13.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/1

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

13.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/3

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

13.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/5

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud liikme koht Vytas APUTISE ametiaja lõppemise tõttu. Kaks Regioonide Komitee asendusliikme kohta on vabanenud Gintautas BABRAVIČIUSE ja Viktor TROFIMOVI ametiaja lõppemise tõttu,

a)

liikmena:

ning

b)

asendusliikmetena:

13.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/6

(1)

Otsusega 2009/470/EÜ on kehtestatud liidu rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire kavade puhul.

(2)

Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta otsusega 2008/341/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklikud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid) (2) on ette nähtud, et liidu finantsmeetmete kohase heakskiidu saamiseks peavad liikmesriikide poolt komisjonile esitatud loomahaiguste ja zoonooside likvideerimis-, tõrje- ja seirekavad vastama vähemalt nimetatud otsuse lisas sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Portugal on esitanud lammaste katarraalse palaviku seire ja likvideerimise muudetud kava, Kreeka on esitanud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimise muudetud kavad ning Bulgaaria on esitanud marutaudi likvideerimise muudetud kava.

(4)

Komisjon on muudetud kavasid hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et need vastavad liidu asjaomastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige otsuse 2008/341/EÜ lisas sätestatud kriteeriumidele. Seetõttu tuleks kõnealuste liikmesriikide esitatud muudetud kavad heaks kiita.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad), (3) sätestatakse eeskirjad veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimiseks, kontrollimiseks ja likvideerimiseks. Nimetatud määruse VII lisas on sätestatud likvideerimismeetmed, mida tuleb rakendada pärast seda, kui on leidnud kinnitust veiste, lammaste ja kitsede transmissiivse spongioosse entsefalopaatia puhang.

(6)

Kõnealuse lisa A peatüki punkti 2.3 alapunktiga d, mida muudeti komisjoni määrusega (EÜ) nr 727/2007, (4) nähti ette, et liikmesriigid võivad otsustada, et transmissiivse spongioosse entsefalopaatia nakkuskinnitusega põllumajandusettevõtte teatavate lammaste ja kitsede tapmine ja täielik hävitamine asendatakse inimtoiduks tapmisega eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud.

(7)

17. juulil 2007 esitas Prantsusmaa kohtuasjas T-257/07 Euroopa Komisjoni vastu Üldkohtusse hagi, milles nõudis määruse (EÜ) nr 999/2001 (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 727/2007) teatavate sätete, eelkõige VII lisa A peatüki punkti 2.3 alapunkti d osalist tühistamist.

(8)

2007. aasta 28. septembri otsusega (5) peatas Üldkohus määruse (EÜ) nr 999/2001 (mida muudeti määrusega (EÜ) nr 727/2007) VII lisa A peatüki punkti 2.3 alapunkti b alapunkti iii, punkti 2.3 alapunkti d ja punkti 4 kohaldamise seni, kuni langetatakse otsus põhikohtuasjas. Kõnealuses otsuses seadis Üldkohus küsimuse alla komisjoni hinnangu olemasolevatele teaduslikele andmetele võimalike ohtude kohta.

(9)

Seejärel pöördus komisjon Euroopa Toiduohutusameti poole, et saada selgitusi peamiste eelduste kohta, millel põhineb määrus (EÜ) nr 727/2007. Toiduohutusameti selgitusi arvestades muudeti määrust (EÜ) nr 999/2001 komisjoni määrusega (EÜ) nr 746/2008, (6) millega ennistati sätted, mille rakendamise Üldkohus oli peatanud.

(10)

2008. aasta 30. oktoobri otsusega (7) peatas üldkohus määruse (EÜ) nr 999/2001 (mida muudeti määrusega (EÜ) nr 746/2008) VII lisa A peatüki punkti 2.3 alapunkti b alapunkti iii, punkti 2.3 alapunkti d ja punkti 4 kohaldamise seni, kuni langetatakse otsus põhikohtuasjas T-257/07.

(11)

2011. aasta 9. septembri otsusega (8) jättis Üldkohus Prantsusmaa hagi rahuldamata. Seda otsust arvestades ei ole määruse (EÜ) nr 999/2001 (mida muudeti määrusega (EÜ) nr 746/2008) VII lisa A peatüki punkti 2.3 alapunkti b alapunkti iii, punkti 2.3 alapunkti d ja punkti 4 kohaldamine enam peatatud.

(12)

Komisjoni 30. novembri 2011. aasta rakendusotsusega 2011/807/EL (millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2012. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ELi rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks) (9) on heaks kiidetud teatavate riikide kavad ning kehtestatud liidu rahalise toetuse kavandatav maksimumsumma ja määr igale liikmesriigi esitatud kavale ning abikõlblike summade maksmise eeskirjad.

