26.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/1

(1)

Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. 15.–16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistuja järelduste kohaselt ning eelkõige järelduste punkti 33 kohaselt peaks kohtuotsuste ja õigusasutuste muude otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte saama liidus tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks, kuna ulatuslikum vastastikune tunnustamine ning õigusaktide vajalik ühtlustamine soodustaks koostööd pädevate asutuste vahel ja üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset.

(2)

Kooskõlas Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustega võttis nõukogu 29. novembril 2000. aastal vastu meetmeprogrammi, mille eesmärk on kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine (3). Programmi sissejuhatuses märgitakse, et vastastikune tunnustamine on „mõeldud tugevdama koostööd liikmesriikide vahel, aga ka tõhustama üksikisiku õiguste kaitset”.

(3)

Kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine eeldab, et liikmesriigid usaldavad üksteise kriminaalõigussüsteeme. Vastastikuse tunnustamise ulatus sõltub suuresti mitmest näitajast, mille hulka kuuluvad kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õiguste kaitse mehhanismid ja ühised miinimumnõuded, mis on vajalikud vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise hõlbustamiseks.

(4)

Kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikune tunnustamine saab toimida tõhusalt üksnes usalduse õhkkonnas, milles mitte üksnes õigusasutused, vaid kõik kriminaalmenetluses osalejad peavad teiste liikmesriikide õigusasutuste otsuseid samaväärseks enda omadega viisil, mis ei väljenda mitte üksnes usaldust teiste liikmesriikide eeskirjade adekvaatsuse vastu, vaid ka veendumust, et neid eeskirju kohaldatakse õigesti.

(5)

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artiklis 47 on sätestatud õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. Harta artikli 48 lõikega 2 tagatakse kaitseõiguste austamine. Käesolevas direktiivis austatakse kõnealuseid õiguseid ning direktiivi rakendamisel tuleks neid silmas pidada.

(6)

Kuigi kõik liikmesriigid on konventsiooniosalised, näitavad kogemused, et ainuüksi see asjaolu ei tekita piisavat usaldust teiste liikmesriikide kriminaalõigussüsteemi vastu.

(7)

Vastastikuse usalduse tugevdamine nõuab konventsiooni artiklis 6 sätestatud õiguste ja kaitsemeetmete järjekindlamat rakendamist. See eeldab ka konventsioonis ja hartas sätestatud miinimumnõuete edasist täiustamist liidus käesoleva direktiivi ja muude meetmete abil.

(8)

Euroopa liidu toimimise lepingu artikli 82 lõikes 2 nähakse ette liikmesriikides kohaldatavate miinimumeeskirjade kehtestamine, et hõlbustada kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist ning politsei- ja õiguskoostööd piiriülese mõõtmega kriminaalasjades. Aluslepingu artikli 82 lõike 2 teise lõigu punkt b osutab isikute õigustele kriminaalmenetluses kui ühele valdkonnale, kus võib kehtestada miinimumeeskirjad.

(9)

Ühised miinimumeeskirjad peaksid suurendama usaldust kõikide liikmesriikide kriminaalõigussüsteemi vastu, mis omakorda peaks viima tõhusama õiguskoostööni vastastikuse usalduse õhkkonnas. Sellised ühised miinimumeeskirjad tuleks kehtestada suulise ja kirjaliku tõlke kohta kriminaalmenetluses.

(10)

30. novembril 2009. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses (4). Järkjärgulise lähenemisviisi kohaselt nõutakse teekaardis niisuguste meetmete võtmist, mis käsitlevad õigust kirjalikule ja suulisele tõlkele (meede A), õigust teabele õiguste ja süüdistuste kohta (meede B), õigust õigusabile ja õigusnõustamisele (meede C), õigust suhtlemisele sugulaste, tööandjate ja konsulaarasutustega (meede D) ning kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate või süüdistatavate isikute jaoks, kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (meede E).

(11)

Stockholmi programmis, mis võeti vastu 10. detsembril 2009. aastal, avaldas Euroopa Ülemkogu heameelt teekaardi vastuvõtmise üle ja muutis selle Stockholmi programmi osaks (punkt 2.4). Euroopa Ülemkogu rõhutas teekaardi mitteammendavat olemust, kutsudes komisjoni üles analüüsima kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute minimaalsete menetlusõiguste lisaelemente ning hindama seda, kas parema koostöö edendamiseks kõnealuses valdkonnas on vaja käsitleda muid küsimusi, näiteks süütuse presumptsiooni.

