16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/1

(1)

Nõukogu 31. jaanuari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 174/2005, millega kehtestatakse piirangud sõjategevusega seotud abi osutamise suhtes Côte d’Ivoire’ile, (2) on sätestatud sellise varustuse ekspordikeeld, mida võidakse kasutada siserepressioonideks ja keeld osutada teatavat tehnilist ja finantsabi ning rahastada. Need piirangud on kehtestatud kooskõlas nõukogu 13. detsembri 2004. aasta ühise seisukohaga 2004/852/ÜVJP, Côte d'Ivoire'i vastu suunatud piiravate meetmete kohta (3).

(2)

Võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni nr 1946 (2010) ja otsust 2010/656/ÜVJP, on vajalik muuta määrust (EÜ) nr 174/2005, et lubada eksportida mittesurmavat varustust, sealhulgas sellist, mida on võimalik kasutada siserepressioonideks, mis on mõeldud üksnes Côte d’Ivoire’i julgeolekujõududele asjakohaseks ja proportsionaalseks tegevuseks avaliku korra tagamisel,, ning et osutada seotud tehnilist ja finantsabi ning pakkuda rahastamist.

(3)

Ekspertide soovituste kohaselt tuleks loetelu varustusest, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, ajakohastada, võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks (4).

(4)

Võttes arvesse hiljutist õigusaktide koostamise tava, on asjakohane ajakohastada artiklit liidu jurisdiktsiooni kohta.

(5)

Määrust (EÜ) nr 174/2005 tuleks vastavalt muuta,

1)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Erandina artiklist 2 ei kohaldata selles osutatud keelde järgmise suhtes:

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

1.   Erandina artiklist 3 võib II lisas loetletud eksportija või teenusepakkuja päritolukohaks oleva liikmesriigi pädev ametiasutus lubada asjakohaseks peetavatel tingimustel I lisas loetletud mittesurmava varustuse müüki, tarnimist, üleandmist ja eksportimist või tehnilise ja finantsabi osutamist ning rahastamist, mis on seotud nimetatud mittesurmava varustusega, kui ta on teinud kindlaks, et asjaomane mittesurmav varustus on mõeldud üksnes Côte d’Ivoire’i julgeolekujõududele asjakohaseks ja proportsionaalseks tegevuseks avaliku korra tagamisel.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

3.   Luba ei anta tegevusteks, mis on juba aset leidnud.”.

3)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Käesolevat määrust kohaldatakse:

4)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

5)

II lisa peakiri asendatakse järgmisega:

16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/5

(1)

Komisjoni 11. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1505/2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise raames läbi viidava kontrolli miinimumtasemega, (2) on sätestatud, et liikmesriigid kontrollivad, et loomapidajad järgiksid määruse (EÜ) nr 21/2004 nõudeid.

(2)

Lisaks on määruses (EÜ) nr 1505/2006 sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal kõnealuse määruse lisas sätestatud näidisele vastava aruande eelmise inspekteerimisaasta kontrollide tulemuste kohta.

(3)

Aruandlusprotsessis tuleb koguda seatud eesmärgi suhtes piisavaid ja proportsionaalseid andmeid. Sihipärasemaks ja eesmärgikohasemaks aruandluseks tuleks lihtsustada teatavaid nõudeid ning ka määruse (EÜ) nr 1505/2006 lisas sätestatud näidist, et saada paremini asjakohast teavet kontrollide rakendamise kohta ja vältida tarbetut halduskoormust.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1505/2006 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Artikli 7 punkt b asendatakse järgmisega:

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/7

(1)

Komisjoni 23. juuni 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1082/2003, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames läbiviidava kontrolli miinimumtaseme kohta, (2) on sätestatud sellise kontrolli miinimumnõuded.

(2)

Kogemused, mis saadi määruses (EÜ) nr 1082/2003 sätestatud kohapealse kontrolli rakendamisel ning mida käsitleti aastaaruannetes, ning kogemused, mis saadi määruses (EÜ) nr 1505/2006 (3) sätestatud lammaste ja kitsede kohapealse kontrolli rakendamisel, näitavad, et igal aastal kontrollitavate põllumajandusettevõtete ja loomade protsenti tuleks vähendada. Põhimõtteliselt tuleks kontrollida kõiki põllumajandusettevõtte loomi. Siiski peaks üle 20 loomaga põllumajandusettevõtete puhul olema pädeval asutusel võimalik piirduda loomade representatiivse valimi kontrollimisega.

(3)

Lisaks on määruses (EÜ) nr 1082/2003 sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal aruande vastavalt kõnealuse määruse I lisas sätestatud näidisele nende kontrollide rakendamisega seotud üksikasjade kohta.

(4)

Aastaaruande jaoks tuleb koguda seatud eesmärgi suhtes piisavaid ja proportsionaalseid andmeid. Sihipärasema ja proportsionaalsema aruande koostamiseks tuleks lihtsustada määruse (EÜ) nr 1082/2003 teatavaid nõudeid ning selle I lisas sätestatud näidist, et saada paremini asjakohast teavet kontrollide rakendamise kohta.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1082/2003 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

1)

Artikli 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Pädev asutus kontrollib igal aastal vähemalt 3 % majanditest.

2.   Kui lõikes 1 sätestatud kontrolli käigus peaks selguma, et määrust (EÜ) nr 1760/2000 rikutakse olulisel määral, suurendatakse järgmisel inspekteerimisaastal kontrolli miinimummäära.”.

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Pädev asutus kontrollib kõigi majandi loomade identifitseerimist.

Üle 20 loomaga majandite puhul võib pädev asutus kontrollida loomade identifitseerimisvahendeid nende loomade representatiivse valimi abil, mis on koostatud rahvusvaheliste standardite kohaselt, eeldusel et kontrollitavate loomade arv on piisav, et tuvastada 5 % määruse (EÜ) nr 1760/2000 rikkumise juhtumeid, kui kontrollitavate loomade pidajate usaldusnivoo on 95 %.”.

3)

Artikli 5 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

4)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/10

(1)

4. jaanuaril 2010 sai komisjon kaebuse Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini impordi kohta. Kaebuse esitasid vastavalt algmääruse artiklile 5 Borealis Agrolinz Melamine GmbH, DSM Melamine B.V. ja Zaklady Azotowe Pulawy (edaspidi „kaebuse esitajad”), kes esindavad melamiini tootjaid ELis ja kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % melamiini kogutoodangust ELis.

(2)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

17. veebruaril 2010 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik” või „Hiina RV”) pärit Euroopa Liitu suunatud melamiini impordi suhtes.

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, Hiina RV eksportivatele tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele, tarnijatele ja nende ühendustele ning Hiina RV esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Arvestades Hiina RV eksportivate tootjate suurt arvu, sedastati algatamisteates, et dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks võib kasutada väljavõttelist uuringut vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuste kohta uurimisperioodil (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009).

(6)

Hiina RV eksportivatelt tootjatele või nende rühmadelt saadi valimi koostamiseks seitse vastust. Kaks äriühingut siiski loobusid suhteliselt varakult edasisest koostööst uurimisel. Seepärast ei olnud valimi moodustamine enam vajalik ning kõiki huvitatud isikuid teavitati valimist loobumisest.

(7)

Võimaldamaks Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja muudele Hiina eksportivatele tootjatele, kes endast menetluse algatamise teates sätestatud tähtaja jooksul teada olid andnud. Kolm Hiina eksportivate tootjate rühma ja üks eraldiseisev äriühing taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Üks eksportivate tootjate rühm taotles üksnes individuaalset kohtlemist.

(8)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes olid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andnud. Vastused saadi viielt Hiina RV eksportivalt tootjalt ja nendega seotud äriühingult, ühelt USA tootjalt (USA oli algatamisteate kohaselt kavandatud võrdlusriigiks) ja ühelt Indoneesia tootjalt (ka Indoneesia oli valitud üheks võimalikuks võrdlusriigiks). Vastused saadi ka kolmelt liidu tootjalt ja seitsmelt kasutajalt, kes tegid koostööd, esitades küsimustiku vastused. Ükski importija ei esitanud komisjonile teavet ega andnud endast uurimise käigus teada.

(9)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ELi huvide seisukohast vajalikuks pidas ning korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustes:

(10)

Arvestades vajadust määrata kindlaks normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kes taotlesid üksnes individuaalset kohtlemist, ja neile, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, teostati kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Indoneesia kui võrdlusriigi andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes:

(11)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 2933 61 00 alla, on Hiina RV-st pärit melamiin.

(13)

Melamiin on valge, kristalliline pulber, mida saadakse uureast. Melamiini kasutatakse peamiselt laminaatides, presspulbrites, puitpaneelides ja kattevaikudes.

(14)

Uurimine on näidanud, et melamiin, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus, ja melamiin, mida toodetakse ja müüakse Hiina RV siseturul ja mida Hiina RVst liitu imporditakse ning ka melamiin, mida toodetakse ja müüakse võrdlusriigiks valitud Indoneesia siseturul, omavad samasuguseid füüsikalisi ja keemilisi põhiomadusi ning nende lõppkasutus on sama.

(15)

Seetõttu käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele. Selguse huvides on need tingimused esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(17)

Kolm Hiina RV eksportivate tootjate rühma ja üks eksportiv tootja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist ja tagastasid turumajandusliku kohtlemise taotlusvormi selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

(18)

Nende koostööd tegevate Hiina RV äriühingute puhul kogus komisjon kokku kõik andmed, mida ta vajalikuks pidas, ja kontrollis kõnealuste äriühingute ruumides kõiki andmeid, mis olid esitatud turumajandusliku kohtlemise taotluses.

(19)

Kõigi Hiina RV eksportivate tootjate ja nende rühmade puhul leiti, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise kohaldamise tingimustele. Kõiki Hiina RVs paiknevaid melamiini tootmise või melamiiniga kauplemisega tegelevaid äriühinguid kutsuti üles taotlema turumajanduslikku kohtlemist. Kui ühe rühma kuuluva äriühingu puhul turumajanduslikust kohtlemisest keeldutakse, tehakse seda kogu rühma suhtes.

(20)

Nende äriühingute puhul, kes toodavad melamiini tootmiseks ette nähtud uureat maagaasist, keelduti turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest, sest olulise sisendi, st maagaasi hind ei peegeldanud olulisel määral turuväärtust, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c. Turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise käigus selgus, et selline olukord tulenes riigi sekkumisest Hiina RV maagaasiturul.

(21)

Hiina RV maagaasi turul valitsevad kolm riigi omanduses olevat äriühingut. Äriühingud, kes toodavad uureat, millest omakorda toodetakse melamiini, saavad uurea tootmisel ära kasutada valitsuse poolt kehtestatud madalaid maagaasi hindu. Äriühing, kes toodab uureat, mis on väetis ning mis omab tähtsat rolli Hiina RV põllumajandus- ja toidutööstuses, maksab maagaasi eest oluliselt madalamat hinda kui need äriühingud, kes kasutavad maagaasi mõnel muul tööstuslikul otstarbel. Lisaks kõnealusele erinevate hindade rakendamise praktikale, on riigi sekkumise tõttu tööstusliku maagaasi hind iseenesest moonutatud ja seega madalam kui maagaasi hind maailmaturul.

(22)

Maagaasi odavus võimaldab melamiini tootjatel toota melamiini ebaloomulikult madala hinna eest, sest kasutatakse ära maagaasi moonutatult madalat hinda. Kuna maagaas moodustab uurea tootmiskuludest suurema osa (umbes 80 %) ja uurea moodustab 50–60 % melamiini tootmiskuludest, ei saa nende Hiina RV äriühingute puhul, kes toodavat maagaasist uureat, lugeda esimest tingimust täidetuks.

