8.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 264/1

NÕUKOGU OTSUS,

16. juuni 2011,

Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2011/663/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas oma 5. juuni 2003. aasta otsusega komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks liidu tasandi lepinguga.

(2)	Komisjon on pidanud liidu nimel Indoneesia Vabariigi valitsusega läbirääkimisi teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) üle kooskõlas nõukogu 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas sätestatud menetluste ja suunistega.

(3)	Leping tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt, eeldusel et see sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping (edaspidi „leping”) kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni jõustumiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised teatavad üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest (1).

Artikkel 4

Nõukogu eesistujat volitatakse esitama lepingu artikli 8 lõikega 2 ette nähtud teade.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 16. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”)

ühelt poolt ja

INDONEESIA VABARIIGI VALITSUS (edaspidi „Indoneesia”)

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised”),

MÄRKIDES, et liidu mitme liikmesriigi ning Indoneesia vahel on sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud, mis sisaldavad liidu õigusega vastuolus olevaid sätteid,

MÄRKIDES, et liidul on ainupädevus mitmes küsimuses, mis võivad sisalduda liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennunduslepingutes,

MÄRKIDES, et liidu õiguse alusel on liikmesriigis asuvatel liidu lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega kõnealuste kolmandate riikide kodanikele nähakse ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt liidu õigusele,

TÕDEDES, et liidu liikmesriikide ja Indoneesia vaheliste kahepoolsete lennunduslepingute teatavad sätted, mis on vastuolus liidu õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua liidu ja Indoneesia vahelistele lennuteenustele kindel õiguslik alus ning tagada selliste lennuteenuste säilimine,

MÄRKIDES, et liidu õiguse alusel ei tohi lennuettevõtjad põhimõtteliselt sõlmida lepinguid, mis võivad mõjutada liidu liikmesriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi tõkestamine, piiramine või moonutamine,

TÕDEDES, et liidu liikmesriikide ja Indoneesia vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute sätted, millega i) nõutakse või soodustatakse ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjatevahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel või ii) tugevdatakse sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju või iii) delegeeritakse lennuettevõtjatele või muudele eraettevõtjatele vastutus seoses selliste meetmete võtmisega, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjatevahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, võivad muuta ettevõtjate suhtes kohaldatavad konkurentsieeskirjad ebatõhusaks,

MÄRKIDES, et liidu eesmärkide hulka käesoleva lepingu raames ei kuulu liidu ja Indoneesia vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, liidu lennuettevõtjate ja Indoneesia lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega kehtivate kahepoolsete lennunduslepingute liiklusõigusi käsitlevatesse sätetesse muudatuste tegemine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste „liikmesriigid” liidu liikmesriike ning mõiste „ELi aluslepingud” Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut.

2. Viiteid 1. lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena liidu liikmesriikide kodanikele.

3. Viiteid 1. lisas loetletud lepingute osaliseks olevate liikmesriikide lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena asjaomaste liikmesriikide määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

Artikkel 2

Liikmesriigipoolne määramine

1. Käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 asendatakse 2. lisa punktides a ja b loetletud artiklite vastavad sätted, mis käsitlevad lennuettevõtja määramist asjaomase liikmesriigi poolt ning sellele Indoneesia poolt tegevus- ja muude lubade andmist, ning lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumist, nende tühistamist, peatamist või piiramist.

2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Indoneesia lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, tingimusel et

a)	lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt ELi aluslepingutele ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas liidu õigusega ning

b)	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ning

c)	lennuettevõtja on otse või enamusosaluse kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või 3. lisas loetletud muude riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ning nende tõhusa kontrolli all.

3. Indoneesia võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, need tühistada, peatada või neid piirata, kui

a)	lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt ELi aluslepingutele või tal puudub kehtiv lennutegevusluba kooskõlas liidu õigusega, või

b)	lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud, või

c)	lennuettevõtja ei ole otse ega enamusosaluse kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või teiste 3. lisas loetletud riikide ja/või nende riikide kodanike omandis või nende tõhusa kontrolli all, või

lennuettevõtjale on juba antud tegevusluba Indoneesia ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu raames ning Indoneesia suudab tõendada, et käesolevast lepingust tulenevate liiklusõiguste kasutamine marsruudil, mis hõlmab punkti kõnealuses liikmesriigis, tähendaks kõnealuse teise lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist, või

e)	määratud lennuettevõtjal on liikmesriigis välja antud lennuettevõtja sertifikaat ning Indoneesia ja selle liikmesriigi vahel ei kehti ühtki kahepoolset lennunduslepingut ning kõnealune liikmesriik on keeldunud andmast liiklusõigusi Indoneesia määratud lennuettevõtjale.

Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Indoneesia liidu lennuettevõtjaid riikkondsuse põhjal.

Artikkel 3

Ohutus

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab 2. lisa punktis c loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, kes on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse Indoneesia õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Indoneesia vahelise lepingu ohutusalastest sätetest, nii selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise kui ka määratud lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.

Artikkel 4

Lennukikütuse maksustamine

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab 2. lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest ei takista 2. lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Indoneesia määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuva teatava punkti ja kõnealuse liikmesriigi või mõne muu liikmesriigi territooriumil asuva muu punkti vahel.

Artikkel 5

Vastavus konkurentsieeskirjadele

1. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest ei tohi 1. lisas loetletud lepingutes sätestatu i) soodustada ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi; ii) tugevdada sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju või iii) delegeerida eraettevõtjatele vastutust selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi.

2. Ei kohaldata 1. lisas loetletud lepingute sätteid, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1.

Artikkel 6

Käesoleva lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 7

Läbivaatamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.

Artikkel 8

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Käesolev leping jõustub pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpule viinud lepingu jõustamiseks vajalikud sisemenetlused.

2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõigi 1. lisas loetletud lepingute ja kokkulepete suhtes, sh nende suhtes, mis ei ole käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt.

Artikkel 9

Lepingu lõpetamine

1. Kui mõni 1. lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud asjaomase 1. lisas loetletud lepinguga.

2. Kui kõik 1. lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 2011. aasta juunikuu kahekümne üheksandal päeval Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning indoneesia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Untuk Uni Eropa

За правителството на Република Индонезия

Por el Gobierno de la República de Indonesia

Za vládu Indonéské republiky

For Republiken Indonesiens regeringen

Für die Regierung der Republik Indonesien

Indoneesia Vabariigi valitsuse nimel

Για την Κυβέρνηση της Δημοκρατίας της Ινδονησίας

For the Government of the Republic of Indonesia

Pour le gouvernement de la République d'Indonésie

Per il governo della Repubblica di Indonesia

Indonēzijas Republikas valdības vārdā –

Indonezijos Respublikos vyriausybės vardu

Az Indonéz Köztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika tal-Indoneżja

Voor de regering van de Republiek Indonesië

W imieniu rządu Republiki Indonezji

Pelo Governo da República da Indonésia

Pentru Guvernul Republicii Indonezia

Za vládu Indonézskej republiky

Za vlado Republike Indonezije

Indonesian tasavallan hallituksen puolesta

För Republiken Indonesiens regeringen

Untuk Pemerintah Republik Indonesia

1. LISA

Käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud lepingud

Indoneesia Vabariigi ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelised lennunduslepingud (koos paranduste või muudatustega), mis on käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks sõlmitud, allkirjastatud või parafeeritud:

—	Austria föderaalvalitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline regulaarlennutransporti käsitlev leping, allkirjastatud Viinis 19. märtsil 1987 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Austria leping”);

—	Belgia Kuningriigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist kõnealuste riikide territooriumidel ja väljaspool, koostatud Jakartas 12. märtsil 1971 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Belgia leping”);

—	Bulgaaria Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist kõnealuste riikide territooriumidel ja väljaspool, koostatud Jakartas 22. juunil 1992 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Bulgaaria leping”);

—	Tšehhi Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud Prahas 10. mail 1972 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia – Tšehhi Vabariigi leping”). Viimati muudetud kirjavahetuse teel Jakartas 18. jaanuaril 1986;

—	Taani valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist kõnealuste riikide territooriumidel, allakirjastatud Kopenhaagenis 23. juunil 1971 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Taani” leping);

—	Soome Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline lennundusleping, allkirjastatud Jakartas 7. novembril 1997 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Soome leping”);

—	Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist kõnealuste riikide territooriumil ja väljaspool, koostatud Jakartas 24. novembril 1967 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Prantsusmaa leping”);

—	Saksamaa Liitvabariigi ja Indoneesia Vabariigi vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist kõnealuste riikide territooriumidel ja väljaspool, allkirjastatud Jakartas 4. detsembril 1969 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Saksamaa leping”);

—	Kreeka Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline lennundusleping, koostatud Jakartas 24. juunil 2008 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Kreeka leping”);

—	Ungari Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud Jakartas 20. septembril 1994 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Ungari leping”);

—	Itaalia Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist kõnealuste riikide territooriumidel ja väljaspool, allkirjastatud Jakartas 7. detsembril 1966 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Itaalia” leping);

—	Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vahelise lennunduslepingu eelnõu, parafeeritud Denpasaris 15. märtsil 2005 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Luksemburgi leping”);

—	Madalmaade Kuningriigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud Haagis 23. novembril 1990 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Madalmaade leping”);

—	Poola Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline regulaarlennutranspordi leping, allkirjastatud Jakartas 13. detsembril 1991 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Poola leping”);

—	Rumeenia valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline lennundusleping, allkirjastatud Jakartas 7. septembril 1993 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Rumeenia leping”);

—	Slovaki Vabariigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, parafeeritud Jakartas 28. märtsil 1995 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Slovakkia leping”);

—	Hispaania Kuningriigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline regulaarlennuteenuseid käsitlev lennutranspordileping, koostatud Madridis 5. oktoobril 1993 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Hispaania leping”);

—	Rootsi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist kõnealuste riikide territooriumidel, allkirjastatud Kopenhaagenis 23. juunil 1971 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Rootsi” leping);

—	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist nende riikide territooriumidel ja väljaspool, allkirjastatud Jakartas 28. juunil 1973 (edaspidi 2. lisas „Indoneesia-Ühendkuningriigi leping”).

2. LISA

1. lisas loetletud lepingute artiklid, millele osutatakse lepingu artiklites 2–4

Liikmesriigipoolne määramine:

Indoneesia-Austria lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Belgia lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Bulgaaria lepingu III artikkel;

Indoneesia – Tšehhi Vabariigi lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Taani lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Soome lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Prantsusmaa lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Saksamaa lepingu artikli 3 lõige 4;

Indoneesia-Ungari lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Itaalia lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Luksemburgi lepingu III artikkel;

Indoneesia-Madalmaade lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Poola lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Rumeenia lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Slovakkia lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Hispaania lepingu III artikkel;

Indoneesia-Rootsi lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Ühendkuningriigi lepingu artikkel 3.

Tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:

Indoneesia-Austria lepingu artiklid 3 ja 4;

Indoneesia-Belgia lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Bulgaaria lepingu IV artikkel;

Indoneesia – Tšehhi Vabariigi lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Taani lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Soome lepingu artiklid 3 ja 4;

Indoneesia-Prantsusmaa lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Saksamaa lepingu artikli 3 lõige 6;

Indoneesia-Ungari lepingu artikkel 4;

Indoneesia-Itaalia lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Luksemburgi lepingu IV artikkel;

Indoneesia-Madalmaade lepingu artiklid 3 ja 4;

Indoneesia-Poola lepingu artiklid 3 ja 4;

Indoneesia-Rumeenia lepingu artikkel 4;

Indoneesia-Slovakkia lepingu artikkel 4;

Indoneesia-Hispaania lepingu III ja IV artikkel;

Indoneesia-Rootsi lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Ühendkuningriigi lepingu artikkel 3.

Ohutus:

Indoneesia-Austria lepingu artiklid 3 ja 6;

Indoneesia-Belgia lepingu artikkel 3;

Indoneesia – Tšehhi Vabariigi lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Taani lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Soome lepingu artikkel 16;

Indoneesia-Prantsusmaa lepingu artikkel 3;

Saksamaa Liitvabariigi ja Indoneesia Vabariigi lennuameteid esindavate delegatsioonide poolt 4. juunil 2003 Bonnis allkirjastatud kooskõlastatud protokolli 4. lisa;

Indoneesia-Kreeka lepingu artikkel 7;

Indoneesia-Ungari lepingu artikkel 16;

Indoneesia-Itaalia lepingu artikkel 3;

Indoneesia-Luksemburgi lepingu VII artikkel;

Indoneesia Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi lennuametite poolt 19. augustil 2009 Haagis koostatud vastastikuse mõistmise memorandumi IV lisa;

Indoneesia-Slovakkia lepingu artikkel 6;

Indoneesia-Hispaania lepingu VI artikkel;

Indoneesia-Rootsi lepingu artikkel 3.

