1.   GMES-programm tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (14) ja ESA GMESi kosmosevaldkonna programmi alusel teostatud teadusuuringutele.

2.   GMES-programm koosneb järgmistest valdkondadest:

1.   GMESi esialgsed toimingud hõlmavad ajavahemikku 2011–2013 ja võivad sisaldada operatiivmeetmeid järgmistes valdkondades:

2.   Lõikes 1 osutatud operatiivmeetmete eesmärgid on määratletud lisas.

1.   Komisjon tagab GMES-programmi koordineerimise siseriikliku, liidu ja rahvusvahelise tasandi tegevusega, eelkõige GEOSSiga. GMESi rakendamine ja tegevus põhineb liidu ja liikmesriikide vahelistel partnerlustel kooskõlas nende vastavate eeskirjade ja menetlustega. Liikmesriikide vabatahtlikke panuseid ja võimalikke koostoimeid asjakohaste siseriiklike, liidu ja rahvusvaheliste algatustega koordineeritakse vastavalt artikli 16 lõikes 5 osutatud nõuandemenetlusele.

2.   Komisjon haldab vahendeid, mis on eraldatud käesoleva määruse kohasele tegevusele kooskõlas finantsmäärusega ja artikli 16 lõikes 4 osutatud korralduskomitee menetlusega. Ta tagab, et GMES-programm on kooskõlas muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade, õigusaktide ja meetmetega, mis käsitlevad eelkõige keskkonda, julgeolekut, konkurentsivõimet ja innovatsiooni, ühtekuuluvust, teadusuuringuid (eelkõige GMESiga seotud seitsmenda raamprogrammi tegevusi, piiramata otsuse nr 1982/2006/EÜ kohaldamist), transporti ja konkurentsi, rahvusvahelist koostööd, GNSS-programme, isikuandmete ja kehtivate intellektuaalomandi õiguste kaitset, direktiivi 2007/2/EÜ, ühist keskkonnateabesüsteemi ja liidu tegevust hädaolukorras reageerimise valdkonnas, ning täiendab neid.

3.   Kuna GMES on kasutajakeskne programm, tagab komisjon, et teenus vastaks tehniliste nõuete osas tarbijate vajadustele. Selleks kehtestab ta kasutajate korrapärase osalemise ning konsulteerimise läbipaistva mehhanismi, mis võimaldab liidu ja riiklikul tasandil määrata kindlaks kasutajate vajadused. Komisjon tagab kooskõlastamise asjaomaste avaliku sektori kasutajatega liikmesriikides, kolmandates riikides ja rahvusvahelistest organisatsioonides. Teenuse andmete vajaduse määrab kindlaks komisjon sõltumatult pärast kasutajate foorumiga konsulteerimist.

4.   GMESi kosmosevaldkonna tehniline koordineerimine ja rakendamine delegeeritakse ESA-le, kes võib vajaduse korral paluda abi Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonilt (EUMETSAT).

5.   Komisjon määrab vajaduse korral GMES-teenuste tehnilise rakendamise koordineerimise ülesande pädevatele liidu organitele või valitsustevahelistele organisatsioonidele.

1.   Komisjon võtab asjakohased meetmed tõhusa konkurentsi tagamiseks GMES-teenuste osutamisel ja VKEde osalemise edendamiseks. Komisjon hõlbustab GMES-teenuste väljundi kasutamist järgmise etapi teenuste sektori arendamiseks.

2.   GMES-teenuste osutamine detsentraliseeritakse vajaduse korral liikmesriikides olemasolevate satelliitide ja in situ infrastruktuuride kaudu kogutavate andmete ning võrdlusandmete kogude ja sellealase suutlikkuse ühendamiseks Euroopa tasandil, vältides seega dubleerimist. Olemasolevate allikatega kattuvate uute andmete hankimist välditakse, välja arvatud juhul, kui olemasolevate või ajakohastatavate andmete kogumike kasutamine ei ole tehniliselt teostatav või kulutasuv.

3.   Komisjon võib kasutajate foorumi arvamust arvesse võttes määratleda või valideerida asjakohase korra andmete tootmise kinnitamiseks GMES-programmi raamistikus. Kõnealune kord on läbipaistev, kontrollitav ja auditeeritav õigsuse, jälgitavuse ja andmetervikluse tagamiseks tarbijale. Oma lepingulistes kokkulepetes GMES-teenuse osutajatega tagab komisjon kõnealuse korra rakendamise.

4.   Komisjon annab käesoleva artikli rakendamisel saavutatud tulemustest aru kord aastas.

1.   Liidupoolse rahastamise õiguslikud vormid võivad olla järgmised:

2.   Liidupoolses rahastamises tagatakse tõeline konkurents, läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Põhjendatud juhtudel võib liidu toetust anda konkreetses vormis, näiteks partnerluse raamlepinguga või tegevus- või meetmetoetuste kaasrahastamisena. Euroopa üldistes huvides tegutsevatele asutustele antavate tegevustoetuste suhtes ei kohaldata finantsmääruse kahanemissätteid. Toetuste puhul määratakse kaasrahastamise ülemmäär vastavalt artikli 16 lõikes 4 osutatud haldusmenetlusele.

3.   Komisjon annab aru liidu vahendite eraldamisest igale artikli 3 lõikes 1 nimetatud tegevusele, samuti hindamisprotsessist ning hangete pakkumiskutsete ja käesoleva artikli alusel sõlmitud lepingute tulemustest pärast lepingute sõlmimist.

1.   Artikli 3 lõikes 1 osutatud operatiivmeetmetele eraldatakse rahastamispakett summas 107 miljonit eurot.

2.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud piirides, mis on kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.   Kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid võivad samuti osaleda GMES-programmi täiendavas rahastamises.

Esimeses lõigus osutatud täiendavaid vahendeid käsitatakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas finantsmääruse artikliga 18.

1.   GMES-programmi alusel rahastavaid meetmeid käsitleval andme- ja teabepoliitikal on järgmised eesmärgid:

2.   Niisuguse raamistiku loomiseks, millega tagatakse lõike 1 punktis b osutatud GMESi andme- ja teabepoliitika eesmärgi saavutamine, tagades GMES-teenuste kaudu saadud teabe ja GMESi eriotstarbelise infrastruktuuri kaudu kogutud andmete vajaliku kaitse, võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 10 ning artiklites 11 ja 12 sätestatud tingimuste kohaselt järgmised meetmed, võttes arvesse GMESi jaoks vajalike andmete esitajate andme- ja teabepoliitikat ning piiramata niisuguste riiklike eeskirjade ja menetluste kohaldamist, mida kohaldatakse riigi kontrolli all kosmoses ja in situ paiknevate infrastruktuuride suhtes:

1.   Komisjonile antakse kuni 31. detsembrini 2013 õigus võtta vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 11 ja 12 sätestatud tingimusi.

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.   Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

1.   Artikli 9 lõike 2 punktis b osutatud kriteeriumide alusel võtab komisjon vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu konkreetsed meetmed, mis käsitlevad GMES-teenuste kaudu saadud teabele ja GMESi eriotstarbelise infrastruktuuri kaudu kogutud andmetele juurdepääsu piiramist.

2.   Komisjon tagab üldise koordineerimise GMESi valdkondade ja teenuste turvalisuse osas, võttes arvesse selle kõikide elementide julgeolekunõuete järelevalve ja integreerimise vajadust, piiramata niisuguste riiklike eeskirjade ja menetluste kohaldamist, mida kohaldatakse riigi kontrolli all kosmoses ja in situ paiknevate infrastruktuuride suhtes. Eelkõige võtab komisjon vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, milles sätestatakse tehnilised nõuded GMESi kosmosevaldkonna eriotstarbelise programmi raames süsteemi kontrolli ja tervikluse tagamiseks ning GMESi kosmosevaldkonna eriotstarbelise programmi julgeoleku tagamise tehnoloogiate kättesaadavuse ja käsitlemise kontrollimiseks.

1.   Komisjon jälgib ja hindab artikli 3 lõikes 1 osutatud operatiivmeetmete rakendamist.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 31. detsembriks 2012 vahehindamise ja 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.

1.   Komisjon võtab kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 4 sätestatud korralduskomitee menetlusega vastu aasta tööprogrammi vastavalt finantsmääruse artiklile 110 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (15) artiklitele 90 ja 166.

2.   GMES-programmi rahalised vahendid võivad katta ka vahetult GMES-programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid, eelkõige uuringute, kohtumiste, teavitamis- ja avaldamismeetmetega seotud kulusid, samuti kulusid, mis on seotud kogu muu tehnilise ja haldusabiga, mida komisjon võib kasutada GMES-programmi juhtimiseks.

1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi „GMES-komitee”).

2.   GMES-komitee võib tulla kokku erikoosseisudes konkreetsete küsimuste käsitlemiseks, nimelt julgeolekut puudutavate küsimuste käsitlemiseks (edaspidi „julgeolekunõukogu”).