(23)

Mõned äriühingud ei tooda ise uureat, vaid ostavad seda sõltumatult tarnijalt. Samas on kogu uurea turg moonutatud, sest riik sekkub peamiselt kolmel viisil. Esiteks eksisteerivad uurea puhul ranged impordikvoodid ja ekspordimaksud olid uurimisperioodil vahemikus 110 % (kõrgperioodil) ja 10 % (madala tarbimise perioodil). Teiseks vabastas Hiina RV valitsus alates 1. juulist 2005 uurea müügi omamaisel turul käibemaksust. Kolmandaks on Hiina RV valitsus otseselt kõnealuse turuga seotud; seda 2004. aastast kasutusel oleva riikliku väetise süsteemi kaudu, kusjuures riik ostab uureat otse tootjatelt, et hoida strateegilisi varusid, ja saab seega teatavas koguses uureat siseturule suunata. Uurea tootjate jaoks kehtivad ka soodsamad elektrihinnad, soodsamad raudteetranspordi hinnad ja nagu juba öeldud, soodsamad maagaasi hinnad.

(24)

Kõnealused ekspordipiirangud koos siseturu müügisoodustustega on vähendanud uurea ekspordi mahtu; seeläbi suunatakse tarned siseturule ja surutakse omamaised hinnad alla. Sellised madalad omamaised hinnad tulenevad otseselt riigi sekkumisest Hiina RV uurea turu puhul. Seega ei saa esimest tingimust täidetuks lugeda ka nende Hiina RV äriühingute puhul, kes ei tooda uureat, vaid ostavad seda kolmandatelt äriühingutelt.

(25)

Lisaks eespool kirjeldatud üldisele olukorrale, ei vastanud üks äriühingute rühm esimese tingimuse muudele nõuetele, sest valdusäriühing kuulus täielikult riigi omandisse ja ka ülejäänud rühma kuuluvad äriühingud olid riigi enamusosalusega. Seega sekkub selle äriühingute rühma puhul riik tähtsate majandustegevust käsitlevate otsuste tegemisse.

(26)

Kaks äriühingut ei vastanud ei teisele ega ka kolmandale tingimusele. Üks äriühinguist ei esitanud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente ja sai oma bürooruumid riigiasutuselt tasuta kasutamiseks. Teise äriühingu raamatupidamine ei olnud vastavuses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ja ta ei olnud suuteline tõestama, et riigiomandis oleva äriühingu ülevõtmine toimus õiglase hinna eest.

(27)

Üks äriühing ei suutnud tõendada vastavust kolmandale tingimusele, sest erastamisprotsessi käigus saadud aktsiate müügiga seoses ei makstud võla pealt mingeid intresse. Täpsemalt, erastamisprotsessi alguses laenati ühele aktsionärile tema investeeritud kapital tagasi. Aktsiate edasimüügil kasutati võlakohustusi maksetena. Kõnealuste aktsiate omanik maksis laenu tagasi alles 10 aasta pärast, aktsiad olid siis juba tema eraomandis, kuid ta ei maksnud (ning talt ei nõutud) selle summa pealt mingeid intresse.

(28)

Ühe äriühingu puhul keelduti turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest, sest temaga seotud müügiettevõte, kes samuti tegeles vaatlusaluse toote müügiga, ei esitanud turumajandusliku kohtlemise taotlust.

(29)

Komisjon teavitas Hiina RV asjaomaseid äriühinguid ja ametiasutusi ning kaebuse esitajaid ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest. Neile anti ka võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(30)

Esitati mitu kirjalikku esildist ja kuulati ära mõne eksportiva tootja esindajad. Eksportivad tootjad väitsid, et Hiina RVs toodetakse umbes 70 % uureast peamiselt kivisöe baasil ja et üksnes 30 % uureast on toodetud maagaasist. Kuid kuna riik sekkub ka uurea turule, nagu on märgitud põhjendustes 23 ja 24, siis ei muuda see järeldust, et melamiini tootmiskulud on oluliselt moonutatud. See väide lükatakse seetõttu tagasi.

(31)

Muud pärast järelduste teatavaks tegemist kirjalikes esildistes ja ärakuulamiste käigus esitatud väited ei olnud sellised, mille pärast oleks tulnud muuta turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest keeldumise ettepanekut äriühingute puhul, kes seda olid taotlenud.

(32)

Vastavalt eelöeldule ei suutnud ükski koostööd teinud ja turumajanduslikku kohtlemist taotlenud Hiina RV äriühing tõendada, et ta vastab kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele. Seepärast otsustati, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused tuleks tagasi lükata. Konsulteeriti nõuandekomiteega, kes ei esitanud kõnealuste järelduste kohta vastuväiteid.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad näidata, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele.

(34)

Kõik need äriühingud või nende rühmad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhuks, kui nende suhtes ei peaks kohaldatama turumajanduslikku kohtlemist. Üks äriühingute rühm taotles üksnes individuaalset kohtlemist. Esitatud teabele toetudes tehti esialgne järeldus, et kolm viiest Hiina RV eksportivast tootjast või nende rühmast vastab kõigile individuaalse kohtlemise nõuetele. Ühe Hiina RV äriühingute rühma puhul keelduti individuaalsest kohtlemisest põhjendusega, et valdusäriühing on täielikult riigi omandis ja ülejäänud rühma kuuluvad äriühingud on riigi enamusosalusega. Teise äriühingu puhul keelduti individuaalsest kohtlemisest, sest temaga seotud müügiettevõte ei esitanud turumajandusliku kohtlemise ega individuaalse kohtlemise taotlust. Seepärast ei olnud võimalik individuaalse kohtlemise tingimuste täitmist hinnata.

(35)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(36)

Algatamisteates väljendas komisjon soovi kasutada USAd sobiva võrdlusriigina normaalväärtuse määramisel ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama.

(37)

Komisjon uuris ka, kas mõni teine riik võiks sobida võrdlusriigiks, ja saatis küsimustikud melamiinitootjatele Indias, Iraanis, Indoneesias ja USAs. Ainult Indoneesia ja USA melamiinitootjad vastasid küsimustikule.

(38)

Vastuste kontrollimise tulemusena valiti võrdlusriigiks Indoneesia, mis tundus olevat avatud turg, kus impordi tollimaksud olid madalad ja kuhu imporditi melamiini kolmandatest riikidest olulisel määral. Lisaks leiti, et kulustruktuur Indoneesia tootjate puhul oli paremini võrreldav Hiina RV tootjate omaga kui USA tootjate kulustruktuur, ning seega oleks tulemuseks realistlikum normaalväärtus. Uurimisel ei ilmnenud ühtegi põhjust, miks Indoneesia ei võiks sobida normaalväärtuse määramiseks.

(39)

Ükski huvitatud isik, sealhulgas kaebuse esitajad, ei väitnud, et käesoleva uurimise käigus kasutatav sobiv võrdlusriik peaks olema USA.

(40)

Koostööd teinud Indoneesia tootjate esitatud teavet kontrolliti kohapeal ning see osutus piisavalt usaldusväärseks, et määrata selle põhjal normaalväärtus.

(41)

Seega tehakse esialgne järeldus, et Indoneesia on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik.

(42)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

(43)

Vaatlusalust toodet müüdi Indoneesia siseturul tüüpilises koguses.

(44)

Kuna müük siseturul sõltumatutele tarbijatele ei olnud uurimisperioodil kasumlik, arvutati normaalväärtus Indoneesia tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning siseturul saadud kasum.

(45)

Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt muu põhjendatud meetodi alusel, st müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrreldi liidu tootmisharu omaga. Müügi-, üld- ja halduskulude summasid peeti põhjendatuks, sest need olid kooskõlas liidu tootmisharu vastavate summadega. Kasumisumma oli küllalt sarnane summale, mille liidu tootmisharu oli saanud kasumlikel aastatel. Ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kõnealune kasumisumma ületaks muude eksportijate või tootjate tavapäraselt saadud müügikasumit päritoluriigi siseturul sama üldkategooria toodete puhul.

(46)

Kuna kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, toimus eksportmüük otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(47)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajaduse korral võeti kohandamisel arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid ning pangatasusid kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui kontrollitud tõendid neid kinnitasid.

(48)

Tuleb märkida, et normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi kaudse maksustamise tasandil, st koos käibemaksuga.

(49)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, dumpingumarginaalid kindlaks võrdlusriigis selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise normaalväärtuse ja iga liitu eksportiva äriühingu puhul selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel nii, nagu on eespool kirjeldatud.

(50)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(51)

Selleks et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate suhtes, määrati esiteks kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud liitu suunatud ekspordi mahtu vastava Eurostati statistikaga.

(52)

Pidades silmas, et Hiina RV koostöö tase oli madal (30 %), arvutati üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõikide teiste Hiina RV eksportijate suhtes nii, et võrreldi Indoneesia kohta kehtivat normaalväärtust nende koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihindadega, kelle suhtes ei kohaldatud ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist.

(53)

Selle alusel määrati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 65,6 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(54)

Kaebuse esitasid kolm liidu peamist melamiini tootjat, kelle tootmisüksused asuvad Austrias, Saksamaal ja Itaalias (Borealis), Madalamaades (DSM) ja Poolas (Pulawy) ning kelle toodang moodustas uurimisperioodil kokku üle 90 % liidu kogutoodangust. Kaks teist väiksemamahulist tootjat ei olnud uurimise algatamise vastu.

(55)

ELi kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati ELi tootjate kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ning ELi tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid.

(56)

Selle alusel oli ELi kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 340 000 tonni. See kogus hõlmas kõikide endast teatanud ELi tootjate toodangut ning ka nende tootjate hinnangulist toodangut, kes endast menetluse vältel teada ei andnud (edaspidi „endast mitte teada andnud tootjad”). Kuna puudus muu teave, kasutati ELi kogutoodangu ja -tarbimise kindlaksmääramiseks endast mitte teada andnud tootjate kohta kaebuses osutatud andmeid.

(57)

ELi tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti Eurostati koguimpordiandmetest ning liidu tootmisharu kogumüügist ELi turul, sealhulgas endast mitte teada andnud tootjate hinnangulisest müügimahust. Hinnangu aluseks on kaebuses esitatud andmed.

Tabel 1

(58)

Ajavahemikus 2006–2007 suurenes tarbimine 5 %, siis langes ajavahemikus 2007–2008 17 % ja uurimisperioodil veel 16 %. Tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 28 %.

(59)

Melamiini tarbimise languse põhjuseks võib tuua konjunktuurimuutuse, eriti selle, et eluaseme- ja ehitusturg, mis on melamiini peamisteks turgudeks ja kus melamiini peamiselt kasutatakse, ajutiselt kahanesid. Melamiin on oluline sisend selles sektoris ja seda ei saa asendada muude materjalidega. Seega võib eeldada, et nõudlus melamiini järele taastub üldise majanduse elavnemise käigus.

(60)

Uurimine näitas, et melamiini import Hiina RVst on toimunud järgmiselt.

Tabel 2

(61)

Ajavahemikus 2006–2008 suurenes Hiina RVst pärit impordi osakaal liidu turul. Samal ajal kui ELi turul kogutarbimine vähenes 12 %, suurendasid Hiina RV eksportijad oma müügimahtu ELi turul 30 %. Nagu on tabelis näidatud, suurenes samal ajal ka turuosa.

(62)

Uurimisperioodil olukord muutus: ajal, mil tarbimine vähenes 18 %, vähenes Hiina RV tootjate ekspordimaht veelgi rohkem. Sarnaselt ekspordimahuga, kaotasid Hiina RVst pärit importijad uurimisperioodil ka turuosa.

Tabel 3

Eurostati andmete põhjal võib öelda, et Hiina RVst pärit impordi hind suurenes vaatlusalusel perioodil 10 %.

