ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.126.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 126 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
OTSUSED |
|
|
|
2011/274/EL |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 26. aprill 2011, üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2740 all) ( 1 ) |
|
|
|
2011/275/EL |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 26. aprill 2011, üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2741 all) ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
OTSUSED
14.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 126/1 |
KOMISJONI OTSUS,
26. aprill 2011,
üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2011) 2740 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2011/274/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktile e ja II lisale on raudteesüsteem jaotatud struktuurilisteks ja funktsionaalseteks allsüsteemideks, mille hulka kuulub ka energiavarustuse allsüsteem. |
(2) |
9. veebruari 2006. aasta otsusega K(2006) 124 (lõplik) volitas komisjon Euroopa Raudteeagentuuri (edaspidi „agentuur”) välja töötama koostalitluse tehnilisi kirjeldusi (KTKsid) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivile 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (2). Kõnealuse volituse tingimuste kohaselt paluti agentuuril koostada tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi KTK kavand. |
(3) |
Koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) on kirjeldused, mis on vastu võetud kooskõlas direktiiviga 2008/57/EÜ. Lisas esitatud KTK hõlmab energiavarustuse allsüsteeme selleks, et tagada oluliste nõuete täitmine ja raudteesüsteemi koostalitlus. |
(4) |
Lisas esitatud KTK peaks osutama komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsusele 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (3). |
(5) |
Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele, milline on erijuhtudel kasutatav vastavushindamise ja vastavustõendamise menetlus ning millised ametiasutused vastutavad menetluse rakendamise eest. |
(6) |
Lisas esitatud KTK ei tohiks piirata muude asjaomaste KTKde sätete võimalikku kohaldamist energiavarustuse allsüsteemide suhtes. |
(7) |
Lisas esitatud KTK ei tohiks eeldada eritehnoloogia ega tehniliste erilahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik raudteesüsteemi koostalitluseks ELis. |
(8) |
Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 11 lõikega 5 peaks lisas esitatud KTK võimaldama piiratud aja jooksul lisada allsüsteemidesse koostalitluse sertifitseerimata komponente, kui teatavad tingimused on täidetud. |
(9) |
Innovatsiooni soodustamiseks ja omandatud kogemuste arvessevõtmiseks tuleks lisas esitatud KTK korrapäraselt läbi vaadata. |
(10) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga võtab komisjon vastu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse (edaspidi „KTK”).
KTK on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
KTKd kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ I lisa kohase üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi kogu uue, ajakohastatud või uuendatud infrastruktuuri suhtes.
Artikkel 3
Lisas esitatud KTK 6. peatükiga ettenähtud vastavushindamise, kasutussobivuse ja EÜ vastavustõendamise menetlus põhineb moodulitel, mis on kindlaks määratud otsuses 2010/713/EL.
Artikkel 4
1. Kümne aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul on lubatud anda välja EÜ vastavustunnistus sellisele allsüsteemile, mis sisaldab koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavusdeklaratsioon või kasutussobivuse deklaratsioon, tingimusel et täidetakse lisa punkti 6.3 sätteid.
2. Koostalitluse sertifitseerimata komponente sisaldava allsüsteemi tootmine või täiendamine/uuendamine ning sealhulgas kasutuselevõtt peab toimuma üleminekuperioodi jooksul.
3. Üleminekuperioodi jooksul tagavad liikmesriigid, et:
a) |
põhjused, miks koostalitluse komponent on sertifitseerimata, tehakse nõuetekohaselt kindlaks lõikes 1 osutatud vastavustõendamise menetluse käigus; |
b) |
andmed koostalitluse sertifitseerimata komponentide ja nende mittesertifitseerimise põhjuste, sealhulgas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 kohaselt teatatud riiklike eeskirjade kohaldamise kohta lisavad liikmesriikide ohutusasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (4) artiklis 18 osutatud aruandesse. |
4. Pärast üleminekuperioodi lõppemist, v.a hooldust käsitleva punktiga 6.3.3 lubatud erandite tegemisel, peab koostalitluse komponentidel olema enne allsüsteemi inkorporeerimist vajalik EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon.
Artikkel 5
Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõike 3 punktiga f on lisas esitatud KTK 7. peatükiga ette nähtud strateegia üleminekuks täielikult koostalitlusvõimelisele energia allsüsteemile. Üleminek peab toimuma koostoimes kõnealuse direktiivi artikliga 20, milles on täpsustatud põhimõtted, kuidas KTKd kohaldatakse uuendus- või ümberehitusprojektide suhtes. Liikmesriigid esitavad komisjonile direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 rakendamise kohta aruande kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist. Seda aruannet arutab direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt loodud komitee ning lisas esitatud KTKd kohandatakse vajaduse korral.
Artikkel 6
1. KTK 7. peatükis erijuhtudena liigitatud küsimuste puhul tuleb direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaseks koostalitluse vastavustõendamiseks järgida nõudeid, mis on kehtestatud liikmesriigis kohaldatavate tehniliste eeskirjadega, mille alusel lubatakse käesoleva otsusega hõlmatud allsüsteemid kasutusele võtta.
2. Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest järgmise teabe:
a) |
lõikes 1 osutatud kohaldatavad tehnilised eeskirjad; |
b) |
lõikes 1 osutatud tehniliste eeskirjade kohaldamisel rakendatav vastavushindamise ja kontrollimise menetlus; |
c) |
lõikes 1 osutatud erijuhtumite vastavushindamise ja kontrollimise menetluse läbiviimiseks määratud ametiasutused. |
Artikkel 7
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juunist 2011.
Artikkel 8
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 26. aprill 2011
Komisjoni nimel
asepresident
Siim KALLAS
(1) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.
(2) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.
(3) ELT L 319, 4.12.2010, lk 1.
(4) ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.
LISA
DIREKTIIV 2008/57/EÜ ÜHENDUSE RAUDTEESÜSTEEMI KOOSTALITLUSVÕIME KOHTA
KOOSTALITLUSE TEHNILINE KIRJELDUS (KTK)
Tavaraudteevõrgustiku energiavarustuse allsüsteem
1. |
SISSEJUHATUS |
1.1. |
Tehniline kohaldamisala |
1.2. |
Geograafiline kohaldamisala |
1.3. |
Käesoleva KTK sisu |
2. |
ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS JA KOHALDAMISALA |
2.1. |
Energiavarustuse allsüsteemi määratlus |
2.1.1. |
Energiavarustus |
2.1.2. |
Kontaktõhuliin ja pantograaf |
2.2. |
Liidesed muude allsüsteemidega ja allsüsteemisisesed liidesed |
2.2.1. |
Sissejuhatus |
2.2.2. |
Elektritoite liidesed |
2.2.3. |
Õhuliinirajatisi ja pantograafe ning nende vastastikust toimet käsitlevad liidesed |
2.2.4. |
Faaside ja süsteemide eraldustsoonide liidesed |
3. |
PÕHINÕUDED |
4. |
ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS |
4.1. |
Sissejuhatus |
4.2. |
Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad |
4.2.1. |
Üldsätted |
4.2.2. |
Energiavarustuse allsüsteemi iseloomustavad põhiparameetrid |
4.2.3. |
Pinge ja sagedus |
4.2.4. |
Elektrivarustussüsteemi tööparameetrid |
4.2.5. |
Energiavarustuse jätkumine võimalike tõrgete korral tunnelites |
4.2.6. |
Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, paigalseisvad rongid |
4.2.7. |
Regeneratiivpidurdus |
4.2.8. |
Elektrikaitseseadmete koordineerimine |
4.2.9. |
Vahelduvvoolusüsteemidele avalduvad harmoonilised ja dünaamilised mõjud |
4.2.10. |
Harmooniliste voolukomponentide levimine toitesüsteemidesse |
4.2.11. |
Väline elektromagnetiline ühilduvus |
4.2.12. |
Keskkonnakaitse |
4.2.13. |
Kontaktõhuliini geomeetria |
4.2.14. |
Pantograafi gabariit |
4.2.15. |
Keskmine kontaktjõud |
4.2.16. |
Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet |
4.2.17. |
Pantograafi vahekaugus |
4.2.18. |
Kontaktliini materjal |
4.2.19. |
Erinevate faaside eraldustsoonid |
4.2.20. |
Erinevate energiavarustussüsteemide eraldustsoonid |
4.2.21. |
Elektri-voolumõõtjad |
4.3. |
Liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad |
4.3.1. |
Üldnõuded |
4.3.2. |
Vedurid ja reisirongid |
4.3.3. |
Infrastruktuur |
4.3.4. |
Kontroll ja signaalimine |
4.3.5. |
Liiklustalitlus ja -korraldus |
4.3.6. |
Ohutu liiklemine raudteetunnelites |
4.4. |
Käituseeskirjad |
4.4.1. |
Sissejuhatus |
4.4.2. |
Elektrivoolu juhtimine |
4.4.3. |
Tööde teostamine |
4.5. |
Hoolduseeskirjad |
4.6. |
Töötajate ametialane pädevus |
4.7. |
Tervishoiunõuded ja ohutustingimused |
4.7.1. |
Sissejuhatus |
4.7.2. |
Alajaamade ja sektsioonide eralduskohtade kaitseabinõud |
4.7.3. |
Kontaktõhuliini süsteemi kaitseabinõud |
4.7.4. |
Tagasivooluahela kaitseabinõud |
4.7.5. |
Muud üldnõuded |
4.7.6. |
Hea nähtavusega riietus |
4.8. |
Infrastruktuuriregister ja lubatud sõidukitüüpide Euroopa register |
4.8.1. |
Sissejuhatus |
4.8.2. |
Infrastruktuuriregister |
4.8.3. |
Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register |
5. |
KOOSTALITLUSE KOMPONENDID |
5.1. |
Koostalitluse komponentide nimekiri |
5.2. |
Komponentide tunnused ja tehnilised nõuded |
5.2.1. |
Kontaktõhuliin |
6. |
ALLSÜSTEEMIDE KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE SOBIVUSE HINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE |
6.1. |
Koostalitluse komponendid |
6.1.1. |
Vastavushindamismenetlus |
6.1.2. |
Moodulite kasutamine |
6.1.3. |
Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused |
6.1.4. |
Konkreetse koostalitluse komponendi vastavushindamismenetlus - kontaktõhuliinid |
6.1.5. |
EÜ koostalitluse komponentide vastavusdeklaratsioon |
6.2. |
Energiavarustuse allsüsteem |
6.2.1. |
Üldsätted |
6.2.2. |
Moodulite kasutamine |
6.2.3. |
Uuenduslikud lahendused |
6.2.4. |
Konkreetsed allsüsteemi vastavushindamise protseduurid |
6.3. |
Allsüsteemid, mis sisaldavad koostalitluse komponente, millel puudub EÜ deklaratsioon |
6.3.1. |
Tingimused |
6.3.2. |
Dokumentatsioon |
6.3.3. |
Vastavalt punktile 6.3.1 sertifitseeritud allsüsteemide hooldus |
7. |
RAKENDAMINE |
7.1. |
Üldist |
7.2. |
Koostalitluse väljaarendamise etapiviisiline strateegia |
7.2.1. |
Sissejuhatus |
7.2.2. |
Üleminekustrateegia pinge ja sageduse puhul |
7.2.3. |
Üleminekustrateegia pantograafide puhul ja kontaktõhuliinide geomeetria |
7.3. |
Käesoleva KTK kohaldamine uutel liinidel |
7.4. |
Käesoleva KTK kohaldamine olemasolevatel liinidel |
7.4.1. |
Sissejuhatus |
7.4.2. |
Kontaktõhuliinide ja/või energiavarustussüsteemi ajakohastamine/uuendamine |
7.4.3. |
Hooldusega seotud parameetrid |
7.4.4. |
Olemasolev allsüsteem, mis ei kuulu ajakohastamise ega uuendamise projekti alla |
7.5. |
Erijuhtumid |
7.5.1. |
Sissejuhatus |
7.5.2. |
Erijuhtumite nimekiri |
8. |
LISADE NIMEKIRI |
LISA A – |
KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE |
LISA B – |
ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE |
LISA C – |
INFRASTRUKTUURIREGISTER, ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI KÄSITLEV TEAVE |
LISA D – |
LUBATUD SÕIDUKITÜÜPIDE EUROOPA REGISTER, ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI PUHUL VAJALIK TEAVE |
LISA E – |
PANTOGRAAFIDE MEHAANIKA KINEMAATILISE GABARIIDI MÄÄRAMINE |
LISA F – |
FAASIDE JA SÜSTEEMIDE ERALDUSTSOONIDE LAHENDUSED |
LISA G – |
VÕIMSUSTEGUR |
LISA H – |
ELEKTRIKAITSE: PEALÜLITI RAKENDUMINE |
LISA I – |
VIIDATUD STANDARDITE NIMEKIRI |
LISA J – |
SÕNASTIK |
1. SISSEJUHATUS
1.1. Tehniline kohaldamisala
Käesolevas KTKs käsitletakse üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku energiavarustuse allsüsteemi. Energiavarustuse allsüsteem on üks direktiivi nr 2008/57/EÜ lisas II toodud allsüsteemidest.
1.2. Geograafiline kohaldamisala
Käesoleva KTK geograafiline ulatus on direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 1.1 kirjeldatud üleeuroopaline tavaraudteesüsteem.
1.3. Käesoleva KTK sisu
Vastavalt direktiivi nr 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 3 käesolevas KTKs:
a. |
määratakse kindlaks selle kavandatav kohaldamisala – 2. peatükk, |
b. |
esitatakse energiavarustuse allsüsteemi põhinõuded – 3. peatükk; |
c. |
kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised tingimused, millega peab allsüsteemi ning allsüsteemi ja teiste allsüsteemide vaheliste liideste puhul arvestama – 4. peatükk; |
d. |
määratakse kindlaks need koostalitluse komponendid ja liidesed, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa tehnilist kirjeldust, sealhulgas Euroopa standardeid, ja mida on vaja tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks – 5. peatükk; |
e. |
määratakse iga käsitletava juhtumi jaoks kindlaks kasutatavate koostalitluse komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise kord ning ka allsüsteemide EÜ vastavustõendamise teostamise menetluskord – 6. peatükk; |
f. |
esitatakse KTK rakendamise strateegia; Eriti vajalik on kindlaks määrata läbitavad etapid, mis tagavad järk-järgulise ülemineku olemasolevast olukorrast lõpptulemuseni, kus vastavus KTKle on kohustuslik – 7. peatükk; |
g. |
kirjeldatakse allsüsteemi käitamise ja hoolduse ning KTK rakendamise puhul nõutavat asjaomase personali kutsekvalifikatsiooni ning töötajate tervise ja tööohutuse tingimusi- 4. peatükk; |
Lisaks sellele võib vastavalt artikli 5 lõikele 5 erijuhtumi puhul lisada erisätteid – sellele on viidatud 7. peatükis.
Eespool toodud punktides 1.1 ja 1.2 kirjeldatud rakenduste puhul kehtivad käitlemis- ning hoolduseeskirjad on esitatud KTK 4. peatükis.
2. ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS JA KOHALDAMISALA
2.1. Energiavarustuse allsüsteemi määratlus
Energiavarustuse KTKs määratakse kindlaks raudteesüsteemi koostalitluse tagamiseks vajalikud nõuded. Käesolev KTK hõlmab kõiki vahelduv- või alalisvoolu püsiseadmeid, mida kasutatakse rongide energiaga varustamiseks vastavalt olulistele nõuetele.
Energiavarustuse allsüsteem hõlmab ka kontaktõhuliini ja pantograafi vastastikuse toime määratlust ja kvaliteedikriteeriume. Kuna maapinnal olevate kontaktrööbaste (kolmanda rööpa) ja kontaktkingade süsteem ei ole nende eeskirjade sihtsüsteem, ei kirjeldata käesolevas KTKs sellisele süsteemile iseloomulikke tunnuseid ega funktsionaalsust.
Joonis 1
Energiavarustuse allsüsteem
Energiavarustuse allsüsteem koosneb järgmistest osadest:
a. alajaamad: alajaamade primaarpool on ühendatud kõrgepingevõrku ja selles muundatakse kõrgepinge rongidele sobivaks pingeks ja/või muudetakse energiavarustussüsteem rongidele sobivaks süsteemiks. Sekundaarpoolel on alajaamad ühendatud raudtee kontaktliinidega;
b. asukohtade sektsioneerimine: alajaamade vahel paiknevad elektriseadmed, mille ülesanne on õhuliinide elektrienergiaga varustamine ning rööplülituse, kaitse, isolatsiooni ja abiseadmete toite tagamine,
c. eraldustsoonid: varustus ja seadmed, mida vajatakse erinevate voolusüsteemide vastastikuste muunduste puhul või faasimuundurina (sama elektrisüsteemi puhul);
d. kontaktliinide süsteem: süsteem, mis jaotab elektrienergiat raudteeliinil liiklevatele rongidele ja kannab seda pantograafide kaudu rongidele üle. Kontaktliinide süsteem on varustatud ka käsitsi või kaugjuhtimise teel rakendatavate lülititega, mille ülesandeks on sõltuvalt kasutusvajadustest kontaktliinide süsteemi sektsioonide või rühmade väljalülitamine. Kontaktliinide süsteemi osaks on ka toiteliinid;
e. tagasivooluahel: kõik voolujuhid, mis alates veoseadmest moodustavad tagasivooluahela ja mida sellele lisaks kasutatakse mitteettenähtud tingimustel. Selles mõttes on tagasivooluahel energiavarustuse allsüsteemi osa, omades liidest infrastruktuuri allsüsteemiga.
Lisaks sellele kuuluvad energiavarustuse allsüsteemi direktiivi 2008/57/EÜ kohaselt:
f. rongil asuvad voolumõõtjad— veovahendi poolt tarbitud või kontaktliini tagasivoolava vooluhulga mõõtmiseks (regeneratiivpidurduse ajal), mis saab toite välisest energiavarustussüsteemist. Mõõteriistad on sisseehitatud ja neid kasutatakse veoüksuse pardal. Mõõteriistade mõõteulatus vastab tavaraudteel kasutatavate vedurite ja reisirongide KTKle (CR LOC&PAS).
Direktiivis nr 2008/57/EÜ on ette nähtud ka, et vooluvõtuseadmed (pantograafid), mille kaudu rong saab kontaktõhuliinis oleva elektrienergia, kuuluvad veeremi allsüsteemi. Need on sisseehitatud ja kasutatakse veeremi pardal ning nad vastavad KTKle CR LOC&PAS.
Kuid vooluvõtu kvaliteeti puudutavad parameetrid on täpselt määratletud KTKs CR ENE.
2.1.1. Energiavarustus
Energiavarustussüsteem tuleb projekteerida nii, et kõik rongid oleksid vajaliku energiaga varustatud. Seepärast on energiavarustussüsteemi talitluse tähtsateks aspektideks iga rongi elektrienergia toitepinge, tarbitav vooluhulk ja sõidugraafik.
Nagu iga elektriseade, on ka rong projekteeritud nii, et see töötab nõuetekohaselt, kui selle terminaalidesse, st pantograafi(desse) ja ratastesse, juhitakse nimipinge ja -sagedusega vool. Rongi ettenähtud töö tagamiseks peavad kõnealuste parameetrite variatsioonid ja piirväärtused olema määratletud.
Kaasaegsetes elektrirongides kasutatakse sageli ka regeneratiivpidurdust, mille korral elektritoiteallikas saab tagasisuunatud energia tagasi, mis vähendab üldist energiatarbimist. Elektritoitesüsteemi või projekteerida nii, et selles saab regeneratiivpidurduse energia ära kasutada.
Igas elektrisüsteemis võivad esineda lühised ja muud väärad tingimused. Elektrivarustussüsteem tuleb projekteerida nii, et allsüsteemi järelevalvesüsteem registreerib kõnealused vead kohe ning rakendab meetmeid lühise kõrvaldamiseks ja ahela probleemse osa väljalülitamiseks. Elektrivarustussüsteem peab pärast selliseid juhtumeid olema võimeline taastama kõigi seadmete energiavarustuse nende töötamise jätkamiseks nii kiiresti kui võimalik.
2.1.2. Kontaktõhuliin ja pantograaf
Koostalitlusvõime tagamise seisukohast on tähtis, milline on õhuliinirajatiste ja pantograafide geomeetria. Vastastikuse geomeetrilise toime väljaselgitamiseks tuleb kindlaks määrata rööbaste kohal oleva kontaktliini kõrgus, kontaktliini kõrguse variatsioonid, külgnihe tuulesurve korral ning kontaktjõud. Kontaktliiniga õige vastastikune toime tagamiseks on samuti tähtis kollektoripea geomeetria, arvestades seejuures veeremi võimalikku kõikumist.
Euroopa raudteevõrgu koostalitluse puhul peetakse silmas KTKs CR LOC&PAS kirjeldatud pantograafe.
Korraliku raudteeseadmete energiavarustuse loomise puhul on üheks väga oluliseks küsimuseks kontaktõhuliini ja pantograafi vastastikune toime, mille puhul tuleb vältida liigseid häireid koormust raudteeseadmetele ja keskkonnale. Kõnealust vastastikust toimet mõjutavad peamiselt järgmised tegurid:
a. |
pantograafi kontaktpindadest ja pantograafi kujust sõltuvad staatilised ja aerodünaamilised mõjud, selle veeremiüksuse kuju, millele pantograaf(id) on paigaldatud ja pantograafi asend veeremiüksuse peal, |
b. |
kontaktpinna materjali sobivus kontaktliiniga, |
c. |
ühe või mitme veeremiüksusega rongide kontaktõhuliinide ja pantograafi(de) dünaamilised karakteristikud, |
d. |
kasutatavate pantograafide arv ja nende vahekaugus, sest iga pantograaf võib tekitada häireid muudele samal kontaktõhuliinil töötavatele pantograafidele. |
2.2. Liidesed muude allsüsteemidega ja allsüsteemisisesed liidesed
2.2.1. Sissejuhatus
Kavandatava koostalitlusvõime saavutamiseks on energiavarustuse allsüsteemi ja raudteesüsteemi muude allsüsteemide vahel mitmeid liideseid. Alljärgnevalt toome ära liideste nimekirja:
2.2.2. Elektritoite liidesed
a. |
Veeremi allsüsteemi pinge- ja sagedusliidesed, töötavad lubatud pinge- ja sagedusvahemikus. |
b. |
Võimsusliidesed vahendavad kontaktliinidesse installeeritud võimsust, etteantud võimsustegur määrab raudteesüsteemi jõudluse. |
c. |
Regeneratiivpidurdus vähendab energiatarbimist ja on veeremi allsüsteemiga seotud vastava liidese kaudu. |
d. |
Püsielektriseadmeid ja rongidele paigaldatud veoseadmeid tuleb kaitsta lühiste eest. Kaitselülitite rakendumine alajaamades ja rongidel peab olema omavahel koordineeritud. Elektrikaitse liidestub veeremi allsüsteemiga. |
e. |
Elektrilised häired ja harmoonilised voolukomponendid avaldavad toimet veeremi allsüsteemile ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemile. |
f. |
Tagasivooluahel on kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga ning infrastruktuuri allsüsteemiga ühendatud mitme liidese kaudu. |
2.2.3. Õhuliinirajatisi ja pantograafe ning nende vastastikust toimet käsitlevad liidesed
a. |
Et tagada kontakti olemasolu ja vältida liini ülemäärast kulumist, tuleb erilist tähelepanu pöörata kontaktliini kaldele ja kalde muutumise määrale. Kontaktliini kõrgust ja kallet reguleeritakse infrastruktuuri ja veeremi allsüsteemide liideste kaudu. |
b. |
Veeremi ja pantograafide võimalikku kõikumist reguleeritakse infrastruktuuri allsüsteemi liideste kaudu. |
c. |
Vooluvõtu kvaliteet sõltub kasutatavate pantograafide arvust, nende vahekaugusest ja muudest veoüksust puudutavatest üksikasjadest. Pantograafide seadistus on liidestatud veeremi allsüsteemiga. |
2.2.4. Faaside ja süsteemide eraldustsoonide liidesed
a. |
Erinevate voolusüsteemide ja faaside eraldustsoonide vaheliste üleminekute võimaldamiseks ilma erinevaid süsteeme sildamata tuleb määratleda rongidele paigaldatavate pantograafide arv ja nende paigutus. See liidestub veeremi allsüsteemiga. |
b. |
Voolusüsteemi ja faaside eraldustsooni vahelise ülemineku võimaldamiseks ilma erinevaid süsteeme sildamata tuleb reguleerida rongi elektrivoolu. See toimub kontrolli ja signaalimise allsüsteemi liideste kaudu. |
c. |
Voolusüsteemi eraldustsoonide läbimisel tuleb võib-olla pantograafi/pantograafe langetada. See toimub kontrolli ja signaalimise allsüsteemi liideste kaudu. |
3. PÕHINÕUDED
Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et raudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid vastavad direktiivi III lisas toodud põhinõuetele. Järgnev tabel viitab käesoleva KTK põhiparameetritele ja nende vastavusele direktiivi III lisas kirjeldatud põhinõuetele.
KTK punkt |
KTK punkti pealkiri |
Ohutus |
R&A |
Tervis |
Keskkonnakaitse |
Tehniline vastavus |
4.2.3 |
Pinge ja sagedus |
— |
— |
— |
— |
1.5 2.2.3 |
4.2.4 |
Elektrivarustussüsteemi tööparameetrid |
— |
— |
— |
— |
1.5 2.2.3 |
4.2.5 |
Energiavarustuse jätkumine võimalike tõrgete korral tunnelites |
1.1.1 2.2.1 |
1.2 |
— |
— |
— |
4.2.6 |
Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, paigalseisvad rongid |
— |
— |
— |
— |
1.5 2.2.3 |
4.2.7 |
Regeneratiivpidurdus |
— |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 |
1.5 2.2.3 |
4.2.8 |
Elektrikaitseseadmete koordineerimine |
2.2.1 |
— |
— |
— |
1.5 |
4.2.9 |
Vahelduvvoolusüsteemidele avalduvad harmoonilised ja dünaamilised mõjud |
— |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 |
1.5 |
4.2.11 |
Väline elektromagnetiline ühilduvus |
|
— |
— |
1.4.1 1.4.3 2.2.2 |
1.5 |
4.2.12 |
Keskkonnakaitse |
— |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 2.2.2 |
— |
4.2.13 |
Kontaktõhuliini geomeetria |
— |
— |
— |
— |
1.5 2.2.3 |
4.2.14 |
Pantograafi gabariit |
— |
— |
— |
— |
1.5 2.2.3 |
4.2.15 |
Keskmine kontaktjõud |
— |
— |
— |
— |
1.5 2.2.3 |
4.2.16 |
Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet |
— |
— |
— |
1.4.1 2.2.2 |
1.5 2.2.3 |
4.2.17 |
Pantograafi vahekaugus |
— |
— |
— |
— |
1.5 2.2.3 |
4.2.18 |
Kontaktliini materjal |
— |
— |
1.3.1 1.3.2 |
1.4.1 |
1.5 2.2.3 |
4.2.19 |
Erinevate faaside eraldustsoonid |
2.2.1 |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 |
1.5 2.2.3 |
4.2.20 |
Erinevate energiavarustus-süsteemide eraldustsoonid |
2.2.1 |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 |
1.5 2.2.3 |
4.2.21 |
Elektrivoolumõõtjad |
— |
— |
— |
— |
1.5 |
4.4.2 |
Energiavarustuse juhtimine |
1.1.1 1.1.3 2.2.1 |
1.2 |
— |
— |
— |
4.4.3 |
Tööde teostamine |
1.1.1 2.2.1 |
1.2 |
— |
— |
1.5 |
4.5 |
Hoolduseeskirjad |
1.1.1 2.2.1 |
1.2 |
— |
— |
1.5 2.2.3 |
4.7.2 |
Alajaamade ja eraldustsoonide kaitseabinõud |
1.1.1 1.1.3 2.2.1 |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 2.2.2 |
1.5 |
4.7.3 |
Kontaktõhuliini süsteemi kaitseabinõud |
1.1.1 1.1.3 2.2.1 |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 2.2.2 |
1.5 |
4.7.4 |
Tagasivooluahela kaitseabinõud |
1.1.1 1.1.3 2.2.1 |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 2.2.2 |
1.5 |
4.7.5 |
Muud üldnõuded |
1.1.1 1.1.3 2.2.1 |
— |
— |
1.4.1 1.4.3 2.2.2 |
— |
4.7.6 |
Hästinähtav riietus |
2.2.1 |
— |
— |
— |
— |
4. ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS
4.1. Sissejuhatus
Raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ ja mille osaks on energiavarustuse allsüsteem, on integreeritud süsteem, mille osad võivad varieeruda. Süsteemi kooslust tuleb kontrollida esmajoones allsüsteemi tehnilistest näitajate, süsteemi kuuluvate liideste ja tegevus- ja hoolduseeskirjade osas.
Allsüsteemi ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad, mis on kirjeldatud punktides 4.2. ja 4.3, ei ole iseenesest seotud mingi eritehnoloogia või tehniliste lahenduste kasutamisega, väljaarvatud juhul, kui see on otseselt tingitud raudteevõrgu koostalitluse vajadustest. Kuid koostalitluse uuenduslike lahenduste huvides võib osutuda vajalikuks võtta kasutusele uusi normatiive ja/või uusi hindamismeetodeid. Tehnoloogilise uuenduse võimaldamiseks arendatakse vastavad normatiivid ja hindamismeetodid välja punktides 6.1.3 ja 6.2.3 kirjeldatud protseduuri kohaselt.
Energiavarustuse allsüsteemi iseloomustavad normatiivid, mille puhul on arvestatud kõigi kohaldatavate põhinõuetega, on toodud punktides 4.2–4.7. Infrastruktuuriregistrisse edastatavate energiavarustuse allsüsteemi parameetrite nimekiri on toodud käesoleva KTK lisas C.
Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamiseks teostatava hindamise menetlused on esitatud käesoleva KTK punktis 6.2.4 ja lisa B tabelis B.1.
Erijuhtumite puhul vaata punkt 7.5.
Juhul kui viidatakse Euroopa standarditele, ei kohaldata kõnealustes standardites esitatud selliseid erisusi nagu „riigis kehtivad erisused” või „riigis kehtivad erinõuded”.
4.2. Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad
4.2.1. Üldsätted
Energiavarustuse allsüsteemi saavutatavad tööparameetrid vastavad raudteevõrgustiku vastavatele tööparameetritele vastavalt:
— |
suurimale raudteeliinil lubatud kiirusele, rongi tüübile ja |
— |
rongide võimsustarbele pantograafide poolt. |
4.2.2. Energiavarustuse allsüsteemi iseloomustavad põhiparameetrid
Energiavarustuse allsüsteemi iseloomustavad põhiparameetrid:
— |
Energiavarustus:
|
— |
Kontaktõhuliini geomeetria ja vooluvõtu kvaliteet:
|
4.2.3. Pinge ja sagedus
Vedurid ja veoüksused tarbivad standardpinge ja -sagedusega voolu. Alajaamade terminaalides ja pantograafis kasutatava voolupinge ja -sageduse väärtused ja piirväärtused peavad vastama standardi EN50163:2004 punktile 4.
Ette nähtud elektritoitesüsteem on 25 kV 50 Hz vahelduvvoolusüsteem, kuna see sobib elektritootmise ja –jaotussüsteemi ning alajaama standardseadmetega.
Suure investeeringuvajaduse tõttu, mis kulub muu tarbitava pingega süsteemide üleviimiseks 25 kV süsteemiks ja multisüsteemsete veoüksuste kasutamise võimaldamiseks, on järgmiste süsteemide kasutamine uute, ajakohastatud või uuendatud allsüsteemide puhul lubatud:
— |
VV 15 kV 16.7 Hz |
— |
AV 3 kV, ja |
— |
AV 1,5 kV |
Nimipinge ja –sagedus peab olema kantud infrastruktuuriregistrisse (vaata lisa C).
4.2.4. Elektrivarustussüsteemi tööparameetrid
Energiavarustuse allsüsteemi tehnilise lahenduse määrab raudteeliinil lubatud kiirus, mida näeb ette kavandatav teenus ja mis vastab topograafiale.
Seetõttu tuleb arvestada järgmiste parameetritega:
— |
rongi suurim voolutugevus |
— |
rongi võimsustegur, ja |
— |
keskmine kasulik pinge |
4.2.4.1.
Infrastruktuuriettevõtja peab infrastruktuuriregistris (vaata lisa C) deklareerima rongi suurima voolutugevuse.
Energiavarustuse allsüsteemi ülesanne on tagada piisav elektritoide, mis vastab ettenähtud tööparameetritele ja kindlustab vähemalt 2 MW võimsusega rongide töötamise voolutugevuse piirangu vajaduseta, nagu kirjeldatud standardi EN50388:2005 punktis 7.3.
4.2.4.2.
Rongi võimsustegur peab vastama lisa G ja standardi EN50388:2005 punkti 6.3 nõuetele.
4.2.4.3.
Keskmine kasulik pinge „pantograafil” peab vastama standardi EN50388:2005 punktidele 8.3 ja 8.4, kasutades võimsusteguri projektandmeid vastavalt lisale G.
4.2.5. Energiavarustuse jätkumine võimalike tõrgete korral tunnelites
Energiavarustus ja kontaktõhuliin on konstrueeritud nii, et tunnelites esinevate võimalike tõrgete korral energiavarustus säilib. See on võimalik tänu kontaktõhuliini sektsioneerimisele vastavalt KTK SRT punktile 4.2.3.1.
4.2.6. Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, paigalseisvad rongid
Alalisvoolusüsteemide kontaktõhuliinid on projekteeritud, arvestades voolutugevusega väärtusega 300 A (1.5 kV toitevoolu süsteemi puhul) ja 200 A (3 kV toitevoolu süsteemi puhul) ühe pantograafi kohta, kui rong seisab.
See saavutatakse staatilise kontaktjõuga, mis on määratud EN50367:2006 punktis 7.1.
Kui kontaktõhuliin on projekteeritud suuremate voolutugevuse väärtuste järgi rongi paigalseisu ajal, tuleb seda deklareerida infrastruktuuriregistris (vaata lisa C).
Kontaktõhuliinide projekteerimise puhul arvestatakse temperatuuri piirväärtusi vastavalt standardi EN50119:2009 punktile 5.1.2.
4.2.7. Regeneratiivpidurdus
Vahelduvvoolu kasutavad energiavarustussüsteemid projekteeritakse nii, et regeneratiivpidurdust oleks võimalik kasutada sõidupidurina nii, et elektrilisel pidurdamisel vabanenud energia suunatakse sujuvalt teistele rongidele või primaartoitevõrku.
Vahelduvvoolu kasutavad energiavarustussüsteemid projekteeritakse nii, et regeneratiivpidurduse kasutamisel sõidupidurina oleks vabanenud energiat võimalik suunata kõigepealt teistele rongidele.
Regeneratiivpidurduse võimalikkust puudutav teave tuleb edastada infrastruktuuriregistrisse (vaata lisa C).
4.2.8. Elektrikaitseseadmete koordineerimine
Energiavarustuse allsüsteemi puhul ette nähtud koordineeritud elektrikaitseseadmete projekt peab vastama standardi EN50388:2005 punktis 11 toodud üksikasjalikele nõuetele, välja arvatud tabel 8, mida asendab käesoleva KTK lisa H.
4.2.9. Vahelduvvoolusüsteemidele avalduvad harmoonilised ja dünaamilised mõjud
Tavaraudtee energiavarustuse allsüsteem ja veeremite ühine töö peab kulgema ülepingeta või muude standardi EN50388:2005 punktis 10 kirjeldatud häireteta.
