2.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 57/1

NÕUKOGU OTSUS 2011/133/ÜVJP,

21. veebruar 2011,

Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik Montenegro osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37, ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Kolmandate riikide Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda kõnealuseid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

(2)

Pärast läbirääkimiste alustamist võimaldava nõukogu otsuse vastuvõtmist 26. aprillil 2010 pidas kõrge esindaja läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Montenegro vahel sõlmitava lepingu üle, millega kehtestatakse raamistik Montenegro osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides (edaspidi „leping”).

(3)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Montenegro vaheline leping, millega kehtestatakse raamistik Montenegro osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides, („leping”) kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni (1).

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 16 lõikes 1 sätestatud teate.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. veebruar 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Montenegro vaheline

LEPING,

millega kehtestatakse raamistik Montenegro osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

NÕUKOGU

ühelt poolt ja

MONTENEGRO

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ning arvestades järgmist:

Euroopa Liit (EL) võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

EL otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonides.

Montenegro Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda kõnealuseid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

Selline leping ei tohiks piirata ELi sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada Montenegro võimalust otsustada oma osalus ELi kriisiohjamisoperatsioonides iga operatsiooni puhul eraldi.

Selline leping peaks käsitlema üksnes tulevasi ELi kriisiohjamisoperatsioone ning ei tohiks piirata võimalikke kehtivaid lepinguid, mis reguleerivad Montenegro osalemist juba käimasolevas ELi kriisiohjamisoperatsioonis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1. Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda Montenegro osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Montenegro on otsustanud osaleda, teavitab Montenegro ELi enda pakutavast panusest.

2. EL hindab Montenegro panust Montenegroga konsulteerides.

3. EL annab niipea kui võimalik Montenegrole eelnevalt märku Montenegro tõenäolisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Montenegrot tema pakkumise koostamisel.

4. EL edastab hindamise tulemuse kirja teel Montenegrole, et tagada Montenegro osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Montenegro nõukogu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et EL viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning iga muu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ELi kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2. Montenegro panustamine ELi kriisiohjamisoperatsiooni ei piira ELi sõltumatust otsuste tegemisel.

Artikkel 3

Isikkoosseisu ja vägede staatus

1. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Montenegro poolt lähetatud isikkoosseisu ja/või kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse missiooni/vägede staatuse lepinguga (kui see on olemas), mis on sõlmitud ELi ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2. Riigist/riikidest, kus ELi kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud isikkoosseisu staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Montenegro vaheliste kokkulepetega.

3. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni/vägede staatuse lepingu kohaldamist, teostab Montenegro jurisdiktsiooni oma isikkoosseisu liikmete üle, kes osalevad ELi kriisiohjamisoperatsioonis.

4. Montenegro vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Montenegro ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Montenegro vastutab oma isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest kooskõlas oma õigusnormidega. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et loobuvad kõikidest nõuetest teineteise vastu kummalegi lepingupoolele kuuluva või nende kasutuses oleva varustuse kahjustamise, kaotsimineku või hävimise korral või kummagi lepingupoole isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral, mis tulenes nende käesoleva lepinguga seotud ametlike kohustuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

6. Montenegro kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Montenegro osalusega ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta.

7. EL kohustub tagama, et tema liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel deklaratsiooni selle kohta, et Montenegro ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemise korral loobuvad nad Montenegro vastu nõuete esitamisest.

Artikkel 4

Salastatud teave

ELi kriisiohjamisoperatsiooni suhtes kohaldatakse Montenegro valitsuse ja ELi vahel 13. septembril 2010 Brüsselis sõlmitud lepingut salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta.

II JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis

1. Montenegro tagab, et tema ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega,

b)	operatsiooni plaaniga,

c)	rakendusmeetmetega.

2. Montenegro teavitab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti (edaspidi „missiooni juht”) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja”) õigeaegselt igast muudatusest oma panuses ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

3. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Montenegro pädeva asutuse tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkooseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Käsuliin

1. Montenegro lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2. Kogu isikkoosseis jääb oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

3. Siseriiklikud asutused annavad operatiivjuhtimise üle EL-le.

4. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eest ning juhib seda kohapeal.

5. Missiooni juht juhib ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

6. Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Montenegrol operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel ELi liikmesriikidel.

7. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajaduse korral võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik asutus.

8. Montenegro määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis oma riigi väekontingenti. Riiklik kontaktisik annab missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ning vastutab väekontingendi igapäevase distsipliini eest.

9. EL teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Montenegroga, tingimusel et operatsiooni lõpetamise päeval panustab Montenegro jätkuvalt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kannab Montenegro kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud jooksvad kulud, nagu on sätestatud operatsiooni tegevuseelarves.

2. Surma, vigastuse või riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku vara hävimise või rikkumise põhjustamisel maksab Montenegro, kui ta vastutus on kindlaks tehtud, hüvitist vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatuse lepinguga.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1. Montenegro osaleb ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarve rahastamises.

2. Montenegro poolt tegevuseelarvesse eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	lähtesumma see osa, mis on võrdeline Montenegro kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga, või

b)	tegevuseelarve lähtesumma see osa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva Montenegro isikkoosseisu liikmete ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu liikmete suhtarvuga.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Montenegro ELi liikmesriikide isikkoosseisu liikmetele makstavate päevarahade rahastamises.

4. Olenemata lõikest 1 vabastab EL üldjuhul Montenegro teatava ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	EL otsustab, et Montenegro panus on märkimisväärne ja asjaomase operatsiooni jaoks olulise tähtsusega, või

b)	Montenegro kogurahvatulu inimese kohta ei ületa ELi mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5. Missiooni juht ja Montenegro asjaomased haldusteenistused allkirjastavad Montenegro poolt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatava rahalise panuse maksmist käsitleva lepingu. Nimetatud leping hõlmab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

III JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1. Montenegro tagab, et tema ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja isikkoosseis täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

b)	operatsiooni plaaniga;

c)	rakendusmeetmetega.

2. Montenegro lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

3. Montenegro teatab ELi operatsiooni ülemale õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Käsuliin

1. Kõik ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu isikkoosseis jäävad oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

2. Siseriiklikud asutused annavad ELi operatsiooni ülemale, kellel on õigus oma volitusi delegeerida, üle operatiiv- ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja isikkoosseisu üle.

3. Montenegrol on operatsiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel ELi liikmesriikidel.

4. ELi operatsiooni ülem võib igal ajal pärast Montenegroga konsulteerimist taotleda Montenegro panustamise lõpetamist.

5. Montenegro määrab kõrge sõjalise esindaja esindama Montenegro kontingenti ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede ülemaga ja vastutab Montenegro kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, kannab Montenegro kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/975/ÜVJP (millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena)) (1) kohaselt.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1. Montenegro osaleb ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2. Montenegro poolt ühiste kulude katmiseks eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa on proportsionaalses vastavuses Montenegro kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni ühiste kulude katmises osalevate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga, või

b)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa on proportsionaalses vastavuses operatsioonis osaleva Montenegro isikkoosseisu liikmete ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu liikmete suhtarvuga.

Lõike 2 punktis b osutatud valemi kasutamisel ja juhul, kui Montenegro isikkoosseis osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse nimetatud suhtarvu arvutamisel aluseks Montenegro isikkoosseisu ja vastava peakorteri isikkoosseisu liikmete koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Montenegro poolt lähetatud isikkoosseisu ja operatsioonis osaleva isikkoosseisu liikmete koguarvu alusel.

3. Olenemata lõikest 1 vabastab EL üldjuhul Montenegro teatava ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises osalemisest, kui:

a)	EL otsustab, et Montenegro panus asjaomase operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimesse on märkimisväärne, või

b)	Montenegro kogurahvatulu inimese kohta ei ületa ELi mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

Sõlmitakse leping otsuses 2008/975/ÜVJP sätestatud halduriga ja Montenegro pädevate haldusasutustega. Nimetatud leping sisaldab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist, sõlmitakse kõrge esindaja ning Montenegro asjaomaste asutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja halduskokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepinguosalistest jätab käesolevast lepingust tulenevad kohustused täitmata, on teisel lepinguosalisel õigus käesolev leping ühekuulise kirjaliku etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

3. Käesolev leping vaadatakse korrapäraselt läbi.

4. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

5. Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks lepinguosalistest teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast sellekohase teate kättesaamist teise lepinguosalise poolt.

Sõlmitud Brüsselis kahe tuhande üheteistkümnenda aasta veebruarikuu kahekümne teisel päeval kahes ingliskeelses eksemplaris.

Euroopa Liidu nimel

Montenegro nimel

(1) ELT L 345, 23.12.2008, lk 96.

DEKLARATSIOONID

ELI LIIKMESRIIKIDE DEKLARATSIOON:

„ELi liikmesriigid, kes kohaldavad ELi nõukogu otsust, mis käsitleb Montenegro osalusega ELi kriisiohjamisoperatsiooni, loobuvad võimalusel, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, nõuetest Montenegro vastu oma isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral või nendele kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud Montenegro isikkoosseisu liikme poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes Montenegrole kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava Montenegrost ELi kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

MONTENEGRO DEKLARATSIOON:

„Montenegro, kes kohaldab ELi kriisiohjamisoperatsiooni käsitlevat ELi nõukogu otsust, loobub võimalusel, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, nõuetest ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu oma isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral või talle kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud isikkoosseisu liikme poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega,või

—

tulenes ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava ELi kriisiohjamisoperatsiooni isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

2.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 57/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 202/2011,

1. märts 2011,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 I lisa seoses kalandustoodete mõistega ja komisjoni määrust (EÜ) nr 1010/2009 seoses eelteatise vormi, sadamakontrolli võrdlusaluste ning piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud püügidokumendimenetlustega, mida on tunnustatud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1, artikli 12 lõiget 5, artikli 13 lõiget 1 ja artiklit 52,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EÜ) nr 1005/2008 kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 2 määratletud kalandustoodete suhtes. Kõnealuse määruse I lisas on nende toodete nimekiri, mis ei kuulu kalandustoodete mõiste alla. Nende toodete nimekirja võib igal aastal üle vaadata ning seda tuleks muuta uue teabe põhjal, mis on kogutud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 20 lõike 4 kohases halduskoostöös kolmandate riikidega.

(2)

Kalandustoodete mõiste alla mittekuuluvad tooted on loetletud ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) XIII lisas. Tarbetu dubleerimise vältimiseks peaksid kalandustoodete mõiste alla kuuluvad tooted olema loetletud üksnes määruse (EÜ) nr 1005/2008 I lisas ning määruse (EÜ) nr 1010/2009 XIII lisa tuleks seega välja jätta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1010/2009 I jaotises on sätted kolmandate riikide kalalaevade kontrolli kohta, mis tuleb teha liikmesriikide sadamates. Kõnealused sätted on vaja ühtlustada ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) raames sõlmitud otsusega, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Selline ühtlustamine eeldab konkreetse teabe lisamist sadamasse saabumise eelteatise vormi ja konkreetsete kriteeriumide lisamist sadamakontrolli võrdlusalustesse.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1010/2009 V lisas on sätestatud nende piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud püügidokumendimenetluste loetelu, mida tunnustatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 nõuetele vastavana. Kõnealuses lisas tuleks viidata ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmile, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 640/2010 (3).

(5)	Määruseid (EÜ) nr 1005/2008 ja (EÜ) nr 1010/2009 tuleks vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 muudatused

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1010/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1010/2009 muudetakse järgmiselt:

artikli 4 esimesele lõigule lisatakse punkt u:

„u)	asjaomasel kalalaeval on keelatud sadamasse siseneda või sadamat kasutada ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni raames sõlmitud otsuse kohaselt, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.”;

2)	IIA ja IIB lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga;

V lisa I osa teine taane asendatakse järgmisega:

„—	ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programm, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 640/2010 (4).

4)	XIII lisa jäetakse välja.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2) ELT L 280, 27.10.2009, lk 5.

(3) ELT L 194, 24.7.2010, lk 1.

(4) ELT L 194, 24.7.2010, lk 1.”;

I LISA

„I LISA

Nende toodete nimekiri, mis ei kuulu artikli 2 punktis 8 esitatud „kalandustoodete” mõiste alla

ex-grupp 3 ex 1604 ex 1605	Maimudest või vastsetest saadud vesiviljelustooted
ex-grupp 3 ex 1604	Kalamaks, -mari ja -niisk, keeled, põsed, pead ja uimed
0301 10 (1)	Elusad dekoratiivkalad
ex 0301 91	Forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), eluskala, püütud mageveekogust
ex 0301 92 00	Elusangerjad (Anguilla spp.), püütud mageveekogust
0301 93 00	Elusad karpkalalised
ex 0301 99 11	Idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), eluskala, püütud mageveekogust
0301 99 19	Muud elusad mageveekalad
ex 0302 11	Forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), värsked või jahutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafileed ja muu kalaliha), püütud mageveekogust
ex 0302 12 00	Idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar), doonau taimen (Hucho hucho), värsked või jahutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha), püütud mageveekogust
ex 0302 19 00	Muud lõhelased, värsked või jahutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha), püütud mageveekogust
ex 0302 66 00	Angerjad (Anguilla spp.), värsked või jahutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha), püütud mageveekogust
0302 69 11	Karpkalalised, värsked või jahutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)
0302 69 15	Kirevahvenlased (Oreochromis spp), värsked või jahutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)
0302 69 18	Muud mageveekalad, värsked või jahutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)
ex 0303 11 00	Nerka (Oncorhynchus nerka), v.a kalamaks, -mari ja -niisk, külmutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha), püütud mageveekogust
ex 0303 19 00	Muud idalõhed (Oncorhynchus gorbuscha, Oncorhynchus keta, Oncorhynchus tschawytscha, Oncorhynchus kisutch, Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk, külmutatud (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha), püütud mageveekogust
ex 0303 21	Forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), v.a kalamaks, -mari ja -niisk, külmutatud (v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha), püütud mageveekogust
ex 0303 22 00	Atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), v.a kalamaks, -mari ja -niisk, külmutatud (v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha), püütud mageveekogust
ex 0303 29 00	Muud lõhelased, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, külmutatud (v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha), püütud mageveekogust
ex 0303 76 00	Angerjad (Anguilla spp.), külmutatud (v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha), püütud mageveekogust
0303 79 11	Karpkalalised, külmutatud (v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha)
0303 79 19	Muud mageveekalad, külmutatud (v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha)
0304 19 01	Niiluse ahvena (Lates niloticus) fileed, värsked või jahutatud
0304 19 03	Pangaasiuse (Pangasius spp.) fileed, värsked või jahutatud
ex 0304 19 13	Idalõhede (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho) fileed, värsked või jahutatud, kalad püütud mageveekogust
ex 0304 19 15	Värsked või jahutatud fileed lõhest liigist Oncorhynchus mykiss, igaüks massiga üle 400 g, kalad püütud mageveekogust
ex 0304 19 17	Värsked või jahutatud fileed forellist liigist Salmo trutta, lõhest liikidest Oncorhynchus mykiss (igaüks massiga kuni 400 g), Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita ja Oncorhynchus gilae, kalad püütud mageveekogust
0304 19 18	Värsked või jahutatud kalafileed muudest mageveekaladest
0304 19 91	Muu värske või jahutatud kalaliha (k.a kalahakkliha) mageveekaladest
0304 29 01	Niiluse ahvena (Lates niloticus) külmutatud fileed
0304 29 03	Pangaasiuse (Pangasius spp.) külmutatud fileed
0304 29 05	Kirevahvenlaste (Oreochromis spp.) külmutatud fileed
ex 0304 29 13	Idalõhede (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimeni (Hucho hucho) külmutatud fileed, kalad püütud mageveekogust
ex 0304 29 15	Külmutatud fileed lõhest liigist Oncorhynchus mykiss, igaüks massiga üle 400 g, kalad püütud mageveekogust
ex 0304 29 17	Külmutatud fileed forellidest ja lõhedest liikidest Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss (igaüks massiga kuni 400 g), Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita ja Oncorhynchus gilae, kalad püütud mageveekogust
0304 29 18	Külmutatud fileed muudest mageveekaladest
0304 99 21	Muu külmutatud kalaliha (k.a kalahakkliha) mageveekaladest
0305 10 00	Inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid.
ex 0305 30 30	Soolatud või soolvees kalafileed idalõhedest (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhest (Salmo salar), doonau taimenist (Hucho hucho), kalad püütud mageveekogust
ex 0305 30 90	Kalafileed muudest mageveekaladest, kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutamata
ex 0305 41 00	Idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), suitsukala, k.a filee, kalad püütud mageveekogust
ex 0305 49 45	Forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), suitsukala, k.a filee, kalad püütud mageveekogust
ex 0305 49 50	Angerjad (Anguilla spp.), suitsukala, k.a filee, kalad püütud mageveekogust
ex 0305 49 80	Muud mageveekalad, suitsukala, k.a filee
ex 0305 59 80	Muud mageveekalad, kuivatatud (vinnutatud), soolatud või mitte, suitsutamata
ex 0305 69 50	Idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), soolatud või soolvees, kuivatamata ja suitsutamata, püütud mageveekogust
ex 0305 69 80	Muud mageveekalad, soolatud või soolvees, kuivatamata ja suitsutamata
0306 19 10	Külmutatud mageveevähid
ex 0306 19 90	Inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest
ex 0306 21 00	Kaljulangust ja muud langustid (Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.), dekoratiivsed
ex 0306 22 10	Homaarid (Homarus spp.), dekoratiivsed, elusad
ex 0306 23 10	Garneelid ja krevetid (Pandalidae spp.), dekoratiivsed, elusad
ex 0306 23 31	Garneelid (perekonnast Crangon), dekoratiivsed, elusad
ex 0306 23 90	Muud garneelid ja krevetid, dekoratiivsed, elusad
ex 0306 24	Elusad dekoratiivkrabid
0306 29 10	Mageveevähid, elusad, värsked, jahutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees, puhastamata, vees või aurus keedetud, jahutatud või jahutamata, kuivatatud, soolatud või soolvees
ex 0306 29 30	Norra salehomaarid (Nephrops norvegicus), dekoratiivsed, elusad
ex 0306 29 90	Muud elusad dekoratiivvähid
ex 0306 29 90	Inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest, külmutamata
0307 10	Austrid, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees
0307 21 00	Kammkarbid, sh ebakammkarbid (perekondadest Pecten, Chlamys või Placopecten) elusad, värsked või jahutatud
0307 29	Kammkarbid, sh ebakammkarbid (perekondadest Pecten, Chlamys või Placopecten), muud kui elusad, värsked või jahutatud
0307 31	Rannakarbid e miidiad (Mytilus spp., Perna spp.), elusad, värsked või jahutatud
0307 39	Rannakarbid e miidiad (Mytilus spp., Perna spp.), muud kui elusad, värsked või jahutatud
ex 0307 41	Seepiad (Sepia officinalis, Rossia macrosoma, Sepiola spp.) ja kalmaarid (Ommastrephes spp., Loligo spp., Nototodarus spp., Sepioteuthis spp.), dekoratiivsed
ex 0307 51	Kaheksajalad (Octopus spp.), dekoratiivsed
0307 60 00	Teod, v.a meriteod, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees
ex 0307 91 00	Muud veeselgrootud peale vähkide ja nende molluskite, mis on määratletud rubriikides 0307 10 10 kuni 0307 60 00 või kuuluvad neisse, v.a Illex spp., seepia liigist Sepia pharaonis ja meriteod liigist Strombus, elusad (muud kui dekoratiivsed), värsked või jahutatud
0307 99 13	Veenuskarp ja muud liigid sugukonnast Veneridae, külmutatud
0307 99 15	Meduus (Rhopilema spp.), külmutatud
ex 0307 99 18	Muud veeselgrootud peale vähkide ja nende limuste, mis on määratletud rubriikides 0307 10 10 kuni 0307 60 00 ja 0307 99 11 kuni 0307 99 15või kuuluvad neisse, v.a seepia liigist Sepia pharaonis ja meriteod liigist Strombus, k.a inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide, külmutatud
ex 0307 99 90	Muud veeselgrootud peale vähkide ja nende limuste, mis on määratletud rubriikides 0307 10 10 kuni 0307 60 00 või kuuluvad neisse, v.a Illex spp., seepia liigist Sepia pharaonis ja meriteod liigist Strombus, k.a inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide, kuivatatud, soolatud või soolvees
ex 1604 11 00	Lõhe, püütud mageveekogust, kalatooted või -konservid, kalad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana
ex 1604 19 10	Lõhelased (muu kui lõhe), püütud mageveekogust, kalatooted või -konservid, kalad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana
ex 1604 20 10	Lõhe, püütud mageveekogust, muul viisil valmistatud või konserveeritud (muu kui tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana)
ex 1604 20 30	Lõhelased (muu kui lõhe), püütud mageveekogust, muul viisil valmistatud või konserveeritud (muu kui tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana)
ex 1604 19 91	Sügavkülmutatud, taigna või riivsaiaga paneeritud värsked mageveekalade fileed, eelküpsetatud või eelküpsetamata
1604 30 90	Kaaviariasendajad
ex 1605 40 00	Tooted või konservid mageveevähkidest
1605 90	Tooted või konservid muudest limustest ja veeselgrootutest

(1) CN-koodid vastavad komisjoni määrusele (EÜ) nr 948/2009 (ELT L 287, 31.10.2009).”

II LISA

„

IIA LISA

Artikli 2 lõikes 1 osutatud eelteatise vorm kolmandate riikide kalalaevadele

IIB LISA

Artikli 2 lõikes 2 osutatud eelteatise vorm kolmandate riikide kalalaevadele

”

2.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 57/21

KOMISJONI DIREKTIIV 2011/18/EL,

1. märts 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) II, V ja VI lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Meetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2008/57/EÜ vähemolulisi sätteid ja mis on seotud kõnealuse direktiivi II–IX lisa kohandamisega, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(2)	Kontrolli ja signaalimise allsüsteem koosneb raudteeäärsetest seadmetest ja rongisisestest seadmetest, mida tuleks pidada kaheks eraldi allsüsteemiks. Seepärast tuleks direktiivi 2008/57/EÜ II lisa vastavalt muuta.

(3)	Elektritarbimise mõõteseadmed on veeremisse füüsiliselt integreeritud. Seepärast tuleks direktiivi 2008/57/EÜ II lisa vastavalt muuta.

(4)	Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõikele 3 peaksid liikmesriigid määrama asutused, kes vastutavad siseriiklike eeskirjadega seotud vastavustõendamise menetluse eest. Direktiivi 2008/57/EÜ V ja VI lisa tuleks seega muuta, et täpsustada kõnealuste asutuste poolt kohaldatavat menetlust.

(5)

Direktiivi 2008/57/EÜ VI lisa punktis 2 osutatud menetluse ja vastavustõendamise vaheteatise kasutamise korral peaks teavitatud asutus kõigepealt koostama EÜ vastavustõendamise vahesertifikaadi ning taotleja peaks seejärel koostama sellega seotud EÜ vahedeklaratsiooni. Seepärast tuleks direktiivi 2008/57/EÜ V ja VI lisa vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas direktiivis esitatud meetmed on kooskõlas vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõikele 1 loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/57/EÜ II, V ja VI lisa asendatakse vastavalt käesoleva direktiivi I, II ja III lisa tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2011. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. märts 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

I LISA

„II LISA

ALLSÜSTEEMID

1. Allsüsteemide nimekiri

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib raudteesüsteemi moodustava süsteemi jaotada järgmisteks allsüsteemideks:

struktuuriliste valdkondade allsüsteem:

—	infrastruktuur;

—

energia;

—	raudteeäärne kontroll ja signaalimine;

—	rongisisene kontroll ja signaalimine;

—

veerem;

funktsionaalsete valdkondade allsüsteem:

—	käitamine ja liikluskorraldus;

—

hooldus;

—	telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks.

2. Allsüsteemide kirjeldus

Agentuur esitab iga allsüsteemi või allsüsteemi osa kohta koostalitlusvõime komponentide ja aspektide nimekirja asjakohase KTK kavandi koostamise ajal. Ilma et see piiraks koostalitlusvõimega seotud asjaolude ja komponentide valikut või järjekorda, mille alusel nende kohta kehtestatakse KTK, kuuluvad allsüsteemi järgmised osad.

2.1. Infrastruktuur

Rööbastee, pöörangud, rajatised (sillad, tunnelid jne), jaamade infrastruktuur (perroonid, juurdepääsualad, sh piiratud liikumisvõimega isikutele, jne), ohutus- ja kaitsevahendid.

2.2. Energia

Elektrisüsteemid, kaasa arvatud kontaktõhuliinid ja elektritarbimise mõõtesüsteemide raudteeäärsed seadmed.

2.3. Raudteeäärne kontroll ja signaalimine

Kõik raudteeäärsed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.4. Rongisisene kontroll ja signaalimine

Kõik rongisisesed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.5. Käitamine ja liikluskorraldus

Menetlused ja seadmed, mis võimaldavad erinevate struktuuriliste allsüsteemide, eriti rongikoosseisu ja rongijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemide järjepidevat käitamist nii normaalsetel kui ka halvenenud tingimustel.

Töötajate kvalifikatsioon, mida võidakse rahvusvaheliste teenuste osutamisel nõuda.

2.6. Telemaatilised seadmed

Vastavalt I lisale koosneb see allsüsteem kahest osast:

a)	reisijateveo teenuste seadmed, sealhulgas süsteemid, mis edastavad reisijatele teavet enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteemid, pagasi korraldamine ja rongide ning teiste transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamine;

b)	kaubaveoteenuste seadmed, sealhulgas infosüsteemid (kauba ja rongide järelevalve reaalajas), sorteerimis- ja jaotussüsteemid, broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid, ühenduste korraldamine teiste transpordiliikidega ning elektrooniliste saatedokumentide koostamine.

2.7. Veerem

Struktuur, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, vooluvõtuseadmed, veojõu- ja energiamuundurid, rongisisesed elektritarbimise mõõteseadmed, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud (pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin-liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, sh piiratud liikumisvõimega isikutele), passiivsed või aktiivsed ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervishoiu jaoks vajalikud vahendid.

2.8. Hooldus

Menetlused, seadmed, hooldustööde logistikakeskused ja reservid, mis võimaldavad kohustuslike parandustööde ja ennetavate hooldustööde tegemist, et tagada raudteesüsteemi koostalitlusvõime ja nõutavad tööparameetrid.”

II LISA

„V LISA

ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE DEKLARATSIOON

1. Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Kõnealune deklaratsioon peab põhinema allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetlusel, mida on kirjeldatud VI lisa punktis 2. Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja see peab sisaldama vähemalt järgmist:

—	viited direktiivile;

—	tellija või tootja või tema sellise volitatud esindaja nimi ja aadress, kelle asukoht on Euroopa Liidus (esitada ärinimi ja täielik aadress; volitatud esindaja puhul ka tellija või tootja ärinimi);

—	allsüsteemi lühike kirjeldus;

—	teavitatud asutuse nimi ja aadress, kes viis läbi artiklis 18 osutatud EÜ vastavustõendamise;

—	viited dokumentidele, mis sisalduvad tehnilises dokumentatsioonis;

—	kõik asjakohased ajutised või lõplikud sätted, mida allsüsteemides peab järgima, ning vajaduse korral igasugused kasutuspiirangud ja -tingimused;

—	ajutise EÜ deklaratsiooni puhul selle kehtivusaeg;

—	allakirjutaja ametitõend.

