20.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 186/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 632/2010,

19. juuli 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 24 ja rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 8

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 4. novembril 2009 muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 24 Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine (edaspidi „muudetud IAS 24”). Muudetud IAS 24 muudatuste eesmärk on lihtsustada seotud osapoole määratlust, kõrvaldades teatavad sisemised vastuolud ning andes mõningaid vabastusi valitsusega seotud (majandus) üksustele seoses teabe hulgaga, mida sellistel (majandus) üksustel tuleb esitada seotud osapoolte vaheliste tehingute kohta.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et muudetud IAS 24 vastab vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) kaalus standardialaste nõuannete järelevalverühm EFRAGi arvamust kinnitamise kohta ja teavitas komisjoni, et arvamus on tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)	Seoses muudetud IAS 24 vastuvõtmisega tuleb muuta rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 8, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla.

(5)	Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1126/2008.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

1.	Rahvusvaheline raamatupidamisstandard (IAS) 24 asendatakse muudetud ISA 24-ga vastavalt käesoleva määruse lisale.

2.	Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 8 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted rakendavad IAS 24 ja IFRS 8 muudatusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt alates oma esimese pärast 31. detsembrit 2010 algava majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.

LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IAS 24	IAS 24 Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine
IFRS 8	IFRS 8 Tegevussegmendid muudatus

„Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard 24

Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on tagada, et (majandus)üksuse finantsaruanded sisaldaksid vajalikku teavet pööramaks tähelepanu võimalusele, et (majandus)üksuse finantsseisund ja kasum või kahjum võivad olla mõjutatud seotud osapoolte olemasolust ning selliste osapooltega tehtud tehingutest ning laekumata ja tasumata saldodest, sealhulgas siduvatest kohustustest.

RAKENDUSALA

Käesolevat standardit rakendatakse:

a)	seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute kindlaksmääramisel;

b)	(majandus)üksuse ja sellega seotud osapoolte vaheliste laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste kindlaksmääramisel;

c)	asjaolude kindlaksmääramisel, mille olemasolul tuleb punktides a ja b esitatud andmed avalikustada; ja

d)	nimetatud teabe avalikustamise otsustamisel.

Käesolev standard nõuab seotud osapoolte vaheliste suhete, tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste avalikustamist emaettevõtja, ühisettevõtja või investori konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetes, mis on esitatud kooskõlas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded. Käesolevat standardit kohaldatakse ka üksikute finantsaruannete suhtes.

Seotud osapoolte vahelised tehingud ning laekumata ja tasumata saldod teiste kontserni kuuluvate (majandus)üksustega avalikustatakse (majandus)üksuse finantsaruannetes. Kontserni konsolideeritud finantsaruannete koostamisel elimineeritakse grupisisesed seotud osapoolte vahelised tehingud ning laekumata ja tasumata saldod.

SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVA TEABE AVALIKUSTAMISE EESMÄRK

Suhted seotud osapoolte vahel on äritegevuse tavapärane osa. Näiteks teostavad (majandus)üksused tihti oma tegevust osaliselt tütarettevõtete, ühisettevõtmiste ja sidusettevõtete kaudu. Sellises olukorras on (majandus)üksusel võimalik mõjutada investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat kontrolli, ühise kontrolli või märkimisväärse mõju kaudu.

Seotud osapoolte vaheline suhe võib avaldada mõju (majandus)üksuse kasumile või kahjumile ning finantsseisundile. Seotud osapooled võivad astuda sellistesse tehingutesse, mida mitteseotud osapooled ei teeks. Näiteks ei pruugi emaettevõttele soetusmaksumuses kaupu müüv (majandus)üksus müüa neid samadel tingimustel teisele kliendile. Samuti ei pruugi seotud osapoolte vahelised tehingud toimuda samades summades nagu mitteseotud osapoolte vahelised tehingud.

(Majandus)üksuse kasumit või kahjumit ja finantsseisundit võivad mõjutada suhted seotud osapoolte vahel isegi siis, kui seotud osapoolte vahelisi tehinguid ei toimu. Sellise suhte olemasolu iseenesest võib olla piisav, et mõjutada (majandus)üksuse tehinguid teiste osapooltega. Näiteks võib tütarettevõte lõpetada suhte kaubanduspartneriga, kui emaettevõte omandab sõsarettevõtte, mis tegutseb samas valdkonnas kui eelmine kaubanduspartner. Teise võimalusena võib üks osapool tegevusest hoiduda teise osapoole märkimisväärse mõju tõttu – näiteks võib emaettevõte anda tütarettevõttele juhtnööre mitte tegeleda uurimis- ja arendustegevusega.

Nimetatud põhjustel võib teave (majandus)üksuse ja seotud osapoolte vaheliste tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste ja suhete kohta mõjutada finantsaruannete kasutajate poolt (majandus)üksuse tegevusele antavat hinnangut, sealhulgas ka hinnangut (majandus)üksuse riskide ja võimaluste kohta.

MÕISTED

Käesolevas standardis kasutatakse allpool toodud mõisteid järgmises tähenduses:

Seotud osapool on isik või (majandus)üksus, kes on seotud finantsaruandeid koostava (majandus)üksusega (käesolevas standardis nimetatud kui „aruandev (majandus)üksus”)

Isik või selle isiku lähedased pereliikmed on seotud aruandva (majandus)üksusega, kui see isik:

i)	omab aruandva (majandus)üksuse üle kontrolli või ühist kontrolli;

ii)	omab märkimisväärset mõju aruandva (majandus)üksuse üle või

iii)	on aruandva (majandus)üksuse või aruandva (majandus)üksuse emaettevõtte juhtkonna üks võtmeisik.

(Majandus)üksus on seotud aruandva (majandus)üksusega, kui kehtib üks järgmistest tingimustest:

i)	(majandus)üksus ja (aruandev) majandusüksus on sama kontserni liikmed (mis tähendab, et iga emaettevõte, tütarettevõte ja sõsarettevõte on seotud teistega);

ii)	üks (majandus)üksus on teise (majandus)üksuse sidusettevõte või ühisettevõtmine (või sellise kontserni liikme sidusettevõte või ühisettevõtmine, mille liige on teine (majandus)üksus);

iii)	mõlemad (majandus)üksused on sama kolmanda osapoole ühisettevõtmised;

iv)	üks (majandus)üksus on kolmanda (majandus)üksuse ühisettevõtmine ja teine (majandus)üksus on kolmanda (majandus)üksuse sidusettevõte;

v)	(majandus)üksus on töösuhtejärgsete hüvitiste skeem aruandva (majandus)üksuse või sellega seotud (majandus)üksuse töötajate kasuks. Kui aruandev (majandus)üksus on ise selline skeem, on skeemi sissemakseid tegevad tööandjad samuti seotud aruandva (majandus)üksusega;

vi)	(majandus)üksuse üle omab kontrolli või ühist kontrolli punktis a määratletud isik;

vii)	punkti a alapunktis i määratletud isik omab märkimisväärset mõju (majandus)üksuse üle või on (majandus)üksuse (või (majandus)üksuse emaettevõtte) juhtkonna üks võtmeisik.

Seotud osapoolte vaheline tehing on ressursside, teenuste või kohustuste üleandmine aruandva (majandus)üksuse ja seotud osapoole vahel sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta.

Isiku lähedased pereliikmed on sellised pereliikmed, kelle puhul võib eeldada, et nad mõjutavad kõnealust isikut, või kellele kõnealune isik võib mõju avaldada nende suhetes (majandus)üksusega, sealhulgas:

a)	selle isiku lapsed ja abikaasa või elukaaslane;

b)	selle isiku abikaasa või elukaaslase lapsed ja

c)	selle isiku või tema abikaasa või elukaaslase ülalpeetavad.

Hüvitis hõlmab kõiki hüvitisi töötajatele (vastavalt IAS 19-le Hüvitised töötajatele), kaasa arvatud hüvitised töötajatele, mille suhtes rakendatakse IFRS 2-e Aktsiapõhine makse. Hüvitised töötajatele on igas vormis saadud, saadaolev või võimaldatav tasu, mida (majandus)üksus annab või (majandus)üksuse nimel antakse töötajatele tööalaste teenuste eest (majandus)üksusele. See hõlmab ka (majandus)üksuse emaettevõtte poolt makstavat tasu (majandus)üksuse eest. Hüvitiste hulka kuuluvad:

lühiajalised hüvitised töötajatele, näiteks palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed, tasuline iga-aastane puhkus ja tasuline haiguspuhkus, kasumi jagamine ja boonused (kui makstakse kaheteistkümne kuu jooksul pärast perioodi lõppu) ja mitterahalised hüvitised (näiteks arstiabi, eluase, autod ning tasuta või subsideeritud kaubad või teenused) praegustele töötajatele;

b)	töösuhtejärgsed hüvitised, näiteks pensionid, muud pensionihüvitised, elukindlustus ja arstiabi pärast töösuhte lõppemist;

muud pikaajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas pikaajalise tööalase teenistuse eest antav puhkus või õppejõule antav puhkus teadustööks, tähtpäevadega seotud hüvitised või muud pikaajalise teenistusega seotud hüvitised, pikaajalised invaliidsushüvitised ning ka kasumi jagamine, boonused ja edasilükatud hüvitised, kui neid ei maksta täies ulatuses kaheteistkümne kuu jooksul pärast perioodi lõppu;

d)	töösuhte lõpetamise hüvitised ja

e)	aktsiapõhine makse.

Kontroll on võime valitseda (majandus)üksuse finants- ja tegevuspoliitika üle, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu.

Ühine kontroll on lepingupõhiselt kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse üle.

Juhtkonna võtmeisikud on isikud, kellel on volitused (majandus)üksuse tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks otseselt või kaudselt, ning kes kannavad selle eest vastutust, sealhulgas ka asjaomase (majandus)üksuse direktorid (tegevdirektor või muu).

Märkimisväärne mõju on võime osaleda (majandus)üksuse finants- ja tegevuspoliitikat puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli selliste poliitikate üle. Märkimisväärset mõju võib saavutada aktsiaosaluse, põhikirja või lepingu kaudu.

Valitsus on valitsus, valitsusasutused ja samalaadsed kohalikud, riiklikud või rahvusvahelised organid.

Valitsusega seotud (majandus)üksus on (majandus)üksus, mille üle valitsus omab kontrolli, ühist kontrolli või märkimisväärset mõju.

10	Iga võimalikku seotud osapoolte vahelist suhet hinnates pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte pelgalt selle õiguslikule vormile.

Käesoleva standardi kontekstis ei ole seotud osapoolteks:

a)	kaks (majandus)üksust vaid selle alusel, et neil on ühine direktor või muu juhtkonna võtmeisik või selle alusel, et üks (majandus)üksuse juhtkonna võtmeisik omab märkimisväärset mõju teise (majandus)üksuse üle;

b)	kaks ühisettevõtjat vaid selle alusel, et need omavad ühisettevõtmise üle ühist kontrolli;

i)	rahastajad;

ii)	ametiühingud;

iii)	kommunaalettevõtted ja

iv)	valitsusasutused, mis ei oma kontrolli, ühist kontrolli ega märkimisväärset mõju aruandva (majandus)üksuse üle;

vaid selle alusel, et neil on (majandus)üksusega tavapärased tehingud (isegi kui need võivad mõjutada (majandus)üksuse tegevusvabadust või otsustusvabadust);

d)	klient, tarnija, frantsiisiandja, turustaja või agent, kellega (majandus)üksusel on märkimisväärses mahus äritehinguid ning sellest on tulenenud majanduslik sõltuvus.

12	Seotud osapoole mõistes hõlmab sidusettevõte selle tütarettevõtteid ja ühisettevõtmine hõlmab selle tütarettevõtteid. Seetõttu on näiteks omavahel seotud sidusettevõtte tütarettevõte ja investor, kes omab märkimisväärset mõju sidusettevõtte üle.

AVALIKUSTAMINE

Kõik (majandus)üksused

Emaettevõtete ja tütarettevõtete vahelised suhted avalikustatakse, vaatamata sellele, kas nimetatud seotud osapoolte vahel on olnud tehinguid või mitte. (Majandus)üksus avalikustab emaettevõtte nime ning lõplikku kontrolli omava osapoole, kui see on eelmisest erinev. Kui (majandus)üksuse emaettevõte ega lõplikku kontrolli omav osapool avalikkusele kättesaadavaid konsolideeritud finantsaruandeid ei koosta, avalikustatakse hierarhiliselt järgmise emaettevõtte nimi, mis neid koostab.

14	Et finantsaruannete kasutajad saaksid kujundada arusaamise seotud osapoolte vaheliste suhete mõjust (majandus)üksusele, on kontrolli olemasolul vaja avalikustada seotud osapoolte vahelised suhted sõltumata sellest, kas seotud osapoolte vahelisi tehinguid on toimunud.

15	Emaettevõtte ja tütarettevõtete vaheliste seotud osapoolte suhete avalikustamise nõue täiendab IAS 27, IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse ja IAS 31 Osalemised ühisettevõtmistes esitatud avalikustamise nõudeid.

16	Paragrahvis 13 viidatakse hierarhiliselt järgmisele emaettevõttele. See on kontserni esimene emaettevõte pärast vahetut emaettevõtet, mis koostab avalikkusele kättesaadavaid konsolideeritud finantsaruandeid.

(Majandus)üksus avalikustab kõik juhtkonna võtmeisikute hüvitised kokku ja igas järgmises kategoorias:

a)	lühiajalised hüvitised töötajatele;

b)	töösuhtejärgsed hüvitised;

c)	muud pikaajalised hüvitised töötajatele;

d)	töösuhete lõpetamise hüvitised ja

e)	aktsiapõhised maksed.

Kui (majandus)üksusel on olnud seotud osapoolte vahelisi tehinguid finantsaruannetega hõlmatud perioodidel, avalikustab ta seotud osapoolte vahelise suhte olemuse ning samuti teabe nende tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste kohta, mis on kasutajatele vajalik mõistmaks suhte võimalikku mõju finantsaruannetele. Nimetatud avalikustamise nõuded täiendavad paragrahvis 17 esitatud nõudeid. Avalikustatakse vähemalt järgmine teave:

a)	tehingute summa;

laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste summad ja

i)	neile seatud tähtajad ja tingimused, kaasa arvatud see, kas need on tagatud, ning arvelduseks antava tasu olemus ja

ii)	üksikasjalikud andmed saadud või antud garantiide kohta;

c)	laekumata saldode summaga seotud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete provisjonid ja

d)	perioodil kajastatud kulud seoses bilansist välja kantud või ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega seotud osapoolte vastu.

