11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/1

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 194/2009 (2) ajutise tasakaalustava tollimaksu Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(2)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 598/2009 (3) (edaspidi „lõplik määrus”) nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 määratletud USAst pärit biodiislikütuse (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu (edaspidi „kehtivad meetmed”) vahemikus 211,2–237 eurot imporditud biodiislikütuse tonni kohta. Lõpliku määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(3)

Märkida tuleks ka seda, et määrusega (EÜ) nr 599/2009 (4) kehtestas nõukogu vaatlusaluse toote impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 0–198 eurot tonni kohta.

(4)

30. juunil 2010 sai komisjon algmääruse artikli 23 lõikele 4 vastava taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest. Taotluse esitas liidu biodiislikütuse tootjate nimel Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (EBB).

(5)

Taotluses väideti, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas ja Singapuris ning eksportides 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(6)

Taotluses väidetakse, et pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes rakendati meetmeid, on USAst, Kanadast ja Singapurist saabuva ekspordi struktuuris toimunud märgatav muutus ning et sellisele muutusele ei ole muud piisavat põhjendust kui tollimaksu kehtestamine. Väidetavalt sai selline struktuurimuutus alguse sellest, et vaatlusalust toodet hakati ümber laadima Kanadas ja Singapuris.

(7)

Samuti väidetakse taotluses, et pärast meetmete rakendamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist.

(8)

Lisaks väidetakse taotluses, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete korrastavat mõju kahjustatakse nii koguse kui ka hinna osas. Väidetavalt hakati vaatlusaluse toote asemel importima märkimisväärsetes kogustes kas puhast biodiislikütust või rohkem kui 20 massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust Kanadast ja Singapurist või siis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust. Lisaks oli piisavalt tõendeid, et suurenenud koguseid imporditi meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaksmääratud mittekahjustavatest hindadest palju madalama hinnaga.

(9)

Ühtlasi väidetakse taotluses, et jätkub vaatlusaluse toote hindade varemgi kindlaks tehtud subsideerimine.

(10)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 23 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 721/2010 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Ühtlasi andis komisjon vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 5 tolliasutustele algatamismäärusega korralduse registreerida Kanadast ja Singapurist lähetatud ning USAst imporditud segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(11)

Lisaks algatas komisjon määrusega (EL) nr 720/2010 (6) paralleelse uurimise, mis käsitles võimalikku kõrvalehoidmist USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu ja USAst pärit, 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordi kaudu.

(12)

Komisjon teavitas ametlikult USA, Kanada ja Singapuri ametivõime. Teadaolevaile USA, Kanada ja Singapuri tootjatele/eksportijatele saadeti küsimustikud. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(13)

Küsimustiku täitsid järgmised äriühingud, kelle tööruumidesse korraldati seejärel kontrollkäigud.

(14)

Lisaks külastati ka Kanada ja Singapuri valitsuse asjaomaseid pädevaid asutusi.

(15)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri väidetava muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(16)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode, mis on ühtlasi esialgses uurimises käsitletud toode, on USAst pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 41, ex 3824 90 91 ja ex 3824 90 97 alla.

(17)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise objektiks on kahesugused tooted. Kui juttu on väidetavast ümberlaadimisest Kanadas ja Singapuris, on vaatlusalune toode identne esialgses uurimises käsitletud tootega sellisena, nagu seda kirjeldati eelmises lõigus. Kui juttu on otse USAst lähetatud toodetest, siis loetakse vaatlusaluseks tooteks USAst pärit segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(18)

Pärast seda, kui 2009. aasta märtsis kehtestati ajutised tasakaalustavad meetmed, on vaatlusaluse toote import praktiliselt lakanud. Olukorrast annab ülevaate järgmine tabel:

Biodiislikütuse ja teatavate biodiislikütusesegude import Euroopa Liitu

CN-koodi 3824 90 91 alusel (tonnides)

(19)

Eespool esitatud Eurostati andmed hõlmavad kõiki biodiislikütuseid, mis sisaldavad vähemalt 96,5 % estreid.

(20)

USA andmed biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude ekspordi kohta Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli (HTS) koodi 3824 90 40 00 (loomset või taimset päritolu rasvainete segud) alusel on järgmised:

Biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude eksport Ühendriikidest

HTS-koodi 3824 90 40 00 alusel (tonnides)

(21)

Kahe tabeli võrdluse põhjal saab järeldada, et uurimisperioodil eksporditi liitu 358 291 tonni segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on kuni 96,5 %.

(22)

Kanada tootjad/eksportijad olid väga koostööaltid. Kaks tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 90 % Kanadas toodetavast biodiislikütusest, vastasid küsimustikule ning tegid uurimise käigus täiel määral koostööd. Uurimise käigus tegid koostööd ka Kanada Taastuvkütuste Assotsiatsioon ja Kanada valitsuse asjaomased ametiasutused.

(23)

Kooskõlas algmääruse artikli 23 lõikega 3 tuleks hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, analüüsides, kas USA, Kanada ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine, kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati samasuguse toote hindade ja/või koguste osas ning kas imporditud samasugust toodet endiselt subsideeriti.

(24)

USAst imporditud biodiislikütuse kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(25)

Vastavalt Eurostati andmetele kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aga märkimisväärselt Kanadast liitu imporditud biodiislikütuse kogus (1 725 tonnilt 2008. aastal 140 043 tonnini 2009. aastal, küündides uurimisperioodil 197 772 tonnini).

(26)

USA ja Kanada vahel ei kehti biodiislikütuse müügi suhtes tollimakse ega muid impordipiiranguid.

(27)

USA statistika kohaselt kasvas biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse 967 tonnilt 2008. aastal 128 233 tonnini 2009. aastal ja 161 841 tonnini uurimisperioodil.

(28)

Võrreldes USA ametiasutuste esitatud ekspordistatistikat ja Kanada ametiasutuste kohapeal esitatud impordistatistikat, ilmnesid igakuistes andmetes märgatavad lahknevused. Kanada statistiliste andmete kohaselt kasvas biodiislikütuse import USAst 2008. aasta 11 757 tonnilt 2009. aastaks 18 673 tonnini ja uurimisperioodiks 174 574 tonnini.

(29)

Kanada ametivõimude teatel ei ole neil biodiislikütuse deklareerimiseks eraldi koodi. Nad märkisid, et Kanada ja USA vahetavad omavahel impordiandmeid, et neid siis kasutada vastavate ekspordiandmetena. Seega peaksid Kanada impordiandmed ja USA ekspordiandmed kuuenumbrilisel tasandil omavahel vastavuses olema ja HTS koodi 38.24.90 tasemel nad seda ka on. Alates kuuekohalisest koodist on kummalgi riigil aga eraldi klassifikatsioonisüsteem. Samuti tuleb märkida, et Kanada statistika hõlmab ainult sellist importi, millele on tehtud Kanadas tollivormistus, mitte ümberlaaditud kaupu.

(30)

Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata kahe andmeallika lahknevustele on selge, et biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning eriti pärast seda, kui kehtestati tasakaalustavad meetmed. Praegu ei suuda Kanada biodiislikütuse turg selliseid biodiislikütuse koguseid vastu võtta. Kanadas tegelikult biodiislikütust tootvad äriühingud on orienteeritud hoopis ekspordile.

(31)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei ostnud uurimisperioodi ajal biodiislikütust ei USAst ega mujalt.

(32)

Biodiislikütuse tootmine on Kanadas alles lapsekingades. Uurimisperioodi ajal oli Kanadas kuus tootmisüksust, kuid ligikaudu 90 % kogutoodangust on pärit kahest Ida-Kanadas paiknevast üksusest, mis kuuluvad kahele koostööd teinud tootjale.

(33)

Koostööd teinud tootjate toodangumahu põhjal määrati kindlaks müük, mille lõpptarbijad asuvad kindlasti Põhja-Ameerikas, st USAs või Kanadas. Ülejäänu müüdi tarbijatele, kes kas müüsid kauba edasi või segasid kauba muu biodiislikütusega. Kaks koostööd teinud äriühingut ei teadnud, kas nende kliendid müüsid toodet liitu Kanadast pärit biodiislikütusena, kasutasid seda segudes või müüsid biodiislikütust USAs või Kanadas asuvatele lõpptarbijatele.

(34)

Isegi kui uskuda kõige äärmuslikumat varianti, st et kogu Kanadas toodetud biodiislikütus jõudis lõpuks liitu, moodustaksid kõnealused kogused vaid 20 % uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud koguimpordist.

(35)

Statistika ja koostööd teinud tootjatelt saadud andmete võrdlemine näitab, et Kanada biodiislikütuse tootjad ei saanud toota kogu Kanadast liitu eksporditud kütust. Seega võib üsna kindlalt oletada, et Kanadast liitu saabunud impordi järsk lisandumine on seotud USAst eksporditud biodiislikütuse lähetamisega Kanadast.

(36)

Seega võib väita, et USAst liitu suunatud ekspordi üldine vähenemine alates 2008. aastast ning Kanadast liitu suunatud ekspordi ja USAst Kanadasse suunatud ekspordi samaaegne kasv pärast esialgsete meetmete kehtestamist kujutavad endast kaubandusstruktuuri muutust.

(37)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki teist põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast tasakaalustavast tollimaksust hoidumine.

(38)

Eurostati andmete põhjal hinnati, kas imporditud tooted olid koguste osas kahjustanud USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete parandavat mõju. Kanadast saabuva ekspordi koguseid ja hindu võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega.

(39)

Nagu eespool nimetatud, kasvas import Kanadast liitu 2008. aasta 1 725 tonnilt uurimisperioodiks 197 772 tonnile, moodustades nüüd 9,2 % kogu impordist. Pidades silmas liidu turu suurust, mis määratleti esialgse uurimise käigus, ei saa Kanadast saabuva impordi lisandumist pidada vähetähtsaks. Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, olid uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud impordi hinnad turuhinnast ligikaudu 50 % odavamad, kusjuures liidu tootjate müügihindu löödi alla umbes 40 % ringis.

(40)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

(41)

Seoses subsideerimisega tuleb märkida, et olulisim esialgse uurimise käigus leitud subsiidiumiskeem, USA biodiislikütuse maksukrediit, võeti 2010. aasta detsembris tagasiulatuvalt uuesti kasutusele. Seega võib järeldada, et imporditud samasugust toodet subsideeriti uurimisperioodil endiselt.

(42)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest tasakaalustavatest tollimaksudest hoiti kõrvale algmääruse artikli 23 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

(43)

Uurimise käigus tegid koostööd kaks Singapuris paiknevat kauplejat. Samuti tehti koostööd Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimudega.

(44)

Võimaliku kõrvalehoidmise hindamise kriteeriume on kirjeldatud eespool põhjenduses 23.

(45)

Eurostati andmetel kasvas biodiislikütuse kogueksport Singapurist liitu 2008. aasta 179 tonnilt 2009. aastaks 20 486 tonnile ja oli uurimisperioodil 32 078 tonni. Samal ajavahemikul suurenes ka eksport USAst Singapuri.

(46)

Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimude väitel müüakse kohapeal toodetud biodiislikütust peamiselt Singapuris omamaise nõudluse rahuldamiseks. Samas märkisid nad siiski, et on tegemist kasvava tööstusharuga ja et hiljuti on Singapuris ehitatud uusi tootmisrajatisi.