Kui VI lisas viidatakse EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsioonile, siis kehtivad kõnealusele deklaratsioonile käesoleva punkti sätted.

2. Allsüsteemide vastavustõendamise deklaratsioon siseriiklike eeskirjade olemasolu korral

Kui VI lisas viidatakse allsüsteemide vastavustõendamise deklaratsioonile siseriiklike eeskirjade olemasolu korral, siis kehtivad kõnealusele deklaratsioonile punkti 1 sätted mutatis mutandis.”

III LISA

„VI LISA

ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

Allsüsteemi vastavustõendamise menetlus hõlmab kontrollimist ja tõendamist, et kõnealune allsüsteem:

—	on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab allsüsteemi käsitlevatele olulistele nõuetele, ja

—	võib saada kasutuselevõtu loa.

2. EÜ VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS

2.1. Sissejuhatus

EÜ vastavustõendamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja tõendab, et allsüsteem:

—	vastab asjakohasele KTKle,

—	vastab muudele asutamislepingust tulenevatele õigusnormidele.

2.2. Allsüsteemi osad ja etapid

2.2.1 Vastavustõendamise vaheteatis

Kui KTKdes on nii määratletud või kui see on asjakohane, siis taotleja nõudmisel võib allsüsteemi teatud osadeks jagada või seda kontrollida vastavustõendamise menetluse teatud etappide jooksul.

Vastavustõendamise vaheteatise kasutamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja tõendab allsüsteemi teatud osade vastavust või vastavustõendamise menetluse teatud etappe.

Vastavustõendamise vaheteatise kasutamise tulemuseks on alati EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, mille väljastab taotleja valitud teavitatud asutus, ning taotleja koostab omakorda EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsiooni, kui see on asjakohane. Vastavustõendamise vahesertifikaadil ja vastavustõendamise vahedeklaratsioonil peab olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.

2.2.2 Allsüsteemi osad

Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist iga osa kohta. Iga osa kontrollitakse igas etapis vastavalt punktile 2.2.3.

2.2.3 Vastavustõendamise menetluse etapid

Allsüsteemi või allsüsteemi teatud osasid kontrollitakse igas järgmises etapis:

—	üldine projekt;

—	tootmine: ehitamine, sealhulgas eelkõige tsiviilehitustööd, komponentide valmistamine, kokkupanemine ja üldine seadistamine;

—	lõplik katsetamine.

Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist projekteerimisetapi (kaasa arvatud tüübikatsetused) ja tootmisetapi puhul.

2.3. Vastavustõendamise sertifikaat

2.3.1. EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus hindab allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku katsetamist ning koostab taotlejale mõeldud EÜ vastavustõendamise sertifikaadi ja taotleja koostab omakorda EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. EÜ vastavustõendamise sertifikaadis peab olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.

Kui allsüsteemi vastavust kõigile asjakohastele KTKdele ei ole hinnatud (näiteks erandi, ümberehitamise või uuendamise puhul KTKde osalise rakendamise, KTK üleminekuaja või erijuhtumi korral), siis esitatakse EÜ sertifikaadis täpsed viited nendele KTKdele või nende osadele, millele vastavust ei ole teavitatud asutus EÜ vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud.

2.3.2. Kui on väljastatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, võtab allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus neid vahesertifikaate arvesse ning teeb enne EÜ vastavustõendamise sertifikaadi väljastamist järgmist:

—	kontrollib, et EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat hõlmaks nõuetekohaselt KTKde asjakohaseid nõudeid;

—	kontrollib kõiki EÜ vastavustõendamise vahesertifikaadiga hõlmamata aspekte ja

—	kontrollib allsüsteemi kui terviku lõplikku katsetamist.

2.4. Tehniline dokumentatsioon

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasnev tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet:

—

kõnealuse allsüsteemi suhtes asjakohased projekteerimisega seotud tehnilised karakteristikud, nagu näiteks üldised ja detailsed ehitamisega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjeldus, käitamis- ja hooldusdokumendid jne;

—	allsüsteemi inkorporeeritud koostalitlusvõime komponentide nimekiri, nagu on viidatud artikli 5 lõike 3 punktis d;

—

EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonide koopiad, millega eespool nimetatud komponendid peavad olema varustatud vastavalt direktiivi artiklile 13; vajaduse korral lisatakse neile vastavad arvestusmärkused ning selliste katsete ja hindamiste protokollide koopiad, mida teostasid teavitatud asutused üldiste tehniliste kirjelduste alusel;

—	EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, kui see on olemas, ning sel juhul ka EÜ vastavustõendamise sertifikaadi juurde kuuluv EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsioon koos teavitatud asutuse poolt sertifikaadile tehtud kehtivuskontrolli tulemustega;

—

EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse allkirjastatud EÜ vastavustõendamise sertifikaat koos vastavate arvestusmärkustega, milles sätestatakse, et allsüsteem vastab asjakohaste KTKde nõuetele, ning nimetatakse allsüsteemi tegevuse ajal märgitud reservatsioonid, mis jäid kehtima; samuti peaks EÜ vastavustõendamise sertifikaadile lisama inspekteerimis- ja auditeerimisaruanded, mille on koostanud kõnealune asutus seoses vastavustõendamisega, nagu on määratletud punktides 2.5.3 ja 2.5.4;

—	asutamislepingust tulenevate muude õigusaktidega kooskõlas väljastatud EÜ sertifikaadid;

—	kui vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 352/2009 (1) on nõutav ohutu integreerimine, siis lisab taotleja tehnilisele dokumentatsioonile hindaja aruande direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõikes 3 viidatud riskihindamise ühiste ohutusmeetodite kohta.

2.5. Järelevalve

2.5.1. EÜ järelevalve eesmärk on tagada tehnilisest dokumentatsioonist tulenevate kohustuste täitmine allsüsteemi tootmise jooksul.

2.5.2. Tootmise kontrollimise eest vastutaval teavitatud asutusel peab olema pidev juurdepääs ehitusplatsidele, tootmistsehhidele ja ladustamisaladele ning vajaduse korral eeltöötlemis- ja katsetamiskohtadele ning üldse kõikidele tööpaikadele, mida asutus oma ülesande täitmisel vajalikuks peab. Teavitatud asutus peab taotlejalt saama kõik selleks otstarbeks vajalikud dokumendid, eelkõige allsüsteemiga seotud rakendusplaanid ja tehnilise dokumentatsiooni.

2.5.3. Rakendamise kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus peab regulaarselt tegema auditeid, et kinnitada vastavust asjakohastele KTKdele. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama auditeerimisaruande. Teatavatel ehitamise etappidel võib olla vajalik asutuse kohalolek.

2.5.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus ehitusplatsi ja tootmistöökoda ette teatamata külastada. Selliste külaskäikude ajal võib teavitatud asutus teha täieliku või osalise auditi. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama inspekteerimisaruande ja vajaduse korral auditeerimisaruande.

2.5.5. Eesmärgiga koostada IV lisa punktis 2 nimetatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon, on teavitatud asutusel võimalus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga varustatud allsüsteemi, et hinnata seal, kus vastav KTK seda nõuab, allsüsteemi kasutuskõlblikkust kavandatud raudteeümbruse piires.

2.6. Esitamine

Lõikes 2.4 viidatud täielik dokumentatsioon tuleb esitada taotlejale, et täiendada selle eest vastutava teavitatud asutuse väljastatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaati, kui see on olemas, või et täiendada vastavustõendamise sertifikaati, mille on välja andnud allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus. Dokumentatsioon tuleb lisada EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile, mille taotleja saadab pädevale asutusele, kellele ta esitab taotluse kasutuselevõtu loa saamiseks.

Taotleja peab säilitama dokumentatsiooni koopiat kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul. See tuleb saata igale liikmesriigile, kes sellekohast soovi avaldab.

2.7. Avalikustamine

Iga teavitatud asutus peab regulaarselt avaldama asjakohast teavet järgmiste dokumentide kohta:

—	laekunud EÜ vastavustõendamise ja vastavustõendamise vaheteatise kasutamise taotlused;

—	koostalitusvõime komponentide vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse hindamise taotlus;

—	väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaadid;

—	väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustunnistused ja/või kasutuskõlblikkuse EÜ sertifikaadid;

—	väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustõendamise sertifikaadid.

2.8. Keel

EÜ vastavustõendamise menetlusega seotud toimikud ja kirjavahetus peavad olema selle ELi liikmesriigi riigikeeles, kus taotleja on registreeritud, või ELi ametlikus keeles, mille taotleja on heaks kiitnud.

3. VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS SISERIIKLIKE EESKIRJADE OLEMASOLU KORRAL

3.1. Sissejuhatus

Vastavustõendamise menetlus siseriiklike eeskirjade olemasolu korral on menetlus, mille käigus artikli 17 lõike 3 alusel määratud asutus (edaspidi „määratud asutus”) kontrollib ja tõendab, et allsüsteem vastab siseriiklikele eeskirjadele, millest on teavitatud vastavalt artikli 17 lõikele 3.

3.2. Vastavustõendamise sertifikaat

Siseriiklike eeskirjade olemasolu korral koostab vastavustõendamise menetluse eest vastutav määratud asutus taotlejale mõeldud vastavustõendamise sertifikaadi.

Sertifikaat sisaldab täpset viidet siseriiklikule eeskirjale, millele vastavust on määratud asutus vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud, sealhulgas seoses nende eeskirjadega, mis käsitlevad KTK erandiga ümberehitatavaid või uuendatavaid osasid.

Veeremit moodustavate allsüsteemidega seotud siseriiklike eeskirjade olemasolu korral jagab määratud asutus sertifikaadi kahte ossa. Üks osa hõlmab viiteid nendele siseriiklikele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes veeremi ja asjakohase võrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa hõlmab kõiki ülejäänud siseriiklikke eeskirju.

3.3. Tehniline dokumentatsioon

Siseriiklike eeskirjade olemasolu korral tuleb vastavustõendamise sertifikaadiga kaasnev tehniline dokumentatsioon lisada punktis 2.4 viidatud tehnilisele dokumentatsioonile ja seal peavad olema esitatud andmed, mis on asjakohased allsüsteemi siseriiklikele eeskirjadele vastavuse hindamiseks.”

(1) ELT L 108, 22.4.2009, lk 4.

2.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 57/29

KOMISJONI OTSUS,

24. märts 2010,

riigiabi C 4/03 (ex NN 102/02) kohta, mida Itaalia on andnud WAM SpA-le

(teatavaks tehtud numbri C(2010) 1711 cor all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/134/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku (1),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse otsust, millega komisjon otsustas algatada abi C 4/03 (ex. NN 102/02) suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse (2),

olles vastavalt nimetatud sätetele kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)	26. juuli 1999. aasta kirjaga laekus komisjonile kaebus ettevõtja WAM Engineering Ltd. vastu. Kaebuses kinnitati, et WAM SpA on saanud Itaalia valitsuselt ebaseaduslikke subsiidiume.

(2)

5. augustil 1999 ja 10. septembril 1999 Itaalia ametiasutustele saadetud kirjades paluti sellekohast teavet. 2. septembri 1999. aasta kirjas andis kaebuse esitaja lisateavet. 13. detsembri 1999. aasta kirjas edastas komisjon kaebuse esitajale Itaalia ametiasutuste poolt 11. oktoobri 1999. aasta kirjas antud vastuse ja teatas kavatsusest läbi viia ametlik uurimine.

(3)	Samal ajal koguti andmeid väljastpoolt ELi tulevate välismaiste otseinvesteeringute riiklike toetuskavade kohta, mille tulemusena pidi valmima komisjoni vastavasisuline teatis.

(4)

Kuivõrd kaebuse esitaja oli jätkuvalt rahulolematu (kaks komisjonile adresseeritud meeldetuletust 31. märtsi 2000. aasta kirjas ja 11. oktoobri 2000. aasta kirjas), küsis komisjon 18. detsembri 2001. aasta kirjas Itaalialt täiendavat teavet, kuna komisjon lükkas välismaiste otseinvesteeringute uurimise edasi.

(5)	20. veebruari 2002. aasta kirjast ja 27. märtsi 2002. aasta kirjast saadud teabe põhjal esitati 12. aprilli 2002. aasta kirjas Itaalia ametiasutustele täiendavaid küsimusi.

(6)	Itaalia ametiasutused vastasid 21. mai 2002. aasta kirjaga. Komisjon teatas 5. juuni 2002. aasta kirjas Itaalia ametiasutustele, et peab viimases kirjas saadud teavet puudulikuks ning palus saata puuduvad andmed ja täiendavad selgitused kahekümne tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest.

(7)

Kuna vastust ei saadud, võttis komisjon 26. septembril 2002. aastal nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (3) (edaspidi „määrus 659/1999”) artikli 10 lõike 3 alusel vastu korralduse teabe esitamise kohta, vaatamata Itaalia ametiasutuste 25. juuni 2002. aasta kirjas esitatud palvele määratud tähtaja pikendamise kohta 31. juulini 2002. Vahepeal kanti juhtum numbri NN 102/2002 all „teatamata abi registrisse”.

(8)	26. juuni 2002. aasta kirjaga ja 4. oktoobri 2002. aasta kirjaga hoiti kaebuse esitajat menetluse käiguga kursis. 31. oktoobri 2002. aasta kirjas küsis kaebuse esitaja teavet esitatud korralduse tulemuste kohta.

(9)	16. oktoobri 2002. aasta kirjaga esitasid Itaalia ametiasutused soovitud teabe ja lisasid 24. oktoobri 2002. aasta kirjas täiendavaid andmeid.

(10)	24. jaanuari 2003. aasta kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest algatada kõnesoleva abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 2) sätestatud menetlus (4).

(11)	29. jaanuari 2003. aasta kirjaga teatati kaebuse esitajale menetluse algatamisest.

(12)	Enne eespool nimetatud kirja kättesaamist saatis kaebuse esitaja 10. veebruari 2003. aasta kirjas komisjonile meeldetuletuse.

(13)	Vastavalt Itaalia ametiasutustele menetluse algatamise kohta saadetud teatisele saatis WAM SpA kirja otse komisjonile (10. veebruari 2003. aasta kiri).

(14)	27. veebruari 2003. aasta kirjas palus Itaalia pikendada komisjoni otsuses sätestatud 15päevast tähtaega saladuse hoidmisest kinnipidamisel 7. märtsini 2003. aastal.

(15)	10. märtsi 2003. aasta kirjas palus Itaalia komisjoni otsust mitte avaldada, võttes arvesse abisaaja valmisolekut abisummad tagastada, nagu kinnitas ka WAM SpA 13. märtsil 2003. aastal otse komisjonile saadetud kirjas.

(16)	18. märtsi 2003. aasta kirjas juhtis komisjon tähelepanu sellele, et avaldamise vältimiseks on vajalik lõplik otsus juhtumi lõpetamise kohta, mis sõltub eelnevalt esitatud tõendusest, et kaks abisummat koos komisjoni poolt heakskiidetud viisil arvestatud intressidega on tegelikult hüvitatud.

(17)

Kuna Itaalia valitsuse poolt 13. mai 2003. aasta kirjas pakutud summa osutus komisjoni poolt menetluse algatamise ajal teadaolevate andmete põhjal arvestatud abi toetusekvivalendi esialgsest hinnangust tunduvalt väiksemaks, teatas komisjon 22. mai 2003. aasta kirjas Itaaliale otsuse peatsest avaldamisest, kuivõrd tagastamiseks pakutud summa ei vastanud kehtestatud kriteeriumidele.

(18)	13. juuni 2003. aasta kirjas küsis kaebuse esitaja teavet otsuse avaldamise kohta. Komisjon vastas 18. juuni 2003. aasta kirjaga. Komisjon saatis kaebuse esitajale samal kuupäeval täiendavalt e-posti teel kirja, milles teavitas teda, et otsus oli just avaldatud.

(19)	WAM SpA nõudis 1. juuli 2003. aasta kirjas ja sellele eelnevas sama kuupäeva faksis juurdepääsu kogu toimikule. Komisjon keeldus sellest 14. juuli 2003. aasta kirjas.

(20)	WAM SpA vastas otseselt 20. juuni 2003. aasta kirjaga komisjoni poolt Itaaliale saadetud teatisele jätkata otsuse avaldamist. Komisjon vastas 11. juuli 2003. aasta kirjaga.

(21)	27. juuni 2003. aasta kirjas teatas kaebuse esitaja kavatsusest nõuda kantud kahju silmas pidades WAM SpA-lt kompensatsiooni juhul, kui komisjoni lõplik otsus on negatiivne. Kaebuse esitaja palus, et teda teavitatakse menetluse edasisest käigust.

(22)	Morton Machine Company Limited teatas 4. juuli 2003. aasta kirjas, et WAM SpA esitas talle omakorda kutse Itaalia kohtusse kompensatsiooninõude asjus, ja küsis komisjonilt, kas kohtukutset on võimalik tühistada.

(23)	Komisjon vastas 10. juuli 2003. aasta kirjaga Morton Machines Company mõlemale eespool nimetatud kirjale.

(24)	16. juuli 2003. aasta kirjas esitati kolmandate huvitatud isikute märkused, mis paluti hoida konfidentsiaalsena.

(25)

23. juulil 2003. aastal toimus kohtumine komisjoni talituste ja Itaalia ametiasutuste vahel. Itaalia ametiasutused saatsid kõnesolevat kohtumist silmas pidades 22. juuli 2003. aasta kirjas, mis registreeriti 25.7.2003, eelnevat teavet. Ministrite nõukogu esimees (Euroopa Liidu poliitika osakond) esitas lisateavet 8. augusti 2003. aasta kirjas otse komisjonile.

(26)	21. augusti 2003. aasta kirjas küsis Morton Machine Company Limited, kas lõplik otsus on juba vastu võetud, ja nõudis, et talle antaks selle avaldamisest teada. Komisjon vastas 28. augusti 2003. aasta kirjaga.

(27)	Itaalia esitas 19. septembri 2003. aasta kirjas komisjonile oma märkused ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta.

(28)	3. novembri 2003. aasta kirjas esitas Itaalia oma märkused kolmandate isikute tehtud märkuste kohta.

(29)	Lisaks WAM SpA esitatud kompensatsioonitaotlusele (30.7.2003) kinnitas peasekretariaat 16. septembri 2003. aasta kirjaga dokumentidele juurdepääsu palve tagasilükkamist.

(30)	Itaalia saatis 14. jaanuari 2004. aasta kirjaga 19. septembri 2003. aasta kirjast puuduva teabe.

(31)	Komisjon võttis 19. mail 2004. aastal vastu otsuse kooskõlas määruse nr 659/1999 artikli 7 lõigetega 3 ja 5 (5).

(32)

Nii WAM SpA kui ka Itaalia kaebasid komisjoni 19. mai 2004. aasta otsuse edasi Esimese Astme Kohtule. Esimese Astme Kohus otsustas kohtuasjad liita ja tegi oma otsuse 6. septembril 2006. aastal, millega lükkas komisjoni otsuse ümber, kuna selles ei olnud piisavalt tõestatud, et juhtumi asjaolusid arvestades oleks abi võinud tõenäoliselt mõjutada kaubandust ja konkurentsi ELi turul (6).

(33)	Komisjon kaebas Esimese Astme Kohtu otsuse edasi. Euroopa Kohus jättis 30. aprillil 2009. aastal komisjoni apellatsioonkaebuse rahuldamata (7).

II. ABI KIRJELDUS

(34)

WAM SpA on Itaalia seaduste kohaselt asutatud äriühing, mille registrijärgne asukoht on Cavezzo, Itaalia. Asjaomasel ajavahemikul 1995 - 2000 tegutses WAM SpA kruvikonveierite ja fiidrite, tolmukogurite ja tööstuslike klappide tootmise ja turustamise turul. Sellel turul tegutseb mitmeid ELi tootjaid. WAM SpA-l oli eriti tolmukogurite turul mitmeid suuremaid, kõrgtehnoloogiat kasutavaid ning hästi välja töötatud äritegevuse struktuuriga ELi konkurente (8).

(35)	Itaalia turul oli WAM SpA turuosa tsemendi kruvikonveierite turul 1991. aastal 60 %, 2000. aastal 50 % ja 2003. aastal 55 %. Tolmukogurite turul oli ettevõtja turuosa 1991. aastal 40 %, 2000. aastal suurenes see 50 %ni ja 2003. aastal 60 %ni (9).

(36)

Alates 1997. aastast laienes WAM SpA teistele ELi turgudele, eriti Lääne-Saksamaale ja Prantsusmaale. 2000. aastal oli WAM SpA tsemendi kruvikonveierite turuosa Prantsusmaal ja Saksamaal 70 % ning Ühendkuningriigis 60 %; sama näitaja ümmarguste tolmukogurite turul oli Prantsusmaal 50 %, Saksamaal 20 % ja Ühendkuningriigis 10 % (10).

(37)

1994. aastal asutati Jaapanis tütarettevõtja WAM Japan. WAM Japan keskendus kahe toote turustamisele, mida valmistati Itaalias ja mille transpordikulud olid suhteliselt madalad: tolmukogurid ja klapid. 1995. aastal asutati Hiinas tütarettevõtja, mis alguses tegutses koos kohaliku partneriga ühisettevõttena ja millest 1998. aastal sai WAM SpA 100 % kontrollitav tütarettevõtja (11).

(38)

Kõnealusel perioodil omas WAM SpA samuti 84 % aktsiatest ettevõttes WAM Engineering Ltd, mis on Inglise seaduste järgi asutatud ettevõtja registrijärgse asukohaga Twekesburys, Ühendkuningriigis. WAM Engineering Ltd turusegment oli peamiselt toiduainete-, keemia-, farmaatsia- ja keskkonnatööstuses kasutatavate tööstuslike segamisseadmete väljatöötamine, tootmine ja müük.

(39)

Kaebuse esitaja väitis WAM Engineering Ltd Ühendkuningriigis praktiseeritavale hinnapoliitikale viidates, et eelkõige 29. juuli 1981. aasta seaduse nr 394/81 alusel Itaalia valitsuse teostatava rahastamise tõttu on WAMil võimalik pakkuda samasuguseid tooteid (tööstuslikke segamisseadeid) nagu ta ise toodab ja turustab hindadega, mis moodustab hinnast umbest ühe kolmandiku, mille eest kaebuse esitaja arvates saab vaevalt osta masina tootmiseks vajaliku tooraine.

(40)

Kaebuse esitaja väite kohaselt anti WAM Engineering Ltd-le Itaalia 1981. aasta seaduse nr 394 alusel toetust turule tulekuks Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides. Seadus 394/81 toetas väidetavalt eeskätt Itaalia äriühinguid, kes tahavad rajada välismaal tütarettevõtteid, nagu esindused, kauplused ja laod.

(41)

Itaalia ametiasutused kinnitasid WAMile programmide rakendamiseks Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Taiwanis sooduslaenu kujul 2 281 450 000 Itaalia liiri suuruse (umbes 1,18 miljonit eurot) abi andmist 1995. aastal. Itaalia ametiasutuste väite kohaselt anti abisaajale tegelikult siiski 1 358 505 421 Itaalia liiri suurune summa (umbes 0,7 miljonit eurot), kuna Koreas ja Taiwanis plaanitud projekte ei viidud nendes riikides toimunud majanduskriisi tõttu lõpule.

(42)

Sooduslaen moodustas abikõlblikest kuludest 85 %. Tagasimakstav intressimäär võis ulatuda 60 %ni intressi viitemäärast. Laen tuli 5 aasta jooksul lineaarselt poole aasta kaupa võrdsetes osades tagasi maksta, kusjuures intressi arvestati tasumata laenujäägilt. Ette oli nähtud kaheaastane ajapikendus.

(43)

Kõnealuse laenu alandatud intressimäär (mis võrdus 4,4 %ga) oli arvestatud 11 % turukursi suhtes. Arvestades ülalkirjeldatut ja menetluse algatamise ajal kättesaadavat teavet, võis abi osatähtsus ulatuda 16,38 %ni, mis oleks andnud eeldatavaks toetuse brutoekvivalendiks 222,523 miljonit Itaalia liiri (umbes 115 000 eurot).

(44)

Kõnesoleva abi abikõlblikud kulud on jagatud kahte kategooriasse: püsistruktuuridega välismaal ja müügiedendusega seotud kulud. Asjaomased kulud (väljendatuna miljonites Itaalia liirides) on esitatud allpool.

(miljonites Itaalia liirides)
ABIKÕLBLIKUD KULUD	ANTUD LAEN
PÜSISTRUKTUURID
Üür, kindlustus, mitmesugused rajatised	122,56
Tegevuskulud (eelkõige personal, sisustus, püsistruktuuride sisseseade)	556,94
Müügijärgse hoolduse struktuurid	38,23
Nõustamine	29,43
Kokku 1	747,18
MÜÜGIEDENDUS
Kaup laos	456,28
Turu-uuringud	40,95
Messid ja näitused	12,19
Reklaam	94,39
Töötajate ja ettevõtjate sõidukulud	7,52
Kokku 2	611,33
Kokku	1 358,51

(45)	Vastates 21. mai 2002. aasta kirjas komisjoni teabenõudele, kinnitasid Itaalia ametiasutused, et WAM SpA-le anti 9. novembril 2000. aastal samadel alustel veel üks sooduslaen summas 1 940 579 808 Itaalia liiri (umbes 1 miljon eurot).

(46)	Komisjon ei olnud menetluse algatamise ajal teadlik ühestki seda täiendavat laenu puudutavast üksikasjast.

III. MENETLUSE ALGATAMISE ALUS

(47)

Oma 21. mai 2002. aasta kirjas kinnitasid Itaalia ametiasutused, et 1995. aastal WAM SpA-le seaduse nr 394/81 alusel antud toetus jäi vähese tähtsusega abi künnisest tunduvalt allapoole ja kõnealusele abisaajale ei ole asjakohase kolmeaastase tähtaja jooksul mingit muud vähese tähtsusega abi antud. Nad rõhutasid lisaks sellele, et kõnesolevat toetust ei saa mingil juhul pidada eksporditavate kogustega otseselt seotuks.

(48)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et suuremat osa asjaomastest abikõlblikest välismaal asuvate alaliste esindustega seotud kuludest 1995. aastal WAM SpA-le eraldatud konkreetse abi puhul, nagu üür, kindlustus, rajatised ja tegevuskulud (personal, sisustus ja seadmed), võib pidada jaotusvõrgu loomise ja toimimise jaoks antavaks abiks.

(49)	Komisjoni arvates tuleb eksportimisega seotud jooksvate kulutuste hulka lugeda ka välismaal asuvate püsistruktuuridega seotud nõustamisteenuste ja reklaami kulud ning töötajate ja ettevõtjate sõidukulud.

(50)

Otsuses algatada ametlik uurimismenetlus sedastas komisjon, et vastavalt viimasele lõigule komisjoni teatisest ebaseadusliku riigiabi hindamisel kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta, (12) kusjuures juhend asendati otsuse tegemise ajal määrusega, siis komisjon arvab, et määruses sätestatud eeskirju kohaldatakse juhendi eeskirjadest soodsamas ulatuses. Seepärast, nagu märkis komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, kohaldatakse vähese tähtsusega abi puhul üldiselt komisjoni määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (13) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 69/2001”) eeskirju.

