EUROOPA LIIDU 2010. AASTA EELARVE

SISUKORD

TULUDE KOONDARVESTUS

A. Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine

B. Tulude koondarvestus eelarverubriikide kaupa

C. Ametikohtade loetelus märgitud personal

D. Hooned

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

I jagu: Euroopa Parlament

— Tulud

— Kulud

II jagu: Nõukogu

— Tulud

— Kulud

III jagu: Komisjon

— Tulud

— Kulud

IV jagu: Euroopa Liidu Kohus

— Tulud

— Kulud

V jagu: Euroopa Kontrollikoda

— Tulud

— Kulud

VI jagu: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

— Tulud

— Kulud

VII jagu: Regioonide Komitee

— Tulud

— Kulud

VIII jagu: Euroopa Ombudsman

— Tulud

— Kulud

IX jagu: Euroopa Andmekaitseinspektor

— Tulud

— Kulud

SISUKORD

TULUDE KOONDARVESTUS

A. Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine

B. Tulude koondarvestus eelarverubriikide kaupa

— Jaotis 1: Omavahendid

— Jaotis 3: Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine

— Jaotis 4: Institutsioonide ja muude Euroopa Liidu asutustega seotud isikutelt laekuvad tulud

— Jaotis 5: Institutsioonide haldustegevusest saadav tulu

— Jaotis 6: Osa- ja tagasimaksed ELi/ühenduse kokkulepete ja programmide raames

— Jaotis 7: Viivised ja trahvid

— Jaotis 8: Laenutehingud

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

C. Ametikohtade loetelus märgitud personal

D. Hooned

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

I jagu: Euroopa Parlament

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud institutsioonide ja muude Euroopa Liidu asutustega seotud isikutelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 6: Euroopa Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni heaks töötavate isikute kulud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3: Institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulud

— Jaotis 4: Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud

— Jaotis 10: Muud kulud

II jagu: Nõukogu

— Tulud

— Jaotis 4: Erinevad ühenduse maksud ja saadaolevad summad

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 6: ELi/ühenduse kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 7: Intressid hilinenud maksete eest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooniga seotud isikud

— Jaotis 2: Hooned, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3: Institutsiooni erimissioonide täitmisega seotud kulud

— Jaotis 4: Analüüsirühma kulud

— Jaotis 10: Muud kulud

IV jagu: Euroopa Liidu Kohus

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud institutsioonide heaks töötavatelt isikutelt ja teistelt Euroopa Liidu organisatsioonidelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3: Institutsioonide eriülesannete täitmise kulud

— Jaotis 10: Muud kulud

V jagu: Euroopa Kontrollikoda

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud institutsioonidega seotud isikutelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni töötajatega seonduvad kulud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10: Muud kulud

VI jagu: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud Euroopa Liidu institutsioonide ja muude organitega seotud isikutelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooniga seotud isikuid puudutavad kulud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10: Muud kulud

VII jagu: Regioonide Komitee

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud Euroopa Liidu institutsioonide ja muude organite heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2: Hooned, vallasvara, varustus ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10: Muud kulud

VIII jagu: Euroopa Ombudsman

— Tulud

— Jaotis 4: Euroopa Liidu institutsioonide ja muude organitega seotud isikutelt laekuvad tulud

— Jaotis 6: Euroopa Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 9: Muud tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooniga seotud isikuid puudutavad kulud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3: Institutsiooni üldiste ülesannete täitmisega seotud kulud

— Jaotis 10: Muud kulud

IX jagu: Euroopa Andmekaitseinspektor

— Tulud

— Jaotis 4: Mitmesugused Euroopa Liidu maksud, lõivud ja tasud

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsioonis töötavate isikutega seotud kulud

— Jaotis 2: Hooned, seadmed ja institutsiooni toimimiskulud

— Jaotis 10: Muud kulud

A. SISSEJUHATUS JA ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu üldeelarve on dokument, kus on esitatud ja millega kiidetakse igal aastal heaks Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks vajalikuks peetavate tulude ja kulude kogusumma.

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastapõhisuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt.

—	Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtte kohaselt peavad kõik Euroopa Liidu tulud ja kulud ning ühenduse tulud ja kulud, mis on eelarvesse kirjendatud, olema koondatud ühte dokumenti.

—	Aastapõhisuse põhimõtte kohaselt võetakse eelarve vastu korraga üheks aastaks ning jooksvaks eelarveaastaks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid tuleb põhimõtteliselt kasutada selle aasta jooksul.

—	Tasakaalu põhimõtte kohaselt peab eelarveaastaks prognoositav tulu olema võrdne nimetatud aasta maksete assigneeringutega: laenu võtmine võimaliku eelarvepuudujäägi katmiseks ei sobi kokku omavahendite süsteemiga, mistõttu seda ei kiideta heaks.

—	Kooskõlas arvestusühiku põhimõttega koostatakse ja täidetakse eelarve eurodes ning raamatupidamisdokumendid esitatakse eurodes.

—	Kõikehõlmavuse põhimõtte kohaselt kaetakse maksete assigneeringute kogusumma kogutulust, välja arvatud piiratud arv tuluartikleid, mis on eraldatud konkreetsete kuluartiklite jaoks. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse eelarvesse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

—	Sihtotstarbelisuse põhimõte tähendab, et igal assigneeringul peab olema otstarve ja see tuleb eraldada konkreetseks eesmärgiks, et vältida assigneeringute segiminekut.

—	Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte on määratletud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetest lähtuvalt.

—	Eelarve koostatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega, mis tagab usaldusväärse teabe eelarve täitmise ja raamatupidamisaruannete kohta.

Eelarves kajastatakse assigneeringuid ja vahendeid otstarbe järgi (tegevuspõhine eelarvestamine), et suurendada läbipaistvust eelarve haldamisel lähtuvalt usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärkidest ning eeskätt tõhususest ja mõjususest.

Praeguses eelarves on kulud kinnitatud mahus 141 452 827 822 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 122 937 000 000 eurot maksete assigneeringutena, mis on võrreldes 2009. aasta eelarvega vastavalt 3,57 % ja 8,76 % suurenemine.

Eelarve tulud moodustavad kokku 122 937 000 000 eurot. Käibemaksupõhiste omavahendite ühtne sissenõudmismäär on 0,30 % (v.a Austria, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi, kelle sissenõudmismäärad on vastavalt 0,225 %, 0,15 %, 0,10 % ja 0,10 %), samal ajal kui kogurahvatulul põhinevate omavahendite sissenõudmismäär on 0,7894 %. Traditsioonilised omavahendid (tolli- ja suhkrumaksud) annavad 11,55 % 2010. aasta eelarve vahenditest. Käibemaksupõhiste omavahendite panus on 11,35 % ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite panus 75,94 %. Kõnealuse eelarveaasta muu tulu mahuks prognoositakse 1 430 296 272 eurot.

2010. aasta eelarve rahastamiseks vajatavad omavahendid moodustavad liikmesriikide kogurahvatulust kokku 1,03 %, jäädes seega allapoole 1,24 % suurust ülempiiri, mis arvestatakse, kasutades nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17) artikli 3 lõikes 1 esitatud meetodit.

Meetod, mida kasutatakse 2010. aasta eelarve rahaliste vahendite arvutamiseks, on samm-sammult esitatud alljärgnevates tabelites.

ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

Assigneeringud, mis kaetakse 2010. aasta jooksul vastavalt nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artikli 1 sätetele

KULUD

Kirjeldus	Eelarve 2010	Eelarve 2009 (1)	Muutus (protsentides)
1. Jätkusuutlik kasv	47 727 155 803	45 331 636 849	+5,28
2. Loodusvarade kaitse ja majandamine	58 135 640 809	49 905 562 321	+16,49
3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	1 397 957 870	1 911 333 701	–26,86
4. ELi ülemaailmne roll	7 787 695 183	8 080 323 731	–3,62
5. Haldus	7 888 550 335	7 597 445 901	+3,83
6. Kompensatsioonid	0	209 112 912	– 100,—
Kogukulu  (2)	122 937 000 000	113 035 415 415	+8,76

TULUD

Kirjeldus	Eelarve 2010	Eelarve 2009 (3)	Muutus (protsentides)
Mitmesugused tulud (jaotised 4–9)	1 430 296 272	2 387 722 490	–40,10
Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast (peatükk 3 0, artikkel 3 0 0)	p.m.	1 796 151 821	—
Välistegevuse tagatisfondi ülejääkide tagastamisest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükk 3 0, artikkel 3 0 2)	p.m.	p.m.	—
Käibemaksust ja eelnevate eelarveaastate rahvamajanduse kogutoodangu/kogurahvatulu põhistest omavahenditest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükid 3 1 ja 3 2)	p.m.	–1 386 416 000	—
Jaotiste 3–9 kogutulu	1 430 296 272	2 797 458 311	–48,87
Tollimaksude ja suhkrumaksude netosumma (peatükid 1 1 ja 1 2)	14 203 100 000	14 580 500 000	–2,59
Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel (tabelid 1 ja 2, peatükk 1 3)	13 950 917 375	13 668 391 900	+2,07
Lisaomavahenditest rahastatav osa (kogurahvatulul põhinevad omavahendid, tabel 3, peatükk 1 4)	93 352 686 353	81 989 065 204	+13,86
Assigneeringud, mis kaetakse otsuse nr 2007/436/EÜ, Euratom artiklis 2 osutatud omavahenditest  (4)	121 506 703 728	110 237 957 104	+10,22
Kogutulu  (5)	122 937 000 000	113 035 415 415	+8,76

TABEL 1

Ühtlustatud käibemaksubaaside piiristusmäära arvutus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b

Liikmesriik	1 % piiristamata käibemaksu arvestusbaasist	1 % kogurahvatulust	Piiristusmäär (protsentides)	1 % piiristusmääraga korrutatud kogurahvatulust	1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist (6)	Liikmesriigid, kus käibemaks on piiristatud
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)
Belgia	1 443 248 000	3 399 546 000	50	1 699 773 000	1 443 248 000
Bulgaaria	193 919 000	341 983 000	50	170 991 500	170 991 500	Bulgaaria
Tšehhi Vabariik	686 271 000	1 279 932 000	50	639 966 000	639 966 000	Tšehhi Vabariik
Taani	1 005 323 000	2 411 018 000	50	1 205 509 000	1 005 323 000
Saksamaa	10 666 708 000	24 090 310 000	50	12 045 155 000	10 666 708 000
Eesti	81 803 000	133 404 000	50	66 702 000	66 702 000	Eesti
Iirimaa	742 238 000	1 349 841 000	50	674 920 500	674 920 500	Iirimaa
Kreeka	1 367 189 000	2 421 766 000	50	1 210 883 000	1 210 883 000	Kreeka
Hispaania	5 369 673 000	10 293 417 000	50	5 146 708 500	5 146 708 500	Hispaania
Prantsusmaa	9 108 724 000	19 500 051 000	50	9 750 025 500	9 108 724 000
Itaalia	6 776 268 000	15 109 535 000	50	7 554 767 500	6 776 268 000
Küpros	167 048 000	176 204 000	50	88 102 000	88 102 000	Küpros
Läti	70 219 000	180 611 000	50	90 305 500	70 219 000
Leedu	130 593 000	264 183 000	50	132 091 500	130 593 000
Luksemburg	211 591 000	286 429 000	50	143 214 500	143 214 500	Luksemburg
Ungari	381 677 000	842 197 000	50	421 098 500	381 677 000
Malta	45 533 000	57 996 000	50	28 998 000	28 998 000	Malta
Madalmaad	2 828 548 000	5 805 151 000	50	2 902 575 500	2 828 548 000
Austria	1 253 649 000	2 736 331 000	50	1 368 165 500	1 253 649 000
Poola	1 700 003 000	2 865 624 000	50	1 432 812 000	1 432 812 000	Poola
Portugal	991 818 000	1 550 258 000	50	775 129 000	775 129 000	Portugal
Rumeenia	495 500 000	1 300 553 000	50	650 276 500	495 500 000
Sloveenia	200 313 000	362 065 000	50	181 032 500	181 032 500	Sloveenia
Slovakkia	291 615 000	691 742 000	50	345 871 000	291 615 000
Soome	804 232 000	1 795 719 000	50	897 859 500	804 232 000
Rootsi	1 286 602 000	2 941 457 000	50	1 470 728 500	1 286 602 000
Ühendkuningriik	7 790 892 000	16 068 303 000	50	8 034 151 500	7 790 892 000
Kokku	56 091 197 000	118 255 626 000		59 127 813 000	54 893 257 500

TABEL 2

Käibemaksupõhiste omavahendite jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b (peatükk 1 3)

Liikmesriik	1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist	Käibemaksupõhiste omavahendite ühtne määr (7) (protsentides)	Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel
	(1)	(2)	(3) = (1) × (2)
Belgia	1 443 248 000	0,300	432 974 400
Bulgaaria	170 991 500	0,300	51 297 450
Tšehhi Vabariik	639 966 000	0,300	191 989 800
Taani	1 005 323 000	0,300	301 596 900
Saksamaa	10 666 708 000	0,150	1 600 006 200
Eesti	66 702 000	0,300	20 010 600
Iirimaa	674 920 500	0,300	202 476 150
Kreeka	1 210 883 000	0,300	363 264 900
Hispaania	5 146 708 500	0,300	1 544 012 550
Prantsusmaa	9 108 724 000	0,300	2 732 617 200
Itaalia	6 776 268 000	0,300	2 032 880 400
Küpros	88 102 000	0,300	26 430 600
Läti	70 219 000	0,300	21 065 700
Leedu	130 593 000	0,300	39 177 900
Luksemburg	143 214 500	0,300	42 964 350
Ungari	381 677 000	0,300	114 503 100
Malta	28 998 000	0,300	8 699 400
Madalmaad	2 828 548 000	0,100	282 854 800
Austria	1 253 649 000	0,225	282 071 025
Poola	1 432 812 000	0,300	429 843 600
Portugal	775 129 000	0,300	232 538 700
Rumeenia	495 500 000	0,300	148 650 000
Sloveenia	181 032 500	0,300	54 309 750
Slovakkia	291 615 000	0,300	87 484 500
Soome	804 232 000	0,300	241 269 600
Rootsi	1 286 602 000	0,100	128 660 200
Ühendkuningriik	7 790 892 000	0,300	2 337 267 600
Kokku	54 893 257 500		13 950 917 375

TABEL 3

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite ühtse määra kindlaksmääramine ja jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c (peatükk 1 4)

Liikmesriik	1 % kogurahvatulust	Lisaomavahendite ühtne määr	Lisaomavahendid ühtse määra alusel
	(1)	(2)	(3) = (1) × (2)
Belgia	3 399 546 000		2 683 650 345
Bulgaaria	341 983 000		269 966 283
Tšehhi Vabariik	1 279 932 000		1 010 396 669
Taani	2 411 018 000		1 903 292 171
Saksamaa	24 090 310 000		19 017 236 047
Eesti	133 404 000		105 311 030
Iirimaa	1 349 841 000		1 065 583 835
Kreeka	2 421 766 000		1 911 776 796
Hispaania	10 293 417 000		8 125 770 935
Prantsusmaa	19 500 051 000		15 393 619 792
Itaalia	15 109 535 000		11 927 683 523
Küpros	176 204 000		139 097 963
Läti	180 611 000	0,7894143 (8)	142 576 912
Leedu	264 183 000		208 549 847
Luksemburg	286 429 000		226 111 159
Ungari	842 197 000		664 842 385
Malta	57 996 000		45 782 874
Madalmaad	5 805 151 000		4 582 669 416
Austria	2 736 331 000		2 160 098 917
Poola	2 865 624 000		2 262 164 664
Portugal	1 550 258 000		1 223 795 888
Rumeenia	1 300 553 000		1 026 675 182
Sloveenia	362 065 000		285 819 301
Slovakkia	691 742 000		546 071 051
Soome	1 795 719 000		1 417 566 320
Rootsi	2 941 457 000		2 322 028 321
Ühendkuningriik	16 068 303 000		12 684 548 727
Kokku	118 255 626 000		93 352 686 353

TABEL 4

Madalamaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulu brutomaksete vähendamise arvutamine ja selle rahastamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 2 lõikele 5 (peatükk 1 6)

Liikmesriik	Brutomaksete vähendamine	Kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides	Brutomaksete vähendamisel kohaldatav kogurahvatulu baasmäär	Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamine
	(1)	(2)	(3)	(4) = (1) + (3)
Belgia		2,87	23 368 678	23 368 678
Bulgaaria		0,29	2 350 811	2 350 811
Tšehhi Vabariik		1,08	8 798 327	8 798 327
Taani		2,04	16 573 479	16 573 479
Saksamaa		20,37	165 598 200	165 598 200
Eesti		0,11	917 027	917 027
Iirimaa		1,14	9 278 886	9 278 886
Kreeka		2,05	16 647 361	16 647 361
Hispaania		8,70	70 757 550	70 757 550
Prantsusmaa		16,49	134 044 491	134 044 491
Itaalia		12,78	103 863 827	103 863 827
Küpros		0,15	1 211 237	1 211 237
Läti		0,15	1 241 531	1 241 531
Leedu		0,22	1 816 009	1 816 009
Luksemburg		0,24	1 968 930	1 968 930
Ungari		0,71	5 789 311	5 789 311
Malta		0,05	398 668	398 668
Madalmaad	– 651 393 555	4,91	39 904 949	– 611 488 606
Austria		2,31	18 809 699	18 809 699
Poola		2,42	19 698 467	19 698 467
Portugal		1,31	10 656 564	10 656 564
Rumeenia		1,10	8 940 077	8 940 077
Sloveenia		0,31	2 488 856	2 488 856
Slovakkia		0,58	4 755 075	4 755 075
Soome		1,52	12 343 877	12 343 877
Rootsi	– 161 502 534	2,49	20 219 747	– 141 282 787
Ühendkuningriik		13,59	110 454 455	110 454 455
Kokku	– 812 896 089	100,—	812 896 089	0
ELi SKP hinnadeflaator eurodes (2009. aasta kevadine majandusprognoos): a) 2004 EL 25 = 107,3854 / b) 2006 EL 25 = 112,1711 / c) 2006 EL 27 = 112,5095 / d) 2010 EL 27 = 115,9689 Ühekordne maksevähendus Madalmaadele: 2010. aasta hindades: 605 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 651 393 555 eurot Ühekordne maksevähendus Rootsile: 2010. aasta hindades: 150 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 161 502 534 eurot

TABEL 5

Ühendkuningriigi 2009. aasta eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 4 (peatükk 1 5)

Kirjeldus	Koefitsient (9) (%)	Summa
1. Ühendkuningriigi osa (protsentides) nominaalses piiristamata käibemaksubaasis	13,8313
2. Ühendkuningriigi osa (protsentides) laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukuludes	7,2604
3. (1) – (2)	6,5709
4. Eraldatud kogukulu		104 614 895 122
5. Laienemisega seotud kulud (10) = (5a + 5b)		12 586 767 353
5a. Ühinemiseelne kulu		3 023 312 156
5b. Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud		9 563 455 197
6. Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)		92 028 127 769
7. Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) × (6) × 0,66		3 991 091 896
8. Ühendkuningriigi kasu (11)		19 427 650
9. Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)		3 971 664 246
10. Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu (12)		13 121 864
11. Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine = (9) – (10)		3 958 542 381

Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 4 lõikele 2 ei tohi lõike 1 punktis g osutatud Ühendkuningriigi täiendav sissemakse, mis tuleneb eraldatud kulude vähendamisest laienemisega seotud kulu võrra, ületada ajavahemikul 2007–2013 10,5 miljardit eurot 2004. aasta hindades. Vastavad summad on esitatud järgmises tabelis.

2007.–2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatavad korrigeerimised Esialgse summa erinevus võrreldes 10,5 miljardi euro künnisega (omavahendeid käsitlev otsus 2007 vs. omavahendeid käsitlev otsus 2000) eurodes	Erinevus jooksev- hindades	Erinevus 2004. aasta püsihindades
A) 2007. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	0	0
B) 2008. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	– 157 057 452	– 146 241 792
C) 2009. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	– 414 749 593	– 384 907 296
D) 2010. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	puudub	puudub
E) 2011. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	puudub	puudub
F) 2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	puudub	puudub
G) Erinevused kokku = A + B + C + D + E + F	– 571 807 045	– 531 149 088

TABEL 6

Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise rahastamise (–3 958 542 381 eurot) arvutus (peatükk 1 5)

Liikmesriik	Vähendatud kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides	Osamaksed ilma Ühendkuningriiki arvestamata	Osamaksed ilma Saksamaad, Madalmaid, Austriat, Rootsit ja Ühendkuningriiki arvestamata	3/4 veerus 2 esitatud Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi osamaksetest	Veerg 4 esitatuna vastavalt veerule 3	Rahastamisaste	Korrigeerimine pärast rahastamisastme kohaldamist
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6) = (2) + (4) + (5)	(7)
Belgia	2,87	3,33	5,10		1,33	4,66	184 436 541
Bulgaaria	0,29	0,33	0,51		0,13	0,47	18 553 701
Tšehhi Vabariik	1,08	1,25	1,92		0,50	1,75	69 440 517
Taani	2,04	2,36	3,62		0,94	3,30	130 805 649
Saksamaa	20,37	23,57	0,—	–17,68	0,—	5,89	233 303 187
Eesti	0,11	0,13	0,20		0,05	0,18	7 237 605
Iirimaa	1,14	1,32	2,03		0,53	1,85	73 233 310
Kreeka	2,05	2,37	3,64		0,95	3,32	131 388 763
Hispaania	8,70	10,07	15,45		4,03	14,11	558 451 694
Prantsusmaa	16,49	19,08	29,27		7,64	26,73	1 057 941 839
Itaalia	12,78	14,79	22,68		5,92	20,71	819 741 920
Küpros	0,15	0,17	0,26		0,07	0,24	9 559 646
Läti	0,15	0,18	0,27		0,07	0,25	9 798 740
Leedu	0,22	0,26	0,40		0,10	0,36	14 332 796
Luksemburg	0,24	0,28	0,43		0,11	0,39	15 539 714
Ungari	0,71	0,82	1,26		0,33	1,15	45 691 955
Malta	0,05	0,06	0,09		0,02	0,08	3 146 474
Madalmaad	4,91	5,68	0,—	–4,26	0,—	1,42	56 220 125
Austria	2,31	2,68	0,—	–2,01	0,—	0,67	26 500 064
Poola	2,42	2,80	4,30		1,12	3,93	155 469 518
Portugal	1,31	1,52	2,33		0,61	2,12	84 106 590
Rumeenia	1,10	1,27	1,95		0,51	1,78	70 559 274
Sloveenia	0,31	0,35	0,54		0,14	0,50	19 643 216
Slovakkia	0,58	0,68	1,04		0,27	0,95	37 529 276
Soome	1,52	1,76	2,70		0,70	2,46	97 423 656
Rootsi	2,49	2,88	0,—	–2,16	0,—	0,72	28 486 611
Ühendkuningriik	13,59	0,—	0,—		0,—	0,—	0
Kokku	100,—	100,—	100,—	–26,11	26,11	100,—	3 958 542 381

Välja on arvutatud 15 komakohta.

TABEL 7

Üldeelarve rahastamise kokkuvõte (13) omavahendite ja liikmesriikide lõikes

Liikmesriik	Traditsioonilised omavahendid				Käibemaksu- ja kogurahvatulu põhised omavahendid, k.a kohandused						Omavahendid kokkuurces (14)
	Suhkrumaksude netosumma (75 %)	Tollimaksude netosumma (75 %)	Tavapäraste omavahendite kogu netosumma (75 %)	p.m. sissenõudmiskulud (25 % kogu traditsioonilistest omavahenditest)	Käibemaksupõhised omavahendid	Kogurahvatulul põhinevad omavahendid	Madalmaade ja Rootsi kasuks tehtav vähendamine	Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	Liikmesriikide osamaksed kokku	Liikmesriigi osatähtsus osamaksete kogusummas (%)
	(1)	(2)	(3) = (1) + (2)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9) = (5) + (6) + (7) + (8)	(10)	(11) = (3) + (9)
Belgia	6 600 000	1 547 600 000	1 554 200 000	518 066 667	432 974 400	2 683 650 345	23 368 678	184 436 541	3 324 429 964	3,10	4 878 629 964
Bulgaaria	400 000	73 800 000	74 200 000	24 733 333	51 297 450	269 966 283	2 350 811	18 553 701	342 168 245	0,32	416 368 245
Tšehhi Vabariik	3 400 000	193 300 000	196 700 000	65 566 667	191 989 800	1 010 396 669	8 798 327	69 440 517	1 280 625 313	1,19	1 477 325 313
Taani	3 400 000	284 100 000	287 500 000	95 833 333	301 596 900	1 903 292 171	16 573 479	130 805 649	2 352 268 199	2,19	2 639 768 199
Saksamaa	26 300 000	2 683 300 000	2 709 600 000	903 199 997	1 600 006 200	19 017 236 047	165 598 200	233 303 187	21 016 143 634	19,59	23 725 743 634
Eesti	0	22 600 000	22 600 000	7 533 333	20 010 600	105 311 030	917 027	7 237 605	133 476 262	0,12	156 076 262
Iirimaa	0	173 300 000	173 300 000	57 766 667	202 476 150	1 065 583 835	9 278 886	73 233 310	1 350 572 181	1,26	1 523 872 181
Kreeka	1 400 000	194 000 000	195 400 000	65 133 334	363 264 900	1 911 776 796	16 647 361	131 388 763	2 423 077 820	2,26	2 618 477 820
Hispaania	4 700 000	1 037 100 000	1 041 800 000	347 266 667	1 544 012 550	8 125 770 935	70 757 550	558 451 694	10 298 992 729	9,60	11 340 792 729
Prantsusmaa	30 900 000	979 000 000	1 009 900 000	336 633 333	2 732 617 200	15 393 619 792	134 044 491	1 057 941 839	19 318 223 322	18,—	20 328 123 322
Itaalia	4 700 000	1 318 100 000	1 322 800 000	440 933 334	2 032 880 400	11 927 683 523	103 863 827	819 741 920	14 884 169 670	13,87	16 206 969 670
Küpros	0	38 400 000	38 400 000	12 800 000	26 430 600	139 097 963	1 211 237	9 559 646	176 299 446	0,16	214 699 446
Läti	0	11 600 000	11 600 000	3 866 667	21 065 700	142 576 912	1 241 531	9 798 740	174 682 883	0,16	186 282 883
Leedu	800 000	45 700 000	46 500 000	15 500 000	39 177 900	208 549 847	1 816 009	14 332 796	263 876 552	0,25	310 376 552
Luksemburg	0	12 000 000	12 000 000	4 000 000	42 964 350	226 111 159	1 968 930	15 539 714	286 584 153	0,27	298 584 153
Ungari	2 000 000	92 400 000	94 400 000	31 466 667	114 503 100	664 842 385	5 789 311	45 691 955	830 826 751	0,77	925 226 751
Malta	0	10 600 000	10 600 000	3 533 333	8 699 400	45 782 874	398 668	3 146 474	58 027 416	0,05	68 627 416
Madalmaad	7 300 000	1 790 300 000	1 797 600 000	599 200 000	282 854 800	4 582 669 416	– 611 488 606	56 220 125	4 310 255 735	4,02	6 107 855 735
Austria	3 200 000	171 200 000	174 400 000	58 133 334	282 071 025	2 160 098 917	18 809 699	26 500 064	2 487 479 705	2,32	2 661 879 705
Poola	12 800 000	330 100 000	342 900 000	114 300 000	429 843 600	2 262 164 664	19 698 467	155 469 518	2 867 176 249	2,67	3 210 076 249
Portugal	200 000	112 800 000	113 000 000	37 666 667	232 538 700	1 223 795 888	10 656 564	84 106 590	1 551 097 742	1,45	1 664 097 742
Rumeenia	1 000 000	152 400 000	153 400 000	51 133 333	148 650 000	1 026 675 182	8 940 077	70 559 274	1 254 824 533	1,17	1 408 224 533
Sloveenia	0	80 200 000	80 200 000	26 733 333	54 309 750	285 819 301	2 488 856	19 643 216	362 261 123	0,34	442 461 123
Slovakkia	1 400 000	128 200 000	129 600 000	43 200 000	87 484 500	546 071 051	4 755 075	37 529 276	675 839 902	0,63	805 439 902
Soome	800 000	136 200 000	137 000 000	45 666 667	241 269 600	1 417 566 320	12 343 877	97 423 656	1 768 603 453	1,65	1 905 603 453
Rootsi	2 600 000	431 000 000	433 600 000	144 533 334	128 660 200	2 322 028 321	– 141 282 787	28 486 611	2 337 892 345	2,18	2 771 492 345
Ühendkuningriik	9 500 000	2 030 400 000	2 039 900 000	679 966 667	2 337 267 600	12 684 548 727	110 454 455	–3 958 542 381	11 173 728 401	10,41	13 213 628 401
Kokku	123 400 000	14 079 700 000	14 203 100 000	4 734 366 667	13 950 917 375	93 352 686 353	0	0	107 303 603 728	100,—	121 506 703 728

B. TULUDE KOONDARVESTUS EELARVERUBRIIKIDE KAUPA

Jaotis	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
1	OMAVAHENDID	121 506 703 728	110 237 957 104	108 649 485 234,94
3	ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE	p.m.	409 735 821	4 174 204 261,45
4	INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE EUROOPA LIIDU ASUTUSTEGA SEOTUD ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD	1 178 192 272	1 119 618 490	977 053 065,41
5	INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU	68 894 000	84 894 000	352 822 472,49
6	OSA- JA TAGASIMAKSED ELI/ÜHENDUSE KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDE RAAMES	30 000 000	368 000 000	5 563 696 375,43
7	VIIVISED JA TRAHVID	123 000 000	757 000 000	1 794 182 577,62
8	LAENUTEHINGUD	p.m.	p.m.	33 909 592,12
9	MITMESUGUSED TULUD	30 210 000	58 210 000	39 028 705,09
	KÕIK KOGUSUMMA	122 937 000 000	113 035 415 415	121 584 382 284,55

JAOTIS 1

OMAVAHENDID

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 1 0
1 0 0
Põllumajandussaaduste tollimaksud, mille Euroopa Ühenduse institutsioonid on kehtestanud ühise põllumajanduspoliitika alusel kaubavahetuseks mitteliikmesriikidega (otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punkt a)
1 0 0 0	Põllumajandussaaduste tollimaksud, mille Euroopa Ühenduse institutsioonid on kehtestanud ühise põllumajanduspoliitika alusel kaubavahetuseks mitteliikmesriikidega (otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punkt a)	—	—	1 277 600 606,86
	Artikkel 1 0 0 — Kogusumma	—	—	1 277 600 606,86
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	—	—	1 277 600 606,86
PEATÜKK 1 1
1 1 0	2005/2006. turustusaasta ja eelnevate aastatega seotud toodangumaksud	p.m.	p.m.	– 869 222,60
1 1 1	Suhkru laomaksud	p.m.	14 200 000	14 215 700,08
1 1 3	Mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksud ning C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavad maksud	p.m.	p.m.	2 249 250,64
1 1 7	Tootmismaks	123 400 000	125 200 000	152 740 775,44
1 1 8	Suhkru lisakvoodi ja isoglükoosi täiendava kvoodi ühekordsed summad	p.m.	p.m.	539 211 193,89
1 1 9	Ülejäägimaks	p.m.	p.m.	320 190,23
	PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA	123 400 000	139 400 000	707 867 887,68
PEATÜKK 1 2
1 2 0	Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud	14 079 700 000	14 441 100 000	15 297 420 057,82
	PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA	14 079 700 000	14 441 100 000	15 297 420 057,82
PEATÜKK 1 3
1 3 0	Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b käibemaksust kogunevad omavahendid	13 950 917 375	13 668 391 900	17 966 225 814,29
	PEATÜKK 1 3 — KOGUSUMMA	13 950 917 375	13 668 391 900	17 966 225 814,29
PEATÜKK 1 4
1 4 0	Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid	93 352 686 353	81 989 065 204	73 015 005 364,90
	PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA	93 352 686 353	81 989 065 204	73 015 005 364,90
PEATÜKK 1 5
1 5 0	Ühendkuningriigile otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklite 4 ja 5 kohaselt ette nähtud eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimine	0	0	385 365 503,39
	PEATÜKK 1 5 — KOGUSUMMA	0	0	385 365 503,39
PEATÜKK 1 6
1 6 0	Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 5	0	0
	PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA	0	0
	Jaotis 1 — Kogusumma	121 506 703 728	110 237 957 104	108 649 485 234,94
PEATÜKK 1 0 — PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOLLIMAKSUD, MILLE EUROOPA ÜHENDUSE INSTITUTSIOONID ON KEHTESTANUD ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA ALUSEL KAUBAVAHETUSEKS MITTELIIKMESRIIKIDEGA (OTSUSE 2000/597/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A) PEATÜKK 1 1 — SUHKRUTURU ÜHISE KORRALDUSEGA ETTE NÄHTUD MAKSUD JA TOLLIMAKSUD (OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A) PEATÜKK 1 2 — OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD PEATÜKK 1 3 — VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE B KÄIBEMAKSUST KOGUNEVAD OMAVAHENDID PEATÜKK 1 4 — VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE C KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID PEATÜKK 1 5 — EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMINE PEATÜKK 1 6 — MADALMAADE JA ROOTSI KOGURAHVATULUL PÕHINEVATE IGA-AASTASTE BRUTOMAKSETE VÄHENDAMINE

PEATÜKK 1 0 —   PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOLLIMAKSUD, MILLE EUROOPA ÜHENDUSE INSTITUTSIOONID ON KEHTESTANUD ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA ALUSEL KAUBAVAHETUSEKS MITTELIIKMESRIIKIDEGA (OTSUSE 2000/597/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A)

1 0 0   Põllumajandussaaduste tollimaksud, mille Euroopa Ühenduse institutsioonid on kehtestanud ühise põllumajanduspoliitika alusel kaubavahetuseks mitteliikmesriikidega (otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punkt a)

1 0 0 0   Põllumajandussaaduste tollimaksud, mille Euroopa Ühenduse institutsioonid on kehtestanud ühise põllumajanduspoliitika alusel kaubavahetuseks mitteliikmesriikidega (otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punkt a)

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
—	—	1 277 600 606,86

Põllumajanduslikke tollimakse nõutakse kolmandatest riikidest selliste põllumajandustoodete importimise korral, mille suhtes kehtivad õigusaktid, mille eesmärk on hüvitada erinevusi maailmaturu hindade ja ühenduse jaoks kokku lepitud hindade vahel.

Alates 2009. aastast on põllumajanduslikud tollimaksud ühendatud artikliga 1 2 0 (otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud).

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/597/EÜ, Euratom, 29. september 2000, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	—	—	18 437 756,62
Bulgaaria	—	—	23 134 565,35
Tšehhi Vabariik	—	—	5 198 165,77
Taani	—	—	28 020 730,84
Saksamaa	—	—	160 187 632,08
Eesti	—	—	1 001 031,40
Iirimaa	—	—	1 456 858,23
Kreeka	—	—	5 255 456,35
Hispaania	—	—	22 301 337,57
Prantsusmaa	—	—	134 770 879,04
Itaalia	—	—	111 055 015,93
Küpros	—	—	5 312 211,86
Läti	—	—	1 539 014,48
Leedu	—	—	3 294 091,75
Luksemburg	—	—	663 182,35
Ungari	—	—	3 181 650,52
Malta	—	—	1 436 675,48
Madalmaad	—	—	230 013 416,38
Austria	—	—	2 381 149,42
Poola	—	—	43 418 305,32
Portugal	—	—	14 323 622,65
Rumeenia	—	—	41 042 909,73
Sloveenia	—	—	1 156 078,15
Slovakkia	—	—	680 749,47
Soome	—	—	4 510 481,67
Rootsi	—	—	18 095 037,78
Ühendkuningriik	—	—	395 732 600,67
Punkt 1 0 0 0 – kokku	—	—	1 277 600 606,86

PEATÜKK 1 1 —   SUHKRUTURU ÜHISE KORRALDUSEGA ETTE NÄHTUD MAKSUD JA TOLLIMAKSUD (OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A)

1 1 0   2005/2006. turustusaasta ja eelnevate aastatega seotud toodangumaksud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	– 869 222,60

Endisel artiklil 1 1 0 on uus sisu (endised artiklid 1 1 0, 1 1 2, 1 1 5 ja 1 1 6 on ühendatud).

Suhkrusektori turgude ühise korraldusega sätestatakse, et suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootjad maksavad põhitoodangu- ja B-makse. Need maksud on ette nähtud turgude toetamiseks tehtud kulude katmiseks.

Maksude suhtes määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 15 sätestatud piirmäära kohaldamine võib siiski kaasa tuua selle, et nimetatud artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt arvutatud eksporditava ülejäägi tõttu ei ole maksud tõenäolise kogukahjumi katmiseks piisavad. Sellisel juhul peavad suhkrutootjad maksma täiendavat maksu vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 16.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2001, 19. juuni 2001, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	p.m.	0,—
Bulgaaria	—	—	0,—
Tšehhi Vabariik	p.m.	p.m.	0,—
Taani	p.m.	p.m.	0,—
Saksamaa	p.m.	p.m.	– 869 222,60
Eesti	—	—	0,—
Iirimaa	p.m.	p.m.	0,—
Kreeka	p.m.	p.m.	0,—
Hispaania	p.m.	p.m.	0,—
Prantsusmaa	p.m.	p.m.	0,—
Itaalia	p.m.	p.m.	0,—
Küpros	—	—	0,—
Läti	p.m.	p.m.	0,—
Leedu	p.m.	p.m.	0,—
Luksemburg	—	—	0,—
Ungari	p.m.	p.m.	0,—
Malta	—	—	0,—
Madalmaad	p.m.	p.m.	0,—
Austria	p.m.	p.m.	0,—
Poola	p.m.	p.m.	0,—
Portugal	p.m.	p.m.	0,—
Rumeenia	—	—	0,—
Sloveenia	p.m.	p.m.	0,—
Slovakkia	p.m.	p.m.	0,—
Soome	p.m.	p.m.	0,—
Rootsi	p.m.	p.m.	0,—
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	0,—
Artikkel 1 1 0 – kokku	p.m.	p.m.	– 869 222,60

1 1 1   Suhkru laomaksud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	14 200 000	14 215 700,08

Artikkel hõlmab uute liikmesriikide sissenõutud tulusid suhkru üleliigse laoseisu mittekõrvaldamise eest komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 60/2004 (millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 9, 15.1.2004, lk 8)) tähenduses.

Artikkel hõlmab ka tulusid, mis tekkisid järelejäänud suhkrulaomaksust pärast laomaksu kaotamist nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1).

Lisaks hõlmab artikkel tasumata summasid, mis tuleb tasuda vastavalt komisjoni 13. jaanuari 1982. aasta määruse (EMÜ) nr 65/82 (milles sätestatakse suhkru järgmisesse turustusaastasse ülekandmise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 9, 14.1.1982, lk 14)) artiklile 5, juhul kui ei täideta üle kantud suhkru ladustamise kohustust, ja summasid, mis tuleb tasuda vastavalt nõukogu 30. juuni 1981. aasta määrusele (EMÜ) nr 1789/81 (millega kehtestatakse suhkrusektori miinimumvarude süsteemi käsitlevad üldised eeskirjad (EÜT L 177, 1.7.1981, lk 39)), juhul kui ei täideta suhkrusektori miinimumvarude süsteemi käsitlevaid üldisi eeskirju.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	p.m.	0,—
Bulgaaria	p.m.	p.m.	0,—
Tšehhi Vabariik	p.m.	p.m.	0,—
Taani	p.m.	p.m.	0,—
Saksamaa	p.m.	p.m.	0,—
Eesti	p.m.	8 600 000	8 566 175,31
Iirimaa	p.m.	p.m.	0,—
Kreeka	p.m.	p.m.	0,—
Hispaania	p.m.	p.m.	0,—
Prantsusmaa	p.m.	p.m.	0,—
Itaalia	p.m.	p.m.	0,—
Küpros	p.m.	3 800 000	3 699 896,29
Läti	p.m.	800 000	812 719,24
Leedu	p.m.	p.m.	0,—
Luksemburg	—	—	0,—
Ungari	p.m.	p.m.	0,—
Malta	p.m.	200 000	229 645,13
Madalmaad	p.m.	p.m.	0,—
Austria	p.m.	p.m.	0,—
Poola	p.m.	p.m.	0,—
Portugal	p.m.	p.m.	0,—
Rumeenia	p.m.	p.m.	0,—
Sloveenia	p.m.	p.m.	0,—
Slovakkia	p.m.	800 000	907 264,11
Soome	p.m.	p.m.	0,—
Rootsi	p.m.	p.m.	0,—
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	0,—
Artikkel 1 1 1 – kokku	p.m.	14 200 000	14 215 700,08

1 1 3   Mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksud ning C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavad maksud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	2 249 250,64

Endisel artiklil 1 1 3 on uus sisu (endised artiklid 1 1 3 ja 1 1 4 on ühendatud).

Summad, mis vastavad mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksudele. Need sisaldavad ka C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavaid makse.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2670/81, 14. september 1981, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad kvooti ületava suhkrutoodangu kohta (EÜT L 262, 16.9.1981, lk 14).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	p.m.	0,—
Bulgaaria	—	—	0,—
Tšehhi Vabariik	p.m.	p.m.	0,—
Taani	p.m.	p.m.	0,—
Saksamaa	p.m.	p.m.	–15 577,43
Eesti	—	—	0,—
Iirimaa	p.m.	p.m.	0,—
Kreeka	p.m.	p.m.	0,—
Hispaania	p.m.	p.m.	0,—
Prantsusmaa	p.m.	p.m.	137 441,71
Itaalia	p.m.	p.m.	0,—
Küpros	—	—	0,—
Läti	p.m.	p.m.	0,—
Leedu	p.m.	p.m.	0,—
Luksemburg	—	—	0,—
Ungari	p.m.	p.m.	0,—
Malta	—	—	0,—
Madalmaad	p.m.	p.m.	2 127 386,36
Austria	p.m.	p.m.	0,—
Poola	p.m.	p.m.	0,—
Portugal	p.m.	p.m.	0,—
Rumeenia	—	—	0,—
Sloveenia	p.m.	p.m.	0,—
Slovakkia	p.m.	p.m.	0,—
Soome	p.m.	p.m.	0,—
Rootsi	p.m.	p.m.	0,—
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	0,—
Artikkel 1 1 3 – kokku	p.m.	p.m.	2 249 250,64

1 1 7   Tootmismaks

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
123 400 000	125 200 000	152 740 775,44

Suhkrusektori turgude ühise korralduse kohaselt kehtestatakse tootmismaks ettevõtjatele, kes toodavad suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 16.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 952/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta (ELT L 178, 1.7.2006, lk 39).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), eriti artikkel 51.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	6 600 000	6 600 000	8 389 791,—
Bulgaaria	400 000	400 000	394 456,50
Tšehhi Vabariik	3 400 000	3 400 000	3 670 640,78
Taani	3 400 000	3 400 000	4 072 849,65
Saksamaa	26 300 000	26 300 000	33 121 085,40
Eesti	—	—	0,—
Iirimaa	p.m.	p.m.	0,—
Kreeka	1 400 000	1 400 000	1 509 196,50
Hispaania	4 700 000	6 200 000	6 184 527,67
Prantsusmaa	30 900 000	30 900 000	37 086 177,60
Itaalia	4 700 000	4 700 000	7 903 834,20
Küpros	—	—	0,—
Läti	p.m.	p.m.	0,—
Leedu	800 000	800 000	999 090,—
Luksemburg	—	—	0,—
Ungari	2 000 000	2 000 000	3 420 587,45
Malta	—	—	0,—
Madalmaad	7 300 000	7 300 000	8 439 991,20
Austria	3 200 000	3 200 000	3 652 311,60
Poola	12 800 000	12 800 000	17 262 254,04
Portugal	200 000	200 000	286 780,50
Rumeenia	1 000 000	1 100 000	953 240,85
Sloveenia	p.m.	p.m.	0,—
Slovakkia	1 400 000	1 400 000	1 632 397,04
Soome	800 000	800 000	884 466,—
Rootsi	2 600 000	2 600 000	3 040 024,79
Ühendkuningriik	9 500 000	9 700 000	9 837 072,67
Artikkel 1 1 7 – kokku	123 400 000	125 200 000	152 740 775,44

1 1 8   Suhkru lisakvoodi ja isoglükoosi täiendava kvoodi ühekordsed summad

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	539 211 193,89

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 58 kohaselt ettevõtjatele eraldatud suhkru lisakvoot ja isoglükoosi täiendav kvoot maksustatakse ühekordse summaga.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 8 ja artikli 9 lõiked 2 ja 3.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 952/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta (ELT L 178, 1.7.2006, lk 39).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	p.m.	34 212 727,50
Bulgaaria	p.m.	p.m.	0,—
Tšehhi Vabariik	p.m.	p.m.	3 376 899,16
Taani	p.m.	p.m.	17 369 496,17
Saksamaa	p.m.	p.m.	130 611 600,—
Eesti	—	—	0,—
Iirimaa	p.m.	p.m.	0,—
Kreeka	p.m.	p.m.	0,—
Hispaania	p.m.	p.m.	0,—
Prantsusmaa	p.m.	p.m.	192 553 012,50
Itaalia	p.m.	p.m.	0,—
Küpros	—	—	0,—
Läti	p.m.	p.m.	0,—
Leedu	p.m.	p.m.	4 379 999,99
Luksemburg	—	—	0,—
Ungari	p.m.	p.m.	2 871 944,77
Malta	—	—	0,—
Madalmaad	p.m.	p.m.	30 044 062,50
Austria	p.m.	p.m.	10 121 085,—
Poola	p.m.	p.m.	62 016 387,67
Portugal	p.m.	p.m.	0,—
Rumeenia	p.m.	p.m.	0,—
Sloveenia	p.m.	p.m.	0,—
Slovakkia	p.m.	p.m.	3 241 603,48
Soome	p.m.	p.m.	0,—
Rootsi	p.m.	p.m.	9 543 405,09
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	38 868 970,06
Artikkel 1 1 8 – kokku	p.m.	p.m.	539 211 193,89

1 1 9   Ülejäägimaks

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	320 190,23

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 64 kehtestavad ülejäägimaksu liikmesriigid ja nõuavad selle sisse asjaomastelt nende territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 15.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 967/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 176, 30.6.2006, lk 22).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	p.m.	0,—
Bulgaaria	p.m.	p.m.	652,44
Tšehhi Vabariik	p.m.	p.m.	0,—
Taani	p.m.	p.m.	0,—
Saksamaa	p.m.	p.m.	290 565,38
Eesti	—	—	0,—
Iirimaa	p.m.	p.m.	0,—
Kreeka	p.m.	p.m.	0,—
Hispaania	p.m.	p.m.	0,—
Prantsusmaa	p.m.	p.m.	0,—
Itaalia	p.m.	p.m.	0,—
Küpros	—	—	0,—
Läti	p.m.	p.m.	0,—
Leedu	p.m.	p.m.	0,—
Luksemburg	—	—	0,—
Ungari	p.m.	p.m.	0,—
Malta	—	—	0,—
Madalmaad	p.m.	p.m.	13 125,—
Austria	p.m.	p.m.	13 699,50
Poola	p.m.	p.m.	2 147,91
Portugal	p.m.	p.m.	0,—
Rumeenia	p.m.	p.m.	0,—
Sloveenia	p.m.	p.m.	0,—
Slovakkia	p.m.	p.m.	0,—
Soome	p.m.	p.m.	0,—
Rootsi	p.m.	p.m.	0,—
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	0,—
Artikkel 1 1 9 – kokku	p.m.	p.m.	320 190,23

PEATÜKK 1 2 —   OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD

1 2 0   Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
14 079 700 000	14 441 100 000	15 297 420 057,82

2009. aastal on endisel artiklil 1 2 0 uus sisu (endistesse artiklitesse 1 0 0 ja 1 2 0 kantud maksud on ühendatud).

Tollimaksude käsitamine ühiste kulude rahastamiseks mõeldud omavahenditena tuleneb loogiliselt kaupade vabast liikumisest liidus.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	1 547 600 000	1 613 226 465	1 759 122 879,19
Bulgaaria	73 800 000	71 260 747	62 776 786,27
Tšehhi Vabariik	193 300 000	191 350 235	194 691 820,60
Taani	284 100 000	290 885 745	294 162 948,68
Saksamaa	2 683 300 000	2 808 069 918	3 013 636 222,97
Eesti	22 600 000	23 475 356	24 336 966,77
Iirimaa	173 300 000	170 483 252	199 609 482,76
Kreeka	194 000 000	201 053 382	223 832 220,55
Hispaania	1 037 100 000	1 051 591 614	1 161 192 537,56
Prantsusmaa	979 000 000	1 047 626 887	1 203 991 692,81
Itaalia	1 318 100 000	1 335 278 250	1 529 652 075,38
Küpros	38 400 000	38 603 919	36 031 222,63
Läti	11 600 000	14 189 549	26 701 057,63
Leedu	45 700 000	44 759 679	51 336 910,32
Luksemburg	12 000 000	12 311 520	14 127 710,59
Ungari	92 400 000	94 318 764	103 868 120,87
Malta	10 600 000	11 789 845	10 925 947,59
Madalmaad	1 790 300 000	1 807 706 747	1 762 161 321,74
Austria	171 200 000	175 386 993	185 390 678,91
Poola	330 100 000	326 150 946	327 937 194,56
Portugal	112 800 000	114 246 733	119 348 035,20
Rumeenia	152 400 000	155 772 029	157 873 306,06
Sloveenia	80 200 000	82 007 244	88 786 906,22
Slovakkia	128 200 000	123 532 540	105 253 127,10
Soome	136 200 000	136 678 739	161 316 224,81
Rootsi	431 000 000	423 495 422	423 662 836,80
Ühendkuningriik	2 030 400 000	2 075 847 480	2 055 693 823,25
Artikkel 1 2 0 – kokku	14 079 700 000	14 441 100 000	15 297 420 057,82

PEATÜKK 1 3 —   VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE B KÄIBEMAKSUST KOGUNEVAD OMAVAHENDID

1 3 0   Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b käibemaksust kogunevad omavahendid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
13 950 917 375	13 668 391 900	17 966 225 814,29

Kõikide liikmesriikide jaoks kehtiv, vastavalt ELi/ühenduse eeskirjadele kindlaks määratud ühtlustatud arvessevõetava käibemaksubaasi suhtes kohaldatav ühtne määr on 0,30 %. Nimetatud eesmärgil arvesse võetav arvestusbaas ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 50 % kogurahvatulust. Üksnes ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmise määraks Austria jaoks 0,225 %, Saksamaa jaoks 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi jaoks 0,10 %.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt b ja artikli 2 lõige 4.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	432 974 400	424 319 700	461 294 289,96
Bulgaaria	51 297 450	50 547 600	51 384 551,91
Tšehhi Vabariik	191 989 800	188 377 500	218 414 092,21
Taani	301 596 900	293 474 400	315 648 706,88
Saksamaa	1 600 006 200	1 581 459 150	3 339 006 861,—
Eesti	20 010 600	20 656 950	25 156 710,17
Iirimaa	202 476 150	208 952 250	252 144 579,96
Kreeka	363 264 900	352 958 250	370 385 393,04
Hispaania	1 544 012 550	1 542 368 100	1 659 278 726,04
Prantsusmaa	2 732 617 200	2 694 111 000	2 966 653 587,—
Itaalia	2 032 880 400	2 000 065 800	2 013 605 559,—
Küpros	26 430 600	25 272 300	25 323 756,96
Läti	21 065 700	23 306 100	35 023 621,97
Leedu	39 177 900	42 241 200	48 111 829,03
Luksemburg	42 964 350	42 061 950	46 125 525,96
Ungari	114 503 100	120 881 100	140 612 793,65
Malta	8 699 400	8 258 700	8 549 547,—
Madalmaad	282 854 800	282 073 000	895 826 342,04
Austria	282 071 025	277 101 450	388 326 437,04
Poola	429 843 600	445 562 250	536 547 036,36
Portugal	232 538 700	231 396 000	249 578 607,96
Rumeenia	148 650 000	148 310 700	166 937 265,81
Sloveenia	54 309 750	53 130 450	54 954 057,96
Slovakkia	87 484 500	82 874 400	78 770 706,82
Soome	241 269 600	236 805 900	249 044 837,04
Rootsi	128 660 200	124 292 400	447 253 309,08
Ühendkuningriik	2 337 267 600	2 167 533 300	2 922 267 082,44
Artikkel 1 3 0 – kokku	13 950 917 375	13 668 391 900	17 966 225 814,29

PEATÜKK 1 4 —   VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE C KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

1 4 0   Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
93 352 686 353	81 989 065 204	73 015 005 364,90

Liikmesriikide kogurahvatulule kohaldatav määr on sel eelarveaastal 0,7894 %.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt c.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	2 683 650 345	2 381 246 881	2 021 016 892,04
Bulgaaria	269 966 283	238 330 851	192 114 769,67
Tšehhi Vabariik	1 010 396 669	888 195 875	823 517 401,10
Taani	1 903 292 171	1 670 514 784	1 402 277 905,34
Saksamaa	19 017 236 047	16 884 497 842	14 635 807 708,96
Eesti	105 311 030	97 397 076	94 055 028,65
Iirimaa	1 065 583 835	985 205 380	942 709 362,04
Kreeka	1 911 776 796	1 664 190 583	1 384 783 987,96
Hispaania	8 125 770 935	7 272 232 531	6 203 653 423,04
Prantsusmaa	15 393 619 792	13 589 348 082	11 419 203 141,04
Itaalia	11 927 683 523	10 510 520 358	9 114 943 668,04
Küpros	139 097 963	119 158 353	94 679 579,—
Läti	142 576 912	138 147 222	130 811 130,27
Leedu	208 549 847	199 784 486	180 705 918,23
Luksemburg	226 111 159	198 321 193	172 452 508,—
Ungari	664 842 385	631 554 405	579 272 407,71
Malta	45 782 874	38 939 593	31 964 748,—
Madalmaad	4 582 669 416	4 090 251 449	3 391 194 560,96
Austria	2 160 098 917	1 911 207 839	1 640 074 122,96
Poola	2 262 164 664	2 100 816 458	2 045 996 601,33
Portugal	1 223 795 888	1 091 027 180	933 115 793,04
Rumeenia	1 026 675 182	894 872 284	735 495 165,26
Sloveenia	285 819 301	250 508 933	205 460 313,96
Slovakkia	546 071 051	465 458 205	355 487 387,62
Soome	1 417 566 320	1 260 261 434	1 106 864 682,—
Rootsi	2 322 028 321	2 017 073 488	2 002 243 171,39
Ühendkuningriik	12 684 548 727	10 400 002 439	11 175 103 987,29
Artikkel 1 4 0 – Kokku	93 352 686 353	81 989 065 204	73 015 005 364,90

PEATÜKK 1 5 —   EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMINE

1 5 0   Ühendkuningriigile otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklite 4 ja 5 kohaselt ette nähtud eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
0	0	385 365 503,39

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artiklid 4 ja 5.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	184 436 541	250 480 225	301 040 283,—
Bulgaaria	18 553 701	25 069 708	28 616 427,91
Tšehhi Vabariik	69 440 517	93 428 155	122 165 371,67
Taani	130 805 649	175 719 251	208 876 478,33
Saksamaa	233 303 187	317 139 353	387 588 536,04
Eesti	7 237 605	10 245 070	14 009 953,05
Iirimaa	73 233 310	103 632 457	140 421 138,96
Kreeka	131 388 763	175 054 017	206 270 301,96
Hispaania	558 451 694	764 956 566	924 064 311,96
Prantsusmaa	1 057 941 839	1 429 445 635	1 700 945 777,04
Itaalia	819 741 920	1 105 587 800	1 357 715 136,—
Küpros	9 559 646	12 534 110	14 102 982,96
Läti	9 798 740	14 531 524	19 471 995,36
Leedu	14 332 796	21 015 067	26 917 023,98
Luksemburg	15 539 714	20 861 145	25 687 638,96
Ungari	45 691 955	66 432 376	85 609 887,59
Malta	3 146 474	4 096 005	4 761 303,96
Madalmaad	56 220 125	76 826 668	89 806 326,96
Austria	26 500 064	35 897 971	43 432 788,—
Poola	155 469 518	220 982 118	300 030 262,30
Portugal	84 106 590	114 763 713	138 992 130,—
Rumeenia	70 559 274	94 130 437	108 082 493,—
Sloveenia	19 643 216	26 350 705	30 604 311,96
Slovakkia	37 529 276	48 960 936	53 546 682,89
Soome	97 423 656	132 565 241	164 872 871,04
Rootsi	28 486 611	37 886 432	52 440 517,12
Ühendkuningriik	–3 958 542 381	–5 378 592 685	–6 164 707 428,61
Artikkel 1 5 0 – kokku	0	0	385 365 503,39

PEATÜKK 1 6 —   MADALMAADE JA ROOTSI KOGURAHVATULUL PÕHINEVATE IGA-AASTASTE BRUTOMAKSETE VÄHENDAMINE

1 6 0   Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 5

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
0	0

Üksnes ajavahemikul 2007–2013 vähendatakse Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevaid aastaseid brutomakseid vastavalt 605 miljoni euro ja 150 miljoni euro võrra, väljendatuna 2004. aasta hindades. Kõnealused summad kohandatakse jooksevhindadega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti artikli 10 lõige 9.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõige 5.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	23 368 678	24 132 838
Bulgaaria	2 350 811	2 415 373
Tšehhi Vabariik	8 798 327	9 001 455
Taani	16 573 479	16 929 896
Saksamaa	165 598 200	171 116 590
Eesti	917 027	987 074
Iirimaa	9 278 886	9 984 602
Kreeka	16 647 361	16 865 803
Hispaania	70 757 550	73 700 719
Prantsusmaa	134 044 491	137 721 768
Itaalia	103 863 827	106 519 271
Küpros	1 211 237	1 207 615
Läti	1 241 531	1 400 058
Leedu	1 816 009	2 024 724
Luksemburg	1 968 930	2 009 894
Ungari	5 789 311	6 400 512
Malta	398 668	394 635
Madalmaad	– 611 488 606	– 624 384 804
Austria	18 809 699	19 369 209
Poola	19 698 467	21 290 805
Portugal	10 656 564	11 057 057
Rumeenia	8 940 077	9 069 117
Sloveenia	2 488 856	2 538 792
Slovakkia	4 755 075	4 717 204
Soome	12 343 877	12 772 168
Rootsi	– 141 282 787	– 144 641 598
Ühendkuningriik	110 454 455	105 399 223
Artikkel 1 6 0 – kokku	0	0

JAOTIS 3

ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 3 0
3 0 0	Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast	p.m.	1 796 151 821	1 528 833 290,04
3 0 2	Välistegevuse tagatisfondi ülejäägi tagasimaksmisest tulenevad omavahendite ülejäägid	p.m.	p.m.	125 750 000,—
	PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA	p.m.	1 796 151 821	1 654 583 290,04
PEATÜKK 3 1
3 1 0
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1993. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel
3 1 0 3	Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1993. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel	p.m.	– 954 416 000	1 041 492 250,96
	Artikkel 3 1 0 — Kogusumma	p.m.	– 954 416 000	1 041 492 250,96
	PEATÜKK 3 1 — KOGUSUMMA	p.m.	– 954 416 000	1 041 492 250,96
PEATÜKK 3 2
3 2 0
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6–8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel
3 2 0 3	Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6–8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel	p.m.	– 432 000 000	1 462 250 093,37
	Artikkel 3 2 0 — Kogusumma	p.m.	– 432 000 000	1 462 250 093,37
	PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA	p.m.	– 432 000 000	1 462 250 093,37
PEATÜKK 3 4
3 4 0	Teatavate liikmesriikide vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavatest poliitikavaldkondadest kõrvalejäämise mõjust tulenev korrektsioon	p.m.	p.m.	1 227 418,62
	PEATÜKK 3 4 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	1 227 418,62
PEATÜKK 3 5
3 5 0
Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus
3 5 0 4	Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus	p.m.	0	14 651 208,46
	Artikkel 3 5 0 — Kogusumma	p.m.	0	14 651 208,46
	PEATÜKK 3 5 — KOGUSUMMA	p.m.	0	14 651 208,46
PEATÜKK 3 6
3 6 0
Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus
3 6 0 4	Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 3 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 3 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 3 7
3 7 0	Kohandused, mis on seotud omavahendeid käsitleva otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaldamisega 2007. ja 2008. aasta suhtes	—	0
	PEATÜKK 3 7 — KOGUSUMMA	—	0
	Jaotis 3 — Kogusumma	p.m.	409 735 821	4 174 204 261,45
PEATÜKK 3 0 — KASUTATAV ÜLEJÄÄK EELMISEST EELARVEAASTAST PEATÜKK 3 1 — MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE PEATÜKK 3 2 — MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6–8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU/RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE PEATÜKK 3 4 — TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA TEATAVATEST POLIITIKAVALDKONDADEST KÕRVALEJÄÄMISEST TULENEV KORREKTSIOON PEATÜKK 3 5 — ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE LÕPLIKU ARVESTUSE TULEMUS PEATÜKK 3 6 — ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE VAHEARVESTUSE TULEMUS PEATÜKK 3 7 — KOHANDUSED, MIS ON SEOTUD OMAVAHENDEID KÄSITLEVA OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM KOHALDAMISEGA

PEATÜKK 3 0 —   KASUTATAV ÜLEJÄÄK EELMISEST EELARVEAASTAST

3 0 0   Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	1 796 151 821	1 528 833 290,04

Finantsmääruse artikli 15 kohaselt kantakse iga eelarveaasta jääk, kas ülejääk või puudujääk, tulu või kuluna järgneva aasta eelarvesse.

Tulude ja kulude asjakohased esialgsed eelarvestused kirjendatakse eelarvemenetluse käigus eelarvesse, kasutades vajaduse korral kirjalikku muutmisettepanekut, mis esitatakse vastavalt finantsmääruse artiklile 34. Need koostatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 15 sätestatud põhimõtete alusel.

Pärast eelarveaasta kontode sulgemist arvestatakse kõik esialgsete eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused järgmise eelarveaasta eelarvesse paranduseelarve abil.

Puudujääk kirjendatakse III eelarvejao („Komisjon”) kulude eelarvestuse artiklisse 27 02 01.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 15.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikkel 7.

3 0 2   Välistegevuse tagatisfondi ülejäägi tagasimaksmisest tulenevad omavahendite ülejäägid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	125 750 000,—

Artikkel on ette nähtud tagatisfondi võimalike ülejääkide jaoks, mis tekivad pärast sihtsumma saavutamist, vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 artiklile 3.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94, 31. oktoober 1994, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikli 4 lõige 3.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

PEATÜKK 3 1 —   MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

3 1 0   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1993. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

3 1 0 3   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1993. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	– 954 416 000	1 041 492 250,96

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti selle artikli 10 lõiked 4, 5 ja 8.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	–74 879 000	4 603 048,26
Bulgaaria	p.m.	411 000	1 162 714,99
Tšehhi Vabariik	p.m.	–17 319 000	3 034 521,04
Taani	p.m.	–18 712 000	6 619 976,18
Saksamaa	p.m.	123 523 000	–2 712 594,05
Eesti	p.m.	– 754 000	–1 490 554,48
Iirimaa	p.m.	–7 543 000	7 921 363,39
Kreeka	p.m.	–24 684 000	24 164 423,86
Hispaania	p.m.	–14 431 000	–4 323 602,27
Prantsusmaa	p.m.	– 148 484 000	24 965 065,80
Itaalia	p.m.	– 628 714 000	893 535 105,64
Küpros	p.m.	– 454 000	149 305,59
Läti	p.m.	– 915 000	309 598,70
Leedu	p.m.	– 440 000	5 031 359,70
Luksemburg	p.m.	– 992 000	–1 365 882,77
Ungari	p.m.	– 573 000	12 139 302,01
Malta	p.m.	–78 000	439 055,84
Madalmaad	p.m.	–18 056 000	14 787 772,85
Austria	p.m.	–6 402 000	1 083 899,98
Poola	p.m.	4 699 000	26 342 635,09
Portugal	p.m.	–3 672 000	1 889 691,73
Rumeenia	p.m.	15 270 000	1 589 495,34
Sloveenia	p.m.	774 000	5 682 100,91
Slovakkia	p.m.	–5 911 000	–6 012 112,59
Soome	p.m.	440 000	–2 900 256,72
Rootsi	p.m.	27 743 000	6 595 415,96
Ühendkuningriik	p.m.	– 154 263 000	18 251 400,98
Punkt 3 1 0 3 – kokku	p.m.	– 954 416 000	1 041 492 250,96

PEATÜKK 3 2 —   MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6–8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU/RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

3 2 0   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6–8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

3 2 0 3   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6–8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	– 432 000 000	1 462 250 093,37

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti artikli 10 lõiked 6–8.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	26 863 000	20 215 081,44
Bulgaaria	p.m.	2 423 000	4 095 830,58
Tšehhi Vabariik	p.m.	–34 451 000	20 310 732,18
Taani	p.m.	–71 065 000	19 097 935,07
Saksamaa	p.m.	219 877 000	502 213 204,39
Eesti	p.m.	–3 488 000	–5 086 694,34
Iirimaa	p.m.	–35 455 000	32 220 701,61
Kreeka	p.m.	–86 419 000	97 044 960,06
Hispaania	p.m.	–63 948 000	–14 702 355,14
Prantsusmaa	p.m.	33 617 000	321 673 995,72
Itaalia	p.m.	– 120 176 000	69 989 064,55
Küpros	p.m.	–1 597 000	462 883,74
Läti	p.m.	8 611 000	1 035 142,04
Leedu	p.m.	2 703 000	9 531 455,06
Luksemburg	p.m.	–3 902 000	– 477 102,46
Ungari	p.m.	–10 385 000	12 314 563,47
Malta	p.m.	– 140 000	1 638 795,05
Madalmaad	p.m.	– 100 141 000	251 755 450,70
Austria	p.m.	–39 874 000	–72 822 175,55
Poola	p.m.	30 534 000	111 575 045,36
Portugal	p.m.	–13 539 000	6 892 458,77
Rumeenia	p.m.	49 285 000	5 558 220,24
Sloveenia	p.m.	5 513 000	20 992 032,32
Slovakkia	p.m.	–2 557 000	5 167 851,56
Soome	p.m.	–56 740 000	19 755 404,50
Rootsi	p.m.	–16 019 000	266 520 873,06
Ühendkuningriik	p.m.	– 151 530 000	– 244 723 260,61
Punkt 3 2 0 3 – kokku	p.m.	– 432 000 000	1 462 250 093,37

PEATÜKK 3 4 —   TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA TEATAVATEST POLIITIKAVALDKONDADEST KÕRVALEJÄÄMISEST TULENEV KORREKTSIOON

3 4 0   Teatavate liikmesriikide vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavatest poliitikavaldkondadest kõrvalejäämise mõjust tulenev korrektsioon

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 227 418,62

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti artikkel 10a.

Alusaktid

Amsterdami lepingule lisatud justiits- ja siseküsimuste poliitikat käsitlev protokoll Taani seisukoha kohta, eriti selle artikkel 3, ning protokoll Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta, eriti selle artikkel 5.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	p.m.	259 309,74
Bulgaaria	p.m.	p.m.	22 343,15
Tšehhi Vabariik	p.m.	p.m.	102 963,38
Taani	p.m.	p.m.	– 736 957,64
Saksamaa	p.m.	p.m.	1 902 653,48
Eesti	p.m.	p.m.	10 948,16
Iirimaa	p.m.	p.m.	– 494 277,10
Kreeka	p.m.	p.m.	171 071,64
Hispaania	p.m.	p.m.	790 860,50
Prantsusmaa	p.m.	p.m.	1 469 920,05
Itaalia	p.m.	p.m.	1 177 710,47
Küpros	p.m.	p.m.	11 694,28
Läti	p.m.	p.m.	14 867,08
Leedu	p.m.	p.m.	21 438,33
Luksemburg	p.m.	p.m.	23 429,13
Ungari	p.m.	p.m.	70 414,24
Malta	p.m.	p.m.	4 140,95
Madalmaad	p.m.	p.m.	448 593,87
Austria	p.m.	p.m.	204 993,46
Poola	p.m.	p.m.	234 133,26
Portugal	p.m.	p.m.	120 191,59
Rumeenia	p.m.	p.m.	79 313,91
Sloveenia	p.m.	p.m.	26 391,72
Slovakkia	p.m.	p.m.	46 285,67
Soome	p.m.	p.m.	140 890,30
Rootsi	p.m.	p.m.	237 365,79
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	–5 133 270,79
Artikkel 3 4 0 – kokku	p.m.	p.m.	1 227 418,62

PEATÜKK 3 5 —   ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE LÕPLIKU ARVESTUSE TULEMUS

3 5 0   Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

3 5 0 4   Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	0	14 651 208,46

Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus.

2008. aasta eelarve täitmise andmed vastavad Ühendkuningriigi 2004. aasta eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemusele.

2009. aasta andmed vastavad Ühendkuningriigi 2005. aasta eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemusele.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	591 653	2 392 182,—
Bulgaaria	—	—	0,—
Tšehhi Vabariik	p.m.	2 512 199	1 528 934,34
Taani	p.m.	–3 005 802	5 795 708,36
Saksamaa	p.m.	–5 481 921	14 493 411,—
Eesti	p.m.	627 250	678 387,—
Iirimaa	p.m.	2 962 200	593 889,96
Kreeka	p.m.	9 093 524	14 522 967,—
Hispaania	p.m.	–2 745 993	7 627 236,96
Prantsusmaa	p.m.	–8 257 101	21 623 756,04
Itaalia	p.m.	–22 829 273	44 925 252,—
Küpros	p.m.	–56 804	101 056,70
Läti	p.m.	– 578 663	– 142 716,80
Leedu	p.m.	–2 191 779	–1 166 127,96
Luksemburg	p.m.	628 919	2 161 097,04
Ungari	p.m.	–5 985 519	3 695 585,28
Malta	p.m.	122 539	131 129,05
Madalmaad	p.m.	16 057 254	–7 933 202,04
Austria	p.m.	–8 230 675	–7 470 090,96
Poola	p.m.	–68 551	1 170 411,27
Portugal	p.m.	–1 614 009	1 158 294,—
Rumeenia	—	—	0,—
Sloveenia	p.m.	888 761	806 771,90
Slovakkia	p.m.	–2 155 509	–3 773 161,05
Soome	p.m.	1 991 702	5 549 337,—
Rootsi	p.m.	7 469 230	–6 568 887,89
Ühendkuningriik	p.m.	20 256 368	–87 250 011,74
Punkt 3 5 0 4 – kokku	p.m.	0	14 651 208,46

PEATÜKK 3 6 —   ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE VAHEARVESTUSE TULEMUS

3 6 0   Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

3 6 0 4   Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	p.m.	p.m.	0,—
Bulgaaria	p.m.	p.m.	0,—
Tšehhi Vabariik	p.m.	p.m.	0,—
Taani	p.m.	p.m.	0,—
Saksamaa	p.m.	p.m.	0,—
Eesti	p.m.	p.m.	0,—
Iirimaa	p.m.	p.m.	0,—
Kreeka	p.m.	p.m.	0,—
Hispaania	p.m.	p.m.	0,—
Prantsusmaa	p.m.	p.m.	0,—
Itaalia	p.m.	p.m.	0,—
Küpros	p.m.	p.m.	0,—
Läti	p.m.	p.m.	0,—
Leedu	p.m.	p.m.	0,—
Luksemburg	p.m.	p.m.	0,—
Ungari	p.m.	p.m.	0,—
Malta	p.m.	p.m.	0,—
Madalmaad	p.m.	p.m.	0,—
Austria	p.m.	p.m.	0,—
Poola	p.m.	p.m.	0,—
Portugal	p.m.	p.m.	0,—
Rumeenia	p.m.	p.m.	0,—
Sloveenia	p.m.	p.m.	0,—
Slovakkia	p.m.	p.m.	0,—
Soome	p.m.	p.m.	0,—
Rootsi	p.m.	p.m.	0,—
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	0,—
Punkt 3 6 0 4 – kokku	p.m.	p.m.	0,—

PEATÜKK 3 7 —   KOHANDUSED, MIS ON SEOTUD OMAVAHENDEID KÄSITLEVA OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM KOHALDAMISEGA

3 7 0   Kohandused, mis on seotud omavahendeid käsitleva otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaldamisega 2007. ja 2008. aasta suhtes

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
—	0

Artikkel kajastab arvutusi omavahendeid käsitleva otsuse 2007/436/EÜ, Euratom tagasiulatuvaks kohaldamiseks 2007. ja 2008. aasta suhtes.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikkel 11.

Liikmesriik	2010. aasta eelarve	2009. aasta eelarve	2008. aasta eelarve täitmine
Belgia	—	204 589 861
Bulgaaria	—	17 366 133
Tšehhi Vabariik	—	71 314 837
Taani	—	143 571 167
Saksamaa	—	–1 736 354 527
Eesti	—	8 734 505
Iirimaa	—	91 629 026
Kreeka	—	126 166 977
Hispaania	—	592 534 409
Prantsusmaa	—	1 096 152 291
Itaalia	—	949 414 872
Küpros	—	8 882 419
Läti	—	11 893 607
Leedu	—	16 715 516
Luksemburg	—	16 872 718
Ungari	—	57 520 700
Malta	—	3 006 056
Madalmaad	—	–2 108 712 670
Austria	—	–30 989 269
Poola	—	177 873 305
Portugal	—	89 132 398
Rumeenia	—	72 969 422
Sloveenia	—	19 006 610
Slovakkia	—	32 789 749
Soome	—	110 353 342
Rootsi	—	– 707 893 691
Ühendkuningriik	—	665 460 237
Artikkel 3 7 0 – kokku	—	0

JAOTIS 4

INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE EUROOPA LIIDU ASUTUSTEGA SEOTUD ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensionisaajate ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimisfondi juhatuste liikmete, töötajate ja pensionisaajate palkadelt, hüvitistelt ja toetustelt makstavatest maksudest	601 600 756	575 736 593	489 859 841,12
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	1 580 062,23
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust	55 346 859	47 973 987	38 385 691,76
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	656 947 615	623 710 580	529 825 595,11
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Töötajate sissemaksed pensioniskeemi	429 277 947	388 988 683	332 525 059,34
4 1 1	Pensioniõiguste ülekandmine või ostmine töötajate poolt	80 385 060	94 029 724	105 986 819,81
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi	105 000	105 000	99 968,09
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	509 768 007	483 123 407	438 611 847,24
PEATÜKK 4 2
4 2 0	Detsentraliseeritud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi	11 476 650	11 920 503	7 289 632,06
4 2 1	Euroopa Parlamendi liikmete sissemaksed pensioniskeemi	p.m.	864 000	1 325 991,—
	PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA	11 476 650	12 784 503	8 615 623,06
	Jaotis 4 — Kogusumma	1 178 192 272	1 119 618 490	977 053 065,41
PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE PEATÜKK 4 2 — MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

4 0 0   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensionisaajate ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimisfondi juhatuste liikmete, töötajate ja pensionisaajate palkadelt, hüvitistelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
601 600 756	575 736 593	489 859 841,12

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eriti selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlament		46 604 242
Nõukogu		25 038 000
Komisjon:		438 457 213
— haldamine	(340 420 000)
— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus	(55 623 235)
— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	(2 754 000)
— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	(588 000)
— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)	(1 831 000)
— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)	(819 000)
— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)	(1 134 000)
— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)	(3 067 000)
— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)	(40 329)
— ühisettevõte ARTEMIS – manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus (ARTEMIS JU)	(40 880)
— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC)	(17 924)
— Ühisettevõte Clean Sky (CLEAN SKY)	(81 760)
— Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)	(380 888)
— Ühenduse Sordiamet (CPVO)	(248 000)
— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)	(955 384)
— Euroopa Ülesehitusamet	(p.m.)
— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)	(252 338)
— Euroopa Liidu Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex)	(945 150)
— Euroopa Varjupaigataotlejate Tugiamet (EASO)	(35 848)
— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)	(3 165 509)
— Euroopa õigusalase koostöö üksus (Eurojust)	(598 398)
— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	(784 247)
— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)	(563 511)
— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)	(3 207 339)
— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)	(1 229 205)
— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)	(1 788 030)
— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)	(636 784)
— Euroopa GNSSi Järelevalveamet (Galileo)	(258 216)
— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)	(37 342)
— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ETI)	(52 279)
— ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte (F4E)	(1 018 590)
— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)	(840 106)
— Euroopa Ravimiamet (EMEA)	(3 704 770)
— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)	(513 827)
— Ühisettevõte ENIAC (ENIAC)	(27 253)
— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)	(239 148)
— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)	(159 144)
— Euroopa Politseiamet (EUROPOL)	(1 344 549)
— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)	(626 276)
— Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA)	(785 247)
— Euroopa Koolitusfond (ETF)	(754 316)
— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)	(328 605)
— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)	(523 070)
— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)	(160 145)
— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)	(913 504)
— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)	(238 263)
— Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	(68 133)
— Ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (IMI)	(95 386)
— Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi Ühisettevõte (SESAR)	(129 453)
— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)	(3 369 346)
— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)	(1 062 486)
Euroopa Liidu Kohus		21 624 000
Kontrollikoda		10 298 000
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		4 262 590
Regioonide Komitee		2 797 028
Euroopa Ombudsman		558 683
Euroopa Andmekaitseinspektor		411 000
Euroopa Investeerimispank		35 750 000
Euroopa Keskpank		13 900 000
Euroopa Investeerimisfond		1 900 000
	Kokku	601 600 756

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 580 062,23

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
— haldamine	(p.m.)
— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus	(p.m.)
— Euroopa Personalivaliku Amet	(p.m.)
— Euroopa Pettustevastane Amet	(p.m.)
— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis	(p.m.)
— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis	(p.m.)
— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet	(p.m.)
— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus	(p.m.)
— Ühenduse Sordiamet	(p.m.)
— Eurojust	(p.m.)
— Euroopa Ülesehitusamet	(p.m.)
— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur	(p.m.)
— Euroopa Ravimiamet	(p.m.)
— Euroopa Lennundusohutusamet	(p.m.)
— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	(p.m.)
— Euroopa Keskkonnaagentuur	(p.m.)
— Euroopa Toiduohutusamet	(p.m.)
— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond	(p.m.)
— Euroopa Meresõiduohutuse Amet	(p.m.)
— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus	(p.m.)
— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet	(p.m.)
— Euroopa Koolitusfond	(p.m.)
— Siseturu Ühtlustamise Amet	(p.m.)
— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus	(p.m.)
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
55 346 859	47 973 987	38 385 691,76

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlament		9 020 533
Nõukogu		2 302 000
Komisjon:		39 177 395
— haldamine	(27 225 000)
— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus	(6 117 988)
— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	(473 000)
— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	(100 000)
— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)	(278 000)
— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)	(120 000)
— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)	(191 000)
— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)	(498 000)
— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)	(5 694)
— ühisettevõte ARTEMIS – manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus (ARTEMIS JU)	(6 296)
— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud amet (BEREC)	(2 531)
— Ühisettevõte Clean Sky (CLEAN SKY)	(12 592)
— Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)	(53 781)
— Ühenduse Sordiamet (CPVO)	(29 263)
— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)	(115 147)
— Euroopa Ülesehitusamet	(p.m.)
— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)	(31 642)
— Euroopa Liidu Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (FRONTEX)	(140 512)
— Euroopa Varjupaigataotlejate Tugiamet (EASO)	(5 062)
— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)	(494 798)
— Euroopa õigusalase koostöö üksus (EUROJUST)	(45 567)
— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	(98 900)
— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP)	(81 717)
— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)	(409 079)
— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)	(134 583)
— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)	(245 710)
— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (EUROFOUND)	(76 987)
— Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GALILEO)	(43 122)
— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)	(5 273)
— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ETI)	(7 382)
— ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte (F4E)	(156 876)
— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)	(143 142)
— Euroopa Ravimiamet (EMEA)	(376 629)
— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)	(85 250)
— Ühisettevõte ENIAC (ENIAC)	(4 197)
— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)	(36 125)
— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)	(16 073)
— Euroopa Politseiamet (EUROPOL)	(102 385)
— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)	(96 224)
— Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA)	(94 641)
— Euroopa Koolitusfond (ETF)	(100 589)
— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)	(42 031)
— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)	(61 544)
— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)	(23 238)
— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)	(110 099)
— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)	(33 884)
— Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	(10 493)
— Ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (IMI)	(14 691)
— Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi Ühisettevõte (SESAR)	(19 937)
— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)	(445 521)
— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)	(155 200)
Euroopa Liidu Kohus		2 656 000
Euroopa Kontrollikoda		885 000
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		830 195
Regioonide Komitee		370 054
Euroopa Ombudsman		50 682
Euroopa Andmekaitseinspektor		55 000
	Kokku	55 346 859

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
429 277 947	388 988 683	332 525 059,34

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

Euroopa Parlament		58 255 294
Nõukogu		26 605 000
Komisjon:		312 309 270
— haldamine	(197 841 000)
— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus	(57 302 329)
— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	(3 067 000)
— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	(1 142 000)
— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)	(3 422 000)
— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)	(1 392 000)
— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PAYMASTER)	(2 073 000)
— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)	(4 282 000)
— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)	(45 884)
— ühisettevõte ARTEMIS – manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus (ARTEMIS JU)	(49 449)
— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC)	(20 393)
— Ühisettevõte Clean Sky (CLEAN SKY)	(98 897)
— Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)	(433 348)
— Ühenduse Sordiamet (CPVO)	(288 465)
— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)	(1 868 182)
— Euroopa Ülesehitusamet	(p.m.)
— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)	(365 381)
— Euroopa Liidu Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex)	(1 161 265)
— Euroopa Varjupaigataotlejate Tugiamet (EASO)	(40 786)
— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)	(3 870 319)
— Euroopa õigusalase koostöö üksus (Eurojust)	(955 457)
— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	(1 177 363)
— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP)	(797 779)
— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)	(2 810 355)
— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)	(1 217 592)
— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)	(2 539 210)
— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (EUROFOUND)	(724 066)
— Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GALILEO)	(332 133)
— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)	(42 485)
— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ETI)	(59 479)
— ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte (F4E)	(1 232 096)
— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)	(1 292 015)
— Euroopa Ravimiamet (EMEA)	(3 695 816)
— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)	(717 845)
— Ühisettevõte ENIAC (ENIAC)	(32 966)
— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)	(342 479)
— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)	(182 793)
— Euroopa Politseiamet (Europol)	(2 146 830)
— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)	(828 515)
— Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA)	(1 535 492)
— Euroopa Koolitusfond (ETF)	(861 336)
— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)	(415 376)
— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)	(981 788)
— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)	(287 078)
— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)	(1 786 289)
— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)	(442 043)
— Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	(82 414)
— Ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (IMI)	(115 380)
— Ühisettevõte SESAR (SESAR)	(156 588)
— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)	(4 263 961)
— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)	(1 490 553)
Euroopa Liidu Kohus		15 037 000
Kontrollikoda		7 449 000
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		5 251 629
Regioonide Komitee		3 571 041
Euroopa Ombudsman		462 713
Euroopa Andmekaitseinspektor		337 000
	Kokku	429 277 947

4 1 1   Pensioniõiguste ülekandmine või ostmine töötajate poolt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
80 385 060	94 029 724	105 986 819,81

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Parlament		13 046 060
Nõukogu		p.m.
Komisjon		65 539 000
Euroopa Liidu Kohus		500 000
Euroopa Kontrollikoda		1 300 000
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	80 385 060

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
105 000	105 000	99 968,09

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlament		5 000
Nõukogu		p.m.
Komisjon		100 000
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	105 000

PEATÜKK 4 2 —   MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 0   Detsentraliseeritud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
11 476 650	11 920 503	7 289 632,06

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjon

11 476 650

4 2 1   Euroopa Parlamendi liikmete sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	864 000	1 325 991,—

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi liikmete kulude ja toetuste maksmise eeskiri, eriti selle III lisa.

JAOTIS 5

INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 5 0
5 0 0
Sissetulek vallasvara (varustus) müügist
5 0 0 0	Sissetulek transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	15 799,87
5 0 0 1	Sissetulek muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	32 370,03
5 0 0 2	Tulud muudele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade eest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	353 617,79
	Artikkel 5 0 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	401 787,69
5 0 1	Kinnisvara müügist saadav tulu	p.m.	p.m.	137 206,—
5 0 2	Sissetulek väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	2 220 230,82
	PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	2 759 224,51
PEATÜKK 5 1
5 1 0	Sissetulek varustuse ja vahendite üürimisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 1 1
Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine
5 1 1 0	Sissetulek kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	33 332 616,52
5 1 1 1	Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 505 473,42
	Artikkel 5 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	34 838 089,94
	PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	34 838 089,94
PEATÜKK 5 2
5 2 0	Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt	8 794 000	6 794 000	31 224 327,49
5 2 1	Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt	10 000 000	18 000 000	30 383 401,80
5 2 2	Eelfinantseerimisest laekuv intress	50 000 000	60 000 000	50 303 542,46
5 2 3	Usalduskontodelt laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.
	PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA	68 794 000	84 794 000	111 911 271,75
PEATÜKK 5 5
5 5 0	Teiste institutsioonide või asutuste kasuks osutatud teenustest laekuv tulu, sealhulgas lähetushüvitiste summad, mis on makstud teiste institutsioonide või asutuste eest ja nende poolt tagasi makstud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	14 379 489,86
5 5 1	Tulu kolmandatelt isikutelt nende taotlusel osutatud teenuste eest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	3 326 671,50
	PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	17 706 161,36
PEATÜKK 5 7
5 7 0	Tulu ebaõigesti makstud summade tagastamisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	41 786 603,82
5 7 1	Sihtotstarbeline tulu, näiteks sihtasutuste tulu, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 2	Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
5 7 3	Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	138 391 818,38
	PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	180 178 422,20
PEATÜKK 5 8
5 8 0	Tulu üüriga seotud maksetest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	586 794,17
5 8 1	Tulu laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	994 969,20
	PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	1 581 763,37
PEATÜKK 5 9
5 9 0	Muud tulud haldustegevusest	100 000	100 000	3 847 539,36
	PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA	100 000	100 000	3 847 539,36
	Jaotis 5 — Kogusumma	68 894 000	84 894 000	352 822 472,49
PEATÜKK 5 0 — SISSETULEK VALLASVARA (VARUSTUS) JA KINNISVARA MÜÜGIST PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULU PEATÜKK 5 2 — INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU PEATÜKK 5 5 — OSUTATUD TEENUSTEST LAEKUV TULU PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED PEATÜKK 5 9 — MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

PEATÜKK 5 0 —   SISSETULEK VALLASVARA (VARUSTUS) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Sissetulek vallasvara (varustus) müügist

5 0 0 0   Sissetulek transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	15 799,87

Punkti kirjendatakse institutsioonidele kuuluvate sõidukite müügist või väljavahetamisest saadud tulud.

Siia kantakse ka laekumised nende transpordivahendite müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende väärtus on raamatupidamises täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e ja ea kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 0 0 1   Sissetulek muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	32 370,03

Punkti kirjendatakse institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a sõidukite) müügist või väljavahetamisest saadud tulud.

Siia kantakse ka laekumised selliste vahendite, sisseseade, materjali ning teadus- ja tehniliste seadmete müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende väärtus on raamatupidamises täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e ja ea kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 0 0 2   Tulud muudele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade eest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	353 617,79

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 0 1   Kinnisvara müügist saadav tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	137 206,—

Artiklisse kirjendatakse institutsioonidele kuuluva kinnisvara müügist saadud tulud.

5 0 2   Sissetulek väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	2 220 230,82

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULU

5 1 0   Sissetulek varustuse ja vahendite üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 1 1   Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0   Sissetulek kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	33 332 616,52

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 505 473,42

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

PEATÜKK 5 2 —   INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU

5 2 0   Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
8 794 000	6 794 000	31 224 327,49

Artiklisse kirjendatakse investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodel.

Euroopa Parlament		2 000 000
Nõukogu		p.m.
Komisjon		6 500 000
Euroopa Liidu Kohus		130 000
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		64 000
Regioonide Komitee		100 000
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	8 794 000

5 2 1   Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
10 000 000	18 000 000	30 383 401,80

Artiklisse kirjendatakse investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt.

Komisjon

10 000 000

5 2 2   Eelfinantseerimisest laekuv intress

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
50 000 000	60 000 000	50 303 542,46

Artiklisse kirjendatakse eelfinantseerimisest laekuv intressitulu.

Selles artiklis esitatud summasid võib kasutada finantsmääruse artikli 5a kohaselt täiendavate assigneeringute kirjendamiseks eelarveridadele, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu. Eelmaksetest saadud intressid assigneeritakse asjakohasele programmile või meetmele ning arvatakse lõppmakse tegemisel makse saajale võlgnetavate summade saldost maha.

Määruses, millega kehtestatakse finantsmääruse rakenduseeskirjad, täpsustatakse ka juhud, mille puhul vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab intressid igal aastal sisse.

Komisjon

50 000 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikkel 5a.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eriti selle artiklid 4 ja 4a.

5 2 3   Usalduskontodelt laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.

Uus artikkel

Artiklisse kirjendatakse usalduskontodelt saadavad intressid ja muu tulu.

ELi/ühenduse usalduskontod on avatud rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (Euroopa Investeerimisfond, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Nõukogu Arengupank/Kreditanstalt für Wiederaufbau, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), kes haldavad ELi/ühenduse programme ning ELi/ühenduse makstavad summad jäävad kontole, kuni need tehakse mõne programmi raames kättesaadavateks näiteks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või kandidaatriikides projekte juhtivatele institutsioonidele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt tehakse ühenduse programmide usalduskontodelt saadavatest intressidest täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele on kantud vastava tulu aluseks olnud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti artikli 18 lõige 2.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

PEATÜKK 5 5 —   OSUTATUD TEENUSTEST LAEKUV TULU

5 5 0   Teiste institutsioonide või asutuste kasuks osutatud teenustest laekuv tulu, sealhulgas lähetushüvitiste summad, mis on makstud teiste institutsioonide või asutuste eest ja nende poolt tagasi makstud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	14 379 489,86

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 5 1   Tulu kolmandatelt isikutelt nende taotlusel osutatud teenuste eest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	3 326 671,50

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagastamisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	41 786 603,82

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 7 1   Sihtotstarbeline tulu, näiteks sihtasutuste tulu, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 7 2   Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Artiklisse kirjendatakse teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	138 391 818,38

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Tulu üüriga seotud maksetest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	586 794,17

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti i kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

5 8 1   Tulu laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	994 969,20

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artiklisse kirjendatakse ka tulud, mis tekivad õnnetusjuhtumis kannatada saanud ametnike palkadest, mille kindlustusseltsid on hüvitanud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	p.m.

PEATÜKK 5 9 —   MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

5 9 0   Muud tulud haldustegevusest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
100 000	100 000	3 847 539,36

Artiklisse kirjendatakse ka muud haldustegevusest saadavad tulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		100 000
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Euroopa Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	100 000

JAOTIS 6

OSA- JA TAGASIMAKSED ELI/ÜHENDUSE KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDE RAAMES

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 0
6 0 1
Mitmesugused uurimisprogrammid
6 0 1 1	Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuuma sünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 0 1 2	Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	21 955 509,—
6 0 1 3	Koostöökokkulepped kolmandate riikidega ELi/ühenduse uurimisprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	203 130 166,38
6 0 1 5	Koostöökokkulepped kolmandate riikide asutustega ELi/ühenduse huvides teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 0 1 6	Euroopa koostöökokkulepped teadusliku ja tehnilise uurimistöö valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 0 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	225 085 675,38
6 0 2
Muud programmid
6 0 2 1	Mitmesugused tulud, mis on määratud humanitaarabitegevusteks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 0 2 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
6 0 3
Assotsiatsioonilepped ELi/ühenduste ja kolmandate riikide vahel
6 0 3 1	Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest ELi/ühenduse programmides – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	79 204 935,15
6 0 3 2	Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mitte kuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	317 265,—
6 0 3 3	Kolmandate isikute osalemine ELi/ühenduse tegevustes – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	12 207 467,20
	Artikkel 6 0 3 — Kogusumma	p.m.	p.m.	91 729 667,35
	PEATÜKK 6 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	316 815 342,73
PEATÜKK 6 1
6 1 1
Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed
6 1 1 3	Tulud, mis pärinevad otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud vara paigutusest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	40 650 720,70
6 1 1 4	Tulud, mis pärinevad söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi rahatagastustest	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	40 650 720,70
6 1 2	Selliste kulude hüvitamine, mida kanti spetsiifiliselt nõudmise peale tehtud tööde läbiviimisel töötasu vastu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	846,—
6 1 4
Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava ELi/ühenduse abi tagasimaksed
6 1 4 0	Majanduslikult edukatele energeetikatehnoloogiate valdkonna projektidele ja tegevusaladele antava ELi/ühenduse abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 4 3	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud ELi/ühenduse abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	10 978,86
	Artikkel 6 1 4 — Kogusumma	p.m.	p.m.	10 978,86
6 1 5
Kasutamata ELi/ühenduse abi tagasimaksed
6 1 5 0	Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed	p.m.	40 000 000	47 044 938,09
6 1 5 1	Kasutamata eelarvetasakaalu abirahade hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 5 2	Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 5 3	Ühenduse korraldatud lepingute raames kasutamata summade tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	4 200,—
6 1 5 7	Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Kalanduse Arendusrahastu ettemaksete tagasimaksed	p.m.	p.m.	11 497 497,13
6 1 5 8	Mitmesuguse ELi/ühenduse kasutamata abi tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	9 243 224,22
	Artikkel 6 1 5 — Kogusumma	p.m.	40 000 000	67 789 859,44
6 1 6	Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 7
Seoses ELi/ühenduse abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed
6 1 7 0	Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	347 463,79
	Artikkel 6 1 7 — Kogusumma	p.m.	p.m.	347 463,79
6 1 8
Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed
6 1 8 0	Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hankijate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 8 1	Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 1 8 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
6 1 9
Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed
6 1 9 1	Muude selliste kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 94/179/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	28 435,31
	Artikkel 6 1 9 — Kogusumma	p.m.	p.m.	28 435,31
	PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA	p.m.	40 000 000	108 828 304,10
PEATÜKK 6 2
6 2 0	Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 2 2
Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele osutatud tasulistest teenustest saadav tulu
6 2 2 1	Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 261 144,—
6 2 2 3	Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	12 658 902,87
6 2 2 4	Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ELi/ühenduse uurimistööst – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	351 843,91
6 2 2 5	Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 2 2 6	Tulud, mis saadakse Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt teistele komisjoni talitustele osutatud teenustelt konkurentsitingimustel ja põhjustavad täiendavaid assigneeringuid – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	35 858 223,37
	Artikkel 6 2 2 — Kogusumma	p.m.	p.m.	50 130 114,15
6 2 4	Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ELi/ühenduse uurimistööst (kaudsed tegevused) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	50 130 114,15
PEATÜKK 6 3
6 3 0	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	199 139 557,—
6 3 1
Maksed Schengeni acquis’ raames
6 3 1 1	Maksed Islandi ja Norraga sõlmitud lepingust tulenevate halduskulude katteks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	473 364,—
6 3 1 2	Maksed suureulatuslike informatsioonisüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	2 497 092,25
6 3 1 3	Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksud (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 3 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	2 970 456,25
6 3 2	Osamaksud Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	68 393 296,95
6 3 3
Maksed teatavatesse välisabiprogrammidesse
6 3 3 0	Liikmesriikide osamaksud teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab tema nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 000 000,—
6 3 3 1	Kolmandate riikide osamaksud teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab tema nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 3 3 2	Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksud teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab tema nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 3 3 — Kogusumma	p.m.	p.m.	1 000 000,—
	PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	271 503 310,20
PEATÜKK 6 5
6 5 0
Finantskorrektsioonid
6 5 0 0	Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid	p.m.	213 000 000	344 500 477,49
	Artikkel 6 5 0 — Kogusumma	p.m.	213 000 000	344 500 477,49
	PEATÜKK 6 5 — KOGUSUMMA	p.m.	213 000 000	344 500 477,49
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	280 153 647,20
6 6 0 1	Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed	30 000 000	115 000 000	37 275 637,43
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	30 000 000	115 000 000	317 429 284,63
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	30 000 000	115 000 000	317 429 284,63
PEATÜKK 6 7
6 7 0
EAGFiga seonduv tulu
6 7 0 1	EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	984 630 362,—
6 7 0 2	EAGFi eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	356 066 899,56
6 7 0 3	Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	220 907 837,22
	Artikkel 6 7 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	1 561 605 098,78
6 7 1
EAFRDga seonduv tulu
6 7 1 1	EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 7 1 2	EAFRD eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 7 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	1 561 605 098,78
PEATÜKK 6 8
6 8 0
Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu
6 8 0 1	Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	2 592 884 443,35
6 8 0 2	Ajutise ümberkorraldusfondiga seonduv eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 8 0 3	Ajutise ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 8 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	2 592 884 443,35
	PEATÜKK 6 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	2 592 884 443,35
	Jaotis 6 — Kogusumma	30 000 000	368 000 000	5 563 696 375,43
PEATÜKK 6 0 — OSAMAKSED ELI/ÜHENDUSE PROGRAMMIDESSE PEATÜKK 6 1 — MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED PEATÜKK 6 2 — TASULISTE TEENUSTE OSUTAMISEST SAADAV TULU PEATÜKK 6 3 — ERILEPINGUTEST TULENEVAD MAKSED PEATÜKK 6 5 — FINANTSKORREKTSIOONID PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 6 7 — EAGFI JA EAFRDGA SEONDUV TULU PEATÜKK 6 8 — AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

PEATÜKK 6 0 —   OSAMAKSED ELI/ÜHENDUSE PROGRAMMIDESSE

6 0 1   Mitmesugused uurimisprogrammid

6 0 1 1   Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuuma sünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute, eelkõige 14. septembri 1978. aasta koostöölepingu alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

6 0 1 2   Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	21 955 509,—

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja tema 18 termotuumasünteesiga tegeleva koostööpartneri vaheliste mitmepoolsete Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete (EFDA), eelkõige 30. märtsi 1999. aasta kokkuleppe alusel saadavad tulud.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Sellised tulud katavad koostööpartnerite panuse ühisfondi selliste kulutuste rahastamisse, mis tulenevad projekti JET (JET – Joint European Torus) vahendite kasutamisest Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete jaoks.

6 0 1 3   Koostöökokkulepped kolmandate riikidega ELi/ühenduse uurimisprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	203 130 166,38

ELi/ühenduse ja kolmandate riikide (eelkõige selliste riikide, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis, et ühineda ELi/ühenduse teadusprogrammidega) vaheliste koostöölepingute alusel saadav tulu.

Saadud osamaksetega kaetakse kõnealuse programmiga seotud koosolekute, ekspertide lepingute ja teadusuuringute kulud.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudne meede) ning artiklitesse 10 02 02 ja 10 03 02 olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Õiguslik alus

Nõukogu ja komisjoni otsus 2007/502/EÜ, Euratom, 25. juuni 2007, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 24).

Nõukogu otsus 2007/585/EÜ, 10. juuli 2007, Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 220, 25.8.2007, lk 3).

6 0 1 5   Koostöökokkulepped kolmandate riikide asutustega ELi/ühenduse huvides teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

ELile/ühendusele huvi pakkuvate teadus- ja tehnoloogiaprojektide („Eureka” jt) raames ELi/ühenduse ja kolmandate riikide asutustega sõlmitud koostöölepingute alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudne meede).

6 0 1 6   Euroopa koostöökokkulepped teadusliku ja tehnilise uurimistöö valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammides osalevatelt riikidelt saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudne meede).

Alusaktid

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST) osalevate riikide ministrite resolutsioon (alla kirjutatud Viinis 21. novembril 1991) (EÜT C 333, 24.12.1991, lk 1).

6 0 2   Muud programmid

6 0 2 1   Mitmesugused tulud, mis on määratud humanitaarabitegevusteks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Kolmandate isikute osamaksed seoses humanitaarabiga.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt avatakse mis tahes nimetatud tulude alusel täiendavad assigneeringud III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotisse 23.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 0 3   Assotsiatsioonilepped ELi/ühenduste ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest ELi/ühenduse programmides – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	79 204 935,15

ELi/ühenduse ja alljärgnevate riikide vaheliste assotsiatsioonilepingute alusel nende riikide erinevates ELi/ühenduse programmides osalemise tulemusena saadav tulu. Liikmesriikideks saanud riikidelt saadav võimalik tulu on seotud varasemate tehingutega.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb üldisi põhimõtteid Türgi Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides (EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29).

Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vaheline Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 2).

Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 9).

Euroopa Ühenduse ning Horvaatia Vabariigi vaheline Horvaatia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 16).

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 29).

Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule lisatav protokoll, mis käsitleb Euroopa ühenduse ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut (ELT L 192, 22.7.2005, lk 23).

Kirjavahetuse vormis leping Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 43, 19.2.2008, lk 11).

Euroopa lepingute lisaprotokollid (artiklid 228 ja 238), millega avatakse ühenduse programmid kandidaatriikidele.

6 0 3 2   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mitte kuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	317 265,—

Punkt on ette nähtud kolmandatelt riikidelt laekuvate tollikoostöö lepingute osamaksete jaoks, mis on seotud eriti transiidiprojekti ning tollitariifide ja muude andmete (elektroonilist) levitamist käsitlevate projektidega.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 14 03 01, 14 04 01, 14 04 02 ja 14 05 03.

Õiguslik alus

20. mai 1987. aasta ühise transiidiprotseduuri konventsioon (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Nõukogu otsus, 19. märts 2001, millega antakse komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi 15. detsembril 1950 Brüsselis allkirjastatud tollikoostöönõukogu asutamist käsitleva konventsiooni muutmise üle, et Euroopa Ühendus saaks astuda selle organisatsiooni liikmeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

6 0 3 3   Kolmandate isikute osalemine ELi/ühenduse tegevustes – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	12 207 467,20

Kolmandate isikute võimalik panus ELi/ühenduse tegevusse.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 1 —   MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 1   Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3   Tulud, mis pärinevad otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud vara paigutusest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	40 650 720,70

Nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsuses 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22), on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 lähevad kasutatavate varade investeeringute puhastulud Euroopa Liidu üldeelarve tuludesse, mis on sihtotstarbelised ning mõeldud söe- ja terasetööstusega seotud sektorites teadusprojektide rahastamiseks söe ja terase teadusfondist.

Puhastulu teadusprojektide rahastamiseks aastal n + 2 kajastatakse likvideeritava ESTÜ aasta n bilansis ning pärast likvideerimise lõpetamist varadena söe ja terase teadusfondi bilansis. Selline rahastamismehhanism jõustus 2003. aastal. Aastast 2008 pärinevat tulu kasutatakse teadusuuringuteks 2010. aastal. Minimeerimaks kõikumisi teadusuuringute rahastamises seoses muutustega finantsturgudel kohaldatakse tasandusmeetmeid. Eeldatavalt ulatub 2010. aastal teadusuuringute rahastamiseks kasutada oleva puhastulu summa 53 859 500 euroni.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 eraldatakse 72,8 % fondi assigneeringutest terasega seotud sektorile ja 27,2 % söega seotud sektorile.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 160 punkti 1a kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse peatükki 08 23.

6 1 1 4   Tulud, mis pärinevad söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi rahatagastustest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsuses 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22), on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal.

Vastavalt nimetatud otsuse artikli 4 lõikele 5 lähevad tagasimakstavad summad esialgu tagasi likvideeritava ESTÜ varadesse ning seejärel, pärast likvideerimise lõpetamist, söe ja terase teadusfondi varadesse.

6 1 2   Selliste kulude hüvitamine, mida kanti spetsiifiliselt nõudmise peale tehtud tööde läbiviimisel töötasu vastu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	846,—

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Komisjon		p.m.
Nõukogu		p.m.
	Kokku	p.m.

6 1 4   Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava ELi/ühenduse abi tagasimaksed

6 1 4 0   Majanduslikult edukatele energeetikatehnoloogiate valdkonna projektidele ja tegevusaladele antava ELi/ühenduse abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Tulu ELi/ühenduse sellise abi tagasimaksetest, mida anti majanduslikult edukatele projektidele ja meetmetele uute energeetikatehnoloogiate valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4 3   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud ELi/ühenduse abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	10 978,86

Tulu ühenduse sellise abi tagasimaksetest, mida anti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 5   Kasutamata ELi/ühenduse abi tagasimaksed

6 1 5 0   Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	40 000 000	47 044 938,09

Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist, Kalanduse Arendusrahastust, Ühtekuuluvusfondist, Solidaarsusfondist, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendist (ISPA) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) saadud, kuid kasutamata jäänud abi tagasimaksed.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse tulusid täiendavateks assigneeringuteks eelarveridadele, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

6 1 5 1   Kasutamata eelarvetasakaalu abirahade hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 2   Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 3   Ühenduse korraldatud lepingute raames kasutamata summade tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	4 200,—

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 7   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Kalanduse Arendusrahastu ettemaksete tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	11 497 497,13

Punkti kirjendatakse struktuurifondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Kalandusfondist tehtud ettemaksete tagasimaksed.

Finantsmääruse artiklite 18 ja 157 kohaselt eraldatakse mis tahes nimetatud tulude alusel III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotiste 04, 11 ja 13 vastavatel ridadel täiendavaid assigneeringuid, kui neid on vaja selleks, et struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi panus asjaomastesse toimingutesse ei väheneks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1265/1999, 21. juuni 1999, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) II lisa (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 62), eriti selle artikli 1 lõige 4.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti selle artikli 82 lõige 2 ja II peatükk.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

6 1 5 8   Mitmesuguse ELi/ühenduse kasutamata abi tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	9 243 224,22

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 6   Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri tagasimaksed seoses summadega, mille komisjon on tasunud ettemaksena verifikatsioonilepete alusel tehtud järelevalve eest (vt III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artikleid 06 05 01 ja 06 05 02).

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 7   Seoses ELi/ühenduse abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0   Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	347 463,79

Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö raames enam makstud summade tagasimaksed pakkujatelt või abisaajatelt.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 21 06 02.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

6 1 8   Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0   Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hankijate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Pakkumiskutsetes või toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud finantstingimustes sisalduvad sätted toiduabi andmise kohta.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 8 1   Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud tarnetingimustes sisalduvad sätted.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 9   Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1   Muude selliste kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 94/179/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	28 435,31

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 22 02 03 ja 19 06 05.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 6 2 —   TASULISTE TEENUSTE OSUTAMISEST SAADAV TULU

6 2 0   Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige artikli 6 punkt b.

Tulu, mis on saadud lähtematerjalide või uurimisprogrammides kasutamiseks mõeldud lõhustuvate erimaterjalide tasu eest liikmesriikidele tarnimisest.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 2 2   Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele osutatud tasulistest teenustest saadav tulu

6 2 2 1   Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 261 144,—

Tulu, mis on saadud kõrgvooreaktori käitamisest Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuses.

Eriti Belgia ja Madalmaade kolmandate isikute maksed igasuguste Teadusuuringute Ühiskeskuse kõrgvooreaktori käitamisega seotud kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05 ja 10 04 04.

Varasemate programmide lõpuleviimine

Tulud on saadud Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Madalmaadelt.

6 2 2 3   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	12 658 902,87

Tulu, mis on saadud isikutelt, ettevõtetelt ja riigiasutustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 161 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 04 01 ja 10 04 02 välise isikuga sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ELi/ühenduse uurimistööst – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	351 843,91

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 04 02, 10 04 03 ning peatükkidesse 10 02 ja 10 03.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eriti selle artikkel 12.

6 2 2 5   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute maksetest, kingetest või annakutest Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 10 01 05 ja peatükkidesse 10 02, 10 03 ja 10 04.

6 2 2 6   Tulud, mis saadakse Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt teistele komisjoni talitustele osutatud teenustelt konkurentsitingimustel ja põhjustavad täiendavaid assigneeringuid – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	35 858 223,37

Tulu, mis on saadud muudelt komisjoni talitustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid, ning tulu osalemisest teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammidega seotud tegevuses.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 161 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 02 01, 10 03 01, 10 04 01 ja 10 04 03 teiste komisjoni talitustega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ELi/ühenduse uurimistööst (kaudsed tegevused) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikkel 12.

PEATÜKK 6 3 —   ERILEPINGUTEST TULENEVAD MAKSED

6 3 0   Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	199 139 557,—

Artiklisse kirjendatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksud, mis tulenevad nende riikide finantsosalusest ELi/ühenduse tegevuses vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82 ja protokollile 32.

Kavandatud osamaksude kogumaht on ära toodud kokkuvõttes, mis on esitatud III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse lisas teabe eesmärgil.

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed antakse komisjoni kasutusse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 32 artiklitele 1–3.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3).

6 3 1   Maksed Schengeni acquis’ raames

6 3 1 1   Maksed Islandi ja Norraga sõlmitud lepingust tulenevate halduskulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	473 364,—

Maksed halduskulude katteks, mis tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal sõlmitud lepingust kõnealuste riikide ühinemiseks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36), ning eriti nimetatud lepingu artiklist 12.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Nõukogu

p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

6 3 1 2   Maksed suureulatuslike informatsioonisüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	2 497 092,25

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 04, 18 02 05 ja 18 03 11.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eriti lepingu artikkel 9.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4), eelkõige selle põhjendus 10, milles nähakse ette sellise korra kehtestamine, mis võimaldaks Islandi ja Norra esindajatel osaleda komiteedes, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Nõukogu otsus 2004/849/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).

Nõukogu otsus 2004/860/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu otsus 2008/261/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/262/JSK, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

6 3 1 3   Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksud (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 03, 18 02 06 ja 18 03 14.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eelkõige lepingu artikkel 9.

Nõukogu otsus 2004/849/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).

Nõukogu otsus 2004/860/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).

Nõukogu otsus 2008/261/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/262/JSK, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

6 3 2   Osamaksud Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	68 393 296,95

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse kogu Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmekulude rahastamist, täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 21 01 04 10.

Alusaktid

9. EAFi käsitlev sisekokkulepe.

6 3 3   Maksed teatavatesse välisabiprogrammidesse

6 3 3 0   Liikmesriikide osamaksud teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab tema nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 000 000,—

Punkti kirjendatakse osamaksud, mida liikmesriigid, sealhulgas nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 1   Kolmandate riikide osamaksud teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab tema nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Punkti kirjendatakse osamaksud, mida kolmandad riigid, sealhulgas nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 2   Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksud teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab tema nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Punkti kirjendatakse osamaksud, mida rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab EL/ühendus ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 5 —   FINANTSKORREKTSIOONID

6 5 0   Finantskorrektsioonid

6 5 0 0   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	213 000 000	344 500 477,49

Punkti kirjendatakse struktuurifondide (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond, Kalanduse Arendusrahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondiga ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib punkti kirjendatud summasid kasutada selleks, et eraldada III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotiste 04, 05, 11 ja 13 vastavates rubriikides täiendavaid assigneeringuid, kui neid on vaja varem vastu võetud korrektsioonide tühistamise või vähendamise vältimiseks.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 105 lõikele 1 ei mõjuta nimetatud määrus komisjoni poolt määruste (EMÜ) nr 2052/88, (EMÜ) nr 4253/88, (EÜ) nr 1164/94 ja (EÜ) nr 1260/1999 või mis tahes muude 31. detsembril 2006 ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnesoleva abi suhtes kehtivate õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1), eriti selle artikkel 24.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eriti selle artikli 39 lõige 2.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 448/2001, 2. märts 2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis (EÜT L 64, 6.3.2001, lk 13).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	280 153 647,20

Punkti kirjendatakse finantsmääruse artikli 18 kohaselt sellised võimalikud tulud, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade alla ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
	Kokku	p.m.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
30 000 000	115 000 000	37 275 637,43

Punkti kirjendatakse sellised võimalikud tulud, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade alla ja mida ei kasutata finantsmääruse artikli 18 kohaselt.

Euroopa Parlament		p.m.
Komisjon		30 000 000
	Kokku	30 000 000

PEATÜKK 6 7 —   EAGFI JA EAFRDGA SEONDUV TULU

6 7 0   EAGFiga seonduv tulu

6 7 0 1   EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	984 630 362,—

Punkti kirjendatakse tulud, mis on laekunud ELi eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsustest, mis on tehtud seoses kuludega, mida on finantseeritud EAGGFi tagatisrahastust 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi 1. rubriigi ja EAGFi alusel.

See on ette nähtud ka summade jaoks, mis on saadud tulenevalt Euroopa Liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis on seotud sellega seonduvate kirjendatud sihtotstarbeliste tuludega, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 rakendamisest saadavad summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” tulude eelarvestuse mis tahes punkti EAGFi raames.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 600 000 000 eurot.

2010. aasta eelarve koostamisel võeti 378 000 000 eurot arvesse artikli 05 03 01 ja ülejäänud 222 000 000 eurot artikli 05 02 08 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 0 2   EAGFi eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	356 066 899,56

Punkti kirjendatakse eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu tagasi nõutud summad, sealhulgas seotud intress, eelkõige pettuste korral tagasi nõutud summad, saadud trahvimaksed ja intress ning minetatud tagatised, mis tulenevad EAGGFi tagatisrahastust rahastatavatest kuludest 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi 1. rubriigi ja EAGFi raames. Sellesse kirjendatakse ka tagasimakstud netosummad, millest liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2 kinni pidada 20 %. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad sama määruse artikli 32 lõike 5 kohastest heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” tulude eelarvestuse mis tahes punkti EAGFi raames.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 224 000 000 eurot, sealhulgas 133 000 000 eurot, mis on assigneeringutena üle toodud 2009. aastast 2010. aastasse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse mis tahes EAGFi eelarvepunkti.

2010. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 0 3   Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	220 907 837,22

Punkti kirjendatakse summad, mis saadakse või nõutakse tagasi määruse (EÜ) nr 1788/2003 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 64 kohaselt.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” tulude eelarvestuse mis tahes punkti EAGFi raames.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 98 000 000 eurot.

2010. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

6 7 1   EAFRDga seonduv tulu

6 7 1 1   EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Punkti kirjendatakse summad, mis on laekunud ELi eelarvesse tulenevalt vastavuskontrolli otsustest seoses EAFRDst finantseeritava maaelu arendamisega. Sellesse kirjendatakse ka summad, mis on laekunud Euroopa Liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis on seotud sellega seonduvate kirjendatud sihtotstarbeliste tuludega.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse igasugust käesolevasse punkti kirjendatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2010. aasta eelarve koostamisel ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud ühtegi konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 1 2   EAFRD eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Punkti kirjendatakse summad, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel, sealhulgas nendega seonduvad viivised, eriti aga summad, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või pettuse juhtude korral, laekunud karistusmaksed ja viivised ning minetatud tagatised seoses EAFRDst finantseeritava maaelu arendamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2010. aasta eelarve koostamisel ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud ühtegi konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

PEATÜKK 6 8 —   AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

6 8 0   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	2 592 884 443,35

Punkti kirjendatakse määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 kohased ajutised ELi suhkrusektori ümberkorraldusmaksed.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse käesolevas punktis esitatud summasid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarve jao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorralduseks antavat abi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

2010. aasta eelarve koostamisel võeti 1 325 000 000 eurot arvesse käesoleva punkti tarvis (kaasa arvatud 718 000 000 eurot, mis toodi üle eelmiste aastate eelarvetest), millest 440 000 000 eurot on ette nähtud artikli 05 02 16 jaoks, ning ülejäänud summa kantakse automaatselt üle järgmise aasta eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 10.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

6 8 0 2   Ajutise ümberkorraldusfondiga seonduv eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Punkti kirjendatakse summad, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või eksimuste tagajärjel, sealhulgas intressid, karistusmaksed ja tagatised, mis tulenevad kuludest, mida on rahastatud määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ajutisest ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldusfondist. Sellesse kirjendatakse ka tagasimakstud netosummad, millest liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2 kinni pidada 20 %. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad sama määruse artikli 32 lõike 5 kohastest heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” tulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorraldusabi ja muid määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abimeetmeid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

6 8 0 3   Ajutise ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Punkti kirjendatakse tulud, mis on laekunud Euroopa Liidu eelarvesse tulenevalt määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ajutisest suhkru ümberkorraldusfondist rahastatavaid kulusid käsitlevatest vastavuse kontrolli otsustest. Punkti kirjendatakse ka summad, mis on laekunud Euroopa Liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis käsitlevad suhkru ümberkorraldusfondiga seotud sihtotstarbelist tulu, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 16 ja artikli 32 lõike 5 kohaldamisest tulenevad summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” tulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorraldusabi ja muid määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abimeetmeid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

JAOTIS 7

VIIVISED JA TRAHVID

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 7 0
7 0 0
Viivised
7 0 0 0	Viivised liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt	5 000 000	10 000 000	8 321 856,32
7 0 0 1	Muud viivised	3 000 000	3 000 000	815 632,59
	Artikkel 7 0 0 — Kogusumma	8 000 000	13 000 000	9 137 488,91
7 0 1	Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt	15 000 000	97 000 000	139 317 036,75
	PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA	23 000 000	110 000 000	148 454 525,66
PEATÜKK 7 1
7 1 0	Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid	100 000 000	629 000 000	1 642 974 387,96
7 1 2	Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud asutamislepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest	p.m.	18 000 000	2 753 664,—
	PEATÜKK 7 1 — KOGUSUMMA	100 000 000	647 000 000	1 645 728 051,96
PEATÜKK 7 2
7 2 0
Hoiuste intressid ja rahatrahvidelt laekuvad viivised
7 2 0 0	Hoiuste intressid ja trahvid, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 7 2 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 7 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 7 — Kogusumma	123 000 000	757 000 000	1 794 182 577,62
PEATÜKK 7 0 — VIIVISED PEATÜKK 7 1 — RAHATRAHVID PEATÜKK 7 2 — HOIUSTE INTRESSID JA RAHATRAHVIDELT LAEKUVAD VIIVISED

PEATÜKK 7 0 —   VIIVISED

7 0 0   Viivised

7 0 0 0   Viivised liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
5 000 000	10 000 000	8 321 856,32

Nõukogu		p.m.
Komisjon		5 000 000
	Kokku	5 000 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikli 71 lõige 4.

7 0 0 1   Muud viivised

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
3 000 000	3 000 000	815 632,59

Õiguslik alus

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3), eriti protokolli 32 artikli 2 lõige 5.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti artikli 71 lõige 4.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eriti artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti artikkel 102.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

7 0 1   Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
15 000 000	97 000 000	139 317 036,75

Artiklis kirjendatakse viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti artikli 71 lõige 4.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eriti artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti artiklid 14 ja 15.

PEATÜKK 7 1 —   RAHATRAHVID

7 1 0   Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
100 000 000	629 000 000	1 642 974 387,96

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti selle artiklid 14 ja 15.

7 1 2   Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud asutamislepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	18 000 000	2 753 664,—

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti artikli 260 lõige 2.

PEATÜKK 7 2 —   HOIUSTE INTRESSID JA RAHATRAHVIDELT LAEKUVAD VIIVISED

7 2 0   Hoiuste intressid ja rahatrahvidelt laekuvad viivised

7 2 0 0   Hoiuste intressid ja trahvid, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest tulenevatelt hoiustelt ja trahvidelt makstavatest intressidest saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97, 7. juuli 1997, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6), eriti artikkel 16.

JAOTIS 8

LAENUTEHINGUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 8 0
8 0 0	Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud ELi/ühenduse laenudele	p.m.	p.m.	0,—
8 0 1	Euroopa Liidu tagatis Euratomi laenudele	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 8 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 8 1
8 1 0	Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid	p.m.	p.m.	28 371 043,12
8 1 3	Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 8 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	28 371 043,12
PEATÜKK 8 2
8 2 7	Euroopa Liidu tagatis ELi/ühenduse laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele	p.m.	p.m.	0,—
8 2 8	Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 8 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 8 3
8 3 5	Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 8 3 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 8 5
8 5 0	Euroopa Investeerimisfondi makstud dividendid – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	5 538 549,—
	PEATÜKK 8 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	5 538 549,—
	Jaotis 8 — Kogusumma	p.m.	p.m.	33 909 592,12
PEATÜKK 8 0 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES PEATÜKK 8 1 — KOMISJONI ANTUD LAENUD PEATÜKK 8 2 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS PEATÜKK 8 3 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST KOLMANDATE RIIKIDE JA LIIKMESRIIKIDE FINANTSASUTUSTE ANTUD LAENUDELE PEATÜKK 8 5 — TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

PEATÜKK 8 0 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

8 0 0   Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud ELi/ühenduse laenudele

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Euroopa Liidu tagatis antakse laenudele, mis võetakse kapitaliturgudel või mida annavad finantsasutused. Liikmesriikidele lubatav laenu põhiosa ülemmäär on 50 000 000 000 eurot.

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 01 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

8 0 1   Euroopa Liidu tagatis Euratomi laenudele

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 02 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Nõukogu otsus 77/271/Euratom, 29. märts 1977, otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 11).

Nõukogu otsus 80/29/Euratom, 20. detsember 1979, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 12, 17.1.1980, lk 28).

Nõukogu otsus 82/170/Euratom, 15. märts 1982, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 78, 24.3.1982, lk 21).

Nõukogu otsus 85/537/Euratom, 5. detsember 1985, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 334, 12.12.1985, lk 23).

Nõukogu otsus 90/212/Euratom, 23. aprill 1990, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega antakse komisjonile volitused väljastada Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 112, 3.5.1990, lk 26).

PEATÜKK 8 1 —   KOMISJONI ANTUD LAENUD

8 1 0   Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	28 371 043,12

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse peatükkidesse 22 03, 19 08 ja 19 01 kantud assigneeringutest Vahemere piirkonna kolmandatele riikidele antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressimaksed.

Tavaliselt ületab saadud tulu eelarves prognoositud summad, sest erilaenude ja riskikapitali intressimakseid võib tasuda nii eelmise kui ka jooksva eelarveaasta jooksul. Erilaenudelt ja riskikapitalilt hakatakse intresse nõudma alates laenu väljastamise momendist; erilaenude intresse makstakse poolaastamaksetena ja riskikapitali intresse tavaliselt aastamaksetena.

8 1 3   Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punkti 19 08 01 01 kantud assigneeringutest Euroopa Ühenduse Investeerimispartnerite tegevuse raames Vahemere piirkonna kolmandatele riikidele antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressimaksed.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 772/2001, 4. aprill 2001, mis käsitleb komisjoni poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 213/96 (Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele mõeldud Euroopa Ühenduse Investeeringupartnerite rahastamisvahendi rakendamise kohta) alusel vastuvõetud projektide lõpuleviimist ja lõpetamist (EÜT L 112, 21.4.2001, lk 1).

PEATÜKK 8 2 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

8 2 7   Euroopa Liidu tagatis ELi/ühenduse laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 04 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59).

Nõukogu otsus 97/472/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bulgaariale (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 61).

Nõukogu otsus 97/787/EÜ, 17. november 1997, millega antakse erakorralist finantsabi Armeeniale ja Gruusiale (EÜT L 322, 25.11.1997, lk 37).

Nõukogu otsus 98/592/EÜ, 15. oktoober 1998, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 45).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57).

Nõukogu otsus 1999/731/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 27).

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse otsust 97/787/EÜ (millega antakse erakorralist finantsabi Armeeniale ja Gruusiale), et laiendada seda abi Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/639/EÜ, 12. juuli 2002, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, millega antakse Jugoslaavia Liitvabariigile täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, millega antakse Bosniale ja Hertsegoviinale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2003/825/EÜ, 25. november 2003, millega muudetakse otsust 2002/882/EÜ (millega antakse Jugoslaavia Liitvabariigile täiendavat makromajanduslikku finantsabi) seoses täiendava makromajanduslikku finantsabi andmisega Serbiale ja Montenegrole (ELT L 311, 27.11.2003, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse Albaaniale makromajanduslikku abi ja tunnistatakse kehtetuks otsus 1999/282/EÜ (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

8 2 8   Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 05 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisas II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/179/Euratom, 21. märts 1994, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, et lubada komisjonil sõlmida Euratomi laenulepinguid, et aidata kaasa teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamiseks vajalikule rahastamisele (EÜT L 84, 29.3.1994, lk 41).

Liikmesriikidele antud Euratomi laenude õigusliku aluse kohta vt ka artikkel 8 0 1.

PEATÜKK 8 3 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST KOLMANDATE RIIKIDE JA LIIKMESRIIKIDE FINANTSASUTUSTE ANTUD LAENUDELE

8 3 5   Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 06 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsus (Vahemere protokollid).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu 19. juuli 1982. aasta otsus (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta otsus (Jugoslaavia protokolli väline laen).

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõigi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5), tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1488/96 (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavate kolmandate riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (Argentina, Bolivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peru, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macao, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks ning muudetakse otsust 97/256/EÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et pikendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale (EIP) ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et pikendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Horvaatiaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Venemaa Läänemere basseiniga seotud keskkonnaprojektide jaoks Põhjamõõtme raames antavatest erilaenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et pikendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Jugoslaavia Liitvabariigiga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavat liiki projektide jaoks Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11).

Nõukogu otsus 2006/174/EÜ, 27. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et lisada Maldiivid hõlmatud riikide nimekirja seoses hiidlainekatastroofiga India ookeanil 2004. aasta detsembris (ELT L 62, 3.3.2006, lk 26).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).

PEATÜKK 8 5 —   TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

8 5 0   Euroopa Investeerimisfondi makstud dividendid – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	5 538 549,—

Artikkel on ette nähtud nende dividendide kirjendamiseks, mida Euroopa Investeerimisfond maksab tehtud sissemaksete eest.

Vastavalt otsusele 2007/247/EÜ käsitatakse aastail 2007–2010 komisjoni teenitud dividende sihtotstarbelise tuluna vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 2 ja need lisatakse eelarve punkti 01 04 09 01 „Euroopa Investeerimisfond – märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmelisuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Mitmesugused tulud	30 210 000	58 210 000	39 028 705,09
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	30 210 000	58 210 000	39 028 705,09
	Jaotis 9 — Kogusumma	30 210 000	58 210 000	39 028 705,09
	KÕIK KOGUSUMMA	122 937 000 000	113 035 415 415	121 584 382 284,55
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
30 210 000	58 210 000	39 028 705,09

Artiklisse kirjendatakse mitmesugused tulud.

Euroopa Parlament		p.m.
Nõukogu		p.m.
Komisjon		30 000 000
Euroopa Liidu Kohus		10 000
Euroopa Kontrollikoda		200 000
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		p.m.
Regioonide Komitee		p.m.
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
	Kokku	30 210 000

C. AMETIKOHTADE LOETELUS MÄRGITUD PERSONAL

Kinnitatud ametikohtade loetelu

Institutsioon	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
Euroopa Parlament	5 146	989	5 093	988
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	3 504	68	3 476	36
Komisjon:	25 710	469	25 740	481
— haldus	19 963	366	20 018	366
— teadusuuringud ja tehnoloogia arendus	3 827		3 827
— väljaannete talitus	672		654
— Euroopa Pettustevastane Amet	282	102	282	114
— Euroopa Personalivaliku Amet	126	1	127	1
— üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroo	214		224
— infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Brüssel	462		438
— infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Luxembourg	164		170
Euroopa Liidu Kohus	1 493	434	1 493	438
Kontrollikoda	753	136	741	139
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	675	35	673	31
Regioonide Komitee	469	37	465	37
Euroopa Ombudsman	16	47	16	47
Euroopa Andmekaitseinspektor	39		37
Kokku	37 805	2 215	37 734	2 197

Personali jaotumine peab tegevusüksuste ja palgaastmete lõikes jääma järgmistel lehekülgedel toodud tabelites esitatud piiridesse.

Kinnitatud ametikohtade loetelu

Ühenduste asutused, kellel on juriidilise isiku staatus	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
Detsentraliseeritud asutused	636	4 391	633	3 578
Euroopa ühisettevõtted	62	289	55	255
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut		20		7
Täitevasutused		390		368
Kokku	698	5 090	688	4 208

Personali jaotumine peab tegevusüksuste ja palgaastmete lõikes jääma järgmistel lehekülgedel toodud tabelites esitatud piirides.

I jagu – Euroopa Parlament

Tegevusüksus ja palgaaste	2009
	Alalised ametikohad		Ajutised ametikohad
			Muud	Fraktsioon
Kategooriaväline	1
AD 16	11		1	7
AD 15	32		1	3
AD 14	140	2	6	21
AD 13	177	8	2	32
AD 12	555		7	69
AD 11	129		8	35
AD 10	191		4	33
AD 9	117		6	17
AD 8	77		9	9
AD 7	94			22
AD 6	319			28
AD 5	424		8	48
AD kokku	2 266	10	52	324
AST 11	74	10		31
AST 10	154		17	17
AST 9	96		1	24
AST 8	185		3	35
AST 7	703		5	51
AST 6	538		5	78
AST 5	391		8	65
AST 4	241		11	61
AST 3	79		16	62
AST 2	295		5	59
AST 1	70		3	55
AST kokku	2 826	10	74	538
Kokku	5 093  (15)	20  (16)	126  (17)	862
Kõik kokku	6 081  (18)

Tegevusüksus ja palgaaste	2010
	Alalised ametikohad		Ajutised ametikohad
			Muud	Fraktsioon
Kategooriaväline	1
AD 16	11		1	7
AD 15	35		1	4
AD 14	141	2	6	23
AD 13	227	8	2	30
AD 12	503		8	71
AD 11	131		7	36
AD 10	191		7	29
AD 9	155		7	17
AD 8	107		8	18
AD 7	259			23
AD 6	249		1	26
AD 5	307		8	40
AD kokku	2 316	10	56	324
AST 11	91	10		33
AST 10	136		17	18
AST 9	115		3	27
AST 8	215		4	39
AST 7	653		2	50
AST 6	559		5	72
AST 5	365		8	64
AST 4	251		11	62
AST 3	124		16	63
AST 2	245		5	55
AST 1	75			55
AST kokku	2 829	10	71	538
Kokku	5 146  (19)	20  (20)	127  (21)	862
Kõik kokku	6 135  (22)

II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

Tegevusüksus ja palgaaste	2010
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
		Euroopa Ülemkogu eesistuja	Teised
Kategooriaväline	2	—	—
AD 16	11	1	—
AD 15	34 (23)	—	1
AD 14	86 (24)	2	9
AD 13	135	—	—
AD 12	270	—	8
AD 11	192	—	12
AD 10	89	7	1
AD 9	115	—	2
AD 8	78	—	—
AD 7	149	—	—
AD 6	220	—	—
AD 5	138	—	—
AD kokku	1 517	10	33
AST 11	41	—	—
AST 10	39	—	2
AST 9	44	—	—
AST 8	103	—	—
AST 7	281	—	—
AST 6	366	—	1
AST 5	242	—	—
AST 4	200	—	—
AST 3	169	22	—
AST 2	222	—	—
AST 1	278	—	—
AST kokku	1 985	22	3
Kokku	3 504	32	36
Kõik kokku	3 572

Tegevusüksus ja palgaaste	Nõukogu
	2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
Kategooriaväline	2	—
AD 16	11	—
AD 15	34 (25)	1
AD 14	84 (26)	9
AD 13	90	—
AD 12	292	8
AD 11	222	12
AD 10	86	1
AD 9	131	2
AD 8	57	—
AD 7	101	—
AD 6	186	—
AD 5	187	—
AD kokku	1 481	33
AST 11	31	—
AST 10	39	2
AST 9	37	—
AST 8	106	—
AST 7	232	—
AST 6	456	1
AST 5	252	—
AST 4	248	—
AST 3	177	—
AST 2	182	—
AST 1	233	—
AST kokku	1 993	3
Kokku	3 476	36
Kõik kokku	3 512

III jagu – Komisjon

Komisjon

Haldus

Tegevusüksus ja palgaaste	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	30		30
AD 15	221	22	221	22
AD 14	558	32	543	32
AD 13	1 088		718
AD 12	2 341	54	2 467	54
AD 11	971	62	1 348	62
AD 10	847	11	526	11
AD 9	886		1 130
AD 8	505	2	340	2
AD 7	830		983
AD 6	867		975
AD 5	2 028		1 692
AD kokku	11 172	183	10 973	183
AST 11	150		134
AST 10	147	20	199	20
AST 9	496		527
AST 8	683	12	657	12
AST 7	1 220	28	1 054	28
AST 6	1 042	39	1 174	39
AST 5	1 365	42	1 220	42
AST 4	1 027	20	1 438	20
AST 3	871	9	600	9
AST 2	597	13	788	13
AST 1	1 193		1 254
AST kokku	8 791	183	9 045	183
Kõik kokku  (27)  (28)	19 963	366	20 018	366
Teenistujaid kokku	20 329		20 384

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – Teadusuuringute Ühiskeskus

Tegevusüksus ja palgaaste	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16 (29)	2	—	2	—
AD 15	10	—	10	—
AD 14	36	—	36	—
AD 13	90	—	46	—
AD 12	266	—	225	—
AD 11	115	—	185	—
AD 10	94	—	109	—
AD 9	50	—	50	—
AD 8	46	—	46	—
AD 7	25	—	25	—
AD 6	125	—	125	—
AD 5	28	—	28	—
AD kokku	887	—	887	—
AST 11	27	—	17	—
AST 10	56	—	66	—
AST 9	76	—	61	—
AST 8	154	—	124	—
AST 7	159	—	159	—
AST 6	119	—	164	—
AST 5	120	—	120	—
AST 4	124	—	124	—
AST 3	151	—	151	—
AST 2	35	—	35	—
AST 1	48	—	48	—
AST kokku	1 069	—	1 069	—
Kõik kokku	1 956	—	1 956	—
Teenistujaid kokku	1 956		1 956

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – kaudsed meetmed

Tegevusüksus ja palgaaste	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	1	—	1	—
AD 15	19	—	19	—
AD 14	54	—	64	—
AD 13	91	—	51	—
AD 12	352	—	332	—
AD 11	212	—	247	—
AD 10	73	—	103	—
AD 9	51	—	51	—
AD 8	38	—	38	—
AD 7	38	—	23	—
AD 6	119	—	119	—
AD 5	36	—	26	—
AD kokku	1 084	—	1 074	—
AST 11	6	—	6	—
AST 10	32	—	32	—
AST 9	27	—	27	—
AST 8	79	—	79	—
AST 7	98	—	98	—
AST 6	113	—	123	—
AST 5	90	—	90	—
AST 4	163	—	163	—
AST 3	115	—	115	—
AST 2	29	—	29	—
AST 1	35	—	35	—
AST kokku	787	—	797	—
Kõik kokku	1 871	—	1 871	—
Teenistujaid kokku  (30)	1 871		1 871

Väljaannete talitus

Tegevusüksus ja palgaaste	Väljaannete talitus
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	1	—	1	—
AD 15	3	—	3	—
AD 14	8	—	8	—
AD 13	1	—	1	—
AD 12	12	—	12	—
AD 11	13	—	13	—
AD 10	8	—	8	—
AD 9	5	—	4	—
AD 8	19	—	19	—
AD 7	4	—	—	—
AD 6	3	—	3	—
AD 5	29	—	20	—
AD kokku	106	—	92	—
AST 11	7	—	4	—
AST 10	40	—	43	—
AST 9	10	—	4	—
AST 8	46	—	45	—
AST 7	63	—	70	—
AST 6	83	—	86	—
AST 5	72	—	72	—
AST 4	59	—	56	—
AST 3	152	—	148	—
AST 2	32	—	32	—
AST 1	2	—	2	—
AST kokku	566	—	562	—
Kõik kokku	672		654
Teenistujaid kokku	672		654

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Tegevusüksus ja palgaaste	Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	1	—	1	—
AD 15	2	3	2	3
AD 14	5	4	5	4
AD 13	5	—	3	—
AD 12	19	21	18	21
AD 11	27	1	27	13
AD 10	12	1	11	1
AD 9	11	1	12	1
AD 8	11	15	13	15
AD 7	8	—	7	—
AD 6	13	2	12	2
AD 5	24	—	18	—
AD kokku	138	48	129 (31)	60
AST 11	1	—	1	—
AST 10	8	18	8	18
AST 9	11	—	8	—
AST 8	17	4	17	4
AST 7	27	23	26	23
AST 6	19	1	31	1
AST 5	14	8	12	8
AST 4	18	—	15	—
AST 3	10	—	16	—
AST 2	13	—	8	—
AST 1	6	—	11	—
AST kokku	144	54	153	54
Kõik kokku	282	102	282	114
Teenistujaid kokku	384		396

Euroopa Personalivaliku Amet

Tegevusüksus ja palgaaste	Euroopa Personalivaliku Amet
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	1
AD 14	1	—	1	—
AD 13	—	—	—	—
AD 12	5	—	3	—
AD 11	5	—	4	—
AD 10	—	—	2	—
AD 9	2	—	2	—
AD 8	4	—	2	—
AD 7	1	—	2	—
AD 6	1	—	2	—
AD 5	6	—	7	—
AD kokku	25	1	25	1
AST 11	1	—	—	—
AST 10	2	—	3	—
AST 9	4	—	—	—
AST 8	9	—	12	—
AST 7	8	—	5	—
AST 6	10	—	12	—
AST 5	17	—	19	—
AST 4	11	—	12	—
AST 3	19	—	19	—
AST 2	7	—	7	—
AST 1	13	—	13	—
AST kokku	101	—	102	—
Kõik kokku	126	1	127	1
Teenistujaid kokku	127  (32)		128  (33)

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

Tegevusüksus ja palgaaste	Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	—	—	—	—
AD 15	1	—	1	—
AD 14	4	—	4	—
AD 13	1	—	1	—
AD 12	7	—	7	—
AD 11	3	—	2	—
AD 10	2	—	1	—
AD 9	2	—	—	—
AD 8	1	—	2	—
AD 7	2	—	3	—
AD 6	3	—	4	—
AD 5	6	—	3	—
AD kokku	32	—	28	—
AST 11	3	—	3	—
AST 10	18	—	18	—
AST 9	3	—	3	—
AST 8	22	—	22	—
AST 7	18	—	19	—
AST 6	53	—	59	—
AST 5	38	—	41	—
AST 4	17	—	21	—
AST 3	7	—	7	—
AST 2	3	—	3	—
AST 1	—	—	—	—
AST kokku	182	—	196	—
Kõik kokku	214		224
Teenistujaid kokku	214		224

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis

Tegevusüksus ja palgaaste	Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	—	—	—	—
AD 15	1	—	1	—
AD 14	8	—	8	—
AD 13	1	—	1	—
AD 12	11	—	7	—
AD 11	13	—	13	—
AD 10	2	—	2	—
AD 9	7	—	5	—
AD 8	5	—	6	—
AD 7	5	—	5	—
AD 6	2	—	2	—
AD 5	6	—	6	—
AD kokku	61	—	56	—
AST 11	2	—	2	—
AST 10	16	—	17	—
AST 9	4	—	3	—
AST 8	11	—	10	—
AST 7	19	—	16	—
AST 6	59	—	53	—
AST 5	79	—	70	—
AST 4	151	—	154	—
AST 3	58	—	57	—
AST 2	1	—	—	—
AST 1	1	—	—	—
AST kokku	401	—	382	—
Kõik kokku	462		438
Teenistujaid kokku	462		438

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis

Tegevusüksus ja palgaaste	Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	—	—	—	—
AD 15	1	—	1	—
AD 14	3	—	3	—
AD 13	—	—	—	—
AD 12	5	—	5	—
AD 11	5	—	5	—
AD 10	5	—	5	—
AD 9	—	—	—	—
AD 8	—	—	—	—
AD 7	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—
AD 5	7	—	6	—
AD kokku	26	—	25	—
AST 11	—	—	—	—
AST 10	8	—	8	—
AST 9	—	—	—	—
AST 8	7	—	7	—
AST 7	4	—	4	—
AST 6	17	—	19	—
AST 5	19	—	23	—
AST 4	57	—	58	—
AST 3	25	—	25	—
AST 2	1	—	1	—
AST 1	—	—	—	—
AST kokku	138	—	145	—
Kõik kokku	164	—	170	—
Teenistujaid kokku	164		170

Ühenduste asutused, kellel on juriidilise isiku staatus

Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutused – Ettevõtlus

Euroopa Ravimiamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	1	—	—	—	1
AD 15	—	4	—	1	—	3
AD 14	—	5	—	4	—	4
AD 13	—	6	—	5	—	6
AD 12	—	37	—	27	—	36
AD 11	—	36	—	29	—	34
AD 10	—	32	—	14	—	34
AD 9	—	35	—	34	—	35
AD 8	—	43	—	26	—	40
AD 7	—	38	—	11	—	38
AD 6	—	39	—	62	—	34
AD 5	—	34	—	30	—	17
AD kokku	—	310	—	243	—	282
AST 11	—	2	—	1	—	—
AST 10	—	4	—	1	—	6
AST 9	—	8	—	2	—	5
AST 8	—	13	—	3	—	12
AST 7	—	18	—	13	—	15
AST 6	—	35	—	16	—	38
AST 5	—	35	—	15	—	39
AST 4	—	46	—	28	—	46
AST 3	—	36	—	50	—	30
AST 2	—	40	—	16	—	25
AST 1	—	20	—	80	—	32
AST kokku	—	257	—	225	—	248
Kõik kokku	—	567	—	468	—	530
Teenistujaid kokku	567		468		530

Euroopa Kemikaaliamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	1	—	1
AD 14	—	1	—	2	—	1
AD 13	—	9	—	9	—	6
AD 12	—	16	—	10	—	13
AD 11	—	22	—	12	—	19
AD 10	—	25	—	12	—	21
AD 9	—	34	—	13	—	22
AD 8	—	32	—	17	—	27
AD 7	—	46	—	22	—	31
AD 6	—	43	—	16	—	40
AD 5	—	59	—	13	—	29
AD kokku	—	288	—	127	—	210
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	1	—	1
AST 9	—	1	—	2	—	—
AST 8	—	7	—	8	—	6
AST 7	—	10	—	5	—	8
AST 6	—	17	—	9	—	17
AST 5	—	20	—	13	—	17
AST 4	—	27	—	25	—	25
AST 3	—	28	—	20	—	20
AST 2	—	14	—	—	—	10
AST 1	—	14	—	—	—	10
AST kokku	—	138	—	83	—	114
Kõik kokku	—	426	—	210	—	324
Teenistujaid kokku	426		210		324

Detsentraliseeritud asutused – Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised (34)
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	—	—	—	—	—
AD 13	—	1	—	—	—	1
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	1	—	—	—	1
AD 10	—	1	—	—	—	1
AD 9	—	—	—	—	—	—
AD 8	—	2	—	—	—	2
AD 7	—	2	—	—	—	2
AD 6	—	1	—	—	—	—
AD 5	—	8	—	—	—	5
AD kokku	—	16	—	—	—	12
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	1	—	—	—	1
AST 8	—	1	—	—	—	1
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	2	—	—	—	2
AST 5	—	3	—	—	—	2
AST 4	—	2	—	—	—	2
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	9	—	—	—	8
Kõik kokku	—	25	—	—	—	20
Teenistujaid kokku	25		—		20

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	—	—	1
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	2	—	—	—	2
AD 12	1	5	—	6	8	1
AD 11	1	5	1	5	—	9
AD 10	2	4	1	4	—	8
AD 9	—	3	—	2	—	3
AD 8	1	5	2	1	—	1
AD 7	2	7	1	3	—	3
AD 6	—	3	2	1	—	2
AD 5	1	6	1	2	—	4
AD kokku	8	42	8	25	8	35
AST 11	—	—	—	—	3	—
AST 10	—	—	—	—	2	—
AST 9	—	3	—	2	4	—
AST 8	—	6	—	4	2	1
AST 7	—	5	—	5	—	9
AST 6	—	9	—	11	—	8
AST 5	—	5	—	7	—	11
AST 4	2	7	2	1	—	5
AST 3	7	3	6	3	—	10
AST 2	—	2	—	3	—	3
AST 1	2	—	—	1	—	—
AST kokku	11	40	8	37	11	47
Kõik kokku	19	82	16	62	19	82
Teenistujaid kokku	101		78		101

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	1	—	—	—	1
AD 12	—	1	—	1	—	1
AD 11	—	2	—	2	—	2
AD 10	—	2	—	1	—	2
AD 9	—	1	—	3	—	1
AD 8	—	5	—	1	—	5
AD 7	—	8	—	4	—	7
AD 6	—	3	—	11	—	4
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	24	—	24	—	24
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	1	—	—	—	1
AST 9	—	—	—	1	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	1	—	—	—	2
AST 6	—	2	—	1	—	—
AST 5	—	3	—	1	—	2
AST 4	—	7	—	1	—	7
AST 3	—	6	—	10	—	4
AST 2	—	—	—	—	—	4
AST 1	—	—	—	3	—	—
AST kokku	—	20	—	17	—	20
Kõik kokku	—	44	—	41	—	44
Teenistujaid kokku	44		41		44

Detsentraliseeritud asutused – Energeetika ja transport

Euroopa Lennundusohutusamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	2	—	3	—	5
AD 14	—	6	—	2	—	2
AD 13	—	12	—	5	—	10
AD 12	—	26	—	21	—	25
AD 11	—	50	—	17	—	37
AD 10	—	55	—	10	—	45
AD 9	—	75	—	94	—	89
AD 8	—	104	—	42	—	71
AD 7	—	58	—	49	—	59
AD 6	—	55	—	46	—	44
AD 5	—	4	—	17	—	6
AD kokku	—	447	—	306	—	393
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	3	—	—	—	2
AST 6	—	8	—	—	—	4
AST 5	—	24	—	4	—	18
AST 4	—	30	—	10	—	30
AST 3	—	29	—	29	—	31
AST 2	—	18	—	47	—	24
AST 1	—	11	—	7	—	4
AST kokku	—	123	—	97	—	113
Kõik kokku	—	570	—	403	—	506
Teenistujaid kokku	570		403		506

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	1	—	1
AD 14	—	1	—	—	—	1
AD 13	1	3	—	—	1	3
AD 12	2	8	—	5	2	8
AD 11	1	10	2	3	1	10
AD 10	1	17	—	4	1	17
AD 9	—	20	—	17	—	20
AD 8	—	18	1	17	—	18
AD 7	—	23	—	21	—	21
AD 6	—	18	—	20	—	15
AD 5	—	10	—	5	—	9
AD kokku	5	129	3	93	5	123
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	1	—	1	—	1
AST 8	1	1	—	—	1	1
AST 7	—	1	—	—	—	1
AST 6	—	3	—	—	—	3
AST 5	—	8	—	3	—	8
AST 4	—	15	1	10	—	13
AST 3	—	17	—	21	—	17
AST 2	—	13	—	7	—	13
AST 1	—	6	—	10	—	6
AST kokku	1	65	1	52	1	63
Kõik kokku	6	194	4	145	6	186
Teenistujaid kokku	200		149		192

Euroopa Raudteeagentuur

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	—	—	1
AD 14	—	—	—	1	—	—
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	1	—	—	—	—
AD 10	—	11	—	2	—	7
AD 9	—	27	—	19	—	25
AD 8	—	20	—	27	—	25
AD 7	—	6	—	—	—	3
AD 6	—	22	—	8	—	13
AD 5	—	10	—	17	—	14
AD kokku	—	98	—	74	—	88
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	2	—	—	—	1
AST 7	—	2	—	2	—	3
AST 6	—	1	—	—	—	—
AST 5	—	6	—	2	—	5
AST 4	—	5	—	7	—	5
AST 3	—	8	—	3	—	5
AST 2	—	9	—	4	—	7
AST 1	—	8	—	14	—	10
AST kokku	—	41	—	32	—	36
Kõik kokku	—	139	—	106	—	124
Teenistujaid kokku	139		106		124

Euroopa GNSSi Järelevalveamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	2	—	—
AD 11	—	2	—	2	—	2
AD 10	—	3	—	3	—	1
AD 9	—	2	—	3	—	1
AD 8	—	5	—	9	—	4
AD 7	—	7	—	14	—	7
AD 6	—	3	—	6	—	2
AD 5	—	—	—	3	—	—
AD kokku	—	23	—	43	—	18
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	2	—	2	—	2
AST 3	—	1	—	2	—	1
AST 2	—	2	—	1	—	—
AST 1	—	—	—	1	—	2
AST kokku	—	5	—	6	—	5
Kõik kokku	—	28	—	49	—	23
Teenistujaid kokku	28		49		23

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	—
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	—	—	—	—	—
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	5	—	—	—	—
AD 8	—	—	—	—	—	—
AD 7	—	—	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	9	—	—	—	—
AD kokku	—	15	—	—	—	—
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	10	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	10	—	—	—	—
Kõik kokku	—	25	—	—	—	—
Teenistujaid kokku	25		—		—

Detsentraliseeritud asutused – Keskkond

Euroopa Keskkonnaagentuur

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	1	—	1
AD 14	—	2	—	2	—	2
AD 13	—	2	—	—	—	—
AD 12	1	9	—	8	1	10
AD 11	—	11	1	8	2	8
AD 10	—	9	—	7	1	9
AD 9	—	8	—	8	—	7
AD 8	—	7	—	4	—	8
AD 7	—	6	1	7	—	6
AD 6	—	6	3	3	2	5
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	1	61	5	48	6	56
AST 11	1	1	—	—	1	1
AST 10	—	3	—	2	—	3
AST 9	1	2	—	2	1	1
AST 8	1	8	2	5	1	7
AST 7	—	6	—	6	—	4
AST 6	—	8	—	10	—	11
AST 5	—	4	—	3	—	4
AST 4	—	14	—	14	—	14
AST 3	—	13	—	8	—	14
AST 2	—	4	—	2	—	3
AST 1	—	5	—	9	—	6
AST kokku	3	68	2	61	3	68
Kõik kokku	4	129	7	109	9	124
Teenistujaid kokku	133		116		133

Detsentraliseeritud asutused – Infoühiskond ja meedia

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	—	—	1
AD 14	—	—	—	1	—	—
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	3	—	—	—	3
AD 11	—	—	—	3	—	—
AD 10	—	4	—	—	—	4
AD 9	—	7	—	5	—	7
AD 8	—	5	—	3	—	5
AD 7	—	9	—	6	—	9
AD 6	—	—	—	8	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	29	—	26	—	29
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	7	—	1	—	7
AST 4	—	1	—	3	—	1
AST 3	—	—	—	4	—	—
AST 2	—	5	—	3	—	5
AST 1	—	2	—	2	—	2
AST kokku	—	15	—	13	—	15
Kõik kokku	—	44	—	39	—	44
Teenistujaid kokku	44		39		44

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud (35)
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	—	—	—	—	—
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	—	—	—	—	—
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	—	—	—	—	—
AD 8	—	—	—	—	—	—
AD 7	—	—	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	7	—	—	—	—
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	3	—	—	—	—
Kõik kokku	—	10	—	—	—	—
Teenistujaid kokku	10		—		—

Detsentraliseeritud asutused – Merendus ja kalandus

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	1
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	1	—	1	—	2
AD 12	1	2	2	2	2	1
AD 11	—	—	—	1	—	1
AD 10	—	1	—	1	—	4
AD 9	3	5	2	3	4	1
AD 8	2	1	—	1	2	1
AD 7	—	1	—	1	—	1
AD 6	—	1	—	1	—	1
AD 5	—	1	—	—	—	—
AD kokku	6	14	4	12	8	14
AST 11	—	1	—	1	—	1
AST 10	1	5	—	5	1	5
AST 9	—	3	—	3	—	3
AST 8	1	2	—	—	1	2
AST 7	—	8	—	8	—	9
AST 6	—	3	—	3	—	3
AST 5	—	6	—	3	—	5
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	3	—	1	—	3
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	2	31	—	24	2	31
Kõik kokku	8	45	4	36	10	45
Teenistujaid kokku	53		40		55

Detsentraliseeritud asutused – Siseturg

Siseturu Ühtlustamise Amet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	1	—	1
AD 15	—	—	—	3	—	3
AD 14	—	—	5	14	12	18
AD 13	—	—	9	1	13	1
AD 12	—	—	20	2	24	3
AD 11	—	—	33	4	32	8
AD 10	—	—	17	19	13	17
AD 9	—	—	—	6	—	7
AD 8	—	—	—	7	5	1
AD 7	—	—	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	98	61	84	57	99	59
AST 11	—	—	6	3	11	4
AST 10	—	—	15	3	16	3
AST 9	—	—	8	3	19	5
AST 8	—	—	30	10	38	10
AST 7	—	—	46	10	52	15
AST 6	—	—	62	22	62	25
AST 5	—	—	58	26	74	26
AST 4	—	—	85	19	64	24
AST 3	—	—	18	25	17	16
AST 2	—	—	—	3	—	4
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	359	126	328	124	353	132
Kõik kokku	457	187	412	181	452	191
Teenistujaid kokku	644		593		643

Detsentraliseeritud asutused – Haridus ja kultuur

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	—	—	1
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	1	—	—	—	—
AD 12	7	5	3	3	7	5
AD 11	5	3	4	5	5	5
AD 10	3	6	1	5	3	5
AD 9	—	2	1	1	—	3
AD 8	—	2	5	4	—	2
AD 7	—	2	1	3	—	1
AD 6	—	6	—	1	—	1
AD 5	—	6	—	8	—	10
AD kokku	15	35	15	31	15	34
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	3	1	1	1	3	1
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	2	1	1	1	2	1
AST 7	1	4	2	1	1	1
AST 6	6	2	1	4	6	7
AST 5	4	5	4	3	4	5
AST 4	4	9	3	3	4	7
AST 3	—	6	6	12	—	7
AST 2	—	3	2	4	—	2
AST 1	—	—	—	2	—	1
AST kokku	20	31	20	31	20	32
Kõik kokku	35	66	35	62	35	66
Teenistujaid kokku	101		97		101

Euroopa Koolitusfond

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	3	—	—	—	3
AD 12	—	5	—	7	—	8
AD 11	—	13	—	12	—	10
AD 10	—	4	—	3	—	5
AD 9	—	18	—	11	—	12
AD 8	—	4	—	7	—	10
AD 7	—	10	—	8	—	5
AD 6	—	1	—	1	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	59	—	50	—	54
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	3	—	—	—	3
AST 9	—	6	—	5	—	8
AST 8	—	2	—	2	—	4
AST 7	—	7	—	7	—	7
AST 6	—	10	—	8	—	10
AST 5	—	4	—	2	—	4
AST 4	—	5	—	3	—	6
AST 3	—	—	—	3	—	—
AST 2	—	—	—	6	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	37	—	36	—	42
Kõik kokku	—	96	—	86	—	96
Teenistujaid kokku	96		86		96

Detsentraliseeritud asutused – Tervise- ja tarbijakaitse

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	—	—	1
AD 14	—	2	—	1	—	2
AD 13	—	—	—	1	—	—
AD 12	—	6	—	—	—	3
AD 11	—	4	—	4	—	5
AD 10	—	13	—	4	—	12
AD 9	—	16	—	—	—	9
AD 8	—	34	—	20	—	33
AD 7	—	6	—	—	—	5
AD 6	—	24	—	—	—	14
AD 5	—	30	—	33	—	32
AD kokku	—	136	—	63	—	116
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	1	—	—	—	1
AST 7	—	4	—	—	—	2
AST 6	—	6	—	7	—	8
AST 5	—	16	—	—	—	7
AST 4	—	19	—	24	—	22
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	5	—	—	—	2
AST 1	—	13	—	7	—	12
AST kokku	—	64	—	38	—	54
Kõik kokku	—	200	—	101	—	170
Teenistujaid kokku	200		101		170

Euroopa Toiduohutusamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16		—	—	—	—	—
AD 15		1	—	1	—	1
AD 14		2	—	—	—	2
AD 13		—	—	—	—	—
AD 12	1	15	—	4	1	13
AD 11		10	—	12	—	12
AD 10	1	6	—	3	1	4
AD 9	1	32	—	24	1	30
AD 8	1	31	—	37	—	32
AD 7	3	46	—	37	1	48
AD 6	2	23	4	32	1	26
AD 5		22	1	22	—	24
AD kokku	9	188	5	172	5	192
AST 11		—	—	—	—	—
AST 10		—	—	—	—	—
AST 9		—	—	—	—	—
AST 8		1	—	—	—	1
AST 7		5	—	3	—	5
AST 6		5	—	—	—	4
AST 5	2	20	—	6	2	18
AST 4		36	—	30	—	36
AST 3		26	—	28	—	26
AST 2		38	—	33	—	34
AST 1	3	22	—	41	2	30
AST kokku	5	153	—	141	4	154
Kõik kokku	14	341	5	313	9	346
Teenistujaid kokku	355		318		355

Ühenduse Sordiamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	—	—	1
AD 14	—	—	—	1	—	—
AD 13	1	1	—	—	1	1
AD 12	1	—	1	1	1	—
AD 11	—	1	1	1	—	1
AD 10	1	1	—	—	1	1
AD 9	—	—	1	1	—	—
AD 8	—	—	—	—	—	—
AD 7	—	—	—	—	—	—
AD 6	—	1	—	1	—	1
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	3	5	3	5	3	5
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	4	2	—	—	4	2
AST 8	2	2	6	3	2	2
AST 7	2	4	—	4	2	4
AST 6	—	6	—	1,5	—	6
AST 5	—	5	2	1	—	5
AST 4	1	5	1	5	1	5
AST 3	—	3	—	6	—	3
AST 2	—	—	—	3	—	—
AST 1	—	2	—	2,5	—	2
AST kokku	9	29	9	26	9	29
Kõik kokku	12	34	12	31	12	34
Teenistujaid kokku	46		43		46

Detsentraliseeritud asutused – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex)

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	1	—	1
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	6	—	3	—	6
AD 12	—	3	—	5	—	3
AD 11	—	13	—	7	—	9
AD 10	—	5	—	7	—	7
AD 9	—	3	—	1	—	1
AD 8	—	43	—	14	—	34
AD 7	—	2	—	1	—	2
AD 6	—	5	—	—	—	5
AD 5	—	4	—	3	—	3
AD kokku	—	86	—	43	—	72
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	6	—	5	—	5
AST 7	—	11	—	7	—	9
AST 6	—	12	—	4	—	7
AST 5	—	18	—	8	—	16
AST 4	—	5	—	3	—	3
AST 3	—	5	—	5	—	5
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	57	—	32	—	45
Kõik kokku	—	143	—	75	—	117
Teenistujaid kokku	143		75		117

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	—
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	—	—	—	—	—
AD 10	—	1	—	—	—	—
AD 9	—	2	—	—	—	—
AD 8	—	—	—	—	—	—
AD 7	—	6	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	4	—	—	—	—
AD kokku	—	14	—	—	—	—
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	4	—	—	—	—
AST 2	—	1	—	—	—	—
AST 1	—	5	—	—	—	—
AST kokku	—	10	—	—	—	—
Kõik kokku	—	24	—	—	—	—
Teenistujaid kokku	24		—		—
	—		—		—

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	—	—	1
AD 14	—	—	—	1	—	—
AD 13	—	3	—	—	—	3
AD 12	—	11	—	2	—	8
AD 11	—	—	—	3	—	—
AD 10	—	12	—	1	—	10
AD 9	—	11	—	1	—	9
AD 8	—	1	—	—	—	—
AD 7	—	5	—	1	—	5
AD 6	—	—	—	5	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	44	—	14	—	36
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	1	—	—	—	1
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	3	—	—	—	3
AST 7	—	9	—	6	—	9
AST 6	—	4	—	3	—	1
AST 5	—	1	—	3	—	1
AST 4	—	9	—	5	—	9
AST 3	—	—	—	2	—	—
AST 2	—	1	—	1	—	1
AST 1	—	—	—	1	—	—
AST kokku	—	28	—	21	—	25
Kõik kokku	—	72	—	35	—	61
Teenistujaid kokku	72		35		61

Euroopa Politseiamet (Europol)

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	—
AD 13	—	3	—	—	—	—
AD 12	—	3	—	—	—	—
AD 11	—	23	—	—	—	—
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	70	—	—	—	—
AD 8	—	80	—	—	—	—
AD 7	—	123	—	—	—	—
AD 6	—	52	—	—	—	—
AD 5	—	36	—	—	—	—
AD kokku	—	391	—	—	—	—
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	4	—	—	—	—
AST 6	—	13	—	—	—	—
AST 5	—	3	—	—	—	—
AST 4	—	40	—	—	—	—
AST 3	—	2	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	62	—	—	—	—
Kõik kokku	—	453	—	—	—	—
Teenistujaid kokku	453		—		—

Euroopa Politseikolledž

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	—	—	—	—	—
AD 13	—	1	—	1	—	1
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	—	—	—	—	—
AD 10	—	2	—	1	—	2
AD 9	—	—	—	—	—	—
AD 8	—	—	—	—	—	—
AD 7	—	2	—	1	—	2
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	9	—	5	—	9
AD kokku	—	14	—	8	—	14
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	2	—	2	—	2
AST 4	—	2	—	1	—	2
AST 3	—	8	—	2	—	8
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	12	—	5	—	12
Kõik kokku	—	26	—	13	—	26
Teenistujaid kokku	26		13		26

Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust)

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	1
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	—
AD 13	—	1	—	—	—	1
AD 12	—	1	—	—	—	—
AD 11	—	—	—	—	—	—
AD 10	—	2	—	—	—	5
AD 9	—	5	—	5	—	5
AD 8	—	6	—	5	—	4
AD 7	—	12	—	1	—	12
AD 6	—	16	—	15	—	17
AD 5	—	6	—	4	—	5
AD kokku	—	50	—	30	—	50
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	1	—	—	—	1
AST 8	—	—	—	1	—	1
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	1
AST 5	—	2	—	—	—	2
AST 4	—	30	—	3	—	18
AST 3	—	54	—	42	—	60
AST 2	—	21	—	16	—	28
AST 1	—	27	—	38	—	24
AST kokku	—	135	—	100	—	135
Kõik kokku	—	185	—	130	—	185
Teenistujaid kokku	185		130		185

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	1	—	1
AD 14	1	—	—	—	1	—
AD 13	1	2	—	1	1	2
AD 12	1	6	1	4	1	6
AD 11	3	8	4	6	3	8
AD 10	2	13	—	3	2	13
AD 9	—	7	—	7	—	7
AD 8	2	6	1	3	—	4
AD 7	—	2	—	2	2	2
AD 6	—	—	1	8	—	—
AD 5	—	—	4	1	—	—
AD kokku	10	45	11	36	10	43
AST 11	1	—	1	—	1	—
AST 10	—	1	—	—	—	1
AST 9	—	3	—	1	—	3
AST 8	2	3	—	2	2	3
AST 7	1	6	1	1	1	6
AST 6	1	4	2	2	1	4
AST 5	—	3	1	1	—	3
AST 4	2	1	1	7	2	1
AST 3	—	1	2	8	—	1
AST 2	—	—	—	1	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	7	22	8	23	7	22
Kõik kokku	17	67	19	59	17	65
Teenistujaid kokku	84		78		82

Detsentraliseeritud asutused – Keeletalitused

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	1	—	1	—	1
AD 14	1	—	1	—	1	—
AD 13	—	2	—	—	—	1
AD 12	8	5	2	3	7	4
AD 11	10	12	6	8	9	12
AD 10	10	7	13	6	12	6
AD 9	3	11	4	11	3	12
AD 8	1	6	3	6	1	5
AD 7	8	21	—	12	8	16
AD 6	2	20	—	28	2	25
AD 5	—	6	—	11	—	9
AD kokku	43	91	29	86	43	91
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	1	—	1	—	1
AST 8	5	1	2	—	4	1
AST 7	4	4	3	3	4	3
AST 6	5	6	5	4	5	7
AST 5	4	7	2	4	5	5
AST 4	3	16	2	9	3	14
AST 3	—	23	1	17	—	25
AST 2	—	12	—	8	—	10
AST 1	—	8	—	13	—	12
AST kokku	21	78	15	59	21	78
Kõik kokku	64	169	44	145	64	169
Teenistujaid kokku	233		189		233

Euroopa ühisettevõtted

ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	2	1	—	—	1	1
AD 12	15	8	13	3	8	8
AD 11	7	—	6	—	12	—
AD 10	4	20	—	—	4	10
AD 9	10	28	4	22	10	38
AD 8	4	—	—	—	4	—
AD 7	—	20	1	1	—	10
AD 6	2	67	—	31	2	47
AD 5	—	4	2	2	—	4
AD kokku	44	149	26	60	41	119
AST 11	2	—	—	—	1	—
AST 10	2	—	1	—	1	—
AST 9	4	—	1	—	1	—
AST 8	1	—	1	—	—	—
AST 7	—	—	1	—	1	—
AST 6	1	—	2	—	1	—
AST 5	3	2	—	—	6	—
AST 4	2	3	1	—	2	—
AST 3	3	18	1	6	1	25
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	1	—	—	—
AST kokku	18	23	9	6	14	25
Kõik kokku	62	172	35	66	55	144
Teenistujaid kokku	234		101		199

Koostöö – Tervishoid – IMI ühisettevõte

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	4	—	—	—	4
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	7	—	—	—	4
AD 8	—	11	—	—	—	9
AD 7	—	—	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	23	—	—	—	18
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	1	—	—	—	1
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	5	—	—	—	4
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	6	—	—	—	5
Kõik kokku	—	29	—	—	—	23
Teenistujaid kokku	29		—		23

Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	—	—	—	—	—
AD 10	—	2	—	—	—	2
AD 9	—	6	—	—	—	6
AD 8	—	7	—	—	—	8
AD 7	—	—	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	16	—	—	—	17
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	1	—	—	—	1
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	1	—	—	—	1
Kõik kokku	—	17	—	—	—	18
Teenistujaid kokku	17		—		18

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – Ühisettevõte ARTEMIS

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	2	—	—	—	2
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	—	—	—	—	—
AD 8	—	5	—	—	—	4
AD 7	—	—	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	8	—	—	—	7
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	—	—	—	—	—
Kõik kokku	—	8	—	—	—	7
Teenistujaid kokku	8		—		7

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – Ühisettevõte ENIAC

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	2	—	—	—	2
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	—	—	—	—	—
AD 8	—	3	—	—	—	4
AD 7	—	—	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	6	—	—	—	7
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	—	—	—	—	—
Kõik kokku	—	6	—	—	—	7
Teenistujaid kokku	6		—		7

Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	3	—	—	—	3
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	1	—	—	—	3
AD 8	—	4	—	—	—	4
AD 7	—	2	—	—	—	—
AD 6	—	—	—	—	—	—
AD 5	—	—	—	—	—	—
AD kokku	—	11	—	—	—	11
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	1	—	—	—	4
AST 7	—	3	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	1	—	—	—	1
AST 3	—	2	—	—	—	2
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	7	—	—	—	7
Kõik kokku	—	18	—	—	—	18
Teenistujaid kokku	18		—		18

Ühisettevõte SESAR

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	1
AD 12	—	4	—	3	—	4
AD 11	—	—	—	—	—	—
AD 10	—	4	—	2	—	2
AD 9	—	—	—	—	—	—
AD 8	—	6	—	2	—	6
AD 7	—	5	—	3	—	5
AD 6	—	4	—	—	—	4
AD 5	—	10	—	—	—	10
AD kokku	—	34	—	11	—	33
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	1	—	—	—	1
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	2	—	1	—	2
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	2	—	2	—	2
AST kokku	—	5	—	3	—	5
Kõik kokku	—	39	—	14	—	38
Teenistujaid kokku	39		14		38

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	1
AD 14	—	1	—	—	—	—
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	—	—	—	—	—
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	4	—	—	—	2
AD 8	—	7	—	—	—	2
AD 7	—	2	—	—	—	—
AD 6	—	1	—	—	—	—
AD 5	—	1	—	—	—	—
AD kokku	—	16	—	—	—	5
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	2	—	—	—	1
AST 3	—	2	—	—	—	1
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	4	—	—	—	2
Kõik kokku	—	20	—	—	—	7
Teenistujaid kokku	20		—		7

Rakendusametid

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	5	—	—	—	5
AD 10	—	5	—	7	—	5
AD 9	—	1	—	1	—	1
AD 8	—	7	—	—	—	5
AD 7	—	7	—	13	—	9
AD 6	—	4	—	—	—	2
AD 5	—	3	—	2	—	5
AD kokku	—	33	—	24	—	33
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	2	—	—	—	2
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	1	—	2	—	1
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	1	—	1	—	1
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	4	—	3	—	4
Kõik kokku	—	37	—	27	—	37
Teenistujaid kokku	37		27		37

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	3	—	—	—	2
AD 12	—	5	—	4	—	7
AD 11	—	5	—	7	—	5
AD 10	—	11	—	2	—	7
AD 9	—	20	—	18	—	19
AD 8	—	15	—	14	—	13
AD 7	—	3	—	5	—	8
AD 6	—	5	—	1	—	3
AD 5	—	3	—	6	—	3
AD kokku	—	71	—	58	—	68
AST 11	—	1	—	—	—	1
AST 10	—	—	—	1	—	2
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	1	—	—	—	—
AST 7	—	3	—	2	—	3
AST 6	—	3	—	3	—	3
AST 5	—	4	—	3	—	3
AST 4	—	14	—	5	—	9
AST 3	—	5	—	13	—	10
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	31	—	27	—	31
Kõik kokku	—	102	—	85	—	99
Teenistujaid kokku	102		85		99

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	1	—	1	—	1
AD 10	—	—	—	—	—	—
AD 9	—	2	—	—	—	2
AD 8	—	1	—	2	—	1
AD 7	—	1	—	—	—	1
AD 6	—	1	—	—	—	—
AD 5	—	2	—	1	—	3
AD kokku	—	9	—	5	—	9
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	1	—	1	—	1
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	2	—	2	—	2
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	3	—	3	—	3
Kõik kokku	—	12	—	8	—	12
Teenistujaid kokku	12		8		12

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	—	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—	—	—
AD 11	—	2	—	2	—	2
AD 10	—	1	—	1	—	1
AD 9	—	4	—	—	—	4
AD 8	—	1	—	—	—	—
AD 7	—	7	—	5	—	6
AD 6	—	6	—	3	—	5
AD 5	—	5	—	5	—	6
AD kokku	—	27	—	17	—	25
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	2	—	2	—	2
AST 4	—	1	—	—	—	—
AST 3	—	3	—	4	—	5
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	6	—	6	—	7
Kõik kokku	—	33	—	23	—	32
Teenistujaid kokku	33		23		32

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	—	—	1
AD 13	—	3	—	—	—	3
AD 12	—	5	—	—	—	5
AD 11	—	2	—	—	—	2
AD 10	—	3	—	—	—	3
AD 9	—	3	—	1	—	3
AD 8	—	27	—	—	—	27
AD 7	—	40	—	—	—	40
AD 6	—	10	—	—	—	10
AD 5	—	6	—	—	—	6
AD kokku	—	100	—	1	—	100
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—	—	—
AST 8	—	—	—	—	—	—
AST 7	—	—	—	—	—	—
AST 6	—	—	—	—	—	—
AST 5	—	—	—	—	—	—
AST 4	—	—	—	—	—	—
AST 3	—	—	—	—	—	—
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	—	—	—	—	—
Kõik kokku	—	100	—	1	—	100
Teenistujaid kokku	100		1		100

Teadusuuringute Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste	Ametikohad
	2010		2009
	ELi eelarvega lubatud		31.12.2008 tegelikult täidetud		Ühenduse eelarvega lubatud
	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised	Alalised	Ajutised
AD 16	—	—	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—	—	—
AD 14	—	1	—	1	—	1
AD 13	—	1	—	1	—	1
AD 12	—	1	—	—	—	1
AD 11	—	2	—	1	—	2
AD 10	—	12	—	4	—	10
AD 9	—	10	—	—	—	5
AD 8	—	4	—	—	—	2
AD 7	—	13	—	—	—	12
AD 6	—	23	—	—	—	18
AD 5	—	28	—	—	—	25
AD kokku	—	95	—	7	—	77
AST 11	—	—	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—	—	—
AST 9	—	1	—	—	—	1
AST 8	—	1	—	—	—	1
AST 7	—	2	—	2	—	3
AST 6	—	1	—	—	—	1
AST 5	—	2	—	—	—	1
AST 4	—	2	—	—	—	2
AST 3	—	2	—	—	—	2
AST 2	—	—	—	—	—	—
AST 1	—	—	—	—	—	—
AST kokku	—	11	—	2	—	11
Kõik kokku	—	106	—	9	—	88
Teenistujaid kokku	106		9		88

IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

Tegevusüksus ja palgaaste	Euroopa Liidu Kohus
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	5	—	5	—
AD 15	10	1	10	1
AD 14	28 (36)	44 (37)	20 (38)	44 (39)
AD 13	69	—	49	—
AD 12	126 (40)	66	146 (41)	66
AD 11	90	73	83	73
AD 10	42	33	57	33
AD 9	28	1	12	1
AD 8	260	1	182	1
AD 7	98	24	192	24
AD 6	23	—	23	—
AD 5	48	—	42	—
AD kokku	827	243	821	243
AST 11	8	—	6	—
AST 10	9	1	11	1
AST 9	32	—	21	—
AST 8	35	5	32	5
AST 7	61	28	56	28
AST 6	79	24	87	24
AST 5	47	46	58	46
AST 4	96	68	67	68
AST 3	118	12	151	12
AST 2	105	7	67	11
AST 1	76	—	116	—
AST kokku	666	191	672	195
Kõik kokku	1 493  (42)	434	1 493  (43)	438
Teenistujaid kokku	1 927  (44)		1 931  (45)

V jagu – Kontrollikoda

Tegevusüksus ja palgaaste	Kontrollikoda
	Alalised ametikohad		Ajutised ametikohad (46)
	2010	2009	2010	2009
Kategooriaväline	—	—	1	1
AD 16	—	—	—	—
AD 15	9	9	—	—
AD 14	33 (47)	33 (48)	29	29
AD 13	16	16	2	—
AD 12	69 (49)	66 (50)	5	7
AD 11	39	37	31	31
AD 10	35	40	1	1
AD 9	96	96	—	—
AD 8	52 (51)	51	—	—
AD 7	17	1	—	—
AD 6	101	101	—	—
AD 5	52	52	—	—
AD kokku	519	502	69	69
AST 11	11	13	—	—
AST 10	7	7	—	—
AST 9	3	4	—	—
AST 8	14 (52)	15	—	—
AST 7	31	30	28	28
AST 6	32	33	—	—
AST 5	33	33	—	—
AST 4	26	26	28	28
AST 3	38	39	5	1
AST 2	18	18	6 (53)	13
AST 1	21	21	—	—
AST kokku	234	239	67	70
Kõik kokku	753  (54)  (55)	741  (56)	136	139

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Tegevusüksus ja palgaaste	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
Kategooriaväline	—	1	—	1
AD 16	—	—	—	—
AD 15	6	—	5	—
AD 14	20	1	21	1
AD 13	21	1	11	—
AD 12	52	2	57	3
AD 11	28	—	36	—
AD 10	25	—	29	—
AD 9	19	5	21	3
AD 8	6	4	9	3
AD 7	17	2	14	—
AD 6	62	1	53	1
AD 5	66	2	63	1
AD kokku	322	18	319	12
AST 11	4	—	3	—
AST 10	7	—	7	—
AST 9	15	1	16	—
AST 8	15	—	13	2
AST 7	39	2	29	4
AST 6	60	2	71	2
AST 5	43	7	46	7
AST 4	43	1	43	1
AST 3	54	1	59	—
AST 2	26	—	6	—
AST 1	47	2	61	2
AST kokku	353	16	354	18
Kõik kokku	675	35	673	31

VII jagu – Regioonide Komitee

Tegevusüksus ja palgaaste	Regioonide Komitee
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
Tegevusüksuseväline	—	1	—	1
AD 16	—	—	—	—
AD 15	6	—	5	—
AD 14	9	1	9	1
AD 13	10	—	7	—
AD 12	26	4	28	2
AD 11	29	—	25	2
AD 10	19	3	22	2
AD 9	7	3	9	4
AD 8	22	—	19	—
AD 7	25	3	10	2
AD 6	76	7	76	6
AD 5	41	3	58	3
AD kokku	270	24	268	22
AST 11	2	—	1	—
AST 10	5	—	5	—
AST 9	2	—	2	—
AST 8	8	—	6	—
AST 7	13	1	13	1
AST 6	19	1	17	1
AST 5	36	5	33	4
AST 4	29	3	30	2
AST 3	28	2	27	4
AST 2	36	2	34	1
AST 1	19	—	29	1
AST kokku	197	14	197	14
Kõik kokku	467	39	465	37
Teenistujaid kokku	506  (57)  (58)		502  (59)

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

Tegevusüksus ja palgaaste	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	—	1	—	1
AD 15	1	—	1	—
AD 14	—	1	—	1
AD 13	2	1	1	—
AD 12	—	3	1	4
AD 11	—	2	—	2
AD 10	—	—	—	—
AD 9	—	7	—	7
AD 8	—	—	—	—
AD 7	1	2	1	2
AD 6	—	8	—	8
AD 5	2	4	2	4
AD kokku	6	29	6	29
AST 11	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—
AST 9	—	—	—	—
AST 8	1	—	—	—
AST 7	—	1	1	1
AST 6	—	4	—	4
AST 5	2	1	2	—
AST 4	6	2	6	2
AST 3	—	3	—	4
AST 2	1	4	1	4
AST 1	—	3	—	3
AST kokku	10	18	10	18
Kõik kokku	16	47	16	47

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

Tegevusüksus ja palgaaste	Euroopa Andmekaitseinspektor
	2010		2009
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
Kategooriaväline	—	—	—	—
AD 16	—	—	—	—
AD 15	—	—	—	—
AD 14	1	—	1	—
AD 13	—	—	—	—
AD 12	—	—	—	—
AD 11	3	—	3	—
AD 10	1	—	1	—
AD 9	4	—	4	—
AD 8	7	—	7	—
AD 7	3	—	3	—
AD 6	3	—	3	—
AD 5	2	—	1	—
AD kokku	24	—	23	—
AST 11	—	—	—	—
AST 10	—	—	—	—
AST 9	1	—	1	—
AST 8	—	—	—	—
AST 7	1	—	1	—
AST 6	2	—	2	—
AST 5	3	—	3	—
AST 4	2	—	1	—
AST 3	2	—	3	—
AST 2	3	—	1	—
AST 1	1	—	2	—
AST kokku	15	—	14	—
Kõik kokku	39	—	37	—

D. HOONED

Institutsioonid		Üüritud hooned		Omatavad hooned
		2010. aasta assigneeringud (60)	2009. aasta assigneeringud  (61)
I jagu	Parlament	39 668 000	40 277 000	1 468 571 941 (62)
II jagu	Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	9 153 000 (63)	8 785 000 (64)	421 942 118 (65)
III jagu	Komisjon: (66)			1 815 360 803,50 (67)
	— peakontorid (Brüsselis ja Luxembourgis)	256 425 000	245 552 000 (68)	1 648 592 884,04
	— liidus asuvad bürood	12 228 000	11 499 000	27 365 133,27
	— toidu- ja veterinaaramet	2 366 000	2 688 000	24 699 159,27
	— delegatsioonid	65 278 000	77 220 000	63 742 578,92
	— Teadusuuringute Ühiskeskus	—	—	50 961 048
	— Väljaannete Talitus	6 884 000	6 746 000	—
	— Euroopa Pettustevastane Amet	5 256 000	5 153 000	—
	— Euroopa Personalivaliku Amet	3 343 000	2 475 000	—
	— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet	3 351 000	3 256 000	—
	— infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Brüssel	5 166 000	5 330 000	—
	— infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Luxembourg	2 894 000	2 730 000	—
IV jagu	Euroopa Liidu Kohus	43 718 000	40 195 000	392 705 037 (69)
V jagu	Kontrollikoda	3 884 000	4 090 000	28 035 322,21
VI jagu	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	13 028 298	12 695 001	139 555 310 (70)
VII jagu	Regioonide Komitee	9 260 654	8 845 579	89 570 342 (71)
VIII jagu	Euroopa Ombudsman	472 000	455 000	—
IX jagu	Euroopa Andmekaitseinspektor	578 340	567 000	—
	Kokku	482 953 292	478 558 580	4 355 740 873,71

Institutsioon	Asukoht	Ostmise aasta	Summad
			Vahesumma	Kokku
Parlament	Brüssel			953 277 375
	Maa		168 799 683
	Paul-Henri Spaak (D1)	1998	66 331 128
	Paul-Henri Spaak (D2)	1998	28 032 891
	Altiero Spinelli (D3) WIB (D4) JAN (D5)	1998 2007 2008	370 743 540 96 331 068 136 075 574
	Atrium	1999	27 379 483
	Atrium II	2004	8 695 657
	Montoyer 75	2006	23 697 660
	Isman	2008	18 438 333
	Cathedrale	2005	2 112 620
	Wayenberg (Marie Haps)	2003	6 639 738
	Strasbourg (Louise Weiss)	1998		286 237 157
	Strasbourg (WIC, SDM, IPE III)	2006		130 243 752
	Luxembourg (KAD)	2003		48 118 667
	Jean Monnet’ maja (Bazoches)	1982		6 435
	Lissabon	1986		815 820
	Ateena	1991		5 521 964
	Kopenhaagen	2005		4 371 524
	Haag	2006		3 412 000
	Valletta	2006		1 106 452
	Nikosia Viin London	2006 2008 2008		2 976 457 22 368 000 10 116 338
Nõukogu	Brüssel			421 942 118
	Maa		67 525 000
	Justus Lipsius	1995	161 313 281
	Lastesõim	2006	12 774 286
	Lex	2007	180 329 551
Komisjon (72)	Brüssel			1 556 346 274,04
	Overijse	1997	1 102 074,66
	Loi 130	1987	56 073 377,80
	Breydel	1989	20 026 985,89
	Haren	1993	7 452 084,50
	Clovis	1995	11 517 442,50
	Cours Saint-Michel 1	1997	19 112 709,55
	Belliard 232 (73)	1997	21 305 892,20
	Demot 24 (74)	1997	32 156 256,05
	Breydel II	1997	39 954 668,05
	Beaulieu 29/31/33	1998	39 059 734,63
	Charlemagne	1997	122 893 908,51
	Demot 28 (75)	1999	25 624 229,35
	Joseph II 99 (76)	1998	18 186 420,15
	Loi 86	1998	28 201 016,93
	Luxembourg 46 (77)	1999	38 333 510,04
	Montoyer 59 (78)	1998	19 403 462,55
	Froissart 101 (79)	2000	20 238 623,65
	VM 18 (80)	2000	19 184 418,67
	Joseph II 70 (81)	2000	41 768 286,85
	Loi 41 (82)	2000	69 750 767,55
	SC 11 (83)	2000	21 300 221,58
	Joseph II 30 (84)	2000	37 348 181,56
	Joseph II 54 (85)	2001	45 809 763,80
	Joseph II 79 (86)	2002	42 954 733,69
	VM2 (87)	2001	42 063 599,80
	Palmerston	2002	7 559 875,—
	SPA 3 (88)	2003	30 194 125,—
	Berlaymont (89)	2004	446 219 400,40
	CCAB (90)	2005	45 488 858,26
	BU-25	2006	54 100 891,62
	Cornet-Leman	2006	3 800 000,—
	Madou	2006	123 910 753,25
	WALI	2009	4 250 000,—
	Luxembourg			92 246 610,—
	Euroforum (91)	2004	92 246 610,—
	Bürood liidus			27 365 133,27
	Nikosia (Irise torni 8. korrus)	1992	95 336,46
	Lissabon	1986 1993	84 368,40 477 791,46
	Marseille	1991 1993	104 380,94 25 739,70
	Milano	1986	67 457,70
	Kopenhaagen	2005	4 176 551,96
	Valletta	2006	966 100,16
	Nikosia (Byron)	2006	2 876 900,09
	Haag	2006	3 316 000,—
	London	2008	15 174 506,40
	Teadusuuringute Ühiskeskus			50 961 048,—
	Ispra		36 956 190,78
	Geel		3 979 361,48
	Karlsruhe		715 089,02
	Petten		9 310 406,72
	Toidu- ja veterinaaramet			24 699 159,27
	Grange (Iirimaa) (92)	2002	24 699 159,27
	Välisteenistus  (93)			63 742 578,92
	Buenos Aires (Argentina)	1992	480 344,81
	Canberra (Austraalia)	1983	—
		1990	551 732,58
	Cotonou (Benin)	1992	173 521,56
	Gaborone (Botswana)	1982	—
		1985 1986	324,32 1 708,16
		1987	8 660,88
	Brasilia (Brasiilia)	1994	331 460,38
	Ouagadougou (Burkina Faso)	1984	—
		1997	1 294 049,62
	Bujumbura (Burundi)	1982	—
		1986	42 094,54
	Phnom Penh (Kambodža)	2005	609 457,28
	Ottawa (Kanada)	1977	—
	Praia (Cabo Verde)	1981	—
	Bangui (Kesk-Aafrika Vabariik)	1983	—
	N’Djamena (Tšaad)	1991	19 145,21
	Peking (Hiina)	1995	2 767 212,96
	Moroni (Komoorid)	1988	16 612,12
	Brazzaville (Kongo)	1994	134 422,68
	San José (Costa Rica)	1995	353 606,85
	Abidjan (Côte d’Ivoire)	1993	161 007,36
		1994	209 584,76
	Malabo (Ekvatoriaal-Guinea)	1986	20 708,62
	Pariis (Prantsusmaa)	1990	1 785 485,83
		1991	82 011,06
	Libreville (Gabon)	1996	277 206,—
	Banjul (Gambia)	1989	26 827,98
	Bissau (Guinea-Bissau)	1995	278 019,31
	Tokyo (Jaapan)	2006	34 008 178,59
	Nairobi (Kenya)	2005	674 279,50
	Maseru (Lesotho)	1985	2 708,18
		1990	131 491,82
		1991	236 365,02
		2006	225 949,52
	Lilongwe (Malawi)	1982	—
		1988	10 952,03
	Mexico (Mehhiko)	1995	1 496 195,98
	Rabat (Maroko)	1987	48 643,19
	Maputo (Mosambiik)	2008	4 301 291,99
	Windhoek (Namiibia)	1992	333 104,45
		1993 2009	101 950,48 1 427 358,20
	Niamey (Nigeri Vabariik)	1997	98 872,62
	Abuja (Nigeeria)	1992	340 595,88
		2005	4 196 454,57
	Port Moresby (Paapua Uus-Guinea)	1982	48 274,53
	Kigali (Rwanda)	1980	—
	Dakar (Senegal)	1984	—
	Honiara (Saalomoni Saared)	1990	32 099,20
	Pretoria (Lõuna-Aafrika)	1994	513 920,78
		1996	553 366,83
	Mbabane (Svaasimaa)	1987 1988	54 715,43 33 149,77
	Dar es Salaam (Tansaania)	2002	3 377 178,91
	Kampala (Uganda)	1986	26 228,62
	Montevideo (Uruguay)	1990	152 719,70
	New York (Ameerika Ühendriigid)	1987	163 045,17
	Washington (Ameerika Ühendriigid)	1997	1 216 238,33
	Lusaka (Sambia)	1982	—
	Harare (Zimbabwe)	1990	113 250,56
		1994	198 794,20
	Komisjon kokku			1 815 360 803,50
Euroopa Liidu Kohus	Luxembourg			392 705 037
	(A-tiib – Erasmus, B-tiib – Thomas More ja C-tiib Uue kohtumaja hoonekompleks (renoveeritud endine kohtumaja, seda ümbritsev lisaehitus, kaks torni ja ühendusgalerii)	1994 2008	48 770 541 343 934 496
Kontrollikoda	Luxembourg			28 035 322,21
	Luxembourg (K1)	1990	6 435 177,14
	Luxembourg (K2)	2004	21 600 145,07
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	Brüssel			139 555 310
	Montoyer 92–102	2001	33 772 425
	Belliard 99–101	2001	82 675 202
	Belliard 68–72	2004	9 659 022
	Trèves 74	2005	8 556 696
	Belliard 93	2005	4 891 965
Regioonide Komitee	Brüssel			89 570 342
	Montoyer	2001	16 634 179
	Belliard 101–103	2001	40 720 622
	Belliard 68	2004	14 488 532
	Trèves 74	2004	12 835 044
	Belliard 93	2005	4 891 965
Kõik kokku				4 355 740 873,71

I JAGU

EUROOPA PARLAMENT

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa ühenduste osalus parlamendi kulude rahastamisel eelarveaastaks 2010

Rubriik	Summa
Kulud	1 607 363 235
Omavahendid	– 128 931 129
Nõutav osamaks	1 478 432 106

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE EUROOPA LIIDU ASUTUSTEGA SEOTUD ISIKUTELT

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest	46 604 242	37 889 783	37 638 656,40
4 0 3	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast ajutisest maksust	p.m.	p.m.	56,02
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast erimaksust	9 020 533	8 859 744	4 791 312,54
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	55 624 775	46 749 527	42 430 024,96
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	58 255 294	44 658 716	41 364 853,38
4 1 1	Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine	13 046 060	4 315 724	12 053 274,74
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi	5 000	5 000	0,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	71 306 354	48 979 440	53 418 128,12
PEATÜKK 4 2
4 2 1	Parlamendiliikmete sissemaksed vanaduspensioniskeemi	p.m.	864 000	1 325 991,18
	PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA	p.m.	864 000	1 325 991,18
	Jaotis 4 — Kogusumma	126 931 129	96 592 967	97 174 144,26
PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI PEATÜKK 4 2 — MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
46 604 242	37 889 783	37 638 656,40

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast ajutisest maksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	56,02

Märkused

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3831/91, 19. detsember 1991, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi seoses ajutise maksu kehtestamisega (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 7).

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
9 020 533	8 859 744	4 791 312,54

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
58 255 294	44 658 716	41 364 853,38

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
13 046 060	4 315 724	12 053 274,74

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
5 000	5 000	0,—

PEATÜKK 4 2 —   MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 1   Parlamendiliikmete sissemaksed vanaduspensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	864 000	1 325 991,18

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, eelkõige selle III lisa.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 5 0
5 0 0
Laekumised vallasvara müügist (kaupade tarnimine)
5 0 0 0	Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 0 0 1	Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	6 900,—
5 0 0 2	Laekumised kaupade tarnimisest teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 0 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	6 900,—
5 0 1	Laekumised kinnisvara müügist	p.m.	p.m.	0,—
5 0 2	Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	486 310,71
	PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	493 210,71
PEATÜKK 5 1
5 1 1
Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest
5 1 1 0	Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 359 143,13
5 1 1 1	Üürile andmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	15 613,61
	Artikkel 5 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	1 374 756,74
	PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	1 374 756,74
PEATÜKK 5 2
5 2 0	Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid	2 000 000	2 500 000	4 391 981,14
	PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA	2 000 000	2 500 000	4 391 981,14
PEATÜKK 5 5
5 5 0	Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	2 452 076,88
5 5 1	Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	3 323 943,04
	PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	5 776 019,92
PEATÜKK 5 7
5 7 0	Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	3 728 159,74
5 7 1	Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 2	Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
5 7 3	Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	3 788 455,—
	PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	7 516 614,74
PEATÜKK 5 8
5 8 1	Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	960 332,33
	PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	960 332,33
	Jaotis 5 — Kogusumma	2 000 000	2 500 000	20 512 915,58
PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA (KAUPADE TARNIMINE) JA KINNISVARA MÜÜGIST PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST PEATÜKK 5 5 — TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA (KAUPADE TARNIMINE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist (kaupade tarnimine)

5 0 0 0   Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonidele kuuluvate sõidukite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	6 900,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a sõidukite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Laekumised kaupade tarnimisest teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Eelarvepunktis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.

5 0 1   Laekumised kinnisvara müügist

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud institutsioonidele kuuluva kinnisvara müügist laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	486 310,71

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artiklis sisalduvad ka elektroonilisel andmekandjal olevate toodete müügist laekuvad tulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 359 143,13

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Eelarvepunktis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.

5 1 1 1   Üürile andmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	15 613,61

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
2 000 000	2 500 000	4 391 981,14

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni kontodele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.

PEATÜKK 5 5 —   TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0   Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	2 452 076,88

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	3 323 943,04

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	3 728 159,74

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2   Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksetest laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	3 788 455,—

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 1   Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	960 332,33

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artikkel hõlmab ka õnnetusjuhtumitesse sattunud ametnike palga tagasimakseid kindlustusseltsidelt.

JAOTIS 6

EUROOPA LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	31 430 800,12
6 6 0 1	Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	31 430 800,12
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	31 430 800,12
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	31 430 800,12
PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	31 430 800,12

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt on punkt ette nähtud selliste tulude kirjendamiseks, mida ei nähta ette jaotise 6 teistes osades ja mida kasutatakse täiendavate assigneeringutena nende kulutuste rahastamisel, milleks nimetatud tulud on sihtotstarbeliselt määratud.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Mitmesugused tulud	p.m.	p.m.	1 936 513,67
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	1 936 513,67
	Jaotis 9 — Kogusumma	p.m.	p.m.	1 936 513,67
	KÕIK KOGUSUMMA	128 931 129	99 092 967	151 054 373,63
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 936 513,67

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste muude tulude kirjendamiseks.

Artiklis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1
INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD
1 0	INSTITUTSIOONI LIIKMED	220 332 000	190 422 000	149 961 011,75
1 2	AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD	521 333 809	502 655 938	483 919 956,88
1 4	MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED	108 313 800	101 064 000	87 947 781,83
1 6	INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD	15 516 000	14 124 900	11 365 214,42
	Jaotis 1 — Kogusumma	865 495 609	808 266 838	733 193 964,88
2
HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
2 0	HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD	186 909 476	172 958 500	191 008 371,76
2 1	ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA MÖÖBEL	117 014 150	108 898 000	115 644 159,66
2 3	JOOKSVAD HALDUSKULUD	12 841 500	12 524 700	8 999 452,34
	Jaotis 2 — Kogusumma	316 765 126	294 381 200	315 651 983,76
3
INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISE KULUD
3 0	KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID	36 074 200	33 279 000	29 314 196,33
3 2	EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE	104 954 500	101 396 300	105 690 234,03
	Jaotis 3 — Kogusumma	141 028 700	134 675 300	135 004 430,36
4
INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD
4 0	TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD	76 965 000	70 548 000	71 875 103,—
4 2	PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD	160 142 000	185 267 000	154 301 746,55
4 4	PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS	310 000	310 000	251 300,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	237 417 000	256 125 000	226 428 149,55
10
MUUD KULUD
10 0	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD	15 906 800	5 003 992	0,—
10 1	ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV	10 000 000	10 018 600	0,—
10 3	LAIENEMISRESERV	750 000	500 000	0,—
10 4	INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV	p.m.	p.m.	0,—
10 5	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS	15 000 000	20 000 000	0,—
10 6	UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV	5 000 000	p.m.	0,—
10 8	SÜSTEEMI EMAS RESERV	p.m.	1 000 000	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	46 656 800	36 522 592	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	1 607 363 235	1 529 970 930	1 410 278 528,55

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 1 0
1 0 0
Palgad ja hüvitised
1 0 0 0	Palgad
	Liigendamata assigneeringud	66 695 000	30 823 000	0,—
1 0 0 4	Tavalised reisikulud
	Liigendamata assigneeringud	79 319 000	77 988 000	81 438 000,—
1 0 0 5	Muud reisikulud
	Liigendamata assigneeringud	9 170 000	6 875 000	1 035 000,—
1 0 0 6	Üldkulude hüvitis
	Liigendamata assigneeringud	38 144 000	41 539 000	38 268 000,—
1 0 0 7	Ametiülesannete täitmisega seotud hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	177 000	170 000	165 463,83
	Artikkel 1 0 0 — Kogusumma	193 505 000	157 395 000	120 906 463,83
1 0 1
Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse meetmed
1 0 1 0	Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse kulud
	Liigendamata assigneeringud	3 417 000	2 851 000	1 906 141,08
1 0 1 2	Puudega parlamendiliikmetega seotud erimeetmed
	Liigendamata assigneeringud	350 000	141 000	84 584,04
	Artikkel 1 0 1 — Kogusumma	3 767 000	2 992 000	1 990 725,12
1 0 2	Üleminekuhüvitised
	Liigendamata assigneeringud	7 628 000	3 875 000	342 762,51
1 0 3
Pensionid
1 0 3 0	Vanaduspensionid
	Liigendamata assigneeringud	11 215 000	10 638 000	9 411 104,29
1 0 3 1	Invaliidsuspensionid
	Liigendamata assigneeringud	504 000	517 000	421 497,60
1 0 3 2	Toitjakaotuspensionid
	Liigendamata assigneeringud	2 744 000	2 857 000	2 812 536,30
1 0 3 3	Parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem
	Liigendamata assigneeringud	169 000	9 148 000	13 275 922,10
	Artikkel 1 0 3 — Kogusumma	14 632 000	23 160 000	25 921 060,29
1 0 5	Keele- ja arvutikursused
	Liigendamata assigneeringud	800 000	900 000	800 000,—
1 0 8	Vahetuskursi erinevused
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	100 000	0,—
1 0 9	Määratlemata otstarbega assigneering parlamendiliikmete hüvitisteks
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	2 000 000	0,—
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	220 332 000	190 422 000	149 961 011,75
PEATÜKK 1 2
1 2 0
Töötasu ja muud õigused
1 2 0 0	Töötasu ja hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	512 823 809	493 145 938 (94)	472 281 974,02
1 2 0 2	Tasustatav ületunnitöö
	Liigendamata assigneeringud	400 000	410 000	350 000,—
1 2 0 4	Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	4 900 000	4 520 000	5 015 000,—
	Artikkel 1 2 0 — Kogusumma	518 123 809	498 075 938	477 646 974,02
1 2 2
Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel
1 2 2 0	Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel
	Liigendamata assigneeringud	760 000	630 000	872 665,72
1 2 2 2	Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem
	Liigendamata assigneeringud	2 450 000	3 950 000	5 400 317,14
	Artikkel 1 2 2 — Kogusumma	3 210 000	4 580 000	6 272 982,86
	PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA	521 333 809	502 655 938	483 919 956,88
PEATÜKK 1 4
1 4 0
Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad
1 4 0 0	Muud teenistujad
	Liigendamata assigneeringud	23 830 000	25 807 000	21 270 715,40
1 4 0 2	Tõlgid
	Liigendamata assigneeringud	55 005 000	45 600 000	46 187 820,18
1 4 0 4	Praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus
	Liigendamata assigneeringud	7 150 000	8 091 000	5 908 089,64
1 4 0 6	Vaatlejad
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 4 0 7	Koolituskulud (Euroopa Parlamendi praktikaprogramm)
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 1 4 0 — Kogusumma	85 985 000	79 498 000	73 366 625,22
1 4 2	Sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	22 328 800 (95)	21 566 000 (96)	14 581 156,61
	PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA	108 313 800	101 064 000	87 947 781,83
PEATÜKK 1 6
1 6 1
Personalijuhtimise kulud
1 6 1 0	Töölevõtmise kulud
	Liigendamata assigneeringud	600 000	385 000	355 000,—
1 6 1 2	Täiendusõpe
	Liigendamata assigneeringud	4 000 000	3 940 000	3 429 682,61
	Artikkel 1 6 1 — Kogusumma	4 600 000	4 325 000	3 784 682,61
1 6 3
Toetusmeetmed institutsiooni teenistujatele
1 6 3 0	Sotsiaalhoolekanne
	Liigendamata assigneeringud	601 000	573 900	518 257,20
1 6 3 1	Liikuvus
	Liigendamata assigneeringud	832 000	189 000	0,—
1 6 3 2	Töötajate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed
	Liigendamata assigneeringud	310 000	310 000	282 350,26
	Artikkel 1 6 3 — Kogusumma	1 743 000	1 072 900	800 607,46
1 6 5
Kõiki institutsiooniga seotud isikuid puudutavad meetmed
1 6 5 0	Meditsiiniteenistus
	Liigendamata assigneeringud	1 260 000	1 000 000	986 997,37
1 6 5 2	Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud
	Liigendamata assigneeringud	2 313 000	2 260 000	1 900 000,—
1 6 5 4	Lasteaed ja lepingulised lastesõimed
	Liigendamata assigneeringud	5 600 000	5 467 000	3 892 926,98
	Artikkel 1 6 5 — Kogusumma	9 173 000	8 727 000	6 779 924,35
	PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA	15 516 000	14 124 900	11 365 214,42
	Jaotis 1 — Kogusumma	865 495 609	808 266 838	733 193 964,88
PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Palgad ja hüvitised

1 0 0 0   Palgad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
66 695 000	30 823 000	0,—

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 9 ja 10.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 1 ja 2.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete põhimäärusega sätestatud palkadeks.

1 0 0 4   Tavalised reisikulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
79 319 000	77 988 000	81 438 000,—

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 10–21 ja 24.

Assigneering on ette nähtud reisi- ja elamiskulude hüvitamiseks seoses töökohta ja sealt tagasi sõitmise ning muude ametireisidega.

Samuti on see ette nähtud süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 0 5   Muud reisikulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 170 000	6 875 000	1 035 000,—

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 22, 23 ja 29.

Assigneering on ette nähtud täiendavate reisikulude, parlamendiliikme valimisriigis sooritatud reiside kulude ja kodumaale tagasipöördumise kulude hüvitamiseks.

Samuti on see ette nähtud süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

1 0 0 6   Üldkulude hüvitis

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
38 144 000	41 539 000	38 268 000,—

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 25–28.

Hüvitis on ette nähtud parlamendiliikmete tööülesannetest tulenevateks kuludeks nende valimisliikmesriigis.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 25 000 eurot.

1 0 0 7   Ametiülesannete täitmisega seotud hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
177 000	170 000	165 463,83

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Juhatuse 16.-17. juuni 2009. aasta otsus.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi presidendi ametiülesannetega seotud kindlaksmääratud suurusega elamis- ja esinduskulude hüvitiste katmiseks.

1 0 1   Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse meetmed

1 0 1 0   Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 417 000	2 851 000	1 906 141,08

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 18 ja 19.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 3–9.

Euroopa ühenduste ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse ühine eeskiri.

Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühine eeskiri.

Komisjoni otsus, mis käsitleb ravikulude hüvitamise üldisi rakendussätteid.

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, eelkõige artikkel 21 ja IV lisa (kohaldamine 18 kuud kestval üleminekuperioodil pärast 6. koosseisu ametiaja lõppu).

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete õnnetusjuhtumikindlustuseks, ravikulude hüvitamiseks ja isiklike asjade kaotuse või varguse kindlustuseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

1 0 1 2   Puudega parlamendiliikmetega seotud erimeetmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
350 000	141 000	84 584,04

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 30 ja 80.

Assigneering on ette nähtud teatavateks kuludeks, mis on vajalikud selleks, et anda abi raske puudega parlamendiliikmele või ajutise meetmena parlamendiliikme ülalpidamisel olevale raske puudega lapsele, kellele on toetus määratud enne parlamendiliikmete põhimääruse jõustumist Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja alusel.

1 0 2   Üleminekuhüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 628 000	3 875 000	342 762,51

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 13.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 45–48 ja 77.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikme ametiaja lõppemisel makstavateks üleminekutoetusteks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 3   Pensionid

1 0 3 0   Vanaduspensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
11 215 000	10 638 000	9 411 104,29

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 14 ja 28.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 49, 50 ja 75.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensioni maksmiseks pärast parlamendiliikme ametiaja lõppu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

1 0 3 1   Invaliidsuspensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
504 000	517 000	421 497,60

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 15.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 51–57 ja 75.

Assigneering on ette nähtud pensioni maksmiseks parlamendiliikmetele, kellel tuvastatakse invaliidsus ametiaja jooksul.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

1 0 3 2   Toitjakaotuspensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 744 000	2 857 000	2 812 536,30

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 17.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 58–60 ja 75.

Assigneering on ette nähtud toitjakaotuspensioni ja/või orvupensioni maksmiseks parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete surma korral.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 15 000 eurot.

1 0 3 3   Parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
169 000	9 148 000	13 275 922,10

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 27.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni sissemakseteks parlamendiliikmete täiendavasse vabatahtlikku pensioniskeemi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 300 000 eurot.

1 0 5   Keele- ja arvutikursused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
800 000	900 000	800 000,—

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 44.

Juhatuse 4. mai 2009. aasta otsus parlamendiliikmete keele- ja arvutikoolituse kohta.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete keele- ja arvutikursuste kuludeks.

1 0 8   Vahetuskursi erinevused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	100 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vahetuskursside erinevuste katmiseks Euroopa Parlamendi eelarvest vastavalt üldkulude hüvitiste maksmise suhtes kohaldatavatele sätetele.

1 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering parlamendiliikmete hüvitisteks

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	2 000 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmetele tehtavate väljamaksete võimaliku korrigeerimisega seotud kuludeks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ja seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele kooskõlas finantsmäärusega.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

1 2 0   Töötasu ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasu ja hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
512 823 809	493 145 938 (97)	472 281 974,02

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmisteks kuludeks:

—	palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

—	ravikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, kutsehaiguskindlustus ja muud sotsiaalkindlustuskulud,

—	kindlasummalised ületunnitasud,

—	mitmesugused hüvitised ja toetused,

—	ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate reisikulude hüvitamine nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

—	töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, mis võimaldavad ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.

Assigneering on ette nähtud ka Euroopa Parlamendi Brüsseli ja Strasbourgi spordikeskustes aset leidvate õnnetusjuhtumitega seotud kindlustusmakseteks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 800 000 eurot.

1 2 0 2   Tasustatav ületunnitöö

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000	410 000	350 000,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamise kuludeks vastavalt ülalnimetatud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 900 000	4 520 000	5 015 000,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende pereliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, teenistusest lahkumise või teisele ametikohale üleviimise korral, kui muutub töökoha asukoht,

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes on sunnitud muutma elukohta seoses tööle asumisega, teisele ametikohale üleviimisega, kui muutub töökoha asukoht, või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes tõendavad, et olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või teisele ametikohale üleviimisega, kui muutus töökoha asukoht,

—	hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega töösuhe lõpetatakse ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

—	hüvitis ajutistele töötajatele, kui institutsioon lõpetab nendega töölepingu,

—	lepinguliste töötajate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksude ja ühenduse vastavasse skeemi tehtavate osamaksude vahe lepingu muutumisel.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
760 000	630 000	872 665,72

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes

—	on arvatud reservi seoses ametikohtade vähendamisega institutsioonis,

—	töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

Assigneering katab samuti tööandjapoolse ravikindlustuse osamakse ja nendele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kahjud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 450 000	3 950 000	5 400 317,14

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjade ja viidatud määruste alusel makstavad toetused,

—	tööandjapoolsed ravikindlustuse osamaksed hüvitiste saajate osas,

—	mitmesugustele hüvitistele kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientidega seotud kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2688/95, 17. november 1995, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks Austria, Soome ja Rootsi ühinemise tõttu (EÜT L 280, 23.11.1995, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95, 17. november 1995, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks Austria, Soome ja Rootsi ühinemise tõttu (EÜT L 280, 23.11.1995, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1748/2002, 30. september 2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Parlamendi koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike ja Euroopa Parlamendi poliitiliste fraktsioonide ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks seoses institutsiooni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 9).

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
23 830 000	25 807 000	21 270 715,40

Märkused

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud peamiselt järgmisteks kuludeks:

—

muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike (Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud (sealhulgas toetused ja hüvitised), tööandja sissemaksed mitmesugustesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes,

—	ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud.

1 4 0 2   Tõlgid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
55 005 000	45 600 000	46 187 820,18

Märkused

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Kokkulepe abitõlkide kohta.

Assigneering on institutsioonidevahelise koostöö raames ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	Euroopa Parlamendi või muude institutsioonide korraldatud koosolekutel, kus ei ole võimalik kasutada Euroopa Parlamendi tõlke (ametnikke või ajutisi teenistujaid), rakendatavate abitõlkide tasud, sotsiaalkindlustusmaksed, sõidukulud ja päevaraha,

—	ülalnimetatud koosolekutel, kus ei ole võimalik kasutada ametnikke, ajutisi töötajaid või muid teenistujaid, rakendatavate konverentsikorraldusettevõtjate, tehnikute ja administraatorite teenused,

—	teenused, mida osutavad parlamendile muude institutsioonide ametnike või ajutiste töötajatena töötavad tõlgid,

—	institutsioonide keelealane koostöö.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 150 000	8 091 000	5 908 089,64

Märkused

Juhatuse 26. oktoobri 1988. aasta otsus, mida on viimati muudetud juhatuse 2. veebruari 2000. aasta otsusega.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	praktikantide praktika alguse ja lõpu hüvitis ja reisikulud,

—	praktikantide praktika ajaks sõlmitavate ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustuste kulud,

—	Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulude katmine vastavalt eeskirjadele,

—	tõlkidele koolituste korraldamine, sealhulgas koostöös konverentsitõlke koolitusasutustega, samuti stipendiumid koolituseks ja erialaseks täiendusõppeks, õppematerjalide hankimine ja sellega seotud kulud,

—	puudega inimeste praktika katseprogrammi raames praktika lisakulud, mis on otseselt seotud praktikandi puudega, kooskõlas Euroopa Parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskirjaga.

1 4 0 6   Vaatlejad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vaatlejatega seotud kulude katmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 11.

1 4 0 7   Koolituskulud (Euroopa Parlamendi praktikaprogramm)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi praktikaprogrammis osalevate praktikantide töö tasustamiseks.

1 4 2   Sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
22 328 800 (98)	21 566 000 (99)	14 581 156,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud mittekoosseisuliste töövõtjate tehtavate tõlke-, trüki-, kodeerimis- ja tehniliste abitöödeks ning institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee poolt heaks kiidetud institutsioonide keelealase koostöö arendamise kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0   Töölevõtmise kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
600 000	385 000	355 000,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/620/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/621/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide reisi- ja elamiskulud,

—	teenistujate valimismenetluste korralduskulud.

Põhjendatud juhtudel ja pärast Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ametiga konsulteerimist võib assigneeringut kasutada institutsiooni enda korraldatud konkurssideks.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 000 000	3 940 000	3 429 682,61

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud kulutusteks koolitusele, mille eesmärk on täiendada töötajate teadmisi ja oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust.

1 6 3   Toetusmeetmed institutsiooni teenistujatele

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
601 000	573 900	518 257,20

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—

järgmistesse kategooriatesse kuuluvate inimeste abistamine institutsioonidevahelise puudega inimeste abistamispoliitika raames: — aktiivses teenistuses ametnikud ja ajutised teenistujad, — aktiivses teenistuses ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad, — ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses, puudest tingitud ning vajalikuks tunnistatud, dokumentaalselt tõendatud ja ühisest ravikindlustusskeemist mittehüvitatavate mittemeditsiiniliste kulude tagasimaksed eelarve võimaluste piires, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

—	meetmed eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks,

—	toetus personalikomiteele ning sotsiaalteenistuse ettenägematud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 8 000 eurot.

1 6 3 1   Liikuvus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
832 000	189 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikuvusega seotud kuludeks eri töökohtades.

1 6 3 2   Töötajate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
310 000	310 000	282 350,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvusest teenistujate vahel sotsiaalsete suhete edendamiseks ja selle rahaliseks toetamiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, spordiühingutele, kultuuriühingutele jms, samuti alalise vaba aja keskuse (kultuuri- ja spordiüritused, hobid, restoran) kulude osamaksuks.

Assigneeringust rahastatakse ka toetust institutsioonidevahelisele ühiskondlikule tegevusele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 800 000 eurot.

1 6 5   Kõiki institutsiooniga seotud isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 260 000	1 000 000	986 997,37

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud meditsiiniteenistuse halduskuludeks Euroopa Parlamendi kõigis kolmes alalises töökohas, sealhulgas materjali, ravimite jms hankimiseks, ennetuslike arstlike läbivaatuste kuludeks, invaliidsuskomisjoni halduskuludeks ning kulutusteks üldarsti ettekirjutuse kohaselt väljastpoolt saadava eriarstiabi eest.

Samuti kaetakse assigneeringust teatavate meditsiiniliselt vajalike töövahendite hankimise kulud ning teenuseosutamislepingute alusel või lühiajaliselt asendajatena töötavate meditsiini- ja parameditsiinitöötajatega seotud kulud.

1 6 5 2   Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 313 000	2 260 000	1 900 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate tegevuskuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 000 000 eurot.

1 6 5 4   Lasteaed ja lepingulised lastesõimed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 600 000	5 467 000	3 892 926,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud lasteaia ja lepinguliste lastesõimede üldkulude Euroopa Parlamendi osamakseteks.

Vanemate osamaksetest laekuvate finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 010 000 eurot.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 2 0
2 0 0
Hooned
2 0 0 0	Üür
	Liigendamata assigneeringud	33 768 000	34 577 000	26 492 836,91
2 0 0 1	Iga-aastased liisingumaksed
	Liigendamata assigneeringud	5 900 000	5 700 000	2 442 680,62
2 0 0 3	Kinnisvara soetamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	19 269 322,10
2 0 0 5	Hoonete ehitus
	Liigendamata assigneeringud	4 346 600	3 870 000	8 617 100,08
2 0 0 7	Teenistusruumide sisustamine
	Liigendamata assigneeringud	29 018 000	25 232 000 (100)	39 423 666,71
2 0 0 8	Muud hoonetega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	9 360 000 (101)	12 348 000	9 412 979,53
	Artikkel 2 0 0 — Kogusumma	82 392 600	81 727 000	105 658 585,95
2 0 2
Hoonetega seotud kulud
2 0 2 2	Puhastusteenused ja korrashoid
	Liigendamata assigneeringud	41 407 444	33 560 000	30 150 078,23
2 0 2 4	Energiatarbimine
	Liigendamata assigneeringud	21 487 594	19 096 500	17 311 707,92
2 0 2 6	Hoonete turvalisus ja valve
	Liigendamata assigneeringud	40 587 000	37 000 000	36 422 043,07
2 0 2 8	Kindlustus
	Liigendamata assigneeringud	1 034 838	1 575 000	1 465 956,59
	Artikkel 2 0 2 — Kogusumma	104 516 876	91 231 500	85 349 785,81
	PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA	186 909 476	172 958 500	191 008 371,76
PEATÜKK 2 1
2 1 0
Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid
2 1 0 0	Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara
	Liigendamata assigneeringud	36 225 000 (102)	42 610 000	43 031 348,12
2 1 0 2	Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	52 637 000 (102)	39 343 000	38 968 196,54
	Artikkel 2 1 0 — Kogusumma	88 862 000	81 953 000	81 999 544,66
2 1 2	Mööbel
	Liigendamata assigneeringud	2 998 400 (103)	3 544 000	3 581 762,42
2 1 4	Tehniline varustus ja seadmed
	Liigendamata assigneeringud	18 327 750	17 550 000 (104)	25 017 547,51
2 1 6	Sõidukid
	Liigendamata assigneeringud	6 826 000	5 851 000	5 045 305,07
	PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA	117 014 150	108 898 000	115 644 159,66
PEATÜKK 2 3
2 3 0	Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad
	Liigendamata assigneeringud	2 655 500	2 321 000	1 622 331,70
2 3 1	Finantskulud
	Liigendamata assigneeringud	370 000	820 000	454 560,95
2 3 2	Õigusabikulud ja kahjutasud
	Liigendamata assigneeringud	1 312 000	540 700	430 215,17
2 3 5	Telekommunikatsioon
	Liigendamata assigneeringud	6 850 000	6 593 000	5 032 736,92
2 3 6	Posti- ja kohaletoimetamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	440 000	614 000	344 405,46
2 3 7	Kolimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	650 000	1 000 000	622 129,37
2 3 8	Muud halduskulud
	Liigendamata assigneeringud	564 000	636 000	493 072,77
	PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA	12 841 500	12 524 700	8 999 452,34
	Jaotis 2 — Kogusumma	316 765 126	294 381 200	315 651 983,76
PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD PEATÜKK 2 1 — ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA MÖÖBEL PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD

Märkused

Kuna kindlustusettevõtjad ei kata enam Euroopa Parlamendi hoonete osas töövaidluste ja terrorirünnakutega seotud riske, tuleb need riskid katta Euroopa Liidu eelarvest.

Seetõttu rahastatakse selle jaotise assigneeringutest kõiki töövaidlustest ja terrorirünnakutest põhjustatud kahjudega seotud kulusid.

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
33 768 000	34 577 000	26 492 836,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi kasutatavate hoonete või hooneosade üürikuludeks.

Samuti kaetakse sellest hoonetega seotud maksud. Üürikulud arvutatakse 12 kuu kohta kehtivate või ettevalmistatavate üürilepingute alusel, milles üldjuhul on sätestatud ka seos elukallidus- või ehitushinnaindeksiga.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 000 eurot.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 900 000	5 700 000	2 442 680,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete või hooneosade iga-aastasteks liisingumakseteks vastavalt kehtivatele või ettevalmistatavatele lepingutele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	19 269 322,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvara soetamisega seotud kuludeks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetusi käsitletakse vastavalt finantsmääruse sätetele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

2 0 0 5   Hoonete ehitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 346 600	3 870 000	8 617 100,08

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute kirjendamiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
29 018 000	25 232 000 (105)	39 423 666,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde ja sellega seotud muude tööde kuludeks, sh arhitektide või inseneride tasudeks jms.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 000 eurot.

2 0 0 8   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 360 000 (106)	12 348 000	9 412 979,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	hoonetega seotud kulud, mida ei ole selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toodud, sh uuringute ning hoonete hooldustööde ja muude tööde ettevalmistamise ning järelevalvega kaasneva tehnilise ja ehitusliku abi kulud,

—	eksperdiabi kulud, mis on seotud institutsiooni hoonete kohandamiseks ja laiendamiseks läbiviidavate uuringutega ning puudega inimeste juurdepääsu auditiga, mille järeldused on juba heaks kiidetud,

—	kommunaalteenuste kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

Assigneering paigutatakse reservi, kuni esitatakse raport, milles näidatakse ära jaotiste 2 ja 3 kulud, mis tulenevad lepingutest või muudest kuludest (nt tasud ja hoonete hooldus), ning kulud, mille suurus sõltub meetmetest või tegevusest, mis eeldavad parlamendi pädevate organite eelnevat heakskiitu tasuvusanalüüsi põhjal.

2 0 2   Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastusteenused ja korrashoid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
41 407 444	33 560 000	30 150 078,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud ruumide, liftide, kütte- ja kliimasüsteemide ning tulekindlate uste hooldamise, samuti rotitõrje ning värvimis- ja parandustööde jms kuludeks vastavalt kehtivatele lepingutele.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) teiste institutsioonidega, võttes arvesse finantsmääruse artikli 91 lõiget 3.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
21 487 594	19 096 500	17 311 707,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekuludeks.

Samuti on see ette nähtud süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 587 000	37 000 000	36 422 043,07

Märkused

Assigneering on eelkõige ette nähtud Euroopa Parlamendi kolme alalise töökoha ja infobüroode hoonete turvalisuse ja valve kuludeks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) teiste institutsioonidega, võttes arvesse finantsmääruse artikli 91 lõiget 3.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 180 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 034 838	1 575 000	1 465 956,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmakseteks.

PEATÜKK 2 1 —   ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA MÖÖBEL

Märkused

Hangete puhul konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas teiste institutsioonidega.

2 1 0   Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid

2 1 0 0   Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
36 225 000 (107)	42 610 000	43 031 348,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, korrashoiu ja hoolduse ning sellega seotud tööde kuludeks. Nimetatud seadmed ja tarkvara on ette nähtud eeskätt andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteemide, osakondade ja fraktsioonide arvutitega varustamise ning elektroonilise hääletussüsteemi jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 400 000 eurot.

2 1 0 2   Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
52 637 000 (108)	39 343 000	38 968 196,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenindusettevõtjatelt ja andmetöötlusnõustajatelt andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks, rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas parlamendiliikmete ja fraktsioonide – abistamiseks, uuringute läbiviimiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks ja sisestamiseks vajalike sisseostetavate teenuste kuludeks.

Samuti on see ette nähtud uue palgaarvestusliidese NAP institutsioonide ühise kokkuleppe alusel loodava kasutajatoe sisseseadmise kulude parlamendipoolse osamaksuks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 800 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 998 400 (109)	3 544 000	3 581 762,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas ergonoomilise büroomööbli hankimiseks, rentimiseks, korrashoiuks ja parandustöödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks.

Samuti on assigneering ette nähtud kunstiteoste ja erivahendite hankimiseks ning nendega seotud jooksvateks kuludeks, sealhulgas raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Assigneering paigutatakse reservi, kuni esitatakse raport, milles näidatakse ära jaotiste 2 ja 3 kulud, mis tulenevad lepingutest või muudest kuludest (nt tasud ja hoonete hooldus), ning kulud, mille suurus sõltub meetmetest või tegevusest, mis eeldavad parlamendi pädevate organite eelnevat heakskiitu tasuvusanalüüsi põhjal.

2 1 4   Tehniline varustus ja seadmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
18 327 750	17 550 000 (110)	25 017 547,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise tehnilise varustuse ja sisseseade hankimiseks, rentimiseks, hoolduseks ja remondiks:

—	kirjastamise, arhiveerimise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja sisseseade,

—	trükikoja, arhiivide, telefoniteenuse, sööklate, kaupluste, turvateenistuse, konverentside tehnilise teenindamise, audiovisuaalsektori jms sisseseade,

—	erivahendid (elektroonilised, arvutitehnilised, elektrilised vahendid) ja nendega seotud sisseostetavad teenused,

—	taotluse alusel kahe täiendava telefoniliini paigaldamine parlamendiliikmete bürooruumidesse.

Assigneering on ette nähtud ka inventari edasimüügi ja mahakandmisega seotud reklaamikuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 115 000 eurot.

2 1 6   Sõidukid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 826 000	5 851 000	5 045 305,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud sõidukite (autod ja jalgrattad) hankimiseks, korrashoiuks ja remondiks ning autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, samuti asjakohasteks kindlustuskuludeks. Sõidukipargi uuendamisel ning sõidukite hankimisel ja üürimisel eelistatakse keskkonda kõige vähem saastavaid sõidukeid, nt hübriidautosid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 175 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

Märkused

Hangete puhul konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas teiste institutsioonidega.

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 655 500	2 321 000	1 622 331,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse jms ostmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 15 000 eurot.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
370 000	820 000	454 560,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakuludeks (teenustasud, vahendustasud, mitmesugused muud kulud) ja muudeks finantskuludeks, sh hoonete rahastamisega seotud lisakuludeks.

2 3 2   Õigusabikulud ja kahjutasud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 312 000	540 700	430 215,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	Euroopa Liidu Kohtu, üldkohtu, Avaliku Teenistuse Kohtu või liikmesriikide kohtute poolt Euroopa Parlamendile määratavad võimalikud kohtukulud,

—	advokaatide palkamine Euroopa Parlamendi esindamiseks liidu ja liikmesriikide kohtutes ning juriidiliste nõustajate või ekspertide palkamine õigusteenistuse abistamiseks,

—	advokaaditasude hüvitamine distsiplinaarmenetluse ja sellega võrdväärsete menetluste raames,

—	kahjutasud, intressid ja võlgnevused finantsmääruse artikli 8 lõike 3 tähenduses,

—	Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklite 69 ja 70 alusel sõlmitud vastastikustest kokkulepetest tulenevad hüvitised.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 3 5   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 850 000	6 593 000	5 032 736,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon) liitumis- ja teenustasudeks, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenusteks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 140 000 eurot.

2 3 6   Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
440 000	614 000	344 405,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud riiklike postiteenistuste või kullerifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasudeks.

Samuti on see ette nähtud postiteenuste kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 90 000 eurot.

2 3 7   Kolimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
650 000	1 000 000	622 129,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste töötajate teostatud kolimise ja sellega seotud tööde kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 40 000 eurot.

2 3 8   Muud halduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
564 000	636 000	493 072,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	kindlustused, mis ei sisaldu muudes punktides,

—	saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinitöötajate ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste hankimine ja korrashoid,

—	mitmesugused halduskulud, näiteks liikuvuse juhtimiskeskuse loomine EMASi raames, rongide ja lennukite sõiduplaanide ostmine, kasutatud varustuse müügikuulutuste avaldamine ajalehtedes jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 3 0
3 0 0	Töötajate lähetuskulud
	Liigendamata assigneeringud	27 970 000	25 880 000	23 350 000,—
3 0 2	Vastuvõtu- ja esinduskulud
	Liigendamata assigneeringud	1 105 200	1 070 000	875 583,79
3 0 4
Mitmesugused koosolekute kulud
3 0 4 0	Mitmesugused sisekoosolekute kulud
	Liigendamata assigneeringud	3 050 000	2 900 000	2 030 429,41
3 0 4 2	Koosolekud, kongressid ja konverentsid
	Liigendamata assigneeringud	1 310 000	1 260 000	998 473,87
3 0 4 4	WTO parlamentaarse konverentsi ja muude parlamentidevaheliste delegatsioonide, ajutiste delegatsioonide ja WTO delegatsiooni koosolekute mitmesugused korralduskulud
	Liigendamata assigneeringud	850 000	390 000	432 360,—
3 0 4 6	AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee koosolekute mitmesugused korralduskulud
	Liigendamata assigneeringud	451 000	478 000	411 577,16
3 0 4 7	Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee istungite mitmesugused korralduskulud
	Liigendamata assigneeringud	50 000	38 000	22 193,37
3 0 4 8	Euroopa ja Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee mitmesugused korralduskulud
	Liigendamata assigneeringud	40 000	40 000	44 688,73
3 0 4 9	Kulutused reisibüroo teenustele
	Liigendamata assigneeringud	1 248 000	1 223 000	1 148 890,—
	Artikkel 3 0 4 — Kogusumma	6 999 000	6 329 000	5 088 612,54
	PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA	36 074 200	33 279 000	29 314 196,33
PEATÜKK 3 2
3 2 0	Eksperdiarvamuste hankimine
	Liigendamata assigneeringud	10 360 000	7 198 000	8 554 028,55
3 2 2
Teabe hankimine ja arhiveerimine
3 2 2 0	Dokumentatsiooni- ja raamatukogu kulud
	Liigendamata assigneeringud	4 432 300	4 301 300	3 419 931,02
3 2 2 2	Arhiivkogude kulud
	Liigendamata assigneeringud	1 858 200	1 830 000	1 782 546,91
	Artikkel 3 2 2 — Kogusumma	6 290 500	6 131 300	5 202 477,93
3 2 3	Suhted kolmandate riikide parlamentidega ja toetus parlamentaarsele demokraatiale
	Liigendamata assigneeringud	470 000	367 000	227 451,22
3 2 4
Kirjastamine ja levitamine
3 2 4 0	Euroopa Liidu Teataja
	Liigendamata assigneeringud	5 361 000	8 320 000	5 244 159,91
3 2 4 1	Elektroonilised ja traditsioonilisel andmekandjal väljaanded
	Liigendamata assigneeringud	4 395 000	2 100 000	2 660 583,71
3 2 4 2	Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud
	Liigendamata assigneeringud	13 708 000 (111)	16 835 000	29 429 106,35
3 2 4 3	Külastajatekeskus
	Liigendamata assigneeringud	12 100 000	3 900 000	4 727 079,84
3 2 4 4	Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest
	Liigendamata assigneeringud	27 100 000	27 105 000	26 869 898,47
3 2 4 5	Seminaride, sümpoosionide ja kultuurilise tegevuse korraldamine
	Liigendamata assigneeringud	2 030 000 (112)	1 930 000	3 399 145,40
3 2 4 6	Parlamendi telekanal (Web TV)
	Liigendamata assigneeringud	9 000 000	9 000 000	5 168 075,61
3 2 4 7	Euroopa tuleviku aruteluga seotud teavitamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
3 2 4 8	Audiovisuaalse teabe kulud
	Liigendamata assigneeringud	12 200 000	16 200 000	12 629 164,65
3 2 4 9	Teabevahetus riikide parlamentidega
	Liigendamata assigneeringud	900 000	1 200 000	760 193,35
	Artikkel 3 2 4 — Kogusumma	86 794 000	86 590 000	90 887 407,29
3 2 5	Infobüroodega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	1 040 000	1 110 000	818 869,04
	PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA	104 954 500	101 396 300	105 690 234,03
	Jaotis 3 — Kogusumma	141 028 700	134 675 300	135 004 430,36
PEATÜKK 3 0 — KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID PEATÜKK 3 2 — EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 3 0 —   KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

3 0 0   Töötajate lähetuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
27 970 000	25 880 000	23 350 000,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11–13.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni töötajate, riikide lähetatud ekspertide ja praktikantide sõitudeks nende töökoha ja Euroopa Parlamendi kolme töökoha (Brüssel, Luxembourg ja Strasbourg) vahel ning lähetusteks muudesse paikadesse peale parlamendi kolme töökoha. Assigneeringust kaetakse transpordikulud, päevaraha ja majutuskulud. Samuti kaetakse sellest täiendavad kulud (sh sõidupiletite väljastamine, broneeringud, elektroonilised arved, sh Euroopa Parlamendi korraldatud tellimusreiside puhul) ja muud erakorralised kulud.

Assigneering on ette nähtud ka süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

3 0 2   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 105 200	1 070 000	875 583,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	institutsiooni esinduskohustustega seotud kulud, sh institutsiooni teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste hindamise üksuse (STOA) tegevusega seotud vastuvõttude kulud ja institutsiooni liikmete esinduskulud,

—	presidendi esinduskulud seoses reisidega väljapoole Euroopa Parlamendi töökohti,

—	presidendi kantselei esinduskulud ja presidendi kantselei sekretariaadi kulude osamaks,

—	peasekretariaadi vastuvõttude ja esinduskulud, sh meenete ja medalite hankimine ametnike jaoks, kellel on täitunud viieteistkümne- või kahekümne viie aastane teenistusaeg,

—	mitmesugused protokollist tulenevad kulud, nagu lipud, esitlusalused, kutsed, trükitud menüüd jne,

—	institutsiooni külastavate tähtsate isikute reisi- ja elamiskulud.

3 0 4   Mitmesugused koosolekute kulud

3 0 4 0   Mitmesugused sisekoosolekute kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 050 000	2 900 000	2 030 429,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni koosolekutel pakutavate karastus- ja muude jookide ning kergete einete kuludeks.

3 0 4 2   Koosolekud, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 310 000	1 260 000	998 473,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmisteks kuludeks:

—	väljaspool parlamendi töökohti toimuvate koosolekute korraldamise kulud (parlamendikomisjonid või nende delegatsioonid, fraktsioonid), sh vajaduse korral esinduskulud,

—	osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele, millesse Euroopa Parlament või mõni selle organitest kuulub (Parlamentidevaheline Liit, Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsioon, Parlamentaarse Liidu 12+ Grupp).

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

3 0 4 4   WTO parlamentaarse konverentsi ja muude parlamentidevaheliste delegatsioonide, ajutiste delegatsioonide ja WTO delegatsiooni koosolekute mitmesugused korralduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
850 000	390 000	432 360,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige parlamentidevaheliste delegatsioonide, ajutiste delegatsioonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide, parlamentidevaheliste koostöökomisjonide ja WTO delegatsiooni koosolekute korralduskuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ja artiklist 3 0 0, ning WTO parlamentaarse konverentsi ja selle juhtkomitee koosolekute korraldamise kuludeks.