(47)

Traditsiooniliselt on Singapurist eksporditud kogused olnud väikesed. Liitu suunatud biodiislikütuse importi uuriti lähemalt artikli 14 lõike 6 kohaselt loodud andmebaasi vahendusel ning andmete kontrollimiseks võeti ühendust asjaomaste riikide tolliasutustega. Jääb mulje, et import saabus paari lainena. Analüüs näitas, et enamasti oli selline import tõesti Singapurist pärit. Samas ei olnud aga võimalik välja selgitada kõiki imporditud koguseid.

(48)

Võrreldes esialgse uurimise käigus kindlakstehtud liidu tarbimise mahuga olid Singapurist liitu imporditud väljaselgitamata kogused väga väikesed. Võttes arvesse Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu prognoositud biodiislikütuse tarbimise märkimisväärset kasvu liidus võrreldes esialgse uurimisperioodiga, oleks sellise impordi osakaal liidu tarbimises vähetähtis.

(49)

Kõike seda silmas pidades võib järeldada, et Singapurist saabunud impordi kogused ei ole tasakaalustavate meetmete parandavat mõju vähendanud.

(50)

Mis puudutab ümberlaadimist, siis Singapur on tuntud Aasia ühe suurema laevanduskeskusena, kus kaubad laaditakse saabunud piirkondlikelt laevadelt ümber muu hulgas näiteks Euroopasse seilavatele laevadele. Käesoleva uurimise ajal laadis üks koostööd teinud kaupleja Malaisiast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse ümber Singapuris, et saata see sealt edasi lõpplikku sihtkohta liidus. Uurimisperioodil eksportis ainuüksi see kaupleja liitu märkimisväärse koguse Singapuris ümberlaaditud biodiislikütust, mille päritoluriigiks deklareeriti tollivormistuses kas Malaisia või Indoneesia. Kontrollimine ei toonud ilmsiks midagi, mis annaks alust seada kahtluse alla nende kaupade deklareeritud Indoneesia või Malaisia päritolu.

(51)

Kõike seda arvesse võttes tehakse ettepanek lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist tasakaalustavatest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse importimise kaudu.

(52)

Uurimise raames tegi koostööd viis USA biodiislikütuse või biodiislikütusesegude tootjat, kellest kolm kuulusid ka esialgse uurimise valimisse. USA valitsus osales koostöös, jagades ekspordistatistikat ja esitades oma tõlgenduse nende andmete kohta.

(53)

Kõik kolm esialgse uurimise valimisse kuulunud tootjat olid lõpetanud biodiislikütuse eksportimise pärast lõplike meetmete kehtestamist.

(54)

Uurimisperioodil eksportis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat biodiislikütusesegu (edaspidi „≤B20”) Euroopa Liitu ainult üks viiest koostööd teinud äriühingust – BP North America, kes ei teinud esialgse uurimise raames koostööd.

(55)

Ühendriikide biodiislikütuse tootjaid esindav USA riiklik biodiislikütuse amet (edaspidi „NBB”) väitis, et toote suhtes, mis ilmselgelt ei kuulu kehtivate meetmete reguleerimisalasse jäävate toodete sekka, ei saa kohaldada tasakaalustavaid meetmeid ilma uue subsiidiumivastase uurimiseta. NBB väitis, et lõplikus määruses on vaatlusalune toode ja sarnane toode selgelt määratletud kui biodiislikütus või biodiislikütusesegud, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust. NBB väitel ei ole see piirväärtus kunstlik, vaid vastas uurimisperioodi ajal valitsenud tegelikule turuolukorrale. Näiteks leiti, et 20 % künnis oli sobiv USA turustatavate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks.

(56)

NBB ja teiste huvitatud poolte arvates saab kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises laiendada vaatlusaluse toote suhtes kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid ainult sellisele samasugusele tootele, mida on vaatlusaluse tootega võrreldes ainult vähesel määral muudetud. NBB väitis, et nõukogu oli lõplikus määruses ise sätestanud, et 20 massiprotsenti või vähem biodiislikütust sisaldavad biodiislikütusesegud ei ole samasugune toode. Seega on NBB seisukohal, et algmääruse sätted ei jäta muud võimalust kui algatada uus uurimine, et teha kindlaks, kas meetmeid tuleks kohaldada ka nende segude suhtes.

(57)

Vastuseks neile väidetele tuleks kõigepealt märkida, et algmääruse artikli 23 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on astuda vastu võimalikele püüetele hoida kõrvale kehtivatest meetmetest. Kui on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kõrvalehoidmise kohta algmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses, algatab komisjon uurimise, et teha kindlaks, kas kõrvalehoidmine tegelikult toimub. Kooskõlas algmääruse artikli 23 lõikega 3 tuleb hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, näiteks analüüsides, kas USA ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine, ning kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati hindade ja/või koguste osas.

(58)

Samuti tuleks meeles pidada, et kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei ole meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete määratluse läbivaatamine algmääruse artikli 19 põhjal ega muuda vaatlusaluse või samasuguse toote määratlust. Algmääruse artiklis 23 on sätestatud õiguslik alus, millest lähtuvalt uuritakse, kas meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul esineb meetmetest kõrvalehoidmist.

(59)

Seoses sellega väidetakse taotluses, mis esitati komisjonile algmääruse artikli 23 lõike 4 alusel, et pärast meetmete kehtestamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist. Uurimise käigus selgitati, kas sellist käitumist võiks pidada kõrvalehoidmiseks vastavalt algmääruse artikli 23 sätetele. Märkida tuleb ka seda, et väidetavat kõrvalehoidmist saab uurida ainult algmääruse artikli 23 alusel.

(60)

Nagu öeldud põhjenduses 20, hõlmab USA HTS-kood 3824 90 40 00 ka segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on 96,5 % või vähem. USA ekspordistatistika kohaselt eksporditi uurimisperioodil liitu kokku 358 291 tonni sellist liiki segusid.

(61)

Märkimisväärse osa nimetatud kogusest eksportis uurimisperioodi ajal äriühing nimega BP Products North America (edaspidi „BPNA”).

(62)

BPNA ei osalenud esialgses uurimises, sest hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu edasist kasvu johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. BPNA alustas liitu eksportimist 2009. aasta detsembris. Tuletame siinkohal meelde, et lõplikud meetmed kehtestati 2009. aasta juulis.

(63)

Liidus müüs BPNA Ühendriikidest pärit biodiislikütusesegu, mis sisaldas 15 või vähem massiprotsenti biodiislikütust (edaspidi „B15”), Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades. Kõigil juhtudel kasutatakse seda toodet uutes segudes, et pidada kinni teatavates liikmesriikides kehtivatest asjaomastest õigusaktidest, millega edendatakse biokütuste tarbimist, sest selliseid kütuseid peetakse praegu keskkonnasäästlikeks.

(64)

BPNA väitis, et vähem kui 15 protsendilisi kütusesegusid ei saa pidada vaatlusaluse tootega samasuguseks tooteks. Nende omadused ja turuolukord on väga erinevad. Lahjemate segude tootmise ja importimise logistika (sh transpordipiirangud) on täiesti teistsugune kui puhtamatel segudel. BPNA väitel liigitatakse vähem kui 15 protsendilised segud transportimise seisukohast naftatoodeteks, mitte keemiatoodeteks ning see muudab transpordi odavamaks. Samuti väitis BPNA, et puhtamate ja lahjemate biodiislikütusesegude kasutamisel diiselmootorites on jõudlus erinev.

(65)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldav segatud biodiislikütus on toonud kaasa meetmetest kõrvalehoidmise. Võib olla tõsi, et lahjemate segude transpordikulud on madalamad. Kuid tuleb siiski märkida, et kui võrrelda üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude tootmisprotsessi, on ≤B20 tegelikult vaid teistsuguse koostisega segu. Segu koostise muutmine on väga lihtne. ≤B20 tootmist loetakse vaatlusaluse toote muutmiseks vähesel määral – ainus erinevus on segus sisalduva biodiislikütuse osakaal. Samuti tuleb märkida, et nii vaatlusaluse toote kui ka ≤B20 kasutusotstarve liidus on tegelikult sama. Lõppkokkuvõttes on nii ≤B20 kui ka üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude olulised omadused samad.

(66)

USAst imporditud vaatlusaluse toote kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(67)

Seoses sellega tuleb märkida, et kuigi esialgse uurimisperioodi ajal oli liidus näiteks B5 puhul kohustuslik segamine, algas ≤B20 eksportimine USAst liitu alles pärast lõplike meetmete kehtestamist. Valimisse kuulunud koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel eksporditi esialgse uurimise ajal liitu peamiselt B99,9. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sedasi oli eksporditud toodete subsiidium võimalikult suur (1 USD suurune biodiislikütuse maksukrediit galloni kohta).

(68)

Seega on keeruline näha ≤B20 ekspordiga alustamise taga muid majanduslikke põhjuseid peale kõrvalehoidmise kehtivatest tasakaalustavatest meetmetest.

(69)

Segus sisalduva biodiislikütuse eest saadakse endiselt subsiidiume ning importija hoiab kõrvale tasumisele kuuluvate tasakaalustavate tollimaksude maksmisest. Seoses sellega tuleks märkida, et segude puhul kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu proportsionaalselt biodiislikütuse sisaldusega segus, st näiteks B15 impordi puhul oleks maksmata jäetud tasakaalustava tollimaksu summa ligikaudu 35 eurot tonni kohta.

(70)

BNPA sõnul ei loodud segust B15 lahjemat biodiislikütust mitte selleks, et hoida kõrvale tollimaksudest. Kõnealuse äriühingu väitel ei osalenud ta esialgses uurimises sellepärast, et hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu elavnemist tulevikus johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. Tulenevalt äriühingu spetsiifilisest struktuurist, tema tegevusest kütuseettevõttena ja logistilisest asukohast USAs oli kütuse segamine USAs ja selle eksportimine liitu loogilised äriotsused. Eksporditi kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu, sest selle suhtes kehtisid leebemad turvanõuded: kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu ei peeta merenduseeskirjade kohaselt keemiatooteks.

(71)

Tuleb tõdeda, et kõnealune äriühing alustas liitu eksportimist alles pärast meetmete kehtestamist. Seega leitakse, et ei ole muud põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast tasakaalustavast tollimaksust hoidumine.

(72)

Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, võis uurimisperioodil USAst liitu imporditud ≤B20 puhul täheldada nii hinna allalöömist kui ka turuhinnast madalama hinnaga müüki. Segu ≤B20 hakati importima alles pärast lõplike meetmete kehtestamist ning asjaomased kogused on märkimisväärsed.

(73)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

(74)

Seoses subsideerimisega tuleb märkida, et olulisim esialgse uurimise käigus leitud subsiidiumiskeem, USA biodiislikütuse maksukrediit, võeti 2010. aasta detsembris tagasiulatuvalt uuesti kasutusele. Seega võib järeldada, et imporditud samasugust toodet subsideeriti uurimisperioodil endiselt.

(75)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest tasakaalustavatest tollimaksudest hoiti kõrvale, importides liitu 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(76)

Seega järeldati, et ainus majanduslik põhjendus ≤B20 segude eksportimiseks oli ajendatud ühest küljest USAs toimuvast subsideerimisest ja teisalt liitu importimisel kehtivate tasakaalustavate tollimaksude tasumisest kõrvalehoidmisest.

