ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.122.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 122

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
11. mai 2011


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 443/2011, 5. mai 2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine

1

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 444/2011, 5. mai 2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine

12

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 445/2011, 10. mai 2011, milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 653/2007 ( 1 )

22

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 446/2011, 10. mai 2011, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit teatavate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes

47

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 447/2011, 6. mai 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

63

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 448/2011, 6. mai 2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Σταφίδα Ηλείας (Stafida Ilias) (KGT)]

65

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 449/2011, 6. mai 2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris teatavad nimetused [陕西苹果 (Shaanxi ping guo) (KPN), 龙井茶 (Longjing Cha) (KPN), 琯溪蜜柚 (Guanxi Mi You) (KPN), 蠡县麻山药 (Lixian Ma Shan Yao) (KGT)]

67

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 450/2011, 10. mai 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

69

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2011/58/EL, 10. mai 2011, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et pikendada toimeaine karbendasiimi direktiivi kuulumist ( 1 )

71

 

 

OTSUSED

 

 

2011/276/EL

 

*

Komisjoni otsus, 26. mai 2010, riigiabi kohta, mida Belgia andis maksukokkuleppe vormis äriühingule Umicore S.A. (endine Union Minière S.A.) (Riigiabi C 76/03 (ex NN 69/03)) (teatavaks tehtud numbri K(2010) 2538 all)  ( 1 )

76

 

 

2011/277/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 10. mai 2011, millega muudetakse otsuse 93/52/EMÜ II lisa seoses Itaalia teatavate halduspiirkondade ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks tunnistamisega ning otsuse 2003/467/EÜ lisasid seoses Itaalia, Poola ja Ühendkuningriigi teatavate halduspiirkondade ametlikult veiste tuberkuloosist, veiste brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vabaks tunnistamisega (teatavaks tehtud numbri K(2011) 3066 all)  ( 1 )

100

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 443/2011,

5. mai 2011,

millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 23 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 194/2009 (2) ajutise tasakaalustava tollimaksu Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(2)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 598/2009 (3) (edaspidi „lõplik määrus”) nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 määratletud USAst pärit biodiislikütuse (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu (edaspidi „kehtivad meetmed”) vahemikus 211,2–237 eurot imporditud biodiislikütuse tonni kohta. Lõpliku määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(3)

Märkida tuleks ka seda, et määrusega (EÜ) nr 599/2009 (4) kehtestas nõukogu vaatlusaluse toote impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 0–198 eurot tonni kohta.

1.2.   Taotlus

(4)

30. juunil 2010 sai komisjon algmääruse artikli 23 lõikele 4 vastava taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest. Taotluse esitas liidu biodiislikütuse tootjate nimel Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (EBB).

(5)

Taotluses väideti, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas ja Singapuris ning eksportides 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(6)

Taotluses väidetakse, et pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes rakendati meetmeid, on USAst, Kanadast ja Singapurist saabuva ekspordi struktuuris toimunud märgatav muutus ning et sellisele muutusele ei ole muud piisavat põhjendust kui tollimaksu kehtestamine. Väidetavalt sai selline struktuurimuutus alguse sellest, et vaatlusalust toodet hakati ümber laadima Kanadas ja Singapuris.

(7)

Samuti väidetakse taotluses, et pärast meetmete rakendamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist.

(8)

Lisaks väidetakse taotluses, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete korrastavat mõju kahjustatakse nii koguse kui ka hinna osas. Väidetavalt hakati vaatlusaluse toote asemel importima märkimisväärsetes kogustes kas puhast biodiislikütust või rohkem kui 20 massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust Kanadast ja Singapurist või siis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust. Lisaks oli piisavalt tõendeid, et suurenenud koguseid imporditi meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaksmääratud mittekahjustavatest hindadest palju madalama hinnaga.

(9)

Ühtlasi väidetakse taotluses, et jätkub vaatlusaluse toote hindade varemgi kindlaks tehtud subsideerimine.

1.3.   Uurimise algatamine

(10)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 23 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 721/2010 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Ühtlasi andis komisjon vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 5 tolliasutustele algatamismäärusega korralduse registreerida Kanadast ja Singapurist lähetatud ning USAst imporditud segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(11)

Lisaks algatas komisjon määrusega (EL) nr 720/2010 (6) paralleelse uurimise, mis käsitles võimalikku kõrvalehoidmist USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu ja USAst pärit, 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordi kaudu.

1.4.   Uurimine

(12)

Komisjon teavitas ametlikult USA, Kanada ja Singapuri ametivõime. Teadaolevaile USA, Kanada ja Singapuri tootjatele/eksportijatele saadeti küsimustikud. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(13)

Küsimustiku täitsid järgmised äriühingud, kelle tööruumidesse korraldati seejärel kontrollkäigud.

 

Kanada tootjad/eksportijad:

BIOX Corporation,

Rothsay Biodiesel.

 

Singapuri edasimüüjad:

Trafigura Pte Ltd.,

Wilmar Trading Pte Ltd.

 

USA tootjad/eksportijad:

Archer Daniels Midland Company,

BP Products North America Inc,

Louis Dreyfus Corporation.

 

Sidusimportijad:

BP Oil International Ltd.,

Cargill BV.

(14)

Lisaks külastati ka Kanada ja Singapuri valitsuse asjaomaseid pädevaid asutusi.

1.5.   Uurimisperiood

(15)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri väidetava muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

2.   KÕRVALEHOIDMIST KÄSITLEVA UURIMISE OBJEKTIKS OLEV TOODE

(16)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode, mis on ühtlasi esialgses uurimises käsitletud toode, on USAst pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 41, ex 3824 90 91 ja ex 3824 90 97 alla.

(17)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise objektiks on kahesugused tooted. Kui juttu on väidetavast ümberlaadimisest Kanadas ja Singapuris, on vaatlusalune toode identne esialgses uurimises käsitletud tootega sellisena, nagu seda kirjeldati eelmises lõigus. Kui juttu on otse USAst lähetatud toodetest, siis loetakse vaatlusaluseks tooteks USAst pärit segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

3.   BIODIISLIKÜTUSE IMPORT EUROOPA LIITU JA EKSPORT USAst

(18)

Pärast seda, kui 2009. aasta märtsis kehtestati ajutised tasakaalustavad meetmed, on vaatlusaluse toote import praktiliselt lakanud. Olukorrast annab ülevaate järgmine tabel:

Biodiislikütuse ja teatavate biodiislikütusesegude import Euroopa Liitu

CN-koodi 3824 90 91 alusel (tonnides)

 

2008

Osakaal

2009

Osakaal

Uurimisperiood

Osakaal

USA

1 487 790

83,62 %

381 227

22,29 %

24

0,00 %

Kanada

1 725

0,10 %

140 043

8,19 %

197 772

9,28 %

Singapur

179

0,01 %

20 486

1,20 %

32 078

1,50 %

Allikas: Eurostat

(19)

Eespool esitatud Eurostati andmed hõlmavad kõiki biodiislikütuseid, mis sisaldavad vähemalt 96,5 % estreid.

(20)

USA andmed biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude ekspordi kohta Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli (HTS) koodi 3824 90 40 00 (loomset või taimset päritolu rasvainete segud) alusel on järgmised:

Biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude eksport Ühendriikidest

HTS-koodi 3824 90 40 00 alusel (tonnides)

 

2008

2009

Uurimisperiood

Euroopa Liit

2 241 473

335 577

358 291

Kanada

967

128 233

161 841

Singapur

311

42 056

27 415

 

2 242 751

505 866

547 547

Allikas: DOC

(21)

Kahe tabeli võrdluse põhjal saab järeldada, et uurimisperioodil eksporditi liitu 358 291 tonni segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on kuni 96,5 %.

4.   KANADA

4.1.   Üldised märkused

(22)

Kanada tootjad/eksportijad olid väga koostööaltid. Kaks tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 90 % Kanadas toodetavast biodiislikütusest, vastasid küsimustikule ning tegid uurimise käigus täiel määral koostööd. Uurimise käigus tegid koostööd ka Kanada Taastuvkütuste Assotsiatsioon ja Kanada valitsuse asjaomased ametiasutused.

(23)

Kooskõlas algmääruse artikli 23 lõikega 3 tuleks hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, analüüsides, kas USA, Kanada ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine, kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati samasuguse toote hindade ja/või koguste osas ning kas imporditud samasugust toodet endiselt subsideeriti.

4.2.   Kaubandusstruktuuri muutused

4.2.1.   Import liitu

(24)

USAst imporditud biodiislikütuse kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(25)

Vastavalt Eurostati andmetele kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aga märkimisväärselt Kanadast liitu imporditud biodiislikütuse kogus (1 725 tonnilt 2008. aastal 140 043 tonnini 2009. aastal, küündides uurimisperioodil 197 772 tonnini).

4.2.2.   USA biodiislikütuse eksport Kanadasse

(26)

USA ja Kanada vahel ei kehti biodiislikütuse müügi suhtes tollimakse ega muid impordipiiranguid.

(27)

USA statistika kohaselt kasvas biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse 967 tonnilt 2008. aastal 128 233 tonnini 2009. aastal ja 161 841 tonnini uurimisperioodil.

(28)

Võrreldes USA ametiasutuste esitatud ekspordistatistikat ja Kanada ametiasutuste kohapeal esitatud impordistatistikat, ilmnesid igakuistes andmetes märgatavad lahknevused. Kanada statistiliste andmete kohaselt kasvas biodiislikütuse import USAst 2008. aasta 11 757 tonnilt 2009. aastaks 18 673 tonnini ja uurimisperioodiks 174 574 tonnini.

(29)

Kanada ametivõimude teatel ei ole neil biodiislikütuse deklareerimiseks eraldi koodi. Nad märkisid, et Kanada ja USA vahetavad omavahel impordiandmeid, et neid siis kasutada vastavate ekspordiandmetena. Seega peaksid Kanada impordiandmed ja USA ekspordiandmed kuuenumbrilisel tasandil omavahel vastavuses olema ja HTS koodi 38.24.90 tasemel nad seda ka on. Alates kuuekohalisest koodist on kummalgi riigil aga eraldi klassifikatsioonisüsteem. Samuti tuleb märkida, et Kanada statistika hõlmab ainult sellist importi, millele on tehtud Kanadas tollivormistus, mitte ümberlaaditud kaupu.

(30)

Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata kahe andmeallika lahknevustele on selge, et biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning eriti pärast seda, kui kehtestati tasakaalustavad meetmed. Praegu ei suuda Kanada biodiislikütuse turg selliseid biodiislikütuse koguseid vastu võtta. Kanadas tegelikult biodiislikütust tootvad äriühingud on orienteeritud hoopis ekspordile.

4.2.3.   Biodiislikütuse tootmine Kanadas ja Kanadas toodetud biodiislikütuse müük liitu

(31)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei ostnud uurimisperioodi ajal biodiislikütust ei USAst ega mujalt.

(32)

Biodiislikütuse tootmine on Kanadas alles lapsekingades. Uurimisperioodi ajal oli Kanadas kuus tootmisüksust, kuid ligikaudu 90 % kogutoodangust on pärit kahest Ida-Kanadas paiknevast üksusest, mis kuuluvad kahele koostööd teinud tootjale.

(33)

Koostööd teinud tootjate toodangumahu põhjal määrati kindlaks müük, mille lõpptarbijad asuvad kindlasti Põhja-Ameerikas, st USAs või Kanadas. Ülejäänu müüdi tarbijatele, kes kas müüsid kauba edasi või segasid kauba muu biodiislikütusega. Kaks koostööd teinud äriühingut ei teadnud, kas nende kliendid müüsid toodet liitu Kanadast pärit biodiislikütusena, kasutasid seda segudes või müüsid biodiislikütust USAs või Kanadas asuvatele lõpptarbijatele.

(34)

Isegi kui uskuda kõige äärmuslikumat varianti, st et kogu Kanadas toodetud biodiislikütus jõudis lõpuks liitu, moodustaksid kõnealused kogused vaid 20 % uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud koguimpordist.

4.3.   Kaubandusstruktuuri muutuste kokkuvõte

(35)

Statistika ja koostööd teinud tootjatelt saadud andmete võrdlemine näitab, et Kanada biodiislikütuse tootjad ei saanud toota kogu Kanadast liitu eksporditud kütust. Seega võib üsna kindlalt oletada, et Kanadast liitu saabunud impordi järsk lisandumine on seotud USAst eksporditud biodiislikütuse lähetamisega Kanadast.

(36)

Seega võib väita, et USAst liitu suunatud ekspordi üldine vähenemine alates 2008. aastast ning Kanadast liitu suunatud ekspordi ja USAst Kanadasse suunatud ekspordi samaaegne kasv pärast esialgsete meetmete kehtestamist kujutavad endast kaubandusstruktuuri muutust.

4.4.   Piisava põhjenduse või majandusliku õigustuse puudumine peale tasakaalustava tollimaksu kehtestamise

(37)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki teist põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast tasakaalustavast tollimaksust hoidumine.

4.5.   Tasakaalustava tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(38)

Eurostati andmete põhjal hinnati, kas imporditud tooted olid koguste osas kahjustanud USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete parandavat mõju. Kanadast saabuva ekspordi koguseid ja hindu võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega.

(39)

Nagu eespool nimetatud, kasvas import Kanadast liitu 2008. aasta 1 725 tonnilt uurimisperioodiks 197 772 tonnile, moodustades nüüd 9,2 % kogu impordist. Pidades silmas liidu turu suurust, mis määratleti esialgse uurimise käigus, ei saa Kanadast saabuva impordi lisandumist pidada vähetähtsaks. Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, olid uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud impordi hinnad turuhinnast ligikaudu 50 % odavamad, kusjuures liidu tootjate müügihindu löödi alla umbes 40 % ringis.

(40)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

4.6.   Tõendid subsideerimise kohta

(41)

Seoses subsideerimisega tuleb märkida, et olulisim esialgse uurimise käigus leitud subsiidiumiskeem, USA biodiislikütuse maksukrediit, võeti 2010. aasta detsembris tagasiulatuvalt uuesti kasutusele. Seega võib järeldada, et imporditud samasugust toodet subsideeriti uurimisperioodil endiselt.

4.7.   Järeldused

(42)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest tasakaalustavatest tollimaksudest hoiti kõrvale algmääruse artikli 23 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

5.   SINGAPUR

(43)

Uurimise käigus tegid koostööd kaks Singapuris paiknevat kauplejat. Samuti tehti koostööd Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimudega.

(44)

Võimaliku kõrvalehoidmise hindamise kriteeriume on kirjeldatud eespool põhjenduses 23.

(45)

Eurostati andmetel kasvas biodiislikütuse kogueksport Singapurist liitu 2008. aasta 179 tonnilt 2009. aastaks 20 486 tonnile ja oli uurimisperioodil 32 078 tonni. Samal ajavahemikul suurenes ka eksport USAst Singapuri.

(46)

Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimude väitel müüakse kohapeal toodetud biodiislikütust peamiselt Singapuris omamaise nõudluse rahuldamiseks. Samas märkisid nad siiski, et on tegemist kasvava tööstusharuga ja et hiljuti on Singapuris ehitatud uusi tootmisrajatisi.

(47)

Traditsiooniliselt on Singapurist eksporditud kogused olnud väikesed. Liitu suunatud biodiislikütuse importi uuriti lähemalt artikli 14 lõike 6 kohaselt loodud andmebaasi vahendusel ning andmete kontrollimiseks võeti ühendust asjaomaste riikide tolliasutustega. Jääb mulje, et import saabus paari lainena. Analüüs näitas, et enamasti oli selline import tõesti Singapurist pärit. Samas ei olnud aga võimalik välja selgitada kõiki imporditud koguseid.

(48)

Võrreldes esialgse uurimise käigus kindlakstehtud liidu tarbimise mahuga olid Singapurist liitu imporditud väljaselgitamata kogused väga väikesed. Võttes arvesse Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu prognoositud biodiislikütuse tarbimise märkimisväärset kasvu liidus võrreldes esialgse uurimisperioodiga, oleks sellise impordi osakaal liidu tarbimises vähetähtis.

(49)

Kõike seda silmas pidades võib järeldada, et Singapurist saabunud impordi kogused ei ole tasakaalustavate meetmete parandavat mõju vähendanud.

(50)

Mis puudutab ümberlaadimist, siis Singapur on tuntud Aasia ühe suurema laevanduskeskusena, kus kaubad laaditakse saabunud piirkondlikelt laevadelt ümber muu hulgas näiteks Euroopasse seilavatele laevadele. Käesoleva uurimise ajal laadis üks koostööd teinud kaupleja Malaisiast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse ümber Singapuris, et saata see sealt edasi lõpplikku sihtkohta liidus. Uurimisperioodil eksportis ainuüksi see kaupleja liitu märkimisväärse koguse Singapuris ümberlaaditud biodiislikütust, mille päritoluriigiks deklareeriti tollivormistuses kas Malaisia või Indoneesia. Kontrollimine ei toonud ilmsiks midagi, mis annaks alust seada kahtluse alla nende kaupade deklareeritud Indoneesia või Malaisia päritolu.

(51)

Kõike seda arvesse võttes tehakse ettepanek lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist tasakaalustavatest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse importimise kaudu.

6.   USA

6.1.   Sissejuhatavad märkused

(52)

Uurimise raames tegi koostööd viis USA biodiislikütuse või biodiislikütusesegude tootjat, kellest kolm kuulusid ka esialgse uurimise valimisse. USA valitsus osales koostöös, jagades ekspordistatistikat ja esitades oma tõlgenduse nende andmete kohta.

(53)

Kõik kolm esialgse uurimise valimisse kuulunud tootjat olid lõpetanud biodiislikütuse eksportimise pärast lõplike meetmete kehtestamist.

(54)

Uurimisperioodil eksportis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat biodiislikütusesegu (edaspidi „≤B20”) Euroopa Liitu ainult üks viiest koostööd teinud äriühingust – BP North America, kes ei teinud esialgse uurimise raames koostööd.

(55)

Ühendriikide biodiislikütuse tootjaid esindav USA riiklik biodiislikütuse amet (edaspidi „NBB”) väitis, et toote suhtes, mis ilmselgelt ei kuulu kehtivate meetmete reguleerimisalasse jäävate toodete sekka, ei saa kohaldada tasakaalustavaid meetmeid ilma uue subsiidiumivastase uurimiseta. NBB väitis, et lõplikus määruses on vaatlusalune toode ja sarnane toode selgelt määratletud kui biodiislikütus või biodiislikütusesegud, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust. NBB väitel ei ole see piirväärtus kunstlik, vaid vastas uurimisperioodi ajal valitsenud tegelikule turuolukorrale. Näiteks leiti, et 20 % künnis oli sobiv USA turustatavate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks.

(56)

NBB ja teiste huvitatud poolte arvates saab kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises laiendada vaatlusaluse toote suhtes kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid ainult sellisele samasugusele tootele, mida on vaatlusaluse tootega võrreldes ainult vähesel määral muudetud. NBB väitis, et nõukogu oli lõplikus määruses ise sätestanud, et 20 massiprotsenti või vähem biodiislikütust sisaldavad biodiislikütusesegud ei ole samasugune toode. Seega on NBB seisukohal, et algmääruse sätted ei jäta muud võimalust kui algatada uus uurimine, et teha kindlaks, kas meetmeid tuleks kohaldada ka nende segude suhtes.

(57)

Vastuseks neile väidetele tuleks kõigepealt märkida, et algmääruse artikli 23 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on astuda vastu võimalikele püüetele hoida kõrvale kehtivatest meetmetest. Kui on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kõrvalehoidmise kohta algmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses, algatab komisjon uurimise, et teha kindlaks, kas kõrvalehoidmine tegelikult toimub. Kooskõlas algmääruse artikli 23 lõikega 3 tuleb hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, näiteks analüüsides, kas USA ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine, ning kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati hindade ja/või koguste osas.

(58)

Samuti tuleks meeles pidada, et kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei ole meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete määratluse läbivaatamine algmääruse artikli 19 põhjal ega muuda vaatlusaluse või samasuguse toote määratlust. Algmääruse artiklis 23 on sätestatud õiguslik alus, millest lähtuvalt uuritakse, kas meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul esineb meetmetest kõrvalehoidmist.

(59)

Seoses sellega väidetakse taotluses, mis esitati komisjonile algmääruse artikli 23 lõike 4 alusel, et pärast meetmete kehtestamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist. Uurimise käigus selgitati, kas sellist käitumist võiks pidada kõrvalehoidmiseks vastavalt algmääruse artikli 23 sätetele. Märkida tuleb ka seda, et väidetavat kõrvalehoidmist saab uurida ainult algmääruse artikli 23 alusel.

6.2.   ≤B20 eksport USAst liitu

(60)

Nagu öeldud põhjenduses 20, hõlmab USA HTS-kood 3824 90 40 00 ka segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on 96,5 % või vähem. USA ekspordistatistika kohaselt eksporditi uurimisperioodil liitu kokku 358 291 tonni sellist liiki segusid.

(61)

Märkimisväärse osa nimetatud kogusest eksportis uurimisperioodi ajal äriühing nimega BP Products North America (edaspidi „BPNA”).

(62)

BPNA ei osalenud esialgses uurimises, sest hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu edasist kasvu johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. BPNA alustas liitu eksportimist 2009. aasta detsembris. Tuletame siinkohal meelde, et lõplikud meetmed kehtestati 2009. aasta juulis.

(63)

Liidus müüs BPNA Ühendriikidest pärit biodiislikütusesegu, mis sisaldas 15 või vähem massiprotsenti biodiislikütust (edaspidi „B15”), Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades. Kõigil juhtudel kasutatakse seda toodet uutes segudes, et pidada kinni teatavates liikmesriikides kehtivatest asjaomastest õigusaktidest, millega edendatakse biokütuste tarbimist, sest selliseid kütuseid peetakse praegu keskkonnasäästlikeks.

(64)

BPNA väitis, et vähem kui 15 protsendilisi kütusesegusid ei saa pidada vaatlusaluse tootega samasuguseks tooteks. Nende omadused ja turuolukord on väga erinevad. Lahjemate segude tootmise ja importimise logistika (sh transpordipiirangud) on täiesti teistsugune kui puhtamatel segudel. BPNA väitel liigitatakse vähem kui 15 protsendilised segud transportimise seisukohast naftatoodeteks, mitte keemiatoodeteks ning see muudab transpordi odavamaks. Samuti väitis BPNA, et puhtamate ja lahjemate biodiislikütusesegude kasutamisel diiselmootorites on jõudlus erinev.

(65)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldav segatud biodiislikütus on toonud kaasa meetmetest kõrvalehoidmise. Võib olla tõsi, et lahjemate segude transpordikulud on madalamad. Kuid tuleb siiski märkida, et kui võrrelda üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude tootmisprotsessi, on ≤B20 tegelikult vaid teistsuguse koostisega segu. Segu koostise muutmine on väga lihtne. ≤B20 tootmist loetakse vaatlusaluse toote muutmiseks vähesel määral – ainus erinevus on segus sisalduva biodiislikütuse osakaal. Samuti tuleb märkida, et nii vaatlusaluse toote kui ka ≤B20 kasutusotstarve liidus on tegelikult sama. Lõppkokkuvõttes on nii ≤B20 kui ka üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude olulised omadused samad.

6.3.   Kaubandusstruktuuri muutused

(66)

USAst imporditud vaatlusaluse toote kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(67)

Seoses sellega tuleb märkida, et kuigi esialgse uurimisperioodi ajal oli liidus näiteks B5 puhul kohustuslik segamine, algas ≤B20 eksportimine USAst liitu alles pärast lõplike meetmete kehtestamist. Valimisse kuulunud koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel eksporditi esialgse uurimise ajal liitu peamiselt B99,9. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sedasi oli eksporditud toodete subsiidium võimalikult suur (1 USD suurune biodiislikütuse maksukrediit galloni kohta).

(68)

Seega on keeruline näha ≤B20 ekspordiga alustamise taga muid majanduslikke põhjuseid peale kõrvalehoidmise kehtivatest tasakaalustavatest meetmetest.

(69)

Segus sisalduva biodiislikütuse eest saadakse endiselt subsiidiume ning importija hoiab kõrvale tasumisele kuuluvate tasakaalustavate tollimaksude maksmisest. Seoses sellega tuleks märkida, et segude puhul kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu proportsionaalselt biodiislikütuse sisaldusega segus, st näiteks B15 impordi puhul oleks maksmata jäetud tasakaalustava tollimaksu summa ligikaudu 35 eurot tonni kohta.

6.4.   Piisava põhjenduse või majandusliku õigustuse puudumine peale tasakaalustava tollimaksu kehtestamise

(70)

BNPA sõnul ei loodud segust B15 lahjemat biodiislikütust mitte selleks, et hoida kõrvale tollimaksudest. Kõnealuse äriühingu väitel ei osalenud ta esialgses uurimises sellepärast, et hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu elavnemist tulevikus johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. Tulenevalt äriühingu spetsiifilisest struktuurist, tema tegevusest kütuseettevõttena ja logistilisest asukohast USAs oli kütuse segamine USAs ja selle eksportimine liitu loogilised äriotsused. Eksporditi kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu, sest selle suhtes kehtisid leebemad turvanõuded: kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu ei peeta merenduseeskirjade kohaselt keemiatooteks.

(71)

Tuleb tõdeda, et kõnealune äriühing alustas liitu eksportimist alles pärast meetmete kehtestamist. Seega leitakse, et ei ole muud põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast tasakaalustavast tollimaksust hoidumine.

6.5.   Tasakaalustava tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(72)

Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, võis uurimisperioodil USAst liitu imporditud ≤B20 puhul täheldada nii hinna allalöömist kui ka turuhinnast madalama hinnaga müüki. Segu ≤B20 hakati importima alles pärast lõplike meetmete kehtestamist ning asjaomased kogused on märkimisväärsed.

(73)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

6.6.   Tõendid subsideerimise kohta

(74)

Seoses subsideerimisega tuleb märkida, et olulisim esialgse uurimise käigus leitud subsiidiumiskeem, USA biodiislikütuse maksukrediit, võeti 2010. aasta detsembris tagasiulatuvalt uuesti kasutusele. Seega võib järeldada, et imporditud samasugust toodet subsideeriti uurimisperioodil endiselt.

6.7.   Järeldused

(75)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest tasakaalustavatest tollimaksudest hoiti kõrvale, importides liitu 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(76)

Seega järeldati, et ainus majanduslik põhjendus ≤B20 segude eksportimiseks oli ajendatud ühest küljest USAs toimuvast subsideerimisest ja teisalt liitu importimisel kehtivate tasakaalustavate tollimaksude tasumisest kõrvalehoidmisest.

(77)

BPNA taotles vabastust võimalikest laiendatud meetmetest. Uurimine näitas aga selgelt, et ≤B20 eksporditi ainult selleks, et hoida kõrvale kehtivatest meetmetest ja seega ei saa sellist erandit lubada. Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 6 võib vabastuse anda vaatlusaluse toote tootjatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, ja kelle puhul on leitud, et nad ei ole seotud kõrvalehoidmisega. Toimunud uurimistes leiti, et BPNA oli seotud kõrvalehoidmisega, sest alustas ≤B20 eksportimist pärast dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamist, ilma et selleks oleks olnud muud piisavat põhjendust või majanduslikku põhjust peale meetmete kehtestamise. Lisaks on tõendeid ka selle kohta, et meetmete mõju kahjustatakse hindade ja koguste osas ning et imporditud tooteid subsideeritakse endiselt.

(78)

Mõned esialgses uurimises koostööd teinud biodiislikütuse tootjad taotlesid vabastust kõigist kõrvalehoidmise tõttu laiendatud meetmetest. Leiti, et need USA tootjad ei tootnud ega müünud segu ≤B20. Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 6 võib kõrvalehoidmist käsitleva uurimise käigus kaaluda ainult tootjate esitatud tollimaksust vabastamise taotlusi. Samas tuleb siiski märkida, et algmääruse artikkel 23 sisaldab sätteid ka uute turuletulijate kohta.

7.   MEETMED

7.1.   Kanada

(79)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust tasakaalustavast tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 23 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

(80)

Vastavalt algmääruse artikli 23 lõike 1 esimesele lausele tuleks USAst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Kanadast lähetatud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte.

(81)

Et vältida tollimaksust kõrvalehoidmist raskesti kontrollitavate väidetega, nagu oleks Kanadas ümberlaaditud toote tootnud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse lõpliku määrusega kehtestatud individuaalset tollimaksu, tuleks laiendada meedet, mis on määruse (EÜ) nr 598/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute” suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksuna summas 237 eurot tonni kohta.

(82)

Segude puhul kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele segu massis (biodiislikütuse sisaldus).

(83)

Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 4 ja artikli 24 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõiki laiendatud meetmeid tuleb kohaldada impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Kanadast lähetatud biodiislikütuse registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

7.2.   USA

(84)

Eeltoodut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust tasakaalustavast tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 23 tähenduses, importides liitu segu ≤B20.

(85)

Vastavalt algmääruse artikli 23 lõike 1 esimesele lausele tuleks seega laiendada USAst pärit vaatlusaluse toote importimise suhtes kehtivaid meetmeid ka segu ≤B20 impordile.

(86)

Laiendada tuleks nende meetmete kohaldamisala, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 598/2009 artikli 1 lõikega 2.

(87)

Segude suhtes kohaldatakse laiendatud tasakaalustavat tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele segu massis (biodiislikütuse sisaldus).

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 4 ja artikli 24 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb USAst pärit segu ≤B20 registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

8.   SINGAPURI SUHTES ALGATATUD UURIMISE LÕPETAMINE

(89)

Arvestades Singapuri kohta tehtud järeldusi, tuleks lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist tasakaalustavatest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, ning peatada Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi registreerimine, mida nõutakse algatamismäärusega.

9.   VABASTUSTAOTLUS

(90)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat, kes küsimustikule vastasid, esitasid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 23 lõikega 6.

(91)

Selgus, et kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei tegelenud käesolevas uurimises käsitletava kõrvalehoidmisega. Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi USA biodiislikütuse tootja ega eksportijaga. Seega võib nende vabastustaotlused rahuldada.

(92)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetekohane kohaldamine, on vaja erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed on nõue esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud tasakaalustavat tollimaksu.

(93)

Ka üks koostööd teinud USA äriühing, kes küsimustikule vastas, esitas võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 23 lõikega 6.

(94)

Nagu eespool põhjenduses 77 selgitatud, näitas uurimine kindlalt, et nimetatud äriühing hoidis meetmetest kõrvale, importides segu ≤B20. Seega ei saa tema vabastamistaotlust rahuldada.

(95)

Samas tuleks siiski rõhutada, et kui mõni asjaomane eksportiv tootja ei saa enam subsiidiume, võib ta taotleda otsuse läbivaatamist vastavalt algmääruse artiklile 19.

10.   AVALIKUSTAMINE

(96)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 598/2009 selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, laiendatakse Kanadast lähetatud ja liitu imporditud mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, ning mis kuuluvad praegu CN-koodide 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194121), ex 3824 90 91 (TARICi kood 3824909110) ja ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909701) alla, olenemata sellest, kas selline kütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte; erandiks on järgmiste äriühingute toodang:

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Kanada

BIOX Corporation, Oakville, Ontario, Kanada

B107

Kanada

Rothsay Biodiesel, Guelph, Ontario, Kanada

B108

Laiendada tuleb tollimaksu, mis on määruse (EÜ) nr 598/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute” suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksuna summas 237 eurot netotonni kohta.

Segude puhul kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse sisaldus).

2.   Vabastusi, mille on saanud lõikes 1 nimetatud äriühingud või milleks komisjon on artikli 4 lõike 2 kohaselt loa andnud, kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud tasakaalustavat tollimaksu.

3.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse määruse (EL) nr 721/2010 artikli 2 ning määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 5 alusel registreeritud, Kanadast lähetatud impordilt sisse sõltumata sellest, kas see deklareeriti Kanadast pärinevana või mitte, välja arvatud lõikes 1 loetletud äriühingute toodangu puhul.

4.   Kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1.   Lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 598/2009 selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, laiendatakse liitu imporditud Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid sisaldavale segatud biodiislikütusele, mis kuulub praegu CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009130), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009930), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194130) ja ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909704) alla.

Laiendada tuleb tollimaksu, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 598/2009 artikli 1 lõikega 2.

Segude puhul kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse sisaldus).

2.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaksud nõutakse sisse määruse (EL) nr 721/2010 artikli 2 ning määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 5 kohaselt registreeritud, Ameerika Ühendriikidest pärit impordilt.

3.   Kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 3

Lõpetatakse määrusega (EL) nr 721/2010 algatatud uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, olenemata sellest, kas sellise biodiislikütuse päritoluriigiks on deklareeritud Singapur või mitte, ning lõpetatakse kõnealuse impordi registreerimine.

Artikkel 4

1.   Artikli 1 lõikega 1 ja artikli 2 lõikega 1 laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/92

1049 Brussels

BELGIUM

Faks: + 32 2 295 505

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 23 lõikele 6 võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega lubada oma otsusega vabastada artikli 1 lõikega 1 ja artikli 2 lõikega 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest.

Artikkel 5

Tolliasutused lõpetavad määruse (EL) nr 721/2010 artikli 2 kohase impordi registreerimise.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. mai 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.


(1)  ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2)  ELT L 67, 12.3.2009, lk 50.

(3)  ELT L 179, 10.7.2009, lk 1.

(4)  ELT L 179, 10.7.2009, lk 26.

(5)  ELT L 211, 12.8.2010, lk 6.

(6)  ELT L 211, 12.8.2010, lk 1.


LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis.

1.

Faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet.

2.

Järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava [vaatlusaluse toote] [koguses …] tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged.”

3.

Kuupäev ja allkiri.


11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/12


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 444/2011,

5. mai 2011,

millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 193/2009 (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(2)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 599/2009 (3) (edaspidi „lõplik määrus”) nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 määratletud USAst pärit biodiislikütuse (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „kehtivad meetmed”) vahemikus 0–198 eurot imporditud biodiislikütuse tonni kohta. Lõpliku määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(3)

Märkida tuleks ka seda, et määrusega (EÜ) nr 598/2009 (4) kehtestas nõukogu vaatlusaluse toote impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu vahemikus 211,2–237 eurot tonni kohta.

1.2.   Taotlus

(4)

30. juunil 2010 sai komisjon algmääruse artikli 13 lõikele 3 vastava taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. Taotluse esitas liidu biodiislikütuse tootjate nimel Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu.

(5)

Taotluses väideti, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas ja Singapuris ning eksportides 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(6)

Taotluses väidetakse, et pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes rakendati meetmeid, on USAst, Kanadast ja Singapurist saabuva ekspordi struktuuris toimunud märgatav muutus ning et sellisele muutusele ei ole muud piisavat põhjendust kui tollimaksu kehtestamine. Väidetavalt sai selline struktuurimuutus alguse sellest, et vaatlusalust toodet hakati ümber laadima Kanadas ja Singapuris.

(7)

Samuti väidetakse taotluses, et pärast meetmete rakendamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist.

(8)

Lisaks väidetakse taotluses, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete korrastavat mõju kahjustatakse nii koguse kui ka hinna osas. Väidetavalt hakati vaatlusaluse toote asemel importima märkimisväärsetes kogustes kas puhast biodiislikütust või rohkem kui 20 massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust Kanadast ja Singapurist või siis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust. Lisaks oli piisavalt tõendeid, et suurenenud koguseid imporditi meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaksmääratud mittekahjustavatest hindadest palju madalama hinnaga.

(9)

Ühtlasi väidetakse taotluses, et jätkub vaatlusaluse toote hindade varemgi kindlaks tehtud subsideerimine.

1.3.   Uurimise algatamine

(10)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 720/2010 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Ühtlasi andis komisjon andis vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tolliasutustele algatamismäärusega korralduse registreerida Kanadast ja Singapurist lähetatud import ning USAst imporditud segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(11)

Lisaks algatas komisjon määrusega (EL) nr 721/2010 (6) paralleelse uurimise, mis käsitles võimalikku kõrvalehoidmist USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu ja USAst pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordi kaudu.

1.4.   Uurimine

(12)

Komisjon teavitas ametlikult USA, Kanada ja Singapuri ametivõime. Teadaolevaile USA, Kanada ja Singapuri tootjatele/eksportijatele saadeti küsimustikud. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(13)

Küsimustiku täitsid järgmised äriühingud, kelle tööruumidesse korraldati seejärel kontrollkäigud:

 

Kanada tootjad/eksportijad:

BIOX Corporation

Rothsay Biodiesel

 

Singapuri edasimüüjad:

Trafigura Pte Ltd.

Wilmar Trading Pte Ltd.

 

USA tootjad/eksportijad:

Archer Daniels Midland Company

BP Products North America Inc.

Louis Dreyfus Corporation

 

Sidusimportijad:

BP Oil International Limited

Cargill BV

(14)

Lisaks külastati ka Kanada ja Singapuri valitsuse asjaomaseid pädevaid asutusi.

1.5.   Uurimisperiood

(15)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprill 2009 kuni 30. juuni 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri väidetava muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

2.   KÕRVALEHOIDMIST KÄSITLEVA UURIMISE OBJEKTIKS OLEV TOODE

(16)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode, mis on ühtlasi esialgses uurimises käsitletud toode, on USAst pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 41, 3824 90 91 ja ex 3824 90 97 alla.

(17)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise objektiks on kahesugused tooted. Kui juttu on väidetavast ümberlaadimisest Kanadas ja Singapuris, on vaatlusalune toode identne esialgses uurimises käsitletud tootega sellisena, nagu seda kirjeldati eelmises lõigus. Kui juttu on otse USAst lähetatud toodetest, siis loetakse vaatlusaluseks tooteks USAst pärit segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

3.   BIODIISLIKÜTUSE IMPORT EUROOPA LIITU JA EKSPORT USAst

(18)

Pärast seda, kui 2009. aasta märtsis kehtestati ajutised dumpinguvastased meetmed, on vaatlusaluse toote import praktiliselt lakanud. Olukorrast annab ülevaate järgmine tabel:

Biodiislikütuse ja teatavate biodiislikütusesegude import Euroopa Liitu

CN-koodi 3824 90 91 alusel (tonnides)

 

2008

Osakaal

2009

Osakaal

Uurimisperiood

Osakaal

USA

1 487 790

83,62 %

381 227

22,29 %

24

0,00 %

Kanada

1 725

0,10 %

140 043

8,19 %

197 772

9,28 %

Singapur

179

0,01 %

20 486

1,20 %

32 078

1,50 %

Allikas: Eurostat

(19)

Eespool esitatud Eurostati andmed hõlmavad kõiki biodiislikütuseid, mis sisaldavad vähemalt 96,5 % estreid.