(13)

Teatavad liikmesriigid on väljendanud kavatsust kasutada rakendusotsusega 2011/807/EL heakskiidetud kavade raames võimalust asendada lammaste ja kitsede tapmine ja täielik hävitamine inimtoiduks tapmisega, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa A peatüki punkti 2.3 alapunktiga d.

(14)

Liidu rahaline toetus skreipi likvideerimise kavadele, nagu on sätestatud rakendusotsuses 2011/807/EL, ei kata hetkel hüvitisi, mida makstakse määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa A peatüki punkti 2.3 alapunkti d kohaselt sundtapetud lammaste ja kitsede omanikele.

(15)

Seetõttu on kohane võimaldada lammaste ja kitsede sundtapmise kavade rahastamist alternatiivina skreipi likvideerimise kavade raames toimuvale väljapraakimisele ja hävitamisele. Selleks ei ole vaja suurendada summasid, mis eraldati liikmesriikidele transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire ja likvideerimise kavade jaoks rakendusotsusega 2011/807/EL.

(16)

Lisaks nähakse rakendusotsusega 2011/807/EL ette, et ainult aastaste või mitmeaastaste kavade elluviimisega seotud kulud, mis on makstud enne liikmesriigi lõpparuande esitamist, on liidu rahalise toetuse kaasrahastamiseks abikõlblikud. Teatavate kulude puhul aga maksab komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel ettemaksu kuni 60 % kindlaksmääratud maksimumsummast kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest. Marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise kampaaniate kulusid ei saa nimetatud ettemaksuvõimaluse abil täielikult katta.

(17)

Kavad likvideerida marutaud liikmesriikides suukaudse vaktsineerimise abil on varasematel aastatel olnud edukad ja suures osas liidust on haigus likvideeritud. Sarnaste kavadega tuleks seega jätkata nendes liidu osades, kus marutaud on endeemiline.

(18)

Teatavad liikmesriigid on komisjoni teavitanud, et neil on raskusi marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise kampaaniate eelfinantseerimise tagamisega. Viimastel aastatel põhjustas eelfinantseerimise puudumine mõningatel juhtudel marutaudialadele kavandatud kampaaniate tühistamise.

(19)

Kui marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise kampaaniate regulaarne rakendamine katkestatakse, mõjutab see tõsiselt kavade tõhusust ja pikendab haiguse lõplikuks likvideerimiseks vajalikku aega.

(20)

Seetõttu on asjakohane laiendada ettemakse võimalust kõikidele kuludele, mida liikmesriigid marutaudi likvideerimiskavaga seoses kannavad ja mis on heaks kiidetud rakendusotsusega 2011/807/EL.

(21)

Rakendusotsuse 2011/807/EL lisa tuleks muuta selles osas, mis puudutab abikõlblike kulude mõistet tapetud loomade omanikele makstavate hüvitiste puhul; sundtapmine tuleks lisada skreipi likvideerimise kavade raamistikku.

(22)

Seepärast tuleks rakendusotsust 2011/807/EL vastavalt muuta.

(23)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Artikli 9 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 9 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmise lõikega:

„4.   Olenemata lõikes 2 sätestatust maksab komisjon artiklis 10 ja artiklis 11 osutatud kavade puhul asjaomase liikmesriigi taotlusel ettemaksena kuni 60 % kindlaksmääratud maksimumsummast kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest.”

4)

Lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

13.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/9

(1)

Arukad võrgud tähistavad uut sammu tarbijale suuremate õiguste andmise, taastuvate energiaallikate parema võrkudesse kaasamise ja suurema tõhususe suunas ning annavad olulise panuse kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, töökohtade loomisse ja ELi tehnoloogilisse arengusse.

(2)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivile 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ) (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivile 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ) (2) peab liikmesriik tagama selliste arukate mõõtmissüsteemide rakendamise, mis aitavad tarbijatel aktiivselt osaleda elektri- ja gaasitarneturgudel, kusjuures selliste mõõtmissüsteemide juurutamist võib majanduslikult hinnata, et teha kindlaks selle kõik pikaajalised kulud ja tulud turu ja iga üksiktarbija seisukohast või määrata, millises vormis on arukas mõõtmine majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ning millises ajalises raamistikus oleks seda võimalik kasutusele võtta.

(3)

Komisjoni 12. aprilli 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Arukad võrgud – innovatsioonist kasutuselevõtuni” (3) on loetletud rida meetmeid, sealhulgas liikmesriikide edasiliikumise jälgimine, peamiste tulemuslikkusnäitajate suuniste ja liikmesriikides arukate mõõteriistade rakendamise ja tasuvusanalüüsi meetodi väljatöötamiseks suuniste kehtestamine.

(4)

Euroopa digitaalarengu tegevuskavas on loetletud rida sobivaid meetmeid, eelkõige ELi tarbijakaitse, võrgu- ja teabejulgeoleku, küberrünnakute ning arukate võrkude funktsioonide ja mõõtmissüsteemide valdkonnas. Liikmesriik võtab koos ettevõtjate, komisjoni ja muude sidusrühmadega sobivad meetmed, et tagada ühine lähenemisviis.