Tabel 4

(63)

Kuigi koostööst loobumise tase Hiina RV eksportijate puhul oli kõrge, näitas uurimine, et keskmine impordihind koostööd tegevate Hiina RV eksportijate puhul, kes esindasid 30 % kogu Hiina RVst pärit impordist, oli palju madalam Eurostati andmetel põhinevast hinnast ja madalam kui liidu tootmisharu hind, st uurimisperioodi ajal keskmiselt 806 eurot tonni kohta.

(64)

Seega leiti, et uurimise praeguses etapis tuleks kahju ja põhjusliku seose analüüsil arvestada koostööd tegevate eksportivate tootjate valdustes kontrollitud hinda.

(65)

Uurimise käigus väitsid mõned osalised, et Hiina RVst imporditud melamiin oli madalama kvaliteediga kui liidu tootmisharu toodetud melamiin ja seda ei saanud kasutada teatavateks otstarveteks, näiteks pinnakattematerjalides. Kuna selle väite kohta ei esitatud põhjendusi, ei võetud seda uurimise praeguses etapis arvesse.

(66)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi tehasehindade tasemel ELi turul sõltumatutele klientidele pakutavate ELi tootmisharu tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu (kohandatuna, eelkõige transpordi- ja käitluskulude osas) vastavate Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kehtivate kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient ELis ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal.

(67)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul lõi Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidus liidu tootmisharu hinnad 10,3 % võrra alla.

(68)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ELi tootmisharule, hinnangut kõikide ELi tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta aastast 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(69)

Nagu tabelis näidatud, vähenes liidu tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil 20 %. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 10 % võrra.

(70)

2008. aastal vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsus ligikaudu 396 200 tonnini. Seiskunud müügimahu ja langeva tootmismahu tõttu vähenes aga olemasoleva võimsuse rakendamine 86 %lt 2006. aastal 77 %ni uurimisperioodil. Kõige suurem vähenemine toimus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(71)

Allpool esitatud tabelis esitatud müügiandmed käsitlevad ELi turul esimesele sõltumatule kliendile müüdud toodete mahtu.

Tabel 6

(72)

Kuigi ajavahemikul aastast 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni kahanes tarbimine ELis 28 %, vähenes liidu tootmisharu samasuguse toote müügimaht sõltumatutele klientidele ELi turul vaid 15 %. Seega suutis liidu tootmisharu suurendada oma turuosa 74 %-lt 2006. aastal 86 %-ni uurimisperioodil.

(73)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind (tehasehind) sõltumatutele klientidele ELi turul vähenes vaatlusalusel perioodil 5 %. 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel kahanes müügihind märgatavalt, st 26%.

Tabel 7a

(74)

Leiti, et liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2 %. Siiski oli liidu tootmisharu samal ajal sunnitud hoidma müügihindu madalal tasemel, et konkureerida dumpinguhinnaga impordi madalate hindadega. Seega olid liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil oluliselt madalamad kui tootmiskulud.

(75)

Liidu tootmisharu tootmiskulud arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7b

(76)

Varude osakaal tootmismahust oli uurimisperioodil ligikaudu 5 %. Liidu tootmisharu vähendas vaatlusaluse perioodi vältel varusid 68 %, seda eelkõige 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Sellist varude vähenemist täheldades tuleks arvesse võtta, et tootmismaht oli pärast liidu tootmisharu kahandamist vähenenud.

Tabel 8

(77)

Liidu tootmisharu tegevuse koomaletõmbamise tõttu vähenes töötajate arv 2008. aastal 13 % ja uurimisperioodil veel 1 % võrra. Tootlikkuse vähenemist tuleks käsitleda üldise tegevuse koomaletõmbamise taustal, sest töötajate arvu vähenemine on tootmise vähenemise tagajärg, mis ilmneb väikese viivitusega. Tööjõukulude osas toimus vaatlusalusel perioodil väike 6 %-ne tõus.

(78)

Liidu tootmisharu tulususe kindlaksmääramiseks on samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu tulusus järsult – kui 2006. aasta kahju oli 9,9 %, siis uurimisperioodil ulatus see juba 18 %-ni. Seda olukorda ei muutnud paremaks ka tootmiskulude vähenemine 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 14 % võrra (vt tabel 7b).

(79)

Rahavoogude suundumus, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti tulususe arengut. Vaatlusalusel perioodil vähenesid rahavood oluliselt. Sama võib öelda investeeringutasuvuse kohta, mille puhul ilmnes samasugune areng, mis on kooskõlas liidu tootmisharu negatiivsete tulemustega vaatlusalusel perioodil.

(80)

Eelnevast tulenevalt halvenes ka liidu tootmisharu investeerimisvõime, sest vaatlusalusel perioodil vähenesid rahavood märkimisväärselt. Selle tulemusena vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 26,2 %.

(81)

Samal ajal kui ELi tarbimine vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 28 %, vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul 15 %. Uurides vaatlusalusel perioodil toimunud arengut, tuleb märkida, et liidu tootmisharu müügimaht vähenes palju vähem (15 %) kui ELi tarbimine (28 %). Seetõttu suurenes ELi tootmisharu turuosa samal ajal 12 protsendipunkti võrra.

(82)

Hiina RV dumpingumarginaal, mis on esitatud dumpingut käsitlevas jaotises, ületab miinimummarginaali märkimisväärselt. Dumpinguhinnaga impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju pidada tähtsusetuks.

(83)

Uurimine näitas, et mitu liidu tootmisharu majanduslikku olukorda peegeldavat näitajat halvenesid vaatlusperioodil märgatavalt.

(84)

Müügimaht vähenes 15 %, tootmismaht 20 %, tootmisrajatiste kasutamine vähenes 86 %-lt 77 %-le, tööhõive vähenes 14 %. Samal ajal vähenesid hinnad 5 %. 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid müügihinnad 26 %, seega tulusus oli äärmiselt madal, tagajärjed investeeringutele ja muudele finantsnäitajatele, nt rahavoogudele ja investeeringutasuvusele olid tõsised.

(85)

Kuigi kahaneva tarbimise taustal suutis liidu tootmisharu oma turuosa ELi turul 12 % võrra suurendada, tõid ELi turu madalad hinnad, eelkõige uurimisperioodil kaasa liidu tootmisharu finantsolukorra silmnähtava halvenemise uurimisperioodil. Tõepoolest müügihindadega ei olnud võimalik katta tootmiskulusid ja kahju ilmnes 18 % suuruses negatiivses käibes.

(86)

Selle põhjal otsustati, et liidu tootmisharu kannatas uurimisperioodil olulist materiaalset kahju.

(87)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas liidu tootmisharule tekitatud oluline kahju tulenes asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordist. Lisaks kontrolliti peale dumpinguhinnaga impordi ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju liidu tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(88)

Tuleks veel kord meelde tuletada, et Hiina RV eksportivate tootjate koostöö selle uurimise käigus oli väga madal. Koostööd tegevate eksportivate tootjate osa melamiini impordil moodustas uurimisperioodil umbes 29 %.

(89)

Eurostati impordistatistika põhjal oli näha, et üldiselt vähenes Hiina RVst pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil märgatavalt (34 %). Teisisõnu vähenes sel perioodil import suhteliselt kiiremini kui tarbimine (– 28 %).

(90)

Mis puutub hindadesse, siis näitavad Eurostati andmed, et Hiina RVst pärit melamiini impordihind suurenes vaatlusalusel perioodil 10 %. 2008. aastast kuni uurimisperioodini vähenes see märgatavalt (31 %). Siiski tõestas Hiina RV koostööd tegevatelt eksportijatelt (kes esindasid umbes 30 % kogu Hiina RVst pärit impordist) saadud teabe kontrollimine, et Hiinast pärit impordi keskmine hind oli märgatavalt madalam kui Eurostati andmetes näidatud hind. Leiti, et koostööd tegevad tootjad lõid uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla umbes 10,3 % ulatuses.

(91)

Arvestades koostööst loobumise kõrget taset Hiina RV puhul leitakse, et koostööd tegevate tootjate valdustes kontrollimise käigus kindlaks tehtud hind peaks olema täpsem kui Eurostati hinnaandmed.

(92)

Kuude lõikes läbiviidud mekamiini impordimahu analüüs näitas, et uurimisperioodi esimeses pooles, kui kriis selles sektoris oli haripunktis, oli Hiina RVst pärit impordi osakaal ELi turul väga suur, ja kõnealuse impordi turuosa püsis ELi turul 15 % tasemel uurimisperioodi esimeses pooles. Liidu tootmisharu struktuuri ja tootmisprotsesse silmas pidades ei olnud liidu tootmisharul oma turuosa säilitamiseks muud valikut kui oma müügihinda langetada. Kuigi Hiina RV eksportijad vähendasid uurimisperioodi teises pooles oluliselt oma eksporti ELi, jätkas uurimisperioodi algul impordi suures mahus esinemisest ja selle impordi madalatest müügihindadest tulenev negatiivne mõju ELi turu ja liidu tootmisharu kahjustamist ka uurimisperioodi ülejäänud ajal.

(93)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu kannatas vaatlusalusel perioodil tootmise suurte kärbete, tootmisvõimsuse rakendamise määra languse ning müügimahu ja tööhõive vähenemise tagajärjel. Liidu tootmisharu struktuur ja eespool kirjeldatud kahjunäitajate areng lasevad oletada, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine toimus teataval määral ka kriisiolukorra tagajärjel ja turu madala nõudluse tõttu, nagu selgitatakse põhjendustes 97–100. Kuid oma osa mängib ka Hiina RVst pärit ekspordi madal hind ja surve, eelkõige 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel, mis tingis olukorra, kus liidu tootmisharu ei suutnud oma kulusid katta. Uurimisperioodil tekkinud kahju summa avaldus 18 % suuruses negatiivses käibes.

(94)

Võttes arvesse moonutusi, mis tehti kindlaks Hiina RV puhul toimunud turumajandusliku kohtlemise kohaldamise uurimise käigus, kindlakstehtud dumpingumarginaali suurust ning eriti põhjenduses 92 esitatud järeldusi, otsustati, et isegi turuosa vähenedes lõi madalate dumpinguhindadega import liidu tootmisharu hinnad ELi turul alla rohkem kui 10 % võrra ning see mängis oma osa ELi turu müügihindade negatiivsete suundumuste süvenemisel kogu uurimisperioodi vältel.

(95)

Seega on põhjuslik seos dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel kindlaks tehtud.

(96)

Põhjusliku seose kontekstis uuritud muudeks teguriteks on ELi turu nõudluse areng, majanduskriis, liidu tootmisharu tootmiskulud, liidu tootmisharu eksport ja melamiini import muudest kolmandatest riikidest.

(97)

Tuletatakse veel kord meelde, et melamiini kasutatakse peamiselt eluaseme- ja ehitusturul. Majanduskriisi tagajärjel eluaseme- ja ehitusturud kahanesid ja selle tulemusena vähenes tarbimine mitte üksnes liidu turul, vaid kogu maailmas. Arvestades et ELi turg on suurim melamiini turg kogu maailmas, tuleb tõdeda, et majanduskriisil oli ELi turule negatiivne mõju. Seda näitavad 28 % suurune tarbimise vähenemine, liidu tootmisharu tootmise seisakud ja müügihindade langus.

(98)

Need asjaolud ja kaalutlused lasevad oletada, et liidu tootmisharule osaks saanud kahju tulenes mõneti ka majanduskriisist.

(99)

Kuid nagu põhjendustes 88–95 on selgitatud, tuleb siiski meeles pidada, et Hiina RV melamiini turul esines silmnähtavaid moonutusi. Lisaks lõi Hiina RVst dumpinguhinnaga import uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad umbes 10 % võrra alla ning süvendas seega negatiivseid mõjutusi hinnatasemele, seda eriti uurimisperioodil.