Paragrahvis 18 nõutud teabe avalikustamine toimub eraldi iga järgmise kategooria puhul:

a)	emaettevõte;

b)	(majandus)üksuse üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad (majandus)üksused;

c)	tütarettevõtted;

d)	sidusettevõtted;

e)	ühisettevõtmised, milles (majandus)üksus on ühisettevõtja;

f)	(majandus)üksuse või selle emaettevõtte juhtkonna võtmeisikud ja

g)	muud seotud osapooled.

Paragrahvis 19 esitatud summade liigitamine, mis kajastavad nõudeid või võlgnevusi erineva kategooria seotud osapoolte suhtes, täiendab IAS 1-s Finantsaruannete esitamine toodud avalikustamise nõudeid, mille kohaselt tuleb teave avalikustada kas finantsseisundi aruandes või lisades. Kategooriaid on täiendatud, võimaldamaks seotud osapoolte saldode põhjalikumat analüüsi ning rakendamaks neid seotud osapoolte tehingute korral.

Järgnevalt mõned näited avalikustatavate tehingute kohta juhul, kui need toimuvad seotud osapoolega:

a)	toodangu (valmis või lõpetamata) ost või müük;

b)	kinnisvara ja muude varade ost või müük;

c)	teenuste osutamine või saamine;

rendid;

e)	uurimis- ja arendustegevuse üleandmised;

f)	litsentsilepingutega toimuvad üleandmised;

g)	finantseerimisalased üleandmised (sealhulgas laenud ning rahalised ja mitterahalised sissemaksed omakapitali);

h)	garantiide või tagatiste andmine;

i)	siduvad kohustused millegi tegemiseks teatud sündmuse, sealhulgas täitmisele kuuluvate lepingute (1) (kajastatud ja kajastamata) tulevikus esinemise või mitteesinemise korral ja

j)	kohustiste arveldamine (majandus)üksuse eest või (majandus)üksuse poolt selle seotud osapoole eest.

22	Emaettevõtte või tütarettevõtte osalemine kindlaksmääratud hüvitistega skeemis, mille puhul riskid on jagatud kontserni (majandus)üksuste vahel, on seotud osapoolte vaheline tehing (vt IAS 19 paragrahv 34B).

23	Teave selle kohta, et seotud osapoolte vahelised tehingud tehti sõltumatute osapoolte vaheliste tehingutega võrdväärsetel tingimustel, avalikustatakse vaid juhul, kui selliseid tingimusi on võimalik põhjendada.

24	Sama liiki tehingud võib avalikustada kogusummana, välja arvatud juhul, kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mõista seotud osapoolte vaheliste tehingute mõju (majandus)üksuse finantsaruannetele.

Valitsusega seotud (majandus)üksused

Aruandev (majandus)üksus vabastatakse paragrahvis 18 toodud avalikustamise nõuetest seotud osapoolte vaheliste tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste suhtes, mis tal on:

a)	valitsusega, mis omab kontrolli, ühist kontrolli või märkimisväärset mõju aruandva (majandus)üksuse üle; ja

b)	seotud osapooleks oleva teise (majandus)üksusega, kui sama valitsus omab kontrolli, ühist kontrolli või märkimisväärset mõju nii aruandva (majandus)üksuse kui ka teise (majandus)üksuse üle.

Kui aruandev (majandus)üksus kohaldab paragrahvi 25 kohast vabastust, avalikustab ta paragrahvis 25 viidatud tehingute ning laekumata ja tasude saldode kohta järgmise teabe:

a)	valitsuse nimi ja aruandva (majandus)üksusega oleva suhte olemus (st kontroll, ühine kontroll või märkimisväärne mõju);

piisavalt üksikasjalikult järgmised andmed, et võimaldada (majandus)üksuse finantsaruannete kasutajatel saada aru seotud osapoolte vaheliste tehingute mõjust tema finantsaruannetele:

i)	iga eraldiseisvalt märkimisväärse tehingu olemus ja summa ja

ii)	teiste tehingute puhul, mis on märkimisväärsed koos, kuid mitte eraldi vaadatuna, kvalitatiivsed või kvantitatiivsed andmed nende ulatuse kohta. Tehingute tüüpide hulka kuuluvad paragrahvis 21 loetletud tüübid.

Kasutades oma otsustusvõimet, et määrata kindlaks paragrahvi 26 punkti b kohaselt avalikustatava teabe üksikasjalikkuse tase, võtab aruandev (majandus)üksus arvesse seotud osapoolte vaheliste suhete lähedust ja teisi asjaolusid, mis on olulised tehingu märkimisväärsuse taseme kindlakstegemisel, näiteks kas:

a)	see on märkimisväärne suuruse mõttes;

b)	seda teostatakse mitteturutingimustel;

c)	seda teostatakse väljaspool igapäevast äritegevust, näiteks äride ost ja müük;

d)	seda avalikustatakse reguleerivate või järelevalvet teostavate asutuste poolt;

e)	sellest antakse aru tippjuhtkonnale;

f)	selle suhtes on vaja aktsionäride heakskiitu.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2011 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud kas kogu standardi või paragrahvides 25–27 toodud osalise vabastuse suhtes valitsusega seotud (majandus)üksuste puhul. Kui (majandus)üksus rakendab kas kogu standardit või eespool nimetatud osalist vabastust enne 1. jaanuari 2011 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

IAS 24 (2003) TAGASIVÕTMINE

29	Käesoleva standardiga asendatakse ISA 24 Seotud osapooli käsitlev teave (parandatud 2003).

(1) IAS 37-s Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad määratletakse täitmisele kuuluvad lepingud lepingutena, mille kumbki osapool ei ole oma kohustusi täitnud või mille mõlemad osapooled on oma kohustused täitnud osaliselt ja võrdsel määral.

LISA

IFRS 8 Tegevussegmendid muudatus

Paragrahv 34 muudetakse järgmiselt (uus tekst on allajoonitud ja tühistatud tekst on läbitõmmatud) ja lisatakse paragrahv 36B.

(Majandus)üksus esitab teabe oma tähtsamatest klientidest sõltumise määra kohta. Kui ühe (majandus)üksuse välise kliendiga sõlmitud tehingutelt teenitav tulu moodustab vähemalt 10 % (majandus)üksuse tuludest, avalikustab (majandus)üksus selle asjaolu, igalt selliselt kliendilt teenitud kogutulu ning neid tulusid avaldava segmendi või avaldatavate segmentide nimed. (Majandus)üksus ei pea avalikustama olulise kliendi nime ega igas segmendis sellelt kliendilt teenitud tulude summasid. Käesoleva IFRSi tähenduses käsitatakse ühe kliendina (majandus)üksuste rühma, mis on aruandvale (majandus)üksusele teadaolevalt ühise kontrolli all (, ) ja (majandus)üksusi, mis on aruandvale (majandus)üksusele teadaolevalt selle valitsuse kontrolli all, käsitatakse ühe kliendina. .

36B	IAS 24-ga Seotud osapooli käsitlev teave (parandatud 2009) muudeti paragrahvi 34 1. jaanuaril 2011 või hiljem algavate aruandeaastate puhul. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 24 (parandatud 2009) varasema perioodi suhtes, rakendab ta paragrahvi 34 muudatust selle varasema perioodi suhtes.

20.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 186/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 635/2010,

19. juuli 2010,

millega avatakse teatavate GATTi kvootide alusel 2011. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside väljaandmise menetlus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 171 lõiget 1 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1187/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta) (2) III peatüki 2. jaos on sätestatud, et mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel sõlmitud lepingutega ettenähtud kvoodi raames Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentse võib välja anda vastavalt erimenetlusele, mis võimaldab nimetada Ameerika Ühendriikides eelistatud importijad.

(2)	Kõnealune menetlus tuleks avada 2011. aasta ekspordi jaoks ning tuleks kindlaks määrata sellega seotud täiendavad eeskirjad.

(3)

Impordi haldamiseks teevad Ameerika Ühendriikide pädevad asutused vahet Uruguay vooru alusel Euroopa Ühendusele antud lisakvoodi ja Tokyo voorust tulenevate kvootide vahel. Ekspordilitsentside väljaandmisel tuleks arvesse võtta kõnealuste toodete sobivust Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabelis kirjeldatud vastava Ameerika Ühendriikide kvoodiga.

(4)	Selleks et eksportida maksimumkogus tagasihoidlikku huvi äratanud kvootide raames, tuleks kogu kvoodikogust hõlmavad taotlused heaks kiita.

(5)	Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks sätestada, et käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kohaldamine lõpetatakse 2011. aasta lõpus.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 21 osutatud kvootide alusel 2011. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditavate CN-koodi 0406 alla kuuluvate ja käesoleva määruse I lisas loetletud toodete ekspordilitsentsid antakse välja vastavalt kõnealuse määruse III peatüki 2. jao ning käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 2

1. Määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 22 osutatud litsentsitaotlused (edaspidi „taotlused”) tuleb esitada pädevatele asutustele alates 1. septembrist kuni hiljemalt 10. septembrini 2010.

2. Taotlused võetakse vastu üksnes juhul, kui need sisaldavad määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 22 osutatud täielikku teavet ja kui nendega on kaasas kõnealuses artiklis osutatud dokumendid.

Kui käesoleva määruse I lisa 2. veerus osutatud ühe ja sama tooterühma saadaolev kogus on jaotatud Uruguay vooru kvoodi ja Tokyo vooru kvoodi vahel, võivad litsentsitaotlused hõlmata vaid ühte nendest kvootidest ja taotlustes märgitakse asjaomane kvoot ning kõnealuse lisa 3. veerus esitatud rühma ja kvoodi tähis.

Määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 22 osutatud teave esitatakse vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud näidisele.

3. Seoses I lisa 3. veerus märgitud kvootidega 22-Tokyo, 22-Uruguay, 25-Tokyo ja 25-Uruguay hõlmavad taotlused vähemalt 10 tonni ega ületa asjaomase kvoodi korral kõnealuse lisa 4. veerus osutatud saadaolevat kogust.

Seoses I lisa 3. veerus märgitud teiste kvootidega hõlmavad taotlused vähemalt 10 tonni ega ületa asjaomase kvoodi korral 40 % kõnealuse lisa 4. veerus osutatud saadaolevast kogusest.

4. Taotlus võetakse vastu üksnes juhul, kui taotleja kinnitab kirjalikult, et ta ei ole esitanud sama tooterühma ega sama kvoodi kohta muid taotlusi ega kavatse seda teha.

Kui taotleja esitab ühes või mitmes liikmesriigis sama tooterühma ja sama kvoodi kohta mitu taotlust, loetakse kõik tema taotlused kehtetuks.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viie tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega iga I lisas märgitud tooterühma ja vajaduse korral kvoodi kohta esitatud taotlustest.

Kõik teated, sealhulgas teated taotluste puudumise kohta saadetakse faksi või elektronposti teel, kasutades III lisas esitatud näidisvormi.

2. Teade sisaldab iga rühma ja vajaduse korral iga kvoodi kohta järgmist:

a)	taotlejate nimekiri;

b)	iga taotleja taotletud koguste jaotus kombineeritud nomenklatuuri tootekoodi ja Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli (2010) kohase koodi järgi;

c)	taotleja volitatud importija nimi ja aadress.

Artikkel 4

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikele 1 määrab komisjon viivitamata kindlaks litsentside jaotuse ja teavitab sellest liikmesriike hiljemalt 31. oktoobril 2010.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viie tööpäeva jooksul pärast jaotuskoefitsientide avaldamist iga rühma ja vajaduse korral iga kvoodi puhul igale taotlejale eraldatud kogused vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikele 2.

Teade saadetakse faksi või elektronposti teel, kasutades käesoleva määruse IV lisas sätestatud näidisvormi.

Artikkel 5

Liikmesriigid kontrollivad käesoleva määruse artikli 3 ja määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 22 kohaselt esitatud teavet enne litsentside väljaandmist ning hiljemalt 15. detsembril 2010.

Kui leitakse, et litsentsi saanud ettevõtja on esitanud ebaõiget teavet, tühistatakse litsents ja tagatist ei tagastata. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

See kaotab kehtivuse 31. detsembril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 318, 4.12.2009, lk 1.

I LISA

Teatavate GATTi kvootide alusel 2011. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditav juust

Määruse (EÜ) nr 1187/2009 III peatüki 2. jagu ja määrus (EL) nr. 635/2010

Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli 4. peatüki täiendavate märkuste kohane rühmatähis		Rühma ja kvoodi tähis	2011. aastal saadaolev kogus
Märkus	Taotlejate rühm		Kg
(1)	(2)	(3)	(4)
16	Not specifically provided for (NSPF)	16-Tokyo	908 877
16	Not specifically provided for (NSPF)	16-Uruguay	3 446 000
17	Blue Mould	17	350 000
18	Cheddar	18	1 050 000
20	Edam/Gouda	20	1 100 000
21	Italian type	21	2 025 000
22	Swiss or Emmenthaler cheese other than with eye formation	22-Tokyo	393 006
22	Swiss or Emmenthaler cheese other than with eye formation	22-Uruguay	380 000
25	Swiss or Emmenthaler cheese with eye formation	25-Tokyo	4 003 172
25	Swiss or Emmenthaler cheese with eye formation	25-Uruguay	2 420 000

II LISA

Teabe esitamine määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 22 kohaselt

Määruse (EL) nr 635/2010 I lisa 3. veerus osutatud rühma ja kvoodi tähis:

Määruse (EL) nr 635/2010 I lisa 2. veerus märgitud rühma nimi: …

…

Kvoodi päritolu:

Uruguay voor: 

Tokyo voor: 

Taotleja nimi ja aadress	Kombineeritud nomenklatuuri tootekood	Taotletud kogus kilogrammides	Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli kood	Volitatud importija nimi ja aadress



	Kokku:

III LISA

Teabe esitamine määruse (EL) nr 635/2010 artikli 3 kohaselt

Määruse (EL) nr 635/2010 I lisa 3. veerus osutatud rühma ja kvoodi tähis:

Määruse (EL) nr 635/2010 I lisa 2. veerus märgitud rühma nimi: …

…

Kvoodi päritolu:

Uruguay voor: 

Tokyo voor: 

Nr	Taotleja nimi ja aadress	Kombineeritud nomenklatuuri tootekood	Taotletud kogus kilogrammides	Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli kood	Volitatud importija nimi ja aadress
1


		Kokku:
2


		Kokku:
3


		Kokku:
4


		Kokku:
5


		Kokku:

IV LISA

Teabe esitamine välja antud litsentside kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklile 23

Määruse (EL) nr 635/2010 I lisa 3. veerus osutatud rühma ja kvoodi tähis	Kvoodi päritolu	Taotleja nimi ja aadress	Kombineeritud nomenklatuuri tootekood	Taotletav kogus kilogrammides	Volitatud importija nimi ja aadress	Eraldatud kogus (1) kilogrammides
	Uruguay voor 
	Uruguay voor 
	Tokyo voor 
	Tokyo voor 	Kokku:			Kokku:
	Uruguay voor 
	Uruguay voor 
	Tokyo voor 
	Tokyo voor 	Kokku:			Kokku:
	Uruguay voor 
	Uruguay voor 
	Tokyo voor 
	Tokyo voor 	Kokku:			Kokku:

(1) Loosiga eraldatud kogused jaotatakse CN-koodide vahel proportsionaalselt CN-koodi kohta taotletud tootekogustega.