Lennukikütuse maksustamine:

Indoneesia-Austria lepingu artikkel 7;

Indoneesia-Belgia lepingu artikkel 4;

Indoneesia-Bulgaaria lepingu VI artikkel;

Indoneesia – Tšehhi Vabariigi lepingu artikkel 5;

Indoneesia-Taani lepingu artikkel 4;

Indoneesia-Soome lepingu artikkel 6;

Indoneesia-Prantsusmaa lepingu artikkel 4;

Indoneesia-Saksamaa lepingu artikkel 5;

Indoneesia-Kreeka lepingu artikkel 10;

Indoneesia-Ungari lepingu artikkel 6;

Indoneesia-Itaalia lepingu artikkel 4;

Indoneesia-Luksemburgi lepingu IX artikkel;

Indoneesia-Madalmaade lepingu artikkel 10;

Indoneesia-Poola lepingu artikkel 6;

Indoneesia-Rumeenia lepingu artikkel 9;

Indoneesia-Slovakkia lepingu artikkel 8;

Indoneesia-Hispaania lepingu VIII artikkel;

Indoneesia-Rootsi lepingu artikkel 4;

Indoneesia-Ühendkuningriigi lepingu artikkel 4.

3. LISA

Lepingu artiklis 2 osutatud muud riigid

a)	Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel).

b)	Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel).

c)	Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel).

d)	Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordilepingu alusel).

8.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 264/14

RAHVUSVAHELISE KAUTŠUKI UURIMISRÜHMA PÕHIKIRI

EESSÕNA

Rahvusvaheline kautšuki uurimisrühm (edaspidi „rühm”) loodi 1944. aastal Ühendkuningriigis ja sellele anti tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni staatus. Alates 1. juulist 2008 on rühma asukoht Singapur, kus seda tunnustatakse rahvusvahelise organisatsioonina.

I. Eesmärgid

Rühm pakub platvormi loodusliku ja sünteetilise kautšuki tootmist ja tarbimist, samuti sellega kauplemist mõjutavate küsimuste arutamiseks. Rühma eesmärk on koguda ja levitada terviklikku statistilist teavet maailma kautšukitööstuse kohta, suurendades selle kaudu kautšukiturgude ja turusuundumuste läbipaistvust.

2.	Rühm võib teha koostööd muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on oluline roll rühma eesmärkide saavutamise seisukohast.

II. Töö

1.	Rühm kohtub korrapäraselt liikmetele vastuvõetavatel aegadel ja kohtades, et vaadata läbi statistiline olukord ja arutada kautšukitööstuse jaoks olulisi küsimusi.

2.	Rühm teeb või tellib maailma kautšuki olukorra kohta ülevaateid ja uuringuid, mida ta vajalikuks peab, pidades eeskätt silmas igakülgse teabe andmist pakkumise ja nõudmise olukorra ning selle eeldatava arengu kohta.

III. Mõisted

1.	„Rühm” – rahvusvaheline kautšuki uurimisrühm (International Rubber Study Group – IRSG).

2.	„Delegatsioonide juhid” – liikmete esindajatest koosneva rühma kõrgeim võimukandja.

3.	„Peakorteri asukohariik” – liige, kellega rühm on sõlminud kokkuleppe peakorteri kohta.

Käesolevas põhikirjas „liikmele” või „riigile” tehtud viiteid tõlgendatakse viidetena ka Euroopa Liidule ja mis tahes valitsusvahelisele organisatsioonile, kellel on ainupädevus käesoleva põhikirjaga hõlmatud teemade käsitlemiseks ja kelle kohustused on seotud läbirääkimistega rahvusvaheliste lepingute, eriti toorainelepingute osas, ning nende sõlmimise ja kohaldamisega.

5.	„Ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine” – IRSG korraldatud avalik konverents tööstusele ja valitsustele.

6.	„Loodusliku kautšuki tootja” – liige, kelle loodusliku kautšuki tootmine ületab loodusliku kautšuki tarbimise.

7.	„Kautšuki tarbija” – liige, kes ei ole loodusliku kautšuki tootja.

8.	„Looduslik kautšuk” – puu Hevea brasiliensis lateksist saadud toode.

9.	„Sünteetiline kautšuk” – koosneb termokõvendatud elastomeeridest, mis saadakse polümerisatsiooniprotsessis, milles monomeeride keemilisel ühinemisel moodustub polümeer.

10.	„Kautšuk” – looduslik kautšuk või sünteetiline kautšuk, välja arvatud regenereeritud kautšukivormid.

11.	„Lihthäälteenamus” – häälteenamus.

IV. Peakorter

Rühma peakorter on ühe liikme territooriumil ja seal tegutseb rühma tööd juhtiv sekretariaat.

V. Liikmed

1.	Rühma liikmeks võivad saada riigid, kes on huvitatud loodusliku ja sünteetilise kautšuki tootmisest või tarbimisest või sellega kauplemisest.

2.	Rühma liikmesus jaguneb kahte kategooriasse: loodusliku kautšuki tootjad ja kautšuki tarbijad.

VI. Liikmete kohustused

1.	Liikmed annavad endast parima, et varustada sekretariaati täpse statistikaga kautšuki tootmise ja tarbimise ning sellega kauplemise kohta nende territooriumil ja muu asjakohase teabega jooksvate hinnangute ning tulevaste suundumuste kohta.

2.	Kui liige ei ole kahe järjestikuse aasta kohta esitanud täpset statistikat ja nõutud teavet ning ei esita selle kohta rahuldavat selgitust, võtavad delegatsioonide juhid vajalikuks peetavaid meetmeid.

VII. Hääleõigus ja hääletamiskord

1. Kokku on liikmetel 100 häält.

2. Hääled jaotatakse liikmete vahel selle järgi, kui suur on nende vastav aastane rahaline osalus.

3. Kui liikmesus muutub või kui liikme hääleõigus peatatakse või taastatakse mingi sätte alusel, loetakse hääled uuesti üle ja jaotatakse uuesti enne järgmist hääletamist.

4. Igal liikmel on õigus anda temale kuuluv arv hääli ja ühelgi liikmel ei ole õigust oma hääli jagada.

5. Teatades sellest kirjalikult delegatsioonide juhtidele, statistika- ja majanduskomitee või muude komiteede juhatajale, võib iga loodusliku kautšuki tootja volitada mis tahes teist loodusliku kautšuki tootjat ja iga kautšuki tarbija võib volitada mis tahes teist kautšuki tarbijat esindama oma huve ja kasutama tema hääli kõikidel kohtumistel.

6. Rühma kohtumistel on kvoorumi moodustamiseks vajalik liikmete lihtenamuse kohalolek, kelle hulgas on vähemalt kaks loodusliku kautšuki tootjat ja kaks kautšuki tarbijat.

7. Hääletamise kord

7.1.

Kõigil kohtumisel tehakse otsused võimaluse korral üksmeelselt ilma vastuhäälte, ametlike vastuväidete või reservatsioonideta. Kohtumiste juhatajad püüavad kõigil juhtudel jõuda kõigi otsuste suhtes üksmeelele, ja kui seisukohtades esineb reservatsioone, tuleb vähimagi võimaluse korral jätta piisavalt aega kompromissi ja üksmeele saavutamiseks.

7.2.	Kui kohtumise juhataja meelest ei ole mõnes küsimuses võimalik üksmeelt saavutada, pannakse see hääletusele.

7.3.

Hääletamine korraldatakse tavaliselt nii, et säiliks otsuste tegemise maksimaalne läbipaistvus, ja kohtumise juhataja otsustab oma äranägemisel, kas hääletatakse käe tõstmisega või nimeliselt. Erandjuhul võib juhataja otsustada, et asjaga seotud liikmed peavad hääletama salaja või posti teel. Ühe või enama liikme taotlusel võib juhataja teha otsuse salajaseks hääletuseks.

7.4.

Hääletatavad otsused tehakse punktide 7.5 ja 7.6 kohaselt tavaliselt kohalolnute ja hääletanute lihtenamusega juhul, kui vähemalt kaks loodusliku kautšuki tootjat ja kaks kautšuki tarbijat annavad poolthääle. Liikme hääletamisest keeldumist käsitatakse hääle andmata jätmisena.

Kui liige kasutab ära käesoleva artikli lõike 5 sätteid ja tema hääled antakse kohtumisel, arvatakse selline liige käesoleva artikli lõigete 7.4, 7.5 ja 7.6 tähenduses kohalolevaks ja hääletavaks.

7.5.

Otsuste hääletamine

a)	peasekretäri valimisel,

b)	eelarve heakskiitmisel ning

c)	liikme õiguste peatamisel, nagu osutatud XIV artikli lõikes 4,

nõuab kohalolnute ja hääletanute lihthäälteenamust nii loodusliku kautšuki tootjate rühmas kui ka kautšuki tarbijate rühmas. Lisaks peavad need hääled moodustama vähemalt kaks kolmandikku kohalolnute ja hääletanute häältest.

7.6.

Otsused, mis käsitlevad

a)	peakorterit käsitleva kokkuleppe ülevaatamist või lõpetamist,

b)	põhikirja muutmist või selle kehtivuse lõpetamist,

c)	peakorteri asukohta ning

d)	auditeeritud raamatupidamisaruannete eelnõude heakskiitmist,

tuleb teha alati üksmeelselt.

VIII. Ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine

Rühm kohtub igal aastal ühe liikme territooriumil. Kui ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine korraldatakse mitte-liikme territooriumil, võib rühma kohtumisi pidada seal. Kui kutset ei saada või seda ei võeta vastu, peetakse ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine peakorteri asukohariigis. Ülemaailmsele kautšukialasele tippkohtumisele võib kutsuda mitte-liikme, tööstusharu nõustajad ja muud eksperdid.

IX. Delegatsioonide juhid

1.	Iga rühma kuuluv liige määrab ühe esindaja, keda delegatsioonide juhtide kohtumistel võivad saata nõustajad.

2.	Esimehe ja aseesimehe valivad delegatsioonide juhid ja nende ametiaeg on kaks rühma majandusaastat; neid võib uuesti valida veel üheks ametiajaks.

3.	Delegatsioonide juhid kohtuvad peakorteris või valivad selleks muu paiga.

4.	Delegatsioonide juhid kohtuvad vähemalt korra kalendriaasta esimesel poolel ja muudel aegadel, mille nad selleks valida võivad.

5.	Kui esindaja ei saa rühma kohtumisest osa võtta, võib iga liiget esindada asendaja. Asendajale antakse kõik esindaja õigused, sealhulgas hääleõigus.

6.	Delegatsioonide juhid võivad nimetada muid komiteesid või nõuandekodasid, mida aeg-ajalt vajalikuks võidakse pidada, ning määravad nende liikmed ja ülesanded.

7.	Delegatsioonide juhid määravad rühma raamatupidamisaruannete auditeerimiseks sõltumatud audiitorid.

8.	Delegatsioonide juhid otsustavad maailma kautšukialast olukorda ja muid vajalikuks peetavaid teemasid käsitlevate uurimuste ettevalmistamise ja avaldamise.

9.	Delegatsioonide juhid võtavad vastu rühma töökorra.

X. Sekretariaat ja peasekretär

1.	Sekretariaat luuakse rühma töö nõuetekohaseks juhtimiseks.

2.	Peasekretär on sekretariaadi tegevjuht ja vastutab oma töös delegatsioonide juhtide ees.

3.	Delegatsioonide juhid määravad peasekretäri ametisse nelja-aastaseks ametiajaks, mida saab pikendada veel kuni nelja aasta pikkuseks ametiajaks. Delegatsioonide juhid määravad kindlaks valimiseeskirjad.

4.	Peasekretäri vastutusala määravad kindlaks delegatsioonide juhid.

Sekretariaadi ülesanded on järgmised:

a)	tagada võimalikult hea teave kautšukiga seotud statistika ja laiemate majandusküsimuste kohta;

b)	valmistada ette töökava ja rakendada seda;

c)	toimida kohtumistevahelisel ajal kautšukiga seotud küsimustes ühenduslülina liikmete vahel;

d)	teha kohtumiste jaoks vajalikud ettevalmistused ning

e)	säilitada kontakte muude rahvusvaheliste organisatsioonidega ja tööstusharudega, kelle töö on rühma tööga seotud ja pakub rühmale huvi.

XI. Statistika- ja majanduskomitee

1.	Statistika- ja majanduskomitee koosneb kõikidest liikmetest, kes soovivad selle töös osaleda.

2.	Komitee toetub tööstuse nõuandekoja oskusteabele.

3.	Komitee liikmed valivad esimehe ja aseesimehe endi seast või tööstuse nõuandekojast. Need ametnikud on ametis kaks majandusaastat ja neid võib üheks ametiajaks tagasi valida.

4.	Komitee tuleb kokku kord igal kalendriaastal ja muudel aegadel, mille võib määrata komitee.

Komitee ülesanne on

a)	kautšuki pakkumise/nõudluse olukorra kohta sekretariaadi esitatud statistiliste andmete analüüsimine ja läbivaatamine;

b)	sekretariaadi töökava heakskiitmine, jälgimine ja läbivaatamine, võttes arvesse kõiki tööstuse nõuandekoja esitatud seisukohti ja soovitusi, ning

c)	soovituste tegemine delegatsioonide juhtidele töökava raames ettevalmistatavate dokumentide algatamise, jätkamise ja avaldamise kohta, sealhulgas asjaomase aruande esitamine delegatsioonide juhtidele heakskiitmiseks.

XII. Tööstuse nõuandekoda

1.	Delegatsioonide juhid asutavad tööstuse nõuandekoja, mis toimib suhtluskanalina kautšukisektori kõikide osapoolte vahel, sealhulgas tööstus, ärindus, kõrgkoolid, teadusuuringute ja tehnoloogia valdkond. Delegatsioonide juhid kehtestavad tööstuse nõuandekoja liikmete valimiseks läbipaistva korra.