(5)

Arukate mõõtmissüsteemide kasutuselevõtu üks peamisi ülesandeid ja eeltingimusi on leida sobivad tehnilised ja juriidilised lahendused, milles Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 kohaselt oleks põhiõigusena tagatud isikuandmete kaitse. Liikmesriik ja sidusrühmad peaksid tagama, eriti arukate mõõtmissüsteemide arendamise lähteetapil, et arukate mõõtmissüsteemide rakendusi jälgitakse ja tagatakse inimese põhiõigused ja -vabadused.

(6)

Arukad mõõtmissüsteemid võimaldavad andmete, sealhulgas enamalt jaolt isikuandmete töötlemist. Lisaks peaks arukate võrkude ja arukate mõõtmissüsteemide kasutuselevõtt võimaldama tarnijatel ja võrgukäitajatel saada üksikute lõpptarbijate energiakasutusest nii üldist ülevaadet kui ka üksikasjalikku teavet.

(7)

Arukate mõõtmissüsteemide puhul, milles töödeldakse isikuandmeid, eelkõige avalike elektrooniliste kommunikatsiooniteenuste kasutamise korral tarbijatega lepinguliste ja kaubanduslike suhete arendamiseks, kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatus ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)) (5) täies ulatuses.

(8)

Töörühma arvamused üksikisikute isikuandmete kaitse kohta andmetöötluses, mis on välja kujundatud vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 29, abistavad isikuandmete kaitse ja andmeturvalisuse tagamise parima võimaliku tehnika kindlakstegemisel ja arendamisel olukorra jaoks, kus andmeid töödeldakse arukates mõõtmissüsteemides ja arukates võrkudes.

(9)

Arvestades arukate võrkude kasutuselevõtu suuri võimalusi tuleb erilist tähelepanu pöörata isikuandmete turvalisusele ja kaitsele isikuandmete töötlemisel arukate mõõtmissüsteemide poolt. Selleks peaks arukate võrkude arenduse andmekaitset käsitlevate mõjuhinnangute põhjal olema kohe algusest peale võimalik kindlaks teha andmekaitse ohte.

(10)

Andmekaitse ja teabe turvalisuse funktsioonid peaksid arukates mõõtmissüsteemides olema arvesse võetud juba enne nende väljaarendamist ja laialdast kasutuselevõttu. Sellised funktsioonid võivad tõhusalt parandada tarbijate kontrolli isikuandmete töötlemise üle.

(11)

Liikmesriigid peaksid tegema koostööd ettevõtjate ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega, eelkõige riikide andmekaitseasutustega, et stimuleerida ja toetada lõimitud turvalisuse ja andmekaitse põhimõtte kasutuselevõttu arukate võrkude arendamise varases järgus, eelkõige arukate mõõtmissüsteemide väljaarendamiseks.

(12)

Iga arukates mõõtmissüsteemides isikuandmete töötlemisega seotud osaline peaks võtma kõik mõistlikud meetmed selle tagamiseks, et ei võrgukäitaja ega ükski kolmas osaline ei saaks andmete liikumist ühegi tõenäoliselt kasutatava vahendi abil jälgida kuni teatava kindlaks määratud või määratava isikuni, välja arvatud juhul, kui andmeid töödeldakse vastavalt kohaldatavatele põhimõtetele ja andmekaitse seaduslikele nõuetele.

(13)

Komisjoni 2. mai 2007. aasta teatises „Andmekaitse edendamise kohta eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate kaudu” (6) on esitatud selged meetmed, et saavutada eesmärk töödelda isikuandmeid võimalikult väikeses ulatuses ning võimaluse korral kasutada anonüümseid või varjunimega tähistatud andmeid, toetades eraelu puutumatust soodustavate tehniliste lahenduste arendamist ja nende kasutamist andmetöötlemise eest vastutajate ja üksikisikute poolt.

(14)

Käesoleva soovituse sätete kooskõlastatud järgimine liikmesriikides tagatakse ELi tasandil välja töötatud näidisvormiga andmekaitse mõju hindamiseks.

(15)

Käitajate ja sidusrühmade poolt enne arukate mõõtmissüsteemide väljaarendamist tehtav andmekaitse mõju hinnang annab vajaliku teabe sobivate kaitsemeetmete võtmiseks. Selliseid kaitsemeetmeid tuleks jälgida ja läbi vaadata aruka mõõtja kogu kasutusaja jooksul.

