30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuses nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (3) („seitsmes raamprogramm”) on sätestatud ühenduse osalemine mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendusprogrammides, sealhulgas osalemine selliste programmide elluviimiseks loodud struktuurides Euroopa Ühenduse asutamislepingu („EÜ asutamisleping”) artikli 169 tähenduses.

(2)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”) (4) soodustatakse mitut teemavaldkonda hõlmavat lähenemisviisi, mis on seotud ühe või mitme seitsmenda raamprogrammi valdkonnaga, ning nimetatakse EÜ asutamislepingu artikli 169 kohast algatust ühiste Läänemere uuringute vallas ühe valdkonnana, mis sobib ühenduse osalemiseks ühiselt rakendatavates riiklikes teadusprogrammides.

(3)

Läänemere, Euroopas asuva poolsuletud sisemere ökosüsteem on üks maailma suurimaid riimveekogusid, mida on olulisel määral mõjutanud paljud looduslikud ja inimtegevusest põhjustatud survetegurid, nagu uputatud keemiarelvadest, näiteks Teise maailmasõja ajast pärinevad sõjagaasid, ja raskmetalliühenditest, orgaanilistest ainetest, radioaktiivsest materjalist ning kütteõli- ja naftareostusest tingitud saastatus. Põllumajanduse areng Läänemere valgalal on samuti toonud kaasa ulatuslikku eutrofeerumist põhjustava väetiste ja orgaaniliste ainete üleliigse juurdevoolu ning mitteendeemiliste võõrliikide sissetoomise keskkonda. Kalavarude mittesäästev kasutamine ja kliimamuutused põhjustavad algse bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Need tegurid ja ka jätkuv inimtegevus, sealhulgas infrastruktuuriprojektid otseselt mererannikul ja selle vahetus läheduses ning Läänemere valgalal, samuti ökoloogiliselt mittesäästev turism, halvendavad loodusliku keskkonna seisundit. See kõik kahandab tõsiselt Läänemere suutlikkust tagada säästval viisil kaubad ja teenused, millest inimesed otseselt ja kaudselt sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike hüvede tasandil sõltuvad.

(4)

14. detsembri 2007. aasta Euroopa Ülemkogul toonitati Läänemere keskkonnaseisundi probleemi, mida kajastatakse komisjoni 10. juuni 2009. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi Läänemere-piirkonna strateegiat. Peale selle on nõukogu kutsunud komisjoni üles esitama ettepanekut EÜ asutamislepingu artikli 169 kohase Läänemere piirkonda hõlmava algatuse kohta.

(5)

Teadus peaks aitama selliste väljakutsetega toime tulla ja leida lahendusi kiireloomulistele Läänemere keskkonnaprobleemidele. Hetkeolukorra tõsidus nõuab aga praeguste Läänemere piirkonna teadusuuringute kvalitatiivset ja kvantitatiivset arendamist täielikult integreeritud lähenemisviisi väljatöötamise ja rakendamise kaudu, mis võimaldab kõikide Läänemerega piirnevate riikide asjaomaste teadusprogrammide ühtlustamist ja suunitlemist, eesmärgiga käsitleda keerulisi ja kiireloomulisi küsimusi kooskõlastatud, tõhusal ja tulemuslikul viisil.

(6)

Praegu ei ole mitmed üksikute liikmesriikide riigisisesel tasandil Läänemere piirkonna teadus- ja arendustegevuse toetamiseks algatatud teadus- ja arendusprogrammid ja -meetmed liidu tasandil piisavalt kooskõlastatud, et saavutada strateegilistes teadus- ja arendusvaldkondades vajalikku kriitilist massi.

(7)

Peale selle põhinevad pikaajalise riikliku poliitika jooksul väljakujunenud olemasolevad sektorispetsiifilised teadusuuringute struktuurid suuresti riiklikel juhtimissüsteemidel ning takistavad Läänemere probleemide lahendamiseks vajalike mitut valdkonda hõlmavate, valdkondadevaheliste ja valdkonnaüleste keskkonnauuringute väljatöötamist ja rahastamist.

(8)

Kuigi nii Läänemere piirkonnas kui ka väljaspool seda asuvate riikidega on Läänemere uuringute vallas koostööd tehtud pikka aega, on ühiste jõupingutuste puhul siiani jäänud puudu teadussuutlikkuse optimaalseks kasutamiseks piisavatest rahalistest vahenditest, seda tulenevalt nii nende riikide ebavõrdsest majandus- ja arenguolukorrast kui ka äärmiselt mitmekesistest riiklikest uurimiskavadest, uuringuteemadest ja -prioriteetidest.