4.2.10. Harmooniliste voolukomponentide levimine toitesüsteemidesse
Harmooniliste voolukomponentide levimisega toitesüsteemidesse tegeleb raudteeraudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, võttes arvesse Euroopa või riiklikke standardeid ning toitesüsteemi nõudeid.
Käesolevad tehnilised koostalitusnõuded ei nõua vastavushindamist.
4.2.11. Väline elektromagnetiline ühilduvus
Väline elektromagnetiline ühilduvus ei ole raudteesüsteemi eriomadus. Energiavarustusseadmed peavad vastama elektromagnetiline ühilduvuse direktiivi 2004/108/EÜ olulistele nõuetele.
Käesolevad koostalituse tehniline kirjeldus ei nõua vastavushindamist.
4.2.12. Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse nõudeid hõlmavad muud Euroopa õigusaktid, mis käsitlevad teatud projektide keskkonnamõju hindamist.
Käesolevad koostalituse tehniline kirjeldus ei nõua vastavushindamist.
4.2.13. Kontaktõhuliini geomeetria
Kontaktõhuliinide projekteerimisel tuleb arvestada neid kasutavate pantograafide kollektoripeade geomeetriaga, mis on kindlaks määratud KTK CR LOC&PAS punktis 4.2.8.2.9.2.
Raudteevõrgustiku koostalitlusvõimele avaldab mõju kontaktliini kõrgus, kontaktliini kalle rööbaste suhtes ning kontaktliini põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral.
4.2.13.1.
Kontaktliini kohaldatav nimikõrgus peab olema vahemikus 5,00–5,75 m.
Kontaktliini kõrguse ja pantograafi töökõrguse vaheline suhe on näidatud standardi EN50119:2009 joonisel 1.
Kontaktliini kõrgus võib gabariitide probleemide korral olla madalam (näiteks sillad, tunnelid). Kontaktliini minimaalne kõrgus arvutatakse vastavalt standardi EN50119:2009 punktile 5.10.4.
Kontaktliinid võivad teatud juhtudel olla kõrgemal, näit kõrgus raudteeületuskohtadel, laadimisaladel jne.
Neil juhtudel ei või kontaktliini maksimaalne kõrgus olla üle 6,20 m.
Arvestades standardi EN50119:2009 joonisel 1 antud tolerantse ja tõusuruumi, ei või kontaktliini maksimaalne kõrgus olla üle 6,50 m.
Kontaktliini nimikõrgus peab olema kantud infrastruktuuriregistrisse (vaata lisa C).
4.2.13.2.
Kontaktliinide võimalik kõrgus peab vastama standardi EN50119:2009 punktis 5.10.3 toodud nõuetele.
Kontaktliini kalle võib olla suurem standardi EN50119:2009 punktis 5.10.3 toodud väärtusest erandjuhtudel, kui vastavuse tagamine on rea kontaktliini kõrguspiirangute, näit raudteeületuskohtade, sildade ja tunnelite tõttu võimatu. Neil juhtudel tuleb punkti 4.2.16 nõuete kohaldamisel tagada vaid vastavus maksimaalse kontaktjõuga seotud nõuetele.
4.2.13.3.
Maksimaalne lubatud põikisuunaline kõrvalekalle rööbastee keskme suhtes külgtuule korral on antud tabelis 4.2.13.3.
Tabel 4.2.13.3
Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle
Pantograafi pikkus |
Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle |
1 600 mm |
0,40 m |
1 950 mm |
0,55 m |
Väärtusi tuleb kohandada, arvestades lisas E toodud pantograafi liikumist ja rööbastee tolerantsi.
Mitme rööpapaariga raudtee puhul peavad nõuded olema täidetud iga rööpapaari kohta (projekteeritud nagu igale rööpapaarile eraldi), mida soovitakse hinnata KTK seisukohalt.
Trassil lubatud pantograafi profiilid peavad olema kantud infrastruktuuriregistrisse (vaata lisa C).
4.2.14. Pantograafi gabariit
Ükski energiavarustuse allsüsteemi osa (vaata lisa E joonis E.2), väljaarvatud kontaktliin ja külgtoed, ei tohi ulatuda pantograafi mehaanilise kinemaatilise gabariidi sisse.
Koostalitlusvõimeliste liinide pantograafide mehaaniline kinemaatiline gabariit määratakse lisa E punktis E.2 näidatud meetodil ja KTK CR LOC&PAS punktis 4.2.8.2.9.2 määratletud pantograafi profiilide põhjal.
Gabariidi väljaarvutamisel kasutatakse kinemaatilist meetodit ja väärtusi:
— |
pantograafide võimalik kõikumine epu – 0,110 m madalamal lubatud kõrgusel – h'u ≤ 5,0 m ja |
— |
pantograafide võimalik kõikumine epo – 0,170 m kõrgemal lubatud kõrgusel – h'o – 6,5 m, |
vastavalt lisa E punktile E.2.1.4 ja muudele väärtustele vastavalt lisa E punktile E.3.
4.2.15. Keskmine kontaktjõud
Keskmine kontaktjõud Fm on kontaktjõu statistiline keskmine väärtus. Fm koosneb pantograafi kontaktjõu staatilisest, dünaamilisest ja aerodünaamilisest komponendist.
Staatiline kontaktjõud on määratletud standardi EN50367:2006 punktis 7.1. Tabelis 4.2.15 on antud Fm vahemik erinevate energiavarustussüsteemide puhul.
Tabel 4.2.15
Keskmise kontaktjõu vahemik
Elektrisüsteem |
Fm kuni 200 km/h |
(Vahelduvvool) VV |
60 N < Fm< 0,00047*v2 + 90 N |
(Alalisvool) AV 3 kV |
90 N < Fm< 0,00097*v2 + 110 N |
(Alalisvool) AV 1,5 kV |
70 N < Fm< 0,00097*v2 + 140 N |
kus [Fm] = keskmine kontaktjõud, N ja [v] = kiirus km/h.
Vastavalt punktile 4.2.16 tuleb kontaktõhuliinid projekteerida nii, et need peavad vastu ka tabelis 4.2.15 antud jõukõvera suurima väärtuse puhul.
4.2.16. Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet
Kontaktõhuliin projekteeritakse vastavalt dünaamilise käitumise nõuetele. Projekteeritud kiirusel peab kontaktliini tõus vastama tabelis 4.2.16 esitatud tingimustele.
Kuna vooluvõtu kvaliteet avaldab kontaktliini kasutusajale otsustavat mõju, peab see vastama ettenähtud ja mõõdetavatele parameetritele.
Vastavust dünaamilise käitumise nõuetele kontrollitakse järgmiste parameetrite hindamisega:
— |
kontaktliini tõus ning kas |
— |
keskmine kontaktjõud Fm ja standardhälve σmax või |
— |
kaarlahenduste protsent: |
Vastavushindamise meetodi valib tellija. Valitud meetodi abil saavutatavad väärtused on esitatud tabelis 4.2.16.
Tabel 4.2.16
Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi nõuded
Nõutav väärtus |
Kiirusel v> 160 km/h |
Kiirusel v ≤ 160 km/h |
Õhuliini külgtoe tõusuruum |
2S 0 |
|
Keskmine kontaktjõud F m |
Vaata punkt 4.2.15 |
|
Standardhälve suurimal kiirusel σ max (N) |
0,3 F m |
|
Kaarlahenduste protsent suurima liinil lubatud kiiruse korral, NQ (%) (kaarlahenduse minimaalne kestvus 5 ms) |
≤ 0,1 vahelduvvoolu süsteemide puhul ≤ 0,2 alalisvoolu süsteemide puhul |
≤ 0,1 |
Määratlusi, väärtusi ja katsemeetodeid vt standarditest EN 50317:2002 ja EN 50318:2002.
S0 on kontaktliini arvutuslik, simuleeritud või mõõdetud tõus külgtoel tavalistes kasutustingimustes, kui kasutatakse üht või mitut pantograafi ja keskmine kontaktjõud raudteeliini suurimal kiirusel on Fm. Kui külgtoel on tõus kontaktõhuliini ehituse tõttu füüsiliselt piiratud, tohib vajalikku ruumi vähendada 1,5 S0-ni (vt standardi EN50119:2009 punkti 5.10.2).
Maksimaalne kontaktjõud (Fmax) avatud trassil jääb tavaliselt Fm pluss kolmekordse standardhälve σmax piiresse; suuremad väärtused ilmnevad erijuhtudel ja need on ära toodud standardi EN50119:2009, tabeli 4 punktis 5.2.5.2.
Jäikade osade puhul nagu kontaktõhuliini tsooniisolaatorite puhul võib kontaktjõud tõusta kuni maksimaalselt 350 N.
4.2.17. Pantograafi vahekaugus
Kontaktõhuliin projekteeritakse minimaalselt kahele kõrvuti töötavale pantograafile, mille minimaalsed pantograafi kollektorpeade keskjoonte vahelised kaugused on esitatud tabelis 4.2.17:
Tabel 4.2.17
Pantograafide vahekaugus
Sõidukiirus (km/h) |
VV minimaalne vahekaugus (m) |
AV 3 kV minimaalne vahekaugus (m) |
AV 1,5 kV minimaalne vahekaugus (m) |
||||||
Tüüp |
A |
B |
C |
A |
B |
C |
A |
B |
C |
160 < v ≤ 200 |
200 |
85 |
35 |
200 |
115 |
35 |
200 |
85 |
35 |
120 < v ≤ 160 |
85 |
85 |
35 |
20 |
20 |
20 |
85 |
35 |
20 |
80 < v ≤ 120 |
20 |
15 |
15 |
20 |
15 |
15 |
35 |
20 |
15 |
v ≤ 80 |
8 |
8 |
8 |
8 |
8 |
8 |
20 |
8 |
8 |
Kui on kohaldatav, tuleb järgnevad parameetrid deklareerida infrastruktuuriregistris (vaata lisa C):
— |
kontaktõhuliini konstruktsioonitüübi (A või B või C) kaugus vastavalt tabelile 4.2.17; |
— |
külgnevate pantograafide minimaalne vahekaugus alla tabelis 4.2.17 esitatud vahekaugust; |
— |
pantograafide arv üle kahe, mille jaoks liin on projekteeritud. |
4.2.18. Kontaktliini materjal
Kontaktliini materjali ja kontaktpinna materjali kombinatsioon avaldab suurt mõju mõlema kulumisele.
Kontaktliinid võivad olla valmistatud vasest ja vasesulamist (väljaarvatud vase-kaadmiumi sulamid). Kontaktliin vastab standardi EN50149:2001 punktide 4.1, 4.2 ja 4.5–4.7 nõuetele (väljaarvatud tabel 1).
VV liinid projekteeritakse nii, et nende puhul on võimalik kasutada puhtast süsinikust valmistatud kontaktpindu e. süsinikpindu (KTK CR LOC&PAS punkt 4.2.8.2.9.4.2). Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale on vastuvõetavad ka muud kontaktpinna materjalid, tehakse vastav sissekanne infrastruktuuriregistrisse (vaata lisa C).
AV liinid projekteeritakse nii, et nende puhul on võimalik kasutada KTK CR LOC&PAS punkt 4.2.8.2.9.4.2 valmistatud kontaktpindu.
4.2.19. Erinevate faaside eraldustsoonid
Faasidevaheliste eraldustsoonide projekt peab tagama, et rongid saaksid liikuda ühest tsoonist kõrvalasuvasse tsooni ilma neid kahte faasi sildamata. Vastavalt standardi EN50388:2005 punktile 5.1 peab voolutarbimine olema viidud nulli.
Faasidevahelises eraldustsoonis peatunud rongi taaskäivitamiseks tuleb tagada asjakohased meetmed (väljaarvatud lühikese eraldustsooni puhul nagu esitatud lisa F joonisel F.1). Neutraalse tsooni saab kõrvalasuvate tsoonidega ühendada kaugjuhtimise teel rakendatavate lülitite abil.
Eraldustsoonide projektis tuleb tavaliselt kasutada standardi EN50367:2006 lisas A.1 või käesoleva KTK lisas F toodud lahendusi. Kui alternatiivne lahendus välja pakutakse, tuleb tõendada, et see on sama usaldusväärne.
Faasidevaheliste eraldustsoonide projekti ja ülestõstetud pantograafide lubatud konfiguratsioonide kohta saab teavet infrastruktuuriregistrist (vt lisa C).
4.2.20. Erinevate energiavarustussüsteemide eraldustsoonid
4.2.20.1.
Eraldustsoonide konstruktsioon peab tagama, et rongid saavad liikuda ühest toitesüsteemist kõrvalasuvasse toitesüsteemi ilma nimetatud kahte süsteemi sildamata. VV ja AV süsteemide eraldamise puhul on tagasivooluahela suhtes vaja rakendada lisameetmeid, mis on määratletud standardi EN50122-2:1998 punktis 6.1.1.
Energiavarustussüsteemide eraldustsoonides liiklemiseks võib kasutada kaht meetodit:
a) |
pantograafid on tõstetud ja puudutavad kontaktliini; |
b) |
pantograafid on langetatud ega puuduta kontaktliini. |
Naabruses asuvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad lepivad vastavalt valitsevatele asjaoludele kokku, kas kasutada varianti a või b. Kasutatav meetod peab olema kantud infrastruktuuriregistrisse (vaata lisa C).
4.2.20.2.
Kui toitesüsteemide vahelised eraldustsoonid läbitakse nii, et pantograafid on vastu kontaktliini tõstetud, määratakse funktsionaalne lahendus kindlaks järgmiselt:
— |
kontaktõhuliinide erinevate elementide geomeetria peab vältima võimaluse, et pantograafid lühistaksid või sildaksid kumbagi toitesüsteemi; |
— |
energiavarustuse allsüsteemis võetakse meetmeid, vältimaks järjestikuste toitesüsteemide sildamist, kui rongile paigaldatud kaitselüliti(d) ei rakendu; |
— |
kontaktliinide võimalik kõrgus peab kogu eraldustsooni pikkuses vastama standardi EN50119:2009 punktis 5.10.3 esitatud nõuetele. |
Pantograafide seaded, mis on lubatud liiklemiseks eraldustsoonides tõstetud pantograafidega, peavad olema kantud infrastruktuuriregistrisse (vaata lisa C).
4.2.20.3.
Seda võimalust kasutatakse siis, kui ei suudeta täita tõstetud pantograafi puhul ette nähtud käitustingimusi.
Kui toitesüsteemi eraldustsoone läbitakse langetatud pantograafidega, peab süsteemi konstruktsioon olema selline, et välditakse sildamist, mille põhjustab kogemata tõstetud asendisse jäänud pantograaf. Juhul, kui mõni pantograaf peaks jääma tõstetud asendisse, nähakse ette seadmed mõlema toitesüsteemi väljalülitamiseks, nt lühiste tuvastamise teel.
4.2.21. Elektri-voolumõõtjad
Nagu käesoleva KTK punktis 2.1 nimetatud, on rongidel olevate energiatarbimise mõõteriistade puhul kehtivad nõuded esitatud KTK CR LOC&PAS eeskirjades. Paigaldatud elektri-voolumõõtja peab vastama KTK CR LOC&PAS punktile 4.2.8.2.8. Kõnealust mõõteriista võib kasutada vooluarvestina ning sellel esitatud andmed aktsepteeritakse kõikides liikmesriikides tarbitava voolu eest makstava summa arvestamisel.
4.3. Liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad
4.3.1. Üldnõuded
Tehnilise ühilduvuse seisukohast on liidesed loetletud allsüsteemide kaupa järgmiselt: veerem, infrastruktuur, juhtimine ja kontroll ning signaalimine, liiklustalitlus ja liikluskorraldus. Need sisaldavad ka viiteid tehnilise koostalitluse ohutusele raudteetunnelites (SRT TSI).
4.3.2. Vedurid ja reisirongid
KTK CR ENE |
KTK CR LOC&PAS |
||
Parameeter |
Punkt |
Parameeter |
Punkt |
Pinge ja sagedus |
4.2.3 |
Töötamine pingete ja sageduste piirkonnas |
4.2.8.2.2 |
Maksimaalne voolutugevus rongis |
4.2.4.1 |
Maksimaalne kontaktõhuliinist saadav võimsus ja voolutugevus |
4.2.8.2.4 |
Rongide võimsustegur |
4.2.4.2 |
Võimsustegur |
4.2.8.2.6 |
Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, paigalseisvad rongid |
4.2.6 |
Maksimaalne elektrivool paigalseisva rongi puhul, AV süsteemid |
4.2.8.2.5 |
Regeneratiivpidurdus |
4.2.7 |
Regeneratiivpidurdus energia suunamisega kontaktõhuliini |
4.2.8.2.3 |
Elektrikaitseseadmete koordineerimine |
4.2.8 |
Rongi elektrikaitseseadmed |
4.2.8.2.10 |
Vahelduvvoolusüsteemidele avalduvad harmoonilised ja dünaamilised mõjud |
4.2.9 |
Süsteemi energiavarustuse häired VV süsteemi puhul |
4.2.8.2.7 |
Kontaktõhuliini geomeetria |
4.2.13 |
Tööpiirkond pantograafi kõrgusel |
4.2.8.2.9.1 |
Pantograafi kollektoripea geomeetria |
4.2.8.2.9.2 |
||
Pantograafi gabariit |
4.2.14 |
Pantograafi kollektoripea geomeetria |
4.2.8.2.9.2 |
Mõõtmine |
4.2.3.1 |
||
Keskmine kontaktjõud |
4.2.15 |
Pantograafi staatiline kontaktjõud |
4.2.8.2.9.5 |
Pantograafi kontaktjõud |
4.2.8.2.9.6 |
||
Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet |
4.2.16 |
Pantograafi kontaktjõud |
4.2.8.2.9.6 |
Pantograafi vahekaugus |
4.2.17 |
Pantograafide paigutus |
4.2.8.2.9.7 |
Kontaktliini materjal |
4.2.18 |
Kontaktpinna materjal |
4.2.8.2.9.4.2 |
Eraldustsoonid: |
|
Läbisõit erinevate faaside või energiavarustussüsteemide vahelistest eraldustsoonidest |
4.2.8.2.9.8 |
faasidevahelised eraldustsoonid |
4.2.19 |
||
energiavarustussüsteemide eraldustsoonid |
4.2.20 |
||
Elektri-voolumõõtjad |
4.2.21 |
Tarbitava elektrienergia mõõtmise funktsioon |
4.2.8.2.8 |
4.3.3. Infrastruktuur
CR ENE TSI |
CR INF TSI |
||
Parameeter |
Punkt |
Parameeter |
Punkt |
Pantograafide gabariidid |
4.2.14 |
Raudteeäärsete ehitusgabariidid |
4.2.4.1 |
Süsteemide kaitse sätted: |
|
Kaitse elektrilöögi eest |
4.2.11.3 |
|
4.7.3 |
||
|
4.7.4 |
4.3.4. Kontroll ja signaalimine
Faasidevaheliste ja toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide voolujuhtimisliides on liides, mis ühendab energiavarustuse ja veeremi allsüsteeme. Seda juhitakse aga kontrollimise ja signaalimise allsüsteemi kaudu, mistõttu kõnealune liides on määratletud KTK CR CCS ja CR LOC & PAS eeskirjades.
Kuna veeremi poolt tekitatav harmooniline vool mõjutab kontrolli ja signaalimise allsüsteemi energiavarustuse allsüsteemi kaudu, käsitletakse seda teemat kontrolli ja signaalimise allsüsteemi juures.
4.3.5. Liiklustalitlus ja -korraldus
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel peavad olema süsteemid raudtee-ettevõtjatega suhtlemiseks.
CR ENE TSI |
CR OPE TSI |
||
Parameeter |
Punkt |
Parameeter |
Punkt |
Elektrivoolu juhtimine |
4.4.2 |
Liini ja liiniga seotud ja koos toimivate, vastavate liini kõrval asuvate seadmete kirjeldus |
4.2.1.2.2 |
Juhi teavitamine reaalajas |
4.2.1.2.3 |
||
Tööde teostamine |
4.4.3 |
Modifitseeritud elemendid |
4.2.1.2.2.2 |
4.3.6. Ohutu liiklemine raudteetunnelites
CR ENE TSI |
SRT TSI |
||
Parameeter |
Punkt |
Parameeter |
Punkt |
Energiavarustuse jätkumine võimalike tõrgete korral tunnelites |
4.2.5 |
Kontaktõhuliini või kontaktrööbaste segmenteerimine |
4.2.3.1 |
4.4. Käituseeskirjad
4.4.1. Sissejuhatus
Et täita 3. peatükis esitatud olulisi nõudeid, on käesolevas KTKs kirjeldatud energiavarustuse allsüsteemi eriomased käituseeskirjad järgmised:
4.4.2. Elektrivoolu juhtimine
4.4.2.1.
Vastavalt punktile 4.2.4.1 ei või rongi suurim lubatud voolutugevus normaaltingimuste korral ületada infrastruktuuriregistri järgi lubatavat väärtust (vaata lisa C).
4.4.2.2.
Ebanormaalsete kasutustingimuste puhul võib rongi suurim lubatud voolutugevus (vaata lisa C) olla väiksem. Infrastruktuuriettevõtja peab muudatustest teatama raudtee-ettevõtjale.
4.4.2.3.
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtab meetmeid energiavarustuse piisavaks haldamiseks hädaolukorras. Raudteeliini käitavaid raudtee-ettevõtjaid ja liinil töötavaid ettevõtjaid tuleb neist ajutistest meetmetest, nende geograafilisest asukohast, olemusest ja kasutatavatest signaliseerimisvahenditest teavitada. Vastutus maandamise eest määratletakse hädaolukorra lahendamise plaanis, mille koostab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Vastavushindamiseks kontrollitakse hädaolukorras kasutatavate sidekanalite, juhendite, menetluste ja seadiste olemasolu.
4.4.3. Tööde teostamine
Teatud olukordades, kaasa arvatud planeeritud tööde läbiviimine, võib osutuda vajalikuks ajutiselt peatada käesoleva KTK 4. ja 5. peatükis määratletud tehniliste nõuete kohaldamine energiavarustuse allsüsteemi ja selle koostalitluse komponentide suhtes. Sel juhul määratleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjakohased töötamise eritingimused, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks.
Kohaldatakse järgmisi üldsätteid:
— |
KTKle mittevastavad töötamise eritingimused on ajutised ja planeeritud; |
— |
raudteeliini käitavaid raudtee-ettevõtjaid ja liinil töötavaid ettevõtjaid teavitatakse neist ajutistest eranditest, nende geograafilisest asukohast, olemusest ja kasutatavatest signaliseerimisvahenditest. |
4.5. Hoolduseeskirjad
Toitesüsteemi (sh alajaamade ja postide) ning kontaktõhuliini kindlaksmääratud omadusi tuleb hoida stabiilselt kogu nende eluea jooksul.
Tuleb koostada hoolduskava, et tagada koostalitlusvõime kindlustamiseks vajalike energiavarustuse allsüsteemi kindlaksmääratud omaduste püsimine kindlaksmääratud piires. Eeskätt peab hoolduskava kirjeldama töötajate ametialast pädevust ning isikukaitsevahendeid, mida nad peavad kasutama.
Hooldustoimingud ei tohi halvendada selliseid ohutusmeetmeid nagu tagasivooluahela pidevus, ülepinge piiramine ja lühiste tuvastamine.
4.6. Töötajate ametialane pädevus
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab energiavarustuse allsüsteemi käitava ja kontrolliva personali ametialase kvalifikatsiooni ja pädevuse eest; raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohuseks on tagada pädevushindamise toimingute arusaadav dokumenteerimine. Energiavarustuse allsüsteemi hooldamiseks vajalikku pädevust kirjeldatakse üksikasjalikumalt hoolduskavas (vt punkt 4.5).
4.7. Tervishoiunõuded ja ohutustingimused
4.7.1. Sissejuhatus
Energiavarustuse allsüsteemi käitamise ja hoolduse ning KTK rakendamise puhul nõutakse järgnevates punktides kirjeldatud personali tervishoiunõuete ja ohutustingimuste järgimist.
4.7.2. Alajaamade ja sektsioonide eralduskohtade kaitseabinõud
Elektrifitseeritud veosüsteemide elektriohutuse tagamiseks projekteeritakse ja katsetatakse kõnealuseid paigaldisi vastavalt standardi EN 50122–1:1997 punktidele 8 (v.a. EN 50179) ja 9.1. Kõrvaliste isikute juurdepääs alajaamadele ja sektsioonide eralduskohtadele peab olema tõkestatud.
Alajaamade ja sektsioonide eralduskohtade maandamine integreeritakse raudteeliini üldisse maandussüsteemi kogu trassi ulatuses.
Iga paigaldise puhul tõendatakse, et tagasivooluahelad ja maandusjuhid on projektihindamise seisukohast piisavad. Tuleb näidata, et projektikohased elektrilöögi ja rööpapotentsiaali vastased kaitseseadmed on paigaldatud.
4.7.3. Kontaktõhuliini süsteemi kaitseabinõud
Kontaktõhuliini süsteemi elektriohutus ning elektrilöögivastane kaitse tagatakse vastavalt standardi EN50119:2009 punktile 4.3 ja standardi EN50122-1:1997 punktidele 4.1, 4.2, 5.1, 5.2 ja 7, väljaarvatud rööbastee vooluahelates ühenduste puhul kehtivad nõuded.
Kontaktõhuliini maandamismeetmed integreeritakse raudteeliini üldisesse maandamissüsteemi.
Iga paigaldise puhul tuleb näidata, et maandusjuhid on projektihindamise seisukohast piisavad. Tuleb näidata, et projektikohased elektrilöögi ja rööpapotentsiaali vastased kaitseseadmed on paigaldatud.
4.7.4. Tagasivooluahela kaitseabinõud
Tagasivooluahela elektriohutus ja talitlusvõime saavutatakse, projekteerides need paigaldised vastavalt standardi EN50122-1:1997 punktidele 7 ja 9.2–9.6 (väljaarvatud viitega standardile EN 50179).
Iga paigaldise puhul tuleb näidata, et tagasivooluahelad on projektihindamise seisukohast piisavad. Samuti tuleb näidata, et on paigaldatud projektikohased elektrilöögi ja rööpapotentsiaali vastased kaitseseadmed.
4.7.5. Muud üldnõuded
Lisaks punktidele 4.7.2–4.7.4 ja hoolduskavas sätestatud nõuetele (vt punkt 4.5) tuleb võtta tarvitusele ettevaatusabinõud hoolduspersonali ja käitajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks vastavalt Euroopa normidele ja Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele normidele.
4.7.6. Hea nähtavusega riietus
Raudtee energiavarustuse allsüsteemi hoolduspersonal peab liinil või selle lähedal töötades kandma valgust peegeldavaid riideid, millel on CE-märgistus (täites seega sätteid, mis on kehtestatud nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/686/EMÜ liikmesriikide individuaalkaitsevahendeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (1).
4.8. Infrastruktuuriregister ja lubatud sõidukitüüpide Euroopa register
4.8.1. Sissejuhatus
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklitele 33 ja 35 antakse kõigis KTKdes täpsed viited selle teabe osas, mis tuleb sisse kanda lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrisse ja infrastruktuuriregistrisse.
4.8.2. Infrastruktuuriregister
Käesoleva KTK lisas C on märgitud, milline energiavarustuse allsüsteemi käsitlev teave tuleb infrastruktuuriregistrisse kanda. Kõigil juhtudel, mil energiavarustuse allsüsteem või osa sellest viiakse vastavusse käesoleva KTKga, tehakse vastav kanne infrastruktuuriregistrisse, nagu märgitud lisas C ning 4. peatüki ja punkti 7.5 vastavas punktis (erijuhtumid).
4.8.3. Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register
Käesoleva KTK lisas D on märgitud, milline energiavarustuse allsüsteemi käsitlev teave tuleb kanda lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrisse.
5. KOOSTALITLUSE KOMPONENDID
5.1. Koostalitluse komponentide nimekiri
Koostalitluse komponente käsitletakse direktiivi 2008/57/EÜ asjakohastes sätetes ja alljärgnevalt on toodud energiavarustuse allsüsteemiga seotud komponentide nimekiri.
Kontaktõhuliin |
: |
Koostalitluse komponent kontaktõhuliin koosneb komponentidest, mis on loetletud allpool ja mis paigaldatakse energiavarustuse allsüsteemi raames, ning vastavalt projekteerimis- ja konfiguratsioonieeskirjadele. Kontaktõhuliini komponendid kujutavad endast elektrirongide varustamiseks elektrienergiaga raudteeliini kohale monteeritud juhtmete paigaldist koos seotud tarvikute, liiniisolaatorite ning muude lisaseadistega, sealhulgas toitjate ja ühenduslookadega. See on paigaldatud veeremi gabariidi ülemisest piirist kõrgemale ning varustab veeremeid elektrienergiaga pantograafide kaudu. Tugielemendid, nagu näiteks konsoolid, mastid ja vundamendid, tagasivoolujuhid, autotrafotoitjad, lülitid ja muud isolaatorid, ei kuulu koostalitluse komponendi kontaktõhuliini koosseisu. Koostalitluse seisukohast käsitletakse neid allsüsteemi nõuetes. |
Vastavushindamine peab hõlmama kõiki käesoleva KTK punktis 6.1.3 ja lisa A tabelis A.1 tähisega „X” märgitud etappe ja omadusi.
5.2. Komponentide tunnused ja tehnilised nõuded
5.2.1. Kontaktõhuliin
5.2.1.1.
Kontaktõhuliini projekt peab olema kooskõlas punktiga 4.2.13.
5.2.1.2.
Kontaktõhuliin projekteeritakse, kasutades punktis 4.2.15 sätestatud keskmist kontaktjõudu F m.
5.2.1.3.
Kontaktõhuliinide dünaamilise käitumise nõuded on toodud punktis 4.2.16.
5.2.1.4.
Kontaktõhuliin projekteeritakse nii, et tagatakse punktis 4.2.16 ette nähtud tõusuruum.
5.2.1.5.
Kontaktõhuliini projekteerimisel arvestatakse pantograafide vahekaugust, mis on sätestatud punktis 4.2.17.
5.2.1.6.
Alalisvoolusüsteemide puhul projekteeritakse kontaktõhuliin vastavalt punktis 4.2.6 esitatud nõuetele.
5.2.1.7.
Kontaktliini materjal peab vastama punktis 4.2.18 kehtestatud nõuetele.
6. ALLSÜSTEEMIDE KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE SOBIVUSE HINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE
6.1. Koostalitluse komponendid
6.1.1. Vastavushindamismenetlus
Käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitluse komponentide vastavushindamine viiakse läbi vastavate moodulitega.
Vastavushindamismenetlus koostalitluse komponendi konkreetsete nõuete puhul on esitatud punktis 6.1.4.
6.1.2. Moodulite kasutamine
Koostalitluse komponentide vastavushindamise puhul kasutatakse järgmisi mooduleid:
— |
CA |
Tootmise sisekontroll |
— |
CB |
EÜ tüübikinnituse kontroll |
— |
CC |
Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus |
— |
CH |
Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev vastavus |
— |
CH1 |
Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projekti kontrollimisel põhinev vastavus |
Tabel 6.1.2
Vastavushindamise moodulid, mida kasutatakse koostalitluse komponentide puhul
Protseduurid |
Moodulid |
Aluseks on EL turunormid enne käesoleva KTK jõustumist |
CA või CH |
Aluseks on EL kehtivad turunormid pärast käesoleva KTK jõustumist |
CB+CC või CH1 |
Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid tuleb valida tabelist 6.1.2.
Kui tooted on turule toodud enne käesoleva KTK avaldamist, loetakse tüüp kinnitatuks ja tingimusel, et tootja tõendab, et katsetuste ja kontrollimiste alusel sobivad need koostalitluse komponendid kasutamiseks võrreldavates tingimustes ning need vastavad käesolevale KTKle, ei ole tarvis läbi teha EÜ tüübikinnituse kontrolli (moodul CB). Sel juhul jäävad need hindamistulemused uue rakenduse puhul kehtima. Kui ei ole võimalik tõendada, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, kasutatakse koostalitluse komponentide vastavushindamist nagu pärast käesolevate tehnilise koostalitluse tingimuste avaldamist EL turule toodud komponentide puhul.
6.1.3. Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused
Kui mõne koostalitluse komponendi puhul pakutakse välja uuenduslikke lahendusi, nagu kirjeldatud punktis 5.2, määrab tootja või tema volitatud esindaja, kes tegutseb ühenduses, kõrvalekalde käesoleva KTK vastavast sättest ja esitab need komisjonile analüüsimiseks.
Kui analüüs annab positiivse tulemuse, töötatakse komisjoni loal välja komponendi asjakohaste talitluslike ja liideste tehnilised kirjeldused.
Asjakohased talituslikud ja liideste tehnilised kirjeldused ning hindamismeetodid tuleb lisada koostalitluse tehnilise kirjelduse versiooniuuendusse.
Komisjoni otsuse alusel, mis tehakse vastavalt direktiivi artiklile 29, võib uuendusliku lahenduse kasutusele võtta enne selle lisamist KTKsse.
6.1.4. Konkreetse koostalitluse komponendi vastavushindamismenetlus - kontaktõhuliinid
6.1.4.1.
Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi hindamine hõlmab nii kontaktõhuliini (energiavarustuse allsüsteem) kui ka pantograafi (veeremi allsüsteem).
Kontaktõhuliini uut projekti hinnatakse standardi EN 50318:2002 kohaselt simulatsiooni abil ning standardi EN 50317:2002 kohaselt uue projekti katselõigu mõõtmise teel.
Simulatsiooni ja tulemuste analüüsi puhul arvestatakse iseloomulike tunnusjoontega (nt tunnelid, ristmed, neutraalsed lõigud jne).
Simulatsioonide läbiviimiseks kasutatakse asjaomases süsteemis vähemalt kahte erinevat KTKle vastavat tüüpi pantograafi, (2) mis vastavad antud kiirusele (3) ja millele sobib antud energiavarustussüsteem, kiirendades kuni kontaktõhuliini ettenähtud koostalitluse komponendi puhul ette nähtud valmistajakiiruseni.
Simulatsioone on lubatud läbi viia sellist tüüpi pantograafidega, mille suhtes on käsil koostalitluse komponentide sertifitseerimismenetlus, tingimusel, et muud KTK CR LOC&PAS nõuded on täidetud.
Simulatsiooni võib läbi viia nii üksiku kui mitme punktile 4.2.17 vastava vahekaugusega pantograafi puhul.
Rahuldav simuleeritud vooluvõtu kvaliteet peab iga pantograafi puhul vastama punktile 4.2.16 nii tõusu, keskmise kontaktjõu kui standardhälbe poolest.
Kui simulatsiooni tulemused on rahuldavad, katsetatakse uue kontaktõhuliini esinduslikku lõiku kohapeal.
Ülalmainitud kohapealse katse puhul tuleb simulatsiooniks valitud üht või kaht tüüpi pantograafid paigaldada veeremile, mis lubab esinduslikul lõigul arendada ettenähtud kiirust.
Katsed viiakse läbi vähemalt simulatsioonide põhjal väljaselgitatud halvima paigaldusega pantograafidega, ning katsete tulemused peavad rahuldama punktis 4.2.17 esitatud nõudeid.
Iga pantograaf peab punktis 4.2.15 nõutud katsel tekitama kontaktõhuliini valmistajakiirusele vastava keskmise kontaktjõu.
Rahuldav simuleeritud vooluvõtu kvaliteet peab iga pantograafi puhul vastama punktile 4.2.16 nii tõusu, keskmise kontaktjõu kui standardhälbe või kaarlahenduse protsendi poolest.
