) ja töötaja on erinevate riikide residendid. Tootmisüksuse residentriigis koosneb tööjõutulu rahalisest või mitterahalisest töötasust (sealhulgas tööandjate sissemaksed sotsiaalkindlustussüsteemi või erakindlustus- ja pensionifondidesse), mis makstakse residendist ettevõtjate poolt mitteresidendist töötajatele arvestusperioodil tehtud töö eest. Töötajate residentriigis koosneb tööjõutulu rahalisest või mitterahalisest töötasust, mis makstakse mitteresidendist ettevõtjate poolt töötajatele arvestusperioodil tehtud töö eest. Oluline on tuvastada töösuhte olemasolu. Töösuhte puudumisel kajastatakse makse teenuste ostutehingute all.

3.2 Investeerimistulu

Investeerimistulu on residendi omandis olevatest välisfinantsvaradest (kreedit) tulenev tulu ja, vastupidi, mitteresidendi omandis olevatest kodumaistest finantsvaradest tulenev tulu (deebet). Investeerimistulu hõlmab tulu omakapitalilt (dividendid, kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad, reinvesteeritud tulu) ja tulu võlgadelt (intress), ning kindlustus- pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu.

Maksebilansis liigitatakse investeerimistulu samuti vastavalt alusinvesteeringu funktsioonile otseinvesteeringuteks, portfelliinvesteeringuteks, muudeks investeeringuteks või reservvaradeks ning klassifitseeritakse vastavalt investeeringu tüübile. Investeeringute määratlus funktsiooniti on toodud finantskonto all.

Kui (kapitali)osaluselt saadav kasum ja kahjum on eristatavad, ei liigitata neid investeerimistuluna, vaid investeeringu väärtuse muutusena turuhinna muutuse tõttu. Intressimäära tuletisinstrumentidega seotud netorahavood kajastatakse siiski tuletisinstrumentide all finantskontol.

3.2.1 Intress (D41)

Intress on investeerimistulu komponent, mida makstakse teatud tüüpi finantsvara – hoiuste (AF2), võlaväärtpaberite (AF3), laenude (AF4) ja muude saadaolevate arvete (AF8) – omanikele finantsvara muu institutsionaalse üksuse kasutusse andmise eest. Intress hõlmab ka tulu eriarveldusühikute (special drawing rights – SDR) positsioonidelt ja SDRide eraldamiselt. Esmase tulu kontol kajastatakse „puhasintressi”, lahutades „tegelikust intressist” kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

3.2.2 Ettevõtete jaotatud tulu (D42)

3.2.2.1 Dividendid (D421)

Dividendid on kapitaliaktsiate (AF5) omanikele jaotatud tulu rahaliste vahendite ettevõtte kasutusse andmise eest. Dividendid kajastatakse pärast dividendinimekirja sulgemist.

3.2.2.2 Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad (D422)

Kvaasikorporatiivsete ettevõtete (juriidilise isiku õiguseta ettevõtted, mis käituvad ettevõtetena, s.t. filiaalid, mitteresidentide omandis oleva maa ja muude loodusressursside tinglikud residentidest üksused, ühisettevõtted, usaldusfondid, jne) tuludest väljavõetud summad on kvaasikorporatiivsete ettevõtete omanike poolt neile kuuluvate kvaasikorporatiivsete ettevõtete teenitud kasumist oma tarbeks väljavõetavad summad. Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad kajastatakse nende väljavõtmisel.

3.2.3 Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D43)

Reinvesteeritud tulu näitab otseinvestori osa talle kuuluvast omakapitalist, mida välismaised tütar- ja sõsarettevõtjad ja filiaalid ei jaga dividendidena. See on määratletud otseinvestori osana otseinvesteeringuettevõtte teenitud konsolideeritud kogukasumist antud vaatlusperioodil (pärast maksude, intressi ja väärtuse languse arvestamist) miinus vaatlusperioodil väljamaksmisele kuuluvad dividendid, isegi kui dividendid on seotud eelmistel perioodidel teenitud kasumiga.

Reinvesteeritud tulu kajastatakse perioodil, mil see teenitakse.

3.2.4 Tulu investeerimisfondide aktsiatelt (D443)

Kollektiivsete investeerimisfondide (sealhulgas investeerimisühingud ja usaldusfondid) aktsionäride investeerimistulu koosneb kahest komponendist: dividendid (D4431) ja reinvesteeritud tulu (D4432)

Investeerimisfondidest teenitud tulu võib käsitleda tuluna, mis kantakse üle aktsionäridele (või osakuomanikele), kuivõrd tulu teenitakse investeerimistuluna omakapitalilt. Investeerimisfondid teenivad tulu aktsionäridelt saadud rahaliste vahendite investeerimiselt. Aktsionäride tulu investeerimisfondidelt on määratletud kui fondi investeerimisportfellist teenitud investeerimistulu, millest on maha arvatud tegevuskulud. Investeerimisfondide netotulu pärast tegevuskulude maha arvamist kuulub aktsionäridele. Kui aktsionäridele jaotatakse dividendidena vaid osa netotuludest, käsitletakse jaotamata kasumit kui aktsionäridele jaotatud ning seejärel reinvesteeritud tuludena.

3.2.5 Kindlustus-, pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu

Selle jaotise määratlemiseks vaadeldakse eraldi selle komponente, mis ei sisaldu maksbilansi andmetaotlustes.

3.2.5.1 Kindlustusskeemides osalejate investeerimistulu (D441) vastab kindlustustehniliste eraldiste investeerimisest teenitud esmasele kogutulule. Eraldiste puhul tunnistab kindlustusselts vastavat kohustust kindlustuspoliisi omaniku ees.

3.2.5.2 Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu (D442)

Pensioniõigused tekivad kas määratud sissemaksetega või määratud hüvitistega skeemidest.

3.3 Muu esmane tulu

Muu esmane tulu liigitatakse vastavalt koostava riigi institutsionaalsele sektorile (valitsemissektor või muud sektorid) ja koosneb järgmistest komponentidest: tootmis- ja impordimaksud, subsiidiumid ja rent.

3.3.1 Tootmis- ja impordimaksud (D2)

Koosnevad järgmistest komponentidest:

3.3.1.1

Tootemaksud (D21), mida makstakse kauba või teenuse piiriülese tootmise või kauplemise eest kauba või teenuse ühiku kohta. See hõlmab näiteks käibemaksu, impordimaksu, aktsiisimaksu ja tarbimismaksu.

3.3.1.2

Muud tootmismaksud (D29), mis koosnevad muudest tootmistegevusega seonduvatest maksudest, sealhulgas äri- ja erialaste litsentside maksud.

3.3.2 Subsiidiumid (D3)

Koosnevad järgmistest komponentidest:

3.3.2.1

Tootesubsiidiumid (D31), mida makstakse ostetud kauba või teenuse ühiku pealt.

3.3.2.2

Muud tootmissubsiidiumid (D39) koosnevad subsiidiumitest, v.a. tootesubsiidiumid, mida makstakse residendist tootjale tootmistegevuse eest.

3.3.3 Rent (D45)

Rent koosneb tuludest, mis saadakse loodusressursside kasutada andmise eest mitteresidendist institutsionaalsele üksusele. Siia kuuluvad näiteks tasud maa, maardlate ja muude maavarade kasutamise eest ning kalapüügi-, metsamajandus- ja karjatamisõiguste eest. Loodusressursside (näiteks maavarade) rentnike regulaarseid makseid peetakse sageli kasutusmaksuks, ent nad kirjendatakse rendi all.

4. TEISENE TULU

Teisese tulu konto näitab residentide ja mitteresidentide vahelisi jooksevülekandeid. Ülekanne on kanne, mille puhul üks institutsionaalne üksus annab teisele institutsionaalsele üksusele kauba, teenuse, finantsvara või muu mittetoodetud vara, saamata selle eest vastu majandusliku väärtusega kompensatsiooni. Kõik ülekanded, mis ei ole kapitalisiirded, on jooksevülekanded.

Jooksevülekandeid liigitatakse vastavalt ülekande saaja või tegija riigi institutsionaalsele sektorile (valitsemissektor või muud sektorid).

Valitsemissektori jooksevülekannete all kajastatakse jooksvaid tulumakse, omandimakse jne, sotsiaalmakseid, sotsiaaltoetusi, rahvusvahelist koostööd, mitmesuguseid jooksevülekandeid, käibemaksu- ja kogurahvatulupõhiseid liidu omavahendeid.

Muude sektorite jooksevülekannete all kajastatakse jooksvaid tulumakse, omandimakse jne, sotsiaalmakseid, sotsiaaltoetusi, mitmesuguseid jooksevülekandeid, kahjukindlustuse netopreemiaid ja korrigeerimist seoses muutusega pensioniõigustes. Mitmesugused jooksevülekanded (D75) koosnevad isiklikest ülekannetest residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel (sellest: töötajate rahaülekanded).

4.1 Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D5)

Rahvusvaheliste kontode jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne koosnevad peamiselt maksudest, mida kohaldatakse mitteresidendi töötasudele või finantsvaradelt teenitud tuludele. Siia kuuluvad ka maksud, mida kohaldatakse kapitalituludele mitteresidentide varadelt. Maksude puhul, mida kohaldatakse tuludele ja kapitalituludele finantsvaradelt, on maksjaks muud sektorid (üksikisikud, ettevõtted ja kasumitaotluseta institutsioonid) ja saajaks valitsemissektor.

4.2 Sotsiaalmaksed (D61)

Sotsiaalmaksed on kodumajapidamiste poolt sotsiaalkindlustussüsteemi tulevaste sotsiaaltoetuste eraldiseks tegelikult või arvestuslikult tehtud sissemaksed.

4.3 Sotsiaaltoetused (D62+D63)

Sotsiaaltoetused koosnevad sotsiaalkindlustuse ja pensioniskeemide raames makstavatest hüvitistest. Siia kuuluvad pensionihüvitised ja muud hüvitised (näiteks haigushüvitis, töötuskindlustus, eluasemetoetus ja haridushüvitis) nii rahalised kui ka mitterahalised.

4.4 Kahjukindlustuse netopreemiad (D71)

Kahjukindlustuse netopreemiad koosnevad nii brutopreemiatest, mida kindlustusvõtjad maksavad kindlustuse saamiseks aruandeperioodil (teenitud kindlustuspreemiad) kui ka kindlustusmakse lisadest, mida makstakse kindlustusvõtjatele omistatavast investeerimistulust pärast kindlustust korraldavate kindlustusseltside teenustasude lahutamist. Teenustasu koosneb kindlustusvõtjate poolt ostetud teenustest, mida kajastatakse kindlustusteenuste all. Siia kuuluvad ka standardsete tagatiste netopreemiad.

4.5 Kahjukindlustuse nõuded (D72)

Kahjukindlustuse nõuded on jooksval arveldusperioodil sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks makstavad summad. Nõuded muutuvad sissenõutavaks nõude aluseks oleva sündmuse toimumise hetkel. Siia kuuluvad ka standardsete tagatiste alusel makstavad nõuded.

4.6 Rahvusvaheline koostöö (D74)

Rahvusvahelise koostöö all kajastatakse erinevate riikide valitsuste või valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelisi rahalisi või mitterahalisi jooksevülekandeid. Koostöö liidu institutsioonidega moodustab rahvusvahelise koostöö osa.

4.7 Mitmesugused jooksevülekanded (D75)

Mitmesugused jooksevülekanded, rahalised või mitterahalised, koosnevad järgmisest: jooksevülekanded kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele (D751), kodumajapidamiste vahelised jooksevülekanded (D752), mitmesugused muud jooksevülekanded (D759), sealhulgas trahvid ja viivised, loteriipiletite ja hasartmängumaksud, hüvitismaksed jms.

4.7.1 Isiklikud ülekanded (residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel)

Isiklikud ülekanded residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel koosnevad residendist kodumajapidamiste poolt mitteresidendist kodumajapidamistele tehtud või mitteresidendist kodumajapidamistelt saadud rahalistest või mitterahalistest jooksevülekannetest. Isiklike ülekannete hulka kuuluvad ka töötajate rahaülekanded.