(77)

BPNA taotles vabastust võimalikest laiendatud meetmetest. Uurimine näitas aga selgelt, et ≤B20 eksporditi ainult selleks, et hoida kõrvale kehtivatest meetmetest ja seega ei saa sellist erandit lubada. Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 6 võib vabastuse anda vaatlusaluse toote tootjatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, ja kelle puhul on leitud, et nad ei ole seotud kõrvalehoidmisega. Toimunud uurimistes leiti, et BPNA oli seotud kõrvalehoidmisega, sest alustas ≤B20 eksportimist pärast dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamist, ilma et selleks oleks olnud muud piisavat põhjendust või majanduslikku põhjust peale meetmete kehtestamise. Lisaks on tõendeid ka selle kohta, et meetmete mõju kahjustatakse hindade ja koguste osas ning et imporditud tooteid subsideeritakse endiselt.

(78)

Mõned esialgses uurimises koostööd teinud biodiislikütuse tootjad taotlesid vabastust kõigist kõrvalehoidmise tõttu laiendatud meetmetest. Leiti, et need USA tootjad ei tootnud ega müünud segu ≤B20. Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 6 võib kõrvalehoidmist käsitleva uurimise käigus kaaluda ainult tootjate esitatud tollimaksust vabastamise taotlusi. Samas tuleb siiski märkida, et algmääruse artikkel 23 sisaldab sätteid ka uute turuletulijate kohta.

(79)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust tasakaalustavast tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 23 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

(80)

Vastavalt algmääruse artikli 23 lõike 1 esimesele lausele tuleks USAst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Kanadast lähetatud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte.

(81)

Et vältida tollimaksust kõrvalehoidmist raskesti kontrollitavate väidetega, nagu oleks Kanadas ümberlaaditud toote tootnud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse lõpliku määrusega kehtestatud individuaalset tollimaksu, tuleks laiendada meedet, mis on määruse (EÜ) nr 598/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute” suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksuna summas 237 eurot tonni kohta.

(82)

Segude puhul kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele segu massis (biodiislikütuse sisaldus).

(83)

Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 4 ja artikli 24 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõiki laiendatud meetmeid tuleb kohaldada impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Kanadast lähetatud biodiislikütuse registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

(84)

Eeltoodut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust tasakaalustavast tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 23 tähenduses, importides liitu segu ≤B20.

(85)

Vastavalt algmääruse artikli 23 lõike 1 esimesele lausele tuleks seega laiendada USAst pärit vaatlusaluse toote importimise suhtes kehtivaid meetmeid ka segu ≤B20 impordile.

(86)

Laiendada tuleks nende meetmete kohaldamisala, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 598/2009 artikli 1 lõikega 2.

(87)

Segude suhtes kohaldatakse laiendatud tasakaalustavat tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele segu massis (biodiislikütuse sisaldus).

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 4 ja artikli 24 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb USAst pärit segu ≤B20 registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

(89)

Arvestades Singapuri kohta tehtud järeldusi, tuleks lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist tasakaalustavatest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, ning peatada Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi registreerimine, mida nõutakse algatamismäärusega.

(90)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat, kes küsimustikule vastasid, esitasid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 23 lõikega 6.

(91)

Selgus, et kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei tegelenud käesolevas uurimises käsitletava kõrvalehoidmisega. Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi USA biodiislikütuse tootja ega eksportijaga. Seega võib nende vabastustaotlused rahuldada.

(92)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetekohane kohaldamine, on vaja erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed on nõue esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud tasakaalustavat tollimaksu.

(93)

Ka üks koostööd teinud USA äriühing, kes küsimustikule vastas, esitas võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 23 lõikega 6.

(94)

Nagu eespool põhjenduses 77 selgitatud, näitas uurimine kindlalt, et nimetatud äriühing hoidis meetmetest kõrvale, importides segu ≤B20. Seega ei saa tema vabastamistaotlust rahuldada.

(95)

Samas tuleks siiski rõhutada, et kui mõni asjaomane eksportiv tootja ei saa enam subsiidiume, võib ta taotleda otsuse läbivaatamist vastavalt algmääruse artiklile 19.

(96)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/92

1049 Brussels

BELGIUM

Faks: + 32 2 295 505

11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/12

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 193/2009 (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(2)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 599/2009 (3) (edaspidi „lõplik määrus”) nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 määratletud USAst pärit biodiislikütuse (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „kehtivad meetmed”) vahemikus 0–198 eurot imporditud biodiislikütuse tonni kohta. Lõpliku määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(3)

Märkida tuleks ka seda, et määrusega (EÜ) nr 598/2009 (4) kehtestas nõukogu vaatlusaluse toote impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu vahemikus 211,2–237 eurot tonni kohta.

(4)

30. juunil 2010 sai komisjon algmääruse artikli 13 lõikele 3 vastava taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. Taotluse esitas liidu biodiislikütuse tootjate nimel Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu.

(5)

Taotluses väideti, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas ja Singapuris ning eksportides 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(6)

Taotluses väidetakse, et pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes rakendati meetmeid, on USAst, Kanadast ja Singapurist saabuva ekspordi struktuuris toimunud märgatav muutus ning et sellisele muutusele ei ole muud piisavat põhjendust kui tollimaksu kehtestamine. Väidetavalt sai selline struktuurimuutus alguse sellest, et vaatlusalust toodet hakati ümber laadima Kanadas ja Singapuris.

(7)

Samuti väidetakse taotluses, et pärast meetmete rakendamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist.

(8)

Lisaks väidetakse taotluses, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete korrastavat mõju kahjustatakse nii koguse kui ka hinna osas. Väidetavalt hakati vaatlusaluse toote asemel importima märkimisväärsetes kogustes kas puhast biodiislikütust või rohkem kui 20 massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust Kanadast ja Singapurist või siis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust. Lisaks oli piisavalt tõendeid, et suurenenud koguseid imporditi meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaksmääratud mittekahjustavatest hindadest palju madalama hinnaga.

(9)

Ühtlasi väidetakse taotluses, et jätkub vaatlusaluse toote hindade varemgi kindlaks tehtud subsideerimine.

(10)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 720/2010 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Ühtlasi andis komisjon andis vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tolliasutustele algatamismäärusega korralduse registreerida Kanadast ja Singapurist lähetatud import ning USAst imporditud segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(11)

Lisaks algatas komisjon määrusega (EL) nr 721/2010 (6) paralleelse uurimise, mis käsitles võimalikku kõrvalehoidmist USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu ja USAst pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordi kaudu.

(12)

Komisjon teavitas ametlikult USA, Kanada ja Singapuri ametivõime. Teadaolevaile USA, Kanada ja Singapuri tootjatele/eksportijatele saadeti küsimustikud. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(13)

Küsimustiku täitsid järgmised äriühingud, kelle tööruumidesse korraldati seejärel kontrollkäigud:

(14)

Lisaks külastati ka Kanada ja Singapuri valitsuse asjaomaseid pädevaid asutusi.

(15)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprill 2009 kuni 30. juuni 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri väidetava muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(16)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode, mis on ühtlasi esialgses uurimises käsitletud toode, on USAst pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 41, 3824 90 91 ja ex 3824 90 97 alla.

(17)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise objektiks on kahesugused tooted. Kui juttu on väidetavast ümberlaadimisest Kanadas ja Singapuris, on vaatlusalune toode identne esialgses uurimises käsitletud tootega sellisena, nagu seda kirjeldati eelmises lõigus. Kui juttu on otse USAst lähetatud toodetest, siis loetakse vaatlusaluseks tooteks USAst pärit segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(18)

Pärast seda, kui 2009. aasta märtsis kehtestati ajutised dumpinguvastased meetmed, on vaatlusaluse toote import praktiliselt lakanud. Olukorrast annab ülevaate järgmine tabel:

Biodiislikütuse ja teatavate biodiislikütusesegude import Euroopa Liitu

CN-koodi 3824 90 91 alusel (tonnides)

(19)

Eespool esitatud Eurostati andmed hõlmavad kõiki biodiislikütuseid, mis sisaldavad vähemalt 96,5 % estreid.

(20)

USA andmed biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude ekspordi kohta USA ühtlustatud tariifitabeli (HTS) koodi 3824 90 40 00 (loomset või taimset päritolu rasvainete segud) alusel on järgmised:

Biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude eksport Ühendriikidest

HTS-koodi 3824 90 40 00 alusel (tonnides)

(21)

Kahe tabeli võrdluse põhjal saab järeldada, et uurimisperioodil eksporditi ELi 358 291 tonni segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on kuni 96,5 %.

(22)

Kanada tootjad/eksportijad olid väga koostööaltid. Kaks tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 90 % Kanadas toodetavast biodiislikütusest, vastasid küsimustikule ning tegid uurimise käigus täiel määral koostööd. Uurimise käigus tegid koostööd ka Kanada Taastuvkütuste Assotsiatsioon ja Kanada valitsuse asjaomased ametiasutused.

(23)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 tuleks hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, analüüsides, kas USA, Kanada ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine, kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati samasuguse toote hindade ja/või koguste osas ning kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes normaalväärtustega, mis oli eelnevalt samasuguse toote jaoks kindlaks määratud.

(24)

USAst imporditud biodiislikütuse kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(25)

Vastavalt Eurostati andmetele kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aga märkimisväärselt Kanadast ELi imporditud biodiisli kogus (1 725 tonnilt 2008. aastal 140 043 tonnini 2009. aastal, küündides uurimisperioodil 197 772 tonnini).

(26)

USA ja Kanada vahel ei kehti biodiislikütuse müügi suhtes tollimakse ega muid impordipiiranguid.

(27)

USA statistika kohaselt kasvas biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse 967 tonnilt 2008. aastal 128 233 tonnini 2009. aastal ja 161 841 tonnini uurimisperioodil.

(28)

Võrreldes USA ametiasutuste esitatud ekspordistatistikat ja Kanada ametiasutuste kohapeal esitatud impordistatistikat, ilmnesid igakuistes andmetes märgatavad lahknevused. Kanada statistiliste andmete kohaselt kasvas biodiislikütuse import USAst 2008. aasta 11 757 tonnilt 2009. aastaks 18 673 tonnini ja uurimisperioodiks 174 574 tonnini.

(29)

Kanada ametivõimude teatel ei ole neil biodiislikütuse deklareerimiseks eraldi koodi. Nad märkisid, et Kanada ja USA vahetavad omavahel impordiandmeid, et neid siis kasutada vastavate ekspordiandmetena. Seega peaksid Kanada impordiandmed ja USA ekspordiandmed kuuenumbrilisel tasandil omavahel vastavuses olema ja HTS koodi 38.24.90 tasemel nad seda ka on. Alates kuuekohalisest koodist on kummalgi riigil aga eraldi klassifikatsioonisüsteem. Samuti tuleb märkida, et Kanada statistika hõlmab ainult sellist importi, millele on tehtud Kanadas tollivormistus, mitte ümberlaaditud kaupu.

(30)

Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata kahe andmeallika lahknevustele on selge, et biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning eriti pärast seda, kui kehtestati dumpinguvastased meetmed. Praegu ei suuda Kanada biodiislikütuse turg selliseid biodiislikütuse koguseid vastu võtta. Kanadas tegelikult biodiislikütust tootvad äriühingud on orienteeritud hoopis ekspordile.

(31)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei ostnud uurimisperioodi ajal biodiislikütust ei USAst ega mujalt.