(20)

USA andmed biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude ekspordi kohta USA ühtlustatud tariifitabeli (HTS) koodi 3824 90 40 00 (loomset või taimset päritolu rasvainete segud) alusel on järgmised:

Biodiislikütuse ja biodiislikütusesegude eksport Ühendriikidest

HTS-koodi 3824 90 40 00 alusel (tonnides)

 

2008

2009

Uurimisperiood

Euroopa Liit

2 241 473

335 577

358 291

Kanada

967

128 233

161 841

Singapur

311

42 056

27 415

 

2 242 751

505 866

547 547

Allikas: USA kaubandusosakond

(21)

Kahe tabeli võrdluse põhjal saab järeldada, et uurimisperioodil eksporditi ELi 358 291 tonni segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on kuni 96,5 %.

4.   KANADA

4.1.   Üldised märkused

(22)

Kanada tootjad/eksportijad olid väga koostööaltid. Kaks tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 90 % Kanadas toodetavast biodiislikütusest, vastasid küsimustikule ning tegid uurimise käigus täiel määral koostööd. Uurimise käigus tegid koostööd ka Kanada Taastuvkütuste Assotsiatsioon ja Kanada valitsuse asjaomased ametiasutused.

(23)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 tuleks hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, analüüsides, kas USA, Kanada ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine, kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati samasuguse toote hindade ja/või koguste osas ning kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes normaalväärtustega, mis oli eelnevalt samasuguse toote jaoks kindlaks määratud.

4.2.   Kaubandusstruktuuri muutused

4.2.1.   Import liitu

(24)

USAst imporditud biodiislikütuse kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(25)

Vastavalt Eurostati andmetele kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aga märkimisväärselt Kanadast ELi imporditud biodiisli kogus (1 725 tonnilt 2008. aastal 140 043 tonnini 2009. aastal, küündides uurimisperioodil 197 772 tonnini).

4.2.2.   USA biodiislikütuse eksport Kanadasse

(26)

USA ja Kanada vahel ei kehti biodiislikütuse müügi suhtes tollimakse ega muid impordipiiranguid.

(27)

USA statistika kohaselt kasvas biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse 967 tonnilt 2008. aastal 128 233 tonnini 2009. aastal ja 161 841 tonnini uurimisperioodil.

(28)

Võrreldes USA ametiasutuste esitatud ekspordistatistikat ja Kanada ametiasutuste kohapeal esitatud impordistatistikat, ilmnesid igakuistes andmetes märgatavad lahknevused. Kanada statistiliste andmete kohaselt kasvas biodiislikütuse import USAst 2008. aasta 11 757 tonnilt 2009. aastaks 18 673 tonnini ja uurimisperioodiks 174 574 tonnini.

(29)

Kanada ametivõimude teatel ei ole neil biodiislikütuse deklareerimiseks eraldi koodi. Nad märkisid, et Kanada ja USA vahetavad omavahel impordiandmeid, et neid siis kasutada vastavate ekspordiandmetena. Seega peaksid Kanada impordiandmed ja USA ekspordiandmed kuuenumbrilisel tasandil omavahel vastavuses olema ja HTS koodi 38.24.90 tasemel nad seda ka on. Alates kuuekohalisest koodist on kummalgi riigil aga eraldi klassifikatsioonisüsteem. Samuti tuleb märkida, et Kanada statistika hõlmab ainult sellist importi, millele on tehtud Kanadas tollivormistus, mitte ümberlaaditud kaupu.

(30)

Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata kahe andmeallika lahknevustele on selge, et biodiislikütuse eksport USAst Kanadasse kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning eriti pärast seda, kui kehtestati dumpinguvastased meetmed. Praegu ei suuda Kanada biodiislikütuse turg selliseid biodiislikütuse koguseid vastu võtta. Kanadas tegelikult biodiislikütust tootvad äriühingud on orienteeritud hoopis ekspordile.

4.2.3.   Biodiislikütuse tootmine Kanadas ja Kanadas toodetud biodiislikütuse müük liitu

(31)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei ostnud uurimisperioodi ajal biodiislikütust ei USAst ega mujalt.

(32)

Biodiislikütuse tootmine on Kanadas alles lapsekingades. Uurimisperioodi ajal oli Kanadas kuus tootmisüksust, kuid ligikaudu 90 % kogutoodangust on pärit kahest Ida-Kanadas paiknevast üksusest, mis kuuluvad kahele koostööd teinud tootjale.

(33)

Koostööd teinud tootjate toodangumahu põhjal määrati kindlaks müük, mille lõpptarbijad asuvad kindlasti Põhja-Ameerikas, st USAs või Kanadas. Ülejäänu müüdi tarbijatele, kes kas müüsid kauba edasi või segasid kauba muu biodiislikütusega. Kaks koostööd teinud äriühingut ei teadnud, kas nende kliendid müüsid toodet liitu Kanadast pärit biodiislikütusena, kasutasid seda segudes või müüsid biodiislikütust USAs või Kanadas asuvatele lõpptarbijatele.

(34)

Isegi kui uskuda kõige äärmuslikumat varianti, st et kogu Kanadas toodetud biodiislikütus jõudis lõpuks liitu, moodustaksid kõnealused kogused vaid 20 % uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud koguimpordist.

4.3.   Kaubandusstruktuuri muutuste kokkuvõte

(35)

Statistika ja koostööd teinud tootjatelt saadud andmete võrdlemine näitab, et Kanada biodiislikütuse tootjad ei saanud toota kogu Kanadast liitu eksporditud kütust. Seega võib üsna kindlalt oletada, et Kanadast liitu saabunud impordi järsk lisandumine on seotud USAst eksporditud biodiislikütuse lähetamisega Kanadast.

(36)

Seega võib väita, et USAst liitu suunatud ekspordi üldine vähenemine alates 2008. aastast ning Kanadast liitu suunatud ekspordi ja USAst Kanadasse suunatud ekspordi samaaegne kasv pärast esialgsete meetmete kehtestamist kujutavad endast kaubandusstruktuuri muutust.

4.4.   Muu piisava põhjuse või majandusliku õigustuse puudumine kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine

(37)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki teist põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust hoidumine.

4.5.   Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(38)

Eurostati andmete põhjal hinnati, kas imporditud tooted olid koguste osas kahjustanud USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju. Kanadast saabuva ekspordi koguseid ja hindu võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega.

(39)

Nagu eespool nimetatud, kasvas import Kanadast liitu 2008. aasta 1 725 tonnilt uurimisperioodiks 197 772 tonnile, moodustades nüüd 9,2 % kogu impordist. Pidades silmas liidu turu suurust, mis määratleti esialgse uurimise käigus, ei saa Kanadast saabuva impordi lisandumist pidada vähetähtsaks. Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, olid uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud impordi hinnad turuhinnast ligikaudu 50 % odavamad, kusjuures liidu tootjate müügihindu löödi alla umbes 40 % ringis.

(40)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

4.6.   Tõendid dumpingu kohta

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 1 ja 2 uuriti, kas esineb dumpingut võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtustega.

(42)

Esialgse uurimise käigus määrati normaalväärtus kindlaks tavapärase kaubandustegevuse omamaiste müügihindade põhjal ning juhul, kui omamaist müüki ei toimunud või kui see ei leidnud aset tavapärase kaubandustegevuse käigus, lähtuti normaalväärtuse konstrueerimisel tootmiskuludest, millele lisati mõistlik kasumimarginaal.

(43)

Kanadast lähtuva ekspordi hinnad määrati kindlaks uurimisperioodi keskmise biodiislikütuse impordihinna põhjal, lähtudes Eurostati esitatud andmetest.

(44)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Kuna puudus teave mitme kuluteguri kohta, arvati selleks, et teha kindlaks FOB-hinnad Kanada piiril, Eurostati CIF-hindadest maha ainult transpordikulud ja kindlustus, mille määratlemisel lähtuti esialgsel uurimisperioodil täheldatud biodiislikütuse meritsi USAst liitu transportimise keskmisest kulust.

(45)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 arvutati dumping, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust, mis tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, ning kaalutud keskmisi ekspordihindu uurimisperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(46)

Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

4.7.   Järeldused

(47)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

5.   SINGAPUR

(48)

Uurimise käigus tegid koostööd kaks Singapuris paiknevat kauplejat. Samuti tehti koostööd Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimudega.

(49)

Võimaliku kõrvalehoidmise hindamise kriteeriume on kirjeldatud eespool põhjenduses 23.

(50)

Eurostati andmetel kasvas biodiislikütuse kogueksport Singapurist liitu 2008. aasta 179 tonnilt 2009. aastaks 20 486 tonnile ja oli uurimisperioodil 32 078 tonni. Samal ajavahemikul suurenes ka eksport USAst Singapuri.

(51)

Singapuri valitsuse asjaomaste ametivõimude väitel müüakse kohapeal toodetud biodiislikütust peamiselt Singapuris omamaise nõudluse rahuldamiseks. Samas märkisid nad siiski, et tegemist on kasvava tööstusharuga ja et hiljuti on Singapuris ehitatud uusi tootmisrajatisi.

(52)

Traditsiooniliselt on Singapurist eksporditud kogused olnud väikesed. Liitu suunatud biodiislikütuse importi uuriti lähemalt artikli 14 lõike 6 kohaselt loodud andmebaasi vahendusel ning andmete kontrollimiseks võeti ühendust asjaomaste riikide tolliasutustega. Jääb mulje, et import saabus paari lainena. Analüüs näitas, et enamasti oli selline import tõesti Singapurist pärit. Samas ei olnud aga võimalik välja selgitada kõiki imporditud koguseid.

(53)

Võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud liidu tarbimise mahuga olid Singapurist liituimporditud väljaselgitamata kogused väga väikesed. Võttes arvesse Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu prognoositud biodiislikütuse tarbimise märkimisväärset kasvu liidus võrreldes esialgse uurimisperioodiga, oleks sellise impordi osakaal liidu tarbimises vähetähtis.

(54)

Kõike seda silmas pidades võib järeldada, et Singapurist lähetatud impordi kogused ei ole dumpinguvastaste meetmete korrastavat mõju vähendanud.

(55)

Mis puudutab ümberlaadimist, siis Singapur on tuntud Aasia ühe suurema laevanduskeskusena, kus kaubad laaditakse Singapuri saabunud piirkondlikelt laevadelt ümber näiteks Euroopasse seilavatele laevadele. Käesoleva uurimise ajal laadis üks koostööd teinud kaupleja Malaisiast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse ümber Singapuris, et saata see sealt edasi lõpplikku sihtkohta liidus. Uurimisperioodil eksportis ainuüksi see kaupleja liitu märkimisväärse koguse Singapuris ümberlaaditud biodiislikütust, mille päritoluriigiks deklareeriti tollivormistuses kas Malaisia või Indoneesia. Kontrollimine ei toonud ilmsiks midagi, mis annaks alust seada kahtluse alla nende kaupade deklareeritud Indoneesia või Malaisia päritolu.

(56)

Kõike seda arvesse võttes tehakse ettepanek lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist dumpinguvsatastest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse importimise kaudu.

6.   USA

6.1.   Sissejuhatavad märkused

(57)

Uurimise raames tegi koostööd viis USA biodiislikütuse või biodiislikütusesegude tootjat, kellest kolm kuulusid ka esialgse uurimise valimisse. USA valitsus osales koostöös, jagades oma ekspordistatistikat ja esitades oma tõlgenduse nende andmete kohta.

(58)

Kõik kolm esialgse uurimise valimisse kuulunud tootjat olid lõpetanud biodiislikütuse eksportimise pärast lõplike meetmete kehtestamist.

(59)

Uurimisperioodil eksportis 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat biodiislikütusesegut (edaspidi „≤B20”) liitu ainult üks viiest koostööd teinud äriühingust – BP North America, kes ei teinud esialgse uurimise raames koostööd.

(60)

Ühendriikide biodiislikütuse tootjaid esindav USA riiklik biodiislikütuse amet (edaspidi „NBB”) väitis, et toote suhtes, mis ilmselgelt ei kuulu kehtivate meetmete reguleerimisalasse jäävate toodete sekka, ei saa kohaldada dumpinguvastaseid meetmeid ilma uue dumpinguvastase uurimiseta. NBB väitis, et lõplikus määruses on vaatlusalune toode ja sarnane toode selgelt määratletud kui biodiislikütus või biodiislikütusesegud, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust. NBB väitel ei ole see piirväärtus kunstlik, vaid vastas uurimisperioodi ajal valitsenud tegelikule turuolukorrale. Näiteks leiti, et 20 % künnis oli sobiv USA turul turustatavate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks.

(61)

NBB ja teiste huvitatud poolte arvates saab kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises laiendada vaatlusaluse toote suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid ainult sellisele samasugusele tootele, mida on vaatlusaluse tootega võrreldes ainult vähesel määral muudetud. NBB väitis, et nõukogu oli lõplikus määruses ise sätestanud, et 20 massiprotsenti või vähem biodiislikütust sisaldavad biodiislikütusesegud ei ole samasugune toode. Seega on NBB seisukohal, et algmääruse sätted ei jäta muud võimalust kui algatada uus uurimine, et teha kindlaks, kas meetmeid tuleks kohaldada ka nende segude suhtes.

(62)

Vastuseks neile väidetele tuleks kõigepealt märkida, et algmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on astuda vastu võimalikele püüetele hoida kõrvale kehtivatest meetmetest. Kui on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kõrvalehoidmise kohta algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, algatab komisjon uurimise, et teha kindlaks, kas kõrvalehoidmine tegelikult toimub. Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 tuleb hinnata võimalikku kõrvalehoidmist, näiteks analüüsides, kas USA ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine, ning kas oli tõendeid kahju kohta või kas tollimaksu parandavat mõju kahjustati hindade ja/või koguste osas.

(63)

Samuti tuleks meeles pidada, et kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei ole meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete määratluse läbivaatamine algmääruse artikli 11 lõike 3 põhjal ega muuda vaatlusaluse või samasuguse toote määratlust. Algmääruse artiklis 13 on sätestatud õiguslik alus, millest lähtuvalt uuritakse, kas meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul esineb meetmetest kõrvalehoidmist.

(64)

Seoses sellega väidetakse taotluses, mis esitati komisjonile algmääruse artikli 13 lõike 3 alusel, et pärast meetmete kehtestamist hakati USAst liitu eksportima 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust, kasutades väidetavalt ära vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kirjelduses kehtestatud biodiislikütuse sisalduse künnist. Uurimise käigus selgitati, kas sellist käitumist võiks pidada kõrvalehoidmiseks vastavalt algmääruse artikli 13 sätetele. Märkida tuleb ka seda, et väidetavat kõrvalehoidmist saab uurida ainult algmääruse artikli 13 alusel.

6.2.   ≤B20 eksport USAst liitu

(65)

Nagu öeldud põhjenduses 20, hõlmab USA HTS-kood 3824 90 40 00 ka segusid, mille biodiislikütuse sisaldus on 96,5 % või vähem. USA ekspordistatistika kohaselt eksporditi uurimisperioodil liitu kokku 358 291 tonni sellist liiki segusid.

(66)

Märkimisväärse osa nimetatud kogusest eksportis uurimisperioodi ajal äriühing nimega BP Products North America (edaspidi „BPNA”).

(67)

BPNA ei osalenud esialgses uurimises, sest hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu edasist kasvu johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. BPNA alustas liitu eksportimist 2009. aasta detsembris. Tuletame siinkohal meelde, et lõplikud meetmed kehtestati 2009. aasta juulis.

(68)

Liidus müüs BPNA Ühendriikidest pärit biodiislikütusesegu, mis sisaldas 15 või vähem massiprotsenti biodiislikütust (edaspidi „B15”), Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades. Kõigil juhtudel kasutatakse seda toodet uutes segudes, et pidada kinni teatavates liikmesriikides kehtivatest asjaomastest õigusaktidest, millega edendatakse biokütuste tarbimist, sest selliseid kütuseid peetakse praegu keskkonnasäästlikeks.

(69)

BPNA väitis, et vähem kui 15 protsendilisi kütusesegusid ei saa pidada vaatlusaluse tootega samasuguseks tooteks. Nende omadused ja turuolukord on väga erinevad. Väiksema kontsentratsiooniga segude tootmise ja importimise logistika (sh transpordipiirangud) on täiesti teistsugused kui suurema kontsentratsiooniga segudel. BPNA väitel liigitatakse vähem kui 15 protsendilised segud transportimise seisukohast naftatoodeteks, mitte keemiatoodeteks ning see muudab transpordi odavamaks. Samuti väitis BPNA, et puhtamate ja lahjemate biodiislikütusesegude kasutamisel diiselmootorites on jõudlus erinev.

(70)

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldav segatud biodiislikütus on toonud kaasa meetmetest kõrvalehoidmise. Võib olla tõsi, et lahjemate segude transpordikulud on madalamad. Tuleb siiski märkida, et kui võrrelda üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude tootmisprotsessi, on ≤B20 tegelikult vaid teistsuguse koostisega segu. Segu koostise muutmine on väga lihtne. ≤B20 tootmist loetakse vaatlusaluse toote muutmiseks vähesel määral – ainus erinevus on segus sisalduva biodiislikütuse osakaal. Samuti tuleb märkida, et nii vaatlusaluse toote kui ka ≤B20 kasutusotstarve liidus on lõppkokkuvõttes sama. Lõppkokkuvõttes on nii ≤B20 kui ka üle 20 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segude olulised omadused samad.

6.3.   Kaubandusstruktuuri muutused

(71)

USAst imporditud vaatlusaluse toote kogused vähenesid 1 487 790 tonnilt 2008. aastal 381 227 tonnile 2009. aastal ning uurimisperioodiks oli impordi kogus jõudnud peaaegu nulli.

(72)

Seoses sellega tuleb märkida, et kuigi esialgse uurimisperioodi ajal oli liidus näiteks B5 puhul kohustuslik segamine, algas ≤B20 eksportimine USAst liitu alles pärast lõplike meetmete kehtestamist. Valimisse kuulunud koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel eksporditi esialgse uurimise ajal liitu peamiselt B99,9. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sedasi oli eksporditud toodete subsiidium võimalikult suur (1 USD suurune biodiislikütuse maksukrediit galloni kohta).

(73)

Seega on keeruline näha ≤B20 ekspordiga alustamise taga muid majanduslikke põhjuseid peale kõrvalehoidmise kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest.

(74)

Segus sisalduva biodiislikütuse eest saadakse endiselt subsiidiume ning importija hoiab kõrvale tasumisele kuuluvate dumpinguvastaste tollimaksude maksmisest. Seoses sellega tuleks märkida, et segude puhul kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu proportsionaalselt biodiislikütuse sisaldusega segus, st näiteks B15 impordi puhul oleks maksmata jäetud dumpinguvastase tollimaksu summa ligikaudu 26 eurot tonni kohta.

6.4.   Muu piisava põhjuse või majandusliku õigustuse puudumine kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine

(75)

BNPA sõnul ei loodud segust B15 lahjemat biodiislikütust mitte selleks, et hoida kõrvale tollimaksudest. Kõnealuse äriühingu väitel ei osalenud ta esialgses uurimises selle pärast, et hakkas biodiislikütusega tegelema alles 2009. aasta alguses, eeldades biodiislikütuse turu elavnemist tulevikus johtuvalt nii USA kui ka teiste riikide valitsuste korraldustest. Tulenevalt äriühingu spetsiifilisest struktuurist, tema tegevusest kütuseettevõttena ja logistilisest asukohast USAs oli kütuse segamine USAs ja selle eksportimine liitu loogilised äriotsused. Eksporditi kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu, sest selle suhtes kehtisid leebemad turvanõuded: kuni 15 protsendilise biodiislikütuse sisaldusega segu ei peeta merenduseeskirjade kohaselt keemiatooteks.

(76)

Tuleb tõdeda, et kõnealune äriühing alustas liitu eksportimist alles pärast meetmete kehtestamist. Seega leitakse, et ei ole muud põhjendust ega majanduslikku õigustust kui USAst pärit biodiislikütuse suhtes kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust hoidumine.

6.5.   Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(77)

Arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, võis uurimisperioodil USAst liitu imporditud ≤B20 puhul täheldada nii hinna allalöömist kui ka turuhinnast madalama hinnaga müüki. Segu ≤B20 hakati importima alles pärast lõplike meetmete kehtestamist ning asjaomased kogused on märkimisväärsed.

(78)

Seega järeldati, et meetmeid kahjustatakse koguste ja hindade osas.

6.6.   Tõendid dumpingu kohta

(79)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 1 ja 2 uuriti, kas esineb dumpingut võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtustega. Kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu esinemist.

6.7.   Järeldused

(80)

Uurimise tulemusena järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale, importides liitu 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldavat segatud biodiislikütust.

(81)

Seega järeldati, et ainus majanduslik põhjendus ≤B20 segude eksportimiseks oli ajendatud ühest küljest USAs toimuvast subsideerimisest ja teisalt liitu importimisel kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tasumisest kõrvalehoidmisest.

(82)

BPNA taotles vabastust võimalikest laiendatud meetmetest. Uurimine näitas aga selgelt, et ≤B20 eksporditi ainult selleks, et hoida kõrvale kehtivatest meetmetest ja seega ei saa sellist erandit lubada. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 võib vabastuse anda vaatlusaluse toote tootjatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, ja kelle puhul on leitud, et nad ei ole seotud kõrvalehoidmisega. Toimunud uurimistes leiti, et BPNA oli seotud kõrvalehoidmisega, sest alustas ≤B20 eksportimist pärast dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamist ilma, et selleks oleks olnud muud piisavat põhjendust või majanduslikku põhjust peale meetmete kehtestamise. Lisaks on tõendeid ka selle kohta, et meetmete mõju kahjustatakse hindade ja koguste osas ning et esineb dumping võrreldes varem kindlaks tehtud normaalväärtustega.

(83)

Mõned esialgses uurimises koostööd teinud biodiislikütuse tootjad taotlesid vabastust kõigist kõrvalehoidmise tõttu laiendatud meetmetest. Leiti, et need USA tootjad ei tootnud ega müünud segu ≤B20. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 võib kõrvalehoidmist käsitleva uurimise käigus kaaluda ainult tootjate esitatud tollimaksust vabastamise taotlusi. Samas tuleb siiski märkida, et algmääruse artikkel 13 sisaldab sätteid ka uute turuletulijate kohta.

7.   MEETMED

7.1.   Kanada

(84)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Kanadas.

(85)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks USAst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Kanadast lähetatud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte.

(86)

Et vältida tollimaksust kõrvalehoidmist raskesti kontrollitavate väidetega, nagu oleks Kanadas ümberlaaditud toote tootnud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse lõpliku määrusega kehtestatud individuaalset tollimaksu, tuleks laiendada meedet, mis on määruse (EÜ) nr 599/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute” suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna summas 172,2 eurot tonni kohta.

(87)

Segude puhul kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse kogusisaldus).

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Kanadast lähetatud biodiislikütuse registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

7.2.   USA

(89)

Eeltoodut arvesse võttes järeldati, et USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale algmääruse artikli 13 tähenduses, importides liitu ≤B20.

(90)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks seega laiendada USAst pärit vaatlusaluse toote importimise suhtes kehtivaid meetmeid ka ≤B20 impordile.

(91)

Laiendada tuleb nende meetmete kohaldamisala, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 599/2009 artikli 1 lõikega 2.

(92)

Laiendatud dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse segude suhtes vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse kogusisaldus).

(93)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb USAst pärit ≤B20 registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

8.   SINGAPURI SUHTES ALGATATUD UURIMISE LÕPETAMINE

(94)

Arvestades Singapuri kohta tehtud järeldusi, tuleks lõpetada uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist dumpinguvastastest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, ning peatada Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi registreerimine, mida nõutakse algatamismäärusega.

9.   VABASTUSTAOTLUS

(95)

Kaks koostööd teinud Kanada tootjat, kes küsimustikule vastasid, esitasid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(96)

Selgus, et kaks koostööd teinud Kanada tootjat ei tegelenud käesolevas uurimises käsitletava kõrvalehoidmisega. Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi USA biodiislikütuse tootja ega eksportijaga. Seega võib nende vabastustaotlused rahuldada.

(97)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetekohane kohaldamine, on vaja erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed on nõue esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud dumpinguvastast tollimaksu.

(98)

Üks koostööd teinud USA äriühing, kes küsimustikule vastas, esitas ka võimalikest laiendatud meetmetest vabastamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(99)

Nagu eespool põhjenduses 82 selgitatud, näitas uurimine kindlalt, et nimetatud äriühing hoidis meetmetest kõrvale, importides segu ≤B20. Seega ei saa tema vabastamistaotlust rahuldada.

(100)

Samas tuleks siiski rõhutada, et kui mõni asjaomane eksportiv tootja lõpetab dumpingu, võib ta taotleda otsuse läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

10.   AVALIKUSTAMINE

(101)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Lõplikku tasakaalustavat dumpinguvastast tollimaksu, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 599/2009 selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, laiendatakse Kanadast lähetatud ja liitu imporditud mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, ning mis kuuluvad praegu CN-koodide 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194121), ex 3824 90 91 (TARICi kood 3824909110) ja ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909701) alla, olenemata sellest, kas selline kütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte; erandiks on järgmiste äriühingute toodang:

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Kanada

BIOX Corporation, Oakville, Ontario, Kanada

B107

Kanada

Rothsay Biodiesel, Guelph, Ontario, Kanada

B108

Laiendada tuleb tollimaksu, mis on määruse (EÜ) nr 599/2009 artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi teiste äriühingute” suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna summas 172,2 eurot netotonni kohta.

Segude puhul kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse kogusisaldus).

2.   Vabastusi, mille on saanud lõikes 1 nimetatud äriühingud või milleks komisjon on artikli 4 lõike 2 kohaselt loa andnud, kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Vastava arve puudumisel kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.

3.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse määruse (EL) nr 720/2010 artikli 2 ja määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel registreeritud, Kanadast lähetatud impordilt sisse, sõltumata sellest, kas see deklareeriti Kanadast pärinevana või mitte, välja arvatud lõikes 1 loetletud äriühingute toodangu puhul.

4.   Kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1.   Lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 599/2009 selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid, laiendatakse liitu imporditud Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid sisaldavale segatud biodiislikütusele, mis kuulub praegu CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009130), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009930), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194130) ja ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909704) alla.

Laiendada tuleb tollimakse, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 599/2009 artikli 1 lõikega 2.

Segude puhul kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide kogusisaldusele (biodiislikütuse kogusisaldus).

2.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse sisse määruse (EL) nr 720/2010 artikli 2 ja määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud, Ameerika Ühendriikidest pärit impordilt.

3.   Kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 3

Lõpetatakse määrusega (EL) nr 720/2010 algatatud uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, olenemata sellest, kas sellise biodiislikütuse päritoluriigiks on deklareeritud Singapur või mitte, ning lõpetatakse kõnealuse impordi registreerimine.

Artikkel 4

1.   Artikli 1 lõikega 1 ja artikli 2 lõikega 1 laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/92

1049 Brussels

BELGIUM

Faks: + 32 2 295 65 05

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega lubada oma otsusega vabastada artikli 1 lõikega 1ja artikli 2 lõikega 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

Artikkel 5

Tolliasutused lõpetavad määruse (EL) nr 720/2010 artikli 2 kohase impordi registreerimise.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. mai 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 67, 12.3.2009, lk 22.

(3)  ELT L 179, 10.7.2009, lk 26.

(4)  ELT L 179, 10.7.2009, lk 1.

(5)  ELT L 211, 12.8.2010, lk 1.

(6)  ELT L 211, 12.8.2010, lk 6.


LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis.

1.

Faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet.

2.

Järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava [vaatlusaluse toote] [koguses …] tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged.”

3.

Kuupäev ja allkiri.


11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/22


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 445/2011,

10. mai 2011,

milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 653/2007

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvese Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate (1) litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta), (2) eriti selle artiklit 14a,

võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 8. juuli 2010. aasta soovitust hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi kohta

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2004/49/EÜ eesmärk on parandada juurdepääsu raudteeveoteenuste turule; selleks määratletakse direktiivis raudtee ohutuse juhtimise, reguleerimise ja järelevalve ühised põhimõtted. Direktiiviga 2004/49/EÜ nähakse ette ka raamistik, millega tagatakse kõigi kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste jaoks võrdsed tingimused, kohaldades ühtseid sertifitseerimisnõudeid kogu ELis.

(2)

Sertifitseerimissüsteemi eesmärk on luua kogu ELis raamistik, millega ühtlustatakse sellised nõuded ja meetodid, mille abil hinnatakse hoolduse eest vastutavate üksuste suutlikkust.

(3)

Ilma et see piiraks raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vastutust rongide ohutu käitamise eest, peaks hoolduse eest vastutav üksus hooldussüsteemi abil tagama, et kaubavagunid, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras. Arvestades projekteerimis- ja hooldusmeetodite mitmekesisust, peaks kõnealune hooldussüsteem olema protsessipõhine.

(4)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kasutavad kaubavaguneid ehituseks või infrastruktuuri hoolduseks vajalike materjalide veoks. Sel otstarbel kaubavaguneid käitades tegutsevad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad raudteeveo-ettevõtjatena. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja suutlikkust kaubavaguneid sel otstarbel käitada tuleks hinnata ühe osana direktiivi 2004/49/EÜ artikli 11 kohase ohutusloa andmisel tehtavast hindamisest.

(5)

Enne rongi väljumist ja teekonnal teostab kontrolli ning seiret üldjuhul raudteeveo-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate tegevpersonal nende ohutusjuhtimise süsteemis kirjeldatud korras vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 4 lõikele 3.

(6)

Raudteeveo-ettevõtjad või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid oma ohutusjuhtimise süsteemiga tagama kõikide oma tegevustega, sealhulgas töövõtjate kasutamisega seotud riskide ohjamise. Selleks peaksid raudteeveo-ettevõtjal olema lepingud kõikide tema käitatavate vagunite hoolduse eest vastutavate üksustega. Tegemist võib olla raudteeveo-ettevõtja ja hoolduse eest vastutava üksuse vahelise lepinguga või muid isikuid, nt valdajaid hõlmava lepinguahelaga. Kõnealused lepingud peaksid olema kooskõlas raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis ettenähtud menetlustega, sh teabevahetuse menetlusega.

(7)

Vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ on hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaat (ECM-sertifikaat) kehtiv kogu ELis. Sertifikaate, mille on välja andnud samaväärsete kriteeriumide alusel määratud kolmandate riikide asutused ja mis vastavad käesoleva määruse nõuetega samaväärsetele nõuetele, tuleks üldjuhul aktsepteerida samaväärsetena selliste ECM-sertifikaatidega, mis on välja antud ELis.

(8)

ECM-sertifikaadi saamiseks esitatava taotluse puhul hindab sertifitseerimisasutus taotleja suutlikkust teha hooldustöid ja täita hooldusfunktsioone kas ise või lepingute kaudu muude üksustega, nt hooldustöökodadega, kes neid funktsioone või nende funktsioonide osi täidavad.

(9)

Akrediteerimissüsteem peaks sisaldama riskide juhtimise vahendit, tagades, et akrediteeritud asutused on pädevad oma tööd tegema. Peale selle peetakse akrediteerimist vahendiks, millega tagatakse, et ECM-sertifikaadid, mille akrediteeritud asutused on hoolduse eest vastutavatele üksustele välja andnud, on riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud.

(10)

Et luua süsteem, mis võimaldab sertifitseerimisasutustel kontrollida hoolduse eest vastutavaid üksusi kogu ELis, on oluline, et kõik hoolduse eest vastutavatele üksustele sertifikaate väljaandvad asutused (edaspidi „sertifitseerimisasutused”) teeksid omavahel koostööd sertifitseerimise ühtlustamiseks. Akrediteerimise erinõuded tuleks koostada ja kinnitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (3) sätetele.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud sertifitseerimismenetluse hindamiseks on oluline, et Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) kontrolliks sertifitseerimissüsteemi väljatöötamist. Selle ülesande täitmiseks peab agentuur koguma teavet kõnealuses valdkonnas tegutsevate sertifitseerimisasutuste kohta ja hoolduse eest vastutavatele üksustele väljastatud sertifikaatide arvu kohta. On ka tähtis, et agentuur hõlbustaks sertifitseerimisasutuste koordineerimist.

(12)

Komisjoni 13. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 653/2007 (ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta) (4) on esitatud ohutustunnistuse standardvorm. Nimetatud vormi tuleb ajakohastada, et lisada sellesse teavet hoolduse eest vastutavate üksuste kohta. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 653/2007 vastavalt muuta.

(13)

Kuni käesoleva määrusega ettenähtud hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi täieliku kohaldamiseni tuleks olemasolevaid hoolduse eest vastutavate üksuste ja hooldustöökodade sertifitseerimise tavasid tunnustada üleminekuperioodi jooksul, et tagada raudteekaubaveo teenuste katkematu osutamine, eriti rahvusvahelisel tasandil. Sel perioodil peaksid riiklikud ohutusasutused pöörama erilist tähelepanu erinevate sertifitseerimistavade võrdväärsusele ja kokkusobivusele.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 27 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a kohane kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteem.

2.   Sertifitseerimissüsteemi eesmärk on tõendada, et hoolduse eest vastutav üksus on kehtestanud hooldussüsteemi ja suudab täita käesolevas määruses sätestatud nõudeid, et tagada kõikide nende kaubavagunite ohutu töökord, mille hoolduse eest üksus vastutab.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Sertifitseerimissüsteemi kohaldatakse kõikide selliste üksuste suhtes, kes vastutavad ELi raudteevõrgustikus kasutatavate kaubavagunite hoolduse eest.

2.   Hooldustöökojad ja muud organisatsioonid, kes täidavad artiklis 4 osutatud funktsioone, võivad sertifitseerimissüsteemi kohaldada vabatahtlikult, lähtudes artiklis 8 ja I lisas sätestatud põhimõtetest.

3.   Artiklites 5, 7 ja 12 tehtud viiteid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale tõlgendatakse viidetena, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolse kaubavagunite käitamisega ehituses või infrastruktuurihoolduses kasutatavate materjalide veoks. Loetakse, et sel otstarbel kaubavaguneid käitades tegutseb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeveo-ettevõtjana.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid.

2.   Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „akrediteerimine”– nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10;

b)   „ECM-sertifikaat”– sertifikaat, mis väljastatakse hoolduse eest vastutavale üksusele direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 4 tähenduses;

c)   „sertifitseerimisasutus”– asutus, mis on määratud vastavalt artiklile 10 ja mille ülesanne on hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimine II lisas sätestatud kriteeriumide alusel;

d)   „kaubavagun”– muu kui iseliikuv veerem, mis on projekteeritud kauba või muude, näiteks ehituses või infrastruktuuri hoolduses kasutatavate materjalide veoks;

e)   „hooldustöökoda”– liikuv või paikne üksus, millel on töötajad, sh juhtivtöötajad, töövahendid ja rajatised veeremi ning selle osade, komponentide ja alakoostude hooldamiseks;

f)   „hooldustõend”– hooldust teostava üksuse poolt vagunipargi hoolduse juhile antav kinnitus, et hooldus on teostatud vastavalt hooldustellimustele;

g)   „uuesti käikuandmise teade”– kasutajale, nt raudteeveo-ettevõtjale või valdajale hoolduse eest vastutava üksuse poolt hooldustõendi alusel antav kinnitus, et kõik asjakohased hooldustööd on tehtud ja eelnevalt käigust mahavõetud vagun on seisukorras, kus seda võib ohutult käitada; vajaduse korral kohaldatakse ajutisi kasutuspiiranguid.

Artikkel 4

Hooldussüsteem

1.   Hooldussüsteem hõlmab järgmisi funktsioone:

a)

juhtimisfunktsioon, et teostada järelevalvet punktides b–d osutatud hooldusfunktsioonide üle ja koordineerida neid ning tagada kaubavaguni ohutu seisukord raudteesüsteemis;

b)

hoolduse arendamise funktsioon, mille abil vastutatakse hooldusdokumentide haldamise, sealhulgas konfiguratsioonijuhtimise eest, lähtudes projekteerimis- ja käitamisandmetest ning tööparameetritest ja kogemusest;

c)

vagunipargi hoolduse juhtimise funktsioon, mille abil hallatakse kaubavaguni hoolduse eesmärgil käigust mahavõtmist ja uuesti käikuandmist pärast hooldust, ning

d)

hoolduse teostamise funktsioon, mille abil teostatakse kaubavaguni või selle osade vajalikku tehnilist hooldust ja väljastatakse hooldusdokumendid.

2.   Hoolduse eest vastutav üksus tagab lõikes 1 osutatud funktsioonide vastavuse III lisas sätestatud nõuetele ja hindamiskriteeriumidele.

3.   Hoolduse eest vastutav üksus täidab juhtimisfunktsiooni ise, kuid võib lõike 1 punktides b–d osutatud hooldusfunktsioone või nende osi allhankida teistelt lepinguosalistelt, järgides artikli 8 sätteid. Kui hoolduse eest vastutav üksus kasutab allhankimist, tagab ta I lisas sätestatud põhimõtete kohaldamise.

4.   Olenemata allhankekokkulepetest vastutab hoolduse eest vastutav üksus tema juhitava hooldustegevuse tulemuste eest ja kehtestab nende tulemuste seire süsteemi.

Artikkel 5

Hooldusprotsessis osalejate vahelised suhted

1.   Iga raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab enne tema käitatavate kaubavagunite väljasõitu, et kaubavagunitel on hoolduse eest vastutav sertifitseeritud üksus ja vaguni kasutamine vastab sertifikaadi ulatusele.

2.   Kõik hooldusprotsessis osalejad vahetavad asjakohast teavet hoolduse kohta vastavalt III lisa I jao punktides 7 ja 8 loetletud kriteeriumidele.

3.   Raudteeveo-ettevõtja võib lepingut järgides nõuda operatiivotstarbelist teavet kaubavaguni hoolduse kohta. Kaubavaguni hoolduse eest vastutav üksus vastab kõnealustele nõudmistele kas otse või muude lepinguosaliste kaudu.

4.   Hoolduse eest vastutav üksus võib lepingut järgides nõuda teavet kaubavaguni käitamise kohta. Raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastab kõnealustele nõudmistele kas otse või muude lepinguosaliste kaudu.

5.   Kõik lepinguosalised vahetavad teavet ohutusega seotud talitlushäirete, õnnetus- ja vahejuhtumite, ohuolukordade ning muude ohtlike juhtumite kohta, samuti kaubavagunite kasutamise võimalike piirangute kohta.

6.   Hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaate aktsepteeritakse tõendina raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja suutlikkusest täita hooldusele ning töövõtjate ja tarnijate kontrollimisele esitatavaid nõudeid, mis on sätestatud komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1158/2010 (raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta) (5) ning komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1169/2010 (raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta) (6) II lisa punktides B.1, B.2, B.3 ja C.1, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus tõendab olulise ohutusriski olemasolu.