(16)

Vastavalt direktiivile 2009/72/EÜ peaksid liikmesriigid 3. septembriks 2012 lõpule viima arukate mõõtmissüsteemide väljaarendamise tasuvuse hindamise. Vastavalt komisjoni 12. aprilli 2011. aasta teatisele peab komisjon oluliseks esitada kriteeriumid, näidisvorm ja üldisemad suunised, tänu millele peaksid analüüsid muutuma sügavamaks ja paremini võrreldavaks. Arukate võrkude töörühm (7) soovitas, et kriteeriumidena tuleks kasutada mõõdetavaid näitajaid.

(17)

Liikmesriik võtab koos ettevõtjate, komisjoni ja muude sidusrühmadega sobivad meetmed riigiasutuste ja äriühingute, eelkõige VKEde teavitamiseks ja teadlikkuse parandamiseks aruka mõõtmistehnoloogia kasutamisega seotud võimalikest eelistest ja ohtudest.

(18)

Sellega seoses peaksid liikmesriigid koostöös ettevõtjate, kodanikuühenduste ja muude sidusrühmadega tegema kindlaks hea tava näited arukate mõõtmissüsteemide rakendamise alal, levitama seda ja võtma vajalikud meetmed, näiteks ulatuslike katseprojektide näol avalikkuse teadlikkuse parandamiseks, mis on selle tehnoloogia laialdasema kasutuselevõtu eeltingimus.

(19)

Teatava kogumi soovitatavate funktsionaalsete nõuete kehtestamine võimaldaks liikmesriigil saavutada arendusplaanides kulutõhususe optimaalse taseme hõlpsamini ja samal ajal. Ühesuguste nõuete kehtestamine annaks ka reguleerijatele, mõõteriistade valmistajatele, võrgukäitajatele ja tarnijatele märku, milline lähenemisviis selles sektoris kõige tõenäolisemalt omaks võetakse.

(20)

Toetudes head tava käsitlevatele suunistele, mis elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (European Regulators’ Group for Electricity and Gas, edaspidi „ERGEG”) kindlaks määras, (8) ning liikmesriikide poolt teatatud esimeste tasuvushinnangute analüüsile leiab komisjon, et oleks kasulik soovitada liikmesriikidele ja reguleerijatele, millised ühised miinimumfunktsioonid peaksid olemas olema igal arukal mõõtmissüsteemil.

(21)

Olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga,

1.

Käesolevas jaos on esitatud suunised liikmesriikidele selliste arukate võrkude ja arukate mõõtmissüsteemide projekteerimise ja käitamise kohta, milles oleks tagatud põhiõigus isikuandmete kaitstusele.

2.

Samuti on käesolevas jaos esitatud suunised arukate mõõtmissüsteemide rakenduste kasutuselevõtu korral kohaldatavate meetmete kohta selle tagamiseks, et kõnealuste rakenduste kasutuselevõtu korral järgitakse direktiivi 95/46/EÜ ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikke õigusakte, kus need on kohaldatavad.

3.

Liikmesriike kutsutakse üles võtma teadmiseks järgmised mõisted:

a)   „arukas võrk” (9)– uuendatud elektrivõrk, mida on täiendatud kahesuunalise digitaalse kommunikatsiooniga tarnija ja tarbija vahel ning aruka arvesti- ja seiresüsteemiga;

b)   „arukas mõõtmissüsteem”– elektrooniline süsteem, millega saab mõõta energiatarbimist ja saada seejuures rohkem teavet kui tavalise mõõtjaga ning mille kaudu elektrooniliste sidevahendite abil edastatakse ja saadakse andmeid (10);

c)   „andmekaitsele avaldatava mõju hinnang”– süstemaatiline protsess, millega hinnatakse ohu võimalikku mõju, kui töötlemisoperatsioonid oma laadi, ulatuse või eesmärgi tõttu võivad tekitada erilist ohtu andmesubjekti õigustele ja vabadustele, ning mida teostab andmetöötlemise eest vastutaja või andmetöötleja või andmetöötlemise eest vastutajana toimiv töötleja;

d)   „lõimitud andmekaitse” (data protection by design)– selle põhimõtte kohaselt võetakse tehnika arengut ja juurutamise kulusid arvesse võttes töötlemisvahendite valimisel ja töötlemise käigus selliseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ja rakendatakse selliseid menetlusi, millega tagatakse töötlemise vastavus direktiivi 95/46/EÜ nõuetele ja andmesubjekti õiguste kaitsmine;

e)   „vaikimisi andmekaitse” (data protection by default)– selle põhimõtte kohaselt rakendatakse mehhanisme, millega vaikimisi tagatakse, et töödeldakse vaid töötlemise konkreetse eesmärgi seisukohalt olulisi isikuandmeid, ning eelkõige see, et andmeid ei koguta rohkem ega säilitata kauem, kui kõnealuseks otstarbeks on minimaalselt vaja;

f)   „parim võimalik tehnika”– tegevuse arendamise ja käitamismeetodite kõige tõhusam ja ajakohasem tase, millega näidatakse konkreetse tehnika praktilist kõlblikkust saada põhimõtteliseks aluseks, millega tagatakse vastavus ELi andmekaitse raamistikule. Parimat võimalikku tehnikat kavandatakse selleks, et ära hoida või leevendada ohte eraelu kaitstusele, isikuandmetele ja turvalisusele.