(12)

Käesolev direktiiv käsitleb teekaardi meedet A. Sellega kehtestatakse kriminaalmenetluses suulise ja kirjaliku tõlke suhtes kohaldatavad ühised miinimumeeskirjad, et suurendada liikmesriikide hulgas vastastikust usaldust.

(13)

Käesolev direktiiv toetub komisjoni 8. juuli 2009. aasta ettepanekule võtta vastu nõukogu raamotsus õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses, ning komisjoni 9. märtsi 2010. aasta ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb õigust suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses.

(14)

Nende isikute õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele, kes ei räägi või ei mõista menetluses kasutatavat keelt, on sätestatud konventsiooni artiklis 6, mida on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtupraktikas. Käesoleva direktiiviga lihtsustatakse nende õiguste kasutamist praktikas. Sel eesmärgil kavatsetakse käesoleva direktiiviga tagada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses, et tagada nende õigus õiglasele kohtulikule arutamisele.

(15)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud õigusi tuleks vajalike kaasnevate meetmetena kohaldada ka Euroopa vahistamismääruse (5) täitmise suhtes, tehes seda käesolevas direktiivis sätestatud piirides. Täitvad liikmesriigid peaksid tagama suulise ja kirjaliku tõlke ning katma sellega seotud kulud isikute puhul, kelle vahistamist taotletakse ning kes ei räägi või ei mõista menetluses kasutatavat keelt.

(16)

Mõnes liikmesriigis on suhteliselt väikeste õigusrikkumiste korral karistuse määramise õigus muul asutusel kui kriminaalasjades pädeval kohtul. Näiteks võib tegu olla suures ulatuses toime pandud liikluseeskirjade rikkumisega, mis võidakse teha kindlaks liikluskontrolli käigus. Sellistel juhtudel ei tuleks nõuda, et pädev asutus tagaks kõik käesoleva direktiivi kohased õigused. Kui liikmesriigi õiguses on sätestatud pisirikkumiste eest karistuste määramine sellise asutuse poolt ja õigus kriminaalasjades pädevasse kohtusse edasi kaevata, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes kõnealuses kohtus pärast sellist edasikaebamist toimuvate menetluste suhtes.

(17)

Käesoleva direktiiviga tuleks tagada tasuta ja kohane keeleabi, mis võimaldab kahtlustatavatel ja süüdistatavatel isikutel, kes ei räägi või ei mõista kriminaalmenetluses kasutatavat keelt, kasutada täies ulatuses nende õigust kaitsele, ning mis tagab menetluse õigluse.

(18)

Suuline tõlge tuleks kahtlustatavale ja süüdistatavale isikule võimaldada viivitamata. Kui siiski suuline tõlge võimaldatakse pärast teatava ajavahemiku möödumist, ei tohiks seda käsitleda suulise tõlke viivitamata võimaldamise nõude rikkumisena, kui kõnealune ajavahemik on asjaolusid arvestades mõistlik.

(19)

Suhtluseks kahtlustatava või süüdistatava isiku ja tema õigusnõustaja vahel tuleks kasutada suulist tõlget vastavalt käesolevale direktiivile. Kahtlustataval või süüdistataval isikul peaks muu hulgas olema võimalus esitada õigusnõustajale oma versioon juhtunust, juhtida tähelepanu tunnistustele, millega ta nõus ei ole, ning teavitada õigusnõustajat kõigist asjaoludest, mida tuleks tema kaitsel kasutada.

(20)

Kaitse ettevalmistamise võimaldamiseks tuleks kahtlustatava või süüdistatava isiku ning tema õigusnõustaja vahelise suhtluse puhul, mis on otseselt seotud menetluse käigus läbiviidava mis tahes küsitlemise või ülekuulamise, edasikaebuse esitamise või muude menetluslike taotlustega, näiteks kautsjoni vastu vabastamise taotlus, kasutada suulist tõlget, kui see on vajalik menetluse õigluse tagamiseks.

(21)

Liikmesriigid peaksid tagama sellise menetluse või mehhanismi olemasolu, mille eesmärk on selgitada välja, kas kahtlustatav või süüdistatav isik räägib ja mõistab kriminaalmenetluses kasutatavat keelt ning kas ta vajab tõlgi abi. Selline menetlus või mehhanism eeldab, et pädev asutus kontrollib asjakohasel viisil, sealhulgas asjaomase kahtlustatava või süüdistatava isikuga konsulteerides, kas ta räägib ja mõistab kriminaalmenetluses kasutatavat keelt ning kas ta vajab tõlgi abi.