7.   Kui lepinguosaline, eriti raudteeveo-ettevõtja, arvab põhjendatult, et teatav hoolduse eest vastutav üksus ei vasta direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 3 nõuetele või käesoleva määruse sertifitseerimisnõuetele, teatab ta sellest viivitamata sertifitseerimisasutusele. Sertifitseerimisasutus võtab asjakohased meetmed, et kontrollida, kas mittevastavuse väide on põhjendatud, ja teavitab asjaomaseid isikuid (sh pädevat riiklikku ohutusasutust, kui see on asjakohane) oma uurimise tulemustest.

8.   Hoolduse eest vastutava üksuse muutuse korral teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (7) artikli 33 lõikes 3 osutatud registripidaja õigeaegselt komisjoni otsuse 2007/756/EÜ (8) artikli 4 lõikes 1 määratletud registreerimisüksust, et see saaks ajakohastada riiklikku raudteeveeremi registrit.

Endine hoolduse eest vastutav üksus annab hooldusdokumentatsiooni üle kas registripidajale või uuele hoolduse eest vastutavale üksusele.

Endine hoolduse eest vastutav üksus vabaneb oma kohustustest siis, kui ta kustutatakse riiklikust raudteeveeremi registrist. Kui endise hoolduse eest vastutava üksuse registrist kustutamise kuupäeva seisuga ei ole ükski uus üksus kinnitanud hoolduse eest vastutava üksuse staatuse saamist, peatatakse veeremi registrikanne.

Artikkel 6

Sertifitseerimisasutused

1.   ECM-sertifikaadi annab välja hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi taotleja valitud pädev sertifitseerimisasutus.

2.   Liikmesriigid tagavad sertifitseerimisasutuste vastavuse II lisas sätestatud üldkriteeriumidele ja -põhimõtetele ning võimalikele valdkondlikele akrediteerimiskavadele.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimisasutuste otsuste kohtulik kontroll.

4.   Selleks et ühtlustada taotluste hindamist, teevad sertifitseerimisasutused omavahel koostööd nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil.

5.   Agentuur korraldab ja hõlbustab sertifitseerimisasutuste koostööd.

Artikkel 7

Hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteem

1.   Sertifitseerimine põhineb hoolduse eest vastutava üksuse suutlikkusel täita III lisa asjakohaseid nõudeid ja neid järjekindlalt kohaldada. See hõlmab järelevalvesüsteemi, mis tagab kohaldatavate nõuete jätkuva järgimise pärast ECM-sertifikaadi väljastamist.

2.   Hoolduse eest vastutavad üksused taotlevad sertifitseerimist IV lisas esitatud asjakohase vormi abil, millele lisatakse III lisas sätestatud menetlusi tõendavad dokumendid. Nad esitavad viivitamata kogu lisateabe, mida sertifitseerimisasutus nõuab. Taotluste hindamisel kohaldavad sertifitseerimisasutused III lisas sätestatud nõudeid ja hindamiskriteeriume.

3.   Sertifitseerimisasutus teeb otsuse hiljemalt nelja kuu jooksul alates sellest, kui sertifikaati taotlev hoolduse eest vastutav üksus on esitanud kogu vajaliku teabe ja nõutava lisateabe. Enne sertifikaadi andmist teeb sertifitseerimisasutus hoolduse eest vastutava üksuse vajaliku kohapealse hindamise üksuse tegevuskohas või -kohtades. Hoolduse eest vastutavat üksust teavitatakse sertifikaadi väljaandmise otsusest V lisas esitatud asjakohase vormi abil.

4.   ECM-sertifikaat kehtib kuni viis aastat. Sertifikaadi valdaja teavitab sertifitseerimisasutust viivitamata kõigist olulistest muutustest hoolduse eest vastutava üksuse algse sertifikaadi väljastamise ajal kehtinud asjaoludes, et sertifitseerimisasutus saaks otsustada, kas sertifikaati muuta, uuendada või see tühistada.

5.   Sertifitseerimisasutus põhjendab kõiki oma otsuseid üksikasjalikult. Sertifitseerimisasutus teavitab hoolduse eest vastutavat üksust oma otsusest ja selle põhjustest ning teatab otsuse vaidlustamise tähtaja ja edasikaebusi käsitleva asutuse kontaktandmed.

6.   Sertifitseerimisasutus kontrollib vähemalt kord aastas valitud tegevuskohti, mis geograafiliselt ja funktsioonide poolest esindavad hoolduse eest vastutavate sertifitseeritud üksuste kõiki tegevusi, et kontrollida üksuste jätkuvat vastavust III lisas sätestatud kriteeriumidele.

7.   Kui sertifitseerimisasutus leiab, et hoolduse eest vastutav üksus ei vasta enam nõuetele, mille alusel sertifitseerimisasutus väljastas ECM-sertifikaadi, lepib ta hoolduse eest vastutava üksusega kokku paranduskavas või piirab sertifikaadi ulatust või peatab sertifikaadi olenevalt mittevastavuse ulatusest.

Kui sertifitseerimisnõuetele või paranduskavale mittevastavus on pidev, piirab sertifitseerimisasutus ECM-sertifikaadi ulatust või tühistab sertifikaadi, esitades oma otsuse põhjenduse ning teatades otsuse vaidlustamise tähtaja ja edasikaebusi käsitleva asutuse kontaktandmed.

8.   Kui raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotleb ohutustunnistust või ohutusluba, kohaldatakse tema kasutatavate kaubavagunite suhtes järgmisi sätteid:

a)

kui kaubavaguneid hooldab taotleja, peab ta koos taotlusega esitama kehtiva ECM-sertifikaadi, kui see on olemas, või tema suutlikkust hoolduse eest vastutava üksusena hinnatakse ohutustunnistuse või ohutusloa taotlemise raames;

b)

kui kaubavaguneid hooldavad muud isikud kui taotleja, tagab taotleja oma ohutusjuhtimise süsteemi kaudu kõikide tema tegevustega seotud riskide, sh selliste vagunite kasutamisega seotud riskide ohjamise; sel juhul kohaldatakse eelkõige käesoleva määruse artikli 5 sätteid.

Sertifitseerimisasutused ja riiklikud ohutusasutused vahetavad igas olukorras aktiivselt arvamusi, et vältida topelthindamist.

Artikkel 8

Allhangitud hooldusfunktsioonide sertifitseerimise süsteem

1.   Kui hoolduse eest vastutav üksus otsustab ühe või mitu artikli 4 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud funktsioonidest või nende osad allhankida, loob töövõtja vabatahtlik sertifitseerimine käesoleva määruse kohase sertifitseerimissüsteemi alusel hoolduse eest vastutava üksuse suhtes eelduse, et ta täidab III lisa asjakohaseid nõudeid sellises ulatuses nagu töövõtja vabatahtlik sertifitseerimine neid nõudeid hõlmab. Sellise sertifitseerimise puudumisel peab hoolduse eest vastutav üksus sertifitseerimisasutusele tõendama, et ta täidab allhangitavate funktsioonide puhul kõik III lisas sätestatud nõuded.

2.   Allhangitud hooldusfunktsioonide või nende osade sertifikaate annavad välja sertifitseerimisasutused, järgides sama artiklites 6 ja 7 ning artikli 10 lõikes 3 sätestatud korda, mida on kohandatud vastavalt taotleja konkreetsele juhtumile. Sertifikaadid kehtivad kogu ELis.

Allhangitud hooldusfunktsioonide või nende osade sertifikaatide taotluste hindamisel lähtuvad sertifitseerimisasutused I lisas sätestatud põhimõtetest.

Artikkel 9

Järelevalvekorra roll

Kui riiklik ohutusasutus arvab põhjendatult, et teatav hoolduse eest vastutav üksus ei vasta direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 3 nõuetele või käesoleva määruse sertifitseerimisnõuetele, teeb ta viivitamata vajaliku otsuse ning teavitab oma otsusest komisjoni, agentuuri, teisi pädevaid asutusi, sertifitseerimisasutust ja muid huvitatud isikuid.

Artikkel 10

Komisjoni ja agentuuri teavitamine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 30. novembriks 2011, kas sertifitseerimisasutused on akrediteeritud asutused, tunnustatud asutused või riiklikud ohutusasutused. Nad teavitavad komisjoni ka kõnealuse olukorra muutumisest ühe kuu jooksul alates muudatusest.

2.   Liikmesriigid teatavad agentuurile tunnustatud sertifitseerimisasutustest hiljemalt 31. maiks 2012. Määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud akrediteerimisasutused teatavad agentuurile akrediteeritud sertifitseerimisasutustest. Agentuuri tuleb teavitada ka selle olukorra muutumisest ühe kuu jooksul alates muutumisest.

3.   Sertifitseerimisasutused teavitavad ühe nädala jooksul alates otsuse tegemisest agentuuri kõikidest ECM-sertifikaatidest või artikli 4 lõike 1 kohase hooldussüsteemi teatavate funktsioonide sertifikaatidest, mille nad on välja andnud või tühistanud või mida nad on muutnud või uuendanud, kasutades V lisas esitatud vorme.

4.   Agentuur säilitab kõik lõigete 2 ja 3 alusel teatatud andmed ja avaldab need.

Artikkel 11

Määruse (EÜ) nr 653/2007 muutmine

Määruse (EÜ) nr 653/2007 I lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisa tekstiga.

Artikkel 12

Üleminekusätted

1.   Kohaldatakse järgmisi üleminekusätteid, ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist.

2.   Alates 31. maist 2012 väljastatakse ECM-sertifikaat kaubavagunite hoolduse eest vastutavatele üksustele vastavalt käesolevale määrusele, ilma et see piiraks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 8 kohaldamist.

3.   Sertifikaate, mille sertifitseerimisasutus on väljastanud mitte hiljem kui 31. mail 2012 selliste põhimõtete ja kriteeriumide alusel, mis on võrdväärsed nendega, mis on sätestatud liikmesriikide poolt 14. mail 2009 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis, millega kehtestatakse kaubavagunite eest vastutavate üksuste ühise sertifitseerimissüsteemi aluspõhimõtted, loetakse võrdväärseks käesoleva määruse alusel väljastatud ECM-sertifikaatidega nende algse kehtivusaja jooksul mitte kauem kui 31. maini 2015.

4.   Sertifikaate, mille sertifitseerimisasutus on hoolduse eest vastutavatele üksustele väljastanud mitte hiljem kui 31. mail 2012 liikmesriikide õigusaktide alusel, mis kehtisid enne käesoleva määruse jõustumist ja on käesoleva määrusega, eriti artiklite 6 ja 7 ning I ja III lisaga võrdväärsed, loetakse võrdväärseks käesoleva määruse alusel väljastatud ECM-sertifikaatidega nende algse kehtivusaja jooksul mitte kauem kui 31. maini 2015.

5.   Sertifikaate, mille sertifitseerimisasutus on hooldustöökodadele väljastanud mitte hiljem kui 31. mail 2014 liikmesriikide õigusaktide alusel, mis kehtisid enne käesoleva määruse jõustumist ja on käesoleva määrusega võrdväärsed, loetakse võrdväärseks käesoleva määruse alusel hoolduse teostamise funktsiooni täitvatele hooldustöökodadele väljastatud sertifikaatidega nende algse kehtivusaja jooksul mitte kauem kui 31. maini 2017.

6.   Ilma et see piiraks lõigete 3–5 kohaldamist, sertifitseeritakse mitte hiljem kui 31. mail 2012 riiklikusse raudteeveeremi registrisse kantud kaubavagunite hoolduse eest vastutavad üksused vastavalt käesolevale määrusele mitte hiljem kui 31. mail 2013. Sel ajavahemikul loetakse käesoleva määruse alusel välja antud ECM-sertifikaatidega võrdväärseks hoolduse eest vastutavate üksuste enda vastavusdeklaratsioone käesoleva määruse või liikmesriikide poolt 14. mail 2009 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi (millega kehtestatakse kaubavagunite eest vastutavate üksuste ühise sertifitseerimissüsteemi aluspõhimõtted) asjakohastele nõuetele vastavuse kohta.

7.   Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, kes on juba sertifitseeritud vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklitele 10 ja 11 mitte hiljem kui 31. mail 2012, ei pea taotlema ECM-sertifikaati selliste vagunite hoolduse kohta saadud sertifikaatide algsel kehtivusajal, mille hoolduse eest nad vastutavad.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  Termin on muutunud. Uus termin on raudteeveo-ettevõtja.

(2)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(3)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(4)  ELT L 153, 14.6.2007, lk 9.

(5)  ELT L 326, 10.12.2010, lk 11.

(6)  ELT L 327, 11.12.2010, lk 13.

(7)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(8)  ELT L 305, 23.11.2007, lk 30.


I LISA

Põhimõtted, mida kohaldatakse organisatsioonide suhtes, kes taotlevad sertifikaati hoolduse eest vastutava üksuse allhangitud hooldusfunktsioonide jaoks

1.

Sellise üksuse või organisatsiooni sertifitseerimise suhtes, kes täidab hoolduse eest vastutava üksuse üht või mitut hooldusfunktsiooni (hoolduse arendamine, vagunipargi hoolduse juhtimine, hoolduse teostamine) või nende osi, kohaldatakse järgmisi III lisa nõudeid ja hindamiskriteeriume:

a)

III lisa I jao nõuded ja hindamiskriteeriumid, mida on kohandatud vastavalt organisatsiooni tüübile ja teenuse ulatusele;

b)

konkreetset hooldusfunktsiooni või konkreetseid hooldusfunktsioone kirjeldavad nõuded ja hindamiskriteeriumid.

2.

Hoolduse teostamise funktsiooni täitva hooldustöökoja sertifitseerimise suhtes kohaldatakse järgmisi III lisa nõudeid ja hindamiskriteeriume:

a)

III lisa I jao nõuded ja hindamiskriteeriumid, mis peavad olema kohandatud vastavalt hoolduse teostamise funktsiooni täitva hooldustöökoja konkreetsele tegevusele;

b)

hoolduse teostamise funktsiooni kirjeldav menetlus.


II LISA

ECM-sertifikaatide hindamise ja väljaandmisega tegelevate sertifitseerimisasutuste akrediteerimise ja tunnustamise tingimused

1.   ORGANISATSIOON

Sertifitseerimisasutus peab dokumenteerima oma organisatsiooni struktuuri, näidates juhtkonna ja muu sertifitseerimispersonali ning võimalike komiteede ülesanded, kohustused ja õigused. Kui sertifitseerimisasutus on juriidilise üksuse kindlaksmääratud osa, peab struktuur näitama juhtimisliini ja suhteid sama juriidilise isiku teiste osadega.

2.   SÕLTUMATUS

Sertifitseerimisasutus peab oma otsuste tegemisel olema organisatsiooniliselt ja funktsionaalselt sõltumatu raudteeveo-ettevõtjatest, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatest, valdajatest, tootjatest ja hoolduse eest vastutavatest üksustest ning ta ei tohi osutada sarnaseid teenuseid.

Sertifitseerimise kontrolli eest vastutavate töötajate sõltumatus peab olema tagatud. Ühtki ametnikku ei tohi tasustada tehtud kontrollide arvu ega kontrollitulemuste alusel.

3.   PÄDEVUS

Sertifitseerimisasutusel ja selle töötajatel peab olema nõutav kutsealane pädevus eelkõige kaubavagunite hoolduse ja asjaomase hooldussüsteemi korraldamise valdkonnas.

Sertifitseerimisasutus peab tõendama, et tal on:

a)

suured kogemused juhtimissüsteemide hindamisel;

b)

teadmised kohaldatavate õigusaktide nõuetest.

Hoolduse eest vastutavate üksuste järelevalveks moodustatud töörühmal peavad olema kogemused asjaomastes valdkondades ning eelkõige:

a)

asjakohased teadmised ja arusaamine kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest;

b)

asjakohane tehniline pädevus;

c)

vähemalt kolmeaastane asjakohane üldine hoolduskogemus;

d)

piisav kogemus kaubavagunite hooldusel või vähemalt hoolduskogemus samaväärsetes tööstusharudes.

4.   ERAPOOLETUS

Sertifitseerimisasutuse otsused peavad põhinema sertifitseerimisasutuse saadud objektiivsetel tõenditel vastavuse või mittevastavuse kohta ning tema otsuseid ei tohi mõjutada muud huvid ega muud isikud.

5.   VASTUTUS

Sertifitseerimisasutus ei vastuta jätkuva sertifitseerimisnõuetele vastavuse tagamise eest.

Sertifitseerimisasutus on kohustatud hindama piisavaid objektiivseid tõendeid, mille alusel ta teeb sertifitseerimisotsuse.

6.   AVATUS

Sertifitseerimisasutus võimaldab avalikkusele juurdepääsu asjakohasele ja õigeaegsele teabele tema auditi- ja sertifitseerimisprotsessi kohta või avalikustab selle teabe. Sertifitseerimisasutus annab teavet ka organisatsioonide sertifitseerimisstaatuse (sh sertifikaadi väljastamise, pikendamise, säilitamise, uuendamise, peatamise, tühistamise või ulatuse vähendamise) kohta, et tagada sertifitseerimise terviklikkus ja usaldusväärsus. Avatus on asjakohasele teabele juurdepääsu või selle teabe avalikustamise põhimõte.

7.   KONFIDENTSIAALSUS

Et saada eelisjuurdepääs teabele, mida on vaja sertifitseerimisnõuetele vastavuse piisavaks hindamiseks, peab sertifitseerimisasutus tagama kliendi äriteabe konfidentsiaalsuse.

8.   KAEBUSTELE REAGEERIMINE

Sertifitseerimisasutus peab kehtestama menetluse, et käsitleda otsuste ja muude sertifitseerimisega seotud toimingute kohta esitatud kaebuseid.

9.   KOHUSTUSED JA RAHASTAMINE

Sertifitseerimisasutus peab suutma tõendada, et ta on hinnanud oma sertifitseerimistegevusest tulenevaid riske ja tal on piisavad vahendid (sh kindlustus või reservid), et täita igas oma tegevusvaldkonnas ja geograafilises piirkonnas tekkivad kohustused.


III LISA

Nõuded ja hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse organisatsioonide suhtes, kes taotlevad ECM-sertifikaati või sertifikaati hoolduse eest vastutava üksuse allhangitud hooldusfunktsioonide jaoks

I.   Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid

1.   Juhtimine – pühendumine organisatsiooni hooldussüsteemi arendamisele ja rakendamisele ning selle tulemuslikkuse pidevale täiustamisele

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:

a)

kehtestatakse hoolduspoliitika, mis sobib kokku organisatsiooni tüübi ja teenuse ulatusega ning mille on kinnitanud organisatsiooni tegevjuht või tema esindaja;

b)

tagatakse ohutuseesmärkide seadmine kooskõlas õigusliku raamistikuga ning vastavalt organisatsiooni tüübile, ulatusele ja asjakohastele riskidele;

c)

hinnatakse organisatsiooni üldiseid ohutustulemusi seoses organisatsiooni ohutuseesmärkidega;

d)

töötatakse välja ohutuseesmärkide saavutamise kavad ja kord;

e)

tagatakse selliste ressursside olemasolu, mis on vajalikud kõikide käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamiseks;

f)

tehakse kindlaks muu juhtimistegevuse mõju hooldussüsteemile ja juhitakse seda mõju;

g)

tagatakse, et tippjuhtkond on teadlik tulemuslikkuse seire ja auditite tulemustest ning et tal lasub üldine vastutus hooldussüsteemi muutuste rakendamise eest;

h)

tagatakse, et töötajad ja nende esindajad on piisavalt esindatud ja nendega konsulteeritakse küsimustes, mis käsitlevad kõikide asjakohaste töötajaid hõlmata võivate protsesside ohutusaspektide kindlaksmääramist, arendamist, seiret ja läbivaatamist.

2.   Riskihindamine – struktureeritud lähenemisviis kaubavagunite hooldusega kaasnevate riskide hindamiseks, sh selliste riskide hindamiseks, mis tulenevad otseselt tööprotsessidest ning muude organisatsioonide või isikute tegevusest, ning asjakohaste riskiohjeldusmeetmete kindlaksmääramine

2.1.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:

a)

analüüsitakse organisatsiooni tegevuse ulatusega seotud asjakohaseid riske,, sh defektidest ja ehituslikest mittevastavustest või talitlushäiretest kasutusea jooksul tulenevaid riske;

b)

hinnatakse punktis a osutatud riske;

c)

töötatakse välja ja kehtestatakse riskiohjeldusmeetmed.

2.2.

Organisatsioonil peab olema menetlus ja kord selleks, et tunnistada vajadust ja kohustust teha koostööd valdajate, raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või muude huvitatud isikutega.

2.3.

Organisatsioonil peab olema riskihindamismenetlus seadmete, protsesside, organisatsiooni, personali või liideste muutuste juhtimiseks ning komisjoni määruse (EÜ) nr 352/2009 (1) kohaldamiseks.

2.4.

Riski hindamiseks peab organisatsioonil olema menetlus, millega võetakse arvesse vajadust määrata kindlaks, tagada ja säilitada töökeskkond, mis vastab ELi ja riigi õigusaktidele, eriti nõukogu direktiivile 89/391/EMÜ (2).

3.   Seire – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et riskiohjeldusmeetmed on kehtestatud, toimivad ja sobivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks

3.1.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega korrapäraselt kogutakse, seiratakse ja analüüsitakse asjakohaseid ohutusandmeid, sealhulgas:

a)

asjaomaste protsesside toimimist;

b)

protsesside (sh kõigi allhangitud teenuste ja toodete) tulemusi;

c)

riskiohjeldusmeetmete tulemuslikkust;

d)

kogemusi, talitlushäireid, defekte ja remonti hõlmavad andmed, mis on saadud igapäevase töö ja hoolduse käigus.

3.2.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse õnnetus- ja vahejuhtumitest, ohuolukordadest ning muudest ohtlikest juhtumitest teatamine ning nende registreerimine, uurimine ja analüüsimine.

3.3.

Kõikide protsesside perioodiliseks läbivaatamiseks peab organisatsioonil olema siseauditi süsteem, mis on sõltumatu, erapooletu ja toimib läbipaistvalt. Kõnealune süsteem peab hõlmama menetlust, millega:

a)

koostatakse siseauditi kava, mida saab läbi vaadata olenevalt varasemate auditite ja töötulemuste seire tulemustest;

b)

analüüsitakse ja hinnatakse auditite tulemusi;

c)

tehakse konkreetsete korrektiivmeetmete ettepanekud ja rakendatakse need meetmed;

d)

kontrollitakse varasemate meetmete tulemuslikkust.

4.   Pidev täiustamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil analüüsitakse korrapärase seire ja auditeerimise käigus või muudest asjakohastest allikatest kogutud teavet ning kasutatakse analüüsitulemusi õppimiseks ja ennetus- või parandusmeetmete võtmiseks eesmärgiga ohutustaset säilitada või seda parandada

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse:

a)

avastatud puuduste kõrvaldamine;

b)

ohutuse uute arengusuundade rakendamine;

c)

siseauditi tulemuste kasutamine süsteemi täiustamiseks;

d)

vajaduse korral ennetus- või parandusmeetmete rakendamine, et tagada raudteesüsteemi vastavus standarditele ja muudele nõuetele seadmete kogu kasutusea ja käitustsükli jooksul;

e)

õnnetus- ja vahejuhtumite, ohuolukordade ja muude ohtlike juhtumitega seotud asjakohase teabe kasutamine õppimiseks ning vajaduse korral meetmete võtmine ohutustaseme tõstmiseks;

f)

riikliku ohutusasutuse, riikliku uurimisasutuse ja tööstusharu või sisemiste uurimiste tulemusena tehtud soovituste hindamine ja vajaduse korral rakendamine;

g)

raudteeveo-ettevõtjate / raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja valdajate ning muude asjakohaste allikate aruannete/teabe kaalumine ja arvesse võtmine.

5.   Struktuur ja vastutus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil määratakse kindlaks üksikisikute ja rühmade vastutus organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise eest

5.1.

Organisatsioonil peab olema menetlus vastutuse jaotamiseks kõikide asjaomaste protsesside eest kogu organisatsioonis.

5.2.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega määratakse selgelt kindlaks ohutusega seotud vastutusalad ning vastutuse jagunemine seoses konkreetsete funktsioonide ja nende liidestega. See hõlmab eespool osutatud menetlusi organisatsiooni ja valdajate ning asjakohasel juhul raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel.

5.3.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et töötajatel, kellele on organisatsioonis delegeeritud vastutus, on oma töö tegemiseks vajalikud õigused, pädevus ja ressursid. Vastutus ja pädevus peaksid olema kooskõlas ja vastavuses konkreetse rolliga ning delegeerimine peab olema kirjalik.

5.4.

Organisatsioonil peab olema menetlus asjaomaste protsessidega seotud tegevuse koordineerimiseks kogu organisatsioonis.

5.5.

Organisatsioonil peab olema menetlus, mille kohaselt ohutuse juhtimisega tegelevatel töötajatel on oma töötulemustega seoses aruandekohustus.

6.   Pädevuse juhtimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et töötajatel on vajalik pädevus organisatsiooni eesmärkide kindlaks, tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks igas olukorras

6.1.

Organisatsioon peab looma pädevuse juhtimise süsteemi, mis hõlmab järgmist:

a)

selliste ametikohtade kindlakstegemine, mille täitjad vastutavad süsteemis kõigi käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamise eest;

b)

ohutusülesannete täitmist hõlmavate ametikohtade kindlakstegemine;

c)

töötajate määramine täitma neid ülesandeid, milleks nad on pädevad.

6.2.

Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)

töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste kindlaksmääramine;

b)

valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm;

c)

esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või omandatud pädevuste ja oskuste sertifitseerimine;

d)

tagatis, et kõik töötajad on teadlikud oma tegevuse asjakohasusest ja tähtsusest ning sellest, kuidas nad aitavad kaasa ohutuseesmärkide saavutamisele;

e)

pidev koolitus ning olemasolevate teadmiste ja oskuste korrapärane värskendamine;

f)

vajaduse korral pädevuse, vaimsete võimete ja füüsilise vormi korrapärane kontrollimine;

g)

vastavalt vajadusele erimeetmed õnnetus-/vahejuhtumite või pikaajalise töölt puudumise korral.

7.   Teavitamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse tähtsa teabe kättesaadavus hinnangute andjatele ja otsuste tegijatele organisatsiooni kõigil tasanditel

7.1.

Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks aruandlusvahendid, mille abil tagatakse, et üksusesiseselt ja suhetes teiste osalistega, sh raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate ja valdajatega vahetatakse nõuetekohaselt teavet kõigi asjakohaste protsesside kohta ning see esitatakse kohe ja arusaadavalt õigele isikule oma organisatsioonis ja teistes organisatsioonides.

7.2.

Piisava teabevahetuse tagamiseks peab organisatsioonil olema menetlus:

a)

konkreetse teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks;

b)

konkreetse teabe leidmiseks, loomiseks ja levitamiseks;

c)

usaldusväärse ja ajakohase teabe kättesaadavaks tegemiseks.

7.3.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et peamine operatiivteave on:

a)

asjakohane ja kehtiv;

b)

täpne;

c)

täielik;

d)

vastavalt vajadusele ajakohastatud;

e)

kontrollitud;

f)

järjekindel ja arusaadav (sh kasutatava keele poolest);

g)

töötajatele teatavaks tehtud enne selle kasutamist;

h)

töötajatele kättesaadav ning vajaduse korral antakse neile koopiad.

7.4.

Punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 sätestatud nõudeid kohaldatakse eelkõige järgmise operatiivteabe suhtes:

a)

riiklike raudteeveeremi registrite õigsuse ja täielikkuse kontroll seoses organisatsiooni hooldatavate kaubavagunite identifitseerimise (sh identifitseerimisvahendite) ja registreerimisega;

b)

hooldusdokumentatsioon;

c)

teave valdajatele ja asjakohasel juhul muudele isikutele, sh raudteeveo-ettevõtjatele / raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele osutatud abi kohta;

d)

teave töötajate kvalifikatsiooni kohta ja edasine järelevalve hoolduse arendamisel;

e)

teave käitamise (sh läbisõidu, tegevuse liigi ja ulatuse, vahe-/õnnetusjuhtumite) ning raudteeveo-ettevõtjate, valdajate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate taotluste kohta;

f)

andmed tehtud hoolduse kohta, sh kontrolli käigus avastatud puuduste ja raudteeveo-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate võetud parandusmeetmete, nt enne rongi väljumist ja teekonnal tehtava kontrolli ning seire kohta;

g)

hooldustõend ja uuesti käikuandmise teade;

h)

hooldustellimused;

i)

raudteeveo-ettevõtjatele / raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja valdajatele hooldusjuhisteks antav tehniline teave;

j)

selliste olukordadega seotud hädaolukorrateave, kus ohutu töökord on häiritud, mis võib koosneda järgmisest:

i)

kasutuspiirangute või käitamise eritingimuste kehtestamine organisatsiooni hooldatavate kaubavagunite või muu sama seeria veeremi suhtes, isegi kui neid hooldavad teised hoolduse eest vastutavad üksused; kõnealust teavet tuleks jagada ka kõikide osalistega;

ii)

kiireloomuline teave hoolduse käigus avastatud ohutusega seotud küsimuste kohta, nt mitut liiki või mitme seeria veeremite ühises komponendis avastatud puudused;

k)

kogu asjakohane teave / kõik asjakohased andmed, mis on vajalikud iga-aastase hooldusaruande esitamiseks sertifitseerimisasutusele ja asjaomastele klientidele (sh valdajatele); aruanne tuleb nõudmise korral teha kättesaadavaks ka riiklikele ohutusasutustele.

8.   Dokumenteerimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu asjakohase teabe jälgitavus

8.1.

Organisatsioonil peab olema sobiv menetlus, et tagada kõikide asjaomaste protsesside nõuetekohane dokumenteerimine.

8.2.

Organisatsioonil peab olema kehtestatud nõuetekohane menetlus:

a)

kogu asjakohase dokumentatsiooni korrapäraseks seireks ja ajakohastamiseks;

b)

kõikide asjakohaste dokumentide vormindamiseks, koostamiseks, levitamiseks ja neisse tehtavate muudatuste kontrollimiseks;

c)

kogu asjakohase dokumentatsiooni vastuvõtmiseks, kogumiseks ja arhiveerimiseks.

9.   Allhanketegevus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu allhanketegevuse asjakohane korraldamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks

9.1.

Organisatsioonil peab olema kehtestatud menetlus, millega tagatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste kindlakstegemine.

9.2.

Kui töövõtjaid ja/või tarnijaid kasutatakse seoses ohutusega seotud toodete ja teenustega, peab organisatsioonil olema kehtestatud menetlus, millega valiku tegemise ajal kontrollitakse, kas:

a)

töövõtjad, alltöövõtjad ja tarnijad on pädevad;

b)

töövõtjatel, alltöövõtjatel ja tarnijatel on nõuetekohane ning dokumenteeritud hooldus- ja juhtimissüsteem.

9.3.

Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks nõuded, millele töövõtjad ja tarnijad peavad vastama.

9.4.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega jälgitakse tarnijate ja/või töövõtjate teadlikkust riskidest, mida nad organisatsiooni tegevusele põhjustavad.

9.5.

Kui töövõtja või tarnija hooldus-/juhtimissüsteem on sertifitseeritud, võib punktis 3 kirjeldatud seireprotsess piirduda punkti 3.1 alapunktis b osutatud allhangitavate tegevusprotsesside tulemustega.

9.6.

Järgmiste protsesside puhul peavad vähemalt aluspõhimõtted olema selgelt kindlaks määratud, teada ja lepinguosaliste vahelise lepinguga jagatud:

a)

raudteeohutuse küsimustega seotud kohustused ja ülesanded;

b)

kohustused, mis on seotud asjakohase teabe edastamisega lepinguosaliste vahel;

c)

ohutusega seotud dokumentide jälgitavus.

II.   Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid

1.   Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tehakse kindlaks kõik ohutust ja ohutuse seisukohast olulisi komponente mõjutavad hooldustoimingud ning millega neid juhitakse.

2.   Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse koostalitluse põhinõuete järgimine (sealhulgas ajakohastamised kasutusea jooksul) järgmisel viisil:

a)

tagades vastavuse asjakohastes koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud koostalitluse põhiparameetritega seotud spetsifikatsioonidele;

b)

kontrollides kõigis olukordades hooldusdokumendi vastavust kasutuselevõtmise loale (sealhulgas riikliku ohutusasutuse nõuetele), koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastavuse deklaratsioonile, vastavustõendamise deklaratsioonile ja tehnilisele dokumentatsioonile;

c)

hallates võimalikke hooldusega seotud asendamisi vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ ja asjaomaste koostalitluse tehniliste kirjelduste nõuetele;

d)

tehes kindlaks riskihindamise vajaduse seoses asjaomase asendamise võimaliku mõjuga raudteesüsteemi ohutusele;

e)

hallates kõikide veeremi süsteemset terviklikkust mõjutavate tehniliste muutuste konfiguratsiooni.

3.   Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kavandatakse ja toetatakse konkreetselt hoolduse tegemiseks vajalike rajatiste, seadmete ja töövahendite kasutamist. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse, et kõnealuseid rajatisi, seadmeid ja töövahendeid kasutatakse, hoitakse ja hooldatakse vastavalt nende hooldusgraafikule ja kooskõlas nende hooldusnõuetega.

4.   Kui algab kaubavagunite käitamine, peab organisatsioonil olema menetlus:

a)

algdokumentatsiooni hankimiseks ja kavandatud käitamise kohta piisava teabe kogumiseks;

b)

algdokumentatsiooni analüüsimiseks ja esimese hooldusdokumendi esitamiseks, võttes arvesse ka võimalikest seotud garantiidest tulenevaid kohustusi;

c)

esimese hooldusdokumendi nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

5.   Hooldusdokumendi ajakohastamiseks kaubavaguni kogu kasutusea jooksul peab organisatsioonil olema menetlus:

a)

asjakohaste andmete kogumiseks vähemalt seoses järgmisega:

i)

teostatud operatsioonide liigid ja ulatus, sealhulgas, kuid mitte üksnes käitamisel tekkivad vahejuhtumid, mis võivad mõjutada kaubavaguni ohutust;

ii)

kavandatud käitamise liigid ja ulatus;

iii)

tegelikult teostatud hooldus;

b)

ajakohastamise vajaduse kindlakstegemiseks, võttes arvesse koostalitluse piirväärtusi;

c)

muudatusettepanekute tegemiseks, muudatuste heakskiitmiseks ja rakendamiseks, et teha selgetel kriteeriumidel põhinev otsus, võttes arvesse riskihindamise tulemusi;

d)

muudatuste nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

6.   Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid aspekte:

a)

hooldusdokumendi muudatuste ja hooldusega seotud kavandatavate asendamiste tähtsuse hindamine;

b)

tehniline pädevus, mis on vajalik, et hallata hooldusdokumendi loomise ja muutmise ning hooldusega seotud asendamiste arendamist, hindamist, valideerimist ja heakskiitmist;

c)

ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine), pidurisüsteemid, rattapaarid ja veoseadmed, mittepurustavad katsemeetodid ja kaubavagunite selliste konkreetsetel osade hooldustoimingud, mis on ette nähtud ohtlike kaupade veoks, nt tsisternid ja klapid.

7.   Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb tagada vähemalt järgmiste elementide jälgitavus:

a)

dokumendid, mis on seotud hooldusalase asendamise arendamise, hindamise, valideerimise ja heakskiitmisega;

b)

sõidukite konfiguratsioon, sealhulgas, kuid mitte üksnes ohutusega seotud komponendid;

c)

teostatud hoolduse dokumendid;

d)

kogemusi käsitlevate uuringute tulemused;

e)

kõik hooldusdokumendi järjestikused versioonid koos riskihindamisega;

f)

hoolduse teostamist ning vagunipargi hoolduse juhtimise pädevust ja järelevalvet käsitlevad aruanded;

g)

tehniline tugiteave, mida antakse valdajatele, raudteeveo-ettevõtjatele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele.

III.   Vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid

1.   Organisatsioonil peab olema menetlus hoolduse teostamise eest vastutava üksuse pädevuse, kättesaadavuse ja suutlikkuse kontrollimiseks enne hooldustellimuste esitamist. See eeldab, et hooldustöökojad on nõuetekohaselt kvalifitseeritud, et otsustada hoolduse teostamise funktsiooni tehnilise pädevuse nõuete üle.

2.   Organisatsioonil peab olema menetlus tööde nimekirja koostamiseks ning hooldustellimuse koostamiseks ja väljastamiseks.

3.   Organisatsioonil peab olema menetlus kaubavagunite õigeaegselt hooldusse saatmiseks.

4.   Organisatsioonil peab olema menetlus kaubavagunite hoolduse eesmärgil või defektide avastamisel käigust mahavõtmiseks.

5.   Organisatsioonil peab olema menetlus teostatud hoolduse ja kaubavagunite hooldustõendi suhtes kohaldatud vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks.

6.   Organisatsioonil peab olema menetlus uuesti käikuandmise teate väljastamiseks, võttes arvesse hooldusdokumente.

7.   Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt uuesti käikuandmise teadet.

8.   Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb hoolduse teostamise funktsiooni puhul tagada vähemalt järgmine:

a)

kehtivad eeskirjad ja tehnilised kirjeldused;

b)

iga kaubavaguni hoolduskava;

c)

varuosade loetelu, sh iga osa piisavalt üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis võimaldab varuosa asendamist identse osaga, millel on sama garantii;

d)

materjalide loetelu, sh nende piisavalt üksikasjalik kasutuskirjeldus ning vajalik tervise- ja ohutusteave;

e)

ohutust mõjutava tegevuse spetsifikatsioonide kaust, mis sisaldab komponentide sekkumis- ja kasutuspiiranguid;

f)

selliste komponentide või süsteemide loetelu, mille suhtes kohaldatakse õiguslikke nõudeid, ja kõnealuste nõuete loetelu (sh õhupaagid ja ohtlike kaupade veoks ettenähtud tsisternid);

g)

kogu muu asjakohane ohutusteave vastavalt organisatsiooni tehtud riskihindamisele.

9.   Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb huvitatud osalistele edastada vähemalt uuesti käikuandmise teade koos kasutajate (raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate) suhtes asjakohaste kasutuspiirangutega.

10.   Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb registreerida vähemalt:

a)

hooldustellimused;

b)

uuesti käikuandmise teade koos raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate suhtes asjakohaste kasutuspiirangutega.