(100)

Kuna Hiina RV eksportijad lõid hinnad alla ja arvestades, et uurimisperioodil oli nende kohalolu ELi turul teataval perioodil väga suur (vt põhjendus 92), siis isegi kui teatavat osa liidu tootmisharu olulisest kahjust saab põhjendada majanduskriisiga, ei saa seetõttu eitada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(101)

Uurimine näitas, et melamiini tootmine on kapitalimahukas ja suur osa kuludest on püsikulud. Liidu tootmisharu tootmiskulu melamiini tootmisel oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, kuid vähenes 2008 ja uurimisperioodi vahelisel ajal 14 % (vt tabel 7b). See oleks võinud kaasa tuua liidu tootmisharu tulususe teatava taastumise, kuid kuna ELi turul kehtisid madalad hinnad ja hindu löödi Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel alla, ei olnud see siiski võimalik.

(102)

Seega tehti järeldus, et tootmiskulud ei olnud liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks.

(103)

Kuigi kahju ja selle põhjuslike seoste analüüsimisel keskenduti liidu tootmisharu olukorrale ELi turul, uuriti ka tootmisharu ekspordijõudlust kui võimalikku muud tegurit, millega võiks selgitada kindlaks tehtud kahju.

Tabel 11

(104)

Analüüsist selgus, et liidu tootmisharu eksportmüük sõltumatutele klientidele oli vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilne (ligikaudu 85 000 tonni või 28 % toodangust). Kaebuse esitajate ekspordinäitajad püsisid seega kriisist hoolimata väga heal tasemel. Seega ei saa eksport liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks olla.

(105)

Muude kolmandate riikide impordimahtude ja impordihindade suundumus 2006. aastast kuni uurimisperioodini oli järgmine.

Tabel 12

(106)

Kolmandatest riikidest (v.a Iraanist ja Saudi Araabiast) pärit impordi turuosa oli uurimisperioodi ajal ELi turul alla miinimumi piiri (s.o alla 1 %). Uurimine näitas, et kolmandatest riikidest pärit impordi maht kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul. Mis puutub Iraani ja Saudi Araabiasse, mille import uurimisperioodil moodustas vastavalt 4,4 % ja 1,4 % ELi tarbimisest, siis leiti, et nende kehtestatud hind oli kõrgem kui koostööd tegevate Hiina RV eksportijate kehtestatud hind. Seega leitakse, et kui üldse, siis mõjutasid need kogused ja hinnad ELi turgu vaid vähesel määral.

(107)

Eelöeldu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealustest kolmandatest riikidest pärit import ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(108)

Eespool esitatud analüüsist selgus, et vaatlusalusel perioodil vähenes Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa oluliselt. Siiski lõi see dumpinguhinnaga import uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad ELi turul umbes 10 % võrra alla. Negatiivne mõju ELi turu müügihindadele kestis kogu uurimisperioodil. Nende asjaolude ja kaalutluste põhjal leiti, et dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel uurimisperioodi jooksul on põhjuslik seos.

(109)

Muude teadaolevate tegurite uurimisel, mis oleks võinud kahjustada liidu tootmisharu, selgus, et need ei ole piisavad, et kõrvaldada Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(110)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(111)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul ELi huvides. ELi huvide analüüs põhines kõikide huvide, kaasa arvatud ELi tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(112)

Liidu tootmisharu koosneb kolmest ELi tootjast, kelle tehased asuvad eri liikmesriikides ja kes annavad seoses samasuguse tootega tööd rohkem kui 600 inimesele.

(113)

Liidu tootmisharu on Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et enamik kahjunäitajaid näitasid vaatlusaluse perioodi vältel negatiivset suundumust. Mõju oli suur eelkõige liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajate, nagu rahavood, investeeringutasuvus ja tulusus osas. Leitakse, et kui meetmeid ei võetaks, ei oleks melamiinisektori taastumine piisav selleks, et liidu tootmisharu finantsolukord võiks paraneda.

(114)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab ELi turul tingimused kaubanduse tõhusaks arendamiseks nii, et melamiini hind kajastab erinevate koostisosadega kaasnevaid kulusid ning turutingimusi. Võib eeldada, et ajutiste meetmete kehtestamine ja selle sektori taastumine võimaldaks liidu tootmisharul saavutada mastaabisäästu ja säilitada seega oma turuosa ning sellel oleks positiivne lisamõju tootmisharu majanduslikule olukorrale ja tulususele.

(115)

Seetõttu jõuti järeldusele, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiina RVst pärit melamiini impordile oleks liidu tootmisharu huvides.

(116)

Kasutajate koostöö oli selle juhtumi uurimise käigus suhteliselt madal. Teadaolevatele kasutajatele ELi turul saadeti 44 küsimustikku ja saadi üksnes seitse piisavalt olulist vastust, mille alusel hinnata nende kasutajate majanduslikku olukorda ja ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise võimalikku mõju nende tegevusele. Koostööd tegevad kasutajad esindavad 10 % ELi tarbijatest.

(117)

Liidu tootmisharu väitis, et melamiini osa tootmiskuludest kasutajate sektoris on maksimaalselt 3 % ja keskmiselt 2 %. Kui see edasiste, ülejäänud uurimise käigus kasutajate valdustes toimuvatel kontrollkäikudel kinnitust leiab, piirduks kavandatud dumpinguvastaste meetmete mõju kasutajate sektoriga.

(118)

Vähestele kasutajatelt saadud vastustele tuginedes moodustaks melamiini osa kasutajate tootmiskuludest umbes 10 %. Meetmete võimalik mõju võib seega olla negatiivne, sõltuvalt nende tulususe tasemest, mida kasutajad selgelt ei avaldanud. Nagu eespool mainitud, tehakse ülejäänud uurimise ajal peamiste kasutajate valdustesse kontrollkäigud. Komisjon loodab ka, et kasutajate koostöö on edaspidi suurem.

(119)

Mõned huvitatud isikud arvasid veel, et kuna liidu tootmisharu turuosa on väga suur, siis võib käesoleval juhul olla dumpinguvastaste meetmete kehtestamise peamine tulemus liidu tootmisharu poolne melamiini hinna tõstmine meetmete kohaldamise järgselt.

(120)

Siiski leitakse, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes meetmete kehtestamata jätmine võib kaasa tuua uusi tootmise kärpeid teatavate liidu tootjate poolt ja see tekitaks teatavaid probleeme, nagu melamiini nappus ELi turul, mis on suurim melamiini turg maailmas.

(121)

Eelnevatele asjaoludele ja kaalutlustele toetudes leitakse, et uurimise praeguses etapis ei ole põhjendusi, mille alusel võiks järeldada, et ajutiste meetmete kehtestamisel oleks kasutajate sektori tegevusele ebaproportsionaalne mõju. Seega leitakse, et ei ole kaalukaid põhjuseid, mis räägiksid ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(122)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele ELi huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et kokkuvõttes puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit melamiini impordile kohaldatavate ajutiste meetmete kehtestamata jätmist.

(123)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ELi huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(124)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(125)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ELis seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Otsustati, et kasumi arvutamisel, mida võiks saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel, lähtutakse 2003. aastast, mis on ainus aasta, kui liidu tootmisharu kasumit teenis ja kui ELi turul ei olnud veel nii palju Hiina RVst pärit importi. Seega leitakse, et 5 %-list käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada.

(126)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 5 %-line kasumimarginaal tootmiskuludele.

(127)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus; selleks võrreldi Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate kehtestatud kaalutud keskmist impordihinda, mida oli impordikulude ja tollimaksude arvesse võtmiseks vajalikul määral kohandatud, mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ELi turul. Seejärel väljendati kõik selles võrdluses leitud erinevused protsendimäärana võrreldud tooteliikide keskmisest CIF-impordihinnast.

(128)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale.

(129)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks praeguse uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mida toodab mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(130)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ettenähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(131)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(132)

Kindlaksmääratud dumpingu- ja kahjumarginaalid on järgmised.

(133)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lisaks märgitakse, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused seoses käesoleva määrusega on esialgsed ning need tuleb lõplike järelduste kehtestamisel üle vaadata,

16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/27

(1)

17. veebruaril 2010 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tseoliit A pulbri impordi suhtes liitu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse peale, mille 4. jaanuaril 2010 esitasid Industrias Quimicas del Ebro SA, MAL Magyar Aluminium, PQ Silicas BV, Silkem d.o.o. ja Zeolite Mira Srl Unipersonale (edaspidi „kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, liidu tseoliit A pulbri kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitanud tootjatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivate tootjate rühmale Bosnias ja Hertsegoviinas, importijatele, kasutajatele ja muudele teadaolevatele asjaomastele isikutele ning Bosnia ja Hertsegoviina esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitajad, muud liidu tootjad, eksportivate tootjate rühm Bosnias ja Hertsegoviinas, importijad ja kasutajad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Liidu tootjate ja importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil teadaolevatel liidu tootjatel ja importijatel teatada endast komisjonile ja esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta (punkti 2.1. kohaselt) ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

(6)

Nagu märgitud allpool põhjenduses 16, esitasid kaheksa liidu tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon moodustas koostööd teinud liidu tootjatelt saadud teabe alusel valimi neljast liidu tootjast, kelle tootmise/müügi mahud on liidus suurimad.

(7)

Nagu märgitud allpool põhjenduses 20, esitasid üksnes kolm sõltumatut importijat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse, kuid üks importijatest ei importinud/tootnud vaatlusalust toodet. Arvestades importijate vähesust, ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõikidele muudele algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatanud äriühingutele, st eksportivate tootjate rühmale Bosnias ja Hertsegoviinas, neljale valimisse kuuluvale liidu tootjale ja kolmele sõltumatule importijale/kasutajale.

(9)

Vastused saadi eksportivate tootjate rühmalt Bosnias ja Hertsegoviinas, sh seotud äriühingutelt, neljalt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt ja kolmelt liidu sõltumatult importijalt/kasutajalt.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(11)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(12)

Kõnealune toode on tseoliit A pulber, mida nimetatakse ka tseoliit NaA pulbriks või tseoliit 4A pulbriks („vaatlusalune toode”), mida praegu deklareeritakse CN-koodi ex 2842 10 00 all.

(13)

Vaatlusalust toodet kasutatakse sideainena kuivade detergentide ja veepehmendajate tootmisel.

(14)

Leiti, et vaatlusalusel tootel, Bosnia ja Hertsegoviina siseturul müüdaval tootel ning liidu tootjate poolt liidus valmistataval ja müüdaval tootel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning põhiliselt sama kasutusotstarve, mistõttu neid peetakse samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(15)

Bosnia eksportivate tootjate rühm juhtis tähelepanu asjaolule, et nii Fabrika Glinice Birac AD kui ka temaga seotud äriühingu Alumina d.o.o. (nn Birac'i grupp) eksporditava vaatlusaluse toote tootmiskulud, tootmisprotsess ning kvaliteet erinevad teatavate liidu tootjate toodetava samasuguse toote vastavatest näitajatest. Lisaks väideti, et Birac'i grupi tootmisprotsess põhineb alumiiniumoksiidi tootmisel tekkival alumiiniumoksiidi sisaldaval vedelikul, mitte alumiiniumtrihüdraadil, samal ajal kui liidus kasutatakse vaatlusaluse toote valmistamiseks peamiselt hüdraadikristalle, mis viiakse tseoliidi suspensiooni saamiseks kuumutamise ja naatriumhüdroksiidi lisamise teel uuesti vedelasse olekusse. Eespool toodud argumentidest lähtuvalt märgitakse, et Birac'i grupi esitatud teave ei anna alust vaidlustada tuvastatud asjaolusid, mille kohaselt sõltumata mis tahes väidetavatest erinevustest tootmisprotsessis, kuludes või kvaliteedis on vaatlusalusel tootel samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning põhiliselt sama kasutusotstarve kui samasugusel tootel.