4.7.1.1 Töötajate rahaülekanded

Töötajate rahaülekanded koosnevad riigi residentidest võõrtööliste poolt mitteresidentidest kodumajapidamistele tehtud isiklikest ülekannetest. Võõrtöötajaid, kes töötavad ja elavad riigis vähem kui üks aasta, käsitletakse mitteresidentidena ning nende töötasu kajastatakse tööjõutulu all.

4.8 Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu omavahendid (D76)

Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu kolmanda ja neljanda astme omavahendid koosnevad iga liikmesriigi valitsemissektori poolt liidu institutsioonidele tehtud jooksevülekannetest.

4.9 Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes (D8)

Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes on vajalik selleks, et viia pensionite kirjendamine jooksevülekannete all vastavusse pensioniõiguste kirjendamisega finantsvara all. Pärast korrigeerimist on jooksevkonto saldo sama kui see oleks olnud ilma sotsiaalmaksete ja vastuvõetud pensionihüvitiste kajastamiseta jooksevülekannete all.

B. KAPITALIKONTO

Kapitalikonto hõlmab järgmist: mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised ja kapitalisiirded.

5.1 Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised, bruto

Mittetoodetud mittefinantsvarad koosnevad järgmisest: a) loodusressursid, b) lepingud, rendi-/liisinglepingud ja litsentsid, ja c) turundusvarad (ärinimed, kaubamärgid) ja firmaväärtus. Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised kajastatakse eraldi bruto-, mitte netosummana. Kapitalikonto selle kirje all kajastatakse üksnes selliste varade ost/müük, mitte nende kasutus.

5.2 Kapitalisiirded (D9)

Kapitalisiirete koosseisu kuuluvad i) põhivara omandiõiguse ülekanded; ii) põhivara soetamise või realiseerimisega seotud või sellest tingitud kapitali ülekanded ja iii) võlausaldajate poolt kohustuste tühistamine ilma tasu vastu saamata. Kapitalisiirded võivad olla rahalised või mitterahalised (näiteks võlgade kustutamine). Jooksevülekannete ja kapitalisiirete vaheline praktiline erinevus põhineb ülekande kasutamisel saajariigis. Kapitalisiirded liigitatakse vastavalt sellele institutsionaalsele sektorile, mis saab või teeb koostavas riigis ülekande (valitsemissektor või muud sektorid).

Kapitalisiirded koosnevad kapitalimaksudest, investeerimistoetustest ja muudest kapitalisiiretest.

5.2.1 Kapitalimaksud (D91)

Kapitalimaksud koosnevad institutsionaalsete üksuste omandis olevate varade väärtusele või netoväärtusele või institutsionaalsete üksuste vahel võõrandatud varade väärtusele juhuti kohaldatavatest maksudest. Siia kuuluvad soodustatud isiku kapitali suhtes kohaldatavad pärandimaksud ja kinkemaksud.

5.2.2 Investeerimistoetused (D92)

Investeerimistoetused koosnevad põhivara soetamise kulude täielikuks või osaliseks katmiseks tehtud rahalistest või mitterahalistest kapitalisiiretest. Ülekande saaja on kohustatud saadud rahalist investeerimistoetust kasutama kapitali kogumahutuseks põhivarasse ning toetused on sageli seotud konkreetsete investeerimisprojektidega, näiteks mahukate ehitusprojektidega.

5.2.3 Muud kapitalisiirded (D99)

Siia kuuluvad ühekordsed suurmaksed mahukate kahjunõuete ja tõsiste vigastuste tekitamise eest, mida kindlustuspoliis ei kata, samuti kingitused, pärandused ja annetused, sealhulgas kasumitaotluseta institutsioonidele. Selle kirje all kajastatakse ka võlgade kustutamine.

5.2.3.1 Võlgade kustutamine

Võlgade kustutamine on võlausaldaja ja võlgniku vahelise lepingulise võlakohustuse osaline või täielik vabatahtlik tühistamine.

C. FINANTSKONTO JA RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON

Tavapäraselt kajastatakse finantskontol kõiki residentide ja mitteresidentide vahelisi finantsvarade või -kohustustega seotud tehinguid. Finantskontol kajastatakse tehinguid netosummas: finantsvarade netosoetuse arvutamiseks lahutatakse soetatud varadest varade vähenemine.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitab riigi residentide finantsvara väärtust iga kvartali lõpul – nõuded mitteresidentide vastu, riigi residentide kohustused mitteresidentide ees ning füüsiline kuld, mis kajastatakse reservvarade all. Rahvusvahelise investeerimispositsiooni netopositsioon on varade ja kohustuste vahe – netonõue välismaailma vastu või netokohustus välismaailma ees.

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni väärtus perioodi lõpul sõltub eelmise perioodi lõpu positsioonidest, jooksva perioodi tehingutest ning muudest muutustest, mis ei ole tingitud residentide ja mitteresidentide vahelistest tehingutest ning on seotud vahetuskursside või hindade muutusest tulenevate muutustega mahus või ümberhindamistes.

Funktsiooni järgi liigitatakse piiriülesed finantstehingud ja positsioonid järgmiselt: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid, muud investeeringud ja reservvarad. Piiriülesed finantstehingud ja positsioonid klassifitseeritakse vastavalt instrumendi liigile ja institutsionaalsele sektorile, nagu on määratletud tabelis 7.

Tehinguid ja positsioone hinnatakse turuhinna põhjal. Mittekaubeldavate instrumentide (laenud, hoiused ja muud saada-/makstaolevad arved) positsioone hinnatakse nominaalväärtuses. Tehinguid nimetatud instrumentidega kajastatakse aga turuhindades. Tehingute turuväärtusest ja positsioonide nominaalväärtusest tulenevate mittevastavuste korrigeerimiseks kirjendab müüja müügitehingu perioodil muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindluse, mis vastab nominaalväärtuse ja tehingu väärtuse erinevusele, samas kui ostja kirjendab vastassuunalise summa muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindlusena.

Maksebilansi finantskonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioon sisaldab ka vastaskirjeid tekkepõhise tulu jaoks funktsiooni alusel liigitatud instrumentidelt.

6.1 Otseinvesteeringud

Otseinvesteeringud on seotud ühe riigi residendiga (otseinvestor), kes omab kontrolli või olulist mõju teise riigi residendist ettevõtte (otseinvesteeringu ettevõte) juhtimise üle. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele on otseinvesteeringusuhe tuvastatud juhul, kui ühe riigi residendist investorile kuulub teise riigi residendist ettevõttes vähemalt 10%-ne otsene või kaudne hääleõigus. Selle kriteeriumi alusel saab esineda otseinvesteeringusuhe mitme seotud ettevõtte vahel, olenemata sellest, kas seos on ühe või mitme ahelana. See saab laieneda ka otseinvesteeringu ettevõtte tütarettevõtetele, alltütarettevõtetele ja sõsarettevõtetele. Kui otseinvesteering on kindlaks tehtud, kajastatakse kõik edasised finantsvood/positsioonid seotud üksuste vahel/suhtes otseinvesteeringu tehingute/positsioonidena.

Omakapital hõlmab filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sõsarettevõtjate aktsiaid ja osasid. Reinvesteeritud tulu koosneb vastaskirjest otseinvestori osa kohta tulust, mida tütar- või sõsarettevõtted ei jaota dividendidena, ja filiaalide tulust, mida ei maksta otseinvestorile ja mis kajastatakse investeerimistulu all (vt punkt 3.2.3).

Omakapitali ja võlakapitali otseinvesteeringud liigitatakse omakorda vastavalt ettevõtete omavahelistele suhetele ja investeeringu suunale. Otseinvesteerimise suhted võib jagada kolmeks:

a)	otseinvestori investeering otseinvesteeringu ettevõttesse. See kategooria hõlmab otseinvestori poolt otseinvesteeringu ettevõttesse suunatud investeerimisvoogusid (ja -positsioone) (sõltumata sellest, kas ettevõtte üle omatakse otseselt või kaudselt kontrolli või olulist mõju);

b)	pöördinvesteering. Sellist tüüpi suhe hõlmab otseinvesteeringu ettevõtte poolt otseinvestorisse suunatud investeerimisvoogusid (ja -positsioone).

c)	sõsarettevõtete vahel. See hõlmab investeerimisvoogusid (ja -positsioone) ettevõtete vahel, kes ei oma teineteise üle kontrolli või olulist mõju, vaid kelle üle on kontroll või oluline mõju samal otseinvestoril.

6.2 Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringud koosnevad võlaväärtpaberite ja omandiväärtpaberite tehingutest ja positsioonidest, mida ei kajastata otseinvesteeringute või reservvarade all. Portfelliinvesteeringud hõlmavad omandiväärtpabereid, investeerimisfondide aktsiaid ja võlaväärtpabereid, kui neid ei liigitata otseinvesteeringuteks või reservvaradeks. Tagasiostulepingud ja väärtpaberite väljalaenud ei kuulu portfelliinvesteeringute hulka.

6.2.1 Omandiväärtpaberid (F51/AF51)

Omakapital koosneb kõikidest instrumentidest, mis esindavad nõudeid kapitaliettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte jääkväärtuse vastu pärast kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist. Erinevalt võlakohustustest ei anna omakapital omanikule õigust kindlaks määratud summale või kindla valemi kohaselt arvutatavale summale. Omandiväärtpaberid koosnevad noteeritud ja noteerimata aktsiatest.

Noteeritud aktsiad (F511/AF511) on tunnustatud börsi või muus vormis järelturu nimekirja kantud omandiväärtpaberid. Noteerimata aktsiad (F512/AF512) on börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid.

6.2.2 Investeerimisfondide aktsiad (F52/AF52)

Investeerimisfondide aktsiate emitendiks on investeerimisfondid. Usaldusfondi puhul nimetatakse aktsiaid „osakuteks”. Investeerimisfondid on eurofondid, mis võimaldavad investoritel koondada vahendeid finantsvaradesse ja/või mittefinantsvaradesse investeerimiseks. Investeerimisfondide aktsiad mängivad finantsvahenduses erilist rolli, pakkudes ühisinvesteerimise võimalust muudesse varadesse, seega kajastatakse investeerimisfonde muudest aktsiatest eraldi. Lisaks erineb ka tulude käsitlus, kuna arvesse võetakse ka reinvesteeritud tulud.

6.2.3 Võlaväärtpaberid (F3/AF3)

Võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad instrumendid. Võlaväärtpaberid on võlakirjad, vekslid, kaubeldavad hoiusertifikaadid, kommertspaberid, varaga tagatud väärtpaberid, rahaturuinstrumendid ja sarnased instrumendid, millega kaubeldakse tavapäraselt finantsturgudel. Võlaväärtpaberite tehingud ja positsioonid jagatakse esialgse tähtaja järgi lühiajalisteks ja pikaajalisteks võlaväärtpaberiteks.

6.2.3.1 Lühiajalised võlaväärtpaberid (F31/AF31)

Lühiajalised võlaväärtpaberid kuuluvad tasumisele nõudmisel või emiteeritakse esialgse tähtajaga mitte üle ühe aasta. Üldiselt annavad nad valdajale tingimusteta õiguse saada määratud, kindla rahasumma kindlaksmääratud kuupäeval. Nende instrumentidega kaubeldakse tavaliselt alakursiga, organiseeritud turgudel; alakurss sõltub intressimäärast ja kustutuspäevani jäänud ajast.

6.2.3.2 Pikaajalised võlaväärtpaberid (F32/AF32)

Pikaajalised võlaväärtpaberid emiteeritakse esialgse tähtajaga üle ühe aasta või tähtajatult (v.a nõudmiseni võlaväärtpaberid, mis kajastatakse lühiajaliste väärtpaberite all). Tavaliselt annavad need valdajale: a) tingimusteta õiguse kindlale rahalisele tulule või lepinguga kindlaksmääratud muutuvale rahalisele tulule (intressi maksmine ei sõltu võlgniku tulust); ja b) tingimusteta õiguse kindlale summale põhiosa tagasimaksmisel kindlaksmääratud kuupäeval või kuupäevadel.

Maksebilansitehingute kajastamine toimub perioodil, mil võlausaldajad või võlgnikud kirjendavad nõude või kohustuse oma raamatupidamises. Tehingud kajastatakse saadud või makstud tegelikus hinnas, millest on maha arvatud teenustasud ja kulud. Seega võetakse kupongväärtpaberite puhul arvesse intress, mis on kogunenud alates viimasest intressimaksest, ning alakursiga emiteeritud väärtpaberite puhul intress, mis on kogunenud alates emiteerimisest. Kogunenud intressi arvutamine on nõutav nii maksebilansi finantskonto kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul; nendel kirjetel peavad olema vastaskirjed vastavatel tulukontodel.

