ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.158.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 158

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
19. juuni 2012


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2012/311/EL

 

*

Nõukogu otsus, 7. juuni 2012, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel toiduabi komitees võetav seisukoht 1999. aasta toiduabi konventsiooni pikendamise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 514/2012, 18. juuni 2012, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil) I lisa ( 1 )

2

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 515/2012, 18. juuni 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

9

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 516/2012, 18. juuni 2012, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud 2012. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames

11

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 517/2012, 18. juuni 2012, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul

13

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 518/2012, 18. juuni 2012, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames

15

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus 2012/312/ÜVJP, 18. juuni 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu lennundusjulgestuse ÜJKP missiooni Lõuna-Sudaanis (EUAVSEC-South Sudan)

17

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

 

2012/313/EL

 

*

ELi ja Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsus nr 1/2012, 21. juuni 2011, millega muudetakse otsust nr 1/2010, millega võetakse vastu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu töökord, eesmärgiga asutada ühine nõuandekomitee Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning ühine nõuandekomitee Euroopa Liidu Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel

21

 

 

2012/314/EL

 

*

Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee otsus nr 1/2012, 16. mai 2012, milles käsitletakse raskeveokite liikluse tasude allahindlust EURO VI heitgaasiklassi kuuluvate veokite puhul

24

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)) parandused (ELT L 334, 17.12.2010)

25

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/1


NÕUKOGU OTSUS,

7. juuni 2012,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel toiduabi komitees võetav seisukoht 1999. aasta toiduabi konventsiooni pikendamise kohta

(2012/311/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 214 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

1999. aasta toiduabi konventsiooni sõlmis Euroopa Ühendus nõukogu otsusega 2000/421/EÜ (1) ja seda on pikendatud mitme toiduabi komitee otsusega.

(2)

Praegune toiduabi konventsioon kaotab kehtivuse 30. juunil 2012 ja selle võimalikku pikendamist käsitletakse ametlikult 2012. aasta juunis toimuval toiduabi komitee istungil.

(3)

Toiduabi konventsiooni XXV artikli punkti b kohaselt saab kehtivust pikendada tingimusel, et samal ajavahemikul kehtib ka 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsioon. Rahvusvaheline teraviljanõukogu otsustas 6. juunil 2011 pikendada 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni kehtivust 30. juunini 2013.

(4)

Toiduabi komitee liikmed leppisid 14. detsembril 2010 toimunud komitee 103. istungil kokku uute ametlike mitmevooruliste läbirääkimiste alustamises 1999. aasta toiduabi konventsiooni üle.

(5)

Kuna uus toiduabi konventsioon, mis on 1999. aasta toiduabi konventsiooni järglane, jõustub alles 1. jaanuaril 2013, jääb 1999. aasta toiduabi konventsiooni kehtivuse lõppemise ja uue toiduabi konventsiooni jõustumise vahele kuuekuuline tühimik.

(6)

Toiduabi komitee 30. novembri 2011. aasta 105. istungil nõustusid toiduabi konventsiooni osalised, et kattumisi uue toiduabi konventsiooniga tuleks vältida ja toiduabi konventsiooni pikendamisele tuleks eelistada kuuekuulist tühimikku.

(7)

Euroopa Komisjoni, kes esindab Euroopa Liitu toiduabi komitees, tuleks seetõttu volitada olema vastu toiduabi komitees toiduabi konventsiooni kehtivuse pikendamise osas konsensuse saavutamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu seisukoht toiduabi komitees on vastavalt toiduabi konventsiooni töökorra eeskirjale nr 13 olla vastu konsensusele toiduabi komitees toiduabi konventsiooni kehtivuse pikendamise osas.

Artikkel 2

Komisjonil on volitus väljendada kõnealust seisukohta toiduabi komitees.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 7. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BØDSKOV


(1)  EÜT L 163, 4.7.2000, lk 37.


MÄÄRUSED

19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/2


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 514/2012,

18. juuni 2012,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009 (2) on sätestatud selle I lisas nimetatud mitteloomse sööda ja toidu (edaspidi „nimekiri”) kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil määruse (EÜ) nr 882/2004 I lisas loetletud territooriumidele sisenemise kohtades.

(2)

Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikliga 2 on ette nähtud, et nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kord kvartalis, võttes arvesse vähemalt kõnealuses artiklis osutatud teabeallikaid.

(3)

Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu teatatud toiduga seotud juhtumite sagedus ja asjakohasus, kolmandates riikides korraldatud Toidu- ja Veterinaarameti uurimiste tulemused ning liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 15 kohaselt komisjonile esitatud kvartaliaruanded mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta viitavad sellele, et nimekirja tuleks muuta.

(4)

Eelkõige tuleks nimekirja muuta, et vähendada nende toodete ametliku kontrollimise sagedust, mille vastavus asjaomaste liidu õigusaktidega ette nähtud nõuetele on nimetatud teabeallikate kohaselt üldiselt paranenud ja mille puhul puudub seega vajadus jätkata praeguse rangusastmega kontrollimist.

(5)

Nimekirja tuleks muuta ka selleks, et suurendada selliste toodete ametliku kontrollimise sagedust, mille puhul jäetakse samade teabeallikate kohaselt endisest sagedamini täitmata asjakohased liidu õigusaktid, mistõttu tuleks ametlike kontrollide rangusastet kõrgendada.

(6)

Lisaks tuleks nimekirja lisada teatavad muud tooted, mille puhul teabeallikate kohaselt jäetakse täitmata asjaomased ohutusnõuded, tingides seega vajaduse kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise järele.

(7)

Nimekirja kandeid teatavate Indiast pärit importtoodete ja teatavate muude Dominikaani Vabariigist imporditud toodete kohta tuleks seetõttu vastavalt muuta. Peale selle tuleks nimekirja lisada kanne Indoneesiast pärit muskaatpähkli ja muskaadiõite saadetiste kohta.

(8)

Kuna esialgsed ohutusega seotud probleemid on osaliselt lahendatud, tuleks nimekirja muudatusi, mis on seotud Dominikaani Vabariigist pärit spargelubade, karella-kibekurgi, piparde ja baklažaanide impordi ametliku kontrollimise sageduse vähendamisega, kohaldada nii pea kui võimalik. Vastavalt sellele tuleks nimekirja muudatusi kõnealuse kolmanda riigi kohta tehtud kandes kohaldada alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

(9)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisas muutmist vajavate kannete arvu, tuleks see asendada käesoleva määruse lisaga.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 669/2009 vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. juulist 2012.

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa muudatust Dominikaani Vabariigist pärit spargelubade, karella-kibekurgi, piparde ja baklažaanide identsuse ja füüsilise kontrollimise sageduse vähendamise kohta kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 194, 25.7.2009, lk 11.


