ISSN 1725-5082
doi:10.3000/17255082.L_2010.077.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 77
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
53. köide
24. märts 2010
|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.077.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 77 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
53. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 241/2010,
8. märts 2010,
millega muudetakse määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa seoses Valgevene lisamisega kõnealuses määruses sätestatud kolmandate riikide loetellu, et lubada vedada läbi Euroopa Liidu Valgevenest pärit inimtoiduks ette nähtud munasid ja munatooteid, ning muudetakse muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ühepäevaste tibude veterinaarsertifikaati
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (2) eriti selle artiklit 8 ja artikli 9 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiviga 2009/158/EÜ kehtestatakse kodulindude ja haudemunade kaubandust liidu piires ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivad loomatervishoiunõuded ning nähakse ette näidissertifikaadid nimetatud kaupade impordiks. |
|
(2) |
Direktiiviga 2002/99/EÜ kehtestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiueeskirjad ja nähakse ette transiitvedude eeskirjade ja sertifikaatide kehtestamine. |
|
(3) |
Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 798/2008 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded) (3) nähakse ette, et selles nimetatud kaupa võib ühendusse importida ja läbi Euroopa Liidu vedada üksnes nimetatud määruse I lisa 1. osas esitatud tabelis loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest. Samuti kehtestatakse sellega asjaomase kauba veterinaarsertifikaatide nõuded. Kõnealuse lisa 2. osas on esitatud kaubaga kaasas olevate veterinaarsertifikaatide näidised. |
|
(4) |
Valgevene ei ole praegu kantud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osasse. Riik on taotlenud enda kandmist kõnealusesse loetellu ja esitanud komisjonile teavet kõnealuse määruse nõuetele vastavuse kohta. |
|
(5) |
Komisjon on andnud positiivse hinnangu Valgevene esitatud teabele loomatervishoiunõuete kohta, mis on kõnealuses kolmandas riigis vajalikud inimtoiduks ette nähtud munade ja munatoodete transiidiks läbi Euroopa Liidu. Seepärast on asjakohane lisada kõnealune kolmas riik määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas esitatud loetellu. Siiski peaks kuni Toidu- ja Veterinaarameti poolt Valgevenes korraldatud kontrolli tulemuste selgumiseni piirduma loetellu kandmine inimtoiduks ette nähtud munade ja munatoodete transiidiga kõnealusest kolmandast riigist läbi Euroopa Liidu lõppsihtkohaks olevasse kolmandasse riiki, kuna sellest tulenev oht loomade tervisele on väga väike. Luba tuleks anda tingimusel, et on antud lisatagatis selle kohta, et transiit toimub mööda maanteed või raudteed veoautode või raudteevagunitega, mis kannavad seerianumbriga plommi. |
|
(6) |
Kuna tegemist on ajutise meetmega, peaks see kehtima ainult 18 kuu jooksul alates määruse jõustumise kuupäevast. |
|
(7) |
Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas esitatud loetellu tuleks seega lisada kirje Valgevene kohta ja I lisa 2. osa jaosse „Lisatagatised” tuleks lisada uus kirje. |
|
(8) |
Kogemused on näidanud, et ühepäevaste tibude loomatervishoiunõuete tõendamine ametliku veterinaararsti poolt saadetise lähetamise ajal ekspordiks Euroopa Liitu võib põhjustada kolmanda riigi pädevatele asutustele praktilisi probleeme. |
|
(9) |
Selleks et võtta arvesse tootmistavasid ja sertifitseerimismenetlusi, tagades samal ajal vajalike loomatervishoiunõuete jätkuva täitmise, tuleb muuta I lisa 2. osas esitatud veterinaarsertifikaadi näidist ühepäevaste tibude jaoks. |
|
(10) |
Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa vastavalt muuta. |
|
(11) |
On asjakohane näha ette üleminekuperiood, et lubada liikmesriikidel ja majandusharul võtta meetmeid, mis on vajalikud käesolevas otsuses sätestatud kohaldatavate veterinaarsertifikaatide nõuete järgimiseks. |
|
(12) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Kaupu, millele on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 798/2008 väljastatud asjakohased veterinaarsertifikaadid, võib Euroopa Liitu importida ja need võivad liitu transiidi korras läbida kuni 1. juunini 2010.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. märts 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.
(2) ELT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(3) ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.
LISA
Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1. |
osa asendatakse järgmisega: „1. OSA Kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
osa muudetakse järgmiselt:
|
(1) Enne nimetatud kuupäeva toodetud kaupade, kaasa arvatud avamerel veetavate kaupade import Euroopa Liitu on lubatud 90 päeva jooksul alates nimetatud kuupäevast.
(2) Euroopa Liitu võib importida vaid kaupu, mis on toodetud pärast nimetatud kuupäeva.
(3) Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppele (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132).
(4) Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik; ajutine kood, mis ei mõjuta mingil määral kõnealuse riigi lõplikku nomenklatuuri, milles lepitakse kokku pärast seda, kui ÜROs sel teemal peetavad läbirääkimised on lõppenud.
(5) Ei hõlma Kosovot vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile nr 1244.”
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 242/2010,
19. märts 2010,
söödamaterjalide kataloogi koostamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 24 lõiget 2,
olles konsulteerinud toiduahela ja loomatervishoiu alalise komiteega,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 24 on ette nähtud söödamaterjalide kataloogi koostamine. |
|
(2) |
Seega tuleks koostada kõnealuse kataloogi esimene versioon, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklis 24 osutatud söödamaterjalide kataloog koostatakse vastavalt lisas esitatule.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. märts 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.
LISA
SÖÖDAMATERJALIDE KATALOOG
SÄTTED SÕNASTIKU KOHTA
Järgnevalt esitatud mõisted ja määratlused osutavad põhiprotsessidele, mida kasutatakse käesolevas lisas nimetatud söödamaterjalide valmistamisel. Kui kõnealuste söödamaterjalide nimetustes kasutatakse mõnda käesoleva sõnastiku üldnimetust või -omadust, peab ka kasutatud protsess vastama esitatud määratlusele.
|
|
Töötlemisviis |
Määratlus |
Üldnimetus või omadus |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
1 |
Kontsentreerimine (1) |
Teatavate koostisosade sisalduse suurendamine vee või teiste koostisosade eemaldamise abil |
Kontsentraat |
|
2 |
Koorimine (kroovimine) (2) |
Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine |
Kooritud, osaliselt kooritud |
|
3 |
Kuivatamine |
Vee eemaldamine tehnilise menetluse abil või looduslikul teel |
Kuivatatud (päikese käes või tehnilise menetluse abil) |
|
4 |
Ekstraheerimine |
Teatavatest materjalidest õli või rasva eraldamine orgaanilise lahusti abil või suhkru ja teiste vees lahustuvate koostisosade eraldamine vee abil. Saadud tootes peab olema kasutatud orgaanilise lahusti sisaldus tehniliselt võimalikult minimaalne |
Ekstraheerimisjääk (õli sisaldavate materjalide puhul), melass, pulp (toodete puhul, mis sisaldavad suhkrut või teisi vees lahustuvaid koostisosi) |
|
5 |
Ekstrusioon |
Materjali pressimine rõhu all läbi diafragma (vt ka eelpaisutamine) |
Ekstruseeritud |
|
6 |
Helvestamine |
Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine |
Helbed |
|
7 |
Jahvatamine |
Terade mehaaniline töötlemine tera suuruse vähendamiseks ja koostisosade eraldamine peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks |
Jahu, kliid, peenkliid, (3) söödajahu |
|
8 |
Kuumtöötlemine |
Üldtermin, mis hõlmab mitut kuumtöötlemise viisi, mida tehakse eritingimustes materjali toiteväärtuse või struktuuri parandamiseks |
Röstitud, keedetud, kuumtöödeldud |
|
9 |
Hüdrogeenimine |
Küllastumata glütseriidide muutmine küllastunud glütseriidideks (õlid ja rasvad) |
Tahkestatud, osaliselt tahkestatud |
|
10 |
Hüdrolüüs |
Lagundamine lihtsamateks keemilisteks koostisosadeks vee, ensüümide, happe või leelisega töötlemise abil |
Hüdrolüüsitud |
|
11 |
Pressimine (4) |
Rasva/õli mehaaniline eraldamine (kruvipressi või mõne muu pressi abil) soojendatud või soojendamata õlirikkast materjalist või mahla eraldamine puuviljadest või muudest taimsetest toodetest samalaadse menetluse abil |
Kook (5) (õli sisaldavate materjalide puhul), pulp, pressimisjäägid (puuviljade jms korral), presspulp (suhkrupeedi korral) |
|
12 |
Granuleerimine |
Erikuju andmine vormpressimise abil |
Graanul, granuleeritud |
|
13 |
Eelpaisutamine |
Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees |
Eelpaisutatud, (6) paisutatud |
|
14 |
Rafineerimine |
Lisandite täielik või osaline eraldamine suhkrust, õlist, rasvast või muudest looduslikest materjalidest keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil |
Rafineeritud, osaliselt rafineeritud |
|
15 |
Märgjahvatamine |
Tärklise saamiseks tuumade/terade koostisosade mehaaniline eemaldamine, mõnikord pärast leotamist vääveldioksiidiga või ilma vääveldioksiidita vees |
Idud, gluteen, tärklis |
|
16 |
Purustamine |
Terade või muude söödamaterjalide mehaaniline töötlemine tera suuruse vähendamiseks |
Purustatud, purustamine |
|
17 |
Suhkru eraldamine |
Mono- ja disahhariidide täielik või osaline eraldamine melassist ja muudest suhkrut sisaldavatest materjalidest keemilise või füüsikalise töötlemise teel |
Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega |
Peamiste söödamaterjalide avatud nimekiri
1. TERAVILJAD, NENDE SAADUSED JA KÕRVALSAADUSED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
1.01 |
Kaer |
Avena sativa L.-i ja teiste kaeraliikide terad |
|
|
1.02 |
Kaerahelbed |
Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti |
Tärklis |
|
1.03 |
Kaera peenkliid |
Kõrvalsaadus, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist |
Toorkiud |
|
1.04 |
Kaera jämekliid ja kliid |
Kõrvalsaadus, mis saadakse sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel kaeratangudeks. Koosneb peamiselt kaera jämekliidest ja kliidest |
Toorkiud |
|
1.05 |
Oder |
Hordeum vulgare L. terad |
|
|
1.06 |
Odra peenkliid |
Kõrvalsaadus, mis saadakse kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks |
Toorkiud |
|
1.07 |
Odraproteiin |
Odratärklise tootmise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt proteiinist, mis jääb järele pärast tärklise eraldamist |
Toorproteiin Tärklis |
|
1.08 |
Riis, purustatud |
Riisi (Oryza sativa L.) poleerimise või lihvimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt alamõõdulistest ja/või purustatud teradest |
Tärklis |
|
1.09 |
Riisikliid, tumedad |
Kroovitud riisiterade esimese poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest |
Toorkiud |
|
1.10 |
Riisikliid, heledad |
Kroovitud riisiterade teise poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest |
Toorkiud |
|
1.11 |
Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga |
Kroovitud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati |
Toorkiud Kaltsiumkarbonaat |
|
1.12 |
Söödajahu, aurutatud riisist |
Kroovitud ja aurutatud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati |
Toorkiud Kaltsiumkarbonaat |
|
1.13 |
Jahvatatud söödariis |
Riisi lihvimisel välja sõelutud idanevate, jahuste või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest, kuid kollastest või plekilistest teradest |
Tärklis |
|
1.14 |
Riisiidukook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude pressimisel |
Toorproteiin Toorrasv Toorkiud |
|
1.15 |
Riisiidud, ekstraheeritud |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude ekstraheerimisel |
Toorproteiin |
|
1.16 |
Riisitärklis |
Tehniliselt puhas riisitärklis |
Tärklis |
|
1.17 |
Hirss |
Panicum miliaceum L.-i terad |
|
|
1.18 |
Rukis |
Secale cereale L.-i terad |
|
|
1.19 |
Rukki peenkliid (7) |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terajääke |
Tärklis |
|
1.20 |
Rukkisöödajahu |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse rukkijahvatusproduktide sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliidel |
Tärklis |
|
1.21 |
Rukkikliid |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse rukkijahvatusproduktide sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud |
Toorkiud |
|
1.22 |
Sorgo |
Sorghum bicolor L. Moench s.l.-i terad |
|
|
1.23 |
Nisu |
Triticum aestivum L.-i, Triticum durum Desf.-i ja muude nisuliikide terad |
|
|
1.24 |
Nisu peenkliid (8) |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu jahvatamise produktide sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terajääke |
Tärklis |
|
1.25 |
Nisusöödajahu |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu jahvatamise produktide sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliidel |
Toorkiud |
|
1.26 |
Nisukliid (9) |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu jahvatamise produktide sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud |
Toorkiud |
|
1.27 |
Nisuidud |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, koosneb peamiselt valtsimisel või muul menetlusel eraldatud nisuidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi |
Toorproteiin Toorrasv |
|
1.28 |
Nisugluteen |
Nisutärklise tootmise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast gluteenist |
Toorproteiin |
|
1.29 |
Nisugluteensööt |
Nisutärklise ja nisugluteeni tootmise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kliidest, millel on idud alles või osaliselt eemaldatud, ning gluteenist, millele võib olla lisatud väga vähesel määral terade sõelmeid ja tärklise hüdrolüüsi jääke |
Toorproteiin Tärklis |
|
1.30 |
Nisutärklis |
Tehniliselt puhas nisutärklis |
Tärklis |
|
1.31 |
Eelpaisutatud nisutärklis |
Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil suuresti paisutatud tärklisest |
Tärklis |
|
1.32 |
Speltanisu |
Triticum spelta L.-i, Triticum dicoccum Schranki ja Triticum monococcum’i terad |
|
|
1.33 |
Tritik |
Hübriidi Triticum X Secale terad |
|
|
1.34 |
Mais |
Zea mays L.-i terad |
|
|
1.35 |
Maisi peenkliid (10) |
Maisijahu või -manna tootmise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliidel |
Toorkiud |
|
1.36 |
Maisikliid |
Maisijahu või -manna tootmise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest |
Toorkiud |
|
1.37 |
Maisiidukook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kuiv- või märgtöödeldud maisiidude pressimisel, võib sisaldada endospermi- ja seemnekestaosakesi |
Toorproteiin Toorrasv |
|
1.38 |
Maisiidud, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kuiv- või märgtöödeldud maisiidude ekstraheerimisel, võib sisaldada endospermi- ja seemnekestaosakesi |
Toorproteiin |
|
1.39 |
Maisigluteensööt (11) |
Kõrvalsaadus, mis saadakse maisitärklise tootmisel märgmenetluse abil. Koosneb kliidest ja gluteenist, millele võib olla lisatud kuni 15 % väljasõelutud purustatud maisiteri ja/või alkoholitootmise leotusvett või muid tärklisesaadusi. Toode võib sisaldada ka jääke, mis tekivad õli ekstraheerimisel märgmenetlusel eraldatud maisiidudest |
Toorproteiin Tärklis Toorrasv, kui seda on üle 4,5 % |
|
1.40 |
Maisigluteen |
Maisitärklise tootmise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt gluteenist, mis jääb järele pärast tärklise eraldamist |
Toorproteiin |
|
1.41 |
Maisitärklis |
Tehniliselt puhas maisitärklis |
Tärklis |
|
1.42 |
Eelpaisutatud maisitärklis (12) |
Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil suuresti paisutatud tärklisest |
Tärklis |
|
1.43 |
Linnaseidud |
Linnasekasvatuse kõrvalsaadus, mis koosneb peamiselt idandatud teravilja kuivatatud idudest |
Toorproteiin |
|
1.44 |
Kuivatatud õlleraba |
Õlletootmise kõrvalsaadus, mis saadakse linnaste, idandamata teravilja ning mõne muu tärkliserikka toote jääkide kuivatamisel |
Toorproteiin |
|
1.45 |
Piiritusetööstuse kuivjäägid (13) |
Piiritusetööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kääritatud terade kuivatamisel pärast alkoholi väljadestilleerimist |
Toorproteiin |
|
1.46 |
Tumedad piiritusetööstuse kuivjäägid (14) |
Piiritusetööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kääritamispära siirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel kääritatud teradele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel |
Toorproteiin |
2. ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD, NENDE SAADUSED JA KÕRVALSAADUSED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
2.01 |
Maapähklikook, osaliselt kooritud maapähklitest |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklite Arachis hypogaea L. ja muude perekonna Arachis pähklite pressimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %) |
Toorproteiin Toorrasv Toorkiud |
|
2.02 |
Maapähklid, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklite ekstraheerimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %) |
Toorproteiin Toorkiud |
|
2.03 |
Maapähklikook kooritud maapähklitest |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kooritud maapähklite pressimisel |
Toorproteiin Toorrasv Toorkiud |
|
2.04 |
Maapähklid, kooritud, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kooritud maapähklite ekstraheerimisel |
Toorproteiin Toorkiud |
|
2.05 |
Rapsiseemned (15) |
Järgmiste liikide seemned: Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk., Brassica napus L. Var. Glauca (Roxb.) O.E. Schulz ja Brassica napa ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %) |
|
|
2.06 |
Rapsiseemnekook (15) |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtus vähemalt 94 %) |
Toorproteiin Toorrasv Toorkiud |
|
2.07 |
Rapsiseemned, ekstraheerimisjääk (15) |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse rapsiseemnete ekstraheerimisel. (Botaaniline puhtus vähemalt 94 %) |
Toorproteiin |
|
2.08 |
Rapsiseemnekestad |
Rapsiseemnete kroovimise kõrvalsaadus |
Toorkiud |
|
2.09 |
Safloori seemned, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse värvisafloori (Carthamus tinctorius L.) osaliselt kooritud seemnete ekstraheerimisel |
Toorproteiin Toorkiud |
|
2.10 |
Koprakook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kookospalmi, (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (tegumendi) pressimisel |
Toorproteiin Toorrasv Toorkiud |
|
2.11 |
Kopra, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kookospalmi seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendist) ekstraheerimisel |
Toorproteiin |
|
2.12 |
Palmituumakook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse palmi Elaeis guineensis’e Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey (Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta |
Toorproteiin Toorkiud Toorrasv |
|
2.13 |
Palmituumad, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse palmituumade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta |
Toorproteiin Toorkiud |
|
2.14 |
Sojaoad, röstitud |
Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max. L. Merr.). (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min) |
|
|
2.15 |
Sojaoad, ekstraheerimisjääk, röstitud |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse sojaubade ekstraheerimisel ja röstimisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min) |
Toorproteiin Toorkiud, kui seda on üle 8 % |
|
2.16 |
Sojaoad, kroovitud, ekstraheerimisjääk, röstitud |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse kroovitud sojaubade ekstraheerimisel ja röstimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 8 %.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min) |
Toorproteiin |
|
2.17 |
Sojaproteiini kontsentraat |
Toode, mis saadakse kroovitud sojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on ekstraheeritud teist korda, selleks et alandada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset |
Toorproteiin |
|
2.18 |
Taimeõli (16) |
Taimedest saadud õli |
Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
|
2.19 |
Sojaoakestad |
Sojaubade kroovimise kõrvalsaadus |
Toorkiud |
|
2.20 |
Puuvillaseemned |
Puuvilla (Gossypium ssp.) seemned, millest kiud on eemaldatud |
Toorproteiin Toorkiud Toorrasv |
|
2.21 |
Puuvillaseemned, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse selliste puuvillaseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud kiud ja osa kestadest. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 22,5 %) |
Toorproteiin Toorkiud |
|
2.22 |
Puuvillaseemnekook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse selliste puuvillaseemnete pressimisel, millest kiud on eemaldatud |
Toorproteiin Toorkiud Toorrasv |
|
2.23 |
Õliramtillakook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse õliramtilla (Guizotia abyssinica (Lf) Cass.) seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %) |
Toorproteiin Toorrasv Toorkiud |
|
2.24 |
Päevalilleseemned |
Päevalille (Helianthus annuus L.) seemned |
|
|
2.25 |
Päevalilleseemned, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse päevalilleseemnete ekstraheerimisel |
Toorproteiin |
|
2.26 |
Päevalilleseemned, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse selliste päevalilleseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud osa kestadest. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %) |
Toorproteiin Toorkiud |
|
2.27 |
Linaseemned |
Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) seemned. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) |
|
|
2.28 |
Linaseemnekook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse linaseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) |
Toorproteiin Toorrasv Toorkiud |
|
2.29 |
Linaseemned, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse linaseemnetest ekstraheerimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) |
Toorproteiin |
|
2.30 |
Oliivid (ekstraheerimisjääk) |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse hariliku õlipuu (Olea europea L.) ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi |
Toorproteiin Toorkiud |
|
2.31 |
Seesamiseemnekook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse india seesami (Sesamum indicum L.) seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %) |
Toorproteiin Toorkiud Toorrasv |
|
2.32 |
Kakaooad, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjääk |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnete ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad |
Toorproteiin Toorkiud |
|
2.33 |
Kakaokestad |
Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnete integumendid |
Toorkiud |
3. KAUNVILJADE SEEMNED, NENDE SAADUSED JA KÕRVALSAADUSED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
3.01 |
Kikerhernes |
Hariliku kikerherne (Cicer arietinum L.) seemned |
|
|
3.02 |
Guaarajahu, ekstraheerimisjääk |
Kõrvalsaadus, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel Cyanopsis tetragonoloba (L.) Taub. seemnetest |
Toorproteiin |
|
3.03 |
Lääts-hiirehernes |
Lääts-hiireherne (Ervum ervilia L.) seemned |
|
|
3.04 |
Põld-seahernes (17) |
Põld-seaherne (Lathyrus sativus L.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud |
|
|
3.05 |
Lääts |
Hariliku läätse (Lens culinaris a.o. Medik) seemned |
|
|
3.06 |
Maguslupiin |
Maguslupiini (Lupinus ssp.) seemned, vähese alkaloidisisaldusega |
|
|
3.07 |
Aedoad, röstitud |
Phaseolus’e või Vigna ssp. seemned, sobival viisil kuumtöödeldud mürgiste lektiinide lagundamiseks |
|
|
3.08 |
Hernes |
Pisum ssp. seemned |
|
|
3.09 |
Herne peenkliid |
Hernejahu tootmise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest |
Toorproteiin Toorkiud |
|
3.10 |
Hernekliid |
Hernejahu tootmise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest |
Toorkiud |
|
3.11 |
Põlduba |
Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers. ja var. minuta (Alef.) Mansf. seemned |
|
|
3.12 |
Üheõielise hiireherne seemned |
Vicia monanthos Desf. seemned |
|
|
3.13 |
Vikk |
Suviviki (Vicia sativa L. var. sativa) ja teiste liikide seemned |
|
4. MUGUL- JA JUURVILJAD, NENDE SAADUSED JA KÕRVALSAADUSED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
4.01 |
(Suhkru)peedilõigud |
Suhkrutööstuse kõrvalsaadus, mis koosneb suhkrupeedi (Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell.) ekstraheeritud ja kuivatatud lõikudest. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus kuivaines 4,5 %) |
Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 %. Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui see on üle 10,5 % |
|
4.02 |
Peedimelass |
Kõrvalsaadus, mis koosneb peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel kogutud jääksiirupist |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui see on üle 28 % |
|
4.03 |
Suhkrupeedilõigud, melassilisandiga |
Suhkrutööstuse kõrvalsaadus, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millele on lisatud melassi. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus kuivaines 4,5 %) |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 % |
|
4.04 |
Peedimelassi raba |
Kõrvalsaadus, mis saadakse peedimelassi kääritamisel alkoholi, pärmi, sidrunhappe ja teiste orgaaniliste ainete tootmiseks |
Toorproteiin Niiskusesisaldus, kui see on üle 35 % |
|
4.05 |
Peedisuhkur (18) |
Suhkrupeedist ekstraheeritud suhkur |
Sahharoos |
|
4.06 |
Maguskartul ehk bataat |
Maguskartuli ehk bataadi (Ipomoea batatas L. Poir) mugulad, igal kujul |
Tärklis |
|
4.07 |
Maniokk (19) |
Jahumanioki (Manihot esculenta Crantz) juuremugulad, igal kujul. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus kuivaines 4,5 %) |
Tärklis Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 % |
|
4.08 |
Maniokitärklis, paisutatud (20) |
Manioki juuremugulatest saadud tärklis, asjakohase kuumtöötlemise abil paisutatud |
Tärklis |
|
4.09 |
Kartulipulp |
Kartulitärklise (Solanum tuberosum L.) tootmise kõrvalsaadus |
|
|
4.10 |
Kartulitärklis |
Tehniliselt puhas kartulitärklis |
Tärklis |
|
4.11 |
Kartuliproteiin |
Tärklisetootmise kuivatatud kõrvalsaadus, koosneb peamiselt proteiinist, mis on järele jäänud pärast tärklise eraldamist |
Toorproteiin |
|
4.12 |
Kartulihelbed |
Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonkuivatamisel |
Tärklis Toorkiud |
|
4.13 |
Kondenseeritud kartulimahl |
Kartulitärklise tootmise kõrvalsaadus, millest on osaliselt eemaldatud proteiin ja vesi |
