12.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 39/5

KOMISJONI OTSUS,

5. veebruar 2010,

kolmandates riikides asuvatele volitatud töötlejatele isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 95/46/EÜ alusel

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 593 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/87/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivile 95/46/EÜ peavad liikmesriigid sätestama, et isikuandmete edastamine kolmandatesse riikidesse võib toimuda üksnes siis, kui kõnesolev kolmas riik tagab piisava andmekaitse taseme ja kui enne andmete edastamist tunnustatakse liikmesriikide seadusi, mis järgivad kõnealuse direktiivi muid sätteid.

(2)

Direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõige 2 näeb siiski ette, et liikmesriigid võivad teatavate tagatiste korral lubada isikuandmete edastamist või edastamiste kogumit kolmandatesse riikidesse, mis ei taga piisavat kaitsetaset. Sellised tagatised võivad tuleneda eelkõige asjakohastest lepingutingimustest.

(3)

Vastavalt direktiivile 95/46/EÜ peaks andmekaitse taset hindama kõiki andmete edastamistoimingu või edastamistoimingute kogumi asjaolusid silmas pidades. Kõnealuse direktiivi alusel loodud töörühm üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega on välja andnud juhised hindamise hõlbustamiseks.

(4)	Lepingu tüüptingimused peaksid olema seotud üksnes andmekaitsega. Andmeeksportija ja andmeimportija võivad seega vabalt lisada mis tahes muid ettevõtlusega seotud lepingutingimusi, mida nad lepingus asjakohaseks peavad, niikaua kui need ei lähe vastuollu lepingu tüüptingimustega.

(5)

Käesolev otsus ei tohiks piirata riiklikke lubasid, mida liikmesriigid võivad anda kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõiget 2 rakendavate siseriiklike õigusnormidega. Käesolev otsus peaks nõudma ainult, et liikmesriigid ei keelduks tunnustamast selles sätestatud tüüptingimusi kui piisavaid tagatisi pakkuvaid tingimusi ning seepärast ei peaks see mõjutama muid lepingutingimusi.

(6)

Euroopa Liidus asuvatelt vastutavatelt töötlejatelt piisavat andmekaitse taset mittepakkuvates kolmandates riikides asuvatele töötlejatele isikuandmete edastamise lihtsustamiseks on vastu võetud komisjoni 27. detsembri 2001. aasta otsus 2002/16/EÜ kolmandates riikides asuvatele volitatud töötlejatele isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta direktiivi 95/46/EÜ alusel (2).

(7)

Alates otsuse 2002/16/EÜ vastuvõtmisest on saadud palju kogemusi. Lisaks on kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimusi käsitlevate otsuste rakendamise aruandes (3) väljendatud järjest suuremat huvi piisavat andmekaitse taset mittepakkuvatesse kolmandatesse riikidesse isikuandmete rahvusvahelise edastamise lepingute tüüptingimuste kasutamise soodustamise vastu. Lisaks on sidusrühmad (4) esitanud ettepanekuid, mille eesmärgiks on otsuses 2002/16/EÜ sätestatud lepingu tüüptingimusi ajakohastada, et arvesse võtta andmetöötlustoimingute kiiresti suurenevat mahtu maailmas ja tegeleda küsimustega, mida nimetatud otsuses ei käsitleta.

(8)

Käesoleva otsuse reguleerimisala peaks olema piiratud, kehtestades, et selles sätestatud tingimusi võib kasutada Euroopa Liidus asuv vastutav töötleja, et esitada piisavaid tagatisi direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikes 2 määratletud tähenduses isikuandmete edastamisel kolmandas riigis asuvale volitatud töötlejale.

(9)

Käesolevat otsust ei tuleks kohaldada isikuandmete edastamise suhtes Euroopa Liidus asuvatelt vastutavatelt töötlejatelt väljaspool liitu asuvatele vastutavatele töötlejatele, kes jäävad komisjoni 15. juuni 2001. aasta otsuse 2001/497/EÜ (kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta direktiivi 95/46/EÜ alusel) (5) reguleerimisalasse.

(10)

Käesolev otsus peaks rakendama direktiivi 95/46/EÜ artikli 17 lõikes 3 ettenähtud kohustust ega tohiks piirata vastavalt sellele sättele kehtestatud lepingute või õigusaktide sisu. Mõned lepingu tüüptingimused, eriti andmeeksportija kohustusi puudutavad punktid tuleks siiski sisse viia, suurendamaks sätete selgust, mis võivad sisalduda vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelises lepingus.

(11)

Liikmesriikide järelevalveasutused mängivad käesolevas lepingumehhanismis võtmerolli, et tagada isikuandmete piisav kaitse pärast edastamist. Erandjuhtumitel, kui andmeeksportijad keelduvad andmeimportijat korralikult juhendamast või ei saa seda teha, millega kaasneb ähvardav oht tõsise kahju tekkimiseks andmesubjektidele, peaksid lepingu tüüptingimused lubama järelevalveasutustel andmeimportijaid ja alamtöötlejaid kontrollida ning vajaduse korral andmeimportijatele ja alamtöötlejatele siduvaid otsuseid vastu võtta. Järelevalveasutustel peaks olema õigus keelata või peatada lepingu tüüptingimustel põhinev andmete edastamine või edastamistoimingute kogum sellisel erandjuhul, kui on kindlaks tehtud, et lepinguline edastamine võib tõenäoliselt omada olulist ebasoodsat mõju tagatistele ja kohustustele, mis sätestavad andmesubjekti piisava kaitse.

(12)

Lepingu tüüptingimustes peaksid olema ette nähtud tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed, mida ebapiisavat kaitset pakkuvas kolmandas riigis asuv volitatud andmetöötleja peaks kohaldama, et tagada turvataset, mis vastab töötlemisel tekkivatele riskidele ja kaitsealuste andmete olemusele. Pooled peaksid lisama lepingusse sätte selliste tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete kohta, mis on vajalikud isikuandmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, volitamata avalikustamise või juurdepääsu või muude ebaseaduslike töötlemisviiside eest, võttes arvesse kohaldatavat andmekaitseseadust, tehnika taset ning meetmete rakendamise maksumust.

(13)

Hõlbustamaks andmete liikumist Euroopa Liidust on soovitav, et liidus mitmetele vastutavatele andmetöötlejatele andmetöötlusteenuseid osutavatel volitatud töötlejatel oleks võimaldatud kohaldada samu tehnilisi ja organisatsioonilisi turvameetmeid sõltumatult liikmesriigist, kust andmeedastus pärineb, eriti juhul, kui andmeimportija saab edasiseks töötlemiseks andmeid liidu andmeeksportija erinevatest asutustest, millisel puhul peaks kohaldatama määratud asutuse liikmesriigi õigust.

(14)	On asjakohane sätestada minimaalne teabehulk, mida pooled peaksid edastamist käsitlevas lepingus määratlema. Liikmesriikidele peaks jääma õigus detailiseerida teavet, mida pooled peavad esitama. Käesoleva otsuse toimivust peaks läbi vaatama kogemusi silmas pidades.

(15)

Andmeimportija peaks edastatud isikuandmeid töötlema üksnes andmeeksportija nimel ning kooskõlas tema juhiste ja lepingutingimustes sisalduvate kohustustega. Eelkõige andmeimportija ei tohiks avalikustada isikuandmeid kolmandale isikule andmeeksportija eelneva kirjaliku nõusolekuta. Andmeeksportija peaks juhendama andmeimportijat kogu andmetöötlusteenuse osutamise kestel, et andmeid töödeldaks kooskõlas tema juhiste, kohaldatavate andmekaitseseaduste ja lepingutingimustes sisalduvate kohustustega.

(16)

Kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimusi käsitlevate otsuste rakendamise aruandes on soovitatud kehtestada asjaomased lepingu tüüptingimused, mis käsitlevad andmete edasist edastamist kolmandas riigis asuvalt andmetöötlejalt teisele andmetöötlejale (alamtöötlemine), et arvesse võtta valdkonna tava ja suundumust aina üleilmsema töötlemise poole.

(17)

Käesolev otsus peaks sisaldama konkreetseid lepingu tüüptingimusi, mis käsitlevad kolmandates riikides asuvate andmetöötlejate (andmeimportijate) poolt pakutavate töötlusteenuste delegeerimist teistele kolmandates riikides asuvatele töötlejatele (alamtöötlejatele). Lisaks tuleks selles sätestada tingimused, millele alamtöötlemine peaks vastama ning millega tagatakse, et edastatavad isikuandmed on hoolimata nende järgnevast edastamisest alamtöötlejale endiselt kaitstud.

(18)

Lisaks peaks alamtöötlemine piirduma üksnes andmeeksportija ja andmeimportija vahelises, käesolevas otsuses ettenähtud tüüptingimusi sisaldavas lepingus sätestatud toimingutega, samuti ei tohiks alamtöötlemine viidata erinevatele töötlustoimingutele ega -eesmärkidele, et kinni pidada direktiivis 95/46/EÜ sätestatud eesmärgi piiramise põhimõttest. Kui alamtöötleja ei täida sellisest lepingust talle tulenevat andmetöötlusega seotud kohustust, peaks andmeeksportija ees vastutama andmeimportija. Isikuandmete edastamine väljaspool Euroopa Liitu asuvatele volitatud töötlejatele ei tohiks mõjutada tõsiasja, et töötlemistegevust peaks reguleerima kohaldatav andmekaitseseadus.

(19)	Lepingu tüüptingimusi ei peaks saama täitmisele pöörata mitte ainult lepingupoolteks olevad organisatsioonid, vaid ka andmesubjektid, eriti juhul, kui andmesubjektid kannavad kahju lepingu rikkumise tagajärjel.

(20)

Andmesubjektil peaks olema õigus astuda samme ning kui see on asjakohane, siis saada hüvitist andmeeksportijalt, kes on edastatud isikuandmete vastutav andmetöötleja. Erandkorras peaks andmesubjektil olema õigus võtta meetmeid ning kui see on asjakohane, siis saada hüvitist andmeimportijalt juhul, mis tuleneb 3. tingimuse lõikes 2 märgitud andmeimportija või temale alluva alamtöötleja mis tahes kohustuste rikkumisest, kui andmeeksportija on teadaolevalt kadunud või on oma seadusejärgse tegevuse lõpetanud või on maksejõuetuks muutunud. Erandkorras peaks andmesubjektil olema õigus võtta meetmeid ning kui see on asjakohane, siis saada hüvitist alamtöötlejalt ka neil juhtudel, kui nii andmeeksportija kui ka andmeimportija on teadaolevalt kadunud või on oma seadusejärgse tegevuse lõpetanud või on maksejõuetuks muutunud. Alamtöötleja kui kolmanda isiku vastutus peaks olema piiratud tema lepingus sätestatud töötlustoimingutega.

(21)

Soodustatud kolmanda isiku sättele tugineva andmesubjekti ja andmeimportija vahelise vaidluse korral, mida ei ole sõbralikult lahendatud, peaks andmeimportija andma andmesubjektile valiku lepitamise või kohtuvaidluse vahel. Andmesubjekti käsutuses oleva tegeliku valiku ulatus sõltub lepitamise usaldusväärsete ning tunnustatud süsteemide kättesaadavusest. Liikmesriikide järelevalveasutuste poolne lepitamine peaks olema valikuks siis, kui nad sellist teenust osutavad.

(22)

Lepingut peaks reguleerima selle liikmesriigi õigus, kus andmeeksportija asub, võimaldades soodustatud kolmandal isikul lepingut täitmisele pöörata. Andmesubjektidele peaks olema lubatud lasta ennast esindada ühendustel või muudel organitel, kui nad seda soovivad ja kui see on siseriiklike õigusaktidega lubatud. Sama õigust tuleks kohaldada ka kõigi selliste lepingute andmekaitsesätete suhtes, mis on sõlmitud alamtöötlejatega andmeeksportijalt andmeimportijale nendevahelise lepingu alusel edastatud isikuandmete alamtöötlemiseks.