IV.   Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid

1.   Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:

a)

kontrollitakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni poolt seoses tellitud toimingutega edastatud teabe täielikkust ja asjakohasust;

b)

kontrollitakse nõutavate asjakohaste hooldusdokumentide ja hooldusteenuste osutamise suhtes kehtivate muude standardite kasutamist vastavalt hooldustellimustele;

c)

tagatakse, et kõigile asjaomastele töötajatele on kättesaadavad kõik ajakohased hooldustellimustes sisalduvad hooldusspetsifikatsioonid (st need sisalduvad sisetöökorraldustes);

d)

tagatakse, et kõigile asjaomastele töötajatele on kättesaadavad kõik hooldustellimustes sisalduvates kohaldatavates eeskirjades ja osutatud standardites määratletud asjakohased hooldusspetsifikatsioonid (st need sisalduvad sisetöökorraldustes).

2.   Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et:

a)

komponente (sh varuosasid) ja materjale kasutatakse vastavalt hooldustellimustele ja tarnija dokumentatsioonile;

b)

komponente ja materjale hoitakse, käideldakse ja transporditakse viisil, mis hoiab ära nende kulumise ja kahjustumise ning vastab hooldustellimustes ja tarnija dokumentatsioonis ettenähtule;

c)

kõik komponendid ja materjalid, sh need, mis on kliendi tarnitud, vastavad asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele ning asjaomaste hooldustellimuste nõuetele.

3.   Organisatsioonil peab olema menetlus sobivate ja piisavate rajatiste, seadmete ja töövahendite kindlaksmääramiseks, leidmiseks, tagamiseks, registreerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, et organisatsioon saaks osutada hooldusteenuseid vastavalt hooldustellimustele ja muudele kehtivatele spetsifikatsioonidele, ning millega tagatakse:

a)

hoolduse ohutu teostamine, sh hooldustöötajate tervis ja ohutus;

b)

ergonoomika ja tervisekaitse, sh ka kasutajate ja IT-süsteemide või diagnostikaseadmete vahelised liidesed.

4.   Kui see on kehtivate tulemuste tagamiseks vajalik, peab organisatsioonil olema menetlus, millega tagatakse mõõtmisseadmete:

a)

kalibreerimine või kontroll ettenähtud sagedusega või enne kasutamist vastavalt rahvusvahelistele, riiklikele või tööstusharu mõõtmisstandarditele; kui selliseid standardeid ei ole, tuleb kalibreerimise või kontrolli alus registreerida;

b)

reguleerimine või ümberreguleerimine vastavalt vajadusele;

c)

identifitseerimine nende kalibreerimisstaatuse kindlakstegemiseks;

d)

kaitsmine kohanduste eest, mis muudaksid mõõtmistulemuse kehtetuks;

e)

kaitsmine kahjustumise ja rikkumise eest käsitsemise, hoolduse ja hoiu ajal.

5.   Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse kõigi rajatiste, seadmete ja töövahendite nõuetekohane kasutamine, kalibreerimine, säilitamine ja hooldus vastavalt dokumenteeritud korrale.

6.   Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse tehtud hooldustööde vastavust hooldustellimustele ja väljastatakse hooldustõend, mis sisaldab võimalikke kasutuspiiranguid.

7.   Kui riskihindamisprotsessi (ja eelkõige I jao punkti 2.4) kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, hõlmab töökeskkond mitte üksnes töökodasid, kus hooldus toimub, vaid ka töökohahoonetest väljaspool paiknevaid rööbasteid ja kõiki kohti, kus hooldust tehakse.

8.   Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid tegevusi:

a)

ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine);

b)

mittepurustav katsetamine;

c)

veeremi lõplik katsetamine ja hooldustõend;

d)

pidurisüsteemide, rattapaaride ja veoseadmete hooldustoimingud ning ohtlike kaupade veoks ettenähtud kaubavaguni komponentide, nt tsisternide, klappide jm hooldustoimingud;

e)

muud ohutust mõjutavad kindlaksmääratud erivaldkonnad.

9.   Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vagunipargi hoolduse juhtimise ja hoolduse arendamise funktsioonile anda vähemalt järgmine teave:

a)

hooldustellimuste kohaselt tehtud tööd;

b)

kõik organisatsiooni poolt kindlakstehtud võimalikud vead või defektid seoses ohutusega;

c)

hooldustõend.

10.   Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb registreerida vähemalt järgmine:

a)

kõikide ohutust mõjutavate toimingutega seotud rajatiste, seadmete ja töövahendite ühesed identifitseerimisandmed;

b)

kõik tehtud hooldustööd, sealhulgas nende tegemiseks kasutatud töötajad, töövahendid, seadmed, varuosad ja materjalid ning arvestades järgmist:

i)

organisatsiooni asutamiskohas kehtivad asjaomased riiklikud eeskirjad;

ii)

hooldustellimustes esitatud nõuded, sh dokumenteerimisnõuded;

iii)

lõplik katsetamine ja otsus hooldustõendi kohta;

c)

hooldustellimustega ja hooldustõenditega nõutavad kontrollimeetmed;

d)

kalibreerimise ja kontrolli tulemused, kusjuures ettenähtud nõuete seireks ja mõõtmiseks kasutatava arvutitarkvara puhul tuleb enne esmast kasutamist kontrollida ja vajaduse korral uuesti kontrollida tarkvara sobivust asjaomase ülesande täitmiseks;

e)

varasemate mõõtmistulemuste kehtivus, kui leitakse, et mõõteriist ei vasta nõuetele.


(1)  ELT L 108, 29.4.2009, lk 4.

(2)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.


IV LISA

Image

Image

Image

Image


V LISA

Image

Image

Image


VI LISA

„I LISA

Image


11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/47


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 446/2011,

10. mai 2011,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit teatavate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 13. augustil 2010. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatavate rasvalkoholide ja nende segude (edaspidi „uurimisalune toode”) impordi suhtes liitu.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kahe liidu tootja, Cognis GmbH ja Sasol Olefins & Surfactants GmbH (edaspidi „kaebuse esitajad”), 30. juunil 2010. aastal esitatud kaebuse alusel. Mõlemad kõnealused äriühingud tegutsevad Saksa õiguse alusel tootmiskohtadega Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Kõnealuste äriühingute toodang moodustab suure osa, kõnealusel juhul üle 25 %, uurimisaluse toote toodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomastest riikidest pärit kõnealuste toodete dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisavana menetluse õigustatud algatamiseks.

1.2.   Menetlusega seotud isikud

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele asjaomastele importijatele/edasimüüjatele ja kasutajatele, menetluse algatamise suhtes asjaomaste ekspordiriikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teatada kirjalikult oma seisukohtadest ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Arvestades kaebuse alusel kindlaks tehtud importijate suurt arvu, kavandati algatamisteates kohaldada importijate suhtes algmääruse artikli 17 lõike 1 kohast väljavõttelist uuringut. Neli importijat esitasid nõutud teabe ja andsid enda valimisse kaasamiseks nõusoleku algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Pidades silmas endast teatanud importijate väikest arvu, otsustati väljavõttelist uuringut mitte kohaldada.

(6)

Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, liidu tootjatele, kõikidele teadaolevatele asjaomastele importijatele, kasutajatele ja tarnijatele ning kõikidele teistele huvitatud isikutele, kes olid seda taotlenud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

Vastused küsimustikule saadi viielt liidu tootjalt, kahelt importijalt, 21 kasutajalt liidus, kahelt India eksportivalt tootjalt, kahelt Indoneesia eksportivalt tootjalt ja nendega seotud kaubandusettevõtjatelt ning kolmelt Malaisia eksportivalt tootjalt ja nendega seotud kaubandusettevõtjatelt.

(8)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

liidu tootjad:

Cognis GmbH, Saksamaa;

Cognis France S.A.S, Prantsusmaa;

Sasol Olefins & Surfactants GmbH, Saksamaa;

b)

liidu importijad:

Oleo solutions Ltd, Ühendkuningriik;

c)

kasutajad liidus:

Henkel AG & Co., Saksamaa;

PCC Rokita SA, Poola;

Procter & Gamble International Operations SA, Šveits;

Unilever, Holland;

Zshimmer & Schwarz italiana SpA, Itaalia;

d)

India eksportivad tootjad:

Godrej Industries Limited, Mumbai ja Taluka Valia;

VVF Limited, Mumbai;

e)

Indoneesia eksportivad tootjad:

P.T. Ecogreen Oleochemicals ja sellega seotud äriühingud, Batam, Singapur, Dessau;

P.T. Musim Mas ja sellega seotud äriühingud, Medan, Singapur, Hamburg;

f)

Malaisia eksportivad tootjad:

Fatty Chemical Malaysia Sdn. Bhd. ja sellega seotud äriühingud, Prai, Emmerich;

KL-Kepong Oleomas Sdn. Bhd. ja sellega seotud äriühingud, Petaling, Jaya, Hamburg;

Emery Oleochemicals Sdn. Bhd., Telok Panglima Garang.

1.3.   Uurimisperiood

(9)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(10)

Vaatlusalune toode on Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit küllastunud rasvalkoholid süsinikuahela pikkusega C8, C10, C12, C14, C16 ja C18 (välja arvatud hargahelaga isomeerid), sealhulgas ühepikkuse süsinikuahelaga küllastunud rasvalkoholid ja segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C6-C8, C6-C10, C8-C10, C10-C12 (mida üldiselt liigitatakse C8-C10 alla), ning segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C12-C14, C12-C16, C12-C18, C14-C16 (mida üldiselt liigitatakse C12-C14 alla), ning segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C16-C18, mis praegu liigitatakse CN-koodide ex 2905 16 85, 2905 17 00, ex 2905 19 00 ja ex 3823 70 00 alla.

(11)

Uurimisalune toode on vahetoode, mida toodetakse looduslikest (õlikeemia) või sünteetilistest (naftakeemia) lähteainetest, nagu looduslikud rasvad ja õlid, toornafta, maagaas, maagaasi kondensaadid ja kivisüsi. Seda kasutatakse peamiselt lähteainena rasvalkoholi sulfaatide, rasvalkoholi etoksülaatide ja rasvalkoholi eetersulfaatide (niinimetatud pindaktiivsete ainete) tootmiseks. Pindaktiivseid aineid kasutatakse pesu-, majapidamis-, puhastusainetes ning isikliku hügieeni toodete tootmiseks.

2.2.   Samasugune toode

(12)

On kindlaks tehtud, et Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast liitu eksporditava toote, kõnealustes riikides toodetud ja siseturul müüdud toote nagu ka liidus liidu tootjate toodetud ja müüdud toote füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusotstarve on samasugused. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

Uurimise käigus väitsid teatavad isikud, et üks kaebuse esitajatest tootis ühes oma tootmiskohtadest toodet, mis sisaldas tootevaliku määratlusega hõlmamata hargahelaga isomeeri molekule, ja seetõttu ei saaks kõnealust toodet käsitada samasuguse tootena. Esialgu tehtud otsuse järgi on kõnealune väide õigustatud ja seepärast ei ole kasutatud kõnealuse tootjaga seotud andmeid kahju analüüsimisel. Tuleb märkida, et kaks muud äriühingut, kellest üks tegi uurimise ajal koostööd, arvati liidu tootmisharu määratlusest välja samal põhjusel.

3.   DUMPING

3.1.   India

3.1.1.   Normaalväärtus

(14)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Tuvastati, et iga eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline.

(15)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(16)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(17)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(18)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

3.1.2.   Ekspordihind

(19)

Mõlemad India eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Ekspordihinnad määrati seepärast kindlaks kõnealuste sõltumatute klientide poolt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

3.1.3.   Võrdlus

(20)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(21)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude erinevuste suhtes.

(22)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et nende puhul tuleks ühele kaebuse esitajale uurimisperioodi jooksul tehtud müük dumpingumarginaali arvutamisel jätta arvestamata, sest kõnealune müük toimus märkimisväärses koguses ja kindlalt kokku lepitud hinna alusel. Puudub siiski õiguslik põhjendus, miks vaatlusaluse toote sellist eksporti ei peaks arvestama. Seepärast lükatakse mõlema eksportiva tootja väited tagasi.

(23)

Mõlemad eksportivad tootjad nõudsid vääringu ümberarvestamise kohandamist, väites, et alates novembrist 2009 tugevnes India ruupia pidevalt euro suhtes, millel võinuks olla moonutav mõju dumpingu arvutustele. Väide oli seotud alates jaanuarist 2010 eurodes toimunud müügiga ja hõlmas taotlust, mille kohaselt kõnealuse müügi vääringu India ruupiatesse ümberarvestamiseks tuleb selle kuu, kui müük toimus, vahetuskurss asendada kaks kuud varasema vahetuskursiga. Artikli 2 lõike 10 punktis j on tõesti sätestatud kohandamine vahetuskursi ümberarvestamise kaudu teatavatel tingimustel. Märgitakse siiski, et India ruupia tugevnes alles uurimisperioodi teises pooles. Lisaks on täheldatud, et mõlemad India äriühingud tõstsid kõnealusel perioodil üsna sageli oma hindu peamiste klientide jaoks liidus ning et kaebuse esitajate poolt liidus kehtestatud hinnad kasvasid samuti püsivalt uurimisperioodi teises pooles. Seetõttu puuduvad selged tõendid selle kohta, et India ruupia tugevnemine ei olnud õigeaegselt kajastatud hinnas, mida India eksportivad tootjad ELi klientidelt nõudsid, või et sel olnuks põhjendamatult negatiivne mõju dumpingu arvutustele. Seepärast lükati mõlema äriühingu väited tagasi.

3.1.4.   Dumpingumarginaal

(24)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati India koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(25)

Kaebuse esitaja ja koostööd teinud India eksportivate tootjate saadud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Indias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal India suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(26)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal

Godrej Industries Limited

9,3 %

VVF Limited

4,8 %

Kõik muud äriühingud

9,3 %

3.2.   Indoneesia

3.2.1.   Normaalväärtus

(27)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Tuvastati, et iga eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline.

(28)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(29)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(30)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(31)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(32)

Kui eksportiv tootja ei müünud konkreetset tooteliiki omamaisel turul, siis arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(33)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel eksportiva tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

3.2.2.   Ekspordihind

(34)

Eksportivate tootjate eksportmüük liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või liidus ja Singapuris asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu.

(35)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus või Singapuris asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(36)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud kaubandusettevõtja selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja liidus.

3.2.3.   Võrdlus

(37)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(38)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude erinevuste suhtes.

(39)

Üks äriühing nõudis kohandamist toote füüsikaliste omaduste erinevuste tõttu sellel alusel, et ta eksportis uurimisalust toodet ELi nii vedelas olekus kui ka tahkel kujul, samas kui ta müüs seda siseturul ainult tahkel kujul ning vedelas olekus toote hinnad on madalamad kui tahkel tootel. Äriühing ei esitanud siiski arvutust sellise kohandamise kohta. Tahkete ja vedelate uurimisaluste toodete ekspordihindade lihtne võrdlus ei saa olla füüsikaliste omaduste erinevuste alusel kohandamise tegemise aluseks. Lisaks ei võimalda äriühingu raamatupidamise süsteem nõuetekohaselt eristada tahkete ja vedelate toodete vahelise maksumuse erinevusi. Seetõttu puudus usaldusväärne viis võimaliku kohandamise arvutamiseks ja nõue tuli tagasi lükata.

(40)

Kaebuse esitajad esitasid väite, et energiakulude maksumus Indoneesias on moonutatud seoses väga odavate ja subsideeritud energiahindadega. Nad ei esitanud siiski mingit põhjendatud teavet, kuidas selline moonutatud, nii omamaiseks kui ka eksporttootmiseks kasutatav, energiamaksumus võiks mõjutada dumpingu arvutamist. Seega lükati väide tagasi.

3.2.4.   Dumpingumarginaal

(41)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati Indoneesia koostööd teinud eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(42)

Kaebuse esitaja ja koostööd teinud Indoneesia eksportivate tootjate saadud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Indoneesias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal Indoneesia suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(43)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal

P.T. Ecogreen Oleochemicals

6,3 %

P.T. Musim Mas

7,6 %

Kõik muud äriühingud

7,6 %

3.3.   Malaisia

3.3.1.   Normaalväärtus

(44)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Kahe koostööd teinud eksportiva tootja puhul tuvastati, et eksportivate tootjate samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline. Järelejäänud koostööd teinud eksportiva tootja puhul ei tuvastatud uurimisperioodil müüki omamaisel turul.

(45)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(46)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(47)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(48)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(49)

Kui eksportiv tootja ei müünud konkreetset tooteliiki omamaisel turul, siis arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(50)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel eksportiva tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(51)

Eksportiva tootja puhul, kellel ei toimunud uurimisperioodil omamaist müüki, võeti müügimahu, üldiste ja halduskulude ning kasumi aluseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile a kahe teise uurimisaluse eksportiva tootja samasuguse toote tootmise ja müügiga Malaisia turul seotud tegelike mahtude kaalutud keskmine.

3.3.2.   Ekspordihind

(52)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu.

(53)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(54)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud kaubandusettevõtja selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja liidus.

3.3.3.   Võrdlus

(55)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(56)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude arvesse võtmiseks.

(57)

Üks Malaisia eksportiv tootja väitis, et temaga seotud liidu äriühing on tegelikkuses valmistaja ekspordiosakond. Sellest lähtuvalt väitis äriühing, et tehasest hankimise tasandil kehtestatud hinnast tuleks teha ülemääraseid mahaarvamisi, kui on tehtud müügi, üld- ja halduskulude ning kasumi täielikud kohandamised vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Sellega seoses tuvastati, et seotud äriühing väljastas arved liidu klientidele ning et liidu klientide maksed läksid seotud äriühingule. Lisaks tuleb märkida, et seotud äriühingu tehtud müük sisaldas kasumimarginaali. Samuti selgus ettevõtja finantskontodelt, et ta oli kandnud tavapäraseid müügi-, üld- ja halduskulusid importimise ja edasimüügi vahelisel ajal. Seepärast ilmneb sellest, et seotud äriühing toimib tõesti tüüpilise importijana. Sellest tulenevalt lükati äriühingu väide tagasi.

(58)

Kaebuse esitajad esitasid Malaisia suhtes sama energiakulusid käsitleva väite, mis on nimetatud põhjenduses 40 Indoneesia kohta. Kõnealune väide lükati samuti tagasi samadel põhjustel.

3.3.4.   Dumpingumarginaal

(59)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati Malaisia koostööd teinud eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(60)

Kaebuse ja koostööd teinud Malaisia eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Malaisias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal Malaisia suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(61)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal

Fatty Chemical Malaysia Sdn. Bhd.

13,8 %

KL-Kepong Oleomas Sdn. Bhd.

5,0 %

Emery Oleochemicals Sdn. Bhd.

5,3 %

Kõik muud äriühingud

13,8 %

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(62)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet kaks tuntud tootjat ja veel mõned väga väiksed tootjad. Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ning liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid. Selle alusel toodeti liidus uurimisperioodil vaatlusalust toodet kokku hinnanguliselt 400 000 kuni 500 000 tonni. Need liidu tootjad, kelle toodang esindab liidu kogutoodangut, moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(63)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühte kaebuse esitajatest ei tuleks käsitada liidu tootmisharu osana, sest kõnealune äriühing importis vaatlusalust toodet uurimisperioodil. Kontrollimisel selgus siiski, et kõnealuse äriühingu asjaomastest riikidest uurimisperioodil imporditud toote protsent oli suhteliselt madal ja seega ebaoluline tema toodangu ja samasuguse toote võrdluses. Lisaks oli import peamiselt ajutine. Seepärast võib kinnitada, et kõnealuse äriühingu põhitegevusala on uurimisaluse toote müük ELis ja peamine huvi on liidu tootjale omane. Tulemusena on esialgu otsustatud, et kõnealune väide ei ole õigustatud.

4.2.   Liidu tarbimine

(64)

Tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti liidu tootmisharu kogumüügist liidu turul, mida käsitati suletud turuna, ja koguimpordist (Eurostati andmete põhjal). Kuna Eurostati andmetes käsitleti ka mõningaid muid tooteid kui vaatlusalune toode, siis tehti asjakohased kohandused. Konfidentsiaalsuse säilitamiseks on teave esitatud indeksitena (2007 = 100).

Liidu tarbimine

2007

2008

2009

Uurimisperiood

tonni

100

102

97

102

Δ% aastas

 

2,2 %

–4,8 %

4,6 %

Allikas: Eurostat, kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused.

(65)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine pisut, 2 % võrra. Kõigepealt suurenes tarbimine 2007. aastast kuni 2008. aastani 2,2 %, seejärel aga vähenes 2008. aastast kuni 2009. aastani 4,8 %. Tarbimine paranes 2009. aastast uurimisperioodi lõpuni 4,6 %.

(66)

Majanduslangus mõjutas tarbimise vähenemist alates 2008. aastast, mil vaatlusaluse toote kasutajad kogesid oma toodete nõudluse vähenemist. Uurimisperioodi alguses turusituatsioon pisut paranes ning sellega kaasnes vaatlusaluse toote nõudluse kasv võrreldes 2009. aasta esimese poolega.

4.3.   Import asjaomastest riikidest liitu

4.3.1.   Kumulatsioon

(67)

Komisjon kaalus, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel. Kõnealuse artikliga nähakse ette, et kahest või enamast riigist toimuva impordi mõjusid, mille suhtes dumpinguvastane uurimine toimub samal ajal, hinnatakse kumulatiivselt üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et: a) igast riigist pärit impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtasemest ning kõnealuse impordi maht ühestki riigist ei ole tähtsusetu; ja b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise ning importtoodete ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

(68)

Iga vaatlusaluse riigi impordi puhul ületavad kehtestatud dumpingumarginaalid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtaset, st 2 % ekspordihinnast, ja iga vaatlusaluse riigi impordimaht ületab algmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud 1 % turuosa künnist.

(69)

Lisaks näitas uurimine, et konkurentsitingimused nii dumpinguhinnaga importtoodete vahel kui ka dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse toote vahel olid samasugused. Tuvastati, et kõikide asjaomaste riikide keskmised impordihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil, järgides ühesugust suundumust. Lisaks sellele olid asjaomastest riikidest imporditud uurimisalused tooted igas suhtes samasugused, nad on üksteisega asendatavad ning neid turustatakse liidus võrreldavate müügikanalite kaudu ning samasugustes äritingimustes, seega konkureerivad nad üksteisega ja liidus toodetava uurimisaluse tootega.

(70)

Selle põhjal on esialgu järeldatud, et kõik kumulatsiooni tingimused on täidetud ja sellest tulenevalt tuleks asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõjusid kahju analüüsi eesmärgil hinnata ühiselt.

4.3.2.   Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi maht, hind ja turuosa

Import asjaomastest riikidest

2007

2008

2009

Uurimisperiood

tonni

112 523

177 286

165 386

176 279

Indeks: 2007 = 100

100

158

147

157

Δ% aastas

 

57,6 %

–6,7 %

6,6 %

Turuosa

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

154

151

154

Δ% aastas

 

54,2 %

–2,0 %

1,9 %

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

942

1 017

837

882

Indeks: 2007 = 100

100

108

89

94

Δ% aastas

 

8 %

–18 %

5 %

Allikas: Eurostat ja küsimustike vastused.

(71)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt 57 %. Kasv oli suurim 2007. ja 2008. aasta vahel, kui import suurenes 58 %. Import vähenes seejärel pisut 2009. aastal, kuid suurenes jälle 2008. aasta tasemini uurimisperioodi jooksul.

(72)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad kõikusid palju vaatlusaluse perioodi jooksul, peegeldades üldist 6 % langust. Kogu vaatlusaluse perioodi vältel olid asjaomaste riikide keskmised impordihinnad alati madalamad kui muu maailma ja liidu tootmisharu kehtestatud hinnad, mille tulemuseks oli seega asjaomaste riikide turuosa suurenemine.

(73)

Kokku suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi maht vaatlusaluse perioodi jooksul 54 %. Suurim tõus toimus 2007. ja 2008. aasta vahelisel ajal. Import vähenes pisut majanduskriisi ajal, mis vähendas 2008. ja 2009. aasta vahelisel ajal asjaomaste riikide turuosa 2 %, kuid seejärel taastasid nad kõnealuse turuosa vaatlusaluse perioodi lõpuks.

4.3.2.1.   Hinna allalöömine

(74)

Hinna allalöömise analüüsiks võrreldi liidu tootmisharu tooteliikide tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatutele klientidele liidu turul vastavate asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud, et võtta arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid. Selline hinnavõrdlus viidi läbi samal kaubandustasandil toimunud tehingutega, vajadusel nõuetekohaste kohandustega, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootmisharu müügihindadest uurimisperioodil, näitas olulisi hinna allalöömise marginaale (kuni 16 %). Kõnealused hinna allalöömise marginaalid tõendavad asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurvet liidu turule.

(75)

Hinna allalöömise marginaalid olid asjaomaste riikide puhul järgmised:

Riik

Hinna allalöömise marginaal

India

alates – 0,5 % kuni 16 %

Indoneesia

alates – 12,1 % kuni – 3,2 %

Malaisia

alates – 10,4 % kuni 15,1 %

4.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord  (3)

4.4.1.   Sissejuhatavad märkused

(76)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta aastast 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni.

4.4.2.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Liidu tootmisharu toodang

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

90

77

83

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

109

103

98

Tootmisvõimsuse rakendamine

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

83

75

85

Allikas: küsimustike vastused

(77)

Alates 2007. kuni 2009. aastani vähenes liidu toodang oluliselt 23 %, kuid paranes mõnevõrra 2009. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal, mille tulemusena oli kogulangus vaatlusalusel ajavahemikul 17 %. Tuleks märkida, et kuigi liidu tarbimine vähenes 2008. aastast 2009. aastani ligikaudu 5 %, langes liidu tootmisharu toodang palju rohkem – 15 %, ja et talle ei olnud kasu uurimisperioodil toimunud liidu tarbimise taastumisest.

(78)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %. Pärast suurenemist 2008. aastal ligikaudu 9 %, langes see järgnevatel aastatel, mille tulemuseks oli vaatlusaluse perioodi kogulangus 2 %.

(79)

Kooskõlas toodangumahu vähenemisega vähenes olemasolev tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil siiski 15 %. Suurim langus toimus 2009. aastal üldise majanduskriisi ajal ja see paranes pisut uurimisperioodi jooksul.

4.4.3.   Müük ja turuosa

(80)

Allolevas tabelis on esitatud müügiandmed, mis käsitlevad liidu turul esimesele sõltumatule kliendile müüdud toodete mahtu ja väärtust.

Müügimaht sõltumatutele klientidele liidus

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

85

79

82

Δ% aastas

 

–15,4 %

–6,5 %

4,3 %

Müügiväärtus sõltumatutele klientidele liidus (eurodes)

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

102

85

88

Δ% aastas

 

1,6 %

–16,6 %

3,9 %

Liidu tootmisharu turuosa

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

88

87

88

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike vastused

(81)

Müügimahud ja turuosa vähenesid 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel vastavalt 18 % ja 12 %. Vaatlusaluse perioodi alguses, 2007. aastast kuni 2008. aastani, vähenes liidu tootmisharu turuosa, vaatamata liidu tarbimise suurenemisele 15 %, ning tootmisharu kaotas 12 % oma turuosast. 2009. aastal liidu tarbimine vähenes, mille tulemusel kaotas liidu tootmisharu lisaks müügimahust 6,5 %. Kooskõlas liidu tarbimise suurenemisega kasvas liidu müük uurimisperioodil pisut. Turuosa jäi siiski 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni muutumatuks.

4.4.4.   Liidu tootmisharu keskmine ühikuhind

Ühiku hind, müük sõltumatutele klientidele ELis

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

120

107

107

Δ% aastas

 

20,1 %

–10,8 %

–0,4 %

Allikas: küsimustike vastused

(82)

Hinnad suurenesid 2007. aastast kuni 2008. aastani märkimisväärselt 20 %. Tuleb märkida, et eksportivad tootjad tõstsid kõnealusel perioodil samuti oma hindu, kuigi palju vähem kui liidu tootmisharu.

(83)

2009. aastal oli liidu tootmisharu sunnitud vastuseks suurenenud impordile asjaomastest riikidest hindu vähendama. 2008. aastal oli import kõnealustest riikidest kasvanud 57 % ja nende hinnad olid oluliselt madalamad kui liidu tootmisharul. Liidu tootmisharu ei suutnud siiski vähendada oma hindu eksportivate tootjatega samale tasemele.

(84)

Uurimisperioodi jooksul hoidis liidu tootmisharu 2009. aasta hinnataset, mille tulemuseks oli hinna üldine suurenemine vaatlusalusel perioodil 7 %.

4.4.5.   Varud

(85)

Liidu tootmisharu varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 33 %. Varude tase vähenes eriti märkimisväärselt 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, 51 % võrra.

Liidu tootmisharu lõppvarud

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

128

86

67

Δ% aastas

 

27,7 %

–33,0 %

–21,1 %

Varu toodangu suhtes

5,0 %

7,1 %

5,6 %

4,1 %

Allikas: küsimustike vastused

4.4.6.   Tööhõive, töötasud ja tootlikkus

Liidu tootmisharu tööhõive

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Vaatlusaluse tootega seotud töötajad (sealhulgas tootjad, kes ei andnud endast teada)

Indeks: 2007 = 100

100

97

91

87

Keskmine töötasu töötaja kohta (eurodes)

Indeks: 2007 = 100

100

102

101

106

Tootlikkus (ühikut töötaja kohta)

Indeks: 2007 = 100

100

93

85

96

Allikas: küsimustike vastused

(86)

Seoses liidu tootmisharu kärpimisega seotud tegevustega on töötajate arvu vaatlusalusel perioodil vähendatud 13 %. Tööjõukulud töötaja kohta on vaatlusalusel perioodil pisut suurenenud, 6 % võrra. Seda on käsitatud loomuliku kasvuna ning see on olnud väiksem kui vaatlusaluse perioodi inflatsioonimäär.

4.4.7.   Kasumlikkus, rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Sõltumatutele klientidele müügi kasumlikkus ELis

2007

2008

2009

Uurimisperiood

puhaskahjumi % käibe kohta

Indeks: 2007 = 100

100

76

408

236

Liidu tootmisharu negatiivne rahavoog (eurodes)

Indeks: 2007 = 100

100

– 249

1 178

439

Sõltumatutele klientidele ELis müügi rahavoog (%)

–1,3 %

3,7 %

–24,5 %

–7,9 %

Indeks: 2007 = 100

100

– 285

1 899

609

Liidu tootmisharu investeeringud (eurodes)

Indeks: 2007 = 100

100

56

68

65

Δ% aastas

 

–43,8 %

20,6 %

–4,2 %

Liidu tootmisharu negatiivne investeeringutasuvus 2007 = 100

100

136

510

320

Allikas: küsimustike vastused

(87)

Liidu tootmisharu kasumlikkus määrati kindlaks, väljendades samasuguse toote müügist saadud maksueelset puhaskasumit (kõnealusel juhul kahjumit) protsendina kõnealuse müügi käibest. Tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kasumlikkus on olnud negatiivne alates vaatlusaluse perioodi algusest 2007. aastal ning vaatlusaluse perioodi ajal suurenes kahjum oluliselt. Pärast kahjumi vähenemist 2008. aastal suurenes see taas märkimisväärselt üldise majanduskriisi ajal 2009. aastal. Majanduse taastumine uurimisperioodil võimaldas liidu tootmisharul siiski vähendada oma kahjumit käibe osas, kuid see jäi taas kasumi positiivse tasemeni jõudmisest ikkagi kaugele.

(88)

Rahavoogude suundumus, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti kasumlikkuse suundumust. Rahavoog oli 2007. aastal negatiivne ja näitas vaatlusalusel perioodil olulist langust. Sama võib öelda investeeringutasuvuse kohta, mille puhul ilmnes samasugune negatiivne areng, mis on kooskõlas liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi negatiivsete tulemustega.

(89)

Eelnevast tulenevalt halvenes ka liidu tootmisharu investeerimisvõime, sest vaatlusalusel perioodil vähenes rahavoog märkimisväärselt. Selle tulemusena vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 35 %.

4.4.8.   Kasv

(90)

Liidu tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa siiski vähenesid kõnealusel perioodil vastavalt 18 % ja 12 %.

4.4.9.   Tegeliku dumpingumarginaali suurus

(91)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule käsitada tühisena.

4.5.   Järeldus kahju kohta

(92)

Uurimise tulemusena selgus, et enamik kahjunäitajaid nagu tootmismaht (– 17 %), tootmisvõimsuse rakendamine (– 13 %), müügimaht (– 18 %), turuosa (– 12 %) ja tööhõive (– 14 %) halvenesid vaatlusalusel perioodil. Lisaks halvenesid oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud näitajad nagu rahavoog ja kasumlikkus. See tähendab, et ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali vähenes eelkõige uurimisperioodil.

(93)

Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

5.1.   Sissejuhatus

(94)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 kontrolliti, kas asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, tagamaks, et nende tegurite tekitatud võimalikku kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

5.2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(95)

Uurimisel selgus, et liidu tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht asjaomastest riikidest suurenes märkimisväärselt, s.o 57 % võrra.

(96)

Dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest avaldas survet liidu tootmisharule eriti 2008. aastal, kui kõnealune import kasvas 58 %. Sellel aastal olid asjaomaste riikide hinnad Eurostati andmete alusel palju madalamad kui liidu tootmisharul. Selle tulemusel kaotas liidu tootmisharu ligikaudu 12 % turuosast, samal ajal kui asjaomased riigid suurendasid oma turuosa 54 %.

(97)

Vastuseks sellele survele vähendas liidu tootmisharu oma hindu 2009. aastal. Kuigi impordimaht asjaomastest riikidest vähenes (– 6,7 %) kooskõlas majanduslanguse ja ELi turu kahanemisega, vähenes impordihind rohkem kui liidu tootmisharu hind ja see takistas liidu tootmisharul kaotatud turuosa taastamist.

(98)

Uurimisperioodi jooksul pidi liidu tootmisharu lisaks vähendama oma hindu, kui samal ajal oli asjaomaste riikide põhjustatud hinna allalöömine kontrollitud ekspordiandmete alusel ikkagi 3 %. Liidu tootmisharu müügimaht (+ 4,3 %) ja väärtus (+ 3,9 %) taastusid pisut ja kuigi hinnaerinevus asjaomaste riikide impordihinna suhtes vähenes, ei suutnud liidu tootmisharu tarbimise taastumisest kasu saada ning tema turuosa jäi muutumatuks. Samal ajal suurenesid uurimisperioodil asjaomaste riikide impordimaht (6,6 %) ja turuosa (2 %).

5.3.   Muude tegurite mõju

(99)

Muud tegurid, mida uuriti seoses põhjuslikkusega, olid import muudest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus ja majanduskriisi mõju.

5.3.1.   Import muudest riikidest

Impordimaht muudest riikidest (Eurostat)

2007

2008

2009

Uurimisperiood

tonni

32 874

31 446

38 295

30 495

Indeks: 2007 = 100

100

96

116

93

Δ% aastas

 

–4,3 %

21,8 %

–20,4 %

Muude riikide turuosa

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

94

120

91

Δ% aastas

 

–6,4 %

27,9 %

–23,9 %

Keskmine hind (eurodes tonni kohta) muude riikide puhul (Eurostat)

1 217

1 358

1 129

1 122

Indeks: 2007 = 100

100

112

93

92

Δ% aastas

 

12 %

–17 %

–1 %

Allikas: Eurostat

(100)

Eurostati andmetel kahanes käesolevasse uurimisse kaasamata kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote import liitu vaatlusalusel perioodil 7 %. Kõnealuste riikide vastav turuosa kahanes samuti 9 %.

(101)

Kõnealuse impordi keskmine impordihind oli kõrgem asjaomaste riikide eksportivate tootjate hinnast ja liidu tootjate hinnast.

(102)

Eelöeldu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealustest kolmandatest riikidest pärit import ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulise kahju teket.

5.3.2.   Liidu tootmisharu eksporditegevus

Sõltumatutele klientidele suunatud eksportmüügi maht

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

38

52

45

Δ% aastas

 

–62,4 %

38,0 %

–14,0 %

Sõltumatutele klientidele suunatud eksportmüügi väärtus

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

78

74

76

Δ% aastas

 

–21,6 %

–5,9 %

3,5 %

Ühiku hind sõltumatutele klientidele suunatud eksportmüügi puhul

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Indeks: 2007 = 100

100

208

142

171

Δ% aastas

 

108,4 %

–31,9 %

20,3 %

(103)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu eksportmüügi maht 55 %. Selle vähenemise mõju on siiski osaliselt kompenseeritud asjaoluga, et ühiku keskmine müügihind suurenes samal perioodil 71 %, mille tõttu piirdus eksportmüügi väärtuse vähenemine 24 %. Koos faktiga, et eksportmüük moodustas uurimisperioodi jooksul kõigest 5 % kogumüügist, on see võimaldanud teha esialgse järelduse, et eksporditegevus ei ole olnud tegur, millel oleks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahjuga ja asjaomastest riikidest pärit impordiga.

5.3.3.   Majanduskriisi mõju

(104)

Majanduskriis tõi kaasa tarbimise kahanemise liidus ja hinnasurve. Uurimisaluse toote vähese nõudluse tulemusena vähenes liidu tootmisharu tootmine ning see mõjutas osaliselt ka müügihindade langust.

(105)

Tavapärastes majandustingimustes ja tugeva hinnasurve ning dumpinguhinnaga impordi taseme suurenemise puudumisel oleks liidu tootmisharul võinud tekkida mõned tarbimise langusest ja ühiku püsikulude suurenemisest tulenevad raskused seoses 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel toimunud tootmisvõimsuse rakendamise langusega. Kuid dumpinguhinnaga import tugevdas siiski majanduslanguse mõju ja muutis omahinnast kõrgema hinnaga müümise võimatuks.

(106)

Eespool öeldust nähtub, et majanduskriisist tingitud nõudluse vähenemine liidus suurendas liidu tootmisharu kantud kahju. Arvatakse siiski, et see ei mõjuta põhjuslikku seost, mis on kindlaks tehtud asjaomastest riikidest madala dumpinguhinnaga impordi suhtes.

5.4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(107)

Eespool esitatud analüüsist selgus, et vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa. Lisaks tuvastati, et kõnealune import toimus dumpinguhinnaga, mis oli madalam kui liidu turul liidu tootmisharu küsitud hind samasuguste tooteliikide puhul.

(108)

Asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa suurenemine toimus samaaegselt tarbimise üldise vähenemisega liidus vaatlusalusel perioodil ning ka liidu tootmisharu turuosa vähenemisega samal perioodil. Lisaks on asjaomastest riikidest pärit eksportivad tootjad alates 2008. aastast majanduslanguse ja liidu tarbimise vähenemise taustal suutnud säilitada oma turuosa, vähendades hindu, mis on veelgi alla löönud liidu hinna. Samal ajal täheldati liidu tootmisharu turuosa edasist vähenemist ja tema majandusolukorra peamiste näitajate halvenemist. Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit madala dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil tõesti järsult ning lõi pidevalt alla liidu tootmisharu hindu, mis viis liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemiseni, põhjustades uurimisperioodil suurt kahju.