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

5.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

1.   Käesolevaga luuakse kasutajate foorum eriotstarbelise organina. See nõustab komisjoni kasutajate vajaduste määratlemise ja valideerimise osas ning GMES-programmi kooskõlastamise osas selle kasutajatega avalikust sektorist.

2.   Kasutajate foorumi eesistuja on komisjon. See koosneb GMESi avaliku sektori kasutajatest, kelle on määranud liikmesriigid.

3.   Komisjon tagab kasutajate foorumile sekretariaaditeenused.

4.   Kasutajate foorum võtab vastu oma töökorra.

5.   GMES-komiteed teavitatakse täielikult kasutajate foorumi GMES-programmi rakendamise alastest nõuannetest.

1.   Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ära hoidvate meetmetega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2.   Käesoleva määruse alusel rahastatavate liidu meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramine liidu õiguse sätete mis tahes rikkumist või ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmata jätmist, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet.

3.   Käesoleva määruse alusel sõlmitavate lepingute, sealhulgas osalevate kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute suhtes tuleb rakendada komisjoni või tema poolt volitatud esindaja finantsjärelevalvet ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditeid, vajaduse korral kohapeal tehtavaid auditeid.

1.   GNSSi agentuur on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.   GNSSi agentuuril on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   GNSSi agentuur võib teha otsuse asutada liikmesriikides (nende nõusolekul) või GNSSi agentuuri töös osalevates kolmandates riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 23.

4.   GNSSi agentuuri esindab tegevdirektor, kui artikli 11 lõikest 9 ei tulene teisiti.

1.   Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.

2.   Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, viis komisjoni nimetatud esindajat ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud hääleõiguseta esindaja. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib pikendada kõige rohkem viie aasta võrra. Kõrge esindaja ja ESA esindaja kutsutakse osalema haldusnõukogu koosolekutel vaatlejatena.

3.   Vajaduse korral nähakse artiklis 23 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning tingimused.

4.   Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat, seda võib ühe korra pikendada ning see lõpeb koos nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

5.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

Tegevdirektor osaleb üldjuhul aruteludes, kui esimees ei otsusta teisiti.

Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

GNSSi agentuur tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

6.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab haldusnõukogu otsused vastu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

7.   Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Artikli 6 punktide b ja e alusel tehtavaid otsuseid ei võeta vastu ilma komisjoni esindajate poolthääleta. Tegevdirektor ei hääleta.

Haldusnõukogu töökorras sätestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

1.   GNSSi agentuuri tööd juhib tegevdirektor, kes täidab oma ülesandeid haldusnõukogu järelevalve all.

2.   Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Haldusnõukogul on õigus tegevdirektor ametist vabastada ja ta võtab sellekohase otsuse vastu oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tegevdirektori ametiaega võib pikendada veel ühe korra viieks aastaks.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib tegevdirektorilt nõuda aruannet tema ülesannete täitmise kohta ja esinemist nimetatud institutsioonide ees.

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 13 lõikele 4 kohaldatakse alati, kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, ühismeetmes 2004/552/ÜVJP nimetatud menetlusi.

2.   Komisjon edastab nõukogule teavitamise eesmärgil teabe III peatüki alusel vastu võetud turvalisuse akrediteerimise otsuste ja kindlaksmääratud jääkriskide kohta.

1.   Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”) luuakse GNSSi agentuuri raames. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegutseb Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutusena, nagu on osutatud vastavates nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavates julgeolekueeskirjades.

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab GNSSi agentuurile määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 punkti a alapunkti i alusel usaldatud turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesandeid ning võtab vastu käesolevas artiklis sätestatud turvalisuse akrediteerimise otsuseid, eelkõige seoses turvalisuse akrediteerimise strateegia ja satelliitide lähetamise heakskiitmisega, loa andmisega süsteemide kasutamiseks nende erinevates konfiguratsioonides ja erinevate teenuste jaoks, loa andmisega maapealsete jaamade ja eelkõige kolmandates riikides asuvate sensorjaamade kasutamiseks ning samuti avalike reguleeritud teenuste tehnoloogiat hõlmavate vastuvõtjate ja nende komponentide tootmiseks.

3.   Süsteemide turvalisuse akrediteerimine turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt hõlmab süsteemide vastavusse viimist määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 13 osutatud julgeolekunõuetega ning kooskõlas vastavate nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavate julgeolekualaste õigusnormidega.

4.   Lõikes 11 nimetatud riskiaruannete alusel teavitab turvalisuse akrediteerimise nõukogu komisjoni oma riskihinnangust ning annab komisjonile soovitusi konkreetse turvalisuse akrediteerimisotsuse jääkriski käsitlemise võimaluste kohta.

5.   Komisjon annab turvalisuse akrediteerimise nõukogule pidevalt teada turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu arvestab komisjoni arvamusega.

6.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.

7.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogus on üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja juurest. ESA esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana.

8.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu kehtestab oma töökorra ja nimetab ametisse esimehe.

9.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees vastutab GNSSi agentuuri esindamise eest küsimustes, mille eest tegevdirektor (vastavalt artiklile 8) ei vastuta.

10.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on juurdepääs kõigile inimressurssidele ja materiaalsetele vahenditele, mis on vajalikud asjaomase haldustoetuse andmiseks ja selleks, et võimaldada tal koos lõikes 11 osutatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige toimikute menetlemisel, julgeolekumenetluste algatamisel ja nende rakendamise jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel.

11.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustab oma alluvuses eriorganeid, kes tegutsevad tema juhiste kohaselt. Eeskätt moodustatakse töö vajalikku järjepidevust silmas pidades:

12.   Kui käesoleva määruse artiklis 10 osutatud peamiste põhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused vastu Euroopa Liidu lepingu artiklis 16 sätestatud häälteenamusega, mis ei piira käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja hääletamisest osa ei võta. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees allkirjastab turvalisuse akrediteerimise nõukogu nimel turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt vastuvõetud otsused.

13.   Komisjon teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada programmide nõuetekohast täitmist, näiteks kulude ja ajakava osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

14.   Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi, mis tuleks esitada ühe kuu jooksul, võib komisjon võtta vastu mis tahes piisavaid meetmeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 683/2008.

15.   Haldusnõukogu teavitatakse korrapäraselt turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde arengust.

16.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde ajakavas võetakse arvesse komisjoni GNSSi tööprogrammi.

1.   GNSSi agentuuri tulude hulka kuulub tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse lisatud liidu toetus, ent tulud võivad sisaldada ka muid vahendeid ja veel määratlemata tulusid.

2.   GNSSi agentuuri kulud hõlmavad personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevusega seotud kulusid, sealhulgas artikli 11 lõikes 11 osutatud organite kulusid, ning GNSSi agentuuri poolt temale usaldatud ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepetega seotud kulusid.

3.   Tegevdirektor koostab GNSSi agentuuri järgmise aasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse ning edastab selle koos kavandatud ametikohtade loeteluga haldusnõukogule.

4.   Tulud ja kulud on tasakaalus.

5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tulude ja kulude esialgse eelarvestuse põhjal GNSSi agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse aruande.

6.   Haldusnõukogu edastab kõnealuse eelarvestuse aruande koos kavandatud ametikohtade loetelu ja esialgse tööprogrammiga 31. märtsiks komisjonile ja nendele kolmandatele riikidele, kellega liit on sõlminud lepingud vastavalt artiklile 23.

7.   Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

8.   Komisjon sisestab kõnealusest eelarvestuse aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314 ette nähtud korras.

9.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad GNSSi agentuuri toetuseks eraldatavad assigneeringud ja võtavad vastu kõnealuse agentuuri ametikohtade loetelu.

10.   Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

11.   Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eriti selliste kinnisvaraga seotud projektide puhul, mis on seotud hoonete rentimise või ostmisega. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile.

12.   Kui mõni eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, siis edastab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

1.   Tegevdirektor vastutab GNSSi agentuuri eelarve täitmise eest.

2.   GNSSi agentuuri peaarvepidaja edastab esialgse raamatupidamisaruande iga järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale koos vastava eelarveaasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 128.

3.   Komisjoni peaarvepidaja edastab GNSSi agentuuri esialgse raamatupidamisaruande iga järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale koos vastava eelarveaasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandega. Kõnealune aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud kontrollikoja märkused GNSSi agentuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab tegevdirektor omal vastutusel GNSSi agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab GNSSi agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6.   Tegevdirektor edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõplikud raamatupidamisaruanded avaldatakse.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2 aasta 30. aprilli tegevdirektorile kinnituse aasta N eelarve täitmise kohta.

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (9).

2.   GNSSi agentuur ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (10) ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse GNSSi agentuuri kõigi töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja -aktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel kohapeal kontrollida GNSSi agentuuri rahaliste vahendite saajaid ning nende vahendite eraldamise eest vastutavaid isikuid.