(9)

Oma 11. juuni 2007. aasta eriprogrammi „Koostöö” rakendamise 2007.–2008. aasta tööprogrammis andis komisjon BONUS ERA-NETile ja ERA-NET PLUSile Läänemere keskkonnauuringute valdkonnas rahalist toetust, et tugevdada keskkonnauuringuid rahastavate asutuste koostööd Läänemere piirkonnas ja hõlbustada üleminekut EÜ asutamislepingu artikli 169 alusel rakendatavale ühisele Läänemere teadus- ja arendusprogrammile.

(10)

Üldjoontes on BONUS ERA-NET ja ERA-NET PLUS toiminud hästi ja seega on tähtis tagada uurimistöö jätkumine, et lahendada pakilised keskkonnaprobleemid.

(11)

Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi lähenemisviisiga ning nagu BONUS ERA-NETi raames sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus tõdetud, on Läänemere piirkonnas vaja poliitikast juhinduvaid teadusprogramme.

(12)

Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi („osalevad riigid”) on kokku leppinud ühise Läänemere teadus- ja arendusprogrammi BONUS („BONUS”) ühises algatamises. BONUSe eesmärk on toetada teaduse arengut ja innovatsiooni, luues vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku Läänemere-äärsete riikide piiriüleseks koostööks Läänemere piirkonna keskkonnauuringutes.

(13)

Kuigi BONUS keskendub suures osas keskkonnauuringutele, seondub kõnealune algatus mitme asjakohase liidu teadusprogrammiga, milles käsitletakse mitmesugust ökosüsteemile kumuleeruvat mõju avaldavat inimtegevust, näiteks kalandust, vesiviljelust, põllumajandust, infrastruktuuri (sealhulgas energeetika valdkonnas), transporti, teadlaste koolitust ja liikuvust ning sotsiaalmajanduslikke küsimusi. BONUS on väga oluline mitme liidu poliitikavaldkonna ja direktiivi seisukohalt, sealhulgas ELi Läänemere-piirkonna strateegia, ühine kalanduspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)), (6) ning liidu rahvusvaheliste kohustuste seisukohalt, näiteks HELCOMi Läänemere tegevuskava. Sellest tulenevalt on BONUS kasulik paljude muude liidu poliitikavaldkondade tasandil.

(14)

BONUSe mõju suurendamiseks on osalevad riigid nõustunud liidu osalemisega selles.

(15)

BONUS peaks hõlmama strateegilist etappi (millele järgneb rakendusetapp), et pidada laiaulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega strateegiast juhinduva uurimiskava üle, mis suudaks vastata ka esilekerkivatele uurimisvajadustele. BONUSe strateegilise etapi käigus tuleks taotleda ka teiste konkreetsetes sektorites tegutsevate rahastamisasutuste kaasamist, et mitme sektori lõppkasutajate vajadusi arvestavate teadusuuringute integreerimist veelgi tõhustada ning tagada uuringutulemuste tõhus kasutamine ja arvessevõtmine eri majandussektorite poliitilises ja ressursside haldamise korralduses.

(16)

Strateegilise etapi lõpus peaks komisjon kontrollima, et strateegiline uurimiskava, sidusrühmadega konsulteerimise platvormid ja rakenduskord on välja töötatud, et oleks võimalik alustada BONUSe rakendusetappi. Komisjon võib vajaduse korral anda soovitusi strateegilise uurimiskava parandamiseks. Rakendusetapile üleminek peaks toimuma sujuvalt ja viivitusteta.

(17)

Osalevad riigid on kokku leppinud, et BONUSt toetatakse 50 miljoni euroga. Lubada tuleks ka mitterahalisi toetusi infrastruktuurile juurdepääsu ja kasutamise võimaldamise kaudu („mitterahalised infrastruktuuritoetused”), tingimusel et need ei moodusta märkimisväärset osa kogu toetusest. Selliste toetuste väärtust ja kasulikkust BONUSe projektide elluviimisel tuleks hinnata.

(18)

Liidu toetus BONUSele ei tohiks kogu selle kestuse vältel ületada 50 miljonit eurot ning see peaks vastama selle summa piires osalevate riikide toetusele, et suurendada nende huvi BONUSe ühise rakendamise vastu. Suurem osa liidu rahalisest toetusest peaks olema suunatud rakendusetapile. Iga etapi jaoks tuleks kindlaks määrata ülemmäär. Rakendusetapi ülemmäära tuleks tõsta strateegilise etapi rakendamisest üle jääva summa võrra.