LISA

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Mitteloomne sööt ja toit, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine määratud sisenemiskohtades

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

Päritoluriik

Oht

Identsuse ja füüsilise kontrollimise sagedus

(%)

Sarapuupähklid

(koorimata või kooritud)

0802 21 00; 0802 22 00

Aserbaidžaan (AZ)

Aflatoksiinid

10

(Sööt ja toit)

 

Koorimata maapähklid

1202 41 00

Brasiilia (BR)

Aflatoksiinid

10

Kooritud maapähklid

1202 42 00

Maapähklivõi

2008 11 10

Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

 

Kuivatatud nuudlid

ex 1902

Hiina (CN)

Alumiinium

10

(Toit)

 

Pomelod

ex 0805 40 00

Hiina (CN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (11)

20

(Toit – värske)

 

Tee, lõhna- ja maitseainetega või ilma

0902

Hiina (CN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (10)

10

(Toit)

 

Spargeload

(Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (3)

20

Karella-kibekurk

(Momordica charantia)

ex 0709 99 90; ex 0710 80 95

Piprad (paprikad ja muud) (Capsicum spp.)

0709 60 10; ex 0709 60 99; 0710 80 51; ex 0710 80 59

Baklažaanid

0709 30 00; ex 0710 80 95

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

 

Apelsinid (värsked või kuivatatud)

0805 10 20; 0805 10 80

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (7)

10

Virsikud (v.a nektariinid)

0809 30 90

Granaatõunad

ex 0810 90 75

Maasikad

0810 10 00

(Toit – värske puu- ja köögivili)

 

Piprad (paprikad ja muud) (Capsicum spp.)

0709 60 10; ex 0709 60 99; 0710 80 51; ex 0710 80 59

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (12)

10

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

 

Koorimata maapähklid

1202 41 00

Ghana (GH)

Aflatoksiinid

50

Kooritud maapähklid

1202 42 00

Maapähklivõi

2008 11 10

(Sööt ja toit)

 

Karrilehed (Bergera/Murraya koenigii)

ex 1211 90 85

India (IN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (5)

50

(Toit – värsked ürdid)

 

Capsicum annuum, terve

0904 21 10

India (IN)

Aflatoksiinid

20

Capsicum annuum, purustatud või jahvatatud

ex 0904 22 00

Perekonda Capsicum või perekonda Pimenta kuuluvate taimede (va paprikad Capsicum annuum) viljad, terved

0904 21 90

Karri (vürtspaprikatooted)

0910 91 05

Muskaatpähkel

(Myristica fragrans)

0908 11 00, 0908 12 00

Muskaatõis

(Myristica fragrans)

0908 21 00, 0908 22 00

Ingver

(Zingiber officinale)

0910 11 00, 0910 12 00

Curcuma longa (kollajuur)

0910 30 00

(Toit – kuivatatud vürtsid)

 

Koorimata maapähklid

1202 41 00

India (IN)

Aflatoksiinid

20

Kooritud maapähklid

1202 42 00

Maapähklivõi

2008 11 10

Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

 

Söödalisandid ja eelsegud

ex 2309; 2917 19 90; ex 2817 00 00; ex 2820 90 10; ex 2820 90 90; ex 2821 10 00; ex 2825 50 00; ex 2833 21 00; ex 2833 25 00; ex 2833 29 20; ex 2833 29 80; ex 2835; ex 2836; ex 2839; 2936

India (IN)

Kaadmium ja plii

10

(Sööt)

 

Söödav muskushibisk

ex 0709 99 90

India (IN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (2)

50

(Toit – värske)

 

Muskaatpähkel

(Myristica fragrans)

0908 11 00, 0908 12 00

Indoneesia (ID)

Aflatoksiinid

20

Muskaatõis

(Myristica fragrans)

0908 21 00, 0908 22 00

(Toit – kuivatatud vürtsid)

 

Arbuusi (egusi, Citrullus lanatus) seemned ja nendest saadud tooted

ex 1207 70 00; ex 1106 30 90; ex 2008 99 99

Nigeeria (NG)

Aflatoksiinid

50

(Toit)

 

Capsicum annuum, terve

0904 21 10

Peruu (PE)

Aflatoksiinid ja ohratoksiin A

10

Capsicum annuum, purustatud või jahvatatud

ex 0904 22 00

Perekonda Capsicum või perekonda Pimenta kuuluvate taimede (va paprikad Capsicum annuum) viljad, terved

0904 21 90

(Toit – kuivatatud vürtsid)

 

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

ex 0709 60 99

Tai (TH)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (9)

10

(Toit – värske)

 

Koriandrilehed

ex 0709 99 90

Tai (TH)

Salmonella (6)

10

Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

ex 1211 90 85

Münt

ex 1211 90 85

(Toit – värsked ürdid)

 

Koriandrilehed

ex 0709 99 90

Tai (TH)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (4)

20

Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

ex 1211 90 85

(Toit – värsked ürdid)

 

Spargeload

(Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Tai (TH)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (4)

50

Baklažaanid

0709 30 00; ex 0710 80 95

Kapsasköögiviljad

0704; ex 0710 80 95

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

 

Paprikad (Capsicum annuum)

0709 60 10; 0710 80 51

Türgi (TR)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (8)

10

Tomatid

0702 00 00; 0710 80 70

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

 

Rosinad

0806 20

Usbekistan (UZ)

Ohratoksiin A

50

(Toit)

 

Koorimata maapähklid

1202 41 00

Lõuna-Aafrika (ZA)

Aflatoksiinid

10

Kooritud maapähklid

1202 42 00

Maapähklivõi

2008 11 10

Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

 


(1)  Kui mingi CN-koodi alla kuuluvatest toodetest on vaja üle vaadata üksnes teatav osa ja kaupade nomenklatuuris puudub kõnealuse koodi all konkreetne alajaotis, lisatakse koodile ex (näiteks ex 1006 30: ainult inimtoiduks ettenähtud basmati riis).

(2)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, metamidofoss, triasofoss, endosulfaan, monokrotofoss, metomüül, tiodikarb, diafentiuroon, tiametoksaam, fiproniil, oksamüül, aseetamipriid, indoksakarb, mandipropamiid.

(3)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: amitraas, atsefaat, aldikarb, benomüül, karbendasiim, klorofenapüür, kloropürifoss, CS2 (ditiokarbamaadid), diafentiuroon, diasinoon, diklorofoss, dikofool, dimetoaat, endosulfaan, fenamidoon, imidaklopriid, malatioon, metamidofoss, metiokarb, metomüül, monokrotofoss, ometoaat, oksamüül, profenofoss, propikonasool, tiabendasool, tiaklopriid.

(4)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, karbarüül, karbendasiim, karbofuraan, kloropürifoss, metüülkloropürifoss, dimetoaat, etioon, malatioon, metalaksüül, metamidofoss, metomüül, monokrptofoss, ometoaat, profenofoss, protiofoss, ginalfoss, triadimefoon, triasofoss, dikrotofoss, EPN, triforiin.

(5)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: triasofoss, metüüloksüdemeteoon, kloropürifoss, atseetamipriid, tiametoksaam, klotianidiin, metamidofoss, atsefaat, propargiit, monokrotofoss.