(22)

Käesoleva direktiivi alusel tuleks suulist ja kirjalikku tõlget võimaldada kahtlustatava ja süüdistatava isiku emakeelde või mõnda teise keelde, mida ta räägib või mõistab, et võimaldada tal täies ulatuses kasutada õigust kaitsele ning tagada menetluse õiglust.

(23)

Käesolevas direktiivis sisalduvate õiguste (õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele) austamine ei tohiks negatiivselt mõjutada muid siseriiklikus õiguses sätestatud menetlusõigusi.

(24)

Liikmesriigid peaksid tagama selle, et oleks võimalik teostada kontrolli osutatud suulise ja kirjaliku tõlke kohasuse üle, kui pädevatele asutustele on konkreetsel juhul esitatud asjaomane taotlus.

(25)

Kahtlustataval või süüdistataval isikul või isikul, kelle suhtes täidetakse Euroopa vahistamismääruse täitmise menetlust, peaks olema õigus vaidlustada kooskõlas siseriiklikes õigusaktides sätestatud menetlustega otsus, mille kohaselt ei ole suuline tõlge vajalik. Nimetatud õigus ei pane liikmesriikidele kohustust näha ette eraldiseisev mehhanism või kaebemenetlus, mille raames võidaks niisuguseid otsuseid vaidlustada, ega tohiks piirata Euroopa vahistamismääruse täitmise suhtes kohaldatavate tähtaegade kohaldamist.

(26)

Kui suulise tõlke kvaliteeti peetakse ebapiisavaks, et tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, peaks pädevatel asutustel olema võimalik määratud tõlk asendada.

(27)

Õiglase kohtumõistmise aluseks on kohustus hoolitseda kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute eest, kes on potentsiaalselt ebasoodsas olukorras ning seda eelkõige füüsilise puude tõttu, mis mõjutab nende võimet tõhusalt suhelda. Seetõttu peaksid prokuratuur, õiguskaitseasutused ja kohtud tagama, et sellistel isikutel on võimalik tõhusalt kasutada käesoleva direktiiviga sätestatud õigusi, näiteks võttes arvesse igasugust võimalikku haavatavust, mis mõjutab nende võimet menetlust jälgida ja end mõistetavalt väljendada, ning võttes asjakohaseid meetmeid kõnealuste õiguste tagamiseks.

(28)

Videokonverentsi kasutamisel suulise kaugtõlke tegemiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik toetuda Euroopa e-õiguskeskkonna raames välja töötavatele vahenditele (nt teave kohtute kohta, kus on olemas videokonverentsiseadmed või sellealased käsiraamatud).

(29)

Käesolevat direktiivi tuleks hinnata praktiliste kogemuste põhjal. Vajaduse korral tuleks seda muuta, et parandada selles sätestatud kaitsemeetmeid.

(30)

Menetluse õigluse tagamine eeldab, et kahtlustatava ja süüdistatava isiku huvides tõlgitakse olulised dokumendid või vähemalt nende asjakohased lõigud vastavalt käesolevale direktiivile. Teatud liiki dokumente tuleks alati käsitada selle eesmärgi saavutamise seisukohast olulistena ja seetõttu tuleks need tõlkida, näiteks otsused, millega võetakse isikult vabadus, süüdistused või süüdistusaktid ja kohtuotsused. Liikmesriikide pädevad asutused otsustavad omal algatusel või kahtlustatava või süüdistatava isiku või tema õigusnõustaja taotlusel, millised muud dokumendid on menetluse õigluse tagamiseks olulised ja tuleks seetõttu samuti tõlkida.

(31)

Liikmesriigid peaksid hõlbustama juurdepääsu siseriiklikele õigustõlkijate ja -tõlkide andmebaasidele, juhul kui sellised andmebaasid on olemas. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata eesmärgile võimaldada juurdepääs olemasolevatele andmebaasidele e-õiguskeskkonna portaali kaudu, nagu on kavandatud 27. novembri 2008. aasta Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastases tegevuskavas (2009-2013) (6).