1.   GNSSi agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja Euroopa Liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.

2.   Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kasutab GNSSi agentuur oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.   GNSSi agentuuri töötajate hulka kuuluvad kõnealuse agentuuri poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad, kuid töötajate hulka võivad kuuluda ka komisjoni või liikmesriikide poolt ajutiselt määratud või lähetatud ametnikud, kes on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli.

4.   Lõigete 1 ja 3 sätteid kohaldatakse ka Galileo turvaseirekeskuse töötajate suhtes.

1.   GNSSi agentuuri lepingujärgset vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt GNSSi agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab GNSSi agentuur kõik oma talituste või teenistujate poolt nende ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

4.   Teenistujate isiklikku vastutust GNSSi agentuuri ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted.

1.   GNSSi agentuuri suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (11).

2.   GNSSi agentuuri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1.   GNSSi agentuuri valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust nr (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (12).

2.   Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.   GNSSi agentuuri otsuste suhtes, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võib esitada kaebuse ombudsmanile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 või 263.

4.   Isikuandmete töötlemisel kohaldatakse GNSSi agentuuri suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (13).

1.   GNSSi agentuur on tegevuses osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud Euroopa Liiduga vastavad lepingud.

2.   Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige nende riikide GNSSi agentuuri töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad GNSSi agentuuri esitatud algatustes osalemist, rahalist panust ja töötajaid.

1.   Käesolevas määruses kehtestatakse konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatavate rahvusvaheliste raudteekoridoride loomise ja organiseerimise eeskirjad, eesmärgiga luua Euroopa konkurentsivõimeline raudteevõrgustik kaubaveoks. Selles sätestatakse kaubaveokoridoride valiku, organiseerimise, haldamise ja neisse tehtavate soovituslike investeeringute kavandamise eeskirjad.

2.   Käesoleva määrusega reguleeritakse muu hulgas kaubaveokoridorides paikneva raudteeinfrastruktuuri haldamist ja kasutamist.

1.   Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 määratletud mõisteid.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse veel järgmisi mõisteid:

a)   „kaubaveokoridor”– kõik liikmesriikide ja, kui see on asjakohane, Euroopa kolmandate riikide territooriumil asuvad või nende vahelised vastavalt määratud raudteeliinid, sealhulgas raudtee-parvlaevaliinid, mis ühendavad põhiliinil paiknevat kahte või enamat terminali ning, kui see on asjakohane, neid ühendavaid ümbersõiduteid ja koridori osi, sealhulgas raudteeinfrastruktuur ja selle juurde kuuluvad seadmed ja raudteeteenused kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ artikliga 5;

b)   „rakenduskava”– dokument, milles on esitatud vahendid ja strateegia, mida asjaomased isikud kavatsevad rakendada, et töötada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul välja vajalikud ja piisavad meetmed kaubaveokoridori loomiseks;

c)   „terminal”– kaubaveokoridoris asuv rajatis, mis on spetsiaalselt kohandatud kas kaubarongide lasti peale- ja/või mahalaadimiseks ning raudtee-kaubaveo teenuste ühendamiseks maantee-, mere-, jõe- ja õhuveo teenustega või kaubarongide koostamiseks või koosseisu muutmiseks; ja vajadusel piiriületustoimingute läbiviimiseks ühispiiril Euroopa kolmandate riikidega.

1.   Iga liikmesriik, kellel on ühisel piiril teise liikmesriigiga piiriületuskoht, kus raudtee ületab piiri, osaleb vähemalt ühe kaubaveokoridori loomisel, välja arvatud juhul, kui see nõue on juba artikli 3 kohaselt täidetud.

2.   Olenemata lõikest 1 osaleb liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel kaubaveokoridori loomisel, nagu on osutatud kõnealuses lõikes, või olemasoleva koridori pikendamisel, et võimaldada naaberliikmesriigil täita nimetatud lõikest tulenevat kohustust.

3.   Ilma et see piiraks direktiivi 91/440/EMÜ artiklist 7 tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kui liikmesriik pärast talle esitatud sotsiaal-majanduslikku analüüsi leiab, et kaubaveokoridori loomine ei oleks seda kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavate taotlejate huvides või see ei tooks märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu või sellega kaasneks ebaproportsionaalne koormus, ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud osalema käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud protsessides, kui sellise otsuse teeb komisjon, kes toimib vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

4.   Kui liikmesriigil on raudteevõrgustik, mille rööpmevahe on erinev liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmevahest, ei ole see liikmesriik kohustatud osalema lõigetes 1 ja 2 osutatud protsessides.

5.   Kaubaveokoridori loomiseks teevad ettepaneku asjaomased liikmesriigid. Selleks saadavad nad ühiselt komisjonile eelkokkuleppe, milles sisaldub pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist koostatud ettepanek, võttes arvesse artiklis 4 sätestatud kriteeriume.

Lõigete 1 ja 2 kohaste kohustuste täitmiseks saadavad asjaomased liikmesriigid ühiselt komisjonile eelkokkuleppe hiljemalt 10. novembriks 2012.

6.   Komisjon analüüsib vastavalt lõikes 5 osutatule kaubakoridori loomise kohta tehtud ettepanekuid ning võtab hiljemalt 9 kuu möödumisel vastava ettepaneku esitamisest artikli 21 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu otsuse selle kohta, kas ettepanek on kooskõlas käesoleva artikliga.

7.   Asjaomased liikmesriigid loovad kaubaveokoridori hiljemalt kahe aasta möödumisel lõikes 6 osutatud komisjoni otsusest.

1.   Artiklis 5 osutatud kaubaveokoridore võib muuta asjaomaste liikmesriikide poolt pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist komisjonile esitatava ühise ettepaneku alusel.

2.   Komisjon võtab ettepaneku suhtes vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu otsuse, võttes arvesse artiklis 4 sätestatud kriteeriume.

1.   Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased liikmesriigid nõukogu, mis vastutab kaubaveokoridori üldiste eesmärkide määratlemise, järelevalve ning käesoleva artikli lõikes 7 ning artiklites 9 ja 11, artikli 14 lõikes 1 ja artiklis 22 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Nõukokku kuuluvad asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajad.

2.   Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganid juhatuse, kes vastutab käesoleva artikli lõigetes 5, 7, 8 ja 9 ning artiklites 9 kuni 12, artikli 13 lõikes 1, artikli 14 lõigetes 2, 6 ja 9, artikli 16 lõikes 1, artikli 17 lõikes 1 ning artiklites 18 ja 19 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Juhatusse kuuluvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad.

3.   Kaubaveokoridoriga seotud liikmesriigid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad koostööd lõikes 1 nimetatud nõukogu ja lõikes 2 nimetatud juhatuse raames, et tagada kaubaveokoridori areng vastavalt selle rakenduskavale.

4.   Nõukogu teeb otsused asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajate vastastikusel kokkuleppel.

5.   Juhatus teeb oma otsused, sealhulgas otsused seoses oma õigusliku staatuse, organisatsioonilise struktuuri loomise, ressursside ja personaliga asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtete esindajate vastastikuse kokkuleppe alusel. Juhatus võib olla sõltumatu juriidiline isik. Ta võib tegutseda Euroopa majandushuvigrupina, nagu see on määratletud nõukogu 25. juuli 1985. aasta määruses (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuvigrupi kohta (8).

6.   Nõukogu ja juhatuse kohustused ei mõjuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatust, mis on ette nähtud direktiivi 91/440/EMÜ artikli 4 lõikega 2.

7.   Juhatus moodustab täiendava nõuanderühma, kuhu kuuluvad vajadusel kaubaveokoridori kuuluvate terminalide, sealhulgas mere- ja siseveesadamate juhid ja omanikud. Nimetatud nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on otsene mõju investeeringutele ja terminalide haldamisele. Ta võib samuti esitada arvamusi omal algatusel. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse. Juhatuse ja nõuanderühma vaheliste vaidluste korral võib nõuanderühm pöörduda nõukogu poole. Nõukogu on vahendaja rollis ja esitab õigeaegselt oma arvamuse. Lõppotsuse teeb siiski juhatus.

8.   Juhatus moodustab nõuanderühma, kuhu kuuluvad raudtee-ettevõtjad, kes on huvitatud kaubaveokoridori kasutamisest. Nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on tagajärgi ettevõtjate jaoks. Nõuanderühm võib samuti esitada arvamusi omal algatusel. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse.

9.   Juhatus koordineerib vastavalt riiklikele ja üleeuroopalistele rakenduskavadele koostalitlusvõimelisi IT-rakendusi või tulevikus kättesaadavaks muutuda võivaid alternatiivseid lahendusi, et hallata rahvusvaheliste rongiliinide taotlusi ja rahvusvahelise rongiliikluse toimimist kaubaveokoridoris.