(19)

BONUSe ühiseks rakendamiseks on vaja spetsiaalset rakendusstruktuuri, nagu on sätestatud otsuses 2006/971/EÜ. Osalevad riigid on kokku leppinud, et BONUSe rakendamisel on spetsiaalne rakendusstruktuur Läänemeremaade teadust rahastavate organisatsioonide võrgustik („BONUS EEIG”). BONUS EEIG peaks saama liidu rahalist toetust. Kuigi osalevatele riikidele tuletatakse meelde, et tõelise ühiskassa põhimõte on oluline, otsustab iga osalev riik kooskõlas BONUSe ühiste rahastamiseeskirjade ja -menetlustega, kas ta haldab oma toetussummasid ise või haldab neid BONUS EEIG. Samuti peaks BONUS EEIG tagama, et BONUSe rakendamine on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

(20)

Liidu rahaline toetus peaks olema sõltuv osalevate riikide pädevate riiklike asutuste ametlikest kinnitustest ning nende rahalise toetuse maksmisest.

(21)

Strateegilises etapis tuleks liidu rahalist toetust maksta liidu nimel komisjoni ja BONUS EEIG vahel sõlmitud toetuslepingu alusel, mis peaks olema reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad), (7) et toetuse haldamist hõlbustada ja lihtsustada.

(22)

Rakendusetapis tuleks liidu rahalist toetust maksta liidu nimel komisjoni ja BONUS EEIG vahel sõlmitud rakenduslepingu alusel, millega nähakse ette ühe liidu rahalise toetuse kasutamise üksikasjalik kord. Seda liidu rahalise toetuse osa tuleks juhtida kaudse tsentraliseeritud haldamise teel kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8) („finantsmäärus”) artikli 54 lõike 2 punktiga c ja artikliga 56 ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (9) artikliga 35, artikli 38 lõikega 2 ja artikliga 41.

(23)

BONUS EEIG-le makstud toetustelt saadavat intressi tuleks käsitada tema tuluna ja see tuleks suunata BONUSe rakendamisse.

(24)

Kui BONUSt rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega BONUSe rahastamises, peaks liidul oma finantshuvide kaitsmiseks olema õigus oma rahalist toetust vähendada, selle andmine peatada või see lõpetada tingimustel, mis sätestatakse liidu ja BONUS EEIG vahel sõlmitavates lepingutes.

(25)

BONUSe tõhusaks rakendamiseks tuleks rakendusetapil rahaliselt toetada projektikonkursside alusel ja BONUS EEIG vastutusel tsentraliseeritult välja valitud BONUSe projektides osalejaid. BONUSe projektides osalejatele sellise rahalise toetuse andmine ja väljamaksmine peaks olema läbipaistev, bürokraatiavaba ja seitsmenda raamprogrammi kohaste ühiste eeskirjadega kooskõlas.

(26)

Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus on komisjoni osakond, on selle instituutide teadussuutlikkus BONUSe seisukohalt siiski oluline ning võib aidata kaasa BONUSe rakendamisele. Seepärast on asjakohane määrata Teadusuuringute Ühiskeskuse roll seoses tema rahastamiskõlblikkusega.

(27)

Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks projektiettepanekute hindamisel järgida seitsmenda raamprogrammi alusel esitatavate ettepanekute hindamisel kohaldatavaid põhimõtteid. Seetõttu peaksid projektiettepanekuid BONUS EEIGi juhtimisel keskselt hindama kohalikke olusid hästi tundvad sõltumatud eksperdid, tehes seda läbipaistvate ja ühiste kriteeriumide põhjal, ning rahalisi vahendeid tuleks eraldada keskselt heakskiidetud pingerea kohaselt. Sõltumatu hindamise tulemusi rangelt järgides peaks BONUS EEIG koostama pingerea ja tähtsusjärjekorra, mis peaksid olema siduvad.

(28)

Kõik liikmesriigid ja kõik seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid peaksid saama BONUSega liituda.

(29)

Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega peaks olema võimalik muude riikide (eriti Läänemerega piirnevate või selle valgalal olevate riikide) osalemine BONUSes, kui selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga ning kui nii komisjon kui ka osalevad riigid on sellega nõus. Seitsmenda raamprogrammi kohaselt peaks liidul olema õigus leppida vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadele ja tingimustele kokku BONUSele oma rahalise toetuse andmise tingimustes seoses selliste muude riikide osalemisega.

(30)

Tuleks võtta asjakohased meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste vältimiseks ning astuda vajalikke samme kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (10) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (12).

(31)

BONUSe alusel toimuv teadustegevus peaks vastama eetilistele põhimõtetele vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele ning järgima soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, soolise võrdõiguslikkuse ja säästva arengu põhimõtteid.

(32)

Komisjoni ja teda abistanud kohalikke olusid hästi tundvate sõltumatute ekspertide tehtud vahehindamise põhjal peaks komisjon hindama BONUSe rakendamise kvaliteeti ja tõhusust ning seatud eesmärkide suunas tehtud edusamme, samuti viima läbi lõpphindamise.