(23)

Kuna käesolevat otsust kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmandas riigis asuv andmetöötleja osutab andmete töötlemise teenust kolmandas riigis asuvale alamtöötlejale, ei tohiks seda kohaldada olukorras, kus Euroopa Liidus asuv töötleja, kes töötleb isikuandmeid Euroopa Liidus asuva vastutava töötleja nimel, annab oma töötlustoimingud üle kolmandas riigis asuvale alamtöötlejale. Sellistes olukordades on liikmesriikidel vabadus otsustada, kas arvesse võtta asjaolu, et töötlustoimingute andmisel kolmandas riigis asuvale alamtöötlejale on nende andmesubjektide õiguste piisaval tasemel kaitse tagamiseks, kelle isikuandmeid alamtöötlustoiminguteks edastatakse, kasutatud käesolevas otsuses sätestatud lepingu tüüptingimuste põhimõtteid ja kaitsemeetmeid.

(24)	Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud töörühm üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega on esitanud arvamuse kaitsetaseme kohta, mida pakuvad käesolevale otsusele lisatud lepingu tüüptingimused ja mida on selle otsuse ettevalmistamisel arvesse võetud.

(25)	Otsus 2002/16/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks.

(26)	Käeoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 31 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas sätestatud lepingu tüüptingimusi käsitletakse piisavate tagatistena üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks ning vastavate õiguste teostamiseks, nagu on nõutud direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikes 2.

Artikkel 2

Käesolev otsus käsitleb üksnes kaitse piisavust, mida pakuvad lisas sätestatud isikuandmete volitatud töötlejatele edastamise lepingu tüüptingimused. See ei mõjuta muude direktiivi 95/46/EÜ rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis on seotud isikuandmete töötlemisega liikmesriikide piires.

Käesolev otsus kehtib isikuandmete edastamise kohta Euroopa Liidus asuvatelt vastutavatelt töötlejatelt väljaspool liidu territooriumi asuvatele vastuvõtjatele, kes tegutsevad üksnes volitatud töötlejatena.

Artikkel 3

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) andmete eriliigid– direktiivi 95/46/EÜ artiklis 8 märgitud andmed;

b) järelevalveasutus– direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 märgitud organ;

c) andmeeksportija– vastutav töötleja, kes edastab isikuandmeid;

d) andmeimportija– kolmandas riigis asuv volitatud töötleja, kes nõustub võtma andmeeksportijalt vastu isikuandmeid, mis on mõeldud töötlemiseks pärast edastamist andmeeksportija nimel ja kooskõlas tema juhiste ja käesoleva otsuse tingimustega ning kelle kohta ei kehti piisavat kaitset tagav kolmanda riigi süsteem direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 1 tähenduses;

e) alamtöötleja– andmeimportija või andmeimportija alamtöötleja värvatud töötleja, kes nõustub andmeimportijalt või andmeimportija alamtöötlejalt saama isikuandmeid, mis on ette nähtud üksnes edastamisjärgseteks töötlustoiminguteks, mis teostatakse andmeeksportija nimel vastavalt andmeeksportija antud suunistele, lisas sätestatud lepingu tüüptingimustele ja kirjaliku alamtöötluslepingu tingimustele;

f) kohaldatav andmekaitseseadus– õigusakt, mis kaitseb üksikisikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eriti nende eraelu puutumatuse õigust seoses isikuandmete töötlemisega ning mis on kohaldatav vastutava andmetöötleja suhtes liikmesriigis, kus andmeeksportija asub;

g) tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed– meetmed isikuandmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, volitamata avalikustamise või juurdepääsu eest eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

Artikkel 4

1. Ilma et see piiraks nende volitusi võtta meetmeid tagamaks vastavust siseriiklikele õigusnormidele, mis on vastu võetud direktiivi 95/46/EÜ II, III, V ja VI peatüki kohaselt, võivad liikmesriikide pädevad organid kasutada neil olemasolevaid volitusi keelata või peatada andmete liikumine kolmandatesse riikidesse, et kaitsta üksikisikuid seoses nende isikuandmete töötlemisega juhul, kui:

on kindlaks tehtud, et andmeimportija või alamtöötleja kohta kehtiv seadus kehtestab talle nõudeid kalduda kõrvale kohaldatavast andmekaitseseadusest, et kõnealused nõuded lähevad kaugemale direktiivi 95/46/EÜ artiklis 13 sätestatud demokraatlikus ühiskonnas vajalikest piirangutest ja et need nõuded võivad tõenäoliselt omada olulist ebasoodsat mõju kohaldatava andmekaitseseaduse ja lepingu tüüptingimustega ettenähtud tagatistele või

b)	pädev organ on kindlaks teinud, et andmeimportija või alamtöötleja ei ole järginud lisas sätestatud lepingu tüüptingimusi või

c)	on olemas oluline tõenäosus, et lisas esitatud lepingu tüüptingimusi ei järgita ning et jätkuv edastamine looks ähvardava ohu tõsise kahju tekkimiseks andmesubjektidele.

2. Keelamine või peatamine vastavalt lõikele 1 tühistatakse kohe, kui keelamise või peatamise põhjusi enam pole.

3. Kui liikmesriigid võtavad meetmeid vastavalt lõikele 1 ja 2, peavad nad neist meetmetest viivitamata teatama komisjonile, kes edastab saadud teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 5

Komisjon hindab käesoleva otsuse toimivust kättesaadava teabe alusel kolme aasta pärast alates otsuse vastuvõtmisest. Tulemuste kohta esitab ta aruande direktiivi 95/46/EÜ artikli 31 alusel loodud komiteele. Aruanne sisaldab mis tahes tõendusmaterjali, mis võiks mõjutada lisas esitatud lepingu tüüptingimuste piisavuse hindamist, ning mis tahes tõendusmaterjali, et käesolevat otsust kohaldatakse diskrimineerivalt.

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 15. maist 2010.

Artikkel 7

1. Otsus 2002/16/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 15. maist 2010.

2. Andmeeksportija ja andmeimportija vahel otsuse 2002/16/EÜ alusel enne 15. maid 2010 sõlmitud leping jääb kehtima ja jõusse seni, kuni lepingu objektiks olevad andmete edastus- ja töötlustoimingud jäävad samaks ja poolte vahel edastatakse käesoleva otsusega hõlmatud isikuandmeid. Kui lepingu pooled otsustavad teha muudatusi või anda edasi lepingu objektiks olevaid töötlustoiminguid, peavad nad sõlmima uue lepingu, mis on kooskõlas lisas sätestatud lepingu tüüptingimustega.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. veebruar 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2) EÜT L 6, 10.1.2002, lk 52.

(3) SEK(2006) 95, 20.1.2006.

(4) Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC), Jaapani Ettevõtlusnõukogu Euroopas (JBCE), Belgias asuva Ameerika Kaubanduskoja ELi Komitee (Amcham) ja Euroopa Otseturunduse Assotsiatsioonide Liit (FEDMA).

(5) EÜT L 181, 4.7.2001, lk 19.

LISA

LEPINGU TÜÜPTINGIMUSED (TÖÖTLEJAD)

Direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 2 kohaldamine isikuandmete edastamiseks töötlejatele, kes asuvad kolmandates riikides, mis ei taga piisavat andmekaitsetaset

Andmeid eksportiva asutuse nimi: …

Aadress: …

Tel: …; faks: …; e-post: …

Asutuse identifitseerimiseks vajalik muu teave:

…

(andmeeksportija)

ning

Andmeid importiva asutuse nimi: …

Aadress: …

Tel: …;faks: …; e-post: …

Asutuse identifitseerimiseks vajalik muu teave:

…

(andmeimportija)

eraldi „pool”; üheskoos „pooled”,

ON KOKKU LEPPINUD järgnevates lepingutingimustes (edaspidi „tingimused”), et esitada piisavaid tagatisi üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks 1. liites sätestatud isikuandmete edastamisel andmeeksportijalt andmeimportijale.

1. tingimus

Mõisted

Tingimustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

mõisteid „isikuandmed”, „andmete eriliigid”, „töötlema/töötlemine”, „vastutav töötleja”, „volitatud töötleja”, „andmesubjekt” ja „järelevalveasutus” kasutatakse samas tähenduses kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1);

b)	„andmeeksportija” – vastutav töötleja, kes edastab isikuandmeid;

„andmeimportija” – volitatud töötleja, kes nõustub võtma andmeeksportijalt vastu isikuandmeid, mis on mõeldud töötlemiseks pärast edastamist andmeeksportija nimel ja kooskõlas tema juhiste ja käesolevate tingimustega ja kelle kohta ei kehti piisavat kaitset tagav kolmanda riigi süsteem direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 1 tähenduses;

„alamtöötleja” – andmeimportija või andmeimportija alamtöötleja värvatud töötleja, kes nõustub andmeimportijalt või andmeimportija alamtöötlejalt saama isikuandmeid, mis on ette nähtud üksnes edastamisjärgseteks töötlustoiminguteks, mis teostatakse andmeeksportija nimel vastavalt tema antud suunistele, käesolevatele ja kirjaliku alamtöötluslepingu tingimustele;

e)	„kohaldatav andmekaitseseadus” – õigusakt, mis kaitseb üksikisikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eriti nende eraelu puutumatuse õigust seoses isikuandmete töötlemisega ning mis on kohaldatav vastutava andmetöötleja suhtes liikmesriigis, kus andmeeksportija asub;

„tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed” – meetmed isikuandmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, volitamata avalikustamise või juurdepääsu eest eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

2. tingimus

Edastamise üksikasjad

Edastamise üksikasjad ja vajaduse korral eelkõige isikuandmete erikategooriad on esitatud 1. liites, mis moodustab tingimuste lahutamatu osa.

3. tingimus

Soodustatud kolmandat isikut käsitlev tingimus

1.	Andmesubjekt saab soodustatud kolmanda isikuna andmeeksportija vastu jõustada käesolevat tingimust, 4. tingimuse punkte b–i, 5. tingimuse punkte a–e ja g–j, 6. tingimuse lõikeid 1 ja 2, 7. tingimust, 8. tingimuse lõiget 2 ning 9.–12. tingimust.

Andmesubjekt saab andmeeksportija vastu jõustada käesolevat tingimust, 5. tingimuse punkte a–e ja g, 6. tingimust, 7. tingimust, 8. tingimuse lõiget 2 ning 9.–12. tingimust juhul, kui andmeeksportija on teadaolevalt kadunud või on oma seadusejärgse tegevuse lõpetanud, ning välja arvatud juhul, kui õigusjärglane on andmeeksportija kõik juriidilised kohustused üle võtnud lepingu või õigustoimingu alusel, mille tulemusel ta hakkab täitma andmeeksportija õigusi ja kohustusi, mistõttu võib andmesubjekt eespool loetletud tingimusi jõustada nimetatud õigusjärglase vastu.

Andmesubjekt saab alamtöötleja vastu jõustada käesolevat tingimust, 5. tingimuse punkte a–e ja g, 6. tingimust, 7. tingimust, 8. tingimuse lõiget 2 ning 9.–12. tingimust juhul, kui nii andmeeksportija kui ka andmeimportija on teadaolevalt kadunud või on oma seadusejärgse tegevuse lõpetanud või on maksejõuetuks muutunud, ning välja arvatud juhul, kui õigusjärglane on andmeeksportija kõik juriidilised kohustused üle võtnud lepingu või õigustoimingu alusel ja hakkab selle tulemusena täitma andmeeksportija õigusi ja kohustusi, mistõttu võib andmesubjekt eespool loetletud tingimusi jõustada nimetatud õigusjärglase vastu. Alamtöötleja vastutus kolmanda isiku ees on piiratud käesolevates tingimustes sätestatud töötlustoimingutega.