(6)  Standardmeetod EN/ISO 6579 või sertifitseeritud meetod, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel, kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005 artikliga 5 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

(7)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: karbendasiim, tsüflutriin, tsüprodiniil, diasinoon, dimetoaat, etioon, fenitrotioon, fenpropatriin, fludioksoniil, heksaflumuroon, lambda-tsühalotriin, metiokarb, metomüül, ometoaat, oksamüül, fentoaat, metüültiofanaat.

(8)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: metomüül, oksamüül, karbendasiim, klofentesiin, diafentiuroon, dimetoaat, formetanaat, malatioon, protsümidoon, tetradifoon, tiofanaat-metüül.

(9)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: karbofuraan, metomüül, ometoaat, dimetoaat, triasofoss, malatioon, profenofoss, protiofoss, etioon, karbendasiim, triforiin, protsümidoon, formetanaat.

(10)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: buprofesiin, imidaklopriid, fenvaleraat ja esfenvaleraat (RS & SR isomeeride summa); profenofoss, trifluraliin, triasofoss, triadimefoon ja triadimenool (triadimefooni ja triadimenooli summa), tsüpermetriin (tsüpermetriin, kaasa arvatud komponentisomeeride segud (isomeeride summa)).

(11)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: triasofoss, triadimefoon ja triadimenool (triadimefooni ja triadimenooli summa), paratioon-metüül, fentoaat, metidatiooni.

(12)  Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: karbofuraan (summa), kloropürifoss, tsüpermetriin (summa), tsüprokonasool, dikofool (summa), difenakonasool, dinotefuraan, etioon, flusilasool, folpeet, prokloraas, profenofoss, propikonasool, tiofanaat-metüül ja triforiin.”


19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 515/2012,

18. juuni 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

45,6

TR

33,3

ZZ

39,5

0707 00 05

MK

19,0

TR

119,6

ZZ

69,3

0709 93 10

TR

98,9

ZZ

98,9

0805 50 10

AR

71,2

BO

105,1

TR

100,8

UY

109,5

ZA

101,0

ZZ

97,5

0808 10 80

AR

112,7

BR

88,6

CH

68,9

CL

89,5

NZ

134,1

US

153,4

ZA

109,2

ZZ

108,1

0809 10 00

IL

705,0

TR

229,1

ZZ

467,1

0809 29 00

TR

361,9

ZZ

361,9

0809 40 05

ZA

249,8

ZZ

249,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/11


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 516/2012,

18. juuni 2012,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud 2012. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 14. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 533/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 533/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2012. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2012 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007 alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotlustele kehtestatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsient.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 125, 15.5.2007, lk 9.


LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.7.2012-30.9.2012 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(%)

P1

09.4067

2,249919

P2

09.4068

83,471245

P3

09.4069

0,421587


19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/13


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 517/2012,

18. juuni 2012,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 15. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 539/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 539/2007 on avatud tariifikvoodid munasektoris ja ovoalbumiini puhul.

(2)

2012. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 128, 16.5.2007, lk 19.


LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.7.2012-30.9.2012 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(%)

E2

09.4401

32,202444


19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/15


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 518/2012,

18. juuni 2012,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1385/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 rakenduseeskirjad kodulinnulihasektoris teatavate ühenduse tariifikvootide avamise ja haldamise puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

2012. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1385/2007 alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 309, 27.11.2007, lk 47.


LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.7.2012-30.9.2012 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(protsentides)

1

09.4410

0,321235

2

09.4411

0,452557

3

09.4412

0,357018

4

09.4420

0,487807

6

09.4422

0,477106


OTSUSED

19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/17


NÕUKOGU OTSUS 2012/312/ÜVJP,

18. juuni 2012,

mis käsitleb Euroopa Liidu lennundusjulgestuse ÜJKP missiooni Lõuna-Sudaanis

(EUAVSEC-South Sudan)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu tervitas oma 8. juulil 2011 vastu võetud resolutsioonis 1996 (2011) Lõuna-Sudaani Vabariigi moodustamist 9. juulil 2011, kui riik kuulutas end iseseisvaks, ning toonitas vajadust edendada senisest tugevamat ja selgelt määratletud partnerlust ÜRO, arenguasutuste, kahepoolsete partnerite ja teiste asjaomaste osaliste, piirkondlike ja allpiirkondlike institutsioonide ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahel, et rakendada riiklikud strateegiad, mille eesmärk on tõhus institutsioonide väljaarendamine riikliku isevastutuse, tulemuste saavutamise ja vastastikuse aruandekohustuse alusel.

(2)

Nõukogu leppis 20. juunil 2011 kokku selles, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani suhtes järgitakse terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on muu hulgas aidata Lõuna-Sudaanil saada elujõuliseks, stabiilseks ja jõukaks riigiks. Terviklikus lähenemisviisis nähakse lühikeses perspektiivis ette ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissiooni lähetamise võimalus lennujaama julgestuse parandamiseks ning keskpikas perspektiivis võimalus anda panus Lõuna-Sudaani piirihaldusesse laiemalt.

(3)

Lõuna-Sudaani transpordi- ja teedeminister edastas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi „kõrge esindaja”) 19. juulil 2011 Lõuna-Sudaani valitsuse nimel kirja, milles tuntakse heameelt liidu ettepaneku üle anda ÜJKP missiooni lähetamise abil panus julgeoleku parandamisse Juba rahvusvahelises lennujaamas, et viia see vastavusse rahvusvaheliste standarditega.

(4)

Nõukogu kiitis 23. jaanuaril 2012 heaks kriisiohjamise kontseptsiooni Euroopa Liidu lennundusjulgestuse ÜJKP missiooni jaoks Lõuna-Sudaanis (EUAVSEC-South Sudan).

(5)

EUAVSEC-South Sudani jaoks tuleks aktiveerida valveteenistus.

(6)

EUAVSEC-South Sudan viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

Liit käivitab Euroopa Liidu lennundusjulgestuse ÜJKP missiooni Lõuna-Sudaanis (edaspidi „EUAVSEC-South Sudan”).

Artikkel 2

Eesmärgid

1.   EUAVSEC-South Sudani strateegiline eesmärk on aidata kaasa Juba rahvusvahelise lennujaama pidevale ja tõhusale toimimisele, luues rahuldava julgeolekualase suutlikkuse kohaliku isevastutuse raames kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohaldatavate parimate tavadega.

2.   Eelkõige toetab EUAVSEC-South Sudan lennundusjulgestuse tugevdamist, piirikontrolli ja õigusnormide täitmist Juba rahvusvahelises lennujaamas riikliku järelevalve all ja kooskõlas inimõigusalaste standarditega.