(33)

BONUSes osalejad peaksid oma tulemusi teatavaks tegema ja laialdaselt levitama, eelkõige teistele sarnastele piirkondlikele mereuuringuprojektidele, ning tegema kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

(34)

BONUS ERA-NET ja BONUS ERA-NET PLUSi kohaselt juba teostatavate projektide eduka rakendamise käigus ilmnes Läänemere katastroofiline seisund. Läänemere keskkonnaseisundi teadusuuringuid tuleks seega jätkata,

a)

strateegilise uurimiskava koostamine, millega määratletakse BONUSe teaduslik sisu vastavalt seitsmendas raamprogrammis kehtestatud eesmärkidele, keskendudes projektikonkurssidele;

b)

sidusrühmadega konsulteerimise platvormide loomine, mille eesmärk on tugevdada ja institutsionaliseerida kõikide asjakohaste sektorite sidusrühmade kaasamist;

c)

rakenduskorra, sealhulgas finantsalaste ja õiguslike eeskirjade ning menetluste, BONUSe tegevusest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivate sätete ning inimressursside ja teabevahetusega seotud küsimuste ettevalmistamine.

a)

artikli 2 lõikes 3 osutatud strateegilise uurimiskava, sidusrühmadega konsulteerimise platvormide ja rakenduskorra väljatöötamine osalevate liikmesriikide poolt, samuti I lisa punktis 2 sätestatud eesmärkide ja väljundite saavutamise suunas tehtud edusammud. Komisjon võib vajaduse korral anda soovitusi strateegilise uurimiskava parandamiseks;

b)

BONUS EEIG tõestus tema suutlikkuse kohta BONUSt rakendada, sealhulgas vastu võtta, jagada ja kontrollida liidu rahalist toetust kaudse tsentraliseeritud haldamise teel kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkiga c ja artikliga 56 ning määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 35, artikli 38 lõikega 2 ja artikliga 41 ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt;

c)

BONUSele sobiva ja tõhusa juhtimismudeli säilitamine ja kohaldamine vastavalt II lisale;

d)

I lisas sätestatud BONUSe rakendusetapiga seotud tegevuse (sh projektikonkursside algatamine toetuste määramiseks) tõhus elluviimine BONUS EEIG poolt;

e)

iga osaleva riigi võetud kohustus maksta oma osa BONUSe rahastamisel ning rahalise toetuse tegelik väljamaksmine, eelkõige pärast taotluskutsete avaldamist välja valitud BONUSe projektides osalejate rahastamine;

f)

liidu riigiabi eeskirjade ning eeskätt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi ühenduse raamistiku (13) järgimine;

g)

kõrgel tasemel teadusliku pädevuse tagamine, eetiliste põhimõtete järgimine vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, soolise võrdõiguslikkuse ja säästva arengu põhimõtete järgimine.

a)

ülesannete määratlus;

b)

liidu rahaliste vahendite kaitse;

c)

ülesannete täitmise tingimused ja üksikasjalik kord, sealhulgas BONUSe projektide suhtes kohaldatavad rahastamiseeskirjad ja rahaliste vahendite ülemmäärad ning asjakohased vastutusala piiritlemise ja kontrolli korraldamise sätted;

d)

komisjonile ülesannete täitmise kohta aruandluse eeskirjad;

e)

ülesannete täitmise lõpetamise tingimused;

f)

komisjoni teostatava kontrolli üksikasjalik kord;

g)

eraldi pangakonto kasutamise ja saadud intresside käsitlemise tingimused;

h)

sätted, mis tagavad, et liidu meetmed eristuvad BONUS EEIG muust tegevusest;

i)

kohustus hoiduda tegevusest, mis võib põhjustada huvide konflikti finantsmääruse artikli 52 lõike 2 tähenduses;

j)

artiklis 2 osutatud BONUSe rakendamisest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivad sätted;

k)

vahehindamistel ja lõpphindamisel, sealhulgas artiklis 13 osutatud hindamistel kasutatavad kriteeriumid.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/15

(1)

Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 967/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) on sätestatud tähtajad, mida kohaldatakse kvoodivälise suhkru ekspordi ja selle maksustamise suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 967/2006 artikli 19 lõike 2 punktis c on sätestatud, et kvooti ületava toodangu ekspordi puhul esitavad tootjad liikmesriigi pädevale asutusele nõutavad eksporditõendid enne üleliigse toodangu tootmise turustusaastale järgnenud 1. aprilli.