4.

Andmekaitsele avaldatava mõju hinnang hõlmab vähemalt kavandatud töötlemistoimingute kirjeldust, andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtude hinnangut, ohtude kõrvaldamiseks kavandatud meetmeid, kaitsemeetmeid, isikuandmete kaitseks ja direktiivi 95/46/EÜ järgimise tõendamiseks võetavaid turvameetmeid ja rakendatavaid mehhanisme, võttes arvesse andmesubjektide ja muude asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huvi.

5.

Isikuandmete kaitstuse tagamiseks kogu ELis peaksid liikmesriigid vastu võtma andmekaitsele avaldatava mõju hinnangu näidisvormi, mille komisjon töötab välja 12 kuu jooksul pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja esitab arvamuse saamiseks isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse töörühmale, ning seda kohaldama.

6.

Osutatud näidisvormi rakendamisel peaks liikmesriik arvesse võtma töörühma soovitusi üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel.

7.

Liikmesriik peaks tagama, et võrgukäitajad ja arukate mõõtmissüsteemide käitajad võtaksid vastavalt direktiiviga 95/46/EÜ nendele seatud kohustustele vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada isikuandmete kaitse.

8.

Liikmesriik peaks tagama, et isikuandmeid töötlev üksus peaks enne andmete töötlemist nõu andmekaitsele avaldatava mõju hindamise üle andmekaitse järelevalveasutusega, kellele on osutatud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28. See peaks võimaldama järelevalveasutusel hinnata töötlemise vastavust nõuetele ja eelkõige ohte andmesubjekti isikuandmete kaitsele ja sellekohaseid kaitsemeetmeid.

9.

Liikmesriik peaks tagama, et kui on vastu võetud andmekaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvorm, millele on osutatud punktis 5, rakendavad võrgukäitajad punkte 7 ja 8 vastavalt kõnealusele vormile.

10.

Liikmesriik peaks tungivalt soovitama, et võrgukäitajad ei kavandaks arukate võrkude ja aruka mõõtmise arendamist ilma lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitseta.

11.

Kõikide arukate võrkude arendamisse kaasatud osaliste meetodid peaksid hõlmama lõimitud andmekaitset ja vaikeseadetega andmekaitset.

12.

Lõimitud andmekaitse tuleks rakendada õigusloome tasandil (õigusnormidega, mis peavad vastama andmekaitse seadustele), tehnilisel tasandil (vajalike nõuete kehtestamisega arukate võrkude tehnilistes normides, mis tagaksid taristu täieliku vastavuse andmekaitse seadustele) ja organisatsioonilisel tasandil (seoses töötlemisega.)

13.

Vaikimisi andmekaitse tuleks rakendada nii, et tarbijale pakutakse vaikekonfiguratsiooni, mis tagab andmete kaitse kõige paremini.

14.

Liikmesriigid peaksid innustama Euroopa standardimisorganisatsioone eelistama arukate võrkude võrdlusarhitektuuri, mis põhineb lõimitud andmekaitsel ja vaikimisi andmekaitsel.

15.

Läbipaistvuse optimeerimiseks ja üksikisikute usalduse suurendamiseks peaks liikmesriik innustama selliste sobivate sertifitseerimismehhanismide ning andmekaitse pitserite ja märgiste kasutamist, millega sõltumatud osalised tõendavad eraelu puutumatuse austamist.

16.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikli 8 lõikega 2 nõutakse, et isikuandmete kaitstuse õiguse iga rikkumine peab olema põhjendatud. Sellise rikkumise seaduslikkust tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi, arvestades õiguspärasuse, vajalikkuse, seaduspärasuse ja proportsionaalsuse kumulatiivseid kriteeriume. Iga isikuandmete kaitstuse põhiõigust rikkuv isikuandmete töötlemine arukates võrkudes ja arukates mõõtmissüsteemides peab seepärast olema hädavajalik ja proportsionaalne, et seda saaks pidada täielikult vastavaks hartale.

17.

Isikuandmete kaitstuse ja turvalisusega seotud ohtude leevendamiseks peaks liikmesriik koostöös ettevõtjate, komisjoni ja muude sidusrühmadega toetama parima võimaliku tehnika kindlaksmääramist iga ühise miinimumfunktsiooni nõude kohta, mis on loetletud käesoleva soovituse punktis 42.

18.

Kui liikmesriik otsustab, millises ulatuses ta lubab arukates võrkudes teavet töödelda, peaks ta võtma kõik vajalikud meetmed, et andmed muudetaks võimaluste piirides anonüümseks sellisel viisil, et isik ei oleks enam kindlakstehtav. Juhtudel, kus isikuandmeid tuleb koguda, töödelda ja säilitada, peaks liikmesriik tagama, et andmed on otstarbe- ja asjakohased. Andmete kogumine tuleb piirata minimaalsete vajalike andmeteni, millest piisab andmete kogumise eesmärgi saavutamiseks, ja isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.