(16)

Kaheksa liidu tootjat, kes esindavad ligikaudu 50 % liidu tootjate müügimahust turul, vastasid algatamisteates osutatud väljavõttelise uuringuga seotud teabenõudele. Algselt valiti väljavõttelise uuringu jaoks viis suuremat liidu tootjat. Üks ettevõte otsustas siiski osalemisest loobuda. Niisiis moodustavad käesoleva uurimise valimi neli järelejäänud ettevõtet.

(17)

Nimetatud nelja tootja arvele langes uurimisperioodil ligikaudu 37 % liidu tootjate kogumüügist liidu turul ning üle 75 % väljavõttelise uuringu jaoks andmeid esitanud kaheksa tootja müügimahust. Need neli valimisse kaasatud tootjat loeti esindavat ühenduse kõiki tootjaid.

(18)

Bosnia eksportivate tootjate rühm väitis, et kolme liidu tootjat (MAL Magyar Aluminium, Silkem d.o.o. ja Industrias Quimicas del Ebro SA) tuleks käsitada koostööst hoidunutena. Väideti, et nimetatud äriühingud esitasid puudustele tähelepanu juhtivatele kirjadele mittekonfidentsiaalsed vastused mõned päevad pärast ettenähtud tähtaega. Eeltoodut arvestades märgitakse, et eespool nimetatud isikud esitasid teabe õigeaegselt ning ei takistanud ühelgi viisil uurimise edenemist ega poolte õiguste kaitsmist.

(19)

Samuti väideti, et üks liidu tootja (MAL Magyar Aluminium) ei märkinud väljavõttelist uuringut käsitlevas vastuses, et ta on seotud teise liidu tootjaga (Silkem d.o.o.). Viimast ei kaasatud uuringusse ega nimetatud ettevõtte MAL Magyar Aluminium vastuses küsimustikule. Seepärast väideti, et mõlemat nimetatud liidu tootjat tuleks käsitada kõnealuses uurimises koostööst hoidunutena. Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud kahe isiku seos oli kaebuse esitamise ajal komisjoni talitustele teada ning sellele osutati ühe isiku väljavõttelist uuringut käsitlevas vastuses. Lisaks selgus kõnealune seos äriühingu MAL Magyar Aluminium vastusest küsimustikule. Lõpuks tuleb rõhutada, et Silkem d.o.o. ja MAL Magyar Aluminium tegid uurimise käigus täiel määral koostööd. Silkem d.o.o. esitas valimi koostamise ajal andmed, kuid äriühingut valimisse ei kaasatud ja seega ei palutud tal ka küsimustikule vastata. MAL Magyar Aluminium ei pidanud äriühingut Silkem d.o.o. oma vastuses kajastama, sest viimane on iseseisev juriidiline isik.

(20)

Väljavõttelist uuringut käsitlevale teabenõudele algatamisteates vastasid üksnes kolm sõltumatut importijat. Hiljem selgus, et üks neist äriühingutest ei importinud ega ostnud vaatlusalust toodet. Seepärast otsustati, et sõltumatute importijate osas ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kontrollis komisjon kõigepealt, kas Birac'i grupi mõlema eksportiva tootja samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas kogu sellise müügi maht moodustas 5 % või rohkem vastava eksportmüügi kogumahust liitu. Leiti, et omamaine müük ei ole tüüpiline.

(22)

Seejärel uuris komisjon, kas kummagi eksportiva tootja omamaist müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi kasumlikust omamaisest müügist moodustas müük sõltumatutele klientidele.

(23)

Omamaiseid müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui konkreetse tooteliigi ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seetõttu määrati kindlaks kõigi uurimisperioodi jooksul omamaisel turul müüdud tooteliikide tootmiskulud.

(24)

Analüüs näitas, et mõlema eksportiva tootja kõik omamaised müügitehingud olid kasumlikud, st müügiühiku netohind ületas tootmise arvestatud ühikukulu.

(25)

Et omamaisel turul ei toimunud müük tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(26)

Normaalväärtuse arvutamiseks algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt liideti kantud müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida asjaomased koostööd tegevad eksportivad tootjad said samasuguse toote tavakaubanduse raames toimuvalt omamaiselt müügilt, nende keskmisele tootmiskulule uurimisperioodi ajal. Vajaduse korral korrigeeriti tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

(27)

Et kogu eksport liitu toimus seotud importija vahendusel, määrati ekspordihind kindlaks sõltumatutele klientidele kehtinud edasimüügihinna alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Esimeselt liidu sõltumatult ostjalt küsitud edasimüügihinda korrigeeriti, et võtta arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas tolli- ja muid makse, müügi-, üld- ja halduskulude mõistlikku marginaali ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskuludena kasutati seotud importija enda müügi-, üld- ja halduskulusid. Et sõltumatud importijad uurimise käigus koostööd ei teinud, loeti mõistlikuks kasumimarginaaliks 5 %, võttes aluseks uurimisperioodil vaatlusalust toodet samuti importinud kasutajatelt laekunud teabe.

(28)

Birac'i grupp väitis, et tema seotud importija funktsioonid sarnanevad pigem ekspordiosakonna kui importija funktsioonidele ning seepärast tuleks ekspordihind arvutada mitte algmääruse artikli 2 lõike 9, vaid algmääruse artikli 2 lõike 8 alusel ehk tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate ekspordihindade alusel. Sellega seoses märgitakse, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 määratakse ekspordihind sõltumatutele klientidele kehtiva edasimüügihinna alusel, kui vaatlusaluse toote müüb sõltumatutele klientidele edasi eksportivas riigis asuva eksportijaga seotud äriühing. Uurimise käigus selgus, et seotud äriühing asub liidus ning tegeleb muu hulgas ka Birac'i grupi toodetud vaatlusaluse tootega seotud tellimuste vormistamise ja arvete esitamisega. Lisaks leiti, et Birac'i grupp müüb vaatlusalust toodet liidus asuvale seotud äriühingule edasimüügiks ELi sõltumatutele klientidele. Seega tuleb väide tagasi lükata. Tuleb märkida, et teatavad seotud äriühingu tegevused enne importimist ei tähenda, et ekspordihinda ei võiks arvutada esimestele sõltumatutele klientidele kehtiva edasimüügihinna alusel, kui on tehtud artikli 2 lõike 9 kohased vajalikud kohandused.

(29)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Transpordi-, kaubaveo-, kindlustus-, panga-, pakkimis- ja laenukulusid kohandati asjakohaselt kõigil juhtudel, kui leiti, et need on põhjendatud, täpsed ja tõenditele tuginevad.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati mõlema eksportiva tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna omavahelise võrdluse alusel.

(31)

Kummagi eksportiva tootja dumpingumarginaali kaalumise aluseks võeti liitu eksporditud kogused ning saadi dumpingumarginaal, mis on väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist ja mis on Birac'i grupi puhul 28,1 %.

(32)

Kaebuse esitaja ning koostööd tegeva Bosnia ja Hertsegoviina eksportivate tootjate rühma esitatud teabe põhjal ei ole Bosnias ja Hertsegoviinas teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seega peaks Bosnia ja Hertsegoviina puhul kehtestatav üleriigiline dumpingumarginaal olema võrdne ainsa koostööd tegeva Bosnia ja Hertsegoviina eksportivate tootjate rühma puhul kehtestatud dumpingumarginaaliga.

(33)

Tuleb rõhutada, et käesoleval juhul on tegemist üksnes ühe Bosnia eksportiva tootjaga (Birac'i grupp). Et kaitsta ettevõtja omandiga seotud teavet, ei ole võimalik esitada täpseid arve impordimahtude, impordihindade, turuosade ja liidu tootmise kohta. Sellistel asjaoludel esitatakse näitajad indekseeritud kujul või vahemikena.

(34)

Vastavalt jaole 3.1 eespool moodustavad kõnealused neli valimisse kaasatud liidu tootjat algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses liidu tootmisharu ning nende puhul kasutatakse edaspidi viidet „liidu tootmisharu”.

(35)

Uurimise algetapis lähtuti liidu tarbimise arvutamisel kaebuses esitatud arvnäitajatest, millele lisandusid uurimisega seotud tootjate ja importijate/kasutajate esitatud kontrollitud näitajad. Kõnealused andmed saadeti kõigile huvitatud isikutele arvamuse avaldamiseks. Liidu tarbimist käsitlevate andmete vaidlustamiseks märkusi ei esitatud.

(36)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti seega aluseks liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote müügimaht liidus, muude teadaolevate liidu tootjate toodetud samasuguse toote müügimaht liidus ning kolmandatest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi maht.

(37)

Selle põhjal oli tarbimine liidus järgmine:

(38)

Vaatlusalusel perioodil vähenes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine liidus 7 %. See näitab, et kasutajad vähendavad järk-järgult vaatlusaluse toote hulka olulisemates toodetes, nagu detergendid. Ühtlasi näitab see, et kõnealuses kasutusvaldkonnas kasvab selliste toodete hulk, mis ei sisalda tseoliiti.

(39)

Vaatlusaluse toote impordi maht kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 359 %.

(40)

Ajavahemikul 2005–2008 oli keskmine impordihind stabiilne ning kasvas ligikaudu 10 % uurimisperioodi jooksul. See tulenes peamiselt olukorra paranemisest ELi turul, mis võimaldas kõikidel vaatlusaluse toote tootjatel hinda tõsta.

(41)

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa peaaegu neljakordistus vaatlusalusel perioodil ning uurimisperioodil moodustas see 10–15 %.

(42)

Hinna allalöömise analüüsimise eesmärgil võrreldi Bosnia eksportiva tootja impordihindu liidu tootmisharu hindadega uurimisperioodil, võttes aluseks võrreldavad toote keskmised hinnad. Liidu tootmisharu hindu korrigeeriti vastavalt tehasest hankimise netotasandile ja võrreldi impordi CIF-hindadega. Tollimakse arvesse ei võetud, sest Bosnia eksportiva tootja suhtes kohaldati uurimisperioodil 0 %-list soodusmäära.

(43)

Tulemuseks saadud kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal protsendina liidu tootmisharu hindadest oli 20–25 %.

(44)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(45)

Makromajanduslikke elemente (toodang, tootmisvõimsus, müügimahud, turuosa jne) iseloomustavad näitajad põhinevad komisjoni talituste määratud ja põhjenduse 35 kohaselt huvitatud isikutele arvamuse avaldamiseks saadetud andmetel. Näitajate kaupa esitatud andmed esindavad kõiki liidu tootjaid. Kui kasutatakse kõigi liidu tootjatega seotud andmeid, viidatakse tabelites allikana makroandmetele. Muude näitajate aluseks on valimisse kaasatud tootjate esitatud kontrollitud andmed. Neile näitajatele viidatakse kui mikroandmetele. Makroandmete osas väitis Bosnia eksportiv tootja, et toote klassifitseerimiseks kasutatava CN-koodiga seotud lahknevuste tõttu ei ole andmed tõenäoliselt usaldusväärsed. Sellega seoses märgitakse, et väidetavad lahknevused CN-koodide puhul ei mõjuta ühelgi viisil kahjunäitajaid. Tuletatakse meelde, et avaldatud algatamisteade sisaldas vaatlusaluse toote määratlust. Määratlus on selge ja peaks välistama väärtõlgendused. Huvitatud isikutel paluti anda teavet toote määratluse põhjal CN-koodidest sõltumata, sest algatamisteate kohaselt on CN-kood üksnes informatsiooniks. Lisaks juhitakse tähelepanu asjaolule, et Bosnia eksportiv tootja ei ole vaidlustanud liidu tarbimist käsitlevat teavet. Suurem osa impordialasest teabest tuletati vahetult Bosnia eksportiva tootja andmetest; ülejäänud teave oli seotud väikesemahulise impordiga muudest riikidest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et andmete väidetavalt puuduva usaldusväärsuse toetuseks ei esitatud konkreetseid tõendeid, tuli väide tagasi lükata.