(3)

Kui teatavatesse sihtkohtadesse on kvooti ületava suhkru ja/või isoglükoosi toodangu eksport välistatud, peavad tootjad komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2006 (3) artikli 4c kohaselt esitama sihtkohta saabumise tõendi. Kogemused on näidanud, et teatavate sihtkohtade puhul võib kõikide vajalike dokumentide saamine rohkem aega võtta. Seepärast on sellistel juhtudel asjakohane ette näha tähtaja pikendamise võimalus.

(4)

Kui liikmesriigi pädevale asutusele eksporditõendite esitamise tähtaega pikendatakse, tuleks samamoodi kohandada tähtaega, milleks liikmesriik teatab tootjate poolt maksmisele kuuluva ülejäägimaksu kogusumma, ning tähtaega, milleks tootjad peavad kõnealuse summa maksma. Samamoodi tuleks muuta tähtaega, milleks liikmesriigid teevad kindlaks üleliigsed kogused ning teatavad nendest komisjonile.

(5)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 967/2006 artikleid 3, 4 ja 19 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

1)

artikli 3 lõikele 2 lisatakse teine lõik:

„Kui liikmesriik kasutab artikli 19 lõikega 3 ettenähtud võimalust, on esimeses lõigus sätestatud tähtajad vastavalt 1. november ja 1. detsember.”;

2)

artikli 4 lõikele 3 lisatakse teine lõik:

„Kui liikmesriik kasutab artikli 19 lõikega 3 ettenähtud võimalust, on esimeses lõigus sätestatud tähtaeg 31. detsember.”;

3)

artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/17

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/19

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 446/2010 (2) on avatud või müük hankemenetluse teel vastavalt komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määruses (EL) nr 1272/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul) (3) sätestatud tingimustele.

(2)

Pakkumisvoorude raames saadud pakkumusi arvesse võttes peaks komisjon vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 46 lõikele 1 määrama müügi miinimumhinna või otsustama jätta see määramata.

(3)

Seitsmendas pakkumisvoorus saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks kindlaks määrata Prantsusmaal ladustatud või müügi miinimumhind, kuna kõnealuses liikmesriigis ladustatud või kogus on väga väike. Muudes liikmesriikides kui Prantsusmaal ladustatud või müügi miinimumhinda ei ole vaja kindlaks määrata.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/20

(1)

Komisjoni peasekretariaadis vastavalt 15. oktoobril ja 18. novembril 2009. aastal registreeritud kirjadega on Saksamaa Liitvabariik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik taotlenud luba kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ sätetest seoses piirisilla remondi ja hooldusega.

(2)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 25. veebruari 2010. aasta kirjaga teisi liikmesriike Saksamaa Liitvabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi esitatud taotlustest. Komisjon teatas 2. märtsi 2010. aasta kirjas Saksamaa Liitvabariigile ja Luksemburgi Suurhertsogiriigile, et tal on taotluste kaalumiseks kogu vajalik teave.

(3)

Meetme eesmärk on, et üle Moseli jõe ulatuva piirisilla remondiks ja järgnevateks hooldustöödeks tarnitavate kaupade ja osutatavate teenuste ning selleks ühendusesiseselt omandatavate kaupade ja kaupade impordi suhtes kohaldatava käibemaksuga seoses käsitataks silda ennast ja silla ehitusplatsi kahe kõnealuse riigi sõlmitud lepingu kohaselt täielikult Luksemburgi Suurhertsogiriigi territooriumil asuvatena.

(4)

Sellise meetme puudumisel oleks vaja kindlaks teha, kas maksustamise kohaks oli Saksamaa Liitvabariik või Luksemburgi Suurhertsogiriik. Saksamaa territooriumil tehtud, piirisillaga seotud töö suhtes tuleks kohaldada Saksamaal kehtivat käibemaksu, samal ajal kui Luksemburgi Suurhertsogiriigis tehtud töö suhtes tuleks kohaldada Luksemburgis kehtivat käibemaksu. Lisaks ulatub sild üle ühiselt hallatava territooriumi (kondomiinium) ning seal tehtavaid töid ei saaks tarnekoha kindlaksmääramiseks määratleda kahest liikmesriigist eranditult ühe territooriumil tehtavatena.

(5)

Seega on meetme eesmärk hõlbustada kõnealuse silla remondi- ja hooldustööde käibemaksustamist.

(6)

Erand ei avalda negatiivset mõju käibemaksust laekuvatele liidu omavahenditele,

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/22

(1)

Komisjoni peadirektoraadis 29. jaanuaril 2010 registreeritud kirjas taotles Madalmaade Kuningriik luba kohaldada valmisrõivatööstust hõlmavaid maksualaseid erimeetmeid, millele oli varem antud luba piiratud ajavahemikuks otsuse 2007/740/EÜ (2) alusel.