3 0 4 6   AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee koosolekute mitmesugused korralduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
451 000	478 000	411 577,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee delegatsioonide koosolekute korraldamise kuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ja artiklist 3 0 0.

3 0 4 7   Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee istungite mitmesugused korralduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 000	38 000	22 193,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee istungite, selle komisjonide ja juhatuse koosolekute korralduskuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ja artiklist 3 0 0.

3 0 4 8   Euroopa ja Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee mitmesugused korralduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 000	40 000	44 688,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa ja Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee istungite, selle komisjonide ja juhatuse koosolekute korraldamise kuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ega artiklist 3 0 0.

3 0 4 9   Kulutused reisibüroo teenustele

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 248 000	1 223 000	1 148 890,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendiga lepingu sõlminud reisibüroo tegevusest tingitud kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

PEATÜKK 3 2 —   EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

3 2 0   Eksperdiarvamuste hankimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 360 000	7 198 000	8 554 028,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	Euroopa Parlamendi organite ja administratsiooni jaoks, sh Euroopa Ajaloo Maja jaoks läbiviidavateks uuringuteks ja muuks uurimistegevuseks (seminarid, ümarlauad, eksperdirühmad ja konverentsid) kvalifitseeritud ekspertide ja uurimisinstituutidega sõlmitavate lepingute kulud,

—	uuringute hindamise kulud ja institutsiooni teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste hindamise üksuse (STOA) teadusasutuste tegevuses osalemise kulud,

—	komisjonide ja töörühmade töös osalevate ekspertide ja muude isikute, sealhulgas Euroopa Parlamendile petitsioone esitanud isikute reisi-, elamis- ja muud kulud,

—	distsiplinaarnõukogu, finantsrikkumiste uurimise toimkonna jms organite tööst osa võtvate välisosalejatega seotud kulud.

3 2 2   Teabe hankimine ja arhiveerimine

3 2 2 0   Dokumentatsiooni- ja raamatukogu kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 432 300	4 301 300	3 419 931,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	üldteatmeteoste hankimine ja uuendamine ning raamatukogu fondide ajakohastamine,

—	ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning internetiteenuste tellimused, sh autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

—	ajakirjandusväljaannete sisukokkuvõtete ja -analüüside koostamise tellimused või teenuslepingud ning ajakirjandusväljaannetes ilmunud artiklite säilitamine optilisel andmekandjal,

—	institutsiooniväliste dokumendikogude ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (v.a arvuti riistvara ja sidekulud),

—	rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Euroopa Parlamendile võetud kohustustega seotud kulud,

—

erivahendite, sealhulgas raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu elektriliste, elektrooniliste ning arvutitehniliste vahendite ja/või süsteemide hankimine, samuti nende vahendite ja süsteemide hankimiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks välisteenuste ostmise või rentimise kulud,

—	raamatukogu tegevuse, eelkõige raamatukogu klientidega seotud teenuste (päringud, analüüsid) ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms kulud,

—	raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

—	siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sh selleks vajalike vahendite ning kommunikatsioonikulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

—	uute sõnaraamatute ja erialasõnastike hankimine või asendamine olenemata andmekandjast, sh uute keelte üksustele, ning muude teoste hankimine keeleteenistustele ja õigusaktide kvaliteedi tagamise üksusele.

3 2 2 2   Arhiivkogude kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 858 200	1 830 000	1 782 546,91

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) ning Euroopa Parlamendi vastu võetud rakendusmeetmed.

Juhatuse 16. detsembri 2002. aasta otsus infovahetuse ja läbipaistvuse parandamise kohta: Euroopa Parlamendi arhiivid.

Juhatuse 10. oktoobri 2007. aasta otsusega vastu võetud Euroopa Parlamendi liikmete dokumentide töötlemise eeskiri.

Assigneering on ette nähtud arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kuludeks, arhiivikogude eri andmekandjatele (mikrofilmidele, diskettidele, kassettidele jne) salvestamise kuludeks, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite, raamatute ja ajakirjade) hankimise, rentimise ja hooldamise kuludeks, sh sellega seotud sisseostetavad teenused, ning eri andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kuludeks.

Samuti on assigneering ette nähtud Euroopa Parlamendi liikmete ametikohustuste täitmisel kogutud ning vastavalt Euroopa Parlamendi kehtestatud eeskirjale Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Ajaloo Arhiivile (HAEU), mõnele ühendusele või fondile annetuste või annakutena üle antud dokumentide töötlemise kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

3 2 3   Suhted kolmandate riikide parlamentidega ja toetus parlamentaarsele demokraatiale

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
470 000	367 000	227 451,22

Märkused

ELi liikmesriikide parlamentide esimeeste konverentsi (Kopenhaagen 2006 ja Bratislava 2007) eesistuja järeldused.

Juhatuse 18. juuni 2007. aasta otsus.

Geograafiline ala: Euroopa Liidust väljaspool asuvad riigid, v.a Euroopa Liidu kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja kolmandate riikide demokraatlikult valitud parlamentide, samuti vastavate piirkondlike parlamentaarsete organisatsioonide vahel suhete arendamise kuludeks. Eelkõige on tegemist parlamentaarse võimekuse suurendamisele suunatud meetmetega uutes ja arenevates demokraatlikes riikides ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise edendamisega parlamentides.

3 2 4   Kirjastamine ja levitamine

3 2 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 361 000	8 320 000	5 244 159,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni osamakseks väljaannete talituse kuludes Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate tekstide avaldamiseks ja levitamiseks ning muudeks sellega seotud kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 000 eurot.

3 2 4 1   Elektroonilised ja traditsioonilisel andmekandjal väljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 395 000	2 100 000	2 660 583,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—	mitmesugused digitaalse kirjastamisega seotud kulud (siseveebilehed) ning traditsioonilisel andmekandjal kirjastamise kulud (mitmesuguste dokumentide ja trükistega seotud alltöövõtu kulud), sh jaotamine,

—	toimetamis- ja tõlkesüsteemide ajakohastamine, hooldus ja korrigeerimine.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 210 000 eurot.

3 2 4 2   Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 708 000 (113)	16 835 000	29 429 106,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud infoväljaannete, sh elektrooniliste väljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete ning liikmesriikides ja ühinevates riikides avalikel üritustel, messidel ja näitustel osalemise kuludeks, samuti õigusloome jälgimise süsteemi (OEIL) ajakohastamise kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Assigneeringud paigutatakse reservi, kuni esitatakse raport, milles näidatakse ära jaotiste 2 ja 3 kulud, mis tulenevad lepingutest või muudest kuludest (nt tasud ja hoonete hooldus jne), ja kulud, mille suurus sõltub meetmetest või tegevusest, mis eeldavad parlamendi pädevate organite eelnevat heakskiitu tasuvusanalüüsi põhjal.

3 2 4 3   Külastajatekeskus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 100 000	3 900 000	4 727 079,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud külastajatekeskuse rahastamiseks.

3 2 4 4   Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
27 100 000	27 105 000	26 869 898,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud toetusteks külastusrühmadele ning sellega seotud järelevalve ja infrastruktuuri kuludeks, Euroscola programmi tegevuskuludeks ning stipendiumiteks kolmandate riikide arvamuskujundajatele. Assigneeringut suurendatakse igal aastal, kasutades indeksit, mille abil võetakse arvesse rahvamajanduse kogutulu ja hindade muutusi.

Rahaliselt toetatavate külaliste maksimaalset arvu tuleks oluliselt suurendada. Igal Euroopa Parlamendi liikmel peaks olema õigus kutsuda aastas kuni viis külastajate rühma – kokku kuni 100 külastajat. Ühel külastusel osalejate arv võib olla minimaalselt 10 ja maksimaalselt 100.

Assigneeringusse on arvatud ka vajalik summa puudega külastajate jaoks.

Eraldatud toetust suurendatakse, et see oleks kooskõlas külastajate kohalejõudmiseks läbitava vahemaa ja transporditingimustega. Samuti tuleks edendada külastajatele osutatavaid teenuseid.

Tuleks teha kindlaks, kas uutes eeskirjades võetakse arvesse külastajate päritoluga seotud erinõudeid ja -piiranguid, esitada ettepanekud külastajate keskuses fraktsioonidele ette nähtud ala kohta ning koostada aruanne külastajate rühmade juurdepääsu kohta külastajate keskusele ja täiskogu istungite külastamise kohta ning näha ette selleks vajalikud koosolekuruumid ja töötajad.

3 2 4 5   Seminaride, sümpoosionide ja kultuurilise tegevuse korraldamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 030 000 (114)	1 930 000	3 399 145,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikmesriikide ja ühinevate riikide arvamuskujundajatele siseriiklike ja rahvusvaheliste sümpoosionide ja seminaride korraldamisega seotud kuludeks või rahalisteks toetusteks, parlamentaarsete sümpoosionide ja seminaride korraldamise kuludeks ning üleeuroopaliste kultuuriprojektide, näiteks Sahharovi auhinna, Euroopa, Iisraeli ja Palestiina noorte poliitiliste liidrite ühisnõupidamiste ning Euroopa Parlamendi filmiauhinna LUX rahastamiseks.

Assigneeringust eraldatakse kuni 300 000 eurot Strasbourgi ja Brüsseli istungisaalis toimuvate erisündmuste kuludeks vastavalt juhatuse vastu võetud aastakavale.

Assigneering on ette nähtud ka mitmekeelsust edendavateks meetmeteks, näiteks kohtumisteks tõlkide koolitajatega, mitmekeelsuse ning tõlgi elukutse alase teadlikkuse parandamise meetmeteks, institutsioonidevahelise koostöö raames võetud meetmeteks ning institutsioonidevahelise koostöö raames koos teiste teenistustega korraldatavates samalaadsetes tegevustes osalemiseks.

Assigneering on ette nähtud ka Sahharovi auhinna võrgustiku talitluskulude ning võrgustiku liikmete lähetuskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

3 2 4 6   Parlamendi telekanal (Web TV)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 000 000	9 000 000	5 168 075,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud parlamendi telekanali (Web TV) rahastamiseks.

Prototüübi kohta koostatakse hinnang, milles tuleb arvesse võtta projekti kulusid ja sisu, samuti selle ülesehitust, fraktsioonide osalemist ning programmi sisulise külje määratlust.

3 2 4 7   Euroopa tuleviku aruteluga seotud teavitamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa tuleviku aruteluga seotud teavitamismeetmeteks.

Need peavad hõlmama mitmekülgset teavet ja ka parlamendi vähemuste teavitamisvajadusi.

3 2 4 8   Audiovisuaalse teabe kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 200 000	16 200 000	12 629 164,65

Märkused

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2002. aasta resolutsioon 2003. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta (ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 72).

Euroopa Parlamendi 14. mai 2002. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2003. eelarveaasta tulude ja kulude eelkalkulatsiooni kohta (ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 150).

Euroopa Parlamendi 14. mai 2003. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2004. eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse kohta (ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 179).

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—

audiovisuaalse valdkonna (sh institutsiooni enda ja sisseostetavate teenuste, näiteks raadio- ja televisioonijaamade tehniliste teenuste, samuti audiovisuaalsete programmide ettevalmistamise, tootmise, kaastootmise ja levitamise, liinide rentimise, televisiooni- ja raadioprogrammide ülekande ning institutsioonide ja audiovisuaalse ringhäälingu asutuste vaheliste suhete arendamiseks kasutatavate muude vahendite) tegevuseelarve,

—	täiskogu istungite ja parlamendikomisjonide koosolekute interneti-otseülekannete kulud,

—	istungite salvestamine DVD-ROM-ile,

—	arhiivi ja otsingumootori sisseseadmine, mis tagab kodanikele alalise juurdepääsu teabele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 13 000 eurot.

3 2 4 9   Teabevahetus riikide parlamentidega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
900 000	1 200 000	760 193,35

Märkused

Euroopa parlamentaarsete assambleede (juuni 1977) ja Euroopa Liidu parlamentide (september 2000, märts 2001) eesistujate konverentsid. Geograafiline ala: Euroopa Liidu liikmesriigid ning Euroopa Liidu kandidaatriigid ja kandidaatriigieelse seisundiga riigid.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

—

Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kulud; see hõlmab parlamentidevahelisi suhteid, mis ei ole kaetud peatükkidega 1 0 ja 3 0, teabe- ja dokumentide vahetust ning abi vastava teabe analüüsil ja haldamisel, sh teabevahetust Euroopa Parlamendi uurimis- ja dokumentatsioonikeskusega (ECPRD),

—

eelnimetatud parlamentide ametnike kootööprogrammide ja koolituste rahastamine ning üldised abinõud nende parlamentaarse võimekuse suurendamiseks. See hõlmab õppekülastusi Euroopa Parlamenti Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Assigneeringust kaetakse täielikult või osaliselt osalejate kulud, eelkõige reisikulud, sõidukulud, majutus ja päevaraha,

—	õigusloome ning dokumentatsiooni, analüüsi ja teabe alased koostöömeetmed, sh ECPRD rakendatavad meetmed.

3 2 5   Infobüroodega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 040 000	1 110 000	818 869,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikideks Euroopa Parlamendi infobüroodega seotud kuludeks (personal, hooned, konverentsid, koosolekud, trükised jne).

JAOTIS 4

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud
	Liigendamata assigneeringud	53 750 000	52 690 000	57 266 607,—
4 0 2	Euroopa tasandi erakondade rahastamine
	Liigendamata assigneeringud	14 075 000	10 858 000	10 339 866,—
4 0 3	Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine
	Liigendamata assigneeringud	9 140 000	7 000 000	4 268 630,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	76 965 000	70 548 000	71 875 103,—
PEATÜKK 4 2
4 2 2
Parlamendiliikmete assistendid
4 2 2 0	Parlamendiliikmete assistendid
	Liigendamata assigneeringud	159 892 000	184 767 000	154 301 746,55
4 2 2 2	Vahetuskursi erinevused
	Liigendamata assigneeringud	250 000	500 000	0,—
	Artikkel 4 2 2 — Kogusumma	160 142 000	185 267 000	154 301 746,55
	PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA	160 142 000	185 267 000	154 301 746,55
PEATÜKK 4 4
4 4 0	Endiste parlamendiliikmete koosolekute ja muu tegevuse kulud
	Liigendamata assigneeringud	170 000	170 000	130 000,—
4 4 2	Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute ja muu tegevuse kulud
	Liigendamata assigneeringud	140 000	140 000	121 300,—
	PEATÜKK 4 4 — KOGUSUMMA	310 000	310 000	251 300,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	237 417 000	256 125 000	226 428 149,55
PEATÜKK 4 0 — TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD PEATÜKK 4 2 — PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD PEATÜKK 4 4 — PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS

PEATÜKK 4 0 —   TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

4 0 0   Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
53 750 000	52 690 000	57 266 607,—

Märkused

Juhatuse 1. veebruari 2001. aasta otsusega vastu võetud eeskiri.

Assigneering on ette nähtud fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete järgmisteks kuludeks:

—	sekretariaadi-, haldus- ja tegevuskulud,

—	poliitilise ja teabealase tegevusega seotud kulud Euroopa Liidu poliitilise tegevuse raames.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

4 0 2   Euroopa tasandi erakondade rahastamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
14 075 000	10 858 000	10 339 866,—

Märkused

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige artikkel 224.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2004/2003, 4. november 2003, Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad.

Assigneering on ette nähtud Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks.

4 0 3   Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 140 000	7 000 000	4 268 630,—

Märkused

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige artikkel 224.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2004/2003, 4. november 2003, Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad.

Assigneering on ette nähtud Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamiseks.

PEATÜKK 4 2 —   PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD

4 2 2   Parlamendiliikmete assistendid

4 2 2 0   Parlamendiliikmete assistendid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
159 892 000	184 767 000	154 301 746,55

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 21.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 33–44.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 160/2009, 23. veebruar 2009, millega muudetakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 55, 27.2.2009, lk 1).

Rakendusmeetmed Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendamiseks.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete assistentide kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 400 000 eurot.

4 2 2 2   Vahetuskursi erinevused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
250 000	500 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vahetuskursierinevusteks, mis kaetakse Euroopa Parlamendi eelarvest vastavalt parlamendiliikmete assisteerimise kulude hüvitamise suhtes kohaldatavatele sätetele.

PEATÜKK 4 4 —   PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS

4 4 0   Endiste parlamendiliikmete koosolekute ja muu tegevuse kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
170 000	170 000	130 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi endiste liikmete ühenduse koosolekute kuludeks ning vajaduse korral muudeks sellega seotud kuludeks.

4 4 2   Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute ja muu tegevuse kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
140 000	140 000	121 300,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute kuludeks ja vajaduse korral muudeks sellega seotud kuludeks.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
	PEATÜKK 10 0	15 906 800	5 003 992	0,—
	PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA	15 906 800	5 003 992	0,—
	PEATÜKK 10 1	10 000 000	10 018 600	0,—
	PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA	10 000 000	10 018 600	0,—
	PEATÜKK 10 3	750 000	500 000	0,—
	PEATÜKK 10 3 — KOGUSUMMA	750 000	500 000	0,—
	PEATÜKK 10 4	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 4 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 5	15 000 000	20 000 000	0,—
	PEATÜKK 10 5 — KOGUSUMMA	15 000 000	20 000 000	0,—
	PEATÜKK 10 6	5 000 000	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 6 — KOGUSUMMA	5 000 000	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 8	p.m.	1 000 000	0,—
	PEATÜKK 10 8 — KOGUSUMMA	p.m.	1 000 000	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	46 656 800	36 522 592	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	1 607 363 235	1 529 970 930	1 410 278 528,55
PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV PEATÜKK 10 3 — LAIENEMISRESERV PEATÜKK 10 4 — INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV PEATÜKK 10 5 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS PEATÜKK 10 6 — UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV PEATÜKK 10 8 — SÜSTEEMI EMAS RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 906 800	5 003 992	0,—

Märkused

1.	Artikkel	1 4 2	Sisseostetavad teenused	1 175 200
2.	Punkt	2 0 0 8	Muud hoonetega seotud kulud	2 340 000
3.	Punkt	2 1 0 0	Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara	4 000 000
4.	Punkt	2 1 0 2	Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused	4 000 000
5.	Artikkel	2 1 2	Mööbel	749 600
6.	Punkt	3 2 4 2	Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud	3 427 000
7.	Punkt	3 2 4 5	Seminaride, sümpoosionide ja kultuurilise tegevuse korraldamine	215 000
			Kogusumma	15 906 800

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 000 000	10 018 600	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarveotsustest tulenevateks kuludeks (kulud, mida ei ole võimalik prognoosida).

PEATÜKK 10 3 —   LAIENEMISRESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
750 000	500 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kuludeks seoses laienemiseks valmistumisega.

PEATÜKK 10 4 —   INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud teabe- ja kommunikatsioonipoliitika kuludeks.

PEATÜKK 10 5 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 000 000	20 000 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kinnisvarainvesteeringute ja sisustustööde kuludeks. Parlamendi juhatusel palutakse võtta kinnisvara ja hoonete valdkonnas vastu sidus ja vastutustundeline pikaajaline strateegia, milles võetakse arvesse suurenevate hoolduskuludega seotud eriprobleemi, renoveerimisvajadust ja hoonete valvega seotud kulusid ning tagatakse parlamendi eelarve jätkusuutlikkus.

PEATÜKK 10 6 —   UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 000 000	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni väljatöötamisel olevate prioriteetsete projektidega seotud kuludeks.

PEATÜKK 10 8 —   SÜSTEEMI EMAS RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	1 000 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tegevuskuludega seotud konkreetsete eelarveridade rahastamiseks vastavalt juhatuse otsustele EMASi kava rakendamise kohta, eelkõige pärast Euroopa Parlamendi süsinikdioksiidi bilansi hindamist.

II JAGU

EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa ühenduste osalus nõukogu kulude rahastamisel eelarveaastaks 2010

Rubriik	Summa
Kulud	633 552 000
Omavahendid	–53 945 000
Nõutav osamaks	579 607 000

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

ERINEVAD ÜHENDUSE MAKSUD JA SAADAOLEVAD SUMMAD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest	25 038 000	25 430 000	22 036 439,89
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust	2 302 000	2 073 000	2 805 093,22
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	27 340 000	27 503 000	24 841 533,11
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Töötajate osamaksed pensioniskeemi	26 605 000	25 496 000	23 387 507,05
4 1 1	Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine	p.m.	p.m.	6 338 856,71
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike osamaksed pensioniskeemi	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	26 605 000	25 496 000	29 726 363,76
	Jaotis 4 — Kogusumma	53 945 000	52 999 000	54 567 896,87
PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTAJATE TÖÖTASUDELT PEATÜKK 4 1 — OSAMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTAJATE TÖÖTASUDELT

4 0 0   Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
25 038 000	25 430 000	22 036 439,89

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
2 302 000	2 073 000	2 805 093,22

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   OSAMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

4 1 0   Töötajate osamaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
26 605 000	25 496 000	23 387 507,05

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	6 338 856,71

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikkel 4 ja artikli 11 lõige 2.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike osamaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja artikkel 48.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 5 0
5 0 0
Laekumised vallasvara müügist
5 0 0 0	Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 0 0 1	Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 0 0 2	Tulud teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 0 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
5 0 2	Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 1
5 1 0	Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest	p.m.	p.m.	0,—
5 1 1	Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude maksetest	p.m.	p.m.	344 593,40
	PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	344 593,40
PEATÜKK 5 2
5 2 0	Tulud investeeringutest, institutsiooni arvete panga- ja muud intressid	p.m.	p.m.	766 099,71
	PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	766 099,71
PEATÜKK 5 5
5 5 0	Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetushüvitiste tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	173 215,90
5 5 1	Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	12 616,12
	PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	185 832,02
PEATÜKK 5 7
5 7 0	Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	31 591 843,78
5 7 1	Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	31 994,47
5 7 2	Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 3	Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	14 955 626,18
	PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	46 579 464,43
PEATÜKK 5 8
5 8 0	Mitmesugused hüvitised	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 9
5 9 0	Muu halduskorraldusest laekuv tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 5 — Kogusumma	p.m.	p.m.	47 875 989,56
PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID PEATÜKK 5 5 — TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSKORRALDUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Tulud teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 0   Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude maksetest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	344 593,40

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest, institutsiooni arvete panga- ja muud intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	766 099,71

PEATÜKK 5 5 —   TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetushüvitiste tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	173 215,90

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 4 ning VIII lisa artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

5 5 1   Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	12 616,12

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	31 591 843,78

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	31 994,47

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2   Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	14 955 626,18

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Mitmesugused hüvitised

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUU HALDUSKORRALDUSEST LAEKUV TULU

5 9 0   Muu halduskorraldusest laekuv tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

JAOTIS 6

ELi/ÜHENDUSE KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 1
6 1 2	Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 6 3
6 3 1
Osamaksed Schengeni acquis raames – Sihtotstarbeline tulu
6 3 1 1	Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu raames tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	473 364,—
	Artikkel 6 3 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	473 364,—
	PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	473 364,—
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	473 364,—
PEATÜKK 6 1 — MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED PEATÜKK 6 3 — ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 1 —   MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 2   Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 3 —   ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

6 3 1   Osamaksed Schengeni acquis raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1   Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu raames tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	473 364,—

Märkused

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis rakendamises, arendamises ja väljatöötamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal nimetatud kahe riigi Schengeni acquis rakendamises, arendamises ja väljatöötamises osalemise kohta sõlmitud lepingust (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36) ja eelkõige selle artiklist 12 tulenevate halduskulude osamaksed.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

JAOTIS 7

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 7 0
7 0 0	Intressid hilinenud maksete eest	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 7 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 7 0 — INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

PEATÜKK 7 0 —   INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

7 0 0   Intressid hilinenud maksete eest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Mitmesugused tulud	p.m.	p.m.	4 512,04
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	4 512,04
	Jaotis 9 — Kogusumma	p.m.	p.m.	4 512,04
	KÕIK KOGUSUMMA	53 945 000	52 999 000	102 921 762,47
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	4 512,04

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1
INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUD
1 0	INSTITUTSIOONI LIIKMED	1 534 000
1 1	AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD	325 284 000	306 985 000	287 218 839,—
1 2	MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED	8 118 000	7 080 000	6 018 929,—
1 3	MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA	12 546 000	11 591 000	11 101 393,—
	Jaotis 1 — Kogusumma	347 482 000	325 656 000	304 339 161,—
2
HOONED, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
2 0	HOONED JA NENDEGA KAASNEVAD KULUD	54 917 000	52 962 000	105 880 322,—
2 1	INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL	41 144 000	37 773 000	32 361 339,—
2 2	TEGEVUSKULUD	147 537 000	114 564 000	108 663 900,—
	Jaotis 2 — Kogusumma	243 598 000	205 299 000	246 905 561,—
3
INSTITUTSIOONI ERIMISSIOONIDE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD
3 0	PERSONAL	10 979 000	10 676 000	9 856 461,—
3 1	HOONED JA NENDEGA KAASNEVAD KULUD	8 803 000	8 584 000	8 083 500,—
3 2	INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL	14 850 000	10 509 000	9 740 453,—
3 3	TEGEVUSKULUD	1 307 000	1 260 000	830 752,—
	Jaotis 3 — Kogusumma	35 939 000	31 029 000	28 511 166,—
4
ANALÜÜSIRÜHMA KULUD
4 0	PERSONAL	161 000	158 000
4 3	TEGEVUSKULUD	372 000	710 000
	Jaotis 4 — Kogusumma	533 000	868 000
10
MUUD KULUD
10 0	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD	p.m.	p.m.	0,—
10 1	ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV	6 000 000	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	6 000 000	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	633 552 000	562 852 000	579 755 888,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 1 0
1 0 0
Töötasud ja muud õigused
1 0 0 0	Põhipalk
	Liigendamata assigneeringud	304 000
1 0 0 1	Ametikohaga seotud rahalised õigused
	Liigendamata assigneeringud	64 000
1 0 0 2	Isikliku olukorraga seotud rahalised õigused
	Liigendamata assigneeringud	27 000
1 0 0 3	Sotsiaalkindlustus
	Liigendamata assigneeringud	13 000
1 0 0 4	Muud halduskulud
	Liigendamata assigneeringud	900 000
1 0 0 6	Rahalised õigused seoses teenistusse astumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	86 000
	Artikkel 1 0 0 — Kogusumma	1 394 000
1 0 1
Teenistuse lõpetamine
1 0 1 0	Pensionid
	Liigendamata assigneeringud	p.m.
	Artikkel 1 0 1 — Kogusumma	p.m.
1 0 2
Määratlemata otstarbega assigneering
1 0 2 0	Määratlemata otstarbega assigneering rahaliste õiguste muutumiseks
	Liigendamata assigneeringud	140 000
	Artikkel 1 0 2 — Kogusumma	140 000
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	1 534 000
PEATÜKK 1 1
1 1 0
Töötasu ja muud õigused
1 1 0 0	Põhipalgad
	Liigendamata assigneeringud	236 663 000	227 982 000	210 170 031,—
1 1 0 1	Personalieeskirjades sätestatud ametiga seonduvad rahalised õigused
	Liigendamata assigneeringud	4 862 000	4 198 000	4 633 782,—
1 1 0 2	Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad rahalised õigused
	Liigendamata assigneeringud	60 026 000	57 396 000	53 937 142,—
1 1 0 3	Sotsiaalkindlustus
	Liigendamata assigneeringud	10 365 000	9 791 000	9 165 863,—
1 1 0 4	Korrigeerimiskoefitsiendid
	Liigendamata assigneeringud	246 000	220 000	424 063,—
1 1 0 5	Ületunnid
	Liigendamata assigneeringud	2 275 000	1 846 000	1 628 977,—
1 1 0 6	Tööle asumise, teisele tööle üleviimise ja töölt lahkumisega seotud, personalieeskirjades sätestatud rahalised õigused
	Liigendamata assigneeringud	5 540 000	3 581 000	3 937 962,—
	Artikkel 1 1 0 — Kogusumma	319 977 000	305 014 000	283 897 820,—
1 1 1
Töölt lahkumine
1 1 1 0	Hüvitis seoses töökoha huvides pensionile jäämisega (kooskõlas personalieeskirja artiklitega 41 ja 50)
	Liigendamata assigneeringud	479 000	418 000	471 430,—
1 1 1 1	Töölt lõpliku lahkumise hüvitis
	Liigendamata assigneeringud	337 000	1 316 000	2 617 865,—
1 1 1 2	Endiste peasekretäride õigused
	Liigendamata assigneeringud	481 000	237 000	231 724,—
	Artikkel 1 1 1 — Kogusumma	1 297 000	1 971 000	3 321 019,—
1 1 2
Määratlemata otstarbega assigneering
1 1 2 0	Määratlemata otstarbega assigneering (ametnikud ja ajutised töötajad)
	Liigendamata assigneeringud	3 993 000	p.m.	0,—
1 1 2 1	Määratlemata otstarbega assigneering (pensionile jäänud ja ametist vabastatud isikud)
	Liigendamata assigneeringud	17 000	p.m.	0,—
	Artikkel 1 1 2 — Kogusumma	4 010 000	p.m.	0,—
	PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA	325 284 000	306 985 000	287 218 839,—
PEATÜKK 1 2
1 2 0
Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused
1 2 0 0	Muud teenistujad
	Liigendamata assigneeringud	3 970 000	3 963 000	2 973 535,—
1 2 0 1	Riikide lähetatud eksperdid
	Liigendamata assigneeringud	1 522 000	1 095 000	1 311 448,—
1 2 0 2	Praktikandid
	Liigendamata assigneeringud	537 000	486 000	452 618,—
1 2 0 3	Sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	1 870 000	1 536 000	1 281 328,—
1 2 0 4	Lisateenused tõlkeosakonnale
	Liigendamata assigneeringud	150 000	p.m.	0,—
	Artikkel 1 2 0 — Kogusumma	8 049 000	7 080 000	6 018 929,—
1 2 2	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	69 000	p.m.	0,—
	PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA	8 118 000	7 080 000	6 018 929,—
PEATÜKK 1 3
1 3 0
Personalijuhtimise kulud
1 3 0 0	Mitmesugused töölevõtmise kulud
	Liigendamata assigneeringud	200 000	255 000	134 567,—
1 3 0 1	Täiendusõpe
	Liigendamata assigneeringud	1 728 000	1 664 000	1 569 419,—
	Artikkel 1 3 0 — Kogusumma	1 928 000	1 919 000	1 703 986,—
1 3 1
Institutsiooni abi oma töötajatele
1 3 1 0	Eritoetused
	Liigendamata assigneeringud	40 000	25 000	31 426,—
1 3 1 1	Töötajatevaheline sotsiaalne suhtlemine
	Liigendamata assigneeringud	119 000	123 000	156 950,—
1 3 1 2	Täiendav abi puudega inimestele
	Liigendamata assigneeringud	110 000	85 000	112 000,—
1 3 1 3	Muud sotsiaalkulutused
	Liigendamata assigneeringud	66 000	66 000	45 306,—
	Artikkel 1 3 1 — Kogusumma	335 000	299 000	345 682,—
1 3 2
Kõiki institutsioonis töötavaid isikuid puudutavad tegevused
1 3 2 0	Meditsiiniteenused
	Liigendamata assigneeringud	471 000	269 000	311 995,—
1 3 2 1	Restoranid ja sööklad
	Liigendamata assigneeringud	1 100 000	1 000 000	977 485,—
1 3 2 2	Lastesõimed ja pikapäevarühmad
	Liigendamata assigneeringud	2 037 000	2 128 000	2 146 000,—
	Artikkel 1 3 2 — Kogusumma	3 608 000	3 397 000	3 435 480,—
1 3 3
Lähetused
1 3 3 1	Nõukogu sekretariaadi lähetuskulud
	Liigendamata assigneeringud	6 275 000	5 976 000	5 616 245,—
1 3 3 2	Euroopa Ülemkoguga seotud teenistujate sõidukulud
	Liigendamata assigneeringud	400 000
	Artikkel 1 3 3 — Kogusumma	6 675 000	5 976 000	5 616 245,—
	PEATÜKK 1 3 — KOGUSUMMA	12 546 000	11 591 000	11 101 393,—
	Jaotis 1 — Kogusumma	347 482 000	325 656 000	304 339 161,—
PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED PEATÜKK 1 1 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD PEATÜKK 1 2 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED PEATÜKK 1 3 — MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasud ja muud õigused

1 0 0 0   Põhipalk

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
304 000

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete põhipalga katmiseks.

1 0 0 1   Ametikohaga seotud rahalised õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
64 000

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete ametikohaga seotud õiguste katmiseks.

1 0 0 2   Isikliku olukorraga seotud rahalised õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
27 000

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete isikliku olukorraga seotud õiguste katmiseks.

1 0 0 3   Sotsiaalkindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 000

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete eest tööandja poolt makstavate kindlustusmaksete katmiseks.

1 0 0 4   Muud halduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
900 000

Märkused

Uus punkt

Assigneeringust kaetakse järgmised kulud:

—	lähetusega kaasnevad sõidukulud ja päevarahad ning lisa- või erakorralised kulud, mis kaasnevad Euroopa Ülemkogu eesistuja lähetusega;

—	Euroopa Ülemkogu eesistuja esinduskulud, mis on seotud tema ülesannete täitmisega ja on osa institutsiooni tegevusest.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 0 0 6   Rahalised õigused seoses teenistusse astumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
86 000

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete teenistusse astumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega seotud õiguste katmiseks.

1 0 1   Teenistuse lõpetamine

1 0 1 0   Pensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	institutsiooni endiste liikmete vanaduspension;

—	korrigeerimiskoefitsientide mõju institutsiooni endiste liikmete vanaduspensionidele.

1 0 2   Määratlemata otstarbega assigneering

1 0 2 0   Määratlemata otstarbega assigneering rahaliste õiguste muutumiseks

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
140 000

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete rahaliste õiguste muutumisega kaasneva finantsmõju katmiseks.

PEATÜKK 1 1 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringud eelarveaastaks on hinnatud nõukogu ametikohtade loetelu alusel.

Võtmaks arvesse asjaolu, et kõik nõukogu ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohad ei ole kogu aeg täidetud, kohaldatakse töötasude, toetuste ja maksete suhtes ühtse määrana 7 % vähendamist.

1 1 0   Töötasu ja muud õigused

1 1 0 0   Põhipalgad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
236 663 000	227 982 000	210 170 031,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate põhipalkade rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 1   Personalieeskirjades sätestatud ametiga seonduvad rahalised õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 862 000	4 198 000	4 633 782,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

—	sekretariaaditoetusi,

—	majutus- ja transporditoetusi,

—	kindlasummalisi sõiduraha hüvitisi,

—	hüvitisi vahetustega töö või valveaja eest ametniku töökohal või kodus,

—	muid hüvitisi ja tagasimakseid,

—	ületunnitööd (autojuhid).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 2   Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad rahalised õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
60 026 000	57 396 000	53 937 142,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

—	kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetusi,

—	majapidamis-, lapse- ja koolitoetusi,

—	lapsehoolduspuhkuse või perepuhkuse toetusi,

—	ametniku või ajutise töötaja, tema abikaasa ja tema ülalpeetavate isikute töötamiskohast päritolukohta sõitmise kulusid,

—	muid hüvitisi ja toetusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 3   Sotsiaalkindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 365 000	9 791 000	9 165 863,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

—	haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust, kutsehaiguskindlustust ning muid sotsiaalmakseid,

—	ajutiste töötajate töötuskindlustust ja institutsiooni makseid, et võimaldada ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 4   Korrigeerimiskoefitsiendid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
246 000	220 000	424 063,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate puhul selliste korrigeerimiskoefitsientide mõju katmiseks, mida kohaldatakse töötasule ja osale tasudest, mis kantakse üle teise riiki kui töökohariik.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 5   Ületunnid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 275 000	1 846 000	1 628 977,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt allpool nimetatud sätetele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 6   Tööle asumise, teisele tööle üleviimise ja töölt lahkumisega seotud, personalieeskirjades sätestatud rahalised õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 540 000	3 581 000	3 937 962,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende pereliikmete) sõidukulud tööle asumisel, töölt lahkumisel või teisele tööle üleviimisel, kui sellega kaasneb asukoha vahetus,

—	sisseseadmis- või ümberasumistoetus ja kolimiskulud ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on pidanud vahetama elukohta pärast tööleasumist või pärast nende teisele tööle üleviimist või pärast töölt lõplikku lahkumist, millele järgneb teise elukohta ümberasumine,

—	päevarahad ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et pärast tööleasumist on nad pidanud vahetama elukohta,

—	teenistusest vabastamise hüvitis katseajal olevale ametnikule, kes vabastatakse töölt ilmse sobimatuse tõttu,

—	hüvitis ajutise töötaja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 1   Töölt lahkumine

1 1 1 0   Hüvitis seoses töökoha huvides pensionile jäämisega (kooskõlas personalieeskirja artiklitega 41 ja 50)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
479 000	418 000	471 430,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmistele ametnikele makstavate hüvitiste katmiseks:

—	reservi arvamise korral seoses töökohtade arvu vähendamisega institutsioonis,

—	institutsiooni huvides pensionile jäänud astme AD 16 või AD 15 ametnik.

See katab ka tööandja osa haiguskindlustusest ja nimetatud hüvitistele kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

1 1 1 1   Töölt lõpliku lahkumise hüvitis

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
337 000	1 316 000	2 617 865,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	personalieeskirjade või allpool nimetatud määruste alusel makstavad toetused,

—	tööandja osa hüvitiste saajate haiguskindlustusest,

—	mitmesugustele hüvitistele kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1747/2002, 30. september 2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Liidu Nõukogu koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks seoses institutsiooni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 5).

1 1 1 2   Endiste peasekretäride õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
481 000	237 000	231 724,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	institutsiooni endiste peasekretäride vanaduspension,

—	institutsiooni endiste peasekretäride leskede ja orbude toitjakaotuspensionid,

—	institutsiooni endiste peasekretäride vanaduspensioni korrigeerimiskoefitsientide mõju rahastamine.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

1 1 2   Määratlemata otstarbega assigneering

1 1 2 0   Määratlemata otstarbega assigneering (ametnikud ja ajutised töötajad)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 993 000	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65 ja XI lisa.

1 1 2 1   Määratlemata otstarbega assigneering (pensionile jäänud ja ametist vabastatud isikud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
17 000	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65 ja XI lisa.

PEATÜKK 1 2 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 2 0   Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused

1 2 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 970 000	3 963 000	2 973 535,—

Märkused

Assigneering on peamiselt ette nähtud muude teenistujate, eelkõige abitöötajate, lepinguliste töötajate, kohaliku personali, erinõunike (Euroopa ühenduste muude teenistujate suhtes kohaldatavate eeskirjade tähenduses) töötasude, tööandja poolt eri sotsiaalkindlustussüsteemidesse tehtavate maksete ning selliste teenistujate töötasule kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 2 0 1   Riikide lähetatud eksperdid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 522 000	1 095 000	1 311 448,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud riikide lähetatud ekspertide (välja arvatud EJKP/ÜVJP valdkonnas) hüvitiste ja halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/479/EÜ (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

1 2 0 2   Praktikandid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
537 000	486 000	452 618,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantide stipendiumi, õpingutega seotud sõidu- ja lähetuskulude ning praktika ajal õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 3   Sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 870 000	1 536 000	1 281 328,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi nende teenuste kulude katmiseks, mida osutavad isikud, kes ei ole seotud institutsiooniga ja kelleks on eelkõige

—	mitmesuguseid teenuseid osutav abipersonal,

—	lisapersonal kohtumisteks Luxembourgis ja Strasbourgis,

—	töötingimuste valdkonna eksperdid.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 4   Lisateenused tõlkeosakonnale

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
150 000	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooniväliste tõlkebüroode osutatud tõlketeenuste kulude katmiseks, et ühest küljest vähendada nõukogu tõlkeosakonna ajutist ülekoormust ning teisest küljest kontrollida Euroopa Liidu keelte hulka mittekuuluvates keeltes kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid ja muid kokkuleppeid.

Punkt katab samuti Luxembourgi tõlkekeskusele antud mis tahes tööga seotud kulutused.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 2   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
69 000	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 3 —   MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA

1 3 0   Personalijuhtimise kulud

1 3 0 0   Mitmesugused töölevõtmise kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	255 000	134 567,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	otsuse 2002/621/EÜ artikliga 3 ette nähtud konkursside korraldamise kulud, vestlusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud ning töölevärbamise arstliku läbivaatuse kulud,

—	ajutiste töötajate, abipersonali ja kohaliku personali valiku protseduuride korraldamise kulud.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ametiga, võib seda assigneeringut kasutada konkursside korraldamiseks institutsiooni enda poolt,

—	uue töökoha leidmise meetmete kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31 ja 33 ning III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

1 3 0 1   Täiendusõpe

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 728 000	1 664 000	1 569 419,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	institutsioonidevaheliste ja institutsioonidesiseste täienduskursuste ja ümberõppe, sealhulgas keelekursuste korraldamine,

—	ametnike seminaride ja konverentside osavõtumaksud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

1 3 1   Institutsiooni abi oma töötajatele

1 3 1 0   Eritoetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 000	25 000	31 426,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametnikele ja muudele teenistujatele tehtavate maksete rahastamiseks erakordselt raske olukorra puhul.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 24 ja 76.

1 3 1 1   Töötajatevaheline sotsiaalne suhtlemine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
119 000	123 000	156 950,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud töötajate omavaheliste sotsiaalsete kontaktide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 1 2   Täiendav abi puudega inimestele

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
110 000	85 000	112 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud puudega inimeste abistamise poliitika raames antava abi katmiseks puudega inimestele, kes on

—	teenistuses olevad ametnikud,

—	teenistuses olevate ametnike abikaasad,

—	ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve raames olemasolevate rahaliste vahendite piires ja pärast seda, kui on arvesse võetud elukoha- või päritoluriigist saadavad hüvitised, hüvitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vajalikud mittemeditsiinilised kulud, mis on tingitud puudest.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 1 3   Muud sotsiaalkulutused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
66 000	66 000	45 306,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud töötajate ja nende perekondade kasuks tehtavate muude sotsiaalkulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 2   Kõiki institutsioonis töötavaid isikuid puudutavad tegevused

1 3 2 0   Meditsiiniteenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
471 000	269 000	311 995,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

—	meditsiinikeskuste tegevuskulud, lastesõimede tarbe- ja hooldusvahendite ning ravimite kulud, arstliku läbivaatuse ja invaliidsuskomitee ning prillidega seotud kulud,

—	teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

1 3 2 1   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 100 000	1 000 000	977 485,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate rentniku osutatud teenuste eest makstava tasu katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 2 2   Lastesõimed ja pikapäevarühmad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 037 000	2 128 000	2 146 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	nõukogu osamaks lasteaedade ja teiste sõimede ning pikapäevarühmade kuludesse (maksta komisjonile),

—	nõukogu lastesõime kasutamise halduskulud.

Vanemate osamaksudest ja vanemate tööandjateks olevate asutuste osamaksudest laekuvatest tuludest tulenev sihtotstarbeline tulu.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 3   Lähetused

1 3 3 1   Nõukogu sekretariaadi lähetuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 275 000	5 976 000	5 616 245,—

Märkused

Endine artikkel 1 3 3

Assigneering on ette nähtud nõukogu sekretariaadi ametnike lähetuskulude ja ametireiside, sõidukulude, päevarahade ning lähetusega kaasnevate või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 11–13 ning VII lisa.

1 3 3 2   Euroopa Ülemkoguga seotud teenistujate sõidukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud nõukogu sekretariaadi ametnike Euroopa Ülemkoguga seotud konkreetse tegevuse lähetuskulude ja ametireiside, sõidukulude, päevarahade ning lähetusega kaasnevate või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 11–13 ning VII lisa.

JAOTIS 2

HOONED, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 2 0
2 0 0
Hooned
2 0 0 0	Üür
	Liigendamata assigneeringud	4 332 000	4 085 000	3 970 325,—
2 0 0 1	Iga-aastased liisingumaksed
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 2	Kinnisvara soetamine
	Liigendamata assigneeringud	15 000 000	15 000 000	70 064 000,—
2 0 0 3	Sisustus- ja paigaldustööd
	Liigendamata assigneeringud	4 160 000	6 250 000	4 113 313,—
2 0 0 4	Turvalisusega seotud tööd
	Liigendamata assigneeringud	2 197 000	1 000 000	2 238 657,—
2 0 0 5	Hoonete soetamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud
	Liigendamata assigneeringud	603 000	700 000	230 127,—
	Artikkel 2 0 0 — Kogusumma	26 292 000	27 035 000	80 616 422,—
2 0 1
Hoonetega seotud kulud
2 0 1 0	Puhastus- ja hooldustööd
	Liigendamata assigneeringud	14 378 000	14 350 000	13 416 216,—
2 0 1 1	Vesi, gaas, elektrienergia ja küte
	Liigendamata assigneeringud	5 086 000	4 070 000	4 545 773,—
2 0 1 2	Hoonete turvalisus ja valve
	Liigendamata assigneeringud	8 410 000	6 900 000	6 640 022,—
2 0 1 3	Kindlustus
	Liigendamata assigneeringud	205 000	200 000	185 658,—
2 0 1 4	Muud hoonetega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	546 000	407 000	476 231,—
	Artikkel 2 0 1 — Kogusumma	28 625 000	25 927 000	25 263 900,—
	PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA	54 917 000	52 962 000	105 880 322,—
PEATÜKK 2 1
2 1 0
Informaatika ja telekommunikatsioon
2 1 0 0	Seadmete ja tarkvara soetamine
	Liigendamata assigneeringud	7 925 000	8 327 000	6 973 687,—
2 1 0 1	Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	17 996 000	15 807 000	15 084 452,—
2 1 0 2	Seadmete ja tarkvara hooldus ja korrashoid
	Liigendamata assigneeringud	4 953 000	5 200 000	4 709 062,—
2 1 0 3	Telekommunikatsioon
	Liigendamata assigneeringud	4 643 000	4 763 000	3 858 011,—
	Artikkel 2 1 0 — Kogusumma	35 517 000	34 097 000	30 625 212,—
2 1 1	Mööbel
	Liigendamata assigneeringud	1 279 000	935 000	1 083 136,—
2 1 2
Tehniline varustus ja seadmed
2 1 2 0	Tehnilise varustuse ja seadmete ost ja väljavahetamine
	Liigendamata assigneeringud	2 635 000	2 225 000	187 236,—
2 1 2 1	Tehnilise varustuse ja seadmete töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	45 000	p.m.	34 893,—
2 1 2 2	Tehnilise varustuse ja seadmete üürimine, hooldus, korrashoid ja remont
	Liigendamata assigneeringud	682 000	262 000	200 372,—
	Artikkel 2 1 2 — Kogusumma	3 362 000	2 487 000	422 501,—
2 1 3	Transport
	Liigendamata assigneeringud	986 000	254 000	230 490,—
	PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA	41 144 000	37 773 000	32 361 339,—
PEATÜKK 2 2
2 2 0
Koosolekud ja konverentsid
2 2 0 0	Delegatsioonide sõidukulud
	Liigendamata assigneeringud	36 792 000	13 071 000	28 312 493,—
2 2 0 1	Mitmesugused sõidukulud
	Liigendamata assigneeringud	175 000	169 000	232 213,—
2 2 0 2	Tõlkekulud
	Liigendamata assigneeringud	92 740 000	86 846 000	65 881 887,—
2 2 0 3	Vastuvõttude ja esinduskulud
	Liigendamata assigneeringud	2 088 000	1 012 000	1 000 350,—
2 2 0 4	Mitmesugused sisenõupidamiste kulud
	Liigendamata assigneeringud	3 956 000	574 000	527 868,—
2 2 0 5	Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamine
	Liigendamata assigneeringud	912 000	50 000	46 364,—
	Artikkel 2 2 0 — Kogusumma	136 663 000	101 722 000	96 001 175,—
2 2 1
Teabega seotud kulud
2 2 1 0	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	883 000	783 000	810 731,—
2 2 1 1	Euroopa Liidu Teataja
	Liigendamata assigneeringud	5 115 000	7 373 000	7 614 000,—
2 2 1 2	Üldväljaanded
	Liigendamata assigneeringud	560 000	550 000	477 890,—
2 2 1 3	Teavitamine ja avalikud üritused
	Liigendamata assigneeringud	1 495 000	1 193 000	760 181,—
	Artikkel 2 2 1 — Kogusumma	8 053 000	9 899 000	9 662 802,—
2 2 2	Kontaktasutused
	Liigendamata assigneeringud	462 000	513 000	397 583,—
2 2 3
Muud kulud
2 2 3 0	Kontoritarbed
	Liigendamata assigneeringud	1 254 000	1 230 000	1 061 878,—
2 2 3 1	Postikulu
	Liigendamata assigneeringud	170 000	150 000	128 815,—
2 2 3 2	Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud
	Liigendamata assigneeringud	40 000	40 000	31 689,—
2 2 3 3	Institutsioonidevaheline koostöö
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 2 3 4	Kolimine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	10 000	65 313,—
2 2 3 5	Finantskulud
	Liigendamata assigneeringud	45 000	60 000	60 000,—
2 2 3 6	Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid
	Liigendamata assigneeringud	600 000	600 000	943 220,—
2 2 3 7	Muud tegevuskulud
	Liigendamata assigneeringud	250 000	340 000	311 425,—
	Artikkel 2 2 3 — Kogusumma	2 359 000	2 430 000	2 602 340,—
	PEATÜKK 2 2 — KOGUSUMMA	147 537 000	114 564 000	108 663 900,—
	Jaotis 2 — Kogusumma	243 598 000	205 299 000	246 905 561,—
PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA KAASNEVAD KULUD PEATÜKK 2 1 — INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL PEATÜKK 2 2 — TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA KAASNEVAD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 332 000	4 085 000	3 970 325,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu kasutatavate hoonete üüri ja maksude ning koosolekuruumide, ladude ja parkimiskohtade üüri katmiseks:

—	Brüsselis kasutatavad ruumid (välja arvatud Cortenbergi ja ER-hoone),

—	Luxembourgis kasutatavad ruumid (Kirchberg),

—	Genfis kasutatavad ruumid,

—	New Yorgis kasutatavad ruumid.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 646 500 eurot.

Assigneeringutaotluste summat on vähendatud, võttes arvesse hinnangulist sihtotstarbelist tulu.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete või hooneosade iga-aastaste liisingumaksete rahastamiseks kehtivate lepingute või koostatavate lepingute alusel.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 2   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 000 000	15 000 000	70 064 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete soetamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 3   Sisustus- ja paigaldustööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 160 000	6 250 000	4 113 313,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenistusruumide sisustamise tööde kulude katmiseks, eelkõige:

—	teenistusruumide sisustamiseks ja ümberkujundamiseks kooskõlas tegevusalaste nõuetega,

—	teenistusruumide ja tehniliste seadmete kohandamiseks kehtivate ohutus- ja tervishoiunõuete standarditega vastavusse viimise eesmärgil.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

2 0 0 4   Turvalisusega seotud tööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 197 000	1 000 000	2 238 657,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud isikute ja vara füüsilise ja materiaalse turvalisusega seotud hoonete sisustamise tööde kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 5   Hoonete soetamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
603 000	700 000	230 127,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas ekspertide poolt institutsiooni hoonete kohandamise ja laiendamise kohta tehtud uuringutega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1   Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0   Puhastus- ja hooldustööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
14 378 000	14 350 000	13 416 216,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste puhastus- ja hooldustööde kulude katmiseks:

—	büroode, töökodade ja ladude (kaasa arvatud kardinad, seinakatted, vaibad, ribakardinad jne) puhastamine,

—	kulunud kardinate, seinakatete ja vaipade väljavahetamine,

—	värvimine,

—	mitmesugused hooldustööd,

—	tehniliste seadmete remontimise tööd,

—	tehnilised seadmed,

—	mitmesuguste tehniliste seadmete (õhukonditsioneerid, küte, jäätmekäitlus, liftid) hooldamise lepingud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 1   Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 086 000	4 070 000	4 545 773,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 2   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 410 000	6 900 000	6 640 022,—

Märkused

Assigneering on eelkõige ette nähtud nõukogu kasutatavate hoonete, v.a Cortenbergi ja ER-hoone, järelevalve ja hoonetes patrullimisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 3   Kindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
205 000	200 000	185 658,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu kasutatavate hoonete jaoks kindlustusettevõtetega sõlmitud lepingute kohaste maksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 4   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
546 000	407 000	476 231,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud ja käesoleva peatüki muudes artiklites määratlemata muude jooksvate kulude, eelkõige jäätmete koristamise, märgutahvlite, eriasutuste kontrollidega jne seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 1 —   INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

2 1 0   Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara soetamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 925 000	8 327 000	6 973 687,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvuti riistvara ja -süsteemide ning rakendustarkvara ostu ja liisingukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 1   Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
17 996 000	15 807 000	15 084 452,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvutikonsultatsiooniasutuste poolt arvutisüsteemide ning rakendustarkvara töö ja arendamisega seotud abitööde ja koolituste kulude katmiseks (kaasa arvatud kasutajatugi).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 2   Seadmete ja tarkvara hooldus ja korrashoid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 953 000	5 200 000	4 709 062,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvuti riistvara ja -süsteemide ning rakendustarkvara hoolduse ja korrashoiuga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 643 000	4 763 000	3 858 011,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sideteenuste liitumis- ja teenustasude, andmesidekulude, välja arvatud EJKP/ÜVJPga seotud kulude katmiseks.

Telefonikulude arvestuses võeti hinnangute koostamisel arvesse korduvkasutuse tasuvust.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 1   Mööbel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 279 000	935 000	1 083 136,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	mööbli ja erimööbli ostmine,

—	sellise mööbli väljavahetamine, mis on ostetud vähemalt 15 aastat tagasi või mida ei saa taaskasutada,

—	mööbli rent missioonide ajal ja väljaspool nõukogu ruume peetavate koosolekute korral,

—	mööbli hooldus ja remont.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2   Tehniline varustus ja seadmed

2 1 2 0   Tehnilise varustuse ja seadmete ost ja väljavahetamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 635 000	2 225 000	187 236,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud mitmesuguste, eelkõige arhiveerimise, ostuosakonna, turvalisuse, konverentsitehnika, sööklate ja hoonetega seotud tehniliste püsi- või teisaldatavate seadmete ja varustuse ostu või väljavahetamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2 1   Tehnilise varustuse ja seadmete töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
45 000	p.m.	34 893,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud konverentside ja sööklatega seotud tehnilise abi ja järelevalve kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2 2   Tehnilise varustuse ja seadmete üürimine, hooldus, korrashoid ja remont

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
682 000	262 000	200 372,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja seadmete üürimise kulude, samuti nende hoolduse, korrashoiu ja parandamisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 3   Transport

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
986 000	254 000	230 490,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas järgmiste kulude katmiseks:

—	autopargi soetamine, liisimine ja väljavahetamine,

—	autode üürimise kulud, kui ei ole võimalik kasutada nõukogu käsutuses olevaid transpordivahendeid, eelkõige lähetuste käigus,

—	ametiautode hooldamise ja remontimise kulud (kütuse, rehvide jms ost).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 2 —   TEGEVUSKULUD

2 2 0   Koosolekud ja konverentsid

2 2 0 0   Delegatsioonide sõidukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
36 792 000	13 071 000	28 312 493,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eesistujariigile ja delegatsioonidele tekkinud sõidukulude tagasimaksete katmiseks

—	nõukogu istungite korral,

—	nõukogu raames peetavate koosolekute korral, välja arvatud EJKP/ÜVJP alased koosolekud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 31/2008 nõukogu liikmete saadikute sõidukulude hüvitamise kohta.

2 2 0 1   Mitmesugused sõidukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
175 000	169 000	232 213,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekutele kutsutud või peasekretäri või asepeasekretäri poolt lähetusse saadetud ekspertide sõidukulude ja päevarahade katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri otsus nr 21/2009 lähetuskulude hüvitamise kohta isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu Nõukogu töötajad.

2 2 0 2   Tõlkekulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
92 740 000	86 846 000	65 881 887,—

Märkused

Kõnealune assigneering on ette nähtud komisjoni tõlkide poolt nõukogule osutatud suulise tõlke teenuse kulude katmiseks, välja arvatud EJKP/ÜVJP alastel koosolekutel.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 111/2007 suulise tõlkimise kohta Euroopa Ülemkogul, nõukogus ja selle ettevalmistusorganites.

2 2 0 3   Vastuvõttude ja esinduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 088 000	1 012 000	1 000 350,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonil lasuvatest kohustustest tulenevate vastuvõttude ja esinduskulude katmiseks, välja arvatud EJKP/ÜVJP valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 4   Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 956 000	574 000	527 868,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekutel pakutavate jookide ja vahetevahel suupistete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 5   Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
912 000	50 000	46 364,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 200 000 eurot.

2 2 1   Teabega seotud kulud

2 2 1 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
883 000	783 000	810 731,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	raamatute ja muude trükiste ja/või elektrooniliste väljaannete ost raamatukogu jaoks,

—

ajalehtede, ajakirjade, nende sisuanalüüse esitavate teenuste ja muude elektrooniliste väljaannete (välja arvatud ajakirjandusagentuurid) tellimine; assigneering katab samuti kõnealuste väljaannete püsikoopiatena või elektroonilisel kujul taasesitamisest ja ringlusesse laskmisest tulenevad autoriõigusega seotud kulud,

—	kulud seoses juurdepääsuga välistele dokumentidele ja statistilistele andmebaasidele,

—	uudisteagentuuride teletaibivastuvõtjate abonementtasud,

—	raamatute köitmine ja muud väljaannete ning ajakirjade säilitamiseks vajalikud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 1   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 115 000	7 373 000	7 614 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste nõukogu tekstide koostamise, kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ja levitamise kulude katmiseks, mis nõukogu peab avaldama Euroopa Liidu Teatajas, eelkõige kooskõlas nõukogu kodukorra artikliga 17.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 2   Üldväljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
560 000	550 000	477 890,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu muude väljaannete kui Euroopa Liidu Teataja Euroopa Liidu liikmesriikide ametlikes keeltes koostamise, kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ja levitamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 3   Teavitamine ja avalikud üritused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 495 000	1 193 000	760 181,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis tekivad muu hulgas nõukogu avalike kohtumiste ja institutsiooni tööd tagava audiovisuaalse meedia abiga seoses (varustuse rentimine ja raadio-/TV-teenuste lepingud, raadio-/TV-teenuste ülekannete jaoks vajaliku varustuse ost, hooldus ja parandus, välised fototeenused jne),

—	ka erinevate teabealaste tegevuste ja avalike suhete kulud,

—	institutsiooni tegevustega seotud väljaannetest ja avalikest üritustest teavitamise kulud, kaasa arvatud abijuhtimise ja infrastruktuuri kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 2   Kontaktasutused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
462 000	513 000	397 583,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud New Yorgi ja Genfi kontaktasutuste eelmistes rubriikides määratlemata jooksvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3   Muud kulud

2 2 3 0   Kontoritarbed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 254 000	1 230 000	1 061 878,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	paberi soetamine,

—	valguskoopiad ja teenustasud,

—	paber ja kontoritarbed (iga päev kasutatavad kontoritarbed),

—	trükitud materjalid,

—	kirjade saatmiseks vajalikud tarvikud (ümbrikud, pakkepaber, postifrankeerimismasinad),

—	dokumentide paljundustöökoja tarvikud (printeritahm, ofsetivormid, filmid ja kemikaalid plaatide valmistamiseks).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 1   Postikulu

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
170 000	150 000	128 815,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud posti- ja kättetoimetamismaksude kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 2   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 000	40 000	31 689,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud lepingute alusel väljastpoolt kaasatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide uurimuste ja konsultatsioonide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 3   Institutsioonidevaheline koostöö

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste tegevustega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 4   Kolimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	10 000	65 313,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolimise ja varustuse transpordiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 5   Finantskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
45 000	60 000	60 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide finantskulude, eelkõige pangakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 6   Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
600 000	600 000	943 220,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	võimalikud Euroopa Kohtu, Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu ja Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu poolt nõukogu kanda jäetud kulud ning kohtus nõukogu esindavate nõukoguväliste advokaatide kulud,

—	nõukoguväliste advokaatidega konsulteerimise kulud,

—	kahjutasud, intressid ja kompensatsioonid, mida nõukogu võib olla kohustatud maksma.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 7   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
250 000	340 000	311 425,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	kindlustusmaksed, välja arvatud hoonete kindlustusmaksed, mida arvestatakse punktis 2 0 1 3,

—	konverentsi teenindava personali ja turvatöötajate töörõivaste ning töökodade ja siseteenuste töötajate töövahendite ostu ja töörõivaste parandamise ning hooldamise kulud,

—	nõukogu osalemine selliste ühenduste kulude katmises, kelle tegevus on otseselt seotud ühenduse institutsioonide tegevusega,

—	muud eelnevates rubriikides eraldi määratlemata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ERIMISSIOONIDE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 3 0
3 0 0
Muud töötajad ja välistöötajad
3 0 0 0	Riikide lähetatud sõjaliste ekspertide hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	7 100 000	6 608 000	6 606 272,—
3 0 0 1	EJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	2 300 000	2 531 000	2 003 586,—
3 0 0 2	Erinõunikud EJKP/ÜVJP valdkonnas
	Liigendamata assigneeringud	179 000	124 000	162 045,—
	Artikkel 3 0 0 — Kogusumma	9 579 000	9 263 000	8 771 903,—
3 0 1
Muud personaliga seotud kulutused
3 0 1 0	Lähetused
	Liigendamata assigneeringud	1 380 000	1 388 000	1 072 557,—
3 0 1 1	Täiendusõpe
	Liigendamata assigneeringud	20 000	25 000	12 001,—
	Artikkel 3 0 1 — Kogusumma	1 400 000	1 413 000	1 084 558,—
	PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA	10 979 000	10 676 000	9 856 461,—
PEATÜKK 3 1
3 1 0
Hooned
3 1 0 0	Üür
	Liigendamata assigneeringud	4 821 000	4 700 000	4 717 294,—
3 1 0 3	Sisustus- ja paigaldustööd
	Liigendamata assigneeringud	255 000	174 000	123 235,—
3 1 0 4	Turvalisusega seotud tööd
	Liigendamata assigneeringud	355 000	270 000	136 901,—
3 1 0 5	Hoonete soetamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud
	Liigendamata assigneeringud	5 000	10 000	0,—
	Artikkel 3 1 0 — Kogusumma	5 436 000	5 154 000	4 977 430,—
3 1 1
Hoonetega seotud kulud
3 1 1 0	Puhastus- ja hooldustööd
	Liigendamata assigneeringud	810 000	1 035 000	775 870,—
3 1 1 1	Vesi, gaas, elektrienergia ja küte
	Liigendamata assigneeringud	558 000	436 000	468 000,—
3 1 1 2	Hoonete turvalisus ja valve
	Liigendamata assigneeringud	1 938 000	1 900 000	1 810 000,—
3 1 1 3	Kindlustus
	Liigendamata assigneeringud	13 000	12 000	9 266,—
3 1 1 4	Muud hoonetega seotud kulutused
	Liigendamata assigneeringud	48 000	47 000	42 934,—
	Artikkel 3 1 1 — Kogusumma	3 367 000	3 430 000	3 106 070,—
	PEATÜKK 3 1 — KOGUSUMMA	8 803 000	8 584 000	8 083 500,—
PEATÜKK 3 2
3 2 0
Informaatika ja telekommunikatsioon
3 2 0 0	Seadmete ja tarkvara soetamine
	Liigendamata assigneeringud	6 700 000	3 254 100	2 259 644,—
3 2 0 1	Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud välisteenused
	Liigendamata assigneeringud	5 600 000	5 062 000	5 188 206,—
3 2 0 2	Seadmete ja tarkvara hooldus ja korrashoid
	Liigendamata assigneeringud	750 000	534 500	703 473,—
3 2 0 3	Telekommunikatsioon
	Liigendamata assigneeringud	1 700 000	1 553 400	1 569 409,—
	Artikkel 3 2 0 — Kogusumma	14 750 000	10 404 000	9 720 732,—
3 2 1	Mööbel
	Liigendamata assigneeringud	100 000	105 000	19 721,—
	PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA	14 850 000	10 509 000	9 740 453,—
PEATÜKK 3 3
3 3 0
Koosolekud ja konverentsid
3 3 0 0	Delegatsioonide sõidukulud
	Liigendamata assigneeringud	883 000	766 000	497 229,—
3 3 0 1	Mitmesugused sõidukulud
	Liigendamata assigneeringud	15 000	15 000	15 000,—
3 3 0 2	Tõlkekulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
3 3 0 3	Vastuvõtu- ja esinduskulud
	Liigendamata assigneeringud	25 000	25 000	22 996,—
3 3 0 4	Reisimisega seotud halduskulud
	Liigendamata assigneeringud	20 000	100 000	0,—
3 3 0 5	Mitmesugused koosolekukulud
	Liigendamata assigneeringud	20 000	20 000	20 000,—
	Artikkel 3 3 0 — Kogusumma	963 000	926 000	555 225,—
3 3 1
Teabega seotud kulud
3 3 1 0	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	179 000	179 000	145 059,—
3 3 1 1	Üldväljaanded
	Liigendamata assigneeringud	90 000	90 000	71 956,—
3 3 1 2	Teave ja avalikud üritused
	Liigendamata assigneeringud	55 000	55 000	41 408,—
	Artikkel 3 3 1 — Kogusumma	324 000	324 000	258 423,—
3 3 2
Muud kulud
3 3 2 0	Kontoritarbed
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
3 3 2 1	Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
3 3 2 2	Muud tegevuskulud
	Liigendamata assigneeringud	20 000	10 000	17 104,—
	Artikkel 3 3 2 — Kogusumma	20 000	10 000	17 104,—
	PEATÜKK 3 3 — KOGUSUMMA	1 307 000	1 260 000	830 752,—
	Jaotis 3 — Kogusumma	35 939 000	31 029 000	28 511 166,—
PEATÜKK 3 0 — PERSONAL PEATÜKK 3 1 — HOONED JA NENDEGA KAASNEVAD KULUD PEATÜKK 3 2 — INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL PEATÜKK 3 3 — TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 3 0 —   PERSONAL

3 0 0   Muud töötajad ja välistöötajad

3 0 0 0   Riikide lähetatud sõjaliste ekspertide hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 100 000	6 608 000	6 606 272,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP/ÜVJP raames riikide poolt Euroopa Liidu sõjalisse staapi lähetatud sõjaliste ekspertide tasude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/178/ÜVJP, 28. veebruar 2000, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil (EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2003/479/EÜ, 16. juuni 2003, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks 25. juuni 1997. aasta ja 22. märtsi 1999. aasta otsused ning otsus 2001/41/EÜ ja otsus 2001/496/ÜVJP (ELT L 160, 28.6.2003, lk 72). Otsus on tunnistatud kehtetuks otsusega 2007/829/EÜ (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 0 0 1   EJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 300 000	2 531 000	2 003 586,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide tasude katmiseks, eelkõige ühelt poolt kriisiohjamise ja teiselt poolt teabealase julgeoleku valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/479/EÜ (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 0 0 2   Erinõunikud EJKP/ÜVJP valdkonnas

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
179 000	124 000	162 045,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste erinõunike tasude katmiseks, kelle nõukogu on ametisse nimetanud eriülesannete täitmiseks EJKP/ÜVJP raames.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 5, 119 ja 120.

3 0 1   Muud personaliga seotud kulutused

3 0 1 0   Lähetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 380 000	1 388 000	1 072 557,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

—	Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames tekkinud lähetuskulud,

—	EJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide lähetuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/479/EÜ (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 0 1 1   Täiendusõpe

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	25 000	12 001,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames kursustel, konverentsidel ja kongressidel osalemise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/178/ÜVJP, 28. veebruar 2000, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil (EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

PEATÜKK 3 1 —   HOONED JA NENDEGA KAASNEVAD KULUD

3 1 0   Hooned

3 1 0 0   Üür

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 821 000	4 700 000	4 717 294,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis asuvate EJKP/ÜVJP valdkonna ametnike ja liikmesriikide lähetatud ekspertide tööruumideks ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone üürikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 0 3   Sisustus- ja paigaldustööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
255 000	174 000	123 235,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste sisustustööde tegemise kulude katmiseks, eelkõige:

—	teenistusruumide sisustamine vastavalt ametikohast tulenevatele vajadustele,

—	teenistusruumide kohandamine kehtivate ohutus- ja tervishoiunõuete standarditega vastavusse viimiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

3 1 0 4   Turvalisusega seotud tööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
355 000	270 000	136 901,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone turvalisuse tagamiseks tehtava töö kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 0 5   Hoonete soetamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 000	10 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone kasutamisega seoses tehtavate arhitektuuriliste ja tehniliste uuringute kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1   Hoonetega seotud kulud

3 1 1 0   Puhastus- ja hooldustööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
810 000	1 035 000	775 870,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste puhastus- ja hooldustööde kulude katmiseks:

—	büroode, töökodade ja ladude (kaasa arvatud kardinate, seinakatete, vaipade, ribakardinate jne) puhastamine,

—	kulunud kardinate, seinakatete ja vaipade väljavahetamine,

—	värvimine,

—	mitmesugused hooldustööd,

—	tehniliste seadmete remontimise tööd,

—	tehnilised seadmed,

—	mitmesuguste tehniliste seadmete (õhukonditsioneerid, küte, jäätmekäitlus, liftid) hooldamise lepingud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 1   Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
558 000	436 000	468 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoones tarbitud vee, gaasi ja elektrienergiaga seonduvate kulude ning nende hoonete küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 2   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 938 000	1 900 000	1 810 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Cortenbergi ja ER-hoone turvalisuse ja valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 3   Kindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 000	12 000	9 266,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoonega seotud kindlustusmaksete rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 4   Muud hoonetega seotud kulutused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
48 000	47 000	42 934,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoonega seotud ja käesoleva peatüki muudes artiklites määratlemata muude jooksvate kulude, eelkõige jäätmete koristamise, märgutahvlite, eriasutuste kontrollidega jms seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 3 2 —   INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

3 2 0   Informaatika ja telekommunikatsioon

3 2 0 0   Seadmete ja tarkvara soetamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 700 000	3 254 100	2 259 644,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP/ÜVJP talituste arvutisüsteemide ja rakendustarkvara varustuse või tarkvara, kontori- ja telekommunikatsiooniseadmete ning tehniliste seadmete ostu, rendi ja uuendamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Asepeasekretäri otsus, 18. detsember 2000, teabeturbe üksuse (Infosec – Information Systems Security) asutamise kohta.

3 2 0 1   Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud välisteenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 600 000	5 062 000	5 188 206,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvutiteenuseid osutavate ettevõtete ja konsultatsioonifirmade osutatud abi EJKP/ÜVJP talituste arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide, rakenduste ja varustuse ning tehniliste seadmete (sealhulgas kasutajatugi) kasutuselevõtmise ja loomise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 0 2   Seadmete ja tarkvara hooldus ja korrashoid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
750 000	534 500	703 473,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP/ÜVJP talituste arvutiseadmete ja -süsteemide ja rakendustarkvara, kontori- ja telekommunikatsiooniseadmete ning tehniliste seadmete hooldamisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 700 000	1 553 400	1 569 409,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige EJKP/ÜVJP valdkonna tegevustega seoses tekkinud liitumistasude, kommunikatsiooni- ja andmesidekulude katmiseks.

Telefoni- ja telegraafiside kulude arvestuses võeti vastavate hinnangute koostamisel arvesse korduvkasutuse suurendatud tasuvust ja Belgacomiga sõlmitud tariifilepinguid.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 1   Mööbel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	105 000	19 721,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP/ÜVJP raames töötavatele ametnikele ja riikide lähetatud ekspertidele eri-, turva- ja spetsiaalse mööbli soetamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 3 3 —   TEGEVUSKULUD

3 3 0   Koosolekud ja konverentsid

3 3 0 0   Delegatsioonide sõidukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
883 000	766 000	497 229,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eesistujariigile ja delegatsioonidele eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt EJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral tekkinud sõidukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/78/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, poliitika- ja julgeolekukomitee loomise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 1).

Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 31/2008 nõukogu liikmete saadikute sõidukulude hüvitamise kohta.

3 3 0 1   Mitmesugused sõidukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 000	15 000	15 000,—

Märkused

Antud eelarvereale kirjendatavad assigneeringud on ette nähtud nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt kokku kutsutud või lähetusele saadetud EJKP/ÜVJP valdkonna ekspertide sõidu- ja majutuskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri otsus nr 21/2009 lähetuskulude hüvitamise kohta isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu Nõukogu töötajad.

3 3 0 2   Tõlkekulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt EJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral nõukogule komisjoni tõlkide osutatud teenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/78/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, poliitika- ja julgeolekukomitee loomise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 1).

3 3 0 3   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
25 000	25 000	22 996,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas poliitika- ja julgeolekukomitee ja Euroopa Liidu sõjalise staabi riikide lähetatud ekspertide vastuvõttude ja esinduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 0 4   Reisimisega seotud halduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	100 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP/ÜVJP raames reisimise korral, väljaspool nõukogu peakorterit tekkinud ettenägematute kulude katmiseks: ruumide ja tehniliste seadmete ajutine rentimine, tõlkimine ja tõlge, telekommunikatsioonikulud ja muud mitmesugused koosolekutega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/479/EÜ (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 3 0 5   Mitmesugused koosolekukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	20 000	20 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekukulude ning muude, teiste punktide all eraldi määratlemata, EJKP/ÜVJP rakendamisega seoses tekkinud mitmesuguste halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 1   Teabega seotud kulud

3 3 1 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
179 000	179 000	145 059,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames uuringute, spetsiaalse ekspertiisi, dokumentatsiooni ja andmete saamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

3 3 1 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
90 000	90 000	71 956,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu muude väljaannete kui Euroopa Liidu Teataja koostamise, kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ning levitamise kulude katmiseks EJKP/ÜVJP valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 1 2   Teave ja avalikud üritused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
55 000	55 000	41 408,—

Märkused

Antud eelarvereale kirjendatavad assigneeringud on ette nähtud EJKP/ÜVJP valdkonnas teavituskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2   Muud kulud

3 3 2 0   Kontoritarbed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP/ÜVJP valdkonnas töötavatele ametnikele ja riikide lähetatud ekspertidele kirja- ja kontoritarvete soetamise katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2 1   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP/ÜVJP valdkonna kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide poolt lepingu alusel tehtud uuringute ja konsultatsioonide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2 2   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	10 000	17 104,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Cortenbergi ja ER-hoone eest vastutavate julgeolekutöötajate vormirõivaste ja rõivamanuste soetamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 4

ANALÜÜSIRÜHMA KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 4 0
4 0 0
Muu personal ja koosseisuvälised töötajad
4 0 0 2	Erinõunikud
	Liigendamata assigneeringud	161 000	158 000
	Artikkel 4 0 0 — Kogusumma	161 000	158 000
4 0 1
Muud personaliga seotud kulud
4 0 1 0	Lähetused
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.
	Artikkel 4 0 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	161 000	158 000
PEATÜKK 4 3
4 3 0
Koosolekud ja konverentsid
4 3 0 0	Analüüsirühma liikmete sõidukulud
	Liigendamata assigneeringud	142 000	130 000
4 3 0 1	Välisekspertide sõidukulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.
4 3 0 2	Suulise tõlke kulud
	Liigendamata assigneeringud	120 000	200 000
4 3 0 3	Vastuvõtu- ja esinduskulud
	Liigendamata assigneeringud	10 000	30 000
4 3 0 5	Mitmesugused koosolekukulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.
	Artikkel 4 3 0 — Kogusumma	272 000	360 000
4 3 1
Teave
4 3 1 1	Üldised väljaanded
	Liigendamata assigneeringud	60 000	p.m.
4 3 1 2	Teave ja avalikud üritused
	Liigendamata assigneeringud	10 000	p.m.
	Artikkel 4 3 1 — Kogusumma	70 000	p.m.
4 3 2
Mitmesugused kulud
4 3 2 1	Uuringute, seminaride ja konsultatsioonide kulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	300 000
4 3 2 2	Muud tegevuskulud
	Liigendamata assigneeringud	30 000	50 000
	Artikkel 4 3 2 — Kogusumma	30 000	350 000
	PEATÜKK 4 3 — KOGUSUMMA	372 000	710 000
	Jaotis 4 — Kogusumma	533 000	868 000
PEATÜKK 4 0 — PERSONAL PEATÜKK 4 3 — TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 4 0 —   PERSONAL

4 0 0   Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

4 0 0 2   Erinõunikud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
161 000	158 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste erinõunike rahaliste tasude rahastamiseks, kelle nõukogu on ametisse nimetanud analüüsirühma abistamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 5, 119 ja 120.

4 0 1   Muud personaliga seotud kulud

4 0 1 0   Lähetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühmale määratud personali lähetuskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 4 3 —   TEGEVUSKULUD

4 3 0   Koosolekud ja konverentsid

4 3 0 0   Analüüsirühma liikmete sõidukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
142 000	130 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma liikmete sõidukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 0 1   Välisekspertide sõidukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma koosolekutele kutsutud ekspertide sõidukulude ja päevarahade katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 0 2   Suulise tõlke kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
120 000	200 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma koosolekutel komisjoni tõlkide poolt nõukogule osutatud teenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 0 3   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 000	30 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 0 5   Mitmesugused koosolekukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekukulude ning muude, teiste punktide all eraldi määratlemata, analüüsirühma tööga seoses tekkinud mitmesuguste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 1   Teave

4 3 1 1   Üldised väljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
60 000	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma töötulemusi kajastavate väljaannete koostamise, kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ning levitamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 1 2   Teave ja avalikud üritused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 000	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma korraldatud istungite kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 2   Mitmesugused kulud

4 3 2 1   Uuringute, seminaride ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	300 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma nõutavate uuringute, seminaride ja väljastpoolt kaasatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertidelt konsultatsioonide tellimise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 2 2   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 000	50 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude, teiste punktide all eraldi määratlemata tegevuskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
	PEATÜKK 10 0	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1	6 000 000	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA	6 000 000	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	6 000 000	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	633 552 000	562 852 000	579 755 888,—
PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Selle peatüki assigneeringud on määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 000 000	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste ettenägematute kulude katmiseks, mis tulenevad eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarvelistest otsustest.

III. EELARVEOSA

KOMISJON

SISUKORD

III JAGU: KOMISJON

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

TULUD

— Jaotis 4: Tulud, mis pärinevad institutsioonide ja muude Euroopa Liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5: Institutsiooni haldustegevusest saadav tulu

— Jaotis 6: Sissemaksed ja tagasimaksed ühenduse/ELi kokkulepete ja programmide raames

— Jaotis 7: Viivisintressid ja trahvid

— Jaotis 8: Laenutehingud

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

ASSIGNEERINGUTE (2010 JA 2009) JA TÄITUMISTE (2008) KOKKUVÕTE

— Jaotis XX: Halduskulud poliitikavaldkondade kaupa

— Peatükk XX 01: Halduskulud poliitikavaldkondade kaupa

— Jaotis 01: Majandus- ja rahandusvaldkond

— Peatükk 01 01: Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 01 02: Majandus- ja rahaliit

— Peatükk 01 03: Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

— Peatükk 01 04: Finantstehingud ja rahastamisvahendid

— Jaotis 02: Ettevõtlus

— Peatükk 02 01: Ettevõtluse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 02 02: Konkurentsivõime, tööstuspoliitika, uuendustegevus ja ettevõtlus

— Peatükk 02 03: Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted

— Peatükk 02 04: Koostöö – turvalisus ja kosmos

— Jaotis 03: Konkurents

— Peatükk 03 01: Konkurentsi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 03 03: Kartellidevastane võitlus ja turu liberaliseerimine

— Jaotis 04: Tööhõive ja sotsiaalküsimused

— Peatükk 04 01: Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 04 02: Euroopa Sotsiaalfond

— Peatükk 04 03: Töötamine Euroopas – sotsiaalne dialoog ja liikuvus

— Peatükk 04 04: Tööhõive, sotsiaalne solidaarsus ja sooline võrdõiguslikkus

— Peatükk 04 05: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

— Peatükk 04 06: Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

— Jaotis 05: Põllumajandus ja maaelu arendamine

— Peatükk 05 01: Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 05 02: Sekkumised põllumajandusturgudel

— Peatükk 05 03: Otsetoetused

— Peatükk 05 04: Maaelu arendamine

— Peatükk 05 05: Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelsed meetmed

— Peatükk 05 06: Põllumajandus- ja maaelu arendamise poliitika rahvusvahelised küsimused

— Peatükk 05 07: Põllumajanduskulude audit

— Peatükk 05 08: Põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikavaldkonna poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Jaotis 06: Energeetika ja transport

— Peatükk 06 01: Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 06 02: Sise-, õhu- ja meretransport

— Peatükk 06 03: Üleeuroopalised võrgud

— Peatükk 06 04: Tavapärased ja taastuvad energiaallikad

— Peatükk 06 05: Tuumaenergia

— Peatükk 06 06: Energia- ja transpordialane uurimistöö

— Peatükk 06 07: Energiatarbijate ja transpordikasutajate turvalisus ja kaitse

— Peatükk 06 08: ELi satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

— Jaotis 07: Keskkond

— Peatükk 07 01: Keskkonna poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 07 02: Ülemaailmsed keskkonnaküsimused

— Peatükk 07 03: Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamine

— Peatükk 07 04: Kodanikukaitse

— Peatükk 07 05: ELi keskkonnaalasel tegevusprogrammil põhinevad uued poliitilised algatused

— Jaotis 08: Teadusuuringud

— Peatükk 08 01: Teadusuuringute poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 08 02: Koostöö – Tervishoid

— Peatükk 08 03: Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

— Peatükk 08 04: Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

— Peatükk 08 05: Koostöö – Energeetika

— Peatükk 08 06: Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

— Peatükk 08 07: Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

— Peatükk 08 08: Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

— Peatükk 08 09: Koostöö – Riskijagamisrahastu (EIP)

— Peatükk 08 10: Ideed

— Peatükk 08 11: Inimesed

— Peatükk 08 12: Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

— Peatükk 08 13: Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

— Peatükk 08 14: Võimekus – Teadmiste piirkonnad

— Peatükk 08 15: Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

— Peatükk 08 16: Võimekus – Teadus ühiskonnas

— Peatükk 08 17: Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

— Peatükk 08 18: Võimekus – Riskijagamisrahastu (EIP)

— Peatükk 08 19: Võimekus – Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine

— Peatükk 08 20: Euratom – Termotuumaenergeetika

— Peatükk 08 21: Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

— Peatükk 08 22: Varasemate raamprogrammide ja muu tegevuse lõpuleviimine

— Peatükk 08 23: Söe ja terase teadusfondi uurimisprogramm

— Jaotis 09: Infoühiskond ja meedia

— Peatükk 09 01: Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 09 02: i2010: elektronsidepoliitika ja võrguturvalisus

— Peatükk 09 03: i2010 – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtmine

— Peatükk 09 04: i2010 – Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

— Peatükk 09 05: Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

— Peatükk 09 06: i2010 – Audiovisuaalpoliitika ja programm „Media”

— Jaotis 10: Otsene teadustegevus

— Peatükk 10 01: Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 10 02: Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – Seitsmes raamprogramm (2007–2013) – EÜ

— Peatükk 10 03: Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – Seitsmes raamprogramm (2007–2011) – Euratom

— Peatükk 10 04: Varasemate raamprogrammide ja muu tegevuse lõpuleviimine

— Peatükk 10 05: Teadusuuringute ühiskeskuse poolt Euratomi asutamislepingu alusel läbi viidud tuumaalasest tegevusest tulenevad varasemad kohustused

— Jaotis 11: Merendus ja kalandus

— Peatükk 11 01: Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 11 02: Kalandusturud

— Peatükk 11 03: Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

— Peatükk 11 04: Ühise kalanduspoliitika juhtimine

— Peatükk 11 06: Euroopa Kalandusfond (EFF)

— Peatükk 11 07: Vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine

— Peatükk 11 08: Ühise kalanduspoliitika järelevalve ja täitemeetmed

— Peatükk 11 09: Merenduspoliitika

— Jaotis 12: Siseturg

— Peatükk 12 01: Siseturu poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 12 02: Siseturu peadirektoraadi poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 12 03: Teenuste siseturg

— Peatükk 12 04: Ettevõtluskeskkond, raamatupidamine ja audit

— Jaotis 13: Regionaalpoliitika

— Peatükk 13 01: Regionaalpoliitika valdkonna halduskulud

— Peatükk 13 03: Euroopa regionaalarengu fond ja muu piirkondlik sekkumistegevus

— Peatükk 13 04: Ühtekuuluvusfond

— Peatükk 13 05: Struktuuripoliitikaga seotud ühinemiseelne sekkumistegevus

— Peatükk 13 06: Solidaarsusfond

— Jaotis 14: Maksukorraldus ja tolliliit

— Peatükk 14 01: Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 14 02: Maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadi poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 14 03: Maksukorralduse ja tollipoliitika rahvusvahelised aspektid

— Peatükk 14 04: Tollipoliitika

— Peatükk 14 05: Maksukorralduspoliitika

— Jaotis 15: Haridus ja kultuur

— Peatükk 15 01: Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 15 02: Elukestev õpe, kaasa arvatud mitmekeelsus

— Peatükk 15 04: Kultuurikoostöö arendamine Euroopas

— Peatükk 15 05: Noorsoo- ja spordialase koostöö ergutamine ja edendamine

— Peatükk 15 06: Euroopa kodakondsuse edendamine

— Jaotis 16: Teabevahetus

— Peatükk 16 01: Teabevahetuse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 16 02: Teabevahetus ja meedia

— Peatükk 16 03: „Kohaliku tasandi” teabevahetus

— Peatükk 16 04: Analüüsi- ja teabevahetusvahendid

— Jaotis 17: Tervise- ja tarbijakaitse

— Peatükk 17 01: Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 17 02: Tarbijapoliitika

— Peatükk 17 03: Rahvatervis

— Peatükk 17 04: Toidu ja sööda ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis

— Jaotis 18: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

— Peatükk 18 01: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 18 02: Solidaarsus – Välispiirid, tagasipöördumine, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

— Peatükk 18 03: Rändevood – Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika

— Peatükk 18 04: Põhiõigused ja kodakondsus

— Peatükk 18 05: Turvalisus ja vabaduste kaitse

— Peatükk 18 06: Kriminaal- ja tsiviilõigus

— Peatükk 18 07: Uimastiennetus- ja teavitustegevus

— Peatükk 18 08: Poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Jaotis 19: Välissuhted

— Peatükk 19 01: Välissuhete poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 19 02: Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

— Peatükk 19 03: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

— Peatükk 19 04: Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

— Peatükk 19 05: Suhted ja koostöö ELi-väliste tööstusriikidega

— Peatükk 19 06: Kriisidele reageerimine ja ohud ülemaailmsele julgeolekule

— Peatükk 19 08: Euroopa naabruspoliitika ja suhted Venemaaga

— Peatükk 19 09: Suhted Ladina-Ameerikaga

— Peatükk 19 10: Suhted Aasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikidega (Iraak, Iraan ja Jeemen)

— Peatükk 19 11: Välissuhete poliitikavaldkonna poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 19 49: Endise finantsmääruse alusel ellu viidud programmide halduskorralduskulud

— Jaotis 20: Kaubandus

— Peatükk 20 01: Kaubanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 20 02: Kaubanduspoliitika

— Jaotis 21: Areng ja suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikidega

— Peatükk 21 01: Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” halduskulud

— Peatükk 21 02: Toiduainetega kindlustamine

— Peatükk 21 03: Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

— Peatükk 21 04: Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

— Peatükk 21 05: Inim- ja sotsiaalareng

— Peatükk 21 06: Piirkondlik koostöö Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega

— Peatükk 21 07: Arengukoostöömeetmed ja ühekordsed programmid

— Peatükk 21 08: Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 21 49: Endise finantsmääruse alusel ellu viidud programmide halduskorralduskulud

— Jaotis 22: Laienemine

— Peatükk 22 01: Laienemise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 22 02: Laienemisprotsess ja -strateegia

— Peatükk 22 03: Ühinemisjärgne rahaline toetus

— Peatükk 22 04: Teavitus- ja teabevahetusstrateegia

— Peatükk 22 49: Endise finantsmääruse alusel ellu viidud programmide halduskorralduskulud

— Jaotis 23: Humanitaarabi

— Peatükk 23 01: Humanitaarabi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 23 02: Humanitaarabi, kaasa arvatud abi kodukohast lahkuma sunnitud isikutele, toiduabi ja valmisolek suurõnnetusteks

— Jaotis 24: Pettusevastane võitlus

— Peatükk 24 01: Pettusevastase võitluse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 24 02: Pettusevastane võitlus

— Jaotis 25: Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

— Peatükk 25 01: Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 25 02: Suhted kodanikuühiskonnaga, avatus ja teave

— Jaotis 26: Komisjoni haldus

— Peatükk 26 01: Komisjoni halduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 26 02: Multimeediatoodang

— Peatükk 26 03: Teenuste osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele

— Jaotis 27: Eelarve

— Peatükk 27 01: Eelarve poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 27 02: Eelarve täitmine, järelevalve ja kinnitamine

— Jaotis 28: Audit

— Peatükk 28 01: Auditi poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 29: Statistika

— Peatükk 29 01: Statistika poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 29 02: Statistilise teabe koostamine

— Jaotis 30: Pensionid ja nendega seotud kulud

— Peatükk 30 01: Pensionide ja nendega seotud kulude poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 31: Keeletalitused

— Peatükk 31 01: Keeletalituste poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 40: Reservid

— Peatükk 40 01: Halduskulude reservid

— Peatükk 40 02: Finantssekkumiste reservid

Lisad

— Väljaannete talitus

— Tulud

— Kulud

— Euroopa Pettustevastane Amet

— Tulud

— Kulud

— Euroopa Personalivaliku Amet

— Tulud

— Kulud

— Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

— Tulud

— Kulud

— Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

— Tulud

— Kulud

— Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Luxembourg

— Tulud

— Kulud

— Struktuurifondid

— Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

— Euroopa Majanduspiirkond

— Kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani võimalikele kandidaatriikidele avatud eelarverubriikide loetelu

— Laenutehingud – üldeelarve raames tagatud laenutehingud (suunisena)

TULUDE KALKULATSIOON

JAOTIS 4

TULUD, MIS PÄRINEVAD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE EUROOPA LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasu ja toetuste maksustamisest	490 007 213	423 272 984	394 963 084,57
4 0 3	Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast ajutisest maksust	p.m.	p.m.	1 579 994,90
4 0 4	Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast erimaksust	39 177 395	32 944 196	26 845 936,12
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	529 184 608	456 217 180	423 389 015,59
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	312 309 270	288 741 231	238 659 398,95
4 1 1	Teenistujate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine	65 539 000	88 214 000	81 868 743,66
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	100 000	100 000	98 632,52
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	377 948 270	377 055 231	320 626 775,13
PEATÜKK 4 2
4 2 0	Detsentraliseeritud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi	11 476 650	11 920 503	7 289 632,06
	PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA	11 476 650	11 920 503	7 289 632,06
	Jaotis 4 — Kogusumma	918 609 528	845 192 914	751 305 422,78
PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI PEATÜKK 4 2 — MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

4 0 0   Laekumised ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasu ja toetuste maksustamisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
490 007 213	423 272 984	394 963 084,57

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 13.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega on kehtestatud Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

4 0 3   Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast ajutisest maksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 579 994,90

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

4 0 4   Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
39 177 395	32 944 196	26 845 936,12

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
312 309 270	288 741 231	238 659 398,95

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
65 539 000	88 214 000	81 868 743,66

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
100 000	100 000	98 632,52

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 2 —   MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 0   Detsentraliseeritud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
11 476 650	11 920 503	7 289 632,06

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 5 0
5 0 0
Laekumised vallasvara müügist (kaubatarned)
5 0 0 0	Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	15 799,87
5 0 0 1	Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	24 891,03
5 0 0 2	Laekumised varustuse müügist teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	353 617,79
	Artikkel 5 0 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	394 308,69
5 0 1	Laekumised kinnisvara müügist	p.m.	p.m.	137 206,—
5 0 2	Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 220 501,33
	PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	1 752 016,02
PEATÜKK 5 1
5 1 0	Laekumised mööbli ja vahendite üürimisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 1 1
Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest
5 1 1 0	Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	9 785 282,71
5 1 1 1	Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 489 859,42
	Artikkel 5 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	11 275 142,13
	PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	11 275 142,13
PEATÜKK 5 2
5 2 0	Tulud investeeringutest ja antud laenudest ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt	6 500 000	4 000 000	25 382 692,02
5 2 1	Investeeringutest ja antud laenudest laekuv tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt	10 000 000	18 000 000	30 383 401,80
5 2 2	Eelfinantseeringutelt laekuvad intressid	50 000 000	60 000 000	50 303 542,46
5 2 3	Usalduskontodelt saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.
	PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA	66 500 000	82 000 000	106 069 636,28
PEATÜKK 5 5
5 5 0	Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	8 482 572,27
5 5 1	Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	8 482 572,27
PEATÜKK 5 7
5 7 0	Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	9 711 809,40
5 7 1	Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 2	Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
5 7 3	Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	122 219 470,89
	PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	131 931 280,29
PEATÜKK 5 8
5 8 0	Üüriga seoses tehtud maksetest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	579 644,17
5 8 1	Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	5 749,16
	PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	585 393,33
PEATÜKK 5 9
5 9 0	Muu haldustegevusest laekuv tulu	100 000	100 000	3 786 940,43
	PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA	100 000	100 000	3 786 940,43
	Jaotis 5 — Kogusumma	66 600 000	82 100 000	263 882 980,75
PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULU PEATÜKK 5 2 — TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU PEATÜKK 5 5 — TULUD OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist (kaubatarned)

5 0 0 0   Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	15 799,87

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonidele kuuluvate sõidukite müügist või vahetusväärtusest saadud tulud. Siia kantakse ka laekumised selliste sõidukite müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende raamatupidamislik väärtus on täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e ja ea kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	24 891,03

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonidele kuuluva vallasvara (v.a sõidukid) müügist või vahetusväärtusest saadud tulud. Siia kantakse ka laekumised selliste vahendite, sisseseade, materjali ning teaduslike ja tehniliste seadmete müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende raamatupidamislik väärtus on täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e ja ea kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Laekumised varustuse müügist teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	353 617,79

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 1   Laekumised kinnisvara müügist

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	137 206,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse institutsioonile kuuluva kinnisvara müügist saadud tulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 220 501,33

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULU

5 1 0   Laekumised mööbli ja vahendite üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	9 785 282,71

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 489 859,42

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU

5 2 0   Tulud investeeringutest ja antud laenudest ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
6 500 000	4 000 000	25 382 692,02

Märkused

Selle tulu puhul on tegemist ainult pangaintressidega, mida makstakse komisjoni jooksvatele kontodele.

5 2 1   Investeeringutest ja antud laenudest laekuv tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
10 000 000	18 000 000	30 383 401,80

Märkused

Artiklisse kirjendatakse investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodele laekuvad panga- ja muud intressid.

5 2 2   Eelfinantseeringutelt laekuvad intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
50 000 000	60 000 000	50 303 542,46

Märkused

Artiklis kirjendatakse eelfinantseeringutest saadav intressitulu.

Finantsmääruse artikli 5a kohaselt võidakse selle artikli jaoks reserveeritud summasid kasutada täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao peatükki. Seega kirjendatakse eelmaksetest saadud intressid asjakohasesse programmi või meetmesse ning arvatakse maksmisel makse saajale võlgnetavate summade saldost maha.

Finantsmääruse rakenduseeskirjades täpsustatakse juhud, mille korral vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab erandina sellised intressid igal aastal sisse.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 5a.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eelkõige selle artiklid 4 ja 4a.

5 2 3   Usalduskontodelt saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.

Märkused

Uus artikkel

Sellesse artiklisse kirjendatakse usalduskontodelt saadavad intressi- ja muud tulud.

Euroopa Liidu usalduskontosid peetakse rahvusvahelistes finantsasutustes (Euroopa Investeerimisfond, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Nõukogu Arengupank/Kreditanstalt für Wiederaufbau, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), kes haldavad liidu programme. Liidu sissemaksed jäävad kontole seni, kuni need tehakse kättesaadavaks ühe kindla programmi abisaajatele, nagu väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele või institutsioonidele, kes haldavad projekte ühinevates riikides.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt kasutatakse ühenduse/ELi programmide jaoks kasutatavatelt usalduskontodelt saadavaid intresse täiendavate assigneeringute avamiseks eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 18 lõige 2.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

PEATÜKK 5 5 —   TULUD OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	8 482 572,27

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	9 711 809,40

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2   Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artiklis kirjendatakse teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	122 219 470,89

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üüriga seoses tehtud maksetest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	579 644,17

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti i kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	5 749,16

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

5 9 0   Muu haldustegevusest laekuv tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
100 000	100 000	3 786 940,43

Märkused

Artiklis kirjendatakse muud haldustegevusest saadavad tulud.

JAOTIS 6

SISSEMAKSED JA TAGASIMAKSED ÜHENDUSE/ELI KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDE RAAMES

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 0
6 0 1
Mitmesugused uurimisprogrammid
6 0 1 1	Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 0 1 2	Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	21 955 509,—
6 0 1 3	Koostöölepingud kolmandate riikidega ühenduse/ELi uurimisprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	203 130 166,38
6 0 1 5	Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega Euroopa Liidule huvi pakkuvate teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 0 1 6	Lepingud üle-euroopalise teadusliku ja tehnilise uurimise alase koostöö valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 0 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	225 085 675,38
6 0 2
Muud programmid
6 0 2 1	Mitmesugused tulud, mis on määratud humanitaarabitegevuseks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 0 2 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
6 0 3
Assotsiatsioonilepped ühenduste ja kolmandate riikide vahel
6 0 3 1	Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest ühenduse/ELi programmides – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	79 204 935,15
6 0 3 2	Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mitte kuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	317 265,—
6 0 3 3	Kolmandate isikute osalemine ELi/ühenduse tegevustes – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	12 207 467,20
	Artikkel 6 0 3 — Kogusumma	p.m.	p.m.	91 729 667,35
	PEATÜKK 6 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	316 815 342,73
PEATÜKK 6 1
6 1 1
Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed
6 1 1 3	Tulud otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud investeeringutest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	40 650 720,70
6 1 1 4	Tulud söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi raames tagasi makstud summadest	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	40 650 720,70
6 1 2	Nende kulude hüvitamine, mis kaasnesid tasu eest tellitud töödega – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	846,—
6 1 4
Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava ühenduse/ELi abi tagasimaksed
6 1 4 0	Nende ühenduse/ELi toetuste tagasimaksed, mida anti majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele uute energeetikatehnoloogiate valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 4 3	Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud ühenduse/ELi abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	10 978,86
	Artikkel 6 1 4 — Kogusumma	p.m.	p.m.	10 978,86
6 1 5
Kasutamata ühenduse/ELi abi tagasimaksed
6 1 5 0	Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed	p.m.	40 000 000	47 044 938,09
6 1 5 1	Eelarve tasakaalustamiseks kasutamata abirahade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 5 2	Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 5 3	Institutsiooni sõlmitud lepingute alusel makstud kasutamata summade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	4 200,—
6 1 5 7	Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondi ettemaksete tagasimaksed	p.m.	p.m.	11 497 497,13
6 1 5 8	Mitmesuguse ühenduse/ELi kasutamata abi tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	9 243 224,22
	Artikkel 6 1 5 — Kogusumma	p.m.	40 000 000	67 789 859,44
6 1 6	Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 7
Seoses ühenduse/ELi abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed
6 1 7 0	Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	347 463,79
	Artikkel 6 1 7 — Kogusumma	p.m.	p.m.	347 463,79
6 1 8
Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed
6 1 8 0	Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hanketöö ettevõtjate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 1 8 1	Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 1 8 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
6 1 9
Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed
6 1 9 1	Muude kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 94/179/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	28 435,31
	Artikkel 6 1 9 — Kogusumma	p.m.	p.m.	28 435,31
	PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA	p.m.	40 000 000	108 828 304,10
PEATÜKK 6 2
6 2 0	Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 2 2
Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustest laekuv tulu
6 2 2 1	Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 261 144,—
6 2 2 3	Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	12 658 902,87
6 2 2 4	Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ühenduse/ELi uurimistööst – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	351 843,91
6 2 2 5	Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 2 2 6	Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt muudele komisjoni talitustele konkurentsi tingimustes osutatavatest teenustest laekuv tulu, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	35 858 223,37
	Artikkel 6 2 2 — Kogusumma	p.m.	p.m.	50 130 114,15
6 2 4	Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ühenduse/ELi uurimistööst (kaudsed tegevused) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	50 130 114,15
PEATÜKK 6 3
6 3 0	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed Euroopa Majanduspiirkonna koostöölepingu raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	199 139 557,—
6 3 1
Maksed Schengeni acquis’ raames
6 3 1 2	Maksed suuremahuliste informatsioonisüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	2 497 092,25
6 3 1 3	Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 3 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	2 497 092,25
6 3 2	Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	68 393 296,95
6 3 3
Osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks
6 3 3 0	Liikmesriikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab Euroopa Liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 000 000,—
6 3 3 1	Kolmandate riikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab Euroopa Liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 3 3 2	Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 3 3 — Kogusumma	p.m.	p.m.	1 000 000,—
	PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	271 029 946,20
PEATÜKK 6 5
6 5 0
Finantskorrektsioonid
6 5 0 0	Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid	p.m.	213 000 000	344 500 477,49
	Artikkel 6 5 0 — Kogusumma	p.m.	213 000 000	344 500 477,49
	PEATÜKK 6 5 — KOGUSUMMA	p.m.	213 000 000	344 500 477,49
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	248 719 624,26
6 6 0 1	Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed	30 000 000	115 000 000	37 275 637,43
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	30 000 000	115 000 000	285 995 261,69
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	30 000 000	115 000 000	285 995 261,69
PEATÜKK 6 7
6 7 0
EAGFiga seonduv tulu
6 7 0 1	EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	984 630 362,—
6 7 0 2	EAGFi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	356 066 899,56
6 7 0 3	Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	220 907 837,22
	Artikkel 6 7 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	1 561 605 098,78
6 7 1
EAFRDga seonduv tulu
6 7 1 1	EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 7 1 2	EAFRDd käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 7 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	1 561 605 098,78
PEATÜKK 6 8
6 8 0
Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu
6 8 0 1	Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	2 592 884 443,35
6 8 0 2	Ajutist ümberkorraldusfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
6 8 0 3	Ajutise ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 8 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	2 592 884 443,35
	PEATÜKK 6 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	2 592 884 443,35
	Jaotis 6 — Kogusumma	30 000 000	368 000 000	5 531 788 988,49
PEATÜKK 6 0 — ÜHENDUSE/ELI PROGRAMMIDE OSAMAKSED PEATÜKK 6 1 — MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED PEATÜKK 6 2 — TASU EEST OSUTATUD TEENUSTE EEST LAEKUV TULU PEATÜKK 6 3 — MAKSED ERILEPINGUTE RAAMES PEATÜKK 6 5 — FINANTSKORREKTSIOONID PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 6 7 — EAGFI (EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFOND) JA EAFRDGA (EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFOND) SEONDUV TULU PEATÜKK 6 8 — AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

PEATÜKK 6 0 —   ÜHENDUSE/ELI PROGRAMMIDE OSAMAKSED

6 0 1   Mitmesugused uurimisprogrammid

6 0 1 1   Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute, eriti 14. septembri 1978. aasta koostöölepingu alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

6 0 1 2   Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	21 955 509,—

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja tema 18 termotuumasünteesiga tegeleva koostööpartneri vaheliste mitmepoolsete Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete (EFDA), eriti 30. märtsi 1999. aasta kokkuleppe alusel saadavad tulud.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Sellised tulud katavad koostööpartnerite panuse ühisfondi selliste kulutuste rahastamisse, mis tulenevad projekti JET (JET – Joint European Torus) vahendite kasutamisest Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete jaoks.

6 0 1 3   Koostöölepingud kolmandate riikidega ühenduse/ELi uurimisprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	203 130 166,38

Märkused

Ühenduse/ELi ja kolmandate riikide (eelkõige selliste riikide, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST), et ühineda ühenduse/ELi teadusprogrammidega) vaheliste koostöölepingute alusel saadav tulu.

Laekuvatest osamaksetest kaetakse kõnealuse programmiga seotud koosolekute, ekspertide lepingute ja teadusuuringute kulud.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04, 09 04 02 (kaudsed meetmed) ning artiklitesse 10 02 02 ja 10 03 02 olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Õiguslik alus

Nõukogu ja komisjoni otsus 2007/502/EÜ, Euratom, 25. juuni 2007, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 24).

Nõukogu otsus 2007/585/EÜ, 10. juuli 2007, Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 220, 25.8.2007, lk 3).

6 0 1 5   Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega Euroopa Liidule huvi pakkuvate teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

ELile huvi pakkuvate teadus- ja tehnoloogiaprojektide („Eureka” jt) raames ühenduse/ELi ja kolmandate riikide asutustega sõlmitud koostöölepingute alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudsed meetmed).

6 0 1 6   Lepingud üle-euroopalise teadusliku ja tehnilise uurimise alase koostöö valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt laekuv tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudsed meetmed).

Alusaktid

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST) osalevate riikide ministrite resolutsioon (alla kirjutatud 21. novembril 1991 Viinis) (EÜT C 333, 24.12.1991, lk 1).

6 0 2   Muud programmid

6 0 2 1   Mitmesugused tulud, mis on määratud humanitaarabitegevuseks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Kolmandate isikute osamaksed seoses humanitaarabiga.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao jaotisse 23.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 0 3   Assotsiatsioonilepped ühenduste ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest ühenduse/ELi programmides – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	79 204 935,15

Märkused

Ühenduse ja alljärgnevate riikide vaheliste assotsiatsioonilepingute alusel nende riikide erinevates ühenduse/ELi programmides osalemise tulemusena saadav tulu. Riikidelt, mis on juba liikmesriigid, saadav võimalik tulu on seotud varasemate tehingutega.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb üldisi põhimõtteid Türgi Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides (EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29).

Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vaheline Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 2).

Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 9).

Euroopa Ühenduse ning Horvaatia Vabariigi vaheline Horvaatia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 16).

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 29).

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule lisatav protokoll, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut (ELT L 192, 22.7.2005, lk 23).

Kirjavahetuse vormis leping Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 43, 19.2.2008, lk 11).

Euroopa lepingute lisaprotokollid (artiklid 228 ja 238), millega avatakse ühenduse programmid kandidaatriikidele.

6 0 3 2   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mitte kuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	317 265,—

Märkused

Punkt on ette nähtud kolmandatelt riikidelt laekuvate tollikoostöö lepingute osamaksete jaoks, mis on seotud eelkõige transiidiprojekti ning tollitariifide ja muude andmete (elektroonilist) levitamist käsitlevate projektidega.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 14 03 01, 14 04 01, 14 04 02 ja 14 05 03.

Õiguslik alus

20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Nõukogu otsus, 19. märts 2001, millega antakse komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi 15. detsembril 1950 Brüsselis allkirjastatud tollikoostöönõukogu asutamist käsitleva konventsiooni muutmise üle, et Euroopa Ühendus saaks astuda selle organisatsiooni liikmeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

6 0 3 3   Kolmandate isikute osalemine ELi/ühenduse tegevustes – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	12 207 467,20

Märkused

Kolmandate isikute võimalik panus ELi/ühenduse tegevusse.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 1 —   MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 1   Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3   Tulud otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud investeeringutest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	40 650 720,70

Märkused

Nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsuses 2003/76/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22)) on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 on investeeringute puhastulu Euroopa Liidu üldeelarve tulu, olles sihtotstarbeline ja mõeldud söe- ja terasetööstusega seotud sektorites teadusprojektide rahastamiseks söe ja terase teadusfondist.

Puhastulu teadusprojektide rahastamiseks aastal n + 2 kajastatakse likvideeritava ESTÜ aasta n bilansis ning pärast likvideerimise lõpetamist varadena söe ja terase teadusfondi bilansis. Selline rahastamismehhanism jõustus 2003. aastal. Aastast 2008 pärinevat tulu kasutatakse teadusuuringuteks 2010. aastal. Minimeerimaks finantsturgude ebastabiilsusest tulenevaid kõikumisi teadusuuringute rahastamises kohaldatakse tasandusmeetmeid. Eeldatavalt ulatub 2010. aastal teadusuuringute rahastamiseks kasutada oleva puhastulu summa 53 859 500 euroni.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 eraldatakse 72,8 % fondi assigneeringutest terasega seotud sektorile ja 27,2 % söega seotud sektorile.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 160 lõike 1a kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse peatükki 08 23.

6 1 1 4   Tulud söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi raames tagasi makstud summadest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsuses 2003/76/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22)) on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artikli 4 lõikele 5 lähevad tagasi makstavad summad esialgu tagasi likvideeritava ESTÜ varadesse ning seejärel, pärast likvideerimise lõpetamist, söe ja terase teadusfondi varadesse.

6 1 2   Nende kulude hüvitamine, mis kaasnesid tasu eest tellitud töödega – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	846,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4   Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava ühenduse/ELi abi tagasimaksed

6 1 4 0   Nende ühenduse/ELi toetuste tagasimaksed, mida anti majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele uute energeetikatehnoloogiate valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Uute energeetikatehnoloogiate valdkonnas majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava ühenduse/ELi abi tagasimaksetest laekuv tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4 3   Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud ühenduse/ELi abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	10 978,86

Märkused

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud ühenduse/ELi abi tagasimaksetest laekuv tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 5   Kasutamata ühenduse/ELi abi tagasimaksed

6 1 5 0   Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	40 000 000	47 044 938,09

Märkused

Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist, Kalanduse Arendusrahastust, Ühtekuuluvusfondist, Solidaarsusfondist, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendist (ISPA) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) saadud, kuid kasutamata jäänud abi tagasimaksed.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse sellist tulu täiendavate assigneeringute avamiseks eelarveridadel, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

6 1 5 1   Eelarve tasakaalustamiseks kasutamata abirahade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 2   Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 3   Institutsiooni sõlmitud lepingute alusel makstud kasutamata summade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	4 200,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 7   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondi ettemaksete tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	11 497 497,13

Märkused

Punkti kirjendatakse struktuurifondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Kalandusfondist tehtud ettemaksete tagasimaksed.

Finantsmääruse artiklite 18 ja 157 kohaselt avatakse sellesse punkti kirjendatud tulude alusel täiendavaid assigneeringuid käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse jaotiste 04, 11 ja 13 vastavatel ridadel, kui neid on vaja selleks, et struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi panus kõnealustesse toimingutesse ei väheneks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1265/1999, 21. juuni 1999, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) II lisa (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 62), eelkõige selle artikli 1 lõige 4.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eelkõige selle artikli 82 lõige 2 ja II peatükk.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

6 1 5 8   Mitmesuguse ühenduse/ELi kasutamata abi tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	9 243 224,22

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 6   Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri tagasimaksed seoses summadega, mille komisjon on tasunud ettemaksena verifikatsioonilepete alusel tehtud järelevalve eest (vt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artikleid 06 05 01 ja 06 05 02).

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 7   Seoses ühenduse/ELi abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0   Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	347 463,79

Märkused

Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö raames enam makstud summade tagasimaksed pakkujatelt või abisaajatelt.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 21 06 02.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

6 1 8   Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0   Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hanketöö ettevõtjate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Pakkumiskutsetes või toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud finantstingimustes sisalduvad sätted toiduabi andmise kohta.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 8 1   Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud tarnetingimustes sisalduvad sätted.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 9   Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1   Muude kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 94/179/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	28 435,31

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 22 02 03 ja 19 06 05.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 6 2 —   TASU EEST OSUTATUD TEENUSTE EEST LAEKUV TULU

6 2 0   Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikli 6 punkt b.

Tulu, mis on saadud lähtematerjalide või uurimisprogrammides kasutamiseks mõeldud lõhustuvate erimaterjalide tasu eest liikmesriikidele tarnimisest.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 2 2   Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustest laekuv tulu

6 2 2 1   Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 261 144,—

Märkused

Tulu, mis on saadud kõrgvooreaktori käitamisest Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuses.

Eelkõige Prantsusmaa ja Madalmaade kolmandate isikute maksed igasuguste Teadusuuringute Ühiskeskuse kõrgvooreaktori käitamisega seotud kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05 ja 10 04 04.

Varasemate programmide lõpuleviimine

Tulud laekuvad Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Madalmaadelt.

6 2 2 3   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	12 658 902,87

Märkused

Tulu, mis on saadud isikutelt, ettevõtetelt ja riigiasutustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 161 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao artiklitesse 10 01 05, 10 04 01 ja 10 04 02 kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ühenduse/ELi uurimistööst – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	351 843,91

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao artiklitesse 10 01 05, 10 04 02 ja 10 04 03 ja peatükkidesse 10 02 ja 10 03.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikkel 12.

6 2 2 5   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Tulu, mis laekub kolmandate isikute maksetest, kingetest või annakutest Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 10 01 05 ja peatükkidesse 10 02, 10 03 ja 10 04.

6 2 2 6   Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt muudele komisjoni talitustele konkurentsi tingimustes osutatavatest teenustest laekuv tulu, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	35 858 223,37

Märkused

Tulu, mis laekub muudelt komisjoni talitustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid, ning tulu osalemisest teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammidega seotud tegevuses.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 161 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 02 01, 10 03 01, 10 04 01 ja 10 04 03 väliste isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ühenduse/ELi uurimistööst (kaudsed tegevused) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikkel 12.

PEATÜKK 6 3 —   MAKSED ERILEPINGUTE RAAMES

6 3 0   Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed Euroopa Majanduspiirkonna koostöölepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	199 139 557,—

Märkused

Artikkel kajastab Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide makseid, mis tulenevad nende riikide finantsosalusest Euroopa Liidu tegevuses vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82 ja protokollile 32.

Kavandatud maksete kogumaht on toodud kokkuvõttes, mis on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisas teabe eesmärgil.

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed antakse komisjoni kasutusse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 32 artiklitele 1–3.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3).

6 3 1   Maksed Schengeni acquis’ raames

6 3 1 2   Maksed suuremahuliste informatsioonisüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	2 497 092,25

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 04, 18 02 05 ja 18 03 11.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eelkõige selle artikkel 9.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4), eelkõige selle põhjendus 10, mille kohaselt tuleb ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede töös.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Nõukogu otsus 2004/849/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).

Nõukogu otsus 2004/860/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu otsus 2008/261/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/262/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

6 3 1 3   Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute avamiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklites 18 02 03, 18 02 06 ja 18 03 14.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eelkõige lepingu artikkel 9.

Nõukogu otsus 2004/849/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).

Nõukogu otsus 2004/860/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).

Nõukogu otsus 2008/261/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/262/JSK, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

6 3 2   Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	68 393 296,95

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse kogu Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmekulude rahastamist, täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 21 01 04 10.

Alusaktid

Üheksanda EAFi sisekokkulepe.

6 3 3   Osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks

6 3 3 0   Liikmesriikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab Euroopa Liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 000 000,—

Märkused

Punkti kirjendatakse liikmesriikide, sealhulgas nende avalik-õiguslike ja riigi osalusega asutuste osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab Euroopa Liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 1   Kolmandate riikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab Euroopa Liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse kolmandate riikide, sealhulgas nende avalik-õiguslike ja riigi osalusega asutuste osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab Euroopa Liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 2   Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab Euroopa Liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 5 —   FINANTSKORREKTSIOONID

6 5 0   Finantskorrektsioonid

6 5 0 0   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	213 000 000	344 500 477,49

Märkused

Punktis kirjendatakse struktuurifondide (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond, Kalanduse Arendusrahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib käesolevas punktis kirjendatud summasid kasutada täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse jaotiste 04, 05, 11 ja 13 vastavatesse rubriikidesse, kui neid on vaja varem vastu võetud korrektsioonide tühistamise või vähendamise vältimiseks.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 105 lõikele 1 ei mõjuta see määrus komisjoni poolt määruste (EMÜ) nr 2052/88, (EMÜ) nr 4253/88, (EÜ) nr 1164/94 ja (EÜ) nr 1260/1999 või mis tahes muude 31. detsembril 2006 ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnealuse abi suhtes kehtinud õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1), eelkõige selle artikkel 24.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eelkõige selle artikli 39 lõige 2.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 448/2001, 2. märts 2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis (EÜT L 64, 6.3.2001, lk 13).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	248 719 624,26

Märkused

Punkt on ette nähtud finantsmääruse artikli 18 kohaselt selliste võimalike tulude kirjendamiseks, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade all ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
30 000 000	115 000 000	37 275 637,43

Märkused

Punkt on ette nähtud selliste võimalike tulude kirjendamiseks, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade all ja mida ei kasutata finantsmääruse artikli 18 kohaselt.

PEATÜKK 6 7 —   EAGFI (EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFOND) JA EAFRDGA (EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFOND) SEONDUV TULU

6 7 0   EAGFiga seonduv tulu

6 7 0 1   EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	984 630 362,—

Märkused

Punkt on ette nähtud tulude jaoks, mis on saadud tulenevalt ELi eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsustest, mis on tehtud seoses kuludega, mida on finantseeritud EAGGFi tagatisrahastust 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi 1. rubriigi ja EAGFi alusel. See on ette nähtud ka summade jaoks, mis on saadud tulenevalt Euroopa Liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis on seotud sellega seonduvate kirjendatud sihtotstarbeliste tuludega, mis ei tulene määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 rakendamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva jao EAGFi mis tahes eelarvepunkti.

Käesoleva punkti tulu hinnanguliseks suuruseks on 600 000 000 eurot.

2010. aasta eelarve koostamisel arvestati artikli 05 03 01 kohaste meetmete vajaduste rahastamiseks 378 000 000 eurot ja artikli 05 02 08 meetmete vajaduste rahastamiseks ülejäänud 222 000 000 euro suurune summa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 0 2   EAGFi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	356 066 899,56

Märkused

Punkti kavatsetakse kirjendada õigusnormide rikkumise või hooletuse pärast tagasi nõutavad summad, sealhulgas asjaomased intressid, eelkõige pettuste korral tagasi nõutavad summad, trahvimaksed ja intressid ning minetatud tagatised, mis tulenevad EAGGFi tagatisrahastust rahastatavatest kuludest 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi rubriigi 1 ja EAGFi raames. Punktiga kavandatakse katta ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad kinni pidada 20 % vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad sama määruse artikli 32 lõike 5 kohastest heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu lisaassigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao tulude eelarvestuse mis tahes eelarvepunkti EAGFi raames.

Käesoleva punkti tulu hinnanguliseks suuruseks on 224 000 000 eurot, sealhulgas 133 000 000 eurot, mis kanti vastavalt finantsmääruse artiklile 10 üle 2009. eelarveaastast 2010. eelarveaastasse.

2010. aasta eelarve koostamisel nähti nimetatud summa ette artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 0 3   Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	220 907 837,22

Märkused

Punkt on ette nähtud summade jaoks, mis saadakse või nõutakse tagasi nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 64 kohaselt.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva jao EAGFi mis tahes eelarvepunkti.

Selle tulu hinnanguline suurus on 98 000 000 eurot.

2010. aasta eelarve koostamisel nähti nimetatud summa ette artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

6 7 1   EAFRDga seonduv tulu

6 7 1 1   EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud summade jaoks, mis on saadud tulenevalt ELi eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsustest seoses EAFRDst finantseeritava toetusega maaelu arendamisele. See on ette nähtud ka summade jaoks, mis on saadud tulenevalt Euroopa Liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis on seotud eelarvesse kirjendatud sihtotstarbeliste tuludega. Sellesse punkti kirjendatakse ka EAFRDst tehtud ettemaksete tagasimaksmisega seotud summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2010. aasta eelarve koostamise raames ei ole artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 1 2   EAFRDd käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud summade jaoks, mis nõutakse sisse õigusnormide tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise tagajärjel, sealhulgas kaasnevad intressid, eelkõige aga summad, mis nõutakse sisse õigusrikkumiste, sh pettuste pärast, trahvid ja viivised ning minetatud tagatised seoses EAFRDst finantseeritava maaelu arendamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2010. aasta eelarve koostamise raames ei ole artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

PEATÜKK 6 8 —   AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

6 8 0   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	2 592 884 443,35

Märkused

Punkt on ette nähtud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 kohaste ajutiste ELi suhkrusektori ümberkorraldusmaksete jaoks.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse käesolevasse punkti kirjendatud summasid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorralduseks antavat abi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

2010. aasta eelarve koostamisel arvestati selle punkti puhul 1 325 000 000 euro suuruse summaga (sisaldab eelnevatest eelarveaastatest üle kantud 718 000 000 eurot), millest 440 000 000 eurot nähti sihtotstarbeliselt ette artikli 05 02 16 jaoks ja ülejäänud summa kantakse vastavalt finantsmääruse artiklile 10 automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

6 8 0 2   Ajutist ümberkorraldusfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud summade jaoks, mis nõutakse sisse õigusnormide tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise pärast, sealhulgas intressid, trahvid ja tagatised, mis tulenevad kuludest, mida on rahastatud määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ajutisest ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldusfondist. Punktiga kavandatakse katta ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad kinni pidada 20 % vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad sama määruse artikli 32 lõike 5 kohastest raamatupidamisarvestuse heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse käesoleva punkti tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorralduseks antavat abi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

6 8 0 3   Ajutise ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ajutisest suhkru ümberkorraldusfondist rahastatavaid kulusid käsitlevate raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsuste alusel Euroopa Liidu eelarvesse laekuv tulu. Punkti kirjendatakse ka summad, mis tulenevad Euroopa Liidu eelarve kasuks langetatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis käsitlevad suhkru ümberkorraldusfondiga seotud sihtotstarbelist tulu, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 16 ja artikli 32 lõike 5 kohaldamisest tulenevad summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao tulude koondarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkru ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorraldusabi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

JAOTIS 7

VIIVISINTRESSID JA TRAHVID

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 7 0
7 0 0
Viivisintressid
7 0 0 0	Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt	5 000 000	10 000 000	8 321 856,32
7 0 0 1	Muud viivisintressid	3 000 000	3 000 000	815 632,59
	Artikkel 7 0 0 — Kogusumma	8 000 000	13 000 000	9 137 488,91
7 0 1	Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt	15 000 000	97 000 000	139 317 036,75
	PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA	23 000 000	110 000 000	148 454 525,66
PEATÜKK 7 1
7 1 0	Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid	100 000 000	629 000 000	1 642 974 387,96
7 1 2	Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud asutamislepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest	p.m.	18 000 000	2 753 664,—
	PEATÜKK 7 1 — KOGUSUMMA	100 000 000	647 000 000	1 645 728 051,96
PEATÜKK 7 2
7 2 0
Intressid deposiitidelt ja trahvidelt
7 2 0 0	Intressid hoiustelt ja viivised rahatrahvidelt, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 7 2 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 7 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 7 — Kogusumma	123 000 000	757 000 000	1 794 182 577,62
PEATÜKK 7 0 — VIIVISINTRESSID PEATÜKK 7 1 — RAHATRAHVID PEATÜKK 7 2 — INTRESSID DEPOSIITIDELT JA TRAHVIDELT

PEATÜKK 7 0 —   VIIVISINTRESSID

7 0 0   Viivisintressid

7 0 0 0   Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
5 000 000	10 000 000	8 321 856,32

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikli 71 lõige 4.

7 0 0 1   Muud viivisintressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
3 000 000	3 000 000	815 632,59

Õiguslik alus

Euroopa majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3), eelkõige protokolli 32 artikli 2 lõige 5.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikli 71 lõige 4.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eelkõige selle artikkel 102.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

7 0 1   Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
15 000 000	97 000 000	139 317 036,75

Märkused

Artikkel on ette nähtud hilinenud maksetelt ja rahatrahvidelt makstavate viiviste kirjendamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikli 71 lõige 4.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

PEATÜKK 7 1 —   RAHATRAHVID

7 1 0   Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
100 000 000	629 000 000	1 642 974 387,96

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

7 1 2   Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud asutamislepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	18 000 000	2 753 664,—

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõige 2.

PEATÜKK 7 2 —   INTRESSID DEPOSIITIDELT JA TRAHVIDELT

7 2 0   Intressid deposiitidelt ja trahvidelt

7 2 0 0   Intressid hoiustelt ja viivised rahatrahvidelt, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest tulenevatelt deposiitidelt ja trahvidelt makstavatest intressidest saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97, 7. juuli 1997, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6), eelkõige selle artikkel 16.

JAOTIS 8

LAENUTEHINGUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 8 0
8 0 0	Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud ühenduse/ELi laenudele	p.m.	p.m.	0,—
8 0 1	Euroopa Liidu tagatis Euratomi laenudele	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 8 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 8 1
8 1 0	Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid	p.m.	p.m.	28 371 043,12
8 1 3	Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 8 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	28 371 043,12
PEATÜKK 8 2
8 2 7	Euroopa Liidu tagatis ühenduse/ELi sõlmitud laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele	p.m.	p.m.	0,—
8 2 8	Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 8 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 8 3
8 3 5	Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 8 3 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 8 5
8 5 0	Euroopa Investeerimisfondi poolt makstavad dividendid – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	5 538 549,—
	PEATÜKK 8 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	5 538 549,—
	Jaotis 8 — Kogusumma	p.m.	p.m.	33 909 592,12
PEATÜKK 8 0 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES PEATÜKK 8 1 — KOMISJONI ANTUD LAENUD PEATÜKK 8 2 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS PEATÜKK 8 3 — TULUD, MIS ON SEOTUD EUROOPA LIIDU TAGATISEGA LAENUDELE, MIDA ANNAVAD FINANTSASUTUSED KOLMANDATES RIIKIDES PEATÜKK 8 5 — TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

PEATÜKK 8 0 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

8 0 0   Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud ühenduse/ELi laenudele

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriikidele lubatud laenusumma ei või sellisel juhul ületada 50 000 000 000 eurot.

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 01 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 01 juures.

8 0 1   Euroopa Liidu tagatis Euratomi laenudele

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 02 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 02 juures.

PEATÜKK 8 1 —   KOMISJONI ANTUD LAENUD

8 1 0   Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	28 371 043,12

Märkused

Artikkel on ette nähtud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse peatükkidesse 22 03, 19 08 ja 19 01 kantud assigneeringutest Vahemere piirkonna kolmandatele riikidele antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete kirjendamiseks.

Tavaliselt ületab saadud tulu eelarves prognoositud summad, sest erilaenude intressimakseid võib tasuda nii eelmise kui ka jooksva finantsaasta jooksul. Erilaenudelt ja riskikapitalilt võetakse intressi alates laenu väljamaksmise hetkest; erilaenude intresse makstakse poolaastamaksetena ning riskikapitali intresse üldjuhul aastamaksetena.

8 1 3   Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on mõeldud punkti 19 08 01 01 Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite tegevuse alla kantud assigneeringutest antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete kirjendamiseks.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 19 08 01 01 juures.

PEATÜKK 8 2 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

8 2 7   Euroopa Liidu tagatis ühenduse/ELi sõlmitud laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 04 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade, sh laenu teenindamise ülevaade nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 04 juures.

8 2 8   Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 05 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 05 juures.

PEATÜKK 8 3 —   TULUD, MIS ON SEOTUD EUROOPA LIIDU TAGATISEGA LAENUDELE, MIDA ANNAVAD FINANTSASUTUSED KOLMANDATES RIIKIDES

8 3 5   Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 06 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 06 juures.

PEATÜKK 8 5 —   TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

8 5 0   Euroopa Investeerimisfondi poolt makstavad dividendid – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	5 538 549,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud Euroopa Investeerimisfondi makstavate dividendide kirjendamiseks.

Nagu on sätestatud nõukogu otsuses 2007/247/EÜ, loetakse ajavahemikus 2007–2010 komisjoni teenitavad dividendid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 2 sihtotstarbeliseks tuluks ja need lisatakse eelarvepunkti 01 04 09 01 „Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Mitmesugused tulud	30 000 000	58 000 000	36 953 663,30
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	30 000 000	58 000 000	36 953 663,30
	Jaotis 9 — Kogusumma	30 000 000	58 000 000	36 953 663,30
	KÕIK KOGUSUMMA	1 168 209 528	2 110 292 914	8 412 023 225,06
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
30 000 000	58 000 000	36 953 663,30

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste tulude kirjendamiseks.

ASSIGNEERINGUTE (2010 JA 2009) JA TÄITUMISTE (2008) KOKKUVÕTE

Jaotis	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
01	MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND	448 527 528	405 487 528	430 151 908	414 781 908	278 841 191,55	286 810 736,82
02	ETTEVÕTLUS	795 026 177	638 215 377	660 804 001	570 569 001	620 423 614,87	485 406 354,85
03	KONKURENTS	90 604 037	90 604 037	87 725 871	87 725 871	93 662 160,10	90 002 952,20
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	11 248 325 559	8 546 105 577	11 184 536 337	11 199 321 214	11 027 301 698,25	9 097 873 957,57
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	57 780 438 369	56 776 956 322	54 893 209 448	49 160 644 085	57 905 344 326,27	53 808 511 263,14
06	ENERGEETIKA JA TRANSPORT	4 873 220 943	3 260 093 793	2 735 442 218	2 284 199 756	2 831 653 313,26	1 795 284 345,30
07	KESKKOND	456 191 504	365 601 504	460 003 003	367 765 153	393 610 477,08	266 148 547,73
08	TEADUSUURINGUD	5 142 057 404	4 138 251 404	4 659 719 368	4 514 535 065	4 356 463 719,36	4 464 858 209,22
09	INFOÜHISKOND JA MEEDIA	1 624 729 281	1 593 029 781	1 510 353 956	1 353 746 956	1 568 583 593,24	1 712 787 706,40
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	383 321 000	391 547 000	370 840 000	365 720 000	403 228 247,04	401 159 855,57
11	MERENDUS JA KALANDUS	988 114 718	806 199 272	976 875 465	695 305 988	973 470 415,77	871 215 959,39
12	SISETURG	67 855 793	66 655 793	64 427 091	64 373 291	62 740 456,30	60 989 462,01
13	REGIONAALPOLIITIKA	38 896 488 874	28 767 371 131	38 514 255 201	25 171 506 393	37 291 097 958,82	27 679 291 745,63
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	135 060 164	107 042 164	129 796 478	104 898 478	119 310 635,41	106 911 091,16
15	HARIDUS JA KULTUUR	1 499 915 842	1 442 377 342	1 403 064 968	1 366 107 968	1 431 104 502,27	1 382 142 280,56
16	TEABEVAHETUS	217 524 021	209 529 021	212 848 924	210 138 924	206 581 814,17	189 477 496,66
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	676 467 462	541 485 462	664 715 314	573 122 314	690 076 008,35	521 580 822,64
18	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA	1 060 720 054	792 803 054	924 631 880	675 846 880	705 706 469,88	446 451 330,91
19	VÄLISSUHTED	4 209 069 026	3 628 209 402	4 010 872 509	3 573 218 339	4 090 424 625,89	3 464 983 489,02
20	KAUBANDUS	78 917 119	81 917 119	78 497 039	76 990 039	75 830 175,05	76 416 992,92
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI (AKV) RIIKIDEGA	1 646 409 016	1 607 609 507	1 868 103 188	1 677 914 588	1 402 830 517,57	1 241 353 813,37
22	LAIENEMINE	1 022 359 107	1 203 497 586	1 078 565 057	1 414 708 124	1 164 394 245,19	1 564 291 227,36
23	HUMANITAARABI	820 363 155	820 363 155	796 360 197	796 360 197	955 763 477,64	895 733 215,05
24	PETTUSEVASTANE VÕITLUS	77 645 000	73 345 000	78 351 000	74 151 000	72 502 562,64	64 681 786,29
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	187 523 615	187 523 615	182 177 020	182 177 020	180 353 642,41	180 462 768,69
26	KOMISJONI HALDUS	981 618 151	998 618 151	965 323 626	970 023 626	988 562 351,73	989 271 310,18
27	EELARVE	68 135 786	68 135 786	276 746 185	276 746 185	265 504 017,81	265 504 017,81
28	AUDIT	10 593 209	10 593 209	10 373 633	10 373 633	10 177 896,53	10 177 896,53
29	STATISTIKA	140 747 470	120 323 470	131 095 515	98 920 515	124 904 596,09	110 758 134,83
30	PENSIONID JA NENDEGA SEOTUD KULUD	1 214 092 000	1 214 092 000	1 150 796 000	1 150 796 000	1 049 498 442,22	1 049 498 442,22
31	KEELETALITUSED	387 288 152	387 288 152	374 464 600	374 464 600	408 382 954,65	408 382 954,65
40	RESERVID	1 286 045 995	658 695 995	2 885 311 460	372 608 210
	Kogusumma	138 515 395 531	119 999 567 709	133 770 438 460	110 229 761 321	131 748 330 107,41	113 988 420 166,68

JAOTIS XX

HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01
HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA
XX 01 01
Eri poliitikavaldkondades alaliselt töötava personaliga seotud kulud
XX 01 01 01
Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud
XX 01 01 01 01	Töötasud ja toetused	5	1 784 931 900 (115)	1 739 210 720 (116)	1 694 156 679,—
XX 01 01 01 02	Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused	5	15 647 000	14 709 000	18 615 728,83
XX 01 01 01 03	Töötasude korrigeerimine	5	22 230 000	p.m.
	Vahesumma		1 822 808 900	1 753 919 720	1 712 772 407,83
XX 01 01 02
Euroopa Liidu esindustes alaliselt töötava personaliga seotud kulud
XX 01 01 02 01	Töötasud ja toetused	5	174 488 000	163 440 000	154 026 426,30
XX 01 01 02 02	Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused	5	11 173 000	10 165 000	12 339 636,18
XX 01 01 02 03	Assigneeringud töötasude korrigeerimiseks	5	2 079 000	2 483 000
	Vahesumma		187 740 000	176 088 000	166 366 062,48
	Artikkel XX 01 01 — Vahesumma		2 010 548 900	1 930 007 720	1 879 138 470,31
XX 01 02
Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
XX 01 02 01
Institutsiooni juures töötavad koosseisuvälised töötajad
XX 01 02 01 01	Lepingulised töötajad	5	66 185 000	61 996 229 (117)	50 961 573,65
XX 01 02 01 02	Renditud tööjõud ning erinevate tegevusalade tehniline ja haldustugi	5	24 660 000	24 440 399 (118)	30 049 564,29
XX 01 02 01 03	Ajutiselt institutsiooni juurde lähetatud riiklikud avalikud teenistujad	5	41 665 000	38 857 381 (119)	37 680 170,49
XX 01 02 01 04	Puudega praktikandid	5	—	—	200 000,—
	Vahesumma		132 510 000	125 294 009	118 891 308,43
XX 01 02 02
Euroopa Liidu esinduste koosseisuvälised töötajad
XX 01 02 02 01	Muu personali töötasud	5	56 995 000	57 404 000	45 453 606,92
XX 01 02 02 02	Noorte ekspertide ja riikide lähetatud ekspertide koolitamine	5	7 100 000	7 100 000	6 401 298,26
XX 01 02 02 03	Muu personali ja muude teenustega seotud kulud	5	2 191 000	2 228 000	2 020 414,82
	Vahesumma		66 286 000	66 732 000	53 875 320,—
XX 01 02 11
Institutsiooni muud juhtimiskulud
XX 01 02 11 01	Lähetus- ja esinduskulud	5	63 812 800 (120)	64 057 500 (121)	66 198 361,98
XX 01 02 11 02	Konverentside ja koosolekutega seotud kulud	5	33 549 000 (122)	33 352 417 (123)	32 161 477,83
XX 01 02 11 03	Komiteede koosolekud	5	17 989 500 (124)	22 108 700 (125)	15 951 104,57
XX 01 02 11 04	Uuringud ja konsultatsioonid	5	9 754 000 (126)	10 914 500 (127)	8 256 276,99
XX 01 02 11 05	Juhtimis- ja infosüsteemide väljatöötamine	5	26 537 900 (128)	27 152 250 (129)	33 997 906,07
XX 01 02 11 06	Lisakoolitus ja juhtimiskoolitus	5	13 888 905 (130)	16 156 507 (131)	18 263 923,38
	Vahesumma		165 532 105	173 741 874	174 829 050,82
XX 01 02 12
Euroopa Liidu esinduste muud juhtimiskulud
XX 01 02 12 01	Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud	5	16 682 000	15 712 000	15 849 138,03
XX 01 02 12 02	Esinduste töötajate lisakoolitus	5	1 797 000	1 400 000	1 604 302,74
	Vahesumma		18 479 000	17 112 000	17 453 440,77
	Artikkel XX 01 02 — Vahesumma		382 807 105	382 879 883	365 049 120,02
XX 01 03
Euroopa Liidu esinduste varustuse, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud
XX 01 03 01
Komisjoni varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud
XX 01 03 01 03	Sisseseade ja mööbel	5	80 077 000	80 375 335 (132)	81 268 511,91
XX 01 03 01 04	Teenused ja muud talituskulud	5	53 222 000	49 291 252 (133)	53 169 106,19
	Vahesumma		133 299 000	129 666 587	134 437 618,10
XX 01 03 02
Euroopa Liidu esinduste hooned ja nendega seotud kulud
XX 01 03 02 01	Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud	5	112 047 000	116 500 000	125 061 532,77
XX 01 03 02 02	Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused	5	33 580 000	34 928 000	28 355 823,32
	Vahesumma		145 627 000	151 428 000	153 417 356,09
	Artikkel XX 01 03 — Vahesumma		278 926 000	281 094 587	287 854 974,19
XX 01 05
Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud kulud
XX 01 05 01	Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud töötasud ja toetused	1.1	193 325 000	195 737 000	177 020 039,10
XX 01 05 02	Kaudse teadustegevuse koosseisuvälised töötajad	1.1	54 099 000	52 302 000	47 606 886,68
XX 01 05 03	Muud kaudse teadustegevusega seotud juhtimiskulud	1.1	66 044 000	51 382 000	78 923 710,11
	Artikkel XX 01 05 — Vahesumma		313 468 000	299 421 000	303 550 635,89
	Peatükk XX 01 — Kogusumma		2 985 750 005	2 893 403 190	2 835 593 200,41

PEATÜKK XX 01 —   HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA

XX 01 01   Eri poliitikavaldkondades alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01   Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01 01 01
Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud
XX 01 01 01 01	Töötasud ja toetused	5	1 784 931 900 (134)	1 739 210 720 (135)	1 694 156 679,—
XX 01 01 01 02	Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused	5	15 647 000	14 709 000	18 615 728,83
XX 01 01 01 03	Töötasude korrigeerimine	5	22 230 000	p.m.
	Punkt XX 01 01 01 — Kogusumma		1 822 808 900	1 753 919 720	1 712 772 407,83

Märkused

Assigneeringust kaetakse järgmised ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega (v.a kolmandates riikides töötav personal) seotud kulud:

—	palgad, toetused ja muud palkadega seotud maksed;

—	õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud;

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed, mida komisjon peab tegema ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

—	mitmesugused toetused ja stipendiumid;

—	ametnike ja ajutiste töötajate toetused seoses vahetustega tööga või valveajaga tööl või kodus;

—	toetused, mida makstakse ametniku vallandamisel ilmse ebakompetentsuse tõttu;

—	toetused, mida makstakse juhul, kui institutsioon ütleb üles ajutise töötajaga sõlmitud lepingu;

—	ELis asuvates Euroopa Liidu asutustes ja esindustes töötavate ametnike kodudes rakendatud turvameetmetega seotud kulude hüvitamine;

—	kindlasummalised toetused ja tunnitasu alusel tehtavad maksed AST-kategooria ametnikele ületunnitöö eest, mida kehtiva korra kohaselt ei saa hüvitada vabade päevadega / vaba ajaga;

—	kulud, mis on seotud paranduskoefitsientide kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning mujale kui töökohariiki kantavate rahaliste tasude suhtes;

—	ametnike ja ajutiste töötajate (kaasa arvatud nende perekondade) sõidukulud, mis on seotud tööle asumise, institutsioonist lahkumise või teise töökohta üleviimisega;

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööleasumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööleasumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale;

—

üleminekukulud, mis on seotud ametnikega, kes on määratud uutes liikmesriikides asuvatele ametikohtadele enne ühinemist, kuid kellelt nõutakse teenistuse jätkamist nendes liikmesriikides ka pärast ühinemiskuupäeva ning kellel vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste X lisale on erandkorras õigus samadele finants- ja materiaalsetele tingimustele kui need, mida komisjon kohaldas enne ühinemist;

—	eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasude kõigi kohandamistega seotud kulud.

Reservi paigutatud assigneeringutest vabastatakse:

—

6 295 320 eurot 2007. aastal alanud personalivajaduste läbivaatamist käsitleva järelaruande esitamisel vastavalt Euroopa Parlamendi 8. juuli 2008. aasta resolutsiooni (2009. aasta eelarve kohta: esmased tähelepanekud seoses 2009. aasta eelarve esialgse projektiga ja lepitusmenetluse volitus, III jagu „Komisjon” (ELT C 294 E, 3.12.2009, lk 110)) lõikele 19. Aruanne tuli esitada 30. aprilliks 2009 ja see peaks andma teavet iga peadirektoraadi kõigi haldustoe üksuste ja kooskõlastamise valdkonna töötajate kohta ning sisaldama ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate üksikasjalikku nimekirja (absoluutarvudes ja protsentides);

—

6 295 320 eurot, kui komisjon esitab üksikasjaliku analüüsi haldus- ja kooskõlastamisülesannete ümberpaigutamise võimaluste kohta, et suurendada efektiivsust ja saada piisavaid vahendeid ELi poliitiliste prioriteetide saavutamiseks. Euroopa Parlamendi eelarveasjade poliitikaosakonna tellitud uuringu „Euroopa Komisjoni reformimisest tulenev detsentraliseerimine: hinnangud ja tähelepanekud” lõplike järelduste kohaselt tuleb võtta arvesse iga ülesande ja tegevuse eriomadusi, et pikemas perspektiivis oleks võimalik muuta prioriteete haldustoeks ja koordineerimiseks eraldatud vahendite osas kesksete talituste ja operatiivtegevusega hõivatud peadirektoraatide vahel;

—

6 295 320 eurot, kui Euroopa Parlamendile esitatakse kava suunistega teabevahetuse parandamiseks ja kõigi komisjoni teabevahetuse meetmete ja tegevuste järjepidevuse tagamiseks vastavalt ülalnimetatud Euroopa Parlamendi 8. juuli 2008. aasta resolutsiooni lõigetele 52 ja 53. Teabevahetuse ja muude peadirektoraatide vahel kokku lepitavate suuniste eesmärk peaks olema tagada piisav kooskõlastatus teabevahetuspoliitika esitlemisel, mida järgiksid kõik komisjoni osapooled, et oleks võimalik töötada välja kõigis teabevahetuse meetmetes kasutatav äratuntav ELi tähis;

—	6 295 320 eurot, kui komisjon on täitnud algselt eelarverea 19 01 01 01 kohta esitatud tingimused, nimelt loonud kõigis asjaomastes teenistustes spetsiaalsed üksused, mis tegelevad rahvusvahelistesse sihtfondidesse kantud ELi vahenditega seotud järelmeetmetega;

—

1 416 000 eurot, kui komisjon on täitnud algselt eelarverea 06 01 01 kohta esitatud tingimused, nimelt a) kirjendanud komisjoni poolt Euratomi Tarneagentuurile antud täieliku rahalise toetuse (sh tööjõu-, haldus- ja tegevuskulud) ELi eelarvesse (III jagu) ning avaldanud eelarves eraldi ametikohtade loetelu; b) võtnud ametlikult tagasi ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus Euratomi Tarneagentuuri suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (KOM(2007) 108 (lõplik)).

5 116 100 eurot reservis olevatest assigneeringutest vabastatakse reservist, kui

—

komisjon kohustub Euroopa Parlamenti teavitama uute poliitikate või vahendite rakendamisest ja nõutavatest eelarvevahenditest ning kaasama parlamendi nende rakendamisse võimalikult tõhusalt ja konstruktiivselt. See koostöö peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkulepet (Euroopa Parlamendi kodukorra XIV lisa) igati järgides;

—	komisjon esitab üksikasjalikud andmed oma uue tööprogrammi finantsmõju kohta ja kohustub andma Euroopa Parlamendi pädevatele organitele ajakohastatud teavet ning pidama nendega dialoogi.

Ametnike palkade ja muude soodustuste üldine kirjeldus on esitatud Euroopa Komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi veebileheküljel „Töötamine komisjonis”.

Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse igal aastal nõukogu määrus Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja muude teenistujate palgaskaalade korrigeerimise kohta, kaasa arvatud palgakasv ja toetused (viimati ELT L 348, 29.12.2009, lk 10).

2009. aastal loodud uued ametikohad on osa üldisest töötajate arvu suurendamisest 850 võrra üleminekuperioodil 2006–2009 seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 46 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

XX 01 01 02   Euroopa Liidu esindustes alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01 01 02
Euroopa Liidu esindustes alaliselt töötava personaliga seotud kulud
XX 01 01 02 01	Töötasud ja toetused	5	174 488 000	163 440 000	154 026 426,30
XX 01 01 02 02	Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused	5	11 173 000	10 165 000	12 339 636,18
XX 01 01 02 03	Assigneeringud töötasude korrigeerimiseks	5	2 079 000	2 483 000
	Punkt XX 01 01 02 — Kogusumma		187 740 000	176 088 000	166 366 062,48

Märkused

Punktide 19 01 01 02, 20 01 01 02, 21 01 01 02 ja 22 01 01 02 puhul, milles käsitletakse Euroopa Liidu väljaspool ELi asuvaid esindusi ning esindusi ELis asuvates rahvusvahelistes organisatsioonides, kaetakse sellest assigneeringust järgmised ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud kulud:

—	palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

—	õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

—	mitmesugused toetused ja lisatasud;

—	ületunnitöö;

—	kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes;

—	kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud;

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	töötajate ning nende perekonnaliikmete sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumise, töölt lahkumise või teisele tööle üleviimisega, kui sellega kaasneb töökoha muutumine;

—	kolimiskulud, mis hüvitatakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 30 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogude määrus nr 6/66/Euratom, 121/66/EMÜ, 28. juuli 1966, millega kehtestatakse eluasemetoetusega hõlmatud kohtade loetelu, toetuse maksimumsumma ja selle andmise eeskirjad (EÜT 150, 12.8.1966, lk 2749/66).

Nõukogude määrus nr 7/66/Euratom, 122/66/EMÜ, 28. juuli 1966, millega kehtestatakse transporditoetusega hõlmatud kohtade loetelu, toetuse maksimumsumma ja selle andmise eeskirjad (EÜT 150, 12.8.1966, lk 2751/66).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

XX 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

XX 01 02 01   Institutsiooni juures töötavad koosseisuvälised töötajad

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01 02 01
Institutsiooni juures töötavad koosseisuvälised töötajad
XX 01 02 01 01	Lepingulised töötajad	5	66 185 000	61 996 229 (136)	50 961 573,65
XX 01 02 01 02	Renditud tööjõud ning erinevate tegevusalade tehniline ja haldustugi	5	24 660 000	24 440 399 (137)	30 049 564,29
XX 01 02 01 03	Ajutiselt institutsiooni juurde lähetatud riiklikud avalikud teenistujad	5	41 665 000	38 857 381 (138)	37 680 170,49
XX 01 02 01 04	Puudega praktikandid	5	—	—	200 000,—
	Punkt XX 01 02 01 — Kogusumma		132 510 000	125 294 009	118 891 308,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—	abi- ja lepinguliste töötajate (Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandja maksed seoses lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusega ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

—	summad, mis on vajalikud puudega inimeste juhtisikutena tegutsevate lepinguliste töötajate töötasude katmiseks;

—	renditud tööjõu, eelkõige bürootöötajate ja stenografistide-masinakirjutajate kasutamine;

—	tehnilise ja haldustöö ning intellektuaalteenuste teenuslepingute alusel töötava personaliga seotud kulud ning nimetatud personaliga seotud tegevuskulud ning kulud hoonetele ja seadmetele;

—

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega komisjoni või kutsumisega lühinõupidamistele, eriti seoses mitmesuguste valdkondade õigusaktide ühtlustamist käsitlevate eelnõude koostamisega ning personalivahetusega, mida korraldatakse ühenduse/ELi õigusaktide ühetaolise kohaldamise tagamiseks liikmesriikides;

—	kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest ühenduse/ELi üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastel eelarveridadel. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 316 920 eurot.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa olemasolevate andmete põhjal (2008. aastal sellesse punkti kirjendatud sihtotstarbeline tulu) hinnanguliselt 1 237 770 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 22. juuni 2005. aasta otsusega vastu võetud puudega inimeste töölevõtmise tegevuseeskiri.

XX 01 02 02   Euroopa Liidu esinduste koosseisuvälised töötajad

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01 02 02
Euroopa Liidu esinduste koosseisuvälised töötajad
XX 01 02 02 01	Muu personali töötasud	5	56 995 000	57 404 000	45 453 606,92
XX 01 02 02 02	Noorte ekspertide ja riikide lähetatud ekspertide koolitamine	5	7 100 000	7 100 000	6 401 298,26
XX 01 02 02 03	Muu personali ja muude teenustega seotud kulud	5	2 191 000	2 228 000	2 020 414,82
	Punkt XX 01 02 02 — Kogusumma		66 286 000	66 732 000	53 875 320,—

Märkused

Punktide 19 01 02 02, 20 01 02 02, 21 01 02 02 ja 22 01 02 02 puhul, milles käsitletakse Euroopa Liidu väljaspool ELi asuvaid esindusi ning esindusi ELis asuvates rahvusvahelistes organisatsioonides, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

—	kohaliku ja/või lepingulise tööjõu töötasud, ning sotsiaalkindlustusmaksed ja hüvitised, mida peab tasuma tööandja;

—	tööandja sissemaksed seoses kohaliku personali täiendava sotsiaalkindlustuskattega;

—	renditud tööjõu või vabakutseliste töötajate teenused.

Esindustesse lähetatud noorte ekspertide ja riikide ekspertide puhul kasutatakse käesolevat assigneeringut selleks, et

—	rahastada või kaasrahastada neid kulusid, mis on seotud noorte (ülikooli lõpetanud) ekspertide lähetamisega Euroopa Liidu esindustesse;

—	katta liikmesriikide või kolmandate riikide noortele diplomaatidele mõeldud seminaride korraldamise kulusid;

—	katta kulusid, mis on seotud liikmesriikide ametnike lähetamise või ajutise tööle määramisega esindustesse.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 200 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

XX 01 02 11   Institutsiooni muud juhtimiskulud

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01 02 11
Institutsiooni muud juhtimiskulud
XX 01 02 11 01	Lähetus- ja esinduskulud	5	63 812 800 (139)	64 057 500 (140)	66 198 361,98
XX 01 02 11 02	Konverentside ja koosolekutega seotud kulud	5	33 549 000 (141)	33 352 417 (142)	32 161 477,83
XX 01 02 11 03	Komiteede koosolekud	5	17 989 500 (143)	22 108 700 (144)	15 951 104,57
XX 01 02 11 04	Uuringud ja konsultatsioonid	5	9 754 000 (145)	10 914 500 (146)	8 256 276,99
XX 01 02 11 05	Juhtimis- ja infosüsteemide väljatöötamine	5	26 537 900 (147)	27 152 250 (148)	33 997 906,07
XX 01 02 11 06	Lisakoolitus ja juhtimiskoolitus	5	13 888 905 (149)	16 156 507 (150)	18 263 923,38
	Punkt XX 01 02 11 — Kogusumma		165 532 105	173 741 874	174 829 050,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste detsentraliseeritud talituskulude rahastamiseks:

—

personalieeskirjade alusel töötavate komisjoni töötajate ning komisjoni osakondades lähetusel viibivate riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetusega seotud sõidukulud, kaasa arvatud piletite ja broneerimisega seotud lisakulud, päevarahad ning täiendavad ja erakorralised kulud (muude Euroopa Liidu institutsioonide ning asutuste või kolmandate isikute eest tasutud lähetuskulude tagasimaksed loetakse sihtotstarbelisteks kuludeks);

—	ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa Liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

—

komisjoni poolt loodud või kokku kutsutud eksperdirühmade toimimiseks tehtud kulutuste hüvitamine: õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

—

asutamislepingu või (nõukogu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu) määruste alusel loodud komiteedes osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta (institutsioonide või välisesinduste peakorterite) olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

—	sisekohtumiste ajal erijuhtudel pakutavate suupistete ja toiduga seotud kulud;

—

kulutused, mis on seotud konverentside, kongresside ja kohtumistega, mida korraldab komisjon oma poliitiliste tegevussuundade toetuseks, ning kulutused finantskontrolliasutuste ja -organite võrgustiku toimimiseks, sealhulgas selliste organisatsioonide ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmete vahelise aastakoosoleku korraldamiseks, nagu nõuti Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni 2006/809/EÜ, Euratom (Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmise kohta, III jagu – komisjon (ELT L 340, 6.12.2006, lk 5)) lõikes 88;

—

kulutused, mis on seotud konverentside, seminaride, koosolekute, koolituskursuste ning majasisese praktika korraldamisega liikmesriikide ametnikele, kes juhivad või kontrollivad ühenduse/ELi vahenditest rahastatavaid toiminguid või ühenduse/ELi omavahenditesse laekuvate tulude sissenõudmisega seotud toiminguid või teevad koostööd ühenduse/ELi statistikasüsteemi raames, ning samaliigilised kulutused ühenduse/ELi programmide raames rahastatavaid toiminguid juhtivatele või kontrollivatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ametnikele;

—	Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmisega otseselt seotud juhtimis- või kontrolliülesandeid täitvate kolmandatest riikidest pärit ametnike koolitusega seotud kulutused;

—	kulud, mis on seotud komisjoni osalemisega konverentsidel, kongressidel ja koosolekutel;

—	konverentsidel osalemise tasud, välja arvatud koolituskulud;

—	kutse- ja teadusühingute liikmemaksud;

—	kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui komisjonil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha;

—	tehtud uuringute ostmine ning spetsialiseeritud teadusasutuste liikmemaksud;

—

kulutused üldkoolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning komisjoni töö tulemuslikkust ja tõhusust: — koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud; — mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatsioonimeetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteeditagamise ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud; — komisjoni korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -konverentside kavandamise, pidamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad / ettekannete esitajad ning nende sõidu- ja elamiskulud, samuti õppematerjalid); — väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud; — selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused; — koolituskulud, mis on seotud trükiste, teabe ja asjaomaste veebilehekülgedega, samuti õppevahendite ostmisega, kaugõppe liikmemaksude ja litsentsidega, raamatutega, ajakirjandusega ja multimeediatoodetega; — õppevahendite ostmine;

—

järgmised info- ja juhtimissüsteemidega seotud kulutused: — juhtimis- ja infosüsteemide väljatöötamine ja hooldamine lepingu alusel; — täielike (kasutusvalmis) info- ja juhtimissüsteemide soetamine ja hooldus halduskorralduse (personal, eelarve, rahandus, raamatupidamine jne) valdkonnas; — nimetatud süsteemide ja projektijuhtimisega seotud uurimused, dokumentatsioon ja koolitus; — infotehnoloogia kvaliteedi, turvalisuse, tehnoloogia, selle väljatöötamise metoodika, infotehnoloogia halduse ja muu sellisega seotud oskuste ja teadmiste omandamine kõikides osakondades; — selliste süsteemide tehniline tugi ja nende nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud tehnilised tööd.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest ühenduse/ELi üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastel eelarveridadel. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 1 267 000 eurot.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa olemasolevate andmete põhjal (2008. aastal sellesse punkti kirjendatud sihtotstarbeline tulu) hinnanguliselt 6 491 240 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

XX 01 02 12   Euroopa Liidu esinduste muud juhtimiskulud

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01 02 12
Euroopa Liidu esinduste muud juhtimiskulud
XX 01 02 12 01	Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud	5	16 682 000	15 712 000	15 849 138,03
XX 01 02 12 02	Esinduste töötajate lisakoolitus	5	1 797 000	1 400 000	1 604 302,74
	Punkt XX 01 02 12 — Kogusumma		18 479 000	17 112 000	17 453 440,77

Märkused

Punktide 19 01 02 12, 20 01 02 12, 21 01 02 12 ja 22 01 02 12 puhul, milles käsitletakse Euroopa Liidu väljaspool ELi asuvaid esindusi ning esindusi ELis asuvates rahvusvahelistes organisatsioonides, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

—	muu personaliga seotud mitmesugused kulud ja toetused, sh õigusnõustamine;

—

ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate värbamise menetlusega seotud kulutused, sh avaldamiskulud, sõidu- ja elamiskulud ning katsetele ja intervjuule kutsutud kandidaatide õnnetusjuhtumikindlustus, ning rühmaviisiliste värbamiskatsete ning värbamiseelsete terviseuuringute korraldamisega seotud kulud;

—	esindustesse paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine, väljavahetamine, ümberkorraldamine ning hooldamine;

—	kulud, mis on seotud ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate iga-aastaste terviseuuringute ning nende käigus tehtavate analüüside ja katsetega, samuti kultuuriürituste ning ühiskondlike suhete sõlmimisele kaasa aitavate algatustega;

—	kulud, mis on seotud arstiabi andmisega ning meditsiinilise ja hambaravialase nõustamisega kohalikele töötajatele, kes on tööle võetud kohaliku õiguse kohase lepinguga, ning kulud, mis tulenevad AIDSiga seotud meetmete rakendamisest töökohal;

—	lisakoolituse ja ümberõppega seotud kulud, sh kursuste kulud, koolitajatega seotud kulud, logistikaga seotud kulud (koolituste ja piirkondlike seminaride jaoks ruumide ja seadmete üürimine) ning mitmesugused muud kulud, näiteks karastusjookide ostmise ja toitlustamisega seotud kulud;

—

kindlasummaline toetus, mida makstakse ametnikele, kelle ametiülesanded toovad kaasa regulaarseid esinduskulusid, ning selliste kulude hüvitamine, mida kannavad volitatud komisjoni ametnikud komisjoni esindamisel teenistuse huvides ning seoses oma ametiülesannetega (ELi territooriumil asuvate esinduste puhul kaetakse majutuskulud osaliselt kindlasummalisest esindustoetusest);

—	komisjoni ametnike ja muude töötajate lähetustega seotud transpordikulud ning lähetuste päevarahad ja kaasnevad täiendavad või erakorralised kulud;

—	meditsiinilise evakueerimisega seotud transpordikulud ja päevarahad;

—	kriisiolukordadest põhjustatud kulud, sealhulgas reisi- ja majutuskulud ning päevarahad.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 250 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

XX 01 03   Euroopa Liidu esinduste varustuse, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

XX 01 03 01   Komisjoni varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01 03 01
Komisjoni varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud
XX 01 03 01 03	Sisseseade ja mööbel	5	80 077 000	80 375 335 (151)	81 268 511,91
XX 01 03 01 04	Teenused ja muud talituskulud	5	53 222 000	49 291 252 (152)	53 169 106,19
	Punkt XX 01 03 01 — Kogusumma		133 299 000	129 666 587	134 437 618,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—

mööbli ostmine, üür, hooldus ja remont, eelkõige: — kontorimööbli ja eriotstarbelise mööbli, sh ergonoomilise mööbli, arhiiviriiulite jne ostmine; — vana ja katkise mööbli asendamine; — raamatukogude eritarvikud (kartoteegid, riiulid, kataloogisahtlid jne); — mööbli üürimine; — mööbli hooldamise ja remondi kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

töövahenditega seotud kulud, eelkõige: — portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ostmine; — töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu; — nõukogu direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete ostmine või nendega seotud kulude hüvitamine;

—

muud tegevuskulud, nt: — hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üür, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud; — arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üür või liisimine; — teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üür või liisimine; — kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür või liisimine; — kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud; — Europa Interneti-portaali täiendamise ja kasutamise rahastamine: Europa on kõikide Euroopa institutsioonide ühine server, kust kõik Euroopa Liidu kodanikud saavad elukohast olenemata reaalajas täielikku teavet Euroopa Liidu eesmärkide, institutsioonide struktuuri, päevapoliitika ning kavandatavate tegevuspõhimõtete kohta. Veebileht toimib ka kirjakastina, mille abil kodanikud saavad institutsioonidega suhelda. Ettenähtud ajal saadavad asjasse puutuvad osakonnad Euroopa Parlamendile Europa portaali käsitleva aruande, milles kirjeldatakse muu hulgas institutsioonide ühiseid lehekülgi, kirjakasti toimimist ning seda, millist kasu saavad portaalist Euroopa Parlamendi liikmed üldsusega suhtlemisel (faktiline teave); — komisjoni intranetilehekülje (Intracomm) loomise ja täiendamise ning nädalalehe „Commission en direct” väljaandmisega seotud kulutused; — kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne); — sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi; — kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud; — hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning ELi asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud; — tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisuse ja kvaliteedi tagamise uuringud; — järgmised arvutikeskuse kulud: — arvutikeskuses kasutatavate arvutite, välisseadmete ja tarkvara ost, üür või liisimine ning tagavaraseadmetega seotud kulud; — kõnealuste seadmete hoolduse, kasutajatoe, uuringute, dokumentatsiooni, koolituse ja tarvikute ning teenindava välispersonaliga seotud kulud; — arvutikeskuse tegevuse jaoks vajaliku tarkvara väljatöötamine ja hooldus lepingu alusel.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates asutustes (mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03).

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 8 734 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

XX 01 03 02   Euroopa Liidu esinduste hooned ja nendega seotud kulud

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
XX 01 03 02
Euroopa Liidu esinduste hooned ja nendega seotud kulud
XX 01 03 02 01	Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud	5	112 047 000	116 500 000	125 061 532,77
XX 01 03 02 02	Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused	5	33 580 000	34 928 000	28 355 823,32
	Punkt XX 01 03 02 — Kogusumma		145 627 000	151 428 000	153 417 356,09

Märkused

Punktide 19 01 03 02, 20 01 03 02, 21 01 03 02 ja 22 01 03 02 puhul, milles käsitletakse Euroopa Liidu väljaspool ELi asuvaid esindusi ning esindusi ELis asuvates rahvusvahelistes organisatsioonides, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

—	ajutised majutustoetused ja päevarahad;

—

väljaspool Euroopa Liitu asuvate esinduste hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses: — hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad kontoriruumidena väljaspool ELi asuvad esindused või väljapoole ELi tööle määratud ametnikud: üür (kaasa arvatud ajutine majutus) ja maksud, kindlustusmaksed, remont ning kapitaalremont, inimeste ja kaupade julgeolekuga seotud korralised kulutused (kodeerimismasinad, seifid, aknatrellid jne); — hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad väljaspool ELi asuvad esindused kontoriruumidena või esinduste töötajad eluruumidena, vee, gaasi, elektrienergia ning kütuse eest makstavad tasud, hooldus- ja parandustööd, teisaldamine, remont ning muud korralised kulutused (tänavate korrashoiu ning prügiveo eest makstavad kohalikud maksud ning tähiste ja viitade ost);

—

Euroopa Liidu territooriumil asuvate esinduste hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses: — esinduste kontoriruumidena kasutatavate mis tahes hoonete või hooneosade puhul üür, vee, gaasi, elektrienergia ning kütteenergia eest makstavad tasud, kindlustusmaksed, hooldus- ja parandustööd, remont ja kapitaalremont, julgeolekukulud, eelkõige valvelepingud, kustutite üürimine ja täitmine, tuletõrjevarustuse ostmine ja hooldus ning tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse asendamine, kohustuslike kontrollimistega seotud kulud jne; — ametnike kasutuses olevate hoonete ja hooneosade puhul: eluasemete turvalisusega seotud kulude hüvitamine;

—	ehituskruntide ja hoonete soetamise (ostmine või liisimine) või kontori- või eluruumide ehitamisega seotud kulud, sh esialgsete uuringute eest makstavad ning muud mitmesugused tasud;

—

mööbli ja seadmete, eelkõige audiovisuaal-, arhiivi-, trüki-, raamatukogu-, suulise tõlke ning eriotstarbeliste kontoritarvete (koopiamasinad, skanner-printerid, faksimasinad jne) ost, üür, liisimine, hooldus ning remont ning selliste seadmete kohta käiva dokumentatsiooni ja nendega seotud tarvikute soetamine;

—	tehnilise varustuse, nagu generaatorite, kliimaseadmete jne ost, hooldus ja remont ning varustuse paigaldamine esinduste üldkasutatavate ruumidesse;

—	sõidukite, sh tööriistade ost, asendamine, üür, liisimine, hooldus ja remont;

—	sõidukite kindlustusmaksed;

—	raamatute, dokumentide ja muude mitteperioodiliste väljaannete ost ning ajakohastamine, ajalehtede, ajakirjade ning erinevate väljaannete abonementtasud, köitmiskulud ning muud perioodikaväljaannete säilitamisega seotud kulud;

—	uudisteagentuuride abonementtasud;

—	paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning paljundustarvikute ost ning trükiteenuste ostmine institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt;

—

seadmete transport ja tollivormistus, portjeede, autojuhtide jne vormirõivaste ost ja puhastamine, eri tüüpi kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu), sisekoosolekutega seotud kulud (joogid ning erijuhtudel serveeritav söök), konverentsidel ja sümpoosionidel osalemise kulud ning kutse- ja teadusorganisatsioonide liikmemaksud;

—	esinduste haldustegevusega seotud uuringud, analüüsid ja konsultatsioonid ning muud tegevuskulud, mida ei ole konkreetselt kirjendatud käesoleva artikli teistesse punktidesse;

—	posti, raportite ja publikatsioonide ning postipakkide ja muude õhu-, maa-, mere- või raudteetranspordiga saadetud pakkide postikulud ja kättetoimetamise kulud;

—	diplomaatilise postiga seotud kulud;

—	igasugused kulud, mis on seotud ametnike kasutusse antud eluruumide mööbli ja sisseseadega;

—	tekstitöötlusseadmete (arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide) ja vajaliku tarkvara ost, üür või liisimine;

—	allhanke korras komisjonile osutatavad teenused, nt andmetöötlussüsteemide väljatöötamine, hooldamine ja tugi esindustes;

—	teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete, nt printerite ja skännerite ost, üür ja liisimine;

—	telefonikeskjaamade ja vahetusjaamade ning andmeedastusseadmete ja vajaliku tarkvara ost, üür või liisimine;

—	kaabel- või raadioside (telefon, telegraaf, teleks, faks) abonementmaksud ja püsikulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ost;

—	kõnealuste seadmete paigaldamise, konfigureerimise, hoolduse, tugisüsteemide, abiteenuste, dokumentatsiooni ja tarvikutega seotud kulud;

—	eriolukordade puhul esindustes läbi viidavate aktiivsete julgeolekuoperatsioonidega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 775 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

XX 01 05   Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 05 01   Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud töötasud ja toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
193 325 000	195 737 000	177 020 039,10

Märkused

Järgmised märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, energeetika ja transport, teadusuuringud, infoühiskond ja meedia ning merendus ja kalandus).

Assigneering katab kulud, mis on seotud töötajatega, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ning kes töötavad kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel ja osalevad kaudsetes meetmetes nii tuumaprogrammide kui ka muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm	Assigneering
Raamprogramm (tuumaenergia)	28 460 000
Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)	159 745 000
Kogusumma	188 205 000

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

XX 01 05 02   Kaudse teadustegevuse koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
54 099 000	52 302 000	47 606 886,68

Märkused

Järgmised märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, energeetika ja transport, teadusuuringud, infoühiskond ja meedia ning merendus ja kalandus).

Assigneering on ette nähtud teadusuuringute kaudsete meetmete juhtimises osalevate koosseisuväliste töötajatega seotud kulude katmiseks tuumaprogrammide ja muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm	Assigneering
Raamprogramm (tuumaenergia)	406 000
Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)	49 293 000
Kogusumma	49 699 000

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

XX 01 05 03   Muud kaudse teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
66 044 000	51 382 000	78 923 710,11

Märkused

Järgmised märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, energeetika ja transport, teadusuuringud, infoühiskond ja meedia ning merendus ja kalandus).

Assigneering on ette nähtud teadusuuringute kaudsete meetmete juhtimisega kaasnevate muude halduskulude katmiseks tuumaprogrammide ja muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm	Assigneering
Raamprogramm (tuumaenergia)	7 353 000
Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)	24 199 000
Kogusumma	31 552 000

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

JAOTIS 01

MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND

Üldised eesmärgid

—	Edendada majanduskasvu, töökohtade loomist ja jätkusuutlikku arengut Euroopa Liidus.

—	Edendada heaolu ka väljaspool Euroopa Liitu.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
01 01	MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	64 232 528	64 232 528	60 541 908	60 541 908	59 998 201,04	59 998 201,04
01 02	MAJANDUS- JA RAHALIIT	16 000 000	16 000 000	14 400 000	14 400 000	14 547 037,45	12 661 576,21
01 03	RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED	98 985 000	90 000 000	89 100 000	111 012 500	17 642 351,—	42 452 563,84
01 04	FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID	269 310 000	235 255 000	266 110 000	228 827 500	186 653 602,06	171 698 395,73
	Jaotis 01 — Kogusumma	448 527 528	405 487 528	430 151 908	414 781 908	278 841 191,55	286 810 736,82

PEATÜKK 01 01 —   MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
01 01
MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
01 01 01	Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	50 765 617 (153)	48 037 582 (154)	47 476 063,42
01 01 02
Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
01 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	3 769 719	3 085 725	2 971 902,34
01 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	5 359 786	5 429 393	5 386 545,24
	Artikkel 01 01 02 — Vahesumma		9 129 505	8 515 118	8 358 447,58
01 01 03
Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas seadmete, sisustuse ja teenuste ning muude tegevuskuludega seotud kulud
01 01 03 01	Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	3 712 406	3 589 208	3 688 190,04
01 01 03 04	Muud tegevuskulud	5	625 000	400 000	475 500,—
	Artikkel 01 01 03 — Vahesumma		4 337 406	3 989 208	4 163 690,04
	Peatükk 01 01 — Kogusumma		64 232 528	60 541 908	59 998 201,04

01 01 01   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 765 617 (155)	48 037 582 (156)	47 476 063,42

01 01 02   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

01 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 769 719	3 085 725	2 971 902,34

01 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 359 786	5 429 393	5 386 545,24

01 01 03   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas seadmete, sisustuse ja teenuste ning muude tegevuskuludega seotud kulud

01 01 03 01   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 712 406	3 589 208	3 688 190,04

01 01 03 04   Muud tegevuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
625 000	400 000	475 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, rent, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

—	elektrooniliste kontoriseadmete, arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, rent või liisimine;

—	kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne);

—	sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi;

—	kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

—	telekommunikatsioonivõrkude, nt SWIFT (pankadevaheline) ja CoreNet (Euroopa Keskpanga loodud turvaline võrk) ühenduskulud, sellega seotud infrastruktuuri ja teenuste kulud ning krediidivõime hindamise asutuste teenustega seotud tellimiskulud;

—	kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, hindamine, dokumentatsioon ja tarvikud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 01 02 —   MAJANDUS- JA RAHALIIT

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
01 02
MAJANDUS- JA RAHALIIT
01 02 02	Majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelevalve	5	8 500 000	8 500 000	6 900 000	6 900 000	6 862 114,46	6 884 294,29
01 02 04	Programm „Prince” – Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus	1.1	7 500 000	7 500 000	7 500 000	7 500 000	7 684 922,99	5 777 281,92
	Peatükk 01 02 — Kogusumma		16 000 000	16 000 000	14 400 000	14 400 000	14 547 037,45	12 661 576,21

01 02 02   Majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelevalve

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
8 500 000	8 500 000	6 900 000	6 900 000	6 862 114,46	6 884 294,29

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud järgmiste uuringute tegemise või jätkamisega liikmesriikides ning uuringute tegemisega kandidaatriikides:

—	komisjoni 15. novembri 1961. aasta otsused: — ühenduse igakuine ettevõtlusuuring (alates 1962); — ehitustööstuse uuring (alates 1963); — kapitaliinvesteeringute uuring (alates 1966); — jaekaubandussektori uuring; — teenusesektori uuring; — ühekordsed päevakajaliste küsimustega seotud uuringud;

—	nõukogu 15. septembri 1970. aasta otsus: — Euroopa Majandusühenduse tarbijauuring (alates 1972).

Assigneeringust kaetakse samuti kulud, mis on seotud uuringute, töörühmade, konverentside, analüüside, hindamiste, avaldamiste, tehnilise abi, andmebaaside ja tarkvara ostmise ning selliste meetmete kaasrahastamise ja abiga, mis on seotud järgmisega:

—	majandusarengu jälgimine, meetmete koostoime analüüs ning majanduspoliitiliste tegevussuundade koordineerimine;

—	majandus- ja rahaliidu välisaspektid;

—	euroala makromajanduslikud sündmused;

—	struktuurireformide jälgimine ning majandus- ja rahaliidu turgude toimimise parandamine;

—	tegevuse koordineerimine finantsasutustega ning finantsturgude analüüs ja arendamine;

—	komisjoniväliste majandusteadlaste võrgu koordineerimine makromajanduse arengusuundade analüüsimiseks ja prognoosimiseks euroalal (European Forecasting Network – EFN);

—	koostöö eespool nimetatud valdkondade ettevõtjate ja otsustusõigusega isikutega;

—	majandus- ja rahaliidu laiendamine.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikest 6.

01 02 04   Programm „Prince” – Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
7 500 000	7 500 000	7 500 000	7 500 000	7 684 922,99	5 777 281,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada esmatähtsaid teavitusmeetmeid seoses Euroopa Liidu poliitikaga majandus- ja rahaliidu eeskirjade ja toimimise, tihedama poliitilise kooskõlastamise ning struktuurireformide kasulikkuse kõikides aspektides ning anda kodanikele, kohalikele ametiasutustele ning ettevõtetele vajalikku teavet euro kohta.

Selle meetme eesmärk on olla tõhusaks sidepidamis- ja dialoogivahendiks Euroopa Liidu kodanike ja liidu institutsioonide vahel ning selle puhul võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega arvesse riikide ja piirkondade konkreetseid iseärasusi. Tähelepanu keskmes on uute liikmesriikide kodanike ettevalmistamine euro kasutuselevõtuks.

See hõlmab järgmist:

—	partnerluslepingud nende liikmesriikidega, kes kavatsevad euro kohta teavet anda;

—	tihe koostöö ja võrgustike loomine kõikide liikmesriikidega teabevahetusjuhtide võrgustiku raames majandus- ja rahaliiduga seotud küsimustes;

—	teabevahetuse arendamine riiklikul tasandil (brošüürid, reklaamlehed, teabelehed, veebilehtede graafiline disain, arendamine ja hooldus, näitused, väljapanekud, konverentsid, seminarid, audiovisuaaltooted, arvamusküsitlused, vaatlused, uuringud, reklaammaterjal, mestimisprogrammid jne);

—	teabevahetusega seotud algatused kolmandates riikides, eelkõige euro rahvusvahelise rolli ja finantsintegratsiooni tähtsuse esiletõstmiseks.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Komisjon on oma euroalase kommunikatsioonistrateegia esitanud 11. augusti 2004. aasta teatises euro ning majandus- ja rahandusliidu informatsiooni ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta (KOM(2004) 552 (lõplik)). Kommunikatsioonistrateegiat rakendatakse tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga.

Komisjon annab korrapäraselt aru Euroopa Parlamendi asjaomasele komisjonile programmi rakendamise ja järgmiseks aastaks kavandatava tegevuse kohta.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikest 6.

PEATÜKK 01 03 —   RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
01 03
RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED
01 03 01
Osalus rahvusvaheliste finantsasutuste kapitalis
01 03 01 01	Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank	4	—	—	p.m.	1 012 500	0,—	2 025 000,—
	Artikkel 01 03 01 — Vahesumma		—	—	p.m.	1 012 500	0,—	2 025 000,—
01 03 02	Makromajanduslik abi	4	98 985 000	90 000 000	89 100 000 (157)	110 000 000	17 642 351,—	40 427 563,84
	Peatükk 01 03 — Kogusumma		98 985 000	90 000 000	89 100 000	111 012 500	17 642 351,—	42 452 563,84

01 03 01   Osalus rahvusvaheliste finantsasutuste kapitalis

01 03 01 01   Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	p.m.	1 012 500	0,—	2 025 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ühenduse märgitud kapitali rahastamiseks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 90/674/EMÜ, 19. november 1990, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu sõlmimise kohta (EÜT L 372, 31.12.1990, lk 1).

Nõukogu otsus 97/135/EÜ, 17. veebruar 1997, millega nähakse ette, et Euroopa Ühendus peab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali kahekordistamise otsuse tõttu märkima täiendavaid aktsiaid (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 15).

01 03 02   Makromajanduslik abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
98 985 000	90 000 000	89 100 000 (158)	110 000 000	17 642 351,—	40 427 563,84

Märkused

Selle erakorralise abi eesmärk on leevendada finantsolukorda teatavates kolmandates riikides, kus esineb makromajanduslikke probleeme, millega kaasneb maksebilansi defitsiit ja/või tõsine eelarve tasakaalustamatus.

Sellise abi andmise otseseks tingimuseks on, et abi saavad riigid rakendaksid makromajandusliku stabiliseerimise ning struktuurilise kohandamise meetmeid. Üldjuhul täiendavad ühenduse/ELi meetmed Rahvusvahelise Valuutafondi tegevust, mida kooskõlastatakse muude kahepoolsete rahastajatega.

Komisjon teavitab kaks korda aastas eelarvepädevaid institutsioone abisaajariikide makromajanduslikust olukorrast ning annab kord aastas põhjalikult aru selle abi kasutamisest.

Artikli assigneeringuid kasutatakse ka finantsabi rahastamiseks, mis on mõeldud Venemaaga toimunud konflikti ajal kannatada saanud Gruusia piirkondade ülesehitamiseks. Meetmed peaksid olema suunatud peamiselt riigi makromajanduslikule stabiliseerimisele. Abiks eraldatav kogusumma otsustati rahvusvahelisel rahastajate konverentsil.

Reservist vabastamise tingimused on järgmised:

—	rahaliste vahendite jaotus riikide kaupa;

—	Balkani riigid: komisjon peaks esitama iga rahalist abi saava riigi kohta aruande ja tooma välja, kuidas iga riik makromajanduslikku abi kasutas (millised olid eesmärgid, meetmed, projektid);

—	nimekiri komisjoni ning selle talituste sise- ja välisaudititest seoses pettuse, korruptsiooni ja muude eeskirjade rikkumistega makromajandusliku finantsabi andmisel;

—	teave selle kohta, kuidas riikide parlamendid on programmi kavandamisega seotud.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/41/EÜ, 24. jaanuar 2006, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale (ELT L 25, 28.1.2006, lk 28).

Nõukogu otsus 2006/880/EÜ, 30. november 2006, ühenduse erakorralise finantsabi andmise kohta Kosovole (ELT L 339, 6.12.2006, lk 36).

Nõukogu otsus 2007/259/EÜ, 16. aprill 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Moldovale (ELT L 111, 28.4.2007, lk 69).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

PEATÜKK 01 04 —   FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
01 04
FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID
01 04 01
Euroopa Liidu tagatised laenutehingutele
01 04 01 01	Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud ELi/ühenduse laenudele	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
01 04 01 02	Tagatis Euratomi laenudele	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
01 04 01 04	Euroopa Liidu tagatis ELi/ühenduse laenudele, mis on võetud seoses makromajandusliku finantsabiga kolmandatele riikidele	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
01 04 01 05	Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
01 04 01 06	Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
01 04 01 14	Maksed tagatisfondi	4	93 810 000	93 810 000	92 460 000	92 460 000	0,—	0,—
	Artikkel 01 04 01 — Vahesumma		93 810 000	93 810 000	92 460 000	92 460 000	0,—	0,—
01 04 04	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm	1.1	161 000 000	91 900 000	150 150 000	62 917 500	153 615 053,06	118 595 687,53
01 04 05	Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) finantskeskkonna parandamine	1.1	p.m.	35 000 000	p.m.	49 950 000	0,—	20 000 000,—
01 04 06	Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine	1.1	p.m.	45 000	p.m.	p.m.	0,—	0,—
01 04 07	Osalused üleeuroopaliste võrkude rahastamiseks ette nähtud riskikapitalifondides	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
01 04 09
Euroopa Investeerimisfond
01 04 09 01	Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine	1.1	14 500 000	14 500 000	22 500 000	22 500 000	33 038 549,—	33 102 708,20
01 04 09 02	Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali sissenõutav osa	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 01 04 09 — Vahesumma		14 500 000	14 500 000	22 500 000	22 500 000	33 038 549,—	33 102 708,20
01 04 10	Tuumaohutus	1.1	p.m.	p.m.	1 000 000	1 000 000	0,—	0,—
	Peatükk 01 04 — Kogusumma		269 310 000	235 255 000	266 110 000	228 827 500	186 653 602,06	171 698 395,73

01 04 01   Euroopa Liidu tagatised laenutehingutele

01 04 01 01   Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud ELi/ühenduse laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt võetud laenudele. Liikmesriikidele antavate laenude põhiosa on piiratud 50 000 000 000 euroga.

Punkti kirjendatakse Euroopa Liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

01 04 01 02   Tagatis Euratomi laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Laenude lubatud ülemmääraks on 4 000 000 000 eurot, millest 500 000 000 eurot on lubatud võtta otsuse 77/270/Euratom alusel, 500 000 000 eurot otsuse 80/29/Euratom alusel, 1 000 000 000 eurot otsuse 82/170/Euratom alusel, 1 000 000 000 eurot otsuse 85/537/Euratom ja 1 000 000 000 eurot otsuse 90/212/Euratom alusel.

Punkti kirjendatakse Euroopa Liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Nõukogu otsus 77/271/Euratom, 29. märts 1977, otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 11).

Nõukogu otsus 80/29/Euratom, 20. detsember 1979, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 12, 17.1.1980, lk 28).

Nõukogu otsus 82/170/Euratom, 15. märts 1982, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 78, 24.3.1982, lk 21).

Nõukogu otsus 85/537/Euratom, 5. detsember 1985, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 334, 12.12.1985, lk 23).

Nõukogu otsus 90/212/Euratom, 23. aprill 1990, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 112, 3.5.1990, lk 26).

Alusaktid

Komisjoni 6. novembri 2002. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 194).

Komisjoni 6. novembri 2002. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 201).

01 04 01 04   Euroopa Liidu tagatis ELi/ühenduse laenudele, mis on võetud seoses makromajandusliku finantsabiga kolmandatele riikidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punktis kirjendatakse Euroopa Liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused allpool osutatud otsuste alusel antud laenude puhul.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/442/EÜ, 23. oktoober 1995, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 258, 28.10.1995, lk 63) (põhisummas kuni 200 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59) (põhisummas kuni 40 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 97/472/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 61) (põhisummas kuni 250 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 97/787/EÜ, 17. november 1997, millega antakse erakorralist finantsabi Armeeniale ja Gruusiale (EÜT L 322, 25.11.1997, lk 37).

Nõukogu otsus 98/592/EÜ, 15. oktoober 1998, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 45).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57) (laenuna põhisummas kuni 30 000 000 eurot 15 aastaks).

Nõukogu otsus 1999/731/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 27) (põhisummas kuni 100 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29) (põhisummas kuni 200 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31) (põhisummas kuni 50 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse erakorralise rahalise abi andmisega Armeeniale ja Gruusiale seotud otsust 97/787/EÜ eesmärgiga laiendada seda Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11) (põhisummas 245 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/639/EÜ, 12. juuli 2002, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, Jugoslaavia Liitvabariigile täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, Bosniale ja Hertsegoviinale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2003/825/EÜ, 25. november 2003, millega muudetakse otsust 2002/882/EÜ, millega antakse Jugoslaavia Liitvabariigile täiendavat makromajanduslikku finantsabi seoses Serbiale ja Montenegrole täiendava makromajandusliku finantsabi andmisega (ELT L 311, 27.11.2003, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse Albaaniale makromajanduslikku abi ja tunnistatakse kehtetuks otsus 1999/282/EÜ (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

Nõukogu otsus 2004/861/EÜ, 7. detsember 2004, millega muudetakse nõukogu otsust 2002/883/EÜ (millega antakse Bosniale ja Hertsegoviinale täiendavat makromajanduslikku finantsabi) (ELT L 370, 17.12.2004, lk 80).

Nõukogu otsus 2004/862/EÜ, 7. detsember 2004, millega antakse Serbiale ja Montenegrole makromajanduslikku finantsabi ja muudetakse otsust 2002/882/EÜ Jugoslaavia Liitvabariigile täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (ELT L 370, 17.12.2004, lk 81).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

01 04 01 05   Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse Euroopa Liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmine juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Liikmesriikidele ning kolmandatele riikidele antavate Euratomi laenude kogusummaks jääb 4 000 000 000 eurot, nagu on märgitud punktis 01 04 01 02.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/179/Euratom, 21. märts 1994, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, et lubada komisjonil sõlmida Euratomi laenulepinguid, et aidata kaasa teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamiseks vajalikule rahastamisele (EÜT L 84, 29.3.1994, lk 41).

Euratomi laenude õigusliku aluse kohta vt ka punkt 01 04 01 02.

01 04 01 06   Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Vastavalt nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsusele tagab Euroopa Liit laenud, mida antakse Euroopa Investeerimispangast seoses Euroopa Liidu finantskohustustega Vahemere piirkonna riikide ees.

Selle otsuse alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel Brüsselis 30. oktoobril 1978. aastal ja Luxembourgis 10. novembril 1978. aastal allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse üldtagatis, mille suuruseks on 75 % kõikidest vahenditest, mis on ette nähtud laenutehinguteks järgmistes riikides: Malta, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Portugal (finantsprotokoll, otsetoetus), Türgi, Küpros, Süüria, Iisrael, Jordaania, Egiptus, endine Jugoslaavia ja Liibanon.

Otsuse 90/62/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. aprillil 1990. aastal Brüsselis ja 14. mail 1990. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping laenude kohta Ungaris ja Poolas; see otsus on aluseks ka kõnealuse lepingu laiendamisele, mis hõlmab laene Tšehhoslovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias, ning mis allkirjastati 31. juulil 1991 Brüsselis ja Luxembourgis.

Otsuse 93/696/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 22. juulil 1994 Brüsselis ja 12. augustil 1994 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Vastavalt otsustele 93/115/EMÜ ja 96/723/EÜ tagab Euroopa Liit laenud, mida Euroopa Investeerimispank võib individuaalsel alusel anda Ladina-Ameerika ja Aasia riikides, kellega Euroopa Ühendus on sõlminud koostöölepingud. Otsuse 93/115/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. novembril 1993. aastal Brüsselis ja 17. novembril 1993. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping. Otsuse 96/723/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. märtsil 1997. aastal Brüsselis ja 26. märtsil 1997. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Vastavalt otsusele 95/207/EÜ tagab Euroopa Liit laenud, mida Euroopa Investeerimispank võib individuaalsel alusel anda Lõuna-Aafrikas. Otsuse 95/207/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. oktoobril 1995 Brüsselis ja 16. oktoobril 1995 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Seoses otsusega 97/256/EÜ sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997. aastal Brüsselis ja 29. juulil 1997. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 70 % avatud assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Avatud assigneeringute üldine ülemmäär on 7 105 000 000 eurot.

Seoses otsusega 2000/24/EÜ (muudetud kujul) sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. jaanuaril 2000. aastal Brüsselis ja 17. jaanuaril 2000. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, viimati uuesti sõnastatud 2005. aastal, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % avatud assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 19 460 000 000 eurot. Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Seoses otsusega 2001/777/EÜ sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 6. mail 2002. aastal Brüsselis ja 7. mail 2002. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse 100 % tagatis Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvatele valitud keskkonnaprojektidele antavatest erilaenudest tulenevate kahjude puhuks. Üldine ülemmäär on 100 000 000 eurot.

Seoses otsusega 2005/48/EÜ sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 9. detsembril 2005. aastal Luxembourgis ja 21. detsembril 2005. aastal Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse 100 % tagatis teatavat liiki projektide jaoks Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Üldine ülemmäär on 500 000 000 eurot. Nimetatud ülemmäär kehtib kuni 31. jaanuarini 2007. Kui kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatu Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendatakse tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Seoses otsusega 2006/1016/EÜ sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007. aastal Luxembourgis ja 29. augustil 2007. aastal Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % EIP finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasimakstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Otsuse kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär samaväärne 27 800 000 000 euroga, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Punkti kirjendatakse Euroopa Liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmine juhul, kui võlgnikud jätavad Euroopa Investeerimispanga antud laenude puhul täitmata oma lepingulised kohustused.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 8. märts 1977 (Vahemere protokollid).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu otsus, 19. juuli 1982 (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus, 9. oktoober 1984 (Jugoslaavia protokolli väline laen).

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finantskoostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõikide Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavate kolmandate riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud investeerimisprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovaki Vabariik, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega (Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macao, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks ning muudetakse otsust 97/256/EÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et laiendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et laiendada ühenduse garantiid, mis anti Euroopa Investeerimispangale Horvaatia projektidega seotud laenude katteks (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, ühenduse garantii andmise kohta Euroopa Investeerimispangale Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvatele valitud keskkonnaprojektidele antavatest spetsiaalsetest laenudest tekkida võiva kahju suhtes (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse garantii laiendamiseks nii, et see katab Jugoslaavia Liitvabariigis teostatavatele projektidele antavaid laene (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavat liiki projektide jaoks Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11).

Nõukogu otsus 2006/174/EÜ, 27. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et lisada Maldiivid hõlmatud riikide nimekirja seoses hiidlainekatastroofiga India ookeanil 2004. aasta detsembris (ELT L 62, 3.3.2006, lk 26).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).

01 04 01 14   Maksed tagatisfondi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
93 810 000	92 460 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahaliste vahendite tagamiseks, et teha tagatisfondi selle maksemehhanismile vastavaid makseid ja fondi juhtimisega seotud tegevuskulude makseid ning viia seoses EIP välismandaati käsitleva vahekokkuvõttega läbi välishindamine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94, 31. oktoober 1994, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).

01 04 04   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
161 000 000	91 900 000	150 150 000	62 917 500	153 615 053,06	118 595 687,53

Märkused

Osa assigneeringust on ette nähtud kulude katmiseks seoses ELi/ühenduse rahastamisvahenditega, mis kasutati ära konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) raames, ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) rahastamise võimaldamiseks.

Osa assigneeringust on ette nähtud järgmiste meetmetega seotud kulude rahastamiseks:

—	Euroopas VKEdele krediidi andmise tagamise mehhanismide, nagu krediidi tagamise konsortsiumid, kättesaadavuse edendamine ning vajaduse korral krediidituru probleemide analüüsimine;

—	selliste VKEde ühenduste poolt finantsasutustele esitatud krediiditaotluste toetamine, kasutades muu hulgas Euroopa Investeerimisfondi (EIF) lisatagatisi;

—	finantsasutustega kokkulepete sõlmimine subsideeritud laenude andmiseks krediidi tagamise konsortsiumitele.

Ettevõtluse ja ettevõtte uuendustegevuse peamiseks takistuseks on sageli peetud puudulikku juurdepääsu asjakohastele rahastamisviisidele. Nimetatud probleemi võivad süvendada uued raamatupidamisstandardid, mille tõttu on pangad riski suhtes tundlikumad, ja see võib viia reitingute kasutamiseni. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmiga püütakse ühenduse rahastamisvahendite abil kõrvaldada turu püsivad puudujäägid, mille tõttu juurdepääs kapitalile, riskikapitalile või VKEdele mõeldud laenudele on raskendatud. Rahastamisvahendeid haldab komisjoni nimel EIF, mis on riskikapitalile ja VKEde tagatisvahenditele spetsialiseerunud Euroopa Liidu institutsioon.

Mitmeaastase ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi raames läbi viidud sõltumatute hindamistega tehti hea tavana kindlaks turupõhine lähenemisviis ja nende vahendite rakendamine Euroopa Investeerimisfondi kaudu. Seetõttu jätkatakse nende põhimõtete järgimist ja kohandatakse neid uue programmiga.

VKEdele ette nähtud ühenduse rahastamisvahendid hõlbustavad kapitali võimaldamist uuenduslikele uutele ja noortele ettevõtetele.

Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi (GIF) abil jagatakse riski ja kasu erainvestoritega, omades võimendavat mõju kapitali paigutamiseks uuenduslikesse ettevõtetesse. GIFi vahendid suurendavad uuenduslike VKEde arenguks vajaliku kapitali saamist ettevõtte käivitus- ja laienemisetapis ning hõlbustavad täiendava kapitali eraldamist, et aidata neil viia tooted ja teenused turule ning jätkata teadus- ja arendustegevust, muu hulgas ökoinnovatsiooni valdkonnas.

VKEde tagatissüsteem annab vastu- ja kaastagatisi abikõlblikes riikides toimivatele tagatisskeemidele ning otsetagatisi finantsvahendajatele. See keskendub turuprobleemide lahendamisele i) kasvupotentsiaaliga VKEde juurdepääsul laenudele (või laenu asendajatele, nagu liising), ii) mikrokrediidi võimaldamisel ja iii) juurdepääsul omakapitalile või kvaasikapitalile. iv) Väärtpaberistamise kaudu kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks vastavate institutsioonidega sõlmitud asjakohaste riskijagamise kokkulepete alusel.

Suutlikkuse arendamise kava toetab finantsvahendajate suutlikkust keskenduda täiendavatele investeeringutele ja tehnoloogilistele aspektidele. Samuti võetakse meetmeid VKEde rahastamise lihtsustamiseks riikides, kus pankade vahendustegevus on ELi keskmisega võrreldes oluliselt nõrgem.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud usalduskontodelt ja kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 5 2 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Kuni 400 000 eurot võib kasutada edendamis- ja levitamistegevuseks, sealhulgas ürituste ja väljaannete edendamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

01 04 05   Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) finantskeskkonna parandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	35 000 000	p.m.	49 950 000	0,—	20 000 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses ELi/ühenduse rahastamisvahenditega, mis kasutati ära ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), käsitleva mitmeaastase programmi raames (MAP) ning neile rahastamise võimaldamiseks. Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/819/EÜ, 20. detsember 2000, ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1776/2005/EÜ, 28. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 289, 3.11.2005, lk 14).

01 04 06   Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	45 000	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Artiklist rahastatakse

—

tasud, mis on seotud tagatistega, mida Euroopa Investeerimisfond (EIF) laiendab, et hõlbustada Euroopa Investeerimispanga (EIB), kommertspankade, investeerimisfondide või muude asjakohaste vahendajate antavate laenude mahu ning nende kantava investeerimisriski suurendamist tehingute puhul, mida nad teevad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega;

—	investeerimisfondide osakud äsja loodud ettevõtetes ning väikestes ja keskmise suurusega kõrgtehnoloogiaettevõtetes;

—	osa Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludest riikidevaheliste ühisettevõtete kavandamisel ja loomisel, ning osa riikidevaheliste investeeringute kogusummast.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/347/EÜ, 19. mai 1998, finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

01 04 07   Osalused üleeuroopaliste võrkude rahastamiseks ette nähtud riskikapitalifondides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse osalused riskikapitalifondides (investeerimisfondid või samaväärsed finantsasutused), mis pakuvad eelkõige riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele, mis hõlmavad olulise suurusega erasektori investeeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1), eriti selle artikli 4 lõike 1 punkt e.

01 04 09   Euroopa Investeerimisfond

01 04 09 01   Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 500 000	14 500 000	22 500 000	22 500 000	33 038 549,—	33 102 708,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ühenduse poolt märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamiseks.

Euroopa Investeerimisfond loodi 1994. aastal. Selle asutajaliikmed olid Euroopa Ühendus, keda esindas komisjon, Euroopa Investeerimispank ja mitmed finantsasutused. Ühenduse liikmelisus Euroopa Investeerimisfondis on kindlaks määratud otsusega 94/375/EÜ.

Otsuse 94/375/EÜ artiklis 3 on sätestatud, et ühenduse seisukoha Euroopa Investeerimisfondi võimaliku kapitali suurendamise kohta ja oma osalemise kohta selles suurendamises kinnitab nõukogu ühehäälselt, komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Otsus 2007/247/EÜ võeti vastu 2007. aasta aprillis. Sellega kiidetakse heaks ühenduse osalemine 50 % ulatuses Euroopa Investeerimisfondi nominaalkapitali suurendamises ning tehakse ettepanek säilitada ühenduse osalusmäär 30 % 2010. aastani.

Kogu märgitud aktsiakapital suureneb 2 000 000 000 eurolt 3 000 000 000 euroni ning säilitades praeguse sissemaksemäära 20 %, suureneb sissemakstud kapital 400 000 000 eurolt 600 000 000 euroni. Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamine kinnitati EIB grupi töö raames majanduskasvu ja töökohtade loomiseks, mille majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kiitis heaks 14. märtsil 2006 ning Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsil 2006.

ELi/ühenduse osalemine kapitali suurendamises toimub alates 2007. aastast neljas osas.

Kui Euroopa Investeerimisfondi aastatel 2007–2010 makstud dividendidelt saadakse tulu, mis on kirjendatud tulude koondarvestuse artiklis 8 5 0, võidakse finantsmääruse artikli 18 kohaselt selles punktis ette näha lisaassigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

01 04 09 02   Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali sissenõutav osa

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ühenduse poolt märgitud kapitali aktsiate sissenõutava osa rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

01 04 10   Tuumaohutus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	1 000 000	1 000 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneeringust rahastatakse ohutus-, keskkonna-, majandus- ja finantsaspektide hindamiseks vajalikku tehnilist ja õigusabi, k.a Euroopa Investeerimispanga tehtavaid uuringuid, selliste projektide puhul, mille rahastamiseks on taotletud Euratomi laenu; samuti on meetmed ette nähtud laenulepingute sõlmimiseks ja rakendamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/179/Euratom, 21. märts 1994, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, et lubada komisjonil sõlmida Euratomi laenulepinguid, et aidata kaasa teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamiseks vajalikule rahastamisele (EÜT L 84, 29.3.1994, lk 41).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS MAJANDUSE JA RAHANDUSE PEADIREKTORAADILE

—	MAJANDUSE JA RAHANDUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 02

ETTEVÕTLUS

Üldised eesmärgid

—	Edendada Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegiat.

—	Tugevdada ELi tööstuse jätkusuutlikku konkurentsivõimet.

—	Ületada innovatsioonilõhe ELi ja tema peamiste konkurentide vahel.

—	Soodustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu.

—	Tagada kaupade vaba liikumine siseturul.

—	Toetada kosmose- ja julgeolekualast teaduskoostööd tööstusharu ja kodanike huvides.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
02 01	ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	114 039 277	114 039 277	109 271 401	109 271 401	118 034 557,91	118 034 557,91
02 02	KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS	146 021 300	75 430 500	157 610 000	117 614 850	139 924 383,92	94 012 219,06
02 03	KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED	107 059 600	105 589 600	142 419 000	136 420 250	143 749 559,79	142 507 346,86
02 04	KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS	427 906 000	343 156 000	251 503 600	207 262 500	218 715 113,25	130 852 231,02
	Jaotis 02 — Kogusumma	795 026 177	638 215 377	660 804 001	570 569 001	620 423 614,87	485 406 354,85

PEATÜKK 02 01 —   ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
02 01
ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
02 01 01	Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuliste töötajatega seotud kulud	5	68 352 957 (161)	65 846 193 (162)	69 476 694,07
02 01 02
Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
02 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	6 521 077	6 187 732 (163)	6 404 571,76
02 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	5 865 004	6 204 659 (164)	6 238 077,26
	Artikkel 02 01 02 — Vahesumma		12 386 081	12 392 391	12 642 649,02
02 01 03	Ettevõtluse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	4 998 539	4 673 817 (165)	5 398 236,38
02 01 04
Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
02 01 04 01	Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud	1.1	1 000 000	750 000	1 206 288,53
02 01 04 02	Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine – Halduskorralduskulud	1.1	160 000	160 000	359 604,80
02 01 04 04	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud	1.1	4 500 000	3 600 000	9 548 504,70
02 01 04 30	Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm	1.1	7 341 700	7 319 000	5 322 008,—
	Artikkel 02 01 04 — Vahesumma		13 001 700	11 829 000	16 436 406,03
02 01 05
Ettevõtluse poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud
02 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	1.1	10 200 000	10 200 000	6 850 000,—
02 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	1.1	2 100 000	2 100 000	2 273 250,—
02 01 05 03	Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud	1.1	3 000 000	2 230 000	4 957 322,41
	Artikkel 02 01 05 — Vahesumma		15 300 000	14 530 000	14 080 572,41
	Peatükk 02 01 — Kogusumma		114 039 277	109 271 401	118 034 557,91

02 01 01   Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuliste töötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
68 352 957 (166)	65 846 193 (167)	69 476 694,07

02 01 02   Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

02 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 521 077	6 187 732 (168)	6 404 571,76

02 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 865 004	6 204 659 (169)	6 238 077,26

02 01 03   Ettevõtluse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 998 539	4 673 817 (170)	5 398 236,38

02 01 04   Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

02 01 04 01   Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 000 000	750 000	1 206 288,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 03 01.

02 01 04 02   Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
160 000	160 000	359 604,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 03 04.

02 01 04 04   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 500 000	3 600 000	9 548 504,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksudest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevasse punkti kirjendada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 02 01.

02 01 04 30   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 341 700	7 319 000	5 322 008,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katteks, mis on seotud asutuse tegevusega ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi meetmete haldamisel.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksudest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevasse punkti kirjendada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

02 01 05   Ettevõtluse poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

02 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 200 000	10 200 000	6 850 000,—

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

02 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 100 000	2 100 000	2 273 250,—

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

02 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 000 000	2 230 000	4 957 322,41

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

PEATÜKK 02 02 —   KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
02 02
KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS
02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm	1.1	129 271 300	59 880 500	139 210 000	97 651 950	128 913 371,21	75 883 491,32
02 02 02
Konkurentsivõime, uuendustegevuse ja ettevõtlusega seotud töö täiendamine
02 02 02 01	ELi-Jaapani tööstuskoostöö keskuse ja rahvusvahelistesse uurimisrühmadesse kuulumise toetamine	1.1	2 150 000	1 750 000	3 100 000	2 991 900	2 456 224,96	3 520 060,65
02 02 02 02	Ettevõtete- ja ettevõtlusalase programmiga seotud tööde täiendamine ja lõpuleviimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) puhul	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	1 000 000	0,—	5 709 279,83
	Artikkel 02 02 02 — Vahesumma		2 150 000	1 750 000	3 100 000	3 991 900	2 456 224,96	9 229 340,48
02 02 03
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) majanduskeskkonna parandamine
02 02 03 01	Siseturu konsolideerimine – Katseprojekt väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö tõhustamiseks ja klastrite moodustamiseks	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	1 453 318,66
02 02 03 02	Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamine uues finantskeskkonnas	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	1 500 000	0,—	1 000 000,—
02 02 03 03	Katseprojekt – Kogemuste vahetamine nõustamistegevuse kaudu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEd)	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	750 000	0,—	793 956,83
02 02 03 04	Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele	1.1	p.m.	850 000	p.m.	1 000 000	2 994 851,43	1 456 417,83
02 02 03 05	Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele	1.1	5 000 000	3 600 000	5 000 000	2 100 000
02 02 03 06	Ettevalmistav tegevus – Seotud tegevusaladel toimivate Euroopa VKEde vahel ühtlustatud e-äri protsessid ja standardid	1.1	p.m.	400 000	2 000 000	2 000 000
	Artikkel 02 02 03 — Vahesumma		5 000 000	4 850 000	7 000 000	7 350 000	2 994 851,43	4 703 693,32
02 02 04	Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
02 02 05
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) laienemisprogramm
02 02 05 01	Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) laienemisprogramm	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	180 000	0,—	151 227,17
02 02 05 05	Katseprojekt – Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise koostöö ja partnerluse edendamise meetmed	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	560 000	0,—	510 538,10
	Artikkel 02 02 05 — Vahesumma		p.m.	p.m.	p.m.	740 000	0,—	661 765,27
02 02 06	Katseprojekt – „Teadmiste piirkonnad”	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	131 000	0,—	100 000,—
02 02 08
Turismiga seonduv tegevus
02 02 08 01	Ettevalmistav tegevus – Euroopa turismi tippsihtkohad	1.1	3 000 000	3 000 000	2 500 000	2 500 000	2 439 444,69	1 080 146,84
02 02 08 02	Ettevalmistav tegevus – Säästev turism	1.1	600 000	400 000	300 000	300 000
02 02 08 03	Ettevalmistav tegevus – Sotsiaalturism Euroopas	1.1	1 000 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000
	Artikkel 02 02 08 — Vahesumma		4 600 000	4 400 000	3 800 000	3 800 000	2 439 444,69	1 080 146,84
02 02 09	Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu rolli tugevdamine globaliseeruvas maailmas	1.1	p.m.	1 450 000	p.m.	1 200 000	0,—	353 781,83
02 02 10	Katseprojekt – Tehnosiire	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	2 000 000,—
02 02 11	Ettevalmistav tegevus – GMESi operatiivteenused	1.1	5 000 000	2 100 000	3 000 000	1 000 000	2 823 461,63	0,—
02 02 12	Katseprojekt – Kindlustuse kättesaadavuse lihtsustamine füüsilisest isikust ehitusettevõtjatele ja väikestele ehitusettevõtetele, et ergutada uuendustegevust ja ökotehnoloogia edendamist Euroopa Liidus	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	250 000	297 030,—	0,—
02 02 13	Ettevalmistav tegevus – VKEde rahvusvahelistumise võimalused	1.1	p.m.	1 000 000	1 500 000	1 500 000
	Peatükk 02 02 — Kogusumma		146 021 300	75 430 500	157 610 000	117 614 850	139 924 383,92	94 012 219,06

02 02 01   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
129 271 300	59 880 500	139 210 000	97 651 950	128 913 371,21	75 883 491,32

Märkused

Selle assigneeringu eesmärk on tugevdada ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) konkurentsivõimet, edendada uuendustegevust, sh ökouuendusi, ning toetada ettevõtlusele ja uuendustegevusele suunatud majandus- ja haldusreformi.

Rakendatavad meetmed on eelkõige järgmised:

—	võrgustikud, mis koondavad mitmesuguseid huvirühmi;

—	tehnoloogia turustamine, projektid ja muud meetmed uuendusalgatuste toetuseks;

—	poliitikasuundade analüüsimine, arendamine ja koordineerimine osalevate riikidega;

—	teabe jagamine, levitamine ja teadvustamine;

—	liikmesriikide või piirkondade ühistegevuse toetamine

ja muud meetmed, mis sisalduvad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis.

Ökoinnovatsiooniga seotud tegevus võib hõlmata keskkonnatehnoloogiate ja ökoinnovatsiooniga seotud meetmete algatamise toetamist; ökoinnovatsiooni võrgustike ja rühmade ning avaliku ja erasektori koostöö toetamist ökoinnovatsiooni valdkonnas ning innovaatiliste äriteenuste arendamist, mis soodustavad või edendavad ökoinnovatsiooni; uute ja integreeritud lähenemisviiside edendamist sellistes ökoinnovatsiooni valdkondades nagu keskkonnajuhtimine ning keskkonnasõbralike toodete, protsesside ja teenuste väljatöötamine, mis võtab arvesse kogu nende elutsüklit.

Euroopa Liit toetab projekte, mis käsitlevad selliste liidu tasandil oluliste uuenduslike või öko-uuenduslike tehnoloogiate, toodete või meetodite turustamist, mille tehniline tutvustamine on olnud edukas, kuid mis pole hajutatava riski tõttu veel oluliselt turgu võitnud. Neid tehnoloogiaid, tooteid või meetodeid kavandatakse selliselt, et edendada nende laiemat kasutust osalevates riikides ning hõlbustada nende kasutuselevõttu turul.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksudest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevasse artiklisse kirjendada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Komisjonil palutakse esitada teave täitmisega seotud raskustega toimetulemiseks võetud või kavandatavate meetmete kohta. Vastav teave tuleks esitada eelseisvatel kolmepoolsetel kohtumistel. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldusega eelarve nõuetekohase täitmise tagamiseks (ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 597).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

02 02 02   Konkurentsivõime, uuendustegevuse ja ettevõtlusega seotud töö täiendamine

02 02 02 01   ELi-Jaapani tööstuskoostöö keskuse ja rahvusvahelistesse uurimisrühmadesse kuulumise toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 150 000	1 750 000	3 100 000	2 991 900	2 456 224,96	3 520 060,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

—	Euroopa Liidu osalus ELi-Jaapani tööstuskoostöö keskuses;

—	Euroopa Liidu osalus mitmetes rahvusvahelistes uurimisrühmades;

—	endise punkti 02 02 01 01 alusel võetud kulukohustuste täitmine.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 91/179/EMÜ, 25. märts 1991, rahvusvahelise vase uurimisrühma pädevuse heakskiitmise kohta (EÜT L 89, 10.4.1991, lk 39).

Nõukogu otsus 91/537/EMÜ, 14. oktoober 1991, rahvusvahelise tina uurimisrühma pädevuse heakskiitmise kohta (EÜT L 293, 24.10.1991, lk 23).

Nõukogu otsus 92/278/EMÜ, 18. mai 1992, millega kinnitatakse EÜ-Jaapani tööstuskoostöö keskuse konsolideerimine (EÜT L 144, 26.5.1992, lk 19).

Nõukogu otsus 96/413/EÜ, 25. juuni 1996, Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tugevdava ühenduse tegevusprogrammi rakendamise kohta (EÜT L 167, 6.7.1996, lk 55).

Nõukogu otsus 2001/221/EÜ, 12. märts 2001, ühenduse osaluse kohta rahvusvahelises plii ja tsingi uurimisrühmas (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 21).

Nõukogu otsus 2002/651/EÜ, 22. juuli 2002, ühenduse osalemise kohta rahvusvahelises kautšuki uurimisrühmas (EÜT L 215, 10.8.2002, lk 13).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

Komisjoni otsus 2006/77/EÜ, 23. detsember 2005, konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitleva kõrgetasemelise töörühma loomise kohta (ELT L 36, 8.2.2006, lk 43).

02 02 02 02   Ettevõtete- ja ettevõtlusalase programmiga seotud tööde täiendamine ja lõpuleviimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) puhul

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	1 000 000	0,—	5 709 279,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmise ettevõtete- ja ettevõtlusalase mitmeaastase programmi alusel võetud kulukohustuste täitmiseks eelkõige seoses VKEdega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/490/EMÜ, 28. juuli 1989, majanduskeskkonna parandamise ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu edendamise kohta ühenduses (EÜT L 239, 16.8.1989, lk 33).

Nõukogu otsus 91/319/EMÜ, 18. juuni 1991, millega vaadatakse läbi ühenduse majanduskeskkonna parandamise ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu edendamise programm (EÜT L 175, 4.7.1991, lk 32).

Nõukogu otsus 93/379/EMÜ, 14. juuni 1993, ühenduse meetmete mitmeaastase programmi kohta, et tugevdada esmatähtsaid valdkondi ja tagada ühenduses ettevõtluspoliitika järjepidevus ja kindlustamine, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 68).

Nõukogu otsus 97/15/EÜ, 9. detsember 1996, Euroopa Liidus kolmanda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) mitmeaastase programmi kohta (1997–2000) (EÜT L 6, 10.1.1997, lk 25).

Nõukogu otsus 2000/819/EÜ, 20. detsember 2000, ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 593/2004/EÜ, 21. juuli 2004, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 268, 16.8.2004, lk 3).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1776/2005/EÜ, 28. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 289, 3.11.2005, lk 14).

02 02 03   Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) majanduskeskkonna parandamine

02 02 03 01   Siseturu konsolideerimine – Katseprojekt väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö tõhustamiseks ja klastrite moodustamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	1 453 318,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kulukohustuste katmiseks seoses katseprojektiga, mis on mõeldud meetmete edendamiseks vanade ja uute liikmesriikide piiriüleste piirkondade ettevõtete koostöö ja klastrite moodustamise alal.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 02   Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamine uues finantskeskkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	1 500 000	0,—	1 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kulukohustuste katmiseks seoses ettevalmistava tegevusega, mille eesmärk on aidata krediidiasutustel arendada laenutehinguid VKEdega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 03   Katseprojekt – Kogemuste vahetamine nõustamistegevuse kaudu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEd)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	750 000	0,—	793 956,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks seoses katseprojektiga, mille eesmärk on töötada välja laiendatud nõustamise põhimõtted, mis keskenduksid ettevõtete omanikuvahetuse õnnestumiseks vajalike oluliste teadmiste ja kogemuste vahetamisele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 04   Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	850 000	p.m.	1 000 000	2 994 851,43	1 456 417,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise meetme katmiseks, millega tagatakse kogemuste vahetamine ja suurendamine Euroopa tasandil teise riigi võtme- või täiendavate sektorite väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (VKE) praktikal käimise kaudu, mis oleks kasulik noortele ettevõtjatele ja potentsiaalsetele noortele ettevõtjatele. See meede peaks tuginema olemasolevaid vajadusi uurivale eelnevale nõudluse (st noorte ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate hulgas) ja pakkumise (st VKEd) analüüsile. Noorte ettevõtjate praktikaga tuleks püüda edendada kogemuste vahetamist ja soodustada äriideede väljaarendamist, kontrollimist ja kasutamist. See peaks edendama noorte ettevõtjate piiriüleste võrgustike loomist ja julgustama partnersuhete loomist, mis võimaldab jagada teadmisi võtmevaldkondades ja suurendada äriühingute rahvusvahelistumist. Tähelepanu tuleks pöörata toetavale tegevusele (keeleõppe toetamine, kursuste korraldamine ühenduse lepinguõiguse ja äriõiguse, ühisturu, Euroopa standardimise, Euroopa tugivahendite ja kohaliku ärikeskkonna kohta). Asjaomased esindusorganid (kaubandus-tööstuskojad, käsitööliste ühendused) peaksid aitama seda programmi riiklikul tasandil toetada, kooskõlastada ja edendada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 05   Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 000 000	3 600 000	5 000 000	2 100 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud tulevaste ja äsja loodud ettevõtjate jaoks ettenähtud ELi liikuvusprogrammi kaudu toimuva tegevuse katmiseks. Programm peaks aitama uutel ELi ettevõtjatel rikastada oma kogemusi, õppida ja luua võrgustikke, veetes teatava aja kogenud ettevõtjate juhitud ettevõtetes teistes liikmesriikides. Programmiga aidatakse suurendada ettevõtlust, luua noorte loominguliste ettevõtjate piiriüleseid võrgustikke, julgustada partnerlussuhete loomist, mis võimaldab jagada teadmisi ja kogemusi ning muuta Euroopa VKEd rahvusvahelistel turgudel uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 06   Ettevalmistav tegevus – Seotud tegevusaladel toimivate Euroopa VKEde vahel ühtlustatud e-äri protsessid ja standardid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	400 000	2 000 000	2 000 000

Märkused

Euroopa Liidu majanduse vajadusi silmas pidades on selle ettevalmistava tegevuse eesmärk edendada üleeuroopalise ulatusega sihtmeetmeid äriprotsesside ja -normide, samuti andmevahetussüsteemide ja standardite ühtlustamiseks ühe või enama omavahel seotud konkreetse tegevusala tarneahelas osaleja vahel. Liikmesriikide esindajad valivad need tegevusalad välja VKEdele suunatud e-äri toetusvõrgustiku kaudu Euroopa Parlamendi osavõtul.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 04   Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada 2008. aastal vastu võetud väikeettevõtlusalgatust („Small Business Act”). VKEsid tuleb abistada rahastamise saamisel ja Euroopa algatustes osalemisel. Edendada tuleb ka nende innovatsioonisuutlikkust.

02 02 05   Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) laienemisprogramm

02 02 05 01   Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) laienemisprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	180 000	0,—	151 227,17

Märkused

Assigneeringust kaetakse lepingud, mis on seotud kõnealuse katseprojekti rakendamiseks vajalike erimeetmete täieliku või osalise rahastamisega; katseprojekti eesmärk on töötada välja õiguslik alus sellise programmi rahastamiseks, millega toetatakse laienemiseks tehtavate ettevalmistuste raames kaubanduskoostööd ja partnerlust praeguste liikmesriikide, kandidaatriikide ja pärast laienemist Euroopa Liiduga ühinevate riikide VKEde vahel.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 05 05   Katseprojekt – Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise koostöö ja partnerluse edendamise meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	560 000	0,—	510 538,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste katmiseks seoses kõnealuse katseprojektiga, mille eesmärk on edendada koostööd ja partnerlusi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel, et suurendada nende läbirääkimissuutlikkust ja tugevust turul.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 06   Katseprojekt – „Teadmiste piirkonnad”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	131 000	0,—	100 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse lepingud, mis tulenevad kõnealuse katseprojekti rakendamiseks vajalike erimeetmete täielikust või osalisest rahastamisest; katseprojekti eesmärk on toetada territoriaalse tasandi eksperimentaalset tegevust, millega toetatakse „teadmiste piirkondade” loomist tehnoloogia arengu valdkonnas ning ülikoolidevahelist koostööd ja regionaaltasandi teadustegevust, mis aitab kaasa Euroopa eri piirkondade lõimumisele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 08   Turismiga seonduv tegevus

02 02 08 01   Ettevalmistav tegevus – Euroopa turismi tippsihtkohad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	3 000 000	2 500 000	2 500 000	2 439 444,69	1 080 146,84

Märkused

Endine artikkel 02 02 08

Algatuse eesmärk on väärtustada Euroopa turismi sihtkohti ning juhtida tähelepanu nende mitmekesisusele ja ühisjoontele ning propageerida nii Euroopas kui ka kolmandates riikides sihtkohti, kus majanduskasvu eesmärgi poole püüeldakse viisil, mis tagab turismi sotsiaalse, kultuurilise ja keskkondliku jätkusuutlikkuse. Kõnealune meede aitab ka kaasa Euroopa kodanike teadmiste suurendamisele üksteise kohta.

Projekti eesmärgid on järgmised:

—	teha tuntust koguvad Euroopa turismi tippsihtkohad, eriti vähem tuntud sihtkohad, märgatavamaks;

—	suurendada teadlikkust Euroopa turismivõimaluste mitmekesisusest ja väärtustest;

—	reklaamida kõiki Euroopa riike ja piirkondi nii Euroopas kui ka peamistel kolmandate riikide turgudel;

—	aidata kaasa liigkülastatavuse ja hooajaliste kõikumiste ärahoidmisele, suunata turistide vooge ebatavalistesse sihtkohtadesse;

—	toetada säästlikke turismivorme;

—	luua heade tavade vahetamise platvorm Euroopa tasemel;

—	edendada premeeritud sihtkohtade võrgustike loomist, et veenda muid sihtkohti omaks võtma säästlikke turismimudeleid.

Igal aastal tunnustatakse liikmesriikide turismisihtkohti vastavalt valitud teemale Euroopa tippsihtkoha nimetusega. Osalema oodatakse ka kandidaatriike.

Projekti „Euroopa turismi tippsihtkohad” eesmärk on juhtida tähelepanu uutele ja eriti vähem tuntud Euroopa turismi tippsihtkohtadele, suurendada teadlikkust Euroopa turismi mitmekesisuse ja kvaliteedi kohta, reklaamida kõiki Euroopa riike ja piirkondi, aidata kaasa liigkülastatavuse ja hooajaliste kõikumiste ärahoidmisele ning suunata turistide vooge ebatavapärastesse sihtkohtadesse, premeerida turismi säästvaid vorme, luua Euroopa platvorm heade tavade vahetamiseks, edendada premeeritud sihtkohtade võrgustike loomist, et veenda muid sihtkohti omaks võtma säästlikke turismimudeleid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 08 02   Ettevalmistav tegevus – Säästev turism

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
600 000	400 000	300 000	300 000

Märkused

Endine artikkel 02 02 14

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud säästva jalgratta- ja rongiturismi piiriüleste võrgustike ja/või parimate tavade toetamiseks ning edendamiseks, et vähendada turismi tekitatavaid CO2 heitkoguseid seoses jalgrattateede võrgustikega, nt nn raudse eesriide raja ja rataste rongi peale võtmisega piiriülesel raudteel reisimisel.

Osa assigneeringust on ühtlasi ette nähtud meetmete rahastamiseks, mille eesmärk on luua ja edendada erinevates liikmesriikides Santiago de Compostela palverännuteed pidi kulgevat jalgrattateede võrgustikku.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14), eriti artikkel 5.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 195.

02 02 08 03   Ettevalmistav tegevus – Sotsiaalturism Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000

Märkused

Endine artikkel 04 03 08

Ühiskonnas on toimumas suured valdkondlikud ja puhkusealased muutused. Uued peremudelid ning üheliikmeliste leibkondade tekkimine, vaba aja lisandumine, keskmise eluea pikenemine ja elanikkonna üldine vananemine, noorte ebakindluse suurenemine, olenemata sellest, kas nad on tööga hõivatud või mitte, on turismikeskkonda põhjalikult muutvad tegurid. Kõigile puhkamisvõimaluste tagamine eeldab liidu tasandil seda, et võetakse arvesse Euroopa ühiskonna eriomadusi.

Selle eesmärgi saavutamiseks peab Euroopa Liit kasutama asjakohaseid vahendeid. Üks neist on sotsiaalturismi arendamine.

Sotsiaalturismi tuntakse eelkõige selle eesmärgi tõttu: võimaldada võimalikult paljudel inimestel puhkama minna. See aitab seeläbi suurendada liikuvust. Sotsiaalturismil on ka teine eesmärk, mida paraku ei ole siiani piisavalt hinnatud: piirkondlik areng – paljude turismiühenduste rajatised paiknevad maa- või mägipiirkondades – ja kohalik areng. Sotsiaalturism on seega tõestus selle kohta, et on tõepoolest olemas vahepealne sektor nn vaba aja turu ja mittekasumliku majandustegevuse vahel. See tõestab, et majanduslik tähtsus ei ole ühitamatu võimalikult paljudele juurdepääsu pakkumisega.

Sotsiaalse segregatsiooni kaotamine tuleb seega ühendada kohaliku arenguga. Edendades juurdepääsu rühmadele, kelle jaoks on puhkusele minek muutunud järjest raskemaks või koguni võimatuks ettevõtmiseks, tugevdab sotsiaalne turism turismisektori tulu teenimise suutlikkust. See aitab arendada hooajavälist turismi, eelkõige piirkondades, kus turism on suures osas hooajaline. Seeläbi soodustab sotsiaalturism pikemaajaliste töökohtade loomist turismisektoris, kuna võimaldab pakkuda tööd ka muul kui turismihooajal.

Selle „Calypso”-nimelise projekti elluviimine oleks tõeline võimalus edendada avaliku ja erasektori partnerlust ja sotsiaalmajandust komisjoni toetusel. Euroopa kodanike vahel toimuva suhtluse ja eelkõige sünergia loomise abil annab see projekt suure panuse Euroopa kodakondsuse kinnistamisele. Siinjuures tuleks tähelepanu juhtida sellele, et ligikaudu 40 % kõigist rohkem kui nelja ööbimisega reisidest tehakse välismaale.

See sektor on seega oluline nii seal loodud töökohtade majandusliku kasu kui ka inimestele pakutavate ressursside tõttu.

Kõnealusest meetmest võiksid seetõttu kasu saada turismivaldkonnas tegutsevad eraettevõtted, mis täidavad eespool nimetatud ülesandeid, sotsiaalturismi ühendused, töönõukogud, transpordiettevõtted, kohaliku ja piirkondliku tasandi turismiühendused ning solidaarsusühendused, kuid ka äriettevõtted.

Meetmed hõlmaksid järgmist:

—	turismi sotsiaalpoliitilisest funktsioonist tulenevate hooajalisust vähendavate meetmete kataloogimine ja levitamine;

—

selliste lahenduste leidmine, mis võimaldaksid konkreetsetel sihtrühmadel (nt eakad inimesed, noored ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad) minna puhkama, kasutades (riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi) ametiasutuste, heategevusorganisatsioonide või mis tahes mittetulundusühingute pakutavaid majutusvõimalusi.

Programmi „Calypso 2010” eesmärgid põhinevad 2009. aasta uuringu (mille jaoks korraldati pakkumismenetlus) käigus kindlaks määratud meetmetel, nimelt

—	kataloogida peamised (kõige levinumad) head tavad, millega turismi aktiivselt edendatakse eelkõige hooajavälisel ajal ning millega seega luuakse tööhõivevõimalusi siis, kui turismi nõudlus on väike;

—	teha kindlaks Euroopa ja riikide tasandil olemas olevad meetmed, mis võimaldavad vahetuses osaleda järgmistel sihtrühmadel: eakad inimesed, noored, puudega isikud ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad;

—	uurida selliste vahetustega seonduvaid raskusi ning pakkuda samas kõige sobivamaid lahendusi;

—

teha ettepanekuid ühe või mitme mehhanismi kohta, millega turismihooajavälisel ajal võimaldatakse konkreetsetel sihtrühmadel (nt eakad inimesed, noored, puudega isikud ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad) minna puhkama teise liikmesriiki/kandidaatriiki, kasutades liikmesriikide/kandidaatriikide (riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi) ametiasutuste pakutavaid teemaprogramme või majutusvõimalusi ning omavalitsusüksusi, heategevusorganisatsioone, valdasid, liite, sotsiaalpartnereid, kooperatiive või mis tahes mittetulundusühinguid hõlmavate sidusrühmade algatusi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 09   Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu rolli tugevdamine globaliseeruvas maailmas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 450 000	p.m.	1 200 000	0,—	353 781,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste katmiseks, mis on seotud ettevalmistava tegevusega selliste algatuste rahastamiseks, mille eesmärk on positiivselt reageerida üleilmastumisest tulenevatele probleemidele ja tugevdada ühenduse suutlikkust sellistes olulistes valdkondades nagu teadustöö, uuendustegevus, loovus, VKEdele suunatud uuenduslikud meetmed, Euroopa standardite ja vastavusmärgiste edendamine, elukestev õpe ja haridus, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36)) täitmist hõlbustavad meetmed.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 10   Katseprojekt – Tehnosiire

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	2 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste katmiseks seoses kõnealuse katseprojektiga, millega rahastatakse tehnoloogiasiirdealast tegevust ülikoolides, teadusorganisatsioonides ja VKEdes. Katseprojekt keskendub selliste projektide rahastamisele, mis taotlevad intellektuaalomandi kommertsialiseerimist litsentsi-, üleandmis- ja koostöölepingute või tütarfirmade loomise kaudu.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 11   Ettevalmistav tegevus – GMESi operatiivteenused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 000 000	2 100 000	3 000 000	1 000 000	2 823 461,63	0,—

Märkused

Assigneeringust rahastatakse ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) teenuste järkjärgulist rakendamist. Teatavaid konkreetseid atmosfääri- ja mereseireteenuseid, mis on saavutanud piisava tehnilise valmisoleku, et nende operatiivetappi rahastataks, tuleb edasi arendada ettevalmistava tegevuse raames. Seepärast on ette nähtud, et 2010. aastal keskendutakse ettevalmistava tegevuse raames õhu kvaliteedi ja heitkoguste jälgimisega seotud atmosfääriseire teenusele ning Arktika jää jälgimisega seotud mereseireteenusele. Kõnealused teenused tuginevad seitsmenda raamprogrammi kosmoseteema raames saavutatud tulemustele ning neist on kasu rahvatervise, mereoperatsioonide, kliimamuutuste uuringute ja seire valdkondadel, samuti kõnealuste valdkondadega seotud poliitika väljatöötamise ja rakendamise puhul.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 12   Katseprojekt – Kindlustuse kättesaadavuse lihtsustamine füüsilisest isikust ehitusettevõtjatele ja väikestele ehitusettevõtetele, et ergutada uuendustegevust ja ökotehnoloogia edendamist Euroopa Liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	250 000	297 030,—	0,—

Märkused

Energiasäästu abinõude ja taastuvate energiaallikate kasutamise arendamine on ehituse valdkonnas väga tähtis. 2,5 miljoni ettevõtte, enam kui 1 200 miljardi euro suuruse käibe ning 12 miljoni töötajaga (kellest 9,7 miljonit on palgatöötajad) moodustab ehitus 10 % Euroopa Liidu SKTst. Ehitusettevõtetest 99 % on väikese ja keskmise suurusega (alla 250 töötaja), andes 78 % sektori käibest. Ökotehnoloogia ja ökouuenduste suurem kasutamine ehituses sõltub aga mitmetest teguritest, näiteks lisakuludest, toodete kättesaadavusest, tarbijanõudlusest ja oskuste tasemest ettevõtetes.

Teine suur probleem, mis takistab uue tehnoloogia laiemat kasutamist, on ehitusettevõtete juurdepääs kindlustusele, eriti väiksemate ehitusettevõtete puhul, mis moodustavad Euroopas enam kui 90 % ehitussektorist. Eelkõige oma suuruse ja finantsbaasi tõttu on väikestel ettevõtetel raske uut tehnoloogiat (päikeseenergia, fotogalvaanika, maasoojus jne) sisaldavaid ehitus- või renoveerimistöid kindlustada. Praktikas tähendab see takistust ökotehnoloogia levikule väikeste ettevõtete kaudu, mille arvele langeb enam kui 60 % tootmisest Euroopas. Füüsilisest isikust ehitusettevõtjate ja väikeste ehitusettevõtete raskused uue ökotehnoloogia kindlustamisel on selge takistus sellise tehnoloogia laiemal kasutamisel.

Seetõttu peab Euroopa Liit looma vahendi, mille kaudu tulemuslikult toetada väikesi ehitusettevõtteid, millel on suur tähtsus liidu taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärgi saavutamisel (20 % kogu sisemisest tarbimisest 2020. aastaks).

Seetõttu on projekti eesmärk luua ELi/ühenduse rahastamisvahend, mille abil piiratud ajavahemiku jooksul lihtsustada kindlustuse kättesaadavust väikestele ehitusettevõtetele ökotehnoloogiat hõlmavate ehitusprojektide puhul.

Vastavale eelarvereale – mida võiks hallata Euroopa Investeerimisfond – peaksid kehtima ranged tingimused vahendite väljamaksmisel kindlatele kindlustuskompaniidele, et lihtsustada kindlustuskatte andmist ökotehnoloogiat kasutavatele ehitusettevõtetele. Seetõttu põhineks projekt samasugusel süsteemil olemasolevate ELi/ühenduse skeemidega VKEde ja uuendustegevuse arengu tugevdamiseks (riskikapital, laenutagatised).