20.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 186/32

KOMISJONI OTSUS,

15. detsember 2009,

abimeetme kohta, mida Madalmaad kavatsevad rakendada, vabastades keraamikatootjad keskkonnamaksust C 5/09 (ex N 210/08)

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9972 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/402/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud artiklile (1) ja võttes esitatud märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

24. aprilli 2008. aasta kirjaga teatasid Madalmaad kavast vabastada keraamikatooted maagaasi suhtes kehtestatud energiamaksust. 6. juunil 2008 nõudis komisjon täiendavat teavet; Madalmaad vastasid komisjonile 16. septembri 2008. aasta kirjaga. 16. oktoobril 2008 toimus kohtumine komisjoni ametnike ja Madalmaade esindajate vahel. 17. novembril 2008 esitas komisjon täiendavaid küsimusi; Madalmaad vastasid komisjonile 19. detsembri 2008. aasta kirjaga.

(2)	11. veebruari 2009. aasta kirjas teatas komisjon Madalmaadele oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL”) (2) artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(3)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas25. aprillil 2009 (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(4)	Madalmaad edastasid oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 26. mail 2009.

(5)	Komisjonile saatsid märkusi ka huvitatud isikud. Komisjon edastas need Madalmaadele, andes Madalmaadele võimaluse reageerida; Madalmaad vastasid kõnealustele märkustele 7. juuli 2009. aasta kirjaga.

(6)	Komisjon kirjutas 7. oktoobril 2009 Madalmaadele, et selgitada viimastele juhtumi menetlemise seisu, ning palus Madalamaadel igaks juhuks veel kord esitada 13. oktoobriks 2009 kõik märkused, mille puhul Madalmaad soovivad, et komisjon võtaks neid enne lõpliku otsuse tegemist arvesse.

(7)	Madalmaad palusid ajapikendust ja 16. oktoobri 2009. aasta kirjaga lükati tähtaeg edasi 1. novembrini 2009. Madalmaad vastasid komisjonile 30. oktoobri 2009. aasta kirjaga.

II. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(8)	Madalmaad maksustavad energiatoodete tarbimist vastavalt keskkonnamaksude seadusele, (4) mille alusel kohaldatakse ettevõtjate tarbimise määrast sõltuvat regressiivset maksustamist (5).

(9)

Kõnealuse abimeetmega vabastaksid Madalmaad maksust keraamikatootmise rajatistes kasutatava maagaasi. Kavandatud maksuvabastus kehtiks üksnes sellise maagaasi suhtes, mida Madalmaade keraamikatööstus kasutab tootmiseks, ning seda ei kohaldataks muudes mineraloogilistes protsessides kasutatava maagaasi suhtes (6).

(10)	Maksuvabastus kehtestataks muudatuse tegemisega kehtivasse keskkonnamaksude seadusesse.

(11)	Vastavalt abist teatamise ajal esitatud andmetele oleks abimeetme iga-aastane eelarve ajavahemikul 2008–2013 neli miljonit eurot.

(12)	Abimeetme kehtivusaeg on piiramata, sest Madalmaade seisukohast ei kujuta meede endast riigiabi (vt lisaks IV jagu allpool).

(13)	Abisaajad oleksid Madalmaade keraamikatööstuses tegutsevad ettevõtjad (7).

(14)

Madalmaad leiavad, et maksuvabastus on vajalik, et taastada Madalmaade keraamikatööstusele võrdsed võimalused siseturul. Madalmaad viitavad oma riigi keraamikasektori eriolukorrale võrreldes konkurentide olukorraga naaberriikides. Geograafilise asukoha tõttu kasutatakse Madalmaade keraamikatööstuses märga savi, samas kui naaberriikides töödeldakse kuiva savi, ning märja savi korral vajatakse sama lõpptulemuse saamiseks rohkem energiat. Lisaks väidavad Madalmaad, et näiteks Belgia, Saksamaa ja Rootsi konkureerivad tootjad on samuti sarnastest energiamaksudest vabastatud.

(15)	Madalmaad on kinnitanud, et meede hakkab kehtima alles siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud.

III. MENETLUSE ALGATAMISE OTSUS

(16)

Komisjon kahtles, kas kavandatud abi sobib kokku siseturuga, sest komisjoni esialgse seisukoha kohaselt ei olnud Madalmaade keraamikatööstuse maksuvabastus riikliku maksusüsteemi olemusest ja üldisest ülesehitusest lähtudes põhjendatud. Meede on valikuline, sest sellest saaks kasu vaid Madalmaade keraamikatööstus ning maksuvabastust rahastataks riigi ressurssidest. Lisaks oli komisjon seisukohal, et meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust, sest kavandatud maksuvabastusel oleks otsene mõju tootmiskuludele ja seetõttu parandaks see abisaajate konkurentsivõimet asjaomastel keraamikaturgudel, kus abisaajad tegutsevad ja mis on avatud liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Komisjon järeldas, et meetmega antaks Madalmaade keraamikatööstusele riigiabi ning sellist abi võib heaks kiita vaid juhul, kui see vastab keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „keskkonnaabi suunised” või „suunised”) (8) 4. peatükis (Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis) määratletud tingimustele. Kuna Madalmaad ei olnud esitanud teavet, mis on vajalik hindamaks meetme vastavust nimetatud tingimustele, ei olnud komisjonil võimalik meetme kokkusobivust kinnitada ning komisjon otsustas algatada ametliku uurimismenetluse.

IV. MADALMAADE MÄRKUSED

(17)	Madalmaad väitsid, et teatasid juhtumist peamiselt selleks, et tagada õiguskindlus ning paluda komisjonil kinnitada, et tegemist ei ole riigiabiga.

(18)	Madalmaad olid seisukohal, et riikliku maksusüsteemi laad ja üldine ülesehitus õigustavad maksuvabastuse valikulist olemust.

(19)

Energiamaksu eesmärk on maksustada elektrienergiat ja energiatooteid, mida kasutatakse kütteaine või mootorikütusena. Seetõttu on energiamaksusüsteemi täiendamine maksuvabastusega protsessi puhul, mille käigus ei kasutata maagaasi kütteaine või mootorikütusena, kooskõlas kehtiva energiamaksusüsteemi laadi ja üldise ülesehitusega. Energia maksustamise alaste õigusaktidega vabastatakse maksust maagaasi tarnimine, kui maagaasi ei kasutata kütusena, vaid muul otstarbel (9). Elektrienergia tarnimine on energiamaksust vabastatud, kui elektrienergiat kasutatakse kahesuguse kasutusega protsessides, näiteks keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides (10). Ka söe maksustamist käsitlevates õigusaktides on söe tarnimine maksust vabastatud, kui sütt ei kasutata kütusena, vaid muul otstarbel, ning kui seda kasutatakse kahesuguse kasutusega protsessides (11). Seetõttu oli asjakohane lisada maksuvabastus ka keraamikatootmise rajatistes kasutatava maagaasi tarnimisele. Keraamiline protsess on võrreldav kahesuguse kasutusega protsessiga, sest maagaasi ei kasutata üksnes kütteaine või mootorikütusena. Madalmaad juhtisid tähelepanu sellele, et keraamikatootmise rajatiste maagaasiga varustamise maksuvabastus kavatseti lisada keskkonnamaksude seaduse artikli 64 muudetud versiooni; kõnealuse artikliga vabastatakse maksust muud kahesuguse kasutusega protsessid.

(20)

Madalmaad viitasid energia maksustamise direktiivi artikli 2 lõike 4 punktile b ning nõukogu protokollile kõnealuse direktiivi teemal toimunud arutelu kohta (12) ning väitsid, et kõnealuses mineraloogilises protsessis ehk keraamika tootmises kasutatavate maagaasitarnete maksust vabastamine on kooskõlas Madalmaade energia maksustamise süsteemi laadi ja üldise ülesehitusega.

(21)	Madalmaad leidsid, et asjakohane on maksudest vabastada vaid keraamilised ja mitte kõik mineraloogilised protsessid, sest erinevalt muudest mineraloogilistest protsessidest on traditsioonilised keraamilised protsessid pöördumatud (savi muudetakse keraamilisteks toodeteks).

(22)

Lisaks viitasid Madalmaad oma keraamikatööstuse eriolukorrale võrreldes konkurentide olukorraga naaberriikides. Geograafilise asukoha tõttu kasutatakse Madalmaade keraamikatööstuses märga savi (mis on pärit Alpidest ja sadestunud Madalmaade jõgedes), samas kui naaberriikides töödeldakse kuiva savi, ning märja savi puhul vajatakse sama lõpptulemuse saamiseks rohkem energiat (13).

(23)	Lisaks on näiteks Belgia, Saksamaa ja Rootsi konkureerivad tootjad sarnastest energiamaksudest vabastatud. Samuti on kõrged Madalmaades kehtivad maagaasi kasutushinnad. Ka seetõttu on Madalmaade keraamikatööstus naaberriikide keraamikatööstustega võrreldes ebasoodsamas olukorras.

(24)	Madalmaade seisukohast näitavad need tegurid, et Madalmaade energiamaksusüsteemi laadist ja üldisest ülesehitusest lähtudes on meetme valikulisus põhjendatud. Seetõttu leidsid Madalmaad, et maksuvabastus ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(25)	Kavandatud maksuvabastus leevendaks teataval määral Madalmaade keraamikatööstuse ebasoodsat olukorda, taastades sellega osaliselt Madalmaade keraamikatööstuse võrdsed võimalused siseturul.

(26)

Alternatiivina palusid Madalmaad komisjonil lubada abi andmine ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Madalmaade seisukohast on abi vajalik ebavõrdsete konkurentsitingimuste tõttu siseturul. Madalmaad pidasid abi proportsionaalseks, sest meede kehtiks vaid rajatistes kasutatava maagaasi suhtes ning ei kehtiks keraamika tootmisel kasutatava elektrienergia suhtes. See vähendaks tööstuse ebasoodsat olukorda vaid osaliselt ning seetõttu tuleb meedet pidada proportsionaalseks. Lisaks ei tooks see kaasa kokkusobimatut konkurentsimoonutust siseturul.

(27)

Lisaks sellele väitsid Madalmaad, et energia maksustamise direktiivi ei kohaldata mineraloogiliste protsesside suhtes, sest nende välja jätmine direktiivi kohaldamisalast on kooskõlas maksusüsteemi laadi ja üldise ülesehitusega. Liikmesriikidel on järelikult vabadus otsustada, kas nad maksustavad või ei maksusta kõnealuseid energiakasutusliike. Kavandatud meetmega ei moonutata järelikult konkurentsi, vaid pigem ühtlustatakse energiatoodete maksustamist ning meede on seega ühenduse huvides.

V. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(28)

Komisjoni menetluse algatamise otsuse kohta esitas oma märkused üks tootmisharusisene organisatsioon: VKO (Stichting Verenigde Keramische Organisaties). VKO jagas Madalmaade seisukohta, et riikliku maksusüsteemi laad ja üldine ülesehitus õigustavad maksuvabastust ning järelikult ei kujuta meede endast riigiabi. VKO märkused sarnanesid Madalmaade märkustega. Sarnaselt Madalmaadele leidis VKO, et maksuvabastust ei saa pidada keskkonnameetmeks, sest sellel ei ole ühtki keskkonnaalast eesmärki. Seetõttu ei ole õige hinnata meedet keskkonnaabi suuniste alusel.

VI. HINDAMINE

(29)

Vastavalt ELTLi artikli 107 lõikele 1 on „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(30)	Madalmaade arvates ei anna kõnealune meede mingit eelist, vaid leevendab Madalmaade keraamikatööstuse ebasoodsat olukorda.

(31)	Komisjon on seisukohal, et maksuvabastus annab eelise Madalamaade keraamikatööstuses tegutsevatele ettevõtjatele, kes saavad maksuvabastusest kasu, sest maksuvabastus vähendab kulutusi, mis sisalduksid muidu nende tegevuskuludes (14).

(32)	Madalmaad leiavad, et meedet ei rahastata riigi ressurssidest, sest maksuvabastuse rahastamise mõju eelarvele on neutraalne (15). Seega ei ole riigi ressursid kaasatud. VKO esitab sarnase väite.

(33)

Komisjon on seisukohal, et meede kujutab endast maksusoodustust, mida rahastab Madalmaade valitsus riigi ressurssidest loobumise teel. Ehk teisisõnu: maksuvabastus vähendab Madalmaade maksutulu. Komisjoni lõplikku arvamust ei muuda isegi see, et maksuvabastuse võib kaudselt korvata tõusnud maksumäär maagaasi kõige kõrgemas energiamaksuosas. Komisjon märgib, et Madalmaad on tunnistanud, et võrreldes kehtiva maksusüsteemiga annab meede abisaajatele igal aastal 4 miljoni suuruse eelise, ilma et abisaajad peaksid selle heaks midagi tegema (15). Kavandatud meetme saab omistada Madalmaadele, sest see on otseselt seotud kehtiva riikliku õigusakti muutmisettepanekuga.

(34)

Energia maksustamise direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et direktiivi ei kohaldata energia tarbimise suhtes mineraloogilistes protsessides ning teatavate muude energiatoodete ja elektrienergia kasutamise viiside suhtes; liikmesriikidele on jäetud õigus otsustada, kas selliseid protsesse maksustada või mitte ning kas maksustada neid täielikult või osaliselt. Hoolimata direktiivist, on ühenduse õigustik liikmesriikidele riigiabi küsimustes siiski igal juhul siduv. See tähendab, et kõnealuse meetme valikulisust ning järelikult ka riigiabi olemasolu tuleb hinnata, lähtudes siseriiklikust energia maksustamise süsteemist.