Toorproteiin Toortuhk |
|
4.14 |
Eelpaisutatud kartulitärklis |
Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil suuresti lahustuvaks muudetud tärklisest |
Tärklis |
5. MUUD SEEMNED JA VILJAD, NENDE SAADUSED JA KÕRVALSAADUSED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
5.01 |
Jaanikaunad |
Toode, mis saadakse jaanikaunapuu (Ceratonia seliqua L.) kuivatatud viljade (kaunade) jahvatamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned |
Toorkiud |
|
5.02 |
Tsitruspulp |
Kõrvalsaadus, mis saadakse mahla pressimisel tsitrusviljadest (Citrus ssp.) |
Toorkiud |
|
5.03 |
Puuviljapulp (21) |
Kõrvalsaadus, mis saadakse mahla pressimisel seemne- ja luuviljalistest puuviljaliikidest |
Toorkiud |
|
5.04 |
Tomatipulp |
Kõrvalsaadus, mis saadakse mahla pressimisel tomatitest (Solanum lycopersicum Karst.) |
Toorkiud |
|
5.05 |
Viinamarjaseemned, ekstraheerimisjääk |
Kõrvalsaadus, mis saadakse õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest |
Toorkiud, kui seda on üle 45 % |
|
5.06 |
Viinamarjapulp |
Viinamarjapulp, mida on pärast alkoholi eraldamist kuivatatud ja millest on eemaldatud nii palju rootsusid ja seemneid kui võimalik |
Toorkiud, kui seda on üle 25 % |
|
5.07 |
Viinamarjaseemned |
Viinamarjapulbist eraldatud seemned, millest õli ei ole ekstraheeritud |
Toorrasv, toorkiud, kui seda on üle 45 % |
6. TUGI- JA KORESÖÖDAD
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
6.01 |
Lutsernijahu (22) |
Toode, mis saadakse noore lutserni (Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % noort ristikut või teisi heintaimi, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos lutserniga |
Toorproteiin Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui seda on üle 3,5 % kuivaine massist |
|
6.02 |
Lutserni pressimise jäägid |
Kuivatatud kõrvalsaadus, mis saadakse lutsernist mahla pressimisel |
Toorproteiin |
|
6.03 |
Lutserniproteiini kontsentraat |
Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mida proteiini sadestamiseks on eelnevalt tsentrifuugitud ja kuumtöödeldud |
Karoteen Toorproteiin |
|
6.04 |
Ristikujahu (22) |
Toode, mis saadakse noore ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % noort ristikut või muid heintaimi, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos ristikuga |
Toorproteiin Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui seda on üle 3,5 % kuivaine massist |
|
6.05 |
Toode, mis saadakse noorte heintaimede kuivatamisel ja jahvatamisel |
Toorproteiin Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui seda on üle 3,5 % kuivaine massist |
|
|
6.06 |
Õled (24) |
Teraviljadest saadud õled |
|
|
6.07 |
Õled, töödeldud (25) |
Toode, mis saadakse teraviljaõlgede töötlemisel sobiva menetluse abil |
Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga |
7. MUUD TAIMSED SÖÖDAMATERJALID, NENDE SAADUSED JA KÕRVALSAADUSED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
7.01 |
Suhkruroomelass |
Kõrvalsaadus, mis koosneb jääksiirupist, mis saadakse suhkru tootmisel suhkruroost (Saccharum officinarum L.) või selle suhkru rafineerimisel |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui see on üle 30 % |
|
7.02 |
Suhkruroomelassi raba |
Kõrvalsaadus, mis saadakse roomelassi kääritamisel alkoholi, pärmi, sidrunhappe või teiste orgaaniliste ainete tootmisel |
Toorproteiin Niiskusesisaldus, kui see on üle 35 % |
|
7.03 |
Roosuhkur (26) |
Suhkruroost ekstraheeritud suhkur |
Sahharoos |
|
7.04 |
Vetikajahu |
Toode, mis saadakse vetikate, eelkõige pruunvetikate kuivatamisel ja jahvatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks |
Toortuhk |
8. PIIMATOOTED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
8.01 |
Lõssipulber |
Toode, mis saadakse sellise piima kuivatamisel, millest on eemaldatud suurem osa rasva |
Toorproteiin Niiskusesisaldus, kui see on üle 5 % |
|
8.02 |
Petipulber |
Toode, mis saadakse või valmistamisel eralduva petipiima kuivatamisel |
Toorproteiin Toorrasv Laktoos Niiskusesisaldus, kui see on üle 6 % |
|
8.03 |
Vadakupulber |
Toode, mis saadakse juustu, kohupiima, kaseiini või mõne samalaadse toote valmistamisel eralduva vedeliku (vadaku) kuivatamisel |
Toorproteiin Laktoos Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % Toortuhk |
|
8.04 |
Vadakupulber, vähese suhkrusisaldusega |
Toode, mis saadakse sellise vadaku kuivatamisel, millest laktoos on osaliselt eraldatud |
Toorproteiin Laktoos Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % Toortuhk |
|
8.05 |
Vadakuproteiinipulber (27) |
Toode, mis saadakse vadakust või piimast mõne keemilise või füüsikalise menetluse abil eraldatud proteiini kuivatamisel |
Toorproteiin Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
8.06 |
Kaseiinipulber |
Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga sadestatud kaseiini kuivatamisel |
Toorproteiin Niiskusesisaldus, kui see on üle 10 % |
|
8.07 |
Laktoosipulber |
Piimast või vadakust eraldatud suhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud |
Laktoos Niiskusesisaldus, kui see on üle 5 % |
9. MAISMAALOOMADEST SAADUD TOOTED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
9.01 |
Lihajahu (28) |
Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis (toorproteiini sisaldus kuivaines vähemalt 50 %; üldfosfori maksimumsisaldus 8 %). |
Toorproteiin Toorrasv Toortuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.02 |
Liha-kondijahu (28) |
Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis |
Toorproteiin Toorrasv Toortuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.03 |
Kondijahu |
Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kontide kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja peenjahvatamisel, kusjuures rasv on enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis |
Toorproteiin Toortuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.04 |
Kõrned |
Sulatatud rasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemise jääksaadus |
Toorproteiin Toorrasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.05 |
Kodulindude tapajäätmejahu (28) |
Toode, mis saadakse kodulindude tapajäätmete kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel. Lindude rümpadel eemaldatakse enne täielikult suled |
Toorproteiin Toorrasv Toortuhk Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,3 %; Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.06 |
Sulejahu, hüdrolüüsitud |
Toode, mis saadakse kodulinnusulgede hüdrolüüsimisel, kuivatamisel ja jahvatamisel |
Toorproteiin Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,4 %; Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.07 |
Verejahu |
Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuivatamisel. Toode ei tohi sisaldada võõrlisandeid |
Toorproteiin Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.08 |
Loomarasv (29) |
Püsisoojaste maismaaloomade rasv |
Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
10. KALA JA MUUD MERELOOMAD, NENDE SAADUSED JA KÕRVALSAADUSED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
10.01 |
Kalajahu (30) |
Toode, mis saadakse tervete kalade või kala kehaosade töötlemisel, kusjuures õli võib olla enne osaliselt eraldatud; kalamahl võib olla tootele tagasi lisatud |
Toorproteiin Toorrasv Toortuha sisaldus, kui see on üle 20 %, niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
10.02 |
Kontsentreeritud kalamahl |
Toode, mis eraldatakse kalajahu tootmisel; stabiliseeritud hapestamise või kokkuaurutamisega |
Toorproteiin Toorrasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 5 % |
|
10.03 |
Kalaõli |
Tervetest kaladest või kala kehaosadest saadud õli |
Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
|
10.04 |
Kalaõli, rafineeritud, tahkestatud |
Tervetest kaladest või kala kehaosadest saadud õli, mida on rafineeritud ja hüdrogeenitud |
Joodiarv Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
11. MINERAALAINED
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
11.01 |
Kaltsiumkarbonaat (31) |
Toode, mis saadakse, jahvatades selliseid kaltsiumkarbonaati sisaldavaid materjale nagu lubjakivi ning austri või rannakarbi kojad või sadestades seda välja happelistest lahustest |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 % |
|
11.02 |
Kaltsiumkarbonaati |
Kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi looduslik segu |
Kaltsium Magneesium |
|
11.03 |
Lupja sisaldavad merevetikad (maerl) |
Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lubjavetikatest, jahvatatud või granuleeritud |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 % |
|
11.04 |
Magneesiumoksiid |
Tehniliselt puhas magneesiumoksiid (MgO) |
Magneesium |
|
11.05 |
Magneesiumsulfaat |
Tehniliselt puhas magneesiumsulfaat (MgSO4 × 7H2O) |
Magneesium Väävel |
|
11.06 |
Dikaltsiumfosfaat (32) |
Kontidest või anorgaanilistest materjalidest välja sadestatud kaltsiumvesinikfosfaat (CaHPO4 × H2O) |
Kaltsium Üldfosfor |
|
11.07 |
Monokaltsiumfosfaadi ja dikaltsiumfosfaadi segu |
Keemilise menetluse abil saadud segu, mis sisaldab võrdsetes osades kaltsiumvesinikfosfaati ja kaltsiumdivesinikfosfaati [CaHPO4 – Ca(H2PO4)2 x H2O] |
Üldfosfor Kaltsium |
|
11.08 |
Defluoreeritud looduslik fosfaat |
Toode, mis saadakse puhastatud ja sobiva menetlusega defluoreeritud looduslike fosfaatide jahvatamisel |
Üldfosfor Kaltsium |
|
11.09 |
Želatiinita kondijahu |
Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv |
Üldfosfor Kaltsium |
|
11.10 |
Monokaltsiumfosfaat |
Tehniliselt puhas kaltsiumdivesinikfosfaat [Ca(H2PO4)2 × H2O] |
Üldfosfor Kaltsium |
|
11.11 |
Kaltsiummagneesiumfosfaat |
Tehniliselt puhas kaltsiummagneesiumfosfaat |
Kaltsium Magneesium Üldfosfor |
|
11.12 |
Monoammooniumfosfaat |
Tehniliselt puhas ammooniumdivesinikfosfaat (NH4H2PO4) |
Üldlämmastik Üldfosfor |
|
11.13 |
Naatriumkloriid (31) |
Tehniliselt puhas naatriumkloriid või toode, mis saadakse naatriumkloriidi sisaldavate materjalide, nagu kivisoola ja meresoola jahvatamisel |
Naatrium |
|
11.14 |
Magneesiumpropionaat |
Tehniliselt puhas magneesiumpropionaat |
Magneesium |
|
11.15 |
Magneesiumfosfaat |
Toode, mis sisaldab tehniliselt puhast magneesiumvesinikfosfaati (MgHPO4 × H2O) |
Üldfosfor Magneesium |
|
11.16 |
Naatriumkaltsiummagneesiumfosfaat |
Toode, mis koosneb naatriumkaltsiummagneesiumfosfaadist |
Üldfosfor Magneesium Kaltsium Naatrium |
|
11.17 |
Mononaatriumfosfaat |
Tehniliselt puhas naatriumdivesinikfosfaat (NaH2PO × H2O) |
Üldfosfor Naatrium |
|
11.18 |
Naatriumvesinikkarbonaat |
Tehniliselt puhas naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3) |
Naatrium |
12. MITMESUGUSED MATERJALID
|
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
|
12.01 |
Pagari- ja makaronitooted ning kõrvalsaadused (33) |
Leivatööstuse tooted, kaasa arvatud pagaritooted, küpsised ja makaronid või nende tootmise kõrvalsaadused |
Tärklis Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
|
12.02 |
Kondiitritooted ja kõrvalsaadused (33) |
Kondiitritööstuse tooted või nende tootmise kõrvalsaadused, kaasa arvatud šokolaad |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
|
12.03 |
Pagari- ja jäätisetooted ning kõrvalsaadused (33) |
Pagari- ja jäätisetööstuse tooted või nende tootmise kõrvalsaadused |
Tärklis Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Toorrasv |
|
12.04 |
Rasvhapped |
Kõrvalsaadus, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade neutraliseerimisel leelisega või destilleerimisel |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
|
12.05 |
Rasvhapete soolad (34) |
Toode, mis saadakse rasvhapete seebistamisel kaltsiumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi toimel |
Toorrasv Ca (või vajaduse korral Na või K) |
13. FERMENTATSIOONIL SAADUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED NING AMMOONIUMISOOLAD
|
2 |
3 |
4 |
||
|
Toote nimetus |
Toote keemiline tähis või mikroorganismi nimetus |
Toitekeskkond (nõuded, kui on) |
||
|
Methylophilus methylotrophus, tüvi NCIB 10515 |
Metanool |
||
|
Methylococcus capsulatus (Bath), tüvi NCIMB 11132 Alcaligenes acidovorans, tüvi NCIMB 12387 Bacillus brevis, tüvi NCIMB 13288 Bacillus firmus, tüvi NCIMB 13280 |
Maagaas: (ligikaudu 91 % metaani, 5 % etaani, 2 % propaani, 0,5 % isobutaani, 0,5 % n-butaani, 1 % muid koostisosi), ammoniaak, mineraalsoolad |
||
|
Kõik pärmid – mis on saadud vastavalt 3. ja 4. veerus loetletud mikroorganismidest ja substraatidest – mille rakud on muudetud elutuks |
Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces carlsbergiensis Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces fragilis Candida guilliermondii |
Melass, destilleerimisjäätmed, teravili ja tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape ja hüdrolüüsitud taimne kiudaine |
||
|
Lämmastikuühend Penicillium chrysogenum ATCC 48271 |
Erinevad süsivesikud ja nende hüdrolüsaadid |
||
|
CH3CHOHCOONH4 |
Vadak |
||
|
CH3COONH4 |
— |
||
|
(NH4)2SO4 |
— |
||
|
Ammooniumsoolad ja muud lämmastikuühendid |
Sahharoos, melass, tärklisetooted ja nende hüdrolüsaadid |
||
|
Ammooniumsoolad ja muud lämmastikuühendid |
Sahharoos, melass, tärklisetooted ja nende hüdrolüsaadid |
(1) Vajaduse korral võib saksa keeles sõna „Konzentrieren” asendada sõnaga „Eindicken”; sellisel juhul on üldomaduseks „eingedickt”.