Väikeettevõtted ei saaks mõistagi Euroopa Liidult otse vahendeid; selle asemel antaks toetust kindlustuskatte, täiendava kindlustuskatte või edasikindlustuse kaudu. Väikeettevõtete jaoks ehituskindlustuse kättesaadavuse lihtsustamise skeemile võiksid kehtida mitmesugused tingimused, näiteks järgmised:

—	abikõlblikud oleksid ainult teatavast suurusest väiksemad ja väiksema käibega ettevõtted;

—	skeem hõlmaks ainult teatavat liiki ehitustöid (mis on seotud ökotehnoloogiaga) ning kindlaid piiratud suurusega lepinguid või projekte;

—	nõuetele antaks ainult piiratud või kindlasummaline kate.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 13   Ettevalmistav tegevus – VKEde rahvusvahelistumise võimalused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	1 500 000	1 500 000

Märkused

Maailma majandus on tunnistajaks kvalitatiivselt uuele rahvusvaheliste suhete vormile, mis annab VKEdele rahvusvahelises keskkonnas uusi võimalusi. Mõned põhjused uute turgude leidmiseks on järgmised:

—	kohalik turg on väiksema mastaabiga;

—	teatavatel perioodidel riikide turud stagneeruvad;

—	juurdepääs rahvusvahelistele turgudele on seotud suurema kasvu eesmärkidega.

Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) raames, millega nähakse ette uurimis- ja arendustegevuse toetusprogramme ja riigiüleseid teadusuuringuid, peaksid VKEd osalema piiriülestes projektides, et saada kasu turgude kasvust väljaspool Euroopa Liitu. Selline lähenemisviis võib tuua kaasa kvalifikatsiooni paranemise ja uuenduslikke strateegiaid, andes Euroopa VKEdele konkurentsieelise. Selle ettevalmistava tegevuse eesmärk on katsetada VKEde osalemist sellises tegevuses ja anda vajalikku teavet, et hiljem töötada välja strateegia. Ettevalmistav tegevus hõlmab üksikasjalikku teostatavusuuringut, et hinnata VKEde turupotentsiaali ja asjakohaseid ettevõtlust toetavaid meetmeid peamistel rahvusvahelistel turgudel. Uuringus vaadeldakse erinevaid valikuid ja olemasolevaid vahendeid, mis võimaldavad Euroopa VKEdel kõnealuste turgudega paremini ühenduda, samuti tehakse uuringus ettepanekuid riigipõhiste meetmete kohta, millega hõlbustatakse tulevikus Euroopa VKEde jaoks juurdepääsu kõnealustele turgudele.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 02 03 —   KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
02 03
KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED
02 03 01	Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes	1.1	16 130 000	19 660 000	15 500 000	17 199 000	14 232 437,37	13 695 319,52
02 03 02
Euroopa Ravimiamet
02 03 02 01	Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	9 347 100	9 347 100	12 500 000	12 500 000	14 995 710,25	14 995 710,25
02 03 02 02	Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3	1.1	18 932 500	18 932 500	23 890 000	18 990 000	28 345 329,26	28 345 329,26
02 03 02 03	Ühenduse toetus harva kasutatavate ravimite jaoks	1.1	4 500 000	4 500 000	5 500 000	5 500 000	3 755 200,—	3 755 200,—
	Artikkel 02 03 02 — Vahesumma		32 779 600	32 779 600	41 890 000	36 990 000	47 096 239,51	47 096 239,51
02 03 03
Euroopa Kemikaaliamet
02 03 03 01	Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	22 369 000	22 369 000	44 620 000	44 620 000	47 867 167,31	47 174 930,46
02 03 03 02	Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotisele 3	1.1	12 781 000	12 781 000	19 909 000	18 350 000	16 504 061,25	16 580 474,03
	Artikkel 02 03 03 — Vahesumma		35 150 000	35 150 000	64 529 000	62 970 000	64 371 228,56	63 755 404,49
02 03 04	Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine	1.1	23 000 000	18 000 000	20 500 000	19 261 250	18 049 654,35	17 960 383,34
	Peatükk 02 03 — Kogusumma		107 059 600	105 589 600	142 419 000	136 420 250	143 749 559,79	142 507 346,86

02 03 01   Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
16 130 000	19 660 000	15 500 000	17 199 000	14 232 437,37	13 695 319,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste siseturu toimimise tõhustamise meetmetega seotud kulude katmiseks:

—	standardite ühtlustamine ning tehniliste standardite ja eeskirjade infosüsteemi kasutuselevõtmine;

—	teavitatud asutuste vahelise halduskoostöö ja koordineerimise rahastamine;

—	liikmesriikide ja EFTA riikide teatavaks tehtud eeskirjade läbivaatamine ning tehniliste eeskirjade kavandite tõlkimine;

—	meditsiiniseadmete, kosmeetikavahendite, toiduainete, ravimite, kemikaalide, autode ja turvalisuse ning keskkonna kvaliteedi alaste ELi õigusaktide kohaldamine;

—	suurem sektoritevaheline lähendamine nn uue lähenemisviisi direktiivide kohaldamisalas, eelkõige uue lähenemisviisi laiendamine muudele sektoritele;

—	määruse (EÜ) nr 765/2008 rakendusmeetmed nii akrediteerimisega seotud infrastruktuuri kui ka turujärelevalve osas;

—	liikmesriikidevaheliste partnerlussuhete arendamine ning siseturu- ja turujärelevalvealaste õigusaktide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste vahelise halduskoostöö toetamine;

—	toetused Euroopa Liidule huvipakkuvatele projektidele, mida viivad ellu kolmandad isikud;

—	teavitustöö ja -meetmed ning ELi õigusaktide tutvustamine;

—	siseturu ja turujärelevalve alase strateegilise programmi rakendamine;

—	toetused Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsioonile;

—	toetused, mida antakse Euroopa Nõukogule Euroopa farmakopöa koostamise konventsiooni raames;

—	osalemine vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute üle peetavates läbirääkimistes ning assotsieerunud riikidele Euroopa lepingute raames antav toetus ühenduse õigustiku vastuvõtmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ, 27. juuli 1976, liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169).

Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).

Nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ, 20. juuni 1990, aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ, 18. juuni 1991, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51).

Nõukogu otsus (8300/92), 21. september 1992, millega volitatakse komisjoni pidama läbirääkimisi seoses ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitavate lepingutega vastastikuse tunnustamise kohta.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 339/93, 8. veebruar 1993, kolmandatest riikidest imporditud toodete tooteohutuse eeskirjadele vastavuse kontrolli kohta (EÜT L 40, 17.2.1993, lk 1).

Nõukogu direktiiv 93/5/EMÜ, 25. veebruar 1993, liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel (EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18).

Nõukogu direktiiv 93/7/EMÜ, 15. märts 1993, liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, 23. märts 1993, olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1).

Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ, 5. aprill 1993, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20).

Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 93/465/EMÜ, 22. juuli 1993, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju (EÜT L 220, 22.7.1993, lk 23).

Nõukogu otsus 94/358/EÜ, 16. juuni 1994, millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse nimel Euroopa farmakopöa koostamise konventsioon (EÜT L 158, 25.6.1994, lk 17).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 3052/95/EÜ, 13. detsember 1995, millega kehtestatakse informatsiooni vahetamise kord selliste siseriiklike meetmete kohta, millega kaldutakse kõrvale ühenduse territooriumil kaupade vaba liikumise põhimõttest (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/100/EÜ, 17. veebruar 1997, millega muudetakse direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) lisa (EÜT L 60, 1.3.1997, lk 59).

Nõukogu otsus (8453/97), millega kinnitatakse artikli 113 alusel loodud komitee tõlgendus nõukogu 21. septembri 1992. aasta otsuse kohta, millega antakse komisjonile suunised Euroopa vastavushinnangute lepinguid käsitlevate läbirääkimiste kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ, 27. oktoober 1998, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid, millega rakendatakse „uut lähenemisviisi” teatavates sektorites, näiteks masinad, elektromagnetiline ühilduvus, raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, madalpinge elektriseadmed, isikukaitsevahendid, liftid, plahvatusohtlikud keskkonnad, meditsiiniseadmed, mänguasjad, surveseadmed, gaasiseadmed, ehitus, raudteevõrgustiku koostalitlusvõime, väikelaevad, rehvid, mootorsõidukite heitmed, lõhkeained, pürotehnilised seadmed jne.

Nõukogu direktiivid, mis on vastu võetud tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks valdkondades, mida „uus lähenemisviis” ei hõlma.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98, 7. detsember 1998, siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas (EÜT L 337, 12.12.1998, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/4/EÜ, 22. veebruar 1999, kohvi- ja siguriekstraktide kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 26).

Nõukogu direktiiv 1999/36/EÜ, 29. aprill 1999, transporditavate surveseadmete kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 20).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ, 31. mai 1999, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ, 20. märts 2000, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/35/EÜ, 29. juuni 2000, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2580/2000, 20. november 2000, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3448/93, milles sätestatakse põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ, 27. jaanuar 2003, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 37, 13.2.2003, lk 19).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/102/EÜ, 17. november 2003, milles sätestatakse jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse enne kokkupõrget ja kokkupõrke korral mootorsõidukiga ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 321, 6.12.2003, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (ELT L 50, 20.2.2004, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (ELT L 50, 20.2.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ, 6. juuli 2005, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ (ELT L 191, 22.7.2005, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/23/EÜ, 23. mai 2007, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta (ELT L 154, 14.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008, 9. juuli 2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/121/EÜ, 14. jaanuar 2009, tekstiilinimetuste kohta (ELT L 19, 23.1.2009, lk 29).

02 03 02   Euroopa Ravimiamet

02 03 02 01   Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 347 100	9 347 100	12 500 000	12 500 000	14 995 710,25	14 995 710,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude (jaotised 1 ja 2), sealhulgas pediaatrilisi ravimeid käsitleva määruse vastuvõtmisest tulenevate kulude katmiseks.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 297/95, 10. veebruar 1995, Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2003, 18. märts 2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (ELT L 73, 19.3.2003, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

02 03 02 02   Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 932 500	18 932 500	23 890 000	18 990 000	28 345 329,26	28 345 329,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud ainult ameti töökavaga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1901/2006 (pediaatrias kasutatavate ravimite kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1)) rakendamisega, seotud ülesannetega seotud halduskulude (jaotis 3) katmiseks.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 36 600 100 eurot. Eelarvesse kantud 26 335 100 euro suurusele summale lisatakse 10 265 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 297/95, 10. veebruar 1995, Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 494/2003, 18. märts 2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (ELT L 73, 19.3.2003, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

02 03 02 03   Ühenduse toetus harva kasutatavate ravimite jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 500 000	4 500 000	5 500 000	5 500 000	3 755 200,—	3 755 200,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse määruse (EÜ) nr 141/2000 artiklis 7 sätestatud spetsiaalne summa, mis erineb nõukogu 22. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2309/93 (milles sätestatakse ühenduse kord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimihindamisamet (EÜT L 214, 24.8.1993, lk 1)) artiklis 57 sätestatust ja mida amet kasutab ainult selleks, et hüvitada täielik või osaline loobumine harva kasutatava ravimi eest tasumisele kuuluvatest summadest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

02 03 03   Euroopa Kemikaaliamet

02 03 03 01   Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 369 000	22 369 000	44 620 000	44 620 000	47 867 167,31	47 174 930,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

02 03 03 02   Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 781 000	12 781 000	19 909 000	18 350 000	16 504 061,25	16 580 474,03

Märkused

Assigneeringust kaetakse ameti tegevuskulud, mis on seotud töökavaga (jaotis 3).

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutustele vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72)) artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 34 005 000 eurot. Eelarvesse kantud 25 305 000 eurole on lisatud 8 700 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Euroopa Kemikaaliamet prognoosib, et 2010. aastal lõivudest ja tasudest laekuv tulu ulatub 106 800 000 euroni (see prognoos on läbivaatamisel). Nimetatud summa ületab prognoositavaid kulusid. Kuna tulu lõivudest laekub alles aasta lõpupoole, on kuni 2010. aasta oktoobrini jooksvate kulude eest maksmiseks vaja Euroopa Liidu toetust. 2010. aasta ülejääk kantakse üle järgmistesse aastatesse ja 2010. aasta toetus makstakse tagasi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

02 03 04   Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
23 000 000	18 000 000	20 500 000	19 261 250	18 049 654,35	17 960 383,34

Märkused

Kooskõlas üldise eesmärgiga tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime eelkõige standardite vastastikuse tunnustamise ning vastavalt vajadusele Euroopa standardite loomise kaudu, kaetakse sellest assigneeringust

—	rahalised kohustused, mis tulenevad Euroopa standardimisorganisatsioonidega (nt ETSI, CEN ja CENELEC) allkirjastatavatest lepingutest standardite väljatöötamise kohta;

—	standarditele vastavuse kontrollimine ja tõendamine, näidisprojektid;

—

eespool nimetatud programmide ja projektide elluviimisega seotud lepingulised kulud. Kõnealused lepingud hõlmavad järgmist: teadustegevus, assotsieerimine, hindamine, tehnilised operatsioonid, koordineerimine, stipendiumid, toetused, koolitus, teadustöötajate liikuvus, osalemine rahvusvahelistes lepingutes ning osalemine seadmetega seotud kulutustes;

—	standardiorganite jõudluse parandamine;

—	standardimiskvaliteedi parandamine ja kontrollimine;

—	Euroopa standardite riiklikesse standarditesse ülevõtmise ning eelkõige nende tõlkimise toetamine;

—	meetmed, mis on seotud standardimisalase teavitus-, edendus- ja tutvustustegevusega ning Euroopa huvide kaitsmisega rahvusvahelises standardimistegevuses;

—	tehnilistele komiteedele pakutavad sekretariaaditeenused;

—	standarditele vastavuse kontrollimise tehnilised projektid;

—	koostööprogrammid kolmandate riikidega ning neile antav abi;

—	töö, mis on vajalik rahvusvaheliste infotehnoloogiastandardite ühetaoliseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus;

—	sertifitseerimismeetodite täpsustamine ning sertifitseerimise tehniliste meetodite kehtestamine;

—	kõnealuste standardite riigihangetes kasutamisele kaasa aitamine;

—	standardite koostamiseks ja nende rakendamise tõhustamiseks läbi viidava tegevuse kooskõlastamine (kasutusõpetused, näitused jne).

Euroopa Liidu vahendeid tuleb kasutada standardimistoimingute kavandamiseks ja rakendamiseks, konsulteerides põhiliste osapooltega, kelleks on tööstusharude esindajad, töötajate esindajad, tarbijad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, riiklikud ja Euroopa standardimisasutused, liikmesriikide riigihankeametid, kõik riikliku ja liidu tasandi kasutajad ja tööstuspoliitika eest vastutajad.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, Euroopa standardimise rahastamise kohta (ELT L 315, 15.11.2006, lk 9).

PEATÜKK 02 04 —   KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
02 04
KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS
02 04 01
Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus
02 04 01 01	Kosmosealane uurimistegevus	1.1	212 853 000	203 753 000	124 410 000	121 835 500	107 236 118,70	26 276 690,39
02 04 01 02	Julgeolekualane uurimistegevus	1.1	215 053 000	115 953 000	127 093 600	50 868 000	104 482 851,60	50 631 264,55
	Artikkel 02 04 01 — Vahesumma		427 906 000	319 706 000	251 503 600	172 703 500	211 718 970,30	76 907 954,94
02 04 02	Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamine	1.1	p.m.	1 400 000	p.m.	3 000 000	0,—	1 150 288,95
02 04 03	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	6 996 142,95	3 338 510,96
02 04 04
Varasemate teadusprogrammide lõpuleviimine
02 04 04 01	Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	1.1	—	p.m.	—	p.m.	0,—	743 945,54
02 04 04 02	Kuuenda ühenduse raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	22 050 000	—	31 559 000	0,—	48 711 530,63
	Artikkel 02 04 04 — Vahesumma		—	22 050 000	—	31 559 000	0,—	49 455 476,17
	Peatükk 02 04 — Kogusumma		427 906 000	343 156 000	251 503 600	207 262 500	218 715 113,25	130 852 231,02

Märkused

Kõnealused selgitused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust aastatel 2007–2013 käsitleva seitsmenda raamprogrammi rahastamiseks.

Programmi elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetades riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu Euroopa Liidus, muutes Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning tõstes nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdades teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas, ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Kõnealuseid assigneeringuid kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline panus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu, mis on saadud kolmandate isikute osamaksudest Euroopa Liidu tegevusse, kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 02 04 03.

02 04 01   Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus

02 04 01 01   Kosmosealane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
212 853 000	203 753 000	124 410 000	121 835 500	107 236 118,70	26 276 690,39

Märkused

Selle valdkonna tegevuse eesmärk on toetada Euroopa kosmoseprogrammi, keskendudes sellistele rakendustele nagu GMES (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire), mis toob kasu kodanikele ja Euroopa tööstusharu konkurentsivõimele, ja tugevdada kosmoseteaduse ja -tehnoloogia aluseid, mis toob konkreetset kasu Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimele. See aitab kaasa Euroopa kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja muude peamiste asjaosaliste, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 01 02   Julgeolekualane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
215 053 000	115 953 000	127 093 600	50 868 000	104 482 851,60	50 631 264,55

Märkused

Selles valdkonnas rakendatavatel meetmetel on järgmine eesmärk: arendada tehnoloogiaid ja teadmisi, et suurendada tsiviilrakendustele rõhku pannes suutlikkust kodanike julgeoleku tagamiseks selliste ohtude suhtes nagu terrorism ja kuritegevus ning ettenägematute sündmuste suhtes, nagu looduskatastroofid või tööstuslikud suurõnnetused; tagada olemasolevate ja arenevate tehnoloogiate optimaalne ja kooskõlastatud kasutamine Euroopa julgeoleku huvides, samas järgides põhilisi inimõigusi; ergutada teenusepakkujate ja -kasutajate koostööd julgeolekuküsimustele lahenduste otsimisel; samal ajal meetmete abil tugevdada Euroopa julgeolekutööstuse tehnoloogiabaasi ning konkurentsivõimet.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 02   Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 400 000	p.m.	3 000 000	0,—	1 150 288,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste täitmiseks seoses selle ettevalmistava tegevusega, mis moodustab komisjoni panuse ELi laiemasse tegevuskavva Euroopa probleemide ja ohtude käsitlemiseks ning keskendub kodanike turvalisuse suurendamisele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 04 03   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	6 996 142,95	3 338 510,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis vastavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

02 04 04   Varasemate teadusprogrammide lõpuleviimine

02 04 04 01   Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	743 945,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne 2003. aastat alustatud teadusprogrammidega seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

02 04 04 02   Kuuenda ühenduse raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	22 050 000	—	31 559 000	0,—	48 711 530,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud kuuenda ühenduse raamprogrammiga seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS ETTEVÕTLUSE PEADIREKTORAADILE

—	ETTEVÕTLUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 03

KONKURENTS

Üldised eesmärgid

—	Kaitsta turul toimivat konkurentsi, mis aitab edendada tarbijate heaolu Euroopa Liidus.

—	Toetada majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet.

—	Edendada konkurentsikultuuri.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
03 01	KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	90 604 037	90 604 037	87 725 871	87 725 871	81 459 940,10	81 459 940,10
03 03	KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	12 202 220,—	8 543 012,10
	Jaotis 03 — Kogusumma	90 604 037	90 604 037	87 725 871	87 725 871	93 662 160,10	90 002 952,20

PEATÜKK 03 01 —   KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
03 01
KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
03 01 01	Konkurentsi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	72 630 958 (171)	70 138 524 (172)	64 908 206,58
03 01 02
Konkurentsi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
03 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	5 880 965	4 920 731	4 818 157,25
03 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	6 780 732	7 426 101	6 691 509,32
	Artikkel 03 01 02 — Vahesumma		12 661 697	12 346 832	11 509 666,57
03 01 03	Konkurentsi poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	5 311 382	5 240 515	5 042 066,95
	Peatükk 03 01 — Kogusumma		90 604 037	87 725 871	81 459 940,10

03 01 01   Konkurentsi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
72 630 958 (173)	70 138 524 (174)	64 908 206,58

03 01 02   Konkurentsi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

03 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 880 965	4 920 731	4 818 157,25

03 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 780 732	7 426 101	6 691 509,32

03 01 03   Konkurentsi poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 311 382	5 240 515	5 042 066,95

PEATÜKK 03 03 —   KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
03 03
KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE
03 03 01	Ettevõtete ühinemist, konkurentsipiiranguid, turu liberaliseerimist ja kartelle käsitleva reformiga kaasnevate meetmete lõpuleviimine	1.1	—	p.m.	—	p.m.	0,—	106 789,91
03 03 02	Konkurentsipoliitika valdkonnas komisjoni otsuste vastu algatatud õiguslikest menetlustest tulenevad kahjunõuded	5	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	12 202 220,—	8 436 222,19
	Peatükk 03 03 — Kogusumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	12 202 220,—	8 543 012,10

03 03 01   Ettevõtete ühinemist, konkurentsipiiranguid, turu liberaliseerimist ja kartelle käsitleva reformiga kaasnevate meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	106 789,91

Märkused

Assigneering on mõeldud eelmiste aastate kulukohustustega seotud maksete katteks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm, millega toetatakse Euroopa tasandil tegutsevaid asutusi ning haridus- ja koolitusvaldkonna erimeetmeid (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

03 03 02   Konkurentsipoliitika valdkonnas komisjoni otsuste vastu algatatud õiguslikest menetlustest tulenevad kahjunõuded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	12 202 220,—	8 436 222,19

Märkused

Et tagada kokkuleppeid, ettevõtjate ühenduste otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi (EÜ asutamislepingu artikkel 81 / Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101), turgu valitseva seisundi kuritarvitusi (EÜ asutamislepingu artikkel 82 / Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102), riigiabi (EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 / Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108) ning ettevõtjate koondumisi (määrus (EÜ) nr 139/2004) käsitlevate konkurentsieeskirjade kohaldamine, võib komisjon vastu võtta otsuseid, teha uurimisi ja määrata trahve või neid sisse nõuda.

Komisjoni otsused vaatab Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt läbi Euroopa Liidu Kohus.

Ettevaatusabinõuna on asjakohane võtta arvesse Euroopa Kohtu või Üldkohtu otsustest tulenevat võimalikku mõju eelarvele.

Assigneeringu eesmärk on katta kohtu poolt hagejatele välja mõistetud kahjunõudest tekkivaid mis tahes kulusid, mis tulenevad komisjoni konkurentsi vallas tehtud otsuste vastu algatatud õigusmenetlustest.

Kuna selliste kahjunõuete finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele on raske eelnevalt täpselt hinnata, on artiklisse tehtud märge „p.m.”. Vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku teha tegelikele vajadustele vastavad assigneeringud kättesaadavaks ümberpaigutamise teel või esialgse paranduseelarve projekti kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101 ja 102 / Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 81 ja 82 ning asjaomased teisesed õigusaktid, eelkõige järgmised:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1);

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 / Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 87 ja 88 ning asjaomased teisesed õigusaktid, eelkõige järgmine:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS KONKURENTSI PEADIREKTORAADILE

—	POLIITIKA KOORDINEERIMINE, EUROOPA KONKURENTSIVÕRGUSTIK JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

—	RIIGIABI JÄRELEVALVE

—	ETTEVÕTETE ÜHINEMISE KONTROLLIMINE

JAOTIS 04

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED

Üldised eesmärgid

—	Suurendada osalemist tööturul.

—	Arendada turvalist, paindlikku ja mobiilset Euroopa tööturgu.

—	Edendada sotsiaalset kaasatust, võitlust vaesuse vastu ja sotsiaalkaitse ajakohastamist.

—	Pakkuda kõigile võrdseid võimalusi.

—	Edendada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
04 01	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	101 669 984	101 669 984	99 842 839	99 842 839	98 544 243,50	98 544 243,50
04 02	EUROOPA SOTSIAALFOND	10 827 964 982	8 216 400 000	10 793 147 498	10 846 400 000	10 622 597 077,37	8 788 527 447,45
04 03	TÖÖTAMINE EUROOPAS – SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS	72 500 000	62 700 000	67 426 000	61 884 125	65 292 493,95	56 629 426,10
04 04	TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS	158 690 593	135 500 593	147 220 000	124 304 000	120 232 154,43	105 137 111,52
04 05	GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	49 035 729,—	49 035 729,—
04 06	ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE	87 500 000	29 835 000	76 900 000	66 890 250	71 600 000,—	0,—
	Jaotis 04 — Kogusumma	11 248 325 559	8 546 105 577	11 184 536 337	11 199 321 214	11 027 301 698,25	9 097 873 957,57

PEATÜKK 04 01 —   TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
04 01
TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
04 01 01	Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	61 983 488 (175)	59 727 337 (176)	59 117 953,92
04 01 02
Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
04 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	4 785 511	4 974 700	4 685 601,64
04 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	7 533 235	7 718 175	7 706 814,32
	Artikkel 04 01 02 — Vahesumma		12 318 746	12 692 875	12 392 415,96
04 01 03	Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna kulud seadmete, sisustuse ja teenuste peale	5	4 532 750	4 462 627	4 592 596,04
04 01 04
Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
04 01 04 01	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja mitteoperatiivne tehniline abi – Halduskorralduskulud	1.2	16 500 000	16 500 000	15 930 145,82
04 01 04 02	Töösuhted ja sotsiaalne dialoog – Halduskorralduskulud	1.1	260 000	60 000	462 927,69
04 01 04 04	EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud	1.1	470 000	470 000	499 211,—
04 01 04 06	Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud – Halduskorralduskulud	1.1	100 000	100 000	197 181,98
04 01 04 08	Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ning puudega inimeste ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – Halduskorralduskulud	1.1	400 000	280 000	400 000,—
04 01 04 10	Programm „Progress” – Halduskorralduskulud	1.1	4 130 000	3 650 000	3 877 587,55
04 01 04 11	Euroopa mikrokrediidirahastu – Halduskulud	1.1	p.m. (177)
04 01 04 13	Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamise rahastamisvahend – Halduskorralduskulud	4	975 000	1 900 000	1 074 223,54
04 01 04 14	Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – Halduskorralduskulud	1.1	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 04 01 04 — Vahesumma		22 835 000	22 960 000	22 441 277,58
	Peatükk 04 01 — Kogusumma		101 669 984	99 842 839	98 544 243,50

04 01 01   Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
61 983 488 (178)	59 727 337 (179)	59 117 953,92

04 01 02   Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

04 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 785 511	4 974 700	4 685 601,64

04 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 533 235	7 718 175	7 706 814,32

Märkused

Alapunkti 04 01 02 11 02 (koosolekud) kasutatakse peamiselt sotsiaalse dialoogi raames peetavate koosolekute jaoks ning eksperdirühmades (peasekretariaadi eksperdirühmade registrisse kantud) osalevate ekspertide kulude hüvitamiseks.

04 01 03   Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna kulud seadmete, sisustuse ja teenuste peale

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 532 750	4 462 627	4 592 596,04

04 01 04   Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

04 01 04 01   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja mitteoperatiivne tehniline abi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 500 000	16 500 000	15 930 145,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid tehnilise abi meetmeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on komisjonil vaja ESFi rakendamiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katmiseks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge);

—	teabe ja väljaannetega seotud kulud;

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

—	puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames;

—	teenuste osutamise lepingud;

—	peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulud piirduvad 5 000 000 euroga.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 01 04 02   Töösuhted ja sotsiaalne dialoog – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
260 000	60 000	462 927,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt punkt 04 03 03 01.

04 01 04 04   EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
470 000	470 000	499 211,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 04.

04 01 04 06   Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	100 000	197 181,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 07.

04 01 04 08   Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ning puudega inimeste ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000	280 000	400 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 05.

04 01 04 10   Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 130 000	3 650 000	3 877 587,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	tehnilise ja haldusabi kulud soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning puudega inimeste erivajadustega arvestamiseks ette nähtud ühenduse meetmete rakendamiseks;

—	kulud (kuni 600 000 eurot), millega kaetakse liikmete ja ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud, koosolekute korraldamisega seotud kulud, konkreetsete toimingutega seotud kulud ning tööohutuse ja -tervishoiu komitee ohutuskampaaniate kulud;

—

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 04 01.

04 01 04 11   Euroopa mikrokrediidirahastu – Halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m. (180)

Märkused

Assigneering on kavandatud mikrokrediidirahastu meetmete rakendamisega seotud tehnilise ja haldusabi kulude katmiseks.

04 01 04 13   Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamise rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
975 000	1 900 000	1 074 223,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele komisjoni delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

—	kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 04 06 01 kohaseid halduskulusid.

04 01 04 14   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Komisjoni algatusel võib kõnealuse aasta rahalistest vahenditest 0,35-protsendilise ülempiiri raamides kasutada EGFi fondi tegevuse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 05 01.

PEATÜKK 04 02 —   EUROOPA SOTSIAALFOND

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
04 02
EUROOPA SOTSIAALFOND
04 02 01	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	280 800 000	p.m.	1 907 300 000	0,—	3 172 464 534,97
04 02 02	Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	1 000 000	p.m.	4 700 000	0,—	8 817 466,74
04 02 03	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	2 000 000	p.m.	2 000 000	0,—	0,—
04 02 04	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	59 400 000	p.m.	186 600 000	0,—	199 432 503,07
04 02 05	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	1 000 000	p.m.	1 000 000	0,—	433 654,95
04 02 06	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	160 100 000	p.m.	1 506 200 000	0,—	2 628 420 193,91
04 02 07	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	2 000 000	p.m.	2 000 000	1 836 665,—	1 846 041,07
04 02 08	EQUALi meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	21 200 000	p.m.	278 600 000	0,—	387 452 941,58
04 02 09	Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine	1.2	p.m.	1 000 000	p.m.	2 000 000	0,—	4 275 192,11
04 02 10	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)	1.2	p.m.	4 000 000	p.m.	10 000 000	0,—	15 141 926,61
04 02 11	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
04 02 17	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine	1.2	7 473 667 217	5 256 700 000	7 305 903 755	4 912 100 000	7 007 279 761,—	1 604 058 625,30
04 02 18	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Programm „PEACE”	1.2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
04 02 19	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive	1.2	3 343 826 311	2 416 700 000	3 477 243 743	2 018 600 000	3 603 844 752,—	764 099 609,02
04 02 20	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Operatiivne tehniline abi (2007–2013)	1.2	10 471 454	10 500 000	10 000 000	15 300 000	9 635 899,37	2 084 758,12
	Peatükk 04 02 — Kogusumma		10 827 964 982	8 216 400 000	10 793 147 498	10 846 400 000	10 622 597 077,37	8 788 527 447,45

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid ajavahemikuks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Mis tahes tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 1 5 7, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt muudetud finantsmääruse artiklitele 18 ja 157.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelfinantseerimise tagasimaksete tingimused ajavahemikuks 2007–2013.

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks jätkub ning vastavalt Euroopa Ülemkogu Berliinis 24. ja 25. märtsil 1999 peetud istungi eelnimetatud otsustele tuleb programmi uueks kehtivusajaks eraldada 500 000 000 eurot. Täiendavuse põhimõtet tuleb täiel määral järgida. Komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile kõnealust meedet käsitleva aastaaruande.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158, 159 ja 161, Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

16. ja 17. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

04 02 01   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	280 800 000	p.m.	1 907 300 000	0,—	3 172 464 534,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 02   Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	p.m.	4 700 000	0,—	8 817 466,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige lõike 44 punkt b.

17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige lõige 49.

04 02 03   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 000 000	p.m.	2 000 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 83/516/EMÜ, 17. oktoober 1983, Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 38).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2950/83, 17. oktoober 1983, otsuse 83/516/EMÜ (Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta) rakendamise kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 04   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	59 400 000	p.m.	186 600 000	0,—	199 432 503,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 05   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	p.m.	1 000 000	0,—	433 654,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 2 ja 5b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 06   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	160 100 000	p.m.	1 506 200 000	0,—	2 628 420 193,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 07   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 000 000	p.m.	2 000 000	1 836 665,—	1 846 041,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 3 ja 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 08   EQUALi meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	21 200 000	p.m.	278 600 000	0,—	387 452 941,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

Alusaktid

Komisjoni 14. aprilli 2000. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised ühenduse algatuse „Equal” jaoks, mis käsitleb riikidevahelist koostööd uute võimaluste leidmiseks, et võidelda igasuguse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu tööturul (EÜT C 127, 5.5.2000, lk 2).

04 02 09   Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	p.m.	2 000 000	0,—	4 275 192,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

Alusaktid

Komisjoni 13. mai 1992. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ühenduse algatuse („Retex”) raames, mis käsitleb peamiselt tekstiili- ja rõivatööstusest sõltuvaid piirkondi (EÜT C 142, 4.6.1992, lk 5).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Pesca”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Urban”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 6).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse raames, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohandamist ühisturuga (VKEde algatus) (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 10).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse „Retex” jaoks (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 17).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama kaitsetööstuse ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Konver”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 18).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama terasetootmispiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Resider II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 22).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama söekaevanduspiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Rechar II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 26).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on edendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 30).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” („Employment”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 36).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Regis II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse („Leader II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („Peace I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Urban”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 4).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 7).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 13).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse „Interreg” raames („Interreg II C”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („Peace I”) (KOM(97) 642 (lõplik)).

04 02 10   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	4 000 000	p.m.	10 000 000	0,—	15 141 926,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ja tehnilise abi meetmetega, vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitele 22 ja 23. Uuenduslike meetmete hulka kuulusid uurimistööd, katseprojektid ja kogemuste vahetus. Need olid kavandatud eelkõige struktuurifondide kvalitatiivse parandamise eesmärgil. Tehniline abi hõlmas ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut kasutati eelkõige järgmiste kulutuste katteks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

—	teabe ja trükistega seotud kulud;

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

—	teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud;

—

toetused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 11   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta varasematel programmitöö perioodidel võetud Euroopa Sotsiaalfondi kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire-, hindamis-, järelevalve- ja juhtimismeetmete või muude samalaadsete asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega.

Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu fondide esmatähtsate eesmärkide hulka.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 83/516/EMÜ, 17. oktoober 1983, Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 38).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2950/83, 17. oktoober 1983, otsuse 83/516/EMÜ (Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta) rakendamise kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 17   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
7 473 667 217	5 256 700 000	7 305 903 755	4 912 100 000	7 007 279 761,—	1 604 058 625,30

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Need on mõeldud selleks, et vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi, mis on tekkinud eelkõige arengus maha jäänud riikides ja piirkondades majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste ning rahvastiku vananemise tõttu.

Fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil Euroopa Liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Lähenemise eesmärgi ülesanne on kiirendada vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades ainelisse ja inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise, majandusliku ja sotsiaalse kohanemisvõime, keskkonnakaitse ja -parandamise ning haldussuutlikkuse suurendamise teel majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Kõnealune eesmärk on fondide prioriteet. Fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Osa assigneeringust eraldatakse lapsehooldusteenuste parandamise toetamiseks, et võimaldada lastel elada perekonnasarnases keskkonnas. Toetus hõlmab järgmist:

—	koostöö valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike asutuste vahel ning neile osutatav tehniline abi, sealhulgas abi andmine otsustamisel, millised projektid võivad saada ELi toetust;

—	parimate tavade välja selgitamine ja vahetamine ning nende tavade ulatuslikum kohaldamine, sealhulgas laste põhjalik jälgimine.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 18   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Programm „PEACE”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Tunnustades Põhja-Iiri rahuprotsessi heaks tehtud erilisi jõupingutusi, eraldatakse ajavahemikuks 2007–2013 programmi „PEACE” jaoks kokku 200 000 000 eurot. Kõnealuse programmi rakendamisel järgitakse täielikult struktuurifondi täiendavuse põhimõtet.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

16. ja 17. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

04 02 19   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 343 826 311	2 416 700 000	3 477 243 743	2 018 600 000	3 603 844 752,—	764 099 609,02

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Need on mõeldud selleks, et vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi, mis on tekkinud eelkõige arengus maha jäänud riikides ja piirkondades majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste ning rahvastiku vananemise tõttu.

Fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil Euroopa Liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi ülesanne on suurendada väljaspool vähem arenenud piirkondi asuvate alade konkurentsivõimet, atraktiivsust ja tööhõivet, hoides ära majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, sealhulgas kaubavahetuse laienemisega seotud muutusi, inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna toetamise, ettevõtluse, keskkonnakaitse ja -parandamise, ligipääsetavuse suurendamise, töötajate ja äriühingute kohanemisvõime ning mittediskrimineeriva tööturu arendamise kaudu. Fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 20   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Operatiivne tehniline abi (2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 471 454	10 500 000	10 000 000	15 300 000	9 635 899,37	2 084 758,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 45 ja 46 ning määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9 sätestatud tehnilise abi katmiseks.

Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

—	teabe ja trükistega seotud kulud;

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

—	puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames;

—	kõrgetasemelise töörühmaga seotud kulu, et tagada selliste horisontaalsete põhimõtete rakendamine nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkus, puudega inimeste juurdepääs ja jätkusuutlik areng;

—	teenuste osutamise, hindamisuuringute (sealhulgas ajavahemiku 2000–2006 järelhindamine) ja uuringute tegemise lepingud;

—

toetused.

Tehniline abi hõlmab ka kogemuste vahetust, teadlikkuse parandamise meetmeid, seminare, koostöövõrgustikke ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, et kindlaks määrata ja levitada häid tavasid ning edendada üksteiselt õppimist ning riikide- ja piirkondade-vahelist koostööd eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdet, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega ja aitab kaasa Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alaste eesmärkide saavutamisele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

PEATÜKK 04 03 —   TÖÖTAMINE EUROOPAS – SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
04 03
TÖÖTAMINE EUROOPAS – SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS
04 03 02	Ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekute kulud	1.1	450 000	400 000	400 000	400 000	400 000,—	250 323,89
04 03 03
Sotsiaalne dialoog ja Euroopa Liidu sotsiaalne mõõde
04 03 03 01	Tööstusharudevahelised suhted ja sotsiaalne dialoog	1.1	16 000 000	14 000 000	16 000 000	14 390 000	15 407 572,06	12 810 664,48
04 03 03 02	Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed	1.1	16 400 000	15 000 000	16 400 000	15 049 000	16 834 294,86	16 996 665,67
04 03 03 03	Ettevõtjate esindajate teavitamine, nõustamine ja kaasamine	1.1	7 300 000	5 500 000	7 300 000	7 110 000	5 044 459,52	4 300 050,40
	Artikkel 04 03 03 — Vahesumma		39 700 000	34 500 000	39 700 000	36 549 000	37 286 326,44	34 107 380,55
04 03 04	EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)	1.1	19 100 000	16 000 000	19 050 000	17 153 625	20 802 204,60	14 738 651,59
04 03 05	Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine	1.1	4 874 000	3 600 000	3 400 000	3 081 500	3 300 000,—	3 590 016,79
04 03 06	ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks	1.1	—	500 000	—	500 000	27 339,49	824 936,71
04 03 07	Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud	1.1	3 876 000	3 400 000	3 876 000	3 200 000	3 476 623,42	3 118 116,57
04 03 09	Katseprojekt – Lähetatud töötajate töö- ja elutingimused	1.1	1 000 000	1 700 000	1 000 000	1 000 000
04 03 10	Katseprojekt – Töökohtade säilitamise meetmed	1.1	1 000 000	600 000
04 03 11	Katseprojekt – Töötajate liikuvuse ja integratsiooni suurendamine Euroopa Liidus	1.1	1 000 000	500 000
04 03 12	Katseprojekt – Ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete ulatuslik koostöö inimeste integreerimiseks ühiskonda ja tööturule	1.1	1 500 000	1 500 000
	Peatükk 04 03 — Kogusumma		72 500 000	62 700 000	67 426 000	61 884 125	65 292 493,95	56 629 426,10

04 03 02   Ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekute kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
450 000	400 000	400 000	400 000	400 000,—	250 323,89

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses Euroopa ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekutega, mille eesmärk on aidata neil kujundada oma arvamusi ja kooskõlastada seisukohti Euroopa Liidu poliitika väljatöötamise suhtes.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

04 03 03   Sotsiaalne dialoog ja Euroopa Liidu sotsiaalne mõõde

04 03 03 01   Tööstusharudevahelised suhted ja sotsiaalne dialoog

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
16 000 000	14 000 000	16 000 000	14 390 000	15 407 572,06	12 810 664,48

Märkused

Assigneeringust rahastatakse tööturu osapoolte osalemine Euroopa tööhõivestrateegias ja tööturu osapoolte kaasamine Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ees seisvate probleemide lahendamisse, nagu on ette nähtud Lissaboni strateegia ja sotsiaalmeetmete kavaga ning ELi algatustega, mille eesmärk on leevendada majanduskriisi tagajärgi. Assigneering hõlmab tööstusharudevahelise ja valdkondliku sotsiaalse dialoogi edendamiseks mõeldud toetusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 154. Seetõttu kasutatakse assigneeringuid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike konsultatsioonide, kohtumiste, läbirääkimiste ja muude toimingute rahastamiseks.

Lisaks sellele ja nagu pealkirjastki näha, võib assigneeringust toetada töösuhete valdkonna meetmeid, eelkõige selliseid, mille eesmärk on eriteadmiste arendamine ja ELiga seotud teabe vahetamine.

Assigneeringut võib kasutada ka kandidaatriikide tööturu osapoolte esindajaid hõlmavate meetmete rahastamiseks, mille konkreetne eesmärk on edendada sotsiaalset dialoogi Euroopa Liidu tasandil. Assigneeringut kasutatakse ka selleks, et edendada naiste ja meeste võrdset osalust nii ametiühingute kui ka tööandjate organisatsioonide otsuseid tegevates organites. Kaks viimast elementi on valdkondadevahelised.

Nende eesmärkide alusel on loodud kaks alaprogrammi:

—	sotsiaalse dialoogi toetamine Euroopas;

—	eriteadmiste täiendamine tööstusharudevaheliste suhete valdkonnas,

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 154 ja 155 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 03 03 02   Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
16 400 000	15 000 000	16 400 000	15 049 000	16 834 294,86	16 996 665,67

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses töötajate organisatsioonide, kaasa arvatud kandidaatriikide töötajate organisatsioonide esindajate teavitus- ja koolitusmeetmetega, mis tulenevad Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtmega seotud ELi/ühenduse meetmete rakendamisest. Need meetmed peaksid toetama töötajate organisatsioonide kaasamist Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ees seisvate probleemide lahendamisse, nagu on ette nähtud Lissaboni strateegia ja sotsiaalmeetmete kavaga ning ELi algatustega, mille eesmärk on leevendada majanduskriisi tagajärgi.

Lisaks kaetakse sellest assigneeringust toetus kahele ametiühingu eriinstituudile – ETUI (Euroopa Ametiühingute Instituut) ja EZA (Euroopa Tööküsimuste Keskus) –, mis on loodud selleks, et lihtsustada suutlikkuse suurendamist Euroopa tasandi koolituste ja teadusuuringute abil ning et parandada töötajate esindajate kaasamist Euroopa valitsemisasjadesse.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud kandidaatriikide töötajate organisatsioonide esindajaid kaasavate meetmete rahastamiseks, mille konkreetne eesmärk on edendada sotsiaalset dialoogi Euroopa Liidu tasandil. Assigneeringut kasutatakse ka selleks, et edendada naiste ja meeste võrdset osalust töötajate organisatsioonide otsuseid tegevates organites.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1) ja selle direktiivi eridirektiivid.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19).

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 154 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

1959. aastal ESTÜ Ülemameti ja Rahvusvahelise Tööbüroo töötervishoiu ja tööohutuse teabekeskuse (CIS) vahel sõlmitud konventsioon.

04 03 03 03   Ettevõtjate esindajate teavitamine, nõustamine ja kaasamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
7 300 000	5 500 000	7 300 000	7 110 000	5 044 459,52	4 300 050,40

Märkused

Assigneeringust kaetakse rahastamistoimingud, mille eesmärk on tagada tingimused ettevõttes töötajate kaasamise arendamise edendamiseks, juhtides tähelepanu Euroopa töönõukogusid käsitlevatele direktiividele 94/45/EÜ ja 97/74/EÜ, töötajate kaasamist Euroopa äriühingutes ja Euroopa ühistutes käsitlevatele direktiividele, vastavalt 2001/86/EÜ ja 2003/72/EÜ, direktiivile 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses, ning direktiivi 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) artiklile 16.

Sellest assigneeringust rahastatakse eelkõige meetmeid, mis on suunatud töötajate ja tööandjate esindajate riikidevahelise koostöö tugevdamisele seoses rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete teavitamise, nõustamise ja nendes osalemisega.

Osa assigneeringust katab ka info- ja vaatluspunktide rajamise, mille eesmärk on tööturu osapoolte ja ettevõtete teavitamine ja abistamine riikidevaheliste konsultatsiooni-, osalus- ja teavitusstruktuuride loomisel ning suhete arendamisel Euroopa Liidu institutsioonidega.

Sellest assigneeringust võib rahastada ka riikidevahelistes teavitus-, konsultatsiooni- ja osalusorganites töötavatele läbirääkijatele ja esindajatele suunatud lühikesi koolitusmeetmeid ning tööturu osapoolte esindajaid hõlmavaid meetmeid kandidaatriikides.

Samuti võib sellest rahastada meetmeid, mille eesmärk on võimaldada tööturu osapooltel teostada oma õigusi ja täita kohustusi seoses teavitamise, nõustamise ja osalusega ühenduse tasandi ettevõtetes, eelkõige Euroopa töönõukogude raames, ning tutvustada ettevõtete esindajatele riikidevaheliste ettevõtete lepingut ja tugevdada nende koostööd ühenduse raamistikus.

Sellest assigneeringust võib rahastada ka uuenduslikke meetmeid, mis on seotud teabekorralduse, konsultatsiooni ja osalemise juhtimisega ning mille eesmärk on toetada selliste muutuste ettenägemist ning vaidluste vältimist ja lahendamist, mis on seotud ümberkorralduste, ühinemiste, ülevõtmiste ja ümberpaigutustega liikmesriigiülestes ettevõtetes ja liikmesriigiülestes kontsernides.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 94/45/EÜ, 22. september 1994, Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64), eelkõige selle artikkel 15 komisjonipoolse läbivaatamise kohta.

Nõukogu direktiiv 97/74/EÜ, 15. detsember 1997, millega laiendatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 10, 16.1.1998, lk 22).

Nõukogu direktiiv 2001/86/EÜ, 8. oktoober 2001, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ, 11. märts 2002, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

Nõukogu direktiiv 2003/72/EÜ, 22. juuli 2003, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (ELT L 207, 18.8.2003, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/56/EÜ, 26. oktoober 2005, piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1).

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 154 ja 155 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 03 04   EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 100 000	16 000 000	19 050 000	17 153 625	20 802 204,60	14 738 651,59

Märkused

Siseturu väljakujundamise ja Euroopa tööhõivestrateegia rakendamiseks kaetakse sellest assigneeringust EURESi võrgustiku rakendamine ja toimimine.

Võrgustiku eesmärk on arendada koostööd komisjoni ja liikmesriikide, eelkõige nende tööhõivetalituste vahel, et

—	osutada värbamis-, nõuande- ja teabeteenuseid töötajatele töö leidmiseks teistes liikmesriikides ning tööandjatele, kes soovivad värvata töötajaid teistest liikmesriikidest;

—	vahetada tööpakkumisi ja -taotlusi Euroopa Liidu tasandil ja piiriüleselt;

—	vahetada liikmesriikide vahel teavet tööturu suundumuste ning elu- ja töötingimuste kohta.

Piirialade algatusel võib EURESi võrgustik hõlmata ka erilisi koostöö- ja teenindusstruktuure.

EURESi võrgustikul on tihedad tegevuslikud seosed komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi vastava tegevuse, näiteks Europassi ja Leonardoga.

Tehakse täiendavaid teostatavusuuringuid, et hinnata Euroopa lähenemisviisi võimalusi mitteametliku kvalifikatsiooni tõendamiseks.

Võrgustik tagab liikumisvabaduse põhimõtte järgimise ning läbipaistva ja mittediskrimineeriva kohaldamise eelkõige küsimustes, mis on seotud Euroopa Liidu kodanike võimalustega töötada riigis, mis ei ole nende päritoluriik.

Assigneeringust kaetakse EURESi võrgustiku tõrgeteta toimimiseks vajalikud meetmed, eelkõige järgmised toetusmeetmed:

—	toetused EURESi partnerite organiseeritud riiklikule ja piiriülesele toetustegevusele;

—	liikmesriikide EURES-nõustajate alus- ja lisakoolitus;

—	EURES-nõustajate vahelised sidemed ja koostöö riiklike, k.a kandidaatriikide tööhõivetalituste vahel;

—	EURESi tutvustamine ettevõtetele ja üldsusele;

—	piirialade eriliste koostöö- ja teenindusstruktuuride väljatöötamine vastavalt määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikli 17 punktile b;

—	meetmed liikuvustakistuste kõrvaldamiseks, eriti tööga seotud sotsiaalkindlustuse valdkonnas;

—

osalemine EURESi võrgustikku ja selle huvigruppe ühendavate arvutisüsteemide hoolduses, laiendamises ja pidevas arendamises. See hõlmab ühtset veebiportaali, millele on juurdepääs ka puudega isikutel ning mis pakub mitmekeelset teavet vabade töökohtade, potentsiaalsete kandidaatide CVde, elu- ja töötingimuste, tööturu suundumuste, haridus- ja koolitusvõimaluste ning muude tööalase liikuvusega seotud teemade kohta. Kõnealune portaal peaks arvestama ka kolmandate riikide, eriti Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide kodanike teabevajadusi.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2434/92, 27. juuli 1992, millega muudetakse II osa määrusest (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 245, 26.8.1992, lk 1).

Komisjoni otsus 2003/8/EÜ, 23. detsember 2002, millega rakendatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68 vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse osas (EÜT L 5, 10.1.2003, lk 16).

04 03 05   Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 874 000	3 600 000	3 400 000	3 081 500	3 300 000,—	3 590 016,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	isikute vaba liikumist ning sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide põhiliste suundumuste analüüs ja hindamine; kõnealustes valdkondades tegutsevate ekspertide võrgustike rahastamine;

—	poliitiliste arengusuundade analüüs ja uurimine töötajate vaba liikumise valdkonnas, näiteks seoses üleminekuperioodi lõppemise ja sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlevate sätete ajakohastamisega;

—	halduskomisjoni ja selle töörühmade töö toetamine ning tehtud otsustega seotud järelmeetmed. Töötajate vaba liikumisega tegelevate tehniliste komiteede ja nõuandekomiteede töö toetamine;

—	uute sotsiaalkindlustusmääruste kohaldamist ette valmistava tegevuse toetamine, mis hõlmab riikideülest kogemuste- ja teabevahetust ning riigi tasandil välja töötatud koolitusalgatusi;

—

üldsuse parema teenindamise ning teavitamise nimel võetavate meetmete rahastamine, sh meetmed võõrtöötajate sotsiaalkindlustusega seotud probleemide kindlakstegemiseks, haldusmenetluste kiirendamiseks ja lihtsustamiseks, vaba liikumist takistavate asjaolude ja sotsiaalkindlustussüsteemide-vahelise koordineerimise puudumise ja nende puudega inimestele avalduva mõju analüüsimiseks, sealhulgas haldusmenetluste kohandamiseks uute infotöötlustehnoloogiatega, et tõhustada õiguste omandamise süsteemi toimimist ning hüvitiste arvutamist ja maksmist vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 (kaasa arvatud dokumentide tõlkimisega seotud kulud), samuti määrusele (EÜ) nr 859/2003, määrusele (EÜ) nr 883/2004, selle rakendusmäärusele (EÜ) nr 987/2009 ja teatavate kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavale laiendamismäärusele;

—	teabe ja kampaaniate väljatöötamine, et teavitada inimesi nende vaba liikumise alastest õigustest ja sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamisest;

—	liikmesriikide vahel sotsiaalkindlustusalase teabe vahetamise toetamine, et aidata neil rakendada määrust (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmäärust (EÜ) nr 987/2009. See hõlmab sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi kesksõlme hooldust.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 45 ja 48.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971, sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, 21. märts 1972, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).

Nõukogu direktiiv 98/49/EÜ, 29. juuni 1998, ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 859/2003, 14. mai 2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, 20.5.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

04 03 06   ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	500 000	—	500 000	27 339,49	824 936,71

Märkused

Assigneeringust rahastatakse algatusi aktiivse vananemise edendamiseks ning tööturul osalemiseks vastavalt järgmiste sündmuste või dokumentidega seoses väljendatud eesmärkidele:

—

Euroopa Ülemkogu Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000 peetud istung, kus järgmise kümnendi strateegiliseks eesmärgiks seati saamine maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmispõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus;

—	Euroopa Ülemkogu Barcelonas 15. ja 16. märtsil 2002 peetud istung, kus tehti ettepanek järk-järgult suurendada tegelikku vanusepiiri, mil inimesed lõpetavad töötamise Euroopa Liidus;

—	Euroopa Ülemkogu Stockholmis 23. ja 24. märtsil 2001 peetud istung, kus tehti nõukogule ja komisjonile ettepanek esitada ühisaruanne tööturul osalemise ja aktiivse vananemise edendamise kohta;

—	asutamislepingu artikkel 2, milles seatakse eesmärgiks suur tööhõive, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine ning liikmesriikidevaheline majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning solidaarsus;

—

nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus 2003/578/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta (ELT L 197, 5.8.2003, lk 13), milles tuletatakse meelde Lissabonis ja Stockholmis kokku lepitud eesmärke ning demograafilist probleemi, mis on seotud vanemate naiste ja meeste tööhõive määraga. 5. suunises rõhutatakse tööjõuga varustamise parandamise ja aktiivse vananemise soodustamise osatähtsust;

—	nõukogu 22. juuli 2003. aasta soovitus 2003/579/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika rakendamise kohta (ELT L 197, 5.8.2003, lk 22), kus määratakse kindlaks teatavad tööjõuga varustamise ja aktiivse vananemisega seotud meetmed.

Assigneeringust rahastatakse ka meetmeid, millega soodustatakse vanuritele mõeldud vahetusprogrammide loomist eriorganisatsioonide kaudu, kelle ülesandeks on välja töötada, inter alia, liikuvuseks vajalikud vahendid ning kohandatavad infrastruktuurid, sh sellised, mis on vajalikud reisimiseks, vastavalt järgmistele dokumentidele:

—	Euroopa Parlamendi 11. aprilli 2002. aasta resolutsioon 8.–12. aprillini 2002 Madridis peetud ÜRO teise ülemaailmse vananemisalase assamblee kohta (ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 675), milles rõhutatakse vanurite liikuvuse edendamise programmide olulisust, eelkõige selle lõiked 13 ja 14;

—	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2000. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist „Euroopa igale vanusele – heaolu ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (EÜT C 232, 17.8.2001, lk 381).

Tervishoiuteenuste hea kvaliteet ja kasvav pikaealisus ELi riikides tõstab majanduspoliitikas rõhuasetuse sotsiaalkaitse küsimustelt eakate inimeste erinevatesse tegevustesse kaasamisele. Et leida selle probleemi lahendamiseks kõige tõhusamad vahendid, on vaja ettevalmistavaid meetmeid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)), artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 07   Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 876 000	3 400 000	3 876 000	3 200 000	3 476 623,42	3 118 116,57

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 161 kohaselt võib Euroopa Parlament taotleda, et komisjon koostaks aruandeid sotsiaalprobleemide kohta. Komisjon esitab igal aastal aruande sotsiaalse olukorra kohta ja iga kahe aasta tagant aruande demograafiliste muutuste ja nende mõju kohta.

Erilist tähelepanu pööratakse järgmistele eesmärkidele:

—	analüüsid, mis käsitlevad rahvastiku vananemise mõju seoses kõiki vanuserühmi kaasava ühiskonnaga, arvestades muutusi vajadustes, käitumises ja vastavate valdkondade poliitikas, ning vanureid, sisserändajaid, vananemist ja rahvuslikku päritolu käsitlevad uuringud;

—

analüüsid, mis käsitlevad demograafiliste muutuste mõju ELi ja liikmesriikide poliitikale, meetmetele ja programmidele, ning soovituste koostamine Euroopa ja riikliku tasandi majandus- ja muu poliitika, meetmete ja programmide kohandamiseks, et ära hoida ühiskonna vananemisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid;

—	perekonna ja demograafiliste suundumuste vaheliste seoste analüüs ning uuringud tehnoloogia arengu mõju kohta leibkondadele ja ühiskonnale üldiselt (mõju kommunikatsioonitehnoloogiale ning geograafilisele ja tööalasele liikuvusele);

—	analüüsid, mis käsitlevad seoseid puude ja demograafiliste suundumuste vahel, puudega inimeste ja nende perekondade sotsiaalset olukorda ning puudega laste vajadusi nende perekonnas ja kogukonnas;

—	kaupade ja teenustega seonduvate (omandatud õiguste kaitsmise ja laiendamisega seotud) sotsiaalsete eesmärkide alaste suundumuste analüüs, võttes arvesse demograafilisi suundumusi ja põlvkondadevaheliste suhete ümberhindamist;

—	asjakohaste metodoloogiliste vahendite (sotsiaalsete näitajate kogumite, simulatsioonitehnikate jne) väljatöötamine iga-aastase sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust käsitleva ühisaruande koostamiseks usaldusväärsete kvantitatiivsete ja teaduslike andmete alusel;

—	perekonnaelu ja lapsepõlve arvestamine asjakohase Euroopa Liidu poliitika rakendamisel, näiteks isikute vaba liikumise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 159 ja 161.

04 03 09   Katseprojekt – Lähetatud töötajate töö- ja elutingimused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 700 000	1 000 000	1 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis võimaldavad uurida lähetatud töötajate tegelikke töö- ja elutingimusi ja seda, kuidas liikmesriigid, tööturu osapooled ning tööinspektsioonid tegelikkuses toimivad. Katseprojekti keskmes on mõned konkreetsed tegevusalad, kus lähetatud töötajate arv on suur, nt ehituse, põllumajanduse ja tervishoiu valdkonnad.

Katseprojekti eesmärk on järgmine:

—	edendada asjaomast teabevahetust, selgitada välja parimad tavad ja avaldada ülevaade vastavast hetkeolukorrast liikmesriikides;

—	uurida küsimusi ja raskusi, mis võivad tekkida töötajate lähetamist reguleerivate õigusaktide tegelikkuses kohaldamisel, samuti nende tegelikul jõustamisel.

Hõlmatavad meetmed sisaldavad teabevahetust lähetatud töötajate kohta, keskendudes järgmisele:

—	erinevused nende palga ja vastuvõtjariigis samasugust tööd tegevate töötajate töötasu vahel;

—	lahknevused töö juures veedetud tööaja ja lepingus määratud tööaja vahel;

—	tegelik hüvitatav puhkus;

—	nende elutingimused, sealhulgas tööohutuse ja töötervishoiu tingimused;

—	nende lepingutingimused ja lähetuse kestus;

—	nende esindatus ametiühingus vastuvõtjariigis;

—	kuidas inspektsioonid töötavad ja nende tehtava kontrolli sagedus.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 10   Katseprojekt – Töökohtade säilitamise meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	600 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mille eesmärk on uurida, millises ulatuses on võimalik finantskriisi tagajärjel ohustatud töökohtasid säilitada lühemate tööaegade ja täiendusõppe juurutamise abil. Katseprojekti eesmärk on järgmine:

—	edendada asjaomast teabevahetust, selgitada välja ja avaldada parimad tavad;

—	uurida küsimusi ja probleeme, mis võivad tekkida selliste tavade rakendamisel.

Rahastatavad meetmed on järgmised:

—	uurida, millises ulatuses on sellises finants- ja majanduskriisi olukorras valitsuse rahalisel toetusel kohane kasutada ajutiselt lühema tööaja juurutamist töökohtade säilitamiseks ilma konkurentsi moonutamata;

—	teha kindlaks, kui head on väljavaated koondamisohus töötajate saatmisel koolitusagentuuridesse;

—	hinnata, milliseid käegakatsutavaid tööturumeetmeid tuleks võtta ja millisel tasemel, et vältida eelkõige noorte kasvavat tööpuudust;

—	uurida, kuidas sellised tööhõivepoliitika meetmed muudavad asjaomaste isikute elu- ja töötingimusi.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 11   Katseprojekt – Töötajate liikuvuse ja integratsiooni suurendamine Euroopa Liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	500 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud „ELi liikuvus- ja integratsioonikava” algatamiseks, et aidata võõrtöötajaid ning edendada seeläbi tööjõu liikuvuse positiivset mõju Euroopa Liidus. Erilist tähelepanu pööratakse ebasoodsas olukorras olevate rahvastikurühmade liikuvuse soodustamisele, nagu Euroopa Parlament Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta koostatud 18. detsembri 2008. aasta resolutsioonis üles kutsus. Selline kava aitab kõrvaldada liikuvate töötajate suhtes kehtivad ebasoodsad tingimused vastuvõtjariiki integreerumisel, sh mitmed sotsiaalsed probleemid, millega töötajad kokku puutuvad, ning samuti aitab see kava töötajaid päritoluriiki tagasi pöördumisel. Selleks proovitakse kaht tegevussuunda:

—	luua võrgustik ja partnerlussuhted osalejate vahel, kes töötavad ELi-sisese töötajate rände peamistel trajektooridel, ning

—	luua nõuandavad organisatsioonid (teabepunktid), et rahuldada kõige ebasoodsamas olukorras olevate ELi võõrtöötajate erinevaid vajadusi.

Kava toetab sel moel liikmesriike integratsiooni- ja sotsiaalse kaasatuse poliitika arendamisel, et võidelda sotsiaalsetele probleemidega ja saada kasu liikuvuse üldmajanduslikest ja tööturuga seotud eelistest. Kava katsefaas annab ka sidusrühmadele võimaluse oma tegevusulatust suurendada ja valmistuda võimalikeks tulevasteks rahavoogudeks Euroopa Sotsiaalfondist.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 12   Katseprojekt – Ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete ulatuslik koostöö inimeste integreerimiseks ühiskonda ja tööturule

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Katseprojekti eesmärgid on järgmised:

—	suurendada nende tööhõivevaldkondade arvu, mille kaudu ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonna rühmi on võimalik integreerida ühiskonda ja tööturule (nt põllumajandus, tööstus, kaubandus jne);

—	luua võrgustikud, mis ühendavad ametiasutusi, äriettevõtteid ja mittetulundusettevõtteid, kes suudavad läheneda uuenduslikult juhtimisele ja heaolunäitajate koostamisele, mille abil on võimalik määrata kindaks meetmete mõju sihtrühmadele.

Projekt hõlmab järgmist:

—	ärimaailma teadlikkuse suurendamist sotsiaalse vastutuse kohta inimeste tööturule integreerimises osalevate ettevõtete toetamise kaudu;

—	ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete koostöös sündivaid ettepanekuid iga valdkonna ja sihtrühma puhul tuvastatud sotsiaal-majanduslikele probleemidele tõhusate ja mõjusate lahenduste leidmiseks;

—	selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemuste saavutamist, millega mõõdetakse tööhõivemäära ja stabiilsete töökohtade arvu suurenemist, naiste tööhõivet ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade integreerimist tööturule.

PEATÜKK 04 04 —   TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
04 04
TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS
04 04 01
Progress
04 04 01 01	Tööhõive	1.1	23 400 000	19 000 000	22 120 000	21 014 000	16 688 361,16	9 776 164,05
04 04 01 02	Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus	1.1	32 450 000	25 000 000	30 400 000	17 500 000	27 996 681,41	15 386 559,89
04 04 01 03	Töötingimused	1.1	10 320 000	7 500 000	10 200 000	7 500 000	6 979 660,57	4 665 127,70
04 04 01 04	Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus	1.1	24 050 000	19 000 000	22 470 000	14 500 000	20 661 138,84	13 790 237,16
04 04 01 05	Sooline võrdõiguslikkus	1.1	13 470 000	10 000 000	11 990 000	7 000 000	10 698 654,34	5 769 723,15
04 04 01 06	Toetus rakendamiseks	1.1	1 750 000	1 500 000	1 750 000	1 000 000	565 551,60	431 667,30
	Artikkel 04 04 01 — Vahesumma		105 440 000	82 000 000	98 930 000	68 514 000	83 590 047,92	49 819 479,25
04 04 02
Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
04 04 02 01	Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	3 440 000	3 440 000	3 240 000	3 240 000	400 000,—	149 207,06
04 04 02 02	Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotisele 3	1.1	3 500 000	3 500 000	3 620 000	3 620 000	0,—	0,—
	Artikkel 04 04 02 — Vahesumma		6 940 000	6 940 000	6 860 000	6 860 000	400 000,—	149 207,06
04 04 03
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond
04 04 03 01	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	12 900 000	12 900 000	12 650 000	12 650 000	12 400 000,—	12 400 000,—
04 04 03 02	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotisele 3	1.1	6 167 159	6 167 159	6 800 000	6 800 000	7 600 000,—	7 600 000,—
	Artikkel 04 04 03 — Vahesumma		19 067 159	19 067 159	19 450 000	19 450 000	20 000 000,—	20 000 000,—
04 04 04
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
04 04 04 02	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	6 750 000	6 750 000	6 600 000	6 600 000	6 500 000,—	6 413 333,—
04 04 04 03	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotisele 3	1.1	6 993 434	6 993 434	7 200 000	7 200 000	7 900 000,—	7 371 712,—
	Artikkel 04 04 04 — Vahesumma		13 743 434	13 743 434	13 800 000	13 800 000	14 400 000,—	13 785 045,—
04 04 05	Katseprojekt – Puuetega inimeste toetusmeetmete süvalaiendamine: puuetega inimeste Euroopa aasta järelprojekt	1.1	—	—	—	p.m.	0,—	693 844,38
04 04 06	Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007	1.1	—	p.m.	—	p.m.	0,—	3 169 440,89
04 04 07	Varasemate programmide lõpuleviimine	1.1	—	3 000 000	—	10 000 000	163 738,51	16 857 588,79
04 04 08	Katseprojekt, mille eesmärk on edendada ebakindla töö muutmist õigustega tagatud tööks	1.1	1 000 000	1 000 000
04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	3.2	p.m.	150 000	680 000	680 000	680 000,—	662 506,15
04 04 10	Katseprojekt – Töötajate toetamine tööstussektoris toimuvate muutuste ajal	1.1	p.m.	500 000	p.m.	500 000	998 368,—	0,—
04 04 11	Katseprojekt – Eakate väärkohtlemise ärahoidmine	1.1	1 000 000	1 500 000	1 000 000	1 000 000
04 04 12	Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010	1.1	10 500 000	7 000 000	6 500 000	3 500 000
04 04 13	Katseprojekt – Autistlike inimeste tööhõive	1.1	1 000 000	600 000
04 04 15	Euroopa mikrokrediidirahastu	1.1	p.m. (181)	p.m. (181)
	Peatükk 04 04 — Kogusumma		158 690 593	135 500 593	147 220 000	124 304 000	120 232 154,43	105 137 111,52

04 04 01   Progress

04 04 01 01   Tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
23 400 000	19 000 000	22 120 000	21 014 000	16 688 361,16	9 776 164,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia ning Euroopa tööhõivestrateegia rakendamise toetamiseks järgmise tegevuse abil:

—	tööhõiveolukorra ja -väljavaadete parem tundmaõppimine eelkõige analüüsi ja uuringute abil ning statistika ja ühiste näitajate väljatöötamise abil Euroopa tööhõivestrateegia raames;

—	Euroopa tööhõivesuuniste ja -soovituste rakendamise ja mõju jälgimine ja hindamine eelkõige ühise tööhõivearuande kaudu ning Euroopa tööhõivestrateegia ja üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika ning muude poliitikavaldkondade vahelise vastasmõju analüüsimise teel;

—	poliitika, heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside üle mõttevahetuste korraldamine, haavatavate rühmade (nt puudega inimesed) vajaduste süvalaiendamine ning üksteiselt õppimise edendamine Euroopa tööhõivestrateegia kontekstis;

—	teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse arendamine tööhõiveprobleemide, -poliitika ning riiklike reformiprogrammide elluviimise alal, kaasa arvatud kohalike ja piirkondlike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude huvirühmade hulgas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „Progress” (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 02   Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
32 450 000	25 000 000	30 400 000	17 500 000	27 996 681,41	15 386 559,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud avatud kooskõlastusmeetodi rakendamise toetamiseks sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas järgmise tegevuse abil:

—

vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, pensionide, tervishoiu ja pikaajalise hooldusega seotud küsimuste ja poliitika parem tundmaõppimine analüüside ja uuringute kaudu ning statistika ja ühisnäitajate väljatöötamise kaudu, mis toimub sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas avatud kooskõlastusmeetodi rakendamise raames;

—	avatud kooskõlastusmeetodi rakendamise ja selle mõju jälgimine ja hindamine riikide ja Euroopa Liidu tasandil sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas ning avatud kooskõlastusmeetodi ja muude poliitikavaldkondade vastasmõju analüüsimine;

—	poliitika, heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside üle mõttevahetuste korraldamine, haavatavate rühmade (nt puudega inimesed) vajaduste süvalaiendamine ning üksteiselt õppimise edendamine sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegia kontekstis;

—

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse edendamine ELi kooskõlastusprotsessi käigus tekkinud võtmeprobleemide ja poliitikaküsimuste üle sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, kaasa arvatud riiklike, piirkondlike ja kohalike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude huvigruppide ning laiema avalikkuse hulgas, eesmärgiga muuta protsessi nähtavamaks, ergutada ambitsioonikamate eesmärkide püstitamist ja pöörata suuremat tähelepanu rakendustegevusele;

—	ELi tähtsamate võrgustike suutlikkuse suurendamine Euroopa Liidu sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse alaste poliitiliste eesmärkide ja strateegiate toetamiseks ja edasiarendamiseks ning rakendamiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „Progress” (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 03   Töötingimused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 320 000	7 500 000	10 200 000	7 500 000	6 979 660,57	4 665 127,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud töökeskkonna ja töötingimuste parandamise toetamiseks, kaasa arvatud muutustega kohanemise võime, töötervishoid ja tööohutus, mõistlike abinõude võtmine puudega töötajate arvessevõtmiseks ning töö- ja pereelu ühitamine, järgmiste meetmete abil:

—	töötingimustega seotud olukorra parem tundmaõppimine eelkõige põhjalike analüüside ja uuringute abil, vajaduse korral statistika ja näitajate väljatöötamine ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine;

—	Euroopa Liidu tööõiguse rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise, juhiste väljatöötamise ning spetsiaalsete organite ja õigusekspertide koostöövõrgustike arendamisega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite vahel;

—	ennetusmeetmete algatamine ning töötervishoiu ja tööohutuse parandamine;

—	teadlikkuse suurendamine, heade tavade vahetamine, teabe levitamine ning töötingimusi käsitlevate põhiliste sõlmküsimuste ja tegevuspõhimõtete arutelu edendamine, sealhulgas sotsiaalpartnerite hulgas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: et nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „Progress” (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 04   Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
24 050 000	19 000 000	22 470 000	14 500 000	20 661 138,84	13 790 237,16

Märkused

Assigneeringust toetatakse mittediskrimineerimise põhimõtte ellurakendamist ja edendatakse selle süvalaiendamist kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades järgmise tegevuse abil:

—	diskrimineerimisega seotud olukorra parem tundmaõppimine eelkõige põhjalike analüüside ja uuringute abil, vajaduse korral statistika ja näitajate väljatöötamine ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine;

—	ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise, juhiste väljatöötamise ning diskrimineerimisvastase võitlusega tegelevate spetsiaalsete organite koostöövõrgustike arendamisega;

—

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse edendamine ELi kooskõlastusprotsessi käigus tekkinud võtmeprobleemide ja poliitikaküsimuste üle seoses diskrimineerimisega ja diskrimineerimisvastase võitluse süvalaiendamisega kõigis ELi poliitikavaldkondades, kaasa arvatud diskrimineerimisvastaste VVOde, piirkondlike ja kohalike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite ja muude huvigruppide hulgas;

—	ELi tähtsamate võrgustike suutlikkuse suurendamine ELi poliitiliste eesmärkide ja strateegiate edasiarendamiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „Progress” (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 05   Sooline võrdõiguslikkus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 470 000	10 000 000	11 990 000	7 000 000	10 698 654,34	5 769 723,15

Märkused

Assigneeringust toetatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ellurakendamist ja edendatakse selle süvalaiendamist kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades järgmise tegevuse abil:

—

soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamisega seotud küsimuste olukorra parem tundmaõppimine eelkõige analüüside ja uuringute abil, heade tavade vahetamine ning statistika ja vajaduse korral näitajate väljatöötamine, muu hulgas võrdõiguslikkuse edendamiseks töö ümberhindamiseks, seades eesmärgiks meeste ja naiste võrdse töötasu edendamise, ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine;

—	Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise ning võrdõiguslikkusega tegelevate spetsiaalsete organite koostöövõrgustike arendamisega;

—	teadlikkuse parandamine, teabe levitamine, suhtluse toetamine ning soolise võrdõiguslikkuse põhiprobleeme ja poliitikaküsimusi käsitleva arutelu edendamine, sealhulgas töö- ja pereelu kokkusobitamise tähtsus ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine poliitikas;

—	ELi tähtsamate võrgustike suutlikkuse suurendamine Euroopa Liidu poliitiliste eesmärkide ja strateegiate edasiarendamiseks soolise võrdõiguslikkuse alal.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „Progress” (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 06   Toetus rakendamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 750 000	1 500 000	1 750 000	1 000 000	565 551,60	431 667,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi elluviimise toetamiseks, et katta kulud, mis on eelkõige seotud hindamistega ja sotsiaalmeetmete kava teemalise iga-aastase foorumiga („Progress”), millel edendatakse dialoogi kõikide tasandite sidusrühmade vahel, avaldatakse programmi tulemused ning arutletakse tuleviku prioriteetide üle.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „Progress” (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 02   Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

04 04 02 01   Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 440 000	3 440 000	3 240 000	3 240 000	400 000,—	149 207,06

Märkused

Assigneeringust kaetakse personalikulud ja halduskulud.

Instituut peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Instituudi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Instituudi ametikohtade loetelu on esitatud tulude üldkalkulatsiooni C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Vastavalt liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel tehtud 11. detsembri 2006. aasta otsusele 2006/996/EÜ Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asukoha kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 61) on instituudi asukoht Vilniuses.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006, 20. detsember 2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (ELT L 403, 30.12.2006, lk 9).

04 04 02 02   Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 500 000	3 500 000	3 620 000	3 620 000	0,—	0,—

Märkused

Sellest assigneeringust rahastatakse tööprogrammi ettevalmistamist ja rakendamist, et alustada instituudi ülesannete täitmist, eelkõige andmete kogumist ja teabeanalüüsi, telefonivõrgu paigaldamist ja koordineerimist, eksperdikohtumiste, konverentside jne korraldamist, dokumendikeskuse ja väljaannete toetamist.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006, 20. detsember 2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (ELT L 403, 30.12.2006, lk 9).

04 04 03   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

04 04 03 01   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 900 000	12 900 000	12 650 000	12 650 000	12 400 000,—	12 400 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

1 000 000 eurot on ette nähtud analüütilisele tööle muutuste seire Euroopa keskuses, mille loomine otsustati Euroopa Ülemkogu Nice’is 7.–9. detsembrini 2000 peetud istungil tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike suundumuste kindlakstegemiseks, ettenägemiseks ja juhtimiseks.

Fond peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Fondi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Fondi ametikohtade loetelu on esitatud tulude üldeelarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

04 04 03 02   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 167 159	6 167 159	6 800 000	6 800 000	7 600 000,—	7 600 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised fondi tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud muutuste seire Euroopa keskuse toimimiseks vastavalt Euroopa Ülemkogu Nice’is 7.–9. detsembril 2000 peetud istungil tehtud otsusele tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike suundumuste kindlakstegemiseks, ettenägemiseks ja juhtimiseks. Selleks on vaja koguda, töödelda ja analüüsida kvaliteetseid andmeid.

Sel eesmärgil on ette nähtud 1 000 000 eurot muutuste seire Euroopa keskuse tegevuse rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka uurimusteks, milles keskendutakse uute tehnoloogiate mõjule töökohas ja kutsehaigustele, näiteks korduvliigutuste mõjule ülesande täitmisel.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 19 830 000 eurot. Eelarvesse kantud 19 067 159 euro suurusele summale lisatakse 762 841 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Osa assigneeringust on ette nähtud tegevuseks kolme olulise perekonnaga seotud teema raames:

—	peresõbralik poliitika töökohas (tasakaal töö- ja pereelu vahel, töötingimused jne);

—	sotsiaalkorterites elavate perekondade olukorda mõjutavad tegurid (korraliku elamispinna kättesaadavus perekondadele);

—	perekondade pikaajaline toetamine, nt lastehooldus ja muud fondi pädevusse jäävad küsimused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

04 04 04   Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

04 04 04 02   Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 750 000	6 750 000	6 600 000	6 600 000	6 500 000,—	6 413 333,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud tulude üldeelarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

04 04 04 03   Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 993 434	6 993 434	7 200 000	7 200 000	7 900 000,—	7 371 712,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised agentuuri tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Agentuuri ülesandeks on anda Euroopa Liidu institutsioonidele, liikmesriikidele ja huvitatud isikutele töötervishoiu- ja tööohutusealast tehnilist, teaduslikku ja majanduslikku teavet.

1 000 000 eurot on ette nähtud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmile.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 14 250 000 eurot. Eelarvesse kantud 13 743 434 euro suurusele summale lisatakse 506 566 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Assigneeringust kaetakse agentuuri määruses (EÜ) nr 2062/94 määratletud ülesannete täitmiseks vajalikud meetmed ning eelkõige järgmised:

—	teavitus- ja riskiennetusmeetmed, milles pööratakse erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

—	ohuseirekeskuse asutamine, mille tegevus rajaneb ettevõtetest või konkreetsest tegevusvaldkonnast kogutud heade tavade näidetel;

—	samuti koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga kogemuste, teabe ja heade tavade vahetuse korraldamine,

—	kandidaatriikide integreerimine kõnealustesse teabevõrkudesse ning nende erilist olukorda arvesse võtvate töövahendite loomine;

—	tervishoiu- ja ohutusalase Euroopa nädala korraldamine, pöörates erilist tähelepanu kasutajate ja lõppsaajatega seotud ohtudele ja vajadustele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

04 04 05   Katseprojekt – Puuetega inimeste toetusmeetmete süvalaiendamine: puuetega inimeste Euroopa aasta järelprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	p.m.	0,—	693 844,38

Märkused

Assigneeringust rahastatakse erimeetmete rakendamise algatusi, mille eesmärk on puuetega inimesi käsitlevate tegevuspõhimõtete lisamine kõikidele asjakohastele Euroopa Liidu tegevuspõhimõtetele osana puuetega inimeste Euroopa aasta järelmeetmetest:

—	edendada tihedamat koostööd kõikide puuetega inimeste probleemidega tegelevate organitega, k.a kodanikuühiskond;

—	toetada puuetega seonduvate tegurite ja tegevuspõhimõtete analüüsi, sh statistika kogumist, puude mõju hindamist ning näitajate ja võrdlusuuringute väljatöötamist puuetega inimeste probleeme käsitlevate tegevuspõhimõtete arvestamiseks igasuguses tegevuses;

—	toetada puuetega inimeste probleemide arvestamist riiklike sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega seotud tegevuskavade koostamisel;

—	edendada heade tavade vahetust seoses puuetega inimeste suutlikkuse suurendamise ja nende koolitamisega, et soodustada positiivseid meetmeid võrdsete võimaluste andmiseks puuetega inimestele ja nende perekondadele.

Varem eraldatud assigneeringud olid ette nähtud puuetega inimeste Euroopa aastaga (2003) seotud kulutuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 19.

Nõukogu otsus 2001/903/EÜ, 3. detsember 2001, Euroopa puuetega inimeste aasta (2003) kohta (EÜT L 335, 19.12.2001, lk 25).

Nõukogu 15. juuli 2003. aasta resolutsioon puuetega inimeste tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni parandamise kohta (ELT C 175, 24.7.2003, lk 1).

04 04 06   Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	3 169 440,89

Märkused

Euroopa aastaga „Võrdsed võimalused kõigile” toetati meetmeid, mille eesmärk oli parandada teadlikkust vajadusest teha tööd ühtsema ühiskonna nimel, kus väärtustatakse erinevusi ning järgitakse ELi peamist õigustikku võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise alal, ning ergutada mõttevahetust ja dialoogi küsimuste üle, millel on keskne koht õiglase ühiskonna saavutamises.

Kooskõlas otsusega nr 771/2006/EÜ oli see assigneering ette nähtud sellise riikliku tegevuse toetamiseks, mille liikmesriigid kavandasid oma riikliku Euroopa aasta strateegia ja prioriteetide kohaselt, ning asjaomase eesistujariigi poolt ELi ulatusega lõppkonverentsi korraldamisega seotud kulude katmiseks. Osa assigneeringust katab Euroopa aastaga saavutatud suundumusi ning edu käsitleva Eurobaromeetri uuringu korraldamise kulusid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 771/2006/EÜ, 17. mai 2006, Euroopa aastale „Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole” (2007) aluse panemise kohta (ELT L 146, 31.5.2006, lk 1).

04 04 07   Varasemate programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	3 000 000	—	10 000 000	163 738,51	16 857 588,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud eespool nimetatud artiklite ja punktidega seotud ja seni täitmata möödunud aastate kulukohustuste rahastamise katteks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Kandidaatriigid võivad programmides osalemisega kaasnevate kulude katmiseks kasutada Phare ühinemiseelset rahastamisvahendit.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu 9. juuli 1957. aasta otsus kaevanduste ohutus- ja tervishoiukomisjoni pädevuse ja töökorra kohta (EÜT 28, 31.8.1957, lk 487).

Nõukogu otsus 74/325/EMÜ, 27. juuni 1974, tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomitee asutamise kohta (EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15).

Nõukogu otsus 74/326/EMÜ, 27. juuni 1974, kaevanduste alalise ohutus- ja tervishoiukomisjoni vastutusala laiendamise kohta kõikidele maavarasid kaevandavatele tööstustele (EÜT L 185, 9.7.1974, lk 18).

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1) ja selle direktiivi eridirektiivid.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19).

Nõukogu otsus 98/171/EÜ, 23. veebruar 1998, ühenduse meetmete kohta, mis käsitlevad tööhõive ja tööturu alaseid analüüse, uuringuid ja sellealast koostööd (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 26).

Nõukogu otsus 2000/750/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse diskrimineerimise vastu võitlemise ühenduse tegevusprogramm (2001–2006) (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 50/2002/EÜ, 7. detsember 2001, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alal (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1145/2002/EÜ, 10. juuni 2002, tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1).

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee loomise kohta (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1554/2005/EÜ, 7. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm, ning otsust nr 848/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 255, 30.9.2005, lk 9).

Alusaktid

1959. aastal ESTÜ Ülemameti ja Rahvusvahelise Tööbüroo töötervishoiu ja tööohutuse teabekeskuse (CIS) vahel sõlmitud konventsioon.

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 136, 137 ja 140 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 151, 152 ja 156 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 04 08   Katseprojekt, mille eesmärk on edendada ebakindla töö muutmist õigustega tagatud tööks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Assigneeringu eesmärk on toetada meetmeid, millega edendatakse ebakindla töö muutmist õigustega tagatud tööks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 2 tähenduses.

04 04 09   Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	150 000	680 000	680 000	680 000,—	662 506,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksevkulude katmiseks.

Sotsiaalvaldkonna platvorm soodustab osalusdemokraatiat Euroopas, edendades sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide järjepidevat osalemist konstruktiivses dialoogis Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike vahel. Samuti lisab see väärtust Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika väljatöötamise protsessile ning tugevdab kodanikuühiskonda liikmesriikides.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

04 04 10   Katseprojekt – Töötajate toetamine tööstussektoris toimuvate muutuste ajal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	500 000	p.m.	500 000	998 368,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad töötajatel kohaneda muutustega tööstuses. Rahastatavad meetmed hõlmavad järgmist:

—	uurimust selle kohta, kuidas töötajaid tööstuses toimuvateks muutusteks paremini ette valmistada ja milliseid tööstussektoreid võivad muutused lähitulevikus puudutada;

—	sotsiaalselt vastutustundliku lähenemisviisi kaudu tööstuses toimuvatele muutustele reageerimist toetava poliitika ja parimate tavade üle mõttevahetuste korraldamine ja nende analüüsimine.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 04 11   Katseprojekt – Eakate väärkohtlemise ärahoidmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 500 000	1 000 000	1 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad jätkutegevusena Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008. aasta resolutsioonile Euroopa demograafilise tuleviku kohta (ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 75) ja komisjoni 17. märtsil 2008 korraldatud eakate väärkohtlemise teemalisele konverentsile selgitada välja eakate väärkohtlemise ulatuse Euroopa Liidus.

Katseprojektis keskendutakse eelkõige järgmistele küsimustele:

—	eakate väärkohtlemise – kehalise, psüühilise ja rahalise – ulatuse hindamine vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusele;

—	parema arusaamise saavutamine eakate väärkohtlemise põhjustest;

—	poliitiliste meetmete tulemuslikkuse mõõtmine liikmesriikides.

Meetmed selle eesmärgi saavutamiseks hõlmavad järgmist:

—	andmete kogumine eakate väärkohtlemise esinemise kohta kogu Euroopa Liidus, mis hõlmab ka ohu- ja kaitsetegureid;

—	olemasolevate poliitiliste meetmete ja poliitilise raamistiku kaardistamine Euroopa Liidus, et selgitada välja head tavad ja esitada lähteraamistik, mis koosneb eakate väärkohtlemise tulemuslikuks ärahoidmiseks vajalikest meetmetest ja vahenditest.

Poliitiliste meetmete ja poliitilise raamistiku parimad tavad kujundatakse seeläbi, et hinnatakse, millised vahendid töötavad ja millised on vähem tõhusad eakate väärkohtlemise ärahoidmisel.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 04 12   Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 500 000	7 000 000	6 500 000	3 500 000

Märkused

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta eesmärk on kinnitada ja tugevdada Lissaboni strateegiat käivitades võetud algset poliitilist kohustust „anda otsustav panus vaesuse kõrvaldamisse”.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1098/2008/EÜ on see assigneering ette nähtud sellise riikliku tegevuse toetamiseks, mille liikmesriigid kavandavad oma riikliku Euroopa aasta strateegia ja prioriteetide kohaselt. Osaga assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud ELi ulatusega lõppkonverentsi korraldamisega asjaomase eesistujariigi poolt ning teabevahetus- ja teavitamistegevuse tugevdamisega nii üleeuroopalisel kui ka liikmesriikide tasandil.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1098/2008/EÜ, 22. oktoober 2008, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (ELT L 298, 7.11.2008, lk 20).

04 04 13   Katseprojekt – Autistlike inimeste tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	600 000

Märkused

Katseprojekti eesmärk on rahastada algatusi, mis aitavad töötada välja meetmeid autistlike inimeste tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni tagamiseks. Katseprojekt peaks seetõttu toetama uuenduslikke ja integreeritud projekte, mille eesmärk on tegeleda mitmete probleemidega, millega autistlikud inimesed kokku puutuvad, ning võtma samal ajal arvesse selliste inimeste tugevaid külgi ja edendama nende kaasamist tööturule ning ühiskondlikusse ja majandustegevusse.

Rahastatavad meetmed keskenduvad järgmisele:

—	autismi ning tööturule sisenevate autistlike inimeste probleemide ning autistlike inimeste ees seisvate takistuste parema mõistmise saavutamine;

—

hinnangu andmine, milliseid tööturumeetmeid tuleks võtta autistlike inimeste tööpuuduse ärahoidmiseks ning tööhõive suurendamiseks (mõnede allikate andmetel ei ole 62 protsendil autistlikest täiskasvanutest mingit tööd ning teised allikad näitavad, et täistööajaga palgatöö on autistlikest inimestest ainult 6 protsendil);

—	liikmesriikides võetud poliitikameetmete kindlaks tegemine ning teabe kogumine meetmete kohta, mille eesmärk on luua autistlikele inimestele tööhõivevõimalused ning aidata neil leida töökoht ja see säilitada;

—	võetud meetmete tõhususe hindamine;

—	parimate tavade vahetuse edendamine.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 04 15   Euroopa mikrokrediidirahastu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (182)	p.m. (183)

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada ELi tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastut, et anda töötutele võimalus uueks alguseks ning et avada mõnele Euroopas kõige ebasoodsamas olukorras olevale inimrühmale, sh noortele ja romidele, tee ettevõtluse juurde.

Reservi paigutatud assigneeringud vabastatakse kohe, kui õiguslik alus mikrokrediidirahastu loomiseks on vastu võetud.

Alusaktid

Komisjoni 2. juuli 2009. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ELi tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu (mikrokrediidirahastu „Progress”) (KOM(2009) 333 (lõplik)).

PEATÜKK 04 05 —   GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
04 05
GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)
04 05 01	Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	49 035 729,—	49 035 729,—
	Peatükk 04 05 — Kogusumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	49 035 729,—	49 035 729,—

04 05 01   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	49 035 729,—	49 035 729,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) rahastamiseks, et Euroopa Liidul oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

Fondi kulude summa ulatub maksimaalselt 500 miljoni euroni aastas.

Selle reservi eesmärk on vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 anda täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neid tööturule tagasitulekul.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võetavad meetmed peaksid täiendama Euroopa Sotsiaalfondi meetmeid.

Komisjonil palutakse esitada aasta jooksul pärast selle vahendi kasutuselevõtmist aruanne selle kasutamisel saadud tulemuste kohta.

Sellesse reservi assigneeringute kirjendamise ja fondi kasutuselevõtmise meetod on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ja määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 12.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

Alusaktid

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 04 06 —   ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
04 06
ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE
04 06 01	Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine	4	87 500 000	29 835 000	76 900 000	66 890 250	71 600 000,—	0,—
	Peatükk 04 06 — Kogusumma		87 500 000	29 835 000	76 900 000	66 890 250	71 600 000,—	0,—

04 06 01   Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
87 500 000	29 835 000	76 900 000	66 890 250	71 600 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Liidu abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud kandidaatriikidele nende õigusaktide järkjärguliseks vastavusse viimiseks Euroopa Liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral ühenduse õigusega, pidades seejuures silmas riikide tulevast liikmelisust. Inimressursside arendamise rahastamisvahend toetab riike poliitilises arengus ning Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ettevalmistamises ja haldamises, eelkõige nende Euroopa Sotsiaalfondiga seotud ettevalmistustes.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADILE

—	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 05

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE

Üldised eesmärgid

—	Edendada elujõulist ja konkurentsivõimelist põllumajandussektorit, mis vastaks rangetele keskkonna- ja tootmisstandarditele, tagades samal ajal põllumajandustootjatele rahuldava elatustaseme.

—	Toetada maapiirkondade säästvat arengut, eelkõige aidates põllumajandussektoril kohaneda uute ülesannetega, kaitstes keskkonda ja maapiirkondi eriti seoses kliimamuutusega, parandades maapiirkondades elukvaliteeti, tagades majanduskasvu ja tööhõive ning parandades põllumajandustoodete kvaliteeti.

—	Edendada Euroopa põllumajandussektori konkurentsivõimet maailmakaubanduses.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
05 01	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	133 377 414	133 377 414	131 208 914	131 208 914	127 092 611,06	127 092 611,06
05 02	SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL	4 099 810 000	4 100 534 000	3 287 723 325	3 287 723 325	5 443 404 464,13	5 442 248 276,36
05 03	OTSETOETUSED	39 273 000 000	39 273 000 000	37 779 000 000	37 779 000 000	37 568 576 802,55	37 568 576 802,55
05 04	MAAELU ARENDAMINE	14 358 084 633	13 396 500 000	13 982 378 209	8 033 920 846	14 626 692 435,55	10 527 442 597,89
05 05	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED	169 800 000	131 500 000	121 500 000	340 825 000	133 600 000,—	144 532 803,41
05 06	PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED	6 275 322	6 275 322	6 260 000	6 260 000	5 911 179,15	5 911 179,15
05 07	PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT	– 300 500 000	– 300 500 000	– 458 500 000	– 458 500 000	–29 302 236,17	–29 302 236,17
05 08	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	40 591 000	36 269 586	43 639 000	40 206 000	29 369 070,—	22 009 228,89
	Jaotis 05 — Kogusumma	57 780 438 369	56 776 956 322	54 893 209 448	49 160 644 085	57 905 344 326,27	53 808 511 263,14

PEATÜKK 05 01 —   PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
05 01
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
05 01 01	Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	96 302 567 (184)	92 970 074 (185)	91 707 219,40
05 01 02
Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
05 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	3 698 476	3 808 203	4 120 019,26
05 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	11 334 923	11 565 225	10 762 038,42
	Artikkel 05 01 02 — Vahesumma		15 033 399	15 373 428	14 882 057,68
05 01 03	Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	7 042 448	6 946 412	7 124 629,48
05 01 04
Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
05 01 04 01	Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Mitteoperatiivne tehniline abi	2	9 019 000	9 019 000	7 797 871,17
05 01 04 03	Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna ühinemiseelne rahastamisvahend (IPARD) – Halduskorralduskulud	4	200 000	200 000	0,—
05 01 04 04	Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) – Mitteoperatiivne tehniline abi	2	5 480 000	6 200 000	5 146 808,80
05 01 04 07	Puu- ja köögiviljaturu kindlustusfondi sisseseadmise teostatavusuuringu tegemise katseprojekt – Halduskorralduskulud	2	p.m.	p.m.	0,—
05 01 04 08	Säästev põllumajandus ja pinnase kaitse lihtsustatud viljelustehnika abil	2	p.m.	p.m.	150 000,—
	Artikkel 05 01 04 — Vahesumma		14 699 000	15 419 000	13 094 679,97
05 01 06	Põllumajandusliku analüüsi, kontrolli ja teabevahetusega seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimiseks ja heakskiitmiseks loodud lepitusorgani kulud	5	300 000	500 000	284 024,53
	Peatükk 05 01 — Kogusumma		133 377 414	131 208 914	127 092 611,06

Märkused

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 01 01   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
96 302 567 (186)	92 970 074 (187)	91 707 219,40

05 01 02   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

05 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 698 476	3 808 203	4 120 019,26

05 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
11 334 923	11 565 225	10 762 038,42

05 01 03   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 042 448	6 946 412	7 124 629,48

05 01 04   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa taotlejariikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, 24. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1467/94 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1183/2006, 24. juuli 2006, ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 1).

05 01 04 01   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 019 000	9 019 000	7 797 871,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toetuse ning hindamise, auditi ja kontrollimeetmete katmiseks, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika ning eriti nende meetmete rakendamiseks, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktides a–d.

Assigneering on samuti ette nähtud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja nende trükiste kulude katmiseks, millel on otsene seos määruses (EÜ) nr 870/2004 sätestatud geneetiliste ressursside programmi eesmärgi saavutamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

05 01 04 03   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna ühinemiseelne rahastamisvahend (IPARD) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	200 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

—	kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artiklite 05 05 01 ja 05 05 02 kohaseid halduskulusid.

05 01 04 04   Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 480 000	6 200 000	5 146 808,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikele 1 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude rahastamiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, haldus-, hindamis- ja kontrollimeetmeid. Seetõttu võib assigneeringut kasutada eelkõige järgmiste kulude rahastamiseks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

—	teabe ja trükistega seotud kulud,

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

—	teenuste osutamise lepingud,

—	peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulud summas kuni 1 850 000 eurot.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 1 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

05 01 04 07   Puu- ja köögiviljaturu kindlustusfondi sisseseadmise teostatavusuuringu tegemise katseprojekt – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneeringut võib kasutada järgmiste teostatavusuuringute rahastamiseks:

—	nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikul tasandil turujärelevalvekeskuste abil puu- ja köögiviljatoodangu prognoosimise liidu süsteemi sisseseadmine ülesandega ennetada kriise, et kiirendada reageerimisvõimet,

—	tootjaorganisatsioonide hallatava ning praegu kehtiva turult kõrvaldamise skeemi lõpetava, kriisiolukorras (laiaulatuslik hindade järsk langus, kliimakatastroof jne) kasutatava kindlustusfondi sisseseadmine.

Seda võib kasutada ka projekti ettevalmistamise, korraldamise, seire, auditeerimise ja kontrollimisega seotud tehnilise ja/või haldusabi andmiseks ning uuringutulemustest teavitamise kulude katmiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 180 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

05 01 04 08   Säästev põllumajandus ja pinnase kaitse lihtsustatud viljelustehnika abil

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	150 000,—

Märkused

ÜRO Keskkonnaprogramm kinnitab, et Teisest maailmasõjast alates on rikutud enam kui veerand maakera põllumajanduslikust maast. Igal aastal kaob 10 kuni 15 miljonit hektarit.

Euroopas on pinnase lagunemine ja erosioon ilmselt kõige märkimisväärsemad keskkonnaprobleemid, mille põhjuseks on traditsiooniline põllumajandus ning mis on kahjustanud ligi 157 miljonit hektarit maad (16 % Euroopast, st peaaegu kolm Prantsusmaa-suurust maa-ala). Keskmine pinnase erosiooni määr Euroopas (17 tonni hektari kohta aastas) on palju suurem kui keskmine pinnase tekkimise määr (1 tonn hektari kohta aastas). See probleem mõjutab enamikku ELi riike. Vahemere piirkonnas esineb pinnase erosiooni tihti ja see võib mõjutada 50–70 % põllumajanduslikust maast. Traditsioonilise põllumajanduse intensiivistamine (suurenenud mehhaniseerimine ja kündmine) viimase 50 aasta jooksul on sellele suundumusele kaasa aidanud, suurendades ohule vastuvõtlikumates piirkondades kõrbestumise ohtu. Erosioonil on suur majanduslik mõju nii asjaomasele põllumajandusmaale kui ka kohalikule infrastruktuurile, seda eriti veesüsteemide ja veepuhastussüsteemide hooldusega seotud kulude tõttu.

Traditsiooniline põllumajandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, sest pikemaks ajaks tühjaks jäetud pinnas ei paku elusloodusele kriitilistel hetkedel enam toitu ega peavarju. Siiski aitavad tootmissüsteemid, mis jätavad maha pinnases sisalduvad jäägid, taastada ja säilitada erinevaid eluslooduse liike (nt linnud ja väikeimetajad).

Säästev põllumajandus on tehniliste võtete kogum, mis on kavandatud nii, et põllumajandus saaks füüsilisest, sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast toimuda püsival alusel.

Keskne element on lihtsustatud viljelustehnika. Lihtsustatud viljelustehnika eesmärk on kaitsta paremini pinnast (ehk keskkonda säästev põllumajandus). Mõiste „keskkonda säästev põllumajandus” (ingl conversation agriculture) osutab pinnasekäitlusmeetodite kogumile, mis minimeerivad pinnase koostise, struktuuri ja loodusliku bioloogilise mitmekesisuse muundumist ja kaitsevad seda erosiooni ja lagunemise eest. Need meetodid hõlmavad pinnase töötlemist, multšikihi alla külvamist, otsest külvamist, põllukultuuride jääkide ja taimkatte mittekasutamist metsanduses (looduslikud taimed või külvatud sobivad liigid).

Lisaks puhtalt keskkonnaalasele aspektile on keskkonda säästvate põllumajandusmeetodite majanduslik aspekt teine oluline tegur, millega arvestada. Viljelus traditsioonilise põllumajanduse raames nõuab võrreldes keskkonda säästva põllumajandusega suuri investeeringuid masinatesse ja nende hooldusesse, suurt fossiilkütuste tarbimist ning märkimisväärset tööaega. Näiteks iga-aastase kündmiseta kasvatamise korral on kütuse sääst võrreldes traditsiooniliste süsteemidega kolm kuni viis liitrit hektari kohta. Üldiselt vähendab keskkonda säästev põllumajandus energiatarbimist umbes 15–50 % ja suurendab tootmist ühe energiaühiku kohta 25–100 %.

Maaelu arendamise kavandamise tegevus aastateks 2007–2013 pakub ainulaadset võimalust alustada nende meetoditega. Katseprojekt võiks hõlmata oskusteabe levitamisega seotud tegevust, mis oleks projekti keskne element. Üks peamistest eesmärkidest on edendada neid meetodeid puudutavaid teadmisi, et tulevasi ELi õigusakte oleks lihtne kohaldada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

05 01 06   Põllumajandusliku analüüsi, kontrolli ja teabevahetusega seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimiseks ja heakskiitmiseks loodud lepitusorgani kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
300 000	500 000	284 024,53

Märkused

Assigneering katab lepitusorgani rahastamise EAGGFi tagatisrahastu ja EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames (tasud, seadmed, reisikulud ja kohtumised), samuti uuringutega ning teabevahetuse ja kontrollimisega seotud kulud, nt auditeerimisettevõtete pakutav abi.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2006, 21. juuni 2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, 23.6.2006, lk 90).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 485/2008, 26. mai 2008, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt (ELT L 143, 3.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 05 02 —   SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
05 02
SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL
05 02 01
Teravili
05 02 01 01	Teravilja eksporditoetus	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	9 700 763,53	9 700 763,53
05 02 01 02	Teravilja sekkumisladustamine	2	74 000 000	74 000 000	500 000	500 000	– 100 728 186,77	– 100 728 186,77
05 02 01 03	Tärklisega seotud sekkumistegevus	2	41 000 000	41 000 000	39 621 745	39 621 745	39 728 267,10	39 728 267,10
05 02 01 99	Muud meetmed (teraviljad)	2	100 000	100 000	94 337	94 337	3 455,72	3 455,72
	Artikkel 05 02 01 — Vahesumma		115 100 000	115 100 000	40 216 082	40 216 082	–51 295 700,42	–51 295 700,42
05 02 02
Riis
05 02 02 01	Riisi eksporditoetus	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 02 02	Riisi sekkumisladustamine	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 02 99	Muud meetmed (riis)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 05 02 02 — Vahesumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 03	Toetused 1. lisas nimetamata toodetele	2	114 000 000	114 000 000	89 700 000	89 700 000	118 120 752,75	118 120 752,75
05 02 04
Toiduabiprogrammid
05 02 04 01	Enim puudust kannatavate isikute abistamise programmid	2	500 000 000	500 000 000	477 900 000	477 900 000	344 416 921,13	344 416 921,13
05 02 04 99	Muud meetmed (toiduabiprogrammid)	2	100 000	100 000	100 000	100 000	629 742,15	629 742,15
	Artikkel 05 02 04 — Vahesumma		500 100 000	500 100 000	478 000 000	478 000 000	345 046 663,28	345 046 663,28
05 02 05
Suhkur
05 02 05 01	Suhkru ja isoglükoosi eksporditoetus	2	12 000 000	12 000 000	177 000 000	177 000 000	501 338 532,91	501 338 532,91
05 02 05 03	Tootmistoetus keemiatööstuses kasutatavale suhkrule	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	419 423,65	419 423,65
05 02 05 08	Suhkru ladustamise meetmed	2	–11 000 000	–11 000 000	–30 200 000	–30 200 000	–26 747 373,63	–26 747 373,63
05 02 05 99	Muud meetmed (suhkur)	2	500 000	500 000	300 000	300 000	545 645,64	545 645,64
	Artikkel 05 02 05 — Vahesumma		1 500 000	1 500 000	147 100 000	147 100 000	475 556 228,57	475 556 228,57
05 02 06
Oliiviõli
05 02 06 03	Oliiviõli ladustamismeetmed	2	9 000 000	9 000 000	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 06 05	Kvaliteedi parandamise meetmed	2	48 000 000	48 000 000	45 281 993	45 281 993	45 059 019,62	45 059 019,62
05 02 06 99	Muud meetmed (oliiviõli)	2	500 000	500 000	1 200 000	1 200 000	86 422,16	86 422,16
	Artikkel 05 02 06 — Vahesumma		57 500 000	57 500 000	46 481 993	46 481 993	45 145 441,78	45 145 441,78
05 02 07
Kiutaimed
05 02 07 01	Toetused kiulina- ja kanepitootjatele	2	20 000 000	20 000 000	19 810 872	19 810 872	20 990 049,84	20 990 049,84
05 02 07 02	Toetused puuvillatootjatele	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 07 03	Puuvill – Riiklikud ümberkorralduskavad	2	10 000 000	10 000 000
	Artikkel 05 02 07 — Vahesumma		30 000 000	30 000 000	19 810 872	19 810 872	20 990 049,84	20 990 049,84
05 02 08
Puu- ja köögiviljad
05 02 08 01	Puu- ja köögiviljade eksporditoetus	2	2 000 000	2 000 000	100 000	100 000	18 595 117,46	18 595 117,46
05 02 08 02	Turult kõrvaldamise ja kokkuostuga seotud kulude hüvitamine	2	100 000	100 000	2 000 000	2 000 000	14 546 393,47	14 546 393,47
05 02 08 03	Tootjate organisatsioonide rakendusfondid	2	547 000 000	547 000 000	260 000 000	260 000 000	581 639 058,16	581 639 058,16
05 02 08 06	Töödeldud tomatitoodete tootmistoetus	2	p.m.	p.m.	94 337	94 337	229 566 450,51	229 566 450,51
05 02 08 07	Puuviljapõhiste toodete tootmistoetus	2	p.m.	p.m.	94 337	94 337	71 206 465,25	71 206 465,25
05 02 08 08	Kuivatatud viinamarjade ja viigimarjadega seotud sekkumistegevus	2	p.m.	p.m.	100 000	100 000	92 906,46	92 906,46
05 02 08 09	Hüvitis tsitrusviljade töötlemise edendamiseks	2	200 000	200 000	37 000 000	37 000 000	196 894 127,56	196 894 127,56
05 02 08 10	Puu- ja köögiviljade tasuta jagamine	2	p.m.	p.m.	100 000	100 000	2 394 628,74	2 394 628,74
05 02 08 11	Tootjarühmadele antav abi eeltunnustuse saamiseks	2	110 000 000	110 000 000	44 000 000	44 000 000	37 333 908,10	37 333 908,10
05 02 08 12	Koolidele puuvilja jagamise kava	2	60 000 000	60 000 000
05 02 08 99	Muud meetmed (puu- ja köögiviljad)	2	800 000	800 000	100 000	100 000	766 349,96	766 349,96
	Artikkel 05 02 08 — Vahesumma		720 100 000	720 100 000	343 588 674	343 588 674	1 153 035 405,67	1 153 035 405,67
05 02 09
Viinamarjakasvatussaadused
05 02 09 01	Viinamarjakasvatussaaduste eksporditoetused	2	3 000 000	3 000 000	p.m.	p.m.	14 538 254,82	14 538 254,82
05 02 09 02	Veini ja viinamarjavirde ladustamine	2	500 000	500 000	30 000 000	30 000 000	73 821 269,07	73 821 269,07
05 02 09 03	Veini destilleerimine	2	200 000	200 000	18 000 000	18 000 000	241 646 052,53	241 646 052,53
05 02 09 04	Alkoholi ladustamise meetmed	2	7 000 000	7 000 000	15 000 000	15 000 000	128 327 316,45	128 327 316,45
05 02 09 05	Viinamarjavirde kasutamise toetus	2	1 100 000	1 100 000	13 000 000	13 000 000	164 206 406,93	164 206 406,93
05 02 09 06	Viinamarjakasvatuspiirkondade lõpliku viljelusest kõrvalejätmise tasu	2	p.m.	p.m.	11 000 000	11 000 000	97 677 874,26	97 677 874,26
05 02 09 07	Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja üleminek uutele tegevusaladele	2	p.m.	p.m.	100 000	100 000	447 835 254,22	447 835 254,22
05 02 09 08	Veinisektori riiklikud toetusprogrammid	2	990 500 000	990 500 000	794 240 000	794 240 000
05 02 09 09	Väljajuurimiskava	2	334 000 000	334 000 000	437 725 934	437 725 934
05 02 09 99	Muud meetmed (viinamarjakasvatus)	2	2 000 000	2 000 000	1 900 000	1 900 000	1 949 933,98	1 949 933,98
	Artikkel 05 02 09 — Vahesumma		1 338 300 000	1 338 300 000	1 320 965 934	1 320 965 934	1 170 002 362,26	1 170 002 362,26
05 02 10
Edendamine
05 02 10 01	Edendusmeetmed – Liikmesriikide maksed	2	56 000 000	56 000 000	56 000 000	56 000 000	49 431 246,33	49 431 246,33
05 02 10 02	Edendusmeetmed – Euroopa Liidu otsetoetused	2	1 210 000	1 934 000	2 119 000	2 119 000	3 753 883,81	2 597 696,04
05 02 10 99	Muud meetmed (edendamine)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 05 02 10 — Vahesumma		57 210 000	57 934 000	58 119 000	58 119 000	53 185 130,14	52 028 942,37
05 02 11
Muud taimesaadused/meetmed
05 02 11 01	Kuivsööt	2	122 000 000	122 000 000	126 600 000	126 600 000	136 072 999,43	136 072 999,43
05 02 11 04	POSEI (välja arvatud otsetoetused ning merendus ja kalandus 11 02 03)	2	231 000 000	231 000 000	226 200 000	226 200 000	232 679 193,60	232 679 193,60
05 02 11 05	Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (välja arvatud SANCO 17 03 02)	2	1 000 000	1 000 000	4 500 000	4 500 000	6 280 119,75	6 280 119,75
05 02 11 99	Muud meetmed (muud taimesaadused/meetmed)	2	2 200 000	2 200 000	2 200 000	2 200 000	390 694,15	390 694,15
	Artikkel 05 02 11 — Vahesumma		356 200 000	356 200 000	359 500 000	359 500 000	375 423 006,93	375 423 006,93
05 02 12
Piim ja piimatooted
05 02 12 01	Piima ja piimatoodete eksporditoetused	2	449 000 000	449 000 000	9 433 749	9 433 749	28 831 610,17	28 831 610,17
05 02 12 02	Lõssipulbri sekkumisladustamine	2	26 000 000	26 000 000	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 12 03	Lõssimüügitoetus	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	4 689 662,97	4 689 662,97
05 02 12 04	Või ja koore sekkumisladustamine	2	85 000 000	85 000 000	16 980 747	16 980 747	13 007 355,64	13 007 355,64
05 02 12 05	Muud piimarasva käsitlevad meetmed	2	1 000 000	1 000 000	18 867 497	18 867 497	19 065 729,53	19 065 729,53
05 02 12 06	Juustu sekkumisladustamine	2	6 000 000	6 000 000	22 640 997	22 640 997	20 884 023,25	20 884 023,25
05 02 12 08	Koolipiim	2	76 000 000	76 000 000	69 000 000	69 000 000	61 511 402,38	61 511 402,38
05 02 12 99	Muud meetmed (piim ja piimatooted)	2	100 000 (188)	100 000 (188)	943 375	943 375	4 522,29	4 522,29
	Artikkel 05 02 12 — Vahesumma		643 100 000	643 100 000	137 866 365	137 866 365	147 994 306,23	147 994 306,23
05 02 13
Veise- ja vasikaliha
05 02 13 01	Veise- ja vasikaliha eksporditoetused	2	18 000 000	18 000 000	25 000 000	25 000 000	23 100 754,21	23 100 754,21
05 02 13 02	Veise- ja vasikaliha sekkumisladustamine	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	–1 741,61	–1 741,61
05 02 13 03	Erakorralised toetusmeetmed	2	1 000 000	1 000 000	17 000 000	17 000 000	14 077 340,81	14 077 340,81
05 02 13 04	Elusloomade toetused	2	7 000 000	7 000 000	8 490 374	8 490 374	10 046 191,44	10 046 191,44
05 02 13 99	Muud meetmed (veise- ja vasikaliha)	2	100 000	100 000	94 337	94 337	4 234,10	4 234,10
	Artikkel 05 02 13 — Vahesumma		26 100 000	26 100 000	50 584 711	50 584 711	47 226 778,95	47 226 778,95
05 02 14
Lamba- ja kitseliha
05 02 14 01	Lamba- ja kitseliha sekkumisladustamine	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 14 99	Muud meetmed (lamba- ja kitseliha)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 05 02 14 — Vahesumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 15
Sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused
05 02 15 01	Sealiha eksporditoetused	2	28 000 000	28 000 000	66 000 000	66 000 000	99 042 919,85	99 042 919,85
05 02 15 02	Sealihaga seotud sekkumistegevus	2	p.m.	p.m.	8 000 000	8 000 000	37 007 032,07	37 007 032,07
05 02 15 03	Sealihaturu toetamise erandmeetmed	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 02 15 04	Munade eksporditoetused	2	4 000 000	4 000 000	5 660 249	5 660 249	4 341 285,09	4 341 285,09
05 02 15 05	Kodulinnuliha eksporditoetused	2	80 000 000	80 000 000	93 394 111	93 394 111	97 161 649,44	97 161 649,44
05 02 15 06	Mesinduse eritoetused	2	24 000 000	24 000 000	22 640 997	22 640 997	21 324 414,76	21 324 414,76
05 02 15 07	Kodulinnuliha- ja munaturu toetamise erandmeetmed	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	–2 980,12	–2 980,12
05 02 15 99	Muud meetmed (sealiha, kodulinnuliha, munad, mesindus, muud loomakasvatussaadused)	2	100 000	100 000	94 337	94 337	0,—	0,—
	Artikkel 05 02 15 — Vahesumma		136 100 000	136 100 000	195 789 694	195 789 694	258 874 321,09	258 874 321,09
05 02 16
Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond
05 02 16 01	Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	1 284 099 717,06	1 284 099 717,06
05 02 16 02	Suhkru ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 05 02 16 — Vahesumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	1 284 099 717,06	1 284 099 717,06
05 02 17
Põllumajandustootjatele antav toetus
05 02 17 01	Toetus põllumajandustootjate ühistutele	2	1 500 000	1 500 000
05 02 17 02	Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus	2	1 500 000	1 500 000
05 02 17 03	Toetus põllumajandustootjate ja tarbijate algatustele, mille eesmärk on vähendada süsinikuheidet ja energiatarbimist ning turustada toiduaineid kohalikul tasandil	2	1 500 000	1 500 000
	Artikkel 05 02 17 — Vahesumma		4 500 000	4 500 000
	Peatükk 05 02 — Kogusumma		4 099 810 000	4 100 534 000	3 287 723 325	3 287 723 325	5 443 404 464,13	5 442 248 276,36

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid selle peatüki iga rea kohta.

Käesoleva peatüki eelarveliste vajaduste kehtestamisel võeti artikli 05 02 08 ning eelkõige punkti 05 02 08 03 eelarveliste vajaduste kehtestamisel arvesse 222 000 000 euro suurust summat, mis on pärit tulude koondarvestuse punktist 6 7 0 1.

Lisaks on see mõeldud ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 191 kohaselt võetavate erakorraliste meetmete rahastamiseks.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

05 02 01   Teravili

05 02 01 01   Teravilja eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	9 700 763,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 01 02   Teravilja sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
74 000 000	500 000	– 100 728 186,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tehniliste ja rahaliste kulude rahastamiseks, mis tulenevad kauba ostmisest riiklikuks ladustamiseks, muude riikliku ladustamise kulude rahastamiseks (viitab peamiselt erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel) ja hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 10–17 ning määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 47 kohaselt võetavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 01 03   Tärklisega seotud sekkumistegevus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
41 000 000	39 621 745	39 728 267,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1868/94 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 72/2009) artikli 5 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a kohaselt makstud lisatasu ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 96 sätestatud tootmistoetuste rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1868/94, 27. juuli 1994, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4).

05 02 01 99   Muud meetmed (teraviljad)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	94 337	3 455,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste teraviljadega seotud muude kulude ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 01 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 02   Riis

05 02 02 01   Riisi eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 02 02   Riisi sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tehniliste ja rahaliste kulude rahastamiseks, mis tulenevad kauba ostmisest riiklikuks ladustamiseks, muude riikliku ladustamise kulude rahastamiseks (viitab peamiselt erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel) ja hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 10 ja 12 ning määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

05 02 02 99   Muud meetmed (riis)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste riisi sekkumiskavade muude kulude ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 02 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Lisaks rahastatakse sellest maksmata toetusi teatavate Indica tüüpi või omadustega riisi sortide tootmiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 1418/76 artiklile 8a ning kulusid, mis tulenevad 1992/1993. ja 1997/1998. turustusaasta eest toetuste maksmisest Portugali koorimata riisi tootjatele vastavalt määruse (EMÜ) nr 738/93 artiklile 1.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1418/76, 21. juuni 1976, riisituru ühise korralduse kohta (EÜT L 166, 25.6.1976, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 738/93, 17. märts 1993, millega muudetakse määrusega (EMÜ) nr 3653/90 sätestatud Portugali teravilja- ja riisituru ühist korraldust reguleerivaid üleminekumeetmeid (EÜT L 77, 31.3.1993, lk 1).

05 02 03   Toetused 1. lisas nimetamata toodetele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
114 000 000	89 700 000	118 120 752,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud teatavate alkohoolsete jookidena eksporditava teravilja suhtes määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklites 13–18 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 162 sätestatud toetuste ning teravilja ja riisi, suhkru ja isoglükoosi, lõssi, või ja munade töötlemisel saadud kauba suhtes määruses (EÜ) nr 3448/93 sätestatud toetuste rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3448/93, 6. detsember 1993, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/2003, 29. september 2003, teraviljaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 78).

05 02 04   Toiduabiprogrammid

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3730/87, 10. detsember 1987, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad (EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1).

05 02 04 01   Enim puudust kannatavate isikute abistamise programmid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000 000	477 900 000	344 416 921,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3730/87 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 27 rahastada toiduainete tarnimist sekkumisvarudest ja Euroopa Liidu turult kaasatud toodetest kindlaks määratud organisatsioonidele, kes jaotavad neid liidus enim puudust kannatavatele isikutele.

05 02 04 99   Muud meetmed (toiduabiprogrammid)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	100 000	629 742,15

Märkused

Punkt võib eelkõige sisaldada võimalikku kulude jääki, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 2802/98 kohaldamisest, mille rahastamises leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku 24. novembril 1998, ning toiduabiga, eelkõige teravilja, riisi, suhkru ja piimatoodetega seotud toetustest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1292/96, 27. juuni 1996, toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta (EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2802/98, 17. detsember 1998, põllumajandustoodete Venemaa Föderatsiooni tarnimise programmi kohta (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 12).

05 02 05   Suhkur

05 02 05 01   Suhkru ja isoglükoosi eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 000 000	177 000 000	501 338 532,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud eksporditoetusi ning määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 kohaste kulude jääki, sealhulgas puu- ja köögiviljatoodetesse lisatud teatava suhkruga seotud toetusi, vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 16 ja 18.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

05 02 05 03   Tootmistoetus keemiatööstuses kasutatavale suhkrule

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	419 423,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuslikule suhkrule määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 97 kohaselt antava tootmistoetuse kulude rahastamiseks ning keemiatööstusele määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõike 3 kohaselt antava toetuse kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 05 08   Suhkru ladustamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
–11 000 000	–30 200 000	–26 747 373,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tehniliste ja rahaliste kulude rahastamiseks, mis tulenevad kauba ostmisest riiklikuks ladustamiseks, muude riikliku ladustamise kulude rahastamiseks (viitab peamiselt erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel) ja hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 10–17 ning määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

Assigneering on samuti ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 32 ning määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt antava eraladustusabi rahastamiseks.

05 02 05 99   Muud meetmed (suhkur)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	300 000	545 645,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste suhkruga seotud muude kulude ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 318/2006) ning määruse (EÜ) nr 318/2006 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 05 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Sellised jäägid hõlmavad eelkõige vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõike 4 esimesele lõigule Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud toorsuhkru müügi toetusmeetmetega seotud võimalikku kulude jääki (endine punkt 05 02 05 04) ning määruse (EÜ) nr 1260/2001artikli 7 lõike 4 teise lõigu ning artikli 33 lõike 2 ja artikli 38 kohase rafineerimistööstuse kohandusabi rahastamise kulude jääki (endine punkt 05 02 05 07).

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 kohaselt võetavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 06   Oliiviõli

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 136/66/EMÜ, 22. september 1966, õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 865/2004, 29. aprill 2004, mis käsitleb oliiviõli- ja lauaoliivide turu ühist korraldust ja millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 827/68 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

05 02 06 03   Oliiviõli ladustamismeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 000 000	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude kulude, eelkõige määruse nr 136/66/EMÜ artikli 20d lõike 3 (laolepingud), määruse (EÜ) nr 865/2004 artikli 6 (turuhäired) ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 33 (vabatahtlik abi) alusel tekkinud kulude rahastamiseks.

05 02 06 05   Kvaliteedi parandamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
48 000 000	45 281 993	45 059 019,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse nr 136/66/EMÜ (milles sätestatakse meetmed oliiviõli tootmise kvaliteedi ja tootjate organisatsioonide tegevuse parandamiseks) artikliga 5, määruse (EÜ) nr 865/2004 artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 103 (ettevõtjate organisatsioonidele antavad toetused) seotud tegevuskulude jäägi rahastamiseks.

05 02 06 99   Muud meetmed (oliiviõli)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	1 200 000	86 422,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste oliiviõliga seotud muude kulude ning määruse nr 136/66/EMÜ (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 865/2004) ja määruse (EÜ) nr 865/2004 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 06 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Sellised jäägid hõlmavad eelkõige võimalikku kulude jääki seoses ühenduses toodetud oliiviõli puhul antava tarbimistoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikli 11 lõikega 1), tehniliste, rahaliste ja muude riikliku ladustamisega seotud kuludega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artiklitega 12 ja 13), oliiviõli eksporditoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikliga 20) ning kala- ja köögiviljahoidiste tootmisel kasutatava oliiviõli puhul antavate tootmistoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikliga 20a).

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 kohaselt võetavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 07   Kiutaimed

05 02 07 01   Toetused kiulina- ja kanepitootjatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000 000	19 810 872	20 990 049,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud pika ja lühikese linakiu ning kanepikiu tootmistoetuste rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1673/2000 artikli 3 punktidele a ja b ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 91–95.

Lisaks hõlmab see määruse (EMÜ) nr 1308/70 artiklis 4 sätestatud kiulina ja -kanepi tootmistoetustega seotud kulude jääki, millest on maha arvatud nimetatud määruse artikli 2 kohased vähendused, ning jääke, mis on seotud muude meetmetega, eelkõige määruse (EMÜ) nr 1308/70 artikli 5 kohaselt antud eraladustusabiga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1308/70, 29. juuni 1970, lina- ja kanepituru ühise korralduse kohta (EÜT L 146, 4.7.1970, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1673/2000, 27. juuli 2000, kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16).

05 02 07 02   Toetused puuvillatootjatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kraasimata ja kammimata puuvilla puhul määruse (EÜ) nr 1051/2001 alusel antava abiga seotud kulude jäägi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1050/2001, 22. mai 2001, millega kohandatakse kuuendat korda Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolliga nr 4 kehtestatud puuvilla abisüsteemi (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1051/2001, 22. mai 2001, puuvilla tootmistoetuste kohta (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3).

05 02 07 03   Puuvill – Riiklikud ümberkorralduskavad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 637/2008 2. peatüki kohaste kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 637/2008, 23. juuni 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ja kehtestatakse puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava (ELT L 178, 5.7.2008, lk 1).

05 02 08   Puu- ja köögiviljad

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/96, 28. oktoober 1996, puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2202/96, 28. oktoober 1996, millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse toetuskava (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 49).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1182/2007, 26. september 2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad, muudetakse direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2202/96 (ELT L 273, 17.10.2007, lk 1).

05 02 08 01   Puu- ja köögiviljade eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 000 000	100 000	18 595 117,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude jäägi rahastamiseks seoses järgmisega:

—	värsked puu- ja köögiviljad vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 35,

—	puu- ja köögiviljatooted (välja arvatud lisatav suhkur) vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 16 ja 17.

05 02 08 02   Turult kõrvaldamise ja kokkuostuga seotud kulude hüvitamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	2 000 000	14 546 393,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 23 kohaselt tootjate organisatsioonidele antava rahalise hüvitisega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 08 03   Tootjate organisatsioonide rakendusfondid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
547 000 000	260 000 000	581 639 058,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse/ELi osaluse rahastamiseks tootjate ühendustele mõeldud rakendusfondide rahastamises vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 15, määruse (EÜ) nr 1182/2007 III jaotise II peatükile ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao II alajaole.

05 02 08 06   Töödeldud tomatitoodete tootmistoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	94 337	229 566 450,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud tomatite töötlemislisatasudega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 4.

05 02 08 07   Puuviljapõhiste toodete tootmistoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	94 337	71 206 465,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud virsikute, pirnide, mustade ploomide ja viigimarjade töötlemistoetustega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 5 ja 9.

05 02 08 08   Kuivatatud viinamarjade ja viigimarjadega seotud sekkumistegevus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	100 000	92 906,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud kuivatatud viinamarjade sekkumismeetmetega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 9 ning töötlemata viigimarjade (ladustamine) sekkumismeetmetega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

Lisaks on see ette nähtud määrusest (EÜ) nr 399/94 tulenevate kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 399/94, 21. veebruar 1994, kuivatatud viinamarjade suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 54, 25.2.1994, lk 3).

05 02 08 09   Hüvitis tsitrusviljade töötlemise edendamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	37 000 000	196 894 127,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud teatavate tsitrusviljade tootjaid käsitlevast ühenduse toetuskavast tulenevate kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 2202/96.

05 02 08 10   Puu- ja köögiviljade tasuta jagamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	100 000	2 394 628,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud puu- ja köögiviljade tasuta jaotamisega seotud transpordi, sorteerimise ja pakendamise kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 30.

05 02 08 11   Tootjarühmadele antav abi eeltunnustuse saamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
110 000 000	44 000 000	37 333 908,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeltunnustatud tootjarühmadele antud toetustega seotud kulude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 III jaotise I peatükile ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao I alajaole.

05 02 08 12   Koolidele puuvilja jagamise kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
60 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude rahastamiseks, mis on seotud ELi toetusega koolidele puuvilja jagamise kavale, vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao IIa alajaole.

05 02 08 99   Muud meetmed (puu- ja köögiviljad)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
800 000	100 000	766 349,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste mis tahes muude puu- ja köögiviljadega seotud kulude rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 08 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Assigneering on ette nähtud ka järgmiste tegevuste rahastamiseks:

—	teised määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2202/96 ja (EÜ) nr 1782/2003 alusel võetavad sekkumismeetmed, mida ei rahastata muudele punktidele mõeldud assigneeringute alt artikli 05 02 08 alusel, ja eelkõige erimeetmed,

—	abi tunnustatud banaanitootjate organisatsioonide loomise toetamiseks ning nende haldustegevuse abistamiseks,

—	erimeetmetega, eelkõige sarapuupähklitootjatele suunatud, määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 55 kohased toetused ning eritoetused tootjaorganisatsioonidele, mis on loonud käibefondi, ning ühenduse pähklite ja jaanikaunade kvaliteedi parandamise kava toetuste rahastamisega seotud kulude jääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 789/89, 20. märts 1989, millega kehtestatakse pähklite ja jaanikaunade suhtes erimeetmed ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 1035/72 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 85, 30.3.1989, lk 3).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1991/92, 13. juuli 1992, millega kehtestatakse töötlemiseks ettenähtud vaarikaid käsitlev erisüsteem (EÜT L 199, 18.7.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3816/92, 28. detsember 1992, milles sätestatakse Hispaania ja teiste liikmesriikide vahelise kaubavahetuse hüvitamiskorra ja sellega seotud meetmete kaotamine puu- ja köögiviljasektoris (EÜT L 387, 31.12.1992, lk 10).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 404/93, 13. veebruar 1993, banaanituru ühise korralduse kohta (EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1), eelkõige selle artikli 6 lõige 1.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/97, 30. oktoober 1997, ühenduse õuna-, pirni-, virsiku- ja nektariinitoodangu parandamise kohta (EÜT L 303, 6.11.1997, lk 3).

05 02 09   Viinamarjakasvatussaadused

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 822/87, 16. märts 1987, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 479/2008, 29. aprill 2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999 (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1).

05 02 09 01   Viinamarjakasvatussaaduste eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 000 000	p.m.	14 538 254,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud veinisektori toodete eksporditoetustega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 63.

05 02 09 02   Veini ja viinamarjavirde ladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	30 000 000	73 821 269,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 24 kohaselt veini ja viinamarjavirde eraladustamiseks antava toetusega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 09 03   Veini destilleerimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	18 000 000	241 646 052,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 27–30 kohaste veini destilleerimisega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 09 04   Alkoholi ladustamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 000 000	15 000 000	128 327 316,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude jäägi rahastamiseks:

—	tehnilised ja finantskulud, mis tulenevad alkoholi kokkuostmisest riiklikuks ladustamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 27–30,

—	muud alkoholi ladustamisega seotud kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 31; see viitab erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel.

Lisaks on see ette nähtud hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katmiseks.

Lisaks hõlmab see assigneering määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 29 lõikes 6 sätestatud alkoholi eraladustamise toetusega (kõrvaltoetus) seotud kulusid.

05 02 09 05   Viinamarjavirde kasutamise toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 100 000	13 000 000	164 206 406,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud viinamarjavirde kasutamise toetusega seotud kulude jäägi rahastamiseks eelkõige seoses järgmisega:

—	otsetarbimiseks ette nähtud viinamarjamahla valmistamine,

—	kasutamine kontsentraadina teatavate veinide rikastamiseks või loomasöödas,

—	kasutamine kontsentraadina või kontsentreerimata kujul jookides British wine, Irish wine ja home-made wine

vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 34 ja 35.

05 02 09 06   Viinamarjakasvatuspiirkondade lõpliku viljelusest kõrvalejätmise tasu

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	11 000 000	97 677 874,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud teatavates viinamarjakasvatuspiirkondades antavate juurimistoetustega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 8, 9 ja 10.

05 02 09 07   Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja üleminek uutele tegevusaladele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	100 000	447 835 254,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 11–15 kohaselt rakendatavate viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise meetmetega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 09 08   Veinisektori riiklikud toetusprogrammid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
990 500 000	794 240 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 7 ja II lisa kohaste toetusprogrammidega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 09 09   Väljajuurimiskava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
334 000 000	437 725 934

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 98 ja VII lisa kohaste väljajuurimiskavadega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 09 99   Muud meetmed (viinamarjakasvatus)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 000 000	1 900 000	1 949 933,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 479/2008 kohaste viinamarjakasvatusega seotud muude kulude ja määruse (EMÜ) nr 822/87 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1493/1999) ja määruse (EÜ) nr 1493/1999 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 479/2008) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 09 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 10   Edendamine

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2702/1999, 14. detsember 1999, põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2826/2000, 19. detsember 2000, põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

05 02 10 01   Edendusmeetmed – Liikmesriikide maksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
56 000 000	56 000 000	49 431 246,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud põllumajandustoodete, nende tootmise meetodite ja toiduainete suhtes rakendatavate liikmesriikide edendamisprogrammide kaasrahastamiseks.

05 02 10 02   Edendusmeetmed – Euroopa Liidu otsetoetused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 210 000	1 934 000	2 119 000	2 119 000	3 753 883,81	2 597 696,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud otseselt komisjoni korraldatava edendamistegevuse ning edendamisprogrammide rakendamiseks vajaliku tehnilise abi rahastamiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid.

05 02 10 99   Muud meetmed (edendamine)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude nõukogu määruse kohaste edendamisvaldkonna sekkumismeetmete rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 10 teiste punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 11   Muud taimesaadused/meetmed

05 02 11 01   Kuivsööt

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
122 000 000	126 600 000	136 072 999,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud kuivsööda tootmistoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 87.

05 02 11 04   POSEI (välja arvatud otsetoetused ning merendus ja kalandus 11 02 03)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
231 000 000	226 200 000	232 679 193,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

—	programmi POSEI ja „Egeuse mere saared” käsitlevate õigusaktide rakendamisest tulenevad kulud,

—	toetused ühenduse/ELi riisi tarnimiseks Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklile 5.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2019/93, 19. juuli 1993, väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1452/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega, millega muudetakse direktiivi 72/462/EMÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 525/77 ja (EMÜ) nr 3763/91 (Poseidom) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1453/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1454/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1785/2003, 29. september 2003, riisituru ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 96).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, 18. september 2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

05 02 11 05   Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (välja arvatud SANCO 17 03 02)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 000 000	4 500 000	6 280 119,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikli 13 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 104 alusel tekkinud kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70).

05 02 11 99   Muud meetmed (muud taimesaadused/meetmed)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 200 000	2 200 000	390 694,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste muude taimesaaduste/meetmetega seotud muude kulude ning määruse (EMÜ) nr 2075/92 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) artikli 14, samuti määruse (EÜ) nr 603/95 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1786/2003) ja määruse (EÜ) nr 1786/2003 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate muude kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 11 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 603/95, 21. veebruar 1995, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 63, 21.3.1995, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1786/2003, 29. september 2003, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 114).

05 02 12   Piim ja piimatooted

05 02 12 01   Piima ja piimatoodete eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
449 000 000	9 433 749	28 831 610,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 12 02   Lõssipulbri sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
26 000 000	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–17 kohaste tehniliste kulude, finantskulude ja muude riikliku ladustamise kulude ning hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

Alusaktid

Komisjoni 11. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 733/2009, millega võetakse vastu piima- ja piimatooteturu erakorralised meetmed, avades või ja lõssipulbri kokkuostu pakkumismenetluse teel ajavahemikuks 1. septembrist 2009 kuni 30. novembrini 2009 (ELT L 208, 12.8.2009, lk 5).

05 02 12 03   Lõssimüügitoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	4 689 662,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud järgmisega:

—	määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 99 kohaselt loomasöödaks mõeldud väikese rasvasisaldusega lõssipulbri jaoks antav abi,

—	määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 kohaselt kaseiiniks töödeldud lõssi jaoks antav abi.

05 02 12 04   Või ja koore sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
85 000 000	16 980 747	13 007 355,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 28 ja 29 kohaselt antava eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–17 kohaste riikliku ladustamise kulude ning hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

Alusaktid

Komisjoni 11. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 733/2009, millega võetakse vastu piima- ja piimatooteturu erakorralised meetmed, avades või ja lõssipulbri kokkuostu pakkumismenetluse teel ajavahemikuks 1. septembrist 2009 kuni 30. novembrini 2009 (ELT L 208, 12.8.2009, lk 5).

05 02 12 05   Muud piimarasva käsitlevad meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 000 000	18 867 497	19 065 729,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 101 kohaste eriotstarbeliste maksmata toetuste rahastamiseks.

05 02 12 06   Juustu sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 000 000	22 640 997	20 884 023,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 28, 31 ja 36 kohaste juustu sekkumisvarudega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 12 08   Koolipiim

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
76 000 000	69 000 000	61 511 402,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud ühenduse/ELi abiga, et varustada haridusasutuste õpilasi teatavate piimatoodetega vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 102.

05 02 12 99   Muud meetmed (piim ja piimatooted)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000 (189)	943 375	4 522,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste piimasektori muude meetmete ja määruse (EÜ) nr 1255/1999 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 12 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 44 ja 186 kohaste kulude katmiseks.

Samuti on see assigneering ette nähtud teatavatele piima- ja piimasaaduste tootjatele mõeldud kompensatsioonidega (nn SLOM) seotud kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2330/98, 22. oktoober 1998, millega nähakse ette hüvitise pakkumine teatavatele piima ja piimatoodete tootjatele, kelle tegevusele on ajutiselt seatud piirangud (EÜT L 291, 30.10.1998, lk 4).

Komisjoni määrus (EL) nr 1233/2009, 15. detsember 2009, milles sätestatakse turutoetuse erimeede piimasektoris (ELT L 330, 16.12.2009, lk 70).

05 02 13   Veise- ja vasikaliha

05 02 13 01   Veise- ja vasikaliha eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
18 000 000	25 000 000	23 100 754,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 13 02   Veise- ja vasikaliha sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	–1 741,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 34 kohaselt antava eraladustusabi rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–17 kohaste riikliku ladustamise kulude ning hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

05 02 13 03   Erakorralised toetusmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 000 000	17 000 000	14 077 340,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada tasumata makseid seoses ühenduse toetusega enne 23. jaanuari 2006 tapetud ja üle 30 kuu vanuste kariloomade (OTMS) vabatahtliku tapmise kuludesse. Alates 23. jaanuarist 2006 rahastatakse sellest ka enne 1. augustit 1996 sündinud kariloomade (OCDS) tapmist. Neid kavasid rahastatakse koos Ühendkuningriigiga.

Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 44, 186 ja 191 kohaste kulude katmiseks.

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 716/96, 19. aprill 1996, veiselihaturu erakorraliste toetusmeetmete kasutuselevõtu kohta Ühendkuningriigis (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 14).

05 02 13 04   Elusloomade toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 000 000	8 490 374	10 046 191,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 13 99   Muud meetmed (veise- ja vasikaliha)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	94 337	4 234,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste veise- ja vasikalihasektori muude meetmetega seotud kulude ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 13 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 14   Lamba- ja kitseliha

05 02 14 01   Lamba- ja kitseliha sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 38 kohaselt antava eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

05 02 14 99   Muud meetmed (lamba- ja kitseliha)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste lamba- ja kitselihasektori meetmetega seotud muude kulude ja määruse (EÜ) nr 2529/2001 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 14 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 kohaselt teostatavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 15   Sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused

05 02 15 01   Sealiha eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
28 000 000	66 000 000	99 042 919,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 15 02   Sealihaga seotud sekkumistegevus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	8 000 000	37 007 032,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 37 kohaselt antava eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 03   Sealihaturu toetamise erandmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mille üle otsustatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 44, 186 ja 191.

05 02 15 04   Munade eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 000 000	5 660 249	4 341 285,09

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud munade eksporditoetustega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 05   Kodulinnuliha eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
80 000 000	93 394 111	97 161 649,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud linnuliha eksporditoetustega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 06   Mesinduse eritoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
24 000 000	22 640 997	21 324 414,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud mesindussektori toetamiseks erimeetmete abil, saamata jäänud tulu hüvitamiseks ja tarbijate paremaks teavitamiseks ning turu läbipaistvuse suurendamiseks ja kvaliteedikontrolli tõhustamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 105–110.

05 02 15 07   Kodulinnuliha- ja munaturu toetamise erandmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	–2 980,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude selliste meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mille üle otsustatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 44, 45, 186 ja 191.

05 02 15 99   Muud meetmed (sealiha, kodulinnuliha, munad, mesindus, muud loomakasvatussaadused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	94 337	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste sealiha-, linnuliha-, muna-, mesindus- ja muude loomakasvatussaaduste sektoriga seotud muude kulude ning määruste (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75 ja (EÜ) nr 797/2004 (kõik tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaste muude kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 15 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2759/75, 29. oktoober 1975, sealihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2771/75, 29. oktoober 1975, munaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2777/75, 29. oktoober 1975, kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 797/2004, 26. aprill 2004, mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta (ELT L 125, 28.4.2004, lk 1).

05 02 16   Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

05 02 16 01   Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	1 284 099 717,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud ümberkorraldusabi ning igasuguse muu abi rahastamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklitega 3, 6, 7, 8 ja 9.

Tulude koondarvestuse artiklis 6 8 0 kirjendatud tulu kasutatakse assigneeringute tegemiseks vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 1 lõikele 3. 2010. aasta eelarve koostamisel nähti artikli 05 02 16 jaoks ette 440 000 000 euro suurune summa suhkru ümberkorraldusfondi 1 325 000 000 euro suurustest hinnangulisest kogutulust. Fondi tulu ülejäänud summa kantakse automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse vastavalt finantsmääruse artiklile 10.

05 02 16 02   Suhkru ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõikele 1 (tulemused suhkru ümberkorraldusfondist rahastatavate tegevuste osas).

See on samuti ette nähtud selliste kulude hüvitamiseks liikmesriikidele, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohastest vastavuse kontrolli otsustest suhkru ümberkorraldusfondist rahastatavate tegevuste puhul.

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

05 02 17   Põllumajandustootjatele antav toetus

05 02 17 01   Toetus põllumajandustootjate ühistutele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Assigneering on mõeldud selleks, et aidata põllumajandustootjatel ühistuid moodustada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

05 02 17 02   Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

05 02 17 03   Toetus põllumajandustootjate ja tarbijate algatustele, mille eesmärk on vähendada süsinikuheidet ja energiatarbimist ning turustada toiduaineid kohalikul tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud, et toetada süsinikuheite ja energiatarbimise vähendamist ning toiduainete turustamist kohalikul tasandil.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 05 03 —   OTSETOETUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
05 03
OTSETOETUSED
05 03 01
Toodanguga sidumata otsetoetused
05 03 01 01	Ühtne otsemaksete kava	2	28 480 000 000	27 239 000 000	28 233 837 151,89
05 03 01 02	Ühtse pindalatoetuse kava	2	4 497 000 000	3 789 000 000	2 974 386 846,52
05 03 01 03	Suhkru eritoetus	2	283 000 000	255 000 000	206 245 344,82
05 03 01 04	Puu- ja köögivilja eritoetus	2	12 000 000	12 000 000
05 03 01 99	Muud (toodanguga sidumata otsetoetused)	2	p.m.	p.m.
	Artikkel 05 03 01 — Vahesumma		33 272 000 000	31 295 000 000	31 414 469 343,23
05 03 02
Muud otsetoetused
05 03 02 01	Põllukultuuride pindalatoetus	2	1 445 000 000	1 450 000 000	1 432 235 731,83
05 03 02 04	Täiendav toetus kõva nisu tootjatele: traditsioonilised tootmispiirkonnad	2	50 000 000	54 000 000	46 104 708,33
05 03 02 05	Seemnetootmistoetus	2	22 000 000	23 000 000	20 044 209,95
05 03 02 06	Lisatasud ammlehmade eest	2	1 162 000 000	1 161 000 000	1 153 842 215,91
05 03 02 07	Ammlehmade eest makstav lisatasu	2	52 000 000	52 000 000	51 776 980,83
05 03 02 08	Veiseliha erilisatasu	2	95 000 000	97 000 000	90 499 730,07
05 03 02 09	Veiste tapalisatasu – Vasikad	2	122 000 000	126 000 000	121 005 376,93
05 03 02 10	Veiste tapalisatasu – Täiskasvanud veised	2	225 000 000	225 000 000	224 139 750,87
05 03 02 13	Toetused lammaste ja kitsede puhul	2	258 000 000	244 000 000	239 900 222,19
05 03 02 14	Lisatoetused lammaste ja kitsede puhul	2	78 000 000	76 000 000	74 150 843,34
05 03 02 18	Toetused tärklisekartulikasvatajatele	2	103 000 000	111 000 000	103 507 170,04
05 03 02 19	Riisi pindalatoetus	2	173 000 000	169 000 000	168 102 285,62
05 03 02 21	Oliivisalutoetus	2	100 000 000	98 000 000	99 410 299,71
05 03 02 22	Tubaka lisatasud	2	301 000 000	305 000 000	301 422 652,36
05 03 02 23	Humala pindalatoetus	2	2 500 000	2 500 000	2 466 755,19
05 03 02 24	Kõva nisu kvaliteedi erilisatasu	2	91 000 000	87 000 000	79 190 848,38
05 03 02 25	Valgurikaste kultuuride lisatasu	2	45 000 000	53 000 000	42 558 811,34
05 03 02 26	Pindalatoetused pähklite puhul	2	94 000 000	92 000 000	86 493 853,—
05 03 02 27	Abi energeetilistele põllukultuuridele	2	66 000 000	67 000 000	72 110 925,02
05 03 02 28	Toetused siidiussikasvatajatele	2	500 000	500 000	547 878,51
05 03 02 36	Teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise toetused	2	449 000 000	425 000 000	422 876 434,78
05 03 02 39	Lisasumma suhkrupeedi ja -roo tootjatele	2	50 000 000	27 000 000	25 157 248,86
05 03 02 40	Puuvilla pindalatoetus	2	259 000 000	241 000 000	247 547 650,35
05 03 02 41	Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Tomatid	2	145 000 000	145 000 000
05 03 02 42	Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Muud tooted peale tomatite	2	161 000 000	161 000 000
05 03 02 43	Marjade üleminekutoetus	2	12 000 000	12 000 000
05 03 02 50	POSEI – Ühenduse abiprogrammid	2	394 000 000	377 000 000	372 255 721,10
05 03 02 51	POSEI – Muud otsetoetused ja varasemad režiimid	2	22 000 000	22 000 000	21 191 445,48
05 03 02 52	POSEI – Egeuse mere saared	2	18 000 000	18 000 000	16 791 929,11
05 03 02 99	Muud (otsetoetused)	2	p.m.	1 000 000	105 076 031,01
	Artikkel 05 03 02 — Vahesumma		5 995 000 000	5 922 000 000	5 620 407 710,11
05 03 03	Täiendavad toetussummad	2	6 000 000	562 000 000	533 699 749,21
	Peatükk 05 03 — Kogusumma		39 273 000 000	37 779 000 000	37 568 576 802,55

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid selle peatüki iga rea kohta.

Peatüki eelarveliste vajaduste kehtestamisel võeti artikli 05 03 01 ning eelkõige punkti 05 03 01 01 eelarveliste vajaduste kehtestamisel arvesse 700 000 000 euro suurune summa, mis on pärit tulude koondarvestuse punktidest 6 7 0 1, 6 7 0 2 ja 6 7 0 3.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite/punktide suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 03 01   Toodanguga sidumata otsetoetused

05 03 01 01   Ühtne otsemaksete kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
28 480 000 000	27 239 000 000	28 233 837 151,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse otsemaksete kava kohaste kulude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotisele ja määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotisele.

05 03 01 02   Ühtse pindalatoetuse kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 497 000 000	3 789 000 000	2 974 386 846,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud uute liikmesriikide ühtse pindalatoetuse kava kohaste kulude rahastamiseks vastavalt ühinemisaktile, määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotisele ja määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele.

Õiguslik alus

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi 2003. aasta ühinemisakt, eriti selle II lisa „Ühinemisakti artiklis 20 nimetatud loetelu” punkti 6A alapunkt 26, kohandatud nõukogu otsusega 2004/281/EÜ (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1).

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia 2005. aasta ühinemisakt, eriti selle III lisa „Ühinemisakti artiklis 19 osutatud nimekiri”.

05 03 01 03   Suhkru eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
283 000 000	255 000 000	206 245 344,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtset pindalatoetuse kava kohaldavatele uutele liikmesriikidele antava suhkru eritoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotisele ja määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele.

05 03 01 04   Puu- ja köögivilja eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 000 000	12 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtset pindalatoetuse kava kohaldavatele uutele liikmesriikidele antava puu- ja köögiviljade eritoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotise artiklile 143bb ja määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele.

05 03 01 99   Muud (toodanguga sidumata otsetoetused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste toodanguga sidumata otsetoetuste kulude rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 03 01 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 03 02   Muud otsetoetused

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1696/71, 26. juuli 1971, humalaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2358/71, 26. oktoober 1971, seemneturu ühise korralduse kohta (EÜT L 246, 5.11.1971, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 154/75, 21. jaanuar 1975, mis käsitleb oliiviregistri sisseseadmist oliiviõli tootvates liikmesriikides (EÜT L 19, 24.1.1975, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2076/92, 30. juuni 1992, millega määratakse kindlaks lehttubaka sordirühmade tagatiskünnised ning sordirühmade ja liikmesriikide kaupa eraldatud tootmiskvoodid (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 77).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 404/93, 13. veebruar 1993, banaanituru ühise korralduse kohta (EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1868/94, 27. juuli 1994, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3072/95, 22. detsember 1995, riisituru ühise korralduse kohta (EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1577/96, 30. juuli 1996, millega kehtestatakse erimeede teatavate kaunviljade suhtes (EÜT L 206, 16.8.1996, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1251/1999, 17. mai 1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1254/1999, 17. mai 1999, veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/1999, 17. mai 1999, piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2529/2001, 19. detsember 2001, lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2002, 25. märts 2002, millega määratakse kindlaks lehttubaka tagatiskünnised sordirühmade ja liikmesriikide kaupa 2002., 2003. ja 2004. aasta saakide puhul ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2075/92 (EÜT L 84, 28.3.2002, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1786/2003, 29. september 2003, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 114).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2323/2003, 17. detsember 2003, millega määratakse 2004/2005. turustusaastaks kindlaks abi määrad seemnesektoris (ELT L 345, 31.12.2003, lk 21).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, 18. september 2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1544/2006, 5. oktoober 2006, milles sätestatakse erimeetmed siidiusside kasvatamise edendamiseks (kodifitseeritud versioon) (ELT L 286, 17.10.2006, lk 1).

05 03 02 01   Põllukultuuride pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 445 000 000	1 450 000 000	1 432 235 731,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud pindalatoetuste rahastamiseks teravilja, õlitaimede, valgurikaste taimede, rohusilo ja maa tootmisest kõrvaldamise puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 4 lõike 3 esimesele taandele.

05 03 02 04   Täiendav toetus kõva nisu tootjatele: traditsioonilised tootmispiirkonnad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 000 000	54 000 000	46 104 708,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada traditsioonilistes tootmispiirkondades kõva nisu tootjatele hektari kohta makstavat kompensatsioonilisa vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklile 5.

05 03 02 05   Seemnetootmistoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
22 000 000	23 000 000	20 044 209,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud tootmistoetuse kulude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükile, määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 5. jaole ja määruse (EMÜ) nr 2358/71 artiklile 3.

05 03 02 06   Lisatasud ammlehmade eest

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 162 000 000	1 161 000 000	1 153 842 215,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 kohaselt ammlehmade pidamiseks makstavate lisatasude rahastamiseks, kui tegemist ei ole määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 lõike 5 kohaldamisest tulenevate täiendavate lisatasudega (määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 3 ja 6 määratletud piirkondade ja selliste liikmesriikide kohta, kus ammlehmad moodustavad suure osa kariloomade koguarvust).

05 03 02 07   Ammlehmade eest makstav lisatasu

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
52 000 000	52 000 000	51 776 980,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 lõike 5 kohase sellise täiendava ammlehmade eest makstava lisatasu rahastamiseks, mida antakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 3 ja 6 sätestatud piirkondades ning liikmesriikides, kus ammlehmad moodustavad suure osa kariloomade koguarvust.

05 03 02 08   Veiseliha erilisatasu

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
95 000 000	97 000 000	90 499 730,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud erilisatasude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 4.

05 03 02 09   Veiste tapalisatasu – Vasikad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
122 000 000	126 000 000	121 005 376,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud veisvasikate tapalisatasudega seotud maksete rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 11.

Assigneering on ette nähtud nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 805/68 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 148, 28.6.1968, lk 24)) artikli 4 punkti i kohase noorte pullvasikate töötlemislisatasuga seotud tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 10   Veiste tapalisatasu – Täiskasvanud veised

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
225 000 000	225 000 000	224 139 750,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud täiskasvanud veiste tapalisatasudega seotud maksete rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 11.

Assigneering on ette nähtud määruse (EMÜ) nr 805/68 artikli 4 punkti i kohase noorte pullvasikate töötlemislisatasuga seotud tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 13   Toetused lammaste ja kitsede puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
258 000 000	244 000 000	239 900 222,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud sissetuleku lisatasude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 11. peatükile ja määruse (EÜ) nr 2529/2001 artiklile 4.

05 03 02 14   Lisatoetused lammaste ja kitsede puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
78 000 000	76 000 000	74 150 843,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude rahastamiseks, mis on seotud vähem soodsate või mägiste piirkondade lamba- ja kitselihatootjatele ute või emaskitse kohta antavate lisatoetustega määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 11. peatüki ja määruse (EÜ) nr 2529/2001 artikli 5 kohaste eritoetustega.

05 03 02 18   Toetused tärklisekartulikasvatajatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
103 000 000	111 000 000	103 507 170,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 6. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 2. jao kohaselt kartulitärklise valmistamiseks kasutatavate kartulite kasvatajatele tehtavate kompenseerivate maksete rahastamiseks.

05 03 02 19   Riisi pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
173 000 000	169 000 000	168 102 285,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatüki, määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 1. jao ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 6 kohase pindalatoetuse rahastamiseks.

05 03 02 21   Oliivisalutoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000 000	98 000 000	99 410 299,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10b ja määruse nr 136/66/EMÜ II jaotisele.

05 03 02 22   Tubaka lisatasud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
301 000 000	305 000 000	301 422 652,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud toortubaka põllumajandustootjatele antud abi kulude katmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10c ning vastavalt määruse (EMÜ) nr 2076/92 artiklile 3 ja määrusele (EÜ) nr 546/2002.

05 03 02 23   Humala pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 500 000	2 500 000	2 466 755,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud tootjatele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10d ja määruse (EMÜ) nr 1696/71 artiklile 12 antava hektaritoetuse kulude rahastamiseks.

05 03 02 24   Kõva nisu kvaliteedi erilisatasu

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
91 000 000	87 000 000	79 190 848,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõva nisu kvaliteedi erilisatasu rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 1. peatükile.

05 03 02 25   Valgurikaste kultuuride lisatasu

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
45 000 000	53 000 000	42 558 811,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 3. jao kohaselt valgurikaste kultuuride tootjatele antava toetuse rahastamiseks.

05 03 02 26   Pindalatoetused pähklite puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
94 000 000	92 000 000	86 493 853,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 4. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 4. jao kohaselt pähklitootjatele antavate pindalatoetuste rahastamiseks.

05 03 02 27   Abi energeetilistele põllukultuuridele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
66 000 000	67 000 000	72 110 925,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatüki kohaselt energeetiliste põllukultuuride tootjatele makstava pindalatoetuse rahastamiseks.

05 03 02 28   Toetused siidiussikasvatajatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	500 000	547 878,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1544/2006 artikli 1 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 111 kohaselt antava abi rahastamiseks.

05 03 02 36   Teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
449 000 000	425 000 000	422 876 434,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 kohaste maksete rahastamiseks.

05 03 02 39   Lisasumma suhkrupeedi ja -roo tootjatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 000 000	27 000 000	25 157 248,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10f ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 7. jao kohaselt suhkrupeedi ja -roo tootjatele tehtavate maksete rahastamiseks. See abi on ette nähtud tootjatele liikmesriikides, kus on antud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 kohast ümberkorraldusabi vähemalt 50 % ulatuses suhkrukvootidest, mis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga.

05 03 02 40   Puuvilla pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
259 000 000	241 000 000	247 547 650,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10a ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 6. jao kohaste puuvilla pindalatoetuste rahastamiseks.

05 03 02 41   Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Tomatid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
145 000 000	145 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud tomateid tootvatele põllumajandustootjatele makstavate üleminekutoetuste rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68b lõikele 1 ja artikli 143bc lõikele 1.

05 03 02 42   Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Muud tooted peale tomatite

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
161 000 000	161 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud üht või mitut puu- või köögivilja, kuid mitte tomateid tootvatele põllumajandustootjatele makstavate üleminekutoetuste rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68b lõikele 2 ja artikli 143bc lõikele 2.

05 03 02 43   Marjade üleminekutoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 000 000	12 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10h ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 9. jao kohase marjade üleminekutoetuse rahastamiseks.

05 03 02 50   POSEI – Ühenduse abiprogrammid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
394 000 000	377 000 000	372 255 721,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud otsetoetuste kulude katmiseks, mis on seotud programmidega, mis hõlmavad erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise abistamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotisele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

05 03 02 51   POSEI – Muud otsetoetused ja varasemad režiimid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
22 000 000	22 000 000	21 191 445,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud järgmisega:

—	teravilja, õlitaimede ja valgurikaste taimede pindalatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

—	kaunviljatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

—	riisi pindalatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

—	tubakatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

—	piimatootjatele makstavate piimatoetuste ja lisamaksetega, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohasest valikulisest väljaarvamisest;

—	otsetoetustega enne 2006. aastat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1452/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega, millega muudetakse direktiivi 72/462/EMÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 525/77 ja (EMÜ) nr 3763/91 (Poseidom) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1453/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1454/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45).

05 03 02 52   POSEI – Egeuse mere saared

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
18 000 000	18 000 000	16 791 929,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude kulude rahastamiseks, mis on seotud Egeuse mere saari käsitlevate õigusaktide rakendamisest tulenevate otsetoetustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2019/93, 19. juuli 1993, väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, 18. september 2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

05 03 02 99   Muud (otsetoetused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	1 000 000	105 076 031,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude jäägi katmiseks, mis on seotud järgmisega:

—	pindalatoetuse lisatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 8. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 4 lõikele 4,

—	kikerherneste, läätsede ja hiireherneste põllukultuuride säilitamise hektaritoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 13. peatükile ja määrusele (EÜ) nr 1577/96,

—	kuivsööda üleminekukord vastavalt määrustele (EÜ) nr 603/95, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 1786/2003,

—	mittetavapärastes tootmispiirkondades kõva nisu eest makstav täiendav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklile 5,

—	veiseliha tootmisega seotud aastaaegade mõju hüvitav lisatasu vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 5,

—	veiseliha tootmise ekstensiivistamistoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 13,

—	lisamaksed veiselihatootjatele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 133 ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 11,

—	lamba- ja kitsekasvatuse valdkonna lisamaksed vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 11. peatükile ja määruse (EÜ) nr 2519/2001 artiklile 5,

—	piimatootjatele antav piimakarjatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 7. peatükile,

—	piimatootjatele antavad täiendavad lisatasud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 7. peatükile,

—	banaanide tasandustoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 404/93 artiklile 12,

—	üleminekuabi suhkrupeedikasvatajatele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10e,

—	eurol põhineva valuutakorra kehtestamine põllumajanduses,

—	kuivatatud viinamarjade pindalatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 7.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2799/98, 15. detsember 1998, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2800/98, 15. detsember 1998, üleminekumeetmete kohta ühises põllumajanduspoliitikas euro kasutuselevõtmiseks (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 8).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1259/1999, 17. mai 1999, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 113).

05 03 03   Täiendavad toetussummad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 000 000	562 000 000	533 699 749,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 12 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

PEATÜKK 05 04 —   MAAELU ARENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
05 04
MAAELU ARENDAMINE
05 04 01
Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006
05 04 01 14	Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006	2	p.m.	p.m.	–13 200 000	–13 200 000	–14 051 992,96	–14 051 992,96
	Artikkel 05 04 01 — Vahesumma		p.m.	p.m.	–13 200 000	–13 200 000	–14 051 992,96	–14 051 992,96
05 04 02
Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine
05 04 02 01	Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)	2	p.m.	510 000 000	p.m.	437 489 641	137 561,57	1 621 375 728,—
05 04 02 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 04 02 03	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärkide 1 ja 6 sihtpiirkondades	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 04 02 04	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärgi 5b sihtpiirkondades	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 04 02 05	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 04 02 06	Programmi „Leader” lõpuleviimine (2000–2006)	2	p.m.	52 000 000	p.m.	40 600 000	0,—	361 087 805,—
05 04 02 07	Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatuste lõpuleviimine	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 04 02 08	Enne 2000. aastat alustatud uuenduslike meetmete lõpuleviimine	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 04 02 09	Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi (2000–2006)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 05 04 02 — Vahesumma		p.m.	562 000 000	p.m.	478 089 641	137 561,57	1 982 463 533,—
05 04 03
Muud meetmed
05 04 03 01	Metsandus (väljaspool EAGFi ja EAFRDd)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	1 050 660,80
05 04 03 02	Taimede ja loomade geneetilised ressursid – Varasemate meetmete lõpuleviimine	2	p.m.	2 700 000	p.m.	3 000 000	0,—	1 596 952,96
	Artikkel 05 04 03 — Vahesumma		p.m.	2 700 000	p.m.	3 000 000	0,—	2 647 613,76
05 04 04	Üleminekuperioodi rahastamisvahend uute liikmesriikide maaelu arengu toetamiseks EAGGFi tagatisrahastust – Programmide lõpuleviimine (2004–2006)	2	p.m.	216 600 000	p.m.	70 800 000	0,—	14 087 299,—
05 04 05
Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)
05 04 05 01	Maaelu arengu programmid	2	14 335 536 182	12 606 200 000	13 973 664 584	7 485 331 205	14 635 356 490,—	8 538 840 673,98
05 04 05 02	Operatiivne tehniline abi	2	22 548 451	9 000 000	21 913 625	9 900 000	5 250 376,94	3 455 471,11
	Artikkel 05 04 05 — Vahesumma		14 358 084 633	12 615 200 000	13 995 578 209	7 495 231 205	14 640 606 866,94	8 542 296 145,09
	Peatükk 05 04 — Kogusumma		14 358 084 633	13 396 500 000	13 982 378 209	8 033 920 846	14 626 692 435,55	10 527 442 597,89

05 04 01   Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võib tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga punkti kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa taotlejariikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eriti selle artikkel 39.

05 04 01 14   Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	–13 200 000	–14 051 992,96

Märkused

Punkt on ette nähtud liikmesriikide selliste tagasi nõutud summade katmiseks, mida ei saa lugeda määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 kohaselt eeskirjade eiramisest või hooletusest tulenevateks. Need summad kuuluvad väljamaksmisele korrigeerimistena seoses punktide 05 04 01 01–05 04 01 13 raames varem rahastatud kuludega ning liikmesriigid ei saa neid uuesti kasutada.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 04 02   Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158, 159 ja 161.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eriti artikkel 39.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

05 04 02 01   Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	510 000 000	p.m.	437 489 641	137 561,57	1 621 375 728,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud EAGGFi arendusrahastu eesmärgi 1 meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

05 04 02 02   Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks on ette nähtud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eriti selle 5. põhjendus.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eriti artikli 44 punkt b.

05 04 02 03   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärkide 1 ja 6 sihtpiirkondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada eelmistest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 04   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärgi 5b sihtpiirkondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada eelmistest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 5b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 05   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada varasematest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 5a.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 06   Programmi „Leader” lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	52 000 000	p.m.	40 600 000	0,—	361 087 805,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et programmi „Leader+” kaudu saaks täita programmitöö perioodist 2000–2006 ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Alusaktid

Komisjoni 14. aprilli 2000. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse (Leader+) suunised (EÜT C 139, 18.5.2000, lk 5).

05 04 02 07   Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatuste lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada täitmata kohustusi, mis on seotud programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Alusaktid

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse (Regis II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse (Leader II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse (Interreg II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (Peace I) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse Interreg (Interreg II C) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) (Peace I) (KOM(1997) 642 (lõplik)).

05 04 02 08   Enne 2000. aastat alustatud uuenduslike meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et saaks täita varasematel programmitöö perioodidel võetud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire- ja hindamismeetmete ning asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega.

Sellest rahastatakse ka varasemate mitmeaastaste meetmete jääksummasid, eelkõige kui tegemist on meetmetega, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu fondide esmatähtsate eesmärkide hulka.

Vajaduse korral kasutatakse seda assigneeringut ka selliste summade rahastamiseks, mis makstakse EAGGFi arendusrahastu eest meetmete puhul, mille jaoks ei ole programmitöö perioodiks 2000–2006 vastavaid kulukohustusi saadaval ega ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 09   Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata kohustusi tehnilise abi meetmeteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklile 23. Tehniline abi hõlmas EAGGFi arendusrahastu pakutava abi rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi, seiret, hindamist, inspekteerimist ja juhtimist. Assigneeringut kasutati eelkõige järgmistel eesmärkidel:

—	toetuskulud (esindustasud, koolitused, kohtumised, lähetused),

—	teabe ja trükistega seotud kulud,

—	info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiaga seotud kulud,

—	teenuste osutamise lepingud,

—

toetused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

05 04 03   Muud meetmed

05 04 03 01   Metsandus (väljaspool EAGFi ja EAFRDd)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	1 050 660,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud kohustuste täitmiseks Euroopa metsanduse teabe- ja kommunikatsioonisüsteemiga seotud ettevalmistavate meetmete raames ning enne 31. detsembrit 2002 võetud kohustuste täitmiseks seoses õhusaaste ja tulekahjude vastu võitlemise meetmetega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3528/86, 17. november 1986, ühenduse metsade kaitse kohta õhusaaste eest (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 2).

Nõukogu otsus 89/367/EMÜ, 29. mai 1989, millega luuakse alaline metsakomitee (EÜT L 165, 15.6.1989, lk 14).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2158/92, 23. juuli 1992, ühenduse metsade kaitse kohta tulekahjude eest (EÜT L 217, 31.7.1992, lk 3).

05 04 03 02   Taimede ja loomade geneetilised ressursid – Varasemate meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 700 000	p.m.	3 000 000	0,—	1 596 952,96

Märkused

Kooskõlas finantsmääruse artiklitega 18 ja 180 võib tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga punkti kohta.

Assigneering on ette nähtud põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud ühenduse programmide ülejäänud kulude katmiseks.

Assigneeringu kasutamisel peab prioriteet olema bioloogilise mitmekesisuse säästval kasutamisel ja arendamisel põllumajandustootjate, antud piirkonnas registreeritud valitsusväliste organisatsioonide ning era- ja avaliku sektori organisatsioonide koostoime kaudu. Samuti tuleks parandada tarbijate teadlikkust selles valdkonnas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, 24. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1467/94 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 18).

05 04 04   Üleminekuperioodi rahastamisvahend uute liikmesriikide maaelu arengu toetamiseks EAGGFi tagatisrahastust – Programmide lõpuleviimine (2004–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	216 600 000	p.m.	70 800 000	0,—	14 087 299,—

Märkused

Kirjendatud assigneeringud on ette nähtud programmitööperioodi 2004–2006 kohustuste väljamaksmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi 2003. aasta ühinemisakt, eriti selle II lisa „Ühinemisakti artiklis 20 nimetatud loetelu” punkti 6A alapunkt 26, kohandatud nõukogu otsusega 2004/281/EÜ (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eelkõige selle artikkel 39.

05 04 05   Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude koondarvestuse artikli 6 7 1 raames saadud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga rea kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 04 05 01   Maaelu arengu programmid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 335 536 182	12 606 200 000	13 973 664 584	7 485 331 205	14 635 356 490,—	8 538 840 673,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 2007.–2013. aastal rahastatavate maaelu arengu programmide katmiseks.

Kõigist käesoleva punkti kulukohustuste assigneeringutest tuleneb 1 865 900 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 9 lõike 1 kohasest kohustuslikust ümbersuunamisest. Lisaks tuleneb 429 800 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 378/2007 kohasest vabatahtlikust ümbersuunamisest. Maaelu arengu meetmeid mõõdetakse kõikides olulistes küsimustes põllumajanduse süsteemide ja tootmismeetodite täiustatud tulemuslikkuse näitajaid kasutades, et lahendada kliimamuutuse, veekaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja taastuvenergiaga seotud probleeme. Liikmesriigid annavad aru uute ülesannete rakendamisest maaelu arengu meetmetes, sealhulgas piimasektoris.

ELi poolt põllumajanduslikes tootmisviisides bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamisega seoses võetud õiguslikult siduvate kohustuste kohaselt hõlmavad maaelu arengu programmid seemnetega seotud teabe vahetamiseks avaliku andme- ja seemnepanga asutamist, haldamist ja Euroopa tasandil koordineerimist. Nendesse bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärgil loodud ning kohalike ja traditsiooniliste sortide kaitsele keskenduvatesse avalikesse seemnepankadesse kogutav aines ja andmed on kättesaadavad valitsusasutustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 04 05 02   Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 548 451	9 000 000	21 913 625	9 900 000	5 250 376,94	3 455 471,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikes 1 sätestatud tehnilise abi meetmeid ning eelkõige Euroopa maaelu arengu võrgustikku.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

PEATÜKK 05 05 —   PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
05 05
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED
05 05 01
Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm (SAPARD) – Varasemate meetmete lõpuleviimine
05 05 01 01	Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Programmi lõpuleviimine (2000–2006)	4	p.m.	78 000 000	p.m.	225 400 000	0,—	103 654 119,—
05 05 01 02	Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Ühinemiseelse abi lõpuleviimine kaheksa kandidaatriigi suhtes	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	40 878 684,41
	Artikkel 05 05 01 — Vahesumma		p.m.	78 000 000	p.m.	225 400 000	0,—	144 532 803,41
05 05 02	Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)	4	169 800 000	53 500 000	121 500 000	115 425 000	133 600 000,—	0,—
	Peatükk 05 05 — Kogusumma		169 800 000	131 500 000	121 500 000	340 825 000	133 600 000,—	144 532 803,41

05 05 01   Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm (SAPARD) – Varasemate meetmete lõpuleviimine

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa taotlejariikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2004, 20. detsember 2004, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/1989, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

05 05 01 01   Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Programmi lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	78 000 000	p.m.	225 400 000	0,—	103 654 119,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Bulgaarias, Rumeenias ja Horvaatias kuni 31. detsembrini 2006 võetud ja seni täitmata kulukohustuste katmiseks, et toetada põllumajanduse ja maaelu arendamise meetmeid SAPARDi raames.

Olenemata toetusesaajast ei ole halduskulude katmine käesolevast punktist lubatud.

05 05 01 02   Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Ühinemiseelse abi lõpuleviimine kaheksa kandidaatriigi suhtes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	40 878 684,41

Märkused

Punkt on ette nähtud kuni 31. detsembrini 2003 võetud ja seni täitmata kulukohustuste katmiseks, et toetada kaheksas kandidaatriigis, kes said liikmesriikideks 2004. aastal, põllumajanduse ja maaelu arendamise meetmeid SAPARDi raames.

Olenemata toetusesaajast ei ole halduskulude katmine käesolevast punktist lubatud.

05 05 02   Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
169 800 000	53 500 000	121 500 000	115 425 000	133 600 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta ühenduse/ELi abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud kandidaatriikidele nende õigusaktide järkjärguliseks vastavusse viimiseks Euroopa Liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral ühenduse õigustikuga, pidades seejuures silmas riikide tulevast liikmesust. Maaelu arendamise rahastamisvahendiga toetatakse riike ettevalmistamisel ühenduse ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja haldamiseks ning selle vastavusse viimisel Euroopa Liidu struktuuride ja ELi rahastatud ühinemisjärgsete maaelu arengu programmidega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 05 06 —   PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
05 06
PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED
05 06 01	Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped	4	6 275 322	6 275 322	6 260 000	6 260 000	5 911 179,15	5 911 179,15
	Peatükk 05 06 — Kogusumma		6 275 322	6 275 322	6 260 000	6 260 000	5 911 179,15	5 911 179,15

05 06 01   Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 275 322	6 275 322	6 260 000	6 260 000	5 911 179,15	5 911 179,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta ühenduse/ELi osamaksud seoses allpool nimetatud rahvusvaheliste lepingutega.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 92/580/EMÜ, 13. november 1992, 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (EÜT L 379, 23.12.1992, lk 15).

Nõukogu otsus 96/88/EÜ, 19. detsember 1995, teraviljakaubanduse ja toiduabi konventsioonide (mis moodustavad 1995. aasta rahvusvahelise teraviljalepingu) tunnustamise kohta Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 21, 27.1.1996, lk 47).

Nõukogu otsus 2000/421/EÜ, 13. juuni 2000, 1999. aasta toiduabi konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 163, 4.7.2000, lk 37).

Nõukogu otsus 2005/800/EÜ, 14. november 2005, mis käsitleb 2005. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu sõlmimist (ELT L 302, 19.11.2005, lk 47).

PEATÜKK 05 07 —   PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
05 07
PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT
05 07 01
Põllumajanduskulude kontroll
05 07 01 01	Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Liikmesriikide maksed	2	—	—	—	—	0,—	0,—
05 07 01 02	Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Euroopa Ühenduse/Liidu otsetoetused	2	6 500 000	6 500 000	6 500 000	6 500 000	6 493 733,39	6 493 733,39
05 07 01 05	Põllumajanduseeskirjade kohaldamise kontroll	2	—	—	—	—	0,—	0,—
05 07 01 06	Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses ühiste halduskuludega EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames	2	– 310 000 000	– 310 000 000	– 490 000 000	– 490 000 000	–39 286 229,46	–39 286 229,46
05 07 01 07	Eelmiste aastate ühiste halduskulude raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	3 275 694,49	3 275 694,49
05 07 01 10	Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses maaelu arengu programmidega EAFRD raames	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
05 07 01 11	Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll seoses maaelu arengu programmidega EAFRD raames	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 05 07 01 — Vahesumma		– 303 500 000	– 303 500 000	– 483 500 000	– 483 500 000	–29 516 801,58	–29 516 801,58
05 07 02	Vaidluste lahendamine	2	3 000 000	3 000 000	25 000 000	25 000 000	214 565,41	214 565,41
	Peatükk 05 07 — Kogusumma		– 300 500 000	– 300 500 000	– 458 500 000	– 458 500 000	–29 302 236,17	–29 302 236,17

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võib tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid käesoleva peatüki iga punkti kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 07 01   Põllumajanduskulude kontroll

05 07 01 01   Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Liikmesriikide maksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
—	—	0,—

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 154/75, 21. jaanuar 1975, mis käsitleb oliiviregistri sisseseadmist oliiviõli tootvates liikmesriikides (EÜT L 19, 24.1.1975, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/86, 24. juuli 1986, millega seatakse sisse ühenduse viinamarjaistandusregister (EÜT L 208, 31.7.1986, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 723/97, 22. aprill 1997, liikmesriikide tegevusprogrammide elluviimise kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu kulude kontrolli alal (EÜT L 108, 25.4.1997, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/98, 20. juuli 1998, millega muudetakse määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 32).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1).

05 07 01 02   Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Euroopa Ühenduse/Liidu otsetoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 500 000	6 500 000	6 493 733,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaugseire läbiviimisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 165/94, 24. jaanuar 1994, mis käsitleb kaugseire abil toimuva kontrolli ühendusepoolset kaasfinantseerimist ja millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3508/92, millega luuakse teatavate ühenduse toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (EÜT L 24, 29.1.1994, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 07 01 05   Põllumajanduseeskirjade kohaldamise kontroll

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2262/84, 17. juuli 1984, milles sätestatakse erimeetmed oliiviõli suhtes (EÜT L 208, 3.8.1984, lk 11).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3220/84, 13. november 1984, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala (EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1).

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1538/91, 5. juuni 1991, millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 143, 7.6.1991, lk 11).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/92, 23. juuli 1992, mis käsitleb ühenduse lambarümpade liigitusskaalat ja määratleb ühenduse värskete või külmutatud lambarümpade standardkvaliteedi ning laiendab määrust (EMÜ) nr 338/91 (EÜT L 214, 30.7.1992, lk 1).

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 461/93, 26. veebruar 1993, millega kehtestatakse ühenduse lambarümpade liigitusskaala üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 49, 27.2.1993, lk 70).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/96, 28. oktoober 1996, puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999, 17. mai 1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1183/2006, 24. juuli 2006, ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 1).

05 07 01 06   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses ühiste halduskuludega EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
– 310 000 000	– 490 000 000	–39 286 229,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 17 (mis käsitleb igakuiste maksete vähendamist seoses maksetähtaegadest mittekinnipidamisega ja korrigeerimisi, mida ei saa kirjendada ühelegi teisele eelarvereale), artikli 17a ja artikli 30 lõike 1 kohaselt tehtud otsustest. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999, 17. mai 1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 01 07   Eelmiste aastate ühiste halduskulude raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	3 275 694,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt tehtud otsustest, kui need on liikmesriikide kasuks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999, 17. mai 1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 01 10   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses maaelu arengu programmidega EAFRD raames

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõike 1 kohaselt tehtud otsustest tulenevate kulude katteks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 01 11   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll seoses maaelu arengu programmidega EAFRD raames

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt tehtud otsustest, kui need on liikmesriikide kasuks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 02   Vaidluste lahendamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 000 000	25 000 000	214 565,41

Märkused

Artikkel sisaldab vajaduse korral eraldist selliste (positiivsete või negatiivsete) kulude rahastamiseks, mille eest komisjon peab hakkama vastutama tulenevalt kohtu otsusest, sealhulgas kahjunõuete ja intresside tasumine.

Samuti on see ette nähtud kulude rahastamiseks, mida Euroopa Komisjon võib teha vastavalt nõukogu 4. märtsi 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 595/91 (eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel ja infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (EÜT L 67, 14.3.1991, lk 11)) artikli 7 lõikele 2.

PEATÜKK 05 08 —   PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
05 08
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE
05 08 01	Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN)	2	13 981 000	13 620 586	13 979 000	13 879 000	12 680 950,33	10 489 211,14
05 08 02	Põllumajandusettevõtete struktuuri uuringud	2	15 100 000	10 850 000	15 400 000	10 950 000	8 395 175,20	3 760 565,14
05 08 03	Põllumajandusuuringute süsteemide ümberkorraldamine	2	1 460 000	1 749 000	1 460 000	2 577 000	1 899 288,04	1 365 796,18
05 08 06	Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus	2	8 000 000	8 000 000	8 000 000	8 000 000	6 393 656,43	6 393 656,43
05 08 09	Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Operatiivne tehniline abi	2	2 050 000	2 050 000	3 300 000	3 300 000	0,—	0,—
05 08 10	Katseprojekt – Lõpptarbija kulude hindamine seoses ELi õigusaktide järgimisega keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas	2	p.m.	p.m.	1 500 000	1 500 000
	Peatükk 05 08 — Kogusumma		40 591 000	36 269 586	43 639 000	40 206 000	29 369 070,—	22 009 228,89

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 08 01   Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 981 000	13 620 586	13 979 000	13 879 000	12 680 950,33	10 489 211,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlasummaliste tasude ning põllumajandusliku raamatupidamise andmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsiks, avaldamiseks ja levitamiseks ning tulemuste analüüsimiseks mõeldud vahendite arendamise rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 79/65/EMÜ, 15. juuni 1965, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65).

05 08 02   Põllumajandusettevõtete struktuuri uuringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 100 000	10 850 000	15 400 000	10 950 000	8 395 175,20	3 760 565,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu struktuuride seireks vajalike statistiliste uuringute, sealhulgas Eurofarmi andmebaasi rahastamiseks vajalike osamaksete katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88, 29. veebruar 1988, põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta (EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88 (ELT L 321, 1.12.2008, lk 14).

05 08 03   Põllumajandusuuringute süsteemide ümberkorraldamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 460 000	1 749 000	1 460 000	2 577 000	1 899 288,04	1 365 796,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

—	kulud, mis on seotud Euroopa Liidu põllumajandusstatistika süsteemide täiustamisega;

—	toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad andmebaaside ostmise ja kasutamisega seotud teenuste eest tasumist;

—	toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad põllumajandussektori modelleerimisega, turu- ja põllumajandusstruktuuri suundumusi käsitlevate lühiajaliste ja keskmise tähtajaga prognoosidega ning tulemuste levitamisega seotud teenuste eest tasumist;

—	toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad kaugseire, piirkondlike valimite ja agrometeoroloogiliste mudelite põllumajandusstatistikas rakendamisega seotud teenuste eest tasumist;

—	toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad tasu põllumajanduspoliitikaalase majandusanalüüsi tegemise ja sellekohaste näitajate väljatöötamisega seotud teenuste eest.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Nõukogu otsus 96/411/EÜ, 25. juuni 1996, ühenduse põllumajandusstatistika täiustamise kohta (EÜT L 162, 1.7.1996, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1445/2000/EÜ, 22. mai 2000, aerofotograafia ja kaugseire tehnikate rakendamise kohta põllumajandusstatistikas 1999–2003 (EÜT L 163, 4.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 78/2008, 21. jaanuar 2008, meetmete kohta, mida komisjonil tuleb aastatel 2008–2013 võtta ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu (ELT L 25, 30.1.2008, lk 1).

05 08 06   Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 000 000	8 000 000	6 393 656,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende meetmete rahastamiseks ühenduse/ELi poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 814/2000 artiklile 1.

Meetmed võivad olla järgmised:

—	eelkõige põllumajandustootjate organisatsioonide, maaelu arengu organisatsioonide, tarbijate ühenduste ja keskkonnakaitseühingute esitatud aastased tööprogrammid,

—	eelkõige liikmesriikide ametivõimude, meedia ja ülikoolide esitatud erimeetmed,

—	komisjoni algatusel rakendatud meetmed,

—	peretalundust edendavad toimingud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 814/2000, 17. aprill 2000, ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 7).

05 08 09   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 050 000	3 300 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktide a–d kohaste kulude katmiseks.

Sellest rahastatakse ka ELi piiridel tehtaval DNA-analüüsil põhineva ühenduse/ELi kontrollisüsteemi loomist vastavalt järgmistele rahvusvahelistele lepingutele:

—	nõukogu otsus 2004/617/EÜ, 11. august 2004, kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Ühenduse ja India vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 17),

—	nõukogu otsus 2004/618/EÜ, 11. august 2004, kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Ühenduse ja Pakistani vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 23).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) artiklis 138 on sätestatud, et nullmääraga imporditollimaksuga võib importida ainult eespool nimetatud lepingutes loetletud basmati riisi sorte.

05 08 10   Katseprojekt – Lõpptarbija kulude hindamine seoses ELi õigusaktide järgimisega keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	1 500 000	1 500 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti käivitamiseks, et hinnata talupidajate tegelikke kulusid, mis tulenevad ELi õigusaktide järgimisest keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas ning mis ületavad imporditavatele toodetele seatud standardid. Nimetatud õigusaktid hõlmavad muu hulgas 18 määrust ja direktiivi, mis toetavad nõuetele vastavuse süsteemi, samuti heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustena (GAEC) määratletud standardeid, mis moodustavad ka osa nõuetele vastavusest.

Assigneeringut on kavas kasutada laiaulatusliku uuringu tegemiseks, et hinnata eespool nimetatud nõuetele vastavusega seotud kulusid kõigis liikmesriikides, kuna nimetatud kulud võivad liikmesriigiti ja isegi liikmesriigi erinevate piirkondade vahel erineda tulenevalt ilmastikulistest, geoloogilistest, tootmise ja majandusega seotud ning sotsiaalsetest teguritest. Uuringu peaks tegema tunnustatud teadusinstituut või teadusinstituutide konsortsium.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS PÕLLUMAJANDUSE PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 06

ENERGEETIKA JA TRANSPORT

Üldised eesmärgid

—	Pakkuda Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele konkurentsivõimelisi energia- ja transpordisüsteeme ning teenuseid.

—	Kõrvaldada liikuvuse negatiivsed kõrvalmõjud ning muuta energiatootmine ja tarbimine säästlikumaks.

—	Luua vajalikud tingimused pideva ja kindla energiavarustuse ning transporditeeninduse tagamiseks Euroopa Liidus.

—	Kaitsta Euroopa kodanikke, suurendades transpordi ja energia varustuskindlust ning edendades tarbijate õigusi ja selle valdkonna töötajate minimaalseid tööstandardeid.

—	Kavandada rahvusvaheliselt Euroopa Liidu konkurentsivõimelist, jätkusuutlikku, turvalist ning kindlat transpordi- ja energiapoliitikat.

—	Arendada uudseid lahendusi, mis aitaksid kaasa transpordi- ja energiapoliitika kujundamisele ja rakendamisele.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
06 01	ENERGEETIKA JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	158 348 633	158 348 633	144 184 818	144 184 818	135 245 612,59	135 245 612,59
06 02	SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT	186 029 360	154 904 410	168 885 000	145 222 875	155 099 628,26	117 401 758,95
06 03	ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD	1 069 606 000	917 500 000	947 786 000	830 850 000	980 930 019,95	888 311 706,39
06 04	TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD	2 092 649 950	1 100 090 250	95 681 400	72 022 165	81 549 501,22	75 311 974,04
06 05	TUUMAENERGIA	202 500 000	241 450 000	277 700 000	130 500 000	268 839 229,92	215 163 152,24
06 06	ENERGIA- JA TRANSPORDIALANE UURIMISTÖÖ	265 152 000	226 860 000	264 795 000	241 799 613	284 261 827,21	200 152 840,08
06 07	ENERGIATARBIJATE JA TRANSPORDIKASUTAJATE TURVALISUS JA KAITSE	2 900 000	5 805 500	3 000 000	6 710 500	6 167 494,11	3 342 301,01
06 08	ELI SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)	896 035 000	455 135 000	833 410 000	712 909 785	919 560 000,—	160 355 000,—
	Jaotis 06 — Kogusumma	4 873 220 943	3 260 093 793	2 735 442 218	2 284 199 756	2 831 653 313,26	1 795 284 345,30

PEATÜKK 06 01 —   ENERGEETIKA JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
06 01
ENERGEETIKA JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
06 01 01	Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	92 024 565 (190)	83 654 801 (191)	81 202 841,82
06 01 02
Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
06 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	5 148 628	4 647 058 (192)	4 672 666,25
06 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	6 689 536	6 445 072 (193)	7 670 256,67
	Artikkel 06 01 02 — Vahesumma		11 838 164	11 092 130	12 342 922,92
06 01 03	Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	6 729 604	5 937 887 (194)	6 308 084,58
06 01 04
Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
06 01 04 01	Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud	1.1	250 000	225 000	289 452,17
06 01 04 02	Transport – Halduskorralduskulud	1.1	900 000	1 000 000	1 273 710,76
06 01 04 03	Tavapärased energiaallikad – Halduskorralduskulud	1.1	500 000	600 000	611 665,48
06 01 04 04	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud	1.1	3 800 000	3 050 000	4 906 338,79
06 01 04 05	Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud	1.1	700 000	790 000	775 636,66
06 01 04 06	Tuumaenergia – Halduskorralduskulud	1.1	300 000	220 000	313 256,52
06 01 04 07	Energiatarbijate ja transpordikasutajate turvalisus ja kaitse – Halduskorralduskulud	1.1	50 000	90 000	8 500,—
06 01 04 09	Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud	1.1	1 200 000	1 200 000	1 440 800,—
06 01 04 10	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud	1.1	1 000 000	770 000	902 096,61
06 01 04 12	Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud	1.1	3 500 000	1 600 000	78 945,—
06 01 04 13	Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Halduskorralduskulud	1.1	600 000	p.m. (195)
06 01 04 30	Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel antav toetus – Euroopa aruka energiakasutuse programm	1.1	6 633 300	6 676 000	4 780 512,—
06 01 04 31	Üleeuroopalised transpordivõrgud – Täitevasutus	1.1	9 794 000	9 794 000	5 249 753,96
06 01 04 32	Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus	1.1	1 425 000	1 405 000	1 385 336,70
	Artikkel 06 01 04 — Vahesumma		30 652 300	27 420 000	22 016 004,65
06 01 05
Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud
06 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	1.1	9 000 000	8 430 000	6 000 000,—
06 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	1.1	4 600 000	4 400 000	3 900 000,—
06 01 05 03	Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud	1.1	3 504 000	3 250 000	3 475 758,62
	Artikkel 06 01 05 — Vahesumma		17 104 000	16 080 000	13 375 758,62
06 01 06	Euratomi toetus tarneagentuuri tegevusele	5	—	—	0,—
	Peatükk 06 01 — Kogusumma		158 348 633	144 184 818	135 245 612,59

06 01 01   Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
92 024 565 (196)	83 654 801 (197)	81 202 841,82

06 01 02   Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

06 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 148 628	4 647 058 (198)	4 672 666,25

06 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 689 536	6 445 072 (199)	7 670 256,67

06 01 03   Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 729 604	5 937 887 (200)	6 308 084,58

06 01 04   Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

06 01 04 01   Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
250 000	225 000	289 452,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 02 06 ja 06 02 07.

06 01 04 02   Transport – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
900 000	1 000 000	1 273 710,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 02 03.

06 01 04 03   Tavapärased energiaallikad – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	600 000	611 665,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 04 03.

06 01 04 04   Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 800 000	3 050 000	4 906 338,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 03 01, 06 03 03 ja 06 03 05.

06 01 04 05   Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
700 000	790 000	775 636,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 03 02 ja 06 03 04.

06 01 04 06   Tuumaenergia – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
300 000	220 000	313 256,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 05 01, 06 05 02 ja 06 05 05.

06 01 04 07   Energiatarbijate ja transpordikasutajate turvalisus ja kaitse – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 000	90 000	8 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 07 01 ja 06 07 04.

06 01 04 09   Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 200 000	1 200 000	1 440 800,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teabe ja trükistega, millel on otsene seos transpordi, energeetika ja tuumaenergia valdkondade poliitika eesmärkide saavutamisega, samuti energiatarbijate ja transpordikasutajate ohutuse ning kaitsmisega.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 02 03, 06 04 03, 06 05 01, 06 05 02, 06 05 05, 06 07 01 ja 06 07 04.

06 01 04 10   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 000 000	770 000	902 096,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 04 06.

06 01 04 12   Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 500 000	1 600 000	78 945,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 08 01.

06 01 04 13   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
600 000	p.m. (201)

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud hindamiste, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektidega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 04 14.

06 01 04 30   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel antav toetus – Euroopa aruka energiakasutuse programm

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 633 300	6 676 000	4 780 512,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse personali- ja tegevuskulude katmiseks, mis on seotud asutuse osalemisega konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis, programm „Arukas energeetika – Euroopa”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2008, 9. juuli 2008, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse Aruka energeetika rakendusasutus, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

Komisjoni otsus 2007/372/EÜ, 31. mai 2007, millega muudetakse otsust 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks (ELT L 140, 1.6.2007, lk 52).

Komisjoni otsus K(2007) 3198, 9. juuli 2007, milles käsitletakse Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006), Marco Polo programmi (2003–2006), konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) ning Marco Polo programmi (2007–2013) rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

06 01 04 31   Üleeuroopalised transpordivõrgud – Täitevasutus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 794 000	9 794 000	5 249 753,96

Märkused

Assigneeringu näol on tegemist toetusega täitevasutuse tööjõu ja halduspersonaliga seotud kulude rahastamiseks.

Üleeuroopalise transpordivõrgu täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1692/96/EÜ, 23. juuli 1996, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2008, 9. juuli 2008, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2007/60/EÜ, 26. oktoober 2006, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (ELT L 32, 6.2.2007, lk 88).

Komisjoni otsus K(2007) 5282, 5. november 2007, milles käsitletakse üleeuroopaliste transpordivõrkude valdkonda toetavate ühenduse programmide rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametile delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

Komisjoni otsus 2008/593/EÜ, 11. juuli 2008, millega muudetakse otsust 2007/60/EÜ seoses Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti ülesannete ja tegevusaja muutmisega (ELT L 190, 18.7.2008, lk 35).

Komisjoni otsus K(2008) 5538, 7. oktoober 2008, millega muudetakse otsust K(2007) 5282, milles käsitletakse üleeuroopaliste transpordivõrkude valdkonda toetavate ühenduse programmide rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametile delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

06 01 04 32   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 425 000	1 405 000	1 385 336,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse personali- ja tegevuskulude katmiseks, mis on seotud asutuse osalemisega programmis „Marco Polo II”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2008, 9. juuli 2008, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse Aruka energeetika rakendusasutus, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

Komisjoni otsus 2007/372/EÜ, 31. mai 2007, millega muudetakse otsust 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks (ELT L 140, 1.6.2007, lk 52).

Komisjoni otsus K(2007) 3198, 9. juuli 2007, milles käsitletakse Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006), Marco Polo programmi (2003–2006), konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) ning Marco Polo programmi (2007–2013) rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

06 01 05   Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

06 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 000 000	8 430 000	6 000 000,—

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

06 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 600 000	4 400 000	3 900 000,—

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

06 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 504 000	3 250 000	3 475 758,62

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

06 01 06   Euratomi toetus tarneagentuuri tegevusele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
—	—	0,—

Märkused

Personali ja hoonetega seotud kulud sisalduvad punktidesse XX 01 01 01 ja XX 01 03 01 arvestatud assigneeringutes ja seetõttu peaks komisjoni toetus koos asutuse enda tuludega katma asutuse tegevuse käigus kantud kulud.

Euratomi nõukogu esitas 1. ja 2. veebruaril 1960. aastal peetud 23. istungil ühehäälse ettepaneku, et komisjon lükkaks edasi mitte ainult maksu kehtestamise (Euratomi tarneagentuuri talituskulude katteks), vaid ka mainitud maksu tegeliku kehtestamise. Pärast seda on eelarvesse kantud toetus esialgses eelarvestuses näidatud tulude ja agentuuri kuluandmete tasakaalustamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 52–54.

Alusaktid

Euratomi Tarneagentuuri põhikiri, eelkõige selle VI artikkel.

PEATÜKK 06 02 —   SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
06 02
SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT
06 02 01
Euroopa Lennundusohutusamet
06 02 01 01	Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	25 595 200	25 595 200	19 593 000	19 593 000	21 245 925,—	21 024 850,—
06 02 01 02	Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3	1.1	7 283 800	7 283 800	11 947 000	9 587 000	9 471 075,—	9 471 075,—
	Artikkel 06 02 01 — Vahesumma		32 879 000	32 879 000	31 540 000	29 180 000	30 717 000,—	30 495 925,—
06 02 02
Euroopa Meresõiduohutuse Amet
06 02 02 01	Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	21 449 360	21 449 360	17 550 000	17 550 000	20 273 220,—	13 910 194,—
06 02 02 02	Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3	1.1	10 500 000	9 816 050	6 885 000	8 650 000	6 655 350,—	5 869 322,—
06 02 02 03	Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed	1.1	20 500 000	17 500 000	18 900 000	22 100 000	18 430 200,—	18 430 200,—
	Artikkel 06 02 02 — Vahesumma		52 449 360	48 765 410	43 335 000	48 300 000	45 358 770,—	38 209 716,—
06 02 03	Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused	1.1	15 176 000	15 000 000	17 600 000	14 500 000	22 277 272,46	14 895 632,17
06 02 06	Programm „Marco Polo II”	1.1	62 265 000	30 000 000	60 350 000	31 182 875	38 316 385,80	10 356 317,86
06 02 07	Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine	1.1	p.m.	5 000 000	—	6 000 000	0,—	6 468 673,92
06 02 08
Euroopa Raudteeagentuur
06 02 08 01	Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	15 967 030	15 967 030	10 860 000	10 860 000	13 604 559,30	12 865 500,—
06 02 08 02	Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3	1.1	7 292 970	7 292 970	5 200 000	5 200 000	4 825 640,70	4 109 994,—
	Artikkel 06 02 08 — Vahesumma		23 260 000	23 260 000	16 060 000	16 060 000	18 430 200,—	16 975 494,—
	Peatükk 06 02 — Kogusumma		186 029 360	154 904 410	168 885 000	145 222 875	155 099 628,26	117 401 758,95

06 02 01   Euroopa Lennundusohutusamet

06 02 01 01   Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
25 595 200	25 595 200	19 593 000	19 593 000	21 245 925,—	21 024 850,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006, 16. mai 2006, Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega (ELT L 129, 17.5.2006, lk 10).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 768/2006, 19. mai 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas (ELT L 134, 20.5.2006, lk 16).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 593/2007, 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 140, 1.6.2007, lk 3).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1356/2008, 23. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 593/2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 350, 30.12.2008, lk 46).

06 02 01 02   Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
7 283 800	7 283 800	11 947 000	9 587 000	9 471 075,—	9 471 075,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ainult ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 34 197 000 eurot. Eelarvesse kantud 32 879 000 euro suurusele summale lisatakse 1 318 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006, 16. mai 2006, Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega (ELT L 129, 17.5.2006, lk 10).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 768/2006, 19. mai 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas (ELT L 134, 20.5.2006, lk 16).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 593/2007, 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 140, 1.6.2007, lk 3).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1356/2008, 23. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 593/2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 350, 30.12.2008, lk 46).

06 02 02   Euroopa Meresõiduohutuse Amet

06 02 02 01   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 449 360	21 449 360	17 550 000	17 550 000	20 273 220,—	13 910 194,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ainult ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

06 02 02 02   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 500 000	9 816 050	6 885 000	8 650 000	6 655 350,—	5 869 322,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ainult ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 52 449 360 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

06 02 02 03   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
20 500 000	17 500 000	18 900 000	22 100 000	18 430 200,—	18 430 200,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud seadmetega varustatud saastetõrjelaevade prahtimisega laevade põhjustatud juhusliku või tahtliku merereostusega võitlemiseks, tehniliste eriseadmetega, satelliidifotodega tegeleva asutuse moodustamise ning tegutsemisega, reostustõrjeseadmete ja -meetodite täiustamist käsitlevate uuringute ja uurimisprojektidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2038/2006, 18. detsember 2006, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise ja määruse (EÜ) nr 1406/2002 muutmise kohta (ELT L 394, 30.12.2006, lk 1).

06 02 03   Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 176 000	15 000 000	17 600 000	14 500 000	22 277 272,46	14 895 632,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja Euroopa Ühenduse ühise transpordipoliitika analüüsimise, määratlemise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks kõigi transpordiliikide (sise-, õhu-, mere- ja jõetransport) ja valdkondade puhul (transpordiohutus, transpordi siseturg ja selle rakenduseeskirjad, transpordivõrgu optimeerimine, reisijate õigused ja kaitse kõigi transpordiliikide puhul ning teised transpordiga seotud valdkonnad). Tähtsamad kinnitatud meetmed ja eesmärgid on ette nähtud Euroopa Liidu ühise transpordipoliitika toetamiseks ning muu hulgas selle laiendamiseks kolmandatele riikidele, tehniliseks abiks kõigi transpordiliikide ja valdkondade puhul, erikoolituseks, transpordiohutuse eeskirjade määramiseks, ühise transpordipoliitika edendamiseks, kaasa arvatud asutamislepingus osutatud üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste kehtestamiseks ja rakendamiseks, reisijate õiguste tugevdamiseks ja kõigi transpordiliikide kaitseks ning olemasolevate reisijate õigusi käsitlevate määruste jõustamiseks, eriti määruste sisu alast teadlikkust suurendava tegevuse kaudu, mis on suunatud nii transpordisektorile kui ka reisivatele inimestele.

Need meetmed peaksid ühendvedude abil edendama ja toetama piiratud liikumisvõimega isikute takistuseta liikumist.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1), peab komisjon välja töötama täiendavad meetmed määruse tõhusamaks rakendamiseks.

Nimetatud tegevusi ja eesmärke võib toetada eri tasanditel (kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, üleeuroopalisel ja rahvusvahelisel) kõigi transpordiliikide ja transpordiga seotud valdkondade puhul ning tehnika-, tehnoloogia-, õigusloome, teabe-, keskkonna-, kliima- ja poliitikavaldkonnas ning säästvat arengut silmas pidades.

Lennutransport on olnud pikka aega valdkond, mille kohta tarbijakaitseasutused saavad Euroopa Liidus kõige rohkem kaebusi. Elektrooniliselt tehtavate äritehingute (kasutades Internetti või mobiiltelefoni) arvu suurenemine on põhjustanud Euroopa tarbijakaitsealaste õigusaktide sagedasema rikkumise.

ELi tarbijate üks peamine kaebus on, et lennujaamades puuduvad tõhusad õiguskaitsevahendid, eriti siis, kui vaidlus tekib lennuettevõtja või muu teenuseosutaja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Euroopa tarbijakaitseasutused ja lennutranspordiasutused peavad seetõttu tegema koostööd, et tagada viivitamata reisijatele lennujaamades toe pakkumise ja teabe jagamise parandamine, ning tugevdama valdkonnas ühisreguleerimist.

Osa assigneeringutest kasutatakse katseprojekti käivitamiseks, mille eesmärk on luua ühtsele tugikeskusele ja infosüsteemile tuginev lennureisijate integreeritud toetussüsteem Euroopa Liidu lennujaamades, mida kõik Euroopa tasandi sidusrühmad ühiselt kasutavad ja hooldavad. Toetussüsteem annab reisijatele kindluse, et kui nad esitavad kaebuse või teabe saamise taotluse mis tahes ELi lennujaamas, siis seda käsitletakse samal viisil – toe pakkuja on kohalik tarbijakaitseasutus ja seda koordineeritakse ELis juba toimivate teabevõrkude kaudu.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni eelisõigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

06 02 06   Programm „Marco Polo II”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
62 265 000	30 000 000	60 350 000	31 182 875	38 316 385,80	10 356 317,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad rahvusvaheliste maanteevedude alternatiivseid võimalusi edendava programmi „Marco Polo II” rakendamisest.

Programmi „Marco Polo II” eesmärke püütakse saavutada viie meetmeliigiga:

—	transpordiliikide ülekandmise meetmed, et lühikese aja jooksul kanda oluline osa maanteetranspordist üle vähem koormatud transpordiliikidele;

—	katalüütilised meetmed, mis võimaldavad ületada struktuurseid turutõkkeid tänu uute uuenduslike teenuste rakendamisele;

—	ühised õppemeetmed, et parandada koostööd, oskusteabe jagamist ja teadmiste arendamist logistika valdkonnas;

—	merelühisõitudel põhinevate kvaliteetsete logistikateenuste osutamise meetmed ehk nn merekiirteed, mis on võrreldavad kiirteedega;

—	liikluse vältimise meetmed, mille puhul töötleva tööstuse aktiivne osa ja logistikasüsteemid on ühendatud ühtseks strateegiaks, et arendada säästvat tegevust.

Tegelikult ei ole enamiku uute liikmesriikide transpordiinfrastruktuurivõrgud valmis teenindama pärast laienemist suurenenud kaubavoogusid; sel juhul on parimaks lahenduseks ühendveod, mistõttu programmiga „Marco Polo II” on võimalik jätkata ja tugevdada õnnestunud programmi „Marco Polo I”.

Toetus kaubandustegevusele kaubaveoteenuste turul erineb toetusest, mida pakutakse uurimis- ja arendusprogrammide ja üleeuroopalise võrgu programmi kaudu. „Marco Polo II” ei toeta ümbersuunamisprojekte mitte ainult kombineeritud vedude puhul, vaid kõigis kaubaveoturu segmentides.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Osa assigneeringust kasutatakse läbivaadatud programmi „Marco Polo” ja konkreetse siseveetransporti käsitleva programmi elluviimiseks, võttes arvesse keskkonnahoiualaseid eeliseid, eriomadusi ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kaasnevat kasu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1).

06 02 07   Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	5 000 000	—	6 000 000	0,—	6 468 673,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1382/2003, 22. juuli 2003, mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm) (ELT L 196, 2.8.2003, lk 1).

06 02 08   Euroopa Raudteeagentuur

06 02 08 01   Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 967 030	15 967 030	10 860 000	10 860 000	13 604 559,30	12 865 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004, 29. aprill 2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/110/EÜ, 16. detsember 2008, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 345, 23.12.2008, lk 62).

06 02 08 02   Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
7 292 970	7 292 970	5 200 000	5 200 000	4 825 640,70	4 109 994,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 23 474 000 eurot. Eelarvesse kantud 23 260 000 euro suurusele summale lisatakse 214 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004, 29. aprill 2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/110/EÜ, 16. detsember 2008, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 345, 23.12.2008, lk 62).

PEATÜKK 06 03 —   ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
06 03
ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD
06 03 01	Üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine	1.1	—	150 000 000	—	150 000 000	0,—	220 440 835,14
06 03 02	Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine	1.1	—	11 000 000	—	9 100 000	0,—	6 748 067,44
06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele	1.1	998 846 000	725 000 000	921 738 000	613 000 000	958 670 020,43	661 111 585,29
06 03 04	Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele	1.1	20 760 000	6 500 000	26 048 000	6 000 000	22 259 999,52	11 218,52
06 03 05	SESARi ühisettevõte	1.1	50 000 000	25 000 000	p.m.	52 750 000
	Peatükk 06 03 — Kogusumma		1 069 606 000	917 500 000	947 786 000	830 850 000	980 930 019,95	888 311 706,39

06 03 01   Üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	150 000 000	—	150 000 000	0,—	220 440 835,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate TEN-T programmiga seotud kohustuste katmiseks.

See on ette nähtud kuni 31. detsembrini 2006 võetud kulukohustuste täitmisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1692/96/EÜ, 23. juuli 1996, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002, 21. mai 2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo (EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2001) 2654, 19. september 2001, millega kehtestatakse üleeuroopalisele transpordivõrgule ühenduse rahalise abi andmise mitmeaastane näidisprogramm aastateks 2001–2006.

06 03 02   Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	11 000 000	—	9 100 000	0,—	6 748 067,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate TEN-E programmiga seotud kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1364/2006/EÜ, 6. september 2006, üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuse 96/391/EÜ ja otsuse nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 262, 22.9.2006, lk 1).

06 03 03   Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
998 846 000	725 000 000	921 738 000	613 000 000	958 670 020,43	661 111 585,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et luua üleeuroopaline transpordivõrk ja seda arendada, sest seda peetakse siseturu nõuetekohasel toimimisel ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel võtmetähtsusega poliitikaks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 170–172). Toetust antakse üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevates ühenduse suunistes (otsus nr 1692/96/EÜ) kindlaks määratud ühist huvi pakkuvate projektide kaasfinantseerimisena.

Eesmärgid on järgmised:

—	aidata määrata ühist huvi pakkuvad projektid, viies miinimumini ebaselged või vastuolulised sätted, mis käsitlevad ühiste huvide deklaratsioone ja keskkonnaalaste õigusaktide kohustuslikku kohaldamist;

—

kiirendada ühist huvi pakkuvate üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rakendamist liikmesriikides, keskendudes lühiajaliselt TEN-T raudteeprojektides olemasolevale infrastruktuurile, eelkõige seal, kus selliste projektide elluviimisega on juba alustatud, et muuta transpordikoridorid toimivamaks ja tõhusamaks ning mitte lihtsalt oodata nendes koridorides väga suurte projektide arengut pikemas perspektiivis;

—	saada eelkõige teostatavusuuringute abil üle rahalistest takistustest, mis võivad segada projekti käivitamist;

—	toetada erakapitali osalust projektide rahastamises ning avalik-õigusliku ja erasektori koostööd;

—	tagada projektide rahastamise parem kord, vähendades paindlike sekkumisvahendite abil võimalikult suures ulatuses riikliku rahastamise kasutust;

—	valida näited piirkondlike piiriüleste, likvideeritud või kasutuselt kõrvaldatud raudteeühenduste hulgast, eelistades esmajoones selliseid ühendusi, mida oleks võimalik ühendada TEN-Tga.

Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi (ERTMS) kasutuselevõtu kaasrahastamine peab olema eriti prioriteetne.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata riikidevahelistele raudteeprojektidele, mis aitavad kaasa paremate ühenduste loomisele vanade ja uute liikmesriikide vahel ning Euroopa taasühendamisele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1692/96/EÜ, 23. juuli 1996, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2007) 6382, 17. detsember 2007, koostöölepingu sõlmimise kohta komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel seoses TEN-T projektide laenutagamisvahenditega.

06 03 04   Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
20 760 000	6 500 000	26 048 000	6 000 000	22 259 999,52	11 218,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada majanduslike ja tehniliste teostatavusuuringute, ettevalmistavate ja hindavate uuringute ning intressitoetuste, laenutagatiste või otsetoetustega seotud kulusid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ühist huvi pakkuvate projektide puhul, mis on kindlaks määratud otsusega nr 1364/2006/EÜ kehtestatud suuniste põhjal.

Selle meetme eesmärk on aidata kaasa energia siseturu konkurentsivõimelisele toimimisele ja tugevdada energiavarustuse kindlust vajaliku võrgu infrastruktuuri loomisega ja eriti üleeuroopaliste energiavõrkude loomise ja arendamisega, edendades seega riikide võrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet ja juurdepääsu sellistele võrkudele ning laiendades neid võrke väljapoole Euroopa Liitu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1364/2006/EÜ, 6. september 2006, üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuse 96/391/EÜ ja otsuse nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 262, 22.9.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

06 03 05   SESARi ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
50 000 000	25 000 000	p.m.	52 750 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse Euroopa õhuruumi poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa rakendamisega seotud tegevusteks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1692/96/EÜ, 23. juuli 1996, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

PEATÜKK 06 04 —   TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
06 04
TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
06 04 01	Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	15 000 000	—	27 000 000	0,—	47 182 483,69
06 04 02	Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine: välistiib – „Coopener”	4	—	1 000 000	—	2 300 000	0,—	4 467 289,84
06 04 03	Euroopa energiapoliitika toetusmeetmed ja energia siseturg	1.1	4 000 000	4 300 000	4 000 000	2 180 000	2 062 039,20	2 007 218,16
06 04 04	Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia	1.1	—	p.m.	—	100 000	0,—	145 881,91
06 04 05	Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava)	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
06 04 06	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Programm „Arukas energeetika – Euroopa”	1.1	103 561 700	43 270 000	88 741 400	34 502 165	71 987 462,02	18 509 100,44
06 04 07	Katseprojekt: energiavarustuse kindlus – Biokütused	1.1	p.m.	1 500 000	p.m.	1 500 000	0,—	0,—
06 04 08	Katseprojekt „Portplus” – Energia- ja keskkonnakava sadamate jaoks	1.1	1 500 000	1 500 000
06 04 09	Taastuvenergia ning jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuste rafineerimise tehaste investeerimisfond	1.1	p.m.	1 500 000	p.m.	900 000	3 000 000,—	0,—
06 04 10
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet
06 04 10 01	Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	p.m. (202)	p.m. (202)	p.m.	p.m.
06 04 10 02	Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotisele 3	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
	Artikkel 06 04 10 — Vahesumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
06 04 11	Energiaühendus	4	3 188 250	3 188 250	2 940 000	2 940 000
06 04 12	Katseprojekt – Linnade säästvat arengut käsitleva arendustöö ja kogemuste vahetuse Euroopa raamprogramm	1.1	p.m.	450 000	p.m.	600 000	1 500 000,—	0,—
06 04 13	Ettevalmistav tegevus – Euroopa saared ja ühine energiapoliitika	1.1	p.m.	500 000	p.m.	p.m.	3 000 000,—	3 000 000,—
06 04 14
Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid
06 04 14 01	Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiavõrgud	1.1	1 175 300 000	524 146 000	p.m. (203)	p.m. (204)
06 04 14 02	Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine	1.1	523 200 000	249 153 000	p.m. (205)	p.m.
06 04 14 03	Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Avamere tuulepargid Euroopas	1.1	280 900 000	253 583 000	p.m. (206)	p.m.
	Artikkel 06 04 14 — Vahesumma		1 979 400 000	1 026 882 000	p.m.	p.m.
06 04 15	Katseprojektid, mis käsitlevad jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu puhta energia tootmiseks	1.1	1 000 000	1 000 000
	Peatükk 06 04 — Kogusumma		2 092 649 950	1 100 090 250	95 681 400	72 022 165	81 549 501,22	75 311 974,04

06 04 01   Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	15 000 000	—	27 000 000	0,—	47 182 483,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006) varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

06 04 02   Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine: välistiib – „Coopener”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 000 000	—	2 300 000	0,—	4 467 289,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada programmi „Coopener” varasemaid kulukohustusi, st Euroopa aruka energiakasutuse programmi välistiiba.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

06 04 03   Euroopa energiapoliitika toetusmeetmed ja energia siseturg

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 000 000	4 300 000	4 000 000	2 180 000	2 062 039,20	2 007 218,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja selleks, et analüüsida, määratleda, edendada, seirata, hinnata ja rakendada Euroopa konkurentsivõimelist, turvalist ja jätkusuutlikku energiapoliitikat ning energia siseturgu, võttes arvesse ka selle laiendamist kolmandatele riikidele, energiavarustuse kindluse kõiki aspekte Euroopa ja ülemaailmsel tasandil, ning et tugevdada ja kaitsta energiatarbijate õigusi, osutades kvaliteetteenuseid läbipaistvate ja võrreldavate hindadega.

Peamised kinnitatud eesmärgid on kehtestada järk-järgult ühine Euroopa poliitika, et tagada järjepidev energiavarustuse kindlus, energia siseturu hea toimimine ning juurdepääs energiatranspordivõrkudele, energiaturu vaatlus, mudelite analüüs, hõlmates ka kavandatud poliitiliste strateegiate mõjustsenaariume, energiatarbijate õiguste tugevdamine ja kaitse, mis põhineb üldistel ja konkreetsetel teadmistel rahvusvaheliste ja Euroopa energiaturgude kohta kõigi energialiikide osas.

Assigneering on ette nähtud ka ekspertide kuludeks, mis on seotud otseselt energiaturu vaatlemise seisukohalt vajalike andmete kogumise, kontrollimise ja analüüsimisega (eksperdihinnang).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1228/2003, 26. juuni 2003, mis käsitleb võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses (ELT L 176, 15.7.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/54/EÜ, 26. juuni 2003, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (ELT L 176, 15.7.2003, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/55/EÜ, 26. juuni 2003, maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, 15.7.2003, lk 57).

Nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ, 26. aprill 2004, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid (ELT L 127, 29.4.2004, lk 92).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1775/2005, 28. september 2005, maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, Euroopa standardimise rahastamise kohta (ELT L 315, 15.11.2006, lk 9).

Alusaktid

Komisjoni 16. juuli 2009. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ (KOM(2009) 363 (lõplik))

06 04 04   Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	100 000	0,—	145 881,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud vastu võetud määruste ja otsuste alusel võetud kulukohustuste täitmisega seotud kulude katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 91/565/EMÜ, 29. oktoober 1991, ühenduse energiakasutuse tõhustamise kohta (SAVE programm) (EÜT L 307, 8.11.1991, lk 34).

Nõukogu otsus 1999/21/EÜ, Euratom, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektori meetmete mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 16).

Nõukogu otsus 1999/22/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektori uurimise, analüüsi, prognoosimise ja muu seonduva tegevuse mitmeaastane programm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 20).

Nõukogu otsus 1999/23/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektorit käsitleva rahvusvahelise koostöö edendamise mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 23).

Nõukogu otsus 1999/24/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu tahkete kütuste puhast ja tõhusat kasutamist edendavate tehniliste meetmete mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 646/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu ühenduse taastuvate energiaallikate edendamise mitmeaastane programm (Altener) (1998–2002) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 647/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu energiakasutuse tõhustamise mitmeaastane programm (SAVE) (1998–2002) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 6).

Nõukogu otsus 2001/353/EÜ, 9. aprill 2001, milles sätestatakse uued suunised, mida kohaldatakse energeetikasektorit käsitleva rahvusvahelise koostöö edendamise programmi (1998–2002) alusel võetavate meetmete suhtes energeetikasektori tegevussuundade ja nendega seotud meetmete mitmeaastase raamprogrammi raames (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 24).

06 04 05   Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) rahastamiseks, nagu on osutatud komisjoni teatises „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007) 723 (lõplik)). Assigneeringu eesmärk on rahastada toetust madala süsinikusisaldusega energia tehnoloogiale teadusuuringute ning arendus-, demonstratsiooni- ja turundustegevuse etapis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni 22. novembri 2007. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007) 723 (lõplik)).

06 04 06   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Programm „Arukas energeetika – Euroopa”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
103 561 700	43 270 000	88 741 400	34 502 165	71 987 462,02	18 509 100,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste toimingute ja meetmete rahastamiseks, mis käsitlevad järgmist:

—

edendamis- ja levitamisprojektid: a) ühisanalüüsil põhinevad strateegilised uuringud ning turgude arengu ja energeetikasuundumuste korrapärane järelevalve tulevaste seadusandlike meetmete ettevalmistamiseks või kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks, sealhulgas seoses energia siseturu nõuetekohase toimimisega, keskmise tähtajaga ja pikaajalise strateegia rakendamiseks energeetikavaldkonnas eesmärgiga edendada säästvat arengut, samuti tööstuse ja muude huvirühmade pikaajaliste vabatahtlike kohustuste ettevalmistamiseks ning standardite ning märgistus- ja sertifitseerimissüsteemide väljatöötamiseks, vajaduse korral ka koostöös kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; b) struktuuride ja vahendite loomine, laiendamine ja ümberkorraldamine säästva energeetika arenguks, sealhulgas kohalik ja piirkondlik energiajuhtimine ja energiasäästumeetmed, ning neile vajadustele vastavate finantstoodete ja rahaturu instrumentide väljatöötamine, tuginedes varasemate ja praeguste võrkude kogemusele; c) säästvate energiasüsteemide ja seadmete edendamine, et kiirendada jätkuvalt nende turuosa suurenemist ja ergutada investeeringuid, mis hõlbustavad üleminekut tõhusamate tehnoloogiate esitlemiselt nende turustamisele, teadlikkuse parandamise kampaaniad ning institutsiooniliste struktuuride loomine; d) teabe-, haridus- ja koolitusstruktuuride arendamine, tulemuste rakendamine, oskusteabe ja heade tavade edendamine ja levitamine kõikide tarbijate hulgas, meetmete ja projektide tulemuste levitamine ning koostöö liikmesriikidega rakendusvõrgustike kaudu; e) Euroopa Liidu seadusandlike ja toetusmeetmete rakendamise ja mõju järelevalve;

—

tehnoloogia turustamise projektid: toetus projektidele, mis käsitlevad selliste Euroopa Liidu tasandil oluliste uuenduslike tehnoloogiate, protsesside, toodete või meetodite turustamist, mille tehniline tutvustamine on olnud edukas. Need on kavandatud, et edendada osalevates riikides nende laiemat kasutust ning hõlbustada nende kasutuselevõttu turul.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

06 04 07   Katseprojekt: energiavarustuse kindlus – Biokütused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 500 000	p.m.	1 500 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud energiavarustuse kindluse valdkonna tegevuste ja meetmete rahastamiseks, et edendada ELi iseseisvat toimetulekut taastuvate energiaallikate, sh jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuste valdkonnas.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

06 04 08   Katseprojekt „Portplus” – Energia- ja keskkonnakava sadamate jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Katseprojekti eesmärgid on järgmised:

—	edendada taastuvate energiaallikate kasutamist eriti isiklikku tarbimist silmas pidades;

—	suurendada energiatõhusust sadamahoonetele ja rajatistele suunatud meetmete kaudu;

—	pakkuda sadamates tegutsevatele erakäitajatele praktilist vahendit investeerimiseks energiasäästu tagavasse tehnoloogiasse.

Projekt on suunatud esmajärjekorras pädevatele sadamavaldajatele, kes saavad seeläbi vajalikud vahendid selles valdkonnas meetmete võtmiseks, ka sadamas tegutsevate erakäitlejate kaasamise kaudu.

Projekt hõlmab järgmist:

—	regulatiivse raamistiku ja sadamategevuse planeerimisvahenditega eksisteeriva seose määramist;

—	keskkonnaalast raamistikku ja ökoloogilist jalajälge;

—	raamistikku hoonete energiakulu kokkuhoiuks (hoonetes tehtud mõõtmiste registreerimine, kaitseümbris ja seadmed);

—	suuniseid energia tootmise kohta taastuvatest energiaallikatest ja energeetilise saneerimise kohta;

—	sadamapiirkonna valdajate teadlikkuse suurendamist energia aruka haldamisega kaasnevatest majanduslikest ja keskkonnaalastest eelistest ning võimalustest.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

06 04 09   Taastuvenergia ning jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuste rafineerimise tehaste investeerimisfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 500 000	p.m.	900 000	3 000 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste ettevalmistavate meetmete rahastamiseks:

—	uuenduslikud taastuvenergia- ja kemikaaliprojektid. Igas suuruses äriühingud peaksid olema kõlblikud sellest investeerimisfondist rahastamiseks;

—

rahastamise eesmärk on ergutada investeeringuid uuenduslikesse taastuvenergia projektidesse ja seeläbi i) aidata ELi majandusel täita Kyoto protokolli eesmärke, ii) vähendada ELi sõltuvust impordist kolmandatest riikidest, iii) saavutada ELi liidripositsioon selles sektoris (vastavalt Lissaboni strateegia eesmärkidele), iv) luua põllumajandustoodetele tulutoov turg,

—

see võimaldab rahastada uuendusliku taastuvenergia ja kemikaalidega seotud projektide alaste teadusuuringute, arendus- ja turustustegevuse toetamist Euroopa Liidus ning seda haldab Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispank, kasutades oma tavapäraseid investeerimistooteid, nagu — investeeringud omakapitali (investeerimine lisaks teistesse omakapitali liikidesse, nagu riskikapital), — tehnosiirde fond (teadusuuringute toomiseks ärimaailma) — ja/või tehniline abi või eespool mainitud investeerimistoodete kombinatsioon.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

06 04 10   Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

06 04 10 01   Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (207)	p.m. (208)	p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

06 04 10 02   Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 2 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

06 04 11   Energiaühendus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 188 250	3 188 250	2 940 000	2 940 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud osamaksudeks energiaühenduse eelarvesse. Eelarve sisaldab personali haldamise kulusid ja tegevuskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/500/EÜ, 29. mai 2006, energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 198, 20.7.2006, lk 15).

06 04 12   Katseprojekt – Linnade säästvat arengut käsitleva arendustöö ja kogemuste vahetuse Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	450 000	p.m.	600 000	1 500 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaasrahastamise võimaldamiseks muu hulgas järgmiseks tegevuseks:

—	Euroopa Teadmisteplatvorm;

—	kogemuste ja parimate tavade vahetamine seoses säästlike linnatranspordi kavadega;

—	jätkusuutlike linnapoliitika plaanide arendamine ja parimate tavade vahetus, mis hõlmab ka meetmeid keskkonnaohtude piiramiseks ja võitlust kliimamuutuse vastu;

—	säästlikku ehitustegevust käsitlevate kogemuste ja parimate tavade vahetus, säästliku linnakujunduse, bioloogilise mitmekesisuse edendamine;

—	teadlikkust suurendavad meetmed.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

06 04 13   Ettevalmistav tegevus – Euroopa saared ja ühine energiapoliitika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	500 000	p.m.	p.m.	3 000 000,—	3 000 000,—

Märkused

Pidades silmas komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007) 1 (lõplik)) esitatud eesmärki viia taastuvenergia osakaal 2020. aastaks 20 protsendini ELi energiakandjate üldkombinatsioonist (praegune eesmärk on 12 % 2010. aastaks), on kõnealune ettevalmistav tegevus ette nähtud järgmiste tegevuste rahastamiseks:

—	saarte kogukondade klimaatiliste ja konkreetsete sotsiaal-majanduslike tingimustega kohandatud integreeritud taastuvenergia süsteemide (mere-, tuule-, päikese-, biomassi- ja biogaasienergia) arendamise projektide arendamine, mis hõlmab hübriid- ja veemagestamissüsteeme;

—	projektid, millega hinnatakse taastuvenergia ja energiatõhusate meetmete suurema leviku ning kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku mõju kohalikele saarekogukondadele (majanduslik areng, tööhõive, noorte saarekogukondadesse kinnistamine jne);

—	saarekogukondadele sobivad energiatehnoloogia algatused, millega edendatakse teadusprojekte taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogiate valdkondades taastuvenergia kasutamise maksimeerimiseks ja kohalike oludega kohandumiseks;

—	projektid energia mandrile transportimise tõhusate ja keskkonnasõbralike meetodite väljatöötamiseks, sealhulgas kaugel asuvate saarte elektrivõrkude ühendamine mandril asuvate põhivõrkudega;

—	parimate tavade vahetus Euroopa saarepiirkondade vahel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

06 04 14   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid

06 04 14 01   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiavõrgud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 175 300 000	524 146 000	p.m. (209)	p.m. (210)

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuride projektidega, millel on Euroopa Liidu jaoks suurim lisandväärtus.

Assigneeringuga tuleks kohandada ja arendada Euroopa Liidu jaoks erilise tähtsusega energiavõrke, kuna need toetavad energia siseturu toimimist, ning eelkõige suurendada energiavõrkude ühendamise võimsust, energiavarustuse kindlust ja tarneallikate mitmekesistamist ning ületada keskkonnaalased, tehnilised ja rahalised takistused. Energiavõrkude intensiivsemaks arendamiseks ja nende ehitamise kiirendamiseks on vaja Euroopa Liidu eritoetust, seda eriti piirkondades, kus tarneteede ja tarneallikate mitmekesisus on väike.

Assigneeringuga tuleks edendada taastuvate energiaallikate võrku ühendamist ja integreerimist ning tugevdada Euroopa Liidu ebasoodsamate piirkondade ja saarte majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

See on ette nähtud majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamiseks, mille suhtes eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku 2. aprillil 2009. Rahastamine sõltub eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppest ja vahendid tuleks teha kättesaadavaks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 21–23 ette nähtud korras, ilma et see piiraks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud programmide rahastamispakette või Euroopa Parlamendi prioriteetide arvestamist.

Kui majanduse elavdamise kava rakendamist käsitleva komisjoni iga-aastase aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga täiendavaid ettepanekuid projektide kohta, mida on mainitud juba määruses (EÜ) nr 663/2009.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

06 04 14 02   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
523 200 000	249 153 000	p.m. (211)	p.m.

Märkused

Assigneeringuga tuleks edendada projekte, mis käsitlevad tööstusrajatiste tekitatava süsinikdioksiidi kogumist, selle transporti säilitamiskohta ja selle juhtimist sobivasse geoloogilisse formatsiooni püsiva säilitamise eesmärgil.

Assigneering on ette nähtud majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamiseks, mille suhtes eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku 2. aprillil 2009. Rahastamine sõltub eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppest ja vahendid tuleks teha kättesaadavaks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 21–23 ette nähtud korras, ilma et see piiraks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud programmide rahastamispakette või Euroopa Parlamendi prioriteetide arvestamist.

Kui majanduse elavdamise kava rakendamist käsitleva komisjoni iga-aastase aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga täiendavaid ettepanekuid projektide kohta, mida on mainitud juba määruses (EÜ) nr 663/2009.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

06 04 14 03   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Avamere tuulepargid Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
280 900 000	253 583 000	p.m. (212)	p.m.

Märkused

Assigneeringuga tuleks edendada projekte, mille eesmärk on Euroopa Liidu avamere tuuleparkide arendamine, pannes erilist rõhku järgmisele:

—	tuuleelektri muutlikkuse tasakaalustamine ühendamissüsteemidega;

—	suuremahulise säilitamise süsteemid;

—	tuuleparkide kui virtuaalelektrijaamade (võimsusega üle 1 GW) juhtimine;

—	turbiinide paigutamine kaugemale kaldast või sügavamasse vette (20–50 m), kui on praegu tavaks;

—	uudsed allstruktuuride lahendused või

—	projektide uuenduslikud omadused ja nende rakendamise demonstreerimine;

—	koostamis-, paigaldamis-, käitamis- ja dekomisjoneerimisprotsessid ning nende katsetamine reaalsuurusprojektidega.

Assigneering on ette nähtud majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamiseks, mille suhtes eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku 2. aprillil 2009. Rahastamine sõltub eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppest ja vahendid tuleks teha kättesaadavaks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 21–23 ette nähtud korras, ilma et see piiraks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud programmide rahastamispakette või Euroopa Parlamendi prioriteetide arvestamist.

Kui majanduse elavdamise kava rakendamist käsitleva komisjoni iga-aastase aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga täiendavaid ettepanekuid projektide kohta, mida on mainitud juba määruses (EÜ) nr 663/2009.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

06 04 15   Katseprojektid, mis käsitlevad jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu puhta energia tootmiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Katseprojektid hõlmavad jäätmehoidlatesse viidud või seal hoitud majapidamisjäätmete ringlussevõttu.

Hoidlas olevad jäätmed võidakse üles kaevata ning uudse tehnoloogia abil uuesti ringlusse ja taaskasutusse suunata. Allesjäävat, taaskasutuseks kõlbmatut osa kasutatakse säästva energia (elektri- ja soojusenergia) tootmiseks.

Selle puhastusoperatsiooni tulemusena saab endisi jäätmehoidlaid kasutada teistel eesmärkidel (nt taastada nende looduslik seisund või kasutada neid majandustegevuseks).

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 06 05 —   TUUMAENERGIA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
06 05
TUUMAENERGIA
06 05 01	Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed	1.1	20 500 000	19 500 000	20 200 000	19 000 000	20 323 337,08	15 947 003,31
06 05 02	Tuumarajatiste turvalisus ja kiirguskaitse	1.1	2 000 000	1 950 000	2 500 000	1 500 000	515 892,84	1 716 148,93
06 05 05	Tuumaohutus – Üleminekumeetmed (dekomisjoneerimine)	1.1	180 000 000 (213)	220 000 000	255 000 000	110 000 000	248 000 000,—	197 500 000,—
	Peatükk 06 05 — Kogusumma		202 500 000	241 450 000	277 700 000	130 500 000	268 839 229,92	215 163 152,24

06 05 01   Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
20 500 000	19 500 000	20 200 000	19 000 000	20 323 337,08	15 947 003,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmiste kulude rahastamiseks:

—	eelnevalt kindlaks määratud kuue kuu pikkuste programmidega seotud inspektorite lähetuskulud (päevarahad ja sõidukulud);

—	inspektorite koolitus;

—	inspekteerimiste käigus kasutatavate seadmete soetamine, eelkõige sellised seireseadmed nagu digitaalsed videosüsteemid, gamma-, neutron- ja infrapunakiirguse mõõtmise seadmed, elektroonilised pitserid ja pitserite lugemise süsteemid;

—	inspekteerimiseks kasutatava infotehnoloogilise riistvara hanked ja uuendamine;

—	konkreetsed inspekteerimiste jaoks mõeldud infotehnoloogiaalased projektid (arendamine ja haldamine);

—	seire- ja mõõteseadmete asendamine pärast nende kasutusea lõppu;

—	seadmete hooldus, sealhulgas kindlustus (konkreetsed seadmed Canberra, Ametek, Fork ja GBNS tegevuskohtades);

—	infrastruktuuriga seotud tehnilised meetmed, sealhulgas jäätmehooldus ja proovide transport;

—	kohapealsed analüüsid (tööjõukulud ja analüütikute lähetuskulud);

—	kokkulepped kohapealsete tööruumide kohta (laboratooriumid, kontorid jms);

—	igapäevased juhtimistööd kohapealsetes rajatistes ja kesklaborites (remont, hooldustööd, infotehnoloogiline riistvara, tarnete ja tarbekaupade ost jms);

—	inspekteerimiste IT-tugi ja rakenduste katsetamine.

Assigneering katab ka Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile ettemaksena antud summa suurusjärgus 91 000 eurot. Tulusid, mis saadakse siis, kui agentuur selle summa tagasi maksab, ja mis on arvestatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 1 6, võib kasutada täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile g.

Ka järgmisi summasid võib kasutada täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j:

—	tasutud kindlustusnõuded;

—	selliste summade tagasimaksed, mille komisjon on alusetult maksnud kaupade, tööde või teenuste eest.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (Euratom) nr 302/2005, 8. veebruar 2005, Euratomi julgeolekumeetmete rakendamise kohta (ELT L 54, 28.2.2005, lk 1).

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euratomi asutamislepingu VII peatükiga ja artikliga 174 otseselt antud erilistest õigustest.

Alusaktid

Ühenduse, tuumarelvavabade liikmesriikide ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vahelised verifikatsioonilepped.

Ühenduse, Ühendkuningriigi ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Prantsusmaa ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Koostöölepingud ühenduse ja kolmandate riikide (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia) vahel.

Komisjoni 24. märtsi 1992. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb komisjoni otsust kohapealsete laborite kasutamise kohta tõendusanalüüside tegemiseks kontrollproovidest (SEK(92) 515 (lõplik)).