(35)

Valikulisuse tõlgendamise kohta on olemas värske kohtupraktika. Gibraltari kohtuasjas tehtud otsuses tunnistati vastuvõetavaks riigiabi standardanalüüsi kasutamine maksujuhtumite korral (16). Kohus leidis, et analüüs peab koosnema järgmistest osadest: i) võrdlusraamistiku kindlaksmääramine, ii) võrdlusraamistikust tehtava erandi kindlaksmääramine ja iii) selle kindlaksmääramine, kas süsteemi laad ja üldine olemus õigustavad erandit (ehk kas erand tuleneb otseselt asjaomase liikmesriigi maksusüsteemi alus- või juhtpõhimõtetest).

(36)

Madalmaad on selgitanud, et Madalmaade energiamaksusüsteemi – ehk kõnealuse juhtumi võrdlusraamistiku – eesmärk on maksustada kütteaine ja mootorikütusena kasutatavat elektrienergiat ja energiatooteid. Seetõttu leiavad Madalmaad, et riigi energiamaksusüsteemi laadi ja üldise ülesehitusega on kooskõlas, et teatavad kasutusviisid on maksust vabastatud, nagu on juba selgitatud põhjenduses 19. Madalmaade arvates sobib täiendav erand, mis tahetakse nüüd keraamikaprotsesside suhtes sisse viia, kõnealusesse üldskeemi.

(37)

Lisaks väidavad Madalmaad, et võrdlusraamistikust erinevat käitumist, see tähendab erinevat maksude alast kohtlemist, mis toob kasu keraamikatööstusele, õigustab objektiivne erisus keraamika tootmisel kasutatava tooraine ja muudes mineraloogilistes protsessides kasutatava aine vahel. Erinevalt teistest mineraloogilistest protsessidest on traditsiooniline keraamiline protsess pöördumatu.

(38)

See ei ole esimene kord, kui komisjon hindab mineraloogilise protsessi vabastamist energiamaksust: komisjon tegi seda oma 7. veebruari 2007. aasta otsuses juhtumi N 820/06 kohta, mille raames käsitleti teatavate energiaintensiivsete protsesside maksuvabastusi Saksamaal. Kõnealuse juhtumi puhul otsustas komisjon, et meede ei kujuta endast riigiabi. Eelkõige vaatles komisjon Saksamaa energia maksustamise süsteemi sisemist loogikat, mis oli kooskõlas energia maksustamise direktiivis sätestatud lähenemisega, et kütust maksustatakse vaid juhul, kui seda kasutatakse kütteainena või mootorikütusena. Saksamaa vabastas maksust järjepidevalt kõik kahesuguse kasutusega protsessid ning direktiiviga hõlmatud iga teostatava mineraloogilise protsessi ning kohaldas seega sama lähenemist kogu energia maksustamise süsteemis. Komisjon otsustas, et maksuvabastus on kooskõlas riikliku energia maksustamise süsteemi laadi ja üldise ülesehitusega.

(39)

Madalmaade teatatud maksuvabastus kehtib vaid Madalmaade keraamikatööstuse suhtes ning erinevalt Saksa meetmest ei hõlma kõiki mineraloogilisi protsesse; komisjon ei ole seetõttu veendunud, et kavandatud vabastus tuleneb otseselt Madalmaade energia maksustamise süsteemi alus- ja juhtpõhimõtetest. Madalmaad ja VKO väidavad, et keraamika tootmisel kasutatava tooraine ja muudes mineraloogilistes protsessides kasutatava aine vahel on objektiivne erinevus, (17) sest keraamilised protsessid on pöördumatud; kuid siseriikliku energia maksustamise süsteemi ülesehitusest lähtudes ei selgita see põhjendus tegelikult, miks ei ole abikõlblikud muud mineraloogilised protsessid, näiteks klaasi tootmine, mille tootmisprotsessis kasutatakse samuti maagaasi. Lisaks, nagu on selgitatud energia maksustamise direktiivi põhjenduses 22, tuleks ühenduse raamistikku kohaldada energiatoodete suhtes peamiselt siis, kui neid kasutatakse kütteaine või mootorikütusena. Sellest lähtudes jäeti direktiivi artikli 2 lõikega 4 mineraloogilised protsessid direktiivi kohaldamisalast välja. Leiti, et nendes protsessides ei kasutata kütust mootorikütuse või kütteainena, vaid keemiliste protsesside teostamiseks. Seetõttu on kütuse kasutamine eelkõige keemilistes protsessides ja mitte kütteainena või mootorikütusena see ühine element, mille alusel jäeti energia maksustamise direktiivi kohaldamisalast välja kõik mineraloogilised protsessid. Käesolevas otsuses käsitletavate protsesside (18) vabastamine maksust oleks õigustatud vaid juhul, kui maksuvabastus kehtiks kõikide mineraloogiliste protsesside suhtes, tagades, et kõiki mineraloogilisi protsesse koheldakse ühetaoliselt. Vastavalt eespool osutatule oleks see kooskõlas komisjoni põhjendustega juhtumi N 820/06 puhul. See, et erinevates mineraloogilistes protsessides võidakse kasutada erinevaid tooraineid ning et keraamiline protsess võib olla pöördumatu, ei ole selles kontekstis oluline.

(40)

Lisaks selgub parlamendi dokumentidest seaduse muudatuse kohta, et kavandatud meetme eesmärk on parandada Madalmaade keraamikatööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet (19). Euroopa Kohtu praktikas on selgelt sätestatud, et tõsiasi, et meede võib viia konkreetse sektori kulutused paremini kooskõlla konkurentide kulutustega muudes liikmesriikides, ei muuda tõsiasja, et see kujutab endast abi (20).

(41)	Seetõttu leiab komisjon, et maksuvabastus on valikuline, sest soodustab teatavate toodete tootmist ja selle kaudu ka teatavaid ettevõtjaid ning seda ei saa õigustada siseriikliku energia maksustamise süsteemi üldise ülesehitusega.

(42)

VKO on vaidlustanud komisjoni järelduse, et kuna kavandatud meede hõlmab olulist osa tegevuskuludest ja võimaldab seetõttu abisaajatel küsida oma keraamikatoodete eest madalamat hinda, moonutab see asjaomastel keraamikaturgudel konkurentsi või ähvardab seda moonutada. VKO väidab, et energia tarnimise ja kasutamise kulud on mitu korda kõrgemad kui energiamaksu kulu.

(43)

Komisjon leiab, et see argument ei puutu asjasse. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale viitab riigiabi tulemusel paranenud ettevõtja konkurentsivõime tavaliselt sellele, et konkurentsi muude konkureerivate ettevõtjatega, kes ei saa sellist abi, on moonutatud (21). Pealegi kuulub meede ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse niipea, kui see „ähvardab konkurentsi moonutada”. Kõnealune maksuvabastus on võimeline moonutama konkurentsi keraamikaturgudel, sest toob kaasa abisaaja tegevuskulude vähenemise. Lisaks on kavandatud meetme tegelik eesmärk Madalmaade keraamikatööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine. Madalmaad väitsid, et maksuvabastus taastab vähemalt osaliselt keraamikatööstuse võrdsed võimalused siseturul. Seetõttu on isegi ilma üksikasjaliku teabeta, mis tõendaks meetme mõju konkurentsile keraamikasektoris, loogiline järeldada, et meede on võimeline moonutama konkurentsi asjaomastel keraamikaturgudel.

(44)

Madalmaad on selgitanud, et Madalmaade tellisetööstusel, mille maagaasi- ja energiatarbimine moodustab 85–90 % Madalmaade keraamikatööstuse kogutarbimisest, on ligikaudu 1 500 töötajat. 2008. aastal oli selle alasektori käive ligikaudu 370 miljonit eurot. Madalmaade tellisetööstus ekspordib ligikaudu 20 % oma iga-aastasest toodangust, samas kui impordi tase on ligikaudu 8 % Madalmaade iga-aastasest toodangust. Telliste kaalu tõttu on asjaomane turg piiratud alaga, mis asub kuni 250 km kaugusel tehastest, kus tellised toodeti. Seetõttu on selle alasektori konkureerivad turud Ühendkuningriik, Saksamaa ja Belgia.

(45)

Madalmaad palusid 26. mai 2009. aasta kirjas, et komisjon põhjendaks oma järeldust, et kavandatud meede moonutab konkurentsi või ähvardab seda moonutada asjaomastel keraamikaturgudel, ning määraks kindlaks moonutuse suuruse seoses Madalamaade statistika keskasutuse (Centraal Bureau voor de Statistiek) andmetega, mille Madalmaad olid esitanud komisjonile uurimise algetapis, ning eelkõige seoses telliste impordi- ja ekspordinäitajatega, mis on esitatud tabelites 1 ja 2.

Tabel 1

Madalmaade telliste eksport Saksamaale ja Belgiasse

Aasta	Osakaal	Osakaal eurodes
2007	59 % 255 miljonist eurost	150 miljonit eurot
2006	64 % 234 miljonist eurost	150 miljonit eurot
2005	68 % 213 miljonist eurost	145 miljonit eurot
2004	74 % 242 miljonist eurost	180 miljonit eurot
2003	82 % 234 miljonist eurost	191 miljonit eurot
2002	80 % 183 miljonist eurost	146 miljonit eurot
2001	95 % 189 miljonist eurost	180 miljonit eurot

(46)

Madalmaad rõhutasid, et tabelis 1 esitatud näitajaid tuleb tõlgendada järgmiste asjaolude valguses. Käesoleva sajandi alguses tekkis Saksamaa ja Madalmaade elamuehitusturul tõsine seisak (aastatel 2000 ja 2001 kaotas Saksamaa tellisetööstus peaaegu 20 % käibest ja müügimahust). Hiljem olukord Madalmaade ja Saksamaa eluasemeturgudel paranes, jõudes haripunkti 2006. ja 2007. aastal. Madalmaad väidavad, et Saksamaa telliseföderatsiooni (Ziegelverband) andmete kohaselt hakkas Saksamaa tööstus alates aastatest 2004 ja 2005 taastuma. Madalamaad märgivad, et komisjonile esitatud Madalmaade statistika keskasutuse andmed näitavad, et Madalmaade telliste eksport Saksamaale on hakanud sellest ajast saadik vähenema. Kokkuvõttes said sajandi alguses nii Saksamaa kui ka Madalmaade tööstus Saksamaa turul suurte kaotuste osaliseks, kuid Saksamaa tellisesektor on saanud Saksamaa eluasemeturu taastumisest kasu, ent Madalmaade tellisetootjad mitte. Madalmaade arvates kinnitavad seda tabelis 2 esitatud näitajad, mis käsitlevad importi Saksamaalt.

Tabel 2

Import Saksamaalt Madalmaadesse

Aasta	Osakaal	Osakaal eurodes
2007	42 % 91 miljonist eurost	36 miljonit eurot
2006	25 % 101 miljonist eurost	25 miljonit eurot
2005	22 % 82 miljonist eurost	18 miljonit eurot
2004	17 % 121 miljonist eurost	21 miljonit eurot
2003	16 % 110 miljonist eurost	18 miljonit eurot
2002	18 % 107 miljonist eurost	20 miljonit eurot
2001	11 % 124 miljonist eurost	14 miljonit eurot
2000	12 % 155 miljonist eurost	19 miljonit eurot

(47)

Madalmaad juhivad tähelepanu sellele, et tabelis 2 esitatud numbrid näitavad suurt kasvu Saksamaa telliste impordis Madalmaadesse alates 2006. ja 2007. aastast. Näitajad, mille Madalmaad esitasid 2008. aasta esimese kvartali kohta, viitavad sellele, et selline suundumus jätkub. Madalmaad väidavad, et Saksamaa keraamikatööstus on energiamaksust vabastatud alates 2006. aasta augustist; kõnealune maksuvabastus jõustus 1. jaanuaril 2004.

Tabel 3

Eksport Madalmaadest muudesse liikmesriikidesse, välja arvatud Belgia ja Saksamaa (peamiselt Ühendkuningriiki ja Iirimaale)

Aasta	Osakaal	Osakaal eurodes
2007	40 % 255 miljonist eurost	102 miljonit eurot
2006	37 % 234 miljonist eurost	86 miljonit eurot
2005	32 % 213 miljonist eurost	68 miljonit eurot
2004	17 % 242 miljonist eurost	41 miljonit eurot
2003	10 % 234 miljonist eurost	23 miljonit eurot
2002	18 % 183 miljonist eurost	32 miljonit eurot
2001	12 % 189 miljonist eurost	23 miljonit eurot

(48)	Madalmaad on nende näitajate puhul märkinud, et oluline tegur, mis aitab seletada suurenenud eksporti nendesse riikidesse, on väga soodus vahetuskurss naela ja euro vahel. See tegur kompenseerib väidetavalt kõrged transpordikulud.

(49)

Komisjon on nõus, et esitatud teave näitab, et Saksamaa ja Belgia olulisus Madalmaade telliste ekspordi sihtkohana vähenes aastatel 1998–2007, et Saksamaa telliste import Madalmaadesse suurenes aastatel 2000–2007 ning et eksport muudesse riikidesse peale Saksamaa ja Belgia (peamiselt Ühendkuningriiki ja Iirimaale) suurenes aastatel 2001–2007. Muude riikide, eelkõige Ühendkuningriigi ja Iirimaa kohta esitatud näitajate puhul on soodus vahetuskurss ekspordi kasvu peamiseks põhjuseks.

(50)

Esitatud näitajad annavad teavet tellisesektori kaubavoogude kohta Madalmaade ja selle naaberriikide Saksamaa, Belgia ja Ühendkuningriigi vahel, kuid ei võimalda teha järeldust, et maksumeede ei ole suuteline moonutama konkurentsi asjaomastel keraamikatööstuse turgudel. Nagu juba eespool öeldud, kuulub meede ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse niipea, kui tekib kahtlus, et meede ähvardab konkurentsi moonutada.

(51)	Kõnealune meede mõjutab tõenäoliselt liikmesriikidevahelist kaubandust, sest keraamikatooteid ostetakse ja müüakse rahvusvaheliselt, nagu on näha Madalmaade esitatud statistilistest andmetest, mis on ära toodud tabelites 1, 2 ja 3.

(52)	Eelnevast asjaoludest lähtudes on komisjon arvamusel, et teatatud meede kujutab endast riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(53)	Madalmaad on täitnud ELTLi artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustuse, teatades abimeetmest enne selle rakendamist.