Artikkel 3

Ülesanded

1.   Artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks teeb EUAVSEC-South Sudan järgmist:

a)

abistab ja nõustab Lõuna-Sudaani valitsust ja teisi asjakohaseid Lõuna-Sudaani teenistusi lennundusjulgestuse osakonna loomisel transpordiministeeriumis ja Juba rahvusvahelises lennujaamas;

b)

abistab ja nõustab Lõuna-Sudaani valitsust ja teisi asjakohaseid teenistusi, et välja töötada, vastu võtta ja rakendada

Lõuna-Sudaani tsiviillennundusameti lennundusjulgestuse programmid ja kavad;

Juba rahvusvahelise lennujaama lennundusjulgestuse programmid ja kavad ning asjaomane standardne töökord;

c)

parandab koolitamise, juhendamise, järelevalve, nõustamise, abistamise ja kooskõlastamise teel lennundusjulgestust korraldavate ametnike tegevust kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standardite ja soovituslike menetlustega;

d)

toetab Lõuna-Sudaani saavutuste jätkusuutlikkust ja pikaajalist elujõulisust, tehes koostööd teiste liidu ja rahvusvaheliste osalejatega;

e)

toetab julgestusalase teadlikkuse süvendamist Juba rahvusvahelises lennujaamas tegutsevates äri- ja eraüksustes.

2.   EUAVSEC-South Sudan ei vii ellu täidesaatvaid ülesandeid.

Artikkel 4

Käsuliin ja struktuur

1.   EUAVSEC-South Sudanil on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2.   EUAVSEC-South Sudani peakorter asub Jubas.

3.   EUAVSEC-South Sudani ettevalmistusetapil abistab missiooni juhti planeerimisrühm, kuhu kuulub missiooni ettevalmistamiseks vajalik personal.

4.   Rakendusetapis on EUAVSEC-South Sudani struktuur järgmine:

a)

missiooni juht;

b)

planeerimis- ja operatsioonide üksus, sealhulgas koolitusvõime;

c)

missiooni tugiüksus;

d)

aruandlus-, julgeoleku- ning poliitilise nõustamise ja avalikkuse teavitamise rühm.

Artikkel 5

Tsiviiloperatsiooni ülem

1.   Tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse direktor on EUAVSEC-South Sudani tsiviiloperatsiooni ülem.

2.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhib EUAVSEC-South Sudani strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) üldises alluvuses.

3.   Tsiviiloperatsiooni ülem tagab operatsioonide läbiviimisel nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil antud asjakohaste juhiste ning nõu ja tehnilise toetuse kaudu.

4.   Tsiviiloperatsiooni ülem annab kõrge esindaja kaudu aru nõukogule.

5.   Kogu lähetatud isikkoosseis jääb asjaomase lähetajariigi asutuste või liidu institutsiooni täieliku käsuõiguse alla. Riigiasutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

6.   Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust liidu vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

7.   Vajaduse korral konsulteerivad tsiviiloperatsiooni ülem, Euroopa Liidu eriesindaja Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis ning liidu delegatsiooni juht Lõuna-Sudaanis üksteisega.

Artikkel 6

Missiooni juht

1.   Missiooni juht vastutab EUAVSEC-South Sudani eest ja juhib seda kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

2.   Missiooni juht juhib operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas EUAVSEC-South Sudani käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

3.   Missiooni juht annab juhiseid EUAVSEC-South Sudani kogu isikkoosseisule EUAVSEC-South Sudani tõhusaks läbiviimiseks kohapeal, vastutades selle koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema strateegilisel tasandil antud juhiseid järgides.

4.   Missiooni juht vastutab EUAVSEC-South Sudani eelarve täitmise eest. Selleks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

5.   Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased riigi- või liidu asutused.

6.   Missiooni juht esindab EUAVSEC-South Sudani operatsioonide piirkonnas ning tagab EUAVSEC-South Sudani asjakohase nähtavuse.

7.   Missiooni juht koordineerib vajaduse korral oma tegevust teiste liidu osalejatega kohapeal. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, ELi eriesindajalt kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid, tehes tihedat koostööd liidu delegatsiooni juhiga Lõuna-Sudaanis.

Artikkel 7

Isikkoosseis

1.   EUAVSEC-South Sudan koosneb peamiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide või Euroopa välisteenistuse lähetatud isikkoosseisust. Iga liikmesriik või liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus katab oma isikkoosseisu lähetamisega seotud kulud, sealhulgas sõidukulud lähetuse asukohta ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ja toetused, välja arvatud päevaraha.

2.   Isikkoosseisu liikme lähetanud riik või liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete lahendamise eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud isikkoosseisu liige või käib see tema kohta.

3.   EUAVSEC-South Sudan võtab lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid, kui liikmesriikide lähetatud personal ei taga nõutavate ülesannete täitmist. Erandkorras võib põhjendatud juhtudel, kui liikmesriikides ei ole kvalifitseeritud kandidaate, võtta vajaduse korral lepingulisel alusel tööle osalevate kolmandate riikide kodanikke.

4.   Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töölevõtmise tingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse missiooni juhi ja isikkoosseisu liikmete vahelistes lepingutes.

Artikkel 8

EUAVSEC-South Sudani ja selle isikkoosseisu staatus

EUAVSEC-South Sudani ja selle isikkoosseisu staatus, sealhulgas asjakohasel juhul privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EUAVSEC-South Sudani läbiviimiseks ja tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku ELi lepingu artikli 37 alusel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras.

Artikkel 9

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUAVSEC-South Sudani poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema sel eesmärgil asjakohaseid otsuseid kooskõlas ELi lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning teha muudatusi operatsiooni kontseptsioonis ja operatsiooni plaanis. EUAVSEC-South Sudani eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vastavalt vajadusele aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1.   Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles panustama EUAVSEC-South Sudani tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ja sõidukulud Lõuna-Sudaani ning sealt tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse EUAVSEC-South Sudani jooksvate kulude katmiseks.

2.   EUAVSEC-South Sudani panustavatel kolmandatel riikidel on EUAVSEC-South Sudani igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.

3.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama panustajate komitee.

4.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse ELi lepingu artikli 37 alusel, ning vajaduse korral täiendavate tehniliste kokkulepetega. Kui liit ja kolmas riik sõlmivad lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse EUAVSEC-South Sudani raames kõnealuse lepingu sätteid.

Artikkel 11

Julgeolek

1.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUAVSEC-South Sudani poolt kooskõlas artikliga 5.

2.   Missiooni juht vastutab EUAVSEC-South Sudani julgeoleku ning nende minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest, mida kohaldatakse EUAVSEC-South Sudani suhtes kooskõlas liidu poliitikaga, mis käsitleb ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut, ja seda täiendavate dokumentidega.

3.   Missiooni juhti abistab missiooni julgeolekuametnik, kes annab aru missiooni juhile ja hoiab tihedat ametialast kontakti ka Euroopa välisteenistusega.

4.   EUAVSEC-South Sudani isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Samuti saab isikkoosseis EUAVSEC-South Sudani toimumiskohas regulaarselt julgeolekuametniku korraldatud täiendkoolitust.

5.   Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusele 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (1).

Artikkel 12

Valveteenistus

EUAVSEC-South Sudani jaoks aktiveeritakse valveteenistus.

Artikkel 13

Rahastamiskord

1.   EUAVSEC-South Sudani tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma on 12 500 000 eurot.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele.

3.   Osalevate kolmandate riikide ning vastuvõtja- ja naaberriikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes. Missiooni juht võib komisjoni nõusolekul sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriikide, osalevate kolmandate riikide ja teiste rahvusvaheliste osalejatega seoses EUAVSEC-South Sudanile varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega.