06 05 02   Tuumarajatiste turvalisus ja kiirguskaitse

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 000 000	1 950 000	2 500 000	1 500 000	515 892,84	1 716 148,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	komisjoni kulud seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja ühenduse tuumaohutuse ja julgeoleku ühise poliitika analüüsimise, määratlemise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks, eelkõige uutes liikmesriikides, ning kiirguskaitse valdkonna eeskirjade ja meetmete jaoks;

—

kulud ioniseeriva kiirguse mõju seirega ja selle eest kaitsmisega seotud meetmeteks ja toiminguteks; assigneeringu eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse ja radioaktiivsete ainete ohu eest. Need toimingud on seotud konkreetsete ülesannetega, mis on ette nähtud Euratomi asutamislepinguga;

—

sellise inspektorite üksuse loomise ja tööga seotud kulude rahastamine, mis kontrolliks liikmesriikides kaitset ioniseeriva kiirguse eest. Need kulud hõlmavad lisaks päevarahadele ja reisikuludele (lähetuskuludele) ka kulusid, mis on seotud koolituste, ettevalmistavate kohtumiste ja inspekteerimiseks kasutatavate vahendite ostmisega.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/21/EÜ, Euratom, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektori meetmete mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 16).

Nõukogu otsus 1999/25/Euratom, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu tuumaenergiasektori meetmete mitmeaastane programm (1998–2002), mis käsitleb radioaktiivsete ainete turvalist transportimist ja turvameetmeid ning tööstuskoostööd tuumarajatiste julgeoleku teatavate aspektide edendamiseks TACISe programmi praegustes osalisriikides (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 31).

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euratomi asutamislepingu III peatükiga ja artikliga 174 otseselt antud erilistest õigustest.

Komisjoni 30. aprilli 2003. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv (Euratom), millega kehtestatakse tuumarajatiste turvalisust käsitlevad põhikohustused ja üldpõhimõtted (KOM(2003) 32 (lõplik)).

Komisjoni 30. aprilli 2003.aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv (Euratom), mis käsitleb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist (KOM(2003) 32 (lõplik)).

Euratomi asutamislepingu artikkel 31: teabe kogumine ja põhilisi ohutusnorme täiendavate uute õigusaktide ettevalmistamine.

Euratomi asutamislepingu artikkel 33: direktiivide rakendamine, sealhulgas eelkõige meditsiinivaldkonnas (C-valdkond: nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1)) ning nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/43/Euratom (mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84/466/Euratom (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 22)) ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiivi 2003/122/Euratom (kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, 31.12.2003, lk 57)) rakendamine (radioaktiivsuse, eelkõige kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate kontrollimine).

Komisjonile järgmiste eriõigusaktidega määratud kohustuste rakendamine:

—	nõukogu otsus 87/600/Euratom, 14. detsember 1987, ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgushädaolukorra puhul (EÜT L 371, 30.12.1987, lk 76) (ühenduse operatiivse teabevahetuse kord kiirgushädaolukorra puhul);

—	nõukogu määrus (EMÜ) nr 737/90, 22. märts 1990, kolmandatest riikidest pärinevate põllumajandustoodete imporditingimuste kohta pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid (EÜT L 82, 29.3.1990, lk 1);

—	Euratomi asutamislepingu artikli 35 lõike 2 rakendamine: keskkonna kiirgusseire kontrollimine.

06 05 05   Tuumaohutus – Üleminekumeetmed (dekomisjoneerimine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
180 000 000 (214)	220 000 000	255 000 000	110 000 000	248 000 000,—	197 500 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ignalina (Leedu), Bohunice (Slovakkia) ja Kozloduy (Bulgaaria) tuumaenergiajaamade tegevuse lõpetamise fondide rahastamiseks vastavalt asjaomaste liikmesriikidega sõlmitud lepingutele.

Need kulud on seotud ka sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja tuumarajatiste dekomisjoneerimisega seotud valdkonna eeskirjade ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, järelevalve ja hindamise jaoks.

Komisjon peab igal aastal esitama selles artiklis eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande, samuti vastavate tuumajaamade dekomisjoneerimise ajakohastatud kulude eelarvestuse ja ajagraafiku.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb ühinemislepinguga otseselt komisjonile antud erilistest õigustest (protokoll nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus ning protokoll nr 9 Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias, mis mõlemad on kantud ühinemislepingu lisasse).

Ülesanne, mis tuleneb ühinemislepinguga otseselt komisjonile antud erilistest õigustest (protokoll nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus, mis on kantud ühinemislepingu lisasse).

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euratomi asutamislepingu artikliga 203 otseselt antud erilistest õigustest.

Bulgaariale antud ülesanne on antud ühinemisakti artikliga 30 vahetult ka komisjonile.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1990/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist „Ignalina programm” (ELT L 411, 30.12.2006, lk 10).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 549/2007, 14. mai 2007, mis käsitleb aktile Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste kohta lisatud protokolli nr 9 (Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimeses ja teise reaktori kohta Slovakkias) rakendamist (ELT L 131, 23.5.2007, lk 1).

Komisjoni 27. oktoobri 2009. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks antava ühenduse rahalise abi kohta „Kozloduy programm” (KOM(2009) 581 (lõplik)).

PEATÜKK 06 06 —   ENERGIA- JA TRANSPORDIALANE UURIMISTÖÖ

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
06 06
ENERGIA- JA TRANSPORDIALANE UURIMISTÖÖ
06 06 01
Energiaalane uurimistegevus
06 06 01 01	Energiaalane uurimistegevus	1.1	123 292 000	86 000 000	128 685 000	102 760 413	153 087 312,—	37 377 404,45
06 06 01 02	Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH)	1.1	19 200 000	11 520 000	20 160 000	p.m.
	Artikkel 06 06 01 — Vahesumma		142 492 000	97 520 000	148 845 000	102 760 413	153 087 312,—	37 377 404,45
06 06 02
Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)
06 06 02 01	Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)	1.1	66 060 000	35 000 000	61 550 000	58 639 200	122 407 245,—	62 062 013,30
06 06 02 02	Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH)	1.1	2 900 000	1 740 000	2 900 000	2 900 000
06 06 02 03	SESARi ühisettevõte	1.1	53 700 000	40 000 000	51 500 000	13 000 000
	Artikkel 06 06 02 — Vahesumma		122 660 000	76 740 000	115 950 000	74 539 200	122 407 245,—	62 062 013,30
06 06 04	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	8 695 123,70	8 366 417,03
06 06 05
Varasemate programmide lõpuleviimine
06 06 05 01	Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	1.1	—	2 600 000	—	5 500 000	53 974,23	9 112 203,64
06 06 05 02	EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	50 000 000	—	59 000 000	18 172,28	83 234 801,66
	Artikkel 06 06 05 — Vahesumma		—	52 600 000	—	64 500 000	72 146,51	92 347 005,30
	Peatükk 06 06 — Kogusumma		265 152 000	226 860 000	264 795 000	241 799 613	284 261 827,21	200 152 840,08

Märkused

Kõnealused selgitused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Neid assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust aastatel 2007–2013 käsitleva seitsmenda raamprogrammi jaoks.

Selle elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetada riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu ELis, muuta Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning parandada nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdada teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse kirjendatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvad kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning Euroopa Liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad, muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personali halduskulud, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja meetmed, mida on vaja Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Teatud projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline toetus kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa tasandil teaduslikus ja tehnilises uurimistöös osalevatelt riikidelt saadavad tulud kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ja nende alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes Euroopa Liidu väliste asutuste osamaksudest saadav tulu kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 06 06 04.

06 06 01   Energiaalane uurimistegevus

06 06 01 01   Energiaalane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
123 292 000	86 000 000	128 685 000	102 760 413	153 087 312,—	37 377 404,45

Märkused

Jõupingutused koondatakse järgmistele meetmetele:

—	taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus (kuuenda raamprogrammi jätk);

—	tegevus keskkonnasäästliku söepõletustehnoloogia prioriteetses valdkonnas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

06 06 01 02   Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 200 000	11 520 000	20 160 000	p.m.

Märkused

Ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: püüda saavutada Euroopale ülemaailmne liidripositsioon kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ning saavutada turul kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre, mis võimaldaks turumehhanismide abil rakendada olulist potentsiaali üldsuse huvides; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides (edaspidi „assotsieerunud riigid”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alaste prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

06 06 02   Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)

06 06 02 01   Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
66 060 000	35 000 000	61 550 000	58 639 200	122 407 245,—	62 062 013,30

Märkused

Uurimismeetmete eesmärk peaks olema aidata kaasa eelistuste muutumisele raudteetranspordi, ühistranspordi, mittemotoriseeritud liikumise (jalgrattasõit/jalgsikäik) ja veeteede kasuks ning transpordi ohutusele. Uurimismeetmed peaksid põhinema lähenemisviisil, mis hõlmab koostalitlusvõimet, ühendvedusid, ohutust ja säästva arengu integreerimist transpordialastesse uuringutesse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 11).

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

—

kõigi maismaatranspordi liikide (raudtee-, maantee- ja siseveetransport) jaoks keskkonnasõbralike ja konkurentsivõimeliste transpordivahendite ja transpordisüsteemide väljatöötamine (sealhulgas linnaliiklusega seostuvad säästvad ühendvedudega liikumisahelad, mis sisaldavad jalgrattasõitu, jalgsi käimist, ühissõidukite kasutamist, autode ühiskasutust ja kaasasõidu võimalust);

—	keskendumine teadusuuringutele sellistes valdkondades nagu liikluse vältimine, transpordist tingitud kliimamuutus, transpordi väliskulude täpsema arvutamise meetodid ning liikumispuudega inimeste juurdepääs transpordivahenditele ja infrastruktuurile;

—	ühtse Euroopa õhuruumi poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa rakendamine seoses Clean Sky projektidega, mille eesmärk on vähendada kütusetarbimist ja õhusõidukite põhjustatud kliimamuutust, arvestades kondensatsioonijälgede võimalikku mõju kliimale;

—	eri transpordiliikide ümberkorraldamine ja integreerimine;

—	raudtee-, maantee- ja meretranspordi tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmine;

—	toetades Euroopa säästva transpordi poliitikat, seades prioriteediks saavutada selles valdkonnas 2020. aastaks ELi eesmärgid, mis seisnevad CO2 heitkoguse 20 % määra ja nafta tarbimise 30 % määra saavutamises;

—	Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi (Galileo) arendamine uue põlvkonna tehnikat silmas pidades kõikide transpordiliikide, sh ühendvedude jaoks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

06 06 02 02   Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 900 000	1 740 000	2 900 000	2 900 000

Märkused

Ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: püüda saavutada Euroopale ülemaailmne liidripositsioon kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ning saavutada turul kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre, mis võimaldaks turumehhanismide abil rakendada olulist potentsiaali üldsuse huvides; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides (edaspidi „assotsieerunud riigid”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alaste prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

06 06 02 03   SESARi ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
53 700 000	40 000 000	51 500 000	13 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse Euroopa õhuruumi poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa rakendamisega seotud tegevusteks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1361/2008, 16. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 352, 31.12.2008, lk 12).

06 06 04   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	8 695 123,70	8 366 417,03

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

06 06 05   Varasemate programmide lõpuleviimine

06 06 05 01   Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	2 600 000	—	5 500 000	53 974,23	9 112 203,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

06 06 05 02   EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	50 000 000	—	59 000 000	18 172,28	83 234 801,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

PEATÜKK 06 07 —   ENERGIATARBIJATE JA TRANSPORDIKASUTAJATE TURVALISUS JA KAITSE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
06 07
ENERGIATARBIJATE JA TRANSPORDIKASUTAJATE TURVALISUS JA KAITSE
06 07 01	Transpordi turvalisus	1.1	2 500 000	2 250 000	2 750 000	2 530 000	1 617 494,11	2 541 132,81
06 07 02	Katseprojekt – Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisus	1.1	—	1 655 500	—	1 655 500	0,—	801 168,20
06 07 04	Energeetikarajatiste ja infrastruktuuride ohutus	1.1	400 000	900 000	250 000	75 000	1 050 000,—	0,—
06 07 05	Ettevalmistav tegevus – Piiriülese liikluse soodustamine ELi kirdeosa välispiiridel asuvates piiripunktides (liiklusohutuse ja turvalisuse aspekt)	1.1	—	1 000 000	—	2 450 000	3 500 000,—	0,—
	Peatükk 06 07 — Kogusumma		2 900 000	5 805 500	3 000 000	6 710 500	6 167 494,11	3 342 301,01

06 07 01   Transpordi turvalisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 500 000	2 250 000	2 750 000	2 530 000	1 617 494,11	2 541 132,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja sise-, õhu- ja meretranspordi turvalisuse parandamiseks vajaliku eeskirjade ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks ning muu hulgas kolmandate riikide hõlmamiseks, tehniliseks abiks ja erikoolituseks.

Peamine eesmärk on turvalisuseeskirjade arendamine ja kohaldamine transpordi valdkonnas ja eelkõige

—	meetmed takistamaks pahatahtlikke tegusid transpordivaldkonnas, pöörates tähelepanu eelkõige ohtlike kaupade veole ja infrastruktuurile;

—	transpordi turvalisuse alaste õigusaktide, tehniliste normide ja haldusjärelevalve tavade ühtlustamine;

—	transpordisektori ühiste näitajate, meetodite ja turvalisusega seotud eesmärkide määramine ning sellise määramise jaoks vajalike andmete kogumine;

—	liikmesriikides transpordi turvalisuse valdkonnas võetud meetmete jälgimine kõikide transpordiliikide puhul;

—	rahvusvaheline transpordi turvalisuse koordineerimine;

—	transpordi turvalisuse uurimise toetamine.

Assigneering on eelkõige ette nähtud ka sellise inspektorite üksuse loomise ja tööga seotud kulude rahastamiseks, mis kontrolliks liikmesriikide lennujaama- ja sadamarajatiste turvalisust, ning kõnealuste meetmete laiendamiseks kolmandatele riikidele. Need kulud hõlmavad komisjoni inspektorite päevarahasid ja reisikulusid ning liikmesriikide inspektorite kulusid vastavalt asjakohaste määruste sätetele. Neile kuludele tuleb lisada eelkõige kulud, mis on seotud inspektorite koolitamise, ettevalmistavate kohtumiste ja inspekteerimiseks vajalike tarvikutega.

Toetus on vajalik eelkõige selleks, et võidelda õnnetuste eriliste põhjustega, nagu veoautode katustelt alla kukkuv lumi ja jää, ning et tagada kutselistele autojuhtidele tervishoid kodust kaugel teel olles.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni eelisõigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).

06 07 02   Katseprojekt – Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 655 500	—	1 655 500	0,—	801 168,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks seoses üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojektiga, mis hõlmab kogu Euroopas valvatavate veoautoparklate loomist peamiste autotransporditeede ääres, ning turvaliste veoautoparklate sertifitseerimise vahendi loomist, nt „sinise lipu” abil.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

06 07 04   Energeetikarajatiste ja infrastruktuuride ohutus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
400 000	900 000	250 000	75 000	1 050 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja energeetikasektori turvalisuse parandamiseks vajaliku eeskirjade ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, järelevalve, hindamise ja rakendamise jaoks ning tehniliseks abiks ja erikoolituseks.

Peamine eesmärk on energeetikaalaste turvaeeskirjade väljatöötamine ja kohaldamine ning eelkõige

—	meetmed takistamaks pahatahtlikke tegusid energeetikasektoris, eelkõige seoses Euroopa energiatootmise ja edastamise süsteemi rajatiste ja infrastruktuuriga;

—	energeetika turvalisuse alaste õigusaktide, tehniliste normide ja haldusjärelevalve tavade ühtlustamine;

—	energeetikasektori ühiste näitajate, meetodite ja turvalisusega seotud eesmärkide määramine ning sellise määramise jaoks vajalike andmete kogumine;

—	siseriiklike asutuste, ettevõtjate ja teiste tähtsate osaliste võetud energeetika turvalisuse alaste meetmete järelevalve;

—	energeetika turvalisuse rahvusvaheline koordineerimine, sealhulgas tarnija- ja transiitnaaberriikidega ja partnerriikidega maailmas;

—	tehnoloogiaarenduse edendamine energeetika turvalisuse valdkonnas.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

06 07 05   Ettevalmistav tegevus – Piiriülese liikluse soodustamine ELi kirdeosa välispiiridel asuvates piiripunktides (liiklusohutuse ja turvalisuse aspekt)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 000 000	—	2 450 000	3 500 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on mõeldud selleks, et rahastada ettevalmistavat tegevust, mille eesmärk on aidata kaasa piiriülese liikluse turvalisuse ja ohutuse edendamisele kolmes ELi kirdeosa välispiiril asuvas piiripunktis, luues veoautodele kuni kolm turvalist parkimisala, et parandada liiklusohutust, autojuhtide ja veolasti turvalisust ning tegeleda keskkonnaalaste ja sotsiaalprobleemidega, mida pikad veoautode järjekorrad piiripunktides tekitavad.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 06 08 —   ELI SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
06 08
ELI SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)
06 08 01	ELi satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)	1.1	890 900 000	450 000 000	828 000 000	707 499 785	909 000 000,—	150 000 000,—
06 08 02
Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GSA)
06 08 02 01	Euroopa GNSSi Järelevalveamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	2 635 000	2 635 000	4 500 000	4 500 000	7 460 000,—	7 255 000,—
06 08 02 02	Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GSA) – Toetus jaotisele 3	1.1	2 500 000	2 500 000	910 000 (215)	910 000 (215)	3 100 000,—	3 100 000,—
	Artikkel 06 08 02 — Vahesumma		5 135 000	5 135 000	5 410 000	5 410 000	10 560 000,—	10 355 000,—
	Peatükk 06 08 — Kogusumma		896 035 000	455 135 000	833 410 000	712 909 785	919 560 000,—	160 355 000,—

06 08 01   ELi satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
890 900 000	450 000 000	828 000 000	707 499 785	909 000 000,—	150 000 000,—

Märkused

Endine artikkel 06 02 10

Euroopa GNSS-programmidele eraldatav Euroopa Liidu makse on ette nähtud järgmise tegevuse kaasrahastamiseks:

a)	tegevus seoses kasutuselevõtuetapiga, mis hõlmab satelliitide ehitamist ja lähetamist ning maapealse infrastruktuuri täielikku loomist;

b)	esimesed ettevõtmised seoses äriotstarbelise kasutusetapi käivitamisega, mis hõlmab satelliitide ja maapealse infrastruktuuri haldamist ning süsteemi pidevat hooldamist ja ajakohastamist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008, 9. juuli 2008, Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

06 08 02   Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GSA)

06 08 02 01   Euroopa GNSSi Järelevalveamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 635 000	2 635 000	4 500 000	4 500 000	7 460 000,—	7 255 000,—

Märkused

Endine punkt 06 02 09 01

Assigneering on ette nähtud Euroopa GNSSi Järelevalveameti (GSA) personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Järelevalveamet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Järelevalveameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa GNSSi Järelevalveameti (GSA) ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004, 12. juuli 2004, Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta (ELT L 246, 20.7.2004, lk 1).

06 08 02 02   Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GSA) – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 500 000	2 500 000	910 000 (216)	910 000 (217)	3 100 000,—	3 100 000,—

Märkused

Endine punkt 06 02 09 02

Assigneering on ette nähtud järelevalveameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Järelevalveamet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Järelevalveameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 7 890 000 eurot. Eelarvesse kantud 5 135 000 euro suurusele summale lisatakse 2 755 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004, 12. juuli 2004, Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta (ELT L 246, 20.7.2004, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS ENERGEETIKA JA TRANSPORDI PEADIREKTORAADILE

—	ENERGEETIKA JA TRANSPORDI PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 07

KESKKOND

Üldised eesmärgid

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärgid on järgmised:

—	tagada keskkonnakaitse kõrge tase, võttes arvesse erinevusi Euroopa Liidu eri piirkondade vahel,

—	aidata kaasa kodanike kõrgetasemelise elukvaliteedi ja heaolu saavutamisele, püüdes tagada sellise keskkonna, kus saastetase ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda, ning edendades säästvat arengut,

—

toetada rahvusvahelisel tasemel piirkondlike, rahvusvaheliste ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamisele suunatud meetmeid, teha koostööd kolmandate riikidega ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega kokkulepitud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ja tugevdada rahvusvahelist juhtimist säästva arengu kontekstis,

—	edendada ja toetada keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist ja keskkonnakaitsenõuete integreerimist kõikidesse Euroopa Liidu põhimõtetesse ja tegevusvaldkondadesse, pidades eelkõige silmas säästva arengu edendamist.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
07 01	KESKKONNA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	90 578 504	90 578 504	89 943 003	89 943 003	83 953 676,02	83 953 676,02
07 02	ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED	5 000 000	7 055 000	4 000 000	6 500 000	3 301 257,09	6 422 090,56
07 03	EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE	335 113 000	246 198 000	340 060 000	245 522 150	284 529 330,97	164 464 572,39
07 04	KODANIKUKAITSE	25 500 000	21 250 000	26 000 000	24 600 000	21 826 213,—	7 884 567,02
07 05	ELI KESKKONNAALASEL TEGEVUSPROGRAMMIL PÕHINEVAD UUED POLIITILISED ALGATUSED	—	520 000	—	1 200 000	0,—	3 423 641,74
	Jaotis 07 — Kogusumma	456 191 504	365 601 504	460 003 003	367 765 153	393 610 477,08	266 148 547,73

PEATÜKK 07 01 —   KESKKONNA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
07 01
KESKKONNA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
07 01 01	Keskkonna poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	58 751 220 (218)	56 622 245 (219)	54 161 392,80
07 01 02
Keskkonna poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
07 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	5 444 113	5 019 668 (220)	4 962 187,15
07 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	6 336 791	6 291 997 (221)	6 525 265,45
	Artikkel 07 01 02 — Vahesumma		11 780 904	11 311 665	11 487 452,60
07 01 03	Keskkonna poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	4 296 380	4 019 093 (222)	4 207 032,29
07 01 04
Keskkonna poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
07 01 04 01	„LIFE+” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013) – Halduskorralduskulud	2	15 000 000	17 150 000	13 503 727,63
07 01 04 02	Kodanikukaitse rahastamisvahend – Halduskorralduskulud	3.2	450 000	590 000	298 176,—
07 01 04 03	Programmi „LIFE” (Euroopa keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Meetmed väljaspool ühenduse territooriumi – Halduskorralduskulud	4	—	p.m.	0,—
07 01 04 04	Osalemine rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses – Halduskorralduskulud	4	300 000	250 000	295 894,70
	Artikkel 07 01 04 — Vahesumma		15 750 000	17 990 000	14 097 798,33
	Peatükk 07 01 — Kogusumma		90 578 504	89 943 003	83 953 676,02

07 01 01   Keskkonna poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
58 751 220 (223)	56 622 245 (224)	54 161 392,80

07 01 02   Keskkonna poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

07 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 444 113	5 019 668 (225)	4 962 187,15

07 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 336 791	6 291 997 (226)	6 525 265,45

Märkused

Assigneering on ühtlasi ette nähtud õigusaktide mõju hindamise rahastamiseks.

07 01 03   Keskkonna poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 296 380	4 019 093 (227)	4 207 032,29

07 01 04   Keskkonna poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

07 01 04 01   „LIFE+” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 000 000	17 150 000	13 503 727,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	programmi „LIFE+” raames projektide valiku ning väljavalitud projektide järelevalve, hindamise ja auditeerimise ning programmi „LIFE III” alusel toetatavate projektide järelevalve, hindamise ja auditeerimisega seotud tehnilise abi kulud,

—	trükised ja muu tegevus projektide „LIFE III” ja „LIFE+” tulemuste ja heade tavade levitamiseks, et toetada nende projektide jätkusuutlikkust, ekspertide ja projektide abisaajate kohtumised (teave projektide haldamise, koostöövõrkude loomise, tulemuste jagamise ja heade tavade kohta),

—	infotehnoloogiasüsteemide arendamine, hooldamine, käitamine ja IT-tugi kommunikatsiooniks, projektide valimiseks, järelevalveks ning nende kohta aruannete esitamiseks ja tulemuste levitamiseks,

—	selliste infotehnoloogiasüsteemide arendamine, hooldamine, käitamine ja IT-tugi (riist- ja tarkvara, teenused), millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega, komisjoni ja abisaajate ja sidusrühmade ühistes huvides (nt ühenduse sõltumatu tehingute register),

—

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, hindamise, teabe ja trükistega, millel on otsene seos programmi „LIFE+” eesmärkide saavutamisega, samuti kõik muud sellised kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 03 07.

07 01 04 02   Kodanikukaitse rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
450 000	590 000	298 176,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kodanikukaitse rahastamisvahendi ja ühenduse kodanikukaitse mehhanismi määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, järelevalve, auditeerimise, seire ja hindamisega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud,

—

komisjoni ruumides asuva järelevalve- ja teabekeskuse laitmatuks toimimiseks vajalike turvalisuse tagamise, IT- ja kommunikatsioonivahendite (tänapäevased infosüsteemid, sealhulgas geograafilised infosüsteemid, ja kommunikatsioonivahendid, mille abil järelevalve- ja teabekeskus on ühenduses kõigi olemasolevate katastroofihoiatussüsteemidega) soetamise ja hooldamisega ning ühtse hädaolukordade side- ja infosüsteemi CECIS majutusega, sealhulgas selleks ette nähtud infrastruktuuriga, seotud kulud,

—

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teabe ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega, samuti kõik muud sellised kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude kalkulatsiooni artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 04 01.

07 01 04 03   Programmi „LIFE” (Euroopa keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Meetmed väljaspool ühenduse territooriumi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
—	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud toetusmeetmete lõpuleviimise rahastamiseks, mida on vaja programmi „LIFE III” kolmandate riikide komponendi rakendamise käigus võetud meetmete hindamiseks, järelevalveks ja edendamiseks.

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 02 02.

07 01 04 04   Osalemine rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
300 000	250 000	295 894,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infotehnoloogia, teabe ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punkti kohaste tegevusalade eesmärkide saavutamisega, samuti kõigi muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 02 01.

PEATÜKK 07 02 —   ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
07 02
ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED
07 02 01	Osalemine mitmepoolses ja rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses	4	3 000 000	3 255 000	3 000 000	3 500 000	2 301 257,09	3 629 514,51
07 02 02	Programmi „LIFE” (Euroopa keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Meetmed väljaspool ühenduse territooriumi	4	—	1 000 000	—	2 500 000	0,—	2 792 576,05
07 02 04	Ettevalmistav tegevus – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm	4	2 000 000	2 000 000
07 02 03	Katseprojekt – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm	4	p.m.	800 000	1 000 000	500 000	1 000 000,—	0,—
	Peatükk 07 02 — Kogusumma		5 000 000	7 055 000	4 000 000	6 500 000	3 301 257,09	6 422 090,56

07 02 01   Osalemine mitmepoolses ja rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	3 255 000	3 000 000	3 500 000	2 301 257,09	3 629 514,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kohustuslikke ja vabatahtlikke sissemakseid seoses mitmete rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega, mille osaline Euroopa Liit on, ning ettevalmistavaid töid seoses tulevaste rahvusvaheliste kokkulepetega, millesse liit on kaasatud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euratomi asutamislepingule ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Nõukogu otsus 77/585/EMÜ, 25. juuli 1977, millega sõlmitakse Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1).

Nõukogu otsus 81/462/EMÜ, 11. juuni 1981, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11).

Nõukogu otsus 82/72/EMÜ, 3. detsember 1981, Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (Berni konventsioon) (EÜT L 38, 10.2.1982, lk 1).

Nõukogu otsus 82/461/EMÜ, 24. juuni 1982, metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (Bonni konventsioon) (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10) ja sellega seotud lepingud.

Nõukogu otsus 84/358/EMÜ, 28. juuni 1984, naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 188, 16.7.1984, lk 7).

Nõukogu otsus 86/277/EMÜ, 12. juuni 1986, õhusaasteainete piiriülese kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalist rahastamist käsitleva 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli sõlmimise kohta (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 1).

Nõukogu otsus 88/540/EMÜ, 14. oktoober 1988, mis käsitleb osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli sõlmimist (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8).

Nõukogu otsus 93/98/EMÜ, 1. veebruar 1993, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva konventsiooni (Baseli konventsiooni) ühenduse nimel sõlmimise kohta (EÜT L 39, 16.2.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 93/550/EMÜ, 20. oktoober 1993, Atlandi kirdeosas rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 267, 28.10.1993, lk 20).

Nõukogu otsus 93/626/EMÜ, 25. oktoober 1993, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 94/69/EÜ, 15. detsember 1993, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11).

Nõukogu otsus 94/156/EÜ, 21. veebruar 1994, ühenduse ühinemise kohta 1974. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga (Helsingi konventsioon) (EÜT L 73, 16.3.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 96/191/EÜ, 26. veebruar 1996, mis käsitleb Alpide kaitse konventsiooni (Alpi konventsiooni) sõlmimist (EÜT L 61, 12.3.1996, lk 31).

Nõukogu 27. juuni 1997. aasta otsus piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni sõlmimise kohta ühenduse nimel (Espoo konventsioon) (ettepanek, EÜT C 104, 24.4.1992, lk 5; otsust ei ole avaldatud).

Nõukogu otsus 97/825/EÜ, 24. november 1997, mis käsitleb Doonau jõe kaitse ja säästva kasutuse koostöökonventsiooni sõlmimist (EÜT L 342, 12.12.1997, lk 18).

Nõukogu otsus 98/216/EÜ, 9. märts 1998, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimise kohta, Euroopa Ühenduse nimel, mis käsitleb kõrbestumise vastu võitlemist põua ja/või kõrbestumise all kõige tõsisemalt kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (EÜT L 83, 19.3.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 98/249/EÜ, 7. oktoober 1997, Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 104, 3.4.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 98/685/EÜ, 23. märts 1998, tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 326, 3.12.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 1999/575/EÜ, 23. märts 1998, milles käsitletakse katsetes ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate selgroogsete loomade kaitse Euroopa konventsiooni sõlmimist ühenduse poolt (EÜT L 222, 24.8.1999, lk 29).

Nõukogu otsus 2000/706/EÜ, 7. november 2000, mis käsitleb ühenduse nimel Reini keemilise saaste eest kaitsmise konventsiooni sõlmimist (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 30).

Nõukogu otsus 2002/358/EÜ, 25. aprill 2002, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/628/EÜ, 25. juuni 2002, mis käsitleb Cartagena bioohutuse protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 48).

Nõukogu otsus 2003/106/EÜ, 19. detsember 2002, mis käsitleb Rotterdami konventsiooni rahvusvahelises teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide kaubanduses rakendatava eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri kohta heakskiitmist ühenduse nimel (ELT L 63, 6.3.2003, lk 27).

Nõukogu otsus 2004/259/EÜ, 19. veebruar 2004, millega sõlmitakse Euroopa Ühenduse nimel piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 81, 19.3.2004, lk 35).

Nõukogu otsus 2005/370/EÜ, 17. veebruar 2005, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/61/EÜ, 2. detsember 2005, mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 32, 4.2.2006, lk 54).

Nõukogu otsus 2006/507/EÜ, 14. oktoober 2004, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/871/EÜ, 18. juuli 2005, Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 345, 8.12.2006, lk 24).

Nõukogu otsus …/…/EÜ, …, mis käsitleb Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu lisaprotokolli Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist (ELT L …, …, lk …).

07 02 02   Programmi „LIFE” (Euroopa keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Meetmed väljaspool ühenduse territooriumi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 000 000	—	2 500 000	0,—	2 792 576,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise abi projektide rahaliste osamaksete rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1655/2000 artiklile 5 seoses „LIFE III” kolmanda temaatilise komponendiga „LIFE – kolmandad riigid”. Hõlmatud toimingutega toetatakse kolmandate riikide keskkonnasektori jaoks vajaliku suutlikkuse loomist ja haldusstruktuure.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 02 04   Ettevalmistav tegevus – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 000 000	2 000 000

Märkused

Ettevalmistav tegevus on jätk 2008. aastal loodud katseprojektile, mis on lõppenud.

Tegevuse eesmärk on edendada Musta mere piirkonnas mere- ja rannikukeskkonna kvaliteedi regulaarse jälgimise ning saastega võitlemise meetmeid.

Katseprojekti üldised eesmärgid on järgmised:

—	uurida mere- ja rannikukeskkonna saastet; uurida reostuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning mere- ja rannikukeskkonnal põhinevatele töökohtadele,

—	töötada välja keskkonnakaitse ja erakorralise reostustõrje uued tehnoloogiad,

—	kavandada ja rakendada piirkonnas tööle mere ja ranniku ühine seiresüsteem,

—	luua süsteemi „meri-rannik-jõgi” dünaamilise kaugseire võrgustik,

—	koolitada inimesi ja valmistada töötajaid ette seiretegevuse tegelikuks rakendamiseks.

07 02 03   Katseprojekt – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	800 000	1 000 000	500 000	1 000 000,—	0,—

Märkused

Projekti eesmärk on edendada Musta mere piirkonnas mere- ja rannikukeskkonna kvaliteedi regulaarse jälgimise ning saastega võitlemise meetmeid. Katseprojekti üldised eesmärgid on järgmised:

—	luua alus teadusuuringuteks ning uurida mere- ja rannikukeskkonna reostatust, reostuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning mere- ja rannikukeskkonnal põhinevatele töökohtadele,

—	töötada välja keskkonnakaitse ja erakorralise reostustõrje uut tehnoloogiat,

—	kavandada ja rakendada piirkonnas tööle ühine mere ja ranniku seire süsteem,

—	luua süsteemi „meri-rannik-jõgi” dünaamilise kaugseire võrgustik,

—	koolitada inimesi ja valmistada töötajaid ette seiretegevuse tegelikuks rakendamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 07 03 —   EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
07 03
EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE
07 03 01	Metsade kaitse programmi lõpuleviimine	2	—	3 000 000	—	12 500 000	0,—	9 185 180,21
07 03 02	Peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide toetamise alase ühenduse programmi lõpuleviimine	2	—	p.m.	—	p.m.	0,—	67 447,79
07 03 03	Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Ühenduse territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse)	2	—	15 000 000	—	35 000 000	0,—	31 864 766,10
07 03 04	Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Ühenduse territooriumil ellu viidavad projektid – 2. osa (keskkonnakaitse)	2	—	15 000 000	—	22 000 000	0,—	31 680 781,27
07 03 05	Rahastamisvahendite „LIFE I” (1991–1995) ja „LIFE II” (1996–1999) lõpuleviimine – Ühenduse territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse) ja 2. osa (keskkonnakaitse)	2	—	—	—	—	0,—	0,—
07 03 06	Teavitustegevuse ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldise tegevuse lõpuleviimine	2	—	300 000	—	1 500 000	0,—	4 232 374,17
07 03 07	„LIFE+” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013)	2	291 855 000	167 000 000	300 000 000	132 162 150	246 257 041,17	49 984 332,75
07 03 08	Linnade säästvat arengut edendava ühenduse koostöö tegevusraamistiku lõpuleviimine	2	—	—	—	p.m.	0,—	806 772,46
07 03 09
Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile
07 03 09 01	Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile – Toetus jaotistele 1 ja 2	2	20 394 000	20 394 000	20 009 000	20 009 000	20 274 605,60	20 274 605,60
07 03 09 02	Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile – Toetus jaotisele 3	2	14 864 000	15 024 000	14 551 000	14 551 000	15 041 983,20	15 041 983,20
	Artikkel 07 03 09 — Vahesumma		35 258 000	35 418 000	34 560 000	34 560 000	35 316 588,80	35 316 588,80
07 03 10	Ettevalmistav tegevus – „Natura 2000”	2	—	400 000	p.m.	1 500 000	960 711,—	1 266 373,84
07 03 11	Katseprojekt – Metsade kaitse ja säilitamine	2	—	900 000	—	p.m.	0,—	0,—
07 03 12	Kliimamuutusega seotud meetmed	2	—	—	p.m.	p.m.
07 03 13	Ettevalmistav tegevus – Rannikualade integreeritud kommunikatsiooni- ja riskijuhtimissüsteem	2	—	220 000	p.m.	500 000	995 140,—	0,—
07 03 14	Meetmed taastuvate energiaallikate valdkonnas	2	—	—	p.m.	p.m.	0,—	0,—
07 03 15	Katseprojekt – Vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel	2	p.m.	960 000	2 000 000	2 300 000	999 850,—	59 955,—
07 03 16	Katseprojekt – Tõkestavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas	2	1 500 000	1 500 000	1 000 000	1 000 000
07 03 17	Ettevalmistav tegevus – Pannoonia madaliku kliima	2	2 000 000	2 000 000	2 500 000	2 500 000
07 03 18	Katseprojekt – Kalapüügiks mittekasutatavate vananenud laevade taaskasutamine	2	1 000 000	1 000 000
07 03 19	Katseprojekt – Majanduslik kahju, mis tuleneb tulu mitteandva vee suurest mahust linnades	2	1 000 000	1 000 000
07 03 20	Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate näidisprojektid	2	p.m.	p.m.
07 03 21	Katseprojekt – Süsinikuvaese põllumajandustootmise sertifitseerimine	2	1 000 000	1 000 000
07 03 22	Katseprojekt – Ambroosia- ja õietolmuallergia leviku kontrolli meetodite kompleksuuring	2	1 500 000	1 500 000
07 03 23	ELi tegevusprogramm kliimamuutuse vastu võitlemiseks	2	p.m. (228)	p.m. (229)
	Peatükk 07 03 — Kogusumma		335 113 000	246 198 000	340 060 000	245 522 150	284 529 330,97	164 464 572,39

07 03 01   Metsade kaitse programmi lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	3 000 000	—	12 500 000	0,—	9 185 180,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad meetmetest ja tegevusest, mis on seotud õhusaaste mõju seirega metsades, metsatulekahjude seirega ning metsa ökosüsteeme käsitleva teabe ja andmete kogumisega.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2152/2003, 17. november 2003, metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus) (ELT L 324, 11.12.2003, lk 1).

07 03 02   Peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide toetamise alase ühenduse programmi lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	67 447,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad eelkõige keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele nende üldiste jooksvate kulude, iga-aastaste tööprogrammide ja projektide jaoks antavatest toetustest, et toetada ELi keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide edasist arengut ja rakendamist ning suurendada kodanikuühiskonna osalust Euroopa tasandil toimuvates keskkonnaalastes aruteludes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 466/2002/EÜ, 1. märts 2002, millega sätestatakse ühenduse tegevusprogramm peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks (EÜT L 75, 16.3.2002, lk 1).

07 03 03   Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Ühenduse territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	15 000 000	—	35 000 000	0,—	31 864 766,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad programmi „LIFE III” üldistest eesmärkidest, mis käsitlevad looduskaitset, eriti looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide säilitamist ning sealhulgas looduskaitseprojekte, eelkõige Euroopa võrgustiku „Natura 2000” edasiarendamist.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1).

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 03 04   Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Ühenduse territooriumil ellu viidavad projektid – 2. osa (keskkonnakaitse)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	15 000 000	—	22 000 000	0,—	31 680 781,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad programmi „LIFE III” üldistest eesmärkidest, mis käsitlevad looduskaitset ning mis on eelkõige seotud uuenduslike ja integreeritud tehnoloogiate ning meetodite arendamisega Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ja sellealaste meetmete edasiarendamiseks, ning uuringutest, mis aitavad paremini koordineerida keskkonna- ja ilmastikutingimuste piiriülest mõju maastikule, veeteedele ja veesüsteemidele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 03 05   Rahastamisvahendite „LIFE I” (1991–1995) ja „LIFE II” (1996–1999) lõpuleviimine – Ühenduse territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse) ja 2. osa (keskkonnakaitse)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad programmide „LIFE I” ja „LIFE II” üldistest eesmärkidest seoses ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide arendamise ja rakendamisega ning looduslike elupaikade ning liikide kaitsega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1973/92, 21. mai 1992, keskkonna rahastamisvahendi loomise kohta (LIFE I) (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1404/96, 15. juuli 1996, keskkonna rahastamisvahendi loomise kohta (LIFE II) (EÜT L 181, 20.7.1996, lk 1).

07 03 06   Teavitustegevuse ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldise tegevuse lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	300 000	—	1 500 000	0,—	4 232 374,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad komisjoni võetud meetmetest, mis hõlmavad kehtivate õigusaktide, teadlikkuse suurendamise ning muude üldiste meetmete rakendamist, mille aluseks on ühenduse keskkonnameetmete programm.

Kõnealused meetmed hõlmavad toetusi projektidele ja teenuslepingutele, töökodadele ja seminaridele, samuti audiovisuaalsete materjalide, ürituste ja näituste, ajakirjanduslähetuste, trükiste avaldamise ning muude teabe levitamist ja veebisaite hõlmavate tegevuste ettevalmistamisele ning nendega seotud tootmiskuludele.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euratomi asutamislepingule ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

07 03 07   „LIFE+” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
291 855 000	167 000 000	300 000 000	132 162 150	246 257 041,17	49 984 332,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahaliseks toetuseks meetmetele ja projektidele, millega soodustatakse Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ning keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamist, ajakohastamist ja arendamist, sealhulgas keskkonnamõõtme integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse, andes seega panuse säästva arengu edendamisse. Programmi „LIFE+” kaudu toetatakse eelkõige ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (sealhulgas selle temaatiliste strateegiate) rakendamist ning Euroopa lisandväärtusega meetmete ja projektide rahastamist kolmes eelisvaldkonnas: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja juhtimine ning teave ja teabevahetus.

Vähemalt 78 % assigneeringutest kasutatakse meetmetoetusteks projektidele ja sellest vähemalt 50 % on ette nähtud looduskaitset ja bioloogilist mitmekesisust edendavatele projektidele. Rahastatavad projektid valitakse projektikonkursile esitatud projektide hulgast. Rahastatavad projektid peavad olema Euroopa Liidu huvidele vastavad, tehniliselt ja rahaliselt ühtsed, teostatavad ning parimat kvaliteeti pakkuvad.

Et tagada Euroopa lisandväärtus ja vältida korduva tegevuse rahastamist, peavad projektid, mida rahastatakse meetmetoetustega, vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

—	parimate tavadega seotud või näidisprojektid direktiivi 79/409/EMÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks või

—	uuenduslikud projektid või näidisprojektid, mis on seotud Euroopa Liidu keskkonnaalaste eesmärkidega, sealhulgas parimate tavade, oskusteabe ja tehnoloogia arendamise või levitamisega, või

—	teadlikkust suurendavad kampaaniad ja tulekahjude vältimisega seotud personali eriväljaõpe või

—	projektid nende Euroopa Liidu eesmärkide väljaarendamiseks ning rakendamiseks, mis käsitlevad laiaulatuslikku, ühtlustatud, terviklikku ja pikaajalist metsade ning keskkonna vastastikuse mõju seiret.

Programmi „LIFE+” raames rahastatakse muu hulgas järgmisi meetmeid:

—	selliste sõltumatute ja valitsusväliste mittetulundusorganisatsioonide toetamine, kes aitavad kaasa Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele,

—

komisjoni toetamine keskkonnapoliitika väljatöötamise ja rakendamise algatamisel teadusuuringute ja hindamise, ekspertide ja sidusrühmade töökodade ja seminaride, koostöövõrkude ja arvutisüsteemide, teabe, trükiste ja levitamise, sealhulgas ürituste, näituste ja muude samalaadsete teadlikkuse suurendamise meetmete korraldamise abil.

Programmi „LIFE+” raames rahastatavaid projekte ja meetmeid võib rakendada toetuste või hankemenetluse kaudu ning need võivad koosneda järgmisest:

—	uuringud, vaatlused, modelleerimine ja stsenaariumide loomine,

—	seire, sealhulgas metsade seire,

—	abi suutlikkuse suurendamiseks,

—	väljaõpe, seminarid ja kohtumised, sealhulgas tulekahjude vältimisega seotud algatustes osalevate isikute väljaõpe,

—	koostöövõrgustiku ning parimate tavade platvormi loomine,

—	teavet ja teabevahetust käsitlevad meetmed, sealhulgas kampaaniad teadlikkuse suurendamiseks ning eelkõige kampaaniad avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks seoses metsatulekahjudega,

—	uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite tutvustamine,

—	selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamine, kes tegutsevad eelkõige keskkonna kaitsmise ja selle seisundi parandamise eesmärgil Euroopa tasandil ning osalevad Euroopa Liidu tegevuspõhimõtete ja õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises,

—

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamisega vahetult seotud võrkude, andmebaaside ning teabe- ja arvutisüsteemide arendamine ning hooldamine, eelkõige üldsuse juurdepääsu parandamiseks keskkonnaalasele teabele. Kaetud kulud on seotud info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamise, hooldamise, käitamise ja IT-toega (riist- ja tarkvara, teenused). See hõlmab ka kõnealuste süsteemidega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid,

—

konkreetselt looduse ja bioloogilise mitmekesisusega on seotud järgmine: alade ja liikide majandamine ning alade kavandamine, sealhulgas „Natura 2000” võrgustiku ökoloogilise ühtsuse parandamine; kaitsestaatuse seire, sealhulgas sellise seire loomisega seotud menetlused ja struktuurid, kuid mitte ainult; liikide ja elupaikade kaitsmist käsitlevate tegevuskavade arendamine ja rakendamine; „Natura 2000” võrgustiku laiendamine merepiirkondades ning piiratud juhtude puhul maa ostmine.

Toetada tuleks ka selliste taimede uuendamist, mis on sattunud karmidesse keskkonna- ja ilmastikutingimustesse, et tagada nende tootlikkus pikas perspektiivis.

Komisjon peab esitama aruande projektimehhanismide (puhta arengu mehhanism/ühisrakendus) mõju kohta vastuvõtjariikidele, eelkõige nende arengueesmärkidele, vastavalt direktiivi 2004/101/EÜ (sidusdirektiiv) nõuetele.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2007, 23. mai 2007, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 1).

07 03 08   Linnade säästvat arengut edendava ühenduse koostöö tegevusraamistiku lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	p.m.	0,—	806 772,46

Märkused

Artikkel on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad mitmeaastasest programmist (2001–2004), mille eesmärk on toetada tegevusi teadlikkuse suurendamiseks linnaarenduse, linnakeskkonna ja kohaliku „Agenda 21” vallas, sealhulgas heade tavade arendamine ja edasiandmine.

Käesolevas artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude kalkulatsiooni artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1411/2001/EÜ, 27. juuni 2001, ühenduse koostöö tegevusraamistiku kohta linnade säästva arengu edendamiseks (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 1).

07 03 09   Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile

07 03 09 01   Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
20 394 000	20 394 000	20 009 000	20 009 000	20 274 605,60	20 274 605,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude kalkulatsiooni artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artiklis 185 osutatud organitele vastavalt raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 401/2009, 23. aprill 2009, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

07 03 09 02   Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 864 000	15 024 000	14 551 000	14 551 000	15 041 983,20	15 041 983,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kopenhaagenis asuvale Euroopa Keskkonnaagentuurile antava toetuse rahastamiseks. Agentuuri ülesanne on anda Euroopa Liidule ja liikmesriikidele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet Euroopa tasandil, mis võimaldaks neil võtta vajalikke keskkonnakaitsemeetmeid, hinnata selliste meetmete tulemusi ja teavitada üldsust.

26. novembril 2008 võttis Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) juhatus vastu EEA strateegia ajavahemikuks 2009–2013, mis põhineb kolmel tegevusel:

—	toetada jätkuvalt ELi ja rahvusvahelistes keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud teabevajadusi ja eelkõige ELi kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi,

—	anda õigeaegsemaid hinnanguid keskkonnamuutuste ja nende põhjuste kohta ning keskkonnapoliitika, sh ELi kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, ELi säästva arengu strateegia ja keskkonnaga seotud valdkondade algatuste tõhususe kohta,

—	parandada keskkonnaga seotud andmete ja teadmiste koordineerimist ja levitamist kogu Euroopas.

Need tegevused koonduvad nelja projektivaldkonda:

—	keskkonnaküsimused,

—	valdkondadevahelised küsimused,

—	terviklik keskkonnamõju hindamine,

—	teabeteenused ja teabevahetus.

Kõiki nimetatud teemavaldkondi mõjutavad mitmesugused ühiskondlikud ja sektoriomased protsessid sellistes valdkondades nagu põllumajandus, kemikaalid, energeetika, transport ja maakasutuse arendamine ja planeerimine ning neid tuleb vaadelda laiemas kontekstis.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude kalkulatsiooni artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artiklis 185 osutatud organitele vastavalt raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetuse kogusumma 2010. aastaks on 35 258 000 eurot, ülejääki ei nõuta tagasi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 401/2009, 23. aprill 2009, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

07 03 10   Ettevalmistav tegevus – „Natura 2000”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	400 000	p.m.	1 500 000	960 711,—	1 266 373,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistavate meetmete rahastamiseks „Natura 2000” võrgustiku haldamiseks (s.t bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja seire, liikide uuesti loodusesse laskmine, infrastruktuur, hüvitis maaomanikele), mis hõlmavad katseprojekte, teabevahetust ja teabealast tegevust ning metodoloogia ja haldusmudelite väljatöötamist erinevate omaduste ja omandiga alade kohta.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 11   Katseprojekt – Metsade kaitse ja säilitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	900 000	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad meetmetest ja tegevusest, mis on seotud õhusaaste mõju seirega metsades, metsatulekahjude seire ja vältimisega ning metsa ökosüsteeme käsitleva teabe ja andmete kogumisega. Seiretegevus keskendub pinnase, bioloogilise mitmekesisuse ja atmosfäärist gaase siduvate metsadega seotud küsimustele. Meetmed hõlmavad toetusi ning uurimis- ja teenuslepinguid lisaks rahalisele osalusele liikmesriikide ja kohalike asutuste esitatud selliste programmide kulude katmises, mis

—	jätkavad ja arendavad edasi proovitükkide võrku, mille abil saadakse teavet metsa ökosüsteemide kohta,

—	jätkavad ja arendavad edasi metsatulekahjude teabesüsteemi,

—

edendavad metsatulekahjude vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks mõeldud meetmeid, eriti suure tuleohuga aladeks liigitatud piirkondades, et laiendada nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2158/92 (ühenduse metsade kaitse kohta tulekahjude eest (EÜT L 217, 31.7.1992, lk 3), kaotas kehtivuse 31. detsembril 2002. aastal) toodud meetmeid,

—	toetavad metsa uuendamise meetmeid tulest laastatud piirkondades, eelkõige loodusreservaatides ja kaitsealadel, mis arvestavad vastavate bioklimaatiliste ja keskkonnale omaste tunnustega, kasutades liike ja sorte, mis sobivad kohalikesse tingimustesse,

—	ergutavad ja arendavad edasi seiresüsteemi ja kogutud teabe hindamist ning arendavad välja liikmesriikide ja teiste huvitatud sidusrühmade vahelist teabevahetusplatvormi,

—	toetavad metsa uuendamise programme tulekahju tõttu kahjustatud piirkondades,

—	toetavad üksikasjaliku uurimuse koostamist, mis käsitleb tule tekkepõhjuseid ja tagajärgi, kusjuures tagajärjed on olnud viimastel aastatel eriti tõsised eelkõige Euroopa metsandussektori jaoks,

—	edendavad asjakohaseid meetmeid tule ärahoidmiseks, nagu tuletõkestusvööndid, metsarajad, juurdepääsupunktid, veevõtukohad ja metsakorralduse programmid.

Assigneeringust võib katta ka liikmesriikide ekspertide kohtumiste kulusid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 12   Kliimamuutusega seotud meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	p.m.	p.m.

Märkused

Artikkel on ette nähtud kliimamuutuse ja selle mõju leevendamiseks mõeldud meetmete rahastamiseks ning kliimaga seotud ELi eesmärkide täitmiseks.

Seda võidakse kasutada ka finantstoetuse andmiseks erinevate majandusvaldkondade meetmete jaoks, mille eesmärk on leevendada kliimamuutusega seotud sündmuste (nt põud ja üleujutused) mõju majandusele ja keskkonnale. Selle peamine eesmärk on rahastada infrastruktuuri ja tootmismeetodite täiendamist ohule vastuvõtlikes valdkondades.

07 03 13   Ettevalmistav tegevus – Rannikualade integreeritud kommunikatsiooni- ja riskijuhtimissüsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	220 000	p.m.	500 000	995 140,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise projekti rahastamiseks, mille käigus luuakse ja arendatakse Läänemere piirkonna liikmesriikide, eelkõige Balti riikide jaoks välja 1) täiendav rannikualade kaasav kommunikatsioonisüsteem ning 2) ühine rannikualade riskijuhtimise ja riskide eest kaitsmise süsteem, kuna nende riikide 50 aastat kestnud okupatsioon ei võimaldanud neil osaleda tavapärastes arenguprotsessides, mille tulemusena on nende areng vanade liikmesriikide arenguga võrreldes olnud teistsugune. Rannikualade säästvat arengut (sh integreeritud rakendused) tuleb uuesti aktiivselt edendada ning ebatraditsioonilisi uuendusi tuleb uurida ja konkreetsemaks muuta, katsetada ja levitada mitte ainult seoses kehtestatud rakendusmeetoditega, nt mitte ainult vertikaalselt ja horisontaalselt erinevate haldustasandite lõikes, vaid ka pöörates erilist tähelepanu uute kaasavate kommunikatsiooni- ja koostöömeetodite arendamisele, suurendades seega rannikualadega seotud teadlikkust ja parandades kõikide sidusrühmade rannikualadega seotud tegevust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 14   Meetmed taastuvate energiaallikate valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud selleks, et toetada rahaliselt eesmärkide saavutamist, mis lepiti kokku 8. ja 9. märtsil 2007. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul ja mis puudutavad taastuvate energiaallikate arengut kogu ELis pärast 2010. aastat, eriti selliste eesmärkide saavutamist nagu 2020. aastaks taastuvate energiaallikate 20 % osakaalu saavutamine kogu ELi energiatarbimises ning liikmesriikidele 2020. aastaks seatud biokütuste osakaalu (vähemalt 10 %) siduva eesmärgi kulusäästlik saavutamine kogu ELi transpordivaldkonna bensiini ja diislikütuse tarbimises.

07 03 15   Katseprojekt – Vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	960 000	2 000 000	2 300 000	999 850,—	59 955,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise katseprojekti rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

—	vähendada vääveldioksiidi (SO2) ja lämmastikoksiidi (NOx) heitkoguseid Läänemeres heitkogustega kauplemise katsesüsteemi kasutusele võtmise teel viimases vabatahtlikust osalemisest huvitatud sidusrühmade vahel,

—

lisada laevandus komisjoni uurimis- ja ettevalmistustegevusse avatud kauplemissüsteemi poliitika väljatöötamiseks maapealsete ressursside osas, mis täiendaks komisjoni praegust tööd, mille eesmärk on teha kindlaks ja määrata tingimused vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi hõlmava võimaliku kauplemissüsteemi loomiseks tulevastes õigusaktides.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 16   Katseprojekt – Tõkestavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000	1 000 000	1 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti jaoks, mis hõlmab teadustegevuse, andmete kogumise, hindamise, kohtade külastamise ja järelevalve, konsultatsioonid ning võrgustike loomise tõkestavate meetmete väljatöötamiseks, et peatada kõrbestumine Euroopas.

Mitmed liikmesriigid on selle probleemiga seoses meetmeid võtnud ja seetõttu on olemas arvukad näited heade ja halbade tavade kohta kõrvuti interdistsiplinaarsete uuringute ja soovitustega, mis põhinevad muu hulgas kahju hindamisel, mida põhjustavad nüüdisaegne intensiivpõllumajandus ja kliimamuutusega seotud probleemid.

Kõrbestumise vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (UNCCD) sekretariaadi aruannete kohaselt seisavad Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Malta, Läti, Ungari, Rumeenia, Türgi, Valgevene ning teised ELi ja Euroopa riigid ning piirkonnad silmitsi selle tohutu keskkonna- ja majandusliku probleemiga ning kui kõik jätkub muutusteta, näitavad tulevikustsenaariumid, et põllumajanduse tootlikkus väheneb järgmistel aastatel eeldatavasti veelgi, ohustades seega toiduainetega varustamise kindlust.

Lisaks ei põhjusta kõrbestumine mitte ainult kahju põllumajandusele, vaid ka bioloogilise mitmekesisuse kadumist, mulla viljakuse vähenemist ja mulla veehoidmise võime vähenemist, suurenenud erosiooni ning süsinikdioksiidi sidumise vähenemist. Lisaks muutuvad kliimamuutusega seotud üleujutused ja põuad üha sagedasemaks ja mõjult tugevamaks, suurendades veelgi kõrbestumise ohtu ja selle ebasoodsaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi (vt Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta Euroopa Liidus veepuuduse ja põua probleemi käsitleva resolutsiooni lõiget 17 (vastu võetud tekstid, P6_TA(2008)0473)).

Katseprojekt hõlmab järgmist:

—	parimate tavade vahetamist,

—	uuenduslike lähenemisviiside, oskusteabe, uute tehnoloogiate, uute meetodite ja vahendite tutvustamist, nt vee kaitse valdkonnas,

—	kogutud teabe hindamise seiresüsteemi ning liikmesriikide, kandidaatriikide, Lääne-Balkani riikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide vahelise teabevahetusplatvormi arendamist, mis oleks konsulteerimiseks avatud ka teistele sidusrühmadele,

—

teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis toimuvad liikmesriikide, kandidaatriikide, Lääne-Balkani riikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide vahel, aga ka teiste sidusrühmadega, keda see keskkonna- ja majandusprobleem puudutab, et aidata kaasa taimkatte säilitamisele, hoides niiskuse taset nii maapinnal kui ka maa all, vähendades seega kuivust ja peatades kõrbestumise protsessi,

—	konkreetsete projektide väljatöötamine kohalikul tasandil, millega toetatakse vihma- ja pinnavee kaitsmist puudutavaid kohalikke uuenduslikke meetmeid.

Katseprojekti võiks tulevikus laiendada nii, et see tegeleks kõrbestumisega kogu Euroopas, kasutades selleks kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 17   Ettevalmistav tegevus – Pannoonia madaliku kliima

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 000 000	2 000 000	2 500 000	2 500 000

Märkused

Projekti peaeesmärk on uurida ühtsel meetodil või vähemasti võrreldavatel meetoditel Karpaatide ja Pannoonia madaliku üksikasjalikku ilmastikuga seotud ja ruumilist struktuuri. Põhitulemused toetavad piirkonna kliima vahelduvuse ja muutlikkuse alaseid uuringuid ning rakendusklimatoloogiat. Piirkonna kliimat ei ole geograafilise üksusena kirjeldatud ligikaudu 90 aastat.

Riikide meteoroloogilised vaatlusvõrgud kasutavad erinevaid vahendeid ja lähtuvad sageli erinevatest eeskirjadest. Kliima ala täpseks modelleerimiseks on vaja suuremaid alasid ja väiksemaid riike ei saa kasutada naaberpiirkondade kliima reprodutseerimise mudelina. Need tegurid muudavad riikide kaartide võrdlemise võimatuks. Lisaks on mõnel riigil juba olemas riiklik kliimaatlas, teistel see puudub. Projektiga kogutakse teavet mõõtmiste ja olemasolevate andmebaaside kohta. Järgmine samm on kliimakaartide väljatöötamine andmete ja teabe vahetamise teel. Samal ajal võrreldakse andmete kvaliteeti ja standardimise meetodeid. Ettepanek on kasutada kaardistamisel sellist meetodit, mille puhul ei ole vaja riikide vahel suures mahus andmeid vahetada. Projekti ulatust laiendatakse koostöö järgmises etapis Kagu-Euroopale paralleelselt Kagu-Euroopa kliima kaardistamise projektiga, mille eelkäija oli Ungaris meteoroloogiateenistuse korraldatud kliimaatlase koostamise suvekool (http://www.met.hu/pages/seminars/seeera/index.htm).

Karpaatide ja Pannoonia madaliku kliima on põhiline alusteave ilma- ja kliimaprognoosidele. Projekt „Carpathians Environment Outlook” (mida viiakse ellu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi (UNEP) raames), Doonau (Euroopa seitsmes koridor) ja Pannoonia madalik katavad suure osa jõgikonna alast. Koostatakse ühised kaardid ja võrreldavad riikide kliima- ja meteoroloogilised kaardid, samuti on võimalik projekti ulatust laiendada ning kasutada koordinaatidega kaartide andmebaasi teiste tulevaste ulatuslike projektide jaoks.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2009.

Projekti lõppkuupäev: 31. detsember 2010.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 18   Katseprojekt – Kalapüügiks mittekasutatavate vananenud laevade taaskasutamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Katseprojekti eesmärk on tugevdada meetmeid keskkonnakaitse ja rannikualasid ähvardavate keskkonnaohtude ohjamise valdkonnas.

Eesmärk on edendada rannikualade säästva haldamisega seotud parimaid tavasid, tõhustades olemasolevaid ebatraditsioonilisi meetmeid ja uurides võimalusi uuteks meetmeteks, suurendades teadlikkust rannikualade vajaduste kohta ja tagades sidusrühmade õige tegutsemise.

Assigneeringust rahastatakse liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste esitatud meetmeid, mille eesmärgid on järgmised:

—	koostada kalapüügiga mittetegelevate laevade register ning analüüsida selliste laevade kasutamisiga, nende ehitamiseks kasutatud materjale ja seda, milleks neid pärast kasutamiselt kõrvaldamist kasutatakse,

—	uurida vananenud laevade lammutamise eeskirjade ja selliste laevade lõppladustamise korra kehtestamise võimalikkust,

—	võtta ringlusse laevad ja nende ehitamiseks kasutatud materjalid (eelkõige vaik ja klaaskiud), mis lähevad ladustamiskohtades raisku või reostavad laeva mahajätmise kohta ümbritsevat piirkonda,

—	ringlussevõtmiseks sobiva materjali võimalik taaskasutamine,

—	saastest vabastamist vajavate ohtlike jäätmete, eriti kütuse, õli ja raskemetallide nõuetekohane käitlemine,

—	korraldada üldsuse teavitamise kampaaniaid, mis võimaldavad avalikku arutelu ja ideede vahetamist säästva arengu seisukohalt olulistel keskkonna- ja sotsiaalteemadel ning kaasavad nii merendusettevõtteid kui ka üksikisikuid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 19   Katseprojekt – Majanduslik kahju, mis tuleneb tulu mitteandva vee suurest mahust linnades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Projekti eesmärk on hinnata tulu mitteandva vee kogust ja sellega seotud majanduslikku kahju suurtes linnades üle kogu Euroopa Liidu. Seatud eesmärgid võib võtta kokku järgmiselt:

1)	hinnata tulu mitteandva vee mahtu erinevates valimisse kuuluvates linnades,

2)	analüüsida tagajärgi, nendega seotud majanduslikku kahju ja keskkonnamõju.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2010.

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2012.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 20   Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate näidisprojektid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate võimalike näidisprojektide finants- ja tehnilise kontrolli tegemiseks, hindamisaruannete koostamiseks ja toetuse andmise otsuste ettevalmistamiseks, mis on vajalikud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 rakendamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

07 03 21   Katseprojekt – Süsinikuvaese põllumajandustootmise sertifitseerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Katseprojekti eesmärk on töötada välja süsinikuvaese põllumajandustootmise sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus. See süsteem peaks olema suunatud kogu põllumajandussektorile ja selle eesmärk peaks olema kõigi põllumajanduses tekkivate süsinikuheitmetega seotud peamiste tegurite arvesse võtmine, sh väetiste ja muude sisendite kasutamine, jäätmete käitlemine, taastuvenergia tootmine, süsiniku neeldajate väljatöötamine ja muude kliimamuutust leevendavate tegevuste ja tehnoloogiate kasutamine. Süsteemi asjakohasuse tagamiseks kogu Euroopa Liidu territooriumil tuleks katseprojekti käigus välja töötatavat sertifitseerimissüsteemi erinevates ELi osades asuvates põllumajanduspiirkondades katsetada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 22   Katseprojekt – Ambroosia- ja õietolmuallergia leviku kontrolli meetodite kompleksuuring

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Projekti eesmärk on luua rahvusvaheliste teadusuuringute, andmekogude ja hindamise põhjal kõige tulemuslikum meetod ambroosia leviku kontrollimiseks, samuti õietolmuallergiate ärahoidmiseks ja raviks.

Projekti kaasatud riikide eesmärgid on järgmised:

1.	teha teadusuuringuid ambroosia leviku kontrollimise eri liikide (mehhaaniline, bioloogiline, keemiline jne) tasuvuse ja tõhususe kohta,

2.	töötada välja kõige tulemuslikum meetod ambroosia leviku kontrollimiseks,

3.	teha uuringuid õietolmuga saastatuse mõju kohta ühiskonnale ja rahvatervisele, pöörates erilist tähelepanu alla kümneaastastele lastele, kes kuuluvad elanikerühma, keda allergia tõsiselt mõjutab,

4.	hinnata ambroosiaga seotud allergiate all kannatavate patsientide ravi ning allergia komplikatsioonidega seotud kulusid ja kahju (ravimid, haiguslehed, saamata jääv töötasu jne),

5.	luua allergia ärahoidmise ja ravimise meetodid, et vähendada allergiaga seotud haigusi ja komplikatsioone,

6.	töötada välja tulemuslik tõkestusmehhanism, et hoida ära saaste levik liikmesriikidesse, mida see siiani ei mõjuta.

Oma õietolmu allergeensete omaduste tõttu on tavalise ambroosia levik mitmes Euroopa riigis üldsusele muret tekitav probleem. Kõige saastatumad piirkonnad Euroopas on Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Itaalia, Austria, Ungari, Poola, Rumeenia ja Bulgaaria. Kuna ambroosia piiriülene levik on laialt tunnistatud asjaolu, ei ole konkreetsete riikidega piirduvad likvideerimisprogrammid edukad ning vaja on üleeuroopalist meedet.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2010.

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2011.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 23   ELi tegevusprogramm kliimamuutuse vastu võitlemiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (230)	p.m. (231)

Märkused

Artikli eesmärk on aidata rahastada kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise meetmeid, mis on ELis vajalikud selleks, et saavutada 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud kliimamuutuste konverentsil kokku lepitud eesmärgid.

PEATÜKK 07 04 —   KODANIKUKAITSE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
07 04
KODANIKUKAITSE
07 04 01	Kodanikukaitse rahastamisvahend	3.2	18 000 000	12 000 000	18 500 000	14 250 000	15 249 638,—	4 431 228,95
07 04 02	Katseprojekt – Loodusõnnetuste vastase võitluse piiriülese koostöö	3.2	—	500 000	—	1 400 000	0,—	888 951,96
07 04 03	Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas	3.2	—	p.m.	—	1 150 000	0,—	2 564 386,11
07 04 04	Katseprojekt – Liikmesriikide koostöö tõhustamine metsatulekahjudega võitlemisel	3.2	p.m.	1 750 000	p.m.	800 000	3 500 000,—	0,—
07 04 05	Ettevalmistav tegevus – ELi kiirreageerimisvõime	2	7 500 000	7 000 000	7 500 000	7 000 000	3 076 575,—	0,—
	Peatükk 07 04 — Kogusumma		25 500 000	21 250 000	26 000 000	24 600 000	21 826 213,—	7 884 567,02

07 04 01   Kodanikukaitse rahastamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 000 000	12 000 000	18 500 000	14 250 000	15 249 638,—	4 431 228,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud kodanikukaitse valdkonna meetmetega seotud kulude katmiseks. Selle eesmärk on toetada ja täiendada jõupingutusi liikmesriikides, EFTA riikides ja neis kandidaatriikides, kes on ühenduse/ELiga kirjutanud alla vastastikuse mõistmise memorandumile loodus- või inimtegevuse tagajärjel toimunud õnnetustele, terroriaktidele, tehnoloogilistele, kiirgus- ja keskkonnaõnnetustele reageerimise, nendeks valmisoleku ja nende vältimise meetmete kohta. Samuti on selle eesmärk edendada liikmesriikide tihedamat koostööd kodanikukaitse vallas.

See hõlmab eelkõige järgmist:

—	pideva valmisoleku suutlikkuse loomine seoses ressursside ja varustusega, mis tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks hädaolukorras,

—	hädaolukorras korraldatavate abimissioonide jaoks liikmesriikide käsutuses olevate ekspertide, moodulite ja muu päästeabi määramine,

—	ekspertide mobiliseerimine, et hinnata vajadust abi järele ning lihtsustada Euroopa abi andmist liikmesriikidele või kolmandatele riikidele suurõnnetuste puhul, ja neile põhilise logistilise toe tagamine,

—	missioonidelt ja õppustelt saadud kogemusi käsitleva programmi loomine ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames,

—	päästemeeskondade, koosseisuväliste töötajate ja ekspertide koolitamise programm, mille kaudu saadakse vajalikke teadmisi ja vahendeid, et tõhusalt osaleda Euroopa Liidu missioonidel ning arendada ühtset Euroopa sekkumissüsteemi,

—	õppuste juhatamine koordineerimiskeskuse või täieulatuslikul tasandil, et katsetada koostalitlusvõimet, koolitada kodanikukaitse valdkonna ametnikke ning luua ühtne sekkumissüsteem,

—	ekspertide vahetuse korraldamine, et täiendada arusaamist Euroopa kodanikukaitsest ning jagada teavet ja kogemusi,

—

info- ja kommunikatsioonisüsteemid, eelkõige ühtne hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS), mis hädaolukorras hõlbustavad teabevahetust liikmesriikidega, et täiustada tõhusust ning võimaldada ka salastatuse kategooriasse „EU classified” kuuluva teabe vahetamist. See hõlmab info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamise, hooldamise, käitamise ja IT-toega (riist- ja tarkvara, teenused) seotud kulusid. See hõlmab ka kõnealuste süsteemidega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid,

—	nõukogu otsuse 2007/779/EÜ, Euratom artikli 3 lõikes 5 määratletud tähenduses kodanikukaitsemoodulite uurimine ja arendamine,

—	õnnetuste tuvastamise ja varajase avastamise süsteemide uurimine ja arendamine,

—	liikmesriikide toetamine varustuse ja transpordi hankimisel,

—	täiendava transpordi ja sellega seotud logistilise toe pakkumine, mis on vajalik suurõnnetuste korral kiirreageerimise ning liikmesriikide transpordiressursside täiendamise tagamiseks nõukogu otsuse 2007/162/EÜ, Euratom artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud tingimustel,

—	suurõnnetuste korral kolmandates riikides ELi kodanikele antava kodanikukaitsealase konsulaarabi toetamine liikmesriikide konsulaarasutuste taotluse korral,

—	töörühmad, seminarid, projektid, uuringud, vaatlused, modelleerimine, stsenaariumide loomine ja situatsiooniplaneerimine, abi suutlikkuse suurendamiseks, näidisprojektid, tehnosiire, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud meetmed, teabevahetusmeetmed, järelevalve ja hindamine,

—	ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames vajalik muu toetav ja täiendav tegevus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude kalkulatsiooni artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, 5. märts 2007, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (ELT L 71, 10.3.2007, lk 9).

Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, 8. november 2007, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9).

07 04 02   Katseprojekt – Loodusõnnetuste vastase võitluse piiriülese koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	500 000	—	1 400 000	0,—	888 951,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad uuringutest ja toetustest, mis soodustavad meetmete võtmist koostöö eesmärgil, ning tihedama koostöö väljaarendamiseks kodanikukaitsemeetmete alal, et hoida ära või vähemalt minimeerida loodusõnnetuste tagajärgi, arendades piiriüleseid varase hoiatamise, koordinatsiooni- ja logistikavahendeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 04 03   Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	1 150 000	0,—	2 564 386,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad kodanikukaitse valdkonnas võetavatest ning merekeskkonna, rannikualade ja inimtervise juhusliku või tahtliku merereostuse eest kaitsmise raames võetavatest meetmetest.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/847/EÜ, 9. detsember 1999, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2850/2000/EÜ, 20. detsember 2000, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/792/EÜ, Euratom, 23. oktoober 2001, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7).

07 04 04   Katseprojekt – Liikmesriikide koostöö tõhustamine metsatulekahjudega võitlemisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 750 000	p.m.	800 000	3 500 000,—	0,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on parandada liikmesriikide operatiivvahendite ja erakorralise abi kasutuselevõtmist, et abistada liikmesriiki selliste metsatulekahjude likvideerimisel, mida tulekahju liiga suure ulatuse ja intensiivsuse tõttu see riik ei suudaks oma logistilise võimsuse ja tööjõuga kustutada.

Katseprojekti eesmärgid on eelkõige järgmised:

—	koostada kava liikmesriigi erakorralise abi rühmade ja logistiliste vahendite kohta, mida saaks vajaduse korral eriolukorras kasutada,

—	töötada välja ühtlustatud kommunikatsiooni- ja teabevahetusmehhanismid, et muuta abi tõhusamaks ja vahetada teavet parimate tavade ja parimate vahendite kohta ning nii tehnilisi vahendeid kui ka inimressursse käsitlevate operatiivkavade koostamise kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 04 05   Ettevalmistav tegevus – ELi kiirreageerimisvõime

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
7 500 000	7 000 000	7 500 000	7 000 000	3 076 575,—	0,—

Märkused

Assigneering on mõeldud ELi kiirreageerimisvõimega seonduva ettevalmistava tegevuse rahastamiseks eesmärgiga reageerida kohe suurtest õnnetustest (sh metsatulekahjudest) tingitud kriitilistele vajadustele. See võib hõlmata sellel eesmärgil moodustatud kodanikukaitseüksuseid, mille liikmesriigid annavad ühenduse käsutusse kodanikukaitse sekkumistegevuseks, ja/või täiendavat lisavõimsust, mille teeb kättesaadavaks järelevalve- ja teabekeskus (MIC) muude osapooltega sõlmitud alaliste kokkulepete alusel.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on ühtlasi parandada liikmesriikide täiendavate operatiivvahendite ja erakorralise abi kasutuselevõtmist, et abistada teist liikmesriiki või kolmandaid riike selliste metsatulekahjude likvideerimisel, mida see riik ei suudaks tulekahju liiga suure ulatuse ja intensiivsuse tõttu oma logistilise võimsuse ja tööjõuga kustutada. Eesmärk on katsetada innovatiivseid lahendusi abi toimetamiseks liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse suurte metsatulekahjude korral. Eelkõige hõlmab see liikmesriikide reservi loomist, et parandada valmisolekut tulekahjude likvideerimiseks sellistes olukordades, kus liikmesriigid ei suuda abi pakkuda, kuna nad on kasutusele võtnud kogu oma riigi tuletõrje võimsuse, et võidelda metsatulekahjudega, või seoses sellega, et nende territooriumil valitseb suur metsatulekahjude oht.

Tagades oluliste rahaliste vahendite ja vajaliku varustuse valmisoleku asjakohasel ajal vastavalt suurte õnnetuste korral tegutsemise kavadele, on selle ettevalmistava tegevuse eesmärk edendada Euroopa ühist valmisolekut suurte õnnetuste korral ja valmistada ette ELi kodanikukaitse üksuse loomist.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 07 05 —   ELI KESKKONNAALASEL TEGEVUSPROGRAMMIL PÕHINEVAD UUED POLIITILISED ALGATUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
07 05
ELI KESKKONNAALASEL TEGEVUSPROGRAMMIL PÕHINEVAD UUED POLIITILISED ALGATUSED
07 05 01	Uute poliitiliste algatuste arendamise lõpuleviimine	2	—	520 000	—	1 200 000	0,—	3 423 641,74
	Peatükk 07 05 — Kogusumma		—	520 000	—	1 200 000	0,—	3 423 641,74

07 05 01   Uute poliitiliste algatuste arendamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	520 000	—	1 200 000	0,—	3 423 641,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad komisjoni võetud meetmetest, mis hõlmavad uute poliitikaalgatuste (sealhulgas teadlikkuse suurendamise ning muude üldiste meetmete) arendamist, mille aluseks on ühenduse keskkonnameetmete programm.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euratomi asutamislepingule ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS KESKKONNA PEADIREKTORAADILE

—	KESKKONNA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 08

TEADUSUURINGUD

Üldised eesmärgid

—	Edendada investeeringuid teadusesse ja üleminekut teadmuspõhisele majandusele, et parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet.

—	Tugevdada Euroopa teadusruumi teaduslikku ja tehnilist baasi ning parandada Euroopa teadustegevuse taset tugevama konkurentsi, ressursside koondamise ja piiriülese sünergia kaudu.

—	Muuta Euroopa teadusruum avatumaks ja atraktiivsemaks ning kasutada maksimaalselt ära rahvusvahelisest koostööst tulenevaid eeliseid.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 01	TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	308 910 404	308 910 404	296 494 368	296 494 368	261 521 595,05	261 521 595,05
08 02	KOOSTÖÖ – TERVISHOID	766 304 000	532 714 000	681 120 000	438 000 000	711 554 281,86	397 387 794,48
08 03	KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA	213 848 000	154 114 000	203 784 000	109 019 000	214 080 083,70	113 415 984,19
08 04	KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD	413 278 000	280 411 000	420 845 000	304 066 097	399 740 798,72	233 699 865,68
08 05	KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA	150 436 000	119 534 000	148 721 000	139 787 750	130 836 184,22	64 024 193,33
08 06	KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)	224 506 000	187 690 000	219 203 000	178 992 500	224 373 226,74	129 898 181,42
08 07	KOOSTÖÖ – TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)	358 780 000	328 222 000	342 139 000	321 617 000	357 237 665,31	215 273 017,42
08 08	KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED	74 444 000	59 152 000	71 878 000	49 202 000	86 310 674,40	53 293 412,56
08 09	KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU (EIP)	50 000 000	50 000 000	120 000 000	120 000 000	0,—	72 136 038,40
08 10	IDEED	1 098 000 000	536 009 000	775 000 000	215 861 000	528 393 664,90	229 609 158,87
08 11	INIMESED	534 190 000	284 000 000	503 034 000	393 004 000	483 099 602,94	280 714 562,63
08 12	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID	212 392 000	95 000 000	187 666 000	155 000 000	147 479 484,30	76 792 500,—
08 13	VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD	153 354 000	97 791 000	123 613 000	120 937 700	151 424 571,—	123 146 562,86
08 14	VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD	16 957 000	13 835 000	16 078 000	19 680 000	10 578 934,80	6 143 400,—
08 15	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL	31 287 000	23 888 000	29 845 000	46 960 650	30 515 291,70	16 894 350,—
08 16	VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS	50 203 000	29 000 000	33 732 000	31 000 000	40 989 167,60	17 835 570,65
08 17	VÕIMEKUS – RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ	18 035 000	16 969 000	17 160 000	14 952 000	17 496 630,—	11 211 705,—
08 18	VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU (EIP)	30 000 000	30 000 000	31 500 000	30 000 000	0,—	4 091 200,—
08 19	VÕIMEKUS – TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE	2 600 000	7 476 000	9 764 000	9 265 000	9 883 735,43	2 672 435,18
08 20	EURATOM – TERMOTUUMAENERGEETIKA	384 274 000	231 700 000	378 888 000	245 000 000	280 250 000,—	248 000 000,—
08 21	EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE	50 259 000	22 235 000	49 255 000	21 500 000	46 410 000,—	23 000 000,—
08 22	VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE	p.m.	729 601 000	p.m.	1 254 196 000	172 959 603,58	1 842 161 516,24
08 23	SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	51 328 523,11	41 935 165,26
	Jaotis 08 — Kogusumma	5 142 057 404	4 138 251 404	4 659 719 368	4 514 535 065	4 356 463 719,36	4 464 858 209,22

Märkused

Need märkused kehtivad kõigi selle jaotise eelarverubriikide puhul (välja arvatud peatükk 08 22).

Neid assigneeringuid kasutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1), ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrusele (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Kõikide selle jaotise all ette nähtud assigneeringute puhul kasutatakse sama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) definitsiooni, mida kasutatakse ka sama raamprogrammi VKEde horisontaalsete eriprogrammide puhul. Nimetatud definitsioon on järgmine: „Abikõlblik VKE on juriidiline isik, mis vastab komisjoni soovituses 2003/361/EÜ toodud VKE definitsioonile ning ei ole uurimiskeskus, uurimisinstituut, lepinguline uurimisorganisatsioon ega nõustamisfirma.” Kõik seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peavad toimuma olulisi eetikapõhimõtteid järgides (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1)) artikli 6 lõikele 1), kaasa arvatud loomade heaolu nõuded. Siia kuuluvad eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtted. Eriti võetakse arvesse vajadust suurendada naiste osalemist ja osakaalu teadus- ja uurimistöös.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse arvestatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvad kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti eri- ja raamprogrammide raames toimuvate uuringute, toetuste, järel- ja hindamismeetmete rahastamine ning kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning Euroopa Liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Need assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personali halduskulud, olenemata sellest, kas kõnealuse personali suhtes kohaldatakse personalieeskirju või mitte, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja algatused, mida on vaja Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute või Euroopa termotuumasünteesi arendamise mitmepoolse kokkuleppe alusel saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 1 ja 6 0 1 2 ning nende alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Teatud projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu, mis on saadud kolmandatelt isikutelt seoses ELi/ühenduse tegevuses osalemisega, kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 08 22 04.

Et saavutada eesmärk, mille kohaselt nendest assigneeringutest rahastatavates projektides peaksid 15 % ulatuses osalema VKEd (nagu on ette nähtud otsusega nr 1982/2006/EÜ), on vaja rohkem erimeetmeid. VKEsid käsitlevate eriprogrammide raames ellu viidavad rahastamiskõlblikud projektid peaksid olema rahastamiskõlblikud temaatilise programmi raames, kui need vastavad esitatud (temaatilistele) nõuetele.

PEATÜKK 08 01 —   TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
08 01
TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
08 01 01	Teadusuuringute poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	8 936 270 (232)	8 858 641 (233)	8 202 500,—
08 01 02
Teadusuuringute poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
08 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	211 392	236 859 (234)	43 823,30
08 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	478 248	807 075 (235)	782 759,—
	Artikkel 08 01 02 — Vahesumma		689 640	1 043 934	826 582,30
08 01 03	Teadusuuringute poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	653 494	628 793 (236)	638 434,27
08 01 04
Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
08 01 04 30	Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet	1.1	32 110 000	32 410 000	11 817 486,20
08 01 04 31	Teadusuuringute Rakendusamet	1.1	31 993 000	31 032 000	12 724 152,34
08 01 04 40	ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E) – Halduskorralduskulud	1.1	30 900 000	28 620 000	27 500 000,—
	Artikkel 08 01 04 — Vahesumma		95 003 000	92 062 000	52 041 638,54
08 01 05
Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
08 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	1.1	128 625 000	134 857 000	117 921 500,—
08 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	1.1	34 199 000	31 142 000	29 586 917,55
08 01 05 03	Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud	1.1	40 804 000	27 902 000	52 304 022,39
	Artikkel 08 01 05 — Vahesumma		203 628 000	193 901 000	199 812 439,94
	Peatükk 08 01 — Kogusumma		308 910 404	296 494 368	261 521 595,05

08 01 01   Teadusuuringute poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 936 270 (237)	8 858 641 (238)	8 202 500,—

08 01 02   Teadusuuringute poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

08 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
211 392	236 859 (239)	43 823,30

08 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
478 248	807 075 (240)	782 759,—

08 01 03   Teadusuuringute poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
653 494	628 793 (241)	638 434,27

08 01 04   Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 04 30   Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
32 110 000	32 410 000	11 817 486,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti nende tegevuskulude katmiseks, mis tulenevad ameti ülesannetest hallata eesliiniuuringute valdkonnas ühenduse eriprogrammi „Ideed”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2008/37/EÜ, 14. detsember 2007, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet ühenduse eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 9, 12.1.2008, lk 15).

08 01 04 31   Teadusuuringute Rakendusamet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
31 993 000	31 032 000	12 724 152,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti nende tegevuskulude katmiseks, mis tulenevad ameti ülesannetest hallata ühenduse eriprogramme „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teadusuuringute valdkonnas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2008/46/EÜ, 14. detsember 2007, millega luuakse teadusuuringute rakendusamet, et juhtida ühenduse eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teatavaid osasid teadusuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 11, 15.1.2008, lk 9).

08 01 04 40   ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 900 000	28 620 000	27 500 000,—

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. Sel eesmärgil loodi ühisettevõtte vormis Euroopa ITERi ja termotuumaenergia arendamise organisatsioon. Euroopa ITERi ja termotuumaenergia (termotuumasüntees energia saamiseks) arendamise ühisettevõtte ülesanded on järgmised:

a)	anda Euratomi panus ITERi rahvusvahelisse termotuumaenergia organisatsiooni;

b)	anda Euratomi panus laiema lähenemisviisi tegevustesse Jaapaniga termotuumaenergia kiireks kasutuselevõtuks;

c)	rakendada tegevusprogrammi termotuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise termotuumasünteesimaterjalide kiiritusasutuse ehituse ettevalmistamiseks (IFMIF).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 25. september 2006, mis käsitleb ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu esialgse kohaldamise korra ning ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu sõlmimist komisjoni poolt.

Komisjoni otsus 2006/943/Euratom, 17. november 2006, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu esialgse kohaldamise kohta (ELT L 358, 16.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2007/198/Euratom, 27. märts 2007, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

08 01 05   Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
128 625 000	134 857 000	117 921 500,—

Märkused

Endised punktid 08 01 05 01 ja 11 01 05 01

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

08 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
34 199 000	31 142 000	29 586 917,55

Märkused

Endised punktid 08 01 05 02 ja 11 01 05 02

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

08 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 804 000	27 902 000	52 304 022,39

Märkused

Endised punktid 08 01 05 03 ja 11 01 05 03

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

PEATÜKK 08 02 —   KOOSTÖÖ – TERVISHOID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 02
KOOSTÖÖ – TERVISHOID
08 02 01	Koostöö – Tervishoid	1.1	665 884 000	450 158 000	601 120 000	358 180 000	584 402 149,90	397 043 846,40
08 02 02	Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete Ravimite Algatuse (IMI) Ühisettevõte	1.1	96 220 000	77 000 000	76 800 000	76 800 000	125 632 530,—	0,—
08 02 03	Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete Ravimite Algatuse (IMI) Ühisettevõtte toetamise kulud	1.1	4 200 000	5 556 000	3 200 000	3 020 000	1 519 601,96	343 948,08
	Peatükk 08 02 — Kogusumma		766 304 000	532 714 000	681 120 000	438 000 000	711 554 281,86	397 387 794,48

08 02 01   Koostöö – Tervishoid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
665 884 000	450 158 000	601 120 000	358 180 000	584 402 149,90	397 043 846,40

Märkused

Tervishoiu valdkonnas võetud meetmete eesmärk on parandada Euroopa kodanike tervishoiu võimalusi ning tugevdada tervishoiusektoriga seotud tööstuse ja ettevõtete konkurentsivõimet, käsitledes ülemaailmseid terviseprobleeme, sealhulgas uute epideemiatega seotud probleeme. Rõhku pannakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile. Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemustest teavitamisele ja dialoogile kodanikuühiskonnaga, eelkõige patsiendirühmadega, biomeditsiinilistest ja geneetilistest uuringutest tulenevatest uutest arengusuundadest nende kõige varasemas etapis.

Rahastada võib mitmete haiguste kliinilisi uuringuid (nt HIV/AIDS, malaaria, tuberkuloos, uued või taasilmnevad pandeemiad, vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja muud kroonilised haigused (nt artriit, reumaatilised haigused ja luu- ja lihaskonna haigused ning hingamisteede haigused), haruldased haigused ja närvisüsteemi degeneratiivsed haigused).

Suurendada tuleks rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud HIVga mitte seotud, vaesusega kaasnevate troopiliste ja tähelepanuta jäänud haiguste alaseks uurimistegevuseks, pöörates eritähelepanu tuberkuloosiga seotud uurimistegevusele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591.)

08 02 02   Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete Ravimite Algatuse (IMI) Ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
96 220 000	77 000 000	76 800 000	76 800 000	125 632 530,—	0,—

Märkused

IMI ühisettevõte aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi „Koostöö” teema „Tervis” rakendamisele. IMI ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

—	toetada konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

—	toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas („teadusuuringute kava”) sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

—	tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

—	toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

—	edendada ühisettevõtte tegevuses VKEde osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

08 02 03   Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete Ravimite Algatuse (IMI) Ühisettevõtte toetamise kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 200 000	5 556 000	3 200 000	3 020 000	1 519 601,96	343 948,08

Märkused

IMI ühisettevõte aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi „Koostöö” teema „Tervis” rakendamisele. IMI ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

—	toetada konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

—	toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas („teadusuuringute kava”) sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

—	tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

—	toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

—	edendada ühisettevõtte tegevuses VKEde osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

PEATÜKK 08 03 —   KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 03
KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA
08 03 01	Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia	1.1	213 848 000	154 114 000	203 784 000	109 019 000	214 080 083,70	113 415 984,19
	Peatükk 08 03 — Kogusumma		213 848 000	154 114 000	203 784 000	109 019 000	214 080 083,70	113 415 984,19

08 03 01   Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
213 848 000	154 114 000	203 784 000	109 019 000	214 080 083,70	113 415 984,19

Märkused

Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on aidata luua integreeritud teaduslik ja tehniline baas, et arendada välja Euroopa teadmistepõhine biomajandus, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad. Selline lähenemisviis toetub kolmele sambale: 1) maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine; 2) põhimõte „talust toidulauale”: toit, tervis ja heaolu; 3) bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks. Sellisel viisil saab uusi tekkivaid uurimisvõimalusi kasutada selliste sotsiaalsete ja majanduslike ülesannete käsitlemiseks nagu suurenev nõudlus ohutumate, tervislikumate ja kvaliteetsemate toiduainete tootmise ja turustamise süsteemi järele, mis on keskkonna- ja loomasõbralik, vastab tarbija nõuetele ja võimaldab biotehnoloogiliste vahendite abil kontrollida toiduga seotud ohte, ning keskkonnamuutustega seostatavad ohud tervisele.

Assigneering on samuti ette nähtud analüüsimeetodite (nt toidus ja söötades sisalduvate jääkide analüüs) arendamise ja parandamise rahastamiseks.

Kuna kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole spetsiaalseid rahalisi vahendeid kalandusalaseks uurimistööks eraldatud, säilitatakse kalandusalase uurimistöö jaoks vähemalt sama suur protsentuaalne osa nagu eelmises eelarves. Käesolev assigneering on mõeldud ka maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) kontseptsiooni kui kalavarude säästva kasutamise poliitika instrumendi arendamise ja parendamise ning poliitika kontseptsiooni loomise rahastamiseks, mis piiraks kaaspüügisaagi vette tagasi laskmist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Kuna kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole spetsiaalseid rahalisi vahendeid kalandusalaseks uurimistööks eraldatud, säilitatakse kalandusalase uurimistöö jaoks vähemalt sama suur protsentuaalne osa nagu 2007. aasta eelarves.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 04 —   KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 04
KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD
08 04 01	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad	1.1	403 678 000	274 651 000	411 245 000	294 466 097	399 740 798,72	233 699 865,68
08 04 02	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	1.1	9 600 000	5 760 000	9 600 000	9 600 000
	Peatükk 08 04 — Kogusumma		413 278 000	280 411 000	420 845 000	304 066 097	399 740 798,72	233 699 865,68

08 04 01   Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
403 678 000	274 651 000	411 245 000	294 466 097	399 740 798,72	233 699 865,68

Märkused

Kõnealuses valdkonnas võetud meetmete eesmärk on aidata saavutada suutlikkus, mis on vajalik, et edaspidi arendada ja kasutada tipptehnoloogiat teadmistel ja arukatel omadustel põhinevate toodete, teenuste ja tootmisprotsesside jaoks, eelkõige seoses ökotõhususe ja keskkonda paisatavate ohtlike ainete hulga vähendamisega.

Hõlmatud on ka kulutused komisjoni korraldatavatele üleeuroopalist huvi pakkuvatele teaduslikult ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelistele istungitele, konverentsidele, seminaridele ja kollokviumidele; uurimistööde, stipendiumide, eri- ja raamprogrammide järelmeetmete ja hindamise rahastamisele, samuti arukate tootmissüsteemide sekretariaadi rahastamisele, kulutused teaduslikult ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelistele analüüsidele ja hindamistele ning eelnevate raamprogrammide konteksti kuuluvatele meetmetele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 04 02   Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 600 000	5 760 000	9 600 000	9 600 000

Märkused

Ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga liitunud riikides („assotsieerunud riigid”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 05 —   KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 05
KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA
08 05 01	Koostöö – Energeetika	1.1	95 004 000	97 594 000	115 121 000	106 187 750	102 062 352,—	64 021 951,11
08 05 02	Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna (FCH) Ühisettevõte	1.1	52 032 000	18 540 000	30 900 000	30 900 000	28 771 590,—	0,—
08 05 03	Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna (FCH) Ühisettevõtte toetuskulud	1.1	3 400 000	3 400 000	2 700 000	2 700 000	2 242,22	2 242,22
	Peatükk 08 05 — Kogusumma		150 436 000	119 534 000	148 721 000	139 787 750	130 836 184,22	64 024 193,33

08 05 01   Koostöö – Energeetika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
95 004 000	97 594 000	115 121 000	106 187 750	102 062 352,—	64 021 951,11

Märkused

Jõupingutused koondatakse järgmistele meetmetele.

Vesiniku- ja kütuseelemendid

Integreeritud meetmed tugeva tehnoloogilise aluse loomiseks konkurentsivõimelise vesiniku- ja kütusekomponentide sektori jaoks ELis ning statsionaarsete, portatiivsete ja transpordialaste rakenduste jaoks.

Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine

Tehnoloogiad üldise energia muundamise kasuteguri suurendamiseks, vähendades kohalikest taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise kulusid, ning erinevatele piirkondlikele tingimustele sobivate tehnoloogiate arendamine ja tutvustamine.

Taastuvatest energiaallikatest kütuste tootmine

Integreeritud muundamistehnoloogiad, et kujundada ja alandada taastuvatest energiaallikatest toodetavate tahke-, vedel- ja gaaskütuste (sh vesinikkütuse) hinda, seades eesmärgiks kulutasuva tootmise ja süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalsed kütused, eelkõige vedelad biokütused transpordisektori jaoks.

Taastuvad energiaallikad kütmise ja jahutamise jaoks

Tehnoloogiad taastuvate energiaallikate tõhususe suurendamiseks ning kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks, tagades nende kasutamise eri piirkondlike tingimuste alusel.

Süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogiad peaaegu saastevabaks elektrienergia tootmiseks

Vähendada oluliselt fossiilkütuste kasutamise mõju keskkonnale, seades eesmärgiks suure tõhususega ja peaaegu saastevabad elektrijaamad, mille tegevus põhineb süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogial.

Gaasivabad söepõletustehnoloogiad

Parandada märkimisväärselt elektrijaamade tõhusust, usaldusväärsust ja kulusid kahjulikest gaasidest vabade söepõletustehnoloogiate arendamise ja tutvustamise kaudu.

Arukad energiavõrgud

Kohandada edastatavat teavet nii, et avalikkus mõistaks vajadust kasutada energiaallikaid arukalt.

Suurendada Euroopa elektri- ja gaasisüsteemide ja -võrkude tõhusust, ohutust ja usaldusväärsust, nt muutes praegused elektrivõrgud interaktiivseks (kliendid/operaatorid) teenustevõrguks, ning kõrvaldada takistused ulatusliku kasutuse ning detsentraliseeritud ja taastuvate energiaallikate tõhusa integreerimise eest.

Energiakasutuse tõhusus ja energiasääst

Uued mõisted ja tehnoloogiad energiakasutuse tõhustamiseks ja energiasäästu suurendamiseks hoonete, teenuste ja tööstuse puhul. See hõlmab strateegiate ja tehnoloogiate integreerimist energiatõhususe valdkonnas, uute ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogiate kasutamist ning energianõudluse reguleerimist.

Teadmised energiapoliitika elluviimiseks

Vahendite, meetodite ja mudelite arendamine, et hinnata olulisemaid energiatehnoloogiatega seotud majandus- ja sotsiaalküsimusi ning seada mõõdetavaid eesmärke ja stsenaariume keskmise ja pika aja peale.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Ligikaudu kaks kolmandikku selle teema eelarvest on ette nähtud teadusuuringuteks, mis käsitlevad kolme taastuvenergiaalast tegevust ning energiatõhusust ja energiasäästlikkust.

Osa assigneeringust on ette nähtud programmi rahastamiseks, et toetada Euroopa Liidu silmapaistvat osalemist ülemaailmse energiahindamise algatuses (Global Energy Assessment, GEA), mille eesmärk on

—	pakkuda poliitika seisukohast asjakohaseid hinnanguid riikliku, piirkondliku ja ülemaailmse tasandi energiaküsimustele;

—	analüüsida igakülgselt ja integreeritult ühiskonna ees seisvaid probleeme, mis eeldavad meetmeid energiavaldkonnas, samuti võimalusi ja strateegiaid;

—	anda otsustajatele täpsed ja fookustatud analüütilised andmed integreeritud lähenemisviisi kaudu, mis ei piirdu üksnes olemasolevate energiaküsimusi käsitlevate uuringutega.

Osa assigneeringuga rahastatakse muu hulgas

—

GEA raames tehtavaid uuringuid — peamiste ülemaailmsete probleemide kohta ja nende seoste kohta energiaga; — energiateenuste osutamiseks kasutatava tehnoloogia ja vahendite kohta; — tulevaste energia-, maakasutus-, transpordi- ja linnastumissüsteemida kohta, millega püütakse samal ajal leida lahendusi peamistele probleemidele; — poliitiliste ja muude meetmete kohta, mida on tarvis säästvat arengut toetava tulevikuenergeetika elluviimiseks;

—	GEA tegevuskuludeks antavat toetust;

—	teadus- ja poliitilise vahetuse suurendamist, tulemuste hindamist ja väärtustamist ning rahvusvahelisi töökursusi ja konverentse;

—	suuremahulist toetust 2010. aasta septembris Montrealis peetava Ülemaailmse Energiakongressi ettevalmistamiseks;

—	komisjoni regulaarseks osalemiseks GEA nõukogus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 05 02   Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna (FCH) Ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
52 032 000	18 540 000	30 900 000	30 900 000	28 771 590,—	0,—

Märkused

Ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga liitunud riikides („assotsieerunud riigid”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

08 05 03   Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna (FCH) Ühisettevõtte toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 400 000	3 400 000	2 700 000	2 700 000	2 242,22	2 242,22

Märkused

Endine punkt 08 01 04 41

Ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides („assotsieerunud riigid”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 06 —   KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 06
KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)
08 06 01	Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)	1.1	221 106 000	185 950 000	216 303 000	176 092 500	224 373 226,74	129 898 181,42
08 06 02	Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	1.1	3 400 000	1 740 000	2 900 000	2 900 000
	Peatükk 08 06 — Kogusumma		224 506 000	187 690 000	219 203 000	178 992 500	224 373 226,74	129 898 181,42

08 06 01   Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
221 106 000	185 950 000	216 303 000	176 092 500	224 373 226,74	129 898 181,42

Märkused

Seitsmenda raamprogrammi raames tehakse keskkonnauuringuid keskkonnaga (kaasa arvatud kliimamuutus) seotud meetmete kaudu. Eesmärk on soodustada loodus- ja elukeskkonna ning selle ressursside säästvat majandamist, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Keskendutakse kliima, ökosüsteemide ning maismaa ja ookeani süsteemide muutuste prognoosimisele ning vahenditele ja tehnoloogiatele, mis võimaldavad kontrollida, vältida või leevendada survet ja ohtu keskkonnale, kaasa arvatud ohtu inimeste tervisele, ning loodus- ja kultuurkeskkonna jätkusuutlikkusele.

Kõnealuse teema alusel tehtavad teadusuuringud aitavad rakendada rahvusvahelisi kohustusi ja algatusi, nt GEO (Global Earth Observation) algatus. Lisaks sellele peavad nad andma abimaterjali teadusuuringuteks, mis tulenevad olemasolevatest ja uutest ELi õigusaktidest ning poliitikasuundadest, nendega seotud temaatilistest strateegiatest ning keskkonnatehnoloogia ja keskkonna- ning tervisealastest tegevusplaanidest. Teadusuuringud aitavad kaasa ka tehnoloogia arengule, mis parandab Euroopa ettevõtjate, eriti VKEde seisundit keskkonnatehnoloogiate turul.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 06 02   Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 400 000	1 740 000	2 900 000	2 900 000

Märkused

Ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga liitunud riikides („assotsieerunud riikides”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 07 —   KOOSTÖÖ – TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 07
KOOSTÖÖ – TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)
08 07 01	Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)	1.1	229 216 000	218 510 000	247 339 000	248 273 000	310 928 073,31	201 662 795,18
08 07 02	Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky	1.1	121 139 000	103 007 000	86 375 000	64 919 000	46 067 592,—	13 568 063,20
08 07 03	Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud	1.1	3 625 000	3 825 000	3 625 000	3 625 000	242 000,—	42 159,04
08 07 04	Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna (FCH) Ühisettevõte	1.1	4 800 000	2 880 000	4 800 000	4 800 000
	Peatükk 08 07 — Kogusumma		358 780 000	328 222 000	342 139 000	321 617 000	357 237 665,31	215 273 017,42

08 07 01   Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
229 216 000	218 510 000	247 339 000	248 273 000	310 928 073,31	201 662 795,18

Märkused

Seitsmendaks raamprogrammiks (2007–2013) on tehtud ettepanek kasutada integreeritud lähenemisviisi, mis ühendab kõik transpordiliigid (lennundus, maantee-, raudtee-, siseveetransport) ja mille puhul peetakse silmas uurimistöö ja teabearenduse sotsiaal-majanduslikku ning tehnoloogilist mõõdet ja hõlmatakse nii innovatsiooni kui ka poliitilist raamistikku. See on kooskõlas transpordipoliitikat käsitleva valge raamatuga ja transpordivaldkonna nelja tehnoloogiaplatvormi strateegiliste uurimiskavade uuendatud versioonidega. Tuginedes tehnika arengule, on üldiseks eesmärgiks arendada välja keskkonnasäästlikum, arukam ja turvalisem kogu Euroopat hõlmav integreeritud transpordisüsteem, mis teeniks kodanike ja ühiskonna huve ning oleks säästev keskkonna ja loodusressursside suhtes, ning tugevdada Euroopa majandussektorite olemasolevat konkurentsivõimet ja juhtivat positsiooni ülemaailmsel turul ning neid edasi arendada.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 07 02   Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
121 139 000	103 007 000	86 375 000	64 919 000	46 067 592,—	13 568 063,20

Märkused

Ühisettevõte Clean Sky aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” seitsmenda teema „Transport (sealhulgas lennundus)” rakendamisele.

Ühisettevõttel Clean Sky on järgmised eesmärgid:

—	kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

—	tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

—	luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel, eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju müra ja gaasiliste heitmete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

—	kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2008, 20. detsember 2007, millega luuakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

08 07 03   Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 625 000	3 825 000	3 625 000	3 625 000	242 000,—	42 159,04

Märkused

Ühisettevõte Clean Sky aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” seitsmenda teema „Transport (sealhulgas lennundus)” rakendamisele.

Ühisettevõttel Clean Sky on järgmised eesmärgid:

—	kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

—	tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

—	luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel, eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju müra ja gaasiliste heitmete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

—	kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2008, 20. detsember 2007, millega luuakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

08 07 04   Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna (FCH) Ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 800 000	2 880 000	4 800 000	4 800 000

Märkused

Ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga liitunud riikides („assotsieerunud riigid”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 08 —   KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 08
KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED
08 08 01	Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused	1.1	74 444 000	59 152 000	71 878 000	49 202 000	86 310 674,40	53 293 412,56
	Peatükk 08 08 — Kogusumma		74 444 000	59 152 000	71 878 000	49 202 000	86 310 674,40	53 293 412,56

08 08 01   Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
74 444 000	59 152 000	71 878 000	49 202 000	86 310 674,40	53 293 412,56

Märkused

Kõnealuse valdkonna meetmete eesmärk on koondada majandusteaduse, politoloogia, sotsiaal- ja humanitaarteaduste kogu teadussuutlikkus oma mitmekesisuses, et arendada, mõista ja käsitleda küsimusi, mis on seotud teadmistepõhise ühiskonna tekkimise ja ühest küljest inimestevaheliste ning teisest küljest inimeste ja institutsioonide vaheliste suhete uute vormidega.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 09 —   KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU (EIP)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 09
KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU (EIP)
08 09 01	Koostöö – Riskijagamisrahastu	1.1	50 000 000	50 000 000	120 000 000	120 000 000	0,—	72 136 038,40
	Peatükk 08 09 — Kogusumma		50 000 000	50 000 000	120 000 000	120 000 000	0,—	72 136 038,40

08 09 01   Koostöö – Riskijagamisrahastu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
50 000 000	50 000 000	120 000 000	120 000 000	0,—	72 136 038,40

Märkused

Riskijagamisrahastu eesmärk on soodustada teadustegevusse tehtavaid erainvesteeringuid, lihtsustades suurtes Euroopa teadusuuringute projektides osalejate jaoks laenusaamisvõimalusi. Riskijagamisrahastu võimaldab Euroopa Investeerimispangal laiendada otseselt ja kaudselt (oma vahendajapankade võrgustiku kaudu) oma laenuportfelli sellistes projektides osalejate jaoks.

Riskijagamisrahastu aitab kaasa Lissaboni strateegia elluviimisele, eelkõige selle saavutamisele, et 3 % investeeringutest tehakse teadusuuringute eesmärgil, aidates teadusuuringutele ette nähtud vahendite suurendamise ja nende allikate mitmekesistamise teel kaasa turu puudujääkide ületamisele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 10 —   IDEED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 10
IDEED
08 10 01	Ideed	1.1	1 098 000 000	536 009 000	775 000 000	215 861 000	528 393 664,90	229 609 158,87
	Peatükk 08 10 — Kogusumma		1 098 000 000	536 009 000	775 000 000	215 861 000	528 393 664,90	229 609 158,87

08 10 01   Ideed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 098 000 000	536 009 000	775 000 000	215 861 000	528 393 664,90	229 609 158,87

Märkused

Euroopa Teadusuuringute Nõukogu loomisega eriprogrammi „Ideed” raames võetud meetmete üldine eesmärk on kindlaks määrata parimad uurimisrühmad Euroopas ning soodustada uurimistööd teadmiste piirialadel, rahastades suure riskiga valdkondadevahelisi projekte, kusjuures ainsaks hindamiskriteeriumiks on pädevus, mille üle otsustatakse erialakolleegi eksperdihinnangu alusel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

PEATÜKK 08 11 —   INIMESED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 11
INIMESED
08 11 01	Inimesed	1.1	534 190 000	284 000 000	503 034 000	393 004 000	483 099 602,94	280 714 562,63
	Peatükk 08 11 — Kogusumma		534 190 000	284 000 000	503 034 000	393 004 000	483 099 602,94	280 714 562,63

08 11 01   Inimesed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
534 190 000	284 000 000	503 034 000	393 004 000	483 099 602,94	280 714 562,63

Märkused

Et suurendada Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia võimekust ja tulemuslikkust ning konsolideerida ja veelgi arendada Euroopa teadusruumi, peab Euroopa teadlaste jaoks atraktiivsemaks muutuma. Maailmatasemel kasvava konkurentsi taustal on Euroopa avatud ja konkurentsivõimelise tööturu arendamine mitmekesiste ja atraktiivsete karjäärivõimalustega teadlaste jaoks vajalik.

Eriprogrammiga „Inimesed” ette nähtud toetuse lisandväärtus on mobiilsuse edendamine nii riikidevaheliselt kui ka tootmisharudevaheliselt, struktureerimise mõju kogu ELis teadustöö koolituse organiseerimisele, tulemuslikkusele ja kvaliteedile, teadlaste aktiivsele karjääriarendusele ning teadmiste jagamisele teadlaste kaudu tootmisharude ja teadusorganisatsioonide vahel, samuti naiste aktiivsele osavõtule.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

PEATÜKK 08 12 —   VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 12
VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID
08 12 01	Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid	1.1	212 392 000	95 000 000	187 666 000	155 000 000	147 479 484,30	76 792 500,—
	Peatükk 08 12 — Kogusumma		212 392 000	95 000 000	187 666 000	155 000 000	147 479 484,30	76 792 500,—

08 12 01   Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
212 392 000	95 000 000	187 666 000	155 000 000	147 479 484,30	76 792 500,—

Märkused

Selles valdkonnas võetud meetmete üldine eesmärk on aidata luua Euroopas kõige kõrgemal tasemel teadustöö infrastruktuuride võrgustik ja toetada selle parimat kasutamist kogu Euroopas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 13 —   VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 13
VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD
08 13 01	Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud	1.1	153 354 000	97 791 000	123 613 000	120 937 700	151 424 571,—	123 146 562,86
	Peatükk 08 13 — Kogusumma		153 354 000	97 791 000	123 613 000	120 937 700	151 424 571,—	123 146 562,86

08 13 01   Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
153 354 000	97 791 000	123 613 000	120 937 700	151 424 571,—	123 146 562,86

Märkused

Euroopa konkurentsivõimet ning ettevõtlus- ja uuenduspoliitikat toetavate ning VKEdele suunatud meetmete eesmärk on aidata Euroopa VKEdel tavapärastes ja uutes valdkondades suurendada nende tehnoloogilist suutlikkust ja arendada nende võimet tegutseda nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Need meetmed täiendavad uurimistööd esmatähtsates teemavaldkondades.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 14 —   VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 14
VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD
08 14 01	Võimekus – Teadmiste piirkonnad	1.1	16 957 000	13 835 000	16 078 000	19 680 000	10 578 934,80	6 143 400,—
	Peatükk 08 14 — Kogusumma		16 957 000	13 835 000	16 078 000	19 680 000	10 578 934,80	6 143 400,—

08 14 01   Võimekus – Teadmiste piirkonnad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
16 957 000	13 835 000	16 078 000	19 680 000	10 578 934,80	6 143 400,—

Märkused

See summa on eraldatud projektide rahastamiseks eesmärgiga suurendada Euroopa piirkondade teadusuuringute potentsiaali, eelkõige soodustades ja toetades piirkondlikke ametiasutusi, kõrgkoole, uurimiskeskusi, ettevõtteid ja muid asjakohaseid huvigruppe ühendavate piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut kogu Euroopas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 15 —   VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 15
VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL
08 15 01	Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal	1.1	31 287 000	23 888 000	29 845 000	46 960 650	30 515 291,70	16 894 350,—
	Peatükk 08 15 — Kogusumma		31 287 000	23 888 000	29 845 000	46 960 650	30 515 291,70	16 894 350,—

08 15 01   Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
31 287 000	23 888 000	29 845 000	46 960 650	30 515 291,70	16 894 350,—

Märkused

Et aidata ELile lähenemise eesmärgile vastavate ja äärepoolseimate piirkondade teadlastel ja asutustel anda oma panus Euroopa teadusuuringutesse, kasutades ühtlasi teiste Euroopa piirkondade teadmisi ja kogemusi, luuakse esitatud meetmega tingimused, mis võimaldavad neil teadlastel rakendada oma potentsiaali ja mis toetavad Euroopa teadusruumi täielikku realiseerimist laienenud Euroopa Liidus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 16 —   VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 16
VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS
08 16 01	Võimekus – Teadus ühiskonnas	1.1	50 203 000	29 000 000	33 732 000	31 000 000	40 989 167,60	17 835 570,65
	Peatükk 08 16 — Kogusumma		50 203 000	29 000 000	33 732 000	31 000 000	40 989 167,60	17 835 570,65

08 16 01   Võimekus – Teadus ühiskonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
50 203 000	29 000 000	33 732 000	31 000 000	40 989 167,60	17 835 570,65

Märkused

Pidades silmas Euroopa tõhusa ja demokraatliku teadmisteühiskonna ülesehitamist, on selle rubriigi all võetud meetmete eesmärgiks soodustada teadus- ja tehnoloogiatöö ning sellega seotud teaduspoliitika harmoonilist integreerimist Euroopa sotsiaalvõrku.

Käesoleva rubriigi all võetud meetmetega toetatakse riiklikku teadusuuringute poliitikat ning teadusuuringute poliitika ja tööstusstrateegiate analüüsi ning järelevalvet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 17 —   VÕIMEKUS – RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 17
VÕIMEKUS – RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
08 17 01	Võimekus – Rahvusvaheline koostöö	1.1	18 035 000	16 969 000	17 160 000	14 952 000	17 496 630,—	11 211 705,—
	Peatükk 08 17 — Kogusumma		18 035 000	16 969 000	17 160 000	14 952 000	17 496 630,—	11 211 705,—

08 17 01   Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 035 000	16 969 000	17 160 000	14 952 000	17 496 630,—	11 211 705,—

Märkused

Seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Võimekus” alusel tehtava rahvusvahelise koostöö üldine eesmärk on aidata luua tugev ja ühtne Euroopa Liidu teadus- ja tehnoloogiapoliitika, arendades strateegilist partnerlust kolmandate riikidega ja tegeldes nii kolmandate riikide kui ka ülemaailmsete konkreetsete probleemidega. Meetmed on suunatud järgmistele kolmandate riikide rühmadele: kandidaatriigid, assotsieerunud riigid ja tööstusriigid, samuti rahvusvahelise koostöö partnerriigid (Aasia, Ladina-Ameerika, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riigid, Vahemere piirkonna partnerriigid ning Lääne-Balkani riigid).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 18 —   VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU (EIP)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 18
VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU (EIP)
08 18 01	Võimekus – Riskijagamisrahastu	1.1	30 000 000	30 000 000	31 500 000	30 000 000	0,—	4 091 200,—
	Peatükk 08 18 — Kogusumma		30 000 000	30 000 000	31 500 000	30 000 000	0,—	4 091 200,—

08 18 01   Võimekus – Riskijagamisrahastu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
30 000 000	30 000 000	31 500 000	30 000 000	0,—	4 091 200,—

Märkused

Riskijagamisrahastu eesmärk on soodustada teadustegevusse tehtavaid erainvesteeringuid, lihtsustades suurtes Euroopa teadusuuringute projektides osalejate jaoks laenusaamisvõimalusi. Riskijagamisrahastu võimaldab Euroopa Investeerimispangal laiendada otseselt ja kaudselt (oma vahendajapankade võrgustiku kaudu) oma laenuportfelli sellistes projektides osalejatele.

Riskijagamisrahastu aitab kaasa Lissaboni strateegia elluviimisele, eelkõige selle saavutamisele, et 3 % investeeringutest tehakse teadusuuringute eesmärgil, aidates teadusuuringutele ette nähtud vahendite suurendamise ja nende allikate mitmekesistamise teel kaasa turu puudujääkide ületamisele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 19 —   VÕIMEKUS – TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 19
VÕIMEKUS – TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE
08 19 01	Võimekus – Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine	1.1	2 600 000	7 476 000	9 764 000	9 265 000	9 883 735,43	2 672 435,18
	Peatükk 08 19 — Kogusumma		2 600 000	7 476 000	9 764 000	9 265 000	9 883 735,43	2 672 435,18

08 19 01   Võimekus – Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 600 000	7 476 000	9 764 000	9 265 000	9 883 735,43	2 672 435,18

Märkused

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames on esmatähtis suurendada uurimis- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid 3 %ni ning tõhustada investeeringute mõju. Seega on riigiasutuste põhiülesanne töötada välja ühtne poliitika, mis suurendaks avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse. Käesoleva rubriigi meetmetega toetatakse ühtse ja tõhusa teaduspoliitika arendamist piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil struktureeritud teabe, näitajate ja analüüside esitamise kaudu ning teaduspoliitika koordineerimiseks rakendatavate meetmete kaudu, mille eesmärk on eelkõige kohaldada teaduspoliitika suhtes avatud koordinatsioonimeetodit.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 20 —   EURATOM – TERMOTUUMAENERGEETIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 20
EURATOM – TERMOTUUMAENERGEETIKA
08 20 01	Euratom – Termotuumaenergeetika	1.1	40 934 000	55 000 000	99 788 000	117 000 000	185 450 000,—	152 000 000,—
08 20 02	Euratom – ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E)	1.1	343 340 000	176 700 000	279 100 000	128 000 000	94 800 000,—	96 000 000,—
	Peatükk 08 20 — Kogusumma		384 274 000	231 700 000	378 888 000	245 000 000	280 250 000,—	248 000 000,—

08 20 01   Euratom – Termotuumaenergeetika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
40 934 000	55 000 000	99 788 000	117 000 000	185 450 000,—	152 000 000,—

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. ITER-projekti rakendamine on seetõttu praeguse ELi strateegia keskpunktis. Sellega peab kaasnema tugev ja fokuseeritud Euroopa uurimis- ja arendustegevuse programm, et valmistuda ITERi ekspluateerimiseks ning arendada tehnoloogiaid ja teadmiste baasi, mida on vaja selle töötamise ajal ja hiljem.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

08 20 02   Euratom – ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
343 340 000	176 700 000	279 100 000	128 000 000	94 800 000,—	96 000 000,—

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. Sel eesmärgil loodi ühisettevõttena Euroopa ITERi ja termotuumaenergia arendamise organisatsioon. Euroopa ITERi ja termotuumaenergia (termotuumasüntees energia saamiseks) arendamise ühisettevõtte ülesanded on järgmised:

a)	anda Euratomi panus ITERi rahvusvahelisse termotuumaenergia organisatsiooni;

b)	anda Euratomi panus laiema lähenemisviisi tegevustesse Jaapaniga termotuumaenergia kiireks kasutuselevõtuks;

c)	rakendada tegevusprogrammi termotuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise termotuumasünteesimaterjalide kiiritusasutuse ehituse ettevalmistamiseks (IFMIF).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 25. september 2006, mis käsitleb ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu esialgse kohaldamise korra ning ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu sõlmimist komisjoni poolt.

Komisjoni otsus 2006/943/Euratom, 17. november 2006, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu esialgse kohaldamise kohta (ELT L 358, 16.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2007/198/Euratom, 27. märts 2007, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

PEATÜKK 08 21 —   EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 21
EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE
08 21 01	Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse	1.1	50 259 000	22 235 000	49 255 000	21 500 000	46 410 000,—	23 000 000,—
	Peatükk 08 21 — Kogusumma		50 259 000	22 235 000	49 255 000	21 500 000	46 410 000,—	23 000 000,—

08 21 01   Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
50 259 000	22 235 000	49 255 000	21 500 000	46 410 000,—	23 000 000,—

Märkused

Selle meetme eesmärk on usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut, edendada tuumaenergia ohutut, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat kasutamist ning tagada tugev ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse eest.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

PEATÜKK 08 22 —   VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 22
VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE
08 22 01	Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	1.1	—	—	—	—	280 652,50	280 652,50
08 22 02
Viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine
08 22 02 01	EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine	1.1	—	1 500 000	—	21 525 000	911 985,31	62 401 913,78
08 22 02 02	Euratomi viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine	1.1	—	—	—	p.m.	0,—	3 033 823,65
	Artikkel 08 22 02 — Vahesumma		—	1 500 000	—	21 525 000	911 985,31	65 435 737,43
08 22 03
Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine
08 22 03 01	EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	712 765 000	—	1 183 296 000	572 376,32	1 577 652 736,55
08 22 03 02	Euratomi kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	15 336 000	—	49 375 000	0,—	89 500 000,—
	Artikkel 08 22 03 — Vahesumma		—	728 101 000	—	1 232 671 000	572 376,32	1 667 152 736,55
08 22 04	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	171 194 589,45	109 292 389,76
	Peatükk 08 22 — Kogusumma		p.m.	729 601 000	p.m.	1 254 196 000	172 959 603,58	1 842 161 516,24

08 22 01   Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	280 652,50	280 652,50

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Muud raamprogrammivälised iga-aastased meetmed.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 94/268/Euratom, 26. aprill 1994, Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 115, 6.5.1994, lk 31).

Nõukogu otsus 96/253/Euratom, 4. märts 1996, millega kohandatakse otsust 94/268/Euratom Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 72).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

08 22 02   Viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

08 22 02 01   EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 500 000	—	21 525 000	911 985,31	62 401 913,78

Märkused

Endised punktid 08 22 02 01 ja 11 05 02 01

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

08 22 02 02   Euratomi viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	p.m.	0,—	3 033 823,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/64/Euratom, 22. detsember 1998, Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitustegevust käsitleva viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 34).

08 22 03   Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

08 22 03 01   EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	712 765 000	—	1 183 296 000	572 376,32	1 577 652 736,55

Märkused

Endised punktid 08 22 03 01 ja 11 05 02 02

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1209/2003/EÜ, 16. juuni 2003, ühenduse osalemise kohta Euroopa ja arengumaade pikaajalise koostöö kaudu uute HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastaste ravimenetluste väljaarendamisele suunatud uurimis- ja arendustegevuse programmis, mille on algatanud mitmed liikmesriigid (ELT L 169, 8.7.2003, lk 1).

08 22 03 02   Euratomi kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	15 336 000	—	49 375 000	0,—	89 500 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/668/Euratom, 3. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/837/Euratom, 30. september 2002, millega võetakse vastu tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogramm (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 74).

08 22 04   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	171 194 589,45	109 292 389,76

Märkused

Endised artiklid 08 22 04 ja 11 05 01

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute või Euroopa termotuumasünteesi arendamise mitmepoolse kokkuleppe alusel saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 1 ja 6 0 1 2 ning nende alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

PEATÜKK 08 23 —   SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
08 23
SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM
08 23 01	Terasealane uurimisprogramm	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	38 725 947,55	30 876 295,86
08 23 02	Söealane uurimisprogramm	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	12 602 575,56	11 058 869,40
	Peatükk 08 23 — Kogusumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	51 328 523,11	41 935 165,26

08 23 01   Terasealane uurimisprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	38 725 947,55	30 876 295,86

Märkused

Assigneering on söe ja terase teadusfondi raames ette nähtud selliste terast käsitlevate teadusprojektide rahastamiseks, mida ei hõlma teadusuuringuid ja tehnika arendamist käsitlev raamprogramm.

2010. aasta assigneeringud määratakse kindlaks vastavalt sellele, milline on likvideeritava ESTÜ tulem 31. detsembril 2008, ning eraldatakse likvideeritava ESTÜ bilansist 31. detsembri 2008. aasta seisuga (sihtotstarbeline tulu). Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 läheb 72,8 % fondist jaotatavast summast terasesektorile.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse tulude kalkulatsiooni punkti 6 1 1 3 kirjendatud tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

Nõukogu otsus 2003/77/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (ELT L 29, 5.2.2003, lk 25).

08 23 02   Söealane uurimisprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	12 602 575,56	11 058 869,40

Märkused

Assigneering on söe ja terase teadusfondi raames ette nähtud selliste sütt käsitlevate teadusprojektide rahastamiseks, mida ei hõlma teadusuuringuid ja tehnika arendamist käsitlev raamprogramm.

2010. aasta assigneeringud määratakse kindlaks vastavalt sellele, milline on likvideeritava ESTÜ tulem 31. detsembril 2008, ning eraldatakse likvideeritava ESTÜ bilansist 31. detsembri 2008. aasta seisuga (sihtotstarbeline tulu). Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 läheb 27,2 % fondist jaotatavast summast söesektorile.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse tulude kalkulatsiooni punkti 6 1 1 3 kirjendatud tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

Nõukogu otsus 2003/77/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (ELT L 29, 5.2.2003, lk 25).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS TEADUSUURINGUTE PEADIREKTORAADILE

—	TEADUSUURINGUTE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	EUROOPA TEADUSRUUMI ARENDAMINE

JAOTIS 09

INFOÜHISKOND JA MEEDIA

Üldised eesmärgid

—	Luua Euroopa teaberuum – digitaalmajanduse tõeliselt ühtne turg –, mis pakub uuenduslikke, avatud, konkurentsivõimelisi ja turvalisi infoühiskonna ja meediateenuseid, soodsa hinnaga ja turvalist lairibaühendust, suuremahulisi ja mitmekülgseid sisu- ning digiteenuseid.

—

Soodustada innovatsiooni ja investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alasesse (IKT) teadustegevusse ning IKT kasutuselevõttu, mis on digitaalmajanduse kasvu peamine soodustaja, et IKT-alane teadustöö ja innovatsioon oleks maailmatasemel ning jõuaks järele Euroopa suurimatele konkurentidele.

—	Edendada kaasatust, avalikke teenuseid ja elukvaliteeti, laiendades kaasatuse ja elukvaliteediga seotud euroopalikke väärtusi infoühiskonna valdkonda.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
09 01	INFOÜHISKONNA JA MEEDIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	137 814 581	137 814 581	133 037 956	133 037 956	133 499 349,62	133 499 349,62
09 02	i2010: ELEKTRONSIDEPOLIITIKA JA VÕRGUTURVALISUS	20 458 200	21 398 200	20 850 000	22 540 000	25 281 775,97	20 977 882,92
09 03	i2010 – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE	111 000 000	125 237 000	110 300 000	85 600 000	100 810 850,29	89 824 079,31
09 04	i2010 – KOOSTÖÖ – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD	1 142 855 000	1 143 000 000	1 045 830 000	954 500 000	1 117 554 038,02	1 305 815 198,66
09 05	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID	108 473 000	70 000 000	96 806 000	66 869 000	81 036 565,—	58 439 966,—
09 06	i2010 – AUDIOVISUAALPOLIITIKA JA PROGRAMM „MEDIA”	104 128 500	95 580 000	103 530 000	91 200 000	110 401 014,34	104 231 229,89
	Jaotis 09 — Kogusumma	1 624 729 281	1 593 029 781	1 510 353 956	1 353 746 956	1 568 583 593,24	1 712 787 706,40

PEATÜKK 09 01 —   INFOÜHISKONNA JA MEEDIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
09 01
INFOÜHISKONNA JA MEEDIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
09 01 01	Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna alalise personaliga seotud kulud	5	40 973 748 (242)	38 813 636 (243)	37 508 347,60
09 01 02
Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
09 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	2 564 967	2 518 093 (244)	2 389 927,82
09 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	2 267 024	2 351 204 (245)	2 879 018,44
	Artikkel 09 01 02 — Vahesumma		4 831 991	4 869 297	5 268 946,26
09 01 03	Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna vahendite ja teenustega seotud kulud	5	2 996 342	2 755 023 (246)	2 913 233,09
09 01 04
Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
09 01 04 01	Euroopa Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine sideteenuste valdkonnas – Halduskorralduskulud	1.1	550 000	690 000	744 097,31
09 01 04 03	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetamine – Halduskorralduskulud	1.1	1 400 000	1 410 000	1 296 430,60
09 01 04 04	Programm „Safer Internet” – Halduskorralduskulud	1.1	250 000	180 000	253 934,44
09 01 04 05	„Media 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm – Halduskorralduskulud	3.2	400 000	500 000	1 056 562,05
09 01 04 06	Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed – Halduskorralduskulud	3.2	50 000	50 000	46 933,35
09 01 04 30	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alarubriigi 3b programmidele	3.2	8 926 500	8 860 000	8 129 000,—
	Artikkel 09 01 04 — Vahesumma		11 576 500	11 690 000	11 526 957,75
09 01 05
Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna teadusuuringute toetuskulud
09 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	1.1	45 500 000	42 250 000	46 248 539,10
09 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	1.1	13 200 000	14 660 000	11 846 719,13
09 01 05 03	Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud	1.1	18 736 000	18 000 000	18 186 606,69
	Artikkel 09 01 05 — Vahesumma		77 436 000	74 910 000	76 281 864,92
	Peatükk 09 01 — Kogusumma		137 814 581	133 037 956	133 499 349,62

09 01 01   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna alalise personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 973 748 (247)	38 813 636 (248)	37 508 347,60

09 01 02   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

09 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 564 967	2 518 093 (249)	2 389 927,82

09 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 267 024	2 351 204 (250)	2 879 018,44

09 01 03   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna vahendite ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 996 342	2 755 023 (251)	2 913 233,09

09 01 04   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

09 01 04 01   Euroopa Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine sideteenuste valdkonnas – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
550 000	690 000	744 097,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 09 02 01.

09 01 04 03   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 400 000	1 410 000	1 296 430,60

Märkused

Endised punktid 09 01 04 02 ja 09 01 04 03

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 0 3 3, võib vastavalt finantsmäärusele avada käesolevasse punkti täiendavaid assigneeringuid.

Assigneering on ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Lisaks on assigneering ette nähtud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, töökursuste, trükiste, teabe ja teavitamistegevuse kulude katmiseks, sealhulgas sündmused ja näitused ning muud meetmed, mis on vajalikud, et toetada keskkonna valdkonnas käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärkide saavutamisega otseselt seotud toiminguid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 09 03 01 ja 09 03 02.

09 01 04 04   Programm „Safer Internet” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
250 000	180 000	253 934,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt punktid 09 02 02 01 ja 09 02 02 02.

09 01 04 05   „Media 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000	500 000	1 056 562,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksust seoses osalemisega ELi/ühenduse programmides ning mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte.

Õiguslik alus

Vt punkt 09 06 01 01.

09 01 04 06   Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 000	50 000	46 933,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 09 06 03.

09 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alarubriigi 3b programmidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 926 500	8 860 000	8 129 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse osalusega finantsraamistiku alarubriigi 3b programmide juhtimises.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/563/EÜ, 10. juuli 1995, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks ettenähtud programmi rakendamise kohta (MEDIA II – arendamine ja levitamine) (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25).

Nõukogu otsus 95/564/EÜ, 22. detsember 1995, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA II – koolitus) rakendamise kohta (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/821/EÜ, 20. detsember 2000, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001–2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 163/2001/EÜ, 19. jaanuar 2001, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta (2001–2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

09 01 05   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna teadusuuringute toetuskulud

09 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
45 500 000	42 250 000	46 248 539,10

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

09 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 200 000	14 660 000	11 846 719,13

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

09 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
18 736 000	18 000 000	18 186 606,69

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

PEATÜKK 09 02 —   i2010: ELEKTRONSIDEPOLIITIKA JA VÕRGUTURVALISUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
09 02
i2010: ELEKTRONSIDEPOLIITIKA JA VÕRGUTURVALISUS
09 02 01	Euroopa Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine sideteenuste valdkonnas	1.1	2 350 000	2 000 000	2 300 000	1 740 000	1 591 531,43	2 375 028,16
09 02 02
Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine
09 02 02 01	Programm „Safer Internet”	1.1	10 820 000	4 210 000	10 750 000	1 000 000
09 02 02 02	Programmi „Safer Internet Plus” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine	1.1	—	7 900 000	—	12 000 000	15 286 827,—	10 247 830,76
	Artikkel 09 02 02 — Vahesumma		10 820 000	12 110 000	10 750 000	13 000 000	15 286 827,—	10 247 830,76
09 02 03
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet
09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	5 666 200	5 666 200	5 710 000	5 710 000	5 659 365,54	5 610 972,—
09 02 03 02	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3	1.1	1 622 000	1 622 000	2 090 000	2 090 000	2 744 052,—	2 744 052,—
	Artikkel 09 02 03 — Vahesumma		7 288 200	7 288 200	7 800 000	7 800 000	8 403 417,54	8 355 024,—
09 02 04
Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo
09 02 04 01	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	p.m. (252)	p.m. (252)
09 02 04 02	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3	1.1	p.m. (253)	p.m. (253)
	Artikkel 09 02 04 — Vahesumma		p.m.	p.m.
	Peatükk 09 02 — Kogusumma		20 458 200	21 398 200	20 850 000	22 540 000	25 281 775,97	20 977 882,92

09 02 01   Euroopa Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine sideteenuste valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 350 000	2 000 000	2 300 000	1 740 000	1 591 531,43	2 375 028,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete kogumi rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

—	jätkata ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste alast poliitikat, et käivitada kõnealuse sektori vajadustega seotud algatused,

—

toetada ja jälgida sideteenuste uue reguleeriva raamistiku rakendamist (muu hulgas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33)) artiklis 7 sätestatud mehhanismile),

—	hõlbustada infoühiskonda üleminekut seoses elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega, eelkõige Lissaboni tippkohtumise järelmeetmena,

—	võimaldada kolmandatel riikidel rakendada poliitikat, mille raames nad avavad turud Euroopa Liidu turgudega samas ulatuses.

Nende meetmete konkreetsed eesmärgid on järgmised:

—	ELi poliitika väljatöötamine sideteenuste ja -võrkude valdkonnas (sealhulgas elektroonilise side ja audiovisuaalsete keskkondade lähenemine, Internetiga seotud aspektid jne),

—	raadiospektripoliitika arendamine Euroopa Liidus,

—	tegevuse arendamine mobiil- ja satelliitside sektorites, eelkõige seoses sagedustega,

—	olukorra ja kõnealustes valdkondades vastu võetud õigusaktide analüüsimine,

—	selliste Euroopa poliitikasuundade ja algatuste kooskõlastamine, mis on seotud rahvusvahelise keskkonnaga (nt WRC, CEPT jms),

—	infoühiskonnaga seotud toimingute ja algatuste arendamine.

Need meetmed hõlmavad muu hulgas analüüside ja eduaruannete ettevalmistamist, huvigruppide ja üldsusega konsulteerimist, seadusandlike ettepanekute ettevalmistamist ja õigusaktide kohaldamise jälgimist.

Assigneering katab eelkõige analüüside ja ekspertide aruannete, eriotstarbeliste uuringute, hindamisaruannete, koordineerimistegevuse, toetuste ja teatavate meetmete osalise rahastamisega seotud lepinguid.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

09 02 02   Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

09 02 02 01   Programm „Safer Internet”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 820 000	4 210 000	10 750 000	1 000 000

Märkused

Meede on ette nähtud selliste töökorraga seotud ja tehniliste meetmete tasakaalustatud rakendamiseks, mille eesmärk on toetada Interneti ja muu kommunikatsioonitehnoloogia turvalisemat kasutust, eelkõige lapsi silmas pidades, ning võidelda võrgus leviva ebaseadusliku ja kahjuliku infosisuga. Selle eesmärgi saavutamiseks keskendutakse programmi raames lõppkasutajate, eriti laste, nende vanemate, hooldajate, õpetajate ja haridustöötajate praktilisele abistamisele.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

—

võidelda ebaseadusliku infosisu ja võrgus toimuva kahjuliku tegevuse vastu, toetades meetmeid, mille eesmärk on vähendada Internetis ringlevate ebaseadusliku sisuga materjalide mahtu ning võidelda tõhusalt võrgus toimuva kahjuliku tegevusega, sealjuures keskendudes eriti võitlusele laste seksuaalset kuritarvitamist kajastavate materjalide, seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise ja kiusamisega,

—

toetada turvalisemat võrgukeskkonda, viies kokku sidusrühmad eesmärgiga leida võimalusi võrgukeskkonna turvalisemaks muutmiseks ja laste kaitsmiseks materjalide ning tegevuse eest, mis võivad neid kahjustada. Meetmete eesmärk on julgustada sidusrühmi tegema koostööd, võtma vastutust ning arendama ja rakendama iseregulatsiooni süsteeme,

—	tagada üldsuse teadlikkust, avades kontaktpunkte, mille kaudu saavad inimesed, eriti lapsed, nende vanemad, hooldajad, õpetajad ja haridustöötajad, teavet võrgutehnoloogiate kasutamise võimalustest ja sellega seotud ohtudest ning võrgukeskkonnas turvalisuse tagamise vahenditest,

—

luua teadmistebaas, et luua nii olemasolevate kui ka uute kasutusviiside, ohtude ja tagajärgedega nõuetekohase tegelemise ning sellega seotud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete aspektide kindlaksmääramise alus ja seda edaspidi arendada. Omandatud teadmisi kasutatakse kavandatava programmi rakendamisel ja piisavate meetmete väljatöötamisel kasutajate turvalisuse tagamiseks võrgukeskkonnas.

Programmi eesmärk on kaasata ja viia kokku eri sidusrühmad, kelle koostöö on esmatähtis, kuid kes ei pruugi alati kokku saada, kui selleks puudub asjakohane raamistik.

Programmi on kaasatud infosisu pakkujad, Interneti-teenuste osutajad, mobiilsidevõrkude operaatorid, reguleerijad, standardiasutused, tööstusharu eneseregulatsiooni ühendused; riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, kes vastutavad tööstusharu, hariduse, tarbijakaitse, pereküsimuste, õiguskaitse, laste õiguste ja laste heaolu eest, ning valitsusvälised organisatsioonid, kes tegelevad tarbijakaitse, pereküsimuste, laste õiguste ja laste heaoluga.

Kõnealused meetmed viiakse ellu järgmiste kaasrahastatavate meetmete abil:

—	katseprojektid ja parimaid kasutusviise käsitlevad toimingud; ühekordsed projektid programmi jaoks olulistes valdkondades, sealhulgas häid tavasid tutvustavad või olemasoleva tehnoloogia uuenduslikku kasutust hõlmavad projektid,

—	võrgustikud ja riiklikud meetmed, mis toovad kokku mitmeid sidusrühmi, et tagada meetmete rakendamine kogu Euroopa Liidus ning hõlbustada kooskõlastamist ja teadmiste edastamist,

—

üleeuroopaline võrdlev uuring selle kohta, mil viisil täiskasvanud ja lapsed kasutavad võrgutehnoloogiaid, millised on sellest tulenevad ohud ja kahjuliku tegevuse mõjud lastele ning selle käitumuslikud ja psühholoogilised aspektid; keskendutakse laste seksuaalsele kuritarvitamisele seoses võrgutehnoloogiate kasutamisega, käitumise muutumisest või tehnoloogia arengust tulenevate uute ohtlike olukordade uurimisele jne.

Kaasnevad meetmed aitavad kaasa programmide rakendamisele ja edasiste meetmete ettevalmistamisele. Need meetmed hõlmavad järgmist:

—	võrdlus- ja arvamusuuringud võrgutehnoloogiate turvalisema kasutamise andmete saamiseks kõikide liikmesriikide kohta võrreldavate meetodite abil,

—	selliste tehnoloogiate tehniline hindamine, mis on välja töötatud Interneti ja uute võrgutehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (nt filtreerimine),

—	uuringud programmi ja selle meetmete toetuseks,

—	teabevahetus konverentside, seminaride, töörühmade või muude kohtumiste kaudu ja rühmades toimuva tegevuse juhtimine,

—	teabe levitamise, teavitamise ja kommunikatsiooniga seotud tegevus.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Osa käesoleva eelarvepunkti assigneeringust kasutatakse projektide toetamiseks, et analüüsida ja levitada häid tavasid kogu Euroopa Liidus, ning meediaoskuse taseme ja sellealase tegevuse hindamise raamistiku üle arutlemisele. Erilist tähelepanu võib pöörata projektidele, mis analüüsivad meedias kajastamist ja väärtusi meedias, julgustavad meediaoskusega seotud infosisu tootmist ja levitamist, stimuleerivad meedia kasutamist, et suurendada osalemist ühiskonna ja kogukonna elus, ning keskenduvad meediaoskuse algatuste elluviimisele, ühendades meediatööstust ja haridusmaailma. Toetuse saajad võivad olla nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, kellel on meediaoskuse-alased teadmised ja Euroopa kogemus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1351/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks (ELT L 348, 24.12.2008, lk 118).

09 02 02 02   Programmi „Safer Internet Plus” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	7 900 000	—	12 000 000	15 286 827,—	10 247 830,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud programmiga „Safer Internet Plus”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 854/2005/EÜ, 11. mai 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (ELT L 149, 11.6.2005, lk 1).

09 02 03   Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

09 02 03 01   Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 666 200	5 666 200	5 710 000	5 710 000	5 659 365,54	5 610 972,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) töötajatega seotud kulude ja halduskulude rahastamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 460/2004.

Amet loodi selleks, et suurendada ühenduse ja liikmesriikide ja selle tulemusel ka ettevõtjate suutlikkust vältida võrgu- ja infoturbega seotud probleeme ning nendega toime tulla ja neile reageerida. Selle eesmärgi saavutamiseks arendab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet kõrgetasemelisi teadmisi ja soodustab ulatuslikku koostööd riikliku ja erasektori esindajate vahel.

Ameti eesmärk on pakkuda komisjonile ja liikmesriikidele abi ja nõuandeid tema pädevusse kuuluvates võrgu- ja infoturbega seotud küsimustes ning abistada soovi korral komisjoni tehnilises ettevalmistavas töös võrgu- ja infoturbealaste ühenduse õigusaktide ajakohastamisel ja väljatöötamisel.

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2008, 24. september 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle kestusega (ELT L 293, 31.10.2008, lk 1).

09 02 03 02   Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 622 000	1 622 000	2 090 000	2 090 000	2 744 052,—	2 744 052,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised ameti tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Finantsmääruse artikli 185 ja ühenduste loodud organite raammääruse asjakohaste artiklite alusel on suurendatud eelarvepädevate institutsioonide osatähtsust.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 7 928 200 eurot. Eelarvesse kantud 7 288 200 euro suurusele summale lisatakse 640 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2008, 24. september 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle kestusega (ELT L 293, 31.10.2008, lk 1).

09 02 04   Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

Märkused

Uus artikkel

09 02 04 01   Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (254)	p.m. (255)

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) töötajatega seotud kulude ja halduskulude rahastamiseks.

BEREC tegutseb spetsialiseeritud ja sõltumatu nõuandva eksperdiasutusena, mis abistab komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi ELi elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisel, et edendada järjepidevat regulatiivset lähenemisviisi kogu Euroopa Liidus.

BEREC koosneb reguleerivate asutuste nõukogust koos bürooga, mis on juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus ning pakub BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid, täites talle asutamismäärusega antud ülesandeid.

Kokkuleppel EFTA riikidega tuleb punktis kirjendatud assigneeringutele lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

09 02 04 02   Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (256)	p.m. (257)

Märkused

Uus punkt

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised ameti tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone talitus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise talitus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Finantsmääruse artikli 185 ja ühenduste loodud organeid käsitlevate raamfinantsmääruse artiklite alusel on suurendatud eelarvepädevate institutsioonide osatähtsust.

Kokkuleppel EFTA riikidega tuleb punktis kirjendatud assigneeringutele lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

PEATÜKK 09 03 —   i2010 – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
09 03
i2010 – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE
09 03 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm	1.1	111 000 000	87 500 000	110 300 000	36 000 000	52 203 051,36	32 199 914,14
09 03 02	Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine	1.1	—	30 400 000	—	30 600 000	43 586 733,83	27 733 949,46
09 03 03	Ettevalmistav tegevus Interneti-põhise süsteemi loomiseks eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust	1.1	—	1 077 000	p.m.	1 900 000	4 955 485,—	2 364 406,—
09 03 04
Varasemate programmide lõpuleviimine
09 03 04 01	Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine	1.1	—	6 260 000	—	14 500 000	53 610,53	22 902 700,03
09 03 04 02	Programmi „Modinis” lõpuleviimine	1.1	—	p.m.	—	2 600 000	11 969,57	4 623 109,68
	Artikkel 09 03 04 — Vahesumma		—	6 260 000	—	17 100 000	65 580,10	27 525 809,71
	Peatükk 09 03 — Kogusumma		111 000 000	125 237 000	110 300 000	85 600 000	100 810 850,29	89 824 079,31

09 03 01   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
111 000 000	87 500 000	110 300 000	36 000 000	52 203 051,36	32 199 914,14

Märkused

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm on üks kolmest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eriprogrammist. Kõnealune programm vastab uuele õigusaktile ajavahemiku 2007–2013 finantsraamistiku raames.

ELi tasandil tugevdatakse meetmeid, et soodustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu. ELi tasandil võetavate koosmõju soodustavate meetmete eesmärk on kogemuste ning saadud õppetundide jagamise ja levitamise abil ebakindluse ja dubleerimisohu vähendamine; koostalitlusvõimet ja killustumise vastu võitlemist edendavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate abil käivitatud teenuste ulatuse laiendamine siseturul. Samuti on nende eesmärk ergutada uuendustegevuse edendamiseks ja võimalike takistuste (nt kultuurilised, keelelised, tehnilised, õiguslikud ja puude või nn düs-seisundiga seotud takistused) ületamiseks vajalikku õiguslikku ja tehnoloogilist keskkonda.

Nagu on märgitud õiguslikus aluses, nähakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammiga ette järgmised meetmed:

a)	Euroopa ühtse teaberuumi arendamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning toodete siseturu tugevdamine,

b)	uuendustegevuse ergutamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu,

c)	kõikehõlmava infoühiskonna ning tulemuslikumate ja tõhusamate üldist huvi pakkuvate valdkondade teenuste arendamine ning elukvaliteedi parandamine, eriti puuetega ja nn düs-seisundi (düsleksia, düspraksia, düsfaasia, düskalkuulia jne) all kannatavatele isikutele.

Seda tehakse eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise ning digitaalse infosisu arendamise ja kasutamise toetamisega üldist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas tervise ja kaasatusega seotud IKT, valitsuse ja haldusega seotud IKT, energiatõhususega seotud IKT, aruka liikuvuse ja keskkonna, digiraamatukogude, avaliku sektori valduses oleva teabe parema kasutuse, hariduse ja õppimise valdkonnas.

Osa konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi assigneeringutest võib kasutada selleks, et testida ning toetada uue põlvkonna hädaabinumbri 112, koostalitusvõimeliste hädaabiteenuste ja kõiki kodanikke teenindava hädaabinumbri 112 kasutuselevõttu kogu ELis, et oleks võimalik kiiremini ja tõhusamalt reageerida ja säästa elusid, kujundades selleks muu hulgas ümber hädaabikõnede tavapärase tehnilise ülesehituse ning vähendades selle kulusid ja keerukust lõppeesmärgiga tagada optimaalne vastamine kõikide kodanike, sealhulgas puudega kasutajate kõnedele hädaabinumbril 112.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi osana soodustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm IKT laiemat kasutuselevõttu teenuste parandamiseks. Samuti tagatakse, et Euroopa ettevõtjad ning eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) saavad kasu uutest võimalustest, mis tulenevad suurenevast nõudlusest selliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste järele. Nagu on märgitud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi õiguslikus aluses, on digitaalse infosisu arendamise ja kasutamise toetamine alates 2009. aastast täielikult kaasatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi. 2007.–2008. aasta üleminekuperioodil tehti seda programmi „eContent Plus” raames (kõnealuse programmi õigusliku aluse põhjal).

Toetuse põhiosa antakse igal aastal piiratud arvule suure mõjususega katseprojektidele ja parimaid tavasid käsitlevatele meetmetele. Käivitatakse ka kaasnevad meetmed, nagu temaatilised võrgud, mis koondavad erinevaid sidusrühmi seoses konkreetsete eesmärkidega. Neid täiendavad Euroopa infoühiskonna järelevalve, poliitikaalaste otsuste tegemiseks vajalikke taustteadmisi pakkuvad meetmed ning meetmed, mis on vajalikud teadlikkuse edendamiseks ja parandamiseks seoses kasuga, mida saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast kodanikud, ettevõtjad (eelkõige VKEd) või avalikud organisatsioonid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 0 3 3, võib vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d avada käesolevas artiklis täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

09 03 02   Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	30 400 000	—	30 600 000	43 586 733,83	27 733 949,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud programmiga „eContent Plus”.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 96/339/EÜ, 20. mai 1996, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane tegevuskava Euroopa multimeediamaterjalidega tegeleva sektori arengu stimuleerimiseks ja multimeediamaterjalide kasutamise edendamiseks tekkivas infoühiskonnas (INFO 2000) (EÜT L 129, 30.5.1996, lk 24).

Nõukogu otsus 96/664/EÜ, 21. november 1996, mitmeaastase programmi vastuvõtmise kohta, millega edendatakse ühenduse infoühiskonna keelelist mitmekesisust (EÜT L 306, 28.11.1996, lk 40).

Nõukogu otsus 2001/48/EÜ, 22. detsember 2000, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm, et stimuleerida Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ülemaailmsetes võrkudes ja edendada infoühiskonna keelelist mitmekesisust (EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 456/2005/EÜ, 9. märts 2005, millega luuakse ühenduse mitmeaastane programm digitaalse infosisu kättesaadavuse, kasutatavuse ja kasutamise edendamiseks Euroopas (ELT L 79, 24.3.2005, lk 1).

09 03 03   Ettevalmistav tegevus Interneti-põhise süsteemi loomiseks eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 077 000	p.m.	1 900 000	4 955 485,—	2 364 406,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud Interneti-põhise süsteemi loomisega eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

09 03 04   Varasemate programmide lõpuleviimine

09 03 04 01   Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	6 260 000	—	14 500 000	53 610,53	22 902 700,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud telekommunikatsioonisektori võrkudega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2717/95/EÜ, 9. november 1995, EURO-ISDNi (integraalteenuste digitaalvõrk) kui üleeuroopalise võrgu arendamise suuniste kohta (EÜT L 282, 24.11.1995, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1336/97/EÜ, 17. juuni 1997, üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta (EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12).

09 03 04 02   Programmi „Modinis” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	2 600 000	11 969,57	4 623 109,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud mitmeaastase programmiga „Modinis”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/253/EÜ, 30. märts 1998, millega võetakse vastu Euroopas infoühiskonna loomise soodustamist käsitlev ühenduse mitmeaastane programm (Infoühiskond) (EÜT L 107, 7.4.1998, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2256/2003/EÜ, 17. november 2003, millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2003–2005), mis käsitleb e-Euroopa 2005 tegevuskava järelevalvet, heade tavade levitamist ning võrgu- ja infoturvet (Modinis) (ELT L 336, 23.12.2003, lk 1).

PEATÜKK 09 04 —   i2010 – KOOSTÖÖ – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
09 04
i2010 – KOOSTÖÖ – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD
09 04 01
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)
09 04 01 01	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)	1.1	1 022 601 000	984 467 000	933 330 000	635 000 000	1 019 915 737,94	689 879 243,04
09 04 01 02	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS	1.1	53 816 000	21 500 000	53 500 000	25 200 000	33 813 999,59	0,—
09 04 01 03	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud	1.1	1 761 000	1 761 000	2 000 000	1 900 000	17 000,—	7 467,78
09 04 01 04	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC	1.1	63 405 000	22 000 000	55 000 000	28 500 000	35 657 728,19	0,—
09 04 01 05	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud	1.1	1 272 000	1 272 000	2 000 000	1 900 000	17 000,—	6 986,07
	Artikkel 09 04 01 — Vahesumma		1 142 855 000	1 031 000 000	1 045 830 000	692 500 000	1 089 421 465,72	689 893 696,89
09 04 02	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	26 451 232,95	58 796 269,21
09 04 03	Enne 2007. aastat alustatud EÜ raamprogrammide lõpuleviimine	1.1	—	112 000 000	—	262 000 000	1 681 339,35	557 125 232,56
	Peatükk 09 04 — Kogusumma		1 142 855 000	1 143 000 000	1 045 830 000	954 500 000	1 117 554 038,02	1 305 815 198,66

Märkused

Järgnevad märkused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust (2007–2013) käsitleva seitsmenda raamprogrammi jaoks.

Raamprogrammiga tuleb saavutada EÜ asutamislepingu artiklis 163 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 179) kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetada riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu Euroopa Liidus, muuta Euroopa teadusuuringud võimalikult dünaamiliseks ja loovaks, tugevdada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Assigneeringuid kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute panusest ELi/ühenduse tegevusse, kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 09 04 02.

09 04 01   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)

09 04 01 01   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 022 601 000	984 467 000	933 330 000	635 000 000	1 019 915 737,94	689 879 243,04

Märkused

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” eesmärk on suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edasise arenguga kaasas käia ning seda kujundada, et ühiskonna ja majanduse vajadused oleksid rahuldatud.

Meetmetega tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja tagatakse ülemaailmne liidripositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa kodanikele, äriühingutele, tööstusele ja valitsusasutustele.

Kõnealuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teemaga seatakse prioriteediks tehnoloogia põhiliste tugisammaste ümber koondunud strateegilised teadusuuringud, tagatakse tehnoloogiate läbiv integreerimine ning antakse teadmisi ja vahendeid mitmesuguste uuenduslike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks.

Meetmetega võimendatakse tööstuslikke ja tehnoloogilisi edusamme info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ning parandatakse tähtsate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast tugevalt sõltuvate sektorite konkurentsivõimet – seda nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate uuenduslike väärtuslike toodete ja teenuste kaudu kui ka tänu uutele või täiustatud organisatsioonilistele protsessidele ühtmoodi nii ettevõtetes kui ka valitsusasutustes. Kõnealuse teemaga toetatakse ka muid Euroopa Liidu poliitikasuundi, mobiliseerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, et täita riiklikke ja ühiskondlikke nõudmisi.

Meetmed hõlmavad koostööd, võrkude loomist ja riiklike kavade kooskõlastusalgatusi. Artiklisse kirjendatakse ka kulud, mis on seotud sõltumatute ekspertidega, kes abistavad ettepanekute hindamisel ning projektide läbivaatamisel, komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvate ürituste, kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, kulutused uuringutele, analüüsidele ning hindamistele, eriotstarbeliste programmide ja raamprogrammide jälgimise ja hindamisega seotud kulud, samuti kulutused meetmetele programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

09 04 01 02   Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
53 816 000	21 500 000	53 500 000	25 200 000	33 813 999,59	0,—

Märkused

Ühisettevõte ARTEMIS aitab kaasa Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” rakendamisele. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

—	määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

—	toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist, eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

—	edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada ühenduse, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades uurimis- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid manussüsteemide valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

—	tagada manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus,

—

saavutada manussüsteemide valdkonnas Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimise, sealhulgas nimetatud valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ARTEMIS, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 74/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

09 04 01 03   Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 761 000	1 761 000	2 000 000	1 900 000	17 000,—	7 467,78

Märkused

Ühisettevõte ARTEMIS aitab kaasa Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” rakendamisele järgmiste ülesannete kaudu:

—	määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

—	toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist, eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

—	edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada ühenduse, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades uurimis- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid manussüsteemide valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

—	tagada manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus,

—

saavutada manussüsteemide valdkonnas Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimise, sealhulgas nimetatud valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ARTEMIS, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 74/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

09 04 01 04   Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
63 405 000	22 000 000	55 000 000	28 500 000	35 657 728,19	0,—

Märkused

Ühisettevõte ENIAC aitab kaasa Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” rakendamisele.

Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

—	määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

—	toetada teadusuuringute kava ellurakendamiseks vajalikku tegevust (edaspidi „teadus- ja arendustegevus”), eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

—	edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada ühenduse, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid nanoelektroonika valdkonda ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

—

saavutada nanoelektroonika valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevusealaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu,

—	edendada ühisettevõtte tegevuses VKEde osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 72/2008, 20. detsember 2007, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21).

09 04 01 05   Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 272 000	1 272 000	2 000 000	1 900 000	17 000,—	6 986,07

Märkused

Ühisettevõte ENIAC aitab kaasa Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” rakendamisele.

Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

—	määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

—	toetada teadusuuringute kava ellurakendamiseks vajalikku tegevust (edaspidi „teadus- ja arendustegevus”), eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

—	edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada ühenduse, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid nanoelektroonika valdkonda ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

—

saavutada nanoelektroonika valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevusealaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu,

—	edendada VKEde osalemist ühisettevõtte tegevuses kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 72/2008, 20. detsember 2007, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21).

09 04 02   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	26 451 232,95	58 796 269,21

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

09 04 03   Enne 2007. aastat alustatud EÜ raamprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	112 000 000	—	262 000 000	1 681 339,35	557 125 232,56

Märkused

Endised punktid 09 04 03 01 ja 09 04 03 02

Assigneering on ette nähtud EÜ varasemate raamprogrammide lõpuleviimisega seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

PEATÜKK 09 05 —   VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
09 05
VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID
09 05 01	Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid	1.1	108 473 000	70 000 000	96 806 000	66 869 000	81 036 565,—	58 439 966,—
	Peatükk 09 05 — Kogusumma		108 473 000	70 000 000	96 806 000	66 869 000	81 036 565,—	58 439 966,—

Märkused

Järgnevad märkused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse (2007–2013) seitsmenda raamprogrammi jaoks.

Raamprogrammiga tuleb saavutada EÜ asutamislepingu artiklis 163 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 179) kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetada riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu Euroopa Liidus, muuta Euroopa teadusuuringud võimalikult dünaamiliseks ja loovaks, tugevdada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Assigneeringuid kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Teatud projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute panusest ELi/ühenduse tegevusse, kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 09 04 02.

09 05 01   Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
108 473 000	70 000 000	96 806 000	66 869 000	81 036 565,—	58 439 966,—

Märkused

Euroopa jaoks on teadmistesse investeerimine parim viis säästva majanduskasvu toetamiseks üleilmses majanduses ja Euroopa teadmiste poliitikavaldkonna teadusuuringute programm on nurgakivi. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Võimekus” eesmärk on suurendada teadus- ja uuendustegevuse mahtu kogu Euroopas, võimaldades mitmes valdkonnas kõrgetasemeliste keskuste tekkimist ja tugevdamist. Eelkõige on teadusuuringute infrastruktuuridel tähtis osa teadmiste loomise, levitamise, kohaldamise ja kasutamise toetamisel, ning see soodustab uuendustegevust.

Meede hõlmab täpsemalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate infrastruktuuride ehk e-infrastruktuuride kasutamist. E-infrastruktuuride abil pakutakse teenuseid teadusringkondadele ning tehakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate jagatavate ressursside (andmetöötlus, ühenduvus, säilitamine, andmed ja seadmed) võimsus kättesaadavaks virtuaalsetele kogukondadele. Euroopa lähenemisviisi tugevdamisega kõnealuses valdkonnas luuakse koosmõju riiklike infrastruktuuride ja algatuste vahel, tagatakse piisava ulatuse saavutamine, uute investeeringute ratsionaliseerimine ja juhtpositsiooni poole püüdlemine maailmas. See võib anda märkimisväärse panuse Euroopa teadusuuringute potentsiaali ergutamiseks ja selle kasutamiseks, ühendades e-infrastruktuurid Euroopa teadusruumi nurgakiviks valdkondadevahelise uuendustegevuse eelkäijana ning teadustegevuse muutmise algatajana.

Artiklisse arvestatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvate kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, kulutused uuringutele, toetused, eriotstarbeliste programmide ja raamprogrammide jälgimine ja hindamine, samuti kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning Euroopa Liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 09 06 —   i2010 – AUDIOVISUAALPOLIITIKA JA PROGRAMM „MEDIA”

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
09 06
i2010 – AUDIOVISUAALPOLIITIKA JA PROGRAMM „MEDIA”
09 06 01
„MEDIA 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm
09 06 01 01	„MEDIA 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm	3.2	101 678 500	92 100 000	97 580 000	80 000 000	107 669 745,24	79 029 786,39
09 06 01 02	Programmide „MEDIA 2007” kolmandates riikides rakendamist ettevalmistav tegevus	4	1 000 000	780 000	5 000 000	5 000 000	2 000 000,—	1 203 453,92
	Artikkel 09 06 01 — Vahesumma		102 678 500	92 880 000	102 580 000	85 000 000	109 669 745,24	80 233 240,31
09 06 02	Varasemate „MEDIA” programmide lõpuleviimine	3.2	—	1 000 000	—	5 000 000	0,—	22 662 337,08
09 06 03	Muud audiovisuaalsektori ja meediaga seotud meetmed	3.2	950 000	1 200 000	950 000	1 200 000	731 269,10	1 335 652,50
09 06 04	Kasv ja audiovisuaalsektor: ettevalmistavad meetmed audiovisuaalalgatuseks „i2i”	3.2	500 000	500 000
09 06 05	Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele	3.2	—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—
	Peatükk 09 06 — Kogusumma		104 128 500	95 580 000	103 530 000	91 200 000	110 401 014,34	104 231 229,89

09 06 01   „MEDIA 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

09 06 01 01   „MEDIA 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
101 678 500	92 100 000	97 580 000	80 000 000	107 669 745,24	79 029 786,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—

toetamine tootmiseelse etapi raames: — audiovisuaalala professionaalide oskuste ja kvalifikatsiooni omandamise soosimine käsikirja kirjutamise, juhtimise ja uute tehnoloogiate valdkonnas; näiteks koolitajate liikuvuse toetamine, uutest liikmesriikidest pärit professionaalidele ette nähtud stipendiumid, — audiovisuaalteoste arendamise toetamine nii loomingulisest (käsikirjad) kui ka majanduslikust aspektist (tootmisstrateegiad, turustus ja edendamine); näiteks individuaalprojektide või projektide kataloogide arendamise toetamine, toetus, mis on ette nähtud VKEdele seoses juurdepääsu hõlbustamisega rahastamisele,

—

toetamine tootmisjärgse etapi raames: — Euroopa päritoluga teoste riikidevahelise levitamise toetamine, Euroopa päritoluga mitteriiklike teoste ringluse parandamine; näiteks mitteriiklike Euroopa filmide levitamise toetamine kinodes ja videolevis, mitteriiklike Euroopa filmide levitajate automaatne ja valiv toetamine, toetus edenduskomplektide tootmiseks, toetus digitaliseerimiseks, — Euroopa päritoluga teoste edendamise täiustamine; näiteks Euroopa ja rahvusvahelistele turgudele juurdepääsu tagamine professionaalidele, inimestele juurdepääsu tagamine Euroopa kultuurilist mitmekesisust väljendavatele teostele,

—	uuendustegevuse toetamine ja võimaldamine programmil kohaneda tehnoloogiliste muudatustega; meede: katseprojektide toetamine, eelkõige digitaaltehnoloogiate alal,

—	üleeuroopalise teabekeskuste võrgu (MEDIA-punktide) toetamine,

—	Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse toetamine.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 1.

Kooskõlas programmi „MEDIA 2007” õigusliku alusega kasutatakse osa käesoleva eelarverea assigneeringutest selleks, et edendada ja toetada visuaalse koolituse algatusi, mida korraldatakse noorteürituste raames ning eelkõige tihedas koostöös õppeasutuste ja teiste asutustega. Toetuse saajateks võivad olla nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, kellel on meediaoskuse-alased teadmised ja Euroopa kogemus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12).

Vt ka punkti 09 01 04 30.

09 06 01 02   Programmide „MEDIA 2007” kolmandates riikides rakendamist ettevalmistav tegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	780 000	5 000 000	5 000 000	2 000 000,—	1 203 453,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „MEDIA International” ettevalmistava tegevuse jaoks. Assigneeringuga rahastatakse meetmeid, mida muud programmid ei hõlma ning mille eesmärk on tugevdada koostööd kolmandate riikide ja liikmesriikide audiovisuaaltööstuse vahel. See võib olla Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelist audiovisuaalalast koostööd käsitleva uue programmi lähtepunkt.

Programmi „MEDIA International” ettevalmistaval tegevusel on kolm eesmärki:

—	parandada teabevahetust ja asjatundjate teadmisi audiovisuaaltoodete välisturgudest,

—	parandada kolmandate riikide kinematograafia- ja audiovisuaalteoste konkurentsivõimet ja levitamist Euroopa turgudel ning omakorda Euroopa kinematograafia- ja audiovisuaalteoste konkurentsivõimet ja levitamist kolmandates riikides,

—	suurendada publiku huvi mitte-Euroopa kinematograafia- ja audiovisuaalteoste vastu Euroopa turgudel ning omakorda huvi Euroopa kinematograafia- ja audiovisuaalteoste vastu kolmandates riikides.

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks toetatakse ettevalmistava tegevuse raames viit meetmete kategooriat:

—	koolitusmeetmed, mis on peamiselt suunatud parema arusaama andmisele audiovisuaalturgude toimimisest rahvusvahelisel tasandil,

—	edendusmeetmed, mis hõlbustavad ennetava sekkumise kaudu või tootmisvaldkonna tasandil kinematograafia- ja audiovisuaalteoste juurdepääsu välisturgudele,

—	levitamismeetmed, mille eesmärk on parandada kolmandate riikide kinematograafiateoste esilinastuste müügiedenduse (reklaamikampaaniad, turundusvahendid) ulatust ja taset Euroopa Liidu kinodes ning omakorda sama Euroopa filmide esilinastuste puhul kõnealuste kolmandate riikide kinodes,

—	algatused, mille eesmärk on parandada kolmandate riikide esilinastuste ajastamise ja linastamise tingimusi Euroopa kinodes ning omakorda sama Euroopa filmide puhul kõnealuste kolmandate riikide kinodes,

—	meetmed, eelkõige filmi- ja audiovisuaalpädevuse vallas, mis võiksid suurendada ja tugevdada publiku (eelkõige noorte) huvi kultuuriliselt mitmekesise kinematograafia- ja audiovisuaalsisu vastu.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

09 06 02   Varasemate „MEDIA” programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 000 000	—	5 000 000	0,—	22 662 337,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud „MEDIA” programmidega.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/563/EÜ, 10. juuli 1995, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks ettenähtud programmi rakendamise kohta (MEDIA II – arendamine ja levitamine) (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25).

Nõukogu otsus 95/564/EÜ, 22. detsember 1995, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA II – koolitus) rakendamise kohta (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/821/EÜ, 20. detsember 2000, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001–2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 163/2001/EÜ, 19. jaanuar 2001, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta (2001–2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1).

09 06 03   Muud audiovisuaalsektori ja meediaga seotud meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
950 000	1 200 000	950 000	1 200 000	731 269,10	1 335 652,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamine ja

—	meedia arengu, sealhulgas meediakanalite paljususe jälgimine.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ, 3. oktoober 1989, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23).

09 06 04   Kasv ja audiovisuaalsektor: ettevalmistavad meetmed audiovisuaalalgatuseks „i2i”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
500 000	500 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud audiovisuaalvaldkonna algatusega „i2i” toetatavate ettevalmistavate meetmete lõpuleviimisega seotud kulude katteks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

09 06 05   Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Pluralismi tagamine Euroopas on üks ELi meediapoliitika olulisemaid eesmärke. Tõhus viis pluralismi edendamiseks on võimaldada ajakirjanikele juurdepääs pluralismile. Seda oleks võimalik saavutada, kui rahastada ajakirjanike vahetust Euroopa Liidu eri riikide ja massiteabevahendite vahel. Eesmärk on anda ajakirjanikele võimalus omandada avaram ja mitmekülgsem arusaam Euroopa Liidust ning selle erinevatest massiteabevahenditest ja kultuuridest.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS INFOÜHISKONNA PEADIREKTORAADILE

—	INFOÜHISKONNA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 10

OTSENE TEADUSTEGEVUS

Üldised eesmärgid

—	Pakkuda ELi poliitikakujundajatele teaduslikku ja tehnilist tuge.

—	Saavutada teaduse tipptase peamistes uurimisvaldkondades.

—	Tagada tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja tuumajäätmete käitlemise pikaajalise programmi täitmine.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 01	OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	316 450 000	316 450 000	300 040 000	300 040 000	318 006 755,25	318 006 755,25
10 02	OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EÜ	30 613 000	32 000 000	30 000 000	29 120 000	32 118 541,11	29 268 134,32
10 03	OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011) – EURATOM	9 358 000	9 300 000	8 200 000	9 060 000	10 088 397,03	8 650 221,16
10 04	VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE	p.m.	797 000	p.m.	1 300 000	20 427 088,81	22 389 103,58
10 05	TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED	26 900 000	33 000 000	32 600 000	26 200 000	22 587 464,84	22 845 641,26
	Jaotis 10 — Kogusumma	383 321 000	391 547 000	370 840 000	365 720 000	403 228 247,04	401 159 855,57

Märkused

Need märkused kehtivad kõigi eelarverubriikide kohta otsese teadustegevuse poliitikavaldkonnas (välja arvatud peatükk 10 05).

Assigneeringutest ei kaeta mitte ainult nende toimingute ja töötajatega seotud kulusid, kelle suhtes kehtivad personalieeskirjad, vaid ka kulusid personalile, lepingutele, infrastruktuurile, teabele ja trükistele ning muid halduskulusid, mis tulenevad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toimingutest, sealhulgas uurimuslik teadustöö.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 4 ja 6 2 2 5 kirjendatud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Muid tulusid võib kasutada täiendavateks assigneeringuteks peatükkides 10 02, 10 03 või 10 04 või artiklis 10 01 05 vastavalt nende otstarbele.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mõningate kõnealuste projektide jaoks on ette nähtud võimalus kaasata kolmandaid riike või kolmandate riikide organisatsioone, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kantakse tulude eelarvestusse punkti 6 0 1 3 ja selle alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artiklite 10 02 02 ja 10 03 02 kohaselt.

Käesoleva jaotise assigneeringud katavad ligikaudu 15 % Teadusuuringute Ühiskeskuse finants- ja haldusosakondade töötajate kuludest ja neile vajalikust toetusest.

PEATÜKK 10 01 —   OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 01
OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
10 01 05
Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
10 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	1.1	185 990 000	178 560 000	174 073 524,17
10 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	1.1	40 324 000	38 780 000	50 020 092,18
10 01 05 03	Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud	1.1	90 136 000	82 700 000	93 913 138,90
	Artikkel 10 01 05 — Vahesumma		316 450 000	300 040 000	318 006 755,25
	Peatükk 10 01 — Kogusumma		316 450 000	300 040 000	318 006 755,25

10 01 05   Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 1, 6 2 2 4 ja 6 2 2 5 kirjendatud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid. Selliseid tulusid kasutatakse muu hulgas Teadusuuringute Ühiskeskuses kolmandate isikute jaoks tehtud tööga seotud kulude jaoks, mis on seotud personali ja vahenditega.

Assigneeringuid võib täiendada seeläbi, et Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb konkurentsipõhiselt ELi/ühenduse poliitikat toetavates kaudsetes meetmetes ning teaduslikus ja tehnilises tegevuses.

10 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
185 990 000	178 560 000	174 073 524,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks seoses töötajatega, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirja ning kes töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel ja tegelevad Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud ülesannete täitmisega, eelkõige:

—	otsemeetmed, mis seisnevad Teadusuuringute Ühiskeskuse asutuste teaduslikus ja tehnilises toetustegevuses, teadustegevuses ja uurimuslikus teadustöös,

—	kaudsed meetmed, mis seisnevad Teadusuuringute Ühiskeskuse konkurentsitingimuste kohase tegevuse raames rakendatud programmides.

Personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm	Assigneeringud
Raamprogramm (tuumaenergia)	51 926 300
Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)	127 873 700
Programm, mis ei ole raamprogramm	p.m.
Kokku	179 800 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

10 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 324 000	38 780 000	50 020 092,18

Märkused

Assigneering hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse rakendamisel kõiki kulutusi töötajatele, kes ei tööta kõnealuse keskuse kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel, st abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, külalisteadlased, stipendiaadid ja uued lepingulised töötajad.

Mittekoosseisulistele teadustöötajatele ette nähtud assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm	Assigneeringud
Raamprogramm (tuumaenergia)	9 574 000
Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)	29 426 000
Programm, mis ei ole raamprogramm	p.m
Kokku	39 000 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

10 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
90 136 000	82 700 000	93 913 138,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude, punktidega 10 01 05 01 ja 10 01 05 02 hõlmamata personaliga seotud kulude katmiseks. See on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis ei ole otseselt seotud hetke töötajate arvuga.

Lisaks hõlmab see kulusid, mis on seotud konkursside korraldamise ja kandidaatide intervjueerimisega, kutseõppega, lähetustega, vastuvõttudega, esinduskulusid ning sotsiaalse ja meditsiinilise infrastruktuuriga seotud kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse toimingute elluviimiseks kasutatavate vahenditega seotud kulude katmiseks.

See hõlmab järgmist:

—

kulutused teaduslikule ja tehnilisele toetusele Teadusuuringute Ühiskeskuse instituutidele (töökursused, arvutuskeskused, tuumaenergiaalased toetusmeetmed, kiirguskaitse, kiiritusseadmed (reaktorid, tsüklotronid, elementaarosakeste kiirendid), kuumkambrid, teadusosakonnad, laod jms), sealhulgas toetusele, mis on otseselt seotud teadusosakondade tööga,

—	kõik haldusliku ja tehnilise infrastruktuuri kulud, sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraadile ja sellised, mis tekivad seoses ühiskeskuse instituutide toetamisega,

—	konkreetsed kulud seoses Geelis, Ispras, Karlsruhes, Sevillas ja Pettenis asuvate üksustega, sealhulgas nii Brüsselis kui ka Ispras asuv Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraat (kõik ostutehingute liigid ja lepingud).

Muude juhtimiskulude (teadusuuringud) jaoks ette nähtud assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm	Assigneeringud
Raamprogramm (tuumaenergia)	32 547 600
Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)	53 852 400
Programm, mis ei ole raamprogramm	p.m
Kokku	86 400 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 10 02 —   OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EÜ

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 02
OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EÜ
10 02 01	Teadusuuringute ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga	1.1	30 613 000	32 000 000	30 000 000	29 120 000	31 081 766,98	25 207 949,10
10 02 02	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	1 036 774,13	4 060 185,22
	Peatükk 10 02 — Kogusumma		30 613 000	32 000 000	30 000 000	29 120 000	32 118 541,11	29 268 134,32

10 02 01   Teadusuuringute ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
30 613 000	32 000 000	30 000 000	29 120 000	31 081 766,98	25 207 949,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse eriprogrammi (mis ei ole seotud tuumaenergiaga) kohaselt rakendatavate teaduslike ja tehniliste toetusmeetmete ja teadustegevuse rahastamiseks järgmistes valdkondades:

—	jõukus teadmistepõhises ühiskonnas,

—	solidaarsus ja ressursside vastutustundlik majandamine,

—	turvalisus ja vabadus,

—	Euroopa kui maailmapartner.

See hõlmab erikulusid, mis on seotud kõnealuse teadus- ja toetustegevusega (kõik ostutehingute liigid ja lepingud). See hõlmab asjaomaste projektidega vahetult seotud teadusinfrastruktuurialaseid kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud mis tahes liiki kulude katmiseks seoses teadustegevusega, mis on seotud käesoleva artikli alusel Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud tegevustega konkurentsitingimuste alusel kaudsetes meetmetes osalemise raames.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 6 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

10 02 02   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	1 036 774,13	4 060 185,22

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad tuumaenergiavälise valdkonna teaduse ja tehnoloogia arengu projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 3 1 kirjendatud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

PEATÜKK 10 03 —   OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011) – EURATOM

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 03
OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011) – EURATOM
10 03 01	Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus	1.1	9 358 000	9 300 000	8 200 000	9 060 000	9 063 196,25	7 124 202,36
10 03 02	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	1 025 200,78	1 526 018,80
	Peatükk 10 03 — Kogusumma		9 358 000	9 300 000	8 200 000	9 060 000	10 088 397,03	8 650 221,16

10 03 01   Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 358 000	9 300 000	8 200 000	9 060 000	9 063 196,25	7 124 202,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase eriprogrammi kohaselt rakendatavate teaduslike ja tehniliste toetusmeetmete ja teadustegevuse rahastamiseks järgmistes valdkondades:

—	tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised,

—	tuumaohutus,

—	tuumaenergiaalane turvalisus.

See hõlmab toiminguid, mis on vajalikud nende kaitsemeetmete rakendamiseks vastavalt Euratomi asutamislepingu II jao 7. peatükile ja nende kohustuste täitmiseks, mis tulenevad tõkestamislepingust ja Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri toetava komisjoni programmi rakendamisest.

See hõlmab erikulusid, mis on seotud kõnealuse teadus- ja toetustegevusega (kõik ostutehingute liigid ja lepingud). See hõlmab asjaomaste projektidega vahetult seotud teadusinfrastruktuurialaseid kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud mis tahes liiki kulude katmiseks seoses teadustegevusega, mis on seotud käesoleva artikli alusel Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud tegevustega konkurentsitingimuste alusel kaudsetes meetmetes osalemise raames.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 6 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

10 03 02   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	1 025 200,78	1 526 018,80

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad tuumaenergia valdkonna teaduse ja tehnoloogia arengu projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 3 1 kirjendatud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

PEATÜKK 10 04 —   VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 04
VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE
10 04 01
Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine
10 04 01 01	Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ	1.1	—	510 000	—	1 000 000	2 342 147,99	4 711 199,37
10 04 01 02	Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – Euratom	1.1	—	287 000	—	300 000	624 801,54	1 077 979,62
	Artikkel 10 04 01 — Vahesumma		—	797 000	—	1 300 000	2 966 949,53	5 789 178,99
10 04 02	Kolmandate isikute eest osutatud teenused ja tehtud tööd	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	3 402 001,77	5 735 412,37
10 04 03	Konkurentsipõhine teadusuuringute- ja tehnoloogiaarendusealane tugi ELi/ühenduse poliitikavaldkondadele	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	13 326 653,94	9 672 987,75
10 04 04
Kõrgvooreaktori käitamine
10 04 04 01	Kõrgvooreaktori (HFR) käitamine – Varasemate kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammide lõpuleviimine	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	731 483,57	1 191 524,47
10 04 04 02	Kõrgvooreaktori (HFR) käitamine – Kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammid (2009–2011)	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
	Artikkel 10 04 04 — Vahesumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	731 483,57	1 191 524,47
	Peatükk 10 04 — Kogusumma		p.m.	797 000	p.m.	1 300 000	20 427 088,81	22 389 103,58

10 04 01   Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine

10 04 01 01   Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	510 000	—	1 000 000	2 342 147,99	4 711 199,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne seitsmendat raamprogrammi võetud kohustuste katmiseks, mis hõlmavad Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaga mitteseotud tegevust.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

10 04 01 02   Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – Euratom

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	287 000	—	300 000	624 801,54	1 077 979,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne seitsmendat raamprogrammi võetud kohustuste katmiseks, mis hõlmavad Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaga seotud tegevust.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktides 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kirjendatud mis tahes tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/268/Euratom, 26. aprill 1994, Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 115, 6.5.1994, lk 31).

Nõukogu otsus 96/253/Euratom, 4. märts 1996, millega kohandatakse otsust 94/268/Euratom Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 72).

Nõukogu otsus 1999/64/Euratom, 22. detsember 1998, Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitustegevust käsitleva viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/668/Euratom, 3. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 34).

10 04 02   Kolmandate isikute eest osutatud teenused ja tehtud tööd

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	3 402 001,77	5 735 412,37

Märkused

Artikkel on ette nähtud selliste assigneeringute kirjendamiseks, mis on vajalikud kolmandate isikute eest täidetud mitmesuguste ülesannetega seotud kulude jaoks, mida hinnatakse igal konkreetsel juhul koos kõnealuse kolmanda isikuga.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 4 kirjendatud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Artiklis eraldatakse täiendavad assigneeringud vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2, et katta konkreetseid kulusid seoses kolmandate isikutega sõlmitavate lepingutega tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 3 kantavate tulude summa ulatuses.

Kavandatud teenused hõlmavad eelkõige järgmist:

—	tarned, teenuste osutamine ja üldised tasulised tööd,

—	vahendite kasutamine liikmesriikide heaks ja teadustöö, mis täiendab konkreetseid teadusprogramme,

—	teadustöö tegemine või teenuste osutamine tööstusega seotud klubides, millesse kuulumise eest peavad tööstusvaldkonna esindajad maksma liitumistasu ja iga-aastase liikmemaksu,

—	tsüklotronisisene kiiritamine,

—	keemilisest saastatusest puhastamine,

—	kiirguskaitse,

—	metallograafia,

—	radioaktiivseid jäätmeid käsitlevad koostöölepingud,

—

koolitus,

—	Ispra andmetöötluskeskuse väliskliendid,

—	sertifitseeritud etalonained,

—	Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuse kõrgvooreaktori kiiritus kolmandatele isikutele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/340/EMÜ, 3. mai 1989, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd kolmandatele isikutele seoses Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 10).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artiklid 18 ja 161.

10 04 03   Konkurentsipõhine teadusuuringute- ja tehnoloogiaarendusealane tugi ELi/ühenduse poliitikavaldkondadele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	13 326 653,94	9 672 987,75

Märkused

Artikkel on ette nähtud selliste assigneeringute kirjendamiseks, mis on vajalikud selliste erinevate teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud ülesannete konkreetsete kulude katmiseks, mida Teadusuuringute Ühiskeskus täidab konkurentsipõhiselt ELi/ühenduse poliitikavaldkondade toetamiseks väljaspool teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuendat raamprogrammi. Käesolevas artiklis eraldatakse täiendavad assigneeringud vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2, et katta konkreetseid kulusid seoses ELi/ühenduse talitustega sõlmitavate lepingutega tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 6 kantavate tulude summa ulatuses.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 4 kirjendatud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/340/EMÜ, 3. mai 1989, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd kolmandatele isikutele seoses Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 10).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artiklid 18 ja 161.

10 04 04   Kõrgvooreaktori käitamine

10 04 04 01   Kõrgvooreaktori (HFR) käitamine – Varasemate kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	731 483,57	1 191 524,47

Märkused

Endine artikkel 10 04 04

Assigneering on ette nähtud nende programmide rakendamise käigus tekkinud ja eelmistel eelarveaastatel kasutada olnud kulukohustuste assigneeringutega hõlmamata kulude osaliseks katmiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1 kirjendatud tulu alusel avada täiendavaid assigneeringuid.

Programmi peamised eesmärgid on järgmised:

—	kindlustada kõrgvooreaktori töö rohkem kui 250 päeval aastas, et tagada eksperimentide jaoks vajalike neutronite olemasolu,

—

selle reaktori mõistliku kasutamise tagamine vastavalt selliste teadusinstituutide vajadustele, kes vajavad kõrgvooreaktori abi näiteks järgmistes valdkondades: — olemasolevate tuumareaktorite ohutuse suurendamine, — tervishoid ja eelkõige meditsiiniuuringutes kasutatavate meditsiiniliste isotoopide arendamine ja ravitehnikate kasutamine, — tuumasüntees, — baasuuringud ja koolitus, — jäätmete käitlemine, eelkõige võimalused tuumakütuste arendamiseks, et kõrvaldada tuumarelvades kasutatav plutoonium.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt eraldatakse selle artikli jaoks eelarveaasta jooksul täiendavad assigneeringud vastavalt tuludele, mis saadakse asjaomastest liikmesriikidest (praegu Madalmaad) ja mis kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 84/1/Euratom, EMÜ, 22. detsember 1983, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Majandusühenduse jaoks rakendatav teadusprogramm (1984–1987) (EÜT L 3, 5.1.1984, lk 21).

Nõukogu otsus 88/523/Euratom, 14. oktoober 1988, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (EÜT L 286, 20.10.1988, lk 37).

Nõukogu otsus 92/275/Euratom, 29. aprill 1992, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (1992–1995) (EÜT L 141, 23.5.1992, lk 27).

Nõukogu otsus 96/419/Euratom, 27. juuni 1996, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (1996–1999) (EÜT L 172, 11.7.1996, lk 23).

Nõukogu otsus 2000/100/Euratom, 24. jaanuar 2000, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (EÜT L 29, 4.2.2000, lk 24).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 18.

Nõukogu otsus 2004/185/Euratom, 19. veebruar 2004, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks teostatava täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (ELT L 57, 25.2.2004, lk 25).

Nõukogu otsus 2007/773/Euratom, 26. november 2007, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks teostatava täiendava teadusprogrammi pikendamise kohta ühe aasta võrra (ELT L 312, 30.11.2007, lk 29).

Nõukogu otsus 2009/410/Euratom, 25. mai 2009, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (ELT L 132, 29.5.2009, lk 13).

10 04 04 02   Kõrgvooreaktori (HFR) käitamine – Kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammid (2009–2011)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

Märkused

Uus punkt

Programmi eesmärgid on eelkõige järgmised:

—	kõrgvooreaktori ohutu ja usaldusväärne käitamine, et tagada neutronvoo kättesaadavus katse-eesmärkidel,

—

kõrgvooreaktori tõhusa kasutamise võimaldamine mitmesuguste teadusharudega tegelevatele teadusasutustele: olemasolevate tuumareaktorite ohutuse suurendamine, tervishoid, sealhulgas meditsiiniliste isotoopide väljatöötamine meditsiinilisteks uuringuteks, termotuumasüntees, alusuuringud ja koolitus ning jäätmekäitlus, sealhulgas võimalus uurida tuumkütuse ohutust uue põlvkonna reaktorisüsteemides kasutamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt eraldatakse selle punkti jaoks eelarveaasta jooksul täiendavad assigneeringud vastavalt tuludele, mis saadakse eelkõige kolmest asjaomasest liikmesriigist (praegu Madalmaad, Belgia ja Prantsusmaa) ja mis kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/410/Euratom, 25. mai 2009, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (ELT L 132, 29.5.2009, lk 13).

PEATÜKK 10 05 —   TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 05
TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED
10 05 01	Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus	1.1	26 900 000	33 000 000	32 600 000	26 200 000	22 587 464,84	22 845 641,26
	Peatükk 10 05 — Kogusumma		26 900 000	33 000 000	32 600 000	26 200 000	22 587 464,84	22 845 641,26

10 05 01   Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
26 900 000	33 000 000	32 600 000	26 200 000	22 587 464,84	22 845 641,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse asutamisest alates ühiskeskuse tehtud toimingutest tulenevate tuumaenergiaalaste kohustuste vähendamise ja kõrvaldamise tegevusprogrammi rahastamiseks.

See on ette nähtud suletud tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja sellistest rajatistest pärit jäätmetega seotud kulude rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud selliste komisjoni toimingute rahastamiseks, mida tehakse vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklis 8 sätestatud volitustele kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 17. märtsi 1999. aasta teatis Teadusuuringute Ühiskeskuses Euratomi asutamislepingu alusel läbi viidud tuumaalasest tegevusest tulenevate varasemate kohustuste kohta „Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus” (KOM(1999) 114 (lõplik)).

Komisjoni 19. mai 2004. aasta teatis tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja jäätmekäitluse kohta „Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜK) Euratomi asutamislepingu alusel tehtud tegevusest tulenev tuumaalane vastutus” (SEK(2004) 621 (lõplik)).

Komisjoni 12. jaanuari 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tuumakäitiste dekomisjoneerimine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine: Teadusuuringute Ühiskeskuse Euratomi asutamislepingu kohase tegevusega seotud tuumatehnoloogiakohustuste täitmine” (KOM(2008) 903 (lõplik)).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSELE

—	TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 11

MERENDUS JA KALANDUS

Üldised eesmärgid

—	Tuua Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika arendamise ja rakendamise kaudu meremajandusele, merekeskkonnale ja rannikukogukondadele piirkondlikul tasandil võimalikult suurt kasu.

—	Tagada kalavarude tõhus kaitse ja majandamine Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes vetes, sh kalavarude säästva kasutamise tingimused.

—	Tagada kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse sujuv toimimine, edendades jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise kalanduse toetamiseks kavandatud turupõhiseid meetmeid.

—	Edendada ja tugevdada rahvusvahelist koostööd ning tagada säästev ja vastutustundlik kalandus nii Euroopa Liidu vetest väljaspool kui ka liidu vetes.

—

Anda struktuuritoetust, et kogu programmiperioodi vältel, s.t kuni 2013. aasta lõpuni, aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele. Selle saavutamiseks annab komisjon toetust, mis on suunatud kalavarude säästva kasutamise tagamisele, konkurentsivõimelise kalandus- ja vesiviljelustööstuse arendamisele, turu varustamise parandamisele ja kalandusest sõltuvate piirkondade heaolule.

—	Tagada tõhusa ja tulemusliku kontrollipoliitika kaudu kogu Euroopa Liidus kooskõla ühise kalanduspoliitika õigusliku raamistikuga.

—	Edendada sidusrühmade kinnipidamist ühise kalanduspoliitika eesmärkidest ja meetmetest, tugevdades ja edendades tõhusa, regulaarse ja struktureeritud dialoogi pidamist sidusrühmadega ühise kalanduspoliitika raames.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 01	MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	39 114 049	39 114 049	39 109 988	39 109 988	36 555 913,38	36 555 913,38
11 02	KALANDUSTURUD	30 496 768	33 000 000	33 500 000	36 000 000	52 451 460,88	26 268 327,38
11 03	RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS	160 900 000	159 130 000	159 500 000	162 730 000	174 200 101,09	169 275 205,31
11 04	ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE	6 200 000	6 000 000	6 700 000	5 500 000	4 985 409,82	4 516 050,40
11 06	EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)	643 178 678	480 230 000	630 851 477	366 882 000	608 915 487,90	571 703 025,42
11 07	VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE	49 000 000	39 500 000	49 480 000	45 000 000	36 769 148,99	35 368 996,09
11 08	ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED	53 625 223	40 025 223	51 634 000	33 984 000	49 097 579,46	27 405 015,91
11 09	MERENDUSPOLIITIKA	5 600 000	9 200 000	6 100 000	6 100 000	10 495 314,25	123 425,50
	Jaotis 11 — Kogusumma	988 114 718	806 199 272	976 875 465	695 305 988	973 470 415,77	871 215 959,39

PEATÜKK 11 01 —   MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
11 01
MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
11 01 01	Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	28 329 877 (258)	27 854 491 (259)	27 190 921,12
11 01 02
Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
11 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	2 488 462	1 535 229	1 246 393,68
11 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	2 873 993	2 839 074	2 714 686,—
	Artikkel 11 01 02 — Vahesumma		5 362 455	4 374 303	3 961 079,68
11 01 03	Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	2 071 717	2 081 194	2 112 297,50
11 01 04
Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
11 01 04 01	Kalandusvaldkonna struktuurimeetmed – Kalanduse Arendusrahastu ja Euroopa Kalandusfondi rahastamisvahend – Mitteoperatiivne tehniline abi	2	850 000	850 000	450 000,—
11 01 04 02	Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega – Halduskorralduskulud	2	200 000	200 000	145 340,93
11 01 04 03	Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine ja teadusliku nõustamise tõhustamine) – Halduskorralduskulud	2	300 000	325 000	136 942,11
11 01 04 04	Rahvusvahelised kalanduskokkulepped – Halduskorralduskulud	2	1 600 000	1 925 000	1 297 501,04
11 01 04 05	Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele – Halduskorralduskulud	2	400 000	500 000	261 831,—
11 01 04 06	Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve Euroopa Liidu vetes ja mujal – Halduskorralduskulud	2	p.m.	1 000 000	1 000 000,—
	Artikkel 11 01 04 — Vahesumma		3 350 000	4 800 000	3 291 615,08
	Peatükk 11 01 — Kogusumma		39 114 049	39 109 988	36 555 913,38

11 01 01   Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
28 329 877 (260)	27 854 491 (261)	27 190 921,12

11 01 02   Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

11 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 488 462	1 535 229	1 246 393,68

11 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 873 993	2 839 074	2 714 686,—

11 01 03   Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 071 717	2 081 194	2 112 297,50

11 01 04   Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

11 01 04 01   Kalandusvaldkonna struktuurimeetmed – Kalanduse Arendusrahastu ja Euroopa Kalandusfondi rahastamisvahend – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
850 000	850 000	450 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katteks seoses peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), keda on vaja EKFi rakendamiseks, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 seoses tehnilise abiga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 01 04 02   Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	200 000	145 340,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringutega, ekspertide kohtumistega piirkondlikel seminaridel, huvigruppide osalusega ühise kalandus- ja merenduspoliitika peamisi küsimusi käsitlevatel ühekordsetel koosolekutel, infotehnoloogiaga, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti kohaste toimingutega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 04 01.

11 01 04 03   Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine ja teadusliku nõustamise tõhustamine) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
300 000	325 000	136 942,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringutega, ekspertide kohtumistega, infotehnoloogiaga, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 11 07 01 ja 11 07 02.

11 01 04 04   Rahvusvahelised kalanduskokkulepped – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 600 000	1 925 000	1 297 501,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

—	kulud, mis on seotud kolmandate riikide delegatsioonide lähetuskuludega, et osaleda kalanduskokkuleppeid käsitlevatel läbirääkimistel ja ühiskomiteedes;

—	infotehnoloogiaga (nii seadmed kui ka teenused) seotud kulud;

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid) kolmandates riikides asuvates komisjoni delegatsioonides, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

—	kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos rahvusvaheliste kalanduskokkulepete ettevalmistuse ja rakendamisega.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 03 01.

11 01 04 05   Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000	500 000	261 831,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti kohaste toimingutega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 11 03 02, 11 03 03 ja 11 03 04.

11 01 04 06   Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve Euroopa Liidu vetes ja mujal – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	1 000 000	1 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulude katmiseks kalandustegevuse kontrolli ja järelevalve raames.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 08 02.

PEATÜKK 11 02 —   KALANDUSTURUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 02
KALANDUSTURUD
11 02 01
Kalatoodetega seotud sekkumistegevus
11 02 01 01	Kalatoodetega seotud sekkumistegevus – Uued meetmed	2	15 500 000	13 500 000	14 500 000	14 500 000	15 623 447,88	9 533 332,98
11 02 01 03	Ettevalmistav tegevus – Kalanduse turuhindade seire keskus	2	—	2 000 000	4 000 000	4 000 000
	Artikkel 11 02 01 — Vahesumma		15 500 000	15 500 000	18 500 000	18 500 000	15 623 447,88	9 533 332,98
11 02 03
Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm
11 02 03 01	Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm – Uued meetmed	2	14 996 768	17 500 000	15 000 000	17 500 000	36 828 013,—	16 734 994,40
	Artikkel 11 02 03 — Vahesumma		14 996 768	17 500 000	15 000 000	17 500 000	36 828 013,—	16 734 994,40
	Peatükk 11 02 — Kogusumma		30 496 768	33 000 000	33 500 000	36 000 000	52 451 460,88	26 268 327,38

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid selle peatüki iga rea kohta.

11 02 01   Kalatoodetega seotud sekkumistegevus

11 02 01 01   Kalatoodetega seotud sekkumistegevus – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 500 000	13 500 000	14 500 000	14 500 000	15 623 447,88	9 533 332,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud kalandustooteturu ühise korraldusega ja eelkõige sekkumismehhanismidega, tootjaorganisatsioonidele antavate toetustega ning liikmesriikide ja komisjoni vaheliste kommunikatsioonisüsteemide ja teabevahetussüsteemidega.

Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 41 kohaste hinnanguaruannete kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000, 17. detsember 1999, kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

11 02 01 03   Ettevalmistav tegevus – Kalanduse turuhindade seire keskus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	2 000 000	4 000 000	4 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete hindade kujunemise ning hindamise vaatlemise ja jälgimise süsteemi käivitamise rahastamiseks.

Vaatluskeskusest saab Euroopa Liidu arendatava toidukaupade hindade vaatlemise süsteemi partner ja täiendaja, tagades selle, et liidu kalandustoodete ulatuslik turg ei jää väljapoole üldist hinnavaatlussüsteemi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

11 02 03   Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm

11 02 03 01   Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 996 768	17 500 000	15 000 000	17 500 000	36 828 013,—	16 734 994,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvitamise kavaga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2328/2003, 22. detsember 2003, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava (ELT L 345, 31.12.2003, lk 34).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 791/2007, 21. mai 2007, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvituskava (ELT L 176, 6.7.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

PEATÜKK 11 03 —   RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 03
RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS
11 03 01	Rahvusvahelised kalanduskokkulepped	2	147 000 000 (262)	147 000 000 (262)	148 500 000 (263)	150 830 000 (263)	170 589 472,10	166 010 167,10
11 03 02	Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele	2	4 130 000	4 130 000	2 700 000	3 900 000	2 637 500,—	2 428 361,05
11 03 03	Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksud rahvusvahelistele organisatsioonidele	2	9 570 000	7 800 000	8 100 000	7 800 000	846 752,59	710 300,76
11 03 04	Euroopa Liidu rahaline toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (1982) asutatud organisatsioonidele	2	200 000	200 000	200 000	200 000	126 376,40	126 376,40
	Peatükk 11 03 — Kogusumma		160 900 000	159 130 000	159 500 000	162 730 000	174 200 101,09	169 275 205,31

11 03 01   Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
147 000 000 (264)	147 000 000 (265)	148 500 000 (266)	150 830 000 (267)	170 589 472,10	166 010 167,10

Märkused

Käesoleva assigneeringuga kavatsetakse katta kulud, mis tulenevad kalanduskokkulepetest kolmandate riikidega, mille üle Euroopa Liit on läbirääkimisi pidanud või mida ta kavatseb uuendada või mille üle ta kavatseb uuesti läbirääkimisi alustada.

Lisaks võib Euroopa Liit uute kalandusalaste partnerluskokkulepete sõlmimiseks pidada läbirääkimisi, mida oleks vaja rahastada sellelt eelarverealt.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Määrused ja/või otsused, mis käsitlevad kalandust käsitlevate vastuvõetud kokkulepete ja/või protokollide sõlmimist, Euroopa Ühenduse/Euroopa Liidu ja järgmiste riikide valitsuste vahel:

Riik	Määrus	Kuupäev	EÜT/ELT	Kestus
Argentina	Määrus (EÜ) nr 3447/93	28. september 1993	L 318, 20.12.1993	24.5.1994–23.5.1999
	Praegu puudub kehtiv protokoll
Cabo Verde	Määrus (EMÜ) nr 2321/90,	24. juuli 1990	L 212, 9.8.1990
	muudetud määrusega (EÜ) nr 1927/2004	21. oktoober 2004	L 332, 6.11.2004	1.7.2004–30.6.2005
	Määrus (EÜ) nr 2027/2006	19. detsember 2006	L 414, 30.12.2006	1.9.2006–31.8.2011
Komoorid	Määrus (EMÜ) nr 1494/88	3. mai 1988	L 137, 2.6.1988
	Määrus (EÜ) nr 1660/2005	6. oktoober 2005	L 267, 12.10.2005	1.1.2005–31.12.2010
Côte d’Ivoire	Määrus (EMÜ) nr 3939/90	19. detsember 1990	L 379, 31.12.1990
	Määrus (EÜ) nr 722/2001,	4. aprill 2001	L 102, 12.4.2001	1.7.2000–30.6.2003
	muudetud määrusega (EÜ) nr 154/2004,	26. jaanuar 2004	L 27, 30.1.2004	1.7.2003–30.6.2004
	muudetud määrusega (EÜ) nr 953/2005	25. juuni 2005	L 164, 21.6.2005	1.7.2004–30.6.2007
	Määrus (EÜ) nr 242/2008	17. märts 2008	L 75, 18.3.2008	1.7.2007–30.6.2013
Gabon	Määrus (EÜ) nr 2469/98	9. november 1998	L 308, 18.11.1998
	Määrus (EÜ) nr 580/2002	25. märts 2002	L 89, 5.4.2002	3.12.2001–2.12.2005
	Määrus (EÜ) nr 450/2007	16. aprill 2007	L 109, 26.4.2007	3.12.2005–2.12.2011
Gröönimaa	Määrus (EMÜ) nr 223/85 ja	29. jaanuar 1985	L 29, 1.2.1985
	määrus (EMÜ) nr 224/85,
	muudetud määrusega (EÜ) nr 1575/2001	25. juuni 2001	L 209, 2.8.2001	1.1.2001–31.12.2006
	Määrus (EÜ) nr 753/2007	28. juuni 2007	L 172, 30.6.2007	1.1.2007–31.12.2012
Guinea-Bissau	Määrus (EMÜ) nr 2213/80,
	viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2004	26. aprill 2004	L 127, 29.4.2004	16.6.2003–15.6.2006
	Nõukogu otsus 2001/179/EÜ,	26. veebruar 2001	L 66, 8.3.2001	16.6.2003–15.6.2006
	muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2004,	26. aprill 2004	L 127, 29.4.2004	15.6.2006–14.6.2007
	muudetud määrusega (EÜ) nr 1491/2006	10. oktoober 2006	L 279, 11.10.2006
	Määrus (EÜ) nr 241/2008	17. märts 2008	L 75, 18.3.2008	16.6.2007–15.6.2011
Ekvatoriaal-Guinea (p.m.)	Määrus (EMÜ) nr 1966/84	28. juuni 1984	L 188, 16.7.1984
	(peatatud alates 2001. aasta juunist)
Guinea Vabariik	Määrus (EMÜ) nr 971/83,	28. märts 1983	L 111, 27.4.1983
	viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 830/2004	26. aprill 2004	L 127, 29.4.2004	1.1.2004–31.12.2008
	Otsus 2009/473/EÜ kehtetuks tunnistatud otsusega 2009/1016/EL	28. mai 2009 22. detsember 2009	L 156, 19.6.2009 L 348, 29.12.2009	1.1.2009–31.12.2012
Kiribati	Määrus (EÜ) nr 874/2003	6. mai 2003	L 126, 22.5.2003	16.9.2003–15.9.2006
	Määrus (EÜ) nr 893/2007	23. juuli 2007	L 205, 7.8.2007	16.9.2006–15.6.2012
Madagaskar	Määrus (EMÜ) nr 780/86,	24. veebruar 1986
	muudetud määrusega (EÜ) nr 2562/2001,	17. detsember 2001	L 344, 28.12.2001	21.5.2001–20.5.2004
	pikendatud määrusega (EÜ) nr 555/2005	17. veebruar 2005	L 94, 13.4.2005	1.1.2004–31.12.2006
	Määrus (EÜ) nr 31/2008	15. november 2007	L 15, 18.1.2008	1.1.2007–31.12.2012
Mauritius	Määrus (EMÜ) nr 1616/89,
	muudetud määrusega (EÜ) nr 444/2001,	26. veebruar 2001	L 64, 6.3.2001	3.12.1999–2.12.2002
	pikendatud määrusega (EÜ) nr 2003/2004	21. oktoober 2004	L 348, 24.11.2004	3.12.2003–2.12.2007
	Praegu puudub kehtiv protokoll
Mauritaania	Määrus (EÜ) nr 408/97,	24. veebruar 1997	L 62, 4.3.1997
	muudetud määrusega (EÜ) nr 2528/2001	17. detsember 2001	L 341, 22.12.2001	1.8.2001–31.7.2006
	Määrus (EÜ) nr 1801/2006	30. november 2006	L 343, 8.12.2006	1.8.2006–31.7.2008
	Määrus (EÜ) nr 704/2008	15. juuli 2008	L 203, 31.7.2008	1.8.2008–31.7.2012
Mikroneesia Liiduriigid	Määrus (EÜ) nr 805/2006	25. aprill 2006	L 151, 6.6.2006	26.2.2007–25.2.2010
Maroko	Määrus (EÜ) nr 764/2006	22. mai 2006	L 141, 29.5.2006	27.2.2007–28.2.2011 (268)
Mosambiik	Määrus (EÜ) nr 2329/2003	22. detsember 2003	L 345, 31.12.2003	1.1.2004–31.12.2006
	Määrus (EÜ) nr 1446/2007	22. november 2007	L 331, 17.12.2007	1.1.2007–31.12.2011
São Tomé ja Príncipe	Määrus (EMÜ) nr 477/84,	21. veebruar 1984	L 54, 25.2.1984
	muudetud määrusega (EÜ) nr 2348/2002	9. detsember 2002	L 351, 28.12.2002	1.6.2002–31.5.2005
	muudetud määrusega (EÜ) nr 1124/2006	11. juuli 2006	L 200, 22.7.2006	1.6.2005–31.5.2006
	Määrus (EÜ) nr 894/2007	23. juuli 2007	L 205, 7.8.2007 ja L 330, 15.12.2007	1.6.2006–31.5.2010
Senegal (p.m.)	Määrus (EMÜ) nr 2212/80,	27. juuni 1980	L 226, 29.8.1980
	viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2323/2002	16. detsember 2002	L 349, 24.12.2002	1.7.2002–30.6.2006
	Praegu puudub kehtiv protokoll
Seišellid	Määrus (EMÜ) nr 1708/87,	15. juuni 1987	L 160, 20.6.1987	18.1.2002–17.1.2005
	viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 923/2002,	30. mai 2002	L 144, 1.6.2002
	asendatud määrusega (EÜ) nr 115/2006	23. jaanuar 2006	L 21, 25.1.2006	18.1.2005–17.1.2011
	Määrus (EÜ) nr 1562/2006	5. oktoober 2006	L 290, 20.10.2006
	Määrus (EÜ) nr 480/2008	26. mai 2008	L 141, 31.5.2008	18.1.2005–17.1.2011
Saalomoni Saared	Määrus (EÜ) nr 563/2006 Uue kokkuleppe üle on läbirääkimised käimas	13. märts 2006	L 105, 13.4.2006	9.10.2006–8.10.2009
Tansaania (p.m.)	Kokkuleppe ettepanek tagasi võetud

11 03 02   Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 130 000	4 130 000	2 700 000	3 900 000	2 637 500,—	2 428 361,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada Euroopa Ühenduse / Euroopa Liidu aktiivset osalust rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides, mis tegelevad mere kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva majandamisega:

—	CCAMLR (nõukogu otsus 81/691/EMÜ, 4. september 1981, Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26)),

—	NASCO (nõukogu otsus 82/886/EMÜ, 13. detsember 1982, Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24)),

—

ICCAT (nõukogu otsus 86/238/EMÜ, 9. juuni 1986, ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33)),

—	NEAFC (nõukogu otsus 81/608/EMÜ, 13. juuli 1981, Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21)),

—	ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) (nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga) ning FAO organid, Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) ja Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC),

—	NAFO (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/78, 28. detsember 1978, Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1)),

—	IOTC (nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsus 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24)),

—	GFCM (nõukogu otsus 98/416/EÜ, 16. juuni 1998, Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34)),

—	SEAFO (Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon) (nõukogu otsus 2002/738/EÜ, 22. juuli 2002, Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39)),

—	SWAFO (Atlandi ookeani kaguosa loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlev mitmepoolne leping, läbirääkimisvolitus nr 13428/97),

—	SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe) (nõukogu otsus 2008/780/EÜ, 29. september 2008, India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27)),

—	Vaikse ookeani keskosa läänepiirkonna kalanduskomisjon (WCPFC, endine MHLC) (nõukogu otsus 2005/75/EÜ, 26. aprill 2004, ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1)),

—	rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi (AIDCP) käsitlev leping (nõukogu otsus 2005/938/EÜ, 8. detsember 2005, rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26)),

—

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) (nõukogu otsus 2006/539/EÜ, 22. mai 2006, Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22)),

—	Vaikse ookeani kaguosa mõõkkalavarude kaitse ja majandamise korraldamine, läbirääkimisvolitused arutlusel,

—	Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon, läbirääkimisvolitused arutlusel,

—	Beringi väina konventsioon.

Assigneering on muu hulgas ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis tulenevad Euroopa Liidu kohustuslikest sissemaksetest rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide eelarvetesse,

—	Euroopa Liidu liikmemaks ja vabatahtlikud eraldised ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kalandussektsioonile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

11 03 03   Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksud rahvusvahelistele organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 570 000	7 800 000	8 100 000	7 800 000	846 752,59	710 300,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste toimingute ja organisatsioonide rahastamiseks:

—	uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega (India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe, Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon jne) seotud ettevalmistustöö;

—	rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid, kus Euroopa Ühendusel / Euroopa Liidul on vaatlejastaatus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 217): — Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC), — Rahvusvaheline Vaalanduskomisjon (IWC), — Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD);

—	mõne piirkondliku projekti järelmeetmete ja rakendamise toetamine, soodustades eelkõige täpselt määratletud rahvusvahelist ühiskontrolli- ja inspekteerimistegevust. Assigneering peaks hõlmama ka Lääne-Aafrika riikide ja Vaikse ookeani lääneosa riikidega sõlmitavaid seireprogramme.

Assigneering on muu hulgas ette nähtud ka järgmiste kulude katmiseks:

—	nende rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide koosolekutel osalemise registreerimistasu, kus Euroopa Ühendusel / Euroopa Liidul on vaatlejastaatus;

—	Euroopa Liidule huvi pakkuvate uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide ettevalmistamise rahaline toetamine;

—	Euroopa Liidule erilist huvi pakkuvate rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide teadustöö rahaline toetamine;

—

selliste ettevõtmiste (lepinguosaliste tööalased, mitteametlikud või erakorralised kohtumised) rahaline toetamine, mis vastavad Euroopa Liidu huvidele rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides ja tugevdavad organisatsioonide sees koostööd nende partneritega, kellega liit kalandussektoris suhtleb. Sellega seoses võib käesoleva artikli alusel rahastada ka läbirääkimistel ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide töös osalevate kolmandate riikide esindajate osalemiskulusid, kui nende osalemine on liidu huvide seisukohast vajalik;

—	toetused piirkondlikele asutustele, millega rannikuriigid on asjaomases alampiirkonnas seotud.

See kehtib muu hulgas järgmiste organisatsioonide suhtes:

—	CCAMLR (nõukogu otsus 81/691/EMÜ, 4. september 1981, Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26)),

—	NASCO (nõukogu otsus 82/886/EMÜ, 13. detsember 1982, Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24)),

—

ICCAT (nõukogu otsus 86/238/EMÜ, 9. juuni 1986, ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33)),

—	NEAFC (nõukogu otsus 81/608/EMÜ, 13. juuli 1981, Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21)),

—	ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) (nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga),

—	NAFO (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/78, 28. detsember 1978, Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1)),

—	IOTC (nõukogu otsus 95/399/EÜ, 18. september 1995, ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24)),

—	GFCM (nõukogu otsus 98/416/EÜ, 16. juuni 1998, Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34)),

—	Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF),

—	Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC),

—	SEAFO (Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon) (nõukogu otsus 2002/738/EÜ, 22. juuli 2002, Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39)),

—	SWAFO (Atlandi ookeani kaguosa loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlev mitmepoolne leping), läbirääkimisvolitus nr 13428/97,

—	SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe) (nõukogu otsus 2008/780/EÜ, 29. september 2008, India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27)),

—	Vaikse ookeani keskosa läänepiirkonna kalanduskomisjoni (WCPFC, endine MHLC) (nõukogu otsus 2005/75/EÜ, 26. aprill 2004, ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1)),

—	rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi (AIDCP) käsitlev leping (nõukogu otsus 2005/938/EÜ, 8. detsember 2005, rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26)),

—

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) (nõukogu otsus 2006/539/EÜ, 22. mai 2006, Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22)),

—	Vaikse ookeani kaguosa mõõkkalavarude kaitse ja majandamise korraldamine, läbirääkimisvolitused arutlusel,

—	Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon, läbirääkimisvolitused arutlusel,

—	Beringi väina konventsioon,

—	COREP (kalanduse regionaalkomitee – Guinea laht),

—	CRSP (kalanduse allpiirkondlik komitee – Lääne-Aafrika),

—	COI (India ookeani komitee – India ookean),

—	muud rahvusvahelised organisatsioonid, kes võidakse kindlaks teha seoses piirkondlike seire-, kalanduse ja merenduse haldusprogrammide rakendamisega, eelkõige Lääne-Aafrika ja Vaikse ookeani lääneosa riikides.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 punktile d.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

11 03 04   Euroopa Liidu rahaline toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (1982) asutatud organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
200 000	200 000	200 000	200 000	126 376,40	126 376,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Liidu rahaline toetus ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel loodud organisatsioonidele, eelkõige Rahvusvahelisele Süvamerepõhja Organisatsioonile ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtule.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/392/EÜ, 23. märts 1998, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Liidu poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 11 04 —   ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 04
ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE
11 04 01	Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega	2	6 200 000	6 000 000	6 700 000	5 500 000	4 985 409,82	4 516 050,40
	Peatükk 11 04 — Kogusumma		6 200 000	6 000 000	6 700 000	5 500 000	4 985 409,82	4 516 050,40

11 04 01   Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 200 000	6 000 000	6 700 000	5 500 000	4 985 409,82	4 516 050,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud kalandussektori ning ühise kalanduspoliitika ja merenduse mõjualasse kuuluvate rühmade vahelise tihedama dialoogi tõhustamist käsitleva tegevuskava raamesse kuuluvate järgmiste toimingute rahastamiseks:

—	toetused piirkondlikele nõuandekomisjonidele talitluskulude katmiseks, samuti piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekute suulise ja kirjaliku tõlke kulude katmiseks;

—

toetus Euroopa kutseorganisatsioonidele kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee istungeid ette valmistavate sisemiste kooskõlastuskoosolekute korraldamiseks, sealhulgas kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee esindajate osalemiseks piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekutel, et tagada piirkondlike nõuandekomisjonide töö kooskõlastamine kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee tööga;

—	meetmete rakendamine kalatööstusele ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse kuuluvatele rühmadele suunatud ühist kalanduspoliitikat ning merendust käsitlevate dokumentide levitamiseks ja selgitustööks.

Komisjon jätkab piirkondlike nõuandekomisjonide töö toetamist rahalise toetuse abil ning osalemisega koosolekutel, asjakohaste dokumentide ettevalmistamisega ning selle tagamisega, et piirkondlike nõuandekomisjonide arvamusi võetakse arvesse uute õigusaktide ettepanekute koostamisel. Kui komisjon piirkondlike nõuandekomisjonide arvamust või selle osi arvesse ei võta, peaks ta osutama, miks ja millises osas ta nimetatud arvamusest kõrvale kaldub. Täiustatakse kalanduses töötavate inimeste ja teiste huvirühmade kaasamist ühist kalanduspoliitikat käsitlevasse otsustamisprotsessi, et pöörataks suuremat tähelepanu piirkondlikele erijoontele.

Lisaks muudab komisjon piirkondlike nõuandekomisjonide finantstegevust käsitlevad eeskirjad paindlikumaks, selgemaks ja läbipaistvamaks, et need puudused ei takistaks piirkondlikel nõuandekomisjonidel ära kasutamast kõiki neile eraldatud eelarvevahendeid.

Osa assigneeringust on eraldatud ka ühise kalanduspoliitika ja merendusega seotud teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks ning huvitatud isikutega sidepidamiseks. Jätkuvad püüdlused teavitada ühisest kalanduspoliitikast uute liikmesriikide ja eelseisva laienemise raames Euroopa Liiduga ühinevate riikide sidusrühmi ning asjaomase valdkonna meediakanaleid.

Assigneeringust rahastatakse ka kolmandate riikide koostöö- ja koolitusseminare ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse alal.

Mis tahes tulude korral võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 657/2000, 27. märts 2000, kalandussektori ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse kuuluvate rühmade vahelise dialoogi tõhustamise kohta (EÜT L 80, 31.3.2000, lk 7).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu otsus 2004/585/EÜ, 19. juuli 2004, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid (ELT L 256, 3.8.2004, lk 17).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 punktile d.

PEATÜKK 11 06 —   EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 06
EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)
11 06 01	Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)	2	p.m.	25 700 000	p.m.	133 100 000	0,—	195 630 981,18
11 06 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
11 06 03	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad eesmärgid 1 ja 6 (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	185 000,—	282 239,86
11 06 04	Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006)	2	p.m.	3 030 000	p.m.	31 400 000	0,—	124 274 542,97
11 06 05	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem eesmärk 5a (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
11 06 06	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad ühenduse algatused (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
11 06 07	Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)	2	p.m.	p.m.	p.m.	157 000	0,—	131 899,50
11 06 08	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
11 06 09	Erimeetmed, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olnud kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist	2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	820 213,95
11 06 11	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi	2	4 116 506	3 900 000	3 869 090	3 495 000	966 703,90	1 201 955,70
11 06 12	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad	2	485 174 453	335 700 000	476 025 821	122 930 000	459 679 025,—	197 796 247,91
11 06 13	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Muud kui lähenemiseesmärgi piirkonnad	2	153 887 719	111 900 000	150 956 566	75 800 000	148 084 759,—	51 564 944,35
	Peatükk 11 06 — Kogusumma		643 178 678	480 230 000	630 851 477	366 882 000	608 915 487,90	571 703 025,42

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on määratletud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osalust asjaomases toetuses. Mis tahes tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja arvestatud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artiklid 158, 159 ja 161 ning Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

11 06 01   Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	25 700 000	p.m.	133 100 000	0,—	195 630 981,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kalanduse Arendusrahastu eesmärgi 1 kohustuste katteks, mis on täitmata programmitöö perioodist 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 02   Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks on ette nähtud kohustuste katteks, mis on täitmata programmitöö perioodist 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eelkõige selle artikli 2 lõige 4.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige lõike 44 punkt b.

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eelkõige selle põhjendus 5.

11 06 03   Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad eesmärgid 1 ja 6 (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	185 000,—	282 239,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada eelmistest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4028/86, 18. detsember 1986, ühenduse kalandus- ja akvakultuurisektori struktuuride parandamis- ja kohandamismeetmete kohta (EÜT L 376, 31.12.1986, lk 7).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2468/98, 3. november 1998, mis käsitleb ühenduse poolt kalapüügi- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriume ja korda (EÜT L 312, 20.11.1998, lk 19).

11 06 04   Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	3 030 000	p.m.	31 400 000	0,—	124 274 542,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kalanduse Arendusrahastu väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi asuvate kohustuste katteks, mis on täitmata programmitöö perioodist 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 05   Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem eesmärk 5a (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks täita varasematel programmitöö perioodidel täitmata jäänud kohustused varasema eesmärgi 5a „Kalandus” suhtes, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 2080/93 artikli 4 alusel rahastatavad meetmed.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2468/98, 3. november 1998, mis käsitleb ühenduse poolt kalapüügi- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriume ja korda (EÜT L 312, 20.11.1998, lk 19).

11 06 06   Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad ühenduse algatused (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks täita programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Pesca”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Regis II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („Peace I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („Peace I”) (KOM(1997) 642 (lõplik)).

11 06 07   Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	157 000	0,—	131 899,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu kaudu saaks katta programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ja tehnilise abi meetmetega vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitele 22 ja 23. Uuenduslike meetmete hulka kuuluvad uurimistööd, katseprojektid ja kogemustevahetus. Need on kavandatud eelkõige struktuurifondide kvalitatiivse parandamise eesmärgil. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Kalanduse Arendusrahastu rakendamiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katteks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused),

—	teabe ja väljaannetega seotud kulud,

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

—	teenuste osutamise lepingud,

—

toetused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 08   Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks täita varasematel programmitöö perioodidel võetud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire- ja hindamismeetmete ning asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega. Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ega kuulu struktuurifondide esmatähtsate eesmärkide hulka. Seda assigneeringut kasutatakse vajaduse korral ka Kalanduse Arendusrahastu vahenditest rahastatavate meetmete rahastamiseks, mille jaoks ei ole saadaval või eraldatud vastavaid kulukohustuste assigneeringuid programmitöö perioodiks 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3760/92, 20. detsember 1992, millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuurisüsteem (EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2847/93, 12. oktoober 1993, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 09   Erimeetmed, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olnud kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	820 213,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud erimeetme rahastamiseks, mille eesmärk on toetada kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist, mis kuni 1999. aastani olid sõltuvad Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppest.

Seoses laeva „Prestige” uppumisega eraldati 30 000 000 eurot erimeetmeteks, millega hüvitada kaluritele ning karpide ja vähiliste tootmise ja akvakultuuriga seotud tööstusele õlireostuse tagajärjel tekkinud kahju.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2561/2001, 17. detsember 2001, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olevate kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 17).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2372/2002, 20. detsember 2002, millega kehtestatakse erimeetmed „Prestige’i” õlireostusest kahjustatud Hispaania kalanduse, karpide ja vähiliste tootmise ning akvakultuuri hüvitamiseks (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 81).

11 06 11   Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 116 506	3 900 000	3 869 090	3 495 000	966 703,90	1 201 955,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 sätestatud tehnilise abi meetmete katmiseks, mida rahastatakse Euroopa Kalandusfondist. Tehnilise abi meetmed hõlmavad uuringuid, hindamisi, partneritele suunatud meetmeid, teabe levitamisega seotud meetmeid, juhtimiseks, järelevalveks, auditeerimiseks, kontrollimiseks ja hindamiseks ette nähtud arvutisüsteemide paigaldamist, käitamist ja vastastikust sidumist, hindamismeetodite ning kõnealuse valdkonna tavasid käsitleva teabevahetuse täiustamist, samuti rannikuäärsete kalastusvööndite säästva arenguga tegelevaid osalisi hõlmavate riikidevaheliste ja Euroopa Liidu võrgustike loomist.

Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, auditi-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Kalandusfondi rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katmiseks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused),

—	teabe ja trükistega seotud kulud,

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

—	teenuste osutamise lepingud,

—	toetus koostöövõrgustikule ja parimate tavade vahetamisele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 06 12   Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
485 174 453	335 700 000	476 025 821	122 930 000	459 679 025,—	197 796 247,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Kalandusfondi lähenemiseesmärgi rakenduskavade katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Erilist tähelepanu pööratakse kalastustegevuse vähendamisest mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele, laevastiku tootmisvõimsuse kohandamisele ja laevastiku uuendamisele püügikoormust suurendamata, samuti kalastusvööndite säästvale arengule.

Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute puhul tuleb arvesse võtta vajadust säilitada püsiv ja kestev tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel, samuti vajadust edendada ohutuskultuuri kalastusvaldkonnas.

Lisaks on assigneering ette nähtud kalapüügivahendite selektiivsuse parandamisega seotud toimingute rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 06 13   Euroopa Kalandusfond (EFF) – Muud kui lähenemiseesmärgi piirkonnad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
153 887 719	111 900 000	150 956 566	75 800 000	148 084 759,—	51 564 944,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Kalandusfondi muude kui lähenemiseesmärgi rakenduskavadega seotud meetmete katmiseks seoses kohustustega programmitöö perioodil 2007–2013.

Erilist tähelepanu pööratakse kalastustegevuse vähendamisest mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele ja laevastiku uuendamisele püügikoormust suurendamata, samuti kalastusvööndite säästvale arengule.

Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute puhul tuleb arvesse võtta vajadust edendada ohutuskultuuri kalastusvaldkonnas.

Lisaks on assigneering ette nähtud kalapüügivahendite selektiivsuse parandamisega seotud toimingute rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

PEATÜKK 11 07 —   VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 07
VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE
11 07 01	Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine)	2	44 000 000	35 000 000	44 000 000	40 000 000	34 673 148,99	33 225 407,89
11 07 02	Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)	2	5 000 000	4 500 000	5 480 000	5 000 000	2 096 000,—	2 143 588,20
	Peatükk 11 07 — Kogusumma		49 000 000	39 500 000	49 480 000	45 000 000	36 769 148,99	35 368 996,09

11 07 01   Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
44 000 000	35 000 000	44 000 000	40 000 000	34 673 148,99	33 225 407,89

Märkused

Assigneering hõlmab järgmist:

—	Euroopa Liidu rahaline toetus liikmesriikide kulude katmiseks seoses andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega mitmeaastaste riiklike programmide raames,

—	ühise kalanduspoliitika raamistikus vee-elusressursside kaitseks, majandamiseks ja kasutamiseks vajalike komisjoni poolt või vajaduse korral koostöös liikmesriikidega tehtavate uuringute ja katseprojektide rahastamise kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000, 29. juuni 2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks (EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, 25. veebruar 2008, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 665/2008, 14. juuli 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1078/2008, 3. november 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kantud kuludega kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel (ELT L 295, 4.11.2008, lk 24).

11 07 02   Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 000 000	4 500 000	5 480 000	5 000 000	2 096 000,—	2 143 588,20

Märkused

Assigneering hõlmab järgmist:

—	kulud, mis on seotud riiklike teadusasutustega sõlmitud partnerluslepingutega teadusliku nõu andmiseks;

—	kulud, mis on seotud Teadusuuringute Ühiskeskuse või liidu muu nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetega, et tagada kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele sekretariaaditeenused ning viia läbi andmete eelanalüüs ja valmistada need ette kalandusressurssidega seotud olukorra hindamiseks;

—	hüvitised, mis makstakse kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee liikmetele ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee kutsutud ekspertidele nende osalemise ning töörühmades ja plenaaristungitel tehtud töö eest;

—	hüvitised, mis makstakse sõltumatutele ekspertidele, kes annavad komisjonile teadusalast nõu või pakuvad ametnikele või sidusrühmadele teadusalase nõu tõlgendamist hõlmavat koolitust;

—	toetus, mis antakse rahvusvahelistele organitele, kes vastutavad varude hindamiste eest ja annavad teadusalast nõu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000, 29. juuni 2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks (EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2005/629/EÜ, 26. august 2005, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee moodustamise kohta (ELT L 225, 31.8.2005, lk 18).

PEATÜKK 11 08 —   ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 08
ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED
11 08 01	Rahaline toetus liikmesriikidele järelevalvega seotud kulude katteks	2	43 600 000	30 000 000	43 600 000	25 000 000	40 033 564,—	17 672 795,93
11 08 02	Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve Euroopa Liidu vetes ja mujal	2	2 330 000	2 330 000	2 330 000	3 280 000	1 764 015,46	2 699 660,67
11 08 05
Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)
11 08 05 01	Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) – Toetus jaotistele 1 ja 2	2	6 928 782	6 928 782	4 793 000	4 793 000	6 100 000,—	5 939 554,20
11 08 05 02	Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) – Toetus jaotisele 3	2	766 441	766 441	911 000	911 000	1 200 000,—	1 093 005,11
	Artikkel 11 08 05 — Vahesumma		7 695 223	7 695 223	5 704 000	5 704 000	7 300 000,—	7 032 559,31
	Peatükk 11 08 — Kogusumma		53 625 223	40 025 223	51 634 000	33 984 000	49 097 579,46	27 405 015,91

11 08 01   Rahaline toetus liikmesriikidele järelevalvega seotud kulude katteks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
43 600 000	30 000 000	43 600 000	25 000 000	40 033 564,—	17 672 795,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—

liikmesriikide kulud, mis on seotud ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate järelevalve- ja kontrollisüsteemide rakendamisega i) investeeringuteks, mis käsitlevad haldusasutuste või erasektori läbiviidavat kontrollitegevust, sealhulgas uute kontrollitehnoloogiate rakendamist ning kontrollivahendite ostmist ja tänapäevastamist; ii) kalandusvaldkonnas kontrolli- ja seireülesannete järelevalve eest vastutavate riigiametnike koolituseks ja vahetusprogrammideks; iii) katsevaatluste ja vaatluskavade rakendamiseks; iv) järelevalve, kontrolli ja seirega pädevatele asutustele kaasnevateks kuludeks, mis hõlmavad tasuvusanalüüsi, kulude hindamist ja auditeerimist; v) algatusteks, sealhulgas seminaride ja meediavahendite jaoks, mis on suunatud kalurite ja teiste osaliste, näiteks inspektorite, prokuröride ja kohtunike, aga ka üldsuse teadlikkuse parandamisele võitluses vastutustundetu ja ebaseadusliku kalapüügi vastu, ning ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamiseks;

—	kulud, mis hõlmavad Teadusuuringute Ühiskeskuse või liidu muu nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepped, mille eesmärk on uute tehnoloogiate analüüsimine.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/465/EÜ, 29. aprill 2004, liikmesriikide kalanduse kontrollprogrammidele eraldatava ühenduse rahalise toetuse kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 114).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 391/2007, 11. aprill 2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kuludega, mis tekivad ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate seire- ja kontrollikavade rakendamise tõttu (ELT L 97, 12.4.2007, lk 30).

11 08 02   Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve Euroopa Liidu vetes ja mujal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 330 000	2 330 000	2 330 000	3 280 000	1 764 015,46	2 699 660,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste komisjoni kulude katmiseks, mis on seotud kohustusega kohaldada ja kontrollida ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatavat inspekteerimissüsteemi.

Kõnealused kulud loetakse jooksvateks kuludeks ning need hõlmavad kõiki volitustega seotud meetmeid, kaasa arvatud juhtimine.

Assigneering katab halduskulud, mis on seotud kontrolli jälgimiseks korraldatavate lähetuste, saatvate riiklike inspektorite, ekspertide kohtumiste, inspektorite varustuse, infotehnoloogia (sealhulgas infotehnoloogiliste andmebaaside loomine ja majandamine), uuringute, koolituse, inspektorite vahetusprogrammi ja rahvusvahelistes vetes korraldatavate Euroopa Liidu inspekteerimistega, kaasa arvatud inspekteerimislähetused ja kontroll-laevade prahtimine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2847/93, 12. oktoober 1993, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2007, 18. september 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas (ELT L 248, 22.9.2007, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 538/2008, 29. mai 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 157, 17.6.2007, lk 1).

11 08 05   Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

11 08 05 01   Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 928 782	6 928 782	4 793 000	4 793 000	6 100 000,—	5 939 554,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri (CFCA) ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

11 08 05 02   Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
766 441	766 441	911 000	911 000	1 200 000,—	1 093 005,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus on 2010. aastal kokku 8 410 000 eurot. Eelarvesse kantud 7 695 223 euro suurusele summale lisatakse 714 777 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

PEATÜKK 11 09 —   MERENDUSPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 09
MERENDUSPOLIITIKA
11 09 01	Ettevalmistavad meetmed – Merenduspoliitika	2	4 100 000	5 300 000	4 100 000	4 100 000	6 495 319,—	123 425,50
11 09 02	Katseprojekt – Koostöövõrgustik ja head tavad merenduspoliitikas	2	—	2 400 000	2 000 000	2 000 000	3 999 995,25	0,—
11 09 03	Katseprojekt Euroopa laevastiku laevade asendamiseks väiksema keskkonnamõjuga laevadega	2	1 500 000	1 500 000
	Peatükk 11 09 — Kogusumma		5 600 000	9 200 000	6 100 000	6 100 000	10 495 314,25	123 425,50

11 09 01   Ettevalmistavad meetmed – Merenduspoliitika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 100 000	5 300 000	4 100 000	4 100 000	6 495 319,—	123 425,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud väljatöötatava merenduspoliitika toetamiseks usaldusväärsetel faktidel ja analüüsidel põhinevate vajalike uuringutega, juhul kui senistes uuringutes esineb puudujääke, ja sellises ulatuses, mis on vajalik mõju hindamiseks ja tulevaste poliitiliste otsuste ettevalmistamiseks. Eelkõige kehtib see merenduse valdkonna sotsiaal-majanduslike ja õiguslike küsimuste puhul.

Seni on võimalike tulevaste meetmete jaoks määratletud kolm olulist valdkonda: mereala ruumiline planeerimine, merendusandmete integreerimine ja lähendamine ning mereseire. Kõnealune assigneering on samuti ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud kõnealustes valdkondades edasiste ettepanekute arutamise jaoks teostatavusuuringute tegemisega.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud eri mereseire süsteemide integreerimise edendamiseks, teaduslike mereandmete kõrvutamiseks ning võrgustike laiendamiseks ja heade tavade levitamiseks merenduspoliitika ja rannikumajanduse valdkonnas.

Õiguslik alus

Ettevalmistavad meetmed nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 punktis b määratletud tähenduses.

11 09 02   Katseprojekt – Koostöövõrgustik ja head tavad merenduspoliitikas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	2 400 000	2 000 000	2 000 000	3 999 995,25	0,—

Märkused

Assigneeringud on ette nähtud katseprojektide edendamiseks, et integreerida mereseire erinevad süsteemid, koondada teaduslikke mereandmeid ning laiendada võrgustikke ja levitada häid tavasid merenduspoliitika ja rannikumajanduse valdkonnas.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

11 09 03   Katseprojekt Euroopa laevastiku laevade asendamiseks väiksema keskkonnamõjuga laevadega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Vananenud reisi- ja kaubalaevad tuleb asendada väikese keskkonnamõjuga laevadega, mis on varustatud nüüdisaegsete ohutussüsteemidega. Meetmed hõlmavad vananenud laevade lammutamise Euroopa programmi väljatöötamist koostöös sidusrühmadega (ametiasutused, ametiühingud jne) ning stiimulite pakkumist liikmesriikides tegutsevate kaubalaevade väljavahetamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS MERENDUS- JA KALANDUSASJADE PEADIREKTORAADILE

—	MERENDUS- JA KALANDUSASJADE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	MERENDUSPOLIITIKA

JAOTIS 12

SISETURG

Üldised eesmärgid

Siseturu ja teenuste peadirektoraat aitab saavutada komisjoni strateegilist eesmärki suurendada heaolu Euroopa Liidus, püüdes arendada avatud, integreeritud ja konkurentsivõimelist ühtset turgu, mis loob võimalusi ettevõtjatele ja spetsialistidele. See töö hõlmab uute eeskirjade koostamist avalike hangete, intellektuaalomandi, teenuste ja finantsteenuste valdkonnas ning sellega tagatakse kehtivate ühtse turu eeskirjade tulemuslik rakendamine liikmesriikides. Kõnealune peadirektoraat vastutab samuti selliste õigusaktide koostamise eest, millega võimaldatakse kvalifitseeritud töötajatel töötada teistes Euroopa Liidu riikides kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise süsteemi alusel. Peadirektoraadi töö eesmärk on tagada, et tarbijad saaksid mõõdetavat kasu, ning vastata nende ootustele ja muredele.