(54)

Komisjon on seisukohal, et kavandatud maksuvabastust peab hindama keskkonnaabi suuniste põhjal. Käesoleva teatise maksuvabastuse laadset keskkonnamaksust vabastamist on sõnaselgelt käsitletud keskkonnaabi suuniste 4. peatükis „Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis”. Keskkonnaabi suuniste 4. peatükki tuleb lugeda kõnealuse maksuvabastuse hindamisel ammendavaks. Järelikult ei saa meedet hinnata ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, nagu on väitnud Madalmaad.

(55)

Madalmaad nõustuvad komisjoniga, et kavandatud meedet peab käsitlema kui „vabastust keskkonnamaksust” keskkonnaabi suuniste tähenduses (22). Madalmaade arvates ei ole see aga piisav, et pidada meedet suuniste reguleerimisalasse kuuluvaks. Madalmaade arvates ei vasta meede suuniste punktile 151, milles nõutakse, et meede, peab aitama „vähemalt kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele”; kavandatud maksuvabastusel sellist eesmärki ei ole.

(56)

Sellise põhjendusega ei saa nõustuda. Nii keskkonnabi suuniste 4. peatüki pealkirja („Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis”) kui ka punkti 151 esimese osa (mille sõnastus on sama) põhjal on selge, et kõnealust peatükki tuleb kohaldada kavandatud abi suhtes. Peatükk sisaldab üksikasjalikke sätteid tingimuste kohta, mille täitmisel sobivad keskkonnamaksu vabastused kokku siseturuga. Suuniste punktis 151 sätestatakse üldine tingimus, mille täitmisel on keskkonnamaksu vabastused 4. peatüki raames siseturuga kokkusobivad. Selles on sätestatud, et abi võib käsitada kokkusobivana vaid juhul, kui see „aitab vähemalt kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele”.

(57)

Keskkonnaabi suuniste punkti 151 sisu selgitamiseks täheldas komisjon, et kavandatud keskkonnamaksuvabastus võib muuta võimalikuks teistele ettevõtjatele kõrgemate siseriiklike keskkonnamaksumäärade seadmise või nende säilitamise, nii et sellel võib vähemalt kaudselt olla positiivne keskkonnamõju (23). Komisjon ei mõista ühtki argumenti, mille Madalmaad ja VKO on esitanud näitamaks, et kavandatud maksuvabastus aitab toetada Madalmaades keskkonnamaksu jätkuvat kohaldamist. Madalmaad väidavad, et samal ajal, kui kehtima hakkab maksuvabastus, suurendatakse kõrgeima maksuosa maksumäära, ent selle väite eesmärk on näidata, et kavandatud maksuvabastus ei too kaasa riigi ressursside kaotust. Madalmaad ei näi soovivat kasutada oma väidet tõdemaks, et kavandatud vabastus on maksumäära suurendamise eeltingimus. Seega ei ole näidatud, et täidetud on keskkonnaabi suuniste punkt 151.

(58)	Komisjon taotles Madalmaadelt teavet, mis aitaks tal hinnata abi kokkusobivust keskkonnaabi suuniste 4. peatükis sätestatud kriteeriumite põhjal, pidades eelkõige silmas abi vajalikkust ja proportsionaalsust ning selle mõju keraamikasektorile, nagu on ette nähtud suuniste punktides 155–159 (24).

(59)

Abi vajalikkusega seoses esitas komisjon mitu konkreetset küsimust, et olla võimeline hindama, kas mingit osa olulisest (keskkonnamaksust tulenevast) kasvust Madalmaade keraamikatööstuse tootmiskuludes on võimalik tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks. Lisaks taotleti teavet eelkõige järgmiste punktide kohta: keraamikatööstuse viimase kümne aasta müüginäitajad asjaomastel turgudel; energiamaksu määr ja makstud maksu kogusumma; energiaga seotud kogukulud ettevõtja kohta viimase kümne aasta jooksul; keraamikatööstuse toodete hinnapaindlikkus asjaomastel turgudel; hinnanguline kaotatud müügimaht ja/või kaotatud tulud; teave Madalmaade keraamikatööstuse kaubavoogude arengu kohta nii Madalmaadest asjaomastele geograafilistele turgudele kui ka nendelt turgudelt Madalmaadesse; abisaajate turuosad asjaomastel geograafilistel turgudel; ning iga muu tegur, mis võib mängida rolli kulude ülekandmise ulatuse hindamisel. Komisjon esitas Madalmaadele küsimusi ka abi proportsionaalsuse kohta, viidates keskkonnaabi suuniste punktile 159.

(60)

Vastuseks komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta kirjale saatsid Madalmaad teavet hüpoteetilise keskmise Madalmaade tellisetootja kohta (25). Madalmaad ütlesid, et neil ei ole võimalik vastata komisjoni küsimustele Madalmaade keraamikatööstuse kõikide alasektorite lõikes, sest mõnes alasektoris, näiteks telliste, keraamiliste torude ja keraamiliste sanitaartoodete sektoris on vaid üks Madalmaade tootja. Tüüpilist olukorda suudeti tellisetootjate puhul kirjeldada seetõttu, et neid on Madalmaades praegu 13 ning neil on ligikaudu 40 tootmiskohta. Teistel juhtudel, näiteks dekoratiivsete savinõude osas leidsid Madalmaad, et nii lühikese tähtaja jooksul ei ole võimalik kõnealust alasektorit piisavalt uurida.

(61)	Komisjon juhib tähelepanu 11. veebruari 2009. aasta algatamisotsuses sisalduvale märkusele, mille kohaselt ta oli juba esialgse uurimise etapis taotlenud kõnealust teavet, sealhulgas teavet keraamikatööstuse eri sektorite kohta vastavalt Madalmaade määratlusele, kuid ei olnud sellist teavet saanud.

(62)

Komisjon leiab, et teave ühe hüpoteetilise keskmise tellisetootja kohta ei ole piisav, et hinnata kavandatud maksuvabastuse kokkusobivust siseturuga kogu Madalmaade keraamikatööstuse puhul, sest ühte konkreetset keskmist tootjat ei saa pidada kogu tööstust esindavaks. Nagu Madalmaad on ise rõhutanud seoses komisjonile esitatud impordi- ja ekspordiandmetega, on asjakohane teave seotud vaid tellisesektoriga ning seda ei saa automaatselt kasutada kui mudelit suundumuste kohta muudes keraamikatööstuse alasektorites, sest igal alasektoril on isesugused toote/turu kombinatsioonid, mille puhul mängivad rolli teistsugused majanduslikud tegurid. VKO jõudis oma 24. mai 2009. aasta avalduses samale järeldusele (26). Väide, mille kohaselt vaid ühe abisaajaga alasektorite kohta ei ole võimalik teavet esitada, ei ole veenev. Vastupidi, teabe saamine üksiku ettevõtja kohta oleks pidanud olema lihtsam (nagu näitas hiljutine Taani juhtum) (27).

(63)

Lisaks sellele ei esitatud kogu taotletud teavet. Näiteks on põhjenduses 59 märgitud, et komisjon küsis teavet seoses abi vajalikkuse ja proportsionaalsusega. Seoses abi vajalikkusega küsis komisjon näitajaid keraamikatööstuse toodete hinnapaindlikkuse kohta asjaomastel turgudel, hinnanguid kaotatud müügimahu ja/või kaotatud tulude kohta, teavet abisaajate turuosa kohta asjaomastel geograafilistel turgudel ning Madalmaade tootjate turuosade arengu kohta nendel turgudel. Komisjoni 9. oktoobri 2009. aasta kirjaga anti Madalmaadele täiendav võimalus saata puuduvat teavet, kuid seda ei esitatud.

(64)	Olemasoleva teabe põhjal saab tellisesektori kohta teha järgmise analüüsi.

(65)	Keskkonnaabi suuniste punktis 155 sätestatakse, et selliste maksusüsteemide hindamisel, mis sisaldavad alandatud maksumäärade või maksuvabastuste vormis antavat riigiabi, analüüsib komisjon asjaomaste majandussektorite tasemel eelkõige abi vajalikkust, proportsionaalsust ning selle mõju.

(66)

Keskkonnabi suuniste punktis 158 sätestatakse, et komisjon käsitleb abi vajalikuna juhul, kui on täidetud kolm järgmist tingimust. Esiteks peab abisaaja valik põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi tuleb põhimõtteliselt anda ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris, kui konkurentide faktiline olukord on sarnane (suuniste punkti 158 alapunkt a). Teiseks peab alandamata keskkonnamaksumäär kaasa tooma olulise tootmiskulude suurenemise (punkti 158 alapunkt b). Kolmandaks peab olema kindel, et oluliselt suuremaid tootmiskulusid ei saa kanda üle tarbijatele, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt ei väheneks (punkti 158 alapunkt c). Siinkohal võivad liikmesriigid muu hulgas esitada hinnangu asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse kohta kõnealusel geograafilisel turul ning hinnangu asjaomase sektori/kategooria ettevõtjate kaotatud müügimahu ja/või kaotatud tulude kohta.

(67)

Madalmaad on väitnud, et maksuvabastus on suunatud keraamilisele protsessile: kõikidel keraamikatootjatel ning kõikidel konkurentidel keraamikasektoris (või samal asjaomasel turul, kui nad on sarnases faktilises olukorras) on õigus saada vabastust, kui nad täidavad järgmised tingimused:

—	toimub maagaasi tarnimine;

—	maagaasi kasutatakse rajatistes, kus toodetakse tooteid kuumutamise abil;

—	tooted koosnevad vähemalt 90 % ulatuses savist.

(68)	Kõnealused tingimused on sätestatud õigusakti eelnõus (28). Seega tundub, et kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks abisaajad, on nii objektiivsed kui ka läbipaistvad.

(69)

Tingimus, mille kohaselt alandamata keskkonnamaksumäär peab tooma kaasa olulise tootmiskulude suurenemise, loetakse täidetuks, kui – nagu on selgitatud suuniste joonealuses märkuses 55 – abisaaja on energiamahukas ettevõte vastavalt energia maksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 punktis a esitatud määratlusele, mis tähendab, et tema energiatoodete ja elektrienergia ostukulud moodustavad vähemalt 3 % toodangu väärtusest (29) või maksmisele kuuluv riiklik energiamaks vähemalt 0,5 % lisandväärtusest.

(70)

Madalmaad on teatanud, et tellisetootjad kuuluvad energiamahukate ettevõtjate hulka, sest nende kulutused energiale moodustavad 20–30 % tootmise kogukuludest. Madalmaad ei ole täpsustanud, milline on tootmise kogukulude suhe toodangu väärtusesse, kuid võib eeldada, et tavalistes äritingimustes, see tähendab, kui tooteid müüakse tootmiskuludest kõrgema hinnaga, on tootmiskulud madalamad kui toodangu väärtus, sest toodangu väärtus on seotud tuluga ja seega müüdud toote hinnaga. Eeldades, et äritingimused on tavalised, on seega energiakulude osa toodangu väärtuses madalam kui energiakulude osa Madalmaade esitatud tootmiskuludes. Samas võib aga ka eeldada, et toodangu väärtus ei ole nii palju kõrgem kui tootmiskulud ning et energiakulud, mille osakaal on 20–30 %, kui nimetajaks on tootmiskulud, jäävad alla 3 %, kui nimetajaks on toodangu väärtus. Seetõttu nõustub komisjon, et Madalmaade keraamikatööstuse ettevõtjad on energiamahukad ettevõtjad, nagu on määratletud eespool nimetatud direktiivis, ning et punkti 158 alapunktis b esitatud tootmiskulude olulise suurenemise nõue on täidetud. Komisjon toetub oma hinnangus seega keskkonnaabi suuniste joonealuses märkuses 55 esitatud õiguslikule eeldusele.

(71)

Keskkonnaabi suuniste punkti 158 alapunktis c esitatud tingimuse osas esitati üksikasjalikud küsimused, et hinnata, kas tootmiskulude olulist suurenemist saab tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks. Madalmaadel paluti esitada teavet eelkõige järgmiste punktide kohta: keraamikatööstuse viimase kümne aasta müüginäitajad asjaomastel turgudel; energiamaksu määr ja makstud maksu kogusumma; energiaga seotud kogukulud ettevõtja kohta viimase kümne aasta jooksul; keraamikatööstuse toodete hinnanguline hinnapaindlikkus asjaomastel turgudel; kaotatud müügimaht ja/või kaotatud tulud; Madalmaade keraamikatööstuse kaubavoogude areng nii Madalmaadest asjaomastele geograafilistele turgudele kui ka nendelt turgudelt Madalmaadesse; abisaajate turuosad asjaomastel geograafilistel turgudel; ning iga muu tegur, mis võib mängida rolli kulude ülekandmise ulatuse hindamisel (vaata põhjendused 59 ja 63).

(72)

Madalmaad kinnitavad, et põhimõtteliselt on asjaomaste kulude ülekandmine võimalik, kuid väidavad siiski, et selle tegemine muutub üha raskemaks. Viimastel aastatel on tootjad, kes ei ole suutnud oma kulusid üle kanda, tegevuse lõpetanud või nad on kuulutatud maksejõuetuks. Madalmaad ei ole paraku esitanud tõendeid põhjusliku seose olemasolu kohta maksukulu ja tõsiasja vahel, et kõnealused ettevõtjad on lõpetanud oma äritegevuse. Komisjon täheldab, et liikmesriigi ülesanne on esitada tema väidete tõestamiseks vajalik teave.

(73)	Madalmaad on samuti märkinud, et telliste nõudluse hinnapaindlikkus on madal, aga ei ole põhjendanud seda konkreetsete andmetega.

(74)

Madalmaad on selgitanud, et konkurents tellisesektoris kasvab pidevalt teistes liikmesriikides asuvate konkurentide toodetud sarnaste telliste impordi tõttu ja Madalmaades valmistatud telliste turuosa on vähenemas. 30. oktoobri 2009. aasta kirja lisas esitasid Madalmaad impordi- ja ekspordiandmed, mille varal näidati, et import Saksamaalt Madalmaadesse on viimastel aastatel kasvanud ning eksport Madalamaadest Saksamaale ja Belgiasse vähenenud (30). Madalmaade väitel on selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et välismaised tellisetootjad on erinevalt Madalmaade tootjatest energiamaksust vabastatud.