(51)	Vastavalt komisjoni määruse nr 69/2001 artikli 1 lõikele a ei kohaldata seda määrust siiski ekspordiga seotud tegevusele suunatud abi suhtes, nimelt eksporditavate koguste, aga ka jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega otseselt seotud abi suhtes.

(52)

Kuna see puudutab kõnesoleva abi vastavust asjakohasele vähese tähtsusega abi eeskirjale, tuleb märkida, et komisjon sedastas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et ühenduse 1992. aasta juhend väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antava riigiabi kohta (14) (edaspidi: „1992. aasta VKEde juhend”) ei välistanud selgesõnaliselt ekspordiabi, vaid sätestas siiski madalama, 50 000 eküü suuruses künnise.

(53)	Komisjon väljendas eespool käsitletut arvestades ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtlust, kas 1995. aastal seaduse nr 394/81 kohaselt WAM SpA-le antud abi võib pidada vastavuses olevaks ühegi asjakohase vähese tähtsusega abi eeskirjaga.

(54)	Lisaks sellele tekkis komisjonil esialgse uurimise põhjal tõsiseid kahtlusi, kas WAM SpA-le antud abi võib olla EÜ asutamislepinguga (praegu Euroopa Liidu toimimise leping) ükskõik millise sätte alusel kokkusobiv.

(55)

Ametliku uurimismenetluse algatamise ajal ei olnud komisjon teadlik ühestki WAMi grupile – Itaalia ametiasutuste määratluse järgi – 2000. aastal seaduse nr 394/81 alusel jälle sooduslaenu vormis antud abi iseärasusest, nagu abi osatähtsus ja abikõlblikud kulud, kuna Itaalia ametiasutused ei esitanud selle kohta teavet.

(56)

Selle tagajärjel ei olnud komisjon menetluse sellel etapil võimeline kõnesolevat abi sügavuti hindama. Komisjon väljendas siiski kahtlust, et seda võiks mis tahes asjakohase eeskirja alusel pidada vastavaks asutamislepingu (praegu Euroopa Liidu toimimise leping) sätetega, eeldades, et abi eesmärk oli sama ja et see anti 1995. aastal antud abiga samadel õiguslikel alustel.

(57)

Oma 24. oktoobri 2002. aasta kirjas juhtisid Itaalia ametiasutused tähelepanu sellele, et WAM Engineering ei ole otseselt kunagi mingit abi saanud ja Itaalia äriregistris ei ole niisugust ettevõtjat registreeritud. Komisjon märkis siiski, et esiteks omas WAM SpA 84 % ettevõtte WAM Engineering Ltd aktsiatest ja teiseks, et Itaalia ametiasutused olid oma 11. oktoobri 1999. aasta kirjas teatanud, et WAM SpA-le oli 1995. aastal seaduse nr 394/81 alusel antud sooduslaen, lisades oma 21. mai 2002. aasta kirjas, et WAMi grupile oli 9. novembril 2000. aastal samadel alustel antud veel üks sooduslaen.

IV. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(58)	Märkused ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta laekusid huvitatud kolmandalt isikult, kes palus oma nime mitte avalikustada.

(59)	Kolmanda isiku märkustes toetati komisjoni püüdlust taastada konkurentidele võrdsed võimalused kõnesolevas sektoris ja tunti muret WAM SpA turupositsiooni tõttu kadunud tehniliste oskuste ja töökohtade pärast.

(60)

Itaalia ametiasutused, kellele komisjoni 25. septembri 2003. aasta kirjaga teatati kolmanda isiku märkustest, väitsid 3. novembri 2003. aasta kirjas, et nende arvates ei sisalda need märkused midagi uut, kuivõrd need ainult kinnitavad mõnda muu hulgas kaebuse esitaja enda poolt kõnesoleva menetluse kohta esitatud väidet. Täpsemalt, Itaalia ametiasutused lugesid seose puudumist eespool nimetatud märkustes esitatud süüdistuste ja WAM SpA rahastamise vahel seaduse nr 394/81 alusel piisavalt tõestatuks.

V. ITAALIA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(61)

Itaalia ametiasutused esitasid seoses 1995. aasta laenuga tõendid selle kohta, et esimese abi taotlemise ja laenu andmise ajal vastas WAM SpA 1994. aasta bilansi põhjal 1992. aasta VKEde juhendi punktis 2.2 sätestatud keskmise suurusega ettevõtte mõistele selles osas, et tal oli 163 töötajat, aastakäive oli 16,8 miljonit eurot, bilansimaht 20,1 miljonit eurot ja ta oli kahe ettevõtte valduses, millest mõlemad vastasid VKE määratlusele. Vastupidiselt nõustusid Itaalia ametiasutused ise sellega, et alates 1998. aastast ja teise abi andmise ajal (2000) ei olnud WAM SpA enam VKE.

(62)

Teabele kõnesoleva abi kohta ei lisati ühtegi uut esimese rahastamise kohta käivat sisulist üksikasja, mida komisjonil menetluse algatamisel ei oleks olnud, välja arvatud asjaolu, et laen tehti laenusaajale kättesaadavaks osade kaupa, mistõttu ajapikendus võib kõikuda 2st 0 aastani. Originaalleping ei näinud ilmselt ette ühtki meedet intressimäära ülevaatamiseks. Laen oleks pidanud täielikult tagasi makstud olema 2004. aasta aprillis.

(63)

2000. aasta laenu puhul selgitasid Itaalia ametiasutused 25. juulil 2003. aastal saadetud kirjas, et selle tegelik kogusumma oli 3 603 574 689 Itaalia liiri (vastavalt 1 861 091,01 eurot), mitte 1 940 579 808 liiri (umbes 1 miljon eurot), nagu nad olid varasemas, 21. mai 2002. aasta kirjas väitnud ja nagu oli näidatud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, kuna viimane viitas just sellele laenu osale, mis oli kirja kirjutamise hetkel juba välja makstud, mitte antud abi kogusummale.

(64)

Tegelikult maksti veel kaks osamakset. Viimane, summas 248 091,01 eurot, maksti 22. jaanuaril 2003. Selle laenu andmise tingimused on samad kui 1995. aasta laenu puhul, kuna mõlemad anti, lähtudes seadusest nr 394/81. Kõnesoleva 2000. aasta laenu kogusumma otsustati 9. novembril 2000 ja leping allkirjastati 20. detsembril 2000.

(65)

Alljärgnevalt on esitatud kõnesoleva abi puhul arvesse võetavate abikõlblike kulude tabel, mille Itaalia valitsus saatis 22. juuli 2003. aasta kirja lisas.

(tuhandetes eurodes)
ABIKÕLBLIKUD KULUD	ANTUD LAEN
PÜSISTRUKTUURID
Hoonete üür ja sisustus, sõidukid	331,27
Tegevuskulud (juhtimine, kaubad ja personal)	973,50
Müügijärgse hoolduse struktuurid	0,87
Koolitus	25,24
Nõustamine	30,29
Kokku 1	1 361,17
MÜÜGIEDENDUS
Kaup laos	353,39
Messid ja näitused	6,37
Reklaam	42,74
Töötajate ja ettevõtjate sõidukulud	94,84
Klientide sõidud Itaaliasse	2,59
Kokku 2	499,92
Kokku	1 861,09

(66)	Lisaks sellele ilmneb 14. jaanuari 2004. aasta kirjaga kaasas olnud dokumentidest, et kõnesoleva kava oleks ühiselt pidanud Hiinas läbi viima WAM SpA ja WAM Bulk Handling Machinery Shangai Co Ltd, mis on 100 % WAM SpA kontrollitav kohalik äriühing.

(67)	Abikõlblikeks kuludeks loeti kontori-, lao- ja ekspositsioonipindade ning tehnilise abi kontori üür kogupindalaga 7 500 m2, 3 sõiduki ostmine, rentimine või liisimine ning töötajad emafirmas ja välismaal (täpsemalt 1 müügijuht ja 6 tehnikut).

(68)	Kõnealuse laenu intressimäär oli 2,32 %, mis on 40 % abi andmise ajal kehtinud 5,8 % viitemäärast. Tundub, et mingeid muutusi intressimääras laenu kestuse ajal ei olnud ka seekord lepingus ette nähtud. See maksti laenu saajale mitme osamaksena, nii et ajapikendus kõikus 2st 0 aastani.

(69)

Itaalia ametiasutuste esitatud andmetest selgub tagasimakse kohta, et 2003. aasta 20. veebruaril lõppes 2aastane ajapikendus, mille jooksul maksti laenusaajale ära ainult selle ajani välja makstud osamaksete intressid. 2003. aasta 20. augustil algas 5 aasta pikkune tagasimakseperiood. Tagasimaksmine toimus lineaarselt poole aasta kaupa võrdsetes osades, intressiga tasumata laenujäägilt. Planeeritud tagasimaksmine peaks seega olema olnud lõpetatud 2008. aasta 20. veebruariks.

(70)	Itaalia ametiasutused väitsid intressimäära muutmise kohta tagasimaksete tegemise ajal, et Itaalia õiguslikus raamistikus olid tõesti olemas niisugust langust võimaldavad üldeeskirjad.

(71)	Lisaks väitsid Itaalia ametiasutused mõlema abi kohta, et enne laenude andmist nõutud kohustusliku pangatagatise maksumus tuli abi kogusummast maha arvata.

(72)

WAM SpA ekspordikvootide kohta ELis ja väljaspool edastati järgmised andmed:

AASTA	EKSPORT ELi PIIRES	EKSPORT EList VÄLJAPOOLE	KOGUEKSPORT
1995	10 237 196	4 477 951	14 715 147
1996	9 338 640	5 592 122	14 930 762
1997	9 974 814	5 813 442	15 788 256
1998	10 780 161	5 346 514	16 126 675
1999	11 885 473	5 276 525	17 161 998

(73)	Itaalia ametiasutused teatasid komisjonile, et eespool toodud arvud koguekspordi kohta moodustasid 1995. ja 1999. aastal vastavalt 52-57,5 % WAM SpA aastasest kogukäibest

(74)

Lõpuks tunnistavad Itaalia ametiasutused, et kumbki uurimise all olevast abist ei kuulu määruse (EÜ) nr 69/2001 ega komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 (15) alla, kuid asuvad seisukohale, et ühenduse ettevõtjatele tehtavad soodustused, mis on mõeldud väljaspool ELi rakendatavate kavade toetamiseks, ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 3) reguleerimisalasse.

VI. ABI HINDAMINE

(75)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatule on „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(76)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1 järeldub, et riigiabiga on tegemist, kui meede vastab neljale tingimusele. Esiteks peab sekkuma riik riigi ressursside kaudu. Teiseks peab sekkumine olema selle saajale valikuliselt soodne. Kolmandaks peab see kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust ning neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi.

(77)

Mõiste „riigiabi” hõlmab igasugust soodustust, mida finantseeritakse otseselt või kaudselt riiklikest ressurssidest ning selle on taganud riik või rakendusasutus, mis tegutseb riikliku mandaadi alusel. Euroopa Kohtu praktikas sätestatakse väga selgelt, et ei ole vahet, kas abi on andnud riik vahetult või avaliku või erasektori ettevõtja, kellele riik on andnud vastava korralduse (16).

(78)	Kõnealuse abi andis komisjon, mis 1995. aasta laenu puhul oli loodud kooskõlas seaduse nr 394/81 artikliga 2 (17) ja 2000. aasta laenu puhul Comitato Agevolazioni (18).

(79)	1995. aastal sõlmis Mediocredito Centrale SpA (19) WAM SpAga finantseerimislepingu seaduse nr 394/81 artikli 2 alusel loodud komisjoni otsuse rakendamiseks. 2000. aastal sõlmis SIMESIT SpA (20) WAM SpAga finantseerimislepingu Comitato Agevolazioni otsuse rakendamiseks.

(80)	Kõnealusel juhul andsid riiklikest ressurssidest abi üksused, kes tegutsesid riigi nimel eesmärgiga edendada majandustegevust kooskõlas riigi kehtestatud juhistega ja seega on see abi – kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga – seotud riigiga (21).

(81)

Soodsatel tingimustel antavad laenud parandavad abisaaja finantsolukorda, vabastades ta kuludest, mida ta peaks kandma, kui ta peaks ilma riigi sekkumiseta koostama oma turule tuleku programmi. Seega antakse kõnealuste riigiabimeetmetega valikuline eelis WAM SpA-le võrreldes tema konkurentidega ELis.

(82)	Kuna WAM SpA tegutseb kruvikonveierite, fiidrite, tolmukogurite ja tööstuslike klappide tootmise ja turustamise turul, siis kahtlemata vastab WAM SpA majandustegevus sellel turul ettevõtte määratlusele ELi õiguses (22).

(83)	Kokkuvõttes võib tõlgendada, et WAM SpA-le antud abiga anti ettevõttele valikuline eelis.

(84)

Oma 30. aprilli 2009. aasta otsuses rõhutab Euroopa Kohus, (23) et „isegi juhul, kui riigiabi andmise tingimustest lähtudes võib järeldada, et see abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust või kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, peab komisjon sellise otsuse põhjendustes vähemalt need asjaolud ära tooma”. Kohus arvab siiski, et komisjon ei ole kohustatud tõendama, et abil on tegelik mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, vaid ta peab „uurima, kas abi võib mõjutada seda kaubandust ja kahjustada konkurentsi” (24). Euroopa Kohus on ka otsustanud, et „komisjon ei olnud kohustatud tegema asjassepuutuva turu tegeliku olukorra või asjassepuutuva liikmesriikidevahelise kaubanduse majanduslikku analüüsi ega tõendama vaidlusaluse abi tegelikku mõju” selleks, et tõendada, et kaubanduse mõju ja konkurentsi puudutavad tingimused on täidetud.

(85)

WAM SpA on ELi ja rahvusvahelistel turgudel tegutsev ettevõtja. Tal on tütarettevõtteid mitmes liikmesriigis ja ta müüb oma toodangut kogu ELis ning ka väljaspool ELi. Perioodil 1995–1999 teenis ta kaks kolmandikku oma käibest – absoluutarvudes 10 miljonit eurot - müügist ELi turul ja ühe kolmandiku müügist väljaspool ELi. Nimetatud turgudel konkureerib WAM SpA tegelikult või potentsiaalselt teiste ELi ettevõtjatega, kes samuti tegutsevad rahvusvaheliselt. Nagu eespool osutatud (vt põhjendus 34), tegutses rahvusvaheliselt veel vähemalt kolm suurt ELi tolmufiltrite tootjat erinevatest liikmesriikidest ning kellest oleks võinud saada WAM SpA konkurendid tolmufiltrite eksportimisel Jaapanisse või Hiinasse (25). Nimetatud ettevõtted olid vähemalt potentsiaalselt WAM SpA konkurendid, sest kui nad oleksid otsustanud oma toodangut Jaapanisse või Hiinasse eksportida, siis oleks nende stardipositsioon võrreldes WAM SpAga olnud halvem, kuna viimane oli saanud nendele turgudele minemiseks abi.

(86)	Lisaks, nagu on selgitatud põhjendustes 34 ja 35, oli WAM SpA-l kõnealusel perioodil suur turuosalus nii oma riigis kui ka Euroopas. Nagu põhjenduses 38 osutatud, oli ta tütarettevõtte kaudu kaubanduslikult esindatud teises liikmesriigis.

(87)

WAM SpA üldine turupositsioon tugevnes või võis tänu abile tugevneda võrreldes teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjatega, kes ei ole mitte ainult WAM SpA tegelikud, vaid ka potentsiaalsed konkurendid. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt „abi, mille eesmärk on vabastada ettevõtja niisuguste kulude kandmisest, mida ta oleks normaaltingimustes seoses igapäevajuhtimise või tavapärasega tegevusega pidanud ise kandma … rikub põhimõtteliselt konkurentsitingimusi” (26).

(88)	Kõnealuse juhtumi puhul saab nimetatud järeldust põhjendada veel kolme argumendiga:

(89)

Esiteks oli tõenäoline, et WAM SpA-le antud ekspordilaenu tulemusel muutub turu konkurentsipõhimõtetele vastav normaalne ülesehitus, tehes WAM SpA-le võrreldes tema tegelike või potentsiaalsete konkurentidega EList lihtsamaks oma toodangu välisturgudele eksportimise, sest viimased oleksid pidanud turule tuleku programmi rahastama omaenda vahenditest.

(90)

Teiseks sai WAM SpA abi turule tuleku programmi koostamiseks ning hoidis seega raha kokku. Kui WAM SpA tegi investeeringuid välisturule tulekuks eesmärgiga oma tooteid eksportida, siis oleks selline kokkuhoid tal võimaldanud ELis valmistatud tooteid eksportida väljaspool ELi madalama hinna või kõrgema marginaaliga.

(91)

Kolmandaks, kuivõrd raha on vahetusväärtus, oli võimalik sellest tegevusest saadud kasumit ELis reinvesteerida. Teine variant on, et tänu abile vabanes WAM SpA välisturule mineku kuludest ning sai kasutada säästetud vahendeid oma positsiooni tugevdamiseks ELi turul muul eesmärgil (27). Lisaks on ekspordijärgselt võimalik saadud kasum ELis reinvesteerida.

(92)	Kõigil juhtumitel oleks abil olnud vahetu mõju ELi turule ja moonutav mõju võrreldes WAMi konkurentidega ELis.

(93)

Kohtupraktikas ollakse lisaks üksmeelel selles, et „kui liikmesriigi antav abi tugevdab ettevõtja seisundit võrreldes teiste ELi turul kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega, tuleb viimati nimetatud ettevõtjaid käsitada sellisest abist mõjutatutena.” (28) Nagu eespool selgitatud, kuna Itaalia WAM SpA-le antud abi tugevdas tema seisundit võrreldes tema tegelike või potentsiaalsete ELi konkurentidega, siis mõjutas see abi ka ELi-sisest kaubandust.

(94)

Abi summa osas on Euroopa Kohus kohtuasjades Philip Morris v komisjon (29) ja Prantsusmaa v komisjon (30) kinnitanud, et isegi kui saadud abi summa või ettevõtja on suhteliselt väike, on siiski olemas võimalus, et mõjutatakse ELi-sisest kaubandust. Samuti kinnitas Esimese Astme Kohus kohtuasjas Vlaams Gewest v komisjon, (31) et „isegi suhteliselt väike summa võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kui sektoris, milles ettevõtjad tegutsevad, valitseb tugev konkurents”. Kohtuasjas Heiser (32) kinnitas Euroopa Kohus, et ei ole olemas künnist või protsendimäära, mille puhul võib arvata, et alla selle jääb liikmesriikidevaheline kaubandus mõjutamata.

(95)

Kõnealuse juhtumi puhul ei lükka abi suhteliselt väike suurus ümber järeldust, et sellel võib olla mõju ELi-sisesele kaubandusele ja konkurentsile. Ehkki abi suurus on suhteliselt väike, on olemasoleva ja potentsiaalse intensiivse konkurentsi tõttu sektoris, milles WAM SpA tegutseb, siiski suur oht kahjustada konkurentsi ja mõjutada ELi-sisest kaubandust.

(96)	Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et Itaalia poolt WAM SpA-le antud abi võib väga tõenäoliselt mõjutada kaubandust ja kahjustada konkurentsi siseturul.

(97)	Kokkuvõttes on WAM SpA-le antud riikliku toetuse puhul tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(98)	Kooskõlas tempus regis actum põhimõttega tuleb abi puhul, millest ei ole teatatud, kohaldada otsuse vastuvõtmise ajal kehtivaid menetluseeskirju, välja arvatud juhul, kui on sõnaselgelt teistmoodi sätestatud (33).

(99)	Kuna erandeid sätestavate eeskirjade (sealhulgas vähese tähtsusega abi eeskirjade) alusel ei kehti teatavate abimeetmete puhul teatamiskohustus ning tsentraliseeritud riigiabi kontrolli süsteem on asendatud detsentraliseeritud riigiabi kontrolliga, siis käsitatakse neid menetluseeskirjadena.

(100)

Isegi kui komisjon väljendas oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtlust, kas abi puhul on võimalik vastavalt komisjoni määrustele (EÜ) nr 69/2001 ja (EÜ) nr 70/2001 teha erand, tuleb kõnealuse juhtumi puhul kohaldada otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud eeskirju, nimelt määrust (EÜ) nr 1998/2006 (34). Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrust (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (35) (edaspidi: „2008. aasta üldine grupierandi määrus”) kohaldatakse üksikabile, mida anti enne määruse jõustumist, tingimusel, et abi vastab kõigile määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud artikkel 9.

(101)

11. oktoobri 1999. aasta kirjas teatasid Itaalia ametiasutused, et WAM SpA-le antud toetuste 29. juuli 1981. aasta seadusega nr 394 sätestatud õiguslik alus tehti komisjonile ja Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) teatavaks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25 alusel (WTO-GATT 1994) (36).

(102)

Komisjon märgib, et teatamise all mõtlevad Itaalia ametiasutused komisjonile kas WTO subsiidiumide komiteele edastamiseks või riigiabi kohta ELis koostatava aastaaruande raames saadetavasse abigraafikusse alates vähemalt kuuendast aruandest (1996) mõne kavaga seotud väga kunstlike arvude lisamist. Komisjoni on kõnesolevast kavast teavitatud ka tema teostatava uuringu raames liikmesriikides olemasolevate riiklike toetuskavade kohta väljastpoolt ELi tulevate välismaiste otseinvesteeringute suhtes.

(103)

Seda ei saa pidada vastavuses olevaks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 – praegu Euroopa Liidu toimimise artikli 108 lõige 3 –, milles öeldakse, et „komisjoni informeeritakse kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse.”

(104)

Eespool nimetatud abikava on teostatud eelnevalt komisjonile teatamata, olles riigiabi eeskirjadega kokkusobivuse poolest vastuolus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 3). Kuna WAM SpA-le on antud abi sama kava kohaselt lisaks üldisele grupierandi määrusele, on see samuti ebaseaduslik.

(105)

Komisjon peab kindlaks tegema, kas WAM SpA-le antud abi suhtes kehtib mõni erand vähese tähtsusega abi eeskirja kohaselt.

(106)

Olles järeldanud, et kõnealused abimeetmed on käsitatavad riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes, tuleb ka hinnata nimetatud abi kokkusobivust asjakohaste riigiabi eeskirjadega.

(107)

Itaalia valitsus esitas tõendid selle kohta, et WAM SpAd võis pidada esimese laenu andmise ajal (1995) VKEks komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovituse 96/280/EÜ (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate mõiste kohta) (37) tähenduses. Täpsemalt, WAM SpA oli keskmise suurusega ettevõtja, kuna tal oli 163 töötajat, aastakäive 16,8 miljonit eurot ja bilansimaht 20,1 miljonit eurot. Ta oli kahe finantsäriühingu valduses, mis olid ise eespool nimetatud soovitusele vastavalt VKEd.

(108)

Kõnealuse juhtumi puhul lähtub komisjon oma analüüsis tegelikest kuludest, mida võeti laenu andmisel arvesse (vt tabel põhjenduses 44).

(109)

Pidades silmas, et laenulepingu eesmärk oli toetada turule tuleku programmi, eelkõige toetada ekspordiettevõtjaid, kes viisid ellu turule tuleku programme väljaspool Euroopa Liitu, siis tuleb kõnealust abi käsitada ekspordiabina, s.o toetusena ekspordiga seotud tegevusele selles mõttes, et see oli vahetult seotud jaotusvõrgu loomise või toimimisega või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega. Sarnaselt oli turule tuleku programmi lõppeesmärk müüa WAM SpA tooteid Jaapanis. Seepärast ei saa seda abi pidada seotuks välismaiste otseinvesteeringutega.

(110)

Määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaldamisalast on ekspordiabi välja jäetud. Artikli 1 lõikes d sätestatakse, et käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes „mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt abi suhtes, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega.”

(111)

Määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 5 sätestatakse siiski, et kui abi ei vasta artikli 1 tingimustele, hinnatakse seda asjakohaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

(112)

Kuna abi anti 1995. aastal, kui kehtis 1992. aasta VKEde juhend, siis tuleb kohaldada 1992. VKEde juhendit (38). Nimetatud juhendi kohaldamisalast ei olnud ekspordiabi sõnaselgelt välja jäetud. Kuna antud juhul ületab osa abist siiski lubatava vähese tähtsusega abi künnise (50 000 eurot), siis tuleb arvestada, et kogu abile ei laiene vähese tähtsusega abi erand ning seega tuleb seda käsitada riigiabina (39).

(113)

Olles kindlaks teinud, et meede on käsitatav riigiabina, tuleb otsustada, kas seda võib lugeda riigiabi eeskirjade kohaselt siseturuga kokkusobivaks.

(114)

2008. aasta üldise grupierandi määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatakse, et enne määruse jõustumist tuleb igasugust abi, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele ega ka komisjoni määrustes (EÜ) nr 68/2001, (40) (EÜ) nr 70/2001, (EÜ) nr 2204/2002 (41) või (EÜ) nr 1628/2006 (42) sätestatud tingimustele, hinnata asjakohaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel, mis kehtivad abi andmise ajal.

(115)

Kõnealuse juhtumi puhul 2008. aasta üldine grupierandi määrus ei kohaldu, sest selles võeti kasutusele lisaetapp – enne alustamist projekti või tegevuse ergutava mõju kindlakstegemine –, mida Itaalia ei sooritanud. Seega ei saa vastavalt 2008. aasta üldise grupierandi määruse artikli 8 lõikele 6 kogu abimeetme suhtes kohaldada erandit vastavalt sellele määrusele. Lisaks ei saa põhjenduse 44 tabelis osutatud ja põhjenduses 118 loetletud kuludele kohaldada grupierandit vastavalt määrustele (EÜ) nr 68/2001, (EÜ) nr 70/2001, (EÜ) nr 2204/2002 ega (EÜ) nr 1628/2006, kuna nimetatud määrustes kehtestatud tingimused ei ole täidetud.

(116)

Kuna mitte üheski nimetatud dokumendis ei põhjendata abi kokkusobivust, siis tuleb seda hinnata 1992. aasta VKEde juhendi alusel, kuna juhend sisaldab abi andmise ajal 1995. aastal kehtinud materiaalõigusnorme (43).

(117)

1992. aasta VKEde juhendi alusel võib pidada osa abist siseturuga kokkusobivaks. Kokkusobivaks saab eelkõige pidada abi nõustamisteenustele (29,43 miljonit Itaalia liiri) ja turu-uuringutele (40,95 miljonit liiri), kuna see on kooskõlas punktiga 4.3 „Abi nõustamiseks, koolituseks ja teadmiste levitamiseks”. Messidel ja näitustel osalemise abi (12,19 miljonit Itaalia liiri) võib pidada kokkusobivaks 1992. aasta VKEde juhendiga kooskõlas punktiga 4.5 „Muu abi”, kuna seda võib käsitada abina VKE muuks edendamiseks, nagu näiteks koostöö edendamiseks. Ülejäänud abi (vt tabel põhjenduses 44) ei saa kokkusobivaks pidada, kuna see ei olnud mõeldud tootlike investeeringute toetamiseks ega ka ühekski teiseks 1992. aasta VKEde juhendis sätestatud lubatud eesmärgiks, nagu abi üldisteks investeeringuteks riigiabi piirkondades või nendest väljaspool, abi investeeringuteks keskkonnakaitsesse ja abi teadus- ja arendustegevuseks.