Poliitikavaldkonna üldeesmärgid on järgmised:

—	luua ettevõtjatele ja spetsialistidele võimalusi ühtsel turul,

—	pakkuda tarbijatele mõõdetavat kasu ühtsel turul.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 01	SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	59 155 793	59 155 793	56 027 091	56 027 091	55 080 083,50	55 080 083,50
12 02	SISETURU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	8 700 000	7 500 000	8 400 000	8 346 200	7 660 372,80	5 909 378,51
12 03	TEENUSTE SISETURG	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
12 04	ETTEVÕTLUSKESKKOND, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
	Jaotis 12 — Kogusumma	67 855 793	66 655 793	64 427 091	64 373 291	62 740 456,30	60 989 462,01

PEATÜKK 12 01 —   SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 01
SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
12 01 01	Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	44 871 483 (269)	42 466 685 (270)	40 909 518,19
12 01 02
Siseturu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
12 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	6 422 316	6 021 272	6 468 552,52
12 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	3 780 617	3 566 166	3 748 590,50
	Artikkel 12 01 02 — Vahesumma		10 202 933	9 587 438	10 217 143,02
12 01 03	Siseturu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	3 281 377	3 172 968	3 177 860,85
12 01 04
Siseturu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
12 01 04 01	Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud	1.1	800 000	800 000	775 561,44
	Artikkel 12 01 04 — Vahesumma		800 000	800 000	775 561,44
	Peatükk 12 01 — Kogusumma		59 155 793	56 027 091	55 080 083,50

12 01 01   Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
44 871 483 (271)	42 466 685 (272)	40 909 518,19

12 01 02   Siseturu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

12 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 422 316	6 021 272	6 468 552,52

12 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 780 617	3 566 166	3 748 590,50

12 01 03   Siseturu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 281 377	3 172 968	3 177 860,85

12 01 04   Siseturu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

12 01 04 01   Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
800 000	800 000	775 561,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uurimuste, uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 12 02 01.

PEATÜKK 12 02 —   SISETURU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 02
SISETURU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE
12 02 01	Siseturu rakendamine ja arendamine	1.1	8 700 000	7 500 000	7 600 000	7 546 200	7 466 639,50	5 813 516,79
12 02 02	Programm SOLVIT ja ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava	1.1	p.m.	p.m.	800 000	800 000	193 733,30	95 861,72
	Peatükk 12 02 — Kogusumma		8 700 000	7 500 000	8 400 000	8 346 200	7 660 372,80	5 909 378,51

12 02 01   Siseturu rakendamine ja arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
8 700 000	7 500 000	7 600 000	7 546 200	7 466 639,50	5 813 516,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tekivad seoses siseturu väljakujundamist, selle toimimist ja arengut toetavate meetmetega, sealhulgas eelkõige:

—

suurem lähedus kodanikele ja ettevõtjatele, sealhulgas kodanike ja ettevõtjatega peetava dialoogi arendamine ja süvendamine meetmete kaudu, mille eesmärk on tõhustada siseturu toimimist ja tagada, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks juurdepääs kõige laialdasematele õigustele ja võimalustele, mis on seotud piirideta siseturu avamise ja tugevnemisega, ning et nad saaksid neid õigusi ja võimalusi täiel määral kasutada, samuti kodanike ja ettevõtjate poolt kõnealuste õiguste ja võimaluste praktilise kasutuse suhtes kohaldatavate järelevalve- ja hindamismeetmete kaudu, et tuvastada nende õiguste ja võimaluste täielikku kasutamist piiravad tegurid ning hõlbustada nende kõrvaldamist,

—

avalike hangete lepinguid reguleerivate sätete rakendamine ja jälgimine, et tagada avalike hangete tegelik avamine ja parim toimimine, sealhulgas ka kõnealuste lepingute mitmesuguste osaliste teavitamise ja harimise kaudu; uue tehnoloogia juurutamine ja kasutamine kõnealuste lepingute eri toimealades; õigusliku ja regulatiivse raamistiku pidev kohandamine, arvestades nende lepingute tagajärgi, eriti turgude globaliseerumist, ja olemasolevaid või tulevasi rahvusvahelisi lepinguid,

—

kodanike ja ettevõtjate jaoks õigusliku keskkonna parandamine Euroopa Ettevõtete Testpaneeli kaudu, milleks võib ette näha tutvustavaid ja teadlikkust parandavaid meetmeid ning koolitust; koostöö arendustegevuse ja kooskõlastamise toetamine äriühinguõiguse valdkonna seadustes ning Euroopa äriühingute ja Euroopa majandushuvirühmade loomise toetamine,

—

halduskoostöö tugevdamine, muu hulgas siseturu infosüsteemi abil, siseturgu käsitlevaid õigusnorme puudutavate teadmiste parandamine liikmesriikides ja nende asjakohane kohaldamine liikmesriikide poolt ning siseturgu käsitlevate õigusnormide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste halduskoostöö toetamine, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid, nagu need on kavandatud iga-aastases poliitilises strateegias,

—

sellise süsteemi loomine, millega lahendataks tõhusalt kodanike või ettevõtjate probleeme, mis tulenevad sellest, et teise liikmesriigi haldusorganid on siseturgu käsitlevaid õigusakte rakendanud vääralt; tagasiside andmine süsteemi SOLVIT kaudu, kasutades sidusandmebaasi, mis on kättesaadav kõikidele koordinatsioonikeskustele ning tehakse kättesaadavaks ka kodanikele ja ettevõtjatele; nimetatud algatuse toetamine koolituse, tutvustuskampaaniate ja suunatud meetmete kaudu, millega arvestatakse eelkõige uute liikmesriikide vajadusi,

—

siseturu väljakujundamist, arengut ja toimimist käsitlev interaktiivne poliitiliste otsuste tegemine osana komisjoni töö tõhustamise ja parema õigusliku reguleerimise algatustest, mille eesmärgiks on paremini rahuldada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate nõudmisi. Selle punkti assigneeringud hõlmavad veel osalejaid toetavaid koolituse, teadlikkuse parandamise ja võrgutoiminguid, et muuta ELi poliitiliste otsuste tegemine siseturu küsimustes mõistetavamaks ja tõhusamaks ning teha sellest siseturu tegevuspõhimõtete (või nende puudumise) tegeliku kohapealse mõju hindamise protsessi osa,

—

põhjalik ülevaade eeskirjadest, et neid oleks vajaduse korral võimalik muuta, ja võetud meetmete tõhususe üldine analüüs, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine ja hinnata siseturu üldist mõju ettevõtjatele ja majandusele, kaasa arvatud andmete ja komisjonivälistele andmebaasidele juurdepääsu ost komisjoni talitustele, samuti toimingud, mis on suunatud paremale arusaamisele siseturu toimimisest, ja premeerimine siseturu toimimise tõhustamises aktiivse osalemise eest,

—	siseturu väljatöötamise ja juhtimise tagamine, eriti pensionide, teenuste vaba liikumise, kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise ning intellektuaal- ja tööstusomandi kaitse valdkondades, ühenduse patendi kehtestamiseks esitatud ettepanekute väljatöötamine,

—	koostöös Eurostati ja OECDga teenindussektori statistika ja statistilise arengu projektide arengustrateegia laiendamine,

—	teenuste siseturu takistuste eemaldamise mõjude jälgimine,

—	turvalisuse ja kaitse ühise ruumi väljatöötamine tegevustega, mis aitavad koordineerida nende toodete avalike hangete menetlust Euroopa Liidu tasandil; assigneeringud võivad hõlmata vastu võetud õigusaktide kohaldamist käsitlevate uuringute ja teadlikkuse parandamise meetmete väljatöötamist,

—

finants- ja kapitaliturgude ning ettevõtjatele ja üksikisikutele mõeldud finantsteenuste tugevdamine ja arendamine; tururaamistiku kohandamine eelkõige ettevõtjate tegevuse ja tehingute kontrollimise ja reguleerimise suhtes, et võtta arvesse Euroopa Liidu ja maailma tasandil aset leidnud muutusi, euro ja uute rahastamisvahendite seisundit, edendades uusi algatusi, mille eesmärgiks on finantsteenuste esimese tegevuskava tulemuste üksikasjalik analüüs ja nende konsolideerimine,

—

siseturu maksesüsteemide ja finantsteenuste jaeturu parandamine; selliste tehingute maksumuse alandamine ja ajakulu vähendamine, arvestades siseturu ulatust; tehniliste võimaluste arendamine, et luua üks või mitu maksesüsteemi komisjoni teatistele järgnevate toimingute alusel; sellealaste uuringute tegemine,

—	finantsasutuste suhtes kohaldatavate juhiste välisaspektide väljatöötamine ja tugevdamine, rahastamisvahendite vastastikune tunnustamine kolmandate riikidega, rahvusvahelised läbirääkimised, kolmandates riikides turumajanduse rajamise toetamine,

—	juhtimise ja äriühinguõiguse tegevuskavas osutatud rohkete meetmete võtmine, mille alusel saaks teha mitmete sihtvaldkondade uuringu vajalike seadusandlike ettepanekute tegemiseks,

—

kohaldatavate meetmete tõhususe analüüs, mis on osa postiteenuste järkjärgulise liberaliseerimisega seotud järeltoimingutest, postiteenuseid käsitleva liidu poliitika kooskõlastamine rahvusvaheliste süsteemidega ning eelkõige seoses Ülemaailmses Postiliidus osalejate tegevusega; koostöö Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega; üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) sätete kohaldamise praktiline mõju postisektori teenustele ja nende kattuvus Ülemaailmse Postiliidu (UPU) eeskirjadega,

—	rahapesu käsitlevate ELi õiguse ja rahvusvaheliste sätete rakendamine, sealhulgas osalemine selle valdkonna valitsustevahelistes või ühekordsetes meetmetes; osamaksud, mis on seotud komisjoni liikmelisusega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) loodud rahapesuvastases töökonnas (FATF),

—	aktiivne osalemine IAIS/AICA (Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon) ja IOSCO (Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon) kohtumistel; see hõlmab ka komisjoni osalemiskulusid rühma liikmena,

—	käesoleva peatükiga hõlmatud poliitika erinevate aspektide mõju uurimise ja hindamise arendamine vastavate meetmete väljatöötamiseks või läbivaatamiseks,

—	teenuste siseturu raames algatatud strateegiate elluviimise ja jälgimisega otseselt seotud süsteemide loomine ja hooldus,

—	selliste teenuste toetamine, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu poliitilisi eesmärke, et edendada ühtset järelevalvet ja koostööd finantsaruandluse valdkonnas nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool.

Nende eesmärkide saavutamise nimel katab assigneering konsultatsioonide, uuringute, ülevaadete, osaluse, reklaami tootmise ning arendamise, teadlikkuse parandamise ja koolitusmaterjalidega (trükised, audiovisuaalne materjal, hinnangud, arvuti töövahendid, teabe kogumine ja levitamine, kodanikele ja ettevõtjatele suunatud teabe- ja nõustamismeetmed) seotud kulud.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on mõeldud kulude katmiseks, mis komisjonil tekivad Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse tulemusliku tegevuse tagamisel.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 18. juuni 2002. aasta teatis pealkirjaga „Metoodiline märkus üldise majandushuvi teenuste horisontaalseks hindamiseks” (KOM(2002) 331 (lõplik)).

12 02 02   Programm SOLVIT ja ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	800 000	800 000	193 733,30	95 861,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tekivad seoses SOLVITi haldamise ja arendamise ning ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava täitmise meetmetega.

Süsteem SOLVIT on end tõestanud kui tõhusaim vaidluste kohtuvälise lahendamise vahend.

Selle süsteemiga lahendatakse tõhusalt kodanike või ettevõtjate probleeme, mis tulenevad sellest, et teise liikmesriigi haldusorganid on siseturgu käsitlevaid õigusakte vääralt rakendanud. Lisaks annab süsteem SOLVIT tagasisidet, kasutades sidusandmebaasi, mis on kättesaadav kõikidele koordinatsioonikeskustele ning kuhu kodanikud ja ettevõtjad võivad otse teatada oma probleemidest.

Samas ei ole SOLVIT, nii nagu paljud muud ELi küsimustega seotud avaliku abi teenused, süsteemi võimalike kasutajate hulgas ikka veel laialt tuntud. Kodanikud ja ettevõtjad ei ole samas väga sageli teadlikud ka sellest, millisel aadressil teabe-, abi- või probleemi lahendamise taotlused esitada. Selle probleemi lahendamiseks on komisjon ühtse turu läbivaatamise raames teada andnud, et püüab luua ühtse veebipõhise juurdepääsupunkti, millega juhatatakse kodanikke ja ettevõtjaid õigete teenuste juurde. See ühtne juurdepääsupunkt peaks avatama 2010. aasta lõpuks. Euroopa Komisjon teavitab iga-aastases aruandes Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni juurdepääsupunkti kasutamise sagedusest ja võimalikest meetmetest selle edasiseks parandamiseks.

Liikmesriikidelt tuleks nõuda asjakohaste meetmete võtmist, et teavitada oma kodanikke sellise ühtse juurdepääsupunkti kasutamisest.

Lisaks tehakse komisjoni 2008. aasta mais avaldatud ühtse turu alase abi teenuste tegevuskavas ettepanek mitmete meetmete võtmiseks, et suurendada koostööd olemasolevate abiteenistuste vahel, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele paremat, kiiremat ja sujuvamat üldist teenust.

Ka peab kõiki neid teenuseid edendama kooskõlastatumalt, et liiga paljud kaubamärgid ei tekitaks kodanikes ja ettevõtjates segadust.

Lisaks teavitab komisjon Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni selles valdkonnas võetud konkreetsetest meetmetest.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

PEATÜKK 12 03 —   TEENUSTE SISETURG

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 03
TEENUSTE SISETURG
12 03 01
Siseturu Ühtlustamise Amet
12 03 01 01	Siseturu Ühtlustamise Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
12 03 01 02	Siseturu Ühtlustamise Amet – Toetus jaotisele 3	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 12 03 01 — Vahesumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Peatükk 12 03 — Kogusumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

12 03 01   Siseturu Ühtlustamise Amet

12 03 01 01   Siseturu Ühtlustamise Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94, 20. detsember 1993, ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1).

12 03 01 02   Siseturu Ühtlustamise Amet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud talitluskulude katmiseks (jaotis 3).

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94, 20. detsember 1993, ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1).

PEATÜKK 12 04 —   ETTEVÕTLUSKESKKOND, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 04
ETTEVÕTLUSKESKKOND, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT
12 04 01	Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas	1.1	p.m. (273)	p.m. (273)	p.m.	p.m.
	Peatükk 12 04 — Kogusumma		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

12 04 01   Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (274)	p.m. (275)	p.m.	p.m.

Märkused

Programmi üldine eesmärk on parandada siseturu toimimiseks vajalikke tingimusi, toetades teatavate asutuste tegevust või meetmeid finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Euroopa Liidu rahastamine on oluline, et tagada finantsteenuste siseturu tulemuslik ja tõhus järelevalve, arvestades eelkõige hiljutist finantskriisi.

Programm hõlmab järgmisi tegevusi:

a)	tegevused, millega toetatakse Euroopa Liidu sellise poliitika rakendamist, mille eesmärk on ühtlustada järelevalvet, eelkõige riiklike järelevalveasutuste töötajate koolituste ja IT-projektide halduse kaudu finantsteenuste sektoris,

b)

tegevused, mille käigus töötatakse välja standardid või tehakse panus nende väljatöötamisse, kohaldades, hinnates või kontrollides standardeid või tehes järelevalvet standardite kehtestamise protsessi üle Euroopa Liidu vastava poliitika rakendamise toetamisel finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 716/2009/EÜ, 16. september 2009, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (ELT L 253, 25.9.2009, lk 8).

Alusaktid

CESR (Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee)

Komisjoni otsus 2001/527/EÜ, 6. juuni 2001, Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 43).

CEBS (Euroopa pangandusinspektorite komitee)

Komisjoni otsus 2004/5/EÜ, 5. november 2003, Euroopa pangandusinspektorite komitee loomise kohta (ELT L 3, 7.1.2004, lk 28).

CEIOPS (Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee)

Komisjoni otsus 2004/6/EÜ, 5. november 2003, millega luuakse Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee (ELT L 3, 7.1.2004, lk 30).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS SISETURU PEADIREKTORAADILE

—	AVALIKUD HANKED

—	FINANTSTURUD

—	FINANTSASUTUSED

—	TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS

—	SISETURU VÄLISMÕÕDE

JAOTIS 13

REGIONAALPOLIITIKA

Üldised eesmärgid

—	Stimuleerida vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade kasvupotentsiaali (lähenemiseesmärk).

—	Suurendada piirkondade konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning tööhõivealast suutlikkust, ennetades majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi (piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk).

—	Soodustada Euroopa Liidu territooriumil tihedamat integratsiooni, et toetada tasakaalustatud ja säästvat arengut (Euroopa territoriaalne koostöö).

—	Aidata kandidaatriikidel ning samuti võimalikel tulevastel kandidaatriikidel järk-järgult kohaneda Euroopa Liidu normide ja poliitikaga, sealhulgas piiriülese koostööga (ühinemiseelne rahastamisvahend).

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 01	REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD	85 471 131	85 471 131	86 173 903	86 173 903	81 699 419,92	81 699 419,92
13 03	EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUU PIIRKONDLIK SEKKUMISTEGEVUS	28 215 511 094	21 231 700 000	28 184 036 173	16 753 663 196	28 436 561 007,05	21 455 207 088,84
13 04	ÜHTEKUULUVUSFOND	10 185 294 880	6 850 000 000	9 291 684 199	7 277 453 278	8 150 385 729,85	5 287 114 349,74
13 05	STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE SEKKUMISTEGEVUS	410 211 769	600 200 000	337 427 225	439 282 315	349 260 605,—	582 079 690,13
13 06	SOLIDAARSUSFOND	p.m.	p.m.	614 933 701	614 933 701	273 191 197,—	273 191 197,—
	Jaotis 13 — Kogusumma	38 896 488 874	28 767 371 131	38 514 255 201	25 171 506 393	37 291 097 958,82	27 679 291 745,63

PEATÜKK 13 01 —   REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 01
REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD
13 01 01	Regionaalpoliitika valdkonnas alaliselt töötava personali kulud	5	57 040 020 (276)	54 978 374 (277)	55 305 690,62
13 01 02
Regionaalpoliitika valdkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
13 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	2 054 309	2 090 461	2 057 186,42
13 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	3 595 559	3 152 268	3 556 916,—
	Artikkel 13 01 02 — Vahesumma		5 649 868	5 242 729	5 614 102,42
13 01 03	Regionaalpoliitika valdkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	4 171 243	4 107 800	4 296 526,05
13 01 04
Regionaalpoliitika valdkonna meetmete toetamise kulud
13 01 04 01	Euroopa Regionaalarengu Fond – Halduskorralduskulud	1.2	11 135 000	13 100 000	10 152 222,35
13 01 04 02	Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu osa – Halduskorralduskulud	4	2 525 000	3 795 000	2 047 258,36
13 01 04 03	Ühtekuuluvusfond – Halduskorralduskulud	1.2	4 950 000	4 950 000	4 283 620,12
13 01 04 04	Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Halduskorralduskulud	3.2	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 13 01 04 — Vahesumma		18 610 000	21 845 000	16 483 100,83
	Peatükk 13 01 — Kogusumma		85 471 131	86 173 903	81 699 419,92

13 01 01   Regionaalpoliitika valdkonnas alaliselt töötava personali kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
57 040 020 (278)	54 978 374 (279)	55 305 690,62

13 01 02   Regionaalpoliitika valdkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

13 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 054 309	2 090 461	2 057 186,42

13 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 595 559	3 152 268	3 556 916,—

13 01 03   Regionaalpoliitika valdkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 171 243	4 107 800	4 296 526,05

13 01 04   Regionaalpoliitika valdkonna meetmete toetamise kulud

13 01 04 01   Euroopa Regionaalarengu Fond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
11 135 000	13 100 000	10 152 222,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 45 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks. Tehnilisest abist võib rahastada ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toe, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud määruse rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katteks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

—	teabe ja väljaannetega seotud kulud,

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

—	teenuste osutamise lepingud,

—	peakorterite koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud) seotud kulud kuni 3 060 000 euro ulatuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 01 04 02   Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu osa – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 525 000	3 795 000	2 047 258,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse abi rahastamisvahendist vastavalt nõukogu 17. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82)) artiklile 16 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks:

—

IPA regionaalarengu osa mitmeaastaste programmide ja/või üksikute toimingute ja projektide ettevalmistamise, hinnangu andmise, heakskiitmise, järelmeetmete, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulutused. Kõnealused meetmed võivad hõlmata tehnilise abi lepinguid, uuringuid, lühiajalist eksperdi abi, kohtumisi, kogemuste vahetamist, võrgustike loomist, teavitamist ja avalikustamist ning teadlikkuse kujundamise üritusi, koolitustegevust ning väljaandeid, mis on programmi eesmärgi saavutamisega otseselt seotud, ning muid toetavaid meetmeid, mis on võetud komisjoni kesksete talituste või abisaavates riikides tegutsevate delegatsioonide tasandil,

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, mis on kasulikud abi saavatele riikidele ja komisjonile,

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid) volitatud programmijuhtimiseks kolmandates riikides asuvate komisjoni esinduste poolt või seoses järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesannete komisjonile tagasi võtmisega, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud esinduse kooseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest,

—	juhtimiseks, inspekteerimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine,

—	hindamismeetodite parandamine ja teabevahetus selle valdkonna tavade kohta.

Assigneeringuga rahastatakse peatüki 13 05 kohaseid halduskulusid.

13 01 04 03   Ühtekuuluvusfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 950 000	4 950 000	4 283 620,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ühtekuuluvusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 45 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks. Tehnilisest abist võib rahastada ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toe, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud määruse rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katteks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

—	teabe ja väljaannetega seotud kulud,

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

—	teenuste osutamise lepingud,

—	peakorterite mittekoosseisuliste töötajatega (lepingulised töötajad, lähetuses olevad riikide eksperdid, renditööjõud) seotud kulud kuni 1 340 000 euro ulatuses.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

13 01 04 04   Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva eelarverea all nimetatud fondi eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 13 06 01.

PEATÜKK 13 03 —   EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUU PIIRKONDLIK SEKKUMISTEGEVUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 03
EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUU PIIRKONDLIK SEKKUMISTEGEVUS
13 03 01	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)	1.2	p.m.	2 076 700 000	p.m.	2 935 275 119	0,—	11 524 070 870,15
13 03 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)	1.2	p.m.	18 400 000	p.m.	5 000 000	0,—	26 019 186,06
13 03 03	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 1	1.2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	22 818 163,38
13 03 04	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)	1.2	p.m.	103 800 000	p.m.	964 346 922	0,—	2 433 273 231,24
13 03 05	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 2	1.2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
13 03 06	Programmi „Urban” lõpetamine (2000–2006)	1.2	p.m.	10 700 000	p.m.	53 826 532	28 190,82	95 295 618,29
13 03 07	Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatatud programmide lõpuleviimine	1.2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	8 744 391,34
13 03 08	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)	1.2	p.m.	4 300 000	p.m.	35 000 000	0,—	28 888 515,98
13 03 09	Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
13 03 10	Muude piirkondlike meetmete lõpuleviimine	1.2	—	—	—	—	0,—	0,—
13 03 12	Euroopa Liidu osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi	1.1	15 000 000	15 000 000	15 000 000	15 000 000	15 000 000,—	0,—
13 03 13	Ühenduse algatuse „Interreg III” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	202 300 000	p.m.	585 000 000	0,—	1 001 382 541,84
13 03 14	Kandidaatriikidega piirnevate piirkondade toetamine – Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—
13 03 15	Rahaline abi väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) organisatsiooni loomiseks, mille eesmärk on parandada võrgustike loomise oskusi	1.2	—	—	—	—	0,—	0,—
13 03 16	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine	1.2	22 782 329 782	14 884 200 000	22 417 259 853	9 576 214 623	22 214 199 721,—	5 042 066 870,57
13 03 17	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Programm „PEACE”	1.2	32 095 629	15 600 000	31 466 303	1 000 000	30 849 316,—	6 745 369,40
13 03 18	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive	1.2	4 261 005 835	3 330 700 000	4 633 542 658	2 462 000 000	4 988 612 298,—	975 969 846,84
13 03 19	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö	1.2	1 069 579 848	520 400 000	1 028 767 359	85 000 000	1 148 761 991,—	248 832 150,07
13 03 20	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Operatiivne tehniline abi	1.2	50 000 000	41 600 000	45 000 000	25 000 000	39 109 490,23	41 100 333,68
13 03 21	Katseprojekt – Romide integratsiooni meetmete üleeuroopaline koordineerimine	1.2	p.m.	2 500 000	5 000 000	5 000 000
13 03 22	Katseprojekt – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”	1.2	p.m.	p.m.	2 000 000	2 000 000
13 03 23	Katseprojekt – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine ELi regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil	1.2	1 500 000	1 500 000	2 000 000	2 000 000
13 03 24	Ettevalmistav tegevus – Väikelaenudele soodsama keskkonna edendamine Euroopas	1.2	3 000 000	3 000 000	4 000 000	2 000 000	0,—	0,—
13 03 25	Katseprojekt meetmete võtmiseks tekstiili- ja jalatsisektoris	1.2	1 000 000	1 000 000
	Peatükk 13 03 — Kogusumma		28 215 511 094	21 231 700 000	28 184 036 173	16 753 663 196	28 436 561 007,05	21 455 207 088,84

Märkused

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid aastateks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Mis tahes tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt muudetud finantsmääruse artiklitele 18 ja 157. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelmaksete tagasimaksete tingimused aastateks 2007–2013.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artiklist 24 02 01.

Assigneering on samuti ette nähtud vananenud pestitsiidide varude kõrvaldamiseks võetavate meetmete kaasrahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artiklid 158, 159 ja 161.

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

13 03 01   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 076 700 000	p.m.	2 935 275 119	0,—	11 524 070 870,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgi 1 meetmete katmiseks kohustuste puhul, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 02   Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	18 400 000	p.m.	5 000 000	0,—	26 019 186,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulukohustuste katmiseks, mis on jäänud tasumata Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamise eriprogrammi perioodist 2000–2006. Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks jätkus ning vastavalt Euroopa Ülemkogu Berliini istungi allpool nimetatud otsustele tuli programmi uueks kehtivusajaks (2000–2004) eraldada 500 000 000 eurot (1999. aasta hindades). Kooskõlas Brüsselis 17. ja 18. juunil 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes esitatud palvega lisati sellele veel 105 000 000 eurot, mis eraldati 2005. ja 2006. aastal, et ühtlustada programmi ja teiste 2006. aastal lõppevate struktuurifondide programmide sekkumistegevus. Täiendavuse põhimõttest tuleb täiel määral kinni pidada. Komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile seda meedet käsitleva aastaaruande.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eelkõige selle 5. põhjendus.

Komisjoni otsus K(2005) 1721, 2. juuni 2005, millega muudetakse otsust K(2001) 638, millega kiidetakse heaks eesmärgi 1 kohane ühenduse struktuuriabi Euroopa Liidu tegevusprogrammile rahu ja leppimise saavutamiseks (programm „PEACE II”) Põhja-Iirimaal (Ühendkuningriik) ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige selle 44. punkti alapunkt b.

17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige selle 49. punkt.

13 03 03   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 1

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	22 818 163,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Euroopa Regionaalarengu Fond saaks rahastada programmitöö perioodist enne 2000. aastat tasumata kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 04   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	103 800 000	p.m.	964 346 922	0,—	2 433 273 231,24

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgi 2 meetmete katmiseks kohustuste puhul, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 05   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et kolm fondi (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu) saaksid rahastada 2000. aastale eelnenud programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 2 ja eesmärgi 5 punktiga b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 06   Programmi „Urban” lõpetamine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	10 700 000	p.m.	53 826 532	28 190,82	95 295 618,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse algatuse „URBAN II” meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata. Ühenduse algatus keskendub kriisiolukordades linnade ja eeslinnade majanduslikule ja sotsiaalsele taaselustamisele, mille eesmärk on edendada linnade säästvat arengut.

Esialgne summa, mis moodustab maksimaalselt 2 % selle algatuse jaoks ette nähtud eelarvelistest assigneeringutest, reserveeritakse tehnilise abi rahastamiseks. Kui kõnealuseid tehnilise abi meetmeid rakendatakse komisjoni algatusel, võib rahastada nende kogumaksumuse kuni 100 % ulatuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 28. aprilli 2000. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised ühenduse algatuse („URBAN II”) jaoks, mis käsitleb kriisiolukorras olevate linnade ja eeslinnade majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist eesmärgiga edendada linnade säästvat arengut (EÜT C 141, 19.5.2000, lk 8).

13 03 07   Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	8 744 391,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondi täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 13. mai 1992. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ühenduse algatuse („Retex”) raames, mis käsitleb peamiselt tekstiili- ja rõivatööstusest sõltuvaid piirkondi (EÜT C 142, 4.6.1992, lk 5).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Pesca”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Urban”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 6).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse raames, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohandamist ühisturuga (VKEde algatus) (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 10).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse „Retex” jaoks (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 17).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama kaitsetööstuse ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Konver”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 18).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama terasetootmispiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Resider II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 22).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama söekaevanduspiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Rechar II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 26).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on edendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 30).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” („Employment”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 36).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Regis II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse („Leader II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („Peace I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Urban”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 4).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 13).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ja parandada tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 7).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II C”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („Peace I”).

13 03 08   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	4 300 000	p.m.	35 000 000	0,—	28 888 515,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi uuenduslike meetmete ja tehnilise abi meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata, vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitele 22 ja 23. Uuenduslike meetmete hulka kuuluvad uurimistööd, katseprojektid ja kogemustevahetus. Need on kavandatud eelkõige struktuurifondide kvalitatiivse parandamise eesmärgil. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Regionaalarengu Fondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused),

—	teabe ja väljaannetega seotud kulud,

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

—	teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud,

—

toetused.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 09   Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ERFi enne 2000. aasta programmitöö perioode saabunud kohustuste täitmiseks, pidades silmas asjakohase määrusega sätestatud algatuslikke, ettevalmistavaid, järelevalve- või hindamismeetmeid ja samalaadseid tehnilise abi meetmeid. Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu fondide esmatähtsate eesmärkide hulka. Assigneeringut kasutatakse vajaduse korral ka selliste meetmete rahastamiseks, mille jaoks ei ole saadaval või eraldatud vastavaid kulukohustuste assigneeringuid programmitöö perioodiks 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 10   Muude piirkondlike meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud käesoleva artikli kohaste varasemate kulukohustuste rahastamiseks.

13 03 12   Euroopa Liidu osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 000 000	15 000 000	15 000 000	15 000 000	15 000 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta ELi osamakse Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi, mis moodustati 1985. aasta Inglise-Iiri lepinguga, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustada kontakte, dialoogi ja leppimist Iirimaa rahvaste vahel.

Rahvusvahelise Iirimaa Fondi tegevus võib täiendada ja toetada algatusprogrammi toiminguid rahuprotsessi toetamiseks mõlemas Iirimaa osas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 177/2005, 24. jaanuar 2005, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2005–2006) (ELT L 30, 3.2.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1968/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010) (ELT L 409, 30.12.2006, lk 86).

13 03 13   Ühenduse algatuse „Interreg III” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	202 300 000	p.m.	585 000 000	0,—	1 001 382 541,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse algatuse „Interreg III” (piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö kohta) säilinud kohustuste rahastamiseks, mis on seotud programmitöö perioodiga 2000–2006.

Esialgne summa, mis moodustab maksimaalselt 2 % selle algatuse jaoks ette nähtud eelarvelistest assigneeringutest, reserveeritakse tehnilise abi rahastamiseks. Kui kõnealuseid tehnilise abi meetmeid rakendatakse komisjoni algatusel, võib rahastada nende kogumaksumuse kuni 100 % ulatuses. Assigneering katab samuti partnerite võetavate meetmete rahastamise järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Erilist tähelepanu pööratakse piiriülesele tegevusele, eelkõige pidades silmas paremat kooskõlastamist Phare, Tacise, ISPA ja MEDA programmidega.

Assigneering on ette nähtud tööjõu piiriülest liikuvust ja oskusi käsitleva kooskõlastustegevusega seotud kulude katmiseks. Nõuetekohast tähelepanu pööratakse koostööle äärepoolseimate piirkondadega.

Need assigneeringud võib ühitada Phare piiriülese koostöö assigneeringutega ühisprojektides Euroopa Liidu välispiiril.

Assigneering on ette nähtud muu hulgas vanade ja uute liikmesriikide ning kandidaatriikide vahelise kohaliku ja piirkondliku koostöö ettevalmistamiseks demokraatia, samuti sotsiaal- ja regionaalarengu valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 2. septembri 2004. aasta teatis, mis määrab juhendid ühenduse Euroopa territooriumi harmoonilise ja tasakaalustatud arengu julgustamiseks kavandatud üleeuroopalise koostöö algatuseks – „INTERREG III” (ELT C 226, 10.9.2004, lk 2).

13 03 14   Kandidaatriikidega piirnevate piirkondade toetamine – Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mida tuleb täita kandidaatriikidega piirnevaid alasid käsitlevate, perioodi 2000–2006 projektide raames vastavalt ühenduse algatuse „Interreg III” (piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö kohta) eeskirjadele. Meetmetes võetakse arvesse komisjoni teatist laienemise mõju kohta kandidaatriikidega piirnevatele piirkondadele „Ühenduse meetmed piirialade suhtes” (KOM(2001) 437 (lõplik))).

13 03 15   Rahaline abi väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) organisatsiooni loomiseks, mille eesmärk on parandada võrgustike loomise oskusi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Praegu puudub VKEdel vajalik infrastruktuur teadmiste, kogemuste ja heade tavade vahetamise tõhusaks edendamiseks.

13 03 16   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 782 329 782	14 884 200 000	22 417 259 853	9 576 214 623	22 214 199 721,—	5 042 066 870,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste programmide rahastamiseks, mis on seotud ERFi eesmärgiga lähenemise valdkonnas programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgi raames tahetakse kiirendada vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Osa assigneeringutest on ette nähtud „Natura 2000” võrgustiku haldamise rahastamiseks.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 17   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Programm „PEACE”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
32 095 629	15 600 000	31 466 303	1 000 000	30 849 316,—	6 745 369,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „PEACE” rahastamiseks ERFi Euroopa piirkondlikku koostööd käsitleva eesmärgi raames.

Programmi „PEACE” rakendatakse piiriülese koostöö programmina nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punkti c tähenduses.

Programmiga „PEACE” edendatakse asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, sinna kuuluvad eelkõige meetmed, millega edendatakse kogukondade ühtekuuluvust. Abikõlblik piirkond on kogu Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piiriäärsed maakonnad. Programmi rakendamisel järgitakse täielikult struktuurifondi sekkumistegevuse täiendavuse põhimõtet.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

13 03 18   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 261 005 835	3 330 700 000	4 633 542 658	2 462 000 000	4 988 612 298,—	975 969 846,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi piirkondlikku konkurentsivõimet käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse tugevdada vähim arenenud piirkondade hulgast välja jäävate alade piirkondlikku konkurentsivõimet ja tööhõivet.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Assigneeringut võib osaliselt kasutada ka piirkondade atraktiivsuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning pikaajalise perspektiiviga töökohtade loomiseks ajalooliste ehitiste ning arhitektuurilise väärtusega rajatiste restaureerimise, kaitsmise ja renoveerimise kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 19   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 069 579 848	520 400 000	1 028 767 359	85 000 000	1 148 761 991,—	248 832 150,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi Euroopa piirkondlikku koostööd käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse tugevdada piirkondlikku koostööd ja kogemuste vahetamist piirkondlikul tasemel.

Osa assigneeringutest võib kasutada ka järgmistel eesmärkidel:

—	piirkondlike muuseumide leidude säilitamine arhiivide digitaliseerimise kaudu,

—	Euroopa Liidu rahvaste rikka kultuuripärandi ja ajaloo laiem levitamine digitaalsete andmete vahetamise kaudu,

—	piiriäärsetes piirkondades selliste piirkondlike ja kohalike kanalite programmide toetamine, milles käsitletakse teisel pool piiri asuvat naaberpiirkonda,

—	koostöö ja teabevahetuse edendamine piirkondlike ringhäälinguettevõtjate ja meediaettevõtete vahel piiriäärsetel aladel, et ergutada neid kajastama teisel pool piiri asuvat piirkonda, eesmärgiga parandada naaberpiirkondade tundmist.

Assigneering on ette nähtud ka keskkonnahoidliku turismi toetamiseks ja edendamiseks piiriüleste jalgrattateede võrgustike, nagu Euro-Velo ja nn raudse eesriide raja kaasrahastamise kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 20   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
50 000 000	41 600 000	45 000 000	25 000 000	39 109 490,23	41 100 333,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistavate, seire-, haldus- ja tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ja inspekteerimismeetmete rahastamiseks, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 1080/2006 rakendamiseks.

Kavandatava Euroopa linna- ja maapiirkondade konventsiooni (CURE) eesmärk on pakkuda ELi programmide ja finantsperspektiivide vahekokkuvõtete tegemise ajal aastatel 2009–2010 poliitilist raamistikku ja meetmeid puudutavaid soovitusi, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule lähenemisele Euroopa linna- ja maapiirkondade tulevikule, mis saavutatakse valitsuste ja kodanikuühiskonna tulemusliku partnerluse kaudu.

Konventsiooniprotsess võimaldab Euroopa kodanikel ja sidusrühmadel anda oma panuse Euroopa poliitika läbivaatamisse ja kujundamisse seoses jätkusuutlike suhetega maa- ja linnapiirkondade vahel. Konventsiooni eesmärk on ühitada maa- ja linnapiirkondade huvid erinevates Euroopa piirkondades korraldatava temaatiliste seminaride sarja ning Euroopa kodanikuühiskonna võrgustiku kaudu.

On kavandatud, et seminaridel keskendutakse ühele või enamale paljudest olulistest teemadest või küsimustest, mis seonduvad jätkusuutlikkuse ja territoriaalse ühtekuuluvusega kas üldiselt, nii et see puudutab võrdselt linna- ja maapiirkondi, näiteks demograafilised ja kliimamuutused, energiatõhusus, toiduainetega kindlustamine, loodusvarude haldamine, bioloogiline ja kultuuriline mitmekesisus, ühtekuuluvus ja sotsiaalne kaasatus ning konstruktiivne dialoog kodanike ja valitsuste vahel, või nii, et need puudutavad konkreetseid linna- või maaelu küsimusi, näiteks elanikkonna kiire kasv või võitlus maa pärast, sotsiaalteenuste kadumine või kohaliku majanduse kitsas ulatus. Erilist tähelepanu pööratakse linnade ja maapiirkondade vastastikusele sõltuvusele ning üldistele piirkondlikele lahendustele.

See protsess peaks saavutama kulminatsiooni konverentsil, mille eesmärk on saavutada järgmised olulised tulemused:

—	avaldus Euroopa linna- ja maapiirkondade jätkusuutlikku tulevikku puudutava visiooni kohta,

—	kujukas kirjeldav materjal, mis on seotud „heade tavade” näidetega linna- ja maapiirkondade jätkusuutliku tuleviku edendamise meetmete kohta,

—	hinnang selle kohta, kui hästi praegune poliitiline raamistik ja meetmed tunduvad sobivat selle visiooni elluviimise tagamise ja heade tavade ulatusliku kohaldamise edendamise seisukohalt,

—	ettepanekud muudatuste tegemiseks poliitilises raamistikus ja meetmetes, mis tunduvad väärivat kaalumist ELi programmide vahekokkuvõtete tegemise ajal aastatel 2009–2010, eriti seoses piirkondliku ja maapiirkondade arenguga ning territoriaalse ühtekuuluvusega.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada ühtset teabepunkti, mis abistab neid, kes soovivad ehitada ehitiste energiatõhususe direktiivi kohase positiivse energiabilansiga või passiivmaja või kes soovivad olemasolevaid hooneid sellist tüüpi ehitisteks ümber ehitada.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 21   Katseprojekt – Romide integratsiooni meetmete üleeuroopaline koordineerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 500 000	5 000 000	5 000 000

Märkused

Katseprojekti eesmärk on teha põhjalik analüüs, mis põhineks praegusel arusaamal romi kogukonna olukorrast Euroopa Liidus ning oleks rõhuasetusega koolituse ja hariduse valdkonna komplekssel ja sünergilisel kogumil, alustades eelkooliealiste lastega, jätkates noorte emade täienduskoolitusega kuni vanemate inimeste koolituseni välja.

Katseprojekt peaks kajastama ka institutsionaalse protsessi nõuetekohast ettevalmistamist ja läbiviimist konsultatsioonide, võrgustike loomise, andmete kogumise, hindamise, kohtade külastamise, uuringute jms kaudu. Mitmed liikmesriigid on võtnud meetmeid romide integreerimise edendamiseks. Nii heade kui ka halbade tavade kohta esineb arvukalt näiteid kõrvuti kasvava sotsioloogilise, õigusliku ja poliitilise suunitlusega teadusuuringute koguga.

Võiks luua romide üksuse, mis uuriks valdkondlikke küsimusi ELi poliitika rakendamise seisukohalt ja pakuks välja sobivad tegevused ning meetmed, mis tuleks lisada romide kaasamise tegevuskava käsitlevatesse ettepanekutesse.

Üksus võiks võtta endale ülesandeks uurida valdkondadeülest koostööd ja olemasolevate erinevate finantsinstrumentide kasutamist, pakkuda välja katseprojekte ning tuvastada ülekantavaid ja jätkusuutlikke häid tavasid, mis võivad aidata kaasa konkreetsete poliitiliste ettepanekute koostamisele.

Selles kontekstis võib viidata vajadusele pikaajaliste ettepanekute järele, mis käsitlevad elamumajanduse ja linnaarenduse tahke (mis on halva ettevalmistuse korral seostatavad segregatsiooni, getostumise jms probleemidega), mis on seotud regionaalfondide ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toetuse uuendusliku kasutusega või mis käsitlevad andmete kogumise (ja kaitse), statistika jms olulisi küsimusi, kuid ka ilmselgelt teemaga seotud küsimusi, nagu kuritegevuse- ja inimkaubandusevastane võitlus, ning registreerimisega seotud peamiseid probleeme.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata meediakajastusele ja kommunikatsioonile üldisemalt.

Edu vältimatu eeltingimus on struktureeritud dialoogi arendamine romide kodanikuühiskonnaga nii kohalikul, riiklikul kui ka ELi tasandil.

Euroopa Parlament on olnud romide õiguste edendamisel esirinnas. Esimene selleteemaline resolutsioon võeti vastu juba 1984. aastal. Eelmisel ametiajal võttis Euroopa Parlament vastu mitmeid resolutsioone romide olukorra kohta Euroopas. 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta nõudis Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon töötaks välja romide kaasamise Euroopa raamstrateegia, mille eesmärk on tagada ELi tasandil poliitiline sidusus romide sotsiaalse kaasamise valdkonnas, ning et komisjon töötaks ühtlasi välja igakülgse romide kaasamise ühenduse tegevuskava, et anda rahalist toetust romide kaasamise Euroopa raamstrateegia eesmärgi täitmiseks. Ka oma 10. juuli 2008. aasta resolutsioonis etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta kordas Euroopa Parlament neid nõudmisi ning kutsus komisjoni ja liikmesriike veel kord üles kehtestama romisid käsitleva ELi strateegia raames ning romide kaasamise aastakümne 2005–2015 kontekstis õigusakte ja meetmeid, et toetada romi kogukondi nende integratsiooni edendamise teel kõikides valdkondades, käivitada rassismivastaseid ja diskrimineerimisvastaseid programme koolides, töökohal ja meedias ning edendada oskusteabe ja parimate tavade vahetamist.

Euroopa Parlament kordab sellega seoses ELi ja riiklikul tasandil strateegiate väljatöötamise tähtsust, kasutades täiel määral ELi rahaliste vahendite pakutavaid võimalusi, et kaotada romide segregatsioon hariduses, tagada romide lastele võrdne juurdepääs heatasemelisele haridusele (tavaharidussüsteemis osalemine, spetsiaalsete stipendiumide ja koolitusprogrammide kasutuselevõtmine, täiendavad ja konkreetsed meetmed romi laste eelkoolihariduse ning romi üliõpilaste riigi ja rahvusvahelisel tasandil kraadiõppe edendamiseks, aga ka nn romi diplomaatide mõjusa rühma koolitamine, kes suudaksid kaotada lõhe romi kogukondade ja avaliku sektori asutuste vahel), tagada romide juurdepääs tööturgudele ja seda parandada, anda võrdne juurdepääs ravikindlustus- ja sotsiaalkindlustushüvitistele, võidelda diskrimineerivate tegevuste vastu eluaseme pakkumise valdkonnas ja suurendada romide osalemist ühiskondlikus, majandus-, kultuuri- ja poliitilises elus.

Euroopa Parlament kordab vajadust luua akadeemiliste ja tsiviilekspertide võrgustik, millel on selge volitus pakkuda välja katseprojekte ja töötada välja projekte, mis annavad tõuke kohestele muutustele.

Katseprojekti eesmärk on ka tagada integreeritud hariduse andmine romi perekondadele, keskendudes ühel ajal laste varasele sidumisele koolieelse haridusega, lapsevanemate koolitamisele ja kogu perele suunatud ühiskondlikule tegevusele, pidades ühtlasi silmas täiskasvanute passiivsete oskuste parandamist.

Oma 2007. aasta detsembri järeldustes kutsus Euroopa Ülemkogu, teadvustades romide väga erilist olukorda kogu ELis, liikmesriike ja ELi üles kasutama kõiki vahendeid nende kaasamise parandamiseks. Oma juuni järeldustes märkis Euroopa Ülemkogu, et „ta ootab huviga kõnealuses küsimuses septembris peetavat konverentsi. Ülemkogu kutsus nõukogu üles võtma seda muudetud sotsiaalmeetmete kava läbivaatamisel arvesse. Euroopa Ülemkogu pöördub kõnealuse küsimuse juurde tagasi enne aasta lõppu”.

13 03 22   Katseprojekt – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	2 000 000	2 000 000

Märkused

Eesmärk: kohalike ja piirkondlike volikogude abistamine ja toetamine ELis.

Katseprojekti peamine eesmärk on ergutada ja toetada valitud kohalike ja piirkondlike esindajate liikuvust Euroopa Liidu piires. Katseprojekti teine eesmärk on liikuvuselemendi lisamine kohapealse koolituse kokkulepitud programmi ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alaste kogemuste jagamine.

Eesmärgid on järgmised:

—	ergutada mitmepoolset koostööd territoriaalsete, kohalike ja piirkondlike asutuste vahel poliitilisel tasandil,

—	toetada valitud kohalike ja piirkondlike esindajate liikuvust,

—	edendada ühist uurimist ja igapäevaste probleemidega seotud ideede vahetamist kohapealsete koolituste ja kogemuste jagamise kaudu,

—	edendada parimate tavade vahetust.

Katseprojekt on seega vahend valitud kohalike ja piirkondlike esindajate õppimise ja kogemuste omandamise edendamiseks, samuti kohalike ja piirkondlike volikogude võimekuse suurendamiseks seoses mõistete, demokraatlike põhimõtete ja strateegiate kohaldamisega.

13 03 23   Katseprojekt – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine ELi regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000	2 000 000	2 000 000

Märkused

Projekti eesmärk on laiaulatusliku strateegia arendamine, et edendada kolmandates riikides ELi regionaalpoliitika tundmist ja edastada kogemusi. Kõnealune strateegia peaks hõlmama rahvusvaheliste ürituste korraldamist ja teavitusalast tegevust, võrgustike loomist piirkondlike ja kohalike sidusrühmade vahel, ühisprojektide ning uute piirkondlike partnerlussuhete arendamist, samuti heade tavade vahetust erinevate piirkondade vahel. Edendades ELi ühtekuuluvuspoliitika mudelit edu saavutamise näitena arvukate piirkondlike dialoogide kaudu, saab EL kasutada kõnealuseid tegevusi oma väärtuste, aluspõhimõtete, organisatsiooniliste struktuuride ja poliitika näitamiseks ja edendamiseks maailmatasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on eriti kasulik koostöö asjaomases valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (FOGAR, UCLG).

13 03 24   Ettevalmistav tegevus – Väikelaenudele soodsama keskkonna edendamine Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	3 000 000	4 000 000	2 000 000	0,—	0,—

Märkused

Nõukogu on mitmel korral (2000. aastal ja 2003. aasta märtsis) nõustunud sellega, et väikelaenudel on eeliseid väikeettevõtjate jaoks. Euroopa Ülemkogu on esimest korda palunud liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu väikelaenude rakendamisele, et hoogustada väikeettevõtete asutamist ja kasvu. Väikelaenud olid üks peamisi rahastamisvahendeid Euroopa mitmeaastases programmis (MAP/2002–2006), mille nõukogu võttis vastu 2001. aasta detsembris, määratledes väikelaenuna laenu suurusega alla 25 000 euro.

Väikelaenu küsimusega tegeletakse ka alates 2006. aastast tegutseva konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames, sealhulgas selle teise rahastu (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tagatisrahastu) raames. Rahastu (mida haldab Euroopa Investeerimisfond) eesmärk on ergutada finantsasutusi suuremal määral osalema väikelaenude andmisel, millega tavaliselt kaasnevad proportsionaalselt kõrgemad laenuhalduskulud laenuvõtjate jaoks, kes ei suuda piisavaid tagatisi esitada. Lisaks tagatistele ja vastutagatistele on finantsvahendajatel õigus toetustele, et vähendada mikrolaenudega seotud suuri halduskulusid.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on tugevdada mikrokrediidi arengut Euroopas kooskõlas Lissaboni tegevuskava uute kasvu ja tööhõive eesmärkidega ning Euroopa Parlamendi 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis finantsteenuste poliitikat käsitleva valge raamatu (2005–2010) kohta esitatud soovitustega, eriti seoses vajadusega väikelaenualase tegevuskava järele.

Ettevalmistava tegevuse eesmärgid on järgmised:

—

tagada Euroopas keskpikas perspektiivis väikelaenude muutumine end ise rahastavaks, suurendades väikelaenu andvate asutuste, eriti pangandusväliste asutuste kapitali. Projekti võiks hallata Euroopa Investeerimisfond – ELi finantsasutus, mis on spetsialiseerunud VKEde ja mikroettevõtete rahastamisele ning haldab ka ELi/ühenduse finantsvahendeid,

—	tugevdada olemasolevate finantsvahendite sünergiat omavahel seotud aladel (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (JEREMIE), Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Arengufond),

—	tugevdada sotsiaalset kaasatust ettevõtlikkuse ja sellega kaasneva majanduskasvu kaudu. Eraldatavat rahalist toetust võivad selleks saada vähem soodustatud rühmadega töötavad ühendused.

Kavandatavate assigneeringute eesmärk on 2008. aastaks vastu võetud ettevalmistava tegevuse teostamine. Assigneeringuid kasutatakse eelkõige pangandusväliste asutuste stardifondi arendamise jaoks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

13 03 25   Katseprojekt meetmete võtmiseks tekstiili- ja jalatsisektoris

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Assigneeringu eesmärk on hinnata olukorda tekstiili- ja jalatsisektoris seoses kvootide süsteemi kaotamisega eesmärgiga luua selle valdkonna jaoks ELi programm (eelkõige vähem soodsate piirkondade arendamiseks), millega toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, ümberstruktureerimist, kutsealast ettevalmistust ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid).

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 13 04 —   ÜHTEKUULUVUSFOND

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 04
ÜHTEKUULUVUSFOND
13 04 01	Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)	1.2	p.m.	2 500 000 000	p.m.	3 892 453 278	7 451 363,—	2 489 315 485,87
13 04 02	Ühtekuuluvusfond	1.2	10 185 294 880	4 350 000 000	9 291 684 199	3 385 000 000	8 142 934 366,85	2 797 798 863,87
	Peatükk 13 04 — Kogusumma		10 185 294 880	6 850 000 000	9 291 684 199	7 277 453 278	8 150 385 729,85	5 287 114 349,74

Märkused

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1265/1999 (millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) II lisa (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 62)) määrab kindlaks tingimused, mille alusel makstakse tagasi need ettemaksed, mis ei vähenda fondi osalust asjakohase toimingu rahastamisel. Tulu kõnealuste ettemaksete tagasimaksmisest kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7 ja selle alusel võib avada täiendavad assigneeringud vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157. Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette programmitöö perioodi 2007–2013 eelrahastamise hüvitamise tingimused.

13 04 01   Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 500 000 000	p.m.	3 892 453 278	7 451 363,—	2 489 315 485,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Ühtekuuluvusfondi kohustusi, mis tuli täita enne 2000. aastat ja programmitöö perioodi 2000–2006 lõpuleviimist.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmisel programmitöö perioodil.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 566/94, 10. märts 1994, millega laiendatakse määrust (EMÜ) nr 792/93, millega asutatakse ühtekuuluvuse rahastamisvahend (EÜT L 72, 16.3.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158 ja 161.

13 04 02   Ühtekuuluvusfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 185 294 880	4 350 000 000	9 291 684 199	3 385 000 000	8 142 934 366,85	2 797 798 863,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ühtekuuluvusfondi kohustuste katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmisel programmitöö perioodil.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 566/94, 10. märts 1994, millega laiendatakse määrust (EMÜ) nr 792/93, millega asutatakse ühtekuuluvuse rahastamisvahend (EÜT L 72, 16.3.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158 ja 161.

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174 ja 177.

PEATÜKK 13 05 —   STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE SEKKUMISTEGEVUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 05
STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE SEKKUMISTEGEVUS
13 05 01
Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)
13 05 01 01	Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)	4	p.m.	390 000 000	p.m.	340 000 000	0,—	381 000 000,—
13 05 01 02	Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend – Ühinemiseelse abi andmise lõpetamine kaheksa kandidaatriigi puhul	4	p.m.	170 000 000	p.m.	60 000 000	0,—	158 374 690,13
	Artikkel 13 05 01 — Vahesumma		p.m.	560 000 000	p.m.	400 000 000	0,—	539 374 690,13
13 05 02	Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend	4	324 300 000	30 000 000	253 200 000	4 000 000	233 700 000,—	42 705 000,—
13 05 03
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülese koostöö rahastamisvahend
13 05 03 01	Piiriülene koostöö – Panus alamrubriigist 1b	1.2	50 603 690	6 100 000	49 611 460	21 282 315	67 174 271,—	0,—
13 05 03 02	Piiriülene koostöö – Panus rubriigist 4	4	35 308 079	4 100 000	34 615 765	14 000 000	48 386 334,—	0,—
	Artikkel 13 05 03 — Vahesumma		85 911 769	10 200 000	84 227 225	35 282 315	115 560 605,—	0,—
	Peatükk 13 05 — Kogusumma		410 211 769	600 200 000	337 427 225	439 282 315	349 260 605,—	582 079 690,13

13 05 01   Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

Märkused

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) eraldatav toetus oli ette nähtud Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide Euroopa Liiduga ühinemise toetamiseks. ISPA vahendeid kasutati abi saavates riikides ühenduse õigustiku nõuete täitmiseks keskkonna ja transpordi valdkonnas.

13 05 01 01   Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	390 000 000	p.m.	340 000 000	0,—	381 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi kaudu makstud toetuse ja väljaspool komisjoni antud tehnilise abi katteks, mida on vaja rakendada Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides.

Toetuse saajast olenemata ei ole sellest punktist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999, 21. juuni 1999, kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/1999, 21. juuni 1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2004, 20. detsember 2004, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

13 05 01 02   Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend – Ühinemiseelse abi andmise lõpetamine kaheksa kandidaatriigi puhul

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	170 000 000	p.m.	60 000 000	0,—	158 374 690,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi kaudu makstud toetuse ja väljaspool komisjoni antud tehnilise abi katteks, mida on vaja rakendada nendes kandidaatriikides, mis said liikmesriikideks 1. mail 2004.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999, 21. juuni 1999, kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/1999, 21. juuni 1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73).

13 05 02   Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
324 300 000	30 000 000	253 200 000	4 000 000	233 700 000,—	42 705 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta ELi/ühenduse abi kandidaatriikidele, keda rahastatakse IPA raames Euroopa Liidu normide ja põhimõtetega vastavusse viimisel, sealhulgas vajaduse korral ühenduse õigustikuga vastavusse viimisel ELi liikmeks saamist silmas pidades.

Regionaalarengu rahastamisvahendiga toetatakse riike poliitika väljatöötamisel ja rakendamise ettevalmistamisel ning ELi/ühenduse ühtekuuluvuspoliitika juhtimisel, eelkõige struktuurifondide ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

13 05 03   Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülese koostöö rahastamisvahend

13 05 03 01   Piiriülene koostöö – Panus alamrubriigist 1b

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
50 603 690	6 100 000	49 611 460	21 282 315	67 174 271,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ERFi toetuse rahastamiseks piiriüleste koostööprojektide ja väljaspool komisjoni antava tehnilise abi puhul, mis on vajalik meetmete rakendamisel liikmeriikides.

Assigneering on ette nähtud ka keskkonnahoidliku turismi toetamiseks ja edendamiseks piiriüleste jalgrattateede võrgustike, nagu Euro-Velo ja nn raudse eesriide raja kaasrahastamise kaudu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

13 05 03 02   Piiriülene koostöö – Panus rubriigist 4

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
35 308 079	4 100 000	34 615 765	14 000 000	48 386 334,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud IPA toetuse rahastamiseks piiriüleste koostööprojektide ja väljaspool komisjoni antava tehnilise abi puhul, mis on vajalik meetmete rakendamisel kandidaat- ja taotlejariikides.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 13 06 —   SOLIDAARSUSFOND

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 06
SOLIDAARSUSFOND
13 06 01	Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Liikmesriigid	3.2	p.m.	p.m.	614 933 701	614 933 701	273 191 197,—	273 191 197,—
13 06 02	Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Peatükk 13 06 — Kogusumma		p.m.	p.m.	614 933 701	614 933 701	273 191 197,—	273 191 197,—

13 06 01   Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Liikmesriigid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	614 933 701	614 933 701	273 191 197,—	273 191 197,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud liikmesriikides looduskatastroofide korral kasutusele võetavate Euroopa Liidu Solidaarsusfondist tulenevate assigneeringute kirjendamiseks.

Assigneeringute eraldamine otsustatakse paranduseelarves, mille ainus eesmärk on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …, …, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (ELT L …, …, lk …).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005) 108 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

13 06 02   Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide looduskatastroofide korral kasutusele võetavate Euroopa Liidu Solidaarsusfondist tulenevate assigneeringute kirjendamiseks.

Assigneeringute eraldamine otsustatakse paranduseelarves, mille ainus eesmärk on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …, …, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (ELT L …, …, lk …).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005) 108 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS REGIONAALPOLIITIKA PEADIREKTORAADILE

—	ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKAGA SEONDUV KONTROLL – ÜHINEMISEKS VALMISTUMINE

—	REGIONAALPOLIITIKA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA, KOORDINEERIMINE JA HINDAMINE

JAOTIS 14

MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT

Üldised eesmärgid

—	Kodanike ja ettevõtjate hüvanguks siseturu majandusliku potentsiaali tugevdamine maksukeskkonna parandamise ja tollisüsteemi ajakohastamise kaudu.

—	Jätkusuutliku kasvu toetamine Euroopa Liidus, soodustades turupõhiste vahendite ja maksustamise kaudu keskkonnasõbralikumat energiatarbimist.

—	Euroopa kodanike kaitse parandamine ja liikmesriikide majanduste tugevdamine, parandades tollikontrollide turvalisust ja võttes meetmeid pettuse ja kuritegevuse vastu.

—	ELi majandusliku potentsiaali parandamine ja ELi panuse suurendamine arengusse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava rahvusvahelise tollikoostöö, kaubavahetuse soodustamise ning maksuküsimustes heade valitsemistavade kasutamise kaudu.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 01	MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	56 242 164	56 242 164	54 628 478	54 628 478	53 180 403,32	53 180 403,32
14 02	MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	2 500 000	2 500 000	3 000 000	2 700 000	1 903 018,13	2 635 003,23
14 03	MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID	2 000 000	2 000 000	1 700 000	2 000 000	1 194 200,—	1 477 833,04
14 04	TOLLIPOLIITIKA	50 318 000	30 000 000	48 368 000	30 000 000	42 240 043,95	32 575 689,21
14 05	MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA	24 000 000	16 300 000	22 100 000	15 570 000	20 792 970,01	17 042 162,36
	Jaotis 14 — Kogusumma	135 060 164	107 042 164	129 796 478	104 898 478	119 310 635,41	106 911 091,16

PEATÜKK 14 01 —   MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
14 01
MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
14 01 01	Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	42 304 682 (280)	40 731 487 (281)	39 458 596,74
14 01 02
Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
14 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	5 782 612	5 777 178	5 451 136,94
14 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	3 829 199	3 869 493	3 979 081,—
	Artikkel 14 01 02 — Vahesumma		9 611 811	9 646 671	9 430 217,94
14 01 03	Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	3 093 671	3 043 320	3 065 194,86
14 01 04
Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
14 01 04 01	Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud	1.1	100 000	75 000	94 393,78
14 01 04 02	„Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” – Halduskorralduskulud	1.1	1 132 000	1 132 000	1 132 000,—
	Artikkel 14 01 04 — Vahesumma		1 232 000	1 207 000	1 226 393,78
	Peatükk 14 01 — Kogusumma		56 242 164	54 628 478	53 180 403,32

14 01 01   Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
42 304 682 (282)	40 731 487 (283)	39 458 596,74

14 01 02   Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

14 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 782 612	5 777 178	5 451 136,94

14 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 829 199	3 869 493	3 979 081,—

14 01 03   Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 093 671	3 043 320	3 065 194,86

14 01 04   Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

14 01 04 01   Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	75 000	94 393,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Õiguslik alus

Vt artikkel 14 02 01.

14 01 04 02   „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 132 000	1 132 000	1 132 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artiklid 14 04 02 ja 14 05 03.

PEATÜKK 14 02 —   MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 02
MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE
14 02 01	Siseturu rakendamine ja arendamine	1.1	2 500 000	2 500 000	3 000 000	2 700 000	1 903 018,13	2 635 003,23
	Peatükk 14 02 — Kogusumma		2 500 000	2 500 000	3 000 000	2 700 000	1 903 018,13	2 635 003,23

14 02 01   Siseturu rakendamine ja arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 500 000	2 500 000	3 000 000	2 700 000	1 903 018,13	2 635 003,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tekivad seoses siseturu väljakujunemist, toimimist ja arengut toetavate meetmetega.

Sellega toetatakse tollipoliitikat ja maksupoliitikat ning siia hulka kuuluvad meetmed, mida ei rahastata programmide „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” alusel.

Tolli ja maksustamise valdkonnas on see assigneering ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katteks:

—	konsultatsioonide, uuringute, analüüside ja mõju hindamiste kulud,

—	tegevused tolliklassifikatsiooni valdkonnas ja teabe hankimine,

—	investeeringud tarkvarasse,

—	reklaami tootmise ja arendamise, teadlikkuse parandamise ja koolitusmaterjalide kulud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

PEATÜKK 14 03 —   MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 03
MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID
14 03 01	Tollikoostöö ja rahvusvaheline abi – Varasemate programmide lõpetamine	4	—	p.m.	—	300 000	0,—	283 633,04
14 03 03	Liikmesus rahvusvahelistes tolli- ja maksuorganisatsioonides	4	2 000 000	2 000 000	1 700 000	1 700 000	1 194 200,—	1 194 200,—
14 03 04	Hea juhtimistava maksuvaldkonnas	4	p.m.	p.m.
	Peatükk 14 03 — Kogusumma		2 000 000	2 000 000	1 700 000	2 000 000	1 194 200,—	1 477 833,04

14 03 01   Tollikoostöö ja rahvusvaheline abi – Varasemate programmide lõpetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	300 000	0,—	283 633,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide „Toll 2002” ja „Toll 2007” täitmata jäänud kulukohustuste katmiseks.

Rahastatavad meetmed hõlmavad konverentside ja seminaride korraldamist, tehnilist ja infotehnoloogilist abi, et kooskõlastada koolitust ja tehnilist abi ning ühenduse ja liikmesriikide ning kolmandate riikide tolliametite koostööd ning tagada ühendusesiseste meetmete ja välissuhetealaste ühenduse meetmete kooskõlastatus.

Talituskuludest kaetakse koolitus-, tehnilise abi ja koostöömeetmed, mis on suunatud

—	kandidaatriikidele, et nad saaksid täita laienemisprotsessiga seotud ühenduse tollialaseid õigusakte; selles suhtes on assigneering ette nähtud abi, vastavustestide ja riiklike süsteemide ühenduse süsteemidega ühendamisega seotud kulude katmiseks;

—	kolmandatele riikidele, et aidata neil ajakohastada valitsusasutusi.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 19. märts 2001, millega antakse komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi 15. detsembril 1950 Brüsselis allkirjastatud tollikoostöönõukogu asutamist käsitleva konventsiooni muutmise üle, et Euroopa Ühendus saaks astuda selle organisatsiooni liikmeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

Tehnilise abi meetmete õigusliku aluse moodustavad ühenduse ja paljude kolmandate riikide, eriti kandidaatriikide vahelised erinevad koostöö-, vabakaubandus-, tolliliidu- ja assotsiatsioonilepingud.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

14 03 03   Liikmesus rahvusvahelistes tolli- ja maksuorganisatsioonides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 000 000	2 000 000	1 700 000	1 700 000	1 194 200,—	1 194 200,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu osamaksete katmiseks:

—	Maailma Tolliorganisatsioonis (WCO);

—	rahvusvahelises maksundusalases dialoogis (ITD).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/668/EÜ, 25. juuni 2007, mis käsitleb Euroopa Ühenduse poolt ajutist liikmele omaste õiguste ja kohustuste teostamist Maailma Tolliorganisatsioonis (ELT L 274, 18.10.2007, lk 11).

Alusaktid

Komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus ühenduse osalemise kohta rahvusvahelise maksundusalase dialoogi töös.

14 03 04   Hea juhtimistava maksuvaldkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, nõupidamiste, töötubade, koolituste, konverentside, tehnilise ja haldustoe pakkumise, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos hea haldustava edendamisega maksunduses.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

PEATÜKK 14 04 —   TOLLIPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 04
TOLLIPOLIITIKA
14 04 01	Varasemate programmide „Toll” lõpuleviimine	1.1	—	1 000 000	—	12 000 000	74 400,—	23 012 060,57
14 04 02	„Toll 2013”	1.1	50 318 000	29 000 000	48 368 000	18 000 000	42 165 643,95	9 563 628,64
	Peatükk 14 04 — Kogusumma		50 318 000	30 000 000	48 368 000	30 000 000	42 240 043,95	32 575 689,21

14 04 01   Varasemate programmide „Toll” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 000 000	—	12 000 000	74 400,—	23 012 060,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse tollialase tegevuskava rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

—	osalejariikidest pärit ning seminaridel ja töökursustel, ametnike vahetuses, koolitusel, järelmeetmetes ja võrdleva analüüsi toimingutes osalevate inimeste reisi- ja majutuskulud;

—	seminaride, töökursuste ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

—	koolituseks vajaliku õppematerjali ostmise ja arendamise kulud;

—

praegu toimivate teabevahetus- ja kommunikatsioonisüsteemide hooldus-, arendus- ja jooksvad kulud, võrgu talitlemise kulud ja komisjoni (või määratud alltöövõtja) ametiruumidesse paigaldatud ühenduse süsteemide jooksvad kulud. Kõnealused süsteemid ja võrgud on järgmised: ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI), kui see on vajalik teiste käesolevas lõikes osutatud süsteemide toetamiseks, andmelevisüsteem (DDS), uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS/NSTI), Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem, päritolutemplite ja transiiditemplite edastamise infosüsteem (TCO/TCT), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS), Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI/RTCE), tariifikvootide seiresüsteem (TQS), seestöötlemise soodustuste süsteem (IPR), ühikuväärtuste süsteem, maksupeatamiste infosüsteem „Suspensions” ja tolli arvutistamisega seotud toimingud (e-toll ja tolli ajakohastamine);

—

otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud menetluskorra alusel loodud uute kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide puhul projekteerimis-, paigaldus-, tegevus- ja arenduskulud, eelkõige riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mis peavad olema kõigi osalevate riikide puhul ühised, et tagada süsteemide vastastikune seotavus ja koostalitlusvõime;

—	pettustevastase infosüsteemi (AFIS) kasutajaabi-, hooldus-, tegevus- ja arenduskulud;

—	programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike muude meetmetega seotud kulud.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

14 04 02   „Toll 2013”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
50 318 000	29 000 000	48 368 000	18 000 000	42 165 643,95	9 563 628,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Toll 2013” rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, IT-toiminguteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

—

soetamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamise kulud ühenduse kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide komponentide puhul, mis hõlmavad järgmist: ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI), sealhulgas pettustevastase infosüsteemiga (AFIS) seotud teabevahetuskulud; arvutipõhine transiidisüsteem (CTS); tariifisüsteemid, eriti andmelevisüsteem (DDS), kombineeritud nomenklatuur (CN), Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI), tariifikvootide seiresüsteem (TQS), maksupeatamiste infosüsteem (SUSPENSIONS), näidiste käitlemise süsteem (SMS), töötlemisprotseduuride infosüsteem (ISPP), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 648/2005 (millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13)) kohane julgeolekut suurendav süsteem, sealhulgas ühenduse riskijuhtimise süsteem, ekspordikontrollisüsteem (ECS), impordikontrollisüsteem (ICS) ja volitatud majandusoperaatorite süsteem (AEO); mis tahes uued tollialased kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemid, mis on loodud ühenduse/ELi õigusaktide alusel ja sätestatud tööprogrammis;

—	ettevalmistuse, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamise kulud, kui need tegevusvaldkonnad on vajalikud otseselt programmi haldamiseks ja selle eesmärkide täitmiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teavitamis- ja avaldamistegevus ning teabevahetusele keskenduvate informaatikavõrgustike kulud;

—	osalejariikide ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud võrdlusuuringute, töölähetuste, seminaride, töökursuste, projekti- ja juhtrühmade, koolituste ning järelevalvega;

—	seminaride, töökursuste ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

—	ajutiste ekspertide ja osalistega seotud reisi- ja elamiskulud;

—	koolitussüsteemide ja -moodulite omandamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise kulud, kui need on kõigile osalejariikidele ühised;

—	mis tahes muu tegevusega seotud kulud, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 14 05 —   MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 05
MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA
14 05 01	Varasemate programmide „Fiscalis” lõpuleviimine	1.1	—	500 000	—	3 500 000	0,—	7 917 340,78
14 05 02	Aktsiisisüsteemi arvutistamine (EMCS)	1.1	—	500 000	p.m.	670 000	3 681 505,30	2 953 299,33
14 05 03	„Fiscalis 2013”	1.1	24 000 000	15 300 000	22 100 000	11 400 000	17 111 464,71	6 171 522,25
	Peatükk 14 05 — Kogusumma		24 000 000	16 300 000	22 100 000	15 570 000	20 792 970,01	17 042 162,36

14 05 01   Varasemate programmide „Fiscalis” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	500 000	—	3 500 000	0,—	7 917 340,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandava ühenduse programmi („Fiscalis 2007”) rakendamisega seotud kulude katteks, täpsemalt kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide, ühismeetmete ja muude nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud menetluskorra kohaselt kokku lepitud toimingute rahastamiseks.

Selle assigneeringuga kaetakse eelkõige järgmised kulud:

—

olemasolevate süsteemide, eelkõige „Fiscalise” teabesüsteemi FITS töökorras hoidmisega seotud kulud; nimetatud süsteem hõlmab käibemaksuteabe vahetamise süsteemi VIES, aktsiisikaupade liikumise eelhoiatussüsteemi EWSE ja aktsiisimaksu tabelit ning ühist sidevõrku/ühist süsteemiliidest CCN/CSI: peamiselt nimetatud süsteemide hoolduse, ajakohastamise ja töökorras hoidmisega seotud kulud ja võrgu talitluskulud;

—

uute kavandatavate süsteemide väljatöötamise, ostu, paigaldamise, töökorras hoidmise ja ajakohastamisega seotud kulud, sealhulgas need, mis on seotud aktsiisiga maksustatud toodete ringluse järelevalvesüsteemiga, e-kaubanduse ja kaheksanda käibemaksudirektiiviga: eelkõige riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mis peavad olema kõigi osalevate riikide puhul ühised, et tagada süsteemide vastastikune seotavus ja koostalitlusvõime;

—	otsese maksustamise valdkonnas kavandatud uute süsteemide otstarbekusuuringute maksumus;

—	osalejariikide kaudse maksustamise valdkonna ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud nende osalemisega töötajate vahetuses, seminaridel või mitmepoolsetel kontrollitoimingutel;

—	reisi- ja elamiskulud ning koolituseks vajaliku õppematerjali ostmise ja arendamise kulud;

—	seminaride ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

—	nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud menetluskorra kohaselt kehtestatud muude toimingutega seotud kulud.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2235/2002/EÜ, 3. detsember 2002, millega võetakse vastu siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2003–2007”) (EÜT L 341, 17.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

14 05 02   Aktsiisisüsteemi arvutistamine (EMCS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	500 000	p.m.	670 000	3 681 505,30	2 953 299,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud aktsiisisüsteemi arvutistamise mitmeaastase programmi rakendamisega seotud kulude katmiseks ja hõlmab eelkõige järgmist:

—	süsteemi arendus, toetus ja katsetamine, väljatöötatud ja paigaldatud toodete haldamine ja kvaliteedikontroll, kooskõlastamine, süsteemi ühenduse komponentidena määratletud riistvara ning selle funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused,

—	teabeedastuse ja koolituse korraldamine,

—	süsteemi turvalisuse tagamise kava.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1152/2003/EÜ, 16. juuni 2003, aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (ELT L 162, 1.7.2003, lk 5).

14 05 03   „Fiscalis 2013”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
24 000 000	15 300 000	22 100 000	11 400 000	17 111 464,71	6 171 522,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Fiscalis 2013” rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, IT-toiminguteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

—

soetamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamise kulud ühenduse kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide komponentide puhul, mis hõlmavad järgmist: ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI); käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES); aktsiisisüsteemid; aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteem (EMCS); mis tahes uued maksualased kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemid, mis on loodud ELi/ühenduse õigusaktide alusel ja sätestatud tööprogrammis;

—	ettevalmistuse, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamise kulud, kui need tegevusvaldkonnad on vajalikud otseselt programmi haldamiseks ja selle eesmärkide täitmiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teavitamis- ja avaldamistegevus ning teabevahetusele keskenduvate informaatikavõrgustike kulud;

—	osalejariikide ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud mitmepoolsete kontrollide, töölähetuste, seminaride ja projektirühmadega;

—	seminaride ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

—	ajutiste ekspertide ja osalejate reisi- ja elamiskulud;

—	koolitussüsteemide ja -moodulite omandamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise kulud, kui need on kõigile osalejariikidele ühised;

—	mis tahes muu tegevusega seotud kulud, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mis tahes tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1482/2007/EÜ, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013”) (ELT L 330, 15.12.2007, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 15

HARIDUS JA KULTUUR

Üldised eesmärgid

—	Suurendada hariduse, kutseõppe, noorsoo- ja kultuuripoliitika panust majandusliku õitsengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ning võrdsete võimaluste kindlustamisel Euroopa Liidus.

—	Tunnustada mitmekeelsuse tähtsust Euroopa konkurentsivõime ja Euroopa ühiskonna ühtekuuluvuse tagamisel.

—	Edendada Euroopa oskusteavet ja pädevusi, võrrelda ja täiustada olemasolevaid süsteeme ning toetada inimestevahelisi kontakte.

—	Toetada Euroopa kõikide kultuuride õitsengut ja kultuuridevahelist dialoogi eesmärgiga vähendada kultuurilist ebavõrdsust, lahendada üha mitmekesistuva ühiskonna ees seisvaid probleeme, laiendada Euroopa kodakondsuse mõistet ning edendada loomingulisust, mis on teadmistepõhise ühiskonna alus.

—	Edendada Euroopa aktiivse kodanikutunde ja rahvastevahelise (sh noortevahelise) solidaarsuse kujundamist ning suurendada spordi panust Euroopa Liidu sotsiaal-majandusliku arengu edendamisel.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 01	HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	117 850 342	117 850 342	110 585 968	110 585 968	115 912 714,43	115 912 714,43
15 02	ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS	1 152 378 500	1 115 302 000	1 075 137 000	1 051 292 000	1 092 844 024,53	1 060 338 044,34
15 04	KULTUURIKOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS	55 136 000	45 900 000	53 226 000	48 800 000	56 559 431,78	48 179 716,76
15 05	NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE	127 106 000	125 660 000	130 106 000	127 540 000	135 565 900,89	134 515 806,16
15 06	EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE	47 445 000	37 665 000	34 010 000	27 890 000	30 222 430,64	23 195 998,87
	Jaotis 15 — Kogusumma	1 499 915 842	1 442 377 342	1 403 064 968	1 366 107 968	1 431 104 502,27	1 382 142 280,56

PEATÜKK 15 01 —   HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 01
HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
15 01 01	Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	51 145 885 (284)	46 119 732 (285)	48 320 380,82
15 01 02
Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
15 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	3 818 280	3 573 358 (286)	4 090 790,74
15 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	5 417 963	4 968 263 (287)	5 680 847,60
	Artikkel 15 01 02 — Vahesumma		9 236 243	8 541 621	9 771 638,34
15 01 03	Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna vahendite ja teenustega seotud kulud	5	3 740 214	3 273 615 (288)	3 754 072,33
15 01 04
Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
15 01 04 14	Programm „Erasmus Mundus” – Halduskorralduskulud	1.1	770 000	2 536 000	1 373 449,67
15 01 04 17	Haridus- ja kutseõppealane koostöö kolmandate riikidega – Halduskorralduskulud	4	65 000	115 000	92 048,97
15 01 04 20	Komisjoni külastused – Halduskorralduskulud	3.2	650 000	650 000	613 355,69
15 01 04 22	Elukestev õpe – Halduskorralduskulud	1.1	8 843 000	7 743 000	11 582 223,04
15 01 04 30	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 1a programmidele	1.1	21 199 000	19 766 000	18 813 702,—
15 01 04 31	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 3b programmidele	3.2	10 283 000	9 891 000	9 508 523,—
15 01 04 32	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 4 programmidele	4	597 000	640 000	520 000,—
15 01 04 44	Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud	3.2	529 000	646 000	811 187,88
15 01 04 55	Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud	3.2	780 000	780 000	1 020 821,54
15 01 04 66	Programm „Kodanike Euroopa” – Halduskorralduskulud	3.2	250 000	274 000	354 187,32
	Artikkel 15 01 04 — Vahesumma		43 966 000	43 041 000	44 689 499,11
15 01 60
Teabevahendite ostmine
15 01 60 01	Raamatukoguvarud, raamatute tellimine, ostmine ja säilitamine	5	2 720 000	2 700 000	2 727 123,83
	Artikkel 15 01 60 — Vahesumma		2 720 000	2 700 000	2 727 123,83
15 01 61	Ülikooli lõpetanutele institutsioonis praktika korraldamise kulud	5	7 042 000	6 910 000	6 650 000,—
	Peatükk 15 01 — Kogusumma		117 850 342	110 585 968	115 912 714,43

15 01 01   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
51 145 885 (289)	46 119 732 (290)	48 320 380,82

15 01 02   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

15 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 818 280	3 573 358 (291)	4 090 790,74

15 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 417 963	4 968 263 (292)	5 680 847,60

15 01 03   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna vahendite ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 740 214	3 273 615 (293)	3 754 072,33

15 01 04   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

15 01 04 14   Programm „Erasmus Mundus” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
770 000	2 536 000	1 373 449,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on arvestatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt punkt 15 02 02 05.

15 01 04 17   Haridus- ja kutseõppealane koostöö kolmandate riikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
65 000	115 000	92 048,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 02 03.

15 01 04 20   Komisjoni külastused – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
650 000	650 000	613 355,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud külastustega seotud halduskulude katmiseks, mis hõlmavad näiteks saatjateenust külastuste paremaks korraldamiseks; külastajatele jagatavat reklaammaterjali; teabe- ja reklaammaterjali ELi meetmete ja poliitika tutvustamiseks; külastustega seotud sihtuuringuid ja katsemeetmeid; muid tehnilisi või haldusalaseid üldisi halduskulusid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 06 05.

15 01 04 22   Elukestev õpe – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 843 000	7 743 000	11 582 223,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ühenduse programmides osalemisega ja mis on arvestatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 02 22.

15 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 1a programmidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
21 199 000	19 766 000	18 813 702,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 1a programmide juhtimises.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on arvestatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/382/EÜ, 26. aprill 1999, millega kehtestatakse ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi „Leonardo da Vinci” teine etapp (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi „Socrates” teine etapp (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2317/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2318/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2004–2006) info- ja sidetehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 31   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 3b programmidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 283 000	9 891 000	9 508 523,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 3b programmide juhtimises.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on arvestatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 508/2000/EÜ, 14. veebruar 2000, millega kehtestatakse programm „Kultuur 2000” (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1031/2000/EÜ, 13. aprill 2000, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm „Noored” (EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Nõukogu otsus 2004/100/EÜ, 26. jaanuar 2004, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (ELT L 30, 4.2.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 790/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 24).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 792/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 40).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 32   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 4 programmidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
597 000	640 000	520 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 4 programmide juhtimises.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/196/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/197/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 15).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/910/EÜ, 4. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 33).

Nõukogu otsus 2006/964/EÜ, 18. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise lepingu, millega kehtestatakse kõrghariduse-, koolituse- ja noortevaldkonna koostööraamistik, sõlmimise kohta (ELT L 397, 30.12.2006, lk 14).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 44   Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
529 000	646 000	811 187,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 04 44.

15 01 04 55   Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
780 000	780 000	1 020 821,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on arvestatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 05 55.

15 01 04 66   Programm „Kodanike Euroopa” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
250 000	274 000	354 187,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 06 66.

15 01 60   Teabevahendite ostmine

15 01 60 01   Raamatukoguvarud, raamatute tellimine, ostmine ja säilitamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 720 000	2 700 000	2 727 123,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

—	raamatute ja muude väljaannete ost, olemasolevate väljaannete ajakohastamine,

—	köitmiskulud ja muud raamatute ja trükiste säilitamisega seotud kulud,

—	ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulud,

—	muude paber- ja/või elektroonilisel kujul ilmuvate erialaväljaannete tellimise kulud.

See ei hõlma järgmisi kulusid:

—	Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad, mille kulud on kirjendatud asjakohaste jaotiste artiklis 01 05,

—	Euroopa Liidus asuvad esindusasutused, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03,

—	samalaadsed kulud väljaspool Euroopa Liitu, mis on kirjendatud asjakohaste jaotiste punktis 01 03 02.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 30 000 eurot aastas

15 01 61   Ülikooli lõpetanutele institutsioonis praktika korraldamise kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 042 000	6 910 000	6 650 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulutusteks, mis kaasnevad kõrgharidusega kandidaatidele mõeldud halduspraktika kohtadega, mis annavad ülevaate Euroopa Liidu eesmärkidest ja probleemidest, tutvustavad institutsioonide tööd ning võimaldavad täiendada omandatud teadmisi komisjoni talitustes tehtava töö kogemusega.

Assigneering katab stipendiumid ja nende maksmisega seotud muud kulud (ülalpeetavatele või puuetega praktikantidele makstavad lisad, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus jne, praktikaga seotud reisikulude hüvitamine, eelkõige praktika alguses ja lõpus, praktikaprogrammiga seotud sündmuste, nt külastuste, majutuse ja vastuvõtu organiseerimisega seotud kulutused). Samuti katab see praktikaprogrammi ning teabevahetuse ja teabe levitamise optimeerimiseks tehtud hindamise kulutused.

Praktikantide valik peab põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel alustel ning vastama geograafilise tasakaalu põhimõttele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 108 000 eurot semestris.

PEATÜKK 15 02 —   ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 02
ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS
15 02 02
Üldharidus ja kõrgharidus
15 02 02 05	Programm „Erasmus Mundus”	1.1	94 163 000	78 800 000	90 250 000	76 000 000	93 593 773,44	75 140 538,54
15 02 02 06	Katseprojekt – Teise taseme ülemise astme õpilaste individuaalne liikuvus	1.1	—	—	—	p.m.	0,—	66 942,44
	Artikkel 15 02 02 — Vahesumma		94 163 000	78 800 000	90 250 000	76 000 000	93 593 773,44	75 207 480,98
15 02 03	Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas	4	8 000 000	5 200 000	8 042 000	6 200 000	4 889 148,26	2 620 241,82
15 02 09	Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine	1.1	—	13 000 000	—	27 000 000	0,—	58 059 932,16
15 02 11
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
15 02 11 01	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur	1.1	4 500 000	4 500 000	5 800 000	5 800 000	1 977 023,05	215 291,16
15 02 11 02	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused	1.1	25 700 000	21 400 000	p.m.	p.m.
	Artikkel 15 02 11 — Vahesumma		30 200 000	25 900 000	5 800 000	5 800 000	1 977 023,05	215 291,16
15 02 22	Elukestev õpe	1.1	982 313 500	953 200 000	940 363 000	905 000 000	954 601 629,78	886 841 132,66
15 02 23	Ettevalmistav tegevus – „Erasmuse” tüüpi programm praktikantidele	1.1	—	300 000	p.m. (294)	210 000 (295)	747 309,—	710 529,40
15 02 25
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus
15 02 25 01	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	12 265 000	12 265 000	11 685 000	11 685 000	11 974 000,—	11 476 370,11
15 02 25 02	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotisele 3	1.1	4 655 000	4 655 000	4 225 000	4 225 000	5 086 000,—	4 874 629,89
	Artikkel 15 02 25 — Vahesumma		16 920 000	16 920 000	15 910 000	15 910 000	17 060 000,—	16 351 000,—
15 02 27
Euroopa Koolitusfond
15 02 27 01	Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotistele 1 ja 2	4	15 000 000	15 000 000	12 000 000	12 000 000	13 484 000,—	13 484 000,—
15 02 27 02	Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotisele 3	4	3 282 000	3 282 000	2 772 000	2 772 000	4 500 000,—	4 500 000,—
	Artikkel 15 02 27 — Vahesumma		18 282 000	18 282 000	14 772 000	14 772 000	17 984 000,—	17 984 000,—
15 02 28	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika stipendiumid Euroopa Kolledžis	1.1	—	—	—	p.m.	0,—	294 000,—
15 02 29	Katseprojekt – Euroopa tehnoloogiainstituutide vaheline koostöö	1.1	—	1 200 000	—	400 000	0,—	519 266,46
15 02 30	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumite ja üliõpilasvahetuste kaudu	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	1 991 141,—	1 535 169,70
15 02 31	Katseprojekt, millest kaetakse Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest pärit üliõpilaste õppekulud ja sellega seotud akadeemilise tegevuse kulud	1.1	1 500 000	1 500 000
15 02 32	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumite ja üliõpilasvahetuste kaudu	1.1	1 000 000	1 000 000
	Peatükk 15 02 — Kogusumma		1 152 378 500	1 115 302 000	1 075 137 000	1 051 292 000	1 092 844 024,53	1 060 338 044,34

15 02 02   Üldharidus ja kõrgharidus

15 02 02 05   Programm „Erasmus Mundus”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
94 163 000	78 800 000	90 250 000	76 000 000	93 593 773,44	75 140 538,54

Märkused

See assigneering on ette nähtud programmi „Erasmus Mundus II” (2009–2013) kulude ning eelmise programmi „Erasmus Mundus 2004–2008” raames võetud meetmetega seotud ettenähtud maksete rahastamiseks. Programmi „Erasmus Mundus II” eesmärgid on järgmised:

—	edendada struktuurset koostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste ja akadeemilise personali vahel eesmärgiga luua tippkeskused ja valmistada ette hästi koolitatud inimressurss,

—

aidata kaasa ühiskondade vastastikusele rikastamisele, arendades kvalifitseeritud, laia silmaringi ja rahvusvaheliste kogemustega personali sel viisil, et soodustatakse kolmandate riikide kõige andekamate üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust, et nad omandaksid kvalifikatsiooni ja/või kogemusi Euroopa Liidus, ning kõige andekamate Euroopa üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust kolmandate riikide suunas,

—	aidata kaasa kolmandate riikide kõrgharidusasutuste inimressursside arengule ja rahvusvahelisele koostööle suurema liikuvusega Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel,

—	parandada Euroopa kõrghariduse ligipääsetavust, profiili ja nähtavust kogu maailmas ning suurendada selle atraktiivsust kolmandate riikide kodanike hulgas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on arvestatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2317/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu („Erasmus Mundus”) (2004–2008) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

15 02 02 06   Katseprojekt – Teise taseme ülemise astme õpilaste individuaalne liikuvus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	p.m.	0,—	66 942,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud teise taseme ülemise astme õpilaste individuaalset liikuvust edendavate katseprojektide rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 03   Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
8 000 000	5 200 000	8 042 000	6 200 000	4 889 148,26	2 620 241,82

Märkused

Seoses Euroopa Ühenduse/Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vaheliste koostöölepingutega on see assigneering eelkõige ette nähtud järgmiseks:

—	hariduspoliitika, erialase ettevalmistuse ja oskuste võrdlev uuring,

—	õpilaste, koolituses osalejate, õpetajate ja haldustöötajate vahetusprogrammi loomine,

—	institutsioonidevahelise koostöö edendamine,

—	asjaomaste tööstussektorite ja ülikoolide vaheliste suhete loomise toetamine,

—	erasektoriga tehtava koostöö edendamine programmide arendamisel ja avardamisel,

—	poliitilise dialoogi edendamine, täiendavate meetmete väljatöötamine ja tulemuste kohene levitamine.

Toetust suurendatakse Euroopa õpilastele õppimiseks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, eriti ülikoolides.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/196/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/197/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 15).

Nõukogu otsus 2006/910/EÜ, 4. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 33).

Nõukogu otsus 2006/964/EÜ, 18. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise lepingu, millega kehtestatakse kõrghariduse-, koolituse- ja noortevaldkonna koostööraamistik, sõlmimise kohta (ELT L 397, 30.12.2006, lk 14).

15 02 09   Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	13 000 000	—	27 000 000	0,—	58 059 932,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete rahastamiseks:

—	Euroopa integratsioon ülikoolides,

—	Euroopa Kolledž,

—	Euroopa Ülikooli Instituut (Firenze),

—	Euroopa Õigusakadeemia (Trier),

—	Euroopa Avaliku Halduse Instituut (Maastricht),

—	õppe- ja uurimiskeskus,

—	Euroopa koolituse rahvusvaheline keskus,

—	erivajadustega inimeste hariduse arendamise Euroopa agentuur,

—	ühenduse meetmete tugevdamine hariduse valdkonnas,

—	programm „Socrates”,

—	programm „Connect”,

—	e-õppe programm,

—	Euroopa kutseõppeperioodide, kaasa arvatud õpipoisiaja edendamine,

—	programm „Leonardo da Vinci”.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/382/EÜ, 26. aprill 1999, millega kehtestatakse ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi „Leonardo da Vinci” teine etapp (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi „Socrates” teine etapp (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2318/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2004–2006) info- ja sidetehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ, 15. detsember 2004, kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

15 02 11   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

15 02 11 01   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 500 000	4 500 000	5 800 000	5 800 000	1 977 023,05	215 291,16

Märkused

Endine artikkel 08 24 01

Assigneering on ette nähtud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi loomisega seotud kulude katmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 294/2008. Innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituut on ühenduse loodud organ finantsmääruse artikli 185 lõike 1 tähenduses ja peaks vastavalt sellele ise oma finantseeskirjad vastu võtma.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

15 02 11 02   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
25 700 000	21 400 000	p.m.	p.m.

Märkused

Endine artikkel 08 24 02

Assigneering on ette nähtud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi loodud teadmis- ja innovatsiooniühenduste toetamiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

15 02 22   Elukestev õpe

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
982 313 500	953 200 000	940 363 000	905 000 000	954 601 629,78	886 841 132,66

Märkused

Vastavalt otsusele, mis käsitleb elukestva hariduse ja koolituse integreeritud programmi, on assigneering nähtud ette järgmiste eriprogrammide ja horisontaalsete meetmete kulude katmiseks:

—	„Comenius”: teise taseme ülemise astme koolidele mõeldud üldharidustegevuseks,

—	„Erasmus”: haridus- ja täiendusõppetegevuseks kõrghariduse tasandil, stipendiumite arvu ja nende rahastamise suurendamine programmi „Erasmus” raames,

—	„Leonardo da Vinci”: kutsehariduse ja -õppe kõigiks aspektideks,

—	„Grundtvig”: täiskasvanute koolituseks,

—	valdkondadevaheline programm: hõlmab nelja võtmetegevust, mille eesmärk on käsitleda poliitilisi küsimusi, võtta arvesse keeleõppe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud tegevusi – kui need jäävad väljapoole eriprogrammide kohaldamisala – ja tagada varasemast mahukam levitustegevus.

Puudega või nn düs-seisundiga inimeste hariduslikke erivajadusi saab käsitleda kõigi eespool nimetatud valdkondlike programmide raames.

—

„Jean Monnet”: toetab Euroopa integratsiooniga tegelevaid Euroopa institutsioone ja ühendusi, samuti rahastatakse Euroopa Parlamendi professuuri „EP – Geremek – Euroopa tsivilisatsiooni õppetool” Varssavis asuvas Euroopa Kolledžis professor Bronisław Geremekile austuse avaldamiseks ja nõukogu loomist, kuhu kuuluvad Geremeki sihtasutuse („Centrum Imienia Profesora Bronisława Geremka”) esindajad, ja mille üks eesmärk võiks olla iga-aastase auhinna väljaandmine.

Nende programmide ja meetmetega tuleks püüda tugevdada kultuuridevahelist dialoogi.

Integreeritud programm peaks hõlmama meetmeid keeleõppe edendamiseks kõikidel haridus- ja kutseharidustasanditel, nii õppurite (üldharidus, kutseõpe, elukestev õpe) kui ka õpetajate ja koolitajate seas.

Integreeritud programm peaks hõlmama meetmeid naaberriikide keelte õppimise edendamiseks ja internetiplatvormi loomiseks, et koordineerida keeleõppeprotsessi, pakkuda abimaterjale, sealhulgas iseseisva õppe abimaterjale, ning toetada koostööd ja parimate tavade vahetamist. Vahendite eraldamise tingimus on kahepoolne koostöö, mille raames õpitakse naaberriikide keeli mõlemal pool piiri. Projekt on suunatud eelkõige noortele (kooliõpilased ja üliõpilased) ning kohalikele koolidele. Internetiplatvorm on avatud kõikidele huvilistele.

Meetmed peaksid hõlmama vähem kasutatud keelte, nagu väiksemate liikmesriikide keelte kaitsmise, edendamise ja tugevdamise algatusi, mis aitavad säilitada ja kasvatada nende keelte elujõudu, eriti kirjanduse, ajakirjanduse ja ringhäälingu valdkonnas, mis on keeleliste uuenduste, aga ka keele alleshoidmise seisukohast esmatähtsad allikad, rakendades seeläbi jõuliselt ellu Euroopa Liidu keelelise mitmekesisuse, mitmekeelsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

15 02 23   Ettevalmistav tegevus – „Erasmuse” tüüpi programm praktikantidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	300 000	p.m. (296)	210 000 (297)	747 309,—	710 529,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantidele suunatud „Erasmuse”-laadsete programmide ettevalmistavate meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 25   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

15 02 25 01   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 265 000	12 265 000	11 685 000	11 685 000	11 974 000,—	11 476 370,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, 10. veebruar 1975, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1).

15 02 25 02   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 655 000	4 655 000	4 225 000	4 225 000	5 086 000,—	4 874 629,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, 10. veebruar 1975, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1).

15 02 27   Euroopa Koolitusfond

15 02 27 01   Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 000 000	15 000 000	12 000 000	12 000 000	13 484 000,—	13 484 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Vastavalt oma finantsmäärusele peab fond teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Fondi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Fondi ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90, 7. mai 1990, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1572/98, 17. juuli 1998, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90 Euroopa Koolitusfondi loomise kohta (EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1339/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastamine) (ELT L 354, 31.12.2008, lk 82).

15 02 27 02   Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 282 000	3 282 000	2 772 000	2 772 000	4 500 000,—	4 500 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi selliste tegevuskulude katmiseks, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Vastavalt oma finantsmäärusele peab fond teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Fondi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Euroopa Ühenduse subsiidium 2009. aastal oli 19 872 000 eurot. 2009. aasta eelarvesse kantud 14 772 000 euro suurusele summale lisati 5 100 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk eelnevatest aastatest.

2010. aastal on Euroopa Ühenduse subsiidiumi suuruseks 19 460 000 eurot, kuid oodatav tagasi nõutav summa on 1 178 000 eurot. Seega kirjendatakse 2010. aasta eelarvesse 18 282 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90, 7. mai 1990, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1572/98, 17. juuli 1998, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90 Euroopa Koolitusfondi loomise kohta (EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1339/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastamine) (ELT L 354, 31.12.2008, lk 82).

15 02 28   Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika stipendiumid Euroopa Kolledžis

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	p.m.	0,—	294 000,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud katseprojekti „Euroopa naabruspoliitika stipendiumid Euroopa Kolledžis” kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 29   Katseprojekt – Euroopa tehnoloogiainstituutide vaheline koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 200 000	—	400 000	0,—	519 266,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa tehnoloogiainstituutide vahelise koostöö katseprojekti lõpuleviimisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 30   Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumite ja üliõpilasvahetuste kaudu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	1 991 141,—	1 535 169,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest pärit teise astme üliõpilastele mõeldud stipendiumide ja vahetuste katseprojektiga seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 31   Katseprojekt, millest kaetakse Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest pärit üliõpilaste õppekulud ja sellega seotud akadeemilise tegevuse kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastavatel otsustel ja resolutsioonidel põhinev uus tõhustatud naabruspoliitika ning eelkõige kaks olulist naabruspoliitika projekti, st Vahemere Liit ja idapartnerlus, eeldavad tulevaste ELi dialoogipartnerite (st töötajate, kes teevad ELi naabruspoliitikaga seonduvat tööd 16 naaberriigis Marokost Valgeveneni) ettevalmistamist. Nad peaksid professionaalsel tasemel tundma põhjalikult ELi poliitika sisu ja vaimu, õigusasutusi ja ühenduse õigustikku. See eeldab keskendatud ja teadlikku pakkumist, mida suudab teha ainult kõrgelt tunnustatud ja selles valdkonnas juba spetsialiseerunud akadeemiline asutus, milleks on Euroopa Kolledž. Euroopa Kolledži kahel üliõpilaslinnakul, millest üks asub ELi institutsioonide ja oskusteabe lähedal Belgias Brugges ja teine Poolas Natolinis/Varssavis ja mis on spetsialiseerunud ühendusevälisele naabrus- ja piiripoliitikale (Varssavis asuv Frontex), on parimad võimalused pakkuda spetsiaalselt kohandatud programme.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 32   Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumite ja üliõpilasvahetuste kaudu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Katseprojekt on ette nähtud stipendiumite rahastamiseks, mis on mõeldud Euroopa õpingute magistriõppe programmis osalevate Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide üliõpilastele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 15 04 —   KULTUURIKOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 04
KULTUURIKOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS
15 04 09	Kultuuri- ja keelevaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine	3.2	—	1 000 000	—	3 500 000	0,—	9 702 437,13
15 04 44	Programm „Kultuur” (2007–2013)	3.2	53 636 000	43 000 000	51 726 000	41 000 000	48 164 997,64	31 803 202,08
15 04 45	Loomeinimeste liikuvuse katseprojekt	3.2	p.m.	100 000	1 500 000	1 500 000	1 439 554,79	907 688,36
15 04 46	Kultuuripärandi hoiatusvõrgu katseprojekt	3.2	1 500 000	1 500 000
15 04 47	Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta	3.2	p.m.	300 000	p.m.	2 800 000	6 954 879,35	5 766 389,19
	Peatükk 15 04 — Kogusumma		55 136 000	45 900 000	53 226 000	48 800 000	56 559 431,78	48 179 716,76

15 04 09   Kultuuri- ja keelevaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 000 000	—	3 500 000	0,—	9 702 437,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimise rahastamiseks:

—	Euroopa Vähem Kasutatud Keelte Büroo ja Mercator,

—	toetus Euroopa ideed edendavatele organisatsioonidele,

—	kultuuri toetamise raamprogramm,

—	varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine,

—	ettevalmistavad meetmed kultuurikoostööks,

—	piirkondlike ja vähemuskeelte ning piirkondlike ja vähemuskultuuride edendamine ja kaitse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 719/96/EÜ, 29. märts 1996, millega luuakse Euroopa kultuurimõõdet omav kunsti- ja kultuuritegevuse toetamise programm (Kaleidoscope) (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2085/97/EÜ, 6. oktoober 1997, millega luuakse raamatuid ja lugemist, sealhulgas tõlkimist toetav programm (Ariane) (EÜT L 291, 24.10.1997, lk 26).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2228/97/EÜ, 13. oktoober 1997, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm kultuuripärandi kaitse valdkonnas (Raphael) (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 508/2000/EÜ, 14. veebruar 2000, millega kehtestatakse programm „Kultuur 2000” (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1).

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 792/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 40).

15 04 44   Programm „Kultuur” (2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
53 636 000	43 000 000	51 726 000	41 000 000	48 164 997,64	31 803 202,08

Märkused

Vastavalt programmile „Kultuur” (2007–2013) on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	toetus kultuurikoostöö projektidele kõigis kunsti ja kultuuriga seotud valdkondades (näitekunst, kujutav kunst, kirjandus, kultuuripärand, kultuuriajalugu),

—	toetus projektidele kultuuridevahelise dialoogi valdkonnas,

—	toetus kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemisele ning teabe kogumisele ja levitamisele.

Assigneering on ette nähtud ka projektide rahastamiseks, mille eesmärk on toetada surve all või surve tagajärjel loodud kunstiteoste näitamist ja/või säilitamist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).

15 04 45   Loomeinimeste liikuvuse katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	100 000	1 500 000	1 500 000	1 439 554,79	907 688,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud loomeinimeste liikuvuse katseprojektiga seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 04 46   Kultuuripärandi hoiatusvõrgu katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud igast liikmesriigist ühte ametlikku kontaktpunkti hõlmava otsese teabe võrgu loomiseks, et teavitada kultuuriväärtuste või kaitse all olevate ajalooliste mälestiste varguse, nende salakaubanduse või ebaseadusliku ekspordi juhtumitest ja edastada nende kohta asjakohast teavet, ning selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomiseks.

Võrk aitab luua täielikult dokumenteeritud andmebaasi, kuhu registreeritakse varastatud esemed ja lisatakse kogu asjakohane teave, et:

—	aidata kaasa nende varastatud esemete leidmisele ja tagastamisele,

—	jõuda kontaktpunktide vahel kokkuleppele rea meetmete osas kultuuripärandi väärtusega esemete varguse ja salakaubandusega võitlemiseks ning

—	edastada kiiresti teavet politseile, sadama ja lennujaama administratsioonile ning tolliametile.

Liikmesriikidevahelise kokkuleppe alusel peaks üks nimetatud kontaktpunktidest looma kontaktid mitme naaberriigi ja Vahemere piirkonna riikidega.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 04 47   Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	300 000	p.m.	2 800 000	6 954 879,35	5 766 389,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1983/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 44).

PEATÜKK 15 05 —   NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 05
NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE
15 05 09	Noorsoovaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine	3.2	—	600 000	—	6 000 000	0,—	2 545 285,31
15 05 10	AMICUS (Association of Member States Implementing a Community Universal Service) – ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus	3.2	—	1 060 000	p.m.	540 000	2 986 587,—	274 634,80
15 05 11	Ettevalmistav tegevus spordi valdkonnas	3.2	3 000 000	3 000 000	6 000 000	6 000 000
15 05 55	Programm „Aktiivsed noored”	3.2	124 106 000	121 000 000	124 106 000	115 000 000	132 579 313,89	131 695 886,05
	Peatükk 15 05 — Kogusumma		127 106 000	125 660 000	130 106 000	127 540 000	135 565 900,89	134 515 806,16

15 05 09   Noorsoovaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	600 000	—	6 000 000	0,—	2 545 285,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimise rahastamiseks:

—	programm „Noored”,

—	noorte osalust edendavad katseprojektid,

—	programm „Sport”: ühenduse spordipoliitika ettevalmistavad meetmed,

—	Euroopa aasta „Haridus spordi kaudu”,

—	Euroopa noortefoorum,

—	toetus rahvusvahelistele valitsusvälistele noorteorganisatsioonidele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Katseprojekt ja ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1031/2000/EÜ, 13. aprill 2000, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm „Noored” (EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 291/2003/EÜ, 6. veebruar 2003, millega pannakse alus Euroopa aastale 2004 „Haridus spordi kaudu” (ELT L 43, 18.2.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 790/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 24).

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1), eriti selle punkt 37.

15 05 10   AMICUS (Association of Member States Implementing a Community Universal Service) – ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 060 000	p.m.	540 000	2 986 587,—	274 634,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse AMICUS (ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus) käivitamiseks tehtavate ettevalmistustega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 05 11   Ettevalmistav tegevus spordi valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	3 000 000	6 000 000	6 000 000

Märkused

11. juulil 2007. aastal võttis komisjon vastu valge raamatu spordi kohta (KOM(2007)0391), mis on komisjoni esimene kõikehõlmav poliitikadokument selles valdkonnas. Nimetatud valge raamatuga luuakse spordile ELi tasandil poliitikaraamistik, määratletakse selle eriline roll ja väärtused ning selgitatakse spordiga seotud probleeme ja ülesandeid. Valge raamatu kokkuvõttes märgitakse, et „vajaduse korral võib komisjon selle teema juurde tagasi pöörduda ja määrata järgmised sammud seoses asutamislepingu uue sättega”. Seega sillutas valge raamat teed ratifitseeritud Lissaboni lepingu sporti käsitlevate sätete (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 165) rakendamiseks.

2009. aastal oli spordivaldkonna ettevalmistava meetme eesmärk valmistada ette ELi tegevust selles valdkonnas, pidades silmas Lissaboni lepingu rakendamist pärast ratifitseerimist vastavalt valges raamatus määratud prioriteetidele.

Sama eesmärki tuleks järgida ka 2010. aastal, lisaks on kavas võtta ettevalmistavaid meetmeid, mis aitavad määratleda spordivaldkonna tulevasi poliitikameetmeid, luua asjakohaseid võrgustikke ja toetada heade tavade vahetamist ning kontrollida nende toimimist eesmärgiga valmistada ette tulevasi ELi programme. Ettevalmistav tegevus võib hõlmata piiriüleste ühiste spordivõistluste ergutamist eelkõige naaberpiirkondades ja -liikmesriikides (endise kahe või kolme riikliku või piirkondliku võistluse ühendamine). ELi lisaväärtus on eelkõige seotud parimate tavade ja uudsete lähenemisviiside kindlaksmääramise ja levitamisega ning võrdlevate uuringute edendamisega. Võttes arvesse spordivaldkonna organisatsioonilist eripära, on programm suunatud nendele sidusrühmadele, eelkõige spordiorganisatsioonidele, keda olemasolevad ELi programmid ei hõlma. Projekti raames peaks tekkima kriitiline mass, mis hõlmab konkreetsete valdkondadega seotud spordiorganisatsioone ja projekte.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 05 55   Programm „Aktiivsed noored”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
124 106 000	121 000 000	124 106 000	115 000 000	132 579 313,89	131 695 886,05

Märkused

Vastavalt programmi „Aktiivsed noored” (2007–2013) käsitlevale otsusele on assigneering ette nähtud järgmiseks:

—	„Euroopa noored”: selle meetme eesmärk on toetada noorte liikuvuse suurendamiseks vahetusprogramme, noorte algatusi ning demokraatlikus elus osalemist käsitlevaid projekte ja tegevusi, mis võimaldavad arendada nende kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist;

—	„Euroopa vabatahtlik teenistus”: selle meetme eesmärk on toetada noorte osalust eri liiki vabatahtlikus tegevuses nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda;

—

„Noored maailmas”: selle meetme eesmärk on toetada otsuse nr 1719/2006/EÜ artiklis 5 nimetatud partnerriikidega ellu viidavaid ühisprojekte, eelkõige noorte ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetust, ning pakkuda toetust algatustele, mis tugevdavad noortevahelist vastastikust mõistmist, solidaarsust ja sallivust ning noorsoo ja kodanikuühiskonna valdkonna koostööd nendes riikides;

—

„Noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejad ning tugisüsteemid”: selle tegevuse eesmärk on noorsoovaldkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine, eelkõige toetades valitsusväliste noorteorganisatsioonide tegevust, nende võrkude loomist, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetust, koolitust ja nende võrkude loomist, uuendustegevuse ja meetmete kvaliteedi edendamist, noorte teavitamist ning programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike struktuuride rajamist ja meetmete käivitamist;

—

„Poliitilise koostöö toetamine”: selle meetme eesmärk on korraldada dialoogi noorsoovaldkonna eri osalejate, eelkõige noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate ning poliitikute vahel, aidata kaasa poliitilise koostöö arengule noorsoovaldkonnas ning edendada noorsoovaldkonna paremaks tundmiseks vajalikku tegevust ja võrkude loomist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30).

PEATÜKK 15 06 —   EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 06
EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE
15 06 01	Katseprojekt kodakondsuse edendamiseks	3.2	—	p.m.	—	p.m.	0,—	117 778,60
15 06 02	Ülikooli lõpetanutele institutsioonis praktika korraldamise järelejäänud kulud	5	—	p.m.	—	p.m.	0,—	599 280,19
15 06 05	Komisjoni külastused	3.2	2 390 000	2 100 000	2 050 000	1 690 000	2 080 000,—	1 953 374,81
15 06 06	Iga-aastased eriüritused	3.2	9 800 000	10 250 000	1 500 000	800 000	1 880 000,—	1 579 038,90
15 06 07	Katseprojekt – Euroopa poliitilised sihtasutused	5	—	p.m.	—	p.m.	0,—	886 212,73
15 06 09	Kodanikuaktiivsuse valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine	3.2	—	15 000	—	400 000	0,—	611 873,—
15 06 11	Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011	3.2	3 000 000	2 200 000
15 06 66	Programm „Kodanike Euroopa”	3.2	32 255 000	23 100 000	30 460 000	25 000 000	26 262 430,64	17 448 440,64
15 06 67	Euroopa kodanikuühiskonna maja	3.2	p.m.	p.m.
	Peatükk 15 06 — Kogusumma		47 445 000	37 665 000	34 010 000	27 890 000	30 222 430,64	23 195 998,87

15 06 01   Katseprojekt kodakondsuse edendamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	117 778,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud kodakondsust edendavate katseprojektidena toetatavate meetmete lõpuleviimiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 06 02   Ülikooli lõpetanutele institutsioonis praktika korraldamise järelejäänud kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	599 280,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonides praktika korraldamisega seotud varasemate aastate maksete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

15 06 05   Komisjoni külastused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 390 000	2 100 000	2 050 000	1 690 000	2 080 000,—	1 953 374,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud ELi institutsioonide külastuste korraldamiseks.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

15 06 06   Iga-aastased eriüritused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 800 000	10 250 000	1 500 000	800 000	1 880 000,—	1 579 038,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud iga-aastaste eriüritustega seotud kulude rahastamiseks.

1 800 000 eurot on mõeldud erineva piiriülese tegevuse jaoks, mida Galiitsia autonoomse piirkonna (Hispaania) valitsus korraldab programmi „Xacobeo 2010” raames.

2 000 000 eurot eraldatakse kaks korda aastas toimuva Euroopa noorte olümpiafestivali 10. talimängude korraldamiseks, mis toimuvad 12.–19. veebruarini 2011 Tšehhi Vabariigis Liberecis. See üleeuroopalise tähtsusega sündmus toimub Libereci piirkonnas ja sinna oodatakse 1 300 Euroopa parimat noort sportlast rohkem kui 45 riigist, misläbi sellest saab suurim noorte spordiüritus Tšehhi Vabariigi ajaloos.

Euroopa Liit rõhutab spordi rolli Euroopa kodanike hariduse, kultuuri, sotsiaalse kaasatuse ja rahvatervise seisukohalt (ja on toetanud ka varasemate Euroopa noorte olümpiafestivali korraldamist). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 165 annab ühtlasi Euroopale õigusliku aluse liikmesriikide toetamiseks spordi sotsiaalsetes, hariduslikes ja kultuurilistes aspektides. Euroopa noorte olümpiafestival 2011. aastal Liberecis annab suurepärase võimaluse rõhutada vabatahtlike ja kasumit mittetaotlevate spordiorganisatsioonide rolli Euroopa noorsoo harimisel ja kasvatamisel. ELi eelarvest antav toetus näitab selgelt ELi rolli selles valdkonnas ja teeb selle nähtavamaks.

6 000 000 eurot eraldatakse 18.–24. septembrini 2010 Poolas Varssavis toimuvate Euroopa eriolümpia suvemängude korraldamiskulude kaasrahastamiseks ning 20. juunist kuni 4. juulini 2011 Kreekas Ateenas toimuvate maailma eriolümpia suvemängude oluliseks ettevalmistustööks. Eraldis annab kõigile 27 liikmesriigi osalevatele sportlastele võimaluse treenida, valmistuda ja osaleda nii Poolas kui ka Kreekas toimuval olümpial. Eelarveaastal 2011 tuleb eraldada täiendav summa.

Poolas toimuv Euroopa eriolümpia annab enam kui 1 800 vaimse puudega inimesele võimaluse võistelda üheteistkümnel erineval olümpiaalal. Sportlasi toetab enam kui 600 treenerit, 3 000 vabatahtlikku ja 2 000 pereliiget. Lisaks võistlustele viivad eriolümpia korraldajad läbi kampaania üldsuse teadlikkuse suurendamiseks vaimse puude teemal, korraldavad puudega ja puudeta inimeste kohtumise kogemuste vahetamiseks ja teadmiste omandamiseks ning Euroopa ülikoolide sümpoosioni, mis toob kokku juhtivad teadustöötajad, et arutada vaimse puudega seotud teemasid.

Eriolümpia ülemaailmsetele suvemängudele Kreekas koguneb rohkem kui 7 500 vaimse puudega isikut enam kui 180 riigist. Sportlasi toetab 2 500 treenerit, 3 000 ametnikku, 25 000 vabatahtlikku ja enam kui 30 000 pereliiget. Sportlased võistlevad oma võimete proovilepanemises 22 olümpiaalal. Lisaks võistlustele korraldavad eriolümpia korraldajad ülemaailmse tippkohtumise, millel arutatakse vaimse puudega inimeste parema sotsiaalse kaasamise võimalusi ja sellega seotud probleeme. Ühtlasi toimub ka perefoorum, millel sportlaste pereliikmed saavad jagada kogemusi ja omandada teadmisi vaimse puudega isiku kasvatamise kohta.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

15 06 07   Katseprojekt – Euroopa poliitilised sihtasutused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	886 212,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa poliitilisi alustalasid käsitleva katseprojekti lõpuleviimise võimalike kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 06 09   Kodanikuaktiivsuse valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	15 000	—	400 000	0,—	611 873,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimise rahastamiseks:

—	fašistlike koonduslaagrite asupaikade säilitamine ajaloomälestistena,

—	kodanikuühiskonda edendavad meetmed,

—	ühendus „Meie Euroopa”,

—	toetused Euroopa ideed edendavatele organisatsioonidele,

—	Euroopa huve esindavad ühingud ja liidud,

—	Euroopa eksperdirühmad,

—	toetus Jean Monnet’ maja ja Robert Schumani maja jaoks,

—	sõpruslinnade kavad Euroopa Liidus.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/100/EÜ, 26. jaanuar 2004, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (ELT L 30, 4.2.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 792/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 40).

15 06 11   Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	2 200 000

Märkused

Uus artikkel

See assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa ja riikliku tasandi meetmete rahastamiseks:

—	teabe- ja tutvustuskampaania kavandatava Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta peamiste ideede levitamiseks,

—	selles valdkonnas korraldatud küsitluste ja uuringute tulemuste levitamine,

—	kogemuste ja heade tavade vahetamine,

—	konverentsid, üritused ja algatused, mis hoogustavad arutelusid vabatahtliku tegevuse tähtsuse ja väärtuse üle ning tunnustavad vabatahtlike jõupingutusi,

—	toetus riikliku tasandi organisatsioonidele Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga seotud ürituste kooskõlastamisel ja korraldamisel liikmesriikides,

—	oluliste sidusrühmade mobiliseerimine ja nende tegevuse kooskõlastamine ELi tasandil.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 06 66   Programm „Kodanike Euroopa”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
32 255 000	23 100 000	30 460 000	25 000 000	26 262 430,64	17 448 440,64

Märkused

Vastavalt programmi „Kodanike Euroopa” (2007–2013) käsitlevale otsusele on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete katmiseks:

—	„Aktiivsed Euroopa kodanikud”, mis hõlmab järgmist: — sõpruslinnade kava, — kodanike projektid ja toetusmeetmed;

—	„Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas”, mis hõlmab järgmist: — struktuuritoetused Euroopa poliitika uurimise organisatsioonidele ja eksperdirühmadele, — struktuuritoetused kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil, — toetused kodanikuühiskonna organisatsioonide käivitatud projektidele;

—	„Üheskoos Euroopa heaks”, mis hõlmab järgmist: — avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevad sündmused, nagu mälestuse jäädvustamised, auhinnad, üleeuroopalised konverentsid jms, — uuringud, vaatlused ja arvamusküsitlused, — teavitamis- ja teabelevitamisvahendid;

—	„Elavad Euroopa mälestused”, mis hõlmab järgmist: natsismi ja stalinismiga seotud massihukkamiste ja massiküüditamiste ohvrite mälestamine ja nimetatud sündmustega seotud mälestusmärkide ja arhiivide säilitamine.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

15 06 67   Euroopa kodanikuühiskonna maja

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada mõju hindamise uuringut ja esimesi samme Euroopa kodanikuühiskonna maja kui asutuse loomisel.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS HARIDUSE JA KULTUURI PEADIREKTORAADILE

—	HARIDUSE JA KULTUURI PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 16

TEABEVAHETUS

Üldised eesmärgid

—	Töötada välja teabevahetuse prioriteetidel põhinev teabestrateegia, et parandada Euroopa kodanike teadlikkust peamistest Euroopa Liidu ees seisvatest probleemidest.

—	Luua partnerlus Euroopa peamiste teabevahetuses osalejate vahel, et paremini kooskõlastada nende meetmeid Euroopa Liidust teavitamise vallas ja parandada kodanike juurdepääsu ELi käsitlevale teabele.

—	Edendada Euroopa arvamusfoorumit, et lihtsustada mõttevahetust Euroopa Liidu teemadel.

—	Tugevdada teenuste pakkumist, et optimeerida komisjoni teabevahetuse mahtu ja kvaliteeti.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
16 01	TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	112 449 021	112 449 021	108 237 924	108 237 924	107 107 410,49	107 107 410,49
16 02	TEABEVAHETUS JA MEEDIA	45 005 000	39 000 000	42 154 000	36 254 000	32 925 586,63	24 857 363,03
16 03	„KOHALIKU TASANDI” TEABEVAHETUS	35 170 000	33 780 000	38 830 000	40 970 000	41 864 000,29	34 982 585,94
16 04	ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID	24 900 000	24 300 000	23 627 000	24 677 000	24 684 816,76	22 530 137,20
	Jaotis 16 — Kogusumma	217 524 021	209 529 021	212 848 924	210 138 924	206 581 814,17	189 477 496,66

PEATÜKK 16 01 —   TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 01
TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
16 01 01
Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud
16 01 01 01	Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud: peakorterid	5	52 857 085 (298)	48 859 518 (299)	48 017 593,39
	Artikkel 16 01 01 — Vahesumma		52 857 085	48 859 518	48 017 593,39
16 01 02
Teabevahetuse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
16 01 02 01	Teabevahetuse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad: peakorterid	5	5 820 586	5 853 907	6 550 564,46
16 01 02 03	Teabevahetuse peadirektoraadi kohalikud töötajad: esindused	5	16 355 000	16 530 000	14 210 664,41
16 01 02 11	Teabevahetuse peadirektoraadi muud juhtimiskulud: peakorterid	5	3 750 999	3 530 879	4 063 462,29
	Artikkel 16 01 02 — Vahesumma		25 926 585	25 914 786	24 824 691,16
16 01 03
Teabevahetuse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning muud tegevuskulud
16 01 03 01	Teabevahetuse peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud: peakorter	5	3 865 351	3 650 620	3 731 239,52
16 01 03 03	Teabevahetuse peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulud: esindused	5	25 100 000	25 100 000	25 533 586,30
16 01 03 04	Muud tegevuskulud	5	1 500 000	1 813 000	1 455 810,68
	Artikkel 16 01 03 — Vahesumma		30 465 351	30 563 620	30 720 636,50
16 01 04
Teabevahetuse poliitikavaldkonna tegevuse toetuskulud
16 01 04 01	Teabevahetusmeetmed – Halduskorralduskulud	3.2	3 200 000	2 900 000	3 544 489,44
	Artikkel 16 01 04 — Vahesumma		3 200 000	2 900 000	3 544 489,44
	Peatükk 16 01 — Kogusumma		112 449 021	108 237 924	107 107 410,49

16 01 01   Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

16 01 01 01   Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud: peakorterid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
52 857 085 (300)	48 859 518 (301)	48 017 593,39

16 01 02   Teabevahetuse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

16 01 02 01   Teabevahetuse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad: peakorterid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 820 586	5 853 907	6 550 564,46

16 01 02 03   Teabevahetuse peadirektoraadi kohalikud töötajad: esindused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 355 000	16 530 000	14 210 664,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu esindustes kohaliku personali ja lepinguliste töötajate palkade, kindlasummaliste ületunnitasude ja asutuse sotsiaalkindlustusmaksude maksmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

16 01 02 11   Teabevahetuse peadirektoraadi muud juhtimiskulud: peakorterid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 750 999	3 530 879	4 063 462,29

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 eurot.

16 01 03   Teabevahetuse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning muud tegevuskulud

16 01 03 01   Teabevahetuse peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 865 351	3 650 620	3 731 239,52

16 01 03 03   Teabevahetuse peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulud: esindused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
25 100 000	25 100 000	25 533 586,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kasutatavate hoonete või hoone osade rendi- ja liisingumaksed ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür,

—	institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed,

—	vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud,

—

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldekulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega,

—	hoonete sisekonstruktsioonid, näiteks vaheseinte muutmine, tehnilise sisseseade muutmine ja muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, värvkatte, põrandakatete jms seotud erialatööd,

—	vajalike seadmete maksumus,

—

inimeste ja hoonete ohutuse tagamisega seotud kulud, sealhulgas inimeste tervise ja ohutuse tagamisega seotud kulud ning inimeste ja vara füüsiline ja materiaalne ohutus. Need kulud hõlmavad muu hulgas näiteks tuletõrjevahendite ostu-, rendi- ja hoolduskulusid, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse asendamise ja kohustuslike kontrollimistega seotud kulusid, samuti hoonete valvamiseks, turvaseadmete hoolduseks ja väiksemate seadmete ostuks sõlmitud lepingutest tulenevaid kulusid,

—	hoonete, eelkõige mitme rentnikuga hoonete hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (prügivedu jne) maksumus,

—	ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

—	tehniliste seadmete ja masinate, mööbli ja sõidukite ostu, rendi, hoolduse ja remondiga seotud kulud,

—	raamatute, dokumentide ja muude mitteperioodiliste väljaannete ost, olemasolevate väljaannete ajakohastamine, köitmiskulud ja elektrooniliste identifitseerimisseadmete ost,

—	ajalehtede, erialaajakirjade, Euroopa Liidu Teataja, parlamentide dokumentide, väliskaubandusstatistika, uudisteagentuuride teadete ja mitmete muude eriväljaannete tellimine,

—	kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne),

—	sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi,

—	autoriõiguse tasud,

—	kirjatarvete ja muude kontoritarvete maksumus,

—	kindlustus,

—	töömaterjalide maksumus,

—	asutusesiseste koosolekutega seotud kulud,

—	hooldustööde ja osakonnasiseste kolimistega seotud kulud,

—	personalieeskirjadest tulenevad meditsiinikulud,

—	toitlustusasutuste sisustuse, ülalpidamise ja toimimisega seotud kulud,

—	muud tegevuskulud,

—	posti- ja kättetoimetamiskulud,

—	elektersidevahendite abonement- ja teenustasud,

—	elektersidevahendite ostmise ja paigaldamise kulud,

—

Euroopa Liidus asuvate büroode infotehnoloogia kulud, eelkõige info- ja juhtimissüsteemide, kontorite automatiseerimisseadmete, personaalarvutite, serverite ja nendega seotud infrastruktuuri, välisseadmete (printerid, skannerid jne) ja bürooinventariga (koopiamasinad, faksid, kirjutusmasinad, diktofonid jne) seotud kulud ning võrkude, tugisüsteemide, kasutajatoe, infotehnoloogiaalase koolituse ja ümberpaigutamisega seotud üldkulud,

—	võimalikud kulud, mis on ette nähtud hoonete ostu või kapitalirendi kulude katmiseks.

See katab kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad, mille kulud on kirjendatud asjakohaste jaotiste artiklisse 01 05. Samalaadsed kulud, mis on tekkinud väljaspool liitu, on kirjendatud asjakohaste jaotiste punkti 01 03 02.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 480 000 eurot.

16 01 03 04   Muud tegevuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 500 000	1 813 000	1 455 810,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidus kantud kulude katmiseks:

—	kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne),

—	sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates asutustes.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

16 01 04   Teabevahetuse poliitikavaldkonna tegevuse toetuskulud

16 01 04 01   Teabevahetusmeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 200 000	2 900 000	3 544 489,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos allpool nimetatud artiklite all esitatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

Õiguslik alus

Vt artikleid 16 02 02, 16 02 03, 16 03 01, punkti 16 03 02 01, artikleid 16 03 04, ning 16 04 01 kuni 16 04 03.

PEATÜKK 16 02 —   TEABEVAHETUS JA MEEDIA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
16 02
TEABEVAHETUS JA MEEDIA
16 02 02	Multimeedia meetmed	3.2	30 750 000	25 000 000	29 900 000	25 000 000	22 266 001,09	14 992 963,21
16 02 03	Teave meedia jaoks	3.2	6 000 000	6 000 000	6 000 000	5 000 000	4 447 589,74	3 935 474,86
16 02 04	Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine	5	6 755 000	6 500 000	6 254 000	6 254 000	6 211 995,80	5 928 924,96
16 02 05	Katseprojekt – Euroopa uurimisstipendiumid piiriülesele uurivale ajakirjandusele	5	1 500 000	1 500 000
	Peatükk 16 02 — Kogusumma		45 005 000	39 000 000	42 154 000	36 254 000	32 925 586,63	24 857 363,03

16 02 02   Multimeedia meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
30 750 000	25 000 000	29 900 000	25 000 000	22 266 001,09	14 992 963,21

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse üldist Euroopa Liidu alast teavitustööd, eesmärgiga muuta paremini nähtavaks liidu institutsioonide töö, tehtud otsused ja Euroopa riikide lähendamine. See hõlmab peamiselt multimeedia (raadio, televisioon, Internet jne) teabetoodete tootmise ja/või levitamise, sealhulgas kohalikest ja riiklikest meediakanalitest koosnevate üleeuroopaliste võrkude loomise ning sellise strateegia arendamiseks vajalike vahendite rahastamist ja kaasrahastamist.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 30 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole halduskulude katmine käesolevast artiklist lubatud.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Komisjonile esitatud 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu” (SEK(2008) 506(lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 03   Teave meedia jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 000 000	6 000 000	6 000 000	5 000 000	4 447 589,74	3 935 474,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu teabevahetusega seotud kulude katmiseks, keskendudes peamiselt meediale. Päevakajaliste sündmuste paremaks mõistmiseks ja kajastamiseks arendatud vahendid hõlmavad peamiselt järgmist:

—	multimeedia (foto, video jne) teabematerjalid meediale ja muudele kanalitele, sealhulgas nende avaldamine/ülekandmine,

—	esinduste või kesksete talituste korraldatud seminarid ja toetus ajakirjanikele,

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Komisjonile esitatud 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu” (SEK(2008) 506 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 04   Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 755 000	6 500 000	6 254 000	6 254 000	6 211 995,80	5 928 924,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide komisjoni stuudiote ja muude audiovisuaalteabe rajatiste tegevuskulude katmiseks: personalikulud ning vajalike seadmete ja materjalide ostmise, rentimise, hoolduse ja remondiga seotud kulud.

See hõlmab ka satelliitide rentimist, et edastada telekanalitele teavet Euroopa Liidu tegevuse kohta. Neid assigneeringuid tuleb hallata vastavalt institutsioonidevahelise koostöö põhimõtetele, et tagada kogu Euroopa Liitu käsitleva teabe levik.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” KOM(2007) 568 (lõplik).

Komisjonile esitatud 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu”, SEK(2008) 506 (lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 05   Katseprojekt – Euroopa uurimisstipendiumid piiriülesele uurivale ajakirjandusele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Ajakirjanikele mõeldud Euroopa uurimisstipendiumite katseprojekti eesmärk on soodustada ja arendada tõsist piiriülest ajakirjanduslikku uurimist ELi tasandil. Projektikonkursi abil valitakse välja ühised uurimisprojektid, mis koondavad vähemalt kahe liikmesriigi ajakirjanikke ning millel on piiriülene või Euroopa mõõde, mida esitatakse riiklikkust, piirkondlikust või kohalikust perspektiivist. Väljavalitud ajakirjanduslik uurimus avaldatakse vähemalt kahes asjaomases liikmesriigis.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 16 03 —   „KOHALIKU TASANDI” TEABEVAHETUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
16 03
„KOHALIKU TASANDI” TEABEVAHETUS
16 03 01	Infopunktid	3.2	12 400 000	11 500 000	14 300 000	15 000 000	15 169 035,43	13 367 308,83
16 03 02
Esinduste teabevahetus
16 03 02 01	Esinduste teabevahetus	3.2	8 200 000	7 840 000	8 784 240	8 550 000	9 791 054,34	7 591 473,28
16 03 02 02	Euroopa avalik ruum	5	1 440 000	1 440 000	1 415 760	1 450 000	1 593 892,57	1 339 671,75
	Artikkel 16 03 02 — Vahesumma		9 640 000	9 280 000	10 200 000	10 000 000	11 384 946,91	8 931 145,03
16 03 04	Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel	3.2	13 130 000	12 000 000	12 830 000	12 830 000	14 185 367,95	10 357 781,49
16 03 05
Teater EuroGlobe
16 03 05 01	Ettevalmistav tegevus – EuroGlobe	3.2	p.m.	p.m.	1 500 000	1 500 000
16 03 05 02	Katseprojekti EuroGlobe lõpuleviimine	3.2	p.m.	1 000 000	p.m.	590 000	1 000 000,—	165 719,99
	Artikkel 16 03 05 — Vahesumma		p.m.	1 000 000	1 500 000	2 090 000	1 000 000,—	165 719,99
16 03 06	Katseliste teabevõrkude (PIN) katseprojekt	3.2	p.m.	p.m.	—	1 050 000	124 650,—	2 160 630,60
	Peatükk 16 03 — Kogusumma		35 170 000	33 780 000	38 830 000	40 970 000	41 864 000,29	34 982 585,94

16 03 01   Infopunktid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 400 000	11 500 000	14 300 000	15 000 000	15 169 035,43	13 367 308,83

Märkused

Assigneeringud on ette nähtud rahastama järgmist:

—	info ja trükiste levitamisega tegelevate punktide/võrgustike tegevus kogu Euroopas (Europe Directi infopunktid, Euroopa dokumendikeskus, Team Europe jm); kõnealused infopunktid täiendavad liikmesriikides komisjoni esinduste rakendatavaid meetmeid,

—	toetus teabevõrkudele, s.o koolitus, kooskõlastamine ja abi,

—	teabematerjalide ja -toodete tootmine, ladustamine ja levitamine kõnealuste infopunktide poolt või nende jaoks.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjonile esitatud 20. juuli 2005. aasta teatis „Komisjoni tegevuskava Euroopast teavitamise parandamiseks” (SEK(2005) 985 (lõplik)).

1. veebruari 2006. aasta valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta (KOM(2006) 35 (lõplik)).

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 02   Esinduste teabevahetus

16 03 02 01   Esinduste teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
8 200 000	7 840 000	8 784 240	8 550 000	9 791 054,34	7 591 473,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu detsentraliseeritud teabevahetuse kulude katmiseks. Kohaliku teabevahetuse eesmärk on eelkõige anda sihtrühmadele vahendid päevakajaliste sündmuste paremaks mõistmiseks.

Meetmeid rakendatakse peamiselt liikmesriikides asuvate esinduste kaudu ja järgmiste tegevustena:

—	seminarid ja konverentsid,

—	Euroopa-teemaliste ürituste, näituste ja avalike suhete kampaaniate korraldamine või neis osalemine, eraldi külastuste korraldamine jne,

—	otsesed kodanike teavitamise meetmed (näiteks nõustamisteenused kodanikele),

—	arvamusliidritele suunatud otsesed teavitamismeetmed, eriti tugevdatud meetmed seoses piirkondlike päevalehtedega, mis on suure hulga Euroopa kodanike oluline teabeallikas,

—	muude üldsusele mõeldud teabekeskuste ja -ruumide avamine ja haldamine esindustes.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 02 02   Euroopa avalik ruum

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 440 000	1 440 000	1 415 760	1 450 000	1 593 892,57	1 339 671,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Euroopa avaliku ruumi avamis- ja halduskulude katmiseks Euroopa Majades, mis on nimetatud algatuse ametlikud võõrustajad. Komisjon tegeleb Euroopa avaliku ruumi logistilise korraldamisega mõlema institutsiooni (Euroopa Parlament ja komisjon) nimel, sh talituskuludega, nagu lepingu alusel osutatavate teenuste korraldamine. Kaks institutsiooni peavad Euroopa avaliku ruumi algatust ühiselt ellu viima, tuginedes Euroopa avaliku ruumi haldamist ja toimimist käsitlevale hindamisaruandele ning selle järgneva aasta tööprogrammile. Mõlemad dokumendid, mille kaks institutsiooni ühiselt koostavad ja mis on peamine tegur järgneva aasta summade eraldamisel, esitatakse eelarvepädevatele institutsioonidele õigeaegselt, et võtta neid arvesse eelarvemenetluse käigus.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 04   Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 130 000	12 000 000	12 830 000	12 830 000	14 185 367,95	10 357 781,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni ja ELi tasandi prioriteetsetest teemadest teavitamise meetmete rahastamiseks.

Assigneeringud on eelkõige ette nähtud kodanike teavitamiseks Euroopa Liidu tänase päeva ja tuleviku kohta, tehes seda võimalikult palju nende emakeeles, ning kodanike kaasamiseks asjakohasesse arutelusse.

Assigneeringud katavad eelkõige järgmised meetmed:

—	Debate Europe, „Demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” uus etapp,

—	teabevahetusmeetmed seoses muude konkreetsete aastaste või mitmeaastaste teabevahetusprioriteetidega,

—	riigi või rahvusvahelised ühekordsed teabevahetusmeetmed vastavalt teabevahetusprioriteetidele,

—	teabevahetusmeetmed koostöös Euroopa Parlamendi ja/või liikmesriikidega, et luua kõigi partnerite meetmete koostoime ning kooskõlastada nende Euroopa Liidu teemalisi teabe- ja teabevahetusmeetmeid. Üks peamisi vahendeid selle saavutamiseks on juhtimispartnerlus.

Kui neid meetmeid võetakse liidu institutsioonide ning liikmesriikide ametiasutuste ja/või kodanikuühiskonna tihedas koostöös, saab arvesse võtta riikide ja piirkondade eripära.

Institutsioonidevaheline teaberühm, mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, määrab kindlaks ELi teabe- ja teabevahetuspoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised suunised. Kõnealune rühm kooskõlastab nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud meetmeid, mis on mõeldud üldsuse teavitamiseks nimetatud teemadel. Institutsioonidevaheline teaberühm esitab igal aastal oma arvamuse järgmiste aastate prioriteetide kohta ning see põhineb komisjoni koostatud aruandel.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 40 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Komisjoni 2. aprilli 2008. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Debate Europe”: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava kogemuste rakendamine (KOM(2008) 158 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 05   Teater EuroGlobe

16 03 05 01   Ettevalmistav tegevus – EuroGlobe

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	1 500 000	1 500 000

Märkused

Endine artikkel 16 03 07

Assigneering on ette nähtud 2007. aastal käivitatud liikuva Globe-teatri ettevalmistava tegevuse kulude katmiseks, mille eesmärk on edendada Euroopa avalikku arutelu-, kultuuri- ja õpperuumi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

16 03 05 02   Katseprojekti EuroGlobe lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	p.m.	590 000	1 000 000,—	165 719,99

Märkused

Endine artikkel 16 03 05

Assigneering on ette nähtud Euroopa avaliku arutelu-, kultuuri- ja õpperuumi edendamiseks 2007. aastal käivitatud liikuva Globe-teatri katseprojekti lõpuleviimise kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

16 03 06   Katseliste teabevõrkude (PIN) katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	—	1 050 000	124 650,—	2 160 630,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud 2007. aastal käivitatud infotehnoloogiapõhiste teabevõrgustike katseprojekti kulude katmiseks, mille eesmärk on teenida parema teavitamise huve nii riigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 16 04 —   ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
16 04
ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID
16 04 01	Avaliku arvamuse analüüs	3.2	6 800 000	6 000 000	5 800 000	5 800 000	5 780 413,04	4 774 150,25
16 04 02	Sidusad teabe- ja teabevahetusvahendid	3.2	11 850 000	11 500 000	11 620 000	10 620 000	11 339 378,32	9 880 879,53
16 04 03	Suunatud trükiväljaanded	3.2	2 950 000	3 500 000	2 950 000	5 000 000	5 047 346,15	5 585 984,03
16 04 04	Üldkasutatavad trükiväljaanded	5	3 300 000	3 300 000	3 257 000	3 257 000	2 517 679,25	2 289 123,39
	Peatükk 16 04 — Kogusumma		24 900 000	24 300 000	23 627 000	24 677 000	24 684 816,76	22 530 137,20

16 04 01   Avaliku arvamuse analüüs

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 800 000	6 000 000	5 800 000	5 800 000	5 780 413,04	4 774 150,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud avaliku arvamuse suundumuste analüüsi kulude katmiseks; s.o analüüs eelkõige arvamusküsitluste kaudu (nt Eurobaromeetri uuringud üldsuse hulgas, kiirküsitlused, telefoniküsitlused, teatavate elanikkonnagruppide küsitlused teatavatel teemadel piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil või kvaliteediuuringud), samuti nende uuringute kvaliteedikontroll.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 02   Sidusad teabe- ja teabevahetusvahendid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
11 850 000	11 500 000	11 620 000	10 620 000	11 339 378,32	9 880 879,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud võrgumultimeedial põhinevate Euroopa Liitu käsitlevate info- ja sidevahendite kulude katmiseks, et edastada kõigile kodanikele üldist teavet liidu institutsioonide töö, tehtud otsuste ja Euroopa ülesehituse etappide kohta. Veebipõhised vahendid võimaldavad ka koguda kodanike küsimusi või reaktsioone Euroopa Liiduga seotud teemadel. See ülesanne kuulub avaliku teenuse osutamise alla. Kõnealune teave hõlmab kõiki liidu institutsioone. Need vahendid tuleb teha kättesaadavaks puudega inimestele, järgides veebi kättesaadavuse algatuse suuniseid.

Asjaomased vahendid on peamiselt järgmised:

—	Europa veebileht, mis peab olema peamine juurdepääsupunkt olemasolevale teabele ja haldusteabe veebilehtedele, mida Euroopa kodanikud võivad oma igapäevaelus vajada ning mis seetõttu peab olema paremini struktureeritud ja kasutajasõbralikum,

—	kontaktkeskus Europe Direct (00800-67891011),

—	liikmesriikides asuvate esinduste veebisaidid ja multimeediatooted,

—	õigusaktide kokkuvõtted Internetis (SCADPlus),

—	pressiteated, kõned, märgukirjad jms Internetis (RAPID).

Assigneering on ette nähtud Europa veebisaidi sidusama ümberstruktureerimise rahastamiseks. Assigneering on ette nähtud ka teabekampaaniate kulude katmiseks, et lihtsustada juurdepääsu nendele teabeallikatele, eriti Europe Directi telefoninumbrile.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole halduskulude katmine käesolevast artiklist lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Komisjonile esitatud 21. detsembri 2007. aasta teatis „Euroopa asjadest teavitamine Interneti kaudu – kodanike kaasamine” (SEK(2007) 1742 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 03   Suunatud trükiväljaanded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 950 000	3 500 000	2 950 000	5 000 000	5 047 346,15	5 585 984,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu tegevusega seotud selliste kirjalike trükiste avaldamise kulude katmiseks, mis on mõeldud eri sihtrühmadele ning mida sageli jaotatakse detsentraliseeritud võrgustike kaudu.

Seoses sellega rakendatavad meetmed on järgmised:

—	esinduste trükised (infolehed ja perioodikaväljaanded): iga esindus annab välja üht või mitut väljaannet, mida jaotatakse edastavatele asutustele ning mis hõlmavad eri valdkondi (sotsiaal-, majandus- ja poliitilised küsimused),

—	Euroopa Liitu käsitleva baasteabe üldsuse seas levitamine (kõigis liidu ametlikes keeltes) peakontorite juhtimisel ning trükiste reklaamimine.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autoritasud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste trükiste jaotamist, säilitamist, levitamist ja reklaamimist.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 04   Üldkasutatavad trükiväljaanded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 300 000	3 300 000	3 257 000	3 257 000	2 517 679,25	2 289 123,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste komisjoni ja Euroopa Liidu tegevust käsitleva ja eelisväljaannete programmi raames valitud olulise tähtsusega materjali mis tahes tüüpi meediaväljaandes avaldamise ning asutamislepingutes sätestatud trükiste ja muude institutsiooniliste või viiteliste trükiste avaldamise kulude katmiseks. Avaldatud materjal võib olla suunatud õpetajatele, arvamusliidritele ja üldsusele.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autorilepingud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste dokumentide jaotatamist, säilitamist, levitamist ja reklaami, kasutades muu hulgas puudega kodanikele juurdepääsetavaid formaate. Need väljaanded peavad sisaldama ka alternatiivset materjali.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” KOM(2007) 568 (lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	TEABEVAHETUSE PEADIREKTORAADI HALDUSTOETUS

—	TEABEVAHETUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 17

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE

Üldised eesmärgid

—	Suurendada tarbijate heaolu neile suurema mõjuvõimu andmise ja tõhusa kaitse kaudu.

—	Kaitsta ja parandada inimeste tervist.

—	Tagada toidu ohutus ja tervislikkus.

—	Tagada loomade heaolu ja kaitstuse ning taimekaitse kõrge tase.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
17 01	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	110 681 462	110 681 462	108 445 314	108 445 314	105 256 307,73	105 256 307,73
17 02	TARBIJAPOLIITIKA	21 290 000	22 000 000	21 800 000	22 500 000	20 683 674,35	19 817 675,77
17 03	RAHVATERVIS	189 596 000	171 757 000	182 254 000	188 354 000	171 213 997,86	156 904 335,55
17 04	TOIDU JA SÖÖDA OHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS	354 900 000	237 047 000	352 216 000	253 823 000	392 922 028,41	239 602 503,59
	Jaotis 17 — Kogusumma	676 467 462	541 485 462	664 715 314	573 122 314	690 076 008,35	521 580 822,64

PEATÜKK 17 01 —   TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
17 01
TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
17 01 01	Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	71 490 159 (302)	69 590 566 (303)	67 176 589,43
17 01 02
Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
17 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	6 761 444	6 279 057 (304)	6 668 382,33
17 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	10 999 902	11 371 096 (305)	12 092 834,11
	Artikkel 17 01 02 — Vahesumma		17 761 346	17 650 153	18 761 216,44
17 01 03
Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud ning hooned ja nendega seotud kulud
17 01 03 01	Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud: peakorter	5	5 227 957	4 939 595 (306)	5 218 226,68
17 01 03 03	Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna hooned ja nendega seotud kulud: Grange	5	5 617 000	6 120 000	5 503 731,43
	Artikkel 17 01 03 — Vahesumma		10 844 957	11 059 595	10 721 958,11
17 01 04
Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
17 01 04 01	Taimetervisealased meetmed – Halduskorralduskulud	2	250 000	300 000	0,—
17 01 04 02	Ühenduse tervisevaldkonna tegevusprogramm – Halduskorralduskulud	3.2	1 400 000	1 480 000	1 444 067,20
17 01 04 03	Ühenduse tarbijakaitsealane tegevus – Halduskorralduskulud	3.2	900 000	970 000	770 787,93
17 01 04 04	Prooviuuring – Kariloomade epideemiate alane riskirahastamismudel – Halduskorralduskulud	2	p.m.	p.m.	0,—
17 01 04 05	Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus – Halduskorralduskulud	2	675 000	675 000	951 478,10
17 01 04 06	Katseprojekt – Loomade kasvatamise paremad ja loomasõbralikud meetodid	2	p.m.	p.m.	1 000 000,—
17 01 04 07	Loomahaiguste likvideerimine ja hädaolukordade fond – Halduskorralduskulud	2	250 000
17 01 04 30	Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 3b programmidele	3.2	6 000 000	5 620 000	4 430 210,52
17 01 04 31	Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 2 programmidele	2	1 110 000	1 100 000
	Artikkel 17 01 04 — Vahesumma		10 585 000	10 145 000	8 596 543,75
	Peatükk 17 01 — Kogusumma		110 681 462	108 445 314	105 256 307,73

17 01 01   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
71 490 159 (307)	69 590 566 (308)	67 176 589,43

17 01 02   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

17 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 761 444	6 279 057 (309)	6 668 382,33

17 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 999 902	11 371 096 (310)	12 092 834,11

17 01 03   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud ning hooned ja nendega seotud kulud

17 01 03 01   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 227 957	4 939 595 (311)	5 218 226,68

17 01 03 03   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna hooned ja nendega seotud kulud: Grange

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 617 000	6 120 000	5 503 731,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—	kasutatavate hoonete või hooneosade üürimine ja maarent ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine,

—	hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud,

—	hoonete ehitamine,

—	institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed,

—	vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud,

—

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—	jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

—	hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud,

—	inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise ja täiustamise lepingute ning seadmete ostmisega seotud kulud,

—	inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud,

—	hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

—	hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme üürnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud,

—	ruumide suuremahulise remondi, sisustamise või ümberehitamisega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

—

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige: — mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad), — audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne), — köögisisustus ja toitlustusseadmed, — mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad, — puuetega ametnike jaoks vajalikud seadmed, — nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus,

—

mööbli ostmine, üürimine, hooldus ja remont, eelkõige: — kontorimööbli ja eriotstarbelise mööbli, sh ergonoomilise mööbli, arhiiviriiulite jne ostmine, — vana ja katkise mööbli asendamine, — raamatukogude eritarvikud (kartoteegid, riiulid, kataloogisahtlid jne), — söökla- ja restoranisisustus, — mööbli üürimine, — mööbli hooldamise ja remondi kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—

sõidukite ostmine, üürimine, hooldus ja remont, eelkõige: — sõidukite ostmine, sealhulgas kõik sellega seotud kulud, — sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul, — kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise üürimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse, — ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne), sealhulgas iga-aastane riiklik sõidukite ülevaatus, — mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning tasumisele kuuluvad riiklikud maksud ja kindlustuskulud,

—

töövahenditega seotud kulud, eelkõige: — portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ostmine, — töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu, — nõukogu direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete ostmine või nendega seotud kulude hüvitamine,

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

—

muud tegevuskulud, nt: — hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud, — arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine, — teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine, — kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine, — kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud, — restoranide, kohvikute ning sööklate tegevusega seotud kulud, eelkõige seadmete hoolduse ja mitmesuguste tarvikute ostmisega seotud kulud, seadmete jooksva väljavahetamise ja uuendamisega seotud kulud, ning seadmete väljavahetamise ja uuendamisega seotud suuremahulised kulud, mida tuleb selgelt eristada seadmete ja tarvikute jooksva väljavahetamise, remondi ja uuendamise kuludest, — kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne), — sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi, — paberi, ümbrike, kontoritarvikute ja trükikodade tarvikute ning institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud, — tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud, — litsentsid, kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud, — hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning Euroopa Liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud, — tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja sellega seotud kulud ning muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisuse ja kvaliteedi tagamise uuringud.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

17 01 04   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

17 01 04 01   Taimetervisealased meetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
250 000	300 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, hindamise, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Assigneeringuga kaetakse ka kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis käsitletud meetmetega.

Lisaks võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1)) ette nähtud meetmeid rakendada 2010. aastal.

Õiguslik alus

Vt artikkel 17 04 04.

17 01 04 02   Ühenduse tervisevaldkonna tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 400 000	1 480 000	1 444 067,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artiklid 17 03 01 ja 17 03 06.

17 01 04 03   Ühenduse tarbijakaitsealane tegevus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
900 000	970 000	770 787,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 17 02 02.

17 01 04 04   Prooviuuring – Kariloomade epideemiate alane riskirahastamismudel – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering oli ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistamise, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Eelkõige kaeti sellega kulud, mis on seotud uuringute ja selliste konverentside korraldamisega, mille eesmärk on ergutada ühenduses mõttevahetust, kuidas kõige paremini hüvitada zoonoosidest tulenevaid kulusid.

Seda assigneeringut ei ole uuendatud alates 2008. aastast.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 01 04 05   Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
675 000	675 000	951 478,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistamise, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud ka teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükiste kulude katmiseks, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega.

Assigneering on eelkõige ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamisest.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

17 01 04 06   Katseprojekt – Loomade kasvatamise paremad ja loomasõbralikud meetodid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	1 000 000,—

Märkused

2008. aasta puhul oli kõnealune assigneering ette nähtud katseprojekti jaoks, mille raames töötatakse välja parandatud meetodeid loomasõbralikuks tootmiseks, keskendudes sigade kastreerimise ja lehmade sarvede eemaldamise alternatiividele.

Alastes 2009. aastast ei ole uusi assigneeringuid, 2008. aastal algatatud meetmeid jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni ja maksmiseni.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 01 04 07   Loomahaiguste likvideerimine ja hädaolukordade fond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
250 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikmesriikide poolt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõike 2, artiklite 4 ja 14 ning artikli 27 lõike 8 kohaselt esitatud mõningate nõuete auditeerimisega seotud haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 01 04 30   Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 3b programmidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 000 000	5 620 000	4 430 210,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada rakendusameti personali- ja halduskulude jaoks määratud toetust.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

Vt artiklid 17 02 02, 17 03 01 ja 17 03 06.

Alusaktid

Komisjoni otsus 2008/544/EÜ, 20. juuni 2008, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ ning asendatakse nimetus Rahvatervise Programmi Täitevamet nimetusega Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (ELT L 173, 3.7.2008, lk 27).

17 01 04 31   Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 2 programmidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 110 000	1 100 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada rakendusameti personali- ja halduskulude jaoks määratud toetust, mida antakse Euroopa Liidu koolitusstrateegia raames toidu- ja söödaalaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade ning taimi käsitlevate eeskirjade valdkonnas.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1), eriti selle artikkel 51.

Vt artikleid 17 04 04 ja 17 04 07.

Alusaktid

Komisjoni otsus 2008/544/EÜ, 20. juuni 2008, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ ning asendatakse nimetus Rahvatervise Programmi Täitevamet nimetusega Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (ELT L 173, 3.7.2008, lk 27).

PEATÜKK 17 02 —   TARBIJAPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
17 02
TARBIJAPOLIITIKA
17 02 01	Ühenduse tarbijakaitsemeetmete lõpuleviimine	3.2	p.m.	1 000 000	p.m.	3 700 000	0,—	5 675 431,57
17 02 02	Euroopa Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas	3.2	19 290 000	19 000 000	19 800 000	16 800 000	19 767 936,35	14 142 244,20
17 02 03	Ettevalmistav tegevus – Järelevalvemeetmed tarbijapoliitika valdkonnas	3.2	1 000 000	1 000 000	2 000 000	2 000 000	915 738,—	0,—
17 02 04	Katseprojekt – Läbipaistvus ja stabiilsus finantsturgudel	1.1	1 000 000	1 000 000
	Peatükk 17 02 — Kogusumma		21 290 000	22 000 000	21 800 000	22 500 000	20 683 674,35	19 817 675,77

17 02 01   Ühenduse tarbijakaitsemeetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	p.m.	3 700 000	0,—	5 675 431,57

Märkused

Makse assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kohustuste katmiseks seoses otsusega nr 20/2004/EÜ, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud Euroopa Liidu meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007. Kõnealune otsus tunnistati kehtetuks otsusega nr 1926/2006/EÜ (vt artikkel 17 02 02).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 20/2004/EÜ, 8. detsember 2003, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 1).

17 02 02   Euroopa Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 290 000	19 000 000	19 800 000	16 800 000	19 767 936,35	14 142 244,20

Märkused

Otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud Euroopa Liidu meetmete rahastamise üldine raamistik (aastateks 2007–2013) vastavalt mitmeaastasele strateegiale. Kõnealune otsus ja strateegia hõlmavad keskmise ajavahemiku jooksul kaht strateegilist eesmärki:

—	eesmärk 1: tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, eelkõige parandades faktilist alust ja konsulteerimist ning esindades tarbijate huve paremini,

—	eesmärk 2: tagada tarbijakaitsereeglite tõhus kohaldamine, eelkõige koostöö, teabevahetuse, hariduse ja hüvitiste parandamise abil.

Tarbijaprogramm tugevdab ja laiendab 2002.–2006. aasta tarbijaprogrammi meetmete valdkondi. Selle abil laiendatakse märkimisväärselt Euroopa Liidu tegevust teadmistebaasi ja faktiliste aluste, rakendamisalase koostöö, turuseire ja tooteohutuse, tarbijate harimise valdkonnas ning tarbijakaitseorganisatsioonide suutlikkuse arendamise valdkonnas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

17 02 03   Ettevalmistav tegevus – Järelevalvemeetmed tarbijapoliitika valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000	2 000 000	2 000 000	915 738,—	0,—

Märkused

See assigneering on ette nähtud mitmesuguste järelevalvemeetmete rahastamiseks, näiteks:

—	andmebaasi loomiseks, et koguda andmeid tarbijate olukorra kohta Euroopas,

—	selliste uurimuste ja uuringute tegemiseks, mis käsitlevad tarbijate olukorda Euroopas,

—	tarbijaküsitlusteks Euroopa tasandil, et uurida tarbijate olukorda,

—	selliste meetmete rakendamiseks, mis võimaldavad liikmesriikide saavutusi võrrelda.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 02 04   Katseprojekt – Läbipaistvus ja stabiilsus finantsturgudel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Katseprojekti eesmärk on aidata valitsustel ja üldsusel mõista paremini tuletisinstrumente.

Projekt hõlmab järgmist:

—	koolitust tuletisinstrumentide teemal, mis põhinevad muude ühikute, nagu aktsiad, indeksid, valuutad ja intressimäärad, turuväärtusel;

—	üldsusele asjakohase teabe andmist riigi rahanduse valdkonnas tehtud valitsuse otsuste kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 17 03 —   RAHVATERVIS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
17 03
RAHVATERVIS
17 03 01
Rahvatervisekaitse meetmed
17 03 01 01	Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine	3.2	p.m.	11 000 000	p.m.	35 000 000	758 455,51	36 520 366,93
	Artikkel 17 03 01 — Vahesumma		p.m.	11 000 000	p.m.	35 000 000	758 455,51	36 520 366,93
17 03 02	Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond – Euroopa Liidu otsemaksed	2	16 900 000	16 900 000	16 000 000	16 000 000	16 840 000,—	16 840 000,—
17 03 03
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
17 03 03 01	Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.2	33 360 000	33 360 000	27 982 000	29 500 000	21 427 080,55	19 445 127,72
17 03 03 02	Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3	3.2	22 895 000	10 000 000	20 118 000	21 200 000	19 013 333,47	17 827 382,39
	Artikkel 17 03 03 — Vahesumma		56 255 000	43 360 000	48 100 000	50 700 000	40 440 414,02	37 272 510,11
17 03 04	Ettevalmistavad meetmed – Rahvatervis	3.2	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	176 390,26
17 03 05	Rahvusvahelised kokkulepped ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse rahvatervise ja tubakatoodete tarbimise piiramise küsimustes	4	200 000	200 000	p.m.	p.m.	182 192,79	276 927,16
17 03 06	Euroopa Liidu tegevus tervise valdkonnas	3.2	45 700 000	24 000 000	47 000 000	15 000 000	46 210 904,89	819 291,09
17 03 07
Euroopa Toiduohutusamet
17 03 07 01	Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.2	47 047 000	47 047 000	42 794 000 (312)	42 794 000 (312)	42 797 344,88	42 630 545,—
17 03 07 02	Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3	3.2	21 994 000	26 150 000	23 360 000	23 360 000	23 105 160,77	22 368 305,—
	Artikkel 17 03 07 — Vahesumma		69 041 000	73 197 000	66 154 000	66 154 000	65 902 505,65	64 998 850,—
17 03 08	Katseprojekt – Uus tööhõiveolukord tervishoiusektoris: tervishoiutöötajate erialase koolituse ja kvalifikatsiooni ning nende tasustamise parandamise parimad tavad	1.1	p.m.	600 000	1 000 000	1 500 000	879 525,—	0,—
17 03 09	Tervishoiu, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – Sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine	2	p.m.	1 000 000	4 000 000	4 000 000
17 03 18	Katseprojekt – Kasutatud alumiiniumjoogipurkide vastuvõtu Euroopa süsteem	2	1 500 000	1 500 000
	Peatükk 17 03 — Kogusumma		189 596 000	171 757 000	182 254 000	188 354 000	171 213 997,86	156 904 335,55

17 03 01   Rahvatervisekaitse meetmed

17 03 01 01   Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	11 000 000	p.m.	35 000 000	758 455,51	36 520 366,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kohustuste katmiseks, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusel nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008).

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1786/2002/EÜ, 23. september 2002, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

17 03 02   Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond – Euroopa Liidu otsemaksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 900 000	16 000 000	16 840 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi suitsetamisvastase teavitustegevuse rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70), eriti selle artikkel 13.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2182/2002, 6. detsember 2002, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks seoses ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondiga (EÜT L 331, 7.12.2002, lk 16), eriti selle artikkel 3.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1), eriti selle artikkel 110.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), eriti selle artikkel 104.

17 03 03   Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

17 03 03 01   Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
33 360 000	33 360 000	27 982 000	29 500 000	21 427 080,55	19 445 127,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja juhtimiskulude katmiseks. Jaotis 1 käsitleb eelkõige koosseisuliste töötajate ja lähetatud ekspertide palgakulusid ning värbamise, ajutiste teenuste, töötajate koolituse ja lähetustega seotud kulusid. Jaotis 2 „Kulud” käsitleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kontoriruumide üürimist, nende sisustamist, teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, tehnilisi installatsioone, logistikat ning muid halduskulusid.

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga, mille kohta on nõutav eelarvepädeva institutsiooni eelnev nõusolek. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

17 03 03 02   Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 895 000	10 000 000	20 118 000	21 200 000	19 013 333,47	17 827 382,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste sihtvaldkondade tegevuskulude katmiseks:

—	nakkushaiguste järelevalve parandamine liikmesriikides,

—	liikmesriikide- ja komisjonipoolse teadusliku toetuse tugevdamine,

—	ühenduse valmisoleku parandamine nakkushaigustest, eriti B-hepatiidist, tulenevate esile kerkivate ohtude suhtes, kaasa arvatud bioloogiliste mõjurite ja tundmatu päritoluga haiguste tahtlikust keskkonda viimisest tulenevate ohtude suhtes, ning reageerimistegevuse koordineerimine,

—	liikmesriikide sellekohane võimekuse suurendamine koolituse teel,

—	teabe edastamine ja partnerlussidemete loomine.

Sellest kaetakse ka erakorralise vahendi (nn hädaabimeetmete keskus) hooldamine, millega antakse keskusele nakkushaiguste või muude tundmatu päritoluga haiguste suurte puhangute korral sidusühendus liikmesriikide nakkushaiguskeskuste ja tugilaboritega.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 53 223 000 eurot. Eelarvesse kantud 53 078 000 euro suurusele summale lisatakse 145 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest keskuse eelarves, eelkõige neist, mis puudutavad eelarves avaldatud ametikohtade loetelusid, mille kohta nõutakse eelarvepädevate institutsioonide eelnevat nõusolekut. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

17 03 04   Ettevalmistavad meetmed – Rahvatervis

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	176 390,26

Märkused

Artiklil ei ole alates 2007. aastast uusi eraldisi. Asjaomaseid meetmeid on jätkatud uue rahvatervise programmi all artiklis 17 03 06.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 03 05   Rahvusvahelised kokkulepped ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse rahvatervise ja tubakatoodete tarbimise piiramise küsimustes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
200 000	200 000	p.m.	p.m.	182 192,79	276 927,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada Euroopa Liidu osalust Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevas raamkonventsioonis, mille ühendus ratifitseeris ja mille osaliseks ta on saanud.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/513/EÜ, 2. juuni 2004, Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni sõlmimise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 8).

17 03 06   Euroopa Liidu tegevus tervise valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
45 700 000	24 000 000	47 000 000	15 000 000	46 210 904,89	819 291,09

Märkused

Teine rahvatervise programm asendab eelmise, otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud programmi ning see hõlmab ajavahemikku 2008–2013.

Teise rahvatervise programmi peamised eesmärgid on järgmised:

—	parandada tervisealast teavitamist ja teadlikkust: eesmärk on tõhustada tervisealase teabe kogumist, analüüsi, vahetamist ja levitamist Euroopas,

—	parandada terviseohtudele kiire reageerimise võimet, et kaitsta kodanikke terviseohtude eest,

—	edendada tervislikke eluviise ja hoida ära haigusi tervist määravatele teguritele suunatud meetmete abil, pöörates erilist tähelepanu rasvumise ja alkoholi kuritarvitamisega seotud küsimustele.

Alates 2008. aastast on tervishoiu valdkonnas keskendutud kolmele tugisambale, kus Euroopa tasandi meetmed on üliolulised.

1) Tervishoiualane teave

Selle tugisamba eesmärk on tõhustada tervisega seotud teabe kogumist, analüüsi, vahetamist ja levitamist Euroopas, sealhulgas puuete ja düs-seisundi kohta, mis on vajalik tervisepoliitikale tugeva aluse loomiseks ning professionaalidele töö ja kodanikele tervislike elustiilivalikute tegemiseks.

2) Tervise turvalisus

Üldine eesmärk on kodanike kaitsmine terviseohtude eest.

Vaja on tõhustada kiirreageerimise võimet, et hoida ära ohud inimeste tervisele, mis võivad tuleneda nakkushaigustest või keemilistest ja bioloogilistest rünnakutest. Selliste ohtude vastu võitlemist tuleb tõhusalt koordineerida ELi tasandil. Vaba liikumise põhimõttest tulenev ELi lõimumine lisab vajadust valvsuse suurendamiseks, et reageerida suurtele piiriülestele ohtudele, nagu linnugripp või bioterrorism.

3) Tervise edendamine jõukuse ja solidaarsuse suurendamiseks

Üldine eesmärk on ELi jõukuse suurendamine, soodustades hea tervise juures vananemist ja ebavõrdsuse vähendamist ning suurendades riiklike tervishoiusüsteemide ühtekuuluvust.

Meetmed peavad sisaldama algatusi, mis aitavad suurendada tervena elatud aastate arvu ja edendada tervena vananemist, uurida tervise mõju tööviljakusele ja tööturul osalemisele, toetada liikmesriikidevahelise ebavõrduse vähendamist ja investeeringuid tervisesse, mis aitavad edendada Lissaboni strateegiat ning suurendada tööviljakust ja majanduskasvu. Meetmetega suurendatakse ka tervishoiusüsteemide ühtekuuluvust, kaasa arvatud koostöö ja ühised väljakutsed, mis edendab Euroopa Liidu raamistiku loomist turvalistele, kõrgetasemelistele ja tõhusatele tervishoiuteenustele. Meetmed peaksid samuti sisaldama algatusi, mille eesmärk on lasta sõltumatutel organisatsioonidel hinnata kiirabiteenistuste pakutavate teenuste kvaliteeti hetkest, kui kodanik saadab häiresignaali (nt helistades hädaabinumbrile), kuni ajani, kui ohver toimetatakse haiglasse. Eesmärk on parandada kiirabi osutamist võrreldavate andmete põhjal ja tehes kindlaks parimad tavad, mida ELi liikmesriigid saavad vahetada.

Meetmed sisaldaksid ka tervise edendamist, võideldes keskkonnast, sõltuvustest ja elustiilist tulenevate teguritega.

Valitsusvälised organisatsioonid on kõnealuse programmi rakendamisel kesksel kohal. Seetõttu tuleks neile eraldada piisavad summad.

Meetmete juurde kuuluvad ka asjakohased algatused nende soovituste elluviimiseks, mis tulenevad rohelise raamatuga seotud vaimset tervist käsitlevast konsultatsiooniprotsessist, eriti seoses strateegiatega enesetappude vältimiseks igas elueas.

Samuti on eesmärk, et komisjon viiks struktuurifondide raames ellu strateegiat „Tervishoid kõigis poliitikavaldkondades”. Selline projekt peaks hõlmama ettepanekuid meetodite kohta, kuidas kooskõlas strateegiaga „Tervishoid kõigis poliitikavaldkondades” lisada regionaalarengu projektidesse tervishoiuga seotud küsimusi. Projekti eesmärk on parandada üldist tervishoiu taset Euroopa Liidus, suurendades suutlikkust regionaalarengu asutuste raames.

Projekti eelarve peaks hõlmama koolitusi, rahvusvahelisi üritusi, kogemuste ja heade tavade vahetust ning rahvusvahelist koostööd, mis on mõeldud tervisemõju hindamise (HIA) praktiliseks kasutamiseks nii kohalikele omavalitsustele kui ka arenguga seotud asutustele, samuti üksikisikutele või ettevõtjatele, kes soovivad kandideerida Euroopa Liidu stipendiumile.

Arvestades väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate otsustavat tähtsust Euroopa Liidus, tuleks neile anda professionaalset toetust keskkonnatervishoiu eeskirjade täitmiseks ning aidata neil teha keskkonnatervishoiuga seotud positiivseid muudatusi, mis mõjutavad ettevõtte tegevust.

Euroopa tervishoiu- ja keskkonnaküsimuste andmebaasid tuleks omavahel ühendada, et paremini teha täiendavaid uuringuid ja analüüsida keskkonna kvaliteedi ning tervisliku seisundi vahelist seost.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

17 03 07   Euroopa Toiduohutusamet

17 03 07 01   Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
47 047 000	47 047 000	42 794 000 (313)	42 794 000 (314)	42 797 344,88	42 630 545,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

17 03 07 02   Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 994 000	26 150 000	23 360 000	23 360 000	23 105 160,77	22 368 305,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

See hõlmab eelkõige järgmist:

—	kulud, mis on seotud teaduskomitee, teadlasrühmade, töörühmade, nõuandefoorumi ja juhatuse koosolekute ning huvitatud isikute ja teadusvaldkonna koostööpartnerite kohtumiste korraldamisega,

—	kulud, mis on seotud teaduslike arvamuste koostamisega, mille puhul kasutatakse välisressursse (lepingud ja subsiidiumid),

—	kulud, mis on seotud andmekogumisvõrkude loomise ja olemasolevate infosüsteemide integreerimisega,

—	kulud, mis on seotud komisjoni teadusliku või tehnilise abistamisega (artikkel 31),

—	logistiliste toetusmeetmete kindlaksmääramisega seotud kulud,

—	tehnilise ja teadusliku koostööga seotud kulud,

—	kulud, mis on seotud teaduslike arvamuste levitamisega,

—	kommunikatsiooniga seotud kulud.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 72 991 000 eurot. Eelarvesse kantud 69 041 000 euro suurusele summale lisatakse 3 950 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

17 03 08   Katseprojekt – Uus tööhõiveolukord tervishoiusektoris: tervishoiutöötajate erialase koolituse ja kvalifikatsiooni ning nende tasustamise parandamise parimad tavad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	600 000	1 000 000	1 500 000	879 525,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad tegeleda uue tööhõiveolukorraga tervishoiusektoris, eelkõige seoses tervishoiutöötajate, meditsiiniõdede ja sanitaride erialase kvalifikatsiooni ja tööülesannetega, ning mis aitavad uurida piiriülese liikuvuse mõju nii vastu võtvas kui ka päritoluriigis. Rahastatavad meetmed hõlmavad järgmist:

—	tegurite ja poliitika analüüs, mille eesmärk on tegeleda vajadusega pakkuda meetmeid tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks ja nende kvalifikatsiooni parandamiseks pikas perspektiivis,

—	poliitikat ja parimaid tavasid käsitleva teabe vahetamise edendamine eesmärgiga tulla toime kasvava vajadusega hoolekande järele, mis on tingitud demograafilisest muutusest,

—	selliste algatuste rahastamine, mis aitavad uurida tervishoiuteenustele avalduvat piiriülest mõju,

—	tähelepanu pööramine antud kontekstis ilmneda võivate töötasude erinevate tasemete mõjule,

—	uuringud, kohtumised ekspertidega ja teabekampaaniad. Lahendus tuleks leida sellele, kuidas säilitada riiklike tervishoiusüsteemide hoolekande tase,

—	tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning võrreldavate andmete koostamise alase töö vahekorra uurimine. Ka soolisi ja mitmekesisuse aspekte hõlmav tugev andmebaas on väga oluline avatud koordinatsioonimeetodi edendamiseks, kui seda laiendatakse tervishoiule.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 03 09   Tervishoiu, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – Sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	4 000 000	4 000 000

Märkused

Keskkond ja tervishoid on Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi olulised sektoriülesed valdkonnad, milles ühendatakse keskkonnapoliitika ja lähenemisviisid. Nimetatud protsess on hea elukvaliteedi ja säästva arengu seisukohalt väga oluline. Projekti eesmärk on see, et üheksa osalevat riiki (Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Soome, Ungari, Itaalia, Holland, Norra, Serbia ja Slovakkia) peaksid tegema järgmist:

—	hindama seoseid koolikeskkonna ja laste (hingamisteede) haiguste vahel,

—	hindama transpordi mõju koolikeskkonnale ja selle seoseid laste (hingamisteede) haigustega,

—	hindama kliimamuutuse mõju koolikeskkonnale ja selle seoseid laste (hingamisteede) haigustega,

—	andma soovitusi koolikeskkonna kvaliteedi parandamiseks, et parandada laste tervist, ning koostama tervishoiualased suunised Euroopa koolidele.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2009.

Projekti lõppkuupäev: 31. detsember 2010.

17 03 18   Katseprojekt – Kasutatud alumiiniumjoogipurkide vastuvõtu Euroopa süsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 500 000	1 500 000

Märkused

Katseprojekti eesmärk on uurida kasutatud purkide vastuvõtu süsteemi ühtlustamise võimalusi ELi tasandil või arendada vähemalt edasi liikmesriikidevahelist koostööd eesmärgiga tagada joogipurkide ringlussevõtt.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 17 04 —   TOIDU JA SÖÖDA OHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
17 04
TOIDU JA SÖÖDA OHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS
17 04 01
Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on loomade füüsiline seisund, mis võib välisteguri olemasolu korral olla ohtlik rahvatervisele
17 04 01 01	Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on loomade füüsiline seisund, mis võib välisteguri olemasolu korral olla ohtlik rahvatervisele – Uued meetmed	2	275 000 000	170 000 000	272 340 000	155 000 000	186 075 600,—	150 370 662,69
	Artikkel 17 04 01 — Vahesumma		275 000 000	170 000 000	272 340 000	155 000 000	186 075 600,—	150 370 662,69
17 04 02
Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas
17 04 02 01	Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas – Uued meetmed	2	18 500 000	13 000 000	18 100 000	13 000 000	15 264 936,11	5 632 818,20
	Artikkel 17 04 02 — Vahesumma		18 500 000	13 000 000	18 100 000	13 000 000	15 264 936,11	5 632 818,20
17 04 03
Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond
17 04 03 01	Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond – Uued meetmed	2	30 000 000	30 000 000	30 000 000	60 000 000	159 985 729,—	63 561 046,97
17 04 03 03	Ettevalmistav tegevus – Kontrollpunktid (puhkekohad) seoses loomade veoga	2	2 000 000	2 000 000	4 000 000	4 000 000	4 000 000,—	0,—
	Artikkel 17 04 03 — Vahesumma		32 000 000	32 000 000	34 000 000	64 000 000	163 985 729,—	63 561 046,97
17 04 04
Taimetervisealased meetmed
17 04 04 01	Taimetervisealased meetmed – Uued meetmed	2	3 200 000	2 500 000	2 500 000	2 000 000	5 902 670,37	5 342 558,83
	Artikkel 17 04 04 — Vahesumma		3 200 000	2 500 000	2 500 000	2 000 000	5 902 670,37	5 342 558,83
17 04 05
Ühenduse Sordiamet
17 04 05 01	Ühenduse Sordiamet – Jaotiste 1 ja 2 kohane subsiidium	2	—	—	—	—	0,—	0,—
17 04 05 02	Ühenduse Sordiamet – Jaotise 3 kohane subsiidium	2	—	—	—	—	0,—	0,—
	Artikkel 17 04 05 — Vahesumma		—	—	—	—	0,—	0,—
17 04 06	Varasemate veterinaar- ja taimetervisealaste meetmete lõpuleviimine	3.2	p.m.	347 000	p.m.	547 000	0,—	0,—
17 04 07
Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus
17 04 07 01	Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus – Uued meetmed	2	26 000 000	19 000 000	25 000 000	19 000 000	21 526 867,33	14 529 191,30
	Artikkel 17 04 07 — Vahesumma		26 000 000	19 000 000	25 000 000	19 000 000	21 526 867,33	14 529 191,30
17 04 09	Rahvusvahelised lepingud ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse toidu ohutuse, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise alal	4	200 000	200 000	276 000	276 000	166 225,60	166 225,60
	Peatükk 17 04 — Kogusumma		354 900 000	237 047 000	352 216 000	253 823 000	392 922 028,41	239 602 503,59

17 04 01   Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on loomade füüsiline seisund, mis võib välisteguri olemasolu korral olla ohtlik rahvatervisele

17 04 01 01   Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on loomade füüsiline seisund, mis võib välisteguri olemasolu korral olla ohtlik rahvatervisele – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
275 000 000	170 000 000	272 340 000	155 000 000	186 075 600,—	150 370 662,69

Märkused

Euroopa Liidu rahaline abi võimaldab kiirendada loomahaiguste likvideerimist või kontrolli, lisades raha riiklikele rahalistele vahenditele, ja aitab kaasa meetmete ühtlustamisele liidu tasandil. Suurem osa neist haigustest ja nakkustest on inimesele edasi kanduvad zoonoosid (veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE), brutselloos, lindude gripp, salmonelloos, tuberkuloos jt). Lisaks takistab nimetatud haiguste jätkuv esinemine siseturu tõrgeteta toimimist. Nendega võitlemine aitab parandada rahvatervise taset ja edendab toidu ohutust Euroopa Liidus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 02   Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas

17 04 02 01   Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 500 000	13 000 000	18 100 000	13 000 000	15 264 936,11	5 632 818,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada Euroopa Liidu osalust kõnealustes sektorites kaupade vaba liikumist takistavate tegurite kõrvaldamiseks võetud meetmetes ning veterinaartoetustes ja tugimeetmetes.

See hõlmab rahalist abi järgmistele valdkondadele:

—	suu- ja sõrataudi antigeenide ostmine, säilitamine ja valmistamine,

—	teabepoliitika loomakaitse valdkonnas, sealhulgas teabekampaaniad ja -programmid, et teavitada üldsust vaktsineeritud loomade liha tarbimise ohutusest, samuti teabekampaaniad ja -programmid, mis rõhutavad vaktsineerimisstrateegiate humaanset aspekti võitluses nakkuslike loomataudide vastu,

—	tapaloomade transportimisel loomakaitsenõuete täitmise jälgimine,

—	markervaktsiinide või selliste testide väljatöötamine, mis võimaldavad eristada haigeid ja vaktsineeritud loomi,

—	kiirhoiatussüsteemi, kaasa arvatud ülemaailmse kiirhoiatussüsteemi rajamine ja hooldus, et hoiatada toidust või söödast inimeste ja loomade tervisele tulenevate otseste või kaudsete ohtude eest,

—	tehnilised ja teaduslikud meetmed, mis on vajalikud Euroopa Liidu veterinaaria-alaste õigusaktide väljaarendamiseks ja veterinaaria-alase hariduse või koolituse arendamiseks,

—	IT-vahendid, kaasa arvatud süsteem TRACES ja loomahaigusest teatamise süsteem,

—	koera- ja kassinahkade ebaseadusliku impordi vastu võitlemise meetmed.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 50.

17 04 03   Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond

17 04 03 01   Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
30 000 000	30 000 000	30 000 000	60 000 000	159 985 729,—	63 561 046,97

Märkused

Teatavate loomahaiguste puhkemine Euroopa Liidus võib avaldada suurt mõju siseturu toimimisele ja liidu kaubandussuhetele kolmandate riikidega. Seetõttu on oluline, et liit toetaks rahaliselt liikmesriikides tõsiste nakkushaiguspuhangute võimalikult kiireks likvideerimiseks võetud meetmeid, kasutades liidu vahendeid selliste haigustega võitlemiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 03 03   Ettevalmistav tegevus – Kontrollpunktid (puhkekohad) seoses loomade veoga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 000 000	2 000 000	4 000 000	4 000 000	4 000 000,—	0,—

Märkused

Kõnealune ettevalmistav tegevus käivitati 2008. aastal, et katta loomadele pikkade vedude ajal mõeldud paremate kontrollpunktide (puhkepeatuste) väljatöötamise kulud. Loomade tervise ja heaolu nimel on vaja võtta konkreetseid meetmed, et hoida loomade maha- ja ümberlaadimisel ära nt stressi ning takistada nakkushaiguste levikut.

2009. aastal nägi Euroopa Parlament ette uue assigneeringu. 2008. aastal käivitatud meetmeid jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni ja nende eest makstakse 2009. ja 2010. aastal.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 04 04   Taimetervisealased meetmed

17 04 04 01   Taimetervisealased meetmed – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 200 000	2 500 000	2 500 000	2 000 000	5 902 670,37	5 342 558,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Liidu osalus edaspidi esitataval õiguslikul alusel põhinevates meetmetes, mida rakendavad komisjon ja/või liikmesriigid, eelkõige sätete suhtes, mille eesmärk on likvideerida kaupade vaba liikumise takistused kõnealustes sektorites.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66).

Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66).

Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 93, 17.4.1968, lk 15).

Nõukogu direktiiv 92/33/EMÜ, 28. aprill 1992, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 1).

Nõukogu direktiiv 92/34/EMÜ, 28. aprill 1992, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 10).

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1), eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingut käsitleva peatüki artikkel 5: riski hindamine ja sanitaar- ning fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramine.

Nõukogu direktiiv 98/56/EÜ, 20. juuli 1998, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 226, 13.8.1998, lk 16).

Nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17), eelkõige selle artikli 11 lõige 1.

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

Nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 17.

Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12).

Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33).

Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60).

Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23. veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

17 04 05   Ühenduse Sordiamet

17 04 05 01   Ühenduse Sordiamet – Jaotiste 1 ja 2 kohane subsiidium

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
—	—	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94, 27. juuli 1994, ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).

17 04 05 02   Ühenduse Sordiamet – Jaotise 3 kohane subsiidium

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
—	—	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94, 27. juuli 1994, ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).

17 04 06   Varasemate veterinaar- ja taimetervisealaste meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	347 000	p.m.	547 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varem punktide B2-5 1 0 0, B2-5 1 0 1, B2-5 1 0 2, B2-5 1 0 3, B2-5 1 0 5, B2-5 1 0 6, B2-5 1 2 2 ja B2-5 1 9 0 alusel võetud kohustuste täitmiseks.

Assigneeringut kasutatakse suu- ja sõrataudi antigeenide reformuleerimiseks hädaolukorras, et teha haigusega võitlemiseks hädavaktsineerimisi. 2009. aasta lõpul on jääksumma 347 000 eurot 3 900 000 eurost, mis 1997. aastal eraldati antigeenide ostmiseks ja reformuleerimiseks. Makseassigneeringud summas 347 000 eurot on vajalikud, kuni kõnealune reformuleerimine on toimunud.

17 04 07   Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus

17 04 07 01   Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
26 000 000	19 000 000	25 000 000	19 000 000	21 526 867,33	14 529 191,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud määrusest (EÜ) nr 882/2004 tulenevate esialgsete meetmete rakendamisega seotud kulude katteks, eelkõige järgmiseks:

—	sööda- ja toidukontrollialane koolitus,

—	Euroopa Liidu laborite tegevus,

—	IT-vahendid, sööda- ja toidukontrollialane kommunikatsioon ja teave, turvalisemat toitu käsitleva Euroopa Liidu strateegia väljatöötamine,

—	riikide lähetatud ekspertide reisi- ja elamiskulud seoses Veterinaar- ja Toiduameti kontrollkäikudel osalemisega.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

17 04 09   Rahvusvahelised lepingud ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse toidu ohutuse, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise alal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
200 000	200 000	276 000	276 000	166 225,60	166 225,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada Euroopa Liidu osalust Rahvusvahelises Uute Taimesortide Kaitse Liidus (UPOV), mis asutati rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga (viimati muudetud 19. märtsil 1991) ja milles sätestatakse uute taimesortide aretajate ainuomandiõigus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/523/EÜ, 30. mai 2005, millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ühinemine rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga, mida on muudetud Genfis 19. märtsil 1991 (ELT L 192, 22.7.2005, lk 63).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS TERVISE- JA TARBIJAKAITSE PEADIREKTORAADILE

—	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 18

VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA

Üldised eesmärgid

—	Tagada kogu Euroopa Liidus põhiõiguste järgimine ja edendamine, mis hõlmaks kodaniku- ja lapse õiguseid ning isikuandmete kaitset.

—

Luua avatud ja turvaline Euroopa Liit, mis tervikliku poliitika raames — toetab seaduslikku sisserännet, et suurendada oma konkurentsivõimet ning tegeleda rahvastiku vananemise küsimusega, — toetab seaduslikult Euroopa Liidus elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni, — piirab ebaseaduslikku sisserännet ning — tugevdab dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega, — töötab rahvusvahelise kaitse valdkonnas välja ühised ranged nõuded ja rakendab neid kogu ELis, kasutades selleks asjaomaseid rahastamisvahendeid.

—	Luua vaba liikumise ala, kus inimesed võivad ületada sisepiire ilma piirikontrollita ning kus välispiire kontrollitakse ja kolmandate riikide suhtes kohaldatavat viisapoliitikat kooskõlastatakse ELi tasandil, kasutades selleks asjaomaseid rahastamisvahendeid.

—	Luua õigusel ja kohtuotsuste vastastikusel tunnustamisel põhinev ala, kus kodanikel on hea juurdepääs õiguskaitsele ning kus tsiviil- ja kriminaalmenetlusi rakendatakse riiklike õigussüsteemide erinevustest hoolimata tõhusalt, kasutades selleks asjaomaseid rahastamisvahendeid.

—	Ära hoida terrorismi ja kuritegevust ning võidelda nende vastu, kasutades selleks asjaomaseid rahastamisvahendeid ja saavutades selle kaudu kodanike turvalisuse kõrge taseme.

—

Tagada järjekindel ja kooskõlastatud uimastipoliitika, mille eesmärk on vähendada uimastitarbimise levikut elanikkonna seas ja kahandada ebaseaduslike uimastite tarbimisest ning nendega kaubitsemisest ühiskonnale ja inimeste tervisele tulenevat kahju, ning tugevdada rahvusvahelist koostööd, kasutades selleks asjaomaseid rahastamisvahendeid.

—	Toetada suhetes kolmandate riikidega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala põhiväärtusi, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edukale ülesehitamisele ELi sees ning teha edusamme Euroopa Liidu välissuhetes.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 01	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	63 382 684	63 382 684	62 306 880	62 306 880	60 208 295,66	60 208 295,66
18 02	SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE	434 000 000	286 500 000	404 975 000	280 000 000	260 239 298,35	201 322 056,85
18 03	RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA	222 050 000	152 864 000	215 600 000	140 300 000	172 665 490,01	67 266 096,07
18 04	PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS	50 900 000	49 540 000	48 580 000	38 270 000	45 245 522,98	26 373 306,71
18 05	TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE	193 824 150	161 653 150	99 370 000	75 800 000	75 161 876,20	27 699 305,49
18 06	KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS	72 663 220	55 863 220	70 750 000	56 750 000	68 660 798,—	41 705 289,07
18 07	UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS	17 800 000	17 800 000	17 150 000	17 020 000	16 991 300,—	14 688 624,80
18 08	POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	6 100 000	5 200 000	5 900 000	5 400 000	6 533 888,68	7 188 356,26
	Jaotis 18 — Kogusumma	1 060 720 054	792 803 054	924 631 880	675 846 880	705 706 469,88	446 451 330,91

PEATÜKK 18 01 —   VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
18 01
VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
18 01 01	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	48 293 883 (315)	46 941 669 (316)	45 013 058,39
18 01 02
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
18 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	4 301 153	4 205 626	4 337 118,24
18 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	3 355 996	3 752 261	3 544 535,24
	Artikkel 18 01 02 — Vahesumma		7 657 149	7 957 887	7 881 653,48
18 01 03	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	3 531 652	3 507 324	3 495 738,92
18 01 04
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
18 01 04 02	Euroopa Pagulasfond – Halduskorralduskulud	3.1	400 000	390 000	411 302,17
18 01 04 03	Erakorralised meetmed pagulaste massilise sissevoolu korral – Halduskorralduskulud	3.1	200 000	100 000	200 000,—
18 01 04 08	Välispiirifond – Halduskorralduskulud	3.1	500 000	500 000	496 890,14
18 01 04 09	Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks – Halduskorralduskulud	3.1	500 000	500 000	491 199,67
18 01 04 10	Euroopa Tagasipöördumisfond – Halduskorralduskulud	3.1	500 000	500 000	481 378,31
18 01 04 11	Põhiõigused ja kodakondsus – Halduskorralduskulud	3.1	200 000	200 000	179 950,10
18 01 04 12	Meetmed vägivaldse kohtlemisega võitlemiseks (Daphne) – Halduskorralduskulud	3.1	350 000	150 000	342 040,58
18 01 04 13	Kriminaalõigus – Halduskorralduskulud	3.1	300 000	200 000	400 287,84
18 01 04 14	Tsiviilõigus – Halduskorralduskulud	3.1	300 000	250 000	364 688,88
18 01 04 15	Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud	3.1	50 000	50 000	44 251,30
18 01 04 16	Terrorismi ärahoidmine, selleks valmisolek ning selle tagajärgede haldamine – Halduskorralduskulud	3.1	100 000	300 000	22 232,01
18 01 04 17	Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine – Halduskorralduskulud	3.1	500 000	760 000	383 623,87
	Artikkel 18 01 04 — Vahesumma		3 900 000	3 900 000	3 817 844,87
	Peatükk 18 01 — Kogusumma		63 382 684	62 306 880	60 208 295,66

18 01 01   Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
48 293 883 (317)	46 941 669 (318)	45 013 058,39

18 01 02   Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

18 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 301 153	4 205 626	4 337 118,24

18 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 355 996	3 752 261	3 544 535,24

18 01 03   Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 531 652	3 507 324	3 495 738,92

18 01 04   Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

18 01 04 02   Euroopa Pagulasfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000	390 000	411 302,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 03.

18 01 04 03   Erakorralised meetmed pagulaste massilise sissevoolu korral – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	100 000	200 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 04.

18 01 04 08   Välispiirifond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	500 000	496 890,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 02 06.

18 01 04 09   Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	500 000	491 199,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 09.

18 01 04 10   Euroopa Tagasipöördumisfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	500 000	481 378,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 02 09.

18 01 04 11   Põhiõigused ja kodakondsus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	200 000	179 950,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 04 06.

18 01 04 12   Meetmed vägivaldse kohtlemisega võitlemiseks (Daphne) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
350 000	150 000	342 040,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 04 07.

18 01 04 13   Kriminaalõigus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
300 000	200 000	400 287,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vaata artikkel 18 06 06.

18 01 04 14   Tsiviilõigus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
300 000	250 000	364 688,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 06 07.

18 01 04 15   Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 000	50 000	44 251,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 07 03.

18 01 04 16   Terrorismi ärahoidmine, selleks valmisolek ning selle tagajärgede haldamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	300 000	22 232,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 05 08.

18 01 04 17   Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	760 000	383 623,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 05 09.

PEATÜKK 18 02 —   SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 02
SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE
18 02 01	Schengeni rahastu meetmete lõpuleviimine	3.1	—	—	—	—	0,—	0,—
18 02 02	Kaliningradi rahastu meetmete lõpuleviimine	3.1	—	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	3 650 046,27
18 02 03
Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur
18 02 03 01	Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	23 633 000	19 000 000	23 000 000	23 000 000	17 266 000,—	17 266 000,—
18 02 03 02	Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3	3.1	59 367 000	38 000 000	55 000 000	55 000 000	50 734 000,—	25 367 000,—
	Artikkel 18 02 03 — Vahesumma		83 000 000	57 000 000	78 000 000	78 000 000	68 000 000,—	42 633 000,—
18 02 04
Schengeni infosüsteem
18 02 04 01	Schengeni infosüsteem (SIS II)	3.1	35 000 000	19 500 000	39 280 000	23 000 000	22 748 556,32	10 949 793,54
18 02 04 02	Schengeni infosüsteem (SIS 1+)	3.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 18 02 04 — Vahesumma		35 000 000	19 500 000	39 280 000	23 000 000	22 748 556,32	10 949 793,54
18 02 05	Viisainfosüsteem (VIS)	3.1	21 000 000	10 000 000	35 695 000	23 000 000	16 535 020,04	13 943 795,81
18 02 06	Välispiirifond	3.1	207 500 000	144 000 000	185 500 000	116 000 000	132 956 625,04	117 740 620,93
18 02 07	Schengeni hindamine	3.1	p.m.	p.m.
18 02 08	Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	1 000 000	p.m.	1 000 000	0,—	3 968 624,27
18 02 09	Euroopa Tagasipöördumisfond	3.1	87 500 000	53 000 000	66 500 000	38 000 000	19 999 096,95	1 300 098,23
18 02 10	Ettevalmistav tegevus – Rände juhtimine – Toimiv solidaarsus	3.1	p.m.	2 000 000	p.m.	1 000 000	0,—	7 136 077,80
	Peatükk 18 02 — Kogusumma		434 000 000	286 500 000	404 975 000	280 000 000	260 239 298,35	201 322 056,85

18 02 01   Schengeni rahastu meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikliga 35 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2004) 248, 5. veebruar 2004, Schengeni toetuse haldamise ja järelevalve kohta.

18 02 02   Kaliningradi rahastu meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	3 650 046,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad ühinemislepinguga vahetult komisjonile antud erivolitustest (protokoll 5 isikute transiidi kohta Kaliningradi oblasti ja muude Venemaa osade vahel).

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2003) 5213, 30. detsember 2003, Leedule rahalise abi võimaldamise kohta määrustega (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ) nr 694/2003 ette nähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) loomiseks.

18 02 03   Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

18 02 03 01   Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
23 633 000	19 000 000	23 000 000	23 000 000	17 266 000,—	17 266 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).

18 02 03 02   Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
59 367 000	38 000 000	55 000 000	55 000 000	50 734 000,—	25 367 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtenstein (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 85 550 000 eurot. Eelarvesse kantud 83 000 000 euro suurusele summale lisatakse 2 550 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Tegevuseelarves ette nähtud assigneeringud võimaldaksid agentuuril alates 2010. aastast täita võetud kohustusi ja toetada püsimissioone, eelkõige ELi lõunapiiri ääres (Hera, Nautilus ja Poseidon), ning aidata liikmesriike välispiiril tehtava operatiivtöö aspektide rakendamisel, sealhulgas ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel vastavalt ühistele eeskirjadele, mis tagavad tagasisaatmisel nende isikute väärikuse ja inimõiguste täieliku austamise.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).

18 02 04   Schengeni infosüsteem

Õiguslik alus

Protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta.

18 02 04 01   Schengeni infosüsteem (SIS II)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
35 000 000	19 500 000	39 280 000	23 000 000	22 748 556,32	10 949 793,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulutuste katmiseks:

—	Schengeni infosüsteemi (SIS) tegevuskulud,

—	muud võimalikud tegevuskulud seoses sellega liitumisega.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

18 02 04 02   Schengeni infosüsteem (SIS 1+)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	sideinfrastruktuuri paigaldamine SIS 1+ jaoks,

—	SIS 1+ sideinfrastruktuuri käitamine ja haldamine.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta.

19. juuni 1990. aasta konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta („Schengeni konventsioon”).

Komisjoni 11. juuni 2007. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta (KOM(2007) 311 (lõplik)).

Komisjoni 11. juuni 2007. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta (KOM(2007) 306 (lõplik)).

18 02 05   Viisainfosüsteem (VIS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 000 000	10 000 000	35 695 000	23 000 000	16 535 020,04	13 943 795,81

Märkused

See assigneering on ette nähtud üleeuroopalise ulatusliku infosüsteemi „VIS” (viisainfosüsteem) analüüsi, väljatöötamise, tarnimise ja paigaldamisega seotud kulude katmiseks.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

18 02 06   Välispiirifond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
207 500 000	144 000 000	185 500 000	116 000 000	132 956 625,04	117 740 620,93

Märkused

Assigneeringuga toetatakse liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

—	välispiiridega seonduvaid kontrolli- ja järelevalveülesandeid hõlmava tegevuse tõhus korraldus,

—	liikmesriikidepoolne isikuvoogude tõhus juhtimine välispiiridel, et tagada nii kõrgetasemeline piirikaitse kui ka välispiiride sujuv ületamine vastavalt Schengeni acquis’le, sealhulgas lugupidava kohtlemise ja inimväärikuse põhimõttele,

—	piirivalvuritepoolne ELi õiguse ühtne kohaldamine välispiiride ületamisel,

—	kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaarasutuste organiseeritud tegevuse parem haldamine seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikidevahelise sellealase koostööga.

Assigneering on mõeldud eriti järgmiste meetmete toetamiseks liikmesriikides:

—	piiriületamise infrastruktuur ja sellega seotud hooned, näiteks piiripunktid, helikopterite maandumispaigad või teed või ooteruumid piiripunktis järjekorras ootavatele sõidukitele või isikutele,

—	infrastruktuur, hooned ja süsteemid järelevalve tagamiseks piiripunktide vahel ja välispiiride ebaseadusliku ületamise vältimiseks,

—

varustus,

—	transpordivahendid välispiiride seireks, näiteks sõidukid, laevad, helikopterid ja kerglennukid, mis on varustatud spetsiaalse elektroonikaga piiri jälgimiseks ja inimeste avastamiseks transpordivahendites,

—	seadmed teabevahetuseks reaalajas asjaomaste asutuste vahel,

—	kommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised süsteemid,

—	programmid personali (piirivalvurid, sisserändeametnikud ja konsulaarametnikud) tööle määramiseks ja vahetuseks liikmesriikide vahel,

—	asjaomaste asutuste personali väljaõpe ja koolitus, sealhulgas keelekoolitus,

—	investeeringud ajakohase tehnoloogia arendamiseks, katsetamiseks ja paigaldamiseks,

—	liikmesriikidevahelise piirikontrollialase operatiivkoostöö tulemuseks olevate soovituste, tegevusnormide ja heade tavade rakendamisega seotud uurimused ja katseprojektid,

—

uurimused ja katseprojektid, mille eesmärk on edendada innovatsiooni, lihtsustada kogemuste ja heade tavade vahetust ning parandada kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaarasutuste organiseeritud tegevuse haldamist seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikidevahelise sellealase koostööga,

—	ühise Schengeni viisa veebisaidi loomine, et parandada ühise viisapoliitika nähtavust ja ühtset kuvandit.

Kaliningradi transiidisüsteemi raames peab see assigneering katma saamata jäänud transiitviisatulud ja lisakulud (investeeringud infrastruktuuridesse, piirivalvurite ja raudteepersonali väljaõpe, täiendavad tegevuskulud), mis tekivad transiiti hõlbustavate dokumentide ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide süsteemi rakendamisel kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 693/2003 (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8) ja (EÜ) nr 694/2003 (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

Komisjoni algatusel on assigneering mõeldud ka riikidevaheliste meetmete või kogu Euroopa Liidule huvi pakkuvate meetmete („ELi/ühenduse meetmed”) katmiseks, mis on seotud üldeesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaarasutuste tegevuse tõhustamisele seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealase koostööga, mis hõlmab ka rahvusvaheliste araabia tööorganisatsioonide ja tööorganisatsioonide tegevust. Samuti on assigneering mõeldud meetmeteks, mille eesmärk on kaasata tolli-, veterinaar- ja fütosanitaarkontroll piiride integreeritud haldamisse vastavalt poliitika arengusuundadele selles valdkonnas. Neid meetmeid võib ka kasutada liikmesriikidele tugiteenuste pakkumiseks piisavalt põhjendatud hädaolukorras, mis nõuab kiiret tegutsemist liikmesriikide välispiiridel.

Igal aastal koostab komisjon loetelu erimeetmetest, mida rakendavad liikmesriigid (vajaduse korral koostöös agentuuriga) ja mis aitavad kaasa ühtse integreeritud piirihaldussüsteemi arendamisele, tegeledes nõrkade kohtadega agentuuri koostatud riskianalüüsis kindlaks määratud strateegilistes piiripunktides.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksetest (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/599/EÜ, 27. august 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta (ELT L 233, 5.9.2007, lk 3).

Komisjon otsus 2008/456/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames välispiirifond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

18 02 07   Schengeni hindamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.

Märkused

Uus artikkel

Assigneeringust kaetakse komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulud, mis tekivad Schengeni acquis’ kohaldamisega seotud kohapealsete kontrollkäikude ajal (reisi- ja majutuskulud). Nendele kuludele tuleb lisada kohapealseks hindamiseks ning selle ettevalmistamiseks ja järelmeetmeteks vajatavad vahendid ja varustus.

Õiguslik alus

Komisjon 4. märtsi 2009. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (KOM(2009) 102 (lõplik)).

Komisjon 4. märtsi 2009. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise jälgimiseks (KOM(2009) 105 (lõplik)).

18 02 08   Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	p.m.	1 000 000	0,—	3 968 624,27

Märkused

Endine artikkel 18 03 08

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 02 09   Euroopa Tagasipöördumisfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
87 500 000	53 000 000	66 500 000	38 000 000	19 999 096,95	1 300 098,23

Märkused

Endine artikkel 18 03 10

Assigneeringuga toetatakse neid liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on parandada tagasisaatmise korraldamise kõiki aspekte, kasutades integreeritud haldamise põhimõtet ja võttes arvesse ELi õigusakte järgmistes valdkondades:

—	tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise kasutuselevõtmine ja selle korraldamise ja rakendamise parandamine liikmesriikides,

—	liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamine tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise ja selle rakendamine raames,

—	tagasisaatmist käsitlevate ühiste eeskirjade tõhusa ja ühtse rakendamise edendamine kooskõlas selles valdkonna poliitilise arenguga, eelistades vabatahtliku tagasipöördumise süsteeme,

—	teabekampaaniate korraldamine päritolu- ja transiitriikides võimalike ümberasustatud isikute, pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks.

Komisjoni algatusel kavatsetakse sellest assigneeringust rahastada riikidevahelisi ning Euroopa Liidule huvi pakkuvaid tagasisaatmispoliitika meetmeid tervikuna („ELi/ühenduse meetmed”). Assigneeringust rahastatakse ka uurimusi, mille abil selgitatakse välja, kas on olemas mehhanisme taasintegreerimise toetamiseks valitud kolmandates riikides, ning hinnatakse neid, samuti uuritakse sotsiaalse ja ametialase taasintegreerimise mudeleid kõige olulisemates päritoluriikides, eelkõige vahetus naabruses asuvates ida- ja lõunapoolsetes riikides.

Assigneeringud on samuti mõeldud ELi/ühenduse meetmete rahastamiseks eesmärgiga koguda andmeid koostööks ja parimate tavade vahetamiseks lastehooldustöötajate vahel, kes töötavad varjupaiga taotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamiskeskustes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 575/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 45).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/837/EÜ, 30. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 575/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 330, 15.12.2007, lk 48).

Komisjon otsus 2008/458/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 135).

18 02 10   Ettevalmistav tegevus – Rände juhtimine – Toimiv solidaarsus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 000 000	p.m.	1 000 000	0,—	7 136 077,80

Märkused

Endine artikkel 18 03 12

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Meetme eesmärk on kontrollida hüpoteese rände juhtimise valdkonnas. Antud meetme hindamine võib viia üldise lähenemisviisi väljatöötamiseni, mis on Euroopa Liidu seatud eesmärk. Meede põhineb kolmel omavahel seotud komponendil.

1. komponent: rahaline toetus päritoluriiki tagasi pöörduvate sisserändajate tööhõivele, kui päritoluriigiga on sõlmitud tagasivõtmisleping.

2. komponent: päritoluriikides võimalikele Euroopa Liitu sisserändajatele suunatud teavitamiskampaaniate korraldamine, et informeerida neid eelkõige ebaseadusliku sisserände ohtudest.

3. komponent: väärikas ja solidaarne vastuvõtmine – abi liikmesriikidele, kes tegelevad meritsi saabuvate ebaseaduslike ümberasujate vastuvõtmisega. Meetmed

—	abistavad liikmesriike, keda puudutab ümberasujate ootamatu saabumine, näiteks heade ja parimate tavade parandamise ja vahetamise kaudu, samuti tõlkide ning meditsiini- ja õigusabimeeskondadega varustamise kaudu,

—

abistavad liikmesriike, et parandada nende vastuvõtuvõimet, sealhulgas ajutist vastuvõtuvõimet ja selle kvaliteeti ning ebaseaduslike ümberasujate vastuvõtmist saabumiskohtades, näiteks esmaabi osutamise ja transpordiga sobilikesse vastuvõtukohtadesse, samuti vastuvõturajatiste ning sealsete tingimuste parandamisel ja suurendamisel,

—	aitavad liikmesriike vahendite ühiskasutuse teel, et tegutseda erakorralise surve korral pagulaste vastuvõtu süsteemidele, eelkõige eriteadmisi nõudvate abinõudega, vahetades teadmisi ja arendades ühiseid lähenemisviise varjupaigataotlejate massilisele saabumisele ELi välispiiridele.

3. komponendi puhul peaksid abisaajad olema riiklikud ametiasutused. Projektide hulka võivad kuuluda partnerlused teiste liikmesriikide ametiasutuste ning rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Kõikide komponentide puhul peaks komisjon kasutama osa assigneeringutest selleks, et toetada antud meetme haldamist (väliseksperdid, uuringud jne).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 18 03 —   RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 03
RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA
18 03 03	Euroopa Pagulasfond	3.1	92 250 000	65 000 000	97 500 000	68 400 000	72 590 168,68	29 452 023,47
18 03 04	Erakorralised meetmed pagulaste massilise sisserände korral	3.1	9 800 000	7 840 000	9 800 000	5 000 000	9 704 000,—	332 800,—
18 03 05	Euroopa rändevõrgustik	3.1	7 500 000	6 750 000	8 800 000	4 500 000	6 500 000,—	573 630,62
18 03 06	Kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonimeetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	774 000	p.m.	1 000 000	0,—	1 699 735,58
18 03 07	Programmi „ARGO” lõpuleviimine	3.1	p.m.	600 000	p.m.	1 000 000	0,—	3 144 282,80
18 03 09	Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks	3.1	110 500 000	70 000 000	97 500 000	59 000 000	76 974 980,33	31 457 902,93
18 03 11	Eurodac-süsteem	3.1	2 000 000	1 900 000	2 000 000	1 400 000	6 896 341,—	605 720,67
18 03 14
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet
18 03 14 01	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	p.m. (325)	p.m. (325)
18 03 14 02	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3	3.1	p.m. (326)	p.m. (326)
	Artikkel 18 03 14 — Vahesumma		p.m.	p.m.
	Peatükk 18 03 — Kogusumma		222 050 000	152 864 000	215 600 000	140 300 000	172 665 490,01	67 266 096,07

18 03 03   Euroopa Pagulasfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
92 250 000	65 000 000	97 500 000	68 400 000	72 590 168,68	29 452 023,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu finantsabi saamiseks abikõlblike pagulaste, ümberasustatud isikute ja varjupaigataotlejate vastuvõtmisega seotud projektide ja meetmete rahastamiseks struktuurimeetmetena.

See on ette nähtud selleks, et toetada liikmesriikide püüdlusi põgenike ja muude täiendavat abi saavate isikute integreerimiseks ning võimaldada ümberasustatud isikutel endil oma elu eest vastutada, kasutades selleks meetmeid peamiselt järgmistes valdkondades:

—	hõlpsamad töö leidmise võimalused, sealhulgas tööalane koolitus,

—	teadmised vastuvõtjariigi keele, ühiskonna, kultuuri ja institutsioonide kohta,

—	eluaseme leidmise hõlbustamine ja parem juurdepääs vastuvõtjariigi meditsiinilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile,

—	erilist toetust vajavate isikute toetamine, näiteks saatjata alaealised ning piinatud või vägistatud isikud,

—	integreerimine kohalikesse struktuuridesse ja tegevusse,

—	üldsuse teadlikkuse ja mõistmise parandamine pagulaste olukorra suhtes,

—	Euroopa Liidu pagulaste olukorra analüüs,

—	vastuvõtukeskuste ametnike, sotsiaaltöötajate ja politseiametnike koolitamine soolise võrdõiguslikkuse ja lastekaitse küsimustes,

—	eraldi majutus vallalistele naistele ja tütarlastele.

Lisaks toetatakse assigneeringuga liikmesriikidevahelisi vabatahtlikke kohustuste jagamise meetmeid, nagu kolmandatest riikidest pärit ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo poolt tunnustatud pagulaste ümberasustamine, vastuvõtt ja integreerimine liikmesriikides ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja sellise kaitse all olevate isikute üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, kes pakub neile samaväärset kaitset.

Osa assigneeringust kasutatakse otseses koostöös ÜRO humanitaarabi- ja muude organisatsioonidega nende liikmesriikide toetamiseks, kes teravate põgenikekriiside korral laiendavad vabatahtlikul alusel paindlikult ümberasumist. Põhitähelepanu pööratakse kõige ohustatumatele rühmadele ja juhtumitele, kus muud püsivad lahendused loetakse olevat välistatud.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kui assigneeringut saab kasutada selleks, et näidata märkimisväärset ja tõelist solidaarusust Euroopa tasandil, mis võib anda lisandväärtust üldisema lähenemise raames humanitaartoetuse andmisel riigile või piirkonnale.

Komisjoni algatusel rahastatakse assigneeringust ka varjupaigapoliitika riikidevahelisi meetmeid, kogu Euroopa Liidule huvi pakkuvaid meetmeid (ELi/ühenduse meetmed) ja fondi sihtrühmale suunatud meetmeid, eelkõige eesmärgiga piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi heade tavade väljaselgitamisel, jagamisel ja edendamisel ning tõhusate koostöömehhanismide loomisel, et parandada otsustusmenetluse kvaliteeti.

Assigneering on ette nähtud ka I ja II Euroopa Pagulasfondi varasemate kulukohustuste, sealhulgas vabatahtliku kodumaale tagasipöördumisega seotud kulukohustuste katmiseks.

Assigneeringud on samuti mõeldud ELi/ühenduse meetmete rahastamiseks eesmärgiga koguda andmeid koostööks ja parimate tavade vahetamiseks lastehooldustöötajate vahel, kes töötavad varjupaiga taotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamiskeskustes.

Luuakse solidaarsusmehhanism, et lihtsustada pagulaste ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute üleviimist tugeva rändesurvega ELi liikmesriikidest teistesse liikmesriikidesse. Mehhanism kehtestatakse ELi tasandil ja käivitatakse katseliselt, et seda saaks lõpptulemusena jätkata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames. Liikmesriigid määratlevad valikuprotsessi kõik aspektid vabalt vabatahtlikul alusel. Komisjon peaks pakkuma raamistiku, avaldama suunised, julgustama osalema ning aitama kaasa juhtimis- ja koordineerimisülesannete täitmisele.

Mehhanism tuleks kehtestada kooskõlas 18.–19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu järeldustega. Järeldustes märgitakse, et praegust rasket humanitaarolukorda silmas pidades on vaja kiiresti võtta ja rakendada konkreetseid meetmeid. Euroopa Ülemkogu kutsus üles koordineerima vabatahtlikke meetmeid, et paigutada Euroopa Liidu piires ümber eriti haavatavad isikud ning rahvusvahelise kaitse saajad nendes liikmesriikides, mis on vastuvõtlikud konkreetsele ja ebaproportsionaalsele survele, ning tervitas komisjoni kavatsust võtta sellekohaseid meetmeid, alustades katseprojektiga.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

Komisjoni 18. veebruari 2009. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse aastateks 2008–2013 loodavat Euroopa Pagulasfondi käsitlevat otsust nr 573/2007/EÜ seoses teatavate ühenduse meetmete rahastamise lõpetamise ja kõnealuste meetmete rahastamise ülemmäära muutmisega (KOM(2009) 67 (lõplik)).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/815/EÜ, 29. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 573/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 326, 12.12.2007, lk 29).

Komisjoni otsus 2008/22/EÜ, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 573/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 7, 10.1.2008, lk 1).

18 03 04   Erakorralised meetmed pagulaste massilise sisserände korral

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 800 000	7 840 000	9 800 000	5 000 000	9 704 000,—	332 800,—

Märkused

Pagulaste või ümberasustatud isikute massilise sisserände korral võib käesoleva artikli kohaselt võtta erakorralisi meetmeid järgmistes valdkondades:

—	vastuvõtt ja majutus,

—	elamisraha eraldamine,

—	meditsiiniline, psühholoogiline ja muu abi, mis on suunatud eelkõige alaealistele, sealhulgas eriabi naistele ja tütarlastele, kes on sattunud mis tahes kuritegude ohvriks (vägistamine ja vägivald) või on pagulastena elades kannatanud halbade tingimuste tõttu,

—	personali- ja halduskulud seoses pagulaste vastuvõtmise ja vajalike meetmete rakendamisega,

—	eksperdirühmad ja toetav tehniline abi ümberasustatud isikute kindlakstegemiseks,

—	logistilised ja transpordikulud.

Assigneeringu raames võib erakorralisi meetmeid võtta ka kriisiolukordades, mida iseloomustab kolmandate riikide selliste kodanike ootamatu ja rohkearvuline saabumine konkreetsetesse piiripunktidesse, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset. Samuti võib erakorralisi meetmeid võtta olukordades, mis esitavad liikmesriigi või riikide vastuvõtuvõimalustele, varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile eriti raskeid ja kiireloomulisi nõudmisi ning milles võib tekkida oht inimelule, heaolule või ELi õiguse kohaselt pakutava kaitse saamisele.

Selliste meetmete kestus ei tohi ületada kuut kuud. Peale eelnevalt loetletud meetmete võivad erakorralised meetmed hõlmata õigus- ja keeleabi ning kirjaliku ja suulise tõlke teenuse pakkumist, päritoluriiki käsitlevat teavet või ekspertiisi ning muid meetmeid, mis aitavad kaasa nende isikute kiirele tuvastamisele, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, ja varjupaigataotluste õiglasele ja tõhusale menetlemisele.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ, 20. juuli 2001, miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

18 03 05   Euroopa rändevõrgustik

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
7 500 000	6 750 000	8 800 000	4 500 000	6 500 000,—	573 630,62

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa rändevõrgustiku loomise rahastamiseks, et pakkuda Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigaalast teavet.

Nimetatud informatsioon sisaldab statistilist materjali ELi liikmesriikidesse tulevate varjupaigataotlejate kohta liigendatuna riikide kaupa, edukate taotluste arvu kohta, keeldumise põhjuste kohta jne.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2008/381/EÜ, 14. mai 2008, Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).

18 03 06   Kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonimeetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	774 000	p.m.	1 000 000	0,—	1 699 735,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 03 07   Programmi „ARGO” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	600 000	p.m.	1 000 000	0,—	3 144 282,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/463/EÜ, 13. juuni 2002, millega võetakse vastu välispiiride ning viisa-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika alase koostöö tegevusprogramm (ARGO) (EÜT L 161, 19.6.2002, lk 11).

18 03 09   Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
110 500 000	70 000 000	97 500 000	59 000 000	76 974 980,33	31 457 902,93

Märkused

Vastavalt üldeesmärgile toetada liikmesriikide jõupingutusi võimaldamaks kolmandate riikide kodanikel täita riigis elamiseks vajalikud tingimused ja hõlbustamaks nende integratsiooni Euroopa ühiskonda ning vastavalt sisserändajate Euroopa Liitu integreerimise poliitika ühistele juhtpõhimõtetele, mille nõukogu võttis vastu novembris 2004 ja mille kohta Euroopa Parlament võttis 6. juulil 2006 vastu resolutsiooni strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus, toetatakse selle assigneeringuga meetmeid järgmistes valdkondades:

—	kolmandate riikide kodanike integratsiooniks vajalike ja seda toetavate vastuvõtumenetluste väljatöötamise ja rakendamise lihtsustamine,

—	kolmandate riikide kodanike integreerimisprotsessi väljatöötamine ja rakendamine liikmesriikides,

—	liikmesriikide suutlikkuse suurendamine kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamiseks, järelevalveks ning hindamiseks,

—

teabe ja heade tavade vahetus, samuti koostöö liikmesriikides ja nende vahel kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks, mis aitab muu hulgas vähendada tööhõive erinevusi sisserändajate ja muude rahvastikurühmade vahel, parandada sisserändajate osalemist hariduses ja nende haridusalaseid saavutusi, edendada sisserändajatest naiste haridusalaseid ja tööhõive väljavaateid, keele- ja tutvustusprogramme, tervishoiu, eluaseme ja linnaelu küsimusi ning suurendada sisserändajate kodanikuosalust.

Komisjoni algatusel kavatsetakse rahastada riigiüleseid meetmeid ning Euroopa Liidule huvi pakkuvaid sisserände- ja integratsioonipoliitikaga seotud meetmeid tervikuna („ELi/ühenduse meetmed”).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/435/EÜ, 25. juuni 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013 (ELT L 168, 28.6.2007, lk 18).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjon otsus 2008/457/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse nõukogu otsuse 2007/435/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 69).

18 03 11   Eurodac-süsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 000 000	1 900 000	2 000 000	1 400 000	6 896 341,—	605 720,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurodac-süsteemi kesküksuse loomise ja toimimise kulude katmiseks.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

18 03 14   Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

18 03 14 01   Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (328)	p.m. (329)

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksetest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Komisjoni 18. veebruari 2009. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta (KOM(2009) 66 (lõplik)).

18 03 14 02   Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (331)	p.m. (332)

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Komisjoni 18. veebruari 2009. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta (KOM(2009) 66 (lõplik)).

PEATÜKK 18 04 —   PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 04
PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS
18 04 01	Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	2 300 000	p.m.	1 000 000	1 362,98	1 467 166,67
18 04 03	Põhiõiguste austamise alase uurimis- ja hindamisprogrammi lõpuleviimine	3.1	—	—	—	—	0,—	176 709,20
18 04 04	Uutes ELi liikmesriikides kodanikuühiskonna toetamise ettevalmistava meetme lõpuleviimine	3.1	p.m.	150 000	p.m.	270 000	0,—	1 113 831,28
18 04 05
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
18 04 05 01	Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	—	—	—	—	318 031,64	318 031,64
18 04 05 02	Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus – Toetus jaotisele 3	3.1	—	—	—	—	303 896,91	303 896,91
18 04 05 03	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	13 830 000	13 830 000	11 653 000	11 653 000	8 169 968,36	8 169 968,36
18 04 05 04	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotisele 3	3.1	5 270 000	5 270 000	5 347 000	5 347 000	6 208 103,09	6 208 103,09
	Artikkel 18 04 05 — Vahesumma		19 100 000	19 100 000	17 000 000	17 000 000	15 000 000,—	15 000 000,—
18 04 06	Põhiõigused ja kodakondsus	3.1	13 800 000	12 990 000	14 200 000	9 000 000	12 000 000,—	3 032 146,—
18 04 07	Vägivallavastane võitlus („Daphne”)	3.1	18 000 000	14 000 000	17 380 000	10 000 000	14 744 160,—	5 583 453,56
18 04 08	Euroopa tasandi koostöö laste õiguste ja kodanikuühiskonna valdkondade eest vastutavate riiklike ja rahvusvaheliste ametiasutuste vahel, kes edendavad ja kaitsevad laste õigusi	3.1	p.m.	p.m.	p.m.	250 000	1 000 000,—	0,—
18 04 09	Laste röövimist või kadumist käsitleva Euroopa kiirhoiatusmehhanismi kasutuselevõtmine	3.1	p.m.	p.m.	p.m.	250 000	1 000 000,—	0,—
18 04 10	Ettevalmistav tegevus – Soopõhist vägivalda ja lastevastast vägivalda käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine	3.1	p.m.	1 000 000	—	500 000	1 500 000,—	0,—
	Peatükk 18 04 — Kogusumma		50 900 000	49 540 000	48 580 000	38 270 000	45 245 522,98	26 373 306,71

18 04 01   Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 300 000	p.m.	1 000 000	1 362,98	1 467 166,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 293/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (programm „Daphne”) (aastateks 2000–2003), mis käsitleb laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemist (EÜT L 34, 9.2.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 803/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (2004–2008) laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (programm „Daphne II”) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 1).

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 03   Põhiõiguste austamise alase uurimis- ja hindamisprogrammi lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	176 709,20

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 04   Uutes ELi liikmesriikides kodanikuühiskonna toetamise ettevalmistava meetme lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	150 000	p.m.	270 000	0,—	1 113 831,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 05   Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

18 04 05 01   Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	318 031,64	318 031,64

Märkused

Punkt on ette nähtud keskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal” (1. köide).

1. märtsil 2007 asendati Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, mis on keskuse õigusjärglane ja võtab üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Vt punkte 18 04 05 03 ja 18 04 05 04.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

18 04 05 02   Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	303 896,91	303 896,91

Märkused

Punktist kaetakse kulud, mis on seotud Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskusega, mis vastutab Euroopas Liidus esinevate rassismi- ja ksenofoobiailmingute registreerimise ja hindamise, rassismi ja ksenofoobia põhjuste analüüsimise ning Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele esitatavate ettepanekute koostamise eest.

Sellest assigneeringust kaetakse üksnes sellised keskuse tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Järelevalvekeskus vastutab ka üldsusele ligipääsetavate dokumentatsiooniallikate loomise, rassismi ja ksenofoobia Euroopa teabevõrgu (RAXEN) loomise ja koordineerimise ning korrapäraste ümarlauavestluste korraldamise soodustamise eest.

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

1. märtsil 2007 asendati Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, mis on keskuse õigusjärglane ja võtab üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Vt punkte 18 04 05 03 ja 18 04 05 04.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

18 04 05 03   Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 830 000	13 830 000	11 653 000	11 653 000	8 169 968,36	8 169 968,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal” (1. köide).

Määrust (EÜ) nr 168/2007 hakati kohaldama 1. märtsil 2007. Sel kuupäeval vahetas amet välja Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse, olles tema õigusjärglane ja võttes üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007, 15. veebruar 2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

18 04 05 04   Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 270 000	5 270 000	5 347 000	5 347 000	6 208 103,09	6 208 103,09

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3). Nimetatud amet peab pakkuma asjaomastele Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele põhiõigustealast abi ja eksperditeadmisi Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisel, et aidata neid nende pädevusalasse kuuluvate meetmete võtmisel või tegevussuundade määramisel ja tagada seeläbi põhiõiguste järgimine.

Ametilt võib eeldada järgmiste eesmärkide/ülesannete täitmist:

—	abi andmine Euroopa Liidu institutsioonidele ja liimesriikidele,

—	sidusrühmade võrgu ja dialoogi edendamine Euroopa Liidu tasandil,

—	teabe levitamine ja edendamine ning teadlikkust parandavad meetmed põhiõiguste nähtavuse suurendamiseks,

—	haldusstruktuuride tõhus toimimine ja meetmete tõhus rakendamine.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Määrust (EÜ) nr 168/2007 hakati kohaldama 1. märtsil 2007. Sel kuupäeval vahetas amet välja Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse, olles tema õigusjärglane ja võttes üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on 20 000 000 eurot. Eelarvesse kantud 19 100 000 euro suurusele summale lisatakse 900 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007, 15. veebruar 2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

18 04 06   Põhiõigused ja kodakondsus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 800 000	12 990 000	14 200 000	9 000 000	12 000 000,—	3 032 146,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	sellise Euroopa ühiskonna arengu edendamine, mis rajaneb põhiõiguste austamisel, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, sealhulgas Euroopa Liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel,

—	kodanikuühiskonna tugevdamine ning sellega peetava avatud, läbipaistva ja korrapärase põhiõiguste-alase dialoogi julgustamine,

—	võitlus rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu ning parema religioonidevahelise ja kultuuridevahelise mõistmise ning suurema tolerantsuse edendamine kogu Euroopa Liidus,

—	kontaktide, teabevahetuse ja koostöövõrkude loomise parandamine õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine; veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed,

—	Euroopa Liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki,

—

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel, sealhulgas laste õigusi edendavate valitsusväliste organisatsioonide võrgustikega seotud tegevus,

—

tegevustoetused Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi ning Euroopa Liidu riiginõukogude ja ELi õiguse rakendamisega seotud siseriiklikke kohtuotsuseid sisaldavaid teatavaid üleeuroopalisi andmebaase haldavate Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ELi õigusega.

Assigneering on samuti ette nähtud ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide suhtes teadlikkuse parandamise kampaania rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/252/JSK, 19. aprill 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus” (ELT L 110, 27.4.2007, lk 33).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

18 04 07   Vägivallavastane võitlus („Daphne”)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 000 000	14 000 000	17 380 000	10 000 000	14 744 160,—	5 583 453,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	panuse andmine laste, noorukite ja naiste kaitsmisesse kõigi vägivallavormide vastu ning tervisekaitse, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge taseme saavutamine,

—

panuse andmine Euroopa Liidu poliitika väljatöötamisse, eriti kui see on seotud laste, noorukite ja naistega ning käsitleb tervishoidu, inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust, panuse andmine meetmetesse, mis on mõeldud laste õiguste kaitseks, ja panuse andmine võitluseks inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise vastu.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed,

—	Euroopa Liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki,

—	valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine, arvestades selle programmi üldisi eesmärke iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel,

—	laste, noorukite ja naiste kaitsmine ning nende vastu suunatud igasuguse vägivalla, seksuaalse ekspluateerimise äri, kauplemise ja muu väärkohtlemise, koolivägivalla ja alaealiste kuritegevuse ärahoidmine ning sellise väärkohtlemise ohvrite rehabilitatsioon,

—	pedofiilia, inimkaubanduse, seksuaalse ekspluateerimise, naiste suguelundite moonutamise ja sunniviisiliste abielude ning alaealiste kuritegevuse vastaste teavituskampaaniate korraldamine,

—	selliste süsteemide kasutuselevõtu edendamine, mille kaudu teatada laste, noorukite ja naiste vastu suunatud vägivallast ning naistega kauplemisest seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil,

—

nende organisatsioonide jaoks ette nähtud katseprojektid ja toetused, kes laste kaitsmisel ja Internetis leviva pedofiilia vastases võitluses osalejatena on kaasatud meetmete kavandamisse ja kehtestamisse, et vältida Internetis selliste materjalide ja piltide levikut, mis sisaldavad lapspornot või solvavad inimväärikust,

—

parimate tavade vahetamine seoses meetmetega, mis käsitlevad koolivägivallaga tegelemist, alaealiste kuritegevuse ärahoidmist ja selle vastu võitlemist, VVOde asjakohaseid algatusi ja piiriülest koostööd, kohaliku ja piirkondliku tasandi katseprojektid ning alaealiste kuritegevuse juhtumitega tegelemise eest vastutavate ametiasutuste võrgustike loomine.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 779/2007/EÜ, 20. juuni 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne III programm) (ELT L 173, 3.7.2007, lk 19).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

18 04 08   Euroopa tasandi koostöö laste õiguste ja kodanikuühiskonna valdkondade eest vastutavate riiklike ja rahvusvaheliste ametiasutuste vahel, kes edendavad ja kaitsevad laste õigusi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	250 000	1 000 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Kõnealuseks tegevuseks ette nähtud assigneeringuid kasutatakse ELi lapse õiguste strateegia rakendamiseks vastavalt komisjoni teatisele „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (KOM(2006) 367 (lõplik)), näiteks järgmiseks:

—	ELis laste vaesusega võitlemiseks võetavate meetmete koordineerimiseks,

—	otsesteks meetmeteks, mille eesmärk on vältida laste sotsiaalset tõrjutust, lastega kauplemist ja pedofiilse sisuga pornograafiat Internetis.

Assigneeringuid võib samuti kasutada ettevalmistavateks meetmeteks, mis on vajalikud eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Õiguslik alus

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatis „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (KOM(2006) 367 (lõplik)).

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 09   Laste röövimist või kadumist käsitleva Euroopa kiirhoiatusmehhanismi kasutuselevõtmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	250 000	1 000 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Käesoleva eelarverea eesmärk on võtta kogu Euroopa Liidus kasutusele piiriüleselt ühendatud mehhanism, mida tuntakse selliste nimede all nagu „Amber alert” (USAs ja Kreekas) ja „Alerte – Enlèvement” (Prantsusmaal).

Arvestades Prantsusmaal ja Kreekas (aga ka USAs ja Kanadas) edukalt kasutusele võetud hoiatussüsteemi, mis teavitab üldsust lapse röövimise (ja/või kadumise) juhtumitest ning juhul, kui lapse tervis või elu võib olla tõsises ohus, sooviks komisjon aidata liikmesriike samalaadsete mehhanismide kasutuselevõtmisel riiklikul tasandil. Juhul kui kõik liikmesriigid võtavad mehhanismi kasutusele ja kui luuakse teavituskavad, muutub piiriüleste juhtumite lahendamine võimalikuks ja lihtsamaks.

Käesolevast eelarvereast kaetakse mehhanismi kasutuselevõtmisega kaasneda võivaid lisakulusid. Selliste kulude hulka kuuluksid näiteks 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas töötavate kontaktpunktide, tasuta telefoniliinide ja arvutivõrkude loomise kulud.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 10   Ettevalmistav tegevus – Soopõhist vägivalda ja lastevastast vägivalda käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	—	500 000	1 500 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Assigneering on mõeldud ettevalmistava tegevuse rahastamiseks (millega võetakse kokku jõupingutused, mida EL on teinud, et edendada tõkestavaid meetmeid võitluseks mõlemast soost laste ja noorukite ning naiste vastu suunatud vägivallaga) eesmärgiga ühtlustada siseriiklikud õigusaktid. Eesmärgid on järgmised:

—	soopõhist vägivalda käsitlevate praeguste siseriiklike õigusaktide analüüsimine, võttes arvesse kõiki vägivalla liike: koduvägivald, seksuaalne vägivald, prostitutsioon ja inimkaubandus, naiste suguelundite moonutamine ning auroimad,

—	soopõhist vägivalda käsitlevate õigusaktide kohaldamisel esinevate puudujääkide analüüsimine igas liikmesriigis,

—	soopõhise vägivalla vastaste õigusaktide Euroopa tasandil ühtlustamise rakendamine ettepanekute esitamisega sätete vastuvõtmiseks soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks ja sellise vägivalla vähendamiseks Euroopa Liidus.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 18 05 —   TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 05
TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE
18 05 01
Koostööprogrammid justiits- ja siseküsimuste valdkonnas – VI jaotis
18 05 01 01	Koostööprogrammide ja programmi „AGIS” lõpuleviimine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas	3.1	p.m.	3 000 000	p.m.	5 000 000	1 921,83	549 923,33
18 05 01 03	Programmi „Erasmus” (vahetusprogramm õigusasutustele) lõpuleviimine kohtunike osas	3.1	p.m.	p.m.	p.m.	500 000	0,—	255 122,51
	Artikkel 18 05 01 — Vahesumma		p.m.	3 000 000	p.m.	5 500 000	1 921,83	805 045,84
18 05 02
Euroopa Politseiamet (Europol)
18 05 02 01	Euroopa Politseiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	59 989 000	59 989 000	1 250 000	1 250 000
18 05 02 02	Euroopa Politseiamet – Toetus jaotisele 3	3.1	19 735 150	19 735 150
	Artikkel 18 05 02 — Vahesumma		79 724 150	79 724 150	1 250 000	1 250 000
18 05 04	Terroriaktides kannatanute abistamiseks mõeldud ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine	3.1	p.m.	p.m.	p.m.	600 000	0,—	241 710,61
18 05 05
Euroopa Politseikolledž
18 05 05 01	Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	4 000 000	4 000 000	3 931 000	3 931 000	3 731 000,—	1 223 837,05
18 05 05 02	Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotisele 3	3.1	3 800 000	3 800 000	3 869 000	3 869 000	4 969 000,—	1 876 162,95
	Artikkel 18 05 05 — Vahesumma		7 800 000	7 800 000	7 800 000	7 800 000	8 700 000,—	3 100 000,—
18 05 06	Terrorismivastase võitluse meetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	1 000 000	p.m.	2 500 000	0,—	3 521 379,98
18 05 07	Kriisiohjesuutlikkuse suurendamise meetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	p.m.	p.m.	400 000	0,—	315 702,29
18 05 08	Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede likvideerimine	3.1	20 420 000	14 600 000	19 470 000	12 000 000	15 200 000,—	4 622 874,41
18 05 09	Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine	3.1	85 880 000	55 529 000	70 850 000	45 750 000	51 259 954,37	15 092 592,36
	Peatükk 18 05 — Kogusumma		193 824 150	161 653 150	99 370 000	75 800 000	75 161 876,20	27 699 305,49

18 05 01   Koostööprogrammid justiits- ja siseküsimuste valdkonnas – VI jaotis

18 05 01 01   Koostööprogrammide ja programmi „AGIS” lõpuleviimine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	3 000 000	p.m.	5 000 000	1 921,83	549 923,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel 19. märtsil 1998. aastal vastu võetud ühismeede 98/245/JSK, millega asutatakse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise eest vastutavate isikute vahetuse, väljaõppe ja koostöö programm (Falcone programm) (EÜT L 99, 31.3.1998, lk 8).