(46)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 14 %. Aastatel 2008–2009 lõpetas üks liidu tootjatest (Sasol Italy SpA) tootmise täielikult. Lisaks lõpetas Henkel AG tseoliidi suspensiooni tootmise (see ei ole vaatlusalune toode, vaid vedelas olekus aseaine). Selline areng parandas mõningal määral ülejäänud tootjate olukorda.

(47)

Vaatamata eespool nimetatud muutustele jäi tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks (lähtudes tootmisharu poolt tavapäraselt kasutatavast arvutusmeetodist). Kuid valimisse kaasatud tootjate kontrollimine näitas, et kõnealuse tootmisharu tootmisvõimsuse arvutamise tulemus võib varieeruda sõltuvalt vaatlusaluse toote ja muude samade vahenditega toodetavate toodete edust turul.

(48)

Tootmisvõimsuse rakendusastme näitajatest eespool nähtub 14 %-line langus. Lisaks näitab teatavat ülevõimsust see, et ühelgi juhul ei saavutatud 80 % taset. Seda küsimust käsitletakse üksikasjalikumalt põhjusliku seose alajaotuses.

Varud

(49)

Liidu tootmisharu varud olid väikesed ja stabiilsed kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Samasuguse toote tootmine oli kavandatud nõudmisele vastavalt ning varud hoiti võimalikult väikesed. Seega ei olnud varud uurimise käigus oluline tahk.

Müügimaht ja turuosa

(50)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 18 %.

(51)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %.

Müügihinnad

(52)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind sõltumatutele klientidele ELis tõusis vaatlusalusel perioodil 21 %. See tulenes suurel määral toorme ja energiahindade tõusust ning seetõttu ei peeta sellist näitajat omaette võetuna oluliseks.

Kasumlikkus

(53)

Liidu tootmisharu kasumlikkus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul väike. Selle põhjus oli tootmisharu suutmatus hindu tõsta (mille tagamaid on selgitatud põhjuslikku seost käsitlevas jaos allpool) ning eelkõige dumpinguhinnaga impordi kasv. Samuti tulenes see madalast tootmisvõimsuse rakendusastmest, mida on selgitatud põhjenduses 47.

(54)

Ajavahemikul 2005–2008 vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus olulisel määral ning 2008. aastal muutus tootmisharu kahjumlikuks. Vaatlusaluse perioodi jooksul saavutati parimad tulemused uurimisperioodil, kuid samas jäid need ikkagi nõrgemaks kui 5,9 %-line kasum, mida tootmisharu oleks võinud teenida dumpinguhinnaga impordi puudumisel (vt põhjendus 67 allpool).

(55)

Eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu kasumlikkus oli 2009. aastal hea. Selle kinnituseks tõendeid ei esitatud, vaid viidati pigem täpsustamata „avalikult kättesaadavale teabele”. Valimisse kaasatud tootjad väitsid, et 2009. aastal saavutatud kasumimäär oli ühekordne ning ei ole jätkusuutlik, kui arvestada Bosnia eksportivate tootjate jõulist turule sisenemist suurte koguste ja madalate dumpinguhindadega. Valimisse kaasatud tootjad väitsid, et tõenäoliselt langeb 2010. aasta kasumlikkus tagasi 2008. aasta tasemele.

(56)

Komisjoni talitused uurisid eespool esitatud väiteid. Uuriti eelkõige toormehinna ja müügikulude arengut ning asjaomastes lepingutes kajastuvaid hindu. Leiti, et liidu tootmisharu toetasid 2009. aastal teatavad ajutised asjaolud, mis suurendasid selle kasumlikkust vaatamata dumpinguhinnaga impordi suurele mahule:

(57)

Seega viitas kasumimarginaali muutumine ikkagi kahjule, sest dumpinguhinnaga impordita oleks kasum olnud tunduvalt suurem.

Investeeringud, investeeringutasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime

(58)

Bosnia eksportiv tootja väitis, et vaatlusalusel perioodil oli investeeringutase madal; samas oli liidu tootmisharu sõnul tulu netovaralt liiga väike, et põhjendada suuremahulist investeerimist vaatlusalusesse tootesse.

(59)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse liidu tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute arvestusliku puhasväärtuse suhtena, järgib eespool osutatud kasumlikkuse suundumust. Tuleks märkida, et asjaomane netovara oli juba suurel määral alla hinnatud.

(60)

Ka liidu rahavoogude kasumlikkuse puhul on täheldatav eespool osutatud suundumus. 2008. aastal oli olukord rahavoogude osas tõsine, sest lisaks kahanenud müügimahtudele tuli tootjatel toorme hankimisel endiselt täita oma lepingulisi kohustusi.

(61)

Kapitali kaasamise võimet liidu tootmisharu probleemiks ei pidanud.

Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(62)

Kõigi samasuguse toote valmistamisega seotud liidu tootjate töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil koos tootmis- ja müügimahtude kahanemisega. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas, mis näitab inflatsiooni suurenemist.

(63)

Tootlikkus väljendatuna toodangus töötaja kohta langes vaatlusalusel perioodil 14 %, kusjuures müügimaht vähenes tööhõivega võrreldes rohkem. Selline negatiivne suundumus tähendab tõenäoliselt töökohtade kadu ka edaspidi.

(64)

Asjaomasest riigist pärineva dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ELi turule tähtsusetuks pidada.

(65)

Vaatlusalusel perioodil kandsid liidu tootjad olulist kahju seoses mahtude vähenemisega, mida toodangu, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügikoguste, turuosa, tööhõive ja tootlikkuse suundumuse analüüsi tulemused selgelt näitavad.

(66)

Ka hindade ja kasumlikkusega seoses võib täheldada kahju. Analüüsi muudab aga keerukaks toorme ja energiahindade tõus, mis mõjutas vaatlusaluse toote hinda. Ajavahemikul 2005–2008 vähenesid samuti kasumlikkus, rahavood ja investeeringutasuvus. Tootmisharu jaoks oli eriti raske aasta 2008, sest äriühingud olid seotud toormelepingutega, olles kaotanud üle 20 % müügimahust.

(67)

2009. aastal muutus olukord turul kergemaks ning hinnatõus suurendas ka kasumit. Kuid oli selge (vt põhjendus 56), et see oli ajutine leevendus ning et tõenäoliselt 2009. aasta turuseis ei kordu. Siiski tuleks märkida, et isegi 2009. aastal ei küündinud kasumimäär 5,9 %-ni, mida peetakse kõnealuse tootmisharu puhul tavapäraseks.

(68)

Kahju hinnati kogu liidu ulatuses (makromajanduslikud näitajad), kuigi mõnede näitajate puhul tehti seda üksnes valimisse kaasatud tootjate puhul (mikromajanduslikud näitajad). Mikro- ja makromajanduslike näitajate puhul märkimisväärseid erinevusi ei tuvastatud.

(69)

Eespool kirjeldatut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et suurem osa liidu tootmisharust on kandnud kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(70)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist on põhjustanud liidu tootmisharule kahju niisuguses ulatuses, mida võiks käsitada olulisena. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(71)

Vaatlusalusel perioodil kasvas import asjaomasest riigist peaaegu 400 % ning selle turg laienes märkimisväärselt – algselt alla 5 %-lt kuni 10–15 %-ni. Samal ajal toimus otsene ja võrreldav majandusolukorra halvenemine liidu tootmisharu puhul, mis on ELi turul ainus arvestatav osaline, sest import muudest allikatest on ebaoluline.

(72)

Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasv toimus samal ajal, kui ELi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %.

(73)

Uurimisperioodil alandas dumpinguhindadega impordi suurenenud maht liidu tootmisharu hindu 20–25 %. Seega võib põhjendatult järeldada, et 2008. ja 2009. aasta hinnalanguse põhjustas kõnealuse impordi kasv hanketurul. Dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele võimendas asjaolu, et enamik müügist toimus aastaste lepingute alusel. Seega võidi dumpinguhinnaga Bosnia importi kasutada suurte müügimahtude puhul hinnatõusu allasurumiseks vaatamata toormehindade kasvule. 2009. aastal leevendus olukord teataval määral, kuid mitte piisavalt, et võimaldada tootmisharul tervikuna taastada tavapärane kasumimäär 5,9 %.

(74)

Pidades silmas selgelt tuvastatud ajalist kokkulangevust järgmiste tegurite vahel, milleks on ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi järsk tõus selliste hindade juures, mis löövad alla liidu tootmisharu hinnad, ning teiselt poolt liidu tootmisharu müügi- ja tootmismahu ning turuosade vähenemine ja hinnalangus, järeldatakse esialgu, et dumpinguhinnaga import mängis liidu tootmisharule kahju tekitamises otsustavat rolli.

(75)

Kõigi liidu tootjate ekspordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil, kuid moodustas tootmisest keskmiselt vaid ligikaudu 10 %. Valimisse kaasatud tootjate eksport kasvas ja tegi osaliselt tasa ELi müügimahtude kao.

(76)

Seega aitas liidu tootjate ekspordijõudlus liidu tootmisharul oma tegevust jätkata ega olnud osaline sellele tekitatud olulises kahjus.

(77)

Import kolmandatest riikidest oli vaatlusalusel perioodil ebaoluline ning ei saanud kaasa aidata liidu tootmisharule olulise kahju tekitamisele. Bosnia eksportiv tootja väitis, et liidu tootjate turuosa on vähenenud impordi tõttu Hiinast ja Koreast, kuid import neist riikidest oli marginaalne ning seega ei toeta faktid esitatud väidet.

(78)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine ligikaudu 24 000 tonni (7 %) võrra, mis näitab, et detergenditööstus hakkas oma toodete koostises vaatlusaluse toote asemel üha rohkem kasutama alternatiivseid aineid. Eksportiv tootja väitis, et see tõi kaasa „küllastunud varud, tühistatud tellimused ja vähenenud kasumi”.

(79)

Tuleks ka märkida, et kaks ELi turul tegutsenud tootjat lõpetasid vaatlusaluse perioodi lõpupoole tootmise ning seega on tootmisvõimsuses toimunud kohenemine tarbimise vähenemisega. Nagu on selgitatud ka põhjenduses 49, on varud endiselt väikesed ja stabiilsed, st tootmine on kohenenud väiksema tarbimisega.

(80)

Kuigi ei saa välistada võimalust, et tarbimise vähenemisel oli oma osa liidu tootjate kantud kahjus, ei saa seda mõjurit oluliseks pidada.

(81)

Eksportiv tootja väitis, et kahju põhjustas REACH-õigusaktidega sätestatud nõuete järgimine. Kuid nagu on selgitatud põhjenduses 58 ning arvestades vaatlusaluse perioodi jooksul vaatlusalusesse tootesse tehtud investeeringute määra, ei saanud nimetatud tegur tekitada nimetamisväärset kahju. Lisaks on REACH-õigusaktidega seostatavad kulud olnud mõõdukad.

(82)

Teatavate isikute väitel aitasid kasvanud toorme- ja energiahinnad kaasa kahju tekkimisele. Nimetatud hinnad kasvasid tõepoolest märkimisväärselt ja peamiselt 2008. aastal. Kahtlemata oli sellel kõnealuse aasta jooksul teatav mõju kasumlikkusele, sest samal ajal vähenesid ka müügimahud. Mingil määral kajastus siiski energiahindade kasv müügihindades (vt põhjendus 52), kuigi dumpinguhinnaga impordi mõju pärssis piisavat hinnakasvu.