(118)

Komisjon arvab, et suuremat osa Itaalia valitsuse poolt püsistruktuuride rajamiseks välismaal 1995. aastal WAM SpA-le antud esimese sooduslaenu puhul arvesse võetud abikõlblikest kuludest ei saa pidada tootlikuks investeeringuks; vastupidi, abi nendele valdkondadele tuleb lugeda tegevusabiks. Abikõlblikeks peetavad kulud: tööruumide üürimine, kindlustus ja mitmesugused kasutuskulud (122,56 miljonit Itaalia liiri) ning muud tegevuskulud, nagu kulud personalile, sisustusele ja seadmetele (556,94 miljonit Itaalia liiri) on kulud, mis äriühing ise oleks pidanud kandma; sama kehtib ka kulutuste suhtes müügijärgse hoolduse struktuuridele ja varuosadele (38,23 miljonit Itaalia liiri). Samuti ei ole komisjoni arvates müügiedenduse ja kauba ladustamise kulu (456,28 miljonit Itaalia liiri) 1992. aasta VKEde juhendi kohaselt kaubanduse edendamiseks ette nähtud abikõlblik kulu, kuna seda ei peeta alginvesteeringuks; ka kulutused reklaamile (94,39 miljonit Itaalia liiri) ja töötajate ja ettevõtjate reisikulud (7,52 miljonit Itaalia liiri) ei ole juhendiga kooskõlas.

(119)

Eespool esitatud hinnangu alusel järeldab komisjon:

a)	abi see osa, mis on antud nõustamisteenusteks (29,43 miljonit Itaalia liiri) ja turu-uuringuteks (40,95 miljonit Itaalia liiri) ning samuti abi, mis on antud messidel ja näitustel osalemiseks (12,19 miljonit Itaalia liiri) on vastavalt 1992. aasta VKEde juhendile siseturuga kokkusobiv riigiabi;

b)	see osa abist, mida ei ole nimetatud alapunktis a (vt põhjendus 118) on siseturuga kokkusobimatu riigiabi.

(120)

Teise abi andmise ajal 2000. aastal oli WAM SpA Itaalia ametiasutuste eneste kinnituse kohaselt suur ettevõtja. Lisaks sellele paiknes see mitteabistatavas piirkonnas.

(121)

Ka 2000. aasta laenu saab käsitleda WAM SpA-le antud ekspordiabina, kuna selle eesmärk oli sama, mis 1995. aasta laenul, ning see oli samuti mõeldud välisturule tulekuks ja sinna eksportimiseks (konkreetselt Hiina turule). On ilmne, et ei saa kuidagi müügitegevusega mitte seotuks pidada välismaal asuva tehnilise abi kontori hoonetele ja personalile (müügijuht, juhataja, 4 ametnikku ja 6 tehnikut) suunatud abi. Järelikult tuleb 2000. aasta laenu suhtes kohaldada sama skeemi nagu 1995. aasta laenu suhtes.

(122)

Lisaks sellele on kasutatud ka 2000. aasta laenu puhul laenulepingu saavutamiseks sama sõnastust, mis määratleb WAM SpA-le antud esimest abi kui turule tuleku programmi. Samuti tuleb märkida, et WAM SpA ja 100 % tema poolt kontrollitav kohalik äriühing WAM Bulk Handling Machinery Shangai Co Ltd pidid tegema kõnealuse kava elluviimisel koostööd. See tõestab, et WAM SpA oli ennast sellel konkreetsel turul juba kindlustanud.

(123)

Kuna kõnealuse abi puhul on tegemist ekspordiabiga, siis – nagu eespool osutatud – määrust (EÜ) nr 1998/2006 ei kohaldata.

(124)

Seega on vaja hinnata abi kokkusobivust siseturuga. Komisjon on seisukohal, et kõnealuse küsimusega seoses ei kohaldu otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud menetlusnorm – 2008. aasta üldise grupierandi määrus. Nimetatud määruses võetakse kasutusele lisaetapp – enne alustamist projekti või tegevuse ergutava mõju hindamine -, mida Itaalia ei sooritanud. Seega ei saa vastavalt 2008. aasta üldise grupierandi määruse artikli 8 lõikele 6 kogu abimeetme suhtes kohaldada erandit vastavalt sellele määrusele. Vastavalt 2008. aasta üldise grupierandi määruse artikli 44 lõikele 2 tuleb seega hinnata abi kokkusobivust määrustega (EÜ) nr 68/2001, (EÜ) nr 70/2001, (EÜ) nr 2204/2002 ja (EÜ) nr 1628/2006.

(125)

Komisjon on arvamusel, et erandi võib anda 22. juuli 2003. aasta kirjas loetletud koolituskuludele (25 240 eurot 1,8 miljoni euro suuruse laenu kogusummast 2000. aastal) (mis on toodud tabelis põhjenduse 65 all) vastavalt määruse (EÜ) nr 68/2001 artiklile 4 ja sellised kulud sobivad seega kokku siseturuga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 3 - praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 3 -, sõltumata sellest, kas seda hinnatakse artikli 4 lõike 2 (erikoolitus) või lõike 3 (üldkoolitus) alusel.

(126)

Kõnesoleva abi ülejäänud osa ei saa siiski pidada kokkusobivaks vastavalt määrustele (EÜ) nr 70/2001, (EÜ) nr 2204/2002 või (EÜ) nr 1628/2006 ega muul õiguslikul alusel, kuna see ei täida asjakohase juhendi, raamkava ja määruse mõistes ühtegi muud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c vastavat Euroopa Liidu horisontaalset eesmärki, nagu teadus- ja arendustegevus, tööhõive, keskkond või pääste- ja ümberkorraldustööd.

(127)

Seega tuleb järeldada, et kuna ekspordiga seotud tegevus on määruse (EÜ) nr 1998/2006 reguleerimisalast välja jäetud ning kuna seda ei saa mingil õiguslikul alusel pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c kokkusobivaks, siis on teise laenu abil antud vahendid siseturuga kokkusobimatud, välja arvatud eespool kirjeldatud koolitusabi puudutav osa, mis on siseturuga kokkusobiv.

(128)

Itaalia ametiasutused väitsid intressimäära muutmise kohta tagasimaksete tegemise ajal, et Itaalia õiguslikus raamistikus olid tõesti olemas niisugust langust võimaldavad üldeeskirjad. Sellele vaatamata kehtib ministri 31. märtsi 2000. aasta käskkiri, mis on ainsaks sellel eesmärgil välja antud sobivaks õiguslikuks aluseks, ainult seaduste nr 394/81 ja 304/1990 alusel rahastatavate projektide suhtes ja on seega väga valikuline. Peale selle tuleb rõhutada, et ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kõnealuse abi suhtes oleks intressimäära muutmist tegelikult teostatud (44).

(129)

Mõlema abi kohta väidavad Itaalia ametiasutused, et enne laenude andmist nõutud kohustusliku pangatagatise maksumus tuleb abi kogusummast maha arvata. Komisjon arvab, et esiteks oleks niisugust või sellega samaväärset tagatist nõudnud tavaliselt ka eraõiguslik krediidiasutus, kes annab laenu turumajanduse investeerimispõhimõttest lähtudes. Teiseks, lepingu lisas sätestatakse, et sama programmiga kattuv abi ei ole lubatav, välja arvatud tagatisega seotud abi, mida peetakse ise abikõlblikuks.

VII. KOKKUVÕTVAD MÄRKUSED

(130)

Komisjon märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktides a–c toodud erandid (45) ei kehti kõnealuse abi kohta, kuna need ei järgi ühtegi selles artiklis loetletud eesmärki ja Itaalia valitsus ei ole ka väitnud, et see nii oleks.

(131)

Vaatluse all olevad toetused ei ole ette nähtud teatavate valdkondade majandusarengu edendamiseks või üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimisele kaasaaitamiseks või liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks, samuti ei ole need mõeldud kultuuri edendamiseks ega kultuuripärandi säilitamiseks. Seepärast arvab komisjon, et nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a, (46) artikli 107 lõike 3 punkti b (47) kui artikli 107 lõike 3 punkti d (48) ei saa kõnealuste toetuste puhul kohaldada.

VIII. KOKKUVÕTE

(132)

Mõlemad WAM SpA-le antud toetused on rakendatud ilma eelnevalt komisjoni teavitamata. 1995. aasta laen anti 24. novembril 1995. aastal ja 2000. aasta laen 9. novembril 2000. Seepärast leiab komisjon, et kuivõrd neid rakendati EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 3) rikkudes, on kõnealused abid abisaajale antud ebaseaduslikult, välja arvatud abi kokkusobiv osa, mis kuulub grupierandi alla.

(133)

Itaalia poolt WAM SpA-le 24. novembril 1995. antud intressitoetusega abi on riigiabi. Nõustamisteenuste, messidel ja näitustel osalemise ja turu-uuringute abikõlblikele kuludele vastav osa on siseturuga kokkusobiv riigiabi.

(134)

Kõnealuse abi kogu toetusekvivalendi puhul on võetud arvesse, et laen tehti laenusaajale kättesaadavaks kolme osamaksena (24. aprill 1996, 23. juuli 1997, 24. aprill 1998) ja ajapikendus kõikus vastavalt 2st 0 aastani. Arvestatud on ka laenulepingus sätestatud intressimäära (4,4 %) suhet laenu andmise ajal kehtinud viitemääraga (11,35 %), mida komisjon perioodiliselt fikseerib (49). Abielement arvutatakse lepingus sätestatud intressimäära ja laenu andmise ajal kehtinud viitemäära vahelise erinevusena. Arvutuse põhjal on toetusekvivalent, mis on diskonteeritud 24. aprilli 1996. aasta seisuga (päeval, mil tehti esimene laenu osamakse WAM SpA-le), võrdne 108 165,10 euroga.

(135)

Nimetatud summat tuleb siiski korrigeerida riigiabi kokkusobiva osaga.

(136)

Kuna osa kõnealusest laenust on tunnistatud kokkusobivaks, siis tuleb see summa arvata maha 1995. aasta laenu riigiabi osast (108 165,10 eurot). Kuna eraldatud laenu osamakse ja konkreetsete kulutuste vahel on võimatu seoseid tõmmata, kohaldatakse toetuse määratletud koguekvivalendi suhtes sellist protsendimäära, mis võrdub abikõlblike kulutuste protsendiga laenu kogusummast (82,57 miljonit Itaalia liiri 1 358,51 miljonist, mis on 6 %). Kuna 6 % 108 165,10 eurost on 6 489,906 eurot, siis loetakse see summa abi kokkusobivaks osaks.

(137)

Seega on siseturuga kokkusobimatu riigiabi osa toetusekvivalent 101 675,194 eurot.

(138)

2000. aastal WAM SpA-le antud abi, välja arvatud koolitustegevust toetav abikõlblike kulude osa suurusjärgus 25 240 eurot, on siseturuga kokkusobimatu.

(139)

Seekord tehti laen WAM SpA-le kättesaadavaks 5 osamaksena (12. veebruar 2001, 28. september 2001, 26. aprill 2002, 27. september 2002 ja 22. jaanuar 2003). Nii nagu esimese abi puhul kõikus ajapikendus järelikult vahemikus 2–0 aastat. Komisjon on toetusekvivalendi arvutamiseks samamoodi arvesse võtnud ka laenulepingus sätestatud intressimäära (2,32 %) ja komisjoni perioodiliselt fikseeritava ja kõnesoleva laenu eraldamise ajal kehtinud viitemäära (5,70 %) suhet. Laenu põhisummast ja intressidest koosneva kogu tagasimakse tegemine oli ette nähtud 2008. aasta 20. veebruariks. Seega oleks abi osa toetusekvivalent laenu kogusuurust arvestades ja juhul, kui tagasimaksed korrapäraselt laekuvad, 176 329 eurot, mis määrati kindlaks 12. veebruaril 2001 (sellel kuupäeval tehti WAM SpA-le esimene kõnealuse laenu osamakse).

(140)

Laenu siseturuga kokkusobiva osa puhul tuleb abikõlbliku osa protsendimäär laenu kogusumma suhtes (1,35 %) lahutada abi toetusekvivalendist. Seega on tingimusel, et tagasimaksed tehti graafikukohaselt, teise laenu toetusekvivalendiks arvestatud 173 948,56 eurot (176 329–2 380,44 eurot).

(141)

Komisjoni standardpraktika on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 107 vastavalt nõuda abisaajalt niisuguse abi tagastamist, mis on nimetatud artikli alusel antud seadusevastaselt ja on siseturuga kokkusobimatu, eeldusel, et seda ei reguleeri vähese tähtsusega abi eeskiri. Seda praktikat kinnitab määruse nr 659/1999 artikkel 14.

(142)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt tehtava tagastamisotsuse kohaselt peab tagastatav abi hõlmama komisjoni kindlaks määratud sobiva määraga intressi. Intressi arvestatakse alates kuupäevast, mil ebaseaduslik abi oli abisaaja käsutuses, kuni selle tagastamise kuupäevani ajavahemiku eest, mil see oli äriühingu käsutuses.

(143)

Intressimäära kohaldamise meetod on kehtestatud komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (50) (edaspidi: „määrus (EÜ) nr 794/2004”) V peatükis ja komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 271/2008 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (51) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 271/2008”).

(144)

Komisjon tuletab meelde, et käesolev otsus on tehtud sel viisil, et sellega ei piirata seadusega nr 394/81 kehtestatud siseriikliku struktuuri sidusust, mis on WAM SpA-le antud riigiabi õiguslikuks aluseks ja mille suhtes komisjon kooskõlas Esimese Astme Kohtu pretsedendiõigusega (52) ei pidanud käesoleva juhtumi puhul menetluse algatamist vajalikuks. See ei välista sellise menetluse algatamist hiljem,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Toetused, mille Itaalia andis WAM SpA-le seaduse nr 394/81 alusel, jäävad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse.

Sellest abist ei teavitatud komisjoni eelnevalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 3) sätestatud korra kohaselt ja see on ebaseaduslik, välja arvatud grupierandi hõlmatav abi osa.

Artikkel 2

1. Intressitoetuse vormis antud 108 165,10 euro suurune abi, mille Itaalia andis WAM SpA-le 24. novembril 1995. aastal, on riigiabi. Abikõlblikeks kuludeks, nagu nõustamisteenused, osalemine messidel ja näitustel ja turu-uuringud, kasutatud 6 489,906 euro suurune antud abi osa on siseturuga kokkusobiv riigiabi.

Itaalia võtab kõik vajalikud meetmed, et abi saajalt 101 675,194 euro suurune siseturuga kokkusobimatu abi summa sisse nõuda.

2. Intressitoetuse vormis antud 176 329 euro suurune abi, mille Itaalia andis WAM SpA-le 9. novembril 2000. aastal, on riigiabi. Abikõlblikeks kuludeks, nagu koolituskulud, kasutatud 2 380,44 euro suurune antud abi on siseturuga kokkusobiv riigiabi.

Itaalia võtab tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et abi saajalt 173 948,56 euro suurune siseturuga kokkusobimatu abi summa sisse nõuda.

3. Käesoleva otsuse alusel sissenõutavatelt summadelt arvestatakse intressi alates kuupäevast, mil kokkusobimatu riigiabi anti abisaaja WAM SpA käsutusse, kuni selle tagastamise kuupäevani.

4. Intressi arvutatakse liitintressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile ja määrusele (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004.

Artikkel 3

1. Artiklis 2 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamatult ja tõhusalt.

2. Itaalia tagab, et käesolevat otsust rakendatakse nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse Itaaliale teatavaks tegemise kuupäevast.

Artikkel 4

1. Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest esitab Itaalia komisjonile järgmise teabe:

a)	abisaajalt, WAM SpA-lt, tagasinõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)	käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud või kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)	dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt, WAM SpA-lt, on nõutud abi tagasimaksmist.

2. Itaalia teavitab komisjoni käesoleva otsuse rakendamiseks võetud riiklike meetmete arengust, kuni artiklis 2 osutatud abi on tagasi makstud. Itaalia esitab komisjoni taotlusel viivitamatult teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 24. märts 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 saanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108; kõnealused artiklipaarid on sisult identsed. Käesolevas otsuses tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88 ning viiteid Esimese Astme Kohtule viidetena Üldkohtule.

(2) K(2003) 35 (lõplik), (ELT C 142, 18.6.2003, lk 2).

(3) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(4) Vt joonealust märkust 2.

(5) ELT L 63, 4.3.2006, lk 11.

(6) Liidetud kohtuasjad T-304/04 ja T-316/04 Itaalia Vabariik ja Wam SpA v komisjon [2006] EKL II-64.

(7) Euroopa Kohtu 30. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C-494/06 P, komisjon v Itaalia Vabariik ja Wam SpA, veel avaldamata.

(8) Nt Dce and R-Master (Ühendkuningriik), Infa-Stauband Ats (Saksamaa) ja Fda (Prantsusmaa). Vt hiljuti, Majandusuuringute Keskus (Modena ja Reggio Emilia Ülikooli poliitökonoomia osakond), „The Rise of a District Lead Firm: The case of WAM (1968 - 2003)”, veebruar 2009.

(9) Hiljuti, Majandusuuringute Keskus (Modena ja Reggio Emilia Ülikooli poliitökonoomia osakond), „The Rise of a District Lead Firm: The case of WAM (1968 - 2003)”, veebruar 2009.

(10) Vt joonealust märkust 9.

(11) Vt joonealust märkust 9.

(12) EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

(13) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(14) EÜT C 213, 19.8.1992, lk 2.

(15) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.

(16) Vt kohtuasi 78/76 Steinike & Weinlig [1977] EKL 595, punkt 21; kohtuasi 290/83 komisjon v Prantsusmaa [1985] EKL 439, punkt 14; liidetud kohtuasjad 67/85, 68/85 ja 70/85 Van der Kooy jt v komisjon [1988] EKL 219, punkt 35; ja kohtuasi C-305/89 Itaalia v komisjon [1991] EKL I-1603, punkt 13.

(17) Vastavalt seaduse nr 394/81 artiklile 2 loodi Mediocredito Centrales fond sooduslaenude andmiseks ettevõtjatele välisturgudele minekuks. Fondi haldab komisjon, mis tagab, et laenud antakse kooskõlas seadustega. Komisjon nimetatakse kaubandusministri käskkirjaga koostöös rahandusministri ja tööstus-, kaubandus- ja käsitööndusministriga. Väliskaubandusministri asutatud komisjoni koosseisu kuuluvad: a) kaubandusminister – või delegeerimise alusel riigisekretär -, kes on komisjoni esimees; b) igast järgmisest osakonnast üks tegevjuht: rahandusministeerium, tööstus-, kaubandus- ja käsitööndusministeerium, kaubandusministeerium või sarnase kvalifikatsiooniga asendusisik, kelle nimetab vastav minister; c) Mediocredito Centrale peadirektor või tema puudumisel tema määratud asendusisik; d) Väliskaubanduse riikliku instituudi (Istituto nazionale per il commercio estero) peadirektor või tema äraolekul tema määratud asendusisik.

(18) 19. jaanuari 1999. aasta ministri käskkirja artiklis 1 sätestatakse, et 31. märtsi 1998. aasta seadusandliku dekreedi nr 143, eriti selle artikli 25 lõike 1 tähenduses loodud komisjoni koosseisu kuuluvad kaks esindajat kaubandusministeeriumist, üks esindaja rahandus-, eelarve- ja planeerimisministeeriumist, üks esindaja välisministeeriumist, tööstus-, kaubandus- ja käsitööndusministeeriumist, üks regioonide ja autonoomsete provintside presidentide konverentsi nimetatud esindaja ja üks esindaja Itaalia pangaliidust.

(19) Kõnealusel ajal asutas Medicredito Centrale riiklike ressursside käsutamiseks fondi seaduse nr 394/81 artikli 2 tähenduses, mida haldas seaduse nr 394/81 artikli 2 alusel loodud komisjon. Välisministeerium palus oma 27. detsembri 1995. aasta kirjas Mediocredito Centralet sõlmida leping WAM SpAga (kolme kuu jooksul) seaduse nr 394/81 artikli 2 alusel loodud komisjoni 24. novembri 1995. aasta koosolekul vastu võetud otsuse rakendamiseks.

(20) Vastavalt 31. märtsi 1998. aasta seadusandlikule dekreedile nr 143, eriti selle artikli 25 lõikele 1 nimetati SIMESIT SpA juhtima alates 1. jaanuarist 1999. aastast välisturgudel kauplemise edendamiseks mõeldud finantsabi andmist kooskõlas seadusega nr 394/81. SIMESIT SpA on avalik-õiguslik äriühing, mille Itaalia valitsus asutas 1990. aastal (24. aprilli 1990. aasta seadus nr 100) Itaalia äriühingute edendamiseks kolmandates riikides. Äriühingut kontrollib Itaalia valitsus, kellele kuulub 76 % selle aktsiatest ja kes kehtestab juhendid SIMESIT SpA toetatavate investeeringute väljavalimiseks. SIMESITi juhatusse (consiglio d’amministrazione) kuulub üheksa liiget, viis neist nimetab Itaalia valitsus.

(21) Vt kohtuasi C-482/99 Prantsuse Vabariik vs. komisjon (Stardust) [2002] EKL I-4397, punktid 55 ja 56.

(22) Vt kohtuasi C-41/90 Höfner ja Elser [1991] EKL I-01979, punkt 21.

(23) Kohtuasi C-494/06 P, komisjon vs. Itaalia Vabariik ja Wam SpA, veel avaldamata, punktid 49 et seq.

(24) Vt ka kohtuasja C-372/97 Itaalia vs. komisjon [2004] EKL I-3679, punkt 52 ja kohtuasja C-66/02 Itaalia vs. komisjon [2005] EKL I-10901.

(25) Hiljuti, Majandusuuringute Keskus (Modena Ülikooli poliitökonoomia osakond), „The Rise of a District Lead Firm: The case of WAM (1968–2003)”, veebruar 2009.

(26) Vt kohtuasi T-459/93 Siemens vs. komisjon [1995] EKL II-1675, punktid 48 ja 77, kohtuasi T-214/95 Vlaams Gewest vs. komisjon [1998] EKL II-717, punkt 43 ja kohtuasi T-217/02 TerLembeek vs. komisjon [2006] EKL II-4483, punkt 177.

(27) Kohtuasjas T-369/06 Holland Malt vs. komisjon, veel avaldamata, kinnitas Esimese Astme Kohus punktis 55, et „seega nähtub kohtupraktikast selgelt, et mitte üksnes ettevõtja igapäevase juhtimise või tavapärase tegevusega seotud kulude vähendamine riigi ressurssidest ei ole ipso facto niisugune tegevus, mis võib konkurentsi kahjustada, vaid seda on ka toetus, mis vabastab abisaaja osaliselt või täielikult investeerimiskuludest.”

(28) Vt kohtuasi 730/79 Philip Morris Holland vs. komisjon [1980] EKL 2671, punkt 11, kohtuasi C-53/00 Ferring [2001] EKL I-9067, punkt 21 ja kohtuasi C-372/97 Itaalia vs. komisjon [2004] EKL I-3679, punkt 52.

(29) Vt kohtuasi 730/79 Philip Morris vs. komisjon [1980] EKL 2671.

(30) Vt kohtuasi 259/86 Prantsusmaa vs. komisjon [1978] EKL 4393.

(31) Vt kohtuasi T-214/95 Vlaams Gewest vs. komisjon [1998] EKL II-717, punkt 49.

(32) Vt kohtuasi C-172/03 Heiser [1998] EKL I-1627, punkt 32.

(33) Vt liidetud kohtuasjad 212/80 ja 217/80 Meridionale Industria Salumi jt [1981] EKL 2735; liidetud kohtuasjad CT Control Rotterdam ja JCT Benelux vs. komisjon [1981] EKL I-3873 ja kohtuasi C-61/98 De Haan Beheer [2000] EKL I-5003.

(34) ELT L 379, 28.12.2006, lk 11.

(35) ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.

(36) Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – lisa 1 – lisa 1 A – Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping (WTO-GATT 1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 156–183).

(37) EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

(38) Vt joonealust märkust 12.

(39) Kooskõlas komisjoni väljakujunenud praktikaga. Vt näiteks: komisjoni 13. mai 2003. aasta otsus 2003/643/EÜ riigiabi kohta, mida Saksamaa andis Kahla Porzellan GmbH-le ja Kahla/Tühringen Porzellan GmbH-le, ELT L 227, 11.9.2003, lk 12.

(40) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.

(41) ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.

(42) Vt joonealust märkust 12.

(43) EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

(44) Peale selle oleks seda saanud rakendada ainult WAM SpA-le antud esimese sooduslaenu puhul, kuna käskkirja kohaldati ainult jõustumise ajal käimasolevate rahastamisprojektide suhtes ja teist abi ei olnud WAM SpA-le sellel ajal veel antud.

(45) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 2 sätestab, et ühisturuga sobib kokku järgmine abi: a) üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjassepuutuvate toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta; b) loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi; c) Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antav abi.

(46) Nimelt „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, ja artiklis 349 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.”

(47) Nimelt „abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.”

(48) Nimelt „abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.”

(49) Euroopa Liidu Teatajas korrapäraselt avaldatav viitemäär.

(50) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(51) ELT L 82, 25.3.2008, lk 1.

(52) Vt kohtuasjad T-92/00 ja T-103/00 Diputación Foral de Álava vs. komisjon (Ramondín) [2002] EKL II-1385.

2.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 57/44

KOMISJONI SOOVITUS,

1. märts 2011,

suuniste kohta, mille alusel rakendada andmekaitse-eeskirju tarbijakaitsealase koostöö süsteemis

(2011/136/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (1) (edaspidi „TKK määrus”) eesmärk on parandada koostööd tarbijakaitseseaduse jõustamisel ühtse turu piires, kehtestada riiklike täitevasutuste üleeuroopaline võrgustik (edaspidi „TKK võrgustik”) ning sätestada raamistik ja üldtingimused, mille alusel liikmesriigi täitevasutused peavad koostööd tegema, et kaitsta tarbijate kollektiivseid majandushuve.

(2)	Riiklike täitevasutuste koostöö on ühtse turu tõhusaks toimimiseks väga oluline ning TKK võrgustiku abil võib iga asutus ELi tarbijakaitseseaduse võimalike rikkumiste uurimiseks paluda abi teistelt asutustelt.

(3)	Tarbijakaitsealase koostöö süsteemi (edaspidi „TKK süsteemi”) eesmärk on võimaldada täitevasutustel vahetada ohutus ja turvalises keskkonnas teavet tarbijakaitseseaduse võimalike rikkumiste kohta.

(4)

Liikmesriikide vaheline elektrooniline teabevahetus peab vastama isikuandmete kaitse eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (2) (edaspidi „andmekaitsedirektiiv”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3) (edaspidi „andmekaitsemäärus”).

(5)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 on tunnustatud õigust andmekaitsele. TKK süsteemi abil tuleks tagada, et eri kohustused ja vastutusvaldkonnad, mida komisjon ja liikmesriigid seoses andmekaitse-eeskirjadega jagavad, on selgesti kindlaks määratud ning et andmesubjektidele pakutakse teavet ja hõlpsasti kättesaadavaid vahendeid, mis võimaldavad neil oma õigusi kaitsta.

(6)	Et tagada TKK süsteemis andmete töötlemisel andmekaitse eeskirjade järgmine, on asjakohane kehtestada suunised, mille alusel rakendada andmekaitse-eeskirju TKK süsteemis (edaspidi „suunised”).