(2)

Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõikele 2 teavitas komisjon 25. veebruari 2010. aasta kirjaga teisi liikmesriike Madalmaade Kuningriigi taotlusest. Komisjon teatas 2. märtsi 2010. aasta kirjas Madalamaade Kuningriigile, et tal on taotluse kaalumiseks kogu vajalik teave.

(3)

Kõnealuse korra alusel lubatakse Madalmaade Kuningriigil kohaldada valmisrõivatööstuses kava, mille raames pannakse käibemaksu maksuhaldurile tasumise vastutus alltöövõtjalt rõivatootjale (töövõtjale). See kujutaks endast pöördmaksustamist, mis piirdub kaubandusahelas eelnevate tehingutega, ning seega ei kohaldataks seda ettevõtjate suhtes, kes müüvad lõpptarbijale. Selle korra eesmärk on võidelda spetsiifilist laadi pettustega kohalikul tootmisturul.

(4)

Kõnealune kord on minevikus osutunud tõhusaks ennetusmeetmeks sektoris, kus käibemaksu kogumine on raskendatud probleemide tõttu, mis seisnevad alltöövõtjate tegevuse kindlakstegemises ja sellealases järelevalves. Taotletavat meedet tuleks seega käsitleda meetmena, millega valmisrõivatööstuses hoitakse ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist.

(5)

Valmisrõivaste tootmise asukohta mõjutavad väikesed tööjõukulud ning alltöövõtjad liiguvad raskusteta ühest riigist teise. Seepärast nõuti direktiivis 2007/740/EÜ Madalmaade Kuningriigilt, et nad jälgiksid ja hindaksid nende tegurite mõju erandi tõhususele ja esitaksid 31. juuliks 2009 komisjonile aruande.

(6)

Sellest aruandest nähtus, et pettuste esinemine on oluliselt vähenenud ja et selliste ettevõtjate arv, kes kvalifitseeruvad otsuse 2007/740/EÜ kohase pöördmaksustamise korra alla, on erimeetme ja rahvusvahelisel turul toimunud arengu tulemusel pidevalt vähenenud. Niisiis on Madalmaade Kuningriigi valmisrõivasektor järk-järgult jälle stabiilseks muutumas.

(7)

Selle protsessi lõpuleviimiseks taotles Madalmaade Kuningriik meetme pikendamist piiratud ajavahemikuks ning teatas samal ajal, et lõplik otsus meetme võimaliku lõpetamise kohta võetakse vastu 2011. aastal. Seepärast on asjakohane, et erand kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2012.

(8)

Juhul kui Madalmaade Kuningriik peab ikka veel vajalikuks erimeetme pikendamist kauemaks kui 2012. aastani, tuleb komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2012 saata koos erandi taotlusega uus hindamisaruanne.

(9)

Erandil ei ole kahjulikku mõju käibemaksust laekuvatele Euroopa Liidu omavahenditele ning see ei mõjuta ka tarbimise lõppetapis sissenõutava käibemaksu summat,

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/24

(1)

Komisjoni peasekretariaadis 16. novembril 2009. aastal registreeritud kirjaga taotles Poola Vabariik luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ sätetest, milles käsitletakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust teatud mootorsõidukitelt („erimeede”).

(2)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 14. detsembri 2009. aasta kirjaga teisi liikmesriike Poola taotlusest. Komisjon teatas 17. detsembri 2009. aasta kirjaga Poolale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Poola kohaldab sõiduautode puhul käibemaksu mahaarvamise piirangud. Mõned mootorsõidukid, mis ei ole sõiduautod, sobivad tänu oma konstruktsioonile nii era- kui ka äriotstarbeliseks kasutamiseks.

(4)

Kui maksukohustuslane kavatseb kasutada eraotstarbel sõidukit, mis ei ole sõiduauto ja millelt ta on ostmise, ühendusesisese omandamise, impordi, rentimise või liisimisel ajal sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvanud, peab ta sellise kasutamise puhul praegu arvestama väljundkäibemaksu. Samas on maksukohustuslasel raske erakasutuse ulatust täpselt kindlaks teha ja maksuhalduril on seda raske kontrollida.

(5)

Käibemaksu kogumise lihtsustamiseks ning maksudest kõrvalehoidmiseks ja maksustamise vältimiseks soovib Poola seepärast saada erandit, mis võimaldab teatavate sõidukite, mis ei ole sõiduautod ja mida võidakse kasutada nii era- kui ka äriotstarbel, ostmisel, ühendusesisesel omandamisel, impordil, rentimisel või liisimisel piirata mahaarvatavat sisendkäibemaksu 60 %ni ning selleks, et ära hoida käibemaksu liigset mahaarvamist luksussõidukite puhul, mida kasutatakse suurema tõenäosusega eraotstarbel, maksimaalselt 6 000 Poola zlotini. Maksukohustuslastel ei oleks enam kohustust arvestada sõidukite erakasutuselt väljundkäibemaksu.