Kui eelnimetatud hindamiste tulemused on positiivsed, loetakse katsetatud kontaktõhuliini projekt nõuetele vastavaks ning seda võib kasutada liinidel, kus projekti omadused sobivad liini nõuetega.
Koostalitluse komponendi pantograafi vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi nõuete hindamist kirjeldatakse KTK CR LOC&PAS punktis 6.1.2.2.6.
6.1.4.2.
Vastavushindamine teostatakse vastavalt standardi EN 50367:2006 lisale A.4.1.
6.1.5. EÜ koostalitluse komponentide vastavusdeklaratsioon
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ IV lisa punktile 3 peab EÜ vastavusdeklaratsiooni juures olema ka seletuskiri kasutustingimuste kohta:
— |
nimipinge ja -sagedus; |
— |
suurim valmistajakiirus. |
6.2. Energiavarustuse allsüsteem
6.2.1. Üldsätted
Taotleja palvel viib teavitatud asutus läbi EÜ vastavustõendamise vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ VI lisale ja vastavate moodulite sätetele.
Kui tellija suudab tõendada, et infrastruktuuri allsüsteemi katsed või kontrollid on olnud projekti eelnevate taotluste puhul samaväärsetel tingimustel edukad, siis võtab teavitatud asutus neid katseid ja kontrolle EÜ vastavustõendamisel arvesse.
Vastavushindamise protseduurid allsüsteemi konkreetsete nõuete puhul on toodud punktis 6.2.4.
Taotleja koostab energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.
6.2.2. Moodulite kasutamine
Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetluse puhul võib taotleja või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja valida kas:
— |
moodul SG: üksiktoote vastavustõendamise menetlusel põhineva EÜ vastavustõendamise, või |
— |
moodul SH1: Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projekti kontrollimisel põhineva EÜ vastavustõendamise. |
6.2.2.1.
SG mooduli puhul võib teavitatud asutus võtta arvesse tõendeid, mis on saadud selliste uuringute, kontrollimiste või katsete käigus, mille on samaväärsetes tingimustes edukalt teostanud teised asutused, (4) taotleja või tema esindaja.
6.2.2.2.
Mooduli SH1 võib valida ainult siis, kui kõik allsüsteemi projektis sisalduvad vastavushindamisele kuuluvad tegevused (projekteerimine, tootmine, kokkupanek, paigaldamine) kuuluvad projekteerimise, tootmise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedijuhtimissüsteemi alla, mille on kinnitanud teavitatud asutus ja mille üle teavitatud asutus teostab järelevalvet.
6.2.3. Uuenduslikud lahendused
Kui allsüsteem sisaldab lahendust, mis on vastavalt punkti 4.1 määratlusele uuenduslik, peab taotleja näitama selle lahenduse kõrvalekallet käesoleva KTK vastavatest sätetest ja esitama need komisjonile.
Positiivse tulemuse korral, töötatakse välja komponendi asjakohaste talituslike ja liideste tehnilised kirjeldused ja lahenduse vastavushindamise metoodika.
Asjakohased talituslikud ja liideste tehnilised kirjeldused ning vastavushindamise metoodika tuleb lisada koostalitluse tehnilise kirjelduse versiooniuuendusse. Direktiivi artikli 29 kohase Komisjoni otsuse alusel võib uuendusliku lahenduse kasutusele võtta enne selle lisamist KTKsse.
6.2.4. Konkreetsed allsüsteemi vastavushindamise protseduurid
6.2.4.1.
Vastavushindamine tuleb teostada vastavalt standardi EN 50388:2005 punktidele 14.4.1, 14.4.2 (ainult simulatsioon) ja 14.4.3.
6.2.4.2.
Vahelduvvoolu püsiseadmete vastavushindamine tuleb teostada standardi EN 50388:2005 punkti 14.7.2 kohaselt.
Alalisvooluseadmete vastavushindamine teostatakse projektihindamise teel.
6.2.4.3.
Alajaamade projekti ja käitamise vastavushindamine teostatakse vastavalt standardi EN 50388:2005 punktile 14.6.
6.2.4.4.
Vastavushindamine, mis põhineb ühilduvuse uurimisel, viiakse läbi vastavalt standardi EN50388:2005 punktile 10.3, arvestades standardi EN 50388:2005 punktis 10.4 esitatud ülepingeid.
6.2.4.5.
Kui uuele liinile paigaldatav kontaktõhuliin tunnistatakse koostalitluse komponendiks, tagatakse selle korrektne paigaldamine vastastikuse toime parameetrite mõõtmisega standardi EN 50317:2002 kohaselt.
Nimetatud mõõtmine teostatakse koostalitluse komponendi pantograafiga, mille puhul ilmneb kavandatud valmistajakiirusel keskmine kontaktjõud, nagu on nõutav käesoleva KTK punktis 4.2.15.
Katse peamine eesmärk on tuvastada ehitusvigu, mitte anda projektile põhimõttelist hinnangut.
Paigaldatud kontaktõhuliini võib vastu võtta siis, kui mõõtmistulemused vastavad tabelis 4.2.16 esitatud nõuetele nii tõusu, keskmise kontaktjõu kui standardhälbe või kaarlahenduste protsendi poolest.
Pantograafi ühildumiseks veeremi allsüsteemiga vajaliku vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi nõuete hindamist kirjeldatakse KTK CR LOC&PAS punktis 6.2.2.2.14.
6.2.4.6.
Vastavushindamine seisneb olemasoleva hoolduskava kinnitamises.
Teavitatud asutus ei vastuta plaanis esitatud üksikasjalike nõuete sobivuse eest.
6.3. Allsüsteemid, mis sisaldavad koostalitluse komponente, millel puudub EÜ deklaratsioon
6.3.1. Tingimused
Käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud üleminekuperioodil on teavitatud asutusel luba väljastada allsüsteemile EÜ vastavustunnistus isegi siis, kui mõnel allsüsteemi ühendatud koostalitluse komponendil puudub käesolevas KTKs sätestatud asjakohane EÜ vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon juhul, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:
— |
teavitatud asutus on kontrollinud allsüsteemi vastavust nõuetele, mis on määratletud käesoleva KTK 4. peatükis ja vastavalt punktis 6.2 kuni 7. peatükini sätestatule (välja arvatud „Erijuhtumid”). Muidu ei vasta koostalitluse komponendid punkti 5 6.1 tingimustele, ja |
— |
neid koostalitluse komponente, millel puudub asjakohane EÜ vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon, on enne käesoleva KTK jõustumist kasutatud vähemalt ühes liikmesriigis juba käigus olevas allsüsteemis. |
Sellisel viisil hinnatud koostalitluse komponentidele ei koostata EÜ vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni.
6.3.2. Dokumentatsioon
Allsüsteemi EÜ vastavussertifikaadil on selgelt kirjas, milliseid koostalitluse komponente on teavitatud asutus allsüsteemi kontrollimise raames hinnanud.
Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonis on selgelt märgitud:
— |
milliseid koostalitluse komponente on allsüsteemi osana hinnatud; |
— |
kinnitus selle kohta, et allsüsteem sisaldab koostalitluse komponente, mis on allsüsteemi osana kontrollitud komponentidega identsed; |
— |
nende koostalitluse komponentide puhul põhjus(ed), miks tootja ei esitanud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni enne komponendi kaasamist allsüsteemi, samuti selgitatakse direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade kohaldamist. |
6.3.3. Vastavalt punktile 6.3.1 sertifitseeritud allsüsteemide hooldus
Üleminekuperioodi ajal ning samuti pärast üleminekuperioodi kuni allsüsteemi ajakohastamise või uuendamiseni (arvestades liikmesriikide otsust KTKde rakendamisest), on koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon ning mis on sama tootja toodetud komponentidega sama tüüpi, on lubatud kasutada allsüsteemi hooldusega seotud asendamisteks ja varuosadena hooldustööde eest vastutava asutuse vastutusel. Igal juhul peab hoolduse eest vastutav organisatsioon tagama, et hoolduse puhul väljavahetatavad komponendid sobivad selleks kasutuseks, neid kasutatakse vastavalt kasutusotstarbele, võimaldavad raudteesüsteemi koostalitlust ning vastavad samal ajal olulistele nõuetele. Sellised komponendid peavad olema jälgitavad ja sertifitseeritud vastavalt mis tahes siseriiklikele või rahvusvahelistele eeskirjadele või mis tahes raudteevaldkonna üldtunnustatud tegevusjuhisele.
7. RAKENDAMINE
7.1. Üldist
Liikmesriigid määravad kindlaks üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku (TEN) liinide energiavarustuse allsüsteemi need osad, mida on vaja koostalitluse teenindamiseks (näit kontaktõhuliinid trassi ja kõrvalteede kohal, raudteejaamad, raudteerongide sorteerimisjaamad) ja mis seetõttu peavad vastama KTKle. Nende elementide määratlemisel peavad liikmesriigid arvestama süsteemi kui terviku sidusust.
7.2. Koostalitluse väljaarendamise etapiviisiline strateegia
7.2.1. Sissejuhatus
Käesolevates tehnilistes koostalitlustingimustes kirjeldatud strateegia kehtib uute, ajakohastatud ja uuendatud liinide kohta.
Olemasolevate liinide muutmine nende vastavusse viimiseks KTKga võib kaasa tuua suuri investeeringukulutusi ja osutuda seega progressiivseks.
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 punktis 1 sätestatud tingimustele osutab üleminekustrateegia viisile, kuidas kohandada olemasolevaid paigaldisi, kui see õigustab end majanduslikult.
7.2.2. Üleminekustrateegia pinge ja sageduse puhul
Elektritoitesüsteemi valik sõltub liikmesriigi otsusest. Otsus tuleb langetada majandusliku tasuvuse pinnalt, arvestades vähemalt järgmiste teguritega:
— |
liikmesriigis olemasoleva elektrivarustussüsteemiga, |
— |
ühendustega naaberriikide raudteeliinidega neis olemasoleva elektrivarustussüsteemi alusel. |
7.2.3. Üleminekustrateegia pantograafide puhul ja kontaktõhuliinide geomeetria
Kontaktõhuliinide projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt ühe vastava geomeetriaga (1 600 mm või 1 950 mm) pantograafi kollektoripeaga; pantograafide geomeetria on määratletud KTK CR LOC&PAS punktis 4.2.8.2.9.2.
7.3. Käesoleva KTK kohaldamine uutel liinidel
4.–6. peatükki ning kõiki punkti 7.5 erisätteid kohaldatakse täiel määral raudteeliinidel, mis kuuluvad käesoleva KTK geograafilisse kohaldamisalasse (vt punkt 1.2) ning mis antakse käiku pärast käesoleva KTK jõustumist.
7.4. Käesoleva KTK kohaldamine olemasolevatel liinidel
7.4.1. Sissejuhatus
Käesolevat KTKd võib täielikult kohaldada uutele paigaldistele, kuid nende kohaldamiseks olemasolevatel raudteeliinidel võib olla tarvis muuta olemasolevaid seadmeid. Vajalike muudatuste ulatus sõltub sellest, kui suurel määral olemasolevad seadmed nõuetele vastavad. Punkti 7.5 (erijuhtumid) piiramata kohaldatakse tavaraudtee energiavarustuse KTK puhul järgmisi põhimõtteid.
Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 lõike 2 kohaldamise korral, s.t kui käikulaskmise puhul nõutakse vastavate lubade olemasolu, otsustab liikmesriik, milliseid KTK sätteid tuleb rakendada, arvestades üleminekustrateegiat.
Kui direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 lõiget 2 ei kohaldata, s.t käikulaskmise puhul ei ole lube vaja uuesti taotleda, soovitatakse käesolevale KTKle vastavaid tehnilisi tingimusi. Kui vastavust ei ole võimalik saavutada, teavitab tellija sellest liikmesriiki.
Kui liikmesriik nõuab uue seadme käikulaskmist, määratleb tellija praktilised meetmed ja projekti erinevad etapid, mis on vajalikud nõutava teenindustaseme saavutamiseks. Need etapid võivad sisaldada üleminekuperioode, mil liiklust alustatakse vähendatud teenindustasemega.
Olemasolev allsüsteem võib lubada KTK-le vastavate sõidukite liiklemist juhul, kui direktiivis 2008/57/EÜ sätestatud olulised nõuded on täidetud. Sel juhul peaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olema võimeline vabatahtlikult täitma direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 35 sätestatud infrastruktuuriregistrit. Menetlus, mida kasutatakse selle tõendamiseks, mil määral on tagatud vastavus KTK põhiparameetritele, määratakse kindlaks infrastruktuuriregistri tehnilises kirjelduses, mille komisjon võtab vastu kooskõlas kõnealuse artikliga.
7.4.2. Kontaktõhuliinide ja/või energiavarustussüsteemi ajakohastamine/uuendamine
Pikema perioodi jooksul on võimalik järk-järgult modifitseerida kogu või osa kontaktõhuliinidest ja/või energiavarustussüsteemist – elementide kaupa – et saavutada vastavus käesoleva KTKga.
Kuid kogu allsüsteemi vastavusest saab teatada alles siis, kui kõik elemendid on viidud vastavusse KTKga.
Ajakohastamise/uuendamise protsessis tuleb arvestada vajadust säilitada vastavus olemasoleva energiavarustuse allsüsteemiga ja teiste allsüsteemidega. Projekti puhul, milles on käesoleva KTKga mitteühilduvaid elemente, tuleb vastavushindamise ja EÜ vastavustõendamise puhul kasutatavad protseduurid liikmesriigiga kokku leppida.
7.4.3. Hooldusega seotud parameetrid
Energiavarustuse allsüsteemi hoolduse puhul ei nõua käikulaskmine ametlikku vastavustõendamist ega lubasid. Siiski võivad hooldustööde käigus tehtud asendamised olla võimalikult praktilised vastavalt käesoleva KTK sätetele, millest on abi koostalitluse väljaarendamiseks.
7.4.4. Olemasolev allsüsteem, mis ei kuulu ajakohastamise ega uuendamise projekti alla
Rongid võivad vastata kiir- ja tavaraudtee veeremi KTKle ka hetkel kasutatava allsüsteemi puhul, kui KTK olulised nõuded on täidetud. Sel juhul teatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja infrastruktuuriregistrisse vastavalt käesoleva KTK lisale C vabatahtlikult, millisel määral vastavad põhiparameetrid käesolevale KTKle.
7.5. Erijuhtumid
7.5.1. Sissejuhatus
Teatud erisätteid tohib kohaldada järgmistel erijuhtumitel:
(a) „P” juhtumid: alalised juhtumid;
(b) „T” juhtumid: ajutise kehtivusega juhtumitel on soovitatav, et eesmärgiks olev süsteem võetakse kasutusele 2020. aastaks (see eesmärk on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 1996. aasta otsusega nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, (5) muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 884/2004/EÜ (6)).
7.5.2. Erijuhtumite nimekiri
7.5.2.1.
P-juhtum
Ühtegi punktides 4.2.3–4.2.20 toodud põhiparameetrit ei rakendata 1 520 mm laiusega rööpapaari suhtes; need on avatud punktid.
7.5.2.2.
7.5.2.2.1. Pinge ja sagedus (4.2.3)
T juhtum
Alajaamade terminaalides ja pantograafis kasutatava voolupinge ja -sageduse väärtused ja piirväärtused 1,5 kV alalisvoolu elektriliinidel:
— |
Nimes – Port Bou, |
— |
Toulouse – Narbonne, |
võivad laieneda standardi EN50163:2004 punktis 4 toodud väärtustele (Umax2 ligi 2 000 V).
7.5.2.2.2. Keskmine kontaktjõud (4.2.15)
P-juhtum
Alalisvoolu 1,5 kV liinide puhul on keskmine kontaktjõud järgmises vahemikus:
Tabel 7.5.2.2.2
Keskmise kontaktjõu vahemik
(Alalisvool) AV 1,5 kV |
70 N < Fm< 0,00178*v2 + 110 N paigalseisu kontaktjõud 140 N |
7.5.2.3.
7.5.2.3.1. Kontaktõhuliini geomeetria – kontaktliini kõrgus (4.2.13.1)
P-juhtum
Kontaktliini normaalkõrgus on 6,15 m, (vähim 5,60 m, suurim 6,60 m).
7.5.2.4.
P-juhtum
Kõiki punktides 4.2.3–4.2.20 toodud põhiparameetreid ei rakendata 1 520 mm laiusega rööpapaaride suhtes, need on avatud punktid.
7.5.2.5.
P-juhtum
Kõiki punktides 4.2.3–4.2.20 esitatud põhiparameetreid ei rakendata 1 520 mm laiusega rööpapaaride suhtes, need on avatud punktid.
7.5.2.6.
7.5.2.6.1. Pantograafi gabariidid (4.2.14)
P-juhtum
Olemasolevate raudteeliinide ajakohastamisel ja uuendamisel vastavalt olemasolevate struktuuride (tunnelite, ülesõidusildade, sildade) gabariitidele arvestatakse Sloveenias pantograafide mehaanika kinemaatilise gabariidi puhul pantograafi profiiliks 1 450 mm, nagu on määratletud standardis EN 50367, 2006, joonis B.2.
7.5.2.7.
7.5.2.7.1. Kontaktliini kõrgus (4.2.13.1)
P-juhtum
Olemasoleva energiavarustuse allsüsteemi ajakohastamisel või uuendamisel või olemasoleva infrastruktuuri uute energiavarustuse allsüsteemide ehituse puhul ei või kontaktliinide nimikõrgus Suurbritannias olla alla 4 700 mm.
7.5.2.7.2. Põikisuunaline kõrvalekalle (4.2.13.3)
P-juhtumid
Suurbritannias võib kontaktliinide lubatud põikisuunaline kõrvalekalle rööpmekeskme suhtes külgtuule korral uute, ajakohastatud või uuendatud energiavarustuse allsüsteemi puhul olla 475 mm (kui infrastruktuuriregistris pole deklareeritud väiksemat väärtust), kui liinide kõrgus on vähemalt 4 700 mm, kaasaarvatud ehitustolerantsid, temperatuurimõjud ja mastide deformatsioonid. Kõrgemate kui 4 700 mm liinide puhul, väheneb see väärtus 0,040 × (liini kõrgus (mm) – 4 700) mm.
7.5.2.7.3. Pantograafi gabariidid (4.2.14 ja lisa E)
P-juhtumid
Suurbritannias määratakse olemasoleva energiavarustuse allsüsteemi ajakohastamisel või uuendamisel või olemasoleva infrastruktuuri uute energiavarustuse allsüsteemide ehituse puhul pantograafide mehaanika kinemaatiline gabariit alltoodud diagrammilt (joonis 7.5.2.7).
Joonis 7.5.2.7
Pantograafi gabariidid
Diagrammil on kujutatud maksimaalne töötsoon, mille piires pantograafi kollektoripea liigub. Töötsoon asub rööbastee telgjoonte piirasenditel, mida võimaldavad rööbastee tolerantsid (välja arvatud). Töötsoon on absoluutne gabariit, mitte kohandatav võrdlusprofiil.
Kõigil kiirustel kuni liinil lubatud suurima kiiruseni; suurima põikkalde korral; tuulekiirustel, mille puhul on võimalik piiranguteta käitamine, ning äärmusliku tuulekiiruse korral, mis on määratletud infrastruktuuriregistris:
W = 800 + J mm, kui H ≤ 4 300 mm; ja
W′ = 800 + J + (0,040 × (H – 4 300)) mm, kui H > 4 300 mm.
kus:
H |
= |
töötsooni kõrgus rööbaste tasapinnast ülemise servani (millimeetrites). See suurus on kontaktliini kõrguse ja tõusu etteantud väärtuse summa. |
J |
= |
200 mm sirgel rööbasteel |
J |
= |
230 mm kurvilisel rööbasteel |
J |
= |
190 mm (miinimum) juhul, kui piirangud seab tsiviilinfrastruktuuri läbiv lõtk, mida ei ole võimalik ökonoomselt suurendada. |
Lisamööndusi tehakse seoses kontaktliini kulumise, mehaanilise lõtku, staatilise või dünaamilise elektrilise lõtkuga.
7.5.2.7.4. 600/750 V alalisvoolu elektriraudtee, mille puhul kasutatakse maapinnal olevaid kontaktrööpaid
P-juhtum
Liinid, mis töötavad 600/750 V alalisvoolu elektrisüsteemil, mille puhul kasutatakse maapinnal olevaid, kolme ja/või nelja konfiguratsiooniga ülapinnaga voolujuhtivaid rööpaid, tuleb ajakohastada, uuendada ja laiendada juhul, kui see on majanduslikult õigustatud. Kehtivad siseriiklikud standardid.
7.5.2.7.5. Kontaktõhuliini süsteemi kaitsesätted (4.7.3)
P-juhtum
Käesoleva sätte (5.1.2.1) puhul kehtivad siseriiklikud eritingimused, viide standardi EN50122-1:1997 punktile 5.1.
8. LISADE NIMEKIRI
A. |
Koostalitluse komponentide vastavushindamine |
B. |
Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamine |
C. |
Infrastruktuuriregister, energiavarustuse allsüsteemi käsitlev teave |
D. |
Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register, energiavarustuse allsüsteemi puhul vajalik teave |
E. |
Pantograafide mehaanika kinemaatilise gabariidi määramine |
F. |
Faaside ja energiavarustussüsteemide eraldustsoonide liidesed |
G. |
Võimsustegur |
H. |
Elektrikaitse: pealüliti rakendumine |
I. |
Viidatud standardite nimekiri |
J. |
Sõnastik |
LISA A
KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE
A.1. Kohaldamisala
Käesolev lisa käsitleb energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse komponendi (kontaktõhuliini) vastavushindamist.
Olemasolevate koostalitluse komponentide puhul tuleb järgida punktis 6.1.2. kirjeldatud protsessi.
A.2. Omadused
Projekteerimise eri etappides moodulite CB või CH1 rakendamisel hinnatavad koostalitluse komponendi omadused on tabelis A.1 tähistatud märkega „X”. Tootmisetappi hinnatakse allsüsteemi piires.
Tabel A.1
Koostalitluse komponendi hindamine: kontaktõhuliin
|
Etapp, mille ajal hindamine toimub |
Konkreetsed vastavushindamise protseduurid |
|||
|
Projekti- ja arendusetapp |
Tootmisetapp |
|||
Näitaja – punkt |
Projekti ülevaatus |
Tootmisprotsessi ülevaatus |
Tüübikatsetus |
Toote kvaliteet (seeriatootmine) |
|
Geomeetria – 5.2.1.1 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
Keskmine kontaktjõud – 5.2.1.2 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
Dünaamiline käitumine – 5.2.1.3 |
X |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
Punkti 6.1.4.1 kohane vastavushindamine teostatakse projektihindamise puhul standardile EN50318:2002 vastava kinnitatud simulatsiooni ning tüübikatse puhul standardile EN50317:2002 vastavate mõõtmiste abil |
Tõusuruum – 5.2.1.4 |
X |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
Projektihindamise puhul standardile EN50318:2002 vastav kinnitatud simulatsioon ja tüübikatse puhul standardile EN50317:2002 vastavad mõõtmised koos keskmise kontaktjõu mõõtmisega vastavalt punktile 4.2.15 |
Pantograafide vahekauguse projekteerimine – 5.2.1.5 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
Paigalseisuvool – 5.2.1.6 |
X |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
Vastavalt punktile 6.1.4.2 |
Kontaktliini materjal – 5.2.1.7 |
X |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
|
LISA B
ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE
B.1. Kohaldamisala
Käesolev lisa käsitleb energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamist.
B.2. Näitajad ja moodulid
Projekteerimise, paigaldamise ja käitamise erinevates etappides hinnatavad allsüsteemi omadused on tabelis B.1 tähistatud sümboliga X.
Tabel B.1
Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamine
Põhiparameetrid |
Hindamisetapp |
|
|||||
Projekti- ja arendusetapp |
Tootmisetapp |
||||||
Projekti ülevaatus |
Valmistamine, kokkupanek, paigaldus |
Paigaldatuna enne kasutuselevõttu |
Kontrollimine ettenähtud käitamistingimuste juures |
Konkreetsed vastavushindamise protseduurid |
|||
Pinge ja sagedus – 4.2.3 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Elektrivarustussüsteemi tööparameetrid – 4.2.4 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Keskmise kasuliku pinge hindamine vastavalt punktile 6.2.4.1 |
||
Energiavarustuse jätkumine võimalike tõrgete korral tunnelites – 4.2.5 |
X |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
|
||
Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, paigalseisvad rongid – 4.2.6 |
X (7) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Regeneratiivpidurdus – 4.2.7 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Vastavalt punktile 6.2.4.2 |
||
Elektrikaitse koordineerimine – 4.2.8 |
X |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
Vastavalt punktile 6.2.4.3 |
||
Vahelduvvoolusüsteemidele avalduvad harmoonilised ja dünaamilised mõjud – 4.2.9 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Vastavalt punktile 6.2.4.4 |
||
Kontaktõhuliini geomeetria Kontaktliini kõrgus – 4.2.13.1 |
X (7) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Kontaktõhuliini geomeetria Kontaktliini võimalikud kõrgused – 4.2.13.2 |
X (7) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Kontaktõhuliini geomeetria Põikisuunaline kõrvalekalle – 4.2.13.3 |
X (7) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Pantograafi gabariidid – 4.2.14 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Keskmine kontaktjõud – 4.2.15 |
X (7) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet – 4.2.16 |
X (7) |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
Punkti 6.1.4.1 kohane vastavushindamine teostatakse projektihindamise puhul standardile EN50318:2002 vastava kinnitatud simulatsiooni abil. Punkti 6.2.4.5 kohane kokkupandud kontaktõhuliini vastavustõendamine teostatakse standardile EN 50317:2002 vastavate mõõtmiste abil. |
||
Pantograafi vahekaugus – 4.2.17 |
X (7) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Kontaktliini materjal – 4.2.18 |
X (7) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Faasidevahelised eraldustsoonid – 4.2.19 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid – 4.2.20 |
X |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
||
Energiavarustuse haldamine ohu korral – 4.4.2.3 |
X |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
|
||
Hoolduseeskirjad – 4.5 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
X |
Ei kohaldata |
Vastavalt punktile 6.2.4.6 |
||
Kaitse elektrilöögi eest 4.7.2, 4.7.3, 4.7.4 |
X |
X |
X |
N/A1) |
|
LISA C
INFRASTRUKTUURIREGISTER, ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI KÄSITLEV TEAVE
C.1. Kohaldamisala
Käesolev lisa käsitleb energiavarustuse allsüsteemi käsitlevat teavet, mis lisatakse punkti 4.8.2 nõuete kohaselt infrastruktuuriregistrisse vastavate raudteeliinide kõigi ühelaadsete teelõikude kohta.
C.2. Kirjeldatavad omadused
Tabel C.1 sisaldab energiavarustuse allsüsteemi koostalitlusvõime selliseid omadusi, mille kohta tuleb esitada andmed iga raudteelõigu jaoks.
Tabel C.1
Infrastruktuuriregistris esitatav teave
Parameeter, koostalitluse element |
Punkt |
Pinge ja sagedus |
4.2.3 |
Suurim voolutugevus rongis |
4.2.4.1 |
Maksimaalne paigalseisuvool, ainult AV süsteemid |
4.2.6 |
Regeneratiivenergia kasutustingimused |
4.2.7 |
Kontaktliini nimikõrgus |
4.2.13.1 |
Pantograafi lubatud profiil(id) |
4.2.13.3 |
Raudteeliinil lubatud suurim kiirus ühe töötava pantograafi puhul (kui kohaldatav) |
4.2.17 |
Kontaktõhuliini konstruktsioonitüübi kaugus |
4.2.17 |
Külgnevate pantograafide minimaalne vahekaugus (kui kohaldatav) |
4.2.17 |
Pantograafide arv üle kahe, mille jaoks raudteeliin on projekteeritud (kui kohaldatav) |
4.2.17 |
– lubatav kontaktpinna materjal |
4.2.18 |
Faasidevahelised eraldustsoonid: kasutatava eraldustsooni tüüp Teave töötava pantograafi kohta; ülestõstetud pantograafide lubatud konfiguratsioonid |
4.2.19 |
Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid: kasutatava eraldustsooni tüüp Teave kasutamise kohta: kaitselüliti rakendumine, pantograafide langetamine |
4.2.20 |
Erijuhtumid |
7.5 |
Mis tahes muud kõrvalekalded KTKst |
|
D LISA
LUBATUD SÕIDUKITÜÜPIDE EUROOPA REGISTER, ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI PUHUL VAJALIK TEAVE
D.1. Kohaldamisala
Käesoleva KTK lisa hõlmab teavet selle kohta, milline energiavarustuse allsüsteemi käsitlev teave tuleb kanda lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrisse.
D.2. Kirjeldatavad näitajad
Tabel D.1 sisaldab energiavarustuse allsüsteemi koostalitlusvõime selliseid näitajaid, mille kohta tuleb esitada andmed lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrisse.
Tabel D.1
Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrisse esitatavad andmed
Parameeter, koostalitluse element |
Teave |
KTK CR LOC&PAS punkt |
Rongi elektrikaitse |
Rongile paigaldatud kaitselüliti lahutusvõime (kA), rongid, mida käitatakse 15 kV 16,7 Hz liinil |
4.2.8.2.10 |
Pantograafide paigutus |
Vahekaugus |
4.2.8.2.9.7 |
Voolutugevuse piiramisseadis |
Tüüp/andmed |
4.2.8.2.4 |
Automaatsed voolujuhtimisseadmed |
Tüüp/andmed |
4.2.8.2.4 |
Paigaldatud regeneratiivpidur |
Jah/ei |
4.2.8.2.3 |
Elektrimõõtjate olemasolu rongil |
Jah/ei |
4.2.8.2.8 |
Energiavarustusega seotud erijuhtumid |
|
7.3 |
Mis tahes muud kõrvalekalded KTKst |
|
|
LISA E
PANTOGRAAFIDE MEHAANIKA KINEMAATILISE GABARIIDI MÄÄRAMINE
E.1. Üldist
E.1.1. Vaba ruum, kus asuvad pingestatud elektriliinid
Kui kontaktõhuliinid on pingestatud, on lisa vaba ruum vajalik selleks, et:
— |
sinna mahuksid kontaktõhuliinide seadmed, |
— |
et võimaldada pantograafide vabat liikumist. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse pantograafide (pantograafide gabariidi) vaba liikumist. Voolujuhtmete ümber ettenähtud vaba ruumi suuruse kehtestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.
E.1.2. Erisused
Pantograafi gabariidid erinevad takistuste gabariitidest mõningate aspektide poolest.
— |
Pantograaf on (osaliselt) voolu all, mistõttu tuleb voolujuhtmete ümber tagada ettenähtud vaba ruumi olemasolu, olenevalt takistuse iseloomust (isoleeritud või mitte). |
— |
Kui vajalik, tuleb arvestada isoleermaterjalist sarvede olemasoluga. Seetõttu tuleb määrata kindlaks kahekordne baaskontuur, mis arvestab samaaegselt nii mehaanilisi kui ka elektrilisi häireid. |
— |
Voolu võttev pantograaf on kontaktliiniga pidevas kontaktis, mistõttu selle kõrgus on muutuv. Samuti muutub pidevalt ka pantograafi kõrgusgabariit. |
E.1.3. Tähised ja lühendid
Tähis |
Sisu |
Mõõtühik |
bw |
Pool pantograafi liuguri pikkusest |
m |
bw,c |
Pool voolu juhtiva pantograafi liuguri pikkusest (koos isoleermaterjalist sarvedega) või tööpikkusest (voolujuhtivate sarvedega) |
m |
b'o,mec |
Mehaanilise kinemaatilise pantograafi gabariidi laius ülemises kontrollpunktis |
m |
b'u,mec |
Mehaanilise kinemaatilise pantograafi gabariidi laius alumises kontrollpunktis |
m |
bh,mec |
Mehaanilise kinemaatilise pantograafi gabariidi laius poolkõrgusel, h |
m |
dl |
Kontaktliinide põikisuunaline kõrvalekalle |
m |
Do |
Arvestuslik kalle, mida arvestatakse veeremiüksuse pantograafi gabariidi puhul |
m |
ep |
Veeremiüksuse omadustest tulenev pantograafi kõikumine |
m |
epo |
Pantograafi võimalik kõikumine ülemises kontrollpunktis |
m |
epu |
Pantograafi võimalik kõikumine alumises kontrollpunktis |
m |
fs |
Kontaktliini tõusu arvestav tegur |
m |
fwa |
Pantograafi kontaktpinna kulumist arvestav tegur |
m |
fws |
Tegur, mis arvestab pantograafi võimaliku kõikumise tõttu selle kaare sattumist kontaktliinidesse |
m |
h |
Sõidupinnast olenev kõrgus |
m |
h'co |
Pantograafi gabariidi rullumispinna keskjoone arvestuslik kõrgus |
m |
h’ |
Pantograafi gabariidi arvestuslik kõrgus |
m |
h'o |
Vooluvõtuasendis pantograafi gabariidi maksimaalne kontrollkõrgus |
m |
h'u |
Vooluvõtuasendis pantograafi gabariidi minimaalne kontrollkõrgus |
m |
heff |
Tõstetud pantograafi efektiivne kõrgus |
m |
hcc |
Kontaktliini staatiline kõrgus |
m |
I’0 |
Arvestuslik välisrööpa kõrgenduse puudujääk, mida arvestatakse veeremiüksuse pantograafi gabariidi puhul |
m |
L |
Rööpapaari rööbaste keskjoonte vaheline kaugus |
m |
l |
Rööpmevahe, kaugus rööbaste tööservade vahel |
m |
q |
Põikisuunaline jõud telgede ja pöördvankri raami vahel või pöördvankri raamita veeremi puhul telje ja veeremi kere vahel |
m |
qs' |
Kvaasistaatiline liikumine |
m |
s'o |
Veeremi ja infrastruktuuri sobivuse tõttu pantograafi gabariidi puhul arvestatav elastsuskoefitsient |
|
S’i/a |
Pantograafide lubatav lisanduv sisse/väljasuunaline ülevise kurvides |
m |
w |
Põikisuunaline lõtk pöördvankri raami ja veeremi kere vahel |
m |
θ |
Pantograafi katusele paigaldamise tolerants |
radiaan |
τ |
Katusel oleva paigaldusseadme põikisuunaline elastsusjõud |
m |
Σj |
Pantograafi gabariidi puhul esinevate juhuslike (horisontaalsuunaliste) ilmingute (j = 1, 2 või 3) korvamiseks mõeldud ohutusvaru summa |
|
Allindeks a: osutab nihkele kurvist väljapoole
Allindeks i: osutab nihkele kurvist sissepoole
E.1.4. Põhimõtted
Joonis E.1
Pantograafi gabariidid
Pantograafi gabariit on olemas ainult siis, kui nii mehaaniline kui ka elektriline gabariit vastavad samaaegselt ettenähtud näitajatele.
— |
Vaba liikumise arvestuslik profiil sisaldab pantograafi kollektorpea pikkust ja pantograafi külgsuunalist kõikumist ep, mille esinemine sõltub välisrööpa arvestuslikust kõrgendusest või välisrööpa kõrgenduse puudujäägist. |
— |
Voolu all olevad ja isoleeritud takistused peavad jääma mehaanilisest gabariidist väljapoole. |
— |
Isoleerimata (maandatud või kontaktõhuliinist erineva potentsiaaliga) takistused peavad jääma mehaanilistest ja elektrilistest gabariitidest väljapoole. |
Joonisel E.1 on näidatud pantograafi mehaanilised gabariidid.