19.

Isikuandmete töötlemine arukas mõõtmissüsteemis ja selle poolt peab olema seaduslikult põhjendatud ühe või enama direktiivi 95/46/EÜ artiklis 7 loetletud põhjusega. Kui isikuandmeid töödeldakse arukates mõõtmissüsteemides, tuleb arvesse võtta töörühma arvamust üksikisikute isikuandmete kaitse kohta andmetöötluses (11).

20.

Isikuandmete töötlemine kolmandate osaliste poolt, kes pakuvad lisandväärtusega energiateenuseid, peaks samuti olema seaduslik ja põhjendatud ühe või enama direktiivi 95/46/EÜ artiklis 7 loetletud põhjusega. Kui töötlemise aluseks on valitud nõusolek, peaks andmesubjekti nõusolek olema antud vabalt, olema konkreetne, teadlik ja selgesõnaline ning olema antud eraldi iga lisandväärtusega teenuse kohta. Andmesubjektil peaks olema õigus oma nõusolek igal ajal tühistada. Nõusoleku tühistamine ei peaks mõjutama enne tühistamist toimunud töötlemise seaduslikkust.

21.

Liikmesriik peaks selgelt kindlaks määrama andmetöötlemise eest vastutaja ja andmetöötleja ülesanded ja vastutuse. Need peaksid olema kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ esitatud vastutava töötleja ja volitatud töötleja kohustustega.

22.

Liikmesriik peaks tegema enne töötlemise käivitamist analüüsi, et määrata kindlaks, millisel määral on tarnijatel ja võrgukäitajatel vaja aruka energiavõrgu hooldamiseks ja käitamiseks ning arvete esitamiseks säilitada isikuandmeid. Selline analüüs peaks võimaldama liikmesriigil muu hulgas kindlaks määrata, kas tähtaeg, mis on riigi õigusaktides sätestatud isikuandmete säilitamiseks, ei ole pikem, kui aruka võrgu käitamiseks on vaja. See peab hõlmama mehhanisme, millega tagatakse isikuandmete kustutamise ja/või säilitusvajaduse korrapärase läbivaatamise tähtajast kinnipidamine.

23.

Analüüsi tehes peaks iga liikmesriik eelkõige võtma arvesse järgmisi põhimõtteid: andmete minimeerimine, läbipaistvus (on vaja tagada, et lõpptarbijale oleksid kasutajasõbralikult ja arusaadavalt, selges ja lihtsas keeles teatatud isikuandmete töötlemise eesmärgid, ajastus, asjaolud, kogumis-, säilitamisviis ja igasugune muu töötlemisviis) ja üksikisiku volitatus (on vaja tagada, et võetavad meetmed kaitseksid üksikisiku õigusi).

24.

Liikmesriik peaks tagama, et isikuandmete turve lõimitakse juba varasel etapil võrgu arhitektuuri osana isikuandmete lõimitud kaitsest. See peaks hõlmama meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku ja ebaseadusliku hävimise ning juhusliku kadumise ja muutmise eest ning vältida isikuandmete igasugust ebaseaduslikku töötlemist, eriti loata avalikustamist, levitamist, juurdepääsu ja muutmist.

25.

Soovitatakse krüpteeritud kanalite kasutamist, kuna see on üks tõhusamaid väärkasutamise vastaseid tehnilisi vahendeid.

26.

Liikmesriik peaks arvesse võtma, et arukate võrkude kõik praegused ja tulevased komponendid peaksid vastama kõigile turvalisusega seotud standarditele, mida töötavad välja Euroopa standardiorganisatsioonid, sealhulgas arukate võrkude teabeturbe olulistele nõuetele komisjoni standardimismandaadis M/490. Samuti tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi turvalisusstandardeid, eelkõige ISO/IEC 27000 seeria standardeid (nn ISMS-perekonna standardid).

27.

Liikmesriik peaks tagama, et võrgukäitajad teeksid kindlaks ohud turvalisusele ja võtaksid sobivad turvameetmed, et tagada arukate mõõtmissüsteemide turvalisuse ja vastupidavuse vajalik tase. Sellega seoses peaksid võrgukäitajad koostöös riigi pädevate asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega kohaldama olemasolevaid standardeid, suuniseid ja kavasid ning selliste puudumisel töötama ise välja uusi. Samuti tuleks arvestada Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) avaldatud sellekohaseid suuniseid.

28.

Liikmesriik peaks tagama, et vastavalt direktiivi 2002/58/EÜ artiklile 4 teavitab andmete töötlemise eest vastutaja isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast rikkumise avastamist järelevalveasutust ja andmesubjekti, kui rikkumine võib avaldada negatiivset mõju andmesubjekti isikuandmete kaitstusele.