(83)

Seega võib järeldada, et toorme- ja energiahindade kasv kahju tekkimist ei mõjutanud.

(84)

Liigse tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse madala rakendusastmega seotud küsimusi käsitleti põhjenduses 46. Tootmisvõimsuse mõju kasumlikkusele tuleb vaadelda nii tootmisharu struktuurilist eripära kui ka dumpinguhinnaga importi silmas pidades. Kasumlikkust mõjutavad suured püsikulud, mida oleks võimalik katta, kui tootmisvõimsuse rakendusaste oleks kõrgem.

(85)

Liigse tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse madala rakendusastmega seotud probleemidega võib osaliselt põhjendada liidu tootjate negatiivseid näitajaid, kuid need ei seleta 2009. aastal toimunud tootmise, müügimahtude ja turuosa suuremahulist vähenemist. Seega ei kõrvalda need ilmselgelt dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(86)

Teatavate huvitatud isikute väitel oli kahju osaliselt tingitud ka ülemaailmsest krediidikriisist ja üldisest majanduskriisist. 2008. ja 2009. aastal ehk siis kriisiaastatel vaatlusaluse toote tarbimine tõepoolest vähenes.

(87)

See ei ole aga põhjendus, miks liidu tootjate turuosa vähenes märkimisväärselt 2009. aastal, kui Bosnia impordi turuosa kasvas ja lõi ELi hinnad rohkem kui 20 % alla. Kuigi tarbimise vähenemine 2008. ja 2009. aastal mõjutas juba iseenesest liidu tootmisharu, oli Bosniast ja Hertsegoviinast pärit impordi järsul kasvul tunduvalt suurem mõju liidu tootmisharu müügimahtudele ja hindade allalöömise tõttu ka hinnatasemele. Seega ei kaotanud kriis dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(88)

Kuigi uurimisperioodil valmistas vaatlusalust toodet üle 10 äriühingu, moodustasid peamise toodet kasutava tootmisharu (detergendid ja veepehmendajad) tegelikult neli suurt gruppi (Reckitt Benckiser, Henkel, Proctor & Gamble ja Unilever). Kahe peamise koostööd tegeva kasutaja arvele langes ligi 40 % vaatlusaluse toote hankemahust ELis. Kasutades tsentraliseeritud hankeid, suudavad nimetatud neli gruppi tõepoolest vaatlusaluse toote hinna madala hoida.

(89)

See ei ole aga uus nähtus, vaid on eksisteerinud juba aastaid. Niisiis ei ole sellega võimalik põhjendada tootmise, müügimahtude ja turuosa olulist vähenemist 2009. aastal. Seega ei kaota see ilmselgelt dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(90)

Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, võib teha esialgse järelduse, et liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjus oli vaatlusalune dumpinguhinnaga import.

(91)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti veel mitmeid asjaolusid, kuid ükski neist ei seleta 2008. ja 2009. aastal toimunud märkimisväärset turuosa, tootmis- ja müügimahtude vähenemist, mis langes ajaliselt kokku dumpinguhinnaga impordi suurenemisega.

(92)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Bosniast ja Hertsegoviinast pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(93)

Komisjon uuris, kas kahjustava dumpingu olemasolu kohta tehtud esialgsetest järeldustest hoolimata on olemas kaalukaid põhjusi, mille alusel võiks järeldada, et antud konkreetsel juhul ei ole meetmete kehtestamine liidu huvidega kooskõlas. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõigi esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõigile kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(94)

Kahju analüüs on selgelt näidanud, et dumpinguhinnaga import on tekitanud kahju liidu tootmisharule. Dumpinguhinnaga impordi suurenemine viimastel aastatel tõi endaga kaasa müügimahu vähenemise liidu turul ning liidu tootmisharu turuosa vähenemise. See takistas liidu tootmisharu saamast kasumit samal määral kui muude toodete puhul.

(95)

Uurimine on näidanud, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa mis tahes suurenemine toimus otseselt liidu tootmisharu arvelt. Vaatamata ümberkorraldustele liidu tootmisharus (kaks ettevõtet lõpetasid tootmise) ei ole olukord paranenud. Sellega seoses tuleb märkida, et tseoliit A pulber on valimisse kaasatud äriühingute käibes oluline toode, moodustades 30 % müügikäibest. Meetmete kehtestamiseta halveneks liidu tootmisharu olukord veelgi. Meetmete kehtestamisega taastatakse kahju tekkimist välistava tasemega impordihinnad, mis võimaldab liidu tootmisharul konkureerida õiglastes kaubandustingimustes.

(96)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(97)

Meetmete tõenäolist mõju importijatele on kaalutud vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2. Sellega seoses tuleb märkida, et endast teatanud sõltumatud importijad olid ühtlasi ka kasutajad. Seepärast on nendega seotud analüüs esitatud kasutajate huve käsitlevas jaos.

(98)

Tarbijaorganisatsioonid ei esitanud pärast käesoleva menetluse algatamisteate avaldamist mingeid märkusi. Sellepärast piirdub analüüs meetmete mõjuga kasutajatele.

(99)

Küsimustikud saadeti kaheksale teadaolevale kasutajale, ent arvessevõetavaid märkusi saadi üksnes kahelt. Seega põhineb liidu huvide analüüs kahe üsna suure (kokku ligi 40 % liidu tarbimisest) kasutaja vastustel.

(100)

Need kaks koostööd tegevat liidu kasutajat on liidu detergentide ja veepehmendajate turul peamised osalejad. Mõlemad olid meetmete kehtestamise vastu.

(101)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et vähem kui kolmandiku koostööd tegevate liidu kasutajate tarbimisest moodustab Bosnia eksportivalt tootjalt pärit import. Ülejäänu kaetakse liidu tootjate hangetega, mis ongi koostööd tegevate kasutajate esmane tarneallikas. Arvestades liidu tootjate madalat tootmisvõimsuse rakendusastet (vt põhjendused 47 ja 48 eespool), on selge, et mis tahes meetmete kehtestamine ei tohiks põhjustada tarnete nappust ega sellest tulenevat hinnatõusu.

(102)

Lisaks eelöeldule tundub, et liidu vaatlusalust toodet kasutav tootmisharu on hakanud kaaluma Hiinast importimise võimalust. Sellise võimaluse olemasolu ja usaldusväärsus näitab, et mis tahes meetmete kehtestamine ei põhjustaks ühelgi juhul vaatlusaluse toote puudust.

(103)

Samuti pöörati tähelepanu vaatlusalust toodet sisaldavate lõpptoodete protsendimäärale käibes. Sellega seoses märgitakse, et mõlemal juhul on asjaomaste toodete osakaal ettevõtete käibes alla 10 %.

(104)

Uuriti ka vaatlusaluse toote protsendimäära lõpptoodetes. Uuringu käigus tehti kindlaks, et üldiselt on see väga väike (keskmiselt alla 5 % kogukulust) ja seepärast ei kujuta vaatlusalune toode endast eriti olulist lõpptoote kuluosa.

(105)

Lisaks uuris komisjon, kas meetmete kehtestamisel oleks kõnealuse kahe kasutaja finantsolukorrale oluline negatiivne mõju. Komisjon lähtus kahest võimalikust stsenaariumist – halvim võimalik ja rohkem tõenäoline.

(106)

Halvimal võimalikul juhul eeldatakse, et nii impordihinnad kui ka liidu hinnad tõusevad tollimaksu võrra. See suurendaks kasutaja kulu keskmiselt vähem kui 2 %.

(107)

Seda olukorda tuleks võrrelda koostööd tegevate liidu kasutajate kasumimääradega. Kasutaja kasumlikkus vaatlusalust toodet sisaldavate toodete osas on ligikaudu 11 % ja kõigi toodete osas üle 20 %. Arvestades selliseid kasumimäärasid, ei mõjutaks isegi nii impordihindade kui ka liidu hindade suhtes täiel määral rakendatavad meetmed ebaproportsionaalselt kõnealuste isikute finantsolukorda.

(108)

Palju tõenäolisema stsenaariumi kohaselt looks meetmete kehtestamine olukorra, kus kasvaksid üksnes Bosniast ja Hertsegoviinast pärit impordi hinnad ning liidu tootmisharu saaks kasu suuremast mastaabisäästust. Nagu on selgitatud eespool, on vaatlusaluse toote hankevõimalused ELis täiesti piisavad, sest enamik liidu tootjaid ei kasuta kaugeltki kogu oma tootmisvõimsust.

(109)

Samuti tuleks märkida, et uurimise käigus tuvastati võimalikud vaatlusalust toodet asendavad tooted. On selge, et nii koostööd tegevad kui ka sellest hoiduvad kasutajad toodavad lisaks detergente, mis ei sisalda vaatlusalust toodet. Selle tõenäolisema stsenaariumi puhul kasvavad koostööd tegevate kasutajate kulud vaid protsendi murdosa võrra. Teisisõnu – kasumlikkuse näitajaid arvestades on meetmete rakendamise mõju kasutajatele ebaoluline.

(110)

Eespool öeldu põhjal on selge, et meetmete kehtestamisel ei oleks kasutajatele märkimisväärset mõju ning seega on äärmiselt ebatõenäoline isegi tarbijahinna tõus.

(111)

Üldiselt eeldatakse, et liidu tootmisharu seisund võimaldab tal meetmetest kasu saada. Ennekõike saadakse kasu suuremast mastaabisäästust, sest tänu suuremale tootmis- ja müügimahule oleks tootmisvõimsuse rakendamine parem.

(112)

Eespool öeldut arvestades tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes Bosniast ja Hertsegoviinast ei mõjuta olulisel määral liidu kasutajaid ning on üldiselt liidu huvides.

(113)

Võttes arvesse eespool tehtud järeldusi dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada Bosniast ja Hertsegoviinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutised meetmed, et vältida edasise kahju tekkimist liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tõttu.

(114)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad selleks, et kõrvaldada liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale.

(115)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 5,9% käibest. See oli liidu tootmisharu kõigi toodete, sh vaatlusaluse toote kasumimäär uurimisperioodil. Kui võtta arvesse, et dumpinguhinnaga import mõjutas vaatlusaluse toote kasumlikkust, on selge, et nimetatud kasumimäär on mõistlik ja mitte liiga kõrge. Kaaluti ka liidu tootmisharu poolt aastatel 2005–2007 saavutatud kasumimäära kasutamist, kuid ettevõtete samasuguste toodete kasumimäär oli madal ning seda ei peetud elujõulisele tootmisharule tüüpiliseks. See tulenes asjaolust, et Bosnia import lõi kõnealuse kolme aasta jooksul liidu tootmisharu hinnad alla 10–20 %, ning see erinevus etendas aastalepingute üle peetavatel läbirääkimistel olulist rolli. Niisiis ei saa nimetatud kasumimarginaale pidada ELi turu tavatingimustes tüüpilisteks. Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks liideti eespool nimetatud kasumimarginaal tootmiskuludele.

(116)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu samasuguste toodete mittekahjustava müügihinnaga liidu turul. Selles võrdluses kindlakstehtud erinevus väljendati protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast. Sel viisil arvutatud hindade allalöömise marginaal oli 31,5 %.

(117)

Eespool öeldut arvestades ning kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 leitakse, et Bosniast ja Hertsegoviinast pärit impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed tuvastatud dumpingumarginaali tasemel.

(118)

Eelneva alusel peaks Bosnia ja Hertsegoviina puhul kehtestatav ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr olema 28,1 %.