(109)

Muude selliste teadaolevate tegurite uurimisel, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, selgus, et need ei ole piisavad, et tühistada asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vaheline põhjuslik seos.

(110)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus tehti nõuetekohaselt kindlaks ja eristati kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

6.   LIIDU HUVID

6.1.   Sissejuhatavad märkused

(111)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmine kõnealusel konkreetsel juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide seotud huvide, kaasa arvatud liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

6.2.   Liidu tootmisharu

(112)

Liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu. Tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil on kõik kahjunäitajad olnud negatiivse suundumusega. Eriti suur mõju oli liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu rahavoog, investeeringutasuvus ja kasumlikkus. Meetmete puudumisel on majandusolukorra edasine halvenemine liidu tootmisharus vägagi tõenäoline.

(113)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul tingimused tõhusaks kaubandustegevuseks ning võimaldab liidu tootmisharul viia uurimisaluse toote hind vastavusse mitmesuguste seotud kulude ja turutingimustega. Võib eeldada, et ajutiste meetmete kehtestamisega oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks edaspidi positiivne mõju tootmisharu finantsolukorrale ja kasumlikkusele.

(114)

Seepärast jõuti järeldusele, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit uurimisaluse toote impordile oleks liidu tootmisharu huvides.

6.3.   Importijad

(115)

Küsimustikud saadeti 21 liidu importijale. Ainult kaks importijat, mõlemad asukohaga Ühendkuningriigis, on teinud uurimisperioodil uurimises koostööd ning nad esindavad kokku 0,3 % asjaomaste riikide kogu impordist uurimisperioodil. Külastati vaid suuremat importijat kahest. Kontrollkäigu ajal keeldus kõnealune importija siiski oma arvetele juurdepääsu andmisest ning asjakohast teavet ei olnud seetõttu võimalik kontrollida. Kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tähendaks äriühingule suuremaid kulusid, oli siiski selge, et see ei tähendaks äriühingu tegevuse jaoks väga raskeid probleeme isegi samade klientide puhul või vajaduse korral äripiirkonna muutmisel.

(116)

Lähtudes olemasolevast teabest on jõutud järeldusele, et kuigi ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel oleks negatiivne mõju eespool mainitud importijale, peaks ta suutma vähemalt osa kulude suurenemisest üle kanda oma klientidele ja/või kasutada muid tarneallikaid. Seetõttu ei tohiks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel olla importijatele märkimisväärset negatiivset mõju.

6.4.   Kasutajad

(117)

Uurimisaluse toote kasutajad on menetlusega seoses näidanud üles suurt huvi. Ühendust võeti 97 kasutajaga ning 21 neist tegi uurimise käigus koostööd. Koostööd teinud kasutajad katsid 25 % vaatlusaluse toote impordist liitu uurimisperioodi jooksul. Kõnealused äriühingud asuvad liidu eri paigus ning tegutsevad majandusharudes, mis on seotud isikliku hügieeni toodete, majapidamis- ja tööstuslike pesuainetega.

(118)

Kõnealusest 21 äriühingust külastati viit äriühingut, mis katsid 18 % kogu ELi uurimisaluse toote impordist asjaomastest riikidest uurimisperioodi jooksul. Kontrollitud teabe põhjal selgus, et uurimisaluse toote osa oli kõnealuste äriühingute tootmisstruktuuridega seotud kuludes märkimisväärne, jäädes lõpptootest olenevalt 10 % ja 20 % vahele.

(119)

Viiest külastatud äriühingust kolmes töötas ligikaudu 15 % töötajatest vaatlusaluse toote kasutamisega seotud tootmisüksustes, ühes äriühingus oli nende osakaal ligikaudu 70 %, samal ajal kui teise kohta ei olnud võimalik kõnealust teavet saada äriühingu keerulise struktuuri ja toodete paljususe tõttu.

(120)

Uurimisperioodil moodustas uurimisaluse toote osakaal külastatud äriühingute tegevusest keskmiselt 22 %, samal ajal kui kõnealuse äritegevuse keskmine kasumimarginaal oli 6 %. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse kavandatavate meetmete suhteliselt madalat taset, hinnati esialgsete dumpinguvastaste tollimaksude mõju impordile asjaomastest riikidest üldiselt suhteliselt piiratuks. Mõned kasutajad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tekitab probleeme uurimisaluse toote kättesaadavusega liidus, arvestades, et liidus on ainult kaks suurtootjat ja et nõudlus uurimisaluse toote järele kasvab kogu aeg. Tuleb siiski märkida, et kavandatavate meetmete suhteliselt madal tase ei tohiks välistada võimalust uurimisaluse toote impordiks asjaomastest riikidest. Peale selle ei kasutanud liidu tootjad vaatlusalusel perioodil tootmiseks täisvõimsust. Lisaks sellele on samuti alati võimalik importida muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes meetmeid ei võeta. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(121)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on asjaomastest riikidest impordiga seotud meetmete üldine mõju siiski piiratud isegi siis, kui see osutub enamiku kasutajate suhtes tõenäoliselt negatiivseks. Seepärast on jõutud esialgsele järeldusele, et esitatud teabe põhjal ei avalda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes tõenäoliselt olulist negatiivset mõju vaatlusaluse toote kasutajatele.

6.5.   Järeldus liidu huvide kohta

(122)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, on jõutud esialgsele järeldusele, et kokkuvõttes puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kohaldavate ajutiste meetmete võtmata jätmist.

7.   AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(123)

Silmas pidades dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

7.1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(124)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(125)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(126)

Seepärast arvutati kahju kõrvaldamise tase dumpinguhinnaga impordi keskmise hinna ja liidu tootmisharu taotlushinna võrdluse alusel. Taotlushind tehti kindlaks, arvutades liidu tootmisharu nullkasumiga müügi hinna (kuna uurimisperioodi jooksul kandis tootmisharu kahjumit) ning lisades kõnealusele müügihinnale taotletava kasumimarginaali. Liidu tootmisharu väitis, et 15 % oleks asjakohane taotletav kasumimarginaal, kuid ta ei suutnud seda põhjendada. Seepärast kehtestati esialgne taotletav kasumimarginaal 7,7 %, mis vastab ühe kaebuse esitaja viimasele tegelikule kasumimarginaalile viimasel kasumlikul aastal enne vaatlusalust perioodi.

(127)

Turuhinnast madalama müügi keskmiseks marginaaliks kehtestati India puhul 24,2 %, Indoneesia puhul 9,1 % ja Malaisia puhul 25,7 %.

7.2.   Ajutised meetmed

(128)

Eespool märgitut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu või kahju kõrvaldamise kõige madalamale kindlaks tehtud tasemele. Kõigil juhtudel peale ühe põhinevad dumpinguvastase tollimaksu määrad dumpingumarginaalil.

(129)

Vastavalt eespool osutatule on kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, esialgu järgmised:

Riik

Äriühing

Ajutine dumpinguvastane tollimaks

India

VVF Limited

4,8

Kõik muud äriühingud

9,3

Indoneesia

P.T. Ecogreen Oleochemicals

6,3

P.T. Musim Mas

4,3

Kõik muud äriühingud

7,6

Malaisia

KL-Kepong Oleomas (KLK)

5,0

Emery

5,3

Kõik muud äriühingud

13,8

(130)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomastest riikidest ning toodetud nende äriühingute, seega konkreetselt nimetatud juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(131)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (4) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmise või müügiga tegelevates üksustes. Vajadusel muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(132)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(133)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamise korral uuesti läbi vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit küllastunud rasvalkoholide süsinikuahela pikkusega C8, C10, C12, C14, C16 ja C18 (välja arvatud hargahelaga isomeerid) suhtes, sealhulgas ühepikkuse süsinikuahelaga küllastunud rasvalkoholide ja segude, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C6-C8, C6-C10, C8-C10, C10-C12 (mida üldiselt liigitatakse C8-C10 alla), ning segude, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C12-C14, C12-C16, C12-C18, C14-C16 (mida üldiselt liigitatakse C12-C14 alla), ning segude suhtes, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C16-C18, ja mis praegu liigitatakse CN-koodide ex 2905 16 85, 2905 17 00, ex 2905 19 00 ja ex 3823 70 00 alla (TARIC-koodid 2905168510, 2905190060, 3823700011 ja 3823700091).

2.   Ajutine dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik

Äriühing

Ajutine dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

India

VVF Limited, Sion (East) Mumbai

4,8

B110

Kõik muud äriühingud

9,3

B999

Indoneesia

PT. Ecogreen Oleochemicals, Kabil, Batam

6,3

B111

P.T. Musim Mas, Tanjung Mulia, Medan, Sumatera Utara

4,3

B112

Kõik muud äriühingud

7,6

B999

Malaisia

KL-Kepong Oleomas Sdn Bhd, Petaling Jaya, Selangor Darul Ehsan

5,0

B113

Emery Oleochemicals (M) Sdn. Bhd., Kuala Langat, Selangor

5,3

B114

Kõik muud äriühingud

13,8

B999

3.   Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

4.   Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud taotleda käesoleva määruse vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, esitada kirjalikult oma seisukohad ning taotleda komisjonilt ärakuulamist ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 21 lõike 4 kohaselt võivad asjaomased isikud esitada märkusi käesoleva määruse kohaldamise kohta ühe kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuue kuu vältel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 10. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT C 219, 13.8.2010, lk 12.

(3)  Teave põhineb liidu tootmisharu küsimustiku vastustes esitatud kontrollitud andmetel ja see on väljendatud indeksitena (2007 = 100) või vahemikuna iga kord, kui on vaja säilitada konfidentsiaalsust.

(4)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Office Nerv- 105 B-105 Brussels.


11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/63


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 447/2011,

6. mai 2011,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Täidisega viinapuulehed valmistoiduna plekkpurgis. Toode koosneb viinapuulehtedesse keeratud riisi, sibula, sojaõli, soola, sidrunhappe, musta pipra, mündi ja tilli segust.

Toote koostis (massiprotsentides):

riis: umbes 50;

viinapuulehed: umbes 15;

sibul: umbes 9;

muud koostisained: õli, sool, maitseained ja vesi.

1904 90 10

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3 b ja 6 ning CN-koodide 1904, 1904 90 ja 1904 90 10 sõnastusega.

Tootele annab tema põhiomaduse riis.

Seepärast tuleb toode tema omaduste tõttu klassifitseerida üldreegli 3 b kohaselt rubriiki 1904.


11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/65


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 448/2011,

6. mai 2011,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Σταφίδα Ηλείας” („Stafida Ilias”) (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Kreeka taotlus registreerida nimetus „Σταφίδα Ηλείας” („Stafida Ilias”) (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOŞ


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 233, 28.8.2010, lk 20.


LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

KREEKA

Σταφίδα Ηλείας (Stafida Ilias) (KGT)


11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/67


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 449/2011,

6. mai 2011,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris teatavad nimetused [„Image” („Shaanxi ping guo”) (KPN), „Image” („Longjing Cha”) (KPN), „Image” („Guanxi Mi You”) (KPN), „Image” („Lixian Ma Shan Yao”) (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hiina Rahvavabariigi taotlus registreerida nimetused „

Image

” („Shaanxi ping guo”), „

Image

” („Longjing Cha”), „

Image

” („Guanxi Mi You”) ja „

Image

” („Lixian Ma Shan Yao”) (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealused nimetused registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetused registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOŞ


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 252, 18.9.2010, lk 16; ELT C 254, 22.9.2010, lk 6; ELT C 257, 24.9.2010, lk 3; ELT C 257, 24.9.2010, lk 7.


LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HIINA RAHVAVABARIIK

 

Image (Guanxi Mi You) (KPN)

 

Image (Lixian Ma Shan Yao) (KGT)

 

Image (Shaanxi ping guo) (KPN)

Klass 1.8.   Asutamislepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jms)

HIINA RAHVAVABARIIK

Image (Longjing Cha) (KPN)


11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/69


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 450/2011,

10. mai 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. mail 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. mai 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

78,3

MA

46,2

TN

107,9

TR

82,0

ZZ

78,6

0707 00 05

TR

76,8

ZZ

76,8

0709 90 70

MA

86,8

TR

123,0

ZZ

104,9

0709 90 80

EC

27,0

ZZ

27,0

0805 10 20

EG

51,1

IL

59,9

MA

47,9

TN

54,9

TR

72,0

ZZ

57,2

0805 50 10

TR

49,8

ZZ

49,8

0808 10 80

AR

68,7

BR

72,9

CA

107,1

CL

82,9

CN

102,2

NZ

116,8

US

143,8

UY

71,0

ZA

76,2

ZZ

93,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


DIREKTIIVID

11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/71


KOMISJONI DIREKTIIV 2011/58/EL,

10. mai 2011,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et pikendada toimeaine karbendasiimi direktiivi kuulumist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Karbendasiimi kuulumine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse lõpeb 13. juunil 2011.

(2)

Taotluse korral võib toimeaine lisasse kuulumist pikendada korraga kuni kümneks aastaks. 6. augustil 2007 sai komisjon taotluse pikendada nimetatud toimeaine kuulumist direktiivi.

(3)

Taotleja esitas 10. jaanuaril 2008 referentliikmesriigile Saksamaale andmed, et põhjendada, miks tuleks karbendasiimi direktiivi kuulumist pikendada.

(4)

Referentliikmesriik koostas ümberhindamise aruande kavandi, mille kohta taotleja esitas märkused 13. mail 2009 ning mis esitati pärast lõplikustamist 24. juulil 2009 taotlejale ja komisjonile. Lisaks toimeainele antavale hinnangule sisaldab kõnealune aruanne ka loetelu uuringutest, millele referentliikmesriik oma hinnangu andmisel tugines.

(5)

Komisjon edastas ümberhindamise aruande kavandi 28. juulil 2009 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet”) ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks.

(6)

Komisjoni palvel esitasid liikmesriigid ja amet ümberhindamise aruande kavandi kohta vastastikused eksperdihinnangud ning taotleja esitas oma märkused 14. detsembril 2009. Amet esitas komisjonile karbendasiimi riskihindamisele antud vastastikust eksperdihinnangut käsitleva järelduse 30. aprillil 2010 (2). Pärast seda kui taotlejale oli antud võimalus märkusi esitada ja tema 31. mail 2010 esitatud märkusi oli arvesse võetud, vaatasid liikmesriik ja komisjon ümberhindamise aruande kavandi ja ameti järelduse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning nendest lähtuvalt koostati karbendasiimi käsitleva komisjoni läbivaatamisaruandena 23. novembril 2010.

(7)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et võib eeldada, et üldjoontes vastavad karbendasiimi sisaldavad taimekaitsevahendid jätkuvalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatusaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seetõttu on asjakohane pikendada karbendasiimi direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuulumist, et tagada, et kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist võib lubada ka tulevikus tingimusel, et need on kooskõlas kõnealuse direktiiviga. Lisaks kasutusviisidele, mis kiideti heaks siis, kui karbendasiim lisati direktiivi esimest korda, toetab taotleja pikendamist käsitlevas toimikus kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist ka söödapeedi puhul. Võttes arvesse taotleja esitatud lisateavet, tuleks söödapeedi puhul kasutamine lisada lubatavate kasutusviiside loetelusse.

(8)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõikes 4 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatavate tingimuste täitmisest. Selleks et tagada liidus nõutav inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, on vaja karbendasiimi kasutusviise piirata nendega, mida on tegelikult hinnatud ja mida peetakse direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaseks. See tähendab, et kasutusviise, mida ei ole selle direktiivi I lisas loetletud, ei ole lubatud heaks kiita enne, kui need on lisatud kõnealusesse loetelusse. On asjakohane kehtestada piirnormid kahe olulise lisandi 2-amino-3-hüdroksüfenasiini (AHP) ja 2,3-diaminofenasiini (DAP) esinemise suhtes kaubanduslikul eesmärgil toodetud karbendasiimis.

(9)

Ilma et see piiraks põhjenduses 8 esitatud järeldust, on vaja koguda teatavate küsimuste kohta lisateavet. Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatavate tingimuste täitmisest. Seega on asjakohane nõuda, et taotleja esitaks lisateavet aeroobse lagunemise kohta pinnases, sellest ainest lindudele tuleneva pikaajalise riski kohta ning kolmanda lisandi (millele konfidentsiaalsuse tõttu on antud nimetus AEF037197) olulisuse kohta. Peale selle tuleks taotlejalt nõuda, et ta vaataks läbi uuringud, mis on loetletud 16. juuli 2009. aasta ümberhindamise aruande kavandis (1. köide, 4. jaotis, „Further information”, lk 155–157).

(10)

Mitu liikmesriiki on väljendanud muret seoses kõnealuse toimeaine ohtlikkuse tasemega. Sama probleemi pärast tunti muret ka, siis kui toimeaine lisati direktiivi esimest korda. Pikendamist käsitlev toimik põhineb osaliselt mürgisuse andmetel, mida kasutati kõnealuse toimeaine esialgseks lisamiseks esitatud toimiku hindamisel. Esialgse lisamise suhtes kehtis ajaline piirang – kolm aastat (3). Arvesse tuleks võtta ka seda, et üha enam on hakatud mõistma vajadust tagada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse ning jätkusuutlik keskkonna. Seepärast on asjakohane kehtestada lisamise pikendamise tähtajaks kolm ja pool aastat.

(11)

Nagu kõikide direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuuluvate toimeainete puhul, on ka karbendasiimiga seotud olukord selle direktiivi artikli 5 lõike 5 kohaselt võimalik läbi vaadata, kui ilmneb uut teavet, näiteks käimasoleva hindamise jooksul, mis toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (4) raames, ja asjakohase teaduskirjanduse läbivaatamise käigus.

(12)

Enne toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuulumise pikendamist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, mille vältel liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda toimeaine kuulumise pikendamisest tulenevate uute tingimuste täitmiseks.

(13)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine direktiivi I lisasse kuulumise pikendamisega, tuleks pärast toimeaine lisasse kuulumise pikendamist anda liikmesriikidele kuus kuud karbendasiimi sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks, et jätkuvalt tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eelkõige selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid lube kas pikendama, vajaduse korral neid muutes, või sellest keelduma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik kõiki taimekaitsevahendeid ja kavandatud kasutusviise käsitlevate täielike III lisa kohaste ajakohastatud andmete esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtetega.

(14)

Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(15)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud ning seetõttu esitas komisjon neid meetmeid käsitleva ettepaneku nõukogule. Kuna direktiivi 91/414/EMÜ artikli 19 lõike 2 teises lõigus sätestatud tähtajaks ei olnud nõukogu kõnealuseid meetmeid käsitlevat ettepanekut vastu võtnud ega ka väljendanud oma vastuseisu nende meetmete suhtes, peaks komisjon need meetmed vastu võtma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. novembriks 2011. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. detsembrist 2011.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

1.   Vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ muudavad või tühistavad liikmesriigid 1. detsembriks 2011 toimeainet karbendasiimi sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevad load.

Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, et kõnealuse direktiivi I lisas karbendasiimi suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealust toimeainet käsitleva kande B osas nimetatud tingimused, ning et loa valdajal on olemas kõnealuse direktiivi artikli 13 tingimuste kohaselt II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2.   Erandina lõikest 1 teevad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab karbendasiimi ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 1. juuniks 2011 kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, vajaduse korral toodete uue hindamise, et võtta arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt kõnesoleva direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisas karbendasiimi käsitleva kande B osa. Kõnealuse hindamise alusel määravad nad kindlaks, kas toode vastab endiselt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b–e sätestatud tingimustele. Pärast kindlaksmääramist muudavad liikmesriigid vajaduse korral luba või tühistavad selle 1. detsembriks 2013.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub 1. juunil 2011.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  Euroopa Toiduohutusamet: Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance azimsulfuron. EFSA Journal 2010; 8(5):1598.

(3)  Komisjoni 11. detsembri 2006 direktiiv 2006/135/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka karbendasiim (ELT L 349, 12.12.2006, lk 37).

(4)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.


LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa 149. rida asendatakse järgmisega:

Number

Üldnimetus, tunnuskood

Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus

Puhtus (1)

Jõustumine

Lisamise aegumine

Erisätted

„149

Karbendasiim

CASi nr 10605-21–7

CIPACi nr 263

Metüülbensimidasool-2-üülkarbamaat

≥ 980 g/kg

Olulised lisandid:

 

2-amino-3-hüdroksüfenasiin (AHP) mitte üle 0,0005 g/kg

 

2,3-diaminofenasiin: mitte üle 0,003 g/kg

1. juuni 2011

30. november 2014

A   OSA

Lubatakse kasutada fungitsiidina ainult järgmiste kultuuride puhul:

teravili,

rapsiseeme,

suhkru- ja söödapeet,

mais

koguses, mis ei ületa

0,25 kg toimeainet ühe hektari ja ühe kasutamiskorra kohta teravilja ja rapsiseemne puhul;

0,075 kg toimeainet ühe hektari ja ühe kasutamiskorra kohta suhkru- ja söödapeedi puhul;

0,1 kg toimeainet ühe hektari ja ühe kasutamiskorra kohta maisi puhul.

Järgmised kasutusviisid ei ole lubatud:

pritsimine lennukilt;

pritsimine seljas või käes kantavate pritsidega, mida kasutavad kas asjaarmastajad või professionaalid;

kasutamine koduaianduses.

Liikmesriigid tagavad, et kohaldatakse kõiki asjakohaseid meetmeid riskide vähendamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kaitsta:

veeorganisme. Pinnaveekogude kaitsmiseks tuleb võtta asjakohased meetmeid, mis vähendavad taimekaitsevahendi hajumist. Need meetmed peaksid hõlmama kas ainult töödeldava ala ja pinnaveekogu vahele piisava kauguse jätmist või lisaks ka taimekaitsevahendi hajumist vähendavate meetodite või seadmete kasutamist;

vihmausse ja muid mulla makroorganisme. Loa andmise tingimused sisaldavad meetmeid riskide vähendamiseks, nagu kasutuskordade arvu ja ajastamise kohaseima kombinatsiooni valik, ning vajaduse korral toimeaine kontsentratsiooni määr;

linde (pikaajaline risk) Olenevalt konkreetseid kasutusviise käsitleva riskihindamise tulemustest võib osutuda vajalikuks kohaldada riski vähendavaid sihtotstarbelisi meetmeid kokkupuute minimeerimiseks;

kasutajaid, kes peavad segamise, seadme täitmise, pritsimise ja seadme puhastamise ajal kandma sobivat kaitseriietust, eelkõige kindaid, kombinesooni, kummisaapaid ja näokaitset või kaitseprille, välja arvatud juhul, kui seadme disainist ja ehitusest või seadmele spetsiaalse kaitse paigaldamisest tingituna on ainega kokkupuude välistatud.

B   OSA

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse karbendasiimi kohta vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II lisa.

Asjaomased liikmesriigid peavad taotlejalt nõudma, et ta esitaks komisjonile järgmise teabe:

hiljemalt 1. detsembriks 2011 teabe lisandi AEF037197 toksikoloogilise ja ökotoksikoloogilise olulisuse kohta;

hiljemalt 1. juuniks 2012 selliste uuringute läbivaatamise tulemused, mis on loetletud 16. juuli 2009. aasta ümberhindamise aruande kavandis (1. köide, 4. jaotis, „Further information”, lk 155–157).

hiljemalt 1. juuniks 2013 teave aine liikumise ja käitumise (aeroobse lagunemise kohta pinnases) kohta ning sellest lindudele tuleneva pikaajalise riski kohta.”


(1)  Täpsemad andmed toimeainete identifitseerimise ja määratlemise kohta on esitatud läbivaatusaruandes.


OTSUSED

11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/76


KOMISJONI OTSUS,

26. mai 2010,

riigiabi kohta, mida Belgia andis maksukokkuleppe vormis äriühingule Umicore S.A. (endine „Union Minière S.A.”) (Riigiabi C 76/03 (ex NN 69/03))

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 2538 all)

(Ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/276/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi (1) vastavalt eespool nimetatud artiklitele ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

11. veebruari 2002. aasta kirjas teavitas komisjon Belgia ametiasutusi, et komisjonil on teavet Belgia maksuameti (Inspection Spéciale des Impôts de l’administration fiscale belge, edaspidi „ISI”) ja äriühingu Umicore S.A. (edaspidi „Umicore”), endine „Union Minière S.A.”, vahel sõlmitud käibemaksuvõla vähendamise kokkuleppe kohta. Komisjon palus selles kirjas Belgia ametiasutustel edastada komisjonile kogu teave, et komisjon saaks hinnata nimetatud kokkulepet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel (2).

(2)

Belgia valitsus vastas komisjonile 7. mai 2002. aasta kirjas.

(3)

9. augusti 2002. aasta kirjas palus komisjon täiendavat teavet meetme hindamise lõpetamiseks. Belgia valitsus edastas teabe 18. septembri 2002. aasta kirjas.

(4)

21. oktoobri 2003. aasta kirjas palus komisjon edastada Belgia ametiasutustel täiendavaid dokumente, et selgitada välja Belgia maksuameti seisukoht Umicore’iga sõlmitud kokkuleppe kohta.

(5)

31. oktoobri 2003. aasta kirjas teatasid Belgia ametiasutused komisjonile, et Umicore’i maksutoimik ja kõik nimetatud kokkuleppega seotud dokumendid on Brüsseli eeluurimiskohtuniku F. Lugentzi käes, kes vastutab isiku X suhtes algatatud kriminaalmenetluse eest, milles käsitletakse ISI ja Umicore’i vahelise kokkuleppe sõlmimise asjaolusid.

(6)

10. detsembri 2003. aasta kirjaga teavitas komisjon Belgiat oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abiga ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(7)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3)7. septembril 2004. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada kõnealuse abi kohta oma märkused.

(8)

7. septembril 2004 avaldatud tekstis ilmnenud vea tõttu avaldati otsus Euroopa Liidu Teatajas uuesti 17. novembril 2004 (4).

(9)

Komisjonile saabusid märkused Umicore’ilt 7. oktoobril ja 13. detsembril 2004 saadetud kirjadega ning anonüümselt kolmandalt isikult 4. oktoobril 2004 saabunud kirjaga.

(10)

Pärast otsuse uuesti avaldamist saatis Belgia oma märkused 15. detsembri 2004. aasta kirjaga.

(11)

13. mail 2005 edastas komisjon Belgiale kolmandate isikute märkused. Belgia edastas komisjonile oma märkused 13. juunil 2005.

(12)

12. detsembri 2005. aasta kirjaga teavitas komisjon Belgiat oma otsusest lükata meetme uurimine edasi, kuni õigusasutused teevad pooleliolevas asjas otsuse.

(13)

Oma 19. jaanuari 2006. aasta vastuses märkis Belgia, et maksuametis korraldati põhjalik läbiotsimine, et maksutoimik on täielikult konfiskeeritud ja et nad kindlasti teavitavad komisjoni otsustest, mille õigusasutused asjaomasele ametile edastavad.

(14)

31. märtsi 2008. aasta kirjaga palus komisjon end informeerida, millises seisus on kohtumenetlus ja konfiskeeritud dokumentide võimalik tagasisaamine.

(15)

Belgia vastas komisjonile 16. juuni 2008. aasta kirjas ja märkis, et kohtumenetlus lõppes 13. novembril 2007.

(16)

28. juulil 2008 toimus ISI ja komisjoni esindajate nõupidamine, mille tulemusel saadeti Belgia ametiasutustele elektronpostiga nimekiri küsimustest, mille komisjoni esindajad nõupidamise käigus olid tõstatanud. Belgia ametiasutused saatsid oma vastuse 9. septembri 2008. aasta kirjas.

(17)

17. oktoobri 2008. aasta kirjas tuletas komisjon Belgiale meelde, et Belgial tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, sealhulgas saada tagasi konfiskeeritud dokumendid, et vastata komisjoni esitatud küsimustele. Komisjon viitas oma kirjas ka võimalusele panna Belgiale ametlikult kohustus nõutud teave edastada, sest selle teabe oleks Belgia pidanud komisjonile esitama juba eelnevate teabenõuete alusel.

(18)

21. jaanuari 2009. aasta elektronkirjas palus komisjon Belgia ametiasutustel vastata tema 17. oktoobri 2008. aasta kirjale. Belgia ametiasutused vastasid 29. jaanuari 2009. aasta kirjas, et ISI on alustanud komisjoni küsimustele vastamist.

(19)

7. mai 2009. aasta kirjaga teavitas Belgia komisjoni, et ISI sai konfiskeeritud dokumendid lõpuks tagasi ja et nad parasjagu vastavad komisjoni küsimustele.

(20)

6. augusti 2009. aasta kirjaga vastas Belgia küsimustele, mille komisjon oli esitanud oma 17. oktoobri 2008. aasta kirjas.

(21)

Komisjoni nõudmisel saatis Belgia 22. septembri 2009. aasta elektronkirjaga täiendavat informatsiooni mõnede kohaldatavate haldusnormide kohta.

II.   ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

II.1.   ISI ja Umicore’i vahel 21. detsembril 2000 sõlmitud kokkuleppe üldine taust

(22)

ISI Brüsseli regionaalamet kontrollis UMICORE S.A.-d mitme liikmesriigi maksuameti teostatud väärismetallide tehingute uurimise raames ja kontrollimine hõlmas 1995.–1999. aastat. Kontrolli lõpus edastas ISI Umicore’ile 30. novembril 1998 ja 30. aprillil 1999 kaks käibemaksu tasumise nõuet, milles nenditi, et Itaalias, Šveitsis ja Hispaanias asutatud äriühingutele toimunud hõbegraanulite müük oli käibemaksust vabastatud õigusvastaselt.

(23)

Eelkõige olid need kaks käibemaksu tasumise nõuet seotud esialgu määratud käibemaksusummaga, mida Umicore oli kohustatud maksma käibemaksuvabastuse vale kohaldamise tõttu trahvisumma ja viivistena alates käibemaksuvõla tekkimise kuupäevast. Kahes nõudes paluti maksukohustuslasel edastada ISI-le kirjalikult oma nõusolek niiviisi kindlaksmääratud summade kohta või esitada 20 päeva jooksul oma nõuetekohaselt põhjendatud vastuväited.

(24)

Valides väljapakutud võimalustest viimase, saatis Umicore ISI-le 1999. aasta juunis kaks kirja, milles ta esitas oma vastuväited ISI väidete kohta, ja kinnitas, et käibemaksuvabastust kohaldati õigesti. 23. detsembril 1999 edastas ISI Umicore’ile oma märkused vastusena kahele maksukohustuslase kirjale ja kinnitas veel kord kahes käibemaksu tasumise nõudes esitatud väidete õigsust. ISI palus Umicore’il saata kindlaksmääratud maksusumma kohta kas oma kinnitus või esitada maksusumma vähendamise või tühistamise aluseks olevad uued asjaolud ja vajaduse korral kinnitada, et ta loobub tuginemast sellele, et maksu, viiviste ja trahvide sissenõudmiseks on aegumistähtaja kulgemine katkenud. 30. märtsil 2000 täiendas Umicore oma argumente ja vaidles ISI nõuetele taas vastu.

(25)

21. detsembril 2000 nõustus ISI Umicore’i esitatud kokkuleppe ettepanekuga (edaspidi „kokkulepe”), mis oli seotud kahe käibemaksu tasumise nõudega ja hõlmas tervet ISI kontrollitud ajavahemikku. Kõnealune kokkulepe nägi ette, et Umicore tasub märkimisväärselt väiksema summa, kui oli ette nähtud kahes eespool nimetatud käibemaksu tasumise nõudes.

II.2.   Ühendusesiseste tarnete ja kauba ekspordi suhtes kohaldatav maksustamise kord

(26)

1995.–1998. aastat hõlmavas kokkuleppes sätestatud käibemaksusätted, mida kohaldatakse ühendusesiseste tarnete ja kauba ekspordi suhtes, pärinevad Belgia käibemaksuseadustikust, millega võeti üle nõukogu direktiiv 91/680/EMÜ (5). Nimetatud direktiiv sisaldas käibemaksu üleminekukorda eesmärgiga kaotada maksupiirid Euroopa Liidus ja sellega muudeti kuuendat käibemaksudirektiivi (6).

1.   Kaubatarne maksustamine

(27)

Käibemaksuseadustiku artikli 2 esimeses lõigus on sätestatud, et „käibemaksuga maksustatakse kauba tarnimine või teenuste osutamine tasu eest Belgias maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb.”

(28)

Käibemaksuseadustiku artiklis 10 on muu hulgas sätestatud järgmiselt:

„kaubatarne on vara omanikuna käsutamise õiguse üleminek. See hõlmab eelkõige vara üleandmist tarnesaajale või omandajale omandiõiguse üleandmise kokkuleppe või vara jagamise kokkuleppe alusel.”

(29)

Käibemaksuseadustiku artiklis 15 on sätestatud järgmiselt:

„§ 1.   Kauba tarne toimub Belgias, kui selle toimumise kohaks peetakse vastavalt lõigetele 2–6 Belgiat.

§ 2.   Kauba tarnekohaks peetakse kohta, kus kaup antakse tarnesaaja või omandaja käsutusse.

Tarnekohaks loetakse siiski:

1.

kohta, kust saadetakse saadetis või algab vedu tarnesaaja sihtkohta, kui kaupa saadab või veab tarnija, tarnesaaja või kolmas isik;

[…]

§ 7.   Kui ei tõendata vastupidist, peetakse vallasvara tarne toimumiskohaks Belgiat, kui tarne hetkel on ühel tehingu pooltest seal tegevuskoht või püsiv asukoht või sellise tegevuskoha või püsiva asukoha puudumise korral tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.”

(30)

Kaubatarne (mille vedu algab Belgiast) on seega põhimõtteliselt maksustatav Belgias. Kui üks tehingu pooltest on asutatud Belgias, on seadusega kehtestatud õiguslik eeldus, et tarne on toimunud Belgias.

2.   Käibemaksu tasumise kohustus

(31)

Käibemaksuseadustiku artikli 51 lõike 1 alusel tuleb maks tasuda maksukohustuslasel, kes tarnib kaupa või osutab maksustatavat teenust Belgias.

3.   Eksport

(32)

Käibemaksuseadustiku artikli 39 lõikega 1 on ette nähtud käibemaksust vabastamise kord, mida kohaldatakse kauba ekspordi suhtes, ja selles on sätestatud, et „maksust on vabastatud: 1) niisuguse kauba tarned, mida müüja või müüja nimel tegutsev isik lähetab või veab ühendusest välja; 2) niisuguse kauba tarned, mida Belgiast väljaspool asutatud ostja või ostja nimel tegutsev isik lähetab või veab ühendusest välja […]”

(33)

Vastavalt käibemaksuseadustiku artikli 39 lõikele 3 kehtestati 29. detsembri 1992. aasta kuninga dekreediga nr 18 (edaspidi „dekreet nr 18”) Belgia õiguses maksuvabastuse tingimused Belgiast väljapoole ühendust eksporditava kauba suhtes (7).

4.   Ühendusesisesed tarned

(34)

Käibemaksuseadustiku artikliga 39a on alates 1. jaanuarist 1993 ette nähtud järgmine: „maksust on vabastatud: 1) sellise kauba tarned, mille müüja […], tarnesaaja või nende nimel tegutsev isik lähetab või veab ühenduse territooriumil Belgiast välja teisele maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kes tegutseb sellisena muus liikmesriigis ja kes peab kaupade ühendusesise omandamise eest maksu maksma […].”

(35)

Belgia maksuõigusega on kehtestatud mitu tingimust tõenditele, mida tuleb esitada käibemaksuseadustiku artikliga 39a ettenähtud maksuvabastuse nõuetekohaseks kohaldamiseks. 29. detsembri 1992. aasta kuninga dekreediga nr 52 (edaspidi „dekreet nr 52”) on sätestatud, et „käibemaksuseadustiku artiklis 39a ettenähtud maksuvabastuse kohaldamiseks tuleb tõendada, et kaupa on lähetatud või veetud Belgiast välja, kuid ühenduse sees”. Seejärel on dekreedi nr 52 artiklis 2 täpsustatud, et selle vabastuse „kohaldamiseks tuleb veel tõendada, et tarne sooritas teises liikmesriigis kindlakstehtav käibemaksukohustuslane”. Dekreedi nr 52 artikli 3 esimeses lõigus on muu hulgas sätestatud, et „müüja peab kogu aeg alles hoidma kõik dokumendid, mis tõendavad kauba lähetamist või veo tegelikku toimumist […]”. 20. veebruari 1993. aasta Moniteur belge’is nr 36 avaldatud pressiteate väljavõte juhib selles küsimuses maksumaksjate tähelepanu tõsiasjale, et „veo peab sooritama müüja, tarnesaaja või nende nimel tegutsev isik. Järelikult veo korral, mille teostab järgmine klient või tema nimel tegutsev isik (näiteks siis, kui müügiahelas on vedaja lõppklient), ei ole võimalik vabastada maksust sellele viimasele kliendile toimunud tarnele eelnevaid tarneid”.

(36)

Ühendusesisesel tarnimisel tuleb maksuvabastuse saamiseks maksukohustuslasel seega muu hulgas tõendada, et veo teostas müüja, tarnesaaja või nende nimel tegutsev isik (8).

(37)

Käibemaksuseadustiku artiklites 39 ja 39a sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks ettenähtud tingimuste täitmata jätmisel muutub kauba tarne Belgias maksustatavaks ja võlg tekib tehingu toimumise hetkest (9). Fair play-põhimõtte alusel on Belgia maksuamet siiski nõus kohaldama maksukohustuslase suhtes nende artiklite alusel maksuvabastust, kui maksukohustuslane ei suuda esitada kõiki maksuvabastuse tingimuste täitmist tõendavaid dokumente, kuid maksuametil endal on sellised tõendid olemas, näiteks teiste liikmesriikide või kolmandate riikide vastastikuse abistamise raames.

5.   Maksustamine faktiliste asjaolude toimumise alusel

(38)

Belgia kassatsioonikohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb maks (sealhulgas käibemaks) kindlaks määrata faktiliste asjaolude alusel (10). Selle põhimõtte järgi ei tohi maksuamet võtta maksustamisel aluseks maksumaksja esitatud näilist tehingut, vaid tegelikku tehingut (mis on vastavate poolte tegelike kavatsuste tulemus).

6.   Menetlus

(39)

Kui maksuamet vaidlustab kõnealuse kaubatarne suhtes kohaldatud käibemaksuvabastuse, saadab ta maksukohustuslasele käibemaksu tasumise nõude, (11) millele tavaliselt lisandub trahv.

7.   Tehing maksukohustuslasega

(40)

Käibemaksuseadustiku artikli 84 lõikega 2 on ette nähtud, et tehingud maksukohustuslastega sõlmib rahandusminister, kui tegemist ei ole maksuvabastuse või -vähendusega. Need tehingud võivad seega olla seotud üksnes faktiliste asjaoludega, mitte aga õiguslike asjaoludega. Need tehingud on üldjuhul võimalikud, kui järeleandmisi (mitte maksusumma osas, mis võib tuleneda tõendatud faktilistest asjaoludest, vaid faktiküsimustes, trahvide kindlaksmääramisel jne) tehakse mõlemalt poolt (12).