(7)

Täitevametnikele tuleks soovitada võtta ühendust oma riikliku andmekaitse järelevalveasutusega, et saada nõu ja abi, kuidas kõnealuseid suuniseid kõige paremini rakendada nii, et see oleks kooskõlas siseriikliku õigusega, ning et vajaduse korral tagada, et teavitamine ja eelkontrollimenetlus, mis on seotud töötlemistoimingutega TKK süsteemi raames, toimuks riigi tasandil.

(8)	Tuleks tungivalt soovitada osaleda koolitustel, mida komisjon korraldab kõnealuste suuniste rakendamise hõlbustamiseks.

(9)	Tagasiside kõnealuste suuniste rakendamise kohta tuleks komisjonile esitada hiljemalt kahe aasta möödumisel käesoleva soovituse vastuvõtmisest. Komisjon hindab seejärel täiendavalt andmekaitse taset TKK süsteemis ning seda, kas on vaja täiendavaid vahendeid, sealhulgas reguleerivaid meetmeid.

(10)	Tuleks astuda vajalikke samme, et TKK süsteemi osalistel ja kasutajatel oleks lihtsam neid suuniseid rakendada. Liikmesriikide andmekaitseasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor peavad üheskoos jälgima andmekaitsemeetmete valdkonnas toimuvaid arenguid ja nende meetmete rakendamist TKK süsteemis.

(11)

Suunistega täiendatakse komisjoni otsust 2007/76/EÜ (4) ning neis võetakse arvesse andmekaitsedirektiivi artikli 29 (5) alusel loodud töörühma (töörühm üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega) arvamust ja andmekaitsemääruse artikli 41 alusel loodud järelevalveorgani – andmekaitseinspektori – arvamust (6).

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriikidel tuleks järgida käesoleva soovituse lisas esitatud suuniseid.

Brüssel, 1. märts 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

(2) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4) ELT L 32, 6.2.2007, lk 192.

(5) Arvamus 6/2007, milles käsitletakse andmekaitse küsimusi seoses tarbijakaitsealase koostöö süsteemiga (01910/2007/EN, WP 130), vastu võetud 21. septembril 2007.

(6) Andmekaitseinspektori arvamus (EDPS Opinion) 2010-0692.

LISA

Suunised, mille alusel rakendada andmekaitse-eeskirju tarbijakaitsealase koostöö süsteemis

1. SISSEJUHATUS

Riiklike tarbijakaitseametite koostöö on ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks väga oluline, sest tõhusa täitemenetluse puudumine piiriüleste juhtumite puhul kahjustab tarbijate usaldust piiriüleste pakkumiste vastu ja seega nende usaldust siseturu vastu ning moonutab konkurentsi.

TKK süsteem on infotehnoloogia vahend, mis on loodud TKK määrusega ning pakub struktureeritud mehhanismi teabevahetuseks TKK võrgustikku kuuluvate riiklike tarbijakaitseametite vahel. See võimaldab ühel asutusel paluda abi teiselt TKK võrgustikku kuuluvalt asutuselt ELi tarbijakaitseseaduse võimalike rikkumiste uurimiseks ja lahendamiseks ning võtta täitemeetmeid nende müüjate ja tarnijate ebaseaduslike kaubandustavade lõpetamiseks, kelle sihtmärgiks on teistes liikmesriikides elavad tarbijad. Teabetaotluste esitamine ning pädevate ametiasutuste suhtlemine seoses TKK määruse rakendamisega toimub TKK süsteemi kaudu.

TKK määruse eesmärk on tõhustada tarbijakaitseseaduse jõustamist siseturul, seades sisse üleeuroopalise riiklike täitevasutuste võrgustiku, ning kehtestada tingimused, mille alusel liikmesriigid peavad üksteisega koostööd tegema. TKK määruses on sätestatud, et selline teabevahetus ja vastastikuse abi taotluste esitamine riiklike täitevasutuste vahel peab toimuma selleks määratud andmebaasi kaudu. Seepärast töötati välja TKK süsteem, et lihtsustada halduskoostööd ja vahetada teavet, mis aitab jõustada ELi tarbijakaitseseadust.

Koostöö ulatus piirdub selliste õigusaktidega seotud ühendusesiseste rikkumistega, mis on loetletud tarbijate kollektiivseid majandushuvisid kaitsva TKK määruse lisas.

2. SUUNISTE KOHALDAMISALA JA EESMÄRK

Suuniste eesmärk on leida lahendus raskele probleemile, kuidas tagada tõhus ja tulemuslik jõustamisalane koostöö liikmesriikide pädevate asutuste vahel, austades samal ajal selliseid põhiõigusi nagu eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse.

Isikuandmete mõiste on andmekaitsedirektiivis (1) määratletud järgmiselt: igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identsusele omase joone põhjal.

Kuna riikide täitevametnikud (juhtumi käsitlejad), kes on TKK süsteemi kasutajad, ei pruugi alati olla andmekaitse asjatundjad ega tunda piisavalt andmekaitsenõudeid, mis on kehtestatud nende oma riigi andmekaitset käsitlevate õigusaktidega, siis on soovitatav pakkuda TKK süsteemi kasutajatele suuniseid, kus TKK süsteemi toimimist selgitatakse andmekaitse praktilise rakendamise seisukohast ning kus esitatakse üksikasjalik teave süsteemi sisemiste kaitseabinõude kohta ja kirjeldatakse selle kasutamisega seotud võimalikke ohte.

Nende suuniste eesmärk on tegelda kõige olulisemate andmekaitsega seonduvate teemadega TKK süsteemis ning anda kasutajasõbralikke selgitusi, mis oleksid kõigile TKK süsteemi kasutajatele mõistetavad. Suunistes ei esitata põhjalikku analüüsi TKK süsteemi mõju kohta andmekaitsele.

Soovitatakse kindlasti konsulteerida ka liikmesriikide andmekaitseasutustega tagamaks, et liikmesriikide andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud asjaomased kohustused täiendaksid neid suuniseid. TKK süsteemi kasutajad võivad andmekaitsenõuete täitmise tagamiseks saada ka täiendavat abi ja juhiseid riiklikelt andmekaitseasutustelt. Asutuste nimekiri koos kontaktandmete ja veebisaitidega on esitatud järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/nationalcomm/#eu

Tuleks selgesti ette näha, et isikuandmeid tuleb töödelda andmekaitsedirektiivis sätestatud konkreetsete põhimõtete ja tingimuste kohaselt. Juhtumi käsitlejatel on TKK määruse alusel õigus vahetada TKK süsteemi kaudu andmeid, sealhulgas isikuandmeid, kui andmete töötlemise eesmärk on lõpetada TKK määruse lisas nimetatud ELi tarbijakaitseseaduse rikkumine. Enne selliste andmete töötlemist tuleb siiski hoolikalt jälgida, et andmekaitse põhimõtted oleksid tagatud, ning kaaluda, kas andmetöötlus on TKK määruse eesmärkide saavutamiseks ilmtingimata vajalik.

Seda silmas pidades peavad juhtumi käsitlejad, kellel on juurdepääs TKK süsteemile, iga juhtumit hindama, enne kui isikuandmeid töötlema hakatakse (2). Suuniste eesmärk on juhtumi käsitlejaid hindamisel aidata, pakkudes neile teatavaid andmekaitsega seotud aluspõhimõtteid, mida tuleb arvesse võtta.

Püütakse selgitada ka teatavaid TKK süsteemi ülesehituse keerukaid aspekte seoses ühiste töötlemistoimingute ja ühise vastutusega, sätestades nii komisjoni kui ka liikmesriikide pädevate asutuste ülesanded TKK süsteemi andmevahetuse ühises juhtimises.

3. TKK SÜSTEEM KUI JÕUSTAMISALASE KOOSTÖÖ IT-VAHEND

TKK süsteem on IT-vahend, mille komisjon on välja töötanud koostöös liikmesriikidega ja mida ta ka koostöös liikmesriikidega hooldab. TKK süsteemi eesmärk on aidata liikmesriike ELi tarbijakaitseseaduse praktilisel rakendamisel. Seda kasutab TKK võrgustik, mis koosneb riigiasutustest, mille liikmesriigid ja EMP riigid on määranud selleks, et teha tarbijakaitseseaduse jõustamisel koostööd ja vahetada teavet, nagu on ette nähtud TKK määrusega.

TKK määruse artiklis 10 on järgmine säte:

„Komisjon peab elektroonilist andmebaasi, milles säilitatakse ja töödeldakse artiklite 7, 8 ja 9 alusel saadud teavet. Andmebaasile saavad konsultatsioonideks juurdepääsu ainult pädevad asutused. […]”

TKK määruse artikli 12 lõige 3 täiendab seda järgmiselt:

„Abitaotlused ja kogu edastatav teave esitatakse kirjalikult standardkujul ja edastatakse elektrooniliselt artikli 10 kohaselt loodud andmebaasi kaudu.”

TKK süsteemi abil lihtsustatakse koostööd ja teabevahetust, mis on piiratud selliste TKK määruse lisas loetletud direktiivide ja määruste ühendusesiseste rikkumistega, milles on käsitletud erinevaid teemasid, sealhulgas ebaausad kaubandustavad, kaugmüük, tarbijakrediit, valmisreisid, ebaõiglased lepingutingimused, puhkuseosakud, elektrooniline kaubandus jms. TKK süsteemi ei või kasutada teabevahetuseks neis õigusvaldkondades, mida ei ole kõnealuses lisas loetletud.

Näited:

Belgias asutatud ettevõtja kasutab oma tehingutes Prantsusmaa residendist tarbijatega ebaõiglasi tingimusi, rikkudes ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivi. Prantsusmaa tarbijakaitseamet võib TKK süsteemi kaudu esitada Belgia tarbijakaitseametile taotluse võtta vajalikud täitemeetmed, mida Belgia seaduste alusel on võimalik ettevõtja vastu võtta, et viivitamata lõpetada ühendusesisene rikkumine.

II.

Taani tarbijakaitseamet saab kaebuse, et konkreetsel veebisaidil kasutatakse ebaausaid ja petlikke kaubandustavasid, mis kahjustavad tarbijaid. Veebisaiti hostitakse Rootsis. Taani tarbijakaitseametil on vaja teavet veebisaidi kohta. Seega võib ta kasutada TKK süsteemi teabetaotluse esitamiseks Rootsi tarbijakaitseametile, kes peab teabe tagama.

Teabe laadivad üles liikmesriigid, seda säilitatakse TKK süsteemis, sellele pääsevad ligi liikmesriigid, kellele on teave adresseeritud, ning selle kustutab komisjon (3). TKK süsteemi kasutatakse teabehoidlana ning tõhusa ja turvalise kommunikatsioonisüsteemina.

Andmekaitse seisukohast tekitab sellise andmebaasi loomine alati teatavaid ohte isikuandmete kaitsega seotud põhiõiguste osas: võidakse jagada rohkem teavet kui tõhusa koostöö jaoks ilmtingimata vajalik ning hoida alles teavet, mis oleks tulnud kustutada või mis ei ole enam täpne või õige; keeruline on tagada, et samaaegselt järgitaks andmesubjekti õigusi ja andmetöötlejate kohustusi. Seetõttu on vaja selliste ohtudega tegeleda ning tagada, et TKK süsteemi kasutajad oleksid andmekaitse eeskirjadega kursis ja saaksid sellealast koolitust ning suudaksid tagada kooskõla kohaldatavate andmekaitset käsitlevate õigusaktidega.

4. ANDMEKAITSE ÕIGUS- JA JÄRELEVALVERAAMISTIK

Euroopa Liidul on alates 1995. aastast hästi toimiv andmekaitsealane õigusraamistik: andmekaitsedirektiiv, (4) millega reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt, ning andmekaitsemäärus (5) millega reguleeritakse isikuandmete töötlemist Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste poolt. Andmekaitsealaste õigusaktide kohaldamine sõltub praegu sellest, kes TKK süsteemi osaline või kasutaja on.

Komisjoni töötlemistoiminguid reguleeritakse andmekaitsemäärusega ning juhtumi käsitlejate töötlemistoiminguid pädevates riiklikes täitevasutustes siseriikliku õigusega, millesse on üle võetud andmekaitsedirektiivi sätted.

Nii komisjon kui ka asjaomased pädevad asutused on olulised osalised TKK süsteemis ja neil on selles süsteemis täita oma konkreetne ülesanne. Nad juhivad süsteemi toimimist koos ja nende kohustus on teavitada asjaomaseid järelevalveasutusi andmetöötlustoimingutest, esitada need neile eelnevaks kontrollimiseks ning tagada andmekaitse eeskirjade täitmine. Andmekaitsedirektiivi ülevõtmisel liikmesriikide õigusaktidesse võib ette näha erandeid nii teavitamise kui ka eelneva kontrolli nõuete osas.

Andmekaitsealaste õigusaktide ühtlustamisega püüti tagada nii andmekaitse kõrge tase kui ka üksikisikute põhiõiguste kindlustamine, võimaldades samal ajal isikuandmete vaba liikumist liikmesriikide vahel. Võttes arvesse, et riigisisesed rakendusmeetmed võivad kaasa tuua eeskirjade erisusi, ning selleks et tagada vastavus andmekaitse-eeskirjadele, soovitatakse TKK süsteemi kasutajatel arutada neid suuniseid oma riiklike andmekaitseasutustega, sest eeskirjad võivad erineda näiteks üksikisikutele antava teabe poolest või seoses kohustusega teavitada teatavatest andmete töötlustoimingutest andmekaitseasutusi.

ELi andmekaitse õigusraamistikule on iseloomulik, et selle üle teostavad järelvalvet sõltumatud andmekaitseasutused. Kodanikel on õigus esitada neile asutustele kaebusi ning kiiresti lahendada andmekaitsega seotud probleeme väljaspool kohtuid. Riigi tasandil teostavad isikuandmete töötlemise järelevalvet riiklikud andmekaitseasutused ning Euroopa Liidu institutsioonides Euroopa andmekaitseinspektor (6). Seetõttu kuulub komisjon andmekaitseinspektori järelevalve alla ning teised TKK süsteemi kasutajad riiklike andmekaitseasutuste järelevalve alla.

5. KES ON KES TKK SÜSTEEMIS? ÜHINE VASTUTUS

TKK süsteem on hea näide ühistest töötlemistoimingutest ja ühisest vastutusest Kuigi isikuandmeid koguvad, salvestavad, annavad avalikuks kasutamiseks ja vahetavad üksnes liikmesriikide pädevad asutused, vastutab nende andmete säilitamise ja kustutamise eest oma serverites Euroopa Komisjon. Komisjonil ei ole neile isikuandmetele juurdepääsu, kuid teda käsitatakse süsteemi juhi ja haldurina.

Seega võib komisjonile ja liikmesriikidele määratud eri ülesanded ja vastutuse kokku võtta järgmiselt:

—	iga pädev asutus on nende andmete valdaja, mida ta ise andmetöötlustegevuses kasutab;

—

komisjon ei ole süsteemi kasutaja, vaid selle haldur, kes vastutab eeskätt süsteemi struktuuri hoolduse ja turvalisuse eest. Komisjonil on siiski juurdepääs hoiatusteadetele, tagasisidele ja muule juhtumiga seotud teabele (7). Komisjoni juurdepääs neile andmetele on tagatud selleks, et ta saaks jälgida TKK määruse kohaldamist ja ka TKK määruse lisas loetletud tarbijakaitsealaste õigusaktide kohaldamist ning koostada statistikat nende kohustuste täitmise kohta. Komisjonil ei ole aga juurdepääsu vastastikuse abi ja täitetaotlustes sisalduvale teabele, sest need on adresseeritud üksnes konkreetse juhtumiga tegelevatele liikmesriikide pädevatele asutustele. TKK määruses nähakse ette võimalus, et komisjon abistab pädevaid asutusi teatavate vaidlusaluste küsimuste korral (8) ja tal võidakse paluda osaleda koordineeritud uurimises, mis hõlmab rohkem kui kaht liikmesriiki (9);

—	TKK süsteemi osalised jagavad vastutust andmetöötluse õiguspärasuse, teabe edastamise ning andmetele juurdepääsu, vastuväidete esitamise ja andmete parandamise õiguste osas;

—	nii komisjon kui ka asjaomased pädevad asutused vastutavad isiklikult selle eest, et nende andmetöötlustoimingud oleksid kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega.

6. TKK SÜSTEEMI OSALISED JA KASUTAJAD

TKK süsteemis on olemas eri juurdepääsuprofiilid: juurdepääs andmebaasile on võimaldatud üksnes nimetatud pädevatele asutustele (autenditud kasutaja) ning juurdepääs ei ole ülekantav. Juurdepääsu TKK süsteemile võib anda üksnes sellistele ametnikele, kelle kohta on komisjonile taotluse esitanud liikmesriikide pädevad asutused. Süsteemi sisenemiseks nõutakse salasõna, mida on võimalik saada ühtse kontaktasutuse kaudu.

Üksnes vastuvõtva ja taotleja asutuse kasutajatel on täielik juurdepääs kogu konkreetse juhtumi puhul vahetatavale teabele, sealhulgas TKK süsteemi juhtumi faili kõikidele manustele. Ühtsed kontaktasutused saavad lugeda üksnes põhiteavet juhtumi kohta, mis võimaldab neil kindlaks teha pädeva asutuse, kellele taotlus edasi saata. Nad ei saa lugeda taotlusele või hoiatusteatele lisatud salajasi dokumente.

Jõustamist käsitlevate juhtumite puhul jagatakse üldist teavet kasutajate vahel nendes pädevates asutustes, kelle kohta on teatatud, et nad vastutavad õigusaktide eest, mida on rikutud. Seda tehakse teatiste kaudu. Teatistes tuleks esitada juhtumi üldine kirjeldus ja vältida isikuandmete esitamist. Erandeid võib teha näiteks müüja või tarnija nime (kui tegemist on füüsilise isikuga) esitamise osas.

Komisjonil ei ole juurdepääsu teabele, täitetaotlustele ega salajastele dokumentidele, aga ta saab teatisi ja hoiatusteateid.

7. TEABEVAHETUSE SUHTES KOHALDATAVAD ANDMEKAITSEPÕHIMÕTTED

TKK süsteemi kasutajad liikmesriikides võivad isikuandmeid töödelda üksnes teatavatel tingimustel ning kooskõlas andmekaitsedirektiivis sätestatud põhimõtetega. Vastutav andmetöötleja peab tagama, et isikuandmete töötlemisel TKK süsteemis järgitaks andmekaitsepõhimõtteid.

Tuleks veel märkida, et TKK süsteemis kohaldatakse nii konfidentsiaalsuse kui ka andmekaitse eeskirju. Konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse eeskirju võib kohaldada andmete suhtes üldiselt, samas kui andmekaitse-eeskirju rakendatakse vaid isikuandmete suhtes.

Oluline on meeles pidada, et TKK süsteemi kasutajad liikmesriikides vastutavad paljude muude töötlemistoimingute eest ega pruugi olla andmekaitse valdkonna asjatundjad. Andmekaitsenõuete täitmine TKK süsteemis ei tohi olla põhjendamatult keeruline ega osutuda liigseks halduskoormuseks. Samas ei pea see olema süsteem, mida rakendatakse kõikide suhtes ühtemoodi. Kõnealustes suunistes antakse soovitused isikuandmete käsitlemiseks ning tuleks meelde tuletada, et kõik TKK süsteemi kaudu vahetatavad andmed ei ole isikuandmed.

Enne teabe üleslaadimist TKK süsteemi peavad täitevametnikud kaaluma, kas isikuandmed, mida kavatsetakse saata, on ilmtingimata vajalikud tõhusa koostöö saavutamiseks, ning mõtlema, kellele nad isikuandmeid saadavad. Täitevametnikud peavad endalt küsima, kas andmete vastuvõtjal on seda teavet hoiatusteate või vastastikuse abi taotluse jaoks ilmtingimata vaja.

Allpool esitatakse andmekaitse peamiste põhimõtete loetelu, mille eesmärk on aidata täitevametnikel, kellel on juurdepääs TKK süsteemile, hinnata üksikjuhtumi kaupa, kas nad täidavad isikuandmete töötlemisega seonduvaid andmekaitse-eeskirju iga kord, kui nad süsteemis isikuandmeid töötlevad. Täitevametnikud peaksid samuti meeles pidama, et allpool loetletud andmekaitsepõhimõtete kohaldamise suhtes võivad riigi tasandil kehtida erandid ja piirangud ning seega on neil soovitatav konsulteerida oma riiklike andmekaitseasutustega (10).

Milliseid andmekaitsepõhimõtteid tuleb järgida?

Andmekaitse üldpõhimõtted, mida tuleb meeles pidada enne isikuandmete töötlemist, on võetud andmekaitsedirektiivist. Kuna see direktiiv on siseriiklikku õigusesse üle võetud, tuletatakse juhtumi käsitlejatele meelde, et nad konsulteeriks oma riiklike andmekaitse järelevalveasutustega allpool loetletud põhimõtete kohaldamise osas, et teha kindlaks, kas nende põhimõtete kohaldamise suhtes kehtivad erandid või piirangud.

Läbipaistvuse põhimõte

Andmekaitsedirektiivi kohaselt peab andmesubjekti teavitama sellest, et tema isikuandmeid töödeldakse. Vastutav töötleja peab esitama oma nime ja aadressi, andmete töötlemise eesmärgi, andmete vastuvõtjad ja muu teabe, mida nõutakse töötlemise õiguspärasuse huvides (11).

Andmeid võib töödelda üksnes järgmistel tingimustel (12):

—	andmesubjekt on selleks andnud oma nõusoleku;

—	töötlemine on vajalik lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks;

—	töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks;

—	töötlemine on vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks;

—	töötlemine on vajalik üldiste huvidega seotud ülesande täitmiseks või sellise avaliku võimu teostamiseks, mis on tehtud ülesandeks volitatud töötlejale või andmeid saavale kolmandale isikule;

—	töötlemine on vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks.

Õiguspärasuse ja asjakohasuse põhimõte

Isikuandmeid ei või koguda ega töödelda asjakohatul või ebaseaduslikul viisil, samuti ei tohi neid kasutada eesmärgil, mis on vastuolus TKK määruses sätestatud eesmärkidega. Selleks et töötlemine oleks seaduslik, peavad juhtumi käsitlejad tagama, et töötlemise vajadus on selgelt põhjendatud. Töötlemine peab toimuma konkreetsel, selgesti väljendatud ja seaduslikul eesmärgil ning andmeid ei või edaspidi töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (13). Seda saab ette näha üksnes TKK määrusega.

Selleks et töötlemine oleks asjakohane, tuleb andmesubjekte teavitada nende andmete töötlemise eesmärgist ning andmetega tutvumise, vastuväidete esitamise ja andmete parandamise õigusest.

Proportsionaalsuse, täpsuse ja säilitamisaja põhimõtted

Teave peab olema proportsionaalne, piisav, asjakohane ning mitte ületama selle otstarbe piire, mille tarvis andmeid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse. Teave peab olema täpne, vajadusel tuleb seda ajakohastada; tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed, et kustutada või parandada andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi seisukohast ebatäpsed või mittetäielikud andmed; isikuandmeid tuleb säilitada nii, et andmesubjekti saab identifitseerida üksnes seni, kuni andmete kogumise või andmete töötlemise eesmärk on täidetud. Isikuandmete säilitamiseks ajaloolistel, statistilistel või teaduslikel eesmärkidel pikema aja vältel tuleb kohaldada asjakohaseid turvameetmeid.

Juhtumi käsitlejad peavad kaaluma, kas andmed, mida nad töötlevad, on kavandatud eesmärgi saavutamiseks ilmtingimata vajalikud.

Eesmärgi piiramise põhimõte

Isikuandmeid tuleb koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega. Juhtumi käsitlejad peaksid isikuandmeid töötlema üksnes siis, kui selleks on selge põhjus, st kui vastavalt TKK määrusele on olemas seaduslik alus andmete edastamiseks.

Juurdepääsuõigused

Andmesubjektil on vastavalt andmekaitsedirektiivile (14) õigus teada, et tema isikuandmeid hakatakse töötlema, saada teavet töötlemise eesmärgist, andmete vastuvõtjatest ning nende konkreetsest õigustest, st õigusest saada teavet ja andmeid parandada. Andmesubjektil on õigus pääseda juurde kõigile tema isiku kohta käivatele töödeldud andmetele. Andmesubjektil on õigus taotleda mittetäielike või ebaõigete andmete või andmekaitse eeskirju eirates töödeldud andmete parandamist, kustutamist või blokeerimist (15).

Delikaatsed andmed

Keelatud on selliste andmete töötlemine, mis paljastavad rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, ametiühingusse kuulumist, tervislikku seisundit, seksuaalset sättumust, karistusi ja süüdimõistmisi. Andmekaitsedirektiivis (16) on siiski sätestatud teatavad erandid sellest eeskirjast, mis võimaldavad vastavalt konkreetsetele tingimustele töödelda delikaatseid andmeid (17). Kuna TKK süsteemi kasutajad võivad sattuda olukorda, kus nad peavad tegelema delikaatsete andmetega, (18) siis on soovitav käsitleda delikaatseid andmeid ettevaatusega. TKK süsteemi kasutajatel soovitatakse konsulteerida riikliku andmekaitseasutusega küsimuses, kas delikaatsete andmete töötlemise suhtes kehtivad erandid.

Erandid

Seoses kuritegude ennetamise, uurimise, tuvastamisega ja isikute vastutusele võtmisega on lubatud teha teatavaid erandeid andmekaitsedirektiivist. Juhtumi käsitlejatel soovitatakse uurida oma riigi õigusakte, et hinnata, kas sellised erandid on võimalikud ja kui on, siis mis ulatuses (19). Kui selliseid erandeid tuleb kasutada, siis soovitatakse, et iga pädev asutus märgiks need isikuandmete puutumatust käsitlevas märkuses selgelt ära.

Andmekaitsepõhimõtete kohaldamine

Kõnealuste andmekaitsepõhimõtete kohaldamisega TKK süsteemi toimimise suhtes kaasnevad järgmised soovitused.

1)	TKK süsteemi tuleks kasutada rangelt TKK määruses sätestatud eesmärkidel. TKK määruse artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et edastatud teavet võib kasutada üksnes tarbijate huve kaitsvate õigusaktide täitmise tagamiseks. Need õigusaktid on loetletud TKK määruse lisas.

Täitevametnikel soovitatakse kasutada vastastikuse abi taotluse või hoiatusteate kaudu saadud teavet üksnes konkreetse juhtumiga seotud eesmärkidel, pidades rangelt kinni andmekaitse õiguslikest nõuetest, hinnates eelnevalt, kas andmete töötlemine on üldiseid huve silmas pidava uurimise seisukohast vajalik.

3)	Andmete edastamisel hindavad täitevametnikud üksikjuhtumite põhjal, kes peaks olema töödeldavate andmete vastuvõtja.

4)	TKK süsteemi kasutajad peaksid hoolikalt valima küsimusi, mida nad vastastikuse abi taotluses küsivad, ning mitte küsima rohkem andmeid kui vajalik. See ei ole üksnes andmekvaliteedi põhimõtete täitmise, vaid ka halduskoormuse vähendamise küsimus.

Andmekaitsedirektiivis (20) on sätestatud, et isikuandmed peavad olema täpsed ja ajakohastatud. Teabe esitanud pädev asutus peaks aitama tagada TKK süsteemis säilitatavate andmete täpsust. TKK süsteemi on lisatud ka hüpikaknad teadetega, mis tuletavad juhtumi käsitlejatele korrapäraselt meelde, et nad kontrolliksid isikuandmete täpsust ja ajakohasust.