4.	Pooled nõustuvad sellega, et andmesubjekti esindab mõni ühing või muu institutsioon, kui andmesubjekt seda soovib ja see on riiklike õigusaktidega lubatud.

4. tingimus

Andmeeksportija kohustused

Andmeeksportija nõustub järgnevaga ja kinnitab, et:

a)	isikuandmete töötlemine, sealhulgas edastamine, on toimunud ja toimub ka tulevikus kooskõlas kohaldatava andmekaitseseaduse asjaomaste sätetega (ja et vajaduse korral on sellest teavitatud asjaomaseid asutusi liikmesriigis, kus andmeeksportija asub) ega riku asjaomase riigi vastavaid sätteid;

b)	ta on juhtinud ja juhib kogu isikuandmete töötlemise teenuse osutamise kestel andmeimportija tähelepanu sellele, et viimati nimetatud töötleks edastatud isikuandmeid üksnes andmeeksportija nimel ja kooskõlas kohaldatava andmekaitseseaduse ja käesolevate tingimustega;

c)	andmeimportija annab piisavad tagatised seoses käesoleva lepingu 2. liites sätestatud tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmetega;

pärast kohaldatava andmekaitseseaduse nõuete hindamist võetakse asjakohased turvameetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, volitamata avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest, ja et need meetmed tagavad turvataseme, mis vastab töötlemisel tekkivatele riskidele ja kaitsealuste andmete olemusele, võttes arvesse tehnika taset ning meetmete rakendamise maksumust;

e)	ta tagab turvameetmete järgimise;

f)	kui edastatakse eriliiki kuuluvaid andmeid, on andmesubjekti teavitatud või seda tehakse kas enne või võimalikult kiiresti pärast edastamist asjaolust, et tema andmed võidakse edastada kolmandasse riiki, milles ei kehti piisavat kaitset tagav süsteem direktiivi 95/46/EÜ tähenduses;

g)	et ta edastab vastavalt 5. tingimuse punktile b ja 8. tingimuse lõikele 3 kõik andmeimportijalt ja kõigilt alamtöötlejatelt saadud teated andmekaitseasutusele, kui andmeeksportija otsustab edastamist jätkata või tühistada andmete edastamise peatamise;

ta annab andmesubjektidele nende taotlusel koopia tingimustest, välja arvatud 2. liide. Samuti on andmesubjektil õigus saada koopia kõigist alamtöötluslepingutest, mis tuleb sõlmida vastavalt käesolevatele tingimustele. Juhul, kui tingimused või leping sisaldab äriteavet, võib andmeeksportija sellise teabe eemaldada;

i)	alamtöötlus toimub vastavalt 11. tingimusele ning seda teeb alamtöötleja, kes tagab isikuandmete ja andmesubjekti õiguste kaitse vähemalt samal tasemel kui käesolevate tingimuste kohaselt peab tagama andmeimportija ning

j)	ta tagab 4. tingimuse punktide a–i täitmise.

5. tingimus

Andmeimportija kohustused (2)

Andmeimportija nõustub järgnevaga ja kinnitab, et:

ta töötleb isikuandmeid üksnes andmeeksportija nimel ning kooskõlas tema juhiste ja tingimustega. Kui ta ei suuda sellist kooskõla ükskõik millistel põhjustel tagada, nõustub ta sellest viivitamata teatama andmeeksportijale, kellel on sellisel juhul õigus andmete edastamine peatada ja/või leping lõpetada;

tal ei ole põhjust uskuda, et tema suhtes kohaldatav õigus takistaks tal täita andmeeksportijalt saadud suuniseid ja importijale lepingust tulenevaid kohustusi ning et asjaomastes õigusaktides tehtavate selliste muudatuste korral, mis tõenäoliselt mõjutavad tingimustest tulenevaid tagatisi ja kohustusi negatiivselt, teatab ta muudatustest teada saades neist viivitamata andmeeksportijale, kellel on sellisel juhul õigus andmete edastamine peatada ja/või leping lõpetada;

c)	ta on enne edastatud isikuandmete töötlemist rakendanud 2. liites sätestatud tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed;

ta teatab andmeeksportijale viivitamata järgmistest asjaoludest:

i)	õiguskaitseorganite õiguslikult siduvad taotlused isikuandmete avaldamiseks, välja arvatud taotluste avaldamise keelu korral, mis tuleneb näiteks kriminaalõigusest ja mille eesmärk on kaitsta õiguskaitsealase uurimistoimingu konfidentsiaalsust;

ii)	juhusliku ja volitamata juurdepääsu juhtumid ning

iii)	otse andmesubjektidelt saadud taotlused, millele ta ei vasta, välja arvatud juhul, kui talle on antud õigus sellistele taotlustele vastata;

e)	ta tegeleb kiiresti ja korrektselt andmeeksportija kõigi päringutega, mis seonduvad viimati nimetatu edastatavate isikuandmete töötlemisega ja peab kinni järelevalveasutuse nõuannetest edastatavate andmete töötlemise kohta;

ta esitab andmeeksportija taotlusel oma andmetöötlusvahendid tingimustega reguleeritud töötlustoimingute auditeerimiseks, mille korraldab andmeeksportija või andmeeksportija poolt ja vajaduse korral kokkuleppel järelevalveasutusega valitud kontrolliasutus, mis koosneb sõltumatutest liikmetest, kellel on nõutavad ametioskused ja kellel lasub vaikimiskohustus;

ta annab andmesubjektile viimati nimetatu taotlusel tingimuste ja kõigi olemasolevate alamtöötluslepingute koopia, välja arvatud juhul, kui tingimused või lepingud sisaldavad äriteavet. Sellisel juhul võib andmeimportija äriteabe eemaldada. See ei kehti 2. liite kohta, mida asendab turvameetmete kokkuvõtlik kirjeldus, kui andmesubjektil ei ole võimalik saada koopiat andmeeksportijalt;

h)	alamtöötlemise puhul on ta eelnevalt teavitanud andmeeksportijat ja saanud viimati nimetatult eelneva kirjaliku nõusoleku;

i)	alamtöötleja osutab andmete töötlemise teenust vastavalt 11. tingimusele;

j)	ta saadab andmeeksportijale viivitamata kõigi käesoleva tingimuste alusel sõlmitud alamtöötluslepingute koopia.

6. tingimus

Vastutus

1.	Pooled lepivad kokku, et kõigil andmesubjektidel, kes on kandnud kahju ükskõik millise poole või alamtöötleja poolt toimepandud 3. või 11. tingimuse mis tahes rikkumise tulemusena, on õigus saada kantud kahju eest hüvitist andmeeksportijalt.

Kui andmesubjektil ei ole võimalik nõuda andmeimportija või tema alamtöötleja poolt toimepandud 3. või 11. tingimuses viidatud kohustuste mis tahes rikkumisega seotud ja käesoleva tingimuse lõikes 1 nimetatud hüvitist andmeeksportijalt, kuna andmeeksportija on teadaolevalt kadunud või on oma seadusejärgse tegevuse lõpetanud või on maksejõuetuks muutunud, nõustub andmeimportija, et andmesubjekt võib nõuda hüvitist temalt kui andmeeksportija asendajalt, välja arvatud juhul, kui õigusjärglane on andmeeksportija kõik juriidilised kohustused üle võtnud lepingu või õigustoimingu alusel, mistõttu võib andmesubjekt oma õigusi jõustada nimetatud õigusjärglase vastu.

Andmeimportija ei või vastutusest hoidumiseks tugineda alamtöötleja poolt toime pandud kohustuste rikkumisele.

Kui andmesubjektil ei ole võimalik nõuda alamtöötleja poolt toimepandud 3. või 11. tingimuses viidatud kohustuste mis tahes rikkumisega seotud ja käesoleva tingimuse lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitist andmeeksportijalt või andmeimportijalt, kuna nii andmeeksportija kui ka andmeimportija on teadaolevalt kadunud või on oma seadusejärgse tegevuse lõpetanud või on maksejõuetuks muutunud, nõustub alamtöötleja, et andmesubjekt võib käesolevatele tingimustele vastavate alamtöötleja töötlustoimingute küsimuses nõuda hüvitist alamtöötlejalt kui andmeeksportija või andmeimportija asendajalt, välja arvatud juhul, kui õigusjärglane on andmeeksportija või andmeimportija kõik juriidilised kohustused üle võtnud lepingu või õigustoimingu alusel, mistõttu võib andmesubjekt oma õigusi jõustada nimetatud õigusjärglase vastu. Alamtöötleja vastutus on piiratud käesolevates tingimustes sätestatud töötlustoimingutega.

7. tingimus

Lepitamine ja jurisdiktsioon

Andmeimportija nõustub, et kui andmesubjekt kohaldab tema suhtes soodustatud kolmanda isiku õigusi ja/või nõuab käesolevate tingimuste alusel hüvitist tekitatud kahju eest, austab andmeimportija andmesubjekti otsust:

a)	lahendada vaidlus lepitamise teel, mida vahendab sõltumatu isik või vajaduse korral järelevalveasutus;

b)	esitada hagi andmeeksportija asukohaks oleva liikmesriigi kohtule.

2.	Pooled lepivad kokku, et andmesubjekti valik ei piira tema materiaal- või menetlusõigusi, mis lubavad tal otsida lahendusi kooskõlas riikliku ja rahvusvahelise õiguse muude sätetega.

8. tingimus

Koostöö järelevalveasutustega

1.	Andmeeksportija nõustub andma käesoleva lepingu koopia hoiule järelevalveasutusele, kui viimati nimetatu seda taotleb või kui koopia hoiuleandmise kohustus tuleneb kohaldatavast andmekaitseseadusest.

2.	Pooled lepivad kokku, et järelevalveasutusel on õigus andmeimportijat ja kõiki alamtöötlejaid auditeerida samas ulatuses ja samadel tingimustel, kui tal on kohaldatava andmekaitseseaduse alusel õigus auditeerida andmeeksportijat.

Andmeimportija teatab andmeeksportijale viivitamata tema või ükskõik millise alamtöötleja suhtes kohaldatavate selliste õigusaktide olemasolust, mis takistavad andmeimportija või ükskõik millise alamtöötleja auditeerimist vastavalt lõikele 2. Sellisel juhul on andmeeksportijal õigus võtta 5. tingimuse punktis b sätestatud meetmeid.

9. tingimus

Kohaldatav õigus

Tingimusi reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega, kus andmeeksportija asub. See liikmesriik on …

10. tingimus

Lepingu muutmine

Pooled ei muuda tingimusi. See ei takista pooltel vajaduse korral lisada äritegevust käsitlevaid tingimusi, eeldusel et need ei ole vastuolus tingimustega.

11. tingimus

Alamtöötlemine

Andmeimportija ei anna andmeeksportija nimel vastavalt käesolevatele tingimustele teostatavaid töötlustoiminguid edasi andmeeksportija eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kui andmeimportija annab andmeeksportija nõusolekul oma käesolevatest tingimustest tulenevad kohustused edasi, teeb ta seda ainult alamtöötlejaga sõlmitava kirjaliku lepinguga, millega pannakse alamtöötlejale samad kohustused, mis on käesolevate tingimustega pandud andmeimportijale (3). Kui alamtöötleja ei täida sellisest kirjalikust lepingust talle tulenevaid andmekaitsega seotud kohustusi, vastutab andmeimportija andmeeksportija ees täielikult alamtöötlejale sellisest lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

Eelnevasse andmeimportija ja alamtöötleja kirjalikku lepingusse lisatakse ka 3. tingimuses käsitletud soodustatud kolmanda isiku säte juhuks, kui andmesubjektil ei ole võimalik 6. tingimuse lõikes 1 nimetatud hüvitist nõuda andmeeksportijalt või andmeimportijalt, kuna nad on teadaolevalt kadunud või on oma seadusejärgse tegevuse lõpetanud või on maksejõuetuks muutunud ja kui ükski õigusjärglane ei ole andmeeksportija ega andmeimportija kõiki juriidilisi kohustusi üle võtnud lepingu või õigustoimingu alusel. Alamtöötleja vastutus kolmanda isiku ees on piiratud käesolevates tingimustes sätestatud töötlustoimingutega.