6.3 Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid (F7/AF7)

Tuletisinstrumentide leping on finantsinstrument, mis on seotud teise konkreetse finantsinstrumendi või indikaatori või kaubaga ja mille kaudu saab finantsturgudel kaubelda konkreetsete finantsriskidega (näiteks intressirisk, välisvääringu risk, aktsia- ja kaubahinna risk, krediidirisk jne). Kategooria kirjendatakse eraldi, kuna see seondub riski ülekandmisega, mitte rahaliste vahendite või muude ressursside võimaldamisega. Erinevalt teistest funktsionaalsetest kategooriatest ei teki tuletisinstrumentidelt esmast tulu. Intressimäära tuletisinstrumentide netorahavood kajastatakse tuletisinstrumentidena ja mitte investeerimistuluna. Tuletisinstrumentide tehinguid ja positsioone käsitletakse eraldi alusvarade väärtusest, millega nad on seotud. Optsioonide puhul kajastatakse kogu preemia (st optsioonide ostu-/müügihind ja seotud teenustasud). Marginaaltagatismaksed koosnevad rahast või muust tagatisest, mis on deponeeritud tehingupoole kaitsmiseks kohustuste täitmata jätmise riski eest. Need kajastatakse hoiustena muude investeeringute all (kui võlgniku kohustused sisalduvad laiemas rahaagregaadis) või muude saada-/makstaolevate arvete all. Tagastamatud tagatismaksed (ehk kõikumisvahemik) vähendavad tuletisinstrumendi kaudu tekkinud finantskohustusi; seetõttu liigitatakse need tuletisinstrumentidega tehinguteks.

Töötajate aktsiaoptsioonid on ettevõtte töötajatele töötasu osana pakutav võimalus osta ettevõtte aktsiaid. Töötajatele antud aktsiaoptsioon liigitatakse tuletisinstrumendiks, kui sellega on võimalik finantsturgudel vabalt kaubelda.

6.4 Muud investeeringud

Muude investeeringute all kajastatakse kõik ülejäänud finantstehingud ning see kirje hõlmab kõiki positsioone ja tehinguid, mis ei kuulu otseinvesteeringute, portfelliinvesteeringute, tuletisinstrumentide, töötajate aktsiaoptsioonide ega reservvarade kategooria alla Kui alltoodud finantsvarasid ja -kohustusi ei kajastata otseinvesteeringute või reservvarade all, kirjendatakse muude investeeringute all: a) muu omakapital, b) sularaha ja hoiused, c) laenud (sealhulgas IMFi krediidi kasutamine ja IMFi laenud), d) kindlustus-, pensioni- ja standardsed tagatisskeemid, e) kaubanduskrediit ja -ettemaksed, f) muud saada-/makstaolevad arved, ja g) SDRide eraldamised (SDRi positsioonid kajastatakse reservvaradena).

Finantskontol kirjendatud diskonteerituna müüdud laenude, hoiuste ja muude saada-/makstaolevate arvete tehinguväärtus võib erineda rahvusvahelise investeerimispositsiooni all kajastatud nominaalväärtusest. Nimetatud erinevused kajastatakse muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindluse all.

6.4.1 Muu omakapital (F519/AF519)

Muu omakapital koosneb omakapitalist, mis ei ole väärtpaberite kujul ning mida ei kajastata seetõttu portfelliinvesteeringute all. Osalus rahvusvahelise organisatsiooni kapitalis ei ole väärtpaberite kujul, mistõttu liigitatakse see muuks omakapitaliks.

6.4.2 Sularaha ja hoiused (F2/AF2)

Sularaha ja hoiused koosnevad ringluses olevast sularahast ja hoiustest. Hoiused on sellised mittekaubeldavad tüüplepingud, mida pakuvad hoiustavad ettevõtted ning mis võimaldavad võlausaldajal paigutada erinevaid summasid ning need hiljem välja võtta. Tavaliselt annab võlgnik investorile hoiuse osas garantii põhisumma tagastamise kohta.

Laenude ja sularaha ja hoiuste eristamine sõltub laenusaaja olemusest. See viitab, et varade poolel tuleb raha hoidva residendist sektori poolt mitteresidendist pankadele raha andmist liigitada hoiusteks ja raha hoidva residendist sektori poolt mitteresidendist mittepankadele (s.o institutsionaalsed üksused, mis ei ole pangad) raha andmist liigitada laenudeks. Kohustuste poolel tuleb residendist mittepankade – s.o mitterahaloomeasutused (mitte-RAd) – poolt võetud raha alati liigitada laenuks. Lõpuks viitab see vahetegu, et kõiki residendist RAsid ja mitteresidendist panku puudutavad tehingud tuleb liigitada hoiusteks.

6.4.3 Laenud (F4/AF4)

Laenud on finantsvara, mis a) tekib rahaliste vahendite otsese väljalaenamisega võlausaldaja poolt võlgnikule, ja b) on kinnitatud dokumentidega, mis ei ole kaubeldavad. Selle kategooria alla kuuluvad kõik laenud, sealhulgas hüpoteeklaenud, kapitalirent ja repo-tüüpi tehingud. Kõiki repo-tüüpi tehinguid, st tagasiostulepinguid, müügi/tagasiostu tehinguid ja väärtpaberite väljalaene (sularaha tagatisel), käsitletakse tagatud laenuna, mitte väärtpaberite suunatud ostuna/müügina, ja kajastatakse muude investeeringutena tehingu teinud residendi sektori all. See käsitlus, mis on ühtlasi kooskõlas pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamistavaga, kajastab eeldatavalt täpsemini nende finantsinstrumentide majanduslikku põhjendust.

6.4.4 Kindlustus, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (F6/AF6)

Siia kuuluvad järgmised komponendid: a) kahjukindlustuse tehnilised eraldised (F61), b) elukindlustuse ja annuiteedi õigused (F62), (c) pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, ja õigused mittepensionifondidele (F63+F64+F65) ning (d) reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (F66).

6.4.5 Kaubanduskrediit ja -ettemaksed (F81/AF81)

Kaubanduskrediit ja -ettemaksed on finantsnõuded, mis tekivad kauba või teenuse pakkuja poolt oma klientidele krediidi otsesest pikendamisest ning ettemaksetest töö eest, mis pole lõpetatud või mida alles alustatakse, kliendipoolse ettemakse vormis veel tarnimata kauba ja teenuse eest. Kaubanduskrediidi ja -ettemaksetega on tegemist siis, kui kauba või teenuse eest maksmine ei toimu samaaegselt kauba omandiõiguse muutumise või teenuse osutamisega.

6.4.6 Muud saada-/makstaolevad arved (F89/AF89)

See kategooria hõlmab saada-/makstaolevaid arveid, mida ei kajastata kaubanduskrediidi ja -ettemaksete või muude instrumentide all. Siia kuuluvad finantsvarad ja -kohustused, mis tekivad tehingute ja nendele vastavate maksete teostamise vahelisest ajalisest erinevusest. Siia kuuluvad tekkepõhiselt arvestatud, kuid väljamaksmata maksukohustused, väärtpaberi ostu- ja müügitehingud, väärtpaberite väljalaenamise tasud, kullalaenu tasud, palgad, dividendid ja sotsiaalmaksed.

6.4.7 SDRide eraldamised (F12/AF12)

SDRide eraldamised IMFi liikmesriikidele kajastatakse saaja kohustusena SDRide all kirjel muud investeeringud; vastav summa kajastatakse ka SDRide all kirjel reservvarad.

6.5 Reservvarad

Reservvarad on välisvarad, mis on rahandusasutuste kontrolli all ning neile koheselt kättesaadavad maksebilansi finantseerimisvajaduste katmiseks, valuutakursside juhtimiseks valuutaturgudele sekkumiseks ning muudel sarnastel eesmärkidel (näiteks vääringu ja majanduse usaldusväärsuse tagamiseks või välislaenudeks). Reservvarad peavad olema tegelikult olemasolevad välisvaluutavarad, nõuded mitteresidentide vastu ja muud varad. Siia ei kuulu potentsiaalsed varad. Reservvarade aluspõhimõtteks on rahandusasutuste „kontroll” ja reservvarade „kasutamiseks kättesaadavus”.

6.5.1 Rahaline kuld (F11/AF11)

Rahaline kuld on kuld, millele on õigus rahandusasutustel (või teistel, kes on rahandusasutuste tõhusa kontrolli all) ja mida hoitakse reservvaradena. See hõlmab füüsilist kulda ja isikupäratuid kullakontosid mitteresidentide juures, mis annavad õiguse nõuda kulla üleandmist.

6.5.1.1 Füüsiline kuld esineb müntide, valuplokkide või kangidena, mille puhtus on vähemalt 995 osa 1 000st, k.a. isikupärastatutel kullakontodel hoitav kuld.

6.5.1.2 Isikupäratud kullakontod kajastavad nõuet kontohalduri vastu kulla üleandmiseks. Nende kontode puhul on konto väljastajal õigus füüsilisele isikupärastatud kulla reservibaasile; konto omanikele väljastatakse kullas vääringustatud nõuded. Isikupäratud kullakontod, mida ei liigitata rahalise kulla alla, kajastatakse sularaha ja hoiustena muude investeeringute all.

6.5.2 SDRid (F12/AF12)

SDRid on IMFi loodud rahvusvahelised reservvarad, mis on eraldatud IMFi liikmesriikidele neile kuuluva rahvusvahelise reservvara täiendusena. SDRe hoiavad üksnes IMFi liikmesriikide rahandusasutused ja teatud rahvusvahelised finantseerimisasutused, kes on volitatud depositaarid.

6.5.3 Reservpositsioon IMFis

See on järgmise summa: a) reservkvoot ehk välisvaluutasummad, sealhulgas SDR, mida liikmesriik võib IMFist lühikese etteteatamisega välja võtta ning b) muud laenulepingulised nõuded IMFi vastu üldiste vahendite kontol, mis on liikmesriigile koheselt kättesaadavad.

6.5.4 Muud reservvarad

Siia kuuluvad sularaha ja hoiused, väärtpaberid, tuletisinstrumendid ja muud nõuded. Hoiused koosnevad nõudmiseni hoiustest. Väärtpaberid koosnevad mitteresidentide emiteeritud likviidsetest ja turukõlblikest omandiväärtpaberitest ja võlaväärtpaberitest, sealhulgas investeerimisfondide aktsiatest või osakutest. Tuletisinstrumendid kajastatakse reservvaradena vaid juhul, kui reservvarade juhtimisega seonduvad tuletisinstrumendid mängivad varade hindamisel olulist rolli. Muud nõuded koosnevad laenudest mitteresidendist mittepankadele, pikaajalistest laenudest IMFi usalduskontole ja muudest finantsvaradest, mida varem reservvaradena ei kajastatud ent mis vastavad reservvarade määratlusele.

”

(1) Ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

(2) Ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

(3) Üleminek tähtpäevadele t + 82 ja t + 80 ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

(4) Geograafiline jaotus on alates 2019. aastast kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

(5) Jaotus institutsionaalsete sektorite järgi tase 1 (sektori 1), v.a sektor 2, on kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

(6) Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015

(7) Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015

(8) Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015

(9) Liikmesriikide puhul, kes ei kuulu rahaliitu: on nõutav jaotus riikide kaupa

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/67

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 556/2012,

26. juuni 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa seoses spinosaadi jääkide piirnormidega vaarikates või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) ning eriti selle artikli 18 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Spinosaadi jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas.

(2)

11. mail 2012 teatas Prantsusmaa komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) artiklile 53, et Drosophila suzukii ootamatu puhangu tõttu andis ta ajutiselt loa kasutada toimeainet spinosaadi sisaldavaid taimekaitsevahendeid, sest sellise ettenägematu ohu vastu ei leidunud muid otstarbekaid vahendeid. Seejärel teatas Prantsusmaa teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõikega 4, et ta on lubanud viia oma riigi territooriumil turule vaarikaid, mis sisaldavad kohaldatavast piirnormist suuremat pestitsiidijääki. Praegune spinosaadi jääkide piirnorm 0,3 mg/kg.