2.	Tööstuse nõuandekoda valib endale esimehe ja aseesimehe. Need ametnikud on ametis kaks majandusaastat ja neid võib üheks ametiajaks tagasi valida.

Tööstuse nõuandekoja ülesanne on

a)	esitada seisukohti ja soovitusi sekretariaadi töökava koostamiseks;

b)	abistada statistika- ja majanduskomiteed sekretariaadi töökava seires ja läbivaatamises;

c)	abistada statistika- ja majanduskomiteed muude asutuste rahastatavate projektiettepanekute hindamisel ning

d)	esitada vajalikuks peetavaid aruandeid ja soovitusi delegatsioonide juhtidele.

4.	Tööstuse nõuandekoda kohtub vähemalt kord aastas ja muudel aegadel, mille võib määrata tööstuse nõuandekoda. Liikmed osalevad vajaduse korral vaatlejatena tööstuse nõuandekoja kohtumistel.

5.	Vajaduse korral osaleb kõigil delegatsioonide juhtide kohtumistel tööstuse nõuandekoda esindav esimees või aseesimees vaatlejana.

XIII. Staatus

1.	Uurimisrühm on juriidiline isik. Tal on eelkõige õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks peakorteri asukohariigi ja rühma vahel sõlmitud peakorterilepingu kohaselt.

2.	Rühma, selle peasekretäri, töötajate ja ekspertide, liikmete esindajate staatust, privileege ja immuniteeti reguleerib ajal, kui nad viibivad oma ülesannete täitmiseks peakorteri asukohariigi territooriumil, peakorteri asukohariigi ja rühma vahel sõlmitud peakorterileping.

XIV. Eelarve ja finantseeskirjad

1.	Liikmed tasuvad kokkulepitud alusel rühma tegevuseks vajalikud tasud. Kõik liikmete tasutavad summad makstakse peakorteri asukohariigi vääringus.

Heakskiidetud aastaeelarvest 60 % tuleb katta kõikide liikmete tasutavate võrdsete põhiosamaksetega. Ülejäänud 40 % heakskiidetud eelarvest maksavad liikmed proportsionaalselt nende kautšuki keskmise tootmise või tarbimisega (olenevalt sellest, kumb on suurem) kõnealusele majandusaastale eelnenud kolmel kalendriaastal. Vajaliku statistika puudumise korral määrab peasekretär parima kättesaadava teabe põhjal kindlaks makstava osamakse ning palub asjaomastel liikmetel selle heaks kiita.

3.	Finantsaasta jooksul rühmaga liituvad uued liikmed tasuvad osamakse proportsionaalselt (kuude kaupa) järelejäänud aja eest. Uutelt liikmetelt saadud osamaksed ei mõjuta olemasolevate liikmete osamakseid asjaomasel finantsaastal, kuid neid võetakse arvesse järgmise aasta osamaksete arvutamisel.

4.	Kui rühm ei otsusta teisiti, peatatakse nende liikmete õigused, kelle kahe aasta osamaksed on tasumata, kuni kõikide eelnevate aastate võlgnevused ja jooksva aasta osamaksed on tasutud.

XV. Muudatused

1.	Delegatsioonide juhid võivad VII artikli lõike 7.6 kohaselt teha üksmeelse otsuse käesoleva põhikirja muudatuste vastuvõtmiseks. Sekretariaat teatab muudatustest liikmetele.

2.	Delegatsioonide juhid määravad kindlaks muudatuste kohaldamise kuupäeva ja korra.

XVI. Rühmaga liitumine, rühmast lahkumine ja rühmast väljaarvamine

1.	Rühmaga liitumine jõustub peasekretärile teatamisega.

Liitumisel annab Euroopa Liit või mis tahes III artikli lõikes 4 osutatud valitsustevaheline organisatsioon sekretariaati hoiule sellise organisatsiooni asjakohase ametiasutuse väljaantud deklaratsiooni, milles on täpsustatud tema pädevuse laad ja ulatus käesoleva põhikirjaga reguleeritud küsimustes, ning teavitab sekretariaati kõigist järgnevatest olulistest muudatustest selles pädevuses. Kui Euroopa Liit või valitsustevaheline organisatsioon teatab, et kõikides käesoleva põhikirjaga reguleeritavates küsimustes on tal ainupädevus, ei ole sellise organisatsiooni liikmesriikidel õigust saada rühma liikmeks ning need, kes on juba liikmed, lahkuvad rühmast.

3.	Teade liikme lahkumise kohta tuleb toimetada kirjalikult peasekretärile 1. novembriks, et see jõustuks järgneva kalendriaasta 30. juunil. Liikmed, kes teatavad lahkumisest pärast 1. novembrit, on kohustatud maksma järgmise finantsaasta osamaksed.

4.	Kui delegatsioonide juhid leiavad, et liige on oma kohustusi käesoleva põhikirja raames rikkunud, võivad nad üksmeelse otsusega arvata liikme rühmast välja. Oma kohustusi rikkuv liige ei hääleta teda käsitlevates küsimustes.

5.	Finantskohustused, mis liikmel on käesoleva põhikirja alusel tekkinud rühma vastu enne tema lahkumist või väljaarvamist, ei lõppe lahkumise ega väljaarvamisega.

6.	Liikmel, kes on rühmast lahkunud või välja arvatud, ei ole õigust saada osa rühma likvideerimisjaotisest ega muudest varadest, samuti ei vastuta ta rühma puudujäägi kinnimaksmise eest käesoleva põhikirja kehtetuks muutumisel, kui selline puudujääk peaks esinema.

XVII. Põhikirja kehtivuse lõppemine

1.	Käesolev põhikiri jääb jõusse, kui delegatsioonide juhid ei otsusta seda üksmeelselt kehtetuks tunnistada.

Olenemata käesoleva põhikirja kehtivuse lõpetamisest jätkavad delegatsioonide juhid kuni 18 kuu vältel oma tegevust, et viia lõpule rühma likvideerimine, sealhulgas tasaarveldused, ning kui kooskõlas VII artikli lõikega 7.6 tehakse üksmeelselt vastavad otsused, on neil kõnealuse aja jooksul selleks vajalikud volitused ja ülesanded.

RAHVUSVAHELISE KAUTŠUKI UURIMISRÜHMA TÖÖKORD

EESSÕNA

Rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma töökord sõnastatakse rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma põhikirja IX artikli lõike 9 kohaselt. Käesoleva töökorra võttis rühm vastu delegatsioonide juhtide kohtumisel [kuupäev][koht].

1. Finantseeskiri

Majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.

1.1. Liikmete osamaksed

1.1.1.

Liikmete osamaksete maksmise tähtpäev on igal aastal 1. juuli, kui sekretariaadilt on laekunud ametlik arve.

1.1.2.

Kui liige ei ole oma osamakset tervikuna tasunud 1. detsembriks, esitab peasekretär kiireloomulise nõude viivitamatuks maksmiseks.

1.1.3.

Kui makse ei ole 1. veebruariks täielikult laekunud, teatab peasekretär võlgnevusest delegatsioonide juhtidele. Seejärel kaaluvad delegatsioonide juhid liikme kõikide hääleõiguste peatamist, välja arvatud juhul, kui hääletatavad küsimused tulenevad otseselt otsusest rühm likvideerida.

1.1.4.

Kui osamakse ei ole täielikult tasutud 1. aprilliks, peatavad delegatsioonide juhid kõikide sekretariaaditeenuste osutamise sellele liikmele, kui nad konkreetsel juhul ei otsusta teisiti.

1.1.5.

Kui liige ei ole oma osamakset täielikult tasunud majandusaasta lõpuks, säilitatakse võlgnevus ja suurendatakse seda peakorteri asukohariigi aastase inflatsioonimäära võrra, mida kasutatakse iga sellise aasta eelarve arvutamiseks, mille kohta osamakse on tasumata, kui delegatsioonide juhid ei otsusta teisti.

1.1.6.

Finantsaasta iga kvartali lõpus arvutab peasekretär kohandatud osamakse ja teatab sellest liikmele.

1.1.7.

Ükski käesoleva eeskirja sätete kohaselt tehtud otsus või võetud meede ei mõjuta liikme õigusi.

1.2. Pangakonto

1.2.1.

Rahvusvahelisel kautšuki uurimisrühmal on peakorteri asukohariigis pangakonto.

1.2.2.

Pangakontot kasutatakse tšekkide / elektroonilise panganduse abil, mille kinnitab

a)	peasekretär,

b)	tema äraolekul majandus- ja statistikajuht või

c)	nende äraolekul peakorteri asukohariigi määratud esindaja delegatsioonide juhtide juures.

1.2.3.

15 000 Singapuri dollarit ületavate tšekkide / elektroonilise panganduse tehingute puhul on vaja kaht allkirja: üht sekretariaadist ja üht delegatsioonide juhtide juurde peakorteri asukohariigi määratud esindajalt.

1.2.4.

Sekretariaadi raamatupidamisarvestust peab halduse ja juhtimise eest vastutav isik (Head of Management and Administration).

1.2.5.

Sekretariaat jälgib kõiki asjaomaseid peakorteri asukohariigis kasutusel olevaid pangakontosid.

1.2.6.

Kogu saadud raha hoiustatakse viivitamata panka. Peasekretäri käsutuses on konto 1 000 Singapuri dollari piiresse jäävate väikeste sularahamaksete ja -sissetulekute jaoks.

1.3. Hankemenetluse kord

Sekretariaat hangib teenuseid, kasutades üht järgmistest meetoditest, mis põhineb kindlaks määratud hinnangulisel hankemaksumusel. Sekretariaat ei „poolita” hinnangulist maksumust, et hoiduda hankemenetluse järgimisest.

1.3.1.

Väikse väärtusega ostud, mille hinnanguline maksumus ei ületa 3 000 Singapuri dollarit (ilma käibemaksuta): osta võib otse tarnijalt, kui a) kauba (kaup või teenused) hind on teada kas eelmise ostu põhjal või b) hind on saadud tarnijalt, teada meediast või muu usaldusväärse teabeallika kaudu, nt lendlehed, Internet. Lisaks peaks hind olema mõistlik.

1.3.2.

Pakkumispõhised hanked, mille hinnanguline hankemaksumus ei ületa 70 000 Singapuri dollarit (ilma käibemaksuta): sekretariaat peab võtma pakkumised vähemalt kolmelt sobivalt tarnijalt ning otsustama võimaluse korral odavaima pakkumise kasuks. Kui hankeks ei valita odavaimat pakkumist, tuleb põhjendused nõuetekohaselt dokumenteerida. Peasekretäri nõusolek on vajalik kõikide hankeotsuste jaoks.

1.3.3.

70 000 Singapuri dollarit ületavad hanked (ilma käibemaksuta) hinnangulise maksumuse pakkumismenetluse alusel: sekretariaat peab võtma pakkumise vähemalt kolmelt sobivalt tarnijalt. Sekretariaat peab pakkumiste kohta koostama hindamisaruande ja selle koos vajalike soovituste ja tähelepanekutega delegatsioonide juhtidele edastama. Delegatsioonide juhtide nõusolek on vajalik kõikide hankeotsuste jaoks.

1.4. Audiitorite määramine

1.4.1.

Audiitorite määramine põhikirja IX artikli lõike 7 kohaselt toimub audiitorite töö järelevalve eest vastutava peasekretäri soovituse alusel. Iga nelja aasta tagant küsib peasekretär vähemalt kolmelt juriidiliselt kvalifitseeritud audiitorfirmalt hinnapakkumist.

1.4.2.

Liikmetele tehakse võimalikult kiiresti pärast iga eelarveaasta lõppu ja hiljemalt kuue kuu möödumisel sellest kuupäevast kättesaadavaks kontode sõltumatult auditeeritud aruanne, mille heakskiitmist arutavad delegatsioonide juhid oma järgmisel istungil, kui see on asjakohane. Seejärel avaldatakse auditeeritud raamatupidamisaruannete ja bilansi kokkuvõte uurimisrühma veebisaidil.

1.5. Eelarve

1.5.1.

Peasekretär vastutab järgmise majandusaasta eelarveprojekti koostamise ja selle eest, et see esitatakse igal aastal delegatsioonide juhtidele heakskiitmiseks hiljemalt 31. märtsil.

1.5.2.

Peasekretär vastutab selle eest, et liikmetele esitatakse heakskiidetud eelarve.

1.5.3.

Rühma kohtumistel osalevate liikmete reisi- ja elamiskulud kannavad asjaomased liikmed.

1.6. Raamatupidamise aastaaruanne

1.6.1.

Peasekretär edastab kõikidele liikmetele pärast majandusaasta lõppu võimalikult kiiresti raamatupidamise aastaaruande. Pärast delegatsioonide juhtide heakskiitu kinnitavad aasta raamatupidamisaruande esimees või aseesimees, peasekretär ja audiitorid.

1.6.2.

Nõuetekohaselt allkirjastatud ja kinnitatud raamatupidamisaruanne jääb sekretariaati hoiule.

2. Delegatsioonide juhtide kohtumised

2.1.	Delegatsioonide juhid võivad korraldada erandlikke kohtumisi alati, kui seda nõutakse liikmete lihthäälteenamusega või seda taotleb esimehe nõusolekul peasekretär.