Nõukogu otsus 2001/512/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse õigusala töötajate toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (kriminaalõigust käsitlev programm Grotius II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/513/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse õiguskaitseasutuste toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (OISIN II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 4).

Nõukogu otsus 2001/514/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse inimkaubanduse ja laste seksuaalse ärakasutamise vastase võitluse eest vastutavate isikute toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (STOP II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/515/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse kuritegevuse ärahoidmise toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programm (Hippokrates) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 11).

Nõukogu otsus 2002/630/JSK, 22. juuli 2002, millega kehtestatakse kriminaalasjades politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm (AGIS) (EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5).

18 05 01 03   Programmi „Erasmus” (vahetusprogramm õigusasutustele) lõpuleviimine kohtunike osas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	500 000	0,—	255 122,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 05 02   Euroopa Politseiamet (Europol)

18 05 02 01   Euroopa Politseiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
59 989 000	59 989 000	1 250 000	1 250 000

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega luuakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

18 05 02 02   Euroopa Politseiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 735 150	19 735 150

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega luuakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

18 05 04   Terroriaktides kannatanute abistamiseks mõeldud ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	600 000	0,—	241 710,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 05 05   Euroopa Politseikolledž

18 05 05 01   Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 000 000	4 000 000	3 931 000	3 931 000	3 731 000,—	1 223 837,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolledži personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Kolledž peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kolledži palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Kolledži ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/681/JSK, 20. september 2005, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK (ELT L 256, 1.10.2005, lk 63).

18 05 05 02   Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 800 000	3 800 000	3 869 000	3 869 000	4 969 000,—	1 876 162,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolledži tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Kolledž peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kolledži palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/681/JSK, 20. september 2005, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK (ELT L 256, 1.10.2005, lk 63).

18 05 06   Terrorismivastase võitluse meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 000 000	p.m.	2 500 000	0,—	3 521 379,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 05 07   Kriisiohjesuutlikkuse suurendamise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	400 000	0,—	315 702,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni haldusautonoomiast vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

18 05 08   Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede likvideerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
20 420 000	14 600 000	19 470 000	12 000 000	15 200 000,—	4 622 874,41

Märkused

Assigneering on terrorirünnakute ärahoidmisel ja nendeks valmisolekul mõeldud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	elutähtsat infrastruktuuri ähvardavate ohtude hindamise, sh kohapealse hindamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine, et teha kindlaks terrorirünnakute võimalikud sihtmärgid ja nende turvalisuse suurendamise vajadus,

—	ühiste turvastandardite väljatöötamise edendamine ja toetamine ning elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise alase oskusteabe ja kogemuste vahetamine,

—	kogu Euroopa Liitu hõlmava koordineerimistegevuse ja koostöö edendamine ja toetamine elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise alal.

Assigneering on seoses terrorirünnakute tagajärgede likvideerimisega mõeldud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	terrorirünnakute võimalike tagajärgede likvideerimise alase oskusteabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine,

—	asjaomase metoodika ja situatsiooniplaanide väljatöötamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine,

—	üldiste kriisiohje, kiirreageerimise ja kodanikukaitse mehhanismide pideva täiendamise tagamine konkreetsete eksperditeadmistega.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	operatiivkoostöö ja koordineerimise meetmed (võrkude, vastastikuse usalduse ning arusaamise tugevdamine, situatsiooniplaanide väljatöötamine, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine ja levitamine),

—	analüüsi-, järelevalve-, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmed,

—	tehnoloogia ja metoodika väljatöötamine ja ülekandmine, eriti teabe jagamise ja koostalitlusvõime valdkonnas,

—	personali ja ekspertide väljaõpe ja vahetamine,

—	teadlikkuse parandamise ja levitamise meetmed ning

—

rahaline toetus projektidele, mille eesmärk on aidata terrorismi ohvreid ja/või nende perekondi nende katsumustest ülesaamisel, kasutades selleks organisatsioonide ja/või võrgustike pakutavat sotsiaalset või psühholoogilist tuge, ning projektidele, mille eesmärk on koondada avalikku arvamust terrorismi igasuguseid vorme hukka mõistma. Osa assigneeringust kasutatakse esmajoones ohvritele ja nende perekondadele pakutava õigusabi ja nõustamise tõhustamiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/124/EÜ, Euratom, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” (KOM(2005) 124 (lõplik)).

18 05 09   Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
85 880 000	55 529 000	70 850 000	45 750 000	51 259 954,37	15 092 592,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	koordinatsiooni ja koostöö edendamine ja arendamine õiguskaitseasutuste, muude institutsioonide (eelkõige vägivalla ja kuritegevuse ärahoidmise valdkonnas tegevate organisatsioonide), muude riiklike ametiasutuste ja nendega seotud ELi asutuste vahel,

—

kuritegevuse strateegiline ärahoidmine ja kuritegevusevastase võitluse jaoks vajalike horisontaalsete meetodite ja vahendite, nagu linnavägivalla ärahoidmine (eriti seoses alaealisi mõjutava linnavägivallaga) või alaealiste kuritegevuse ärahoidmine ja selle vastu võitlemise meetmed (parimate tavade vahetamise, vastutavate ametiasutuste võrgustike loomise ning katseprojektide elluviimise kaudu), avaliku ja erasektori partnerlus, kuritegevuse ärahoidmise head tavad, võrdleva statistika ja rakenduskriminoloogia stimuleerimine, edendamine ja arendamine ning

—	kuritegevuse ohvrite ja tunnistajate kaitse heade tavade edendamine ja arendamine.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	operatiivkoostöö ja koordineerimise meetmed (võrkude, vastastikuse usalduse ning arusaamise tugevdamine, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine ja levitamine),

—	analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmed,

—	tehnoloogia ja metoodika arendamine ja siire,

—	personali ja ekspertide väljaõpe ja vahetamine ning

—	teadlikkuse parandamise ja levitamise meetmed.

Osa assigneeringust katab inimkaubanduse ohvritele suunatud ELi abitelefoni loomise kulud, et võtta ELi liikmesriikides kasutusele üks ühine telefoninumber, mille kaudu pakutakse inimkaubanduse ohvritele samasugustele standarditele vastavat sotsiaalset, psühholoogilist ja õigusalast abi ja kui võimalik vastatakse ka varjupaigataotlustele. Kõnealune projekt hõlmab erinevaid sidusrühmi: telefoniliine pakkuvad reguleerivad riigiasutused, telekommunikatsiooniettevõtted, spetsialiseerunud VVOd, kohalikud töötajad ja erialaspetsialistid, õiguskaitseasutused (et vahetada teavet inimkaubandusega seotud kaubitsejate ja osaliste kohta).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/125/JSK, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 7).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” (KOM(2005) 124 (lõplik)).

PEATÜKK 18 06 —   KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 06
KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS
18 06 01	Tsiviilasju käsitlevate õigusalaste koostööprogrammide lõpuleviimine	3.1	p.m.	p.m.	p.m.	1 000 000	0,—	1 493 597,57
18 06 04
Eurojust
18 06 04 01	Eurojust – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	21 869 637	21 869 637	19 046 400	19 046 400	19 133 228,—	19 133 228,—
18 06 04 02	Eurojust – Toetus jaotisele 3	3.1	8 293 583	8 293 583	5 753 600	5 753 600	5 706 670,—	5 706 670,—
	Artikkel 18 06 04 — Vahesumma		30 163 220	30 163 220	24 800 000	24 800 000	24 839 898,—	24 839 898,—
18 06 06	Kriminaalõigus	3.1	26 000 000	15 800 000	30 900 000	22 000 000	29 800 000,—	12 090 490,14
18 06 07	Tsiviilõigus	3.1	15 500 000	9 400 000	15 050 000	8 700 000	14 020 900,—	3 281 303,36
18 06 08	Katseprojekt – Lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete mõju hindamine	3.1	—	—	p.m.	250 000	0,—	0,—
18 06 09	Katseprojekt – Lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete mõju hindamine	3.1	1 000 000	500 000
	Peatükk 18 06 — Kogusumma		72 663 220	55 863 220	70 750 000	56 750 000	68 660 798,—	41 705 289,07

18 06 01   Tsiviilasju käsitlevate õigusalaste koostööprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	1 000 000	0,—	1 493 597,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1496/98/EÜ, 22. juuni 1998, millega luuakse tegevuskava juristide teadmiste süvendamiseks ühenduse õiguse vallas (Robert Schumani projekt) (EÜT L 196, 14.7.1998, lk 24).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 290/2001, 12. veebruar 2001, millega pikendatakse õigusala töötajate toetus- ja vahetusprogrammi tsiviilõiguse valdkonnas (tsiviilõigust käsitlev Grotiuse programm) (EÜT L 43, 14.2.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/470/EÜ, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 743/2002, 25. aprill 2002, millega luuakse ühenduse üldine tegevusraamistik tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö hõlbustamiseks (EÜT L 115, 1.5.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2004/100/EÜ, 26. jaanuar 2004, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (ELT L 30, 4.2.2004, lk 6).

18 06 04   Eurojust

18 06 04 01   Eurojust – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 869 637	21 869 637	19 046 400	19 046 400	19 133 228,—	19 133 228,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurojusti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Eurojust peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Eurojusti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Eurojusti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/187/JSK, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

18 06 04 02   Eurojust – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
8 293 583	8 293 583	5 753 600	5 753 600	5 706 670,—	5 706 670,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurojusti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Eurojust peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Eurojusti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/187/JSK, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

18 06 06   Kriminaalõigus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
26 000 000	15 800 000	30 900 000	22 000 000	29 800 000,—	12 090 490,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	õigusalase koostöö edendamine eesmärgiga anda panus tõelise Euroopa õigusala loomisse kriminaalasjades vastastikuse tunnustamise ja usalduse alusel,

—	liikmesriikide olemasolevate õigussüsteemide kohandamise edendamine Euroopa Liiduga, mis on piirikontrollita territoorium, kus on ühisraha ning isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine,

—	üksikisikute ja äriühingute igapäevase elu parandamine, võimaldades neil kaitsta oma õigusi kogu Euroopa Liidus, eriti juurdepääsu tagamisega õiguskaitsele,

—	kontaktide parandamine ja teabe vahetamine seadusandlike, õiguslike ja haldusasutuste ning juristide vahel ja kohtu liikmete väljaõppe edendamine.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, eriprojektide, nagu kuritegevusregistrite teabe arvutipõhise vahetamise süsteemide loomine ja rakendamine, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebilehtede arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed, või

—	Euroopa Liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki, või

—	valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel,

—	tegevusabi andmine Euroopa Liidu kõrgema halduskohtu pädevusega Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku püsiva tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks. See võrgustik püüdleb Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole kohtu liikmete väljaõppe valdkonnas.

Osa assigneeringust on ühtlasi mõeldud sellise projekti rahastamiseks, millega luuakse Euroopa kriminaalõiguse juristide kogu (Eurorights). See peaks toimima ombudsmanina, uurides probleeme, millega kaitsjad Euroopa politsei- ja kohtukoostöö raames kokku puutuvad.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/126/JSK, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Õigusemõistmine kriminaalasjades” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 13).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

18 06 07   Tsiviilõigus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 500 000	9 400 000	15 050 000	8 700 000	14 020 900,—	3 281 303,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	õigusalase koostöö edendamine eesmärgiga anda panus tõelise Euroopa õigusala loomisse tsiviilasjades vastastikuse tunnustamise ja usalduse alusel,

—	piiriüleste tsiviilmenetluste sujuvat toimimist takistavate tõkete kõrvaldamise edendamine liikmesriikides,

—	üksikisikute ja äriühingute igapäevase elu parandamine, võimaldades neil kaitsta oma õigusi kogu Euroopa Liidus, eriti juurdepääsu tagamise kaudu õiguskaitsele,

—	kontaktide, teabevahetuse ja koostöövõrkude loomise parandamine õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed, või

—	Euroopa Liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki, või

—	valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopa üldisi huve taotlevate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel,

—

tegevustoetused kohtunike ülemkogude koostöövõrgustiku ja Euroopa Liidu ülemkohtute koostöövõrgustiku alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis käsitlevad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ELi õigusega,

—	meetmed internetipõhise testamendiregistrite võrgustiku loomise toetamiseks neis liikmesriikides, kus on testamendiregister või kus tahetakse see kasutusele võtta.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/470/EÜ, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1149/2007/EÜ, 25. september 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Tsiviilõigus” (ELT L 257, 3.10.2007, lk 16).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

18 06 08   Katseprojekt – Lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete mõju hindamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	p.m.	250 000	0,—	0,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on rahastada järgmisi meetmeid:

—	hinnata lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete õigusalast ja majanduslikku mõju,

—	määrata kindlaks, milliseid kollisiooninorme kohaldatakse ELi õiguse ja liikmesriikide õiguskorra kohaselt, ja selgitada nende omavahelisi seoseid, eelkõige valitud õiguse kehtivuse, siduvate sätete ning kohtu asukohariigi õiguse (lex fori) rolli hindamise tingimuste osas,

—	tutvuda ühtse tugiraamistikuga ja seda arendada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 06 09   Katseprojekt – Lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete mõju hindamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	500 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete õigusalase ja majandusliku mõju hindamine,

—	ühtse tugiraamistiku uurimine ja väljatöötamine ühtse tugiraamistiku projekti ning muu Euroopa lepinguõiguse alal olemas oleva teadustöö põhjal.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 18 07 —   UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 07
UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS
18 07 01
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus
18 07 01 01	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	10 803 028	10 803 028	9 992 904	9 992 904	9 592 800,—	9 592 800,—
18 07 01 02	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotisele 3	3.1	3 996 972	3 996 972	4 157 096	4 157 096	4 326 800,—	4 326 800,—
	Artikkel 18 07 01 — Vahesumma		14 800 000	14 800 000	14 150 000	14 150 000	13 919 600,—	13 919 600,—
18 07 03	Uimastiennetus- ja teavitustegevus	3.1	3 000 000	3 000 000	3 000 000	2 870 000	3 071 700,—	769 024,80
	Peatükk 18 07 — Kogusumma		17 800 000	17 800 000	17 150 000	17 020 000	16 991 300,—	14 688 624,80

18 07 01   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

18 07 01 01   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 803 028	10 803 028	9 992 904	9 992 904	9 592 800,—	9 592 800,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1920/2006, 12. detsember 2006, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

18 07 01 02   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 996 972	3 996 972	4 157 096	4 157 096	4 326 800,—	4 326 800,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2010. aastal on kokku 14 800 000 eurot. Eelarvesse kantud 14 600 000 euro suurusele summale lisatakse 200 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1920/2006, 12. detsember 2006, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

18 07 03   Uimastiennetus- ja teavitustegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	3 000 000	3 000 000	2 870 000	3 071 700,—	769 024,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	uimastite kasutamise, uimastisõltuvuse ja uimastitega seotud kahjude ärahoidmine ja vähendamine,

—	panuse andmine uimastite kasutamist käsitleva teabe parandamisse,

—	ELi uimastistrateegia rakendamise toetamine.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, jälgimis- ja hindamismeetmed, või

—	Euroopa Liidule huvi pakkuvad konkreetsed riigiülesed projektid, mille esitavad vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja riik, mis võib olla kas ühinejariik või kandidaatriik iga-aastases tööprogrammis sätestatud tingimustel, või

—	valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopale üldist huvi pakkuvaid eesmärke taotlevate üksuste tegevuse toetamine, arvestades selle programmi üldisi eesmärke iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1150/2007/EÜ, 25. september 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus” (ELT L 257, 3.10.2007, lk 23).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

PEATÜKK 18 08 —   POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
18 08
POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE
18 08 01	Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala	3.1	5 200 000	4 400 000	5 000 000	4 500 000	6 018 629,68	6 714 217,76
18 08 05	Hindamine ja mõjuhinnang	3.1	900 000	800 000	900 000	900 000	515 259,—	474 138,50
18 08 06	Statistikaprogrammi lõpuleviimine	3.1	—	—	—	—	0,—	0,—
	Peatükk 18 08 — Kogusumma		6 100 000	5 200 000	5 900 000	5 400 000	6 533 888,68	7 188 356,26

18 08 01   Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 200 000	4 400 000	5 000 000	4 500 000	6 018 629,68	6 714 217,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu poliitikavaldkondi käsitlevate esmatähtsate teavitamismeetmete rahastamiseks.

See hõlmab justiits- ja siseküsimuste-alaseid teabemeetmeid (siseveebi leheküljed, avalikud üritused, teabetooted, Eurobaromeetri uuringud jne) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise kohta. Nende meetmete eesmärk on luua Euroopa Liidu kodanike ja liidu institutsioonide vahel tõhus sidepidamis- ja dialoogivahend, mille puhul võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega arvesse riikide ja piirkondade konkreetseid iseärasusi.

Komisjon on vastu võtnud kaks teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat puudutava tegevuse uue koostööraamistiku kohta (KOM(2001) 354 (lõplik) ja KOM(2002) 350). Nendes tehakse ettepanek luua institutsioonidevaheline raamistik, mis tagaks institutsioonide omavahelise koostöö ja koostöö liikmesriikidega Euroopa Liidu kommunikatsiooni- ja informatsioonipoliitika strateegia arendamisel.

Institutsioonidevaheline teaberühm (IGI), mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab ELi informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised juhised. See koordineerib nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud Euroopa Liidu teemalisi üldsuse teavitamise toiminguid. Igal aastal esitab IGI järgmise aasta prioriteetide kohta oma seisukoha, mis põhineb komisjonilt saadud teabel.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 255) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) sätestatud uute läbipaistvusmeetmete infokampaania ning EÜ seadusloomele sidusat juurdepääsu võimaldava institutsioonidevahelise serveri kasutuselevõtu rahastamiseks.

See hõlmab kodanikele suunatud teavet nende juurdepääsuõiguste kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, mis on konkreetselt seotud institutsioonidevahelise õigusloome protsessiga. Meetme eesmärk on teavitada kodanikke ELi dokumentidele juurdepääsu reguleerivatest põhimõtetest ja tingimustest ning samas tagada neile ühtne vahend, mis hõlbustaks juurdepääsu institutsioonidevahelise õigusloome protsessiga ja riiklike rakendusmeetmetega seotud dokumentidele. Seoses sellega on assigneering mõeldud ka projekti TRANS-JAI (süsteemi hostimine, süsteemikeskkonna toe pakkumine, väljatöötamine ja ettevalmistamine koos hooldusega) arendamiseks. Kõnealune projekt viiakse 2010. aastal üle Euroopa Liidu Väljaannete Talitusse ja ühendatakse EUR-Lexi süsteemiga. Süsteem tuleb muuta otstarbekamaks, et tagada üldsuse läbipaistvam juurdepääs ELi õigusaktidele vastavalt asutamislepingute, sealhulgas Lissaboni lepingu sätetele ja vaimule.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 sätestatud ELi kodanike õigusi käsitleva teadlikkuse parandamise kampaania rahastamiseks, mida korraldab komisjon koostöös kodanikuühiskonnaga.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

18 08 05   Hindamine ja mõjuhinnang

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
900 000	800 000	900 000	900 000	515 259,—	474 138,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mille eesmärgid on järgmised:

—	laiendada hindamist kõikidele toimingutele (poliitikavaldkonnad ja seadusandlus),

—	paremini integreerida strateegilise planeerimise ja programmeerimise hindamist,

—	viia lõpule metodoloogiline töö, mida on vaja poliitika hindamise väljatöötamiseks,

—	kohaldada poliitika hindamise raamistikku kõikide Euroopa Ülemkogu Tampere istungil käsitletud peamiste poliitikavaldkondade suhtes,

—	valmistada ette katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse elluviimine.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni haldusautonoomiast vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

18 08 06   Statistikaprogrammi lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS ÕIGUS-, VABADUS- JA TURVALISUSKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 19

VÄLISSUHTED

Üldised eesmärgid

—

Aidata kaasa Euroopa julgeolekustrateegia sätete rakendamisele, et säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtete, Helsingi lõppakti põhimõtete ja Pariisi harta eesmärkidega, sealhulgas nendega, mis on seotud välispiiridest kinnipidamisega.

—	Edendada koos partnerriikidega jagatud väärtustel ja huvidel põhinevat kindlat, stabiilset ja jõukat naabruskonda.

—	Tugevdada ja edendada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust.

—	Edendada tugevdatud mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi.

—

Töötada välja Euroopa Liidu energiaalane välispoliitika, et — toetada säästvat arengut; — kindlustada Euroopa Liidu jaoks energiavarustus; — aidata kaasa selliste rahvusvaheliste meetmete väljatöötamisele, mis on vajalikud keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks, ning julgustada maailma loodusvarade säästvat majandamist.

—	Toetada eelkõige vaesuse kaotamise eesmärgil partnerriikide ja eriti arengumaade säästvat arengut majanduslikul, sotsiaalsel ja keskkonnatasandil.

—	Anda abi inimestele, riikidele ja piirkondadele, kes seisavad silmitsi looduslike või inimtegevusest põhjustatud katastroofidega (kooskõlas põhimõtete ja raamistikuga, mis on kehtestatud 2005. aasta detsembri deklaratsiooniga, mis käsitleb liidu arengupoliitikat).

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 01	VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	435 309 871	435 309 871	417 287 070	417 287 070	387 207 238,09	387 207 238,09
19 02	SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA	52 959 000	50 000 000	51 309 000	35 000 000	52 154 312,66	54 157 618,65
19 03	ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA	280 891 000	225 000 000	242 750 000	234 000 000	289 154 619,—	194 816 148,04
19 04	DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)	154 224 200	148 400 000	148 354 000	139 902 000	142 837 331,56	112 160 839,58
19 05	SUHTED JA KOOSTÖÖ ELI-VÄLISTE TÖÖSTUSRIIKIDEGA	23 640 000	17 713 000	28 207 000	21 297 000	24 863 146,33	15 932 292,98
19 06	KRIISIDELE REAGEERIMINE JA OHUD ÜLEMAAILMSELE JULGEOLEKULE	295 711 882	256 305 160	261 252 000	253 786 269	246 909 665,50	202 612 949,45
19 08	EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA	1 722 667 073	1 384 200 000	1 645 182 039	1 357 973 000	1 735 317 847,30	1 493 695 509,47
19 09	SUHTED LADINA-AMEERIKAGA	356 268 000	309 484 268	355 681 000	332 810 000	347 827 000,—	310 085 281,56
19 10	SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)	855 898 000	769 397 103	827 500 400	755 357 000	839 535 945,—	672 602 479,84
19 11	VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	31 500 000	32 400 000	33 350 000	25 806 000	24 617 520,45	21 712 323,54
19 49	ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD	—	p.m.	—	p.m.	0,—	807,82
	Jaotis 19 — Kogusumma	4 209 069 026	3 628 209 402	4 010 872 509	3 573 218 339	4 090 424 625,89	3 464 983 489,02

PEATÜKK 19 01 —   VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
19 01
VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
19 01 01
Välissuhete poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud
19 01 01 01	Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	90 313 364 (334)	88 038 460 (335)	70 112 768,24
19 01 01 02	Euroopa Liidu välissuhete poliitikavaldkonna delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	89 814 816	84 240 499	79 589 376,46
	Artikkel 19 01 01 — Vahesumma		180 128 180	172 278 959	149 702 144,70
19 01 02
Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
19 01 02 01	Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad	5	7 347 950	7 168 166	6 649 720,49
19 01 02 02	Euroopa Liidu välissuhete poliitikavaldkonna delegatsioonide koosseisuvälised töötajad	5	31 711 222	31 924 589	25 773 379,49
19 01 02 11	Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraadi muud halduskulud	5	8 474 241	9 235 722	8 297 845,69
19 01 02 12	Euroopa Liidu välissuhete poliitikavaldkonna delegatsioonide muud halduskulud	5	8 840 354	8 186 381	8 345 714,46
	Artikkel 19 01 02 — Vahesumma		56 373 767	56 514 858	49 066 660,13
19 01 03
Välissuhete poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud
19 01 03 01	Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraadi varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	6 604 467	6 577 938	6 823 021,92
19 01 03 02	Euroopa Liidu välissuhete poliitikavaldkonna delegatsioonide hoonete ja nendega seotud kulud	5	69 667 957	72 443 155	73 390 110,69
	Artikkel 19 01 03 — Vahesumma		76 272 424	79 021 093	80 213 132,61
19 01 04
Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
19 01 04 01	Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud	4	55 858 500	47 454 960	50 739 679,76
19 01 04 02	Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) – Halduskorralduskulud	4	42 833 000	41 795 000	37 636 575,29
19 01 04 03	Stabiliseerimisvahend – Halduskorralduskulud	4	6 000 000	7 314 000	5 663 823,14
19 01 04 04	Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Halduskorralduskulud	4	650 000	150 000	146 585,—
19 01 04 05	Euroopa Liidu abi andmise tulemuste hindamine ning järelevalve- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud	4	1 500 000	1 150 000	1 500 000,—
19 01 04 06	Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend – Halduskorralduskulud	4	1 300 000	1 290 000	1 237 750,37
19 01 04 07	Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) – Halduskorralduskulud	4	9 974 000	9 007 200	9 974 647,73
19 01 04 08	Tööstusriikide rahastamisvahend – Halduskorralduskulud	4	100 000	80 000	88 239,36
19 01 04 20	Välissuhete poliitikavaldkonna haldustoetuse kulud	4	p.m.	p.m.	0,—
19 01 04 30	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus välissuhete programmidele	4	4 320 000	1 231 000 (336)	1 238 000,—
	Artikkel 19 01 04 — Vahesumma		122 535 500	109 472 160	108 225 300,65
	Peatükk 19 01 — Kogusumma		435 309 871	417 287 070	387 207 238,09

19 01 01   Välissuhete poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

19 01 01 01   Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
90 313 364 (337)	88 038 460 (338)	70 112 768,24

Märkused

Rohkem komisjoni töötajaid määratakse haldama kriisidele reageerimist, et tagada piisav suutlikkus kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud kriisidele reageerimise ettepanekute jätkumeetmeteks.

19 01 01 02   Euroopa Liidu välissuhete poliitikavaldkonna delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
89 814 816	84 240 499	79 589 376,46

Märkused

Komisjon võtab inimõiguste küsimustega tegelemiseks pikaajalise lepinguga tööle kõrge kvalifikatsiooniga ja spetsialiseerunud personali.

Piisav arv töötajaid määratakse haldama kriisidele reageerimist, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide kriisidele reageerimist käsitlevate ettepanekute jätkumeetmed.

19 01 02   Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

19 01 02 01   Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 347 950	7 168 166	6 649 720,49

19 01 02 02   Euroopa Liidu välissuhete poliitikavaldkonna delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
31 711 222	31 924 589	25 773 379,49

19 01 02 11   Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraadi muud halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 474 241	9 235 722	8 297 845,69

19 01 02 12   Euroopa Liidu välissuhete poliitikavaldkonna delegatsioonide muud halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 840 354	8 186 381	8 345 714,46

19 01 03   Välissuhete poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

19 01 03 01   Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraadi varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 604 467	6 577 938	6 823 021,92

19 01 03 02   Euroopa Liidu välissuhete poliitikavaldkonna delegatsioonide hoonete ja nendega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
69 667 957	72 443 155	73 390 110,69

19 01 04   Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 01 04 01   Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
55 858 500	47 454 960	50 739 679,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud seoses tehnilise abi ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ELi õigust;

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—

kulusid, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakontori koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 4 558 500 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele ELi delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

—	kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse peatükkide 19 02, 19 09 ja 19 10 haldustoetuse kulud.

19 01 04 02   Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
42 833 000	41 795 000	37 636 575,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ELi õigust;

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—

kulusid, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakontori koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 5 233 566 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele ELi delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

—	kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse peatüki 19 08 kohased halduskulud.

19 01 04 03   Stabiliseerimisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 000 000	7 314 000	5 663 823,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ELi õigust;

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele ELi delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

—	kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 19 05 02, 19 06 01, 19 06 02 ja 19 06 03 kohased halduskorralduskulud.

19 01 04 04   Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
650 000	150 000	146 585,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) meetmete rakendamise toetamiseks, mille puhul komisjonil ei ole vajalikke kogemusi või mille puhul ta vajab täiendavat toetust. Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ELi õigust;

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—	kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 19 03 01, 19 03 02, 19 03 03, 19 03 06 ja 19 03 07 kohased halduskulud.

19 01 04 05   Euroopa Liidu abi andmise tulemuste hindamine ning järelevalve- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 500 000	1 150 000	1 500 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Assigneeringuga rahastatakse ka suutlikkuse suurendamise ja koolitusega seotud tegevust, mis on suunatud välisabiprogrammide väljatöötamise ja rakendamisega seotud peamistele huvirühmadele.

Assigneeringuga kaetakse artikli 19 11 01 kohased halduskulud.

19 01 04 06   Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 300 000	1 290 000	1 237 750,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ELi õigust;

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—

kulusid, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakontori koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 968 300 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

—	kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse artikli 19 05 02 ja punktide 19 06 04 01 ning 19 06 04 02 kohased halduskulud.

19 01 04 07   Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 974 000	9 007 200	9 974 647,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ELi õigust;

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—

kulusid, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakontori koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 1 950 000 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 95 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 5 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele ELi delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

—	kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse peatüki 19 04 kohased halduskulud.

19 01 04 08   Tööstusriikide rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	80 000	88 239,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—	kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse ka artikli 19 05 01 kohased halduskulud.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

19 01 04 20   Välissuhete poliitikavaldkonna haldustoetuse kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ELi õigust;

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—	kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse peatükkide 19 02, 19 04, 19 06, 19 08, 19 09 ja 19 10 haldustoetuse kulud.

19 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus välissuhete programmidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 320 000	1 231 000 (339)	1 238 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse talitluskulude katteks, mis on seotud asutusele peatükkide 19 05, 19 06, 19 08, 19 09 ja 19 10 raames usaldatud välissuhete rakenduskavade (rubriik 4) juhtimisega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 405, 30.12.2006, lk 41).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

PEATÜKK 19 02 —   SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 02
SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA
19 02 01	Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega	4	52 959 000	50 000 000	51 309 000	35 000 000	52 154 312,66	54 157 618,65
	Peatükk 19 02 — Kogusumma		52 959 000	50 000 000	51 309 000	35 000 000	52 154 312,66	54 157 618,65

19 02 01   Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
52 959 000	50 000 000	51 309 000	35 000 000	52 154 312,66	54 157 618,65

Märkused

2007.–2013. aasta finantsraamistiku välismeetmete rahastamisvahendite ratsionaliseerimise ja lihtsustamise käigus on kolmandatele riikidele antav rahaline ja tehniline abi rände ja varjupaiga valdkonnas (programm „Aeneas”) asendatud temaatilise programmiga, mis käsitleb koostööd kolmandate riikidega arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) raames (määrus (EÜ) nr 1905/2006). Programm „Aeneas” võeti vastu 10. märtsil 2004 pärast 2001.–2003. aasta ettevalmistavat meedet ja komisjoni teatist rändeküsimuste integreerimise kohta Euroopa Liidu suhetesse kolmandate riikidega (KOM(2002) 703 (lõplik)).

Arengukoostöö rahastamisvahendi üldeesmärk on muuta ELi/ühenduse välisabi tulemuslikumaks. Selle programmi kohaselt on kolmandate riikidega tehtavat sisserände- ja varjupaigaalast koostööd käsitleva temaatilise programmi eesmärk toetada kolmandate riikide jõupingutusi rändevoogude parema juhtimise tagamisel. Assigneeringud on ette nähtud konkreetseks ja vastastikuselt täiendava tehnilise ja rahalise abi andmiseks kolmandatele riikidele, et toetada nende jõupingutusi.

ELi/ühenduse kolmandate riikide ning päritolu- ja läbisõidupiirkondadega koostöö programmi eesmärk on edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, pidurdada ajude väljavoolu lõunast põhja suunas, parandada tööalase rände juhtimist, võidelda ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega ning soodustada tagasipöördumist, kaitsta sisserändajaid ning aidata kolmandatel riikidel parandada oma suutlikkust täita oma kohustusi varjupaiga ja rände valdkonnas.

Sellest ELi/ühenduse koostööprogrammist rahastatakse asjakohaseid meetmeid, mis peavad ühilduma ELi/ühenduse riikliku ja piirkondliku koostöö ja arengu strateegiatega, mis käsitlevad asjaomaseid kolmandaid riike ja viivad lõpule eelkõige rände, varjupaiga, piirikontrolli, pagulaste ja ümberasustatud isikutega seotud toimingud, mis on ette nähtud kõnealuste strateegiate rakendamiseks ja mida rahastatakse muudest koostöö ja arengu jaoks ette nähtud ELi/ühenduse vahenditest.

Selles temaatilises programmis tuleb igakülgselt arvestada kliimamuutusest tingitud uue sundrändega.

Demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi, samuti inimõiguste ja põhivabaduste austamine on selle vahendi kohaldamise oluline osa. Vajaduse ja võimaluse korral ühendatakse rahastatavad toimingud selliste meetmetega, mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning täita selle valdkonna rahvusvahelisi dokumente, sealhulgas Genfi 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon.

Assigneeringust võivad finantstoetust saada piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused (eelkõige ÜRO asutused), valitsusvälised organisatsioonid või muud valitsusvälised osalejad, kolmandate riikide valitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, nende talitused ja allasutused, instituudid, ühendused ning avaliku ja erasektori ettevõtjad.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 491/2004, 10. märts 2004, millega kehtestatakse kolmandatele riikidele antava rahalise ja tehnilise abi programm rände ja varjupaiga valdkondades (Aeneas) (ELT L 80, 18.3.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel”, 3.8.2005 (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni teatis „Temaatiline programm koostööks kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkondades”, 25.1.2006 (KOM(2006) 26 (lõplik)).

PEATÜKK 19 03 —   ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 03
ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA
19 03 01	Rahu- ja julgeolekuprotsesside järelevalve ning elluviimine	4	38 000 000	26 000 000	5 000 000	4 600 000	37 500 000,—	22 679 119,63
19 03 02	Leviku tõkestamine ja desarmeerimine	4	15 000 000	12 000 000	15 000 000	10 190 000	17 532 825,—	5 017 752,03
19 03 03	Konfliktide lahendamine ja muud stabiliseerimismeetmed	4	137 000 000	110 300 000	136 250 000	139 820 000	137 465 000,—	70 233 825,39
19 03 04	Erakorralised meetmed	4	5 000 000	4 000 000	5 000 000	4 000 000	0,—	0,—
19 03 05	Ettevalmistavad meetmed ja järelmeetmed	4	4 850 000	3 500 000	3 245 000	2 450 000	1 069 966,—	98 122,54
19 03 06	Euroopa Liidu eriesindajad	4	19 948 000	17 350 000	19 105 000	17 170 000	19 998 000,—	15 749 167,35
19 03 07	Politseimissioonid	4	61 093 000	51 850 000	59 150 000	55 770 000	75 588 828,—	81 038 161,10
	Peatükk 19 03 — Kogusumma		280 891 000	225 000 000	242 750 000	234 000 000	289 154 619,—	194 816 148,04

Märkused

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja peab tagama Euroopa Parlamendi tiheda kaasatuse otsustamisprotsessi kõigis etappides. Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punkti 43 kohaselt ette nähtud ühised konsultatiivkohtumised annavad võimaluse jätkuvaks dialoogiks mõlema institutsiooni vahel ühenduse ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) põhiliste valikuvõimaluste ja aspektide kohta.

19 03 01   Rahu- ja julgeolekuprotsesside järelevalve ning elluviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
38 000 000	26 000 000	5 000 000	4 600 000	37 500 000,—	22 679 119,63

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rahuprotsessi jälgimise ja järelevalvega seotud kriisiohjemeetmeteks. Meetmeid võib võtta piiriületuskohtade järelevalveks, rahu- või relvarahukokkulepeteks või ka üldiselt poliitiliseks ja julgeolekualaseks arenguks. Nagu teisedki sellest eelarvepeatükist rahastatavad meetmed, peavad ka need olema tsiviilmeetmed.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2006/773/ÜVJP, 13. november 2006, millega muudetakse ühismeedet 2005/889/ÜVJP, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah), ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 313, 14.11.2006, lk 15).

Nõukogu ühismeede 2006/867/ÜVJP, 30. november 2006, millega pikendatakse ja muudetakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi (ELT L 335, 1.12.2006, lk 48); 2 318 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/359/ÜVJP, 23. mai 2007, millega muudetakse ühismeedet 2005/889/ÜVJP, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah), ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 133, 25.5.2007, lk 51); 7 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/736/ÜVJP, 15. september 2008, Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (ELT L 248, 17.9.2008, lk 26); 31 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/759/ÜVJP, 25. september 2008, millega muudetakse ühismeedet 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (ELT L 259, 27.9.2008, lk 15); 4 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/862/ÜVJP, 10. november 2008, millega muudetakse ühismeedet 2005/889/ÜVJP, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EUBAM Rafah) (ELT L 306, 15.11.2008, lk 98); 2 500 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/294/ÜVJP, 23. märts 2009, millega muudetakse ühismeedet 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (ELT L 79, 25.3.2009, lk 60); 2 100 000 eurot.

19 03 02   Leviku tõkestamine ja desarmeerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 000 000	12 000 000	15 000 000	10 190 000	17 532 825,—	5 017 752,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt 2003. aasta detsembri massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegia raames niisuguste meetmete rahastamiseks, mis aitavad tõkestada massihävitusrelvade (tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade) levikut. Ka rahvusvaheliste organisatsioonide meetmeid kõnealuses valdkonnas toetatakse selle assigneeringuga. Assigneeringuga rahastatakse ka operatsioone väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja nendega kauplemise vastu võitlemiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2005/574/ÜVJP, 18. juuli 2005, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku- ja vastavustõendamise alal ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 193, 23.7.2005, lk 44); 3 914 000 eurot.

Nõukogu otsus 2005/852/ÜVJP, 29. november 2005, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona hävitamiseks Ukrainas (ELT L 315, 1.12.2005, lk 27); 1 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2006/184/ÜVJP, 27. veebruar 2006, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia raames (ELT L 65, 7.3.2006, lk 51); 867 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2006/243/ÜVJP, 20. märts 2006, Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamise kohta kontrollialase koolituse ja suutlikkuse arendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 88, 25.3.2006, lk 68); 1 133 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2006/418/ÜVJP, 12. juuni 2006, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel (ELT L 165, 17.6.2006, lk 20); 6 695 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2006/419/ÜVJP, 12. juuni 2006, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 165, 17.6.2006, lk 30); 195 000 eurot.

Nõukogu otsus 2006/1000/ÜVJP, 11. detsember 2006, milles käsitletakse ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas (ELT L 367, 22.12.2006, lk 77); 700 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/185/ÜVJP, 19. märts 2007, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 85, 27.3.2007, lk 10); 1 700 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/468/ÜVJP, 28. juuni 2007, Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 176, 6.7.2007, lk 31); 1 670 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/528/ÜVJP, 23. juuli 2007, ülemääraseid kahjustusi tekitavate või valimatu toimega tavarelvade kasutamise keelustamist ja piiramist käsitleva konventsiooni toetamise kohta Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 194, 26.7.2007, lk 11); 828 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/753/ÜVJP, 19. november 2007, massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis läbiviidavate IAEA järelevalve- ja kontrollitoimingute toetamise kohta (ELT L 304, 22.11.2007, lk 38); 1 780 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/113/ÜVJP, 12. veebruar 2008, riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi toetamiseks ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 40, 14.2.2008, lk 16); 299 825 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/230/ÜVJP, 17. märts 2008, relvaekspordikontrolli ning relvaekspordi toimimisjuhendi põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta (ELT L 75, 18.3.2008, lk 81); 500 500 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/314/ÜVJP, 14. aprill 2008, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel (ELT L 107, 17.4.2008, lk 62); 7 703 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/368/ÜVJP, 14. mai 2008, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 127, 15.5.2008, lk 78); 475 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/487/ÜVJP, 23. juuni 2008, jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 165, 26.6.2008, lk 41); 1 070 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/588/ÜVJP, 15. juuli 2008, Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuse toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 189, 17.7.2008, lk 28); 2 136 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/858/ÜVJP, 10. november 2008, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 302, 13.11.2008, lk 29); 1 400 000 eurot.

Nõukogu otsus 2008/974/ÜVJP, 18. detsember 2008, ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 345, 23.12.2008, lk 91); 1 015 000 eurot.

Nõukogu otsus 2009/42/ÜVJP, 19. jaanuar 2009, toetuse kohta ELi tegevusele, millega edendatakse Euroopa julgeolekustrateegia raames relvakaubanduslepingu sõlmimiseni viivat protsessi kolmandates riikides (ELT L 17, 22.1.2009, lk 39); 836 260 eurot.

19 03 03   Konfliktide lahendamine ja muud stabiliseerimismeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
137 000 000	110 300 000	136 250 000	139 820 000	137 465 000,—	70 233 825,39

Märkused

Assigneeringust toetatakse konfliktide lahendamist ja muid stabiliseerimismeetmeid, mida Euroopa Liit võtab või toetab. See artikkel hõlmab kõiki EJKP kriisiohjeoperatsioone peale järelevalve- ja politseioperatsioonide. Koos politseimissioonideks ettenähtud artikliga 19 03 07 kaetakse sellest assigneeringust peamiselt toetus EJKP õigusriigi ja konfliktide lahendamise valdkonna missioonidele Kosovos, Afganistanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Selle artikli raames rahastatakse ka Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži sekretariaati ja selle internetipõhist kaugõppesüsteemi (Internet Based Advanced Distance Learning System).

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2006/439/ÜVJP, 27. juuni 2006, mis käsitleb Euroopa Liidu edasist osalemist Gruusia/Lõuna-Osseetia konflikti lahendamise protsessis (ELT L 174, 28.6.2006, lk 9); 140 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2006/623/ÜVJP, 15. september 2006, millega asutatakse ELi rühm Kosovos võimaliku rahvusvahelise tsiviilmissiooni ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja ametikoha loomise ettevalmistamisele kaasaaitamiseks (ICMi/EUSRi ettevalmistusrühm) (ELT L 253, 16.9.2006, lk 29); 869 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2006/708/ÜVJP, 17. oktoober 2006, millega muudetakse ja pikendatakse ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis (ELT L 291, 21.10.2006, lk 43); 11 200 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2006/918/ÜVJP, 11. detsember 2006, millega muudetakse ühismeedet 2006/304/ÜVJP, millega asutatakse ELi planeerimisrühm (EUPT Kosovo) seoses ELi võimaliku kriisiohjamise operatsiooniga Kosovos õigusriigi alal ja teistes võimalikes valdkondades, ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 349, 12.12.2006, lk 57); 10 545 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/203/ÜVJP, 27. märts 2007, millega pikendatakse ELi rühma volitusi Kosovos võimaliku rahvusvahelise tsiviilmissiooni ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja ametikoha loomise ettevalmistamisele kaasaaitamiseks (ICM/EUSRi ettevalmistusrühm) (ELT L 90, 30.3.2007, lk 94); 807 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/334/ÜVJP, 14. mai 2007, millega muudetakse ühismeedet, millega asutatakse ELi planeerimisrühm (EUPT Kosovo), ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 125, 15.5.2007, lk 29); 43 955 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/406/ÜVJP, 12. juuni 2007, Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta (ELT L 151, 13.6.2007, lk 52); 9 700 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/517/ÜVJP, 16. juuli 2007, millega muudetakse ühismeedet 2006/623/ÜVJP, millega asutatakse ELi rühm Kosovos võimaliku rahvusvahelise tsiviilmissiooni ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja ametikoha loomise ettevalmistamisele kaasaaitamiseks (ICMi/EUSRi ettevalmistusrühm), ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 190, 21.7.2007, lk 38); 1 875 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/520/ÜVJP, 23. juuli 2007, millega muudetakse ühismeedet 2006/304/ÜVJP, millega asutatakse ELi planeerimisrühm (EUPT Kosovo) seoses ELi võimaliku kriisiohjamise operatsiooniga Kosovos õigusriigi alal ja teistes võimalikes valdkondades, ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 192, 24.7.2007, lk 28).

Nõukogu ühismeede 2007/744/ÜVJP, 19. november 2007, millega muudetakse ühismeedet 2006/623/ÜVJP, millega asutatakse ELi rühm Kosovos võimaliku rahvusvahelise tsiviilmissiooni ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja ametikoha loomise ettevalmistamisele kaasaaitamiseks (ICMi/EUSRi ettevalmistusrühm), ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 301, 20.11.2007, lk 27); 1 692 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/760/ÜVJP, 22. november 2007, millega muudetakse ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 305, 23.11.2007, lk 58); 0 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/778/ÜVJP, 29. november 2007, millega muudetakse ühismeedet 2006/304/ÜVJP, millega asutatakse ELi planeerimisrühm (EUPT Kosovo) seoses ELi võimaliku kriisiohjamise operatsiooniga Kosovos õigusriigi alal ja teistes võimalikes valdkondades, ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 312, 30.11.2007, lk 68); 22 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/124/ÜVJP, 4. veebruar 2008, Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO (ELT L 42, 16.2.2008, lk 92); 205 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/228/ÜVJP, 17. märts 2008, millega muudetakse ühismeedet 2006/304/ÜVJP, millega asutatakse ELi planeerimisrühm (EUPT Kosovo) seoses ELi võimaliku kriisiohjamise operatsiooniga Kosovos õigusriigi alal ja teistes võimalikes valdkondades, ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 75, 18.3.2008, lk 78); 79 505 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/304/ÜVJP, 14. aprill 2008, millega muudetakse ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 105, 15.4.2008, lk 10).

Nõukogu ühismeede 2008/450/ÜVJP, 16. juuni 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu edasist osalemist Gruusia – Lõuna-Osseetia konflikti lahendamise protsessis (ELT L 157, 17.6.2008, lk 110); 223 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/480/ÜVJP, 23. juuni 2008, millega muudetakse ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 163, 24.6.2008, lk 50); 7 200 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/491/ÜVJP, 26. juuni 2008, millega muudetakse ja pikendatakse ühismeedet 2007/406/ÜVJP Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta (ELT L 168, 28.6.2008, lk 42); 8 450 000 eurot.

Nõukogu otsus 2008/901/ÜVJP, 2. detsember 2008, Gruusia konflikti käsitleva sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni kohta (ELT L 323, 3.12.2008, lk 66); 1 600 000 eurot.

Nõukogu ühine seisukoht 2008/959/ÜVJP, 16. detsember 2008, millega muudetakse ühist seisukohta 2008/586/ÜVJP, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (ELT L 338, 17.12.2008, lk 77); 1 600 000 eurot.

19 03 04   Erakorralised meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 000 000	4 000 000	5 000 000	4 000 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud artiklite 19 03 01, 19 03 02, 19 03 03, 19 03 06 ja 19 03 07 kohaste mis tahes ettenägematute meetmete rahastamiseks, mille suhtes tehakse otsus eelarveaasta jooksul ja mis tuleb viivitamata rakendada.

Artikkel on ka ÜVJP eelarvet paindlikumaks muutev tegur, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.

19 03 05   Ettevalmistavad meetmed ja järelmeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 850 000	3 500 000	3 245 000	2 450 000	1 069 966,—	98 122,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada ettevalmistavaid meetmeid, millega luuakse tingimused ELi tegevuse alustamiseks ÜVJP valdkonnas, ning vajalike õigusaktide vastuvõtmist. Assigneering võib hõlmata hindamis- ja analüüsimeetmeid (vahendite eelhindamine, eriuuringud, koosolekute korraldamine, faktide kogumine kohapeal). ELi kriisiohjeoperatsioonide valdkonnas ja eelkõige ELi eriesindajate puhul võib ettevalmistavaid meetmeid kasutada muu hulgas ka selleks, et rahastada kavandatava tegevuse operatiivvajadusi hindavat uurimistööd, võimaldada personali ja vahendite rakendamise kiiret alustamist (nt lähetuskulud, varustuse ostmine, jooksvate ja kindlustuskulude eelrahastamine operatsiooni algetapil) või võtta kohapeal vajalikud meetmed operatsiooni alustamise ettevalmistamiseks. Assigneering võib hõlmata ka kriisiohjeoperatsioonides kasutatavaid konkreetsete valdkondade (näiteks hankevajaduste väljaselgitamine ja hindamine) tehnilisi eksperte ning EJKP missioonide/EUSRi meeskondade personali julgeolekukoolitust.

Assigneeringuga rahastatakse ka järelmeetmeid ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete auditeid, samuti varem lõpetatud meetmete reguleerimisega seotud kulusid.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et katta kulusid seoses uuringute tegemise, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, mis on otseselt seotud artiklite 19 03 01, 19 03 02, 19 03 03, 19 03 06 ja 19 03 07 kohaste meetmete eesmärkide saavutamisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 03 06   Euroopa Liidu eriesindajad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 948 000	17 350 000	19 105 000	17 170 000	19 998 000,—	15 749 167,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide kulude katmiseks, mis on seotud Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamisega, vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 33.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud eriesindaja tegevuse rahastamiseks Tiibetis.

See hõlmab kulusid seoses eriesindajate töötasu ja nende meeskonna koostamise ja/või toetusstruktuuride rajamisega, kaasa arvatud niisugused muud personalikulud, mis ei ole seotud liikmesriikide või ELi institutsioonide lähetatud töötajatega. Assigneeringuga kaetakse ka eriesindaja otseses vastutusalas rakendatud projektidega seotud kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2008/898/ÜVJP, 1. detsember 2008, millega pikendatakse Aafrika Liitu nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 322, 2.12.2008, lk 50); 1 850 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/128/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 36); 1 425 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/129/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 40); 305 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/130/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 43); 998 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/131/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 47); 445 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/132/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Moldova Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 50); 1 280 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/133/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 53); 2 510 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/134/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Sudaani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 57); 1 800 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/135/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 61); 2 830 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/136/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 65); 1 190 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/137/ÜVJP, 16. veebruar 2009, millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 46, 17.2.2009, lk 69); 645 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2009/181/ÜVJP, 11. märts 2009, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 67, 12.3.2009, lk 88); 3 200 000 eurot.

19 03 07   Politseimissioonid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
61 093 000	51 850 000	59 150 000	55 770 000	75 588 828,—	81 038 161,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud EJKP kriisiohjeraamistikus toimuvate politseimissioonide kulude katmiseks. Selliste meetmete jooksvad kulud ja logistilised vajadused on üldiselt märkimisväärsed.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2005/797/ÜVJP, 14. november 2005, Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (ELT L 300, 17.11.2005, lk 65); 6 100 000 eurot.

Nõukogu otsus 2006/807/ÜVJP, 20. november 2006, millega rakendatakse ühismeedet 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (ELT L 329, 25.11.2006, lk 76); 2 800 000 eurot.

Nõukogu otsus 2006/865/ÜVJP, 28. november 2006, millega rakendatakse ühismeedet 2005/824/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 335, 1.12.2006, lk 46); 12 150 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/369/ÜVJP, 30. mai 2007, Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN) (ELT L 139, 31.5.2007, lk 33); 43 600 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/405/ÜVJP, 12. juuni 2007, julgeolekusektori reformi alase politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL Kinshasa) (ELT L 151, 13.6.2007, lk 46); 5 500 000 eurot.

Nõukogu otsus 2007/791/ÜVJP, 4. detsember 2007, millega rakendatakse ühismeedet 2007/749/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 317, 5.12.2007, lk 83); 14 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/112/ÜVJP, 12. veebruar 2008, Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu toetusmissiooni kohta (EU SSR GUINEA-BISSAU) (ELT L 40, 14.2.2008, lk 11); 5 650 000 eurot.

Nõukogu otsus 2008/134/ÜVJP, 18. veebruar 2008, millega rakendatakse ühismeedet 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (ELT L 43, 19.2.2008, lk 38); 5 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/229/ÜVJP, 17. märts 2008, millega muudetakse ühismeedet 2007/369/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN) (ELT L 75, 18.3.2008, lk 80); 0 eurot.

Nõukogu otsus 2008/482/ÜVJP, 23. juuni 2008, millega muudetakse otsust 2008/134/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (ELT L 163, 24.6.2008, lk 52); 1 000 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/485/ÜVJP, 23. juuni 2008, millega muudetakse ja pikendatakse nõukogu ühismeedet 2007/405/ÜVJP julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 44); 6 920 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/643/ÜVJP, 4. august 2008, millega muudetakse ühismeedet 2007/369/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN) (ELT L 207, 5.8.2008, lk 43); 64 000 000 eurot.

Nõukogu otsus 2008/890/ÜVJP, 27. november 2008, millega rakendatakse ühismeedet 2007/749/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 318, 28.11.2008, lk 14); 12 400 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/958/ÜVJP, 16. detsember 2008, millega muudetakse ühismeedet 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (ELT L 338, 17.12.2008, lk 75); 6 200 000 eurot.

PEATÜKK 19 04 —   DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 04
DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)
19 04 01	Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)	4	116 500 000	90 000 000	116 286 000	77 879 000	114 522 533,86	35 673 133,44
19 04 02	Katseprojekt – Euroopa erakorraline õigusabi	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	200 000,—
19 04 03	Valimiste vaatlemine	4	37 724 200	30 000 000	32 068 000	29 000 000	25 411 595,02	14 849 055,81
19 04 04	Ettevalmistav tegevus – Konfliktide ärahoidmise võrgu loomine	4	p.m.	400 000	p.m.	1 023 000	0,—	971 500,—
19 04 05	Varasema koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	28 000 000	p.m.	32 000 000	2 903 202,68	60 467 150,33
	Peatükk 19 04 — Kogusumma		154 224 200	148 400 000	148 354 000	139 902 000	142 837 331,56	112 160 839,58

19 04 01   Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
116 500 000	90 000 000	116 286 000	77 879 000	114 522 533,86	35 673 133,44

Märkused

Üldeesmärk on aidata vastavalt Euroopa Liidu poliitikale ja suunistele ning tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga kaasa demokraatia arengule ja tugevnemisele ja inimõiguste järgimisele.

Peamiste tegevusvaldkondade hulka kuuluvad

—	inimõiguste ja põhivabaduste edendamine riikides ja piirkondades, kus need on kõige rohkem ohustatud; samuti õigusriigi põhimõtete edendamine;

—	kodanikuühiskonna rolli tugevdamine inimõiguste ja demokraatlike reformide edendamisel (samal ajal tagades inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsjate ning ajakirjandusvabaduse kaitse) rühmahuvide rahumeelsel ühitamisel ning poliitilise osaluse ja esindatuse tugevdamisel;

—	ELi suunistega hõlmatud inimõiguste- ja demokraatiaalase tegevuse toetamine, sealhulgas inimõigustealaste dialoogide, inimõiguste kaitsjate, surmanuhtluse, piinamise ning lapsepõlve ja relvakonfliktide alal;

—

inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia kaitsmise edendamise rahvusvahelise raamistiku, eelkõige rahvusvaheliste kriminaalõigusmehhanismide ja peamiste õigusaktide tugevdamine. Osa sellest toetusest kasutatakse õigusabi andmiseks ning inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsjate mõrvade uurimise jätkamiseks.

Et tagada finantsmääruse artiklites 53–56 sätestatud täielik finantsläbipaistvus, esitab komisjon rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt hallatavate meetmete puhul kõik Euroopa Liidu vahendite kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile, kui nad seda taotlevad.

Osa sellest assigneeringust antakse Euroopa ülikoolidevahelise inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele, mis pakub Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi ja ELi-ÜRO stipendiumiprogrammi pärast seda, kui 2006. aasta lõpus kaotas kehtivuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsus nr 791/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Põhja-Kaukaasias töötavate valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate toetamise rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

19 04 02   Katseprojekt – Euroopa erakorraline õigusabi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	200 000,—

Märkused

Meetme eesmärk on rahaliselt toetada juriste kriminaalasjades, millega on seotud kolmandates riikides olevad liikmesriikide kodanikud, kelle seaduslikke õigusi ei ole austatud.

Selleks on ette nähtud mitmed meetmed:

—	süüdistatavate ja ohvrite kaitsmine koos kohalike juristidega ja õiglase kohtupidamise tagamine;

—	rahaline abi inimõiguste kaitsjatele, kes kaitsevad liikmesriikide kodanikke, kelle põhiõigusi ohustatakse.

Projekti eesmärk on luua õigusabi korraldamiseks partnersuhted kolmandates riikides tegutsevate paljude juristide ühingute, valitsusväliste sõltumatute juristide organisatsioonide ja õigusala ametiühingutega.

Toetuse saajad võiksid olla vahetut kaitset pakkuvad organid (kes on ajutisel lähetusel riikides, kus inimõigused on ohus, tegutsedes kas üksi või koos kohalike juristidega tundlike juhtumite puhul kriminaalkohtutes). Sellisel juhul jäävad määruse (EÜ) nr 1889/2006 (rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas) artikli 13 lõike 1 punktis c esitatud kiireloomulised kaitsevajadused muutmata.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 04 03   Valimiste vaatlemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
37 724 200	30 000 000	32 068 000	29 000 000	25 411 595,02	14 849 055,81

Märkused

Peamiste tegevusvaldkondade hulka kuuluvad demokraatliku valimisprotsessi suhtes usalduse süvendamine ning valimisprotsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse süvendamine, arendades selleks edasi ELi valimiste vaatlemise meetmeid ning suurendades suutlikkust piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni avaldus ELi valimiste vaatlemise missioonide kohta seoses demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi vastuvõtmisega, milles ta kinnitas oma kavatsust hoida EU EOMiga seotud kulud 25 % piires EIDHR eelarvest finantsraamistiku 2007–2013 seitsmeaastase perioodi vältel.

19 04 04   Ettevalmistav tegevus – Konfliktide ärahoidmise võrgu loomine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	400 000	p.m.	1 023 000	0,—	971 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada konfliktide ärahoidmise võrku, millega luuakse analüütiline alus otsuste tegemisele välissuhete valdkonnas ja toetatakse kõnealust tegevust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2001. aasta resolutsioonis konfliktide vältimist käsitleva komisjoni teatise kohta (EÜT C 177 E, 25.7.2002, lk 291).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada ettevalmistavat tegevust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1) ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) tähenduses.

19 04 05   Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	28 000 000	p.m.	32 000 000	2 903 202,68	60 467 150,33

Märkused

Assigneeringuga kaetakse varasema koostöö lõpuleviimine demokraatia ja inimõiguste Euroopa algatuse raames.

Assigneering katab toetuse piinamise ohvrite – võttes arvesse naiste ja tütarlaste vastu suunatud piinamise soolisi eriaspekte – ja nende perekondade jaoks taastusravikeskuste loomiseks ja ülalpidamiseks ning toetuse muudele organisatsioonidele, mis annavad konkreetset abi inimõiguste rikkumise ohvritele. Piinamisohvrite rehabilitatsiooni toetamine peab jääma prioriteediks. Projektid võivad vajaduse korral hõlmata ka ennetustegevusi.

Assigneering on ette nähtud kolmandates riikides ja Euroopa Liidus järgmistel eesmärkidel rakendatavatele projektidele antava abi rahastamiseks:

—	inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitse;

—	demokratiseerimisprotsessi toetamine, hea valitsemistava ja õigusriigi tugevdamine;

—	inimõiguste austamist ja demokratiseerimist edendavate meetmete toetamine;

—	selliste jõupingutuste toetamine, mis on seotud demokraatlike riikide rühmade loomise soodustamisega ÜRO organites, spetsialiseeritud asutustes ja piirkondlikes organisatsioonides.

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt demokraatliku valimisprotsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamist ja usalduse süvendamist selle protsessi vastu, lähetades selleks ELi valimiste vaatlemismissioone ning toetades suutlikkuse suurendamist piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Samuti on see ette nähtud koosseisuväliste töötajate kasutamiseks valimistel vaatlejatena, sealhulgas põhivaatleja kui erinõuniku lepingu rahastamiseks, mis sõlmitakse komisjoniga vastavalt personalieeskirjades esitatud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi käsitlevatele artiklitele 5 ja 82.

Assigneering on ette nähtud endise Jugoslaavia asjade ÜRO rahvusvahelise kohtu ja Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevuse edendamiseks kavandatud meetmete rahastamiseks ning Sierra Leone asjade rahvusvahelise erikohtu toetamiseks.

See on ette nähtud ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse rahastamiseks, sealhulgas rahvusvaheliste, piirkondlike ja kohalike organisatsioonide, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide toetamiseks, et soodustada kohtu põhikirja edasist ratifitseerimist, anda õigusalast eksperdiabi põhikirja ülevõtmisel riiklikesse õigusaktidesse, suurendada avalikkuse toetust kohtule ja anda kohtu arengusuundade alast koolitust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2240/2004, 15. detsember 2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 975/1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi (ELT L 390, 31.12.2004, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2242/2004, 22. detsember 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 976/1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides (ELT L 390, 31.12.2004, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 19 05 —   SUHTED JA KOOSTÖÖ ELI-VÄLISTE TÖÖSTUSRIIKIDEGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 05
SUHTED JA KOOSTÖÖ ELI-VÄLISTE TÖÖSTUSRIIKIDEGA
19 05 01	Koostöö ELi-väliste tööstusriikidega	4	23 640 000	16 963 000	25 207 000	18 797 000	24 863 146,33	15 932 292,98
19 05 02	Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioon (KEDO)	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
19 05 03	Katseprojekt – Atlandi-ülesed meetodid ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks	4	p.m.	750 000	3 000 000	2 500 000	0,—	0,—
	Peatükk 19 05 — Kogusumma		23 640 000	17 713 000	28 207 000	21 297 000	24 863 146,33	15 932 292,98

19 05 01   Koostöö ELi-väliste tööstusriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
23 640 000	16 963 000	25 207 000	18 797 000	24 863 146,33	15 932 292,98

Märkused

Koostöö tööstusriikide ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega on mõeldud sidemete arendamiseks partnerriikidega, kellel on ühesugune poliitiline, majanduslik ja institutsiooniline struktuur, kes jagavad Euroopa Liiduga ühesuguseid väärtusi ning on liidule olulised kahepoolsed poliitilised ja kaubanduspartnerid ning samas mõjukad osalised mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmsete küsimuste lahendamises. Koostöö hõlmab ka uusi tööstusriike ja -territooriume või suure sissetulekuga riike ja territooriume, kellega sidemete edendamise vastu Euroopa Liit strateegilist huvi tunneb.

Erilist tähelepanu pööratakse järgmiste koostöövaldkondade meetmetele, mis võivad hõlmata piirkondlikku mõõdet:

—	koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine Euroopa Liidu ja partnerriikide majandus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajate vahel;

—	kahepoolse kaubanduse, investeeringute voogude ja majanduspartnerluse stimuleerimine;

—	dialoogi edendamine Euroopa Liidu ja partnerriikide poliitika-, majandus- ja ühiskonnategelaste ning asjakohastes sektorites tegevate valitsusväliste organisatsioonide vahel;

—	inimestevaheliste sidemete, haridus- ja koolitusprogrammide ning vaimse tegevuse vahetuse edendamine ja vastastikuse mõistmise arendamine kultuuride ja tsivilisatsioonide vahel;

—	koostööprojektide edendamine sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, teadus ja tehnoloogia, energeetika, transport ja keskkonnaküsimused (sealhulgas kliimamuutus), tollindus ja finantsküsimused ning mis tahes muu Euroopa Liidule ja partnerriikidele vastastikust huvi pakkuv küsimus;

—	teadlikkuse ja arusaamise parandamine Euroopa Liidust ning tema nähtavamaks muutmine partnerriikides;

—

toetus konkreetsetele algatustele, sealhulgas teadustööle, uuringutele, katsekavadele või ühisprojektidele, mille eesmärk on reageerida tõhusalt ja paindlikult sellistele koostöö eesmärkidele, mis tulenevad Euroopa Liidu kahepoolsete suhete arengust partnerriikidega või mille sihiks on tõuke andmine kõnealuste suhete edasisele süvendamisele ja laiendamisele.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 405, 30.12.2006, lk 41).

19 05 02   Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioon (KEDO)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Eelarvesse ei ole kirjendatud assigneeringuid Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsiooni toetamiseks, kuna on oodata, et selle organisatsiooni tegevus jätkub palju väiksemas mahus.

Õiguslik alus

24. märtsi 2006. aasta leping Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsiooni vahel.

Euroopa Aatomienergiaühenduse osalemine Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioonis.

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

19 05 03   Katseprojekt – Atlandi-ülesed meetodid ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	750 000	3 000 000	2 500 000	0,—	0,—

Märkused

Katseprojektiga soovitakse edendada ühist Atlandi-ülest lähenemist tähtsatele rahvusvahelise poliitika probleemidele. Katseprojekti meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid. Katseprojekti alusel rahastatakse Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poliitikakujundajate vahelisi uuenduslikke algatusi, mida olemasolevad õiguslikud vahendid praegu ei võimalda. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. See aitab ühtlasi kaasata Ameerika Ühendriikide valitsust Atlandi-ülese partnerluslepingu tugevdamisse. Samuti annab see võimaluse ELi arvamuste esitamiseks Ameerika Ühendriikide teadusringkondadele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsioon 2007. aasta eelarve kohta: komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia aruanne (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357), ning Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioonid ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 226) ja ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235).

PEATÜKK 19 06 —   KRIISIDELE REAGEERIMINE JA OHUD ÜLEMAAILMSELE JULGEOLEKULE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 06
KRIISIDELE REAGEERIMINE JA OHUD ÜLEMAAILMSELE JULGEOLEKULE
19 06 01
Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek
19 06 01 01	Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek (stabiliseerimisvahend)	4	151 559 000	150 000 000	134 769 000	150 000 000	137 107 868,50	93 057 069,97
19 06 01 02	Varasema koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	848 824	p.m.	1 914 269	0,—	6 786 912,21
	Artikkel 19 06 01 — Vahesumma		151 559 000	150 848 824	134 769 000	151 914 269	137 107 868,50	99 843 982,18
19 06 02
Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest
19 06 02 01	Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades (stabiliseerimisvahend)	4	41 000 000	25 800 000	33 000 000	18 000 000	25 500 000,—	16 760 100,—
19 06 02 02	Ettevalmistav tegevus – Tuuma-, bioloogiliste, keemia- ja väikerelvade vähendamine	4	p.m.	p.m.	p.m.	150 000	0,—	1 817 172,—
19 06 02 03	Euroopa Liidu poliitika kergrelvade leviku vastu võitlemisel	4	p.m.	400 000	p.m.	1 200 000	2 000 000,—	400 000,—
	Artikkel 19 06 02 — Vahesumma		41 000 000	26 200 000	33 000 000	19 350 000	27 500 000,—	18 977 272,—
19 06 03	Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas (stabiliseerimisvahend)	4	21 000 000	8 756 336	13 000 000	8 922 000	10 293 377,—	7 999 196,60
19 06 04
Abi tuumaenergeetika sektoris
19 06 04 01	Abi tuumaenergeetika sektoris	4	54 152 882	45 500 000	62 983 000	55 300 000	56 255 000,—	60 458 712,42
19 06 04 02	Euroopa Liidu panus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga Tšernobõli fondi	4	15 000 000	15 000 000	9 700 000	9 700 000	15 000 000,—	15 000 000,—
	Artikkel 19 06 04 — Vahesumma		69 152 882	60 500 000	72 683 000	65 000 000	71 255 000,—	75 458 712,42
19 06 05	Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides	4	8 000 000	6 000 000	6 800 000 (340)	7 600 000	753 420,—	333 786,25
19 06 06	Konsulaarkoostöö	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
19 06 07	Katseprojekt – Piraatluseohuga piirkondi läbivatele Euroopa Liidu laevadele suunatud järelevalve- ja kaitsemeetmete toetamine	4	1 000 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000
19 06 08	Reageerimine finants- ja majanduskriisist tingitud olukorrale arengumaades	4	3 000 000	2 000 000
19 06 09	Katseprojekt – Valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programm	4	1 000 000	1 000 000
	Peatükk 19 06 — Kogusumma		295 711 882	256 305 160	261 252 000	253 786 269	246 909 665,50	202 612 949,45

19 06 01   Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek

19 06 01 01   Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
151 559 000	150 000 000	134 769 000	150 000 000	137 107 868,50	93 057 069,97

Märkused

Stabiliseerimisvahendi kaudu toimuv kiirfinantseerimine on ette nähtud juhul, kui abi saavates riikides on häda- või kriisiolukord või kriisiolukorra tekkimise oht, demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute turvalisust ja ohutust ohustav olukord või kui asjaolude kuhjumise tagajärjeks võib olla relvastatud konflikt või ebastabiilne olukord asjaomases riigis ning kui nimetatud asjaolud võivad seada ohtu abi- ja koostööpoliitika ja -programmide positiivse mõju ja tõhususe ja/või nende elluviimiseks vajalikud tingimused.

Assigneering on ette nähtud integreeritud reageerimismeetmete programmi rahastamiseks, millega taastatakse Euroopa Liidu pikaajalistest abivahenditest abi andmiseks vajalikud miinimumtingimused. Nende programmidega tagatakse hädaabi, taastustöö ja arengu sujuv ühendamine. Kõnealused programmid hõlmavad ka täiendavaid meetmeid, mis on osa ELi igakülgsest lähenemisviisist kriisidele ja võetakse vastu vastavalt ühenduse pädevusele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud ka kliimamuutuse põhjustatud ohtude vältimise ja vähendamise meetmete (eelkõige veevarude majandamise) rahastamiseks, kui need riskid võivad kasvades ohustada turvalisust.

Rahastatav tegevus hõlmab järgmist:

—	tehniline ja logistiline toetus rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt usaldust, vahendamistegevust, dialoogi ja leppimist soodustavate meetmete edendamiseks tehtavatele pingutustele;

—	põhiliste üldkasutatavate teenuste ja majandustegevuse taastamine;

—	põhilise infrastruktuuri esialgne füüsiline ja funktsionaalne taastamine, sealhulgas demineerimine;

—	eelkõige pagulaste, ümberasustatud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste sotsiaalne reintegreerimine;

—	hea valitsemistava järgimiseks õiguskorra ja demokraatia tagamiseks vajaliku institutsioonide suutlikkuse taastamine;

—	relvastatud konflikti käigus kannatanud naiste ja laste erivajadustele vastav abi, eeskätt sõjas kannatanud lastele, sealhulgas lapssõduritele, antav taastusabi;

—

valmisolekumeetmed, mille eesmärk on tugevdada rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide, riikide ja valitsusväliste osalejate võimekust seoses nende jõupingutustega varajase hoiatamise, usalduse suurendamise ning vahendamis- ja lepitustegevuse edendamisel ning kogukondade vahel tekkivate pingete lahendamisel, samuti konflikti- ja katastroofijärgse taastamistöö tõhustamisel. Seoses sellega tugevdab komisjon ka kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, tuginedes varasemale toetusele, mida on antud konfliktide vältimise võrgu ettevalmistamise käigus;

—	rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja riikide ad hoc kohtute, tõe- ja lepituskomisjonide ning inimõigustega seotud nõudeid käsitlevate juriidiliste kokkulepete mehhanismide toetamine;

—	tulirelvade seadusevastase kasutamise ja nende kättesaadavuse mõju tsiviilelanikkonnale käsitlevate meetmete toetamine Euroopa Liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames;

—	inimõiguste austamise edendamise ja kaitsmise meetmete toetamine;

—	kodanikuühiskonna arendamist ja korraldamist toetavate meetmete toetamine.

Koostööpartnerite hulka võivad kuuluda liikmesriikide või abi saavate riikide asutused ja nende esindajad, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja nende esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ning asjakohaste teadmiste ja kogemustega avaliku ja erasektori ettevõtjad ning üksikorganisatsioonid või konkreetsed ettevõtjad (sealhulgas liikmesriikide valitsuste lähetatud isikud).

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 01 02   Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	848 824	p.m.	1 914 269	0,—	6 786 912,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et lisaks summadele, mis on eraldatud jalaväemiinidega seotud tegevuskavadele asjaomaste abi saavate maadega tehtava koostöö raames, katta kulud, mis on seotud ühenduse osalemisega jalaväemiinide-vastases tegevuses, eelkõige Ottawa lepingu (jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise konventsioon) rakendamisega seotud toimingutes.

Samuti kaetakse sellest jalaväemiinide läbi kannatanud isikute taastusravi meetmete kulusid.

Assigneeringuga rahastatakse mitmesuguseid toiminguid, nagu demineerimine, ladustatud miinide hävitamine, teadlikkuse parandamine miinidega seotud ohtude osas, kahtlaste alade uurimine ja ohvrite abistamine.

See hõlmab ka valitsusväliste organisatsioonide sellise tegevuse rahastamist, mille eesmärk on tõstatada jalaväemiinide probleem selliste valitsusväliste relvastatud rühmituste seas, kes on probleemiga seotud ja peaksid seetõttu osalema ka lahenduse otsimisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1724/2001, 23. juuli 2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1725/2001, 23. juuli 2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 02   Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest

19 06 02 01   Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
41 000 000	25 800 000	33 000 000	18 000 000	25 500 000,—	16 760 100,—

Märkused

Assigneeringuga kaetakse nende meetmete kulud, mille eesmärk on kaitsta riike ja elanikkonda kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest. See võib muu hulgas hõlmata järgmist:

—	kaitsealastele uuringutele alternatiivi pakkuvate tsiviiluuringute soodustamine ning varem relvadega seotud valdkondades tegutsenud teadlaste ja inseneride ümberõppe ja neile alternatiivsete töövõimaluste leidmise soodustamine;

—	toetus meetmetele, mis edendavad ohutusnõudeid tsiviilrajatistes, kus ladustatakse tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi või tuumamaterjale ja toimeaineid või kus neid tsiviiluuringute raames käideldakse;

—

toetus Euroopa Liidu koostööpoliitika suundade ja nende eesmärkide raames sellise tsiviilinfrastruktuuri moodustamisele ja selliste asjakohaste tsiviiluuringute tegemisele, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ning kaitseprogrammist väljapoole jäävaks tunnistatud kohtade lammutamiseks, ohutustamiseks ja ümberkorraldamiseks;

—

keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide ning toimeainetega (sealhulgas selliste materjalide ja toimeainete tootmiseks kasutatav varustus) kauplemise tõhusa kontrolli väljatöötamise ja rakendamisega seotud pädevate tsiviilasutuste võimekuse suurendamine, sealhulgas tänapäevaste logistiliste, hindamis- ja kontrolliseadmete paigaldamise kaudu;

—	kahese kasutusega kaupade tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja rakendamiseks vajaliku õigusraamistiku ja institutsioonilise võimekuse arendamine, sealhulgas toetus piirkondliku koostöö meetmetele;

—	tsiviilelanikkonna tõhusa suurõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorraks valmistumise ja kriisidele reageerimise arendamine ning saneerimismeetmete tagamine seoses võimalike suurte keskkonnaavariidega selles valdkonnas.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 02 02   Ettevalmistav tegevus – Tuuma-, bioloogiliste, keemia- ja väikerelvade vähendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	150 000	0,—	1 817 172,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete rahastamiseks, mis aitavad vähendada massihävitusrelvi (tuuma-, keemia- ja bioloogiline relv).

Assigneeringuga rahastatakse ka operatsioone kergrelvade leviku ja ebaseadusliku relvadega kauplemise vastu võitlemiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 06 02 03   Euroopa Liidu poliitika kergrelvade leviku vastu võitlemisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	400 000	p.m.	1 200 000	2 000 000,—	400 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada operatsioone kergrelvade leviku ja ebaseadusliku relvadega kauplemise vastu võitlemiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 03   Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 000 000	8 756 336	13 000 000	8 922 000	10 293 377,—	7 999 196,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et võtta uusi meetmeid, mille eesmärk on süvendada ELi ja kolmandate riikide vahelist koostööd seoses ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega, mis on piiriülese iseloomuga ning mõjutavad kodanike turvalisust ja põhiõigusi.

Meetmed hõlmavad järgmist:

—	terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sealhulgas inimkaubandusega, narkootikumide, tulirelvade ja lõhkematerjalidega kauplemisega ning ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusa kontrolliga seotud õiguskaitse- ja kohtuorganite ning tsiviilasutuste võimekuse suurendamine;

—	toetus meetmetele, mis käsitlevad rahvusvahelist transporti ja olulist infrastruktuuri ähvardavaid ohtusid, sealhulgas reisijate- ja kaubavedude valdkonnas;

—	rahvatervist ähvardavatele suurtele ohtudele, näiteks võimaliku piiriülese mõjuga epideemiatele, reageerimise tagamine.

Selliseid meetmeid võib käesoleva vahendi alusel võtta stabiilsete koostöötingimuste puhul üksnes siis, kui meetmete eesmärk on tegeleda destabiliseeriva mõjuga konkreetsete globaalsete ja piirkonnaüleste ohtudega, kuid vastava Euroopa Liidu välisabi rahastamisvahendiga ei ole võimalik neile piisavalt ja efektiivselt reageerida. Assigneering on mõeldud ka katma makseid meetmete lõpetamiseks, mida rahastati endisest eelarvereast 19 02 11 „Põhja-Lõuna koostöökavad uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses”.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 04   Abi tuumaenergeetika sektoris

19 06 04 01   Abi tuumaenergeetika sektoris

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
54 152 882	45 500 000	62 983 000	55 300 000	56 255 000,—	60 458 712,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks võetud meetmetega seotud kulude katmiseks:

—

tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine kõigil tasanditel, eelkõige: — reguleerimisasutustele ja tehnilistele tugiorganisatsioonidele antava toetuse jätkamise ning õigusliku raamistiku tugevdamise abil, eelkõige seoses litsentsimistegevustega; — käitajate saadud kogemuste, kohapealsete ja välisabiprogrammide ning konsulteerimise ja sellega seotud tegevuse abil, mille eesmärk on praegu litsentsitud tuumaelektrijaamade ja muude olemasolevate tuumarajatiste projekteerimise, käitamise ja hooldamise ohutuse parandamine, et saavutada kõrge ohutustase; — kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu transpordi, töötlemise ja lõppladustamise toetamise abil ning — olemasolevate rajatiste tegevuse lõpetamise strateegiate väljatöötamise ja elluviimise ning endiste tuumarajatiste saneerimise abil;

—	tõhusa õigusliku raamistiku, menetluste ja süsteemide edendamine, et tagada piisav kaitse radioaktiivsetest materjalidest, eelkõige kõrgaktiivsetest kiirgusallikatest lähtuva ioniseeriva kiirguse eest, ja selliste materjalide ohutu lõppladustamine;

—	vajaliku õigusliku raamistiku ja metoodikate kehtestamine tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete rakendamiseks, sealhulgas lõhustuvate materjalide nõuetekohase arvestuse pidamiseks ja kontrolliks riigi ja käitajate tasandil;

—	tõhusa korralduse kehtestamine, et ära hoida radioloogiliste tagajärgedega avariisid ning nende toimumise korral leevendada selliseid tagajärgi, ning hädaolukorras tegutsemise kavandamise, valmisoleku ja reageerimise, tsiviilkaitse ning taastamismeetmeteks;

—	rahvusvahelise koostöö (sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige IAEA raames) edendamise meetmed eespool nimetatud valdkondades, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute rakendamine ja järelevalve, teabevahetus ning koolitus ja teadusuuringud.

Assigneering on samuti ette nähtud seire- ja uurimistegevuseks seoses Tšernobõli õnnetuse tagajärgedega naaberriikide, eelkõige Ukraina ja Valgevene elanike tervisele ja keskkonnale, samuti seoses selle sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

19 06 04 02   Euroopa Liidu panus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga Tšernobõli fondi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 000 000	15 000 000	9 700 000	9 700 000	15 000 000,—	15 000 000,—

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse komisjoni Tšernobõli fondi makstava kolmanda panuse rahastajate üldkogul osalemise meetmeid.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/908/EÜ, Euratom, 4. detsember 2006, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 28).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

19 06 05   Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
8 000 000	6 000 000	6 800 000 (341)	7 600 000	753 420,—	333 786,25

Märkused

Endine artikkel 19 06 05

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks, mis tekivad seoses kodanikukaitse rahastamisvahendi ja ELi/ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames toimuvate kodanikukaitsemissioonidega kolmandates riikides:

—	abivajaduste hindamisega tegelevate ekspertide koondamine ja Euroopa abi andmise hõlbustamine liikmesriikides või kolmandates riikides katastroofide korral;

—	Euroopa kodanikukaitseabi transport (sealhulgas transpordivahendite kohta asjaomase teabe andmine) katastroofi korral, nagu ka sellega seotud logistiline tugi.

Koostööpartnerite hulka võivad kuuluda liikmesriikide või abi saavate riikide asutused ja nende esindajad, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja nende esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ning asjakohaste teadmiste ja kogemustega avaliku ja erasektori ettevõtjad ning üksikorganisatsioonid või konkreetsed ettevõtjad (sealhulgas liikmesriikide valitsuste lähetatud isikud).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, 5. märts 2007, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (ELT L 71, 10.3.2007, lk 9).

Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, 8. november 2007, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9).

19 06 06   Konsulaarkoostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

19 06 07   Katseprojekt – Piraatluseohuga piirkondi läbivatele Euroopa Liidu laevadele suunatud järelevalve- ja kaitsemeetmete toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000

Märkused

Assigneeringut kasutatakse piraatluseohuga piirkondi läbivatele Euroopa Liidu laevadele suunatud järelevalve- ja kaitsemeetmete rahastamise, haldamise ja koordineerimise toetamise võimalike vahendite uurimiseks ja analüüsimiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 06 08   Reageerimine finants- ja majanduskriisist tingitud olukorrale arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	2 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud erakorraliste ja lühiajaliste meetmete rahastamiseks, mille eesmärk on leevendada ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kõige haavatavamatele ja vähem vastupanuvõimelistele riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahendi loomist käsitlev määrus (EÜ) nr 1905/2006.

Assigneeringust rahastatavad meetmed võivad hõlmata meetmeid kriisi sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas sotsiaalseid turvavõrgustikke, töökohti loovaid algatusi ning piisavate sotsiaalteenuste pakkumist tagavaid meetmeid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 06 09   Katseprojekt – Valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Assigneering täiendab stabiliseerimisvahendi raames rahutagamise partnerlusega ette nähtud suutlikkuse suurendamisega seotud tegevust ja see on mõeldud valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programmi rahastamiseks, et toetada ELi pühendumist konfliktide vältimisele ja rahutagamisele väljaspool ELi.

Katseprojekti raames rahastatavate meetmete hulka kuuluvad: konkreetsete konfliktide uurimine ja analüüs; rahuprotsesside, vahendamistegevuse ja dialoogi toetamine; desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimisprotsesside (DDR) ning laiemas mõttes konfliktijärgse majandusarengu toetamine; kohalike asjaosaliste rahukokkulepete sõlmimisel osalemise toetamine; kodanikuühiskonna kaasamine julgeolekusektori reformimisse, justiitsvaldkonna reformimisse ja üleminekuperioodi õigusemõistmise protsessidesse; konfliktitundliku arengu tavade edendamine; selgitustöö tegemine rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil rahutagamise edendamiseks ja vägivaldsete konfliktide vältimiseks; varajase hoiatamise süsteemide arendamine ja haldamine; naiste rolli edendamine rahutagamises; relvastamata tsiviilrahuvalve ning spetsialistide kasutamine kohalike asjaosaliste toetamiseks vägivalda vähendades ja vältides ning edendades dialoogi, püsivat rahu ja konfliktidele vastupidavat ühiskonda.

Kõnealust katseprojekti võiks samuti kasutada valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmetele Euroopa Liidu abi andmise katsetamisena ja see võiks lõppkokkuvõttes viia nimetatud valdkonnas lühiajalise, keskmise tähtajaga ja pikaajalise rahastamise püsiva mehhanismi loomiseni.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 19 08 —   EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 08
EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA
19 08 01
Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö
19 08 01 01	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega	4	790 604 627	700 000 000	787 708 000	699 153 000	778 387 441,64	713 374 760,87
19 08 01 02	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)	4	295 000 000	260 000 000	300 000 000	280 000 000	382 000 000,—	422 820 773,32
19 08 01 03	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega	4	466 103 000	279 000 000	408 447 000	248 820 000	441 656 949,66	317 594 805,14
19 08 01 04	Katseprojekt – Läänemere põhjaga seotud vältivad ja taastavad meetmed	4	p.m.	1 500 000	1 000 000	500 000	2 500 000,—	0,—
19 08 01 05	Vähemusrahvused Venemaal – Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna arendamine	4	2 000 000	2 100 000	2 500 000	2 500 000	2 500 000,—	0,—
19 08 01 07	Abi Gruusia taastamise ja ülesehitamise töödeks	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
19 08 01 08	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika rahastamine – Töötajate ettevalmistamine ELi naabruspoliitikaga seonduvaks tööks	4	p.m.	500 000	2 000 000	2 000 000
	Artikkel 19 08 01 — Vahesumma		1 553 707 627	1 243 100 000	1 501 655 000	1 232 973 000	1 607 044 391,30	1 453 790 339,33
19 08 02
Piiriülene koostöö – Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI)
19 08 02 01	Piiriülese koostöö panus rubriigist 4	4	78 327 000	78 000 000	68 000 000 (342)	80 000 000	59 968 816,—	39 074 986,11
19 08 02 02	Piiriülese koostöö panus alamrubriigist 1b („Regionaalpoliitika”)	1.2	90 632 446	63 100 000	75 527 039 (343)	45 000 000	68 304 640,—	436 227,30
19 08 02 03	ELi Läänemere strateegia	4	p.m. (344)	p.m. (344)	p.m.	p.m.
19 08 02 04	Katseprojekt – ELi Läänemere strateegia	4	p.m.	p.m.
	Artikkel 19 08 02 — Vahesumma		168 959 446	141 100 000	143 527 039	125 000 000	128 273 456,—	39 511 213,41
19 08 03	Finantsprotokollide allakirjutamine Vahemere maadega	4	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	393 956,73
	Peatükk 19 08 — Kogusumma		1 722 667 073	1 384 200 000	1 645 182 039	1 357 973 000	1 735 317 847,30	1 493 695 509,47

Märkused

Euroopa Liidu eesmärk on heaolu ja heanaaberlikkuse piirkonna loomine, mis hõlmab liikmesriike ja naaberriike (159 160 319 320 321 322 323 324 327 330 333 345). Selleks on EL sõlminud kokkulepped enamiku naaberriikidega ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad nende kokkulepete rakendamiseks. Kokkulepitud raamistik on mõeldud sellise tugevama ja sügavama suhte kujundamiseks, mis põhineb jagatud väärtustel ja vastastikusel huvil ning millega kaasneb märkimisväärne majanduslik integreeritus ja poliitiline koostöö. EL on loonud Venemaaga tegeliku strateegilise partnerluse, mis põhineb ühistel huvidel ja jagatud väärtustel ning mille aluseks on nelja ühisruumi loomine. Selle peatüki assigneeringud on ette nähtud nimetatud kokkulepete toetamiseks mõeldud rakenduskoostöömeetmete rahastamiseks. Koostöö riikidega, kellega sellised kokkulepped puuduvad või kellega neid veel allkirjastatud ei ole (Valgevene, Liibüa, Süüria), tugineb ELi poliitikaeesmärkidele.

19 08 01   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö

19 08 01 01   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
790 604 627	700 000 000	787 708 000	699 153 000	778 387 441,64	713 374 760,87

Märkused

Assigneering on mõeldud eelkõige nende koostöömeetmete rahastamiseks, mille eesmärk on toetada 2007.–2010. aasta mitmeaastaste sihtprogrammide ning ELi Vahemere piirkonnas asuvate naabritega sõlmitud Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist. Assigneeringust toetatakse ka 2005. aasta novembris Barcelonas toimunud Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide tippkohtumisel kokku lepitud 2006.–2010. aasta viieaastase Euroopa – Vahemere piirkonna riikide töökava rakendamist ning teatavaid meetmeid 13. juulil 2008 Pariisi tippkohtumisel käivitatud Vahemere Liidu raames. Assigneering katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

—	poliitilise dialoogi ja reformide edendamine;

—	õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

—	assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine;

—	inimõigustest, sh naiste ja laste õigustest, kinnipidamise ning hea valitsemistava edendamine;

—	säästva arengu ja vaesuse vähendamise edendamine;

—	majanduse ajakohastamise edendamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

—	parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine ELi ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

—	konfliktide lahendamisele kaasa aitavate meetmete edendamine;

—	kodanikuühiskonna arengu edendamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks;

—	inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

—	piirkondliku integratsiooni toetamine Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames ja eelkõige piirkondliku koostöö edendamine, avalik- ja eraõiguslike mittetulundusorganisatsioonide võrgustike ja partnerluste loomine teadmiste ja heade tavade vahetamiseks kõikides asjaomastes valdkondades;

—

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad ENPIst rahastatavad meetmed (artikkel 19 02 01 01 „Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”).

Horisontaalne tegevus ja meetmed, mille eesmärk on parandada Euroopa Liidu abi nähtavust või suurendada sellealast teadlikkust ja mis on otseselt seotud Vahemere piirkonna kolmandates riikides võetavate liidu meetmete eesmärkide saavutamisega.

Kui mõnes riigis toimub olukorra tõsine halvenemine sellistes valdkondades nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik, võidakse Euroopa Liidu abi vähendada ja seda kasutada eelkõige mitteriiklike osalejate toetamiseks meetmete võtmisel, mis on mõeldud inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Assigneering on ette nähtud ka järgmiste kulude katteks:

—	Vahemere veekvaliteedile avalduva kliimamuutuse mõju uurimine;

—	reostuse uurimine Vahemere rannikualadel;

—	veealuse energiainfrastruktuuri (gaasijuhtmed, naftajuhtmed, elektrikaablid jne) olukorra uurimine;

—	Vahemere vee ja rannikualade olukorra seirega tegelevate avaliku ja erasektori uurimiskeskuste koostöövõrgustike edendamine, et vahetada andmeid, jagada uurimistulemusi ning töötada välja sekkumis- ja kaitsepoliitika alaseid ühiseid ettepanekuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 02   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
295 000 000	260 000 000	300 000 000	280 000 000	382 000 000,—	422 820 773,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga sellise tegevuse katmiseks, mis toetab Palestiina rahvast ja okupeeritud Palestiina territooriume Läänekaldal ja Gaza sektoris.

Tegevus on peamiselt nähtud ette järgmiseks:

—	riigi loomise ja institutsioonide arendamise toetamiseks;

—	sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamiseks;

—	halvenevate majanduslike, rahanduslike ja humanitaartingimuste mõju vähendamiseks Palestiina elanikkonnale vajalike teenuste ja muu toetuse pakkumise kaudu;

—	Gaza sektori ülesehitamise toetamiseks;

—	Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevuse, eelkõige selle tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste programmide rahastamisele kaasaaitamiseks;

—	Iisraeli ja tema naabrite vahel rahuprotsessi raames toimuva piirkondliku koostöö, eelkõige institutsioonide osas ning majandus-, vee-, keskkonna- ja energeetikaküsimustes toimuva koostöö edendamise ettevalmistustegevusega seotud kulude katmiseks;

—	rahuprotsessi jaoks soodsa avaliku arvamuse loomiseks kavandatud tegevuse rahastamiseks;

—	nii araabia- kui ka heebreakeelse teabe rahastamiseks, Iisraeli-Palestiina koostöö alase teabe levitamiseks;

—	kodanikuühiskonna arengu edendamiseks, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 03   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
466 103 000	279 000 000	408 447 000	248 820 000	441 656 949,66	317 594 805,14

Märkused

Assigneeringust rahastatakse eelkõige koostöömeetmeid, mille eesmärk on toetada EList idas asuvate naabritega sõlmitud kokkulepete ja Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist, samuti idapartnerluse raames võetavaid kahe- ja mitmepoolseid meetmeid. Assigneeringut kasutatakse ka ELi ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse toetamiseks nelja ühisruumi rakendamise kaudu, mis hõlmavad majanduskoostööd, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimusi, välisjulgeolekut ning teadust ja haridust, sealhulgas kultuuri. See katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

—	poliitilise dialoogi ja reformide edendamine;

—	õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

—	assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine;

—	inimõiguste austamine ja hea valitsemistava edendamine;

—	turumajandusele ülemineku ja majanduse ajakohastamise toetamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

—	säästva arengu ja vaesuse vähendamise edendamine;

—	parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine ELi ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

—	konfliktide lahendamisele kaasa aitavate meetmete edendamine;

—	kodanikuühiskonna arengu edendamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks;

—	inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

—	piirkondliku koostöö edendamine, sealhulgas „Musta mere sünergia” ja idapartnerluse raames;

—

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad artiklist 19 02 01 („Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”) rahastatavad meetmed.

Punkti assigneeringuid kasutatakse ka meetmeteks, mis on mõeldud üldsuse ja võimalike abisaajate teavitamiseks, samuti Euroopa Liidu abi nähtavuse suurendamiseks.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud usalduse süvendamise meetmete rahastamiseks Gruusias, sealhulgas Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, samuti kohalike usaldust suurendavateks ning majanduse taastamise projektideks Mägi-Karabahhis.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Ukrainas ja Valgevenes elavate inimeste tervist ning nende riikide säästvat arengut käsitlevate uuringute rahastamiseks, eelkõige seoses tervishoiutingimuste parandamisega Tšernobõli katastroofi tagajärjel kahjustada saanud piirkondades.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 04   Katseprojekt – Läänemere põhjaga seotud vältivad ja taastavad meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 500 000	1 000 000	500 000	2 500 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud maksete katmiseks, et rahastada katseprojekti, mille abil uuritakse veealustest jäätmete ladustamise kohtadest tuleneva võimaliku saaste vältimist ja katsetatakse Läänemere süvakihi elustamise meetodeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 08 01 05   Vähemusrahvused Venemaal – Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 000 000	2 100 000	2 500 000	2 500 000	2 500 000,—	0,—

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on tulemusliku partnerluse loomine Venemaa Föderatsiooniga, et edendada Venemaa arvukate etniliste ja rahvusvähemuste kultuuri, haridust, meediat ja kodanikuühiskonda. Ettevalmistava tegevuse raames antakse abi tegevuseks, mis on seotud kohaliku kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna edendamise ja arendamisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 08 01 07   Abi Gruusia taastamise ja ülesehitamise töödeks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on ette nähtud Gruusia ülesehitamise protsessi raames toimuva Euroopa Liidu tegevuse rahastamiseks. Abi kogusumma tuleks otsustada rahvusvahelisel rahastajate konverentsil.

Komisjon jälgib Euroopa Liidule kõnealuses protsessis osalemiseks seatud tingimuste täitmist, eelkõige rahastajate konverentsil seatud tingimuste täielikku täitmist. Komisjon teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma tegevuse tulemustest ja järeldustest.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 08   Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika rahastamine – Töötajate ettevalmistamine ELi naabruspoliitikaga seonduvaks tööks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	500 000	2 000 000	2 000 000

Märkused

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastavatel otsustel ja resolutsioonidel põhinev uus tõhustatud naabruspoliitika ning eelkõige kaks olulist naabruspoliitika projekti, st Vahemere Liit ja idapartnerlus, eeldavad tulevaste ELi kontaktisikute ettevalmistamist, st töötajaid, kes teevad ELi naabruspoliitikaga seonduvat tööd naaberriikides Marokost Valgeveneni. Neil peaksid olema põhjalikud ja professionaalsed teadmised ELi poliitika sisust ja vaimust, institutsioonidest ning õigustikust.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 08 02   Piiriülene koostöö – Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI)

Märkused

Piiriülene koostöö ELi välispiiridel on Euroopa naabruspoliitika ning ELi ja Venemaa strateegilise partnerluse, samuti Musta mere sünergia võtmeprioriteete. ENPI vastuvõtmine on märkimisväärselt suurendanud piiriülese koostöö ulatust nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Uue lähenemisviisi kohaseid ELi välispiiridel loodud piiriülese koostöö programme rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest nii välis- kui ka sisepoliitika eelarverubriikidest ning neid rakendatakse ENPI määruses kehtestatud ühtsete eeskirjade alusel. Kahest rubriigist makstava toetuse kogusummad on ette nähtud selle artikli kahes eelarvepunktis.

Assigneering on mõeldud mitmete, kõigil maismaa- ja merepiiridel kehtestatud piiriülese koostöö programmide rahastamiseks. Need programmid annavad konkreetselt märku ELi soovist vältida uute eraldusjoonte tekkimist ja tugevdavad ka partnerlust ELi piirialade ja naaberriikide vahel ning aitavad neil tegeleda ühiste arenguprobleemidega. Programmid keskenduvad viiele peamisele eesmärgile:

—	piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine mõlemal pool ühist piiri;

—	koostöö ühiste probleemide lahendamisel sellistes valdkondades nagu keskkond, rahvatervis ning organiseeritud kuritegevuse vältimine ja sellevastane võitlus;

—	tõhusate ja turvaliste piiride tagamine;

—	inimestevaheliste kohalike piiriüleste meetmete edendamine;

—	kodanikuühiskonna arengu edendamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks.

Artikli assigneeringuid kasutatakse ka meetmeteks, mis on mõeldud üldsuse ja võimalike abisaajate teavitamiseks, samuti Euroopa Liidu abi nähtavuse suurendamiseks.

19 08 02 01   Piiriülese koostöö panus rubriigist 4

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
78 327 000	78 000 000	68 000 000 (346)	80 000 000	59 968 816,—	39 074 986,11

Märkused

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 02 02   Piiriülese koostöö panus alamrubriigist 1b („Regionaalpoliitika”)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
90 632 446	63 100 000	75 527 039 (347)	45 000 000	68 304 640,—	436 227,30

Märkused

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklis 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 02 03   ELi Läänemere strateegia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (348)	p.m. (349)	p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on mõeldud meetmete ja algatuste rahastamiseks Läänemere piirkonna toetuseks, hõlmates peamiselt selliseid valdkondi nagu majandusareng, keskkond, energiapoliitika, piirkondlik areng ja piirivalve.

19 08 02 04   Katseprojekt – ELi Läänemere strateegia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.

Märkused

Assigneering on mõeldud Läänemere strateegia katseprojekti rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 08 03   Finantsprotokollide allakirjutamine Vahemere maadega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	393 956,73

Märkused

Assigneeringuga kaetakse finantsprotokollide allakirjutamine Vahemere maadega. Assigneering sisaldab muu hulgas toetust Euroopa Investeerimispanga raames tegutsevale Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimisrahastule ja katab Vahemere lõunapiirkonna riikidega sõlmitud kolmandates ja neljandates finantsprotokollides sätestatud ning väljastpoolt Euroopa Investeerimispanka tuleva finantsabi andmisega seotud kulud. Kolmandad finantsprotokollid hõlmavad ajavahemikku 1. novembrist 1986 kuni 31. oktoobrini 1991 ja neljandad finantsprotokollid ajavahemikku 1. novembrist 1991 kuni 31. oktoobrini 1996.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2210/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 263, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2211/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 264, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2212/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 265, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2213/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 266, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2214/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 267, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2215/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 268, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2216/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 269, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3177/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3178/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 8).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 15).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3181/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 29).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3182/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 36).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus 88/30/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 1).

Nõukogu otsus 88/31/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 9).

Nõukogu otsus 88/32/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 17).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/206/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1762/92, 29. juuni 1992, ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1734/94, 11. juuli 1994, finants- ja tehnilise koostöö kohta okupeeritud aladega (EÜT L 182, 16.7.1994, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 213/96, 29. jaanuar 1996, Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika riikidele mõeldud Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite rahastamisvahendi rakendamise kohta (EÜT L 28, 6.2.1996, lk 2).

PEATÜKK 19 09 —   SUHTED LADINA-AMEERIKAGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 09
SUHTED LADINA-AMEERIKAGA
19 09 01	Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega	4	356 268 000	306 484 268	353 681 000	329 810 000	346 327 000,—	310 085 281,56
19 09 02	Ettevalmistav tegevus – Koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega	4	p.m.	3 000 000	2 000 000	3 000 000	1 500 000,—	0,—
19 09 03	Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Ladina-Ameerika)	4	p.m. (350)	p.m. (351)
	Peatükk 19 09 — Kogusumma		356 268 000	309 484 268	355 681 000	332 810 000	347 827 000,—	310 085 281,56

Märkused

Selle eelarverea kohase arengukoostöö eesmärk on aidata eelkõige toetada demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste järgimise ja õigusriigi edendamist, soodustada säästvat arengut ja majanduslikku integratsiooni ning saavutada aastatuhande arengueesmärke.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41)) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega esitab komisjon riikide suhtes, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee (OECD/DAC) määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, jätkuvalt igal aastal aruande varem kasutatud, kuid nüüdseks kõrvale jäetud kontrollnäitaja kohta, mille kohaselt 35 % abist arengumaadele eraldatakse sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste jaoks, näidates, et ELi panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Lisaks püüab komisjon kooskõlas kõnealuse avaldusega tagada, et 2009. aasta lõpuks eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruandes

—

antakse arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatava geograafilise koostöö taustal ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalsele infrastruktuurile ja teenustele kavandatud eelmise 35 % kontrollnäitaja ning põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule kavandatud praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, samuti hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste, nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid, integreerimisel tehtud edusamme;

—	esitatakse hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

—	esitatakse kokkuvõte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

—	antakse vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele finantsteavet igale sektorile antud abi kohta.

19 09 01   Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
356 268 000	306 484 268	353 681 000	329 810 000	346 327 000,—	310 085 281,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste koostöömeetmete kulude katmiseks Ladina-Ameerika arenguriikides, mille eesmärk on:

—	institutsioonide toetamine hea valitsemistava rakendamisel ja abistamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi tugevdamisel;

—	sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, pöörates erilist tähelepanu puudega inimeste vaesusprobleemidele;

—	edendada VKEde jaoks soodsat ettevõtluskliimat seaduslike omandiõiguste, bürokraatia vähendamise ja parandatud juurdepääsu kaudu krediidile ning edendada VKEde ühendusi;

—	piirkondliku integratsiooni toetamine;

—	haridus- ja tervishoiustandardite parandamine;

—	kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia laialdasema kasutamise soodustamine;

—	eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

—	oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

—	majanduskasvuks vajalike olude ja sellest tulenevalt asjaomaste riikide arengu parandamine;

—	loodusvarade säästva kasutamise, säästva energeetika ja kliimamuutusega võitlemise edendamine;

—	katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimise ja nende riski vähendamise toetamine;

—	ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike algatuste toetamine, et jälgida Euroopa investeeringute mõju riigi majandusele, eelkõige seoses töö-, keskkonna-, sotsiaal- ja inimõigustega seotud norme hõlmavate tegevusjuhendite ja valdkondlike kokkulepetega;

—

kodanikuühiskonna arengu edendamine, väheesindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine.

Välja arvatud humanitaarabi puhul, ei tohiks abi anda valitsustele, kui need valitsused on vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita ELi sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks ELi turule.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklis 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antava rakendusabi puhul, ei tohiks abi anda valitsustele, kui need valitsused on vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta arengumaades (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171).

19 09 02   Ettevalmistav tegevus – Koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	3 000 000	2 000 000	3 000 000	1 500 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikide ja piirkonna teiste arenguriikidega tehtava koostöö rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud koostöömeetmete rahastamiseks Ladina-Ameerika riikides, mis ei vasta OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumitele ja jäävad seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (artikli 2 lõige 4) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41)) reguleerimisalast välja, eriti koostöömeetmete rahastamiseks sektorites, mis suudavad iseseisvalt areneda, mille tulemusena ELi eelarvest tehtavad investeeringud ei aita kaasa vaesusega võitlemisele neis riikides.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse riiklikud strateegiadokumendid ja näidisprogrammid Malaisia, Brasiilia ja Pakistani kohta (ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 374).

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia dokumendid ja piirkondlikud näidisprogrammid (ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 26).

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse iga-aastased tegevusprogrammid aastaks 2008 Brasiiliale ja aastaks 2008 Argentinale (ELT C 294 E, 3.12.2009, lk 19).

19 09 03   Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Ladina-Ameerika)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (352)	p.m. (353)

Märkused

Arengukoostöö rahastamisvahendist abi saavate Ladina-Ameerika riikidega tehtav koostöö on suunatud suhete arendamisele oluliste partneritega, kellel on Euroopa Liiduga sarnased poliitilised, majanduslikud ja institutsioonilised struktuurid ja väärtused ning kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja heal valitsemistaval põhineva maailmakorra edendamises.

Alusaktid

Komisjoni 22. aprilli 2009. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (KOM(2009) 197 (lõplik)).

PEATÜKK 19 10 —   SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 10
SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)
19 10 01
Koostöö Aasia arenguriikidega
19 10 01 01	Koostöö Aasia arenguriikidega	4	523 450 000	483 097 103	517 156 000	464 690 000	521 729 936,49	476 818 026,39
19 10 01 02	Abi Afganistani taastamise ja ülesehitamise töödeks	4	160 000 000	145 000 000	144 000 000 (354)	150 000 000	144 000 000,—	121 365 827,37
19 10 01 03	Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Indiaga	4	—	4 500 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000,—	1 846 707,57
19 10 01 04	Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Hiinaga	4	—	4 500 000	5 000 000	4 000 000	5 000 000,—	1 620 579,40
19 10 01 05	Ettevalmistav tegevus – Koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega	4	p.m.	1 300 000	2 000 000	2 000 000	2 000 000,—	231 426,—
19 10 01 06	Ettevalmistav tegevus: EL–Aasia – Poliitika ja praktika integreerimine	4	1 000 000	1 000 000
	Artikkel 19 10 01 — Vahesumma		684 450 000	639 397 103	673 156 000	625 690 000	677 729 936,49	601 882 566,73
19 10 02	Koostöö Kesk-Aasia arenguriikidega	4	124 478 000	70 000 000	104 714 000	69 667 000	63 357 008,51	52 719 913,11
19 10 03	Koostöö Iraagi, Iraani ja Jeemeniga	4	46 970 000	60 000 000	49 630 400 (355)	60 000 000	98 449 000,—	18 000 000,—
19 10 04	Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)	4	p.m. (356)	p.m. (357)
	Peatükk 19 10 — Kogusumma		855 898 000	769 397 103	827 500 400	755 357 000	839 535 945,—	672 602 479,84

Märkused

Selle eelarverea kohase arengukoostöö eesmärk on aidata eelkõige saavutada aastatuhande arengueesmärke ning edendada demokraatiat, head valitsemistava, inimõiguste järgimist ja õigusriiki ning soodustada säästvat arengut ja majanduslikku integratsiooni. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega esitab komisjon riikide suhtes, mille OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, jätkuvalt igal aastal aruande varem kasutatud, kuid nüüdseks kõrvale jäetud kontrollnäitaja kohta, mille kohaselt 35 % abist arengumaadele eraldatakse sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste jaoks, näidates, et ELi panust tuleb käsitada osana üldisest toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peab olema norm.

Lisaks püüab komisjon kooskõlas antud avaldusega tagada, et 2009. aasta lõpuks eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruandes

—

antakse arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatava geograafilise koostöö taustal ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalsele infrastruktuurile ja teenustele kavandatud eelmise 35 % kontrollnäitaja ning põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule kavandatud praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, samuti hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste, nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid, integreerimisel tehtud edusamme;

—	esitatakse hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

—	esitatakse kokkuvõte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

—	antakse vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele finantsteavet igale sektorile antud abi kohta.

19 10 01   Koostöö Aasia arenguriikidega

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada Aasia arengumaades – eriti kõige vaesemates – arenguskeeme, mis on suunatud inim- ja sotsiaalse arengu parandamisele ning makromajanduslike ja valdkondlike probleemide lahendamisele. Rõhuasetus on abinõudel, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut, kodanikuühiskonna tugevdamist, kaasa arvatud abinõud, mis puudutavad demokratiseerumist, haridust ja kutseõpet, elukestvat õpet, akadeemilist ja kultuurivahetust, teadus- ja tehnoloogiaalast vahetust, keskkonda, troopilisi metsi, uimastitevastaseid kampaaniaid, piirkondlikku koostööd, katastroofide vältimist ja taastamismeetmeid, samuti säästva energeetika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamist.

Komisjon esitab kogu välisabitegevust hõlmava aastaaruande.

Artikli alusel rahastatakse ka kulusid, mis on seotud horisontaalse tegevuse ja meetmetega, millega rõhutatakse Euroopa Liidu ja Aasia arengumaade vahelise koostöö olulisust või parandatakse sellealast teadlikkust.

See on ette nähtud ka kodanikuühiskonna arendamisega ning eelkõige ohustatud rühmade, näiteks naiste, laste, rahvusvähemuste ja puuetega inimeste õigusi edendavate ja kaitsvate valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamisega seotud kulude katmiseks.

Assigneering on samuti ette nähtud VKEde jaoks soodsa ettevõtluskliima edendamiseks seaduslike omandiõiguste, bürokraatia vähendamise ja parandatud juurdepääsu kaudu krediidile ning VKEde ühenduste edendamiseks.

Assigneeringu kasutamine sõltub Euroopa Liidu tegevuse aluspõhimõtete järgimisest.

Vastavalt Euroopa Liidu ja tema partnerite vastastikustele huvidele on assigneering ette nähtud mitmesuguse tegevuse rahastamiseks, mis hõlmab tehnilist abi, koolitust, tehnosiiret ja institutsioonilist toetust kaubavahetuse, energeetika (eeskätt taastuva energia), keskkonna, juhtimise jm valdkondades. Assigneeringul on järgmised eesmärgid:

—	Euroopa Liidu ja Aasia vahelise majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja õigusliku raamistiku parandamine ning majandussuhete ja kaubavahetuse soodustamine;

—	piirkondliku integratsiooni edendamine;

—	eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

—	oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

—	majanduskasvuks vajalike olude ja sellest tulenevalt asjaomaste riikide arengu parandamine;

—	kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate laialdasema kasutamise soodustamine.

Assigneering on ette nähtud ka tulevasteks Euroopa Liidu algatusteks, millega toetatakse ja edendatakse püsivat dialoogi ja koostööd ELi ja India erasektori ning teadusringkondade vahel paljudes valdkondades, tugevdades ja ergutades partnerlust ning vahetusi, toetades ühisalgatusi ja parandades teabe liikumist kaubandust ja investeeringuid puudutava turule juurdepääsu osas, eelkõige seoses tulevase ELi-India vabakaubanduslepinguga.

Samuti hõlmab see sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Neid meetmeid võidakse rahastada koos valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Assigneering on samuti ette nähtud katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimise ja nende riski vähendamise toetamiseks.

Assigneering on ette nähtud Afganistani ülesehitamise protsessi raames toimuva Euroopa Liidu tegevusega seotud kulude katmiseks.

Komisjon jälgib Euroopa Liidule kõnealuses protsessis osalemiseks seatud tingimuste täitmist, eelkõige Bonni-Petersbergi lepingu täielikku vormilist ja sisulist rakendamist. Ta teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma tulemustest ja järeldustest.

Assigneering on ette nähtud ka Afganistani riikliku uimastikontrolli strateegia toetamiseks, sh oopiumi tootmise lõpetamiseks Afganistanis ning oopiumivõrgustike ja ebaseaduslike Euroopa riikidesse viivate eksporditeede katkestamiseks ja hävitamiseks.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, prioriteediga tervishoiu ja hariduse valdkonna tegevustel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja kõikidel tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta arengumaades (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171).

19 10 01 01   Koostöö Aasia arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
523 450 000	483 097 103	517 156 000	464 690 000	521 729 936,49	476 818 026,39

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada Aasia arengumaades – eriti kõige vaesemates – arenguskeeme, mis on suunatud inim- ja sotsiaalse arengu parandamisele ning makromajanduslike ja valdkondlike probleemide lahendamisele. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega püüab komisjon tagada, et aastaks 2009 eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus peab olema norm, näiteks erakorralise abiga seotud juhtudel.

Rõhuasetus on abinõudel, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut, kodanikuühiskonna tugevdamist, kaasa arvatud abinõud, mis puudutavad demokratiseerumist, naiste ja mõlemast soost laste, samuti puuetega laste võrdseid võimalusi alg- ja keskhariduse omandamiseks, keskkonda ja loodusvarade, sealhulgas troopiliste metsade säästvat majandamist, piirkondlikku koostööd, katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimist ning nende riski vähendamist ja taastamismeetmeid, samuti säästva energeetika, kliimamuutusega võitlemise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamist.

Punkti alusel rahastatakse ka kulusid, mis on seotud horisontaalse tegevuse ja meetmetega, millega rõhutatakse Euroopa Liidu ja Aasia arengumaade vahelise koostöö olulisust või suurendatakse sellealast teadlikkust.

See on ette nähtud ka kodanikuühiskonna arendamisega ning eelkõige ohustatud rühmade, näiteks naiste, laste, rahvusvähemuste ja puuetega inimeste õigusi edendavate ja kaitsvate valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamisega seotud kulude katmiseks.

Assigneeringust toetatakse mikrokrediidi skeeme.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita ELi sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks ELi turule.

Assigneeringu kasutamine sõltub Euroopa Liidu tegevuse aluspõhimõtete järgimisest.

Assigneering hõlmab ka abinõusid, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut.

Assigneering on ette nähtud ka sellise tegevuse rahastamiseks, mis hõlmab tehnilist abi, koolitust, tehnosiiret ja institutsioonilist toetust kaubavahetuse, energeetika (eeskätt taastuva energia), keskkonna, juhtimise jm valdkondades. Assigneeringul on järgmised eesmärgid:

—	piirkondliku integratsiooni edendamine;

—	eelkõige kõige vähem arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

—	oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

—	kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia laialdasema kasutamise soodustamine;

—

kodanikuühiskonna arengu edendamine, väheesindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine.

Samuti hõlmab see sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Neid meetmeid võidakse rahastada koos valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, kus prioriteet on tervishoiu ja hariduse valdkonna abinõudel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Osa assigneeringust tuleb kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklis 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 01 02   Abi Afganistani taastamise ja ülesehitamise töödeks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
160 000 000	145 000 000	144 000 000 (358)	150 000 000	144 000 000,—	121 365 827,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud Afganistani ülesehitamise protsessi raames toimuva Euroopa Liidu tegevuse kuludeks. Sellele lisanduvad muudesse peatükkidesse ja artiklitesse kirjendatud kulud, mille suhtes kohaldatakse teistsuguseid menetlusi.

Komisjon jälgib Euroopa Liidule kõnealuses protsessis osalemiseks seatud tingimuste täitmist, eelkõige Bonni lepingu järgse protsessi täielikku rakendamist, ning teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma tegevuse tulemustest ja järeldustest.

Assigneering on ette nähtud põhiliste sotsiaalteenuste ja majandusarengu toetamiseks Afganistanis.

Assigneering on ette nähtud ka Afganistani riikliku uimastikontrolli strateegia toetamiseks, sh oopiumi tootmise lõpetamiseks Afganistanis ning oopiumivõrgustike ja ebaseaduslike Euroopa riikidesse viivate eksporditeede katkestamiseks ja hävitamiseks.

Samuti on assigneering ette nähtud selleks, et toetada Euroopa Liidu osalust Afganistani pagulaste ja ümberasustatud isikute päritoluriiki ja -piirkondadesse tagasipöördumise protsessis vastavalt kohustustele, mille ühendus võttis 2002. aasta jaanuaris Tokyo konverentsil.

Assigneeringust rahastatakse ka pikka aega Afganistani naiste õiguste eest võidelnud naisteorganisatsioonide tegevust.

EL peaks suurendama oma rahalist abi Afganistanis sellistele valdkondadele nagu tervishoid (haiglate ehitamine ja renoveerimine, laste suremuse ärahoidmine) ja haridus (koolide ehitamine, kutsealaste oskuste ning kirjaoskuse õpetamine) ning väikesed ja keskmise suurusega infrastruktuuriprojektid (teedevõrgu ja tammide parandamine jne), samuti tõhusalt rakendama tööga ning toiduga kindlustatuse tagamise kavasid.

Osa assigneeringust kasutatakse katastroofide riski vähendamise süvalaiendamiseks, tuginedes katastroofialdiste riikide strateegiatele ja isevastutusele.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, kus prioriteet on tervishoiu ja hariduse valdkonna abinõudel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Naiste ja tütarlaste olukorrale pööratakse ühtlasi erilist tähelepanu kõikides muudes tegevustes ja projektides, mida antud assigneeringust toetatakse.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklis 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 01 03   Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Indiaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	4 500 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000,—	1 846 707,57

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on toetada Euroopa ja India ettevõtjate ja teadusasutuste vahelist vahetust. See on oluline, et parandada sidemeid ELi ettevõtete ja kiiresti kasvava majandusega riikide, näiteks India teadlaste vahel. Meede on kooskõlas Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsiooni (2007. aasta eelarve: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta (APS) (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357)) lõikega 4, milles märgitakse, et komisjon „ei ole pööranud piisavalt tähelepanu maailmamajanduses toimuvatele ulatuslikele ja väga kiiretele muutustele, eelkõige areneva majandusega riikides, nt Hiinas ja Indias”.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 10 01 04   Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Hiinaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	4 500 000	5 000 000	4 000 000	5 000 000,—	1 620 579,40

Märkused

Selle ettevalmistava tegevuse eesmärk on toetada Euroopa ja Hiina ärijuhtide ning ülikoolide ja teadusasutuste teadlaste vahetust. See on oluline, et parandada sidemeid ELi ettevõtete ja kiiresti kasvava majandusega riikide, näiteks Hiina teadlaste vahel. See tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsiooni (2007. aasta eelarve: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta (APS) (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357)) lõikega 4, milles märgitakse, et komisjon „ei ole pööranud piisavalt tähelepanu maailmamajanduses toimuvatele ulatuslikele ja väga kiiretele muutustele, eelkõige areneva majandusega riikides, nt Hiinas ja Indias”.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 10 01 05   Ettevalmistav tegevus – Koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	1 300 000	2 000 000	2 000 000	2 000 000,—	231 426,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud koostöömeetmete rahastamiseks Aasia keskmise sissetulekuga riikides ja piirkonna teistes arenguriikides, mis ei vasta OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumitele ja jäävad seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41)) artikli 2 lõike 4 reguleerimisalast välja, eriti koostöömeetmete rahastamiseks sektorites, mis suudavad iseseisvalt areneda, mille tulemusena ELi eelarvest tehtavad investeeringud ei aita kaasa vaesusega võitlemisele Aasia riikides.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse riiklikud strateegiadokumendid ja näidisprogrammid Malaisia, Brasiilia ja Pakistani kohta (ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 374).

Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega luuakse Aasia piirkonnastrateegia ja mitmeaastane näidisprogramm (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 257).

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Iraagi 2007. aasta erimeede (ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 624).

19 10 01 06   Ettevalmistav tegevus: EL–Aasia – Poliitika ja praktika integreerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on panna alus integreerivale lähenemisviisile ELi ja Aasia suhteid puudutava poliitika väljatöötamises ja elluviimises. See Euroopa Aasia-uuringute Instituudis välja töötatud terviklik lähenemisviis on seotud tegevustega, mida reguleeritakse mitme õigusliku alusega, kuid mis on jagatud mitme eelarverea vahel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 10 02   Koostöö Kesk-Aasia arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
124 478 000	70 000 000	104 714 000	69 667 000	63 357 008,51	52 719 913,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste valitsuse, institutsiooni, valitsusvälise organisatsiooni ja erasektori suhtes võetavate abimeetmete rahastamiseks või kaasrahastamiseks, mille eesmärk on toetada vaesuse vähendamist ja üleminekut turumajandusele ning tugevdada demokraatiat ja õigusriiki partnerriikides.

Eespool nimetatud meetmed hõlmavad muu hulgas institutsioonilise, õigus- ja haldusreformi toetamist, toetust erasektorile ja abi majandusarenguks, toetust ülemineku sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks (sh sotsiaalvaldkonna reforme), infrastruktuurivõrgustike väljaarendamist, keskkonnakaitse ja loodusressursside majandamise edendamist, säästvat energeetikat, võitlust kliimamuutusega, katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimist ja nende riski vähendamist ning maapiirkondade majanduse arendamist.

Assigneering on ette nähtud ka abinõudeks põhiliste sotsiaalteenuste valdkonnas, kaasa arvatud põhiharidus, esmane tervishoid, soojätkamishügieen (sealhulgas HIV ja AIDS), esmane joogiveega varustamine ja esmased sanitaartingimused.

Finantsmääruse kohaselt tuleb osa assigneeringust kasutada demokraatia ja õigusriigi edendamiseks.

Osa eraldisest tuleb kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest mahajäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita ELi sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks ELi turule.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks.

Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 03   Koostöö Iraagi, Iraani ja Jeemeniga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
46 970 000	60 000 000	49 630 400 (359)	60 000 000	98 449 000,—	18 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tegevuskulude katmiseks Iraagis ja Jeemenis ning vastavalt komisjoni kõnealuses valdkonnas tehtavate uuringute tulemusele ka Iraani inim- ja sotsiaalarenguga seotud suunatud meetmete kulude katmiseks. Iraagi puhul on assigneering ette nähtud ülesehitusprotsessi raames toimuva Euroopa Liidu tegevusega seotud kulude katmiseks. Jeemenis keskendub tegevus hea valitsemistava edendamisele ja vaesusega võitlemisele (toetus sotsiaalvaldkonnale ja erasektorile).

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita ELi sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks ELi turule.

Võimalikke tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad tulenevad osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklis 6 3 3 ja moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 04   Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (360)	p.m. (361)

Märkused

Koostöö arengukoostöö rahastamisvahendist abi saavate riikidega on suunatud suhete arendamisele partneritega, kellel on Euroopa Liiduga sarnased poliitilised, majanduslikud ja institutsioonilised struktuurid ja väärtused ning kes on olulised partnerid, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises.

Alusaktid

Komisjoni 22. aprillil 2009. aasta ettepanek nõukogu määruse (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega) kohta (KOM(2009) 197 (lõplik)).

PEATÜKK 19 11 —   VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 11
VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE
19 11 01	Ühenduse abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed	4	14 000 000	14 000 000	14 000 000	14 000 000	14 000 000,—	11 559 319,90
19 11 02	Teabeprogrammid kolmandatele riikidele	4	12 500 000	14 000 000	14 350 000	7 306 000	7 624 499,34	7 270 591,60
19 11 03	Euroopa Liidu ülemaailmne roll	4	5 000 000	4 400 000	5 000 000	4 500 000	2 993 021,11	2 875 605,81
19 11 04	Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelistele suhetele spetsialiseerunud asutused	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	6 806,23
	Peatükk 19 11 — Kogusumma		31 500 000	32 400 000	33 350 000	25 806 000	24 617 520,45	21 712 323,54

19 11 01   Ühenduse abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 000 000	14 000 000	14 000 000	14 000 000	14 000 000,—	11 559 319,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud arendustegevuse, -strateegiate ja -poliitika hindamis-, järelevalve- ja toetusmeetmete rahastamiseks nende kavandamise, ettevalmistamise, rakendamise ja hindamise etappide jooksul, hõlmates järgmist:

—	tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud;

—	rakendatavate meetmete järelevalve (meetmete järelevalve nende elluviimise jooksul ja pärast seda);

—	käimasoleva tegevuse järelevalve kvaliteedi parandamiseks ette nähtud toetusmeetmed ja edasise tegevuse ettevalmistamine;

—	tagasiside otsustamisprotsessi käigus tehtava hindamise tulemuste, järelduste ja soovituste kohta ning teavitamine nendest;

—	hindamiste kvaliteedi parandamiseks ja kasulikkuse suurendamiseks ette nähtud metodoloogilised edusammud;

—	metodoloogiliste edusammude kohta antav tagasiside ja teave, et parandada hindamise kvaliteeti ja kasulikkust;

—	mittestruktuurimeetmetel, näiteks rahutagamise, sellekohase koolituse, leppimise vms seotud meetmetel põhinevate programmide võimalike hindamisviiside uurimine.

Assigneeringuga rahastatakse ka nende programmide ja projektide juhtimist käsitlevat auditeerimistegevust, mida komisjon rakendab välisabi valdkonnas. Sellega rahastatakse ka Euroopa Liidu välisabi reguleerivatel erieeskirjadel põhinevat välisaudiitoritele korraldatavat koolitust.

Peale selle tuleb antud assigneeringust katta arengukoostöö mõju mõõtmise ja mõjuindikaatorite edasiarendamisega seotud kulud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

19 11 02   Teabeprogrammid kolmandatele riikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
12 500 000	14 000 000	14 350 000	7 306 000	7 624 499,34	7 270 591,60

Märkused

Eelarverealt rahastatav teavitustegevus jaguneb üldjoontes kaheks: peakontori võetavad horisontaalsed meetmed ja logistiline toetus ning ELi delegatsioonide tegevus kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Peakontori võetavad meetmed:

—

Euroopa Liidu külastajate programm (European Union Visitors Programme), mida Euroopa Parlament ja komisjon viivad ellu ühiselt ning mille raames delegatsioonid valivad umbes 170 külastajat aastas, kellele antakse võimalus tutvuda Euroopa Liiduga, külastades Euroopa Parlamenti ja komisjoni vastavalt ainevaldkonnale ja külastajate jaoks ettevalmistatud individuaalse programmi alusel;

—	prioriteetseid ainevaldkondi käsitlevate trükiste valmistamine ja levitamine, mis on osa aastaprogrammist;

—	audiovisuaalse materjali tootmine ja levitamine;

—	elektroonilise ajakirjanduse (Internet, elektroonilised sõnumisüsteemid) kaudu edastatava teabe väljatöötamine;

—	külaskäikude korraldamine ajakirjanike rühmadele;

—	delegatsioonide kasutusse antava reklaammaterjali ühine ostmine;

—	arvamusliidrite toetamine Euroopa Liidu prioriteetidega kooskõlas oleva teavitustegevuse korral.

Komisjon jätkab pärsiakeelsete uudiste edastamise rahastamist.

Kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides võetavad delegatsioonide detsentraliseeritud meetmed

Vastavalt iga piirkonna ja riigi suhtes kehtestatud teabevahetuseesmärkidele teevad esindused ettepaneku iga-aastase teabevahetuskava kohta, millele pärast peakontori heakskiitmist eraldatakse vahendid eelarvest.

Need meetmed jagunevad kuude kategooriasse:

—	uudistelehed;

—	veebilehed;

—	suhted meediakanalitega (pressikonverentsid, seminarid, raadiosaated jms);

—	teabealased tooted (muud trükised, graafiline materjal jms);

—	ürituste, sh kultuuriürituste korraldamine;

—	muu tegevus. 2007. aasta seisuga hõlmavad meetmed ka teabepunktide (Euroopa dokumentatsioonikeskuste) võrgustiku haldamist.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

19 11 03   Euroopa Liidu ülemaailmne roll

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 000 000	4 400 000	5 000 000	4 500 000	2 993 021,11	2 875 605,81

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse prioriteetseid teavitamise ja kommunikatsiooniga seotud meetmeid, mis on suunatud ELi kodanikele ja käsitlevad ELi välispoliitikat tervikuna.

Teavitustegevus hõlmab järgmisi valdkondi ning võib käsitleda ka ELi välissuhete muid aspekte, eelkõige seoses ELi välispoliitika tulevikuga:

—	meetmed, mis aitavad parandada üldsuse suhtumist välisabisse. Eesmärgiks on selgitada, et välisabi moodustab ELi tegevuse lahutamatu osa ning täidab väga olulist rolli ELi ja tema rolli määratlemisel maailmas;

—

Euroopa naabruspoliitika (ENP). Euroopa naabruspoliitika algatati komisjoni 11. märtsi 2003. aasta teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Laiem Euroopa – naabrus: uus raamistik meie suhetele ida- ja lõunanaabritega” (KOM(2003) 104 (lõplik)). Selle poliitika alla kuuluvad meetmed, mis annavad jätkuvalt teavet Euroopa Liidu tegevuse kohta Euroopa naabruspoliitika raames;

—	ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ja arengut käsitlev teavitustegevus, mida viiakse läbi koostöös nõukoguga;

—	külaskäikude korraldamine kodanikuühiskonna esindajate rühmadele.

Komisjon on võtnud vastu teatised Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele koostööraamistiku kohta seoses Euroopa Liidu teabe- ja teabevahetuspoliitika meetmetega (KOM(2001) 354 (lõplik) ja KOM(2002) 350 (lõplik)). Nendes tehakse ettepanek luua institutsioonidevaheline raamistik, mis tagaks institutsioonide omavahelise koostöö ja koostöö liikmesriikidega Euroopa Liidu teabe- ja teabevahetuspoliitika strateegia arendamisel.

Institutsioonidevaheline teaberühm (IGI), mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab ELi informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised juhised. See koordineerib nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud Euroopa Liidu teemalisi üldsuse teavitamise toiminguid. Igal aastal esitab IGI järgmise aasta prioriteetide suhtes oma seisukoha, mis põhineb komisjonilt saadud teabel.

Olenemata meetme alusel toetuse saajast ei ole lubatud halduskulude katmine sellest artiklist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

19 11 04   Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelistele suhetele spetsialiseerunud asutused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	6 806,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada 2005. aasta subsiidiumi tasumata maksed selliste erinevate keskuste, instituutide või võrkude eelarvetesse, mille töötajatel on tunnustatud erialaoskused Euroopa Liidu ja muude piirkondade vaheliste suhete analüüsimisel ja jälgimisel välispoliitikas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/911/EÜ, 22. detsember 2003, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm asutustele, kes edendavad Euroopa Liidu ja teatavate maailma piirkondade vaheliste suhete vastastikust mõistmist (ELT L 342, 30.12.2003, lk 53).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2240/2004, 15. detsember 2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 975/1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi (ELT L 390, 31.12.2004, lk 3), ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2242/2004, 22. detsember 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 976/1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides (ELT L 390, 31.12.2004, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

PEATÜKK 19 49 —   ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
19 49
ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD
19 49 04
Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
19 49 04 04	Finants- ja tehniline koostöö Aasia arenguriikidega – Halduskorralduskulud	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—
19 49 04 05	Finants- ja tehniline koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega – Halduskorralduskulud	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	118,55
19 49 04 06	Abi partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias – Halduskorralduskulud	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—
19 49 04 12	Programm „MEDA” (meetmed, mis kaasnevad Vahemere kolmandate riikide majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformidega) – Halduskorralduskulud	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	689,27
	Artikkel 19 49 04 — Vahesumma		—	p.m.	—	p.m.	0,—	807,82
	Peatükk 19 49 — Kogusumma		—	p.m.	—	p.m.	0,—	807,82

19 49 04   Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 49 04 04   Finants- ja tehniline koostöö Aasia arenguriikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 04 (endised artiklid B7-3 0 0 A, B7-3 0 2 A ja B7-3 0 4 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 05   Finants- ja tehniline koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	118,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 05 (endised artiklid B7-3 1 0 A, B7-3 1 2 A ja B7-3 1 3 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 06   Abi partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 07 (endine artikkel B7-5 2 0 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 12   Programm „MEDA” (meetmed, mis kaasnevad Vahemere kolmandate riikide majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformidega) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	689,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 06 (endine artikkel B7-4 1 0 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS KOOSTÖÖTALITUSELE EUROPEAID (RELEX)

—	HALDUSTOETUS VÄLISSUHETE PEADIREKTORAADILE

—	VÄLISTALITUS

—	MITMEPOOLSED SUHTED JA VÄLISSUHETE ÜLDKÜSIMUSED

JAOTIS 20

KAUBANDUS

Üldised eesmärgid

—	Vastavalt ajakohastatud kaubanduspoliitikale luua uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu, millest saavad kasu ELi ettevõtjad, töötajad ja tarbijad ning millega toetatakse Lissaboni strateegia elluviimist.

—	Toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
20 01	KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	65 417 119	65 417 119	64 460 039	64 460 039	63 669 632,24	63 669 632,24
20 02	KAUBANDUSPOLIITIKA	13 500 000	16 500 000	14 037 000	12 530 000	12 160 542,81	12 747 360,68
	Jaotis 20 — Kogusumma	78 917 119	81 917 119	78 497 039	76 990 039	75 830 175,05	76 416 992,92

PEATÜKK 20 01 —   KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 01
KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
20 01 01
Kaubanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud
20 01 01 01	Kaubanduse peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	44 871 483 (362)	43 836 577 (363)	43 437 596,98
20 01 01 02	Liidu kaubandusdelegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	3 679 704	3 451 325	3 260 768,63
	Artikkel 20 01 01 — Vahesumma		48 551 187	47 287 902	46 698 365,61
20 01 02
Kaubanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
20 01 02 01	Kaubanduse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad	5	3 590 006	3 525 414	3 315 582,73
20 01 02 02	Liidu kaubandusdelegatsioonide koosseisuvälised töötajad	5	1 299 206	1 307 947	1 055 940,89
20 01 02 11	Kaubanduse peadirektoraadi muud juhtimiskulud	5	5 048 866	5 360 070	5 487 251,40
20 01 02 12	Liidu kaubandusdelegatsioonide muud juhtimiskulud	5	362 188	335 395	341 950,63
	Artikkel 20 01 02 — Vahesumma		10 300 266	10 528 826	10 200 725,65
20 01 03
Kaubanduse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning seotud kulud
20 01 03 01	Kaubanduse peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	3 281 377	3 275 322	3 374 046,26
20 01 03 02	Liidu kaubandusdelegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud	5	2 854 289	2 967 989	3 006 850,81
	Artikkel 20 01 03 — Vahesumma		6 135 666	6 243 311	6 380 897,07
20 01 04
Kaubanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
20 01 04 01	Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele – Halduskorralduskulud	4	430 000	400 000	389 643,91
	Artikkel 20 01 04 — Vahesumma		430 000	400 000	389 643,91
	Peatükk 20 01 — Kogusumma		65 417 119	64 460 039	63 669 632,24

20 01 01   Kaubanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

20 01 01 01   Kaubanduse peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
44 871 483 (364)	43 836 577 (365)	43 437 596,98

20 01 01 02   Liidu kaubandusdelegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 679 704	3 451 325	3 260 768,63

20 01 02   Kaubanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

20 01 02 01   Kaubanduse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 590 006	3 525 414	3 315 582,73

20 01 02 02   Liidu kaubandusdelegatsioonide koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 299 206	1 307 947	1 055 940,89

20 01 02 11   Kaubanduse peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 048 866	5 360 070	5 487 251,40

20 01 02 12   Liidu kaubandusdelegatsioonide muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
362 188	335 395	341 950,63

20 01 03   Kaubanduse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning seotud kulud

20 01 03 01   Kaubanduse peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 281 377	3 275 322	3 374 046,26

20 01 03 02   Liidu kaubandusdelegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 854 289	2 967 989	3 006 850,81

20 01 04   Kaubanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

20 01 04 01   Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
430 000	400 000	389 643,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, nagu kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi hooldamine.

See hõlmab artikli 20 02 01 kohaseid halduskulusid.

PEATÜKK 20 02 —   KAUBANDUSPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
20 02
KAUBANDUSPOLIITIKA
20 02 01	Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele	4	9 000 000	12 000 000	9 537 000	8 000 000	8 070 542,81	9 809 954,40
20 02 02	Siseturu rakendamine ja arendamine	1.1	—	p.m.	p.m.	30 000	0,—	55 406,28
20 02 03	Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused	4	4 500 000	4 500 000	4 500 000	4 500 000	4 090 000,—	2 882 000,—
	Peatükk 20 02 — Kogusumma		13 500 000	16 500 000	14 037 000	12 530 000	12 160 542,81	12 747 360,68

20 02 01   Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 000 000	12 000 000	9 537 000	8 000 000	8 070 542,81	9 809 954,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete toetamiseks:

Uute mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste läbiviimisega seotud algatused (eriti Doha arengukava)

Meetmed, mille eesmärk on tagada, et ELi poliitika kontseptsioon põhineb igakülgsel ja ajakohasel eksperditeabel ning sellele lisandub teavitamise ja koalitsiooni loomise programm, et tugevdada komisjoni seisundit Doha arengukava käsitlevatel läbirääkimistel ja luua koalitsioonid läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks, ja mis hõlmavad järgmist:

—	poliitika ja läbirääkimisseisukohtade ettevalmistamisega seotud eksperdiuuringud ja seminarid,

—	hinnang mõjule, mida kaubandus avaldab säästvale arengule; mõjuhindamise eesmärk on hinnata kaubandusläbirääkimiste mõju säästvale arengule ja teha vajaduse korral ettepanekuid kõrvalmeetmete kohta, et võidelda konkreetsete riikide või valdkondade suhtes negatiivsete tulemuste vastu,

—	järjepideva ja igakülgse side- ja infostrateegia väljatöötamine ja rakendamine, edendades ELi kaubanduspoliitikat ning suurendades selle üksikasjade ja eesmärkide alast teadlikkust Euroopa Liidus ja väljaspool seda.

Kehtivate kaubanduslepingute rakendamiseks vajalik õigus- ja muu eksperdiabi

Meetmed, millega tagatakse, et ELi kaubanduspartnerid järgivad ja täidavad tõhusalt WTO ning muudest mitme- ja kahepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgmised meetmed:

—	eksperdiuuringud, sealhulgas kontrollkäigud, ning konkreetsed uuringud ja seminarid selle kohta, kuidas kolmandad riigid täidavad rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevaid kohustusi,

—	eelkõige välisriikide õigust käsitlev õigusalane ekspertiis, mis on ELile vajalik, et kaitsta oma seisukohti WTO vaidlusjuhtumite lahendamisel,

—	muud WTO vaidlusjuhtumite lahendamise ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja jälgimiseks vajalikud eksperdiuuringud.

Kaubandusalane tehniline abi/koolitus ja muud suutlikkuse suurendamise meetmed

Meetmed, mille eesmärk on tugevdada arengumaade suutlikkust osaleda rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel, rakendada rahvusvahelisi kaubanduslepinguid ja osaleda maailma kaubandussüsteemis, sealhulgas

—	projektid, mis hõlmavad arengumaade ametnike ja ettevõtjate koolitamist ja nende suutlikkuse suurendamist, peamiselt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alal,

—	kasutajatoe haldamine ja edasiarendamine, et anda arengumaa tootmisharule teavet ligipääsu kohta ELi turgudele ja soodustada tootmisharu jõupingutusi rahvusvahelise kaubandussüsteemi pakutavate turulepääsu võimaluste kasutamisel,

—	WTO foorumitel ja muudes mitmepoolsetes organisatsioonides, eelkõige WTO sihtfondides korraldatud kaubandusalase tehnilise abi programmid,

—	sellistel foorumitel ja konverentsidel osalejate kulude hüvitamine, mille eesmärk on suurendada arengumaade kodanike kaubandusalast teadlikkust ja asjatundlikkust,

—	selliste kulude katmine, mis kaasnevad liikmesriikide ekspertidele arengumaade ametnike ja ettevõtjate nõustamisel sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning muude kaubandusega seotud meetmete järgimise osas.

ELi turulepääsustrateegiaga seotud tegevus

Meetmed, millega toetatakse ELi turulepääsustrateegiat, mille eesmärk on kõrvaldada kaubandustõkked või vähendada neid, selgitada välja kolmandate riikide kaubanduspiirangud ja vajaduse korral kõrvaldada kaubandustakistused. Need meetmed võivad hõlmata järgmist:

—	turulepääsu käsitleva andmebaasi kättesaadavaks tegemine ettevõtjatele Interneti kaudu, loetledes kaubandustõkked ja muu ELi eksporti ja eksportijaid mõjutava põhiteabe; kõnealuse andmebaasi jaoks vajaliku teabe ning vajalike andmete ja dokumentide ostmine,

—	oluliste turgude mitmesuguste kaubandustakistuste erianalüüs, sealhulgas analüüs selle kohta, kuidas kolmandad riigid täidavad rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevaid kohustusi seoses läbirääkimisteks ettevalmistamisega,

—	konverentsid, seminarid ja muu teabealane tegevus (näiteks uuringute, teabepakettide, trükiste ja infolehtede koostamine ja levitamine), et teavitada ettevõtteid kaubandustõketest ja kaubanduspoliitika vahenditest,

—	Euroopa tööstuse toetamine konkreetselt turulepääsuga seotud tegevuse korraldamisel.

SIGL-süsteemi (Système Intégré de Gestion de Licences) haldamisega seotud tegevus

Koguseliste piirangute ja järelevalvemeetmete haldamist käsitleva tegevusprogrammi rakendamisega seotud kulud, eelkõige litsentsikorraldussüsteemide järelevalvemeetmete rahastamiseks ja arvutisüsteemide kasutuse koordineeritud arendamiseks (SIGL-süsteem).

Kõnealust toetust makstakse ühiste süsteemide rakendamise ja toimimisega seotud kulude ning rakendamiseks vajaliku tehnilise abi ja ühiste koolitusjuhiste väljatöötamisega seotud kulude katmise vormis. Tegevuskulud hõlmavad ka süsteemide toimimiseks vajalikku rahastamist (riist- ja tarkvara, hooldus) ning süsteemi kasutajate teavitamis- ja koolitusmeetmete ning tehnilise abi rahastamist.

Tegevus, mille eesmärk on edendada ELi väliskaubanduspoliitikat oluliste arvamusliidritega peetava struktureeritud dialoogi kaudu

ELi kaubanduspoliitikat toetatakse ka erifoorumite ja -kohtumiste korraldamisega, et edendada arvamusliidritega dialoogi väliskaubandusalastes küsimustes. Komisjon võib toetada kõnealuseid meetmeid konverentsiteenuste või muude üritusega seotud teenuste osutamisega ning hüvitab kõnealustes meetmetes osalevate üksikisikute sõidukulud.

Õiglase kaubanduse toetamisega seotud tegevus

a)

Arengumaades – meetmed, mille eesmärk on arendada välja uusi õiglase kaubanduse (Fair Trade) põhimõtetele vastavaid tooteid, anda tehnilist abi ja suurendada suutlikkust (näiteks Euroopa sanitaar- ja fütosanitaarnõuete, päritolureeglite ning üha suurema arvu valdkonnasiseste nõuete täitmiseks), ergutada tootmisetegevuse alustamist (lisaväärtuse loomine), toetada suutlikkuse suurendamise ja tugevdamise programme, toetada õiglase kaubanduse põhimõtteid järgivate tootjate eelrahastamist ning abistada õiglase kaubanduse toodete levitamist kohalikel turgudel, pöörates erilist tähelepanu naiste poolt ellu viidavatele projektidele.

b)	Euroopa Liidus – meetmed, mille eesmärk on toetada teadlikkuse parandamist õiglase kaubanduse kohta, avalikke kampaaniaid ja propageerimistegevust, mõju-uuringuid, parimaid tavasid, tarneahelate analüüse, jälgitavuse ning vastutuse hindamist ning õiglasele kaubandusele turundustoetuse andmist.

c)	Euroopa Liidus ja arengumaades – edendada õiglase kaubanduse organisatsioonide tööd ja rolli.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/552/EÜ, 24. september 1998, ühenduse turulepääsu strateegiaga seotud komisjoni rakendusmeetmete kohta (EÜT L 265, 30.9.1998, lk 31).

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

20 02 02   Siseturu rakendamine ja arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	p.m.	30 000	0,—	55 406,28

Märkused

Makseassigneering on ette nähtud koguseliste piirangute ja järelevalvemeetmete haldamist käsitleva tegevusprogrammi rakendamisega seotud varasemate kohustuste katmiseks, eelkõige litsentsikorraldussüsteemide järelevalvemeetmete rahastamiseks ja arvutisüsteemide kasutuse koordineeritud arendamiseks (SIGL-süsteem).

Uued kulutused kaetakse alates 2007. aastast artiklist 20 02 01.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

20 02 03   Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 500 000	4 500 000	4 500 000	4 500 000	4 090 000,—	2 882 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kaubandusega seotud abi valdkonnas mitmepoolseid programme ja algatusi eesmärgiga suurendada arengumaade suutlikkust osaleda tõhusalt mitmepoolses kaubandussüsteemis ja piirkondlikes kauplemise kordades ning parandada nende kaubanduse taset.

Assigneeringust rahastatavate mitmepoolsete algatuste ja programmidega toetatakse järgmisi meetmeid.

Abi kaubanduspoliitika jaoks, osalemiseks läbirääkimistel ja kaubanduslepingute rakendamiseks

Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust töötada välja oma kaubanduspoliitika ja tugevdada kaubanduspoliitikaga seotud institutsioone, sealhulgas kõikehõlmavad ja ajakohastatud kaubandusülevaated ning abi kaubanduse integreerimiseks vastavatesse majanduskasvu ja arengu poliitikavaldkondadesse.

Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust osaleda tõhusalt rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel ja rakendada rahvusvahelisi kaubanduslepinguid.

See abi on suunatud eelkõige avalikule sektorile.

Kaubanduse arendamine

Meetmed, mille eesmärk on leevendada pakkumise piiratust, mis mõjutab otseselt arengumaade võimet kasutada oma rahvusvahelise kaubanduse potentsiaali, sealhulgas eriti erasektori arendamine.

Assigneering täiendab ELi geograafilisi programme ning sellest peaks rahastatama vaid mitmepoolseid algatusi ja programme, mis loovad tõelist lisandväärtust ELi geograafilistele programmidele, eelkõige vähim arenenud riikidele suunatud integreeritud raamistikule.

Komisjon esitab kaks korda aastas aruande rakendamise ja saavutatud tulemuste kohta ning kaubandusabi toetuste peamiste tulemuste ja mõju kohta. Komisjon esitab teabe selle kohta, kui suur on ELi eelarvest kogu kaubandusabi rahastamiseks eraldatav summa kokku ning kui suur on kaubandusega seotud abi raames kaubandusabile eraldatav kogusumma.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS KAUBANDUSE PEADIREKTORAADILE

—	KAUBANDUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

JAOTIS 21

ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI (AKV) RIIKIDEGA

Üldised eesmärgid

—

Aidata kaasa vaesuse vähendamisele ja muude aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, samuti arengumaade järkjärgulisele integreerimisele maailma majandusse, nagu on sätestatud Euroopa arengukonsensuses. Selleks soodustatakse säästvat arengut ja järgitakse ÜRO aastatuhande deklaratsiooni ning põhimõtteid ja eesmärke, milles rahvusvahelised abiandjad ja abi saavad riigid on leppinud kokku Pariisi deklaratsioonis ja abi tõhusust käsitlevas Accra tegevuskavas.

—	Edendada partnerriikides demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

—	Aidata kaasa rahu ja stabiilsuse hoidmisele ning konfliktide vältimisele.

—	Edendada tihedamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist arenguraamistikku.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 01	POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD	306 661 077	306 661 077	300 144 538	300 144 538	340 081 542,58	340 081 542,58
21 02	TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE	402 466 452	548 700 000	715 185 000	662 000 000	216 955 667,94	258 209 563,78
21 03	VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS	218 263 951	170 000 000	216 987 000	160 000 000	215 306 764,85	173 534 876,99
21 04	KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE	203 345 000	154 300 000	143 409 150	142 569 050	100 984 220,—	77 365 680,22
21 05	INIM- JA SOTSIAALARENG	156 411 491	148 471 430	140 882 500	147 200 000	154 303 937,—	126 749 517,86
21 06	PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA	307 109 045	230 000 000	301 239 000	215 200 000	326 962 429,41	228 161 244,89
21 07	ARENGUKOOSTÖÖMEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID	32 779 000	29 900 000	32 579 000	32 579 000	29 769 428,50	24 060 330,55
21 08	POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	19 373 000	19 577 000	17 677 000	18 222 000	18 466 527,29	13 187 643,98
21 49	ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD	—	p.m.	—	p.m.	0,—	3 412,52
	Jaotis 21 — Kogusumma	1 646 409 016	1 607 609 507	1 868 103 188	1 677 914 588	1 402 830 517,57	1 241 353 813,37

PEATÜKK 21 01 —   POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
21 01
POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD
21 01 01
Poliitikavaldkonnas „Areng ja suhted AKV riikidega” alaliselt töötava personaliga seotud kulud
21 01 01 01	Arengu peadirektoraadi alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	55 233 753 (366)	53 608 481 (367)	52 874 407,47
21 01 01 02	Liidu arengudelegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	85 609 440	80 296 128	75 862 782,40
	Artikkel 21 01 01 — Vahesumma		140 843 193	133 904 609	128 737 189,87
21 01 02
Arengu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
21 01 02 01	Arengu peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad	5	5 015 421	4 503 155	4 386 705,13
21 01 02 02	Liidu arengudelegatsioonide koosseisuvälised töötajad	5	30 226 416	30 429 792	24 566 594,44
21 01 02 11	Arengu peadirektoraadi muud halduskulud	5	6 002 558	6 140 096	5 546 420,74
21 01 02 12	Liidu arengudelegatsioonide muud halduskulud	5	8 426 424	7 803 072	7 954 939,70
	Artikkel 21 01 02 — Vahesumma		49 670 819	48 876 115	42 454 660,01
21 01 03
Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” varustuse, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud
21 01 03 01	Arengu peadirektoraadi varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	4 039 153	4 005 446	4 107 926,56
21 01 03 02	Liidu arengudelegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud	5	66 405 912	69 051 168	69 953 811,26
	Artikkel 21 01 03 — Vahesumma		70 445 065	73 056 614	74 061 737,82
21 01 04
Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud
21 01 04 01	Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud	4	35 853 000	32 173 200	34 370 985,94
21 01 04 03	Ühenduse/ELi abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud	4	2 070 000	1 680 000	1 989 000,—
21 01 04 04	Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas – Halduskorralduskulud	4	204 000	204 000	204 000,—
21 01 04 05	Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades – Halduskorralduskulud	4	7 300 000	10 000 000
21 01 04 10	EAFi panus ühistesse haldustoetuskuludesse	4	p.m.	p.m.	58 014 294,94
21 01 04 20	Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” haldustoetuse kulud	4	275 000	250 000	249 674,—
	Artikkel 21 01 04 — Vahesumma		45 702 000	44 307 200	94 827 954,88
	Peatükk 21 01 — Kogusumma		306 661 077	300 144 538	340 081 542,58

21 01 01   Poliitikavaldkonnas „Areng ja suhted AKV riikidega” alaliselt töötava personaliga seotud kulud

21 01 01 01   Arengu peadirektoraadi alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
55 233 753 (368)	53 608 481 (369)	52 874 407,47

21 01 01 02   Liidu arengudelegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
85 609 440	80 296 128	75 862 782,40

21 01 02   Arengu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

21 01 02 01   Arengu peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 015 421	4 503 155	4 386 705,13

21 01 02 02   Liidu arengudelegatsioonide koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 226 416	30 429 792	24 566 594,44

21 01 02 11   Arengu peadirektoraadi muud halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 002 558	6 140 096	5 546 420,74

21 01 02 12   Liidu arengudelegatsioonide muud halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 426 424	7 803 072	7 954 939,70

21 01 03   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” varustuse, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

21 01 03 01   Arengu peadirektoraadi varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 039 153	4 005 446	4 107 926,56

21 01 03 02   Liidu arengudelegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
66 405 912	69 051 168	69 953 811,26

21 01 04   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 01 04 01   Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
35 853 000	32 173 200	34 370 985,94

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

—	kulusid seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse/ELi õigust,

—	kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile,

—

kulusid, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakontori koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 3 653 300 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele,

—

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest,

—	kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab ühendus ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Assigneeringuga rahastatakse peatükkide 21 02, 21 03, 21 04, 21 05 ja 21 06 halduskulusid.

21 01 04 03   Ühenduse/ELi abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 070 000	1 680 000	1 989 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud.

Assigneeringuga rahastatakse ka suutlikkuse suurendamise ja koolitusega seotud tegevust, mis on suunatud välisabiprogrammide väljatöötamise ja rakendamisega seotud peamistele huvirühmadele.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 08 01 halduskulusid.

21 01 04 04   Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
204 000	204 000	204 000,—

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

—	kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile,

—	trüki-, tõlke- ja teadusuuringute kulusid, ekspertide kohtumiste kulusid, teavituskulusid ja teabematerjali ostmise kulusid, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Samuti kaetakse sellega kulud, mis on seotud teabematerjali avaldamise, koostamise, ladustamise, turustamise ja levitamisega eelkõige väljaannete talituse kaudu, ning muud koordineerimiskulud.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 08 02 halduskulusid.

21 01 04 05   Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 300 000	10 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile,

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest,

—	kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 2 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 02 03 kohaseid halduskulusid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1337/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (ELT L 354, 31.12.2008, lk 62).

21 01 04 10   EAFi panus ühistesse haldustoetuskuludesse

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	58 014 294,94

Märkused

Kogu tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 2 kirjendatavat Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmete kulude rahastamist, võib kasutada finantsmääruse artikli 18 kohaselt täiendavate assigneeringute kättesaadavaks tegemiseks. Täiendavad assigneeringud avatakse punktis 21 01 04 10.

Punkti assigneeringutega kaetakse üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi kohaselt haldustoetuskulusid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 60 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikli 18 lõige 1.

21 01 04 20   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” haldustoetuse kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
275 000	250 000	249 674,—

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

—	kulusid seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse/ELi õigust,

—	kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile,

—	kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 07 02 halduskulusid.

PEATÜKK 21 02 —   TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 02
TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE
21 02 01	Toiduainetega kindlustamine	4	238 766 452	190 000 000	233 185 000	195 000 000	216 955 667,94	234 370 647,35
21 02 02	Toiduabi konventsiooni lõpuleviimine	4	p.m.	15 000 000	p.m.	25 000 000	0,—	23 838 916,43
21 02 03	Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades	4	162 700 000	342 700 000	480 000 000	440 000 000	0,—	0,—
21 02 04	Katseprojekt – Põllumajandustootmise rahastamine	4	1 000 000	1 000 000	2 000 000	2 000 000
	Peatükk 21 02 — Kogusumma		402 466 452	548 700 000	715 185 000	662 000 000	216 955 667,94	258 209 563,78

21 02 01   Toiduainetega kindlustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
238 766 452	190 000 000	233 185 000	195 000 000	216 955 667,94	234 370 647,35

Märkused

Assigneeringuga:

—	vähendatakse vaesust ja toiduainete puudust arenguriikides, kus toiduainete puudus on pidev,

—	leevendatakse kriisi mõjusid kõige kaitsetumatele elanikele.

Kõnealuse vahendiga täidetakse lühiajaliste, kriisiolukorras kasutatavate meetmete ja pikaajaliste, arengu toetamiseks kasutatavate meetmete vaheline tühik. Selle vahendi kohaldamisalasse kuuluvad pikaajalised kriisid, taastustöö ja struktuurilise toiduainete puuduse kaotamine, mis on esimene samm vaesuse likvideerimise suunas.

Täpsemalt on see assigneering mõeldud toiduainetega kindlustamise temaatilise programmi jaoks:

—	toiduainetega kindlustamisele kaasa aitavate rahvusvaheliste avalike hüvede kohaletoimetamise toetamine, teadusuuringud ja tehnoloogia,

—	seose loomine teabe ja otsuste tegemise vahel toiduainete puudusele reageerimise strateegiate täiustamiseks,

—	kogu mandrit hõlmava ja piirkondliku lähenemisviisi võimaluste ärakasutamine toiduainetega kindlustatuse parandamiseks,

—	toiduainetega kindlustatuse tagamine erandlikes üleminekuolukordades ning nõrkades ja ebaõnnestunud riikides,

—	uuenduslikkuse edendamine võitluses toidupuudusega,

—	toiduainetega kindlustamise tegevuskava edendamine ja propageerimine, tegevuse ühtlustamine ja kooskõlastamine partnerite ja abiandjatega.

Programm on mõeldud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist (ENPI) abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 3,7 % kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab ühendus ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsläbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik vajaliku, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma ühenduse fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis „Toiduainetega kindlustamise teemastrateegia. Toiduainetega kindlustamise tegevuskava toetamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks” (KOM(2006) 21 (lõplik)).

21 02 02   Toiduabi konventsiooni lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	15 000 000	p.m.	25 000 000	0,—	23 838 916,43

Märkused

Assigneeringuga:

—	vähendatakse vaesust ja toiduainepuudust arenguriikides, kus toiduainepuudus on pidev,

—	leevendatakse kriisi mõjusid kõige kaitsetumatele elanikele.

Kõnealuse vahendiga täidetakse lühiajaliste, kriisiolukorras kasutatavate meetmete ja pikaajaliste, arengu toetamiseks kasutatavate meetmete vaheline tühik. Selle vahendi kohaldamisalasse kuuluvad pikaajalised kriisid, taastustöö ja struktuurilise toiduainepuuduse kaotamine, mis on esimene samm vaesuse likvideerimise suunas.

Täpsemalt on assigneering mõeldud lõppmakseteks käimasolevatele toiduabiprogrammidele ja eelarvetoetusprogrammidele, mis on välisvaluutavahendi aluseks ja mida võetakse arvesse toiduabikonventsiooni toiduabivoogude aruandes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis „Toiduainetega kindlustamise teemastrateegia. Toiduainetega kindlustamise tegevuskava toetamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks” (KOM(2006) 21 (lõplik)).

21 02 03   Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
162 700 000	342 700 000	480 000 000	440 000 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud toetama kiiret ja otsest reageerimist toiduainete hinnatõusule arengumaades, hõlmates hädaabi ning keskmise ja pika tähtajaga arengukoostöö vahelist ajavahemikku. Abi ja koostöö peamised eesmärgid on stimuleerida põllumajanduse tootlikkuse suurendamist sihtriikides ja piirkondades, toetada meetmeid kiireks ja otseseks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule ja selle negatiivsete tagajärgede leevendamiseks kooskõlas toiduga kindlustatuse eesmärkidega ning tugevdada tootmisalast suutlikkust ja põllumajandussektori juhtimist, et suurendada sekkumiste jätkusuutlikkust.

Võttes arvesse konkreetseid riiklikke tingimusi, on abikõlblikud järgmised toetusmeetmed:

—	meetmed põllumajandusliku tooraine ja teenuste, sh väetiste ja seemnete kättesaadavuse parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu kohalikele rajatistele ja nende kättesaadavusele,

—	turvavõrgumeetmed põllumajanduse tootmisvõimsuse säilitamiseks või suurendamiseks ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide, sealhulgas laste esmaste toitumisvajaduste rahuldamiseks,

—	muud riigi vajadustel põhinevad väiksema ulatusega meetmed, mille eesmärk on suurendada tootmist: mikrokrediit, investeeringud, varustus, infrastruktuur ja ladustamine, samuti kutseõpe ja põllumajandussektorisse kuuluvate ametirühmade toetamine.

Abi on ette nähtud arengumaadele ja nende elanikkonnale. Vahendid suunatakse piiratud arvule prioriteetseteks peetavatele riikidele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1337/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (ELT L 354, 31.12.2008, lk 62).

21 02 04   Katseprojekt – Põllumajandustootmise rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000	2 000 000	2 000 000

Märkused

Katseprojekti eesmärk on lihtsustada väiketalupidajate juurdepääsu rahalistele vahenditele, mida tuleks kasutada põllumajandustootmise ergutamiseks arengumaades. Assigneeringuid tuleks suunata mikrofinantseerimisele spetsialiseerunud organisatsioonide, sh kohalike pankade ja ühistute kaudu, mis vastavad läbipaistvuse, aruandekohustuslikkuse ja rahalise korrektsuse rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.

Ülemaailmset majanduskriisi arvestades on mikrofinantseerimine vajalikum kui kunagi varem. Euroopa Liit peaks võtma vastutuse ja pidama oluliseks mikrofinantseerimise hõlbustamist arengumaades.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 21 03 —   VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 03
VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS
21 03 01	Valitsusvälised osalejad arengukoostöös	4	182 663 951	160 000 000	184 987 000	150 000 000	183 570 764,85	172 390 011,06
21 03 02	Kohalikud asutused arengukoostöös	4	35 600 000	10 000 000	32 000 000	10 000 000	31 736 000,—	1 144 865,93
	Peatükk 21 03 — Kogusumma		218 263 951	170 000 000	216 987 000	160 000 000	215 306 764,85	173 534 876,99

21 03 01   Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
182 663 951	160 000 000	184 987 000	150 000 000	183 570 764,85	172 390 011,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu ja partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide arengualaste algatuste toetamiseks arenguriikides ning selleks, et suurendada nimetatud organisatsioonide suutlikkust osaleda poliitilises protsessis, eesmärgiga:

—

edendada kodanikualgatusel rajanevat osalusühiskonda eesmärgiga i) parandada nende elanike olukorda, kellele ei ole kättesaadavad üldkasutatavad teenused ja vahendid ning kes ei osale poliitilises protsessis, ii) suurendada partnerriikide tsiviilühiskonna organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse asutuste suutlikkust osaleda säästva arengu strateegiate kindlaksmääramises ja rakendamises, iii) soodustada riiklike ja valitsusväliste osalejate ühistegevust eri valdkondades,

—

suurendada teadlikkust ja parandada arengualast haridust ELis ja ühinejariikides eesmärgiga parandada Euroopa rahvaste teadlikkuse taset arenguküsimustes. Need meetmed aitavad tõmmata Euroopa üldsust kaasa aktiivselt toetama vaesuse vähendamist ja säästva arengu strateegiaid partnerriikides, õiglasemaid suhteid arenenud riikide ja arengumaade vahel ning tugevdavad kodanikuühiskonna rolli edu ja muutusi soodustava tegurina,

—	tõhustada kodanikuühiskonna võrgustike ja ELi institutsioonide koostööd ja tegevuse kooskõlastamist, soodustada nende koostoimet ja nendevahelist struktuurset dialoogi.

Programm on mõeldud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad ENPIst abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 3,9 % kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõikvõimalikke jõupingutusi, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma ühenduse fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis „Teemaprogramm „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis”” (KOM(2006) 19 (lõplik)).

21 03 02   Kohalikud asutused arengukoostöös

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
35 600 000	10 000 000	32 000 000	10 000 000	31 736 000,—	1 144 865,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu ja partnerriikide kohaliku omavalitsuse asutuste arengualaste algatuste toetamiseks arenguriikides ning selleks, et suurendada nimetatud asutuste suutlikkust osaleda poliitilises protsessis, eesmärgiga:

—

edendada partnerriikides ja -piirkondades võetavate meetmete abil osalust soodustavat ja vaba ühiskonda. Nende eesmärgid on i) muuta olukord soodsamaks selliste elanikerühmade jaoks, kellele üldteenused ja ressursid ei ole kättesaadavad ja kes on poliitiliste otsuste tegemise protsessidest kõrvale jäetud, ii) tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust partnerriikides, et lihtsustada nende osalemist jätkusuutlike arengustrateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel, iii) hõlbustada vastastikust suhtlemist valitsussektori ja valitsusväliste osalejate vahel eri valdkondades,

—

parandada eurooplaste teadlikkuse taset arenguküsimustes ning tõmmata üldsust (nii ELis kui ka ühinejariikides) kaasa aktiivselt toetama vaesuse vähendamist ja säästva arengu strateegiaid partnerriikides, õiglasemaid suhteid arenenud riikide ja arengumaade vahel ning tugevdada kodanikuühiskonna rolli edu ja muutusi soodustava tegurina,

—	saavutada tõhusam koostöö sünergia soodustamise ja struktureeritud dialoogi tagamise kaudu kodanikuühiskonna võrgustike vahel, nende organisatsioonide sees ja ELi institutsioonidega nendevaheliste kooskõlastusmeetmete kaudu.

Programm on mõeldud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad ENPIst abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 3,9 % kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis „Teemaprogramm „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis”” (KOM(2006) 19 (lõplik)).

PEATÜKK 21 04 —   KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 04
KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE
21 04 01	Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine	4	200 345 000	147 800 000	140 409 150 (370)	137 369 050	100 984 220,—	77 042 680,22
21 04 05	Üleilmne Energiatõhususe ja Taastuvenergia Fond (GEEREF)	4	p.m.	2 200 000	p.m.	2 200 000	0,—	0,—
21 04 06	Ettevalmistav tegevus – Veemajandus arengumaades	4	3 000 000	4 300 000	3 000 000	3 000 000	0,—	323 000,—
	Peatükk 21 04 — Kogusumma		203 345 000	154 300 000	143 409 150	142 569 050	100 984 220,—	77 365 680,22

21 04 01   Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
200 345 000	147 800 000	140 409 150 (371)	137 369 050	100 984 220,—	77 042 680,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et edendada ja kohaldada Euroopa Liidu ja arenguriikide vaheliste suhete poliitikat keskkonna ja loodusvarade, sealhulgas energia ning säästva majandamise valdkonnas, suurendada sidusust ühenduse muu poliitikaga ja viia läbi nendele eesmärkidele vastavaid tuleviku-uuringuid.

Rahaliselt toetatakse järgmise viie prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) töö aastatuhande arengueesmärgi 7 saavutamiseks: keskkonnasäästlikkuse edendamine, 2) ELi algatuste rakendamise edendamine ja arenguriikide abistamine rahvusvaheliselt kokku lepitud kohustuste täitmisel, 3) erialateadmiste täiendamine integreerituse ja sidususe suurendamiseks, 4) keskkonnajuhtimise ja ELi juhtrolli tugevdamine ning 5) säästvale energiakasutusele suunatud valikute toetamine partnerriikides ja -piirkondades.

Osa assigneeringust kasutatakse suurõnnetuste ohu vähendamise süvalaiendamiseks, tuginedes katastroofialdiste riikide isevastutusele ja riiklikele strateegiatele.

Assigneeringutest kaetakse ka ELi rahaline toetus ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile (GEEREF). GEEREFi eesmärk on kaasata riiklikke ja eravahendeid, et aidata lahendada majanduslikult tasuvate taastuva energia ja energiatõhususe projektide ja ettevõtete rahastamisprobleeme arengumaades ja üleminekumajandusega, ELi mittekuuluvate riikides.

Toetus partnerriikidele ja -piirkondadele kohanemiseks kliimamuutusega hõlmab toetust ELi kliimamuutuse ja arengu tegevuskava rakendamise edasisele tugevdamisele ülemaailmse kliimamuutuste liidu kaudu. Ülemaailmne kliimamuutuste liit on oluline tegur Euroopa Liidu ja arengumaade vahelise kliimamuutuste-alase koostöö tõhustamisel, eelkõige kliimamuutuste mõjudega kohanemise valdkonnas, mis on paljude vaeste arengumaade jaoks kõige kiiremini lahendamist vajav küsimus.

Programm on mõeldud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendist abi saavatele riikidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist (ENPI) abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 63 miljonit eurot kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud ENPI riikidele. Assigneeringust kaetakse ka varasemast eelarveartiklist 21 02 05 („Keskkond arengumaades”) rahastatud meetmete lõppmaksed.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik vajaliku, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma ühenduse fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis „Välistegevus: keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitlev teemaprogramm” (KOM(2006) 20 (lõplik)).

21 04 05   Üleilmne Energiatõhususe ja Taastuvenergia Fond (GEEREF)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 200 000	p.m.	2 200 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneeringut kasutatakse selleks, et toetada Üleilmse Energiatõhususe ja Taastuvenergia Fondi (GEEREF) loomist, mille eesmärk on riskikapitali pakkumine eri tüüpi taastuvenergia ja energiatõhususe investeeringuprojektidele arenguriikides, Euroopas ja selle naaberriikides.

Kliimamuutuse kontekstis peab Euroopa Liit võtma juhtrolli selle mõjude ja põhjuste vähendamise meetmetega seoses. Heade tavade vahetus liikmesriikide vahel energiatõhususe valdkonnas võimaldab Euroopa Liidul toimida koordineeritult, aidates seeläbi kehtestada ühise energiapoliitika strateegiad ja tegevused. Euroopa Liit peaks kaaluma energiatõhususe kui kliimamuutuste tagajärgede vastu võitlemise vahendi edendamist ja ühtlasi ergutama taastuvate energiaallikate kasutamist arengumaades, vähendades nende riikide energiasõltuvust.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

21 04 06   Ettevalmistav tegevus – Veemajandus arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	4 300 000	3 000 000	3 000 000	0,—	323 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud veemajanduse edendamise rahastamiseks arengumaades ning eelkõige koostöö parandamiseks piiril asuvaid veevarusid jagavate arengumaade vahel.

Assigneeringust rahastatakse veemajanduse vahendite arendamist ja parandamist ning eelkõige koostöö parandamist arengumaade vahel.

Osa assigneeringust võib kasutada tehniliseks abiks arengumaade vahel sõlmitud veemajandusalaste kokkulepete rakendamisele.

Assigneering on ette nähtud ka mitmeid sidusrühmi hõlmava dialoogi ja koordineerimise rahastamiseks, et parandada veemajanduse tõhusust ja tulemuslikkust, ning eelkõige koostööks arengumaade vahel.

Meetmed hõlmavad toetust Aafrika piirkondadele, kus valitseb terav veepuudus.

Assigneering on samuti ette nähtud meetmeteks, mille eesmärk on tulemuste ja parimate tavade levitamise ja vahetamise toetamine arengumaades.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Komisjoni 12. märtsi 2002. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Veemajandus arengumaades: ELi arengukoostööpoliitika ja prioriteedid” (KOM(2002) 132 (lõplik)).

Nõukogu resolutsioon, 30. mai 2002, veemajanduse kohta arengumaades: ELi arengukoostööpoliitika ja prioriteedid (dokument DEVGEN 83 ENV 309, 9696/02).

PEATÜKK 21 05 —   INIM- JA SOTSIAALARENG

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 05
INIM- JA SOTSIAALARENG
21 05 01
Inim- ja sotsiaalareng
21 05 01 01	Tervishoid	4	45 885 491	16 271 430	30 600 000	12 000 000	29 000 000,—	3 698 853,—
21 05 01 02	Haridus	4	15 000 000	11 000 000	12 282 500 (372)	8 000 000	15 600 000,—	14 000 000,—
21 05 01 03	Inim- ja sotsiaalse arengu muud aspektid	4	33 226 000	21 000 000	28 000 000	10 000 000	45 000 000,—	3 250 971,66
21 05 01 04	Sooline võrdõiguslikkus	4	3 500 000	7 000 000	10 000 000	4 000 000	10 387 900,—	2 680 340,—
21 05 01 05	Katseprojekt – Tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne järelevalve	4	p.m.	200 000	p.m.	200 000	500 000,—	0,—
21 05 01 06	Ettevalmistav tegevus arengumaade kasuks toimuvaks ravimitööstuse tehnosiirdeks	4	3 300 000	3 000 000	5 000 000	3 000 000	1 665 000,—	0,—
21 05 01 07	Ettevalmistav tegevus vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks	4	3 000 000	2 500 000	5 000 000	3 000 000	2 000 000,—	0,—
21 05 01 08	Katseprojekt – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)	4	2 500 000	2 500 000
	Artikkel 21 05 01 — Vahesumma		106 411 491	63 471 430	90 882 500	40 200 000	104 152 900,—	23 630 164,66
21 05 02	Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)	4	50 000 000	50 000 000	50 000 000	50 000 000	50 000 000,—	50 000 000,—
21 05 03	Inim- ja sotsiaalareng – Varasema koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	35 000 000	p.m.	57 000 000	151 037,—	53 119 353,20
	Peatükk 21 05 — Kogusumma		156 411 491	148 471 430	140 882 500	147 200 000	154 303 937,—	126 749 517,86

21 05 01   Inim- ja sotsiaalareng

21 05 01 01   Tervishoid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
45 885 491	16 271 430	30 600 000	12 000 000	29 000 000,—	3 698 853,—

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Hea tervis kõigile”.

Rahaliselt toetatakse järgmise nelja prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) võitlus vaesusega kaasnevate, tähelepanuta jäänud haiguste ning nakkushaiguste ja vaktsineerimise abil välditavate haigustega, 2) soojätkamis- ja seksuaalhügieeni parandamine arenguriikides, 3) võrdse juurdepääsu tagamine tervishoiuteenuste osutajatele, tervishoiukaupadele ja -teenustele ning 4) tasakaalustatud lähenemisviisi säilitamine ärahoidmise, ravimise ja hoolduse vahel, asetades pearõhu ärahoidmisele.

Assigneeringut ei või anda Ülemaailmse AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria Vastu Võitlemise Fondi (GFATM) käsutusse. Osa assigneeringust suunatakse tehniliseks abiks abi saavates riikides. Assigneeringuga täiendatakse rahastamisega seonduvat GFATMi ülesannet, tagades kooskõlastatud ja tulemusliku tehnilise tugimehhanismi olemasolu, mis viib ülemaailmse fondi assigneeringute tõhusa kasutamiseni.

Programm on mõeldud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad ENPIst abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele siiski ette nähtud 6 % kõnealuse programmi vahenditest.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta” (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 02   Haridus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
15 000 000	11 000 000	12 282 500 (373)	8 000 000	15 600 000,—	14 000 000,—

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Haridus, teadmised ja oskused”.

Rahaliselt toetatakse järgmise seitsme prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) aastatuhande arengueesmärgi saavutamine, et tagada aastaks 2015 kõigile algharidus ja Dakari tegevusraamistik „Haridus kõigile”, 2) alg-, kesk- ja kõrgharidus ning kutseharidus ja -väljaõpe, hariduse kättesaadavuse parandamine kõigile lastele ja üha enam ka igas vanuses naistele ja meestele, 3) kvaliteetse põhihariduse andmise edendamine, keskendudes eelkõige hariduse kättesaadavusele tütarlastele, konfliktidest mõjutatud piirkondade lastele ning marginaliseeritud ja kergemini haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvatele lastele, sealhulgas puudega lastele, 4) õpitulemuste mõõtmise viiside arendamine, et paremini hinnata hariduse kvaliteeti, 5) doonorriikide tegevuse ühtlustamise ja kooskõlastamise edendamine, et edendada ülemaailmselt kohustusliku, tasuta ja kvaliteetse hariduse andmist rahvusvaheliste või mitut riiki hõlmavate algatuste kaudu, 6) kaasava teadmisteühiskonna toetamine ja digitaalse lõhe, teadmiste- ja teabelõhe ületamisele kaasaaitamine ning 7) teadmiste ja uuenduslikkuse parandamine teaduse ja tehnoloogia kaudu koos elektrooniliste sidevõrkude arendamise ja nende kättesaadavuse tagamisega.

Meetmete puhul tuleks arvestada sellega, et hariduse parandamine ja sellest tulenevate tulevikuvõimaluste pakkumine päritolumaades vähendab rännet.

Programm on mõeldud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad ENPIst abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele siiski ette nähtud 6 % kõnealuse programmi vahenditest.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta” (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 03   Inim- ja sotsiaalse arengu muud aspektid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
33 226 000	21 000 000	28 000 000	10 000 000	45 000 000,—	3 250 971,66

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbiviidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Inimarengu ja sotsiaalse arengu muud aspektid”. Programmi peateemad on „Hea tervis kõigile”, „Teadmised ja oskused”, „Kultuur”, „Tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus”, „Sooline võrdõiguslikkus” ning „Noored ja lapsed”. Tegevus nendes neljas valdkonnas peaks võtma arvesse selliseid valdkondadevahelisi küsimusi nagu sooline võrdõiguslikkus, puudega inimeste vajadused ja keskkonnakaitse.

Rahaliselt toetatakse järgmise kolme prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) kultuur, 2) tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning 3) noored ja lapsed.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud tiibetlaste kodanikuühiskonna projektide toetamiseks Hiinas ja paguluses.

Programm on mõeldud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad ENPIst abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele siiski ette nähtud 6 % kõnealuse programmi vahenditest. Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta” (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 04   Sooline võrdõiguslikkus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 500 000	7 000 000	10 000 000	4 000 000	10 387 900,—	2 680 340,—

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Sooline võrdõiguslikkus”. Programmi peateemad on „Hea tervis kõigile”, „Teadmised ja oskused”, „Kultuur”, „Tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus”, „Sooline võrdõiguslikkus” ning „Noored ja lapsed”.

Rahalist tuge antakse soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi edendavatele meetmetele ja üleilmsete kohustuste täitmisele, mis on sätestatud Pekingi deklaratsioonis ja tegevusprogrammis ning ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

Programm on mõeldud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad ENPIst abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele siiski ette nähtud 6 % kõnealuse programmi vahenditest.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta” (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 05   Katseprojekt – Tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne järelevalve

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	200 000	p.m.	200 000	500 000,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et edendada tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivset ja kvantitatiivset järelevalvet ning arutelu meetmete üle, mida komisjon tervishoiu ja hariduse valdkonnas ellu rakendab.

Et suurendada üldsuse teadlikkust ja teadmisi tervishoiu ja hariduse valdkonnas võetavate meetmete kohta, peaksid konkreetsete projektide läbiviimist jälgima ja selle üle arutlema eksperdid ja sidusrühmad.

Assigneering ette nähtud ka meetmeteks, mille eesmärk on tulemuste ja parimate tavade levitamise ja vahetamise toetamine arengumaades.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

21 05 01 06   Ettevalmistav tegevus arengumaade kasuks toimuvaks ravimitööstuse tehnosiirdeks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 300 000	3 000 000	5 000 000	3 000 000	1 665 000,—	0,—

Märkused

Käesolev aasta on 2008. aastal käivitatud ettevalmistava tegevuse kolmas aasta. Ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua tegevusprogramm, et:

—	toetada ravimialase uurimis- ja arendustegevuse ning tootmisvõimsuse parandamist arengumaades,

—	anda konkreetset rahalist toetust ravimitega seotud tehnosiirdeks ja suutlikkuse suurendamiseks arengumaades ning ravimite kohapealseks tootmiseks kõigis arengumaades, eriti vähim arenenud maades, kooskõlas TRIPS-lepingu artikli 66 lõikes 2 kehtestatud kohustustega.

Plaanikohaselt 2009. aasta lõpus avaldatava uuringu esialgseid tulemusi tuleks kasutada selleks, et alustada 2010. aastal nende eriprojektide rahastamist, mille eesmärk on parandada tehnoloogia kättesaadavust, arendada suutlikkust ja suurendada kohalikku tootmisvõimsust (muu hulgas traditsioonilise meditsiini valdkonnas).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 445).

21 05 01 07   Ettevalmistav tegevus vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	2 500 000	5 000 000	3 000 000	2 000 000,—	0,—

Märkused

Käesolev aasta on 2008. aastal käivitatud ettevalmistava tegevuse kolmas aasta. Ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua tegevusprogramm, et toetada vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevust ning uurimisinstituute, kes on valmis tegema koostööd nimetatud valdkonnale pühendatud rahvatervisealaste algatustega. Uurimistegevus peaks ennekõike toimuma arengumaades, et aidata neil arendada kohapealset teadmistebaasi ja leida kohalikele oludele kohandatud lahendusi ravimipuuduse probleemile.

Uuringu esialgsed tulemused avaldatakse kavakohaselt enne 2009. aasta lõppu. Uuringu jätkamine 2010. aastal peaks tagama selle, et rõhuasetus on endiselt arengumaade teadlaste, otsusetegijate ja institutsioonide aktiivsel osalemisel ja kesksel rollil selles protsessis.

2010. aasta peaks olema pühendatud erimeetmete, näiteks arengumaade teadusuuringute võrgustike ja teadusasutuste toetamise rahastamisele. Kõigi nende projektide puhul tuleks tagada konsulteerimine arengumaade sidusrühmadega (piirkondlike, riiklike ja kohalike ekspertide, teadlaste ja institutsioonidega) ja nende juhtiv roll.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 445).

21 05 01 08   Katseprojekt – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 500 000	2 500 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kongo arstide koolitamiseks nii üldiste günekoloogiliste lõikuste kui kriitiliste protseduuride, näiteks fistulite ravi ja vaagna taastamise valdkonnas.

Assigneeringust tuleks toetada kirurgide vahetus- ja koolitusprogrammi, mis on avatud paljude Kongo DV haiglate töötajatele, pöörates erilist tähelepanu riigi idaosale.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

21 05 02   Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
50 000 000	50 000 000	50 000 000	50 000 000	50 000 000,—	50 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada rahaliselt ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi meetmeid.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 05 03   Inim- ja sotsiaalareng – Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	35 000 000	p.m.	57 000 000	151 037,—	53 119 353,20

Märkused

Assigneeringust kaetakse varasema koostöö lõpuleviimine mitmete programmide puhul, sh tervishoiu, põhihariduse, kultuurikoostöö, ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele antava täiendava toetuse, detsentraliseeritud koostöö, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, säästlike energiaallikate ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Tervishoid

Assigneeringust rahastatakse meetmeid, millega parandatakse seksuaal- ja soojätkamishügieeni arengumaades ning tagatakse sellekohaste õiguste austamine.

Finantsabi antakse selleks, et edendada soojätkamis- ja seksuaalhügieeniga seotud õiguste tunnustamist, tagada emade turvalisus ning kõikide ohutute ja usaldusväärsete soojätkamis- ja seksuaalhügieeniga seotud teenuste üldine kättesaadavus.

Rahaliste vahendite jaotamisel ja eksperdiabi andmisel pööratakse põhitähelepanu kõige vaesematele ja vähim arenenud arengumaadele ning nende kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnakihtidele, samuti meetmetele, millega täiendatakse ja tugevdatakse arengumaade poliitikat ja suutlikkust ning muude arengukoostöö vahendite kaudu antavat abi.

Toimingute eesmärk on järgmine:

—	tagada naiste, meeste ja noorukite õigus heale soojätkamis- ja seksuaalhügieenile,

—	tagada naistele, meestele ja noorukitele juurdepääs kõikidele ohututele ja usaldusväärsetele soojätkamis- ja seksuaalhügieeniga seotud teenustele ja toodetele,

—	vähendada emade suremust eelkõige riikides ja elanikkonnakihtides, kus see on kõige suurem,

—	võidelda naiste suguelundite moonutamise vastu.

Rahaliselt toetatakse projekte ja programme, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

Assigneering on ette nähtud ettevalmistustöö rahastamiseks võitluses teiste vaesusega kaasnevate haigustega peale HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi. Eelkõige on antud vahendid ette nähtud immuniseerimisprogrammide toetamiseks niisuguste haiguste ärahoidmiseks nagu leetrid, difteeria, teetanus, läkaköha, B-hepatiit, Haemophilus influenzae B, kollapalavik, meningiit ja pneumokokkide põhjustatud haigused, täiendades mõnes arengumaas läbi viidavaid vaktsineerimisi.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on sihipäraste ja uuenduslike meetmete kaudu teha kindlaks ja tagada tingimused paremaks kooskõlastamiseks ELi, liikmesriikide ja olulisemate rahvatervise ning immuniseerimise valdkondadega seotud rahvusvahelisel tasandil tegutsevate avaliku ja erasektori partnerluste vahel, samuti tagada arengumaade tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute (ennetamine, haridus, suutlikkuse suurendamine) suurem efektiivsus.

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud ühenduse/ELi panusega kolme peamist nakkushaigust, s.o HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaariat käsitleva Euroopa Ühenduse tegevusprogrammi rakendamisse arengumaades.

Ühendus/Euroopa Liit annab kõnealuse programmi alusel finants- ja asjakohast eksperdiabi, et edendada arengumaades investeerimist tervishoidu, vähendada vaesust ja soodustada õiglast majanduskasvu.

Rahaliste vahendite jaotamisel ja eksperdiabi andmisel pööratakse põhitähelepanu kõige vaesematele ja vähim arenenud arengumaadele ning nende kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnakihtidele, eriti naistele ja tüdrukutele, samuti meetmetele, millega täiendatakse ja tugevdatakse arengumaade poliitikat ja suutlikkust ning muude arengukoostöö vahendite kaudu antavat abi. Need meetmed peaksid aitama leida uudseid lahendusi, millega parandatakse vaesusega kaasnevate haiguste vastase võitluse tulemuslikkust.

Kõikide toimingute eesmärk on järgmine:

—	optimeerida kõige vaesemaid elanikkonnakihte mõjutavate põhiliste nakkushaiguste vastases võitluses kasutatavate ettevõtmiste, teenuste ja kaupade ning teavitamise mõju,

—	muuta põhiravimite hinnad vastuvõetavamaks,

—	laiendada uurimis- ja arendustegevust, sealhulgas vaktsiinide, kliiniliste uuringute, mikrobitsiidide ja uuenduslike ravimeetodite osas,

—	edendada haiguste ärahoidmise alast tegevust, sealhulgas usaldusväärset ja vabatahtlikku katsetamist ja nõustamist, teavitusalaseid sihtkampaaniaid ja kõrge riskiastmega rühmade nõustamist,

—	edendada teadlikkuse parandamise kampaaniaid ning haridus-, teavitus- ja teabeedastusalaseid jõupingutusi, et vähendada riskikäitumist,

—	võtta HIV/AIDSi käsitlevate kavade väljatöötamisel arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, töötada välja naiste algatatavad ja kontrollitavad ennetusmeetodid ning kaasata mehed sellistesse programmidesse, milles keskendutakse naisi ja tütarlapsi mõjutavatele teguritele,

—	parandada juhtide teadlikkuse alast koolitust.

Assigneering on ette nähtud ka malaariavaktsiini programmide rahastamiseks.

Ühendus/Euroopa Liit toetab rahaliselt eriprojekte, mille eesmärk on edendada eespool kirjeldatud eesmärke, toetades sealhulgas ülemaailmseid algatusi, mis on suunatud peamiste nakkushaiguste vastu ning vaesuse vähendamise eest peetavale võitlusele, kaasa arvatud ülemaailmset HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi, mis alustas tegevust 29. jaanuaril 2002.

Põhiharidus

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada katsekava vormis arengumaade riiklikke põhihariduse abiprogramme asjakohaste meetmete ja analüüside kaudu.

Kultuurikoostöö

See on ette nähtud kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks, toetades kultuurialast koostööd, sealhulgas järgmist:

—	partnerriikide eri kultuuride vahelise vastastikuse mõistmise toetamine,

—	vahetused, mis võimaldavad arengumaadel ja Euroopa Liidul üksteist kultuuriliselt paremini mõista.

Täiendav toetus ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele

Assigneering on ette nähtud sellise sektoripõhise eelarvetoetuse rahastamiseks, mis on suunatud kooli- ja koolivormi maksude kaotamisele alghariduse tasandil, eelkõige tüdrukute puhul. Piiratud arv abi saavaid riike valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhande projektis määratletud potentsiaalsete kandidaatidena aastatuhande arengueesmärkide kiireks täitmiseks, ning vastavalt eeskirjadele, mida komisjon kohaldab eelarvetoetust saavate riikide suhtes, eelkõige seoses suutlikkusega täita hea valitsemistava ja usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriume.

Osa assigneeringust on ette nähtud abi saavate riikide ettevalmistuste rahastamiseks, et asendada kasutustasu kaotamisega kaasnevad kulud muude riikliku rahastamise vahenditega pärast antud ELi ajutise meetme lõpetamist.

Assigneering on ette nähtud algkoolilastele koolitoitude valdkonnaeelarve toetuse rahastamiseks. See meede täiendab „kiirete võitude” meedet kooli- ja koolivormimaksude kaotamiseks ning see viiakse läbi samades riikides, mis valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhandeprojektis kindlaks määratud kui potentsiaalsed kandidaadid kiireks liikumiseks aastatuhande arengueesmärkide poole, ning vastavalt eeskirjadele, mida komisjon kohaldab eelarvetoetust saavate riikide suhtes, eelkõige seoses suutlikkusega täita hea valitsemistava ja usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriume.

Osa assigneeringust on ette nähtud abi saavate riikide ettevalmistuste rahastamiseks, et korraldada koolitoitude riiklik rahastamine pärast antud ajutise ELi meetme lõpetamist.

Assigneering on ette nähtud väiketalupidajatele suunatava abi rahastamiseks, et ulatuslikult taastada toitainesisaldus kurnatud muldadega maadel keemiliste väetiste tasuta või subsideeritud jaotamise ja agrometsanduse kaudu.

Antud meetmega hõlmatud riigid valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhandeprojektis kindlaks määratud kui potentsiaalsed kandidaadid kiireks liikumiseks aastatuhande arengueesmärkide poole.

Detsentraliseeritud koostöö

Assigneering on ette nähtud kodanikuühiskonna esindajate ja kohalike ametiasutuste tegutsemis-, ühinemis- ja korraldussuutlikkuse suurendamiseks eesmärgiga edendada dialoogi valitsuse ja valitsusest sõltumatute osalejate vahel. Selle eesmärk on rahastada selliseid sotsiaalse ja majandusliku arenguga seotud toiminguid, millest saavad kasu arengumaade kõige vaesemad elanikkonnakihid, eelkõige ohustatud rühmad. Sellega toetatakse arengumaade kohalike asutuste, kogukondlike organisatsioonide ning ühenduste ja rühmituste algatusi (mõnel juhul koos ELi partneritega) seoses säästva arenguga.

Seoses sellega on assigneering ette nähtud põhiliselt selleks, et rahastada teabe-, haridus-, kapitalisatsiooni- ja teavituskavu, et võimalikud osalejad saaksid paremini kohaldada detsentraliseeritud koostöö lähenemisviisi ning osaleda aktiivsemalt ühenduse/ELi programme ja detsentraliseeritud koostöö rakendamist käsitlevatel nõupidamistel.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning säästlikud energiaallikad

Assigneeringuga rahastatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, millega on võimalik toetada detsentraliseeritud koostööd.

See 2002. aasta assigneering peaks võimaldama komisjonil luua mehhanismi, millega toetatakse arengumaade suutlikkuse suurendamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning säästlike energiaallikate alal. Programm tuleks hästi kooskõlastada muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- ning säästlike energiaallikate alaste doonoralgatustega.

Säästlike energiaallikatega seonduvat rahastatakse artikli 06 04 02 alusel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega seonduvat vastavalt asjaoludele riiklike või piirkondlike programmide kaudu.

Komisjon peaks kasutama seda assigneeringut ka ÜRO Arenguprogrammiga ühiste katsekavade alaseks tööks ning tagamaks, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatest ning säästlike energiaallikatega seotud tehnoloogiatest saadavat kasu uuritakse ja kasutatakse nõuetekohaselt.

Sooline võrdõiguslikkus

Assigneering on ette nähtud selleks, et:

—	rakendada kiirendajarolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ühenduse/ELi arengukoostöös,

—	anda finants- ja asjakohast eksperdiabi, tugevdades samal ajal soolise võrdõiguslikkuse strateegiat naistele suuremate volituste andmist käsitlevate erimeetmete toetamise kaudu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 443/92, 25. veebruar 1992, Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta (EÜT L 52, 27.2.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1292/96, 27. juuni 1996, toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta (EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1484/97, 22. juuli 1997, arengumaade rahvastikupoliitika ja -programmide toetamise kohta (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1659/98, 17. juuli 1998, detsentraliseeritud koostöö kohta (EÜT L 213, 30.7.1998, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 955/2002, 13. mai 2002, millega laiendatakse ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1659/98 detsentraliseeritud koostöö kohta (EÜT L 148, 6.6.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1567/2003, 15. juuli 2003, arengumaade seksuaal- ja soojätkamishügieeni ning seonduvate õiguste alaseks poliitikaks ja meetmeteks antava abi kohta (ELT L 224, 6.9.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1568/2003, 15. juuli 2003, arengumaades vaesusega kaasnevate haiguste (HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria) vastu võitlemisel antava abi kohta (ELT L 224, 6.9.2003, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 625/2004, 31. märts 2004, millega laiendatakse ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/98 hajutatud koostöö kohta (ELT L 99, 3.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Artiklis sisalduvad assigneeringud hõlmavad katseprojekte Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) tähenduses.

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2005. aasta resolutsioon Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel (ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 582).

Üldasjade ja välissuhete nõukogu 23.–24. mai 2005. aasta järeldused aastatuhande eesmärkide kohta.

Euroopa Ülemkogu 16.–17. juuni 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused.

Üldasjade ja välissuhete nõukogu 18. juuli 2005. aasta järeldused ÜRO tippkohtumise kohta.

Komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatis „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine” (KOM(2005) 134 (lõplik)).

PEATÜKK 21 06 —   PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 06
PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA
21 06 02	Suhted Lõuna-Aafrikaga	4	131 352 259	110 000 000	137 680 000	95 000 000	145 000 000,—	111 041 182,01
21 06 03	Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele	4	175 756 786	80 000 000	163 559 000	80 000 000	152 572 000,—	71 116 522,62
21 06 04	Taastamis- ja ülesehitusmeetmed arengumaades, eriti AKV riikides	4	p.m.	p.m.	p.m.	200 000	0,—	0,—
21 06 05	Abi AKV banaanitootjatele	4	p.m.	40 000 000	p.m.	40 000 000	29 390 429,41	46 003 540,26
21 06 06	Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)	4	p.m.	p.m.
21 06 07	Banaanid – Kaasnevad meetmed	4	p.m.	p.m.
	Peatükk 21 06 — Kogusumma		307 109 045	230 000 000	301 239 000	215 200 000	326 962 429,41	228 161 244,89

Märkused

Riikide puhul, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, eraldati varem iga-aastastest kulukohustustest kontrollnäitaja 35 % sotsiaalsele infrastruktuurile, peamiselt haridusele ja tervishoiule, aga ka makromajanduslikuks abiks sotsiaalsektori tingimusega, näidates, et ELi panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Komisjon esitab ka edaspidi seda kontrollnäitajat käsitleva aruande.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41)) artiklit 5 käsitlevale komisjoni avaldusele püüab komisjon tagada, et aastaks 2009 eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga (DCI) hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhiharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

—

arengukoostöö rahastamisvahendi alusel tehtava piirkondliku koostöö taustal antakse ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste varasema 35 % sihttaseme ning põhi- ja keskhariduse ning esmase tervishoiu praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, ning hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas edusamme abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste, nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid, käsitlemisel,

—	esitab hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud,

—	esitab kokkuvõtte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

—	annab finantsteavet igale sektorile antud abi kohta vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele.

Aruanne peaks ühtlasi sisaldama teavet selle kohta, kuidas eelarvetoetus on aidanud kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Eelarvetoetus sõltub eelnevalt üles näidatud piisavast institutsioonilisest suutlikkusest ja vastavusest üksikasjalikele järelevalve ja rahaliste vahendite kasutamise kriteeriumitele abi saavas riigis. Antud kriteeriumid tuleb aastaaruandes ära märkida ning nendest kinnipidamist aruandes hinnata.

Pärast aruande esitamist alustavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon dialoogi tulemuste üle ja arutavad, kuidas nende eesmärkide saavutamisel suuremat edu saavutada.

21 06 02   Suhted Lõuna-Aafrikaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
131 352 259	110 000 000	137 680 000	95 000 000	145 000 000,—	111 041 182,01

Märkused

Assigneering on kooskõlas Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepinguga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend.

Arengukoostööd rakendatakse vastavalt riigistrateegia dokumentidele ja mitmeaastastele näidisprogrammidele kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu raames ja seda rahastatakse ELi eelarvest. 2007.–2013. aastal rakendatakse programmi uue riigistrateegia dokumendi ja mitmeaastase programmi alusel.

Assigneering on ette nähtud eeskätt Lõuna-Aafrikas niisuguste arengukoostöö projektide ja programmide rahastamiseks, mille eesmärk on järgmine:

—	tagada Lõuna-Aafrika harmoonilist ja säästvat majandus- ja sotsiaalarengut programmide ja meetmete kaudu, mille eesmärk on vähendada vaesust ja soodustada vaestele tulu toovat majanduskasvu,

—	tagada selle jätkuvat integreerimist maailma majandusse,

—	tugevdada aluseid, millel rajanevad demokraatlik ühiskond ja õigusriik, kus täiel määral austatakse inimõigusi ja põhivabadusi,

—	täiustada sotsiaalteenuseid ja aidata saavutada aastatuhande arengueesmärke.

Programmides keskendutakse vaesuse vastu võitlemisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, võttes arvesse varem ebasoodsas olukorras olnud kogukondade vajadusi, ning neis integreeritakse arengu sooline ja keskkonnamõõde. Erilist tähelepanu pööratakse institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele.

Arengukoostöö keskmes on peamiselt järgmine:

—	vaestele teenuste osutamise suutlikkuse suurendamine ja neile teenuste osutamise toetamine piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil (tervis, HIV/AIDS, haridus, eluase ja infrastruktuur, nt vesi ja sanitaarvahendid, säästev energia, kommunikatsioonivahendid,

—	Lõuna-Aafrika teisese majanduse toetamine, pidades eeskätt silmas töökohtade loomist (nii tööjõu nõudluse kui ka pakkumise küsimused, sealhulgas oskuste arendamine),

—	hea valitsemistava toetamine (nii avalikus kui ka erasektoris).

Arengukoostöö võib hõlmata ka selliseid valdkondi nagu loodusvarade majandamine ja keskkonnakaitse, katastroofide vältimine ja nende riski vähendamine, säästev energeetika ning kliimamuutusega seotud meetmed.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust. Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need summad laekuvad tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohastest osamaksetest, mis on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 03   Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
175 756 786	80 000 000	163 559 000	80 000 000	152 572 000,—	71 116 522,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse reformist mõjutatud AKV riikide kohanemise toetamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 04   Taastamis- ja ülesehitusmeetmed arengumaades, eriti AKV riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	200 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete rahastamiseks, millega aidatakse arengumaade, eelkõige AKV riikide elanikel taasalustada tavaelu pärast loodusõnnetustest, vägivaldsetest konfliktidest või muudest kriisidest põhjustatud kriitilisi olukordi.

Eelkõige hõlmab see järgmist tegevust:

—	püsikindla tootmise taaskäivitamine,

—	põhilise infrastruktuuri füüsiline ja funktsionaalne taastamine, sealhulgas lõhkekehade kõrvaldamine,

—	vägivaldsest konfliktist kurnatud ühiskondade ühiskondlik lepitamine mittestruktuurimeetmete abil,

—	eriti pagulaste, ümberasustatud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste sotsiaalne reintegreerimine,

—	taastamisperioodil vajaliku institutsioonilise suutlikkuse ennistamine, seda eriti kohalikul tasandil,

—	laste vajaduste rahuldamiseks antav abi, eriti sõjas kannatanud lastele, sealhulgas lapssõduritele antav taastusabi,

—	teadlikkuse suurendamine seoses loodusõnnetustega kaasnevate ohtudega ning loodusõnnetuste vältimiseks või nende tagajärgede vältimiseks või vähendamiseks kavandatud meetmetega,

—

puuetega inimeste ja nende organisatsioonide toetamine, et parandada nende inimõigusi tagamaks, et suurõnnetuste tagajärgede kõrvaldamise ja taastamistöödega seotud ettevõtmistest saavad kasu eakad inimesed ning et piisavat tähelepanu pööratakse kavandamistöö ja poliitika toetamiseks vajalikule uurimistegevusele ja vanuselist desegregatsiooni käsitlevate andmete kogumisele.

Samuti hõlmab see assigneering sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Tegevus peaks eelkõige hõlmama programme ja projekte, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid ja muud kodanikuühiskonna liikmed, kes soodustavad abisaajate osalemist kõikidel otsustamis- ja rakendamisetappidel.

Osa assigneeringust tuleb kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab Euroopa Liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 05   Abi AKV banaanitootjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	40 000 000	p.m.	40 000 000	29 390 429,41	46 003 540,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et täita banaanituru ühise korralduse kehtestamisest tulenevalt AKV riikidele antava tehnilise abi ja sissetulekutoetusega võetud kulukohustusi.

Samuti on assigneering ette nähtud selleks, et toetada suutlikkuse suurendamist AKV tootjariikides, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi, sealhulgas parandades nende suutlikkust osaleda WTOs.

Alates 1. jaanuarist 1999 rahastatakse käesoleva artikli alusel abiprogrammi, mille eesmärk on aidata AKV banaanitootjatel kohaneda uute, banaanituru ühise korralduse muudatustest tulenevate turutingimustega.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 856/1999, 22. aprill 1999, millega nähakse ette tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistik (EÜT L 108, 27.4.1999, lk 2).

21 06 06   Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.

Märkused

Arengukoostöö rahastamisvahendist abi saavate riikidega tehtav koostöö on suunatud suhete arendamisele oluliste partneritega, kellel on ühendusega sarnased poliitilised, majanduslikud ja institutsioonilised väärtused ning kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja heal valitsemistaval põhineva maailmakorra edendamises.

Alusaktid

Komisjoni 22. aprilli 2009. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega (KOM(2009) 197 (lõplik)).

21 06 07   Banaanid – Kaasnevad meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.

PEATÜKK 21 07 —   ARENGUKOOSTÖÖMEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 07
ARENGUKOOSTÖÖMEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID
21 07 01	Assotsiatsioonilepingud ülemeremaade ja -territooriumidega	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—
21 07 02	Koostöö Gröönimaaga	4	27 879 000	25 000 000	27 327 000	27 327 000	26 811 000,—	21 408 800,—
21 07 03	Leping ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning teiste ÜRO organitega	4	300 000	300 000	552 000	552 000	264 002,50	264 002,50
21 07 04	Toorainelepingud	4	4 600 000	4 600 000	4 700 000	4 700 000	2 694 426,—	2 387 528,05
	Peatükk 21 07 — Kogusumma		32 779 000	29 900 000	32 579 000	32 579 000	29 769 428,50	24 060 330,55

21 07 01   Assotsiatsioonilepingud ülemeremaade ja -territooriumidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Ühendusega/Euroopa Liiduga assotsieerimisest tulenevate kulude katmiseks.

Praegu rahastatakse neid kulusid kuuendast, seitsmendast, kaheksandast, üheksandast ja kümnendast Euroopa Arengufondist (st üldeelarve väliselt).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 86/283/EMÜ, 30. juuni 1986, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 175, 1.7.1986, lk 1).

Nõukogu otsus 91/482/EMÜ, 25. juuli 1991, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 263, 19.9.1991, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/822/EÜ, 27. november 2001, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

21 07 02   Koostöö Gröönimaaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
27 879 000	25 000 000	27 327 000	27 327 000	26 811 000,—	21 408 800,—

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse säästva arengu alast koostööd Gröönimaaga Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa partnerluse raames. Koostöö eesmärk on toetada poliitikavaldkondi ja strateegiaid, millega soodustatakse juurdepääsu tootmistegevusele ja loodusvaradele, eeskätt järgmist: a) haridus ja koolitus, b) maavarad, c) energia, d) turism ja kultuur, e) teadustegevus, f) toiduainete ohutus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/526/EÜ, 17. juuli 2006, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid (ELT L 208, 29.7.2006, lk 28).

Alusaktid

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse ühisavaldus Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahelise partnerluse kohta, allkirjastatud 27. juunil 2006. aastal Luksemburgis (ELT L 208, 29.7.2006, lk 32).

21 07 03   Leping ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning teiste ÜRO organitega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
300 000	300 000	552 000	552 000	264 002,50	264 002,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta ühenduse/ELi iga-aastast osamaksu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni pärast sellega ühinemist.

Õiguslik alus

Nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus ühenduse liitumise kohta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO).

21 07 04   Toorainelepingud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 600 000	4 600 000	4 700 000	4 700 000	2 694 426,—	2 387 528,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste iga-aastaste liikmemaksude rahastamiseks, mida Euroopa Ühendus/Euroopa Liit peab maksma oma osalemise eest valdkondliku ainupädevuse tõttu.

Assigneeringuga rahastatakse praegu nelja liikmemaksu:

—	rahvusvahelise kohviorganisatsiooni aastane liikmemaks,

—	rahvusvahelise kakaoorganisatsiooni aastane liikmemaks,

—	rahvusvahelise džuudiorganisatsiooni aastane liikmemaks,

—	pärast lõplikku heakskiitmist: rahvusvahelise troopilise puidu lepingu aastane liikmemaks.

Sõltuvalt poliitilistest ja õiguslikest võimalustest sõlmitakse tulevikus tõenäoliselt ka muid troopikasaadusi käsitlevaid lepinguid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/877/EÜ, 24. september 2001, Euroopa Ühenduse nimel rahvusvahelise kohvilepingu 2001 allkirjastamise ja sõlmimise kohta (EÜT L 326, 11.12.2001, lk 22).

Nõukogu otsus 2002/312/EÜ, 15. aprill 2002, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks 2001. aasta leping, milles sätestatakse rahvusvahelise džuudi uurimisrühma pädevus (EÜT L 112, 27.4.2002, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/970/EÜ, 18. november 2002, Euroopa Ühenduse nimel 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmimise kohta (EÜT L 342, 17.12.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/648/EÜ, 26. september 2007, 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 262, 9.10.2007, lk 6).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artikkel 133 ja Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 207.

2000. ja 2001. aasta uute läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline kohvileping. Kohaldamise kestus: 1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2007, kusjuures seda on võimalik pikendada kõige enam kuueks aastaks. Praegust 2001. aasta kohvilepingut pikendati ühe aasta võrra, kuni 1. oktoobrini 2009 ning seda asendava uue lepingu kohta toimusid uued läbirääkimised 2007. aastal. Vastavalt allkirjastamiste ja ratifitseerimiste arvule võib kõnealune leping jõustuda 1. oktoobril 2009, vastasel juhul pikendatakse veel kord varasemat lepingut.

2000. ja 2001. aasta uute läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline kakaoleping. Leping jõustus 1. oktoobril 2003 kestusega viis aastat, kusjuures seda oli võimalik pikendada kõige enam neljaks aastaks. Lepingut on pikendatud kaheks aastaks kestusega kuni 30. septembrini 2010.

2001. aasta läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline džuudileping, millega loodi uus Rahvusvaheline Džuudiorganisatsioon. Kestus: kaheksa aastat, kusjuures seda on võimalik pikendada kõige enam neljaks aastaks.

2006. aasta läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline troopilise puidu leping: nõukogu otsus 2007/648/EÜ, 26. september 2007, 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 262, 9.10.2007, lk 6); lepingu artikli 36 lõike 3 kohane Euroopa Ühenduse deklaratsioon (ELT L 262, 9.10.2007, lk 26).

PEATÜKK 21 08 —   POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 08
POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE
21 08 01	Ühenduse/Euroopa Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järelevalve- ja kontrollimeetmed	4	9 577 000	9 577 000	9 577 000	9 577 000	9 577 000,—	6 649 564,69
21 08 02	Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas	4	9 796 000	10 000 000	8 100 000	8 645 000	8 889 527,29	6 538 079,29
	Peatükk 21 08 — Kogusumma		19 373 000	19 577 000	17 677 000	18 222 000	18 466 527,29	13 187 643,98

21 08 01   Ühenduse/Euroopa Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järelevalve- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 577 000	9 577 000	9 577 000	9 577 000	9 577 000,—	6 649 564,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud arendustegevuse, -strateegiate ja -poliitika hindamis-, järelevalve- ja toetusmeetmete rahastamiseks nende kavandamise, ettevalmistamise, rakendamise ja hindamise etappide jooksul, ning see hõlmab järgmist:

—	tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud,

—	rakendatavate meetmete järelevalve (meetmete järelevalve nende elluviimise jooksul ja pärast seda),

—	käimasoleva tegevuse järelevalve kvaliteedi parandamiseks ette nähtud toetusmeetmed ja edasise tegevuse ettevalmistamine,

—	tagasiside otsustamisprotsessi käigus läbi viidava hindamise tulemuste, järelduste ja soovituste kohta ning teavitamine nendest,

—	hindamiste kvaliteedi parandamiseks ja kasulikkuse suurendamiseks ette nähtud metodoloogilised edusammud,

—	metodoloogiliste edusammude kohta antav tagasiside ja teave, et parandada hindamise kvaliteeti ja kasulikkust,

—	mittestruktuurimeetmetel, näiteks rahutagamise, sellekohase koolituse, leppimise vms seotud meetmetel põhinevate programmide võimalike hindamisviiside uurimine.

Assigneeringuga rahastatakse ka nende programmide ja projektide juhtimist käsitlevat auditeerimistegevust, mida komisjon rakendab välisabi valdkonnas. Sellega rahastatakse ka ühenduse/ELi välisabi reguleerivatel erinormidel põhinevat välisaudiitoritele korraldatavat koolitust.

Peale selle tuleb antud assigneeringust katta arengukoostöö mõju mõõtmise ja mõjuindikaatorite edasiarendamisega seotud kulud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõikele 6.

21 08 02   Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 796 000	10 000 000	8 100 000	8 645 000	8 889 527,29	6 538 079,29

Märkused

Meede A: koordineerimine

Eelarve rahastamine tagab komisjonile arengupoliitika kohaste koordineerimismeetmete ettevalmistamiseks, väljatöötamiseks ja järgimiseks vajalikud toetusvahendid. Poliitika koordineerimine on oluline abi järjepidevuse, vastastikuse täiendavuse ja tõhususe seisukohalt.

Koordineerimismeetmed on Euroopa arengupoliitika määratlemise ja kujundamise jaoks strateegilisel ja programmitöö tasandil väga olulised. Euroopa arengupoliitika eripära on otseselt sätestatud aluslepingutes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 208 ja 210). Ühenduse/ELi abi ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika täiendavad üksteist vastastikku, mis ei ole võimalik ilma kooskõlastamiseta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 210 näeb ette, et komisjon koordineerib riikide arengukoostöö poliitikat ja kooskõlastab ELi arengukoostöö ja -abiga seotud eesmärke riikide eesmärkidega.

Lisaks asjaolule, et koordineerimine on põhitegur, millega komisjon annab liikmesriikide poliitikale lisaväärtuse, on see olulisel kohal ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelise kogukonna kattuvat tegevust käsitlevas tööplaanis. Seetõttu kajastab see teiste Euroopa institutsioonide pidevalt kasvavat vajadust, mida liikmesriigid ja Euroopa Parlament tunnustasid Barcelonas 2002. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Assigneeringuga rahastatakse mitmeid erinevaid meetmeid:

—	koordineerimisalase tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud,

—	komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kohtumised ja vahetused,

—	järelevalve meetmete rakendamise ajal,

—	käimasoleva tegevuse järelevalve kvaliteedi parandamiseks ette nähtud toetusmeetmed ja edasise tegevuse ettevalmistamine,

—	koordineerimisalaste välisalgatuste toetusmeetmed,

—	ühiste seisukohtade, teatiste ja algatuste ettevalmistamine,

—	koordineerimisega seotud ettevõtmiste korraldamine,

—	teabe levitamine trükiste avaldamise ja infosüsteemide arendamise kaudu.

Meede B: teadlikkuse suurendamine

Assigneeringuga rahastatakse toiminguid, mille eesmärk on juhtida tähelepanu ELi ja liikmesriikide arengualastele meetmetele ja parandada üldsuse teadlikkust arengualastes küsimustes. Kõik käesoleva artikli alusel rahastatavad toimingud peavad sisaldama järgmist kaht komisjoni arvates teineteist vastastikku täiendavat komponenti:

—	teavitamine, mille eesmärk on edendada mitmesuguseid toiminguid, mida EL teeb arenguabi alal ning mida ta viib läbi koostöös liikmesriikide ja muude rahvusvaheliste institutsioonidega,

—	teadlikkuse suurendamine, mis hõlmab Euroopa Liidu ja AKV riikide (78 riigi) avalikku arvamust. Need toimingud on suunatud eelkõige noortele. Üheks selle tööga seotud prioriteediks on ka liikmesriikide teadlikkuse suurendamine liidu arengukoostöö alaste meetmete osas.

Need toimingud hõlmavad peamiselt, kuigi mitte ainult, rahalist toetust arengukoostööga seotud audiovisuaalsetele materjalidele, väljaannetele, seminaridele ja muudele üritustele, teabematerjalide ja teabesüsteemide väljatöötamist ning arengukoostööga seotud Lorenzo Natali ajakirjanduspreemia rahalist toetamist.

Need toimingud on suunatud avaliku ja erasektori koostööpartneritele ning liikmesriikides, ühinevates riikides ja AKV riikides asuvatele ELi esindustele ja delegatsioonidele.

Lisaks rahastatakse assigneeringuga meetmeid algatuse „Euroopa teadusuuringute kasutamine arengupoliitika valdkonnas” raames. Nimetatud algatuse peamine väljund on iga-aastase Euroopa arenguaruande avaldamine. Selline protsess suurendab Euroopa teadusuuringute ja poliitika vahelist sünergiat, kaasates need ühte ühisprojekti. Euroopa arenguaruanne ja sellega seotud tegevus (taustdokumendid, seminarid ja õpikojad) aitavad kujundada ja tugevdada Euroopa arenguvisiooni ja mõju, mida see avaldab rahvusvahelisele arengutemaatikale. Nimetatud algatust rahastatavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt vabatahtlike osamaksete teel.

Toetuse saajast olenemata ei ole sellest artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Ülesanded, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 210 alusel vahetult komisjonile antud erivolitustest.

PEATÜKK 21 49 —   ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
21 49
ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD
21 49 04
Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud
21 49 04 01	Muu abi toodete, toetusmeetmete, transpordi, jagamise, kõrvalmeetmete ja rakendamisjärelevalve näol – Halduskorralduskulud	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	3 412,52
21 49 04 02	Muud koostöömeetmed ja valdkondlikud tegevuskavad – Halduskorralduskulud	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—
21 49 04 05	Rekonstrueerimise ja arendamise Euroopa programm (EPRD) – Halduskorralduskulud	4	—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—
	Artikkel 21 49 04 — Vahesumma		—	p.m.	—	p.m.	0,—	3 412,52
	Peatükk 21 49 — Kogusumma		—	p.m.	—	p.m.	0,—	3 412,52

21 49 04   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 49 04 01   Muu abi toodete, toetusmeetmete, transpordi, jagamise, kõrvalmeetmete ja rakendamisjärelevalve näol – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	3 412,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 01 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

21 49 04 02   Muud koostöömeetmed ja valdkondlikud tegevuskavad – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 02 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

21 49 04 05   Rekonstrueerimise ja arendamise Euroopa programm (EPRD) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 05 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS ARENGU PEADIREKTORAADILE

—	HALDUSTOETUS KOOSTÖÖTALITUSELE EUROPEAID

JAOTIS 22

LAIENEMINE

Üldised eesmärgid

—	Tagada Euroopa Liidu poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes edukas laienemine.

—	Tagada ühinemisega seotud abi järjepidev, tõhus ja rahaliselt usaldusväärne rakendamine uute liikmesriikide suhtes pärast ühinemist, kuni kõik enne ühinemist käivitatud programmid ja üleminekutoetused on täielikult rakendatud ja lõpetatud.

—	Hõlbustada Küprose taasühendamist ja toetada Küprose türgi kogukonna majanduslikku arengut.

—	Anda panus informeeritud avalikku arutellu Euroopa Liidu laienemise üle ja suurendada laienemisprotsessi avalikku toetust.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 01	LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	92 498 436	92 498 436	87 265 822	87 265 822	89 039 032,15	89 039 032,15
22 02	LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA	914 860 671	1 050 913 150	977 299 235	1 265 652 302	1 063 024 625,27	1 400 451 291,13
22 03	ÜHINEMISJÄRGNE RAHALINE TOETUS	—	49 900 000	—	50 202 000	0,—	65 745 864,88
22 04	TEAVITUS- JA TEABEVAHETUSSTRATEEGIA	15 000 000	10 186 000	14 000 000	11 588 000	12 330 587,77	9 055 039,20
22 49	ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD	—	—	—	—	0,—	0,—
	Jaotis 22 — Kogusumma	1 022 359 107	1 203 497 586	1 078 565 057	1 414 708 124	1 164 394 245,19	1 564 291 227,36

PEATÜKK 22 01 —   LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
22 01
LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
22 01 01
Laienemise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud
22 01 01 01	Laienemise peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	22 435 741 (374)	22 557 572 (375)	22 394 459,31
22 01 01 02	Euroopa Liidu delegatsioonides laienemise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	8 636 040	8 100 048	7 653 134,99
	Artikkel 22 01 01 — Vahesumma		31 071 781	30 657 620	30 047 594,30
22 01 02
Laienemise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
22 01 02 01	Laienemise peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad	5	3 353 038	2 176 209	2 260 412,34
22 01 02 02	Euroopa Liidu delegatsioonide laienemise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad	5	3 049 156	3 069 672	2 479 405,18
22 01 02 11	Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud	5	2 141 897	1 485 055	1 545 620,54
22 01 02 12	Euroopa Liidu delegatsioonide laienemise poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud	5	850 034	787 152	810 835,98
	Artikkel 22 01 02 — Vahesumma		9 394 125	7 518 088	7 096 274,04
22 01 03
Laienemise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud
22 01 03 01	Laienemise poliitikavaldkonna peadirektoraatide seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	1 640 688	1 685 426	1 739 952,45
22 01 03 02	Euroopa Liidu delegatsioonide laienemise poliitikavaldkonna hooned ja nendega seotud kulud	5	6 698 842	6 965 688	7 066 583,33
	Artikkel 22 01 03 — Vahesumma		8 339 530	8 651 114	8 806 535,78
22 01 04
Laienemise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
22 01 04 01	Ühinemiseelne abi – Halduskorralduskulud	4	38 050 000	36 043 000	36 623 083,20
22 01 04 02	Uutele liikmesriikidele antava ühinemisabi järkjärguline lõpetamine – Halduskorralduskulud	4	1 300 000	1 300 000	3 353 910,47
22 01 04 04	Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend – Halduskorralduskulud	4	3 000 000	3 000 000	2 987 634,36
22 01 04 30	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus laienemise poliitikavaldkonna rubriigi 4 programmidele	4	1 343 000	96 000 (376)	124 000,—
	Artikkel 22 01 04 — Vahesumma		43 693 000	40 439 000	43 088 628,03
	Peatükk 22 01 — Kogusumma		92 498 436	87 265 822	89 039 032,15

22 01 01   Laienemise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

22 01 01 01   Laienemise peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
22 435 741 (377)	22 557 572 (378)	22 394 459,31

22 01 01 02   Euroopa Liidu delegatsioonides laienemise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 636 040	8 100 048	7 653 134,99

22 01 02   Laienemise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

22 01 02 01   Laienemise peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 353 038	2 176 209	2 260 412,34

22 01 02 02   Euroopa Liidu delegatsioonide laienemise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 049 156	3 069 672	2 479 405,18

22 01 02 11   Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 141 897	1 485 055	1 545 620,54

22 01 02 12   Euroopa Liidu delegatsioonide laienemise poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
850 034	787 152	810 835,98

22 01 03   Laienemise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

22 01 03 01   Laienemise poliitikavaldkonna peadirektoraatide seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 640 688	1 685 426	1 739 952,45

22 01 03 02   Euroopa Liidu delegatsioonide laienemise poliitikavaldkonna hooned ja nendega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 698 842	6 965 688	7 066 583,33

22 01 04   Laienemise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

22 01 04 01   Ühinemiseelne abi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
38 050 000	36 043 000	36 623 083,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt järgmiste kulude katmiseks, mis on otseselt seotud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) rakendamisega:

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile,

—

kulusid, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakontori koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 1 800 000 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 95 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 5 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja kommunikatsioonivahenditele,

—

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele Euroopa Liidu delegatsioonidele või järk-järgult võetakse üle likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest,

—	kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Selle assigneeringuga rahastatakse artiklite 22 02 01, 22 02 02, 22 02 03, 22 02 04, 22 02 05, 22 02 07, 22 02 08 ja 22 04 02 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 02   Uutele liikmesriikidele antava ühinemisabi järkjärguline lõpetamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 300 000	1 300 000	3 353 910,47

Märkused

Pärast laienemist vastutab komisjon endiselt kõikide õiguslike ja finantsnõuete täitmise eest, eriti seoses usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimisega. Vastavalt ühinemisaktidele tegutsevad kõigi 2004. ja 2007. aastal ühinenud kaheteistkümne liikmesriigi rakendusasutused nüüd laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi (EDIS) alusel. Bulgaarias ja Rumeenias võeti laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem kasutusele aastal 2007.

Peakontoris täidetavad ühinemiseelsete programmide lõpuleviimisega seotud järelejäänud ülesanded hõlmavad eelkõige projektide tulemuste järelevalve ja finantsjuhtimise järelmeetmeid, kaasa arvatud maksetaotlused, detsentraliseeritud rakendussüsteemi järelevalve ja ühinemisjärgse ülemineku finantsabi järelmeetmed. Taotlusi programmide laiendamiseks ja muudatusteks projektide toimikutes ja/või eraldistes tuleb samuti nõuetekohaselt hinnata ning asjakohane otsus tuleb esitada komisjonile.

Et Bulgaarias ja Rumeenias on suure hulga vahendite rakendamine veel pooleli, on peakontori vajadused endiselt suured. Eriti Bulgaarias oli vahendite kasutamine 2008. aastal väga probleemne. See küsimus pälvis suurt poliitilist ja avalikku huvi. Selle tulemuseks oli aruandluse, järelevalve ja lähetustega seotud töökoormuse suurenemine, samuti lükkusid paljud tehingud selle tõttu edasi 2009. aastasse.

Assigneering on mõeldud uute liikmesriikide ülejäänud ühinemiseelsete abiprogrammide järkjärgulise kaotamise halduskulude katteks. See hõlmab näiteks järgmist:

—	lühiajalise tehnilise abi kulusid, mis on seotud käesoleva artikli kohase programmi (või meetmete) eesmärkide saavutamisega, ning kõiki muid kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel ametiasutustele sihtotstarbeliste teenuslepingutega pandud ülesandeid,

—

kulusid, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kelle ülesanded on otseselt seotud ühinemiseelsete programmide lõpetamisega, peakontori koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 1 100 000 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 95 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 5 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele.

Assigneeringuga rahastatakse punktide 22 02 05 01, 22 02 05 04 ja artikli 22 03 01 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 04   Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 000 000	3 000 000	2 987 634,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saavatele riikidele kui ka komisjonile,

—

kulusid, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakontori ajutiste töötajatega seotud kulud piirduvad 2 945 600 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 95 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 5 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele,

—	kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse artikli 22 02 06 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus laienemise poliitikavaldkonna rubriigi 4 programmidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 343 000	96 000 (379)	124 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude rahastamiseks, mis on seotud laienemise poliitikavaldkonda kuuluvate programmide juhtimisega. Asutuse volitusi laiendati kõigile programmidele „Noored”, „Tempus” ja „Erasmus Mundus”, kuhu on kaasatud IPA abisaajad.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Komisjoni otsus 2007/114/EÜ, 8. veebruar 2007, millega muudetakse otsust 2005/56/EÜ, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 49, 17.2.2007, lk 21).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

PEATÜKK 22 02 —   LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 02
LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA
22 02 01	Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamisabi kandidaatriikidele	4	287 113 190	219 155 000	316 930 582	104 064 000	334 621 298,—	116 855 280,57
22 02 02	Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamise abi võimalikele kandidaatriikidele	4	463 329 616	409 000 000	469 332 953	225 489 000	508 933 097,—	14 712 154,03
22 02 03	Ajutised tsiviilvalitsused Lääne-Balkani riikides	4	p.m.	903 000	6 000 000	3 265 000	7 496 572,—	11 345 187,63
22 02 04
Piiriülene ja piirkondlik koostöö
22 02 04 01	Piiriülene koostöö ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides	4	25 057 113	8 845 000	24 565 798	17 442 729	16 454 129,—	0,—
22 02 04 02	Piiriülene koostöö liikmesriikidega	4	6 992 002	p.m.	6 854 902	1 500 000	4 485 854,—	0,—
	Artikkel 22 02 04 — Vahesumma		32 049 115	8 845 000	31 420 700	18 942 729	20 939 983,—	0,—
22 02 05
Varasematest abikavadest abi andmise lõpuleviimine
22 02 05 01	Ühinemiseelse abi programmi Phare lõpuleviimine	4	—	81 200 000	—	222 069 573	1 405,11	511 304 459,44
22 02 05 02	Programmi CARDS lõpuleviimine	4	p.m.	92 967 000	p.m.	217 245 000	13 184 287,39	306 944 813,09
22 02 05 03	Türgiga varem tehtud koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	p.m.	p.m.	106 044 000	96 652,77	180 943 356,14
22 02 05 04	Malta ja Küprosega varem tehtud koostöö lõpuleviimine	4	—	—	—	—	62 278,32	182 662,22
22 02 05 05	Laienemise mõju käsitlevate meetmete lõpuleviimine ELi piirialadel	3.2	—	p.m.	—	p.m.	0,—	828 722,16
22 02 05 06	Küprose demineerimise ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine	3.2	—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—
22 02 05 07	Euroopa Ülesehitusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	4	—	—	—	—	0,—	20 000 000,—
22 02 05 08	Euroopa Ülesehitusamet – Toetus jaotisele 3	4	—	—	—	—	0,—	0,—
	Artikkel 22 02 05 — Vahesumma		p.m.	174 167 000	p.m.	545 358 573	13 344 623,59	1 020 204 013,05
22 02 06	Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend	4	9 000 000	15 637 000	9 000 000	6 200 000	12 902 558,95	8 431 970,77
22 02 07
Piirkondlikud, horisontaalsed ja ühekordsed programmid
22 02 07 01	Piirkondlikud ja horisontaalsed programmid	4	114 118 750	138 483 150	131 115 000	267 541 000	157 786 168,44	204 773 433,52
22 02 07 02	ELi/ühenduse abi andmise tulemuste hindamine ning järelevalve- ja kontrollimeetmed	4	4 000 000	3 870 000	8 500 000	6 224 000	7 000 324,29	3 886 354,82
22 02 07 03	Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks	4	3 000 000	76 353 000	2 000 000	87 368 000	0,—	20 242 896,74
	Artikkel 22 02 07 — Vahesumma		121 118 750	218 706 150	141 615 000	361 133 000	164 786 492,73	228 902 685,08
22 02 08	Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt	4	p.m.	2 250 000	3 000 000	1 200 000	0,—	0,—
22 02 09	Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt	4	2 250 000	2 250 000
	Peatükk 22 02 — Kogusumma		914 860 671	1 050 913 150	977 299 235	1 265 652 302	1 063 024 625,27	1 400 451 291,13

22 02 01   Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamisabi kandidaatriikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
287 113 190	219 155 000	316 930 582	104 064 000	334 621 298,—	116 855 280,57

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse kandidaatriikidele ette nähtud IPA osa „Üleminek ja institutsioonide väljaarendamine”. Peamine eesmärk on arendada välja institutsioonid, et nad oleksid suutelised rakendama ELi/ühenduse õigustikku. Selleks kasutatakse eelkõige järgmisi vahendeid:

—	demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamine, sealhulgas õiguskaitse,

—	inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine ning vähemusrühmade õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise parem tagamine,

—	avaliku halduse reformi elluviimine, sealhulgas abi saavas riigis finantsmäärusega kehtestatud eeskirjale vastava abi haldamise detsentraliseeritud süsteemi rajamine,

—	majandusreformi elluviimine,

—	kodanikuühiskonna ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, vähe esindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine,

—	lepitamine, usalduse suurendamise meetmed ja ülesehitustööd.

Assigneering on ette nähtud ka neile koostöömeetmetele, mis ei ole selgesõnaliselt kaetud määruse (EÜ) nr 1085/2006 teiste osadega, ning erinevate osade vahelistele koostöömeetmetele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 02   Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamise abi võimalikele kandidaatriikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
463 329 616	409 000 000	469 332 953	225 489 000	508 933 097,—	14 712 154,03

Märkused

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames antakse ühinemiseelset finantsabi mitte üksnes kandidaatriikidele, vaid ka võimalikele kandidaatriikidele. Assigneeringuga rahastatakse osa „Üleminek ja institutsioonide väljaarendamine”, mis on ette nähtud võimalikele kandidaatriikidele. Võttes arvese, et 19.–20. juunini 2003 Thessaloníkis peetud Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati võimalike kandidaatide sidemete tugevdamist Euroopa Liiduga, on assigneeringu peamine eesmärk toetada nende riikide osalemist stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ning nende lähenemist kandidaadistaatusele. See hõlmab ühenduse õigustiku järkjärgulise kasutuselevõtu toetamist kõigis riikides ja vahelepingu või stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaste kohustuste täitmist, eelkõige järgmisi vahendeid:

—	demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamine, sealhulgas õiguskaitse,

—	inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine ning vähemusrühmade õiguste, sugudevahelise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise parem tagamine,

—	avaliku halduse reformi elluviimine, sealhulgas abi saavas riigis finantsmäärusega kehtestatud eeskirjale vastava abi haldamise detsentraliseeritud süsteemi rajamine,

—	majandusreformi elluviimine,

—	kodanikuühiskonna ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, vähe esindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine,

—	lepitamine, usalduse suurendamise meetmed ja ülesehitustöö.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 03   Ajutised tsiviilvalitsused Lääne-Balkani riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	903 000	6 000 000	3 265 000	7 496 572,—	11 345 187,63

Märkused

Euroopa Liit peab katma osa kõrge esindaja büroo kuludest Bosnias ja Hertsegoviinas. Rahastamine toimub eelarvetoetuse andmise teel.

Kõrge esindaja büroo pidi tegevuse lõpetama 2009. aastal, kuid poliitilise ebakindluse tõttu lükati see edasi.

Kõrge esindaja büroo esitab Euroopa Parlamendile aruande Bosnia ja Hertsegoviina poliitilise olukorra kohta, käsitledes eelkõige mõju, mida see avaldab Euroopa Liidu finantsabi rakendamisele.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 04   Piiriülene ja piirkondlik koostöö

Märkused

IPA piiriülese koostöö jaoks ette nähtud osaga toetatakse kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide ning nende naabruses olevate liikmesriikide piiriülese koostöö programme maa- ja merepiiril ning kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide piiriülese koostöö programme. Kõnealuse koostöö jaoks nähakse ette kaks eraldi eelarvepunkti: „Piiriülene koostöö liikmesriikidega” ja „Piiriülene koostöö ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) merepiirkonna programmides”.

22 02 04 01   Piiriülene koostöö ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
25 057 113	8 845 000	24 565 798	17 442 729	16 454 129,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud IPAst abi saavate riikide vahelise piiriülese koostöö toetamiseks.

Assigneeringuga võib vastavalt vajadusele toetada ka abikõlblike IPA toetusesaajate osalemist struktuurifondide Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgile vastavates riigiülestes ja piirkondadevahelistes programmides ja ENPI-le vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 04 02   Piiriülene koostöö liikmesriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
6 992 002	p.m.	6 854 902	1 500 000	4 485 854,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud IPAst abi saavate riikide ja liikmesriikide vahelise piiriülese koostöö toetamiseks.