(32)

Biodiislikütuse tootmine on Kanadas alles lapsekingades. Uurimisperioodi ajal oli Kanadas kuus tootmisüksust, kuid ligikaudu 90 % kogutoodangust on pärit kahest Ida-Kanadas paiknevast üksusest, mis kuuluvad kahele koostööd teinud tootjale.

(33)

Koostööd teinud tootjate toodangumahu põhjal määrati kindlaks müük, mille lõpptarbijad asuvad kindlasti Põhja-Ameerikas, st USAs või Kanadas. Ülejäänu müüdi tarbijatele, kes kas müüsid kauba edasi või segasid kauba muu biodiislikütusega. Kaks koostööd teinud äriühingut ei teadnud, kas nende kliendid müüsid toodet liitu Kanadast pärit biodiislikütusena, kasutasid seda segudes või müüsid biodiislikütust USAs või Kanadas asuvatele lõpptarbijatele.

(34)

Isegi kui uskuda kõige äärmuslikumat varianti, st et kogu Kanadas toodetud biodiislikütus jõudis lõpuks liitu, moodustaksid kõnealused kogused vaid 20 % uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud koguimpordist.

(35)

Statistika ja koostööd teinud tootjatelt saadud andmete võrdlemine näitab, et Kanada biodiislikütuse tootjad ei saanud toota kogu Kanadast liitu eksporditud kütust. Seega võib üsna kindlalt oletada, et Kanadast liitu saabunud impordi järsk lisandumine on seotud USAst eksporditud biodiislikütuse lähetamisega Kanadast.

(36)

Seega võib väita, et USAst liitu suunatud ekspordi üldine vähenemine alates 2008. aastast ning Kanadast liitu suunatud ekspordi ja USAst Kanadasse suunatud ekspordi samaaegne kasv pärast esialgsete meetmete kehtestamist kujutavad endast kaubandusstruktuuri muutust.

(37)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki teist põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust hoidumine.

(38)

Eurostati andmete põhjal hinnati, kas imporditud tooted olid koguste osas kahjustanud USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju. Kanadast saabuva ekspordi koguseid ja hindu võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega.

(39)

Nagu eespool nimetatud, kasvas import Kanadast liitu 2008. aasta 1 725 tonnilt uurimisperioodiks 197 772 tonnile, moodustades nüüd 9,2 % kogu impordist. Pidades silmas liidu turu suurust, mis määratleti esialgse uurimise käigus, ei saa Kanadast saabuva impordi lisandumist pidada vähetähtsaks. Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, olid uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud impordi hinnad turuhinnast ligikaudu 50 % odavamad, kusjuures liidu tootjate müügihindu löödi alla umbes 40 % ringis.

(40)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 1 ja 2 uuriti, kas esineb dumpingut võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtustega.

(42)

Esialgse uurimise käigus määrati normaalväärtus kindlaks tavapärase kaubandustegevuse omamaiste müügihindade põhjal ning juhul, kui omamaist müüki ei toimunud või kui see ei leidnud aset tavapärase kaubandustegevuse käigus, lähtuti normaalväärtuse konstrueerimisel tootmiskuludest, millele lisati mõistlik kasumimarginaal.

(43)

Kanadast lähtuva ekspordi hinnad määrati kindlaks uurimisperioodi keskmise biodiislikütuse impordihinna põhjal, lähtudes Eurostati esitatud andmetest.

(44)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Kuna puudus teave mitme kuluteguri kohta, arvati selleks, et teha kindlaks FOB-hinnad Kanada piiril, Eurostati CIF-hindadest maha ainult transpordikulud ja kindlustus, mille määratlemisel lähtuti esialgsel uurimisperioodil täheldatud biodiislikütuse meritsi USAst liitu transportimise keskmisest kulust.

(45)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 arvutati dumping, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust, mis tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, ning kaalutud keskmisi ekspordihindu uurimisperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(46)

Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(47)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

(48)

Uurimise käigus tegid koostööd kaks Singapuris paiknevat kauplejat. Samuti tehti koostööd Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimudega.

(49)

Võimaliku kõrvalehoidmise hindamise kriteeriume on kirjeldatud eespool põhjenduses 23.

(50)

Eurostati andmetel kasvas biodiislikütuse kogueksport Singapurist liitu 2008. aasta 179 tonnilt 2009. aastaks 20 486 tonnile ja oli uurimisperioodil 32 078 tonni. Samal ajavahemikul suurenes ka eksport USAst Singapuri.

(51)

Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimude väitel müüakse kohapeal toodetud biodiislikütust peamiselt Singapuris omamaise nõudluse rahuldamiseks. Samas märkisid nad siiski, et tegemist on kasvava tööstusharuga ja et hiljuti on Singapuris ehitatud uusi tootmisrajatisi.

(52)

Traditsiooniliselt on Singapurist eksporditud kogused olnud väikesed. Liitu suunatud biodiislikütuse importi uuriti lähemalt artikli 14 lõike 6 kohaselt loodud andmebaasi vahendusel ning andmete kontrollimiseks võeti ühendust asjaomaste riikide tolliasutustega. Jääb mulje, et import saabus paari lainena. Analüüs näitas, et enamasti oli selline import tõesti Singapurist pärit. Samas ei olnud aga võimalik välja selgitada kõiki imporditud koguseid.

(53)

Võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud liidu tarbimise mahuga olid Singapurist liituimporditud väljaselgitamata kogused väga väikesed. Võttes arvesse Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu prognoositud biodiislikütuse tarbimise märkimisväärset kasvu liidus võrreldes esialgse uurimisperioodiga, oleks sellise impordi osakaal liidu tarbimises vähetähtis.

(54)

Kõike seda silmas pidades võib järeldada, et Singapurist lähetatud impordi kogused ei ole dumpinguvastaste meetmete korrastavat mõju vähendanud.

(55)

Mis puudutab ümberlaadimist, siis Singapur on tuntud Aasia ühe suurema laevanduskeskusena, kus kaubad laaditakse Singapuri saabunud piirkondlikelt laevadelt ümber näiteks Euroopasse seilavatele laevadele. Käesoleva uurimise ajal laadis üks koostööd teinud kaupleja Malaisiast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse ümber Singapuris, et saata see sealt edasi lõpplikku sihtkohta liidus. Uurimisperioodil eksportis ainuüksi see kaupleja liitu märkimisväärse koguse Singapuris ümberlaaditud biodiislikütust, mille päritoluriigiks deklareeriti tollivormistuses kas Malaisia või Indoneesia. Kontrollimine ei toonud ilmsiks midagi, mis annaks alust seada kahtluse alla nende kaupade deklareeritud Indoneesia või Malaisia päritolu.

(56)

Kõike seda arvesse võttes tehakse ettepanek lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist dumpinguvsatastest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse importimise kaudu.

(57)

Uurimise raames tegi koostööd viis USA biodiislikütuse või biodiislikütusesegude tootjat, kellest kolm kuulusid ka esialgse uurimise valimisse. USA valitsus osales koostöös, jagades oma ekspordistatistikat ja esitades oma tõlgenduse nende andmete kohta.

(58)

Kõik kolm esialgse uurimise valimisse kuulunud tootjat olid lõpetanud biodiislikütuse eksportimise pärast lõplike meetmete kehtestamist.

(59)

Uurimisperioodil eksportis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat biodiislikütusesegut (edaspidi „≤B20”) liitu ainult üks viiest koostööd teinud äriühingust – BP North America, kes ei teinud esialgse uurimise raames koostööd.

(60)

Ühendriikide biodiislikütuse tootjaid esindav USA riiklik biodiislikütuse amet (edaspidi „NBB”) väitis, et toote suhtes, mis ilmselgelt ei kuulu kehtivate meetmete reguleerimisalasse jäävate toodete sekka, ei saa kohaldada dumpinguvastaseid meetmeid ilma uue dumpinguvastase uurimiseta. NBB väitis, et lõplikus määruses on vaatlusalune toode ja sarnane toode selgelt määratletud kui biodiislikütus või biodiislikütusesegud, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust. NBB väitel ei ole see piirväärtus kunstlik, vaid vastas uurimisperioodi ajal valitsenud tegelikule turuolukorrale. Näiteks leiti, et 20 % künnis oli sobiv USA turul turustatavate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks.

(61)

NBB ja teiste huvitatud poolte arvates saab kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises laiendada vaatlusaluse toote suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid ainult sellisele samasugusele tootele, mida on vaatlusaluse tootega võrreldes ainult vähesel määral muudetud. NBB väitis, et nõukogu oli lõplikus määruses ise sätestanud, et 20 massiprotsenti või vähem biodiislikütust sisaldavad biodiislikütusesegud ei ole samasugune toode. Seega on NBB seisukohal, et algmääruse sätted ei jäta muud võimalust kui algatada uus uurimine, et teha kindlaks, kas meetmeid tuleks kohaldada ka nende segude suhtes.

(62)

Vastuseks neile väidetele tuleks kõigepealt märkida, et algmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on astuda vastu võimalikele püüetele hoida kõrvale kehtivatest meetmetest. Kui on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kõrvalehoidmise kohta algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, algatab komisjon uurimise, et teha kindlaks, kas kõrvalehoidmine tegelikult toimub. Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 tuleb hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, näiteks analüüsides, kas USA ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine, ning kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati hindade ja/või koguste osas.

(63)

Samuti tuleks meeles pidada, et kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei ole meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete määratluse läbivaatamine algmääruse artikli 11 lõike 3 põhjal ega muuda vaatlusaluse või samasuguse toote määratlust. Algmääruse artiklis 13 on sätestatud õiguslik alus, millest lähtuvalt uuritakse, kas meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul esineb meetmetest kõrvalehoidmist.

(64)

Seoses sellega väidetakse taotluses, mis esitati komisjonile algmääruse artikli 13 lõike 3 alusel, et pärast meetmete kehtestamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist. Uurimise käigus selgitati, kas sellist käitumist võiks pidada kõrvalehoidmiseks vastavalt algmääruse artikli 13 sätetele. Märkida tuleb ka seda, et väidetavat kõrvalehoidmist saab uurida ainult algmääruse artikli 13 alusel.

(65)

Nagu öeldud põhjenduses 20, hõlmab USA HTS-kood 3824 90 40 00 ka segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on 96,5 % või vähem. USA ekspordistatistika kohaselt eksporditi uurimisperioodil liitu kokku 358 291 tonni sellist liiki segusid.

(66)

Märkimisväärse osa nimetatud kogusest eksportis uurimisperioodi ajal äriühing nimega BP Products North America (edaspidi „BPNA”).

(67)

BPNA ei osalenud esialgses uurimises, sest hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu edasist kasvu johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. BPNA alustas liitu eksportimist 2009. aasta detsembris. Tuletame siinkohal meelde, et lõplikud meetmed kehtestati 2009. aasta juulis.

(68)

Liidus müüs BPNA Ühendriikidest pärit biodiislikütusesegu, mis sisaldas 15 või vähem massiprotsenti biodiislikütust (edaspidi „B15”), Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades. Kõigil juhtudel kasutatakse seda toodet uutes segudes, et pidada kinni teatavates liikmesriikides kehtivatest asjaomastest õigusaktidest, millega edendatakse biokütuste tarbimist, sest selliseid kütuseid peetakse praegu keskkonnasäästlikeks.