(75)

Samas ei ole põhimõtteliselt võimalik õigustada riigiabi, sealhulgas keskkonnamaksuvabastust üksnes võrreldavate meetme olemasoluga teistes liikmesriikides. Sellise põhjenduse heakskiitmine tähendaks, et riigimeetmete olemasolu ühes liikmesriigis võimaldaks teistel liikmesriikidel võtta kompenseerivaid meetmeid, et leevendada kahjustavat mõju oma tööstusele. Riigiabi seisukohast ei saa sellist n-ö samaga vastamist heaks kiita. Riigiabi tekitatud kahju ei tohi heastada sellega, et hakatakse üksteise võidu toetust andma, vaid tegelikult on kasu hoopis sellest, kui tagatakse riigiabieeskirjade, sealhulgas keskkonnaabi suuniste täitmine. Seega ei saa teatatud meedet mingil juhul põhjendada üksnes sellega, et see on õiguspärane vahend väidetavalt mujal antava abi kompenseerimiseks: et seda heaks kiita, tuleb näidata, et kulud on märkimisväärselt suurenenud ning et neid ei ole võimalik tarbijatele üle kanda.

(76)

Hoolimata transpordikuludest tulenevatele piirangutele, mis kitsendavad tellise geograafilist turgu 250 kilomeetrini tootmiskohast, võib komisjon esitatud andmete põhjal järeldada, et tellisetööstus osaleb liikmesriikide vahelises kaubanduses. Madalmaad on teatanud, et igal aastal eksporditakse 20 % toodetud tellistest. Esitatud andmete põhjal oli komisjonil võimalik arvutada kaubanduse intensiivsuse ligikaudne väärtus, (31) mis on 75 %. Järjepidevate andmete puudumise tõttu pidi komisjon arvutama kõnealuse näitaja kaubavoogude osas 2007. aasta andmete põhjal ja tulu osas 2008. aasta andmete põhjal. Nimetatud asjaolud võivad viidata sellele, et tööstusel on raskusi Madalmaade kehtestatud maksukoormuse ülekandmisega tarbijale. Samas on väide, et kulude suurenemist on keeruline üle kanda, vastuolus Madalmaade väitega, et siiani on maksu üle kantud, ning tõsiasjaga, et andmetega hõlmatud ajavahemiku jooksul on Madalmaade tellisesektori eksport suurenenud 189 miljonilt eurolt 2001. aastal 225 miljoni euroni 2007. aastal. Täiendava teabe ja andmete puudumise tõttu ei ole võimalik teha põhjalikumat analüüsi.

(77)	Vaatamata komisjoni selgesõnalisele palvele, et Madalmaad esitaksid teabe ka abisaajate turuosa kohta asjaomastel geograafilistel turgudel, ei ole esitatud mitme aasta turuandmeid, mis toetaksid Madalmaade väidet, et Madalmaades valmistatud telliste turuosa on vähenemas.

(78)

Eesmärgiga hinnata kulude ülekandmise võimalust küsiti ka järgnevalt loetletud teavet, kuid seda ei esitatud: keraamikasektori keskmise ettevõtja müüginäitajad, nende müügimaht ja -väärtus aasta kohta igal asjaomasel turul viimase kümne aasta jooksul (esitati küll teave, et tellisesektori iga-aastane käive on Madalmaades 370 miljonit eurot, kuid ei antud teavet müügimahu kohta; varasema teabe põhjal esitati hinnang, et dekoratiivsete savinõude sektori aastakäive on 7–10 miljonit eurot); asjaomasel turul osaleva ettevõtja aastas makstud energiamaksu kogusumma viimase kümne aasta lõikes (Madalmaad esitasid teavet vaid keskmise telliseettevõtja kohta aastal 2009); asjaomasel turul tegutseva ettevõtja energiakulud viimase 10 aasta jooksul (Madalmaad esitasid vaid teabe keskmise telliseettevõtja kohta aastal 2009); hinnang keraamikatööstuse toodete hinnapaindlikkuse kohta asjaomastel toote- ja geograafilistel turgudel; hinnang kõnealustel turgudel osalevate ettevõtjate kaotatud müügimahu ja/või kaotatud tulude kohta; ning Madalmaade tootjate turuosade areng asjaomastel geograafilistel turgudel. Komisjon küsis samuti andmeid Madalmaade keraamikatööstuse muutuvate kaubavoogude kohta, see tähendab andmeid, mis käsitlevad importi Madalmaadesse asjaomastelt geograafilistelt turgudelt ja eksporti Madalmaadest nendele turgudele, kuid mitut aastat hõlmavaid andmeid keraamikatööstuse koguimpordi ja -ekspordi kohta (ega ka muutuste kohta tööstuse kogukäibes aastate jooksul) ei esitatud. Seega ei ole võimalik teha mingeid sisulisi järeldusi seoses kaubanduse intensiivsuse tasemega keraamikatööstuses ning tellisetööstuse kohta on olemas vaid üks ligikaudne väärtus, millele on viidatud põhjenduses 76.

(79)

Teiste Madalmaade poolt kindlaks määratud sektorite, eriti katusekivide, reoveetorude, sanitaartoodete, keraamiliste seina- ja põrandaplaatide, tulekindla materjali ning portselantoodete ja dekoratiivsete savinõude sektori puhul viitavad Madalmaad teabele, mis on esitatud tellisesektori keskmise ettevõtja kohta. Eri sektorite kohta esitati ainult ülimalt piiratud teavet. 16. septembri 2008. aasta kirjas teatasid Madalmaad iga sektori asjaomase geograafilise turu suuruse ja imporditud või eksporditud riikliku toodangu osakaalu protsendipunktides, täpsustades seejuures erinevad ekspordi sihtriigid (32). Sellest hoolimata ei ole esitatud eri sektoreid käsitlevat üksikasjalikku teavet, mida komisjon taotles põhjenduses 78.

(80)

Olemasoleva teabe põhjal ei saa komisjon teha järeldust, et Madalmaade keraamikasektori tootmiskulude kasvu ei saa üle kanda tarbijatele, ilma et müük märkimisväärselt väheneks. Seetõttu peab komisjon tegema järelduse, et Madalmaad ei ole näidanud, et keskkonnaabi suuniste punkti 58 alapunktis c sätestatud kriteerium on täidetud.

(81)	Komisjoni arvates ei näita esitatud teave, et kavandatud abi Madalmaade keraamikatööstusele on vajalik. Juba üksnes sellel põhjusel tuleb järeldada, et meede ei sobi kokku siseturuga.

(82)

Proportsionaalsuse küsimuse kohta on keskkonnaabi suuniste punktis 159 sätestatud, et iga abisaaja peab täitma vähemalt ühe järgmistest tingimustest:

abisaaja maksab sellise osa riiklikust maksust, mis vastab üldjoontes iga üksiku abisaaja tegevuse keskkonnamõjule võrreldes tegevusega, mille puhul kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonnas parimaid tulemusi saavutanud tehnikat. Ettevõtjad võivad kõige rohkem kasu saada siis, kui nende suhtes kohaldatakse alandatud keskkonnamaksumäära, mis vastab maksust tulenenud tootmiskulude suurenemisele parimaid tulemusi saavutanud tehnika kasutamisel, kusjuures suurenenud tootmiskulusid ei saa tarbijatele üle kanda;

b)	abisaaja maksab vähemalt 20 % riiklikust maksust, välja arvatud juhul, kui madalam määr on õigustatud;

c)	abisaaja sõlmib liikmesriigiga lepingu, milles kohustub saavutama keskkonnakaitse eesmärke, millel on võrdne mõju olukorraga, kui kohaldatakse punkte a või b või ühenduse madalaimat maksumäära.

(83)

Madalmaad on kinnitanud, et punktis a määratletud tingimus ei ole täidetud. Madalmaad ei ole käsitlenud punktis c määratletud tingimust. Punktis b määratletud tingimuse kohta, mille puhul abisaaja peaks maksma vähemalt 20 % riiklikust maksust, välja arvatud juhul, kui madalam määr on õigustatud, on Madalamaad teatanud, et kõik abisaajad kokku ei maksa 20 % riiklikust (energia)maksust (näiteks tulu, mida riik saab elektrienergia maksust, mida ettevõtted endiselt maksavad). Vastavalt Madalmaade antud teabele on tegelikult makstav osa sektori mõõtmete tõttu palju väiksem. Madalmaad on selles kontekstis ikka ja jälle kinnitanud, et keraamikatoodete vabastamine maagaasi energiamaksust kõrvaldab konkurentsimoonutuse ning tagab kõikidele keraamikatootjatele siseturul võrdsed võimalused.

(84)

Punkt b viitab riiklikule energiamaksu määrale ning mitte 20 % suurusele osale maksude kogusummast, mida maksumaksjad peavad tasuma seoses erinevate energiatoodetega. Teatatud meede hõlmab täielikku vabastust riiklikust maagaasi maksumäärast, mis tähendab, et keskkonnaabi suuniste punkti 159 alapunktis b kindlaks määratud protsentuaalset künnist ei ole saavutatud. Lisaks ei ole Madalmaad näidanud, et konkurentsimoonutus on vaid piiratud ja võiks õigustada madalamat määra: selle põhjuseks on asjaolu, et tööstuse konkurentsivõime kohta taotletud turuandmeid ei ole esitatud. Seega ei saa muu esitatud teabe põhjal järeldada, et see kriteerium on täidetud.

(85)	Komisjon arvates ei näita esitatud teave, et kavandatud abi Madalmaade keraamikatööstusele on proportsionaalne.

VII. KOKKUVÕTE

(86)	Komisjon leiab, et kavandatud maksuvabastuse suhtes, mis kujutab endast tegevusabi, ei kehti ükski Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud üldise riigiabi keelu erand ning seetõttu ei sobi kõnealune abimeede kokku siseturuga. Järelikult ei tohi seda abimeedet rakendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Madalmaad kavatsevad anda Madalmaade keraamikatööstusele maagaasi energiamaksuvabastuse vormis, ei sobi kokku siseturuga.

Järelikult ei tohi abimeedet rakendada.

Artikkel 2

Madalmaad teavitavad komisjoni kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse väljakuulutamist selle järgimiseks võetud meetmetest.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 15. detsember 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 96, 25.4.2009, lk 16.

(2) Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Kõnealuse kahe artikli sisu ei ole muutunud. Käesolevas otsuses tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

(3) Vt joonealune märkus 1.

(4) Energiamaks on kehtestatud keskkonnamaksude seadusega (Wet belastingen op milieugrondslag) alates 1. jaanuarist 1996 ning seda võetakse maagaasi, elektri ja mineraalõli kasutamiselt. Maksumäärad sõltuvad kasutatud energia hulgast.

(5) Madalmaad on esitanud järgmised energiamaksumäärad maagaasi hulga kohta, mida on tarbinud tüüpiline telliskivitootja Madalmaades (2009. aasta andmed): 0–5 000 m3 korral 0,1580 eurot/m3; 5 000–170 000 m3 korral 0,1385 eurot/m3; 170 000–1 000 000 m3 korral 0,0384 eurot/m3; 1 000 000–10 000 000 m3 korral 0,0122 eurot/m3; rohkem kui 10 000 000 m3 korral 0,0080 eurot/m3.

(6) Mineraloogiliste protsesside all mõistetakse siinkohal protsesse, mida vastavalt nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 3037/90 (Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta) (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1) klassifitseeritakse NACE nomenklatuuri koodi DI 26 „muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine” alla. Keraamilise protsessi kõrval kuuluvad selliste protsesside hulka näiteks klaasi või tsemendi tootmine.

(7) Madalmaad teatavad, et Madalmaade keraamikatööstus koosneb peamiselt suurtest, mõnel juhul ka rahvusvahelistest ettevõtjatest, kelle hinnanguline kogukäive on ligikaudu 650–700 miljonit eurot ning töötajate arv kokku ligikaudu 3 000 (2008. aastal). Madalmaades asub rohkem kui 60 tootmiskohta. Toodete hulka kuuluvad tellised, katusekivid, keraamilised seina- ja põrandaplaadid, sanitaartooted, dekoratiivsed savinõud ja portselantooted ning tulekindlad tellised, mida kasutatakse terase- ja alumiiniumitööstuses. Paljud tootmiskohad paiknevad Saksamaa ja Belgiaga piirnevatel aladel ning suur osa neist kuulub tööstuskontsernidesse, kellel on harukontorid muudes Euroopa riikides.

(8) ELT C 82, 1.4.2008, lk 1.

(9) Keskkonnamaksude seaduse artikli 64 lõige 4.

(10) Keskkonnamaksude seaduse artikli 64 lõige 3.

(11) Keskkonnamaksude seaduse artikli 44 lõiked 1 ja 3. Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, ELT L 283, 31.10.2003, lk 51, edaspidi „energia maksustamise direktiiv”) artikli 2 lõike 4 punkti b kohaselt on kivisüsi kahesuguse kasutusega, kui seda kasutatakse nii kütteainena kui ka muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena.

(12) Nõukogu dokument 8084/03 ADD 1, Fisc 59, 3. aprill 2003.

(13) Huvitatud isik VKO (vaata ka V jagu) teatas, et Madalmaades põhineb tootmine täielikult märja savi töötlemisel. Märja savi asendamine välismaalt pärit kuiva saviga ei ole reaalne valik isegi siis, kui ei võetaks arvesse savi transpordi mõju keskkonnale. VKO kinnitas, et geograafilise asukoha tõttu vajatakse keraamika tootmisel Madalmaades rohkem energiat kui naaberriikides.

(14) Vt otsus riigiabimeetme N 820/06 kohta, 7. veebruar 2007, 4. jaotis.

(15) Abist teatamise dokumendi 1. lisa.

(16) Esimese Astme Kohtu 18. detsembri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-211/04 ja T-215/04: Gibraltar, mida ei ole veel avaldatud (otsus on edasi kaevatud, kuid kaebus ei ole seotud eespool nimetatud riigiabi standardanalüüsi etappidega).

(17) Madalmaad nimetavad klaasi, mörti, betooni, kipsi ja lubjaliiva.

(18) Abist teatamise dokumendis klassifitseerivad Madalmaad need NACE koodi DI 26 „muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine” alla.

(19) Alamkoja liikme Jules Kortenhorsti ja teiste liikmete 21. novembril 2007. aastal esitatud muudatusettepanek, Tweede Kamer, vergaderjaar 2007–2008, 31 205, nr 35.

(20) Kohtuasi C-173/73: komisjon vs. Itaalia, EKL 1974, lk 709.

(21) Kohtuasi C-730/79: Philip Morris Holland vs. komisjon, EKL 1980, lk 2671, punktid 11 ja 12.

(22) Madalmaad on seda kinnitatud 19. detsembri 2008. aasta kirjas.

(23) Vt selle kohta ka keskkonnaabi suuniste punkt 57, milles märgitakse, et „ kõnealust abi võib vaja olla selleks, et kaudselt kõrvaldada negatiivseid kõrvalmõjusid, võimaldades kasutusele võtta või säilitada suhteliselt kõrged riiklikud keskkonnamaksud”.