E.2. Pantograafide mehaanilise kinemaatilise gabariidi määramine
E.2.1. Mehaanilise gabariidi laiuse määramine
E.2.1.1.
Pantograafi gabariidi laiuse määravad peamiselt ära selle pantograafi laius ja asendid. Põikisuunaliste asendite puhul esinevad spetsiifiliste ilmingute kõrval ka takistuse gabariidi puhul nähtavad ilmingud.
Pantograafi gabariiti arvestatakse järgmistel kõrgustel:
— |
ülemine lubatav kõrgus h’o , |
— |
alumine lubatav kõrgus h’u . |
Arvestatakse, et nende kahe kõrguse vahel muutub gabariidi laius lineaarselt.
Erinevad parameetrid on näidatud joonisel E.2.
E.2.1.2.
Pantograafi laius leitakse allpool defineeritud parameetrite summana. Kui raudteeliinil sõidetakse erineva laiusega pantograafidega, võetakse arvesse suurim laius.
Alumise lubatava punkti puhul, kus h = h'u:
Ülemise lubatava punkti puhul, kus h = h'o :
MÄRKUS: i/a = seespool/väljaspool kurvi.
Kõigi vahepealsete kõrguste puhul leitakse laius interpoleerimise teel.
E.2.1.3. bw
Pantograafi liuguri poolpikkus bw sõltub kasutatavast pantograafist. Arvestatav(ad) pantograafi profiil(id) on määratletud KTK CR LOC&PAS punktis 4.2.8.2.9.2.
E.2.1.4. ep
Külgsuunaline kõikumine sõltub järgmistest nähtustest:
— |
lõtk teljekarpides ja telgede ja pöördvankri raami vahel q + w; |
— |
veeremi puhul arvestatav pöördvankri raami kalde suurus (oleneb erielastsusest s0’, arvestuslikust välisrööpa kõrgendusest D’0 ja arvestuslikust välisrööpa kõrgenduse puudujäägist I’0 ); |
— |
pantograafi katusele paigaldamise tolerants θ; |
— |
katusel oleva paigaldusseadme põikisuunaline elastsusjõud τ; |
— |
arvestuslik kõrgus h’. |
Joonis E.2
Mehaanilise gabariidi laiuse määramine erinevatel kõrgustel
E.2.1.5.
Pantograafi gabariidile on omased lisanduvad ülevisked. Standardse rööpmelaius puhul kasutatakse järgmist valemit:
Muude rööpmelaiuste puhul kehtivad siseriiklikud reeglid.
E.2.1.6.
Kuna pantograaf paigaldatakse katusele, on pantograafi gabariidi arvutustes tähtis arvestada kvaasistaatilist jõudu. Sellel jõu arvutamisel arvestatakse erielastsust s0’, arvestuslikku välisrööpa kõrgendust D’0 ja arvestuslikku välisrööpa kõrgenduse puudujääki I’0 :
MÄRKUS Pantograafid paigaldatakse tavaliselt mootoriga veeremiüksuse katusele, mille arvestuslik elastsus s0’ on üldiselt väiksem kui takistuse gabariidi arvestuslik elastsus s0.
E.2.1.7.
Vastavalt gabariidi määratlusele tuleb arvestada järgmiste nähtustega.
— |
Ebasümmeetriline koormus. |
— |
Rööpapaari põikisuunalised nihked kahe järjestikuse hoolduse vahel. |
— |
Välisrööpa kõrgenduse erinev kulumine kahe järjestikuse hoolduse vahel. |
— |
Rööbaste ebatasasusest põhjustatud kõikumised. |
Ülalmainitud lubatud hälvete summa korvamiseks kasutatakse tegurit Σj.
E.2.2. Mehaanilise gabariidi kõrguse määramine
Gabariidi kõrgus määratakse kontaktliini staatilise kõrguse hcc alusel antud asukohapunktis. Arvestatakse järgmiste parameetritega.
— |
Pantograafi kontaktjõu poolt tekitatava kontaktliini tõusuga fs . fs väärtus oleneb kontaktõhuliini tüübist, selle määrab kindlaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastavalt punktile 4.2.16. |
— |
Pantograafipea kaldest tekkiv pantograafipea tõus, mille põhjuseks on liitekohad kontaktpinnal ja kollektorpinna kulumine fws + fwa . fws lubatavad väärtused on antud KTK CR LOC&PAS eeskirjades ning fwa . sõltub hooldustingimustest. |
Mehaanilise gabariidi kõrgus on leitav valemiga:
E.3. Arvestuslikud parameetrid
Pantograafi mehaanilise kinemaatilise gabariidi parameetrid ja kontaktliinide suurim põikisuunaline kõrvalekalle on järgmised:
— |
l – vastavalt rööpapaari laiusele |
— |
s0 = 0,225 |
— |
hc0 = 0,5 m |
— |
I0 = 0,066 m and D0 = 0,066 m |
— |
h’o = 6,500 m and h’u = 5,000 m |
E.4. Kontaktliini suurima põikisuunalise kõrvalekalde arvutus
Kontaktliini suurima põikisuunalise kõrvalekalde arvutamisel arvestatakse pantograafi kogu liikumist nimiasendis ja kontaktpinna suurust (ehk elektrit juhtivast materjalist valmistatud sarvedeta pantograafide tööpikkust) järgmiselt:
bw,c – defineeritud KTK CR LOC&PAS punktides 4.2.8.2.9.1 ja 4.2.8.2.9.2
LISA F
FAASIDE JA SÜSTEEMIDE ERALDUSTSOONIDE LAHENDUSED
Faasidevahelisi eraldustsoone kirjeldatakse standardi EN50367:2006 lisas A.1.3 (pikk neutraalne sektsioon) ja lisas A.1.5 (jagatud neutraalne sektsioon – kattumised võib asendada kahekordsete sektsioonide vaheliste isolaatoritega) või kirjeldatud joonistel F.1 või F.2.
Joonis F.1
Neutraalsete isolaatoritega eraldustsoon
Joonisel F.1 kujutatud juhtumil saab neutraalsed tsoonid (d) moodustada neutraalsete tsoonide vaheliste isolaatoritega ning mõõtmed on järgmised:
D ≤ 8 m
Tänu sellisele väikesele pikkusele on tagatud see, et rongi uuesti käivitamiseks peale peatumist faasidevahelises eraldustsoonis ei ole vaja täiendavaid meetmeid.
Pikkus d valitakse vastavalt süsteemi pingele, suurimale liinil lubatud kiirusele ning pantograafi suurimale laiusele.
Joonis F.2
Jagatud neutraalne sektsioon
Kolme järjestikuse pantograafi sildepikkus peab olema üle 80 m (L′′). Vahepealse pantograafi võib paigutada selle sildepikkuse ulatuses mis tahes kohta. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ette andma rongide suurima sõidukiiruse, sõltuvalt kahe lähestikuse töötava pantograafi vahelisest minimaalsest vahekaugusest. Kasutatavate pantograafide vahel ei tohi olla elektrilist ühendust.
LISA G
VÕIMSUSTEGUR
Käesolevas lisas kirjeldatakse induktiivset võimsustegurit ja voolu tarbimist pingete vahemikus U min1 kuni U max1, nagu määratletud standardis EN 50163.
Tabel G.1 näitab kogu rongi induktiivset võimsustegurit λ. λ väljaarvutamisel arvestatakse ainult põhipinget pantograafis.
Tabel G.1
Kogu rongi induktiivne võimsustegur λ
Rongi hetkvõimsus P pantograafil MW |
Kiirliinide (b) KTK I ja II kategooria |
KTK: kategooriad III, IV, V, VI, VII ja klassikalised raudteeliinid |
||||
P > 2 |
≥ 0,95 |
≥ 0,95 |
||||
0 ≤ P ≤ 2 |
a |
a |
||||
Jaamas või depoos peab põhisageduslik võimsustegur olema ≥ 0,8 (MÄRKUS 1) järgmistel tingimustel: Rongi veojõud on seisuajaks välja lülitatud ning kõik lisaseadmed töötavad ja kontaktliinilt võetav aktiivvõimsus ületab 200 kW. Üldine keskmine λ arvutatakse rongiteekonna jaoks, mille sees ka peatused, arvutisimulatsiooni või tegelikul rongil mõõtmise teel saadud aktiivenergia WP (MWh) ja reaktiivenergia WQ (MVArh) kaudu valemiga
|
||||||
|
Regeneratiivpidurduse ajal võib induktiivne võimsustegur väheneda vabalt, et hoida pinget ettenähtud vahemikus.
MÄRKUS 1. Üle 0,8 võimsustegurite puhul on rongi töö ökonoomsem, kuna vajadus püsiseadmete järele väheneb.
MÄRKUS 2. III–VII kategooriaga raudteeliinide puhul võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja enne käesoleva KTK avaldamist olemasoleva veeremi puhul kehtestada näiteks majandus-, kasutus- või võimsuspiiranguid selliste rongide kasutamise lubamiseks, mille võimsustegur on väiksem tabelis G.1 toodud väärtusest.
H LISA
ELEKTRIKAITSE: PEALÜLITI RAKENDUMINE
Tabel H.1
Veoüksuse sisemise rikke mõju kaitselülititele
Energiavarustussüsteem |
Kui veoüksuses ilmneb sisemine rike Rakendumise järjekord: |
|
alajaama toiteliini kaitselüliti |
veoüksuse kaitselüliti |
|
VV 25 000 V -50 Hz |
Rakendub kohe (8) |
Rakendub kohe |
VV 15 000 V -16,7 Hz |
Rakendub kohe (8) |
Trafo primaarpool: Rakendub astmeliselt (9) Trafo sekundaarpool: Rakendub kohe |
AV 750 V, 1 500 V ja 3 000 V |
Rakendub kohe (8) |
Rakendub kohe |
MÄRKUS 1. |
Uutel ja tänapäevastel veoüksustel peavad olema kiired kaitsmed, mis lühise korral katkestavad voolu võimalikult lühikese ajaga. |
MÄRKUS 2. |
Kohene katkestamine tähendab seda, et lühisvoolu korral peavad alajaama või rongi kaitsmed rakenduma ilma mingi planeeritud viivituseta. Kui esimese astme relee ei tööta, rakendub teise astme relee (tagavara kaitserelee) umbes 300 ms hiljem. Informatsiooniks, esimese astme relee puhul, sõltuvalt selle disainist, on pikim lühisvoolu tõttu voolukatkestuse aeg alajaama kaitsmete puhul:
|
LISA I
VIIDATUD STANDARDITE NIMEKIRI
Tabel I.1
Viidatud standardite nimekiri
Jrk-nr |
Viidatud standardile |
Dokumendi pealkiri |
Versioon |
Käsitletavad parameetrid |
1 |
EN 50119 |
Raudteeseadmed – Püsiseadmed – elekterveo kontaktõhuliinid |
2009 |
Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, paigalseisvad rongid (4.2.6). Kontaktliini kõrgus (4.2.13.1). Kontaktliini võimalikud kõrgused (4.2.13.2). Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet (4.2.16). Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid (4.2.20). Kontaktõhuliini süsteemi kaitsesätted (4.7.3). |
2 |
EN 50122-1 |
Raudteeseadmed – püsiseadmed – elektriohutus, maandus ja potentsiaaliühtlustus – Osa 1: Elektriohutuse ja maandusega seotud kaitseabinõud |
1997 |
Alajaamade ja sektsioonide eralduskohtade kaitseabinõud (4.7.2). Kontaktõhuliini süsteemi kaitseabinõud (4.7.3). Tagasivooluahela kaitseabinõud (4.7.4). |
3 |
EN 50122-2 |
Raudteeseadmed – püsiseadmed – elektriohutus, maandus ja potentsiaaliühtlustus – Osa 2: Kaitseabinõud veosüsteemist põhjustatud uitvoolu mõju vastu |
1998 |
Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid (4.2.20) |
4 |
EN 50149 |
Raudteeseadmed – püsiseadmed – elektervedu – vasest ja vasksulamist valmistatud kontaktliinid |
2001 |
Kontaktliini materjal (4.2.18) |
5 |
EN 50317 |
Raudteeseadmed – vooluvõtusüsteemid – pantograafi ja kontaktõhuliini vahelise vastastikuse dünaamilise toime tõhususele esitatavad nõuded ja mõõtmiste kinnitamine |
2002 |
Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet (4.2.16) |
6 |
EN 50318 |
Raudteeseadmed – vooluvõtusüsteemid – pantograafi ja kontaktõhuliini vahelise vastastikuse toime simulatsiooni hindamine |
2002 |
Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet (4.2.16) |
7 |
EN 50367 |
Raudteeseadmed – vooluvõtusüsteemid - pantograafi ja kontaktõhuliini vastastoime tehnilised kriteeriumid (vaba ligipääsu saavutamine) |
2006 |
Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, paigalseisvad rongid (4.2.6). Keskmine kontaktjõud (4.2.15). Faasidevahelised eraldustsoonid (4.2.19). |
8 |
EN 50388 |
Raudteeseadmed – veeremid ja energiavarustussüsteemid – energiavarustuse (alajaam) ja veeremite töö koordineerimise tehnilised kriteeriumid koostalitluse saavutamiseks |
2005 |
Energiavarustussüsteemi tööparameetrid (4.2.4). Elektrikaitse koordineerimine (4.2.8). Vahelduvvoolusüsteemidele avalduvad harmoonilised ja dünaamilised mõjud (4.2.9). Faasidevahelised eraldustsoonid (4.2.19). |
9 |
EN 50163 |
Raudteealased rakendused. Veosüsteemide tööpinge |
2004 |
Pinge ja sagedus (4.2.3) |
LISA J
SÕNASTIK
Defineeritav mõiste |
Lühend |
Definitsioon |
Allikas/Viide |
Kontaktliinide süsteem |
|
Süsteem, mis jaotab elektrienergiat raudteeliinil liiklevatele rongidele ja kannab seda pantograafide kaudu rongidele üle. |
|
Kontaktjõud |
|
Pantograafi poolt kontaktõhuliinidele avaldatav vertikaalsuunaline jõud. |
EN 50367:2006 |
Kontaktliini tõus |
|
Kontaktliinide vertikaalselt ülespoole suunatud liikumine pantograafi poolt tekitatava jõu tõttu. |
EN 50119:2009 |
Vooluvõtukollektor |
|
Veoüksusele paigaldatud seade, mis on mõeldud voolu võtmiseks kontaktliinist või kontaktrööpast. |
IEC 60050-811, definitsioon 811-32-01 |
Gabariit |
|
Normide kogumik, mis sisaldab arvestuslikku piirjoont ja sellega seotud arvestusi, mis võimaldavad määrata veoüksuse välismõõtmeid ja ruumi, mis peab olema vabaks jäetud ja kuhu infrastruktuur ei tohi ulatuda. MÄRKUS: vastavalt arvutusmeetodile tehakse vahet staatilisel, kinemaatilisel ja dünaamilisel gabariidil. |
|
Põikisuunalise asendi hälve |
|
Kontaktliini külgsuunaline hälve maksimaalse külgtuule korral. |
|
Raudteeületuskoht |
|
Samal tasapinnal olevate ühe või enama rööpapaari ja teede ristumine. |
|
Raudteeliinil lubatud sõidukiirus |
|
Suurim kiirus, mille jaoks liin on projekteeritud, mõõdetakse kilomeetrites tunnis. |
|
Hoolduskava |
|
Dokumentide kogum, milles on ära toodud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt läbiviidavad infrastruktuuri hooldustööd. |
|
Keskmine kontaktjõud |
|
Kontaktjõu statistiline keskmine väärtus. |
EN 50367:2006 |
Rongi keskmine kasulik pinge |
|
Mõõdistatava rongi puhul arvestuste aluseks võetav pinge, mille mõju võib korrutada erinevate kordajatega. |
EN 50388:2005 |
Tsooni keskmine kasulik pinge |
|
Pinge, mis viitab antud geograafilise tsooni energiavarustuse kvaliteedile tipptunnil. |
EN 50388:2005 |
Kontaktliini vähim kõrgus |
|
Kontaktliini vähim kõrgus sildepikkusel, mille puhul on mis tahes tingimuste juures võimalik ära hoida ühe või mitme kontaktliini ja veoüksuste vahelisi kaarlahendusi. |
|
Kontaktliini nimikõrgus |
|
Kontaktliini nimikõrgus tugiposti juures normaalsete tingimuste korral. |
EN 50367:2006 |
Nimipinge |
|
Pinge, mida arvestatakse paigaldise või selle osa projekteerimise puhul. |
EN 50163:2004 |
Normaalne teenindus |
|
Teenindus vastavalt planeeritud ajagraafikule. |
|
Kontaktõhuliin |
OCL |
Kontaktliin, mis on paigaldatud veeremi gabariidi ülemisest piirist kõrgemale (või selle kõrvale) ja mis varustab veeremit selle katusele paigaldatud vooluvõtuseadmete kaudu elektrienergiaga. |
IEC 60050-811-33-02 |
Arvestuslik kontuur |
|
Kontuurjoon, mis on seotud iga gabariidiga, näitab läbilõike kuju; selle alusel töötatakse ühelt poolt välja infrastruktuuri ja teiselt poolt, veoüksuse normatiivmõõdud. |
|
Tagasivooluahel |
|
Kõik juhid, mis moodustavad rikke korral veovoolu tagasivooluahela ning voolu. |
EN 50122-1:1997 |
Staatiline kontaktjõud |
|
Keskmine vertikaalsuunaline jõud, mida pantograafipea avaldab kontaktõhuliinile ja mis on tekitatud pantograafi tõsteseadme poolt, tõstetud pantograafi puhul rongi seisu ajal. |
EN 50367:2006 |
(1) EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.
(2) st pantograafid, mis tavaraudteevõrgustiku või kiirraudteevõrgustiku KTK kohaselt kvalifitseeruvad koostalitluse komponentideks
(3) st nende kaht tüüpi pantograafide kiirus peab olema vähemalt võrdne simulatsiooni kontaktõhuliini arvestusliku kiirusega.
(4) Kontrollimiste ja katsete aktsepteerimise tingimused peavad olema samaväärsed teavitatud asutuse allhanketingimustega (vt uut lähenemisviisi käsitleva sinise raamatu artikli 6 punkt 5).
(5) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.
(6) ELT L 167, 30.4.2004, lk 1.
(7) Teostada ainult juhul, kui kontaktõhuliini ei ole koostalitluse komponendina hinnatud.
(8) Suure lühisvoolu korral peab kaitselüliti rakenduma väga kiiresti. Kus vähegi võimalik, peavad veoüksuse kaitselülitid rakenduma selleks, et vältida alajaama kaitselüliti rakendumist.
(9) Kui kaitselülitid seda võimaldavad, peab voolu kohe katkestama. Seejärel, kus vähegi võimalik, peavad veoüksuse kaitselülitid rakenduma selleks, et vältida alajaama kaitselüliti rakendumist.
14.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 126/53 |
KOMISJONI OTSUS,
26. aprill 2011,
üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2011) 2741 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2011/275/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktile e ja II lisale on raudteesüsteem jaotatud struktuurilisteks ja funktsionaalseteks allsüsteemideks, mille hulka kuulub ka infrastruktuuri allsüsteem. |
(2) |
9. veebruari 2006. aasta otsusega K(2006) 124 (lõplik) volitas komisjon Euroopa Raudteeagentuuri (edaspidi „agentuur”) välja töötama koostalitluse tehnilisi kirjeldusi (KTKsid) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivile 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (2). Kõnealuse volituse tingimuste kohaselt paluti agentuuril koostada tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi KTK kavand. |
(3) |
Koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) on kirjeldused, mis on vastu võetud kooskõlas direktiiviga 2008/57/EÜ. Lisas esitatud KTK hõlmab infrastruktuuri allsüsteeme, et tagada oluliste nõuete täitmine ja raudteesüsteemi koostalitlus. |
(4) |
Lisas esitatud KTK ei käsitle täielikult kõiki olulisi nõudeid. Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 6 käsitletakse hõlmamata tehnilisi aspekte käesoleva KTK lisa F avatud punktide all. |
(5) |
Lisas esitatud KTK peaks osutama komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsusele 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (3). |
(6) |
Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele, milline on erijuhtudel kasutatav vastavushindamise ja vastavustõendamise menetlus ning millised ametiasutused vastutavad menetluse rakendamise eest. |
(7) |
Lisas esitatud KTK ei tohiks piirata muude asjaomaste KTKde sätete võimalikku kohaldamist infrastruktuuri allsüsteemide suhtes. |
(8) |
Lisas esitatud KTK ei tohiks eeldada eritehnoloogia ega tehniliste erilahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik raudteesüsteemi koostalitluseks ELis. |
(9) |
Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 11 lõikega 5 peaks lisas esitatud KTK võimaldama piiratud aja jooksul lisada allsüsteemidesse koostalitluse sertifitseerimata komponente, kui teatavad tingimused on täidetud. |
(10) |
Innovatsiooni soodustamiseks ja omandatud kogemuste arvessevõtmiseks tuleks lisas esitatud KTK korrapäraselt läbi vaadata. |
(11) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga võtab komisjon vastu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse (edaspidi „KTK”).
KTK on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
KTKd kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ I lisa kohase üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi kogu uue, ajakohastatud või uuendatud infrastruktuuri suhtes.
Artikkel 3
1. KTK lisa F avatud punktide hulgas loetletud küsimuste puhul tuleb direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaseks koostalitluse vastavustõendamiseks järgida nõudeid, mis on kehtestatud liikmesriigis kohaldatavate tehniliste eeskirjadega, mille alusel lubatakse käesoleva otsusega hõlmatud allsüsteemid kasutusele võtta.
2. Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest järgmise teabe:
a) |
lõikes 1 osutatud kohaldatavad tehnilised eeskirjad; |
b) |
lõikes 1 osutatud tehniliste eeskirjade kohaldamisel rakendatav vastavushindamise ja kontrollimise menetlus; |
c) |
lõikes 1 osutatud avatud punktide vastavushindamise ja kontrollimise menetluse läbiviimiseks määratud ametiasutused. |
Artikkel 4
1. Liikmesriigid määravad kindlaks, millised Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1692/96/EÜ (4) kohase üleeuroopalise tavaraudtee transpordivõrgu (edaspidi „TEN-T”) liinid kavatsetakse liigitada peamiste TEN-liinidena või muude TEN-liinidena käesoleva KTK punktis 4.2.1 esitatud kategooriate alusel. Liikmesriigid esitavad kõnealuse teabe komisjonile ühe aasta jooksul alates komisjoni käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast.
2. Komisjon koostöös agentuuri ja liikmesriikidega koordineerib lõikes 1 osutatud liigitamist, eelkõige piiriületuspunktide puhul, ja kontrollib, kas see vastab komisjoni otsuses 2009/561/EÜ (5) osutatud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi arenduskavale.
3. Koordineerimise tulemusel saadud lõplikku liigitust kontrollib nõukogu direktiivi 96/48/EÜ (6) kohaselt loodud komitee ning pärast arutelusid avalikustab selle agentuur.
4. Liikmesriigid võtavad riiklike üleminekukavade koostamisel arvesse agentuuri avaldatud liigitust.
Artikkel 5
Lisas esitatud KTK 6. peatükiga ettenähtud vastavushindamise, kasutussobivuse ja EÜ vastavustõendamise menetlus põhineb moodulitel, mis on kindlaks määratud otsuses 2010/713/EL.
Artikkel 6
1. Kümne aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul on lubatud anda välja EÜ vastavustunnistus sellise allsüsteemi jaoks, mis sisaldab koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavusdeklaratsioon või kasutussobivuse deklaratsioon, tingimusel et täidetakse lisa punkti 6.6 sätteid.
2. Koostalitluse sertifitseerimata komponente sisaldava allsüsteemi tootmine või täiendamine/uuendamine ning sealhulgas kasutuselevõtt peab toimuma üleminekuperioodi jooksul.
3. Üleminekuperioodi jooksul tagavad liikmesriigid, et:
a) |
põhjused, miks koostalitluse komponendid on sertifitseerimata, tehakse nõuetekohaselt kindlaks lõikes 1 osutatud vastavustõendamise menetluse käigus; |
b) |
andmed koostalitluse sertifitseerimata komponentide ja nende mittesertifitseerimise põhjuste, sealhulgas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 kohaselt teatatud riiklike eeskirjade kohaldamise kohta lisavad liikmesriikide ohutusasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (7) artiklis 18 osutatud aruandesse. |
4. Pärast üleminekuperioodi lõppemist, v.a hooldust käsitleva punktiga 6.6.3 lubatud erandite tegemisel, peab koostalitluse komponentidel olema enne allsüsteemi inkorporeerimist vajalik EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon.
Artikkel 7
Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõike 3 punktiga f on lisas esitatud KTK 7. peatükiga ette nähtud strateegia üleminekuks täielikult koostalitlusvõimelisele infrastruktuuri allsüsteemile. Üleminek peab toimuma koostoimes kõnealuse direktiivi artikliga 20, milles on täpsustatud põhimõtted, kuidas KTKd kohaldatakse uuendus- või ümberehitusprojektide suhtes. Liikmesriigid esitavad komisjonile direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 rakendamise kohta aruande kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist. Seda aruannet arutab direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt loodud komitee ning lisas esitatud KTKd kohandatakse vajaduse korral.
Artikkel 8
1. KTK 7. peatükis erijuhtudena liigitatud küsimuste puhul tuleb direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaseks koostalitluse vastavustõendamiseks järgida nõudeid, mis on kehtestatud liikmesriigis kohaldatavate tehniliste eeskirjadega, mille alusel lubatakse käesoleva otsusega hõlmatud allsüsteemid kasutusele võtta.
2. Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest järgmise teabe:
a) |
lõikes 1 osutatud kohaldatavad tehnilised eeskirjad; |
b) |
lõikes 1 osutatud tehniliste eeskirjade kohaldamisel rakendatav vastavushindamise ja kontrollimise menetlus; |
c) |
lõikes 1 osutatud erijuhtumite vastavushindamise ja kontrollimise menetluse läbiviimiseks määratud ametiasutused. |
Artikkel 9
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juunist 2011.
Artikkel 10
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 26. aprill 2011
Komisjoni nimel
asepresident
Siim KALLAS
(1) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.
(2) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.
(3) ELT L 319, 4.12.2010, lk 1.
(4) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.
(5) ELT L 194, 25.7.2009, lk 60.
(6) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.
(7) ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.
LISA
DIREKTIIV 2008/57/EÜ ÜHENDUSE RAUDTEESÜSTEEMI KOOSTALITLUSVÕIME KOHTA
KOOSTALITLUSE TEHNILINE KIRJELDUS (KTK)
Tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri allsüsteem
1. |
SISSEJUHATUS |
1.1. |
Tehniline kohaldamisala |
1.2. |
Geograafiline kohaldamisala |
1.3. |
Käesoleva KTK sisu |
2. |
ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS JA KOHALDAMISALA |
2.1. |
Infrastruktuuri allsüsteemi määratlus |
2.2. |
Käesoleva ktk ja muude ktk-de vahelised liidesed |
2.3. |
Käesoleva ktk ja liikumispuudega inimesi käsitleva ktk vahelised liidesed |
2.4. |
Käesoleva ktk ja raudteetunnelites ohutut liiklemist käsitleva ktk vahelised liidesed |
2.5. |
Infrastruktuuri lisamine müra ktk kohaldamisalasse |
3. |
OLULISED NÕUDED |
4. |
INFRASTRUKTUURI ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS |
4.1. |
Sissejuhatus |
4.2. |
Allsüsteemi talituslikud ja liideste kirjeldused |
4.2.1. |
KTK liinikategooriad |
4.2.2. |
Tööparameetrid |
4.2.3. |
Infrastruktuuri allsüsteemi põhiparameetrid |
4.2.3.1. |
Põhiparameetrite loetelu |
4.2.3.2 |
Põhiparameetritele esitatavad nõuded |
4.2.4. |
Liiniskeem |
4.2.4.1. |
Ehitusgabariit |
4.2.4.2. |
Rööbastee telgedevaheline kaugus |
4.2.4.3. |
Maksimaalsed teekalded |
4.2.4.4. |
Horisontaalkõvera minimaalne raadius |
4.2.4.5. |
Vertikaalkõvera minimaalne raadius |
4.2.5. |
Rööbaste parameetrid |
4.2.5.1. |
Nominaalne rööpmelaius |
4.2.5.2. |
Põikkalle |
4.2.5.3. |
Põikkalde muutumise määr (ajafunktsioonina) |
4.2.5.4. |
Välisrööpa kõrgenduse puudujääk (põikkalde hälve) |
4.2.5.4.1. |
Välisrööpa kõrgenduse puudujääk (põikkalde hälve) sirgel rööbasteel ning pöörmetel ja ristmetel |
4.2.5.4.2. |
Põikkalde hälbe hüppeline muutus hargneva rööbastee pöörangul |
4.2.5.5. |
Koonilisuse ekvivalent |
4.2.5.5.1. |
Koonilisuse ekvivalendi arvestuslikud väärtused |
4.2.5.5.2. |
Kasutatava koonilisuse ekvivalendi kontrolli nõuded |
4.2.5.6. |
Rööpapea profiil vabal liinilõigul |
4.2.5.7. |
Rööpakalle |
4.2.5.7.1. |
Vaba liinilõik |
4.2.5.7.2. |
Pöörmetele ja ristmetele esitatavad nõuded |
4.2.5.8. |
Rööbastee jäikus |
4.2.6. |
Pöörmed ja ristmed |
4.2.6.1. |
Lukustusvahendid |
4.2.6.2. |
Pöörmete ja ristmete geomeetria käitustingimustes |
4.2.6.3. |
Nüri riströöpa maksimaalne suunamisvaba pikkus |
4.2.7. |
Rööbastee vastupidavus |
4.2.7.1. |
Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule |
4.2.7.2. |
Rööbastee vastupidavus pikijõule |
4.2.7.3. |
Rööbastee vastupidavus külgjõule |
4.2.8. |
Ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus |
4.2.8.1. |
Uute sildade liikluskoormustaluvus |
4.2.8.1.1. |
Vertikaalkoormused |
4.2.8.1.2. |
Tsentrifugaaljõud |
4.2.8.1.3. |
Külgjõud |
4.2.8.1.4. |
Veo- ja pidurdusjõudude toime (pikikoormused) |
4.2.8.1.5. |
Liiklusest tulenev rööbastee arvestuslik vääne |
4.2.8.2. |
Uue rööbastee mulde ning pinnasesurve mõjuga võrdne vertikaalkoormus |
4.2.8.3. |
Rööbastee kohal või sellega külgnevate uute ehitiste ja rajatiste vastupidavus |
4.2.8.4. |
Olemasolevate sildade ja rööbastee mullete liikluskoormustaluvus |
4.2.9. |
Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja kohalike defektide korral kohaldatavad piirväärtused |
4.2.9.1. |
Koheste meetmete, sekkumis- ning alarmtasemete kindlaksmääramine |
4.2.9.2. |
Koheste meetmete tasemed rööbastee väände puhul |
4.2.9.3. |
Koheste meetmete tase rööpmelaiuse muutuse puhul |
4.2.9.4. |
Koheste meetmete tase välisrööpa kõrgenduse puhul |
4.2.10. |
Ooteplatvormid |
4.2.10.1. |
Ooteplatvormide kasutatav pikkus |
4.2.10.2. |
Ooteplatvormide laius ja servad |
4.2.10.3. |
Ooteplatvormide otsad |
4.2.10.4. |
Ooteplatvormide kõrgus |
4.2.10.5. |
Ooteplatvormide asetus |
4.2.11. |
Tervis, tööohutus ja keskkond |
4.2.11.1. |
Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites |
4.2.11.2. |
Müra ja vibratsiooni piirangud ning müra ja vibratsiooni vähendamise meetmed |
4.2.11.3. |
Elektrilöögikaitse |
4.2.11.4. |
Raudteetunnelite ohutus |
4.2.11.5. |
Külgtuule mõju |
4.2.12. |
Käitamistingimused |
4.2.12.1. |
Kaugustähised |
4.2.13. |
Rongiteeninduse püsiseadmed |
4.2.13.1. |
Üldist |
4.2.13.2. |
Tualettide tühjendamine |
4.2.13.3. |
Seadmed rongide välispindade puhastamiseks |
4.2.13.4. |
Veevarustus |
4.2.13.5. |
Kütusetanklad |
4.2.13.6. |
Tugi-elektrivarustus |
4.3. |
Liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad |
4.3.1. |
Liidesed veeremi allsüsteemiga |
4.3.2. |
Liidesed energiavarustuse allsüsteemiga |
4.3.3. |
Liidesed juhtimise ja signaalimise allsüsteemiga |
4.3.4. |
Liidesed liiklustalitluse ja liikluskorralduse allsüsteemiga |
4.4. |
Käituseeskirjad |
4.4.1. |
Eelnevalt kavandatud töödega seotud erandlikud asjaolud |
4.4.2. |
Halvenenud töötingimused |
4.4.3. |
Töötajate kaitse aerodünaamiliste jõudude toime eest |
4.5. |
Hoolduskava |
4.5.1. |
Enne liini käikuandmist |
4.5.2. |
Pärast liini käikuandmist |
4.6. |
Erialane pädevus |
4.7. |
Tervise- ja ohutusnõuded |
4.8. |
Infrastruktuuriregister |
5. |
KOOSTALITLUSE KOMPONENDID |
5.1. |
Koostalitluse komponentide valiku alused |
5.2. |
Koostalitluse komponentide loetelu |
5.3. |
Koostalitluse komponentide tööparameetrid ja kirjeldused |
5.3.1. |
Rööbas |
5.3.1.1. |
Rööpapea profiil |
5.3.1.2. |
Rööpa ristlõike inertsmoment |
5.3.1.3. |
Rööpa kõvadus |
5.3.2. |
Rööpakinnitussüsteemid |
5.3.3. |
Rööbastee liiprid ja kandurid |
6. |
KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE |
6.1. |
Koostalitluse komponendid |
6.1.1. |
Vastavushindamise menetlus |
6.1.2. |
Moodulite rakendamine |
6.1.3. |
Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused |
6.1.4. |
EÜ koostalitluse komponentide vastavusdeklaratsioon |
6.2. |
Infrastruktuuri allsüsteem |
6.2.1. |
Üldsätted |
6.2.2. |
Moodulite rakendamine |
6.2.3. |
Uuenduslikud lahendused |
6.2.4. |
Allsüsteemi vastavushindamise menetluskord |
6.2.5. |
Tehnilised lahendused, mis eeldavad vastavust projekteerimisetapis |
6.3. |
EÜ vastavustõendamine, kui üleminekukriteeriumina kasutatakse kiirust |
6.4. |
Hoolduskava hindamine |
6.5. |
Infrastruktuuriregistri hindamine |
6.6. |
Allsüsteemi kuuluvad koostalitluse komponendid, millel puudub EÜ deklaratsioon |
6.6.1. |
Tingimused |
6.6.2. |
Dokumentatsioon |
6.6.3. |
Sertifitseeritud allsüsteemide hooldus vastavalt punktile 6.6.1 |
7. |
INFRASTRUKTUURI KTK RAKENDAMINE |
7.1. |
Käesoleva KTK rakendamine tavaraudteeliinidel |
7.2. |
Käesoleva KTK rakendamine uutel tavaraudteeliinidel |
7.3. |
Käesoleva KTK rakendamine olemasolevatel tavaraudteeliinidel |
7.3.1. |
Raudteeliini ümberehitamine |
7.3.2. |
Raudteeliini uuendamine |
7.3.3. |
Väljavahetamine hooldustööde käigus |
7.3.4. |
Olemasolevad mitteuuendatavad ja mitte ümberehitatavad liinid |
7.4. |
Kiirus üleminekukriteeriumina |
7.5. |
Infrastruktuuri ja veeremite ühilduvus |
7.6. |
Erijuhtumid |
7.6.1. |
Eesti raudteevõrgu eripära |
7.6.2. |
Soome raudteevõrgu eripära |
7.6.3. |
Kreeka raudteevõrgu eripära |
7.6.4. |
Iirimaa raudteevõrgu eripära |
7.6.5. |
Läti raudteevõrgu eripära |
7.6.6. |
Leedu raudteevõrgu eripära |
7.6.7. |
Poola raudteevõrgu eripära |
7.6.8. |
Portugali raudteevõrgu eripära |
7.6.9. |
Rumeenia raudteevõrgu eripära |
7.6.10. |
Hispaania raudteevõrgu eripära |
7.6.11. |
Rootsi raudteevõrgu eripära |
7.6.12. |
Ühendkuningriigi Suurbritannia raudteevõrgu eripära |
7.6.13. |
Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu eripära |
Annex A — |
Koostalitluse komponentide hindamine |
Annex B — |
Infrasruktuuri allsüsteemi hindamine |
Annex C — |
KTK liinikategooriate puhul kehtestatud ehitistele ja rajatistele esitatavad minimaalsed funktsionaalsed nõuded Suurbritannias |
Annex D — |
Infrastruktuuriregistrisse kantavad näitajad |
Annex E — |
KTK liinikategooriate puhul kehtestatud struktuuridele esitatavad minimaalsed funktsionaalsed nõuded |
Annex F — |
Avatud punktide loetelu |
Annex G — |
Sõnastik |
Annex H — |
Viidatud standardite loetelu |
1. SISSEJUHATUS
1.1. Tehniline kohaldamisala
Käesolev KTK käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri allsüsteemi ning hoolduse allsüsteemi vastavat osa. Need on toodud direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 1 esitatud allsüsteemide loetelus.