(69)

BPNA väitis, et vähem kui 15 protsendilisi kütusesegusid ei saa pidada vaatlusaluse tootega samasuguseks tooteks. Nende omadused ja turuolukord on väga erinevad. Väiksema kontsentratsiooniga segude tootmise ja importimise logistika (sh transpordipiirangud) on täiesti teistsugused kui suurema kontsentratsiooniga segudel. BPNA väitel liigitatakse vähem kui 15 protsendilised segud transportimise seisukohast naftatoodeteks, mitte keemiatoodeteks ning see muudab transpordi odavamaks. Samuti väitis BPNA, et puhtamate ja lahjemate biodiislikütusesegude kasutamisel diiselmootorites on jõudlus erinev.

(70)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldav segatud biodiislikütus on toonud kaasa meetmetest kõrvalehoidmise. Võib olla tõsi, et lahjemate segude transpordikulud on madalamad. Tuleb siiski märkida, et kui võrrelda üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude tootmisprotsessi, on ≤B20 tegelikult vaid teistsuguse koostisega segu. Segu koostise muutmine on väga lihtne. ≤B20 tootmist loetakse vaatlusaluse toote muutmiseks vähesel määral – ainus erinevus on segus sisalduva biodiislikütuse osakaal. Samuti tuleb märkida, et nii vaatlusaluse toote kui ka ≤B20 kasutusotstarve liidus on lõppkokkuvõttes sama. Lõppkokkuvõttes on nii ≤B20 kui ka üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude olulised omadused samad.

(71)

USAst imporditud vaatlusaluse toote kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(72)

Seoses sellega tuleb märkida, et kuigi esialgse uurimisperioodi ajal oli liidus näiteks B5 puhul kohustuslik segamine, algas ≤B20 eksportimine USAst liitu alles pärast lõplike meetmete kehtestamist. Valimisse kuulunud koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel eksporditi esialgse uurimise ajal liitu peamiselt B99,9. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sedasi oli eksporditud toodete subsiidium võimalikult suur (1 USD suurune biodiislikütuse maksukrediit galloni kohta).

(73)

Seega on keeruline näha ≤B20 ekspordiga alustamise taga muid majanduslikke põhjuseid peale kõrvalehoidmise kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest.

(74)

Segus sisalduva biodiislikütuse eest saadakse endiselt subsiidiume ning importija hoiab kõrvale tasumisele kuuluvate dumpinguvastaste tollimaksude maksmisest. Seoses sellega tuleks märkida, et segude puhul kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu proportsionaalselt biodiislikütuse sisaldusega segus, st näiteks B15 impordi puhul oleks maksmata jäetud dumpinguvastase tollimaksu summa ligikaudu 26 eurot tonni kohta.

(75)

BNPA sõnul ei loodud segust B15 lahjemat biodiislikütust mitte selleks, et hoida kõrvale tollimaksudest. Kõnealuse äriühingu väitel ei osalenud ta esialgses uurimises selle pärast, et hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu elavnemist tulevikus johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. Tulenevalt äriühingu spetsiifilisest struktuurist, tema tegevusest kütuseettevõttena ja logistilisest asukohast USAs oli kütuse segamine USAs ja selle eksportimine liitu loogilised äriotsused. Eksporditi kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu, sest selle suhtes kehtisid leebemad turvanõuded: kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu ei peeta merenduseeskirjade kohaselt keemiatooteks.

(76)

Tuleb tõdeda, et kõnealune äriühing alustas liitu eksportimist alles pärast meetmete kehtestamist. Seega leitakse, et ei ole muud põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust hoidumine.

(77)

Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, võis uurimisperioodil USAst liitu imporditud ≤B20 puhul täheldada nii hinna allalöömist kui ka turuhinnast madalama hinnaga müüki. Segu ≤B20 hakati importima alles pärast lõplike meetmete kehtestamist ning asjaomased kogused on märkimisväärsed.

(78)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

(79)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 1 ja 2 uuriti, kas esineb dumpingut võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtustega. Kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(80)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale, importides liitu 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(81)

Seega järeldati, et ainus majanduslik põhjendus ≤B20 segude eksportimiseks oli ajendatud ühest küljest USAs toimuvast subsideerimisest ja teisalt liitu importimisel kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tasumisest kõrvalehoidmisest.

(82)

BPNA taotles vabastust võimalikest laiendatud meetmetest. Uurimine näitas aga selgelt, et ≤B20 eksporditi ainult selleks, et hoida kõrvale kehtivatest meetmetest ja seega ei saa sellist erandit lubada. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 võib vabastuse anda vaatlusaluse toote tootjatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, ja kelle puhul on leitud, et nad ei ole seotud kõrvalehoidmisega. Toimunud uurimistes leiti, et BPNA oli seotud kõrvalehoidmisega, sest alustas ≤B20 eksportimist pärast dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamist ilma, et selleks oleks olnud muud piisavat põhjendust või majanduslikku põhjust peale meetmete kehtestamise. Lisaks on tõendeid ka selle kohta, et meetmete mõju kahjustatakse hindade ja koguste osas ning et esineb dumping võrreldes varem kindlaks tehtud normaalväärtustega.

(83)

Mõned esialgses uurimises koostööd teinud biodiislikütuse tootjad taotlesid vabastust kõigist kõrvalehoidmise tõttu laiendatud meetmetest. Leiti, et need USA tootjad ei tootnud ega müünud segu ≤B20. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 võib kõrvalehoidmist käsitleva uurimise käigus kaaluda ainult tootjate esitatud tollimaksust vabastamise taotlusi. Samas tuleb siiski märkida, et algmääruse artikkel 13 sisaldab sätteid ka uute turuletulijate kohta.

(84)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

(85)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks USAst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Kanadast lähetatud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte.

(86)

Et vältida tollimaksust kõrvalehoidmist raskesti kontrollitavate väidetega, nagu oleks Kanadas ümberlaaditud toote tootnud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse lõpliku määrusega kehtestatud individuaalset tollimaksu, tuleks laiendada meedet, mis on määruse (EÜ) nr 599/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute” suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna summas 172,2 eurot tonni kohta.

(87)

Segude puhul kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse kogusisaldus).

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Kanadast lähetatud biodiislikütuse registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

(89)

Eeltoodut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, importides liitu ≤B20.

(90)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks seega laiendada USAst pärit vaatlusaluse toote importimise suhtes kehtivaid meetmeid ka ≤B20 impordile.

(91)

Laiendada tuleb nende meetmete kohaldamisala, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 599/2009 artikli 1 lõikega 2.

(92)

Laiendatud dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse segude suhtes vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse kogusisaldus).

(93)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb USAst pärit ≤B20 registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

(94)

Arvestades Singapuri kohta tehtud järeldusi, tuleks lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist dumpinguvastastest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, ning peatada Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi registreerimine, mida nõutakse algatamismäärusega.

(95)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat, kes küsimustikule vastasid, esitasid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(96)

Selgus, et kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei tegelenud käesolevas uurimises käsitletava kõrvalehoidmisega. Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi USA biodiislikütuse tootja ega eksportijaga. Seega võib nende vabastustaotlused rahuldada.

(97)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetekohane kohaldamine, on vaja erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed on nõue esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud dumpinguvastast tollimaksu.

(98)

Üks koostööd teinud USA äriühing, kes küsimustikule vastas, esitas ka võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(99)

Nagu eespool põhjenduses 82 selgitatud, näitas uurimine kindlalt, et nimetatud äriühing hoidis meetmetest kõrvale, importides segu ≤B20. Seega ei saa tema vabastamistaotlust rahuldada.

(100)

Samas tuleks siiski rõhutada, et kui mõni asjaomane eksportiv tootja lõpetab dumpingu, võib ta taotleda otsuse läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(101)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/92

1049 Brussels

BELGIUM

Faks: + 32 2 295 65 05

11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/22

(1)

Direktiivi 2004/49/EÜ eesmärk on parandada juurdepääsu raudteeveoteenuste turule; selleks määratletakse direktiivis raudtee ohutuse juhtimise, reguleerimise ja järelevalve ühised põhimõtted. Direktiiviga 2004/49/EÜ nähakse ette ka raamistik, millega tagatakse kõigi kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste jaoks võrdsed tingimused, kohaldades ühtseid sertifitseerimisnõudeid kogu ELis.

(2)

Sertifitseerimissüsteemi eesmärk on luua kogu ELis raamistik, millega ühtlustatakse sellised nõuded ja meetodid, mille abil hinnatakse hoolduse eest vastutavate üksuste suutlikkust.

(3)

Ilma et see piiraks raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vastutust rongide ohutu käitamise eest, peaks hoolduse eest vastutav üksus hooldussüsteemi abil tagama, et kaubavagunid, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras. Arvestades projekteerimis- ja hooldusmeetodite mitmekesisust, peaks kõnealune hooldussüsteem olema protsessipõhine.

(4)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kasutavad kaubavaguneid ehituseks või infrastruktuuri hoolduseks vajalike materjalide veoks. Sel otstarbel kaubavaguneid käitades tegutsevad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad raudteeveo-ettevõtjatena. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja suutlikkust kaubavaguneid sel otstarbel käitada tuleks hinnata ühe osana direktiivi 2004/49/EÜ artikli 11 kohase ohutusloa andmisel tehtavast hindamisest.

(5)

Enne rongi väljumist ja teekonnal teostab kontrolli ning seiret üldjuhul raudteeveo-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate tegevpersonal nende ohutusjuhtimise süsteemis kirjeldatud korras vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 4 lõikele 3.

(6)

Raudteeveo-ettevõtjad või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid oma ohutusjuhtimise süsteemiga tagama kõikide oma tegevustega, sealhulgas töövõtjate kasutamisega seotud riskide ohjamise. Selleks peaksid raudteeveo-ettevõtjal olema lepingud kõikide tema käitatavate vagunite hoolduse eest vastutavate üksustega. Tegemist võib olla raudteeveo-ettevõtja ja hoolduse eest vastutava üksuse vahelise lepinguga või muid isikuid, nt valdajaid hõlmava lepinguahelaga. Kõnealused lepingud peaksid olema kooskõlas raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis ettenähtud menetlustega, sh teabevahetuse menetlusega.

(7)

Vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ on hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaat (ECM-sertifikaat) kehtiv kogu ELis. Sertifikaate, mille on välja andnud samaväärsete kriteeriumide alusel määratud kolmandate riikide asutused ja mis vastavad käesoleva määruse nõuetega samaväärsetele nõuetele, tuleks üldjuhul aktsepteerida samaväärsetena selliste ECM-sertifikaatidega, mis on välja antud ELis.

(8)

ECM-sertifikaadi saamiseks esitatava taotluse puhul hindab sertifitseerimisasutus taotleja suutlikkust teha hooldustöid ja täita hooldusfunktsioone kas ise või lepingute kaudu muude üksustega, nt hooldustöökodadega, kes neid funktsioone või nende funktsioonide osi täidavad.

(9)

Akrediteerimissüsteem peaks sisaldama riskide juhtimise vahendit, tagades, et akrediteeritud asutused on pädevad oma tööd tegema. Peale selle peetakse akrediteerimist vahendiks, millega tagatakse, et ECM-sertifikaadid, mille akrediteeritud asutused on hoolduse eest vastutavatele üksustele välja andnud, on riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud.