(32)

Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada miinimumeeskirjad. Liikmesriikidel peaks olema võimalik laiendada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi, et tagada kõrgem kaitstuse tase ka nendel juhtudel, mida käesolevas direktiivis ei ole otseselt reguleeritud. Kaitstuse tase ei tohiks mingil juhul langeda allapoole nõuetest, mis on sätestatud konventsiooni või hartaga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus või Euroopa Liidu Kohus oma kohtupraktikas.

(33)

Käesoleva direktiivi sätteid, mis vastavad konventsiooni või hartaga tagatud õigustele, tuleks järjepidevalt tõlgendada ja rakendada vastavalt nendele õigustele selliselt, nagu neid tõlgendatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu asjaomases praktikas.

(34)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühiste miinimumeeskirjade kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(36)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

26.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/8

26.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/10

(1)

Nõukogu võttis 27. oktoobril 2009 vastu ühise seisukoha 2009/788/ÜVJP Guinea vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1), et reageerida poliitiliste meeleavalduste vägivaldsele mahasurumisele julgeolekujõudude poolt 28. septembril 2009. aastal Conakrys.

(2)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 vastu otsuse 2009/1003/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2009/788/ÜVJP, (2) lisades täiendavad piiravad meetmed.

(3)

Nõukogu võttis 29. märtsil 2010 vastu otsuse 2010/186/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2009/788/ÜVJP (3).

(4)

Ühise seisukoha 2009/788/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravaid meetmeid tuleks pikendada kuni 27. oktoobrini 2011.

(5)

Liidu rakendusmeetmed on esitatud nõukogu 22. detsembri 2009. aasta määruses (EL) nr 1284/2009 (millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes) (4),

a)

otseselt või kaudselt pakkuda tehnilist abi, vahendusteenuseid või muid teenuseid, mis on seotud lõikes 1 nimetatud toodetega või nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile Guinea Vabariigis või kasutamiseks Guinea Vabariigis;

b)

otseselt või kaudselt tagada rahastamist või osutada rahalist abi, mis on seotud lõikes 1 nimetatud toodetega (sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustused), kõnealuste toodete müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud vahendusteenuste või muude teenuste osutamiseks füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile Guinea Vabariigis või kasutamiseks Guinea Vabariigis;

c)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvale hoida punktides a või b nimetatud keeldudest.

a)

üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeks või ÜRO ja Euroopa Liidu institutsioonide väljaarendamise programmide jaoks ette nähtud või liidu ja ÜRO kriisiohjamisoperatsioonides kasutamiseks ette nähtud mittesurmava sõjavarustuse, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes;

b)

sõidukite, mis ei ole lahingumasinad ja mis on valmistatud kuulikindlatena või niisuguseks kohandatud ning mis on mõeldud üksnes liidu ja selle liikmesriikide töötajate kaitseks, Guinea Vabariigis müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes;

c)

sellise varustuse või selliste programmide ja operatsioonidega seotud tehnilise abi osutamise ning vahendus- ja muude teenuste suhtes;

d)

sellise varustuse või selliste programmide ja operatsioonide rahastamise ja nendega seotud finantsabi suhtes;

a)

rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni võõrustajariigina;

b)

ÜRO poolt kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina;

c)

privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või

d)

Püha Tooli (Vatikani linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt) tulenevalt.

a)

vajalikud lisas loetletud isikute ja neist sõltuvate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas tasumine toiduainete eest, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude tasumine, maksud, kindlustusmaksed ning tasu kommunaalteenuste eest;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks mõistlikus ulatuses ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev ametiasutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

a)

kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud enne artikli 4 lõikes 1 nimetatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või organi lisasse sisestamise kuupäeva kinnipidamisõigust või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse üksnes nende nõuete rahuldamiseks, mis on tagatud sellise kinnipidamisõigusega või tunnistatud õiguspäraseks selliste otsusega ning ulatuses, mis on sätestatud sellist nõuet omavate isikute õigusi reguleerivates õigusaktides;

c)

kinnipidamisõigus või otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õiguskorra põhimõtetega.

a)

nende kontode intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või mis tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama ühist seisukohta 2009/788/ÜVJP,

26.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/18

(1)

Nõukogu võttis 10. aprillil 2006 vastu ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid (1).

(2)

6. aprilli 2009. aasta ühise seisukohaga 2009/314/ÜVJP, millega muudeti ühist seisukohta 2006/276/ÜVJP (2), pikendati piiravate meetmete kehtivusaega 15. märtsini 2010. Samas peatati 15. detsembrini 2009 teatavate Valgevene vastutavate ametiisikute suhtes kehtestatud territooriumil viibimise keeld, välja arvatud 1999. ja 2000. aasta kadumiste eest vastutavate isikute ja keskvalimiskomisjoni esinaise suhtes kehtestatud keeld.