Liikmesriikide osalusel ellu viidavatele programmidele on lisaks IPA vahenditele ette nähtud toetus ka punktist 13 05 03 01 „Regionaalpoliitika” rubriigis 1b (ERDF).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05   Varasematest abikavadest abi andmise lõpuleviimine

Märkused

Kuna uus IPA võeti kasutusele 1. jaanuaril 2007 ning samal kuupäeval ühinesid Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga, kaetakse artikliga varem ühinemiseelse abi ja CARDSi abikava raames sõlmitud lepingute alusel kulukohustuste lõpetamisega seotud väljamaksed.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

22 02 05 01   Ühinemiseelse abi programmi Phare lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	81 200 000	—	222 069 573	1 405,11	511 304 459,44

Märkused

Kuna uus IPA võeti kasutusele 1. jaanuaril 2007 ning samal kuupäeval ühinesid Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga, kaetakse käesoleva punktiga varem ühinemiseelse abi ja programmi CARDS abikava raames sõlmitud lepingute alusel niisuguste kulukohustuste lõpetamisega seotud väljamaksed, mis on mõeldud kõnealustele riikidele, uutele liikmesriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3906/89, 18. detsember 1989, Ungari Vabariigile ja Poola Rahvavabariigile antava majandusabi kohta (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 02   Programmi CARDS lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	92 967 000	p.m.	217 245 000	13 184 287,39	306 944 813,09

Märkused

Assigneering on ette nähtud Lääne-Balkani riikidele suunatud programmi CARDS raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustuste täitmiseks seoses IPA kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2007.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2666/2000, 5. detsember 2000, milles käsitletakse Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Jugoslaavia Liitvabariigi abistamist ja millega tühistatakse määrus (EÜ) nr 1628/96 ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89 ja (EMÜ) nr 1360/90 ning otsuseid 97/256/EÜ ja 1999/311/EÜ (EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 03   Türgiga varem tehtud koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	106 044 000	96 652,77	180 943 356,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud Türgile ühinemiseelse abi andmise programmi raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustuste katmiseks seoses IPA kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2007.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1488/96, 23. juuli 1996, Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2000, 10. aprill 2000, EÜ-Türgi tolliliidu tugevdamise meetmete rakendamise kohta (EÜT L 94, 14.4.2000, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2500/2001, 17. detsember 2001, mis käsitleb Türgile ühinemiseelse finantsabi andmist ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3906/89, määrust (EÜ) nr 1267/1999, määrust (EÜ) nr 1268/1999 ja määrust (EÜ) nr 555/2000 (EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 04   Malta ja Küprosega varem tehtud koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	62 278,32	182 662,22

Märkused

Et Küpros ja Malta ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastal, on punkt ette nähtud nende kulukohustuste väljamaksmiseks, mis varem kirjendati kõnealuste riikide puhul artiklitesse B7-0 4 0, B7-0 4 1 ja B7-4 1 0 (osaliselt) ning punktidesse B7-4 0 1 0 ja B7-4 0 1 1.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 555/2000, 13. märts 2000, ühinemiseelse strateegia raames Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes võetavate meetmete rakendamise kohta (EÜT L 68, 16.3.2000, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 05   Laienemise mõju käsitlevate meetmete lõpuleviimine ELi piirialadel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	828 722,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmile „Laienemise mõju ELi piirialadele” vastava eelarveartikli raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustustega seotud väljamakseteks. Assigneeringutega võivad kaasneda kulukohustused, mis tulenevad projektide lõpetamisega seotud juriidilistest kohustustest (näiteks juriidilised kokkulepped, viivised, täpsustused jne).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

22 02 05 06   Küprose demineerimise ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	0,—

Märkused

See ettevalmistav tegevus, mis järgneb Euroopa Parlamendi poolt 2004. aastal käivitatud katseprojektile, on ette nähtud selleks, et rahastada ELi/ühenduse eelarvest Küprose miinidest puhastamist, eelkõige valitsuse kontrolli all oleva ala ja saare põhjaosa vahelises puhvervööndis, ning teha ettevalmistusi sama tüüpi laiaulatuslikeks operatsioonideks, mida rahastatakse Küprose türgi kogukonna jaoks ette nähtud rahastamisvahendi alusel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

22 02 05 07   Euroopa Ülesehitusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	20 000 000,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Punkt on ette nähtud Lääne-Balkani riikidele suunatud programmi CARDS raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustuste katmiseks seoses IPA kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2007.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2667/2000, 5. detsember 2000, Euroopa Ülesehitusameti kohta (EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7).

22 02 05 08   Euroopa Ülesehitusamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Punkt on ette nähtud Lääne-Balkani riikidele suunatud programmi CARDS raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustuste katmiseks seoses IPA kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2007.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2667/2000, 5. detsember 2000, Euroopa Ülesehitusameti kohta (EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7).

22 02 06   Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
9 000 000	15 637 000	9 000 000	6 200 000	12 902 558,95	8 431 970,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise abi kulude katmiseks õigusaktide ühtlustamise valdkonnas kogu ühenduse õigustiku ulatuses, abistades asjaomaseid asutusi õigustiku rakendamisel ja jõustamisel ning sealhulgas toetades valitsusväliseid organisatsioone nende eesmärkide täitmisel ja jälgides nende saavutuste määra.

Eesmärk on anda võimalikult kiiresti lühiajalist abi seminaride, töörühmade, õppekülastuste, ekspertide kohtumiste, koolituste korraldamise ning töövahendite ja toodete tarnimise näol eelkõige teabe hankimiseks ja levitamiseks, kirjalikuks ja suuliseks tõlkimiseks, samuti muu tehnilise abi näol ühenduse õigustiku ühtlustamise kontekstis.

Abisaajateks on kõikide avalikku sektorisse kuuluvate ja avaliku sektori osalusega organite, näiteks riikide haldusasutuste, parlamentide, seadusandlike nõukogude, piirkondlike omavalitsuste ning õigus- ja järelevalveorganite esindajad, samuti tööturu osapoolte ning ühenduse õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja täitmisega seotud või selles osalevate kaubandus-, kutse- ja majandusalaste rühmituste ja muud kodanikuühiskonna esindajad.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07   Piirkondlikud, horisontaalsed ja ühekordsed programmid

22 02 07 01   Piirkondlikud ja horisontaalsed programmid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
114 118 750	138 483 150	131 115 000	267 541 000	157 786 168,44	204 773 433,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide ühinemiseelsete piirkondlike ja mitut abisaajat hõlmavate programmide rahastamiseks.

Osa assigneeringust tuleks kasutada piirkondliku parlamentaarse koostöö toetamiseks, eelkõige laienemise protsessis vajalikke reforme puudutavate teadmiste ja oskusteabe edastamiseks piirkondlike parlamentide vahel ja piirkondlikeks usalduse suurendamise ning lepitusmeetmeteks.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07 02   ELi/ühenduse abi andmise tulemuste hindamine ning järelevalve- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
4 000 000	3 870 000	8 500 000	6 224 000	7 000 324,29	3 886 354,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud nii IPA kui ka varasemate ühinemiseelsete vahendite hindamis-, auditeerimis- ja järelevalvemeetmete rahastamiseks projektide kavandamise, rakendamise, hindamise ja lõpetamise etappide jooksul.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07 03   Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
3 000 000	76 353 000	2 000 000	87 368 000	0,—	20 242 896,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks kasutatava rahalise toetuse katmiseks. Kõnealune abi keskendub eelkõige saare majanduslikule integratsioonile ning sidemete parandamisele kahe kogukonna vahel ja Euroopa Liiduga, et aidata kaasa Küprose taasühinemisele. Kõnealust abi võib kasutada, et toetada järgmist:

—	sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamist, eelkõige seoses maaelu arengu, inimressursside arengu ja piirkondliku arenguga,

—	infrastruktuuri arendamist ja ümberkorraldamist, eelkõige energeetika ja transpordi, keskkonna, telekommunikatsiooni ja veevarustuse valdkondades,

—	leppimise saavutamist, usaldust suurendavaid meetmeid ja kodanikuühiskonda,

—	Küprose türgi kogukonna lähendamist liidule muu hulgas Euroopa Liidu poliitilise ja õigusliku korra kohta teavitamise ning noorte vahetusprogrammide ja stipendiumide edendamise kaudu,

—	õigusaktide järkjärgulist vastavusse viimist ühenduse õigustikuga ja ühenduse õigustiku rakendamise ettevalmistamist.

Osa assigneeringust on ette nähtud ka programmi rakendamisega seotud administratiivkulude katmiseks. Nende kulude hulka kuuluvad järgmise:

—	kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust,

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile,

—	kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Osa käesolevast assigneeringust on mõeldud ka Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni tegevuse rahastamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi asjaomasele resolutsioonile teadmata kadunud isikute kohta Küprosel, mille Euroopa Parlament võttis vastu 18. juunil 2008 (ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 13) ja milles ta toetas täiendava rahalise toe andmist Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelevale komisjonile alates 2009. aastast ning 2 000 000 euro eraldamist konkreetselt 2009. aastaks. Sellega jätkatakse komisjoni poolt juba võetud meetmeid, millega eraldati 1 500 000 eurot Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni tegevuse rahastamiseks 2008. aasta lõpuni vastavalt Euroopa Parlamendi resolutsioonile teadmata kadunud isikute kohta Küprosel, mille Euroopa Parlament võttis vastu 15. märtsil 2007 (ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 243).

Ülalnimetatud komisjoni tegevuse osas oleks kasulik märkida, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni käimasolevat projekti teadmata kadunud isikute säilmete väljakaevamiseks, tuvastamiseks ja perekondadele tagastamiseks alustati 2006. aasta augustis ja praeguseks on välja kaevatud 398 isiku säilmed, millest 266 on analüüsitud Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni antropoloogialaboratooriumis nende esialgse tuvastamise eesmärgil. Esimene positiivne tuvastamine toimus 2007. aasta juunis ja praeguseks on Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni projekti raames välja kaevatud 91 inimese säilmed selle protsessi käigus tuvastatud. Selle tegevuse jätkamine ja edasised tulemused on vajalikud ja seda on võimalik saavutada vaid siis, kui Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni suutlikkust suurendatakse, ning selles osas on ELi rahaline abi väga oluline.

Assigneering on mõeldud selleks, et täiendavalt rahaliselt toetada ja kiirendada Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni tööd lisaks 3,5 miljoni euro eraldamisele ELi eelarvest nimetatud komisjonile 2008. ja 2009. aastal (vastavalt 1,5 miljonit eurot ja 2 miljonit eurot) ning vastavalt Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta asjaomasele resolutsioonile teadmata kadunud isikute kohta Küprosel ja 15. märtsi 2007. aasta samateemalisele resolutsioonile.

Ülalnimetatud komisjoni tegevuse kohta oleks kasulik märkida, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni projekti teadmata kadunud isikute säilmete väljakaevamiseks, tuvastamiseks ja perekondadele tagastamiseks alustati 2006. aasta augustis ja praeguseks on välja kaevatud 539 isiku säilmed, millest 349 on analüüsitud Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni antropoloogialaboratooriumis nende esialgse tuvastamise eesmärgil. Esimene positiivne tuvastamine toimus 2007. aasta juunis ja praeguseks on Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni projekti raames välja kaevatud 172 inimese säilmed selle protsessi käigus tuvastatud ja perekondadele üle antud. 1 500 isikut (Küprose kreeklased, Küprose türklased jt) on endiselt teadmata kadunud ning arvestades asjaolu, et neid isikuid on teadmata kadunuks peetud 35–45 aastat, on tungivalt vaja kiirendada Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni tööd, kuna järk-järgult väheneb teadmata kadunud isikute elusolevate sugulaste arv ja samuti nende inimeste arv, kes saaksid anda tunnistusi salajaste massihaudade jms kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 389/2006, 27. veebruar 2006, millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).

22 02 08   Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	2 250 000	3 000 000	1 200 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneeringut kasutatakse mittetulundusühingute (nt kohalikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid ning avalik-õiguslikud institutsioonid) toetamiseks sellise tegevuse läbiviimisel, mille eesmärk on väärtuslike kultuuriobjektidega seotud kohtade (kirikud, mošeed, raamatukogud, muuseumid, mälestised jne) jätkusuutlik säilitamine, taastamine ja arendamine kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides.

Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele, mis aitavad erinevaid rahvus- ja usulisi rühmi ühisprojektidesse kaasates kaasa usalduse suurendamisele, aga ka asjatundlikkuse ja teadlikkuse parandamisele kohalikul ja riiklikul tasandil.

Tulevikus võiks selle katseprojekti raames saadud kogemusi kasutada püsiva õigusliku aluse loomiseks ja teiste geograafiliste piirkondade ulatuslikuma lähenemisviisi väljatöötamiseks kultuuripärandi säilitamisele ja taastamisele konfliktipiirkondades.

Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis Kosovo tuleviku ja ELi rolli kohta (ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 207) märgiti, et Kosovo küsimuse lõplik lahendus peaks hõlmama „kõigi kultuuriliste ja usuga seotud kohtade kaitset”.

Arvukad kahjustatud hooned Balkani poolsaarel kujutavad endast käegakatsutavat meeldetuletust varasematest konfliktidest ja põhjustavad umbusaldust. Praegu kaasavad valitsusvälised organisatsioonid ühistesse taastamisprojektidesse erinevaid rahvusrühmi ja kohalikke ametiasutusi, edendades austust teiste inimeste kultuuriväärtuste vastu, kuid ELi-poolset rahastamist ei ole. IPA hõlmab „taastamist” ja „kogukondadevahelist koostööd”, kuid ei osuta konkreetselt kultuuripärandi taastamisele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

22 02 09   Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 250 000	2 250 000

Märkused

Assigneeringut kasutatakse selliste projektide toetamiseks, mille eesmärk on selliste väärtuslike kultuuri- ja religiooniobjektide (kirikud, mošeed, raamatukogud, muuseumid, mälestised jne) säilitamine ja taastamine, mis on sõjas või muudes poliitilistes konfliktides kannatada saanud või hävinud. Assigneeringuid võib kasutada selliste avalike ja valitsusväliste organisatsioonide toetuseks, kes viivad ellu asjaomase valdkonna projekte. Sealjuures on eriti oluline rõhutada valitsusväliste organisatsioonide keskset rolli kõnealustes säilitamis- ja taastamisprojektides..

Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele, mis toetavad eri rahvus- ja usulisi rühmi ühisprojektidesse kaasates usalduse suurendamise protsessi ning kohalikku haridust ja suure kultuurilise väärtusega taastamisalaste teadmiste ja oskuste arengut.

Objektide valikul tuleb lähtuda taastamise parimatest tavadest ning pakkumiste ja lepingupartnerite valikul ja hindamisel tuleb kaasata restaureerimise eksperdid.

Aastate 2008–2009 katseprojekti kogemusi tuleks nüüd kasutada konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise ulatuslikuma lähenemisviisi väljatöötamiseks, seda nii Lääne-Balkani konfliktipiirkonnas IPA programmi kaudu kui ka teistes piirkondades.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 22 03 —   ÜHINEMISJÄRGNE RAHALINE TOETUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 03
ÜHINEMISJÄRGNE RAHALINE TOETUS
22 03 01	Üleminekutoetus uutele liikmesriikidele	3.2	—	48 000 000	—	48 502 000	0,—	61 406 864,88
22 03 02	Tehnilise abi ja info vahetamise (TAIEX) meetmed üleminekutoetuse raames	3.2	—	1 900 000	—	1 700 000	0,—	4 339 000,—
	Peatükk 22 03 — Kogusumma		—	49 900 000	—	50 202 000	0,—	65 745 864,88

22 03 01   Üleminekutoetus uutele liikmesriikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	48 000 000	—	48 502 000	0,—	61 406 864,88

Märkused

Assigneeringust rahastatakse uutele liikmesriikidele varem antud üleminekutoetusega seotud kulukohustuste lõpetamist.

Üleminekutoetuse eesmärk on jätkata uute liikmesriikide abistamist nende püüdlustes tugevdada oma haldussuutlikkust Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise alal ja soodustada hea tava vahetamist.

1. mail 2004 ühinenud kümne uue liikmesriigi üleminekutoetus oli kasutusel aastatel 2004–2006. Bulgaariale ja Rumeeniale 2005. aasta ühinemisaktis ette nähtud üleminekutoetust kasutati ühe aasta jooksul alates nende ühinemisest ELiga.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad volitustest, mis on komisjonile antud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikliga 34 ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti III jaotise artikliga 31 (mis on Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise akti osa).

22 03 02   Tehnilise abi ja info vahetamise (TAIEX) meetmed üleminekutoetuse raames

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	1 900 000	—	1 700 000	0,—	4 339 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise abi kulude katmiseks õigusaktide ühtlustamise valdkonnas kogu ühenduse õigustiku ulatuses, abistades asjaomaseid asutusi õigustiku rakendamisel ja jõustamisel ning sealhulgas toetades valitsusväliseid organisatsioone nende eesmärkide täitmisel ja jälgides nende saavutuste määra.

Eesmärk on anda võimalikult kiiresti lühiajalist abi seminaride, töörühmade, õppekülastuste, ekspertide kohtumiste, koolituste korraldamise ning töövahendite ja toodete tarnimise näol eelkõige teabe hankimiseks ja levitamiseks, kirjalikuks ja suuliseks tõlkimiseks, samuti muu tehnilise abi näol Euroopa Liidu õigustiku ühtlustamise kontekstis.

Abi saajate hulka kuuluvad kõikide riiklike ja poolriiklike sektorite asutuste esindajad, nagu riiklikud haldusasutused, parlamendid, õigusloomeorganid, piirkondlikud valitsused, reguleerimis- ja järelevalveasutused, samuti tööturu osapoolte ning äriliste, ametialaste ja majanduslike rühmituste esindajad, kes tegutsevad ühenduse õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise alal.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad volitustest, mis on komisjonile antud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikliga 34 ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti III jaotise artikliga 31 (mis on Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise akti osa).

PEATÜKK 22 04 —   TEAVITUS- JA TEABEVAHETUSSTRATEEGIA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 04
TEAVITUS- JA TEABEVAHETUSSTRATEEGIA
22 04 01	Programm „PRINCE” – Teavitus- ja teabevahetusstrateegia	4	5 000 000	4 088 000	5 000 000	5 258 000	5 030 587,77	4 131 136,55
22 04 02	Kolmandatele riikidele suunatud teavitamis- ja teabevahetusprogrammid	4	10 000 000	6 098 000	9 000 000	6 330 000	7 300 000,—	4 923 902,65
	Peatükk 22 04 — Kogusumma		15 000 000	10 186 000	14 000 000	11 588 000	12 330 587,77	9 055 039,20

22 04 01   Programm „PRINCE” – Teavitus- ja teabevahetusstrateegia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 000 000	4 088 000	5 000 000	5 258 000	5 030 587,77	4 131 136,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt liikmesriikide laienemise esmatähtsate teavitus- ja teabevahetusmeetmete rahastamiseks, sealhulgas meetmete mõju uurimiseks ja nende hindamiseks.

Kavandatavad assigneeringud vastavad laienemise ajakavast tulenevatele teavitus- ja teabevahetuse prioriteetidele. Teavitamise ja teabevahetuse strateegia eesmärk on laiendada toetust ühinemisele ja suurendada avalikkuse teadlikkust liidu laienemise küsimustest terves Euroopas, kuid eelkõige nendes sihtriikides, kus avalik arvamus on tulevase laienemise suhtes tundlikum.

Assigneeringutega rahastatakse teavitamist ja teabevahetust seoses ELi tähtsamate poliitikavaldkondadega. Nende valdkondade hulka kuuluvad: tõhus dialoog Euroopa Liidu kodanike ja ühenduse institutsioonide vahel ELi laienemise ja ühinemiseelse tegevusega seotud küsimustes, võttes arvesse iga riigi iseärasusi ja teabevajadust; dialoog ELi ja võimalike kandidaatriikide kodanikuühiskonna esindajate vahel; ajakirjanike ja teiste arvamuskujundajate teavitamine laienemisprotsessist; uurimuste ja arvamusküsitluste tellimine; teemakohaste veebilehtede koostamine ja ajakohastamine; kirjalike ja audiovisuaalsete materjalide koostamine; avalike ürituste, konverentside ja seminaride korraldamine ning teavitusprogrammi hindamine.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

22 04 02   Kolmandatele riikidele suunatud teavitamis- ja teabevahetusprogrammid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 000 000	6 098 000	9 000 000	6 330 000	7 300 000,—	4 923 902,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud laienemisega seotud esmatähtsate teabe- ja teabevahetusmeetmete rahastamiseks, sealhulgas nende mõju analüüsimiseks ja meetmete hindamiseks eeskätt kandidaat- ja võimalikes kandidaatriikides.

Assigneeringu põhiosa on määratud kandidaat- ja võimalikes kandidaatriikides asuvate delegatsioonide hajutatud teavitus- ja teabevahetustegevuseks.

Teavitamine ja teabevahetus suunatakse avalikkusele ja asjaomastele sihtrühmadele, eeskätt noortele, meediale ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Selle kaudu püütakse suurendada arvamusliidrite toetust laienemisele ning assotsieerimis- ja stabiliseerimisprotsessile. Eesmärk on suurendada neis riikides ELi tuntust ja poliitilist mõju ning rahva toetust reformidele ühinemise ajal ja enne seda.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 22 49 —   ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
22 49
ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD
22 49 04
Laienemise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
22 49 04 01	Ühinemiseelne abi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele – Halduskorralduskulud	4	—	—	—	—	0,—	0,—
22 49 04 02	Ühinemiseelne abi Türgile – Halduskorralduskulud	4	—	—	—	—	0,—	0,—
22 49 04 03	Ühinemiseelne strateegia Maltale ja Küprosele – Halduskorralduskulud	4	—	—	—	—	0,—	0,—
22 49 04 04	Abi Lääne-Balkani riikidele – Halduskorralduskulud	4	—	—	—	—	0,—	0,—
	Artikkel 22 49 04 — Vahesumma		—	—	—	—	0,—	0,—
	Peatükk 22 49 — Kogusumma		—	—	—	—	0,—	0,—

22 49 04   Laienemise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

22 49 04 01   Ühinemiseelne abi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punktide 22 01 04 01 ja 22 01 04 05 (endine artikkel B7-0 3 0 A) alusel, mis varem hõlmasid liigendatud assigneeringuid.

22 49 04 02   Ühinemiseelne abi Türgile – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 22 01 04 02 (endine artikkel B7-0 5 0 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

22 49 04 03   Ühinemiseelne strateegia Maltale ja Küprosele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud endiste artiklite B7-0 4 0 A, B7-0 4 1 A ja B7-4 1 0 A (osaliselt) alusel, mis varem hõlmasid liigendatud assigneeringuid.

22 49 04 04   Abi Lääne-Balkani riikidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	—	—	—	0,—	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 22 01 04 08 (endine artikkel B7-5 4 1 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS LAIENEMISE PEADIREKTORAADILE

—	LAIENEMISE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	ÜHINEMISEELSED LAIENEMISLÄBIRÄÄKIMISED

JAOTIS 23

HUMANITAARABI

Üldised eesmärgid

—	Päästa ja hoida inimelusid hädaolukorras ja vahetult selle järel ning pärast loodusõnnetusi, millega kaasnevad suured inimkaotused, füüsilised, psühholoogilised või sotsiaalsed kannatused või materiaalne kahju.

—	Anda vajalikku abi ja hädaabi inimestele, keda mõjutab pikemaajaline, eriti sõjalistest konfliktidest või sõdadest tulenev kriis.

—	Aidata rahastada abi transportimist ning toetada kõigi olemasolevate logistiliste vahenditega abi jõudmist nendeni, kellele see on ette nähtud, ning kaitsta humanitaarabiga hõlmatud vara ja personali.

—	Teha lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, eriti infrastruktuuri ja seadmete alal.

—	Toime tulla elanikkonna liikumise tagajärgedega (põgenikud, ümberasustatud inimesed ja tagasipöördujad), mida põhjustavad loodusõnnetused ja inimeste tekitatud katastroofid, ning viia ellu repatrieerumiskavasid.

—	Tagada valmisolek loodusõnnetusteks ja muudeks võrreldavateks erakorralisteks olukordadeks ning arendada välja sobivad varajase hoiatamise ja sekkumise süsteemid.

—	Toetada tsiviiloperatsioone, et kaitsta sõjaliste konfliktide või võrreldavate hädaolukordade ohvreid.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
23 01	HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	29 045 155	29 045 155	28 509 197	28 509 197	26 933 863,24	26 933 863,24
23 02	HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS	791 318 000	791 318 000	767 851 000	767 851 000	928 829 614,40	868 799 351,81
	Jaotis 23 — Kogusumma	820 363 155	820 363 155	796 360 197	796 360 197	955 763 477,64	895 733 215,05

PEATÜKK 23 01 —   HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
23 01
HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
23 01 01	Humanitaarabi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	15 686 006 (380)	15 251 475 (381)	15 182 943,60
23 01 02
Humanitaarabi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
23 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	1 273 565	1 220 201	1 038 960,88
23 01 02 11	Muud halduskulud	5	1 738 492	1 697 981	1 720 206,04
	Artikkel 23 01 02 — Vahesumma		3 012 057	2 918 182	2 759 166,92
23 01 03	Humanitaarabi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenuste kulud	5	1 147 092	1 139 540	1 179 425,44
23 01 04
Humanitaarabi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
23 01 04 01	Humanitaarabi – Halduskorralduskulud	4	9 200 000	9 200 000	7 812 327,28
	Artikkel 23 01 04 — Vahesumma		9 200 000	9 200 000	7 812 327,28
	Peatükk 23 01 — Kogusumma		29 045 155	28 509 197	26 933 863,24

23 01 01   Humanitaarabi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 686 006 (382)	15 251 475 (383)	15 182 943,60

23 01 02   Humanitaarabi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

23 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 273 565	1 220 201	1 038 960,88

23 01 02 11   Muud halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 738 492	1 697 981	1 720 206,04

23 01 03   Humanitaarabi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenuste kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 147 092	1 139 540	1 179 425,44

23 01 04   Humanitaarabi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

23 01 04 01   Humanitaarabi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 200 000	9 200 000	7 812 327,28

Märkused

Assigneeringuga kaetakse humanitaarabipoliitika eesmärkide saavutamisega otseselt seotud toetuskulud. Muu hulgas on hõlmatud järgmine:

—	tehnilise ja haldusabi kulud, välja arvatud ülesanded, mida riigiasutused täidavad komisjoni tellimusel ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel,

—	tasud ja hüvitatavad kulud, mis tulenevad humanitaarabi peadirektoraadi koostööpartnerite ja meetmete auditeerimise ja hindamisega seotud teenuslepingutest,

—	uuringute, teabe ja trükistega seotud kulud, teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniad ning muud meetmed, millega tõstetakse esile asjaolu, et abi andja on Euroopa Liit,

—

peakontorite koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutustest palgatud töötajad) seotud kulude ülemmäär on 1 800 000 eurot. Kõnealune personal peab üle võtma sõltumatute ekspertide tegevuse haldamisega seotud ülesanded, mida enne täitsid koosseisuvälised tööettevõtjad, ning haldama programme kolmandates riikides. See summa, mis põhineb hinnangulisel inimaastaühiku maksumusel, peab katma koosseisuväliste töötajate töötasu ning nende tööülesannetega seotud koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite kulud,

—

kulud, mis on seotud Europa portaali või andmekeskuse turvatava veebilehe kaudu kättesaadavate infosüsteemide arendamise ja töökorras hoidmisega, millega parandatakse komisjoni ja teiste institutsioonide, riikide haldus- ja muude asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ning muude humanitaarabialaste partnerite ja humanitaarabi peadirektoraadi ekspertide tegevuse kooskõlastamist kõnealuses valdkonnas.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 23 02 01, 23 02 02 ja 23 02 03 kohaseid halduskulusid.

PEATÜKK 23 02 —   HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
23 02
HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS
23 02 01	Humanitaarabi	4	521 018 000	521 018 000	504 531 000	504 531 000	533 226 705,79	525 112 127,81
23 02 02	Toiduabi	4	237 005 000	237 005 000	230 025 000	230 025 000	363 251 000,—	315 327 163,61
23 02 03	Valmisolek suurõnnetusteks	4	33 295 000	33 295 000	33 295 000	33 295 000	32 351 908,61	28 360 060,39
	Peatükk 23 02 — Kogusumma		791 318 000	791 318 000	767 851 000	767 851 000	928 829 614,40	868 799 351,81

23 02 01   Humanitaarabi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
521 018 000	521 018 000	504 531 000	504 531 000	533 226 705,79	525 112 127,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud väljaspool Euroopa Liitu asuvates riikides antava humanitaarabi rahastamiseks, millega aidatakse konfliktide ning inimese ja looduse põhjustatud suurõnnetuste (sõjad, sõjalised konfliktid jne) või muude samalaadsete hädaolukordade ohvreid seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Ohvritele antakse abi olenemata nende rassilisest ja etnilisest päritolust, usutunnistusest, puudest, soost, vanusest, rahvusest või poliitilistest vaadetest.

Artikli alusel rahastatakse ka kõikide sellise tegevuse elluviimiseks vajalike toodete või seadmete ostmist ja kohaletoimetamist, sealhulgas eluaseme või peavarju ehitamist kannatanutele, lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, eelkõige infrastruktuuri ja rajatisi, ning kulusid, mis on seotud väljastpoolt palgatud, välismaiste või kohalike töötajatega, ladustamisega, rahvusvaheliste või riigisiseste saadetistega, logistika toetamisega, hädaabi jaotamisega ja kõikide muude meetmetega, mille eesmärk on hõlbustada abi jõudmist abi saajateni.

Assigneering võib hõlmata ka kõiki muid humanitaarabi rakendamisega otseselt seotud kulusid.

Muu hulgas hõlmab see järgmist:

—	humanitaarabi teostatavusuuringud, humanitaarabiprojektide ja kavade hindamine, humanitaarabiga seotud tuntuse suurendamise meetmed ja teavituskampaaniad,

—	humanitaarabi projektide ja kavade järelevalve ning selliste algatuste edendamine ja väljatöötamine, mille eesmärk on suurendada kooskõlastatust ja koostööd, et tõhustada abi ning projektide ja kavade järelevalvet,

—	asjaomase abiga seotud meetmete rakendamise järelevalve ja koordineerimine,

—

meetmed, millega tugevdatakse Euroopa Liidu kooskõlastatud tegevust liikmesriikidega, teiste doonorriikidega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega (eelkõige ÜROsse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega), valitsusväliste organisatsioonidega ja viimati nimetatuid esindavate organisatsioonidega,

—

humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis kaasnevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisega, mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt,

—	selliste tehnilise abi lepingute rahastamine, millega lihtsustatakse tehnilise oskusteabe ja teadmiste vahetamist Euroopa humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel või kõnealuste organisatsioonide ja asutuste ning kolmandate riikide humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel,

—	poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamisega seotud uuringud ja koolitus,

—	humanitaarvõrgustike tegevustoetused ja jooksvate kulude toetused,

—	lõhkekehade kõrvaldamisega seotud humanitaarmeetmed, sealhulgas kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamine jalaväemiinide suhtes,

—	humanitaarabivõrgustiku kulud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 artiklile 4. Tegemist on üheaastase mitut teadusharu hõlmava humanitaarabialase kraadiõppeprogrammiga, mille eesmärk on suurendada humanitaarabitöötajate ametialast pädevust ja milles osaleb mitu ülikooli.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 02   Toiduabi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
237 005 000	237 005 000	230 025 000	230 025 000	363 251 000,—	315 327 163,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud toiduabina antava humanitaarabi operatsioonide rahastamiseks. Neid operatsioone rahastatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi käsitlevatele eeskirjadele.

Euroopa Liidu humanitaarabi koosneb abi- ja hädaabimeetmetest, mille eesmärk on abistada kolmandate riikide kõige ohustatumaid inimesi, kes kannatavad loodusõnnetuste, inimeste põhjustatud kriiside, nagu sõjad ja sõjalised konfliktid, või loodusõnnetuste või inimese poolt põhjustatud õnnetustega samalaadsete erandlike olukordade või asjaolude tõttu, seejuures kedagi diskrimineerimata. Euroopa Liit annab humanitaarabi seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Assigneeringut saab kasutada toiduainete, seemnete, elusloomade ning muude humanitaarabioperatsioonide läbiviimiseks vajalike toodete ja varustuse ostmiseks ja kohaletoimetamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka selliste meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mis on olulised humanitaarabina antava toiduabi andmiseks nõutava aja jooksul ja viisil, mis vastab abi saavate riikide vajadustele, järgib nõuet saavutada võimalikult suur tasuvus ja tagab suurema läbipaistvuse. See hõlmab järgmist:

—	abi transport ja jaotamine, sealhulgas nendega seotud toimingud, näiteks kindlustamine, peale- ja mahalaadimine, koordineerimine jne,

—

abi kavandamisel, koordineerimisel ja optimaalsel rakendamisel olulised toetusmeetmed, mille kulusid ei rahastata muude assigneeringutega, näiteks erakorraline transport ja ladustamine, toiduainete kohapealne töötlemine või valmistamine, desinfitseerimine, konsultatsiooniteenused ning abi andmisega otseselt seotud tehniline abi ja varustus (tööriistad ja -vahendid, kütus jne),

—	toiduabimeetmete järelevalve ja koordineerimine, täpsemalt asjaomaste toodete tarnimine, kohaletoimetamine, jaotamine ja kasutamine, sealhulgas ekvivalentfondide kasutamine,

—	katseprojektid, mis on seotud uute transpordiliikidega, pakendamise ja ladustamisega, toiduabimeetmete uurimisega, humanitaarabiga seotud tuntuse suurendamise meetmetega ja teavituskampaaniatega teadlikkuse parandamiseks,

—	toidu ladustamine (sealhulgas haldamisega, edasiste valikutega või valikuteta toimingutega, tehnikute koolitamisega, pakendite ja liikuvate ladustamisseadmetega, ladude korrashoiu ja remondiga jms seotud kulud),

—

toiduabina antava humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis tulenevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisest ja mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõikvõimalikke jõupingutusi, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 03   Valmisolek suurõnnetusteks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
33 295 000	33 295 000	33 295 000	33 295 000	32 351 908,61	28 360 060,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada suurõnnetusteks või muudeks samalaadseteks hädaolukordadeks valmistumise või nende ärahoidmise operatsioone, mis tahes loodusõnnetuste (üleujutuste, tsüklonite, vulkaanipursete jne) eest varajase hoiatamise süsteemide väljatöötamist ning kõnealusele eesmärgile vastava varustuse ostmist ja transportimist.

Assigneering võib hõlmata ka kõiki muid kulusid, mis on otseselt seotud suurõnnetusteks valmisolekuks mõeldud meetmete rakendamisega, sealhulgas järgmist:

—	suurõnnetuste ärahoidmist käsitlevate teadusuuringute rahastamine,

—	humanitaarabioperatsioonide käigus kasutamiseks mõeldud kaupade ja varustuse varude loomine,

—

suurõnnetusteks valmistumise projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis tulenevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisest ja mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ameti üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS HUMANITAARABI PEADIREKTORAADILE

—	HUMANITAARABI PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 24

PETTUSEVASTANE VÕITLUS

Üldised eesmärgid

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ülesanne on aidata kaitsta Euroopa Liidu huve ning võidelda pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega, sealhulgas ka kuritarvitamistega Euroopa Liidu institutsioonides. Nende ülesannete vastutustundliku, läbipaistva ja tulemusliku täitmisega püüab pettustevastane amet pakkuda Euroopa kodanikele kvaliteetset teenust.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
24 01	PETTUSEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	57 145 000	57 145 000	57 851 000	57 851 000	52 317 183,63	52 317 183,63
24 02	PETTUSEVASTANE VÕITLUS	20 500 000	16 200 000	20 500 000	16 300 000	20 185 379,01	12 364 602,66
	Jaotis 24 — Kogusumma	77 645 000	73 345 000	78 351 000	74 151 000	72 502 562,64	64 681 786,29

PEATÜKK 24 01 —   PETTUSEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
24 01
PETTUSEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
24 01 06	Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	5	57 145 000	57 851 000	52 317 183,63
	Peatükk 24 01 — Kogusumma		57 145 000	57 851 000	52 317 183,63

24 01 06   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
57 145 000	57 851 000	52 317 183,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), mille eesmärk on institutsioonidevahelise koostöö käigus võidelda pettuste vastu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 22 000 eurot.

Bulgaarias ja Rumeenias peaks töötama täiendavalt veel vähemalt viis ametnikku, et toetada suutlikkuse suurendamist, koolitusmeetmeid ja teadmiste edastamist.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, 28. aprill 1999, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20), eelkõige selle artikkel 4 ja artikli 6 lõige 3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8), eelkõige selle artikkel 11.

PEATÜKK 24 02 —   PETTUSEVASTANE VÕITLUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
24 02
PETTUSEVASTANE VÕITLUS
24 02 01	Pettusevastase võitluse tegevuskavad	1.1	14 100 000	11 000 000	14 000 000	10 500 000	13 800 000,—	7 700 115,92
24 02 02	Programm „Perikles”	1.1	900 000	700 000	1 000 000	800 000	912 936,70	801 234,90
24 02 03	Pettusevastane infosüsteem (AFIS)	1.1	5 500 000	4 500 000	5 500 000	5 000 000	5 472 442,31	3 863 251,84
	Peatükk 24 02 — Kogusumma		20 500 000	16 200 000	20 500 000	16 300 000	20 185 379,01	12 364 602,66

24 02 01   Pettusevastase võitluse tegevuskavad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 100 000	11 000 000	14 000 000	10 500 000	13 800 000,—	7 700 115,92

Märkused

Assigneeringust rahastatakse meetmeid ja tegevust programmi „Herakles II” raames ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas, sealhulgas sigarettide salakaubaveo ja võltsimise ärahoidmise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.

Assigneering hõlmab järgmist:

—	pettustevastases võitluses kasutatavate uurimismeetodite ja tehnika arendamine ning täiustamine, samuti juurdluste tehnilise ja operatiivse toe parandamine, eelkõige tehnilise abi parandamine riikide pädevatele asutustele võitluseks pettusega, sealhulgas sigarettide salakaubaveoga,

—	liikmesriikide ja Euroopa Liidu ning erialaspetsialistide ja teadlaste koostöö edendamine ja parandamine,

—	teabelevi ning andmetele juurdepääsu edendavate meetmete toetamine.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 804/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (Heraklese programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 9).

24 02 02   Programm „Perikles”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
900 000	700 000	1 000 000	800 000	912 936,70	801 234,90

Märkused

Assigneeringust rahastatakse programmi „Perikles”, mis käsitleb euro võltsimise vastu võitlemisega seotud koolitust, teabevahetust ja abi.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/923/EÜ, 17. detsember 2001, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles) (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 50).

Nõukogu otsus 2001/924/EÜ, 17. detsember 2001, millega laiendatakse mõju, mis on otsusel, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), liikmesriikidele, kus euro ei ole ühisrahana kasutusele võetud (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 55).

Alusaktid

Komisjoni 22. juuli 1998. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Keskpangale „Euro kaitse – võltsimisvastane võitlus” (KOM(1998) 474 lõplik).

Euroopa Parlamendi resolutsioon, 17. november 1998, mis käsitleb komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Keskpangale „Euro kaitse – võltsimisvastane võitlus” (EÜT C 379, 7.12.1998, lk 39).

24 02 03   Pettusevastane infosüsteem (AFIS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
5 500 000	4 500 000	5 500 000	5 000 000	5 472 442,31	3 863 251,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada selliste uute spetsiaalselt pettusevastaseks võitluseks ette nähtud arvutiprogrammide otstarbekuse uuringuid ning väljatöötamist ja tootmist, mis moodustavad pettustevastase infosüsteemi infrastruktuuri (AFIS). AFISi eesmärk on tagada kiire ja turvaline teabevahetus, mis ühendaks liikmesriikide asjaomaseid ametiasutusi omavahel ja komisjoniga, et toetada pädevaid ametiasutusi Euroopa Liidu eelarvet kahjustavate pettuste ärahoidmisel ja pettustevastases võitluses.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97, 13. märts 1997, liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1), ja eelkõige selle artikkel 23.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS EUROOPA PETTUSTEVASTASELE AMETILE

JAOTIS 25

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE

Üldised eesmärgid

Selle poliitikavaldkonna üldised eesmärgid on järgmised:

—	tagada komisjoni presidendi kindlaks määratud poliitiliste eesmärkide täitmine;

—	tegeleda strateegilise planeerimise ja kavandamisega, suurendades seeläbi komisjoni ühtsust;

—	juhtida sujuvalt täiskogu otsustusprotsessi ja anda selle kohta teavet;

—	tagada tõhus sisemine kooskõlastatus ja hallata suhteid muude institutsioonidega;

—	edendada haldusprotsessi lihtsustamist;

—	juhtida Euroopa tuleviku visandamise protsessi;

—	anda aru Euroopa Liidu tegevuse kohta;

—	kontrollida õiguslikku järjepidevust ja

—	kaitsta komisjoni seisukohti kõigis kohtuasjades.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
25 01	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	183 340 615	183 340 615	178 228 020	178 228 020	176 145 905,84	176 145 905,84
25 02	SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE	4 183 000	4 183 000	3 949 000	3 949 000	4 207 736,57	4 316 862,85
	Jaotis 25 — Kogusumma	187 523 615	187 523 615	182 177 020	182 177 020	180 353 642,41	180 462 768,69

PEATÜKK 25 01 —   KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
25 01
KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
25 01 01
Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud
25 01 01 01	Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	133 378 580 (384)	133 378 580 (384)	129 683 208 (385)	129 683 208 (385)	127 469 531,50	127 469 531,50
25 01 01 03	Institutsiooni liikmete palgad, toetused ja maksed	5	9 034 000	9 034 000	10 101 000	10 101 000	8 642 956,66	8 642 956,66
	Artikkel 25 01 01 — Vahesumma		142 412 580	142 412 580	139 784 208	139 784 208	136 112 488,16	136 112 488,16
25 01 02
Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
25 01 02 01	Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad	5	6 022 679	6 022 679	5 458 914	5 458 914	4 117 020,35	4 117 020,35
25 01 02 03	Erinõunikud	5	649 000	649 000	649 000	649 000	524 772,95	524 772,95
25 01 02 11	Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud	5	12 791 601	12 791 601	11 856 404	11 856 404	13 271 729,69	13 271 729,69
25 01 02 13	Institutsiooni liikmete muud juhtimiskulud	5	4 631 000	4 631 000	4 540 000	4 540 000	4 466 696,43	4 466 696,43
	Artikkel 25 01 02 — Vahesumma		24 094 280	24 094 280	22 504 318	22 504 318	22 380 219,42	22 380 219,42
25 01 03	Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	9 753 755	9 753 755	9 689 494	9 689 494	9 903 045,27	9 903 045,27
25 01 06
Parem õigusloome ja institutsiooniline areng
25 01 06 01	Mõju hindamise komitee	5	80 000	80 000	50 000	50 000	50 000,—	50 000,—
	Artikkel 25 01 06 — Vahesumma		80 000	80 000	50 000	50 000	50 000,—	50 000,—
25 01 07
Õigusaktide kvaliteet
25 01 07 01	ELi/ühenduse õiguse kodifitseerimine	5	2 000 000	2 000 000	2 000 000	2 000 000	3 100 000,—	3 100 000,—
	Artikkel 25 01 07 — Vahesumma		2 000 000	2 000 000	2 000 000	2 000 000	3 100 000,—	3 100 000,—
25 01 08
Õigusnõustamine, kohtuvaidlused ja rikkumised
25 01 08 01	Õigusabikulud	5	4 000 000	4 000 000	4 200 000	4 200 000	4 600 152,99	4 600 152,99
	Artikkel 25 01 08 — Vahesumma		4 000 000	4 000 000	4 200 000	4 200 000	4 600 152,99	4 600 152,99
25 01 09	Katseprojekt, mis käsitleb institutsioonidevahelist süsteemi ELi pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks	5	1 000 000	1 000 000
	Peatükk 25 01 — Kogusumma		183 340 615	183 340 615	178 228 020	178 228 020	176 145 905,84	176 145 905,84

25 01 01   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

25 01 01 01   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
133 378 580 (386)	129 683 208 (387)	127 469 531,50

25 01 01 03   Institutsiooni liikmete palgad, toetused ja maksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 034 000	10 101 000	8 642 956,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	komisjoni liikmete põhipalk;

—	komisjoni liikmete eluasemekulude hüvitis;

—

komisjoni liikmete peretoetus, mis hõlmab järgmisi toetusi: — majapidamistoetus; — ülalpeetava lapse toetus; — õppetoetus; — komisjoni liikmete esindustasu; — komisjoni liikmete õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandjapoolsed osamaksed; — komisjoni liikmete haiguskindlustuse tööandjapoolsed osamaksed; — sünnitoetused; — komisjoni liikme surma korral: — lahkunu täispalk töötaja surma kuule järgneva kolmanda kuu lõpuni; — lahkunu päritolukohta transportimise kulud; — rahaliste tasude ja üleminekutoetuste suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientidega seotud kulud; — kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega rahaliste tasude ühe osa suhtes, mis kantakse üle mõnda teise riiki kui töökohariik; — kulud, mis on seotud eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasude, üleminekutoetuste ja pensionide kohandamisega.

Assigneering hõlmab ka kõiki neid assigneeringuid, mida võidakse vajada järgmiste kulude katmiseks:

—	komisjoni liikmete (k.a nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööleasumise või institutsioonist lahkumisega;

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse komisjoni liikmetele seoses nende tööleasumise või institutsioonist lahkumisega;

—	kolimiskulud, mis hüvitatakse komisjoni liikmetele seoses nende tööleasumise või institutsioonist lahkumisega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artiklid 2, 3, 4, 4a, 4b, 5, 11 ja 14.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

25 01 02   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

25 01 02 01   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 022 679	5 458 914	4 117 020,35

25 01 02 03   Erinõunikud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
649 000	649 000	524 772,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud erinõunike töötasu, lähetuskulude ja institutsiooni õnnetusjuhtumikindlustuse maksete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

25 01 02 11   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 791 601	11 856 404	13 271 729,69

25 01 02 13   Institutsiooni liikmete muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 631 000	4 540 000	4 466 696,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	lähetusega kaasnevad sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud;

—	komisjoni esinduskohustustega seotud kulud (sellised kulud võivad kaasneda seoses komisjoni liikmete isiklike tööülesannete täitmisega ja seoses institutsiooni tegevusega).

Muude ELi/ühenduse institutsioonide ning asutuste või kolmandate isikute eest tasutud lähetuskulude tagasimaksed loetakse sihtotstarbeliseks tuluks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 6.

Komisjoni presidendi teatis SEK(2004) 1487 volinike tegevusjuhendi kohta.

Komisjoni otsus K(2007) 3494, 18. juuli 2007, komisjoni ning selle presidendi ja volinike esindus- ja vastuvõtukulusid käsitlevate eeskirjade kohta.

25 01 03   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 753 755	9 689 494	9 903 045,27

25 01 06   Parem õigusloome ja institutsiooniline areng

25 01 06 01   Mõju hindamise komitee

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
80 000	50 000	50 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud mõju hindamise komiteega seotud asjaomaste uurimuste, konsultatsioonide, koosolekute ja muu tegevuse rahastamiseks.

25 01 07   Õigusaktide kvaliteet

25 01 07 01   ELi/ühenduse õiguse kodifitseerimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 000 000	2 000 000	3 100 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ELi/ühenduse õigusaktide kodifitseerimise ja uuestisõnastamise kulude rahastamiseks.

25 01 08   Õigusnõustamine, kohtuvaidlused ja rikkumised

25 01 08 01   Õigusabikulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 000 000	4 200 000	4 600 152,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud kohtueelse menetluse ja lepitusmenetluse ning komisjoni nõustama palutud juristide või muude ekspertide teenuste kulude rahastamiseks.

Sellega kaetakse ka Euroopa Liidu Kohtu või mõne muu kohtu poolt komisjonile tasumiseks määratud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.

25 01 09   Katseprojekt, mis käsitleb institutsioonidevahelist süsteemi ELi pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 000 000	1 000 000

Märkused

Katseprojekti eesmärk on luua institutsioonidevaheline süsteem, millega tehakse kindlaks ELi tähtsaimate poliitiliste küsimuste pikaajalised arengusuunad. See süsteem peaks andma poliitikakujundajate käsutusse ühtse analüüsi oluliste küsimuste tõenäoliste suundumuste kohta. Süsteemi tuleb koordineerida Euroopa Parlamendi (kaasates poliitikaosakondi), nõukogu ja komisjoni vahel ning süsteemi keskmesse tuleb seada juba hästi töötav Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (EUISS). Süsteem tuleks kiiresti luua, et see oleks 2012. aastal täiesti töökorras.

PEATÜKK 25 02 —   SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
25 02
SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE
25 02 01
Euroopa huve esindavad asutused
25 02 01 01	Euroopa Liidu ajalooarhiivid	5	2 020 000	2 020 000	1 786 000	1 786 000	1 689 200,—	1 685 280,—
	Artikkel 25 02 01 — Vahesumma		2 020 000	2 020 000	1 786 000	1 786 000	1 689 200,—	1 685 280,—
25 02 04
Teave ja väljaanded
25 02 04 01	Dokumentaalsed andmebaasid	5	700 000	700 000	700 000	700 000	758 355,50	564 671,75
25 02 04 02	Üldväljaanded	5	1 463 000	1 463 000	1 463 000	1 463 000	1 760 181,07	2 066 911,10
	Artikkel 25 02 04 — Vahesumma		2 163 000	2 163 000	2 163 000	2 163 000	2 518 536,57	2 631 582,85
	Peatükk 25 02 — Kogusumma		4 183 000	4 183 000	3 949 000	3 949 000	4 207 736,57	4 316 862,85

25 02 01   Euroopa huve esindavad asutused

25 02 01 01   Euroopa Liidu ajalooarhiivid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 020 000	2 020 000	1 786 000	1 786 000	1 689 200,—	1 685 280,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülikooli Instituudile ajalooarhiivide haldamisega kaasnevate kulude (personali- ja tegevuskulude) katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 354/83, 1. veebruar 1983, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1).

Komisjoni otsus nr 359/83/ESTÜ, 8. veebruar 1983, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ajalooliste arhiivide üldsusele kättesaadavaks tegemise kohta (EÜT L 43, 15.2.1983, lk 14).

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

17. detsembril 1984. aastal Firenzes komisjoni ja Euroopa Ülikooli Instituudi vahel allkirjastatud leping.

25 02 04   Teave ja väljaanded

25 02 04 01   Dokumentaalsed andmebaasid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
700 000	700 000	700 000	700 000	758 355,50	564 671,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud menetlusi ja ametlikke dokumente käsitlevate komisjoni dokumentaalsete andmebaasidega, eelkõige järgmiste aspektidega:

—	tekstide ja menetluste kogumine, ettevalmistamine, metoodiline analüüsimine ja üleslaadimine;

—	ühtse süsteemi väljatöötamine, hooldamine ja rakendamine;

—	teabe levitamine mitmesuguste elektrooniliste andmekandjate kaudu.

Sellega kaetakse Euroopa Liidu territooriumil kaasnevad kulud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

25 02 04 02   Üldväljaanded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
1 463 000	1 463 000	1 463 000	1 463 000	1 760 181,07	2 066 911,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud asutamislepingutes sätestatud trükiste ning muude institutsiooniliste või viiteliste trükiste avaldamisega mis tahes andmekandjatel.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autorilepingud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste dokumentide jaotamist, säilitamist, levitamist ja reklaami.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artikli 249 lõige 2.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikkel 125.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS PEASEKRETARIAADILE

—	KOMISJONISISENE KOORDINEERIMINE

—	KOORDINEERIMINE JA SUHTED TEISTE INSTITUTSIOONIDEGA

—	HALDUSTOETUS EUROOPA POLIITIKA NÕUSTAJATE BÜROOLE

—	POLIITILINE NÕUSTAMINE

—

KABINETID

—	EUROOPA POLIITIKA NÕUSTAJATE BÜROO POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	PEASEKRETARIAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	ÕIGUSTALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	ÕIGUSTALITUSE HALDUSTOETUS

—	KOMISJONI JA PROTOKOLLIOSAKONNA LOGISTILINE ABI

JAOTIS 26

KOMISJONI HALDUS

Üldised eesmärgid

—	Luua tänapäevane haldusstruktuur, mille aluseks on teeninduskultuur ja mille puhul juhtkond vastutab enamiku küsimuste eest, mis on seotud komisjoni haldusreformi programmiga.

—	Täita tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal komisjoni vajadused tööruumide järele.

—	Tagada Euroopa Liidu institutsioonidest pärit teabe avaldamine.

—	Tagada asjaomaste sätete rakendamine, kohaldades korrektselt, ühetaoliselt ja läbipaistvalt üksikisikutele palkade ja toetuste määramise ja maksmise eeskirju.

—	Kindlustada komisjon tänapäevase ja kvaliteetse IT- ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri ja teenustega.

—	Konkursside ja valikumenetluste korraldamine, võttes arvesse institutsioonide esmaseid vajadusi.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
26 01	KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	965 218 151	965 218 151	932 423 626	932 423 626	952 700 001,52	952 700 001,52
26 02	MULTIMEEDIATOODANG	14 400 000	14 400 000	11 900 000	11 900 000	14 341 470,01	14 283 743,49
26 03	TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE	2 000 000	19 000 000	21 000 000	25 700 000	21 520 880,20	22 287 565,17
	Jaotis 26 — Kogusumma	981 618 151	998 618 151	965 323 626	970 023 626	988 562 351,73	989 271 310,18

PEATÜKK 26 01 —   KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
26 01
KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
26 01 01	Komisjoni halduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	100 865 768 (388)	99 636 887 (389)	100 088 853,16
26 01 02
Komisjoni halduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
26 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	5 331 770	6 138 017	5 983 425,69
26 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	13 073 422 (390)	20 123 781	21 454 415,20
	Artikkel 26 01 02 — Vahesumma		18 405 192	26 261 798	27 437 840,89
26 01 03	Komisjoni halduse poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	7 376 147	7 444 534	7 775 919,10
26 01 04
Komisjoni halduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
26 01 04 01	Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud	1.1	p.m. (391)	800 000	775 445,86
	Artikkel 26 01 04 — Vahesumma		p.m.	800 000	775 445,86
26 01 09
Haldustoetus väljaannete talitusele
26 01 09 01	Väljaannete talitus	5	84 082 000	80 466 000	87 062 239,30
	Artikkel 26 01 09 — Vahesumma		84 082 000	80 466 000	87 062 239,30
26 01 10
Euroopa Liidu õiguse konsolideerimine
26 01 10 01	Euroopa Liidu õiguse konsolideerimine	5	2 000 000	2 500 000	1 931 158,99
	Artikkel 26 01 10 — Vahesumma		2 000 000	2 500 000	1 931 158,99
26 01 11
Euroopa Liidu Teataja (L- ja C-seeria)
26 01 11 01	Euroopa Liidu Teataja	5	13 500 000	17 300 000	20 012 410,63
	Artikkel 26 01 11 — Vahesumma		13 500 000	17 300 000	20 012 410,63
26 01 20	Euroopa Personalivaliku Amet	5	30 993 000	27 150 000	26 311 843,33
26 01 21	Üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroo	5	33 728 000	33 992 000	37 197 365,23
26 01 22
Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Brüssel
26 01 22 01	Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Brüssel	5	67 343 000	61 359 000	59 779 604,59
26 01 22 02	Hoonete soetamine ja üürimine, Brüssel	5	213 581 000	194 871 600 (392)	205 228 792,45
26 01 22 03	Hoonetega seotud kulud, Brüssel	5	75 630 000	74 366 000	75 024 663,38
26 01 22 04	Varustusega seotud kulud, Brüssel	5	4 900 000 (393)	4 644 000	5 776 902,95
26 01 22 05	Teenused ja muud tegevuskulud, Brüssel	5	7 216 000	7 016 000	6 993 999,95
	Artikkel 26 01 22 — Vahesumma		368 670 000	342 256 600	352 803 963,32
26 01 23
Infrastruktuuri- ja logistikatalitus (Luxembourg)
26 01 23 01	Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Luxembourg	5	24 430 000	24 108 000	22 872 908,61
26 01 23 02	Hoonete soetamine ja üürimine, Luxembourg	5	42 844 000	40 424 000	33 400 920,83
26 01 23 03	Hoonetega seotud kulud, Luxembourg	5	15 720 000	14 480 000	15 766 807,69
26 01 23 04	Varustusega seotud kulud, Luxembourg	5	714 000	640 000	936 922,94
26 01 23 05	Teenused ja muud tegevuskulud, Luxembourg	5	718 000	828 000	679 518,70
26 01 23 06	Hoonete valve, Luxembourg	5	5 535 000	5 535 000	5 213 275,44
	Artikkel 26 01 23 — Vahesumma		89 961 000	86 015 000	78 870 354,21
26 01 40
Turvalisus
26 01 40 01	Turvalisus ja järelevalve	5	6 915 000	4 890 000	5 105 806,78
26 01 40 02	Hoonete valve, Brüssel	5	31 936 000	31 274 000	30 375 370,04
	Artikkel 26 01 40 — Vahesumma		38 851 000	36 164 000	35 481 176,82
26 01 49	Automaatselt üle kantavad haldusassigneeringud	5	p.m.	p.m.	801,40
26 01 50
Personalipoliitika ja -juhtimine
26 01 50 01	Meditsiinitalitus	5	6 680 000	7 630 000	6 839 812,79
26 01 50 02	Konkursside, personalivaliku ja töölevõtmise kulud	5	2 346 000	2 782 000	2 146 163,56
26 01 50 04	Institutsioonidevaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas	5	8 552 000	8 497 000	17 548 694,18
26 01 50 06	Institutsiooni ametnikud, kes on ajutiselt lähetatud siseriiklikesse riigiteenistustesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse või avalik-õiguslikesse või eraõiguslikesse asutustesse või ettevõtetesse	5	520 000	520 000	395 000,—
26 01 50 07	Kahjutasud	5	200 000	200 000	200 000,—
26 01 50 08	Mitmesugused kindlustused	5	55 000	53 000	52 881,79
26 01 50 09	Keelekursused	5	4 221 000	4 213 000	6 008 441,68
	Artikkel 26 01 50 — Vahesumma		22 574 000	23 895 000	33 190 994,—
26 01 51
Euroopa koolid
26 01 51 01	Euroopa koolide peasekretäri kantselei (Brüssel)	5	8 554 000	8 385 291	7 002 696,—
26 01 51 02	Brüssel I (Uccle)	5	24 197 011	23 822 010	23 018 769,—
26 01 51 03	Brüssel II (Woluwe)	5	22 314 024	21 794 189	21 631 182,—
26 01 51 04	Brüssel III (Ixelles)	5	21 602 655	20 941 593	20 280 133,—
26 01 51 05	Brüssel IV (üleminek)	5	4 839 706	3 114 472	3 914 922,50
26 01 51 11	Luxembourg I	5	26 418 440	23 456 376	23 388 047,—
26 01 51 12	Luxembourg II	5	4 832 925	4 337 745	3 427 141,—
26 01 51 21	Mol (Belgia)	5	7 019 115	6 259 269	6 386 355,—
26 01 51 22	Frankfurt Maini ääres (Saksamaa)	5	4 366 031	5 348 868	4 171 773,33
26 01 51 23	Karlsruhe (Saksamaa)	5	3 133 263	2 519 492	2 720 984,—
26 01 51 24	München (Saksamaa)	5	494 527	382 717	965 721,45
26 01 51 25	Alicante (Hispaania)	5	7 057 719	6 689 523	5 688 179,—
26 01 51 26	Varese (Itaalia)	5	10 163 733	10 570 726	9 622 047,—
26 01 51 27	Bergen (Madalmaad)	5	4 946 035	5 160 645	5 570 774,—
26 01 51 28	Culham (Ühendkuningriik)	5	4 272 860	5 758 891	5 970 911,—
	Artikkel 26 01 51 — Vahesumma		154 212 044	148 541 807	143 759 635,28
	Peatükk 26 01 — Kogusumma		965 218 151	932 423 626	952 700 001,52

26 01 01   Komisjoni halduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 865 768 (394)	99 636 887 (395)	100 088 853,16

26 01 02   Komisjoni halduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

26 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 331 770	6 138 017	5 983 425,69

26 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 073 422 (396)	20 123 781	21 454 415,20

Märkused

3 735 263 eurot võidakse vabastada reservist, kui komisjon

—	esitab kõigi välisteenusepakkujate aastatel 2004–2008 tehtud uuringute teemade selged, lühidad ja üldarusaadavad nimekirjad ning nende teenusepakkujate nimed;

—	esitab samasuguse nimekirja muude tellitud välisnõustamiste kohta, kus on ära toodud ettevõtjate või konkreetsete nõustajate nimed ning konkreetne küsimus, mille kohta nõu küsiti.

1 867 632 eurot võidakse vabastada reservist, kui komisjon esitab oma seisukoha Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) õigusliku aluse läbivaatamise kohta ning võimaldab seega Euroopa Parlamendil ja nõukogul jätkata läbirääkimisi juba saavutatud tulemuste põhjal.

26 01 03   Komisjoni halduse poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 376 147	7 444 534	7 775 919,10

26 01 04   Komisjoni halduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

26 01 04 01   Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m. (397)	800 000	775 445,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses osalemisega ühenduse/ELi programmides ning mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid, võttes vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte.

Õiguslik alus

Vt punkt 26 03 01 01.

26 01 09   Haldustoetus väljaannete talitusele

26 01 09 01   Väljaannete talitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
84 082 000	80 466 000	87 062 239,30

Märkused

Kirjendatud summa vastab väljaannete talitusele eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Osa kõnealusest summast kasutatakse kuuekuulise perioodi vältel teabesüsteemide TRANS-JAI, Prelex ja OEIL ning institutsioonide dokumendiregistrite konsolideeritud alusel kättesaadavaks tegemisega tegeleva meeskonna personali- ja tegevuskulude katmiseks (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)). See tegevus tuleb lisada väljaannete talituse hallatavasse EUR-Lexi süsteemi lõppeesmärgiga teha veebis kättesaadavaks ELi ettevalmistavat õigusloomealast tegevust käsitlev Euroopa Liidu Teataja elektrooniline väljaanne.

Vastavalt väljaannete talituse raamatupidamisele jagunevad kõikidele institutsioonidele osutatavate teenustega seotud kulud hinnanguliselt järgmiselt:

Parlament	9 987 210	11,88 %
Nõukogu	7 349 752	8,74 %
Komisjon	54 558 721	64,89 %
Euroopa Kohus	3 657 009	4,35 %
Euroopa Kontrollikoda	774 474	0,92 %
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	994 457	1,18 %
Regioonide Komitee	506 135	0,60 %
Muud	6 254 242	7,44 %
Kokku	84 082 000	100,00 %

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 8 752 800 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee otsus 2000/459/EÜ, ESTÜ, Euratom, 20. juuli 2000, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (EÜT L 183, 22.7.2000, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artiklid 171–175.

26 01 10   Euroopa Liidu õiguse konsolideerimine

26 01 10 01   Euroopa Liidu õiguse konsolideerimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 000 000	2 500 000	1 931 158,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud ühenduse/ELi õigusaktide konsolideerimisega ning ühenduse/ELi konsolideeritud õigusaktide avalikkusele igal kujul ja kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks tegemisega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Detsembris 1992 Edinburghis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldused (SN/456/92), eelkõige A osa 3. lisa, lk 5.

Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioon ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi kohta.

26 01 11   Euroopa Liidu Teataja (L- ja C-seeria)

26 01 11 01   Euroopa Liidu Teataja

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 500 000	17 300 000	20 012 410,63

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud Euroopa Liidu Teataja kõikide avaldamisvormidega, sh väljaande levitamise, kataloogimise, indekseerimise ja arhiveerimisega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 216 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikkel 254.

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artikkel 297.

Nõukogu määrus nr 1, 15. aprill 1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

Nõukogu otsus, 15. september 1958, Euroopa Ühenduste Teataja asutamise kohta (EÜT 17, 6.10.1958, lk 390).

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee otsus 2000/459/EÜ, ESTÜ, Euratom, 20. juuli 2000, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (EÜT L 183, 22.7.2000, lk 12).

26 01 20   Euroopa Personalivaliku Amet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 993 000	27 150 000	26 311 843,33

Märkused

Kirjendatud summa vastab Euroopa Personalivaliku Ametile eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 475 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

26 01 21   Üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroo

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
33 728 000	33 992 000	37 197 365,23

Märkused

Kirjendatud summa vastab üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroole eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 3 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/522/EÜ, 6. november 2002, millega luuakse individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 30).

26 01 22   Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Brüssel

26 01 22 01   Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
67 343 000	61 359 000	59 779 604,59

Märkused

Kirjendatud summa vastab Brüsseli infrastruktuuri- ja logistikatalitusele eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 5 340 000 eurot.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/523/EÜ, 6. november 2002, millega luuakse Brüsselisse infrastruktuuri- ja logistikaamet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 35).

26 01 22 02   Hoonete soetamine ja üürimine, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
213 581 000	194 871 600 (398)	205 228 792,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—	kasutatavate hoonete või hooneosade üürimine ja maa kasutusõiguse tasu ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

—	hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud;

—	hoonete ehitamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest Euroopa Liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 584 000 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 5 754 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 22 03   Hoonetega seotud kulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
75 630 000	74 366 000	75 024 663,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—	institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

—	vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

—

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—	jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

—

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—	kulud, mis on seotud kontrollimisega, kas hooned on puudega ja/või piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetavad, ning sellise kontrolli põhjal vajalike kohanduste tegemisega, et muuta hooned täielikult juurdepääsetavaks kõikidele külastajatele;

—	hoonete soetamisele, rentimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

—	hoonetega seotud muud kulud, eelkõige mitme rentnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

—	ruumide suuremahuliste korrastustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest Euroopa Liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 207 000 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 2 540 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa ombudsmani otsus, 4. juuli 2007, Euroopa Komisjoni puudutava omaalgatusliku uurimise OI/3/2003/JMA kohta.

26 01 22 04   Varustusega seotud kulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 900 000 (399)	4 644 000	5 776 902,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige: — mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad); — audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne); — köögisisustus ja toitlustusseadmed; — mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad; — puudega ametnike jaoks vajalikud seadmed; — samuti nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

sõidukite ostmine, rent, hooldus ja remont, eelkõige: — sõidukite ostmine, sealhulgas vähemalt ühe piiratud liikumisvõimega inimeste transpordiks kohandatud sõiduki ostmine; — sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul; — kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise rentimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse või kui sõidukipark ei vasta piiratud liikumisvõimega sõitjate vajadustele; — ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne); — mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning finantsmääruse artiklis 75 nimetatud kindlustuskulud;

—

sõidupiletite ostmine (ühe suuna pilet ja „business pass”), tasuta sõit ühistranspordiliinidel, et hõlbustada liikumist komisjoni hoonete vahel või komisjoni ja üldkasutatavate hoonete (nt lennujaam) vahel, teenistusjalgrattad ja mis tahes muud vahendid, mis soodustavad ühistranspordi kasutamist ja komisjoni personali liikuvust, välja arvatud teenistussõidukid;

—	toiduainete ostmine toitlustamise korraldamiseks ametlikel vastuvõttudel.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest Euroopa Liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 20 000 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 441 000 eurot.

Reserv vabastatakse, kui komisjoni andmebaasi CORDIS uuendatakse põhjalikult 2010. aasta juuniks ja see muudetakse kasutajasõbralikuks, nii nagu põllumajandusalased andmebaasid. Praegusel kujul eeldab CORDISe andmebaas toetuse saajate tuvastamiseks koolitust.

Eriassigneeringu ettenägemine ühistranspordi kuupiletite hüvitamiseks on tagasihoidlik, kuid ülioluline meede, mis kinnitab ELi institutsioonide pühendumist vähendada oma süsinikdioksiidi heitkoguseid kooskõlas keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) poliitika ja kokkulepitud kliimamuutusealaste eesmärkidega.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

26 01 22 05   Teenused ja muud tegevuskulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 216 000	7 016 000	6 993 999,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

—

muud tegevuskulud, nt: — paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute ja institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud; — tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud;

—	kulud, mis on seotud toitlustamise korraldamisega ametlike vastuvõttude raames.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindusasutustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest Euroopa Liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 20 000 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 200 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 23   Infrastruktuuri- ja logistikatalitus (Luxembourg)

26 01 23 01   Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
24 430 000	24 108 000	22 872 908,61

Märkused

Kirjendatud summa vastab Luxembourgi infrastruktuuri- ja logistikatalitusele eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 340 000 eurot.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/524/EÜ, 6. november 2002, millega asutatakse Luxembourgi infrastruktuuri- ja logistikaamet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 40).

26 01 23 02   Hoonete soetamine ja üürimine, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
42 844 000	40 424 000	33 400 920,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—	kasutatavate hoonete või hooneosade üürimine ja maa kasutusõiguse tasu ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

—	hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud;

—	hoonete ehitamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest Euroopa Liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 117 000 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 575 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 23 03   Hoonetega seotud kulud, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 720 000	14 480 000	15 766 807,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—	institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

—	vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

—

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—	jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

—

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituse ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—	kulud, mis on seotud kontrollimisega, kas hooned on puudega ja/või piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetavad, ning sellise kontrolli põhjal vajalike kohanduste tegemisega, et muuta hooned täielikult juurdepääsetavaks kõikidele külastajatele;

—	hoonete soetamisele, rentimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

—	hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme rentnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

—	ruumide suuremahuliste korrastustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest Euroopa Liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 43 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Ombudsmani otsus, 4. juuli 2007, Euroopa Komisjoni puudutava omaalgatusliku uurimise OI/3/2003/JMA kohta.

26 01 23 04   Varustusega seotud kulud, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
714 000	640 000	936 922,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige: — mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad); — audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne); — köögisisustus ja toitlustusseadmed; — mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad; — puudega ametnike jaoks vajalikud seadmed; — samuti nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

sõidukite ostmine, rent, hooldus ja remont, eelkõige: — sõidukite ostmine, sealhulgas vähemalt ühe piiratud liikumisvõimega inimeste transpordiks kohandatud sõiduki ostmine; — sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul; — kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise rentimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse või kui sõidukipark ei vasta piiratud liikumisvõimega sõitjate vajadustele; — ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne); — mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning finantsmääruse artiklis 75 nimetatud kindlustuskulud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 25 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

26 01 23 05   Teenused ja muud tegevuskulud, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
718 000	828 000	679 518,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

—

muud tegevuskulud, nt: — paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute ja institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud; — tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 23 06   Hoonete valve, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 535 000	5 535 000	5 213 275,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

—

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute, koolituse ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituse ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu).

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindusasutustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 40 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 40   Turvalisus

26 01 40 01   Turvalisus ja järelevalve

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 915 000	4 890 000	5 105 806,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulude, eelkõige tehniliste turvaseadmete ja -varustuse ostmise, üürimise, liisimise, hoolduse, remondi, paigalduse ja uuendamisega seotud kulud;

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige kohustuslike kontrollimistega (hoonetes asuvate tehniliste seadmete kontroll, ohutuskoordinaatori tegevus ning toiduainete sanitaarkontroll) seotud kulud, tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, kohustuslike tuleohutusmeeskondade juhtide ja tuleohutusalase väljaõppega töötajate koolituse ja varustusega seotud kulud.

Lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 470 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 40 02   Hoonete valve, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
31 936 000	31 274 000	30 375 370,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni käsutuses olevate hoonete turva-, valve- ja juurdepääsu kontrollimise teenuste ja muude nendega seotud teenuste kulude katmiseks (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu).

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Sellest assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 2 605 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 49   Automaatselt üle kantavad haldusassigneeringud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	801,40

Märkused

Artikkel peab hõlmama neid finantsmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt automaatselt üle kantud haldusassigneeringuid, mis vastavad esimest korda poliitikavaldkondade kaupa jaotatud rubriikidele.

26 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

26 01 50 01   Meditsiinitalitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 680 000	7 630 000	6 839 812,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	töölevõtmisel ja pärast seda iga aasta tehtavate arstlike läbivaatuste, materjali, ravimite, meditsiiniliselt vajalike erivahendite ja -inventari kulud ning invaliidsuskomitee halduskulud;

—	siseriikliku õiguse alusel või ajutiste asendajatena töötavate lepinguliste meedikute, parameedikute ja psühholoogide-sotsiaaltöötajate kulud, samuti kulutused väljastpoolt saadavale eriarstiabile, mida meditsiinitöötaja peab vajalikuks;

—	lasteaiakasvatajate töölevõtmisele eelneva arstliku läbivaatuse kulud;

—	kiirgusega kokku puutuvate töötajate tervisekontrolli kulud;

—	seadmete ost või nende ostuhinna hüvitamine direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaldamise raames.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 670 000 eurot.

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle III peatükk.

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Siseriiklikud õigusaktid baasstandardite kohta.

26 01 50 02   Konkursside, personalivaliku ja töölevõtmise kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 346 000	2 782 000	2 146 163,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

—	juhtivametnike valimise ja töölevõtmisega seotud kulud;

—	kulud, mis on seotud konkursi ja valikumenetluse edukalt läbinud kandidaatide kutsumisega töövestlusele;

—	delegatsioonides töötavate ametnike ja töötajate konkursile ja valikumenetlusele kutsumisega seotud kulud;

—	otsuse 2002/620/EÜ artikliga 3 ette nähtud konkursside ja valikumenetluste korraldamise kulud.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast nõupidamist Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ametiga võib kõnealust assigneeringut kasutada institutsiooni enda organiseeritud konkursside jaoks.

Tuleb märkida, et assigneeringust ei rahastata personalikulusid, mis on kaetud eri jaotiste artiklitesse 01 04 ja 01 05 kantud assigneeringutest.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

26 01 50 04   Institutsioonidevaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 552 000	8 497 000	17 548 694,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	komisjonisisese veebisaidi Intracomm ja nädalalehe Commission en direct tegemise ja arendamisega seotud kulud;

—	muud komisjonisisese teabevahetuse ja teavitamisega seotud kulud, kaasa arvatud edenduskampaaniad;

—	komisjoni talituste juhitavate pikapäevarühmade, puhkekeskuste ja lastelaagrite ajutised töötajad;

—	väljaspool komisjoni tehtavad paljundustööd, mida ei ole võimalik teha komisjonis;

—	lastesõime koosseisuliste lapsehoidjate ja meditsiiniõdede asendajatega sõlmitud eraõiguslike lepingutega seotud kulud;

—	mõned puhkekeskuste, kultuuriürituste ja töötajate klubidega ning spordikeskuste juhtimise ja erivarustusega seotud kulud;

—	eri rahvusest töötajate vahelisi sotsiaalseid kontakte ning töötajate ja nende pereliikmete integreerimist edendavad algatused ning koosseisuliste töötajate ja nende pereliikmete vajaduste rahuldamiseks mõeldud ennetusprojektid;

—	osalemine nende kulude katmises, mis kaasnevad töötajatele selliste toimingutega nagu koduabi, õigusnõustamine, lastelaagrid, keele- ja kunstikursused;

—	uute ametnike, muude töötajate ja nende pereliikmete vastuvõtmise ning töötajate majutusalase abistamisega seotud kulud;

—	kulud, mis on seotud eriti raskes olukorras olevale ametnikule, endisele ametnikule või surnud ametniku ülalpidamisel olnud isikutele mitterahalise abi andmisega;

—	teatavad lastepäevakodudele, -sõimedele ja lastehoiuteenustele tehtavad kulutused; vanemate toetusest saadavat tulu on võimalik uuesti kasutada;

—	ametnike autasustamisega seotud kulutused, eelkõige kahekümneaastase teenistusaja medalite ja pensionilemineku kingituse maksumus;

—	erimaksed isikutele, kes saavad ühenduse pensioni, ja neile, kellel on õigus seda saada, samuti kõikidele surnud pensionisaaja eriti raskes olukorras olevatele ülalpeetavatele;

—	Euroopa Liidu eri riikides elavate endiste töötajate vajaduste rahuldamist käsitlevate ennetusprojektide rahastamine ja endiste töötajate ühingute toetamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Seoses järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamise poliitikaga –

—	alaliselt töötavad ametnikud ja muud teenistujad,

—	alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

—	kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade tähenduses –

kaetakse selle assigneeringuga eelarvesse kirjendatud summa ulatuses, võttes arvesse elukoha- või päritoluriigis antavaid õigusi, kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puuetest.

See assigneering on ette nähtud selliste laste koolituskulude osaliseks katmiseks, keda vältimatutel pedagoogilistel põhjustel ei võeta või ei võeta enam Euroopa koolidesse või kes ei saa käia Euroopa koolis ühe vanema töökoha tõttu välisesinduses.

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes, mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 3 084 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad

26 01 50 06   Institutsiooni ametnikud, kes on ajutiselt lähetatud siseriiklikesse riigiteenistustesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse või avalik-õiguslikesse või eraõiguslikesse asutustesse või ettevõtetesse

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
520 000	520 000	395 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu ametnike lähetamisega kaasnevate täiendavate kulude katmiseks, näiteks selliste toetuste maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks, mis neile on lähetuse raames ette nähtud.

Samuti kaetakse sellega liikmesriikide ja kolmandate riikide asutuste ja organite juures ellu viidavate erikoolituskavadega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

26 01 50 07   Kahjutasud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	200 000	200 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kahjutasud ja kulud, mis on seotud komisjoni vastu seoses institutsiooni enda personali- ja haldusmenetlusega esitatavate nõuete rahuldamisega (tsiviilvastutus);

—	teatavate juhtudega seotud kulutused, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

26 01 50 08   Mitmesugused kindlustused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
55 000	53 000	52 881,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige erialase tsiviilvastutuskindlustuse ja muude selliste lepingutega seotud kulude katmiseks, mida üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroo haldab komisjoni, asutuste, Teadusuuringute Ühiskeskuse, delegatsioonide, esinduste ja kaudsete teadusuuringute nimel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 50 09   Keelekursused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 221 000	4 213 000	6 008 441,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ametnikele ja muudele töötajatele keelekursuste korraldamise kulud;

—	ametnike ja muude töötajate abikaasadele integratsioonipoliitika raames korraldatavate keelekursustega seotud kulud;

—	materjalide ja dokumentide ostmisega seotud kulud;

—	ekspertide konsultatsioonidega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 700 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

26 01 51   Euroopa koolid

26 01 51 01   Euroopa koolide peasekretäri kantselei (Brüssel)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 554 000	8 385 291	7 002 696,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa koolide kuratooriumi esindaja Brüsselis asuva kontori rahastamises osalemiseks.

Euroopa koolid peavad järgima mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise põhimõtteid.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 02   Brüssel I (Uccle)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
24 197 011	23 822 010	23 018 769,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Uccle’is asuva Euroopa kooli (Brüssel I) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 03   Brüssel II (Woluwe)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
22 314 024	21 794 189	21 631 182,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Woluwe’is asuva Euroopa kooli (Brüssel II) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 04   Brüssel III (Ixelles)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
21 602 655	20 941 593	20 280 133,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Ixelles’is asuva Euroopa kooli (Brüssel III) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 05   Brüssel IV (üleminek)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 839 706	3 114 472	3 914 922,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis asuva Euroopa kooli (Brüssel IV) eelarve rahastamiseks (üleminekuetapp).

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 11   Luxembourg I

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
26 418 440	23 456 376	23 388 047,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis asuva Euroopa kooli (Luxembourg I) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 12   Luxembourg II

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 832 925	4 337 745	3 427 141,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis asuva Euroopa kooli (Luxembourg II) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 21   Mol (Belgia)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 019 115	6 259 269	6 386 355,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Molis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 22   Frankfurt Maini ääres (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 366 031	5 348 868	4 171 773,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maini-äärses Frankfurdis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 23   Karlsruhe (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 133 263	2 519 492	2 720 984,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Karlsruhes asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 24   München (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
494 527	382 717	965 721,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud Münchenis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 25   Alicante (Hispaania)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 057 719	6 689 523	5 688 179,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Alicantes asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 26   Varese (Itaalia)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 163 733	10 570 726	9 622 047,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Vareses asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 27   Bergen (Madalmaad)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 946 035	5 160 645	5 570 774,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Bergenis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 28   Culham (Ühendkuningriik)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 272 860	5 758 891	5 970 911,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Culhamis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

PEATÜKK 26 02 —   MULTIMEEDIATOODANG

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
26 02
MULTIMEEDIATOODANG
26 02 01	Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord	1.1	14 400 000	14 400 000	11 900 000	11 900 000	14 341 470,01	14 283 743,49
	Peatükk 26 02 — Kogusumma		14 400 000	14 400 000	11 900 000	11 900 000	14 341 470,01	14 283 743,49

26 02 01   Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
14 400 000	14 400 000	11 900 000	11 900 000	14 341 470,01	14 283 743,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste toimingutega seotud kulude katmiseks:

—

Euroopa Liidus ja kolmandates riikides hankemenetluses avaldatavate hanketeadete kogumine, töötlemine, avaldamine ja levitamine erinevate kanalite kaudu ning nende lisamine eProcurement-teenuste hulka, mida institutsioonid pakuvad äriühingutele ja tellijatele. See hõlmab institutsioonide avaldatud hanketeadete tõlkimise kulusid;

—	hanketeadete uute elektrooniliste kogumis- ja levitamismeetodite kasutamine ja edendamine;

—	eProcurement-teenuste arendamine ja kasutamine lepingute sõlmimise eri etappidel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 565 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 1, 15. aprill 1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

Nõukogu otsus, 15. september 1958, Euroopa Ühenduste Teataja asutamise kohta (EÜT 17, 6.10.1958, lk 390).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/85, 25. juuli 1985, Euroopa majandushuvigrupi kohta (EÜT L 199, 31.7.1985, lk 1).

Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33).

Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14).

Nõukogu ja komisjoni otsus 94/1/ESTÜ, EÜ, 13. detsember 1993, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste, nende liikmesriikide ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/17/EÜ, 19. märts 2001, kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2157/2001, 8. oktoober 2001, Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1).

Nõukogu ja komisjoni otsus 2002/309/EÜ, Euratom, 4. aprill 2002, teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas Šveitsi Konföderatsiooniga seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1), eelkõige Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline riigihangete teatavaid aspekte käsitlev leping (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 430).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2195/2002, 5. november 2002, ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1435/2003, 22. juuli 2003, Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

Komisjoni otsus 2005/15/EÜ, 7. jaanuar 2005, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artiklis 30 sätestatud menetluse üksikasjalikke rakenduseeskirju (ELT L 7, 11.1.2005, lk 7).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1564/2005, 7. september 2005, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete avaldamise tüüpvormid (ELT L 257, 1.10.2005, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste puhul kohaldatavate piirmääradega (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1082/2006, 5. juuli 2006, Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).

Euroopa Keskpanga otsus 2007/497/EÜ, 3. juuli 2007, hangete teostamise korra kehtestamise kohta (EKP/2007/5) (ELT L 184, 14.7.2007, lk 34).

PEATÜKK 26 03 —   TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
26 03
TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE
26 03 01
Haldusasutustevahelise andmevahetuse võrgud
26 03 01 01	Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)	1.1	p.m. (400)	p.m. (401)
26 03 01 02	Varasemate programmide IDA ja IDABC lõpuleviimine	1.1	p.m.	17 250 000	20 000 000	24 700 000	20 520 880,20	22 224 637,17
	Artikkel 26 03 01 — Vahesumma		p.m.	17 250 000	20 000 000	24 700 000	20 520 880,20	22 224 637,17
26 03 02	Erasmuse avaliku halduse programm	5	—	750 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000,—	62 928,—
26 03 03	Erasmuse avaliku halduse programm	5	2 000 000	1 000 000
	Peatükk 26 03 — Kogusumma		2 000 000	19 000 000	21 000 000	25 700 000	21 520 880,20	22 287 565,17

26 03 01   Haldusasutustevahelise andmevahetuse võrgud

26 03 01 01   Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m. (402)	p.m. (403)

Märkused

29. septembril 2008 esitas komisjon ettepaneku Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) programmi kohta, mis peaks jätkama 2009. aasta detsembris lõppenud programmi IDABC.

ISA programmi eesmärk on hõlbustada tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist Euroopa haldusasutuste vahel, et toetada avalike teenuste osutamist elektroonilisel teel.

Selleks peab ISA programm kaasa aitama vajaliku korraldusliku, finants- ja tegevusraamistiku loomisele, tagades ühiste raamistike, ühisteenuste ja üldvahendite kättesaadavuse ning suurendades teadlikkust Euroopa Liidu õigusaktide info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia-alastest aspektidest.

Seeläbi toetab ISA programm Euroopa Liidu poliitika ja õigusaktide tõhustamist ja rakendamist.

Programmi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult liikmesriikide ja asjaomaste valdkondade esindajatega, korraldades uuringuid ning viies ellu projekte ja kaasnevaid meetmeid.

Punkti kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

26 03 01 02   Varasemate programmide IDA ja IDABC lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	17 250 000	20 000 000	24 700 000	20 520 880,20	22 224 637,17

Märkused

Assigneeringust kaetakse varasema programmi IDABC raames võetud kohustuste täitmisega seotud kulud.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ, 21. aprill 2004, üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) (ELT L 181, 18.5.2004, lk 25).

26 03 02   Erasmuse avaliku halduse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	750 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000,—	62 928,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti „Erasmuse avaliku halduse programm” kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

26 03 03   Erasmuse avaliku halduse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
2 000 000	1 000 000

Märkused

Ettevalmistav tegevus on ette nähtud Erasmuse avaliku halduse programmi katseprojekti raames rahastatud meetmete rakendamise jätkamiseks ja selle uurimiseks, kuidas neid meetmeid võiks edasi arendada.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	VÄLJAANNETE TALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	ELI RAAMATUPOOD

—	ÜLDVÄLJAANDED

—	TEABE LEVITAMINE

—	HALDUSTOETUS LUXEMBOURGI INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUSELE

—	HOONETE JA KULUDE HALDAMINE (LUXEMBOURG)

—	SOTSIAALHOOLEKANDE JUHTIMINE (INSTITUTSIOONIDEVAHELINE, LUXEMBOURG)

—	HOONETE OMANDAMISE JA ÜÜRIMISE KULUD NING MUUD HOONETEGA SEOTUD KULUD

—	SISSESEADE, SISUSTUS, VARUSTUS JA TEENUSED

—	BRÜSSELIS PAIKNEVA INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUSE HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

—	PERSONALI JA HALDUSE PEADIREKTORAADI HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

—	PERSONALI JA HALDUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	INFORMAATIKA PEADIREKTORAADI POLIITILISE STRATEEGIA KOORDINEERIMINE

—	KOMISJONI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA INFRASTRUKTUURIGA SEOTUD TEENUSED

—	INFOSÜSTEEMI HALDAMINE – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAALANE NÕUSTAMINE, INFOSÜSTEEMIDE ARENDAMINE JA TOETAMINE

—	HALDUSTOETUS INFORMAATIKA PEADIREKTORAADILE

—	INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA STRUKTUURIGA SEOTUD TEENUSED

—	EUROOPA HALDUSJUHTIMISE KOOL

—	HALDUSTOETUS EUROOPA PERSONALIVALIKU AMETILE

—	HALDUSTOETUS INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMETILE

JAOTIS 27

EELARVE

Üldised eesmärgid

Käesolevasse poliitikavaldkonda kuuluvad toimingud toetuvad peamiselt viiele järgmisele põhitegevusele:

—	saada eelarvepädevatelt institutsioonidelt (Euroopa Parlament ja nõukogu) Euroopa Liidu põhiülesannete ja poliitiliste prioriteetide tulemuslikuks täitmiseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid,

—	hallata eelarve õiguslikku raamistikku,

—	täita eelarvet tulude ja kulude osas ning õiguslikku raamistikku järgides,

—	koostada institutsioonide raamatupidamise aastaaruanded ja esitada aruanded eelarve täitmise kohta,

—	aidata nõuannete, teabe ja koolituse ning järelevalve- ja juhtimisvahendite pakkumisega kaasa usaldusväärse finantsjuhtimise edendamisele komisjoni osakondades.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
27 01	EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	68 135 786	68 135 786	67 633 273	67 633 273	58 867 725,81	58 867 725,81
27 02	EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE	p.m.	p.m.	209 112 912	209 112 912	206 636 292,—	206 636 292,—
	Jaotis 27 — Kogusumma	68 135 786	68 135 786	276 746 185	276 746 185	265 504 017,81	265 504 017,81

PEATÜKK 27 01 —   EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
27 01
EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
27 01 01	Eelarve poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	39 737 880 (404)	39 087 615 (405)	39 134 710,10
27 01 02
Eelarve poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
27 01 02 01	Eelarve peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad	5	4 451 735	4 596 890	4 914 038,35
27 01 02 09	Koosseisuvälised töötajad – Hajutamata juhtimine	5	4 586 547	3 914 497
27 01 02 11	Eelarve peadirektoraadi muud juhtimiskulud	5	7 780 024	7 266 669	9 928 266,—
27 01 02 19	Muud juhtimiskulud – Hajutamata juhtimine	5	7 096 635	7 910 106
	Artikkel 27 01 02 — Vahesumma		23 914 941	23 688 162	14 842 304,35
27 01 03	Eelarve poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	2 905 965	2 920 496	3 040 484,41
27 01 04	Eelarve poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud	5	227 000	250 000	361 586,32
27 01 11	Erakorralised kulud kriisiolukorras	5	p.m.	p.m.	0,—
27 01 12
Raamatupidamine
27 01 12 01	Finantskulud	5	1 100 000	1 500 000	1 488 640,63
27 01 12 02	Sularahahaldusega seotud kulude katmine	5	p.m.	p.m.	0,—
27 01 12 03	Euroopa Liidu eelarvevahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõimet käsitleva finantsteabe ostmine	5	250 000	187 000
	Artikkel 27 01 12 — Vahesumma		1 350 000	1 687 000	1 488 640,63
	Peatükk 27 01 — Kogusumma		68 135 786	67 633 273	58 867 725,81

27 01 01   Eelarve poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
39 737 880 (406)	39 087 615 (407)	39 134 710,10

27 01 02   Eelarve poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

27 01 02 01   Eelarve peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 451 735	4 596 890	4 914 038,35

27 01 02 09   Koosseisuvälised töötajad – Hajutamata juhtimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 586 547	3 914 497

Märkused

Assigneeringut ei eraldata eelarveaasta algul konkreetsele poliitikavaldkonnale, vaid võidakse kasutada kõikide komisjoni talituste nõudmiste rahuldamiseks. Assigneering paigutatakse finantsmääruse sätete kohaselt aasta jooksul ümber selle poliitikavaldkonna vastavate eelarvepunktide alla, kus assigneeringut kasutatakse. Alternatiivina võib seda rakendada ka üle kandmata, otse selle eelarvepunkti raames, et katta mis tahes kohandusvajadus, mis võib tekkida mis tahes poliitikavaldkonna vastavas punktis (01 02 01).

27 01 02 11   Eelarve peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 780 024	7 266 669	9 928 266,—

27 01 02 19   Muud juhtimiskulud – Hajutamata juhtimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 096 635	7 910 106

Märkused

Assigneeringut ei eraldata eelarveaasta algul konkreetsele poliitikavaldkonnale, vaid võidakse kasutada kõikide komisjoni talituste nõudmiste rahuldamiseks. Assigneeringut ei kasutata käesoleva punkti alusel, vaid paigutatakse finantsmääruse sätete kohaselt aasta jooksul ümber selle poliitikavaldkonna vastava eelarvepunkti alla, kus assigneeringut kasutatakse.

27 01 03   Eelarve poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 905 965	2 920 496	3 040 484,41

27 01 04   Eelarve poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
227 000	250 000	361 586,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste Euroopa Liidu eelarvega seotud dokumentide väljaandmiskulude katmiseks, mis avaldatakse allhanke korras; sellisteks dokumentideks on eelkõige iga-aastane eelarvebrošüür, eelmise aasta eelarve täitmise aruanne, raamatupidamise aastaaruande ülevaade ning eelarve täitmise eri aspekte käsitlevad eriväljaanded.

Assigneering on ette nähtud ka tavaposti, raportite ja trükiste posti- ja kättetoimetamise kulude ning postipakkide ja muude lennu-, mere- ja raudteetranspordiga saadetavate pakkidega seotud kulude, sealhulgas komisjoni siseposti kulude katmiseks.

Assigneeringud, millega kaetakse samaväärsed teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artiklisse 01 05.

27 01 11   Erakorralised kulud kriisiolukorras

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tulenevad väljakuulutatud kriisiolukorrast, mille tõttu on käivitatud üks või mitu tegevuse järjepidevuse kava ning mille laadi ja/või mahu tõttu ei ole olnud võimalik neid kanda komisjoni muudele halduskulude eelarveridadele.

Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse kantud kuludest hiljemalt kolme nädala jooksul pärast kriisiolukorra lõppu.

Meetmed, millel puudub oma eelarverida:

—	hea finantsjuhtimistava edendamine,

—	eelarve peadirektoraadi haldustoetus ja juhtimine,

—	finantsraamistik ja eelarvemenetlus,

—	eelarve peadirektoraadi poliitiline strateegia ja koordineerimine.

27 01 12   Raamatupidamine

27 01 12 01   Finantskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 100 000	1 500 000	1 488 640,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangale makstavate tasude (vahendustasude, aažiode ja mitmesuguste kulude), Ülemaailmse Pankadevahelise Finantsinfo Ühingu (SWIFT) võrgustiku ühenduskulude ning krediidivõime hindamise asutuste teenustega seotud tellimiskulude katmiseks.

Punkt hõlmab vajaduse korral ka assigneeringut, millega kaetakse sellise panga likvideerimise või tegevuse lõpetamisega kaasnev kahjum, kus komisjonil on avansikontod.

27 01 12 02   Sularahahaldusega seotud kulude katmine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste eelarvemuudatuste katmiseks:

—	avansikontod, mille puhul volitatud eelarvevahendite käsutaja on võtnud kõik olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, kuid sellest hoolimata ei ole võimalik kohandustest tulenevat kulu kirjendada muul eelarvereal,

—	olukorras, kus pärast nõude kandmist raamatupidamisarvestusse tuluna tühistatakse terve nõue või osa sellest (eriti seoses võla tasaarveldamisega),

—	juhtudel, kui käibemaks on maksmata ja seda ei ole enam võimalik kirjendada samale reale, kust kanti põhikulud,

—	eespool nimetatud juhtudel saadavatele intressidele, kui neid ei saa kirjendada mõnele teisele eelarvereale.

Punkt hõlmab vajaduse korral ka assigneeringut, millega kaetakse sellise panga likvideerimise või tegevuse lõpetamisega kaasnev kahjum, kus komisjonil on avansikontod.

27 01 12 03   Euroopa Liidu eelarvevahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõimet käsitleva finantsteabe ostmine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
250 000	187 000

Märkused

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on seotud Euroopa Liidu eelarvevahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõime alaseid andmeid sisaldavate elektroonsete teabeteenuste ja andmebaaside kasutajaks registreerumise ja andmete kasutamisega, et tagada komisjoni finantshuvide kaitsmine finants- ja raamatupidamisprotseduuride eri etappides.

Selle eesmärk on ka tagada teabe saamine Euroopa Liidu eelarvevahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute kontsernistruktuuri, omanike ja juhtkonna kohta.

PEATÜKK 27 02 —   EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
27 02
EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE
27 02 01	Eelnenud eelarveaastast üle kantud puudujääk	1.1	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—
27 02 02	Ajutine ja kindlasummaline toetus uutele liikmesriikidele	6	p.m.	p.m.	209 112 912	209 112 912	206 636 292,—	206 636 292,—
	Peatükk 27 02 — Kogusumma		p.m.	p.m.	209 112 912	209 112 912	206 636 292,—	206 636 292,—

27 02 01   Eelnenud eelarveaastast üle kantud puudujääk

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,—	0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 15 kirjendatakse iga eelarveaasta saldo järgmise eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringutena olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

Tulude või maksete assigneeringute esialgsed eelarvestused kirjendatakse eelarvemenetluse käigus eelarvesse, kasutades kirjalikku muutmisettepanekut, mis esitatakse vastavalt finantsmääruse artiklile 34. Esialgsed eelarvestused koostatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1150/2000.

Pärast eelarveaasta assigneeringute sulgemist kirjendatakse paranduseelarve abil järgmise eelarveaasta eelarvesse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused.

Ülejääk kirjendatakse tulude eelarvestuse artiklisse 3 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

27 02 02   Ajutine ja kindlasummaline toetus uutele liikmesriikidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	209 112 912	206 636 292,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud uutele liikmesriikidele toetuse maksmiseks mis tahes ühinemisakti jõustumise kuupäevast, milles on selline hüvitamine ette nähtud.

Liikmesriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
Bulgaaria	—	64 699 140	63 971 736
Rumeenia	—	144 413 772	142 664 556
Kogusumma	—	209 112 912	206 636 292

Õiguslik alus

Ühinemisleping: Akt Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 157, 21.6.2005, lk 203), eelkõige artikkel 32. Loodud toetus oli ajutine vahend, et aidata Bulgaariat ja Rumeeniat ühinemiskuupäevast kuni 2009. aasta lõpuni.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HEA FINANTSJUHTIMISTAVA EDENDAMINE

—	EELARVE PEADIREKTORAADI HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

—	FINANTSRAAMISTIK JA EELARVEMENETLUS

—	EELARVE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 28

AUDIT

Üldised eesmärgid

Käesoleva poliitikavaldkonna eesmärk on aidata kaasa kõigi komisjoni toimingute tõhusale ja tulemuslikule elluviimisele sõltumatu, tulemusliku ja objektiivse järelevalve ja konsultatsioonide abil. See hõlmab olemasolevate komisjoni sisekontrollisüsteemide auditeerimist nende tõhususe hindamiseks ning üldisemalt komisjoni osakondade auditeerimist seoses poliitika, programmide ja toimingute elluviimisega, et olukorda järjepidevalt paremaks muuta. Lisaks sellele püütakse auditeerimisega abistada komisjoni ja selle osakondi, kasutades riskide kontrollimist, varade kaitsmist, eeskirjade täitmist, täpset ja usaldusväärset raamatupidamis- ja juhtimisteavet, sisekontrolli kvaliteeti ja toimingute tulemuslikkust ja tõhusust käsitlevaid seisukohti, nõuandeid ja soovitusi. Need eesmärgid toetuvad asjaomastele rahvusvahelistele standarditele, st Siseaudiitorite Instituudi (Institute of Internal Auditors – IIA) standarditele, ja neid täidetakse finantsmääruses kirjeldatud ülesannete kohaselt.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
28 01	AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	10 593 209	10 373 633	10 177 896,53
	Jaotis 28 — Kogusumma	10 593 209	10 373 633	10 177 896,53

PEATÜKK 28 01 —   AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
28 01
AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
28 01 01	Auditi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	8 270 803 (408)	8 036 707 (409)	8 089 326,26
28 01 02
Auditi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
28 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	1 095 547	1 237 729	882 141,67
28 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	622 029	498 721	578 065,81
	Artikkel 28 01 02 — Vahesumma		1 717 576	1 736 450	1 460 207,48
28 01 03	Auditi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	604 830	600 476	628 362,79
	Peatükk 28 01 — Kogusumma		10 593 209	10 373 633	10 177 896,53

28 01 01   Auditi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 270 803 (410)	8 036 707 (411)	8 089 326,26

28 01 02   Auditi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

28 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 095 547	1 237 729	882 141,67

28 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
622 029	498 721	578 065,81

28 01 03   Auditi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
604 830	600 476	628 362,79

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	SISEAUDITI TALITUSE HALDUSTOETUS

—	KOMISJONI SISEAUDIT

—	SISEAUDITI TALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	REGULATIIVASUTUSTE SISEAUDIT

JAOTIS 29

STATISTIKA

Üldised eesmärgid

—	Parandada statistika ja teenuste kvaliteeti.

—	Eurostat Euroopa Liidu ja selle kodanike teenistuses.

—	Toetada Euroopa statistikasüsteemi väljaarendamist.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
29 01	STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	79 323 470	79 323 470	76 195 515	76 195 515	77 043 616,56	77 043 616,56
29 02	STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE	61 424 000	41 000 000	54 900 000	22 725 000	47 860 979,53	33 714 518,27
	Jaotis 29 — Kogusumma	140 747 470	120 323 470	131 095 515	98 920 515	124 904 596,09	110 758 134,83

PEATÜKK 29 01 —   STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
29 01
STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
29 01 01	Statistika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	60 747 621 (412)	58 540 095 (413)	58 416 471,91
29 01 02
Statistika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
29 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	5 457 053	5 426 222	5 788 925,59
29 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	4 926 423	5 180 278	5 075 227,19
	Artikkel 29 01 02 — Vahesumma		10 383 476	10 606 500	10 864 152,78
29 01 03	Statistika poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	4 442 373	4 373 920	4 538 396,04
29 01 04
Statistika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
29 01 04 01	Ühenduse statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud	1.1	3 300 000	2 320 000	3 224 595,83
29 01 04 04	Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud	1.1	450 000	355 000	0,—
	Artikkel 29 01 04 — Vahesumma		3 750 000	2 675 000	3 224 595,83
	Peatükk 29 01 — Kogusumma		79 323 470	76 195 515	77 043 616,56

29 01 01   Statistika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
60 747 621 (414)	58 540 095 (415)	58 416 471,91

29 01 02   Statistika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

29 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 457 053	5 426 222	5 788 925,59

29 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 926 423	5 180 278	5 075 227,19

29 01 03   Statistika poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 442 373	4 373 920	4 538 396,04

29 01 04   Statistika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

29 01 04 01   Ühenduse statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 300 000	2 320 000	3 224 595,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud,

—

kulud, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kuni 2 300 000 eurot. See summa arvutatakse inimaastaühiku maksumuse alusel, millest 97 % on kõnealuste töötajate töötasu ja 3 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele,

—

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses osalemisega ELi/ühenduse programmides ja kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 29 02 03.

29 01 04 04   Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
450 000	355 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud,

—

assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, lähetuste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele sihtotstarbeliste teenuslepinguga pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses osalemisega ELi/ühenduse programmides ja kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 29 02 04.

PEATÜKK 29 02 —   STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
29 02
STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE
29 02 01	Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine	1.1	p.m.	8 000 000	p.m.	9 500 000	55 623,97	28 419 130,23
29 02 02	Ühendusesisese statistika võrkude väljakujundamine (Edicom)	1.1	—	p.m.	—	p.m.	0,—	151 784,83
29 02 03	Ühenduse statistikaprogramm 2008–2012	1.1	51 219 000	30 000 000	49 800 000	11 545 000	47 805 355,56	5 143 603,21
29 02 04	Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine („MEETS”)	1.1	10 205 000	3 000 000	5 100 000	1 680 000	0,—	0,—
	Peatükk 29 02 — Kogusumma		61 424 000	41 000 000	54 900 000	22 725 000	47 860 979,53	33 714 518,27

29 02 01   Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
p.m.	8 000 000	p.m.	9 500 000	55 623,97	28 419 130,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud esitatud eelarveridade raames toetatavate meetmete rahastamiseks – statistilise teabe poliitika.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97, 17. veebruar 1997, ühenduse statistika kohta (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2367/2002/EÜ, 16. detsember 2002, ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1).

29 02 02   Ühendusesisese statistika võrkude väljakujundamine (Edicom)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
—	p.m.	—	p.m.	0,—	151 784,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud esitatud eelarveridade raames toetatavate meetmete rahastamiseks – Edicomi meede (elektrooniline kaubandusalane andmevahetus).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 507/2001/EÜ, 12. märts 2001, mis käsitleb meetmeid, mis on seotud üleeuroopalise võrgustikuga ühenduse piires ning ühenduse ja kolmandate riikide vahel toimuva kaubavahetuse statistika kogumiseks, koostamiseks ja levitamiseks (Edicom) (EÜT L 76, 16.3.2001, lk 1).

29 02 03   Ühenduse statistikaprogramm 2008–2012

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
51 219 000	30 000 000	49 800 000	11 545 000	47 805 355,56	5 143 603,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	statistilised vaatlused, uuringud ja näitajate/võrdlusandmete väljaarendamine,

—	statistika kvaliteedi parandamiseks ette nähtud kvaliteediuuringud ja -toimingud,

—	riikide statistikaasutustele antavad toetused,

—	statistilise teabe töötlemine, levitamine, reklaamimine ja turustamine,

—	statistilise teabe süsteemide jaoks olulised seadmed, andmetöötluse infrastruktuur ja seadmete hooldus,

—	magnetkujul salvestatud statistilised analüüsid ja dokumentatsioon,

—	välisekspertide teenused,

—	avaliku ja erasektori ühine rahastamine,

—	äriühingute ülevaadete rahastamine,

—	täiustatud statistikatehnoloogia alaste koolituskursuste korraldamine statistikutele,

—	dokumentide ostmise kulud,

—	rahvusvahelise statistikainstituudi toetamine ja muude rahvusvaheliste statistikaühingute liikmemaks.

Lisaks on assigneering ette nähtud selleks, et tagada vajaliku teabe kogumine Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset olukorda käsitleva iga-aastase koondaruande jaoks, mis koostatakse majandusandmete ja struktuurinäitajate/võrdlusandmete alusel.

Lisaks on assigneering ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud riigi statistikute koolitamisega ning arengumaade, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Vahemere lõunapiirkonna riikidega arendatava koostööpoliitikaga; samuti selliste kulude katmiseks, mis on seotud ametnike vahetamisega, teabekohtumistega, toetustega ning seoses ELi ametnike ja muude töötajate töötasude kohandamisega osutatavate teenuste eest tasumisega.

Käesoleva artikli alusel rahastatakse ka kulutusi, mis on seotud andmete ostmisega ja komisjoni talituste pääsuga väljaspool asuvatesse andmepankadesse. Peale selle tuleks assigneeringuga rahastada uute moodultehnoloogiate väljatöötamist.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada komisjoni või muude ELi institutsioonide taotlusel ELi kulude hindamiseks, jälgimiseks ja arvestamiseks vajaliku statistilise teabe edastamist. Sellega parandatakse finants- ja eelarvepoliitika rakendamist (eelarve koostamine, finantsvaldkonna edasise arengu perioodiline jälgimine) ning võimaldatakse koguda keskmise tähtajaga ja pikaajalisi andmeid ELi-poolse rahastamise kohta.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ELi/ühenduse programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97, 17. veebruar 1997, ühenduse statistika kohta (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1578/2007/EÜ, 11. detsember 2007, ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012 (ELT L 344, 28.12.2007, lk 15).

29 02 04   Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine („MEETS”)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
10 205 000	3 000 000	5 100 000	1 680 000	0,—	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamise programmi („MEETS”) rakendamisega seotud kulude katmiseks; programmi eesmärk on töötada välja indikaatorite sihtkogumid ja vaadata läbi prioriteedid, tõhustada ettevõtlust käsitleva statistika raamistikku, muuta andmete kogumine mõistlikumaks ning ajakohastada ja lihtsustada Intrastati süsteemi.

Programm hõlmab järgmisi toiminguid:

—	määratletakse prioriteetsed valdkonnad ja indikaatorite sihtkogumid,

—	tehakse kindlaks vähem olulised valdkonnad,

—	integreeritakse põhimõtted ja meetodid õiguslikku raamistikku,

—	arendatakse kontserne käsitlevat statistikat,

—	teostatakse üleeuroopalisi uuringuid ettevõtjatele langeva koormuse vähendamiseks,

—	tõhustatakse statistikasüsteemides juba olemas olevate andmete kasutamist, sh hinnangute kasutamine,

—	tõhustatakse majandussektoris olemas olevate andmete kasutamist,

—	töötatakse välja vahendid andmete tõhusamaks väljavõtmiseks, edastamiseks ja töötlemiseks,

—	lihtsustatud Intrastati süsteemi raames ühtlustatakse kvaliteedi parandamise meetodid,

—	tõhustatakse haldusandmete kasutamist ja

—	parandatakse ja hõlbustatakse andmete vahetust Intrastatis.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1297/2008/EÜ, 16. detsember 2008, Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta (ELT L 340, 19.12.2008, lk 76).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS STATISTIKAAMETILE

—	STATISTIKAAMETI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 30

PENSIONID JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Üldised eesmärgid

—	Komisjoni ja muude institutsioonide pensionile läinud personali heaks tuleb võtta kvaliteetseid reguleerivaid, toetavaid ja teenustega seotud meetmeid.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 01	PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	1 214 092 000	1 150 796 000	1 049 498 442,22
	Jaotis 30 — Kogusumma	1 214 092 000	1 150 796 000	1 049 498 442,22

PEATÜKK 30 01 —   PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 01
PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
30 01 13
Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute toetused ja pensionid
30 01 13 01	Ajutised toetused	5	3 872 000	697 000	167 694,08
30 01 13 02	Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensionid	5	4 699 000	4 724 000	4 481 237,89
30 01 13 03	Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused	5	638 000	585 000	328 124,29
	Artikkel 30 01 13 — Vahesumma		9 209 000	6 006 000	4 977 056,26
30 01 14
Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile või ametist vabastatud personalile
30 01 14 01	Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile või ametist vabastatud personalile	5	11 230 000	13 049 000	20 726 664,71
30 01 14 02	Ravikindlustus	5	382 000	580 000	562 991,40
30 01 14 03	Toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused	5	482 000	1 206 000	616 474,02
	Artikkel 30 01 14 — Vahesumma		12 094 000	14 835 000	21 906 130,13
30 01 15
Pensionid ja toetused
30 01 15 01	Pensionid ning invaliidsus- ja lahkumistoetused	5	1 111 168 000	1 030 953 000	957 696 994,03
30 01 15 02	Ravikindlustus	5	36 724 000	34 169 000	31 203 284,70
30 01 15 03	Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused	5	44 897 000	64 833 000	33 714 977,10
	Artikkel 30 01 15 — Vahesumma		1 192 789 000	1 129 955 000	1 022 615 255,83
	Peatükk 30 01 — Kogusumma		1 214 092 000	1 150 796 000	1 049 498 442,22

30 01 13   Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute toetused ja pensionid

30 01 13 01   Ajutised toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 872 000	697 000	167 694,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

—	üleminekutoetused,

—	peretoetused

komisjoni liikmetele pärast teenistuse lõpetamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

30 01 13 02   Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensionid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 699 000	4 724 000	4 481 237,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	endiste komisjoni liikmete vanaduspension,

—	endiste komisjoni liikmete invaliidsuspension,

—	endiste komisjoni liikmete leskedele ja/või lastele makstav toitjakaotuspension.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete ning Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

30 01 13 03   Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
638 000	585 000	328 124,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega endistele komisjoni liikmetele ja teistele õigustatud isikutele makstavate ajutiste hüvitiste ja vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide suhtes.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud pensionide kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Kõnealuse osa otstarvet ei ole määratletud ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete ning Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

30 01 14   Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile või ametist vabastatud personalile

Märkused

Uus artikkel

30 01 14 01   Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile või ametist vabastatud personalile

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
11 230 000	13 049 000	20 726 664,71

Märkused

Endine punkt 30 01 13 04

Assigneering on ette nähtud selliste toetuste rahastamiseks, mida makstakse ametnikele,

—	kes on arvatud reservi seoses ametikohtade vähendamisega institutsioonis,

—	kes töötavad palgaastme AD 16, AD 15 või AD 14 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuslikes huvides.

Samuti kaetakse sellega kulud, mis kaasnevad ametnike ja/või ajutiste töötajate teenistuse lõpetamise eri- ja/või ajutisi meetmeid käsitlevate nõukogu määruste kohaldamisega.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1746/2002, 30. september 2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Ühenduste Komisjonis koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks seoses komisjoni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 1).

30 01 14 02   Ravikindlustus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
382 000	580 000	562 991,40

Märkused

Endine punkt 30 01 13 05

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta tööandja osamakseid pensionäride ning nende isikute ravikindlustusse, kes saavad hüvitisi reservi arvamise, teenistuse huvides teenistusest vabastamise ja teenistusest vabastamise eest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

30 01 14 03   Toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
482 000	1 206 000	616 474,02

Märkused

Endine punkt 30 01 13 06

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta pensionide ning reservi arvamise, teenistuse huvides teenistusest lahkumise või teenistusest vabastamise hüvitiste suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud hüvitiste kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Osa on üksnes esialgne ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

30 01 15   Pensionid ja toetused

Märkused

Uus artikkel

30 01 15 01   Pensionid ning invaliidsus- ja lahkumistoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 111 168 000	1 030 953 000	957 696 994,03

Märkused

Endine punkt 30 01 13 07

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	Euroopa Liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate vanaduspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad vanaduspensionid,

—	Euroopa Liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ja ajutiste töötajate invaliidsuspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad invaliidsuspensionid,

—	Euroopa Liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate invaliidsustoetused, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad invaliidsustoetused,

—	Euroopa Liidu kõikide institutsioonide ja asutuste endiste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate kaudu õigustatud isikute toitjakaotuspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad toitjakaotuspensionid,

—	Euroopa Liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate lahkumistoetused, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad lahkumistoetused,

—	vanaduspensionidega samaväärse kindlustusmatemaatilise väärtusega maksed,

—	endistele vastupanuliikumise liikmetele (või nende ülalpeetavatele), kes saadeti asumisele või interneeriti, tehtavad maksed (pensionisoodustused),

—	rahaline abi, mida makstakse rasket või pikaajalist haigust põdevale või puudega lesele haiguse või puude esinemise ajal isiku sotsiaalse ja meditsiinilise olukorra hindamise alusel.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

30 01 15 02   Ravikindlustus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
36 724 000	34 169 000	31 203 284,70

Märkused

Endine punkt 30 01 13 09

Assigneering on ette nähtud pensionäride haiguskindlustuse tööandjapoolsete osamaksete rahastamiseks.

Samuti kaetakse sellega endiste sundasumisele saadetud või interneeritud vastupanuliikumise liikmete ravikuludega seotud lisamaksed.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

30 01 15 03   Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
44 897 000	64 833 000	33 714 977,10

Märkused

Endine punkt 30 01 13 11

Assigneering on ette nähtud pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju katmiseks.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud pensionide kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Kõnealuse osa otstarvet ei ole määratletud ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

JAOTIS 31

KEELETALITUSED

Üldised eesmärgid

—	Aidata komisjonil täita õiguslikke ja poliitilisi kohustusi ja vajadusi, mis seonduvad eri keeltes kirjaliku suhtlemise kohustusega.

—	Pakkuda komisjoni, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Investeerimispanga ja muude Euroopa Liidu asutuste koosolekutel kvaliteetset tõlketeenust.

—	Tagada komisjoni koosolekutele tehniline ja logistiline tugi ning pakkuda konverentside korraldamist ning sellega seotud oskusteavet ja konsultatsioone.

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
31 01	KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	387 288 152	374 464 600	408 382 954,65
	Jaotis 31 — Kogusumma	387 288 152	374 464 600	408 382 954,65

PEATÜKK 31 01 —   KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
31 01
KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
31 01 01	Keeletalituse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	304 213 437 (416)	293 431 088 (417)	290 417 770,99
31 01 02
Keeletalituste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
31 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	9 510 679	9 193 738	7 615 393,11
31 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	5 586 410	5 698 590	7 900 765,66
	Artikkel 31 01 02 — Vahesumma		15 097 089	14 892 328	15 516 158,77
31 01 03
Keeletalituste poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud jm tegevuskulud
31 01 03 01	Keeletalituste poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	22 246 626	21 924 184	22 563 378,03
31 01 03 04	Tehnilised seadmed ja teenused komisjoni konverentsisaalidele	5	1 658 000	1 625 000	1 298 772,75
	Artikkel 31 01 03 — Vahesumma		23 904 626	23 549 184	23 862 150,78
31 01 06
Suulise tõlke kulud
31 01 06 01	Suulise tõlke kulud	5	25 292 000	26 140 000	58 922 086,67
31 01 06 02	Konverentsitõlkide koolitus ja täienduskoolitus	5	574 000	640 000	1 312 775,69
31 01 06 03	Suulise tõlke peadirektoraadi infotehnoloogiakulud	5	1 282 000	1 351 000	2 898 831,50
	Artikkel 31 01 06 — Vahesumma		27 148 000	28 131 000	63 133 693,86
31 01 07
Tõlkekulud
31 01 07 01	Kirjaliku tõlke kulud	5	14 725 000 (418)	12 400 000	13 426 052,91
31 01 07 02	Kirjaliku tõlke peadirektoraadi tegevuse toetuskulud	5	1 625 000	1 516 000	1 479 450,62
	Artikkel 31 01 07 — Vahesumma		16 350 000	13 916 000	14 905 503,53
31 01 08
Institutsioonidevaheline koostöö
31 01 08 01	Institutsioonidevaheline koostöö keelte valdkonnas	5	575 000	545 000	547 676,72
	Artikkel 31 01 08 — Vahesumma		575 000	545 000	547 676,72
31 01 09
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus
31 01 09 01	Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	5	p.m.	p.m.	0,—
31 01 09 02	Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotisele 3	5	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 31 01 09 — Vahesumma		p.m.	p.m.	0,—
	Peatükk 31 01 — Kogusumma		387 288 152	374 464 600	408 382 954,65

31 01 01   Keeletalituse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
304 213 437 (419)	293 431 088 (420)	290 417 770,99

31 01 02   Keeletalituste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

31 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 510 679	9 193 738	7 615 393,11

31 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 586 410	5 698 590	7 900 765,66

31 01 03   Keeletalituste poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud jm tegevuskulud

31 01 03 01   Keeletalituste poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
22 246 626	21 924 184	22 563 378,03

31 01 03 04   Tehnilised seadmed ja teenused komisjoni konverentsisaalidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 658 000	1 625 000	1 298 772,75

Märkused

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on seotud:

—	komisjoni konverentsisaalide tõlkekabiinide toimimiseks vajalike seadmetega,

—	komisjoni Brüsselis toimuvate koosolekute ja konverentsidega seotud tehniliste teenustega.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv, 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

31 01 06   Suulise tõlke kulud

31 01 06 01   Suulise tõlke kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
25 292 000	26 140 000	58 922 086,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahastama järgmist:

—	nende vabakutseliste tõlkide töötasu, kelle suulise tõlke peadirektoraat on palganud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 90 põhjal, et peadirektoraat saaks anda nende institutsioonide käsutusse, kellele ta tagab suulise tõlke, piisava hulga pädevaid konverentsitõlke,

—	töötasu hõlmab muu hulgas palka, pensioni- ja elukindlustuse osamakseid ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust; kui tõlgi ametlik tegevuskoht ei ole töö toimumise kohas, hõlmab töötasu ka lähetuskulusid ning reisi- ja elamiskulusid,

—	teenused, mida komisjonile osutavad Euroopa Parlamendi tõlgid (nii ametnikud kui ka ajutised töötajad),

—	koosolekuteks valmistumise ja koolitusega seotud tõlkide tegevusest tulenevad kulud,

—	kolmandates riikides toimuvate koosolekute jaoks tõlketeenuse osutamise lepingud, mille suulise tõlke peadirektoraat sõlmib komisjoni delegatsioonide kaudu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 37 310 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

31 01 06 02   Konverentsitõlkide koolitus ja täienduskoolitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
574 000	640 000	1 312 775,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete kulude katteks, mille abil suulise tõlke peadirektoraat tagab pädevate konverentsitõlkide piisava arvu (eelkõige teatavate keelekombinatsioonide puhul), ning konverentsitõlkidele mõeldud spetsiifiliste koolituste kulude katteks.

Tegemist on eelkõige ülikoolidele mõeldud stipendiumide, õppejõudude koolitamise ja pedagoogilise abi programmidega ning ka üliõpilastele mõeldud stipendiumidega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 065 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

31 01 06 03   Suulise tõlke peadirektoraadi infotehnoloogiakulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 282 000	1 351 000	2 898 831,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud suulise tõlke peadirektoraadi infotehnoloogiakulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

—

järgmiste vahendite ost või üürimine: personaalarvutid, serverid, mikroarvutid, varukoopiatega seotud kulud, terminalid, välisseadmed, ühendusseadmed, koopiamasinad, faksid, kõik SCIC kabiinides või kabinettides kasutatavad elektroonilised seadmed, nende toimimiseks vajalikud programmid ning nende seadmetega seotud installeerimine, konfigureerimine, hooldus, koolitus, dokumenteerimine ja sisseseade,

—	SCIC jaoks kasulike teabe- ja teabelevisüsteemide väljatöötamine ja hooldus, sh dokumenteerimine, nende süsteemidega seotud koolitus ning teadmised ja eksperdioskused informaatikavaldkonnas; kvaliteet, infoturve, tehnoloogia, Internet, metoodika ja arendustegevus, IT-juhtimine,

—	infotehnoloogiaseadmete ja -programmidega seotud tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja dokumentatsioon, üldhuvi pakkuvad infotehnoloogiat käsitlevad raamatud ja kursused, andmebaaside kasutamise ja haldamisega tegelev asutuseväline personal, kontoriteenused ja liikmemaksud,

—	andmeedastus- ja teabeleviseadmete ja -programmide ost või üürimine, hooldus- ja tugiteenused ning koolitus ja sellest tulenevad kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 807 000 eurot.

31 01 07   Tõlkekulud

31 01 07 01   Kirjaliku tõlke kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
14 725 000 (421)	12 400 000	13 426 052,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud vabakutseliste tõlkijate ning arvutilingvistide teenuste ning masinakirja- ja muude töödega, mille kirjaliku tõlke peadirektoraat on tellinud allhanke korras.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 500 000 eurot.

Assigneering on samuti ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud spetsialistide ja arvutilingvistide teenustega ühise tugiraamistiku kavandi tõlkimiseks, samuti muu teadustööga Euroopa lepinguõiguse alal.

Osa assigneeringust on ühtlasi kavandatud nende ELi dokumentide täiendava tõlkimise rahastamiseks, mis on olulised ELi õiguse rakendamiseks riikide õigusaktides või on poliitilise tähtsusega (nt arenguaruanded) ja mida mõne riigi parlamendid nõuavad.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

31 01 07 02   Kirjaliku tõlke peadirektoraadi tegevuse toetuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 625 000	1 516 000	1 479 450,62

Märkused

Seoses terminoloogia- ja keeleandmebaasidega, tõlkevahenditega ning tõlketeenistuse dokumentatsiooni- ja raamatukogukuludega on assigneering ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—

kulud, mis on seotud tõlketarkvara ning muude mitmekeelsete tõlkimise abivahendite soetamise, väljatöötamise ja kohandamisega, samuti kulud, mis on seotud keele- ja terminoloogiaandmebaaside, tõlkemälude ja masintõlkesõnaraamatute soetamise, konsolideerimise ja laiendamisega, et eelkõige tõhustada mitmekeelsuse küsimuste lahendamist ja süvendada institutsioonidevahelist koostööd,

—

tõlkijate vajaduste rahuldamisega seotud dokumentatsiooni- ja raamatukogukulud, eelkõige seoses järgmiste toimingutega: — raamatukogude varustamine ühekeelsete raamatute ning valitud ajalehtede ja perioodiliste väljaannete tellimustega, — üksiktoetuste eraldamine uutele tõlkijatele ette nähtud sõnaraamatute ja keelekäsiraamatute varu soetamiseks, — sõnaraamatute, entsüklopeediate ja elektrooniliste sõnastike hankimine või juurdepääsu võimaldamine dokumentaalsetele andmebaasidele Internetis, — teatmeteoste ostmise abil mitmekeelsete raamatukogude põhivaru loomine ja ülalpidamine.

Sellega kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad (mille kulud on kirjendatud artikli 01 05 asjakohastes jaotistes).

31 01 08   Institutsioonidevaheline koostöö

31 01 08 01   Institutsioonidevaheline koostöö keelte valdkonnas

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
575 000	545 000	547 676,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende toimingute rahastamiseks, mis on seotud institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee raames toimuva koostööga ja mille eesmärk on parandada institutsioonide keelealast koostööd.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 160 000 eurot.

31 01 09   Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Märkused

See artikkel hõlmab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskust.

31 01 09 01   Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkekeskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarvelised vahendid moodustuvad nende asutuste rahalisest toetusest, kelle heaks kõnealune asutus töötab, ning nende institutsioonide ja asutuste rahalisest toetusest, kellega tehakse koostööd, ilma et see piiraks muid tulusid.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse kirjalik muutmisettepanek või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja asutuste vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tõlkekeskuse ametikohtade loetelu on esitatud tulude koondarvestuse C osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (1. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

Alusaktid

29. oktoobril 1993. aastal Brüsselis riigipeade või valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioon.

31 01 09 02   Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkekeskuse tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarvelised vahendid moodustuvad nende asutuste rahalisest toetusest, kelle heaks kõnealune asutus töötab, ning nende institutsioonide ja asutuste rahalisest toetusest, kellega tehakse koostööd, ilma et see piiraks muid tulusid.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse kirjalik muutmisettepanek või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja asutuste vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

Alusaktid

29. oktoobril 1993. aastal Brüsselis riigipeade või valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioon.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

—	HALDUSTOETUS SUULISE TÕLKE PEADIREKTORAADILE

—	SUULINE TÕLGE JA SELLEGA SEOTUD TEGEVUS

—	KOMISJONI ÜRITUSTE LOGISTILINE ABI

—	KONVERENTSIDE KORRALDAMINE JA NÕUSTAMINE

—	SUULISE TÕLKE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

—	HALDUSTOETUS KIRJALIKU TÕLKE PEADIREKTORAADILE

—	KIRJALIK TÕLGE

—	KIRJALIKU TÕLKE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 40

RESERVID

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
		Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
40 01	HALDUSKULUDE RESERVID	14 843 995	14 843 995	46 832 210	46 832 210
40 02	FINANTSSEKKUMISTE RESERVID	1 271 202 000	643 852 000	2 838 479 250	325 776 000
	Jaotis 40 — Kogusumma	1 286 045 995	658 695 995	2 885 311 460	372 608 210

PEATÜKK 40 01 —   HALDUSKULUDE RESERVID

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 01
HALDUSKULUDE RESERVID
40 01 40	Haldusreserv		14 843 995	46 832 210
40 01 42	Ettenägematute kulude reserv	5	p.m.	p.m.
	Peatükk 40 01 — Kogusumma		14 843 995	46 832 210

40 01 40   Haldusreserv

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
14 843 995	46 832 210

Märkused

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

1.	Artikkel	01 01 01	Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	142 485
2.	Artikkel	02 01 01	Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuliste töötajatega seotud kulud	191 847
3.	Artikkel	03 01 01	Konkurentsi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	203 854
4.	Artikkel	04 01 01	Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	173 970
5.	Punkt	04 01 04 11	Euroopa mikrokrediidirahastu – Halduskulud	250 000
6.	Artikkel	05 01 01	Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	270 293
7.	Artikkel	06 01 01	Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	258 286
8.	Artikkel	07 01 01	Keskkonna poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	164 898
9.	Artikkel	08 01 01	Teadusuuringute poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	25 081
10.	Artikkel	09 01 01	Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna alalise personaliga seotud kulud	115 001
11.	Artikkel	11 01 01	Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	79 514
12.	Artikkel	12 01 01	Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	125 941
13.	Artikkel	13 01 01	Regionaalpoliitika valdkonnas alaliselt töötava personali kulud	160 094
14.	Artikkel	14 01 01	Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	118 737
15.	Artikkel	15 01 01	Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	143 552
16.	Punkt	16 01 01 01	Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud: peakorterid	148 355
17.	Artikkel	17 01 01	Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	200 652
18.	Artikkel	18 01 01	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	135 547
19.	Punkt	19 01 01 01	Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatides alaliselt töötava personaliga seotud kulud	253 484
20.	Punkt	20 01 01 01	Kaubanduse peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud	125 941
21.	Punkt	21 01 01 01	Arengu peadirektoraadi alaliselt töötava personaliga seotud kulud	155 025
22.	Punkt	22 01 01 01	Laienemise peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud	62 971
23.	Artikkel	23 01 01	Humanitaarabi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	44 026
24.	Punkt	25 01 01 01	Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	374 355
25.	Artikkel	26 01 01	Komisjoni halduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	283 102
26.	Punkt	26 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5 602 895
27.	Punkt	26 01 04 01	Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud	700 000
28.	Punkt	26 01 22 04	Varustusega seotud kulud, Brüssel	2 400 000
29.	Artikkel	27 01 01	Eelarve poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	111 533
30.	Artikkel	28 01 01	Auditi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	23 214
31.	Artikkel	29 01 01	Statistika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	170 501
32.	Artikkel	31 01 01	Keeletalituse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud	853 841
33.	Punkt	31 01 07 01	Kirjaliku tõlke kulud	775 000
			Kogusumma	14 843 995

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 01 42   Ettenägematute kulude reserv

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

PEATÜKK 40 02 —   FINANTSSEKKUMISTE RESERVID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
			Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
40 02
FINANTSSEKKUMISTE RESERVID
40 02 40
Liigendamata assigneeringud
40 02 40 01	Liigendamata assigneeringud (mittekohustuslikud kulud)		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
40 02 40 02	Liigendamata assigneeringud (kohustuslikud kulud)		300 000 000	300 000 000	p.m.	p.m.
	Artikkel 40 02 40 — Vahesumma		300 000 000	300 000 000	p.m.	p.m.
40 02 41
Liigendatud assigneeringud
40 02 41 01	Liigendatud assigneeringud (mittekohustuslikud kulud)		209 320 000	81 970 000	2 093 429 250	80 726 000
40 02 41 02	Liigendatud assigneeringud (kohustuslikud kulud)		13 000 000	13 000 000	1 050 000	1 050 000
	Artikkel 40 02 41 — Vahesumma		222 320 000	94 970 000	2 094 479 250	81 776 000
40 02 42	Hädaabireserv	4	248 882 000	248 882 000	244 000 000	244 000 000
40 02 43	Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv	1.1	500 000 000	p.m.	500 000 000	p.m.
	Peatükk 40 02 — Kogusumma		1 271 202 000	643 852 000	2 838 479 250	325 776 000

40 02 40   Liigendamata assigneeringud

40 02 40 01   Liigendamata assigneeringud (mittekohustuslikud kulud)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

Märkused

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamisel puudub asjaomast meedet käsitlev põhiõigusakt ja b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Sellesse punkti kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast finantsmääruse artiklis 24 sätestatud korras tehtud ümberpaigutust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 02 40 02   Liigendamata assigneeringud (kohustuslikud kulud)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
300 000 000	p.m.

Märkused

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamisel puudub asjaomast meedet käsitlev põhiõigusakt ja b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Sellesse punkti kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast finantsmääruse artiklis 24 sätestatud korras tehtud ümberpaigutust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 02 41   Liigendatud assigneeringud

40 02 41 01   Liigendatud assigneeringud (mittekohustuslikud kulud)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
209 320 000	81 970 000	2 093 429 250	80 726 000

Märkused

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt ning b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Selles punktis kirjendatud assigneeringuid võib kasutada üksnes pärast nende ümberpaigutamist vastavalt finantsmääruse artiklis 24 sätestatud menetlusele.

Assigneeringud jagunevad (kohustusteks, makseteks) järgmiselt:

1.	Artikkel	04 04 15	Euroopa mikrokrediidirahastu	25 000 000	25 000 000
2.	Punkt	06 04 10 01	Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	2 000 000	2 000 000
3.	Artikkel	06 05 05	Tuumaohutus – Üleminekumeetmed (dekomisjoneerimine)	75 000 000
4.	Artikkel	07 03 23	ELi tegevusprogramm kliimamuutuse vastu võitlemiseks	15 000 000	5 000 000
5.	Punkt	09 02 04 01	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2	2 570 000	2 570 000
6.	Punkt	09 02 04 02	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3	900 000	900 000
7.	Artikkel	12 04 01	Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas	6 000 000	6 000 000
8.	Punkt	18 03 14 01	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	3 820 000	3 820 000
9.	Punkt	18 03 14 02	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3	1 430 000	1 430 000
10.	Punkt	19 08 02 03	ELi Läänemere strateegia	20 000 000	20 000 000
11.	Artikkel	19 09 03	Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Ladina-Ameerika)	11 500 000	5 000 000
12.	Artikkel	19 10 04	Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)	23 000 000	4 500 000
13.	Punkt	26 03 01 01	Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)	23 100 000	5 750 000
			Kogusumma	209 320 000	81 970 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 02 41 02   Liigendatud assigneeringud (kohustuslikud kulud)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
13 000 000	13 000 000	1 050 000	1 050 000

Märkused

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt ning b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Selles punktis kirjendatud assigneeringuid võib kasutada üksnes pärast nende ümberpaigutamist vastavalt finantsmääruse artiklis 24 sätestatud menetlusele.

Assigneeringud jagunevad (kohustusteks, makseteks) järgmiselt:

1.	Artikkel	11 03 01	Rahvusvahelised kalanduskokkulepped	13 000 000	13 000 000
			Kogusumma	13 000 000	13 000 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 02 42   Hädaabireserv

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
248 882 000	248 882 000	244 000 000	244 000 000

Märkused

Vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 25 on kõnealune reserv ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonide elluviimiseks, aga vastava olukorra kujunedes ka mittesõjaliste kriiside ohjeldamise ja kaitse eesmärgil. Finantsraamistiku kehtivuse ajal on selleks igal aastal ette nähtud kindel summa suurusega 221 miljonit eurot püsivhindades. Seda summat suurendatakse 2008. aastaks erandkorras 479 218 000 euroni jooksevhindades.

See reserv lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Asjaomased kulukohustuste assigneeringud võib vajaduse korral kirjendada eelarves ülemmääradest suuremana.

Kui komisjon peab vajalikuks seda reservi kasutada, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku ülekande tegemiseks sellest reservist asjakohastele eelarveridadele.

Samal ajal kui komisjon esitab ülekande tegemise ettepaneku, algatab ta ka kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, et saada eelarvepädevatelt institutsioonidelt reservi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa küsimuses nõusolek.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

40 02 43   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2010		Assigneeringud 2009		Täitumine 2008
Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse	Kulukohustus	Makse
500 000 000	p.m.	500 000 000	p.m.

Märkused

Selle reservi eesmärk on vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 anda täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neid tööturule tagasitulekul.

Sellesse reservi assigneeringute kirjendamise ja fondi kasutuselevõtmise meetod on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) artiklis 12.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

LISAD

VÄLJAANNETE TALITUS

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED EUROOPA LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest	3 067 000	2 894 000	2 704 000,—
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust	498 000	432 000	363 000,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	3 565 000	3 326 000	3 067 000,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Töötajate sissemaksed pensioniskeemi	4 282 000	3 944 000	3 900 000,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	4 282 000	3 944 000	3 900 000,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	7 847 000	7 270 000	6 967 000,—
PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST PEATÜKK 4 1 — TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
3 067 000	2 894 000	2 704 000,—

Nimetatud tulud hõlmavad kõiki väljaannete talituse töötajate hulka kuuluvate ametnike ja muude teenistujate palkadest, töötasudest ja hüvitistest igal kuul kinni peetavatest maksudest tulenevaid laekumisi.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Nimetatud tulud hõlmavad kõiki väljaannete talituse töötajate hulka kuuluvate teenistuses olevate ametnike ja muude teenistujate töötasust igal kuul kinni peetavatest ajutistest maksudest tulenevaid laekumisi.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
498 000	432 000	363 000,—

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
4 282 000	3 944 000	3 900 000,—

Nimetatud tulud hõlmavad kõiki väljaannete talituse töötajate sellistest maksudest tulenevaid laekumisi, mis vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 peetakse pensioniskeemi rahastamiseks palkadelt kinni igal kuul.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED ÜHENDUSE/ELI PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	7 847 000	7 270 000	6 967 000,—
PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
A2
VÄLJAANNETE TALITUS
A2 01	HALDUSKULUD	72 384 000	69 948 000	67 853 431,21
A2 02	ERITEGEVUSALAD	10 260 000	10 518 000	19 208 808,09
A2 10	RESERVID	p.m.	—	0,—
	Jaotis A2 — Kogusumma	82 644 000	80 466 000	87 062 239,30
	KÕIK KOGUSUMMA	82 644 000	80 466 000	87 062 239,30

JAOTIS A2

VÄLJAANNETE TALITUS

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK A2 01
A2 01 01	Alaliselt töötava personaliga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	52 371 000	50 209 000	47 498 131,62
A2 01 02
Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
A2 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad
	Liigendamata assigneeringud	2 544 000	2 430 000	2 602 600,—
A2 01 02 11	Muud juhtimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	774 000	744 000	1 263 253,86
	Artikkel A2 01 02 — Kogusumma	3 318 000	3 174 000	3 865 853,86
A2 01 03	Hooned ja nendega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	16 136 000	15 949 000	15 976 519,34
A2 01 50	Personalipoliitika ja -juhtimine
	Liigendamata assigneeringud	525 000	565 000	484 556,99
A2 01 51	Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine
	Liigendamata assigneeringud	19 000	19 000	18 769,40
A2 01 60	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	15 000	32 000	9 600,—
	PEATÜKK A2 01 — KOGUSUMMA	72 384 000	69 948 000	67 853 431,21
PEATÜKK A2 02
A2 02 01
ELi raamatupood
A2 02 01 01	ELi raamatupood
	Liigendamata assigneeringud	970 000	970 000	2 442 525,11
	Artikkel A2 02 01 — Kogusumma	970 000	970 000	2 442 525,11
A2 02 02
Euroopa Liidu Teataja: L- ja C-seeria
A2 02 02 01	Euroopa Liidu Teataja: L- ja C-seeria
	Liigendamata assigneeringud	20 000	20 000	21 508,35
	Artikkel A2 02 02 — Kogusumma	20 000	20 000	21 508,35
A2 02 03
Juriidilised andmebaasid
A2 02 03 01	Juriidilised andmebaasid
	Liigendamata assigneeringud	3 100 000	2 500 000	2 368 399,11
	Artikkel A2 02 03 — Kogusumma	3 100 000	2 500 000	2 368 399,11
A2 02 04
Multimeediavahendid
A2 02 04 01	Multimeediavahendid
	Liigendamata assigneeringud	400 000	477 000	599 435,91
	Artikkel A2 02 04 — Kogusumma	400 000	477 000	599 435,91
A2 02 05
Väljaanded
A2 02 05 01	Väljaanded
	Liigendamata assigneeringud	770 000	770 000	2 141 393,17
	Artikkel A2 02 05 — Kogusumma	770 000	770 000	2 141 393,17
A2 02 06
Levitamine
A2 02 06 01	Levitamine
	Liigendamata assigneeringud	5 000 000	5 781 000	11 635 546,44
	Artikkel A2 02 06 — Kogusumma	5 000 000	5 781 000	11 635 546,44
	PEATÜKK A2 02 — KOGUSUMMA	10 260 000	10 518 000	19 208 808,09
PEATÜKK A2 10
A2 10 01	Määratlemata otstarbega assigneeringud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	—	0,—
A2 10 02	Ettenägematute kulude reserv
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	—	0,—
	PEATÜKK A2 10 — KOGUSUMMA	p.m.	—	0,—
	Jaotis A2 — Kogusumma	82 644 000	80 466 000	87 062 239,30
	KÕIK KOGUSUMMA	82 644 000	80 466 000	87 062 239,30
PEATÜKK A2 01 — HALDUSKULUD PEATÜKK A2 02 — ERITEGEVUSALAD PEATÜKK A2 10 — RESERVID

PEATÜKK A2 01 —   HALDUSKULUD

A2 01 01   Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
52 371 000	50 209 000	47 498 131,62

Assigneering on ette nähtud koosseisuliste ametnike ja ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

—	palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

—	õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ning institutsiooni maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

—	mitmesugused toetused ja lisatasud;

—	kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning rahaliste tasude osa suhtes, mis kantakse üle riiki, mis ei ole isiku töökohariik;

—	ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) reisikulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumisega, institutsioonist lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale;

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A2 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A2 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 544 000	2 430 000	2 602 600,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	muude Euroopa ühenduste teenistujate teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, IV jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

—	eraõiguslike lepingute alusel palgatud ajutiste töötajate ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jms);

—	kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise talitusse tööle määramisega ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide ametiasutustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

—	igasugune nõukogu poolt heaks kiidetud tasu kohandamise kulu finantsaasta jooksul;

—	täiendavad teenused tekstide korrektuuri alal, ajutiste ja vabakutseliste töötajatega seotud kulud ning vastavad halduskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni kehtestatud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ja muude finantstingimuste kohta.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A2 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
774 000	744 000	1 263 253,86

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjadega hõlmatud töötajate ning riigi või rahvusvaheliste ekspertide ja ametnike transpordikulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega;

—	ametlikult talitust esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

—

uurimis- ja töörühmade tegevuses osalevate ekspertide reisikulud, päevarahad ja täiendavad kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta olemasolevast infrastruktuurist (institutsioonide peakontorites või väljaspool Euroopa Liitu asuvates asutustes) (ekspertide kulud hüvitatakse komisjoni otsuste alusel);

—	sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud;

—	selliste konverentside, kongresside ja kohtumistega seotud kulud, millest talitus võtab osa või mida ta organiseerib;

—	kulud, mis on seotud koolitusega, mille eesmärk on parandada talituse töötajate oskusi, tulemuslikkust ja tõhusust vastavalt talituse erivajadustele;

—	ekspertide kasutamine koolitusvajaduste kindlakstegemisel, kursuste kavandamisel, väljatöötamisel ja korraldamisel ning tulemuste hindamisel ja jälgimisel;

—	konsultantide kasutamine mitmesugustes valdkondades, eriti organiseerimismeetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ja personalijuhtimise alal;

—	välikoolitustel osalemine ja asjakohaste erialaorganisatsioonidega ühinemine;

—	kulud, mis on seotud kursuste korraldamise praktiliste aspektide, tööruumide, transpordi ja söögiga ning kohapeal elamist eeldavate kursuste puhul majutusega;

—	väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete soetamisega seotud koolituskulud;

—	õppevahendite soetamine;

—	kulud, mis on seotud erialauuringute ja -konsultatsioonidega, mida viivad läbi kõrge kvalifikatsiooniga lepingulised (era- või juriidilisest isikust) eksperdid, sealhulgas juba tehtud uuringute soetamine, kui talituse töötajad ei ole võimelised neid ise vahetult tegema;

—	kulud seoses talituse osalemisega Bridge Forum Dialogue’i tegevuses.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni kehtestatud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ning muude finantstingimuste kohta.

A2 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 136 000	15 949 000	15 976 519,34

Assigneering on ette nähtud väljaannete talituse hoonetega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis on seotud hoonete soetamisega, ostuvõimalusega üürimisega või ehitamisega;

—	kasutatavate hoonete või hoone osade ostuvõimalusega üürimisega kaasnev üür, maarent jm erinevad maksud ning konverentsi-, hoiu- ja arhiiviruumide, garaažide ning parkimiskohtade üürimine;

—	talituse kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed;

—	talituse kasutuses olevate hoonete või nende osade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega;

—	kulud, mis on seotud ruumide, liftide jms hooldamisega ning keskkütte- ja kliimaseadmetega jne; korrapärase koristamisega, hooldus-, pesu-, valgus- ja keemilise puhastuse vahendite soetamisega ning ülevärvimise, parandamise ja hoolduseks vajalike vahenditega seotud kulud;

—	jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

—

hoonete ümberkohandamine, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd, samuti kulud, mis on seotud hoone võrguseadmete otstarbekohase muutmisega ja selleks vajaliku varustusega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei uuendata ega sõlmita enne, kui väljaannete talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete soetamisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui väljaannete talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostu-, üüri- ning hoolduskulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud, (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui väljaannete talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—	hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

—	hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme üürnikuga hoonete hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

—	ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

—	tehniliste seadmete ja varustuse soetamine, üürimine, liisimine, hooldamine, parandamine, paigaldamine ja uuendamine;

—	mööbli soetamine, üürimine, hooldamine ja parandamine;

—	transpordivahendite soetamine, üürimine, hooldamine ja parandamine;

—	mitmesugused kindlustusliigid (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu);

—

töövahenditega jms seotud kulud, eelkõige — vormirõivaste soetamine (eelkõige käskjalgadele, autojuhtidele ja toitlustuspersonalile); — töökodade personali töörõivaste soetamisega ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu; — direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete soetamine või nendega seotud kulude hüvitamine;

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

—

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige kaablite, telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide soetamine, üürimine, paigaldamine ja hooldamine, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

—	arvutite, terminalide, serverite, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus;

—	teabe mis tahes kujul paljundamiseks ja arhiveerimiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksi- ja koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) soetamine, üürimine, liisimine ja hooldamine;

—	kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür või liisimine;

—	kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

—	paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute soetamisega seotud kulud;

—	tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteed pidi saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning talituse siseposti töötlemisega seotud kulud;

—	kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, Interneti-televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jms seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

—	hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning ELi asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

—

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning IT-projektide elluviimine;

—	muud eespool nimetamata talituskulud.

Selle assigneeringuga ei kaeta trükikoja ega levituskeskuse tööstustegevusega seotud kulusid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 52 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A2 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
525 000	565 000	484 556,99

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	väljaannete talituse panus puhkekeskuse ning Luxembourgi muu kultuuri- ja sporditegevuse kulude ning kõigi eri rahvustest töötajate vahelise sotsiaalse kontakti julgustamiseks tehtud algatustega seotud kulude rahastamisel;

—	talituse panus lastepäevakodu ja teiste lastesõimede ning laste transportimisega seotud kulude rahastamisel;

—	abistamispoliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvad puuetega inimesed: — alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad; — alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad; — kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade tähenduses.

Selle assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste rahuldamist.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

A2 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
19 000	19 000	18 769,40

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ja seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud;

—	talituse kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

A2 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
15 000	32 000	9 600,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	videotekstiteenuste liikmemaksud, ajakirjade, erialaste perioodiliste väljaannete tellimine, talituse tööga seotud trükiste ja tehniliste tööde soetamine;

—	ajakirjandusagentuuride liikmeks olemisega seotud kulud (telegraafiteenused ning ajakirjandus- ja teabebülletäänid).

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

PEATÜKK A2 02 —   ERITEGEVUSALAD

A2 02 01   ELi raamatupood

A2 02 01 01   ELi raamatupood

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
970 000	970 000	2 442 525,11

Assigneering on ette nähtud ELi raamatupoe tegevusega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

—	kataloogimine, sh Euroopa Liidu trükistest märksõnalise andmebaasi koostamiseks vajaliku dokumendianalüüsi ning bibliograafiliste kirjete indekseerimise, redigeerimise, elektroonilisele kujule viimise ja kontrollimise kulud;

—	rahvusvaheliste kataloogimisega tegelevate asutuste iga-aastased maksud (ISBN jm);

—	rakenduse arendamine ja hooldamine;

—	vanade trükiste digitaliseerimise (materjalid ja töö) ning arhiveerimisega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 02   Euroopa Liidu Teataja: L- ja C-seeria

A2 02 02 01   Euroopa Liidu Teataja: L- ja C-seeria

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	20 000	21 508,35

Assigneering on ette nähtud kõigi Euroopa Liidu Teataja L- ja C-seeriaga seotud kulutuste, eelkõige köitmiskulude ning raamatute ja trükiste (eriti Euroopa Liidu Teataja) säilitamiseks vajalike muude kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 03   Juriidilised andmebaasid

A2 02 03 01   Juriidilised andmebaasid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 100 000	2 500 000	2 368 399,11

Assigneering on ette nähtud kõigi tegevusalaga „Juriidilised andmebaasid” seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks: andmebaasi EUR-Lex arendamise ja levitamise kulud, eriti dokumentide analüüsi, andmete sisestamise, arvutisüsteemide rajamise ja kasutamise, kasutajatele mõeldud dokumentatsiooni kõigis keeleversioonides koostamise ja valmistamise ning sekundaarsete toodete kavandamise ja valmistamisega ning kaasnevate elektrooniliste teenustega seotud kulud, välja arvatud Euroopa Liidu Teatajaga seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 300 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu 26. novembri 1974. aasta määrus juriidilise dokumenteerimise automatiseerimise kohta (EÜT C 20, 28.1.1975, lk 2).

Nõukogu 13. novembri 1991. aasta määrus CELEXi süsteemi tööstruktuuride reorganiseerimise kohta (ühenduse õiguse automatiseeritud dokumenteerimine) (EÜT C 308, 28.11.1991, lk 2).

Nõukogu 20. juuni 1994. aasta määrus ühenduse õiguse ja riiklike rakendusõiguste ning parandatud ligipääsutingimuste elektroonilise levitamise kohta (EÜT C 179, 1.7.1994, lk 3).

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 04   Multimeediavahendid

A2 02 04 01   Multimeediavahendid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000	477 000	599 435,91

Assigneering on ette nähtud kõigi multimeediatoodete alase tegevusega seotud kulutuste, eelkõige järgmiste kulutuste katmiseks:

—	kõikidele institutsioonidele multimeediatoodete ja koostöövahendite (CD-ROMid, veebilehed jms) valmistamiseks ja ajakohastamiseks vajalike vahendite väljatöötamise ja valmistamise ning standardite ja nende rakendamise juhendite väljatöötamise ning rakendamisabi kulud;

—	toetus, mida talitus annab teistele institutsioonidele, asutustele ja muudele elektroonilise avaldamisega seotud organitele, eelkõige uuringute ja tavateenuste prototüüpide ning nende rakendamise, haldamise, toetamise ja edendamisega seotud kulutused.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud kõnealuste tavateenuste kasutuselevõtuga seotud kulude katmiseks. Sõltuvalt taotluse iseärasustest võivad institutsioonid toetada kõnesoleva tegevuse rahastamist.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 05   Väljaanded

A2 02 05 01   Väljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
770 000	770 000	2 141 393,17

Assigneering on ette nähtud üldiste publikatsioonidega seotud tegevuse kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

—	dokumentide (nii paberkandjal kui ka elektrooniliste) reprodutseerimiseks ja arhiveerimiseks vajalike seadmete ja infrastruktuuride ostmise või üürimise kulud, sh kulud paberile ja muudele tarvikutele;

—	ametlike väljaannete talituse koostatud väljaannete tootmisega seotud kulud;

—	trükiste taastrükkimise ja asutuse vastutusel esinenud vigade parandamisega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 400 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 06   Levitamine

A2 02 06 01   Levitamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 000 000	5 781 000	11 635 546,44

Assigneering on ette nähtud kõigi levitamistegevusega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

—	trükiste ladustamise kulud (lattu paigutamine, sissetoomine/väljaviimine, mitmesugused teenused jne);

—	pakkimis- ja adresseerimiskulud (masinad, seadmed, tarbekaubad, käitlemine jne);

—	lähetamiskulud (postikulud, transport, edasi-tagasi toimetamine jne);

—	kodanike poolt Interneti kaudu ametilt tellitud üksikute tasuta trükiste saatmise kulud;

—	elektrooniline levitamine (tasuta ja tasu eest): avaldamine nõudmisel, taastrükkimine, ühisavaldamine jms;

—	aadresside nimekirja soetamise ja haldamisega seotud kulud (loomine, sisestamine/kodeerimine, ajakohastamine jms);

—	trükiste reklaamimise ja turustamise kulud (näitused, kataloogid, brošüürid, reklaam, turu-uuringud jne);

—	kulud, mis on seotud üldsuse ja klientide teavitamise ja abistamisega seoses kõikide väljaannete talituse levitatavate toodetega (kõigi meediatoodetega);

—	raamatukogude erivahendid (indekseerimiskaardid, riiulid, mööbel, kataloogimisvahendid jne).

Selle assigneeringuga ei kaeta halduskirjavahetusega seotud postikulusid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 7 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

PEATÜKK A2 10 —   RESERVID

A2 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	—	0,—

Artikli assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele protseduurile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A2 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	—	0,—

EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED EUROOPA LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest	2 754 000	3 231 000	2 745 000,—
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust	473 000	440 000	352 000,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	3 227 000	3 671 000	3 097 000,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Töötajate sissemaksed pensioniskeemi	3 067 000	3 000 000	2 834 000,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	3 067 000	3 000 000	2 834 000,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	6 294 000	6 671 000	5 931 000,—
PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST PEATÜKK 4 1 — TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
2 754 000	3 231 000	2 745 000,—

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha Euroopa Pettustevastase Ameti töötajate töötasudelt.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha Euroopa Pettustevastase Ameti töötajate töötasudelt.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
473 000	440 000	352 000,—

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
3 067 000	3 000 000	2 834 000,—

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu maha Euroopa Pettustevastase Ameti töötajate töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED ELI/ÜHENDUSE PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	6 294 000	6 671 000	5 931 000,—
PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse käesolevas punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
A3
EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET (OLAF) – PETTUSTEVASTASE AMETI HALDUSKULUD
A3 01	HALDUSKULUD	55 320 000	55 951 000	50 768 163,25
A3 02	PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE	1 625 000	1 700 000	1 352 830,38
A3 03	JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD	200 000	200 000	196 190,—
A3 10	RESERVID	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis A3 — Kogusumma	57 145 000	57 851 000	52 317 183,63
	KÕIK KOGUSUMMA	57 145 000	57 851 000	52 317 183,63

JAOTIS A3

EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET (OLAF) – PETTUSTEVASTASE AMETI HALDUSKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK A3 01
A3 01 01	Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	37 290 000	37 519 000	31 780 239,54
A3 01 02
Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
A3 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad
	Liigendamata assigneeringud	2 495 000	2 833 000	2 998 000,—
A3 01 02 11	Muud juhtimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	3 310 000	3 260 000	3 846 386,02
	Artikkel A3 01 02 — Kogusumma	5 805 000	6 093 000	6 844 386,02
A3 01 03	Hooned ja nendega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	12 207 000	12 321 000	12 131 819,02
A3 01 50	Personalipoliitika ja -juhtimine
	Liigendamata assigneeringud	5 000	5 000	0,—
A3 01 51	Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.
A3 01 60	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	13 000	13 000	11 718,67
	PEATÜKK A3 01 — KOGUSUMMA	55 320 000	55 951 000	50 768 163,25
PEATÜKK A3 02
A3 02 01	Euroopa Pettustevastase Ameti kontrollid, uuringud, analüüsid ja tegevused
	Liigendamata assigneeringud	1 140 000	1 150 000	947 772,60
A3 02 02	Euro võltsimise vastased meetmed
	Liigendamata assigneeringud	85 000	75 000	83 853,16
A3 02 03	Teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmed
	Liigendamata assigneeringud	400 000	475 000	321 204,62
	PEATÜKK A3 02 — KOGUSUMMA	1 625 000	1 700 000	1 352 830,38
PEATÜKK A3 03
A3 03 01	Järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevad kulud
	Liigendamata assigneeringud	200 000	200 000	196 190,—
	PEATÜKK A3 03 — KOGUSUMMA	200 000	200 000	196 190,—
PEATÜKK A3 10
A3 10 01	Määratlemata otstarbega assigneeringud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A3 10 02	Ettenägematute kulude reserv
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK A3 10 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis A3 — Kogusumma	57 145 000	57 851 000	52 317 183,63
	KÕIK KOGUSUMMA	57 145 000	57 851 000	52 317 183,63
PEATÜKK A3 01 — HALDUSKULUD PEATÜKK A3 02 — PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE PEATÜKK A3 03 — JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD PEATÜKK A3 10 — RESERVID

PEATÜKK A3 01 —   HALDUSKULUD

A3 01 01   Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
37 290 000	37 519 000	31 780 239,54

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

—	palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

—	õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustusmaksud;

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ning institutsiooni maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

—	erinevad toetused ja abirahad;

—	ametnike ja ajutiste töötajate (kaasa arvatud nende perekondade) sõidukulud, mis on seotud tööle asumise, institutsioonist lahkumise või teise töökohta üleviimisega;

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööleasumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööleasumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	kulud, mis on seotud paranduskoefitsientide kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning mujale kui töökohariiki kantavate rahaliste tasude suhtes;

—	kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A3 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A3 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 495 000	2 833 000	2 998 000,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	lepinguliste töötajate töötasud (teenistustingimuste IV jaotise tähenduses), lepingulisi töötajaid kattev institutsiooni sotsiaalkindlustusskeem vastavalt IV jaotises kirjeldatule ning kõnealuste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide kulud;

—	eraõiguslike lepingute alusel töövahendusagentuuri vahendusel palgatud töötajatega ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jne);

—	personalikulud seoses teenuslepingutega tehniliste ja haldustööde allhankeks;

—	kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ametisse, ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide ametiasutustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

—	eelarveaasta jooksul nõukogu poolt heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

A3 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 310 000	3 260 000	3 846 386,02

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjade alusel töötavate komisjoni töötajate ja komisjoni osakondades lähetusel viibivate riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetusega seotud sõidukulud, kaasa arvatud piletite ja broneerimisega seotud lisakulud, päevarahad ning täiendavad ja erakorralised kulud;

—	ametlikult ametit esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

—

õppe- ja töörühmade tegevuses osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

—	sisekoosolekutel erijuhtudel pakutavate suupistete ja toiduga seotud kulud;

—	mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb või mille korraldamisega ta tegeleb;

—	väliskoolitustest osavõtmise ja asjakohaste organisatsioonidega ühinemise kulud;

—

üldkoolitus, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust: — koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud; — mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud; — väliskoolitustel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

—	selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

—	koolituskulud, mis on seotud trükiste, teabe ja asjaomaste veebilehekülgedega, samuti õppevahendite ostmisega, kaugõppe liikmemaksude ja litsentsidega, raamatutega, ajakirjandusega ja multimeediatoodetega;

—	õppevahendite ostmine.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 120 476 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A3 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 207 000	12 321 000	12 131 819,02

Assigneering on ette nähtud Euroopa Pettustevastase Ameti hoonetega seotud kulude ja muude nendega seotud kulude katmiseks, eelkõige järgmiseks:

—	hoonete ostmine või üürimine väljaostuvõimalusega või hoonete ehitamine;

—	üüri- või liisingumaksed, erinevad maksud ning kasutatavate hoonete või hoone osade suhtes väljaostuõiguse kasutamine ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür;

—	ameti kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed;

—	ameti kasutuses olevate hoonete või nende osade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud;

—	ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käitamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning ülevärvimise, parandamise ja hoolduseks vajalike vahenditega;

—	prügi sorteerimise, ladustamise ja vedamise kulud;

—

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—	hoonete omandamisele, üürimisele või ehitamisele eelnevate õigus-, finants- ja tehniliste konsultatsioonide tasude kulud;

—	hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus;

—	ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

—	tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine: — mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont; — sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

—	eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane);

—

kulutused töövarustusele, eelkõige — kulleritele ja autojuhtidele vormide ostmine; — töökojapersonalile ja oma töö tõttu halva või külma ilma, suure kulumise või määrdumise vastu kaitset vajavale personalile riiete ostmine ja puhastamine; — seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ;

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

—

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ja teisaldamine) kulud;

—	arvutite, terminalide, miniarvutite, väljundseadmete, ühendusseadmete ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

—	trükitud kujul esitamiseks vajalike vahendite ost, üürimine või liisimine, nt printerid, faksid, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad;

—	kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

—	kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

—	paberi, ümbrike, kontoritarvikute ja trükikodade tarvikute ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud;

—	tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteed pidi saadetud posti- ja muude pakkide tasud ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud;

—	tellimistasud ja kaabli- või raadiosidekulud (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon, tele- ja videokonverentside pidamine), kulutused andmesidevõrgule, telemaatikateenustele jne ning kataloogide ost;

—	hoonetevaheliste telefoni- ja arvutiühenduse ning ELi asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinide kulud;

—

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning IT-projektide elluviimisega seotud kulud;

—	muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A3 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 000	5 000	0,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ameti panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmisse Brüsselis ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamisega seotud kulude katmisse;

—

ameti panus sõime- ja koolitranspordi teenustega seotud kulude katmisse ning kulutused abistamispoliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamiseks: — alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad; — alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad; — kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste rahuldamist.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

A3 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

Assigneering on ette nähtud restoranide, kohvikute ja sööklate tavaliste jooksvate kulude ja seadmete ning inventari vahetamisega seotud kulude katmiseks.

A3 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 000	13 000	11 718,67

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A3 02 —   PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE

A3 02 01   Euroopa Pettustevastase Ameti kontrollid, uuringud, analüüsid ja tegevused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 140 000	1 150 000	947 772,60

Assigneering on ette nähtud kõigi pettustevastase võitluse meetmetega seotud kulude katmiseks, mis ei ole hõlmatud ameti haldustegevusega.

See on ette nähtud eelkõige järgmiste eesmärkidega toiminguteks:

—	teabevahetussüsteemide ja ühiste infrastruktuuride kavandamine, arendamine, parandamine ja haldamine, pidades samas kinni konfidentsiaalsus- ja turvanõuetest;

—	sellise teabe otsimine, kogumine, uurimine, kasutamine ja edastamine siseriiklikele uurimisasutustele, mis aitab kaasa pettuse avastamisele ja jälitamisele (nt kasutades selleks andmebaase);

—	liikmesriikide tegevuse toetamine, eelkõige rahvusvaheliste pettuste puhul, kus tuleks võtta meetmeid ELi tasandil;

—	rahastamismeetmed, et muuta takistus-, kontrolli- ja uurimismeetmed tõhusamaks;

—	koostöö tugevdamine asjaomaste asutustega, eriti võitlemaks sigarettide salakaubaveoga;

—	kohapealsete kontrollimiste ja järelevalve korraldamine ja neis osalemine;

—	nende uurijate ja riikide kohtu-uurijate sõidukulude ja päevarahade maksmine, kes töötavad välisriigis seoses kontrollkülastuse, kohapealse kontrollimise ja kooskõlastuskoosolekutega ning uurimise eesmärgil üldiselt;

—	nende ekspertide sõidukulud, päevarahad ja lisakulud, kelle amet on võtnud tööle uurimise tegemisel eksperdiarvamuse saamiseks teatud kindlas küsimuses;

—	selliste konverentside, kongresside ja koosolekutega seotud kulude katmine, mida amet korraldab pettustevastase töö raames.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4045/89, 21. detsember 1989, Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt ning direktiivi 77/435/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikkel 280 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 325).

A3 02 02   Euro võltsimise vastased meetmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
85 000	75 000	83 853,16

Assigneering on ette nähtud euro võltsimise vastaste erimeetmete ja algatuste kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

A3 02 03   Teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000	475 000	321 204,62

Assigneering on ette nähtud ameti teavitamismeetmetega seotud kulude katmiseks.

Ameti töös on kesksel kohal ametiväline teavitamisstrateegia. Amet asutati sõltumatu uurimisorganina ja seetõttu peab tal olema oma teabevahetuse strateegia. Ameti töö on sageli liialt tehniline, et avalikkus seda kohe mõistaks. Amet peab teavitama oma koostööpartnereid ja avalikkust oma rollist ja ülesannetest. Üldsuse arvamus ameti töö kohta on väga oluline.

Komisjoni talitusena peab amet arvestama ka demokraatia defitsiidiga, mis valitseb ELi institutsioonide ja Euroopa kodanike vahel. Komisjon on demokraatia defitsiiti tunnistanud ning koostanud selle küsimuse lahendamiseks kava.

Ameti välja töötatud teabevahetuse strateegia, mille rakendamist jätkatakse, peab olema sõltumatu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

PEATÜKK A3 03 —   JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD

A3 03 01   Järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevad kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	200 000	196 190,—

Assigneering on ette nähtud järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevate kulude katmiseks, eelkõige järgmiseks:

—	järelevalvekomitee liikmetele nende ülesannete täitmiseks antud toetused, sõidukulud ja lisakulud;

—	järelevalvekomitee liikmete kulud, mis tekivad seoses järelevalvekomitee ametliku esindamisega;

—	kõik tegevuskulud, nagu seadmete, kirjatarvete ja kontoritarvikutega seotud kulud ning sidekulud (postikulud, telefoni-, faksi- ja telegraafikulud), dokumentatsiooni- ja raamatukogukulud, raamatute soetamisega seotud kulud ja teabevahendite tellimise kulud;

—	õppe- ja töörühmades osalevate järelevalvekomitee liikmete sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta olemasolevate infrastruktuuride (institutsioonide või välisesinduste peakorterite) raames;

—	kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida teostavad kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui järelevalvekomitee liikmed ei leia ametis sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, 28. aprill 1999, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20), eelkõige selle artikkel 4 ja artikli 6 lõige 3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1), eelkõige selle artikkel 11.

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8), eelkõige selle artikkel 11.

PEATÜKK A3 10 —   RESERVID

A3 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Selle peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele menetlusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A3 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED EUROOPA LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest	588 000	547 000	525 000,—
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust	100 000	82 000	69 000,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	688 000	629 000	594 000,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Töötajate sissemaksed pensioniskeemi	1 142 000	802 000	817 000,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	1 142 000	802 000	817 000,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	1 830 000	1 431 000	1 411 000,—
PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST PEATÜKK 4 1 — TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
588 000	547 000	525 000,—

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate palkadelt.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse maha ameti töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
100 000	82 000	69 000,—

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
1 142 000	802 000	817 000,—

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ameti töötajate töötasudest maha ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

TOETUSED ELI/ÜHENDUSE PROGRAMMIDELE, KULUDE HÜVITAMINE JA TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud osa- ja tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	1 830 000	1 431 000	1 411 000,—
PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
A4
EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET
A4 01	HALDUSKULUD	18 992 000	16 421 000	14 606 728,83
A4 02	INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED	8 126 000	6 923 000	8 186 651,22
A4 03	KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ	3 875 000	3 806 000	3 518 463,28
A4 10	RESERVID	p.m.	—	0,—
	Jaotis A4 — Kogusumma	30 993 000	27 150 000	26 311 843,33
	KÕIK KOGUSUMMA	30 993 000	27 150 000	26 311 843,33

JAOTIS A4

EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK A4 01
A4 01 01	Alaliselt töötava personaliga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	9 914 000	8 505 000	7 820 161,61
A4 01 02
Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
A4 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad
	Liigendamata assigneeringud	1 394 000	1 624 000	1 275 139,61
A4 01 02 11	Muud juhtimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	1 271 000	1 557 000	1 102 469,56
	Artikkel A4 01 02 — Kogusumma	2 665 000	3 181 000	2 377 609,17
A4 01 03	Hooned ja nendega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	6 383 000	4 705 000	4 382 768,47
A4 01 50	Personalipoliitika ja -juhtimine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.
A4 01 51	Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.
A4 01 60	Raamatukoguvarud, raamatute ost
	Liigendamata assigneeringud	30 000	30 000	26 189,58
	PEATÜKK A4 01 — KOGUSUMMA	18 992 000	16 421 000	14 606 728,83
PEATÜKK A4 02
A4 02 01
Institutsioonidevaheline koostöö, institutsioonidevahelised teenused ja tegevused
A4 02 01 01	Institutsioonidevahelised konkursid
	Liigendamata assigneeringud	8 003 000	6 800 000	8 048 751,22
A4 02 01 02	Piiratud konsultatsioonid, uuringud ja ülevaated
	Liigendamata assigneeringud	100 000	100 000	114 900,—
A4 02 01 03	Sisekoosolekute kulud
	Liigendamata assigneeringud	23 000	23 000	23 000,—
	Artikkel A4 02 01 — Kogusumma	8 126 000	6 923 000	8 186 651,22
	PEATÜKK A4 02 — KOGUSUMMA	8 126 000	6 923 000	8 186 651,22
PEATÜKK A4 03
A4 03 01
Euroopa Haldusjuhtimise Kool (EAS)
A4 03 01 01	Juhtimisalane koolitus
	Liigendamata assigneeringud	1 437 000	1 398 000	1 236 948,68
A4 03 01 02	Uutele töötajatele suunatud kursus
	Liigendamata assigneeringud	1 250 000	1 254 000	1 091 514,60
A4 03 01 03	Koolitus kvalifikatsiooni saamiseks
	Liigendamata assigneeringud	1 188 000	1 154 000	1 190 000,—
	Artikkel A4 03 01 — Kogusumma	3 875 000	3 806 000	3 518 463,28
	PEATÜKK A4 03 — KOGUSUMMA	3 875 000	3 806 000	3 518 463,28
PEATÜKK A4 10
A4 10 01	Määratlemata otstarbega assigneeringud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	—	0,—
A4 10 02	Ettenägematute kulude reserv
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	—	0,—
	PEATÜKK A4 10 — KOGUSUMMA	p.m.	—	0,—
	Jaotis A4 — Kogusumma	30 993 000	27 150 000	26 311 843,33
	KÕIK KOGUSUMMA	30 993 000	27 150 000	26 311 843,33
PEATÜKK A4 01 — HALDUSKULUD PEATÜKK A4 02 — INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED PEATÜKK A4 03 — KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ PEATÜKK A4 10 — RESERVID

PEATÜKK A4 01 —   HALDUSKULUD

A4 01 01   Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 914 000	8 505 000	7 820 161,61

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

—	palgad, toetused ja palkadega seotud maksed,

—	õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud,

—	ajutise personali töötuskindlustus ja neile nende päritoluriigis pensioniõiguse loomine või säilitamine,

—	mitmesugused toetused ja lisatasud,

—	ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatava paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik,

—	ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud,

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või ametist lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või ametist lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud,

—	kindlasummalised toetused ja tunnitasu alusel ületunnitöö eest tehtavad maksed AST-kategooria ametnikele ja kohalikele töötajatele, mida kehtiva korra kohaselt ei saa hüvitada puhkeajaga,

—	igapäevane toimetulekutoetus ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad peavad elukohta vahetama ametikohale asumise või uude töökohta üleviimise tõttu,

—

täiendavad kulud seoses Euroopa Liidu ametnike lähetamisega, st selliste toetuste maksmine ja kulutuste hüvitamine, mis neile on lähetuse raames ette nähtud. Samuti kaetakse selle assigneeringu raames liikmesriikide ja kolmandate riikidega asutuste ja organite juures ellu viidavate erikoolituskavadega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A4 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A4 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 394 000	1 624 000	1 275 139,61

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	lepinguliste töötajate töötasud (teenistustingimuste IV jaotise tähenduses), lepingulisi töötajaid kattev institutsiooni sotsiaalkindlustusskeem vastavalt IV jaotises kirjeldatule ning lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide kulud,

—	eraõiguslike lepingute alusel palgatud välistöötajatega ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega (palgad, kindlustus jne) seotud kulud,

—	personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde, täiendava abitöö ja intellektuaalteenuste tarnimiseks,

—	kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ametisse ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,

—	eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud,

—	vabakutseliste tõlkijate ning lingvistide teenused ning masinakirja- ja muud tööd, mille tõlketeenistus on tellinud allhanke teel.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A4 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 271 000	1 557 000	1 102 469,56

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud,

—	ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada),

—

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel),

—	mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb,

—

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust: — koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud, — mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud, — väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud,

—	selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

—	väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

—	õppevahendite ostmine,

—	nende vabakutseliste ja muude koosseisuväliste tõlkide sotsiaalkindlustusmaksed, sõidukulud ja päevarahad, kelle suulise tõlke peadirektoraat on kutsunud ameti korraldatud koosolekutele, millest komisjoni tõlkidel (ametnikud ja ajutised töötajad) ei ole võimalik osa võtta.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A4 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 383 000	4 705 000	4 382 768,47

Assigneering on ette nähtud ameti hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas:

—	hõivatud hoonetega ja hooneosadega seonduvad üüri- ja liisingumaksed; nõupidamisruumide, laoruumide, garaažide ja parkimiskohtade üür,

—	ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed,

—	ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega,

—

selliste territooriumide, liftide, keskkütte, konditsioneeritarvikute jne hooldamise kulud, mis on saadud kehtivate lepingute põhjal; kulutustele lisandub regulaarne koristamisteenus, hooldus, pesemine, pesu- ja kuivpuhastusvahendite jne ostmine, ning hooldusteenuste kasutamine värvimistöödeks, parandustöödeks ja vahenditeks,

—	jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

—

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—	hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

—	hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus,

—	ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

—

tehniliste vahendite ja seadmete ost, üürimine või liising, hooldus, parandus, seadistus ja uuendus, eelkõige: — mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, paljundamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad), — audiovisuaalsed, raamatukogu- ja tõlkevahendid (kabiinid, kõrvaklapid ja lülitid sünkroontõlkeks jne), — köögisisustus ja restoranitarbed, — erinevad tööriistad ehitus-hooldustöökodadele, — puuetega ametnike jaoks vajalikud seadmed,

ja nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus,

—

mööbli ost, üürimine, hooldus ja parandus, eelkõige: — kontori- ja erimööbli ost, sealhulgas ergonoomiline restaureerimine, arhiiviriiulid jne, — amortiseerunud ja katkise mööbli asendamine, — raamatukogude erivahenditega varustamine (kartoteegid, riiulid, kataloogiühikud jne), — sööklate ja restoranide erisisseseaded, — mööbli laenutamine, — mööbli hooldamise ja parandamise kulud,

—

sõidukite ost, üürimine, hooldus ja parandus, eelkõige: — uute sõidukite ost, — selliste sõidukite asendamine, mille aasta jooksul kogunenud kogukilometraaž õigustab nende väljavahetamist, — autode üürimine lühemaks või pikemaks perioodiks, kui nõudlus ületab sõidukipargi kasutusvõime, — ametiautode hooldamise, parandamise ja kindlustamise kulud (kütus, määrdeõli, rehvid, sisekummid, erinevad lisad, tagavaraosad, tööriistad jne), — eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane),

—

kulud seoses töövahenditega ja eriti: — portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ost, — töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine, — selliste seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ,

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

—

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üür, paigaldus ja hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud,

—	arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üür või liisimine ja hooldus,

—	teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üür või liisimine,

—	kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür või liisimine,

—	kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud,

—	paberi, ümbrikute, kontoritarvete ja trükifirmatarvete ning teatud trükiteenuse sisseost,

—	tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud,

—	kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud,

—	hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning Euroopa Liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud,

—

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning IT-projektide elluviimine.

Muud eespool eraldi välja toomata tegevuskulud, nagu konverentsidel osalemise tasud (välja arvatud koolituskulud), kutse- ja teadusühingute liikmemaksud, telefonikataloogides teabe avaldamise kulud.

Lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A4 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	toetus, mis on seotud eriti raskes olukorras olevale ametnikule, endisele ametnikule või surnud ametniku ülalpidamisel olnud isikutele abi andmisega,

—	ameti panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmisse ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmisse,

—	ameti panus sõime- ja lasteaiakulude ning koolitranspordikulude katmisse,

—

puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamine: — alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad, — alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad, — kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste rahuldamist.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

A4 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud,

—	ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

A4 01 60   Raamatukoguvarud, raamatute ost

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 000	30 000	26 189,58

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud ametisisese veebilehe koostamise ja arendamisega komisjonisisese veebilehe (Intracomm) raames ning võrgupõhiste andmeteenuste kasutamisega, köitmiskulud ja muud raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulud, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulud, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulud.

PEATÜKK A4 02 —   INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED

A4 02 01   Institutsioonidevaheline koostöö, institutsioonidevahelised teenused ja tegevused

EPSO peaks esitama eelarvepädevatele institutsioonidele aruande ettepanekutega muuta põhjalikult oma töömeetodeid, et

—	võtta meetmeid valikuprotsessi kestuse edasiseks lühendamiseks,

—	võtta meetmeid, et muuta värbamismenetlusi nii, et nad hõlmaksid ka puudega inimesi ja oleksid neile kättesaadavad,

—	kaaluda võimalust kohaldada rangemaid vastuvõtukriteeriume, tagades samas Euroopa kodanikele avatud ja võrdse juurdepääsu,

—	suurendada konkursi edukalt läbinud kandidaatide arvu reservnimekirjades, et rahuldada institutsioonide vajadusi,

—	rakendada meetmeid reservnimekirjade kasutamise edasiseks parandamiseks ja kiirendamiseks,

—	uurida edasi võimalust detsentraliseerida teatud konkursside puhul valikuprotsessi vestluse etapp.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

A4 02 01 01   Institutsioonidevahelised konkursid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 003 000	6 800 000	8 048 751,22

Assigneering on ette nähtud mitmesuguste konkursside korraldamisega seotud toimingute katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 300 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

A4 02 01 02   Piiratud konsultatsioonid, uuringud ja ülevaated

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
100 000	100 000	114 900,—

Assigneering on ette nähtud selliste kulutuste katmiseks, mis on seotud eriuuringute ja konsultatsioonidega, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui komisjonil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha. Samuti kaetakse selle assigneeringuga tehtud uuringute ostmise ning spetsialiseeritud teadusasutuste liikmemaksudega seotud kulud.

A4 02 01 03   Sisekoosolekute kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
23 000	23 000	23 000,—

Assigneering on ette nähtud sisekoosolekutel, eriti valimiskomisjoni ja tõlkijate koosolekutel, erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A4 03 —   KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

A4 03 01   Euroopa Haldusjuhtimise Kool (EAS)

Artikliga kaetakse kulud, mis on seotud Euroopa Haldusjuhtimise Kooli (European Administrative School – EAS) korraldatud üldkoolitusega, mille eesmärgiks on täiustada osalevate institutsioonide personali oskusi ning töö tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas:

—	koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud,

—	mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud,

—	kooli korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -loengute kavandamise, kooskõlastamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad/lektorid ning nende sõidu- ja elamiskulud koos õppematerjalidega),

—	väliskoolitusel osalemisega ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmemaksudega seotud kulud,

—	kulud mis on seotud kooli võrguga Euroopa tasandil koos riikide haldusjuhtimise koolidega ja kõnealuse valdkonna ülikoolide/instituutidega ning mille eesmärgiks on kogemuste vahetamine, parimate tavade kindlaksmääramine ja Euroopa avaliku halduse edasise koolituse väljaarendamine,

—	selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

—	väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

—	õppematerjali rahastamine.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu sekretäri, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee peasekretäride ning Euroopa Ombudsmani esindaja otsus 2005/119/EÜ, 26. jaanuar 2005, Euroopa haldusjuhtimise kooli korralduse ja töö kohta (ELT L 37, 10.2.2005, lk 17).

A4 03 01 01   Juhtimisalane koolitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 437 000	1 398 000	1 236 948,68

Assigneering on ette nähtud ametnike ja teiste töötajate juhtimistehnika-alase koolituse (kvaliteet ning personalijuhtimine, strateegia) kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 150 000 eurot.

A4 03 01 02   Uutele töötajatele suunatud kursus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 250 000	1 254 000	1 091 514,60

Assigneering on ette nähtud uute ametnike ja äsja tööle võetud töötajate institutsioonide töökeskkonnas tehtavate koolituste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 10 000 eurot.

A4 03 01 03   Koolitus kvalifikatsiooni saamiseks

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 188 000	1 154 000	1 190 000,—

Assigneering on ette nähtud nende koolituste kulude katmiseks, mille tulemusena saavad ametnikud tunnistuse, mis tõendab nende võimet täita haldaja kohustusi ja mis hõlbustab nende võimalikku üleviimist kõrgemasse teenistusgruppi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 15 000 eurot.

PEATÜKK A4 10 —   RESERVID

A4 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	—	0,—

Peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele protseduurile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A4 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	—	0,—

INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED ELI MAKSUD JA SAADAOLEVAD SUMMAD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest	1 134 000	1 127 000	1 137 000,—
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasult makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasult makstavast erimaksust	191 000	179 000	147 000,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	1 325 000	1 306 000	1 284 000,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Personali sissemaksed pensioniskeemi	2 073 000	2 173 000	2 117 000,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	2 073 000	2 173 000	2 117 000,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	3 398 000	3 479 000	3 401 000,—
PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST PEATÜKK 4 1 — PERSONALI SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
1 134 000	1 127 000	1 137 000,—

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti teenistujate töötasust.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasult makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasult makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
191 000	179 000	147 000,—

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   PERSONALI SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Personali sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
2 073 000	2 173 000	2 117 000,—

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse maha iga kuu ameti personali töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED ELI/ÜHENDUSE PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	3 398 000	3 479 000	3 401 000,—
PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
A5
INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET
A5 01	HALDUSKULUD	33 728 000	33 992 000	37 197 365,23
A5 10	RESERVID	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis A5 — Kogusumma	33 728 000	33 992 000	37 197 365,23
	KÕIK KOGUSUMMA	33 728 000	33 992 000	37 197 365,23

JAOTIS A5

INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK A5 01
A5 01 01	Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	16 158 000	17 308 000	16 745 483,74
A5 01 02
Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
A5 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad
	Liigendamata assigneeringud	7 910 000	7 148 000	10 120 489,17
A5 01 02 11	Muud juhtimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	284 000	284 000	203 631,40
	Artikkel A5 01 02 — Kogusumma	8 194 000	7 432 000	10 324 120,57
A5 01 03	Hooned ja nendega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	9 376 000	9 252 000	10 127 760,92
A5 01 50	Personalipoliitika ja -juhtimine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A5 01 51	Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A5 01 60	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK A5 01 — KOGUSUMMA	33 728 000	33 992 000	37 197 365,23
PEATÜKK A5 10
A5 10 01	Määratlemata otstarbega assigneeringud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A5 10 02	Ettenägematute kulude reserv
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK A5 10 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis A5 — Kogusumma	33 728 000	33 992 000	37 197 365,23
	KÕIK KOGUSUMMA	33 728 000	33 992 000	37 197 365,23
PEATÜKK A5 01 — HALDUSKULUD PEATÜKK A5 10 — RESERVID

PEATÜKK A5 01 —   HALDUSKULUD

A5 01 01   Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 158 000	17 308 000	16 745 483,74

Assigneering on ette nähtud järgmiste ametikohtade loetelus märgitud ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud kulude katmiseks:

—	palgad, toetused ja palkadega seotud maksed,

—	õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud,

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

—	mitmesugused toetused ja lisatasud,

—	kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning rahaliste tasude osa suhtes, mis kantakse üle riiki, mis ei ole isiku töökohariik,

—	ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumisega, institutsioonist lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A5 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A5 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 910 000	7 148 000	10 120 489,17

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	lepingu alusel palgatavate töötajate (teenistustingimuste IV jaotise tähenduses) töötasud, kõnealuste töötajate IV jaotises kirjeldatud sotsiaalkindlustuskavad ning nimetatud töötajate töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendikulud,

—	eraõiguslike lepingute alusel palgatud koosseisuväliste töötajatega ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega (palgad, kindlustus jne) seotud kulud,

—	personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde, lisaabi ja intellektuaalteenuste tarnimiseks,

—	kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,

—	kulud, mis tulenevad nende töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 3 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A5 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
284 000	284 000	203 631,40

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud,

—	ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada),

—

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel),

—	sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud,

—	mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb või mille korraldamisega ta tegeleb,

—	kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui ametil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia, sealhulgas juba tehtud uuringute ostmine,

—

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust: — koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud, — mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud, — väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud,

—	selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

—	väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

—	õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A5 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 376 000	9 252 000	10 127 760,92

Assigneering on ette nähtud ameti hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas:

—	hoonete ostmise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud,

—	üür ja maa kasutustasud, erinevad maksud ning kasutatavate hoonete või hooneosade suhtes väljaostuõiguse kasutamine, samuti konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine,

—	ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed,

—	ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud,

—	ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käituskulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, sealhulgas hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning mis on seotud töökodades läbi viidava värvimise, remondi ja materjalikuluga,

—	jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

—

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—	hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

—	hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus,

—	ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

—	tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine,

—	mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

—	sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

—	eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane),

—

töövahenditega seotud kulud, eelkõige: — vormirõivaste ost (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele), — töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu, — kõikide seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ,

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

—

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud,

—	arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus,

—	teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine ja hooldus,

—	kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine,

—	kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud,

—	paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute ning institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud,

—	frankeerimis- ja kättetoimetamise tasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkide tasudega ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud,

—	kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud,

—	hoonetevaheliste telefoni- ja arvutiühenduste ning liidu ametite erinevate asukohtade riikidevaheliste sideliinidega seotud kulud,

—

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning arvutialaste projektide elluviimine,

—	muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A5 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ameti osalus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmises ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmises,

—	ameti osalus sõime- ja lasteaiakulude katmises,

—	puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega inimeste abistamine: — alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad, — alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad, — kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud meditsiinivälised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

A5 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud,

—	ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

A5 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehe (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ning muude teatmeteoste ja perioodiliste väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A5 10 —   RESERVID

A5 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele protseduurile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A5 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET, BRÜSSEL

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest	1 831 000	1 662 000	1 660 000,—
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust	278 000	236 000	209 000,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	2 109 000	1 898 000	1 869 000,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Personali sissemaksed pensioniskeemi	3 422 000	3 030 000	2 948 000,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	3 422 000	3 030 000	2 948 000,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	5 531 000	4 928 000	4 817 000,—
PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST PEATÜKK 4 1 — PERSONALI SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
1 831 000	1 662 000	1 660 000,—

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti personali palkadest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti personali töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
278 000	236 000	209 000,—

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   PERSONALI SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Personali sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
3 422 000	3 030 000	2 948 000,—

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 maha ameti personali töötasudelt ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED ELI/ÜHENDUSE PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	5 531 000	4 928 000	4 817 000,—
PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
A6
INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – BRÜSSEL
A6 01	HALDUSKULUD	67 343 000	61 359 000	59 779 604,59
A6 10	RESERVID	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis A6 — Kogusumma	67 343 000	61 359 000	59 779 604,59
	KÕIK KOGUSUMMA	67 343 000	61 359 000	59 779 604,59

JAOTIS A6

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – BRÜSSEL

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK A6 01
A6 01 01	Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	32 903 000	30 996 000	29 749 584,24
A6 01 02
Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
A6 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad
	Liigendamata assigneeringud	21 009 000	17 410 000	17 303 110,62
A6 01 02 11	Muud juhtimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	460 000	450 000	367 861,24
	Artikkel A6 01 02 — Kogusumma	21 469 000	17 860 000	17 670 971,86
A6 01 03	Hooned ja nendega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	12 971 000	12 503 000	12 359 048,49
A6 01 50	Personalipoliitika ja -juhtimine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A6 01 51	Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A6 01 60	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK A6 01 — KOGUSUMMA	67 343 000	61 359 000	59 779 604,59
PEATÜKK A6 10
A6 10 01	Määratlemata otstarbega assigneeringud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A6 10 02	Ettenägematute kulude reserv
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK A6 10 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis A6 — Kogusumma	67 343 000	61 359 000	59 779 604,59
	KÕIK KOGUSUMMA	67 343 000	61 359 000	59 779 604,59
PEATÜKK A6 01 — HALDUSKULUD PEATÜKK A6 10 — RESERVID

PEATÜKK A6 01 —   HALDUSKULUD

A6 01 01   Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
32 903 000	30 996 000	29 749 584,24

Assigneering on ette nähtud järgmiste ametikohtade loetelus märgitud ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud kulude katmiseks:

—	palgad, toetused ja palkadega seotud maksed,

—	õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud,

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

—	mitmesugused toetused ja lisatasud,

—	ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik,

—	ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud,

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A6 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A6 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
21 009 000	17 410 000	17 303 110,62

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	lepingu alusel palgatavate töötajate (samade teenistustingimuste IV jaotise tähenduses) töötasud, institutsioonide sotsiaalkindlustuskavad, mis hõlmavad IV jaotises nimetatud lepingulisi töötajaid, ning nimetatud töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide kulud,

—	eraõiguslike lepingute alusel palgatud koosseisuväliste töötajate ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega seotud kulud (palgad, kindlustus jne),

—	personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde ja intellektuaalteenuste tarnimiseks,

—	kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,

—	eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 4 360 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A6 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
460 000	450 000	367 861,24

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud,

—	ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada),

—	õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel),

—	sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud,

—	mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb,

—	kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui ametil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia,

—

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust: — koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud, — mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud, — väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud,

—	selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

—	väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

—	õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A6 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 971 000	12 503 000	12 359 048,49

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	hoonete ostmise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud,

—	üür ja maakasutuse tasud ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine,

—	ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed,

—	ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud,

—	ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käituskulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, sealhulgas hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning töökodades läbi viidava värvimise, remondi ja materjalikuluga,

—	jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

—

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

—	hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

—	hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus,

—	ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

—	tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine,

—	mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

—	sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

—	erinevat tüüpi kindlustused,

—

kulud seoses töövahenditega, eriti: — vormirõivaste ost (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele), — töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine, — kõikide seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ,

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

—

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud,

—	arvutite, terminalide, väikeste arvutite, välisseadmete, ühendusvahendite ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liising ja hooldus,

—	teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine ja hooldus,

—	kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine,

—	kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud,

—	paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikutega ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud,

—	frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkide tasudega ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud,

—	kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud,

—	hoonetevaheliste telefoni- ja arvutiühenduste ning ELi ametite eri asukohtade riikidevaheliste sideliinidega seotud kulud,

—

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning arvutialaste projektide elluviimine,

—	muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 270 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A6 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Assigneering on ette nähtud järgmiseks:

—	ameti osalus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmises ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmises,

—	ameti osalus sõime- ja lasteaiakulude katmises,

—	puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega inimeste abistamine: — alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad, — alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad, — kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Selle assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud meditsiinivälised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

A6 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud,

—	ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

A6 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude teatmeteoste ja perioodiliste väljaannete säilitamisega seotud kulude katmiseks. Samuti ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, Euroopa Liidu Teataja, parlamendi dokumentide, väliskaubandusstatistika, uudisteagentuuride teadete ja mitmete muude eriväljaannete tellimisega seotud kulude katmiseks; ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A6 10 —   RESERVID

A6 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Artikli assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A6 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUS, LUXEMBOURG

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED EUROOPA LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest	819 000	962 000	930 000,—
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust	120 000	119 000	97 000,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	939 000	1 081 000	1 027 000,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Töötajate sissemaksed pensioniskeemi	1 392 000	1 355 000	1 144 000,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	1 392 000	1 355 000	1 144 000,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	2 331 000	2 436 000	2 171 000,—
PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST PEATÜKK 4 1 — TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
819 000	962 000	930 000,—

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha talituse töötajate palkadest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha talituse töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
120 000	119 000	97 000,—

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
1 392 000	1 355 000	1 144 000,—

Need tulud hõlmavad kõiki talituse töötajate sissemakseid, mis arvatakse maha iga kuu nende töötasudest vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED ELI/ÜHENDUSE PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	2 331 000	2 436 000	2 171 000,—
PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
A7
INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUS – LUXEMBOURG
A7 01	HALDUSKULUD	24 430 000	24 108 000	22 872 908,61
A7 10	RESERVID	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis A7 — Kogusumma	24 430 000	24 108 000	22 872 908,61
	KÕIK KOGUSUMMA	24 430 000	24 108 000	22 872 908,61

JAOTIS A7

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUS – LUXEMBOURG

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK A7 01
A7 01 01	Alaliselt töötava personaliga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	11 944 000	12 323 000	11 557 170,—
A7 01 02
Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
A7 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad
	Liigendamata assigneeringud	6 335 000	5 840 000	5 019 405,—
A7 01 02 11	Muud juhtimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	451 000	471 000	447 550,—
	Artikkel A7 01 02 — Kogusumma	6 786 000	6 311 000	5 466 955,—
A7 01 03	Hooned ja nendega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	5 700 000	5 474 000	5 590 351,30
A7 01 50	Personalipoliitika ja -juhtimine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	258 432,31
A7 01 51	Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A7 01 60	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK A7 01 — KOGUSUMMA	24 430 000	24 108 000	22 872 908,61
PEATÜKK A7 10
A7 10 01	Määratlemata otstarbega assigneeringud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
A7 10 02	Ettenägematute kulude reserv
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK A7 10 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis A7 — Kogusumma	24 430 000	24 108 000	22 872 908,61
	KÕIK KOGUSUMMA	24 430 000	24 108 000	22 872 908,61
PEATÜKK A7 01 — HALDUSKULUD PEATÜKK A7 10 — RESERVID

PEATÜKK A7 01 —   HALDUSKULUD

A7 01 01   Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
11 944 000	12 323 000	11 557 170,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud kulude katmiseks:

—	palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

—	õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

—	mitmesugused toetused ja lisatasud;

—	ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik;

—	ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud;

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	kolimiskulud, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

—	eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A7 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A7 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 335 000	5 840 000	5 019 405,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	muude Euroopa ühenduste teenistujate teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, IV jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

—	eraõiguslike lepingute alusel palgatud ajutiste töötajate ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jms);

—	personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste, haldus- ja abitööde ning intellektuaalteenuste tarnimiseks;

—	kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

—	eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni kehtestatud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ja muude finantstingimuste kohta.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A7 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
451 000	471 000	447 550,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetustega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud;

—	ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

—

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

—	sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud;

—	mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus talitus osaleb;

—	kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (füüsiline või juriidiline isik) lepingu alusel, juhul kui talitusel ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha, kaasa arvatud juba tehtud uuringute ostmine;

—

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning talituse töö tulemuslikkust ja tõhusust: — koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud; — mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud; — väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

—	selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

—	väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud;

—	õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A7 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 700 000	5 474 000	5 590 351,30

Assigneering on ette nähtud talituse hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas eelkõige:

—	hoonete soetamise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud;

—	kasutatavate hoonete või hooneosade üüri- ja liisingumaksed ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür;

—	talituse kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

—	talituse kasutuses olevate hoonete või hooneosade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega;

—

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega;

—	jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

—

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute, koolituste ja väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ja hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituste ning kohustusliku kontrollimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

—	hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

—	hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus;

—	ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

—	tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine;

—	mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

—	sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

—	eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane);

—

kulud seoses töövahenditega, eriti — vormirõivaste ostmine (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele); — töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine; — seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ;

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

—

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üür, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

—	arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus;

—	teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine;

—	kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

—	kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

—	paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikutega ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud;

—	tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning talituse siseposti töötlemisega seotud kulud;

—	kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

—	hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning Euroopa Liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

—

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning IT-projektide elluviimine;

—	muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 340 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A7 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	258 432,31

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	talituse panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiüritustega ning eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmisse;

—	talituse panus sõime- ja lasteaiakulude katmisse;

—	puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamine: — alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad; — alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad; — kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste rahuldamist.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

A7 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud;

—	ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

A7 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanil kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A7 10 —   RESERVID

A7 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Artiklisse kirjendatud assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse eelarve peatükkidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A7 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

STRUKTUURIFONDID

Finantsmääruse artikli 158 kohaselt lubatud ümberpaigutuste tabel (422)

	Kulukohustuste assigneeringud
	Tööhõive ja sotsiaalküsimused	Põllumajandus ja maaelu arendamine	Kalandus	Regionaalpoliitika
	04 02/04 01 04	05 04/05 01 04	11 06/11 01 04	13 03/13 01 04
Lähenemisprogrammid	X			X
PEACE-programmid	X	p.m.	p.m.	X
Eesmärgi 1 programmide lõpuleviimine	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive	X			X
Eesmärgi 2 programmide lõpuleviimine	p.m.			p.m.
Halduskulud	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

	Maksete assigneeringud
	Tööhõive ja sotsiaalküsimused	Põllumajandus ja maaelu arendamine	Kalandus	Regionaalpoliitika
	04 02/04 01 04	05 04/05 01 04	11 06/11 01 04	13 03/13 01 04
Lähenemisprogrammid	X			X
PEACE-programmid	X	X	X	X
Eesmärgi 1 programmide lõpuleviimine	X	X	X	X
Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive	X			X
Eesmärgi 2 programmide lõpuleviimine	X			X
Ühenduse algatuste lõpuleviimine	X	X	X	X
Halduskulud	X	X	X	X

Lisaks konkreetse tegevuse raames tehtavatele ümberpaigutustele võib assigneeringuid ümber paigutada ühe ja sama eesmärgi saavutamisega seotud erinevate artiklite või punktide vahel, nagu on näidatud eespool toodud tabelis esitatud eelarveridadel.

TEADUSUURINGUD JA TEHNOLOOGIAARENDUS

Rubriik	Kulukohustuste assigneeringud						Maksete assigneeringud
	Toimingud	Teadustöötajad	Koosseisuvälised töötajad	Muud juhtimiskulud	Muud halduskulud	Kokku	Toimingud	Teadustöötajad	Koosseisuvälised töötajad	Muud juhtimiskulud	Muud halduskulud	Kokku
Otsesed meetmed
EÜ eriprogramm	30,613	132,276	30,425	56,181		249,495	32,000	132,276	30,425	56,181		250,882
Euratomi eriprogramm	9,358	53,714	9,899	33,955		106,926	9,300	53,714	9,899	33,955		106,868
Eelmiste meetmete lõpuleviimine							0,797					0,797
Otsesed meetmed – kokku	39,971	185,990	40,324	90,136	0,000	356,421	42,097	185,990	40,324	90,136	0,000	358,547
Kaudsed meetmed
EÜ programm
Eriprogramm „Koostöö”	4 087,509	138,769	44,639	48,302	9,936	4 329,155	3 236,803	138,769	44,639	48,302	9,936	3 478,449
Eriprogramm „Ideed”	1 098,000	4,308	1,433	1,407	32,110	1 137,258	536,009	4,308	1,433	1,407	32,110	575,267
Eriprogramm „Inimesed”	534,190	6,562	2,183	2,143	16,344	561,422	284,000	6,562	2,183	2,143	16,344	311,232
Eriprogramm „Võimekus”	623,301	15,404	5,028	6,162	5,713	655,608	383,959	15,404	5,028	6,162	5,713	416,266
EÜ programm, kaudsed meetmed – kokku	6 343,000	165,043	53,283	58,014	64,103	6 683,443	4 440,771	165,043	53,283	58,014	64,103	4 781,214
Euratomi programm	434,533	28,282	0,816	8,030	30,900	502,561	253,935	28,282	0,816	8,030	30,900	321,963
Eelmiste meetmete lõpuleviimine							916,251					916,251
Kaudsed meetmed – kokku	6 777,533	193,325	54,099	66,044	95,003	7 186,004	5 610,957	193,325	54,099	66,044	95,003	6 019,428
Teadusuuringud – kõik kokku EL 27	6 817,504	379,315	94,423	156,180	95,003	7 542,425	5 653,054	379,315	94,423	156,180	95,003	6 377,975

Rubriik	Kulukohustuste assigneeringud								Maksete assigneeringud
	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	Kokku	2007	2008	2009	2010	2011 + (423)	2012	2013 +	Kokku
Otsesed meetmed
EÜ eriprogramm
Assigneeringud personali ja ressursside jaoks	196,183	203,481	207,714	218,882	227,001	235,416	244,114	1 532,791	196,183	203,481	207,714	218,882	227,001	235,416	244,114	1 532,791
Tegevusassigneeringud	28,847	29,425	30,000	30,613	31,226	31,849	32,898	214,858	11,539	26,828	29,120	32,000	30,829	31,446	53,096	214,858
EÜ eriprogramm – kokku	225,030	232,906	237,714	249,495	258,227	267,265	277,012	1 747,649	207,722	230,309	236,834	250,882	257,830	266,862	297,210	1 747,649
Euratomi eriprogramm
Assigneeringud personali ja ressursside jaoks	87,624	90,822	92,326	97,568	101,124			469,464	87,624	90,822	92,326	97,568	101,124			469,464
Tegevusassigneeringud	8,818	8,994	8,200	9,358	9,357			44,727	4,409	8,924	9,060	9,300	13,034			44,727
Euratomi eriprogramm – kokku	96,442	99,816	100,526	106,926	110,481	114,543 (424)	118,673 (425)	514,191	92,033	99,746	101,386	106,868	114,158			514,191
Otsesed meetmed – kokku	321,472	332,722	338,240	356,421	368,708	267,265	277,012	2 261,840	299,755	330,055	338,220	357,750	371,988	266,862	297,210	2 261,840
Kaudsed meetmed
EÜ eriprogramm
Haldusassigneeringud
Eriprogramm „Koostöö”	194,211	203,514	234,323	241,646	286,599	311,446	335,865	1 807,604	194,211	203,514	234,323	241,646	286,599	311,446	335,865	1 807,604
Eriprogramm „Ideed”	39,479	30,703	33,670	39,258	44,321	47,471	48,180	283,082	39,479	30,703	33,670	39,258	44,321	47,471	48,180	283,082
Eriprogramm „Inimesed”	24,217	23,830	22,450	27,232	29,340	31,704	35,437	194,210	24,217	23,830	22,450	27,232	29,340	31,704	35,437	194,210
Eriprogramm „Võimekus”	23,884	22,986	30,419	32,307	34,228	31,286	34,506	209,616	23,884	22,986	30,419	32,307	34,228	31,286	34,506	209,616
Haldusassigneeringud – EÜ eriprogramm – vahesumma	281,791	281,033	320,862	340,443	394,488	421,907	453,988	2 494,512	281,791	281,033	320,862	340,443	394,488	421,907	453,988	2 494,512
Tegevusassigneeringud
Eriprogramm „Koostöö”	3 476,434	3 613,837	3 769,819	4 087,509	4 585,186	5 199,326	5 914,287	30 646,398	499,631	2 292,631	2 703,187	3 236,803	4 581,625	4 731,717	12 600,803	30 646,398
Eriprogramm „Ideed”	260,843	516,123	775,000	1 098,000	1 291,000	1 575,000	1 707,000	7 222,966	2,000	318,308	215,861	536,009	1 095,890	1 329,494	3 725,404	7 222,966
Eriprogramm „Inimesed”	430,179	471,887	503,034	534,190	749,145	900,333	963,717	4 552,485	6,000	232,731	393,004	284,000	667,927	759,028	2 209,796	4 552,485
Eriprogramm „Võimekus”	407,730	478,490	546,164	623,301	681,256	548,117	605,013	3 890,071	99,697	340,860	494,664	383,959	679,790	636,666	1 254,434	3 890,071
Tegevusassigneeringud – EÜ eriprogramm – vahesumma	4 575,186	5 080,337	5 594,017	6 343,000	7 306,587	8 222,776	9 190,017	46 311,920	607,328	3 184,530	3 806,717	4 440,771	7 025,232	7 456,905	19 790,437	46 311,920
EÜ eriprogrammid – kokku	4 856,977	5 361,370	5 914,879	6 683,443	7 701,075	8 644,683	9 644,005	48 806,432	889,119	3 465,563	4 127,579	4 781,214	7 419,720	7 878,812	20 244,425	48 806,432
Euratomi programm
Haldusassigneeringud	44,870	69,510	70,621	68,028	77,064			330,093	44,870	69,510	70,621	68,028	77,064			330,093
Tegevusassigneeringud	262,881	326,660	428,143	434,533	443,820			1 896,037	78,000	271,000	266,500	253,935	1 026,602			1 896,037
Euratomi programm – kokku	307,751	396,170	498,764	502,561	520,884	507,433 (426)	519,621 (427)	2 226,130	122,870	340,510	337,121	321,963	1 103,666			2 226,130
Kaudsed meetmed – kokku	5 164,728	5 757,540	6 413,643	7 186,004	8 221,959	8 644,683	9 644,005	51 032,562	1 011,989	3 806,073	4 464,700	5 103,177	8 523,386	7 878,812	20 244,425	51 032,562
Teadusuuringud – kõik kokku	5 486,200	6 090,262	6 751,883	7 542,425	8 590,667	8 911,948	9 921,017	53 294,402	1 311,744	4 136,128	4 802,920	5 460,927	8 895,374	8 145,674	20 541,635	53 294,402

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

Vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna asutamislepingule osalevad EFTA riigid (välja arvatud Šveits) väga erinevate finantsraamistiku rubriikidega 1a, 3a, 3b, 4 ja 5 hõlmatud ELi poliitikavaldkondade rakendamises, tehes vastusooritusena tegevuskulude assigneeringutesse oma osamaksu, mille arvestamiseks kasutatakse „suhtarvu”. Kõnealune suhtarv võrdub selliste suhtarvude summaga, mis on saadud iga EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse kogutoodangu jagamisel EÜ liikmesriikide ja asjaomase EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse kogutoodangu summaga.

2010. aastal on see suhtarv hinnanguliselt 2,52 % (2008. aasta andmete põhjal).

Kõnealuseid osamakse ei kanta ametlikult eelarvesse; iga eelarverida, mis on seotud tegevusega, milles EFTA riigid osalevad, viitab EFTA osamaksule kirjega „p.m.”. Koondtabel, milles on loetletud asjaomased eelarveread ning EFTA riikide osamaksu summa iga eelarverea kohta, avaldatakse Euroopa Liidu eelarve lisana. EFTA riikide osamaksud kokku tegevuskuludes on 2010. aastal hinnanguliselt 262,4 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena. Samuti osalevad EFTA riigid kõnealuste poliitikavaldkondade rakendamisega otseselt seotud halduskulude rahastamises. EFTA riikide osamaksude suurusi ja eelarveridu tuleb nendega veel arutada ja seepärast tuleb neid käsitada ajutistena.

	Jaotis	Eelarve 2010		EFTA osamakse
		Kohustused (428)	Maksed (428)	Kohustused	Maksed
XX 01 02 01	Institutsiooni koosseisuvälised töötajad	132 510 000	132 510 000	235 392	235 392
XX 01 02 11	Institutsiooni muud juhtimiskulud	171 135 000	171 135 000	1 122 000	1 122 000
26 01 22 02	Hoonete soetamine ja rentimine, Brüssel	213 581 000	213 581 000	466 907	466 907
26 01 22 03	Hoonetega seotud kulud, Brüssel	75 630 000	75 630 000	165 334	165 334
26 01 22 04	Varustusega seotud kulud, Brüssel	7 300 000	7 300 000	15 958	15 958
26 01 22 05	Teenused ja muud tegevuskulud, Brüssel	7 216 000	7 216 000	15 775	15 775
26 01 23 02	Hoonete soetamine ja rentimine, Luxembourg	42 844 000	42 844 000	93 661	93 661
26 01 23 03	Hoonetega seotud kulud, Luxembourg	15 720 000	15 720 000	34 365	34 365
	HALDUSKULUDE OSA VAHESUMMA	665 936 000	665 936 000	2 149 392	2 149 392
01 04 04	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm	161 000 000	91 900 000	4 057 200	2 315 880
01 04 05	Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamine	p.m.	35 000 000	p.m.	882 000
01 04 06	Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine	p.m.	45 000	p.m.	1 134
02 01 04 01	Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud (429)	1 000 000	1 000 000	p.m.	p.m.
02 01 04 04	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud	4 500 000	4 500 000	113 400	113 400
02 01 04 30	Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm	7 341 700	7 341 700	185 011	185 011
02 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	10 200 000	10 200 000	257 040	257 040
02 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	2 100 000	2 100 000	52 920	52 920
02 01 05 03	Muud teadustööga seotud juhtimiskulud	3 000 000	3 000 000	75 600	75 600
02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm	129 271 300	59 880 500	3 257 637	1 508 989
02 02 02 02	Ettevõtete ja ettevõtluse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise programmi alase töö lõpetamine ja täiendamine	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
02 03 01	Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes (429)	16 130 000	19 660 000	p.m.	p.m.
02 03 02 01	Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	9 347 100	9 347 100	235 547	235 547
02 03 02 02	Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3	18 932 500	18 932 500	477 099	477 099
02 03 02 03	Eritoetus harva kasutatavatele ravimitele	4 500 000	4 500 000	113 400	113 400
02 03 03 01	Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	22 369 000	22 369 000	563 699	563 699
02 03 03 02	Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotisele 3	12 781 0000	12 781 000	322 081	322 081
02 04 01 01	Kosmosealane uurimistegevus	212 853 000	203 753 000	5 363 896	5 134 576
02 04 01 02	Turvalisusealane uurimistegevus	215 053 000	115 953 000	5 419 336	2 922 016
02 04 02	Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusuuringute tõhustamine	p.m.	1 400 000	p.m.	35 280
02 04 04 01	Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	—	p.m.	—	p.m.
02 04 04 02	EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	—	22 050 000	—	555 660
03 03 01	Ettevõtete ühinemist, konkurentsipiiranguid, turu liberaliseerimist ja kartelle käsitleva reformiga kaasnevate meetmete lõpuleviimine	—	p.m.	—	p.m.
04 01 04 04	EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud	470 000	470 000	11 844	11 844
04 01 04 08	Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ning puudega inimeste ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine (429)	400 000	400 000	p.m	p.m
04 01 04 10	Programm „Progress” – Halduskorralduskulud	4 130 000	4 130 000	104 076	104 076
04 03 04	EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)	19 100 000	16 000 000	481 320	403 200
04 03 05	Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine (429)	4 874 000	3 600 000	p.m.	p.m.
04 04 01 01	Tööhõive	23 400 000	19 000 000	589 680	478 800
04 04 01 02	Sotsiaalne kaitse ja kaasatus	32 450 000	25 000 000	817 740	630 000
04 04 01 03	Töötingimused	10 320 000	7 500 000	260 064	189 000
04 04 01 04	Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus	24 050 000	19 000 000	606 060	478 800
04 04 01 05	Sooline võrdõiguslikkus	13 470 000	10 000 000	339 444	252 000
04 04 01 06	Rakendusabi	1 750 000	1 500 000	44 100	37 800
04 04 04 02	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2 (429)	6 750 000	6 750 000	p.m	p.m
04 04 04 03	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotisele 3 (429)	6 993 434	6 993 434	p.m	p.m
04 04 06	Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007	—	p.m.	—	p.m.
04 04 07	Varasemate programmide lõpuleviimine	—	3 000 000	—	75 600
04 04 12	Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010	10 500 000	7 000 000	264 600	176 400
06 01 04 01	Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud	250 000	250 000	6 300	6 300
06 01 04 10	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud	1 000 000	1 000 000	25 200	25 200
06 01 04 12	Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud (430)	3 500 000	3 500 000	84 350	84 350
06 01 04 30	Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist antav toetus – Euroopa aruka energeetika programm	6 633 300	6 633 300	167 159	167 159
06 01 04 32	Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus	1 425 000	1 425 000	35 910	35 910
06 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	9 000 000	9 000 000	226 800	226 800
06 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	4 600 000	4 600 000	115 920	115 920
06 01 05 03	Muud teadustööga seotud juhtimiskulud	3 504 000	3 504 000	88 301	88 301
06 02 01 01	Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	25 595 200	25 595 200	644 999	644 999
06 02 01 02	Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3	7 283 800	7 283 800	183 552	183 552
06 02 02 01	Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2	21 449 360	21 449 360	540 524	540 524
06 02 02 02	Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3	10 500 000	9 816 050	264 600	247 364
06 02 02 03	Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed	20 500 000	17 500 000	516 600	441 000
06 02 06	Programm „Marco Polo II”	62 265 000	30 000 000	1 569 078	756 000
06 02 07	Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine	p.m.	5 000 000	p.m.	126 000
06 02 08 01	Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2	15 967 030	15 967 030	402 369	402 369
06 02 08 02	Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3	7 292 970	7 292 970	183 783	183 783
06 04 01	Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine	—	15 000 000	—	378 000
06 04 02	Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine: välisharu – „Coopener”	—	1 000 000	—	25 200
06 04 04	Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia	—	p.m.	—	p.m.
06 04 06	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm	103 561 700	43 270 000	2 609 755	1 090 404
06 04 10 01	Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2 (429)	2 000 000	2 000 000	p.m.	p.m.
06 04 10 02	Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotisele 3 (429)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
06 06 01 01	Energiaalane uurimistegevus	123 292 000	86 000 000	3 106 958	2 167 200
06 06 01 02	Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	19 200 000	11 520 000	483 840	290 304
06 06 02 01	Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)	66 060 000	35 000 000	1 664 712	882 000
06 06 02 02	Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	2 900 000	1 740 000	73 080	43 848
06 06 02 03	Ühisettevõte SESAR	53 700 000	40 000 000	1 353 240	1 008 000
06 06 05 01	Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	—	2 600 000	—	65 520
06 06 05 02	EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	—	50 000 000	—	1 260 000
06 08 01	Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS and Galileo) (430)	890 900 000	651 256 767	21 470 690	15 695 288
06 08 02 01	Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GSA) – Toetus jaotistele 1 ja 2 (430)	2 635 000	2 635 000	63 504	63 504
06 08 02 02	Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GSA) – Toetus jaotisele 3 (430)	2 500 000	2 500 000	60 250	60 250
07 01 04 02	Kodanikukaitse rahastamisvahend – Halduskorralduskulud	450 000	450 000	11 340	11 340
07 03 09 01	Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile – Toetus jaotistele 1 ja 2	20 394 000	20 394 000	513 929	513 929
07 03 09 02	Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile – Toetus jaotisele 3	14 864 000	15 024 000	374 573	378 605
07 04 01	Kodanikukaitse rahastamisvahend	18 000 000	12 000 000	453 600	302 400
07 04 03	Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas	—	p.m.	—	p.m.
08 01 04 30	Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet	32 110 000	32 110 000	809 172	809 172
08 01 04 31	Teadusuuringute Rakendusamet	31 993 000	31 993 000	806 224	806 224
08 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	100 343 000	100 343 000	2 528 644	2 528 644
08 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	33 383 000	33 383 000	841 252	841 252
08 01 05 03	Muud teadustööga seotud juhtimiskulud	32 774 000	32 774 000	825 905	825 905
08 02 01	Koostöö – Tervishoid	665 884 000	450 158 000	16 780 277	11 343 982
08 02 02	Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete Ravimite Algatuse (IMI) Ühisettevõte	96 220 000	77 000 000	2 424 744	1 940 400
08 02 03	Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete Ravimite Algatuse (IMI) Ühisettevõtte toetamise kulud	4 200 000	5 556 000	105 840	140 011
08 03 01	Koostöö – Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia	213 848 000	154 114 00	5 388 970	3 883 673
08 04 01	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad	403 678 000	274 651 000	10 172 686	6 921 205
08 04 02	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	9 600 000	5 760 000	241 920	145 152
08 05 01	Koostöö – Energeetika	95 004 000	97 594 000	2 394 101	2 459 369
08 05 02	Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna (FCH) Ühisettevõte	52 032 000	18 540 000	1 311 206	467 208
08 05 03	Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna (FCH) Ühisettevõtte toetuskulud	3 400 000	3 400 000	85 680	85 680
08 06 01	Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)	221 106 000	185 950 000	5 571 871	4 685 940
08 06 02	Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	3 400 000	1 740 000	85 680	43 848
08 07 01	Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)	229 216 000	218 510 000	5 776 243	5 506 452
08 07 02	Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky	121 139 000	103 007 000	3 052 703	2 595 776
08 07 03	Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud	3 625 000	3 825 000	91 350	96 390
08 07 04	Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)	4 800 000	2 880 000	120 960	72 576
08 08 01	Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused	74 444 000	59 152 000	1 875 989	1 490 630
08 09 01	Koostöö – Riskijagamisrahastu	50 000 000	50 000 000	1 260 000	1 260 000
08 10 01	Ideed	1 098 000 000	536 009 000	27 669 600	13 507 427
08 11 01	Inimesed	534 190 000	284 000 000	13 461 588	7 156 800
08 12 01	Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid	212 392 000	95 000 000	5 352 278	2 394 000
08 13 01	Võimekus – VKEde huvides tehtavad teadusuuringud	153 354 000	97 791 000	3 864 521	2 464 333
08 14 01	Võimekus – Teadmiste piirkonnad	16 957 000	13 835 000	427 316	348 642
08 15 01	Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal	31 287 000	23 888 000	788 432	601 978
08 16 01	Võimekus – Teadus ühiskonnas	50 203 000	29 000 000	1 265 116	730 800
08 17 01	Võimekus – Rahvusvaheline koostöö	18 035 000	16 969 000	454 482	427 619
08 18 01	Võimekus – Riskijagamisrahastu	30 000 000	30 000 000	756 000	756 000
08 19 01	Võimekus – Teaduspoliitika kooskõlastatud väljatöötamise toetamine	2 600 000	7 476 000	65 520	188 395
08 22 02 01	EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine	—	1 500 000	—	37 800
08 22 03 01	EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	—	712 765 000	—	17 961 678
09 01 04 03	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm – Halduskorralduskulud	1 400 000	1 400 000	35 280	35 280
09 01 04 04	Programm „Safer Internet” – Halduskorralduskulud	250 000	250 000	6 300	6 300
09 01 04 05	„Media 2007” – Euroopa audiovisuaalvaldkonna toetusprogramm – Halduskorralduskulud	400 000	400 000	10 080	10 080
09 01 04 30	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 3b programmidele	8 926 500	8 926 500	224 948	224 948
09 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	45 500 000	45 500 000	1 146 600	1 146 600
09 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	13 200 000	13 200 000	332 640	332 640
09 01 05 03	Muud teadustööga seotud juhtimiskulud	18 736 000	18 736 000	472 147	472 147
09 02 02 01	Programm „Safer Internet”	10 820 000	4 210 000	272 664	106 092
09 02 02 02	Programmi „Safer Internet plus” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine	—	7 900 000	—	199 080
09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	5 666 200	5 666 200	142 788	142 788
09 02 03 02	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3	1 622 000	1 622 000	40 874	40 874
09 02 04 01	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2 (429)	2 570 000	2 570 000	p.m.	p.m.
09 02 04 02	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) Büroo – Toetus jaotisele 3 (429)	900 000	900 000	p.m.	p.m.
09 03 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetamise programm	111 000 000	87 500 000	2 797 200	2 205 000
09 03 02	Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine	—	30 400 000	—	766 080
09 03 04 01	Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine	—	6 260 000	—	157 752
09 03 04 02	Programmi „Modinis” lõpuleviimine	—	p.m.	—	p.m.
09 04 01 01	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – koostöö)	1 022 601 000	984 467 000	25 769 545	24 808 568
09 04 01 02	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS	53 816 000	21 500 000	1 356 163	541 800
09 04 01 03	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud	1 761 000	1 761 000	44 377	44 377
09 04 01 04	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC	63 405 000	22 000 000	1 597 806	554 400
09 04 01 05	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud	1 272 000	1 272 000	32 054	32 054
09 04 03	Enne 2007. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	—	112 000 000	—	2 822 400
09 05 01	Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid	108 473 000	70 000 000	2 733 520	1 764 000
09 06 01 01	„Media 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm	101 678 500	92 100 000	2 562 298	2 320 920
09 06 02	Varasemate „Media” programmide lõpuleviimine	—	1 000 000	—	25 200
10 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	132 276 000	132 276 000	3 333 355	3 333 355
10 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	30 425 000	30 425 000	766 710	766 710
10 01 05 03	Muud teadustööga seotud juhtimiskulud	56 181 000	56 181 000	1 415 761	1 415 761
10 02 01	Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga	30 613 000	32 000 000	771 448	806 400
10 04 01 01	Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ	—	510 000	—	12 852
12 01 04 01	Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud (429)	800 000	800 000	p.m.	p.m.
12 02 01	Siseturu rakendamine ja arendamine (429)	8 700 000	7 500 000	p.m.	p.m.
15 01 04 14	Programm „Erasmus Mundus” – Halduskorralduskulud	770 000	770 000	19 404	19 404
15 01 04 22	Elukestev õpe – Halduskorralduskulud	8 843 000	8 843 000	222 844	222 844
15 01 04 30	Haridus, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 1a programmidele	21 199 000	21 199 000	534 215	534 215
15 01 04 31	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 3b programmidele	6 913 000	6 913 000	174 208	174 208
15 01 04 44	Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud	529 000	529 000	13 331	13 331
15 01 04 55	Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud	780 000	780 000	19 656	19 656
15 02 02 05	Programm „Erasmus Mundus”	94 163 000	78 800 000	2 372 908	1 985 760
15 02 09	Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine	—	13 000 000	—	327 600
15 02 11 01	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur	4 500 000	4 500 000	113 400	113 400
15 02 11 02	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused	25 700 000	21 400 000	647 640	539 280
15 02 22	Elukestev õpe	982 313 500	953 200 000	24 754 300	24 020 640
15 04 09	Kultuuri ja keele valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine	—	1 000 000	—	25 200
15 04 44	Programm „Kultuur” (2007–2013)	53 636 000	43 000 000	1 351 627	1 083 600
15 05 09	Noorsoo valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine	—	600 000	—	15 120
15 05 55	Programm „Aktiivsed noored”	124 106 000	121 000 000	3 127 471	3 049 200
17 01 04 02	Ühenduse tervisevaldkonna tegevusprogramm – Halduskorralduskulud	1 400 000	1 400 000	35 280	35 280
17 01 04 03	Ühenduse tarbijakaitse tegevusprogramm – Halduskorralduskulud	900 000	900 000	22 680	22 680
17 01 04 30	Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 3b programmidele	6 000 000	6 000 000	151 200	151 200
17 02 01	Ühenduse tarbijakaitsemeetmete lõpuleviimine	p.m.	1 000 000	p.m.	25 200
17 02 02	Ühenduse tarbijakaitsealane tegevus	19 290 000	19 000 000	486 108	478 800
17 03 01 01	Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine	p.m.	11 000 000	p.m.	277 200
17 03 03 01	Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	33 360 000	33 360 000	840 672	840 672
17 03 03 02	Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3	22 895 000	10 000 000	576 954	252 000
17 03 06	Euroopa Liidu tegevus tervise valdkonnas	45 700 000	24 000 000	1 151 640	604 800
17 03 07 01	Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2 (431)	47 047 000	47 047 000	p.m.	p.m.
17 03 07 02	Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3 (431)	21 994 000	26 150 000	p.m.	p.m.
18 01 04 12	Vägivallavastane võitlus („Daphne”) – Halduskorralduskulud	350 000	350 000	8 820	8 820
18 01 04 15	Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud	50 000	50 000	1 260	1 260
18 04 01	Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine	p.m.	2 300 000	p.m.	57 960
18 04 07	Vägivallavastane võitlus („Daphne”)	18 000 000	14 000 000	453 600	352 800
18 07 03	Uimastiennetus- ja teavitustegevus	3 000 000	3 000 000	75 600	75 600
19 06 05	Kodanikukaitsealased sekkumised kolmandates riikides	8 000 000	6 000 000	201 600	151 200
26 01 04 01	Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud (429)	700 000	700 000	p.m.	p.m.
26 03 01 01	Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA) (429)	23 100 000	5 750 000	p.m.	p.m.
26 03 01 02	Varasemate IDA ja IDABC programmide lõpuleviimine	p.m.	17 250 000	p.m.	434 700
29 01 04 01	Ühenduse statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud (432)	2 475 000	2 475 000	62 370	62 370
29 01 04 04	Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud (432)	337 500	337 500	8 505	8 505
29 02 01	Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine (432)	p.m.	6 000 000	p.m.	151 200
29 02 03	Ühenduse statistikaprogramm 2008–2012 (432)	38 414 250	22 500 000	968 039	567 000
29 02 04	Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) (432)	7 653 750	2 250 000	192 875	56 700
	TEGEVUSKULUDE OSA VAHESUMMA	10 596 586 594	9 068 521 911	262 416 745	224 478 999
	KOKKU	11 262 522 594	9 734 457 911	264 566 137	226 628 391

KANDIDAATRIIKIDELE JA LÄÄNE-BALKANI VÕIMALIKELE KANDIDAATRIIKIDELE AVATUD EELARVERUBRIIKIDE LOETELU

(AL = Albaania; BA = Bosnia ja Hertsegoviina; HR = Horvaatia; MK = endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (ajutine tähis, millega ei piirata ühelgi viisil selle riigi lõpliku nimetuse kehtestamist, mida arutatakse praegu ÜROs); ME = Montenegro; RS = Serbia Vabariik; TR = Türgi; Kosovo* = Kosovo (vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244))

Kolmandate riikidega seotud toetuste kogusumma

(miljonites eurodes)
	Saajariigid
	HR	MK	TR	AL	BA	ME	RS	Kosovo*	Toetuste kogusumma
01 04 04	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm
02 02 01, 02 01 04 04 ja 02 01 04 30	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm
02 04 01 01	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Kosmosealane uurimistegevus
02 04 01 02	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Turvalisusealane uurimistegevus
02 04 03	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses
04 04 01 ja 04 01 04 10	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programm „Progress”
06 02 06, 06 01 04 01 ja 06 01 04 32	0,189	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,189
Programm „Marco Polo II”
06 04 06, 06 01 04 10 ja 06 01 04 30	0,612	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,612
Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm
07 03 07 ja 07 01 04 01	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
„LIFE+” – Keskkonnakaitse rahastamisvahend – 2007–2013
07 03 09 01 ja 07 03 09 02	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Euroopa Keskkonnaagentuur
07 04 01, 19 06 05 ja 07 01 04 02	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Kodanikukaitse rahastamisvahend
09 02 02 01 ja 09 01 04 04	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programm „Safer Internet plus”
09 03 01 ja 09 01 04 03	0,371	p.m.	1,801	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	2,172
Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm
09 06 01 01, 09 01 04 05 ja 09 01 04 30	0,132	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	0,132
Programm „Media 2007”
14 04 02 ja 14 01 04 02 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programm „Toll 2008–2013”
14 05 03 ja 14 01 04 02 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programm „Fiscalis 2013”
15 02 02 05, 15 01 04 14 ja 15 01 04 30 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programm „Erasmus mundus” (2009–2013)
15 02 22, 15 01 04 22 ja 15 01 04 30 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Elukestev õpe
15 04 44, 15 01 04 44 ja 15 01 04 31 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programm „Kultuur” (2007–2013)
15 05 55, 15 01 04 55 ja 15 01 04 31 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programm „Aktiivsed noored”
15 06 66, 15 01 04 66, 04 04 09 ja 15 01 04 31 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programm „Kodanike Euroopa”
17 02 02, 17 01 04 03 ja 17 01 04 30 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Tarbijakaitse
17 03 06, 17 01 04 02 ja 17 01 04 30 (osaliselt)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Rahvatervis
18 04 07 ja 18 01 04 12	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Vägivallavastane võitlus („Daphne”)
18 04 05 03 ja 18 04 05 04	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
26 01 04 01 ja 26 03 01 01	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Üleeuroopalised e-valitsusteenused riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)
Seitsmes teadusuuringute raamprogramm – EÜ (muu kui tuumaalane)  (433)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Seitsmes teadusuuringute raamprogramm – Euratom (tuumaalane)  (434)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

LAENUTEHINGUD – ÜLDEELARVE RAAMES TAGATUD LAENUTEHINGUD (SUUNISENA)

A. SISSEJUHATUS

Käesolev lisa on koostatud vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 30 lõikele 1.

See annab teavet üldeelarve raames tagatud laenutehingute summade kohta: laenud maksebilansi toetuseks, laenutehingud, millega antakse makromajanduslikku finantsabi kolmandatele riikidele, Euratomi laenud selleks, et aidata vajalikul määral rahastada teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamist, ning Euroopa Investeerimispanga laenud teatavates kolmandates riikides.

2008. aasta 31. detsembri seisuga moodustas üldeelarvega hõlmatud laenujääk kokku 20,541 miljardit eurot, millest 6,494 miljardit eurot moodustasid Euroopa Liidus (sh Bulgaaria ja Rumeenia) antud laenud ja 14,047 miljardit eurot väljaspool ELi antud laenud (arvud on ümardatud ja summadele on kohaldatud 31. detsembril 2008 kehtinud euro vahetuskurssi).

B. ÜLDEELARVE RAAMES TAGATUD LAENUTEHINGUTE ERI LIIKIDE LÜHITUTVUSTUS

I. KESKMISE TÄHTAJAGA RAHALISE ABI ÜHTNE SÜSTEEM LIIKMESRIIKIDE MAKSEBILANSSIDE TOETAMISEKS

1. Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1360/2008, 2. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (ELT L 352, 31.12.2008, lk 11).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 20.1.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 431/2009, 18. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002 (ELT L 128, 27.5.2009, lk 1).

2. Kirjeldus

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 332/2002 võib Euroopa Liit anda laenu liikmesriikidele, kellel on raskusi jooksvate maksete või kapitali liikumise bilansiga või keda sellised raskused tõsiselt ähvardavad. Üksnes liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad selle ühenduse süsteemi raames abi saada. Selliste laenude põhisumma jääk on maksimaalselt 12 000 000 000 eurot.

2. detsembril 2008 otsustas nõukogu laiendada süsteemi 25 000 000 000 euroni.

4. novembril 2008 otsustas nõukogu anda Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 6 500 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga viis aastat.

20. jaanuaril 2009 otsustas nõukogu anda Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 3 100 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga seitse aastat.

6. mail 2009 otsustas nõukogu anda Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 5 000 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga viis aastat.

18. mail 2009 otsustas nõukogu laiendada süsteemi 50 000 000 000 euroni.

3. Mõju eelarvele

Kuna kõnealuste laenutehingute puhul antakse ja võetakse laenu samasugustel tingimustel, mõjutavad need eelarvet üksnes juhul, kui kohustuste mittetäitmise korral aktiveeritakse tagatis. 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli kõnealuse rahastamisvahendi alusel tagasi maksmata summa suurus 9 200 000 000 eurot.

II. EURATOMI LAENUTEHINGUD

Vt VII punkt.

III. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS ÜHENDUSE LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS VAHEMERE PIIRKONNA KOLMANDATELE RIIKIDELE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

2. Kirjeldus

10. detsembril 2007. aastal otsustas nõukogu anda Liibanonile makromajanduslikku finantsabi kuni 50 000 000 eurot.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

IV. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS ÜHENDUSE LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS KESK- JA IDA-EUROOPA KOLMANDATELE RIIKIDELE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/472/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse Bulgaariale makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 61).

Nõukogu otsus 1999/731/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 27).

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29).

2. Kirjeldus

22. juulil 1997 otsustas nõukogu anda Bulgaariale pikaajalist makromajanduslikku finantsabi kuni 250 miljonit eurot kahe osamaksena (BULGARIA III). 125 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti Bulgaariale 10. veebruaril 1998. 125 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 22. detsembril 1998.

8. novembril 1999 otsustas nõukogu anda Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi kuni 100 miljonit eurot (BULGARIA IV). Laen maksti kahe osamaksena. 40 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti Bulgaariale 21. detsembril 1999. 60 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 29. septembril 2000.

8. novembril 1999 otsustas nõukogu anda Rumeeniale makromajanduslikku finantsabi pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 200 miljonit eurot kuni kümneks aastaks (ROMANIA IV). 100 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti 29. juunil 2000. 50 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 17. juulil 2003.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Alates 1. jaanuarist 2007 ei ole Bulgaariale ja Rumeeniale antud laenud enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

V. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS ÜHENDUSE LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUSE RIIKIDELE JA MONGOOLIALE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/442/EÜ, 23. oktoober 1995, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 258, 28.10.1995, lk 63).

Nõukogu otsus 96/242/EÜ, 25. märts 1996, millega antakse Moldovale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 80, 30.3.1996, lk 60).