(2) Vajaduse korral võib inglise keeles sõna „decortication” asendada sõnaga „dehulling” või „dehusking”; sellisel juhul on üldomaduseks „dehulled” või „dehusked”.
(3) Prantsuse keeles võib kasutada nimetust „issues”.
(4) Vajaduse korral võib prantsuse keeles mõiste „Pressage” asendada mõistega „Extraction mécanique”.
(5) Vajaduse korral võib inglise keeles sõna „expeller” asendada sõnaga „cake”.
(6) Saksa keeles võib kasutada üldomadust „aufgeschlossen” ja üldnimetust „Quellwasser” (tärklise korral).
(7) Tooteid, mis sisaldavad rohkem kui 40 % tärklist, võib nimetada tärkliserikasteks; saksa keeles võib kasutada nimetust „Roggennachmehl”.
(8) Tooteid, mis sisaldavad rohkem kui 40 % tärklist, võib nimetada tärkliserikasteks; saksa keeles võib kasutada nimetust „Weizennachmehl”.
(9) Kui see söödamaterjal on jahvatatud väga peeneks, võib nimetusele lisada sõna „peeneteraline” või kasutada selle asemel vastavat teist nimetust.
(10) Tooteid, mis sisaldavad rohkem kui 40 % tärklist, võib nimetada tärkliserikasteks; saksa keeles võib kasutada nimetust „Maisnachmehl”.
(11) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „maisitõlviku-gluteensööt”.
(12) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „ekstruseeritud maisitärklis”.
(13) Sellele nimetusele lisaks võib märkida terade liigi.
(14) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „kuivatatud fermenteeritud terad ja lahustuvad kuivained”. Sellele nimetusele lisaks võib märkida ka terade liigi.
(15) Vajaduse korral võib lisada märkuse „vähese glükosinolaadisisaldusega”. Mõiste „vähese glükosinolaadisisaldusega” on määratletud Euroopa Liidu õigusaktides.
(16) Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.
(17) Sellele nimetusele lisaks tuleb märkida kuumtöötlemise viis.
(18) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „sahharoos”.
(19) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „tapiokk”.
(20) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „tapiokitärklis”.
(21) Nimetusele võib lisada puuviljaliigi.
(22) Termini „jahu” asemel võib kasutada terminit „graanulid”. Nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamisviisi.
(23) Nimetusele lisaks võib märkida ka heintaime liigi.
(24) Nimetuses tuleb märkida teravilja liik.
(25) Nimetusele lisaks tuleb märkida ka keemilise töötlemise viis.
(26) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „sahharoos”.
(27) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „piimaalbumiinipulber”.
(28) Tooted, mille kuivaines on üle 13 % rasva, tuleb nimetada rasvarikasteks.
(29) Sellele nimetusele lisaks võib märkida rasva päritolu või saamise protsessi iseloomustava täpsustuse (sulatatud rasv, seapekk, kondirasv jne).
(30) Tooted, mille kuivaines on üle 75 % toorproteiini, võib nimetada proteiinirikasteks.
(31) Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse.
(32) Nimetuses võib märkida ka tootmisprotsessi.
(33) Seda nimetust võib muuta või täiendada, märkides toiduaine- ja söödatöötlemisviisi, mille abil söödamaterjal on saadud.
(34) Seda nimetust võib täiendada soola nimetuse märkimisega.
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/33 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 243/2010,
23. märts 2010,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) edasiarendustega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
|
(2) |
Oma iga-aastase edasiarendustöö käigus, mille eesmärk on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite lihtsustamine ja selgitamine, avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) 2009. aasta aprillis rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite edasiarendused (edaspidi „IFRSide edasiarendused”). Enamik nendest muudatustest on kehtivate IFRSide täpsustused või parandused või varem IFRSi tehtud muudatustest tulenevad muudatused. IFRS 8, IAS 17, IAS 36, IAS 39 muudatused hõlmavad kehtivate nõuete muudatusi või täiendavaid suuniseid nende nõuete rakendamise kohta. |
|
(3) |
Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) on leitud, et IFRSide edasiarendused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema standardi vastuvõtmiseks täidetud. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) kaalus standardialaste nõuannete järelevalverühm EFRAGi arvamust kinnitamise kohta ja teavitas komisjoni, et arvamus on tasakaalustatud ja objektiivne. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 2, IFRS 5, IFRS 8 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
|
2. |
Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 1, IAS 7, IAS 17, IAS 36, IAS 38, IAS 39 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
|
3. |
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendust 9 ja IFRIC tõlgendust 16 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Kõik ettevõtted peavad kohaldama artiklis 1 osutatud muudatusi finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2009 algavaid majandusaastaid.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. märts 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite edasiarendused
„Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”
IFRS 2 Aktsiapõhine makse muudatus
Paragrahvid 5 ja 61 muudetakse.
RAKENDUSALA
|
5 |
Nagu märgitud paragrahvis 2, rakendub käesolev IFRS … Kuid (majandus)-üksus ei rakenda käesolevat IFRSi tehingute puhul, millega (majandus)-üksus omandab kaupu osana netovarast, mis on omandatud äriühenduses, nagu on määratletud IFRS 3-s Äriühendused (parandatud 2008), IFRS 3 paragrahvides B1-B4 kirjeldatud ühise kontrolli all olevate (majandus)-üksuste või äride ühenduses ega sissemakse puhul IAS 31-s Osalemised ühisettevõtmistes määratletud ühisettevõtmise asutamisel. Seega, äriühenduse käigus … (ja seetõttu kuulub käesoleva IFRSi rakendusalasse). |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
61 |
IFRS 3 (parandatud 2008) ja 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendused muutsid paragrahvi 5. (Majandus)-üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab IFRS 3 (parandatud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. |
IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad muudatus
Paragrahvid 5B ja 44E lisatakse.
RAKENDUSALA
|
5B |
Käesolevas IFRSis sätestatakse avalikustatav teave, mis on nõutav müügiks hoitavateks või lõpetatud tegevusvaldkondadeks liigitatud põhivarade (või müügigruppide) suhtes. Muude IFRSide avalikustatava teabe nõue ei rakendu selliste varade (või müügigruppide) puhul, välja arvatud, kui nendes IFRSides nõutakse:
Täiendav avalikustatav teave müügiks hoitavateks või lõpetatud tegevusvaldkondadeks liigitatud põhivarade (või müügigruppide) kohta võib osutuda vajalikuks vastamaks IAS 1, eriti selle standardi paragrahvide 15 ja 125 üldistele nõuetele. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
44E |
Paragrahv 5B lisati 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega. (Majandus)-üksus rakendab seda muudatust edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IFRS 8 Tegevussegmendid muudatus
Paragrahvid 23 ja 36 muudetakse. Paragrahv 35A lisatakse.
AVALIKUSTAMINE
Teave kasumi või kahjumi, varade ja kohustiste kohta
|
23 |
(Majandus)-üksus esitab iga avalikustatava segmendi kohta kasumi või kahjumi näitajad. (Majandus)-üksus esitab iga avalikustatava segmendi varade ja kohustiste kogusumma, kui seda esitatakse regulaarselt kõrgeimale (äri)tegevust puudutavate otsuste langetajale. (Majandus)-üksus esitab iga avalikustatava segmendi kohta ka järgmise teabe, kui määratletud summad sisalduvad kõrgeima (äri)tegevust puudutavate otsuste langetaja poolt läbivaadatavas segmendi kasumiaruandes või kui need esitatakse kõrgeimale (äri)tegevust puudutavate otsuste langetajale regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata segmendi kasumiaruandes:
|
ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
35A |
Paragrahv 23 muudeti 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega. (Majandus)-üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
|
36 |
Segmendiaruandlus eelmiste aastate kohta, mis esitatakse võrdlevalt esimese rakendamisaasta suhtes (sealhulgas 2009. aasta aprillis tehtud paragrahvi 23 muudatuse rakendamine), esitatakse korrigeerituna käesoleva IFRSi nõuete kohaselt, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja arvestada. |
IAS 1 Finantsaruannete esitamine muudatus
Paragrahv 69 muudetakse. Paragrahv 139D lisatakse.
STRUKTUUR JA SISU
Finantsseisundi aruanne
Lühiajalised kohustised
|
69 |
(Majandus)-üksus liigitab kohustise lühiajaliseks siis, kui:
(Majandus)-üksus liigitab kõik muud kohustised pikaajalisteks. |
ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
139D |
Paragrahv 69 muudeti 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega. (Majandus)-üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 7 Rahavoogude aruanne muudatus
Paragrahv 16 muudetakse ja paragrahv 56 lisatakse.
RAHAVOOGUDE ARUANDE ESITAMINE
Investeerimistegevus
|
16 |
Investeerimistegevuse rahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, kuna need rahavood näitavad, kui suuri kulutusi on tehtud tulevaste tulude teenimiseks ja rahavoogude tekitamiseks kavandatud ressurssidele. Ainult sellised kulutused, mis kajastatakse varana finantsseisundi aruandes, vastavad investeerimistegevuseks liigitamise tingimustele. Investeerimistegevuse rahavood on näiteks:
|
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
56 |
Paragrahv 16 muudeti 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega. (Majandus)-üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 17 Rendid muudatus
Paragrahvid 14 ja 15 muudetakse kehtetuks. Paragrahvid 15A, 68A ja 69A lisatakse.
RENTIDE LIIGITAMINE
|
14 |
[kehtetu] |
|
15 |
[kehtetu] |
|
15A |
Kui rent hõlmab nii maa kui ka hoonete komponente, hindab (majandus)-üksus eraldi iga komponendi liigitamist kapitali- või kasutusrendiks kooskõlas paragrahvidega 7–13. Selle kindlaksmääramisel, kas maakomponent on kasutus- või kapitalirent, on oluline kaalutlus see, et maal on tavaliselt piiramatu majanduslik eluiga. |
ÜLEMINEKUSÄTTED
|
68A |
(Majandus)-üksus hindab lõppemata rentide maakomponentide liigitamise ümber paragrahvis 69. aasta viidatud muudatuste kasutuselevõtmise kuupäeval teabe alusel, mis oli olemas nimetatud rentide jõustumise kuupäeval. Ta kajastab kapitalirendiks ümber liigitatud rendi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Kui aga (majandus)-üksusel ei ole teavet, mis on vajalik muudatuste rakendamiseks tagasiulatuvalt, siis ta:
|
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
69A |
Paragrahv 14 ja 15 muudeti kehtetuks ning paragrahvid 15A ja 68A lisati 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarenduste osana. (Majandus)-üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 36 Varade väärtuse langus muudatus
Paragrahv 80 muudetakse ja paragrahv 140E lisatakse.
RAHA TEENIVAD ÜKSUSED JA FIRMAVÄÄRTUS
Raha teeniva üksuse kaetav väärtus ja bilansiline (jääk)maksumus
Firmaväärtus
|
80 |
Vara väärtuse languse kontrollimise eesmärgil jaotatakse äriühenduses omandatud firmaväärtus alates omandamise kuupäevast omandaja kõikidele raha teenivatele üksustele või raha teenivate üksuste rühmadele, mis eeldatavasti saavad ühenduse sünergiast kasu, olenemata sellest, kas omandatu muud varad või kohustised on üle antud nendele üksustele või üksuste rühmadele. Üksus või üksuste rühm, millele firmaväärtus jaotatakse:
|
ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
140E |
2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvi 80 punkti b. (Majandus)-üksus rakendab seda muudatust edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 38 Immateriaalsed varad muudatus
Paragrahvid 36, 37, 40, 41 ja 130C muudetakse ning paragrahv 130E lisatakse.
KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE
Omandamine äriühenduse raames
Äriühenduses omandatud immateriaalse vara õiglase väärtuse mõõtmine
|
36 |
Äriühenduses omandatud immateriaalne vara võib olla eristatav, kuid ainult koos sellega seotud lepingu, eristatava vara või kohustisega. Sellistel juhtudel kajastab omandaja immateriaalse vara eraldi firmaväärtusest, kuid koos seotud objektiga. |
|
37 |
Omandaja võib kajastada täiendavate immateriaalsete varade rühma üheainsa varana juhul, kui rühma kuuluvate eraldiseisvate varade kasulik eluiga on sarnane. Näiteks kasutatakse termineid „kaubamärk” ja „marginimi” tihtipeale sünonüümidena kauba- ja teiste märkide puhul. Need on siiski üldised turundusterminid, mida kasutatakse tavaliselt täiendavate varade rühma tähistamiseks, nagu kaubamärk (või teenindusmärk) ja sellega seotud kaubanimed, valemid, retseptid ja tehnoloogiline kompetents. |
|
40 |
Kui immateriaalsel varal ei ole aktiivset turgu, on selle õiglaseks väärtuseks summa, mida (majandus)-üksus oleks omandamise kuupäeval teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus vara eest maksnud ning mis tehakse kindlaks parimate olemasolevate andmete põhjal. Selle summa kindlaksmääramisel võtab (majandus)-üksus arvesse samalaadsete varadega teostatud hiljutiste tehingute tulemusi. Näiteks võib (majandus)-üksus rakendada hetke turutehinguid peegeldavaid kordajaid tegurite suhtes, mis mõjutavad vara tasuvust (nt tulu, ärikasum enne intresse, maksu, kulumit ja amortisatsiooni). |
|
41 |
(Majandus)-üksused, mis tegelevad immateriaalsete varade ostmise ja müümisega, võivad välja töötada meetodid nende varade õiglase väärtuse kaudseks hindamiseks. Neid meetodeid võib kasutada äriühenduses omandatud immateriaalse vara esmaseks mõõtmiseks, kui nende eesmärk on hinnata õiglast väärtust ja kui need peegeldavad vastava tööstusharu tehinguid ja tavasid. Need meetodid on näiteks:
|
ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
130C |
IFRS 3-ga (parandatud 2008) muudeti paragrahve 12, 33–35, 68, 69, 94 ja 130, muudeti kehtetuks paragrahvid 38 ja 129 ning lisati paragrahv 115A. 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahve 36 ja 37. (Majandus)-üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Seetõttu ei korrigeerita summasid, mis on kajastatud immateriaalsete varade ja firmaväärtuse suhtes eelnevates äriühendustes. Kui (majandus)-üksus rakendab IFRS 3 (parandatud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendab ta neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes ja avalikustab selle asjaolu. |
|
130E |
2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahve 40 ja 41. (Majandus)-üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine muudatus
Paragrahvid 2 (g), 80, 97, 100 ja 108C muudetakse ja paragrahv 103K lisatakse.
RAKENDUSALA
|
2 |
Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)-üksused kõikide finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:
|
RISKIMAANDAMINE
Maandatavad alusinstrumendid või -tehingud
Kriteeriumitele vastavad alusinstrumendid või -tehingud
|
80 |
Riskimaandamise arvestuse eesmärgil saab ainult neid varasid, kohustisi, siduvaid tulevikukohustusi või kõrge tõenäosusega prognoositavaid tehinguid, mille puhul on kaasatud (majandus)-üksuse väline osapool, määratleda maandatavate alusinstrumentide või -tehingutena. Järelikult saab riskimaandamise arvestust rakendada samasse kontserni kuuluvate (majandus)-üksuste vaheliste tehingute suhtes ainult nende (majandus)-üksuste eraldiseisvates finantsaruannetes ja mitte kontserni konsolideeritud finantsaruannetes. Erandina … |
Riskimaandamisinstrumentide arvestus
Rahavoo riskimaandamisinstrumendid
|
97 |
Kui prognoositava tehingu riskimaandamine tingib edaspidi finantsvara või -kohustise kajastamise, siis sellest tulenevad kasumid ja kahjumid, mida kajastati muus koondkasumis kooskõlas paragrahviga 95, liigitatakse omakapitalist ümber kasumiaruandesse ümberliigitamiskandena (vt IAS 1 (parandatud 2007)) samal perioodil või perioodidel, mille jooksul maandatavad prognoositavad rahavood mõjutavad kasumit või kahjumit (nagu näiteks perioodid, mil kajastatakse intressitulusid või -kulusid). Siiski, kui (majandus)-üksus eeldab, et kas kõik või osa muus koondkasumis kajastatud kahjumist ei ole kaetav ühes või mitmes perioodis tulevikus, liigitab ta ümberliigitamiskandega kasumiaruandesse ümber selle summa, mis ei ole eeldatavasti kaetav. |
|
100 |
Nende rahavoogude riskimaandamisinstrumentide puhul, mida ei käsitleta paragrahvides 97 ja 98, liigitakse muus koondkasumis kajastatud summad omakapitalist ümber kasumiaruandesse ümberliigitamiskandena (vt IAS 1 (parandatud 2007)) samal perioodil või perioodidel, mil maandatavad prognoositavad rahavood mõjutavad kasumit või kahjumit (näiteks, kui toimub prognoositav müük). |
JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEKUSÄTTED
|
103K |
2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahve 2(g), 97, 100 ja AG30(g). (Majandus)-üksus rakendab paragrahvide 2(g), 97 ja 100 muudatusi edasiulatuvalt kõikide lõppemata lepingute puhul 1. jaanuaril 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)-üksus rakendab paragrahvi AG30(g) muudatust 1. jaanuaril 2010 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
|
108C |
2008. aasta mais väljaantud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 9, 73 ja AG8 ning lisati paragrahv 50A. Paragrahv 80 muudeti 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega. Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009.või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)-üksus rakendab paragrahvides 9 ja 50A toodud muudatusi alates kuupäevast ja viisil, mil ta rakendas paragrahvis 105A kirjeldatud 2005. aasta muudatusi. Kõikide muudatuste varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine rakendusjuhise muudatus
Paragrahv AG30(g) muudetakse.
VARJATUD TULETISINSTRUMENDID (PARAGRAHVID 10–13)
|
AG30 |
Varjatud tuletisinstrumendi majanduslikud tunnused ja riskid ei ole tihedalt seotud põhilepinguga (paragrahvi 11 punkt a) järgmistes näidetes. Nendes näidetes, eeldades, et paragrahvi 11 punktides b ja c esitatud tingimused on täidetud, arvestab (majandus)-üksus varjatud tuletisinstrumenti põhilepingust eraldi. …
|
IFRIC 9 Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine muudatus
Paragrahv 5 muudetakse ja paragrahv 11 lisatakse.
RAKENDUSALA
|
5 |
Käesolev tõlgendus ei kehti varjatud tuletisinstrumentide suhtes lepingute puhul, mis on omandatud:
või nende võimalikul ümberhindamisel omandamise kuupäeval (1). |
JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEKUSÄTTED
|
11 |
Paragrahv 5 muudeti 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega. (Majandus)-üksus rakendab seda muudatust edasiulatuvalt 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)-üksus rakendab IFRS 3 (parandatud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendab ta kõnealust muudatust selle varasema perioodi suhtes ja avalikustab selle asjaolu. |
Tõlgenduse IFRIC 16 Netoinvesteeringu riskimaandamine välismaises äriüksuses muudatus
Paragrahvid 14 ja 18 muudetakse.
KONSENSUS
Kus võib hoida riskimaandamisinstrumente
|
14 |
Tuletis- või mittetuletisinstrumenti (või tuletisinstrumentide ja mittetuletisinstrumentide kombinatsiooni) võib määratleda riskimaandamisinstrumendina välismaisesse äriüksusesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandamisel. Riskimaandamisinstrumente võivad omada kontserni kuuluv või kuuluvad (majandus)-üksus või (majandus)-üksused seni, kuni on täidetud IAS 39 lõikes 88 toodud määratlemise, dokumenteerimise ja efektiisuse nõuded, mis on seotud netoinvesteeringu riskimaandamisega. Eraldi peab olema selgelt dokumenteeritud kontserni riskimaandamisstrateegia seoses erinevate võimalusega instrumentide hoidmiseks kontserni erinevatel tasemetel. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
18 |
(Majandus)-üksus rakendab käesolevat tõlgendust 1. oktoobril 2008 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)-üksus rakendab 2009. aasta aprillis väljaantud IFRSide edasiarendustega tehtud paragrahvi 14 muudatust 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Mõlema varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)-üksus rakendab käesolevat tõlgendust enne 1. oktoobrit 2008 algava perioodi suhtes või paragrahvi 14 muudatust enne 1. juulit 2009, avalikustab ta selle asjaolu. |
(1) IFRS 3 (parandatud 2008) käsitleb varjatud tuletisinstrumentidega lepingute omandamist äriühenduses.
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/42 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 244/2010,
23. märts 2010,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 2
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ja tõlgendused. |
|
(2) |
Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 18. juunil 2009 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 2 „Aktsiapõhine makse” muudatused (edaspidi „IFRS 2 muudatus”). IFRS 2 muudatusega täpsustatakse nende aktsiapõhiste tehingute arvestuslikku käsitlust, mille puhul kaupade tarnijale või teenuste osutajale makstakse rahas ning kohustus lasub kontserni muul (majandus)üksusel (kontserni rahas arveldatavad aktsiapõhised maksetehingud). |
|
(3) |
Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et standardi IFRS 2 muudatus vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) kaalus standardialaste nõuannete järelevalverühm EFRAGi arvamust kinnitamise kohta ja teavitas komisjoni, et arvamus on tasakaalustatud ja objektiivne. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 2 „Aktsiapõhine makse” muudetakse kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 2 „Aktsiapõhine makse” muudatustega, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas. |
|
2. |
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendused 8 ja 11 tunnistatakse kehtetuks. |
Artikkel 2
Kõik ettevõtted peavad rakendama muudatusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2009 algavaid finantsaastaid.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. märts 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
|
IFRS 2 |
IFRS 2 Aktsiapõhine makse muudatused |
„Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”
IFRS 2 Aktsiapõhine makse muudatused
RAKENDUSALA
Paragrahvi 2 muudetakse ja paragrahv 3 muudetakse kehtetuks ja paragrahv 3A lisatakse.
|
2 |
(Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi kõikide aktsiapõhiste maksetehingute arvestuses, sõltumata sellest, kas (majandus)üksus saab konkreetselt tuvastada kõik või osad saadud kaubad või teenused, kaasa arvatud:
välja arvatud paragrahvides 3A–6 märgitu korral. Konkreetselt tuvastatavate kaupade või teenuste puudumisel võivad muud asjaolud viidata sellele, et kaubad või teenused on saadud (või saadakse tulevikus), ning sel juhul rakendatakse käesolevat IFRSi. |
|
3 |
[Kehtetu] |
|
3A |
Aktsiapõhise maksetehingu võib kaupu või teenuseid saava või soetava (majandus)üksuse nimel arveldada kontserni muu (majandus)üksus (või kontserni mis tahes (majandus)üksuse aktsionär). Paragrahvi 2 rakendatakse ka (majandus)üksuse suhtes, mis
välja arvatud juhul, kui tehingul on selgelt muu eesmärk kui kaupu või teenuseid saavale (majandus)üksusele tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest tasumine. |
OMAKAPITALIGA ARVELDATAVAD AKTSIAPÕHISED MAKSETEHINGUD
Paragrahv 13A lisatakse järgmiselt.
Ülevaade
|
13A |
Eriti kui (majandus)üksuse saadud tasu (kui see on olemas) tundub olevat väiksem kui tagatud omakapitaliinstrumentide või tekkinud kohustise õiglane väärtus, viitab see tavaliselt asjaolule, et (majandus)üksus on saanud (või saab tulevikus) muud tasu (s.o mittetuvastatavad kaubad või teenused). (Majandus)üksus mõõdab saadud tuvastatavaid kaupu või teenuseid kooskõlas käesoleva IFRSiga. (Majandus)üksus mõõdab saadud (või tulevikus saadavaid) mittetuvastatavaid kaupu või teenuseid aktsiapõhise makse õiglase väärtuse ning saadud (või tulevikus saadavate) tuvastatavate kaupade või teenuste õiglase väärtuse vahena. (Majandus)üksus mõõdab saadud mittetuvastatavaid kaupu ja teenuseid omakapitaliinstrumentide tagamise kuupäeva seisuga. Rahas arveldatavate tehingute korral tuleb aga kohustis iga aruandeperioodi lõpul ümber hinnata kuni kohustise arveldamiseni vastavalt paragrahvidele 30–33. |
Aktsiapõhised maksetehingud kontserni (majandus)üksuste vahel
Paragrahvi 43 järele lisatakse pealkiri ja paragrahvid 43A–43D.