(3)

Nõukogu võttis 15. detsembril 2009 vastu otsuse 2009/969/ÜVJP (3), millega pikendati piiravate meetmete kehtivusaega ja territooriumil viibimise keelu peatamise tähtaega kuni 31. oktoobrini 2010.

(4)

Ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP taasläbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2011, samas kui territooriumil viibimise keelu peatamist tuleks samuti pikendada sama kuupäevani.

(5)

Liidu rakendusmeetmed on esitatud nõukogu 18. mai 2006. aasta määruses (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid (4),

a)

arvatavate kuritegude sõltumatu uurimise ja isikute vastutusele võtmise algatamise eest, kuid ei ole uurimist algatanud, ja keda peetakse Pourgourides'i aruande kohaselt võtmeisikuteks nelja tuntud isiku kadumises Valgevenes aastatel 1999–2000 ning toimunu järgnenud varjamises, pidades silmas nende ilmset tegevust õigusemõistmise takistamisel, ja kelle nimed on loetletud I lisas;

b)

valimis- ja referendumitulemuste võltsimise eest 17. oktoobril 2004 Valgevenes ning isikud, kes vastutavad rahumeelsete meeleavalduste mahasurumise käigus toime pandud inimõiguste tõsise rikkumise eest pärast valimisi ja referendumit Valgevenes, ja kelle nimed on loetletud II lisas;

c)

rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevenes 19. märtsil 2006 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise eest ning kelle nimed on loetletud III lisas.

i)

rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni võõrustajariigina;

ii)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina;

iii)

privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel;

või

iv)

Püha Tooli (Vatikani linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingu (Lateraani pakt) alusel.

a)

vajalikud IV lisas loetletud isikute ja neist sõltuvate perekonnaliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks tingimusel, et pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud muid pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel pädev asutus peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

a)

nende kontode intressid või muud tulud; või

b)

maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nimetatud kontode suhtes hakati kohaldama ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP sätteid,

26.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/29

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 (2) artiklis 12 on sätestatud, et Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) tagab koostalitluse tehniliste kirjelduste („edaspidi KTKd”) kohandamise vastavalt tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele ning teeb komisjonile ettepanekuid vajalike muudatuste tegemiseks KTKdes.

(2)

13. juuli 2007. aasta otsusega K(2007) 3371 andis komisjon agentuurile raamvolituse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (4) alusel toimuvaks teatavaks tegevuseks. Kõnealuse raamvolituse tingimuste kohaselt pidi agentuur läbi vaatama tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK, mis on vastu võetud komisjoni otsusega 2006/920/EÜ, (5) ning kiirraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse läbivaadatud KTK, mis on vastu võetud komisjoni otsusega 2008/231/EÜ, (6) ning esitama tehnilised arvamused kriitiliste vigade kohta ja avaldama tuvastatud väikeste vigade loetelu.

(3)

Euroopa rongijuhtimissüsteemi (edaspidi „ETCS”) ja raudteealast globaalset mobiilsidesüsteemi (edaspidi „GSM-R”) loetakse oluliseks vahendiks üleeuroopalise ühtlustatud raudteesüsteemi loomisel. Seepärast on vaja nende süsteemidega seotud eeskirjad ühtlustada nii ruttu kui võimalik. Sellest põhimõttest tulenevalt täpsustatakse ETCSd ja GSM-R koostalitluse tehnilistes kirjeldustes.

(4)

On oluline, et KTKdes sätestatud nõuded oleksid ühtsed ja üheselt mõistetavad. See tähendab ka seda, et eri KTKdes ei tohi viidata eri arenguetappides olevatele tehnilistele nõuetele. Seepärast tuleks kõikides KTKdes viidata samasugustele tehnilistele nõuetele.

(5)

Asjakohaste eeskirjade ühtlustamiseks üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemi KTKdes tuleks käitamisega seotud eeskirjad avaldada tehnilise dokumendina agentuuri veebilehel.

(6)

Tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK peaks sisaldama samu viiteid kui kiirraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse läbivaadatud KTK.

(7)

Tehnilise dokumendi „OPE KTK A lisa” läbivaatamisel tuleks järgida „Muudatuste juhtimise (CCM) protsessi”, mida kohaldatakse ERTMSi tehniliste kirjelduste valideerimisel.