4.   Rahastamisel võetakse arvesse EUAVSEC-South Sudani operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust ja meeskondade koostalitlusvõimet.

5.   Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase järelevalve all.

6.   EUAVSEC-South Sudaniga seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates missiooni juhi ametisse nimetamise kuupäevast.

Artikkel 14

Liidu reageerimise ja koordineerimise järjepidevus

1.   Kõrge esindaja tagab, et käesolevat otsust rakendatakse kooskõlas liidu kogu välistegevusega, sealhulgas liidu arenguprogrammidega.

2.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas koostöös liidu delegatsiooniga Jubas, et tagada Lõuna-Sudaanis läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus.

3.   Missiooni juht teeb tihedat koostööd Lõuna-Sudaanis esindatud liikmesriikidega.

Artikkel 15

Teabe avaldamine

1.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohastel juhtudel ja vastavalt EUAVSEC-South Sudani vajadustele selle läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”.

2.   Kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL ÜRO-le ning Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile vastavalt EUAVSEC-South Sudani vajadustele selle läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning ÜRO ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni pädevate asutuste vahel.

3.   Spetsiifilise ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL vastuvõtjariigile EUAVSEC-South Sudani läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtjariigi pädevate asutuste vahel.

4.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud EUAVSEC-South Sudani käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra (2) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

5.   Kõrge esindaja võib lõigetes 1–4 osutatud volitused ning samuti volituse sõlmida lõigetes 2 ja 3 osutatud kokkuleppeid delegeerida oma alluvuses olevatele isikutele, tsiviiloperatsiooni ülemale ja/või missiooni juhile.

Artikkel 16

Jõustumine ja kestus

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse 19 kuu jooksul.

Luxembourg, 18. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GJERSKOV


(1)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

(2)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/21


ELI JA MONTENEGRO STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2012,

21. juuni 2011,

millega muudetakse otsust nr 1/2010, millega võetakse vastu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu töökord, eesmärgiga asutada ühine nõuandekomitee Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning ühine nõuandekomitee Euroopa Liidu Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel

(2012/313/EL)

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, (1) eriti selle artiklit 124,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Montenegro sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste dialoog ja koostöö võivad oluliselt kaasa aidata Euroopa Liidu ja Montenegro suhete arendamisele ja Euroopa integratsioonile.

(2)

Sellise koostöö korraldamiseks on asjakohane luua kaks ühist nõuandekomiteed – üks ühelt poolt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning teiselt poolt Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate vahel ning teine ühelt poolt Euroopa Liidu Regioonide Komitee ning teiselt poolt Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste valitud esindajate vahel.

(3)

Seetõttu tuleb otsusega nr 1/2010 (2) vastu võetud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu töökorda vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusele nr 1/2010 lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline ühine nõuandekomitee

1.   Käesolevaga luuakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline ühine nõuandekomitee, mille ülesanne on abistada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, edendades dialoogi ja koostööd Euroopa Liidu ja Montenegro sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Dialoog ja koostöö hõlmavad Euroopa Liidu ja Montenegro suhete kõiki asjakohaseid aspekte, mis on seotud lepingu rakendamisega. Sellise dialoogi ja koostöö peamine eesmärk on:

a)

valmistada Montenegro tööandjate ja töövõtjate organisatsioone ning muid kodanikuühiskonna organisatsioone ette tööks pärast ühinemist Euroopa Liiduga;

b)

valmistada Montenegro tööandjate ja töövõtjate organisatsioone ning muid kodanikuühiskonna organisatsioone ette osalemiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töös pärast Montenegro ühinemist;

c)

vahetada teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige ühinemisprotsessi seisu ning selle kohta, kuidas valmistatakse ühinemiseks ette Montenegro tööandjate ja töövõtjate organisatsioone ning muid kodanikuühiskonna organisatsioone;

d)

õhutada kogemuste vahetust ja struktureeritud dialoogi a) Montenegro tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide ning muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ning b) liikmesriikide tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide ning muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, sealhulgas kujundada võrgustikke sellistes valdkondades, kus vahetud kontaktid ja otsene koostöö võivad olla kõige tõhusam viis lahendada konkreetseid probleeme;

e)

arutada ükskõik kumma poole ettepanekul kõiki muid asjakohaseid küsimusi, mis võivad tekkida seoses lepingu rakendamise ja ühinemiseelse strateegiaga.

2.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline ühine nõuandekomitee koosneb kuuest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajast ning kuuest Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajast. Osalema võib kutsuda vaatlejaid.

3.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline ühine nõuandekomitee täidab oma ülesandeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga konsulteerides, või omal algatusel, kui tema tegevus on seotud majandus- ja sotsiaalringkondade vahelise dialoogi edendamisega.

4.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline ühine nõuandekomitee võib anda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule soovitusi.

5.   Liikmed valitakse nii, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline ühine nõuandekomitee esindaks võimalikult hästi Euroopa Liidu ja Montenegro sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone. Montenegro liikmed nimetab ametlikult Montenegro valitsus, kes teeb oma otsuse sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ettepanekute põhjal. Need ettepanekud põhinevad sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide hulgas võimalikult ulatuslikult ja läbipaistvalt korraldatud valikumenetlustel.

6.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise ühise nõuandekomitee tööd juhivad ühiselt üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ja üks Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

7.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline ühine nõuandekomitee võtab vastu oma töökorra.

8.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro valitsus katavad ise personali-, sõidu- ja elamiskulud, mis on seotud nende esindajate osalemisega Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise ühise nõuandekomitee ja selle töörühmade koosolekutel.

9.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Montenegro sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise ühise nõuandekomitee töökorras sätestatakse tõlke- ja tõlkimiskulude üksikasjalik kord. Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see pool, kes koosoleku korraldab.

Artikkel 15

Regioonide Komitee Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline ühine nõuandekomitee

1.   Käesolevaga luuakse Regioonide Komitee Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline ühine nõuandekomitee, mille ülesanne on abistada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, edendades dialoogi ja koostööd Euroopa Liidu ja Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel. Sellise dialoogi ja koostöö peamine eesmärk on:

a)

valmistada Montenegro piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ette tööks pärast ühinemist Euroopa Liiduga;

b)

valmistada Montenegro piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ette osalemiseks Regioonide Komitee töös pärast Montenegro ühinemist;

c)

vahetada teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige Euroopa regionaalpoliitika ja ühinemisprotsessi seisu ning selle kohta, kuidas valmistatakse kõnealustes küsimustes ette Montenegro piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi;

d)

õhutada mitmepoolset struktureeritud dialoogi a) Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning b) liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, sealhulgas kujundada võrgustikke sellistes valdkondades, kus vahetud kontaktid ja otsene koostöö Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel võivad olla kõige tõhusam viis tegeleda vastastikust huvi pakkuvate konkreetsete küsimustega;

e)

võimaldada vahetada korrapäraselt teavet Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tehtava piirkondadevahelise koostöö kohta;

f)

õhutada kogemuste ja teadmiste vahetust regionaalpoliitika ja struktuurimeetmete valdkonnas a) Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning b) liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, eelkõige piirkondlike ja kohalike arengukavade või strateegiate koostamist käsitleva oskusteabe ja meetodite ning ühinemiseelsete vahendite ja struktuurifondide kõige tõhusama kasutamise osas;

g)

aidata teabevahetuse kaudu Montenegro piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel tegelikult rakendada subsidiaarsuse põhimõtet kõigis eluvaldkondades nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil;

h)

arutada ükskõik kumma poole ettepanekul kõiki muid asjakohaseid küsimusi, mis võivad tekkida seoses lepingu rakendamise ja ühinemiseelse strateegiaga.