(3)	Prantsusmaa esitas komisjonile nõuetekohase tarbijariskide hinnangu ja tegi selle alusel ajutise piirnormi ettepaneku.

(4)	Toiduohutusamet hindas saadud andmeid ja avaldas arvamuse (3) ettepanekus sisalduva ajutise piirnormi ohutuse kohta.

(5)	Ameti arvamuse kohaselt ei põhjusta Prantsusmaal lubatud spinosaadi kasutamine tõenäoliselt vaarikate puhul tarbijate jaoks olukorda, kus ületatakse toksiliste toimeainete piirnorm, ja seega ei ole karta, et ohustataks inimeste tervist.

(6)	Toiduohutusameti arvamust ja asjaomaseid tegureid arvesse võttes on jääkide piirnormi muudatus kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõikega 4.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(8)

Arvestades asjaolu, et Prantsusmaa on juba andnud loa spinosaadi sisaldavate taimekaitsevahendite erakorraliseks kasutamiseks ning et on tekkinud pakiline vajadus tagada tarbijakaitse kõrge tase, on asjakohane sätestada jääkide piirnorm määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 45 lõikes 5 osutatud menetlust kasutades.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(3) Euroopa Toiduohutusamet: Statement on the modification of the existing MRL for spinosad in raspberries. EFSA Journal 2012;10(5):2751 [26 lk] doi:10.2903/j.efsa.2012.2751. Kättesaadav internetis: http://www.efsa.europa.eu/efsajournal.htm

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas asendatakse spinosaadi veerg järgmisega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Kood-number

Rühmad ja üksiktoodete näited, mille suhteskohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Spinosaad: spinosüün A ja spinosüün D segu, väljendatud spinosaadina (F)

(1)

(2)

(3)

0100000

1.	VÄRSKED VÕI KÜLMUTATUD PUUVILJAD; PÄHKLID

0110000

i)	Tsitrusviljad

0,3

0110010

Greipfruudid (Shaddock’id, pomelid, sweetie’d, tangelod (v.a minneolad), uglid ja muud hübriidid)

0110020

Apelsinid (Bergamotid, pomerantsid, chinotto’d ja muud hübriidid)

0110030

Sidrunid (Sukaadisidrunid, sidrunid)

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid (Klementiinid, tangeriinid, minneolad ja muud hübriidid)

0110990

Muud

0120000

ii)	Pähklid (koortega või ilma)

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0,05

0120030

Kažupähklid

0,05

0120040

Kastanid

0,05

0120050

Kookospähklid

0,05

0120060

Sarapuupähklid (Filbertpähklid)

0,05

0120070

Makadaamiapähklid

0,05

0120080

Pekanipähklid

0,05

0120090

Piiniapähklid

0,05

0120100

Pistaatsiapähklid

0,05

0120110

Kreeka pähklid

0,05

0120990

Muud

0,05

0130000

iii)

Õunviljad

0130010

Õunad (Paradiisiõunad)

0130020

Pirnid (Liiv-pirnid)

0130030

Küdooniad

0,5

0130040

Astelpihlakad

0,5

0130050

Nisperod

0,5

0130990

Muud

0,5

0140000

iv)

Luuviljad

0140010

Aprikoosid

0140020

Kirsid (Maguskirsid, hapukirsid)

0140030

Virsikud (Nektariinid ja sarnased hübriidid)

0140040

Ploomid (Kreegid, renkloodid, mirabellid, laukaploomid)

0140990

Muud

0150000

v)	Marjad ja väikesed puuviljad

0151000

a)	Laua- ja veiniviinamarjad

0,5

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

Maasikad

0,3

0153000

c)	Koguviljad

0153010

Pamplid

0,3

0153020

Põldmurakad (Muraka ja vaarika ristandid, rabamurakad)

0,02 (2)

0153030

Vaarikad (Punakarvased vaarikad, mesimurakad (Rubus arcticus), hübriidvaarikad (Rubus arcticus x idaeus))

0,9 (+)

0153990

Muud

0,02 (2)

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Kännasmustikad (Harilikud mustikad,)

0,3

0154020

Jõhvikad (Pohlad (väikselehelised mustikad))

0,02 (2)

0154030

Sõstrad (punased, mustad ja valged)

0,3

0154040

Karusmarjad (Sealhulgas ristandid teiste sõstra perekonna liikidega)

0,3

0154050

Kibuvitsamarjad

0,3

0154060

Mooruspuumarjad (Maasikapuu viljad)

0,02 (2)

0154070

Õun-viirpuu marjad (Teravahambulise aktiniidia viljad (Actinidia arguta))

0,3

0154080

Musta leedri marjad (Musta aroonia, pihlaka, türnpuu, viirpuu, toompihlaka ja muude puude marjad)

0,3

0154990

Muud

0,02 (2)

0160000

vi)	Muud viljad

0161000

a)	Söödava koorega

0161010

Datlid

0,02 (2)

0161020

Viigimarjad

0,02 (2)

0161030

Lauaoliivid

0,02 (2)

0161040

Kinkanid (Jaapani kinkanid, harilikud kinkanid, limkvaadid (Citrus aurantifolia x Fortunella spp.))

0,02 (2)

0161050

Tähtviljad (Bilimbid)

0,02 (2)

0161060

Kakiploomid (idadiospüürid)

0,05

0161070

Nelgipuu viljad (Jaava õunad, pomerakid, jambu-nelgipuu viljad, brasiilia kirsid (Eugenia uniflora) surinami kirsid (E. uniflora))

0,02 (2)

0161990

Muud

0,02 (2)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0162010

Kiivid

0,2

0162020

Hiina litšipuu viljad (pulasanid, rambutanid, mangostanid)

0,02 (2)

0162030

Purpur-kannatuslille viljad

0,5

0162040

Suureviljalise viigikaktuse viljad

0,02 (2)

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0,02 (2)

0162060

Ameerika kakiploom (diospüür) (Diospyros digyna viljad, Casimiroa edulise viljad, rohelise marmelaadipuu viljad, Pouteria campechiana viljad, magusa marmelaadipuu viljad)

0,02 (2)

0162990

Muud

0,02 (2)

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0,02 (2)

0163020

Banaanid (Kääbusbanaanid, jahubanaanid, bananiitod)

0163030

Mangod

0,02 (2)

0163040

Papaiad

0,5

0163050

Granaatõunad

0,02 (2)

0163060

Suhkruannoonad (Võrkannoonad, kaneelannoonad, Annona diversifolia viljad ja muud keskmise suurusega annoonad)

0,02 (2)

0163070

Guajaavid (Draakoniviljad (pitaiad) (Hylocereus undatus))

0,02 (2)

0163080

Ananassid

0,02 (2)

0163090

Hõlmise leivapuu viljad (Erilehise leivapuu viljad (jakad))

0,02 (2)

0163100

Durianid

0,02 (2)

0163110

Ogaannoonad

0,02 (2)

0163990

Muud

0,02 (2)

0200000

2.	VÄRSKED VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILJAD

0210000

i)	Juur ja mugulköögiviljad

0211000

Kartulid

0,02 (2)

0212000

b)	Troopilised juur- ja mugulköögiviljad

0,02 (2)

0212010

Kassaavad (Tarod (jaapani tarod), malanga kollavõhud)

0212020

Bataadid

0212030

Jamss (Ameerika muguload, mehhiko jamss)

0212040

Maranta

0212990

Muud

0213000

c)	Muud juur- ja mugulköögiviljad, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0,02 (2)

0213020

Porgand

0,02 (2)

0213030

Juurseller

0,02 (2)

0213040

Mädarõigas (Kikkaputke, leeskputke, emajuure juur)

0,02 (2)

0213050

Maapirn

0,02 (2)

0213060

Pastinaak

0,02 (2)

0213070

Juurpetersell

0,02 (2)

0213080

Redis (Mustrõigas, jaapani redis, väike redis ja muud sarnased sordid, söödav lõikhein (Cyperus esculentus))

0,3

0213090

Aed-piimjuur (Scorzonera hispanica)

0,02 (2)

0213100

Kaalikas

0,02 (2)

0213110

Naeris

0,02 (2)

0213990

Muud

0,02 (2)

0220000

ii)	Sibulköögiviljad

0220010

Küüslauk

0,1

0220020

Harilik sibul (Pärlsibul)

0,2

0220030

Pesasibul

0,1

0220040

Talisibul (Talisibul ja muud sarnased sordid)

0,2

0220990

Muud

0,1

0230000

iii)	Viliköögivili

0231000

a)	Maavitsalised

0231010

Tomatid (Kirsstomat, tamarillo, füüsal, hiina taralõng, harilik taralõng (Lycium barbarum ja L. Chinense))

0231020

Paprikad (Vürtspaprikad)

0231030

Baklažaanid (Melon-maavitsa viljad)

0231040

Söödav muskushibisk

0231990

Muud

0232000

b)	Kõrvitsalised - söödava koorega

0232010

Kurgid

0232020

Kornišonid

0,2

0232030

Kabatšokid (Taldrikkõrvits, suvikõrvits)

0,2

0232990

Muud

0,2

0233000

c)	Kõrvitsalised - mittesöödava koorega

0233010

Melonid (Ogamelon)

0233020

Suureviljalised kõrvitsad (Kõrvitsad)

0233030

Arbuusid

0233990

Muud

0234000

d)	Suhkrumais

0,02 (2)

0239000

e)	Muud viliköögiviljad

0,02 (2)

0240000

iv)	Kapsasköögiviljad

0241000

a)	Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas (Asparkapsas, hiina lehtnaeris)

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas (Koonuskapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas, valge peakapsas)

0242990

Muud

0243000

c)	Lehtkapsad

0243010

Hiina kapsas (India sinep (india kapsasrohi), pekingi lehtnaeris (paksoi), „hiina kapsas”, palmkapsas)

0243020

Lehtkapsas (Kähar lehtkapsas, portugali kapsas, portugali lehtkapsas, söödakapsas)

0243990

Muud

0244000

Nuikapsad

0250000

v)	Lehtköögivili ja värsked maitsetaimed

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed, sh ristõieliste sugukonnast

0251010

Põldkännak (Valerianella eriocarpa)

0251020

Aedsalat (Peasalat, punaseleheline salat ("Lollo rosso" salat), jääsalat, rooma salat)

0251030

Eskariool (sile endiiviasigur) (Juursigur, punasigur, salatsigur, kähar lehtsigur)

0251040

Salatkress

0251050

Ameerika kollakas

0251060

Põld-võõrkapsas, ruccola-salat (Liivsinep)

0251070

Sarepta kapsasrohi

0251080

Brassica spp. lehed ja võrsed (Jaapani petersell, herne ja redise võrsed ja muude kapsasrohu perekonna liikide noored pealsed (kuni 8 pärislehe moodustumiseni))

0251990

Muud

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0252010

Aedspinat (Spinat-ruutlehik, rebashein)

0252020

Portulak (Talveportulak, aedportulak, harilik portulak, hapuoblikas, rand-ogamalts (Salsola soda))

0252030

Lehtpeet (mangold) (Söögipeedi lehed)

0252990

Muud

0253000

c)	Viinamarja lehed

0254000

d)	Ürtallikkress

0255000

e)	Harilik sigur

0256000

f)	Maitsetaimed

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller (Apteegitilli, koriandri, tilli, köömne, leeskputke, kikkaputke, mesiputke ning muud sarikaliste sugukonna taimede lehed)

0256040

Petersell

0256050

Salvei (Mägi-piparrohi, aed-piparrohi)

0256060

Rosmariin

0256070

Liivatee (Vorstirohi, pune)

0256080

Basiilik (Meliss, münt, piparmünt)

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragonpuju (Iisop)

0256990

Muud (Söödavad lilled)

0260000

vi)	Kaunköögiviljad (värsked)

0260010

Oad (kaunadega) (Rohelised oad (värsked oad), õisoad, aedoad, spargeload)

0,5

0260020

Oad (kaunadeta) (Põldoad, prantsuse oad, mõõkoad, liimaoad, silmoad)

0,3

0260030

Herned (kaunadega) (Suhkruhernes (lesthernes))

0,5

0260040

Herned (kaunadeta) (Aedherned, rohelised herned, kikerherned)

0,3

0260050

Läätsed

0,3

0260990

Muud

0,3

0270000

vii)	Varsköögiviljad (värsked)