Sobiv viis andmesubjekte nende õigustest teavitada on lisada veebisaidile põhjalik isikuandmete puutumatust käsitlev teade. Kõigil pädevatel asutustel soovitatakse esitada oma veebisaidil isikuandmete puutumatust käsitlev teade. Kõik isikuandmete puutumatust käsitlevad teated peaksid vastama andmekaitsedirektiivis kehtestatud teavitamiskohustustele, nende juures peab olema link komisjoni vastavasisulisele teatele ning täiendavad andmed, sealhulgas kõnealuse pädeva asutuse kontaktandmed ning riigi tasandil kohaldatavad juurdepääsu- või teabe andmise piirangud. Kõik asjaga seotud vastutavad andmetöötlejad vastutavad isikuandmete puutumatust käsitlevate teadete avaldamise eest.

Andmesubjekt võib nõuda juurdepääsu oma isikuandmetele, nende parandamist või kustutamist rohkem kui ühest allikast. Kuigi iga pädeva asutuse andmetöötleja kontrollib andmete töötlemistoiminguid, tuleks piiriüleste juhtumite puhul taotlustele vastamine kooskõlastada. Sellistel juhtudel soovitatakse pädevatel asutustel teavitada teist asjaomast pädevat asutust, kes taotluse vastu võtab.

Kui pädev asutus arvab, et taotluse rahuldamine võib mõjutada uurimis- või täitemenetlust, mida teostab teine pädev asutus, peab esimene neist nõudma enne taotluse rahuldamist teise asutuse arvamust.

Andmesubjekt võib pöörduda oma taotlusega ka komisjoni poole. Komisjon võib rahuldada üksnes sellise teabe nõude, millele tal on juurdepääs. Taotluse saamisel peaks komisjon konsulteerima teabe esitanud pädeva asutusega. Kui vastuväiteid ei esitata või pädev asutus ei vasta mõistliku ajavahemiku jooksul, võib komisjon otsustada, kas ta rahuldab taotluse andmekaitsemääruse alusel või mitte. Komisjon peaks taotlema ka selle pädeva asutuse arvamust, kelle uurimistegevust või täitemeetmeid võib taotluse rahuldamine ohustada. Komisjon peaks kontrollima, kas täiendavate tehniliste võimaluste lisamine TKK süsteemi lihtsustaks teabevahetust.

TKK määruse rakendusotsuses 2007/76/EÜ on sätestatud ettevõtete juhtide nimede jaoks andmeväljade sisseseadmine TKK süsteemis. Täitevametnikud peavad hindama, kas seda liiki isikuandmete lisamine on juhtumi lahendamiseks vajalik. Enne teabe üleslaadimist TKK süsteemi ja hoiatusteate või vastastikuse abi taotluse saatmist teisele pädevale asutusele tuleb üksikjuhtumi põhjal hinnata, kas ettevõte juhi nime lisamine selleks ette nähtud andmeväljale on vajalik või mitte.

TKK määruse rakendusotsuses 2007/76/EÜ on nõutud, et teavet, täitetaotlusi või hoiatusteateid üles laadiv pädev asutus peab märkima, kas teavet tuleb käsitleda konfidentsiaalsena. Seda tuleb teha iga juhtumi puhul eraldi. Samuti peab vastvõttev asutus teavet esitades märkima, kas teavet tuleb käsitleda konfidentsiaalsena. TKK süsteem kasutab vaikeväärtusi, mis tähendab, et TKK süsteemi kasutajad peavad selgelt võimaldama dokumentidele juurdepääsu, klõpsates konfidentsiaalsust tähistaval ikoonil.

8. TKK SÜSTEEM JA ANDMEKAITSE

Andmekaitset soodustav keskkond

TKK süsteemi väljatöötamisel võeti arvesse andmekaitsealaste õigusaktide nõudeid.

—

TKK süsteem kasutab s-TESTA süsteemi, mis on turvaline üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi võrgustik. See süsteem pakub Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikide valitsusasutustele üleeuroopalise suhtlusplatvormi, mis on hästi hallatav, usaldusväärne ja turvaline. s-TESTA võrgustiku aluseks on turvaline infrastruktuur, mis on täielikult eraldatud Internetist. Süsteemi väljatöötamisel on arvestatud turvameetmeid, et tagada võrgustiku jaoks parim võimalik kaitse. Võrgustik peab saama turvalisust kinnitava akrediteeringu ja selles saab edastada dokumente, mille salastatuse aste on „EU Restricted”.

—

Kasutusele võeti mitu uut tehnilist võimalust: turvalised ja personifitseeritud salasõnad määratud asutuste pädevatele ametnikele; turvalise võrgu s-TESTA kasutamine; hüpikaknad teadetega, mis tuletavad juhtumi käsitlejatele korrapäraselt meelde, et nad peavad isikuandmete töötlemisel võtma arvesse andmekaitse-eeskirju; eri kasutajaprofiilide loomine, mis reguleerivad juurdepääsu teabele sõltuvalt kasutaja rollist (pädev asutus, ühtne kontaktasutus või komisjon); võimalus piirata juurdepääsu dokumentidele, liigitades need konfidentsiaalseks; andmekaitse-eeskirjadele osutav sõnum TKK süsteemi kodulehel.

—

Rakenduseeskirjad, (21) mis hõlmavad andmekaitse-eeskirjade täitmise põhiaspekte: selged andmete kustutamise eeskirjad (millist teavet, kuidas ja millal kustutada); teabele juurdepääsu tüübi täpsustamise põhimõtted (täielik juurdepääs üksnes otseselt seotud pädevatele asutustele, teistele võimaldatakse juurdepääs ainult üldisele teabele).

—	Tegevusjuhised, (22) milles täpsustatakse, kuidas täita andmevälju ning mida võtta arvesse käesolevate suuniste (23) rakendamisel.

—

Iga-aastased läbivaatamised tagamaks, et pädevad asutused kontrolliksid isikuandmete täpsust (märgistamist on kavandatud, aga ei ole veel rakendatud) ning lõpetavad juhtumid ja/või kustutavad need vastavalt eeskirjadele, et oleks tagatud, et seda ei unustataks teha. Komisjon vaatab koos liikmesriikidega korrapäraselt ja süstemaatiliselt läbi juhtumid, millega tegeldakse keskmiselt töötlusperioodist kauem.

—	Vastastikuse abi juhtumid kustutatakse automaatselt viie aasta möödumisel juhtumi lõpetamisest vastavalt TKK määrusele.

—	TKK süsteem on infotehnoloogia vahend, mida arendatakse edasi ja mille eesmärk on soodustada andmekaitset. Süsteemi on juba lisatud mitmeid kaitseabinõusid, mida on kirjeldatud eespool. Komisjon kavatseb jätkata süsteemi täiustamist vastavalt nõudmisele.

Täiendavad suunised

Kui kaua peaks juhtumit säilitama ning millal tuleks see sulgeda ja kustutada?

TKK süsteemist saab teavet kustutada üksnes komisjon, (24) kes teeb seda tavaliselt pädeva asutuse taotlusel. Pädev asutus peab taotluse esitamisel täpsustama kustutamise taotluse põhjused. Ainus erand on täitmistaotlused. Komisjon kustutab need automaatselt, kui on möödunud viis aastat sellest, kui taotleja asutus juhtumi lõpetas.

On kehtestatud eeskirjad tähtaegade kohta, et tagada selliste andmete kustutamine, mis ei ole enam vajalikud, mis on ebaõiged, alusetud ja/või mida on alles hoitud maksimaalse säilitamisaja vältel.

Miks tuleb andmeid säilitada viis aastat?

Säilitamistähtaja eesmärk on lihtsustada koostööd riigiasutuste vahel, kes vastutavad ühendusesiseste rikkumistega tegelemisel nende õigusaktide jõustamise eest, mis kaitsevad tarbijate huve ning aitavad kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele, tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise kvaliteedile ja järjepidevusele ning tarbijate majanduslike huvide kaitse järgimisele. Samuti aitab see tõsta jõustamise kvaliteeti ja suurendada järjepidevust. Säilitamise ajal on täitevametnikul, kes töötab sellises pädevas asutuses, kus tegeldi esialgse juhtumiga, võimalus andmetega tutvuda, et luua seoseid võimalike korduvate rikkumiste tuvastamiseks ning aidata kaasa paremale ja tõhusamale jõustamisele.

Millist teavet võib lisada arutelufoorumisse?

TKK süsteem hõlmab foorumit, mis võimaldab vahetada teavet seoses uue jõustamispädevuse ja parimate tavadega. Üldiselt ei tohiks foorumit (mida täitevametnikud küll eriti aktiivselt ei kasuta) kasutada juhtumiga seotud teabe vahetamiseks ning seal ei tohiks esitada isikuandmeid.

Millist liiki andmeid võib lisada lühikokkuvõtetesse ja lisatud dokumentidesse?

TKK määruse rakendusotsusega 2007/76/EÜ on hoiatusteadete ning teabe- ja täitetaotluste puhul ette nähtud andmeväli „lisatud dokumendid”. Lühikokkuvõtte väljadel tuleb kirjeldada rikkumist. Lühikokkuvõtetesse ei ole soovitatav lisada isikuandmeid, sest selle andmevälja eesmärk on rikkumise üldine kirjeldamine. Lisatud dokumentides tuleks salastada või neist tuleks eemaldada isikuandmed, mis ei ole ilmtingimata vajalikud.

Mida tähendab „põhjendatud kahtlus” rikkumise kohta?

Põhjendatud kahtlust tuleb tõlgendada kooskõlas siseriikliku õigusega. Siiski on soovitatav lisada kahtlustatav rikkumine TKK süsteemi üksnes juhul, kui on olemas teatavad tõendid, mis kinnitavad, et rikkumine toimus või tõenäoliselt toimub.

Kas teavet tohib edastada kolmandatele riikidele?

TKK määruses (25) on sätestatud, et liikmesriik võib tarbijakaitsealase koostöö määruse alusel edastatud teabe edastada ka kolmanda riigi asutusele kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse abistamiskokkuleppe alusel tingimusel, et selleks on saadud luba algselt teabe edastanud pädevalt asutuselt ning andmekaitsealased sätted on täidetud.

Kui Euroopa Liidul ei ole rahvusvahelist lepingut kolmanda riigiga vastastikuse abi koostöövormide kohta, (26) peaks iga kahepoolne abistamiskokkulepe selle kolmanda riigiga pakkuma piisavaid kaitseabinõusid andmekaitse osas ning sellest tuleks teavitada asjaomaseid andmekaitse järelevalveasutusi, et oleks võimalik teostada eelkontrolli. Erandi moodustavad juhud, kui komisjon on kindlaks teinud, et kõnealune kolmas riik tagab, et liidust edastatavate isikuandmete kaitse on piisaval tasemel ja kooskõlas andmekaitse direktiivi artikliga 25.

(1) Artikli 2 punkt a.

(2) Tuleks märkida, et andmekaitsepõhimõtted kehtivad nii elektrooniliselt salvestatud kui ka paberkandjal andmete puhul.

(3) Erieeskirjad andmete kustutamise kohta vt: otsus 2007/76/EÜ ning „Tarbijakaitsealase koostöö võrgustik: tegevusjuhised.”.

(4) Direktiiv 95/46/EÜ.

(5) Määrus (EÜ) nr 45/2001.

(6) http://www.edps.europa.eu/EDPSWEB/edps/EDPS

(7) TKK määruse (EÜ) nr 2006/2004 artiklid 8, 9 ja 15.

(8) TKK määruse (EÜ) nr 2006/2004 artikli 8 lõige 5.

(9) TKK määruse (EÜ) nr 2006/2004 artikkel 9.

(10) Direktiivi 95/46/EÜ artikli 11 lõige 2 ja artikkel 13.

(11) Direktiivi 95/46/EÜ artiklid 10 ja 11.

(12) Direktiivi 95/46/EÜ artikkel 7.

(13) Direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkt b.

(14) Direktiivi 95/46/EÜ artiklid 10, 11 ja 12.

(15) Direktiivi 95/46/EÜ artikkel 12.

(16) Direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 2.

(17) Direktiivi 95/46/EÜ artikkel 8.

(18) Otsuse 2007/76/EÜ lisa 4. peatükk.

(19) Arvamus 6/2007, milles käsitletakse andmekaitse küsimusi seoses tarbijakaitsealase koostöö süsteemiga (01910/2007/EN, WP 130), vastu võetud 21. septembril 2007, lk 24–26.

(20) Direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkt d.

(21) Otsus 2007/76/EÜ

(22) Tarbijakaitsealase koostöö võrgustik: tegevusjuhised, kinnitanud TKK komitee 8. juunil 2010.

(23) Suuniste sisu lisatakse tulevaste TKK süsteemi alaste koolituste programmi.

(24) TKK määruse (EÜ) nr 2006/2004 artikkel 10 ja TKK määruse rakendusotsuse 2007/76/EÜ lisa 2. peatükk.

(25) TKK määruse (EÜ) nr 2006/2004 artikli 14 lõige 2.

(26) TKK määruse (EÜ) nr 2006/2004 artikkel 18.

2.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 57/54

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis aadressil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 100 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses elektrilise jõuülekande erinõuetega

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatused – jõustumise kuupäev: 4. detsember 2010

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.	Spetsifikatsioonid ja katsed

6.	Sõiduki tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

7.	Toodangu vastavus nõuetele

8.	Sanktsioonid toodangu nõuetele mittevastavuse korral

9.	Tootmise lõpetamine

10.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

11.	Üleminekusätted

LISAD

1. lisa –

Teatis

2. lisa –

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa –

Kaitse otsese kontakti vastu pingestatud osadega

4. lisa –

Isolatsioonitakistuse mõõtmise meetod

5. lisa –

Isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteemi toimimise kontrollimise meetod

6. lisa –

Maanteesõidukite ja -süsteemide olulised omadused

7. lisa –

Vesinikuheitmete määramine veoaku laadimistoimingute ajal

1. REGULEERIMISALA

Alljärgnevaid ohutusnõudeid käsitlevaid eeskirju kohaldatakse nende M- ja N-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite elektrilise jõuülekande suhtes, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h, mis on varustatud ühe või mitme elektritoitel veomootoriga ja mis ei ole elektrivõrguga püsivalt ühendatud, ning nende sõidukite kõrgepingel töötavate osade ja süsteemide suhtes, mis on elektrilise jõuülekande kõrgepingesiiniga galvaaniliselt ühendatud.

Käesolev eeskiri ei hõlma maanteesõidukite avariijärgse ohutuse nõudeid.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1. „Aktiivset juhtimist võimaldav režiim”– sõiduki režiim, mille puhul gaasipedaalile vajutamine (või samaväärse juhtimisseadme aktiveerimine) või pidurisüsteemi vabastamine paneb elektrilise jõuülekande kaudu sõiduki liikuma.

2.2. „Tõke”– pingestatud osi mis tahes suunast otsese kontakti vastu kaitsev osa.

2.3. „Elektrit juhtiv ühendus”– pistikühendus välise toiteallikaga laetava energiasalvestussüsteemi laadimise ajal.

2.4. „Ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks”– vooluahel, sh sõiduki sisendkonnektor, mida kasutatakse laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks välisest elektritoiteallikast.

2.5. „Otsene kontakt”– inimeste kontakt pingestatud osadega.

2.6. „Elektriline šassii”– elektrit juhtivatest osadest koosnev elektriliselt ühendatud kogum, mille potentsiaal võetakse võrdlusaluseks.

2.7. „Vooluahel”– omavahel ühendatud pingestatud osade kogum, mida läbib tavapärastes töötingimustes elektrivool.

2.8. „Elektrienergia muundamissüsteem”– elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergiat genereeriv ja edastav süsteem.

2.9. „Elektriline jõuülekanne”– vooluahel, mis hõlmab veomootorit/-mootoreid ja võib hõlmata laetavat energiasalvestussüsteemi, elektrienergia muundamissüsteemi, elektroonilisi muundureid, nendega seotud elektrijuhtmestikku ja pistmikke ning ühendussüsteemi laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks.

2.10. „Elektrooniline muundur”– elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergia reguleerimist ja/või muundamist võimaldav seade.

2.11. „Kaitsekest”– siseosi ümbritsev ja neid mis tahes suunast otsese kontakti vastu kaitsev osa.

2.12. „Katmata elektrit juhtiv osa”– elektrit juhtiv osa, mida võib vastavalt kaitseastme IPXXB nõuetele puudutada ja mis võib isolatsiooni rikke korral elektriliselt pingestuda.

2.13. „Väline elektritoiteallikas”– sõidukist väljaspool asuv vahelduvvoolul või alalisvoolul töötav elektritoiteallikas.

2.14. „Kõrgepinge”– sellise elektrilise komponendi või ahela klassifikaator, mille tööpinge ruutkeskmine (rms) on alalisvoolu korral > 60 V ja ≤ 1 500 V ning vahelduvvoolu korral > 30 V ja ≤ 1 000 V.

2.15. „Kõrgepingesiin”– kõrgepingel töötav vooluahel, sh ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks.

2.16. „Kaudne kontakt”– inimeste kontakt elektrit juhtivate katmata osadega.

2.17. „Pingestatud osad”– elektrit juhtiv(ad) osa(d), mis on ettenähtud tavakasutuses elektriliselt pingestatud.

2.18. „Pagasiruum”– sõidukis pagasi jaoks ettenähtud ruum, mida eraldab sõitjateruumist esivahesein või tagavahesein ja mida piiravad lagi, pagasiluuk, põrand, külgseinad ning tõke ja kaitsekest, mis kaitsevad jõuülekandeseadmeid otsese kontakti vastu pingestatud osadega.

2.19. „Isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteem”– seade, mis võimaldab jälgida isolatsioonitakistust kõrgepingesiinide ja elektrilise šassii vahel.

2.20. „Avatud tüüpi veoaku”– vedelikupõhine aku, mida tuleb taastäita veega ja mis tekitab atmosfääri vabanevat gaasilist vesinikku.

2.21. „Sõitjateruum”– sõitjatele ettenähtud ruum, mida piiravad lagi, põrand, külgseinad, uksed, aknaklaasid, esivahesein ja tagavahesein või tagavärav, samuti tõkked ja kaitsekestad, mis kaitsevad jõuülekandeseadmeid otsese kontakti vastu pingestatud osadega.

2.22. „Kaitseaste”– kaitse, mida tõke/kaitsekest pakub 3. lisas määratletud katsesondi, näiteks katsesõrme (IPXXB) või katsetraadi (IPXXD) kontakti vastu pingestatud osadega.

2.23. „Laetav energiasalvestussüsteem”– elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergiat andev laetav energiasalvestussüsteem.

2.24. „Hoolduseks lahtiühendamise seade”– seade vooluahela inaktiveerimiseks laetava energiasalvestussüsteemi, kütuseelementide patarei jms kontrolli ja hoolduse ajaks.

2.25. „Tahke isolaator”– elektrijuhtmestikku kattev isolatsioon, mis kaitseb pingestatud osasid mis tahes suunast otsese kontakti vastu, pistmike pingestatud osasid isoleeriv kate ning isoleerimise eesmärgil kasutatav lakk või värv.

2.26. „Sõidukitüüp”– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste omaduste poolest:

a)	elektrilise jõuülekande ja galvaaniliselt ühendatud kõrgepingesiini paigaldus;

b)	elektrilise jõuülekande ja galvaaniliselt ühendatud kõrgepingekomponentide laad ja tüüp.

2.27. „Tööpinge”– vooluahela pinge ruutkeskmise (rms) suurim tootja ettenähtud väärtus, mis võib esineda avatud vooluahela korral või tavapärastes töötingimustes mis tahes elektrit juhtivate osade vahel. Kui vooluahel on galvaanilise isolatsiooni abil osadeks jagatud, määratletakse tööpinge iga jagatud osa kohta.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses elektrilise jõuülekande erinõuetega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad:

3.2.1.

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus, milles käsitletakse elektrilisi jõuülekandeseadmeid ja galvaaniliselt ühendatud kõrgepingesiini.

3.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüpi esindav sõiduk.

3.4. Enne tüübikinnituse andmist veendub pädev asutus piisavate meetmete olemasolus, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab allpool punktis 5 ja käesoleva eeskirja 3., 4., 5. ja 7. lisas sätestatud nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2. Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praeguse versiooni puhul 01) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4.3. Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse laiendamise või tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile kinnitatakse silmatorkavale ja tüübikinnituse vormis kindlaksmääratud hõlpsalt ligipääsetavale kohale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (1)

4.4.2.

punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremal asuvast käesoleva eeskirja numbrist, millele järgneb täht „R”, sidekriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5. Kui sõiduk vastab sõiduki tüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised punktis 4.4.1 sätestatud tähisest paremale püstveergudesse.

4.6. Tüübikinnitusmärk on selgesti loetav ja kustumatu.

4.7. Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.8. Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5. SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED

5.1. Kaitse elektrilöögi vastu

Kõnealuseid elektriohutusnõudeid kohaldatakse kõrgepingesiinide suhtes olukorras, kus need ei ole väliste kõrgepingeallikatega ühendatud.

5.1.1. Kaitse otsese kontakti vastu

Kaitse otsese kontakti vastu pingestatud osadega tagatakse vastavuses punktidega 5.1.1.1 ja 5.1.1.2. Asjaomaste kaitseseadmete (tahke isolaator, tõke, kaitsekest jne) avamine, demonteerimine ja eemaldamine tööriistade abita on välistatud.

5.1.1.1. Sõitjateruumis ja pagasiruumis paiknevad pingestatud osad on kaitstud vastavalt kaitseastmele IPXXD.

5.1.1.2. Mujal kui sõitjateruumis ja pagasiruumis paiknevad pingestatud osad on kaitstud vastavalt kaitseastmele IPXXB.

5.1.1.3. Pistmikud

Pistmikuid (sh sõiduki sisendkonnektor) peetakse kõnealustele nõuetele vastavaks, kui:

a)	need vastavad tööriistade abita lahti ühendatuna punktide 5.1.1.1 ja 5.1.1.2 nõuetele või

b)	need paiknevad põranda all ja on varustatud lukustusmehhanismiga või

c)	need on varustatud lukustusmehhanismiga ja pistmiku lahtiühendamiseks tuleb muud komponendid tööriistade abil eemaldada või

d)	pingestatud osade pinge ruutkeskmine (rms) langeb ühe sekundi jooksul pärast pistmiku lahtiühendamist alalisvoolu korral väärtuseni ≤ 60 V või vahelduvvoolu korral väärtuseni ≤ 30 V.

5.1.1.4. Hoolduseks lahtiühendamise seade

Tööriistade abita avatava, demonteeritava või eemaldatava hoolduseks lahtiühendamise seadme puhul on aktsepteeritav vastavus kaitseastmele IPXXB tingimustes, kus seade avatakse, demonteeritakse või eemaldatakse tööriistade abita.

5.1.1.5. Märgistus

5.1.1.5.1. Laetava energiasalvestussüsteemi peal või läheduses paikneb joonisel 1 kujutatud sümbol. Sümboli taust on kollane, selle servad ja nool mustad.

Joonis 1

Kõrgepingeseadme märgistus

5.1.1.5.2. Kõnealune sümbol on nähtaval ka kaitsekestadel ja tõketel, mille eemaldamisel tekib juurdepääs kõrgepingeahela pingestatud osadele. Kõrgepingesiinide pistmike puhul ei ole selle nõude täitmine kohustuslik. Seda nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui tõkked või kaitsekestad ei ole füüsiliselt juurdepääsetavad, avatavad ega eemaldatavad sõiduki muid osi tööriistade abil eemaldamata;

b)	kui tõkked või kaitsekestad paiknevad sõiduki põranda all.

5.1.1.5.3. Kõrgepingesiinide kaablid, mis ei paikne kaitsekestade sees, on kaetud oranži värvusega väliskattega.

5.1.2. Kaitse kaudse kontakti vastu

5.1.2.1. Kaitseks kaudse kontakti tagajärjel tekkida võiva elektrilöögi vastu ühendatakse katmata elektrit juhtivad osad, näiteks elektrit juhtiv tõke või kaitsekest, galvaaniliselt ja kindlalt elektrilise šassiiga, kasutades elektritraati või maanduskaablit, keevisliidet, poltühendust vms nii, et ohtlike potentsiaalide teke on välistatud.

5.1.2.2. Kõikide katmata elektrit juhtivate osade ja elektrilise šassii vaheline takistus on vähemalt 0,2 ampri suuruse voolutugevuse juures alla 0,1 oomi.

See nõue on täidetud, kui galvaaniline ühendus luuakse keevisliite abil.

5.1.2.3. Mootorsõidukid, mis ühendatakse elektrit juhtiva ühenduse kaudu välise maandatud elektritoiteallikaga, on varustatud seadmega, mis võimaldab elektrilise šassii galvaanilist ühendamist maapinnaga.

Kõnealune seade peab võimaldama luua ühenduse maapinnaga enne sõidukile välise pinge rakendamist ja säilitada ühenduse kuni hetkeni, mil väline pinge on sõidukist kõrvaldatud.

Sellele nõudele vastavust võib tõendada sõiduki tootja ettenähtud pistikut kasutades või analüüsi teel.

5.1.3. Isolatsioonitakistus

5.1.3.1. Eraldatud alalisvoolu- ja vahelduvvoolusiinidest koosnev elektriline jõuülekanne

Kui vahelduvvoolul töötavad kõrgepingesiinid ja alalisvoolul töötavad kõrgepingesiinid on üksteisest galvaaniliselt isoleeritud, on kõrgepingesiini ja elektrilise šassii vahelise isolatsioonitakistuse minimaalne väärtus alalisvoolul töötavate kõrgepingesiinide puhul 100 Ω tööpinge iga voldi kohta ja vahelduvvoolul töötavate kõrgepingesiinide puhul 500 Ω tööpinge iga voldi kohta.

Mõõtmised teostatakse vastavuses 4. lisaga („Isolatsioonitakistuse mõõtmise meetod”).

5.1.3.2. Kombineeritud alalisvoolu- ja vahelduvvoolusiinidest koosnev elektriline jõuülekanne

Kui vahelduvvoolul töötavad kõrgepingesiinid ja alalisvoolul töötavad kõrgepingesiinid on omavahel galvaaniliselt ühendatud, on kõrgepingesiini ja elektrilise šassii vahelise isolatsioonitakistuse minimaalne väärtus 500 Ω tööpinge iga voldi kohta.

Kui aga kõik vahelduvvoolul töötavad kõrgepingesiinid on kaitstud ühel järgmisest kahest viisist, on kõrgepingesiini ja elektrilise šassii vahelise isolatsioonitakistuse minimaalne väärtus 100 Ω tööpinge iga voldi kohta:

a)	kaks või enam tahkete isolaatorite, tõkete või kaitsekestade kihti, mis vastavad eraldivõetuna punkti 5.1.1 nõuetele, näiteks elektrijuhtmestik;

b)	mehaaniliselt tugevad kaitseseadmed, mis on sõiduki kasutusea vältel piisavalt vastupidavad, näiteks mootorikorpused, elektrooniliste muundurite korpused või pistmikud.

Kõrgepingesiini ja elektrilise šassii vahelise isolatsioonitakistuse määramiseks võib kasutada arvutusi, mõõtmist või nende kombinatsiooni.