1.   Juhatus koostab hiljemalt kuus kuud enne kaubaveokoridori kasutusele võtmist rakenduskava ja esitab selle heakskiitmiseks nõukogule. Kava sisaldab järgmist:

2.   Juhatus vaatab rakenduskava regulaarselt läbi, võttes arvesse selle rakendamisel tehtud edusamme, raudteekaubaveoturu olukorda kaubaveokoridoris ja tulemuslikkust, mida mõõdetakse lõike 1 punktis c osutatud eesmärkide põhjal.

3.   Juhatus teostab ja ajakohastab korrapäraselt transpordituru uuringuid seoses koridori loomise tagajärjel kaubaveokoridori liikluses täheldatud ja eeldatavate muutustega, käsitledes erinevat tüüpi liiklust, st nii kauba- kui ka reisijatevedu. Vajaduse korral analüüsitakse uuringus ka kaubaveokoridori loomisest tulenevaid sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid.

4.   Rakenduskavas võetakse arvesse terminalide arengut, et rahuldada kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo vajadusi, eelkõige terminalide toimimist ühendvedude sõlmpunktina kaubaveokoridorides.

5.   Juhatus võtab vajaduse korral meetmeid rakenduskava puudutava koostöö tegemiseks piirkondlike ja/või kohalike asutustega.

1.   Juhatus koostab ja vaatab regulaarselt läbi investeerimiskava, mis sisaldab üksikasju pikas ja keskpikas perspektiivis soovituslikke investeeringute kohta kaubaveokoridori infrastruktuuri, ning esitab investeerimiskava kaubaveokoridori nõukogule heakskiitmiseks. Kava sisaldab järgmist:

2.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liikmesriikide pädevust seoses raudteeinfrastruktuuri kavandamise ja rahastamisega.

1.   Kaubaveokoridori juhatus määrab või asutab ühise organi, mis annab taotlejatele võimaluse esitada taotlusi ja saada vastuseid ühest kohast ja ühe toiminguna seoses infrastruktuuri läbilaskevõimsusega kaubarongidele, mis ületavad kaubaveokoridoris vähemalt ühe piiri (edaspidi „universaalteenistus”).

2.   Universaalteenistus esitab koordineerimisvahendina samuti alusandmeid infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise kohta, sealhulgas artiklis 18 osutatud teavet. Ta näitab, milline on taotluse esitamise ajal infrastruktuuri läbilaskevõimsus ja selle omadused vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud näitajatele, nagu kaubaveokoridoris liiklevate rongide lubatud kiirus, pikkus, laadimisgabariidid või teljekoormus.

3.   Universaalteenistus otsustab taotluste üle, millega taotletakse artikli 14 lõikes 3 nimetatud ettevalmistatud rongiliine ja artikli 14 lõikes 5 nimetatud reserveeritud läbilaskevõimsust. Ta jaotab läbilaskemahtu kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ läbilaskemahu jaotamist käsitlevate eeskirjadega. Ta teavitab viivitamata pädevaid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid neist taotlustest ja vastuvõetud otsustest.

4.   Infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotluse, mida ei saa rahuldada vastavalt lõikele 3, edastab universaalteenistus viivitamata pädevatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganitele, kes teevad otsuse selle taotluse suhtes kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 13 ja III peatükiga ning teatavad otsusest universaalteenistusele, kes sellega edasi tegeleb.

5.   Universaalteenistus toimib läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Selleks peetakse registrit, mis on kõigile huvitatud osapooltele vabalt kättesaadav. Register sisaldab taotluste kuupäeva, taotlejate nimesid ning andmeid esitatud dokumentide ja toimunud vahejuhtumite kohta. Neid toiminguid kontrollivad reguleerivad organid vastavalt artiklile 20.

1.   Nõukogu määrab vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikele 1 kindlaks kaubaveokoridoris infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise raamistiku.

2.   Juhatus hindab kaubaveokoridoris liikuvatele kaubarongidele läbilaskevõimsuse jaotamise vajadust, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 9 lõikes 3 osutatud transpordituru uuringut, infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi seoses varasemate ja hetkel kehtivate sõiduplaanidega ning raamlepinguid.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud hindamise põhjal määravad kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja loovad rahvusvahelised kaubarongide ettevalmistatud liinid, järgides direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 15 osutatud menetlust, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele. Need tõhustavad reisiaegu ja -sagedusi, väljumis- ja saabumisaegu ning kaubaveo teenusteks sobivaid liine, et suurendada kaupade transportimist kaubaveokoridoris liikuvatele kaubarongidega. Need ettevalmistatud rongiliinid avaldatakse vähemalt kolm kuud enne direktiivi 2001/14/EÜ III lisas osutatud läbilaskevõimsuse taotluste kättesaamise lõpptähtpäeva. Mitme kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad vajadusel kooskõlastada rahvusvahelised ettevalmistatud rongiliinid, pakkudes asjaomastes kaubaveokoridorides läbilaskevõimsust.

4.   Ettevalmistatud rongiliinid jaotatakse esmalt kaubarongidele, mis ületavad vähemalt ühe piiri.

5.   Kui turuvajadused ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamine seda õigustavad, määravad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja reserveerivad läbilaskevõimsuse kaubaveokoridoris liikuvate rahvusvaheliste kaubarongide jaoks, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele, ning teevad selle reservi kättesaadavaks oma lõplikes sõiduplaanides, et oleks võimalik reageerida kiiresti ja sobivalt ühekordsetele läbilaskevõimsuse taotlustele, nagu on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 23. See läbilaskevõimsus on reserveeritud kuni tähtajani enne selle kasutamiseks ettenähtud aega, mille määrab juhatus. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui 60 päeva.

6.   Juhatus edendab kaubaveokoridori läbilaskevõimsuse jaotamisega seotud eelistuste eeskirjade kooskõlastamist.

7.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad lisavad oma kasutustingimustesse tasu rongiliinide eest, mis on eraldatud, kuid jäänud kasutamata. Selle tasu määr on asjakohane, hoiatav ja mõjus.

8.   Käesoleva artikli alusel veose vedamiseks eraldatud rongiliini ei või tühistada vähem kui kaks kuud enne sõiduplaanis ettenähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut, välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel, sealhulgas kiireloomulised ja ootamatud ohutusega seotud tööd. Sellisel juhul püüab asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuda taotlejale samaväärse kvaliteedi ja usaldusväärsusega rongiliini ning taotlejal on õigus sellega nõustuda või sellest keelduda. Käesolev säte ei piira taotleja õigusi, mis tal võivad olla direktiivi 2001/14/EÜ artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingu kohaselt. Taotleja võib alati esitada asja lahendamiseks käesoleva määruse artiklis 20 osutatud reguleerivale organile.

9.   Kaubaveokoridori juhatus ja artikli 8 lõikes 7 osutatud nõuanderühm kehtestavad menetluskorra, et tagada läbilaskevõimsuse jaotamise optimaalne kooskõlastamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, nii seoses artikli 13 lõikes 1 osutatud taotlustega kui ka asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele laekunud taotlustega. Selles võetakse samuti arvesse juurdepääsu terminalidele.

10.   Osutades käesoleva artikli lõigetes 4 ja 9 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, osutatakse vajadusel ühtlasi direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganitele.

1.   Kaubaveokoridori juhatus kehtestab menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks kaubaveokoridoris. Ühendatud kaubaveokoridoride juhatused kehtestavad menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks sellistes kaubaveokoridorides.

2.   Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja artikli 8 lõikes 7 osutatud nõuanderühm kehtestavad menetlused, et tagada raudteeinfrastruktuuri ja terminalide toimimise optimaalne kooskõlastamine.

1.   Juhatus võtab vastu kaubaveokoridoris esinevate rongiliikluse häirete korral järgitavad ühised eesmärgid täpsuse kohta ja/või liikluskorralduse suunised.

2.   Erinevat tüüpi liikluse korraldamiseks koostab iga asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiste eesmärkide ja/või suunistega selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutusalasse kuuluva kaubaveokoridori osa kohta eelistuste eeskirjad. Eelistuste eeskirjad avaldatakse direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 3 osutatud võrguaruandes.

3.   Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtetes nähakse vähemalt ette, et kui vähegi võimalik, ei muudeta sõiduplaanis ettenähtud ajast kinnipidavatele kaubarongidele eraldatud rongiliini, millele on osutatud artikli 14 lõigetes 3 ja 4. Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtete eesmärk on viia miinimumini üldine võrgustiku toimimise taastamise aeg seoses igat liiki transpordi vajadustega. Selleks võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastada mööda mitmeid kaubaveokoridore kulgeva erinevat tüüpi liikluse juhtimist.

1.   Kaubaveokoridori juhatus edendab kaubaveokoridoride ulatuses direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 osutatud toimivusskeemide ühilduvust.