(41)

Rahandusministri pädevuses on anda vastavad volitused käibemaksuameti piirkondlikele ametitele ja ISI-le.

8.   Haldustrahvide kohaldamine

(42)

Maksuvabastusõiguse tõendamata jätmise korral on käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikega 1 ette nähtud iga käibemaksu tasumise kohustuse rikkumise eest trahv, mille suurus leitakse tasumata maksu korrutamisel kahega. Maksutrahvide vähendamise ulatus on ette nähtud 30. jaanuari 1987. aasta kuninga dekreediga nr 41 (edaspidi „dekreet nr 41”). Dekreedi nr 41 artikli 1 lõikega 1 on ette nähtud, et seda trahvi vähendatakse kuni 10 % võlguolevast maksusummast (lisa tabel G), kui rikkumised on toime pandud käibemaksuseadustiku artikli 39a kohaldamisel (ekslikult kohaldatud maksuvabastus või maksuvabastusõiguse tõendamata jätmine). Sama trahvi kohaldatakse sama laadi rikkumiste suhtes käibemaksuseadustiku artikli 39 kohaldamisel.

(43)

Käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikega 2 on omakorda ette nähtud, et kohaldatakse trahvi, mis võrdub tehingu eest tasumisele kuuluva maksu topeltsummaga, juhul kui arvet ei ole esitatud või kui arve sisaldab ebatäpseid andmeid, sealhulgas seoses tehingu poolte registreerimisnumbri, nime või aadressiga. Käibemaksuseadustiku artikli 70 lõike 2 lõigu 2 alusel ei kohaldata seda trahvi siiski juhul, kui rikkumist saab pidada selgelt juhuslikuks (13) või kui tarnijal puudus alus kahelda lepingupartneriks oleva mittemaksukohustuslase staatuses (14).

(44)

Dekreediga nr 41 (15) on vähendatud trahvisummat 100 % ni tasumisele kuuluvast maksust nende tehingute puhul, kus arvetel esitatud andmed on ebatäpsed. Dekreedi nr 41 artikliga 3 on lubatud täielik loobumine trahvidest, kui maksumaksja parandab olukorra ise enne maksuameti sekkumist.

9.   Trahvide proportsionaalsus

(45)

24. veebruari 1999. aasta otsuses (16) asus Belgia vahekohus (17) seisukohale, et kohtunik peab kontrollima, kas „karistav otsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning kas otsuses järgitakse kõiki ametiasutuste suhtes kehtestatud õigusnorme ja üldpõhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsuse põhimõtet”. Kõnealuses küsimuses leidis vahekohus, et käibemaksu eest määratud haldustrahvid on karistavad.

(46)

Belgia vahekohus (18) kinnitas oma hiljutises kohtupraktikas, et nii pädeval maksuametil kui ka kohtunikul on kohustus kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet haldustrahvide summade suhtes, sealhulgas juhul, kui see tähendab kindlaksmääratud skaalast kõrvalekaldumist.

10.   Maksuameti võimalus vähendada trahve või loobuda nende määramisest

(47)

Pärast maksuvaidlusi reguleeriva 15. märtsi 1999. aasta seaduse jõustumist tühistati käibemaksuseadustiku sätted, (19) mis andsid rahandusministrile õiguse loobuda trahvi sissenõudmisest. Regendi 18. märtsi 1831. aasta (20) dekreedi artikli 9 alusel säilib rahandusministril või ametnikul, kelle ta on selleks volitanud, siiski õigus trahve vähendada või neist loobuda. Minister delegeeris selle õiguse käibemaksuameti (21) peadirektorile ja piirkondlikele direktoritele (22).

(48)

Selle sättega on ametiasutusele antud võimalus kalduda käibemaksu trahvi kohaldamisel kõrvale käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikes 2 sätestatud seaduslikust skaalast ja dekreedist nr 41 eelkõige juhul, kui vastava skaala range kohaldamine võib minna vastuollu proportsionaalsuse põhimõttega.

(49)

Kui trahvi vähendamine on võimalik, on normaalne, et maksuameti ja võlgniku üksmeelse kokkuleppe korral hõlmab see kokkulepe ka trahvi ja et selles osas võivad toimuda läbirääkimised.

11.   Viivised

(50)

Viiviste kohta on käibemaksuseadustiku artikli 91 lõikes 1 sätestatud, et nende suurus on 0,8 % tasumisele kuuluvast summast hilinetud kuu kohta. Käibemaksuseadustiku artiklis 84a on täpsustatud, et erandjuhtudel võib pädev piirkondlik direktor vabastada tema enda kindlaksmääratud tingimustel osaliselt või täielikult käibemaksuseadustiku artiklis 91 sätestatud viivistest.

(51)

Käibemaksu teemal (23) antud ametlikest kommentaaridest siiski järeldub, et selline osaline või täielik viivistest vabastamine võib toimuda üksnes juhul, kui maksukohustuslane on raskes majanduslikus olukorras, mille põhjus ei sõltu tema tahtest. Seda seisukohta on kinnitanud Belgia oma 13. juuni 2005. aasta kirjas, mis on vastus kolmandate isikute märkustele ja milles täpsustatakse, et „ISI piirkondlikud direktorid ei ole mitte ühegi juhtumi puhul andnud ei täielikku ega osalist vabastust viivistest. Pealegi antakse selline vabastus vaid võlgnikele, kes on raskes majanduslikus olukorras […]”.

12.   Tagastamine

(52)

Käibemaksuseadustiku artikli 77 lõike 1 punkt 7 näeb ette, et kaubatarnelt (või teenuselt) tasutud maks tagastatakse vastava summa ulatuses, kui müügihinna tasumise nõue on jäänud täies ulatuses või osaliselt rahuldamata.

(53)

Käibemaksuvaldkonnas (24) tagastamist reguleerivas ringkirjas nr 78 on täpsustatud, et tagastamine ei hõlma üksnes olukordi, kus hinna tasumise nõue jääb rahuldamata pankroti või võlausaldajatega kokkuleppemenetluse tõttu, vaid ka kõiki juhte, kus tarnija tõendab, et arve jäi täielikult või osaliselt maksmata ja et kõik abinõud on ammendatud. Millal võib hinna tasumise nõude rahuldamata jätmise lugeda lõplikuks, sõltub iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest (25).

(54)

Kui arve on tasutud vaid osaliselt, näiteks seetõttu, et tasuti arvel näidatud summa ilma käibemaksuta, samas kui käibemaksule vastavat summat tarnesaaja ei tasunud, võib tagastada (26) üksnes käibemaksu selle osa, mis vastab proportsionaalselt tasumata summale (27).

13.   Käibemaksu mahaarvamine ettevõtte tulumaksust

(55)

Tulumaksuseadustiku artikliga 53 on ette nähtud, et teatud makse ei saa maha arvata tulumaksuga (sealhulgas ettevõtte tulumaksuga) maksustatava maksubaasi arvutamisel. Käibemaks ei sisaldu siiski ettenähtud maksude hulgas.

(56)

Tulumaksu valdkonnas (28) antud haldusjuhistega sätestatakse muu hulgas, et maksumaksja poolt riigile makstav või tasumisele kuuluv käibemaks, mida ei kata kliendi raamatupidamises kajastatud käibemaks, on ettevõtlusega seotud kulu.

14.   Käibemaksutrahvide mahaarvamine ettevõtte tulumaksust

(57)

Vastavalt kassatsioonikohtu kohtupraktikale, mida on kinnitanud ametlikud märkused, (29) kuuluvad käibemaksutrahvid mahaarvamisele ettevõtte tulumaksust.

15.   ISI pädevus

(58)

8. augusti 1980. aasta seaduse artikli 87 alusel on ISI-l ja tema piirkondlikel direktoritel sama pädevus nagu käibemaksuametil.

II.3.   Abisaaja

(59)

Äriühing Umicore S.A. on Belgia õiguse alusel asutatud juriidiline isik, kes toodab ja müüb eriotstarbelisi materjale ning väärismetalle Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel turul, sealhulgas toodab ja müüb hõbegraanuleid. Eelkõige on Umicore tuntud selle poolest, et tal on maailmas kõige suurem hõbeda rafineerimisvõimsus.

(60)

Umicore’i toodetavat hõbedat saadakse teistest materjalidest ja enamikel juhtudel tööstusjäätmetest, mis on talle üle antud töövõtulepingute alusel kas väärismetallide (hõbe, kuld, plaatina, pallaadium, roodium, iriidium, koobalt, vask, tina jne) eraldamiseks või muuks otstarbeks. Täpsemalt toodab Umicore hõbegraanuleid, mida tavaliselt müüakse juveelitoodete sektoris või tööstuses tegutsevatele kaubandusettevõtetele.

(61)

Hõbegraanulite turustamistegevuse käigus teeb Umicore tarneid eelkõige teistesse liikmesriikidesse. Umicore’i poolt Belgia maksuametile esitatud informatsioonist nähtub, et ülemaailmne hõbeda tarbimine ulatus asjaolude toimumise ajal ligikaudu 26 000 tonnini aastas ja et Itaalia oli Euroopas peamiste geograafiliste turgude hulgas kõige olulisem turg umbes 2 000 tonniga aastas.

II.4.   ISI teostatud kontroll ja saadetud käibemaksu tasumise nõuded

(62)

Pärast ISI teostatud kontrolli, mis hõlmas Umicore’i poolt väärismetallide turustamist aastatel 1995 kuni 1999 (k.a), teavitas ISI Brüsseli piirkonna talitus Umicore’i 30. novembril 1998 ja 30. aprillil 1999 kahest käibemaksu tasumise nõudest, milles sedastati, et käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud maksuvabastust (ja mõnedel juhtudel seadustiku artiklis 39 sätestatud maksuvabastust väljapoole Euroopa Liitu eksporditavalt kaubalt) on kohaldatud valesti mitmetel hõbegraanulite tarnetel Itaalia, Hispaania ja Šveitsi klientidele Itaalias. Asjassepuutuvate liikmesriikide pädevate talituste korraldatud uurimised võimaldasid kindlaks teha, et mõned Umicore’i väliskliendid olid fiktiivsed ja seotud karussellpettusega, mida kasutatakse käibemaksu tasumisest kõrvalehoidmiseks.

(63)

ISI kindlakstehtud rikkumiste puhul on eelkõige tegemist käibemaksuseadustiku artiklite 39 ja 39a ning dekreedi nr 52 artiklite 1–3 rikkumistega seoses Umicore’i poolt kohaldatud maksuvabastustega mõnedel ühendusesisestel tarnetel ja eksporditarnetel. Eelkõige oli maksuamet seisukohal, et maksukohustuslane ei suutnud tõendada, et kõnealuste tarnete osas olid täidetud käibemaksuseadustiku artiklites 39 ja 39a sätestatud maksuvabastuse kohaldamise tingimused. Seega leidis ISI algul, et Umicore kohaldas käibemaksuvabastust vääralt mõnede ühendusesiseste tarnete või mõnede eksporditarnete suhtes.

(64)

ISI leidis (esialgu) erinevatele Itaalia ja Hispaania maksukohustuslastele (ajavahemikus 1995–1996) toimunud teatud müügi puhul, et kaupa ei vedanud Umicore ega arvel märgitud tarnesaaja ega nende nimel tegutsev isik, vaid hoopis Itaalias müügisektoris tegutsev järgmine klient. ISI sõnul ei täidetud seega nende tarnete puhul käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud ühendusesiseste kaubatarnete maksuvabastuse tingimusi.

(65)

ISI leidis teatava Šveitsis asutatud äriühingule toimunud müügi puhul, et ka käibemaksuseadustiku artiklis 39 sätestatud maksuvabastus kauba eksportimisel väljapoole Euroopa Liitu ei olnud kehtiv, sest kaup tarniti Itaaliasse ja seega ei viidud seda Euroopa Liidu territooriumilt välja.

(66)

Oma 30. novembri 1998. aasta käibemaksu tasumise nõudes järeldas ISI esialgu, et Umicore võlgneb Belgia riigile aastate 1995 ja 1996 eest järgmised summad:

käibemaksuna 708 211 924 Belgia franki ehk ligikaudu 17 556 115 eurot;

vähendatud trahvina (dekreedi nr 41 lisa tabel G) 70 820 000 Belgia franki ehk ligikaudu 1 755 582 eurot;

viivistena 0,8 % maksmisega hilinetud kuu kohta alates 21. jaanuarist 1997; viivist arvutatakse tasumisele kuuluvalt käibemaksusummalt.

(67)

30. aprilli 1999. aasta käibemaksu tasumise nõudes järeldas ISI esialgu, et Umicore võlgneb Belgia riigile 1997.–1998. aasta eest järgmised summad:

käibemaksuna 274 966 597 Belgia franki ehk ligikaudu 6 816 243 eurot;

vähendatud trahvina (dekreedi nr 41 lisa tabel G) 27 496 000 Belgia franki ehk ligikaudu 681 608 eurot;

viivistena 0,8 % maksmisega hilinetud kuu kohta alates 21. jaanuarist 1999; viivist arvutatakse tasumisele kuuluvalt käibemaksusummalt.

(68)

Kokku on Umicore’ilt nõutav käibemaks pärast ülalmainitud tasumise nõudeid ligikaudu 24 372 358 eurot ja tasumise nõuetes arvutatud trahvid 2 437 235 eurot.

(69)

11. ja 18. juuni 1999. aasta ning 31. märtsi 2000. aasta kirjades märkis Umicore, et ta ei nõustu nende nõuetega. Eelkõige kinnitas Umicore, et ta ei ole kursis oma klientide õigusrikkumistega, ja väitis, et hõbegraanulite turul tegutseva hulgimüüjana ei pidanud ta oma ostjate klientide isikut kindlaks tegema, sest hõbedamüük toimus transpordiriski vältimiseks põhimõttel „hange tehasest”. Lisaks väitis Umicore järgmist: ettevõtte kliendid olid tehingute toimumise ajal registreeritud käibemaksukohustuslasteks teistes liikmesriikides, Umicore’i ühendusesiseste tarnete kvartaliaruannetes kajastati kõiki kõnealuseid tarneid vastavalt Belgia käibemaksuseadustikus sätestatule, Umicore’i arved koostati käibemaksukohustuslastena registreeritud saajate nimel vastavalt tellimuse esitamisel kokkulepitud hinnale, vedu teostasid tegelikult vedudele spetsialiseerunud äriühingud ja kaup viidi tegelikult Belgia territooriumilt välja ning jõudis tegelikult Itaaliasse. Niisiis leidis Umicore, et tal oli täielik õigus kohaldada kõnealuste tehingute suhtes käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud käibemaksuvabastust.

(70)

Umicore rõhutas veel, et mõned riigid nõuavad vaid tõendit selle kohta, et kaubavedu toimus muus liikmesriigis kui selles, kust vedu alustati, samas kui Belgia kohustab esitama tõendit, et vedu teostas kõnealuse kauba müüja või ostja või nende nimel tegutsev isik, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja põhjustab tõsiseid konkurentsimoonutusi, kahjustades Umicore’i ja teisi seda liiki ühendusesiseseid tarneid tegevaid Belgia ettevõtteid. Niisiis leidis Umicore, et ta tegutses vaidlusalustele tehingutele käibemaksu kohaldamata jättes heas usus.

II.5.   21. detsembri 2000. aasta kokkuleppe alus

(71)

21. detsembril 2000 nõustus ISI Umicore’i esitatud kokkuleppe ettepanekuga, mis käsitles käibemaksu aastatel 1995–1998. Kokkuleppe ettepanekus on täpsustatud, et Umicore vaidlustab ISI esitatud nõuete põhjendatuse, kuid nõustub kompromissi saavutamiseks väljapakutud lahendusega.

(72)

Kokkuleppega nähti ette, et Umicore tasub 423 000 000 Belgia franki ehk ligikaudu 10 485 896 eurot, „millega loetakse tasumine lõplikuks ja kõik Umicore’i käibemaksualased küsimused aastatel 1995–1999 (k.a) lõpetatuks”. Kokkuleppes on veel täpsustatud, et seda summat ei arvata maha ettevõtte tulumaksust.

(73)

Nagu Belgia täpsustas juba menetluse algatamisele eelnenud esialgse uurimise käigus, leiab maksuamet, et tehingu summa vastab käibemaksuseadustiku artikli 70 lõike 2 alusel kindlaksmääratud trahvile, mida vähendati käibemaksuseadustiku artikli 84 alusel. Eelkõige on artikli 70 lõikega 2 ette nähtud, et kui käibemaksukohustuslane märgib arvel „registreerimisnumbri, tehingu poole nime või aadressi, tarnitava kauba või osutatava teenuse olemuse või koguse, hinna või selle lisandid” valesti, kohaldatakse trahvi, mille suurus on tehingult arvestatava maksu topeltsumma. Trahvi vähendatakse siiski kuni 100 protsendini tasumisele kuuluvast maksust vastavalt dekreedi nr 41 artikli 1 lõikele 3 (dekreedi nr 41 lisa tabel C).

(74)

Lisaks kinnitab Belgia, et Umicore’i ja ISI kindlaksmääratud tehingu summa on Belgia õiguse alusel täiesti õiguspärane ja põhjendatud. Summa tuleneb alljärgnevast arvutusest:

kõnealustelt tehingutelt põhimõtteliselt tasumisele kuuluv maks (teoreetiline arvutus): 708 miljonit Belgia franki;

seaduses sätestatud trahv: 708 miljonit Belgia franki × 200 % = 1 416 miljonit Belgia franki (käibemaksuseadustiku artikli 70 lõike 2 alusel);

vähendamine 100 %ni vastavalt dekreedile nr 41 (tabel C), milles on kindlaks määratud käibemaksutrahv, kui rikkumisi ei ole toime pandud tahtlikult maksust kõrvalehoidumiseks või maksust kõrvalehoidumise võimaldamiseks: 708 miljonit Belgia franki;

võttes arvesse, et trahvi ei saa maha arvata ettevõtlusega seotud kuluna (708 – 40,17 % 708st): 423 miljonit Belgia franki ehk umbes 10 485 896 eurot.

(75)

Belgia sõnul on taoline kokkulepe õigustatud, sest kõnealused käibemaksu tasumise nõuded moodustavad üksnes esimese etapi keerukas haldusmenetluses, mille eesmärk on käibemaksukohustuslasest äriühingu maksuvõla kindlaksmääramine. Uurides lähemalt Umicore’i esitatud teavet ja argumente, milles Umicore pidevalt eitas pettuse toimepanemist, jõudis ISI lõpuks veendumisele, et kõnealusel juhul poleks pidanud ühtegi käibemaksu tasumise nõuet esitama. ISI leiab, et kõikidest asjaoludest, eelkõige Umicore’i ja Itaalia maksuameti esitatud dokumentidest, saab järeldada, et käibemaksuvabastuse tingimused on täidetud vaatamata käibemaksu tasumise nõuetes sisalduvale ettekirjutusele. Kuna maksusummat ei olnud kindlaks määratud, siis käibemaksuvõla vähendamisega ei nõustutud.

III.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(76)

Komisjon leidis oma menetluse algatamise otsuses, et tal on kahtlusi seoses käibemaksuvabastuse kohaldamisega ISI esitatud käibemaksu tasumise nõuete esemeks olevate kaubatarnete suhtes. Komisjon leidis, et vääralt kohaldatud käibemaksuvabastuse tagajärjel võib suureneda tarnija kasumimarginaal kõnealuselt müügilt.

(77)

Komisjon tuletas meelde, et kauba ühendusesisese käibe puhul, mis on üldjuhul Belgias maksustatav, võib vabastus toimuda juhul, kui täidetud on kaks järgmist tingimust:

kauba lähetab või veab müüja või ostja või nende nimel tegutsev isik sihtkohta ühenduse territooriumil, kuid väljaspool lähteliikmesriikija

kaup tarnitakse teisele maksukohustuslasele, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis.

(78)

Komisjoni käsutuses olevast teabest jääb mulje, et Umicore ei suutnud ISI kontrolli käigus tõendada maksuvabastuse tingimuste täitmist. Vastavalt Belgias toimuva kaubatarne suhtes kehtivatele käibemaksueeskirjadele tekkis seetõttu maksukohustus nimetatud maksustatavate tehingute toimumise tõttu.

(79)

Seega leidis komisjon, et kõnealuse kokkuleppega anti Umicore’ile ilmselt eelis, mis seisnes selles, et kergendati maksukoormust, mida tal oleks tavaliselt tulnud kanda.

(80)

Komisjon märkis veel, et trahvi kohaldamine käibemaksu tasumisest kõrvalehoidmise eest on vastuoluline ja ei ole õigustatud, sest käibemaksu ennast ei nõuta.

(81)

Komisjoni sõnul ei õigusta see, et Umicore’il puudus eeldatav pettuse kavatsus, maksu asemel trahvi kohaldamist.

(82)

Komisjon märkis muu hulgas, et käibemaksusumma, mida võeti arvesse trahvi (708 miljonit Belgia franki) arvutamise alusandmetes, on vaid osa ISI maksunõuetes esialgu kindlaksmääratud võlast (983 miljonit Belgia franki). Belgia edastatud asjaolud toimunud tehinguga seotud arvutuste kohta ei näi arvesse võtvat 31. aprilli 1999. aasta käibemaksu tasumise nõudes sisalduvat Umicore’i käibemaksuvõlga aastate 1997–1998 eest.

(83)

Lisaks avaldas komisjon kahtlust kõnealuse summa hilisema vähendamise õiguspärasuses; vähendamine toimus seetõttu, et ettevõtte tulumaksust ei saa trahvi ettevõtlusega seotud kuludena maha arvata.

(84)

Muu hulgas on komisjon väljendanud oma kahtlusi kokkuleppe sõlmimise viisi suhtes. Eelkõige erineb tõsiasi, et kokkuleppes ei ole täpsustatud kokkuleppe õiguslikku alust ega ametlikku õiguslikku põhjendust, Belgias üldjuhul kohaldatavast käibemaksuvõla kindlaksmääramise ja kustutamise tavakorrast. Kui maksuamet vaidlustab maksukohustuslase õiguse maksuvabastusele, siis üldjuhul saadab maksuamet maksukohustuslasele käibemaksu tasumise nõude, millele tavaliselt lisandub trahv. Kui huvitatud isik vaidleb maksuameti nõutud maksule vastu ja kui tema vastuväited ei ole kõnealuse asutuse jaoks veenvad, peab maksuamet tavaliselt saatma maksuotsuse, millega kaasneb trahvi suurendamine 50 % võrra.

(85)

Komisjon tuletab seoses meetme valikulisusega meelde, et maksuameti kaalutlustegevus võib tekitada eeliseid, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse (30).

(86)

Komisjon leidis seega, et niisugune üksmeelne kokkulepe, mis sõlmiti Umicore’iga ja milles käsitleti käibemaksuvõla, trahvide ja viiviste vähendamist, ei ole üldjuhul kättesaadav kõigile maksumaksjatele isegi siis, kui nad vaidlustavad neile süükspandava rikkumise põhjendatuse, ja et järelikult on valikulisuse kriteerium siinkohal täidetud.

(87)

Komisjoni sõnul ei näi kõnealuse abi puhul kehtivat ükski Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud erand.

IV.   BELGIA KOMMENTAARID

(88)

Belgia rõhutab, et käibemaksuseadustikuga ei ole ette nähtud täpselt ametlikku menetlust, mida kohaldada maksukohustuslase maksu korrigeerimise korral. Siiski on selleks kehtestatud praktika, mille eesmärk on eelkõige teavitada maksumaksjat maksuameti plaanitavast korrigeerimisest ja paluda tal esitada asjaolud, mis võivad kõnealuse maksu vaidlustada. Kõnealune praktika kuulub hea halduse ja kaitseõiguse põhimõtete kohaldamise valdkonda. Selles kontekstis on käibemaksu tasumise nõue üksnes maksuameti ettepanek maksukohustuslasega arutelu algatamiseks, mis ei too maksukohustuslase jaoks kaasa õiguslikke tagajärgi ega riigipoolset nõuet. Käibemaksu tasumise nõue võimaldab seega maksumaksjal eelkõige vastu vaielda maksuameti esialgsele seisukohale ja esitada asjaolusid oma seisukoha toetuseks.

(89)

Alles pärast seda, kui on analüüsitud argumente, mille maksumaksja on vastusena käibemaksu tasumise nõuetele esitanud, võib Belgia arvates otsustada, kas kavandatud korrigeerimist tuleb muuta või tuleb maksustamisest täielikult loobuda.

(90)

Belgia täpsustab veel, et käibemaksu tasumise nõude tagajärjel ei teki võlga. Üksnes täitmisele pööratav maksuotsus on aluseks riigi käibemaksunõude kehtestamisele (31). Kuna Umicore’ile ei ole kõnealuses asjas maksuotsusest kunagi teatatud, on väljend „käibemaksuvõla vähendamine” Belgia sõnul ebatäpne.

(91)

Selleks et tõendada, et Umicore’i asja käsitlemisel järgitud menetlust on järgitud ka teiste maksumaksjate asjade käsitlemisel, edastab Belgia koopia kokkuleppest, mis sõlmiti 2000. aastal ühe maksukohustuslasega 6 miljoni Belgia frangi kohta, kuigi 1995. aastal samade tehingute kohta koostatud protokolli alusel teatati sellele maksukohustuslasele, et tal tuleb maksta 14 miljonit Belgia franki.

(92)

Belgia lisab maksukohustuslasega seotud menetluse kohta, et maksukokkulepped on käibemaksuasjades tavalised vahendid, mida tunnustatakse laialt nii õigusteoorias kui ka kohtupraktikas ning mis on selge sõnaga sätestatud käibemaksuseadustiku artiklis 84. Seega on selline kokkulepe menetluse lahutamatu osa ja kättesaadav eranditult kõikidele maksumaksjatele.

(93)

Belgia märgib kokkuleppes õigusliku aluse täpsustamata jätmise kohta, et käibemaksuseadustiku artikliga 84 ei ole kehtestatud käibemaksukokkulepete kohustuslikku vormi ega sisu. Järelikult puudus kohustus nimetada kokkuleppes õiguslikku alust või ametlikku põhjendust.

(94)

Belgia tuletab meelde, et 1999. aastal päris komisjon Belgia riigilt aru ranguse kohta, millega Belgia maksuamet hindas tõendeid, mille maksumaksjad olid esitanud ühendusesiste tarnete toimumise tõenduseks. Sellega seoses viitab Belgia komisjoni ja Belgia rahandusministri vahelisele kirjavahetusele, milles on käsitletud ühendusesisestele tarnetele maksuvabastuse saamiseks nõutavat tõendamise taset (32).

(95)

Belgia tuletab veel meelde, et ametlikult ei ole Euroopa Liidu õiguses ega Belgia õiguses sätestatud täpset viisi, kuidas maksumaksjad võivad ja peavad igas olukorras tõendama oma õigust maksuvabastusele. Vastupidi, eelkõige peab maksuamet ja seejärel vajaduse korral kohtunik hindama üksikjuhtumite kaupa, kas dokumendid tõendavad maksuvabastuse tingimuste täitmist või puudub neil piisav tõendusjõud. Sellega seoses saadab Belgia koopia ka mitmest kohtuotsusest, milles on sarnast küsimust käsitletud vastupidise tulemusega.

(96)

Belgia täpsustab 1995. ja 1996. aastat hõlmava esimese käibemaksu tasumise nõude puhul, et esialgselt kavandatud maksustamisest loobumisel võeti arvesse järgmisi asjaolusid:

petuskeemis puudub Umicore’il kaassüü;

kauba eest maksti enne seda, kui ostjate volitatud professionaalsed vedajad kauba minema viisid;

esitati kauba veotõend Itaalias, kuigi see ei pärine Umicore’ilt, vaid Itaalia ametiasutustelt (33).

(97)

Belgia täpsustab siiski, et kuna tuli tunnistada, et Umicore ei suutnud teha kindlaks tõeliste klientide isikut, leidis ISI, et maksukohustuslasele tuleb määrata oluline trahv. Selles kontekstis pidi maksuamet seega kokku leppima vaid trahvi summas, mida tõendab maksumaksja makse kirjendamine trahvina riigi raamatupidamises.

(98)

Belgia märgib 1997. ja 1998. aastat hõlmava teise käibemaksu tasumise nõude kohta, et kavandatud maksustamisest loobumine on õigustatud, sest ilmnes, et maksuvabastuse tingimused olid tegelikult täidetud. Kaup lähetati teise liikmesriiki (Itaalia) ja tarne tehti teise liikmesriigi (Ühendkuningriik) käibemaksukohustuslasele (34).

(99)

Belgia märgib veel, et hindamise muutus tuleneb asjaolust, et kõiki asjas tähtsust omavaid dokumente ei olnud võimalik 1998. ja 1999. aastal saada. Seevastu siis, kui dokumendid saadi, tuli maksuametil hinnata kõikide tema käsutuses olevate dokumentide põhjal, kas keelduda maksuvabastuse andmisest ja kas tal on head võimalused keeldumise kaitsmiseks kohtus. Belgia lisab, et lähtuvalt hinnatud riskidest, mis sarnanevad eraõigusliku võlausaldaja riskidega, eelistas ISI tulemust, mis on vahetu, konkreetne ja mida ei saa vaidlustada, pikale ja kulukale kohtuvaidlusele, mille tulemus oleks olnud rohkem kui ebakindel.

(100)

Belgia märgib, et käibemaksu tasumise nõuete koostamisel kohaldasid ametnikud kavandatud maksustamist reguleerivaid õigusnorme automaatselt. Ilma petmiskavatsuseta ja ekslikult viidatud või kohaldatud maksuvabastuse korral on käibemaksuseadustiku artikli 70 lõike 1 ja dekreedi nr 41 tabeli G (VII punkt, 2, A) alusel ette nähtud trahv, mille suurus on 10 % tasumisele kuuluvast maksust. Belgia rõhutab, et seda tehes pidid ametnikud olema veendunud, et neil oli võimatu tõendada Umicore’i petmiskavatsust.

(101)

Belgia sõnul erineb 21. detsembri 2000. aasta kokkuleppes sisalduv trahvi alus käibemaksu tasumise nõuetes kavandatud trahvi alusest. Belgia rõhutab, et kuna ühendusesisese tarne toimumine oli õiguslikult piisavalt tõendatud, oleks olnud täiesti vastuoluline kohaldada käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikes 1 sätestatud trahvi põhjusel, et käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud maksuvabastust oli kohaldatud ekslikult.

(102)

Belgia rõhutab veel, et kuigi ühendusesiseste tarnete toimumine oli tõendatud, vastab siiski tõele see, et Umicore’i esitatud arvete puhul oli tegemist suure hooletusega hõbedatarne tegelike Itaalia klientide kindlakstegemisel. Kõnealuse hooletuse suurust hinnati lähtuvalt asjaolust, et Umicore on suur ettevõte, kes tegutseb põhiliselt ja püsivalt rahvusvahelisel turul ning seega Euroopa turul. Eeldavalt järeldati, et äriühingu vastutavatele isikutele ei saanud jääda märkamatuks, et nende arvete koostamises esineb puudusi klientide isikute kindlakstegemisel, mis seega ei vastanud täielikult Belgia õigusnormides sätestatule. Muude tõendite puudumise tõttu ei piisanud sellest eeldusest siiski selleks, et tõendada Umicore’i petmiskavatsust.

(103)

Belgia tuletab meelde viisi, kuidas leiti kokkulepitud trahvi summa, ja täpsustab, et proportsionaalse trahvi kohaldamine juhul, kui käibemaksu ei nõuta, ei ole vastuolus kohaldatava õigusega. Kui tehing on põhimõtteliselt maksustatav, (35) on seadustiku alusel võimalik Belgias üksnes tagantjärele maksust vabastada vaid mõned niisugused tehingud, nagu ühendusesisesed tarned. Sellest järeldub, et trahvi võib kohaldada asjaomastelt tehingutelt arvestatud tasumisele kuuluva maksu suhtes põhimõtteliselt isegi siis, kui nimetatud tehingud on hiljem maksust vabastatud (36).

(104)

Belgia järeldab, et käibemaksuseadustiku artikli 70 lõike 2 kohaselt karistatakse arvetel valeandmete näitamist asjaomaste tehingute suhtes kohaldatavast käibemaksukorrast olenemata. Seega juhul, kui tehing ei ole käibemaksuseadustiku artikli 2 alusel maksustatav, ei tähenda see seda, et sellist trahvi ei tohi määrata. Käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikes 2 sätestatud trahviga ei karistata maksu tasumata jätmist – selle eest karistatakse käibemaksuseadustiku artikli 70 lõige 1 alusel –, vaid karistatav on hoopis tegu, mis võimaldab maksust hoiduda kauba turustamise järgmistes staadiumides. Varjates kaubasaajate tegelikku isikut, kaotab riik nende jälje ega saa sisse nõuda käibemaksu ega otseseid makse, mis tuleb tasuda tarnitud kaubaga toimuvate järgnevate tehingute eest. Käibemaksuseadustiku ametlik kommentaar on selles küsimuses konkreetne (37).

(105)

Proportsionaalse trahvi määramisega seoses täpsustab Belgia, et käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikega 2 ettenähtud trahvi vähendamine 200 %-lt 100 %ni on täiesti õiguspärane, sest on kooskõlas dekreedi nr 41 tabelis C sätestatud trahvisummadega, kui puudub petmiskavatsus.

(106)

Lõpuks rõhutab Belgia, et kassatsioonikohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub käibemaksutrahv mahaarvamisele ettevõtte tulumaksubaasist (38). Kuna äriühing Umicore soovis mingil moel seda mahaarvamist ennetada, et lõpetada oma vaidlus ISI-ga täielikult enne 2000. majandusaasta lõppu, võttis maksuamet seda võimalust arvesse 21. detsembri 2000. aasta kokkuleppes. Belgia täpsustab, et selle taotluse arvessevõtmine kuulus ministeeriumi pädevusse vähendada trahve või nendest loobuda. Belgia rõhutab veel, et Umicore maksis tegelikult 423 miljonit Belgia franki enne 31. detsembrit 2000, nagu ta oli kohustatud.

(107)

Belgia vaidleb vastu väitele, nagu oleks ta andnud Umicore’ile riigiabi. Ta rõhutab veel, et vaatlusalune tehing ei ole mingil määral eriline või Umicore’i eelistav, ja et tehing ei tugevdanud ettevõtte seisundit liikmesriikidevahelises kaubanduses teiste konkurentide suhtes. Ta leiab, et Umicore’i ei ole koheldud kuidagi eriliselt, vaid et üksikjuhtumi suhtes on konkreetsel viisil kohaldatud väga laialdaselt kasutatud tavavahendit.

(108)

Belgia sõnul ei ole sellised kokkulepped tavapärased mitte üksnes Belgias, vaid ilmselgetel põhjustel (näiteks et vältida pikki, kulukaid ja ebakindla tulemusega vaidlusi) ka paljude teiste liikmesriikide maksuametites. Belgia märgib, et komisjon ise kasutab kokkulepet äriühinguga Philip Morris International seoses tolli- ja käibemaksust ilmajäämisega, mida seadusliku importimise korral oleks tulnud tasuda (39).

(109)

Belgia lisab, et juhul, kui käibemaksu oleks kohaldatud vaidlusaluste tehingute suhtes, oleks maksuamet pidanud selle käibemaksu tagastama Umicore’i klientidele, et nad saaksid käibemaksukohustuslastena kasutada oma käibemaksu mahaarvamisõigust. Seega oleks olnud Belgia riigikassa jaoks tegemist tehinguga, millega ei kaasne riigiressursside ülekandmist.

(110)

Erisuse kriteeriumi kohta täpsustab Belgia, et vastupidiselt sellele, mida komisjon on väitnud oma menetluse algatamise otsuses, ei võimalda pelk tõsiasi, et kokkulepe on seotud vaid Umicore’iga, väita valikulisuse kriteeriumi täitmist (40). Selleks et kindlaks teha, kas konkreetne eelis on olemas, tuleb meedet võrrelda kohtlemisega, mis saab osaks väidetavalt soodustatud äriühinguga samas faktilises ja õiguslikus olukorras olevatele ettevõtetele (41).

(111)

Belgia sõnul on juhul, kui sarnaselt kõnealuse asjaga on igal käibemaksukohustuslasel võimalik käibemaksu tasumise nõuet vaidlustada, esitada ametiasutustele oma argumente ja sõlmida maksuametiga kokkulepe oma konkreetse juhtumi põhjal ning kui see kokkulepe ei sisalda ühtegi erandit seadusest ja üksnes nõustub esitatud tõendite põhjal niisuguste faktiliste põhjendatusega, mille maksukohustuslane on esitanud, tegemist üldise meetmega, mis ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses. Belgia sõnul on Umicore’i suhtes kohaldatav menetlus avatud teistele ettevõtetele ja seda kohaldatakse sarnaselt kõikide vaidlusjuhtumite suhtes.

(112)

Belgia rõhutab, et kõnealuses asjas ei ole maksuamet käibemaksuseaduse kohaldamisel oma võimu omavoliliselt või meelevaldselt kasutanud.

(113)

Belgia sõnul on analüüsitav meede õigustatud ka Belgia maksusüsteemi olemuse ja üldskeemi tõttu. Iga haldusmenetluse puhul on loogiline oodata korrektset tulemust võimalikult kiiresti: see aitab kaasa õiguskindluse eesmärgi saavutamisele, olles ranges vastavuses menetlusskeemiga ja tagades tõhusa maksude sissenõudmise. Umicore’i sarnaste maksumaksjatega sõlmitavate kokkulepete eesmärk on vältida pikalt kestvate ja ebakindlate kohtuvaidluste riski.

(114)

Belgia ametiasutused märgivad, et nende teada tarnisid Umicore’i konkurendid rafineeritud hõbedat samadele klientidele Itaalias nagu Umicore’gi ja samade tingimuste alusel ning et nimetatud tootjate käibemaksuolukorda nende siseriiklikud maksuametid ei korrigeerinud ettekäändel, et pettus pandi toime Itaalias, mitte tootjate poolt. Nõustudes maksma olulise suurusega trahvi, samal ajal kui tema konkurendid ei maksnud ei käibemaksu ega haldustrahvi, oli Umicore kaugel abi saamisest, vaid see meede pani ta kõnealusel turul hoopis ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kui see meede mõjutas kaubandust, oli see tema kahjuks.

(115)

Seetõttu leiab Belgia, et meede ei vasta ühelegi tingimusele, mille täitmist nõutakse riigiabi olemasolu tõendamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel. Tegelikult ei ole kõnealusel juhul tegemist ressursside ülekandmise, eelise andmise, valikulisuse, konkurentsi moonutamise ega liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamisega.