Mõõtmised teostatakse vastavuses 4. lisaga („Isolatsioonitakistuse mõõtmise meetod”).

5.1.3.3. Kütuseelemendiga sõidukid

Kui minimaalse isolatsioonitakistuse nõude pikaajaline täitmine ei ole võimalik, saavutatakse kaitse mis tahes järgmisel viisil:

a)	kaks või enam tahkete isolaatorite, tõkete või kaitsekestade kihti, mis kõik eraldi vastavad punkti 5.1.1 nõuetele;

isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteem koos juhile antava hoiatusmärguandega, kui isolatsioonitakistus langeb minimaalsest nõutavast väärtusest allapoole. Laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks kasutatava ühendussüsteemi kõrgepingesiini, mis on pingestatud üksnes laetava energiasalvestussüsteemi laadimise ajal, ja elektrilise šassii vahelist isolatsioonitakistust ei ole vaja jälgida. Isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteemi talitlust kontrollitakse vastavalt 5. lisas kirjeldatule.

5.1.3.4. Laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks kasutatava ühendussüsteemi isolatsioonitakistuse nõue

Sõiduki sisendkonnektori puhul, mis on ette nähtud elektrit juhtiva ühenduse loomiseks välise maandatud vahelduvvooluallikaga, ning laetava energiasalvestussüsteemi laadimise ajal sõiduki sisendkonnektoriga galvaaniliselt ühendatud vooluahela puhul on kõrgepingesiini ja elektrilise šassii vaheline isolatsioonitakistus vähemalt 1 MΩ, kui laadija pistik on lahti ühendatud. Mõõtmise ajal võib veoaku olla lahti ühendatud.

5.2. Laetav energiasalvestussüsteem

5.2.1. Kaitse liigvoolu vastu

Laetav energiasalvestussüsteem ei tohi üle kuumeneda.

Kui laetav energiasalvestussüsteem võib liigvoolu tõttu üle kuumeneda, on see varustatud kaitseseadmega, näiteks kaitsme, voolukatkesti või peakontaktoriga.

Seda nõuet võidakse siiski mitte kohaldada, kui tootja esitab andmed, mis kinnitavad, et liigvoolust tingitud ülekuumenemine on välistatud ka kaitseseadet kasutamata.

5.2.2. Gaasi akumuleerumine

Gaasilist vesinikku vabastada võiva avatud tüüpi veoaku jaoks ettenähtud kohad varustatakse gaasilise vesiniku akumuleerumise vältimiseks ventilaatori või ventilatsioonikanaliga.

5.3. Funktsionaalne ohutus

Kui sõiduk on aktiivset juhtimist võimaldavas režiimis, antakse sellest juhile vähemalt hetkeks märku.

Seda nõuet ei kohaldata tingimustes, kus sõidukit käitab otseselt või kaudselt sisepõlemismootor.

Sõidukist lahkumisel teavitatakse juhti signaali (nt optilise või helisignaali) abil, kui sõiduk on ikka veel aktiivset juhtimist võimaldavas režiimis.

Kui kasutaja saab integreeritud laetavat energiasalvestussüsteemi välisest allikast laadida, on sõiduki liikumine sõiduki enese käitussüsteemi abil välistatud niikaua, kui välise vooluallika pistik on sõiduki sisendkonnektoriga füüsiliselt ühendatud.

Sellele nõudele vastavust tõendatakse sõiduki tootja ettenähtud pistikut kasutades.

Sõidusuuna juhtseadme asend on juhile märgatav.

5.4. Vesinikuheitmete määramine

5.4.1. Kõnealune katse teostatakse kõikide sõidukitega, mis on varustatud avatud tüüpi veoakudega.

5.4.2. Katse teostamisel järgitakse käesoleva eeskirja 7. lisas kirjeldatud meetodit. Vesinikuproovide võtmine ja analüüs toimub ettenähtud viisil. Muude analüüsimeetodite heakskiitmine on võimalik, kui tõestatakse, et nende abil saadakse samaväärsed tulemused.

5.4.3. Tavapärase laadimistegevuse vältel vastavalt 7. lisas esitatud tingimustele on vesinikuheitmed 5 tunni jooksul väiksemad kui 125 g või ajavahemiku t2 jooksul (tundides) väiksemad kui 25 x t2 g.

5.4.4. Integreeritud laaduri rikke esinemisel laadimise ajal (tingimused on esitatud 7. lisas) on vesinikuheitmed väiksemad kui 42 g. Peale selle tagab integreeritud laadur, et kõnealuse võimaliku rikke kestus ei ületaks 30 minutit.

5.4.5. Kõik aku laadimisega seotud toimingud, sealhulgas laadimiseks peatumine, on automaatjuhtimisega.

5.4.6. Laadimisetappide käsitsijuhtimise võimalus on välistatud.

5.4.7. Laadimisetappide juhtsüsteemi ei mõjuta tavapärased vooluvõrku ühendamise ja sellest lahti ühendamise toimingud ning elektrikatkestused.

5.4.8. Juhti teavitatakse püsivalt olulistest laadimisriketest. Oluliseks rikkeks peetakse riket, mis võib tuua hilisema laadimise ajal kaasa integreeritud laaduri väärtalitluse.

5.4.9. Tootja peab omaniku käsiraamatus kinnitama sõiduki vastavust nendele nõuetele.

5.4.10. Sõiduki tüübile vesinikuheitmetega seoses antud tüübikinnitust võib kooskõlas 7. lisa 2. liites esitatud tüüpkonna määratlusega laiendada samasse tüüpkonda kuuluvatele teistele sõidukitüüpidele.

6. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

6.1. Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest teavitatakse sõidukile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib asutus:

6.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat negatiivset mõju ning sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

6.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendava katsearuande esitamist.

6.2. Tüübikinnituse kinnitamisest või sellest keeldumisest teavitatakse käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi eespool punktis 4.3 sätestatud korras, kirjeldades asjaomaseid muudatusi.

6.3. Tüübikinnituse laienduse väljastav pädev asutus annab laiendusele seerianumbri ja teavitab sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

7. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

7.1. Kõik käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukid on valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile, täites eespool punktis 5 sätestatud nõudeid.

7.2. Punkti 7.1 nõuete täitmise kontrollimiseks teostatakse asjakohane tootmiskontroll.

7.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

7.3.1.

tagama sõidukite tõhusa kvaliteedikontrolli korra olemasolu;

7.3.2.

pääsema ligi katseseadmetele, mis on vajalikud iga kinnitatud tüübi nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

7.3.3.

tagama, et katsetulemused registreeritakse ning et lisatud dokumendid oleksid kättesaadavad haldusasutusega kokkulepitud ajavahemiku vältel;

7.3.4.

analüüsima iga tüüpi katsete tulemusi sõiduki omaduste ühtsuse kontrollimiseks ja tagamiseks, võttes arvesse tööstuslikus tootmises lubatud hälbeid;

7.3.5.

tagama, et iga tüüpi sõidukite puhul teostatakse vähemalt käesoleva eeskirja punktis 5 sätestatud katsed;

7.3.6.

tagama, et kõikide asjaomast tüüpi katses mittevastavaks peetud näidiste või katseeksemplaride puhul valitakse uued näidised ja teostatakse lisakatse. Võetakse kõik vajalikud meetmed asjaomase toodangu nõuetele vastavuse taastamiseks.

7.4. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid vastavuse kontrollimise meetodeid.

7.4.1. Väliskontrollijale esitatakse iga kontrolli puhul katseandmed ja andmed tootmise kohta.

7.4.2. Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid tootja laboratooriumis katsetamiseks. Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollimiste tulemuste alusel.

7.4.3. Kui kvaliteeditase osutub ebarahuldavaks või kui tundub olevat vajalik kontrollida punkti 7.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija välja näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatsed teostanud tehnilisele teenistusele.

7.4.4. Pädev asutus võib teha kõiki käesolevas eeskirjas ettenähtud katseid.

7.4.5. Pädeva asutuse teostatavate kontrollide tavapärane sagedus on üks kord aastas. Kui sellise kontrolli käigus tuvastatakse ebarahuldavad tulemused, tagab pädev asutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks.

8. SANKTSIOONID TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1. Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool punktis 7 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui sõiduk või selle osad ei läbi eespool punktis 7.3.5 sätestatud katseid.

8.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

9. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamisel teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes väljastavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse laiendamise või tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

11. ÜLEMINEKUSÄTTED

11.1. Alates 01-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei keeldu ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

11.2. Pärast 24 kuu möödumist jõustumiskuupäevast annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse üksnes juhul, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 01-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

11.3. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei keeldu käesoleva eeskirja varasema seeria muudatuste kohase tüübikinnituse laiendamisest.

11.4. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkavad 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevale järgneva 24 kuu jooksul tüübikinnituste andmist sõidukitüüpidele, mis vastavad varasema seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

11.5. Olenemata eespool toodud üleminekusätetest, ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast viimase seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

(1) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Vene Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad Euroopa Ühenduse liikmesriigid, kes kasutavad oma EMK (Euroopa Majanduskomisjon) tüübikinnitusmärke), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika Vabariik, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 – (vaba), 55 – (vaba), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ning 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppeosalistele.

1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

(1) Viimane number on esitatud üksnes näitena.

3. LISA

KAITSE OTSESE KONTAKTI VASTU PINGESTATUD OSADEGA

1. JUURDEPÄÄSUSONDID

Juurdepääsusondid, mille abil kontrollitakse inimeste kaitset pingestatud osadele juurdepääsu vastu, on esitatud tabelis l.

2. KATSETINGIMUSED

Juurdepääsusond lükatakse tabelis 1 sätestatud jõuga vastu kaitsekesta kõiki avausi. Kui see kaitsekestast osaliselt või täielikult läbi tungib, seatakse see kõikidesse võimalikesse asenditesse ning seejuures ei tohi tõkestuspind ühelgi juhul avausest täielikult läbi tungida.

Sisemisi tõkkeid peetakse kaitsekesta osaks.

Kaitsekestast või tõkkest seespool asuvate pingestatud osade ja sondi vahele tuleb vajaduse korral ühendada madalpingeallikas (pingega vähemalt 40 V ja mitte üle 50 V) jadamisi sobiva lambiga.

Signaaliahela meetodit tuleb rakendada ka kõrgepingeseadmete liikuvate pingestatud osade puhul.

Võimaluse korral võib käitada sisemisi liikuvaid osi aeglaselt.

3. AKTSEPTEERIMISTINGIMUSED

Juurdepääsusond ei tohi pingestatud osi puudutada.

Kui selle nõude kontrollimiseks kasutatakse sondi ja pingestatud osade vahelist signaaliahelat, ei tohi lamp süttida.

Kaitseastme IPXXB kontrollimise katse puhul võib 80 mm pikkune liigestega katsesõrm avausest täies pikkuses läbi tungida, kuid tõkestuspind (Ø 50 mm × 20 mm) ei läbi avaust. Katsesõrme mõlemaid liigeseid painutatakse sirgest asendist alustades kõrvalasuva sõrmesegmendi telje suhtes kuni 90° ning need seatakse kõikidesse võimalikesse asenditesse.

Kaitseastme IPXXD kontrollimise katsete puhul võib juurdepääsusond avausest täies pikkuses läbi tungida, kuid tõkestuspind ei läbi täielikult avaust.

Tabel 1

Juurdepääsusondid selliste katsete teostamiseks, millega kontrollitakse inimeste kaitset ohtlikele osadele juurdepääsu vastu

Joonis 1

Liigestega katsesõrm

Materjal: metall, kui ei ole teisiti ette nähtud.

Lineaarsed mõõtmed on antud millimeetrites.

Mõõtmete lubatud hälbed konkreetsete lubatud hälvete puudumisel:

a)	nurkade puhul 0/– 10°;

b)	lineaarsete mõõtmete puhul: kuni 25 mm: 0/– 0,05 mm; üle 25 mm: ± 0,2 mm.

Kumbki liiges võimaldab samas tasapinnas ja samas suunas liikumist kuni 90° ulatuses lubatud hälbega 0 kuni + 10°.

4. LISA

ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISE MEETOD

1. ÜLDOSA

Sõiduki iga kõrgepingesiini isolatsioonitakistus mõõdetakse või määratakse arvutamise teel, kasutades kõrgepingesiini iga osa või koostiselemendi isolatsioonitakistuse mõõtmise tulemusi (edaspidi „jagatud mõõtmine”).

2. MÕÕTMISMEETOD

Isolatsioonitakistuse mõõtmiseks valitakse punktides 2.1 ja 2.2 loetletud mõõtmismeetodite seast sobiv sõltuvalt pingestatud osade elektrilaengust, isolatsioonitakistusest jms.

Mõõdetava vooluahela ulatus määratletakse eelnevalt vooluahela skeemide vms abil.

Peale selle võib teha isolatsioonitakistuse mõõtmiseks vajalikke muudatusi, nagu näiteks katte eemaldamine pingestatud osadele juurdepääsemiseks, mõõtejuhtmete vedamine, tarkvara muutmine jne.

Juhul kui mõõdetavad väärtused ei ole isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteemi vms töötamisest tingituna stabiilsed, võib mõõtmiste teostamiseks teha vajalikke muudatusi, näiteks peatada asjaomase seadme töö või selle eemaldada. Kui seade eemaldatakse, tõestatakse jooniste vms varal, et see ei muuda pingestatud osade ja elektrilise šassii vahelist isolatsioonitakistust.

Selle kinnitamine võib nõuda kõrgepingeahela otsest kasutamist, mistõttu ollakse äärmiselt ettevaatlik lühise, elektrilöögi jms ohu suhtes.

2.1. Sõidukivälisel alalispingeallikal põhinev mõõtmismeetod

2.1.1. Mõõteseade

Kasutatakse isolatsioonitakistuse katseseadet, mis võimaldab rakendada kõrgepingesiini tööpingest kõrgemat alalispinget.

2.1.2. Mõõtmismeetod

Isolatsioonitakistuse katseseade ühendatakse pingestatud osade ja elektrilise šassii vahele. Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistust, rakendades alalispinget, mis on vähemalt pool kõrgepingesiini tööpingest.

Kui süsteemi galvaaniliselt ühendatud vooluring töötab mitmes pingevahemikus (nt pinget tõstva muunduri tõttu) ja mõned selle osad ei talu kogu vooluringi tööpinget, võib mõõta nende osade ja elektrilise šassii vahelist isolatsioonitakistust eraldi, ühendades asjaomased osad lahti ja rakendades pinget, mis on vähemalt pool nende osade tööpingest.

2.2. Sõiduki laetaval energiasalvestussüsteemil kui alalispingeallikal põhinev mõõtmismeetod

2.2.1. Nõuded katsesõidukile

Kõrgepingesiin pingestatakse sõiduki enese laetava energiasalvestussüsteemi ja/või energia muundamissüsteemi abil ning nimetatud ühe ja/või teise süsteemi pinge on kogu katse vältel vähemalt võrdne sõiduki tootja määratud nominaalse tööpingega.

2.2.2. Mõõteseade

Selles katses kasutatav voltmeeter võimaldab mõõta alalispinge väärtusi ja selle sisetakistus on vähemalt 10 MΩ.

2.2.3. Mõõtmismeetod

2.2.3.1. Esimene etapp

Pinget mõõdetakse joonisel 1 kujutatud viisil ning kõrgepingesiini pinge (Vb) registreeritakse. Vb on võrdne tootja määratud laetava energiasalvestussüsteemi ja/või energia muundamissüsteemi nominaalse tööpingega või sellest suurem.

Joonis 1

Vb, V1 ja V2 mõõtmine

2.2.3.2. Teine etapp

Mõõdetakse ja registreeritakse kõrgepingesiini miinuspooluse ja elektrilise šassii vaheline pinge (V1) (vt joonis 1).

2.2.3.3. Kolmas etapp

Mõõdetakse ja registreeritakse kõrgepingesiini plusspooluse ja elektrilise šassii vaheline pinge (V2) (vt joonis 1).

2.2.3.4. Neljas etapp

Kui V1 on suurem või sama suur kui V2, ühendatakse kõrgepingesiini miinuspooluse ja elektrilise šassii vahele teadaoleva takistusega (Ro) standardtakisti. Seejärel mõõdetakse kõrgepingesiini miinuspooluse ja elektrilise šassii vaheline pinge (V1’) (vt joonis 2).

Elektrilise isolatsioonitakistuse (Ri) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Ri = Ro * (Vb / V1’ – Vb / V1) või Ri = Ro * Vb * (1 / V1’ – 1 / V1)

Joonis 2

V1’ mõõtmine

Kui V2 on suurem kui V1, ühendatakse kõrgepingesiini plusspooluse ja elektrilise šassii vahele teadaoleva takistusega (Ro) standardtakisti. Seejärel mõõdetakse kõrgepingesiini plusspooluse ja elektrilise šassii vaheline pinge (V2’) (vt joonis 3). Esitatud valemi järgi arvutatakse elektriline isolatsioonitakistus (Ri). Saadud väärtus (oomides) jagatakse kõrgepingesiini nominaalse tööpingega (voltides).

Elektrilise isolatsioonitakistuse (Ri) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Ri = Ro * (Vb / V2’ – Vb / V2) või Ri = Ro * Vb * (1 / V2’ – 1 / V2)

Joonis 3

V2’ mõõtmine

2.2.3.5. Viies etapp

Isolatsioonitakistuse (oomides voldi kohta) saamiseks jagatakse elektrilise isolatsioonitakistuse väärtus Ri (oomides) kõrgepingesiini nominaalse tööpingega (voltides).

1. märkus:

teadaoleva standardtakistuse väärtus Ro (oomides) peaks võrduma minimaalse nõutava isolatsioonitakistuse (oomides voldi kohta) ja ± 20 % ulatuses varieeruva sõiduki tööpinge (voltides) korrutisega. Ro ei pea sellele väärtusele täpselt vastama, sest võrrandid kehtivad mis tahes Ro puhul, kuid sellesse vahemikku jääv Ro väärtus tagab pinge mõõtmisel hea lahutusvõime.

5. LISA

ISOLATSIOONITAKISTUSE INTEGREERITUD JÄLGIMISSÜSTEEMI TOIMIMISE KONTROLLIMISE MEETOD

Isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteemi toimimist kontrollitakse järgmise meetodiga.

Paigaldatakse takisti, mis ei põhjusta jälgitava klemmi ja elektrilise šassii vahelise isolatsioonitakistuse langemist minimaalsest nõutavast väärtusest allapoole. Hoiatusmärguanne peab aktiveeruma.

6. LISA

MAANTEESÕIDUKITE JA -SÜSTEEMIDE OLULISED OMADUSED

1. ÜLDOSA

1.1.	Mark (tootja kaubanimi): …

1.2.

Tüüp: …

1.3.	Sõiduki kategooria: …

1.4.	Kaubanimi/-nimed (olemasolu korral): …

1.5.	Tootja nimi ja aadress: …

1.6.	Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress: …

1.7.	Sõiduki joonis ja/või foto: …

2. ELEKTRIMOOTOR (VEOMOOTOR)

2.1.	Tüüp (mähis, ergutusvool): …

2.2.	Maksimaalne väljundvõimsus (kW): …

3. AKU (KUI LAETAV ENERGIASALVESTUSSÜSTEEM ON AKU)

3.1.	Aku kaubanimi ja kaubamärk: …

3.2.	Kõikide elektrokeemilise elemendi tüüpide loetelu: …

3.3.	Nimipinge (V): …

3.4.	Akuelementide arv: …

3.5.	Gaasi rekombineerumise määr (protsentides): …

3.6.	Akumooduli/akukogumi ventilatsiooni tüüp/tüübid: …

3.7.	Jahutussüsteemi tüüp (olemasolu korral): …

3.8.	Mahtuvus (Ah): …

4. KÜTUSEELEMENT (OLEMASOLU KORRAL)

4.1.	Kütuseelemendi kaubanimi ja kaubamärk: …

4.2.	Kütuseelemendi tüübid: …

4.3.	Nimipinge (V): …

4.4.	Elementide arv: …

4.5.	Jahutussüsteemi tüüp (olemasolu korral): …

4.6.	Maksimaalne võimsus (kW): …

5. KAITSE JA/VÕI VOOLUKATKESTI

5.1.

Tüüp: …

5.2.	Tööpiirkonna skeem: …

6. ELEKTRIJUHTMESTIK

6.1.

Tüüp: …

7. KAITSE ELEKTRILÖÖGI VASTU

7.1.	Kaitselahenduse kirjeldus: …

8. LISAANDMED

8.1.	Toiteahela osade paigalduse lühikirjeldus või nende paiknemist kujutavad joonised/pildid: …

8.2.	Kõikide toiteahelas esindatud elektriliste funktsioonide skeem: …

8.3.	Tööpinge (V): …

7. LISA

VESINIKUHEITMETE MÄÄRAMINE VEOAKU LAADIMISTOIMINGUTE AJAL

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas kirjeldatakse vesinikuheitmete määramise korda kõikide maanteesõidukite veoaku laadimistoimingute ajal vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.4.

2. KATSE KIRJELDUS

Vesinikuheitmete katse (joonis 7.1) teostatakse vesinikuheitmete määramiseks integreeritud laaduriga varustatud veoaku laadimistoimingute ajal. Katse hõlmab järgmisi etappe:

a)	sõiduki ettevalmistamine;

b)	veoaku tühjakslaadimine;

c)	vesinikuheitmete määramine tavapärase laadimise ajal;

d)	vesinikuheitmete määramine laadimise ajal integreeritud laaduri rikke korral.

3. SÕIDUK

3.1. Sõiduk on mehaaniliselt korras ja sõitnud katsele eelneva seitsme päeva jooksul vähemalt 300 km. Sõiduk on selle ajavahemiku jooksul varustatud vesinikuheitmete määramise katses kasutatava veoakuga.

3.2. Kui akut kasutatakse ümbritseva õhu temperatuurist kõrgemal temperatuuril, järgib käitaja veoaku temperatuuri hoidmiseks tavapärases tööpiirkonnas tootja ettenähtud korda.

Tootja esindaja on võimeline tõendama, et veoaku temperatuuri konditsioneerimissüsteem ei ole kahjustatud ning et selles ei esine jõudlust mõjutavaid rikkeid.

Joonis 7.1

Vesinikuheitmete määramine veoaku laadimistoimingute ajal

4. VESINIKUHEITMETE KATSES KASUTATAVAD KATSESEADMED

4.1. Šassiidünamomeeter

Šassiidünamomeeter vastab 05-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nr 83 nõuetele.

4.2. Vesinikuheitmete mõõtmise ruum

Vesinikuheitmete mõõtmiseks kasutatakse gaasikindlat mõõtekambrit, millesse katsealune sõiduk ära mahub. Sõiduk on igast küljest ligipääsetav ning ruum on vastavalt käesoleva lisa 1. liitele suletuna gaasikindel. Ruumi sisepind on vesinikku mitteläbilaskev ja vesinikuga mittereageeriv. Temperatuuri konditsioneerimissüsteem on võimeline kontrollima ruumi siseõhu temperatuuri ja säilitama ettenähtud temperatuuri keskmise lubatud hälbega ± 2 K kogu katse vältel.

Vesinikuheitmetest tingitud kambri ruumalamuutuste arvessevõtmiseks võib kasutada muutuva ruumalaga kambrit või muud tüüpi katseseadmeid. Muutuva ruumalaga kamber paisub ja tõmbub kokku selles tekkivate vesinikuheitmete mõjul. Kaks võimalikku meetodit siseruumala muutumise arvessevõtmiseks on liigutatavad paneelid või lõõtskonstruktsioon, mille puhul ruumis asuvad gaasikindlad kotid paisuvad ja tõmbuvad kokku siserõhu muutuste mõjul, osaledes ruumivälise õhu vahetuses. Ruumalamuutusi arvestav mis tahes lahendus säilitab vastavalt käesoleva lisa 1. liitele ruumi terviklikkuse.

Ruumalamuutusi arvestav mis tahes meetod tagab, et ruumi siserõhu ja õhurõhu vaheline erinevus ei ole suurem kui ± 5 hPa.

Ruum on fikseeritav kindlale ruumalale. Muutuva ruumalaga ruum võimaldab „nominaalse ruumala” muutusi (vt 7. lisa 1. liite punkt 2.1.1.), et võtta arvesse vesinikuheitmete tekkimist katse käigus.

4.3. Analüütilised süsteemid

4.3.1. Vesinikuanalüsaator

4.3.1.1.

Kambris oleva atmosfääri jälgimiseks kasutatakse vesinikuanalüsaatorit (elektrokeemilise detektori tüüpi) või soojusjuhtivuse mõõtmist võimaldavat kromatograafi. Gaasiproov võetakse kambri ühe külgseina või lae keskpunktist ning analüsaatorist kõrvalt mööduv gaasivool juhitakse ruumi tagasi, eelistatult punktis, mis asub vahetult segamisventilaatori järel.

4.3.1.2.

Vesinikuanalüsaatori reageerimisaeg on 90 protsendi lõppnäitude puhul lühem kui 10 sekundit. Selle stabiilsus on 15 minuti vältel kõikide mõõtepiirkondade puhul nullväärtusel parem kui 2 protsenti skaala lõppväärtusest ning 80 protsendi juures ± 20 protsenti skaala lõppväärtusest.

4.3.1.3.

Analüsaatori näitude korratavus, mida väljendatakse ühe standardhälbena, on kõikide mõõtepiirkondade puhul nullväärtusel parem kui 1 protsent skaala lõppväärtusest ning 80 protsendi juures ± 20 protsenti skaala lõppväärtusest.

4.3.1.4.

Analüsaatori tööpiirkonnad valitakse nii, et mõõtmis-, kalibreerimis- ja lekketuvastustoimingute vältel saavutatakse parim lahutusvõime.

4.3.2. Vesinikuanalüsaatori andmesalvestussüsteem

Vesinikuanalüsaator on varustatud seadmega, mis salvestab elektrilisi väljundsignaale sagedusega vähemalt üks kord minutis. Salvestussüsteemi tööomadused on salvestatava signaaliga vähemalt võrdväärsed ning see jäädvustab tulemused püsivalt. Salvestusel on tavapärase laadimiskatse ja laadimisriket hõlmava katse algus ja lõpp selgesti tähistatud.

4.4. Temperatuuri salvestamine

4.4.1. Kambri temperatuuri salvestatakse kahes punktis temperatuurianduritega, mis on omavahel ühendatud ja näitavad seetõttu keskmist väärtust. Mõõtmispunktid ulatuvad iga külgseina vertikaalsest keskjoonest kõrgusel 0,9 ± 0,2 m umbes 0,1 m võrra ruumi sisemusse.

4.4.2. Akumoodulite temperatuuri salvestatakse vastavate andurite abil.

4.4.3. Temperatuure salvestatakse vesinikuheitmete mõõtmise ajal sagedusega vähemalt üks kord minutis.

4.4.4. Temperatuuri salvestussüsteemi mõõtetäpsus on ± 1,0 K ja temperatuurinäitu on võimalik tuvastada täpsusega ± 0,1 K.

4.4.5. Salvestus- või andmetöötlussüsteem võimaldab määrata aega täpsusega ± 15 sekundit.

4.5. Rõhu salvestamine

4.5.1. Katsealal mõõdetava õhurõhu ja ruumi siserõhu vahelist erinevust Δp salvestatakse kogu vesinikuheitmete mõõtmise protsessi vältel sagedusega vähemalt üks kord minutis.