(8)

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 32 lõikele 1 tuleb igale veeremiüksusele esimese kasutuselevõtuloa väljastamisel anda Euroopa raudteeveeremi number. Vastavalt komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsusele 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused, (7) registreeritakse Euroopa raudteeveeremi number riiklikus raudteeveeremi registris, mida peab ja ajakohastab asjaomase liikmesriigi määratud asutus.

(9)

Kiir- ja tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK P lisas sätestatud veeremi identifitseerimise nõuded tuleb läbi vaadata, võttes arvesse ka direktiivi 2008/57/EÜ ja otsusega 2007/756/EÜ loodud õigusliku raamistiku arengut. Kuna tehniliste reeglite arv muutub tehnilise arengu tulemusel, tuleks agentuurile anda ülesanne avaldada ja ajakohastada tehniliste reeglite loetelusid.

(10)

Pidurdustõhususe nõuded on tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK avatud punkt. Pidurdustõhususega seotud käitamisalaseid aspekte tuleks ühtlustada.

(11)

Vedurijuhtide ametialase pädevuse ning füüsilise ja psühholoogilise sobivuse nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/59/EÜ (8). Kattumise ja dubleerimise vältimiseks ei tohiks käitamise ja liikluskorralduse KTKd selliseid nõudeid sisaldada.

(12)

Seepärast tuleks otsuseid 2006/920/EÜ ja 2008/231/EÜ vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

a)

Lisatakse artiklid 1a ja 1b:

„Artikkel 1a

Tehniliste reeglite haldamine

1.   Euroopa Raudteeagentuur (ERA) avaldab oma veebilehel lisades P.9, P.10, P.11, P.12 ja P.13 osutatud tehniliste reeglite loetelud.

2.   ERA ajakohastab lõikes 1 osutatud reeglite loetelusid ja teavitab komisjoni nende muudatustest. Komisjon teavitab liikmesriike direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt asutatud komitee kaudu kõnealuste tehniliste reeglite muudatustest.

Artikkel 1b

Kui veerem müüakse või renditakse järjestikuseks kuueks kuuks ja kui kõik tehnilised omadused, mille alusel lubati veerem kasutusele võtta, on jäänud samaks, võib kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa raudteeveeremi numbrit muuta, registreerides veeremi uuesti ja tühistades selle esimese registreerimise.

Kui uus registreerimine on seotud liikmesriigiga, mis on esimese registreerimise liikmesriigist erinev, võib uue registreerimise eest vastutav registreerimisüksus nõuda eelmist registreerimist käsitlevate dokumentide koopiat.

Euroopa raudteeveeremi numbri muutmine ei piira direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 21–26 kohaldamist lubade andmise menetluse osas.

Euroopa raudteeveeremi numbri muutmisega seotud halduskulud katab numbri muutmise taotleja.”

b)

Lisasid muudetakse vastavalt I lisale.

a)

Lisatakse artiklid 1a ja 1b:

„Artikkel 1a

Tehniliste reeglite haldamine

1.   Euroopa Raudteeagentuur (ERA) avaldab oma veebilehel lisades P.9, P.10, P.11, P.12 ja P.13 osutatud tehniliste reeglite loetelud.

2.   ERA ajakohastab lõikes 1 osutatud reeglite loetelusid ja teavitab komisjoni nende muutustest. Komisjon teavitab liikmesriike direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt asutatud komitee kaudu kõnealuste tehniliste reeglite muudatustest.

Artikkel 1b

Kui veerem müüakse või renditakse järjestikuseks kuueks kuuks ja kui kõik tehnilised omadused, mille alusel lubati veerem kasutusele võtta, on jäänud samaks, võib kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa raudteeveeremi numbrit muuta, registreerides veeremi uuesti ja tühistades selle esimese registreerimise.

Kui uus registreerimine on seotud liikmesriigiga, mis on esimese registreerimise liikmesriigist erinev, võib uue registreerimise eest vastutav registreerimisüksus nõuda eelmist registreerimist käsitlevate dokumentide koopiat.

Euroopa raudteeveereminumbri muutmine ei piira direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 21–26 kohaldamist lubade andmise menetluse osas.

Euroopa raudteeveeremi numbri muutmisega seotud halduskulud katab numbri muutmise taotleja.”

b)

Lisasid muudetakse vastavalt II lisale.