2.2.

Teate istungite ja nende esialgse päevakorra kohta ning kirjaliku selgituse iga istungi kohta edastab liikmetele pärast esimehega konsulteerimist peasekretär vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud erakorralistes olukordades, kui teade edastatakse vähemalt 15 päeva ette. Erakorralistes olukordades märgitakse teates erakorralise olukorra põhjus.

2.3.	Iga istungi päevakorra eelnõu valmistab ette peasekretär, konsulteerides esimehega. Kui liige soovib, et istungil arutataks mõnd konkreetset küsimust, teatab ta sellest võimaluse korral peasekretärile 60 päeva enne istungi algust, lisades teatisele kirjaliku selgituse.

2.4.	Iga liige püüab hiljemalt viis päeva enne istungi algust teatada peasekretärile teda istungil esindavate delegaatide, asendajate ja nõustajate nimed.

3. Peasekretäri nimetamine

3.1.	Põhikirja X artikli lõike 3 kohaselt nimetavad delegatsioonide juhid peasekretäri sel eesmärgil moodustatud valimiskomisjoni soovituse alusel.

3.2.	Delegatsioonide juhid moodustavad valimiskomisjoni tavaliselt vähemalt kaksteist kuud enne ametis oleva peasekretäri ametiaja lõppu.

3.3.	Valimiskomisjon koosneb delegatsioonide juhtide esimehest ja aseesimehest, kes on ka komisjoni esimeheks ja aseesimeheks, ning teistest liikmetest, kes sinna kuuluda soovivad.

3.4.	Ametis olev peasekretär osaleb valimiskomisjoni kohtumistel hääleõiguseta nõustajana.

3.5.	Liikmed katavad kõik oma esindajate kulud, mis tulenevad valimiskomisjoni kohtumistel viibimisest ja valiku tegemises osalemisest.

3.6.

Valimiskomisjon kehtestab peasekretäri ametikoha täitmise valikukriteeriumid ja lepib kokku selle ametikoha täitmiseks avaldatava kuulutuse vormi. Kuulutus avaldatakse asjakohastes rahvusvahelistes väljaannetes ja uurimisrühma kanalite kaudu. Kuulutus edastatakse kõigile liikmetele, kes tagavad selle levitamise oma riigis.

3.7.	Avaldused vaatab läbi peasekretär, kes vastutab töölevõtmise haldusliku külje eest.

3.8.	Valimiskomisjon tuleb kokku vastavalt vajadusele, et koostada lühinimekiri kuni kuuest kandidaadist, keda kutsuda töövestlusele. Kandidaadid peavad olema liikmesriikide kodakondsed.

3.9.

Töövestlusi lühinimekirja kandidaatidega peetakse eesmärgiga valida ühehäälselt või üksmeelselt kandidaat, keda soovitada delegatsioonide juhtidele peasekretäriks nimetamiseks ning kellel on vajalikud kogemused ja isiksuseomadused ning kes on erapooletu ja suuteline tegema tõhusat koostööd liikmesvalitsuste ja muude valitsuste ning rahvusvaheliste ja eraorganisatsioonide kõrgete ametnikega. Asenduskandidaat esitatakse puhuks, kui valitud kandidaat ei saa tervislikel või muudel põhjustel ametisse asuda. Kui ühte kandidaati ei suudeta välja valida, võib delegatsioonide juhtidele esitada kaks üksmeelselt valitud kandidaati.

3.10.

Nimetamise ja lepingutingimused määravad kindlaks delegatsioonide juhid.

3.11.

Lepingu lõpetamine mõjuval põhjusel enne tähtaega nõuab kohalolnute ja hääletanute lihthäälteenamust nii loodusliku kautšuki tootjate rühmas kui ka kautšuki tarbijate rühmas; ja lisaks peavad need hääled moodustama vähemalt kaks kolmandikku kohalolnute ja hääletanute häältest.

4. Sekretariaadi töö

4.1.	Oma ülesannete täitmisel ei osale sekretariaat tegevuses, mis põhjustaks huvide konflikti.

4.2.	Sekretariaat ei tohi küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki üksikliikmelt ega rühmaväliselt asutuselt. Sekretariaat ja töötajad hoiduvad mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada nende seisundit rahvusvaheliste ametnikena, kes vastutavad delegatsioonide juhtide ees.

4.3.	Organisatsiooni liikmed austavad peasekretäri ja töötajate kohustusi ega püüa neid nende kohustuste täitmisel mõjutada.

4.4.	Sekretariaat teeb jõupingutusi tagamaks, et mis tahes avaldatud teave ei ohustaks kautšukit tootvate, töötlevate, turustavate või tarbivate isikute või äriühingute toimingute konfidentsiaalsust.

4.5.	Sekretariaat avaldab regulaarselt kautšukit käsitleva statistilise bülletääni Rubber Statistical Bulletin ja kautšukitööstuse aruande Rubber Industry Report.

5. Tööstuse nõuandekoda

5.1.	Tööstuse nõuandekoda koosneb kuni kolmekümnest isikust, kelle on nende asjatundlikkuse alusel sinna kuni kolmeks aastaks määranud delegatsioonide juhid. Liikmesust võib pikendada veel kolme aasta võrra.

5.2.	Pärast delegatsioonide juhtide otsust tööstuse nõuandekoja koosseisu uuendada kutsub sekretariaat liikmeid, tööstuse nõuandekoda ennast ja assotsieerunud liikmeid tööstuse nõuandekoja jaoks kandidaate nimetama.

5.3.	Sekretariaat annab nende kandidaatide kaalumise ja nimetamise kohta delegatsioonide juhtidele soovitusi.

5.4.	Ametisse nimetatud kandidaadid alustavad oma tegevust pärast delegatsioonide juhtide otsust.

5.5.	Peasekretariaat osaleb tööstuse nõuandekoja kohtumistel.

5.6.	Tööstuse nõuandekoda kehtestab ise oma töökorra, mis on kooskõlas rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma põhikirja ja töökorraga.

5.7.	Põhikirja kohaselt välistab vaatleja staatus kõikidel kohtumistel osalemise aruteludes konfidentsiaalsete küsimuste, eelarve ja finantsküsimuste üle.

5.8.	Kohtumistel osalevate tööstuse nõuandekoja liikmete reisi- ja elamiskulud kannavad need liikmed ise.

6. Assotsieerunud liikmed

6.1.	Assotsieerunud liikmeks võib asjakohase aastase liikmemaksu tasumise korral saada iga kautšukitööstusest huvitatud ettevõtja või organisatsioon.

6.2.	Aastane liikmemaks on organisatsioonide ja isikute jaoks, kelle asukoht on liikme territooriumil, 3 000 Singapuri dollarit, ja kui nende asukoht on väljaspool liikmesriikide territooriumi, 6 000 Singapuri dollarit.

6.3.	Assotsieerunud liikmetel peab olema vaba juurdepääs assotsieerunud liikmete veebisaidil olevale teabele. Kõik lisapäringud on tasulised.

7. Ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine

Kui rühm saab mitte-liikmelt või liikmelt kutse ülemaailmse kautšukialase tippkohtumise korraldamiseks, kaalub rühm seda kutset ja nõustub sellega vaid piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral.

8. Muudatused ja läbivaatamine

Delegatsioonide juhid võivad seda töökorda igal ajal muuta või selle läbi vaadata ainult üksmeelselt.

8.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 264/32

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

4. oktoober 2011,

lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 6974 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/665/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 34 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Raudteeagentuur (agentuur) peaks direktiivi 2008/57/EÜ artikli 34 lõike 1 kohaselt looma liikmesriikides Euroopa Liidu raudteevõrgustikus kasutuselevõtu loa saanud veeremitüüpide registri ja seda haldama.

(2)

Mõningate olemasolevate veeremiüksuste korral ei ole võimalik kindlaks teha vastavust veeremitüübile, millele on antud kasutuselevõtu luba direktiivi 2008/57/EÜ artikli 26 alusel. Võimalus kaasata kõigi kasutusel olevate veeremiüksuste tehnilised karakteristikud ühte registrisse võib siiski olla raudteesektorile kasulik.

(3)

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõike 2 punktis e esitatud piirangud veeremi kasutamisele on üldjuhul seotud konkreetse koodiga. Kõnealused piirangukoodid tuleks ühtlustada. Riiklike piirangukoodide kasutamist tuleks kitsendada nendele piirangutele, mis väljendavad liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi eriomadusi ja mida vähese tõenäosusega kasutatakse muudes liikmesriikides sama tähendusega. Agentuur peaks hoidma ühtlustatud piirangukoodide ja riiklike koodide loendi ajakohasena ning avaldama need oma veebisaidil.

(4)

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 34 lõike 3 kohaselt peaksid riiklikud ohutusasutused liikmesriigis veeremitüübile loa andmisel, selles muudatuste tegemisel, loa kehtivuse peatamisel või tühistamisel teavitama sellest agentuuri, et viimane saaks registrit ajakohastada. Register peaks sisaldama kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 26 kasutusloa saanud veeremitüüpe. Seega peaksid riiklikud ohutusasutused agentuuri teavitamisel märkima, milliseid kõnealuse tüübi parameetreid teatavaks tehtud riiklike eeskirjade kohaselt kontrolliti. Kõnealune märge tuleks teha kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 27 lõikes 4 viidatud võrdlusdokumendiga.

(5)	Euroopa Raudteeagentuur esitas komisjonile oma soovituse ERA/REC/07-2010/INT 20. detsembril 2010.

(6)	Käeoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Selle otsusega kehtestatakse direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 34 viidatud lubatud veeremitüüpide Euroopa registri kirjeldus.

Artikkel 2

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registri kirjeldus

1. Agentuur töötab lubatud veeremitüüpide Euroopa registri välja, käitab ja hooldab seda I ja II lisas esitatud kirjelduse alusel.

2. Lubatud veeremitüüpide Euroopa register sisaldab andmeid liikmesriikides direktiivi 2008/57/EÜ artikli 26 kohaselt lubatud veeremitüüpide kohta.

3. Liikmesriigis enne 19. juulit 2010 lubatud veeremitüüpe, mille alusel on direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 22 või 24 kohaselt pärast 19. juulit 2010 ühes või enamas liikmesriigis saanud kasutusloa üks või enam veeremit, käsitletakse direktiivi 2008/57/EÜ artikli 26 sätete alla kuuluvatena ning need registreeritakse lubatud veeremitüüpide Euroopa registris. Sel juhul võivad registrisse kantavad andmed piirduda parameetritega, mida on tüübi kasutusloa andmise menetluse käigus kontrollitud.

4. Vabatahtlikult registreeritavad veeremitüübid on sätestatud I lisa jaotises 1.

5. Iga veeremitüübi saadud number koosneb III lisas sätestatud osadest.

6. Register võetakse kasutusele 31. detsembriks 2012. Selle ajani avaldab agentuur kasutusloa saanud veeremitüüpe käsitleva teabe oma veebisaidil.

Artikkel 3

Riiklike ohutusasutuste saadetav teave

1. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud ohutusasutused esitavad teabe enda väljastatud veeremitüübi kasutuslubade kohta, nagu on sätestatud II lisas.

2. Riiklikud ohutusasutused esitavad käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teabe kooskõlas I lisa jaotises 5.2 sätestatud eeskirjadega.

3. Riiklik ohutusasutus esitab teabe, kasutades veebipõhist elektroonilist tüüpvormi, mille asjakohased väljad on täidetud.

4. Riiklikud ohutusasutused esitavad teabe veeremitüüpide kasutuslubade kohta, mille nad on väljastanud pärast 19. juulit 2010 ja enne käesoleva otsuse jõustumist, mitte hiljem kui neli kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

Piirangukoodid

1. Ühtlustatud piirangukoode kohaldatakse kõigis liikmesriikides.

Agentuur ajakohastab kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemi ühtlustatud piirangukoodide loendit ja avaldab selle oma veebisaidil.

Kui riiklik ohutusasutus on seisukohal, et ühtlustatud piirangukoodide loendisse tuleb lisada uus kood, siis esitab ta agentuurile taotluse kõnealuse uue koodi lisamise hindamiseks.

Agentuur hindab taotlust, konsulteerides teiste riiklike ohutusasutustega. Kui see on asjakohane, siis lisab agentuur uue piirangukoodi loendisse. Enne muudetud loendi avaldamist edastab agentuur selle komisjonile koos muudatuse taotluse ja selle hindamisega.

Komisjon teavitab liikmesriike direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 alusel loodud komitee kaudu.

2. Agentuur ajakohastab riiklike piirangukoodide loendit. Riiklike piirangukoodide kasutamine piirdub nende piirangutega, mis väljendavad liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi eriomadusi ja mida vähese tõenäosusega kasutatakse muudes liikmesriikides sama tähendusega.

Nende piirangutüüpide korral, millele ei ole lõikes 1 nimetatud loendis viidatud, esitavad riiklikud ohutusasutused agentuurile taotluse uue piirangukoodi lisamiseks riiklike piirangukoodide loendisse. Agentuur hindab taotlust, konsulteerides teiste riiklike ohutusasutustega. Kui see on asjakohane, siis lisab agentuur uue piirangukoodi loendisse. Enne muudetud loendi avaldamist edastab agentuur selle komisjonile koos muudatuse taotluse ja selle hindamisega.