3.	Lõikes 1 osutatud lepingu alusel toimuva alamtöötlemise andmekaitseaspekte käsitlevaid sätteid reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega, kus andmeeksportija asub. See liikmesriik on …

Andmeeksportija peab käesolevate tingimuste alusel sõlmitud ja andmeimportija poolt vastavalt 5. tingimuse punktile j teavitatud alamtöötluslepingute registrit, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. Nimekiri tehakse kättesaadavaks andmeeksportija liikmesriigis andmekaitse üle järelevalvet teostavale asutusele.

12. tingimus

Isikuandmete töötlusteenuste lõpetamise järgsed kohustused

Pooled lepivad kokku, et andmetöötlusteenuste pakkumise lõpetamisel tagastavad andmeimportija ja alamtöötleja andmeeksportija soovil viimati nimetatule kõik edastatud isikuandmed ja nendest tehtud koopiad või hävitavad kõik isikuandmed ja kinnitavad andmeeksportijale kirjalikult, et nad on seda teinud, välja arvatud juhul, kui andmeimportija suhtes kohaldatavad õigusaktid takistavad tal kõiki edastatud isikuandmeid või osa neist tagastada või hävitada. Sellisel juhul kinnitab andmeimportija, et ta tagab edastatud isikuandmete konfidentsiaalsuse ning lõpetab edastatud isikuandmete töötlemise.

2.	Andmeimportija ja alamtöötleja kinnitavad, et andmeeksportija ja/või järelevalveasutuse taotlusel esitavad nad oma andmetöötlusvahendid lõikes 1 nimetatud meetmete auditeerimiseks.

Andmeeksportija nimel:

Nimi (täielikult välja kirjutatud): …

Ametinimetus: …

Aadress: …

(Vajaduse korral) muu vajalik teave, et leping oleks siduv:

Allkiri …

Andmeimportija nimel:

Nimi (täielikult välja kirjutatud): …

Ametinimetus: …

Aadress: …

(Vajaduse korral) muu vajalik teave, et leping oleks siduv:

Allkiri …

(1) Kui pooled peavad paremaks piirduda lepinguga, võivad nad käesoleva tingimuse tekstis direktiivi 95/46/EÜ määratlused ja tähendused uuesti esitada.

(2) Andmeimportija kohta kehtivate siseriiklike õigusaktide kohustuslikud nõuded, mis ei lähe kaugemale demokraatlikus ühiskonnas vajalikest eranditest ja piirangutest direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõikes 1 loetletud huvide alusel, ei ole lepingu tüüptingimustega vastuolus, kui nad sätestavad vajaliku meetme, et tagada riigi julgeolek ja riigikaitse, avalik kord, kuritegude või reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutuselevõtmine, riigi oluline majanduslik või rahanduslik huvi või andmesubjekti kaitse või teiste isikute vabaduste ja õiguste kaitse. Mõned näited sellistest kohustuslikest nõuetest, mis ei lähe kaugemale demokraatlikus ühiskonnas vajalikest eranditest ja piirangutest, on muu hulgas rahvusvaheliselt tunnustatud sanktsioonid, maksualased aruandekohustused ja rahapesuvastased aruandekohustused.

(3) Selle nõude võib täita ka alamtöötleja kaasallkirjaga andmeeksportija ja andmeimportija vahelisel, käesoleva otsuse alusel sõlmitud lepingul.

1. liide

lepingu tüüptingimuste juurde

Käesolev liide on tingimuste osa ning pooled peavad selle täitma ja allkirjastama

Liikmesriigid võivad vastavalt oma riiklikele menetlustele käesolevas liites esitatavat teavet täpsustada või esitada vajalikku lisateavet.

Andmeeksportija

Andmeeksportija on (palun kirjeldage lühidalt oma tegevust seoses edastamisega):

…

Andmeimportija

Andmeimportija on (palun kirjeldage lühidalt oma tegevust seoses edastamisega):

…

Andmesubjektid

Edastatavad isikuandmed käsitlevad järgnevaid andmesubjektide liike (palun täpsustage):

…

Andmete liigid

Edastatavad isikuandmed hõlmavad järgmisi andmeliike (palun täpsustage):

…

Andmete eriliigid (vajaduse korral)

Edastatavad isikuandmed hõlmavad järgmisi andmete eriliike (palun täpsustage):

…

Töötlemine

Edastatavate isikuandmetega teostatakse järgmisi põhilisi töötlustoiminguid (palun täpsustage):

…

ANDMEEKSPORTIJA

Nimi: …

Volitatud isiku allkiri …

ANDMEIMPORTIJA

Nimi: …

Volitatud isiku allkiri …

2. liide

lepingu tüüptingimuste

Käesolev liide on tingimuste osa ning pooled peavad selle täitma ja allkirjastama

Andmeimportija poolt vastavalt 4. tingimuse punktile d ja 5. tingimuse punktile c (või lisatud dokumendile/õigusaktile) rakendatud tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete kirjeldus:

…

NÄITLIK HÜVITAMISTINGIMUS (VABATAHTLIK)

Vastutus

Pooled lepivad kokku, et kui üht poolt peetakse vastutavaks teise poole poolt toimepandud tingimuste rikkumise eest, hüvitab viimati nimetatu oma vastutuse ulatuses esimesele poolele kõik viimati nimetatu poolt kantud kulud, tasud või kahjud.

Hüvitamise tingimuseks on, et:

a)	andmeeksportija teatab nõudest viivitamata andmeimportijale ning

b)	andmeimportijale antakse võimalus teha andmeeksportijaga koostööd kaitsel ja nõude rahuldamisel (1).

(1) Vastutust käsitlev lõik on vabatahtlik.

IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid

12.2.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 39/19

NÕUKOGU OTSUS 2010/88/ÜVJP/JSK,

30. november 2009,

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise lepingu (mis käsitleb vastastikust õigusabi kriminaalasjades) Euroopa Liidu nimel allakirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsustas 26.-27. veebruaril 2009 anda eesistujariigile, keda abistab komisjon, volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise lepingu üle, mis käsitleb vastastikust õigusabi kriminaalasjades. Nimetatud läbirääkimised olid edukad ning koostati leping.

(2)	Kuna liikmesriikide ja Jaapani vahel ei ole sõlmitud vastastikust õigusabi käsitlevaid kahepoolseid lepinguid, püüab Euroopa Liit tõhustada kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi valdkonnas koostööd liikmesriikide ja Jaapani vahel.

(3)	Lepingule tuleks alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise lepingu (mis käsitleb vastastikust õigusabi kriminaalasjades) allakirjastamine kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud Euroopa Liidu nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline

LEPING,

mis käsitleb vastastikust õigusabi kriminaalasjades

EUROOPA LIIT

JAAPAN,

SOOVIDES tõhustada Euroopa Liidu liikmesriikide ja Jaapani vahelist koostööd kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi valdkonnas,

SOOVIDES, et selline koostöö aitaks kaasa kuritegevuse vastu võitlemisele,

KINNITADES endale võetud kohustust järgida õiglust, õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid ning kohtuvõimu sõltumatust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Lepingu sisu ja eesmärk

1. Taotluse saanud riik annab taotluse esitanud riigi taotluse korral vastastikust õigusabi (edaspidi „abi”) seoses uurimiste, süüdistuse esitamiste ja muude menetlustega, sealhulgas kohtumenetlustega, kriminaalasjades vastavalt käesoleva lepingu sätetele.

2. Käesolevat lepingut ei kohaldata väljaandmise, kriminaalmenetluse üleandmise ning muude kohtuotsuste kui artiklis 25 sätestatud konfiskeerimisotsuste täitmise suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lepinguosalised”– Euroopa Liit ja Jaapan;

b) „liikmesriik”– Euroopa Liidu liikmesriik;

c) „riik”– liikmesriik või Jaapan;

d) „materjalid”– dokumendid, protokollid ja muu tõendusmaterjal;

e) „vara”– igasugune vara, nii kehaline kui kehatu, nii kinnis- kui vallasvara, nii materiaalne kui immateriaalne vara, samuti sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi tõendavad juriidilised dokumendid või aktid;

f) „kuriteovahend”– vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes viisil täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemiseks;

g) „kuritegelikul teel saadud tulu”– vara, mis on otseselt või kaudselt saadud või hangitud kuriteo toimepanemise kaudu;

h) „külmutamine või arestimine”– vara ülekandmise, muundamise, käsutamise või ümberpaigutamise ajutine keelamine või vara ajutiselt oma haldusse või kontrolli alla võtmine kohtu või muu pädeva asutuse väljastatud otsuse alusel; ja

i) „konfiskeerimine” (mis hõlmab, kui see on kohaldatav, varast ilmajätmist)– karistus või meede, mille kohus määrab pärast kuriteoga või kuritegudega seotud menetlust ja mille tagajärjeks on vara lõplik äravõtmine.

Artikkel 3

Abi ulatus

Abi hõlmab järgmist:

a)	ütluste ja seletuste võtmine;

b)	ülekuulamise võimaldamine videokonverentsi teel;

c)	materjalide võetuse teostamine, sealhulgas läbiotsimise ja arestimise abil;

d)	pangakontodega seotud andmete, dokumentide või aruannete hankimine;

e)	isikute läbivaatus ning materjalide ja kohtade vaatlus;

f)	isikute, materjalide ja kohtade leidmine või tuvastamine;

g)	taotluse saanud riigi seadusandlike, haldus- ja õigusasutuste ning kohalike asutuste valduses olevate materjalide edastamine;

h)	dokumentide kättetoimetamine ning isiku teavitamine sellest, et ta on kutsutud ilmuma kohale taotluse esitanud riiki;

i)	vahistatu ajutine üleviimine ütluste andmise või muul tõendite kogumisega seotud eesmärgil;

j)	abistamine menetlustes, mis on seotud kuritegelikul teel saadud tulu või kuriteovahendite külmutamise või arestimise ning konfiskeerimisega, ja

k)	muu abi, mis on taotluse saanud riigi õigusnormide kohaselt lubatud ning mille suhtes on liikmesriik ja Jaapan omavahel kokku leppinud.

Artikkel 4

Keskasutuste määramine ja nende kohustused

Iga riik määrab keskasutuse, mis vastutab abitaotluste saatmise, vastuvõtmise ja neile vastamise eest, selliste taotluste täitmise või nende edastamise eest asutustele, mis on asjaomase riigi õigusnormide kohaselt pädevad selliseid taotlusi täitma. Keskasutusteks on käesoleva lepingu I lisas loetletud asutused.

Artikkel 5

Keskasutustevaheline suhtlemine

1. Käesoleva lepingu alusel tehtavad abitaotlused saadab taotluse esitanud riigi keskasutus taotluse saanud riigi keskasutusele.

2. Liikmesriikide ja Jaapani keskasutused suhtlevad käesoleva lepingu kohaldamisel üksteisega otse.

Artikkel 6

Abitaotluste väljastamiseks pädevad asutused

Asutused, kes on asjaomaste riikide õigusnormide kohaselt pädevad väljastama käesoleva lepingu kohaseid abitaotlusi, on loetletud käesoleva lepingu II lisas.

Artikkel 7

Autentsuse tõestamine

Selliste dokumentide autentsust, mis edastatakse riigi poolt käesoleva lepingu kohaselt ja mis on kinnitatud asjaomase riigi pädeva asutuse või keskasutuse allkirja või pitseriga, ei pea tõestama.