2.   Juhatus jälgib raudtee kaubaveoteenuste tulemuslikkust kaubaveokoridoris ja avaldab selle jälgimisel saadud tulemused kord aastas.

3.   Juhatus korraldab nõuetele vastava kaubaveokoridoride kasutajate uuringu ja avaldab selle andmed korra aastas.

1.   Direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud reguleerivad organid teevad koostööd raudteekaubaveokoridoris esineva konkurentsi üle järelevalve teostamiseks. Eelkõige tagavad nad mittediskrimineeriva juurdepääsu võimaldamise koridorile ja tegutsevad kõnealuse direktiivi artikli 30 lõikes 2 sätestatud apellatsioone menetleva organina. Nad vahetavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt ja muudelt asjaomastelt pooltelt saadud vajalikku teavet.

2.   Liikmesriigid püüavad luua võrreldavat reguleerituse taset, et soodustada vaba ja õiglast konkurentsi kaubanduskoridorides. Reguleerivad organid peavad olema turul tegutsejate jaoks kergesti kättesaadavad ning neil peab olema võimalik oma otsuseid sõltumatult ja tõhusalt vastu võtta.

3.   Kui taotleja esitab reguleerivale organile kaebuse seoses raudteekaubaveo rahvusvaheliste teenustega või reguleeriva organi poolt omal algatusel läbiviidud uurimise raames, konsulteerib asjaomane reguleeriv organ kõigi teiste selliste liikmesriikide reguleerivate organitega, kelle territooriumi läbib asjaomase kaubarongiga seotud rongiliin, ja palub neil enne oma otsuse vastuvõtmist esitada kogu vajalik teave.

4.   Reguleerivad organid, kellega lõike 3 kohaselt konsulteeritakse, esitavad asjaomasele reguleerivale organile kogu teabe, mida neil endil on õigus oma siseriikliku õiguse alusel taotleda. Seda teavet võib üksnes kasutada kaebuse menetlemiseks või lõikes 3 osutatud uurimise läbiviimiseks.

5.   Kaebuse saanud või omal algatusel uurimise algatanud reguleeriv organ edastab asjakohase teabe vastutavale reguleerivale organile, et see organ võtaks juhtumi osapoolte suhtes meetmeid.

6.   Kõik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kaasatud esindajad, kellele on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 15 lõikes 1, tagavad kogu kaebuse menetlemiseks või käesoleva artikli lõike 3 kohase uurimise jaoks vajaliku ning selle liikmesriigi reguleeriva organi poolt, kus kaasatud esindaja asub, taotletud teabe viivituseta esitamise. Sellel reguleerival organil on õigus edastada see asjaomast rahvusvahelist rongiliini puudutav teave käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud reguleerivatele organitele.

1.   Komisjoni abistab direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 11a nimetatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse meetmed teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitseks.

Sel eesmärgil sätestatakse eeskirjad järgmistes valdkondades:

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse, kui loomi kasutatakse või kavatsetakse kasutada teaduslikel eesmärkidel või kui neid kasvatatakse spetsiaalselt selleks, et nende elundeid või kudesid selleks kasutada.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse seni, kuni esimeses lõigus osutatud loomad on surmatud, uude elukohta paigutatud või tagasi viidud sobivasse elukeskkonda või loomakasvatussüsteemi.

Valu, kannatuste, stressi või püsivate kahjustuste kõrvaldamine anesteesia, analgeesia või muude meetodite eduka kasutamise abil ei jäta looma katsetes kasutamist käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

3.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmistele loomadele:

4.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse katsetes kasutatavatele loomadele, kes on lõike 3 punktis a osutatust varasemas arengustaadiumis, kui loomal lastakse elada sellest arengustaadiumist kauem ja ta kogeb sellesse arengustaadiumisse jõudes sooritatud katsete tulemusena tõenäoliselt valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi.

5.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste valdkondade suhtes:

6.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (8).

1.   Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud üldeeskirju täites võivad liikmesriigid säilitada sätted, mis kehtivad 9. novembril 2010 ja mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate loomade ulatuslikum kaitse, kui on ette nähtud käesoleva direktiivi sätetega.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest siseriiklikest sätetest enne 1. jaanuari 2013. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõnealustest sätetest.

2.   Lõike 1 kohaselt toimides ei tohi liikmesriik keelata ega takistada teises liikmesriigis vastavalt käesolevale direktiivile kasvatatud või peetud loomade tarnimist või kasutamist, ega keelata või takistada nimetatud loomade käesolevale direktiivile vastava kasutamisega välja töötatud toodete turuleviimist.

1.   Liikmesriigid tagavad, et võimaluse korral valitakse katse asemel teaduslikult rahuldav meetod või katsestrateegia, milles elusloomi ei kasutata.

2.   Liikmesriigid tagavad, et projektides kasutatavate loomade arvu vähendatakse miinimumini, mis veel ei kahjusta projekti eesmärke.

3.   Liikmesriigid tagavad, et täiustatakse loomade kasvatamist, pidamist ja hooldamist ning katsetes kasutatavaid meetodeid, kõrvaldades või vähendades miinimumini loomadele põhjustatava võimaliku valu, kannatused, stressi või püsivad kahjustused.

4.   Meetodi valikul rakendatakse käesolevat artiklit kooskõlas artikliga 13.

1.   Liikmesriigid tagavad loomade surmamise minimaalse valu, kannatuste ja stressiga.

2.   Liikmesriigid tagavad loomade surmamise kasvataja, tarnija või kasutaja ettevõttes pädeva isiku poolt.

Väliuuringute puhul võib pädev isik looma surmata väljaspool ettevõtet.

3.   IV lisaga hõlmatud loomade puhul kasutatakse nimetatud lisas sätestatud asjakohast surmamise meetodit.

4.   Pädevad asutused võivad teha lõike 3 nõudest erandeid:

5.   Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata, kui loom tuleb surmata erakorralistel asjaoludel loomade heaolu, rahvatervise, avaliku julgeoleku, loomade tervise või keskkonnaga seotud põhjustel.

1.   Katsetes ei kasutata nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (9) A lisas loetletud ohustatud liikide isendeid, kes ei kuulu kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui need katsed vastavad järgmistele tingimustele:

2.   Lõiget 1 ei kohaldata ühegi ahviliste liigi suhtes.

1.   Arvestades lõiget 2, ei kasutata katsetes ahviliste isendeid, välja arvatud juhul, kui need katsed vastavad järgmistele tingimustele:

Invaliidistav kliiniline seisund käesoleva direktiivi tähenduses on inimese normaalse kehalise või vaimse toimimise võime vähenemine.

2.   Katsetes ei kasutata määruse (EÜ) nr 338/97 A lisas loetletud ahviliste isendeid, kes ei kuulu kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui need katsed vastavad järgmistele tingimustele:

3.   Vastavalt artikli 55 lõike 2 kaitseklauslile ei tohi olenemata lõigetest 1 ja 2 kasutada katsetes inimahve.

1.   Loodusest püütud loomi katsetes ei kasutata.

2.   Pädevad asutused võivad teha lõikest 1 erandeid, tuginedes teaduslikule põhjendusele selle kohta, et katsetes kasutamiseks kasvatatud looma kasutades ei ole võimalik katse eesmärki saavutada.

3.   Loodusest võivad loomi püüda ainult pädevad isikud, kasutades selleks meetodeid, mis ei põhjusta loomadele välditavat valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi.

Püüdmise ajal või pärast püüdmist vigastatud või halvas tervislikus seisukorras olevad loomad vaadatakse veterinaari või muu pädeva isiku poolt läbi ning võetakse meetmeid loomade kannatuste vähendamiseks. Pädevad asutused võivad teha erandeid nõudest võtta meetmeid loomade kannatuste vähendamiseks, kui on olemas teaduslik põhjendus.

1.   Liikmesriigid tagavad, et I lisas loetletud loomaliike tohib katsetes kasutada ainult siis, kui need loomad on katsetes kasutamiseks kasvatatud.

Alates II lisas sätestatud kuupäevadest tagavad liikmesriigid siiski, et selles lisas loetletud ahvilisi tohib katsetes kasutada ainult siis, kui nad on vangistuses kasvanud loomade järglased või kui nad on hangitud jätkusuutlikest kolooniatest.

Käesoleva artikli tähenduses on „jätkusuutlik koloonia” koloonia, milles loomade paljundamiseks kasutatakse vaid kolooniasiseselt või teistest kolooniatest saadud, kuid mitte loodusest kinni püütud loomi ja milles loomi peetakse viisil, mis tagab nende harjumise inimestega.

Komisjon teeb liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerides teostatavusuuringu teises lõigus sätestatud nõude suhtes, mis hõlmab loomade tervise ja heaolu hindamist. Uuring avalikustatakse hiljemalt 10. novembril 2017. Uuringule lisatakse vajaduse korral ettepanekud II lisa muutmiseks.