0270010

Spargel

0,2

0270020

Hispaania artišokk

0,2

0270030

Seller

0270040

Apteegitill

0,2

0270050

Kera-artišokk

0,2

0270060

Porrulauk

0,5

0270070

Rabarber

0,2

0270080

Bambusevõrsed

0,2

0270090

Palmipungad

0,2

0270990

Muud

0,2

0280000

viii)

Seened

0,02 (2)

0280010

Kultuurseened (Šampinjonid, austerservikud, shitake-seened (Lentinula edodes))

0280020

Metsaseened (Kukeseened, trühvlid, mürklid, puravikud)

0280990

Muud

0290000

ix)	Merevetikad

0,02 (2)

0300000

3.	KAUNVILJAD, KUIVATATU

0,02 (2)

0300010

Oad (Põldoad, valged oad, prantsuse oad, mõõkoad, liimaoad, silmoad)

0300020

Läätsed

0300030

Herned (Kikerherned, põldherned, põld-seaherned)

0300040

Lupiinid

0300990

Muud

0400000

4.	ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD

0,02 (2)

0401000

i)	Õliseemned

0401010

Linaseemned

0401020

Maapähklid

0401030

Mooniseemned

0401040

Seesamiseemned

0401050

Päevalilleseemned

0401060

Rapsiseemned (Naerisheinaseemned, naeriseemned)

0401070

Sojaoad

0401080

Sinepiseemned

0401090

Puuvillaseemned

0401100

Kõrvitsaseemned (Muude kõrvitsaliste seemned)

0401110

Värvisafloor

0401120

Kurgirohi

0401130

Põldtuder

0401140

Kanepiseemned

0401150

Riitsinuse seemned

0401990

Muud

0402000

ii)

Õliviljad

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi pähklid (palmituum)

0402030

Õlipalmi viljad

0402040

Kapokipuu viljad

0402990

Muud

0500000

TERAVILI

0500010

Oder

0500020

Tatar (Rebashein, tšiili hanemalts)

0500030

Mais

0500040

Hirss (Itaalia kukeleib, abessiinia lembehein)

0500050

Kaer

0500060

Riis

0500070

Rukis

0500080

Suhkrusorgo

0500090

Nisu (Speltanisu, tritikale (nisu ja rukki ristand))

0500990

Muud

0600000

6.	TEE, KOHV, TAIMETEED JA KAKAO

0610000

i)	Tee (Camellia sinensis’e kuivatatud lehed ja varred, fermenditud või mitte)

0,05 (2)

0620000

ii)

Kohvioad

0,02 (2)

0630000

iii)	Taimeteed (kuivatatud)

0,05 (2)

0631000

Õied

0631010

Kummeliõied

0631020

Hapu hibiskuse õied

0631030

Roosi õielehed

0631040

Jasmiiniõied (Musta leedripuu õisikud (Sambucus nigra).)

0631050

Pärnaõied

0631990

Muud

0632000

Lehed

0632010

Maasikalehed

0632020

Punapõõsa lehed (Hõlmikpuu lehed)

0632030

Mate

0632990

Muud

0633000

Juured

0633010

Palderjanijuured

0633020

Ženženni juured

0633990

Muud

0639000

d)	Muud taimeteed

0640000

iv)	Kakao (fermenditud oad)

0,02 (2)

0650000

v)	Jaanikaunad (jaanileivad)

0,02 (2)

0700000

7.	HUMAL (kuivatatud), sealhulgas humalakäbi graanulid ja kontsentreerimata pulber

0800000

8.	MAITSEAINED

0810000

Seemned

0,02 (2)

0810010

Aniis

0810020

Mustköömen

0810030

Selleriseemned (Hariliku leeskputke seemned)

0810040

Koriandriseemned

0810050

Vürtsiköömen

0810060

Tilliseemned

0810070

Ristiköömen

0810080

Põld-lambaläätsed

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

ii)	Puuviljad ja marjad

0,02 (2)

0820010

Piment

0820020

Aniispipar (jaapani pipar)

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Must ja valge pipar (Pikk pipar, roosa pipar)

0820070

Vanillikuprad

0820080

Tamarindipuu viljad

0820990

Muud

0830000

iii)

Puukoor

0,02 (2)

0830010

Kaneel (Hiina kaneelipuu koor)

0830990

Muud

0840000

iv)	Juured või risoomid

0,02 (2)

0840010

Lagritsa-magusjuur

0840020

Ingver

0840030

Kollajuur (kurkum)

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud

0850000

Pungad

0850010

Nelk

0,02 (2)

0850020

Kappar

0,4

0850990

Muud

0,02 (2)

0860000

vi)	Õie emakasuue

0,02 (2)

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

vii)

Seemnerüü

0,02 (2)

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

9.	SUHKRUTAIMED

0,05

0900010

Suhkrupeet (juur)

0900020

Suhkruroog

0900030

Sigurijuured

0900990

Muud

1000000

10.	LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

i)	Liha, lihatooted, rups, veri, loomarasvad – värsked, jahutatud või külmutatud, soolatud, märgsoolatud, kuubikuteks lõigatud või suitsutatud, või pulbriks töödeldud – muud kõnealustel toodetel põhinevad töödeldud tooted, sh vorstid ja toiduained

1011000

Sead

1011010

Liha

0,05

1011020

Lihata pekk

1011030

Maks

0,5

1011040

Neer

0,3

1011050

Söödav rups

0,5

1011990

Muud

1012000

Veised

1012010

Liha

0,3

1012020

Rasv

1012030

Maks

1012040

Neer

1012050

Söödav rups

0,5

1012990

Muud

1013000

Lambad

1013010

Liha

0,05

1013020

Rasv

1013030

Maks

0,5

1013040

Neer

0,5

1013050

Söödav rups

0,5

1013990

Muud

1014000

Kitsed

1014010

Liha

0,05

1014020

Rasv

1014030

Maks

0,5

1014040

Neer

0,5

1014050

Söödav rups

0,5

1014990

Muud

1015000

e)	Hobused, eeslid, muulad või hobueeslid

1015010

Liha

0,05

1015020

Rasv

1015030

Maks

0,5

1015040

Neer

0,5

1015050

Söödav rups

0,5

1015990

Muud

1016000

f)	Kodulinnud – kanad, haned, pardid, kalkunid ja pärlkanad, jaanalinnud, tuvid

1016010

Liha

0,2

1016020

Rasv

1016030

Maks

0,2

1016040

Neer

0,2

1016050

Söödav rups

0,2

1016990

Muud

1017000

g)	Muud põllumajandusloomad (Küülikud, kängurud)

0,02 (2)

1017010

Liha

1017020

Rasv

1017030

Maks

1017040

Neer

1017050

Söödav rups

1017990

Muud

1020000

ii)	Piim ja koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, või ja muud piimarasvad, juust ja kohupiim

0,5

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

iii)	Linnumunad, värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud kooreta linnumunad ja rebud, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0,2

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

iv)	Mesi (Mesilaspiim, õietolm)

0,01 (2)

1050000

v)	Kahepaiksed ja roomajad (Konnakoivad, krokodillid)

0,01 (2)

1060000

vi)

Teod

0,01 (2)

1070000

vii)	Muud maismaaloomadelt pärit tooted

0,01 (2)

(F)= rasvas lahustuv

Spinosaad: spinosüün A ja spinosüün D segu, väljendatud spinosaadina (F)

(+)

Jääkide piirnorm, mida kohaldatakse 31. detsembrini 2014; pärast seda kuupäeva kohaldatakse piirnormi 0,3, kui määrusega ei ole tehtud muudatust.

0153030

Vaarikad (Punakarvased vaarikad, mesimurakad (Rubus arcticus), hübriidvaarikad (Rubus arcticus x idaeus))”

(1) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.

(2) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.

(F)= rasvas lahustuv

Spinosaad: spinosüün A ja spinosüün D segu, väljendatud spinosaadina (F)

(+)

Jääkide piirnorm, mida kohaldatakse 31. detsembrini 2014; pärast seda kuupäeva kohaldatakse piirnormi 0,3, kui määrusega ei ole tehtud muudatust.

0153030

Vaarikad (Punakarvased vaarikad, mesimurakad (Rubus arcticus), hübriidvaarikad (Rubus arcticus x idaeus))”

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/81

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 557/2012,

26. juuni 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	TR	62,0
0702 00 00	ZZ	62,0
0707 00 05	MK	18,0
	TR	95,4
	ZZ	56,7
0709 93 10	TR	103,0
0709 93 10	ZZ	103,0
0805 50 10	AR	74,0
	UY	81,1
	ZA	95,6
	ZZ	83,6
0808 10 80	AR	138,3
	BR	90,1
	CH	68,9
	CL	103,3
	NZ	128,9
	US	121,2
	UY	57,1
	ZA	108,4
	ZZ	102,0
0809 10 00	TR	199,1
0809 10 00	ZZ	199,1
0809 29 00	TR	375,9
0809 29 00	ZZ	375,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/83

KOMISJONI OTSUS,

13. juuli 2011,

riigiabi nr SA.26117 – C 2/10 (ex NN 62/09) kohta, mida Kreeka andis ettevõtjale Aluminium of Greece SA

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 4916 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/339/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse komisjoni otsust, millega algatati Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus (1),

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool viidatud sätetele ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

Komisjon sai 2008. aasta juulis kaks kaebust väidetava abi kohta ettevõtjale Aluminium of Greece ja tema õigusjärglasele Aluminium SA., kes on alates 2007. aasta juulist ettevõtja Aluminium of Greece 100 % õigusjärglane alumiiniumitootmises (edaspidi koos „AoG”). Kaebustes käsitleti kaht väidetavat abimeedet: elektri soodustariifi ning ettevõtjat AoG põhivõrguga ühendava gaasijuhtme ehitamist.

(2)	27. jaanuaril 2010. aasta kirjas teatas komisjon Kreekale, et ta on otsustanud algatada meetmete suhtes menetluse, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikes 2.

(3)	Kreeka esitas oma märkused komisjoni algatamisotsuse kohta 31. märtsil 2010.

(4)	Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi meetmete kohta.

(5)

Komisjonile laekusid märkused kahelt huvitatud isikult: 12. mail 2010 ja 4. mail 2011 ettevõtjalt AoG ning 17. mail 2010 riiklikult aktsiaseltsilt Public Power Corporation (edaspidi „PPC”), kes kohaldas üht väidetavat meedet (elektri soodustariifi). Märkused edastati Kreekale, kellele anti ka võimalus neile vastata; Kreeka esitas oma märkused 16. juulil 2010, 6. augustil 2010 ja 16. mail 2011.

(6)	1. detsembril 2010 taotles komisjon Kreeka ametiasutustelt lisateavet, mille Kreeka esitas oma 11. veebruari 2011. aasta kirjas.

II. VÄIDETAVA RIIGIABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

II.a. ABISAAJA

(7)

AoG on suurettevõtja, mille peakontor asub Kreekas Viotias. Ta toodab alumiiniumi toorainena. Juulis 2007 jagati AoG pärast tegevusvaldkondade jagunemist kaheks uueks ettevõtjaks: a) Aluminium SA ja b) Endessa Hellas SA. Aluminium SA hakkas tegelema alumiiniumitootmisega ja Endessa Hellas võttis üle elektritootmise (mõni aasta varem oli AoG saanud elektritootmisloa). Seega on Aluminium SA ettevõtja AoG 100 % õigusjärglane alumiiniumitootmises. Ettevõtjal AoG on ka kolm elektritootmisüksust, mis asuvad tema alumiiniumitehase kõrval. 2009. aastal oli tema käive 427,3 miljonit eurot (maksueelne kasum 34,4 miljonit eurot) ning tal oli 960 töötajat. 2006. aastal (aasta enne vaatlusaluseid abimeetmeid) oli ettevõtja käive 470,9 miljonit eurot (kasv 2005. aastast 23 %), maksueelne kasum 102,5 miljonit eurot (kasv 2005. aastast 39 %) ja töötajate arv 1 047. Ettevõtja kuulub alates 2005. aastast eraõiguslikku kontserni Mitilineos SA.