(119)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva määruse eesmärkidel tollimaksu kehtestamise kohta tehtud järeldused on esialgsed ning võivad vajada läbivaatamist lõpliku tollimaksu kehtestamiseks,

16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/44

16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/46

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 5 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. novembrist 2010 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/49

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11 turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1029/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/51

(1)

Poola ametiasutused teatasid 27. märtsi 2008. aasta kirjaga ettevõtja PZL Hydral S.A. (edaspidi „PZL Hydral”) ümberkorralduskavast. Komisjon nõudis 6. mai 2008. aasta kirjaga täiendavat teavet. 4. juuni 2008. aasta kirjas palusid Poola ametiasutused pikendada vastamistähtaega 27. juunini 2008; komisjon andis selleks nõusoleku 10. juuni 2008. aasta kirjas. Poola ametiasutused esitasid ümberkorralduskava kohta täiendava teabe 7. juuli 2008. aasta kirjaga.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus (ametlik uurimismenetlus) algatati 10. septembril 2008. Ametlikku uurimismenetlust laiendati hiljem 12. novembri 2008. aasta otsusega.

(3)

Poola esitas oma märkused 14. oktoobril ja 22. detsembril 2008 ning täiendava teabe 7. aprillil 2009. Kolmandad isikud komisjonile märkusi ei esitanud.

(4)

Kohtumised Poola ametiasutustega toimusid 27. aprillil ja 14. oktoobril 2009 ning 12. veebruaril 2010. Komisjon küsis 18. detsembril 2009 täiendavat teavet. Komisjon ja Poola ametiasutused vahetasid elektronkirju ning Poola ametiasutused esitasid elektronkirjadega täiendava teabe järgmistel kuupäevadel: 20. oktoobril 2009, 23. novembril 2009, 15. detsembril 2009, 13. jaanuaril 2010, 16. jaanuaril 2010, 9. veebruaril 2010, 10. veebruaril 2010, 26. veebruaril 2010, 1. märtsil 2010, 3. märtsil 2010, 4. märtsil 2010, 19. märtsil 2010, 5. mail 2010, 12. mail 2010, 20. mail 2010, 28. mail 2010, 3. juunil 2010, 4. juunil 2010, 7. juunil 2010, 8. juunil 2010, 9. juunil 2010, 17. juunil 2010, 23. juunil 2010, 24. juunil 2010, 28. juunil 2010, 7. juulil 2010, 8. juulil 2010, 9. juulil 2010, 12. juulil 2010 ja 13. juulil 2010.

(5)

PZL Hydral asutati 1946. aastal riigiettevõttena. Tegemist on suurettevõttega, mis kuni 2008. aastani spetsialiseerus tsiviil- ja sõjaliseks otstarbeks kasutatavate tööstuslike hüdraulikaseadmete tootmisele, igat tüüpi lennukimootorite elektrooniliste hüdromehhaaniliste kütuse reguleerimissüsteemide, õhusõidukite hüdrauliliste kontrollsüsteemide ning helikopterite hüdraulikaseadmete projekteerimisele, tootmisele ja hooldusele. Alates 2008. aastast tegutseb PZL Hydral kontserni emaettevõtjana ega tegele enam ise tööstustegevusega.

(6)

2003. aastal omandas riigile kuuluv tööstusarengu agentuur (edaspidi „ARP”) rahandusministeeriumilt 80,94 % äriühingu PZL Hydral aktsiatest (1 284 686 aktsiat). Täiendavalt andis rahandusministeerium ARP-le üle aktsiaid 2005. aastal (499 103 aktsiat), suurendades ARP osaluse 87,39 %-ni, 2007. aastal (64 374 aktsiat), suurendades osaluse 90,54 %-ni, ja 12. jaanuaril 2010 (38 399 aktsiat), suurendades osaluse 92,42 %-ni. Kõik tehingud toimusid sümboolse tasu, 1 Poola zloti eest. Alates 12. jaanuarist 2010 on ARP omanduses 18 886 562 aktsiat nimiväärtusega 18 865 620 Poola zlotti. Ülejäänud aktsiad (7,58 %) nimiväärtusega 1 547 210 Poola zlotti on praegu töötajate omanduses.

(7)

2007. aastal oli PZL Hydralil valitsev mõju järgmiste tütarettevõtjate üle: Zakład Odlewniczy „Hydral” Sp. z o.o., mille peamine tegevusala on terasest osade valu ja töötlemine, Zakład Cieplowniczy Term „Hydral” Sp. z o.o., mis toodab ja müüb soojusenergiat, Przedsiębiorstwo Usługowo Handlowe Zakład Produkcji Hydrauliki „Hydral” Sp. z o.o., mis toodab ventiile ja hüdraulilisi jaotureid, töötleb metallseadmeid ning remondib hüdraulilisi masinaid ja seadmeid, ning PZL Wrocław Sp. z o.o. (edaspidi „PZL Wrocław”). Lisaks oli PZL Hydrali valitseva mõju all veel kaks äriühingut, mis on praegu likvideerimisel. 2006. aasta lõpus oli kontsernil kokku 795 töötajat.

(8)

PZL Wrocław asutati 2004. aastal täielikult äriühingu PZL Hydral omanduses oleva tütarettevõtjana, et luua tegutsev äriühing, mis võtaks üle PZL Hydrali tootmispoole, võimaldades viimasel tegutseda valdusettevõtjana ja juhtida kontserni PZL Hydral ümberkorraldamist.

(9)

PZL Hydral andis osa PZL Wrocławi varast PZL Wrocławile üle, tehes kas mitterahalise sissemakse PZL Wrocławi aktsiakapitali või PZL Hydrali raamatupidamisesarvestuses kajastatud müügitehingu 2004. aasta bilansilise väärtuse alusel, nagu on näidatud tabelis 1.

Tabel 1.

Vara üleandmine mitterahalise sissemaksena või müügitehinguga (Poola zlottides)

(10)

Materiaalne põhivara, mille PZL Wrocław ettevõtjalt PZL Hydral omandas, anti üle kas mitterahalise sissemaksena PZL Wrocławi aktsiakapitali või müügitehinguga, nagu on näidatud tabelis 2. Mõlemal juhul põhines tehingu väärtus sõltumatu eksperdi hinnangul. Põhivara üleandmisel oli see juba koormatud kinnisvara hüpoteekidega summas 142,558 miljonit Poola zlotti järgmiste avalik-õiguslike võlausaldajate kasuks: sotsiaalkindlustusamet, Alam-Sileesia piirkondlik maksuamet ja Wrocławi linnanõukogu.

Tabel 2.

Kinnisvara üleandmine (Poola zlottides)

(11)

PZL Hydral andis 31. detsembril 2007 PZL Wrocławile üle vahendid nimiväärtusega 918 900 Poola zlotti, tehes sissemakse PZL Wrocławi aktsiakapitali.

(12)

Ülejäänud vara, mille PZL Hydral andis PZL Wrocławile üle ajavahemikul 17. jaanuarist 2006 kuni 27. aprillini 2010, müüdi selle arvestusliku väärtuse alusel ja tegemist oli ehitusjärgus oleva varaga, mis ei olnud koormatud pandi ega hüpoteegiga.

(13)

PZL Hydralilt PZL Wrocławile ajavahemikul 2004–2010 üle antud vara koguväärtus oli 44 708 791,02 Poola zlotti.

(14)

PZL Hydrali viis 2008. aastal PZL Wrocławisse üle 559 töötajat ja 2009. aastal 37 töötajat.

(15)

PZL Wrocław toodab osasid õhusõidukitele, mida kasutavad Poola relvajõud (kuni 2007. aasta lõpuni tootis neid PZL Hydral), ning hooldab ja remondib Poola sõjaväe kasutatavaid seadmeid. Sõjalised tooted sertifitseeritakse vastavalt toote tüübile kooskõlas Poola relvajõudude tehniliste nõuetega. Igas etapis koostatakse eraldi dokumendid ja toodete (ning nendega seotud hooldusteenuste) üle teostab järelevalvet sõjaväe alaline esindaja.

(16)

Praegu tegutseb PZL Wrocław tegevusloa nr B-007/2007 alusel, mille sise- ja haldusminister väljastas 17. jaanuaril 2007 äritegevuseks järgmistes valdkondades:

(17)

PZL Wrocławil on järgmised sertifikaadid:

(18)

Poola ametiasutused teatasid komisjonile, et PZL Hydrali (ja praegu PZL Wrocławi) tootesarjal on oluline osa majandusarengu kavades, mille Poola valitsus võttis vastu 1995. aastal ajavahemikuks 1996–2000 ja 2000. aastal ajavahemikuks 2001–2006.

(19)

Lisaks viidatakse PZL Hydralile või tema äritegevusele sõnaselgelt mitmes majandusarengu kava rakendusmeetmes ja asjaomastes valitsuse suunistes, näiteks:

(20)

Sellistesse nimekirjadesse kantud äriühingud peavad esitama üksikasjaliku aastaaruande riigikaitsega seotud tootmisvõimsuse kohta (kogused, profiil, maksumus), et ministeerium saaks tagada sõjaliste ülesannete täitmise.

(21)

Poola ametiasutused teatasid komisjonile, et asjaomased load ja sertifikaadid (punktid 16 ja 17) võimaldavad tarnida konkreetse kvaliteediga kaupu ja osutada teenuseid eriklientidele (äriühingutele, mis on riigikaitse seisukohast ja kaitseministeeriumi jaoks eriti olulised). PZL Wrocław (varem PZL Hydral) ei tegele ainult hüdrauliliste, kütuse- ja kontrollsüsteemide osade tarnimisega; Poola relvajõudude õhusõidukite (W-3, Mi-2, M28 Bryza ja PZL 130 Orlik) toimimise tagamiseks on ülitähtis paigaldatud alakoostete remont; samuti rõhutasid Poola ametiasutused, et W-3 ja Mi-2 on peamised Poola sõjaväe kasutatavad helikopterid.

(22)

Kaupadele, mida PZL Hydral toodab relvajõudude jaoks, on vastavalt NATO standardimiskokkuleppele määratud NATO kood ja äriühingul endal on samuti NATO kood.

(23)

Nagu eespool punktis 9 ja sellele järgnevates punktides on selgitatud, andis PZL Hydral alates 2004. aasta detsembrist vara üle PZL Wrocławile. Ainult 30. detsembril 2007 üleantud vara (kinnisvara) olid koormatud hüpoteekidega avalik-õiguslike võlausaldajate kasuks.

(24)

Poola ametiasutused kinnitasid, et PZL Wrocław on algusest peale arveldanud õigeaegselt oma kohustused avalik-õiguslike võlausaldajate ees, sealhulgas tasunud sotsiaalkindlustusmaksed ja maksud oma töötajate eest.

(25)

1998. aastal tekkisid PZL Hydralil raskused võlgade tagasimaksmisega nii era- kui ka avalik-õiguslikele võlausaldajatele.

(26)

1998. aasta lõpus oli PZL Hydralil pankade ja tarnijate ees eraõiguslikke kohustusi 90,4 miljonit Poola zlotti. Võlgade põhiosa moodustasid võlad kahele pangale: […] pank (8) ja […] pank.

(27)

PZL Hydral võlgnes […] pangale 1998. aasta lõpus 54 miljonit Poola zlotti ja 2006. aasta novembris, mil sõlmiti arvelduskokkulepe, 86,4 miljonit Poola zlotti, ning nõue arveldati lõpuks 2007. aastal. PZL Hydral võlgnes […] pangale 1998. aasta lõpus 23 miljonit Poola zlotti ja 2003. aasta oktoobris 55,6 miljonit Poola zlotti ning nõue arveldati lõpuks 2004. aastal.

Tabel 3.

Muutused kogusummas, mille PZL Hydral võlgnes […]-le (tuhandetes Poola zlottides)

Tabel 4.

Muutused kogusummas, mille PZL Hydral võlgnes […]-le (tuhandetes Poola zlottides)