2.   Komisjon jälgib jätkusuutlikest kolooniatest ahviliste hankimise kasutamist ning teeb liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerides uuringu, et analüüsida ainult jätkusuutlikest kolooniatest loomade hankimise teostatavust.

Uuring avalikustatakse hiljemalt 10. novembril 2022.

3.   Pädevad asutused võivad teaduslikule põhjendusele tuginedes teha lõikest 1 erandeid.

1.   Hulkuvaid ja looduses vabalt elavaid koduloomaliike katsetes ei kasutata.

2.   Pädevad asutused võivad teha lõikest 1 erandeid vaid järgmistel tingimustel:

1.   Liikmesriigid tagavad, et katsed viiakse läbi kasutaja ettevõttes.

Pädev asutus võib teaduslikule põhjendusele tuginedes teha esimesest lõigust erandi.

2.   Katseid võib läbi viia ainult projekti raames.

1.   Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, millega keelustatakse teatud meetodite tüübid, tagavad liikmesriigid, et katset ei viida läbi, kui liidu õigusaktide alusel tunnustatakse soovitud tulemuse saavutamiseks teist meetodit või katsestrateegiat, mis ei nõua eluslooma kasutamist.

2.   Katsete valikul valitakse sellised katsed, mis täidavad enim järgmisi nõudeid:

ning valitakse katsed, mis annavad kõige tõenäolisemalt rahuldavaid tulemusi.

3.   Võimaluse korral välditakse katse lõpp-punktina surma, mis asendatakse varasemate ja humaansete lõpp-punktidega. Kui lõpp-punktiks on vältimatult surm, kavandatakse katse nii, et:

1.   Liikmesriigid tagavad, et katsed viiakse läbi üld- või lokaalanesteesiaga ning et kasutatakse analgeesiat või mõnda muud asjakohast meetodit, millega tagatakse, et valu, kannatused ja stress oleksid minimaalsed, välja arvatud juhul, kui see ei ole asjakohane.

Katseid, millega kaasnevad rasked vigastused, mis võivad põhjustada tugevat valu, ei tehta ilma anesteesiata.

2.   Otsustamisel anesteesia asjakohasuse üle võetakse arvesse järgmist:

3.   Liikmesriigid tagavad, et loomadele ei anta ilma piisava anesteesia- või analgeesiatasemeta sellist ravimit, mis takistab või piirab neid valu välja näitamast.

Sellistel juhtudel esitatakse teaduslik põhjendus koos üksikasjaliku anesteesia- või analgeesiarežiimi kirjeldusega.

4.   Kui loom võib anesteesia üle minnes kannatada valu, rakendatakse tema suhtes ennetavat ja operatsioonijärgset analgeesiat või mõnda muud asjakohast valu leevendavat meetodit eeldusel, et see sobib katse eesmärgiga.

5.   Katse eesmärgi saavutamisel võetakse kohe meetmed looma kannatuste vähendamiseks.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõik katsed klassifitseeritakse „taastumatu elutegevusega”, „leebeteks”, „mõõdukateks” ja „rasketeks” katseteks iga üksiku juhtumi puhul eraldi vastavalt VIII lisas sätestatud liigitamiskriteeriumidele.

2.   Vastavalt artikli 55 lõike 3 kaitseklauslile tagavad liikmesriigid, et katset ei tehta, kui sellega kaasneb tugev valu, kannatused või stress, mis on tõenäoliselt kauakestvad ja mida ei saa leevendada.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui katses saab kasutada ka looma, kellega pole enne katseid tehtud, võib looma, keda on eelnevalt juba ühes või mitmes katses kasutatud, uues katses taaskasutada ainult siis, kui täidetud on järgmised tingimused:

2.   Erandlikel asjaoludel, erandina lõike 1 punktist a, ja pärast looma veterinaarläbivaatust, võib pädev asutus lubada looma taaskasutada, kui looma ei ole kasutatud rohkem kui üks kord katses, mis põhjustab tugevat valu, stressi või samaväärseid kannatusi.

1.   Katse loetakse lõpetatuks, kui selle jaoks enam mingeid vaatlusi ei tehta või geneetiliselt muundatud aretusliinide puhul siis, kui järeltulijatel enam ei täheldata ega eeldata valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi, mis on võrdsed või suuremad, kui põhjustab nõelatorge.

2.   Katse lõpus teeb otsuse looma ellujätmise kohta veterinaar või mõni teine pädev isik. Loom surmatakse, kui ta peaks muidu tõenäoliselt püsivalt kogema mõõdukat või tugevat valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi.

3.   Kui loom jäetakse ellu, tuleb talle võimaldada tema tervislikule seisundile vastav hooldus ja pidamine.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõik kasvatajad, tarnijad ja kasutajad on pädeva asutuse poolt tunnustatud ja nad on seal registreeritud. Sellise tunnustuse võib anda piiratud ajaks.

Tunnustus antakse ainult siis, kui kasvataja, tarnija või kasutaja ettevõte vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tunnustusotsuses määratletakse isik, kes vastutab käesoleva direktiivi sätete täitmise tagamise eest ning artikli 24 lõikes 1 ja artiklis 25 nimetatud isik või isikud.

3.   Tunnustust on vaja uuendada, kui kasvataja, tarnija või kasutaja ettevõtte struktuuris või toimimises toimub selline märkimisväärne muutus, mis võib negatiivselt mõjutada loomade heaolu.

4.   Liikmesriigid tagavad, et pädevale asutusele teatatakse kõikidest muudatustest seoses lõikes 2 osutatud isiku või isikutega.

1.   Kui kasvataja, tarnija või kasutaja ei vasta enam käesoleva direktiivi nõuetele, võtab pädev asutus vajalikud heastavad meetmed või nõuab nende võtmist, või peatab või tühistab tunnustamise.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui tunnustamine peatatakse või tühistatakse, ei kahjusta see ettevõttes peetavate loomade heaolu.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõigi kasvataja, tarnija või kasutaja ettevõtete seadmed ja varustus on sobivad nii seal peetavatele loomaliikidele kui ka tehtavatele katsetele, kui neid ettevõttes läbi viiakse.

2.   Lõikes 1 osutatud seadmete ja varustuse kavandamine, ehitamine ja töötamisviis peavad tagama, et katseid viiakse läbi nii tõhusalt kui võimalik ning eesmärk on saavutada usaldusväärseid tulemusi minimaalse arvu loomade kasutamisega ja minimaalse valu, kannatuste, stressi või püsivate kahjustuste tekitamisega.

3.   Lõigete 1 ja 2 rakendamise eesmärgil tagavad liikmesriigid, et täidetakse III lisas sätestatud nõudeid.

1.   Liikmesriigid tagavad, et igal kasvatajal, tarnijal ja kasutajal on piisavalt töötajaid.

2.   Töötajatel peab olema asjakohane haridus ja väljaõpe enne, kui nad asuvad täitma mõnda järgmistest ülesannetest:

Punktis b osutatud toiminguid sooritavad isikud peavad olema saanud väljaõppe tehtava tööga seotud teadusvaldkonnas ja neil peavad olema eriteadmised asjaomaste liikide kohta.

Punktides a, c või d loetletud toiminguid sooritavad töötajad täidavad oma ülesandeid järelevalve all seni, kuni nad on tõendanud, et neil on nõutav pädevus.

Liikmesriigid tagavad, kas tunnustamise või muude vahenditega, käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise.

3.   Liikmesriigid avaldavad V lisas sätestatud elementide põhjal miinimumnõuded lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks nõutava ametialase pädevuse omandamiseks, säilitamiseks ja tõendamiseks vajalikule haridusele, väljaõppele ja nõuetele.

4.   Vabatahtlikud liidu tasandi suunised lõikes 2 sätestatud nõuete täitmiseks võib võtta vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

1.   Liikmesriigid tagavad, et igal kasvatajal, tarnijal ja kasutajal on kohapeal üks või mitu isikut, kes:

2.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 40 lõike 2 punktis b nimetatud isikud:

1.   Liikmesriigid tagavad, et iga kasvataja, tarnija ja kasutaja looks loomade heaolu üksuse.

2.   Loomade heaolu üksusesse kuulub(kuuluvad) vähemalt loomade heaolu ja hooldamise eest vastutav isik või vastutavad isikud ning kasutaja puhul ka üks teadlasest liige. Loomade heaolu üksusesse annab panuse ka määratud veterinaar või artiklis 25 osutatud ekspert.

3.   Liikmesriigid võivad lubada väikestel kasvatajatel, tarnijatel ja kasutajatel täita artikli 27 lõikes 1 sätestatud ülesandeid muul viisil.

1.   Loomade heaolu üksus täidab vähemalt järgmisi ülesandeid:

2.   Liikmesriigid tagavad, et loomade heaolu üksuse poolt antud nõuanded ja nendega seotud otsused dokumenteeritakse ja säilitatakse liikmesriigi poolt vähemalt kolme aasta jooksul.