(10)

Et luua süsteem, mis võimaldab sertifitseerimisasutustel kontrollida hoolduse eest vastutavaid üksusi kogu ELis, on oluline, et kõik hoolduse eest vastutavatele üksustele sertifikaate väljaandvad asutused (edaspidi „sertifitseerimisasutused”) teeksid omavahel koostööd sertifitseerimise ühtlustamiseks. Akrediteerimise erinõuded tuleks koostada ja kinnitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (3) sätetele.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud sertifitseerimismenetluse hindamiseks on oluline, et Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) kontrolliks sertifitseerimissüsteemi väljatöötamist. Selle ülesande täitmiseks peab agentuur koguma teavet kõnealuses valdkonnas tegutsevate sertifitseerimisasutuste kohta ja hoolduse eest vastutavatele üksustele väljastatud sertifikaatide arvu kohta. On ka tähtis, et agentuur hõlbustaks sertifitseerimisasutuste koordineerimist.

(12)

Komisjoni 13. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 653/2007 (ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta) (4) on esitatud ohutustunnistuse standardvorm. Nimetatud vormi tuleb ajakohastada, et lisada sellesse teavet hoolduse eest vastutavate üksuste kohta. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 653/2007 vastavalt muuta.

(13)

Kuni käesoleva määrusega ettenähtud hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi täieliku kohaldamiseni tuleks olemasolevaid hoolduse eest vastutavate üksuste ja hooldustöökodade sertifitseerimise tavasid tunnustada üleminekuperioodi jooksul, et tagada raudteekaubaveo teenuste katkematu osutamine, eriti rahvusvahelisel tasandil. Sel perioodil peaksid riiklikud ohutusasutused pöörama erilist tähelepanu erinevate sertifitseerimistavade võrdväärsusele ja kokkusobivusele.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 27 alusel loodud komitee arvamusega,

a)

juhtimisfunktsioon, et teostada järelevalvet punktides b–d osutatud hooldusfunktsioonide üle ja koordineerida neid ning tagada kaubavaguni ohutu seisukord raudteesüsteemis;

b)

hoolduse arendamise funktsioon, mille abil vastutatakse hooldusdokumentide haldamise, sealhulgas konfiguratsioonijuhtimise eest, lähtudes projekteerimis- ja käitamisandmetest ning tööparameetritest ja kogemusest;

c)

vagunipargi hoolduse juhtimise funktsioon, mille abil hallatakse kaubavaguni hoolduse eesmärgil käigust mahavõtmist ja uuesti käikuandmist pärast hooldust, ning

d)

hoolduse teostamise funktsioon, mille abil teostatakse kaubavaguni või selle osade vajalikku tehnilist hooldust ja väljastatakse hooldusdokumendid.

a)

kui kaubavaguneid hooldab taotleja, peab ta koos taotlusega esitama kehtiva ECM-sertifikaadi, kui see on olemas, või tema suutlikkust hoolduse eest vastutava üksusena hinnatakse ohutustunnistuse või ohutusloa taotlemise raames;

b)

kui kaubavaguneid hooldavad muud isikud kui taotleja, tagab taotleja oma ohutusjuhtimise süsteemi kaudu kõikide tema tegevustega seotud riskide, sh selliste vagunite kasutamisega seotud riskide ohjamise; sel juhul kohaldatakse eelkõige käesoleva määruse artikli 5 sätteid.

11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/47

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 13. augustil 2010. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatavate rasvalkoholide ja nende segude (edaspidi „uurimisalune toode”) impordi suhtes liitu.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kahe liidu tootja, Cognis GmbH ja Sasol Olefins & Surfactants GmbH (edaspidi „kaebuse esitajad”), 30. juunil 2010. aastal esitatud kaebuse alusel. Mõlemad kõnealused äriühingud tegutsevad Saksa õiguse alusel tootmiskohtadega Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Kõnealuste äriühingute toodang moodustab suure osa, kõnealusel juhul üle 25 %, uurimisaluse toote toodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomastest riikidest pärit kõnealuste toodete dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisavana menetluse õigustatud algatamiseks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele asjaomastele importijatele/edasimüüjatele ja kasutajatele, menetluse algatamise suhtes asjaomaste ekspordiriikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teatada kirjalikult oma seisukohtadest ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Arvestades kaebuse alusel kindlaks tehtud importijate suurt arvu, kavandati algatamisteates kohaldada importijate suhtes algmääruse artikli 17 lõike 1 kohast väljavõttelist uuringut. Neli importijat esitasid nõutud teabe ja andsid enda valimisse kaasamiseks nõusoleku algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Pidades silmas endast teatanud importijate väikest arvu, otsustati väljavõttelist uuringut mitte kohaldada.

(6)

Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, liidu tootjatele, kõikidele teadaolevatele asjaomastele importijatele, kasutajatele ja tarnijatele ning kõikidele teistele huvitatud isikutele, kes olid seda taotlenud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

Vastused küsimustikule saadi viielt liidu tootjalt, kahelt importijalt, 21 kasutajalt liidus, kahelt India eksportivalt tootjalt, kahelt Indoneesia eksportivalt tootjalt ja nendega seotud kaubandusettevõtjatelt ning kolmelt Malaisia eksportivalt tootjalt ja nendega seotud kaubandusettevõtjatelt.

(8)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(9)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(10)

Vaatlusalune toode on Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit küllastunud rasvalkoholid süsinikuahela pikkusega C8, C10, C12, C14, C16 ja C18 (välja arvatud hargahelaga isomeerid), sealhulgas ühepikkuse süsinikuahelaga küllastunud rasvalkoholid ja segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C6-C8, C6-C10, C8-C10, C10-C12 (mida üldiselt liigitatakse C8-C10 alla), ning segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C12-C14, C12-C16, C12-C18, C14-C16 (mida üldiselt liigitatakse C12-C14 alla), ning segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C16-C18, mis praegu liigitatakse CN-koodide ex 2905 16 85, 2905 17 00, ex 2905 19 00 ja ex 3823 70 00 alla.

(11)

Uurimisalune toode on vahetoode, mida toodetakse looduslikest (õlikeemia) või sünteetilistest (naftakeemia) lähteainetest, nagu looduslikud rasvad ja õlid, toornafta, maagaas, maagaasi kondensaadid ja kivisüsi. Seda kasutatakse peamiselt lähteainena rasvalkoholi sulfaatide, rasvalkoholi etoksülaatide ja rasvalkoholi eetersulfaatide (niinimetatud pindaktiivsete ainete) tootmiseks. Pindaktiivseid aineid kasutatakse pesu-, majapidamis-, puhastusainetes ning isikliku hügieeni toodete tootmiseks.

(12)

On kindlaks tehtud, et Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast liitu eksporditava toote, kõnealustes riikides toodetud ja siseturul müüdud toote nagu ka liidus liidu tootjate toodetud ja müüdud toote füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusotstarve on samasugused. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

Uurimise käigus väitsid teatavad isikud, et üks kaebuse esitajatest tootis ühes oma tootmiskohtadest toodet, mis sisaldas tootevaliku määratlusega hõlmamata hargahelaga isomeeri molekule, ja seetõttu ei saaks kõnealust toodet käsitada samasuguse tootena. Esialgu tehtud otsuse järgi on kõnealune väide õigustatud ja seepärast ei ole kasutatud kõnealuse tootjaga seotud andmeid kahju analüüsimisel. Tuleb märkida, et kaks muud äriühingut, kellest üks tegi uurimise ajal koostööd, arvati liidu tootmisharu määratlusest välja samal põhjusel.

(14)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Tuvastati, et iga eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline.

(15)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(16)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(17)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(18)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(19)

Mõlemad India eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Ekspordihinnad määrati seepärast kindlaks kõnealuste sõltumatute klientide poolt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(20)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(21)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude erinevuste suhtes.

(22)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et nende puhul tuleks ühele kaebuse esitajale uurimisperioodi jooksul tehtud müük dumpingumarginaali arvutamisel jätta arvestamata, sest kõnealune müük toimus märkimisväärses koguses ja kindlalt kokku lepitud hinna alusel. Puudub siiski õiguslik põhjendus, miks vaatlusaluse toote sellist eksporti ei peaks arvestama. Seepärast lükatakse mõlema eksportiva tootja väited tagasi.

(23)

Mõlemad eksportivad tootjad nõudsid vääringu ümberarvestamise kohandamist, väites, et alates novembrist 2009 tugevnes India ruupia pidevalt euro suhtes, millel võinuks olla moonutav mõju dumpingu arvutustele. Väide oli seotud alates jaanuarist 2010 eurodes toimunud müügiga ja hõlmas taotlust, mille kohaselt kõnealuse müügi vääringu India ruupiatesse ümberarvestamiseks tuleb selle kuu, kui müük toimus, vahetuskurss asendada kaks kuud varasema vahetuskursiga. Artikli 2 lõike 10 punktis j on tõesti sätestatud kohandamine vahetuskursi ümberarvestamise kaudu teatavatel tingimustel. Märgitakse siiski, et India ruupia tugevnes alles uurimisperioodi teises pooles. Lisaks on täheldatud, et mõlemad India äriühingud tõstsid kõnealusel perioodil üsna sageli oma hindu peamiste klientide jaoks liidus ning et kaebuse esitajate poolt liidus kehtestatud hinnad kasvasid samuti püsivalt uurimisperioodi teises pooles. Seetõttu puuduvad selged tõendid selle kohta, et India ruupia tugevnemine ei olnud õigeaegselt kajastatud hinnas, mida India eksportivad tootjad ELi klientidelt nõudsid, või et sel olnuks põhjendamatult negatiivne mõju dumpingu arvutustele. Seepärast lükati mõlema äriühingu väited tagasi.

(24)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati India koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(25)

Kaebuse esitaja ja koostööd teinud India eksportivate tootjate saadud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Indias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal India suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(26)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(27)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Tuvastati, et iga eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline.

(28)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(29)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(30)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(31)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(32)

Kui eksportiv tootja ei müünud konkreetset tooteliiki omamaisel turul, siis arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(33)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel eksportiva tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(34)

Eksportivate tootjate eksportmüük liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või liidus ja Singapuris asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu.

(35)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus või Singapuris asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(36)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud kaubandusettevõtja selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja liidus.

(37)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(38)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude erinevuste suhtes.

(39)

Üks äriühing nõudis kohandamist toote füüsikaliste omaduste erinevuste tõttu sellel alusel, et ta eksportis uurimisalust toodet ELi nii vedelas olekus kui ka tahkel kujul, samas kui ta müüs seda siseturul ainult tahkel kujul ning vedelas olekus toote hinnad on madalamad kui tahkel tootel. Äriühing ei esitanud siiski arvutust sellise kohandamise kohta. Tahkete ja vedelate uurimisaluste toodete ekspordihindade lihtne võrdlus ei saa olla füüsikaliste omaduste erinevuste alusel kohandamise tegemise aluseks. Lisaks ei võimalda äriühingu raamatupidamise süsteem nõuetekohaselt eristada tahkete ja vedelate toodete vahelise maksumuse erinevusi. Seetõttu puudus usaldusväärne viis võimaliku kohandamise arvutamiseks ja nõue tuli tagasi lükata.

(40)

Kaebuse esitajad esitasid väite, et energiakulude maksumus Indoneesias on moonutatud seoses väga odavate ja subsideeritud energiahindadega. Nad ei esitanud siiski mingit põhjendatud teavet, kuidas selline moonutatud, nii omamaiseks kui ka eksporttootmiseks kasutatav, energiamaksumus võiks mõjutada dumpingu arvutamist. Seega lükati väide tagasi.