29.

Ilma et see piiraks andmetöötlemise eest vastutajatele direktiiviga 95/46/EÜ seatud kohustusi, peaks liikmesriik nõudma, et võrgukäitajad töötavad välja ja avaldavad iga oma käitatava rakenduse kohta täpse ja kergesti arusaadava teabedokumendi. Teabedokument peaks hõlmama vähemalt punkte, millele on osutatud direktiivi 95/46/EÜ artiklites 10 ja 11.

Andmesubjektile, kelle isikuandmeid kogutakse, peaks andmetöötluse eest vastutaja teatama vähemalt järgmise:

30.

Käesolevas jaos esitatakse liikmesriikidele tasuvuse hindamise suunised ja raamistik, mis on aluseks aruka mõõtmissüsteemi kasutuselevõtu pikaajalise tasuvuse järjepidevaks, usaldusväärseks ja läbipaistvaks majanduslikuks hindamiseks.

31.

Majanduslikul hindamisel tuleks järgida lisas esitatud suuniseid ja sel peaksid alati olema neli järgmist etappi:

32.

Aruka mõõtmissüsteemi kasutuselevõtu majanduslikul hindamisel peaks liikmesriik või pädev asutus, kelle liikmesriik hindamiseks määrab, hoolikalt uurima sobivaid elluviidud katseprogramme, millega on juba rakendatud arukas mõõtmissüsteem, ja võtma neid arvesse. Samuti peaks ta võimaluse korral arvestama tegelikku välitingimustes saadud tulemuslikkust ja asjakohaseid tegeliku elu kogemusi, et oma eeldusi kohandada tehnoloogiavalikutele ja optimeerida arukate mõõtmissüsteemidega seotud kulusid ja tulusid ning tarbija kaasamist nii üldsuse teavitamiseks kui ka selliste süsteemide kasutamiseks.

33.

Tasuvusanalüüsi tegemiseks peaks liikmesriik või pädev asutus, kelle liikmesriik määrab, tagama, et käsitletakse vähemalt kahte prognoositavat stsenaariumi, millest üks on senise olukorra jätkumine („ära tee midagi ja midagi ei juhtu”). Elektrienergia puhul peaks teine stsenaarium olema kooskõlas direktiivis 2009/72/EÜ seatud kohustusega saavutada 2020. aastaks aruka mõõtmise rakendamine 80 % ulatuses ja selles tuleks vaadelda ühiseid miinimumfunktsioone, mis on esitatud käesoleva soovituse III jaos. Soovitatakse uurida veel muid alternatiivseid stsenaariume. Sellistes stsenaariumides tuleks arvesse võtta ka sünergiat olemasolevate ja tulevaste energiasäästumeetmetega, samuti muid tagasisidevorme ja nõuandeid tarbijatele, eriti sagedase arveesitamise kasutuselevõttu või tegelikul tarbimisel, mitte kindlal määral või hinnangulisel tarbimisel põhinevaid kuluaruandeid. Liikmesriik peaks oma alternatiivsetes stsenaariumides kaaluma positiivset mõju, mida arukate mõõtmissüsteemide kasutuselevõtule võivad avaldada tarbijate selge informeerimine ja hindade läbipaistvus, samuti konkurents valmistajate ja tarnijate poolel.

34.

Eri stsenaariumide kasutamise tingimuste kehtestamisel ja võimaluste üle otsuste tegemisel peaks liikmesriik või tema määratud pädev asutus tagama, et selle teema kohta küsitakse õigel ajal riigi reguleerivate asutuste ning arukate mõõtmissüsteemide edendajate ja teostajate arvamust (enamikus liikmesriikides on need jaotussüsteemide käitajad) ning võimaluse korral sellekohaste katseprojektide elluviijate seisukohti.

35.

Seoses raamtingimuste kehtestamisega ja selle ajal peaks liikmesriik või tema määratud pädev asutus tagama, et võetakse arvesse iga sobivat sidetaristu tehnoloogiat, arhitektuuri ja kõiki meetmeid, mis on vajalikud, et tagada koostalitlusvõime ja vastavus olemasolevatele ELi või rahvusvahelistele standarditele ning parimale tavale. Lisaks peaks liikmesriik või tema määratud pädev asutus tagama, et analüüsi aluseks olevad eeldused viiakse vastavusse kohalike asjaoludega ning peetakse silmas selliseid näitajaid nagu geograafiline kaetus, elektrienergianõudlus, tippkoormus ning mikro- ja makromajanduslikud tingimused. Käesoleva soovituse lisa 2. jaos on loetletud näitajad, mille kasutamise liikmesriik peaks seejuures tagama.

36.