1.2. Geograafiline kohaldamisala
Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 1.1 kirjeldatud üleeuroopaline tavaraudteevõrgustik.
1.3. Käesoleva ktk sisu
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 3 käesolevas KTKs:
(a) |
määratakse kindlaks selle kavandatav kohaldamisala (2. peatükk); |
(b) |
esitatakse infrastruktuuri allsüsteemile esitatavad olulised nõuded (3. peatükk); |
(c) |
kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised tingimused, millega peab allsüsteemi ning allsüsteemi ja teiste allsüsteemide vaheliste liideste puhul arvestama (4. peatükk); |
(d) |
määratakse kindlaks need koostalitluse komponendid ja liidesed, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa tehnilist kirjeldust, sealhulgas Euroopa standardeid, ja mida on vaja tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks (5. peatükk); |
(e) |
määratakse iga käsitletava juhtumi jaoks kindlaks kasutatavate koostalitluse komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise kord ning allsüsteemide EÜ vastavustõendamise teostamise menetluskord (6. peatükk); |
(f) |
esitatakse käesoleva KTK rakendamise strateegia (7. peatükk); |
(g) |
kirjeldatakse allsüsteemi käitamise ja hoolduse ning KTK rakendamise puhul nõutavat asjaomase personali kutsekvalifikatsiooni ning töötajate tervise ja tööohutuse tingimusi (4. peatükk). |
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 5 on erijuhtumite sätted toodud 7. peatükis.
Käesoleva KTK 4. peatükis on ära toodud kehtivad käitamis- ning hoolduseeskirjad, millele on viidatud eespool punktides 1.1 ja 1.2 kirjeldatud kohaldamisalade puhul.
2. ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS JA KOHALDAMISALA
2.1. Infrastruktuuri allsüsteemi määratlus
Käesolev KTK hõlmab:
(a) |
infrastruktuuri kuuluvate allsüsteemide struktuuri; |
(b) |
hoolduse funktsionaalse allsüsteemi osa, mis on seotud allsüsteemi infrastruktuuriga (s.o pesuseadmeid rongide välispindade puhastamiseks, veevarustust, tankimist, püsiseadmeid tualettide tühjendamiseks ning tugi-elektrivarustust). |
Infrastruktuuri allsüsteemi elemente kirjeldatakse direktiivi 2008/57/EÜ II lisas (2.1. Infrastruktuur).
Seetõttu hõlmab käesolev KTK järgmisi allsüsteemi infrastruktuuri aspekte:
(a) |
liini skeem, |
(b) |
rööbastee parameetrid, |
(c) |
pöörmed ja ristmed, |
(d) |
rööbastee vastupidavus, |
(e) |
ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus, |
(f) |
rööbastee geomeetria kvaliteet ja isoleeritud defektide piirangud, |
(g) |
ooteplatvormid, |
(h) |
tervis, tööohutus ja keskkond, |
(i) |
käitamistingimused, |
(j) |
rongide teenindamise püsiseadmed. |
Lisanõuded sätestatakse käesoleva KTK punktis 4.2.3.
2.2. Käesoleva KTK ja muude KTK-de vahelised liidesed
Käesoleva KTK punkt 4.3 sätestab järgnevate allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad vastavalt nende määratlusele asjakohastes KTKs.
(a) |
Veeremi allsüsteem, |
(b) |
Energiavarustuse allsüsteem, |
(c) |
Juhtimise ja signaalimise allsüsteem, |
(d) |
Liiklustalitlus ja liikluskorralduse allsüsteem. |
Liideseid liikumispuudega inimesi käsitleva KTKga (PRM TSI) kirjeldatakse edaspidi punktis 2.3.
Liideseid raudteetunnelites ohutut liiklemist käsitleva KTKga (SRT TSI) kirjeldatakse edaspidi punktis 2.4.
2.3. Käesoleva KTK ja liikumispuudega inimesi käsitleva KTK vahelised liidesed
Kõik nõuded, mis on seotud raudteesüsteemile liikumispuudega inimestele ligipääsu võimaldava infrastruktuuri allsüsteemiga, on sätestatud liikumispuudega inimesi käsitlevas KTKs.
Sellepärast ei sisalda käesolev KTK infrastruktuuri allsüsteemi antud aspektiga seotud nõudeid.
2.4. Käesoleva KTK ja raudteetunnelites ohutut liiklemist käsitleva KTK vahelised liidesed
Kõik nõuded, mis on seotud raudteetunnelites ohutut liiklemist tagava infrastruktuuri allsüsteemiga, on sätestatud raudteetunnelites ohutut liiklemist käsitlevas KTKs.
Sellepärast ei sisalda käesolev KTK infrastruktuuri allsüsteemi antud aspektiga seotud nõudeid.
2.5. Infrastruktuuri lisamine müra KTK kohaldamisalasse
Käesoleva KTK kohaldamisala ei hõlma müra vähendamist ning infrastruktuuri müra vähendamine sõltub ettepanekutest, millele osutatakse allsüsteemi „Veerem – müra tehnilised koostalitlusnõuded” tehnilises kirjelduses, mis on järgmine:
„Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku allsüsteemi „Veerem – müra” KTK
Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta otsus (2006/66/EÜ).
Kõnealune otsus jõustub kuus kuud pärast selle avaldamist.
7.2. KTK läbivaatamine
… Euroopa Komisjon esitab artikliga 21 moodustatud komiteele hiljemalt seitsme aasta jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist aruande ning vajaduse korral ka ettepaneku KTK läbivaatamiseks järgnevate küsimuste osas:
5. |
infrastruktuuri lülitamise müra KTK kohaldamisalasse koordineeritult infrastruktuuri KTKga;” |
3. OLULISED NÕUDED
Järgmises tabelis on viited direktiivi 2008/57/EÜ III lisas esitatud olulistele nõuetele, mis on sätestatud 4. peatükis toodud põhiparameetritele esitatud nõuete alusel.
Tabel 1
Olulistele nõuetele vastavad infrastruktuuri allsüsteemi põhiparameetrid
Jagu |
Tavaraudteevõrgustiku (CR INF) infrastruktuuri allsüsteemi põhiparameetrid |
Ohutus |
Töökindlus Kasutatavus |
Mõju tervisele |
Keskkonnakaitse |
Tehniline vastavus |
4.2.4.1 |
Ehitusgabariit |
1.1.1 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.4.2 |
Rööbastee telgedevaheline kaugus |
1.1.1 |
|
|
|
1.5 |
4.2.4.3 |
Maksimaalsed teekalded |
1.1.1 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.4.4 |
Horisontaalkõvera minimaalne raadius |
|
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.4.5 |
Vertikaalkõvera minimaalne raadius |
|
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.5.1 |
Nominaalne rööpmelaius |
|
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.5.2 |
Välisrööpa kõrgendus |
1.1.1 |
|
|
|
|
4.2.5.3 |
Välisrööpa kõrgenduse muutumise määr |
|
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.5.4 |
Välisrööpa kõrgenduse puudujääk |
1.1.1 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.5.5 |
Koonilisuse ekvivalent |
1.1.1, 1.1.2 |
|
|
|
1.5 |
4.2.5.6 |
Rööpapea profiil vabal liinilõigul |
1.1.1, 1.1.2 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.5.7 |
Rööpakalle |
1.1.1, 1.1.2 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.5.8 |
Rööbastee jäikus |
|
|
|
|
1.5 |
4.2.6.1 |
Lukustusvahendid |
1.1.1, 1.1.2 |
|
|
|
|
4.2.6.2 |
Kasutatavate pöörmete ja ristmete geomeetria |
1.1.1, 1.1.2 |
1.2 |
|
|
1.5 |
4.2.6.3 |
Maksimaalne nüri riströöpa suunamisvaba pikkus |
1.1.1, 1.1.2 |
|
|
|
1.5 |
4.2.7.1 |
Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule |
1.1.1, 1.1.2, 1.1.3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.7.2 |
Rööbastee vastupidavus pikijõule |
1.1.1, 1.1.2, 1.1.3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.7.3 |
Rööbastee vastupidavus külgjõule |
1.1.1, 1.1.2, 1.1.3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.8.1 |
Uute sildade liikluskoormustaluvus |
1.1.1, 1.1.3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.8.2 |
Uue rööbastee mulde ning pinnasesurve mõjuga võrdne vertikaalkoormus |
1.1.1, 1.1.3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.8.3 |
Rööbasteel või sellega külgnevate uute ehitiste ja rajatiste vastupidavus |
1.1.1, 1.1.3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.8.4 |
Olemasolevate sildade ja rööbastee mullete liikluskoormustaluvus |
1.1.1, 1.1.3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.9.1 |
Koheste meetmete, sekkumis- ning alarmtaseme kindlaksmääramine |
1.1.1, 1.1.2 |
1.2 |
|
|
1.5-§1 |
4.2.9.2 |
Rööbastee väände alarmtase |
1.1.1, 1.1.2 |
1.2 |
|
|
1.5-§1 |
4.2.9.3 |
Rööpmelaiuse muutuste alarmtase |
1.1.1, 1.1.2 |
1.2 |
|
|
1.5-§1 |
4.2.9.4 |
Välisrööpa kõrgenduse alarmtase |
1.1.1 |
1.2 |
|
|
1.5-§1 |
4.2.10.1 |
Ooteplatvormide kasutatav pikkus |
|
|
|
|
1.5 |
4.2.10.2 |
Ooteplatvormide laius ning servad |
1.1.1 |
|
|
|
|
4.2.10.3 |
Ooteplatvormide otsad |
1.1.1 |
|
|
|
|
4.2.10.4 |
Ooteplatvormide kõrgus |
1.1.1, 2.1.1-§3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.10.5 |
Ooteplatvormide asetus |
1.1.1, 2.1.1-§3 |
|
|
|
1.5-§1 |
4.2.11.1 |
Maksimaalne rõhumuutus tunnelites |
2.1.1-§ 2, 2.1.1-§ 4 |
|
|
|
|
4.2.11.2 |
Mürale ja vibratsiooni piirangud ja meetmed nende vähendamiseks |
|
|
|
1.4.1, 1.4.4, 1.4.5 |
|
4.2.11.3 |
Elektrilöögikaitse |
2.1.1-§3 |
|
|
|
|
4.2.11.4 |
Raudteetunnelite ohutus |
1.1.1, 1.1.4, 2.1.1-§1, 2.1.1-§4 |
|
1.3 |
1.4.2 |
|
4.2.11.5 |
Külgtuule mõju |
1.1.1 |
|
|
|
|
4.2.12.1 |
Vahekauguste tähistus |
|
1.2 |
|
|
|
4.2.13.2 |
Tualettide tühjendamine |
|
1.2 |
1.3.1 |
|
1.5-§1 |
4.2.13.3 |
Seadmed rongide välispindade puhastamiseks |
|
1.2 |
|
|
1.5-§1 |
4.2.13.4 |
Veevarustus |
|
1.2 |
1.3.1 |
|
1.5-§1 |
4.2.13.5 |
Tankimine |
|
1.2 |
1.3.1 |
|
1.5-§1 |
4.2.13.6 |
Tugi-elektrivarustus |
|
1.2 |
|
|
1.5-§1 |
4.4.1 |
Eelplaneeritud töödega seonduvad eritingimused |
|
1.2 |
|
|
|
4.4.2 |
Halvenenud töötingimused |
|
1.2 |
|
|
|
4.4.3 |
Töötajate kaitse aerodünaamiliste jõudude toime eest |
2.1.1-§2 |
|
|
|
|
4.5 |
Hoolduskava |
|
1.2 |
|
|
|
4.6 |
Erialane pädevus |
1.1.5 |
1.2 |
|
|
|
4.7 |
Tervise ja ohutusnõuded |
2.1.1-§2, 2.1.1-§3, 2.1.1-§4 |
1.2 |
1.3 |
1.4.2 |
1.5 |
4. INFRASTRUKTUURI ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS
4.1. Sissejuhatus
1) |
Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mille suhtes kehtib direktiiv 2008/57/EÜ ning millesse kuuluvad infrastruktuuri ning hoolduse allsüsteemid, on integraalne süsteem, mille ühilduvust tuleb kontrollida, et kindlustada kehtivate olulistele nõuetele vastavat koostalitlust. |
2) |
Direktiivi artikli 5 lõikes 7 on sätestatud: „KTKd ei takista liikmesriikide otsuseid, mis käsitlevad infrastruktuuride kasutamist sõidukite liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.” Seepärast tuleb uue või ajakohastatud tavaraudteeliini projekteerimisel arvestada kõigi rongidega, mis võivad saada loa selle liini kasutamiseks. |
3) |
Käesolevas KTKs sätestatud piirangud ei ole mõeldud tavaliste arvestuslike väärtustena. Kuid arvestuslikud väärtused peavad olema käesoleva KTKga sätestatavate piirangute seas. |
4) |
Punktides 4.2 ning 4.3 kirjeldatud allsüsteemide ning nende liideste funktsionaalsed ning tehnilised spetsifikatsioonid ei sätesta spetsiifiliste tehnoloogiate või tehniliste lahenduse kasutamist, väljaarvatud juhul, kui see on hädavajalik üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitluse tagamiseks. Kuid innovaatilised koostalitluse lahendused võivad nõuda uusi spetsifikatsioone ning/või uusi hindamismeetodeid. Tehnilise innovatsiooni võimalikkuse huvides tuleb neid spetsifikatsioone ja hindamismeetodeid edasi arendada nii, nagu on kirjeldatud punktis 6.2.3. |
4.2. Allsüsteemi talituslikud ja liideste kirjeldused
4.2.1. KTK liinikategooriad
1) |
Direktiivi I lisa punktis 1.1 märgitakse ära, et tavaraudteevõrgustiku võib jagada erinevatesse kategooriatesse. Selleks et tagada majanduslikult efektiivne koostalitlus, antakse käesolevas KTKs “KTK liinikategooriad”. Käesoleva KTK funktsionaalsed ja tehnilised näitajad varieeruvad vastavalt KTK liinikategooriatele. |
2) |
Nõuded infrastruktuuri allsüsteemile sätestatakse vastavalt igale allpooltoodud üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku KTK liinikategooriale. Kõnealuseid KTK liinikategooriaid võib kasutada olemasolevate liinide liigitamiseks seni, kuni asjakohased tööparameetrid on vastavalt siseriiklikule üleminekukavale täidetud. Tabel 2 Tavaraudtee infrastruktuuri allsüsteemi KTK liinikategooriad
|
3) |
Tuleb täheldada, et reisivaguni rummud, kaubavaguni rummud ning ühendusliinid kuuluvad ülalmainitud raudteeliini KTK vastavatesse kategooriatesse. |
4) |
Raudteeliini KTK kategooriad iga rööbastee lõigu jaoks avaldatakse infrastruktuuriregistris. |
4.2.2. Tööparameetrid
1) |
Punktis 4.2.1 määratletud KTK liinikategooriate tööparameetreid iseloomustavad järgnevad näitajad:
|
2) |
Iga liinikategooria tööparameetrid on esitatud tabelis 3. Tabel 3 KTK liinikategooriate tööparameetrid
|
3) |
Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikes 7 on sätestatud: „KTKd ei takista liikmesriikide otsuseid, mis käsitlevad infrastruktuuride kasutamist veeremite liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.” Seetõttu on lubatud projekteerida uusi ning ajakohastatud liine nii, et need sobivad ka praegustest tehnilistest parameetritest suuremate gabariitide, teljekoormuste, kiiruste ning pikematele rongide puhul. |
4) |
Konkreetsed asukohad liinil võib projekteerida sellisele liini või lõigu maksimaalsele lubatud kiirusele ja/või rongi pikkusele, mis on väiksem tabelis 3 esitatud väärtusest, kui seda põhjendatakse nõuetekohaselt ning see on kooskõlas geograafiliste, linnakeskkonnale omaste ning keskonnaalaste piirangutega. |
5) |
Käesoleva KTK minimaalsete nõuete kohaselt projekteeritud infrastruktuur ei rahulda maksimaalse kiiruse ega maksimaalse teljekoormuse nõudeid. Seda infrastruktuuri on maksimaalse kiiruse puhul võimalik kasutada ainult sellise teljekoormuse juures, mis on väiksem kui tabelis 3 toodud maksimaalne koormus ning analoogselt on seda infrastruktuuri võimalik kasutada maksimaalse teljekoormuse puhul ainult kiirustel, mis on väiksemad kui tabelis 3 toodud maksimaalne kiirus. |
6) |
Rööbastee iga lõigu tegelikud tööparameetrid avaldatakse infrastruktuuriregistris. |
7) |
Teljekoormusega seotud avalikes väljaannetes tuleb kasutada EN liinikategooriaid ja/või vedurite klasse, mis on määratletud standardi EN 15528:2008 lisades A, J ning K ja kus on antud nende lubatud sõidukiirused. Kui rööbastee vastupidavus ületab EN liinidekategooriate ja/või vedurite klassidega sätestatud suurust, võib vastupidavuse kohta esitada lisateavet. |
8) |
Gabariidi osas avaldatud teave peab viitama sellele, millise gabariidiga on tegemist (GA, GB või GC). Lisaks peab avaldatud teave sisaldama veel standardi EN 15273:2009 lisas D määratletud muid gabariite, mida võidakse kasutada riikidevahelistes lepingutes. Avaldatud teave võib sisaldada ka siseriiklikke, kohapeal kasutatavaid gabariite. |
4.2.3. Infrastruktuuri allsüsteemi põhiparameetrid
4.2.3.1.
1) |
Infrastruktuuri allsüsteemi iseloomustavad põhiparameetrid grupeerituna punktis 2.1 toodud aspektide kohaselt on: A. Liiniskeem:
B. Rööbastee parameetrid:
C. Pöörmed ja ristmed
D. Rööbastee vastupidavus
E. Ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus
F. Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja kohalike defektide korral kohaldatavad piirväärtused
G. Ooteplatvormid
H. Tervis, tööohutus ja keskkond
I. Käitamistingimused
J. Rongiteeninduse püsiseadmed
|
4.2.3.2.
1) |
Neid nõudeid kirjeldatakse järgnevates punktides kõigi antud parameetrite ja liideste puhul lubatud konkreetsete tingimuste korral. |
2) |
Kõik käesoleva KTK 4. peatükis toodud nõuded kehtivad Euroopa standardse rööpmelaiusega liinide puhul, nagu määratletud punktis 4.2.5.1 käesolevale KTK-le vastavate liinide kohta. |
3) |
Põikkalde, põikkalde muutumise määra, põikkalde hälbe, põikkalde hälbe muutuse ja rööbastee väände määra näitajad on rakendatavad nende liinide puhul, kus rööbaste nimivahe on 1 435 mm. Sellest erineva rööbaste nimivahega liinide puhul tuleb need näitajad kehtestada proportsionaalselt antud rööbaste nimivahega. |
4) |
Mitme rööpapaariga rööbastee korral rakendatakse käesoleva KTK nõudeid eraldi igale rööpapaarile, mis on kasutatakse projekti kohaselt eraldi rööbasteena. |
5) |
Nõudeid liinide erijuhtumitele, kaasa arvatud muu rööpmelaiusega ehitatud liinidele, kirjeldatakse punktis 7.6. |
6) |
Üleminekuks erinevate rööbaste nimivahede korral lubatakse ehitada ja kasutada lühikesi rööbastee lõike. Üleminekute asukohad ja liigid tuleb avaldada infrastruktuuriregistris. |
7) |
Esitatud allsüsteemide nõuete puhul peetakse silmas normaalseid käitamistingimusi. Allsüsteemi käitamisega seotud tööde teostamiseks ajutiste erandite tegemise tagajärgi käsitletakse punktis 4.4. |
8) |
Tavarongide tööparameetreid saab tõsta erisüsteemide kasutamisega, näiteks veeremite kallutamise süsteemi kasutamisega. On lubatud rakendada eritingimusi selliste rongide käitamisel, eeldusel, et see ei too endaga kaasa kasutustingimuste piiranguid teistele rongidele, mis ei ole varustatud selliste süsteemidega. Selliste erinõuete rakendamine peab olema registreeritud infrastruktuuriregistris. Erinõuded peavad olema avalikult kättesaadavad. |
4.2.4. Liiniskeem
4.2.4.1.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Ehitusgabariit kehtestatakse vastavalt käesoleva KTK tabelis 3 esitatud gabariidile. |
2) |
Ehitusgabariidi arvutuste tegemisel tuleb kasutada kinemaatilist meetodit vastavalt 5., 7. ja 10. peatükis ning standardi EN 15273-3:2009 lisas C toodud nõuetele. |
3) |
Kui rööbastee on varustatud kontaktõhuliinidega, kehtestatakse pantograafi gabariidid tavaraudteevõrgustiku energiavarustuse KTKga (CR ENE TSI). |
4.2.4.2.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Rööbastee telgedevaheline kaugus kehtestatakse käesoleva KTK tabelis 3 esitatud gabariidi alusel. |
2) |
Kui võimalik, tuleb rööbastee telgede vahelise minimaalse kauguse puhul arvestada ka aerodünaamilisi mõjusid. Aerodünaamilise mõju ja rööbastee telgede vahelise kauguse arvestamise reegleid ei ole sätestatud. |
3) |
Rööbastee telgedevaheline minimaalne kaugus liini igas lõigus peab olema infrastruktuuriregistris avaldatud. |
4.2.4.3.
Liinikategooriad IV-P ja VI-P KTK
1) |
Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on suurim lubatud kalle 35 mm/m, kusjuures peavad olema täidetud järgmised raamtingimused:
|
2) |
Kui ooteplatvorm on alal, kus reisivaguneid regulaarselt külge või lahti haagitakse, ei tohi peatee kalle ooteplatvormi ulatuses olla üle 2,5 mm/m. |
Liinikategooriad IV-F, IV-M, VI-F ja VI-M KTK
3) |
Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on suurim lubatud kalle 12,5 mm. |
4) |
Kuni 3 km pikkuste liinilõikude maksimaalne lubatakse teekallet on kuni 20 mm/m. |
5) |
Kuni 0,5 km pikkuste liinilõikude maksimaalne lubatav teekalle piirkondades, kus rongid normaalsel töörežiimil ei peatu ega alusta sõitu, on 35 mm/m. |
6) |
Kui ooteplatvorm on alal, kus reisivaguneid regulaarselt külge või lahti haagitakse, ei tohi peatee kalle ooteplatvormi ulatuses olla üle 2,5 mm/m. |
Liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M KTK
7) |
Ajakohastatud liinidele ei kehtestata mingeid uusi väärtusi, kuna teekalded on määratud kindlaks selle liini originaalse projektiga. |
Kõik KTK liinikategooriad
8) |
Rongidele ettenähtud seisutee kalle ei tohi olla suurem kui 2,5 mm/m, kui ei kasutata eritingimusi veeremi iseenesliku liikuma hakkamise takistamiseks. |
9) |
Teekalded ning teekallete muutuste asukohad tuleb avaldada infrastruktuuriregistris. |
10) |
Rongidele ettenähtud seisutee kalded tuleb avaldada infrastruktuuriregistris vaid siis, kui need on suuremad kui 2,5 mm/m. |
4.2.4.4.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Horisontaalkõvera minimaalne projektraadius tuleb valida vastavalt projekteeritava kõvera läbimise projektkiirusele. |
2) |
Seisutee või harutee horisontaalkõvera minimaalne projektraadius ei tohi olla väiksem kui 150 m. |
3) |
Horisontaalkõvera minimaalne raadius ooteplatvormide ulatuses sätestatakse PRM KTKs. |
4) |
Tagasipöörde kõverad (erinevalt tagasipöörde kõveratest raudteerongide koostejaamades, kus vaguneid manööverdatakse ühekaupa) raadiustega vahemikus 150 m kuni 300 m peavad olema projekteeritud vastavalt standardi EN 13803-2:2006 lõikele 8.4, et ära hoida puhvrite lukustumist. |
5) |
Liinilõigu väikseima horisontaalkõvera raadius tuleb avaldada infrastruktuuriregistris. |
4.2.4.5.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Vertikaalkõvera raadius (välja arvatud künkad raudteerongide koostejaamades) peab olema vähemalt 600 m künka harjal või 900 m künka jalamil. |
2) |
Vertikaalkõvera raadius raudteerongide koostejaamades peab olema vähemalt 250 m künka harjal või 300 m künka jalamil. |
4.2.5. Rööbaste parameetrid
4.2.5.1.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Euroopa standardne nominaalne rööpmelaius on 1 435 mm. |
2) |
Iga liini nominaalne rööpmelaius tuleb infrastruktuuriregistris registreerida. |
4.2.5.2.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Ooteplatvormi kõrval asuva rööbastee arvestuslik põikkalle ei tohi ületada 110 mm. |
2) |
Liinilõigu suurim põikkalle avaldatakse infrastruktuuriregistris. |
Liinikategooriad IV-P, V-P, VI-P ja VII-P KTK
3) |
Külgkalde arvestuslik väärtus ei tohi olla suurem kui 180 mm. |
Liinikategooriad IV-F, IV-M, V-F, V-M, VI-F, VI-M, VII-F ja VII-M KTK
4) |
Külgkalde arvestuslik väärtus ei tohi olla suurem kui 160 mm. |
Liinikategooriad IV-F, IV-M, VI-F ja VI-M KTK
5) |
Väiksema kui 290 m raadiusega kõverad on põikkalde suurus piiratud järgneva valemiga D ≤ (R-50)/1,5, kus D on põikkalle mm-tes ning R on raadius m-tes. |
4.2.5.3.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Põikkalde maksimaalne muutumise määr üleminekutel peab olema 70 mm/s, arvestatuna maksimaalse lubatud kiirusega sõitvatele rongidele, mis ei ole varustatud välisrööpa kõrgenduse puudujääki (põikkalde hälvet) kompenseeriva süsteemiga. |
2) |
Kuid kui põikkalde hälve ülemineku lõpus on väiksem või võrdne kui 150 mm ning põikkalde hälbe muutumise kiirus üleminekut läbides on väiksem või võrdne kui 70 mm/s, siis on lubatud suurendada põikkalde muutumise määra kuni 85 mm/s. |
4.2.5.4.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Järgnevaid kirjeldusi rakendatakse koostalitluseliinidele, mille nominaalne rööpmelaius on ära toodud käesoleva KTK punktis 4.2.5.1. |
4.2.5.4.1. Välisrööpa kõrgenduse puudujääk (põikkalde hälve) sirgel rööbasteel ning pöörmetel ja ristmetel
1) |
Suurima põikkalde hälbe kindlaksmääramisel, mille puhul sellisel rongil lubatakse liikuda, tuleb arvestada kiir- ja tavaraudteeveeremi KTKs asjaomasele rongile sätestatud nõuetekohasuse kriteeriume. |
2) |
põikkalde hälve ei tohi liinidel, millel sõidavad 200 km/h piirkiirusega rongid, millel ei ole välisrööpa kõrgenduse puudujääki (põikkalde hälvet) kompenseerivat süsteemi, ületada ilma mistahes edasiste mööndusteta järgnevaid väärtusi:
|
3) |
Rongidel, mis on spetsiaalselt projekteeritud liikuma suurema põikkalde hälbega (komplektsed moodulid väiksema teljekoormusega; põikkalde hälbe kompensatsioonisüsteemiga varustatud rongid) lubatakse sõita ka suurema põikkalde hälbe juures, kui saab näidata, et see on ohutu. |
4.2.5.4.2. Põikkalde hälbe hüppeline muutus hargneva rööbastee pöörangul
1) |
Hargneva rööbastee põikkalde hälbe hüppelise muutuse maksimaalsed arvestuslikud väärtused on järgmised:
|
2) |
Olemasolevate pöörmete projektide puhul on nende väärtuste lubatud kõrvalekalle 20 mm. |
4.2.5.5.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Tabelis 4 esitatud koonilisuse ekvivalendi piirväärtused arvutatakse järgmiste rattapaari külgnihke amplituudide (y) puhul:
kus TG on rööpmelaius ning SR on vahekaugus ratta ääriku kontaktpindade vahel. Pöörmete ja ristmete puhul ei ole koonilisuse ekvivalendi hindamine vajalik. |
4.2.5.5.1. Koonilisuse ekvivalendi arvestuslikud väärtused
1) |
Rööpmelaiuse, rööpapea profiili ja vabade liinilõikude rööpakalde arvestuslikud väärtused tuleb valida nii, et ei ületataks tabelis 4 kindlaksmääratud koonilisuse ekvivalendi piirväärtusi. Tabel 4 Projekteerimisel arvestatavad koonilisuse ekvivalendi piirväärtused
|
2) |
Järgmiste rattapaaride liikumise modelleerimisel tuleb arvestada arvutuslikke rööbastee tingimusi (mudelarvutus vastavalt standardile EN 15302:2006):
|
4.2.5.5.2. Kasutatava koonilisuse ekvivalendi kontrolli nõuded
1) |
Kasutatava koonilisuse ekvivalendi kontrolli nõudeid ei ole sätestatud. |
2) |
Kui on koostatud rööbasteesüsteemi esialgne projekt, kasutatakse koonilisuse ekvivalendi kontrollimise olulise parameetrina rööpmelaiust. Kuni toimingu sätestamiseni tuleb seetõttu arvestada rööpmelaiuse keskmist väärtust ning allpooltoodud nõudeid tegutsemiseks ebastabiilsuse korral. |
3) |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et sirgel rööbasteel ja kõverikel, mille raadius R > 10 000 m, oleks keskmine rööpmelaius järgmises tabelis kindlaksmääratud piirmääradest suurem: Tabel 5 100 m liinilõigu keskmise rööpmelaiuse minimaalne väärtus sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõverate puhul
|
4) |
Kui teatatakse veeremi sõidu ebastabiilsusest rööbasteel, mis vastab punkti 4.2.9.3.1 nõuetele, kusjuures asjaomase veeremi rattapaarid vastavad kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud koonilisuse ekvivalendi nõuetele, algatavad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ühise kontrollimenetluse ebastabiilsuse põhjuste väljaselgitamiseks. |
4.2.5.6.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Rööpapea profiili tehniline lahendus vabadel liinilõikudel peab vastama järgmistele nõuetele:
|
Joonis 1
Rööpapea profiil
4.2.5.7.
Kõik KTK liinikategooriad
4.2.5.7.1. Vaba liinilõik
1) |
Rööpad peavad olema kaldu rööbastee telgjoone suunas. |
2) |
Konkreetse rööbastee rööpakalle valitakse vahemikus 1/20–1/40 ja see deklareeritakse infrastruktuuriregistris. |
3) |
Valitud kalde väärtus tuleb deklareerida infrastruktuuriregistris. |
4.2.5.7.2. Pöörmetele ja ristmetele esitatavad nõuded
1) |
Pöörmete ja ristmete rööpad on projekti kohaselt kas vertikaalselt või kaldu. |
2) |
Kui rööpas on kallutatud, on pöörmete ja ristmete projekteeritav rööpakalle samasugune nagu vaba liinilõigu puhul. |
3) |
Rööpakallet võib väljendada rööpapea profiili töötava osa kaldena. |
4) |
Pöörmete ja ristmete vaheliste lühikeste vabade kaldeta liinilõikude ulatuses võib rööpad paigaldada kaldeta. |
5) |
On lubatud lühike üleminek kaldega rööpast vertikaalrööpale. |
4.2.5.8.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Rööbastee kui terviksüsteemi üldisele jäikusele esitatavad nõudeid ei ole sätestatud. |
4.2.6. Pöörmed ja ristmed
4.2.6.1.
Liinikategooriad IV-P, IV-F, IV-M, VI-P, VI-F ja VI-M KTK
1) |
Kõigil pöörmete ja ristmete liikuvatel osadel peavad olema lukustusvahendid, välja arvatud rongide koostejaamades ja muudel manööverdamiseks mõeldud rööbasteede pöörmetel ja ristmetel. |
Liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M KTK
2) |
Kõigil pöörmete ja ristmete liikuvatel osadel peavad olema lukustusvahendid, kui maksimaalne kiirus on suurem kui 40 km/h, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse ainult veosuunal. |
4.2.6.2.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Käesolevas KTK punktis on esitatud käigusoleval raudteel kohaldatavad piirväärtused, mis tagavad kokkusobivuse kiirveeremi ja tavaraudteeveeremi KTKs kindlaksmääratud rattapaaride geomeetriliste näitajatega. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanne on kooskõlastada arvestuslikud väärtused ja tagada hoolduskava abil, et ekspluatatsiooniväärtuste puhul järgitaks KTK piirmäärasid. Need piirangud kehtestatakse koheste meetmete tasemena. Joonis 2 Punktitaand fikseeritud tavaristmikes
|
2) |
Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad peavad olema kooskõlas järgnevate ekspluatatsiooniväärtustega:
|
3) |
Kõigi oluliste pöörmetele ja ristmetele esitatavate nõuetega tuleb arvestada ka muude tehniliste lahenduste puhul, mis käsitlevad pöörmete sulgrööpaid, näiteks mitme rööpapaariga raudteede puhul kasutatavate külgmodifikaatorite puhul. |
4.2.6.3.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Arvestuslik nüri riströöpa maksimaalne suunamisvaba pikkus vastab nüri riströöpa suhtele 1/9 (tgα = 0,11; α = 6°20’), kusjuures sirge tee kontrarööpa liigkõrgus on vähemalt 45 mm ja minimaalne ratta läbimõõt 330 mm. |
4.2.7. Rööbastee vastupidavus
4.2.7.1.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Rööbastee, sealhulgas pöörmed ja ristmed, tuleb projekteerida nii, et see taluks vähemalt järgmisi jõudusid:
|
4.2.7.2.