(41)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati Indoneesia koostööd teinud eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(42)

Kaebuse esitaja ja koostööd teinud Indoneesia eksportivate tootjate saadud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Indoneesias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal Indoneesia suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(43)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(44)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Kahe koostööd teinud eksportiva tootja puhul tuvastati, et eksportivate tootjate samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline. Järelejäänud koostööd teinud eksportiva tootja puhul ei tuvastatud uurimisperioodil müüki omamaisel turul.

(45)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(46)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(47)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(48)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(49)

Kui eksportiv tootja ei müünud konkreetset tooteliiki omamaisel turul, siis arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(50)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel eksportiva tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(51)

Eksportiva tootja puhul, kellel ei toimunud uurimisperioodil omamaist müüki, võeti müügimahu, üldiste ja halduskulude ning kasumi aluseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile a kahe teise uurimisaluse eksportiva tootja samasuguse toote tootmise ja müügiga Malaisia turul seotud tegelike mahtude kaalutud keskmine.

(52)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu.

(53)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(54)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud kaubandusettevõtja selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja liidus.

(55)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(56)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude arvesse võtmiseks.

(57)

Üks Malaisia eksportiv tootja väitis, et temaga seotud liidu äriühing on tegelikkuses valmistaja ekspordiosakond. Sellest lähtuvalt väitis äriühing, et tehasest hankimise tasandil kehtestatud hinnast tuleks teha ülemääraseid mahaarvamisi, kui on tehtud müügi, üld- ja halduskulude ning kasumi täielikud kohandamised vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Sellega seoses tuvastati, et seotud äriühing väljastas arved liidu klientidele ning et liidu klientide maksed läksid seotud äriühingule. Lisaks tuleb märkida, et seotud äriühingu tehtud müük sisaldas kasumimarginaali. Samuti selgus ettevõtja finantskontodelt, et ta oli kandnud tavapäraseid müügi-, üld- ja halduskulusid importimise ja edasimüügi vahelisel ajal. Seepärast ilmneb sellest, et seotud äriühing toimib tõesti tüüpilise importijana. Sellest tulenevalt lükati äriühingu väide tagasi.

(58)

Kaebuse esitajad esitasid Malaisia suhtes sama energiakulusid käsitleva väite, mis on nimetatud põhjenduses 40 Indoneesia kohta. Kõnealune väide lükati samuti tagasi samadel põhjustel.

(59)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati Malaisia koostööd teinud eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(60)

Kaebuse ja koostööd teinud Malaisia eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Malaisias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal Malaisia suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(61)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(62)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet kaks tuntud tootjat ja veel mõned väga väiksed tootjad. Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ning liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid. Selle alusel toodeti liidus uurimisperioodil vaatlusalust toodet kokku hinnanguliselt 400 000 kuni 500 000 tonni. Need liidu tootjad, kelle toodang esindab liidu kogutoodangut, moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(63)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühte kaebuse esitajatest ei tuleks käsitada liidu tootmisharu osana, sest kõnealune äriühing importis vaatlusalust toodet uurimisperioodil. Kontrollimisel selgus siiski, et kõnealuse äriühingu asjaomastest riikidest uurimisperioodil imporditud toote protsent oli suhteliselt madal ja seega ebaoluline tema toodangu ja samasuguse toote võrdluses. Lisaks oli import peamiselt ajutine. Seepärast võib kinnitada, et kõnealuse äriühingu põhitegevusala on uurimisaluse toote müük ELis ja peamine huvi on liidu tootjale omane. Tulemusena on esialgu otsustatud, et kõnealune väide ei ole õigustatud.

(64)

Tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti liidu tootmisharu kogumüügist liidu turul, mida käsitati suletud turuna, ja koguimpordist (Eurostati andmete põhjal). Kuna Eurostati andmetes käsitleti ka mõningaid muid tooteid kui vaatlusalune toode, siis tehti asjakohased kohandused. Konfidentsiaalsuse säilitamiseks on teave esitatud indeksitena (2007 = 100).

(65)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine pisut, 2 % võrra. Kõigepealt suurenes tarbimine 2007. aastast kuni 2008. aastani 2,2 %, seejärel aga vähenes 2008. aastast kuni 2009. aastani 4,8 %. Tarbimine paranes 2009. aastast uurimisperioodi lõpuni 4,6 %.

(66)

Majanduslangus mõjutas tarbimise vähenemist alates 2008. aastast, mil vaatlusaluse toote kasutajad kogesid oma toodete nõudluse vähenemist. Uurimisperioodi alguses turusituatsioon pisut paranes ning sellega kaasnes vaatlusaluse toote nõudluse kasv võrreldes 2009. aasta esimese poolega.

(67)

Komisjon kaalus, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel. Kõnealuse artikliga nähakse ette, et kahest või enamast riigist toimuva impordi mõjusid, mille suhtes dumpinguvastane uurimine toimub samal ajal, hinnatakse kumulatiivselt üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et: a) igast riigist pärit impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtasemest ning kõnealuse impordi maht ühestki riigist ei ole tähtsusetu; ja b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise ning importtoodete ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

(68)

Iga vaatlusaluse riigi impordi puhul ületavad kehtestatud dumpingumarginaalid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtaset, st 2 % ekspordihinnast, ja iga vaatlusaluse riigi impordimaht ületab algmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud 1 % turuosa künnist.

(69)

Lisaks näitas uurimine, et konkurentsitingimused nii dumpinguhinnaga importtoodete vahel kui ka dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse toote vahel olid samasugused. Tuvastati, et kõikide asjaomaste riikide keskmised impordihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil, järgides ühesugust suundumust. Lisaks sellele olid asjaomastest riikidest imporditud uurimisalused tooted igas suhtes samasugused, nad on üksteisega asendatavad ning neid turustatakse liidus võrreldavate müügikanalite kaudu ning samasugustes äritingimustes, seega konkureerivad nad üksteisega ja liidus toodetava uurimisaluse tootega.

(70)

Selle põhjal on esialgu järeldatud, et kõik kumulatsiooni tingimused on täidetud ja sellest tulenevalt tuleks asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõjusid kahju analüüsi eesmärgil hinnata ühiselt.

(71)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt 57 %. Kasv oli suurim 2007. ja 2008. aasta vahel, kui import suurenes 58 %. Import vähenes seejärel pisut 2009. aastal, kuid suurenes jälle 2008. aasta tasemini uurimisperioodi jooksul.

(72)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad kõikusid palju vaatlusaluse perioodi jooksul, peegeldades üldist 6 % langust. Kogu vaatlusaluse perioodi vältel olid asjaomaste riikide keskmised impordihinnad alati madalamad kui muu maailma ja liidu tootmisharu kehtestatud hinnad, mille tulemuseks oli seega asjaomaste riikide turuosa suurenemine.

(73)

Kokku suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi maht vaatlusaluse perioodi jooksul 54 %. Suurim tõus toimus 2007. ja 2008. aasta vahelisel ajal. Import vähenes pisut majanduskriisi ajal, mis vähendas 2008. ja 2009. aasta vahelisel ajal asjaomaste riikide turuosa 2 %, kuid seejärel taastasid nad kõnealuse turuosa vaatlusaluse perioodi lõpuks.

(74)

Hinna allalöömise analüüsiks võrreldi liidu tootmisharu tooteliikide tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatutele klientidele liidu turul vastavate asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud, et võtta arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid. Selline hinnavõrdlus viidi läbi samal kaubandustasandil toimunud tehingutega, vajadusel nõuetekohaste kohandustega, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootmisharu müügihindadest uurimisperioodil, näitas olulisi hinna allalöömise marginaale (kuni 16 %). Kõnealused hinna allalöömise marginaalid tõendavad asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurvet liidu turule.

(75)

Hinna allalöömise marginaalid olid asjaomaste riikide puhul järgmised:

(76)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta aastast 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(77)

Alates 2007. kuni 2009. aastani vähenes liidu toodang oluliselt 23 %, kuid paranes mõnevõrra 2009. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal, mille tulemusena oli kogulangus vaatlusalusel ajavahemikul 17 %. Tuleks märkida, et kuigi liidu tarbimine vähenes 2008. aastast 2009. aastani ligikaudu 5 %, langes liidu tootmisharu toodang palju rohkem – 15 %, ja et talle ei olnud kasu uurimisperioodil toimunud liidu tarbimise taastumisest.

(78)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %. Pärast suurenemist 2008. aastal ligikaudu 9 %, langes see järgnevatel aastatel, mille tulemuseks oli vaatlusaluse perioodi kogulangus 2 %.

(79)

Kooskõlas toodangumahu vähenemisega vähenes olemasolev tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil siiski 15 %. Suurim langus toimus 2009. aastal üldise majanduskriisi ajal ja see paranes pisut uurimisperioodi jooksul.

(80)

Allolevas tabelis on esitatud müügiandmed, mis käsitlevad liidu turul esimesele sõltumatule kliendile müüdud toodete mahtu ja väärtust.

(81)

Müügimahud ja turuosa vähenesid 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel vastavalt 18 % ja 12 %. Vaatlusaluse perioodi alguses, 2007. aastast kuni 2008. aastani, vähenes liidu tootmisharu turuosa, vaatamata liidu tarbimise suurenemisele 15 %, ning tootmisharu kaotas 12 % oma turuosast. 2009. aastal liidu tarbimine vähenes, mille tulemusel kaotas liidu tootmisharu lisaks müügimahust 6,5 %. Kooskõlas liidu tarbimise suurenemisega kasvas liidu müük uurimisperioodil pisut. Turuosa jäi siiski 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni muutumatuks.

(82)

Hinnad suurenesid 2007. aastast kuni 2008. aastani märkimisväärselt 20 %. Tuleb märkida, et eksportivad tootjad tõstsid kõnealusel perioodil samuti oma hindu, kuigi palju vähem kui liidu tootmisharu.

(83)

2009. aastal oli liidu tootmisharu sunnitud vastuseks suurenenud impordile asjaomastest riikidest hindu vähendama. 2008. aastal oli import kõnealustest riikidest kasvanud 57 % ja nende hinnad olid oluliselt madalamad kui liidu tootmisharul. Liidu tootmisharu ei suutnud siiski vähendada oma hindu eksportivate tootjatega samale tasemele.

(84)

Uurimisperioodi jooksul hoidis liidu tootmisharu 2009. aasta hinnataset, mille tulemuseks oli hinna üldine suurenemine vaatlusalusel perioodil 7 %.

(85)

Liidu tootmisharu varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 33 %. Varude tase vähenes eriti märkimisväärselt 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, 51 % võrra.

(86)

Seoses liidu tootmisharu kärpimisega seotud tegevustega on töötajate arvu vaatlusalusel perioodil vähendatud 13 %. Tööjõukulud töötaja kohta on vaatlusalusel perioodil pisut suurenenud, 6 % võrra. Seda on käsitatud loomuliku kasvuna ning see on olnud väiksem kui vaatlusaluse perioodi inflatsioonimäär.

(87)

Liidu tootmisharu kasumlikkus määrati kindlaks, väljendades samasuguse toote müügist saadud maksueelset puhaskasumit (kõnealusel juhul kahjumit) protsendina kõnealuse müügi käibest. Tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kasumlikkus on olnud negatiivne alates vaatlusaluse perioodi algusest 2007. aastal ning vaatlusaluse perioodi ajal suurenes kahjum oluliselt. Pärast kahjumi vähenemist 2008. aastal suurenes see taas märkimisväärselt üldise majanduskriisi ajal 2009. aastal. Majanduse taastumine uurimisperioodil võimaldas liidu tootmisharul siiski vähendada oma kahjumit käibe osas, kuid see jäi taas kasumi positiivse tasemeni jõudmisest ikkagi kaugele.