Komisjon teavitab liikmesriike direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 alusel asutatud komitee kaudu.

3. Riikidevahelise ohutusasutuste piirangukoodi käsitletakse riikliku piirangukoodina.

4. Ilma koodita piirangud on lubatud ainult juhul, kui tulenevalt nende eriomadustest on ebatõenäoline nende kohaldamine mitut liiki veeremiüksustele.

Artikkel 5

Lõppsätted

1. Agentuur avaldab lubatud veeremitüüpide Euroopa registri kohaldamise suunised ja ajakohastab neid. Lisaks muule teabele on kõnealustes suunistes iga parameetri kohta viide koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste (KTK) klauslitele, kus on sätestatud kõnealuse parameetri nõuded.

2. Agentuur esitab komisjonile soovituse enne 19. juulit 2010 kasutusloa saanud veeremitüüpide võimaliku registrisse lisamise kohta ning saadud kogemuste alusel käesoleva otsuse võimaliku muutmise kohta käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt kaheksateistkümne kuu möödumisel.

Artikkel 6

Kohaldamiskuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 15. aprillist 2012.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Euroopa Raudteeagentuurile ja liikmesriikidele.

Brüssel, 4. oktoober 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

I LISA

LUBATUD VEEREMITÜÜPIDE EUROOPA REGISTRI KIRJELDUS

1. VABATAHTLIKULT REGISTREERITAVAD VEEREMITÜÜBID

Enne 19. juulit 2010 kasutusloa saanud veeremitüübid, mille alusel ei ole uued veeremiüksused pärast 19. juulit 2010 kasutusluba saanud, võib lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse vabatahtlikult registreerida.

Lisaks sellele võib vabatahtlikult registreerida järgmised veeremitüübid:

—	enne 19. juulit 2010 kasutuselevõtu loa saanud veeremiüksused, millele on antud direktiivi 2008/57/EÜ artikli 23 või 25 alusel täiendav kasutuselevõtu luba;

—	enne 19. juulit 2010 kasutuselevõtu loa saanud veeremiüksused, millele on pärast ümberehitamist või uuendamist antud uus kasutuselevõtu luba;

—	kolmandatest riikidest pärit veeremiüksused, mis on saanud ELi territooriumil loa 1999. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF), eriti selle liidete F ja G alusel, või

—	kolmandatest riikidest pärit veeremiüksused, mis on saanud loa direktiivi 2008/57/EÜ artikli 21 lõike 11 alusel.

Kõnealusel neljal vabatahtliku registreerimise juhul võivad registrisse kantavad andmed olla piiratud parameetritega, mida on loa andmise menetluse käigus kontrollitud.

Ajutisi lubasid, näiteks katsetamise ja katsekäitamise lubasid, lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse ei kanta.

2. FUNKTSIONAALNE ÜLESEHITUS

2.1. Lubatud veeremitüüpide euroopa registri haldamine

Agentuur korraldab ja haldab lubatud veeremitüüpide Euroopa registrit. Agentuur loob riiklike ohutusasutuste taotluste korral kasutajakontod ja annab juurdepääsuõigused kooskõlas käesoleva kirjeldusega.

2.2. Lubatud veeremitüüpide euroopa registri aadress

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registrist saab veebipõhine rakendus. Selle aadress avaldatakse agentuuri veebisaidil.

2.3. Kasutajad ja kasutajate juurdepääsuõigused

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registri kasutajad on loetletud allpool.

Kasutaja	Juurdepääsuõigused	Sisselogimine, kasutajakontod
Mis tahes liikmesriigi riiklik ohutusasutus	Kõnealuse liikmesriigiga seotud andmete esitamine agentuurile kinnitamiseks Andmete(sh andmete, mille kinnitamine on ootel) piiramatu vaatamine	Kasutajanime ja parooli abil sisselogimine Funktsionaalseid või anonüümseid kontosid ei tehta kättesaadavaks. Kui riiklik ohutusasutus seda taotleb, siis võidakse luua mitu kontot.
Agentuur	Käesolevale kirjeldusele vastavuse kinnitamine ning riikliku ohutusasutuse esitatud andmete avaldamine Andmete (sh andmete, mille kinnitamine on ootel) piiramatu vaatamine	Kasutajanime ja parooli abil sisselogimine
Üldsus	Kinnitatud andmete vaatamine	Ei kohaldata

2.4. Liides väliste süsteemidega

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registris registreeritud (s.o kinnitatud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud) mis tahes veeremitüüpi saab vaadata hüperlingi kaudu. Kõnealuseid hüperlinke saavad kasutada välised rakendused.

Pööratakse tähelepanu võimalikele seostele lubatud veeremitüüpide Euroopa registri ja Euroopa keskse virtuaalse raudteeveeremi registri (1) vahel.

2.5. Seosed muude registrite ja andmebaasidega

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registri väljatöötamisel võtab agentuur täielikult arvesse liideseid, sh kooskõlastatud üleminekuperioode, järgmiste registrite ja andmebaasidega:

—

riiklikud raudteeveeremi registrid (2) ja Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register: Euroopa keskse virtuaalse raudteeveeremi registri veeremitüübi andmevorming peab vastama üks ühele lubatud veeremitüüpide Euroopa registris määratud tüüpidele ja kui see on asjakohane, siis ka tüübi versioonidele;

—	infrastruktuuriregister: (3) parameetrite loendid ning infrastruktuuriregistri ja lubatud veeremitüüpide Euroopa registri andmevorming peavad üksteisele vastama, sh infrastruktuuriregistri ja lubatud veeremitüüpide Euroopa registri kirjelduste mis tahes uuendused või muudatused;

—

riiklike eeskirjade võrdlusdokument (direktiivi 2008/57/EÜ artikkel 27): kui võrdlusdokument on kättesaadav, siis peab nende parameetrite loend, mille vastavust lubatud veeremitüüpide Euroopa registris viidatud riiklikele eeskirjadele hinnatakse, vastama üks ühele nende parameetrite loendile, millele on viidatud võrdlusdokumendis. Lubatud veeremitüüpide Euroopa register ei tohi võimaldada viitamist ühelegi parameetrile, mida ei ole võrdlusdokumenti kantud.

2.6. Kättesaadavus

Reeglina on lubatud veeremitüüpide Euroopa register kättesaadav ööpäevaringselt seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas ning süsteemi kättesaadavuse eesmärk on 98 %. Kui siiski tekib tõrge väljaspool agentuuri tavatööaega, tegeletakse teenuse taastamisega tõrke esinemise päevale järgneval agentuuri tööpäeval. Süsteemi kättesaadavuse piiramine hoolduse ajal on minimaalne.

2.7. Turvalisus

Agentuuri loodud kasutajakontosid ja paroole ei tohi mis tahes kolmandale isikule avaldada ning neid tuleb kasutada ainult kooskõlas käesoleva kirjeldusega.

3. TEHNILINE ÜLESEHITUS

3.1. Süsteemi ülesehitus

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registrist saab veebipõhine rakendus, mida korraldab ja haldab agentuur.

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse on võimalik talletada täielikku teavet 35 000 veeremitüübi kohta.

Kasutajad saavad nimetatud registriga ühenduse luua tavapärase Interneti-ühenduse abil.

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registri ülesehitus on esitatud järgmisel joonisel.

3.2. Süsteeminõuded

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registriga ühenduse loomiseks on vajalik Interneti-brauser ja juurdepääs Internetile.

4. TÖÖREŽIIM

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registril on järgmised töörežiimid:

—	tavarežiim: tavalise töörežiimi kasutamisel on saadaval kõik funktsioonid;

—	hooldusrežiim: hooldusrežiimis ei pruugi register kasutajatele kättesaadav olla.

5. ANDMETE SISESTAMISE JA VAATAMISE EESKIRJAD

5.1. Üldpõhimõtted

Iga riiklik ohutusasutus esitab teabe, mis käsitleb tema väljastatud veeremitüübi lubasid.

Lubatud veeremitüüpide Euroopa register sisaldab veebipõhist vahendit riiklike ohutusasutuste ja agentuuri vahel teabe vahetamiseks. Kõnealune vahend võimaldab järgmise teabe vahetamist:

riikliku ohutusasutuse poolt agentuurile registri jaoks esitatud andmed, sealhulgas

a)	uue veeremitüübi loa väljastamisega seotud andmed (sel juhul esitab riiklik ohutusasutus II lisas sätestatud kogu andmekogumi);

b)	andmed, mis on seotud varem lubatud veeremitüüpide Euroopa registris registreeritud veeremitüübile loa väljastamisega (sel juhul esitab riiklik ohutusasutus ainult loa endaga seotud andmed, s.o II lisa jaotises 3 esitatud väljad);

c)	olemasoleva loa muutmisega seotud andmed (sel juhul esitab riiklik ohutusasutus ainult andmed muudetavate väljade kohta; see ei tohi hõlmata veeremi karakteristikutega seotud andmete muutmist);

d)	andmed seoses olemasoleva loa peatamisega (sel juhul esitab riiklik ohutusasutus ainult teabe peatamise kuupäeva kohta);

olemasoleva loa taasaktiveerimisega seotud andmed (sel juhul esitab riiklik ohutusasutus ainult andmed nende väljade kohta, mida tuleb muuta), mille korral eristatakse

—	taasaktiveerimist andmeid muutmata;

—	taasaktiveerimist andmete muutmisega (need andmed ei tohi olla seotud veeremi karakteristikutega);

f)	loa tühistamisega seotud andmed;

g)	vea parandamisega seotud andmed;

2)	riiklikule ohutusasutusele saadetud agentuuri taotlused andmete selgitamise ja/või parandamise kohta;

3)	agentuuri esitatud selgituste ja/või paranduste taotlustele saadetavad riikliku ohutusasutuse vastused.

Riiklik ohutusasutus esitab registri ajakohastamise andmed elektrooniliselt veebipõhise rakenduse abil ning kasutades veebipõhist elektroonilist tüüpvormi, kus on täidetud II lisas esitatud asjakohased väljad.

Agentuur kontrollib riikliku ohutusasutuse esitatud andmete vastavust käesolevale kirjeldusele, et need kas kinnitada või nende kohta selgitust paluda.

Kui agentuur on seisukohal, et riikliku ohutusasutuse esitatud andmed ei ole käesoleva kirjeldusega kooskõlas, siis saadab agentuur riiklikule ohutusasutusele esitatud andmete parandamise või selgitamise taotluse.

Iga veeremitüübi andmete ajakohastamise korral loob süsteem kinnitava teate, mis saadetakse e-posti teel andmed esitanud riikliku ohutusasutusega seotud kasutajatele, kõigi nende liikmesriikide riiklikele ohutusasutustele, kus see tüübiluba kasutusel on, ja agentuurile.

5.2. Andmete esitamine riiliku ohutusasutuse poolt

5.2.1. Uuele veeremitüübile loa väljastamine

Riiklik ohutusasutus teavitab agentuuri mis tahes uue veeremitüübi loa väljastamisest 20 tööpäeva jooksul alates loa väljastamisest.

Agentuur kontrollib riikliku ohutusasutuse esitatud teavet ning 20 tööpäeva jooksul alates teabe laekumisest kas kinnitab selle ja määrab veeremitüübile III lisas esitatud numbri või esitab andmete parandamise või selgitamise taotluse. Selleks et vältida veeremitüüpide soovimatut korduvat sisestamist lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse, kontrollib agentuur registri andmete alusel, kas mõni teine liikmesriik on selle tüübi juba varem registreerinud.

Pärast riikliku ohutusasutuse väljastatud teabe kinnitamist määrab agentuur uuele veeremitüübile numbri. Veeremitüübile numbri määramise eeskirjad on esitatud III lisas.

5.2.2. Lubatud veeremitüüpide Euroopa registris varem registreeritud veeremitüübile loa väljastamine

Riiklik ohutusasutus teavitab agentuuri mis tahes veeremitüübi loast, mis on lubatud veeremitüüpide Euroopa registris juba registreeritud (näiteks muu liikmesriigi tüübiluba), 20 tööpäeva jooksul kõnealuse loa väljastamisest.

Agentuur kontrollib riikliku ohutusasutuse esitatud teavet ning kümne tööpäeva jooksul kõnealuse teabe laekumisest kas kinnitab selle või esitab selle parandamise või selgitamise taotluse.

Pärast riikliku ohutusasutuse esitatud teabe kinnitamist täiendab agentuur kõnealuse veeremitüübiga seotud andmeid kõnealuse loa väljastanud liikmesriigi riikliku ohutusasutuse luba käsitlevate andmetega.

5.2.3. Olemasoleva loa muutmine

Riiklik ohutusasutus teavitab agentuuri olemasoleva veeremitüübi loa mis tahes muutmisest 20 tööpäeva jooksul kõnealuse loa muudatuse väljastamisest.

Agentuur kontrollib riikliku ohutusasutuse esitatud teavet ning kümne tööpäeva jooksul kõnealuse teabe laekumisest kas kinnitab selle või esitab selle parandamise või selgitamise taotluse. Eelkõige kontrollib agentuur, et taotletud muudatused ka tegelikult hõlmavad olemasoleva tüübiloa muutmist (näiteks loa tingimuste muutmist, tüübihindamistõendi muudatusi), mitte uut veeremitüüpi.

Pärast riikliku ohutusasutuse esitatud teabe kinnitamist avaldab agentuur kõnealuse teabe.