(116)

Lõpetuseks järeldab Belgia, et kui komisjon kavatseb nüüdsest rünnata maksutehingute mehhanismi ennast, mis on siiski laialdaselt levinud ja iga maksuameti jaoks maksude sissenõudmise tõhusaks toimimiseks oluline, peab ta õiguse sisulise kohaldamise üle otsustamisel asetama ennast iga juhtumi puhul siseriikliku kohtu rolli, kes tegutseb riikliku maksuameti otsuste puhul „apellatsioonikohtuna”.

V.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

V.1.   Umicore

(117)

Umicore tuletab kõigepealt meelde, et rahvusvahelises väärismetallide kaubanduses väljakujunenud tavapärase praktika kohaselt tehakse tarne tehases („ex works”), mis tähendab, et ostja hoolitseb kauba veo eest. Sellist liiki müük osutub uues ühendusesiseste tarnete käibemaksusüsteemis väga ohtlikuks. Tegelikult peab müüja tõendama veo tegelikku toimumist, samas kui ostjal on sellisel juhul veo toimumist tõendavad dokumendid (arvestades, et kõige paremat veotõendit – tollitemplit ekspordidokumendil – ei eksisteeri ühendusesiste tarnete puhul enam alates aastast 1993).

(118)

Umicore märgib kauba veotõendi kohta, et ta on esitanud ISI-le väga üksikasjaliku dokumendi, mis tõendab veo toimumist.

(119)

Umicore väidab, et ta tegutses vaidlusalustes tehingutes heas usus, mida tõendab 10 protsendise trahvi nimetamine käibemaksu tasumise nõuetes; sellist trahvi võimaldatakse juhul, kui maksukohustuslane tegutseb heas usus. Sellega seoses täpsustab Umicore veel tõsiasja, et ta tegi vabatahtlikult koostööd Itaalia kohtuga, kes, olles veendunud tema heas usus tegutsemises, ei oleks muidu tema poole pöördunud.

(120)

Umicore rõhutab veel, et tema arvates tekkis Itaalial vastutus siis, kui Itaalia ei võtnud fiktiivsetelt Itaalia äriühingutelt käibemaksukohustuslase numbrit ära niipea, kui Itaalia maksuamet oli avastanud rasked rikkumised.

(121)

Umicore kinnitab veel, et muudes liikmesriikides asutatud teised konkureerivad hõbeda tootjad tarnisid samadele Šveitsi ja Itaalia vahendajatele samas olukorras ja samade tingimuste alusel nagu temagi, ilma et nende maksuametid oleksid neid tarneid kahtluse alla seadnud. Seetõttu ei saa nõustuda sellega, et Umicore’i, kes tasus 423 miljoni Belgia frangi suuruse summa (10 485 896 eurot), peetakse riigiabi saanuks, samas kui teised konkureerivad äriühingud pääsevad igasugustest nõuetest.

(122)

Lõpetuseks ühineb Umicore Belgia märkustega, mille kohaselt käibemaksu tasumise nõuded – vastupidiselt maksuotsusele – ei mõjuta sugugi käibemaksuvõla tekkimist Belgia õiguses.

(123)

Umicore esitab maksuameti ja käibemaksukohutuslaste vahel sõlmitavate kokkulepete õiguspärasuse ja kehtivuse kohta samu argumente nagu Belgia. Huvitatud isik tuletab meelde, et sellised kokkulepped võivad käsitleda üksnes faktilisi küsimusi nagu veo tõendamine ühendusesisestel tarnetel (ja sellest tulenevat maksubaasi). Sellega seoses täpsustab Umicore, et selliste kokkulepete sõlmimine on väga levinud, sealhulgas ISI talituste tasandil (42).

(124)

Huvitatud isik täpsustab veel, et kohtupraktika on kinnitanud, et vastutasuks summat käsitleva kokkuleppe eest maksumaksjaga on haldustrahvide vähendamine kehtiv ja õiguspärane (43).

(125)

Lõpetuseks rõhutab Umicore maksmisele kuuluva summa mahaarvamise arvessevõtmise kohta järgmist:

ISI ei ole pädev mitte üksnes käibemaksu valdkonnas, vaid ka tulumaksu valdkonnas;

selle asemel, et nõuda Umicore’ilt ühte kindlat tulumaksueelset brutosummat, mis kuulub mahaarvamisele, nõustus ISI netosumma maksmisega pärast maksude tasumist, kuid seda kokkuleppes sätestatud tingimusel, et see (neto)summa ise ei ole mahaarvatav. Vastutasuks nõustus Umicore maksma (neto)summa väga lühikese tähtaja jooksul (ühe nädala jooksul), mis ei ole vastuolus ühegi selles valdkonnas kohaldatava õigusnormiga.

(126)

Umicore leiab, et 423 miljoni Belgia frangi suurune summa on käibemaksusumma, mis kuulub tasumisele 1995.–1996. aasta eest ja millelt ISI ei nõudnud Umicore’ilt viiviseid vastavalt käibemaksuseadustiku artiklile 84a ega trahvi (10 %) vastavalt regendi dekreedi artiklile 9.

(127)

Umicore rõhutab, et 708 miljoni Belgia frangi suuruse käibemaksuvõla vähendamine 423 miljoni Belgia frangini oli põhjendatud tõsiasjaga, et käibemaksunõue tuleneb Umicore’i esitatud käibemaksuarvetest Itaalia ja Šveitsi ostjatele, mis jäid tasumata, ja nõue kuulub seetõttu mahaarvamisele.

(128)

1997.–1998. aasta kohta täpsustab Umicore, et 30. aprilli 1999. aasta käibemaksu tasumise nõue jäi sisse nõudmata, sest maksukohustuslane oli nõuetekohaselt tõendanud, et kõnealuse müügi võis käibemaksust vabastada käibemaksuseadustiku artikli 39a alusel.

(129)

Umicore on seisukohal, et asjaomane maksukokkulepe ei kujuta endast eelist ELi toimimise lepingu tähenduses ega ole järelikult defineeritav riigiabina. Umicore vaidlustab komisjoni väite, et kõnealune maksukokkulepe seadis Umicore’i teistest maksumaksjatest palju soodsamasse finantsolukorda.

(130)

Esiteks täpsustab Umicore, et tegelikult hindas just ISI maksukokkulepet riigikassa jaoks soodsamaks kui menetluse jätkamist, mille puhul oli oht, et lõpptulemus kujuneb ebasoodsamaks.

(131)

Teiseks ei kujuta maksukokkuleppe sõlmimise ja kokkuleppimise võimalus endast erilist eelist Umicore’ile, sest sellised kokkulepped on üldjuhul kättesaadavad kõikidele maksukohustuslastele ning tegemist on tavapärase ja normaalse praktikaga käibemaksuvaldkonnas.

(132)

Kolmandaks ei anta kokkuleppe endaga mitte mingit riigiabieeskirjadest tulenevat eelist. Määratluse kohaselt seisneb iga kokkuleppimise otsus selles, et iga asjaomane pool võrdleb ühelt poolt kindla ja viivitamatu maksmise ning teisalt kohtuvaidluse oletatava või võimaliku tulemusega seotud riske.

(133)

Seega on Umicore’i sõnul vale liigitada ühe tehingu tingimused „eeliseks”, välja arvatud erandjuhtudel, kus üks pool saavutab tehingust ilmselgelt parema tulemuse võrreldes sellega, mida ta oleks võinud saada kohtuvaidluse tulemusel.

(134)

Umicore’i sõnul eeldab komisjon, et kui maksualaseid erimeelsusi oleks tulnud lahendada Belgia kohtus haldusotsuse kohta kaebuse esitamisega, oleks apellatsioonikohus mõistnud Umicore’ilt kindlasti välja suurema summa kui see, mis tulenes ISI ja Umicore’i vahel sõlmitud kokkuleppest. Sellise tulemuseni jõudmiseks peaks komisjon seega asendama siseriikliku asutuse otsuse või vajaduse korral isegi siseriikliku kohtu otsuse oma hinnanguga.

(135)

Neljandaks viitab Umicore kohtuasjale Déménagements-Manutention Transport SA, (44) milles Euroopa Kohus leidis, et asjaomasele ettevõttele maksusoodustuste andmisega käitus ONSS (45) nagu avalik-õiguslik võlausaldaja, kes sarnaselt eraõigusliku võlausaldajaga üritas saavutada makseraskustes oleva võlgniku tasumisele kuuluvate summade maksmist. Kohus otsustas seejärel, et siseriiklikul kohtul tuleb kindlaks teha, kas kõnealused maksusoodustused on ilmselgelt suuremad võrreldes sellega, mida eraõiguslik ettevõte oleks sellele äriühingule võimaldanud.

(136)

Jälgides Euroopa Kohtu arutluskäiku, leiab Umicore, et kõnealuses asjas üritab ISI sarnaselt eraõigusliku võlausaldajaga saavutada talle tasumisele kuuluvate summade maksmist, tehes valiku brutosumma asemel kohe makstava netosumma kasuks, mis võimaldas tal sissenõudmise teostada kindlalt ja väga kiiresti. Selline käitumine on seega majanduslikult ratsionaalne ja ettevaatlik, mis on võrreldav samas olukorras tegutseva võimaliku eraõigusliku võlasusaldaja käitumisega.

(137)

Umicore leiab, et kõnealusel juhul ei ole valikulisuse kriteerium selgelt täidetud, sest kõnealuse maksukokkuleppe näol on vaid tegemist kõikidele samas olukorras olevatele maksumaksjatele võimaldatava üldise korra konkreetse kohaldamisega ühe maksukohutuslase suhtes, ja et ISI ei kasuta kokkuleppimisel oma võimu meelevaldselt.

(138)

Isegi kui pidada kõnealust meedet valikuliseks, on see ikkagi õigustatud süsteemi olemuse ja üldskeemiga. Umicore’i sõnul ei saa isegi valikulist maksumeedet pidada eelist andvaks siis, kui on tõendatud, et see soodustab maksude sissenõudmise tõhusust (46). Kõnealusel juhul leiab Umicore, et meede on õigustatud süsteemi olemuse ja üldskeemiga niivõrd, kuivõrd sõlmitav kokkulepe on tõhustanud maksude sissenõudmist (47).

(139)

Umicore kinnitab, et riigiabi mõiste tõlgendamine ISI-ga sõlmitud maksukokkulepet hõlmavalt viiks paratamatult selleni, et komisjon ületab oma volitusi, võttes õigustamatult pädevuse kaudsete maksude sissenõudmise valdkonnas, ja haarab endale eelisõigused siseriiklikelt kohtutelt, kes on ainsana pädevad maksuvaidlusi lahendama.

(140)

Umicore märgib, et ta maksis ISI-le märkimisväärse summa, samas kui muudes liikmesriikides asutatud teised, konkureerivad hõbedatootjad ei maksnud samas olukorras ja samadel tingimustel toimunud tarnete eest üldse käibemaksu.

(141)

Seetõttu leiab Umicore, et kõnealune meede ei saanud küll tugevdada tema konkurentsiseisundit hõbedagraanuliturul. Umicore leiab, et järelikult ei mõjuta ISI-ga sõlmitud kokkulepe konkurentsi ega liikmesriikidevahelist kaubandust ning et seega on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamine kõnealusel juhul välistatud.

V.2.   Anonüümsed kolmandad isikud

(142)

Anonüümne kolmas isik edastas komisjonile koopia ühest kirjast, mis oli saadetud Belgia rahandusministrile 15. veebruaril 2002 ning mis sisaldas Umicore’iga sõlmitud kokkuleppe ja teiste asjaomaste tehingute õiguslikku analüüsi.

(143)

Selles kirjas väidab anonüümne kolmas isik järgmist: a) ISI ja Umicore’i vahelise kokkuleppe tulemusel liigitatakse tasumisele kuuluv käibemaksusumma ümber trahviks, mis on vastuolus Belgia põhiseaduse artiklitega 10 ja 172 ning käibemaksuseadustiku artikliga 84; b) ettevõtte tulumaksu mõju arvestamine võlguoleva käibemaksusumma või trahvi kindlaksmääramisel on õigusvastane ning c) trahvi kohaldamine (käibemaksusumma suhtes), ilma et nõutaks käibemaksu enda maksmist, on ebaloogiline.

VI.   BELGIA VASTUSED HUVITATUD ISIKUTE KOMMENTAARIDELE

(144)

Belgia leiab, et Umicore’i seisukoht kinnitab üldiselt Belgia seisukohta kõnealuses menetluses, eelkõige ametliku korrigeerimismenetluse puudumist käibemaksuvaldkonnas, maksukohustuslase allkirjata käibemaksu tasumise nõude õigusjõu puudumist, maksukokkulepete õiguspärasust ja selle kättesaadavust kõikidele maksumaksjatele ning üldisemalt – riigiabi moodustavate asjaolude puudumist.

(145)

Belgia väidab 1. oktoobri 2004. aasta anonüümkirja kohta, et see kiri ei sisalda ühtegi konkreetset märkust riigiabi menetluse kohta ega ole seega asjaga seotud.

VII.   BELGIA EDASTATUD TÄIENDAV TEAVE

(146)

Pärast seda kui saadi tagasi dokumendid, mis olid õigusasutuste käsutuses, edastas Belgia komisjonile teabe ja dokumendid kõnealuse menetlusega seotud tehingute kohta.

(147)

Itaalias asutatud klientidele tehtud müügi kohta edastas Belgia dokumendid, mille põhjal ta otsustas käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud maksuvabastuse anda. Täpsemalt sisaldavad kõnealused dokumendid Umicore’i väljastatud arveid, veoarveid ja mitmesuguseid vedudega seotud dokumente.

(148)

Šveitsis asutatud klientidele tehtud tarnete kohta edastas Belgia samuti dokumendid, mille eesmärk on tõendada kauba otsevedu Itaaliasse. Belgia sõnul piirdub Šveitsi äriühingute roll ostmisel ja vedamisel antud finantsabiga.

(149)

Ajavahemikus 1997–1998 toimunud tarnete kohta täpsustas Belgia, et ajavahemikuks 1995–1996 kavandatud nõuded esitati järgmiste aastate eest. Ta lisab, et ISI maksuinspektorid loobusid ise väga kiiresti selle perioodi korrigeerimisest. Selleks edastas ka Belgia koopia asutusesisestest märkustest, mis tõendavad, et asjaomased inspektorid loobusid tegelikult kavandatud maksustamisest.

VIII.   ABI HINDAMINE

(150)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel on „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(151)

Meetme liigitamine riigiabiks eeldab järgmiste kumulatiivsete tingimuste täitmist: 1) kõnealuse meetmega antakse eelis riigi ressurssidega; 2) see eelis on valikuline ning 3) kõnealune meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(152)

Samuti tuleb meeles pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei hõlma abi mõiste mitte üksnes toetust positiivses tähenduses, nagu subsiidiumid, vaid ka mitmesuguses vormis sekkumisi, mis leevendavad äriühingu eelarvet tavaliselt koormavaid kohustusi, nagu maksuvabastused ja -soodustused (48).

VIII.1.   Esialgsed märkused

(153)

Kõigepealt tuleb nentida, et kokkulepete sõlmimine maksumaksjatega on Belgia maksuameti jaoks tavapärane tegevus ja et käibemaksuvaldkonnas on sellised kokkulepped otsesõnu ette nähtud käibemaksuseadustiku artikliga 84. Selliste arvukatest vaidlustest hoidumist võimaldavate kokkulepete kasulikkust ei vaidlusta ka käesolev otsus.

(154)

Tuleb meeles pidada, et selles valdkonnas kehtivates Belgia haldusjuhistes on sätestatud, et maksukohustuslasega kokkuleppe sõlmimine tähendab üldjuhul järeleandmisi mõlemalt poolt. Sellegipoolest on sellised kokkulepped vastavalt käibemaksuseadustiku artiklile 84 võimalikud üksnes niivõrd, kuivõrd nendega ei nähta ette maksuvabastust või -vähendust. Selle põhimõtte järgi ei saa kokkulepe seega hõlmata kindlakstehtud faktilistest asjaoludest tulenevat maksusummat, vaid pigem faktiliste asjaoludega seotud küsimusi.

(155)

Seetõttu leiab komisjon, et käibemaksukohustuslase ja Belgia maksuameti vaheline kokkulepe loob majandusliku eelise vaid järgmistel tingimustel:

kui ameti järeleandmised on ilmselgelt ebaproportsionaalsed võrreldes juhtumi asjaoludest lähtuvate maksukohustuslase tehtud järeleandmistega ja kui ilmneb, et amet ei kohtle ilmselgelt sama soodsalt teisi sarnases olukorras olevaid maksumaksjaid;

kui kokkuleppe õiguspärasuses tuleb kahelda näiteks juhul, kui tasumisele kuuluvat maksusummat on vähendatud vastuolus käibemaksuseadustiku artikliga 84 (maksuvabastus või vähendus, mis on seotud õigusküsimustega).

(156)

Järelikult tuleb analüüsida, kas ISIS-e ja Umicore’i vahel sõlmitud kokkulepe vastab eespool nimetatud tingimustele.

VIII.2.   Eelise olemasolu

(157)

Kõigepealt tuleb kontrollida, kas meede näeb oma adressaadile ette eelise, mis leevendab äriühingu eelarvet tavaliselt koormavaid kohustusi (49). Kõnealusel juhul tuleb kindlaks teha, kas vaidlusalune tehing tehti õigusvastaselt või maksuameti ebaproportsionaalsete järeleandmiste alusel.

VIII.2.1.   Menetluse seaduslikkus

(158)

Komisjon leidis oma menetluse algatamise otsuses, et maksuameti järgitud menetlus erineb üldjuhul kohaldatavast käibemaksuvõla kindlaksmääramise ja kustutamise tavakorrast, sest kokkuleppes ei nimetata õiguslikku alust ja maksukohustuslasega kokkuleppe puudumise korral oleks maksuamet pidanud saatma maksuotsuse, millega kaasneb trahvi suurendamine 50 % võrra.

(159)

Nagu juba märgiti põhjenduses 39, on maksuteate saatmine käibemaksuvaldkonnas Belgia maksuameti tavapraktika, millega tagatakse sellise aluspõhimõtte nagu õiguskaitse järgimine. Järelikult tuleb tegelikult mõlemat maksuteadet, mille ISI äriühingule Umicore saatis, pidada maksuameti esialgseteks teadeteks ja mitte käibemaksu nõudeõigust andvaks faktiliseks asjaoluks.

(160)

Võimalus sõlmida maksukohustuslastega kokkuleppeid on otsesõnu ettenähtud Belgia käibemaksuseadustikuga ja seda tuleb pidada Belgia maksuametite tavapäraseks praktikaks. Belgia maksuametid peavad siiski järgima põhimõtet, mille kohaselt sellised tehingud ei tohi endaga kaasa tuua vabastust tasumisele kuuluvast maksust ega selle vähendust. Selliselt toimitakse põhimõtteliselt olukordades, kus maksuametid tahavad vältida maksukohustuslasega vaidlust, mis hõlmab selgelt tõendamata faktilisi asjaolusid.

(161)

Lisaks tuleb nentida, et maksuametitel puudub kohustus saata maksuotsus juhtudel, kui maksuamet ei ole saanud maksukohustuslaselt nõusolekut maksuteates väljapakutud maksustamise kohta. Kui aga on endiselt põhjust kahelda asjaomastes faktides, võivad pädevad asutused ikkagi üritada maksukohustuslasega kokkulepet sõlmida.

(162)

Viimaseks nähtub veel õigustekstide analüüsist, et ühegi sättega ei ole ette nähtud Belgia maksuametite kohustust nimetada kõnealustes kokkulepetes otsesõnu õiguslikku alust.

(163)

Komisjon peab seega käesolevas otsuses sisalduva õigusliku kirjelduse põhjal järeldama, et menetlus, mida maksuamet kohaldas Umicore’i suhtes, toimus vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja praktikale ning ei erine tavapärasest menetluskäigust.

(164)

Seejärel tuleb analüüsida kõnealuseid kokkuleppeid, võttes arvesse esialgseid märkusi, et teha kindlaks võimalik eelis. Järgnev arutluskäik tugineb kahe eraldi ajavahemiku analüüsile: esimene ajavahemik on seotud 1995. ja 1996. aastaga, mille kohta maksuamet on esitanud maksunõude, ning teine on seotud 1997. ja 1998. aastaga, mille puhul on maksustamisest üldse loobutud.

VIII.2.2.   Ajavahemik 1995–1996

(165)

1995.–1996. aasta puhul tuleb võimaliku eelise kindlakstegemiseks analüüsida kolme liiki erinevaid tehinguid, mida 30. novembril 1998 Umicore’ile edastatud korrigeerimise projekt hõlmas. Iga tehingu liigi puhul on asjaomase analüüsi eesmärk teha kindlaks minimaalsed käibemaksusummad, trahvid ja viivised, mida Belgia maksuamet oleks pidanud määrama faktiliste asjaolude mõistliku tõlgendamise tulemusel, ilma ülemääraste järeleandmisteta või käibemaksualaste eeskirjade rikkumiseta.

1.   Kaubatarned Itaalias asutatud klientidele

(166)

Esimesel joonisel on näidatud hõbedatarneid käsitlevad tehingud põhimõttel „hange tehasest”, mis toimusid ajavahemikus veebruarist 1995 kuni veebruarini 1996 vastavalt järgmisele skeemile:

Image

(167)

Umicore esitas kaubaarve ühele Itaalias asutatud äriühingule „B”, (50) kellel oli selles liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Nimetatud äriühing esitas kaubaarve omakorda kliendile „C”, kes oli samuti Itaalias asutatud käibemaksukohustuslane. Kauba vedu toimus maksukohustuslase C tellimusel Belgias asuvast tootmiskohast otse Itaaliasse. Maksukohustuslane C maksis enamiku arvetest, mille Umicore oma kliendile B esitas.

(168)

Arved, mille Umicore äriühingule „B” esitas, koostati käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud maksuvabastusega. Itaalia maksuametiga toimunud koostöö raames saadud pro forma arvete analüüsist nähtub, et maksukohustuslane C oli kauba saaja.

(169)

ISI asus algul oma 30. novembri 1998. aasta käibemaksu tasumise nõudes seisukohale, et veoga seotud ühendusesiseste tarnete maksuvabastuse kriteerium ei olnud täidetud, sest vedu toimus järgmise kliendi nimel (kuid seda ei teostanud müüja ega omandaja ega keegi nende nimel, nagu on sätestatud käibemaksuseadustiku artiklis 39a). Sellest järeldas maksuamet, et tehing Umicore’i ja kliendi B vahel seisnes kauba tarnes ilma veota ja sellele ei saanud seega kohaldada käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud maksuvabastust.

(170)

Belgia ja Umicore’i komisjonile edastatud teave näib siiski tõendavat, et Umicore’i ja äriühingu B vahelise tehingu toimumise võis Belgia maksuamet põhjendatult kahtluse alla seada. Märgitakse järgmist:

Itaalia maksuameti edastatud teave tõendab samuti, et äriühingut B sai pidada varifirmaks („missing trader”), kes üksnes esitas arved koos käibemaksuga, misjärel kadus ilma maksukohustust täitmata, jättes sealhulgas maksmata käibemaksu Itaalia maksuametile;

sama Itaalia maksuameti edastatud teabest nähtub veel, et äriühingu B ainsa juhi kohta karistusregistris andmed puudusid;

kaks teabetaotlust, mille Belgia maksuamet edastas oma Itaalia kolleegidele vastavalt 26. augustil 1998 ja 1. aprillil 1999, tõendavad veel, et Belgia maksuametil oli tõsiseid kahtlusi äriühingu B tegelikus olemasolus enne kokkuleppe sõlmimist;

kauba vedu Itaaliasse toimus maksukohustuslase C nimel;

kaup veeti Belgias asuvast tootmiskohast otse Itaalias asuvasse lattu, kus need anti üle C-le;

enamiku Umicore’i arvetest äriühingule B maksis äriühing C;

protokollides kajastatud Umicore’i vastutavate isikute avaldustest, mille väljavõte oli käibemaksu tasumise nõudesse ümber kirjutatud, nähtub, et Umicore’i ja äriühingu B vahel ei olnud sõlmitud ühtegi raamlepingut;

seevastu ilmnes, et Itaalia maksuamet ei olnud äriühingu C tegelikus olemasolus sugugi kahelnud, sest ühe kontrolli käigus oli ta saanud täieliku juurdepääsu nimetatud äriühingu raamatupidamisele.

(171)

Eraldi võetuna ei ole ükski neist aspektidest tõenäoliselt piisav, et tõendada Umicore’i ja äriühingu B vahel toimunud müügi fiktiivsust. Üheskoos võivad need aga siiski tekitada teatud kahtlust Umicore’i ja äriühingu B vahelise müügi toimumises. Belgia maksuametil, kelleni jõudsid kahtlused seoses ettevõtja B tegevuse tegeliku olemasoluga enne, kui sõlmiti äriühinguga Umicore 21. detsembril 2000 kokkulepe, oli seega tehingute toimumise ja võimaliku ümberliigitamise osas suur kaalutlusõigus.

(172)

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et Belgia kassatsioonikohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab maks põhinema faktilistel asjaoludel (51). Belgia maksuamet on seega põhimõtteliselt kohustatud põhjendama maksustamist selliste tegelike tehingutega, mis põhinevad poolte tegelikul kavatsusel, mitte näiliste tehingutega, mille maksukohustuslane on esitanud võimaliku maksuvabastuse õigustamiseks.

(173)

Kuigi Belgia maksuameti käsutuses olevast teabest nähtub, et A ja B vaheline müük on fiktiivne ja et tegelik müük (mis tähendab kauba käsutusõiguse üleandmist) on tegelikult toimunud A ja C vahel, ei ole neil asutustel siiski õigust A ja B vahelist kaubatarnet ümber liigitada A ja C vaheliseks kaubatarneks ning kohaldada käibemaksueeskirju sellise ümberliigitatud tehingu suhtes.

(174)

Olukorras, kus pettus toimus Itaalias varifirma vahendusel, ei saa vaidlustada Umicore’i saadud maksuvabastusõigust, sest tema tegutsemist heas usus ei ole Belgia maksuamet kahtluse alla seadnud.

(175)

Seega nähtub eespool esitatust, et Belgia maksuamet tegutses õiguspäraselt, kui ta liigitas asjaomased tehingud ümber Umicore’i ja äriühingu C vahelisteks ühendusesisesteks tarneteks, ilma et selline ümberliigitamine kujutaks endast maksuametipoolset ebaproportsionaalset järelandmist või käibemaksueeskirjade rikkumist. Lisaks võis ta vabastada käibemaksust niiviisi ümberliigitatud tehingud, sest maksuvabastuse tingimused ühtekokku olid täidetud (sealhulgas omandaja või tema nimel tegutseva isiku teostatud vedu).

(176)

Seega tuleb analüüsida: i) kas Belgia maksuametil oli õigus kohaldada trahvi käibemaksuseadustiku artikli 70 lõike 2 alusel põhjusel, et arvetel esitatud andmed ei olnud täpsed, ja kui vastus on positiivne, siis ii) millise suurusega trahvi oleks pidanud määrama ning iii) kas Umicore’ile tehti ebaproportsionaalseid järeleandmisi või ei kohaldanud maksuamet seadust nõuetekohaselt.

(177)

Kõigepealt tuleb meenutada, et ühendusesisese tarnega seotud arvel andmete ebatäpse märkimise korral on dekreediga nr 41 ette nähtud trahv suurusega 100 % maksust, mis kuulub tasumisele kõnealuste tehingute eest. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 45 ja 46, kohaldatakse haldustrahvi suhtes siiski proportsionaalsuse põhimõtet ja maksuametil on 18. märtsi 1831. aasta regendi dekreedi artikli 9 alusel pädevus kalduda kõrvale dekreedis nr 41 sätestatud trahvivahemikest.

(178)

Kõnealusel juhul ei ole välistatud, et trahv 100 % oleks olnud ebaproportsionaalne, kui arvestada maksukohustuslase tegutsemist heas usus, mida maksuamet ei ole vaidlustanud. Välistatud ei ole ka see, et Umicore’iga toimunud vaidluse raames üritas Belgia maksuamet maksimeerida oma tulusid samamoodi, nagu võlausaldaja üritab optimeerida talle võlgnetava summa tagasimaksmist. Tuleb meenutada, et selline praktika ei saa kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 107 kohaldamisalasse, sest see ei too kaasa maksuameti ebaproportsionaalseid või õigusvastaseid järeleandmisi.

(179)

Arvestades maksuametil selles valdkonnas olevat kaalutlusõigust, saab mõistlikult järeldada, et maksuamet oleks pidanud kokkuleppe raames määrama trahvi summa 10 ja 50 % vahel. Ühelt poolt võib pidada vastuvõetavaks 10 %, kui lähtuda dekreedi nr 41 lisa tabeliga G ettenähtud 10 % suurusest määrast käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikes 1 sätestatud rikkumiste eest ja 30. novembri 1998. aasta käibemaksu tasumise nõudes nimetatud 10 % suurusest trahvist. Teisalt võib 50 % määra pidada maksimummääraks, mida kohaldada proportsionaalsuse põhimõttest ja kokkuleppe taustast lähtudes. 50 % määra kohaldamine tundub olevat ka kooskõlas Belgia kassatsioonikohtu hiljutise kohtupraktikaga (52). Kuna viimati nimetatud kohtuotsus on seotud ühe kriminaalasjaga, saab kõnealusel juhul, kus on tõendatud Umicore’i pettuskavatsuse puudumine, pidada 50 % maksimummääraks.

(180)

Seega saab järeldada, et kõnealuse juhtumi asjaoludest lähtudes on trahv mõistlik määrata summas, mis jääb 33 238 698 Belgia frangi (10 % x 332 386 976) ja 166 193 488 Belgia frangi vahele (50 % x 332 386 976).

(181)

Kuna valikuline eelis võis tuleneda üksnes maksuameti ebaproportsionaalsetest järeleandmistest, tuleb võimaliku eelise kindlaksmääramisel arvestada vaid kõige väiksemat summat ehk 33 238 698 Belgia franki. Selline summa on põhimõtteliselt mahaarvatav ettevõtte tulumaksubaasist (53).

2.   Šveitsis asutatud klientidele toimunud kaubatarned

(182)

Teisel joonisel on näidatud, et Šveitsis asuvate klientidega oli vaidlusaluste tehingute järjekord tavaliselt järgmine:

Image

(183)

Veebruarist 1996 kuni oktoobrini 1996 esitas Umicore kaubaarved Šveitsis asutatud äriühingule B, (54) kellel ei olnud üheski liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreerimise numbrit. Šveitsi äriühing esitas seejärel kaubaarveid omakorda Itaalias asutatud käibemaksukohustuslasest kliendile C. Kaup veeti Belgias asuvast tootmiskohast otse Itaaliasse. Belgia esitatud dokumentidest jääb mulje, et veo tellis äriühing C. Lisaks näib, et kord maksis C kauba eest Umicore’ile otse, siis jälle äriühing B. Veel tuleb märkida, et C viitab tegelikult kahele äriühingule, keda Itaalia ja Hispaania maksuametid peavad varifirmadeks (55).

(184)

Arved, mille Umicore esitas Šveitsi äriühingule B veebruarist 1996 oktoobrini 1996, on seotud puhta hõbeda müügiga „otse Hoboken’i tehasest” ja kannavad järgmist märkust: „Eksport – käibemaksuvabastus käibemaksuseadustiku artikli 39 alusel”.

(185)

Kuigi kõnealused tarned tegi UMICORE käibemaksuvabastusega käibemaksuseadustiku artikli 39 alusel, tõendab teave, mille ISI sai maksukohustuslaselt ning Belgia tolli- ja aktsiisiametilt, et kaubavedu toimus Itaaliasse ilma ekspordita.

(186)

Ekspordi puudumise ja seega käibemaksuseadustiku artiklis 39 sätestatud maksuvabastuse õiguse puudumise tõttu tekib uuesti küsimus, kas Belgia maksuamet võis jõuda järelduseni, et Umicore’i ja Šveitsi äriühingu vahelised tehingud olid näilised, et tõelised tehingud toimusid Umicore’i ja C vahel ning et nimetatud tehingute suhtes võis kohaldada käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud maksuvabastust.

(187)

Oma 30. novembri 1998. aasta käibemaksu tasumise nõudes leidis ISI, et käibemaksuseadustiku artiklis 39 (eksport) sätestatud maksuvabastuse kriteeriumid ei olnud täidetud, sest ei olnud esitatud ühtegi ekspordi toimumist tõendavat dokumenti, eelkõige ekspordideklaratsiooni.

(188)

Sellest järeldas maksuamet, et Umicore’i ja Šveitsi äriühingute vahelisi tehinguid ei saanud käibemaksust vabastada käibemaksuseadustiku artikli 39 alusel ja neid peeti vastavalt käibemaksuseadustiku artikli 15 lõikele 7 toimunuks Belgias ning kuulusid seega Belgia käibemaksuga maksustamisele vastavalt käibemaksuseadustiku artiklile 2. Maksuamet järeldas seega, et Umicore’il tuli maksta 312 608 393 Belgia frangi (56) (7 749 359 eurot) suurune käibemaksusumma, millele lisandus sellelt summalt arvestatud trahv 10 %.

(189)

30. märtsi 2000. aasta käibemaksu tasumise nõudele antud täiendavas vastuses kinnitab Umicore, et „nüüd on kindlaks tehtud, et loodud mehhanism oli fiktiivne, millest Umicore’i kaubandusosakond ei saanud olla teadlik. Importi Šveitsi ei toimunud kunagi ja seega on oluline rõhutada, et neis dokumentides, nagu teisteski, ei ole seatud kahtluse alla tarneid Itaaliasse”.

(190)

Pro forma arvetelt, mille Umicore Šveitsi klientidele saatis, nähtub, et kauba saajast Itaalia maksukohustuslase nime on otseselt nimetatud ja et kauba saaja isik on kinnitatud vedaja koostatud veokirjadega.

(191)

Umicore’i ja üksuse C vahelisi ühendusesisese tarnega seotud tehinguid ei saa liigitada ümber järgmistel põhjustel:

kokkuleppe sõlmimise hetkel oli Belgia maksuametit juba teavitatud, et C on tegelikult seotud üksustega, keda Itaalia ja Hispaania maksuametid peavad varifirmadeks;

Šveitsi äriühingute olemasolu ei ole Belgia ega Itaalia maksuametid ega Umicore kunagi kahtluse alla seadnud;

äriühingule Umicore ei saanud jääda märkamatuks, et tal puudub õigus kohaldada käibemaksuseadustiku artiklis 39 sätestatud maksuvabastust (käibemaksuvabastus ekspordi korral), sest kaupa ei eksporditud.

(192)

Sellest järeldub, et asjaomaste tehingute suhtes ei saanud kohaldada käibemaksuvabastust käibemaksuseadustiku artikli 39 alusel (sest eksporti ei toimunud) ega käibemaksuseadustiku artikli 39a alusel. Neid tehinguid oleks tulnud kõnealusel juhul pidada ilma veota kaubatarneks, mille suhtes ei saa kohaldada käibemaksuvabastust. Seega oli Umicore käibemaksuseadustiku artikli 15 lõigete 2 ja 7 ning artikli 2 alusel kohustatud tasuma 312 608 393 Belgia frangi (7 749 359 euro) suuruse käibemaksusumma. Lisaks tuli sellelt summalt arvestada vastavalt käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikele 1 ja dekreedi nr 41 artikli 1 lõikele 1 trahvi suuruses 10 %, mis on 31 260 839 Belgia franki. Komisjonil ei ole alust arvata, et 10 protsendine trahvimäär kujutaks endast proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast (57) probleemi.

(193)

Vastavalt kohaldatavatele maksueeskirjadele tuleb maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvat täiendavat käibemaksusummat, mille kohta ei ole kliendile arvet esitatud, pidada mahaarvamisele kuuluvaks kuluks ettevõtte tulumaksubaasi kindlaksmääramisel. Ettevõtte tulumaksust tuleb maha arvata ka haldustrahv.

3.   Kaubatarned Itaalias ja Hispaanias asutatud klientidele

(194)

1996. aasta oktoobrist detsembrini toimusid klientidega järgmised tehingud:

Image

(195)

Umicore esitas kaubaarved Itaalias või Hispaanias asutatud äriühingutele B, kus nad olid end registreerinud käibemaksukohustuslasena. Kõnealused arved olid seotud puhta hõbeda tarnega põhimõttel „hange tehasest” ja koostatud käibemaksuseadustiku artiklis 39 (eksport) sätestatud maksuvabastusega või käibemaksuseadustiku artiklis 39a (ühendusesisene tarne) sätestatud maksuvabastusega. Kaubavedu toimus otse Belgias asuvast tootmiskohast Itaaliasse. Enamikel juhtudel maksis arved Šveitsi äriühing C, (58) kes osutus ka veo tegelikuks tellijaks (59).

(196)

Itaalia ja Hispaania maksuameti edastatud teave Belgia maksuametile enne lepingu sõlmimist pigem tõendab, et äriühingud B olid varifirmad.

(197)

Belgia maksuamet oli oma 30. novembri 1998. aasta käibemaksu tasumise nõudes seisukohal, et ostjate andmed müügiarvetel olid valed ja et Šveitsi äriühingud C olid kauba tegelikud ostjad. Kuna väljapoole Euroopa Liitu eksportimist ei toimunud, täpsustas Belgia maksuamet oma maksunõudes, et käibemaksuseadustiku artiklis 39 sätestatud maksuvabastus ei olnud kohaldatav ja et kõnealune müük tuli ümber liigitada Belgia käibemaksuga maksustatavaks kaubatarneks käibemaksuseadustiku artikli 15 lõigete 2 ja 7 ning artikli 2 alusel. Seega järeldas maksuamet, et Umicore peab maksma käibemaksu 63 216 555 (60) Belgia franki (1 567 097,46 eurot) ja sellelt summalt arvestatud trahvi 10 %.

(198)

Kirjavahetuses ISI-ga märkis Umicore, et äriühingud „B” volitasid Šveitsi äriühinguid korraldama kaubavedu ja tegutsema samade äriühingute finantsesindajana.

(199)

Tuleb märkida, et puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, et Šveitsi äriühingud tegutsesid kauba vedamisel volitatud isikutena Itaalia ja Hispaania äriühingute nimel. Vastupidi, kõik komisjonile edastatud dokumendid tõendavad pigem seda, et kauba vedu toimus Šveitsi äriühingute nimel ja et viimati nimetatud olid kõnealuse kauba tegelikud saajad ja omanikud.

(200)

Seetõttu leiab komisjon, et Belgia maksuametil oli täielik õigus liigitada vaidlusalused tehingud oma käibemaksu tasumise nõudes ümber kaubatarneteks Šveitsi äriühingutele. Sellised tehingud tuli seega maksustada Belgia käibemaksuga käibemaksuseadustiku artikli 15 lõigete 2 ja 7 ning artikli 2 alusel, ilma et saaks kohaldada maksuvabastust käibemaksuseadustiku artikli 39 või artikli 39a alusel.