(88)

Rahavoogude suundumus, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti kasumlikkuse suundumust. Rahavoog oli 2007. aastal negatiivne ja näitas vaatlusalusel perioodil olulist langust. Sama võib öelda investeeringutasuvuse kohta, mille puhul ilmnes samasugune negatiivne areng, mis on kooskõlas liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi negatiivsete tulemustega.

(89)

Eelnevast tulenevalt halvenes ka liidu tootmisharu investeerimisvõime, sest vaatlusalusel perioodil vähenes rahavoog märkimisväärselt. Selle tulemusena vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 35 %.

(90)

Liidu tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa siiski vähenesid kõnealusel perioodil vastavalt 18 % ja 12 %.

(91)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule käsitada tühisena.

(92)

Uurimise tulemusena selgus, et enamik kahjunäitajaid nagu tootmismaht (– 17 %), tootmisvõimsuse rakendamine (– 13 %), müügimaht (– 18 %), turuosa (– 12 %) ja tööhõive (– 14 %) halvenesid vaatlusalusel perioodil. Lisaks halvenesid oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud näitajad nagu rahavoog ja kasumlikkus. See tähendab, et ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali vähenes eelkõige uurimisperioodil.

(93)

Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(94)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 kontrolliti, kas asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, tagamaks, et nende tegurite tekitatud võimalikku kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

(95)

Uurimisel selgus, et liidu tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht asjaomastest riikidest suurenes märkimisväärselt, s.o 57 % võrra.

(96)

Dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest avaldas survet liidu tootmisharule eriti 2008. aastal, kui kõnealune import kasvas 58 %. Sellel aastal olid asjaomaste riikide hinnad Eurostati andmete alusel palju madalamad kui liidu tootmisharul. Selle tulemusel kaotas liidu tootmisharu ligikaudu 12 % turuosast, samal ajal kui asjaomased riigid suurendasid oma turuosa 54 %.

(97)

Vastuseks sellele survele vähendas liidu tootmisharu oma hindu 2009. aastal. Kuigi impordimaht asjaomastest riikidest vähenes (– 6,7 %) kooskõlas majanduslanguse ja ELi turu kahanemisega, vähenes impordihind rohkem kui liidu tootmisharu hind ja see takistas liidu tootmisharul kaotatud turuosa taastamist.

(98)

Uurimisperioodi jooksul pidi liidu tootmisharu lisaks vähendama oma hindu, kui samal ajal oli asjaomaste riikide põhjustatud hinna allalöömine kontrollitud ekspordiandmete alusel ikkagi 3 %. Liidu tootmisharu müügimaht (+ 4,3 %) ja väärtus (+ 3,9 %) taastusid pisut ja kuigi hinnaerinevus asjaomaste riikide impordihinna suhtes vähenes, ei suutnud liidu tootmisharu tarbimise taastumisest kasu saada ning tema turuosa jäi muutumatuks. Samal ajal suurenesid uurimisperioodil asjaomaste riikide impordimaht (6,6 %) ja turuosa (2 %).

(99)

Muud tegurid, mida uuriti seoses põhjuslikkusega, olid import muudest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus ja majanduskriisi mõju.

(100)

Eurostati andmetel kahanes käesolevasse uurimisse kaasamata kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote import liitu vaatlusalusel perioodil 7 %. Kõnealuste riikide vastav turuosa kahanes samuti 9 %.

(101)

Kõnealuse impordi keskmine impordihind oli kõrgem asjaomaste riikide eksportivate tootjate hinnast ja liidu tootjate hinnast.

(102)

Eelöeldu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealustest kolmandatest riikidest pärit import ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulise kahju teket.

(103)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu eksportmüügi maht 55 %. Selle vähenemise mõju on siiski osaliselt kompenseeritud asjaoluga, et ühiku keskmine müügihind suurenes samal perioodil 71 %, mille tõttu piirdus eksportmüügi väärtuse vähenemine 24 %. Koos faktiga, et eksportmüük moodustas uurimisperioodi jooksul kõigest 5 % kogumüügist, on see võimaldanud teha esialgse järelduse, et eksporditegevus ei ole olnud tegur, millel oleks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahjuga ja asjaomastest riikidest pärit impordiga.

(104)

Majanduskriis tõi kaasa tarbimise kahanemise liidus ja hinnasurve. Uurimisaluse toote vähese nõudluse tulemusena vähenes liidu tootmisharu tootmine ning see mõjutas osaliselt ka müügihindade langust.

(105)

Tavapärastes majandustingimustes ja tugeva hinnasurve ning dumpinguhinnaga impordi taseme suurenemise puudumisel oleks liidu tootmisharul võinud tekkida mõned tarbimise langusest ja ühiku püsikulude suurenemisest tulenevad raskused seoses 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel toimunud tootmisvõimsuse rakendamise langusega. Kuid dumpinguhinnaga import tugevdas siiski majanduslanguse mõju ja muutis omahinnast kõrgema hinnaga müümise võimatuks.

(106)

Eespool öeldust nähtub, et majanduskriisist tingitud nõudluse vähenemine liidus suurendas liidu tootmisharu kantud kahju. Arvatakse siiski, et see ei mõjuta põhjuslikku seost, mis on kindlaks tehtud asjaomastest riikidest madala dumpinguhinnaga impordi suhtes.

(107)

Eespool esitatud analüüsist selgus, et vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa. Lisaks tuvastati, et kõnealune import toimus dumpinguhinnaga, mis oli madalam kui liidu turul liidu tootmisharu küsitud hind samasuguste tooteliikide puhul.

(108)

Asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa suurenemine toimus samaaegselt tarbimise üldise vähenemisega liidus vaatlusalusel perioodil ning ka liidu tootmisharu turuosa vähenemisega samal perioodil. Lisaks on asjaomastest riikidest pärit eksportivad tootjad alates 2008. aastast majanduslanguse ja liidu tarbimise vähenemise taustal suutnud säilitada oma turuosa, vähendades hindu, mis on veelgi alla löönud liidu hinna. Samal ajal täheldati liidu tootmisharu turuosa edasist vähenemist ja tema majandusolukorra peamiste näitajate halvenemist. Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit madala dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil tõesti järsult ning lõi pidevalt alla liidu tootmisharu hindu, mis viis liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemiseni, põhjustades uurimisperioodil suurt kahju.

(109)

Muude selliste teadaolevate tegurite uurimisel, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, selgus, et need ei ole piisavad, et tühistada asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vaheline põhjuslik seos.

(110)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus tehti nõuetekohaselt kindlaks ja eristati kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(111)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmine kõnealusel konkreetsel juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide seotud huvide, kaasa arvatud liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(112)

Liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu. Tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil on kõik kahjunäitajad olnud negatiivse suundumusega. Eriti suur mõju oli liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu rahavoog, investeeringutasuvus ja kasumlikkus. Meetmete puudumisel on majandusolukorra edasine halvenemine liidu tootmisharus vägagi tõenäoline.

(113)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul tingimused tõhusaks kaubandustegevuseks ning võimaldab liidu tootmisharul viia uurimisaluse toote hind vastavusse mitmesuguste seotud kulude ja turutingimustega. Võib eeldada, et ajutiste meetmete kehtestamisega oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks edaspidi positiivne mõju tootmisharu finantsolukorrale ja kasumlikkusele.

(114)

Seepärast jõuti järeldusele, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit uurimisaluse toote impordile oleks liidu tootmisharu huvides.

(115)

Küsimustikud saadeti 21 liidu importijale. Ainult kaks importijat, mõlemad asukohaga Ühendkuningriigis, on teinud uurimisperioodil uurimises koostööd ning nad esindavad kokku 0,3 % asjaomaste riikide kogu impordist uurimisperioodil. Külastati vaid suuremat importijat kahest. Kontrollkäigu ajal keeldus kõnealune importija siiski oma arvetele juurdepääsu andmisest ning asjakohast teavet ei olnud seetõttu võimalik kontrollida. Kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tähendaks äriühingule suuremaid kulusid, oli siiski selge, et see ei tähendaks äriühingu tegevuse jaoks väga raskeid probleeme isegi samade klientide puhul või vajaduse korral äripiirkonna muutmisel.

(116)

Lähtudes olemasolevast teabest on jõutud järeldusele, et kuigi ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel oleks negatiivne mõju eespool mainitud importijale, peaks ta suutma vähemalt osa kulude suurenemisest üle kanda oma klientidele ja/või kasutada muid tarneallikaid. Seetõttu ei tohiks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel olla importijatele märkimisväärset negatiivset mõju.

(117)

Uurimisaluse toote kasutajad on menetlusega seoses näidanud üles suurt huvi. Ühendust võeti 97 kasutajaga ning 21 neist tegi uurimise käigus koostööd. Koostööd teinud kasutajad katsid 25 % vaatlusaluse toote impordist liitu uurimisperioodi jooksul. Kõnealused äriühingud asuvad liidu eri paigus ning tegutsevad majandusharudes, mis on seotud isikliku hügieeni toodete, majapidamis- ja tööstuslike pesuainetega.

(118)

Kõnealusest 21 äriühingust külastati viit äriühingut, mis katsid 18 % kogu ELi uurimisaluse toote impordist asjaomastest riikidest uurimisperioodi jooksul. Kontrollitud teabe põhjal selgus, et uurimisaluse toote osa oli kõnealuste äriühingute tootmisstruktuuridega seotud kuludes märkimisväärne, jäädes lõpptootest olenevalt 10 % ja 20 % vahele.

(119)

Viiest külastatud äriühingust kolmes töötas ligikaudu 15 % töötajatest vaatlusaluse toote kasutamisega seotud tootmisüksustes, ühes äriühingus oli nende osakaal ligikaudu 70 %, samal ajal kui teise kohta ei olnud võimalik kõnealust teavet saada äriühingu keerulise struktuuri ja toodete paljususe tõttu.

(120)

Uurimisperioodil moodustas uurimisaluse toote osakaal külastatud äriühingute tegevusest keskmiselt 22 %, samal ajal kui kõnealuse äritegevuse keskmine kasumimarginaal oli 6 %. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse kavandatavate meetmete suhteliselt madalat taset, hinnati esialgsete dumpinguvastaste tollimaksude mõju impordile asjaomastest riikidest üldiselt suhteliselt piiratuks. Mõned kasutajad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tekitab probleeme uurimisaluse toote kättesaadavusega liidus, arvestades, et liidus on ainult kaks suurtootjat ja et nõudlus uurimisaluse toote järele kasvab kogu aeg. Tuleb siiski märkida, et kavandatavate meetmete suhteliselt madal tase ei tohiks välistada võimalust uurimisaluse toote impordiks asjaomastest riikidest. Peale selle ei kasutanud liidu tootjad vaatlusalusel perioodil tootmiseks täisvõimsust. Lisaks sellele on samuti alati võimalik importida muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes meetmeid ei võeta. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(121)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on asjaomastest riikidest impordiga seotud meetmete üldine mõju siiski piiratud isegi siis, kui see osutub enamiku kasutajate suhtes tõenäoliselt negatiivseks. Seepärast on jõutud esialgsele järeldusele, et esitatud teabe põhjal ei avalda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes tõenäoliselt olulist negatiivset mõju vaatlusaluse toote kasutajatele.

(122)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, on jõutud esialgsele järeldusele, et kokkuvõttes puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kohaldavate ajutiste meetmete võtmata jätmist.