Nõudmisel tehakse need andmed kättesaadavaks pädevale asutusele.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõik kasvatajad, tarnijad ja kasutajad registreerivad vähemalt järgmised andmed:

2.   Lõikes 1 osutatud andmeid hoitakse vähemalt viis aastat ja tehakse nõudmisel kättesaadavaks pädevale asutusele.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõik kasvatajad, tarnijad ja kasutajad säilitavad iga koera, kassi ja ahvilise kohta järgmist teavet:

2.   Iga koera, kassi ja ahvilise kohta on personaalne toimik, millesse kantakse andmeid kogu aja jooksul, mil teda peetakse käesoleva direktiivi tähenduses.

Toimik luuakse võimalikult kiiresti pärast looma sündi ning see sisaldab asjakohaseid paljundus-, veterinaar- ja sotsiaalseid andmeid selle looma kohta ning andmeid projektide kohta, milles teda on kasutatud.

3.   Käesolevas artiklis osutatud andmeid säilitatakse vähemalt kolm aastat pärast looma surma või uude elukohta paigutamist ja tehakse nõudmisel kättesaadavaks pädevale asutusele.

Uude elukohta paigutamisel antakse loomaga kaasa lõikes 2 osutatud toimikus olevad asjakohased veterinaarhooldus- ja sotsiaalsed andmed.

1.   Kõik koerad, kassid või ahvilised märgistatakse alalise isikliku tunnusmärgiga hiljemalt võõrutamise ajal võimalikult vähevalulikul viisil.

2.   Kui koer, kass või ahviline viiakse ühe kasvataja, tarnija või kasutaja juurest üle teise juurde enne võõrutamist ning kui enne seda ei ole otstarbekas teda märgistada, peab vastuvõtja kuni märgistamiseni säilitama temaga seotud andmed, eelkõige andmed looma ema kohta.

3.   Kui märgistamata võõrutatud koer, kass või ahviline võetakse kasvataja, tarnija või kasutaja poolt esmakordselt vastu, märgistatakse ta alaliselt niipea kui võimalik ja võimalikult vähevalulikul viisil.

4.   Kasvataja, tarnija ja kasutaja esitavad pädeva asutuse nõudmisel looma märgistamata jätmise põhjused.

1.   Liikmesriigid tagavad loomade hooldamisel ja pidamisel, et:

2.   Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid III lisas sätestatud hooldamise ja pidamise standardite kohaldamise alates selles sätestatud kuupäevadest.

3.   Liikmesriigid võivad lubada erandeid lõike 1 punktis a või lõikes 2 sätestatud nõuetest teaduslikel, loomade heaolu või loomade tervisega seotud põhjustel.

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt kõiki kasvatajaid, tarnijaid ja kasutajaid, sealhulgas nende ettevõtteid, et kontrollida vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Pädev asutus kohandab kontrollimise sagedust iga ettevõtte riskianalüüsi alusel, võttes arvesse:

3.   Igal aastal kontrollitakse vähemalt ühte kolmandikku kasutajatest vastavalt lõikes 2 osutatud riskianalüüsile. Ahviliste kasvatajaid, tarnijaid ja kasutajaid kontrollitakse siiski vähemalt üks kord aastas.

4.   Asjakohane osa kontrollidest viiakse läbi neist eelnevalt ette teatamata.

5.   Kõikide kontrollide andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud kahtluse korral, võttes muu hulgas arvesse ette teatamata kontrollide osakaalu, teostab komisjon järelevalvet siseriiklike kontrollide infrastruktuuri ja teostamise üle liikmesriikides.

2.   Liikmesriik, kelle territooriumil lõikes 1 osutatud järelevalvet teostatakse, annab komisjoni ekspertidele nende tööks kogu vajaliku abi. Komisjon teavitab asjaomase liikmesriigi pädevat asutust järelevalve tulemustest.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab lõikes 1 osutatud järelevalve tulemuste arvesse võtmiseks meetmeid.

1.   Liikmesriigid tagavad, ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist, et projekte ei teostata ilma pädevalt asutuselt eelnevalt luba saamata ja et projekte teostatakse kooskõlas loaga, või artiklis 42 osutatud juhtudel vastavalt pädevale asutusele saadetud taotlusele või vastavalt pädeva asutuse otsusele.

2.   Liikmesriigid tagavad, et ühtegi projekti ei teostata, ilma et pädev asutus on vastavalt artiklile 38 andnud projektile positiivse hinnangu.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kasutaja või projekti eest vastutav isik esitab projektiloa saamise taotluse. Taotlus sisaldab vähemalt järgmist:

2.   Liikmesriigid võivad loobuda lõike 1 punkti b nõudest artiklis 42 lõikes 1 osutatud projektide suhtes.

1.   Projekti hinnatakse projekti liigile sobiva üksikasjalikkusega ja kontrollitakse, kas projekt vastab järgmistele kriteeriumidele:

2.   Projekti hindamine sisaldab eelkõige järgmist:

3.   Projekti hindamist teostav pädev asutus kaasab eelkõige järgmiste valdkondade eksperdid:

4.   Projekti hindamine on läbipaistev.

Võttes arvesse intellektuaalomandi ja konfidentsiaalse teabe kaitset, viiakse projekti hindamine läbi erapooletult ja see võib sisaldada sõltumatute poolte arvamusi.

1.   Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui kooskõlas artikli 38 lõike 2 punktiga f määratakse tagasiulatuv hindamine, teostab selle pädev asutus, kes kasutaja esitatud nõutavate dokumentide alusel hindab järgmist:

2.   Tagasiulatuv hindamine tuleb teostada kõigi projektide puhul, kus kasutatakse ahvilisi, ning projektide puhul, mis sisaldavad „rasketeks” klassifitseeritud katseid, sealhulgas artikli 15 lõikes 2 osutatud katseid.

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ja erandina artikli 38 lõike 2 punktist f, võivad liikmesriigid vabastada tagasiulatuva hindamise nõudest projektid, mille raames viiakse läbi ainult „leebeid” või „taastumatu elutegevusega” katseid.

1.   Projektiluba antakse ainult katsetele, mille suhtes on läbi viidud:

2.   Projektiloas määratakse kindlaks järgmised asjaolud:

3.   Projektiload antakse kuni viieks aastaks.

4.   Liikmesriigid võivad anda loa mitmele sama kasutaja tehtavale geneerilisele projektile, kui need projektid on vajalikud seaduses sätestatud nõuete täitmiseks või kui nendes projektides kasutatakse loomi tootmise või diagnoosimise eesmärgil, rakendades väljakujunenud meetodeid.

1.   Liikmesriigid tagavad, et loa andmise kohta tehakse otsus ning sellest teatatakse taotlejale hiljemalt 40 tööpäeva jooksul täieliku ja korrektse avalduse saamise kuupäevast. Kõnealune ajavahemik hõlmab projekti hindamist.

2.   Kui see on õigustatud projekti keerukusega või valdkondadevahelise iseloomuga, võib pädev asutus lõikes 1 osutatud ajavahemikku üks kord pikendada perioodiks, mis ei ületa 15 tööpäeva. Ajavahemiku pikendamine ja kestus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning sellest tuleb taotlejat teavitada enne lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõppu.

3.   Pädev asutus teatab taotlejale kõikidest loataotlustest nii kiiresti kui võimalik ning määrab lõikes 1 osutatu ajavahemiku, mille jooksul tuleb loa suhtes otsus teha.

4.   Puuduliku või ebakorrektse taotluse korral teatab pädev asutus taotlejale nii kiiresti kui võimalik vajadusest esitada lisadokumente ja samuti selle võimalikust mõjust kohaldatavale ajavahemikule.

1.   Liikmesriigid võivad teha otsuse kehtestada lihtsustatud haldusmenetlus projektide suhtes, mis sisaldavad katseid, mida klassifitseeritakse „taastumatu elutegevusega”, „leebeks” või „mõõdukaks” ja milles ei kasutata ahvilisi, ning mis on vajalikud õigusaktide nõuete täitmiseks või kui nendes projektides kasutatakse loomi tootmise või diagnoosimise eesmärgil, rakendades väljakujunenud meetodeid.

2.   Lihtsustatud haldusmenetluse kehtestamisel tagavad liikmesriigid, et täidetakse järgmisi sätteid:

3.   Kui projekti muudeti nii, et muudatus võib negatiivselt mõjutada loomade heaolu, nõuavad liikmesriigid projektile täiendavat hindamist, millel oleks positiivne tulemus.

4.   Käesoleva artikli kohaselt teostada lubatud projektide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 40 lõikeid 3 ja 4, artikli 41 lõiget 3 ja artikli 44 lõikeid 3, 4 ja 5.