(201)

Kui maksuamet olekski võinud õigustatult tunnistada tehingud toimunuks Itaalia ja Hispaania äriühingutega, oleks tulnud keelduda käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud maksuvabastuse kohaldamisest, sest vedu ei teostanud müüja (Umicore), ostja (B) ega nende nimel tegutsev isik.

(202)

Seega tuleb järeldada, et Umicore oli kohustatud maksma käibemaksu 63 216 555 Belgia franki (1 567 097,46 eurot) ja trahvi 6 321 655 Belgia franki (10 % asumisele kuuluvast käibemaksust) vastavalt käibemaksuseadustiku artikli 70 lõikele 1 ja dekreedi nr 41 artikli 1 lõikele 1.

(203)

63 216 555 Belgia franki ja trahv kuuluvad põhimõtteliselt mahaarvamisele ettevõtte tulumaksust.

4.   Tehingusumma mahaarvamise arvessevõtmine

(204)

Praktika, mille eesmärk on lugeda põhimõtteliselt ettevõtte tulumaksust (maksubaasist) mahaarvamisele kuuluv trahv summaks, mida ei saa maha arvata, ja seejärel vastavat trahvi vähendada, et nimetatud aspekti arvesse võtta (hüvitis või tasaarvestus), ei ole kooskõlas selles valdkonnas kehtivate õigusnormide ega halduspraktikaga (61). Järelikult tuleb arvestada sellest praktikast tulenevat soodsat ja ebasoodsat olukorda võrreldes olukorraga, kus asutus sellist hüvitist ei kohalda.

(205)

Samu põhjendusi saab kasutada käibemaksusummade puhul, mis kuuluvad põhimõtteliselt mahaarvamisele ettevõtte tulumaksust ja mille suhtes tuleks kohaldada sama hüvitist.

(206)

Eelmistes põhjendustes kindlaksmääratud summade hulgast tuleks pidada mahaarvamisele kuuluvateks järgmisi summasid:

33 238 698 + 312 608 393 + 31 260 839 + 63 216 555 + 6 321 655 = 446 646 140 Belgia franki

(207)

Nende summade maha arvamata jätmise tõttu Umicore’ile tekkiva negatiivse mõju võib põhimõtteliselt välja arvutada järgmiselt:

446 646 140 × 40,17 % (62) = 179 417 754 Belgia franki

(208)

Kuna Umicore’i maksutulu vähenes 2000. aasta maksustatava tulu osas, mõjus asjaomaste summade maha arvamata jätmine tegelikult negatiivselt alles järgnevale maksustamisperioodile (2001. aasta tulud), mille arvele Umicore tegelikkuses kogu oma edasikantava maksutulu kahjumi jättis. Järelikult on Belgia maksuameti kohaldatava hüvitamismehhanismi tagajärg maksu või trahvi maksmise edasilükkamine järgnevale maksustamisperioodile.

(209)

Kuna Belgia ettevõtte tulumaks saadakse põhimõtteliselt maksustatava aasta jooksul maksumaksja tehtavate ettemaksetega, et vältida maksude kuhjumist, (63) on loogiline järeldada, et hüvitamise puudumisel oleks Umicore pidanud tegema kõnealuseid makseid 2001. aasta keskel, mis praktikas tähendab seda, et Umicore sai 179 417 754 Belgia frangi maksmise edasi lükata 6 kuu võrra.

(210)

Maha arvamata jätmise tõttu võib Umicore’ile tekkiva positiivse mõju seega välja arvutada järgmiselt:

179 417 754 Belgia franki × 0,8 % (64) × 6 kuus = 8 612 052 Belgia franki

5.   Viivised

(211)

Eespool arvutatud käibemaksult tuleb tasumisele kuuluvaid viiviseid arvutada kuumääraga 0,8 % alates 21. jaanuarist 1997 (65) kuni makse tegeliku toimumiseni ehk 2000. aasta detsembrikuu lõpuni:

37,6 % (66) × (312 608 393 + 63 216 555) = 141 310 180 Belgia franki

6.   Ajavahemiku 1995–1996 eest tasumisele kuuluvate summade kokkuvõte

(212)

Alljärgnevas tabelis antakse ülevaade Umicore’i poolt ajavahemiku 1995–1996 eest minimaalsete tasumisele kuuluvate summade kohta:

(Belgia frankides)

KIRJELDUS

TASUMISELE KUULUVAD SUMMAD

1)

Esimest liiki tehingud

 

Trahv

33 238 698

2)

Teist liiki tehingud

 

Tasumisele kuuluv käibemaks

312 608 393

Trahv (10 %)

31 260 839

3)

Kolmandat liiki tehingud

 

Tasumisele kuuluv käibemaks

63 216 555

Trahv (10 %)

6 321 655

Vahesumma

446 646 140

4)

Viivised

141 310 180

Koguvõlg (käibemaks + viivised)

587 956 320

5)

Maha arvamata jätmise mõju:

 

– maha arvamata jätmise negatiive mõju

– 179 417 754

+ maksmise edasilükkamise positiivne mõju

+8 612 052

KOKKU

417 150 618

(213)

Eespool esitatud arvutustest tuleb järeldada, et miinimumsumma, mille Umicore pidi vastavalt maksuametiga sõlmitud kokkuleppele maksma 1995. ja 1996. aasta eest, ulatub 587 956 320 Belgia frangini (14 575 056,46 eurot). Enne kokkuleppes sisalduva summa võrdlemist tuleb siis arvestada maha arvamata jätmisest tulenevat mõju, mis kahandab kindlaksmääratud summat 417 150 618 Belgia frangini (10 340 893,71 euroni).

VIII.2.3.   Aastad 1997–1998

(214)

30. aprilli 1999. aasta käibemaksu tasumise nõudes sisalduvad 1997.–1998. aastal toimunud vaidlusaluste tehingute puhul järgiti järgmist skeemi:

Image

(215)

Selle stsenaariumi kohaselt on Umicore’i klient Šveitsi äriühingu Ühendkuningriigis asutatud filiaal B, kellel on Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslaseks registreerimise number. Järgmine klient on Itaalias asutatud maksukohustuslane C. Kaup veeti Belgias asuvast tootmiskohast otse Itaaliasse. Umicore’i koostatud müügiarved maksis maksukohustuslane B.

(216)

Oma 30. aprilli 1999. aasta käibemaksu tasumise nõudes on maksuamet seisukohal, et maksukohustuslasel B ei olnud õigust nõuda käibemaksuseadustiku artiklis 39a sätestatud maksuvabastust põhjusel, et tal puudus kehtiv käibemaksukohustuslaseks registreerimise number Itaalias. Lisaks leidis maksuamet, et isegi eeldusel, et maksukohustuslane B tegeles reaalselt majandustegevusega, mis annab talle käibemaksukohustuslase staatuse, tuleb kõnealust müüki pidada ühendusesisteks kolmnurktehinguteks. Sellisel juhul tuleb esimest Umicore’i ja maksukohustuslase B vahelist müüki pidada ilma veota siseriiklikuks müügiks, mida maksustatakse Belgias käibemaksuga ja mida ei saa maksust vabastada, sest vedu toimus Itaalia klientide nimel.

(217)

Kõigepealt tuleb märkida, et erinevalt ajavahemikust 1995–1996, leidsid ISI inspektorid hiljem ise, et maksuvabastusest keeldumiseks pole piisavalt põhjuseid. See olukord tuleb tegelikult selgelt välja asutusesisestest kirjadest, mille maksuinspektorid olid oma direktorile enne ja pärast kokkuleppe sõlmimist saatnud.

(218)

Teiseks nähtub dokumentidest, mille Belgia edastas komisjonile 6. augusti 2009. aasta kirjaga, et vedu toimus maksukohustuslase B nimel (ja mitte võimaliku järgmise kliendi nimel). Seda saab ilmselt kinnitada ka Umicore’i 11. juuni 1999. aasta kirjaga ISI-le saadetud dokumentide koopiate põhjal, mis tõendavad, et iga müügi kohta saatis maksukohustuslane B Umicore’ile faksi, et teavitada teda veoettevõtja andmetest, juhi nimest ja veoauto registreerimisnumbrist.

(219)

Lisaks ei tundu asjakohane tõsiasi, et maksukohustuslasel B puudus Itaalias kehtiv käibemaksukohustuslaseks registreerimise number (mida Belgia maksuamet märkis oma 30. aprilli 1999. aasta käibemaksu tasumise nõudes), sest maksukohustuslane ei ole kohustatud registreerima ennast käibemaksukohustuslaseks liikmesriigis, kuhu kaupa veetakse. Pealegi tuleb nentida, et Ühendkuningriigi maksuamet, kes edastas teabe Belgia maksuametile viimase palvel, ei ole sugugi kahelnud maksukohustuslase B reaalses tegevuses Ühendkuningriigis.

(220)

Lõpuks tuleb märkida, et Belgia maksuamet ei ole kahelnud kauba tegelikus äraviimises Belgia territooriumilt ja selle vedamises teise liikmesriiki.

(221)

Nende asjaoludega on ilmselt piisavalt tõendatud, et ISI-l ei olnud dokumente, mille põhjal oleks ta saanud keelata Umicore’i kohaldatud käibemaksuvabastust. Seega tuleb järeldada, et Umicore ei pidanud maksma täiendavat käibemaksu, trahvi või viivist ajavahemiku 1997–1998 eest.

VIII.2.4.   Järeldus majandusliku eelise olemasolu kohta

(222)

Eespool esitatud hinnangu põhjal oli miinimumsumma, mida Umicore'il tuli vastavalt maksuametiga sõlmitud kokkuleppele maksta 1995.–1998. aasta eest, kokku 417 150 618 Belgia franki (10 340 893,71 eurot).

(223)

Kuna see summa on väiksem kui summa, mille Umicore maksis 21. detsembri 2000. aasta kokkuleppe alusel, ei saa teha järeldust, et Belgia maksuamet tegi ebaproportsionaalseid järeleandmisi. Ainus aspekt, milles kokkulepe rikub õigusnorme ja halduspraktikat, hõlmab hüvitamismehhanismi, millega vähendati tasumisele kuuluvat summat, et võtta arvesse summat, mida ei saa ettevõtte tulumaksust maha arvata. Sellegipoolest võeti sellest praktikast tulenevat majanduslikku mõju kõnealuse küsimuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse.

(224)

Niisiis leiab komisjon, et Belgia maksuamet ei andnud äriühingule Umicore 21. detsembri 2000. aasta kokkuleppe sõlmimisega majandus- või finantseelist.

IX.   JÄRELDUS

(225)

Komisjon nendib, et Belgia maksuameti ja äriühingu Umicore vahel 21. detsembril 2000 sõlmitud kokkulepe ei andnud äriühingule Umicore eelist ning seega ei kujuta kokkulepe endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belgia riigi ja äriühingu Umicore S.A. (endine Union Minière S.A.) vahel 21. detsembril 2000 sõlmitud kokkulepe 423 miljoni Belgia frangi suuruse summa kohta ei kujuta endast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohast abi.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 26. mai 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA


(1)  ELT C 280, 17.11.2004, lk 10.

(2)  Alates 1. detsembrist 2009 muutusid EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliteks 107 ja 108. Mõlemal juhul on artiklid sisuliselt identsed. Käesolevas otsuses tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88. Euroopa Liidu toimimise lepinguga tehti terminoloogiasse teatavaid muudatusi: „ühendus” asendati „liiduga” ja „ühisturg”„siseturuga”.

(3)  ELT C 223, 7.9.2004, lk 2.

(4)  Vt joonealune märkus 1.

(5)  EÜT L 376, 31.12.1991, lk 1.

(6)  Nõukogu kuues direktiiv (edaspidi „kuues käibemaksudirektiiv”), 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (77/388/EMÜ) (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1).

(7)  Dekreedi nr 18 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud järgmine: „Belgiast väljaspool asutatud ostja, kes võtab Belgias ise kauba enda valdusse, peab väljastama kauba valdusse võtmisel Belgias asutatud müüjale kättesaamiskinnituse. Müüjale üleantaval kättesaamiskinnitusel peab olema märgitud kauba üleandmise kuupäev, kauba kirjeldus ja sihtriik. Sama dokument tuleb väljastada müüjale siis, kui kauba võtab Belgias enda valdusse kolmas isik, kes tegutseb ostja nimel ja kes ei ole Belgias asutatud. Sellisel juhul tuleb dokument väljastada nimetatud kolmandal isikul, kes deklareerib sellel tellija nimel tegutsemist”. Dekreedi nr 18 artiklis 6 on täpsustatud, et „eksporditõendi peab esitama müüja […] sõltumata artikli 5 lõikes 2 ettenähtud dokumendist”. Dekreedi nr 18 artiklis 3 on sätestatud järgmiselt: „müüja peab kogu aeg alles hoidma kõik dokumendid, mis tõendavad ekspordi tegelikku toimumist, ja on kohustatud esitama need kontrolliametnike nõudmise korral. Need dokumendid hõlmavad eelkõige tellimuskirju, veodokumente, maksedokumente ja ekspordideklaratsiooni, mis on ette nähtud artikliga 2”, milles on sätestatud järgmiselt: „üks müügiarve koopia või müügiarve puudumise korral lähetusteatis, millel on esitatud kõik andmed, mis peavad olema müügiarvel, tuleb esitada tolliasutusele, kus tuleb vastavalt eksporti reguleerivatele tollisätetele esitada ekspordideklaratsioon”.

(8)  Parlamendisaadiku poolt 23. jaanuaril 1996 esitatud küsimusele nr 248 (Bull. Q.R., Ch. Repr. S.O. 1995–1996, nr 26, 18.3.1996) antud Belgia rahandusministri vastuse väljavõttes täpsustatakse, et „ühendusesisene tarne Belgiast välja kujutab endast seega tehingut, mis põhimõtteliselt muudab käibemaksu Belgias sissenõutavaks, kui kaupa tarnib maksukohustuslane, kes sellena tegutseb. Maksuvabastuse saamise õiguse peab tõendama tarnija, kes seda taotleb. Seega tuleb tarnijal tõendada, et ta on täitnud maksuvabastuse kohaldamise tingimused”.

(9)  Artiklis 16 on täpsustatud, et tarne toimub hetkel, mil kaup antakse tarnesaaja käsutusse, ja artiklis 17 on täpsustatud, et maks tekib ja muutub sissenõutavaks kauba tarne toimumise hetkel.

(10)  Vt Kassatsioonikohtu 21. mai 1982. aasta kohtuotsus, Pas. I, 1982, lk 1106.

(11)  Kuigi käibemaksuseadustikuga ei ole seda menetlust otsesõnu ette nähtud, on tegemist maksuameti tavapärase praktikaga, et järgida mitut aluspõhimõtet, sealhulgas kaitseõigust ja hea halduse põhimõtet.

(12)  Käibemaksuseadustiku ametlik kommentaar nr 84/91.

(13)  Eelkõige tavapärastes dokumentides kajastamata tehingute arv ja tähtsus võrreldes tavapärastes dokumentides kajastatud tehingute arvu ja tähtsusega.

(14)  Ametlik kommentaar nr 70/67, millega on ette nähtud selle sätte kohaldamise juhul, kui maksukohustuslane müüb ilma arveta sellisele kliendile, kes esitleb ennast eraõigusliku isikuna, ja kui maksukohustuslasel puudub tõsine alus kahelda selles, et lepingupartnerid ei ole maksukohustuslased.

(15)  Vt tabel C.

(16)  Vahekohtu 24. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas nr 22/99.

(17)  Nüüd: konstitutsioonikohus.

(18)  12. veebruari 2009. aasta kassatsioonkaebus, RG C.07.0507.N, avaldamata; 13. veebruari 2009. aasta kassatsioonkaebus, RG F.06.0107.N, avaldamata; 12. veebruari 2009. aasta kassatsioonkaebus, RG F.06.0108.N.

(19)  Vt käibemaksuseadustiku endine artikkel 84.

(20)  Regendi dekreedi artiklis 9 on sätestatud, et rahandusminister lahendab kaebusi, mille esemeks on trahvidest loobumine ja trahvidega seotud õiguste suurendamine, ning mille kohta ei ole kohtunik otsust langetanud.

(21)  Vt käibemaksualane kommentaar nr 84/59.

(22)  ISI piirkondlikel direktoritel on samad volitused 15. märtsi 1999. aasta seaduse artikli 95 alusel, mis asendab 8. augusti 1980. aasta seaduse artikli 87.

(23)  Vt käibemaksualane kommentaar nr 84a/4 ja järgmised.

(24)  15. detsembri 1970. aasta käibemaksualane ringkiri nr 78, punkt 9.

(25)  Vt käibemaksuameti avaldatud käsiraamat, lk 1116, punkt 530.

(26)  Müügihinna osalise saamata jäämise korral tagastamise arvutamise täpsed juhised puuduvad. Selline tagastamine ei ole keelatud juhtudel, kui maksukohustuslane esitab käibemaksu summa kohta tagantjärgi arve (sealhulgas mitu aastat pärast maksustatavat sündmust).

(27)  Kui maksukohustuslane esitab arve esialgu summale 100, millele lisandub käibemaks 21, mis teeb kogusummaks 121, ja kui tarnesaaja maksab ainult 100, ei kuulu tagastamisele summa suuruses 21, vaid tagastatav summa leitakse järgmiselt: 21 × (21/121) = 3,64.

(28)  Vt tulumaksualane kommentaar nr 53/88.

(29)  Vt tulumaksualane kommentaar nr 53/97 ja nr 53/97.1.

(30)  Vt eelkõige Euroopa Kohtu 26. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C-241/94: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1996, lk I-4551; Üldkohtu 6. märtsi 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-127/99: Diputación Foral de Álava, T-129/99: Comunidad Autónoma del País Vasco ja Gasteizko Industria Lurra ning T-148/99: Daewoo Electronics Manufacturing España, EKL 2002, lk II-1275, punktid 151 ja 154.

(31)  Käibemaksuseadustiku artikkel 85.

(32)  Komisjon täpsustab oma 10. mai 1999. aasta kirjas (SG(99) 3364), et kuigi Belgia sätted tunduvad mõistlikud ja proportsionaalsed, on komisjonile esitatud mitu kaebust, millest nähtub, et eelkõige siis, kui ostja veab omandatud kaupa ise, nõuab maksuamet dokumente, mida müüja ei suuda esitada, eelkõige veodokumente.

(33)  Selles osas tuletab Belgia meelde Belgia kohtupraktikat, mille kohaselt maks peab tuginema faktilistel asjaoludel ja hea halduse põhimõttel. Nende põhimõtete alusel hindab maksuamet, kas tal tuleb võtta arvesse teiste riikide ametiasutuste esitatud tõendeid, et anda ühendusesisestele tarnetele käibemaksuvabastus.

(34)  Antud juhul kauba saanud Šveitsi äriühing määras Ühendkuningriigis vastutava esindaja, kes ise oli käibemaksukohustuslane ja täitis selles riigis oma maksukohustused.

(35)  Käibemaksuseadustiku artikliga 2 on ette nähtud, et kauba tarnimist või teenuste osutamist tasu eest maksustatakse siis, kui need toimuvad Belgias. Käibemaksuseadustiku artikli 53 punktis 2 on kehtestatud arve esitamise nõue kõikide tarnete tegemise või teenuse osutamiste eest, sõltumata sellest, kas neid Belgias tegelikult maksustatakse.

(36)  Käibemaksuseadustiku artikli 70 lõiget 2 kohaldatakse juhul, kui arveid, mille esitamine on ette nähtud käibemaksuseadustiku artiklitega 53, 53 g ja 54, ei esitatud või ei esitatud nõuetekohaselt.

(37)  Vt käibemaksualaseid kommentaare nr 70/60–70/62.

(38)  Vt tulumaksualane kommentaar nr 53/97 ja 53/97.1.

(39)  Vt 9. juuli 2004. aasta pressiteade, IP/04/882.

(40)  Vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 55.

(41)  Vt kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C-353/95 P, EKL 1997, lk I-7007, punkt 30.

(42)  Umicore viitab ISI statistikale, mille kohaselt tekkis 22 % täiendavatest käibemaksusummadest, mis tulenesid käibe suurenemisest ajavahemikus 2000–2002, pärast kokkuleppe sõlmimist maksumaksjaga.

(43)  Namuri üldkohtu 10. jaanuari 1991. aasta otsus kohtuasjas FJ.F, 91/204: „Maksuamet ja maksumaksja võivad kokku leppida käibemaksu baassummas. Kohaldatavates õigusnormides on sätestatud, et andes oma nõusoleku maksustatavat summat käsitlevale kokkuleppele, taotleb maksumaksja ka trahvi vähendamist. Tehing vastab seega oma olemuselt sellise tehingu mõistele, mille oluline tunnusjoon on poolte vastastikused järeleandmised. Maksumaksja järeleandmine seisneb kõnealusel juhul kokkuleppes maksustatava summa kohta, mis tuleneb maksunõudest pärast kontrolli. Maksuameti järeleandmine seisneb käibemaksu baassumma kindlaksmääramise kokkuleppega seotud trahvide vähendamises”.

(44)  29. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-256/97: Déménagements-Manutention Transport SA, EKL 1999, lk I-3913. DM Transport võlgnes Belgia sotsiaalkindlustusametile („ONSS”) 18,1 miljonit Belgia franki eelkõige palkadelt ja ettevõtlustasudelt. Vastavalt Belgia õigusele võib tööandjat, kes ei maksa sotsiaalkindlustusmakseid tähtaegselt, karistada muu hulgas summade suurendamise ja kriminaalkaristusega. Kohus möönab siiski, et ONSS saab anda tähtaja pikendust. Kuna maksusoodustusi võimaldati maksejõuetule ettevõtjale tegevuse kunstlikuks jätkamiseks, esitas Brüsseli kaubanduskohus Euroopa Kohtule eelotsuseküsimuse, et teha kindlaks, kas sellised maksusoodustused võivad kujutada endast riigiabi.

(45)  Office national de sécurité social en Belgique (Belgia sotsiaalkindlustusamet).

(46)  6. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-127/99: Diputación Forai de Álava jt, EKL 2002, lk II-1275, punktid 164–166.

(47)  Sellega seoses viitab Umicore punktile 26 komisjoni teatisest äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta (EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3), mille kohaselt maksusüsteemi eesmärk „on koguda tulu riigi kulude rahastamiseks”.

(48)  Vt eelkõige Euroopa Kohtu 15. märtsi 1994. aasta otsus kohtuasjas C-387/92: Banco Exterior de España, EKL 1994, lk I-877, punkt 13; Euroopa Kohtu 8. novembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-143/99: Adria Wien Pipeline GmbH, EKL 2001, lk I-8365, punkt 38; Euroopa Kohtu 22. novembri 2001. aasta kohtuasjas C-53/00: Ferring, EKL 2001, lk I-9067, punkt 15; Euroopa Kohtu 3. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C-172/03: Heiser, EKL 2005, lk I-1627, punkt 36; Euroopa Kohtu 22. juuni 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-182/03 ja C-217/03: Forum 187 ASBL, EKL 2003, lk I-6887, punkt 86.

(49)  Vt eespool joonealuses märkuses 46 viidatud 1998. aasta teatise punkt 9.

(50)  „B” on tegelikult seotud kahe eri Itaalia äriühinguga.

(51)  Sellega seoses vt jaotis II.2.

(52)  Eespool viidatud kassatsioonikohtu 12. septembri 2009. aasta otsused. Kohus kinnitas, et 200 % suurune trahv on kohtuasja aluseks olevate asjaolude suhtes ebaproportsionaalne ja et apellatsioonikohtul on õigus trahvi vähendada 50 protsendini.

(53)  Sellega seoses vt jaotis II.2.

(54)  B on tegelikult seotud kahe Šveitsis asutatud äriühinguga.

(55)  „C” on tegelikult seotud samade äriühingutega nagu „B” järgmises põhjenduses esitatud kolmandal joonisel.

(56)  1 488 611 396 Belgia franki x 21 % = 312 608 393 Belgia franki

(57)  Artikli 70 lõike 1 kohaldamisel oli määr 10 % maksuameti kohaldatav miinimum.

(58)  C on tegelikult seotud samade Šveitsi äriühingutega, kes olid märgitud teise juhtumi joonisel.

(59)  Umicore’i koosatud pro forma arvetel on kauba kirjelduses märgitud äriühingu C nimi „omanikuna”. Veodokumendid on algselt adresseeritud Šveitsi äriühingule C ja üldiselt on neis nimetatud, et kaup saadetakse Itaaliasse Šveitsi äriühingu C nimel.

(60)  21 % arvel esitatud summadest: (29 595 944 + 34 744 972 + 32 355 113 + 73 803 950 + 130 531 237) × 21 % = 63 216 555 Belgia franki.

(61)  Vt jagu II.2.

(62)  Kokkuleppe sõlmimise hetkel kohaldatav ettevõtte tulumaksumäär.

(63)  Vt CIR92 artiklit 218 koosmõjus CIR92 artiklitega 157–168.

(64)  Belgia maksuameti kohaldatav määr viiviste arvutamiseks.

(65)  Belgia maksuameti tavapärase praktika kohaselt käibemaksu tasumise nõudes kindlaksmääratud kuupäev.

(66)  (3 × 12 kuud) + 11 kuud = 47 kuud × 0,8 % = 37,6 %


11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/100


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

10. mai 2011,

millega muudetakse otsuse 93/52/EMÜ II lisa seoses Itaalia teatavate halduspiirkondade ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks tunnistamisega ning otsuse 2003/467/EÜ lisasid seoses Itaalia, Poola ja Ühendkuningriigi teatavate halduspiirkondade ametlikult veiste tuberkuloosist, veiste brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vabaks tunnistamisega

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 3066 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/277/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle A lisa I jao punkti 4, A lisa II jao punkti 7 ja D lisa I peatüki punkti E,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, (2) eriti selle A lisa 1. peatüki II jagu,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 91/68/EMÜ on määratletud liidusisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Selles on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigid või nende piirkonnad ametlikult brutselloosivabaks tunnistada.

(2)

Komisjoni 21. detsembri 1992. aasta otsuses 93/52/EMÜ (milles registreeritakse teatavate liikmesriikide või piirkondade vastavus nõuetele seoses brutselloosiga (B. melitensis) ja antakse neile ametlikult haigusvaba liikmesriigi või piirkonna staatus) (3) on loetletud liikmesriikide piirkonnad, mis on vastavalt direktiivile 91/68/EMÜ ametlikult tunnistatud brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(3)

Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad Emilia-Romagna ja Valle d’Aosta halduspiirkondade vastavust direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud tingimustele, mille kohaselt saaks need Itaalia piirkonnad tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(4)

Itaalia esitatud dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks Emilia-Romagna ja Valle d’Aosta halduspiirkonnad tunnistada ametlikult sellest haigusest vabaks. Seepärast tuleks otsuse 93/52/EMÜ II lisa kirjet Itaalia kohta vastavalt muuta.

(5)

Direktiivis 64/432/EMÜ on käsitletud veiste ja sigadega kauplemist liidus. Direktiivis on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi või selle piirkonna tunnistada ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist või veiste ensootilisest leukoosist vabaks selles osas, mis puudutab veisekarju.

(6)

Kuigi Mani saar (mis on Briti Kroonist sõltuv, kuid samas iseseisev omavalitsusüksus) ei ole liidu osa, on tal liiduga teatavad piiratud ulatusega suhted. Seetõttu on nõukogu 12. märtsi 1973. aasta määruses (EMÜ) nr 706/73 (Kanalisaarte ja Mani saare suhtes kohaldatava põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva ühenduse korra kohta) (4) sätestatud, et muu hulgas loomatervist käsitlevates õigusaktides sätestatud eeskirjade kohaldamise eesmärgil käsitletakse Ühendkuningriiki ja Mani saart kui ühte liikmesriiki.

(7)

Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsuse 2003/467/EÜ (millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega) (5) lisades on loetletud liikmesriigid ja nende piirkonnad, mis on tunnistatud ametlikult veiste tuberkuloosist, veiste brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vabaks.

(8)

Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad Lazio halduspiirkonna Rieti ja Viterbo provintside vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult tuberkuloosivaba staatuse andmise tingimustele.

(9)

Itaalia esitatud dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks Lazio halduspiirkonna Rieti ja Viterbo provintsid tunnistada ametlikult tuberkuloosivabadeks piirkondadeks Itaalias.

(10)

Itaalia ja Ühendkuningriik on esitanud komisjonile ka dokumendid, mis tõendavad Itaalias Lazio halduspiirkonna Frosinone, Latina ja Viterbo provintside ning Ühendkuningriigis Mani saare vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult brutselloosivaba staatuse andmise tingimustele.

(11)

Itaalia ja Ühendkuningriigi esitatud dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks Itaalias Lazio halduspiirkonnas paiknevad Frosinone, Latina ja Viterbo provintsid ning Ühendkuningriigis Mani saar tunnistada ametlikult brutselloosivabadeks piirkondadeks Itaalias ja Ühendkuningriigis.

(12)

Itaalia, Poola ja Ühendkuningriik on esitanud komisjonile ka dokumendid, mis tõendavad, et Itaalias Lazio halduspiirkonnas paiknevat Viterbo provintsi, Poolas Lubuskie, Kujawsko-Pomorskie, Mazowieckie, Podlaskie, Warmińsko-Mazurskie ja Wielkopolskie halduspiirkondades (vojevoodkonnad) paiknevat 44 haldusüksust (powiatid) ning Ühendkuningriigis Mani saart võib lugeda vastavalt Itaalia, Poola ja Ühendkuningriigi piirkondadeks, mis vastavad direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vaba piirkonna staatuse andmise tingimustele.

(13)

Pärast Itaalia, Poola ja Ühendkuningriigi esitatud dokumentide hindamist tuleks asjaomased piirkonnad tunnistada ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabadeks piirkondadeks vastavalt Itaalias, Poolas ja Ühendkuningriigis.

(14)

Otsuse 2003/467/EÜ lisasid tuleks seega vastavalt muuta.

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 93/52/EMÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Otsuse 2003/467/EÜ lisasid muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. mai 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(2)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.

(3)  EÜT L 13, 21.1.1993, lk 14.

(4)  EÜT L 68, 15.3.1973, lk 1.

(5)  ELT L 156, 25.6.2003, lk 74.


I LISA

Otsuse 93/52/EMÜ II lisas asendatakse kirje Itaalia kohta järgmisega:

„Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints;

Bolzano provints,

Emilia-Romagna maakond;

Friuli-Venezia Giulia maakond;

Lazio maakond: Latina, Rieti, Rooma, Viterbo provintsid;

Liguuria maakond: Savona provints;

Lombardia maakond;

Marche maakond;

Molise maakond;

Piemonte maakond;

Sardiinia maakond;

Toscana maakond;

Trento provints;

Umbria maakond;

Valle d’Aosta maakond;

Veneto maakond.”


II LISA

Otsuse 2003/467/EÜ I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa 2. peatükis asendatakse kirje Itaalia kohta järgmisega:

„Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints;

Bolzano provints;

Emilia-Romagna maakond;

Friuli-Venezia Giulia maakond;

Lazio maakond: Rieti ja Viterbo provintsid;

Lombardia maakond;

Marche maakond: Ascoli Piceno provints;

Piemonte maakond: Novara, Verbania ja Vercelli provintsid;

Sardiinia maakond: Cagliari, Medio-Campidano, Ogliastra, Olbia-Tempio ja Oristano provintsid;

Toscana maakond;

Trento provints;

Veneto maakond.”

2)

II lisa 2. peatükis:

a)

Itaaliat käsitlev kirje asendatakse järgmisega:

„Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints;

Bolzano provints;

Emilia-Romagna maakond;

Friuli-Venezia Giulia maakond;

Lazio maakond: Frosinone, Latina, Rieti ja Viterbo provintsid;

Liguuria maakond: Imperia ja Savona provintsid;

Lombardia maakond;

Marche maakond;

Molise maakond: Campobasso provints;

Piemonte maakond;

Apuulia maakond: Brindisi provints;

Sardiinia maakond;

Toscana maakond;

Trento provints;

Umbria maakond;

Veneto maakond;”

b)

Ühendkuningriiki käsitlev kirje asendatakse järgmisega:

„Ühendkuningriigis:

Suurbritannia: Inglismaa, Šotimaa, Wales;

Mani saar.”

3)

III lisa 2. peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

Itaaliat käsitlev kirje asendatakse järgmisega:

„Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints;

Bolzano provints;

Campania maakond: Napoli provints;

Emilia-Romagna maakond;

Friuli-Venezia Giulia maakond;

Lazio maakond: Frosinone, Rieti ja Viterbo provintsid;

Liguuria maakond: Imperia ja Savona provintsid;

Lombardia maakond;

Marche maakond;

Molise maakond;

Piemonte maakond;

Apuulia maakond: Brindisi provints;

Sardiinia maakond;

Sitsiilia maakond: Agrigento, Caltanissetta, Siracusa ja Trapani provintsid;

Toscana maakond;

Trento provints;

Umbria maakond;

Valle d’Aosta maakond;

Veneto maakond;”

b)

Poolat käsitlev kirje asendatakse järgmisega:

„Poolas:

Alam-Sileesia (Dolnośląskie) vojevoodkond

Powiatid:

bolesławiecki, dzierżoniowski, głogowski, górowski, jaworski, jeleniogórski, Jelenia Góra, kamiennogórski, kłodzki, legnicki, Legnica, lubański, lubiński, lwówecki, milicki, oleśnicki, oławski, polkowicki, strzeliński, średzki, świdnicki, trzebnicki, wałbrzyski, Wałbrzych, wołowski, wrocławski, Wrocław, ząbkowicki, zgorzelecki, złotoryjski.

Lublini vojevoodkond

Powiatid:

bialski, Biała Podlaska, biłgorajski, chełmski, Chełm, hrubieszowski, janowski, krasnostawski, kraśnicki, lubartowski, lubelski, Lublin, łęczyński, łukowski, opolski, parczewski, puławski, radzyński, rycki, świdnicki, tomaszowski, włodawski, zamojski, Zamość.

Lubuskie vojevoodkond

Powiatid:

gorzowski, Gorzów Wielkopolski, krośnieńsko-odrzański, międzyrzecki, nowosolski, słubicki, strzelecko–drezdenecki, sulęciński, świebodziński, Zielona Góra, zielonogórski, żagański, żarski, wschowski.

Kujawy-Pomorze vojevoodkond

Powiatid:

aleksandrowski, brodnicki, bydgoski, Bydgoszcz, chełmiński, golubsko-dobrzyński, grudziądzki, inowrocławski, lipnowski, Grudziądz, radziejowski, rypiński, sępoleński, świecki, toruński, Toruń, tucholski, wąbrzeski, Włocławek, włocławski.

Łódzi vojevoodkond

Powiatid:

bełchatowski, brzeziński, kutnowski, łaski, łęczycki, łowicki, łódzki, Łódź, opoczyński, pabianicki, pajęczański, piotrkowski, Piotrków Trybunalski, poddębicki, radomszczański, rawski, sieradzki, skierniewicki, Skierniewice, tomaszowski, wieluński, wieruszowski, zduńskowolski, zgierski.

Väike-Poola (Małopolskie) vojevoodkond

Powiatid:

brzeski, bocheński, chrzanowski, dąbrowski, gorlicki, krakowski, Kraków, limanowski, miechowski, myślenicki, nowosądecki, nowotarski, Nowy Sącz, oświęcimski, olkuski, proszowicki, suski, tarnowski, Tarnów, tatrzański, wadowicki, wielicki.

Masoovia vojevoodkond

Powiatid:

białobrzeski, ciechanowski, garwoliński, grójecki, gostyniński, grodziski, kozienicki, legionowski, lipski, łosicki, makowski, miński, mławski, nowodworski, ostrołęcki, Ostrołęka, ostrowski, otwocki, piaseczyński, Płock, płocki, płoński, pruszkowski, przasnyski, przysuski, pułtuski, Radom, radomski, Siedlce, siedlecki, sierpecki, sochaczewski, sokołowski, szydłowiecki, Warszawa, warszawski zachodni, węgrowski, wołomiński, wyszkowski, zwoleński, żuromiński, żyrardowski.

Opole vojevoodkond

Powiatid:

brzeski, głubczycki, kędzierzyńsko-kozielski, kluczborski, krapkowicki, namysłowski, nyski, oleski, opolski, Opole, prudnicki, strzelecki.

Podkarpacie vojevoodkond

Powiatid:

bieszczadzki, brzozowski, dębicki, jarosławski, jasielski, kolbuszowski, krośnieński, Krosno, leski, leżajski, lubaczowski, łańcucki, mielecki, niżański, przemyski, Przemyśl, przeworski, ropczycko-sędziszowski, rzeszowski, Rzeszów, sanocki, stalowowolski, strzyżowski, Tarnobrzeg, tarnobrzeski.

Podlaasia vojevoodkond

Powiatid:

augustowski, białostocki, Białystok, bielski, grajewski, hajnowski, kolneński, łomżyński, Łomża, moniecki, sejneński, siemiatycki, sokólski, suwalski, Suwałki, wysokomazowiecki, zambrowski.

Pomorze vojevoodkond

Powiatid:

Gdańsk, gdański, Gdynia, lęborski, Sopot, wejherowski.

Sileesia (Śląskie) vojevoodkond

Powiatid:

będziński, bielski, Bielsko-Biała, bieruńsko-lędziński, Bytom, Chorzów, cieszyński, częstochowski, Częstochowa, Dąbrowa Górnicza, gliwicki, Gliwice, Jastrzębie Zdrój, Jaworzno, Katowice, kłobucki, lubliniecki, mikołowski, Mysłowice, myszkowski, Piekary Śląskie, pszczyński, raciborski, Ruda Śląska, rybnicki, Rybnik, Siemianowice Śląskie, Sosnowiec, Świętochłowice, tarnogórski, Tychy, wodzisławski, Zabrze, zawierciański, Żory, żywiecki.

Święty Krzyżi vojevoodkond

Powiatid:

buski, jędrzejowski, kazimierski, kielecki, Kielce, konecki, opatowski, ostrowiecki, pińczowski, sandomierski, skarżyski, starachowicki, staszowski, włoszczowski.

Warmia-Masuuria vojevoodkond

Powiatid:

Elbląg, elbląski, ełcki, giżycki, gołdapski, kętrzyński, lidzbarski, olecki, piski, szczycieński, węgorzewski.

Suur-Poola (Wielkopolskie) vojevoodkond

Powiatid:

jarociński, kaliski, Kalisz, kępiński, kolski, koniński, Konin, krotoszyński, międzychodzki, nowotomyski, ostrowski, ostrzeszowski, pleszewski, słupecki, średzki, śremski, turecki, wolsztyński, wrzesiński. ”;

c)

lisatakse kirje Ühendkuningriigi kohta:

„Ühendkuningriigis:

Mani saar.”