5.2.4. Peatamine

Riiklik ohutusasutus teavitab agentuuri olemasoleva veeremitüübi loa mis tahes peatamisest viie tööpäeva jooksul kõnealuse loa peatamisest.

Agentuur kontrollib riikliku ohutusasutuse esitatud teavet ning viie tööpäeva jooksul kõnealuse teabe laekumisest kas kinnitab selle või esitab selle parandamise või selgitamise taotluse.

5.2.5. Muudatusteta taasaktiveerimine

Riiklik ohutusasutus teavitab agentuuri varem peatatud veeremitüübi loa taasaktiveerimisest 20 tööpäeva jooksul kõnealuse loa taasaktiveerimisest. Riiklik ohutusasutus kinnitab, et algne luba taasaktiveeritakse ilma muudatusteta.

Agentuur kontrollib riikliku ohutusasutuse esitatud teavet ning kümne tööpäeva jooksul kõnealuse teabe laekumisest kas kinnitab selle või esitab selle parandamise või selgitamise taotluse.

5.2.6. Muudatustega taasaktiveerimine

Riiklik ohutusasutus teavitab agentuuri varem peatatud veeremitüübi loa taasaktiveerimisest 20 tööpäeva jooksul kõnealuse loa taasaktiveerimisest. Riiklik ohutusasutus märgib, et taasaktiveerimisega kaasneb algse loa muudatus. Riiklik ohutusasutus esitab teabe kõnealuse muudatuse kohta.

Kehtivad eespool punktis 5.2.3 loa muutmise kohta esitatud toimingud.

5.2.7. Tühistamine

Riiklik ohutusasutus teavitab agentuuri olemasoleva veeremitüübi loa mis tahes tühistamisest viie tööpäeva jooksul kõnealuse loa tühistamisest.

Agentuur kontrollib riikliku ohutusasutuse esitatud teavet ning viie tööpäeva jooksul kõnealuse teabe laekumisest kas kinnitab selle või esitab selle parandamise või selgitamise taotluse.

Juhul kui loal on kehtivusaeg, muudab IT-süsteem asjaomase riikliku ohutusasutuse esitatud kehtivusaja kohaselt automaatselt loa oleku aegunuks.

5.2.8. Loa muutmine, millega võib kaasneda registreeritud veeremitüübi muutmine

Enne kui riiklik ohutusasutus taotleb sellise loa muutmist, millega võib kaasneda juba registreeritud veeremitüübi muutmine, teeb ta koostööd nende riiklike ohutusasutustega, kes on asjaomasele registreeritud veeremitüübile loa andnud ja eelkõige ametiasutusega, kes registreeris asjaomase veeremitüübi lubatud veeremitüüpide Euroopa registris.

5.3. Andmete sisestamine või muutmine agentuuri poolt

Üldjuhul agentuur registrisse uusi andmeid ei kanna. Andmed esitavad riiklikud ohutusasutused ja agentuuri osa piirdub ainult andmete kinnitamise ja avaldamisega.

Erandjuhtudel, näiteks kui tavapärast menetlust ei ole tehnilistel põhjustel võimalik järgida, võib agentuur riikliku ohutusasutuse taotluse alusel lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse andmeid sisestada või neid seal muuta. Sel juhul kinnitab riiklik ohutusasutus, kes andmete sisestamist või muutmist taotles, agentuuri sisestatud või muudetud andmed ning agentuur peab menetluse kohta nõuetekohaselt aruandlust. Kehtivad punktis 5.2 nimetatud lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse andmete sisestamise ajavahemikud.

5.4. Andmete avaldamine agentuuri poolt

Agentuur muudab kinnitatud andmed avalikkusele kättesaadavaks.

5.5. Viga esitatud andmetes

Lubatud veeremitüüpide Euroopa register võimaldab salvestatud andmetes vigade parandamist. Kui viga on parandatud, siis märgib register ära vea parandamise kuupäeva.

5.6. Võimalikud otsingud ja aruanded

Lubatud veeremitüüpide Euroopa register võimaldab järgmiste aruannete esitamist:

riiklikule ohutusasutusele ja agentuurile:

—	II lisas viidatud teave, mille on esitanud mis tahes riiklik ohutusasutus ja mida agentuur ei ole kinnitanud ning mis käsitleb mis tahes veeremitüüpi, mille luba kehtib, on peatatud või tühistatud (sh aegunud load), kui kõnealust teavet varasemates registriandmetes säilitatakse;

—	üldsusele kättesaadavad mis tahes aruanded;

üldsusele:

—	II lisas viidatud teave, mille on esitanud mis tahes riiklik ohutusasutus ja mille agentuur on kinnitanud ning mis käsitleb mis tahes veeremitüüpi, mille luba kehtib, on peatatud või tühistatud (sh aegunud load), kui kõnealust teavet varasemates registriandmetes säilitatakse.

Lubatud veeremitüüpide Euroopa register võimaldab üldsusel teha otsinguid vähemalt järgmiste kriteeriumide ja nende mis tahes kombinatsiooni alusel:

—	tüübikood;

—	tüübinimi või selle osa;

—	tootja nimi või selle osa;

—	veeremi kategooria/alamkategooria;

—	koostalitlusvõime tehniline kirjeldus (KTK) / tehnilised kirjeldused, millele tüüp vastab;

—	liikmesriik või liikmesriikide kombinatsioon, kus veeremitüüp on lubatud;

—	loa seisund;

—	mis tahes tehnilised karakteristikud.

Kui see on asjakohane, siis võimaldavad otsingukriteeriumid määrata tehniliste karakteristikute vahemiku.

5.7. Varasemad registriandmed

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registris säilitatakse täielikke varasemaid registriandmeid kõigi registreeritud veeremitüübiga seotud muudatuste kohta (sh vigade parandused, selgituste ja vastuste taotlused) kümne aasta jooksul alates loa tühistamist kõigis liikmesriikides ning kümne aasta jooksul alates mis tahes riiklikus raudteeveeremi registris viimase seda tüüpi veeremi registreeringu tühistamist olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

5.8. Automaatne muudatustest teavitamine

Pärast veeremitüübi loa muutmist, peatamist, taasaktiveerimist või tühistamist saadab IT-süsteem kõigile nende liikmesriikide riiklikele ohutusasutustele, kus kõnealused veeremitüübid on lubatud, automaatse e-kirja, mis annab muudatusest teada.

Kui loal on kehtivusaeg, siis saadab IT-süsteem asjaomasele riiklikule ohutusasutusele kolm kuud enne aegumiskuupäeva automaatse e-kirja, mis annab lähenevast aegumiskuupäevast teada.

6. SÕNASTIK

Termin või lühend	Määratlus
Veerem	Raudteeveerem, nagu on määratletud direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktis c
Tüüp	Veeremitüüp, nagu on määratletud direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktis w. Tüüp peab kirjeldama üksust, millele on tehtud vastavushindamine ja mille kohta on väljastatud luba. Kõnealune üksus võib olla üksainus veeremiühik, veeremiüksuste rivi või rongikoosseis.
Versioon	Tüübi versioon, mida on kirjeldatud tüübihindamistõendis
Tootja	Mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes toodab veeremit või laseb veeremi projekteerida või toota ning turustab kõnealust veeremit oma nime või kaubamärgi all. Tootja märkimine lubatud veeremitüüpide Euroopa registris on ainult viiteks; seda tehakse intellektuaalomandi õigusi, lepingulisi kohustusi või tsiviilvastutust piiramata.
Loa omanik	Üksus, kes esitas veeremitüübi loa taotluse ning sai kõnealuse loa.
Piirang	Veeremitüübi loas esitatud mis tahes tingimus või piirang, mida kohaldatakse kõnealusele tüübile vastava mis tahes veeremi kasutuselevõtule või kasutamisele. Piirangud ei hõlma tehnilisi karakteristikuid, mis on esitatud II lisa jaotises 4 („Parameetrite loend ja vorming”).
Loa muutmine	Riikliku ohutusasutuse otsus, mille kohaselt kõnealuse riikliku ohutusasutuse poolt varem veeremitüübile väljastatud loa teatud tingimusi tuleb muuta. Loa muutmine võib hõlmata (aga mitte ainult) piiranguid, kehtivusaja muutmist, loa uuendamist pärast eeskirjade muutmist.
Loa peatamine	Riikliku ohutusasutuse tehtud otsus, mille kohaselt veeremitüübi luba ajutiselt ei kehti ning kuni peatamise aluseks olnud põhjuseid ei ole analüüsitud, ei tohi ühelegi veeremile anda kasutuselevõtu luba selle veeremi kõnealusele tüübile vastavuse alusel. Veeremitüübi loa peatamist ei kohaldata juba kasutusel olevatele veeremiüksustele.
Loa taasaktiveerimine	Riikliku ohutusasutuse otsus, mille kohaselt asutuse varem kehtestatud loa peatamist enam ei kohaldata.
Loa tühistamine	Riikliku ohutusasutuse tehtud otsus, mille kohaselt veeremitüübi luba enam ei kehti ning ühelegi veeremile ei tohi anda kasutuselevõtu luba selle veeremi kõnealusele tüübile vastavuse alusel. Veeremitüübi loa tühistamist ei kohaldata juba kasutusel olevatele veeremiüksustele.
Viga	Edastatud või avaldatud andmed, mis ei vasta kõnealusele veeremitüübi loale. Loa muutmine ei kuulu selle määratluse alla.

(1) Nagu on sätestatud komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsuses 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30).

(2) Nagu on sätestatud otsuses 2007/756/EÜ.

(3) Nagu on sätestatud komisjoni 15. septembri 2011. aasta rakendusotsuses, raudteeinfrastruktuuri registri ühiste tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 256, 1.10.2011, lk 1).

II LISA

REGISTREERITAVAD ANDMED JA VORMING

Lubatud veeremitüüpide Euroopa register sisaldab iga lubatud veeremitüübi kohta järgmisi andmeid:

—	tüübi määratlus;

—

tootja;

—	vastavus koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele;

—	eri liikmesriikides antud load, sh üldine teave nende lubade kohta, nende oleku kohta (kehtiv, peatatud, tühistatud), nende parameetrite loend, mille vastavust riiklikele eeskirjadele on kontrollitud;

—	tehnilised karakteristikud.

Iga veeremitüübi kohta lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse registreeritavad andmed ja nende vorming on esitatud allpool. Registreeritavad andmed olenevad veeremi kategooriast, nagu on viidatud allpool.

Tehniliste karakteristikutega seotud parameetrite kohta esitatud väärtused vastavad tüübihindamistõendiga kaasas olevatele tehnilistele dokumentidele.

Juhul kui parameetrite võimalikud väärtused on piiratud eelnevalt määratud loendiga, siis haldab ja ajakohastab kõnealuseid loendeid agentuur.

Nende veeremitüüpide korral, mis kõigile kehtivatele asjakohastele koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele ei vasta, võib tüübiloa väljastanud riiklik ohutusasutus piirata jaotises 4 allpool viidatud tehniliste karakteristikute kohta esitatavat teavet nende parameetritega, mida on kohaldatavate eeskirjadega kooskõlas kontrollitud.

Parameeter

Andmevorming

Veeremikategooriatele kohaldatavus (jah, ei, valikuline, avatud punkt)

1.	Veoüksused

2.	Reisivagunid

3.	Kaubavagunid

Eriveerem

Tüübi kindlaksmääramine

Jaotis (andmeid ei ole)

0.1

TÜÜBI TUNNUS

[number] XX-XXX-XXXX-X (III lisa kohaselt)

JAH

0.2

Kõnealuse tüübi alla kuuluvad versioonid

[number] XXX + [märgijada] (III lisa kohaselt)

JAH

0.3

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse kandmise kuupäev

[kuupäev] PP-KK-AAAA

JAH

Üldandmed

Jaotis (andmeid ei ole)

1.1

Tüübi nimi

[märgijada] (kuni 256 märki)

VAL.

1.2

Alternatiivne tüübi nimi

[märgijada] (kuni 256 märki)

VAL.

1.3

Tootja nimi

[märgijada] (kuni 256 märki) Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine, uute tootjate lisamise võimalus

JAH

1.4

Kategooria

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (III lisa kohaselt)

JAH

1.5

Alamkategooria

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (III lisa kohaselt)

JAH

Vastavus KTKdele

Jaotis (andmeid ei ole)

2.1

Vastavus KTK-le

Iga KTK korral: [märgijada] JAH / EI / osaline / ei ole kohaldatav

Veeremiga seotud (nii kehtivate kui ka varem kehtinud) KTKde eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

2.2

Viide EÜ tüübihindamistõenditele (kui kasutatakse moodulit SB) ja/või EÜ projektihindamistõenditele (kui kasutatakse moodulit SH1)

[märgijada] (võimalus märkida mitu tõendit, näiteks veeremi allsüsteemi tõend, juhtkäskude ja signaalimise süsteemi tõend jne)

JAH

2.3

Kehtivad erijuhtumid (erijuhtumid, mille puhul on vastavust hinnatud)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut) KTKde alusel (iga KTK kohta, millele on tehtud märge „Y” või „P”)

JAH

2.4

KTK osad, millele vastavus puudub

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut) KTKde alusel (iga KTK kohta, millele on tehtud märge „P”)

JAH

Load

Jaotis (andmeid ei ole)

3.1

Luba (asukoht)

Jaotis (andmeid ei ole)

3.1.1

Loa väljastanud liikmesriik

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine. Koodid avaldatakse ametlikult Euroopa veebisaidi institutsioonidevahelises stiilijuhises ning neid ajakohastatakse.