Kõik KTK liinikategooriad
4.2.7.2.1. Projekteerimisel arvestatavad jõud
1) |
Rööbastee, sealhulgas pöörmed ja ristmed, tuleb projekteerida nii, et need taluksid pidurdusest tulenevaid pikisuunalisi jõudusid. Kiir- ja tavaraudteeveeremi KTKd seavad piirangud aeglustamisele, mida tuleb pidurdamisel tekkivate pikisuunaliste jõudude määramisel arvestada. |
2) |
Rööbasteed tuleb projekteerida nii, et vähendada miinimumini tõenäosust, et temperatuurikõikumistest tingitud pikisuunaliste termiliste jõudude mõjul rööbastee kummub. |
4.2.7.2.2. Ühilduvus pidurdussüsteemidega
1) |
Rööbastee tuleb projekteerida nii, et hädapidurdamise korral oleks tagatud rööpa magnetpidurite ühildumine rongi pidurdussüsteemiga. |
2) |
Rööbastee konstruktsiooni ühilduvus (või mitte) ratas-rööbas haakumistingimustest sõltumatute pidurdussüsteemide kasutamise puhul pidurdamisel ning hädapidurdamisel tuleb avaldada infrastruktuuriregistris. Ratas-rööbas haakumistingimustest sõltumatud pidurdussüsteemid sisaldavad magnet- ning pöörisvoolu-rööpapidureid. |
3) |
Piirkondades, kus haakumistingimustest sõltumatute pidurdussüsteemide kasutamine ühildub rööbasteega, peab infrastruktuuriregister andma teavet mistahes ühilduvust mõjutavatest piirangutest pidurdussüsteemide kasutamisel, võttes arvesse kohapealsed klimaatilised tingimused ning eeldatava pidurite kasutamissageduse antud piirkonnas. |
4.2.7.3.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Rööbastee koos pöörmete ja ristmetega peab olema projekteeritud nii, et see taluks vähemalt:
|
4.2.8. Ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus
1) |
Standardis EN 1991-2:2003 ja standardi EN 1990:2002 lisas A2, mis on välja antud standardina EN 1990:2002/A1:2005 ning KTK käesolevas peatükis olevaid nõudeid tuleb rakendada vastavalt nende standardite siseriiklike lisadega kehtestatud sätetele, juhul kui need on olemas. |
4.2.8.1.
Kõik KTK liinikategooriad – vaid uutele ehitistele ja rajatistele uutel või olemasolevatel liinidel
4.2.8.1.1. Vertikaalkoormused
1) |
Ehitised ja rajatised tuleb projekteerida nii, et need taluksid vertikaalkoormust vastavalt järgnevatele koormusmudelitele, mis on antud standardis EN 1991-2:2003:
|
2) |
Koormusmudelid tuleb korrutada teguriga alfa (a) vastavalt EN 1991-2:2003 punktidele 6.3.2 3P ja 6.3.3 5P. |
3) |
Alfa (a) väärtus peab olema võrdne tabelis 6 toodud väärtustega või nendest suurem. Tabel 6 Tegur alfa (α) uute ehitiste ja rajatiste projekteerimisel
|
4) |
Koormuse mõju väärtusi suurendatakse, kasutades standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.4.3 alapunktis 1 ja punkti 6.5.2 alapunktis 2 kindlaks määratud dünaamilisuse tegurit fii (Φ). |
4.2.8.1.2. Tsentrifugaaljõud
1) |
Kui sillal asuv rööbastee lõik on kogu silla või selle teatava osa ulatuses kõver, tuleb kandetarindi projekteerimisel arvestada tsentrifugaaljõudu vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.5.1 alapunktidele 2, 4P, 7. |
4.2.8.1.3. Külgjõud
1) |
Külgjõudusid tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel arvestada vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktile 6.5.2. |
4.2.8.1.4. Veo- ja pidurdusjõudude toime (pikikoormused)
1) |
Kandetarindite projekteerimisel tuleb arvestada veo- ja pidurdusjõudusid vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.5.3 alapunktidele 4–6. Veo- ja pidurdusjõudude suuna kindlaksmääramisel arvestatakse iga rööbastee puhul lubatud liikumise suunda. |
4.2.8.1.5. Liiklusest tulenev rööbastee arvestuslik vääne
1) |
Rööbastee arvestuslik maksimaalne liiklusest tulenev koguvääne ei tohi ületada standardi EN 1990:2002 lisa A2 punkti A2.4.4.2.2 alapunktis 3P toodud väärtusi, mis on välja antud standardina EN 1990:2002/A1:2005. Rööbastee arvestuslik koguvääne hõlmab igat rööbastee väänet, mis ei ole põhjustatud liikluskoormusest sillal pluss silla kogudeformatsioonist põhjustatud rööbastee väänet, mis tuleneb liiklusest rööbasteel. |
4.2.8.2.
Kõik KTK liinikategooriad – vaid uutele ehitistele ja rajatistele uutel ja olemasolevatel liinidel
1) |
Rööbastee mulded tuleb projekteerida nii, et need taluksid vertikaalkoormusi vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktis 6.3.6.4 toodud koormusmudelile nr 71. |
2) |
Koormusmudelit nr 71 korrutatakse standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.3.2 alapunktis 3P kindlaksmääratud teguriga alfa (α). Alfa (a) väärtus on võrdne või suurem kui tabelis 6 toodud väärtused. |
4.2.8.3.
Kõik KTK liinikategooriad– vaid uutele ehitistele ja rajatistele uutel ja olemasolevatel liinidel
1) |
Mööduvate rongide aerodünaamiline mõju tuleb võtta arvesse vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktile 6.6. |
4.2.8.4.
Kõik KTK liinikategooriad – vaid olemasolevatele ehitistele ja rajatistele uutel või olemasolevatel liinidel
1) |
Sillad ning rööbastee mulded tuleb viia koostalitluse ettenähtud tasemele vastavalt KTK liinikategooriale, nagu kirjeldatud punktis 4.2.1. |
2) |
Kõigi KTK liinikategooriate puhul kehtestatud ehitistele ja rajatistele esitatavad minimaalsed suutlikkusnõuded on ära toodud lisas E. Need väärtused on ehitiste ja rajatiste puhul liini teenindamiseks vajalik minimaalne funktsionaalne tase, mille puhul võib neid ehitisi ja rajatisi käsitleda koostalitluse komponentidena. |
3) |
Järgnevalt on ära toodud asjakohased juhud:
|
4) |
Suurbritannia raudteevõrgustiku puhul võib eespool esitatud punktides 2 ja 3 asendada EN liinikategooria marsruudi kasutatavuse (RA) numbriga (antakse vastavalt sel otstarbel teatatud siseriiklikule tehnilisele eeskirjale) ning sellest tulenevalt asendatakse viide lisale E viitega lisale C. |
4.2.9 Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja kohalike defektide korral kohaldatavad piirväärtused
4.2.9.1
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab kindlaks vajalikud koheste meetmete tasemed, sekkumistasemed ja alarmtasemed järgmiste parameetrite puhul.
|
2) |
Mõõtmistingimused nimetatud parameetritele on esitatud EN 13848-1:2003 +A1:2008 peatükis 5. |
3) |
Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestama rööbastee kvaliteedi piirväärtusi, mille alusel toimus veeremi vastuvõetavuse hindamine. Veeremi vastuvõetavuse tingimused on sätestatud tava- ja kiirveeremite KTKs. |
4) |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud koheste meetmete tasemed, sekkumistasemed ja alarmtasemed tuleb märkida käesoleva KTK punktiga 4.5 ettenähtud hoolduskavas. |
4.2.9.2
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Kohese meetmete tasemed rööbastee väände kui kohaliku defekti puhul antakse väärtuste vahemikuga nullväärtusest maksimaalse väärtuseni. Rööbastee vääne määratletakse kahe kindlal vahekaugusel mõõdetud risttasandi algebralise vahena, mis tavaliselt väljendatakse vastavate mõõtepunktide vahelise kaldena. Risttasandit mõõdetakse rööpapeade nominaalsest keskpunktist. |
2) |
Rööbastee väände piirväärtus sõltub kasutatud mõõtebaasi pikkusest (l) järgmise valemi kohaselt: Rööbastee väände piirväärtus = (20/l + 3),
Joonis 3 Rööbastee väände piirväärtus kõikide KTK liinikategooriate puhul
|
3) |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab hoolduskavas kindlaks mõõtmistingimused, mida järgitakse rööbastee käesolevale nõudele vastavuse kontrollimisel. Mõõtmistingimuste hulka kuulub ka mõõtebaas pikkusega 2–5 m. |
Liinikategooriad IV-F, IV-M, V-F, V-M, VI-F, VI-M, VII-F ja VII-M KTK
4) |
Kui horisontaalkõvera raadius on väiksem kui 420 m ning välisrööpa kõrgendus D > (R – 100)/2m, siis rööbastee väände arvestuslik väärtus ei tohi olla suurem kui järgmine valem: Rööbastee väände piirväärtus = (20/l + 1,5), koos maksimumväärtusega vahemikus 6 mm/m kuni 3 mm/m, sõltuvalt väände mõõtebaasi pikkusest vastavalt joonisele 4. Joonis 4 Rööbastee väände piirväärtus kauba- ja reisirongidele väikestes kõverates
|
4.2.9.3
Kõik KTK liinikategooriad
Koheste meetmete tasemed rööpmelaiuse muutuse puhul on esitatud tabelis 7.
Tabel 7
Koheste meetmete tasemed rööpmelaiuse muutuse puhul
Kiirus [km/h] |
Mõõtmed [mm] |
|
|
Nominaalne rööpmelaius kuni maksimaallaius |
|
|
Minimaalne rööpmelaius |
Maksimaalne rööpmelaius |
V < 80 |
-9 |
+35 |
80 < V ≤ 120 |
-9 |
+35 |
120 < V ≤ 160 |
-8 |
+35 |
160 < V ≤ 200 |
-7 |
+28 |
4.2.9.4
Liinikategooriad IV-P, V-P, VI-P ja VII-P KTK
1) |
Käituses olevat põikkallet hoitakse vahemikus +/- 20 mm arvestuslikust põikkaldest, kuid maksimaalne lubatud käituses olev põikkalle on 190 mm. |
Liinikategooriad IV-F, IV-M, V-F, V-M, VI-F, VI-M, VII-F ja VII-M KTK
2) |
Käituses olevat põikkallet hoitakse vahemikus +/- 20 mm arvestuslikust põikkaldest, kuid maksimaalne lubatud käituses olev põikkalle on 170 mm. |
4.2.10 Ooteplatvormid
1) |
Käesoleva punkti nõuded on kohaldatavad ainult ooteplatvormide suhtes, mis on ettenähtud peatumiseks tavalisel reisijate veol kasutatavatele kiirveeremi ja tavaraudteeveeremi KTK-le vastavatele rongidele. |
4.2.10.1
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Ooteplatvormide pikkus peab olema küllaldane, et võimaldada pikima koostalitlusvõimelise rongi peatumist ooteplatvormil tavapärase rongiliikluse puhul. Ooteplatvormi ääres peatuvate rongide kavandatava pikkuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta nii kehtivaid teenindusnõudeid kui ka eeldatavaid põhjendatud teenindusnõudeid vähemalt kümme aastat pärast ooteplatvormi kasutuselevõtmist. |
2) |
Ooteplatvorme on lubatud ehitada ainult kehtivatele teenindusnõuetele vastava pikkusega eeldusel, et eeldatavate põhjendatud teenindusnõuetega arvestatakse passiivselt. |
3) |
Ooteplatvormide kasutatav pikkus peab olema kantud infrastruktuuriregistrisse. |
4.2.10.2
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
PRM KTK sätestab nõuded ooteplatvormide laiusele ja servadele. |
4.2.10.3
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
PRM KTK sätestab nõuded ooteplatvormide otstele. |
4.2.10.4
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
PRM KTK sätestab nõuded ooteplatvormide kõrgusele. |
4.2.10.5
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
PRM KTK sätestab nõuded ooteplatvormide asetusele. |
4.2.11 Tervis, tööohutus ja keskkond
4.2.11.1
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelit ja maa-alust rajatist läbivates rongides, mis vastavad kiirveeremi ja tavaraudteeveeremi KTK-le ja mis peaksid konkreetses tunnelis sõitma kiirusel üle 190 km/h, ei tohi rongi tunnelist läbisõidu ajal maksimaalsel lubatud kiirusel ületada 10 kPa. |
4.2.11.2.
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Müra piirväärtusi ja meetmeid selle vähendamiseks ei ole sätestatud. |
2) |
Vibratsiooni piirväärtusi ja meetmeid selle vähendamiseks ei ole sätestatud. |
4.2.11.3
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Elektrilöögikaitse nõuded seoses veovoolu süsteemiga on tagatud tingimustega, mis on sätestatud kontaktõhuliinide kaitsesätetega seotud tavaraudtee energiavarustuse allsüsteemi KTKs. |
4.2.11.4
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Raudteetunnelite ohutuse nõuded on sätestatud raudteetunnelite ohutust käsitlevas KTKs. |
4.2.11.5
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Nõudeid külgtuule mõju vähendamiseks ei ole sätestatud. |
4.2.12 Käitamistingimused
4.2.12.1
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Piki rööbasteed peavad korrapäraste vahemaade tagant asetsema kaugustähised. |
2) |
Kaugustähiste vaheline nimikaugus tuleb kanda infrastruktuuriregistrisse. |
4.2.13 Rongiteeninduse püsiseadmed
4.2.13.1
1) |
Käesolev punkt 4.2.13 sätestab hoolduse allsüsteemi infrastruktuuri elemendid rongide teenindamiseks. |
2) |
Rongide teenindamiseks mõeldud püsiseadmete asukoht ning tüüp tuleb esitada infrastruktuuriregistrile. |
4.2.13.2
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Püsiseadmed tualettide tühjendamiseks peavad olema kooskõlas tingimustega kinnistele tualettsüsteemidele, mis on määratletud kiir- ja tavaraudteeveeremi KTKs. |
4.2.13.3
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Pesuseadmete kasutamise korral peab nendega olema võimalik puhastada ühe- või kahekorruseliste rongide välispindu järgmistel kõrgustel:
|
2) |
Pesuseade peab olema projekteeritud selliselt, et rongid läbivad selle mistahes kiirusel vahemikus 2–5 km/h. |
4.2.13.4
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Veevarustuse püsiseadmed peavad olema kooskõlas kiir- ja tavaraudteeveeremi KTK-le veesüsteemidele kehtestatud tingimustega. |
2) |
Koostalitlusvõimelise raudteesüsteemi veevarustuse seadmestik peab olema varustatud nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (1) nõuetele vastava joogiveega. |
3) |
Seadmestiku töörežiim peab tagama, et ka viimasena tühjendatava statsionaarse mahuti osa põhjast saadud vesi vastaks eelmainitud direktiivis kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele. |
4.2.13.5
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Kütusetanklad peavad vastama tavaraudteeveeremi KTKs kindlaksmääratud kütusesüsteemide näitajatele. |
4.2.13.6
Kõik KTK liinikategooriad
1) |
Tugi-elektrivarustus peab olemasolu korral olema teostatud kiir- ja tavaraudteeveerem KTKs kehtestatud ühe või mitme energiavarustussüsteemina. |
4.3. Liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad
Infrastruktuuri valdkonna liidesed, mis tagavad valdkonna sidususe muude allsüsteemidega tehnilise ühilduvuse seisukohalt, on järgmised.
4.3.1. Liidesed veeremi allsüsteemiga
Tabel 8
Liidesed veeremi KTK allsüsteemiga „Vedurid ja reisirongid”
Liides |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri KTKga |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku vedurite ja reisirongide KTKga |
||||||||||||||||||||||
Rööpmelaius |
|
|
||||||||||||||||||||||
Gabariit |
|
|
||||||||||||||||||||||
Teljekoormus ja teljevahe |
|
|
||||||||||||||||||||||
Tööomadused |
|
|
||||||||||||||||||||||
Koonilisuse ekvivalent |
|
|
||||||||||||||||||||||
Pikisuunaline jõud |
|
|
||||||||||||||||||||||
Kõvera minimaalne raadius |
|
|
||||||||||||||||||||||
Horisontaalkõvera raadius |
|
|
||||||||||||||||||||||
Vertikaalkõvera kiirendus |
|
|
||||||||||||||||||||||
Aerodünaamiline mõju |
|
|
||||||||||||||||||||||
Külgtuul |
|
|
||||||||||||||||||||||
Seadmed rongide teenindamiseks |
|
|
Tabel 9
Liidesed veeremi KTK allsüsteemiga „Kaubavagunid”
Liides |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri KTKga |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku kaubavagunite KTKga |
||||||||||||
Rööpmelaius |
|
|
||||||||||||
Gabariit |
|
|
||||||||||||
Teljekoormus ja teljevahe |
|
|
||||||||||||
Tööomadused |
|
|
||||||||||||
Pikisuunaline jõud |
|
|
||||||||||||
Kõvera minimaalne raadius |
|
|
||||||||||||
Horisontaalkõvera raadius |
|
|
||||||||||||
Vertikaalkõvera kiirendus |
|
|
||||||||||||
Aerodünaamiline mõju |
|
|
||||||||||||
Külgtuul |
|
|
4.3.2. Liidesed energiavarustuse allsüsteemiga
Tabel 10
Liidesed energiavarustuse allsüsteemiga
Liides |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri KTKga |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku energiavarustuse KTKga |
||||||
Gabariit |
|
|
||||||
Elektrilöögikaitse |
|
|
4.3.3. Liidesed juhtimise ja signaalimise allsüsteemiga
Tabel 11
Liidesed juhtimise ja signaaalimise allsüsteemiga
Liides |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri KTKga |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku juhtimise ja signaalimise allsüsteemiga |
||||||
Juhtimis- ja signaalimissüsteemi seadmete gabariidid |
|
|
||||||
Pöörisvoolupidurite kasutamine |
|
Lisa A, liide 1, punkt 5.2: Elektriliste ja/või magnetpidurite kasutamine |
4.3.4. Liidesed liiklustalitluse ja liikluskorralduse allsüsteemiga
Tabel 12
Liidesed liiklustalitluse ja liikluskorralduse allsüsteemiga
Liides |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri KTKga |
Võrdlus tavaraudteevõrgustiku liiklustalitluse ja liikluskorralduse KTKga |
||||||
Pöörisvoolupidurite kasutamine |
|
|
||||||
Käituseeskirjad |
|
|
4.4. Käituseeskirjad
4.4.1. Eelnevalt kavandatud töödega seotud erandlikud asjaolud
1) |
Eelnevalt kavandatud tööde puhul võib olla vaja ajutiselt peatada käesoleva KTK 4. ja 5. peatükis kindlaksmääratud infrastruktuuri valdkonna ja selle koostalitluse komponentide kirjelduste kohaldamine. Käitamist käsitlevad erisätted on esitatud tavaraudtee liiklustalitluse ja liikluskorralduse KTKs. |
4.4.2. Halvenenud töötingimused
1) |
Võib esineda sündmusi, mis mõjutavad liini tavapärast tööd. Käituseeskirjad selliste sündmustega tegelemiseks on sätestatud tavaraudtee liiklustalitluse ja liikluskorralduse KTKs. |
4.4.3. Töötajate kaitse aerodünaamiliste jõudude toime eest
1) |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab kindlaks meetmed töötajate kaitsmiseks aerodünaamiliste jõudude toime eest. |
2) |
Kiir- ja tavaraudteeveeremi KTK-le vastavate rongide puhul arvestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rongide tegelikku kiirust ning kiir- ja tavaraudteeveeremite KTKs antud aerodünaamilise jõu piirväärtust. |
4.5. Hoolduskava
4.5.1. Enne liini käikuandmist
1) |
Tuleb ette valmistada hooldusraamat, mis sätestab vähemalt:
need andmed tuleb esitada järgmiste elementide kohta:
|
4.5.2. Pärast liini käikuandmist
1) |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema hoolduskava, milles on punktis 4.5.1 loetletud elemendid ja vähemalt järgnevad, samade elementidega seotud nõuded:
|
4.6. Erialane pädevus
1) |
Infrastruktuuri allsüsteemi hooldava personali ametialase pädevuse nõuded esitatakse üksikasjalikult hoolduskavas (vt punkt 4.5.2). |
4.7. Tervise- ja ohutusnõuded
1) |
Tervisekaitse- ja ohutusnõudeid käsitletakse kooskõlas punktidega 4.2.11.1 (Maksimaalne rõhumuutus tunnelites), 4.2.11.2 (Müra ja vibratsiooni piirangud ning müra ja vibratsiooni vähendamise meetmed), 4.2.11.3 (Elektrilöögikaitse), 4.2.10 (Ooteplatvormid), 4.2.11.4 (Ohutus raudteetunnelites), 4.2.13 (Püsiseadmed rongide teenindamiseks) ning 4.4 (Käitamistingimused). |
4.8. Infrastruktuuriregister
1) |
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 35 peab infrastruktuuriregister andma teavet infrastruktuuri allsüsteemi põhiliste tunnuste kohta. |
2) |
Käesoleva KTK lisas D on osutatud, millised infrastruktuuri valdkonda käsitlevad andmed esitatakse infrastruktuuriregistris. Muude allsüsteemide kohta infrastruktuuriregistris esitatavad andmed on kindlaks määratud vastavates KTKdes. |
5. KOOSTALITLUSE KOMPONENDID
5.1. Koostalitluse komponentide valiku alused
1) |
Punkti 5.3. nõuded põhinevad ballastalusel paikneva rööbastee traditsioonilisel tehnilisel lahendusel, mille puhul kasutatakse betoonliipritele kinnitatud (laiatallalisi) Vignole'i rööpaid ja kinnituselemente, kusjuures vastupanu pikinihkele tagab rööpa talla toetuspind. |
2) |
Rööbastee ehituseks või muudes projektlahendustes kasutatavaid osi või alakooste ei käsitleta koostalitluse komponentidena. |
5.2. Koostalitluse komponentide loetelu
1) |
Käesoleva koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisel käsitatakse koostalitluse komponentidena ainult järgmisi elemente, mis võivad esineda kas eraldi osadena või alakoostudena:
|
2) |
Nende komponentide suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused on esitatud järgmistes punktides. |
3) |
Erieesmärkidel rööbastee lühikestel lõikudel, näiteks pöörmetes ja ristmetes, ei loeta rööpa paisumisruumi, üleminekuslääbide ja eristruktuuride puhul kasutatavaid rööpaid, kinnitusvahendeid ja liipreid ning kandureid koostalitluse komponentideks. |
5.3. Koostalitluse komponentide tööparameetrid ja kirjeldused
5.3.1. Rööbas
(1) |
Rööpa kui koostalitluse komponendi olulised näitajad on järgmised:
|
5.3.1.1.
1) |
Rööpapea profiil peab vastama järgmistele punktis 4.2.5.6 „Rööpapea profiil vabal liinilõigul“ toodud nõuetele. |
2) |
Rööpapea profiil peab vastama punktis 4.2.5.5.1 „Koonilisuse ekvivalendi arvestuslikud väärtused“ toodud tingimustele määratletud vahemikuga rööpmelaiuse ning rööpakallete kasutamisel kooskõlas käesolevas KTKs sätestatud tingimustega. |
5.3.1.2.
1) |
Inertsmomenti arvestatakse punkti 4.2.7 „Rööbastee vastupidavus“ toodud nõuete puhul. |
2) |
Inertsmomendi arvestuslik väärtus (I) projekteeritava rööbastee lõigu raskuskeset läbiva horisontaalse põhitelje suhtes peab olema vähemalt 1 600 cm4. |
5.3.1.3.
1) |
Rööpa kõvadust arvestatakse punkti 4.2.5.6 „Rööpapea profiil vabal liinilõigul“ nõuete puhul. |
2) |
Rööpa kõvadus rööpapea pealispinnal peab olema vähemalt 200 HBW. |
5.3.2. Rööpakinnitussüsteemid
1) |
Rööpakinnitussüsteemi arvestatakse punkti 4.2.7.2 „Rööbastee vastupidavus pikijõule“ ning punkti 4.2.7.3 „Rööbastee vastupidavus külgjõule“, samuti punkti 4.2.7.1 „Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule“ nõuete puhul. |
2) |
Rööpakinnitussüsteemi laboratoorsetele katsetingimused peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
5.3.3. Rööbastee liiprid ja kandurid
1) |
Rööbastee liiprid ja kandurid tuleb projekteerida nii, et kui neid kasutatakse kindlaksmääratud rööbastega ja rööpakinnitussüsteemidega, vastavad nende omadused punktis 4.2.5.1 „Nominaalne rööpmelaius“, punktis 4.2.5.5.2 „Kasutatava koonilisuse ekvivalendi kontrolli nõuded (tabel 5: Minimaalne keskmine rööpmelaius sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõverate puhul)”, punktis 4.2.5.7 „Rööpakalle” ja punktis 4.2.7 „Rööbastee vastupidavus” toodud nõuetele. |
6. KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE
6.1. Koostalitluse komponendid
6.1.1. Vastavushindamise menetlus
1) |
Käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitluse komponentide vastavushindamine viiakse läbi asjakohaste moodulitega. |
6.1.2. Moodulite rakendamine
1) |
Koostalitluse komponentide vastavushindamise puhul kasutatakse järgmisi mooduleid:
|
(a) | CA „Tootmise sisekontroll”.
(b) | CB „EÜ tüübihindamine”.
(c) | CD „Tüübivastavus tootmise kvaliteedijuhtimissüsteemi alusel”.
(d) | CF „Tüübivastavus tootetõenduse alusel”.
(e) | CH „Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem”.
2) |
Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid tuleb valida tabelist 13. Tabel 13 Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid
|
3) |
Kui tooted on turule viidud enne käesoleva KTK avaldamist, loetakse tüüp kinnitatuks ja EÜ tüübikinnitust (moodul CB) ei nõuta, kui tootja tõestab, et koostalitluse komponentide katsed ja vastavustõendamine on võrreldavate tingimuste korral tunnistatud eelmistes taotlustes käesoleva KTK nõuetele vastavaks. Sel juhul jäävad need hindamistulemused uue rakenduse puhul kehtima. Kui ei ole võimalik tõendada, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, kohaldatakse pärast käesoleva KTK avaldamist EL turule viidud koostalitluse komponentide vastavushindamist. |
4) |
Koostalitluse komponentide vastavushindamine peab hõlmama käesoleva KTK lisa A tabelis 20 toodud etappe ja näitajaid. |
6.1.3. Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused
1) |
Kui koostalitluse komponendi jaoks pakutav lahendus on vastavalt punkti 5.2 määratlusele uuenduslik, peab tootja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja näitama selle lahenduse kõrvalekaldeid käesoleva KTK asjaomasest punktist ja esitama need analüüsiks komisjonile. |
2) |
Kui analüüs annab positiivse tulemuse, töötatakse komisjoni loa alusel välja komponendi asjakohased talituslikud ja liideste kirjeldused ning hindamismeetodid. |
3) |
Sel moel välja töötatud asjaomased talituslikud ja liideste kirjeldused ning hindamismeetodid kaasatakse käesolevasse KTKsse läbivaatamise protsessi käigus. |
4) |
Pärast komisjoni otsuse jõustumist, mis võeti vastu kooskõlas direktiivi artikliga 29, võib lubada uuenduslike lahenduste kasutamist enne nende kaasamist KTKsse läbivaatamise protsessi käigus. |
6.1.4. EÜ koostalitluse komponentide vastavusdeklaratsioon
6.1.4.1.
1) |
Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 13 lõikes 3 sätestatakse: „Kui koostalitlusvõime komponentide kohta kehtivad teised, muid asjaolusid hõlmavad ühenduse direktiivid, sätestatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonis, et koostalitlusvõime komponendid vastavad ka kõnealuste teiste direktiivide nõuetele.“ |
2) |
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ lisa IV punktile 3 peab Euroopa Komisjoni vastavusdeklaratsioonile lisama teatise, milles on ära toodud komponendi kasutustingimused. |
6.1.4.2.
1) |
EÜ vastavusdeklaratsioonile tuleb lisada teatis, mis sätestab rööpmelaiuse lubatud tolerantsi ning rööpakalde, mille puhul rööpapea profiil rahuldab punkti 4.2.5.5.1 nõudeid. |
6.1.4.3.
1) |
EÜ vastavusdeklaratsioonile tuleb lisada teatis, millel on kirjas:
|
6.1.4.4.
1) |
EK vastavusdeklaratsioonile tuleb lisada teatis rööbaste, rööpakalde ja rööpakinnitussüsteemi tüübi kohta, mida võib nende liiprite ja kandurite puhul kasutada. |
6.2. Infrastruktuuri allsüsteem
6.2.1. Üldsätted
1) |
Tellija taotlusel teostab teavitatud asutus infrastruktuuri allsüsteemi EÜ vastavustõendamise vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 18 ja VI lisale ning asjaomaseid mooduleid käsitlevatele sätetele. |
2) |
Kui tellija suudab tõendada, et infrastruktuuri allsüsteemi katsed või kontrollid on olnud projekti eelnevate taotluste puhul samaväärsetel tingimustel edukad, siis võtab teavitatud asutus neid katseid ja kontrolle EÜ vastavustõendamisel arvesse. |
3) |
Infrastruktuuri allsüsteemi EÜ vastavustõendamine peab hõlmama kõiki käesoleva KTK lisa B tabelis 21 märgitud etappe ja näitajaid. Konkreetsed hindamise toimingud infrastruktuuri alamsüsteemide baasnäitajatele on lisatud punkti 6.2.4. |
4) |
Taotleja koostab infrastruktuuri allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 18 ja V lisale. |
6.2.2. Moodulite rakendamine
1) |
Taotleja võib infrastruktuuri allsüsteemi vastavustõendamise menetluse valida järgmiste menetluste hulgast:
|
5.2.2.1.
1) |
Juhul kui vastavustõendamise teostamine on kõige tulemuslikum raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, tellijalt või peatöövõtjalt saadud teabe alusel (näiteks rööbastee mõõtmise vaguniga või muude mõõteseadmetega saadud andmete alusel), arvestab teavitatud asutus vastavushindamise puhul selle teabega. |
5.2.2.2.
1) |
Mooduli SH2 võib valida ainult siis, kui kõik kavandatavasse allsüsteemi kuuluvad tõendatavad tegevused (projekteerimine, tootmine, montaaž, paigaldamine) on allutatud projekteerimise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedisüsteemile, mille on kinnitanud teavitatud asutus ja mille üle teavitatud asutus teostab järelevalvet. |
6.2.3. Uuenduslikud lahendused
1) |
Kui allsüsteem sisaldab punktis 4.1. nimetatud uuenduslikku lahendust, märgib taotleja ära kõrvalekalded KTK asjakohasest osast ja esitab need komisjonile. |
2) |
Positiivse tulemuse korral töötatakse välja selle lahenduse talitlemise ja liideste tehnilised kirjeldused ning hindamismeetodid. |
3) |
Sel moel välja töötatud asjaomased talituslikud ja liideste kirjeldused ning hindamismeetodid kaasatakse käesolevasse KTKsse läbivaatamise protsessi käigus. |
4) |
Pärast komisjoni sellise otsuse jõustumist, mis võeti vastu kooskõlas direktiivi artikliga 29, on lubatud uuenduslikke lahendusi kasutada enne nende kaasamist KTK versiooniuuendusse. |
6.2.4. Allsüsteemi vastavushindamise menetluskord
6.2.4.1.
1) |
Ehitusgabariidi hindamisel kasutatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija poolt standardi EN 15273-3:2009 5., 7. ja 10. peatüki ning lisa C alusel tehtud arvutuste tulemusi. |
6.2.4.2.
1) |
Rööpmekeskmete vahelise kauguse hindamisel kasutatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija poolt standardi EN 15273-3:2009 9. peatüki alusel tehtud arvutuste tulemusi. |
6.2.4.3.
1) |
Punktis 4.2.5.4.1 on sätestatud, et „Rongidel, mis on spetsiaalselt projekteeritud liikuma suurema põikkalde hälbega (komplektsed moodulid väiksema teljekoormusega; põikkalde hälbe kompensatsioonisüsteemiga varustatud rongid) lubatakse sõita ka suurema põikkalde hälbe korral, kui saab näidata, et see on ohutu“. |
2) |
Ohutuse tõendamine ei kuulu teavitatud asutuse vastavustõendamise menetluse hulka. |
6.2.4.4.
1) |
Koonilisuse ekvivalendi arvestusliku väärtuse hindamisel kasutatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija poolt standardi EN 15302:2008 alusel tehtud arvutuste tulemusi. |
6.2.4.5.
1) |
Rööpmelaiuse mõõtmismeetod on esitatud standardi EN 13848-1:2003 + A1:2008 punktis 4.2.1. |
6.2.4.6.
1) |
Hinnates maksimaalset õhurõhu kõikumist tunnelis (10 kPa kriteerium), tuleb kasutada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemusi, lähtudes kõigist kasutustingimustest kõigi rongide puhul, mis vastavad kiirveeremite ja tavaraudteeveeremi KTK-le ja mille sõidukiiruseks kavandatakse selles konkreetses tunnelis üle 190 km/h. |
2) |
Kasutatavad lähteparameetrid peavad olema sellised, et need vastaksid kiirraudtee veeremite KTKs sätestatud rõhuerinevuse võrdlusparameetrile. |
3) |
Koostalitlusvõimeliste rongide ristlõike pindala arvestatavad referentsväärtused peavad igast mootor- või haagisvagunist sõltumatult olema:
|
4) |
Hindamisel võetakse arvesse konstruktsiooniparameetreid, mis vähendavad võimalikku õhurõhu kõikumist (tunneli sissesõidu kuju, šahtid jms), samuti tunneli pikkust. |
6.2.4.7.
1) |
Projekteerimisetapil nõutakse pöörmete ja ristmike hindamist, et kontrollida, kas arvestuslikud väärtused sobivad punktis 4.2.6.2 esitatud kasutatavate piirangutega. |
2) |
Projekteerimisetapil nõutakse ka ratta juhikuta fikseeritud tömpide riströöpa lõikude hindamist, et kontrollida vastavust punkti 4.2.6.3 kohasele lubatud juhikuta lõigu pikkusele. |
6.2.4.8.
1) |
Infrastruktuuri hindamiseks tuleb vaid võrrelda projekteeritud liikluskoormust punktide 4.2.8.1, 4.2.8.2 ja 4.2.8.3 miinimumnõuetega. Teavitatud asutuselt ei nõuta projekti ülevaatust ega mingeid arvutusi. Punktide 4.2.8.1 ja 4.2.8.2 kohase alfa arvestusliku väärtuse ülevaatusel on vaid vaja kontrollida, kas alfa väärtus rahuldab tabelis 6 toodud tingimusi. |
6.2.4.9.
1) |
Olemasoleva infrastruktuuri hindamise puhul kontrollitakse, kas EN liinikategooria (ja kui asjakohane, siis vedurite klassid) ja antud infrastruktuuri kasutava liini kohta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt saadud lubatud kiiruse andmed vastavad käesoleva KTK lisas E toodud nõuetele. |
6.2.4.10.
1) |
Rongide teenindamisega seotud püsiseadmete hindamine on asjaomase liikmesriigi ülesanne. |
6.2.5. Tehnilised lahendused, mis eeldavad vastavust projekteerimisetapis
6.2.5.1.
1) |
Järgmistele parameetritele vastav ballastile toetuv vaba liinilõik loetakse vastavaks rööbastee vastupidavusele piki, vertikaal- ja külgsuunalistele jõududele punktis 4.2.7 sätestatud nõuetele:
|
6.2.5.2.