Artikkel 8

Abitaotlused

1. Taotluse esitanud riik esitab taotluse kirjalikult.

2. Taotluse esitanud riik võib kiireloomulistel juhtudel, olles eelnevalt kontakteerunud taotluse saanud riigiga, esitada taotluse muu usaldusväärse sidekanali, sealhulgas faksi või elektronposti vahendusel. Sellisel juhul esitab taotluse esitanud riik seejärel kohe kirjalikult kõnealuse taotluse täiendava kinnituse, kui taotluse saanud riik seda nõuab.

3. Taotlus sisaldab järgmist:

a)	uurimist, süüdistuse esitamist või muud menetlust, sealhulgas kohtumenetlust läbi viiva pädeva asutuse nimetus;

b)	uurimise, süüdistuse esitamise või muu menetluse, sealhulgas kohtumenetluse subjekti käsitlevad asjaolud;

c)	uurimise, süüdistuse esitamise või muu menetluse, sealhulgas kohtumenetluse olemus ja faas;

d)	taotluse esitanud riigi asjakohaste õigusnormide tekst või väljavõte, sealhulgas kohaldatavad karistused;

e)	taotletava abi kirjeldus ja

f)	taotletava abi eesmärgi kirjeldus.

4. Võimaluse korral ja juhul, kui see on taotletava abi seisukohalt oluline, sisaldab taotlus järgmist:

a)	teave kõikide selliste isikute isikuandmete ja asukoha kohta, kellelt tahetakse saada ütlusi, seletusi või materjale;

b)	loetelu sellele isikule esitatavatest küsimustest, kellelt tahetakse saada ütlusi või seletusi;

c)	nende isikute või kohtade täpne kirjeldus, kelle/mille suhtes tuleb läbiotsimine läbi viia, ning nende materjalide täpne kirjeldus, mida tuleb otsida;

d)	kirjeldus selle kohta, miks taotluse esitanud riik leiab, et taotletud teave pangakontodega seotud andmete, dokumentide või aruannete kohta on õigusrikkumise uurimise jaoks oluline ja vajalik, ning muu teave, mis võib hõlbustada taotluse täitmist;

e)	teave nende isikute kohta, kelle suhtes tuleb toimetada läbivaatus, ning materjalide või kohtade kohta, mille suhtes tuleb toimetada vaatlus;

f)	teave nende isikute, materjalide või kohtade kohta, kes/mis tuleb leida või tuvastada;

g)	teave dokumendi kättetoimetamise või kutsest teavitamise subjektiks oleva isiku isikuandmete ja asukoha kohta, selle kohta, mil moel on kõnealune isik asjaomase menetlusega seotud, ning kättetoimetamise viisi kohta;

h)	teave päevarahade ja kuluhüvitiste kohta, millele on õigus isikul, kelle kohaleilmumist taotluse esitanud riigi pädevasse asutusse on nõutud, ja

i)	kuritegelikul teel saadud tulu või kuriteovahendite, nende asukoha ja nende omaniku isikuandmete täpne kirjeldus.

5. Taotlus sisaldab vajaduse korral ka järgmist:

a)	konkreetse viisi või korra kirjeldus, mida tuleb asjaomase taotluse täitmisel järgida;

b)	taotlusega seotud konfidentsiaalsuse põhjuste kirjeldus ja

c)	muu teave, mis tuleks taotluse saanud riigile teatavaks teha, et hõlbustada asjaomase taotluse täitmist.

6. Kui taotluse saanud riik leiab, et abitaotluses sisalduv teave ei ole piisav selleks, et võimaldada asjaomase taotluse täitmist vastavalt käesolevas lepingus sätestatud nõuetele, võib taotluse saanud riik nõuda lisateabe esitamist.

Artikkel 9

Keel

Taotlusele ja kõikidele sellele lisatud dokumentidele lisatakse tõlge taotluse saanud riigi ametlikus keeles või, kõikidel juhtudel või kiireloomulistel juhtudel, käesoleva lepingu III lisas sätestatud keeles.

Artikkel 10

Taotluste täitmine

1. Taotluse saanud riik täidab taotluse viivitamata vastavalt käesoleva lepingu asjakohastele sätetele. Taotluse saanud riigi pädevad asutused võtavad kõik võimalikud meetmed taotluse täitmise tagamiseks.

2. Taotlus täidetakse selliseid meetmeid kasutades, mis on kooskõlas taotluse saanud riigi õigusnormidega. Taotluses kirjeldatud konkreetset viisi või korda, millele on osutatud artikli 8 lõike 4 punktis g või lõike 5 punktis a, järgitakse juhul, kui see ei ole vastuolus taotluse saanud riigi õigusnormidega ja kui see on praktikas võimalik. Juhul kui taotluse täitmine taotluses kirjeldatud viisil või korras tekitab taotluse saanud riigile praktilisi probleeme, konsulteerib taotluse saanud riik taotluse esitanud riigiga selle praktilise probleemi lahendamiseks.

3. Kui leitakse, et taotluse täitmine takistab taotluse saanud riigis käimas olevat uurimist, süüdistuse esitamist või muud menetlust, sealhulgas kohtumenetlust, võib taotluse saanud riik taotluse täitmise edasi lükata. Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki edasilükkamise põhjustest ning konsulteerib temaga edasise menetluse osas. Pärast taotluse esitanud riigiga konsulteerimist võib taotluse saanud riik täitmise edasilükkamise asemel kehtestada täitmiseks vajalikud tingimused. Kui taotluse esitanud riik on kõnealuste tingimustega nõus, kohustub ta neid tingimusi järgima.

4. Taotluse saanud riik teeb kõik endast oleneva, et hoida konfidentsiaalsena asjaolu, et taotlus on esitatud, taotluse sisu, taotluse täitmise tulemusi ja muud taotluse täitmist käsitlevat asjakohast teavet, kui taotluse esitanud riik sellist konfidentsiaalsust nõuab. Kui taotlust ei ole võimalik täita ilma kõnealust teavet avalikustamata, teavitab taotluse saanud riik sellest taotluse esitanud riiki, kes seejärel otsustab, kas taotlus tuleks sellest hoolimata täita.

5. Taotluse saanud riik vastab taotluse esitanud riigi põhjendatud päringutele taotluse täitmise staatuse kohta.

6. Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki viivitamata taotluse täitmise tulemusest ning esitab taotluse esitanud riigile taotluse täitmise tulemusena saadud ütlused, seletused ja materjalid, sealhulgas kõik selle isiku poolt, kellelt tahetakse ütlusi, seletusi või materjale saada, esitatud nõuded oma puutumatuse, teovõimetuse või eesõiguse tunnustamise kohta taotluse esitanud riigi õigusnormide alusel. Taotluse saanud riik esitab protokollide või dokumentide originaalid, või juhul kui see on põhjendatud, nende tõestatud koopiad. Kui taotlust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita, teavitab taotluse saanud riik taotluse esitanud riiki selle põhjustest.

Artikkel 11

Abi andmisest keeldumise põhjused

1. Abi andmisest võib keelduda, kui taotluse saanud riik leiab, et

a)	taotlus käsitleb poliitilist kuritegu või poliitilise kuriteoga seotud kuritegu;

taotluse täitmine võib ohustada tema suveräänsust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve. Käesoleva punkti kohaldamisel võib taotluse saanud riik teha otsuse, et sellise taotluse täitmine, mis käsitleb taotluse esitanud riigi õigusnormide kohaselt surmanuhtlusega karistatavat kuritegu, või, kui tegemist on ühe käesoleva lepingu IV lisas nimetatud liikmesriigi ja Jaapani vaheliste suhetega, taotluse esitanud riigi õigusnormide kohaselt eluaegse vabadusekaotusega karistatavat kuritegu, võib ohustada taotluse saanud riigi olulisi huve, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud riik ja taotluse esitanud riik lepivad kokku tingimustes, mille alusel võib asjaomast taotlust täita;

c)	on põhjendatult alust arvata, et abitaotlus on tehtud isikule süüdistuse esitamiseks või tema karistamiseks kõnealuse isiku rassi, usu, rahvuse, etnilise päritolu, poliitiliste vaadete või soo alusel või et see võib halvendada selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud põhjustel;

d)	asjaomane isik, kelle suhtes viiakse taotluse esitanud riigis läbi eeluurimist, süüdistuse esitamist või muid menetlusi, sealhulgas kohtumenetlusi, millega seoses abi taotletakse, on juba liikmesriigis või Jaapanis sama teo eest lõplikult süüdi või õigeks mõistetud, või

e)	taotlus ei vasta käesolevas lepingus sätestatud nõuetele.

2. Taotluse saanud riik võib keelduda oma siseriiklike õigusnormide kohaste sunnimeetmete kohaldamist eeldava abi andmisest juhul, kui ta leiab, et teguviisi, mille suhtes viiakse taotluse esitanud riigis läbi uurimist, süüdistuse esitamist või muud menetlust, sealhulgas kohtumenetlust, ei käsitata taotluse saanud riigi õigusnormide kohaselt kuriteona. Jaapani ja kahe käesoleva lepingu IV lisas nimetatud liikmesriigi vaheliste suhete puhul võib abi andmisest keelduda, kui taotluse saanud riik leiab, et teguviisi, mille suhtes viiakse taotluse esitanud riigis läbi uurimist, süüdistuse esitamist või muud menetlust, sealhulgas kohtumenetlust, ei käsitata taotluse saanud riigi õigusnormide kohaselt kuriteona.

3. Abi andmisest keeldumist ei saa põhjendada pangasaladusega.

4. Taotluse saanud riik konsulteerib enne käesoleva artikli alusel abi andmisest keeldumist taotluse esitanud riigiga, juhul kui taotluse saanud riik leiab, et abi võib anda teatud tingimustel. Kui taotluse esitanud riik on kõnealuste tingimustega nõus, kohustub ta neid tingimusi järgima.

5. Abi andmisest keeldumise korral teavitab taotluse saanud riik taotluse esitanud riiki keeldumise põhjustest.

Artikkel 12

Kulud

1. Taotluse saanud riik kannab kõik taotluse täitmisega seotud kulud, kui taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik ei ole kokku leppinud teisiti.

2. Olenemata lõikes 1 sätestatust kannab taotluse esitanud riik järgmised kulud:

a)	eksperttunnistajate tasud;

b)	kirjaliku ja suulise tõlke ning transkriptsiooni kulud;

c)	isikute päevarahad ja sõidukulud vastavalt artiklitele 22 ja 24;

d)	videoühenduse loomise kulud ja videoühenduse toimimisega seotud kulud taotluse saanud riigis ja

e)	erakorralised kulud,

kui taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik ei ole kokku leppinud teisiti.

3. Kui taotluse täitmisega kaasneksid erakorralised kulud, konsulteerivad taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik üksteisega, et määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt asjaomane taotlus täidetakse.

Artikkel 13

Ütluste, seletuste, materjalide või teabe kasutamise piirangud

1. Taotluse esitanud riik ei kasuta käesoleva lepingu alusel esitatud või muul moel saadud ütlusi, seletusi, materjale või mis tahes teavet, sealhulgas isikuandmeid muul viisil kui asjaomases taotluses kirjeldatud uurimises, süüdistuse esitamisel või muus menetluses, sealhulgas kohtumenetluses, ilma taotluse saanud riigi eelneva nõusolekuta. Taotluse saanud riik võib eelneva nõusoleku andmisel kehtestada tema poolt asjakohaseks peetavad tingimused.

2. Taotluse saanud riik võib nõuda, et käesoleva lepingu alusel esitatud või muul moel saadud ütlusi, seletusi, materjale või mis tahes teavet, sealhulgas isikuandmeid hoitakse konfidentsiaalsena või et neid kasutatakse ainult vastavalt muudele tingimustele, mida ta võib määrata. Kui taotluse esitanud riik on sellise konfidentsiaalsusnõude või selliste tingimustega nõus, kohustub ta neid järgima.