4.5.2. Rõhusalvestussüsteemi mõõtetäpsus on ± 2 hPa ning rõhunäitu on võimalik tuvastada täpsusega ± 0,2 hPa.

4.5.3. Salvestus- või andmetöötlussüsteem võimaldab määrata aega täpsusega ± 15 sekundit.

4.6. Pinge ja voolutugevuse salvestamine

4.6.1. Integreeritud laaduri pinget ja voolutugevust (akus) salvestatakse vesinikuheitmete mõõtmise ajal sagedusega vähemalt üks kord minutis.

4.6.2. Pingesalvestussüsteemi mõõtetäpsus on ± 1 V ning pingenäitu on võimalik tuvastada täpsusega ± 0,1 V.

4.6.3. Voolutugevuse salvestussüsteemi mõõtetäpsus on ± 0,5 A ning voolutugevuse näitu on võimalik tuvastada täpsusega ± 0,05 A.

4.6.4. Salvestus- või andmetöötlussüsteem võimaldab määrata aega täpsusega ± 15 sekundit.

4.7. Ventilaatorid

Kamber on varustatud ühe või mitme ventilaatori või puhuriga, millega saavutatakse voolukiirus 0,1 kuni 0,5 m3/sekundis, et tagada ruumi atmosfääri põhjalik segunemine. Mõõtmiste ajal on võimalik saavutada kambris ühtlane temperatuur ja vesiniku kontsentratsioon. Ventilaatoritest või puhuritest väljuvat õhuvoolu ei juhita otse ruumis asuva sõiduki peale.

4.8. Gaasid

4.8.1. Kalibreerimiseks ja seadmete kasutamiseks peavad olema kättesaadavad järgmised puhtad gaasid:

a)	puhastatud sünteetiline õhk (puhtus: < 1 ppm C1 ekvivalenti; < 1 ppm CO; < 400 ppm CO2; < 0,1 ppm NO); hapnikusisaldus 18 kuni 21 mahuprotsenti;

b)	vesinik (H2), minimaalne puhtus 99,5 protsenti.

4.8.2. Kalibreerimis- ja võrdlusgaasid sisaldavad vesiniku (H2) ja puhastatud sünteetilise õhu segusid. Kalibreerimisgaasi tegelikud kontsentratsioonid jäävad nimiväärtustest ± 2 protsendi piiresse. Gaasijaoturi abil saadud lahjendatud gaaside puhul on täpsus ± 2 protsenti nimiväärtusest. Käesoleva lisa 1. liites ette nähtud kontsentratsioonid võidakse saavutada ka gaasijaoturi abil, kasutades lahjendusgaasina sünteetilist õhku.

5. KATSEMENETLUS

Katse hõlmab järgmist viit etappi:

a)	sõiduki ettevalmistamine;

b)	veoaku tühjakslaadimine;

c)	vesinikuheitmete määramine tavapärase laadimise ajal;

d)	veoaku tühjakslaadimine;

e)	vesinikuheitmete määramine laadimise ajal integreeritud laaduri rikke korral.

Kui sõidukit tuleb kahe etapi vahel liigutada, lükatakse see järgmisesse katsealasse.

5.1. Sõiduki ettevalmistamine

Veoaku vananemist kontrollitakse tõendamaks, et sõiduk on katsele eelneva viimase seitsme päeva jooksul vähemalt 300 km läbi sõitnud. Selle perioodi vältel on sõiduk varustatud veoakuga, millega teostatakse vesinikuheitmete katse. Kui seda ei ole võimalik näidata, kohaldatakse järgmist korda.

5.1.1. Aku tühjakslaadimised ja esmased laadimised

Toiminguid alustatakse sõiduki veoaku tühjakslaadimisega, sõites katserajal või šassiidünamomeetril ühtlase kiirusega, mis moodustab 70 ± 5 protsenti sõiduki maksimumkiirusest 30 minuti vältel.

Tühjakslaadimine lõpetatakse, kui:

a)	sõiduk ei ole võimeline sõitma kiirusega 65 protsenti kolmekümne minuti maksimumkiirusest või

b)	standardsed pardaseadmed annavad juhile sõiduki peatamise märguande või

c)	sõiduk on läbinud 100 km.

5.1.2. Aku esmane laadimine

Laadimine teostatakse:

a)	integreeritud laaduri abil;

b)	ümbritseva õhu temperatuuril 293 K kuni 303 K.

Mis tahes tüüpi väliste laadijate kasutamine toimingus on välistatud.

Veoaku laadimise lõpetamise kriteeriumid vastavad integreeritud laaduri töö automaatse peatumise tingimustele.

Käesolev kord hõlmab ka kõiki tüüpi erilaadimisi, mida saab alustada automaatselt või käsitsi, nagu näiteks tasanduslaadimised või hoolduslaadimised.

5.1.3. Punktides 5.1.1 kuni 5.1.2 sätestatud toiminguid korratakse kaks korda.

5.2. Aku tühjakslaadimine

Veoaku tühjakslaadimiseks sõidetakse katserajal või šassiidünamomeetril ühtlase kiirusega, mis moodustab 70 ± 5 protsenti sõiduki 30 minuti maksimumkiirusest.

Tühjakslaadimine lõpetatakse, kui:

a)	standardsed pardaseadmed annavad juhile sõiduki peatamise märguande või

b)	sõiduki maksimumkiirus on väiksem kui 20 km/h.

5.3. Konditsioneerimine

Sõiduk pargitakse viieteistkümne minuti jooksul alates punktis 5.2 sätestatud aku tühjakslaadimise toimingu lõpetamisest konditsioneerimisalasse. Sõiduk pargitakse sinna veoaku tühjakslaadimise lõpetamise ja tavapärase laadimise ajal teostatava vesinikuheitmete katse alustamise vaheliseks perioodiks, mille pikkus on vähemalt 12 tundi ja maksimaalselt 36 tundi. Selle perioodi vältel seisab sõiduk temperatuuril 293 K ± 2 K.

5.4. Vesinikuheitmete katse tavapärase laadimise ajal

5.4.1. Enne konditsioneerimisperioodi lõppu tuulutatakse mõõtmiskambrit mitme minuti vältel, kuni saavutatakse stabiilne vesinikufoon. Ruumi segamisventilaator(id) on sel ajal samuti sisse lülitatud.

5.4.2. Vesinikuanalüsaator nullitakse vahetult enne katset ja määratakse kindlaks selle mõõteulatus.

5.4.3. Konditsioneerimise lõppedes toimetatakse mittetöötava mootoriga ning avatud akende ja pagasiruumiga katsesõiduk mõõtmiskambrisse.

5.4.4. Sõiduk ühendatakse vooluvõrku. Akut laetakse vastavalt allpool punktis 5.4.7 sätestatud tavapärasele laadimiskorrale.

5.4.5. Ruumi uksed suletakse gaasikindlalt kahe minuti jooksul alates tavapärases laadimisetapis toimuvast vastastikusest elektrilisest lukustumisest.

5.4.6. Tavapärast laadimist vesinikuheitmete katse teostamiseks alustatakse pärast kambri gaasikindlalt sulgemist. Mõõdetakse vesiniku kontsentratsioon, temperatuur ja õhurõhk, et registreerida tavapärase laadimise katse algnäidud CH2i, Ti ja Pi.

Neid näitusid kasutatakse vesinikuheitmete arvutamiseks (punkt 6). Ümbritseva õhu temperatuur T ei ole tavapärase laadimise ajal ruumis madalam kui 291 K ega kõrgem kui 295 K.

5.4.7. Tavapärase laadimise kord

Tavapärane laadimine teostatakse integreeritud laaduri abil ja see hõlmab järgmisi etappe:

a)	laadimine püsival võimsusel ajavahemiku t1 vältel;

b)	ülelaadimine püsival voolutugevusel ajavahemiku t2 vältel. Ülelaadimisel kasutatava voolutugevuse näeb ette tootja ning see vastab tasanduslaadimise ajal kasutatavale voolutugevusele.

Veoaku laadimise lõpetamise kriteeriumid vastavad integreeritud laaduri töö automaatse peatumise tingimustele laadimisaja t1 + t2 möödudes. Kõnealune laadimisaeg on piiratud ajavahemikuga t1 + 5 h, seda ka juhul, kui standardsed seadmed annavad juhile selgelt märku, et aku ei ole veel täielikult laetud.

5.4.8. Vesinikuanalüsaator nullitakse vahetult enne katse lõppu ja määratakse kindlaks selle mõõteulatus.

5.4.9. Heitmeproovide võtmise periood lõpeb ajavahemiku t1 + t2 või t1 + 5 h möödudes punktis 5.4.6 sätestatud esmase proovivõtmise algusest. Eri ajavahemike kestused registreeritakse. Mõõdetakse vesiniku kontsentratsioon, temperatuur ja õhurõhk, et registreerida tavapärase laadimise katse lõppnäidud CH2f, Tf ja Pf, mida kasutatakse punktis 6 sätestatud arvutustes.

5.5. Vesinikuheitmete katse integreeritud laaduri rikke korral

5.5.1. Katsemenetlust alustatakse sõiduki veoaku tühjakslaadimisega vastavalt punktile 5.2 maksimaalselt seitsme päeva jooksul alates eespool kirjeldatud katse lõpetamisest.

5.5.2. Korratakse punktis 5.3 sätestatud katsemenetluse etappe.

5.5.3. Enne konditsioneerimisperioodi lõppu tuulutatakse mõõtmiskambrit mitme minuti vältel, kuni saavutatakse stabiilne vesinikufoon. Ruumi segamisventilaator(id) on sel ajal samuti sisse lülitatud.

5.5.4. Vesinikuanalüsaator nullitakse vahetult enne katset ja määratakse kindlaks selle mõõteulatus.

5.5.5. Konditsioneerimise lõppedes toimetatakse mittetöötava mootoriga ning avatud akende ja pagasiruumiga katsesõiduk mõõtmiskambrisse.

5.5.6. Sõiduk ühendatakse vooluvõrku. Akut laetakse vastavalt allpool punktis 5.5.9 sätestatud rikkekohase laadimise korrale.

5.5.7. Ruumi uksed suletakse gaasikindlalt kahe minuti jooksul alates rikkekohases laadimisetapis toimuvast vastastikusest elektrilisest lukustumisest.

5.5.8. Rikkekohast laadimist vesinikuheitmete katse teostamiseks alustatakse pärast kambri gaasikindlalt sulgemist. Mõõdetakse vesiniku kontsentratsioon, temperatuur ja õhurõhk, et registreerida rikkekohase laadimise katse algnäidud CH2i, Ti ja Pi.

Neid näitusid kasutatakse vesinikuheitmete arvutamiseks (punkt 6). Ümbritseva õhu temperatuur T ei ole rikkekohase laadimise ajal ruumis madalam kui 291 K ega kõrgem kui 295 K.

5.5.9. Rikkekohase laadimise kord

Rikkekohane laadimine teostatakse integreeritud laaduri abil ja see hõlmab järgmisi etappe:

a)	laadimine püsival võimsusel ajavahemiku t’1 vältel;

b)	laadimine maksimaalsel voolutugevusel 30 minuti vältel. Selle etapi jooksul blokeeritakse integreeritud laadur maksimaalsel voolutugevusel.

5.5.10. Vesinikuanalüsaator nullitakse vahetult enne katse lõppu ja määratakse kindlaks selle mõõteulatus.

5.5.11. Katseperiood lõpeb ajavahemiku t’1 + 30 minuti möödudes punktis 5.5.8 sätestatud esmase proovivõtmise algusest. Möödunud ajavahemike kestused registreeritakse. Mõõdetakse vesiniku kontsentratsioon, temperatuur ja õhurõhk, et registreerida rikkekohase laadimise katse lõppnäidud CH2f, Tf ja Pf, mida kasutatakse punktis 6 sätestatud arvutustes.

6. TULEMUSTE ARVUTAMINE

Punktis 5 kirjeldatud vesinikuheitmete katsed võimaldavad arvutada välja tavapärase laadimise ja rikkekohase laadimise etappides tekkivad vesiniku heitkogused. Igas etapis tekkivad vesiniku heitkogused arvutatakse ruumis mõõdetud vesiniku kontsentratsiooni, temperatuuri ja rõhu alg- ja lõppnäitude ning ruumi netoruumala põhjal.

Kasutatakse järgmist valemit:

Formula

kus:

MH2	=	vesiniku mass grammides;
CH2	=	ruumis mõõdetud vesiniku kontsentratsioon mahumiljondikes;
V	=	avatud akende ja pagasiruumiga sõiduki ruumala suhtes korrigeeritud ruumi netoruumala kuupmeetrites (m3). Kui sõiduki ruumala ei ole kindlaks määratud, kasutatakse lahutamisel väärtust 1,42 m3;
Vout	=	tasakaalustusruumala kuupmeetrites katsetemperatuuril ja -rõhul;
T	=	ruumis oleva ümbritseva õhu temperatuur kelvinites;
P	=	ruumis valitsev absoluutrõhk kilopaskalites;
k	=	2,42;

i tähistab algnäitu;

f tähistab lõppnäitu.

6.1. Katsetulemused

Sõiduki tekitatavad vesiniku heitkogused on järgmised:

MN	=	vesinikuheitmete mass grammides tavapärase laadimise katses;
MD	=	vesinikuheitmete mass grammides rikkekohase laadimise katses.

1. liide

VESINIKUHEITMETE KATSES KASUTATAVATE SEADMETE KALIBREERIMINE

1. KALIBREERIMISSAGEDUS JA -MEETODID

Kõik seadmed kalibreeritakse enne esimest kasutuskorda ja seejärel nii sageli kui vajalik ning igal juhul tüübikinnituskatsete teostamisele eelneva kuu jooksul. Kasutatavaid kalibreerimismeetodeid kirjeldatakse käesolevas liites.

2. RUUMI KALIBREERIMINE

2.1. Ruumi siseruumala algne kindlaksmääramine

2.1.1.

Kambri siseruumala määratakse enne esimest kasutuskorda kindlaks järgmisel viisil. Kambri sisemõõtmed määratakse hoolikalt kindlaks, võttes arvesse kõiki ebakorrapärasusi, näiteks jäigastusvardaid. Nende mõõtmiste alusel tehakse kindlaks kambri siseruumala.

Ruum fikseeritakse kindlale ruumalale, kui selles oleva ümbritseva õhu temperatuuri hoitakse väärtusel 293 K. See nominaalne ruumala peab olema korduvalt saavutatav täpsusega ± 0,5 protsenti põhiväärtusest.

2.1.2.

Sisemise netoruumala leidmiseks lahutatakse kambri siseruumalast 1,42 m3. Teise võimalusena võib väärtuse 1,42 m3 asemel kasutada avatud pagasiruumi ja akendega katsesõiduki ruumala.

2.1.3.

Kambrit kontrollitakse vastavalt punktile 2.3. Kui vesiniku tuvastatud mass ei vasta ruumi viidud vesiniku massile täpsusega ± 2 protsenti, tuleb võtta parandusmeetmed.

2.2. Kambri taustheitmete määramine

Selle toimingu abil veendutakse, et kamber ei sisalda materjale, mis eritavad märkimisväärses koguses vesinikku. Kontroll teostatakse ruumi kasutusele võtmisel, pärast iga ruumi taustheitmeid mõjutada võivat toimingut ning sagedusega vähemalt üks kord aastas.

2.2.1.

Muutuva ruumalaga ruumi võib kasutada kas kindlale ruumalale fikseeritud või fikseerimata kujul vastavalt punktis 2.1.1 kirjeldatule. Ümbritseva õhu temperatuuri hoitakse kogu allpool nimetatud 4-tunnise perioodi vältel väärtusel 293 K ± 2 K.

2.2.2.

Ruumi võib enne nelja tunni pikkuse taustheitmeproovide võtmise perioodi algust kuni 12 tunniks gaasikindlalt sulgeda ja segamisventilaatorid tööle panna.

2.2.3.

Analüsaator (kui seda vajatakse) kalibreeritakse ning seejärel nullitakse ja määratakse kindlaks selle mõõteulatus.

2.2.4.

Ruumi tuulutatakse, kuni vesinikunäit stabiliseerub, ning kui segamisventilaator veel ei tööta, lülitatakse see sisse.

2.2.5.

Seejärel suletakse kamber gaasikindlalt ning mõõdetakse vesiniku taustkontsentratsioon ja temperatuuri ja õhurõhu taustväärtused. Neid algnäite CH2i, Ti ja Pi kasutatakse ruumi taustheitmete arvutamisel.

2.2.6.

Ruum jäetakse töötava segamisventilaatoriga segamatult neljaks tunniks seisma.

2.2.7.

Selle ajavahemiku lõppedes määratakse vesiniku kontsentratsioon ruumis sama analüsaatori abil. Samuti mõõdetakse ära temperatuur ja õhurõhk. Saadakse lõppnäidud CH2f, Tf ja Pf.

2.2.8.

Vesiniku massi muutus ruumis katse vältel arvutatakse vastavalt punktile 2.4 ning see ei tohi olla suurem kui 0,5 g.

2.3. Kambri kalibreerimine ja vesiniku retentsiooni testimine

Kambri kalibreerimine ja vesiniku retentsiooni testimine võimaldab kontrollida kambri arvutatud ruumala (punkt 2.1) ja mõõta võimaliku lekkimise määra. Ruumi lekkimise määr tehakse kindlaks ruumi kasutusele võtmisel, pärast iga ruumi terviklikkust mõjutada võivat toimingut ning seejärel sagedusega vähemalt üks kord kuus. Kui kuus järjestikust igakuist retentsioonikatset viiakse edukalt läbi ja parandusmeetmeid ei ole vaja võtta, võib ruumi lekkimise määra edaspidi kontrollida üks kord kvartalis, kuni parandusmeetmete võtmine ei ole vajalik.

2.3.1.

Ruumi tuulutatakse, kuni saavutatakse stabiilne vesiniku kontsentratsioon. Kui segamisventilaator veel ei tööta, lülitatakse see sisse. Vesinikuanalüsaator nullitakse, vajaduse korral kalibreeritakse ning selle mõõteulatus määratakse kindlaks.

2.3.2.

Ruum fikseeritakse nominaalsele ruumalale.

2.3.3.

Seejärel lülitatakse sisse ümbritseva õhu temperatuuri juhtimissüsteem (kui see veel ei tööta) ja seadistatakse algtemperatuurile 293 K.

2.3.4.

Kui ruumi temperatuur stabiliseerub väärtusel 293 K ± 2 K, suletakse see gaasikindlalt ning mõõdetakse vesiniku taustkontsentratsioon ning temperatuuri ja õhurõhu taustväärtused. Neid algnäite CH2i, Ti ja Pi kasutatakse ruumi kalibreerimisel.

2.3.5.

Ruum vabastatakse nominaalse ruumala asendist.

2.3.6.

Ruumi juhitakse umbes 100 g vesinikku. Kõnealune vesiniku mass mõõdetakse täpsusega ± 2 protsenti mõõdetud väärtusest.

2.3.7.

Ruumi sisul lastakse viie minuti vältel seguneda ning seejärel mõõdetakse vesiniku kontsentratsioon, temperatuur ja õhurõhk. Neid näite kasutatakse ruumi kalibreerimisel lõppnäitudena CH2f, Tf ja Pf ning retentsiooni kontrollimisel algnäitudena CH2i, Ti ja Pi.

2.3.8.

Punktide 2.3.4 ja 2.3.7 kohaselt võetud näitude ning punktis 2.4 esitatud valemi alusel arvutatakse välja ruumis oleva vesiniku mass. Leitud väärtus peab langema kokku punkti 2.3.6 kohaselt mõõdetud vesiniku massiga täpsusega ± 2 protsenti.

2.3.9.

Kambri sisul lastakse vähemalt 10 tunni vältel seguneda. Selle perioodi lõppedes mõõdetakse ja salvestatakse vesiniku kontsentratsiooni, temperatuuri ja õhurõhu lõppväärtused. Neid lõppnäite CH2f, Tf ja Pf kasutatakse vesiniku retentsiooni kontrollimisel.

2.3.10.

Seejärel arvutatakse punktide 2.3.7 ja 2.3.9 kohaselt võetud näitude alusel ning punktis 2.4 esitatud valemit kasutades välja vesiniku mass. Leitud väärtus ei tohi erineda punkti 2.3.8 kohaselt saadud vesiniku massist rohkem kui 5 protsenti.

2.4. Tulemuste arvutamine

Ruumis oleva vesiniku massi netomuudu arvutust kasutatakse kambri vesinikufooni ja lekkimise määra kindlakstegemiseks. Massi muudu arvutamiseks vesiniku kontsentratsiooni, temperatuuri ja õhurõhu alg- ja lõppnäitude alusel kasutatakse järgmist valemit:,

Formula

kus:

MH2	=	vesiniku mass grammides;
CH2	=	ruumis mõõdetud vesiniku kontsentratsioon mahumiljondikes;
V	=	punkti 2.1.1 kohaselt mõõdetud ruumi ruumala kuupmeetrites;
Vout	=	tasakaalustusruumala kuupmeetrites katsetemperatuuril ja -rõhul;
T	=	ruumis oleva ümbritseva õhu temperatuur kelvinites;
P	=	ruumis valitsev absoluutrõhk kilopaskalites;
k	=	2,42;

i tähistab algnäitu;

f tähistab lõppnäitu.

3. VESINIKUANALÜSAATORI KALIBREERIMINE

Analüsaatori kalibreerimiseks tuleb kasutada vesiniku ja õhu segu ning puhastatud sünteetilist õhku. Vt 7. lisa punkt 4.8.2.

Iga tavapäraselt kasutatav tööpiirkond kalibreeritakse järgmise korra kohaselt.

3.1.	Koostatakse kalibreerimiskõver tööpiirkonna ulatuses võimalikult ühtlaselt jaotatud vähemalt viie kalibreerimispunkti alusel. Suurima kontsentratsiooniga kalibreerimisgaasi nimikontsentratsioon peab ulatuma vähemalt 80 protsendini skaala lõppväärtusest.

3.2.	Kalibreerimiskõver arvutatakse vähimruutude meetodil. Kui saadud polünoomi aste on suurem kui 3, on kalibreerimispunktide arv polünoomi astmest vähemalt 2 võrra suurem.

3.3.	Kalibreerimiskõver ei tohi erineda ühegi kalibreerimisgaasi nimiväärtusest rohkem kui 2 protsenti.

3.4.

Eespool punktis 3.2 kirjeldatud polünoomi kordajaid kasutades koostatakse analüsaatori näitude ja tegelike kontsentratsioonide tabel sammuga mitte üle 1 protsendi skaala lõppväärtusest. Seda tehakse analüsaatori iga kalibreeritud mõõtepiirkonna puhul.

See tabel sisaldab ka muid asjakohaseid andmeid, nagu näiteks:

a)	kalibreerimise kuupäev;

b)	potentsiomeetri võrdlus- ja nullnäidud (vajaduse korral);

c)	nominaalskaala;

d)	võrdlusandmed iga kalibreerimisgaasi kohta;

e)	iga kasutatud kalibreerimisgaasi iseloomustav tegelik ja mõõdetud väärtus koos protsentuaalse erinevusega;

f)	analüsaatori kalibreerimisrõhk.

3.5.	Alternatiivsete meetodite (nt arvuti, elektrooniliselt juhitava mõõtepiirkonna lüliti) kasutamine on lubatud, kui tehnilisele teenistusele tõendatakse, et nende abil saavutatakse võrdväärne täpsus.

2. liide

SÕIDUKITÜÜPKONNA OLULISED OMADUSED

1. Vesinikuheitmetega seotud tüüpkonna määratlemise parameetrid

Tüüpkonna määratlemisel võib lähtuda põhilistest konstruktsiooniparameetritest, mis on tüüpkonna kõigil sõidukitel ühised. Mõnel juhul võivad parameetrid olla omavahel seotud. Selliseid mõjusid võetakse samuti arvesse, et tagada üksnes sarnaste vesinikuheitmeid mõjutavate parameetritega sõidukite kuulumine tüüpkonda.

2. Sellest lähtuvalt peetakse neid sõidukitüüpe, mille puhul allpool kirjeldatud parameetrid on identsed, samasse vesinikuheitmete tüüpkonda kuuluvaks.

Veoaku:

a)	aku kaubanimi või kaubamärk,

b)	kõikide kasutatavate elektrokeemilise paari tüüpide loetelu,

c)	akuelementide arv,

d)	akumoodulite arv,

e)	aku nimipinge (V),

f)	aku energia (kWh),

g)	gaasi rekombineerumise määr (protsentides),

h)	akumooduli(te) või akukogumi ventilatsiooni tüüp/tüübid,

i)	jahutussüsteemi tüüp (olemasolu korral).

Integreeritud laadur:

a)	laaduri eri osade mark ja tüüp,

b)	nominaalne väljundvõimsus (kW),

c)	suurim laadimispinge (V),

d)	suurim laadimisvool (A),

e)	juhtseadme mark ja tüüp (olemasolu korral),

f)	käitamise, juhtimise ja ohutuse skeem,

g)	laadimisperioodide parameetrid.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.057.est
Euroopa Liidu Teataja		L 57

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 2. märts 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus 2011/133/ÜVJP, 21. veebruar 2011, Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik Montenegro osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Montenegro vaheline leping, millega kehtestatakse raamistik Montenegro osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides	2
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 201/2011, 1. märts 2011, lubatud tüüpi raudteeveeremi vastavusdeklaratsiooni näidise kohta ( 1 )	8
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 202/2011, 1. märts 2011, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 I lisa seoses kalandustoodete mõistega ja komisjoni määrust (EÜ) nr 1010/2009 seoses eelteatise vormi, sadamakontrolli võrdlusaluste ning piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud püügidokumendimenetlustega, mida on tunnustatud	10
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 203/2011, 1. märts 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	19
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2011/18/EL, 1. märts 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) II, V ja VI lisa ( 1 )	21
		OTSUSED
		2011/134/EL
	*	Komisjoni otsus, 24. märts 2010, riigiabi C 4/03 (ex NN 102/02) kohta, mida Itaalia on andnud WAM SpA-le (teatavaks tehtud numbri C(2010) 1711 cor all) ( 1 )	29
		2011/135/EL
	*	Komisjoni otsus, 1. märts 2011, millega pikendatakse otsuse 2009/251/EÜ (millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraati sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks) kehtivust (teatavaks tehtud numbri K(2011) 1174 all) ( 1 )	43
		SOOVITUSED
		2011/136/EL
	*	Komisjoni soovitus, 1. märts 2011, suuniste kohta, mille alusel rakendada andmekaitse-eeskirju tarbijakaitsealase koostöö süsteemis	44
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 100 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses elektrilise jõuülekande erinõuetega	54

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	122,2
	MA	46,8
	TN	113,1
	TR	95,7
	ZZ	94,5
0707 00 05	TR	159,9
0707 00 05	ZZ	159,9
0709 90 70	MA	31,5
	TR	100,8
	ZZ	66,2
0805 10 20	EG	56,9
	IL	78,2
	MA	55,1
	TN	41,5
	TR	67,9
	ZA	37,9
	ZZ	56,3
0805 50 10	MA	45,9
	TR	51,2
	ZZ	48,6
0808 10 80	BR	55,2
	CA	126,3
	CN	90,2
	MK	54,8
	US	148,5
	ZZ	95,0
0808 20 50	AR	91,1
	CL	188,1
	CN	52,4
	US	96,8
	ZA	109,6
	ZZ	107,6