1) |
Järgmistele parameetritele vastavad ballastile toetuvad pöörmed ja ristmed loetakse vastavaks rööbastee vastupidavusele piki, vertikaal- ja külgsuunalistele jõududele sätestatud punktis 4.2.7 toodud nõuetele:
|
6.3. EÜ vastavustõendamine, kui üleminekukriteeriumina kasutatakse kiirust
1) |
Punktis 7.4 lubatakse raudteeliin kasutusele võtta, kasutades sellel ettenähtud lõppkiirusest madalamat kiirust. Selles punktis sätestatakse nõuded EÜ vastavushindamiseks antud tingimustel. |
2) |
Mõned 4. peatükis sätestatud piirmäärad sõltuvad liini kavandatud kiirusest. Vastavust tuleb hinnata ettenähtud lõppkiirusel; samas on lubatud hinnata kiirusest sõltuvaid näitajaid käikuandmise ajal rakendataval madalamal kiirusel. |
3) |
Muude näitajate vastavus liini kavandatud kiirusele jääb kehtima. |
4) |
Koostalitlusvõime deklareerimiseks sellel ettenähtud kiirusel on tarvis hinnata vaid ajutiselt eiratavate näitajate vastavust, kui need viiakse nõutavale tasemele. |
6.4. Hoolduskava hindamine
1) |
Punktis 4.5 nõutakse, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal oleks infrastruktuuri allsüsteemi iga tavaraudteeliini hoolduskava. |
2) |
Teavitatud asutus veendub, et hoolduskava on olemas ja sisaldab punktis 4.5.1 loetletud andmeid. Teavitatud asutus ei ole kohustatud hindama kavas esitatud üksikasjalike nõuete kasutuskõlblikkust. |
3) |
Teavitatud asutus lisab käesoleva KTK punktis 4.5.1 nõutud hoolduskava ühe eksemplari direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõike 3 kohasesse tehnilisse dokumentatsiooni. |
6.5. Infrastruktuuriregistri hindamine
1) |
Punktis 4.8 nõutakse infrastruktuuri allsüsteemi põhiliste näitajate esitamist infrastruktuuriregistrile. Teavitatud asutus on kohustatud hindama nende näitajate ettevalmistust infrastruktuuriregistris avaldamiseks. |
6.6. Allsüsteemi kuuluvad koostalitluse komponendid, millel puudub EÜ deklaratsioon
6.6.1. Tingimused
1) |
Käesoleva otsuse artiklis 6 sätestatud üleminekuperioodi ajal on teavitatud asutusel lubatud väljastada allsüsteemile EÜ vastavussertifikaat, isegi kui mõnel allsüsteemi kuuluval koostalitluse komponendil puudub asjakohane EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon vastavalt käesolevale KTK-le, kui täidetud on kolm järgmist kriteeriumi:
|
2) |
Sellisel viisil hinnatud koostalitluse komponentidele ei koostata EÜ vastavusdeklaratsioone ega/või kasutussobivuse deklaratsioone. |
6.6.2. Dokumentatsioon
1) |
Allsüsteemi EÜ vastavussertifikaadil on selgelt kirjas, milliseid koostalitluse komponente on teavitatud asutus allsüsteemi kontrollimise raames hinnanud. |
2) |
Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonis on selgelt märgitud:
|
6.6.3. Sertifitseeritud allsüsteemide hooldus vastavalt punktile 6.6.1
1) |
Üleminekuperioodi ajal ning samuti pärast üleminekuperioodi kuni allsüsteemi ajakohastamise või uuendamiseni (arvestades liikmesriikide otsust KTKde rakendamisest), on koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon ning mis on sama tootja toodetud komponentidega sama tüüpi, on lubatud kasutada allsüsteemi hooldusega seotud asendamisteks ja varuosadena hooldustööde eest vastutava asutuse vastutusel. |
2) |
Igal juhul peab hoolduse eest vastutav organisatsioon tagama, et hoolduse puhul väljavahetatavad komponendid sobivad selleks kasutuseks, neid kasutatakse vastavalt kasutusotstarbele, võimaldavad raudteesüsteemi koostalitlust ning vastavad samal ajal olulistele nõuetele. Need komponendid peavad olema jälgitavad ja sertifitseeritud vastavalt siseriiklikele või rahvusvahelistele eeskirjadele või mingile raudteevaldkonnas laialdaselt tunnustatud tegevusjuhisele. |
7. INFRASTRUKTUURI KTK RAKENDAMINE
7.1. Käesoleva KTK rakendamine tavaraudteeliinidel
1) |
4.–6. peatükki ning kõiki punktide 7.2–7.6 erisätteid kohaldatakse täiel määral raudteeliinidel, mis kuuluvad käesoleva KTK geograafilisse kohaldamisalasse ning mis antakse käiku pärast käesoleva KTK jõustumist. |
2) |
Liikmesriigid töötavad välja siseriikliku üleminekustrateegia, milles määratakse kindlaks üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku liinide infrastruktuuri allsüsteemi need osad, mida on vaja koostalitluse teenindamiseks (näit rööbasteed, haruteed, raudteejaamad, raudteerongide koostejaamad) ja mis seetõttu peavad vastama käesolevale KTK-le. Kõnealune üleminekukava sisaldab uuendus- ja ümberehituskavu. Selliste elementide kindlaksmääramisel peavad liikmesriigid arvestama süsteemi kui terviku sidusust. |
7.2. Käesoleva KTK rakendamine uutel tavaraudteeliinidel
1) |
Uued TEN põhiliinid (tüüp IV) peavad rahuldama KTK liinikategooriaid IV-P, IV-F või IV-M. |
2) |
Muud uued TEN põhiliinid (tüüp VI) peavad rahuldama KTK liinikategooriaid VI-P, VI-F või VI-M. Samuti on lubatud, et liin rahuldab vastavalt KTK liinikategooriaid IV-P, IV-F või IV-M. |
3) |
Käesoleva KTK kontekstis tähendab „uus liin“ raudteeliini, mis loob uue marsruudi, mida praegu ei ole üldse veel olemas. |
4) |
Järgnevaid olukordi, näiteks kiiruse või läbilaskevõime suurendamist, võib samuti vaadelda pigem ajakohastatud liinina kui mingit uut liini.
|
7.3. Käesoleva KTK rakendamine olemasolevatel tavaraudteeliinidel
On olulised neli käesoleva KTK võimalikku rakendust:
7.3.1. Raudteeliini ümberehitamine
1) |
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktile m tähendab „ümberehitamine” allsüsteemi või selle osa põhjalikku muutmist, mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust. |
2) |
Liini allsüsteemi infrastruktuur on ümber ehitatud juhul, kui vähemalt sellised tööparameetrid nagu teljekoormus ja rööpavahe vastavad punkti 4.2.2 nõuetele. Neil juhtudel kontrollivad liikmesriigid, et direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 lõikes 1 osutatud dokumentatsioon vastab järgmistele tingimustele:
|
3) |
Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 lõike 2 rakendamisel põhjusel, et ümberehitamise puhul on vajalik kasutusloa väljastamine, otsustab liikmesriik, millised KTK nõuded tuleb rakendada, arvestades punktis 7.1 viidatud üleminekustrateegiat. |
4) |
Juhtudel, kui direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 lõiget 2 ei rakendata, kuna objekti käikuandmise puhul ei ole vaja väljastada kasutusluba, soovitatakse ühildada liin käesoleva KTKga. Kui ühilduvust ei ole võimalik saavutada, peab lepingusubjekt teavitama liikmesriiki selle põhjustest. |
5) |
Kui projekt sisaldab elemente, mis ei nõua kooskõlastust KTKga, siis rakendatavad ühilduvuse hindamise toimingud ning Euroopa Komisjoni vastavustõendus tuleb kooskõlastada liikmesriigiga. |
7.3.2. Raudteeliini uuendamine
1) |
Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 2 punktile n tähendab „uuendamine“ allsüsteemi või allsüsteemi osa mistahes olulist asendamist, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust. |
2) |
Sel juhul tõlgendatakse olulist asendust kui projekti, millega süstemaatiliselt asendatakse liini või liini osa kooskõlas siseriikliku üleminekukavaga. Uuendamine erineb hoolduse käigus teostatavast asendusest, millele viidatakse allpool punktis 7.3.3, selle poolest, et see annab võimaluse saavutada KTKga kooskõlastatud marsruut. Oma toimelt on uuendamine samaväärne ümberehitamisega, kuid ilma tööparameetrite muutmiseta. |
3) |
Juhtudel, kui rakendatakse direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 lõiget 2, sest uuendamine on vajalik enne ekspluatatsiooni võtmist, otsustab liikmesriik KTK nõuete üle, mida tuleb rakendada, võttes arvesse punktis 7.1 viidatud üleminekustrateegiale. |
4) |
Juhtudel, kui direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 lõiget 2 ei rakendata, sest uuendamine ei ole vajalik enne objekti käikuandmist, soovitatakse ühildada liin käesoleva KTKga. Kui ühilduvust ei ole võimalik saavutada, peab lepingusubjekt teavitama liikmesriiki selle põhjustest. |
5) |
Kui projekt sisaldab elemente, mis ei nõua kooskõlastust KTKga, siis rakendatavad ühilduvuse hindamise toimingud ning Euroopa Komisjoni vastavustõendus tuleb kooskõlastada liikmesriigiga. |
7.3.3. Väljavahetamine hooldustööde käigus
1) |
Juhtudel kui on vaja liini allsüsteemi osi hooldada, ei ole vastavalt käesolevatele KTK-le ametlikku vastavustõendust vaja, samuti ei nõuta kasutusloa väljastamist enne objekti käikuandmist. Kuid mõistliku praktika piirides peavad hooldustööde käigus tehtavad asendused vastama käesolevates KTKs sätestatud nõuetele. |
2) |
Eesmärgiks peab olema see, et hooldustöödena teostatud asendused aitaksid kaasa koostalitluse raudteeliini pidevale arengule. |
3) |
Selleks et tagada infrastruktuuri allsüsteemi väärtusliku osa pidev edasiareng koostalitluse suurendamiseks, on vaja, et põhiparameetreid kohaldataks alati rühmiti üheskoos. Need rühmad on järgnevad:
|
4) |
Sellistel juhtudel on vaja võtta arvesse asjaolu, et iga antud element eraldivõetuna ei võimalda iseseisvalt kindlustada kogu süsteemi ühilduvust: allsüsteem ühilduvus on saavutatav vaid terviklikult, see tähendab, et kõik elemendid ühilduvad KTKga. |
7.3.4. Olemasolevad mitteuuendatavad ja mitte ümberehitatavad liinid
1) |
Olemasolev allsüsteem võib lubada KTK-le vastavate sõidukite liiklemist juhul, kui direktiivis 2008/57/EÜ sätestatud olulised nõuded on täidetud. Sel juhul peaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olema võimeline vabatahtlikult täitma direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 35 sätestatud infrastruktuuriregistrit vastavalt käesoleva KTK lisale D. |
2) |
Menetlus, mida kasutatakse selle tõendamiseks, mil määral on tagatud vastavus KTK põhiparameetritele, määratakse kindlaks infrastruktuuriregistri tehnilises kirjelduses, mille komisjon võtab vastu kooskõlas kõnealuse artikliga. |
7.4. Kiirus üleminekukriteeriumina
1) |
On lubatud võtta raudteeliin kasutusele, lubades sellel kasutada lõplikult ettenähtud kiirusest madalamat kiirust. Sellisel juhul ei tohi raudteeliin olla ehitatud nii, et hiljem ei saa üle minna lõplikult ettenähtud kiirusele. |
2) |
Näiteks rööpmekeskmete vaheline kaugus peab sobima liini kavandatud kiirusega, kuid põikkalle peab vastama raudteeliini kasutuselevõtmise ajal lubatavale kiirusele. |
3) |
Selle asjaolu vastavushindamise nõuded on sätestatud punktis 6.3. |
7.5. Infrastruktuuri ja veeremite ühilduvus
1) |
Veeremite ühilduvus veeremite KTKga ei taga veel automaatselt ühilduvust kõigi liinidega, mis vastavad käesolevatele KT-le. Näiteks ei ühildu veeremite gabariidi standard GC tunneli gabariidi standardiga GB. |
2) |
4. peatükis määratletud KTK liinikategooriate projekteerimine on üldiselt kooskõlas standardile EN 15528:2008 vastavate veeremite käitusega, kuni maksimaalse kiiruseni nagu nähtub lisast E. Kuid säilib liigsete dünaamiliste mõjude oht, kaasa arvatud teatud sildade resonants, mis võib veeremite ja infrastruktuuri ühilduvust veelgi halvendada. |
3) |
Kontrollimisi, mis baseeruvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee ettevõtte vahel kokkulepitud spetsiaalsetel käitusstsenaariumidel, võib läbi viia selleks, et näidata lisas E ära toodud maksimaalset kiirust ületavate veeremite ühilduvust. |
4) |
Vastavalt käesoleva KTK punktile 4.2.2, on lubatud projekteerida uusi ja ajakohastatud liine, mida on võimalik kohandada suurema rööpavahega, suuremate teljekoormustega, suuremale kiirusele ning pikematele rongidele kui see on seniste liinide puhul. |
7.6. Erijuhtumid
Järgnevaid erijuhtumeid võib rakendada teatud liinidele. Need erijuhtumid liigitatakse järgmiselt:
(a) „P” juhud: püsijuhud,
(b) „T” juhud: ajutised juhud, millede puhul on soovitav, et eesmärk saavutataks aastaks 2020 (see eesmärk on sätestatud otsuses nr 1692/96/EÜ, muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ (2)).
Erijuhtumeid, mis on sätestatud punktides 7.6.1–7.6.13, tuleb lugeda koos 4. peatüki vastavate punktidega. Kui ei ole teisiti määratletud (näiteks seoses lisatingimuste olemasoluga), siis erijuhud asendavad vastavaid 4. peatükis esitatud nõudeid. Juhtudel, mil 4. peatüki vastavas osas esitatud nõuded ei puuduta erijuhtumeid, ei dubleerita neid nõudeid punktides 7.6.1–7.6.13 ning seega kehtivad need jätkuvalt muutmata kujul.
7.6.1. Eesti raudteevõrgu eripära
1 520/1 524 mm laiuse rööpavahe osas ei ole erijuhtumeid sätestatud.
7.6.2. Soome raudteevõrgu eripära
7.6.2.1.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punktid 1 ja 2
1) |
Ehitusgabariit määratakse lähtuvalt gabariidist FIN 1. |
2) |
Ehitusgabariidi arvutuste teostamisel tuleb kasutada staatilist või kinemaatilist meetodit vastavalt standardi EN 15273-3:2009 lisa D punktis D.4.4 toodud nõuetele. |
7.6.2.2.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 4
4) |
Vastaskõverused raadiustega vahemikus 150–300 m tuleb projekteerida vastavalt siseriiklikele eeskirjadele, mis on koostatud eesmärgiga takistada puhvri lukustumist. |
7.6.2.3.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 1
1) |
Nominaalne rööpmelaius on 1 524 mm. |
7.6.2.4.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
1 524 mm nominaalse rööpmelaiuse puhul on vaja modelleerida järgnevad rattapaarid arvutuslikes rööbastee tingimustes (simuleerivate arvutuste abil vastavalt standardile EN 15302:2008):
|
7.6.2.5.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – Tabel 5
Tabel 14
100 m liinilõigu keskmise rööpmelaiuse minimaalne väärtus sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõverate puhul
Veeremi kiiruse vahemik [km/h] |
Keskmine rööpmelaius [mm] üle 100 m |
v ≤ 60 |
hindamine ei ole vajalik |
60 < v ≤ 160 |
1 519 |
160 < v ≤ 200 |
1 519 |
7.6.2.6.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad peavad 1 524 mm nominaalne rööpmelaiuse puhul vastama järgmistele nõuetele:
Punktides a ning b esitatud lisanõuded jäävad muutmata. |
7.6.3. Kreeka raudteevõrgu eripära
7.6.3.1.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punktid 2, 6 ja 7
2) |
Uued ning ajakohastatud üleeuroopalises tavaraudteevõrgustiku 1 000 mm liinid (Peloponnesos) projekteeritakse vastavalt standardile, mis vastab kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele, nende liinide teljekoormuseks arvestatakse 14 t. |
6) |
1 000 mm liinidele (Peloponnesos) iga lõigu rööbastee tööparameetrid avaldatakse infrastruktuuriregistris. |
7) |
Teljekoormust puudutav avaldatud teave esitatakse koos lubatud kiirustega. |
7.6.3.2.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad - punktid 1 ja 2
1) |
1 000 mm liinide (Peloponnesos) ehitusgabariit kehtestatakse vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. |
7.6.3.3.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad - punktid 1 ja 2
1) |
1 000 mm liinide (Peloponnesos) rööbasteede keskmete vahekaugus kehtestatakse asjakohastes siseriiklikes eeskirjades toodud gabariidi alusel. |
7.6.3.4.
P-juhud
KTK liinikategooriad IV-F, IV-M, VI-F ja VI-M – punktid 3 ja 4
3) |
Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on suurim lubatud kalle 20 mm. |
7.6.3.5.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
1 000 mm liinide (Peloponnesos) seisuteede või haruteede projektikohane minimaalne horisontaalkõvera raadius ei tohi olla väiksem kui 110 m. |
7.6.3.6.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 1
1) |
1 000 mm liinide (Peloponnesos) seisu- ja haruteede vertikaalses paigutuses ei tohi künka harjal ega künka jalamil olla vähem kui 500 m raadiustega kõveraid. |
7.6.3.7.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 1
1) |
Nominaalne rööpmelaius on 1 435 mm või 1 000 mm. |
7.6.3.8.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
1 000 mm (Peloponnesos) pöörmete ja ristmete nominaalse rööpmelaiuse tehnilised näitajad peavad ühilduma järgnevate ekspluatatsiooniväärtustega:
Punktides a ning b esitatud lisanõuded jäävad muutmata. |
7.6.3.9.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt (a)
a) |
Rööbastee 1 000 mm liinid (Peloponnesos), kaasa arvatud pöörmed ja ristmed, peavad olema projekteeritud nii, et need peaksid vastu vähemalt 14 tonnisele maksimaalsele staatilisele teljekoormusele. |
7.6.3.10.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – ainult uute ehitiste ja rajatiste jaoks uutel või olemasolevatel liinidel – punkt 3
3) |
1 000 mm liinide (Peloponnesos) alfa (a) väärtus peab olema võrdne või suurem kui 0,75. |
7.6.4. Iirimaa raudteevõrgu eripära
7.6.4.1.
2) |
Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku uued ja ajakohastatud liinid peavad olema projekteeritud reisirongide pikkusele vähemalt 215 m ning kaubarongide pikkusele vähemalt 350 m vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. |
7.6.4.2.
P-juhud
KTK liinikategooriad IV-P, IV-F, IV-M, VI-P, VI-F ja VI-M - punktid 1 ja 2
1) |
Ehitusgabariit peab vastama IRL 1 ühtsele standardile vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. |
KTK liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M - punktid 1 ja 2
1) |
Ehitusgabariit peab vastama IRL 2 ühtsele standardile vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. |
7.6.4.3
P-juhud
KTK liinikategooriad IV-P, IV-F, IV-M, VI-P, VI-F ja VI-M – punktid 1 ja 2
1) |
Rööbastee telgedevaheline minimaalne kaugus kehtestatakse IRL 1 s vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. |
KTK liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M – punktid 1 ja 2
1) |
Rööbastee telgedevaheline minimaalne kaugus kehtestatakse IRL 2 s vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. |
7.6.4.4.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 1
1) |
Nominaalne rööpmelaius on 1 600 mm. |
7.6.4.5.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
1 600 mm nominaalse rööpmelaiuse puhul on vaja modelleerida järgnevad rattapaarid arvutuslikes rööbastee tingimustes (simuleerivate arvutuste abil vastavalt standardile EN 15302:2008):
|
7.6.4.6.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – Tabel 5
Tabel 15
100 m liinilõigu keskmise rööpmelaiuse minimaalne väärtus sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõverate puhul
Veeremi kiiruse vahemik [km/h] |
Keskmine rööpmelaius [mm] üle 100 m |
v ≤ 60 |
hindamine ei ole vajalik |
60 < v ≤ 160 |
1 595 |
160 < v ≤ 200 |
1 595 |
7.6.4.7.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad peavad 1 600 mm nominaalne rööpmelaiuse puhul vastama järgmistele nõuetele:
Punktides a ning b toodud lisanõuded jäävad muutmata. |
7.6.5. Läti raudteevõrgu eripära
1 520/1 524 mm laiuse rööpavahe kohta ei ole erijuhtumeid sätestatud.
7.6.6. Leedu raudteevõrgu eripära
1 520/1 524 mm laiuse rööpavahe kohta ei ole erijuhtumeid sätestatud.
7.6.7. Poola raudteevõrgu eripära
7.6.7.1.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad - punktid 1 ja 2
1) |
1 520 mm liinide ehitusgabariit kehtestatakse vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. |
7.6.7.2.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – lisapunkt 3
3) |
Nominaalne rööpmelaius 1 520 mm lubatakse marsruutidel, mis teenindavad rahvusvahelisi liine, millel sõidavad teistest, 1 520/1 524 mm rööpmelaiusega riikidest, tulevad rongid. |
7.6.7.3.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
1 520 mm nominaalse rööpmelaiuse puhul on vaja modelleerida järgnevad rattapaarid arvutuslikes rööbastee tingimustes (simuleerivate arvutuste abil vastavalt standardile EN 15302:2008):
|
7.6.7.4.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – Tabel 5
Tabel 16
1 520 mm liinidel kasutatav minimaalne keskmine rööpavahe sirgel rööbasteel ja kõveratel raadiusega R > 10 000 m
Veeremi kiiruse vahemik [km/h] |
Keskmine rööpmelaius [mm] üle 100 m |
v ≤ 120 |
hindamine ei ole vajalik |
120 < v ≤ 160 |
1 515 |
160 < v ≤ 200 |
1 515 |
7.6.7.5.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad peavad 1 520 mm nominaalne rööpmelaiuse puhul vastama järgmistele nõuetele:
Punktides a ning b toodud lisanõuded jäävad muutmata. |
7.6.7.6.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 1
1) |
1 520 mm laiuse rööbastee puhul peab arvestuslik nüri riströöpa maksimaalne suunamisvaba pikkus vastama nüri riströöpa suhtele 1/9 (tgα = 0,11, α = 6°20’), kusjuures sirge tee kontrarööpa liigkõrgus on vähemalt 44 mm ja minimaalne ratta läbimõõt 330 mm. |
7.6.8. Portugali raudteevõrgu eripära
7.6.8.1.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punktid 1 ja 2
Ehitusgabariit kehtestatakse võrdluskontuuride CPb, CPb+ või CPc baasil.
Ehitusgabariidi arvutuste puhul kasutatakse kinemaatilist meetodit kooskõlas EN 15273-3:2009 lisa D punkti D.4.3 nõuetega.
Kolmerööpalise rööbastee jaoks peab ehitusgabariidi aluseks olema võrdluskontuur CPb+, tsentreerituna rööpmelaiusele 1 668 mm.
7.6.8.2.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 1
1) |
Nominaalne rööpmelaius on kas 1 668 mm, 1 435 mm või mõlemad, kui liinil on kolmerööpmeline rööbastee. |
7.6.8.3.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
1 668 mm nominaalse rööpmelaiuse puhul on vaja modelleerida järgnevad rattapaarid arvutuslikes rööbastee tingimustes (simuleerivate arvutuste abil vastavalt standardile EN 15302:2008):
|
7.6.8.4.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – Tabel 5
Tabel 17
100 m liinilõigu keskmise rööpmelaiuse minimaalne väärtus sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõverate puhul
Veeremi kiiruse vahemik [km/h] |
Keskmine rööpmelaius [mm] üle 100 m |
v ≤ 60 |
hindamine ei ole vajalik |
60 < v ≤ 160 |
1 663 |
160 < v ≤ 200 |
1 663 |
7.6.8.5.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad 1 668 mm nominaalse rööpmelaiuse puhul peavad ühilduma järgmiste ekspluatatsiooniväärtustega:
(a) |
Maksimaalne ratta vaba liikumisruum pöörmel: 1 613 mm. |
(b) |
Minimaalne kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel tavaristmetel: 1 624 mm. |
(c) |
Ratta vaba liikumisruum riströöpa südamiku kohal: 1 589 mm. |
(d) |
Ratta vaba liikumisruumi maksimumväärtus kontrarööpa/harurööpa alal: 1 613 mm. |
Punktides a ja b esitatud lisanõuded jäävad muutmata.
7.6.9. Rumeenia raudteevõrgu eripära
7.6.9.1.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad - punkti 2 alapunkt f
2) |
f) Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad peavad ühilduma minimaalse rattaääriku soone sügavuse 38 mm-lise ekspluatatsiooniväärtusega. |
7.6.10. Hispaania raudteevõrgu eripära
7.6.10.1.
P-juhud
KTK liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M – punktid 1 ja 2
1) |
Ehitusgabariit kehtestatakse standardi GHE16 baasil vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. |
Kõik KTK liinikategooriad – lisapunkt 4
4) |
Kõigi kolmerööpalise raudtee 1 435 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega lõikude ehitusgabariidid tuleb avaldada infrastruktuuriregistris. |
7.6.10.2.
P-juhud
KTK liinikategooriad IV-P, IV-F, IV-M, VI-P, VI-F ja VI-M – punktid 1 ja 2
1) |
Rööbastee telgedevaheline kaugus peab nii 1 668 mm kui ka 1 435 mm rööpmelaiuse korral vastama maksimaalsele lubatud kiirusele liinil. Tabel 18 Rööbastee telgedevaheline kaugus Hispaania raudteevõrgus
Põhjendatud juhtudel võib rööbastee telgedevahelist kaugust vähendada tabelis toodud järgmise väiksema väärtuseni ning alla 100 km/h kiirusega liinide puhul võib seda äärmisel juhul vähendada kuni 3 674 mm-ni. |
KTK liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M – punktid 1 ja 2
1) |
Rööbastee minimaalne telgedevaheline kaugus on nii 1 668 mm kui ka 1 435 mm rööpmelaiuse puhul 3 808 mm. Alla 100 km/h liikluskiirusega liinidel võib seda vähendada kuni 3 674 mm-ni. Kui valitud rööbastee telgedevaheline kaugus on väiksem kui 3 808 mm, tuleb tõendada, et möödasõiduvahemaa rongide vahel on ohutu. |
7.6.10.3.
P-juhud
KTK liinikategooriad IV-F, IV-M, VI-F ja VI-M – punktid 3 ja 4
3) |
Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on suurim lubatud kalle 20 mm. |
7.6.10.4.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 1 ja lisapunkt 3
1) |
Nominaalne rööpmelaius on kas 1 668 mm või 1 435 mm. |
3) |
Kolmerööpalise rööbastee korral on nominaalne rööpmelaius 1 435 või 1 668 mm. |
7.6.10.5.
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
2) |
1 668 mm nominaalse rööpmelaiuse puhul on vaja modelleerida järgnevad rattapaarid arvutuslikes rööbastee tingimustes (simuleerivate arvutuste abil vastavalt standardile EN 15302:2008):
|
7.6.10.6.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – Tabel 5
Tabel 19
100 m liinilõigu keskmise rööpmelaiuse minimaalne väärtus sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõverate puhul
Veeremi kiiruse vahemik [km/h] |
Keskmine rööpmelaius [mm] üle 100 m |
v ≤ 60 |
hindamine ei ole vajalik |
60 < v ≤ 160 |
1 663 |
160 < v ≤ 200 |
1 663 |
7.6.10.7
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 2
Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad 1 668 mm nominaalse rööpmelaiuse puhul peavad ühilduma järgmiste ekspluatatsiooniväärtustega:
(a) |
Maksimaalne ratta vaba liikumisruum pöörmel: 1 618 mm. |
(b) |
Minimaalne kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel tavaristmetel: 1 626 mm. |
(c) |
Ratta vaba liikumisruum riströöpa südamiku kohal: 1 590 mm. |
(d) |
Ratta vaba liikumisruumi maksimumväärtus kontrarööpa/harurööpa alal: 1 620 mm. |
Punktides a ja b toodud lisanõuded jäävad muutmata.
7.6.11. Rootsi raudteevõrgu eripära
Kuna infrastruktuur on otseselt seotud Soome raudteevõrguga ja sadamate infrastruktuuriga, piisab, kui rakendada käesoleva KTK punktis 7.6.2 käsitletud Soome raudteevõrgu eripära.
7.6.12. Ühendkuningriigi suurbritannia raudteevõrgu eripära
7.6.12.
P-juhud
Kõik KTK liinikategooriad – punkt 7
7) |
Teljekoormust käsitlev avaldatud teabe puhul kasutatakse marsruudi kasutatavuse (RA) numbrit (tuletatud vastavalt kehtivatele asjakohastele siseriiklikele tehnilistele eeskirjadele) ning lubatud kiirust. Kui rööbastee lõigu vastupidavus ületab marsruudi kasutatavuse (RA) numbrite vahemiku, võib esitada lisateavet vastupidavuse kohta. |
7.6.12.2.
P-juhud
KTK liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M – punktid 1 ja 2
1) |
Tavaliinide ehitusgabariidi uuendamisel või ajakohastamisel on projektis ettenähtud ehitusgabariit spetsiifiline. Gabariidi rakendamine peab olema kooskõlas kehtivate asjakohaste siseriiklike tehniliste eeskirjadega. |
7.6.12.3.
P-juhud
KTK liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M – punktid 1 ja 2
1) |
Rööbastee telgedevaheline nimivahekaugus peab olema sirgele rööbastee ja raadiusega 400 m või suuremate kõverate puhul 3 400 mm. Kohtades, kus topograafilised piirangud takistavad rööbastee telgedevahelise nimivahekauguse 3 400 mm väljaehitamist, on lubatud vähendada rööbastee telgedevahelisi kaugusi eeldusel, et võetakse kasutusele erimeetmed rongidevahelise ohutu möödasõiduvahemaa tagamiseks. Rööbastee telgedevahelise kauguse vähendamine peab olema kooskõlas kehtivate asjakohaste siseriiklike tehniliste eeskirjadega. |
7.6.12.4.
P-juhud
KTK liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M – lisapunkt 3
3) |
„Vertikaalse CEN56” pöörmete ja ristmete projekteerimise puhul on lubatud nominaalne rööpmelaius 1 432 mm. |
7.6.12.5.
P-juhud
KTK liinikategooriad V-P, V-F, V-M, VII-P, VII-F ja VII-M – lisapunkt 4
4) |
„Vertikaalse CEN56” pöörmete ja ristmete projekteerimise puhul on lubatud kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel 1 388 mm (mõõdetud 14 mm allpool veerepinda ning teoreetilisel suunajoonel nina reaalpunktist (RP) sobival kaugusel tagapool vastavalt joonisele 2). |
7.6.13. Ühendkuningriigi põhja-iirimaa raudteevõrgu eripära
Ühendkuningriikide Põhja Iirimaa raudteevõrgu puhul rakendatakse erinevaid Iirimaa näitajaid, mis on ära toodud käesoleva KTK punktis 7.6.4.
LISA A
KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE HINDAMINE
Koostalitluse komponentide näitajad, mida teavitatud asutus või tootja, vastavalt valitud moodulile, hindab projekteerimise, arendamise ja tootmise eri etappides, on märgitud tähega „X” tabelis 20.
Kui hindamine ei ole nõutav, märgitakse selle kohta tabelis „ei kohaldata”. Infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse komponentide puhul ei pea läbi tegema mingeid konkreetseid vastavushindamise menetlusi.
Tabel 20
EÜ vastavusdeklaratsiooni puhul nõutav koostalitluse komponentide hindamine
Hinnatavad näitajad |
Hindamisetapp |
|||||
Projekteerimis- ja arendusetapp |
Tootmisetapp |
|||||
Projektihindamine |
Tootmisprotsessi läbivaatus |
Tüübikatsetus |
Toote kvaliteet (seeriatootmine) |
|||
|
|
|
|
|
||
|
X |
X |
ei kohaldata |
X |
||
|
X |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
||
|
X |
X |
ei kohaldata |
X |
||
|
ei kohaldata |
ei kohaldata |
X |
X |
||
|
X |
X |
X |
X |
LISA B
INFRASRUKTUURI ALLSÜSTEEMI HINDAMINE
Allsüsteemi näitajad, mida tuleb hinnata projekteerimise, ehitamise ja käitamise eri etappides, on märgitud tähega „X” tabelis 21.
Kui teavitatud asutuse poolne hindamine ei ole nõutav, märgitakse selle kohta tabelis „ei kohaldata”. See ei välista vajadust muu hindamise läbiviimiseks muudes etappides.
Hindamisetappide määratlus.
1) „Projektihindamine”: see hõlmab väärtuste/parameetrite õigsuse kontrolli kohaldatava KTK suhtes.
2) „Kokkupanek enne käikuandmist”: kohapealne kontroll tegeliku toote asjaomastele arvutuslikele parameetritele vastavuskontrolli eesmärgil vahetult enne käikuandmist.
Veerg 3 annab viited punktile 6.2.4 „Allsüsteemi vastavushindamise menetluskord”.