3. Erandlike asjaolude korral võib riik ütluste, seletuste, materjalide või mis tahes teabe, sealhulgas isikuandmete edastamise ajal nõuda, et vastuvõttev riik annaks teavet nende kasutamise kohta.

Artikkel 14

Materjalide transportimine, haldamine ja tagastamine

1. Taotluse saanud riik võib nõuda, et taotluse esitanud riik transpordib ja haldab käesoleva lepingu alusel esitatud materjale vastavalt taotluse saanud riigi määratud tingimustele, sealhulgas tingimustele, mida peetakse vajalikuks, et kaitsta kolmandate isikute huve üleantavate materjalide suhtes.

2. Taotluse saanud riik võib nõuda, et taotluse esitanud riik tagastab kõik käesoleva lepingu alusel esitatud materjalid vastavalt taotluse saanud riigi määratud tingimustele pärast kõnealuste materjalide kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil.

3. Taotluse esitanud riik järgib lõike 1 või lõike 2 kohaselt esitatud nõuet. Kui selline nõue on esitatud, ei vaata taotluse esitanud riik materjale läbi ilma taotluse saanud riigi eelneva nõusolekuta, juhul kui läbivaatamine kahjustab asjaomaseid materjale või võib seda teha.

Artikkel 15

Ütluste või seletuste võtmine

1. Taotluse saanud riik võtab ütlusi või seletusi. Taotluse saanud riik rakendab selleks sunnimeetmeid, juhul kui sellised meetmed on vajalikud ning kui taotluse esitanud riik esitab taotluse saanud riigile teabe, mille abil põhjendatakse kõnealuste meetmete rakendamist taotluse saanud riigi õigusnormide alusel.

2. Taotluse saanud riik teeb kõik endast oleneva, et võimaldada ütluste või seletuste võtmise taotluses kindlaks määratud isikute kohalolekut taotluse täitmise juures ning võimaldada sellistel isikutel küsitleda isikut, kellelt tahetakse ütlusi või seletusi saada. Juhul kui selline otsene küsitlemine ei ole lubatud, võimaldatakse sellistel isikutel esitada küsimusi, mis esitatakse isikule, kellelt tahetakse ütlusi või seletusi saada.

3. Kui isik, kellelt tahetakse vastavalt käesolevale artiklile saada ütlusi või seletusi, esitab nõude oma puutumatuse, teovõimetuse või eesõiguse tunnustamise kohta taotluse esitanud riigi õigusnormide alusel, võib ütlusi või seletusi võtta sellest hoolimata, välja arvatud juhul, kui asjaomane taotlus sisaldab taotluse esitanud riigi avaldust selle kohta, et puutumatuse, teovõimetuse või eesõiguse tunnustamise nõude esitamise korral ei ole võimalik ütlusi või seletusi võtta.

Artikkel 16

Ülekuulamine videokonverentsi teel

1. Kui isik viibib taotluse saanud riigis ning taotluse esitanud riigi pädevatel asutustel on vaja teda tunnistajana või eksperttunnistajana üle kuulata, võib taotluse saanud riik võimaldada nimetatud pädevatel asutustel võtta asjaomaselt isikult ütlusi või seletusi videokonverentsi teel, kui selline ülekuulamine on taotluse esitanud riigis läbiviidava menetluse jaoks vajalik. Taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik konsulteerivad vajaduse korral üksteisega, et hõlbustada taotluse täitmisel tekkida võivate õiguslike, tehniliste või logistiliste küsimuste lahendamist.

2. Videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise suhtes kohaldatakse järgmiseid eeskirju, kui taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik ei ole kokku leppinud teisiti:

a)	taotluse saanud riigi asutus tuvastab taotluses nimetatud isiku, kes tuleb üle kuulata, ning kutsub ta ülekuulamisele;

b)	ülekuulamist teostab taotluse esitanud riigi pädev asutus või toimub ülekuulamine kõnealuse pädeva asutuse juhtimisel kooskõlas taotluse esitanud riigi õigusnormidega ja taotluse saanud riigi õiguspõhimõtetega;

taotluse saanud riigi asutuse esindaja, keda vajaduse korral abistab tõlk, viibib ülekuulamise juures ja jälgib seda. Kui taotluse saanud riigi asutus leiab, et ülekuulamise käigus rikutakse taotluse saanud riigi õiguspõhimõtteid, võtab ta viivitamata vajalikke meetmeid, et ülekuulamine jätkuks kooskõlas kõnealuste põhimõtetega;

d)	taotluse esitanud riigi või ülekuulatava isiku nõudel tagab taotluse saanud riik, et ülekuulatavat isikut abistab vajaduse korral tõlk, ja

e)	ülekuulatav isik võib taotleda õigust ütluste andmisest keelduda kas taotluse esitanud riigi või taotluse saanud riigi õigusnormide alusel. Võetakse ka muid ülekuulatava isiku kaitsmiseks vajalikke meetmeid, mille suhtes taotluse esitanud riigi ja taotluse saanud riigi asutused on kokku leppinud.

Artikkel 17

Materjalide võetuse teostamine

1. Taotluse saanud riik teostab materjalide võetust. Taotluse saanud riik rakendab selleks sunnimeetmeid, sealhulgas läbiotsimist ja arestimist, juhul kui sellised meetmed on vajalikud ning kui taotluse esitanud riik esitab taotluse saanud riigile teabe, mille abil põhjendatakse kõnealuste meetmete rakendamist taotluse saanud riigi õigusnormide alusel.

2. Taotluse saanud riik teeb kõik endast oleneva, et võimaldada materjalide võetuse teostamise taotluses kindlaks määratud isikute kohalolekut asjaomase taotluse täitmise juures.

Artikkel 18

Pangakontod

1. Taotluse saanud riik kontrollib, kas füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes viiakse läbi eeluurimist, omab või käsutab ühte või mitut kontot asjaomases taotluses kindlaks määratud pankades.

2. Taotluse saanud riik esitab üksikasjalikud andmed, dokumendid või aruanded kindlaks määratud kontode kohta, andmed taotluses kindlaks määratud või lõike 1 kohaselt tuvastatud kontode kaudu kindlaks määratud ajavahemiku jooksul tehtud pangatoimingute kohta ning üksikasjalikud andmed, dokumendid või aruanded kõikide saatja ja saaja kontode kohta.

3. Käesolevas artiklis sätestatud kohustusi kohaldatakse ainult sellise teabe puhul, mis on asjaomast kontot haldava panga valduses.

4. Taotluse saanud riik võib teha lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud taotluse täitmise sõltuvaks tingimustest, mida ta kohaldab materjalide võetuse teostamise taotluse suhtes.

Artikkel 19

Isikute läbivaatus ning materjalide ja kohtade vaatlus

1. Taotluse saanud riik toimetab isikute läbivaatust ning materjalide või kohtade vaatlust. Taotluse saanud riik rakendab selleks sunnimeetmeid, juhul kui sellised meetmed on vajalikud ning kui taotluse esitanud riik esitab taotluse saanud riigile teabe, mille abil põhjendatakse kõnealuste meetmete rakendamist taotluse saanud riigi õigusnormide alusel.

2. Taotluse saanud riik teeb kõik endast oleneva, et võimaldada isikute läbivaatuse ning materjalide või kohtade vaatluse taotluses kindlaks määratud isikute kohalolekut taotluse täitmise juures.

Artikkel 20

Isikute, materjalide ja kohtade leidmine või tuvastamine

Taotluse saanud riik teeb kõik endast oleneva isikute, materjalide või kohtade leidmiseks või tuvastamiseks.

Artikkel 21

Seadusandlike, haldus- ja õigusasutuste ning kohalike asutuste valduses olevate materjalide edastamine

1. Taotluse saanud riik edastab taotluse esitanud riigile materjalid, mis on taotluse saanud riigi seadusandlike, haldus- või õigusasutuste ning kohalike asutuste valduses ja mis on üldsusele kättesaadavad.

2. Taotluse saanud riik teeb kõik endast oleneva, et edastada taotluse esitanud riigile materjalid, sealhulgas karistusregistri andmed, mis on taotluse saanud riigi seadusandlike, haldus- või õigusasutuste ning kohalike asutuste valduses ja mis ei ole üldsusele kättesaadavad, samas ulatuses ja samadel tingimustel nagu selliste materjalide kättesaadavaks tegemisel oma riigi uurimisasutustele ja prokuratuurile.

Artikkel 22

Dokumentide kättetoimetamine ja isiku teavitamine kutsest

1. Dokumendid, sealhulgas kohtukutsed või muud dokumendid, millega nõutakse isiku kohaleilmumist taotluse esitanud riigi pädevasse asutusse, toimetab taotluse saanud riigis viibivatele isikutele kätte taotluse saanud riik. Taotluse saanud riik teavitab selles riigis viibivat isikut kutsest ilmuda taotluse esitanud riigi pädevasse asutusse.

2. Kui taotlus käsitleb sellise dokumendi kättetoimetamist, millega nõutakse isiku kohaleilmumist taotluse esitanud riigi pädevasse asutusse, peab taotluse saanud riigi keskasutus saama asjaomase taotluse mitte vähem kui viiskümmend (50) päeva enne kohaleilmumise kavandatud kuupäeva. Taotluse saanud riik võib kiireloomulistel juhtudel sellest nõudest loobuda.

3. Kui taotluse esitanud riik teab, et adressaat ei valda keelt, milles lõike 1 kohaselt kättetoimetatud või saadetud dokumendid on koostatud või millesse need on tõlgitud, püüab taotluse esitanud riik tõlkida asjaomased dokumendid või tõlgib vähemalt nende olulised osad ka sellesse keelde, mida adressaat valdab.

4. Lõike 1 kohaselt kättetoimetatud dokumentidele lisatakse avaldus selle kohta, et adressaat võib saada dokumendi väljastanud pädevalt asutuselt või teistelt taotluse esitanud riigi asutustelt teavet oma võimalike põhiõiguste ja kohustuste kohta seoses asjaomaste dokumentidega.

5. Dokumentide kättetoimetamise tulemusest teavitamise puhul vastavalt artikli 10 lõikele 6 esitab taotluse saanud riik kättetoimetamise tõendina dateeritud ja kättetoimetamise subjektiks oleva isiku poolt allkirjastatud kviitungi või taotluse saanud riigi avalduse kättetoimetamise teostamise kohta, samuti kättetoimetamise kuupäeva, koha ja viisi kohta. Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riigi vastava taotluse korral taotluse esitanud riiki viivitamata selle isiku võimalikust vastusest, kes on lõike 1 alusel kutsutud taotluse esitanud riigi pädevasse asutusse või kelle kohaleilmumist kõnealusesse pädevasse asutusse on nõutud.

6. Isiku suhtes, kes on lõike 1 alusel kutsutud taotluse esitanud riigi pädevasse asutusse või kelle kohaleilmumist kõnealusesse pädevasse asutusse on nõutud, kuid kes ei ilmu kõnealusesse asutusse, ei kohaldata selle eest taotluse esitanud riigis karistust või sunnimeedet, olenemata taotluses või talle kätte toimetatud või saadetud dokumentides esitatud vastupidise sisuga avaldusest.

Artikkel 23

Õiguskaitse

1. Isikut, kes on artikli 22 lõike 1 alusel kutsutud taotluse esitanud riigi pädevasse asutusse või kelle kohaleilmumist kõnealusesse pädevasse asutusse on nõutud,

a)	ei võeta asjaomases riigis vahi alla ega piirata tema vabadust mis tahes teguviisi või tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse eest, mis eelneb asjaomase isiku lahkumisele taotluse saanud riigist, või

b)	ei kohustata andma ütlusi või abistama mis tahes muus uurimises, süüdistuse esitamises või muus menetluses, sealhulgas kohtumenetluses, kui taotluses kindlaks määratud menetlus.