(6)

Erimeedet tuleks kohaldada üksnes selliste mootorsõidukite suhtes, mis ei ole sõiduautod ning mille suurim kandevõime on üle 500 kg ja suurim täismass 3,5 tonni. Erand ei tohiks hõlmata teatavate ülesannete täitmisel kasutatavaid sõidukeid, nt puksiirautod, matuseautod ja laadurid, ning edasimüümiseks või rentimiseks ostetavaid sõidukeid.

(7)

Luba tuleks anda üksnes piiratud ajaks ja selle kehtivus peaks lõppema 31. detsembril 2013. Selle aja jooksul saadud kogemustele tuginedes on võimalik hinnata, kas erand on endiselt õigustatud.

(8)

Erandil ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele,

a)

edasimüümiseks, rentimiseks või liisimiseks ostetavad sõidukid;

b)

sõidukid, mis eelarvesätetes kehtestatud kriteeriumide kohaselt loetakse üldjuhul kaubaveoks ettenähtud sõidukiteks;

c)

konkreetse ülesande täitmiseks ettenähtud sõidukid;

d)

vähemalt 10 inimese (sh juht) veoks ettenähtud sõidukid.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/26

(1)

Itaalia ja Prantsusmaa taotlesid komisjoni peasekretariaadis vastavalt 19. juunil 2009 ja 19. novembril 2009 registreeritud kirjadega luba kohaldada maksualast erimeedet, mis on seotud olemasoleva Col de Tende maanteetunneli käitamise, hoolduse ja turvalisuse tagamise ning praeguse tunneli kõrvale ehitatava uue tunneli ehituse, käitamise, hoolduse ning turvalisuse tagamisega („meede”).

(2)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 14. detsembri 2009. aasta kirjaga teisi liikmesriike Prantsusmaa ja Itaalia taotlustest. Komisjon teatas 17. detsembri 2009. aasta kirjaga Prantsusmaale ja Itaaliale, et tal on taotluste hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Col de Tende maanteetunnel on Prantsusmaa ja Itaalia vaheline püsimaanteeühendus. Nende kahe liikmesriigi vahel 12. märtsil 2007. aastal sõlmitud kokkuleppes määrati Itaalia vastutavaks olemasoleva tunneli käitamise, hoolduse ja turvalisuse tagamise ning uue tunneli ehitamise, käitamise, hoolduse ja turvalisuse tagamise eest, milles pärast valmimist juhitakse liiklus praeguse tunneli suhtes vastupidises suunas.

(4)

Kõnealuse meetme alusel käsitatakse praeguse tunneli ala kogu ulatuses ning kogu uut tunnelit ja selle ehitusala ehitamiseks, käitamiseks, hoolduseks ja ohutuse tagamiseks tarnitavate kaupade ja osutatavate teenuste ning ühendusesiseselt omandatavate kaupade ja impordi puhul Itaalia territooriumil olevana. Sellise meetme puudumisel tuleks territoriaalsuse põhimõttest lähtuvalt iga tarne maksustamisel teha kindlaks, kas maksustamise koht on Prantsusmaa või Itaalia.

(5)

Seepärast on meetme eesmärk lihtsustada olemasoleva tunneli käitamise, hoolduse ja turvalisuse tagamise ning uue tunneli ehitamise käitamise, hoolduse ja turvalisuse tagamise käibemaksustamist.

(6)

Erandil ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele,

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/27

(1)

Komisjoni peasekretariaadis 23. septembril 2009. aastal registreeritud kirjaga on Rumeenia taotlenud luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193.

(2)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 14. detsembri 2009. aasta kirjaga teisi liikmesriike Rumeenia taotlusest. Komisjon teatas 17. detsembri 2009. aasta kirjaga Rumeeniale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 193 kohaselt on tavaliselt maksuhalduri ees käibemaksu tasuma kohustatud kaubatarneid tegev või teenuseid osutav maksukohustuslane. Rumeenia taotletud erandi eesmärk on teha kahel konkreetsel juhul käibemaksu tasumise eest vastutavaks kauba soetaja või teenuse saaja. Esimesel juhul tarnib maksukohustuslane puittooteid, nagu on määratletud siseriiklikes õigusaktides. Teisel juhul tarnib kaupu või osutab teenuseid maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse maksejõuetusmenetlust (v.a jaemüüjad).