(24) Need küsimused esitati 17. novembril 2008. aastal Madalmaadele saadetud teises teabetaotluses (D/54544).

(25) Madalmaad väitsid, et selline teave on kohaldatav muudele selgelt eristatavatele keraamikatööstuse sektoritele; nad väitsid, et sama meetodit on kasutatud ka muus kontekstis, näiteks Euroopa õigusaktides (nt Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister) ja riiklikes juhtimisuuringutes (nt Madalmaade parim võimalik tehnika). Komisjon leiab aga, et konkurentsianalüüsi seisukohast ei saa pidada tellisesektori ühe keskmise ettevõtja kohta esitatud teavet paikapidavaks kogu keraamikatööstuse kohta.

(26) Keskkonnaabi suunistes ei öelda otseselt, kas hindamine tuleb läbi viia tööstuse või alasektori tasandil. Selles küsimuses on aga Madalmaad ise märkinud, et erinevates alasektorites valitsevad erinevad konkurentsitingimused. Seetõttu tuli hindamine käesoleva juhtumi puhul läbi viia alasektori tasandil.

(27) Riigiabi juhtum N 327/08, 29. oktoober 2009, seni avaldamata.

(28) Eelnõus (säte lisatakse keskkonnamaksude seaduse artiklisse 64) viidatakse keraamikatoodetele, mis koosnevad tervikuna või peaaegu tervikuna savist.

(29) Energia maksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 punktis a sätestatakse, et „toodangu väärtuse all mõistetakse käivet koos toote hinnaga otseselt seotud subsiidiumidega, millele liidetakse või millest lahutatakse valmistoodete ja pooleliolevate tööde ning edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste varude muutused, millest lahutatakse edasimüügiks ostetud kaubad ja teenused.”

(30) Samad andmed esitati 16. septembri 2008. aasta kirjaga.

(31) Kaubanduse intensiivsus on ekspordi ja impordi koguväärtus, mis on jagatud käibe ja impordi koguväärtusega asjaomasel turul.

(32) Madalmaad esitasid 16. septembri 2008. aasta kirjas järgmise eriteabe keraamikatööstuse konkreetsete alasektorite kohta; selgusetu on see, millise aasta kohta teave kehtib: keraamikatööstuse üldise kirjelduse põhjal võib järeldada, et sektoritepõhine teave on seotud aastaga 2008. Tellised: sektori käive on ligikaudu […] eurot () ja sektoris töötab ligikaudu […] inimest. Madalamaade tellisetööstus ekspordib ligikaudu […] % oma iga-aastasest toodangust. Import moodustab ligikaudu […] % Madalamaade aastasest toodangust. Telliste raskuse tõttu on geograafiline turg piiratud alaga, mis asub telliseid tootvast ettevõtjast kuni […] km kaugusel ning hõlmab seetõttu […], […] ja […]. Keraamilised katusekivid: käibe näitajat ei esitatud. Sektoris töötab ligikaudu […] inimest. Sektor ekspordib ligikaudu […] % oma aastasest toodangust peamiselt naaberriikidesse. Import moodustab […] % ja on pärit samadest naaberriikidest. Toodete raskuse tõttu on geograafiline turg piiratud alaga, mis asub kive tootvast ettevõtjast kuni […] km kaugusel ning hõlmab seetõttu […] ja […]. Keraamilised reoveetorud: sektoris on üks tootja, kellel on kaks tootmiskohta. Toodete raskuse tõttu on geograafiline turg piiratud alaga, mis asub torusid tootvast ettevõtjast kuni […] km kaugusel, ehkki väideti, et kõnealune ettevõtja ekspordib oma tooteid tervesse Euroopasse. Sanitaartooted: käibe näitajat ei esitatud; sektoris töötab ligikaudu […] inimest. Eksporditakse ligikaudu […] % ja imporditakse ligikaudu […] % Madalmaade aastasest toodangust. Asjaomane geograafiline turg on piiratud alaga, mis asub sanitaartooteid tootvast ettevõtjast kuni […] km kaugusel. Tootja kuulub ühte Euroopa kontserni. Tulekindlad materjalid: nimetatud sektor on peaaegu tervikuna rahvusvahelise suunitlusega. Sektoris töötab ligikaudu […] inimest. Sektor ekspordib ligikaudu […] % ja impordib ligikaudu […] % oma aastasest toodangust. Keraamilised plaadid: sektoris töötab ligikaudu […] inimest ja sektor ekspordib […] % oma aastasest toodangust. Import moodustab […] % aastasest toodangust. Suurimad impordiriigid Euroopa Liidus on […], […] ja […]. Suurimad Euroopa Liidu välised impordiriigid on […] ja […]. Dekoratiivsed savinõud: sellel sektoril on neli tootmiskohta ja ligikaudu […] töötajat. Sektor ekspordib […] % oma aastasest toodangust ja impordib ligikaudu […] % Madalamaade aastasest toodangust. Varasemate andmete põhjal on kõnealuse sektori hinnanguline käive ligikaudu […] miljonit eurot (ligikaudu […] % Madalmaade keraamikatööstuse hinnangulisest kogukäibest).

(33) Konfidentsiaalne teave.

20.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 186/44

KOMISJONI OTSUS,

14. juuli 2010,

millega elektri tootmine ja hulgimüük Itaalia põhjaosa makrotsoonis ning elektri jaemüük kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele kogu Itaalias vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 4740 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/403/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse Compagnia Valdostana delle Acque S.p.A. – Compagnie Valdôtaine des eaux S.p.A. (edaspidi „CVA”) 15. veebruaril 2010 e-postiga edastatud taotlust,

olles konsulteerinud riigihankelepingute nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

(1)

CVA esitas komisjonile 15. veebruaril 2010 e-postiga direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohase taotluse. Komisjon nõudis oma 15. aprilli 2010. aasta e-kirjades Itaalia ametiasutustelt ja CVAlt täiendavat teavet. Itaalia ametiasutused edastasid täiendava teabe 10. mai ja 20. mai 2010 e-kirjadega ning CVA, pärast esialgse tähtaja pikendamist, 7. mail 2010.

(2)

CVA, mis on direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses riigiettevõte, esitas taotluse järgmiste, taotluses kirjeldatud tegevuste suhtes:

a)	elektri tootmine ja hulgimüük kogu Itaalia Vabariigi territooriumil;

b)	alternatiivina elektri tootmine ja hulgimüük põhjaosa geograafilises piirkonnas (edaspidi „põhjaosa makrotsoon”), (2) ja

c)	elektri jaemüük lõpptarbijatele elektrienergia vabaturul kogu Itaalia Vabariigi territooriumil.

II. ÕIGUSRAAMISTIK

(3)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus tegevus toimub, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ühenduse õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, kusjuures elektrisektorit käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (3). Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (4).

(4)

Itaalia on lisaks direktiivile 96/92/EÜ rakendanud ja kohaldanud ka direktiivi 2003/54/EÜ, ning otsustanud õiguslikult ning funktsionaalselt eraldada nii põhivõrgud kui jaotusvõrgud, välja arvatud kõige väiksemate ettevõtjate puhul, kes on funktsionaalse eraldamise nõuete täitmisest vabastatud. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei saa juurdepääsu turule lugeda piiratuks kogu Itaalia Vabariigi territooriumil.

(5)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata erinevate näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Teine kriteerium on kõnealuste turgude koondumise määr. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, nagu tasakaalustava turu toimimine, hinnakonkurents ja tarbijate poolt tarnija vahetamise määr.

(6)	Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

III. HINDAMINE

(7)

Komisjoni varasemate pretsedentide kohaselt (5) on elektrisektoris võimalik eristada järgmisi asjaomaseid tooteturge: i) tootmine ja hulgimüük; ii) edastamine; iii) jaotamine ja iv) jaemüük. Seega tuleks CVA taotluses sõltumatult analüüsida ühelt poolt tootmist ja hulgimüüki ning teiselt poolt jaemüüki.

(8)	Nagu on märgitud eespool 2. põhjenduses, käsitleb CVA esitatud taotlus elektri tootmist ja hulgimüüki kogu Itaalia Vabariigi territooriumil või alternatiivina põhjaosa makrotsoonis.

(9)

Vastavalt olemasolevale teabele (6) tuleks peaaegu täielikus vastavuses olevate hindadega eri piirkondade ühendustes esineva ülekoormuse tõttu jagada Itaalia riigi territoorium neljaks piirkondlikuks ja geograafiliseks elektri tootmise ja hulgimüügi turuks: põhjaosa makrotsoon, kesk- ja lõunaosa makrotsoon, (7) Sitsiilia makrotsoon (8) ja Sardiinia. Itaalia ametiasutused kinnitavad, et põhjaosa makrotsooni eristamine eraldi turuna on jätkuvalt põhjendatud, kuid lisavad, et käimasolevate muutuste ning pooleliolevate põhjalike uuringute tõttu ei ole hetkel võimalik ülejäänud makrotsoonide piire selgelt määratleda ega nende geograafiliste turgude konkurentsiolukorda lõplikult hinnata. Arvestades eespool öeldut ning seda, et CVA elektrijaamad asuvad kõik põhjaosa makrotsoonis, piirdutakse käesolevas otsuses direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi konkurentsiolukorra analüüsimisega. Kuigi põhjaosa makrotsoon kujutab endast eraldi asjaomast turgu, ei saa seda siiski vaadelda ümbritsevatest maadest ja teistest piirkondadest isoleerituna.

(10)

Järgides väljakujunenud tava (9) otsuste tegemisel vastavalt artiklile 30 leidis komisjon, et elektritootmise puhul „on üks riiklike turgude konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja turuosa kokku”. Itaalia ametiasutuste andmeil oli 2009. aastal põhjaosa makrotsooni kolme suurima tootja turuosa 49,7 %. Kolme suurima tootja koguturuosa selline koondumine on väiksem kui vastav Austria näitaja (52,2 %), millele viidatakse otsuses 2008/585/EÜ, samuti on see väiksem kui Poola näitaja (58 % kogutoodangust), millele viidatakse otsuses 2008/741/EÜ, ning oluliselt väiksem kui Soome (73,6 %) ja Rootsi (86,7 %) näitajad, millele osutatakse vastavalt otsustes 2006/422/EÜ ja 2007/706/EÜ . Koondumise määr on aga suurem kui Ühendkuningriigi vastav näitaja (39 %), millele viidatakse otsustes 2006/211/EÜ ja 2007/141/EÜ . Siiski loetakse nimetatud määr piisavalt väikeseks, et seda võiks pidada põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi teataval määral konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(11)

Lisaks impordib Itaalia märkimisväärses koguses elektrit – 2008. aastal suurusjärgus üle 42 997 GWh. Itaalia on netoimportija ning imporditud elektrienergia katab ligikaudu 13,43 % üldisest energiatarbest (10). Itaalia ametiasutuste kinnitusel (11) on impordil konkurentsi turgutav mõju, eriti põhjaosa makrotsoonis. Kuigi seda mõju vähendavad tehnilised piirangud teiste riikidega ühenduse loomisel, oodatakse olukorra edasist paranemist seoses uue õigusaktiga (12). Seetõttu avaldab väljastpoolt Itaalia territooriumi lähtuv elektrienergia import põhjaosa makrotsooni juhtivatele tootjatele teatavat hinnasurvet. Nimetatud tegureid tuleks seega lugeda põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest lähtuvale konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(12)

Komisjoni 11. märtsi 2010. aasta teatis „Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta” (13) näitas, et 14 liikmesriigis kontrollivad kolm suurimat tootjat endiselt enam kui 75 % tootmisvõimsusest. Aruandes on Itaalia siiski paigutatud „mõõdukalt koondunud” turgudega riikide kategooriasse, (14) kus Herfindahli-Hirchmani indeksi (HHI) väärtused on võrreldes teiste kategooriatega väiksemad. Arvestades, et võrreldes teiste piirkondadega on konkurentsisurve põhjaosa makrotsoonis isegi tuntavam, saab koondumise määra lugeda põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(13)

Lisaks tuleb ka tasakaalustusmehhanismide toimimist pidada täiendavaks näitajaks, isegi kui need hõlmavad üksnes väikest osa liikmesriigis toodetud või tarbitud elektri üldkogusest. Vastavalt kättesaadavatele andmetele toimib asjaomane tasakaalustusmehhanism (eelkõige turupõhine hinnakujundus ja hästiarenenud päevasisene turg) selliselt, et see ei takista elektritootmise otsest avatust konkurentsile.

(14)

Elektri jaemüügi puhul jaguneb asjaomane tooteturg omakorda järgmiselt: (A) jaemüük kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud tööstustarbijatele ja (B) jaemüük madalpingevõrguga ühendatud väiksematele tööstustarbijatele, äritarbijatele ja kodutarbijatele. Neid turge analüüsitakse allpool eraldi.

(15)	Itaalia ametiasutuste kinnitusel on kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele müüdava elektri jaeturg riigisisene.

(16)	Vastavalt olemasolevale teabele (15) on kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele elektrit müüva kolme suurima jaemüüja koguturuosa 43,89 %; see on piisavalt väike osa (16) ning seda tuleks lugeda konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(17)

Arvestades vaatlusaluse toote (elektri) omadusi ning asendustoodete või -teenuste vähesust või puudumist, on hinnakonkurentsil ja hinnakujundusel elektrituru konkurentsi hindamisel suurem tähtsus. Seepärast võib tarnijat vahetavate tarbijate arvu lugeda hinnakonkurentsi näitajaks ja seega kaudselt „konkurentsi tõhususe loomulikuks näitajaks. Kui tarnijat vahetavaid kliente on vähe, on turu toimimises tõenäoliselt probleem, isegi kui ei jäetaks tähele panemata varasema tarnijaga uuesti läbirääkimise võimalusest tulenevat kasu” (17).

(18)

Vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele Itaalia kohta (2008) (18) oli kõlblikes mõõtepunktides tarnija vahetamise määr suurte tööstustarbijate puhul 32,50 % ja keskmise suurusega tööstustarbijate puhul 32,80 %. Kuigi Itaalias on tarnija vahetamise määr väiksem kui näiteks Austrias, kus suurte ja väga suurte tööstustarbijate puhul on vastav näitaja 41,5 %, (19) on see Itaalias siiski märkimisväärne, hõlmates peaaegu ühte kolmandikku kõigist suurtest ja keskmise suurusega tööstustarbijatest. Pealegi ei kasutata kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijate jaeturul reguleeritud hindu. Seega on Itaalias olukord tarnija vahetamise ja lõpptarbija hinnakontrolli osas rahuldav ning seda tuleks lugeda konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(19)	Asjaomast geograafilist jaemüügiturgu on traditsiooniliselt loetud riigisiseseks. CVA taotluses nähakse asjaomase elektri jaemüügituruna riigisisest turgu.