2.   Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline ühine nõuandekomitee koosneb kaheksast Regioonide Komitee esindajast ja kaheksast Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste valitud esindajast. Nimetatakse võrdsel arvul asendusliikmeid.

3.   Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline ühine nõuandekomitee täidab oma ülesandeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga konsulteerides, või omal algatusel, kui tema tegevus on seotud piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelise dialoogi arendamisega.

4.   Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline ühine nõuandekomitee võib anda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule soovitusi.

5.   Liikmed valitakse nii, et Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline ühine nõuandekomitee esindaks võimalikult hästi Euroopa Liidu ja Montenegro piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi. Montenegro liikmed nimetab ametlikult Montenegro valitsus, kes teeb oma otsuse Montenegro piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi esindavate organisatsioonide ettepanekute põhjal. Need ettepanekud põhinevad piirkondlikel või kohalikel valimistel valitud isikute hulgas võimalikult ulatuslikult ja läbipaistvalt korraldatud valikumenetlustel.

6.   Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline ühine nõuandekomitee võtab vastu oma töökorra.

7.   Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelise ühise nõuandekomitee tööd juhivad ühiselt üks Regioonide Komitee liige ning üks Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindaja.

8.   Regioonide Komitee ning Montenegro valitsus katavad ise sõidu-, elamis- ja muud kulud, mis on seotud nende esindajate ja abipersonali osalemisega Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelise ühise nõuandekomitee koosolekutel.

9.   Regioonide Komitee ning Montenegro piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelise ühise nõuandekomitee töökorras sätestatakse tõlke- ja tõlkimiskulude üksikasjalik kord. Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see pool, kes koosoleku korraldab.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

Luxembourg, 21. juuni 2011

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu nimel

eesistuja

M. ROĆEN


(1)  ELT L 108, 29.4.2010, lk 3.

(2)  ELT L 179, 14.7.2010, lk 11.


19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/24


ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012,

16. mai 2012,

milles käsitletakse raskeveokite liikluse tasude allahindlust EURO VI heitgaasiklassi kuuluvate veokite puhul

(2012/314/EL)

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo lepingut, eriti selle artikli 51 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu artikli 40 alusel kogub Šveits alates 1. jaanuarist 2001 sõidukite põhjustatavate kulude eest mittediskrimineerivat sõidukimaksu (tasu raskeveokite liikluse eest).

(2)

Artikli 44 alusel soovivad lepinguosalised kehtestada keskkonnameetmeid, mille abil oluliselt kahandada raskeveokite liikluse tagajärjel tekkivat heitgaaside ja tahkete osakeste heidet.

(3)

Lepingu artikli 7 lõike 5 alusel kohustub kumbki lepinguosaline loobuma kohaldamast teise lepinguosalise tüübikinnitusega sõidukite suhtes rangemaid nõudeid, kui kehtivad tema oma territooriumil,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

EURO VI heitgaasiklassi veokite suhtes kohaldatakse ajutiselt 10 % allahindlust selle kategooria veokite suhtes kehtestatud tasust.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud allahindlust kohaldatakse ainult sõidukite puhul, millel on märge sõiduki EURO VI heitgaasiklassi kuulumise kohta kas sõiduki registreerimissertifikaadis või samaväärses riigi pädeva asutuse väljastatud sertifikaadis. Sertifikaat peab olema mootorsõidukis kaasas.

Artikkel 3

Šveitsi pädev asutus jätab endale õiguse kontrollida asjakohasest heitetasemest kinnipidamist iga EURO VI klassi sõiduki puhul, mille suhtes kohaldatakse allahindlust.

Artikkel 4

Šveits jätab endale õiguse artiklis 1 osutatud allahindluse kohaldamine läbi vaadata pärast 2014. aastat ja seejärel vajaduse korral vähendada allahindlust või see lõpetada.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 2012.

Bern, 16. mai 2012

Eesistuja

Peter FÜGLISTALER

Euroopa Liidu delegatsiooni juht

Fotis KARAMITSOS


Parandused

19.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/25


Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 334, 17. detsember 2010 )

1.

Leheküljel 19 põhjenduse 16 esimeses lauses

asendatakse

„Teatavate konkreetsete asjaolude, mille puhul tooks parima võimaliku tehnoloogiaga …”

järgmisega:

„Teatavate konkreetsete asjaolude, mille puhul tooks parima võimaliku tehnikaga …”.

2.

Leheküljel 19 põhjenduse 23 teises lauses

asendatakse

„…, et vältida ladustamise ja seadmete kasutamise käigus tekkivaid lekkeid, reostust, vahejuhtumeid või õnnetusi.”

järgmisega:

„…, et vältida ladustamise ja seadmete kasutamise käigus tekkivaid lekkeid, mahutite ületäitumist, vahejuhtumeid või õnnetusi.”

3.

Leheküljel 20 põhjenduse 30 esimeses lauses

asendatakse

„Komisjon peaks liidu heitkoguste piirväärtuste kehtestamise ja teatud suurte põletusseadmete suhtes V lisas sätestatud heitkoguste piirväärtuste muutmise vajaduse läbi vaatama, võttes arvesse asjakohaste PVT-viitedokumentide läbivaatamist ja ajakohastamist.”

järgmisega:

„Komisjon peaks liidu heite piirväärtuste kehtestamise ja teatud suurte põletusseadmete suhtes V lisas sätestatud heitkoguste piirväärtuste muutmise vajaduse läbi vaatama, võttes arvesse asjakohaste PVT-viitedokumentide läbivaatamist ja ajakohastamist.”

4.

Leheküljel 23 artiklis 3

asendatakse

„3.   „käitis”– paikne tehniline üksus, kus viiakse läbi üht või mitut I lisas või VII lisa 1. osas loetletud tegevusvaldkonda ja muid samas tegevuskohas toimuvat tegevust, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealustes lisades loetletud tegevusvaldkondadega ja mis võib mõjutada heidet ja saastust;”

järgmisega:

„3.   „käitis”– paikne tehniline üksus, kus viiakse läbi üht või mitut I lisas või VII lisa 1. osas loetletud tegevusvaldkonda kuuluvat tegevust ja muud samas tegevuskohas toimuvat tegevust, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealustes lisades loetletud tegevusvaldkondadega ja mis võib mõjutada heidet ja saastust;”.

5.