AKTSIAPÕHISED MAKSETEHINGUD KONTSERNI (MAJANDUS)ÜKSUSTE VAHEL (2009. AASTA MUUDATUSED)
|
43A |
Kontserni (majandus)üksuste vaheliste aktsiapõhiste maksetehingute korral peab kaupu või teenuseid saav (majandus)üksus oma konsolideerimata või eraldiseisvates finantsaruannetes mõõtma saadud kaupu ja teenuseid kas omakapitaliga arveldatava või rahas arveldatava aktsiapõhise tehinguna, hinnates järgmist:
Kaupu või teenuseid saava (majandus)üksuse kajastatud summa võib erineda summast, mille kajastab kontsern või kontserni muu (majandus)üksus, mis aktsiapõhise makstehingu arveldab. |
|
43B |
Kaupu või teenuseid saav (majandus)üksus mõõdab saadud kaupu või teenuseid omakapitaliga arveldatava aktsiapõhise maksetehinguna, kui:
Seejärel hindab (majandus)üksus vastava omakapitaliga arveldatava aktsiapõhise maksetehingu ümber üksnes turuga mitteseotud omandi üleandmise tingimustest tulenevalt vastavalt paragrahvidele 19–21. Kõikidel muudel juhtudel mõõdab kaupu või teenuseid saav (majandus)üksus saadud kaupu või teenuseid rahas arveldatava aktsiapõhise maksetehinguna. |
|
43C |
(Majandus)üksus, mis arveldab aktsiapõhist maksetehingut, mille puhul kaupade või teenuste saaja on kontserni muu (majandus)üksus, kajastab tehingut omakapitaliga arveldatava aktsiapõhise maksetehinguna üksnes juhul, kui tehing arveldatakse (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentidega. Muul juhul kajastatakse tehing rahas arveldatava aktsiapõhise makstehinguna. |
|
43D |
Mõned kontserni tehingud hõlmavad tagasimaksekokkuleppeid, mille puhul üks kontserni (majandus)üksus peab maksma teisele kontserni (majandus)üksusele aktsiapõhiste maksete tegemise eest kaupade tarnijatele või teenuste osutajatele. Sel juhul arvestab kaupu või teenuseid saav (majandus)üksus aktsiapõhise maksetehingu vastavalt paragrahvile 43B olenemata kontsernisisesest tagasimaksekokkuleppest. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
Lisatakse paragrahv 63, pealkiri ja paragrahv 64.
|
63 |
Aruandeaastatel, mis algavad 1. jaanuaril 2010 või hiljem, rakendab (majandus)üksus tagasiulatuvalt järgmisi muudatusi, mis tehti 2009. aasta juunis avaldatud dokumendis Kontserni rahas arveldatavad aktsiapõhised maksetehingud, võttes arvesse paragrahvides 53–59 esitatud üleminekusätteid ja järgides IAS 8 Arvestusmeetodid, raamatupidamislike hinnangute muutused ja vead:
Kui tagasiulatuvalt rakendamiseks vajalikku teavet ei ole, kajastab (majandus)üksus oma konsolideerimata või eraldiseisvates finantsaruannetes kontserni konsolideeritud finantsaruannetes varem kajastatud summad. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust enne 1. jaanuari 2010 algava aruandeperioodi suhtes, peab ta selle asjaolu avalikustama. |
TÕLGENDUSTE TAGASIVÕTMINE
|
64 |
2009. aasta juunis avaldatud dokument Kontserni rahas arveldatavad aktsiapõhised maksetehingud asendatakse IFRIC 8 IFRS 2 rakendusala ja IFRIC 11 IFRS 2 – Tehingud kontserni- ja omaaktsiatega. Nimetatud dokumendiga tehtud muudatused hõlmasid IFRIC 8 ja IFRIC 11 varasemaid nõudeid järgmiselt:
Nimetatud nõudeid rakendati tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8 nõuetega ja vastavalt IFRS 2 üleminekusätetele. |
MÄÄRATLETUD MÕISTED
Lisas A muudetakse järgmisi mõisteid ja lisatakse joonealune märkus.
|
rahas arveldatav aktsiapõhine maksetehing |
Aktsiapõhine maksetehing, millega (majandus)üksus omandab kaupu või teenuseid, võttes sellega kohustise kanda nende toodete tarnijale või teenuste osutajale selle eest raha või teisi varasid summades, mis baseeruvad (majandus)üksuse või kontserni muu majandus(üksuse) omakapitaliinstrumentide (kaasa arvatud aktsiad või aktsiaoptsioonid) hinnal (või väärtusel). |
||||
|
omakapitaliga arveldatav aktsiapõhine maksetehing |
Aktsiapõhine maksetehing, millega (majandus)üksus
|
||||
|
aktsiapõhise makse kokkulepe |
(Majandus)üksuse (või kontserni (1) muu (majandus)üksuse või kontserni mis tahes (majandus)üksuse aktsionäri) ja teise osapoole (kaasa arvatud töötaja) vaheline kokkulepe, mis annab teisele osapoolele õiguse saada
tingimusel, et kindlaksmääratud üleandmistingimused, kui need on määratud, on täidetud. |
||||
|
aktsiapõhine maksetehing |
Tehing, mille käigus (majandus)üksus
|
IFRS 2 RAKENDUSALA
Lisas B Rakendusjuhis lisatakse pealkiri ja paragrahvid B45–B61.
Aktsiapõhised maksetehingud kontserni (majandus)üksuste vahel (2009. aasta muudatused)
|
B45 |
Paragrahvid 43A–43C käsitlevad kontserni (majandus)üksuste vaheliste aktsiapõhiste maksetehingute arvestust iga (majandus)üksuse konsolideerimata või eraldiseisvates finantsaruannetes. Paragrahvid B46–B61 käsitlevad paragrahvides 43A–43C sätestatud nõuete rakendamist. Nagu märgitud paragrahvis 43D, võivad kontserni (majandus)üksuste vahelised aktsiapõhised maksetehingud toimuda mitmesugustel põhjustel olenevalt asjaoludest ja tingimustest. Seepärast ei ole käesolev käsitlus ammendav ning eeldab, et kui kaupu või teenuseid saav (majandus)üksus ei ole kohustatud tehingut arveldama, on tehingu näol tegemist emaettevõtte sissemaksena tütarettevõttesse olenemata võimalikest kontsernisisestest tagasimaksekokkulepetest. |
|
B46 |
Kuigi järgnevas käsitluses keskendutakse tehingutele töötajatega, rakendatakse seda ka samasuguste aktsiapõhiste maksetehingute suhtes, kus kaupade tarnija või teenuste osutaja ei ole (majandus)üksuse töötaja. Emaettevõtte ja tütarettevõtte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt võib tütarettevõte olla kohustatud maksma emaettevõttele töötajatele võimaldatud omakapitaliinstrumentide eraldamise eest. Allpool esitatud käsitlus ei anna vastust küsimusele, kuidas sellist kontsernisisest maksekokkulepet arvestada. |
|
B47 |
Kontserni (majandus)üksuste vahelistes aktsiapõhistes maksetehingutes esineb tavaliselt neli küsimust. Arusaadavuse huvides käsitletakse neid küsimusi allpool toodud näidetes emaettevõtte ja tütarettevõtte seisukohalt. |
Aktsiapõhise makse kokkulepped, mis hõlmavad (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumente
|
B48 |
Esimene küsimus seisneb selles, kas järgmisi (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumente hõlmavaid tehinguid tuleks käesoleva IFRSi nõuete kohaselt kajastada omakapitaliga või rahas arveldatavatena:
|
|
B49 |
(Majandus)üksus arvestab aktsiapõhiseid maksetehinguid, mille puhul ta saab enda omakapitaliinstrumentide eest tasuna teenuseid, arvestuses omakapitaliga arveldatavatena. See kehtib sõltumata asjaolust, kas (majandus)üksus soovib või on sunnitud aktsiapõhise maksetehingu alusel ostma oma kohustuste katteks teiselt osaliselt omakapitaliinstrumente või mitte. See kehtib samuti sõltumata asjaolust, kas:
|
|
B50 |
Kui aktsionär on kohustatud arveldama tehingu investeerimisobjekti töötajatega, annab ta eeldatavasti vastu mitte enda, vaid investeerimisobjekti omakapitaliinstrumente. Seega, kui investeerimisobjekt on aktsionäriga samas kontsernis, mõõdab aktsionär vastavalt paragrahvile 43C oma kohustust aktsionäri eraldiseisvates finantsaruannetes vastavalt rahas arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute suhtes rakendatavatele nõuetele ja aktsionäri konsolideeritud finantsaruannetes vastavalt omakapitaliga arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute suhtes rakendatavatele nõuetele. |
Aktsiapõhised maksetehingud, mis hõlmavad emaettevõtte omakapitaliinstrumente
|
B51 |
Teine küsimus käsitleb aktsiapõhiseid maksetehinguid sama kontserni kahe või enama (majandus)üksuse vahel, mis on seotud kontserni muu (majandus)üksuse omakapitaliinstrumendiga. Näiteks tagatakse tütarettevõtte töötajatele õigus tütarettevõttele osutatud teenuste eest omandada emaettevõtte omakapitaliinstrumente. |
|
B52 |
Seepärast käsitletakse teises küsimuses järgmisi aktsiapõhise makse kokkuleppeid:
|
|
B53 |
Tütarettevõttel ei ole kohustust anda tütarettevõtte töötajatele emaettevõtte omakapitaliinstrumente. Seepärast mõõdab tütarettevõte vastavalt paragrahvile 43B töötajatelt saadud teenuseid, lähtudes omakapitaliga arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute suhtes rakendatavatest nõuetest, ja kajastab omakapitali vastava suurenemise emaettevõtte sissemaksena. |
|
B54 |
Emaettevõttel on kohustus arveldada tehing tütarettevõtte töötajatega, andes neile emaettevõtte enda omakapitaliinstrumente. Seetõttu mõõdab emaettevõte vastavalt paragrahvile 43C oma kohustust, lähtudes omakapitaliga arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute suhtes rakendatavatest nõuetest. |
|
B55 |
Et tütarettevõte ei vasta kummalegi paragrahvi 43B tingimusele, arvestab ta tehingu töötajatega rahas arveldatava tehinguna. Kõnealust nõuet rakendatakse sõltumata sellest, mil viisil omandab tütarettevõte omakapitaliinstrumendid, et täita kohustusi oma töötajate ees. |
Aktsiapõhise makse kokkulepped, mis hõlmavad töötajatele tehtavaid rahas arveldatavaid makseid
|
B56 |
Kolmas küsimus seisneb selles, kuidas kaupade tarnijatelt või teenuste osutajatelt (sealhulgas töötajatelt) kaupu või teenuseid saav (majandus)üksus peaks arvestama rahas arveldatavaid aktsiapõhiseid kokkuleppeid, kui (majandus)üksusel endal ei ole kohustust tarnijatele maksta. Näiteks käsitletakse järgmisi kokkuleppeid, mille puhul emaettevõttel (mitte (majandus)üksusel endal) on kohustus teha (majandus)üksuse töötajatele nõutavad rahalised maksed:
|
|
B57 |
Tütarettevõttel ei ole kohustust tehingut töötajatega arveldada. Seetõttu arvestab tütarettevõte töötajatega sooritatud tehingu omakapitaliga arveldatava tehinguna ning kajastab omakapitali vastavat suurenemist emaettevõtte sissemaksena. Seejärel hindab tütarettevõte tehingu maksumuse ümber, võttes arvesse muutusi turuga mitteseotud üleandmistingimustes, mis ei ole vastavalt paragrahvidele 19–21 täidetud. See erineb rahas arveldatava tehingu mõõtmisest kontserni konsolideeritud finantsaruannetes. |
|
B58 |
Et emaettevõte on kohustatud tehingu töötajatega arveldama ja tasu on rahas, mõõdab emaettevõte (ja kontsern) kohustust, lähtudes paragrahvis 43C sätestatud nõuetest rahas arveldatavatele aktsiapõhistele maksetehingutele. |
Töötajate üleviimine kontserni (majandus)üksuste vahel
|
B59 |
Neljas küsimus on seotud kontserni aktsiapõhise makse kokkulepetega, mis hõlmavad kontserni mitme (majandus)üksuse töötajaid. Näiteks emaettevõte võib tagada oma tütarettevõtte töötajatele õiguse omandada enda omakapitaliinstrumente tingimusel, et töötaja jätkab kontsernile teenuste osutamist teatava aja jooksul. Ühe tütarettevõtte töötaja võib omandi üleandmisperioodi jooksul minna üle teise tütarettevõttesse, ilma et see mõjutaks algse aktsiapõhise makse kokkuleppe alusel töötajale antud õigust omandada emaettevõtte omakapitaliinstrumente. Kui tütarettevõtetel ei ole kohustust aktsiapõhist makstehingut oma töötajatega arveldada, kajastavad nad selle omakapitaliga arveldatava tehinguna. Iga tütarettevõte mõõdab töötajatelt saadud teenuste väärtust omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse alusel selle kuupäeva seisuga, mil emaettevõte algselt tagas õiguse omandada kõnealuseid omakapitaliinstrumente, nagu on määratletud lisas A, võttes arvesse igas tütarettevõttes töötatud omandi üleandmisperioodi osakaalu. |
|
B60 |
Kui tütarettevõttel on kohustus arveldada tehing töötajatega emaettevõtte omakapitaliinstrumentidega, kajastab tütarettevõte tehingu rahas arveldatava tehinguna. Iga tütarettevõte mõõdab saadud teenuste väärtust omakapitaliinstrumentide õiglase väärtusega tagamise kuupäeval, võttes arvesse igas tütarettevõttes töötatud omandi üleandmisperioodi osakaalu. Peale selle kajastab iga tütarettevõte omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused töötaja igas tütarettevõttes töötamise aja jooksul. |
|
B61 |
Pärast töökoha vahetamist kontserni (majandus)üksuste piires ei pruugi selline töötaja enam täita muid tingimusi kui lisas A määratletud turutingimus, nt töötaja lahkub töölt kontsernist enne omandi üleandmisperioodi lõppu. Sel juhul, kuna tingimuseks on kontsernis töötamine, korrigeerib iga tütarettevõte vastavalt töötajalt eelnevalt saadud teenuste mahu alusel kajastatud summat paragrahvis 19 sätestatud tingimuste kohaselt. Seega, kui emaettevõtte tagatud õigust omandada omakapitaliinstrumente ei anta üle seoses sellega, et töötaja ei täida muid tingimusi kui turutingimus, ei kajastata kontserni ühegi (majandus)üksuse finantsaruandes ühtegi kõnealuselt töötajalt saadud teenustega seotud summat kumulatiivsel alusel. |
(1) Vastavalt IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded paragrahvile 4 tähendab „kontsern” aruandva (majandus)üksuse üle lõplikku kontrolli omava emaettevõtte seisukohast „emaettevõtet ja tütarettevõtteid”.