Tabel 21
EÜ vastavusdeklaratsiooni puhul nõutav infrastruktuuri allsüsteemi hindamine
Hinnatavad näitajad |
Uus või ajakohastatav liin/uuendusprojekt |
Allsüsteemi vastavushindamise menetluskord |
|
Projektihindamine |
Kokkupanek enne käikuandmist |
||
1 |
2 |
3 |
|
Ehitusgabariit (4.2.4.1) |
X |
X |
6.2.4.1 |
Rööbastee telgedevaheline kaugus (4.2.4.2) |
X |
X |
6.2.4.2 |
Maksimaalsed teekalded (4.2.4.3) |
X |
ei kohaldata |
|
Horisontaalkõvera minimaalne raadius (4.2.4.4) |
X |
X |
|
Vertikaalkõvera minimaalne raadius (4.2.4.5) |
X |
X |
|
Nominaalne rööpmelaius (4.2.5.1) |
X |
ei kohaldata |
|
Põikkalle e. välisrööpa kõrgendus (4.2.5.2) |
X |
X |
|
Põikkalde muutumise määr (4.2.5.3) |
X |
X |
|
Välisrööpa kõrgenduse puudujääk e. põikkalde hälve (4.2.5.4) |
X |
ei kohaldata |
6.2.4.3 |
Koonilisuse ekvivalent (4.2.5.5.1) – arvestuslik väärtus |
X |
ei kohaldata |
6.2.4.4 |
Koonilisuse ekvivalent (4.2.5.5.2) – käitustingimustes |
Avatud punkt |
Avatud punkt |
6.2.4.5 |
Rööpapea profiil vabal liinilõigul (4.2.5.6) |
X |
ei kohaldata |
|
Rööpakalle (4.2.5.7) |
X |
ei kohaldata |
|
Rööbastee jäikus (4.2.5.8) |
Avatud punkt |
Avatud punkt |
|
Lukustusvahendid (4.2.6.1) |
X |
X |
|
Pöörmete ja ristmete geomeetria käitustingimustes (4.2.6.2) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
6.2.4.7 |
Nüri riströöpa maksimaalne suunamisvaba pikkus (4.2.6.3) |
X |
ei kohaldata |
6.2.4.7 |
Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule (4.2.7.1) |
X |
ei kohaldata |
6.2.5 |
Rööbastee vastupidavus pikijõule (4.2.7.2) |
X |
ei kohaldata |
6.2.5 |
Rööbastee vastupidavus külgjõule (4.2.7.3) |
X |
ei kohaldata |
6.2.5 |
Uute sildade liikluskoormustaluvus (4.2.8.1) |
X |
ei kohaldata |
6.2.4.8 |
Uue rööbastee mulde ning pinnasesurve mõjuga võrdne vertikaalkoormus (4.2.8.2) |
X |
ei kohaldata |
6.2.4.8 |
Rööbastee kohal või sellega külgnevate uute ehitiste ja rajatiste vastupidavus (4.2.8.3), |
X |
ei kohaldata |
6.2.4.8 |
Olemasolevate sildade ja rajatiste ning rööbastee mullete liikluskoormustaluvus (4.2.8.4) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
6.2.4.9 |
Koheste meetmete, sekkumis- ning alarmtaseme kindlaksmääramine (4.2.9.1) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
6.2.4.5 |
Koheste meetmete tase rööbastee väände puhul (4.2.9.2) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
|
Koheste meetmete tase rööpmelaiuse muutuse korral (4.2.9.3) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
|
Koheste meetmete tase põikkalde puhul (4.2.9.4) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
|
Ooteplatvormide kasutatav pikkus (4.2.10.1) |
X |
ei kohaldata |
|
Ooteplatvormide laius ja servad (4.2.10.2) |
vt PRM |
vt PRM |
|
Ooteplatvormide otsad (4.2.10.3) |
vt PRM |
vt PRM |
|
Ooteplatvormide kõrgus (4.2.10.4) |
vt PRM |
vt PRM |
|
Ooteplatvormide asetsus rööbastee suhtes (4.2.10.5) |
vt PRM |
vt PRM |
|
Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites (4.2.11.1) |
X |
ei kohaldata |
6.2.4.6 |
Müra ja vibratsiooni piirangud ja meetmed nende vähendamiseks (4.2.11.2), |
avatud punkt |
avatud punkt |
|
Elektrilöögikaitse (4.2.11.3) |
vt ENE |
vt ENE |
|
Raudteetunnelite ohutus (4.2.11.4) |
vt SRT |
vt SRT |
|
Külgtuule mõju (4.2.11.5) |
avatud punkt |
avatud punkt |
|
Kaugustähised (4.2.12.1), |
ei kohaldata |
X |
|
Tualettide tühjendussüsteem (4.2.13.2) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
6.2.4.10 |
Seadmed rongi välispindade puhastamiseks (4.2.13.3) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
6.2.4.10 |
Veevarustuse seadmestik (4.2.13.4) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
6.2.4.10 |
Kütusetanklad (4.2.13.5) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
6.2.4.10 |
Tugi-elektrivarustus (4.2.13.6) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
6.2.4.10 |
LISA C
KTK LIINIKATEGOORIATE PUHUL KEHTESTATUD EHITISTELE JA RAJATISTELE ESITATAVAD MINIMAALSED FUNKTSIONAALSED NÕUDED SUURBRITANNIAS
Struktuuridele esitatavad suutlikkusnõuded on määratletud tabelis 22 liitnäitajaga, mis näitab marsruudi kasutatavuse numbrit ja vastavat lubatud maksimaalset kiirust. Marsruudi kasutatavuse numbrit ja maksimaalset liinikiirust esitatakse ühe liitnäitajaga.
Marsruudi kasutatavuse number on teljevahega seotud maksimaalse teljekoormuse ja geomeetriliste aspektide funktsioon. Marsruudi kasutatavuse numbrid on antud selleks koostatud siseriiklikes tehnilistes eeskirjades.
Tabel 22
Marsruudi kasutatavuse number – maksimaalne liinikiirus [miili tunnis]
Tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri KTK liinikategooria |
Reisirongide vagunid (kaasa arvatud reisivagunid, poolvagunid ja autovagunid) (3) ning kaubavagunid (3) (4) |
Kaubavagunid, muu veerem |
Elektrilised või diisel multimoodulid, jõumoodulid ja mootorvagunid (3) (4) |
|
IV-P |
RA2 (7) – 125 |
RA7 (11) – 125 RA8 (11) – 110 RA8 (12) – 100 |
RA3 (8) – 125 RA5 (9) – 100 |
|
IV-F |
RA10 – 60 RA8 – 75 RA2 – 90 |
RA8 (12) – 90 |
||
IV-M |
vt IV-P |
vt IV-F |
vt IV-P |
vt IV-P |
V-P |
RA2 (7) – 100 |
RA7 (12) – 100 RA8 (11) – 100 RA8 (12) – 90 |
RA3 (8) – 100 |
|
V-F |
RA8 – 60 |
RA8 (12) – 60 |
||
V-M |
vt V-P |
RA8 – 75 |
vt V-P |
vt V-P |
VI-P |
RA2 (7) – 90 |
RA8 (12) – 90 |
RA3 (8) – 90 |
|
VI-F |
RA10 – 60 |
RA8 (12) – 60 |
||
VI-M |
vt VI-P |
RA10 – 60 RA8 – 75 RA2 – 90 |
vt VI-P |
vt VI-P |
VII-P |
RA1 (7) – 75 |
RA3 (8) – 75 |
||
VII-F |
RA7 – 60 |
RA7 (12) – 60 |
||
VII-M |
RA2 (7) – 75 |
RA7 – 75 |
RA7 (12) – 75 |
vt VII-P |
LISA D
INFRASTRUKTUURIREGISTRISSE KANTAVAD NÄITAJAD
Vastavalt käesoleva KTK punktile 4.8 näitab käesolev lisa, milline infrastruktuuri allsüsteemi puudutav teave tuleb kanda infrastruktuuriregistrisse.
Tabel 23
Infrastruktuuriregistrisse esitatav teave infrastruktuuri allsüsteemi kohta
Infrastruktuuri allsüsteemi üksus |
Käesoleva KTK punkt |
Tee, piirid ja vastav raudteeliini lõik (kirjeldus) |
|
Raudteeliini lõik |
|
KTK raudteeliini kategooria |
4.2.1 |
Gabariit |
4.2.2 |
EN liinikategooria (vastavad vedurite klassid) koos lubatud kiirusega |
4.2.2 |
Liini või lõigu maksimaalne lubatud kiirus |
4.2.2 |
Rongi pikkus |
4.2.2 |
Tingimused rongiliikluse tööparameetrite parandamiseks erisüsteemidega varustatud rongide puhul |
4.2.3.2 |
Nominaalse rööpmelaiuse üleminekute asukohad ja tüübid |
4.2.3.2 |
Minimaalne rööpmekeskmete vaheline kaugus |
4.2.4.2 |
Maksimaalsed teekalded |
4.2.4.3 |
Horisontaalkõvera minimaalne raadius |
4.2.4.4 |
Nominaalne rööpmelaius |
4.2.5.1 |
Põikkalle e. välisrööpa kõrgendus |
4.2.5.2 |
Rööpakalle vabal liinilõigul |
4.2.5.7.1 |
Ratas-rööbas hõõrdetakistusest sõltumatute pidurdussüsteemide kasutamine (rööbastee vastupidavus pikijõule) |
4.2.7.2 |
Ooteplatvormide kasutatav pikkus |
4.2.10.1 |
Vahekauguste tähistus |
4.2.12.1 |
Rongiteeninduse püsiseadmed (asukoht ja liik) |
4.2.13 |
LISA E
KTK LIINIKATEGOORIATE PUHUL KEHTESTATUD STRUKTUURIDELE ESITATAVAD MINIMAALSED FUNKTSIONAALSED NÕUDED
Struktuuridele esitatavad suutlikkusnõuded on määratletud tabelis 24 liitnäitajatega, mis näitavad EN liinikategooriat (või vastavat veduriklassi) ja vastavat maksimaalset kiirust. EN liinikategooriaid (ja vastavalt veduriklasse) ja vastavaid maksimaalseid kiirusi väljendatakse ühe liitnäitajaga.
Nii EN liinikategooriad kui ka veduriklassid on teljevahega seotud teljekoormuse ja geomeetriliste aspektide funktsioon. EN liinikategooriad on sätestatud standardi EN 15528:2008 lisas A ja veduriklassid standardi EN 15528:2008 lisades J ja K.
Tabel 24
EN liinikategooria – maksimaalne liinikiirus [km/h]
KTK liinikategooria |
Reisirongide vagunid (kaasa arvatud reisivagunid, poolvagunid ja autovagunid) (14) ning kerged kaubavagunid (14) (15) |
Kaubavagunid, muu veerem |
Elektrilised või diisel multimoodulid, jõumoodulid ja mootorvagunid (14) (15) |
|
IV-P |
B1 (18) – 200 |
D2 – 200 L619 L620 L621 L622 – 160 D4xL – 140 |
B1 (18) – 200 C2 (19) – 180 D2 (20) – 140 |
|
IV-F |
E5 – 100 D4 – 120 B2 – 140 |
D2 – 140 D4xL – 120 |
||
IV-M |
vt IV-P |
vt IV-F |
vt IV-P |
vt IV-P |
V-P |
B1 (18) – 160 |
L421.5 – 160 L422.5 – 140 L619 L620 L621 L622 – 140 |
C2 (19) – 160 D2 (20) – 100 |
|
V-F |
D4 – 100 |
L422.5 – 100 L619 L620 L621 L622 – 100 |
||
V-M |
vt V-P |
vt V-F |
vt V-P |
vt V-P |
VI-P |
B1 (18) – 140 |
D2 – 140 D4xL – 140 |
C2 (19) – 140 D2 (20) – 100 |
|
VI-F |
E4 – 100 |
D2 – 100 D4xL – 100 |
||
VI-M |
see VI-P |
B2 – 140 D4 – 120 E4 – 100 |
D2 – 140 D4xL – 140 |
C2 (19) – 140 D2 (20) – 120 |
VII-P |
A (18) – 120 |
L421.5 – 120 |
A (18) – 120 |
|
VII-F |
C2 – 100 |
L421.5 – 100 L619 L620 L621 – 80 |
||
VII-M |
B1 (18) – 120 |
vt VII-F |
vt VII-P + VII-F |
B1 (18) – 120 |
Märkused |
LISA F
AVATUD PUNKTIDE LOETELU
|
Rööbastee telgedevaheline kaugus (vt punkt 4.2.4.2) |
|
Kasutatava koonilisuse ekvivalendi kontrolli nõuded (vt punkt 4.2.5.5.2) |
|
Rööbastee jäikus (vt punkt 4.2.5.8) |
|
Müra ja vibratsiooni piirangud ja meetmed nende vähendamiseks (vt punkt 4.2.11.2) |
|
Külgtuule mõju (vt punkt 4.2.11.5) |
|
Eesti raudteevõrgu eripära (vt punkt 7.6.1) |
|
Läti raudteevõrgu eripära (vt punkt 7.6.5) |
|
Leedu raudteevõrgu eripära (vt punkt 7.6.6) |
LISA G
SÕNASTIK
Tabel 1
Mõisted
Tekstis esinev mõiste |
KTK punkt |
Määratlus |
Riströöpa südamiku ots (RP)/Actual point (RP)/Praktischer Herzpunkt/Pointe de coeur |
4.2.6.2 |
V-kujulise ristmiku tipp. Vt joonis 2, mis näitab seost riströöpa südamiku otsa (RP) ja lõikepunkti (IP) vahel. |
Alarmtase/Alert limit/Auslösewert/Limite d’alerte |
4.2.9.1 |
Väärtus, mille ületamise korral tuleb eelnevalt kavandatud hooldustööde käigus analüüsida ja arvestada rööbastee geomeetriat |
Teljekoormus/Axle load/Achsfahrmasse/Charge à l’essieu |
4.2.2, 4.2.7.1 |
Rattapaari või kahe sõltumatu ratta staatilise vertikaalse rattakoormuse summa rööbasteele, mis on jagatud raskuskiirendusega. |
Põikkalle e. välisrööpa kõrgendus/Cant/Überhöhung/Dévers de la voie |
4.2.5.2 4.2.5.3 4.2.9.4 |
Rööbastee kahe rööpa kõrguste erinevus horisontaali suhtes vaadeldavas kohas, mõõdetuna rööpapeade kesktelgedel. |
Põikkalde hälve e välisrööpa kõrgenduse puudujääk/Cant deficiency/Überhöhungsfehlbetrag/Insuffisance de devers |
4.2.5.4 |
Rööbastee tegeliku põikkalde ja teatava deklareeritud kiiruse puhul veeremi tasakaaluseisundi saavutamiseks vajaliku põikkalde vahe. |
Riströöbas või lihtriströöbas/Common crossing/Starres Herzstück/Coeur de croisement |
4.2.6.2 |
Asetus, mis kindlustab pöörete või rombristmike kahe vastassuunalise veereservade lõikumise ning omab ühte V- ristmiku ning kahte harurööbast. |
Üleeuroopalise raudteevõrgustiku (TEN) põhiliin/Core TEN Line/TEN Strecke des Kernnetzes/Ligne du RTE déclarée corridor |
4.2.1, 7.2, 7.3 |
Üleeuroopalise raudteevõrgustiku (TEN) liin, mida liikmesriik peab Euroopa rahvusvahelise transpordikoridori oluliseks osaks. |
Külgtuul/Crosswind/Seitenwind/Vents traversiers |
4.2.11.5 |
Tugev, liinile küljelt puhuv tuul, mis võib avaldada halba mõju rongiliikluse ohutusele. |
Raudteeliiklus eritingimustes/Degraded operation/Gestoerter Betrieb/Exploitation degradee |
4.4.2 |
Ootamatu sündmuse poolt põhjustatud olukord, mis takistab rongiliikluse normaalset kulgu. |
Arvestuslik väärtus/Design value/Planungswert/Valeur de conception |
4.2.4.4, 4.2.5.2, 4.2.5.4.2, 4.2.5.5.1, 4.2.5.7.2, 4.2.9.4, 4.2.6.2, 4.2.6.3 |
Teoreetiline suurus, mille puhul ei arvestata tootmis-, konstruktsiooni ega hoolduse tolerantse. |
Rööbastee telgedevaheline kaugus/Distance between track centres/Gleisabstand/Entraxe de voies |
4.2.4.2 |
Kahe vaadeldava rööbastee telgedevaheline kaugus, mõõdetuna paralleelselt selle rööbastee veerepinnaga, mille külgkalle on väiksem. |
Harurööbastee/Diverging track/Zweiggleis/Voie déviée |
4.2.5.4.2 |
Pöörmete ja ristmete poolt vaadatuna on selleks peateest eemalduv rööbastee. |
Dünaamiline külgjõud/Dynamic lateral force/Dynamische Querkraft/Effort dynamique transversal |
4.2.7.3 |
Rattapaari poolt rööbasteele külgsuunas avalduvate dünaamiliste jõudude summa. |
Rööbastee mulle/Earthworks/Erdbauwerke/Ouvrages en terre |
4.2.8.2, 4.2.8.4 |
Pinnasehitised ja pinnast kinnihoidvad ehitised ja rajatised, millel tuleb taluda raudtee liikluskoormust. |
EN liinikategooria/EN Line Category/EN Streckenklasse/EN Catégorie de ligne |
4.2.2, 4.2.8.4, 7.5, lisa E |
Tuleneb standardi EN 15528:2008 lisas A antud klassifikatsioonist; käesolevas standardis „Liinikategooria“. Iseloomustab infrastruktuuri omadust pidada vastu vertikaalsetele koormustele, mida veeremid avaldavad liinile või liinilõigule regulaarliikluses. |
Koonilisuse ekvivalent/Equivalent conicity/Äquivalente Konizität/Conicité équivalente |
4.2.5.5 |
Kooniliselt orienteeritud rattapaari koonusnurga tangens, mille külgnihkumise kinemaatiline lainepikkus on sama, mis uuritaval rattapaaril, kui see liigub sirgel rööbasteel või suure raadiusega kõveratel. |
Kontrarööpa maksimaalne kõrgus/Excess height of check rail/Radlenkerüberhöhung/Surélévation du contre rail |
4.2.6.2. (g) |
Kontrarööpa kõrgus üle külgneva veererööpa (vt suurust 7 allpooltoodud joonisel 5). |
Kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel/Fixed nose protection/Leitweite/Cote de protection de pointe |
4.2.6.2 (b) |
Ristme nina ja kontrarööpa vaheline kaugus (vt suurus 2 allpool toodud joonisel 5). |
Riströöpa renni sügavus/Flangeway depth/Rillentiefe/Profondeur d’ornière |
4.2.6.2. (f) |
Veerepinna ja riströöpa renni põhja vaheline kaugus (vt suurust 6 allpooltoodud joonisel 5). |
Riströöpa renni laius/Flangeway width/Rillenweite/Largeur d’ornière |
4.2.6.2 (e) |
Veererööpa ja külgneva kontrarööpa või harurööpa vaheline kaugus (vt suurust 5 allpooltoodud joonisel 5). |
Kaugus kontrarööpa pea töötava serva ja riströöpa pea töötava serva vahel/harurööpa alguses/Free wheel passage at check rail/wing rail entry/Freier Raddurchlauf im Radlenker-Einlauf/Flügelschienen-Einlauf/Côte d’équilibrage du contre-rail |
4.2.6.2 (d) |
Ristme kontrarööpa või harurööpa tööpinna ning rööpavahe vastaspoolse veererööpa sisepinna vaheline kaugus, mõõdetuna vastavalt kontrarööpa või harurööpa alas. (vt suurust 4 allpooltoodud joonisel 5). Kontrarööpa või harurööpa ala on piirkond, kus ratas võib kokku puutuda kontrarööpa või harurööpaga. |
Kaugus kontrarööpa ja kõrvrööpa peade töötavate servade vahel/Free wheel passage at crossing nose/Freier Raddurchlauf im Bereich der Herzspitze/Freier Raddurchlauf im Bereich der Herzspitze/Cote de libre passage dans le croisement |
4.2.6.2 (c) |
Ristme harurööpa tööpinna ja vastaspoolse kontrarööpa vaheline kaugus (vt suurust 3 allpooltoodud joonisel 5). |
Kaugus sulgrööpa pea töötava serva ja selle vastas asuva teise sulgrööpa tagumise ääre vahel/Free wheel passage in switches/Freier Raddurchlauf im Bereich der Zungen-vorrichtung/Côte de libre passage de l’aiguillage |
4.2.6.2 (a) |
Ühe pöörangurööpa sisepinna ja vastaspoolse pöörangurööpa välispinna vaheline kaugus (vt suurust 1 allpooltoodud joonisel 5). |
Gabariit/Gauge/Begrenzungslinie/Gabarit |
4.2.2 |
Normide kogumik, mis sisaldab arvestuslikku piirjoont ja sellega seotud arvestusi, mis võimaldavad määrata veeremi välismõõtmeid ja ruumi, mis peab olema vabaks jäetud ja kuhu infrastruktuur ei tohi ulatuda. |
HBW/HBW/HBW |
5.3.1.3 |
SI süsteemi mittekuuluv ühik terase kõvaduse määramiseks, määratletud standardiga EN ISO 6506-1:2005: Metallid - Brinelli kõvaduse katse. Katsemeetod. |
Koheste meetmete tase/Immediate Action Limit/Soforteingriffsschwelle/Limite d’intervention immédiate |
4.2.9.1, 4.2.9.2, 4.2.9.3, 4.2.9.4 |
Väärtus, mille ületamise korral peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtma meetmeid rööbastelt mahasõidu ohu vähendamiseks vastuvõetavale tasemele. |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja/Infrastructure Manager/Betreiber der Infrastruktur/Gestionnaire de l'Infrastructure |
4.2.5.5, 4.2.6.2, 4.2.9, 4.4.3, 4.5.2, 6.2.2.1, 6.2.4, 6.4 7.3.4, 7.5 |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ (raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta) artikli 2 punktile h (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29). |
Ekspluatatsiooniväärtus/In service value/Wert im Betriebszustand/Valeur en exploitation |
4.2.5.5.2 4.2.6.2 4.2.9.4 |
Mis tahes ajahetkel mõõdetud väärtus pärast infrastruktuuri käikuandmist. |
Lõikepunkt (LP)/Intersection point (IP)/Theoretischer Herzpunkt/Point d’intersection théorique |
4.2.6.2 |
Teoreetiline riströöpa südamiku töötavate servade lõikumispunkt (vt joonis 2). |
Sekkumistase/Intervention Limit/Eingriffsschwelle/Valeur d’intervention |
4.2.9.1 |
Väärtus, mille ületamise korral tuleb teha erakorralisi parandustöid, mis tagavad, et parameetrid ei saavuta enne järgmist inspekteerimist koheste meetmete taset. |
Kohalik defekt/Isolated defect/Einzelfehler/Défaut isolé |
4.2.9.1 4.2.9.2 |
Rööbastee geomeetria eraldiasuv defekt. |
Liini või lõigu maksimaalne lubatud kiirus/Line speed/Streckengeschwindigkeit/Vitesse de la ligne |
4.2.2 |
Maksimaalne kiirus, millele liin või liinilõik on projekteeritud. |
Hooldusraamat/Maintenance file/Instandhaltungsdossier/Dossier de maintenance |
4.5.1 |
Tehnilise dokumentatsiooni elemendid, mis on seotud kasutustingimuste ja -piirangutega ning hooldusjuhistega. |
Hoolduskava/Maintenance plan/Instandhaltungsplan/Plan de maintenance |
4.5.2 |
Dokumentide kogum, mis sätestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kohustuslikud infrastruktuuri hooldustoimingud. |
Peateed/Main tracks/Hauptgleise/Voies principales |
4.2.4.3 |
Rongiliikluseks vajalikud rööbasteed. Mõiste ei hõlma haruteid, depoosid, seisuteesid ega ühendusliine. |
Mitme rööpapaariga raudtee/Multi-rail track/Mehrschienengleis/Voie à multi écartement |
4.2.3.2 4.2.6.3 |
Enama kui kahe rööpapaariga raudtee, mille puhul vähemalt kaht rööpapaari kasutatakse kui eraldiseisvaid rööbasteesid, mille rööpavahed on sama laiad või erineva laiusega. |
Nominaalne rööpmelaius/Nominal track gauge/Nennspurweite/Ecartement nominal de la voie |
4.2.5.1 |
Üksikväärtus, mis määrab rööpmelaiuse |
Tavakasutus/Normal service/Regelbetrieb/Service régulier |
4.2.3.2 4.2.10.1 |
Raudtee, mis töötab vastavalt kindlale sõiduplaanile. |
Muud üleeuroopalise raudteevõrgustiku (TEN) liinid/Other TEN Line/Weitere TEN Strecke/Autre ligne du RTE |
4.2.1, 7.2, 7.3 |
TEN liin, mis ei ole TEN põhiliin. |
Arvestuslik reserv/Passive provision/Vorsorge für künftige Erweiterungen/Réservation pour extension future |
4.2.10.1 |
Ehitise või rajatise kavandatava füüsilise laiendusega arvestamine (näiteks: ooteplatvormi pikendamine) |
Tööparameeter/Performance Parameter/Leistungskennwert/Paramètre de performance |
4.2.2 |
Näitajad, mis kirjeldavad KTK liinikategooriaid, mida kasutatakse infrastruktuuri allsüsteemi elementide projekteerimisel ning mis näitavad liini tulemuslikkust. |
Vaba liinilõik/Plain line/Freie Strecke/Voie courante |
4.2.5.5 4.2.5.6 4.2.5.7 |
Pöörmete ja ristmeteta rööbasteelõik. |
Punktitaandus/Point retraction/Spitzenbeihobelung/Dénivelation de la pointe de coeur |
4.2.6.2. (b) |
Fikseeritud riströöpa teljeliin võib hälbida arvestuslikust teljeliinist. Teatud kaugusel ristumispunktist võib V- teljeliin, sõltuvalt disainist, taanduda teoreetilisest joonest, rattaäärisest kaugemale, millega saab ära hoida elementide kokkupuutumise. Seda olukorda kirjeldatakse joonisel 2. |
Rööpakalle/Rail inclination/Schienenneigung/Inclinaison du rail |
4.2.5.5 4.2.5.7 |
Nurk, mis määrab rööpapea kalde rööbaste tasapinna suhtes (veerepind) raudteerööpa paigaldamisel ning on võrdne nurgaga rööpa sümmeetriatelje (või sama rööpapea profiiliga võrdse sümmeetrilise rööpa) ning rööbastee tasandi ristjoone vahel. |
Rööpapadi/Rail pad/Schienenzwischenlage/Semelle sous rail |
5.3.2 |
Rööpa ja tugiliipri või alusplaadi vahele paigaldatud vibratsioonisummutav elastne kiht. |
Vastaskõverus/Reverse curve/Gegenbogen/Courbes et contre-courbes |
4.2.4.4 |
Kaks vastupidise paindega või vastassuunalist omavahel kokkupuutuvat kõverat |
Ehitusgabariit/Structure gauge/Lichtraum/Gabarit des obstacles |
4.2.4.1 |
Määrab ruumi vaadeldava rööbastee suhtes, mis peab olema vaba mis tahes objektidest või ehitistest ning külgnevatel rööbasteedel toimuvast liiklusest, et võimaldada ohutut liiklust sellel rööbasteel. See ruum määratakse lähtuvalt arvestuslikust piirjoonest, rakendades vastavaid norme. |
Pöörmed/Switches/Zungenvorrichtung/Aiguillage |
4.2.5.4.2 4.2.6.1 |
Rööbastee element, mis sisaldab kahte fikseeritud rööbast (püsirööpad) ning kahte liikuvat rööbast (pöörme rööpad), mida kasutatakse veeremite suunamiseks ühelt rööbasteelt teisele. |
Pöörmed ja ristmed/Switches and crossings/Weichen und Kreuzungen/Appareil de voie |
4.2.5.4.1, 4.2.5.7.2, 4.2.6, 4.2.7.1, 4.2.7.2.1, 4.2.7.3, 5.2 |
Rööbastee, mis on koosneb pöörmete ja eraldiasuvate ristmete kogumist koos neid ühendavate rööbastega. |
Põhimarsruut/Through route/Stammgleis/Voie directe |
4.2.5.4 4.2.6.3 |
Pöörmete ja ristmete kontekstis marsruut, mis järgib rööbastee üldist suunda. |
Rööpmelaius/Track gauge/Spurweite/Écartement de la voie |
4.2.5.1 |
Lühim vahemaa veerepinna suhtes vertikaalsete joonte vahel, mis lõikuvad kõigi rööpapeade profiilidega vahemikus 0 kuni 14 mm allpool veerepinda. |
Rööbastee jäikus/Track stiffness/Steifigkeit des Gleises/Rigidite de la voie |
4.2.5.8 |
Üldmõõde, millega saab väljendada rööbastee vastupanu rattakoormusest põhjustatud rööbastee nihkele. |
Rööbastee vääne/Track twist/Gleisverwindung/Gauche |
4.2.9.1, 4.2.9.2 |
Rööbastee vääne määratletakse kahe kindlal vahekaugusel mõõdetud risttasandi algebralise vahena, mis tavaliselt väljendatakse vastavate mõõtepunktide vahelise kaldena. |
Rongi pikkus/Train length/Zuglänge/Longueur du train |
4.2.2 |
Rongi pikkus, mis võib sõita konkreetsel liinil tavakasutuses. |
KTK liinikategooria/TSI Category of Line/TSI Streckenkategorie/TSI Catégorie de ligne |
4.2, 7.2, 7.3.1, 7.5, 7.6 |
Liikluse tüübi ja liinitüübi kohane liinide klassifikatsioon, mille alusel saab valida vajaliku tasemega tööparameetrid. |
Raudteeliini tüüp/Type of line/Streckenart/Type de ligne |
4.2.1, 7.3.1 |
Liini tähtsuse määratlemine (põhi- või muud) ning viis koostalitluseks (uus või ajakohastatud) vajalike näitajate saavutamiseks. |
Liikluse tüüp/Type of Traffic/Verkehrsart/Type de trafic |
4.2.1 |
Määrab KTK liinikategooria sihtsüsteemi puhul valdava liikluse ning vastavad põhiparameetrid. |
Nüri riströöpa suunamisvaba pikkus/Unguided length of an obtuse crossing/Führungslose Stelle/Lacune dans la traversée |
4.2.6.3 |
Nüri riströöpa lõik, kus ratta juhikut ei ole ning mida standardis EN 13232-3:2003 kirjeldatakse kui „juhikuta lõiku”. |
Ooteplatvormide kasutatav pikkus/Usable length of a platform/Bahnsteignutzlänge/Longueur utile de quai |
4.2.10.1 |
Kasutatava ooteplatvormi pikkus on katkematu platvormiosa pikkus, mille esine on ette nähtud rongide peavad rongi siseneda ja rongist väljuda, võimaldades kohased peatumistolerantsid. Normaalsed käitustingimused tähendavad, et raudtee töö kvaliteet ei ole halvenenud (näiteks rööbastee haakuvus on normaalne, semaforid töötavad, kõik seadmed töötavad plaanipäraselt). |
Joonis 1
Pöörmete ja ristmete geomeetria
LISA H
VIIDATUD STANDARDITE LOETELU
Tabel 26
Viidatud standardite loetelu
Indeksi nr |
Viide |
Dokumendi nimetus |
Väljaanne (aasta) |
Käsitletud põhiparameetrid |
1 |
EN 13715 |
Raudteealased rakendused. Rattapaarid ja veermikud. Rattad. Keermestuse profiil. |
2006 |
Koonilisuse ekvivalendi arvestuslikud väärtused (4.2.5.5.1) |
2 |
EN 13803-2 |
Raudteealased rakendused. Rööbastee. 1 435 mm ja laiema rööpmelaiusega rööbastee projekteerimine – Osa 2: Pöörmed, ristmed ja nendega sarnaneva geomeetriaga järsult muutuva raadiusega kõverike projekteerimisolukorrad. |
2006 |
Horisontaalse kõvera minimaalne raadius (4.2.4.4) |
3 |
EN 13848-1 |
Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbaste geomeetriline kvaliteet. Osa 1: Rööbaste geomeetriline iseloomustus (koos muudatusega A1:2008) |
2003 |
Koheste meetmete, sekkumis- ja alarmtaseme kindlaksmääramine (4.2.9.1). Minimaalne keskmise rööpmelaiuse väärtuse hindamine (6.2.4.5). |
4 |
EN 15273-3 |
Raudteealased rakendused. Gabariit. Osa 3: Ehitusgabariit |
2009 |
Tööparameetrid (4.2.2). Ehitusgabariit (4.2.4.1). Rööbastee telgedevahelise kauguse hindamine (6.2.4.2). |
5 |
EN 15302 |
Raudteealased rakendused. Meetodid koonilisuse ekvivalendi määramiseks. |
2008 |
Koonilisuse ekvivalendi arvestuslikud väärtused (4.2.5.5.1). |
6 |
EN 15528 |
Raudteealased rakendused. Liinikategooriad veeremi ja infrastruktuuri piirkoormuste vahelise ühilduvuse määramiseks |
2008 |
Olemasolevate sildade ja rööbastee mullete liikluskoormustaluvus (4.2.8.4 ja lisa E). |
7 |
EN 1990:2002/A1 |
Eurokoodeks: ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Muudatus A1 |
2005 |
Uute sildade liikluskoormustaluvus (4.2.8.1). |
8 |
EN 1991-2 |
Eurokoodeks 1: ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2: Sildade liikluskoormused |
2003 |
Ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus. Uute sildade liikluskoormustaluvus (4.2.8.1). Uue rööbastee mulde ning pinnasesurve mõjuga võrdne vertikaalkoormus (4.2.8.2). Rööbastee kohal või sellega külgnevate uute ehitiste ja rajatiste vastupidavus (4.2.8.3). |
(1) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.
(2) ELT L 167, 30.4.2004, lk 1.
(3) Reisijateveo vagunid (kaasa arvatud reisivagunid, poolvagunid, autovagunid), muu veerem, vedurid, veomasinad, diisel- ja elektrilised multimoodulid, jõumoodulid ning mootorvagunid on määratletud veeremi KTKga. Kergkaubavagunid määratletakse poolvagunitena mööndusega, et neid võib kasutada vaid reisijateveos mitte ettenähtud rongide koosseisudes.
(4) Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad reisivagunitele, poolvagunitele, autovagunitele, kergkaubavagunitele ja veeremitele esitatavate nõuetega diisel ja elektrilistes multimoodulites ning jõumoodulites pikkusega 18 m kuni 27,5 m tava- ja liigendvaguni puhul ning 9 m kuni 14 m pikkusega tavalistele üheteljelistele veeremitele.
(5) Ei ole kasutusel. (lisa E tabeli 24 märkust 3 ei kohaldata Suurbritannia suhtes).
(6) Struktuuridele esitatavad nõuded ühilduvad kuni kahe üksteisega ühendatud vedurile ja/või veomasinale esitatavate nõuetega. Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad juhul, kui maksimaalne kiirus on kuni 75 miili tunnis kolme või enama üksteise külge ühendatud veduri ja/või veomasina puhul (või vedurite ja/või veomasinate rongi puhul) juhul, kui vedurid ja/või veomasinad vastavad kaubavagunitele seatud piirangutele.
(7) Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad juhul, kui keskmine kaal pikkusühiku kohta kogu vaguni/veeremi pikkuses on 2,75 t/m.
(8) Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad juhul, kui keskmine kaal pikkusühiku kohta kogu vaguni/veeremi pikkuses on 3,0t/m.
(9) Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad juhul, kui keskmine kaal pikkusühiku kohta kogu vaguni/veeremi pikkuses on 3,25t/m.
(10) Koostalitluse tehnilisi kirjeldusi ei ole kusagil ametlikult esitatud.
(11) Neljateljelistele veduritele ja veomasinatele.
(12) Neljateljelistele või kuueteljelistele veduritele ja veomasinatele.
(13) Liini VII-P KTK kategooria puhul võib liikmesriik määrata, kas nõuded rakenduvad ka veduritele ja veomasinatele.
(14) Reisijateveo vagunid (kaasa arvatud reisivagunid, poolvagunid, autovagunid), muu veerem, vedurid, veomasinad, diisel- ja elektrilised multimoodulid, jõumoodulid ning mootorvagunid on määratletud veeremi KTKga.
Kergkaubavagunid määratletakse poolvagunitena mööndusega, et neid võib kasutada vaid reisijateveoks mitte ettenähtud rongide koosseisudes.
(15) Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad reisivagunitele, kaubikutele, autoveokitele, kergkaubavagunitele ning veeremitele esitatavate nõuetega diisel ja elektrilistes multimoodulites ning jõumoodulites pikkusega 18–27,5 m tava- ja liigendatud veokite jaoks ning pikkusega 9–14 m regulaarsetele üksikteljelistele veokitele.
(16) Kontrollides minimaalseid nõudeid struktuurile, on võimalik kasutada järgnevaid EN liinikategooriaid kui kehtivate veduriklasside alternatiivseid minimaalseid nõudeid: L421.5 L422.5 on käsitletav kategooriaga D2 ning L619 L620 L621 L622 kategooriaga D4xL.
(17) Struktuuridele esitatavad nõuded ühilduvad kuni kahe üksteisega ühendatud vedurile ja/või veomasinale esitatavate nõuetega. Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad maksimaalse kiirusega kuni 120 miili tunnis kolme või enama üksteisega ühendatud veduri ja/või veomasina puhul (või vedurite ja/või veomasinate rongile), juhul kui vedurid ja/või veomasinad rahuldavad vastavaid vastavad kaubavagunitele seatud piirangutele.
(18) Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad tingimusel, et keskmine kaal pikkusühiku kohta kogu vaguni/veeremi pikkuses on 2,75 t/m.
(19) Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad tingimusel, et keskmine kaal pikkusühiku kohta kogu vaguni/veeremi pikkuses on 3,1 t/m.
(20) Struktuuridele esitatavad nõuded sobivad tingimusel, et keskmine kaal pikkusühiku kohta kogu vaguni/veeremi pikkuses on 3,5 t/m.
(21) KTK ei ole ametlikult määratletud.