II.b. 1. MEEDE: ELEKTRI SOODUSTARIIF

(8)

AoG rajati 1960. aastal ning Kreeka riik andis talle teatud soodustused, sealhulgas võimaluse tarnida elektrit madalama tariifiga. Soodustusi kehtestavate põhikirja tingimuste kohaselt pidi madalama tariifiga elektri tarnimine lõppema 2006. aasta märtsis, eeldusel et PPC esitab ettevõtjale AoG kaks aastat varem nõuetekohase teatise. 26. veebruaril 2004. aastal (st rohkem kui kaks aastat enne soodustuse lõppemist) esitas PPC ettevõtjale AoG nõuetekohase teatise, mille järel PPC lõpetas 2006. aasta märtsi lõpus soodustariifi kohaldamise.

(9)	Sellest tulenevalt maksis AoG 2006. aasta märtsist kuni 2007. aasta jaanuarini elektri eest tavatariifi alusel, mida kohaldatakse suurte tööstustarbijate suhtes.

(10)

Sellegipoolest vaidlustas AoG soodustariifi lõpetamise kohtus ning jaanuaris 2007 andis esimese astme kohus ajutise meetmena välja otsuse, et soodustariifi rakendamist tuleb jätkata kuni sisulise otsuse tegemiseni. PPC kaebas kõnealuse vaheotsuse omakorda edasi ning see tühistati 2008. aasta märtsis (sisuline otsus on endiselt langetamata).

(11)	Kohtuotsustest tulenevalt kohaldati ettevõtjale AoG jaanuarist 2007 kuni märtsini 2008 taas soodustariifi. Kõnealusel ajavahemikul maksis AoG vastavalt Kreeka ametiasutuste esitatud andmetele 17,4 miljonit eurot vähem, kui ta oleks maksnud suurtele tööstustarbijaile ette nähtud tavatariifi alusel.

II.c. 2. MEEDE: GAASIVÕRGU LAIENDAMINE ETTEVÕTJANI AOG

(12)

Riiklikku gaasi ülekandesüsteemi saab Kreekas laiendada (võimaliku) tarbija taotlusel, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

—	Kreeka energiaturgu reguleeriv asutus peab selleks nõusoleku andma;

—	põhivõrguettevõtja peab olema kindel, et ta suudab võrgu tariifitulude pealt laiendamise maksumuse õigeaegselt tagasi teenida.

(13)	Kõnealusel juhul laiendati riiklikku võrku ettevõtjat AoG ühendava 29,5 km pikkuse gaasijuhtmega, mille ehitamine oli saanud energiaturgu reguleeriva asutuse nõusoleku (15. aprillil 2005) ning põhivõrguettevõtja heakskiidu (13. juuni 2005) (3). Gaasijuhe hakkas tööle 16. mail 2008. aastal.

(14)	Laienduse ehitamise kogumaksumus oli 12,64 miljonit eurot. Sellest 9,04 miljonit eurot maksis ettevõtja National Gas System Operator (edaspidi „NGSO”), 3,3 miljonit eurot ettevõtja AoG ning 3,6 miljonit eurot maksti ühenduse 2000.–2006. aasta abi raamprogrammist (4).

III. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(15)

27. jaanuari 2010. aasta algatamisotsuses seadis komisjon kahtluse alla, kas ettevõtja PPC poolt ettevõtjale AoG pärast 2006. aasta märtsi määratud elektri soodustariif oli suurte tööstustarbijatega samal tasemel. Komisjoni kahtlused põhinesid sellel, et vastavalt soodustusi sätestava AoG põhikirja tingimustele pidi soodustariifi kehtivus lõppema 2006. aasta märtsis. Viidati asjaolule, et PPC oli nõuetekohaselt püüdnud soodustust lõpetada, kuid seda pikendati kohtuotsusega.

(16)

Seoses meetmega, mille abil laiendati riiklikku gaasi ülekandesüsteemi ettevõtjani AoG, tõstatas komisjon 27. jaanuari 2010. aasta algatamisotsuses küsimuse, miks gaasijuhtme ehitusmaksumuse tasus peamiselt riik, mitte aga ettevõtja AoG. Kõnealused kahtlused tekkisid sellepärast, et Kreekalt ei saadud komisjoni korduvatele taotlustele vaatamata mingeid andmeid; samal põhjusel sisaldas menetluse algatamist käsitlev otsus ka teabenõuet Kreekale.

IV. KREEKA JA HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

IV.a. KREEKA JA ABISAAJA MÄRKUSED

1. meede: elektri soodustariif

(17)	Kreeka tunnistab, et kahe kohtuotsuse vahelisel ajal (jaanuarist 2007 kuni märtsini 2008) maksis ettevõtja AoG soodustariifi alusel 131,4 miljonit eurot, mitte 148,8 miljonit eurot, mis oleks olnud suurte tööstustarbijate tavatariifi alusel makstav summa.

(18)	Samas väidab Kreeka, et isegi kui AoG soodushinda loetaks riigiabiks, oleks selle puhul ikkagi tegemist olemasoleva abiga.

(19)	Sellega seoses väidab AoG, et riigikohtu 2007. aasta jaanuari otsus ei toonud kaasa mingit olulist muudatust esialgsesse lepingusse ja et kohus otsustas üksnes viivitada soodustariifi lõpetamise otsusega ning lükata edasi otsus ettevõtjate AoG ja PPC vahelise vaidluse sisuliste küsimuste kohta.

2. meede: gaasivõrgu laiendamine ettevõtjani AoG

(20)

Kreeka eitab, et ettevõtja AoG sai valikulise eelise sellega, et tema gaasijuhtme ehitusmaksumust subsideeriti. Kreeka väidab eelkõige, et riiklikke eeskirju, mis olid võrgu laiendamise otsuse aluseks, kohaldatakse kõikide gaasi lõppkasutajate suhtes võrdsetel tingimustel ning seepärast ei antud ettevõtjale AoG mingit valikulist eelist.

(21)

Peale selle väidab Kreeka, et vaidlusalune gaasijuhe ei ole eraldi ette nähtud ettevõtja AoG jaoks, vaid on avatud ka teistele selle piirkonna tööstuslikele ja kodutarbijatest lõppkasutajatele. See on osa riikliku gaasi ülekandesüsteemi läbilaskevõimest ja kuulub ettevõtjale NGSO. Pealegi ületab selle läbilaskevõime ettevõtja AoG aastase tarbimisvajaduse (1,7 miljardit Nm3/aastas vajamineva 0,7 miljardi Nm3/aastas asemel).

(22)

Ettevõtja AoG on väitnud, et tema aastane lepingujärgne gaasitarbimine moodustab 13,5 % ning aastane tegelik gaasitarbimine 10,5 % riigi kogutarbimisest. AoG kinnitab ka, et investeering annab põhivõrguettevõtjale 11,6 miljoni euro suuruse aastatulu tariifide pealt, mis muudab investeeringu võrguettevõtja jaoks väga huvipakkuvaks ja tulusaks. Kõnealuseid arve on kinnitanud ka Kreeka ametiasutused.

IV.b. ETTEVÕTJA PPC MÄRKUSED

(23)	PPC toetab komisjoni uuringuid elektritariifi meetme suhtes. PPC kinnitab, et ettevõtja AoG soodustus oleks 17,4 miljonit eurot.

V. ABI HINDAMINE

(24)

Eespool esitatud asjaolude ning Kreeka ja teiste kolmandate isikute väidete põhjal annab komisjon käesolevas jaos hinnangu kõnealustele meetmetele. Esiteks hindab komisjon abi olemasolu kontrollitavate meetmete raames, et otsustada, kas tegemist on abiga või mitte (alajagu V.a). Teiseks, kui meede tõepoolest kujutab endast abi, hindab komisjon selle kokkusobivust siseturuga (alajagu V.b).

V.a. RIIGIABI ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 107 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

(25)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(26)	Kõnealust sätet arvesse võttes hindab komisjon järgnevalt, kas ettevõtjale AoG võimaldatud vaidlustatud meede kujutab endast riigiabi.

1. meede: elektri soodustariif

a) Eelis

(27)

Komisjon märgib, et ettevõtja AoG makstud tariif on madalam kui teiste suurte tööstustarbijate makstud tavatariif. Komisjon arvab, et turumajanduslik müüja ei oleks nõus tasuma alandatud kuutariifi ilma konkreetse põhjenduseta. Sellega seoses ei esitanud Kreeka ühtegi veenvat põhjendust selle kohta, et kõnealune soodustariif oli turutariif, kuigi komisjon tõstatas selle teema ametlikult oma kirjavahetuses. Vastupidi, kaks olulist tegurit näitavad, et ettevõtja AoG makstud tariifi ei saa pidada turujõududest tulenevaks hinnaks.

Esimene näide on seotud ettevõtja PPC käitumisega. Niipea kui ta vabanes õiguslikust piirangust, mis tulenes 1960. aasta põhikirjast, kus sätestati soodustused ettevõtjale AoG, võttis PPC vastu otsuse loobuda viivitamata soodustariifist ning hakkas küsima hinda suurtele tööstustarbijaile ettenähtud tavatariifi alusel. Seda tõendab PPC loobumine, millest ta teatas ettevõtjale AoG 2004. aasta veebruaris (vt põhjendus 8). Komisjon leiab, et käesoleval juhul on tegemist hea näitega, et 1960. aasta põhikirjas sätestatud tariif ei kajasta ettevõtja PPC jaoks turuhinda.

Teine näide tuleneb ühest komisjoni varasemast otsusest. 16. oktoobril 2002. aastal kiitis komisjon heaks maksimaalselt 178 miljoni euro suuruse Kreeka toetuse ettevõtjale PPC (juhtum N133/01) (5). Toetuse eesmärk oli hüvitada ettevõtja PPC luhtunud kulud, mis tal tuli kanda 1960. aastal ettevõtjale AoG kehtestatud soodustariifi raames kuni selle kehtivuse lõpuni 2006. aasta märtsis. Toetus kiideti heaks mitte riigiabina ettevõtjale PPC, vaid üksnes hüvitisena tema ebasoodsa olukorra eest. Otsus sisaldas ka märkust, et kui toetust peetakse riigiabiks, siis on see abi ettevõtjale AoG ja mitte ettevõtjale PPC. Kokkuvõtteks tõdetakse kõnealuses otsuses, et ettevõtja PPC pidi ettevõtja AoG kasuks tasuma soodustariifi, mida ta ei oleks pidanud maksma tavalistes turutingimustes. Seetõttu leiab komisjon, et ettevõtja AoG eelis seisneb erinevuses suurte tööstustarbijate tavatariifi (mida AoG oleks maksnud erisoodustariifi puudumise korral) ja ajavahemikus jaanuarist 2007 kuni märtsini 2008 tegelikult makstud tariifi vahel.

b) Riigi ressursid

(28)

Madalama hinna tõttu oli ettevõtja PPC tulu väiksem. PPC SA on riigi kontrolli all olev ettevõtja. Kreeka riigi osalus aktsiakapitalis on 51 % ning ettevõtte üle teostab järelevalvet Kreeka keskkonna, energia ja kliimamuutuste ministeerium (kuni 2009. aastani rahandusministeerium). Kreeka riigil on õigus määrata suurem osa juhatuse liikmetest ning riiki esindab üldkogus otseselt Kreeka keskkonna, energia ja kliimamuutuste minister (kuni 2009. aastani rahandusminister). Järelikult on kaasatud riigi ressursid. Komisjon märgib ka, et otsuse soodustariifi kehtivuse pikendamise kohta saab seostada Kreeka riigiga, sest selle võttis vastu Kreeka kohus, mis on riigiorgan.

(29)	Seega on riigi ressursse käsitlev kriteerium täidetud.

c) Valikulisus

(30)	Soodustariifi kohaldati üksnes ettevõtja AoG suhtes ning seepärast sai ta meetmest valikulist kasu. Seega arvab komisjon, et meede on valikuline.

d) Konkurentsi moonutamine ja mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele

(31)

AoG tegutseb sektorites, mille toodetega kaubeldakse laialdaselt liikmesriikide vahel. Peale Kreeka toodetakse alumiiniumi veel üheksas liikmesriigis, nimelt Hispaanias, Itaalias, Madalmaades, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Rootsis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis (6). Elektritootmine toimib kõikides liikmesriikides vaba majandustegevusena. Kui riigiabiga parandatakse ühe ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ettevõtjatega, kes konkureerivad samal liikmesriikidevahelise kaubanduse tasandil, tuleb teisi kõnealuseid ettevõtjaid pidada vastavast abist mõjutatuks. Seega on täidetud konkurentsi moonutamise ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldatava mõju kriteerium.