JAH

3.1.2

Praegune olek

Jaotis (andmeid ei ole)

3.1.2.1

Olek

[märgijada] + [kuupäev] Süsteem täidab välja automaatselt. Võimalikud variandid: kehtiv, peatatud PP-KK-AAAA, tühistatud PP-KK-AAAA, aegunud PP-KK-AAAA

JAH

3.1.2.2

Lubade kehtivus (kui see on kindlaks määratud)

[kuupäev] PP-KK-AAAA

JAH

3.1.2.3

Kodeeritud piirangud

[märgijada] Agentuuri määratud kood

JAH

3.1.2.4

Kodeerimata piirangud

[märgijada]

JAH

3.1.3

Varasem

Jaotis (andmeid ei ole)

3.1.3.1

Algne luba

Jaotis (andmeid ei ole)

JAH

3.1.3.1.1

Kuupäev

[kuupäev] PP-KK-AAAA

JAH

3.1.3.1.2

Loa omanik

[märgijada] (kuni 256 märki) Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine, uute organisatsioonide lisamise võimalus

JAH

3.1.3.1.3

Loa dokumendi viide

[märgijada] (Euroopa tunnusnumber)

JAH

3.1.3.1.4

Riikliku tunnistuse viited (kui on kohaldatav)

[märgijada]

JAH

3.1.3.1.5

Parameetrid, mille korral on hinnatud vastavust kohaldatavatele riiklikele eeskirjadele

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut) komisjoni otsuse 2009/965/EÜ alusel

JAH

3.1.3.1.6

Kommentaarid

[märgijada] (kuni 1 024 märki)

VAL.

3.1.3.X

Loa muutmine

Jaotis (andmed puuduvad) (X suureneb alates arvust 2 nii mitu korda kui tüübiloa muudatusi on väljastatud.)

JAH

3.1.3.X.1

Muutmise tüüp

[märgijada] Tekst eelnevalt kindlaks määratud loendist (muudatus, peatamine, taasaktiveerimine tühistamine)

JAH

3.1.3.X.2

Kuupäev

[kuupäev] PP-KK-AAAA

JAH

3.1.3.X.3

Loa omanik (kui on kohaldatav)

[märgijada] (kuni 256 märki) Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine, uute organisatsioonide lisamise võimalus

JAH

3.1.3.X.4

Loa muutmise dokumendi viide

[märgijada]

JAH

3.1.3.X.5

Riikliku tunnistuse viited (kui on kohaldatav)

[märgijada]

JAH

3.1.3.X.6

Kohaldatavad riiklikud eeskirjad (kui on kohaldatav)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut) komisjoni otsuse 2009/965/EÜ alusel

JAH

3.1.3.X.7

Kommentaarid

[märgijada] (kuni 1 024 märki)

VAL.

3.X

Luba (asukoht)

Jaotis (andmeid ei ole) (X suurendatakse järjest ühe ühiku võrra alates 2st iga kord, kui selle tüübi luba on väljastatud (sh peatatud ja tühistatud load)). See jaotis sisaldab samu andmeid kui jaotis 3.1.

JAH

Veeremi tehnilised karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

4.1

Üldised tehnilised karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

4.1.1

Juhikabiinide arv

[Arv] 0/1/2

JAH

4.1.2

Kiirus

Jaotis (andmeid ei ole)

4.1.2.1

Suurim projektijärgne kiirus

[Arv] km/h

JAH

4.1.2.2

Suurim kiirus (tühjana)

[Arv] km/h

JAH

4.1.3

Rattapaari gabariit

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine

JAH

4.1.4

Rongi koosseisuga seotud kasutustingimused

[märgijada] Eelnevalt määratud loendist valimine

JAH

4.1.5

Liitkäituse puhul rongikoosseisude või ühendatud vedurite suurim arv

[arv]

JAH

4.1.6

Kaubavagunite rivi elementide arv (ainult kaubavagunite rivi alamkategooria jaoks)

[arv]

JAH

4.1.7

Tähtedega märgistus

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (käitamise ja liikluskorralduse KTK lisa P kohaselt)

JAH

4.1.8

Tüüp vastab nõuetele, mis on vajalikud veeremi ühes liikmesriigis väljastatud loa kehtivuseks teises liikmesriigis

[märgijada] Eelnevalt määratud loendist valimine

JAH

4.1.9

Ohtlikud kaubad, mille jaoks veerem on sobilik (konteinerikood)

[märgijada] Konteinerikood

JAH

4.1.10

Struktuurikategooria

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine

JAH

4.2

Veeremi kinemaatiline gabariit

Jaotis (andmeid ei ole)

4.2.1

Veeremi kinemaatiline gabariit (koostalitluslik gabariit)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut) (loend on olenevalt kohaldatavast KTKst eri kategooriate korral erinev)

JAH

4.2.2

Veeremi kinemaatiline gabariit (muid gabariite hinnatakse kinemaatilise meetodi abil)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

VAL.

4.3

Keskkonnatingimused

Jaotis (andmeid ei ole)

4.3.1

Temperatuurivahemik

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.3.2

Kõrgusvahemik

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine

JAH

4.3.3

Lume, jää ja rahe tingimused

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine

JAH

4.3.4

Ballastiheide (ainult v ≥ 190 km/h veeremiüksuste korral)

Avatud punkt

4.4

Tuleohutus

Jaotis (andmeid ei ole)

4.4.1

Tuleohutuse kategooria

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine

JAH

4.5

Projekteeritud mass ja koormad

Jaotis (andmeid ei ole)

4.5.1

Erinevate liinikategooriate lubatud kasulik koormus

[arv] t liinikategooria kohta [märgijada]

JAH

4.5.2

Projekteeritud mass

Jaotis (andmeid ei ole)

4.5.2.1

Projekteeritud mass töörežiimil

[arv] kg

JAH

VAL.

JAH

4.5.2.2

Projekteeritud mass tavalise kasuliku koormusega

[arv] kg

JAH

VAL.

JAH

4.5.2.3

Projekteeritud mass erandliku kasuliku koormusega

[arv] kg

JAH

4.5.3

Staatiline teljekoormus

Jaotis (andmeid ei ole)

4.5.3.1

Staatiline teljekoormus töörežiimil

[arv] kg

JAH

VAL.

JAH

4.5.3.2

Staatiline teljekoormus tavalise kasuliku koormusega/suurima kasuliku koormusega kaubavagunite korral

[arv] kg

JAH

VAL.

JAH

4.5.3.3

Staatiline teljekoormus erandliku kasuliku koormusega

[arv] kg

JAH

4.5.4

Kvaasistaatiline suunav jõud (kui see ületab KTKs kirjeldatud või kirjeldamata piirväärtust)

[arv] kN

JAH

4.6

Veeremi dünaamilised karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

4.6.1

Põikkalde hälve (suurim kompenseerimata külgsuunaline kiirendus), mida veeremil on hinnatud

[arv] mm

Muudetava rööpmelaiusega veeremiüksuste korral esitatakse iga rööpmelaiuse väärtus

JAH

VAL.

JAH

4.6.2

Põikkalde hälbe kompenseerimise süsteemiga varustatud veerem (kallutusseadmega veerem)

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.6.3

Ekvivalentkoonilisuse (või kulunud rattaprofiili) kasutuspiirangud, mida veeremil on katsetatud

Avatud punkt

4.7

Pidurdamine

Jaotis (andmeid ei ole)

4.7.1

Suurim rongi aeglustumine

[arv] m/s2

JAH

4.7.2

Sõidupidurdus

Jaotis (andmeid ei ole)

4.7.2.1

Pidurdusvõimsus järskudel nõlvakutel tavapärase kasuliku koormusega

Jaotis (andmeid ei ole)

4.7.2.1.1

KTK võrdlusjuhtum

[märgijada] eelnevalt kindlaks määratud loendist

JAH

4.7.2.1.2

Kiirus (kui võrdlusnäitajat ei ole esitatud)

[arv] km/h

JAH

4.7.2.1.3

Kalle (kui võrdlusnäitajat ei ole esitatud)

[arv] ‰ (mm/m)

JAH

4.7.2.1.4

Kaugus (kui võrdlusnäitajat ei ole esitatud)

[arv] km

JAH

4.7.2.1.5

Aeg (kui kaugust ei ole märgitud) (kui võrdlusnäitajat ei ole esitatud)

[arv] min

JAH

4.7.3

Seisupidur

Jaotis (andmeid ei ole)

4.7.3.1

Kõik seda tüüpi veeremiüksused peavad olema varustatud seisupiduriga (seisupidur on seda tüüpi veeremiüksuste jaoks kohustuslik)

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.7.3.2

Seisupiduri tüüp (kui veeremile on seisupidur paigaldatud)

[märgijada] eelnevalt määratud loendist

JAH

4.7.3.3

Suurim kalle, millel veeremi paigalhoidmiseks piisab ainult seisupidurist (kui veeremile on seisupidur paigaldatud)

[arv] ‰ (mm/m)

JAH

4.7.4

Veeremile paigaldatud pidurdussüsteemid

Jaotis (andmeid ei ole)

4.7.4.1

Pöörisvoolupidur

Jaotis (andmeid ei ole)

4.7.4.1.1

Pöörisvoolupidur on paigaldatud

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.7.4.1.2

Pöörisvoolupiduri kasutamise takistamise võimalus (ainult kui pöörisvoolupidur on paigaldatud)

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.7.4.2

Magnetiline pidur

Jaotis (andmeid ei ole)

4.7.4.2.1

Magnetiline pidur on paigaldatud

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.7.4.2.2

Magnetilise piduri kasutamise takistamise võimalus (ainult kui magnetiline pidur on paigaldatud)

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.7.4.3

Regeneratiivpidur (ainult elektriajamiga veeremiüksustele)

Jaotis (andmeid ei ole)

4.7.4.3.1

Regeneratiivpidur on paigaldatud

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.7.4.3.2

Regeneratiivpiduri kasutamise takistamise võimalus (ainult kui regeneratiivpidur on paigaldatud)

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.8

Geomeetrilised karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

4.8.1

Veeremi pikkus

[arv] m

JAH

4.8.2

Väikseim ratta läbimõõt töörežiimil

[arv] mm

JAH

4.8.3

Manööverdamise piirangud

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.8.4

Väikseim võimalik horisontaalne pöörderaadius

[arv] m

JAH

4.8.5

Väikseim võimalik kumera vertikaalkõveriku raadius

[arv] m

VAL.

4.8.6

Väikseim võimalik nõgusa vertikaalkõveriku raadius

[arv] m

VAL.

4.8.7

Laadimisplatvormi kõrgus (platvormvagunite ja kombineeritud transpordi puhul)

[arv] mm

JAH

4.8.8

Sobilikkus parvlaevadel transportimiseks

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.9

Seadmed

Jaotis (andmeid ei ole)

4.9.1

Otsahaakeseadise liik (näidates ära tõmbe- ja survejõud)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.9.2

Teljepukside seisundi jälgimine (teljepuksi ülekuumenemise detektor)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.9.3

Rattaharjade õlitamine

Jaotis (andmeid ei ole)

4.9.3.1

Paigaldatud rattaharjade õlitamise seade

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.9.3.2

Õlitusseadme kasutamise takistamise võimalus (ainult kui õlitusseade on paigaldatud)

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.10

Energiavarustus

Jaotis (andmeid ei ole)

4.10.1

Energiavarustuse süsteem

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.10.2

Suurim võimsus (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud)

[arv] kW [energiavarustuse süsteem märgitakse automaatselt]

VAL.

4.10.3

Suurim nimivool kontaktvõrgust (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud)

[arv] A [pinge märgitakse automaatselt]

JAH

4.10.4

Suurim vool paigalseisu ajal pantograafi kohta (tuleb märkida iga alalisvoolu süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud)

[arv] A [t pinge märgitakse automaatselt]

JAH

4.10.5

Pantograafi ja kontaktliinide kokkupuute kõrgus (rööpa kohal) (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud)

[arv] [m] kuni [m] (kahe kümnendkohaga)

JAH

4.10.6

Pantograafi kollektoripea (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud)

[märgijada] [energiavarustuse süsteem märgitakse automaatselt]

Eelnevalt kindlaks määratud loendist (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.10.7

Kontaktõhuliiniga ühenduses olevate pantograafide arv (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud)

[arv]

JAH

4.10.8

Lühim kaugus kontaktõhuliiniga ühenduses oleva kahe pantograafi vahel (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud; tuleb esitada üksik- ja, kui see on kohaldatav, liitkäituse kohta) (ainult kui tõstetud pantograafe on rohkem kui üks)

[arv] m

JAH

4.10.9

Vooluvõtu tõhususe katsetamiseks kasutatava kontaktõhuliini tüüp (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud) (ainult siis, kui tõstetud pantograafide arv on suurem kui üks)

[märgijada] [energiavarustuse süsteem märgitakse automaatselt]

Eelnevalt kindlaks määratud loendist (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.10.10

Veeremile paigaldatava pantograafi kontaktkinga materjal (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud)

[märgijada] [energiavarustuse süsteem märgitakse automaatselt]

Eelnevalt kindalaks määratud loendist (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.10.11

On paigaldatud automaatne langetamisseade (tuleb märkida iga energiavarustuse süsteemi kohta, mille kasutamiseks veerem on varustatud)

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.10.12

Arveldamise eesmärgil pardale paigutatud KTK-le vastav energiaarvesti

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.11

Müraga seotud karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

4.11.1

Möödasõidumüra tase (dB(A))

[arv] (dB(A))

VAL.