(20)

Eeldades, et geograafiline turg on riigisisene ning tuginedes hetkel kättesaadavale teabele, (20) selgub, et Itaalias on elektri jaemüügituru koondumine väga suur. Madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele elektrit müüva kolme suurima jaemüüja ühine turuosa on 79,44 %, kusjuures suurimale ettevõtjale üksi kuulub 71,11 %. Siinkohal oleks asjakohane meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, (21) mille kohaselt on „väga suured turuosad tõendiks valitseva seisundi olemasolust, välja arvatud erandjuhtudel. Selline on olukord, kui turuosa ületab 50 %”.

(21)

Lisaks jaguneb Itaalia jaeturg omakorda kolmeks alamkategooriaks, millest kahe esimese puhul kasutatakse reguleeritud hindu:

tõhustatud kaitse teenus madalpingevõrguga ühendatud kodutarbijatele ja väikestele (alla 50 töötajaga ning kuni kümnemiljonilise käibega) äriühingutele, kes pole sõlminud lepingut elektri ostmiseks vabaturult. Selle teenuse pakkumine on reserveeritud äriühingule Acquirente Unico SpA (edaspidi „üksikostja”);

b)	kaitstud teenus kõigile tarbijatele, kel pole õigust tõhustatud kaitse teenusele ning kes ei ole sõlminud lepingut elektri ostmiseks vabaturult. Teenust pakub pakkumismenetluse kaudu valitud üksikostja; ja

c)	vabaturg ehk ülejäänud jaeturg.

(22)

Käesoleva otsuse puhul ei saa neid turge lugeda eraldi asjaomasteks turgudeks, sest tarbijad võivad alamkategooriaid vahetada ja kõigi alamkategooriate hinnad on turupõhised (22). Kuid vastavalt AEEG 2009. aasta aruandele moodustab „tõhustatud kaitse teenusest” ja „kaitstud teenusest” koosnev nn „suletud turg” umbes 36 % kogu jaeturust. Lisaks selgub samast aruandest, et tõhustatud kaitse teenuse puhul on väga tugevalt esindatud (84,3 protsendiga) üks tarnija, kes tegutseb ühtlasi ka vabaturul. Itaalia ametiasutuste teatel peavad tarbijad tarnija vahetamise kulusid liiga suureks ning saadavat kasu liiga väheseks. See asjaolu ühes tõhustatud kaitse teenuse madalate hindadega teeb nimetatud alamkategoorias piisava kliendibaasi hankimise uute ettevõtjate jaoks väga raskeks. Põhimõtteliselt saavad nii konkurentsieelise tõhustatud kaitse teenuse pakkujad, kes tegutsevad ka vabaturul, kuna tõhustatud kaitse teenust vabaturu teenuse vastu ja vastupidi vahetada soovivad tarbijad tarnijat enamasti ei vahetagi.

(23)

Asjaomastelt Itaalia ametivõimudelt saadud teabest (23) võib aga järeldada, et vastupidiselt traditsioonile ning taotleja eeldusele, ei ole käesoleva otsuse tähenduses elektri jaemüügi geograafiline turg Itaalias riigisisene, vaid kohalik, ning selle territoorium ei ulatu enamasti kohaliku omavalitsuse piiridest kaugemale.

(24)

Teadmata, missugune on konkurentsi tase igal sel viisil määratletud kohalikul jaeturul, kus müüakse elektrit madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele ning arvestades ülaltoodud kahtlusi konkurentsi taseme kohta madalpingevõrguga ühendatud tarbijatele elektrit müüval jaeturul, mida käsitleti üldiselt riigisisesena, vastavalt põhjendustes 19–22 väljendatule, ei ole võimalik järeldada, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohase vabastuse andmise tingimused on elektri jaemüügil Itaalia madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele täidetud.

(25)	Sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ endiselt lepingutele, mida ostjad sõlmivad elektri jaemüügi võimaldamiseks madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele Itaalias, ning ideekonkursside korraldamise puhul sellise tegevuse sooritamiseks Itaalias.

IV. JÄRELDUSED

(26)

Elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud olukorra põhjaosa makrotsoonis võib kokku võtta järgmiselt: kolme suurima tootja koguturuosa on mõõdukalt väike ning märkimisväärses koguses toimuv elektri import turgutab eelnimetatud tsooni konkurentsi. 13. põhjenduses on märgitud, et tasakaalustusmehhanismi toimimine ei takista elektritootmise otsest avatust konkurentsile. Järelikult võib kõiki eespool osutatud tegureid lugeda põhjaosa makrotsooni konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(27)	Võttes arvesse põhjendustes 8–13 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada põhjaosa makrotsooni elektri tootmise ja hulgimüügi puhul täidetuks.

(28)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ, kui ostjad sõlmivad lepinguid elektri tootmise ja hulgimüügi võimaldamiseks põhjaosa makrotsoonis, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(29)

Elektri jaemüügi olukorra kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele Itaalias võib kokku võtta järgmiselt: kolme suurima jaemüüja koguturuosa on väike, mõõtepunktides tarnija vahetamise määr on rahuldav ning lõpptarbija hinnakontroll puudub. Need järeldused langevad kokku ka asjaomaste Itaalia ametiasutuste arvamusega, mille kohaselt on nimetatud turg olnud aastaid konkurentsile avatud ning konkurentsi tase turul on seetõttu rahuldav.

(30)	Võttes arvesse põhjendustes 15–18 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks elektri jaemüügi puhul kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele kogu Itaalia Vabariigi territooriumil.

(31)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ, kui ostjad sõlmivad lepinguid elektri jaemüügiks kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele Itaalias, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(32)

Võttes arvesse põhjendustes 19–25 käsitletud tegureid, arvestades kahtlusi piisava riigisisese konkurentsi kohta elektri jaemüügi puhul madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele ning omamata üksikasjalikku teavet Itaalia ametiasutuste määratletud iga asjaomase kohaliku turu kohta, ei saa järeldada, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohase vabastuse andmise tingimused on elektri jaemüügil Itaalia madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele täidetud. Järelikult kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ endiselt lepingutele, mida ostjad sõlmivad elektri jaemüügi võimaldamiseks madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele Itaalias, ning ideekonkursside korraldamise puhul sellise tegevuse sooritamiseks Itaalias. Kuna artiklis 67 kehtestatud statistikaalaseid kohustusi kohaldatakse endiselt, siis võib osutuda vajalikuks tagada kohaste meetmete võtmine kõnealuste ostjate poolt (näiteks juhtimise või raamatupidamisarvestuse eraldamine), et käesoleva otsusega mittevabastatud asjaomaste tegevuste sooritamiseks korraldatud hangete aruandlus oleks nõuetekohane.

(33)

Samuti on asjakohane meelde tuletada, et mitut tegevust hõlmavate lepingute puhul kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ artiklit 9. Käesolevas kontekstis tähendab see, et „segahanke” puhul, mis hõlmab hankeid nii direktiivi 2004/17/EÜ kohaselt vabastatud kui mittevabastatud tegevuste võimaldamiseks, peab ostja lähtuma lepingu peamiseks eesmärgiks olevast tegevusest. Segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on võimaldada elektri jaemüüki madalpingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele, kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Kui objektiivselt on võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping vastavalt käesolevale artikli 9 lõigetele 2 ja 3.

(34)

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral 2010. aasta veebruarist maini, nagu see ilmneb Itaalia Vabariigi ja CVA esitatud teabest, 2005. ja 2010. aasta teatistest ning nende tehnilistest lisadest, komisjoni talituste 2007. aasta töödokumendist, lõpparuandest ning AEEG 2009. aasta aruandest. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused elektri hulgimüügiks põhjaosa makrotsoonis ja elektri jaemüügiks kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele enam täidetud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata lepingute suhtes, mille on sõlminud ostjad ja mille eesmärk on võimaldada järgmisi tegevusi:

a)	elektri tootmine ja hulgimüük põhjaosa makrotsoonis;

b)	elektri jaemüük kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele kogu Itaalia Vabariigi territooriumil.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 14. juuli 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2) See hõlmab tsooni Nord ja nelja väiksemat tsooni (Ene, Enw, Turbigo ja Monfalcone), nagu on viidatud komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatise B lisas: Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel algatatud Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitlev uurimine (Lõpparuanne) KOM(2006) 851 (lõplik), edaspidi „lõpparuanne”.

(3) EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(4) ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Tuleb märkida, et direktiiv 2003/54/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55); võrreldes kahe varasema direktiiviga nõutakse selles direktiivis veelgi suuremat turu avatust. Kuid kuna direktiivi rakendamise tähtaeg ei ole veel lõppenud, viidatakse endiselt direktiiviga 2003/54/EÜ kehtestatud õigusraamistikule.

(5) MERGER COMP M - 4110 EO. N – ENDESA, lk 3.

(6) Vt Lõpparuanne, B lisa, punkt A1, 2.

(7) Hõlmab järgmisi tsoone: Centro Nord, Piombino, Centro Sud, Sud, Rossano, Brindisi ja Calabria.

(8) Hõlmab järgmisi tsoone: Sitsiilia, Priolo ja Calabria.

(9) Vt komisjoni otsused 2009/47/EÜ (ELT L 19, 23.1.2009, lk 57); 2008/585/EÜ (ELT L 188, 16.7.2008, lk 28); 2008/741/EÜ (ELT L 251, 19.9.2008, lk 35); 2007/141/EÜ (ELT L 62, 1.3.2007, lk 23); 2007/706/EÜ (ELT L 287, 1.11.2007, lk 18); 2006/211/EÜ (ELT L 76, 15.3.2006, lk 6) ja 2006/422/EÜ (ELT L 168, 21.6.2006, lk 33).

(10) S.o sisetarbeks ja ekspordiks vajalik elektrienergia kogus.

(11) Itaalia elektrienergia- ja gaasiameti 10. mai 2010. aasta kiri nr 0018212.

(12) 23. juuli 2009. aasta seadus nr 99/2009.

(13) SEK(2010) 251, edaspidi „2010. aasta teatis”.

(14) 2010. aasta teatise tehnilise lisa tabel 3.1 (lk 12).

(15) Itaalia elektrienergia- ja gaasiameti (AEEG) teenuste ja reguleeriva tegevuse olukorda käsitlev aastaaruanne, 31. märts 2009 (edaspidi „AEEG 2009. aasta aastaaruanne”), lk 76.

(16) See on väga sarnane Rootsi jaeturu koondumise määrale (43 %), (vt otsuse 2007/706/EÜ 14. põhjendus).

(17) Komisjoni 15. novembri 2005. aasta teatis gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta (KOM (2005) 568 (lõplik), (edaspidi „2005. aasta teatis”), lk 9.

(18) 2010. aasta teatise tehnilise lisa tabel 2.2.

(19) Vt otsuse 2008/585/EÜ 13. põhjendus.

(20) AEEG 2009. aasta aastaaruanne.

(21) Vt Üldkohtu 28. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas: T-395/94 Atlantic Container Line AB jt vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2002 II-875, punkt 328.

(22) Tegelikult määratakse reguleeritud hinnad vabaturuhindade alusel.

(23) Itaalia konkurentsiameti 20. mai 2010. aasta kiri nr 0032953.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.186.est
Euroopa Liidu Teataja		L 186

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 20. juuli 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 632/2010, 19. juuli 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 24 ja rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 8 ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 633/2010, 19. juuli 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 14 ( 1 )	10
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 634/2010, 19. juuli 2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Ricotta di Bufala Campana (KPN)]	14
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 635/2010, 19. juuli 2010, millega avatakse teatavate GATTi kvootide alusel 2011. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside väljaandmise menetlus	16
		Komisjoni määrus (EL) nr 636/2010, 19. juuli 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	22
		Komisjoni määrus (EL) nr 637/2010, 19. juuli 2010, millega peatatakse taotluste esitamine impordilitsentside väljaandmiseks suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel	24
		Komisjoni määrus (EL) nr 638/2010, 19. juuli 2010, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2010. aasta juuli esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 620/2009 alusel hallatavate kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide raames	26
		Komisjoni määrus (EL) nr 639/2010, 19. juuli 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	27
		OTSUSED
		2010/400/EL
	*	Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 8. juuli 2010, millega nimetatakse ametisse üldkohtu kohtunikud	29
		2010/401/EL
	*	Nõukogu otsus, 13. juuli 2010, ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Küprosel	30
		2010/402/EL
	*	Komisjoni otsus, 15. detsember 2009, abimeetme kohta, mida Madalmaad kavatsevad rakendada, vabastades keraamikatootjad keskkonnamaksust C 5/09 (ex N 210/08) (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9972 all) ( 1 )	32
		2010/403/EL
	*	Komisjoni otsus, 14. juuli 2010, millega elektri tootmine ja hulgimüük Itaalia põhjaosa makrotsoonis ning elektri jaemüük kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele kogu Itaalias vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4740 all) ( 1 )	44

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	22,1
	TR	89,8
	ZZ	56,0
0707 00 05	MK	41,0
	TR	105,8
	ZZ	73,4
0709 90 70	TR	92,6
0709 90 70	ZZ	92,6
0805 50 10	AR	86,4
	UY	57,6
	ZA	86,4
	ZZ	76,8
0808 10 80	AR	78,8
	BR	80,2
	CL	75,9
	CN	80,8
	NZ	109,5
	US	107,2
	UY	116,3
	ZA	95,0
	ZZ	93,0
0808 20 50	AR	76,4
	CL	121,8
	CN	98,4
	NZ	176,5
	ZA	93,1
	ZZ	113,2
0809 10 00	TR	193,7
0809 10 00	ZZ	193,7
0809 20 95	CL	150,0
	TR	270,8
	US	769,6
	ZZ	396,8
0809 30	AR	130,0
	TR	158,7
	ZZ	144,4
0809 40 05	BR	123,2
	IL	165,9
	TR	126,3
	ZZ	138,5

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	41,21	0,00
1701 11 90 (1)	41,21	2,54
1701 12 10 (1)	41,21	0,00
1701 12 90 (1)	41,21	2,24
1701 91 00 (2)	40,09	5,44
1701 99 10 (2)	40,09	2,31
1701 99 90 (2)	40,09	2,31
1702 90 95 (3)	0,40	0,28