(4)

Maksejõuetutel ettevõtjatel on majandusraskuste tõttu tihti võimatu maksta tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest pädevatele asutustele käibemaksu. Selliste kaupade või teenuste saajal on põhimõtteliselt ikkagi võimalik käibemaks maha arvata, hoolimata sellest, et tarnija ei ole pädevatele asutusele käibemaksu maksnud.

(5)

Kuna jaemüüjal oleks müügikohas raske kindlaks teha, kas klient on maksukohustuslane, ei kasutata pöördmaksustamist, kui jaemüüja suhtes kohaldatakse maksejõuetusmenetlust.

(6)

Samuti esineb Rumeenia puiduturul probleeme, mis on tingitud turu ja ettevõtjate olemusest. Turul tegutseb palju väikeseid ettevõtjaid, keda Rumeenia ametiasutustel on raske kontrollida. Maksudest kõrvalehoidmise tavapärane viis on, et tarnija esitab tarnete eest arve ja kaob seejärel ilma pädevatele asutustele maksu maksmata, olles jätnud kliendile maksu mahaarvamiseks kehtiva arve.

(7)

Kuna erandiga tehakse käibemaksu maksmise eest vastutavaks kauba või teenuste saaja juhtudel, mis hõlmavad maksukohustuslase tarnitavaid puittooteid või sellise maksukohustuslase kaubatarneid ja osutatavaid teenuseid, kelle suhtes kohaldatakse maksejõuetusmenetlust (v.a jaemüüjad), kõrvaldatakse sellega ilmnenud probleemid, mõjutamata tasuda tulevat maksusummat. Tänu sellele hoitakse ära teatav maksudest kõrvalehoidmine või maksustamise vältimine.

(8)

Meede on proportsionaalne seatud eesmärkidega, kuna seda ei kavandata kohaldada üldiselt, vaid üksnes selliste konkreetsete tegevuste ja sektorite puhul, mis tekitavad märgatavaid raskusi seoses maksude kogumisega või maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimisega.

(9)

Luba tuleks anda üksnes piiratud ajaks, kuni 31. detsembrini 2013. Selle aja jooksul saadud kogemustele tuginedes on võimalik hinnata, kas erand on endiselt õigustatud.

(10)

Erandil ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele,

a)

maksukohustuslase tarnitavad puittooted hõlmavad kasvavat metsa, ümarpuitu või lõigatud puitu, küttepuitu, puittooteid, samuti nelinurkse ristlõikega või lõhestatud puitu ning töötlemata puitu, töödeldud või pooltöödeldud puitu;

b)

sellise maksukohustuslase kaubatarned ja osutatavad teenused, kelle suhtes kohaldatakse maksejõuetusmenetlust (v.a jaemüüjad).

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/29

(1)

Komisjoni peasekretariaadis 17. veebruaril 2010. aastal registreeritud kirjaga taotles Läti luba kohaldada erandit käibemaksudirektiivi artikli 287 lõikest 10, et kohaldada maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa 50 000 eurot („meede”). Meetme alusel vabastataks maksukohustuslased teatavatest või kõikidest käibemaksudirektiivi XI jaotise 2–6. peatükis osutatud käibemaksukohustustest.

(2)

Kooskõlas käibemaksudirektiivi artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon teisi liikmesriike Läti taotlusest 4. mai 2010. aasta kirjaga. Komisjon teatas 7. mai 2010. aasta kirjaga Lätile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Liikmesriikidele on juba kättesaadav käibemaksudirektiivi XII jaotise kohane eriskeem, mida kohaldatakse väikeettevõtjate suhtes. Meede on erand käibemaksudirektiivi XII jaotisest ainult sel määral, kuivõrd maksukohustuslase eriskeemi kohane aastakäibe ülempiir on kõrgem kui praegu käibemaksudirektiivi artikli 287 lõike 10 kohaselt Lätis lubatud, s.o 17 200 eurot.

(4)

Kõrgem eriskeemi ülempiir võib kõige väiksemate ettevõtjate käibemaksukohustusi oluliselt vähendada, tehes sellise eriskeemi maksukohustuslastest ettevõtjatele vabatahtlikuks ja võimaldades neil valida ka tavapärase käibemaksusüsteemi.

(5)

Komisjon on lisanud käibemaksuga seotud kohustuste lihtsustamist käsitleva direktiivi 29. oktoobri 2004. aasta ettepanekule (2) sätted, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel kehtestada käibemaksuvabastuskorra jaoks aastakäibe ülempiiriks 100 000 eurot või samaväärne summa riigi valuutas, kusjuures kõnealust ülempiiri võidakse igal aastal kohandada. Läti esitatud taotlus on kooskõlas kõnealuse ettepanekuga.

(6)

Erandi kohaldamine ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/30