Liikmesriik või tema määratud pädev asutus peaks tagama, et tasuvusanalüüsi tegemisel järgitakse toetavaid suuniseid ja astmelist metodoloogilist raamistikku (tasuvusanalüüsi seitse astet), mis on esitatud käesoleva soovituse lisas. Lisaks peaks liikmesriik või tema määratud pädev asutus tagama, et kõik eeldatavad kulud ja tulud arvutatakse mõistlikult, läbipaistvalt ja hästi dokumenteeritult, mis on kooskõlas nende hindamiseks pakutud loogilise astmelise protsessiga. Tasuvusanalüüsis tuleb selgelt esitada kulud, mida võib-olla peab kandma tarbija seoses arukate mõõtmissüsteemide kasutuselevõtmisega, ja võrrelda neid pikaajaliste võimalike tuludega, mida võib saada tarbija. I lisa tabelites 4 ja 5 on esitatud mitteammendav loetelu üksikosadest, mis tuleks hõlmata tasuvusanalüüsiga.

37.

Liikmesriik või tema määratud pädev asutus peaks kindlaks tegema tundlikkusanalüüsi seisukohast olulise tähtsusega muutujad ja teatama nende muutumisvahemiku (kindlakstehtud oluliste muutujate miinimum- ja maksimumväärtused) soodsates kasutuselevõtu tingimustes, milles tulud vastavalt tundlikkusanalüüsile ületavad kulusid. Lisaks tuleks analüüsis käsitleda ka tundlikkust kõikumiste suhtes ja võimalikke kontrollimeetmeid, millega muutuja hoitakse soovitud vahemikus.

38.

Liikmesriik või tema määratud pädev asutus peaks arukate mõõtmissüsteemide kasutuselevõtu positiivsete külgede, välismõjude (mõju keskkonnale või tervishoiule), avaliku korra tagamise meetmete mõju ja sotsiaalsete hüvede hindamisel tagama, et kasutatakse sobivaid kaalutegureid, millega täiendatakse tasuvusanalüüsi eelmise etapi kvantitatiivseid tulemusi.

Käesoleva soovituse lisas on esitatud viidete loetelu muude kaasnevate tulude leidmiseks.

39.

Käesolev jagu põhineb väljaselgitatud parimale tavale elektrienergia aruka mõõtmise valdkonnas, vastavalt 11 liikmesriigis tehtud varasele tasuvusanalüüsile. Selles on esitatud suunised meetmete kohta, millega tagatakse, et liikmesriik kasutab õigesti arukate mõõtmissüsteemide vajalikku koostalitlusvõimet ja standardeid, mida praegu arendatakse vastavalt mandaatidele M/441, M/468 ja M/490, samuti parimat tava.

40.

Liikmesriikidele antakse suunised elektrienergia aruka mõõtmise teatavate ühiste miinimumfunktsioonide nõuete kohta, mis võimaldaksid neil kindlaks teha ühised vahendid kulutasuvuse saavutamiseks süsteemide kasutuselevõtu puhul. See võiks omakorda olla liikmesriikide, mõõtmisvahendite tarnijate ja võrgukäitajate jaoks ühine alus, millele toetudes nad teevad oma tasuvusanalüüse ja investeeringuid, et hõlbustada mõõtmissüsteemide kasutuselevõtuga seotud riigihankeid ja anda reguleerijatele Euroopa võrdlusmääratlused.

41.

Samuti on käesolevas jaos suunised sätete kohta, millega tagatakse tulu tarbijate jaoks ja aidatakse suurendada energiatõhusust. See peaks hõlbustama arukate mõõtmissüsteemide ühendamist standarditud liidestega, mis on varustatud tarbijasõbralike töövahenditega, milles ühendatakse tarbimisandmed ja teavitamine kuludest ning millega innustatakse tarbijat tundma huvi energiasäästumeetmete ja hinnastiimulite (response to demand) vastu. Sellist lähenemisviisi tuleks täielikult arvesse võtta, kui vastavalt ELi õigusele analüüsitakse elektrienergia aruka mõõtmise süsteemide kasutuselevõtu tasuvust.

42.

Elektrienergia tarbimise iga arukas mõõtmissüsteem peaks pakkuma vähemalt järgmisi võimalusi.

43.

Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed käesoleva soovituse järgimiseks ja tutvustamiseks kõikidele sidusrühmadele, kes on seotud arukate võrgurakenduste projekteerimise ja käitamisega ELis.

44.

Liikmesriik peaks 3. septembriks 2012 teatama komisjonile arukate mõõtmissüsteemide kasutuselevõtu tasuvusanalüüsi tulemused ning seoses käesoleva soovitusega heaks kiidetud meetmed ja kavad.

45.

Komisjon kavatseb käesolevat soovitust arvestades hinnata aruka mõõtmise kohta avaldatud majanduslikke hinnanguid.

46.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriigile ja igale tema määratud pädevale asutusele, kes osaleb arukate mõõtmissüsteemide majanduslikus hindamises.

13.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/23