Leheküljel 24 artiklis 3

asendatakse

„22.   „keskkonnajärelevalve”– pädeva asutuse või tema nimel tegutseva asutuse kogu tegevus (sealhulgas kontrollkülastused, heite seiramine ning sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate dokumentide kontrollimine, sisekontrolli kontrollimine, käitises kasutatava tehnika ja käitise keskkonnajuhtimissüsteemi piisavuse kontrollimine), mille eesmärk on kontrollida ja edendada käitiste vastavust nende loa tingimustele ning vajadusel jälgida nende keskkonnamõju;”

järgmisega:

„22.   „keskkonnajärelevalve”– pädeva asutuse või tema nimel tegutseva asutuse kogu tegevus (sealhulgas kontrollkülastused, heite seiramine ning sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate dokumentide kontrollimine, omaseire kontrollimine, käitises kasutatava tehnika ja käitise keskkonnajuhtimissüsteemi piisavuse kontrollimine), mille eesmärk on kontrollida ja edendada käitiste vastavust nende loa tingimustele ning vajaduse korral jälgida nende keskkonnamõju;”.

6.

Leheküljel 26 artikli 8 lõikes 2

asendatakse

„Kui loa tingimuste rikkumine ohustab otseselt inimeste tervist või kujutab endast otsest ohtu kahjustada keskkonda ning niikaua, kuni nõuete täitmine on taastatud vastavalt esimese lõigu punktidele b ja c, peatatakse käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase või selle asjaomase osa tegevus.”

järgmisega:

„Kui loa tingimuste rikkumine ohustab otseselt inimeste tervist või kujutab endast otsest ohtu kahjustada keskkonda olulisel määral ning niikaua, kuni nõuete täitmine on taastatud vastavalt esimese lõigu punktidele b ja c, peatatakse käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase või selle asjaomase osa tegevus.”

7.

Leheküljel 28 artikli 13 lõikes 2

asendatakse

„a)

käitiste ja tehnoloogiate tõhusust heite osas, mida väljendatakse vastavalt vajadusele lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistega ning nendega seotud võrdlustingimustega, toorainete kasutamise ja laadiga, veekasutusega, energiakuluga ja jäätmetekkega;”

järgmisega:

„a)

käitiste ja tehnikate tõhusust heite osas, mida väljendatakse vastavalt vajadusele lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistega ning nendega seotud võrdlustingimustega, toorainete kasutamise ja laadiga, veekasutusega, energiakuluga ja jäätmetekkega;”.

8.

Leheküljel 28 artikli 13 lõikes 2

asendatakse

„b)

kasutatavaid tehnoloogiaid, nendega seotud seiret, keskkonnalist ristmõju, majanduslikku ja tehnilist teostatavust ja nende arenguid;”

järgmisega:

„b)

kasutatavaid tehnikaid, nendega seotud seiret, keskkonnalist ristmõju, majanduslikku ja tehnilist teostatavust ja nende arenguid;”.

9.

Leheküljel 32 artikli 23 lõikes 1

asendatakse

„1.   Liikmesriigid kehtestavad käitiste keskkonnajärelevalve süsteemi, mis tegeleb asjaomaste käitiste poolt keskkonnale avaldatava kogu asjassepuutuva mõju uurimisega.”

järgmisega:

„1.   Liikmesriigid kehtestavad käitiste keskkonnajärelevalve süsteemi, mis tegeleb asjaomaste käitiste poolt keskkonnale avaldatava kogu asjassepuutuva mõju kontrollimisega.”

10.

Leheküljel 34 artiklis 28

asendatakse

„Käesolevat peatükki kohaldatakse energiatootmiseks ette nähtud ja vähemalt 50 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete suhtes, olenemata kasutatud kütuse liigist.”

järgmisega:

„Käesolevat peatükki kohaldatakse vähemalt 50 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete suhtes, olenemata kasutatud kütuse liigist.”

11.

Leheküljel 34 artikli 28 teises lõigus

asendatakse

„a)

seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse otsesel kütmisel, kuivatamisel või esemete või materjalide muul töötlemisel;”

järgmisega:

„a)

seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse otsesel kuumutamisel, kuivatamisel või esemete või materjalide muul töötlemisel;”.

12.

Leheküljel 35 artiklis 30

asendatakse

„1.   Põletusseadmetest lähtuv jäätmeheitgaas väljutatakse juhitavalt ühe või mitme lõõriga korstna kaudu, mille kõrguse väljaarvutamisel arvestatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitsega.”

järgmisega:

„1.   Põletusseadmetest lähtuv heitgaas väljutatakse juhitavalt ühe või mitme lõõriga korstna kaudu, mille kõrguse väljaarvutamisel arvestatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitsega.”

13.

Leheküljel 35 artiklis 30

asendatakse

„4.   V lisa 1. ja 2. osas sätestatud heite piirväärtusi ning nimetatud lisa 5. osas sätestatud väävliärastuse miinimumastmeid kohaldatakse iga ühise korstna heite kohta, suhtena kogu põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest. Kui V lisas sätestatakse, et heite piirväärtusi võib kohaldada põletusseadme osa suhtes piiratud töötundide jooksul, kohaldatakse neid piirväärtusi nimetatud seadme osa heite kohta, aga suhtena kogu põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.”

järgmisega:

„4.   V lisa 1. ja 2. osas sätestatud heite piirväärtusi ning nimetatud lisa 5. osas sätestatud väävliärastuse miinimumastmeid kohaldatakse iga ühise korstna heite kohta, seostatuna kogu põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsusega. Kui V lisas sätestatakse, et heite piirväärtusi võib kohaldada põletusseadme osa suhtes piiratud töötundide jooksul, kohaldatakse neid piirväärtusi nimetatud seadme osa heite kohta, aga seostatuna kogu põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsusega.”

14.

Leheküljel 37 artikli 35 lõikes 1

asendatakse

„d.

kuni 31. detsembrini 2015 tuleb vähemalt säilitada põletusseadme loas eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse 31. detsembril 2015.”

järgmisega:

„d.

kuni 31. detsembrini 2022 tuleb vähemalt säilitada põletusseadme loas eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse 31. detsembril 2015.”

15.

Leheküljel 38 artiklis 39

asendatakse

„Õhuheite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui V lisa 4. osas sätestatud tingimused on täidetud.”

järgmisega:

„Õhkuheite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui V lisa 4. osas sätestatud tingimused on täidetud.”

16.

Leheküljel 38 artikli 40 lõikes 1

asendatakse

„b)

määrates kindlaks kütusele taandatud heite piirväärused, mis saadakse punktis a osutatud iga üksiku heite piirvääruse korrutamise teel eraldi iga kütuse nimisoojusvõimsusega, ning korrutis jagatakse kõigi kütuste soojusvõimsuste summaga;”

järgmisega:

„b)

määrates kindlaks kütusele taandatud heite piirväärused, mis saadakse punktis a osutatud iga üksiku heite piirvääruse korrutamise teel eraldi igast kütusest saadud soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega, ning saadud korrutis jagatakse kõigi kütuste antava soojussisendite summaga;”.

17.