(32)	Seda ei ole vaidlustanud ei Kreeka ega abisaaja.

e) Järeldus abi olemasolu kohta 1. meetme puhul

(33)

Nimetatud kaalutlusi arvesse võttes leiab komisjon, et elektri soodustariifi saab pidada ettevõtjale AoG antud riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Abi summa on 17,4 miljonit eurot, mis on a) ettevõtjale PPC vastavalt tavatariifile, mida oleks tulnud kohaldada jaanuarist 2007 märtsini 2008, laekunud tulude (st 148,8 miljoni euro) ning b) ettevõtja PPC suhtes samal ajavahemikul tegelikult kohaldatud tariifi alusel saadud tulude (st 131,4 miljoni euro) vahe.

f) 1. meetme puhul on tegemist ebaseadusliku abiga

(34)	Ettevõtja AoG väidab, et esimene, 2007. aasta jaanuari kohtuotsus ei hõlmanud olulist muudatust esialgses sooduslepingus (vt põhjendus 16). Seepärast ei andnud ettevõtja AoG väitel otsus talle uut abi ning elektri soodushinna meede jäi olemasolevaks abiks.

(35)

Komisjon ei saa ettevõtja AoG väitega nõustuda. Olemasoleva abi moodustava soodustariifi esialgsete tingimustega oli ette nähtud, et abi lõpeb märtsis 2006 tingimusel, et PPC teatab sellest õigel ajal. Pärast seda pidi olemasolev abi lõppema, nagu nõuti soodustariifi esialgse kohaldamise tingimustes. Seega igasugune alandatud elektritariifi kohaldamine, mis vastab riigiabi mõistele (nagu kõnealusel juhul), on uus abi, vaatamata asjaolule, et selle tingimused võivad sarnaneda varem kehtinud olemasoleva abi meetmele. Euroopa Kohtu kohtupraktikas on selgelt välja toodud, et olemasoleva abi pikendamist tuleb pidada uueks abiks ja sellest tuleb teatada (7). Seda enam, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, mil lõppenud olemasolev abi taaskäivitati mitu kuud hiljem.

(36)	Kuna kõnealusest uuest abist ei teavitatud komisjoni ELi toimimise lepingu artikli 108 kohaselt, on see ebaseaduslik.

2. meede: gaasivõrgu laiendamine ettevõtjani AoG

a) Eelis

(37)

Uurimine on selgitanud, et otsus laiendada gaasivõrku on põhjustanud ettevõtja NGSO tulu olulise suurenemise kasutusmaksude arvelt. Kliendid nagu AoG peavad tõesti ettevõtjale NGSO võrgu kasutamise eest maksma. Komisjon on arvamusel, et meede, st gaasijuhtme ehitamine, oli võrguettevõtjale majanduslikult tulus ning sellest tulenevalt ei toonud see kaasa mingit eelist ettevõtjale AoG. Samasuguse investeeringu oleks võinud teha ka eraettevõtjast põhivõrguettevõtja.

(38)

Kooskõlas Kreeka ametiasutuste esitatud märkustega märgib komisjon, et kõnealune investeering annab ettevõtjale NGSO kasutusmaksudest aastatulu 11,6 miljonit eurot. Selleks et kontrollida, kas investeering on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega, st kas investeering tasub investorile piisavalt ära, on komisjon võrrelnud nimetatud summat gaasijuhtme ühekordse investeeringu maksumuse ja iga-aastaste tegevuskuludega.

(39)

Vastavalt Kreeka ametiasutuste esitatud märkustele oli AoG gaasijuhtme investeeringu kogumaksumus 12,64 miljonit eurot (9,04 miljonit eurot maksis ettevõtja NGSO ja 3,6 miljonit eurot saadi ühenduse toetusest, nagu on kirjeldatud punktis 14.) Lisaks ühekordse investeeringu maksumusele hinnatakse tegevuskulusid 0,933 miljonile eurole aastas. Seepärast on selge, et 11,6 miljoni euro suurune aastatulu tagab ettevõtjale NGSO väga suure tasuvuse. Investeeringu (sealhulgas ühenduse toetuse rahastatud osa) tasuvusaeg on lühem kui 15 kuud. Kui eeldada, et gaasiühenduse ekspluatatsiooniaeg on 20 aastat, siis investeeringutasuvus (sisemine tasuvuslävi) on 84 %. Pidades silmas tasuvuse suurt määra nõustub komisjon sellega, et sellise tasuvuse puhul oleks saanud motiveerida mõnd erainvestorit sama investeeringut tegema (8). Seega leiab komisjon, et riiklik otsus gaasivõrgu laiendamise kohta ei andnud ettevõtjale AoG eelist, mida ta ei oleks saanud turutingimustes.

(40)	Seega ei ole eelise kriteerium täidetud. Sellest tulenevalt puudub vajadus hinnata edasi muid kriteeriume, mida tuleb täita, et meedet saaks pidada riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

b) Järeldus abi olemasolu kohta 2. meetmes

(41)	Eespool esitatud asjaoludele tuginedes märgib komisjon kokkuvõtvalt, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ei saa gaasivõrgu laiendamist pidada ettevõtjale AoG antud riigiabiks.

V.b. ABI KOKKUSOBIVUS SISETURUGA

(42)	Kuivõrd 1. meedet saab pidada riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb selle kokkusobivust hinnata kõnealuse artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid silmas pidades.

(43)	ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud artikli 107 lõikes 1 kehtestatud üldreegli (mille kohaselt riigiabi on kokkusobimatu siseturuga) erandid.

(44)

Praegusel juhul ei saa kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 sätestatud erandeid, sest kõnealusel meetmel puudub sotsiaalabi iseloom, seda ei ole antud üksiktarbijatele, see ei ole ette nähtud loodusõnnetuste ega erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks ning seda ei ole antud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele, mida on mõjutanud riigi jagamine.

(45)

Veel erandeid on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3. Artikli 107 lõike 3 punktides b, d ja e kehtestatud erandeid ei saa selgelt kohaldada ning neile Kreeka ametiasutused ei tugine. Järgmiseks hindab komisjon 1. meetme võimalikku kokkusobivust artikli 107 lõike 3 punktidega a ja c.

(46)

Artikli 107 lõike 3 punktiga a on ette nähtud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus”. Ettevõtja AoG asub ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abikõlblikus piirkonnas ning seepärast võib ettevõtja olla regionaalabikõlblik.

(47)	Regionaalabi suunistes, mis kehtisid soodustariifi kohaldamise ajal, st 2007. aasta jaanuaris („Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013”), (9) on sätestatud regionaalabi heakskiidu tingimused.

(48)

Regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 on määratletud tegevuskulude katmiseks antav abi äriühingu jooksvate kulude katmiseks antava abina. Vastavalt suunistele võib sellist abi siiski anda piirkondades, mille suhtes kohaldatakse artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erandit, kui i) abi andmine on õigustatud regionaalarengu ja abi olemuse seisukohast ning ii) abi määr on proportsionaalne puudustega, mille leevendamiseks abi antakse ning liikmesriigi ülesanne on tõendada puuduste olemasolu ja hinnata nende olulisust (punkt 76).

(49)

Komisjon märgib, et jooksvad kulud ei ole kapitalikulud, vaid ettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalikud tavalised kulud. Sellega seoses vähendas ettevõtja AoG suhtes kohaldatud elektri soodustariif tema jooksvaid kulusid. Seega on tegemist tegevustoetusega, mis ei olnud lubatud regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013. Kreeka ametiasutused ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et elektritariifi alandamine oli õigustatud regionaalarengu või abi olemuse seisukohast; samuti ei tõendanud nad, et see oli proportsionaalne mis tahes puudustega, mille leevendamiseks abi oleks võidud anda. Kreeka ametiasutused ei esitanud ka mingeid regiooni puuduste või abi taseme mõõtmisi ega arvutusi näitamaks, et abi on puudustega proportsionaalne.

(50)	Eespool esitatud asjaoludele tuginedes leiab komisjon, et abi ei saa tunnistada siseturuga kokkusobivaks vastavalt regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013.

(51)

Seoses abi kokkusobivusega vastavalt üldise grupierandi määrusele ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks, (10) leiab komisjon, et Kreeka ametiasutuste esitatud finantsnäitajate põhjal on AoG suurettevõtja, nagu on tõendatud eespool punktis 7. Kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikega 5 ei kohaldata määrust suurettevõtetele antud erakorralise abi suhtes.

(52)

Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 8 lõikele 3 peab liikmesriik kõnealuse määruse alusel suurettevõtjatele antava abi puhul kinnitama selle ergutavat mõju sellise dokumendi alusel, milles analüüsitakse abi saava projekti või tegevuse elujõulisust abi saamise ja abi puudumise korral. Komisjonile ei ole selliseid tõendeid esitatud.

(53)	Kokkuvõttes ei ole ettevõtjale AoG antud abi üldise grupierandi määruse alusel siseturuga kokkusobiv.

(54)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c on sätestatud, et „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”, võib tunnistada siseturuga kokkusobivaks.

(55)

Komisjon leiab, et artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erand ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Seoses teatavate majanduspiirkondade arenguga asub AoG tõepoolest piirkonnas, mis on abikõlblik artikli 107 lõike 3 punkti a alusel ning mitte sama artikli ja lõike punkti c kohaselt (11). Seoses teatud majandustegevuse arendamisega märgib komisjon, et konkreetseid riigiabi eeskirju, mida võiks kohaldada abisaaja suhtes, ei kohaldata alumiiniumitootmise sektori suhtes. Muid artikli 107 lõike 3 punkti c alusel vastu võetud riigiabi eeskirju ei saa ilmselgelt kohaldada. Eelkõige ei ole AoG abikõlblik saama päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi. Abi andmise ajal ei olnud ettevõtja AoG päris kindlasti raskustes, sest ta ei vastanud ühelegi 1999. aasta suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) punktides 9–11 sätestatud kriteeriumile, mida kohaldati soodustariifi kehtimise ajal (12). Lisaks sellele on ümberkorraldamisabi andmise tingimuseks usaldusväärse ümberkorralduskava olemasolu. Kreeka sellist ümberkorralduskava ei esitanud. Järelikult ei ole ettevõtjale AoG antud abi päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi käsitlevate eeskirjade alusel siseturuga kokkusobiv.

(56)

Eelnimetatud kaalutlustest lähtudes peab komisjon kõnealust abimeedet ELi toimimise lepinguga kokkusobimatuks. Komisjon leiab eelkõige, et a) ettevõtjale PPC vastavalt tavatariifile, mida oleks tulnud kohaldada ettevõtja AoG suhtes ajavahemikul jaanuarist 2007 kuni märtsini 2008, laekunud tulude ning b) ettevõtjale PPC vastavalt tariifile, mida samal ajavahemikul ettevõtja AoG suhtes tegelikult kohaldati, laekunud tulude vahe kujutab endast ettevõtjale AoG antud kokkusobimatut abi.

VI. JÄRELDUS

(57)	Eespool esitatud kaalutluste põhjal leiab komisjon, et 1. meede kujutab endast riigiabi ja on kokkusobimatu siseturuga. Lisaks on komisjon jõudnud järeldusele, et riikliku gaasivõrgu laiendamist ei saa pidada riigiabiks.

(58)	Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (13) artiklis 14 on sätestatud: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada”.

(59)

Võttes arvesse, et kõnealust meedet käsitatakse ebaseadusliku ja kokkusobimatu abina, tuleb abi summa tagasi nõuda, et taastada enne abi andmist turul valitsenud olukord. Abi tuleks tagasi nõuda alates ajast, mil abisaaja sai eelise, st mil abi läks abisaaja käsutusse, ning samuti tuleb abisaajal maksta intressi kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni.