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/50 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 245/2010,
23. märts 2010,
millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 288/2009 seoses komisjonile liikmesriikide strateegia esitamise tähtajaga ning komisjoni tähtajaga, mille jooksul peab komisjon otsustama koolidele puuvilja jagamise kava raames lõplikult eraldatava abi üle
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 103h punkti f koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 7. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 288/2009 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ühenduse abiga, mis antakse koolidele puuvilja jagamise kava raames puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks haridusasutuste lastele) (2) artikli 4 lõike 1 kohaselt peaksid liikmesriigid, kes taotlevad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga esimeses lõigus osutatud toetust ajavahemikuks 1. augustist 31. juulini, esitama komisjonile oma strateegia selle aasta 31. jaanuariks, mil kõnealune ajavahemik algab. |
|
(2) |
Mitmel liikmesriigil on tekkinud raskusi nimetatud tähtajast kinnipidamisega muu hulgas seetõttu, et nad on pärast esimest rakendusaastat pidanud hindama oma kava tõhusust. |
|
(3) |
Liikmesriikidele oma kava hindamise jaoks lisaaja andmiseks ja vajaduse korral oma strateegia muutmiseks tuleks neil lubada üleminekumeetmena oma strateegia ajavahemikuks 1. augustist 2010 kuni 31. juulini 2011 esitada kuni 28. veebruarini 2010. |
|
(4) |
Samamoodi tuleks pikendada määruse (EÜ) nr 288/2009 artikli 4 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud tähtaega, mille jooksul peab komisjon otsustama ajavahemikuks 1. augustist 2010 kuni 31. juulini 2011 lõplikult eraldatava abi üle, kuni 30. aprillini 2010. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Erandina määruse (EÜ) nr 288/2009 artikli 4 lõikest 1 võivad liikmesriigid oma strateegia ajavahemikuks 1. augustist 2010 kuni 31. juulini 2011 esitada hiljemalt 28. veebruariks 2010.
2. Erandina määruse (EÜ) nr 288/2009 artikli 4 lõikest 4 otsustab komisjon ajavahemikuks 1. augustist 2010 kuni 31. juulini 2011 lõplikult eraldatava abi üle 30. aprilliks 2010.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2010.
See kehtib kuni 30. aprillini 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. märts 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 94, 8.4.2009, lk 38.
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/51 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 246/2010,
23. märts 2010,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 989/89 seoses vateeritud vestide klassifitseerimisega kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni aasta määruses (EMÜ) nr 989/89 (2) on sätestatud CN-koodide 6101, 6102, 6201 ja 6202 alla kuuluvate anorakkide (sh suusajakkide), tuulejopede ja muude samalaadsete toodete suhtes kohaldatavad klassifikatsioonikriteeriumid. |
|
(2) |
Nendesse rubriikidesse kuuluvaid rõivaesemeid kantakse tavaliselt muude rõivaste peal kaitseks halva ilma eest (HSi selgitavad märkused rubriikide 6101, 6102, 6201 ja 6202 kohta, esimene lõik) ning seepärast peavad anorakkidel (sh suusajakkidel), tuulejopedel, tuulepluusidel ja muudel nendesse rubriikidesse kuuluvatel samalaadsetel toodetel olema pikad varrukad. Hoolimata asjaolust, et vateeritud vestidel ei ole varrukaid, peaksid need tooted kuuluma nendesse rubriikidesse, kuna neid kantakse kõigi muude rõivaste peal kaitseks ilma eest ja nende polstri tõttu (vt ka HSi selgitavad märkused rubriikide 6101, 6102, 6201 ja 6202 kohta, teine lõik). |
|
(3) |
Selleks et tagada määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtne tõlgendamine vateeritud vestide tariifsel klassifitseerimisel, tuleb seega täpsustada, et vateeritud vestid klassifitseeritakse rubriikidesse 6101, 6102, 6201 või 6202, kuigi neil ei ole varrukaid. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 989/89 vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 989/89 artiklile 1 lisatakse järgmine lõik:
„Erandina esimesest lõigust kuuluvad nendesse rubriikidesse ka vateeritud vestid, kuigi neil ei ole varrukaid.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. märts 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
komisjoni liige
Algirdas ŠEMETA
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(2) EÜT L 106, 18.4.1989, lk 25.
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/52 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 247/2010,
23. märts 2010,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 24. märtsil 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. märts 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
IL |
130,0 |
|
JO |
62,0 |
|
|
MA |
90,3 |
|
|
TN |
129,0 |
|
|
TR |
92,5 |
|
|
ZZ |
100,8 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
119,8 |
|
MA |
71,3 |
|
|
MK |
124,9 |
|
|
TR |
122,3 |
|
|
ZZ |
109,6 |
|
|
0709 90 70 |
JO |
97,9 |
|
MA |
164,3 |
|
|
TR |
105,2 |
|
|
ZZ |
122,5 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
44,9 |
|
IL |
58,8 |
|
|
MA |
51,6 |
|
|
TN |
47,5 |
|
|
TR |
64,5 |
|
|
ZZ |
53,5 |
|
|
0805 50 10 |
EG |
66,4 |
|
IL |
91,6 |
|
|
MA |
53,9 |
|
|
TR |
69,2 |
|
|
ZZ |
70,3 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
88,1 |
|
BR |
87,1 |
|
|
CA |
99,1 |
|
|
CL |
85,5 |
|
|
CN |
70,3 |
|
|
MK |
24,7 |
|
|
US |
129,5 |
|
|
UY |
68,2 |
|
|
ZZ |
81,6 |
|
|
0808 20 50 |
AR |
79,9 |
|
CL |
69,3 |
|
|
CN |
94,1 |
|
|
US |
134,2 |
|
|
ZA |
94,2 |
|
|
ZZ |
94,3 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/54 |
KOMISJONI OTSUS,
19. märts 2010,
nõukogu määruse (EÜ) nr 320/2006 kohaselt 2009/2010. turustusaastaks antava ümberkorraldusabi teise osamakse maksmise kuupäeva ettepoole toomise kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 1710 all)
(2010/176/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 10 lõike 5 kohaselt võib komisjon tuua kõnealuse määrusega suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks loodud ajutise kava kohase toetuse maksmise kuupäevad ettepoole. |
|
(2) |
Kui määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklis 1 osutatud ümberkorraldusfondis on vajalikud rahalised vahendid olemas, tuleks liikmesriikidele anda võimalus tuua 2009/2010. turustusaastaks antava ümberkorraldusabi teise osamakse maksmise kuupäev ettepoole, kuni esimese osamakse maksmise kuupäevani, selliste ettevõtjate ja kasvatajate puhul ning masinatega seotud töövõtjate puhul, kes on loobunud oma kvoodist alates 1. oktoobrist 2009, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Erandina määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 10 lõikest 4 võivad liikmesriigid maksta kõnealuse määruse artikliga 3 2009/2010. turustusaastaks ette nähtud ümberkorraldusabist 100 % ühe osamaksena. Sel juhul tehakse makse 2010. aasta juunis.
Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus sätestatud võimaluse kasutamise soovist 31. märtsiks 2010.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 19. märts 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Dacian CIOLOŞ
(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.