Leheküljel 39 artikli 40 lõike 2 punktis b

asendatakse

„iii)

määrates kindlaks kütuste kaalutud keskmise heite piirväärtuse igale kasutatavale kütusele, korrutades punktide i ja ii kohaselt määratud heite piirväärtuse asjaomase kütuse soojusvõimsusega ja jagades saadud korrutise tulemuse kõigi kütuste antava soojusvõimsuse summaga,”

järgmisega:

„iii)

määrates kindlaks kütuste kaalutud keskmise heite piirväärtuse igale kasutatavale kütusele, korrutades punktide i ja ii kohaselt määratud heite piirväärtuse asjaomasest kütusest saadud soojussisendile vastava soojusvõimsusega ja jagades saadud korrutise tulemuse kõigi kütuste antava soojusvõimsuste summaga,”.

18.

Leheküljel 40 artiklis 43

asendatakse

„Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „jäägid” mis tahes vedelat või tahket materjali, mis on tekkinud jäätmepõletustehases või jäätmekoospõletustehases.”

järgmisega:

„Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „jäägid” mis tahes vedelaid või tahkeid jäätmeid, mis on tekkinud jäätmepõletustehases või jäätmekoospõletustehases.”

19.

Leheküljel 41 artikli 46 lõike 4 teises lõigus

asendatakse

„Kui jäätmeheitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal või mujal koos muu tekkiva heitveega, teeb käitaja asjakohased ainesisalduse arvutused VI lisa 6. osa punktis 2 sätestatud mõõtmiste tulemuste alusel, et määrata kindlaks heitetase lõplikult väljutatavas heitvees, mis on tingitud heitgaasi puhastamisest.”

järgmisega:

„Kui jäätmeheitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal või mujal koos muu tekkiva heitveega, teeb käitaja asjakohased ainesisalduse arvutused VI lisa 6. osa punktis 3 sätestatud mõõtmiste tulemuste alusel, et määrata kindlaks heitetase lõplikult väljutatavas heitvees, mis on tingitud heitgaasi puhastamisest.”

20.

Leheküljel 41 artikli 47 pealkirjas

asendatakse

„Jaotus”

järgmisega:

„Rike”.

21.

Leheküljel 41 artiklis 50

asendatakse

„1.   Jäätmepõletustehaseid käitatakse nii, et saavutatakse selline põlemistase, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende põletuskadu on alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse jäätmete eeltöötlust.”

järgmisega:

„1.   Jäätmepõletustehaseid käitatakse nii, et saavutatakse selline läbipõletatuse tase, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende põletuskadu on alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse jäätmete eeltöötlust.”

22.

Leheküljel 46 artiklis 65

asendatakse

„1.   Pädeva asutuse otsus, sealhulgas vähemalt kasutusloa koopia, ja kõik hilisemad ajakohastamised tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Käitiste suhtes kohaldatavad siduvad üldeeskirjad ning registreeritud ja kasutusloa saanud käitiste loetelu tehakse üldsusele kättesaadavaks.”

järgmisega:

„1.   Pädeva asutuse otsus, sealhulgas vähemalt loa koopia, ja kõik hilisemad ajakohastamised tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Käitiste suhtes kohaldatavad siduvad üldeeskirjad ning registreeritud ja loa saanud käitiste loetelu tehakse üldsusele kättesaadavaks.”

23.

Leheküljel 47 artikli 72 lõikes 3

asendatakse

„3.   Liikmesriigid koostavad alates 1. jaanuarist 2016 igal aastal kõigi käesoleva direktiivi III peatükiga hõlmatud põletusseadmete kohta andmekogud, mis sisaldavad vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heitkoguseid ning energiavajadust.”

järgmisega:

„3.   Liikmesriigid koostavad alates 1. jaanuarist 2016 igal aastal kõigi käesoleva direktiivi III peatükiga hõlmatud põletusseadmete kohta andmekogud, mis sisaldavad vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heitkoguseid ning energiasisendit.”

24.

Leheküljel 47 artikli 72 lõike 3 teises lõigus

asendatakse

„f)

energiavajaduse aastane koguhulk, alumise kütteväärtuse kohaselt (TJ aastas), järgmiste kütusekategooriate kaupa: süsi, ligniit, biomass, turvas, muud tahkekütused (määrates liigi), vedelkütused, maagaas, muud gaasid (määrates liigi).”

järgmisega:

„f)

energiasisendi aastane koguhulk, alumise kütteväärtuse kohaselt (TJ aastas), järgmiste kütusekategooriate kaupa: süsi, ligniit, biomass, turvas, muud tahkekütused (määrates liigi), vedelkütused, maagaas, muud gaasid (määrates liigi).”

25.

Leheküljel 50 artikli 82 lõikes 5

asendatakse

„b)

7. jaanuarini 2013, artikli 30 lõikes 3 nimetatud põletusseadmete suhtes.”

järgmisega:

„b)

6. jaanuarini 2013, artikli 30 lõikes 3 nimetatud põletusseadmete suhtes.”

26.

Leheküljel 51 I lisa esimeses lõigus

asendatakse

„Käesolevas lisas esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või toodangu väärtused. Kui samas käitises tegeldakse mitme sama künnisväärtust sisaldava tegevusvaldkonna kirjelduse alla kuuluva tegevusvaldkonnaga, siis nende tegevusvaldkondade võimsused liidetakse. Jäätmekäitluse puhul rakendatakse seda arvutust punktis 5.1 ja punkti 5.3 alapunktides a ja b nimetatud tegevusvaldkondade taseme suhtes.”

järgmisega:

„Käesolevas lisas esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või -mahu väärtused. Kui samas käitises tegeldakse mitme sama künnisväärtust sisaldava tegevusvaldkonna kirjelduse alla kuuluva tegevusega, siis nende tegevuste võimsused liidetakse. Jäätmekäitluse puhul rakendatakse seda arvutust punktis 5.1 ja punkti 5.3 alapunktides a ja b nimetatud tegevuste tasemel.”

27.

Leheküljel 53 I lisa punktis 5.2

asendatakse

„b)

ohtlike jäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 10 tonni tunnis.”

järgmisega:

„b)

ohtlike jäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 10 tonni päevas.”

28.

Leheküljel 69 VI lisa 4. osa punktis 1

asendatakse

Formula

järgmisega:

Formula”.

29.

Leheküljel 76 VI lisa 8. osa punktis 1.1

asendatakse

„c)

ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud proovivõtuaja keskmistest väärtustest ei ületa 3. osa punktides 1.3 ja 1.4 või 4. osas esitatud heite piirväärtusi;”

järgmisega:

„c)

ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud proovivõtuaja keskmistest väärtustest ei ületa 3. osa punktides 1.3 ja 1.4 või 4. osas esitatud heite piirväärtusi või väärtusi, mis on 4. osa järgi arvutatud;”.

30.

Leheküljel 78 VII lisa 1. osas

asendatakse

„6.   Jalatsite valmistamine

Täielike jalatsite ja nende osade valmistamiseks ettenähtud tegevus.”

järgmisega:

„6.   Jalatsite valmistamine

Jalatsite kui lõpptoodete ja nende osade valmistamiseks ettenähtud tegevus.”