4.11.2

Möödasõidumüra taset mõõdeti etalontingimustel

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.11.3

Seisumüra tase (dB(A))

[arv] (dB(A))

VAL.

4.11.4

Lähtemüra tase (dB(A))

[arv] (dB(A))

VAL.

4.12

Reisijatega seotud karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

4.12.1

Reisijatega seotud üldised karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

4.12.1.1

Fikseeritud istmete arv

[arv] kuni [arv]

VAL.

4.12.1.2

Tualettide arv

[arv]

VAL.

4.12.1.3

Magamiskohtade arv

[arv] kuni [arv]

VAL.

4.12.2

Piiratud liikumisvõimega isikutega seotud karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

4.12.2.1

Eelisõigusistmete arv

[arv] kuni [arv]

JAH

4.12.2.2

Ratastoolikohtade arv

[arv] kuni [arv]

JAH

4.12.2.3

Piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsetavate tualettide arv

[arv]

JAH

4.12.2.4

Ratastooliga ligipääsetavate magamiskohtade arv

[arv] kuni [arv]

JAH

4.12.3

Reisijate sissepääs ja väljapääs

Jaotis (andmeid ei ole)

4.12.3.1

Ooteplatvormide kõrgused, mille jaoks veerem on projekteeritud

[arv] eelnevalt kindlaks määratud loendist (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.12.3.2

Rongi sisenemiseks kasutatavate integreeritud abivahendite kirjeldus (kui need on olemas)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.12.3.3

Rongi sisenemiseks kasutatavate teisaldavate abivahendite kirjeldus, kui neid on piiratud liikumisvõimega isikuid käsitlevate KTKde tingimustele vastamiseks projektis käsitletud

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.13

Parda juhtkäskude ja signaalimise seadmed (ainult juhikabiiniga veeremiüksuste korral)

Jaotis (andmeid ei ole)

4.13.1

Signaalimine

Jaotis (andmeid ei ole)

4.13.1.1

Pardal olevad ETCS-seadmed ja nende tase

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist

JAH

4.13.1.2

ETCSi põhiversioon (x.y). Kui versioon ei ole täiesti ühilduv, siis tuleb see sulgudes ära märkida

[märgijada] Eelnevalt määratud loendist

JAH

4.13.1.3

Pardalolevad ETCS-seadmed silmuse või GSM-Ri abil sõidusignaalide uuendamise teabe vastuvõtmiseks

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.13.1.4

Kohaldatavad ETCSi riiklikud rakendused (paketi 44 NID_XUSER)

[arv] ETCSi muutujate loendi alusel eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.13.1.5

Paigaldatud B klassi süsteemid või muud rongi kaitse-, juhtimis- ja hoiatussüsteemid (süsteem ja kui see on kohaldatav, siis ka versioon)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.13.1.6

Erinevate rongi kaitse-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vahel valimiseks pardal rakendatavad eritingimused

[märgijada] Pardale paigaldatud süsteemide kombinatsioonist („süsteem XX”/„süsteem YY”) (võimalik on teha mitu valikut)

JAH

4.13.2

Raadio

Jaotis (andmeid ei ole)

4.13.2.1

Pardal olevad GSM-Ri seadmed ja nende versioonid (FRS ja SRS)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist

JAH

4.13.2.2

Juhikabiinis andmete edastamiseks kasutatavate GSM-Ri mobiilikomplektide arv

[arv]: 0, 1, 2 või 3

JAH

4.13.2.3

Paigaldatud klassi B või muud raadiosüsteemid (süsteem ja kui on kohaldatav, siis ka selle versioon)

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.13.2.4

Pardal erinevate raadiosüsteemide vahel vahetamiseks rakendatavad eritingimused

[märgijada] Pardale paigaldatud süsteemide kombinatsioonist („süsteem XX”/„süsteem YY”) (võimalik on teha mitu valikut)

JAH

4.14

Ühilduvus rongituvastussüsteemidega

Jaotis (andmeid ei ole)

4.14.1

Rongituvastussüsteemi tüüp, mille jaoks veerem on projekteeritud ja millele vastavust on hinnatud

[märgijada] Eelnevalt kindlaks määratud loendist valimine (võimalik teha mitu valikut)

JAH

4.14.2

Rongituvastussüsteemide ühilduvusega seotud üksikasjalikud veeremi karakteristikud

Jaotis (andmeid ei ole)

JAH

4.14.2.1

Järjestikuste telgede vaheline suurim kaugus

[arv] mm

JAH

4.14.2.2

Järjestikuste telgede vaheline väikseim kaugus

[arv] mm

JAH

4.14.2.3

Esimese ja viimase telje vaheline kaugus

[arv] mm

JAH

4.14.2.4

Veeremi nina suurim pikkus

[arv] mm

JAH

4.14.2.5

Rattapöia väikseim laius

[arv] mm

JAH

4.14.2.6

Ratta väikseim läbimõõt

[arv] mm

JAH

4.14.2.7

Rattaharjade väikseim paksus

[arv] mm

JAH

4.14.2.8

Rattaharjade väikseim kõrgus

[arv] mm

JAH

4.14.2.9

Rattaharjade suurim kõrgus

[arv] mm

JAH

4.14.2.10

Väikseim teljekoormus

[arv] t

JAH

4.14.2.11

Ratastevaheline metallist ja induktiivsetest komponentidest vaba ruum

Avatud punkt

4.14.2.12

Rattamaterjal on ferromagnetiline

[Kaks valikut] JAH/EI

JAH

4.14.2.13

Suurim liivatamise määr

[arv] g [arv] s kohta

JAH

4.14.2.14

Liivatamise kasutamise takistamise võimalus

JAH/EI

JAH

4.14.2.15

Veeremi metalli mass

Avatud punkt

4.14.2.16

Rattapaari vastastikuste rataste suurim takistus

[arv] Ω

JAH

4.14.2.17

Väikseim veeremi takistus (rataste ja pantograafi vahel) (ainult 1 500 V või 3 000 V alalisvoolu jaoks seadistatud veeremiüksuste korral)

[arv] Ω [arv] Hz kohta (võimalik on mitu liini)

JAH

4.14.2.18

Rööbaste tagasivoolu põhjustatud elektromagnetiline häire

Avatud punkt

4.14.2.19

Rongist lähtuv elektromagnetkiirgus seoses rongi tuvastamise süsteemidega ühilduvusega

Avatud punkt

Märkused:

1.	Kohaldatavas koostalitlusvõime tehnilises kirjelduses kindlaks määratud parameetrite puhul kasutatakse vastavustõendamise menetluse käigus parameetrile määratud väärtust.

2.	Agentuur haldab ja ajakohastab eelnevalt kindlaks määratud loendeid kooskõlas kehtivate koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega, sh nende koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega, mida võidakse üleminekuperioodi vältel kohaldada.

3.	Avatud punktidena määratletud parameetrite korral ei esitata andmeid kuni avatud punktid ei ole asjakohases koostalitlusvõime tehnilises kirjelduses lahendatud.

4.	Valikulisena määratletud parameetrite korral oleneb andmete esitamine tüübiloa taotleja otsusest.

5.	Väljad 0.1–0.3 täidab agentuur

III LISA

TÜÜBINUMBRI STRUKTUUR

Igale veeremitüübile määratakse järgmise struktuuriga kümnekohaline number:

XX	XXX	XXXX	X
Kategooria —	Sari (platvorm)	Järjestuse number	Kontrollnumber
Alamkategooria
Väli 1	Väli 2	Väli 3	Väli 4

kus

väli 1 (numbrikohad 1 ja 2) määratakse veeremitüübi kategooria ja alamkategooria kohaselt kooskõlas järgmise tabeliga:

Kood	Kategooria	Alamkategooria
11	Veoüksus	Vedur
12		Reserveeritud
13		Jõuallikaga reisirong (sh rööbasbussid)
14		Reserveeritud
15		Jõuallikaga kaubarong
16		Reserveeritud
17		Manöövrivedur
18		Reserveeritud
19		Muud (trammid, kergveerem jne)
31	Reisivagunid	Reisivagun (sh magamisvagunid, restoranivagunid jne)
32		Reserveeritud
33		Pagasivagun
34		Reserveeritud
35		Autovagun
36		Reserveeritud
37		Teenindusveerem (näiteks köök)
38		Reserveeritud
39		Püsiv vagunikoosseis
40		Reserveeritud
41		Muu
42–49		Reserveeritud
51	Kaubavagunid (jõuallikata)	Kaubavagun
52		Reserveeritud
53		Püsiv kaubavagunite koosseis
54–59		Reserveeritud
71	Eriveerem	Jõuallikaga eriveerem
72		Reserveeritud
73		Jõuallikata eriveerem
74–79		Reserveeritud

Väli 2 (numbrikohad 3–5) määratakse selle sarja kohaselt, kuhu veerem kuulub. Uute sarjade (s.o lubatud veeremitüüpide Euroopa registris veel registreerimata sarjad) korral suurendatakse numbreid järjest ühe ühiku võrra iga kord, kui agentuur saab uude sarja kuuluva veeremitüübi registreerimise taotluse.

Väli 3 (numbrikohad 6–9) on järjestikune number, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga kord, kui agentuur saab kõnealusesse sarja kuuluva veeremitüübi registreerimise taotluse.

Väli 4 (numbrikoht 10) on kontrollnumber, mis määratakse kindlaks järgmisel viisil (Luhni algoritm ehk moodul 10):

—	põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (väljad 1–9 paremalt vasakule) nende kümnendarvulises väärtuses;

—	põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;

—	seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;

—	võetakse selle summa üheliste arv;

—	kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks kümneni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.

Kontrollnumbri määramise näited

1 -

Oletagem, et põhinumber on	3	3	8	4	4	7	9	6	1
Kordaja	2	1	2	1	2	1	2	1	2
	6	3	16	4	8	7	18	6	2

Summa 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 = 52

Selle summa üheliste arv on 2.

Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 844 7961 - 8.

2 -

Oletagem, et põhinumber on	3	1	5	1	3	3	2	0	4
Kordaja	2	1	2	1	2	1	2	1	2
	6	1	10	1	6	3	4	0	8

Summa 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 8 = 30

Selle summa üheliste arv on 0.

Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 513 3204 - 0.

Kui tüübihindamistõend või projektihindamistõend hõlmab selle veeremitüübi rohkem kui ühte versiooni, siis määratakse kõik kõnealused versioonid kindlaks järjestikuse kolmekohalise numbriga.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.264.est
Euroopa Liidu Teataja		L 264

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 8. oktoober 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/663/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. juuni 2011, Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping	2
		2011/664/EL
	*	Nõukogu otsus, 12. september 2011, milles käsitletakse rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma muudetud põhikirja ja töökorra Euroopa Liidu nimel allakirjutamist ja ajutist kohaldamist	12
	*	Rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma põhikiri	14
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 996/2011, 7. oktoober 2011, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 657/2008, (EÜ) nr 1276/2008 ja rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teatamiskohustusega	25
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 997/2011, 7. oktoober 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	28
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 998/2011, 7. oktoober 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2011/12. turustusaastaks rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	30
		OTSUSED
		2011/665/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 4. oktoober 2011, lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (teatavaks tehtud numbri K(2011) 6974 all) ( 1 )	32

	Parandused
*	Liikmesriikide valitsuste esindajate 29. septembri 2010. aasta otsuse 2010/592/EL (millega nimetatakse ametisse Euroopa Kohtu kohtunik) parandus (ELT L 261, 5.10.2010)	55
*	Liikmesriikide valitsuste esindajate 20. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/629/EL (millega nimetatakse ametisse üldkohtu kohtunik) parandus (ELT L 278, 22.10.2010)	55

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	61,3
	MK	47,9
	ZZ	54,6
0707 00 05	EG	98,1
	MK	64,0
	TR	126,8
	ZZ	96,3
0709 90 70	TR	119,4
0709 90 70	ZZ	119,4
0805 50 10	AR	68,2
	BR	41,3
	CL	60,5
	TR	62,7
	UY	56,8
	ZA	75,6
	ZZ	60,9
0806 10 10	BR	238,8
	CL	79,6
	MK	50,0
	PE	228,3
	TR	112,3
	US	275,5
	ZA	65,0
	ZZ	149,9
0808 10 80	CL	69,1
	CN	86,4
	NZ	117,1
	US	114,5
	ZA	79,8
	ZZ	93,4
0808 20 50	CN	53,8
	TR	107,9
	ZA	60,3
	ZZ	74,0

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	46,32	0,00
1701 11 90 (1)	46,32	1,01
1701 12 10 (1)	46,32	0,00
1701 12 90 (1)	46,32	0,71
1701 91 00 (2)	49,18	2,72
1701 99 10 (2)	49,18	0,00
1701 99 90 (2)	49,18	0,00
1702 90 95 (3)	0,49	0,22