|
24.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/55 |
KOMISJONI OTSUS,
23. märts 2010,
millega muudetakse otsust 2006/109/EÜ, võttes vastu kolm taotlust ühineda ühise hinnakohustusega, mis on heaks kiidetud seoses teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit valandite importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega
(2010/177/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 8 ja artikli 11 lõiget 3,
olles konsulteerinud nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
|
(1) |
Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1212/2005 (2) (edaspidi „lõplik määrus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) pärit valandite impordi suhtes. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 500/2009 (3). |
|
(2) |
Komisjon kiitis otsusega 2006/109/EÜ (4) heaks Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ja 20 koostööd tegeva äriühingu või äriühingute grupi pakutud ühise hinnakohustuse. Otsust on muudetud komisjoni otsusega 2008/437/EÜ (5). |
|
(3) |
Lõplik määrus annab võimaluse kohaldada Hiina RV uute eksportivate tootjate suhtes samasugust kohtlemist kui koostööd tegevate äriühingute suhtes esialgse uurimise tulemusena, juhul kui kõnealuste tootjate puhul on täidetud uue eksportiva tootja režiimi tingimused vastavalt määruse (EÜ) nr 1212/2005 artikli 1 lõikele 4. |
|
(4) |
Vastuseks kolmele uue eksportiva tootja režiimi kohaldamise taotlusele, mis esitati lõpliku määruse artikli 1 lõike 4 alusel, muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 426/2008 (6) lõplikku määrust ning kehtestas individuaalse tollimaksumäära 28,6 % järgmiste eksportivate tootjate suhtes: HanDan County Yan Yuan Smelting and Casting Co., Ltd (edaspidi „HanDan”), XianXian Guozhuang Precision Casting Co., Ltd (edaspidi „XianXian”) ja Wuxi Norlong Foundry Co., Ltd (edaspidi „Norlong”). |
|
(5) |
Vastuseks uue eksportiva tootja režiimi kohaldamise taotlusele, mis esitati lõpliku määruse artikli 1 lõike 4 alusel, muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 282/2009 (7) lõplikku määrust ning kehtestas individuaalse tollimaksumäära 28,6 % eksportiva tootja Weifang Stable Casting Co., Ltd (edaspidi „Weifang”) suhtes. |
|
(6) |
Tuleb meenutada, et kõigi nelja eksportiva tootja suhtes kohaldati uue eksportiva tootja režiimi käsitleva uurimise kestel individuaalset kohtlemist. |
|
(7) |
Neljast eespool nimetatud, uue eksportiva tootja režiimi nõuetele vastavast eksportivast tootjast esitasid kaks – XianXian ja Weifang – koos Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskojaga ametliku taotluse ühineda komisjoni poolt heakskiidetud ühise hinnakohustusega. |
|
(8) |
10. juunil 2009 algatas komisjon lõplike meetmete osalise vahepealse läbivaatamise, avaldades sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas (8). Läbivaatamine hõlmab ainult meetmete vormi uurimist, hindamaks eelkõige, kas Hiina RV eksportivate tootjate poolt pakutav hinnakohustus on reaalne ja kas seda on võimalik vastu võtta. |
|
(9) |
Pärast meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamist esitas määratud tähtaja jooksul veel üks uue eksportiva tootja režiimi nõuetele vastav eksportiv tootja HanDan koos Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskojaga ametliku pakkumise ühineda komisjoni poolt heakskiidetud ühise hinnakohustusega. |
|
(10) |
Samas teatas uue eksportiva tootja režiimi nõuded täitnud eksportiv tootja Norlong, et ta ei soovi ühineda komisjoni poolt heakskiidetud ühise hinnakohustusega, ning pakkus määratud tähtajaks eraldi hinnakohustuse. |
|
(11) |
15. detsembril 2009 tehti asjaomastele isikutele teatavaks olulised asjaolud ja kaalutlused, mille alusel kavatseti kiita heaks Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ja Han Dani, Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ja XianXiani ning Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ja Weifangi esitatud taotlused ühineda ühise hinnakohustusega ning lükata tagasi Norlongi pakutud hinnakohustus. Neile anti võimalus esitada märkusi. Nende märkusi on lõpliku otsuse langetamisel arvesse võetud. |
B. PAKUTUD HINNAKOHUSTUSED
|
(12) |
Tuleb märkida, et hinnakohustused, mille Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda esitas koos Han Dani, XianXiani ja Weifangiga, on samasugused kui otsusega 2006/109/EÜ heakskiidetud ühine hinnakohustus, st Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda ja nimetatud kolm eksportivat tootjat kohustuvad tagama, et asjaomast toodet eksporditakse impordile kehtestatud miinimumhinnaga või sellest kallimalt, nii et välistatakse dumpingu kahjulik mõju. Tuleb tähele panna ka seda, et pakkumine näeb ette asjaomase toote impordi miinimumhinna indekseerimise selle põhitooraine, s.o malmi avaliku rahvusvahelise noteeringu alusel, sest valandite hinnad kõiguvad märkimisväärselt sõltuvalt malmi hinnast. |
|
(13) |
Täiendava uurimise tulemusena selgus, et ei ole ühtki äriühingutega seotud asjaolu, mis annaks põhjust Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ning Han Dani, XianXiani ja Weifangi ühiselt esitatud hinnakohustuse tagasi lükata. Eespool öeldut silmas pidades ning võttes arvesse, et kõnealustele äriühingutele oli kehtestatud individuaalne tollimaksumäär, leiab komisjon, et Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ja eksportivate tootjate pakutud hinnakohustuse võib heaks kiita. |
|
(14) |
Lisaks kohustusid Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda ja kõnealused äriühingud esitama regulaarseid ja üksikasjalikke aruandeid, mis võimaldab komisjonil teostada tõhusat järelevalvet. Seepärast on hinnakohustusest kõrvalehoidmise tõenäosus väike. |
|
(15) |
Norlongi pakutud eraldi hinnakohustusega seoses tuleb meenutada, et esialgne otsusega 2006/109/EÜ heakskiidetud hinnakohustus oli 20 äriühingu ja Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ühine kohustus. Asjaolu, et see esitati ühise kohustusena, oli komisjonilt heakskiidu saamisel otsustava tähtsusega, sest see tagas parema teostatavuse ja kohustuste täitmise kontrolli, mis asjaomaste eksportivate tootjate suurt arvu silmas pidades on väga vajalik. |
|
(16) |
Norlong väitis, et komisjon on varem vähemalt ühel korral võtnud vastu individuaalse hinnakohustuse äriühingult, kelle suhtes kohaldati mitte turumajanduslikku, vaid individuaalset kohtlemist, (9) ja et Norlong soovib sedasama. Tuleb siiski rõhutada, et Norlongi osutatud olukord erineb otsusega 2006/109/EÜ heakskiidetud esialgse hinnakohustusega seotud olukorrast: Norlongi osutatud juhtumis võeti lõpuks vastu ainult üks hinnakohustus ühelt eksportivalt tootjalt. Tuleb samuti märkida, et komisjon hiljem loobus sellest hinnakohustusest, sest ilmnes arvukalt rikkumisi, sh ristkompenseerimist (10). |
|
(17) |
Otsusega 2006/109/EÜ heakskiidetud hinnakohustuse puhul tuleb arvestada olukorra eripära, st äriühingute suurt arvu (üle 20), mistõttu on vaja ette näha kontrolli ja järelevalve erikord. Norlong ei esitanud ühtki asjakohast tõendit, mis näidanuks tema olukorra erinevust võrreldes teiste ühise hinnakohustuse pakkunud äriühingutega, või õigustanuks seda, miks komisjon peaks kohtlema Norlongi teisiti kui teisi ühises hinnakohustuses osalevaid äriühinguid. Norlongi pakkumine tähendab komisjoni jaoks hoopis vajadust dubleerida kontrolli- ja järelevalvesüsteemi. Kuna Norlongi individuaalsest pakkumisest tulenevate kohustuse täitmise kontroll oleks komisjoni jaoks ebapraktiline ja ülemäära kulukas, leiab komisjon, et Norlongi pakutud individuaalset hinnakohustust ei saa vastu võtta. |
|
(18) |
Liidu tootmisharu vaidlustas Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ning Han Dani, XianXiani ja Weifangi ühiselt esitatud hinnakohustuse, väites, et minimaalne impordihind oleks liiga madal ega kaitseks Euroopa tööstusharu dumpinguhinnaga impordi mõju eest ning et liidu tootmisharu kahjustav olukord jääks kestma. Minimaalse impordihinnaga seoses tuleb märkida, et dumpinguvastane tollimaks kehtestati arvutatud dumpingumarginaali tasemel, mis oli madalam kui kahjumarginaal. Seepärast kehtestati minimaalne impordihind samuti normaalväärtuse tasemel, mis kaotab seega üksnes kindlaksmääratud dumpingu mõju vastavalt algmääruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud väiksema tollimaksu reeglile. |
|
(19) |
Seejärel väitis liidu tootmisharu, et vaatamata dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele on Hiina RV eksportijate turuosa pärast esialgset uurimisperioodi (11) kasvanud. Liidu tootmisharu väitis, et seda põhjustas Hiina RVst pärit impordi kasvu ja liidu tarbimise järsu languse koosmõju. Ent veenvaid tõendeid tarbimise väidetava järsu languse kohta ei esitatud. Lisaks näitavad kättesaadavad andmed, (12) et pärast esialgset uurimisperioodi dumpinguhinnaga import hoopis vähenes 14 %. |
|
(20) |
Eespool toodud asjaolud näitavad, et ükski liidu tootmisharu esitatud põhjendus ei anna alust muuta otsust, et Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ning Han Dani, XianXiani ja Weifangi ühiselt esitatud hinnakohustus tuleks vastu võtta. |
|
(21) |
Et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingute kohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel asjaomasele tolliasutusele sellest, kas i) esitatakse kinnitusarve, mis sisaldab vähemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 268/2006 (13) lisas loetletud teavet, ii) asjaomane äriühing on importtooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile liidus, iii) tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarves kirjeldatule. Kui sellist arvet ei esitata või kui arve ei vasta tollis esitatud tootele, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks. |
|
(22) |
Et tagada kohustuste tõhus täitmine, on importijatele määrusega (EÜ) nr 268/2006 teatavaks tehtud, et määruses sätestatud tingimuste täitmata jätmise korral või juhul, kui komisjon kohustustele antud heakskiidu tühistab, võib sellest tulenevalt võtta asjaomastelt tehingutelt tollimaksu. |
|
(23) |
Kui kohustust rikutakse või sellest taganetakse või kui komisjon kohustusele antud heakskiidu tühistab, kohaldatakse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9 automaatselt algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu. |
|
(24) |
Eespool öeldut silmas pidades tuleb Norlongi pakutud hinnakohustus tagasi lükata. Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ja Han Dani, Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ja XianXiani ning Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoja ja Weifangi esitatud taotlused ühineda otsusega 2006/109/EÜ heakskiidetud ühise hinnakohustusega tuleb seega vastu võtta ning otsuse 2006/109/EÜ artiklit 1 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse heaks seoses teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit valandite importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega pakutud hinnakohustus, mille on esitanud i) Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda ja HanDan County Yan Yuan Smelting and Casting Co., Ltd, ii) Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda ja XianXian Guozhuang Precision Casting Co., Ltd ning iii) Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda ja Weifang Stable Casting Co., Ltd.
Artikkel 2
Otsuse 2006/109/EÜ artiklis 1 esitatud tabel (muudetud otsusega 2008/437/EÜ) asendatakse järgmise tabeliga:
|
Äriühing |
TARICi lisakood |
|
Beijing Tongzhou Dadusche Foundry Factory, East of Dongtianyang Village, Dadushe, Tongzhou Beijing |
A708 |
|
Botou City Simencun Town Bai Fo Tang Casting Factory, Bai Fo Tang Village, Si Men Cun Town, Bo Tou City, 062159, Hebei Province |
A681 |
|
Botou City Wangwu Town Tianlong Casting Factory, Changle Village, Wangwu Town, Botou City, Hebei Province |
A709 |
|
Changan Cast Limited Company of Yixian Hebei, Taiyuan main street, Yi County, Hebei Province, 074200 |
A683 |
|
Changsha Jinlong Foundry Industry Co., Ltd, 260, Jinchang Road, JinJing Town, Changsha, Hunan |
A710 |
|
Changsha Lianhu Foundry, Lianhu Village, Yuhuating Town, Yuhua District, Changsha, Hunan |
A711 |
|
Tootnud ja müünud GB Metal Products Co., Ltd, Zhuanlu Town, Dingzhou, Hebei või tootnud GB Metal Products Co., Ltd, Zhuanlu Town, Dingzhou, Hebei ja müünud seotud äriühing GB International Trading Shanghai Co Ltd, B301-310 Yinhai Building., 250 Cao Xi Road., Shanghai |
A712 |
|
Guiyang Bada Foundry Co., Ltd, Mengguan Huaxi Guiyang, Guizhou |
A713 |
|
Hebei Jize Xian Ma Gang Cast Factory, Nankai District. Xiao Zhai Town, Jize County, Handan City, Hebei |
A714 |
|
Tootnud ja müünud Hebei Shunda Foundry Co., Ltd, Qufu Road, Quyang, 073100, PRC või tootnud Hebei Shunda Foundry Co., Ltd, Qufu Road, Quyang, 073100, PRC ja müünud seotud äriühing Success Cast Tech-Ltd, 603A Huimei Business Centre 83 Guangzhou Dadao(s), Guangzhou 510300 |
A715 |
|
Hong Guang Handan Cast Foundry Co., Ltd, Nankai District, Xiao Zhai Town, Handou City, Jize County, Hebei |
A716 |
|
Qingdao Qitao Casting Co., Ltd, Nan Wang Jia Zhuang Village, Da Xin Town, Jimo City, Qingdao, Shandong Province, 266200 |
A718 |
|
Shandong Huijin Stock Co., Ltd, North of Kouzhen Town, Laiwu City, Shandong Province, 271114 |
A684 |
|
Shahe City Fangyuan Casting Co., Ltd, West of Nango Village, Shiliting Town, Shahe City, Hebei Province |
A719 |
|
Shanxi Yuansheng Casting and Forging Industrial Co. Ltd, No 8 DiZangAn, Taiyuan, Shanxi, 030002 |
A680 |
|
Tianjin Fu Xing Da Casting Co., Ltd, West of Nan Yang Cun Village, Jin Nan District, 300350, Tianjin |
A720 |
|
Weifang Jianhua Casting Co., Ltd, Kai Yuan Jie Dao Office, Hanting District, Weifang City, Shandong Province |
A721 |
|
Zibo City Boshan Guangyuan Casting Machinery Factory, Xiangyang Village, Badou Town, Boshan District, Zibo City Shandong Province |
A722 |
|
Zibo Dehua Machinery Co., Ltd, North of Lanyan Street, Zibo High-tech Developing Zone |
A723 |
|
HanDan County Yan Yuan Smelting and Casting Co., Ltd, South of Hu Cun Village, Hu Cun Town, Han Dan County, Hebei, 056105 |
A871 |
|
XianXian Guozhuang Precision Casting Co., Ltd, Guli Village, Xian County, Gouzhuang, Hebei, Cangzhou 062250 |
A869 |
|
Weifang Stable Casting Co., Ltd, Fangzi District, Weifang City, Shandong Province, 261202 |
A931 |
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.
Brüssel, 23. märts 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) ELT L 199, 29.7.2005, lk 1.
(3) ELT L 151, 16.6.2009, lk 6.
(4) ELT L 47, 17.2.2006, lk 59.
(5) ELT L 153, 12.6.2008, lk 37.
(6) ELT L 129, 17.5.2008, lk 1.
(8) ELT C 131, 10.6.2009, lk 18.
(9) ELT L 267, 12.10.2005, lk 27.
(10) ELT L 164, 26.6.2007, lk 32.
(11) Esialgne uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004.
(12) Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas ja COMEXTi statistika.
(13) ELT L 47, 17.2.2006, lk 3.