2. Kui lõikes 1 sätestatud õiguskaitset ei ole võimalik osutada, märgib taotluse esitanud riik seda taotluses või kättetoimetatud dokumentides, et asjakohast isikut oleks võimalik sellest teavitada ja et ta saaks teha otsuse, kas taotluse esitanud riigi pädevasse asutusse ilmuda või mitte.

3. Lõike 1 kohane õiguskaitse lõpeb, kui

isik, kellel on alates kuupäevast, mil tema kohalolek ei ole pädevale asutusele enam vajalik, või alates kuupäevast, mil ta ei ilmunud kindlaks määratud kuupäeval kõnealusesse asutusse, olnud viieteistkümne (15) järjestikuse päeva jooksul võimalus riigist lahkuda, on sellest hoolimata jäänud vabatahtlikult taotluse esitanud riiki, või

b)	isik, olles taotluse esitanud riigist lahkunud, pöördub sinna vabatahtlikult tagasi.

4. Kui taotluse esitanud riik teab, et lõike 1 kohane õiguskaitse on vastavalt lõike 3 punktidele a ja b lõppenud, teavitab ta sellest viivitamata taotluse saanud riiki, juhul kui taotluse saanud riik sellist teavet taotleb ja kui taotluse esitanud riik seda vajalikuks peab.

Artikkel 24

Vahistatute ajutine üleviimine

1. Taotluse saanud riigis vahi all viibiv isik, kelle kohalolek taotluse esitanud riigis on vajalik ütluste andmiseks või muul tõendite kogumisega seotud eesmärgil, viiakse sel eesmärgil ajutiselt üle taotluse esitanud riiki, kui asjaomane isik annab selleks oma nõusoleku ning kui taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik selles kokku lepivad, juhul kui see on taotluse saanud riigi õigusnormide kohaselt lubatud.

2. Taotluse esitanud riik hoiab lõike 1 kohaselt üleviidud isikut taotluse esitanud riigis vahi all, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud riik lubab tal toimida teisiti.

3. Taotluse esitanud riik saadab üleviidud isiku viivitamata tagasi taotluse saanud riiki eelnevalt kokku lepitud korras või muus taotluse esitanud riigi ja taotluse saanud riigi vahel kokku lepitud korras.

4. Üleviidud isiku poolt taotluse esitanud riigis vahi all viibitud aega võetakse arvesse talle taotluse saanud riigis kohtuotsusega määratud vabadusekaotuse kandmisel.

5. Käesoleva artikli kohaselt taotluse esitanud riiki üleviidud isikule on tagatud artikli 23 lõikes 1 sätestatud õiguskaitse taotluse esitanud riigis kuni tagasipöördumiseni taotluse saanud riiki, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik nõustub andma ütlusi või abistama mis tahes muus uurimises, süüdistuse esitamises või muus menetluses, sealhulgas kohtumenetluses, kui taotluses kindlaks määratud menetlus, ning kui taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik annavad selleks nõusoleku.

6. Isiku suhtes, kes ei anna oma nõusolekut enda üleviimiseks vastavalt käesolevale artiklile, ei kohaldata selle eest taotluse esitanud riigis karistust või sunnimeedet, olenemata taotluses esitatud vastupidise sisuga avaldusest.

Artikkel 25

Kuritegelikul teel saadud tulu või kuriteovahendite külmutamine või arestimine ning konfiskeerimine

1. Taotluse saanud riik abistab oma riigi õigusnormidega lubatud ulatuses menetlustes, mis on seotud kuritegelikul teel saadud tulu või kuriteovahendite külmutamise või arestimise ja konfiskeerimisega.

2. Lõikes 1 kirjeldatud konfiskeerimistaotlusele lisatakse kohtu või muu õigusasutuse otsus konfiskeerimise kohta.

3. Taotluse saanud riik, kelle järelevalve all on kuritegelikul teel saadud tulu või kuriteovahendid, võib anda sellise tulu või sellised kuriteovahendid täielikult või osaliselt üle taotluse esitanud riigile taotluse saanud riigi õigusnormidega lubatud ulatuses ning tema poolt asjakohaseks peetavatel tingimustel.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel austatakse heausksete kolmandate isikute seaduspäraseid õigusi ja huve taotluse saanud riigi õigusnormide alusel.

Artikkel 26

Omaalgatuslik teabevahetus

1. Liikmesriigid ja Jaapan võivad ilma eelneva taotluseta esitada üksteisele kriminaalasjadega seotud teavet seda esitava riigi õigusnormidega lubatud ulatuses.

2. Teavet esitav riik võib seada teavet saavale riigile sellise teabe kasutamisega seonduvaid tingimusi. Sellisel juhul teavitab teavet esitav riik eelnevalt teavet saavat riiki esitatava teabe laadist ja seatavatest tingimustest. Kui teavet saav riik nõustub seatavate tingimustega, on need tema jaoks siduvad.

Artikkel 27

Seosed muude õigusaktidega

1. Käesolevas lepingus sätestatu ei takista riike taotlemast või andmast abi kooskõlas teiste kehtivate rahvusvaheliste lepingutega või asjaomases riigis kohaldavate õigusnormidega.

2. Käesolevas lepingus sätestatu ei takista liikmesriike ja Jaapanit sõlmimast rahvusvahelisi lepinguid, millega kinnitatakse, täiendatakse, laiendatakse või arendatakse edasi käesoleva lepingu sätteid.

Artikkel 28

Konsultatsioonid

1. Liikmesriikide ja Jaapani keskasutused peavad vajaduse korral konsultatsioone, et lahendada taotluse täitmisega seotud probleemid ning hõlbustada kiire ja tõhusa abi andmist käesoleva lepingu alusel, ning võivad teha otsuseid selleks vajalike meetmete võtmise kohta.

2. Lepinguosalised peavad vajaduse korral konsultatsioone mis tahes küsimuses, mis võib tekkida käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel.

Artikkel 29

Territoriaalne kohaldamine

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Jaapani territooriumi suhtes ning Euroopa Liidu puhul

a)	liikmesriikide territooriumite suhtes ja

territooriumite suhtes, kelle välissuhete eest vastutab liikmesriik, või nende kolmandate riikide suhtes, kelle osas liikmesriigil on muid kohustusi seoses välissuhetega, kui lepinguosalised on selles diplomaatiliste nootide vahetamise teel kokku leppinud ja asjaomane liikmesriik on seda nõuetekohaselt kinnitanud.

2. Kumbki lepinguosaline võib lõpetada käesoleva lepingu kohaldamise selle territooriumi või riigi suhtes, kellele leping laieneb vastavalt lõike 1 punktile b, teatades sellest teisele lepinguosalisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult kuus kuud ette, kui asjaomane liikmesriik ja Jaapan on seda nõuetekohaselt kinnitanud.

Artikkel 30

Lisade staatus

Käesoleva lepingu lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa. I, II ja III lisa võib lepinguosaliste vastastikuse kirjalikul nõusolekul muuta ilma käesolevat lepingut muutmata.

Artikkel 31

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, millega teavitatakse teineteist käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse abitaotluse suhtes, mis on esitatud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda kuupäeva, olenemata sellest, kas taotlusega seotud teod pandi toime enne seda kuupäeva, sellel kuupäeval või pärast seda kuupäeva.

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele, ning selline lõpetamine jõustub kuus kuud pärast nimetatud teate esitamise kuupäeva.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

KOOSTATUD kahes originaaleksemplaris inglise ja jaapani keeles, kusjuures mõlemad versioonid on võrdselt autentsed, ning allkirjastatud Brüsselis kolmeteistkümnendal novembrikuu päeval aastal 2009 ja Tokyos viieteistkümnendal detsembrikuu päeval aastal 2009. Käesolev leping koostatakse ka bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, ning lepinguosalised kinnitavad nende keeleversioonide autentsust diplomaatiliste nootide vahetamise teel.

Euroopa Liidu nimel

Jaapani nimel

I LISA

KESKASUTUSED

Lepinguosaliste keskasutusteks on järgmised asutused:

Belgia Kuningriik: föderaalne justiitsministeerium, rahvusvahelise kriminaalkoostöö osakond;

Bulgaaria Vabariik: justiitsministeerium;

Tšehhi Vabariik:

—	enne asja kohtusse andmist (st kohtueelses menetluses): Tšehhi Vabariigi Peaprokuratuur ja

—	pärast asja kohtusse andmist (st kriminaalkohtumenetluses): Tšehhi Vabariigi Justiitsministeerium;

Taani Kuningriik: justiitsministeerium;

Saksamaa Liitvabariik: föderaalne justiitsamet;

Eesti Vabariik: justiitsministeerium;

Iirimaa: justiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi minister või ministri poolt määratud isik;

Kreeka Vabariik: justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeerium;

Hispaania Kuningriik: justiitsministeerium, rahvusvahelise õigusalase koostöö alampeadirektoraat;

Prantsuse Vabariik: justiitsministeerium, kriminaalasjades rahvusvahelise vastastikuse abi osakond, kriminaalasjade ja armuandmise direktoraat;

Itaalia Vabariik: justiitsministeerium, kohtuasjade osakond, kriminaalasjade peadirektoraat;

Küprose Vabariik: justiits- ja avaliku korra ministeerium;

Läti Vabariik:

—	kohtueelses menetluses kuni süüdistuse esitamiseni: riiklik politsei,

—	kohtueelses menetluses kuni asja kohtusse andmiseni: peaprokuratuur ja

—	kohtumenetluses: justiitsministeerium;

Leedu Vabariik:

—	Leedu Vabariigi Justiitsministeerium ja

—	Leedu Vabariigi Peaprokuratuur;

Luksemburgi Suurhertsogiriik: peaprokurör;

Ungari Vabariik:

—	justiits- ja õiguskaitse ministeerium ja

—	peaprokuratuur;

Malta Vabariik: peaprokuratuur;

Madalmaade Kuningriik: Haagis asuv justiitsministeerium;

Austria Vabariik: justiitsministeerium;

Poola Vabariik:

—	kohtueelses menetluses: riigi peaprokuratuur,

—	kohtumenetluses: justiitsministeerium;

Portugali Vabariik: peaprokuratuur;

Rumeenia: justiits- ja kodanikuvabaduste ministeerium, koostöö peadirektoraat, rahvusvahelise õiguse ja lepingute direktoraat, kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö talitus;

Sloveenia Vabariik: justiitsministeerium, rahvusvahelise koostöö ja rahvusvahelise õigusabi direktoraat;

Slovaki Vabariik:

—	kohtueelses menetluses: peaprokuratuur,

—	kohtumenetluses: justiitsministeerium ja

—	vastuvõtmiseks: justiitsministeerium;

Soome Vabariik: justiitsministeerium;

Rootsi Kuningriik: justiitsministeerium.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik: siseministeerium (Ühendkuningriigi keskasutus), Ühendkuningriigi maksuamet (Her Majesty’s Revenue and Customs), Šotimaa peaprokuratuur (Crown Office and Procurator Fiscal Service);

Jaapan: justiitsminister ja riiklik avaliku korra komisjon või nende määratud isikud.