Nõukogu otsus 97/787/EÜ, 17. november 1997, millega antakse erakorralist finantsabi Armeeniale ja Gruusiale (EÜT L 322, 25.11.1997, lk 37).

Nõukogu otsus 98/592/EÜ, 15. oktoober 1998, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 45).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse erakorralise rahalise abi andmisega Armeeniale ja Gruusiale seotud otsust 97/787/EÜ eesmärgiga laiendada seda Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11).

2. Kirjeldus

23. oktoobril 1995 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise teisele laenutehingule Ukrainas.

Laen on põhisummaga kuni 200 miljonit eurot kuni kümneks aastaks ja see makstakse välja kahe osamaksena.

Pool esimesest osamaksest ehk kavandatud 100 miljonist eurost 50 miljonit eurot tehti 1996. aasta augustis ja maksti täielikult tagasi 29. augustil 2006. aastal. Teine pool esimesest osamaksest tehti 1996. aasta detsembris ja maksti täielikult tagasi 30. oktoobril 2006. aastal. Teine 100 miljoni euro suurune osamakse tehti 25. septembril 1997. aastal ja maksti täielikult tagasi 25. septembril 2007. aastal.

17. novembril 1997 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise erakorralisele laenutehingule Gruusias ja Armeenias (Gruusia puhul laen põhisummaga kuni 142 miljonit eurot ja Armeenia puhul kuni 28 miljonit eurot) kuni 15 aastaks.

110 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti Gruusiale 24. juulil 1998. Teise osamakse väljamaksmist ei ole enam ette nähtud.

28 miljoni euro suurune laen maksti Armeeniale 30. detsembril 1998 ning see maksti täies mahus tagasi detsembriks 2005.

15. oktoobril 1998 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise kolmandale laenutehingule Ukrainas (UKRAINE III). Laenu põhisumma oli algselt kuni 150 miljonit eurot, laenu kestus kuni kümme aastat. 58 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti 30. juulil 1999. Ülejäänud summa väljamaksmist 110 miljoni euro ulatuses otsuse 2002/639/EÜ alusel enam ei kavandata.

20. märtsil 2000. aastal otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Tadžikistanis. Laenu põhisumma on kuni 75 miljonit eurot, laenu kestus kuni 15 aastat. 60 miljoni euro suurune laen maksti välja 2001. aastal. Teise osamakse väljamaksmist ei ole enam ette nähtud.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saada oleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

VI. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS ÜHENDUSE LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS LÄÄNE-BALKANI RIIKIDELE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, millega antakse edasist makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, millega antakse edasist makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Albaaniale (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

2. Kirjeldus

22. juulil 1997 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis (FYROM I).

Laen on põhisummaga kuni 40 miljonit eurot kuni 15 aastaks.

25 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile 30. septembril 1997. See makstakse tagasi viie võrdse aastase osamaksena alates 11. aastast.

15 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 13. veebruaril 1998. See makstakse tagasi viie võrdse aastase osamaksena alates 11. aastast.

10. mail 1999 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Bosnias ja Hertsegoviinas pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 20 miljonit eurot kuni 15 aastaks (Bosnia I).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti Bosniale ja Hertsegoviinale 21. detsembril 1999. 10 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 2001. aastal.

8. novembril 1999 otsustas nõukogu taas anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 50 miljonit eurot kuni 15 aastaks (FYROM II).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks maksti endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile 2001. aasta jaanuaris, 12 miljoni euro suurune teine osamakse 2002. aasta jaanuaris, 10 miljoni euro suurune kolmas osamakse 2003. aasta juunis ning 18 miljoni euro suurune neljas osamakse 2003. aasta detsembris.

16. juulil 2001 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Jugoslaavia Liitvabariigis (Serbia ja Montenegro I) pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 225 miljonit eurot kuni 15 aastaks. Laen maksti välja ühe osamaksena oktoobris 2001.

5. novembril 2002 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Bosnias ja Hertsegoviinas pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 20 miljonit eurot kuni 15 aastaks (Bosnia II).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti Bosniale ja Hertsegoviinale 2004. aastal ja 10 miljoni euro suurune teine osamakse 2006. aastal.

5. novembril 2002 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Serbias ja Montenegros (Serbia ja Montenegro II) pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 55 miljonit eurot kuni 15 aastaks.

10 miljoni euro suurune esimene osamakse ning 30 miljoni euro suurune teine osamakse kuni 15 aastaks maksti Serbiale ja Montenegrole 2003. aastal, 15 miljoni euro suurune kolmas osamakse 2005. aastal.

Üheksa miljoni euro suurune laen Albaaniale (Albania IV) kuni 15 aastaks maksti täielikult välja 2006. aastal.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

VII. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS EURATOMI LAENUDELE KESK- JA IDA-EUROOPA RIIKIDES JA SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUSES ASUVATE TUUMAELEKTRIJAAMADE TÕHUSUSE JA TURVALISUSE PARANDAMISEKS

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/179/Euratom, 21. märts 1994, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, et lubada komisjonil sõlmida Euratomi laenulepinguid, et aidata kaasa teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamiseks vajalikule rahastamisele (EÜT L 84, 29.3.1994, lk 41).

2. Kirjeldus

Kooskõlas otsusega 94/179/Euratom laiendab Euroopa Liit Euratomi laenude kohaldamisala Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamisele.

Euratomi laenude ülemmääraks liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele jääb endiselt 4 miljardit eurot.

2000. aastal otsustas komisjon anda laenu (212,5 miljonit eurot) Kozloduyle Bulgaarias ja viimane osamakse tehti 2006. aastal. 2000. aastal andis komisjon laenu K2R4-le Ukrainas, kuid vähendas 2004. aastal laenu summat 83 miljoni USA dollari ekvivalendile eurodes. 2007. aastal tehti K2R4-le komisjoni 2004. aasta otsuse kohaselt 39 miljoni krooni suurune esimene osamakse. 2004. aastal otsustas komisjon anda laenu (223,5 miljonit eurot) Cernavodăle Rumeenias. 100 miljoni euro suurune esimene osamakse ja 90 miljoni suurune teine osamakse tehti 2005. aastal ning 33,5 miljoni euro suurune viimane osamakse 2006. aastal.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Alates 1. jaanuarist 2007 ei ole Bulgaariale ja Rumeeniale antud laenud enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

VIII. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGA LAENUDELE VAHEMERE PIIRKONNA RIIKIDELE

1. Õiguslik alus

Mõned järgmistes õigusaktides nimetatud riigid on nüüd liikmes- või ühinemiseks valmistuvad riigid. Samuti on teatavate riikide nimed pärast õigusliku aluse vastuvõtmist muutunud.

Nõukogu otsus (Vahemere protokollid), 8. märts 1977.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu otsus (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks), 19. juuli 1982.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus (Jugoslaavia protokolli väline laen), 9. oktoober 1984.

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõigi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1488/96 (ELT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/484/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Malta Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 14).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale (EIP) ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

2. Üldeelarve tagatis

Vastavalt eespool nimetatud nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsuse tingimustele tagab Euroopa Liit laenud, mida antakse Euroopa Investeerimispangast seoses Euroopa Liidu finantskohustustega Vahemere piirkonna riikide ees.

Selle otsuse alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel Brüsselis 30. oktoobril 1978 ja Luxembourgis 10. novembril 1978 allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse üldtagatis, mille suuruseks on 75 % kõikidest vahenditest, mis on ette nähtud laenutehinguteks järgmistes riikides: Malta, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Portugal (finantsprotokoll, hädaabi), Türgi, Küpros, Egiptus, Jordaania, Süüria, Iisrael, Kreeka, endine Jugoslaavia ja Liibanon.

Tagatislepingut laiendatakse iga uue finantsprotokolli jaoks.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 1999/786/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. aprillil 2000 Brüsselis ja 23. mail 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

3. Kirjeldus

Vahemere piirkonna kolmandate riikidega sõlmitud finantsprotokollide kohaselt sätestatakse Euroopa Investeerimispanga omavahenditest antavate laenude jaoks üldsummad. Euroopa Investeerimispank annab laene sektoritele, mis võivad kaasa aidata kõnealuste riikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule (transpordi infrastruktuurid, sadamad, veevarustus, energia tootmine ja jaotamine, põllumajandusprojektid ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine).

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist otsustas nõukogu 14. aprillil 1997 pikendada Euroopa Investeerimispangale antavat ühenduse tagatist laenudele projektideks järgmistes Vahemere riikides: Alžeeria, Küpros, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Malta, Maroko, Süüria, Tuneesia, Türgi, Gaza sektor ja Jordani Läänekallas. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 2,31 miljardit eurot on ette nähtud kõnealustele Vahemere riikidele. See hõlmas 31. jaanuaril 1997. aastal alanud kolmeaastast perioodi (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

29. novembril 1999 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise maavärinas kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 600 miljonit eurot ja see hõlmas kolme aastat alates 29. novembrist 1999 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist otsustas nõukogu 22. detsembril 1999 anda Euroopa Investeerimispangale veel kord ühenduse tagatise järgmistes Vahemere riikides ellu viidavate projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks: Alžeeria, Küpros, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Malta, Maroko, Süüria, Tuneesia, Türgi, Gaza sektor ja Jordani Läänekallas. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib alates 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

4. detsembril 2000 otsustas nõukogu võtta vastu Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks. Kõnealuste laenude üldine ülemmäär on 450 miljonit eurot.

Otsusega 2005/47/EÜ struktureeriti ümber Vahemere piirkonna piirkondlik mandaat, et arvata välja Küpros, Malta ja Türgi, mis lisati Kagu-Euroopa naaberriikide piirkondliku mandaadi alasse.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes Vahemere riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Alžeeria, Egiptus, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa (abikõlblikkuse otsustab nõukogu), Maroko, Süüria ning Tuneesia. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot. Ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %.

Otsus 2006/1016/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral,

—	teatavatel juhtudel 2 % suuruse intressitoetuse maksmine tagastamatu abina finantsprotokollidega sätestatud üldsummade piires.

Laenud uutele liikmesriikidele ei ole enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

IX. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGA ANTUD LAENUDELE KESK- JA IDA-EUROOPA NING LÄÄNE-BALKANI PIIRKONNAS ASUVATES KOLMANDATES RIIKIDES

1. Õiguslik alus

Mõned järgmistes õigusaktides nimetatud riigid on nüüd liikmes- või ühinemiseks valmistuvad riigid. Samuti on teatavate riikide nimed pärast õigusliku aluse vastuvõtmist muutunud.

Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu otsus, 29. november 1989, panga tehingute kohta Ungaris ja Poolas.

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud investeerimisprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovaki Vabariik, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et laiendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et laiendada ühenduse garantiid, mis anti Euroopa Investeerimispangale Horvaatia projektidega seotud laenude katteks (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse garantii laiendamiseks nii, et see katab Jugoslaavia Liitvabariigis läbiviidavate projektide jaoks antavaid laene (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

2. Üldeelarve tagatis

Otsuse 90/62/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. aprillil 1990 Brüsselis ja 14. mail 1990 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping laenude kohta Ungaris ja Poolas; see otsus on aluseks ka kõnealuse lepingu laiendamisele, mis hõlmab laene Tšehhoslovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias ning mis allkirjastati 31. juulil 1991 Brüsselis ja Luxembourgis.

Kõnealust tagatislepingut käsitleti 19. jaanuaril 1993 Brüsselis ja 4. veebruaril 1993 Luxembourgis allkirjastatud dokumendis Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi asendamise kohta Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigiga alates 1. jaanuarist 1993.

Otsuse 93/696/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 22. juulil 1994 Brüsselis ja 12. augustil 1994 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuste 98/348/EÜ ja 98/729/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

3. Kirjeldus

Vastusena nõukogu 9. oktoobril 1989 esitatud üleskutsele otsustas Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu 29. novembril 1989 lubada pangal anda omavahenditest laene, et rahastada projekte Ungaris ja Poolas kuni ühe miljardi euro ulatuses. Neid laene antakse selliste investeerimisprojektide rahastamiseks, mis vastavad panga tavapärastele nõuetele omavahenditest antavate laenude puhul.

14. mail 1991 ja 15. märtsil 1993 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, et kõnealust tagatist laiendatakse mis tahes laenudele, mida Euroopa Investeerimispank annab muudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele (Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia) kahe aasta jooksul kuni 700 miljoni euro ulatuses.

13. detsembril 1993 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada kolme aasta võrra kolme miljardi euro suurust Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Poolas, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Slovaki Vabariigis, Rumeenias, Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus ja Albaanias.

Eelarvetagatis katab kõik kõnealuste laenudega seotud võlahalduskulud (laenu põhiosa tagasimakse, intressid, muud sellega seotud kulud).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Albaanias, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovaki Vabariigis ja Sloveenias. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 3,52 miljardit eurot on ette nähtud kõnealustele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Nimetatud ülemmäär hõlmab kolme aastat alates 31. jaanuarist 1997. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

19. mail 1998 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ellu viidavate projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 150 miljonit eurot ja see hõlmab kaht aastat alates 1. jaanuarist 1998. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

14. detsembril 1998 otsustas nõukogu muuta otsust 97/256/EÜ, et laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele Bosnias ja Hertsegoviinas ellu viidavate projektide jaoks. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 100 miljonit eurot ja see hõlmab kaht aastat alates 22. detsembrist 1998. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Albaanias, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Bosnias ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovaki Vabariigis ja Sloveenias. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

7. novembril 2000 otsustas nõukogu laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Horvaatias.

6. novembril 2000 otsustas nõukogu laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Jugoslaavia Liitvabariigis.

Otsusega 2005/47/EÜ struktureeriti ümber Vahemere piirkonna piirkondlik mandaat, et arvata välja Küpros, Malta ja Türgi, mis lisati Kagu-Euroopa naaberriikide piirkondliku mandaadi alasse.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Horvaatia, Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja kandidaatriigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo). Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikidele riikidele kokku kasutada antud assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Laenud uutele liikmesriikidele ei ole enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

X. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE SEOSES KAHJUMITEGA, MIS TULENEVAD LAENUDEST PROJEKTIDELE TEATAVATES AASIA JA LADINA-AMEERIKA RIIKIDES

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavate kolmandate riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macau, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

2. Üldeelarve tagatis

Otsuse 93/115/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. novembril 1993 Brüsselis ja 17. novembril 1993 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 96/723/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. märtsil 1997 Brüsselis ja 26. märtsil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

3. Kirjeldus

Vastavalt otsusele 93/115/EMÜ tagab Euroopa Liit igal üksikjuhtumil eraldi laenud, mille Euroopa Investeerimispank on andnud kolmandatele riikidele, kellega Euroopa Liit on sõlminud koostöölepingud.

Otsusega 93/115/EMÜ kehtestati kolmeks aastaks ülemmäär 250 miljonit eurot aastas.

12. detsembril 1996 andis nõukogu Euroopa Investeerimispangale 100 % ühenduse tagatise laenudele ühishuviprojektide jaoks teatavates kolmandates riikides (Aasia ja Ladina-Ameerika riigid), kellega ühendus on sõlminud koostöölepingud. Kõnealuse tagatise üldine ülemmäär oli 275 miljonit eurot 1996. aastaks (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks järgmistes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay, Venezuela, Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Aomen, Malaisia, Mongoolia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 900 miljonit eurot on ette nähtud kõnealustele Aasia ja Ladina-Ameerika riikidele. Ülemmäär on ette nähtud kolmeks aastaks ning kehtib alates 31. jaanuarist 1997 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks järgmistes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay, Venezuela, Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Laos, Aomen, Malaisia, Mongoolia, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Lõuna-Korea, Sri Lanka, Tai, Vietnam ja Jeemen. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib alates 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Ladina-Ameerika riigid Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Uruguay ja Venezuela; Aasia riigid Afganistan*, Bangladesh, Bhutan*, Brunei, Kambodža*, Hiina, India, Indoneesia, Iraak*, Lõuna-Korea, Laos, Malaisia, Maldiivid, Mongoolia, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Taiwan*, Tai, Vietnam ja Jeemen; Kesk-Aasia: Kasahstan*, Kõrgõzstan*, Türkmenistan*, Usbekistan* (* tähendab, et abikõlblikkuse otsustab nõukogu). Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

XI. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE SEOSES KAHJUMITEGA, MIS TULENEVAD LAENUDEST PROJEKTIDE JAOKS LÕUNA-KAUKAASIAS, VENEMAAL, VALGEVENES, MOLDOVA VABARIIGIS JA UKRAINAS

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, ühenduse garantii andmise kohta Euroopa Investeerimispangale Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvate valitud keskkonnaprojektide jaoks antavatest spetsiaalsetest laenudest tekkida võiva kahju suhtes (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavat liiki projektide jaoks Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11). Alates 31. detsembrist 2006 ning vastavalt komisjoni otsusele K(2005) 1499 on üksnes Venemaa ja Ukraina otsuse 2005/48/EÜ alusel abikõlblikud.

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95) (ühinemiseks valmistuvad riigid, naaber- ja partnerriigid, Aasia ja Ladina-Ameerika ja Lõuna-Aafrika Vabariik). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

2. Üldeelarve tagatis

Otsuse 2001/777/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 6. mail 2002 Brüsselis ja 7. mail 2002 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/48/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 9. detsembril 2005 Luxembourgis ja 21. detsembril 2005 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

3. Kirjeldus

6. novembril 2001 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvate valitud keskkonnaprojektide jaoks antavatest erilaenudest tulenevate kahjude puhuks. Assigneeringute üldine ülemmäär on 100 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispank saab erandkorras 100 % ühenduse tagatise.

22. detsembril 2005 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes ellu viidavate teatavat liiki projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Assigneeringute üldine ülemmäär on 500 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispank saab erandkorras 100 % ühenduse tagatise.

Otsuse 2005/48/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 21. detsembril 2005 Brüsselis ja 9. detsembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestati tagatise ülemmäär 100 %.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavates Ida-Euroopa riikides (Moldova Vabariik, Ukraina ja Valgevene (abikõlblikkuse otsustab nõukogu)) ning teatavates Lõuna-Kaukaasia riikides (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia ja Venemaa) ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär samaväärne 27,8 miljardi euroga, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

XII. EUROOPA ÜHENDUSE TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGAST LÕUNA-AAFRIKALE ANTUD LAENUDELE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

2. Üldeelarve tagatis

Otsuse 95/207/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. oktoobril 1995 Brüsselis ja 16. oktoobril 1995 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

3. Kirjeldus

Vastavalt otsuse 95/207/EÜ sätetele tagab Euroopa Liit Euroopa Investeerimispanga laenud Lõuna-Aafrikale kuni 300 miljoni euro ulatuses.

Eelarvetagatis katab kõik kõnealuste laenudega seotud võlahalduskulud (laenu põhiosa tagasimakse, intressi- ja lisakulud).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 375 miljonit eurot on ette nähtud Lõuna-Aafrika Vabariigi jaoks. Ülemmäär on ette nähtud kolmeks aastaks ning see kehtib alates 1. juulist 1997 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. juulist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

—	iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

—	eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

C. 2009. JA 2010. AASTA UUTE LAENUTEHINGUTE PROGNOOSID

Järgmine tabel annab ligikaudse ülevaate võimalike uute (üldeelarvest tagatud) laenude võtmisest ja andmisest 2009. ja 2010. aastal.

Laenutehingud 2009. ja 2010. aastal

(miljonites eurodes)
Vahend	2009	2010
A. Üldeelarve raames tagatud EÜ ja Euratomi laenutehingud
1. Ühenduse makromajanduslik abi kolmandatele riikidele
Toimingud, mille kohta on vastu võetud otsus:
Armeenia		65
Bosnia ja Hertsegoviina		100
Liibanon	25
Serbia		200
Ukraina		110
Vahesumma	25	475
2. Euratomi laenud	6,9
3. Maksebilanss (435)	7 200	5 200
Vahesumma	7 231,9	5 675
B. Üldeelarve raames tagatud Euroopa Investeerimispanga laenud
1. Kandidaatriigid	1 200	1 400
2. Vahemere piirkonna riigid	1 080	1 115
3. Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa	1 000	900
4. Aasia ja Ladina-Ameerika	450	432
5. Lõuna-Aafrika Vabariik	140	120
Vahesumma	3 870	3 967
Kõik kokku	11 101,9	9 642

D. KAPITALITEHINGUD JA VÕLAHALDUS

TABEL 1. VÕETUD LAENUD

Kapitalitehingud ja laenuks võetud vahendite haldus

(miljonites eurodes)
Vahend ja allkirjastamise aasta	Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval	31. detsembrini 2009 saadud esialgne summa	Jääk 31. detsembril 2009	Tagasimaksed		Jääk 31. detsembril		Intressid
				2010	2011	2010	2011	2010	2011	2012
1. Euratom
1977	95,3	23,2
1978	70,8	45,3
1979	151,6	43,6
1980	183,5	74,3
1981	360,4	245,3
1982	354,6	249,5
1983	366,9	369,8
1984	183,7	207,1
1985	208,3	179,3
1986	575,0	445,8
1987	209,6	329,8
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001	40,0	40,0	40,0			40,0	40,0	2,3	2,3	2,3
2002	40,0	40,0	36,3	4,0	4,0	32,3	28,3	0,5	0,4	0,3
2003	25,0	25,0	21,2	2,5	2,5	18,7	16,2	0,3	0,2	0,2
2004	65,0	65,0	63,2	3,5	6,5	59,7	53,2	0,8	0,7	0,6
2005	215,0	215,0	215,0			215,0	215,0	2,5	2,4	2,4
2006	51,0	51,0	51,0			51,0	51,0	0,6	0,6	0,6
2007	39,0	39,0	33,2	3,9	3,9	29,3	25,4	0,4	0,4	0,3
2008	15,8	15,8	14,1	1,7	1,7	12,4	10,7	0,2	0,2	0,1
2009	6,9	6,9	6,9	0,9	0,9	6,0	5,1	0,2	0,2	0,1
Kokku	3 257,4	2 710,7	480,9	16,5	19,5	464,4	444,9	7,8	7,4	6,9
2. Maksebilanss
2008	2 000,0	2 000,0	2 000,0		2 000,0	2 000,0		65,0	65,0
2009	7 200,—	7 200,—	7 200,—			7 200,—	7 200,0	182,7	235,0	235,0
Kokku	9 200,0	9 200,0	9 200,0		2 000,0	9 200,0	7 200,0	247,7	300,0	235,0
3. Makromajanduslik finantsabi kolmandatele riikidele ja toiduabi endisele Nõukogude Liidule
1990	350,0	350,0
1991	945,0	945,0
1992	1 671,0	1 671,0
1993	659,0	659,0
1994	400,0	400,0
1995	410,0	410,0
1996	155,0	155,0
1997	445,0	445,0	15,0	5,0	5,0	10,0	5,0	0,2	0,1	0,1
1998	153,0	153,0	47,5	25,0	16,5	22,5	6,0	0,5	0,2	0,1
1999	108,0	108,0	10,0	2,0	2,0	8,0	6,0	0,1	0,1	0,1
2000	160,0	160,0	40,0	40,0	0	0	0	0,3
2001	305,0	305,0	273,0			273,0	273,0	2,8	2,8	2,7
2002	12,0	12,0	12,0			12,0	12,0	0,2	0,2	0,2
2003	118,0	118,0	118,0	12,5	12,5	105,5	93,0	2,4	2,2	2,1
2004	10,0	10,0	10,0			10,0	10,0	0,2	0,2	0,2
2005	15,0	15,0	15,0			15,0	15,0	0,6	0,6	0,6
2006	19,0	19,0	19,0			19,0	19,0	0,2	0,2	0,2
2009	25,0	25,0	25,0	5	5	20,0	15,0	0,8	0,7	0,5
Kokku	5 960,0	5 960,0	584,5	89,5	41,0	495,0	454,0	83,0	7,3	6,8
4. Kogusumma – jaotus valuutade kaupa
Kokku

TABEL 2. VÕETUD LAENUD

Kapitalitehingud ja laenuks võetud vahendite haldus

(miljonites eurodes)
Vahend ja allkirjastamise aasta	Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval	31. detsembrini 2009 saadud esialgne summa	Jääk 31. detsembril 2009	Tagasimaksed		Jääk 31. detsembril		Intressid
				2010	2011	2010	2011	2010	2011	2012
1. Euratom
1977	98,3	119,4
1978	72,7	95,9
1979	152,9	170,2
1980	183,5	200,7
1981	362,3	430,9
1982	355,4	438,5
1983	369,1	400,1
1984	205,0	248,7
1985	337,8	389,5
1986	594,4	500,9
1987	674,6	900,9
1988	88,0	70,2
1989
1990
1991
1992
1993
1994	48,5	47,4
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001	40,0	40,0	40,0			40,0	40,0	2,3	2,3	2,3
2002	40,0	40,0	36,3	4,0	4,0	32,3	28,3	0,5	0,4	0,3
2003	25,0	25,0	21,2	2,5	2,5	18,7	16,2	0,3	0,2	0,2
2004	65,0	65,0	63,2	3,5	6,5	59,7	53,2	0,8	0,7	0,6
2005	215,0	215,0	215,0	0		215,0	215,0	2,3	2,2	2,2
2006	51,0	51,0	51,0	0		51,0	51,0	0,6	0,6	0,6
2007	39,0	39,0	33,2	3,9	3,9	29,3	25,4	0,4	0,3	0,3
2008	15,8	15,8	14,1	1,7	1,7	12,4	10,7	0,2	0,1	0,1
2009	6,9	6,9	6,9	0,9	0,9	6,0	5,1	0,2	0,1	0,1
Kokku	4 040,2	4 511,0	480,9	16,5	19,5	464,4	444,9	7,4	6,8	6,7
2. Maksebilanss
2008	2 000,0	2 000,0	2 000,0		2 000,0	2 000,0	0	65,0	65,0
2009	7 200,0	7 200,0	7 200,0			7 200,0	7 200,0	182,7	235,0	235,0
Kokku	9 200,0	9 200,0	9 200,0		2 000,0	9 200,0	7 200,0	247,7	300,0	235,0
3. Makromajanduslik finantsabi kolmandatele riikidele ja toiduabi endisele Nõukogude Liidule
1990	350,0	350,0
1991	945,0	945,0
1992	1 671,0	1 671,0
1993	659,0	659,0
1994	400,0	400,0
1995	410,0	410,0
1996	155,0	155,0
1997	195,0	195,0	15,0	5,0	5,0	10,0	5,0	0,2	0,1	0,1
1998	403,0	403,0	47,5	25,0	16,5	22,5	6,0	0,5	0,2	0,1
1999	108,0	108,0	10,0	2	2	8,0	6,0	0,1	0,1	0,1
2000	160,0	160,0	40,0	40,0	0	0	0	0,3	0	0
2001	305,0	305,0	273,0	0	0	273,0	273,0	2,8	2,8	2,7
2002	12,0	12,0	12,0	0	0	12,0	12,0	0,2	0,2	0,2
2003	118,0	118,0	118,0	12,5	12,5	105,5	93	2,4	2,2	2,1
2004	10,0	10,0	10,0	0	0	10,0	10,0	0,2	0,2	0,2
2005	15,0	15,0	15,0	0	0	15,0	15,0	0,6	0,6	0,6
2006	19,0	19,0	19,0	0	0	19,0	19,0	0,2	0,2	0,2
2009	25,0	25,0	25,0	5	5	20,0	15,0	0,8	0,7	0,5
Kokku	5 960,0	5 960,0	584,5	89,5	41,0	495,0	454,0	83,0	7,3	6,8
4. Kogusumma – jaotus valuutade kaupa
Kokku

Tehnilised juhised tabelite kohta

Vahetuskurss: summad 2. veerus „Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval” arvestatakse ümber allkirjastamise kuupäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Refinantseerimistehingute puhul on tabelis 1 näidatud nii esialgne tehing (nt 1979. aastal) kui ka asendustehing (nt 1986. aastal), kusjuures asendustehingu summa arvestatakse ümber esialgse tehingu kursi alusel. Sellest tulenev kattumine mõjutab aasta näitajaid, kuid ei kajastu kogusummas.

Kõik muud summad arvestatakse ümber 31. detsembril 2009 kehtinud vahetuskursi alusel.

3. veerg „31. detsembrini 2009 saadud/makstud esialgne summa”: kui viidatakse näiteks 1986. aastale, on selles veerus näidatud kõikide 1986. aastal allkirjastatud laenulepingute alusel 31. detsembrini 2009 saadud kumulatiivne kogusumma (tabel 1), sealhulgas refinantseerimine (mis põhjustab teatavat kattumist).

4. veerg „Jääk 31. detsembril 2009”: need on netosummad ilma refinantseerimistehingutest tuleneva kattumiseta. Need summad saadakse, kui 3. veerust lahutatakse kuni 31. detsembrini 2008 tehtud tagasimaksete kumulatiivne kogusumma, kaasa arvatud refinantseerimistehingute alusel tagasi makstud summad (kogusumma ei ole tabelites esitatud).

7. veerg = 4. veerg – 5. veerg.

IV JAGU

EUROOPA LIIDU KOHUS

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa ühenduste osalus Euroopa Kohtu kulude rahastamisel eelarveaastaks 2010

Rubriik	Summa
Kulud	329 300 000
Omavahendid	–39 957 000
Nõutav osamaks	289 343 000

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT JA TEISTELT EUROOPA LIIDU ORGANISATSIOONIDELT

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamiselt	21 624 000	21 088 000	19 449 479,88
4 0 3	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavast erimaksust	2 656 000	2 313 000	2 164 163,21
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	24 280 000	23 401 000	21 613 643,09
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	15 037 000	14 297 000	14 310 824,48
4 1 1	Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine	500 000	500 000	1 720 446,27
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	15 537 000	14 797 000	16 031 270,75
	Jaotis 4 — Kogusumma	39 817 000	38 198 000	37 644 913,84
PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamiselt

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
21 624 000	21 088 000	19 449 479,88

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3831/91, 19. detsember 1991, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi eesmärgiga kehtestada ajutine maks (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 7).

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
2 656 000	2 313 000	2 164 163,21

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
15 037 000	14 297 000	14 310 824,48

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
500 000	500 000	1 720 446,27

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 5 0
5 0 0
Laekumised vallasvara müügist
5 0 0 0	Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 0 0 1	Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 0 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
5 0 2	Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	396 469,07
	PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	396 469,07
PEATÜKK 5 1
5 1 1
Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine
5 1 1 0	Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 1 1 1	Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 2
5 2 0	Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid	130 000	130 000	134 037,41
5 2 2	Eelfinantseeringutest saadav intress	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA	130 000	130 000	134 037,41
PEATÜKK 5 5
5 5 0	Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 5 1	Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 7
5 7 0	Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	422 100,81
5 7 1	Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 3	Muud institutsiooni haldustegevusega seotud tagasimaksed ja muud maksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	131 001,71
	PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	553 102,52
PEATÜKK 5 8
5 8 0	Üürimisega seonduvatest maksetest laekunud tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 8 1	Kindlustushüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	28 888,04
	PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	28 888,04
PEATÜKK 5 9
5 9 0	Muud tulud haldustegevusest	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 5 — Kogusumma	130 000	130 000	1 112 497,04
PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULU PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID PEATÜKK 5 5 — TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD MAKSED JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED PEATÜKK 5 9 — MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	396 469,07

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULU

5 1 1   Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0   Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
130 000	130 000	134 037,41

5 2 2   Eelfinantseeringutest saadav intress

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse pangakontodel olevatest summadest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid.

PEATÜKK 5 5 —   TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD MAKSED JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	422 100,81

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud tagasimaksed ja muud maksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	131 001,71

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üürimisega seonduvatest maksetest laekunud tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Kindlustushüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	28 888,04

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

5 9 0   Muud tulud haldustegevusest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse muud haldustegevusest saadavad tulud.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Mitmesugused tulud	10 000	10 000	28 551,—
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	10 000	10 000	28 551,—
	Jaotis 9 — Kogusumma	10 000	10 000	28 551,—
	KÕIK KOGUSUMMA	39 957 000	38 338 000	38 785 961,88
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
10 000	10 000	28 551,—

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1
INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD
1 0	INSTITUTSIOONI LIIKMED	32 267 000	31 919 000	28 131 683,65
1 2	AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD	195 718 000	186 752 520	172 675 432,74
1 4	MUUD TEENISTUJAD JA TEENUSTE OSUTAMINE KOLMANDATE ISIKUTE POOLT	15 064 300	14 602 300	13 964 180,16
1 6	INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD	4 979 000	4 710 000	3 884 970,96
	Jaotis 1 — Kogusumma	248 028 300	237 983 820	218 656 267,51
2
HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
2 0	HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD	59 043 000	55 114 500	44 737 141,23
2 1	INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA KORRASHOID	15 643 000	15 333 113	20 112 512,05
2 3	JOOKSVAD HALDUSKULUD	2 052 000	2 203 500	3 029 172,15
2 5	KOHTUMISED JA KONVERENTSID	798 000	796 500	704 344,23
2 7	TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE	3 210 000	3 483 000	3 134 393,62
	Jaotis 2 — Kogusumma	80 746 000	76 930 613	71 717 563,28
3
INSTITUTSIOONIDE ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD
3 7	TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD	40 000	40 000	11 450,27
	Jaotis 3 — Kogusumma	40 000	40 000	11 450,27
10
MUUD KULUD
10 0	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD	485 700	p.m.	0,—
10 1	ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	485 700	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	329 300 000	314 954 433	290 385 281,06

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 1 0
1 0 0
Töötasud ja muud õigused
1 0 0 0	Töötasud ja toetused
	Liigendamata assigneeringud	22 134 000	21 763 000	21 014 129,81
1 0 0 2	Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused
	Liigendamata assigneeringud	1 208 000	1 286 000	148 288,28
	Artikkel 1 0 0 — Kogusumma	23 342 000	23 049 000	21 162 418,09
1 0 2	Ajutised hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	1 579 000	2 106 000	1 838 469,56
1 0 3	Pensionid
	Liigendamata assigneeringud	6 381 000	5 723 000	4 622 968,84
1 0 4	Lähetused
	Liigendamata assigneeringud	284 000	284 000	282 827,16
1 0 6	Koolitus
	Liigendamata assigneeringud	295 000	270 000	225 000,—
1 0 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	386 000	487 000	0,—
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	32 267 000	31 919 000	28 131 683,65
PEATÜKK 1 2
1 2 0
Töötasud ja muud õigused
1 2 0 0	Töötasud ja toetused
	Liigendamata assigneeringud	190 363 000	180 544 520	169 047 549,83
1 2 0 2	Ületunnitöö tasu
	Liigendamata assigneeringud	724 000	731 000	671 376,39
1 2 0 4	Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused
	Liigendamata assigneeringud	2 251 000	2 579 000	2 956 506,52
	Artikkel 1 2 0 — Kogusumma	193 338 000	183 854 520	172 675 432,74
1 2 2
Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegse lõppemise korral
1 2 2 0	Hüvitised institutsiooni huvides teenistusest vabastamise puhul (personalieeskirjade artiklid 41 ja 50)
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 2 2 2	Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ja eripensioniskeem ametnikele ja ajutistele töötajatele
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 1 2 2 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
1 2 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	2 380 000	2 898 000	0,—
	PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA	195 718 000	186 752 520	172 675 432,74
PEATÜKK 1 4
1 4 0
Muud teenistujad ja kolmandad isikud
1 4 0 0	Muud teenistujad
	Liigendamata assigneeringud	4 584 000	3 951 000	3 605 210,51
1 4 0 4	Kohapealne koolitus ja ametnikevahetus
	Liigendamata assigneeringud	675 000	675 000	483 251,32
1 4 0 5	Muud sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	456 000	417 000	397 196,27
1 4 0 6	Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	9 288 300 (436)	9 491 300	9 478 522,06
	Artikkel 1 4 0 — Kogusumma	15 003 300	14 534 300	13 964 180,16
1 4 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	61 000	68 000	0,—
	PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA	15 064 300	14 602 300	13 964 180,16
PEATÜKK 1 6
1 6 1
Personalihaldusega seotud kulud
1 6 1 0	Mitmesugused värbamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	220 000	220 000	186 355,95
1 6 1 2	Täiendusõpe
	Liigendamata assigneeringud	1 664 000	1 604 000	1 541 158,20
	Artikkel 1 6 1 — Kogusumma	1 884 000	1 824 000	1 727 514,15
1 6 2	Lähetused
	Liigendamata assigneeringud	323 000	308 000	281 820,—
1 6 3
Institutsiooni personaliga seonduvad lisakulud
1 6 3 0	Sotsiaalhoolekanne
	Liigendamata assigneeringud	43 000	17 000	11 895,—
1 6 3 2	Töötajatevahelised sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalhoolekande kulud
	Liigendamata assigneeringud	197 000	190 000	131 394,—
	Artikkel 1 6 3 — Kogusumma	240 000	207 000	143 289,—
1 6 5
Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutav tegevus
1 6 5 0	Meditsiiniteenused
	Liigendamata assigneeringud	184 000	225 000	157 376,18
1 6 5 2	Restoranid ja sööklad
	Liigendamata assigneeringud	77 000	75 000	80 571,63
1 6 5 4	Laste päevakeskus
	Liigendamata assigneeringud	2 271 000	2 071 000	1 494 400,—
	Artikkel 1 6 5 — Kogusumma	2 532 000	2 371 000	1 732 347,81
	PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA	4 979 000	4 710 000	3 884 970,96
	Jaotis 1 — Kogusumma	248 028 300	237 983 820	218 656 267,51
PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA TEENUSTE OSUTAMINE KOLMANDATE ISIKUTE POOLT PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasud ja muud õigused

1 0 0 0   Töötasud ja toetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
22 134 000	21 763 000	21 014 129,81

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), ja eriti selle artiklid 3, 4, 4a, 11 ja 14.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete puhul järgmiste kulude katmiseks:

—	põhitöötasud,

—	eluasemetoetused,

—	peretoetused: st majapidamistoetus, ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus,

—	esinduskulude ja teenistusülesannete täitmisega seotud kulude hüvitised,

—	õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandja osamaks (0,87 %), haiguskindlustuse tööandja osamaks (3,4 %),

—	sünnitustoetus,

—	institutsiooni liikme surma korral makstavad hüvitised,

—	põhitöötasu, eluasemetoetuse ja peretoetuse suhtes ning institutsiooni liikmete töötasu osa ülekandmisel muusse liikmesriiki kui töökohariik kohaldatavate paranduskoefitsientide maksmine (Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VII lisa artikli 17 kohaldamine analoogia alusel).

1 0 0 2   Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 208 000	1 286 000	148 288,28

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), ja eriti selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	institutsiooni liikmete institutsiooni teenistusse asumisega või teenistusest lahkumisega seotud (sh pereliikmete) sõidukulud,

—	institutsiooni liikmete teenistusse asumise või teenistusest lahkumisega seotud sisseseadmis- ja ümberasumistoetused,

—	ühenduse liikmete teenistusse asumisega või teenistusest lahkumisega seotud kolimiskulud.

1 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 579 000	2 106 000	1 838 469,56

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), ja eriti selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste hüvitiste, peretoetuste ja institutsiooni liikmete teenistusest lahkumise järgse elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 381 000	5 723 000	4 622 968,84

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), ja eriti selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	endiste liikmete vanaduspensionid ja nende elukohariigi paranduskoefitsiendid,

—	invaliidsuspensionid,

—	institutsiooni endiste liikmete leskede ja/või orbude toitjakaotuspensionid ja nende elukohariigi paranduskoefitsiendid.

1 0 4   Lähetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
284 000	284 000	282 827,16

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Esimese Astme Kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), ja eriti selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud transpordikulude, lähetuse päevarahade ja lähetusega seotud kulude või ettenägematute kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

1 0 6   Koolitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
295 000	270 000	225 000,—

Märkused

Artikli assigneeringud on ette nähtud institutsiooni liikmete keelekursustel ja muul ametialasel täiendusõppel osalemise kulude katmiseks.

1 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
386 000	487 000	0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate palga- ja pensionide kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 2,5 % suurust ühtset koefitsienti.

1 2 0   Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasud ja toetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
190 363 000	180 544 520	169 047 549,83

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 62, 64, 65, 66, 67 ja 68 ning VII lisa I jagu, artikkel 69 ja VII lisa artikkel 4, XIII lisa artikkel 18, artiklid 72 ja 73, VIII lisa artikkel 15, artiklid 70, 74 ja 75, VII lisa artikkel 8 ning artikkel 34.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 28a, 42, 47 ja 48.

Euroopa ühenduste ametnike haiguskindlustuse eeskirjad, eelkõige artikkel 23.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	alaliste ja ajutiste ametnike põhipalgad,

—	peretoetused, mille hulka kuuluvad alaliste ja ajutiste ametnike majapidamistoetus, ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus,

—	alaliste ja ajutiste ametnike kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused,

—	kiirmasinakirjutajana, teleksioperaatorina, masinakirjutajana, juhtivsekretärina või põhisekretärina töötavate AST-kategooria ametnike sekretariaaditoetus,

—	haiguskindlustuse tööandja osamaks (3,4 % põhipalgast); teenistuja osamaks on 1,7 % põhipalgast,

—	õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandja osamaks (0,87 % põhipalgast) ja asjaomaste personalieeskirjade kohaldamisest tulenevad täiendavad kulud,

—	ajutiste teenistujate töötuskindlustus,

—	institutsiooni maksed ajutiste teenistujate pensioniõiguste loomiseks või säilitamiseks nende päritolumaal,

—	sünnitoetus ja ametniku surma korral surmale järgneva kolmanda kuu lõpuni täismääras töötasu maksmine ning surnukeha päritolukohta transportimise kulud,

—	alalise või ajutise ametniku iga-aastase puhkusega seotud sõidukulud (sh nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulud) teenistuskohast päritolukohta,

—	vallandamistoetus selge mittevastavuse tõttu töölt kõrvaldatud katseajal olevale ametnikule, hüvitis ajutisele teenistujale temaga lepingu lõpetamisel institutsiooni algatusel, ajutiseks teenistujaks või ametnikuks nimetatud endiste abiteenistujate pensioniõiguste tagasiostmine,

—	ametnike ja abiteenistujate töötasule ja ületunnitöö tasule kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju,

—	majutus- ja transporditoetus,

—	ametiülesannete täitmisega seotud kindlasummalised toetused,

—	kindlasummalised sõiduraha hüvitised,

—	vahetustega töö ning kodus ja/või töökohal tehtava valveaja hüvitised.

1 2 0 2   Ületunnitöö tasu

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
724 000	731 000	671 376,39

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ametnikele ja teenistujatele ning kohalikele töötajatele ületunnitöö eest makstava kindlasummalise toetuse ja tunnitasu katmiseks, kui täiendava puhkuse andmine ei ole kehtiva korra alusel võimalik.

1 2 0 4   Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 251 000	2 579 000	2 956 506,52

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artiklid 5, 6, 7, 9 ja 10.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	teenistujate (sealhulgas nende pereliikmete) sõidukulud teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel,

—	nende teenistujate sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, kes peavad teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta või kes pärast lõplikult teenistusest lahkumist mujale ümber asuvad,

—	nende teenistujate kolimiskulud, kes peavad teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta või kes pärast lõplikult teenistusest lahkumist mujale ümber asuvad,

—	päevaraha teenistujatele, kes tõendavad, et on pidanud teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegse lõppemise korral

1 2 2 0   Hüvitised institutsiooni huvides teenistusest vabastamise puhul (personalieeskirjade artiklid 41 ja 50)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41, 50 ja 72 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud katmaks hüvitisi ametnikele, kes arvatakse ajutiselt reservi institutsiooni ametikohtade arvu vähendamise tõttu, ning ametnikele, kelle ametikoha palgaaste on AD 16, AD 15 või AD 14 ning kes saadetakse pensionile institutsiooni huvides.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ja eripensioniskeem ametnikele ja ajutistele töötajatele

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85, 12. detsember 1985, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistussuhte lõpetamiseks seoses Hispaania ja Portugali ühinemisega (EÜT L 335, 13.12.1985, lk 56).

Assigneering on ette nähtud

—	katmaks hüvitisi ametnikele, kelle teenistussuhe lõpetatakse teenistuse huvides, et oleks võimalik arvestada uute liikmesriikide Euroopa ühendustega ühinemisega seotud vajadusi,

—	katmaks hüvitisi personalieeskirjade või määruste kohaldamisel,

—	hüvitise saajate haiguskindlustuse tööandja osamaksu katmiseks,

—	paranduskoefitsientide mõju katmiseks mitmesuguste hüvitiste puhul.

1 2 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 380 000	2 898 000	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu poolt töötasude ja hüvitiste võimaliku kohandamise mõjuga seotud kulude katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA TEENUSTE OSUTAMINE KOLMANDATE ISIKUTE POOLT

1 4 0   Muud teenistujad ja kolmandad isikud

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 584 000	3 951 000	3 605 210,51

Märkused

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artikkel 3 ning III ja IV jaotis, artikkel 4 ja V jaotis, artikkel 5 ja VI jaotis.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	abiteenistujate, kohalike töötajate ja abitõlkide töötasu ja sotsiaalkindlustuse tööandja osamaksud,

—	erinõustajate tasud ja muud kulud, sealhulgas institutsiooni meditsiinitöötaja tasu,

—	lepinguliste töötajate võimaliku kasutamisega seotud kulud.

1 4 0 4   Kohapealne koolitus ja ametnikevahetus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
675 000	675 000	483 251,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	liikmesriikide ametnike ja ekspertide Euroopa Liidu Kohtu teenistustesse lähetamise kulud,

—	institutsiooni teenistustes väljaõppel viibivatele üliõpilastele makstavad stipendiumid.

1 4 0 5   Muud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
456 000	417 000	397 196,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude sisseostetavate teenuste kulude katteks, kui institutsiooni oma üksused ei saa kõnealuseid ülesandeid täita.

1 4 0 6   Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 288 300 (437)	9 491 300	9 478 522,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	institutsioonidevahelise suulise ja kirjaliku tõlke komitee (Comité Interinstitutionnel de la Traduction et de l'Interprétation (CITI)) poolt institutsioonidevahelise keelealase koostöö edendamiseks võetud meetmed,

—	suulise tõlke peadirektoraadi vabakutseliste tõlkide tasu,

—	konverentsitõlkide tasu,

—	tasu lepingulise ja muu koosseisuvälise konverentsipersonali teenuste eest,

—	tekstide korrektuuri tugiteenuse osutamisega seotud kulud, eelkõige vabakutseliste korrektorite töötasud ning kindlustus-, sõidu-, elamis- ja lähetuskulud ja nendega seotud halduskulud,

—	vabakutseliste või tõlkebüroode tõlkijate teenuste või masinakirjatööde ja muude väljastpoolt tõlketeenistust tellitud tööde kulud.

1 4 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
61 000	68 000	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu poolt heaks kiidetavate töötasude kohandamisega seonduvate kulutuste katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist teistesse käesoleva peatüki artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

1 6 1   Personalihaldusega seotud kulud

1 6 1 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
220 000	220 000	186 355,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste avatud konkursside väljakuulutamise, kandidaatide kohalekutsumise ja konkursi läbiviimiseks vajalike ruumide ja varustuse üürimise kulude katmiseks. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast Euroopa Personalivaliku Ametiga konsulteerimist võib seda assigneeringut kasutada institutsiooni enda tarbeks korraldatavate konkursside jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 664 000	1 604 000	1 541 158,20

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevahelise erialase täiendusõppe- ja ümberõppekursuste, sealhulgas keelekursuste kulude katmiseks.

Assigneeringust kaetakse ka õppematerjali ja tehniliste vahendite kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

1 6 2   Lähetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
323 000	308 000	281 820,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige VII lisa artiklid 11–13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

1 6 3   Institutsiooni personaliga seonduvad lisakulud

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
43 000	17 000	11 895,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras teenistujate abistamiseks rakendatavate meetmetega seotud kulude katmiseks.

Assigneering on ühtviisi ette nähtud puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistele puuetega inimestele:

—	teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

—	teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

—	ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve võimaluste piires hüvitada puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud ning nõuetekohaselt põhjendatud mittemeditsiinilisi kulutusi, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud.

1 6 3 2   Töötajatevahelised sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalhoolekande kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
197 000	190 000	131 394,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud

—	kõigi selliste algatuste edendamiseks ja rahaliseks toetamiseks, mille eesmärk on töötajate klubide ning spordi- ja kultuuriühenduste tegevust toetades eri rahvustest teenistujate vaheliste sotsiaalsete suhete edendamine,

—	ametnike ja nende perede toetamiseks võetavate muude toetusmeetmete kulude katmiseks.

1 6 5   Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutav tegevus

1 6 5 0   Meditsiiniteenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
184 000	225 000	157 376,18

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud ametnike iga-aastase tervisekontrolli, kaasa arvatud kõigi kontrolli raames nõutavate meditsiiniliste läbivaatuste ja uuringute kulude ning meditsiinikeskuse halduskulude katmiseks.

1 6 5 2   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
77 000	75 000	80 571,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate sisseseade ja osaliselt tegevuskulude katmiseks.

Assigneering katab samuti restoranide ja sööklate sisseseade väljavahetamise ja uuendamise kulud.

1 6 5 4   Laste päevakeskus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 271 000	2 071 000	1 494 400,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgi laste päevakeskuse ja õppekeskuse Euroopa Kohtu osamaksu katmiseks.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 2 0
2 0 0
Hooned
2 0 0 0	Üür
	Liigendamata assigneeringud	11 417 000	10 800 000	11 182 459,77
2 0 0 1	Kapitalirent
	Liigendamata assigneeringud	32 301 000	29 395 000	21 116 349,—
2 0 0 3	Kinnisvara soetamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 5	Hoonete ehitamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 7	Tööruumide sisustamine
	Liigendamata assigneeringud	316 000	150 000	686 904,64
2 0 0 8	Kinnisvaraprojektidega seotud uuringud ja tehnoabi
	Liigendamata assigneeringud	702 000	1 070 000	1 139 795,10
	Artikkel 2 0 0 — Kogusumma	44 736 000	41 415 000	34 125 508,51
2 0 2
Hoonetega seotud kulud
2 0 2 2	Puhastusteenused ja korrashoid
	Liigendamata assigneeringud	6 050 000	5 620 000	4 763 920,29
2 0 2 4	Energiatarbimine
	Liigendamata assigneeringud	3 065 000	3 100 000	2 453 775,53
2 0 2 6	Hoonete turvalisus ja valve
	Liigendamata assigneeringud	4 804 000	4 686 500	3 114 825,—
2 0 2 8	Kindlustus
	Liigendamata assigneeringud	81 000	63 000	57 681,90
2 0 2 9	Muud hoonetega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	307 000	230 000	221 430,—
	Artikkel 2 0 2 — Kogusumma	14 307 000	13 699 500	10 611 632,72
	PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA	59 043 000	55 114 500	44 737 141,23
PEATÜKK 2 1
2 1 0
Seadmed, kasutuskulud ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud teenused
2 1 0 0	Seadmete ja tarkvara ostmine, nendega seotud tööd ning nende hooldamine ja korrashoid
	Liigendamata assigneeringud	3 532 000	3 519 338	5 755 927,11
2 1 0 2	Kolmandate isikute osutatavad tarkvara ja süsteemide käitamise ja loomise teenused ning hooldusteenus
	Liigendamata assigneeringud	8 510 000	8 213 275	8 014 621,75
2 1 0 3	Telekommunikatsioon
	Liigendamata assigneeringud	1 068 000	1 062 000	969 491,61
	Artikkel 2 1 0 — Kogusumma	13 110 000	12 794 613	14 740 040,47
2 1 2	Mööbel
	Liigendamata assigneeringud	653 000	653 000	3 547 104,50
2 1 4	Tehnilised vahendid ja tehniline sisseseade
	Liigendamata assigneeringud	475 000	545 000	581 051,59
2 1 6	Transpordivahendid
	Liigendamata assigneeringud	1 405 000	1 340 500	1 244 315,49
	PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA	15 643 000	15 333 113	20 112 512,05
PEATÜKK 2 3
2 3 0	Kirja- ja kontoritarbed ja mitmesugused tarbekaubad
	Liigendamata assigneeringud	1 011 000	1 224 000	1 162 610,78
2 3 1	Finantskulud
	Liigendamata assigneeringud	36 000	36 000	25 339,25
2 3 2	Õigusabikulud ja kahjuhüvitised
	Liigendamata assigneeringud	16 000	16 000	0,—
2 3 6	Postikulu
	Liigendamata assigneeringud	621 000	606 500	614 991,41
2 3 8	Muud tegevusega seotud halduskulud
	Liigendamata assigneeringud	368 000	321 000	1 226 230,71
	PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA	2 052 000	2 203 500	3 029 172,15
PEATÜKK 2 5
2 5 2	Vastuvõtu- ja esinduskulud
	Liigendamata assigneeringud	169 000	169 000	200 445,40
2 5 4	Kohtumised, kongressid ja konverentsid
	Liigendamata assigneeringud	411 000	410 000	318 769,90
2 5 6	Teavitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud
	Liigendamata assigneeringud	218 000	217 500	185 128,93
2 5 7	Suulise tõlke ühine teenistus
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA	798 000	796 500	704 344,23
PEATÜKK 2 7
2 7 0	Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 7 2	Dokumenteerimis-, raamatukogu- ja arhiveerimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	1 163 000	1 160 000	1 067 018,31
2 7 4
Väljaandmine ja levitamine
2 7 4 0	Euroopa Liidu Teataja
	Liigendamata assigneeringud	947 000	947 000	683 505,—
2 7 4 1	Üldväljaanded
	Liigendamata assigneeringud	1 100 000	1 376 000	1 383 870,31
	Artikkel 2 7 4 — Kogusumma	2 047 000	2 323 000	2 067 375,31
	PEATÜKK 2 7 — KOGUSUMMA	3 210 000	3 483 000	3 134 393,62
	Jaotis 2 — Kogusumma	80 746 000	76 930 613	71 717 563,28
PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD PEATÜKK 2 1 — INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA KORRASHOID PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD PEATÜKK 2 5 — KOHTUMISED JA KONVERENTSID PEATÜKK 2 7 — TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
11 417 000	10 800 000	11 182 459,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni valduses olevate hoonete või hooneosade üürikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 0 0 1   Kapitalirent

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
32 301 000	29 395 000	21 116 349,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kapitalirendilepingu esemeks olevate hoonete eest tasumisele kuuluvate maksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Sellesse punkti võib vajaduse korral kanda assigneeringu, mis on mõeldud hoonete ehitamiseks.

2 0 0 7   Tööruumide sisustamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
316 000	150 000	686 904,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud

—	erinevate sisustustööde kulude katmiseks, milleks on eeskätt vaheseinte paigaldamine, kardinad, juhtmed, värvimine, seinakatted, põrandakatted, vahelaed ja tehnilised seadmed või muu sellega seonduv,

—	selliste kulude katmiseks, mis tulenevad uuringute ja nõustamisega seotud töödest.

2 0 0 8   Kinnisvaraprojektidega seotud uuringud ja tehnoabi

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
702 000	1 070 000	1 139 795,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud suuremahuliste kinnisvaraprojektidega seotud uuringutest ja tehnoabist tulenevate kulude katmiseks.

2 0 2   Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastusteenused ja korrashoid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 050 000	5 620 000	4 763 920,29

Märkused

Assigneering on vastavalt olemasolevatele lepingutele ette nähtud ruumide ja tehnilise sisseseade koristamise ja hoolduse ning institutsiooni poolt kasutatavate hoonete üldhoolduse (värvimine, parandustööd jms) kulude katmiseks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud tingimuste suhtes (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, teised tingimused), võttes arvesse finantsmääruse artiklit 63.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 93 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 065 000	3 100 000	2 453 775,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 40 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 804 000	4 686 500	3 114 825,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kasutatavate hoonete valvega seotud kulude katmiseks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud tingimuste suhtes (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, teised tingimused), võttes arvesse finantsmääruse artiklit 63.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 22 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
81 000	63 000	57 681,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kasutatava kinnisvara kindlustuslepingute alusel tasutavate kindlustusmaksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 9   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
307 000	230 000	221 430,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud muude jooksvate kulude katmiseks, mida pole selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toodud, sealhulgas teemaksud, kanalisatsiooni- ja prügiveokulud, teeviidad jms.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 95 000 eurot.

PEATÜKK 2 1 —   INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA KORRASHOID

2 1 0   Seadmed, kasutuskulud ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, nendega seotud tööd ning nende hooldamine ja korrashoid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 532 000	3 519 338	5 755 927,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud infotehnoloogia, bürootehnika ja tavatelefonside (sh telefaksid, videokonverentsi- ja multimeediaseadmed) ning suulise tõlke abivahendite (nt simultaantõlkeks vajalikud tõlkekabiinid, kõrvaklapid ja kanali vahetamise aparatuur), seadmete ja sisseseade ostmise, uuendamise, üürimise, parandamise ja hooldamise kulude katmiseks.

2 1 0 2   Kolmandate isikute osutatavad tarkvara ja süsteemide käitamise ja loomise teenused ning hooldusteenus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 510 000	8 213 275	8 014 621,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud infotehnoloogiliste analüüside ja programmeerimise kulude katmiseks.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 068 000	1 062 000	969 491,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi selliste telekommunikatsiooniga seotud kulude katmiseks nagu (laua- ja mobiiltelefonide) abonementmaksud ja telekommunikatsioonikulud.

Assigneering on samuti ette nähtud andmeedastusvõrkudega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 150 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
653 000	653 000	3 547 104,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	lisamööbli ostmine,

—	vähemalt 15 aastat vana mööbli ja parandamiskõlbmatu mööbli väljavahetamine,

—	mööbli üürimine,

—	mööbli hooldamise ja parandamise kulud.

2 1 4   Tehnilised vahendid ja tehniline sisseseade

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
475 000	545 000	581 051,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	tehniliste seadmete ostmise kulud,

—	tehniliste seadmete, eelkõige audiovisuaalsete vahendite ja arhiveerimis- ning raamatukoguvahendite ja hoonete hooldustöökodade mitmesuguste tööriistade ning paljundus-, levitamis- ja postitustehnika uuendamise kulud,

—	tehniliste vahendite ja tehnilise sisseseade üürimise kulud,

—	käesolevas artiklis nimetatud vahendite ning sisseseade hooldamise ja parandamise kulud.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 405 000	1 340 500	1 244 315,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	transpordivahendite soetamine,

—	suurima läbisõiduga (vähemalt 120 000 km) sõidukite väljavahetamine,

—	sõidukite üürimise ja üüritud sõidukite kasutamise kulud,

—	ametiautode hooldamise, remontimise-, garaaži- ja parkimise kulud ning teemaksud ja kindlustuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 22 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ja mitmesugused tarbekaubad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 011 000	1 224 000	1 162 610,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kirja- ja kontoritarvete soetamiseks:

—	kserokoopia- ja valguskoopiapaber ning makseblanketid,

—	kontoripaber ja -tarbed,

—	dokumentide paljundamise teenistuse tarvikud,

—	jaotus- ja postitusteenistuse tarvikud,

—	helisalvestustarvikud,

—	trükised ja blanketid,

—	infotehnoloogia- ja bürootehnika seadmete tarvikud,

—	muud tarvikud ja vahendid, mida ei kanta põhivarade loetelusse.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
36 000	36 000	25 339,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjoni- ja vahendustasu, mitmesugused kulud) ja muude finantskulude katmiseks.

Institutsioonide intressitulu kirjendatakse tuluna.

2 3 2   Õigusabikulud ja kahjuhüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 000	16 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige institutsiooni esindajat nõustavate advokaatide tasude maksmiseks asjades, kus poolteks on institutsiooni administratsioon ja ametnik või muu personali hulka kuuluv isik, ning samuti kahju hüvitamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 3 6   Postikulu

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
621 000	606 500	614 991,41

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 30 000 eurot.

2 3 8   Muud tegevusega seotud halduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
368 000	321 000	1 226 230,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	mitmesugused kindlustused (eelkõige tsiviilvastutus- ja varguskindlustus ning tekstitöötlustehnikaga seotud riskide ning elektririskide kindlustus),

—	kohtunike ja kohtujuristide talaaride, kohtuteenrite ja autojuhtide vormirõivaste ning paljundusteenistuse ja hoolduspersonali tööriiete ostmine, hooldus ja puhastamine,

—	mitmesugused sisenõupidamiste kulud,

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete kolimise ja teisaldamise kulud,

—	teenuste osutajatega seotud tegevuskulud,

—	muud eelnevatel eelarveridadel eraldi välja toomata tegevuskulud.

PEATÜKK 2 5 —   KOHTUMISED JA KONVERENTSID

2 5 2   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
169 000	169 000	200 445,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kohustustega seotud vastuvõtu- ja esinduskulude ning töötajate vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks.

2 5 4   Kohtumised, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
411 000	410 000	318 769,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige koostöös liikmesriikide justiitsministeeriumidega liikmesriikide kohtunikele ja teistele juristidele institutsiooni asukohas seminaride ja muu väljaõppe korraldamise kulude katmiseks.

Institutsiooni ja liikmesriikide kohtute ELi õiguse alase kohtupraktika arengule kaasa aitamiseks on vajalik töökoosolekute korraldamine liikmesriikide kõrgeimate kohtuinstantside kohtunike ja ELi õiguse asjatundjatega.

Assigneering on samuti ette nähtud korralduskulude, sh osalejate reisi- ja elamiskulude katmiseks.

2 5 6   Teavitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
218 000	217 500	185 128,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud ELi õigust käsitlevate üldhuviteoste ostmise ja väljaandmise kulude katmiseks, samuti muude teavitamis- ja fotografeerimiskulude katmiseks ning institutsiooni külastuste kulude katmises osalemiseks.

2 5 7   Suulise tõlke ühine teenistus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis võivad tekkida komisjoni poolt institutsioonile esitatud taotluse korral osaleda õigusteabetalituse (teabe talletamine institutsioonidevahelisse andmebaasi ja selle teabe levitamine) kulude kandmisel.

PEATÜKK 2 7 —   TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE

2 7 0   Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

2 7 2   Dokumenteerimis-, raamatukogu- ja arhiveerimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 163 000	1 160 000	1 067 018,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	raamatute, dokumentide ja muude väljaannete ostmise ning olemasolevate fondide ajakohastamise kulud,

—	õigusteabe infotehnoloogiline talletamine ja sellise teabe ostmine,

—	raamatukogu erivahendite ostmine,

—	ajalehtede ning mitmesuguse üldperioodika ja bülletäänide tellimise kulud,

—	uudisteagentuuridele tehtud tellimuste kulud,

—	raamatukogu teoste köitmine ja säilitamine,

—	teatavatest institutsioonidevälistest õigusteabe andmebaasidest tehtava teabeotsingu kulud.

2 7 4   Väljaandmine ja levitamine

2 7 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
947 000	947 000	683 505,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni poolt Euroopa Liidu Teatajas materjalide avaldamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 52 000 eurot.

2 7 4 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 100 000	1 376 000	1 383 870,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Euroopa Liidu Kohtu (sh üldkohtu) lahendite kogumiku ja ELi õiguse kohtupraktika lühikokkuvõtte trükkimise ja levitamise kulude katmiseks.

Assigneering on samuti ette nähtud eelkõige Euroopa Liidu Kohtu aastaaruande ja muude külastajatele jagatavate Euroopa Liidu Kohut tutvustavate infotrükiste väljaandmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 290 000 eurot.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONIDE ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 3 7
3 7 1
Euroopa Liidu Kohtule eriomased kulud
3 7 1 0	Kohtukulud
	Liigendamata assigneeringud	40 000	40 000	11 450,27
3 7 1 1	Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 18 ette nähtud arbitraažikomitee
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 3 7 1 — Kogusumma	40 000	40 000	11 450,27
	PEATÜKK 3 7 — KOGUSUMMA	40 000	40 000	11 450,27
	Jaotis 3 — Kogusumma	40 000	40 000	11 450,27
PEATÜKK 3 7 — TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

PEATÜKK 3 7 —   TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

3 7 1   Euroopa Liidu Kohtule eriomased kulud

3 7 1 0   Kohtukulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 000	40 000	11 450,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud kohtu töö normaalse sujumise tagamiseks kõigil neil juhtudel, kui on antud luba tasuta kohtumenetluseks, ning sellega kaetakse tunnistajate ja asjatundjatega seotud kulud, ekspertiisikulud, õigusabinõudega seotud kulud, advokaaditasud ja muud kulud, mis võivad jääda institutsiooni kanda.

3 7 1 1   Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 18 ette nähtud arbitraažikomitee

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
	PEATÜKK 10 0	485 700	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA	485 700	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	485 700	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	329 300 000	314 954 433	290 385 281,06
PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
485 700	p.m.	0,—

Märkused

1.	Punkt	1 4 0 6	Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused	485 700
			Kogusumma	485 700

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

V JAGU

EUROOPA KONTROLLIKODA

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa ühenduste osalus kontrollikoja kulude rahastamisel eelarveaastaks 2010

Rubriik	Summa
Kulud	147 945 731
Omavahendid	–20 132 000
Nõutav osamaks	127 813 731

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUTELT

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest	10 298 000	10 167 000	8 769 807,94
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust	885 000	830 000	884 648,68
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	11 183 000	10 997 000	9 654 456,62
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Töötajate sissemaksed pensioniskeemi	7 449 000	6 903 000	6 380 897,33
4 1 1	Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine	1 300 000	1 000 000	1 299 015,92
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi	p.m.	p.m.	31,57
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	8 749 000	7 903 000	7 679 944,82
	Jaotis 4 — Kogusumma	19 932 000	18 900 000	17 334 401,44
PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
10 298 000	10 167 000	8 769 807,94

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3831/91, 19. detsember 1991, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi seoses ajutise maksu kehtestamisega (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 7).

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
885 000	830 000	884 648,68

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
7 449 000	6 903 000	6 380 897,33

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
1 300 000	1 000 000	1 299 015,92

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning VIII lisa artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	31,57

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 5 0
5 0 0
Laekumised vallasvara (varustuse) müügist
5 0 0 0	Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 0 0 1	Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu (endine artikkel 5 0 0)	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 0 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
5 0 2	Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	41 393,86
	PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	41 393,86
PEATÜKK 5 1
5 1 1
Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest
5 1 1 0	Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 1 1 1	Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 2
5 2 0	Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni arvete panga- ja muud intressid	p.m.	p.m.	189 313,69
5 2 2	Eelfinantseerimisest laekunud intressid	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	189 313,69
PEATÜKK 5 5
5 5 0	Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 5 1	Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 7
5 7 0	Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	215 996,21
5 7 1	Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 3	Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	215 996,21
PEATÜKK 5 8
5 8 0	Üürile andmisega seotud hüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 8 1	Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 9
5 9 0	Muu haldustegevusest saadud tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 5 — Kogusumma	p.m.	p.m.	446 703,76
PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST PEATÜKK 5 1 — RENDITULUD PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID PEATÜKK 5 5 — TULUD OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSTEGEVUSEST SAADUD TULU

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara (varustuse) müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonidele kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks; kontrollikoja vastavad tulud hinnati 20 000 eurole.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu (endine artikkel 5 0 0)

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonidele kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	41 393,86

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel. Kontrollikoja vastavad tulud hinnati 70 000 eurole.

PEATÜKK 5 1 —   RENDITULUD

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni arvete panga- ja muud intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	189 313,69

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni arvetele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 2 2   Eelfinantseerimisest laekunud intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni arvetele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.

PEATÜKK 5 5 —   TULUD OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	215 996,21

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üürile andmisega seotud hüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti i kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUU HALDUSTEGEVUSEST SAADUD TULU

5 9 0   Muu haldustegevusest saadud tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud muu haldustegevusest saadud tulu kirjendamiseks.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Mitmesugused tulud	200 000	200 000	34 879,52
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	200 000	200 000	34 879,52
	Jaotis 9 — Kogusumma	200 000	200 000	34 879,52
	KÕIK KOGUSUMMA	20 132 000	19 100 000	17 815 984,72
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
200 000	200 000	34 879,52

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste tulude kirjendamiseks.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1
INSTITUTSIOONI TÖÖTAJATEGA SEONDUVAD KULUD
1 0	INSTITUTSIOONI LIIKMED	13 364 068	11 718 000	11 547 248,89
1 2	AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD	94 245 530	92 086 296	77 405 742,44
1 4	MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED	4 589 900	4 497 000	3 864 548,97
1 6	INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD	6 311 000	5 974 000	5 312 629,60
	Jaotis 1 — Kogusumma	118 510 498	114 275 296	98 130 169,90
2
HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
2 0	HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD	18 518 000	7 891 000	12 524 861,70
2 1	ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, RENTIMINE JA HOOLDUS	7 242 333	7 250 000	6 908 542,36
2 3	JOOKSVAD HALDUSKULUD	404 000	439 000	366 948,20
2 5	NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID	868 000	868 000	861 169,79
2 7	INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE	2 389 000	1 921 000	1 841 971,49
	Jaotis 2 — Kogusumma	29 421 333	18 369 000	22 503 493,54
10
MUUD KULUD
10 0	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD	13 900	55 000 000	0,—
10 1	ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	13 900	55 000 000	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	147 945 731	187 644 296	120 633 663,44

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI TÖÖTAJATEGA SEONDUVAD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 1 0
1 0 0
Töötasu ja muud õigused
1 0 0 0	Töötasu, hüvitised ja pensionid
	Liigendamata assigneeringud	8 205 000	8 072 000	7 925 270,36
1 0 0 2	Õigused seoses teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	778 000	p.m.	118 558,68
	Artikkel 1 0 0 — Kogusumma	8 983 000	8 072 000	8 043 829,04
1 0 2	Ajutised hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	1 126 000	541 000	1 095 428,74
1 0 3	Pensionid
	Liigendamata assigneeringud	2 636 000	2 451 000	2 097 536,55
1 0 4	Lähetused
	Liigendamata assigneeringud	324 000	324 000	250 672,86
1 0 6	Koolitus
	Liigendamata assigneeringud	140 000	153 000	59 781,70
1 0 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	155 068	177 000	0,—
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	13 364 068	11 718 000	11 547 248,89
PEATÜKK 1 2
1 2 0
Töötasu ja muud õigused
1 2 0 0	Töötasu ja hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	91 008 515	88 402 296	75 332 141,86
1 2 0 2	Tasustatud ületunnitöö
	Liigendamata assigneeringud	587 000	605 000	550 394,59
1 2 0 4	Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	1 522 000	1 589 000	1 357 936,77
	Artikkel 1 2 0 — Kogusumma	93 117 515	90 596 296	77 240 473,22
1 2 2
Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel
1 2 2 0	Hüvitised töökoha huvides ametist vabastamisel (personalieeskirjade artiklid 41 ja 50)
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	75 000	165 269,22
1 2 2 2	Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste teenistujate vanaduspensioni eriskeem
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 1 2 2 — Kogusumma	p.m.	75 000	165 269,22
1 2 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	1 128 015	1 415 000	0,—
	PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA	94 245 530	92 086 296	77 405 742,44
PEATÜKK 1 4
1 4 0
Muu personal ja koosseisuvälised töötajad
1 4 0 0	Muu personal
	Liigendamata assigneeringud	3 126 800	3 020 000	2 467 816,74
1 4 0 4	Praktika ja personalivahetus
	Liigendamata assigneeringud	861 000	856 000	831 028,74
1 4 0 5	Muud sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	299 000	299 000	326 603,49
1 4 0 6	Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	264 100 (438)	274 000	239 100,—
	Artikkel 1 4 0 — Kogusumma	4 550 900	4 449 000	3 864 548,97
1 4 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	39 000	48 000	0,—
	PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA	4 589 900	4 497 000	3 864 548,97
PEATÜKK 1 6
1 6 1
Personalijuhtimisega seotud kulud
1 6 1 0	Mitmesugused värbamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	142 000	156 000	141 000,—
1 6 1 2	Erialane täiendusõpe
	Liigendamata assigneeringud	1 030 000	1 030 000	1 020 506,34
	Artikkel 1 6 1 — Kogusumma	1 172 000	1 186 000	1 161 506,34
1 6 2	Lähetus
	Liigendamata assigneeringud	3 450 000	3 290 000	2 850 670,—
1 6 3
Institutsiooni töötajate abistamise meetmed
1 6 3 0	Sotsiaalhoolekanne
	Liigendamata assigneeringud	25 000	8 000	26 178,—
1 6 3 2	Sotsiaalsed suhted töötajate vahel ja muud sotsiaalmeetmed
	Liigendamata assigneeringud	86 000	84 000	47 000,—
	Artikkel 1 6 3 — Kogusumma	111 000	92 000	73 178,—
1 6 5
Kõiki institutsiooniga seotud isikuid puudutavad meetmed
1 6 5 0	Meditsiiniabi
	Liigendamata assigneeringud	277 000	277 000	144 440,12
1 6 5 2	Restoranid ja sööklad
	Liigendamata assigneeringud	62 000	62 000	59 210,18
1 6 5 4	Laste päevakeskus
	Liigendamata assigneeringud	1 239 000	1 067 000	1 023 624,96
	Artikkel 1 6 5 — Kogusumma	1 578 000	1 406 000	1 227 275,26
	PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA	6 311 000	5 974 000	5 312 629,60
	Jaotis 1 — Kogusumma	118 510 498	114 275 296	98 130 169,90
PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD PEATÜKK 1 4 — MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasu ja muud õigused

1 0 0 0   Töötasu, hüvitised ja pensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 205 000	8 072 000	7 925 270,36

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 2.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete palkade, hüvitiste ja palgaga seotud väljamaksete, samuti töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulude katmiseks.

1 0 0 2   Õigused seoses teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
778 000	p.m.	118 558,68

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kontrollikoja liikmete teenistusse asumise või teenistusest lahkumisega seotud sõidukulud,

—	kontrollikoja liikmetele teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel makstavad sisseseadmis- ja ümberasumistoetused,

—	kontrollikoja liikmetele teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel hüvitatavad kolimiskulud.

1 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 126 000	541 000	1 095 428,74

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete ajutiste hüvitiste ja peretoetuste katmiseks pärast teenistuse lõppu.

1 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 636 000	2 451 000	2 097 536,55

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artiklid 9, 10, 11 ja 16.

Assigneering on ette nähtud endiste kontrollikoja liikmete vanaduspensionide, invaliidsuspensionide ning leskedele ja orbudele makstava toitjakaotuspensioni katmiseks.

1 0 4   Lähetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
324 000	324 000	250 672,86

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulude katmiseks.

1 0 6   Koolitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
140 000	153 000	59 781,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete keelekursustel ja muudel erialase täiendusõppe kursustel osalemise kulude katmiseks.

1 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
155 068	177 000	0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasu ja pensioni korrigeerimise kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Antud peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 5 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0   Töötasu ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasu ja hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
91 008 515	88 402 296	75 332 141,86

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

—	palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed,

—	haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustused, kutsehaiguskindlustus ja muud sotsiaalkindlustuskulud,

—	asutuse osamakse ühisesse haiguskindlustussüsteemi,

—	muud hüvitised ja toetused,

—	ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

—	töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

—	hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega lõpetatakse töösuhe ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

—	hüvitis ajutistele töötajatele juhul, kui asutus lõpetab nende töölepingu,

—	hüvitis vahetustega töö või valveaja eest teenistuja töökohal ja/või kodus.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 2 0 2   Tasustatud ületunnitöö

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
587 000	605 000	550 394,59

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamiseks vastavalt eespool toodud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 522 000	1 589 000	1 357 936,77

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, institutsioonist lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetused ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

—	abitöötajate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksete ja ühenduse vastavasse skeemi tehtavate osamaksete vahe lepingu muutumisel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised töökoha huvides ametist vabastamisel (personalieeskirjade artiklid 41 ja 50)

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	75 000	165 269,22

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes on reservi arvatud ametikohtade arvu vähendamise tõttu, ja vanemametnikele, kes on töökoha huvides ametist vabastatud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste teenistujate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjade või määruste kohaselt makstavad hüvitised,

—	tööandjapoolsed haiguskindlustuse osamaksed hüvitiste saajate puhul,

—	erinevatele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 128 015	1 415 000	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasude korrigeerimise kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki muudesse artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 —   MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muu personal

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 126 800	3 020 000	2 467 816,74

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katmiseks:

—

muu personali, sealhulgas abi- ja lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike (Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandja osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes,

—	meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt teistest asutustest värvatud personali töötasud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 4 0 4   Praktika ja personalivahetus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
861 000	856 000	831 028,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kontrollikojas lähetuses viibivate või seal ajutisel ametikohal töötavate, eelistatavalt liikmesriikide või teiste riikide ametnike ja teiste spetsialistide või lühiajalise nõustamistööga seonduvad kulud,

—	ühenduse ametnikele vahetusest tingitud lisakulude hüvitamine,

—	kontrollikojas tehtava praktikaga seotud kulud.

1 4 0 5   Muud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
299 000	299 000	326 603,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud ajutiste töötajate (välja arvatud ajutised tõlkijad) palkamiseks.

1 4 0 6   Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
264 100 (439)	274 000	239 100,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	institutsioonidevahelise suulise ja kirjaliku tõlke komitee (ICTI) vastu võetud meetmetega seonduvad kulud, mis on mõeldud institutsioonidevahelise keelealase koostöö hoogustamiseks,

—	vabakutseliste ja teiste mittekoosseisuliste tõlkide tasud, sotsiaalkindlustuse osamaksed, sõidukulud ja päevarahad,

—	vabakutseliste või ajutiste tõlkijate tööga või masinakirja- ja muude tõlketeenistuse poolt tellitud töödega seonduvad kulud.

1 4 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
39 000	48 000	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasu korrigeerimise kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki muudesse artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
142 000	156 000	141 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja korraldatavate konkursside ja muude valikumenetluste reklaamimise, kandidaatide kutsumise, ruumide ja varustuse rentimise kulude, samuti kandidaatide sõidu- ja meditsiinilise läbivaatuse kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 1 2   Erialane täiendusõpe

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 030 000	1 030 000	1 020 506,34

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste erialase täiendusõppe kursuste, kaasa arvatud keelekursuste, finantsjuhtimis- ja -kontrollialaste seminaride korraldamise ja liikmesriikides toimuvate samalaadsete seminaride registreerimistasude katmiseks.

Assigneering katab ka osa panusest, mille annavad teatud kutseühingud, kelle tegevus seondub kontrollikoja tööga.

See katab ka personalikoolituse jaoks vajalike õppematerjalide ja tehnilise varustuse ostmise.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 500 eurot.

1 6 2   Lähetus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 450 000	3 290 000	2 850 670,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja koosseisuliste töötajate ning kontrollikojas lähetuses viibivate spetsialistide, riiklike või rahvusvaheliste ametnike ja praktikantide sõidukulude (kaasa arvatud lisakulud seoses piletite ja broneeringutega), lähetushüvitiste ja lisa- või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 6 3   Institutsiooni töötajate abistamise meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
25 000	8 000	26 178,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras ametnike abistamise kulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud puuetega inimeste abistamise poliitika raames antava abi kulude katmiseks järgmistele puuetega inimestele:

—	tegevteenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

—	tegevteenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

—	kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve võimaluste piires hüvitada puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud ning nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilisi kulutusi, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud.

1 6 3 2   Sotsiaalsed suhted töötajate vahel ja muud sotsiaalmeetmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
86 000	84 000	47 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud

—	erinevatest rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete suhete edendamiseks ja selleks rahalise toetuse pakkumiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, kultuuri- ja spordiühingutele,

—	muu töötajatele ja nende peredele antava abi ja toetusrahade katmiseks.

1 6 5   Kõiki institutsiooniga seotud isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0   Meditsiiniabi

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
277 000	277 000	144 440,12

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud personali iga-aastase tervisekontrolli, kaasa arvatud kõigi kaasneda võivate nõutavate meditsiiniliste läbivaatuste ja testide kulude katmiseks.

1 6 5 2   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
62 000	62 000	59 210,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate tegevuskulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud restorani ja sööklate sisseseade ümberkorraldamise ja uuendamise katmiseks, et täita kehtivaid riiklikke tervishoiu- ja ohutusstandardeid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 5 4   Laste päevakeskus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 239 000	1 067 000	1 023 624,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja osamakse katmiseks Luxembourgi laste päevakeskuse ja õppekeskuse osas.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 2 0
2 0 0
Hooned
2 0 0 0	Üür
	Liigendamata assigneeringud	3 884 000	4 090 000	3 270 112,06
2 0 0 1	Üürimine-ostmine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 3	Kinnisvara soetamine
	Liigendamata assigneeringud	11 000 000	p.m. (440)	128 783,62
2 0 0 5	Hoonete ehitus
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 7	Teenistusruumide sisustamine
	Liigendamata assigneeringud	165 000	165 000	5 666 342,20
2 0 0 8	Ehitusprojektidega seonduvad uuringud ja tehniline abi
	Liigendamata assigneeringud	30 000	270 000	350 396,49
	Artikkel 2 0 0 — Kogusumma	15 079 000	4 525 000	9 415 634,37
2 0 2
Hoonetega seotud kulud
2 0 2 2	Puhastus ja korrashoid
	Liigendamata assigneeringud	1 153 000	1 143 000	1 093 346,21
2 0 2 4	Energiatarbimine
	Liigendamata assigneeringud	1 012 000	934 000	775 346,77
2 0 2 6	Hoonete turvalisus ja valve
	Liigendamata assigneeringud	1 121 000	1 134 000	1 095 972,59
2 0 2 8	Kindlustus
	Liigendamata assigneeringud	73 000	73 000	66 958,21
2 0 2 9	Muud hoonetega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	80 000	82 000	77 603,55
	Artikkel 2 0 2 — Kogusumma	3 439 000	3 366 000	3 109 227,33
	PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA	18 518 000	7 891 000	12 524 861,70
PEATÜKK 2 1
2 1 0
Andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja korrashoid
2 1 0 0	Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ning hooldus
	Liigendamata assigneeringud	2 164 333	1 989 000	2 338 886,52
2 1 0 2	Tarkvarasüsteemide töö, arendamise ja hooldamisega seotud sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	3 538 000	3 635 000	2 875 076,57
2 1 0 3	Telekommunikatsioon
	Liigendamata assigneeringud	663 000	645 000	660 940,73
	Artikkel 2 1 0 — Kogusumma	6 365 333	6 269 000	5 874 903,82
2 1 2	Mööbel
	Liigendamata assigneeringud	137 000	262 000	397 332,66
2 1 4	Tehniline varustus ja sisseseade
	Liigendamata assigneeringud	130 000	140 000	133 821,62
2 1 6	Transpordivahendid
	Liigendamata assigneeringud	610 000	579 000	502 484,26
	PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA	7 242 333	7 250 000	6 908 542,36
PEATÜKK 2 3
2 3 0	Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad
	Liigendamata assigneeringud	155 000	200 000	128 889,67
2 3 1	Finantskulud
	Liigendamata assigneeringud	20 000	20 000	20 000,—
2 3 2	Õigusabikulud ja kahjutasud
	Liigendamata assigneeringud	20 000	20 000	3 000,—
2 3 6	Postikulud
	Liigendamata assigneeringud	60 000	50 000	50 000,—
2 3 8	Muud halduskulud
	Liigendamata assigneeringud	149 000	149 000	165 058,53
	PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA	404 000	439 000	366 948,20
PEATÜKK 2 5
2 5 2	Vastuvõtu- ja esinduskulud
	Liigendamata assigneeringud	252 000	252 000	231 929,91
2 5 4	Nõupidamised, kongressid ja konverentsid
	Liigendamata assigneeringud	127 000	127 000	142 239,88
2 5 6	Teabelevitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud
	Liigendamata assigneeringud	17 000	17 000	15 000,—
2 5 7	Ühendatud tõlke- ja konverentsitalitus
	Liigendamata assigneeringud	472 000	472 000	472 000,—
	PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA	868 000	868 000	861 169,79
PEATÜKK 2 7
2 7 0	Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused
	Liigendamata assigneeringud	585 000	415 000	327 306,52
2 7 2	Dokumentatsiooni, raamatukogu ja arhiveerimisega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	304 000	301 000	289 489,81
2 7 4
Tootmine ja levitamine
2 7 4 0	Euroopa Liidu Teataja
	Liigendamata assigneeringud	700 000	565 000	725 000,—
2 7 4 1	Üldväljaanded
	Liigendamata assigneeringud	800 000	640 000	500 175,16
	Artikkel 2 7 4 — Kogusumma	1 500 000	1 205 000	1 225 175,16
	PEATÜKK 2 7 — KOGUSUMMA	2 389 000	1 921 000	1 841 971,49
	Jaotis 2 — Kogusumma	29 421 333	18 369 000	22 503 493,54
PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD PEATÜKK 2 1 — ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, RENTIMINE JA HOOLDUS PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD PEATÜKK 2 5 — NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID PEATÜKK 2 7 — INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Märkused

Kuna kindlustusettevõtted ei kata enam töövaidluste ja terrorirünnakutega seotud riske seoses hoonetega, tuleb kontrollikojal need katta Euroopa Liidu eelarvest. Jaotises kirjendatud assigneeringud katavad seega kõik töövaidlustest ja terrorirünnakutest põhjustatud kahjud.

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 884 000	4 090 000	3 270 112,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud üürikulude katmiseks Luxembourgis ja Brüsselis.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 7 000 eurot.

2 0 0 1   Üürimine-ostmine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud iga-aastaste üürimaksete ja muude samalaadsete üüri-/müügilepingutest tulenevate institutsiooni kulude katmiseks.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
11 000 000	p.m. (441)	128 783,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis (Kirchbergis) asuva kontrollikoja hoone laiendamise tööde finantseerimise katmiseks iga-aastaste osamaksete kaupa.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja hoone K3 ehitusprojekti rahastamiseks. Summa jäetakse reservi, kuni eelarvepädevate institutsioonidega on projekti teemal lõplikult konsulteeritud vastavalt finantsmääruse artiklile 179. Kogusummani jõudmiseks, milleks on praeguste prognooside kohaselt ligikaudu 79 000 000 eurot, on ette nähtud veel kolm iga-aastast osamakset.

2 0 0 5   Hoonete ehitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
165 000	165 000	5 666 342,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud

—	erinevate sisustustööde, sealhulgas vaheseinte, kardinate, juhtmete, põrandakatete ja ripplagede paigaldamise, värvimis- ja tapetseerimistööde ning nendega kaasnevate tehniliste tööde kulude katmiseks,

—	suuremahuliste ehitusprojektidega seonduvate uuringute ja tehnilise abi kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 0 8   Ehitusprojektidega seonduvad uuringud ja tehniline abi

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 000	270 000	350 396,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud suuremahuliste ehitusprojektidega seonduvate uuringute ja tehnilise abi kulude katmiseks.

2 0 2   Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastus ja korrashoid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 153 000	1 143 000	1 093 346,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud

—	ruumide, liftide, keskkütte, õhukonditsioneerimissüsteemide ja elektriseadmete korrashoiu ja puhastuse ning ümberehitamise ja remontimise kulude katmiseks,

—	hooldus-, puhastus-, pesu- ja keemilise puhastuse vahendite ning muude korrashoiuks vajalike tarvete ostmiseks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused), võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artiklit 63.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 012 000	934 000	775 346,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 121 000	1 134 000	1 095 972,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete turvalisusega, eelkõige hoonete valvelepingute, tuletõrjeseadmete ja julgeolekuametnike varustuse ostmise ja korrashoiuga seonduvate jms kulude katmiseks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused), võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artiklit 63.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
73 000	73 000	66 958,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni valduses olevate hoonete, samuti vallasvara ja kunstiteostega seonduvate kindlustusmaksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 9   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
80 000	82 000	77 603,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud muude, selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toomata jooksvate kulude, eelkõige kanalisatsiooni, prügiveo, liiklusmaksude, märkidega jms seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 1 —   ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, RENTIMINE JA HOOLDUS

2 1 0   Andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja korrashoid

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ning hooldus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 164 333	1 989 000	2 338 886,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste tegevuskulude katmiseks:

—	arvutiseadmete ja tarkvara, samuti muude tarvikute ja paberkandjate ostmine, rentimine ja korrashoid,

—	arvutikaablid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 0 2   Tarkvarasüsteemide töö, arendamise ja hooldamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 538 000	3 635 000	2 875 076,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud asutusevälise personali ning väljastpoolt tellitavate tööde, sealhulgas Helpdeski teenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
663 000	645 000	660 940,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi telekommunikatsiooniga seonduvate kulude, nagu liitumistasud, telefoniliinid, kõnetasud, hooldustasud, telefoniseadmete ostmine, uuendamine, remont ja hooldus, katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 70 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
137 000	262 000	397 332,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud täiendava mööbli ostmiseks või rentimiseks, korrashoiuks ja parandamiseks, samuti kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 4   Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
130 000	140 000	133 821,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja kontori sisseseade ostmiseks, uuendamiseks, rentimiseks, hoolduseks ja remondiks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
610 000	579 000	502 484,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (kaasa arvatud taksod) ostmiseks ja rentimiseks koos juhiga või ilma, samuti nende kasutamisega seonduvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
155 000	200 000	128 889,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirja- ja kontoritarvetega seonduvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on p.m.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	20 000	20 000,—

2 3 2   Õigusabikulud ja kahjutasud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	20 000	3 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi kulude ja tasude katmiseks, mida kontrollikoda võib kanda.

2 3 6   Postikulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
60 000	50 000	50 000,—

2 3 8   Muud halduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
149 000	149 000	165 058,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	lähetuses olevate töötajate pagasikindlustuse kulud,

—	kullerite ja autojuhtide vormirõivad ning muud töörõivad,

—	institutsiooni sisenõupidamistel pakutavad karastusjoogid ning kerged eined,

—	seadmete, mööbli ja kontoritarvete kolimise ja teisaldamise kulud,

—	muud, eelnevatel ridadel eraldi välja toomata tegevuskulud ning hooldus- ja remondivahendite kulud,

—	pisikulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 5 —   NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID

2 5 2   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
252 000	252 000	231 929,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja kohustustest tulenevate vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks.

2 5 4   Nõupidamised, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
127 000	127 000	142 239,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud uurimisgruppides ja töörühmades osalevate spetsialistide sõidukulude, päevaraha ja kaasnevate lisakulutuste ning selliste kohtumiste korraldamise kulude katmiseks, kui neid ei kaeta olemasoleva infrastruktuuriga.

See on ette nähtud ka konverentside, kongresside ja kohtumiste korraldamise ning neil osalemise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 6   Teabelevitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
17 000	17 000	15 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis seonduvad kontrollikoja tegevust tutvustavate teabekohtumiste korraldamisega ülikoolide õppejõududele, erialaajakirjade toimetajatele ja muudele liikmesriikide asjast huvitatutele. Assigneering on samuti ette nähtud kontrollikoja teabe- ja kommunikatsioonipoliitikaga seonduvate muude kulude katmiseks.

2 5 7   Ühendatud tõlke- ja konverentsitalitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
472 000	472 000	472 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja komisjoni tõlketeenistuste osutatavate teenuste eest tasumiseks.

PEATÜKK 2 7 —   INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

2 7 0   Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
585 000	415 000	327 306,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud auditi- ja haldusalaste uuringute tellimiseks lepingu alusel asutusevälistelt spetsialistidelt.

Audititöö käigus tuleb kontrollikojal pöörduda asutuseväliste spetsialistide poole tehniliste uuringute ning keemiliste, füüsikaliste ja statistiliste analüüside asjus. Spetsialistidelt lepingu alusel tellitud uuringute eripärane ja vahel ettenägematu iseloom õigustab vajadust assigneeringute järele, millega neid katta. Selliste assigneeringute puudumine võib oluliselt takistada kontrollikoja ülesannete täitmist ja ohtu seada asutuse sõltumatuse. Assigneering katab ka kulud seoses kontrollikoja raamatupidamisaruannete kohta tehtava sõltumatu audiitori auditiga, mille aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2 7 2   Dokumentatsiooni, raamatukogu ja arhiveerimisega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
304 000	301 000	289 489,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	materjalide, dokumentide ja teiste mitteperioodiliste väljaannete hankimine ning ka olemasolevate köidete ajakohastamine,

—	spetsiaalne raamatukogu sisustus,

—	erinevate ajalehtede, ajakirjade ja bülletäänide tellimine,

—	uudisteagentuuride või väliste andmebaaside kasutajaks registreerimine,

—	osade välisandmete kohta päringu tegemine,

—	raamatukogu materjalide köitmine ja säilitamine,

—	arhiivimaterjalide töötlemine ja nende asendusmaterjalide hankimine.

2 7 4   Tootmine ja levitamine

2 7 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
700 000	565 000	725 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja materjalide Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 70 000 eurot.

2 7 4 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
800 000	640 000	500 175,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud

—	kontrollikoja poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule ja artikli 325 lõikele 4 vastu võetud aruannete ja järeldusotsuste avaldamise ja levitamise kulude katmiseks,

—	üldisest audititööst ja kontrollikoja tegevusest teavitavate dokumentide levitamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
	PEATÜKK 10 0	13 900	55 000 000	0,—
	PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA	13 900	55 000 000	0,—
	PEATÜKK 10 1	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	13 900	55 000 000	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	147 945 731	187 644 296	120 633 663,44
PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
13 900	55 000 000	0,—

Märkused

1.	Punkt	1 4 0 6	Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused	13 900
			Kogusumma	13 900

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

VI JAGU

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa ühenduste osalus majandus- ja sotsiaalkomitee kulude rahastamisel eelarveaastaks 2010

Rubriik	Summa
Kulud	123 173 749
Omavahendid	–10 408 414
Nõutav osamaks	112 765 335

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE ORGANITEGA SEOTUD ISIKUTELT

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja toetuste maksustamisest	4 262 590	4 340 041	3 895 752,—
4 0 3	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust	830 195	626 635	502 839,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	5 092 785	4 966 676	4 398 591,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	5 251 629	5 020 330	4 799 674,—
4 1 1	Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine	p.m.	p.m.	311 858,—
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	5 251 629	5 020 330	5 111 532,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	10 344 414	9 987 006	9 510 123,—
PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja toetuste maksustamisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
4 262 590	4 340 041	3 895 752,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3831/91, 19. detsember 1991, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi seoses ajutise maksu kehtestamisega (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 7).

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
830 195	626 635	502 839,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
5 251 629	5 020 330	4 799 674,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	311 858,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning VIII lisa artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 5 0
5 0 0
Laekumised vallasvara (varustuse) müügist
5 0 0 0	Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	6 500,—
5 0 0 1	Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	2 300,—
	Artikkel 5 0 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	8 800,—
5 0 2	Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	71 959,—
	PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	80 759,—
PEATÜKK 5 1
5 1 0	Laekumised vallasvara ja seadmete üürileandmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 1 1
Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest
5 1 1 0	Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	980 000,—
5 1 1 1	Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	980 000,—
	PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	980 000,—
PEATÜKK 5 2
5 2 0	Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni arvetel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid	64 000	64 000	300 233,—
	PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA	64 000	64 000	300 233,—
PEATÜKK 5 5
5 5 0	Tulu teistele institutsioonidele või organitele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või organite nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	1 829 611,—
5 5 1	Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	1 829 611,—
PEATÜKK 5 7
5 7 0	Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	150 055,—
5 7 1	Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 3	Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	474 137,—
	PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	624 192,—
PEATÜKK 5 8
5 8 0	Üürimisega seotud hüvitistest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 8 1	Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	31 382,—
	PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	31 382,—
PEATÜKK 5 9
5 9 0	Muud haldustegevusest saadavad tulud	p.m.	p.m.	41 278,—
	PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	41 278,—
	Jaotis 5 — Kogusumma	64 000	64 000	3 887 455,—
PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID PEATÜKK 5 5 — OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST SAADAVAD TULUD PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED PEATÜKK 5 9 — MUUD HALDUSTEGEVUSEST SAADAVAD TULUD

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara (varustuse) müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	6 500,—

Märkused

Käesolev punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	2 300,—

Märkused

Käesolev punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	71 959,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 0   Laekumised vallasvara ja seadmete üürileandmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	980 000,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni arvetel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
64 000	64 000	300 233,—

PEATÜKK 5 5 —   OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST SAADAVAD TULUD

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või organitele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või organite nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	1 829 611,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	150 055,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	474 137,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üürimisega seotud hüvitistest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	31 382,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUUD HALDUSTEGEVUSEST SAADAVAD TULUD

5 9 0   Muud haldustegevusest saadavad tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	41 278,—

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
	PEATÜKK 9 0	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 9 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	10 408 414	10 051 006	13 397 578,—
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1
INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD
1 0	INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD	17 560 559	16 597 200	15 804 049,—
1 2	AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD	62 334 426	61 938 083	56 085 006,—
1 4	MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED	4 283 767	3 870 697	3 640 829,—
1 6	INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD	1 941 087	1 873 615	1 625 502,—
	Jaotis 1 — Kogusumma	86 119 839	84 279 595	77 155 386,—
2
HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
2 0	HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD	19 224 403	18 379 228	17 000 526,—
2 1	ANDMETÖÖTLUS, VARUSTUSE JA MÖÖBLI OST, ÜÜR JA HOOLDUS	5 162 034	4 783 857	4 499 770,—
2 3	JOOKSVAD HALDUSKULUD	711 715	817 385	696 302,—
2 5	INSTITUTSIOONI TEGEVUS	9 646 745	9 507 391	8 025 482,—
2 6	TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE	2 289 013	2 443 353	2 175 131,—
	Jaotis 2 — Kogusumma	37 033 910	35 931 214	32 397 211,—
10
MUUD KULUD
10 0	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD	20 000	500 000	0,—
10 1	ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV	p.m.	p.m.	0,—
10 2	HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	20 000	500 000	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	123 173 749	120 710 809	109 552 597,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 1 0
1 0 0
Palgad, hüvitised ja väljamaksed
1 0 0 0	Palgad, hüvitised ja väljamaksed
	Liigendamata assigneeringud	104 000	102 000	69 000,—
1 0 0 4	Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad
	Liigendamata assigneeringud	16 950 000	16 000 000	15 300 000,—
1 0 0 8	Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad
	Liigendamata assigneeringud	454 039	444 700	396 549,—
	Artikkel 1 0 0 — Kogusumma	17 508 039	16 546 700	15 765 549,—
1 0 5	Erialane täiendusõpe, keele- ja muud kursused
	Liigendamata assigneeringud	52 520	50 500	38 500,—
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	17 560 559	16 597 200	15 804 049,—
PEATÜKK 1 2
1 2 0
Töötasud ja muud õigused
1 2 0 0	Töötasud ja hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	60 464 048	59 711 960	55 260 519,—
1 2 0 2	Tasustatud ületunnitöö
	Liigendamata assigneeringud	55 000	60 000	31 760,—
1 2 0 4	Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	856 500	990 098	728 630,—
	Artikkel 1 2 0 — Kogusumma	61 375 548	60 762 058	56 020 909,—
1 2 2
Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel
1 2 2 0	Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel
	Liigendamata assigneeringud	190 000	210 000	64 097,—
1 2 2 2	Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 1 2 2 — Kogusumma	190 000	210 000	64 097,—
1 2 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	768 878	966 025	0,—
	PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA	62 334 426	61 938 083	56 085 006,—
PEATÜKK 1 4
1 4 0
Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad
1 4 0 0	Muud teenistujad
	Liigendamata assigneeringud	2 077 098	1 802 337	1 730 833,—
1 4 0 4	Praktika, stipendiumid ja personalivahetus
	Liigendamata assigneeringud	953 213	924 360	680 844,—
1 4 0 8	Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	70 000	70 000	26 296,—
	Artikkel 1 4 0 — Kogusumma	3 100 311	2 796 697	2 437 973,—
1 4 2
Sisseostetavad teenused
1 4 2 0	Täiendavad tõlketeenused
	Liigendamata assigneeringud	380 000 (442)	354 000	527 856,—
1 4 2 2	Nõuandetegevusega seotud ekspertiisid
	Liigendamata assigneeringud	734 000	720 000	675 000,—
1 4 2 4	Institutsioonidevaheline koostöö ja sisseostetavad teenused personalijuhtimise valdkonnas
	Liigendamata assigneeringud	30 702
	Artikkel 1 4 2 — Kogusumma	1 144 702	1 074 000	1 202 856,—
1 4 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	38 754	p.m.	0,—
	PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA	4 283 767	3 870 697	3 640 829,—
PEATÜKK 1 6
1 6 1
Personalijuhtimisega seotud kulud
1 6 1 0	Värbamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	71 417	71 415	54 860,—
1 6 1 2	Erialane täiendusõpe
	Liigendamata assigneeringud	499 335	457 000	453 537,—
	Artikkel 1 6 1 — Kogusumma	570 752	528 415	508 397,—
1 6 2	Lähetuskulud
	Liigendamata assigneeringud	521 335	467 000	453 537,—
1 6 3
Institutsiooniga seotud isikuid puudutavad tegevused
1 6 3 0	Sotsiaalhoolekanne
	Liigendamata assigneeringud	21 500	40 000	7 000,—
1 6 3 2	Ühiskondlikud suhted teenistujate vahel ja muud sotsiaalsed meetmed
	Liigendamata assigneeringud	197 500	173 200	76 114,—
1 6 3 4	Meditsiiniabi
	Liigendamata assigneeringud	80 000	60 000	56 500,—
1 6 3 6	Restoranid ja sööklad
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 6 3 8	Liidu lasteaed ja lastesõimed
	Liigendamata assigneeringud	550 000	605 000	523 954,—
	Artikkel 1 6 3 — Kogusumma	849 000	878 200	663 568,—
	PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA	1 941 087	1 873 615	1 625 502,—
	Jaotis 1 — Kogusumma	86 119 839	84 279 595	77 155 386,—
PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD

1 0 0   Palgad, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0   Palgad, hüvitised ja väljamaksed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
104 000	102 000	69 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete palkade, hüvitiste ja väljamaksete katmiseks, sealhulgas haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse sissemaksete ning puudega liikmete toetuste katmiseks.

1 0 0 4   Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 950 000	16 000 000	15 300 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele ning nende asendusliikmetele tehtud väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale transpordi-, sõidu- ja kohtumiste kulude hüvitamise korrale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 0 8   Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
454 039	444 700	396 549,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajatele ning nende asendajatele tehtud väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale transpordi-, sõidu- ja kohtumiste kulude hüvitamise korrale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 0 5   Erialane täiendusõpe, keele- ja muud kursused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
52 520	50 500	38 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ning tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate keelekursuste või muude erialakursuste registreerumiskulude osaliseks katmiseks.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 5 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0   Töötasud ja muud õigused

Märkused

Käesolevas artiklis olevad assigneeringud on arvutatud vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele.

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
60 464 048	59 711 960	55 260 519,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

—	palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

—	haigus-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

—	institutsiooni osamakse haiguskindlustusse,

—	kindlasummalised ületunnitasud,

—	muud hüvitised ja toetused, sealhulgas vanema- või perepuhkuse hüvitis,

—	ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

—	töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

—	hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega teenistussuhe lõpetatakse ilmse tööga mittetoimetuleku tõttu,

—	hüvitis ajutise töötaja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 2 0 2   Tasustatud ületunnitöö

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
55 000	60 000	31 760,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool nimetatud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
856 500	990 098	728 630,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
190 000	210 000	64 097,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes:

—	arvatakse institutsiooni töökohtade arvu vähendamise tõttu ajutiselt reservi,

—	töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

Assigneering katab ka tööandjapoolse haiguskindlustuse osamakse ja nimetatud hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ülalnimetatud sätetega kehtestatud tingimuste kohaselt makstavad hüvitised,

—	tööandjapoolsed haiguskindlustuse osamaksed hüvitiste saajate osas,

—	erinevatele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
768 878	966 025	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimiskulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 077 098	1 802 337	1 730 833,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—

muude teenistujate, eelkõige abiteenistujate, lepinguliste teenistujate, kohalike teenistujate ja erinõunike (Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandjapoolsed osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes,

—	meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt värvatud teenistujate töötasud,

—	suurenenud töökoormuse tõttu või erandjuhtudel kasutatavate konverentsikorraldajate ja multimeedia spetsialistide töötasud või tasud,

—	kindlasummalised ületunnitasud,

—	ületunnitöö tasustamine vastavalt personalieeskirjade artiklile 56 ja VI lisale,

—	muud hüvitised ja toetused, sealhulgas vanema- või perepuhkuse hüvitis,

—	hüvitis teenistuja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
953 213	924 360	680 844,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	praktikantide sõidu- ja lähetuskulud ja -hüvitis ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus praktika ajal,

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning liikmesriikide või vastavalt eeskirjadele muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud,

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevusvaldkondade Euroopa integratsiooniga seoses erilist huvi pakkuvate uurimisprojektide realiseerimise kulud (piiratud ulatuses),

—	kulud programmidele noorte koolitamiseks Euroopa vaimus.

1 4 0 8   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
70 000	70 000	26 296,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	teenistujate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud teenistujatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	päevaraha, mida makstakse teenistujatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

—	teenistujate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksete ja ühenduse vastavasse skeemi tehtavate osamaksete vahe lepingu muutumisel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2   Sisseostetavad teenused

1 4 2 0   Täiendavad tõlketeenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
380 000 (443)	354 000	527 856,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vabakutseliste või ajutiste tõlkijate tehtud töö või tõlkimisteenistuse poolt trükkimiseks ja muude tööde tegemiseks välja saadetud tööde kulude katmiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kasutab alati vabakutselisi tõlkijaid, kes on valitud institutsioonidevahelise üldhanke tulemusena.

Samuti kaetakse assigneeringust Luksemburgis asuva Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse kulud ning kogu keelealane koostöö institutsioonide vahel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2 2   Nõuandetegevusega seotud ekspertiisid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
734 000	720 000	675 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ekspertidele tehtavate maksete katmiseks vastavalt kehtivale sõidukulude hüvitamise ja päevarahade maksmise korrale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2 4   Institutsioonidevaheline koostöö ja sisseostetavad teenused personalijuhtimise valdkonnas

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 702

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud kõigi institutsioonidevahelise koostöö tegevuste rahastamiseks personalijuhtimise valdkonnas.

Assigneering on samuti ette nähtud sisseostetavate teenuste rahastamiseks personalijuhtimise valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
38 754	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimiskulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Värbamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
71 417	71 415	54 860,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

—	ajutiste töötajate, lepinguliste teenistujate ja kohalike teenistujate valikumenetluste korraldamise kulud.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud personalivaliku ametiga, võib seda assigneeringut osaliselt kasutada institutsiooni enda läbiviidavate konkursside korraldamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 1 2   Erialane täiendusõpe

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
499 335	457 000	453 537,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	institutsioonidevaheliste erialase täiendus- ja ümberõppe kursuste, sealhulgas keelekursuste korraldamine; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib assigneeringut osaliselt kasutada institutsioonisiseste kursuste korraldamiseks,

—	õppeprogrammide kavandamiseks ja läbiviimiseks õppematerjalide soetamise või valmistamise ning spetsialistide läbiviidavate erialaste koolituste korraldamisega seotud kulud,

—	erialased koolituskursused, mille eesmärk on teadlikkuse parandamine puuetega inimeste küsimuses, ning võrdseid võimalusi ja karjäärinõustamist käsitlevad ja eelkõige võimekuse hindamisele suunatud koolitused,

—	lähetuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 2   Lähetuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
521 335	467 000	453 537,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11–13.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 6 3   Institutsiooniga seotud isikuid puudutavad tegevused

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
21 500	40 000	7 000,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—

puuetega inimeste abistamise institutsioonidevahelise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamine: — aktiivses teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad, — aktiivses teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad, — kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses, — puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud, dokumentaalselt tõendatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate mittemeditsiiniliste, ühise haiguskindlustussüsteemi poolt mittehüvitatavate kulutuste tagasimaksmine tingimusel, et elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

—	eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed,

—	toetus personalikomiteele ning sotsiaalhoolekande ettenägematud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 3 2   Ühiskondlikud suhted teenistujate vahel ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
197 500	173 200	76 114,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvustest teenistujate vahel ühiskondlike suhete edendamiseks ja rahaliseks toetamiseks, näiteks teenistujate klubide, spordiühingute, kultuuriühingute jms toetamiseks, samuti alalise vabaajakeskuse (kultuuri- ja spordiüritused, hobid, restoran) kulude osamakseks.

Samuti katab assigneering Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osamakse Overijses asuva Euroopa Liidu institutsioonidevahelise keskuse sotsiaal-, spordi-, haridus- ja kultuuritegevuse toetuseks.

Lisaks on assigneering ette nähtud käesoleva peatüki teistes artiklites mainimata teenistujatele suunatud toetusmeetmetest tekkivate kulude katmiseks (majapidamises abistamine jms).

1 6 3 4   Meditsiiniabi

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
80 000	60 000	56 500,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud arstipunktide halduskulude katmiseks kolmes töökohas, sealhulgas materjali, ravimite jne ostmine, ennetuslike arstlike läbivaatuste kulud, invaliidsuskomisjoni halduskulud ning kulud väljastpoolt saadavale arstiabile, mida üldarst peab vajalikuks.

Samuti katab see assigneering teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

1 6 3 6   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate tegevuskulude katmiseks.

1 6 3 8   Liidu lasteaed ja lastesõimed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
550 000	605 000	523 954,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu lasteaia, samuti sõimede ja päevakeskuste Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osamakse katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate lapsevanemate tehtavatest osamaksetest saadavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 2 0
2 0 0
Hooned
2 0 0 0	Üür
	Liigendamata assigneeringud	2 050 000	2 040 000	1 988 777,—
2 0 0 1	Pikaajalistest väljaostuõigusega üürilepingutest tulenevad üürimaksed ja samalaadsed kulud
	Liigendamata assigneeringud	10 978 298	10 655 001	9 790 337,—
2 0 0 3	Kinnisvara soetamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 5	Hoonete ehitamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 7	Teenistusruumide sisustamine
	Liigendamata assigneeringud	238 809	205 695	81 929,—
2 0 0 8	Muud kulud
	Liigendamata assigneeringud	35 967	35 262	7 250,—
2 0 0 9	Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 2 0 0 — Kogusumma	13 303 074	12 935 958	11 868 293,—
2 0 2
Muud hoonetega seotud kulud
2 0 2 2	Puhastus ja korrashoid
	Liigendamata assigneeringud	2 657 269	2 654 053	2 102 476,—
2 0 2 4	Energiatarbimine
	Liigendamata assigneeringud	1 077 627	1 063 737	866 101,—
2 0 2 6	Hoonete turvalisus ja valve
	Liigendamata assigneeringud	2 055 503	1 603 238	2 039 080,—
2 0 2 8	Kindlustus
	Liigendamata assigneeringud	130 930	122 242	124 576,—
	Artikkel 2 0 2 — Kogusumma	5 921 329	5 443 270	5 132 233,—
	PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA	19 224 403	18 379 228	17 000 526,—
PEATÜKK 2 1
2 1 0
Seadmed, kasutamiskulud ning andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud teenused
2 1 0 0	Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ja hooldus ning seotud tööd
	Liigendamata assigneeringud	1 144 774	1 180 502	1 312 141,—
2 1 0 2	Tarkavarasüsteemide töö, arendamise ja hooldusega seotud sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	2 099 583	1 818 183	1 605 250,—
2 1 0 3	Telekommunikatsioon
	Liigendamata assigneeringud	754 319	719 480	449 734,—
	Artikkel 2 1 0 — Kogusumma	3 998 676	3 718 165	3 367 125,—
2 1 2	Mööbel
	Liigendamata assigneeringud	182 590	181 066	164 031,—
2 1 4	Tehniline varustus ja sisseseade
	Liigendamata assigneeringud	870 368	783 955	880 911,—
2 1 6	Transpordivahendid
	Liigendamata assigneeringud	110 400	100 671	87 703,—
	PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA	5 162 034	4 783 857	4 499 770,—
PEATÜKK 2 3
2 3 0	Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad
	Liigendamata assigneeringud	314 438	327 937	284 887,—
2 3 1	Finantskulud
	Liigendamata assigneeringud	20 000	10 000	11 000,—
2 3 2	Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud
	Liigendamata assigneeringud	40 000	20 000	33 237,—
2 3 6	Posti- ja kohaletoimetamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	200 000	315 000	264 350,—
2 3 8	Muud halduskulud
	Liigendamata assigneeringud	137 277	144 448	102 828,—
	PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA	711 715	817 385	696 302,—
PEATÜKK 2 5
2 5 4
Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused
2 5 4 0	Mitmesugused sisenõupidamiste kulud
	Liigendamata assigneeringud	215 000	185 000	155 569,—
2 5 4 2	Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamise ning nendel osalemise mitmesugused kulud
	Liigendamata assigneeringud	587 745	555 000	353 895,—
2 5 4 4	Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuse korraldamise kulud
	Liigendamata assigneeringud	105 000	98 391	68 455,—
2 5 4 6	Institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustustest tulenevad kulud
	Liigendamata assigneeringud	139 000	169 000	174 396,—
2 5 4 8	Tõlgid
	Liigendamata assigneeringud	8 600 000	8 500 000 (444)	7 273 167,—
	Artikkel 2 5 4 — Kogusumma	9 646 745	9 507 391	8 025 482,—
	PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA	9 646 745	9 507 391	8 025 482,—
PEATÜKK 2 6
2 6 0
Teabevahetus, teave ja väljaanded
2 6 0 0	Teabevahetus
	Liigendamata assigneeringud	825 000	773 000	682 802,—
2 6 0 2	Väljaannete avaldamine ja levitamine
	Liigendamata assigneeringud	563 000	514 000	349 346,—
2 6 0 4	Euroopa Liidu Teataja
	Liigendamata assigneeringud	500 000	750 000	860 000,—
	Artikkel 2 6 0 — Kogusumma	1 888 000	2 037 000	1 892 148,—
2 6 2
Teabe kogumine, dokumentatsioon ja arhiveerimine
2 6 2 0	Uurimused, teadusuuringud ja arutelud
	Liigendamata assigneeringud	175 000	175 000	99 808,—
2 6 2 2	Dokumentatsioon ja raamatukogu
	Liigendamata assigneeringud	182 357	189 369	151 086,—
2 6 2 4	Arhiveerimine ja sellega seotud tööd
	Liigendamata assigneeringud	43 656	41 984	32 089,—
	Artikkel 2 6 2 — Kogusumma	401 013	406 353	282 983,—
	PEATÜKK 2 6 — KOGUSUMMA	2 289 013	2 443 353	2 175 131,—
	Jaotis 2 — Kogusumma	37 033 910	35 931 214	32 397 211,—
PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD PEATÜKK 2 1 — ANDMETÖÖTLUS, VARUSTUSE JA MÖÖBLI OST, ÜÜR JA HOOLDUS PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD PEATÜKK 2 5 — INSTITUTSIOONI TEGEVUS PEATÜKK 2 6 — TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 60.

Kui assigneering on ette nähtud seadmete soetamiseks või teenuste tellimiseks sõlmitud lepingu kulude katmiseks, konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega nende poolt kokku lepitud tingimuste osas.

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 050 000	2 040 000	1 988 777,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete üüri ning selliste koosolekute ruumide üürikulude katmiseks, mis korraldatakse hoonetes, mida komitee alaliselt ei kasuta.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 1   Pikaajalistest väljaostuõigusega üürilepingutest tulenevad üürimaksed ja samalaadsed kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 978 298	10 655 001	9 790 337,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni pikaajalistest väljaostuõigusega üürilepingutest tulenevate iga-aastaste üürimaksete ja muude samalaadsete kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete soetamise kulude katmiseks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetuste jagamine toimub vastavalt finantsmääruse sätetele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
238 809	205 695	81 929,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustamistööde läbiviimiseks, sealhulgas juhtmete paigaldamine, turvalisuse ja restoraniga seotud tööd jne, samuti kõik muud sisustamisega seotud kulud, eelkõige arhitektide või inseneride töötasud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 8   Muud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
35 967	35 262	7 250,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	hoonetega seotud kulud, mida ei ole käesoleva peatüki teistes artiklites konkreetselt mainitud, eelkõige hoonete uuringutega ning hoonetes tehtavate hooldustööde või tööde ettevalmistamise ja järelevalvega seotud tehnilise või ehitusalase abi kulud,

—	kulud hoonete kohandamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees töötavate ja komiteed külastavate puuetega inimeste vajadustele, mis selgusid puuetega inimeste juurdepääsu auditist, mis on juba heakskiidu saanud,

—	kommunaalteenuste kulud.

2 0 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni võimalike kinnisvarainvesteeringute kulude katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

2 0 2   Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastus ja korrashoid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 657 269	2 654 053	2 102 476,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks: ruumide, liftide, küttesüsteemide, kliimaseadmete ja tulekindlate uste hooldus ning samuti kahjuritõrje, värvimis- ja parandustööd ning hoonete välimuse ja ümbruse parandamine, sh kulud uuringutele, analüüsidele, lubadele, keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) normidest kinnipidamisele jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 077 627	1 063 737	866 101,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 055 503	1 603 238	2 039 080,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige hoonete turvalisuse ja valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
130 930	122 242	124 576,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmaksete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

PEATÜKK 2 1 —   ANDMETÖÖTLUS, VARUSTUSE JA MÖÖBLI OST, ÜÜR JA HOOLDUS

Märkused

Kui assigneering on ette nähtud sisseseade ostmise kulude või sisseseade soetamiseks või teenuse tellimiseks sõlmitud lepingu kulude katmiseks, konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste osas.

2 1 0   Seadmed, kasutamiskulud ning andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ja hooldus ning seotud tööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 144 774	1 180 502	1 312 141,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara soetamisega, üürimisega, nende korrashoidmise ja hooldamisega ning muude sellega seotud tööde kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 2   Tarkavarasüsteemide töö, arendamise ja hooldusega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 099 583	1 818 183	1 605 250,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenindusbüroodele ja andmetöötlusnõustajatele andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks vajalike sisseostetavate teenuste kulude, samuti rakendussüsteemide loomise ja haldamise, kasutajate – sealhulgas liikmete – abistamise, uuringute läbiviimise ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja sisestamisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
754 319	719 480	449 734,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonide, televisiooni) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks. Samuti katab see liikmetele ja asendusliikmetele antud seadmete ühisfinantseerimise kulud, et neil oleks võimalik saada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee dokumente elektrooniliselt.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
182 590	181 066	164 031,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja parandustöödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks.

Kunstiteoste osas on assigneering ette nähtud nii nende omandamiseks kui ka erivahendite ostmiseks tehtud kulude ja nendega seotud jooksvate kulude, sealhulgas raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 1 4   Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
870 368	783 955	880 911,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise tehnilise varustuse ja sisseseade ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks:

—	kirjastamise, arhiveerimise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms seotud tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja sisseseade,

—	trükikoja, arhiivide, sööklate, töötajate kaupluste ja audiovisuaalne sisseseade ning telefoniteenuse, turvalisuse ja konverentside tehnilise teenindamisega seotud tehniline varustus jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 35 000 eurot.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
110 400	100 671	87 703,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (autode ja jalgrataste) ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 4 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
314 438	327 937	284 887,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse ning mõnede väljaspoolt trükitöö ostmiseks tehtavate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	10 000	11 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasude, vahendustasude, mitmesuguste muude kulude) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 3 2   Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 000	20 000	33 237,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kõik kulud, mis tulenevad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osalemisest liidu ja riikide kohtutes, õigusteenuste kasutamisest, õigusalaste materjalide ja teoste soetamisest, samuti muud õigusalased ja õigustalituse osalusega menetlusi või menetluseelset tegevust puudutavad kulud,

—	kahjutasud, intressid ja võlgnevused finantsmääruse artikli 8 lõikes 3 määratletud tähenduses.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 3 6   Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
200 000	315 000	264 350,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuse või transpordifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 8   Muud halduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
137 277	144 448	102 828,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kindlustuskulud, mis ei ole kaetud muude punktidega,

—	saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinipersonali ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste ostmise ja korrashoiu kulud,

—	kõik kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste töötajate läbi viidud kolimise ja sellega seotud tööde kulud,

—	mitmesugused halduskulud, näiteks rongide ja lennukite sõiduplaanide ostmine, kasutatud varustuse müügikuulutuste avaldamine ajalehtedes jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

PEATÜKK 2 5 —   INSTITUTSIOONI TEGEVUS

2 5 4   Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0   Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
215 000	185 000	155 569,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisenõupidamistel pakutavate jookide ning vahel kergete einete ja tööeinete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 2   Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamise ning nendel osalemise mitmesugused kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
587 745	555 000	353 895,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste ürituste kulude (kaasa arvatud esinduskulude) katmiseks: a) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajate osalemine kongressidel, konverentsidel, seminaridel, sümpoosionidel jne ning b) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud arutelud ning nii üldised kui ka erikonverentsid ja koosolekud (sealhulgas kaasrahastamise summad juhtudel, mil nimetatud üritused korraldatakse kellegagi ühiselt, või allhangete kaudu korraldamisega seotud kulud).

Samuti katab see kõik kulud, mis on tehtud koosolekute organiseerimisel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning nii Euroopa Liidust kui ka mitteliikmesriikidest pärit koostööpartnerite vahel (kaasa arvatud ühiskondlike huvigruppide esindajad).

Lisaks katab see järgmiste tegevuste tulemusena tehtud kulutused: a) kolmandate riikide ühiskondlike huvigruppide delegatsioonide külastused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse ning b) endiste komitee liikmete ühenduse tegevus.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 250 000 eurot.

2 5 4 4   Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuse korraldamise kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
105 000	98 391	68 455,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuskulude katmiseks, kuid ei hõlma Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ning tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate reisikulusid ja hüvitisi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 6   Institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustustest tulenevad kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
139 000	169 000	174 396,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustusest tulenevate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 8   Tõlgid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 600 000	8 500 000 (445)	7 273 167,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkide teenuste kasutamisega seotud kulude katteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (nii teiste institutsioonide tõlkide kui ka vabakutseliste tõlkide kasutamine), sealhulgas nende tasude, sõidukulude ja päevarahade katteks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

PEATÜKK 2 6 —   TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE

2 6 0   Teabevahetus, teave ja väljaanded

2 6 0 0   Teabevahetus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
825 000	773 000	682 802,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud katma kõik Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesmärkide ja tegevusega seotud kommunikatsiooni- ja teabekulud, üldsuse ning sotsiaal-kutsealaste organisatsioonide teavitamisega seotud tegevuse kulud, konverentside, kongresside ja seminaride reklaamikulud ning suurte ürituste, kultuurialgatuste ja komitee mitmesuguste erinevate ürituste kulud, sealhulgas organiseeritud kodanikuühiskonna auhinna kulu. Samuti katab see kõik nimetatud üritustega seotud materjalide, teenuste, tarbekaupade ja varustuse kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 6 0 2   Väljaannete avaldamine ja levitamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
563 000	514 000	349 346,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldamiskulude katmiseks, et levitada kõigil andmekandjatel välja antavaid väljaandeid ja üldist teavet.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

2 6 0 4   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	750 000	860 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu Teataja trükkimiskulude ning levitamise ja muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 125 000 eurot.

2 6 2   Teabe kogumine, dokumentatsioon ja arhiveerimine

2 6 2 0   Uurimused, teadusuuringud ja arutelud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
175 000	175 000	99 808,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud volitatud ekspertidele ja uurimisinstituutidele erinevate valdkondade ja uuringute ekspertide arutelude kulude katmiseks.

2 6 2 2   Dokumentatsioon ja raamatukogu

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
182 357	189 369	151 086,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	üldteatmeteoste soetamise ja uuendamise, samuti raamatukogu fondide nüüdisajastamisega seotud kulud,

—	ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning Interneti-teenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

—	ajakirjade sisust kokkuvõtete ja analüüside tellimuste või teeninduslepingute või nende ajakirjade artiklite optilisel andmekandjal säilitamise kulud,

—	institutsioonideväliste dokumentide ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud arvuti riistvara ja sidekulud),

—	rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele võetud kohustustega seotud kulud,

—

eriliste raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu vahendite, sealhulgas elektriliste, elektrooniliste ja arvutitehnika vahendite ja/või süsteemide ostmise või üürimise kulud, samuti nende vahendite ja süsteemide soetamiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sisseostetavate teenuste kulud,

—	raamatukogu tegevusega seotud teenuste, eriti selliste, mis on suunatud raamatukogu klientidele (päringud, analüüsid), ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms seotud kulud,

—	raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu tarbeks vajalike köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

—	siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sealhulgas selleks vajalike vahendite ning kommunikatsiooni kulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

—	sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teoste soetamine keeleteenistuste jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

2 6 2 4   Arhiveerimine ja sellega seotud tööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
43 656	41 984	32 089,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	Euroopa Liidu Teataja ja mitmesuguste brošüüride köitmise kulud,

—

arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulud, arhiveerimisega seotud teenustööde kulud, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulud, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite) soetamis-, üüri- ja hoolduskulud ning kõikidel andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
	PEATÜKK 10 0	20 000	500 000	0,—
	PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA	20 000	500 000	0,—
	PEATÜKK 10 1	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 2	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	20 000	500 000	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	123 173 749	120 710 809	109 552 597,—
PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV PEATÜKK 10 2 — HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	500 000	0,—

Märkused

1.	Punkt	1 4 2 0	Täiendavad tõlketeenused	20 000
			Kogusumma	20 000

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

PEATÜKK 10 2 —   HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

VII JAGU

REGIOONIDE KOMITEE

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa ühenduste osalus regioonide komitee kulude rahastamisel eelarveaastaks 2010

Rubriik	Summa
Kulud	79 660 950
Omavahendid	–6 786 152
Nõutav osamaks	72 874 798

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE ORGANITE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamisest	2 775 808	2 755 473	2 408 161,—
4 0 1	Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	p.m.	p.m.	0,—
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavast ajutisest maksust	p.m.	p.m.	11,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust	367 219	326 707	318 606,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	3 143 027	3 082 180	2 726 778,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	3 543 125	3 348 656	3 074 564,—
4 1 1	Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine	p.m.	p.m.	0,—
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	3 543 125	3 348 656	3 074 564,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	6 686 152	6 430 836	5 801 342,—
PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MITMESUGUSED MAHAARVAMISED PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MITMESUGUSED MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
2 775 808	2 755 473	2 408 161,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega on kehtestatud Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 1   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavast ajutisest maksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	11,—

Märkused

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3831/91, 19. detsember 1991, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi seoses ajutise maksu kehtestamisega (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 7).

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
367 219	326 707	318 606,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
3 543 125	3 348 656	3 074 564,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle VIII lisa artikli 11 lõige 2, artikkel 17 ja artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 40 lõige 3 ja artikli 83 lõige 2.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige selle artiklid 41 ja 43.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 5 0
5 0 0
Laekumised vallasvara müügist
5 0 0 0	Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 0 0 1	Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 0 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
5 0 2	Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 1
5 1 0	Laekumised vallasvara ja seadmete üürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 1 1
Laekumised kinnisvara üürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest
5 1 1 0	Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 1 1 1	Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 5 1 1 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 2
5 2 0	Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid	100 000	100 000	227 696,—
5 2 2	Intressitulu eelfinantseerimisest	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA	100 000	100 000	227 696,—
PEATÜKK 5 5
5 5 0	Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 5 1	Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 7
5 7 0	Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 1	Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 7 3	Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 8
5 8 0	Üürimisega seotud hüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
5 8 1	Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
PEATÜKK 5 9
5 9 0	Muud haldustegevusest laekuvad tulud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 5 — Kogusumma	100 000	100 000	227 696,—
PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID PEATÜKK 5 5 — OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST LAEKUVAD TULUD PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED PEATÜKK 5 9 — MUUD HALDUSTEGEVUSEST LAEKUVAD TULUD

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Antud artikkel hõlmab ka elektroonilisel kujul olevate toodete müüki.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 0   Laekumised vallasvara ja seadmete üürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
100 000	100 000	227 696,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, pangaintressidelt või muudelt institutsiooni kontode intressidelt saadavate tulude kirjendamiseks.

5 2 2   Intressitulu eelfinantseerimisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel hõlmab eelfinantseerimisest saadavat intressitulu.

PEATÜKK 5 5 —   OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST LAEKUVAD TULUD

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üürimisega seotud hüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artikkel hõlmab ka ametnike ja muude teenistujate palkade hüvitamist kindlustuse poolt seoses õnnetusega.

PEATÜKK 5 9 —   MUUD HALDUSTEGEVUSEST LAEKUVAD TULUD

5 9 0   Muud haldustegevusest laekuvad tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel hõlmab muud haldustegevusest saadavat tulu.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Mitmesugused tulud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 9 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	6 786 152	6 530 836	6 029 038,—
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel hõlmab mitmesuguseid tulusid.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1
INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD
1 0	INSTITUTSIOONI LIIKMED	7 139 001	6 513 884	6 358 889,—
1 2	AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD	42 118 109	40 436 410	36 069 324,—
1 4	MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED	7 455 088	7 090 588	6 261 004,—
1 6	INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD	1 422 500	1 258 000	1 278 708,—
	Jaotis 1 — Kogusumma	58 134 698	55 298 882	49 967 925,—
2
HOONED, VALLASVARA, VARUSTUS JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
2 0	HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD	13 663 794	12 833 339	11 692 968,—
2 1	INFOTEHNOLOOGIA, VARUSTUSE JA MÖÖBLI OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS	3 643 429	3 405 322	3 191 948,—
2 3	JOOKSVAD HALDUSKULUD	742 704	754 816	638 895,—
2 5	KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID	709 325	844 740	709 325,—
2 6	EKSPERDITEADMISTE JA TEABE HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE	2 718 000	2 814 621	2 632 096,—
	Jaotis 2 — Kogusumma	21 477 252	20 652 838	18 865 232,—
10
MUUD KULUD
10 0	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD	49 000	p.m.	0,—
10 1	ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV	p.m.	p.m.	0,—
10 2	HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	49 000	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	79 660 950	75 951 720	68 833 157,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 1 0
1 0 0
Töötasud, hüvitised ja väljamaksed
1 0 0 0	Töötasud, hüvitised ja väljamaksed
	Liigendamata assigneeringud	90 000	92 540	86 000,—
1 0 0 4	Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidu- ja elamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	7 010 501	6 382 844	6 242 889,—
	Artikkel 1 0 0 — Kogusumma	7 100 501	6 475 384	6 328 889,—
1 0 5	Kursused liikmetele
	Liigendamata assigneeringud	38 500	38 500	30 000,—
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	7 139 001	6 513 884	6 358 889,—
PEATÜKK 1 2
1 2 0
Töötasud ja muud õigused
1 2 0 0	Töötasud ja hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	40 954 198	39 634 772	35 382 773,—
1 2 0 2	Ületunnitöö
	Liigendamata assigneeringud	85 000	91 000	69 562,—
1 2 0 4	Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	580 000	585 612	616 989,—
	Artikkel 1 2 0 — Kogusumma	41 619 198	40 311 384	36 069 324,—
1 2 2
Enneaegne teenistusest lahkumine
1 2 2 0	Teenistuskoha huvides ametist vabastamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 2 2 2	Lõplik lahkumine teenistusest ning eripensionisüsteem
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 1 2 2 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
1 2 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	498 911	125 026	0,—
	PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA	42 118 109	40 436 410	36 069 324,—
PEATÜKK 1 4
1 4 0
Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad
1 4 0 0	Muud teenistujad
	Liigendamata assigneeringud	2 058 099	2 058 099	1 840 660,—
1 4 0 2	Suulise tõlke teenused
	Liigendamata assigneeringud	3 898 329	3 718 329	3 356 794,—
1 4 0 4	Praktika, toetused ja personalivahetus
	Liigendamata assigneeringud	623 000	523 000	403 161,—
1 4 0 8	Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	p.m. (446)	p.m.	0,—
	Artikkel 1 4 0 — Kogusumma	6 579 428	6 299 428	5 600 615,—
1 4 2
Sisseostetavad teenused
1 4 2 0	Tõlkeosakonna sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	294 500 (447)	210 000	180 419,—
1 4 2 2	Nõuandetegevusega seotud eksperdiabi
	Liigendamata assigneeringud	581 160	581 160	479 970,—
	Artikkel 1 4 2 — Kogusumma	875 660	791 160	660 389,—
1 4 9	Määratlemata otstarbega assigneering
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA	7 455 088	7 090 588	6 261 004,—
PEATÜKK 1 6
1 6 1
Personalijuhtimine
1 6 1 0	Töölevõtmine
	Liigendamata assigneeringud	75 000	75 000	55 000,—
1 6 1 2	Teenistujate täienduskoolitus
	Liigendamata assigneeringud	290 000	290 000	276 420,—
	Artikkel 1 6 1 — Kogusumma	365 000	365 000	331 420,—
1 6 2	Lähetused
	Liigendamata assigneeringud	500 000	500 000	500 000,—
1 6 3
Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed
1 6 3 0	Sotsiaalhoolekanne
	Liigendamata assigneeringud	92 500	20 000	2 500,—
1 6 3 2	Sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalmeetmed
	Liigendamata assigneeringud	25 000	25 000	27 288,—
1 6 3 4	Meditsiinitalitus
	Liigendamata assigneeringud	40 000	33 000	58 000,—
1 6 3 6	Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 6 3 8	Ühenduse lasteaed ja lastesõimed
	Liigendamata assigneeringud	400 000	315 000	359 500,—
	Artikkel 1 6 3 — Kogusumma	557 500	393 000	447 288,—
	PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA	1 422 500	1 258 000	1 278 708,—
	Jaotis 1 — Kogusumma	58 134 698	55 298 882	49 967 925,—
PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0   Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
90 000	92 540	86 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete tegevusega seotud kontorikulude katmiseks ja liikmete Interneti-kulude osaliseks hüvitamiseks. Assigneeringu teine osa on mõeldud haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse sissemaksete ning puudega liikmete toetuste katmiseks.

1 0 0 4   Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidu- ja elamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 010 501	6 382 844	6 242 889,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete ning nende asendajate väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale sõidukulude hüvitamise ja päevarahade maksmise korrale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 5   Kursused liikmetele

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
38 500	38 500	30 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete keelekursuste või teiste erialakursuste registreerumiskulude osaliseks katmiseks.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 5 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0   Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 954 198	39 634 772	35 382 773,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelkõige rahastama järgmisi ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajatega seonduvaid kulusid:

—	palgad, peretoetused, kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused ning palgaga seotud väljamaksed,

—	haigus-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

—	institutsiooni osamakse ravikindlustusse,

—	ületundide eest saadav kindlasummaline hüvitis,

—	muud väljamaksed ja mitmesugused hüvitised,

—	töökohast päritolukohta sõidu kulude hüvitamine ametnikule või ajutisele teenistujale, tema abikaasale ning tema ülalpeetavatele,

—	töötasude ja teise kui töökohariiki korrapäraselt üle kantava töötasu osa suhtes kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju,

—	ajutiste teenistujate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, et võimaldada ajutistel teenistujatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis,

—	hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega töösuhe lõpetatakse ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

—	hüvitis ajutistele töötajatele juhul, kui asutus lõpetab nende lepingu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 eurot.

1 2 0 2   Ületunnitöö

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
85 000	91 000	69 562,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool mainitud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
580 000	585 612	616 989,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneeringust kaetakse:

—	ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale, mille korral muutub töökoha asukoht,

—	sisseseadmis- või ümberasumistoetus ja kolimiskulud ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on pidanud vahetama elukohta pärast teenistusse asumist või pärast nende teisele ametikohale üleviimist või pärast lõplikku teenistusest lahkumist, millele järgneb teise elukohta ümberasumine,

—	päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale.

1 2 2   Enneaegne teenistusest lahkumine

1 2 2 0   Teenistuskoha huvides ametist vabastamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud katmaks hüvitisi ametnikele:

—	reservi arvamise korral seoses töökohtade arvu vähendamisega institutsioonis,

—	kes töötavad AD 16 või AD 15 astme ametikohal ning saadetakse pensionile teenistuskoha huvides.

See katab ka tööandja osa ravikindlustusest ja nimetatud hüvitistele kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju.

1 2 2 2   Lõplik lahkumine teenistusest ning eripensionisüsteem

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85, 12. detsember 1985, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks Hispaania ja Portugali ühinemise tõttu (EÜT L 335, 13.12.1985, lk 56).

Assigneeringust kaetakse:

—	personalieeskirjade ja viidatud määruse alusel makstavad toetused,

—	tööandja osa hüvitise saajate ravikindlustusmaksetest,

—	mitmesuguste hüvitiste suhtes kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju.

1 2 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
498 911	125 026	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 058 099	2 058 099	1 840 660,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katteks:

—

muude teenistujate, eelkõige lepinguliste teenistujate, renditud tööjõu ja erinõunike (Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandja maksed erinevatesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse, peretoetused, kodumaalt lahkumise toetused ja teenistuskohast päritolukohta sõitmise kulude hüvitised ning nimetatud teenistujate töötasu suhtes kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju,

—	meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt värvatud personali töötasud,

—	suurenenud töökoormuse tõttu või erandjuhtudel kasutatavate konverentsikorraldajate ja multimeedia spetsialistide töötasud või tasud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 13 000 eurot.

1 4 0 2   Suulise tõlke teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 898 329	3 718 329	3 356 794,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud suulise tõlke teenuste kulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud tõlkide tasude, sotsiaalmaksete, reisimise ja palga kulude katmiseks.

1 4 0 4   Praktika, toetused ja personalivahetus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
623 000	523 000	403 161,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneeringust kaetakse:

—	praktikantide sõidu- ja lähetuskulud ja -hüvitis ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustused praktika ajal,

—	Regioonide Komitee ja liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud vastavalt eeskirjadele,

—	Regioonide Komitee tegevusvaldkondade Euroopa integratsiooniga seoses erilist huvi pakkuvate uurimisprojektide realiseerimise kulud (piiratud ulatuses),

—	kulud programmidele noorte teavitamiseks Euroopa vaimus.

1 4 0 8   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m. (448)	p.m.	0,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis tekivad Regioonide Komitee ametnike ning ajutiste ja muude teenistujate õiguste kindlaksmääramise ja nendele õiguste alusel tehtavate maksetega seotud välisteenustest. Kuna sellised teenused võivad hõlmata muu hulgas Euroopa Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti pakutavaid teenuseid, laiendatakse institutsioonidevahelist koostööd ning selle kasu tuleneb mastaabisäästust, millega kaasneb kokkuhoid. Selliste teenuste hulka võib kuuluda

—	pensioniõiguste ülekandmine päritoluriigist ja päritoluriiki,

—	pensioniõiguste arvutamine,

—	ümberasumistoetuse kindlaksmääramine ja maksmine,

—	töötushüvitistega seotud toimikute haldamine ja hüvitiste maksmine õigustatud isikutele.

1 4 2   Sisseostetavad teenused

1 4 2 0   Tõlkeosakonna sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
294 500 (449)	210 000	180 419,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkeosakonna tellimusel vabakutseliste või ajutiste tõlkijate poolt osutatavate teenuste või trüki- jm teenuste kulude katmiseks. Regioonide Komitee kasutab alati vabakutselisi tõlkijaid, kes on loetletud institutsioonidevahelise hanke tulemusena koostatud nimekirjas.

Samuti kaetakse antud assigneeringust Luksemburgis asuva Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse kulud ning kogu keelealane koostöö institutsioonide vahel.

1 4 2 2   Nõuandetegevusega seotud eksperdiabi

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
581 160	581 160	479 970,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee tegevuses osalevate oma erialavaldkonnas kvalifitseeritud ekspertide kulude katmiseks vastavalt Regioonide Komitee tegevuses osalevate ekspertide, kõnelejate ja uurijate sõidukulude hüvitamise ning päevarahade maksmise korrale.

1 4 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimine

1 6 1 0   Töölevõtmine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
75 000	75 000	55 000,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Antud assigneeringust kaetakse:

—	otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

—	ajutiste ja muude teenistujate valiku protseduuride korraldamise kulud.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ametiga, võib seda assigneeringut kasutada institutsiooni enda läbiviidavate konkursside korraldamiseks.

1 6 1 2   Teenistujate täienduskoolitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
290 000	290 000	276 420,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneeringust kaetakse:

—	erialaste täiendus- ja ümberõppe kursuste, sealhulgas institutsioonidevaheliste keelekursuste kulud; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib assigneeringut osaliselt kasutada institutsioonisiseste kursuste korraldamiseks,

—	õppematerjalide soetamise või koostamise kulud,

—	kulud erialastele koolituskursustele, mille eesmärk on teadlikkuse parandamine puuetega inimeste küsimuses, ning võrdseid võimalusi ja karjäärinõustamist käsitlevatele ja eelkõige võimekuse hindamisele suunatud koolitustele.

1 6 2   Lähetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
500 000	500 000	500 000,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11–13.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 6 3   Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
92 500	20 000	2 500,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—

institutsioonidevahelise puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega inimeste abistamine: — aktiivses teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad, — aktiivses teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad, — ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses, — puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud, nõuetekohaselt tõendatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate mittemeditsiiniliste, ühise haiguskindlustussüsteemi poolt mitte hüvitatavate kulutuste tagasimaksmine tingimusel, et elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

—	eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed.

1 6 3 2   Sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalmeetmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
25 000	25 000	27 288,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvustest töötajate vaheliste sotsiaalsete suhete edendamiseks ja selleks rahalise toetuse pakkumiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, spordiühingutele, kultuuriühingutele jms, samuti alalise vaba aja keskuse (kultuuri- ja spordiüritused, hobid, restoran) kulude osamakseks.

Samuti katab see toetuse personalikomiteele ja sotsiaalhoolekande ettenägematud kulud ning institutsioonidevaheliste ühiskondlike tegevuste kulud, sealhulgas Regioonide Komitee osamaksu Overijses asuva Euroopa Liidu institutsioonide vahelise keskuse sotsiaal-, spordi-, haridus- ja kultuuritegevuse toetuseks.

Assigneeringust tuleks samuti katta abi personalile, mida ei kata käesoleva peatüki teised artiklid (kodumajapidamisabi jne).

1 6 3 4   Meditsiinitalitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 000	33 000	58 000,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud meditsiinitalituse halduskulude katmiseks kuues eri hoonetes asuvas ruumis, sealhulgas materjali, ravimite jne ostmine, ennetuslike arstlike läbivaatuste kulud, invaliidsuskomisjoni halduskulud ning kulud väljastpoolt saadavale eriarstiabile, mida üldarst peab vajalikuks.

Samuti katab see assigneering teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

1 6 3 6   Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja kohvikute tegevuskulude katmiseks.

1 6 3 8   Ühenduse lasteaed ja lastesõimed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
400 000	315 000	359 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu lasteaia, samuti sõimede ja päevakeskuste Regioonide Komitee osamaksu katmiseks.

JAOTIS 2

HOONED, VALLASVARA, VARUSTUS JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 2 0
2 0 0
Hooned ja nendega seotud kulud
2 0 0 0	Üür
	Liigendamata assigneeringud	1 430 835	1 370 580	1 287 328,—
2 0 0 1	Iga-aastased kapitalirendi maksed
	Liigendamata assigneeringud	7 829 819	7 474 999	6 451 946,—
2 0 0 3	Kinnisvara omandamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 5	Hoonete ehitamine
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
2 0 0 7	Teenistusruumide sisustamine
	Liigendamata assigneeringud	164 305	144 305	452 228,—
2 0 0 8	Muud hoonetega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	24 738	24 738	6 450,—
2 0 0 9	Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 2 0 0 — Kogusumma	9 449 697	9 014 622	8 197 952,—
2 0 2
Muud hoonetega seotud kulud
2 0 2 2	Puhastusteenused ja korrashoid
	Liigendamata assigneeringud	1 895 188	1 861 947	1 438 271,—
2 0 2 4	Energiatarbimine
	Liigendamata assigneeringud	768 573	746 263	616 329,—
2 0 2 6	Turvalisus ja valve
	Liigendamata assigneeringud	1 456 956	1 124 749	1 361 707,—
2 0 2 8	Kindlustus
	Liigendamata assigneeringud	93 380	85 758	78 709,—
	Artikkel 2 0 2 — Kogusumma	4 214 097	3 818 717	3 495 016,—
	PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA	13 663 794	12 833 339	11 692 968,—
PEATÜKK 2 1
2 1 0
Seadmed, kasutamiskulud ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud teenused
2 1 0 0	Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ja hooldus
	Liigendamata assigneeringud	1 125 223	923 160	1 057 715,—
2 1 0 2	Tarkvarasüsteemide töö, arendamise ja hooldusega seoses sisseostetavad teenused
	Liigendamata assigneeringud	1 488 914	1 385 544	1 282 199,—
2 1 0 3	Telekommunikatsioon
	Liigendamata assigneeringud	253 207	264 820	200 126,—
	Artikkel 2 1 0 — Kogusumma	2 867 344	2 573 524	2 540 040,—
2 1 2	Mööbel
	Liigendamata assigneeringud	127 433	124 934	109 326,—
2 1 4	Tehniline varustus ja seadmed
	Liigendamata assigneeringud	563 752	621 243	469 439,—
2 1 6	Sõidukid
	Liigendamata assigneeringud	84 900	85 621	73 143,—
	PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA	3 643 429	3 405 322	3 191 948,—
PEATÜKK 2 3
2 3 0	Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad
	Liigendamata assigneeringud	216 562	230 064	157 914,—
2 3 1	Finantskulud
	Liigendamata assigneeringud	20 000	20 000	33 000,—
2 3 2	Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud
	Liigendamata assigneeringud	20 000	20 000	30 000,—
2 3 6	Postikulud ja kättetoimetamise tasud
	Liigendamata assigneeringud	389 000	389 000	358 000,—
2 3 8	Muud halduskulud
	Liigendamata assigneeringud	97 142	95 752	59 981,—
	PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA	742 704	754 816	638 895,—
PEATÜKK 2 5
2 5 4
Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused
2 5 4 0	Sisenõupidamised
	Liigendamata assigneeringud	110 150	134 300	110 150,—
2 5 4 1	Vaatlejad
	Liigendamata assigneeringud	34 800	86 940	34 800,—
2 5 4 2	Koosolekud, kongressid ja konverentsid
	Liigendamata assigneeringud	380 000	429 500	380 000,—
2 5 4 6	Vastuvõtu- ja esinduskulud
	Liigendamata assigneeringud	184 375	194 000	184 375,—
	Artikkel 2 5 4 — Kogusumma	709 325	844 740	709 325,—
	PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA	709 325	844 740	709 325,—
PEATÜKK 2 6
2 6 0
Teabevahetus ja väljaanded
2 6 0 0	Väljaanded, teave ja avalikel üritustel osalemine
	Liigendamata assigneeringud	484 996	450 000	449 996,—
2 6 0 2	Üldised väljaanded
	Liigendamata assigneeringud	864 268	861 000	814 268,—
2 6 0 4	Euroopa Liidu Teataja
	Liigendamata assigneeringud	185 000	230 000	185 000,—
	Artikkel 2 6 0 — Kogusumma	1 534 264	1 541 000	1 449 264,—
2 6 2
Dokumentide hankimine ja arhiveerimine
2 6 2 0	Välisuuringud
	Liigendamata assigneeringud	499 353	570 000	499 353,—
2 6 2 2	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	156 196	170 831	156 196,—
2 6 2 4	Arhiivifondide kulud
	Liigendamata assigneeringud	120 187	124 790	119 283,—
	Artikkel 2 6 2 — Kogusumma	775 736	865 621	774 832,—
2 6 4	Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud – teavitus- ja teabevahetustegevus
	Liigendamata assigneeringud	408 000	408 000	408 000,—
	PEATÜKK 2 6 — KOGUSUMMA	2 718 000	2 814 621	2 632 096,—
	Jaotis 2 — Kogusumma	21 477 252	20 652 838	18 865 232,—
PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD PEATÜKK 2 1 — INFOTEHNOLOOGIA, VARUSTUSE JA MÖÖBLI OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD PEATÜKK 2 5 — KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID PEATÜKK 2 6 — EKSPERDITEADMISTE JA TEABE HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE

Märkused

Jaotise 2 raamesse jääva kahe komitee ühistalituste summa oli 2009. aastal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osas 22 661 822 eurot ning Regioonide Komitee osas 16 176 051 eurot.

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned ja nendega seotud kulud

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 430 835	1 370 580	1 287 328,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete üüri ning nende koosolekute ruumide üürikulude katmiseks, mis korraldatakse hoonetes, mida komitee alaliselt ei kasuta.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 9 500 eurot.

2 0 0 1   Iga-aastased kapitalirendi maksed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
7 829 819	7 474 999	6 451 946,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kapitalirendilepingutest tulenevate iga-aastaste maksete ja muude samalaadsete kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 500 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara omandamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvara soetamise kulude katmiseks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetuste jagamine toimub vastavalt finantsmääruse sätetele.

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
164 305	144 305	452 228,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustamistööde tegemiseks, sealhulgas juhtmete paigaldamine, turvalisuse ja restoraniga seotud tööd jne, samuti kõik muud sisustamisega seotud kulud, eelkõige arhitekti või inseneri tasud. Assigneering sisaldab ka EMASi raames läbi viidavaid renoveerimisprojekte energiatarbimise vähendamiseks.

2 0 0 8   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
24 738	24 738	6 450,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse hoonetega seotud kulud, mida ei ole käesoleva peatüki teistes artiklites konkreetselt mainitud, eelkõige:

—	kulud hoonete kohandamiseks Regioonide Komitees töötavate ja komiteed külastavate puuetega inimeste vajadustele,

—	kommunaalteenuste kulud,

—	insener-tehnilised nõustamisteenused seoses komitee teenistusruumide sisustamise projektidega ning õigusabikulud seoses hoonete võimaliku ostuvõimalusega.

2 0 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni võimalike kinnisvarainvesteeringute kulude katmiseks.

See on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

2 0 2   Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastusteenused ja korrashoid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 895 188	1 861 947	1 438 271,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ruumide, liftide, küttesüsteemide, kliimaseadmete ja tulekindlate uste puhastuse ja korrashoiu ning samuti kahjuritõrje, värvimis- ja parandustööde ning hoonete välimuse ja ümbruse parandamise kulude, sh uuringute, analüüside, lubade, keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi normidest kinnipidamise jne kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 500 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
768 573	746 263	616 329,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 6   Turvalisus ja valve

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 456 956	1 124 749	1 361 707,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige hoonete turvalisuse ja valve kulude katmiseks.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
93 380	85 758	78 709,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmaksete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 300 eurot.

PEATÜKK 2 1 —   INFOTEHNOLOOGIA, VARUSTUSE JA MÖÖBLI OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

2 1 0   Seadmed, kasutamiskulud ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ja hooldus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 125 223	923 160	1 057 715,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara soetamise, rentimise, nende korrashoidmise ja hooldamise ning muude sellega seotud tööde kulude katmiseks.

2 1 0 2   Tarkvarasüsteemide töö, arendamise ja hooldusega seoses sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 488 914	1 385 544	1 282 199,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hooldusfirmadele ja andmetöötlusnõustajatele andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks vajalike sisseostetavate teenuste kulude katmiseks, samuti rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas liikmete – abistamiseks, uuringute tegemiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks ja sisestamiseks tehtavate kulude katmiseks.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
253 207	264 820	200 126,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonide, televisiooni) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks. Samuti katab see Regioonide Komitee dokumentide elektroonilise saatmise vahendite ühisfinantseerimise kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
127 433	124 934	109 326,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja parandamise töödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli väljavahetamiseks.

Kunstiteoste osas on assigneering ette nähtud nii nende omandamiseks kui ka erivahendite ostmiseks tehtud kulude ja nendega seotud jooksvate kulude, sealhulgas raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikulude katmiseks.

2 1 4   Tehniline varustus ja seadmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
563 752	621 243	469 439,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja seadmete ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks, milleks on eelkõige:

—	kirjastamise, arhiveerimise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms seotud tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja kohtkindlad või teisaldatavad seadmed,

—	trükikoja, arhiivide, sööklate, töötajate kaupluste ja audiovisuaalne sisseseade ning telefoniteenuse, turvalisuse ja konverentside tehnilise teenindamisega seotud tehniline varustus jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 8 400 eurot.

2 1 6   Sõidukid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
84 900	85 621	73 143,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (autode ja jalgrataste) ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
216 562	230 064	157 914,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse ning välisriigis tehtavate avaldamiskulude katmiseks.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	20 000	33 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasude, vahendustasude, mitmesuguste muude kulude) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

2 3 2   Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	20 000	30 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse:

—	kõikvõimalikud kulud, mis kaasnevad komitee osalemisega Euroopa Liidu ja liikmesriikide kohtute menetlustes, õigusteenuste kasutamise, õigusalaste materjalide ja teoste soetamisega, samuti muud õigusalased ja õigustalituse osalusega menetlusi või menetluseelset tegevust puudutavad kulud,

—	kahjutasud, intressid ja kõik seonduvad võlgnevused finantsmääruse artikli 8 lõikes 3 määratletud tähenduses.

2 3 6   Postikulud ja kättetoimetamise tasud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
389 000	389 000	358 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuse või transpordifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 8   Muud halduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
97 142	95 752	59 981,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse:

—	kindlustuskulud, mis ei ole kaetud muude punktidega,

—	saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinipersonali ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste ostmise ja korrashoiu kulud,

—	kõik kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste teenistujate tehtud kolimise ja sellega seotud tööde kulud,

—	mitmesugused tegevuskulud, näiteks dekoratsioonid, annetused jne.

PEATÜKK 2 5 —   KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

2 5 4   Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0   Sisenõupidamised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
110 150	134 300	110 150,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisenõupidamistel pakutavate jookide ning vahel kergete einete ja tööeinete kulude katmiseks.

2 5 4 1   Vaatlejad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
34 800	86 940	34 800,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee töös osalevate kandidaatriikide ja Euroopa Liiduga erisuhteid omavate riikide piirkondlike ja kohalike esindajate koosolekul osalemise sõidukulude hüvitamiseks ja päevarahade maksmiseks.

2 5 4 2   Koosolekud, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
380 000	429 500	380 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste ürituste kulude (kaasa arvatud esinduskulude ja transpordikulude) katmiseks: Regioonide Komitee liikmete osalemine kongressidel, konverentsidel, seminaridel, sümpoosionidel jne ning arutelude, üldiste ja erikonverentside ja koosolekute korraldamine komitee poolt (sealhulgas kaasrahastamine juhtudel, mil nimetatud üritused korraldatakse kellegagi ühiselt, või allhangete kaudu korraldamisega seotud kulud).

2 5 4 6   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
184 375	194 000	184 375,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustusest tulenevate kulude katmiseks.

Samuti katab punkt institutsiooni esindavate, kindlaks määratud ametnike vastuvõttude ja esinduskulud.

PEATÜKK 2 6 —   EKSPERDITEADMISTE JA TEABE HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE

2 6 0   Teabevahetus ja väljaanded

2 6 0 0   Väljaanded, teave ja avalikel üritustel osalemine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
484 996	450 000	449 996,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi Regioonide Komitee eesmärkide ja tegevusega seotud kommunikatsiooni- ja teabekulude, üldsuse teavitamisega seotud tegevuse ja komitee mitmesuguste kultuurialgatuste ja ürituste kulude katmiseks. Samuti katab see kõik nimetatud üritustega seotud materjalide ja audiovisuaalteenuste kulud.

2 6 0 2   Üldised väljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
864 268	861 000	814 268,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee avaldamiskulude katmiseks, et levitada kõigil andmekandjatel välja antavaid väljaandeid ja üldinformatsiooni, samuti reklaam- ja tutvustusmaterjalide levitamiseks tehtavate trükkimis- ja avaldamiskulude katmiseks.

2 6 0 4   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
185 000	230 000	185 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu Teataja trükkimise kulude ning levitamise ja muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 71 600 eurot.

2 6 2   Dokumentide hankimine ja arhiveerimine

2 6 2 0   Välisuuringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
499 353	570 000	499 353,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kvalifitseeritud ekspertide ja uurimisinstituutide välisuuringute kulude katmiseks.

2 6 2 2   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
156 196	170 831	156 196,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse:

—	üldteatmeteoste soetamise ja uuendamise, samuti raamatukogu fondide ajakohastamisega seotud kulud,

—	ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning Interneti-teenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

—	ajakirjade sisust kokkuvõtete ja analüüside tellimuste või teeninduslepingute või nende ajakirjade artiklite optilisel andmekandjal säilitamise kulud,

—	institutsioonideväliste dokumentide ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud arvuti riistvara ja sidekulud),

—	rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Regioonide Komiteele võetud kohustustega seotud kulud,

—

eriliste raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu vahendite, sealhulgas elektriliste, elektrooniliste ja arvutitehnika vahendite ja/või süsteemide, samuti nende vahendite ja süsteemide soetamiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks välisteenuste ostmise või rentimise kulud,

—	raamatukogu tegevusega seotud teenuste kulud, eriti selliste teenuste, mis on suunatud raamatukogu klientidele (päringud, analüüsid), ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms seotud kulud,

—	raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu tarbeks köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

—	siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sealhulgas selleks vajalike vahendite ning kommunikatsiooni kulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

—	sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teoste soetamine keeleteenistuste jaoks.

2 6 2 4   Arhiivifondide kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
120 187	124 790	119 283,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulude, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulude, arhiveerimisega seotud teenustööde kulude, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulude, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite) soetamise, rendi ja hooldamise kulude ning kõikidel andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kulude katmiseks.

2 6 4   Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud – teavitus- ja teabevahetustegevus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
408 000	408 000	408 000,—

Märkused

Regioonide Komitee eeskiri nr 20/2005 Regioonide Komitee liikmete poliitilise ja teavitustegevuse rahastamise kohta.

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tulenevad Regioonide Komitee liikmete poolt nende Euroopa mandaadi raames tehtud poliitiliste ja teavitusalaste tegevuste kulude katmiseks.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
	PEATÜKK 10 0	49 000	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA	49 000	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 2	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 2 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	49 000	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	79 660 950	75 951 720	68 833 157,—
PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV PEATÜKK 10 2 — HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
49 000	p.m.	0,—

Märkused

1.	Punkt	1 4 0 8	Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega	33 500
2.	Punkt	1 4 2 0	Tõlkeosakonna sisseostetavad teenused	15 500
			Kogusumma	49 000

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada alles siis, kui muud peatükid on kooskõlla viidud finantsmäärusega.

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

PEATÜKK 10 2 —   HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

VIII JAGU

EUROOPA OMBUDSMAN

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa ühenduste osalus Euroopa Ombudsmani kulude rahastamisel eelarveaastaks 2010

Rubriik	Summa
Kulud	9 332 275
Omavahendid	–1 072 078
Nõutav osamaks	8 260 197

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE ORGANITEGA SEOTUD ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja toetuste maksustamisest	558 683	534 467	448 751,—
4 0 1	Ametnike ja muude teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust	50 682	42 306	45 421,—
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	609 365	576 773	494 172,—
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	462 713	418 018	384 073,—
4 1 1	Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine	p.m.	p.m.	0,—
4 1 2	Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja muude teenistujate sissemaksed pensioniskeemi	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	462 713	418 018	384 073,—
	Jaotis 4 — Kogusumma	1 072 078	994 791	878 245,—
PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja toetuste maksustamisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
558 683	534 467	448 751,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15), eelkõige selle artikli 10 lõiked 2 ja 3.

4 0 1   Ametnike ja muude teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
50 682	42 306	45 421,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a, ning muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15), eelkõige selle artikli 10 lõiked 2 ja 3.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
462 713	418 018	384 073,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja muude teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 40 lõige 3, ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 17.

JAOTIS 6

EUROOPA LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 6 6
6 6 0
Muud osa- ja tagasimaksed
6 6 0 0	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu	p.m.	p.m.	3 223,—
	Artikkel 6 6 0 — Kogusumma	p.m.	p.m.	3 223,—
	PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	3 223,—
	Jaotis 6 — Kogusumma	p.m.	p.m.	3 223,—
PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	3 223,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt on käesolev punkt ette nähtud selliste tulude kirjendamiseks, mida ei nähta ette jaotise 6 teistes osades ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks nende kulutuste rahastamiseks, milleks nimetatud tulud on sihtotstarbeliselt määratud.

JAOTIS 9

MUUD TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Muud tulud	p.m.	p.m.	33 633,—
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	33 633,—
	Jaotis 9 — Kogusumma	p.m.	p.m.	33 633,—
	KÕIK KOGUSUMMA	1 072 078	994 791	915 101,—
PEATÜKK 9 0 — MUUD TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MUUD TULUD

9 0 0   Muud tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	33 633,—

Märkused

Käesolevasse artiklisse kirjendatakse muud tulud.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1
INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD
1 0	INSTITUTSIOONI LIIKMED	670 000	739 000	472 143,48
1 2	AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD	6 243 775	5 785 380	4 975 047,59
1 4	MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED	360 000	355 000	343 678,61
1 6	INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD	53 000	33 000	24 016,62
	Jaotis 1 — Kogusumma	7 326 775	6 912 380	5 814 886,30
2
HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
2 0	HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD	472 000	455 000	433 792,57
2 1	ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS	87 000	86 000	95 765,35
2 3	JOOKSVAD HALDUSKULUD	750 000	800 000	799 926,86
	Jaotis 2 — Kogusumma	1 309 000	1 341 000	1 329 484,78
3
INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD
3 0	KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID	226 000	193 000	191 190,66
3 2	EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE	444 000	454 000	426 630,45
3 3	UURINGUD JA MUUD TOETUSED	25 000	5 000	22 607,—
3 4	OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD	1 500	1 500	1 046,—
	Jaotis 3 — Kogusumma	696 500	653 500	641 474,11
10
MUUD KULUD
10 0	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD	p.m.	p.m.	0,—
10 1	ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	9 332 275	8 906 880	7 785 845,19

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 1 0
1 0 0	Palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed
	Liigendamata assigneeringud	360 000	360 000	339 033,98
1 0 2	Ajutised hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	70 000	0,—
1 0 3	Pensionid
	Liigendamata assigneeringud	103 000	105 000	95 587,56
1 0 4	Lähetuskulud
	Liigendamata assigneeringud	50 000	45 000	37 521,94
1 0 5	Keele- ja arvutikursused
	Liigendamata assigneeringud	2 000	4 000	0,—
1 0 8	Toetused ja kulud seoses teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	155 000	155 000	0,—
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	670 000	739 000	472 143,48
PEATÜKK 1 2
1 2 0
Töötasud ja muud õigused
1 2 0 0	Töötasud ja hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	6 187 275	5 703 880	4 922 823,85
1 2 0 2	Tasustatud ületunnitöö
	Liigendamata assigneeringud	1 500	1 500	0,—
1 2 0 4	Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega
	Liigendamata assigneeringud	55 000	80 000	52 223,74
	Artikkel 1 2 0 — Kogusumma	6 243 775	5 785 380	4 975 047,59
1 2 2
Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel
1 2 2 0	Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 2 2 2	Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
	Artikkel 1 2 2 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA	6 243 775	5 785 380	4 975 047,59
PEATÜKK 1 4
1 4 0
Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad
1 4 0 0	Muud teenistujad
	Liigendamata assigneeringud	180 000	180 000	175 345,47
1 4 0 4	Praktika, stipendiumid ja personalivahetus
	Liigendamata assigneeringud	180 000	175 000	168 333,14
	Artikkel 1 4 0 — Kogusumma	360 000	355 000	343 678,61
	PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA	360 000	355 000	343 678,61
PEATÜKK 1 6
1 6 1
Personalijuhtimisega seotud kulud
1 6 1 0	Värbamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	8 000	8 000	3 858,21
1 6 1 2	Erialane täiendusõpe
	Liigendamata assigneeringud	37 000	17 000	16 239,—
	Artikkel 1 6 1 — Kogusumma	45 000	25 000	20 097,21
1 6 3
Institutsiooni teenistujate abistamise meetmed
1 6 3 0	Sotsiaalhoolekanne
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 6 3 2	Ühiskondlikud suhted teenistujate vahel ja muud sotsiaalsed meetmed
	Liigendamata assigneeringud	8 000	8 000	3 919,41
	Artikkel 1 6 3 — Kogusumma	8 000	8 000	3 919,41
	PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA	53 000	33 000	24 016,62
	Jaotis 1 — Kogusumma	7 326 775	6 912 380	5 814 886,30
PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
360 000	360 000	339 033,98

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eelkõige selle artiklid 4a, 11 ja 14.

Assigneering on ette nähtud palkade, hüvitiste ja muude ombudsmani palgaga seotud väljamaksete katmiseks, täpsemalt institutsiooni osamakseteks õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse, institutsiooni osamakseteks haiguskindlustusse, sünnitoetusteks, surma korral makstavateks toetusteks, iga-aastaseks tervisekontrolliks jms.

Assigneering on samuti ette nähtud institutsiooni liikmete palkade ja pensionide võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul vastu võetavate korrigeerimiste katmiseks.

1 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	70 000	0,—

Märkused

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eelkõige selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste hüvitiste, peretoetuste ja elukohariigi korrigeerimiskoefitsientide katmiseks.

1 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
103 000	105 000	95 587,56

Märkused

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eelkõige selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensionide ja institutsioonide liikmete elukohariigi korrigeerimiskoefitsientide, samuti leskede ja orbude toitjakaotuspensionide ning elukohariigi korrigeerimiskoefitsientide katmiseks.

1 0 4   Lähetuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 000	45 000	37 521,94

Märkused

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetustega seotud lisa- või erakorraliste kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 EUR.

1 0 5   Keele- ja arvutikursused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
2 000	4 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud keelekursuste või muude erialaste koolituskursuste kulude katmiseks.

1 0 8   Toetused ja kulud seoses teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
155 000	155 000	0,—

Märkused

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eelkõige selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete (sealhulgas nende perekondade) teenistusse asumise või teenistusest lahkumise sõidukulude, institutsiooni liikmete teenistusse asumise või teenistusest lahkumise sisseseadmistoetuste ja ümberasumistoetuste ning institutsiooni liikmete teenistusse asumise või teenistusest lahkumise kolimiskulude katmiseks.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

1 2 0   Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
6 187 275	5 703 880	4 922 823,85

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

—	palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

—	haigus-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

—	kindlasummalised ületunnitasud,

—	mitmesugused hüvitised ja toetused,

—	ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

—	töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

—	ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis.

1 2 0 2   Tasustatud ületunnitöö

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 500	1 500	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool nimetatud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
55 000	80 000	52 223,74

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

—	sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

—	päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

—	hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega töösuhe lõpetatakse ilmse tööga mittetoimetuleku tõttu,

—	hüvitis ajutistele töötajatele, kellega institutsioon lõpetab nende lepingu.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes

—	arvatakse institutsiooni töökohtade arvu vähendamise tõttu ajutiselt reservi,

—	töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

Assigneering katab samuti tööandjapoolse haiguskindlustuse osamakse ja nimetatud hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Nõukogu määrused, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistussuhte lõpetamiseks seoses uute liikmesriikide ühinemisega.

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	personalieeskirjade või muude ülalnimetatud sätete kohaselt makstavad hüvitised,

—	tööandjapoolsed haiguskindlustuse osamaksed hüvitiste saajate osas,

—	erinevatele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
180 000	180 000	175 345,47

Märkused

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katmiseks:

—

muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste teenistujate, kohalike teenistujate ja erinõunike (Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandjapoolsed osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes,

—	teenistujate tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt teistest asutustest värvatud teenistujate töötasud.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
180 000	175 000	168 333,14

Märkused

Ombudsmani otsus praktika kohta ja ombudsmani otsus Euroopa Ombudsmani büroosse lähetatud rahvusvahelise, riigi ja piirkondliku või kohaliku tasandi ametnike kohta.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	praktikantide sõidu- ja lähetuskulud ja -hüvitis ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus praktika ajal,

—	Euroopa Ombudsmani ja liikmesriikide või vastavalt eeskirjadele muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Värbamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 000	8 000	3 858,21

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	peasekretäride otsuse artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

—	ametnike ja muude teenistujate valimismenetluste korraldamise kulud.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast konsulteerimist personalivaliku ametiga võib seda assigneeringut kasutada institutsiooni enda läbiviidavate konkursside korraldamiseks.

1 6 1 2   Erialane täiendusõpe

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
37 000	17 000	16 239,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	institutsioonidevaheliste erialase täiendus- ja ümberõppe kursuste, sealhulgas keelekursuste korraldamine; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib assigneeringut osaliselt kasutada institutsioonisiseste kursuste korraldamiseks,

—	õppeprogrammide kavandamiseks ja läbiviimiseks õppematerjalide soetamise või valmistamise ning spetsialistide läbi viidavate erialaste koolituste korraldamisega seotud kulud,

—	erialased koolituskursused, mille eesmärk on teadlikkuse parandamine puuetega inimeste küsimuses, ning võrdseid võimalusi ja karjäärinõustamist käsitlevad ja eelkõige võimekuse hindamisele suunatud koolitused,

—	sõidukulud, lähetuste päevaraha ja lähetustega seotud lisakulud või erakorralised kulud, sealhulgas sõidupiletite ja broneeringutega seotud lisakulud (mida ei kaeta punktist 3 0 0 0).

1 6 3   Institutsiooni teenistujate abistamise meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76. Euroopa Ombudsmani 15. jaanuari 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Ombudsmani büroo ametnike ja muude teenistujate sotsiaalabi eeskirjad.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—

puuetega inimeste abistamise institutsioonidevahelise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamine: — aktiivses teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad, — aktiivses teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad, — kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses, puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud, dokumentaalselt tõendatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate selliste mittemeditsiiniliste kulutuste tagasimaksmine, mida ühine haiguskindlustussüsteem ei hüvita, tingimusel et elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

—	eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed.

1 6 3 2   Ühiskondlikud suhted teenistujate vahel ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
8 000	8 000	3 919,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvustest teenistujate vahel ühiskondlike suhete edendamiseks ja rahaliseks toetamiseks, näiteks teenistujate klubide, ühingute, kultuuriürituste jms toetamiseks, samuti personalikomitee korraldatavate tegevuste (kultuuri- ja vabaajaüritused, toitlustamine jne) kulude osamakseteks.

Lisaks katab assigneering rahalise osamakse institutsioonidevaheliseks ühiskondlikuks tegevuseks.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 2 0
2 0 0
Hooned
2 0 0 0	Üürimine
	Liigendamata assigneeringud	472 000	455 000	433 792,57
	Artikkel 2 0 0 — Kogusumma	472 000	455 000	433 792,57
	PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA	472 000	455 000	433 792,57
PEATÜKK 2 1
2 1 0
Andmetöötlus- ja telekommunikatsiooniseadmed, kasutuskulud ja teenused
2 1 0 0	Seadmete ja tarkvara ostmine, korrashoid ja hooldus
	Liigendamata assigneeringud	49 000	48 000	57 476,59
2 1 0 1	Telekommunikatsiooniseadmete ostmine, korrashoid ja hooldus
	Liigendamata assigneeringud	1 000	1 000	0,—
	Artikkel 2 1 0 — Kogusumma	50 000	49 000	57 476,59
2 1 2	Mööbel
	Liigendamata assigneeringud	20 000	20 000	23 088,76
2 1 6	Transpordivahendid
	Liigendamata assigneeringud	17 000	17 000	15 200,—
	PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA	87 000	86 000	95 765,35
PEATÜKK 2 3
2 3 0
Halduskulud
2 3 0 0	Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad
	Liigendamata assigneeringud	30 000	30 000	26 182,84
2 3 0 1	Posti- ja kohaletoimetamiskulud
	Liigendamata assigneeringud	19 000	19 000	12 738,07
2 3 0 2	Telekommunikatsioon
	Liigendamata assigneeringud	16 000	16 000	12 906,20
2 3 0 3	Finantskulud
	Liigendamata assigneeringud	3 000	3 000	11 654,08
2 3 0 4	Muud kulud
	Liigendamata assigneeringud	4 000	4 000	2 180,78
	Artikkel 2 3 0 — Kogusumma	72 000	72 000	65 661,97
2 3 1	Kirjalik ja suuline tõlge
	Liigendamata assigneeringud	608 000	665 000	673 334,89
2 3 2	Tegevustoetused
	Liigendamata assigneeringud	70 000	63 000	60 930,—
	PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA	750 000	800 000	799 926,86
	Jaotis 2 — Kogusumma	1 309 000	1 341 000	1 329 484,78
PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD PEATÜKK 2 1 — ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üürimine

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
472 000	455 000	433 792,57

Märkused

Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud haldusleping.

Assigneering on ette nähtud kindlasummalise makse tasumiseks Euroopa Parlamendile bürooruumide eest, mille Euroopa Parlament annab ombudsmani käsutusse oma hoonetes Strasbourgis ja Brüsselis. Assigneeringust kaetakse üüritasud ning kindlustuse, vee- ja elektrivarustuse, kütte, koristamise ja korrashoiu, turva- ja valveteenuste teenustasud, samuti mitmesugused muud kinnisvarakulud, sh kõnealuste bürooruumide ümberehitamine, remont ja uuendamine.

PEATÜKK 2 1 —   ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

Märkused

Hankelepingu puhul konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes.

2 1 0   Andmetöötlus- ja telekommunikatsiooniseadmed, kasutuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, korrashoid ja hooldus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
49 000	48 000	57 476,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondadega seotud kulude katmiseks:

—	materjalide ostmine, üürimine, korrashoid ja hooldus ning tarkvara väljatöötamine,

—	andmetöötlussüsteemide töö ja korrashoiuga seotud abi,

—	kolmandatele isikutele delegeeritud andmetöötlusega seotud toimingud ning muude andmetöötlusteenuste kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 1   Telekommunikatsiooniseadmete ostmine, korrashoid ja hooldus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 000	1 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud telekommunikatsiooniseadmete üürimise ja hooldusega seotud kulude ning telekommunikatsiooniga seotud muude kulude (andmesidevõrgud, telefonikeskjaamad, telefonid ja samalaadsed seadmed, faksid, teleksisüsteemid, paigalduskulud jne) katmiseks.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
20 000	20 000	23 088,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja parandamiseks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
17 000	17 000	15 200,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (ametiautod) soetamiseks, hoolduseks, kasutamiseks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud, ning võimalike trahvide maksmiseks.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Halduskulud

Märkused

Hankelepingu puhul konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes.

2 3 0 0   Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
30 000	30 000	26 182,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse jms ostmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 3 0 1   Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
19 000	19 000	12 738,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuste või kullerifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 0 2   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 000	16 000	12 906,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks.

2 3 0 3   Finantskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 000	3 000	11 654,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasud, vahendustasud, mitmesugused muud kulud) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 3 0 4   Muud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 000	4 000	2 180,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kindlustused, mis ei ole kaetud muude punktidega,

—	mitmesugused halduskulud, näiteks rongide ja lennukite sõiduplaanide ostmine, kasutatud varustuse müügi kuulutuste avaldamine ajalehtedes jne,

—	avansikontodega seotud kulud Brüsselis ja Strasbourgis.

2 3 1   Kirjalik ja suuline tõlge

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
608 000	665 000	673 334,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide täiendavate teenuste, eelkõige aastaaruande ja muude dokumentide tõlkimise ja trükkimisega seotud kulude, samuti lepinguliste ja vabakutseliste tõlkide teenuste ning muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 3 2   Tegevustoetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
70 000	63 000	60 930,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendile makstavateks üldisteks juhtimiskuludeks, millest kaetakse Euroopa Parlamendi poolt üldteenuste osutamiseks (näiteks raamatupidamine, siseaudit, meditsiiniabi jne) kulutatud töötundide maksumus.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 3 0
3 0 0	Teenistujate lähetuskulud
	Liigendamata assigneeringud	141 000	141 000	134 475,32
3 0 2	Vastuvõttude ja esinduskulud
	Liigendamata assigneeringud	17 000	17 000	10 447,25
3 0 3	Koosolekud
	Liigendamata assigneeringud	40 000	7 000	44 886,46
3 0 4	Personali koosolekud
	Liigendamata assigneeringud	28 000	28 000	1 381,63
	PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA	226 000	193 000	191 190,66
PEATÜKK 3 2
3 2 0
Teabe ja eksperdiarvamuste omandamine
3 2 0 0	Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	12 000	8 000	8 772,23
3 2 0 1	Arhiivikogude kulud
	Liigendamata assigneeringud	10 000	10 000	9 553,12
	Artikkel 3 2 0 — Kogusumma	22 000	18 000	18 325,35
3 2 1
Tootmine ja levitamine
3 2 1 0	Kommunikatsioon ja väljaanded
	Liigendamata assigneeringud	422 000	436 000	408 305,10
	Artikkel 3 2 1 — Kogusumma	422 000	436 000	408 305,10
	PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA	444 000	454 000	426 630,45
PEATÜKK 3 3
3 3 0
Uuringud ja toetused
3 3 0 0	Uuringud
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	5 000	0,—
3 3 0 1	Muud toetused
	Liigendamata assigneeringud	25 000	p.m.	22 607,—
	Artikkel 3 3 0 — Kogusumma	25 000	5 000	22 607,—
	PEATÜKK 3 3 — KOGUSUMMA	25 000	5 000	22 607,—
PEATÜKK 3 4
3 4 0
Ombudsmani ülesannete täitmisega seotud kulud
3 4 0 0	Mitmesugused kulud
	Liigendamata assigneeringud	1 500	1 500	1 046,—
	Artikkel 3 4 0 — Kogusumma	1 500	1 500	1 046,—
	PEATÜKK 3 4 — KOGUSUMMA	1 500	1 500	1 046,—
	Jaotis 3 — Kogusumma	696 500	653 500	641 474,11
PEATÜKK 3 0 — KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID PEATÜKK 3 2 — EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE PEATÜKK 3 3 — UURINGUD JA MUUD TOETUSED PEATÜKK 3 4 — OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 3 0 —   KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

3 0 0   Teenistujate lähetuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
141 000	141 000	134 475,32

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11–13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulude, sealhulgas sõidupiletite ja broneeringutega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

3 0 2   Vastuvõttude ja esinduskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
17 000	17 000	10 447,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kohustustega seotud vastuvõttude ja esinduskulude katmiseks ning ombudsmani esinduskohustustega seotud ostudeks.

3 0 3   Koosolekud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 000	7 000	44 886,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonide, uurimisrühmade või töökoosolekutele kutsutud ekspertide ja muude isikute sõidukulude, päevaraha ja lisakulude ning muude koosolekutega seotud kulude (ruumide üürimine, tõlkevajaduste katmine jne) katmiseks.

3 0 4   Personali koosolekud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
28 000	28 000	1 381,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni personali koosolekutega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK 3 2 —   EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

3 2 0   Teabe ja eksperdiarvamuste omandamine

3 2 0 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
12 000	8 000	8 772,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	üldteatmeteoste soetamine ja uuendamine ning raamatukogu fondide ajakohastamine,

—	ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning sidusteenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

—	ajakirjandusväljaannete sisukokkuvõtete ja -analüüside koostamise tellimused või teenuslepingud ning ajakirjandusväljaannetes ilmunud artiklite säilitamine optilisel andmekandjal,

—	institutsiooniväliste dokumendikogude ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud riistvara ja sidekulud),

—

erivahendite, sealhulgas raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu elektriliste, elektrooniliste ning arvutitehniliste vahendite ja/või süsteemide soetamine, samuti nende vahendite ja süsteemide soetamiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sisseostetavate teenuste kulud,

—	raamatukogu tegevuse, eelkõige raamatukogu klientidega seotud teenuste (päringud, analüüsid) ning kvaliteedijuhtimissüsteemidega jms seonduvad kulud,

—	raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

—	sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teoste soetamine ombudsmani teenistuste jaoks.

3 2 0 1   Arhiivikogude kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
10 000	10 000	9 553,12

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43), ning Euroopa Ombudsmani vastu võetud asjakohased rakendusmeetmed.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—

arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulud, arhiveerimisega seotud teenustööde kulud, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulud, erivahendite (elektroonilised, arvutitehnilised ja elektrilised vahendid) soetamise, üürimise ja hooldamise kulud ning kõikidel andmekandjatel (brošüürid, CD-ROM jne) teabe avaldamise kulud,

—	Euroopa Ombudsmani ametikohustuste täitmisel kogutud ning kehtestatud eeskirja kohaselt Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Ajaloo Arhiivile (HAUC), mõnele ühendusele või fondile annetuste või annakutena üle antud dokumentide töötlemise kulud.

3 2 1   Tootmine ja levitamine

3 2 1 0   Kommunikatsioon ja väljaanded

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
422 000	436 000	408 305,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirjastamise ja teabekulude katmiseks, eelkõige

—	Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega seotud trükikulud,

—	erinevate väljaannete (aastaaruanne jne) ametlikes keeltes trükkimise ja paljundamise kulud,

—	trükised (traditsioonilisel või elektroonilisel kujul), mille eesmärk on Euroopa Ombudsmani tegevusega seotud informatsiooni levitamine (avalikkussuhted ja vahendid laia avalikkuse teavitamiseks Euroopa Ombudsmani vastutusalast),

—	muud institutsiooni teabepoliitikaga seotud kulud (sümpoosionid, seminarid, osalemine avalikel üritustel jne).

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

PEATÜKK 3 3 —   UURINGUD JA MUUD TOETUSED

3 3 0   Uuringud ja toetused

3 3 0 0   Uuringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	5 000	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kvalifitseeritud ekspertidelt ja uurimisinstituutidelt tellitavate uurimuste ja/või uuringute rahastamiseks ning nimetatud uuringute avaldamise kulude ja lisakulude katmiseks.

3 3 0 1   Muud toetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
25 000	p.m.	22 607,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ombudsmani ja liikmesriikide/piirkondlike ombudsmanide ning samalaadsete organitega suhete arendamise ja koostöö edendamisega seotud kulude katmiseks.

Eelkõige võib sellest katta rahalist toetust Euroopa ombudsmanide võrgustiku tegevusvaldkonnaga seotud projektidele (mida ei kaeta punkti 3 2 1 0 vahenditest).

Samuti on see ette nähtud Euroopa Ombudsmani külastajate rühmadega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK 3 4 —   OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

3 4 0   Ombudsmani ülesannete täitmisega seotud kulud

3 4 0 0   Mitmesugused kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 500	1 500	1 046,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ombudsmani spetsiifiliste ülesannetega seotud kulude (nagu suhted liikmesriikide ombudsmanide ja ombudsmanide rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide väljaannete tellimused) katmiseks.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
	PEATÜKK 10 0	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	9 332 275	8 906 880	7 785 845,19
PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul tehtud eelarveotsuste kulude (kulud, mida ei ole võimalik hinnata) katmiseks.

IX JAGU

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa ühenduste osalus Euroopa Andmekaitseinspektori kulude rahastamisel eelarveaastaks 2010

Rubriik	Summa
Kulud	7 104 351
Omavahendid	– 803 000
Nõutav osamaks	6 301 351

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

MITMESUGUSED EUROOPA LIIDU MAKSUD, LÕIVUD JA TASUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 4 0
4 0 0	Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest	411 000	351 000	249 967,73
4 0 3	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest	p.m.	p.m.	0,—
4 0 4	Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust	55 000	41 000	27 678,37
	PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA	466 000	392 000	277 646,10
PEATÜKK 4 1
4 1 0	Laekumised töötajate sissemaksetest pensioniskeemi	337 000	275 000	176 305,68
4 1 1	Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA	337 000	275 000	176 305,68
	Jaotis 4 — Kogusumma	803 000	667 000	453 951,78
PEATÜKK 4 0 — TÖÖTASUDEST KINNIPEETAVAD SUMMAD PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   TÖÖTASUDEST KINNIPEETAVAD SUMMAD

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
411 000	351 000	249 967,73

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3831/91, 19. detsember 1991, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi eesmärgiga kehtestada ajutine maks (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 7).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
55 000	41 000	27 678,37

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Laekumised töötajate sissemaksetest pensioniskeemi

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
337 000	275 000	176 305,68

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
PEATÜKK 9 0
9 0 0	Mitmesugused tulud	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 9 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	803 000	667 000	453 951,78
PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2010. eelarveaasta	2009. eelarveaasta	2008. eelarveaasta
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguse tulu vastuvõtmiseks.

KULUD

Assigneeringute (2010 ja 2009) ja täitumiste (2008) kokkuvõte

Jaotis Peatükk	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1
INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD KULUD
1 0	INSTITUTSIOONI LIIKMED	906 964	1 185 630	651 017,70
1 1	INSTITUTSIOONI PERSONAL	4 115 469	3 671 944	2 377 337,93
	Jaotis 1 — Kogusumma	5 022 433	4 857 574	3 028 355,63
2
HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD
2 0	HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD	2 081 918	1 805 452	1 543 575,—
	Jaotis 2 — Kogusumma	2 081 918	1 805 452	1 543 575,—
10
MUUD KULUD
10 0	MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD	p.m.	p.m.	0,—
10 1	ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	7 104 351	6 663 026	4 571 930,63

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 1 0
1 0 0
Töötasud, hüvitised ja muud liikmete õigused
1 0 0 0	Töötasud ja hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	675 917	653 842	566 987,70
1 0 0 1	Teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega seotud õigused
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	160 000	0,—
1 0 0 2	Ajutised hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	127 000	270 000	0,—
1 0 0 3	Pensionid
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 0 0 4	Määratlemata otstarbega assigneeringud
	Liigendamata assigneeringud	16 451	15 910	0,—
	Artikkel 1 0 0 — Kogusumma	819 368	1 099 752	566 987,70
1 0 1
Muud liikmetega seotud kulutused
1 0 1 0	Täienduskoolitus
	Liigendamata assigneeringud	4 667	4 575	4 477,—
1 0 1 1	Lähetus- ja sõidukulud ning ettenägematud kulutused
	Liigendamata assigneeringud	82 929	81 303	79 553,—
	Artikkel 1 0 1 — Kogusumma	87 596	85 878	84 030,—
	PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA	906 964	1 185 630	651 017,70
PEATÜKK 1 1
1 1 0
Töötasud, hüvitised ning muud ametnike ja ajutiste teenistujate õigused
1 1 0 0	Töötasud ja hüvitised
	Liigendamata assigneeringud	3 246 037	2 889 570	2 092 115,77
1 1 0 1	Teenistusse asumise, teenistusest lahkumise ning teisele tööle üleviimisega seotud õigused
	Liigendamata assigneeringud	198 924	198 924	69 732,56
1 1 0 2	Ületunnitöö
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	928	0,—
1 1 0 3	Eritoetused
	Liigendamata assigneeringud	5 000	p.m.	0,—
1 1 0 4	Teenistuse enneaegse lõpetamisega seotud hüvitised ja muud toetused
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	0,—
1 1 0 5	Määratlemata otstarbega assigneeringud
	Liigendamata assigneeringud	85 746	89 818	0,—
	Artikkel 1 1 0 — Kogusumma	3 535 707	3 179 240	2 161 848,33
1 1 1
Muud teenistujad
1 1 1 0	Lepingulised töötajad
	Liigendamata assigneeringud	50 719	49 051	0,—
1 1 1 1	Praktika ja töötajate vahetuse kulud
	Liigendamata assigneeringud	164 064	127 773	85 983,54
1 1 1 2	Allettevõtjatele antavad teenused ja tööd
	Liigendamata assigneeringud	38 110	17 755	0,—
	Artikkel 1 1 1 — Kogusumma	252 893	194 579	85 983,54
1 1 2
Muud teenistujatega seotud kulutused
1 1 2 0	Lähetus- ja sõidukulud ning ettenägematud kulutused
	Liigendamata assigneeringud	105 628	94 142	84 115,—
1 1 2 1	Töölevõtmisega seotud kulud
	Liigendamata assigneeringud	9 895	9 701	3 592,06
1 1 2 2	Täienduskoolitus
	Liigendamata assigneeringud	71 498	63 724	34 699,—
1 1 2 3	Sotsiaalteenus
	Liigendamata assigneeringud	p.m.	p.m.	2 100,—
1 1 2 4	Meditsiinitalitus
	Liigendamata assigneeringud	14 639	11 211	5 000,—
1 1 2 5	Euroopa Liidu väikelaste keskused ja toetatavad lastesõimed
	Liigendamata assigneeringud	121 639	115 847	0,—
1 1 2 6	Töötajatevahelised suhted ja muud ühiskondlikud kulud
	Liigendamata assigneeringud	3 570	3 500	0,—
	Artikkel 1 1 2 — Kogusumma	326 869	298 125	129 506,06
	PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA	4 115 469	3 671 944	2 377 337,93
	Jaotis 1 — Kogusumma	5 022 433	4 857 574	3 028 355,63
PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED PEATÜKK 1 1 — INSTITUTSIOONI PERSONAL

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasud, hüvitised ja muud liikmete õigused

1 0 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
675 917	653 842	566 987,70

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	liikmete palkade, hüvitiste ja toetuste rahastamine ning töötasude ja muusse riiki kui töökohariiki üle kantud rahaliste tasude osa suhtes kohaldatavast paranduskoefitsiendist tulenevad kulud,

—	institutsiooni osamaksed (0,87 %) õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse,

—	institutsiooni osamaksed (3,4 %) haiguskindlustusse,

—	sünnitoetused,

—	toetused surma korral.

1 0 0 1   Teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega seotud õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	160 000	0,—

Märkused

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eriti selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud liikmete (ja nende perekondade) sõidukulude katmiseks teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel, nende sisseseadmis- ja ümberasumishüvitiste ning kolimiskulude katmiseks institutsiooni teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel.

1 0 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
127 000	270 000	0,—

Märkused

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eriti selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste hüvitiste, peretoetuste ja institutsiooni endiste liikmete elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eriti selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensionide ja institutsioonide liikmete elukohariigist sõltuvate paranduskoefitsientide, samuti leskede ja orbude toitjakaotuspensionide ning nende elukohariigist sõltuvate paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 0 4   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
16 451	15 910	0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate töötasude ja pensionide kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle finantsmääruse kohast ümberpaigutamist muudele eelarveridadele.

1 0 1   Muud liikmetega seotud kulutused

1 0 1 0   Täienduskoolitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
4 667	4 575	4 477,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud keelekursustel, seminaridel ja erialasel koolitusel osalemise kulude katmiseks.

1 0 1 1   Lähetus- ja sõidukulud ning ettenägematud kulutused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
82 929	81 303	79 553,—

Märkused

Määrus institutsioonide liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta, eriti selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuses viibijate päevaraha ning lähetusega seotud lisa- ja erakorraliste kulutuste katmiseks.

PEATÜKK 1 1 —   INSTITUTSIOONI PERSONAL

1 1 0   Töötasud, hüvitised ning muud ametnike ja ajutiste teenistujate õigused

1 1 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 246 037	2 889 570	2 092 115,77

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	ametnike ja ajutiste töötajate põhipalgad,

—	peretoetused, sealhulgas perekonnapea toetus, ülalpeetavate laste toetus ja õppetoetus,

—	kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused,

—	institutsiooni osamaksed haiguskindlustusse ning õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse,

—	institutsiooni osamaksed spetsiaalsesse töötusfondi,

—	institutsiooni maksed seoses ajutiste töötajate pensioniõiguste loomise või säilitamisega nende päritolumaal,

—	töötasude ning muusse riiki kui töökohariiki üle kantud rahaliste tasude osa suhtes kohaldatavast paranduskoefitsiendist tulenevad kulud,

—	sünnitoetused,

—	töötamiskohast päritolukohta sõidu kindlasummalised maksed,

—	eluaseme ja transporditoetused ning fikseeritud määraga esinduskulud,

—	kindlasummalised sõiduraha hüvitised,

—	peaarvepidajate ja avansikontode haldajate erihüvitised.

1 1 0 1   Teenistusse asumise, teenistusest lahkumise ning teisele tööle üleviimisega seotud õigused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
198 924	198 924	69 732,56

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.

Assigneering on ette nähtud ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende pereliikmete) teenistusse asumisest ja teenistusest lahkumisest või geograafilisest ümberpaigutamisest tulenevate sõidukuludega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 7), pärast teenistusse asumist, teenistuse lõpetamist või uuele töökohale üleviimist oma elukohta muutma pidavatele teenistujatele makstavate hüvitistega (VII lisa artiklid 5 ja 6), kolimiskuludega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 9) ja pärast teenistusse asumist oma elukohta muutma pidanud ning seda tõendada suutvatele teenistujatele makstavate ajutiste päevarahadega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 10) seotud kulutuste katmiseks.

1 1 0 2   Ületunnitöö

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	928	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö eest maksmiseks vastavalt eespool osutatud sätetes ette nähtud tingimustele.

1 1 0 3   Eritoetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
5 000	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud ametnike ja muude teenistujate kasuks võetud meetmete katmiseks erakordselt raskete olukordade puhul.

1 1 0 4   Teenistuse enneaegse lõpetamisega seotud hüvitised ja muud toetused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41, 50, 64, 65 ja 72 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	reservi arvamise ja teenistuslikes huvides ametist vabastamise hüvitised,

—	eespool nimetatud hüvitiste saajate haiguskindlustuse institutsioonipoolsed osamaksed,

—	eespool nimetatud hüvitistele rakendatavate paranduskoefitsientide ning võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul vastu võetavate töötasude kohanduste mõju.

1 1 0 5   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
85 746	89 818	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate töötasude ja hüvitiste kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle finantsmääruse kohast ümberpaigutamist muudele eelarveridadele.

1 1 1   Muud teenistujad

1 1 1 0   Lepingulised töötajad

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
50 719	49 051	0,—

Märkused

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud abipersonali/lepinguliste töötajate kasutamisega seotud kulutuste katmiseks.

1 1 1 1   Praktika ja töötajate vahetuse kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
164 064	127 773	85 983,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud koolitatavate töötajate toetuste, sõidu- ja lähetuskulude ning kursuste ajaks tehtud õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse katmiseks.

Samuti on see ette nähtud ühelt poolt Euroopa Andmekaitseinspektori ning teiselt poolt liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate EFTA riikide avaliku sektori ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise ametnike vahetuse kulutuste katmiseks.

1 1 1 2   Allettevõtjatele antavad teenused ja tööd

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
38 110	17 755	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi teenuste katmiseks, mida osutavad isikud, kes ei ole seotud institutsiooniga, ja eelkõige ajutised töötajad.

1 1 2   Muud teenistujatega seotud kulutused

1 1 2 0   Lähetus- ja sõidukulud ning ettenägematud kulutused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
105 628	94 142	84 115,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ning VII lisa artiklid 11–13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, päevarahade maksmise ning lähetuse käigus tekkinud lisa- ja ettenägematute kuludega seotud kulutuste katmiseks.

1 1 2 1   Töölevõtmisega seotud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
9 895	9 701	3 592,06

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud peasekretäride otsuse artiklis 3 osutatud konkursside korraldamisest tulenevate kulutuste ning töövestlustel ja arstlikel läbivaatustel osalevate kandidaatide reisi- ja elamiskulude katmiseks.

Assigneering katab samuti ajutiste ja lepinguliste töötajate valiku korra väljatöötamise kulud.

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja vajalik asutuse toimimiseks, võib pärast Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ametiga nõupidamist assigneeringut kasutada ka Euroopa Andmekaitseinspektori enda poolt korraldatavate konkursside otstarbeks.

1 1 2 2   Täienduskoolitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
71 498	63 724	34 699,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud personalikoolituse ja ümberõppe korraldamise kulude, sealhulgas institutsioonidevahelisel, institutsioonivälisel või -sisesel tasandil korraldatud keelekursustega seotud kulude katmiseks.

Samuti katab see õppematerjalide ja tehniliste seadmete kulud.

1 1 2 3   Sotsiaalteenus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	2 100,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et hüvitada institutsioonidevahelise poliitika raames – lähtudes eelarvelistest võimalustest ja pärast elukoha- või päritoluriigi riiklike saadaolevate hüvitiste ammendamist – puuetega inimeste (ametnike ja aktiivses teenistuses olevate ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate laste Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses) nõuetekohaselt põhjendatud mittemeditsiinilised kulud, mida puudest tulenevalt vajalikuks peetakse.

1 1 2 4   Meditsiinitalitus

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
14 639	11 211	5 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametnike ja selleks õigust omavate muude teenistujate iga-aastase meditsiinilise kontrolliga, sealhulgas selle kontrolli juurde kuuluvate vajalike analüüside ja arstlike läbivaatustega, seotud kulutuste katmiseks.

1 1 2 5   Euroopa Liidu väikelaste keskused ja toetatavad lastesõimed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
121 639	115 847	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Andmekaitseinspektori osamaksed Euroopa Liidu väikelaste keskuse ja teiste heakskiidetud lastesõimede ja lastepäevakodudega seotud kulude hüvitamiseks.

1 1 2 6   Töötajatevahelised suhted ja muud ühiskondlikud kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
3 570	3 500	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud

—

selleks, et katta kõikide selliste algatuste edendamise ja rahalise toetamisega seotud kulud, mis soodustavad sotsiaalseid suhteid eri rahvustest töötajate vahel, näiteks toetused töötajate klubidele, spordi- ja kultuuriringidele, ning et anda panus ka vaba aja veetmiseks mõeldud kohtumisvõimalusi pakkuva alalise struktuuri (kultuuri- ja vabaajategevus jne) kulude kandmiseks,

—	selleks, et toetada personalikomitee korraldatava tegevuse (kultuuri- ja vabaajategevus, eined jne) kulude katmist.

JAOTIS 2

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
PEATÜKK 2 0
2 0 0	Üürikulud, maksud ja muud hoonetega seotud kulutused
	Liigendamata assigneeringud	578 340	567 000	397 880,—
2 0 1
Institutsiooni toimimis- ja tegevuskulud
2 0 1 0	Seadmed
	Liigendamata assigneeringud	89 789	88 028	96 133,—
2 0 1 1	Tarvikud
	Liigendamata assigneeringud	19 254	18 876	13 470,—
2 0 1 2	Muud toimimiskulud
	Liigendamata assigneeringud	40 054	34 413	33 672,—
2 0 1 3	Kirjaliku ja suulise tõlke kulud
	Liigendamata assigneeringud	1 039 330	807 464	790 082,—
2 0 1 4	Kirjastus- ja teavituskulud
	Liigendamata assigneeringud	164 024	156 213	171 468,—
2 0 1 5	Institutsiooni tegevuskulud
	Liigendamata assigneeringud	151 127	133 458	40 870,—
	Artikkel 2 0 1 — Kogusumma	1 503 578	1 238 452	1 145 695,—
	PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA	2 081 918	1 805 452	1 543 575,—
	Jaotis 2 — Kogusumma	2 081 918	1 805 452	1 543 575,—
PEATÜKK 2 0 — HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD

PEATÜKK 2 0 —   HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD

2 0 0   Üürikulud, maksud ja muud hoonetega seotud kulutused

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
578 340	567 000	397 880,—

Märkused

Euroopa Andmekaitseinspektori ja tööruume kasutada võimaldava teise institutsiooni vahelise halduskoostöö leping.

Assigneering on ette nähtud üüride ja kindlustus-, vee-, elektri-, kütte-, puhastus- ja hooldus-, turvamis- ja järelevalve- ning hoonete muude kuludega seotud tasude, sealhulgas kõnealuste tööruumide ümberehituse, remondi ja renoveerimisega seotud kulude katmiseks ühtse määra alusel või proportsionaalselt.

2 0 1   Institutsiooni toimimis- ja tegevuskulud

2 0 1 0   Seadmed

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
89 789	88 028	96 133,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	seadmed (ostmine ja rentimine), kasutus- ja hoolduskulud, infotehnoloogiaalased teenused, sealhulgas andmetöötlussüsteemide toimimise ja haldamise osas abi andmine ja tarkvara väljatöötamine,

—	kolmandatele isikutele usaldatud infotehnoloogiaalased toimingud ja muud infotehnoloogiaalaste teenustega seotud kulutused, sealhulgas veebilehe väljatöötamine ja haldamine,

—	telekommunikatsiooniseadmete ostmise, rendile võtmise, korrashoiu ja hooldusega seotud kulutused ning muud telekommunikatsiooniga seotud kulutused, sealhulgas telefoni, telegraafi ja teleksi teel suhtlemise ning elektroonilise andmeedastuse kulud,

—	tehniliste (turva- ja muude) seadmete ja sisseseadete ning kontoriseadmete (paljundusmasinad ja kalkulaatorid jne) ostmine, asendamine ja hooldus,

—	mööbli ostmine, hooldus ja väljavahetamine,

—	muud teenistusruumide sisustamisega seotud esemed ja nendega seotud kulud.

2 0 1 1   Tarvikud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
19 254	18 876	13 470,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	paberi, ümbrike ning paljunduseks ja väljatrükiks vajalike kontoritarvikute ostmine,

—	postisaadetised, postimaksud, kullerteenuse maksud, postipakid ja avalikkusele jaotamine.

2 0 1 2   Muud toimimiskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
40 054	34 413	33 672,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	Euroopa Andmekaitseinspektori nimel üldteenuseid, nagu lepingute, palkade ja hüvitiste administreerimine jne, pakkuva institutsiooni üldised halduskulud,

—	muud jooksvad halduskulud (finantskulud, juriidilised kulud jne).

2 0 1 3   Kirjaliku ja suulise tõlke kulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
1 039 330	807 464	790 082,—

Märkused

Euroopa Andmekaitseinspektori ja teenust osutava institutsiooni vahelise halduskoostöö leping.

Assigneering on ette nähtud kõigi kirjaliku ja suulise tõlke kulude ning muude sellega seotud kulude katmiseks.

2 0 1 4   Kirjastus- ja teavituskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
164 024	156 213	171 468,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirjastus- ja teavituskulude ning eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

—	Euroopa Liidu Teatajas avaldamise trükikulud,

—	erinevate ametlikes keeltes väljaannete trükkimise ja paljundamise kulud,

—	Euroopa Andmekaitseinspektori kohta teavet edastav materjal,

—	muud institutsiooni teavituspoliitikaga (sümpoosionid, seminarid, avalikel üritustel osalemine jne) seotud kulud,

—	Euroopa Andmekaitseinspektori eesmärke, tegevust ja rolli käsitlevate teavitustegevuste ja teabekampaaniatega seotud kulud,

—	Euroopa Andmekaitseinspektorit külastavate gruppidega seotud kulud.

2 0 1 5   Institutsiooni tegevuskulud

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
151 127	133 458	40 870,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	vastuvõttude, esinduskulude ja tutvustavate esemete ostmise kulud,

—	kohtumiste kulud,

—	ekspertide ja teiste uurimisrühmadest või töökohtumistest osa võtma kutsutud isikute kutsumisega seotud kulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ja muud sellega seotud kulud,

—	pädevate ekspertide ja uurimisinstituutide poolt lepingulisel alusel tehtavate uurimuste ja/või uuringute rahastamise kulud,

—	Euroopa Andmekaitseinspektori raamatukoguga seotud kulud, sealhulgas eelkõige raamatute ja CD-ROMide ostmine, perioodikaväljaannete ja pressiagentuuride teenuste tellimine ning muud sellega kaasnevad kulud.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel Punkt	Rubriik	Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
	PEATÜKK 10 0	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1	p.m.	p.m.	0,—
	PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA	p.m.	p.m.	0,—
	Jaotis 10 — Kogusumma	p.m.	p.m.	0,—
	KÕIK KOGUSUMMA	7 104 351	6 663 026	4 571 930,63
PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2010	Assigneeringud 2009	Täitumine 2008
p.m.	p.m.	0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul tehtud eelarveotsuste kulude (kulud, mida ei ole võimalik hinnata) katmiseks.

---

(1)  Arvandmed selles tulbas vastavad 2009. aasta eelarvele (ELT L 69, 13.3.2009, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1/2009–10/2009.

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 268) on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(3)  Arvandmed selles tulbas vastavad 2009. aasta eelarvele (ELT L 69, 13.3.2009, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1/2009–10/2009.

(4)  2010. aasta eelarve omavahendid määratakse kindlaks 12. mail 2009 ühenduste omavahendite nõuandekomitee 145. koosolekul vastu võetud eelarveprognooside alusel.

(5)  Euroopa Liigu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 268) on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(6)  Kasutatav arvestusbaas ei ületa 50 % kogurahvatulust.

(7)  Üksnes ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks Austria jaoks 0,225 %, Saksamaa jaoks 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi jaoks 0,10 %.

(8)  Määra arvutamine: (93 352 686 353) / (118 255 626 000) = 0,789414334950965.

(9)  Ümardatud protsendimäärad.

(10)  Laienemisega seotud kulude summa koosneb järgmisest: i) 2003. aasta assigneeringutest kümnele uuele liikmesriigile (kes ühinesid ELiga 1. mail 2004) tehtud maksetest, korrigeerituna EL 2004.–2008. aasta SKP deflaatoriga ning 2006. aasta assigneeringutest Bulgaariale ja Rumeeniale tehtud maksetest, korrigeerituna EL 2007.–2008. aasta SKP deflaatoriga; ii) nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulust, välja arvatud põllumajanduse otsetoetused, turuga seotud kulud ja EAGGFi tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud. Kõnealune summa lahutatakse eraldatud kogukulust tagamaks, et enne ühinemist hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid ei hüvitataks ka pärast ühinemist.

(11)  „Ühendkuningriigi kasu” vastab mõjule, mida Ühendkuningriigile avaldab üleminek piiristatud käibemaksule ja RKT/kogurahvatulu põhiste omavahendite kasutuselevõtt.

(12)  See juhuslik kasu vastab netotulule, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et 1. jaanuaril 2001 suurenes 10 protsendilt 25 protsendile traditsiooniliste omavahendite protsendimäär, mille liikmesriigid sissenõudmiskulude katteks endale jätavad.

(13)  p.m. (omavahendid + muud tulud = kogutulud = kogukulud); (121 506 703 728 + 1 430 296 272 = 122 937 000 000 = 122 937 000 000).

(14)  Kõigi omavahendite määr kogurahvatulust: (121 506 703 728) / (11 825 562 600 000) = 1,03 %; omavahendite ülempiir määrana kogurahvatulust: 1,24 %.

(15)  Nendest üheksa ad personam edutamist (kaks astmelt AD 14 astmele AD 15, üks astmelt AD 13 astmele AD 14, üks astmelt AST 10 astmele AST 11, viis astmelt AST 4 astmele AST 5), mida võimaldatakse erandjuhtudel teenekatele ametnikele.

(16)  Institutsiooni huvides ametist vabastatud ametnike mõtteline reserv, mis ei kajastu personali koguarvus.

(17)  Sealhulgas neli osalise tööajaga AD-ametikohta (keeleõpetajad) ja kolm tähtajalise lepinguga AST 1 ametikohta (külastajate keskus) (31. detsember 2009).

(18)  Üks AD 5 ja neli AST 3 ametikohta (tööalane koolitus), kaks AD 5 ja kaks AST 1 ametikohta (tõlkimine) on kantud ametikohtade loetelu reservi ilma assigneeringuteta. Üks AD 5 ja seitse AST 1 ametikohta (assistentide põhimääruse haldamine), kolm AST 3 (DIT), kaks AD 5 ametikohta (õigusteenistus) ning üks AST 1 ametikoht (reisibüroo) on kantud ametikohtade loetelu reservi.

(19)  Nendest kuus ad personam edutamist (kolm astmelt AD 14 astmele AD 15, üks astmelt AST 10 astmele AST 11 ning kaks astmelt AST 4 astmele AST 5), mida võimaldatakse erandjuhtudel teenekatele ametnikele.

(20)  Institutsiooni huvides mujale lähetatud ametnike mõtteline reserv, mis ei kajastu personali koguarvus.

(21)  Nendest neli osalise tööajaga AD-d (keeleõpetajad) ja üks AD 10 (sisepoliitiga peadirektoraat) kuni viieks aastaks.

(22)  Üks AD 5 ja neli AST 3 ametikohta (tööalane koolitus), kaks AD 5 ja kaks AST 1 ametikohta (tõlkimine) on kantud ametikohtade loetelu reservi ilma assigneeringuteta.

(23)  Millest neli ad personam palgaastmel A 16.

(24)  Millest seitse ad personam palgaastmel A 15.

(25)  Millest neli ad personam palgaastmel A 16.

(26)  Millest seitse ad personam palgaastmel A 15.

(27)  Neist alalisi ametikohti tarneagentuuris: kaks AD 14; kolm AD 12; üks AD 11; kaks AD 10; üks AST 10; kaks AST 8; üks AST 7; üheksa AST 6; üks AST 5 ja kaks AST 3. Agentuuri peadirektori ülesandeid täidab ad personam ametisse määratud palgaastme AD 15 ametnik ja agentuuri asepeadirektori ülesandeid asepeadirektori ametisse määratud palgaastme AD 14 ametnik. Mõlemad ametnikud määratakse ametisse vastavalt Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 53.

(28)  Ametikohtade loetelu võimaldab järgmiseid ametisse määramisi ad personam: 27 palgaastme AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha; 24 palgaastme AD 14 ametnikku saavad AD 15 ametikoha; 13 palgaastme AD 11 ametnikku saavad AD 14 ametikoha; 1 palgaastme AST 8 ametnik saab AST 10 ametikoha.

(29)  Neist ühe ametniku suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklis 93 sätestatud soodustusi.

(30)  Ametikohtade loetelus kiidetakse heaks järgmised ad personam taotlused, mille tulemusena kaks AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha ja üks AD 14 ametnik AD 15 ametikoha.

(31)  AD alaliste ametnike ja ajutiste töötajate koguarv ei tohi ületada 177.

(32)  Neist alalisi ametikohti EASis: kaks AD 12; üks AD 11; üks AD 8; kaks AD 7; üks AST 9; üks AST 8; üks AST 7; üks AST 6; üks AST 4; üks AST 3 ja kolm AST 1.

(33)  Neist alalisi ametikohti EASis: kaks AD 12; üks AD 10; üks AD 8; kaks AD 7; üks AST 8; üks AST 6; kaks AST 5; üks AST 4; üks AST 3 ja kolm AST 1.

(34)  Heaks kiidetud 2008. aasta esialgses eelarves.

(35)  Ametikohtade täpne jaotus palgaastme ja tegevusüksuse kaupa selgub siis, kui ameti ametikohtade loetelu on vastu võetud.

(36)  Nendest üks AD 15 ad personam.

(37)  Nendest üks AD 15 ad personam.

(38)  Nendest üks AD 15 ad personam

(39)  Nendest üks AD 15 ad personam.

(40)  Nendest üks AD 14 ad personam.

(41)  Nendest üks AD 14 ad personam.

(42)  Ilma assigneeringute eraldiseta ei hõlma virtuaalreservi seoses nende ametnikega, kes on lähetatud Euroopa Liidu Kohtu, Üldkohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu liikmete juurde (kuus AD 12, 12 AD 11, 18 AD 10, üheksa AD 7, 11 AST 6, 17 AST 5, 21 AST 4, kaheksa AST 3).

(43)  Ilma assigneeringute eraldiseta ei hõlma ettenägematute kulude reservi seoses nende ametnikega, kes on lähetatud Euroopa Kohtu, Üldkohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu liikmete juurde (kuus AD 12, seitse AD 11, 13 AD 10, üheksa AD 7, 11 AST 6, 17 AST 5, 21 AST 4, kaheksa AST 3).

(44)  Osalise tööajaga täidetavaid ametikohti võib kompenseerida, määrates selle tagajärjel igas kategoorias vabanenud ametikohtadele muid teenistujaid.

(45)  Osalise tööajaga täidetavaid ametikohti võib kompenseerida, määrates selle tagajärjel igas kategoorias vabanenud ametikohtadele muid teenistujaid.

(46)  Liikmete kabinettidele eraldatud ametikohtade täitmisel järgitakse samu palgaastmekriteeriume, mis enne 1. maid 2004.

(47)  Millest üks AD 15 ad personam.

(48)  Millest üks AD 15 ad personam.

(49)  Millest üks AD 14 ad personam.

(50)  Millest üks AD 14 ad personam.

(51)  Millest ühe AST 8 ametikoha muutmine AD 8 ametikohaks finantsmääruse artikli 47 lõike 1 kohaselt.

(52)  Millest ühe AST 8 ametikoha muutmine AD 8 ametikohaks finantsmääruse artikli 47 lõike 1 kohaselt.

(53)  Kolme AST 2 ametikoha kaotamine.

(54)  Sellest kahe AST 11, ühe AST 9 ja ühe AST 3 ametikoha muutmine neljaks AD 7 ametikohaks vastavalt finantsmääruse artikli 47 lõikele 1.

(55)  Ei sisalda liikmete kabinettides lähetuses töötavate ametnike assigneeringuteta erireservi (üks AD 14, kaks AD 13, viis AD 12, viis AD 11, kaksteist AD 10, kaks AD 9, kuus AD 8, üks AD 6, üks AST 11, üks AST 10, üks AST 9, üks AST 8, neli AST 7, kümme AST 6, kaheksa AST 5, üheksa AST 4, neli AST 3, kaks AST 2 ja kolm AST 1).

(56)  Ei sisalda liikmete kabinettides lähetuses töötavate ametnike assigneeringuteta erireservi (üks AD 14, kaks AD 13, viis AD 12, viis AD 11, kaksteist AD 10, kaks AD 9, kuus AD 8, üks AD 6, üks AST 11, üks AST 10, üks AST 9, üks AST 8, neli AST 7, kümme AST 6, kaheksa AST 5, üheksa AST 4, neli AST 3, kaks AST 2 ja kolm AST 1).

(57)  Teatud ametikohtade osalise tööajaga töötavate töötajatega täitmise mõju võib kompenseerida täiendavate töötajate töölevõtmisega, tehes seda vastavalt igas tegevusüksuses vabanevate ametikohtade arvule.

(58)  Nendest üks AD 14, üks AD 9, üks AD 6, üks AD 5, üks AST 7 ja üks AST 5 (ajutine) ametikoht on määratud komitee presidendi kantseleile; neli AD 12, kolm AD 10, kaks AD 9, kolm AD 7, kolm AD 6, kaks AD 5, üks AST 6, neli AST 5, kolm AST 4, kaks AST 3 ja kaks AST 2 (ajutist) ametikohta fraktsioonidele; üks AD 6 (ajutine) ametikoht tõlketalitusele ja kaks AD 6 (ajutist) ametikohta teabevahetuse, pressi- ja protokollidirektoraadile.

(59)  Nendest üks AD 14, üks AD 9, üks AD 6, üks AD 5, üks AST 7 ja üks AST 5 (ajutine) ametikoht on määratud komitee presidendi kantseleile; kaks AD 12, kaks AD 11, kaks AD 10, kolm AD 9, kaks AD 7, kaks AD 6, kaks AD 5 (ajutist) ametikohta, üks AST 6 ametikoht, kolm AST 5, kaks AST 4, neli AST 3 (ajutist) ametikohta ning üks AST 2 ja üks AST 1 (ajutine) ametikoht fraktsioonidele; üks AD 6 (ajutine) ametikoht tõlketalitusele ja kaks AD 6 (ajutist) ametikohta teabevahetuse, pressi- ja protokollidirektoraadile.

(60)  Assigneeringud hõlmavad kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktis 2 0 0 0 (rent), punktis 2 0 0 1 (iga-aastased rendimaksed) ja punktis 2 0 0 3 (kinnisvara soetamine).

(61)  Assigneeringud hõlmavad kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktis 2 0 0 0 (rent), punktis 2 0 0 1 (iga-aastased rendimaksed) ja punktis 2 0 0 3 (kinnisvara soetamine).

(62)  31. detsembri 2008. aasta raamatupidamise aruande kuupäevaga esitatud arvestuslik netoväärtus.

(63)  Assigneering hõlmab kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 ja 3 1 0 0 (rent).

(64)  Assigneering hõlmab kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 ja 3 1 0 0 (rent).

(65)  31. detsembri 2008. aasta raamatupidamise aruande kuupäevaga esitatud arvestuslik netoväärtus.

(66)  Sealhulgas välisesindused ja teaduspoliitika halduse infrastruktuuriga kaasnevad kulud.

(67)  Esialgsed summad. Lõplikud summad kajastatakse 2009. aasta raamatupidamise aruannetes.

(68)  Millest 10 256 400 euro suurune assigneering on lisatud peatükki 40 01.

(69)  Kapitalirendi lepingute esemeks olevate kõrvalhoonete A, B ja C ning uue kohtumaja hoonekompleksi (renoveeritud vana kohtumaja, seda ümbritsev lisaehitus, kaks torni ja ühendusgalerii) arvestuslik puhasväärtus, mis on kantud finantsaruannetesse 31. detsembril 2008.

(70)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega. 31. detsembril 2007 raamatupidamisaruandesse kantud netoväärtus.

(71)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega. 31. detsembril 2008 bilanssi kantud netoväärtus.

(72)  Esialgsed summad. Lõplikud summad kajastatakse 2009. aasta raamatupidamise aruannetes.

(73)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(74)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(75)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(76)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(77)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega (endine Marie de Bourgogne).

(78)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(79)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(80)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(81)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(82)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(83)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(84)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega (osa hoonest kasutab Euroopa Pettustevastane Amet).

(85)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(86)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(87)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(88)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(89)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(90)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(91)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(92)  Üürimine/ost.

(93)  Välisteenistuse hooned hõlmavad 30 ametihoonet, 28 delegatsioonijuhtide residentsi, 25 ametlikku personali residentsi, ühte parkimiskohta ning ühte maatükki.

(94)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 703 992 eurot.

(95)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 1 175 200 eurot.

(96)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 1 200 000 eurot.

(97)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 703 992 eurot.

(98)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 1 175 200 eurot.

(99)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 1 200 000 eurot.

(100)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 2 700 000 eurot.

(101)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 2 340 000 eurot.

(102)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 4 000 000 eurot.

(103)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 749 600 eurot.

(104)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 400 000 eurot.

(105)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 2 700 000 eurot.

(106)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 2 340 000 eurot.

(107)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 4 000 000 eurot.

(108)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 4 000 000 eurot.

(109)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 749 600 eurot.

(110)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 400 000 eurot.

(111)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 3 427 000 eurot.

(112)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 215 000 eurot.

(113)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 3 427 000 eurot.

(114)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 215 000 eurot.

(115)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 5 116 100 eurot.

(116)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 26 597 280 eurot.

(117)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 744 771 eurot.

(118)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 219 601 eurot.

(119)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 533 619 eurot.

(120)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 937 200 eurot.

(121)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 692 500 eurot.

(122)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 51 000 eurot.

(123)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 647 583 eurot.

(124)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 10 500 eurot.

(125)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 391 300 eurot.

(126)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 246 000 eurot.

(127)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 85 500 eurot.

(128)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 682 100 eurot.

(129)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 122 750 eurot.

(130)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 2 676 095 eurot.

(131)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 83 493 eurot.

(132)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 855 665 eurot.

(133)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 524 748 eurot.

(134)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 5 116 100 eurot.

(135)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 26 597 280 eurot.

(136)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 744 771 eurot.

(137)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 219 601 eurot.

(138)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 533 619 eurot.

(139)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 937 200 eurot.

(140)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 692 500 eurot.

(141)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 51 000 eurot.

(142)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 647 583 eurot.

(143)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 10 500 eurot.

(144)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 391 300 eurot.

(145)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 246 000 eurot.

(146)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 85 500 eurot.

(147)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 682 100 eurot.

(148)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 122 750 eurot.

(149)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 2 676 095 eurot.

(150)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 83 493 eurot.

(151)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 855 665 eurot.

(152)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 524 748 eurot.

(153)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 142 485 eurot.

(154)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 728 465 eurot.

(155)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 142 485 eurot.

(156)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 728 465 eurot.

(157)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 9 900 000 eurot.

(158)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 9 900 000 eurot.

(159)  Välja arvatud Šveits.

(160)  Välja arvatud Šveits.

(161)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 191 847 eurot.

(162)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 998 523 eurot.

(163)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 325 670 eurot.

(164)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 326 561 eurot.

(165)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 245 990 eurot.

(166)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 191 847 eurot.

(167)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 998 523 eurot.

(168)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 325 670 eurot.

(169)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 326 561 eurot.

(170)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 245 990 eurot.

(171)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 203 854 eurot.

(172)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 063 614 eurot.

(173)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 203 854 eurot.

(174)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 063 614 eurot.

(175)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 173 970 eurot.

(176)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 905 734 eurot.

(177)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 250 000 eurot.

(178)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 173 970 eurot.

(179)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 905 734 eurot.

(180)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 250 000 eurot.

(181)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 25 000 000 eurot.

(182)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 25 000 000 eurot.

(183)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 25 000 000 eurot.

(184)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 270 293 eurot.

(185)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 409 843 eurot.

(186)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 270 293 eurot.

(187)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 409 843 eurot.

(188)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 300 000 000 eurot.

(189)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 300 000 000 eurot.

(190)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 258 286 eurot.

(191)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 268 582 eurot.

(192)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 244 582 eurot.

(193)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 339 214 eurot.

(194)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 312 520 eurot.

(195)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 200 000 eurot.

(196)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 258 286 eurot.

(197)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 268 582 eurot.

(198)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 244 582 eurot.

(199)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 339 214 eurot.

(200)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 312 520 eurot.

(201)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 200 000 eurot.

(202)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 2 000 000 eurot.

(203)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 188 400 000 eurot.

(204)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 75 000 000 eurot.

(205)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 526 400 000 eurot.

(206)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 284 000 000 eurot.

(207)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 2 000 000 eurot.

(208)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 2 000 000 eurot.

(209)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 188 400 000 eurot.

(210)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 75 000 000 eurot.

(211)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 526 400 000 eurot.

(212)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 284 000 000 eurot.

(213)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 75 000 000 eurot.

(214)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 75 000 000 eurot.

(215)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 390 000 eurot.

(216)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 390 000 eurot.

(217)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 390 000 eurot.

(218)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 164 898 eurot.

(219)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 858 647 eurot.

(220)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 264 193 eurot.

(221)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 331 158 eurot.

(222)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 211 531 eurot.

(223)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 164 898 eurot.

(224)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 858 647 eurot.

(225)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 264 193 eurot.

(226)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 331 158 eurot.

(227)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 211 531 eurot.

(228)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 15 000 000 eurot.

(229)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 5 000 000 eurot.

(230)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 15 000 000 eurot.

(231)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 5 000 000 eurot.

(232)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 25 081 eurot.

(233)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 134 337 eurot.

(234)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 12 466 eurot.

(235)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 42 478 eurot.

(236)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 33 095 eurot.

(237)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 25 081 eurot.

(238)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 134 337 eurot.

(239)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 12 466 eurot.

(240)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 42 478 eurot.

(241)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 33 095 eurot.

(242)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 115 001 eurot.

(243)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 588 589 eurot.

(244)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 132 531 eurot.

(245)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 123 748 eurot.

(246)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 145 002 eurot.

(247)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 115 001 eurot.

(248)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 588 589 eurot.

(249)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 132 531 eurot.

(250)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 123 748 eurot.

(251)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 145 002 eurot.

(252)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 2 570 000 eurot.

(253)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 900 000 eurot.

(254)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 2 570 000 eurot.

(255)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 2 570 000 eurot.

(256)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 900 000 eurot.

(257)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 900 000 eurot.

(258)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 79 514 eurot.

(259)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 422 399 eurot.

(260)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 79 514 eurot.

(261)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 422 399 eurot.

(262)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 13 000 000 eurot.

(263)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 050 000 eurot.

(264)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 13 000 000 eurot.

(265)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 13 000 000 eurot.

(266)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 050 000 eurot.

(267)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 050 000 eurot.

(268)  Marokoga sõlmitud kokkuleppega seonduv protokoll pidi algselt kehtima 1. märtsist 2006 kuni 28. veebruarini 2010. Viivituse tõttu ratifitseerimisprotsessis jõustus protokoll 27. veebruaril 2007 ning see kehtib neli aastat alates kõnealusest kuupäevast.

(269)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 125 941 eurot.

(270)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 643 985 eurot.

(271)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 125 941 eurot.

(272)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 643 985 eurot.

(273)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 6 000 000 eurot.

(274)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 6 000 000 eurot.

(275)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 6 000 000 eurot.

(276)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 160 094 eurot.

(277)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 833 718 eurot.

(278)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 160 094 eurot.

(279)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 833 718 eurot.

(280)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 118 737 eurot.

(281)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 617 672 eurot.

(282)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 118 737 eurot.

(283)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 617 672 eurot.

(284)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 143 552 eurot.

(285)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 699 382 eurot.

(286)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 188 072 eurot.

(287)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 261 488 eurot.

(288)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 172 296 eurot.

(289)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 143 552 eurot.

(290)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 699 382 eurot.

(291)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 188 072 eurot.

(292)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 261 488 eurot.

(293)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 172 296 eurot.

(294)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 000 000 eurot.

(295)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 790 000 eurot.

(296)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 000 000 eurot.

(297)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 790 000 eurot.

(298)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 148 355 eurot.

(299)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 740 929 eurot.

(300)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 148 355 eurot.

(301)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 740 929 eurot.

(302)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 200 652 eurot.

(303)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 055 305 eurot.

(304)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 330 477 eurot.

(305)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 598 479 eurot.

(306)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 259 979 eurot.

(307)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 200 652 eurot.

(308)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 055 305 eurot.

(309)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 330 477 eurot.

(310)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 598 479 eurot.

(311)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 259 979 eurot.

(312)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 4 546 000 eurot.

(313)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 4 546 000 eurot.

(314)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 4 546 000 eurot.

(315)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 135 547 eurot.

(316)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 711 846 eurot.

(317)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 135 547 eurot.

(318)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 711 846 eurot.

(319)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(320)  Protokolli ratifitseerimisprotsess ei ole veel lõppenud.

(321)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(322)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(323)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(324)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(325)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 3 820 000 eurot.

(326)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 430 000 eurot.

(327)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(328)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 3 820 000 eurot.

(329)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 3 820 000 eurot.

(330)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(331)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 430 000 eurot.

(332)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 430 000 eurot.

(333)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(334)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 253 484 eurot.

(335)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 335 057 eurot.

(336)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 2 563 000 eurot.

(337)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 253 484 eurot.

(338)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 335 057 eurot.

(339)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 2 563 000 eurot.

(340)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 200 000 eurot.

(341)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 1 200 000 eurot.

(342)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 12 000 000 eurot.

(343)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 13 328 300 eurot.

(344)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 20 000 000 eurot.

(345)  Neid on 17, millest seitse (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova, Venemaa Föderatsioon ja Ukraina) asuvad EList idas ja kümme (Alžeeria, Egiptus, Jordaania, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria ja Tuneesia) asuvad EList lõunas.

(346)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 12 000 000 eurot.

(347)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 13 328 300 eurot.

(348)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 20 000 000 eurot.

(349)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 20 000 000 eurot.

(350)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 11 500 000 eurot.

(351)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 5 000 000 eurot.

(352)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 11 500 000 eurot.

(353)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 5 000 000 eurot.

(354)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 16 000 000 eurot.

(355)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 12 407 600 eurot.

(356)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 23 000 000 eurot.

(357)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 4 500 000 eurot.

(358)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 16 000 000 eurot.

(359)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 12 407 600 eurot.

(360)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 23 000 000 eurot.

(361)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 4 500 000 eurot.

(362)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 125 941 eurot.

(363)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 664 759 eurot.

(364)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 125 941 eurot.

(365)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 664 759 eurot.

(366)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 155 025 eurot.

(367)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 812 945 eurot.

(368)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 155 025 eurot.

(369)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 812 945 eurot.

(370)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 21 689 850 eurot.

(371)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 21 689 850 eurot.

(372)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 2 167 500 eurot.

(373)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 2 167 500 eurot.

(374)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 62 971 eurot.

(375)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 342 074 eurot.

(376)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 314 000 eurot.

(377)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 62 971 eurot.

(378)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 342 074 eurot.

(379)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 314 000 eurot.

(380)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 44 026 eurot.

(381)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 231 281 eurot.

(382)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 44 026 eurot.

(383)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 231 281 eurot.

(384)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 374 355 eurot.

(385)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 966 578 eurot.

(386)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 374 355 eurot.

(387)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 966 578 eurot.

(388)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 283 102 eurot.

(389)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 510 942 eurot.

(390)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 5 602 895 eurot.

(391)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 700 000 eurot.

(392)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 10 256 400 eurot.

(393)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 2 400 000 eurot.

(394)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 283 102 eurot.

(395)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 1 510 942 eurot.

(396)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 5 602 895 eurot.

(397)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 700 000 eurot.

(398)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 10 256 400 eurot.

(399)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 2 400 000 eurot.

(400)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 23 100 000 eurot.

(401)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 5 750 000 eurot.

(402)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 23 100 000 eurot.

(403)  Peatükki 40 02 kirjendatakse assigneering 5 750 000 eurot.

(404)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 111 533 eurot.

(405)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 592 743 eurot.

(406)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 111 533 eurot.

(407)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 592 743 eurot.

(408)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 23 214 eurot.

(409)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 121 872 eurot.

(410)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 23 214 eurot.

(411)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 121 872 eurot.

(412)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 170 501 eurot.

(413)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 887 730 eurot.

(414)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 170 501 eurot.

(415)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 887 730 eurot.

(416)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 853 841 eurot.

(417)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 4 449 729 eurot.

(418)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 775 000 eurot.

(419)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 853 841 eurot.

(420)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 4 449 729 eurot.

(421)  Peatükki 40 01 kirjendatakse assigneering 775 000 eurot.

(422)  X tähendab, et ümberpaigutamine on võimalik.

(423)  Euratomi jaoks.

(424)  Summa on esitatud ainult teavitamise eesmärgil ega sisaldu kogusummas.

(425)  Summa on esitatud ainult teavitamise eesmärgil ega sisaldu kogusummas.

(426)  Summa on esitatud ainult teavitamise eesmärgil ega sisaldu kogusummas.

(427)  Summa on esitatud ainult teavitamise eesmärgil ega sisaldu kogusummas.

(428)  Kaasa arvatud reservi kantud assigneeringud.

(429)  Vastavalt EFTA riikide osalemist käsitlevale kokkuleppele.

(430)  Ilma Liechtensteini ja Islandi osalemiseta (suhtarv 2,41 %).

(431)  Vastavalt EFTA riikide osalemist käsitlevale kokkuleppele ja ilma Liechtensteini osalemiseta (suhtarv 2,49 %).

(432)  Arvutatuna EFTA riikide osaluse alusel, mis on 75 % assigneeringutest.

(433)  Asjaomased eelarveread: artiklid 08 22 04, 09 04 02, 02 04 03, 06 06 04 ja 10 02 02.

(434)  Asjaomased eelarveread: artiklid 08 22 04, 09 04 02, 02 04 03, 06 06 04 ja 10 03 02.

(435)  Hõlmab Ungarit, Lätit, Rumeeniat.

(436)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 485 700 eurot.

(437)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 485 700 eurot.

(438)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 13 900 eurot.

(439)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 13 900 eurot.

(440)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 55 000 000 eurot.

(441)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 55 000 000 eurot.

(442)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 20 000 eurot.

(443)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 20 000 eurot.

(444)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 500 000 eurot.

(445)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 500 000 eurot.

(446)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 33 500 eurot.

(447)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 15 500 eurot.

(448)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 33 500 eurot.

(449)  Peatükki 10 0 kirjendatakse assigneering 15 500 eurot.