1.   Võttes arvesse intellektuaalomandi ja konfidentsiaalse teabe kaitset, on mittetehnilises projektikokkuvõttes esitatud järgmised andmed:

Mittetehniline projektikokkuvõte on anonüümne ning see ei sisalda kasutaja ja tema töötajate nimesid ega aadresse.

2.   Liikmesriigid võivad nõuda, et mittetehnilises projektikokkuvõttes täpsustatakse, kas projekti puhul on vaja sooritada tagasiulatuv hindamine ning millise tähtaja jooksul seda teha tuleb. Liikmesriigid tagavad nimetatud juhul, et mittetehnilist projektikokkuvõtet ajakohastatakse tagasiulatuva hindamise tulemustega.

3.   Liikmesriigid avaldavad loa saanud projektide mittetehnilised projektikokkuvõtted ja kõik nende ajakohastamised.

1.   Liikmesriigid tagavad, et projekti iga muutuse korral, mis võib negatiivselt mõjutada loomade heaolu, on nõutav projektiloa muudatus või uuendus.

2.   Projektiloa iga muudatus või uuendus peab seejärel saama projekti hindamise positiivse tulemuse.

3.   Pädev asutus võib projektiloa tühistada, kui projekti ei teostata projektiloale vastavalt.

4.   Kui projektiluba tühistatakse, ei tohi projektis kasutatud või kasutada kavatsetud loomade heaolu halveneda.

5.   Liikmesriigid kehtestavad ja avaldavad projektilubade muutmise ja uuendamise tingimused.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõiki asjakohaseid dokumente, sealhulgas projektilubasid ja projekti hindamise tulemusi säilitatakse vähemalt kolm aastat pärast projektiloa lõppemise kuupäeva või artikli 41 lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõppemist, ning et nimetatud dokumendid on pädevale asutusele kättesaadavad.

2.   Ilma et see piiraks lõiget 1, säilitatakse selliste projektide dokumente, mille puhul on vaja teha tagasiulatuv hindamine, tagasiulatuva hindamise lõpuni.

1.   Komisjon ja liikmesriigid aitavad kaasa selliste alternatiivsete meetodite väljatöötamisele ja valideerimisele, mis võiksid anda loomkatsetega samaväärset või paremat teavet, kuid kus ei kasutata loomi või kasutatakse neid vähem või mis nõuavad vähem valulikke katseid, ning võtavad muid meetmeid, mida nad teaduslike uuringute soodustamiseks selles valdkonnas asjakohaseks peavad.

2.   Liikmesriigid aitavad komisjonil kindlaks määrata ja nimetada sobivad spetsialiseerunud ja pädevad laborid selliste valideerimisuuringute teostamiseks.

3.   Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kehtestab komisjon nimetatud valideerimisuuringute prioriteedid ning jagab laborite vahel uuringute teostamisega seotud tööülesanded.

4.   Liikmesriigid tagavad alternatiivsete meetodite edendamise ja nende kohta teabe levitamise siseriiklikul tasandil.

5.   Liikmesriigid nimetavad ühtse kontaktpunkti nõustamiseks seoses valideerimisele pakutud alternatiivsete meetodite regulatiivse asjakohasuse ja sobivusega.

6.   Komisjon võtab vajalikud meetmed, et saavutada liidus valideeritud alternatiivsetele meetoditele rahvusvaheline heakskiit.

1.   Nõuded liidu referentlaborile ning selle kohustused ja ülesanded on esitatud VII lisas.

2.   Liidu referentlabor võib võtta tasu tema osutatud teenuste eest, mis ei aita otseselt kaasa asendamise, vähendamise ja täiustamise valdkonna edasisele arengule.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 ja VII lisa rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 56 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

1.   Iga liikmesriik moodustab teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse siseriikliku komitee. Kõnealune komitee nõustab pädevaid asutusi ja loomade heaolu üksusi küsimustes, mis käsitlevad loomade soetamist, kasvatamist, pidamist, hooldamist ja katsetes kasutamist, ning tagab parima tava jagamise.

2.   Lõikes 1 osutatud siseriiklikud komiteed vahetavad teavet loomade heaolu üksuste töö ja projekti hindamise kohta ning jagavad liidus parimat tava.

1.   Komisjonile antakse alates 9. novembrist 2010 kaheksaks aastaks õigus vastu võtta artiklis 50 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 12 kuud enne kaheksa-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 52 tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 52 ja 53 sätestatud tingimusi.

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 50 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.   Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

1.   Liikmesriigid saadavad hiljemalt 10. novembriks 2018 ning seejärel iga viie aasta tagant komisjonile andmed käesoleva direktiivi ning eriti selle artikli 10 lõike 1 ning artiklite 26, 28, 34, 38, 39, 43 ja 46 rakendamise kohta.

2.   Liikmesriigid koguvad igal aastal statistilist teavet, mis käsitleb loomade kasutamist katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse kohta, ja katsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liike, ning teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriigid esitavad selle statistilise teabe komisjonile hiljemalt 10. novembriks 2015 ning seejärel igal aastal.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal üksikasjaliku teabe artikli 6 lõike 4 punkti a alusel tehtud erandite kohta.

4.   Komisjon kehtestab vastavalt artikli 56 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele hiljemalt 10. maiks 2012 ühtse vormi käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud andmete esitamiseks.

1.   Kui liikmesriigil on teaduslikult põhjendatud alus arvata, et oluline on ahvilisi kasutada artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud eesmärkidel inimeste suhtes katsetes, mida ei sooritata eluohtlike ja invaliidistavate kliiniliste seisundite vältimiseks, ennetamiseks, diagnoosimiseks või raviks, võib ta võtta ajutise meetme, millega lubatakse nimetatud kasutamist, eeldusel et nimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kasutades muid liike kui ahvilisi.

2.   Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et meetmed on vajalikud liigi säilitamiseks või seoses inimestele eluohtliku või invaliidistava kliinilise seisundi ootamatu ilmnemisega, võib ta võtta ajutise meetme, millega lubatakse inimahvide kasutamist katsetes, mille eesmärk on üks nendest eesmärkidest, millele osutatakse artikli 5 punkti b alapunktis i, punktis c või e, eeldusel et katse eesmärki ei ole võimalik saavutada, muid liike kui inimahve või alternatiivseid meetodeid kasutades. Viide artikli 5 punkti b alapunktile i ei hõlma siiski viidet loomade ja taimede kohta.

3.   Kui teaduslikult põhjendatud erandjuhtudel peab liikmesriik vajalikuks lubada katset, mis põhjustab artikli 15 lõikes 2 osutatud tugevat valu, kannatust või stressi, mis on tõenäoliselt pikaajalised ja mida ei saa leevendada, võib ta võtta ajutise meetme, millega sellist katset lubatakse. Liikmesriigid võivad otsustada nimetatud katsetes ahviliste kasutamist mitte lubada.

4.   Liikmesriik, kes on võtnud ajutise meetme vastavalt lõigetele 1, 2 või 3, teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike, põhjendades oma otsust ning esitades lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud olukorra kohta tõendusmaterjali, millel ajutine meede põhineb.

5. Komisjon esitab selle küsimuse artikli 56 lõikes 1 osutatud komiteele 30 päeva jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamist ning vastavalt artikli 56 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele kas:

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

1.   Hiljemalt 10. novembriks 2019 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikidelt artikli 54 lõike 1 alusel saadud teabe põhjal aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

2.   Hiljemalt 10. novembriks 2019 ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikidelt artikli 54 lõike 2 alusel saadud statistilise teabe põhjal selle teabe kohta kokkuvõtva aruande.

1.   Iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesoleva direktiivi rakendamise eest.

Liikmesriigid võivad käesolevas direktiivis sätestatud konkreetsete ülesannete rakendamiseks määrata ka selliseid asutusi, mis ei ole avaliku võimu kandjad, kui on tõendeid, et see asutus:

Selliseid määratud asutusi käsitletakse käesoleva direktiivi kohaldamisel pädevate asutustena.

2.   Kõik liikmesriigid teatavad käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil komisjonile hiljemalt 10. veebruariks 2011 kontaktpunktiks oleva riikliku asutuse andmed, ning samuti kõigist kõnealuste andmete muutustest.

Komisjon teeb nende kontaktpunktide loetelu avalikult kättesaadavaks.

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 10. novembriks 2012. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2013.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

1.   Direktiiv 86/609/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2013, välja arvatud artikkel 13, mis tunnistatakse kehtetuks alates 10. maist 2013.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

1.   Liikmesriigid ei kohalda kooskõlas artiklitega 36–45 vastu võetud õigus- ja haldusnorme enne 1. jaanuari 2013 heaks kiidetud projektide suhtes, mis ei kesta kauem kui 1. jaanuarini 2018.

2.   Enne 1. jaanuari 2013 heaks kiidetud projektid, mis kestavad kauem kui 1. jaanuarini 2018, saavad projektiloa hiljemalt 1. jaanuariks 2018.