II LISA

Järgnevalt on loetletud käesoleva lepingu artiklis 6 viidatud asutused, kes on asjaomaste riikide õigusnormide kohaselt pädevad väljastama käesoleva lepingu kohaseid abitaotlusi:

Belgia Kuningriik: õigusasutused: õigusemõistmise eest vastutavad kohtusüsteemi liikmed, kohtu-uurijad ja peaprokuratuuri liikmed;

Bulgaaria Vabariik: kriminaalasjade kohtueelse uurimise puhul Bulgaaria Vabariigi peaprokuratuur ja kriminaalasjade kohtumenetluses Bulgaaria Vabariigi kohtud;

Tšehhi Vabariik: Tšehhi Vabariigi prokurörid ja kohtud;

Taani Kuningriik:

—	piirkondlikud kohtud, apellatsioonikohtud ja ülemkohus,

—

süüdistuse esitamise eest vastutavad ametiasutused ja ametiisikud:

—	justiitsministeerium,

—	riigi peaprokurör,

—	prokurörid ja

—	politseiülemad;

Saksamaa Liitvabariik:

—	föderaalne justiitsministeerium;

—	föderaalkohus, Karlsruhe;

—	föderaalkohtu peaprokurör, Karlsruhe;

—	föderaalne justiitsamet;

—	Baden-Württembergi Justiitsministeerium, Stuttgart;

—	Baierimaa Justiits- ja Tarbijakaitseministeerium, München;

—	senati õigusosakond, Berliin;

—	Brandenburgi Liidumaa Justiitsministeerium, Potsdam;

—	Bremeni justiits- ja konstitutsiooniküsimuste senaator, Bremen;

—	Hamburgi justiitsasutus, Hamburg;

—	Hesseni Justiits-, Integratsiooni ja Euroopa Asjade Ministeerium, Wiesbaden;

—	Mecklenburg-Vorpommerni Justiitsministeerium, Schwerin;

—	Alam-Saksi Justiitsministeerium, Hannover;

—	Nordrhein-Westfaleni Liidumaa Justiitsministeerium, Düsseldorf;

—	Rheinland-Pfalzi Liidumaa Justiitsministeerium, Mainz;

—	Saarimaa Justiitsministeerium, Saarbrücken;

—	Saksimaa Justiitsministeerium, Dresden;

—	Saksi-Anhalti Liidumaa Justiitsministeerium, Magdeburg;

—	Schleswig-Holsteini Justiits-, Võrdõiguslikkuse ja Integratsiooni Ministeerium, Kiel;

—	Tüüringi Justiitsministeerium, Erfurt;

—	liidumaade kõrgemad kohtud;

—	liidumaade kohtud;

—	kohalikud kohtud;

—	liidumaade kõrgemate kohtute peaprokurörid;

—	liidumaade kohtute prokurörid;

—	Liidumaade õigusasutuste keskbüroo natsionaalsotsialistlike kuritegude uurimiseks, Ludwigsburg;

—	Föderaalne Kriminaalpolitseiamet;

—	Saksamaa tolliameti uurimistalituse keskasutus;

Eesti Vabariik: kohtunikud ja prokurörid;

Iirimaa: riigi peaprokurör;

Kreeka Vabariik: apellatsioonikohtu juures asuv prokuratuur;

Hispaania Kuningriik: kriminaalkohtute uurijad ja kohtunikud ning prokurörid;

Prantsuse Vabariik:

—	kriminaalkohtute esimesed eesistujad, eesistujad ja kohtunikud,

—	nimetatud kohtute kohtu-uurijad,

—

nimetatud kohtute prokuratuuri talituse liikmed, eelkõige:

—	peaprokurörid,

—	asepeaprokurörid,

—	abipeaprokurörid,

—	prokurörid ja abiprokurörid,

—	politseikohtute prokuröride esindajad ja

—	sõjaväekohtute prokurörid;

Itaalia Vabariik:

prokurörid:

—	prokuratuuri direktor,

—	abiprokurör,

—	sõjaväe prokuratuuri direktor,

—	sõjaväe abiprokurör,

—	peaprokurör,

—	abipeaprokurör,

—	sõjaväeprokuratuuri peaprokurör,

—	sõjaväe peaprokuratuuri abipeaprokurör;

Kohtunikud:

—	rahukohtunik,

—	kohtu-uurija,

—	eeluurimise kohtunik,

—	tavakohus,

—	sõjaväekohus,

—	kriminaalkohus,

—	apellatsioonikohus,

—	apellatsioonikohus kriminaalasjades,

—	sõjaväe apellatsioonikohus,

—	kassatsioonikohus;

Küprose Vabariik:

—	vabariigi peaprokurör,

—	politsei ülem,

—	tolliameti direktor,

—	rahapesuga võitlemise üksuse (MOKAS) liikmed ja

—	muud ametiasutused või isikud, kellel on õigus toimetada uurimist või esitada süüdistus Küprose Vabariigis;

Läti Vabariik: uurijad, prokurörid ja kohtunikud;

Leedu Vabariik: kohtunikud ja prokurörid;

Luksemburgi Suurhertsogiriik: õigusasutused: õigusemõistmise eest vastutavad kohtusüsteemi liikmed, kohtu-uurijad ja peaprokuratuuri liikmed;

Ungari Vabariik: prokuratuurid ja kohtud;

Malta Vabariik:

—	madalama astme kohus,

—	alaealiste kohus,

—	kriminaalkohus ja apellatsioonikohus kriminaalasjades;

—	peaprokurör,

—	abipeaprokurör,

—	peaprokuratuuri juristid ja

—	kohtunikud;

Madalmaade Kuningriik: õigusemõistmise eest vastutavad kohtusüsteemi liikmed, kohtu-uurijad ja peaprokuratuuri liikmed;

Austria Vabariik: kohtud ja prokurörid;

Poola Vabariik: prokurörid ja kohtud;

Portugali Vabariik: eeluurimise staadiumis prokuratuuri talitused, uurimist teostavad kohtunikud ja kohtumenetlust läbiviivad kohtunikud;

Rumeenia: kohtud ja kohtute juures asuvad prokuratuurid;

Sloveenia Vabariik:

—	kohalike kohtute kohtunikud,

—	uurimist teostavad kohtunikud,

—	piirkondlike kohtute kohtunikud,

—	apellatsioonikohtute kohtunikud,

—	ülemkohtu kohtunikud,

—	konstitutsioonikohtu kohtunikud,

—	piirkondades tegutsevad riigiprokurörid,

—	apellatsioonikohtute juures tegutsevad riigiprokurörid,

—	ülemkohtu juures tegutsevad riigiprokurörid;

Slovaki Vabariik: kohtunikud ja prokurörid;

Soome Vabariik:

—	justiitsministeerium,

—	esimese astme kohtud, apellatsioonikohtud ja ülemkohus,

—	prokurörid,

—	politseiasutused, tolliasutused ja piirivalve ametnikud, kui nad tegutsevad oma pädevuse piires kriminaalmenetluses kriminaalasjade eeluurimist läbiviivate ametiasutustena vastavalt kriminaalasjade eeluurimist käsitlevale seadusele;

Rootsi Kuningriik: kohtud ja prokurörid;

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik: kohtud ja prokurörid;

Jaapan: kohtud, kohtu eesistujad, kohtunikud, prokurörid, prokuratuuri abiametnikud ja politseikohtu ametnikud.

III LISA

Seoses käesoleva lepingu artikliga 9 aktsepteerivad liikmesriigid ja Jaapan järgmiseid keeli:

Belgia Kuningriik: hollandi, prantsuse ja saksa keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Bulgaaria Vabariik: bulgaaria keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Tšehhi Vabariik: tšehhi keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Taani Kuningriik: taani keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Saksamaa Liitvabariik: saksa keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Eesti Vabariik: eesti ja inglise keel kõikidel juhtudel;

Iirimaa: inglise keel ja iiri keel kõikidel juhtudel;

Kreeka Vabariik: kreeka keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Hispaania Kuningriik: hispaania keel kõikidel juhtudel;

Prantsuse Vabariik: prantsuse keel kõikidel juhtudel;

Itaalia Vabariik: itaalia keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Küprose Vabariik: kreeka ja inglise keel kõikidel juhtudel;

Läti Vabariik: läti keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Leedu Vabariik: leedu keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Luksemburgi Suurhertsogiriik: prantsuse ja saksa keel kõikidel juhtudel ning inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Ungari Vabariik: ungari keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Malta Vabariik: malta keel kõikidel juhtudel;

Madalmaade Kuningriik: hollandi keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Austria Vabariik: saksa keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel;

Poola Vabariik: poola keel kõikidel juhtudel;

Portugali Vabariik: portugali keel kõikidel juhtudel ning inglise või prantsuse keel kiireloomulistel juhtudel;

Rumeenia: rumeenia, inglise või prantsuse keel kõikidel juhtudel. Mahukamate dokumentidega seoses jätab Rumeenia endale õiguse nõuda konkreetsel juhul tõlget rumeenia keelde või lasta tõlge teha taotluse esitanud riigi kulul;

Sloveenia Vabariik: sloveeni ja inglise keel kõikidel juhtudel;

Slovaki Vabariik: slovaki keel kõikidel juhtudel;

Soome Vabariik: soome, rootsi ja inglise keel kõikidel juhtudel;

Rootsi Kuningriik: rootsi, taani või norra keel kõikidel juhtudel, kui taotlusega tegelev asutus ei luba konkreetsel juhul teisiti;

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik: inglise keel kõikidel juhtudel;

Jaapan: jaapani keel kõikidel juhtudel ja inglise keel kiireloomulistel juhtudel. Kiireloomuliste juhtudega seoses jätab Jaapan endale siiski õiguse nõuda tõlget jaapani keelde, kui see puudutab sellise taotluse esitanud riigi taotlust, kes käesoleva lisa kohaselt ei aktsepteeri tõlget inglise keelde.

IV LISA

Käesoleva lepingu artikli 11 lõike 1 punktis b osutavad sõnad „üks liikmesriik” Portugali Vabariigile.

Käesoleva lepingu artikli 11 lõikes 2 osutavad sõnad „kahe liikmesriigi” Austria Vabariigile ja Ungari Vabariigile.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.039.est
Euroopa Liidu Teataja		L 39

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 12. veebruar 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EL) nr 124/2010, 11. veebruar 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EL) nr 125/2010, 11. veebruar 2010, millega määratakse kindlaks maisi imporditollimaksu vähendamise ülempiir määruses (EÜ) nr 676/2009 osutatud pakkumismenetluse raames	3
		OTSUSED
		2010/86/EL, Euratom
	*	Euroopa Parlamendi otsus, 20. jaanuar 2010, Euroopa Ombudsmani valimise kohta	4
		2010/87/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. veebruar 2010, kolmandates riikides asuvatele volitatud töötlejatele isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 95/46/EÜ alusel (teatavaks tehtud numbri K(2010) 593 all) ( 1 )	5

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	176,4
	JO	82,9
	MA	82,1
	TN	124,7
	TR	99,6
	ZZ	113,1
0707 00 05	JO	150,4
	MA	75,9
	TR	140,4
	ZZ	122,2
0709 90 70	IL	247,1
	MA	123,7
	TR	143,3
	ZZ	171,4
0709 90 80	EG	69,8
	MA	131,9
	ZZ	100,9
0805 10 20	EG	49,7
	IL	57,3
	MA	47,1
	TN	47,0
	TR	52,0
	ZZ	50,6
0805 20 10	IL	150,5
	MA	89,1
	ZZ	119,8
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	56,3
	EG	57,3
	IL	92,1
	JM	109,6
	MA	85,7
	PK	45,0
	TR	61,9
	ZZ	72,6
0805 50 10	EG	76,3
	IL	76,3
	TR	70,0
	ZZ	74,2
0808 10 80	CL	60,1
	CN	68,1
	MK	24,7
	US	111,9
	ZZ	66,2
0808 20 50	CN	52,8
	US	100,1
	ZA	110,3
	ZZ	87,7

	IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid
*	Nõukogu otsus 2010/88/ÜVJP/JSK, 30. november 2009, Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise lepingu (mis käsitleb vastastikust õigusabi kriminaalasjades) Euroopa Liidu nimel allakirjastamise kohta	19
	Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline leping, mis käsitleb vastastikust õigusabi kriminaalasjades	20