(60)

Meetme siseturuga kokkusobimatu osa on a) ettevõtjale PPC vastavalt tavatariifile, mida oleks tulnud kohaldada ettevõtja AoG suhtes ajavahemikul jaanuarist 2007 kuni märtsini 2008, laekunud tulude ning b) ettevõtjale PPC vastavalt tariifile, mida samal ajavahemikul ettevõtja AoG suhtes tegelikult kohaldati, laekunud tulude vahe. Ettevõtjale AoG kõnealusel ajavahemikul antud abi summa on seega 17,4 miljonit eurot,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Riigiabi summas 17,4 miljonit eurot, mida Kreeka andis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes ebaseaduslikult ettevõtjale Aluminium of Greece SA ja tema õigusjärglasele Aluminium SA, müües elektrit soodustariifiga, on siseturuga kokkusobimatu.

2. Riikliku gaasivõrgu laienduse puhul ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

1. Kreeka nõuab artikli 1 lõikes 1 nimetatud abi abisaajalt tagasi.

2. Tagasinõutavalt summalt tuleb maksta intressi alates kuupäevast, mil summa abisaaja käsutusse anti, kuni kuupäevani, mil see tegelikult tagasi maksti.

3. Intressid arvutatakse liitintressina kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (14) V peatükiga ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 271/2008, (15) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004.

4. Kreeka tühistab kõik artikli 1 lõikes 1 nimetatud abi tasumata maksed alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 3

1. Artikli 1 lõikes 1 viidatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2. Kreeka tagab käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemise kuupäeva.

Artikkel 4

1. Kreeka esitab kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist komisjonile järgmise teabe:

a)	abisaajalt tagasinõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)	käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)	dokumendid, mis tõendavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta.

2. Kreeka teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artikli 1 lõikes 1 viidatud abi on lõplikult tagasi makstud. Kreeka esitab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 13. juuli 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 96, 16.4.2010, lk 7.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) 2005. aastal oli põhivõrguettevõtja Public Gas Corporation (edaspidi „PGC”), mis kuulus 65 % ulatuses riigi omandisse. Riiklik gaasi ülekandesüsteem (sealhulgas ühendus ettevõtjaga AoG) anti hiljem üle ettevõtjale National Gas System Operator (edaspidi „NGSO”), mis asutati 30. märtsil 2007 PGC 100 % osalusega tütarettevõtjana.

(4) Eelkõige rakenduskava „Konkurentsivõime”, 7. telg „Energia ja säästev areng”, meede 7.1. „Maagaasi kasutamise suurendamine olme- ja teenindussektoris, tööstustarbijate puhul ja transpordisektoris”.

(5) EÜT C 9, 15.1.2003, lk 6.

(6) Allikas: Euroopa Alumiiniumi Assotsiatsioon „Aluminium use in Europe, country profiles, 2005-2008” (Alumiiniumi kasutamine Euroopas riikides 2005–2008), http://www.eaa.net.

(7) Kohtuasi 70/72: komisjon vs. Saksamaa, EKL 1973, lk 813, punkt 14 ning otsus kohtuasjas C-197/99 P: Belgia vs. komisjon, EKL 2003, lk I-8461, punkt 109.

(8) Tasuvuse näitamiseks gaasi ülekande sektoris vt komisjoni otsus N 594/09 – Gaz- System S.A.-le antud riigiabi Poola gaasiedastusvõrkude haldamise eest, eriti selle punkt 17: „Ettevõtja Gaz-System suhtes kehtiv kapitalitulu seisuga 1. juuni 2009 ulatub kuni 10,8 %-ni.”

(9) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(10) ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.

(11) Pealegi ei ole piirkondlik tegevusabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt lubatud.

(12) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(13) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(14) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(15) ELT L 82, 25.3.2008, lk 1.

27.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 166/90

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

25. juuni 2012,

milles käsitletakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ kohase ajutise katse korraldamist seoses ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamisega eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 4169 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/340/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 13a,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artiklit 13a,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta, (3) eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (4) eriti selle artiklit 33,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/57/EÜ õli- ja kiutaimede seemnete turustamise kohta, (5) eriti selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kultuuri ametlikud põldtunnustamised on eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne sertifitseerimise tingimuseks. Sertifitseeritud seemne puhul on juba mõnda aega olnud võimalus valida ametliku põldtunnustamise ja ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamise vahel.

(2)

Võimalus valida ametliku põldtunnustamise ja ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamise vahel võib olla heaks alternatiiviks nõudele, mille kohaselt eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul tuleb läbi teha ametlik põldtunnustamine. Seetõttu tuleks sellise valikuvõimaluse hindamiseks korraldada ajutine katse.

(3)

Võttes arvesse saadud kogemusi ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamisega sertifitseeritud seemnete puhul on asjakohane teha katse selliselt, et kohaldatakse sertifitseeritud seemnete suhtes kehtivaid sätteid, hindamaks, kas need sätted on sobivad eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul.

(4)	On vajalik vabastada katses osalevad liikmesriigid ametliku põldtunnustamisega seotud kohustustest, mis on sätestatud direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ.

(5)	Katses osalevad liikmesriigid peavad igal aastal esitama aruande.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Liidu tasandil viiakse läbi ajutine katse, millega hinnatakse eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne sertifitseerimise puhul seda, kas võimalus valida artiklite 2 ja 3 kohaselt tehtava ametliku põldtunnustamise ja ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamise vahel võib olla heaks alternatiiviks võrreldes ametliku põldtunnustamisega ning kas eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul tuleb rakendada samu sätteid, mida rakendatakse sertifitseeritud seemne sertifitseerimise puhul.

Selle katse eesmärk on teha kindlaks, kas eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul võib ametliku põldtunnustamise nõude asendada nõudega teha kas ametlik põldtunnustamine või ametliku järelevalve all toimuv põldtunnustamine, võttes arvesse järgmisi sätteid:

a)	direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 jaotise B punkti 1 alapunkt d ja artikli 14a alapunkt a ning I lisa punkt 6;

b)	direktiivi 66/402/EMÜ artikli 2 lõike 1 jaotise C alapunkt d, artikli 2 lõike 1 jaotise Ca alapunkt c, artikli 2 lõike 1 jaotise D punkti 1 alapunkt d, artikli 2 lõike 1 jaotise D punkti 2 alapunkt b, artikli 2 lõike 1 jaotise D punkti 3 alapunkt c, artikli 14a alapunkt a ning I lisa punkt 7;

c)	direktiivi 2002/54/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iv ja artikli 21 alapunkt a ning I lisa A osa punkt 4;

d)	direktiivi 2002/55/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iv ja artikli 35 alapunkt a ning I lisa punkt 2;

e)	direktiivi 2002/57/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iv ja artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti 1 alapunkt ii ja artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti 2 alapunkt iii ja artikli 18 punkt a ning I lisa punkt 5.

Artikkel 2

Ametliku järelevalve all põldtunnustamist tegevad inspektorid

Katses osalevad liikmesriigid tagavad, et ametliku järelevalve all põldtunnustamist tegevad inspektorid vastavad järgmistele tingimustele:

a)	nad omavad vajalikku tehnilist kvalifikatsiooni;

b)	nad ei saa kontrollimisega seoses mingit isiklikku tulu;

c)	nad on asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutuse poolt ametlikult litsentsitud ametliku järelevalve all toimuva kontrolli läbiviimiseks. Litsentsimine hõlmab inspektorite ametivannet või nende allkirjastatud kirjalikku kohustust täita ametlikke kontrolle reguleerivaid eeskirju;

d)	nad teevad kontrolle pädeva seemnesertifitseerimisasutuse järelevalve all.

Artikkel 3

Saagi ja koristatud seemne kontrollimine

1. Katses osalevad liikmesriigid tagavad, et kultuuri ja koristatud seemne kontrollimine vastab lõigetes 2–5 esitatud nõuetele.

2. Kontrollitav kultuur tuleb kasvatada seemnest, mis on läbinud ametliku järelkontrolli, mille tulemused vastavad direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ I lisades sätestatud nõuetele.

3. Direktiiviga 2002/55/EÜ hõlmatud köögiviljakultuuride puhul kontrollib pädev asutus vähemalt 20 % kultuurist. Kõigi muude kultuuride puhul kontrollitakse vähemalt 5 %. Eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne kategooriate kontrollimise sobiva ulatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmisi erinevaid proportsioone: 5, 10, 15 ja 20 %.

4. Teatav osa proove kultuuridelt koristatud seemnepartiidest võetakse ametlikuks järelkontrolliks ning vajaduse korral ametlikuks laboratoorseks sordiehtsuse ja -puhtuse kontrolliks. Liikmesriigid märgistavad seemnepartiid, mille puhul tehti ametliku järelevalve all toimuv põldtunnustamine.

5. Katses osalevad liikmesriigid võrdlevad ametlikku põldtunnustamist samal põllul tehtud ametliku järelevalve all toimunud põldtunnustamisega.

Artikkel 4

Liikmesriikide osalemine

Katses võivad osaleda kõik liikmesriigid.

Liikmesriigid, kes otsustavad katses osaleda (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) annavad sellest teada komisjonile ja teistele liikmesriikidele, näidates ära katsega hõlmatud liigid, kategooriad ja piirkonnad ning võimalikud piirangud.

Liikmesriigid võivad katses osalemise lõpetada, millal soovivad, teavitades komisjoni oma otsusest.

Artikkel 5

Vabastamine

Katse eesmärgil on osalevad liikmesriigid seoses eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne ametliku põldtunnustamisega vabastatud kohustustest, mis on sätestatud direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 jaotise B punkti 1 alapunktis d ja artikli 14a alapunktis a ning I lisa punktis 6, direktiivi 66/402/EMÜ artikli 2 lõike 1 jaotise C alapunktis d, artikli 2 lõike 1 jaotise Ca alapunktis c, artikli 2 lõike 1 jaotise D punkti 1 alapunktis d, artikli 2 lõike 1 jaotise D punkti 2 alapunktis b, artikli 2 lõike 1 jaotise D punkti 3 alapunktis c, artikli 14a alapunktis a ning I lisa punktis 7, direktiivi 2002/54/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c alapunktis iv ja artikli 21 alapunktis a ning I lisa A osa punktis 4, direktiivi 2002/55/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c alapunktis iv ja artikli 35 alapunktis a ning I lisa punktis 2 ning direktiivi 2002/57/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c alapunktis iv, artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti 1 alapunktis ii, artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti 2 alapunktis iii ja artikli 18 punktis a ning I lisa punktis 5.

Artikkel 6

Aruandluskohustused

1. Osalevad liikmesriigid peavad iga aasta kohta esitama katsele järgneva aasta 31. märtsiks komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande artiklite 2 ja 3 kohaselt tehtud katse tulemuste kohta.

2. Katse ning igal juhul liikmesriikide osalemise lõppedes esitavad osalevad liikmesriigid katsele järgneva aasta 31. märtsiks komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande artiklite 2 ja 3 kohaselt tehtud katse tulemuste kohta.

Aruanne võib sisaldada muud teavet, mida nad peavad katse eesmärgi seisukohalt asjakohaseks.

Artikkel 7

Kehtivusaeg

Katse algab 1. jaanuaril 2013 ning lõpeb 31. detsembril 2017.

Artikkel 8

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuni 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298.

(2) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309.

(3) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12.

(4) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(5) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.166.est
Euroopa Liidu Teataja		L 166

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 27. juuni 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2012/338/EL
	*	Nõukogu otsus, 23. aprill 2012, ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Iisraeli Riigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokollide nr 1 ja 2 lisasid) liidu nimel allakirjutamise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 551/2012, 21. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 7/2010, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine	3
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 552/2012, 21. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1344/2011, millega peatatakse teatavatele põllumajandus-, kalandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 553/2012, 19. juuni 2012, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	18
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 554/2012, 19. juuni 2012, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	20
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 555/2012, 22. juuni 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta seoses andmenõuete ja määratluste ajakohastamisega	22
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 556/2012, 26. juuni 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa seoses spinosaadi jääkide piirnormidega vaarikates või nende pinnal ( 1 )	67
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 557/2012, 26. juuni 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	81
		OTSUSED
		2012/339/EL
	*	Komisjoni otsus, 13. juuli 2011, riigiabi nr SA.26117 – C 2/10 (ex NN 62/09) kohta, mida Kreeka andis ettevõtjale Aluminium of Greece SA (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4916 all) ( 1 )	83
		2012/340/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 25. juuni 2012, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ kohase ajutise katse korraldamist seoses ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamisega eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul (teatavaks tehtud numbri C(2012) 4169 all) ( 1 )	90